Rõuge Alevikus Uute Korterelamute Ehitamiseks Vajaliku Maa Detailplaneeringu Avalik Väljapanek Ja Avalik Arutelu Rõuge Vallav

Total Page:16

File Type:pdf, Size:1020Kb

Rõuge Alevikus Uute Korterelamute Ehitamiseks Vajaliku Maa Detailplaneeringu Avalik Väljapanek Ja Avalik Arutelu Rõuge Vallav NR 9 9. JUULI 2020 Rõuge vallavolikogu 30. juuni 2020 istungil vastu võetud õigusaktid Volikogu: ruumis levivate setete (kruus ja liiv) avaliku konkursi korraldamiseks võtluskomisjoni uueks liikmeks veepuhasti rekonstrueerimine, 1. Andis nõusoleku tagada pro- maht ja kvaliteet, mida edaspidi Sännas raamatukoguteenuse dele- Kristo Hainsoo. Saru imbväljaku ümberviimine jekti „Vaimse tervise häiretega soovitakse kasutada piirkonna teede geerimiseks kolmandale sektorile ja 17. Kinnitas majanduskomisjoni koos dosaatoranuma paigaldusega, eakatele suunatud hoolekandeteenuse ehitusel ja ehitustöödel. Geoloogilist volitused halduslepingu sõlmimiseks uueks liikmeks Andres Nageli Rogosi mõisa tuleohutusnõuete arendamine Võrumaal“ omafi- uuringuluba taotletakse Taudsa 2 aastaks. (Nagel). tagamine ja peamaja akende vahetus nantseeringu olemasolu eelarve- külas Saunamaa katastriüksusel. 9. Võttis vastu Rõuge valla 2020. 18. Kinnitas keskkonnakomisjoni ja Rõuge Põhikooli staadioni I etapi aastateks 2020–2022 summas kuni Uuringuteks vajalike välitööde aasta esimese lisaeelarve. uued liikmed: Tarvi Tuusis, Silver ehitus. 8500 eurot. tegemise käigus järgitakse kesk- 10. Võttis vastu Haanja Kooli Näkk ja Margus Sikk. Koroonaviiruse kriisi tagajärgede 2. Kehtestas Viitina külas Koolimaa konnakaitse ja ohutustehnika hoolekogu moodustamise korra ja 19. Valis korrakaitsekomisjoni leevendamiseks ning ettevõtluse katastriüksuse ja sellega piirneva ala nõudeid. Töötamisel ei kasutata töökorra. esimeheks Raul Ermeli ja ase- turgutamiseks saavad kohalikud detailplaneeringu. keskkonda reostavaid materjale. 11. Võttis vastu Mõniste Kooli esimeheks Elina Kirchi. omavalitsused taotleda riigilt inves- 3. Kehtestas Rõuge alevikus Aia tn 4 Uuringud toimuvad päevasel ajal, hoolekogu moodustamise korra ja 20. Kinnitas riigi poolt eraldatava teeringutoetust. katastriüksuse ja sellega piirneva ala nendega ei kaasne eeldatavasti üle- töökorra. täiendava investeeringutoetuse kasu- Rõuge vald saab taotleda uuteks detailplaneeringu. määrast müra ega õhusaastet. 12. Võttis vastu Rõuge Põhikooli tamiseks planeeritavate objektide investeeringuteks 410 000 eurot. 4. Muutis Rõuge valla ette- 6. Lubas Rõuge Vallavalitsusel hoolekogu moodustamise korra ja nimekirja: Misso sotsiaalkeskuse Järgmine volikogu istung toimub 25. võtlustoetuse määramise korda. võtta rahalisi kohustusi Rõuge töökorra. Ettevõtlustoetuse määramise korda valla üldplaneeringu koostamiseks 13. Võttis vastu erateede avalikuks ümberehitus, Varstu ÜVK ja reo- augustil. on sisse viidud Riigikogus 04.05.2020 ja keskkonnamõju strateegilise kasutamiseks määramise ja vastu võetud maaelu ja põllu- hindamise läbiviimiseks eelarve- lumetõrjeteenuse osutamise korra. majandusturu korraldamise seaduse aastateks 2021–2022 kokku summas 14. Otsustas taotleda Eesti Vabariigi muudatus, millega on kehtestatud kuni 66 000 eurot. omandis oleva Krabi kooli senisest kõrgem põllumajandusliku 7. Lubas finantseerida 2020–2022 hoonestatud kinnistu (asukoht vähese tähtsusega abi ülemmäär valla eelarvest projekti „Mõniste Rõuge vald, Krabi küla, registriosa 25 000 eurot. Alates 1.01.2021 on kooli energiatõhusaks muutmine“ number 2589541, katastritunnus taotlusi ettevõtlustoetuse saamiseks RTK positiivse rahastamisotsuse 86502:002:0096, sihtotstarve ühis- võimalik esitada üks kord aastas. korral kuni 381 000 euro ulatuses. kondlike ehitiste maa 100%, pindala 5. Andis nõusoleku Rõuge vallas Mõniste kooli energiatõhusaks 4,43 ha) tasuta võõrandamist