JÄRVA MAAVALITSUS

JÄRVAMAA AASTA TEGU 2012 JÄRVAMAA HAIGLA ÕENDUSABI KESKUS

JÄRVAMAA AASTARAAMAT 2012

Paide 2013 Sisukord

Austatud Järvamaa aastaraamatu lugejad! ...... 4 Järvamaa ...... 5 Valik sündmusi Järvamaal 2012 ...... 7 Järvamaa Omavalitsuste Liit ...... 16 Paide linn ...... 20 Albu vald ...... 25 vald ...... 30 Imavere vald ...... 36 Järva-Jaani vald ...... 43 vald ...... 48 vald ...... 50 Koigi vald ...... 59 Paide vald ...... 63 -Alliku vald ...... 65 Türi vald ...... 69 Väätsa vald ...... 83 Rahvastik ...... 88 Looduskeskkond ...... 95 Jäätmemajandus ...... 95 Jahindus ...... 96 Looduskaitse ...... 98 Kommunikatsioon ...... 102 Maanteed ...... 102 Ühistransport ...... 105 Raudtee ...... 107 Majandus ...... 108 Järvamaa Arenduskeskus ...... 108 Ettevõtlus- ja majandusnäitajad ...... 115 Kaubandus- ja tööstustoodangu müük ...... 119 Investeeringud ...... 122 Maamajandus ...... 125 Metsandus ...... 129 Energeetika ...... 133 Tööturg ...... 135 Rahastamine Euroopa Liidu tõuke- ja siseriiklikest regionaalarengu fondidest ...... 147 Turism ...... 149 Sotsiaalhoolekanne ja tervishoid ...... 153 Alaealiste komisjoni töö Järvamaal ...... 153 Sotsiaalhoolekanne ...... 155 Tervishoid ...... 158 Tervisedendus ...... 160 Haridus ...... 161 Kultuur ...... 170 Kultuuriaasta 2012 ...... 170 Järvamaa muuseumid ...... 173 Järvamaa raamatukogud 2012 ...... 181 Noorsootöö ...... 184 Sport ...... 188 Politsei ...... 196 Päästeteenistus ...... 200

2 Maavalitsus ...... 201 Järva maavanem tunnustas 2012 ...... 202 Kohaliku omaalgatuse programmist Järvamaal ...... 217 Maareform ...... 219 Ehitus- ja planeerimistegevus ...... 221

Järvamaa aastaraamat 2012 koostamisel osalesid: Helje Mets, Tiia Priidik, Kristo Keevend, Uno Treier, Olavi Randver, Harri Lepamets, Katrin Puusepp, Helle Piik, Valev Väljaots, Piret Sihver, Lia Pärna, Jaanus Nilp, Eha Tasang, Irene Virkoja, Agne Kranach, Helle Põllu, Elve Sarap, Inge Mihkelsaar, Eha Palm, Tuuli Taavet, Üllar Kütt, Janar Kärner, Eret Tischler, Merli Virk ja Ants Leppoja ning Paide linn, Albu, Ambla, Imavere, Järva-Jaani, Kareda, Koeru, Koigi, Paide, Roosna- Alliku, Türi ja Väätsa vald

3 Austatud Järvamaa aastaraamatu lugejad!

Aasta 2012 oli Järvamaa jaoks töine ja tegus. Järvakad hoidsid oma traditsioone ja algatasid uusi ettevõtmisi. Aasta oli ka majanduskriisist toibumise aasta. Suurenes järvakate keskmine palk, vähenes tööpuudus ja suurenesid omavalitsuste tulud. 2012. aasta sündmustele tagasi vaadates meenuvad kindlasti uue vormi saanud Järvamaa laulu- ja tantsupidu. Esmakordselt peeti tantsupidu staadionil ja seda saatis suur publikumenu. Tähistasime Järvamaalt pärit riigi- ja majandustegelase August Jürima 125. sünniaastapäeva. Esmakordselt korraldati Järvamaal avatud talude päev. Oma uksed avasid 15 Järvamaa talu, et tutvustada oma tegemisi moto all „Maal on mõnus!“. Meie talunikud ja turismiedendajad tutvustasid oma toodangut ja teenuseid Tallinnas Ülemiste Keskuses. Maakonna omavalitsused investeerisid Euroopa Liidu fondide toetusel jätkuvalt meie inimeste elukeskkonna parandamisse. Avati kooli õpilaskodu, lõpule jõudis Türi Toimetulekukooli õppehoone renoveerimine ja valmis Järvamaa Haigla Õendusabi Keskus. Oluliselt paranesid Järvamaa Kutsehariduskeskuse õpilaste õpi- ja elamistingimused, valmisid ühiselamu ja söökla, ehitusmaja jt objektid. Tähelepanuväärsed investeeringud tehti Järvamaal energiatootmisse. Rajati biogaasijaamad Aravetele ja Oisu. Eesti Energia enamusosalusega soojusettevõte Pogi OÜ alustas Paidesse uue elektri ja soojuse koostootmisjaama rajamist. Olime 2012. aasta kuulutanud Järvamaa lasteaastaks, et otsida uusi võimalusi koostöö süvendamiseks laste probleemide märkamisel ja nende reaalsel abistamisel. Kokkuvõtteid tehtust käsitlesime lasteaasta konverentsil „Kas oskame ja tahame märgata“. Üha jõulisemalt oli tunda kodanikühenduste mõju maakonna elu korraldamisel. Tunnustust väärivad Järvamaal tegutsevad Leader tegevusgrupid, Kaitseliidu Järva Malev ja tema eriorganisatsioonid – Naiskodukaitse, Noored Kotkad ja Kodutütred. Kohaliku kogukonna liidriteks on mitmed külaseltsid.

Kõigest sellest ja veel paljust muust on juttu Järvamaa aastaraamatus 2012.

Suur tänu kõigile, kes aitasid kaasa aastaraamatu valmimisele!

Lugupidamisega

Tiina Oraste maavanem

4 Järvamaa

Asend ja piirid

Eesti Vabariigi üldpindala koos Peipsi järvega on 48277,1 km2. Järvamaa üldpindala 2459,59 km2, mis moodustab Eesti pindalast 5,1 %. Järva maakonna keskuseks on Paide linn. Kaugused Paidest teiste maakondade keskusteni on järgmised:

Tallinn 92 km 153 km Jõgeva 72 km Jõhvi 150 km Kuressaare 237 km Kärdla 207 km Põlva 149 km Pärnu 95 km Rakvere 81 km Rapla 62 km 102 km Valga 152 km Viljandi 71 km Võru 171 km

Joonis 1. Maakonna asend ja piirid

5 Lipp ja vapp

Maakondade ja linnade vappide ja lippude tegemise küsimus Eesti Vabariigis korrastati 12. augustil 1936. aastal vastuvõetud maakondade ja linnade vappide ning lippude seadusega. Selle seadusega sätestati, et maakondade ja linnade vapid ja lipud kinnitab riigivanem siseministri ettepanekul. Vastavalt sellele kinnitaski riigivanem meile tuntud Järvamaa vapi ja lipu.

Maakonna vapp on sinisel väljal asuva linnuse hõbedane müür ühe hambaga kummaski müüri otsas ja väravaga keskel, millest näha kolm tahku, mis lõpevad kokku kaheksa äärehambaga. Tornil on kolm musta aknaava, mis on paigutatud üksteise peale. Linnuse esisel on kolm väheneva pikkusega hõbedast lainjoont.

Maakonna lipp on valge-roheline, mille eri värvide laidad on ühelaiused. Lipu ja pikkuse suhe on 7:11, lipu normaalsuurus on 105X165 sentimeetrit. Lipu keskosas asetseb 40 cm kõrgune maakonna vapp.

Joonis 2. Maakonna lipp ja vapp

6 Valik sündmusi Järvamaal 2012

JAANUAR

03. Vabadussõjas võidelnute mälestushetk Türi kesklinna kalmistul 04. Avati Maxima kauplus Türil 05. Ajaleht Järva Teataja tähistas 86. sünnipäeva 06. Noorte I Talimängud Roosna-Allikul 09. Ühtekuuluvusfondi projekti „Järva-Jaani alevi ühisvee- ja kanalisatsioonivõrgu rekonstrueerimise ja laiendamise projekt" valmimise pidulik avamise üritus Järva-Jaani Keskväljakul 10. Näituse "20 aastat Eesti iseseisvuse taastamisest" avamine Türi Kultuurimajas 10. Avati Järvamaa Vabatahtlike Keskuse ja Paide SRIKi Türi teabetuba 14. Segarahvatantsurühma VALLATSI 15. sünnipäeva tähistamine Paide kultuurikeskuses 16. Järvamaa infoportaal tähistas 10. sünnipäeva Vabadussõjas võidelnute mälestushetk Türil 19. Kodutütarde 80. aastapäeva tähistamise kontsert-aktus Oisu rahvamajas 20. Albu rahvamajas anti üle Järvamaa kultuuri-, spordi- ja noorsoopreemiad 21.-22. XII harrastusteatrite festival Türil 22. Lumepäev Valgehobusemäel. Draakoni aasta avamine ja karneval 26. Albu vallavolikogu nimetas valla aukodanikuks Jaak Mae 27. Konkursi „Järvamaa aasta tegu 2011" auhinna üleandmine Mäo reisiterminalis. Auhinna sai Imavere Veeprojekti lõpetamine Järva-Jaanis sotsiaalmaja ehitus 27. Rahvusvaheline võistulugemine "Hansenist Tammsaareni 2012" Albu mõisas 28. 32. A. H. Tammsaare rahvamatk 28.-29. III Maalehe ja Koeru Maaspordikeskuse maadlusturniir Paide spordihallis 30. Mööbliöö Paide SRIK-is 30. Koigi valla omavalitsusliku staatuse taastamise 20. aastapäeva tähistamine Koigi mõisas

VEEBRUAR

04. Järvamaa kooride päev Järvako Albu rahvamajas 04. Segarahvatantsurühm "Kaktus" 35. aastapäeva kontsert Türi kultuurimajas 08. Järvamaa väikekoolide ansamblite päev Kabala Põhikoolis 11. Orkester TÜRI 10. sünnipäeva kontsert Türi kultuurimajas

7 11. Eesti vabamaadluse meistri- võistlused Paide spordihallis 11.-12. Skandinaavia karika-võistlused murdmaasuusatamises Valgehobusemäel 11. Järva IV Talimängud Aravetel 13. Järvamaa Kultuuriklubi kokkusaamine Türi kultuurimajas 14. Näituse "20 aastat Eesti iseseisvuse taastamisest" avamine Koeru kultuurimajas 16. Noorte diskorite festival Türi noortekeskuses Koeru vald 20 16. Järvamaa noore spetsialisti stipendiumi väljaandmise hea tahte leppe allakirjutamine maavalitsuses 17. Seminar "Elukestev õpe Eestis: piiride ületamine. Maakonna eripärad" maavalitsuses 17. Koeru valla 20. aastapäeva vastuvõtt Koeru kultuurimajas 18. Wabalinna konverents Paide kogukonnakeskuses 19. VI rahvamatk admiral Johan Pitka mälestuseks 21. Anna Vaba Aja Maja tähistas 10. aastapäeva 23. Eesti Vabariigi 94. aastapäeva kontsert-aktus ja Järva maavanema ja Järvamaa Omavalitsuste Liidu juhatuse esimehe vastuvõtt Paide kultuurikeskuses 24. Eesti Vabariigi 94. aastapäeva Eesti Vabariigi 94. aastapäeva tähistamine Müüsleris tähistamine kõikjal Järvamaal 24. Kaitseliidu Järva Maleva pealiku Arvi Niglase vastuvõtt Väätsa mõisas 28. Järvamaa lasteaedade VI talimängud Amblas

