Metstaguse Agro OÜ Tamme farmi keskkonnamõju hindamise aruanne

Heakskiitmiseks Töö nr 14-TP-45

Tallinn 2015 Metstaguse Agro OÜ Tamme farmi keskkonnamõju hindamise aruanne. Heakskiitmiseks

Nimetus: Metstaguse Agro OÜ Tamme farmi keskkonnamõju hindamise aruanne Töö nr: 14/TP45 Versioon: Heakskiitmiseks Aeg: 14.04.2015

Arendaja: Metstaguse Agro OÜ Aadress: Kase 1, 73301 JärvaJaani alev Telefon: 502 1263 Kontaktisik: Teet Kallakmaa Epost: [email protected]

KMH koostaja: Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ (ELLE OÜ) Reg nr 10705517 Aadress: Tõnismägi 3A15, 10119 Tallinn Telefon: 6117 690 Epost: [email protected] KMH juhtekspert: Toomas Pallo, MSc , litsents nr KMH0090 Osalejad: Pille Antons, MSc Marit Abiline, MSc

Kaire Taidre

Kasutustingimused: © Käesolev aruanne on koostatud ja esitatud kasutamiseks tervikuna. Aruandes ja selle lisades esitatud kaardid, joonised, arvutused on autoriõiguse objekt ning

selle kasutamisel tuleb järgida autoriõiguse seaduses sätestatud korda. Aruande omandamine, trükkimine ja/või levitamine ärilistel eesmärkidel on ilma Estonian,

Latvian & Lithuanian Environment OÜ kirjaliku nõusolekuta keelatud. Aruandes toodud info kasutamine õppe ja mitteärilistel eesmärkidel on lubatud, kui

viidatakse algallikale. Andmete kasutamisel tuleb viidata nende loojale.

2/118 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ Metstaguse Agro OÜ Tamme farmi keskkonnamõju hindamise aruanne. Heakskiitmiseks Sisukord

1 SISSEJUHATUS ...... 6

2 KAVANDATAVA TEGEVUSE EESMÄRK JA VAJADUS ...... 8

3 KESKKONNAMÕJU HINDAMISE METOODIKA ...... 9

4 ALTERNATIIVIDE VALIK , EELHINDAMINE JA LÜHIKIRJELDUS ...... 14

5 EELDATAVALT MÕJUTATAVA KESKKONNA KIRJELDUS NING PIIRKONNA KESKKONNASEISUNDI HINNANG 16 5.1 Asukoht ja maakasutus ...... 16 5.2 Sotsiaalmajanduslik keskkond ...... 19 5.3 Taimestik ja loomastik ...... 19 5.4 Pinnamood ja geoloogiline ehitus ...... 19 5.5 Põhjavesi ...... 21 5.6 Pinnavesi ...... 23 5.7 Välisõhu seisund ...... 24 5.8 Müratase ja transpordikoormus ...... 24 5.9 Kliima...... 25 5.10 Looduskaitsealused objektid ...... 27 5.11 Kultuuripärand ...... 27

6 OLEMASOLEVA TEGEVUSE KIRJELDUS ...... 29 6.1 Olemasolevad rajatised ...... 29 6.2 Tootmismaht ...... 31 6.3 Pidamistehnoloogia ...... 31 6.4 Sõnnikukäitlus ...... 32 6.5 Veekasutus ja reoveekäitlus ...... 35 6.6 Jäätmekäitlus ...... 35 6.7 Energia kasutamine ...... 35 6.8 Farmi teenindav transport ...... 36 6.9 Veterinaarohutus ...... 36

7 NULLALTERNATIIVIGA KAASNEVAD TAGAJÄRJED JA KESKKONNNAMÕJU ...... 37 7.1 Nullalternatiiviga kaasnevad tagajärjed ...... 37 7.2 Nullalternatiiviga kaasnevad mõjud ...... 38 7.2.1 Mõju maastikule ja pinnasele ...... 38

Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 3/118 Metstaguse Agro OÜ Tamme farmi keskkonnamõju hindamise aruanne. Heakskiitmiseks

7.2.2 Mõju põhjaveele ...... 38 7.2.3 Mõju pinnaveele ...... 39 7.2.4 Mõju välisõhu seisundile ...... 39 7.2.5 Mõju müra tasemele ...... 46 7.2.6 Mõju kultuuripärandile ...... 46 7.2.7 Mõju avarii- ja hädaolukordadest ...... 47 7.2.8 Kaudne mõju ...... 47 7.2.9 Koosmõju teiste tegevustega ...... 47 7.3 Nullalternatiivi mõju vastuvõtvale keskkonnale ...... 48 7.3.1 Mõju elusloodusele ...... 48 7.3.2 Mõju inimese tervisele ...... 48 7.3.3 Mõju sotsiaalmajanduslikule keskkonnale ...... 49

8 KAVANDATAVA TEGEVUSE KIRJELDUS ...... 50 8.1 Planeeritav ehitustegevus ...... 50 8.2 Tootmismaht ...... 50 8.3 Pidamistehnoloogia ...... 52 8.4 Sõnnikukäitlus ...... 52 8.5 Veekasutus ja reoveekäitlus ...... 54 8.6 Jäätmekäitlus ...... 55 8.7 Energia kasutamine ...... 55 8.8 Farmi teenindav transport ...... 55 8.9 Veterinaarohutus ...... 56

9 KAVANDATUD TEGEVUSEGA KAASNEVAD TAGAJÄRJED JA KESKKONNNAMÕJU ...... 57 9.1 Kavandatava tegevusega kaasnevad tagajärjed ...... 57 9.2 Kavandatava tegevusega kaasnevad mõjud ...... 59 9.2.1 Mõju maastikule ja pinnasele ...... 59 9.2.2 Mõju põhjaveele ...... 60 9.2.3 Mõju pinnaveele ...... 61 9.2.4 Mõju välisõhu seisundile ...... 61 9.2.5 Mõju müratasemele ...... 69 9.2.6 Mõju kultuuripärandile ...... 69 9.2.7 Mõju avarii- ja hädaolukordadest ...... 70

4/118 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ Metstaguse Agro OÜ Tamme farmi keskkonnamõju hindamise aruanne. Heakskiitmiseks

9.2.8 Kaudne mõju ...... 70 9.2.9 Koosmõju teiste tegevustega ...... 71 9.3 Kavandatava tegevuse mõju vastuvõtvale keskkonnale ...... 72 9.3.1 Mõju elusloodusele ...... 72 9.3.2 Mõju inimese tervisele ...... 72 9.3.3 Mõju sotsiaal- ja majanduskeskkonnale ...... 73

10 KÄITISE SULGEMINE NING SULGEMISEGA KAASNEVAD TAGAJÄRJED JA KESKKONNAMÕJU HINNANG .. 74

11 VÕRDLUS PARIMA VÕIMALIKU TEHNIKAGA ...... 75

12 PEAMISED NEGATIIVSE KESKKONNAMÕJU VALDKONNAD JA LEEVENDAVATE MEETMETE KIRJELDUS JA NENDE KASUTAMISE EELDATAV EFEKTIIVSUS ...... 78

13 ETTEPANEKUD SEIRE JA KONTROLLI KORRALDAMISEKS ...... 79

14 LOODUSVARA KASUTAMISE OTSTARBEKUSE HINNANG NING KAVANDATAVA TEGEVUSE VASTAVUS SÄÄSTVA ARENGU PÕHIMÕTETELE ...... 81

15 PLANEERITAVA TEGEVUSE VÕRDLUS REAALSETE ALTERNATIIVSETE VÕIMALUSTEGA ...... 82

16 ÜLEVAADE KESKKONNAMÕJU HINDAMISE KORRALDAMISEST JA AVALIKKUSE KAASAMISEST ...... 83

17 KESKKONNAMÕJU HINDAMISE ARUANDE KOOSTAMISEL ILMNENUD RASKUSED ...... 84

18 KOKKUVÕTE ...... 85

19 KASUTATUD MATERJALID ...... 87

LISA 1. KASUTATUD LÜHENDID JA MÕISTED ...... 88

LISA 2. VÄLISÕHU SAASTEAINETE HEITKOGUSTE JA TEKKIVA SAASTETASEME HINDAMISE METOODIKA .... 93

LISA 3. KMH ARUANDE AVALIKU VÄLJAPANEKU TEATED ...... 95

LISA 4. KMH ARUANDE EELNÕU KOHTA LAEKUNUD ETTEPANEKUD ...... 100

LISA 5. KMH ARUANDE AVALIKU ARUTELU PROTOKOLL JA OSALEJATE REGISTREERIMISLEHT ...... 114

Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 5/118 Metstaguse Agro OÜ Tamme farmi keskkonnamõju hindamise aruanne. Heakskiitmiseks

1 SISSEJUHATUS

Keskkonnamõju hindamise (edaspidi ka KMH) objektiks on Järvamaal Järva-Jaani vallas Kuksema külas Tamme laut maaüksusel (katastriüksuse tunnus 25702:003:0233) asuva Tamme farmikompleksi rekonstrueerimine ja laiendamine. Hinnatava tegevuse eesmärgiks on veiste intensiivkasvatuse jätkamine piima tootmiseks olemasolevas laiendatavas farmikompleksis. Kavandatava tegevusega muudetakse olemasolevates lautades 1 ja 2 (Joonis 9) lõaspidamistehnoloogia vabapidamistehnoloogia vastu ning seetõttu ehitatakse karja paremaks mahutamiseks ning keskkonnakompleksloas lubatud tootmisvõimsuse saavutamiseks farmikompleksi juurde 200-kohaline laut lüpsilehmadele. Kavandatava tegevuse tulemusel loomade arv, võrreldes kehtivas keskkonnakompleksloas tooduga, ei muutu. Kavandatavad tegevused , millega seotuna keskkonnamõju hinnatakse, on: • Olemasolevate lautade nr 1 ja 2 rekonstrueerimine vabapidamislautadeks ning uue 200-kohalise laudahoone rajamine. • Veisefarmi tegevus kehtivas keskkonnakompleksloas toodud mahus. • Tegevuse lõpetamine ehk farmi sulgemine. Keskkonnamõju hindamise ja aruande koostamise õiguslik alus on keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus (RT I 2005, 15, 87). Keskkonnamõju hindamine on algatatud Järva-Jaani Vallavalitsuse 19. juuni 2014. a korraldusega nr 203. Algatamise aluseks on keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi ka KeHJS) § 3 punkt 1, § 6 lõige 1 punkt 27, § 7 punkt 1, § 9, § 11 lõige 2 ja 3. Veisefarmi keskkonnamõju hindamise eesmärgiks on hinnata kavandatava tegevusega kaasnevat keskkonnamõju, s.h: • hinnata ehitamiseks ning rekonstrueerimiseks vajalikke tegevusi, aspekte (KeHJS mõistes tagajärgi) ja nende eeldatavat keskkonnamõju; • hinnata laiendatud veisefarmi tegevusega ja tegevusjärgse sulgemisega kaasnevaid aspekte ja nende eeldatavat keskkonnamõju; • prognoosida võimalikke muutusi keskkonnale, sealjuures nii positiivseid kui negatiivseid; • välja tuua olulised mõjud; • välja pakkuda negatiivsete mõjude vältimise ning leevendamise võimalusi ja positiivsete mõjude suurendamise võimalusi; • esitada soovitusi keskkonna- ja seirenõuete seadmiseks, et kontrollida ja minimeerida veisefarmi tegevusest tuleneda võivat negatiivset keskkonnamõju;

6/118 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ Metstaguse Agro OÜ Tamme farmi keskkonnamõju hindamise aruanne. Heakskiitmiseks Keskkonnamõju hindamise protsessi osalised on: • arendaja: Metstaguse Agro OÜ; • otsustaja: Järva-Jaani Vallavalitsus; • järelevalvaja: Keskkonnaamet; • ekspert: Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ (ELLE) ekspertrühm juhteksperdi Toomas Pallo (litsents nr. KMH0090) juhtimisel. Välised huvirühmad ja valdkonnad, mille osas arendus huvirühmade huve tõenäoliselt mõjutada võib, on: • Valitsusvälised keskkonnaorganisatsioonid - avaliku huvi esindaja keskkonnavaldkonnas. • Piirnevate kinnistute omanikud – kinnistutele ulatuva mõju osas. • Piirkonna elanikud – elukeskkonnale avalduva mõju osas. • Eeldatava mõjupiirkonna ettevõtted - käitiste tegevuse koosmõju osas. • Järva-Jaani Vallavalitsus – nii ettevõtluskeskkonna arengu kui elukeskkonnale avalduva mõju osas. • Järva Maavalitsus - maakonnas toimuva arendustegevuse osas. • Keskkonnainspektsioon - tegevuse keskkonnajärelevalve osas. • Kultuuriministeerium ja/või selle allasutused (Muinsuskaitseamet) - kultuuriväärtuste kaitse osas. • Sotsiaalministeerium ja/või selle allasutused (Terviseamet) – rahvatervise kaitse osas. • Laiem avalikkus - erinev võimalik huvi. Käesolevas aruandes kasutatud lühendid ja mõisted on toodud lisas 1.

Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 7/118 Metstaguse Agro OÜ Tamme farmi keskkonnamõju hindamise aruanne. Heakskiitmiseks

2 KAVANDATAVA TEGEVUSE EESMÄRK JA VAJADUS

Arendaja, Metstaguse Agro OÜ, poolt kavandatava tegevuse eesmärgiks on veiste intensiivkasvatuse jätkamine piima tootmiseks olemasolevas laiendatavas farmikompleksis. Farmikompleksi laiendamisel lähtutakse loomade heaolust ning tootmise majanduslikust jätkusuutlikkusest. Kavandatava tegevusega muudetakse lautades 1 ja 2 (Joonis 9) lõaspidamistehnoloogia vabapidamistehnoloogia vastu. Vabapidamine tagab loomadele lõaspidamisega võrreldes paremad liigiomase ja sotsiaalse käitumise võimalused. Pidamistehnoloogia muutmise tõttu ehitatakse karja paremaks mahutamiseks ning kompleksloas lubatud tootmisvõimsuse saavutamiseks farmikompleksi juurde 200-kohaline laut lüpsilehmadele. Kavandatava tegevuse tulemusel loomade arv, võrreldes kehtivas keskkonnakompleksloas tooduga, ei muutu. Metstaguse Agro OÜ Tamme farmi kompleksloas nr 206263 on maksimaalne lubatud tootmisvõimsus 550 lüpsilehma piimatoodanguga kuni 10 000 kg piima lehma kohta aastas ning lisaks 339 noorlooma ja 157 vasikat. Reaalne loomade arv ja karja struktuur teatud ajahetkel sõltub karja tavapärasest arengust.

8/118 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ Metstaguse Agro OÜ Tamme farmi keskkonnamõju hindamise aruanne. Heakskiitmiseks

3 KESKKONNAMÕJU HINDAMISE METOODIKA

Keskkonnamõju hindamisel ja aruande koostamisel lähtub ekspert keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadusest (RT I 2005, 15, 87) ja selle rakendusaktidest ning järgib keskkonnamõju hindamise häid tavasid. KMH läbiviimisel lähtutakse EV kehtivatest keskkonnaalastest õigusaktidest. Keskkonnamõju hindamises lähtutakse põhimõttest, et hinnata tuleb muutusi keskkonnas, mis kaasnevad planeeritud tegevuse või selle alternatiivide elluviimisel. Selleks on oluline teada tegevusega kaasnevaid tagajärgi (aspekte), mis võivad viia muutusteni keskkonnaelementides (näiteks tegevusega välisõhku eralduvad saasteained on tagajärg ning nendest tulenev mõju on välisõhu kvaliteedi muutus). Nii olemasolevate tegevuste jätkumise kui planeeritava tegevuse juures antakse käesolevas aruandes esmalt ülevaade tegevusega kaasneda võivatest tagajärgedest ning seejärel nende tagajärgedega kaasnevatest mõjudest. Tegevusega kaasnevate võimalike tagajärgede leidmisel on kasutatud sisend-väljund analüüsi. Sisend-väljund analüüs viidi läbi keskkonna seisukohalt vaadatuna, pöörates erilist tähelepanu ressursitarbele ja eralduvatele heitmetele ning teistele võimalikele keskkonnamõju allikatele. Kavandatava tegevuse tagajärjed on eraldi välja toodud nii ehitusetapile kui sellele järgnevale käitise kasutamisele. Tagajärgedest tulenevaid mõjusid on hinnatud keskkonnaelementide (välisõhk, pinnavesi, põhjavesi jne) lõikes. Hinnangute andmisel on arvestatud, et ehitusaegse tegevuse mõjud on üldjuhul lühiajalised ning ehitusjärgse tegevuse (ehitiste kasutamine) mõjud pikaajalised. Keskkonnamõju hindamisel kasutatakse alljärgnevat skaalat: • väga oluline positiivne mõju = vältimatu (nt keskkonnaalaste direktiividega vastavusse viimine); • oluline positiivne mõju = oluline parendus; • positiivne mõju = olukord läheb paremaks; • mõju on neutraalne = allikas on olemas, kuid mõju ei ole või vastuvõtjat ei ole; • mitteoluline negatiivne mõju = mõju on, kuid see pole oluline (nt müratase on allapoole taotlustasemeid); • oluline negatiivne mõju = kehtestatud piirväärtusele lähenev väärtus, tugev häiring, mis nõuab üldjuhul leevendavate meetmete rakendamist; • välistav negatiivne mõju

Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 9/118 Metstaguse Agro OÜ Tamme farmi keskkonnamõju hindamise aruanne. Heakskiitmiseks = õigusaktides kehtestatud piirväärtuste ületamine, Natura võrgustiku ala terviklikkust rikkuv tegevus jms; • mõju puudub = allikas puudub. Lõpuks käsitletakse keskkonnaelementides toimuvaid muutusi vastuvõtja kontekstis. Keskkonnamõju hindamisel lähtutakse, et mõju vastuvõtjad on: • inimese tervis; • elusloodus, s.h kooslused, looduslik mitmekesisus ja looduskaitsealad; • sotsiaal-majanduslik keskkond, s.h inimese vara ja heaolu. Keskkonnamõju hindamisel vastuvõtvale keskkonnale on antud kavandatava tegevuse kõiki erinevaid etappe (ehitustegevus ning laiendatud farmi käitamine) arvestav koondhinnang. Eeltoodud põhimõtteid kirjeldab alljärgnev joonis (Joonis 1).

Olemasoleva olukorra kirjeldus Planeeritava tegevuse kirjeldus

Olemasoleva olukorraga Planeeritava tegevusega kaasnevad tagajärjed kaasnevad tagajärjed

Planeeritava tegevusega kaasnev m uutus võrreldes olemasoleva olukorraga

Mõju sotsiaal - Mõju elusloodusele Mõju inimese tervisele majanduslikule keskkonnale

Joonis 1. Keskkonnamõju hindamise põhimõtted. Keskkonnamõju hindamise eesmärk on tegeleda oluliste aspektide ning mõjudega, mis on määratletud programmis. Vastavalt heakskiidetud KMH programmile ei hinnata mõju kliimale, maavarale, valguse, soojuse, kiirguse- ja vibratsiooni tasemele, kaitsealadele, kaitsealustele üksikobjektidele ja liikidele ning Natura 2000 aladele. Seetõttu ei ole neid teemasid aruandes eraldi peatükkidena käsitletud. Keskkonnamõju hindamise tulemusena esitatakse muutused võrreldes olemasoleva olukorra ehk nullalternatiiviga. Keskkonnamõju hindamise ülesanne on põhjalikult hinnata kavandatud

10/118 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ Metstaguse Agro OÜ Tamme farmi keskkonnamõju hindamise aruanne. Heakskiitmiseks tegevuse, mitte nullalternatiivi mõjusid. Nullalternatiivi rakendumine ei ole kavandatava tegevuse eesmärk. Tegemist on paratamatu olukorraga, kui kavandatavat tegevust ei ole võimalik ellu viia. Seetõttu ei käsitleta nullalternatiiviga kavandatud tegevusi sama põhjalikult kui kavandatud tegevust. Keskkonnamõju hindamise ulatuse määrab põhjus-tagajärg seos. Hinnatakse allikast lähtuvaid aspekte, mis võivad läbi vahendava keskkonna jõuda vastuvõtjani. Seejuures peab allika ja vastuvõtja vahel olema otsene või kaudne seos. Otsene seos tähendab allikast lähtuva mõju kandumist vastuvõtjani ühe keskkonnaelemendi kaudu. Kaudne mõju jõuab vastuvõtjani läbi mitme keskkonnaelemendi. Kaudse seosena käsitletakse aruandes ka neid seoseid, mille puhul mõju avaldub ühe keskkonnaelemendi kaudu, ent mõju otseseks allikaks ei ole kavandatud tegevus, vaid mingi seotud tegevus. Sellisteks mõjudeks on näiteks sõnniku laotamisega või jäätmete edasise käitlemisega seotud mõjud. Taoliste mõjude hindamine on suure määramatusega. Keskkonnamõju hindamisel kasutatakse kättesaadavusel ja võimalusel olemasolevaid mõõtmistulemusi. Mõõtmistulemuste puudumisel kasutatakse mõju hindamisel eksperthinnangut. Tehnoloogiliste protsesside hindamisel kasutati muuhulgas arendaja esitatud andmeid, mida analüüsiti ekspertide poolt. Võrdluseks kasutati tehnoloogia hindamisel parima võimaliku tehnika (PVT) kirjeldust, k.a ajakohastamisel referentsdokumendi tööversiooni. Eksperthinnangute andmisel, juhul kui mõõtmistulemused puuduvad või ei ole esitatud ning selgitatud teistsugust printsiipi, on lähtutud olukorra hindamisel „halvimast võimalikust olukorrast” ehk hinnangu aluseks on võetud näitajad, mis keskkonnamõju seisukohalt on kõige ebasoodsamad. Alljärgnevalt on kasutatud metoodika kirjeldus esitatud valdkondade kaupa , milles keskkonnamõju hinnati. Mõju hindamisel pinnaveele kasutati eksperthinnangut pinnavee seisundit kirjeldavate olemasolevate andmete ja uuringutulemuste põhjal. Mõju hindamisel põhjaveele ja pinnasele kasutati puurkaevude geoloogilisi kirjeldusi ning ehitusgeoloogiliste uuringute tulemusi, määramaks pinnase koostist ning selle omadusi, samuti piirkonna hüdrogeoloogilisi tingimusi. Lisaks kasutati Eesti Geoloogiakeskuse koostatud Eesti põhjavee kaitstuse kaarti. Aruandes esitatud kirjeldustes on säilitatud rakendusgeoloogiliste allikmaterjalide autorite terminoloogiat, põhjalikud üldgeoloogilised uuringud ei olnud hindamise eesmärgiks. Põhjavee seisundit hinnati eksperthinnanguna kirjeldavate olemasolevate andmete ja uuringutulemuste põhjal. Mõju hindamisel välisõhu seisundile kasutati keskkonnaministri määrusega 1 kinnitatud metoodikaid saasteainete heitkoguste arvutamiseks. Meetodid saasteainete heitkoguste ja tekkiva saastetaseme hindamiseks on täpsemalt esitatud aruande lisas 2.

1 Looma- ja linnukasvatusest välisõhku eralduvate saasteainete heitkoguste määramismeetodid. Keskkonnaministri 25. märtsi 2014. a määrus nr 8.

Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 11/118 Metstaguse Agro OÜ Tamme farmi keskkonnamõju hindamise aruanne. Heakskiitmiseks Saasteainete hajumisarvutused ja maapinnalähedases õhukihis tekkiva saastatuse taseme arvutused on teostatud Suurbritannias Cambridge Environmental Research Consultants (CERC) poolt loodud hajumisarvutusprogrammiga ADMS. Nõuded hajumisarvutusprogrammidele on kehtestatud keskkonnaministri määrusega 2. ADMS on nende nõuetega vastavuses. Arvutimodelleerimise tulemusel saadi saasteainete leviku diagrammid, mille alusel koostati saasteainete hajumiskaardid. Tekkivat mürataset hinnati eksperthinnanguna. Eeskätt pöörati tähelepanu farmi teenindavast transpordist tulenevale mürale. Tekkivaid sõnnikukoguseid ja sõnniku käitlemise keskkonnamõju hinnati erinevate metoodikate abil. Näiteks kasutati põllumajandusministri 14.07.2014 määrust nr 71 3 ja PVT kirjeldust. Sõnnikukäitluse mõju hindamisel põhjaveele lähtuti kogumiku „Eesti põhjavee kasutamine ja kaitse” toodud põhimõtetest. Sõnniku laotamist, kui farmi tegevusega otseselt mitte seotud tegevust, on käsitletud kaudse mõjuna, sest mõju avaldumine ei pruugi olla farmi tegevusega põhjus-tagajärg seoses. Mõju hindamisel taimestikule ja loomastikule kasutati eksperthinnangut olemasolevate andmete põhjal. Farmi kinnistud on olnud kasutusel põllumajandusliku tootmismaana, seega puudus vajadus täiendavate uuringute teostamiseks. Mõju hindamisel sotsiaalsele keskkonnale kasutati eksperthinnangut olemasolevate andmete ja KMH protsessis toimunud avalikustamisel saadud tagasiside põhjal. Kaartide ja skeemide aluskaardiks kasutati Maa-ameti aluskaartide rakendust (enamasti värvilist Eesti põhikaarti). Hajumiskaartide ja teiste ELLE OÜ koostatud jooniste valmistamiseks kasutati ArcGIS arvutitarkvara. Meteoroloogilise olukorra väljaselgitamiseks tellis ELLE OÜ vajalikud meteoroloogilised andmed Eesti Keskkonnagentuuri (KAUR) Ilmateenistuselt. Meteoroloogilised andmed pärinevad Väike-Maarja meteoroloogiajaamast, mis on farmi asukohale lähim põhijaam. Klimaatiliste tingimuste väljaselgitamiseks kasutati KAUR avalikke andmebaase. Asukoha üldisemaks hindamiseks ning olemasoleva olukorra määramiseks kasutati visuaalset vaatlust , asukoha külastustega ELLE OÜ ekspertide poolt. Erinevate tegevuste ja keskkonnamõju valdkondade hindamiseks kasutati ka kameraalset tööd , töötati läbi arhiivimaterjale. Viited nendele on esitatud asjakohastes peatükkides. Alternatiivide võrdlus on esitatud tegevuste ja/või valdkondadega seotud keskkonnamõju kaudu.