Rõuge Taudsa külas asuva Nogopalu muutmiseks projekteerimistöid finant- vallale kohaliku omavalitsuse üles- X uuringuruumi geoloogilise seeritakse kuni 40 000 euro ulatuses annete täitmiseks. uuringuloa väljaandmiseks. valla eelarvest ühinemislepinguga 15. Kinnitas hariduskomisjoni uueks Uuringu eesmärk on tarbevaru ettenähtud vahendite arvelt. liikmeks Õnne Saluoru (Saluorg). tasemel välja selgitada uuringu- 8. Andis Rõuge Vallavalitsusele loa 16. Kinnitas arengu- ja ette- Rõuge alevikus uute korterelamute ehitamiseks vajaliku maa detailplaneeringu avalik väljapanek ja avalik arutelu 6. Illustratiivjoonised Rõuge Vallavalitsus annab teada, keskmist väärtust ning muudavad Illustratiivsed joonised detailplaneeringust. et korraldab Rõuge alevikus uute maantee äärse ala ilmekamaks. korterelamute ehitamiseks vajaliku Negatiivne mõju sotsiaalsele kesk- maa detailplaneeringu korduva konnale võib avalduda eelkõige avaliku väljapaneku 27.07.– ehitusperioodil lähiümbruse ela- 25.08.2020 ja avaliku väljapaneku nikele, põhiliselt suurenenud tulemuste avaliku arutelu 28.08.2020 müra- ja vibratsioonitaseme ning kell 13.00 Rõuge vallavalitsuses (Võru maakond, Rõuge alevik, liiklussageduse näol. Ööbikuoru tn 4). Tuginedes eeltoodule, võib eeldada, Detailplaneering on vastu võetud et pikaajaline negatiivne mõju Rõuge Vallavolikogu 27.03.2018 sotsiaalsele keskkonnale puudub. otsusega nr 1-3/27. Detailplaneeringu realiseerimisega Detailplaneeringuala paikneb Võru kaasnevad mõjud ei ole ula- maakonnas Rõuge vallas Rõuge tuslikud, kuna lähipiirkonnas on alevikus ja osaliselt Muhkamõtsa juba kujunenud hoonestatud ja ning Väiku-Ruuga külades Sänna inimtegevuse poolt mõjutatud maantee, Tehnika tänava ja Soojuse keskkond. Tegevusega kaasnevad tänava vahelisel alal. Läänest piirneb võimalikud mõjud on eeldatavalt planeeringuala korterelamute alaga. Planeeringualas paiknevad Soojuse väikesed ja nende ulatus piirneb tn 5 (69701:004:0145), Soojuse tn 2 peamiselt planeeringualaga. (69801:001:0308) ja osaliselt Soojuse Planeeritud hoonete rajamine tn 4 (69701:004:0135), Rõuge ei põhjusta eeldatavalt olulise metskond 23 (69701:003:0540), keskkonnamõjuga tegevust, mille- Soojuse tänav (69701:003:0117), ga kaasneks pikaajaline kesk- Tehnika tänav (69701:003:0185) ja konnaseisundi kahjustumine, seal- riigimaantee 25249 Sänna-Rõuge hulgas vee, pinnase, õhusaastatuse, (69701:003:1613) katastriüksused. olulise jäätmetekke või mürataseme Planeeritava ala suurus on ca 3,3 ha. suurenemine. Planeeritud tegevusega Detailplaneeringu eesmärk on kaasneb vähene liikluskoormuse, uue hoonestusala määramine mürataseme ja õhusaaste suure- kortermajadele ja abihoonele koos haljastuse ja heakorra põhimõtetega. nemine, kuid oodata ei ole üle Lisaks laiendatakse olemasolevat normatiivsete tasemete esinemist. jäätmejaama ala, mille eesmärgiks Tuginedes eeltoodule, võib eeldada, on parandada konteinereid et pikaajaline negatiivne mõju tühjendavate autode ligipääsu ja looduskeskkonnale puudub. suurendada katusealust pinda. Avaliku väljapaneku jooksul Detailplaneeringu elluviimisega on igal isikul õigus avaldada kaasnevad eeldatavalt majanduslikud detailplaneeringu kohta ette- ja sotsiaalsed ja mõjud ning mõju panekuid ja esitada vastuväiteid. looduskeskkonnale. Avaliku väljapaneku ajal on Detailplaneeringu realiseerumisel võimalik detailplaneeringuga tut- avaldub positiivne majanduslik ja sotsiaalne mõju uute elanike vuda Rõuge Vallavalitsuses või lisandumise näol, suureneb koha- Rõuge valla kodulehel www. like teenuseid ja tooteid kasu- rauge.ee. Lisainformatsiooni saab tatavate isikute arv. Rajatavad planeeringu- ja ehitusspetsialistilt hooned ja hooldatud ümbrus (Krislyn Prants, 525 3907, planeering@ tõstavad piirkonna kinnisvara rauge.ee). NR 9 / 9. juuli 2020 2 MÄGEDE HÄÄL Rõuge