MÄRTS

03. Omaloominguliste laulude konkurss „Südamelaul 2012“ Paide kultuurikeskuses 03. Koigi valla talimängud 04. 12. Albu Suusasõit Jaak Mae karikatele Valgehobusemäe suusa- ja puhkekeskuses 06. Eesti rahvaluuleteadlaste suurprojekti, sarja Monumenta Estoniae Antiquae köite „Vana Kannel X. Paide ja Anna regilaulud" esitlus Järvamaa muuseumis 09. Türi valla ettevõtjate Raamatu Vana kannel X esitlemine Järvamaa Muuseumis tänuüritus Oisu rahvamajas 06.03.2012 15. Wabalinn Paide visioonipäev 8 Paide kogukonnakeskuses 15. Kesk-Eesti Noorsootöö Keskuses lahtiste uste päev 17. Lumelauavõistlus «Valgehobusemäe rodeo» Valgehobusemäe suusa- ja puhkekeskuses 20. Türi kultuurimaja pargis tervitati kevadet 22. Järvamaa Omavalitsuste Liit tähistas 17. aastapäeva 24. 12. Järvamaa Näitemängupäev kultuurimajas 25. Lions klubi heategevuskontsert Paide kultuurikeskuses 25. Märtsiküüditamise mälestushetk Türi kesklinna kalmistul 25. Maarjapäeva tähistamine Paide Vallimäel 30. Järva-Jaani Tuletõrjeselts tähistas taasloomise 10. aastapäeva 31. Tulbipäev Türi kultuurimajas

APRILL

01. Paide valla sünnipäeva tähistamine Anna kirikus 03. Vanapaberi kogumise kampaania „Vanapaber 2012“ avaseminar Türil 04. Avatud uste päev Paide Ühisgümnaasiumis 05. Paides avati Walge Galerii 09. Vabariigi President Toomas Hendrik Ilves külastas Paidet 13. XII Eesti kammerkooride festival Türil 14. Süda-Järvamaa Laste Laulu-võistlus Järvamaa noorte kodu-uurimiskonverents Koigi mõisa saalis 14. Üleriigiline kvartettide konkurss "Kuninglik nelik" Paide kultuurikeskuses 20. Üle-eestiline laste ja noorte pärimusmuusikafestival "Regilaul uues kuues 2012" Türi kultuurimajas 21. Festival „Aegade tuuled“ Paides 21. Koeru kooli 285. aastapäeva tähistamine 26. Järvamaa noorte kodu-uurimiskonverents Järvamaa muuseumis 27. Järvamaa noore spetsialisti stipendiumi üleandmine maavalitsuses 29. Järvamaa laste lauluvõistlus „Laulukaar 2012“ Paide kultuurikeskuses

MAI

01. Laste jalgrattavõistlus Paide keskväljakul 02. Näituse „Lähme kinno! Järvamaa ja järvamaalased Eesti filmis" avamine Järvamaa Muuseumis 02. Avati Järvamaa Kutsehariduskeskuse Ehitusmaja Säreveres 4.-5. V üle-eestiline lastekooride konkurssfestival Türil 05. „Teeme ära!“ talgupäev 10.-13. Türi kevadfestival "Neli elementi" Laste jalgrattavõistlus Paides

9 10. Lahtiste uste päev Järvamaa Kutsehariduskeskuses 11. Talgupäev Järvamaa kultuuri-hiies Vargamäel 11. Roosna-Alliku vallale oma- valitsusliku staatuse andmise 20. aastapäeva tähistamine Roosna-Alliku rahvamajas 11. Emadepäeva kontsert Koeru kultuurimajas. Järvamaa aasta ema tiitel anti üle kaheksa lapse emale Ülle Pendile Türi vallast 11.-12. Algklasside vabariiklik kooliteatrite festival Kooliteater 2012 Paide kultuurikeskuses Talgupäev Järvamaa kultuurihiies Vargamäel 17. Kampaania "Vanapaber 2012" tunnustusüritus Paide kultuurikeskuses 18. Konverents „150 aastat järvamaalaste väljarändest Krimmi” Koeru kultuurimajas 18. LC Paide Bastion tänuõhtu Paide raekoja saalis 18.-20. Türi XXXV Lillelaat 19. Näituse "20 aastat Eesti iseseisvuse taastamisest" avamine Sargvere mõis- muuseumis 19. Muuseumiöö Järvamaal 24. Järva maavanema ja Järvamaa Omavalitsuste Liidu juhatuse esimehe vastuvõtt aineolümpiaadide võitjatele, huvitegevuse tublimatele ja nende juhendajatele Paide Vallitornis 24.-26. Kodutütarde vabariiklik võistlusmatk "Ernake 2012" Järvamaal Järvamaa aasta ema 2012 Ülle Pent 26. Järvamaa laulu-ja tantsupidu Paides.

JUUNI

02. Noortepäev Türil 02. Sargvere kooli vilistlaste viies kokkutulek Paide vallas Sargvere mõisas 02. Lastekaitsepäeva tähistamine Paide kesklinnas ja Vallimäel 02. Piimapäev Eesti Piimandus- muuseumis Imaveres. 02. Admiral Pitka auks korraldatav rattamatk 02. Palveseminar maavalitsuses Nurgakivi panek Oisu biogaasijaamale 04. Järvamaa arenguleppe 2007-2013 partnerite kokkusaamine maavalitsuses 6.-7. Järvamaa mõisakoolide keskkonna- ja loovuslaager Samliku matkamajas 09. Järvamaa Poistekoori 15. sünnipäeva kontsert Paide kultuurikeskuses

10 13. Nurgakivi panek Oisu biogaasijaamale 14. Aravete biogaasijaama avamine Mägisel 16. Murumoori lastepargi sünnipäevapidu Türil 18. Naisettevõtluse seminar külamajas 21. Suvise pööripäeva tähistamine A.H. Tammsaare muuseumis Vargamäel 22. Kevadpealinna hooaja lõpetamine Türi laulu- väljakul Järvamaa-Raplamaa maavõistlus jalgpallis 22. Järva ja Rapla maakondade koondiste maavõistlus jalgpallis Paide linnastaadionil 23. küla 520. aastapäev 23. Viisu küla III kokkutulek 23. Võidupüha tähistamine kõikjal Järvamaal. Järvamaa Maakaitsepäev Roosna-Allikul 25.-28. Järvamaal olid õppe- visiidil noorsootöötajad Maltalt, Portugalist, Itaaliast ja Leedust 27. Kultuuripärandi aasta 2013 maakondliku algatus- rühma koosolek maa- valitsuses 30. Järvamaa eakate XXVI kokkutulek Sargvere mõisa pargis 29.06.-1.07. Euroopa MV etapp motokrossis Kihli motokeskuses 29.06.-01.07. Laste ja noorte Järvamaa Maakaitsepäev Roosna-Allikul folgilaager Koeru vallas Salutaguse muusikaaidas 30.06.-1. 07. Eesti linnade suvemängud Paides

JUULI

7.-8.Ambla kihelkonnapäevad 7. „Kila-Kola“ laat mõisa pargis 10. Algasid Järvamaa kangapäevad Sõrandu külamajas 13. Põllumajandusministeeriumi Järva esinduse maja avamine Paides 14. Kreisilinna päev Paide Kultuurikeskuse parklas ja Lembitu pargis 14.-15. Järva-Jaani vallas külas Järvamaa külade päev külas Miku talu õuel etendus näidend „Suvitajad“ 17. Koordi külas Roosna-Alliku vallas anti Hele ja Sven Aluste perele üle konkursi 11 „Kogukonna pärl 2012" auhind 21. XII Järvamaa külade päev Kuksema külas Järva-Jaani vallas 22. Avatud talude päev Järvamaal 27. Sõrandu külapäev 28. Rahvaüritus „Avatud külaväravad" Prandi külas. Üritust külastas Vabariigi President Toomas Hendrik Ilves 28. Kareda küla esma- mainimise 800. aastapäeva Avatud talude päev Järvamaal tähistamine Kareda külas ja Esna mõisas. Raamatu "Kareda, muinas-Järvamaa süda" esitlus 28. 46. Kabala laulu- ja tantsupidu 28.-29. Vanatehnika Killavoor Järva-Jaani vanatehnika varjupaigas

AUGUST

04. VII Seppade päev Kaarukal 10.-12. VII rahvusvaheline Kartulitrüki festival Kabala rahvamajas 11. Türi rulapargi avamine 15. Järvamaa noortepäev ja 10. Rahvusvaheline noortepäev Paide Vallimäel 17. Avati Koeru Konsum 15.-19. Eesti Muusikaõpetajate Sümfooniaorkestri III suvekool Türil 18. Järvamaa ohutuspäev Türi Ohutuspäev Türil tehisjärve ääres

20. Vargamäel tähistati Järvamaa kultuurihiie 20. sünnipäeva ja avati kõlakoda 23. Ajaloopäev ja konverents „August Jürima 125 – eestluse mõtet kandes" Koigi ja Koeru vallas 23. Pandi nurgakivi Paide elektri ja soojuse koostootmisjaamale 23. AS Konesko tähistas 20. aastapäeva 25. Muinastulede öö retk Järvamaa filmivõttepaikadesse 26. Paide VII esivõistlused mitmevõistluses August Jürima 125 Türi linna-staadionil 28. Järvamaa õpetajate 2012/2013 õa pidulik avaüritus Paide kultuurikeskuses 29. Avati Retla Kooli õpilaskodu

12 SEPTEMBER

3. Türi Toimetulekukooli reno- veeritud õppehoone avamine. 4. Avati Järvamaa Kutse- hariduskeskuse Paide õppekoha uus söökla 5.-6. Lahtiste uste päevad Järvamaa päästekomandodes 7.-9. Kolmkõla festival Paides 09. USA õhujõudude bigbändi Wings of Dixi kontsert Türi kultuurimajas 09. Matsimäe VII rattamaraton 12. AS Järvamaa Haigla Õendusabi Keskuse avamine Paides Türi Toimetulekukooli renoveeritud õppehoone 13. III Koolinoorte tuletõrjespordi mängud Türil 14. II väikeste kodu-uurijate päev Paide Ühisgümnaasiumis 15. XIX Metsapäev Tõrvaaugus 19. Järvamaa lasteaedade spordipäev Roosna-Allikul 21.-23. Järva noorkotkaste ja kodutütarde sügislaager Türi vallas külas 23. III Türi-Paide sügistriatlon 26. Koolieelsete lasteasutuste nõu- pidamine „Kiusamisest vaba lasteaed" PAIde lasteaias 27. Konverents "Hariduse eesmärkide ja õpetaja rolli teisenemine ajas" Türi kultuurimajas 27. Konverents “Milliseid omavalitsusi on Eestile vaja?” Paide Vallitornis 27. Hariduskonverents „Eilsest Järvamaa Haigla Õendusabi Keskuse avamine

homsesse" Türi kultuurimajas 28. Järvamaa hariduspreemiate pidulik kätteandmine Koigi mõisas 28. Projekti "Tarbja Lasteaed - algkooli hoone rekonstrueeri- mine" lõpetamine 30. Juhan Zeigeri pingi ja infostendi avamine Paide vana rahvamaja ees 30. Paide linna 721. sünnipäev Paide kultuurikeskuses