Tabel 1. Mõju hindamisel osalenud keskkonnaekspertide pädevus mõjuvaldkondade kaupa.

2 Välisõhu saastatuse taseme määramise kord. Keskkonnaministri 22. septembri 2004 määrus nr 120. 3 Põllumajandusministri määrus nr 71. Vastu võetud 14.07.2014. „Eri tüüpi sõnniku toitainete sisalduse arvestuslikud väärtused, sõnnikuhoidlate mahu arvutamise metoodika ja põllumajandusloomade loomühikuteks ümberarvutamise koefitsiendid.“

12/118 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ Metstaguse Agro OÜ Tamme farmi keskkonnamõju hindamise aruanne. Heakskiitmiseks

Toomas Pallo (KMH litsents Marit Abiline Pille Antons Kaire Taidre nr 0090) Inimese tervis Pinnas ja maastik X X X X Veesaaste ja veetase X X X X (pinnavesi ja põhjavesi) Õhusaaste X X X Jäätmeteke X X X Müra ja vibratsioon X X Lõhn X X Maismaa taimestik X X X Maismaa loomastik X X X Kultuuripärand X X Geoloogia X X Kaardiekspert X X Alternatiivide võrdlus X X X X Bioloogiline X mitmekesisus Sotsiaalmajandus X

Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 13/118 Metstaguse Agro OÜ Tamme farmi keskkonnamõju hindamise aruanne. Heakskiitmiseks

4 ALTERNATIIVIDE VALIK, EELHINDAMINE JA LÜHIKIRJELDUS

Keskkonnamõju hindamise puhul mõistetakse alternatiive kui arendaja seatud eesmärgi saavutamise erinevaid võimalusi. Alternatiivid saavad olla tehnoloogilised või asukoha alternatiivid. Alternatiivid peavad vastama allpool esitatud kriteeriumitele, et nad oleksid reaalsed: • olema vastavuses õigusaktidega; • ei kaasne vastuvõetamatut keskkonnamõju; • vastama eesmärgile (v.a nullalternatiiv); • olema majanduslikult teostatavad; • olema tehniliselt teostatavad; • vastama parimale võimalikule tehnikale; • arendaja peab olema nõus alternatiivi reaalselt ellu viima. Kavandatava tegevuse eesmärgiks on veiste kasvatamise jätkamine piima tootmiseks olemasolevas töötavas farmikompleksis. Kuna sisuliselt ei ole tegu uue arendusega (uue farmi rajamisega), ei käsitleta keskkonnamõju hindamisel teisi asukohaalternatiive. Alternatiivide valik ning eelhindamine toimus arendaja ja eksperdi koostöös. Kavandatava tegevuse teostamisel on võimalikud erinevad tehnoloogilised lahendused. Arendaja kava on noorloomade ning lüpsilehmade lõaspidamistehnoloogia muuta vabapidamistehnoloogiaks. Lõastatud pidamisviisi korral oleks saasteainete eritumine loomapidamishoonest eeldatavalt väiksem 4, kuid vabapidamine tagab loomadele paremad heaolutingimused. Seetõttu soovitab PVT referentsdokument 5 uued laudad projekteerida siiski vabapidamissüsteemist lähtuvalt. Seega puudub vajadus alternatiivsete tehnoloogiliste alternatiivide leidmiseks programmi koostamisel - keskkonnamõju hindamise metoodikast lähtuvalt ei hinnata arendaja poolt esitatud tegevusest halvemaid alternatiive. Ebareaalsed on kõik alternatiivid, mis käsitlevad farmi ehitamist mujale. Arendaja soov on juba tegutseva farmi laiendamine, mitte selle viimine mujale. Ebareaalne on ka hoonete kasutusele võtmine mõnel muul otstarbel kui piimakarja pidamine, kuna Metstaguse Agro OÜ tegevusalaks on veisekasvatus. Ebareaalseid alternatiive KMH metoodika kohaselt ei hinnata.

4 Keskkonnaministri 25.03.2014 määrus nr 8, „Looma- ja linnukasvatusest välisõhku eralduvate saasteainete heitkoguste määramismeetodid“.

5 Saastuse kompleksne vältimine ja kontroll. Parim võimalik tehnika veiste intensiivkasvatuses.

14/118 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ Metstaguse Agro OÜ Tamme farmi keskkonnamõju hindamise aruanne. Heakskiitmiseks Võttes arvesse eeltoodut, on reaalseid tegevuse alternatiive , mida veisefarmi tegevuse seisukohalt hinnatakse, kaks. Reaalsete alternatiivide lühikirjeldus on esitatud alljärgnevalt. Alternatiiv 1 ehk arendaja kavandatud tegevus. Farmikompleksi juurde ehitatakse 200 kohaline lüpsilehmalaut ning rekonstrueeritakse laudad nr 1 ja 2, seejuures säilitatakse tootmise senised kogumahud vastavalt kehtivale keskkonnakompleksloale. Alternatiiv 0 ehk olemasoleva olukorra jätkumine vastavalt kehtivale keskkonnakompleksloale. Kavandatavat tegevust läbi ei viida ning farmikompleksi ei rekonstrueerita ega laiendata.

Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 15/118 Metstaguse Agro OÜ Tamme farmi keskkonnamõju hindamise aruanne. Heakskiitmiseks

5 EELDATAVALT MÕJUTATAVA KESKKONNA KIRJELDUS NING PIIRKONNA KESKKONNASEISUNDI HINNANG

5.1 Asukoht ja maakasutus

Keskkonnamõju hindamise objekt asub Järvamaal Järva-Jaani vallas Kuksema külas (Joonis 2). Kavandatud tegevuse alal asub KMH aruande koostamise ajal töötav farmikompleks. Farmikompleks paikneb Tamme laut (katastriüksuse tunnus 25702:003:0233) maaüksusel, mille sihtotstarve on maatulundusmaa. Maaüksuse pindala on 46,1 ha, s.h 1,46 ha ehitiste alune maa, 34,97 ha haritav maa, 4,14 ha looduslik rohumaa, 0,39 ha metsamaa, 5,88 ha õuemaa ning 0,72 ha muu maa.6 Maaüksus, millel asub farmikompleks, on ümbritsetud maatulundusmaade, transpordimaade ning ühiskondlikult kasutatavate maadega (Joonis 2). Farmikompleksiga piirnevate kinnistute maakasutus on esitatud tabelis (Tabel 2). Lähim tiheasustusega ala, Järva-Jaani alevis, asub farmikompleksist ligikaudu 1 km kaugusel loodesuunas.

Tabel 2. Farmikompleksiga piirnevate kinnistute maakasutuse andmed 7

Nimi Sihtotstarve õuemaa muu maamuu metsamaa haritav maaharitav pindala kokkupindala ehitusalunemaa looduslikrohumaa Tunnus ha ha 39 TartuJõgevaAravete tee Transpordimaa 100% 0.76 0.76 25702:003:0234 39 TartuJõgevaAravete tee Transpordimaa 100% 8.1 8.1 25702:003:0088 Tambi Maatulundusmaa 100% 0.9 0.8 0.1 0.023 25702:003:0751 Tammetaguse tee Transpordimaa 100% 2.4 1.6 0.8 25702:003:0195 Kruusamäe Maatulundusmaa 100% 35.5 22.4 1.5 10.7 0.3 0.036 0.6 25702:003:0901 15153 PeetriJärvaJaani tee Transpordimaa 100% 5.8 5.8 25702:003:0037

6 Maa-ameti kaardiserveri rakendused, http://www.maaamet.ee 7 Maa-ameti kaardiserveri rakendused, http://www.maaamet.ee

16/118 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ Metstaguse Agro OÜ Tamme farmi keskkonnamõju hindamise aruanne. Heakskiitmiseks

Nimi Sihtotstarve õuemaa muu maamuu metsamaa haritav maaharitav pindala kokku ehitusalunemaa looduslik rohumaa looduslik Tunnus ha ha JaaguJüri Maatulundusmaa 100% 22.8 18.5 0.6 2.8 0.4 0.037 0.5 25702:003:0131 Nõlvapealse Üldkasutatav maa 100% 13.2 2.92 8.9 1.41 25702:003:0230 Karjääri tee Transpordimaa 100% 0.3 0.3 25702:003:0263

Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 17/118 Metstaguse Agro OÜ Tamme farmi keskkonnamõju hindamise aruanne. Heakskiitmiseks

Joonis 2. Kavandatava tegevuse asukoht

18/118 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ Metstaguse Agro OÜ Tamme farmi keskkonnamõju hindamise aruanne. Heakskiitmiseks 5.2 Sotsiaalmajanduslik keskkond

Tamme farm asub Järva-Jaani vallas Kuksema külas. Kuksema küla on hajaasustusega piirkond. Järva-Jaani vallas elas 01.01.2014 seisuga 1634 elanikku ning farmi mõjupiirkonda jäävas Kuksema külas 87 inimest. 8 Lähim elamu (Kadapiku) paikneb farmi rajatistest ca 70 m kaugusel lõunas. Lähim ühiskondlik objekt (Järva-Jaani kalmistu) on farmist ca 650 m kaugusel kirdes.

Järva-Jaani valla arengukava 9 põhjal on vallas tööealiste inimeste hulk 65,8% elanikkonnast. Järva-Jaani vallas oli 01.01.2014 seisuga registreeritud 45 töötut. 2013. aastal olid valla arengukava põhjal suurimad tööandjad lisaks valla ametiasutuse hallatavatele asutustele põllumajandusega tegelevad osaühingud OÜ Karinu PM, OÜ Metstaguse Agro ja OÜ Paistevälja, toiduainete tootmisega tegelev AS E-Piim Tootmine (Järva-Jaani meierei) ning puitmajasid tootev Arctic Finland House OÜ.

5.3 Taimestik ja loomastik

Kavandatava tegevuse ala on juba aastakümneid kasutusel põllumajandusliku tootmise alana. Seda ümbritsevad haritavad maad ning hoonestatud alad. Eeltoodust tulenevalt ei ole farmikompleksi territooriumi ja selle lähiümbruse näol tegemist kõrgendatud väärtusega elupaikadega/kooslustega. Kavandatava tegevuse ala ei kattu ka planeeringutes määratletud rohelise võrgustiku koridoridega.

Kavandatava tegevuse alal ei ole registreeritud kaitsealuste liikide leiukohti 10 .

5.4 Pinnamood ja geoloogiline ehitus

Metstaguse Agro OÜ Tamme farm asub Pandivere kõrgustiku edelaosas. Pandivere kõrgustik on valdavalt tasandikuline. Pandivere kõrgustiku aluse paese hiidkühmu moodustavad kesk- ja lääneosas Siluri ladestu Juuru ja Raikküla lademe nii lubjakivide kui ka mergli ning domeriidi avamused. Peamisteks pinnavormideks on kõrgustikul moreenitasandikud, farmi territooriumil on paigastikutüübiks karbonaatse kattega moreentasandik.11 Farmi territooriumil jääb maapinna absoluutkõrgus vahemikku 92-95 m.

Metstaguse Agro OÜ lauda laienduse ehitusgeoloogiliste uurimistööde 12 põhjal katab farmikompleksi ala 0,5 m paksune mullakiht. Muld sisaldab veeriseid ja kohati ka moreeni.

8 Järva-Jaani Vallavalitsus. http://jjaani.kovtp.ee/statistika 9 Järva-Jaani valla arengukava aastateks 2014-2023. 10 EELIS (Eesti Looduse Infosüsteem - Keskkonnaregister): Keskkonnaagentuur 11 Arnold, I. Eesti maastikud. Tartu Ülikooli Kirjastus, 2005 12 Rakendusgeodeesia ja Ehitusgeoloogia Inseneribüroo OÜ, 2004. Metstaguse Agro OÜ laienduse ehitusgeoloogilised uurimistööd.

Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 19/118 Metstaguse Agro OÜ Tamme farmi keskkonnamõju hindamise aruanne. Heakskiitmiseks Mullakihi all lamab 0,3-0,5 m sügavusel maapinnast kruusmoreen, kihi paksusega 1,2-4,9 m. Lubjakivi sügavuseks maapinnast mõõdeti puuraukudes 0,6-1,15 m. Territooriumi aluspõhja sügavamate kihtide iseloomustamiseks on esitatud tabelis (Tabel 3), farmikompleksist ligikaudu 215 m kaugusel asuva puurkaevu (katastrinumber 7513), arvestuskaardil 13 toodud geoloogilise läbilõike kirjeldus.

Tabel 3. Puurkaevu nr 7513 puuraugu geoloogiline läbilõige Kihi Kihi Geoloogilise läbilõike Geoloogiline Kihi lamami jrk nr kirjeldus indeks tüsedus, m sügavus, m saviliiv veerise ja 1 gQIII 8 8 kruusaga 2 lubjakivi S1tm 8 16 lubjakivi savika lubjakivi 3 S1tmjr 10 26 vahekihtidega 4 savikas lubjakivi S1jr 11 37 lubjakivi ja 5 O3pr 9 46 dolomiidistunud lubjakivi lubjakivi savika lubjakivi 6 O3prg 24 70 vahekihtidega

13 EELIS (Eesti Looduse Infosüsteem - Keskkonnaregister): Keskkonnaagentuur

20/118 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ Metstaguse Agro OÜ Tamme farmi keskkonnamõju hindamise aruanne. Heakskiitmiseks

5.5 Põhjavesi

Kavandatava tegevuse ala jääb Lääne-Eesti vesikonna Pärnu alamvesikonda ning Pandivere põhjavee alamvesikonda. Pandivere kõrgustikul on põhjavesi aluspõhjakivimeis 4-5 meetri sügavusel, olenevalt pinnamoest ka kuni 20 m sügavusel. Põhjavesi liigub kõrgustiku laelt äärealade suunas ning voolab välja allikates ja jõeorgudes. Ligi 41% infiltreerunud veest läheb sügavamate põhjaveekihtide toiteks 14 . Farmi piirkonnas esinevad järgmised põhjaveekogumid: • Silur-Ordoviitsiumi (S-O) Pandivere põhjaveekogum Lääne-Eesti vesikonnas (varasem jaotus Silur-Ordoviitsiumi põhjaveekogum Lääne-Eesti alal);

• Ordoviitsium-Kambriumi (O-Ca) põhjaveekogum Lääne-Eesti vesikonnas 15 . Lääne-Eesti veemajanduskava (2010) kohaselt on kavandatava tegevuse piirkonda jäävad põhjaveekogumid heas keemilises ja koguselises seisundis 16 . Uuendamisel põhjaveekogumite seisundi hinnangute alusel on põhjaveekogumite koguseline ja keemiline seisund samuti hea 17 . S-O põhjaveekogumil lasuv veepide praktiliselt puudub, mistõttu põhjavesi on sageli kaitsmata või nõrgalt kaitstud. Põhjaveekogumi lamavaks veepidemeks on Siluri–Ordoviitsiumi regionaalne veepide, mille moodustavad monoliitsed karbonaatkivimid sügavamal kui 100–120 m nende pealispinnast. Peamiseks põhjaveekogumi probleemiks on nitraatide suur sisaldus mõningate kaevude vees. 18 O-Ca põhjaveekogumi vettandvateks kivimiteks on Alam-Ordoviitsiumi Kallavere kihistu ning Alam-Kambriumi vanusega Tiskre kihistu valdavalt aleuroliitsed liivakivid. Peamine toitumisala on Pandivere kõrgustik. Põhjaveekogum lasub Ordoviitsiumi ja Lükati–Lontova veepideme vahel, olles pindmise reostuse eest väga hästi kaitstud. 19 Kvaternaarisetetes leviv põhjavesi ei moodusta omaette põhjaveekihti, kuna pinnakate on suhteliselt õhuke ja esineb mosaiikselt 20 .

Metstaguse Agro OÜ lauda laienduse ehitusgeoloogiliste uurimistööde 21 välitööde ajal jäi pinnasevee tase 3,15…3,4 m sügavusele maapinnast, absoluutkõrgusele 88,8…89,15 m. Pinnasevee toide on valdavalt sademetest.

14 OÜ Vetepere. Järva-Jaani valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2012-2023. 2012. 15 Põhjaveekogumite moodustamise kord ja nende põhjaveekogumite nimestik, mille seisundiklass tuleb määrata, põhjaveekogumite seisundiklassid, seisundiklassidele vastavad kvaliteedinäitajate väärtused ja koguseliste näitajate tingimused, põhjavett ohustavate saasteainete nimekiri, nende saasteainete sisalduse läviväärtused ja kvaliteedi piirväärtused põhjavees ning põhjaveekogumite seisundiklasside määramise kord. Keskkonnaministri määrus nr 75; 29.12.2009, viimane muudatus 21.06.2013 16 Keskkonnaministeerium. 2010. Lääne-Eesti vesikonna veemajanduskava. 17 OÜ Hartal projekt, 2014. Põhjaveekogumite seisundi hindamine 18 Eesti Geoloogiakeskus, 2012. Põhjaveekogumite piiride kirjeldamine ja põhjaveekogumite hüdrogeoloogiliste kontseptuaalsete mudelite koostamine. 19 Eesti Geoloogiakeskus, 2012. Põhjaveekogumite piiride kirjeldamine ja põhjaveekogumite hüdrogeoloogiliste kontseptuaalsete mudelite koostamine. 20 OÜ Vetepere. Järva-Jaani valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2012-2023. 2012.

Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 21/118 Metstaguse Agro OÜ Tamme farmi keskkonnamõju hindamise aruanne. Heakskiitmiseks Põhjavee tarbimine ei põhjusta piirkonnas põhjavee taseme soovimatut alanemist. Põhjavett tarbitakse lubatud varude piires ja põhjavee tasemete mõõtmised näitavad tasemete stabiilsust 22 . Keskkonnalubade infosüsteemi (KLIS) 23 andmetel ei ole farmi piirkonnas teistele ettevõtetele väljastatud vee erikasutusluba veevõtuks. Metstaguse Agro OÜ Tamme farm paikneb Pandivere ja Adavere-Põltsamaa nitraaditundlikul alal, Pandivere piirkonnas. Nitraaditundlikuks loetakse ala, kus põllumajanduslik tegevus on põhjustanud või võib põhjustada nitraatioonisisalduse põhjavees üle 50 mg/l või mille pinnaveekogud on põllumajanduslikust tegevusest tingituna eutrofeerunud või eutrofeerumisohus. Nitraaditundlikule alale on veeseaduse alusel kehtestatud rangemad keskkonnakaitsenõuded põhja- ja pinnavee kaitseks.

Keskkonnaregistri 24 andmetel asub farmist ligikaudu 750 m kaugusel põhjasuunas seirepunkt PA7505, kus on teostatud nitraaditundliku ala põhjavee seiret. Alljärgnevas tabelis on võrreldud seireandmeid joogiveele kehtestatud piirnormidega 25 . Tabelist on näha, et mõõdetud põhjavee keemilised kvaliteedinäitajad ning indikaatornäitajad ei ületa kehtestatud piirsisaldusi joogivees.

Tabel 4. Nitraaditundliku ala põhjavee seire seirepunktis PA7505 Keemilise Aasta Indikaatornäitaja kvaliteedinäitaja Näitaja piirsisaldus piirsisaldus 1990 2001 2006 joogivees joogivees Ammooniumioon (NH4 +) 0.15 0.03 0.01 0.5 sisaldus põhjavees (mg/l) - Kloriidioon (Cl ) sisaldus 8.6 10 6 250 põhjavees (mg/l) - Nitraatioon (NO3 ) 22.1 15.9 15.9 50 sisaldus põhjavees (mg/l) - Nitritioon (NO2 ) sisaldus 0.048 0.5 põhjavees (mg/l) - Sulfaatioon (SO4 2) 28.4 250 sisaldus põhjavees (mg/l)

Tamme farmikompleks ning selle lähiümbrus asub Eesti põhjavee kaitstuse kaardi 26 alusel peamiselt nõrgalt kaitstud põhjaveega alal (saasteainete infiltratsiooniaeg läbi kvaternaarisetete on arvutuslikult 50-200 ööpäeva). Eesti Looduse Infosüsteemi kantud Pandivere ja Adavere-Põltsamaa nitraaditundliku ala põhjavee kaitstuse kaardi andmetel (Joonis 4) asub farmi territooriumil ka kaitsmata põhjaveega ala (saasteainete

21 Rakendusgeodeesia ja Ehitusgeoloogia Inseneribüroo OÜ, 2004. Metstaguse Agro OÜ laienduse ehitusgeoloogilised uurimistööd. 22 OÜ Vetepere. Järva-Jaani valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2012-2023. 2012. 23 Keskkonnalubade Infosüsteem - klis2.envir.ee 24 Keskkonnaregistri avalik teenus, http://register.keskkonnainfo.ee 25 Sotsiaalministri 31.07.2001 määrus nr 82. „Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ning analüüsimeetodid“. 26 Eesti Geoloogiakeskus. Eesti põhjavee kaitstuse kaart.

22/118 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ Metstaguse Agro OÜ Tamme farmi keskkonnamõju hindamise aruanne. Heakskiitmiseks infiltratsiooniaeg läbi kvaternaarisetete on arvutuslikult kuni 30 ööpäeva). Farmikompleksist ligikaudu 880 m kaugusel kagus esineb karst (keskkonnaregistri nr LTA1000925).

Joonis 3. Piirkonna veekaitseliselt olulised objektid 27

5.6 Pinnavesi

Kavandatava tegevuse ala paikneb Lääne-Eesti vesikonnas Pärnu alamvesikonnas.

27 EELIS (Eesti Looduse Infosüsteem - Keskkonnaregister): Keskkonnaagentuur

Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 23/118 Metstaguse Agro OÜ Tamme farmi keskkonnamõju hindamise aruanne. Heakskiitmiseks Farmi maaüksusel ja selle lähiümbruses puuduvad looduslikud veekogud. Samuti ei ole territooriumil kuivenduskraave. Keskkonnaregistri 28 andmetel on lähimaks veekoguks 5,6 km pikkune Järva-Jaani kraav (keskkonnaregistri kood VEE1124300), mille lähim lõik asub farmikompleksist ligikaudu 1,9 km kaugusel loodesuunas. Farmikompleksist ligikaudu 2,1 km kaugusel loodesuunas asub Järva-Jaani järv (keskkonnaregistri kood VEE2054830), mis on tehisjärv veepeegli pindalaga 6,4 ha.

5.7 Välisõhu seisund

Välisõhu saastetaseme mõõtmisi Metstaguse Agro OÜ farmi piirkonnas eksperdile teadaolevatel andmetel teostatud ei ole ning olemasolevad fooniandmed välisõhu seisundi kohta seega puuduvad. Järva-Jaani vallas mõjutavad välisõhku eeldatavalt peamiselt transport valda läbivatel suurematel teedel ning põllumajandusettevõtetest ning teistest punktreostusallikatest tulenev õhusaaste.

Keskkonnalubade infosüsteemi (KLIS) 29 alusel, ei ole farmi eeldatavas mõjupiirkonnas (farmikompleksist ligikaudu 1 km ulatuses) ettevõtteid, kellele oleks väljastatud keskkonnakompleksluba või välisõhu saasteluba. Metstaguse Agro OÜ farmi mõjupiirkonnast väljaspool asuv farmikompleksile lähim keskkonnakompleksluba omav loomapidamiskompleks on Paistevälja OÜ-le kuuluv Paistevälja farm, mis asub kavandatava tegevuse asukohast ca 3,1 km kaugusel põhjasuunas. 30

5.8 Müratase ja transpordikoormus

Keskkonnamüra mõõtmist Metstaguse Agro OÜ Tamme farmi piirkonnas eksperdile teadaolevatel andmetel teostatud ei ole. Piirkonna mürataset kujundab transpordimüra, olmemüra ja tootmistegevusega kaasnev müra. Lähimateks transpordimüra allikateks on Tammetaguse tee (tee nr 2240004), mis möödub farmi territooriumist ligikaudu 60 m kaugusel, ning farmikompleksist ligikaudu 285 m kauguselt mööduv Tartu-Jõgeva-Aravete tugimaantee (tee nr 39). 2013. aasta liiklusloendusandmete 31 põhjal mõõdeti, Tartu-Jõgeva-Aravete tugimaantee farmikompleksist mööduval lõigul (81,571 - 95,578 kilomeetril), aasta keskmiseks ööpäevaseks liiklussageduseks 939 sõidukit ööpäevas.