Vallavolikogu kehtestas kaks noorte perede elamute maade detailplaneeringut6. Illustratiivjoonised 6. Illustratiivjoonised Rõuge Vallavolikogu kehtestas 30.06.2020 jaoks kogukondlike eesmärkide täitmiseks. otsusega nr 1-3/37 Viitina külas Koolimaa Aia tn 4 detailplaneering muudab kehtetuks katastriüksuse ja sellega piirneva ala Rõuge Vallavolikogu 25.02.2009 otsusega nr 8 detailplaneeringu (edaspidi Koolimaa kehtestatud detailplaneeringu „Rõuge alevikus detailplaneering) ja otsusega nr 1-3/38 Rõuge ja Jaanipeebu külas Kaseaia, Mesimaa, Tiigi alevikus Aia tn 4 katastriüksuse ja sellega ning Vanakuuste ja nendega piirnevate maa- piirneva ala detailplaneeringu (edaspidi Aia alade detailplaneering“ planeeringualade tn 4 detailplaneering). kattuvuse ulatuses Käätso-Rõuge-Luutsniku Detailplaneeringuid käsitletakse kui üld- maantee ääres planeeritud jalgratta- ja jalgtee planeeringut muutvaid detailplaneeringuid krundi osas. tulenevalt asjaolust, et Rõuge vallal puudub Detailplaneeringute elluviimisega kaasnevad Rõuge piirkonna osas kehtiv üldplaneering. eeldatavalt majanduslikud, sotsiaalsed ja Koolimaa detailplaneeringu planeeritav ala kultuurilised mõjud. Detailplaneeringute asub Võru maakonnas Rõuge vallas Viitina realiseerumisel avaldub positiivne majan- külas ja hõlmab Koolimaa (69702:002:0057) duslik mõju uute elanike lisandumise näol, katastriüksust, samuti paikneb osaliselt suureneb kohalike teenuseid ja tooteid Tiigi (69702:002:0790) ning 25195 Käätso- kasutatavate isikute arv. Rajatavad hooned Rõuge-Luutsniku tee (69702:002:1470) tõstavad piirkonna kinnisvara keskmist katastriüksustel. Planeeringuala suurus on väärtust ning muudavad tänavafronti ca 1,7 ha. Koolimaa detailplaneeringuga ilmekamaks. Detailplaneeringutega nähakse nähakse ette Koolimaa maaüksuse jagamine ette kergliiklustee rajamine, mis avaldab neljaks krundiks. Kaks üksikelamu krunti, sotsiaalsele keskkonnale positiivset mõju. kuhu on lubatud püstitada elamu ja abihoone, Planeeringute elluviimisel parandatakse üks haljasala ja loodusliku maa krunt, piirkonna infrastruktuuri ja elukeskkonda kuhu on kavandatud puhke funktsioon ja tervikuna, süvendatakse piirkonna identiteeti, avalikult kasutatav jalgtee järve äärde. Üks väärtustatakse olemasolevat kultuuripärandit tee/tänava maa ja haljasala maa
Recommended publications
  • Rõuge Valla Üldplaneering on Dokument, Mille Eesmärgiks On
    RÕUGE VALLA ÜLDPLANEERING 2013 SISUKORD SISUKORD.......................................................................................................................................... 2 SISSEJUHATUS ................................................................................................................................. 4 1. ÜLDPLANEERINGU KOOSTAMISE METOODIKA JA PÕHIMÕTTED ................................. 6 1.1. Üldplaneeringu koostamise metoodika ..................................................................................... 6 1.2. Keskkonnamõjude hindamine ................................................................................................... 6 1.3. Üldplaneeringu lähteseisukohad ............................................................................................... 6 2. RÕUGE VALLA ÜLDINE ISELOOMUSTUS .............................................................................. 9 3. TÄHTSAMAD MÕISTED ............................................................................................................ 11 4. RÕUGE VALLA ARENGUT MÕJUTAVAD TEGURID ........................................................... 13 4.1. Rahvastik................................................................................................................................. 13 4.2. Tähtsamad ruumilise arengu dokumendid .............................................................................. 14 5. RÕUGE VALLA RUUMILISE ARENGU SUUNDUMUSED ................................................... 19 5.1. Rõuge valla