Järvamaa hariduspreemiate üleandmine Koigis

13 OKTOOBER

04. "Toitu tervislikult- köögiviljasalat sinu toidulaual". Albu toiduaidas 05. Järva-Jaani Gümnaasiumi looduse õpperaja pidulik avamine 06. Koolitus "Perenaiselt perenaisele" Valgehobusemäe suusa-ja puhkekeskuses 06. Koigi hariduselu 255. aastapäeva tähistamine 06. Kalju Lepiku luulevõistlus Koerus 06. III Türi Õunafestival Türi kesklinna pargis 07. Paide-Türi rahvajooks Koigi valla raamatu esitlus 09. Asutati MTÜ Türi-Tamsalu Matkatee 10. Avati Türi Nõustamiskeskus 11. Raamatu "Koigi valla külad läbi sajandite" esitlus Koigi mõisas 12.-14. Järvamaa päevad Ülemiste keskuses 13. Helmi Tohvelmani mälestuspäev Väätsa mõisas 13. Kartulifestival Paide kultuuri- keskuses 18. Täiskasvanud Õppija Nädala maakondlik tunnustusüritus maavalitsuses 19.-21. Paide ühisgümnaasiumi vilistlaspäevad 23. Türi valla 7. sünnipäev 26. Eesti Kontserdi Paide hooaja Järvamaa päevad Ülemiste keskuses avakontsert Paide kultuurikeskuses 26. Järvamaa Spordiliidu 20. aastapäeva tähistamine Türi kultuurimajas 26. Järvamaa Tervisefoorum Paide kultuurikeskuses 27. MTÜ Eesti Külaliikumine Kodukant 15. aastapäeva konverents "Ühtetulemine" Paide kultuurikeskuses 29. SEB pank avas uuendatud Paide kontori 29. Avalik arutelu „Tugevate omavalitsuste Eesti – milline tee valida?" Paide kultuurikeskuses

NOVEMBER

05.-10. VI Järvamaa ettevõtlusnädal 06. Järvamaa ettevõtluspäev Paide raekojas 07. Karjäärimessike "Lingid tulevikku" Paide kultuurikeskuses 08. Järvamaa parimate ettevõtete ja turismiarendajate tunnustamine Koigi mõisas 09. Maavanema vastuvõtt Paide politseijaoskonna juhtidele ja politseiametnikele ajakeskuses Wittenstein Järvamaa ettevõtjate ja turismiarendajate tunnustamine Koigis

14 9.-10. Järvamaa Mess Paide kultuurikeskuses 10. Raamatu „Kurla küla vana pildialbum” esitlus Kabala rahvamajas 14. Järvamaa lasteaasta konverents „Kas oskame ja tahame märgata?” Türi kultuurimajas 15. Etlusvõistluse "Ellen Niiduga Midrimaale" maakonnavoor Paide Gümnaasiumis 17. Paide Kultuurikeskuse 25. aastapäeva tähistamine 20. Jõusaali pidulik avamine Koeru Maavanema vastuvõtt politseiametnikele Keskkoolis 24. Järvamaa rahvatantsupäev Kilplaste Kojas 27. Naiskodukaitse 85. aastapäeva tähistamine Paide raekojas 29.11-01.12. "Paide PÖFF 2012" 29. Järvamaa Kodaniku- ühiskonna Konverents Paide kultuurikeskuses

DETSEMBER

8. Kultuuripärandi aasta avamine ja jõululaat Paides 12. Järvamaa andeka õpilase Naiskodukaitse 85. aastapäev Paide raekojas stipendiumi üleandmine maavalitsuses

13. Maavanema vastuvõtt Järvamaa perearstidele maavalitsuses 13. Paide Gümnaasiumi muusikakollektiivide kontsert Paide Püha Risti kirikus 14. Järva maavanema ja Järvamaa Omavalitsuste Liidu juhatuse esimehe vastuvõtt koostöö-partneritele, maavanema ja omavalitsuste liidu koostöölepingu allakirjutamine Paide raekojas 16. Järvamaa eakate jõulupidu Paide kultuurikeskuses Maavanem ja omavalitsuste liidu esimees on 22. Talvehooaja avamine Valgehobusemäe alla kirjutanud koostöölepingu 2013. aastaks suusa-ja puhkekeskuses 28. Paide Kultuurikeskuse juubeliball

Naiskodukaitse 85. aastapäeva tähistamine

15 Järvamaa Omavalitsuste Liit

Järvamaa Omavalitsuste Liit (JOL) tegutseb kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse, kohaliku omavalitsuse üksuste liitude seaduse ja mittetulundusühingute seaduse alusel ja on Järva maakonna omavalitsusüksuste vabatahtlik ühendus koostöö korraldamiseks, ühiste huvide väljendamiseks, esindamiseks ja kaitsmiseks ning ühiste ülesannete täitmiseks. JOL lähtub oma tegevuses avalikest huvidest. JOLi eesmärgiks on maakonna kohaliku omavalitsuse üksuste ühistegevuse ja heategevuse kaudu maakonna tasakaalustatud ja jätkusuutlikule arengule kaasaaitamine, maakonna kultuuritraditsioonide säilitamine ja edendamine, maakonna ja oma liikmete esindamine ja liikmete ühiste huvide kaitsmine, samuti maakonna kohaliku omavalitsuse üksuste koostöö edendamine ja liikmetele seadusega ettenähtud ülesannete paremaks täitmiseks võimaluste loomine. JOLi liikmeskonda kuulusid 2012. aastal Järva maakonna kõik 12 kohaliku omavalitsuse üksust.

Järvamaa Omavalitsuste Liidu preemiad

2012. aastal tunnustas JOL preemiatega maakonna kultuuri-, spordi-, noorsoo- ja haridusvaldkonda, esmakordselt anti välja Järvamaa elutööpreemia. Kokku rahastas JOL preemiaid ja nende väljaandmisi 4 500 euroga, millest preemiateks maksti 3 300 eurot. 20. jaanuaril andis JOL Albus välja Järvamaa kultuuri-, spordi-, noorsoopreemiad. Kultuurielu edendaja preemia sai Sääsküla Huviklubi, kes tegutseb aktiivselt kultuurielu arendamisel nii Ambla vallas kui ka maakonnas. Kultuurihoidja preemia laureaadiks nimetati Rainer Eidemiller, kes on kodanikeühenduse Weissenstein juht. Parima kollektiivi preemia pälvis Paide Huviteater. Spordipreemiatest andis JOL välja kaks preemiat, Spordiedendaja preemia laureaadiks nimetati Leo Matikainen, kes on Ambla valla sporditöö koordineerija ja spordiürituste korraldaja. JOL rahastas ka Aasta meessportlase preemiat, läbi punktiarvestuse süsteemi tunnistati parimaks tõstja Leho Pent. Teised Järvamaa spordipreemiad andis välja Järvamaa Spordiliit koostöös Eesti Kultuurkapitaliga. Parimaks noorsootöötajaks nimetati Sulo Särkinen, kes tegeleb Türi valla noortega. Parima noore preemia sai Paide Gümnaasiumi õpilane Sander Laurson. 28. septembril andis JOL Koigis välja Järvamaa hariduspreemiad, kõik preemialaureaadid on Paide koolide õpetajad. Aasta õpetaja preemia laureaadiks nimetati Erika Kranich, kes töötab Paide Gümnaasiumis ajaloo- ja ühiskonnaõpetuse õpetajana. Noore õpetaja preemia laureaadiks sai Paide Gümnaasiumi eesti keele ja kirjanduse õpetajana Jüri Kaugerand ning klassiõpetaja ja koolieelse lasteasutuse õpetaja preemia laureaadiks nimetati Paide Ühisgümnaasiumi klassiõpetaja Ülle Leppoja. Koos Järva Teatajaga anti 2012. aasta jaanuaris välja Aasta Tegu 2011, rahvahääletuse põhjal sai preemiavaiba Imavere Sotsiaalmaja. Haridusvaldkonnas rahastab liit iga-aastaselt kooli, kes kogub õpilase kohta kõige rohkem vanapaberit. 2012. aastal anti preemia Põhikoolile. Esmakordselt anti välja Järvamaa elutööpreemia, mille eesmärgiks on füüsilise isiku osutatud pikaajaliste teenete väärtustamine maakonnas. Preemialaureaadiks nimetati Järvamaa Haigla kauaaegne arst Rahuleid Välling, preemia üleandmine toimus Paides Järvamaa laulu- ja tantsupeol.

16 Koolitused 2012. aastal 3.-4. mail toimus JOLi koostöökoolitus, kus teemadena käsitleti EL struktuurivahendite uue perioodi võimalusi aastatel 2014-2020, maakondlikke ühisprojekte Järvamaa uues Arenguleppes, Järvamaa infoportaali arengut, arutleti sotsiaalvaldkonna ümarlaua ja sotsiaaltöötajate koolituse korraldamise võimalusi. Kogemuste vahetamise eesmärgil oli koolitusele kutsutud Viljandimaa Omavalitsuste Liidu esimees, kes rääkis omavalitsuste koostööst ja maakondlikest ühisprojektidest Viljandi maakonnas. 2.-6. oktoobril toimus Põhjamaade Ministrite Nõukogu programmi toel ettevõtlusvaldkonna õppereis Soome ja Rootsi, külastati Keski-Uudenmaa ja Eskilstuna regioone. Õppereisil tutvuti Soome haldusterritoriaalse reformi hetkeseisu, omavalitsuste koostöövõrgustike töö ja omavalitsuste ettevõtluse arengu kogemustega. Eskilstuna regioonis tutvuti heategevusprojektiga, tehnoloogiapargis ja gümnaasiumis kuulati ettekandeid Rootsi kogemustest. Projekti kirjutas Järvamaa Arenduskeskus ja sellest osalesid Järvamaa omavalitsusjuhid. 2012. aastal alustas JOL Järvamaa omavalitsusametnike koolitamist projektiga „Järvamaa omavalitsuste jätkusuutlikkuse suurendamine ametnike koolitamise kaudu“. Euroopa Sotsiaalfond rahastas JOLi taotlust meetmest „Avalike teenistujate, kohalike omavalitsuste ja MTÜde töötajate koolitus ja arendamine“ 11 050 euroga. Septembris toimunud lepinguõiguse koolitusel anti ülevaade lepinguõiguse põhialustest, oktoobris kahepäevasel riigihangete praktilise suunitlusega koolitusel räägiti osalenutele riigihangete ettevalmistamisest ja läbiviimisest ning toodi praktilisi näiteid. Koolitusel osalenud hindasid teema käsitlemise ja edasiandmise oskust ning sisukust väga heaks. Novembris alustati juhtide koolitusega, kahepäevane strateegilise arengu kavandamise koolitusel kuulati ülevaadet arengukava vajaduste analüüsist, eesmärkide seadmisest, tegevuste kavandamisest, õpiti analüüsima arenguvajadusi, määrama prioriteete, seostama arengukava teiste dokumentidega ja hindama arengukava elluviimise riske. Ühistegevuse rahastamine ja JOLi eelarve

2012. aastal rahastati maakondlikke vapiüritusi, milleks on vabariigi aastapäevale pühendatud vastuvõtt, Võidupüha ja maakaitsepäeva tähistamine, Järvamaa kultuuri-, haridus- ja noorsoo- ning spordipreemiate väljaandmine, Aasta Tegu auhinna väljaandmine, Järvamaa poistekoori ja tütarlastekoori tegevuse kureerimine ja toetamine, kokku 13 020 euroga. Teisi maakondlikke kultuuri- ja spordiüritusi rahastati 6 612 euroga. Toetusi ja baasfinantseeringuid anti 48 806 eurot, liidu loodud sihtasutust Järvamaa Arenduskeskus rahastati 12 156, sihtasutust Kesk-Eesti Noorsootöö Keskus 20 996, Järvamaa infoportaali 9 785, sihtasutust Põhja-Eesti Turism 1 917 euroga. Rahastati ka Järvamaa Spordiliidu ja Järvamaa Noorte Spordiliidu tegevust, mõlemale eraldati 1 726 eurot. Liidu kodade ja komisjonide toetuseks oli eelarves 500 eurot. Kultuuriürituste ja ühisprojektide läbiviimiseks taotleti projektidest ja programmidest täiendavaid vahendeid, peamised toetuse allikad olid Eesti Kultuurkapital (4 910 eurot), Rahvakultuuri Keskus (1 300 eurot), PRIA (17 930 eurot), Järva Maavalitsus (3 070 eurot). Koos taotletud lisavahendite, eraldiste ja muude tuludega kasvas JOLi eelarve 2012. aastal 1,55 korda.