28 EELIS (Eesti Looduse Infosüsteem - Keskkonnaregister): Keskkonnaagentuur 29 Keskkonnalubade Infosüsteem - klis2.envir.ee 30 Keskkonnalubade Infosüsteem - klis2.envir.ee 31 AS Teede Tehnokeskus, 2014. Liiklusloenduse tulemused 2013. aastal

24/118 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ Metstaguse Agro OÜ Tamme farmi keskkonnamõju hindamise aruanne. Heakskiitmiseks 5.9 Kliima

Piirkonna kliima on oluline eelkõige planeeritavast tegevusest tulenevate välisõhu saasteainete hajumise hindamiseks. Farmile lähim kliimavaatluste koht on Eesti Keskonnagentuuri (KAUR) Ilmateenistuse 32 Väike-Maarja meteoroloogiajaam (linnulennult ligikaudu 25 km kaugusel). Kliima kirjeldamiseks on alljärgnevalt toodud keskmine, maksimaalne ja minimaalne temperatuur, sademete hulk ning tuule kiirus ajavahemikus 1971 − 2000 Väike-Maarja meteoroloogiajaama andmetel. Aasta keskmine temperatuur piirkonnas 4,6 °C. Kõige soojem kuu on juuli, mil ööpäevane keskmine õhutemperatuur on 16,2 °C. Kõige külmemad kuud on jaanuar ja veebruar, mil ööpäeva keskmine õhutemperatuur on -5,7…-6,2 °C (Joonis 4).

Temperatuur, °C 20

15

10

5

0 I II III IV V VI VII VIII IX X XI XII -5

-10

Joonis 4. 1971. −−− 2000. aasta keskmine õhutemperatuur (°C)

Mõõdetud keskmine aastane sademete hulk on piirkonnas 676 mm, mis ületab Eesti keskmist (646 mm) 30 mm võrra. Aastas on kokku keskmiselt 131 sajupäeva. Sademeterohkem aeg on tavapäraselt juunist oktoobrini, kõige kuivem periood veebruarist aprillini (Joonis 5).

32 Eesti Keskkonnaagentuuri (KAUR) Ilmateenistus, http://www.emhi.ee/

Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 25/118 Metstaguse Agro OÜ Tamme farmi keskkonnamõju hindamise aruanne. Heakskiitmiseks

Sademed, mm 100

80

60

40

20

0 I II III IV V VI VII VIII IX X XI XII Joonis 5. Joonis 7. 1971. −−− 2000. aasta keskmine sademete hulk (mm)

Valdavad tuuled piirkonnas on edela suunalt. Keskmine tuule kiirus on 4,0 m/s. Keskmine tuule kiirus on suurem sügisest kevadeni, veidi tuulevaiksem on maist septembrini. Tuule suuna ja tugevuse sagedust illustreerib alljärgnev tuuleroos (Joonis 6). Tuule suuna ja tuulevaikuse sagedus on toodud tuuleroosil protsentides (%).

Väike-Maarja tuuleroos 0° 337.5° 1200 22.5°

315° 900 45°

600 292.5° 67.5°

300

270° 90°

247.5° 112.5°

225° 135°

202.5° 157.5° 180° 0 3 6 10 16 (knots) Wind speed 0 1.5 3.1 5.1 8.2 (m/s)

Joonis 6. Väike-Maarja meteoroloogiajaama andmetel tuginev tuuleroos (koostanud: ELLE)

26/118 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ Metstaguse Agro OÜ Tamme farmi keskkonnamõju hindamise aruanne. Heakskiitmiseks 5.10 Looduskaitsealused objektid

Kavandatud tegevuse maaüksustel ega kavandatava tegevuse mõjupiirkonnas ei ole kaitsealuste liikide keskkonnaregistris registreeritud leiukohti. 33 Kavandatava tegevuse mõjupiirkonnas ei asu kaitsealuseid objekte, s.h kaitsealasid. Lähimaks kaitsealaks on ligikaudu 1,5 km kaugusel läänesuunas asuv puistu Kuksema põlispuud (KLO1200295).

5.11 Kultuuripärand

Kavandatava tegevuse asukoha lähim ning mõjupiirkonnas ainus kaitsealune kultuurimälestis on kalmistu "Kaasikumägi" (reg nr 9578) (Joonis 7), mis asub farmist ligikaudu 970 m kaugusel edelas. 2012. aastal teostatud inspekteerimise käigus on mälestise seisund hinnatud rahuldavaks 34 .

Eesti Looduse Infosüsteemi 35 andmetel asuvad mõjupiirkonnas järgnevalt kirjeldatud pärandkultuuri objektid (Joonis 7). Lähim kaardistatud pärandkultuuriobjekt asub farmikompleksist ligikaudu 380 m kaugusel lõunasuunas ning selleks on hävinud Pähu kruusakarjäär (reg nr 257:KAR:005). Kruusamaardlast kruusa kaevandamine lõpetati 2002. aastal, objektist pole maastikul jälgi säilinud. Mõjupiirkonnas asuvateks pärandkultuuriobjektideks on veel Keika-Tagaküla tuulik ja kitsarööpmeline raudteeliin. Keika-Tagaküla tuuliku (reg nr 257:TUV:012) asukoht on farmikompleksist ligikaudu 490 m kaugusel põhjasuunas. Objekt on hävinud ning sellest pole maastikul jälgi. Kitsarööpmeline raudteeliin (reg nr 257:RTR:002) asub farmikompleksist ligikaudu 750 m kaugusel loodesuunas. Objekt on hävinud ning selles pole maastikul jälgi säilinud. Raudteeliin Tamsalu-Türi ehitati 1916-1918 sõjalisel otstarbel, kuid andis tõuke piirkonna majanduslikuks arenguks ning otsustati 1919. a käima jätta. Liiklus lõpetati 1971. a ning raudtee demonteeriti. Trass jälgitav kuusehekkide ja sihtidena metsade alal. Raudteetammi kõrgus madalamates kohtades kohati 6 meetrit.

33 EELIS (Eesti Looduse Infosüsteem - Keskkonnaregister): Keskkonnaagentuur 34 Kultuurimälestiste riiklik register. http://register.muinas.ee/ 35 EELIS (Eesti Looduse Infosüsteem - Keskkonnaregister): Keskkonnaagentuur

Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 27/118 Metstaguse Agro OÜ Tamme farmi keskkonnamõju hindamise aruanne. Heakskiitmiseks

Joonis 7. Kultuurimälestised ja pärandkultuuri objektid 36

36 Kultuurimälestiste Riiklik register ja kaardirakendus: Muinsuskaitseamet, Maa-amet, http://register.muinas.ee/; http://www.maaamet.ee; Eesti Looduse Infosüsteem – Keskkonnaregister

28/118 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ Metstaguse Agro OÜ Tamme farmi keskkonnamõju hindamise aruanne. Heakskiitmiseks

6 OLEMASOLEVA TEGEVUSE KIRJELDUS

6.1 Olemasolevad rajatised

Kavandatud tegevuse alal asub KMH programmi koostamise ajal töötav Tamme farm. Metstaguse Agro OÜ Tamme farmis peetakse lüpsilehmi, mullikaid ja vasikaid. Olemasolevas hoonetekompleksis on kolm laudahoonet, lisaks sööda- ja sõnnikuhoidlad ning muud vajalikud rajatised. Farmikompleksi (käitisesse) kuuluvad olemasolevad hooned ja rajatised on esitatud asendiplaanil (Joonis 9). Territooriumil on olemas vajalikud juurdepääsuteed ja kommunikatsioonid, rajatud on puurkaev farmi veega varustamiseks.

Joonis 8. Vaade Metstaguse Agro OÜ Tamme farmi lüpsilehmalaudale

Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 29/118 Metstaguse Agro OÜ Tamme farmi keskkonnamõju hindamise aruanne. Heakskiitmiseks

Joonis 9. Tamme farmi olemasolevate hoonete ja rajatiste asendiplaan (alternatiiv 0)

30/118 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ Metstaguse Agro OÜ Tamme farmi keskkonnamõju hindamise aruanne. Heakskiitmiseks 6.2 Tootmismaht

Metstaguse Agro OÜ Tamme farmi kompleksloas nr 206263 on maksimaalne lubatud tootmisvõimsus 550 lüpsilehma piimatoodanguga kuni 10 000 kg piima lehma kohta aastas ning lisaks 339 noorlooma ja 157 vasikat. Orienteeruv loomade jagunemine lautade vahel on esitatud alljärgnevas tabelis (Tabel 5).

Tabel 5. Loomade arv olemasolevas olukorras

peetavad loomagrupid ja orienteeruv nr plaanil loomapidamishoone loomade arv kokku lüpsilehmad noorloomad vasikad 1 noorloomalaut 216 130 346 2 poegimislaut 146 123 27 296 3 lüpsilaut 404 404 Kokku loomi 550 339 157 1046 Kokku loomühikuid 37 550 170 39 759

6.3 Pidamistehnoloogia

Tamme farmi lautades on kasutusel erinevad veiste pidamisviisid - nii vabapidamis- kui ka lõaspidamistehnoloogia. Noorloomalaudas (laut 1) on vasikad vabapidamisel ning sügavallapanul. Mullikad on nii vabapidamisel kui ka lõaspidamisel ning mõlemal juhul rohkel allapanul. Poegimislaudas (laut 2) on kinnislehmad ning mullikad lõaspidamisel rohkel allapanul ja vasikad üksikboksides sügavallapanul. Lüpsilehmalaudas (laut 3) on loomad vabapidamisel vähesel allapanul. Mullikaid suvel karjatatakse. Lehmade lüpsmine toimub vaakumsüsteemiga 2x10 kalasabalüpsiplatsil. Lüpsile minevad loomad kogutakse lüpsiootealale. Lüpsmine toimub kaks korda päevas. Lüpstud piim suunatakse koheselt läbi plaatjahuti jahuti-säilititesse. Metstaguse Agro OÜ toodetud piima hoitakse kolmes jahuti-säilitis kogumahuga 20 tonni piima, mis mahutavad ühe päeva piima. Jootmiseks on paigaldatud vabapidamisel loomadele nivoojooturid, lõaspidamisel loomadele ninajooturid. Vesi on loomadele alati ja piiranguteta kättesaadav. Loomade söötmine toimub mobiilse söödamikseri abil mööda lauda keskel paiknevat söödakäiku. Põhisöödana kasutatakse rohusöötasid (silo, hein). Lisaks antakse vastavalt ratsioonile söödajahu ning söödalisandeid. Vasikaid söödetakse käsitsi ja vasikajooturiga.

37 Keskkonnaministri 11.06.2014 vastu võetud määrus nr 20. Saasteainete heitkogused ja kasutatavate seadmete võimsused, millest alates on nõutav välisõhu saasteluba.

Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 31/118 Metstaguse Agro OÜ Tamme farmi keskkonnamõju hindamise aruanne. Heakskiitmiseks Silohoidlad Farmi territooriumil paikneb kaks silohoidlat, asendiplaanil (Joonis 9) märgitud nr 10 ja 11. Mõlemad silohoidlad on kasutuses. Silohoidla, asendiplaanil nr 10, on rekonstrueeritud mõned aastad tagasi. Silohoidla maht on 2 x 1000 m 3 ning hoidla silomahla kogumiskaevu maht on 20 m3. Silohoidla, asendiplaanil nr 11, on rajatud neli aastat tagasi. Silohoidla maht on 2 x 1700 m 3, silomahla kogumiskaevu mahutavus on 15 m 3. Silomahla kogumismahuteid tühjendatakse vastavalt vajadusele vedelsõnnikulaguuni. Silohoidlad on lekkekindlad ning vastavad keskkonnanõuetele. Silo tegemine farmi territooriumil toimub ka vedelikukindlal asfaltplatsil (asendiplaanil nr 17). Silo tegemiseks platsil valitakse kuivemad perioodid. Silomahla sidumiseks kasutatakse saepuru- ja põhukihti paksuses, mis väldib silomahla keskkonda valgumise. Käitise territooriumil asfalteerimata maapinnale siloaunu ei tehta.

6.4 Sõnnikukäitlus

Vastavalt loomagruppide pidamisviisidele ja allapanu kasutamisele tekib farmis nii tahe- kui vedelsõnnik. Noorloomalaudas ja poegimislaudas tekib tahesõnnik. Asemeid puhastatakse ja sõnnik eemaldatakse laudast üks kord päevas, sõnnik lükatakse laudast välja tahesõnnikuhoidlatesse traktoriga. Nii noorloomalauda kui ka poegimislauda kaguküljel on virtsakogumismahuti ja varikatusega tahesõnnikuhoidla, mahutavustega 1900 m 3 ja 2200 m 3. Keskkonnakompleksloa kohaselt mahutavad tahesõnnikuhoidlad kaheksa kuu tahesõnniku.

Joonis 10. Metstaguse Agro OÜ Tamme farmi tahesõnnikuhoidla.

32/118 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ Metstaguse Agro OÜ Tamme farmi keskkonnamõju hindamise aruanne. Heakskiitmiseks Lüpsikarjalaudas tekib vedelsõnnik. Laut on ehitatud 2%-lise kaldega sõnnikukanali suunas, mis tagab osaliselt sõnniku vedelama osa valgumise kanalisse. Lisaks lükatakse sõnnikut kanalisse traktoriga kaks korda päevas. Asemetele lisatakse saepuru kord nädalas. Sõnnikukanalist voolab vedelsõnnik sõnnikupumplasse, kust see pumbatakse edasi sõnnikulaguuni kogumahutavusega 9600 m 3. Sõnnikupumpla mahutab kahe päeva sõnniku. Vedelsõnnikuhoidla mahutab keskkonnakompleksloa kohaselt kaheksa kuu vedelsõnniku.

Joonis 11. Metstaguse Agro OÜ Tamme farmi vedelsõnnikulaguun

Arvutuslik aastane sõnnikukogus ning selle lämmastiku (N) ja fosfori (P) sisaldus on toodud tabelites (Tabel 6, Tabel 7). Veeseaduse § 261 sätestab, et aastas on sõnnikuga lubatud anda haritava maa ühe hektari kohta kuni 170 kg lämmastikku ning 25 kg fosforit, kaasa arvatud lämmastik ja fosfor, mis jääb maale karjatatavate loomade väljaheidetega. Veeseaduse § 26 3 sätestab, et nitraaditundlikul alal on sõnniku- ja mineraalväetistega kokku lubatud anda haritava maa ühe hektari kohta keskmisena kuni 170 kg lämmastikku aastas. KMH aruande koostamisel on arvestatud minimaalset vajalikku laotuspinna suurust. Minimaalse vajaliku põllupinna arvestamisel ei eeldata, et samadel põldudel kasutatakse orgaanilisele väetisele lisaks mineraalväetisi. Tabelitest (Tabel 6, Tabel 7) selgub, et laotuspindade puhul on limiteerivaks toitaineks fosfor. Selleks, et laotada sõnnik vastavalt lubatud normidele on vajalik vähemalt 843 ha laotuspinda. Metstaguse Agro OÜ-l on haritavat maad 1645 ha.

Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 33/118 Metstaguse Agro OÜ Tamme farmi keskkonnamõju hindamise aruanne. Heakskiitmiseks Tabel 6. Arvutuslik aastane sõnnikukogus ning selle toitainete sisaldus ja minimaalne vajalik laotuspind loomade aastaringse laudaspidamise korral 38 Sõnniku Aastas Minimaalne Aastas Minimaalne Looma kogus Sõnniku N P toodetav vajalik toodetav vajalik Loomarühm kohtade loomakoha kogus kokku sisaldus sisaldus N kokku, põllupind N P kokku, põllupind P arv kohta aastas, aastas, t kg/t kg/t kg järgi, ha kg järgi, ha t Vedelsõnnik Piimalehmad 404 24.7 9979 4.74 47300 278 1.22 12174 487 Tahesõnnik Piimalehmad 146 21.8 3183 4.36 13877 82 1.37 4360 174 Lehmmullikad 339 11.6 3932 3.91 15376 90 0.97 3814 153 Lehmvasikad (0 130 5.6 728 4.96 3611 21 0.80 582 23 6 kuud) Sügavallapanusõnnik

Lehmvasikad (0 27 5.6 151 5.92 895 5 0.96 145 6 6 kuud) Kokku 1046 17973 - 81058 477 - 21077 843

Tabel 7. Arvutuslik aastane sõnnikukogus ning selle toitainete sisaldus ja minimaalne vajalik laotuspind mullikate perioodilise karjatamise korral 39

Sõnniku Sõnniku Aastas Minimaalne Aastas Minimaalne Looma kogus N P kogus toodetav vajalik toodetav vajalik Loomarühm kohtade looma sisaldus sisaldus kokku N kokku, põllupind N P kokku, põllupind P arv koha kohta kg/t kg/t aastas, t kg järgi, ha kg järgi, ha aastas, t Vedelsõnnik Piimalehmad 404 24.7 9979 4.74 47300 278 1.22 12174 487 Tahesõnnik Piimalehmad 146 21.8 3183 4.36 13877 82 1.37 4360 174 Lehmmullikad laudas 7.8 2644 3.91 10339 61 0.97 2565 103 339 Lehmmullikad karjas 3.7 1254 5.10 6397 38 0.97 1217 49 Lehmvasikad (0 6 130 5.6 728 4.96 3611 21 0.80 582 23 kuud) Sügavallapanusõnnik Lehmvasikad (0 6 27 5.6 151 5.92 895 5 0.96 145 6 kuud) Kokku 1046 17939 - 82418 485 - 21044 842

38 Põllumajandusministri määrus nr 71. Eri tüüpi sõnniku toitainete sisalduse arvestuslikud väärtused, sõnnikuhoidlate mahu arvutamise metoodika ja põllumajandusloomade loomühikuteks ümberarvutamise koefitsiendid. Vastu võetud 14.07.2014. 39 Põllumajandusministri määrus nr 71. Eri tüüpi sõnniku toitainete sisalduse arvestuslikud väärtused, sõnnikuhoidlate mahu arvutamise metoodika ja põllumajandusloomade loomühikuteks ümberarvutamise koefitsiendid. Vastu võetud 14.07.2014.

34/118 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ Metstaguse Agro OÜ Tamme farmi keskkonnamõju hindamise aruanne. Heakskiitmiseks 6.5 Veekasutus ja reoveekäitlus

Vett kasutatakse farmides loomade jootmiseks, lüpsiseadmete pesuks, ruumide pesuks ning töötajate olmevajadusteks. Farmi tegevuseks vajalik vesi võetakse puurkaevust (katastri nr 7513). Põhjaveekogum veevõtuks on Siluri-Ordoviitsiumi Pandivere põhjaveekogum Lääne-Eesti vesikonnas. Puurkaevul on nõuetekohane sanitaarkaitseala. Vee kvaliteet vastab joogivee kvaliteedinõuetele. Keskkonnakompleksloa kohaselt on Tamme farmi lubatud veevõtt 26000 m 3 aastas, 6500 m 3 kvartalis ja 71 m3 ööpäevas. Võetava vee koguse üle peetakse arvestust veemõõtjaga. Lüpsiseadmete pesuvesi kogutakse mahutitesse ning korduvkasutatakse lüpsiplatsi ja ooteala põrandate pesuks. Lüpsiplatsi ja ooteala pesuvesi suunatakse vedelsõnnikuhoidlasse, olmereovesi suunatakse vastavalt lepingule Järva-Jaani ühiskanalisatsiooni. Hoonete katustelt ja katendiga maapinnalt juhitakse sademevesi kallete abil pinnasesse.

6.6 Jäätmekäitlus

Peamised veisefarmi tegevuse käigus tekkivad jäätmed on: • segaolmejäätmed - 30 t/a; • plastikjäätmed (silokile) – 12 t/a; • söödapakendid jt pakendijäätmed (klaas, plastik, paber, metall, puit) – 0,75 t/a; • ohtlikud jäätmed (ohtlikke aineid sisaldavad või nendega saastunud pakendid) – 1 t/a. Lisaks tekib farmi tegevuse käigus loomseid kõrvalsaaduseid (lõpnud loomad). Erinevad jäätmeliigid kogutakse eraldi mahutitesse ning antakse üle jäätmeluba omavale jäätmekäitlejale.

6.7 Energia kasutamine

Energiat vajatakse Tamme farmis järgmistes tehnoloogilistes protsessides: • sööda ettevalmistamine ja söötmine; • lüpsmine ja piima jahutamine; • sooja vee ettevalmistamine; • valgustus; • sõnniku eemaldamine. Lautades on loomulik ventilatsioon. Lautade valgustamiseks kasutatakse loomulikku valgust ja päevavalguslampe. Lautades küte puudub. Olmeruume köetakse elektriga. Vee

Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 35/118 Metstaguse Agro OÜ Tamme farmi keskkonnamõju hindamise aruanne. Heakskiitmiseks soojendamiseks kasutatakse piima jahutamisest saadavat soojust, lisaks kasutatakse ka elektrienergiat. Jahutusseadmed kasutavad elektrienergiat.

6.8 Farmi teenindav transport

Enamik teenindavast transpordist toimub raskeveokitega (söödavedu, piimavedu, jäätmete vedu). Ühes kuus on maksimaalsed vedude arvud järgnevad: sööda ja abimaterjalide vedu – 100 korda, piimavedu – 60 korda, sõnnikuvedu – 31 korda, jäätmete vedu – 4 korda. Esitatud andmete põhjal on keskmine sõitude arv ühes päevas 13 korda (6,5 vedu). Vedude kellaaeg jääb ajavahemikku 8:00-17:00. Erinevateks vedudeks kasutatakse erinevaid marsruute. Valdav osa vedudest kasutab Tartu - Jõgeva – Aravete maanteed (nr 39), milleni jõudmiseks kasutatakse farmi territooriumil asuvat erateed ning Tammetaguse teed. Lisaks kasutatakse ka Tammetaguse teed suunaga lõunapoole. Kõiki teelõike kasutatakse ligikaudu võrdselt, mis teeb keskmiseks farmi teenindava transpordi sõitude arvuks ühe teelõigu kohta 4,3 korda päevas. Kuna kaks teelõiku viivad Tartu - Jõgeva – Aravete maanteele, siis on farmi teenindava transpordi keskmine sõitude arv maanteel päevas 8,7 korda.

6.9 Veterinaarohutus

Tamme farmikompleksi territooriumil korraldatakse töötajate ja masinate liikumine nii, et „puhas” ja „must” pool (eriti piima- ja sõnnikuveoteed) ei ristu. Haiged veised paigutatakse teistest lehmadest eraldi. Lõpnud loomad eraldatakse karjast ning antakse üle Vireen AS-ile asukohaga Väike-Maarjas, aastas antakse käitlejale üle kuni 25 tonni loomi. Piimaseadmeid ja –hoiuruume pestakse ja desinfitseeritakse vastavalt toidu- ja veterinaarohutuse nõuetele. Farmi veterinaartoimingud viiakse läbi vastavalt veterinaartegevuse alaste õigusaktide nõuetele. Tamme farmikompleksis töötab veterinaararst.

36/118 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ Metstaguse Agro OÜ Tamme farmi keskkonnamõju hindamise aruanne. Heakskiitmiseks

7 NULLALTERNATIIVIGA KAASNEVAD TAGAJÄRJED JA KESKKONNNAMÕJU

7.1 Nullalternatiiviga kaasnevad tagajärjed

Alljärgnevalt on kirjeldatud olemasolevate tegevuste tagajärgi eeldusel, et olulisi muutusi kinnistul ei toimu. Arvestatud on, et tootmise jätkumisel olemasolevas mahus peab tegevus vastama õigusaktide ja väljastatud keskkonnakompleksloa nõuetele. Farmikompleksi tootmisprotsessi kirjeldus koos sisendite ja väljunditega on toodud alljärgneval joonisel.

Töötaja d Sööt Kütus Kemikaali d Ravimid

Müra

Heide õhku

Trans port Transpordikoormus

Avarii olukorrad Elekter Jäätmed VEISEKASVATUS Vesi Sõnnik

Reovesi Transport Loomsed kõrvalsaadused Piim

Joonis 12. Sisend-väljund diagramm veisefarmi käitamisega kaasneda võivatest tagajärgedest eesmärgiga välja selgitada võimalikud keskkonnamõjud. Keskkonna seisukohalt on tegevusega kaasnevad olulisemad tagajärjed: • heide välisõhku; • sõnnikuteke; • veekasutus; • jäätmeteke; • mürateke.

Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 37/118 Metstaguse Agro OÜ Tamme farmi keskkonnamõju hindamise aruanne. Heakskiitmiseks Järgnevalt kirjeldatakse võimalikke kavandatava tegevuse tagajärgi ning nende mõjusid detailsemalt.

7.2 Nullalternatiiviga kaasnevad mõjud

7.2.1 Mõju maastikule ja pinnasele Metstaguse Agro OÜ Tamme farmikompleks on välja kujunenud tootmisterritoorium. Maastikku olemasolevas olukorras toimuv tegevus (selle tegevuse jätkumine) ei muuda. Farmi kinnistutel ei kavandata olulisi pinnasetöid ega kasutata ohtlikke aineid (nt piimaseadmete pesu- ja desinfitseerimiskemikaalid, kütus) koguses, mis võiks põhjustada olulist negatiivset mõju pinnase seisundile. Peamine mõju pinnasele tuleneb sõnnikukäitlusest ja seda eelkõige väljaspool farmi territooriumi – laotuspindadena kasutatavatel põldudel. Ettevõttel on kasutusel piisaval arvul põllumaid sõnniku laotamiseks, mis väldib pinnase liigset toitainekoormust. Järeldus: nullalternatiivi mõju nii maastikule kui pinnasele on tavaolukorras eeldatavalt neutraalne.