    [Show full text]
  • Rõuge Valla 2019. Aasta Eelarve Seletuskiri
    SELETUSKIRI Rõuge valla 2019. aasta eelarve juurde Eelarve eelnõu menetlemine Eelarve I lugemine toimus 18. detsembri volikogu istungil. I lugemise järgselt oli volikogu ja komisjonide liikmetel kuni 14. jaanuarini võimalik esitada oma parandusettepanekuid, mida arutati 23. jaanuari majanduskomisjoni koosolekul. II lugemise ajaks on täpsustatud tulusid ja kulusid - lisatud toetusfondiga eraldatud üldhariduskoolide toetused, korrigeeritud teisi toetusfondiga eraldatavaid toetusi. Kulude poole pealt on eelarve tasakaalustamiseks vähendatud reservfondi vahendeid ning vallavalitsuse ja hallatavate asutuste majandamiskulusid. Eelarve struktuur Rõuge valla 2019. aasta eelarve on koostatud arvestades kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seadust, riigieelarve seadusest tulenevaid muudatusi ja avaliku sektori finantsarvestuse ja –aruandluse juhendit. Eelarve koostatakse üheks aastaks, mis algab 01.01.2019 ja lõpeb 31.12.2019. Eelarve on koostatud eurodes. 2019. aasta eelarve on esmakordselt koostatud tekkepõhiselt. 2018. aasta võrdlusandmed on kassapõhised. Tekkepõhises eelarveprojektis on nõuete/kohustuste muutuse real kajastatud eelmisel aastal lõppenud projektide toetuste lõppmaksed, mis laekuvad kassapõhiselt ka sel aastal, kuid ei ole tekkepõhiselt selle aasta tulu. Vastavalt kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seadusele koosneb eelarve viiest osast: PÕHITEGEVUSE TULUD Maksutulud Tulud kaupade ja teenuste müügist Saadavad toetused Muud tegevustulud PÕHITEGEVUSE KULUD Antavad toetused Muud tegevuskulud INVESTEERIMISTEGEVUS
    [Show full text]
  • 03. Mägede Hääl 05.03.2020.Pdf
    NR 3 5. MÄRTS 2020 Rõuge vald jagas tunnustusi Laupäeval, 22. veebruaril toimus Rõuge rahvamajas pidulik kontsert-aktus, kus anti laureaatidele üle valla elutööpreemia ning 2019. aasta aunimetused. Aitäh teile kõigile, kes olete meile eeskujuks ja inspiratsiooniks! Rõuge valla elutööpreemia – Linda Kender Rõuge valla kohaliku elu täht 2019 – Mariliis Rõuge valla külaelu täht 2019 – Peep Kimmel Rõuge valla sporditäht 2019 – Gätly Valge Hinnatud pedagoog ja kolleeg Linda Kender Raidma Peep on pikalt olnud Viitina külavanem ning Gätly Valge on viie lapse ema, kelle suur kirg on matemaatikaõpetajana töötanud 61 aastat, Aktiivne missokas Mariliis on viimaste aastate Rõuge vallavolikogu liige. Ta on Viitinas eest ja igapäevane tegevus on jooksmine. Töökas olles jaganud teadmisi ja oskusi Varstu jooksul andnud märkimisväärse panuse Misso vedanud erinevaid talgupäevi ja üritusi, näiteks ja usin naine alustas enda jooksuteekonnaga piirkonna mitmele põlvkonnale. Vaatamata kultuurielu rikastamisse. Tema eestvedamisel Viitina talverallit ning üle 20 aasta toimunud juba 2011. aastal ning hakkas enda tegemiste pikale tööstaažile on ta ennast pidevalt on Misso kandis läbi viidud projekt MissoFest, Viitina kuuritsapüügivõistlust. Samuti on ta ja toimetamiste jäädvustamiseks pidama täiendanud ja silmaringi värskena hoidnud, et mis koondas enda alla mitmeid kultuuri ja tulihingeline MTÜ Viitina Jahimeeste Seltsi blogi. Tänaseks on Gätly Facebooki lehel olla nooremale põlvkonnale vajalik ja huvitav. kogukonda liitvaid sündmusi. 2019. aastal eestvedaja ja toetaja. Tema algatusel ehitati umbes 5000 jälgijat. 2019. aastal algatas Ka praegu jätkab Linda matemaatika ja füüsika toimus Mariliisi eestvedamisel üle mitmete Viitina Jahimaja ning renoveeriti Viitina Gätly väljakutse, mille sisuks oli iga päev aastate Missos taas jaanipidu ning sügisel õpetamist Varstu ja Krabi koolides – ikka oma Järvesaare laululava ja tantsuplatvorm.