Haridusvaldkonna tegevused

Hariduskorralduslike vahendeid maakonna ainesektsioonide tööks ning õpilas- ja noorteüritusteks tsentraliseeriti KOVidest JOLi 100% ulatuses, kokku 36 144 eurot, millest rahastati ja koordineeriti

17 24 maakondliku ainesektsiooni tegevus ning pea 70 õpilas- ja noorteürituse toimumine. Maakondlikke aineolümpiaade rahastati 9 191 euroga. Hariduskorralduslikest vahenditest rahastatud suuremad tegevused olid Kesk-Eesti Noorsootöö Keskuse projekt „Ettevõtlikuks nooreks Järvamaal“, mida rahastati 1 900 euroga, koolispordivõistlusi rahastati 1 500 euroga, laste lauluvõistluse „Laulukaar“ toetuseks eraldati 1 000 eurot. JOLi rahastada on ka aineolümpiaadide võitjate ja nende juhendajate ning huvialakonkursside võitjatele vastuvõtt, milleks eraldati 1 000 eurot. Haridusvahenditest toetati kokku 2 500 euroga maakonna parimate osalemise transpordikulusid haridusüritustest rahastatud maakondlike konkursside vabariiklikel konkurssidel ning kompenseeriti õpilastele transpordikulud maakondlikele olümpiaadidele sõiduks. 2012. aastal liidu rahastamisel töötanud ainesektsioonid: eesti keel, inglise keel, saksa keel, vene keel, matemaatika-füüsika, geograafia-bioloogia-keemia, ajalugu, kunstiõpetus, käsitöö-kodundus, muusikaõpetus, huvijuhid, kehaline kasvatus, klassiõpetajad, kooliraamatukoguhoidjad, õppealajuhatajad, koolijuhid, informaatika, inimeseõpetus, majandusõpetus, lasteaiajuhatajad, lasteaiaõpetajad, hariduslikud tugiteenused, karjäärikoordinaatorid ning HEV õpilase õppe koordinaatorid.

Kultuurivaldkonna tegevused

Jätkuvalt korraldati Järvamaa poistekoori ja tütarlastekoori tegevust. Kumbagi koori rahastas JOL 3 200 euroga. Projektitöö tulemusena saadi nii poiste- kui ka tütarlastekoorile tegevuse rahastuseks 1 813 eurot juurde. Poistekooris laulab 25 poissi. Poistekooril täitus 2012. aastal 15. tegevusaasta, mille tähistamiseks anti juunikuus ühine kontsert koos tütarlastekooriga. Oktoobris osales Järvamaa poistekoor koos Eesti Meestelaulu Seltsi üle-eestilise poistekooriga Kalev Varssavis toimunud rahvusvahelisel festivalil "Varsovia Cantat". Poola VIII rahvusvahelisel koorikonkursil Varsovia Cantat saadi noortekooride kategoorias II koht. Oktoobris esines Niguliste kontserdisaalis Limburgi Toomkiriku poistekoor, mille kontserdil oli kaastegev ka Järvamaa poistekoor. Tütarlastekooris laulab 40 tüdrukut. Järvamaa tütarlastekoor võitis 4.-5. mail Türil toimunud V vabariikliku lastekooride konkursil B kategoorias III preemia. Kontserte anti peamiselt oma maakonnas. Neidudekoor osales Ester Mägi 90. sünnipäevale pühendatud nais- ja neidudekooride võistulaulmisel ja XII Eesti Kammerkooride festivali lõppkontserdil, tütarlastekoor osales laste- ja noortekooride vabaõhukontserdil Tartus. Maikuus korraldati Paides maakonna laulu- ja tantsupidu. Tantsupeo etendus anti Paide Gümnaasiumi staadionil ja ühise rongkäiguga mindi laulupeo kontserdile Paide Vallimäele. Peoga tähistati 105 aasta möödumist esimesest maakonna laulupeost ning Järvamaa laulu- ja tantsupidude 75. toimumiskorda. Tantsuetenduse lavastas Marika Kuusik. Kooride kontserdi lavastas Tiia Tamm, kooride repertuaari koostas Anne Toomistu. Laulupeo korralduseks oli liidu eelarves 4 534 eurot, projektitöö tulemusena lisandus 10 282 eurot Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametilt, 2 560 eurot Kultuurkapitalilt, 3 070 eurot Järva maavalitsuselt ning 600 eurot Rahvakultuuri keskuselt. Lisaks toetasid peo toimumist Paide linnavalitsus ja Paide Kultuurikeskus. Peol osales 64 tantsurühma, 50 koori ja kolm orkestrit kokku üle 2 200 tantsija laulja ja pillimängijaga. Paide Gümnaasiumi staadionil ja Vallimäel kokku elas peole kaasa hinnanguliselt paartuhat pealtvaatajat.

18 Augustis tähistas Järvamaa Kultuurihiis oma 20ndat aastapäeva. Nende aastate jooksul on oma puu hiide istutanud 100 kultuuripreemia laureaati.

Ülevaade 2012. aastal toimunud koosolekutest

2012. aastal toimus viis üldkoosolekut. Vastavalt JOLi põhikirjale nimetavad liikmed üldkoosolekule oma esindajad elanike arvu alusel.

27. jaanuaril Tarbjal toimunud JOLi üldkoosolekul kinnitati esimene lisaeelarve, eraldused ainesektsioonidele ning maakondlikele õpilas- ja noorteüritustele, määrati JOLi asutatud sihtasutuse Järvamaa Arenduskeskus nõukogusse uued liikmed, kinnitati reservfondi kasutamise aruanne, komisjonide eelmise aasta töö aruanded ja revisjonikomisjoni tööplaan.

23. märtsil Järva-Jaanis toimunud JOLi üldkoosolekul nimetati Kaido Ivask juhatuse esimeheks kuni volituste lõpuni 2013. aastal, Arto Saar valiti juhatuse esimeseks aseesimeheks kuni volituste lõpuni 2013. aastal, kinnitati juhatuse eestseisuse koosseis, eelmise aasta eelarve täitmise aruanne, „Järvamaa kultuurikorralduse arengukava 2009-2013“ tegevuskava täitmise aruanne, kooskõlastati üleriigiline planeering „Eesti 2030+“ ja esmakordselt kuulutati välja Järvamaa 2012. aasta elutööpreemia konkurss.

15. juunil Valgehobusemäel toimunud JOLi üldkoosolekul kinnitati 2011. aasta majandusaasta aruanne, teine lisaeelarve, kuulutati välja Järvamaa 2012. aasta hariduspreemiate konkurss, määrati esindajad sihtasutusse Kesk-Eesti Noorsootöö Keskus ja sihtasutusse Põhja-Eesti Turism.

26. oktoobril Aravetel toimunud JOLi üldkoosolekul oli päevakorras 2013. aasta liikmemaksu, eelarve ja tegevuskava eelnõu esimene lugemine, kuulutati välja Järvamaa kultuuri-, spordi- ja noorsoopreemiate konkurss ning kooskõlastati Järvamaa ühistranspordi arengukava aastateks 2013- 2018.

14. detsembril Paides toimunud JOLi üldkoosolekul kinnitati kolmas lisaeelarve, 2013. aasta liikmemaksu määr, eelarve ja tegevuskava ning kalenderplaan, määrati JOLi asutatud sihtasutuse Kesk-Eesti Noorsootöö Keskus nõukogusse uued liikmed, otsustati sõlmida Järva Maavanemaga koostööleping 2013. aastaks.

Möödunud aastal toimus 13 juhatuse koosolekut, neist kaks erakorralist. Iga liidu liige nimetab volikogu otsusega juhatusse oma esindaja.

Liidu büroo

22. märtsil 2012. aastal tähistas Järvamaa Omavalitsuste Liit oma 17ndat aastapäeva. Liidu büroos töötasid 2012. aastal tegevdirektor Toomas Tippi ja sekretär Helje Mets.

19 Paide linn

Aadress: Pärnu 3, 72711 PAIDE Veebileht: www.paide.ee Pindala 10,03 km2 Elanike arv: 8 711 (01.01.2013) Asustustihedus: 868,5 inimest km2

Omavalitsuse juhtimine

2012. aastal Paide linna valitsuse ja volikogu koosseisus muutusi ei toimunud. 2012. aastal oli Paide linnapea Kaido Ivask (Isamaa ja Res Publica liit) ja abilinnapea Elena Sapp (Eesti Keskerakond). Paide Linnavolikogu esimeheks 2012. aastal oli Kersti Sarapuu, aseesimeheks Mihhail Feštšin.

Paide Linnavolikogusse kuulusid 2012. aastal: Mihhail Feštšin, Ants Hiiemaa, Andrus Tull, Viktor Kasak, Ako Aasma, Kurmet Ojamaa, Egon Hiob, Tarmo Alt, Vilina Hange, Ingrid Alt, Arne Põder, Andres Müürsepp, Vello Talviste, Valeri Ivanov, Jaan Anspal, Peeter Saldre, Kai Kimmel, Mart Mikson, Kersti Sarapuu, Kulno Klein, Janno Viilup.

2012. aasta septembrist läksid Paide Linnavalitsus ja linnavalitsuse allasutused üle e-arveldus- süsteemile.

Haridus-, kultuuri- ja sotsiaalasutused

Paide Avatud Noortekeskus on linna noorte süda ja hing. Noortekeskuses on võimalik noortel meeldivalt aega veeta ja erinevaid üritusi korraldada. Suurimateks üritusteks noorsootöös 2012. aastal Paides oli 15. Järvmaa Noortepäeva ja 10. Rahvusvahelise Noortepäeva korraldamine, millest võttis osa noori üle maailma. Linn oli võõrustajaks noortele Hiinast, Hispaaniast, Itaaliast, Argentiinast, Honduurast, Valge-Venest, Tsehhist.

2012. aastal toimus Paide linnas suvine õpilaste töömalev, kus tööst ja lõbusatest üritustest koolivaheajal said osa 80 Paide linna õpilast. Noortekeskust külastati 2012. aastal 9 388 korral. Märtsi kuu oli noortekeskuse külastajate poolest kõige tihedam, kui Paide Avatud Noortekeskust külastati 1 249 korral.

Eelarve

2012. aastal oli Paide linna kinnitatud eelarvemaht 8 231 049,60 eurot. Lõplikuks linnaeelarveks kujunes 9 024 341, 87 eurot. Eelarve täitmine 2012. aastal Paide linnas oli 8 738 328,86 eurot.

Investeeringud

2012. aasta kinnitatud investeeringutemaht Paide linnas oli 301 329,69 eurot. Lõplikuks eelarveks investeeringute osas kujunes 886 821,02 eurot ning eelarve täitmine investeeringute osas oli 872 620,34 eurot.