7.2.2 Mõju põhjaveele Tegevuse mõjude hindamisel on oluliseks asjaoluks see, et Metstaguse Agro OÜ Tamme farm paikneb Pandivere ja Adavere-Põltsamaa nitraaditundlikul alal ning piirkonnas esineb kaitsmata põhjaveega alasid ja karstialasid. Võimalikuks põhjavee kvaliteeti mõjutavaks keskkonnaaspektiks on farmis sõnnikus olevate mikroorganismide, toitainete või lämmastikuühendite leke pinnasesse ja seejärel põhjavette. Taoline mõju võib avalduda ka maapinnalähedastesse veekihtidesse rajatud salvkaevude veekvaliteedis. Tavaolukorras on farmi territooriumil taolised lekked välditud. Sõnnikuhoidlate lekkekindlust kontrollitakse regulaarselt ning avariiolukordades võetakse kasutusele meetmed keskkonnareostuse vältimiseks. Mõju põhjaveele võib avalduda ka sõnnikulaotuspindadel. Sõnnikus sisalduvad lämmastik, fosfor ja kaalium, aga ka teised ained, võivad üleväetamise korral, mullast sademevee filtratsiooni tõttu, välja leostuda. Samuti on võimalik toitainete ärakanne sademeveega külmunud maapinnalt ning kaldega põldudelt. Sõnnikukäitlusest tulenevat mõju on võimalik kontrollida keskkonnanõuete järgimisega ning laotuspindade valikuga sõnniku laotamisel. Ettevõte juhindub laotamisel ajalistest piirangutest ning ilmastikutingimustest, vältimaks toitainete ärakandmist põllumaalt. Sõnnikut laotatakse perioodil, mis on sobilik toitainete sidumiseks - vastavalt kasvatatavale taimekultuurile. Laotamine toimub külvi alla, külvi peale või enne sügiskündi. Ettevõtte kasutuses olevate põldude pindala on piisav tekkiva sõnnikukoguse nõuetekohaseks laotamiseks ja seega üleväetamise, millega võib kaasneda toitainete leostumine põhjavette, vältimiseks. Nõuete kohaselt koostab Metstaguse Agro OÜ enne vedelsõnniku laotamist vedelsõnniku laotamisplaani, milles näidatakse laotatav vedelsõnniku kogus, laotusala pindala, laotamisviisid, laotusala põhjavee kaitstus, laotusalal asuvad pinnaveekogud ja veehaarded.

38/118 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ Metstaguse Agro OÜ Tamme farmi keskkonnamõju hindamise aruanne. Heakskiitmiseks Tegevuse reaalne mõju sõltub tootmispraktikatest, kuid veeseadusest ja selle alamaktidest tulenevate sõnnikukäitluse nõuete järgimisel ei teki eeldatavalt olulist negatiivset mõju põhjavee seisundile. Põhjavett tarbitakse Siluri-Ordoviitsiumi Pandivere põhjaveekogumist Lääne-Eesti vesikonnas. Arendaja esitatud andmete alusel ei ületa põhjavee tegelik tarbimine olemasolevas olukorras keskkonnakompleksloa alusel lubatud koguseid. Selline põhjavee tarbimise maht ei põhjusta olulist negatiivset mõju piirkonna põhjaveevarule. Järeldus: nullalternatiiviga kaasneb eeldatavalt mitteoluline negatiivne mõju põhjavee kvantiteedile ning kvaliteedile.

7.2.3 Mõju pinnaveele Farmi käitamise puhul on peamised pinnavett mõjutada võivad tegevused sõnnikukäitlus ja heitvee käitlus. Farmi tegevuse tulemusel ei juhita otseselt saasteaineid ja heitvett pinnaveekogudesse. Olmereovesi juhitakse Järva-Jaani ühiskanalisatsiooni. Loomade väljaheited ja lüpsiala pesuveed kogutakse sõnnikuhoidlatesse ning põldude pindala on piisav tekkiva sõnnikukoguse laotamiseks ja üleväetamise vältimiseks. Ettevõte juhindub laotamisel ajalistest piirangutest ning ilmastikutingimustest, vältimaks toitainete ärakandmist põllumaalt. Sõnnikut laotatakse perioodil, mis on sobilik toitainete sidumiseks - vastavalt kasvatatavale taimekultuurile. Laotamine toimub külvi alla, külvi peale või enne sügiskündi. Nõuete kohaselt koostab Metstaguse Agro OÜ enne vedelsõnniku laotamist vedelsõnniku laotamisplaani, milles näidatakse laotatav vedelsõnniku kogus, laotusala pindala, laotamisviisid, laotusala põhjavee kaitstus, laotusalal asuvad pinnaveekogud ja veehaarded. Veeseadusest ja selle alamaktidest tulenevate sõnnikukäitluse nõuete, s.h laotamise nõuete, järgimisel ei teki olulist negatiivset mõju pinnavee seisundile. Mõju pinnaveekogudele avariiolukordadest (sõnnikuhoidla leke) ei ole, tulenevalt pinnaveevõrgu puudumisest farmi lähiümbruses, tõenäoline. Järeldus: nullalternatiivi mõju pinnaveele on eeldatavalt neutraalne.

7.2.4 Mõju välisõhu seisundile Kuna välisõhu saastatus on veeprobleemide kõrval üks olulisemaid keskkonnamõju tegureid, siis on seda mõjuvaldkonda siinkohal ulatuslikumalt käsitletud. Välisõhu saasteainete heitkoguste ning leviku arvutamise metoodika on põhjalikumalt toodud käesoleva töö lisas 2. Saasteallikad Tamme farmikompleksi puhul on välisõhu paikseteks saasteallikateks farmihooned ja sõnnikuhoidlad. Noorloomade ning poegimislaudast juhitakse saasteained välisõhku lauda katuseharjal olevate korstnate kaudu ning lüpsilaudast lahtise katuseharja kaudu. Sõnnikuhoidla puhul on saasteallikaks kogu hoidla pind. Nullalternatiivi saasteallikate täpsemad parameetrid on esitatud tabelis (Tabel 8).

Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 39/118 Metstaguse Agro OÜ Tamme farmi keskkonnamõju hindamise aruanne. Heakskiitmiseks Tabel 8. Nullalternatiivi saasteallikate parameetrid

Saaste Saasteallika Saasteallika Väljuva Väljuva õhu allika nr Saaste kõrgus Saasteallika arvutuslik õhu Väljuva õhu Saasteallikas joonkiirus, asendi allika nr maapinnast, mõõtmed, m diameeter, mahtkiirus, temperatuur, °C m/s plaanil m m m3/s

6 kraadi kõrgem Noorloomalauda 1 S1 10 2 x 1 1.60 9.796 4.898 kui välistemp., korsten mitte alla 0 kraadi

6 kraadi kõrgem Poegimislauda 2 S2 10 2 x 2 2.26 14.938 3.734 kui välistemp., korsten mitte alla 0 kraadi Lüpsilauda 6 kraadi kõrgem 3 S3 lahtine 9 110 x 0.4 7.48 28.168 0.640 kui välistemp katusehari Tahesõnniku lähedane välis 5 S5 2.2 42 x 20.5 33.11 0.100 hoidla temperatuuriga Tahesõnniku lähedane välis 6 S6 2.2 42 x 23.2 35.22 0.100 hoidla temperatuuriga Vedelsõnniku lähedane välis 7 S7 4 70 x 50 66.76 0.100 laguun temperatuuriga

Käesolevas töös ei ole saastatuse taseme hindamisel arvesse võetud liikuvaid saasteallikaid. Lisaks paiksetele saasteallikatele võivad farmi lähedast välisõhu saastatuse taset teatud aegadel mõjutada erinevad tegevused, näiteks sööda laadimisel ja ettevalmistamisel ning territooriumi koristamisega tekkiv tolmuheide. Samuti toimub saasteainete heide välisõhku sõnniku ettevalmistamisel veoks, väljavedamisel ja sõnniku laotamisel. Selliseid heitmeid loetakse hajusaks ja kontrollimatuks heiteks. Seda heidet ei arvutata, kuna heide sõltub väga paljudest asjaoludest, mida pole võimalik antud töö puhul arvesse võtta. Samuti on saasteallikateks silohoidlad. Silohoidlatest välisõhku lenduvate saasteainete hindamiseks Eestis tunnustatud metoodika käesoleval ajal puudub. Seetõttu ei ole silohoidlat kaasatud välisõhu saastetaseme arvutustesse ja saaste hajumise modelleerimisse. Silohoidlad on renoveeritud ning vastavad keskkonnanõuetele. Silo hoiustamine toimub keskkonnanõudeid arvestades. Saasteainete heitkogused

Peamisteks veisekasvatusega kaasnevateks saasteaineteks on ammoniaak (NH 3), metaan (CH 4) ja dilämmastikoksiid (N 2O). Saasteainete heide sõltub sõnniku koostisest ning käitlemise tehnoloogiast. Alljärgnevates tabelites (Tabel 9, Tabel 10, Tabel 10) on esitatud nimetatud saasteainete arvutuslikud hetkelised ja summaarsed aastased heitkogused.

40/118 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ Metstaguse Agro OÜ Tamme farmi keskkonnamõju hindamise aruanne. Heakskiitmiseks

Tabel 9. Ammoniaagi hetkelised ja aastased heitkogused laudahoonetest ja sõnnikuhoidlast (alternatiiv 0)

Laudahoone Sõnnikuhoidla

NH 3 heitkogus NH 3 heitkogus

N sisaldus väljaheidetes N sisaldus väljaheidetes laudahoonest sõnnikhoidlast Vanuse/ Aasta

, % ,

toodangu Pidamisviis loomade d

N sisaldus Lämmastiku laut N produktsioon rühm arv väljaheidetes produktsioon % t/a väljaheidetega, Sõnnikuhoidla tüüp t/a g/s g/s Saasteallikanr arv ööpäevas,arv h kg/aastaloom väljaheidetega hoidlasse, t/a Karjatamise tegur,sk aastas kokku, t/a Saasteallikatähis Lenduminek Keskminekarjatamise tundide Aastaneheitkogus, Aastaneheitkogus, Hetkelineheitkogus Hetkelineheitkogus Lendumiseprotsent, Karjatamisepäevade arv aastas, Vabapidamine, Tahesõnnikuhoidla, Lehmvasikad 130 0 0 1 34.2 4.446 5 0.007 0.222 4.263 20 0.027 0.853 sügavallapanu varikatus Vabapidamine, Tahesõnnikuhoidla, Lehmmullikad 146 0 0 1 58.1 8.483 7.5 0.020 0.636 7.959 20 0.050 1.592 sügavallapanu varikatus Lõaspidamine, S1 sõnnikueemaldus S5 mobiilse Tahesõnnikuhoidla, Lehmmullikad vahendiga 2–3 70 0 0 1 58.1 4.067 5 0.006 0.203 3.899 20 0.025 0.780 varikatus korda päevas, rohke allapanu (avatud süsteem) Kokku S1 0.034 1.062 Kokku S5 0.102 3.224 Lõaspidamine, sõnnikueemaldus mobiilse Piimalehmad Tahesõnnikuhoidla, vahendiga 2–3 146 0 0 1 153.6 22.426 5 0.036 1.121 21.502 20 0.136 4.300 (10000 kg) varikatus S2 korda päevas, S6 rohke allapanu (avatud süsteem) Vabapidamine, Tahesõnnikuhoidla, Lehmvasikad 27 0 0 1 34.2 0.923 5 0.001 0.046 0.885 20 0.006 0.177 sügavallapanu varikatus

Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 41/118 Metstaguse Agro OÜ Tamme farmi keskkonnamõju hindamise aruanne. Heakskiitmiseks

Laudahoone Sõnnikuhoidla

NH 3 heitkogus NH 3 heitkogus

N sisaldus väljaheidetes N sisaldus väljaheidetes laudahoonest sõnnikhoidlast Vanuse/ Aasta

, %,

toodangu Pidamisviis loomade d

N sisaldus Lämmastiku laut N produktsioon rühm arv väljaheidetes produktsioon % t/a t/a väljaheidetega, Sõnnikuhoidla tüüp g/s g/s Saasteallikanr arv ööpäevas,arvh kg/aastaloom väljaheidetega hoidlasse, t/a Karjatamisetegur,sk aastas kokku, t/a Saasteallika tähis Lendumine k Lendumine Keskmine karjatamiseKeskmine tundide Aastaneheitkogus, Aastaneheitkogus, Hetkelineheitkogus Hetkelineheitkogus Lendumiseprotsent, Karjatamisepäevade arvaastas, Lõaspidamine, sõnnikueemaldus mobiilse Tahesõnnikuhoidla, Lehmmullikad vahendiga 2–3 123 0 0 1 58.1 7.146 5 0.011 0.357 6.852 20 0.043 1.370 varikatus korda päevas, rohke allapanu (avatud süsteem) Kokku S2 0.048 1.525 Kokku S6 0.185 5.848 Vabapidamine, sõnnikueemaldus Vedelsõnnikuhoidla, Piimalehmad mobiilse 404 0 0 1 153.6 62.054 8 0.157 4.964 57.965 laguun, loomulik 20 0.367 11.593 (10000 kg) vahendiga 2–3 S3 koorik S7 korda päevas, vähene allapanu Kokku S3 0.157 4.964 Kokku S7 0.367 11.593 Kokku 0.239 7.551 Kokku 0.655 20.665

42/118 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ Metstaguse Agro OÜ Tamme farmi keskkonnamõju hindamise aruanne. Heakskiitmiseks

Tabel 10. Metaani heitkogused farmihoonetest ja sõnnikuhoidlatest (alternatiiv 0)

Laudast Sõnnikuhoidlatest Saaste Vanuse/ Aasta Saaste Eriheide, Hetkeline Aastane Hetkeline Aastane allika toodangu loomade Eriheide, allika kg/aasta/loom heitkogus, heitkogus, Sõnnikutüüp heitkogus, heitkogus, tähis rühm arv, tk kg/aasta/loom tähis g/s t/a g/s t/a

Muud veised 346 53 0.581 18.338 Tahesõnnik 1.1 0.002 0.058 S1 S5 Kokku S1 0.581 18.338 Kokku S6 0.002 0.058 Piimalehmad 146 128 0.592 18.688 Tahesõnnik 3 0.012 0.384 S2 Muud veised 150 53 0.252 7.95 Tahesõnnik 1.1 0.002 0.058 S6 Kokku S2 0.844 26.638 Kokku S7 0.014 0.442 Piimalehmad 404 128 1.639 51.712 Tahesõnnik 21 0.085 2.688 S3 S7 Kokku S3 1.639 51.712 Kokku S8 0.085 2.688 kokku 3.064 96.688 0.101 3.189

Tabel 11. Dilämmastikoksiidi heitkogused sõnnikuhoidlatest N produktsioon Aastane Saasteallika Dilämmastikoksiidi Hetkeline Sõnniku liik väljaheidetega heitkogus, tähis lendumine, % heitkogus, g/s kokku, t/a t/a S5 tahesõnnik 16.121 2 0.0102 0.322 S6 tahesõnnik 29.239 2 0.0185 0.585 S7 vedelsõnnik 57.965 0.1 0.0018 0.058 Kokku 103.325 0.031 0.965 Välisõhu seisundi hindamine

Veisefarmi tegevuse mõju hindamiseks välisõhule teostati saasteainete hajumisarvutused. Saasteainete hajumisarvutuste tulemusi võrreldi keskkonnaministri määruses 40 esitatud piirväärtustega. Kui välisõhu saastatuse taseme ühe tunni keskmist piirväärtust saasteaine kohta ei ole kehtestatud, kasutatakse saasteaine sisalduse orienteeruvat ohutut taset. Tekkiva saastatuse taseme määramiseks teostatud hajumisarvutustesse on kaasatud kõigist paiksetest saasteallikatest lähtuvate saasteainete heide. Hajumisarvutuste käigus selgitati välja halvimate hajumistingimustega olukord, kus saasteainete kontsentratsioonid välisõhus on maksimaalsed. Metaani hajumisarvutusi ei teostatud, kuna tegemist on kasvuhoonegaasiga, mille sisaldusele välisõhus ei ole piirväärtust kehtestatud. Samuti ei ole metaani kontsentratsioonile määratud piirväärtust töökeskkonna õhus.

40 Välisõhu saastatuse taseme piir- ja sihtväärtused, saasteaine sisalduse muud piirnormid ning nende saavutamise tähtajad. Keskkonnaministri 8. juuli 2011. a määrus nr 43.

Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 43/118 Metstaguse Agro OÜ Tamme farmi keskkonnamõju hindamise aruanne. Heakskiitmiseks Kuna dilämmastikoksiidile ei ole kehtestatud välisõhu saastatuse piirväärtust, siis on vastavalt välisõhu kaitse seadusele 41 võetud orienteeruvaks ohutuks tasemeks 10% töökeskkonna õhus 3 lubatud piirnormist ehk 18 mg/m (N 2O piirnorm - keemilise aine keskmine sisaldus sissehingatavas õhus tööpäeva või töönädala jooksul – 180 mg/m 3). Tootmisterritooriumide piiril ega lähistel ei ole aruande koostajatele teadaolevalt välisõhu saastatuse taset mõõdetud ega muul viisil hinnatud, seetõttu saasteainete fooniandmed farmi mõjupiirkonnas puuduvad. Metstaguse Agro OÜ Tamme farmi asukohta ei ulatu ühegi teise farmi mõjupiirkond. Sellest tulenevalt ei kasutatud fooniandmetena teiste käitiste tegevust. Hajumisarvutused on teostatud ammoniaagi ja dilämmastikoksiidi osas. Kuna dilämmastikoksiidi maksimaalne arvutuslik kontsentratsioon territooriumi piiril on 7 µg/m 3 (ohutu tase 18 000 µg/m 3), siis antud saasteaine puhul mõjupiirkonda (10% saastatuse taseme piirväärtusest) ei teki ning hajumiskaarti ei esitata. Hajumisarvutuste tulemused välisõhku ammoniaagi kohta on esitatud joonisel (Joonis 13). Ammoniaagi puhul võivad maksimaalsed tekkivad kontsentratsioonid maapinnalähedastes õhukihtides ületada piirväärtust territooriumi siseselt, kuid selle piiril ning lähimate elumajade juures saastatuse taseme piirväärtus modelleerimise tulemuste põhjal ületatud ei ole. Ammoniaagi maksimaalne arvutuslik kontsentratsioon maapinnalähedastes õhukihtides on farmi territooriumi piiril ~160 µg/m 3. Käitise tegevuse mõjupiirkonnaks loetakse piirkonda, kus saasteallikast eralduva saasteaine heitkogus moodustab maapinnalähedases õhukihis saasteaine sisalduse, mis on vähemalt 10% välisõhu saastatuse taseme ühe tunni keskmisest piirväärtusest. Halvimate hajumistingimuste korral ulatub ammoniaagi alusel leitud eeldatav mõjupiirkond kuni ca 1 km kaugusele farmist. Sõnnikukäitlusega kaasneb ka ebameeldiv lõhn, lõhnaainete emissiooni mõjutavad faktorid on sarnased ammoniaagi emissiooni põhjustavate teguritega. 42 Seega lõhnahäiring on tugevam piirkondades, kus ammoniaagi kontsentratsioon välisõhus on kõrgem. Hajumiskaardi kohaselt on arvutuslikud ammoniaagi kontsentratsioon kõrgem farmi territooriumi piires sõnnikuhoidlate ümbruses. Siinkohal tuleb juhtida tähelepanu sellele, et lõhna tugevuse osas on tegemist suhteliste hinnangutega. Loomakasvatusega kaasneb alati teatav lõhna teke ja hajumine. Järeldus: eelpool toodud arvesse võttes, kaasneb nullalternatiiviga eeldatavalt oluline negatiivne mõju välisõhu seisundile, s.h lõhna tasemele.

41 Välisõhu kaitse seadus. Vastu võetud 5.mai 2004. 42 Eesti Maaülikool, 2007. Saastuse kompleksne vältimine ja kontroll. Parim võimalik tehnika veiste intensiivkasvatuses.

44/118 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ Metstaguse Agro OÜ Tamme farmi keskkonnamõju hindamise aruanne. Heakskiitmiseks

Joonis 13. Arvutuslik ammoniaagi hajumiskaart olemasoleva tegevuse puhul

Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 45/118 Metstaguse Agro OÜ Tamme farmi keskkonnamõju hindamise aruanne. Heakskiitmiseks 7.2.5 Mõju müra tasemele Farmide käitamisel on mürateke võimalik nii paiksetest saasteallikatest (tootmisprotsess) kui farmi teenindavast transpordist. Müratase sõltub nii loomade arvust, hoonete konstruktsioonist kui kasutatavatest tehnoloogiatest. Peamine farmi käitamisega kaasnev müra eraldub teenindavatest veokitest. Veokitega tuuakse farmi territooriumile sööta ja abimaterjale. Farmist viiakse ära toodangut (piim), sõnnikut, jäätmeid. Alljärgnevas tabelis on esitatud tüüpiliste müra tekitavate tegevuste loend veiste intensiivkasvatuses. Müra mõõtmisi täpse reaalse mürataseme leidmiseks Metstaguse Agro OÜ Tamme farmikompleksi territooriumil eksperdile teadaolevalt teostatud ei ole.

Tabel 12. Põhiliste müra tekitavate tegevuste loend, müra kestus ja müra tase. Farmi seadmetel allikas PVT 43 , veokitel normid.

Müra allikas Kestus ööpäevas, h Müra tase, dB Märkused Loomad (liikumine, häälitsemine) Pidev 5570 Sõltub pidamisviisist Söötmine (traktorid, sööda segistid, jaoturid) 12 90100 Sõltub pidamisviisist ja tehnoloogiast Asemete puhastamine, sõnniku eemaldamine 23 90100 Sõltub pidamisviisist ja tehnoloogiast Lüpsmine 28 7080 Sõltub loomade arvust ja tehnoloogiast Suuremad veokid 28 8490 Normidega kehtestatud müratase Enamuse farmi tegevuste puhul on tekkiva müra kestvus lühiajaline, samuti toimub suur osa neist tegevustest loomapidamis- ja abihoonete siseruumides. Seetõttu ei põhjusta tekkiv müra olulise suurusega negatiivset keskkonnamõju. Elamuteni ulatub eeldatavasti vaid farmi teenindavate sõidukite müra, mis on osaks kogu transpordimürast kasutatavatel teedel, arvestades, et farmi teenindava transpordi osakaal, võrreldes muude sõidukite osakaaluga maanteel, on väga väike, ei suurenda need, eksperdi kogemusele tuginedes, üldist mürataset. Järeldus: nullalternatiiviga kaasneb eeldatavalt mitteoluline negatiivne mõju müratasemele.

7.2.6 Mõju kultuuripärandile Muinsuskaitsealuseid kultuurimälestisi farmikompleksi katastriüksustel ei asu. Lähimaid kultuuripärandi objekte on kirjeldatud peatükis 5.11. Farmi tegevus otsest mõju lähimatele kultuurimälestistele ega pärandkultuuriobjektidele ei avalda. Järeldus: nullalternatiivi mõju kultuuripärandile on eeldatavalt neutraalne.

43 Saastuse kompleksne vältimine ja kontroll. Parim võimalik tehnika veiste intensiivkasvatuses.

46/118 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ Metstaguse Agro OÜ Tamme farmi keskkonnamõju hindamise aruanne. Heakskiitmiseks 7.2.7 Mõju avarii- ja hädaolukordadest Avariiolukorraohu esinemise tõenäosust farmi käitamisel on võimalik viia miinimumini, kasutades töökorras seadmeid ning pidades kinni tööohutus- ja ettevaatusabinõudest ning heast põllumajandustavast. Tegevuse käigus on olulisemaks võimalikuks avariiolukorraks sõnnikuhoidlate leke, mille käigus võib sõnnik imbuda pinnasesse. Sellise olukorra tagajärjel võib pinnases tekkida toitainete ülejääk ning kandumine põhjavette. Hoidla lekke tõenäosus on madal. Võimalike lekete kindlakstegemiseks on vedelsõnnikuhoidla juurde rajatud seirekaevud, mis annavad võimalikust lekkest teada. Liiklusest tingitud avariiohtu on võimalik minimeerida teeoludele vastava sõidukiiruse valikuga. Taudide levikut farmis on võimalik kontrolli all hoida veterinaarnõuete täitmisega. Võimalike tekkivate avarii- ja hädaolukordade lahendamiseks peab ettevõttel olema tegutsemisplaan. Järeldus: nullalternatiivi mõju avarii- ja hädaolukordadest on eeldatavalt mitteoluliselt negatiivne.

7.2.8 Kaudne mõju Kaudne mõju võib avalduda nii farmi otseses mõjupiirkonnas kui ka mõnes teises asukohas. Välisõhku eralduvad heitmed, sadenedes maapinnale, põhjustavad kaudset mõju pinnaveele ja pinnasele ning läbi pinnase teistele keskkonnaelementidele. Selline kaudne mõju avaldub farmi tegevuspiirkonnas. Kaudne mõju avaldub ka läbi teiste ettevõtete tegevuse. Tamme farmis surnud loomade käitlemine Vireen AS-is põhjustab kaudset mõju. Elektrienergia kasutamise kaudseks keskkonnamõjuks võib lugeda elektrienergia tootmisega kaasnevat ressursikulu ning eraldunud saasteaineid. Kaudsed mõjud, mis avalduvad teiste ettevõtete tegevuse tulemusena, ei ole otseselt Metstaguse Agro OÜ kontrolli all. Veisefarmis tekkinud sõnniku käitlemisest tulenevaid mõjusid laotusaladel võib samuti pidada veiste pidamise kaudseteks keskkonnamõjudeks. Järeldus: nullalternatiivi kaudseid mõjusid võib hinnata eeldatavalt mitteoluliselt negatiivseks.