    [Show full text]
  • Igal Kandil Oma Lugu
    Igal kandil oma lugu Valimik Võrumaa rahvajutte Võru, 2011 Väljaandja: Võrumaa Keskraamatukogu MTÜ Järjehoidja Projektijuht: Inga Kuljus Koostaja: Ere Raag Keeletoimetajad: Luule Lairand, Signe Pärnaste Esikaane pilt: Viive Kuks „Tamme-Lauri tamm“ Kujundus ja küljendus: Priit Pajusalu, Seri Disain OÜ Trükk: Trükikoda Ecoprint ISBN 978-9949-21-904-9 Täname raamatu väljaandmist toetanud Kohaliku Omaalgatuse Programmi, lugude jutustajaid ja kodukoha pärimuse üles kirjutajaid ning kogumiku valmimisele kaasaaitajaid! 3 Head lugejad! „Nagu tamm kasvamiseks oma jõu ammutab teda kandvast ja toitvast mullapinnast, samuti pead sina oma minevikust enesele elujõu ammutama, ega tohi sellest kunagi lahti lasta, et mitte kaduda või hävida.“ (Peeter Lindsaar, 1973) Võrumaa rahvaraamatukogude töötajad tegelevad järjepidevalt kodulootööga ja raamatukogude ajaloo uurimisega 1980. aastast alates. Arhiividesse on saadetud päringud raamatukogude asutamise ja tegevuse kohta, on tutvutud arhivaalidega, küsitletud endisi raamatukogutöötajaid ja kohaliku kultuurielu edendajaid. Saadud materjalide põhjal on koostatud kartoteegid ja raamatukogude ajalugu on talletatud kroonikaraamatutesse. Vabariiklikul rahva- raamatukogude kroonikate ülevaatusel 1983. aastal saavutati esikoht. Aastatel 2003–2006 kogutud materjalide põhjal koostati 2007. aastal s k Võrumaa rahvaraamatukogude ajalugu kajastav kogumik e s „Raamatukogud Võrumaal“ . Võrumaa Keskraamatukogu sajandi- u t pikkune tegevus koondati 2009. aastal sõnas ja pildis juubeliteosesse a h „Võrumaa Keskraamatukogu
    [Show full text]
  • 09 Mägede Hääl 04-07 2019.Pdf
    Nr 9 04. JUULI 2019 Rõuge vald on turismipärleid täis! nõudmised. Peale igapäevase planeerimise, aga tõepoolest avastan end sageli tööalase hooldamise ja rekonstrueerimise tegeleme pilguga ringi vaatamas: mida saaks ühes või me ka erinevate seiretega (külastusmaht, teises kohas ehk paremini teha. Nii et tööst koormustaluvus, ressurss), mis annavad täielikult välja lülituda naljalt ei õnnestugi.“ meie planeerimisse olulise sisendi,“ räägib Denks. Kui suureks hindad kohalike inimeste huvi Rõuge valla alale jääb 25 RMK külastus- RMK külastuskohtade vastu? Miks peaks korraldusosakonna majandatavat objekti, üks keskmine eluaeg maal ja loodusega nende seas erinevad paigad alustades koos elanud inimene oma kodumetsast Pullijärve metsamajast, Luhasoo, Paganamaa mujale, RMK radadele, lõkke-, suplus- ja ja Rõuge matkaradadest ning lõpetades muudesse kohtadesse minema? Pähni külastuskeskuse ning kõlakodadega. „Inimestel on alati huvi ilusate kohtade Rõuge valda läbib pikalt ka RMK matkatee vastu. Mida lihtsamini neile ligi pääseb, Peraküla–Aegviidu–Ähijärve haru, mis on seda rohkem külastajaid on. Eks siin samuti külastajate seas populaarne ning looduse keskel elavad inimesed on samuti selle kasutajateks on ka väga palju erinevate uudishimulikud teiste kohtade suhtes, kuigi välisriikide matkahuvilisi. nende teadmised loodusest on võrreldes Mis külastuskorralduse osakonna juhile kaugemalt tulnutega oluliselt paremad ning oma töös enim rõõmu valmistab ja mis ümbritseva looduse kogemine ja tajumine Nii kohalike kui külaliste poolt väga armas- ei suutnud oma kohustusi täita ning seetõttu muret? on igapäevased.“ tatud ja sageli külastatav rekonstrueeritud tuli kolme hanke asemel teha kokku viis. „Eks kõige rohkem rõõmu teeb ikka Millised on viimased trendid loodus- RMK Luhasoo matkarada valiti Rõuge valla Ajaliselt tähendas see projekti pikenemist külastajate teadlik käitumine, samas kõige turismis ja külastuskohtade arendamises? 2018.