Kultuuri- ja spordisündmused

Augustis algas Paide Kultuurikeskuse 25. juubelihooaeg. Ettevalmistused selleks algasid juba aasta alguses. Juubelihooajaks sõlmiti mitmeid esinemisi Eesti Kontserdi, erinevate teatrite ja isetegevuslastega. Väga aktiivselt võtsid juubelihooajast osa Paide linna kohalikud

20 kultuurikollektiivid. Nii saigi esmakordselt augustis toimuma Paide Kultuurikeskust tutvustav päev, mille vastu oli Järvamaalastel suur huvi.

2012. aasta sügisel hakkas Paide Kultuurikeskuse juures tegutsema noortekoor, mida hakkas juhendama Jaapanist pärit koorijuht Ryosuke Kurahashi ja uus rahvatantsu noorte segarühm Marika juhendamisel.

Kindlasti ei saa mainimata jätta Paide linna esinduskultuurisüritusi:  aprillis toimunud Ajaloofestivali „ Aegade Tuuled“, mis sisaldas terve päeva erinevat kultuuriprogrammi ja lõppes vägeva vabaõhuetendusega meie iidsel Vallimäel;  heinakuul toimus Kreisilinnapäev, mis toimus esmakordselt Lembitu pargis, mille hüüdlauseks oli taaskasutus ja mis fantastilise suveilmaga oli tõeline pereüritus;  detsembris toimunud Jõulukroonil said osalised rõõmu tunda meeleolukast kultuuriprogrammist. Linlased said osa võtta erinevatest konkurssidest ja osta meeldivaid jõulukingitusi.

Suureks turistide vaatamisväärsuseks on Paide Vallimägi ja Ajakeskus Wittenstein. 2012. aastal külastas Ajakeskust üle 18 000 turisti.

Kõige suuremaks ja esinduslikumaks spordisündmuseks aastal 2012 oli Paides Eesti linnade Suvemängude võõrustamine, kus võisteldi üheksal erineval spordialal ja millest võttis osa 23 linna, ligi 800 sportlasega. Paide linn saavutas väikelinnade arvestuses viienda koha.

Paide Linnameeskond pälvis 2012. aastal Eesti jalgpalli meistriliigas VI koha. Paide Viking Window saavutas korvpalli esiliigas 18. koha ja Paide-Türi-Väätsa võrkpallimeeskond tuli võrkpalli esiliigas neljandaks. Paide linna kabevõistkond saavutas Eesti Meistrivõistlustel esikoha.

Paides tegutseb 11 noortega tegelevat spordiklubi/kooli ja lisaks on Paide Gümnaasiumi ja Paide Ühisgümnaasiumi juures huvialaringid, kus õpilased saavad tasuta osaleda.

Suurimaks E-Piim Spordihalli kasutajaks 2012. aastal oli Paide Gümnaasium 2 042 tunniga. Spordikoolid – ja klubid ning teised erinevad organisatsioonid on kasutanud spordihalli saali kokku 2 030 tundi. Kokku kasutas E-Piim Spordihalli erinevaid saale, jõusaali ja sauna teenust 81 810 inimest.

Paide ujula ja jõusaali teenust kasutas 33 802 inimest.

SA Paide Spordi- ja Tervisekeskuse hallatavatel objektidel toimus 62 erinevat spordi ja kultuuriüritust.

Ettevõtlus

Tabel 1. Äriregistri andmetel Paide linnas registreeritud ettevõtjad ja mittetulundusühingud.

01.01.2012 01.01.2013 Aktsiaseltsid 16 15 Osaühingud 418 448 Täisühingud 3 3 Tulundusühistud 29 29 FIE-d 153 156 Sihtasutused 7 7 MTÜ-d 193 188

21 Aasta jooksul vormistati osaühinguks ümber 1 aktsiaselts. Osaühinguid asutati aasta jooksul juurde 41, tegevuse lõpetas või registreeriti teise piirkonda 11. Uute äriühingute tegevusalad on väga erinevad, näiteks ehitus, toitlustus, veondus, IT-tegevused, internetikaubandus, erinevad teenused jm. FIE-sid registreeriti aasta jooksul äriregistrisse 11 ja kustutati 8.

Tabel 2. Majandustegevuse registris registreeritud Paide linnas tegutsevad kaubanduse ja majutuse valdkonna ettevõtjad

Registreeringuid Registreeringuid Uued Kustutatud 2013 01.01.2012 01.01.2013 registreeringud 2013 Jaekaubandus 175 177 42 42 Hulgikaubandus 28 31 5 2 Teenindus 113 115 17 13 Toitlustus 21 22 16 15 Kaubanduse 1 1 5 5 korraldamine Majutus 5 5 0 0

Registrist kustutasime 25 registreeringut ettevõtja taotluse alusel (seoses tegevuse lõpetamisega märgitud tegevuskohas), 31 avaliku ürituse lõppemisega seotud registreeringut, 7 seoses ettevõtja tegevuse lõpetamisega ja 14 registreeringut, mille õigsust ei kinnitatud.

Tabel 3. Suurimad tööandjad Paide linnas:

2011.a. 2012.a. Järva Tarbijate Ühistu 545 633 (neist Paides 173) AS Järvamaa Haigla 276 269 AS Eesti Pagar 208 204 (neist Paides 185) AS Paide Masinatehas 140 110 AS Paide MEK 97 104 AS Euroleib 90 94 AS KEKi Ehitus 52 53 OÜ Tafrix 49 52

Vesteldes ettevõtjatega, on selgunud, et otsides oma meeskonda uusi inimesi, on puudus sobiva kvalifikatsiooniga tööjõust. Tootmisettevõtted teostavad oma töötajate väljaõpet enamjaolt kohapeal. Kui eelmistel aastatel tuli enamuses ettevõtetes palganumbreid kahandada, siis ettevõtjate sõnul möödunud aastal need numbrid jällegi veidi suurenesid ja jätkavad tasapisi tõusu ka sel aastal. Samuti investeeriti eelmisel aastal jällegi tootmishoonete ja –tehnika uuendamisse ja parendamisse, mis kindlasti parandab ka töötingimusi.

Tabel 4. Töötus Paide linnas

Töötute arv seisuga Paide linnas Järvamaal 31.12.2012 284 998 31.12.2011 300 1097 31.12.2010 430 1565 31.12.2009 618 2244 31.12.2008 240 814 Eesti Töötukassa andmed

22 2012. aastal andsime Eesti Töötukassale kooskõlastuse 12-le Paide linnas alustava ettevõtja toetuse taotlejale toetuse andmiseks.

Paide linna ettevõtluskonkursil tunnistati parimateks: kategoorias „Paide parim ettevõtja 2012“ - AS Eesti Pagar kategoorias „Paide parim tööandja 2012“ - OÜ Leku Metall kategoorias „Paide parim kohalik toode või teenus 2012“ - OÜ Petrake massaažiteenus kategoorias „Paide parima teeninduskultuuriga ettevõte 2012“ - OÜ Reval Kondiiter kohvik. Eripreemia kategoorias „Paide parim toetaja 2012“ - E-Piim Tootmine AS.

Konkursil „Järvamaa parimad ettevõtted 2012“ tunnustati Paide linna ettevõtteid: kategoorias „Aasta suurettevõte“ - AS Paide Masinatehas kategoorias „Edukas noor ettevõte“ 1 koht - Verston Ehitus OÜ kategoorias Edukas noor ettevõte“ III koht - PehmeSisustus OÜ kategoorias „Piirkonna edendaja“ 1 koht - Järva Tarbijate Ühistu.

Välissuhtlus

Aastatepikkuse töö tulemusena on Paide linnal tänaseks 9 ametlikku sõpruslinna. Tänu koostööle nende linnadega on Paides rakendatud mitmeid häid lahendusi nii hariduse-, sotsiaal- kui ka kultuurivaldkonnas. Igal aastal vahetame võimaluste piires erinevaid kollektiive ja delegatsioone, et pakkuda oma inimestele võimalust silmaringi avardada ja uute inimestega kohtuda. Hea meelega võõrustame ka oma sõpruslinnade kollektiive, et näidata neile meie kultuuri ja tutvustada kohalikke traditsioone.

Nii on aastate jooksul õpetatud Annaberg-Buchholzis mosaiigitehnikat, kaasatud Fredensborgi noori moekunstnikke MoeP.A.R.K`i, õpetatud Westminsteri inimestele Eesti rahvatantsu, Paide muusikakooli õpilased on saanud praktilisi näpunäited Westminsteri klaverivirtuoosilt Elizabeth Borowskylt, Perejaslav-Hmelnitski noored jalgpallurid on rinda pistnud Paide noortega, osaletud on Hamina noortelaagris ja Salduse kunstilaagris, mitmed sõpruslinnade skulptorite Paepäevadel valminud skulptuurid ehivad siiani Paide linna ja palju-palju muud.

Esimene sõprusleping sõlmiti 10. veebruaril 1992. aastal Saksamaal, Annaberg-Buchholz`i nimelise linnaga. Tänaseks oleme Annaberg-Buchholzist üle võtnud toreda jõuluürituse „Jõulukroon“, mis on kujunemas Paide linna jõulutraditsiooniks. 2012. aastal tähistasid Paide ja Annaberg-Buchholz oma 20. sõprusaastat. Sel puhul kinkis sõpruslinn Paidele tänukirja 20 aasta jooksul tehtud koostöö eest ja rauast sepistatud sõprusrõngad, mis sümboliseerivad tugevat sidet. Annaberg-Buchholz on Paide linna vanim sõpruslinn.

23. veebruaril 1993. aastal sõlmis Järva Maavalitsus ühissõpruslepingud Leedu linna Mažeikiai ja Läti linna Saldusega. Paide linn võttis need sõpruslepingud aastaid hiljem üle. Koostöö Salduse ja Mažeikiaiga on olnud eelkõige kultuurikollektiivide vahetuses. Kõige rohkem külalisi sõpruslinnadest on käinud just Saldusest. Lisaks noorte- ja õpilaskollektiividele on meie tööga käinud tutvumas ka näiteks Salduse raamatukogude töötajad. 2012. aasta sügisel külastasid Paidet aga Salduse kultuuritöötajad ja Paide Huvikeskuse noored osalesid taaskord suvises Salduse kunstilaagris. Lisaks külastasid Paide linna festivali „Aegade tuuled“ delegatsioonid nii Saldusest kui ka Mažeikiaist.

Soome linna Haminaga sõlmis Paide sõpruslepingu 12. detsembril 1994. aastal. Võime öelda, et tänu Hamina edukale sotsiaalteenuste lahendusele, on täna Paide linnas Paide Sotsiaaltöökeskus, mis koordineerib linna sotsiaalteenuseid ühtses hoolekandesüsteemis. 2012. aastal külastasid Paide linna Hamina eakad, kes tutvusid meie sotsiaalhoolekande võimalustega, Eakate Päevakeskuse tööga ja kohtusid Paide eakatega.

23 Kolm aastat hiljem, 26.06.1997, sõlmiti kolmepoolne sõprusleping Paide, Fredensborgi (Taani) ja Håbo (Rootsi) vahel. Läbi aastate on koostöö Fredensborgiga olnud eelkõige muusika valdkonnas. 2012. aastal külastas Paidet segakoor „Raacreme“, kes osales Järvamaa laulu- ja tantsupeol. Håbo delegatsioon võttis osa festivalist „Aegade tuuled“ ja avaldas soovi järgmisel aastal teha koostööd ettevõtluse ja turismi valdkonnas.