7.2.9 Koosmõju teiste tegevustega Koosmõju teiste tegevustega tuleb arvestada eeskätt, hinnates mõju põhjaveele (põhjaveevaru mõjutavad ka teised veetarbijad), teedele ja müratasemele (üldine olemasolev transpordikoormus) ning välisõhule (muu põllumajandustegevus piirkonnas).

Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 47/118 Metstaguse Agro OÜ Tamme farmi keskkonnamõju hindamise aruanne. Heakskiitmiseks Keskkonnalubade infosüsteemi (KLIS) 44 andmetel ei ole farmi piirkonnas teistele ettevõtetele väljastatud keskkonnakomplekslubasid, välisõhu saastelubasid ega vee erikasutuslubasid veevõtuks. Metstaguse Agro OÜ farmikompleksile lähim keskkonnakompleksluba omav loomapidamiskompleks on Paistevälja OÜ-le kuuluv Paistevälja farm, mis asub kavandatava tegevuse asukohast ca 3,1 km kaugusel põhja suunas. Paistevälja farmi ülesseatud tootmisvõimsus on 394 kohta lüpsilehmadele, 193 kohta noorloomadele ja 100 kohta vasikatele, mis on väiksem kui Tamme farmi tootmisvõimsus. Seega võib eeldada, et Paistevälja farmi mõjupiirkond ei ole oluliselt suurem kui Tamme farmi mõjupiirkond (ligikaudu 1 km) ning seetõttu, arvestades farmide vahelist kaugust, võib eeldada, et nimetatud farmide eeldatavad mõjupiirkonnad ei kattu. Küll aga võib olla võimalik tegevuste koosmõju esinemine, mis on tingitud sõnniku laotamise mõjust, juhul kui laotamiseks kasutatakse üksteisele lähedal asuvaid põlde. Taoline koosmõju esineb eeskätt kevadisel ja sügisesel laotusperioodil. Järeldus: koosmõju teiste tegevustega on nullalternatiivi puhul eeldatavalt mitteoluliselt negatiivne.

7.3 Nullalternatiivi mõju vastuvõtvale keskkonnale

7.3.1 Mõju elusloodusele

Metstaguse Agro OÜ Tamme farmi territoorium on pikaajaliselt olnud kasutusel põllumajandusliku tootmise maana. Seetõttu on eeldatavalt tegemist suhteliselt liigivaese taime- ja loomakooslusega. Tegevuse ala ei kattu ka planeeringutes määratletud rohelise võrgustiku koridoridega ning alal ei ole registreeritud kaitsealuste liikide leiukohti. Nullalternatiivi puhul ei toimu territooriumidel muutusi, mis võiksid kaasa tuua uusi mõjusid taimestikule või loomastikule. Sealhulgas puudub oluline mõju kaitstavatele loodusobjektidele. Järeldus: Nullalternatiivi mõju elusloodusele on eeldatavalt neutraalne.

7.3.2 Mõju inimese tervisele

Inimese tervist võivad mõjutada eelkõige välisõhku levivad saasteained. Käesolevas hindamises lähtutakse seisukohast, et Eesti Vabariigis kehtivates õigusaktides kehtestatud piirväärtused on määratud selliselt, et tegutsemine nendest allpool ei mõjuta inimese tervist negatiivselt. Modelleerimistulemustele tuginedes ei ületa ühegi saasteaine kontsentratsioon Metstaguse Agro OÜ farmikompleksi tootmisterritooriumi piiril ega sellest väljaspool kehtestatud piirväärtusi. Seetõttu ei tohiks välisõhku viidavatest saasteainetest tuleneda otsest riski inimese tervisele. Samas ei saa välistada, et mõju inimese tervisele võib avalduda läbi

44 Keskkonnalubade Infosüsteem - klis2.envir.ee

48/118 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ Metstaguse Agro OÜ Tamme farmi keskkonnamõju hindamise aruanne. Heakskiitmiseks kaudsete mõjude. Peamiseks häiringuks elanikkonnale on sõnniku käitlusega kaasnev ebameeldiv lõhn, mis võib suureneda nt segamise, vedamise ja laotamise perioodil. Lõhnahäiringu elamuteni jõudmine sõltub hetkeilmast, laotuspindade paiknemisest jms. Mõju inimese tervisele võib avalduda ka läbi teiste keskkonnaelementide, nt läbi mürataseme, joogiveeks kasutatava põhjavee kvaliteedi jms. Kuna oluline keskkonnamõju neile elementidele puudub, võib eeldada, et olulist mõju inimese tervisele ei avaldu. Järeldus: Mõju inimese tervisele on eeldatavalt mitteoluliselt negatiivne.

7.3.3 Mõju sotsiaalmajanduslikule keskkonnale

Peamine võimalik mõju sotsiaal- ja majanduskeskkonnale avaldub mõjus inimese heaolule ja varale. Võimalikuks häirijaks, peamiselt inimese heaolule, on loomakasvatusega kaasneva lõhna levimine. Lõhna aisting on väga individuaalne ning häiringut ei saa välistada. Piirkonna elanikele võib teatavat häiringut põhjustada ka farmi teenindav transport ning sellega kaasnev müra ja tolmu lendumine. Jäätmeteke, veevõtt jt tegevuse tagajärjed eeldatavalt olulist negatiivset mõju sotsiaalsele keskkonnale ei põhjusta. Inimese varale ohtu nullalternatiivist ei eeldata. Nullalternatiivi korral säilivad käesoleva hetke tootmismahud ja töökohad, mis on kohalikule ja laiemale majanduskeskkonnale positiivse mõjuga. Ettevõtte tegevuses ei toimu aga edasisi arenguid ning laudahoonete seisukord ja veiste pidamistingimused ei parane. Pigem võib ettevõtte konkurentsivõime ning majanduslik jätkusuutlikkus ilma uuendusteta nõrgeneda. Järeldus: Mõju sotsiaal-majanduslikule keskkonnale on eeldatavalt mitteoluliselt negatiivne.

Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 49/118 Metstaguse Agro OÜ Tamme farmi keskkonnamõju hindamise aruanne. Heakskiitmiseks

8 KAVANDATAVA TEGEVUSE KIRJELDUS

8.1 Planeeritav ehitustegevus

Kavandatava tegevuse alternatiiv 1 puhul ehitatakse farmikompleksi juurde 200-kohaline lüpsilehmalaut (Joonis 14, nr 4) ning rekonstrueeritakse noorloomalaut nr 1 ja poegimislaut nr 2. Uus laut ühendatakse koridoriga olemasoleva lüpsilaudaga nr 3 ning lisaks ehitatakse vahepumpla vedelsõnniku kogumiseks.

8.2 Tootmismaht

Metstaguse Agro OÜ Tamme farmi keskkonnakompleksloas nr 206263 on maksimaalne lubatud tootmisvõimsus 550 lüpsilehma piimatoodanguga kuni 10 000 kg piima lehma kohta aastas ning lisaks 339 noorlooma ja 157 vasikat. Kavandatava tegevusega tootmisvõimsust ei muudeta. Orienteeruv loomade jagunemine lautade vahel on esitatud alljärgnevas tabelis (Tabel 5).

Tabel 13. Loomade arv planeeritavas olukorras peetavad loomagrupid ja orienteeruv nr plaanil loomapidamishoone loomade arv kokku lüpsilehmad noorloomad vasikad 1 noorloomalaut 85 157 242 2 poegimislaut 30 170 200 3 lüpsikarjalaut 320 84 404

4 lüpsikarjalaut 200 200

Kokku loomi 550 339 157 1046

Kokku loomühikuid 45 550 170 39 759

45 Keskkonnaministri 11.06.2014 vastu võetud määrus nr 20. Saasteainete heitkogused ja kasutatavate seadmete võimsused, millest alates on nõutav välisõhu saasteluba.

50/118 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ Metstaguse Agro OÜ Tamme farmi keskkonnamõju hindamise aruanne. Heakskiitmiseks

Joonis 14. Tamme farmi olemasolevate hoonete ja rajatiste ning kavandatava lauda asendiplaan (alternatiiv 1)

Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 51/118 Metstaguse Agro OÜ Tamme farmi keskkonnamõju hindamise aruanne. Heakskiitmiseks 8.3 Pidamistehnoloogia

Ümberehitatud Tamme farmis on planeeritud võtta kasutusele järgnevad pidamisviisid. Noorloomalaudas (laut 1) on vasikad ja mullikad vabapidamisel rohke põhuallapanuga. Poegimislaudas (laut 2) on kinnislehmad ning mullikad vabapidamisel rohkel põhuallapanul. Lüpsilehmalaudas (laut 3) on loomad vabapidamisel vähesel allapanul. Lüpsikarjalaudas (laut 4) on loomad vabapidamisel vähesel allapanul. Lüpsikarjalautades kasutatakse allapanuna saepuru, höövellaaste, peenestatud põhku. Allapanu vahetatakse ja lisatakse juurde vastavalt vajadusele. Mullikaid suvel karjatatakse. Lehmade lüpsmine toimub kavandatavas olukorras olemasoleva vaakumsüsteemiga 2x10 kalasabalüpsiplatsil. Lüpsile minevad loomad kogutakse lüpsiootealale. Lüpsmine toimub kaks korda päevas. Lüpstud piim suunatakse koheselt läbi plaatjahuti jahuti-säilititesse. Metstaguse Agro OÜ toodetud piima hoitakse kolmes jahuti-säilitis kogumahuga 20 tonni piima, mis mahutavad ühe päeva piima. Jootmiseks on paigaldatud loomadele nivoojooturid. Vesi on loomadele alati ja piiranguteta kättesaadav. Loomade söötmine toimub kavandatavas olukorras, sarnaselt olemasolevale olukorrale, mobiilse söödamikseri abil mööda lauda keskel paiknevat söödakäiku. Põhisöödana kasutatakse rohusöötasid (silo, hein). Lisaks antakse vastavalt ratsioonile söödajahu ning söödalisandeid. Vasikaid söödetakse käsitsi ja vasikajooturiga. Silohoidlad Kavandatava tegevuse käigus ei rajata uusi ega rekonstrueerita olemasolevaid silohoidlaid. Silo käitlemine toimub vastavalt olemasolevas olukorras kirjeldatule.

8.4 Sõnnikukäitlus

Noorloomalaudas ja poegimislaudas tekib tahesõnnik. Asemeid puhastatakse ja sõnnik eemaldatakse laudast üks kord päevas, sõnnik lükatakse laudast välja tahesõnnikuhoidlatesse traktoriga. Nii noorloomalauda kui ka poegimislauda kaguküljel on virtsakogumismahuti ja varikatusega tahesõnnikuhoidla, mahutavustega 1900 m 3 ja 2200 m 3. Lüpsikarjalaudas nr 3 ja kavandatavas laudas nr 4 tekib vedelsõnnik. Laut nr 3 on ehitatud 2%- lise ja kavandatav laut nr 4 1% kaldega sõnnikukanali suunas, mis tagab osaliselt sõnniku vedelama osa valgumise kanalisse. Lisaks lükatakse sõnnikut ristkanalisse traktoriga kaks korda päevas. Rajatava lauda sõnnikukanalist pumbatakse vedelsõnnik pumbakaevu, kust see pumbatakse edasi olemasoleva lauda ristkanalisse. Olemasoleva lauda pumbakaevust pumbatakse vedelsõnnik sõnnikulaguuni kogumahutavusega 9600 m 3. Sõnnikupumplad mahutavad kahe päeva sõnniku. Kavandatava tegevusega tekkiva tahesõnniku maht väheneb ning vedelsõnniku osakaal kasvab.

52/118 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ Metstaguse Agro OÜ Tamme farmi keskkonnamõju hindamise aruanne. Heakskiitmiseks

Arvutuslik 46 sõnnikuhoidlate minimaalne maht kaheksa kuu sõnnikukoguse säilitamiseks on kavandatava tegevuse korral tahesõnniku puhul ligikaudu 3990 m 3 ja vedelsõnniku puhul 9200 m3. Olemasolevad sõnnikuhoidlad mahutavad vajaliku koguse. Arvutuslik aastane sõnnikukogus ning selle lämmastiku (N) ja fosfori (P) sisaldus on toodud tabelites (Tabel 14, Tabel 15). Veeseaduse § 261 sätestab, et aastas on sõnnikuga lubatud anda haritava maa ühe hektari kohta kuni 170 kg lämmastikku ning 25 kg fosforit, kaasa arvatud lämmastik ja fosfor, mis jääb maale karjatatavate loomade väljaheidetega. Veeseaduse § 26 3 sätestab, et nitraaditundlikul alal on sõnniku- ja mineraalväetistega kokku lubatud anda haritava maa ühe hektari kohta keskmisena kuni 170 kg lämmastikku aastas. KMH aruande koostamisel on arvestatud minimaalset vajalikku laotuspinna suurust. Minimaalse vajaliku põllupinna arvestamisel ei eeldata, et samadel põldudel kasutatakse orgaanilisele väetisele lisaks mineraalväetisi. Tabelitest (Tabel 14, Tabel 15) selgub, et laotuspindade puhul on limiteerivaks toitaineks fosfor. Selleks, et laotada sõnnik vastavalt lubatud normidele on vajalik vähemalt 843 ha laotuspinda. Metstaguse Agro OÜ-l on haritavat maad 1645 ha.

Tabel 14. Arvutuslik aastane sõnnikukogus ning selle toitainete sisaldus ja minimaalne vajalik laotuspind loomade aastaringse laudaspidamise korral 47

Sõnniku Aastas Sõnniku Minimaalne Aastas Minimaalne Looma kogus N toodetav P kogus vajalik toodetav vajalik Loomarühm kohtade loomakoha sisaldus N sisaldus kokku põllupind N P kokku, põllupind P arv kohta aastas, kg/t kokku, kg/t aastas, t järgi, ha kg järgi, ha t kg

Vedelsõnnik

Piimalehmad 520 24.7 12844 4.74 60881 358 1.22 15670 627

Lehmmullikad 84 11.1 932 4.44 4140 24 1.00 932 37

Tahesõnnik

Piimalehmad 30 21.8 654 4.36 2851 17 1.37 896 36

Lehmmullikad 255 11.6 2958 3.91 11566 68 0.97 2869 115

Lehmvasikad (0 157 5.6 879 4.96 4361 26 0.80 703 28 6 kuud)

Kokku 1046 18268 - 83798 493 - 21071 843

46 Põllumajandusministri määrus nr 71. Eri tüüpi sõnniku toitainete sisalduse arvestuslikud väärtused, sõnnikuhoidlate mahu arvutamise metoodika ja põllumajandusloomade loomühikuteks ümberarvutamise koefitsiendid. Vastu võetud 14.07.2014. 47 Põllumajandusministri määrus nr 71. Eri tüüpi sõnniku toitainete sisalduse arvestuslikud väärtused, sõnnikuhoidlate mahu arvutamise metoodika ja põllumajandusloomade loomühikuteks ümberarvutamise koefitsiendid. Vastu võetud 14.07.2014.

Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 53/118 Metstaguse Agro OÜ Tamme farmi keskkonnamõju hindamise aruanne. Heakskiitmiseks Tabel 15. Arvutuslik aastane sõnnikukogus ning selle toitainete sisaldus ja minimaalne vajalik laotuspind mullikate perioodilise karjatamise korral 48

Sõnniku Aastas Sõnniku Minimaalne Minimaalne Looma kogus N toodetav P Aastas kogus vajalik vajalik Loomarühm kohtade loomakoha sisaldus N sisaldus toodetav P kokku põllupind N põllupind P arv kohta kg/t kokku, kg/t kokku, kg aastas, t järgi, ha järgi, ha aastas, t kg

Vedelsõnnik

Piimalehmad 520 24.7 12844 4.74 60881 358 1.22 15670 627 Lehmmullikad 7.4 622 4.44 2760 16 1.00 622 25 laudas 84 Lehmmullikad 3.7 311 5.10 1585 9 1.00 311 12 karjas Tahesõnnik

Piimalehmad 30 21.8 654 4.36 2851 17 1.37 896 36 Lehmmullikad 7.8 1989 3.91 7777 46 0.97 1929 77 laudas 255 Lehmmullikad 3.7 944 5.10 4812 28 0.97 915 37 karjas Lehmvasikad 157 5.6 879 4.96 4361 26 0.80 703 28 (06 kuud) Kokku 1046 18242 - 85027 500 - 21046 842

8.5 Veekasutus ja reoveekäitlus

Kavandatava tegevuse korral jätkub veekasutus ja reoveekäitlus sarnaselt olemasolevale olukorrale. Vett kasutatakse farmides loomade jootmiseks, lüpsiseadmete pesuks, ruumide pesuks ning töötajate olmevajadusteks. Farmi tegevuseks vajalik vesi võetakse puurkaevust (katastri nr 7513). Võetava vee koguse eest peetakse arvestust veemõõtjaga. Puurkaevul on nõuetekohane sanitaarkaitseala ja vee kvaliteet vastab joogivee kvaliteedinõuetele. Keskkonnakompleksloa kohaselt on Tamme farmi lubatud veevõtt 26000 m 3 aastas, 6500 m 3 kvartalis ja 71,2 m 3 ööpäevas. Kavandatava tegevusega veetarbimine ei suurene. Lüpsiseadmete pesuvesi kogutakse mahutitesse ning korduvkasutatakse lüpsiplatsi ja ooteala põrandate pesuks.

48 Põllumajandusministri määrus nr 71. Eri tüüpi sõnniku toitainete sisalduse arvestuslikud väärtused, sõnnikuhoidlate mahu arvutamise metoodika ja põllumajandusloomade loomühikuteks ümberarvutamise koefitsiendid. Vastu võetud 14.07.2014.

54/118 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ Metstaguse Agro OÜ Tamme farmi keskkonnamõju hindamise aruanne. Heakskiitmiseks Lüpsiplatsi ja ooteala pesuvesi suunatakse vedelsõnnikuhoidlasse, olmereovesi suunatakse vastavalt lepingule Järva-Jaani ühiskanalisatsiooni. Hoonete katustelt ja katendiga maapinnalt juhitakse sademevesi kallete abil pinnasesse.

8.6 Jäätmekäitlus

Kavandatava tegevuse korral jätkub jäätmekäitlus sarnaselt olemasolevale olukorrale. Peamised veisefarmi tegevuse käigus tekkivad jäätmed on: • segaolmejäätmed - 30 t/a; • plastikjäätmed (silokile) – 12 t/a; • söödapakendid jt pakendijäätmed (klaas, plastik, paber, metall, puit) – 0,75 t/a; • ohtlikud jäätmed (ohtlikke aineid sisaldavad või nendega saastunud pakendid) – 1 t/a. Lisaks tekib farmi tegevuse käigus loomseid kõrvalsaaduseid (lõpnud loomad). Erinevad jäätmeliigid kogutakse eraldi mahutitesse ning antakse üle jäätmeluba omavale jäätmekäitlejale.

8.7 Energia kasutamine

Kavandatava tegevuse korral jätkub energia kasutamine sarnaselt olemasolevale olukorrale. Energiat vajatakse Tamme farmis järgmistes tehnoloogilistes protsessides: • sööda ettevalmistamine ja söötmine; • lüpsmine ja piima jahutus; • sooja vee ettevalmistamine; • valgustus; • sõnniku eemaldamine. Lautades on loomulik ventilatsioon. Lautade valgustamiseks kasutatakse loomulikku valgust ja päevavalguslampe. Lautades küte puudub. Olmeruume köetakse elektriga. Vee soojendamiseks kasutatakse piima jahutamisest saadavat soojust, lisaks kasutatakse ka elektrienergiat. Jahutusseadmed kasutavad elektrienergiat.

8.8 Farmi teenindav transport

Enamik teenindavast transpordist toimub raskeveokitega (söödavedu, piimavedu, jäätmete vedu). Ühes kuus on maksimaalsed vedude arvud järgnevad: sööda ja abimaterjalide vedu – 100 korda, piimavedu – 60 korda, sõnnikuvedu – 31 korda, jäätmete vedu – 4 korda. Esitatud andmete põhjal on keskmine sõitude arv ühes päevas 13 korda (6,5 vedu). Vedude kellaaeg jääb ajavahemikku 8:00-17:00. Erinevateks vedudeks kasutatakse erinevaid

Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 55/118 Metstaguse Agro OÜ Tamme farmi keskkonnamõju hindamise aruanne. Heakskiitmiseks marsruute. Valdav osa vedudest kasutab Tartu - Jõgeva – Aravete maanteed (nr 39), milleni jõudmiseks kasutatakse farmi territooriumil asuvat erateed ning Tammetaguse teed. Lisaks kasutatakse ka Tammetaguse teed suunaga lõunapoole. Kõiki teelõike kasutatakse ligikaudu võrdselt, mis teeb keskmiseks farmi teenindava transpordi sõitude arvuks ühe teelõigu kohta 4,3 korda päevas. Kuna kaks teelõiku viivad Tartu - Jõgeva – Aravete maanteele, siis on farmi teenindava transpordi keskmine sõitude arv maanteel päevas 8,7 korda. Vedude arv võrreldes olemasoleva olukorraga kavandatava tegevuse puhul ei muutu.

8.9 Veterinaarohutus

Tamme farmikompleksi territooriumil korraldatakse töötajate ja masinate liikumine nii, et „puhas” ja „must” pool (eriti piima- ja sõnnikuveoteed) ei ristu. Haiged veised paigutatakse teistest lehmadest eraldi. Lõpnud loomad eraldatakse karjast ning antakse üle Vireen AS-ile asukohaga Väike-Maarjas. Aastas antakse käitlejale üle kuni 25 tonni loomi. Piimaseadmeid ja –hoiuruume pestakse ja desinfitseeritakse vastavalt toidu- ja veterinaarohutuse nõuetele. Farmide veterinaartoimingud viiakse läbi vastavalt veterinaartegevuse alaste õigusaktide nõuetele. Tamme farmikompleksis töötab veterinaararst.

56/118 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ Metstaguse Agro OÜ Tamme farmi keskkonnamõju hindamise aruanne. Heakskiitmiseks

9 KAVANDATUD TEGEVUSEGA KAASNEVAD TAGAJÄRJED JA KESKKONNNAMÕJU

9.1 Kavandatava tegevusega kaasnevad tagajärjed

Kavandatava tegevusega kaasnevad tagajärjed võib jagada kaheks: ehitustegevuse etapiga kaasnevad ajutise iseloomuga tagajärjed ning ehitustegevusele järgneva ümberehitatud farmi käitamise etapiga (ehk loomade pidamisega) kaasnevad tagajärjed. Mõlema etapi võimalike tagajärgede välja selgitamiseks teostati sisend-väljund analüüs. Sisend-väljund analüüs viidi läbi keskkonna seisukohalt vaadatuna, pöörates erilist tähelepanu ressursitarbele ja eralduvatele heitmetele ning teistele võimalikele keskkonnamõju allikatele. Iga etapi sisendite ja väljundite alusel hinnatakse võimalikke keskkonnamõjusid hiljem juba mõjuvaldkondade kaupa.

Joonis 15 kirjeldab graafiliselt ehitustegevuse peamisi sisendeid ja väljundeid. Skeemi koostamisel on arvestatud, et töid teostatakse kasutades erinevaid mehhanisme.

Tööt ajad Müra Kütus Heide õhku Hoonete Energia ehitamine ja Jäätmed rekonstrueerimine Vesi Reovesi

Sisseseade Pinnase tallamine ja ümberpaigutamine Ehitus ja viimist lusmaterjalid Maastiku muutus Laiendatud Masinad ja töövahendid veisefarm Avarii olukorrad ja tööõnnetused

Joonis 15. Sisend-väljund diagramm veisefarmi ümberehitamisega kaasneda võivatest tagajärgedest

Oluline osa ehitustegevuse tagajärgedest tuleneb teenindavast transpordist. Transpordikoormus kujuneb peamiselt ehitusmaterjale ehitusplatsile vedavatest veokitest ning jäätmeid äravedavatest veokitest. Transpordi sisendid ja väljundid on eraldi välja toodud alljärgneval joonisel.

Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 57/118 Metstaguse Agro OÜ Tamme farmi keskkonnamõju hindamise aruanne. Heakskiitmiseks

Töötajad Transport Koormus teekattele Kütus (ehitusmaterjalide, Müra Koorem seadmete ja töötajate veod ehitusele ning jäätmete Heide õhku Masinad ja vedu ehitusplatsilt)

töövahendid Avariioht

Joonis 16. Sisend-väljund diagramm transpordist tuleneda võivatest tagajärgedest

Farmi ümberehitusega kaasnevad peamised tagajärjed on: • ehitustegevusega ning transpordiga kaasnev võimalik müra, • ehitustegevusega ning transpordiga kaasnev tolm ja teised heitmed välisõhku, • ressursikasutuse suurenemine, • tekkivad jäätmed, • võimalikud avariiolukorrad.

Ehitustegevusele järgneva farmi tootmisprotsessi (veisekasvatuse) kirjeldus koos sisendite ja väljunditega on toodud alljärgneval joonisel.