    [Show full text]
  • EESTI JÄRVEDE NIMESTIK Looduslikud Järved
    EESTI JÄRVEDE NIMESTIK looduslikud järved tehisjärved KESKKONNAMINISTEERIUMI INFO- JA TEHNOKESKUS EESTI JÄRVEDE NIMESTIK Looduslikud ja tehisjärved Koostaja: Ruta Tamre Tallinn 2006 SISUKORD EESSÕNA 6 SISSEJUHATUS 8 EESTI JÄRVEDE NIMESTIK 13 Läänesaarte alamvesikond 14 Matsalu alamvesikond 22 Harju alamvesikond 26 Pärnu alamvesikond 37 Viru alamvesikond 50 Peipsi alamvesikond 58 Võrtsjärve alamvesikond 90 Koiva alamvesikond 101 LISAD 109 Eesti Põhikaardi välikaardistuse aastad 110 Eesti suurimad järved 111 Saarterohkeimad väikejärved 112 JÄRVEDE TÄHESTIKULINE LOEND 113 KASUTATUD KIRJANDUS 144 KAARDID ALAMVESIKONDADE KAUPA 145 Läänesaarte alamvesikond 147 Matsalu alamvesikond 149 Harju alamvesikond 151 Pärnu alamvesikond 153 Viru alamvesikond 155 Peipsi alamvesikond Tartu, Viljandi, Jõgeva, Järva, Lääne-Viru ja Ida-Viru maakonna osas 157 Peipsi alamvesikond Põlva ja Valga maakonna osas 159 Peipsi alamvesikond Võru maakonna osas 161 Võrtsjärve alamvesikond 163 Koiva alamvesikond 165 © Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus, 2006 Tamre, Ruta (koostaja) 2006. Eesti järvede nimestik. Tallinn, Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus, 168 lk. ISBN 978-9985-881-40-8 EESSÕNA Käesoleva nimestiku koostamisel on aluseks võetud Eesti Looduse Infosüsteemi (EELIS) Lisaks järvede olulisusele maastiku- ja loodusobjektidena ning elupaigatüüpidena, on järvede nimistu, mis tugineb mitmetele allikatele. Eelkõige on olnud aluseks 1964. aas- nad tähelepanuväärsed ka kohanimeobjektidena. Suur osa järvenimesid on korrigeeritud tal ilmunud “Eesti NSV järvede
    [Show full text]
  • 16 Mägede Hääl 05.12.2019.Pdf
    NR 16 5. DETSEMBER 2019 Rõuge Vallavolikogu 19. novembri 2019 istungil vastu võetud õigusaktid Volikogu: Rõuge alevikus Tindi tn 8 detailplaneeringu. 6. Tunnistas kehtetuks: nr 9 „Varstu valla jäätmevaldajate registri 1. Andis nõusoleku Rõuge vallale kuuluva 4. Tunnistas osaliselt kehtetuks Rõuge Misso Vallavolikogu 27.10.2016 määruse nr 23 asutamine ja registri pidamise kord“. kinnistu (asukoht Rõuge vald, Krabi küla, Vallavolikogu 19.11.2008 otsusega nr „Misso valla jäätmevaldajate registri asutamise 7. Muutis vallavalitsuse hallatava asutuse Õpilaskodu tee T1, sihtotstarve transpordimaa 51 „Jaanipeebu külas Kõva ja Õnne ja registri pidamise kord“; Haanja Valla Rahvamajad nime ja määras 100%) koormamiseks tehnorajatise (veetrassi) kinnistute detailplaneeringu kehtestamine“ Haanja Vallavolikogu 11.12.2014 määruse hallatava asutuse uueks nimeks Haanja reaalservituudiga Kivilohu kinnistu (asukoht kehtestatud detailplaneeringu Kõva kinnistul nr 21 „Haanja valla korraldatud jäätmeveo Rahvamaja. Rõuge vald, Krabi küla, Kivilohu, sihtotstarve planeeringulahenduses määratud kahe krundi rakendamise kord ja Haanja valla 8. Kinnitas Haanja Rahvamaja, Misso Rahva- maatulundusmaa 100%) kasuks. osas. jäätmevaldajate registri asutamine“ 7. peatüki; maja, Mõniste Rahvamaja, Rõuge Rahvamaja 2. Võttis vastu ja suunas avalikule väljapanekule 5. Delegeeris Rõuge valla ametiasutuse üles- Mõniste Vallavolikogu 04.04.2014 määruse ja Varstu Kultuurikeskuse põhi-määrused ja Tindi külas Rõuge Ööbikuorg katastriüksuse annete täitmisega seotud andmekogude nr 10
    [Show full text]
  • Commission Decision of 10 January 2011 Adopting, Pursuant to Council
    12.2.2011 EN Official Journal of the European Union L 40/1 II (Non-legislative acts) DECISIONS COMMISSION DECISION of 10 January 2011 adopting, pursuant to Council Directive 92/43/EEC, a fourth updated list of sites of Community importance for the Boreal biogeographical region (notified under document C(2010) 9667) (2011/84/EU) THE EUROPEAN COMMISSION, importance for the Boreal biogeographical region as special areas of conservation as soon as possible and within six years at most, establishing conservation Having regard to the Treaty on the Functioning of the European priorities and the necessary conservation measures. Union, Having regard to Council Directive 92/43/EEC of 21 May 1992 (4) In the context of a dynamic adaptation of the Natura on the conservation of natural habitats and of wild fauna and 2000 network, the lists of sites of Community flora ( 1), and in particular the third subparagraph of Article 4(2) importance are reviewed. A fourth update of the Boreal thereof, list is therefore necessary. Whereas: (5) On the one hand, the fourth update of the list of sites of Community importance for the Boreal biogeographical (1) The Boreal biogeographical region referred to in region is necessary in order to include additional sites Article 1(c)(iii) of Directive 92/43/EEC comprises parts that have been proposed since 2008 by the Member of the territories of Finland and Sweden and the terri­ States as sites of Community importance for the Boreal tories of Estonia, Latvia and Lithuania as specified in the biogeographical region within the meaning of Article 1 biogeographical map approved on 25 April 2005 by the of Directive 92/43/EEC.