Aastaid hiljem, 23.09.2002, sõlmiti koostööleping Ameerika Ühendriikides, Westminsteriga. Võiks öelda, et suurima panuse Paide linna külaliste võõrustamisse on aastate jooksul andnud just see sõpruslinn. Näidetena võiks tuua muusikastuudio „Sirjelind“ laululaste turnee Ameerikas või Paide muusikakooli viiuliõpilaste osalemine professionaalse õppega muusikalaagris. 2012. aastal pika vahemaa tõttu delegatsioonide vahetusi ei toimunud, kuid aktiivne suhtlus toimus kirja teel.

21.09.2003 sai Paide linna kaheksandaks sõpruslinnaks Perejaslav-Hmelnitski Ukrainast. Tänu Paide linna Ukraina kogukonna tegevusele on senine koostöö olnud pidev. Ka 2012. aastal hoidsime sõpruslinnaga aktiivset kontakti ning planeeriti delegatsioonide vahetust seoses läheneva sõprussuhete 10. aasta täitumisega.

Paide linna noorim sõpruslinn on Haviŕov Tšehhist, kellega sõlmisime sõpruslepingu 02.12.2005. Viimaste aastate suhtlus Haviŕoviga on olnud väga tihe ja 2012. aastal õnnestus meil omandada kogemusi sõpruslinna pika traditsiooniga üritusest „Haviŕov lilledes“. Antud üritus andis väga palju inspiratsiooni linna haljastuse kujundamiseks, mida saame tulevikus ka Paide linna lillestamisel ja väikevormide lahendamisel kasutada.

Iga linna arengu ja välisilme rikastamiseks on väga oluline omada kontakte ka teistes riikides. Oleme oma sõpruslinnadelt väga palju õppinud ja neilegi üht-teist uut õpetanud. Paide linnale oli 2012. aasta edukas rahvusvahelise koostöö aasta!

24 Albu vald

Aadress: Järva-Madise küla, 73409 Albu vald Veebileht: www.albu.ee Pindala 257 km2 Elanike arv: 1 285 (01.01.2013) Asustustihedus: 5 inimest km2

Omavalitsuse juhtimine

Vallavolikogu Volikogu esimees: Jüri Kommusaar Albu Vallavolikogus on 11 liiget. Poliitilises plaanis on 8 liiget valimisliidu „Koduvalla Liit“ esindajad ja 3 valimisliidu „Ühtlane Areng“ esindajad. 2012. aastal toimus 11 volikogu istungit. Istungit ei toimunud tavapäraselt juulis. Kõigil volikogu istungeil osalesid volikogu esimees Jüri Kommusaar ja Ester Valdvee. Ühelt istungilt puudusid Marika Tamtik ja Aare Kabel, kahelt istungilt Vello Kleitsman ja Vello Niinsalu, kolmelt istungilt Maiu Mäe, Ilmar Udam ja Arno Luuk ning kuuelt istungilt Heikki Ubaleht. Arvi Pardi volitused volikogu liikmena lõppesid ja Ilmar Udami volitused taastusid 1. mail 2012. Diana Kuusemaa volitused volikogu liikmena lõppesid seoses tema nimetamisega Albu Vallavalitsuse sotsiaal- ja lastekaitsenõunikuks alates 2. aprillist. Asendusliikmena tuli volikogusse Merike Nuiamäe, kes valiti sotsiaalkomisjoni aseesimeheks 26. aprillil. Toimus 11 istungit. Võeti vastu 9 määrust ja 49 otsust. Olulisimaks neist on valla arengustrateegia kinnitamine.

Vallavalitsus Vallavanem: Kalju Kertsmik Vallasekretär: Ahti Randmere Vallavalitsuse liikmete arv 7 Albu vallavalitsuses muutus 1 liige – Claire Miljukova (läks lapsehoolduspuhkusele) asemele nimetati liikmeks Diana Kuusemaa. Vallavalitsusel toimus 31 istungit, anti 282 korraldust ja 1 määrus. Uue ametnikuna asus sotsiaal- ja lastekaitsenõuniku ametikohal teenistusse Diana Kuusemaa.

Haridus-, kultuuri- ja sotsiaalvaldkond

Albu vallas tegutsevad järgmised vallavalitsuse hallatavad asutused: - Haridusasutused - Albu Põhikool, Lasteaed-algkool (4 klassi+lasteaed) ja Albu Laste Mängutuba (lasteaed). - Raamatukogud – Albu Raamatukogu ja Ahula Raamatukogu (teeninduspunkt ka Järva-Madise külas vallamajas). - Ahula Sotsiaalne Varjupaik – osutab üldhooldekoduteenust sotsiaalsete erivajadustega isikutele. - Albu Valla Rahvamajad – hooned Albus ja Ahulas - Valgehobusemäe Suusa- ja Puhkekeskus – loob võimalusi puhke- ja vaba aja veetmiseks - Albu Valla Toiduait – pakub toitlustamist valla haridus- ja hoolekandeasutustele ning avalikkusele - Vallaasutus „Teenus“ - veevarustuse ja kanalisatsioonialaste teenuste osutamine

25 Eelarve

Albu valla 2012. aasta eelarve võeti vastu Albu Vallavolikogu 23. veebruari 2012. aasta määrusega nr 2, mille tulude maht oli 1 554 461 eurot. Esialgset eelarvet muudeti 4 korda ja lõplikuks 2012. aasta eelarve tulude mahuks jäi 1 742 181,70 eurot.

Investeeringud

Tabel 1. Investeeringute koondtabel (eurodes):

Projekti nimi Kogumaksumus Ahula Lasteaed-Algkooli maaküttele 47 245 üleviimine + tulekahjusignalisatsiooni paigaldus Albu Põhikooli katuse avariitööde 5 472 läbiviimine Järva-Madise ja Ahula küla 8 213 tänavavalgustuse laiendamine Albu külas asuva Ojaküla tee 28 182 renoveerimine Kaalepi-Seidla kergliiklustee ehitamise I 89 205 etapp Ahula Rahvamaja soojustus ja uste- 87 525 akende vahetus Kaalepi-Seidla veeprojekt 720 Valgehobusemäe suusa- ja 15 912 puhkekeskuse arenduse II etapi projekteerimistööd Kokku 282 474

Kultuuri- ja spordisündmused

5. jaanuar - ajalehe "Postimees" aasta tegijaks kuulutati Hannu Lamp 26. jaanuaril andis vallavolikogu Albu valla aukodaniku tiitli suusataja Jaak Maele, teenetemärgi Albu Põhikooli emakeele õpetaja Enda Trubokile ja aasta tegija nimetuse tõstja Leho Pendile

Pildil: Jaak Maele valla aukodaniku nimetuse üleandmine 24.02.2012, erakogu 26 27. jaanuar – 9. Tammsaare võistulugemine Albu Põhikoolis 28. jaanuar - 32. Tammsaare rahvamatk, mil kuulutati välja ka XXXV A.H.Tammsaare nimelise Albu valla kirjanduspreemia laureaat Hugo Hiibus teose "Piibu ja pliiatsiga" eest. 11.-12. veebruar - Skandinaavia karikavõistlused suusatamises Valgehobusemäel 4. märts - 12. Albu suusasõit Jaak Mae karikatele

Pildil: Skandinaavia karikavõistluste kolm paremat, võitja John Kristian Dahl (NOR), autor Ahti Randmere

Pildil: Anders Södergren (vasakul) ja Marc Gaillard Jaak Mae karikavõistlustel 4.03.2012, autor Andrus Eesmaa

27 mais - "etendus "Vargamäe varjus" Vargamäel 2. juuni - X Albu CUP tõstmises Albu valla karikatele 3. juuni - XVI Erika rattaralli 9.juuni - Kassiaru perepäev juuli-august - Albu mõisa XIV Kunstisuvi "Klaasikunsti emotsioonid Albu mõisas“ Ivo Lill ja Riho Hütt

Pildil: Kunstisuve avamine Albu mõisas 19.06.2012, pildil klaasikunstnik Ivo Lill, erakogu 28 7.juuli - Eesti meistrite laat Vargamäel 12.-13. juuli - Hansenist Tammsaareni suvekool 20. august - 20 aastat kultuurihiit Vargamäel 30. september - XIX Albu valla sügisjooks ja VIII terviseliikumisüritus 20.oktoober - XVIII Indrek Liiva mälestusvõistlused sangpommis 27. oktoober - Alburahva Teater tähistas oma 30. tegutsemisaastat

Ettevõtlus

Suuremate ettevõtete nimed, põhitegevusalad. 1. Tammsaare OÜ – põllumajandustootmine 2. OÜ Woodman – eksklusiivmööbli tootmine 3. OÜ Preskosa – vaibakudumine, jaekaubandus 4. OÜ Pakpoord – õmblustoodete valmistamine 5. OÜ Farmiks Agro - põllumajandustootmine 6. Kleisal OÜ – puidu töötlemine 7. Arne Metsagrupp OÜ – puidu töötlemine 8. Puiduladu OÜ – puidu töötlemine 9. OÜ Niinsalu – bussiga transpordi teenused

Ettevõtlus arvudes Albu vallas tegutseb äriregistri teabesüsteemi andmetel 9.04.2013 seisuga 1 aktsiaselts (Albu Saekoda, likvideerimisel), 86 osaühingut, 2 tulundusühistut, 70 füüsilisest isikust ettevõtjat, 1 usaldusühing, 23 mittetulundusühingut, 1 sihtasutus.

Uued osaühingud 2012: Ingi Köögid, Jämptland, Melo, Punga Ehitus, Raidur, Soonurme, Sommer Grupp, Topri Elekter Uus MTÜ: Vana Kadakas KÜ

Mittetulundusühingud ja sihtasutused Albu vallas tegutseb 9.04.2013 seisuga 23 mittetulundusühingut sh.10 on korteriühistud. Olulisemad mittetulundusühingud on: MTÜ Albu valla külade selts, EELK Järva-Madise Püha Matteuse Kogudus, MTÜ Seidla Tuuleveski, MTÜ Kultuuri- ja Haridusselts Üksmüts, MTÜ Albu Noortekeskus, Järvamaa Mõisakoolide Ühing. Sihtasutusi on Albu vallas 1 (SA A.H.Tammsaare Muuseum Vargamäel). Vallavalitsusele on teada ka üks avalikes huvides tegutsev seltsing – Kaalepi Küla Seltsing.

29 Ambla vald

Aadress: Lai 22, Ambla 73502 Veebileht: www.ambla.ee Pindala 166,45 km2 Elanike arv: 2 223 (01.01.2013) Asustustihedus: 13,4 inimest km2

Omavalitsuse juhtimine

Ambla vallavalitus oli 5-liikmeline koosseisus: Rait Pihelgas vallavanem, Katre Mägi, Ants Saariste, Andrus Mikson, Annika Rohi.

Ambla vallavolikogu oli 13-liikmeline kooseisus: Priit Grünthal, Marta Kondas, Aive Kukk, Harri Lepamets, Ülle Ojamäe, Arlet Palmiste, Madli Põder,Vello Teor – volikogu esimees, Marti Kuusemets, Krista Nelke, Veljo Naarits, Kalju Toomas, Maire Toots. Alates detsembrist loobus omal soovil volikogu tööst Veljo Naarits. Uus volikogu liige on Ants Siivard.

Haridus-, kultuuri- ja sotsiaalvaldkond

HARIDUS Ambla vallas on haridusasutusi kolm: Aravete Lasteaed Mesimumm, Ambla Lasteaed-Põhikool ja Aravete Keskkool.