Töötaja d Sööt Kütus Kemik aali d Ravimid

Müra

Heide õhku

Transport Transpordikoormus

Avarii olukorrad Elekter Jäätmed VEISEKASVATUS Vesi Sõnnik

Reovesi Transport Loomsed kõrvalsaadused Piim

Joonis 17. Sisend-väljund diagramm veisefarmi käitamisega kaasneda võivatest tagajärgedest eesmärgiga välja selgitada võimalikud keskkonnamõjud.

58/118 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ Metstaguse Agro OÜ Tamme farmi keskkonnamõju hindamise aruanne. Heakskiitmiseks Keskkonna seisukohalt on veisekasvatusega kaasnevad olulisemad tagajärjed: • heide välisõhku, • sõnnikuteke, • veekasutus ja reoveeteke, • jäätmeteke, • mürateke, • avariiolukorraoht.

Alljärgnevates peatükkides kirjeldatakse kõiki võimalikke kavandatava tegevuse tagajärgi detailsemalt.

9.2 Kavandatava tegevusega kaasnevad mõjud

9.2.1 Mõju maastikule ja pinnasele

Ehitustegevusega kaasnevad mõjud Ehitustegevus toimub hoonestatud alal ning maakasutuse ning maastiku iseloomu ei muudeta. Rajatav laut planeeritakse kaasaegsena ning sobituvana farmikompleksi. Olemasolevate lautade rekonstrueerimine parandab eeldatavasti olemasoleva hoonestuse üldist ilmet. Metstaguse Agro OÜ Tamme farmi ehitustöödel puudub vajadus suuremahuliste pinnastööde tegemiseks. Lammutus-, ehitus- ja rekonstrueerimistööd toimuvad olemasoleva hoonestuse aladel. Tööde käigus eemaldatavat pinnast kasutatakse ümbruskonna haljastamiseks. Pinnasereostus ehitusetapis on võimalik avariiolukordades. Selle vältimiseks rakendatakse keskkonnaohtlike ainete (nt kütused) kasutamisel ettevaatusabinõusid ning tagatakse valmisolek õnnetusjuhtumiste puhul tegutsemiseks. Kavandatava tegevusega kaasnevad mõjud Metstaguse Agro OÜ Tamme farmikompleks on välja kujunenud tootmisterritoorium. Maastikku planeeritav tegevus ei muuda. Farmi käitamisel ei viida pinnasesse saasteaineid. Teatavat kaudset mõju võib avaldada farmist eralduvate saasteainete sadenemine nt hoonete katusele ning sademeveega uhtumine otse pinnasesse. Eeldatavasti ei ole tegemist suurte kogustega. Eeldusel, et farmi käitamisel järgitakse keskkonnaohutusnõudeid ning kasutusele võetav tehnoloogia vastab käesolevas aruandes kirjeldatule, puudub farmikompleksi territooriumil toimuval tegevusel oluline mõju pinnasele. Mõju pinnasele avaldub läbi sõnnikukäitluse, eelkõige läbi laotamise, millega muudetakse mulla toitainetesisaldust. Asukoha tingimusi, ajalisi ja koguselisi piiranguid arvestades on laotatud sõnnik kõrge väärtusega väetis, mis tõstab, taimede kasvuks olulist, mullaviljakust. Metstaguse Agro OÜ kasutatavate põldude pindala on piisav tekkiva sõnniku laotamiseks ja üleväetamise vältimiseks, võttes seejuures ka arvesse kaitsmata põhjaveega aladele ning allikate ja karstilehtrite ümbrusele määratud kitsendusi.

Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 59/118 Metstaguse Agro OÜ Tamme farmi keskkonnamõju hindamise aruanne. Heakskiitmiseks Mõju pinnasele võib avalduda avariiolukorras, kui sõnnikuhoidla peaks lekkima ning sõnnik imbuma pinnasesse. Sellise olukorra tagajärjel võib pinnases tekkida toitainete ülejääk. Võimalike lekete kindlaks tegemiseks on vedelsõnnikuhoidla juurde rajatud seirekaevud, mis annavad võimalikust lekkest teada. Otsene oht nõuetekohasest sõnnikukäitlusest pinnase reostumiseks puudub. Järeldus: Mõju maastikule ja pinnasele on alternatiiv 1 puhul eeldatavalt neutraalne.

9.2.2 Mõju põhjaveele

Ehitustegevusega kaasnevad mõjud Ümberehituse käigus järgitakse farmi territooriumil asuva puurkaevu sanitaarkaitseala piire põhjaveereostuse tekke vältimiseks. Ohutusnõuete täitmisel negatiivset mõju põhjavee seisundile ei avaldu. Ehitustöödega ei kaasne eeldatavasti ka oluliselt suurenenud põhjaveevõttu. Kavandatava tegevusega kaasnevad mõjud Tegevuse mõjude hindamisel on oluliseks asjaoluks see, et Metstaguse Agro OÜ Tamme farm paikneb Pandivere ja Adavere-Põltsamaa nitraaditundlikul alal ning piirkonnas esineb ka kaitsmata põhjaveega alasid ja karstialasid. Võimalikuks põhjavee kvaliteeti mõjutavaks keskkonnaaspektiks on sõnnikus olevate mikroorganismide või toitainete leke pinnasesse ja seejärel põhjavette. Taoline mõju võib avalduda ka maapinnalähedastesse veekihtidesse rajatud salvkaevude veekvaliteedis. Tavaolukorras on farmi territooriumil taolised lekked välditud ning seega oht põhjavee reostumiseks puudub. Sõnnikuhoidlate lekkekindlust kontrollitakse regulaarselt ning avariiolukordades võetakse kasutusele meetmed keskkonnareostuse vältimiseks. Mõju põhjaveele võib avalduda ka sõnnikulaotuspindadel. Sõnnikus sisalduvad lämmastik, fosfor ja kaalium, aga ka teised ained, võivad üleväetamise korral, mullast sademevee filtratsiooni tõttu, välja leostuda. Samuti on võimalik toitainete ärakanne sademeveega külmunud maapinnalt ning kaldega põldudelt. Sõnnikukäitlusest tulenevat mõju on võimalik kontrollida keskkonnanõuete järgimisega ning laotuspindade valikuga sõnniku laotamisel. Ettevõte juhindub laotamisel ajalistest piirangutest ning ilmastikutingimustest, vältimaks toitainete ärakandmist põllumaalt. Sõnnikut laotatakse perioodil, mis on sobilik toitainete sidumiseks - vastavalt kasvatatavale taimekultuurile. Laotamine toimub külvi alla, külvi peale või enne sügiskündi. Ettevõtte kasutuses olevate põldude pindala on piisav tekkiva sõnnikukoguse nõuetekohaseks laotamiseks ja seega üleväetamise, millega võib kaasneda toitainete leostumine põhjavette, vältimiseks. Metstaguse Agro OÜ koostab ja kooskõlastab Keskkonnaametiga enne vedelsõnniku laotamist ka vedelsõnniku laotamisplaani, milles näidatakse laotatav vedelsõnniku kogus, laotusala pindala, laotamisviisid, laotusala põhjavee kaitstus, laotusalal asuvad pinnaveekogud ja veehaarded.

60/118 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ Metstaguse Agro OÜ Tamme farmi keskkonnamõju hindamise aruanne. Heakskiitmiseks Veekaitsenõuete järgimisel puudub sõnniku laotamisest oht põhjavee reostumiseks. Arendaja esitatud andmete alusel ei ületa põhjavee tegelik tarbimine olemasolevas olukorras keskkonnakompleksloa alusel lubatud koguseid. Kavandatava tegevusega põhjaveevõtt ei suurene, kuna loomade arv Tamme farmis ei suurene. Selline põhjavee tarbimise maht ei põhjusta olulist negatiivset mõju piirkonna põhjaveevarule. Järeldus: farmi tegevuse mõju põhjaveele on alternatiiv 1 puhul eeldatavalt mitteoluliselt negatiivne.

9.2.3 Mõju pinnaveele

Ehitustegevusega kaasnevad mõjud Ehitustegevuse käigus ei teki olulisel määral heitvett ning seda ei juhita suublasse. Samuti ei toimu pinnaveevõttu ega muudeta piirkonna pinnaveerežiimi. Kavandatava tegevusega kaasnevad mõjud Farmi käitamise puhul on peamised pinnavett mõjutada võivad tegevused sõnnikukäitlus ja heitvee käitlus. Farmi tegevuse tulemusel ei juhita otseselt saasteaineid ja heitvett pinnaveekogudesse. Olmereovesi juhitakse Järva-Jaani ühiskanalisatsiooni. Loomade väljaheited ja lüpsiala pesuveed kogutakse sõnnikuhoidlatesse ning põldude pindala on piisav tekkiva sõnnikukoguse laotamiseks ja üleväetamise vältimiseks. Ettevõte juhindub laotamisel ajalistest piirangutest ning ilmastikutingimustest, vältimaks toitainete ärakandmist põllumaalt. Sõnnikut laotatakse perioodil, mis on sobilik toitainete sidumiseks - vastavalt kasvatatavale taimekultuurile. Laotamine toimub külvi alla, külvi peale või enne sügiskündi. Veeseadusest ja selle alamaktidest tulenevate sõnnikukäitluse nõuete, s.h laotamise nõuete, järgimisel ei teki olulist negatiivset mõju pinnavee seisundile. Nõuete kohaselt koostab Metstaguse Agro OÜ enne vedelsõnniku laotamist vedelsõnniku laotamisplaani, milles näidatakse laotatav vedelsõnniku kogus, laotusala pindala, laotamisviisid, laotusala põhjavee kaitstus, laotusalal asuvad pinnaveekogud ja veehaarded. Mõju pinnaveekogudele avariiolukordadest (sõnnikuhoidla leke) ei ole, tulenevalt pinnaveevõrgu puudumisest farmi lähiümbruses, tõenäoline. Järeldus: farmi tegevuse mõju pinnaveele on alternatiiv 1 puhul eeldatavalt neutraalne.

9.2.4 Mõju välisõhu seisundile

Ehitustegevusega kaasnevad mõjud Ehitustööde üheks olulisemaks tagajärjeks on erinevate mehhanismide kasutamisel tekkivad välisõhku eralduvad heitmed (tolm) ning nende võimalik levik väljapoole Metstaguse Agro OÜ farmikompleksi maaüksuste piire. Tahkete osakeste kontsentratsiooni välisõhus võib suurendada ka liiva ja muu peenfraktsioonilise ehitusmaterjali hoidmine territooriumil (eriti kuivade tuuliste ilmadega).

Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 61/118 Metstaguse Agro OÜ Tamme farmi keskkonnamõju hindamise aruanne. Heakskiitmiseks Ehitamisel külmal aastaajal võib tekkida vajadus kasutada fossiilsel kütusel (gaas, kütteõli vms) töötavaid kalorifeere/soojapuhureid. Nende seadmete võimsus on tüüpiliselt väike nagu ka kaasnev õhusaaste. Viimast saab kontrolli all hoida soojusseadmete kasutusnõuete järgimisega. Samuti võib läbiviidavate tööde teenindamiseks vajalike sõidukite liikumise tulemusel tekkiv tavapärasest intensiivsem transpordikoormus farmikompleksi juurdepääsuteedel põhjustada suurema tolmu lendumise. Kirjeldatud negatiivne mõju on ajutise iseloomuga ning selle ulatust saab piirata töökorralduslike ja tehniliste meetmete rakendamisega. Tulenevalt ehitustööde suhteliselt väikesest mahust, võib tekkivat häiringut lugeda lokaalseks. Kavandatava tegevusega kaasnevad mõjud Mõju välisõhu seisundile võib lugeda farmi käitamise olulisimaks mõjuvaldkonnaks. Välisõhu saasteainete leviku arvutamise metoodika on põhjalikumalt toodud käesoleva töö lisas 2. Saasteallikad Kavandatava tegevuse elluviimisel lisandub farmi territooriumile üks saasteallikas, milleks on ehitatav lüpsilaut. Kavandatava tegevuse saasteallikate täpsemad parameetrid on esitatud tabelis (Tabel 16).

Tabel 16. Alternatiiv 1 saasteallikate parameetrid Saaste Saasteallika Saasteallika Väljuva Väljuva Saasteallika allika nr Saaste kõrgus arvutuslik õhu õhu Väljuva õhu Saasteallikas mõõtmed, asendi allika nr maapinnast, diameeter, mahtkiirus, joonkiirus, temperatuur, °C m plaanil m m m3/s m/s 6 kraadi kõrgem kui Noorloomalauda 1 S1 10 2 x 1 1.596 5.700 2.850 välistemp., mitte korsten alla 0 kraadi 6 kraadi kõrgem kui Poegimislauda 2 S2 10 2 x 2 2.257 8.018 2.005 välistemp., mitte korsten alla 0 kraadi Lüpsilauda 6 kraadi kõrgem kui 3 S3 lahtine 9 110 x 0.4 7.485 25.239 0.574 välistemp katusehari Kavandatava 8 tk 6 kraadi kõrgem kui 4 S4 lüpsilauda 9.2 2.872 13.944 2.152 0.9 x 0.9 välistemp korstnad Tahesõnniku lähedane välis 5 S5 2.2 42 x 20.5 33.110 0.100 hoidla temperatuuriga Tahesõnniku lähedane välis 6 S6 2.2 42 x 23.2 35.223 0.100 hoidla temperatuuriga Vedelsõnniku lähedane välis 7 S7 4 70 x 50 66.756 0.100 laguun temperatuuriga

Käesolevas töös ei ole saastatuse taseme hindamisel arvesse võetud liikuvaid saasteallikaid.

62/118 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ Metstaguse Agro OÜ Tamme farmi keskkonnamõju hindamise aruanne. Heakskiitmiseks Lisaks paiksetele saasteallikatele võivad farmi lähedast välisõhu saastatuse taset teatud aegadel mõjutada erinevad tegevused, näiteks sööda laadimisel ja ettevalmistamisel ning territooriumi koristamisega tekkiv tolmuheide. Samuti toimub saasteainete heide välisõhku sõnniku ettevalmistamisel veoks, väljavedamisel ja sõnniku laotamisel. Selliseid heitmeid loetakse hajusaks ja kontrollimatuks heiteks. Seda heidet ei arvutata, kuna heide sõltub väga paljudest asjaoludest, mida pole võimalik antud töö puhul arvesse võtta. Samuti on saasteallikateks silohoidlad. Silohoidlatest välisõhku lenduvate saasteainete hindamiseks Eestis tunnustatud metoodika käesoleval ajal puudub. Seetõttu ei ole silohoidlaid kaasatud välisõhu saastetaseme arvutustesse ja saaste hajumise modelleerimisse. Silohoidlad on renoveeritud ning vastavad keskkonnanõuetele. Silo hoiustamine toimub keskkonnanõudeid arvestades. Saasteainete heitkogused

Peamisteks veisekasvatusega kaasnevateks saasteaineteks on ammoniaak (NH 3), metaan (CH 4) ja dilämmastikoksiid (N 2O). Saasteainete heide sõltub sõnniku koostisest ning käitlemise tehnoloogiast. Alljärgnevates tabelites (Tabel 17, Tabel 18, Tabel 19) on esitatud nimetatud saasteainete arvutuslikud hetkelised ja summaarsed aastased heitkogused.

Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 63/118 Metstaguse Agro OÜ Tamme farmi keskkonnamõju hindamise aruanne. Heakskiitmiseks

Tabel 17. Ammoniaagi hetkelised ja aastased heitkogused laudahoonetest ja sõnnikuhoidlast (alternatiiv 1)

Laudahoone Sõnnikuhoidla

NH 3 heitkogus NH 3 heitkogus N sisaldus väljaheidetes N sisaldus väljaheidetes laudahoonest sõnnikhoidlast

Vanuse/ Aasta N toodangu Pidamisviis loomade N sisaldus Lämmastiku % ,

laut produktsioon rühm arv välja produktsioon

ööpäevas,h välja heidetes välja Sõnnikuhoidla tüüp

Saasteallikatähis heidetega,

Karjatamise tegur,sk kg/aastaloom heidetega hoidlasse, aastas kokku, t/a Saasteallika tähis

Lendumine k Lendumine t/a Keskmine karjatamiseKeskmine arv tundide Karjatamisepäevade arv aastas, d Aastaneheitkogus, t/a Aastaneheitkogus, t/a Lendumise protsent,Lendumise % Hetkelineheitkogusg/s Hetkelineheitkogusg/s

Vabapidamine, Tahesõnnikuhoidla, Lehmvasikad 157 0 0 1 34.2 5.369 5 0.009 0.268 5.148 20 0.033 1.030 sügavallapanu varikatus

S1 Vabapidamine, Tahesõnnikuhoidla, S5 Lehmmullikad 85 0 0 1 58.1 4.939 7.5 0.012 0.370 4.633 20 0.029 0.927 sügavallapanu varikatus

Kokku S1 0.020 0.639 Kokku S5 0.062 1.956

Vabapidamine, Tahesõnnikuhoidla, Lehmmullikad 170 0 0 1 58.1 9.877 7.5 0.023 0.741 9.267 20 0.059 1.853 sügavallapanu varikatus

S2 Piimalehmad Vabapidamine, Tahesõnnikuhoidla, S6 30 0 0 1 153.6 4.608 7.5 0.011 0.346 4.323 20 0.027 0.865 (10000 kg) sügavallapanu varikatus

Kokku S2 0.034 1.086 Kokku S6 0.086 2.718 Vabapidamine, sõnnikueemaldus Vedelsõnnikuhoidla, Piimalehmad S3 mobiilse vahendiga 320 0 0 1 153.6 49.152 8 0.125 3.932 45.913 laguun, loomulik 20 0.291 9.183 S7 (10000 kg) 2–3 korda päevas, koorik vähene allapanu

64/118 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ Metstaguse Agro OÜ Tamme farmi keskkonnamõju hindamise aruanne. Heakskiitmiseks

Laudahoone Sõnnikuhoidla

NH 3 heitkogus NH 3 heitkogus N sisaldus väljaheidetes N sisaldus väljaheidetes laudahoonest sõnnikhoidlast

Vanuse/ Aasta N toodangu Pidamisviis loomade N sisaldus Lämmastiku % ,

laut produktsioon rühm arv välja produktsioon

ööpäevas,h välja heidetes välja Sõnnikuhoidla tüüp

Saasteallikatähis heidetega,

Karjatamisetegur,sk kg/aastaloom heidetega hoidlasse, aastas kokku, t/a Saasteallikatähis

Lenduminek t/a Keskminekarjatamise tundidearv Karjatamisepäevade arvaastas, d Aastaneheitkogus, t/a Aastaneheitkogus, t/a Lendumiseprotsent, % Hetkelineheitkogusg/s Hetkelineheitkogusg/s

Vabapidamine, sõnnikueemaldus Vedelsõnnikuhoidla, Lehmmullikad mobiilse vahendiga 84 0 0 1 58.1 4.880 8 0.012 0.390 4.559 laguun, loomulik 20 0.029 0.912 2–3 korda päevas, koorik vähene allapanu

Kokku S3 0.137 4.323 Vabapidamine, sõnnikueemaldus Vedelsõnnikuhoidla, Piimalehmad mobiilse vahendiga 200 0 0 1 153.6 30.720 8 0.078 2.458 28.696 laguun, loomulik 20 0.182 5.739 (10000 kg) S4 2–3 korda päevas, koorik vähene allapanu Kokku S4 0.078 2.458 Kokku S7 0.502 15.833

Kokku 0.270 8.505 Kokku 0.650 20.508

Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 65/118 Metstaguse Agro OÜ Tamme farmi keskkonnamõju hindamise aruanne. Heakskiitmiseks

Tabel 18. Metaani heitkogused farmihoonetest ja sõnnikuhoidlatest (alternatiiv 1)

Laudast Sõnnikuhoidlatest Saast Saaste Vanuse/ Aasta Eriheide, Hetkeli e allika toodangu loomad kg/aasta/loo Hetkeline Aastane Eriheide, Aastane ne allika tähis rühm e arv m heitkogus heitkogus Sõnnikutüüp kg/aasta/l heitkogus heitkog tähis , g/s , t/a oom , t/a us, g/s

Muud 242 53 0.406 12.826 Tahesõnnik 1.1 0.002 0.058 veised S1 S5 Kokku S1 0.406 12.826 Kokku S5 0.002 0.058 Muud 170 53 0.286 9.01 Tahesõnnik 1.1 0.002 0.058 veised Piimalehma S2 30 128 0.122 3.84 Tahesõnnik 3 0.012 0.384 S6 d Kokku S2 0.407 12.850 Kokku S6 0.014 0.442 Piimalehma 320 128 1.298 40.96 Vedelsõnnik 21 0.085 2.688 d Muud S3 84 53 0.141 4.452 Vedelsõnnik 6 0.010 0.318 veised Kokku S3 1.439 45.412 S7 Piimalehma 200 128 0.811 25.6 Vedelsõnnik 21 0.085 2.688 d S4 Kokku S4 0.811 25.600 Kokku S7 0.180 5.694

Kokku 3.064 96.688 Kokku 0.196 6.195

Tabel 19. Dilämmastikoksiidi heitkogused sõnnikuhoidlatest N Aastane Saasteallika produktsioon Dilämmastikoksiidi Hetkeline Sõnniku liik heitkogus, tähis väljaheidetega lendumine, % heitkogus, g/s t/a kokku, t/a S5 Tahesõnnik 9.782 2 0.006 0.196 S6 Tahesõnnik 13.590 2 0.009 0.272 S7 Vedelsõnnik 79.16739835 0.1 0.003 0.079 Kokku 0.017 0.547

Välisõhu seisundi hindamine

Veisefarmi tegevuse mõju hindamiseks välisõhule teostati saasteainete hajumisarvutused. Saasteainete hajumisarvutuste tulemusi võrreldi keskkonnaministri määruses 49 esitatud piirväärtustega. Kui välisõhu saastatuse taseme ühe tunni keskmist piirväärtust saasteaine kohta ei ole kehtestatud, kasutatakse saasteaine sisalduse orienteeruvat ohutut taset.

49 Välisõhu saastatuse taseme piir- ja sihtväärtused, saasteaine sisalduse muud piirnormid ning nende saavutamise tähtajad. Keskkonnaministri 8. juuli 2011. a määrus nr 43.

66/118 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ Metstaguse Agro OÜ Tamme farmi keskkonnamõju hindamise aruanne. Heakskiitmiseks

Tekkiva saastatuse taseme määramiseks teostatud hajumisarvutustesse on kaasatud kõigist saasteallikatest lähtuvate saasteainete heide. Hajumisarvutuste käigus selgitati välja halvimate hajumistingimustega olukord, kus saasteainete kontsentratsioonid välisõhus on maksimaalsed. Metaani hajumisarvutusi ei teostatud, kuna tegemist on kasvuhoonegaasiga, mille sisaldusele välisõhus ei ole piirväärtust kehtestatud. Samuti ei ole metaani kontsentratsioonile määratud piirväärtust töökeskkonna õhus. Kuna dilämmastikoksiidile ei ole kehtestatud välisõhu saastatuse piirväärtust, siis on vastavalt välisõhu kaitse seadusele 50 võetud orienteeruvaks ohutuks tasemeks 10% 3 töökeskkonna õhus lubatud piirnormist ehk 18 mg/m (N 2O piirnorm - keemilise aine keskmine sisaldus sissehingatavas õhus tööpäeva või töönädala jooksul – 180 mg/m 3). Tootmisterritooriumide piiril ega lähistel ei ole aruande koostajatele teadaolevalt välisõhu saastatuse taset mõõdetud ega muul viisil hinnatud, seetõttu saasteainete fooniandmed farmi mõjupiirkonnas puuduvad. Metstaguse Agro OÜ Tamme farmi asukohta ei ulatu ühegi teise farmi mõjupiirkond. Sellest tulenevalt ei kasutatud fooniandmetena teiste käitiste tegevust. Hajumisarvutused on teostatud ammoniaagi ja dilämmastikoksiidi osas. Kuna dilämmastikoksiidi maksimaalne arvutuslik kontsentratsioon territooriumi piiril on 4 µg/m 3 (ohutu tase 18 000 µg/m 3), siis antud saasteaine puhul mõjupiirkonda (10% saastatuse taseme piirväärtusest) ei teki ning hajumiskaarti ei esitata. Hajumisarvutuste tulemused välisõhku ammoniaagi kohta on esitatud joonisel (Joonis 13). Ammoniaagi puhul võivad maksimaalsed tekkivad kontsentratsioonid maapinnalähedastes õhukihtides ületada piirväärtust territooriumi siseselt, kuid selle piiril ning lähimate elumajade juures saastatuse taseme piirväärtus modelleerimise tulemuste põhjal ületatud ei ole. Ammoniaagi maksimaalne arvutuslik kontsentratsioon maapinnalähedastes õhukihtides on farmi territooriumi piiril ~200 µg/m3. Saatetase farmikompleksi ümbruses on kavandatava olukorra puhul arvutuslikult kõrgem kui nullalternatiivi korral, kuna vabapidamistehnoloogia kasutuselevõtuga suurenevad heitkogused laudahoonetest. Käitise tegevuse mõjupiirkonnaks loetakse piirkonda, kus saasteallikast eralduva saasteaine heitkogus moodustab maapinnalähedases õhukihis saasteaine sisalduse, mis on vähemalt 10% välisõhu saastatuse taseme ühe tunni keskmisest piirväärtusest. Halvimate hajumistingimuste korral ulatub ammoniaagi alusel leitud eeldatav mõjupiirkond kuni ca 1 km kaugusele farmist. Sõnnikukäitlusega kaasneb ka ebameeldiv lõhn, lõhnaainete emissiooni mõjutavad faktorid on sarnased ammoniaagi emissiooni põhjustavate teguritega. 51 Seega on lõhnahäiring tugevam piirkondades, kus ammoniaagi kontsentratsioon välisõhus on kõrgem. Hajumiskaardi kohaselt on arvutuslik ammoniaagi kontsentratsioon kõrgem farmi territooriumi lõunaosas, sõnnikuhoidlate ümbruses. Siinkohal tuleb juhtida tähelepanu sellele, et lõhna tugevuse osas on tegemist suhteliste hinnangutega. Loomakasvatusega kaasneb alati teatav lõhna teke ja hajumine.