    [Show full text]
  • 130 EN Official Journal of the European Union 13.1.2012
    L 10/130 EN Official Journal of the European Union 13.1.2012 COMMISSION IMPLEMENTING DECISION of 18 November 2011 adopting a fifth updated list of sites of Community importance for the Boreal biogeographical region (notified under document C(2011) 8195) (2012/11/EU) THE EUROPEAN COMMISSION, (4) In the context of a dynamic adaptation of the Natura 2000 network, the lists of sites of Community importance are reviewed. A fifth update of the Boreal list is therefore necessary. Having regard to the Treaty on the Functioning of the European Union, (5) On the one hand, the fifth update of the list of sites of Community importance for the Boreal biogeographical Having regard to Council Directive 92/43/EEC of 21 May 1992 region is necessary in order to include additional sites on the conservation of natural habitats and of wild fauna and that have been proposed since 2009 by the Member States as sites of Community importance for the Boreal flora ( 1), and in particular the third subparagraph of Article 4(2) thereof, biogeographical region within the meaning of Article 1 of Directive 92/43/EEC. For these additional sites, the obligations resulting from Articles 4(4) and 6(1) of Directive 92/43/EEC should apply as soon as possible Whereas: and within six years at most from the adoption of the fifth updated list of sites of Community importance for the Boreal biogeographical region. (1) The Boreal biogeographical region referred to in Article 1(c)(iii) of Directive 92/43/EEC comprises parts (6) On the other hand, the fifth update of the list of sites of of the Union territories of Finland and Sweden and the Community importance for the Boreal biogeographical Union territories of Estonia, Latvia and Lithuania as region is necessary in order to reflect any changes in specified in the biogeographical map approved on site related information submitted by the Member 20 April 2005 by the Committee set up by Article 20 States following the adoption of the initial and the first of that Directive, hereinafter the ‘Habitats Committee’.
    [Show full text]
  • COMMISSION IMPLEMENTING DECISION (EU) 2018/41 of 12
    19.1.2018 EN Official Journal of the European Union L 15/199 COMMISSION IMPLEMENTING DECISION (EU) 2018/41 of 12 December 2017 adopting the eleventh update of the list of sites of Community importance for the Boreal biogeographical region (notified under document C(2017) 8255) THE EUROPEAN COMMISSION, Having regard to the Treaty on the Functioning of the European Union, Having regard to Council Directive 92/43/EEC of 21 May 1992 on the conservation of natural habitats and of wild fauna and flora ( 1 ), and in particular the third subparagraph of Article 4(2) thereof, Whereas: (1) The Boreal biogeographical region referred to in Article 1(c)(iii) of Directive 92/43/EEC comprises parts of the Union territories of Finland and Sweden and the Union territories of Estonia, Latvia and Lithuania, as specified in the biogeographical map approved on 20 April 2005 by the committee set up by Article 20 of that Directive (the ‘Habitats Committee’). (2) The initial list of sites of Community importance for the Boreal biogeographical region, within the meaning of Directive 92/43/EEC, was adopted by Commission Decision 2005/101/EC ( 2). That list was last updated by Commission Implementing Decision (EU) 2016/2331 ( 3 ). (3) The sites included in the list of sites of Community importance for the Boreal biogeographical region form part of the Natura 2000 network which is an essential element of the protection of biodiversity in the Union. In order to make further progress in the actual establishment of the Natura 2000 network and in the context of a dynamic adaptation of that network, the lists of sites of Community importance are reviewed regularly.