Aravete LA Mesimumm pakub hoidu ja annab alusharidust 1,5-7 aastastele lastele. Lasteaias on avatud neli rühma - laste arv 31.12.2012 aasta seisuga: • MUMMUD sõimerühm 1,5-3 aastastele lastele (14 last); • LEPATRIINUD noorem aiarühm 3-5,5 aastastele lastele (19 last); • MESIMUMMID keskmine aiarühm 5-6 aastastele lastele (17 last); • MÕMMID vanem rühm 6-7 aastastele lastele (16 last).

Lastega tegeles 8 pedagoogi ja 4 õpetaja abi, lisaks töötasid rühmaõpetajad ka liikumis- ja muusikaõpetajatena. Märtsini 2012 töötas lastega ka logopeed 0,2 kohaga. Alates veebruarist 2012 töötab projekti raames lepingu alusel lasteaias isiklik abistaja erivajadusega lapsele. Lastele võimaldati huvitegevust: peotants, rahvatants, pillimäng, suusatamine, inglise keel (lastevanemate poolt organiseeritud). Lisaks töötab lasteaias beebikool kuni 1,8 aastastele lastele üks kord nädalas.

Ambla Lasteaed-Põhikoolis õppis 2012. aasta jaanuari seisuga koolis 39 õpilast ja lasteaialapsi oli 21, alates 1. septembrist 2012 on vastavad arvud 37 ja 21. Lähtuvalt õpilaste arvust toimub õppetöö liitklassides. Lasteaias töötab üks liitrühm, tegevused toimuvad kell 9.00-13.00 kahes vanuserühmas eraldi rühmaruumides. Lasteaia töö on tihedalt seotud kooli töökorraldusega, sest õpetajad annavad tunde nii lasteaias kui ka koolis (muusika, rütmika, kunsti- ja tööõpetus). Kõikidel suurematel üritustel osalevad lasteaialapsed ja õpilased koos; koolis on valikaineks kaitseõpe (IV- VIII klass); poiste tööõpetuse tunnid (tehnoloogiaõpetus) toimuvad kolmel õppeveerandil Aravete Keskkooli puutööklassis ja ühel õppeveerandil meie kodundusklassis, kus õpitakse toitlustamise aluseid; koolis on toimiv tugisüsteem (aineõpetajad, õpiabitunnid ja pikapäevarühm, puudub logopeed); toimub pidev koostöö lastevanematega, vajadusel tehakse ka koostööd valla sotsiaalnõuniku, lastekaitsespetsialisti, valla volikogu sotsiaalkomisjoni, kooli hoolekogu, politsei ja teiste tugistruktuuridega väljaspool kooli.

30 Septembrist 2012 töötavad koolis järgmised tugisüsteemid: pikapäevarühm, mille töös osaleb 16 õpilast; parandusõpperühmad, mille töös osaleb 9 õpilast; õpiabi, mis määratakse õppenõukogu otsusega õpilasele, kes on saanud mitterahuldava veerandihinde; aineõpetajate konsultatsioonid; individuaalse õppetöö rakendamine; arenguvestlused; kooli raamatukogust saab laenutada ainult õppekirjandust, ilukirjanduse laenutamine on võimalik alevi raamatukogust, mis asub koolist ~300 meetri kaugusel.

Huvialategevust koordineerib 0,25 ametikohaga huvijuht. Huvitegevuse alla on koondatud huvi- ja spordiringid, ürituste ja ekskursioonide korraldamine ning karjäärinõustamine. Õpilastel oli võimalus tasuta osaleda spordi-, kokandus-, näite-, inglise keele-, muusika- ja tantsuringides. Õpilased osalesid väljaspool kooli: kooliteatrite päeval, koolitantsu festivalil, laulu- ja luulekonkurssidel ning arvukatel spordivõistlustel.

Aravete Keskkool teenindab kõiki Ambla valla ja ümberkaudsete valdade lapsi. Aruandeperioodi lõpul: õpib koolis 155 õpilast; koolis 12 klassikomplekti (1-12 kl); töötajate arv 37, neist pedagooge 24 (kolm õpetajat ei vasta kvalifikatsioonile, neist kaks õpetajat on lõpetamas ülikooli).

2012. aastal esindas Aravete Keskkooli 33-l erineval võistlusel, konkursil ja olümpiaadil 94 õpilast, kes saavutasid maakondlikul tasemel 14 esimest kohta, 14 teist kohta ja 13 kolmandat kohta ning vabariiklikul tasemel kaks esimest ja ühe viienda koha. Lisaks osalesid Aravete Keskkooli õpilased ja õpetajad kümnes erinevas rahvusvahelises ja vabariiklikus projektis.

2012. aastal otsustas Ambla Vallavolikogu oma 20.06.2012 otsusega nr 20 asutada koostöös Koeru ja Järva-Jaani vallaga Sihtasutus Järva Maagümnaasium kolme valla uue ühise kooli loomiseks. Töökomisjoni poolt töötati välja sihtasutuse põhikiri ja asutamisleping, mis Ambla ja Järva-Jaani vallavolikogude poolt kinnitati. Kahjuks otsustas Koeru Vallavolikogu siiski loodava sihtasutusega mitte liituda.

SOTSIAAL Aravete Hooldekeskus osutab ööpäevaringset hooldust ja põetust vanuritele ja puuetega inimestele (v.a erihoolekande teenust vajavad isikud). Teenus on mõeldud inimestele, kes ei ole võimelised iseseisvalt elama ning kelle toimetulekut ei saa tagada teiste sotsiaalteenustega.

Hooldekeskuses on 19 voodikohta ja aasta keskmine täituvus 2012. aastal oli 19 klienti. Kokku oli aasta jooksul hooldusel 24 klienti, neist Järvamaalt 20, Lääne-Virumaalt 2, Harjumaalt ja Tartust 1 inimene. Ambla valla elanikud olid 13 klienti.

Aravete Hooldekeskuses oli 2012. aastal tööl 11 töötajat 7,8 ametikoha lõikes.

Mais 2012 lõppes Lääne-Viru Omavalitsuste Liidu eestvedamisel, 11 omavalitsuse s.h. Ambla valla aktiivsel osalemisel Euroopa Sotsiaalfondi projekt “Tööle pääsu takistuste kõrvaldamine ühtse sotsiaaltranspordisüsteemi abil”.

Vaatamata projekti/toetuse lõppemisele, otsustasid omavalitsused Lääne-Viru Omavalitsuste Liidu juhtimisel koostööd jätkata, pakkudes valla elanikele vajadusel lahendada oma liikumisprobleeme ühtse sotsiaaltransporditeenuse abil.

MTÜ Süda Eesti Sotsiaalkeskus käivitas jaanuaris 2012 Euroopa Sotsiaalfondi poolt kaasfinantseeritud projekti „Tugiteenuste kaasabil tööturule“ Ambla vallas. Tugiisiku teenus on mõeldud toimetulekuraskustes perede vanematele. Isikliku abistaja teenust pakutakse eelkõige puuetega lastele.

31 Alustati koostööd Järvamaa Toidupangaga, et aidata regulaarselt puudust kannatavaid peresid vallas.

Eelarve

Ambla valla 2012. aasta eelarve võeti vastu 15.03.2012 Ambla Vallavolikogu määrusega nr 4. Põhitegevuse tulud olid planeeritud kokku 1 851 742 eurot ja põhitegevuse kulud summas 1 760 782 eurot.

2012. aasta I lisaeelarve ja eelarve muutmine kinnitati 25.10.2012 Ambla Vallavolikogu määrusega nr 10. Põhitegevuse tulusid suurendati 26 662 eurot ja põhitegevuse kulusid suurendati 40 816 eurot. Tulude poolel lisati saadud sihtfinantseerimised IT valdkonnale SA Tiigrihüpe, elektriautode laadimispunkide ehituse toetus SA Kredex, Siseministeeriumi kaudu toetus Aravete lasteaia remondiks ja noorsootöö projektide toetused.

2012. aasta II lisaeelarve ja eelarve muutmine kinnitati 18.12.2012 Ambla Vallavolikogu määrusega nr 18. Põhitegevuse tulusid vähendati 4 117 euro võrra ja põhitegevuse kulusid vähendati 7 791 euro võrra. Tulude poolel vähendati üksikisiku tulumaksu laekumise prognoosi 4 117 euro võrra.

Investeeringud

Tabel 1. 2012. aastal tehtud investeeringud Ambla vallas

Tegevusala Objekt 2012. aasta eelarve täitmine (eurodes) 09 210 Ambla Lasteaed-Põhikool 1 681 varikatuse ehitus 1 212 dokumendikaamera 469

09 220 Aravete Keskkool 10 726 Koitkava projekti ehitusgarantiitööd 854 õppeinventar (infotehnoloogia, mööbel) 4 966

04 510 Vallateed ja tänavad 1 278 teehoiukava koostamine 1 278

1011.1 aktsiate soetamine osalemiseks ÜF projektis (AS Paide Vesi) 434 600

Kultuuri- ja spordisündmused

Ambla vallas pakuvad kultuuri- ja spordisündmusi mitmed erinevad asutused ja MTÜ-d. Ambla koolinoorte sündmustest võib esile tuua peremängu „Julged ja osavad“, Kumakese ristsõnade lahendamise võistluse, tordivõistluse „Maitsev tants” ning Aravete Keskkooli Talendishow. Noored korraldasid läbi noorte omaalgatusfondi (NAF) „Aravete Jalkaässa“ turniiri ja nõidade peo Amblas. Suvel toimus mitmekesise kultuuri- ja vabaajaprogrammiga Ambla valla õpilasmalev ning metsalaager.

Aravete Külamuuseumi mitmekesises näitusteprogrammis korraldati ka näitus Eesti Vabariigi aastapäeva auks Aravete Keskkoolis ning näitus „100 aastat Aravete vabatahtliku tuletõrjeühingu loomisest”. Muuseum osales muuseumiööprogrammis „Öös on kino”.

32 Ambla Kultuurikeskuses toimus suurejooneline valla jõulupidu koos Aasta Tegija välja kuulutamisega. Alustati taaskasutuslaada „osta-müü-vaheta” traditsiooni. Koostöös eakate klubiga Vokiratas korraldati Huumoripäev, MTÜ Aravete Kultuuri- ja huviselts viis läbi järjekordse teatripäeva ning suvetantsuõhtud Kangrumäel sisustas MTÜ Kangrumäe Külakultuuri Edendamise Selts, kes tähistas 2012. aastal ühtlasi ka oma 10. aastapäeva.

Suve suursündmusteks võib aga pidada MTÜ Sääsküla Huviklubi eestvedamisel toimunud Käravete Järvemuusikat, kus esinesid Tõnis Mägi ja Chalice; MTÜ Aravete Tulehoidja ja Aravete päästekomando eestvedamisel toimunud sündmust „Aravete tuletõrje 100” ning MTÜ Ambla Haridusseltsi eestvedamisel toimunud Ambla Kihelkonnapäevi.

Suvel toimus ka VIII Ambla valla küladevaheline kalapüügivõistlus. Külades tähistati Jaanipäeva ning süüdati küünlad muinastulede ööl.

Ambla Maarja kirik pakkus suvel programmi „Teeliste kirikud” raames mitmeid kontserte. Esinesid Jazzi Zahharov, Maria Listra, Margus Kappel ning Kihelkonnapäevade raames Noorkuu.

Märkimist väärib, et populaarse telesarja „Süvahavva“ filmimine toimus Ambla valla piirkonnas ja hoonetes. Telesarja tootjad kasutasid Ambla kultuurimaja ning kaasasid sarja valmimisse kohalikke inimesi, mis rikastas meie kultuurielu.