50 Välisõhu kaitse seadus. Vastu võetud 5.mai 2004. 51 Eesti Maaülikool, 2007. Saastuse kompleksne vältimine ja kontroll. Parim võimalik tehnika veiste intensiivkasvatuses.

Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 67/118 Metstaguse Agro OÜ Tamme farmi keskkonnamõju hindamise aruanne. Heakskiitmiseks

Järeldus: eelpool toodud arvesse võttes kaasneb ehitustegevusega eeldatavalt mitteoluline negatiivne mõju ning kavandatava farmi tootmisprotsessiga eeldatavalt oluline negatiivne mõju välisõhu seisundile, s.h lõhna tasemele.

Joonis 18. Arvutuslik ammoniaagi hajumiskaart kavandatava tegevuse puhul

68/118 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ Metstaguse Agro OÜ Tamme farmi keskkonnamõju hindamise aruanne. Heakskiitmiseks

9.2.5 Mõju müratasemele

Ehitustegevusega kaasnevad mõjud Ehitustegevuse käigus tekib müra lammutustöödel, ehitusmaterjalide vedamisel, erinevate paiksete ja liikuvate mehhanismide tööst, ehitustööriistade kasutamisest jne. Selline mürateke kaasneb pea iga ehitustegevusega. Tegemist on ajutise müraga, mis ilmneb ehitustegevuse alustamisega ja kaob koos selle lõppemisega. Paikseteks saasteallikateks on erinevad lammutusel ja ehitusel kasutatavad mehhanismid ja masinad. Eestis on kehtestatud sellistele mehhanismidele maksimaalsed lubatud helivõimsuse tasemed majandus- ja kommunikatsiooniministri määrusega 52 . Transpordist tuleneva müra suurus on vastav raskeveokitele ja sõiduautodele kehtestatud müramääradega. Kavandatava tegevusega kaasnevad mõjud Farmide käitamisel on mürateke võimalik nii paiksetest saasteallikatest (tootmisprotsess) kui farmi teenindavast transpordist. Müratase sõltub nii loomade arvust, hoonete konstruktsioonist kui kasutatavatest tehnoloogiatest. Enamasti on tekkiva müra kestvus lühiajaline, samuti toimub suur osa selle tekkest loomapidamis- ja abihoonete siseruumides. Peamine farmi käitamisega kaasnev müra eraldub teenindavatest veokitest. Veokitega tuuakse farmi territooriumile sööta ja abimaterjale. Farmist viiakse ära toodangut (piim), sõnnikut, jäätmeid. Kavandatava tegevuse tõttu transpordikoormus, võrreldes olemasoleva olukorraga ei suurene. Farmi teenindava transpordi osakaal, võrreldes muude sõidukite osakaaluga maanteel, on väike, seetõttu ei suurenda need, eksperdi kogemusele tuginedes, üldist mürataset. Järeldus: farmi tegevusega alternatiiv 1 korral kaasneb eeldatavalt mitteoluline negatiivne mõju müratasemele.

9.2.6 Mõju kultuuripärandile

Ehitustegevusega kaasnevad mõjud Muinsuskaitsealuseid kultuurimälestisi farmikompleksi katastriüksustel ei asu. Lähimaid kultuuripärandi objekte on kirjeldatud peatükis 5.11. Farmi ümberehituse tegevuste tagajärjel ei halvene kultuuripärandi seisund, kuna väljaspool Metstaguse Agro OÜ Tamme farmi maaüksusi ei avaldu eeldatavalt olulist negatiivset keskkonnamõju. Ka ajutine transpordikoormuse kasv teedel ei mõjuta eeldatavasti kultuurimälestiste seisukorda või külastatavust. Kavandatava tegevusega kaasnevad mõjud Farmi tegevus ei avalda samuti otsest mõju lähimatele kultuurimälestistele ega pärandkultuuriobjektidele. Järeldus: alternatiiv 1 mõju kultuuripärandile on eeldatavalt neutraalne.

52 Majandus- ja kommunikatsiooniministri 29.12.2009. a määrus nr 124 „Nõuded välitingimustes kasutatavate seadmete poolt tekitatavale mürale, mürataseme mõõtmisele ja mürataseme märgistamisele ning välitingimustes kasutatavate seadmete vastavushindamise kord“

Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 69/118 Metstaguse Agro OÜ Tamme farmi keskkonnamõju hindamise aruanne. Heakskiitmiseks

9.2.7 Mõju avarii- ja hädaolukordadest Ehitustegevusega kaasnevad mõjud Ehitusetapis on avariiolukordades võimalik pinnasereostus keskkonnaohtlike ainetega (nt kütused). Selle vältimiseks rakendatakse ohtlike ainete kasutamisel ettevaatusabinõusid ning tagatakse valmisolek õnnetusjuhtumiste puhul tegutsemiseks. Kavandatava tegevusega kaasnevad mõjud Avariiolukorraohu esinemise tõenäosust farmi käitamisel on võimalik viia miinimumini, kasutades töökorras seadmeid ning pidades kinni tööohutus- ja ettevaatusabinõudest ning heast põllumajandustavast. Kavandatava tegevuse käigus on olulisemaks võimalikuks avariiolukorraks sõnnikuhoidlate leke, mille käigus võib sõnnik imbuda pinnasesse. Sellise olukorra tagajärjel võib pinnases tekkida toitainete ülejääk ning kandumine põhjavette. Hoidla lekke tõenäosus on madal. Võimalike lekete kindlakstegemiseks on vedelsõnnikuhoidla juurde rajatud seirekaevud, mis annavad võimalikust lekkest teada. Liiklusest tingitud avariiohtu on võimalik minimeerida teeoludele vastava sõidukiiruse valikuga. Taudide levikut farmis on võimalik kontrolli all hoida veterinaarnõuete täitmisega. Võimalike tekkivate avarii- ja hädaolukordade lahendamiseks peab ettevõttel olema tegutsemisplaan. Järeldus: alternatiiv 1 mõju avarii- ja hädaolukordadest on eeldatavalt mitteoluliselt negatiivne.

9.2.8 Kaudne mõju

Kaudne mõju võib avalduda nii farmi otseses mõjupiirkonnas kui ka mõnes teises asukohas. Kaudne mõju avaldub ka läbi teiste ettevõtete tegevuse. Ehitustegevusega kaasnevad mõjud Ehitustegevuse kaudne mõju kavandatava tegevuse asukohas võib avalduda välisõhku eralduvate heitmete sadenemisega maapinnale. Sellisel juhul avaldub kaudne mõju pinnasele, taimedele ning teistele keskkonnaelementidele. Samuti avaldub kaudne negatiivne mõju läbi liikluskoormuse tõusu farmikompleksi maaüksustele viivatel teedel ning läbi teiste ettevõtete tegevuse. Keskkonnamõju toob kaasa ehitusjäätmete käitlemine vastavat luba omavates ettevõtetes, nagu ka ehitusmaterjalide tootmine. Taolised mõjud avalduvad nende käitiste asukohas. Kaudsed mõjud, mis avalduvad teiste ettevõtete tegevuse tulemusena, ei ole otseselt arendaja kontrolli all. Kavandatava tegevusega kaasnevad mõjud Tamme farmi tegevus võib avaldada kaudset mõju jäätmete käitlemisel käitluskohas ning surnud loomade käitlemisel Vireen AS-is. Elektrienergia kasutamise kaudseks keskkonnamõjuks võib lugeda elektrienergia tootmisega kaasnevat ressursikulu ning

70/118 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ Metstaguse Agro OÜ Tamme farmi keskkonnamõju hindamise aruanne. Heakskiitmiseks eraldunud saasteaineid. Kaudsed mõjud, mis avalduvad teiste ettevõtete tegevuse tulemusena, ei ole otseselt Metstaguse Agro OÜ kontrolli all. Veisefarmis tekkinud sõnniku käitlemisest tulenevaid mõjusid laotusaladel võib samuti pidada veiste pidamise kaudseteks keskkonnamõjudeks. Järeldus: kaudne mõju on alternatiiv 1 puhul eeldatavalt mitteoluliselt negatiivne.

9.2.9 Koosmõju teiste tegevustega

Ehitustegevusega kaasnevad mõjud Koosmõju avaldub juhul, kui mõjupiirkonnas toimub samaaegselt teisi ehitustöid. Eksperdil puudub informatsioon samaaegselt kavandatavate suuremahuliste ehitustegevuste kohta Metstaguse Agro OÜ Tamme farmikompleksi vahetus ümbruses, mis võiks kaasa tuua olulise koosmõju tekke. Teatav koosmõju võib täheldatav olla olemasoleva transpordiga. Kavandatava tegevusega kaasnevad mõjud Koosmõju teiste tegevustega tuleb arvestada eeskätt, hinnates mõju põhjaveele (põhjaveevaru mõjutavad ka teised veetarbijad), teedele ja müratasemele (üldine olemasolev transpordikoormus) ning välisõhule (muu põllumajandustegevus piirkonnas). Keskkonnalubade infosüsteemi (KLIS) 53 andmetel ei ole farmi piirkonnas teistele ettevõtetele väljastatud keskkonnakomplekslubasid, välisõhu saastelubasid ega vee erikasutuslubasid veevõtuks. Metstaguse Agro OÜ farmikompleksile lähim keskkonnakompleksluba omav loomapidamiskompleks on Paistevälja OÜ-le kuuluv Paistevälja farm, mis asub kavandatava tegevuse asukohast ca 3,1 km kaugusel põhja suunas. Paistevälja farmi ülesseatud tootmisvõimsus on 394 kohta lüpsilehmadele, 193 kohta noorloomadele ja 100 kohta vasikatele, mis on väiksem kui Tamme farmi tootmisvõimsus. Seega võib eeldada, et Paistevälja farmi mõjupiirkond ei ole oluliselt suurem kui Tamme farmi mõjupiirkond (ligikaudu 1 km) ning nimetatud farmide eeldatavad mõjupiirkonnad ei kattu. Küll aga võib olla võimalik tegevuste koosmõju esinemine, mis on tingitud sõnniku laotamise mõjust, juhul kui laotamiseks kasutatakse üksteisele lähedal asuvaid põlde. Järeldus: koosmõju teiste tegevustega on alternatiiv 1 puhul eeldatavalt mitteoluliselt negatiivne.

53 Keskkonnalubade Infosüsteem - klis2.envir.ee

Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 71/118 Metstaguse Agro OÜ Tamme farmi keskkonnamõju hindamise aruanne. Heakskiitmiseks

9.3 Kavandatava tegevuse mõju vastuvõtvale keskkonnale

9.3.1 Mõju elusloodusele

Farmi ümberehituse käigus ei ole kavas suuremahulisi pinnasetöid, mis võiksid taimestikku ja loomastikku oluliselt mõjutada. Uue lauda rajamine ja olemasolevate hoonete rekonstrueerimine toimub hoonestatud alal, farmikompleksi maaüksusele sissesõidul ning territooriumil liikumisel kasutatakse juba olemasolevaid teid. Ehitustööde ajal kasutatavad mehhanismid võivad töötada ka väljaspool teid ja kõvakattega alasid, mõjutades seeläbi taimestikku ja loomastikku. Territoorium on aga inimtegevusest tugevasti mõjutatud ala, kus taimekooslus ning loomastik on liigirikkuse poolest väheväärtuslik. Samuti ei ole territoorium eeldatavalt loomade liikumistrajektooriks. Ümberehitatud farmi tegevus toimub olemasolevas farmikompleksis ning muutusi, mis võiksid kaasa tuua olulist mõju taimestikule või loomastikule, kavandatava tegevuse puhul ei toimu. Sealhulgas puudub oluline mõju kaitstavatele loodusobjektidele. Järeldus: mõju elusloodusele on alternatiiv 1 puhul eeldatavalt neutraalne.

9.3.2 Mõju inimese tervisele

Käesolevas hindamises lähtutakse sellest, et Eesti Vabariigis kehtivates õigusaktides kehtestatud piirväärtused on määratud selliselt, et tegutsemine nendest allpool ei mõjuta inimese tervist negatiivselt. Ehitustöödel tekkivad välisõhu heitmed ning müratasemed ei ületa eeldatavalt normatiive, mistõttu negatiivse mõju ilmnemist inimese tervisele ette näha ei ole. Farmi ehitustööde käigus tekkivatest jäätmetest tulenev negatiivne mõju inimese tervisele on nende nõuetekohasel käitlemisel tühine ja kaudne. Võimalik ajutine peenefraktsioonilise ehitusprahi lendumine jäätmekonteineritest. Mõju inimese tervisele võib kaasneda hädaolukorras, kui keskkonda sattub ohtlikke aineid (nt kütust) ning need liiguvad pinnasest edasi pinna- või põhjavette. Ümbruskonna inimeste tervise kahjustumiseks on olemas risk, kui kemikaale ning kütuseid ei käidelda nõuetekohaselt ning sellega seotud oht väljub farmi territooriumi piirest. Ehitustegevusel läbiviidavate tööde teenindamiseks vajalike sõidukite liikumise tulemusel tekib tavapärasest intensiivsem transpordikoormus Metstaguse Agro OÜ Tamme farmikompleksi juurdepääsuteedel. Suurenenud vedude tihedus toob kaasa ka teatava õnnetuseriski ümbruskonnas liikuvatele inimestele, eriti lastele ning loomadele. Kuna lammutus- ja ehitustööde puhul on tegemist ühe tööõnnetuste rikkama sektoriga, siis tegevuste iseloomust lähtudes varitsevad tööde teostajaid erinevad ohud. Ehitustegevusest tulenevad vastutused ja kohustused ohtude ennetamise ja vältimise kohta on üldjuhul sätestatud ehitusfirma ning tööandja vaheliste lepingutega. Normaalsetes töötingimustes, kus kasutatakse töökorras seadmeid ja mehhanisme ning järgitakse kõiki ohutus- ja keskkonnanõudeid, ei eeldata negatiivset mõju inimese tervisele.

72/118 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ Metstaguse Agro OÜ Tamme farmi keskkonnamõju hindamise aruanne. Heakskiitmiseks

Farmi käitamisel võivad inimese tervist mõjutada eelkõige välisõhku levivad saasteained. Käesolevas hindamises lähtutakse seisukohast, et Eesti Vabariigis kehtivates õigusaktides kehtestatud piirväärtused on määratud selliselt, et tegutsemine nendest allpool ei mõjuta inimese tervist negatiivselt. Modelleerimistulemustele tuginedes, ei ületa ühegi saasteaine kontsentratsioon Metstaguse Agro OÜ farmikompleksi tootmisterritooriumi piiril ega sellest väljaspool kehtestatud piirväärtusi. Seetõttu ei tohiks välisõhku viidavatest saasteainetest tuleneda otsest riski inimese tervisele. Samas ei saa välistada, et mõju inimese tervisele võib avalduda läbi kaudsete mõjude. Peamiseks häiringuks elanikkonnale on sõnniku käitlusega kaasnev ebameeldiv lõhn, mis võib suureneda nt segamise, vedamise ja laotamise perioodil. Lõhnahäiringu elamuteni jõudmine sõltub hetkeilmast, laotuspindade paiknemisest jms. Mõju inimese tervisele võib avalduda ka läbi teiste keskkonnaelementide, nt läbi mürataseme, joogiveeks kasutatava põhjavee kvaliteedi jms. Kuna oluline keskkonnamõju neile elementidele puudub, võib eeldada, et olulist mõju inimese tervisele ei avaldu. Järeldus: Mõju inimese tervisele on eeldatavalt mitteoluliselt negatiivne.

9.3.3 Mõju sotsiaal- ja majanduskeskkonnale

Ehitustegevusega kaasneb ajutine häiringute kasv nagu liiklusintensiivsuse, tolmu ja mürataseme tõus. Need häiringud tekitavad inimestes ebamugavustunnet, kuid tegemist on ajutiste häiringutega, millel ei tohiks olla pikaajalist mõju. Ehitustegevuse käigus ei ole ette näha olulise negatiivse mõju ilmnemist kultuuripärandile vm keskkonnaelementidele. Farmikompleksi rekonstrueerimistööde positiivsete tagajärgedena võib välja tuua farmikompleksi visuaalse väljanägemise paranemise (vanade lautade rekonstrueerimine) ja ajutiste töökohtade loomise. Ehitustegevus annab tööd ehitussektoris töötavatele inimestele, sh ka ehitusmaterjalide tootjatele. Farmi käitamise peamine võimalik mõju sotsiaal- ja majanduskeskkonnale avaldub mõjus inimese heaolule ja varale. Võimalikuks häirijaks, peamiselt inimese heaolule, on loomakasvatusega kaasneva lõhna levimine. Lõhna aisting on väga individuaalne ning häiringut ei saa välistada. Tamme veisefarm on olemasolev töötav farm, mistõttu selle olemasolu ja lõhnafooniga on piirkonnas eeldatavasti teatud määral harjutud. Arvestades, et loomade maksimaalne arv ei suurene, jääb saasteainete kontsentratsioon välisõhus ligikaudu samale tasemele. Kavandatava tegevuse korral säilivad käesoleva hetke tootmismahud ja töökohad, mis on kohalikule ja laiemale majanduskeskkonnale positiivse mõjuga. Tootmistegevuse laiendamine parandab tootmise efektiivsust ning veiste heaolu ja kindlustab seeläbi farmikompleksi jätkusuutlikkuse. Ettevõtluse edenemine mõjub eeldatavasti positiivselt ka kohaliku omavalitsuse tulubaasile. Inimese varale ohtu kavandatavast tegevusest ei eeldata. Järeldus: Mõju sotsiaal-majanduslikule keskkonnale on eeldatavalt mitteoluliselt negatiivne.

Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 73/118 Metstaguse Agro OÜ Tamme farmi keskkonnamõju hindamise aruanne. Heakskiitmiseks

10 KÄITISE SULGEMINE NING SULGEMISEGA KAASNEVAD TAGAJÄRJED JA KESKKONNAMÕJU HINNANG

Farmi tegevuse mistahes asjaoludest tingitud lõpetamisel rakendatakse meetmete kava, mis tagab reostuse ja häiringute tekke vältimise. Farmi sulgemisel viiakse läbi järgmised tegevused: • farmis peetavad loomad realiseeritakse - müüakse kas teistele loomakasvatajatele või tapamajale; • laudad ja hoidlad tühjendatakse sõnnikust ja puhastatakse, sõnnik käideldakse vastavalt nõuetele, tagades seeläbi reostuse tekke vältimise; • laudad puhastatakse muudest abimaterjalidest; • silo- ja söödahoidlad tühjendatakse (söödad müüakse); • farmiseadmed seisatakse ja konserveeritakse, tehnika (nt lüpsiseadmed) müüakse või võetakse kasutusel teistes ettevõtte osades; • kütuse ja kemikaalide varud müüakse; • veetorustik ja pumplad tühjendatakse; • pumbamaja suletakse (lülitatakse välja elektrivarustus, suletakse kraanid ja lukustatakse pumbamaja); • kui puurkaevul puudub perspektiivne kasutus, siis puurkaev tamponeeritakse; • käitise territooriumil selle sulgemise ajal olevad jäätmed (segaolmejäätmed, ohtlikud jäätmed jm) antakse üle vastavat luba ja/või litsentsi omavale jäätmekäitlejale; • kõik loomapidamishooned ja muud ehitised ning rajatised suletakse kõrvaliste isikute ja loomade juurdepääsu vältimiseks. Vastavalt võimalustele ja vajadustele toimub farmikompleksi konserveerimine, lammutamine või üleandmine järgmisele omanikule. Farmihoonete lammutamisel tekkivad jäätmed kogutakse ning käideldakse nõuetekohaselt. Territooriumi korrashoid tagatakse üleandmiseni järgmisele omanikule. Detailne rakendatavate meetmete kava koostatakse ja kooskõlastatakse asjakohaste ametkondadega farmi sulgemisel. Meetmete rakendamise eest vastutav isik määratakse samuti farmi sulgemisel. Jäätmete üleandmisega vastavaid lube omavatele jäätmekäitlejatele ning territooriumi sulgemisega viib arendaja need keskkonnamõjud, mida ta kontrollida saab, minimaalseks. Farmi sulgemisega kaovad veiste intensiivkasvatuse tagajärjed kompleksis, nagu heitmed välisõhku, jäätmeteke, sõnnikuteke, veetarbimine, reovee teke, energiakulu. Kui rajatisi ei lammutata, jääb kompleks siiski alles maastikumärgina. Järeldus: käitise tegevusjärgse sulgemise mõju on eeldatavalt neutraalne.

74/118 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ Metstaguse Agro OÜ Tamme farmi keskkonnamõju hindamise aruanne. Heakskiitmiseks

11 VÕRDLUS PARIMA VÕIMALIKU TEHNIKAGA

Metstaguse Agro OÜ Tamme farmikompleks on keskkonnakompleksloa kohuslane, mis tähendab, et tegevus peab toimuma vastavuses parima võimaliku tehnikaga (PVT). Parim võimalik tehnika vastab tegevusala ja selle rakendatavate töömeetodite tõhusaimale ja arenenumale astmele, mille kasutamine on kulusid ja eeliseid arvesse võttes majanduslikult ja tehniliselt vastuvõetav ning tagab keskkonnanõuete parima täitmise. Veisekasvatuse PVT kirjeldus põhineb juhendmaterjalil „Saastuse kompleksne vältimine ja kontroll. Parim võimalik tehnika veiste intensiivkasvatuses”. PVT hindamisel kasutatud ka nimetatud dokumendi 2013. aastal uuendatud ning veel kinnitamata versiooni. Alljärgnevas tabelis (Tabel 20) on kirjeldatud veisekasvatuse PVT-d ning vastavalt hinnatud Metstaguse Agro OÜ poolt kasutatavat tehnikat.

Tabel 20. Kavandatava tegevuse võrdlus PVT-ga Farmikompleksi kavandatava tegevuse Parim võimalik tehnika (PVT) vastavus PVT-le Hea põllumajandustava (PVT ptk. 9.1, 7.1) Üldise keskkonnaalase tulemuslikkuse tagamiseks on PVT teha alljärgnevat: Põllumajandusettevõtte töötajate täiendõppe ja koolitusvajaduse määratlemine. Regulaarse täiendõppe korraldamine. Energia, vee, loomasöötade, tootmisjääkide ja mineraalväetiste ning sõnniku täpne arvestus. Farmis järgitakse head põllumajandustava ning Tegevuskavade väljatöötamine hädaolukordadeks (soovimatu rakendatakse kirjeldatud meetmeid. Kavandatav saaste teke). tegevus vastab PVT nõuetele. Rajatiste remondi ja tehnika hoolduskavade väljatöötamine, tagamaks nende pideva töökorras oleku. Tegevuste süsteemne planeerimine, näit. sisendite hankimine, toodangu ja jäätmete äravedu jne. Väetiste, sh. sõnniku laotamisplaanide koostamine ja järgimine. Veiste söötmine ja jootmine (PVT ptk. 9.2.) Sõltumata söötmisviisist on PVT: Ratsioonis kasutatakse kvaliteetseid ning laboratoorselt analüüsitud söötasid. Ratsioon on koostatud vastavalt looma (loomarühma) Farmis kasutatakse loomade grupeerimist ning füsioloogilisele tarbele (söötmisnormidele). söödaratsioon koostatakse vastavalt loomarühma Täisratsioonilise segasöödaga söötmisel on PVT (ptk. 8.2.): söötmisnormidele. Kavandatav söötmis Loomade grupeerimine toodangu, laktatsioonifaasi või mingi tehnoloogia vastab PVT nõuetele. muu parameetri alusel Söötade segamise ühtlikkus. Loomade jootmisel on sõltum ata jootmisviisist PVT: Joogivesi on loomadele alati vabalt kättesaadav (k.a Farmis kavandatav jootmistehnoloogia vastab karjamaal) toodud kirjeldusele ning PVT nõuetele. Jootmisseadmed on tehniliselt korras (mitte lekkivad).

Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 75/118 Metstaguse Agro OÜ Tamme farmi keskkonnamõju hindamise aruanne. Heakskiitmiseks

Farmikompleksi kavandatava tegevuse Parim võimalik tehnika (PVT) vastavus PVT-le

Jootmisseadmed on paigaldatud nii, et saastumine sööda ja allapanujääkidega on minimaalne. Samuti on välistatud allapanu niiskumine joogiveega.