    [Show full text]
  • Asustusüksuste Nimistu HARJU MAAKOND ANIJA Vald Linn
    Riigihalduse ministri 11. oktoobri 2017. a määruse nr 72 „Asustusüksuste nimistu kinnitamine ning nende lahkmejoonte määramine” lisa 1 Asustusüksuste nimistu HARJU MAAKOND ANIJA vald [jõust. 21.10.2017 Anija Vallavolikogu valimistulemuste väljakuulutamise päeval - Anija valla valimiskomisjoni 20.10.2017 otsus nr 7] Linn (asustusüksus) Alevid Alevikud Külad Kehra Aegviidu Aavere Alavere Anija Arava Härmakosu Kaunissaare Kehra Kihmla Kuusemäe Lehtmetsa Lilli Linnakse Looküla Lükati Mustjõe Paasiku Parila Partsaare Pikva Pillapalu Rasivere Raudoja Rooküla Salumetsa Salumäe Soodla Uuearu Vetla Vikipalu Voose Ülejõe HARKU vald [jõust. 21.10.2017 Harku Vallavolikogu valimistulemuste väljakuulutamise päeval - Harku valla valimiskomisjoni 20.10.2017 otsus nr 12] Linn (asustusüksus) Alevid Alevikud Külad Harku Adra Tabasalu Harkujärve Humala Ilmandu Kumna Kütke Laabi Liikva Meriküla Muraste Naage Rannamõisa Suurupi Sõrve Tiskre Tutermaa Türisalu Vahi Vaila Viti Vääna Vääna-Jõesuu JÕELÄHTME vald [jõust. 21.10.2017 Jõelähtme Vallavolikogu valimistulemuste väljakuulutamise päeval - Jõelähtme valla valimiskomisjoni 20.10.2017 otsus nr 9] Linn (asustusüksus) Alevid Alevikud Külad Kostivere Aruaru Loo Haapse Haljava Ihasalu Iru Jõelähtme Jõesuu Jägala Jägala-Joa Kaberneeme Kallavere Koila Koipsi Koogi Kostiranna Kullamäe Liivamäe Loo Maardu Manniva Neeme Nehatu Parasmäe Rammu Rebala Rohusi Ruu Saha Sambu Saviranna Uusküla Vandjala Võerdla Ülgase KEILA linn [jõust. 21.10.2017 Keila Linnavolikogu valimistulemuste väljakuulutamise päeval - Keila linna valimiskomisjoni 20.10.2017 otsus nr 6] Linn (asustusüksus) Alevid Alevikud Külad Keila KIILI vald [jõust. 21.10.2017 Kiili Vallavolikogu valimistulemuste väljakuulutamise päeval - Kiili valla valimiskomisjoni 20.10.2017 otsus nr 10] Linn (asustusüksus) Alevid Alevikud Külad Kiili Kangru Arusta Luige Kurevere Lähtse Metsanurga Mõisaküla Nabala Paekna Piissoo Sausti Sookaera Sõgula Sõmeru Vaela KOSE vald [jõust.
    [Show full text]
  • 10. Mägede Hääl 06.08.2020.Pdf
    NR 10 6. AUGUST 2020 Läheneb Rõuge valla ettevõtlustoetuse taotlemise tähtaeg! 15.–31. augustini saab taas taotleda suunata ettevõtluse arendamiseks vastaval taotlusvormil e-posti kasutamise abikõlblikkuse periood, * alates 2021. aastast saab ette- valla ettevõtlustoetust. Seda saavad Rõuge vallas. Ettevõtjal ei tohi aadressile [email protected] või tooge mis algab taotluse esitamisest võtlustoetusi taotleda üks kord teha Rõuge vallas registreeritud ja olla maksuvõlga ega algatatud taotlus tööpäevadel vallamaja ja kestab projekti lõpptähtajani. aastas, perioodil 14. veebruarist tegutsevad äriühingud, füüsilisest likvideerimis- ja pankrotimenetlust. kantseleisse. Projekti tegevuste läbiviimine enne 1. märtsini. isikust ettevõtjad ning tegevust Valla poolt makstava ettevõtlus- Tähelepanu! Rõuge valla ette- toetuse määramise otsust, toimub Rõuge valla ettevõtlustoetuse määra- alustavad ettevõtjad, kellel on toetuse ülemmäär on 1 000 eurot võtlustoetuste määramise kord on taotleja vastutusel; mise kord, taotlusvormid ning lepingu sõlmimise ajaks ettevõte ning maksimumsumma ulatuses muutunud. * muudeti põllumajandustoodete muud toetusega seotud blanketid on registreeritud. saab toetust taotleda üks kord kolme Juhime tähelepanu järgmistele esmatootmiseks antava vähese Toetatakse nii ettevõtlusega alus- eelarveaasta jooksul. Käesolevas muudatustele: tähtsusega abi piirmäära. leitavad valla veebilehelt: tamist, tegevuse laiendamist, voorus läheb jagamisele ligi 7 200 * piiritleti projekti elluviimise Põllumajandustoodete esmatoot- https://rouge.kovtp.ee/ettevotlustoetus.
    [Show full text]