Lüpsmine ja lüpsiseadmed (PVT ptk. 9.3) Sõltumata kasutatavatest seadmetest on lehmade lüpsmisel PV T: Optimaalse tasemega stabiilne vaakum lüpsisüsteemis (loomade heaolu, piima kvaliteet). Piima jõudmine udarast jahutisse ilma laudaõhuga Farmis rakendatakse platsillüpsi, kasutatav kokkupuuteta (piima kvaliteet). tehnoloogia vastab PVT nõuetele. Lüpsisüsteemi pesu optimaalsel režiimil (piima kvaliteet, ökonoomne vee kasutamine).

Sõnniku eemaldamine laudast (PVT ptk. 9.4) Optimaalse pikkusega puhkelatrid. Sõnniku eemaldamine mobiilsete Vedelsõnniku eemaldamine söötmispuhkealalt seadmetega söötmispuhkealal. Restpõrand liikumiskäikudes. Valg ristkanalisse toimub mobiilse seadmega. või uhtkanalite süsteem

Rohke põhuallapanu pidamisviisiga Sügavallapanul pidamisviisi puhul piisavas koguses allapanu, loomapidamishoonetest toimub sõnniku skreeper või mobiilsed seadmed. eemaldamine mobiilse seadmega. Farmis vastab sõnniku eemaldamise tehnika PVT nõuetele.

Heitkogused õhku (PVT ptk. 9.5) Vabapidamisega lautades vähendab saaste ainete emissiooni atmosfääri: Optimaalse suurusega puhkelatrid. Optimaalse pindalaga söötmis puhkeala ja liikumiskäigud. Regulaarne sõnniku eemaldam ine laudast (kanalitest) Farmi lautades rakendatakse välisõhku hoidlasse. suunatavate heitkoguste vähendamise meetmeid Väljaheidetega saastuval alal siledate ja lihtsalt puhastatavate vastavalt PVT nõuetele. materjalide kasutamine.

Piisavas koguses allapanu sügavallapanul pidamisviisi korral.

Energia (PVT ptk. 9.6) PVT energiatarbi misel veisekasvatuses on: Loomuliku ventilatsiooni süsteem. Soojustatud lautades ka sundventilatsioon (ökonoomsed ventilaatorid, optimaalne ventilatsioonirežiim). Valgustuses kasutatakse luminofoorlampe. Farmi lautades kasutatakse loomulikku Loomuliku valgustuse maksimaalne kasutamine. Loomuliku ventilatsiooni ja kombineeritakse luminofoorlampe valgustuse kombineerimine luminofoorlampidel põhineva loomuliku valgustusega. Loomade lüpsmine toimub valgustusega. lüpsiplatsil. Kasutatakse soojusvaheteid piima Lüpsiplatsi kasutamine. jahutamisel tekkiva soojuse ära kasutamiseks. Vaakumpumpadele paigaldatud sagedusmuundurid. Farmi energiakasutus vastab PVT nõuetele. Puidu või biomassikatla kasutamine keskküttesüsteemis soojusenergia ja sooja vee saamiseks. Soojusvahetite kasutamine piima jahutamisel tekkiva soojuse ärakasutamisel.

Sõnniku ladustamine (PVT ptk. 9.7):

76/118 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ Metstaguse Agro OÜ Tamme farmi keskkonnamõju hindamise aruanne. Heakskiitmiseks

Farmikompleksi kavandatava tegevuse Parim võimalik tehnika (PVT) vastavus PVT-le

Eestis kehtib veeseaduse §26 2 alusel nõue, et sõnnikuhoidla peab mahutama vähemalt 8 kuu sõnniku ning loomapidamishoone juures peab sõnnikuhoidla mahutama vähemalt 1 kuu sõnniku.

Tahesõnniku ladustamisel ja säilitamisel on PVT järgmine: Betoneeritud alusega lekkek indel hoidla, mis on varustatud sõnnikukihist väljavalguva uriini, virtsa ja sademevee mahutiga. Täiendavaks positiivseks faktoriks on tahesõnnikuhoidlale rajatud varikatus. Farmi olemasolevad sõnnikuhoidlad vastavad Hoidla paikneb asustatud punktide suhtes optimaalselt kavandatavas olukorras PVT nõuetele nii mahu kui (kaugus, valitsevate tuulte suund). ka konstruktsiooni poolest. Vedelsõnniku ladustamisel ja säilitamisel on PVT: Sõnniku hoiustamine vastab PVT nõuetele. Põhja ja seinte lekke ning korrosioonikindlus. Konstruktsioonide vastupidavus mehhaaniliste, termiliste ja keemiliste mõjurite suhtes. Süst emaatiline konstruktsioonide kontroll ja hooldustööd, soovitatavalt kord aastas. PVT vedelsõnnikuhoidla katmisel on plastikkate või ujuvkate, mille materjaliks võib olla hekselpõhk, kergkruus vms. saasteainete emissiooni vähendav materjal.

Sõnniku laotamine (PVT ptk. 9.8) PVT sõnniku laotamisel põllumaadele on sisestus ja segamislaotus. Sõnniku puhul on PVT ka, lohislaotus ning paisklaotus kui muldaviimine toimub 4…6 tunni jooksul. Sõnnikulaotuse tehnika ja korraldus vastab PVT nõuetele. Sõnniku laotamisel rohu ja karjamaadele on PVT sisestus ja lohislaotus.

Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 77/118 Metstaguse Agro OÜ Tamme farmi keskkonnamõju hindamise aruanne. Heakskiitmiseks

12 PEAMISED NEGATIIVSE KESKKONNAMÕJU VALDKONNAD JA LEEVENDAVATE MEETMETE KIRJELDUS JA NENDE KASUTAMISE EELDATAV EFEKTIIVSUS

Olulisimaks keskkonnamõju valdkonnaks võib lugeda mõju välisõhule. Metstaguse Agro OÜ kavandab rakendada PVT-le vastavat tehnoloogiat ning järgib head põllumajandustava. Keskkonnamõju hindamise tulemuste põhjal ei ületa tegevusega kaasnev keskkonnamõju PVT rakendamisel kehtestatud norme/piirväärtusi. Samuti ei ole märkimisväärne keskkonnas toimuv muutus, võrreldes olemasoleva olukorraga. Seetõttu otsene täiendavate leevendavate meetmete rakendamise vajadus puudub. Avariiolukorraohu esinemise tõenäosust farmi käitamisel on võimalik viia miinimumini, kasutades töökorras seadmeid ning pidades kinni tööohutus- ja ettevaatusabinõudest ning heast põllumajandustavast. Taudide levikut farmis on võimalik kontrolli all hoida veterinaarnõuete täitmisega. Liiklusest tingitud avariiohtu on võimalik minimeerida teeoludele vastava sõidukiiruse valikuga. Äkkheidete ja õnnetusjuhtumite tekke puhuks tuleb rakendada hädaolukorra plaani.

78/118 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ Metstaguse Agro OÜ Tamme farmi keskkonnamõju hindamise aruanne. Heakskiitmiseks

13 ETTEPANEKUD SEIRE JA KONTROLLI KORRALDAMISEKS

Keskkonnaeksperdi soovitused (õigusaktidest tulenevad nõuded on kohustuslikud) keskkonnaseire teostamiseks kavandatava farmi tegevuste juures on toodud alljärgnevas tabelis. Soovituste tegemisel on lähtutud kavandatava tegevusega kaasnevatest tagajärgedest ning nendest eeldatavalt tulenevatest mõjudest.

Tabel 21. Keskkonnaeksperdi soovitused keskkonnaseire teostamiseks

Tegevus Aeg Kellele Täpsustus Kaebuste (lõhnahäiring jm) 1 tööpäeva jooksul Keskkonnainspektsioonile, registreerimine ja analüüs Keskkonnaametile Saasteallikatest välisõhku Õigusaktidega ettenähtud Keskkonnaametile Vastavalt eralduvate saasteainete sageduse (kord kvartalis) õigusaktidele (ammoniaak) heitkoguste ning tähtajaga kohta arvestuse pidamine Välisõhu saastamisega Õigusaktidega ettenähtud Elektrooniliselt Keskkonnaministeeriumi Vastavalt seotud tegevuse aruande sageduse (kord aastas) Keskkonnaagentuuri hallatavasse õigusaktidele koostamine ning tähtajaga veebipõhisesse keskkonnaregistri sidussüsteemi OSIS Tekkivate jäätmekoguste Õigusaktidega ettenähtud Keskkonnaametile Vastavalt arvestuse pidamine eraldi sageduse (kord aastas) õigusaktidele liikide kaupa ning tähtajaga (jäätmearuanne) Põhjaveest võetava vee Õigusaktidega ettenähtud Keskkonnaametile Vastavalt koguste üle arvestuse sageduse (kord kuus, õigusaktidele pidamine veekasutuse aastaaruanne kord aastas) ning tähtajaga Põhjavee kvaliteedi kontroll Õigusaktidega ettenähtud Keskkonnaametile Vastavalt puurkaevus õigusaktidega sagedus (vähemalt kord õigusaktidele ettenähtud parameetritele aastas) Energiakulu üle arvestuse Vastavalt kliendilepingule Vastavalt kliendilepingule pidamine arvesti näidu järgi voolumõõtjas Farmis kuluva sööda Jooksvalt Ettevõttesisene arvestus koguste üle arvestuse pidamine Kasutatava kütuse ja Õigusaktidega ettenähtud Andmed esitada nõudmisel Vastavalt kemikaalide koguste üle sagedus Keskkonnainspektsioonile või õigusaktidele arvestuse pidamine Keskkonnaametile nende igaaastase külastuste käigus või Tehnilise Järelevalve Ametile

Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 79/118 Metstaguse Agro OÜ Tamme farmi keskkonnamõju hindamise aruanne. Heakskiitmiseks

Lisaks annab ekspert järgmised soovitused kontrolli teostamiseks farmis läbi viidavate protsesside üle: • Seadmete (jooturite, pesurite jne) korrasoleku kontroll (ettevõtte sisene ning andmete esitamine pole vajalik). • Sõnnikuhoidla kontrollkaevude ja sõnnikuhoidla seisundi regulaarne kontroll minimaalselt 1 x kuus visuaalselt ning reostuskahtluste tekkimisel teostada kontrollkaevudest veeproovide võtmine. Proovides analüüsida vähemalt nitraatide, ammooniumi sisaldust ja mikrobioloogiat. Kontrollkaevude kontrolli kohta pidada ning täita päevik. Päevik esitada nõudmisel Keskkonnainspektsioonile või Keskkonnaametile nende iga-aastase külastuste käigus. • Optimaalsete/nõuetekohaste töövõtete kasutamise ning hea majapidamistava rakendamise kontroll (ettevõtte sisene ning andmete esitamine pole vajalik).

Seire ja kontrolli teostajaks on arendaja.

80/118 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ Metstaguse Agro OÜ Tamme farmi keskkonnamõju hindamise aruanne. Heakskiitmiseks

14 LOODUSVARA KASUTAMISE OTSTARBEKUSE HINNANG NING KAVANDATAVA TEGEVUSE VASTAVUS SÄÄSTVA ARENGU PÕHIMÕTETELE

Kavandatava tegevuse läbiviimiseks kasutatavad loodusvarad on: • maa – nii käitise asukoht kui haritav maa söödabaasi ja sõnnikulaotuspindadena; • põhjavesi – peamiselt loomade joogiveena; • teravili ning silo söödas ja söödalisandites; • kaudselt kütuse- ja energiatootmise toore. Loodusvarade kasutamine toimub vastavalt PVT nõuetele ja põhimõtetele. Sellega toetatakse säästvat arengut. Kavandatav tegevus vastab säästva arengu põhimõtetele järgmistel põhjustel: • kodumaise, taastuva ressursi kasutamine (söödad, põhjavesi jne); • edendatakse kohalikku tööhõivet; • panustatakse kodumaise toidutoorme (piim) kättesaadavusse. Kokkuvõttes võib öelda, et kavandatav tegevus ei ole väga ressursimahukas.

Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 81/118 Metstaguse Agro OÜ Tamme farmi keskkonnamõju hindamise aruanne. Heakskiitmiseks

15 PLANEERITAVA TEGEVUSE VÕRDLUS REAALSETE ALTERNATIIVSETE VÕIMALUSTEGA

Alternatiive võrreldakse välja selgitatud mõjude kvantitatiivseid ja kvalitatiivseid hinnanguid kõrvutades ning analüüsides. Võrdluse tulemusena esitatakse võimalusel kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete võimaluste paremusjärjestus. Alljärgnevas tabelis on esitatud peamised mõjuvaldkonnad (sh mõju vastuvõtvale keskkonnale), mida farmi tegevus eeldatavalt mõjutab. Mõju suuruste väärtused toetuvad eelnevates peatükkides antud hinnangutele.

Tabel 22. Alternatiivide võrdlus. Aspekt Alternatiiv 0 Alternatiiv 1 71 m 3/ööp 71 m 3/ööp

Veevõtt Puurkaevu tootlikkus 10 l/s ehk 864 Puurkaevu tootlikkus 10 l/s ehk 864 m3/ööp. Piirkonna põhjaveevaru m3/ööp. Piirkonna põhjaveevaru võimaldab veevõttu. võimaldab veevõttu. Lüpsiplatsi reovesi juhitakse Lüpsiplatsi reovesi juhitakse Reoveeteke vedelsõnnikuhoidlasse. Arvutuslik vedelsõnnikuhoidlasse. Arvutuslik kogus on ligikaudu 1200 m 3/a. kogus on ligikaudu 1200 m 3/a. Tekkiv vedelsõnniku kogus 9979 t/a Tekkiv vedelsõnniku kogus 13776 t/a Mõju pinnasele, pinna ja ja tahesõnniku kogus 7994 t/a. ja tahesõnniku kogus 4491 t/a. põhjaveele Olemasolevad sõnnikuhoidlad on Olemasolevad sõnnikuhoidlad on Sõnnikukäitlus piisavad sõnnikukoguse piisavad sõnnikukoguse mahutamiseks. mahutamiseks. Laotuspindade vajadus 843 ha. Laotuspindade vajadus 843 ha. Laotuspindu kasutada 1645 ha. Laotuspindu kasutada 1645 ha. Järeldus: Eeldatavalt kaasneb Järeldus: Eeldatavalt kaasneb mitteoluline negatiivne mõju mitteoluline negatiivne mõju põhjaveele ning normaaltingimustel põhjaveele ning normaaltingimustel on mõju pinnasele ja pinnaveele on mõju pinnasele ja pinnaveele eeldatavalt neutraalne. eeldatavalt neutraalne. Välisõhu saasteainete maksimaalsed Välisõhu saasteainete maksimaalsed tekkivad kontsentratsioonid tekkivad kontsentratsioonid maapinnalähedastest õhukihtides maapinnalähedastest õhukihtides Mõju välisõhu Heitmed territooriumi piiril ei ületa lubatud territooriumi piiril ei ületa lubatud kvaliteedile välisõhku piirväärtust. piirväärtust. Järeldus: eeldatavalt kaasneb oluline Järeldus: eeldatavalt kaasneb oluline negatiivne mõju. negatiivne mõju. Järeldus: mõju on eeldatavalt Järeldus: mõju on eeldatavalt Mõju elusloodusele neutraalne. neutraalne. Järeldus: kaasneb mitteoluline Järeldus: kaasneb mitteoluline Mõju inimese tervisele negatiivne mõju. negatiivne mõju.

Mõju sotsiaal ja Järeldus: eeldatavalt kaasneb Järeldus: eeldatavalt kaasneb

majanduskeskkonnale mitteoluline negatiivne mõju. mitteoluline negatiivne mõju.

Alternatiivide võrdlusest selgub, et mõnevõrra väiksema mõjuga on nullalternatiiv.

82/118 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ Metstaguse Agro OÜ Tamme farmi keskkonnamõju hindamise aruanne. Heakskiitmiseks

16 ÜLEVAADE KESKKONNAMÕJU HINDAMISE KORRALDAMISEST JA AVALIKKUSE KAASAMISEST

Keskkonnamõju hindamine on avalik protsess. KMH protsessi on saanud/saavad sekkuda ja põhjendatud soovitusi, ettepanekuid ja kommentaare esitada kõik huvipooled, kes tunnevad, et nende huvisid võib kavandatav tegevus mõjutada, vähemalt keskkonnamõju hindamise programmi avalikustamisel, hindamise protsessis ja aruande avalikustamise käigus. Keskkonnamõju hindamise programmi avaliku väljapaneku korraldas vastavalt keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse §16 sätestatule otsustaja Järva-Jaani Vallavalitsus. KMH programmi avalik väljapanek toimus 20.11- 9.12.2014 ning avalik arutelu 10.12.2014 Järva-Jaani Vallavalitsuse saalis. Avalikust väljapanekust ja avalikust arutelust teavitas Järva-Jaani Vallavalitsus. Avalikul arutelul tõstatatud küsimused ja kommentaarid ning nendele antud vastused on kajastatud avaliku arutelu protokollis ning nendega on arvestatud keskkonnamõju hindamise aruande koostamisel. Keskkonnamõju hindamise programm kiideti heaks Keskkonnaameti Harju-Järva-Rapla regiooni 22.12.2014 kirjaga nr HJR 6-7/14/14713-8. Keskkonnamõju hindamise aruande avaliku väljapaneku korraldas vastavalt keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 16 sätestatule otsustaja Järva-Jaani Vallavalitsus. KMH aruande avalik väljapanek toimus 30.01-12.02.2015 ning avalik arutelu 17.02.2015 Järva-Jaani Vallavalitsuse saalis. Avalikust väljapanekust ja avalikust arutelust teavitas Järva-Jaani Vallavalitsus vastavalt 20.01.2015 korraldusele nr 20 (lisas 3). KMH aruande eelnõu kohta laekus avaliku väljapaneku jooksul kirjalik seisukoht Keskkonnaametilt. Avaliku väljapaneku järgselt laekusid KMH aruande eelnõu kohta ettepanekud Terviseametilt. Seisukohaga on arvestatud keskkonnamõju hindamise aruande täiendamisel ning kirjade koopiad on lisatud aruandele (lisa 4). Avalikul arutelul keskkonnamõju hindamise aruande kohta ettepanekuid ja küsimusi ei esitatud. Avaliku arutelu protokoll on lisatus aruandele (lisa 5).

Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 83/118 Metstaguse Agro OÜ Tamme farmi keskkonnamõju hindamise aruanne. Heakskiitmiseks

17 KESKKONNAMÕJU HINDAMISE ARUANDE KOOSTAMISEL ILMNENUD RASKUSED

Keskkonnamõju hindamisel ja aruande koostamisel ei ilmnenud olulisi raskusi, mis oleks takistanud hinnangute andmist.

84/118 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ Metstaguse Agro OÜ Tamme farmi keskkonnamõju hindamise aruanne. Heakskiitmiseks

18 KOKKUVÕTE

Keskkonnamõju hindamise (edaspidi ka KMH) objektiks on Järvamaal Järva-Jaani vallas Kuksema külas Tamme laut maaüksusel (katastriüksuse tunnus 25702:003:0233) asuva Tamme farmikompleksi rekonstrueerimine ja laiendamine. Arendaja, Metstaguse Agro OÜ, poolt kavandatava tegevuse eesmärgiks on veiste intensiivkasvatuse jätkamine piima tootmiseks olemasolevas laiendatavas farmikompleksis. Farmikompleksi laiendamisel lähtutakse loomade heaolust ning tootmise majanduslikust jätkusuutlikkusest. Kavandatava tegevusega muudetakse lautades 1 ja 2 (Joonis 9) lõaspidamistehnoloogia vabapidamistehnoloogia vastu ning seetõttu ehitatakse karja paremaks mahutamiseks ning kompleksloas lubatud tootmisvõimsuse saavutamiseks farmikompleksi juurde 200 kohaline laut lüpsilehmadele. Kavandatava tegevuse tulemusel loomade arv võrreldes kehtivas kompleksloas tooduga ei muutu. Metstaguse Agro OÜ Tamme farmi kompleksloas nr 206263 on maksimaalne lubatud tootmisvõimsus 550 lüpsilehma piimatoodanguga kuni 10 000 kg piima lehma kohta aastas ning lisaks 339 noorlooma ja 157 vasikat. Reaalne loomade arv ja karja struktuur teatud ajahetkel sõltub karja tavapärasest arengust. KMH aruandes kirjeldati ja hinnati seega kolme reaalset alternatiivset võimalust: • Alternatiiv 1 ehk arendaja kavandatud tegevus. Farmikompleksi juurde ehitatakse 200 kohaline lüpsilehmalaut ning rekonstrueeritakse laudad nr 1 ja 2, seejuures säilitatakse tootmise senised kogumahud vastavalt kehtivale keskkonnakompleksloale. • Alternatiiv 0 ehk olemasoleva olukorra jätkumine vastavalt kehtivale keskkonnakompleksloale. Kavandatavat tegevust läbi ei viida ning farmikompleksi ei rekonstrueerita ega laiendata. Alternatiivide mõjusid hinnati n.ö tavapärastes töötingimustes, kuid sellele lisaks kirjeldati ka hädaolukordasid ja nende võimalikke tagajärgi. Farmi käitamise (veiste pidamise) tagajärjed on kavandatava tegevuse korral sarnased nullalternatiiviga. Peamisteks tagajärgedeks on: • heide välisõhku, s.h lõhna teke, • sõnnikuteke, • veekasutus ja reoveeteke, • jäätmeteke, • mürateke. Ehitustegevuse korral lisanduvad ajutise iseloomuga tagajärjed nagu mürateke, tolm ja teised heitmed välisõhku, ressursikasutuse suurenemine ning jäätmeteke.

Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 85/118 Metstaguse Agro OÜ Tamme farmi keskkonnamõju hindamise aruanne. Heakskiitmiseks

Olulisemateks mõjuvaldkondadeks, millele farmi tegevuse käigus, seda nii nullalternatiivi kui ka kavandatava tegevuse puhul, mõju avaldatakse, on välisõhk ja põhjavesi (veevõtt). Keskkonnamõju hindamise osana teostati välisõhu saasteainete modelleerimine. Maksimaalne loomade arv käitises ei muutu, muutub vaid pidamistehnoloogia, mis mõnevõrra suurendab saasteainete kontsentratsiooni farmi territooriumil. Modelleerimistulemused näitavad, et nii alternatiiv 0 kui ka alternatiiv 1 puhul ei ületata välisõhu saasteainete kontsentratsioonile seatud piirmäära ei Tamme farmi territooriumil ega ka sellest väljaspool, sh ka lähimate elumajade juures. Sõnnikukäitlusest põhjustatud saasteainete levik välisõhus põhjustab ka lõhnahäiringut. Lõhna levik on võrreldav ammoniaagi levikuga, seega võib eeldada, et kavandatava tegevusega ei põhjustata oluliselt suuremat lõhnahäiringut kui olemasolevas olukorras. Farmi normaaltingimustel töötamise korral ei ole ette näha olulist negatiivset mõju ka põhja- ja pinnavee kvaliteedile. Peamised ohud on seotud avariiolukordadega, mille mõjude minimeerimiseks on arendajal tegutsemisplaan. Metstaguse Agro OÜ peab keskkonnakompleksloa kohuslasena rakendama parimale võimalikule tehnikale vastavat tehnoloogiat, mis muuhulgas arvestab keskkonnakaitseliste probleemidega. Kavandatava tegevuse puhul ei eeldata tegevust välistavat negatiivset mõju ümbritseva keskkonna seisundile, sh inimese tervisele ning heaolule.

86/118 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ Metstaguse Agro OÜ Tamme farmi keskkonnamõju hindamise aruanne. Heakskiitmiseks

19 KASUTATUD MATERJALID

Õigusaktid: Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimise süsteemi seadus jt. Eesti Vabariigi keskkonnaalased õigusaktid Avalikud andmebaasid ja registrid: Keskkonnaagentuur, Eesti Looduse Infosüsteem – Keskkonnaregister Keskkonnagentuuri Ilmateenistus, http://www.emhi.ee/ Keskkonnalubade infosüsteem, http://klis.envir.ee/klis Keskkonnaregistri avalik teenus, http://register.keskkonnainfo.ee Kultuurimälestiste Riiklik Register, http://register.muinas.ee Maa-ameti kaardiserveri rakendused, http://www.maaamet.ee Muu: Arnold, I., 2005. Eesti maastikud. AS Teede Tehnokeskus, 2014. Liiklusloenduse tulemused 2013. aastal Eesti Geoloogiakeskus. Eesti põhjavee kaitstuse kaart. Eesti Geoloogiakeskus, 2012. Põhjaveekogumite piiride kirjeldamine ja põhjaveekogumite hüdrogeoloogiliste kontseptuaalsete mudelite koostamine. Eesti Maaülikool, 2007. Saastuse kompleksne vältimine ja kontroll. Parim võimalik tehnika veiste intensiivkasvatuses. Eesti Maaülikool, 2013. Saastuse kompleksne vältimine ja kontroll. Parim võimalik tehnika veiste intensiivkasvatuses. Tööversioon, 28.11.2013 Järva-Jaani Vallavalitsus. http://jjaani.kovtp.ee/statistika Järva-Jaani valla arengukava aastateks 2014-2023. Keskkonnaministeerium. 2010. Lääne-Eesti vesikonna veemajanduskava. OÜ Hartal projekt, 2014. Põhjaveekogumite seisundi hindamine. OÜ Vetepere, 2012. Järva-Jaani valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2012-2023. Rakendusgeodeesia ja Ehitusgeoloogia Inseneribüroo OÜ, 2004. Metstaguse Agro OÜ laienduse ehitusgeoloogilised uurimistööd.

Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 87/118