Spordiaastale tagasi vaadates võib aasta kordaläinuks tunnistada. Nii võistkondlikult kui ka individuaalselt saavutati häid tulemusi. Osalejate arv erinevatel võistlustel on aina suurenenud. Nii lõi kohalikus jalgpalli Ambla Külaliigas kaasa 8 võistkonda 109 harrastajaga, suusatajate seeriajooksul oli 81 osalejat, suusatamise seeriavõistlustel oli 73 osalejat, Rava Rahvatriatlonil startis 25 võistlejat, ümber järve jooksu 8 etapilisel seeriavõistlusel oli osalejaid 76, rannavolle seeriavõistlusel osales 70 võistkonda, Toomas Berendseni karikavõistlustel kergejõustiku 5- võistluses lõi kaasa 16 mitmevõistlejat üle Eesti jne. Harrastus- ja tervisesportlastele oli Ambla vallas kokku 5 seeriavõistlust 25 etapiga, kus oli 301 osalejat 934 osaluskorraga.

Edusamme tegid Ambla valla esindusvõistkonnad korvpallis ja jalgpallis. Ambla Spordiklubi korvpallimeeskond osales esmakordselt Eesti MV I liiga turniiril ja kuigi jäädi 17. kohale ja langeti järgmiseks hooajaks taas II liigasse, olid saadud kogemused suure tähtsusega, mis aasta lõpus aitas Ambla SK meeskonna Eesti KV-l 8 Eesti parema meeskonna hulka ning andis võimaluse ¼ finaalis kohtuda valitseva Eesti meistri BC Kalev/Cramoga. Kuigi mäng kaotati, on 5.-8. koht suurepärane saavutus 7 klubi kõrval. Järvamaa MV-lt toodi aga Amblasse taas meistritiitel. Ambla Vallameeskond tuli aga jalgpalli Eesti MV-l IV liiga idatsoonis III kohale ja tõusis uueks hooajaks III liigasse. Võistlustel on oma võistkondi alati ergutamas nii korvpallurite fännklubi liikmed kui ka FEMME tantsutüdrukud, kes oma etteastetega loovad võistlusele alati eriliselt särtsaka ja üleva meeleolu.

Ambla valla sportlased saavutasid Eestimaa Suvemängudel 17. koha ja Eesti valdade Talimängudel 24. koha. Lisaks osaleti Järvamaa MV-l 2 võrkpallivõistkonnaga, kus meeste võistkond saavutas pronksmedalid ja meesveteranide meeskond hõbemedalid ja 2 korvpallimeeskonnaga. Soomes, Taipalsaari vallas toimusid sõpruskohtumised ja ühine spordilaager Soome Vabariigi Taipalsaari valla noorte jalgpalluritega ja Lappeenranta NMKY II korvpallimeeskonnaga. Taipalsaari valla võrkpallurid aga osalesid Ambla valla KV- võrkpallis ja Aravete rannavolleturniiril. MTÜ Ambla Spordiklubi korraldas Ambla vallas Järvamaa MV suusatamises nii noortele kui täiskasvanutele ja rannavolles meestele, meesveteranidele ja segapaaridele. Pika traditsiooniga Madisepäeva suusasõit ja Järvamaa meistrivõistlused suusatamises tuli maha pidada halbades lumeoludes, kuid vaatamata sellele oli osalejaid 44 ja toimunud võistlus põnev ja kaasakiskuv. Maastikurattasõidu Elion Cup-i sarjas osales võistkondlikult ka Ambla Spordiklubi võistkond. Häid tulemusi on spordiaastal ette näidata ka MTÜ Ambla Spordiklubi noorsuusatajatel, kes ETV Swedbanki suusaseeriavõistlusel

33 saavutasid 2-s vanusegrupis kokkuvõttes esikoha ja ka MTÜ Jäneda SK all mängivatel Ambla valla saalihokimängijatel, kes võitsid nii Eesti MV-lt kui ka KV-lt mitmeid auhinnakohti. Kohalik spordiaktiiv aga tuli auga välja katsumusest korraldada Aravetel Järvamaa IV Talimängud, kus osalesid maakonna 9 omavalitsuse võistkonnad üle 300 sportlasega.

Ambla valla spordibaasides tegutsesid juhendajatega huviringid kepikõnnis, jõutreeningus, tervisevõimlemises, aeroobikas, saalihokis, jalgpallis, korvpallis ja võrkpallis. Lisaks oli talvisel hooajal igapäevaselt võimalik harrastada ka suusatamist hooldatud ja valgustatud Kangrumäe suusa- ja terviseradadel.

Ambla vallas tegutsev MTÜ Aravete Jõujaam on ellu kutsutud teotahteliste noorte meeste poolt, kelle huviks on populariseerida raskejõustikku. Nende organiseerimisel ja valla toetusel korraldati Aravete Spordihoones jaanuaris Mati Kulmu IV mälestusvõistlused klassikalises tõstmises ja Aravete staadionil juulikuus noorte paarisrammumehe võistlused. Aravete Jõujaama võistleja Marko Remlik saavutas Eesti Rammumehe seeriavõistlusel kokkuvõttes II koha. Spordiürituste sarja „Liikumist ja sportimist harrastav Järvamaa“ raames toimus Aravete Kangrumäel tervisespordipäev matka, kepikõnni ja pereorienteerumisega.

MTÜ Kiigeland korraldab Ambla vallas valdade vahelisi ratsutamisvõistluseid takistussõidus. Lisaks ratsutamisvõistlustele pakutakse MTÜ Kiigelandis kiikinguga tegelemise võimalust. MTÜ Star Racing eesmärgiks on propageerida motosporti ja aidata kaasa Ambla valla kui motovalla imago arendamisele. Juba on traditsiooniks saanud Aniste karjääris iga aastase motokrossi toimumine. Lisaks korraldati 2012. aastal MTÜ Star Racingu poolt „Kesk-Eesti Tuur 2012“ motoorienteerumise karikasarja osaetapp. Motoorienteerumine kaasab ühte üritusse kokku nii Aravete Vabaaja keskuse kardiraja kui ka krossiraja pakutavad võimalused ning samuti haarab kohalikke ettevõtjaid. Kogu valda läbiv võistlus lisab tuntust vallale kogu vabariigis.

Ettevõtlus

Tööhõive paranemist mõjutas osaliselt ettevõtjate aktiviseerumine. 2008. ja 2009. aastatel toimunud suur pankrotilaine rauges 2010. aasta alguses ning algas ettevõtluse kasvu tendents. Uute ettevõtjate arvu kasv algas 2009. aastal ning rauges alates 2011. aastast. Äriregistris Ambla valda registreeritud ettevõtjate arv on toodud alljärgneval joonisel.

Joonis 1. Äriregistris Ambla valda registreeritud ettevõtjate arv

34 Üksikisikud said tulusid 643 ettevõtjalt, kellest stabiilselt ehk igakuiselt tegid väljamakse 321. Enam kui 10 inimesel andis tööd 10 ettevõtet. Eesti keskmisest palgast maksid kõrgemat 160 ettevõtet, mis on tugev näitaja.

Joonis 2. Stabiilsete ja väljamakset alustanute aasta keskmine tulu ja tulusaanute koondarvud

Esindatud olid pea kõik ettevõtlus valdkonnad. Suurimateks võib nimetada põllumajanduse, avaliku sektori, kaubanduse ja logistika valdkondi.

Viis suurimat tööandjat olid OÜ Aravete Agro, Ambla Vallavalitsus, AS Aravete Saeveski, Kaitsevägi ja AS RRLektus, kes andsid tööd kokku ca 295 inimesele ehk pea 30% tulusaanutest.

35 Imavere vald

Aadress: Viljandi mnt 6, Imavere küla, Imavere vald 72401 Veebileht: https://imaverevv.kovtp.ee Pindala 139,59 km2 Elanike arv: 969 (01.01.2013) Asustustihedus: 6,9 inimest km2

Omavalitsuse juhtimine

Imavere Vallavolikogu: Mati Hõbemägi – volikogu esimees Jaanus Nilp – volikogu I aseesimees Arvet Kutsar – volikogu II aseesimees Heidi Arula, Koidu Kull, Arti Nõmmik, Lennart Okas, Margit Reinpõld, Marek Moorits, Inga Okas, Maarja Okas.

Volikogu alatised komisjonid ja liikmed Eelarvekomisjon Esimees - Jaanus Nilp. Liikmed - Helja Must, Mati Hõbemägi, Arti Nõmmik Revisjonikomisjon Esimees – Inga Okas. Liikmed – Arti Nõmmik ja Marek Moorits Sotsiaal- ja tervishoiukomisjon Esimees - Margit Reinpõld. Liikmed - Maie Erm, Anu Kull, Ülle Laarmaa, Jüri Lemetsar, Inga Okas, Sirje Vilms, Arvet Kutsar Haridus- ja kultuurikomisjon Esimees - Heidi Arula. Liikmed - Ants Välimäe, Arvet Kutsar, Anneli Siimussaar, Tiina Lohur, Tuuli Haljaste, Reima Nõmmik, Merike Touart, Koidu Kull, Allika Jüris, Maarja Okas, Ruth Meerbach, Jaanus Nilp, Hermann Kalmus Õigus- ja korrakaitsekomisjon Esimees - Lennart Okas. Liikmed - Peeter Loog, Terje Tamm, Jüri Lemetsar, Raivo Tamm, Eve Okas Maa- ja keskkonnakomisjon Esimees - Arti Nõmmik. Liikmed - Avo Jürissaar, Eve Okas, Mati Okas, Sirje Tamm, Malle Siilak, Aadi Tiit

Vallavalitsuse liikmed Jüri Ellram – vallavanem, Anneli Siimussaar – liige, Helja Must – liige, Sirje Tamm – liige, Ada Nõmmküla – liige, Raivo Tamm – liige

Haridus-, kultuuri- ja sotsiaalvaldkond

Haridusvaldkonnas suuri muutusi ei toimunud.

Imavere lasteaed Mõmmis käis 57 last, töötas 3 rühma. Laste arv on viimased aastad olnud stabiilne. Lasteaed osales projektis „Kiusamisest vaba lasteaed“ ja Maanteeameti pilootprojektis „Liiklusvanker“ koostöös Imavere Põhikooliga. Lasteaed sai toetust ka Keskkonna Investeeringutekeskuselt. „Oma silm on kuningas – loodusega sinasõbraks mitmel moel 2“ 828 eurot. Valmis uus koduleht: http://mommi.edu.ee/ee/.

36

Pildil Imavere lasteaialapsed Järvamaa lasteaedade talimängudel

Imavere põhikoolis õppis 81 õpilast. 2012. aastal alustas tööd ka IV-V klassi liitklass. 1. klassi läks 12 last, nendest 1 Koigi Põhikooli. Koolilõpetajad põhikoolides 12 ja gümnaasiumites 13 last.

Imavere kool tähistas detsembris kooli aastapäeva üritusega „185. aastat hariduselu Imaveres“. Kool on edukalt kasutanud võimalust saada erinevateks õppekäikudeks toetust Keskkonna Investeeringutekeskuselt. Toetust saadi projektile „Imavere Põhikooli õpilased külastavad EMÜ Võrtsjärve õppekeskust“ 727,22 eurot. Samuti osaleti MTÜ Tahe Teha projektis „Kodupaiga ajaloolised väärtused läbi lapse silmade“. Imavere kool koostöös noortekeskusega osaleb noorteühingus Tugiõpilaste Oma Ring Eestis.

Noorsootöös on olnud edukas aasta. Vallas on kaks 4H klubi: „Salatoimikud“ ja I.N.K, milles tegutses üle 30 noore. Loodi Imavere noortevolikogu. Suvel viidi läbi õpilasmalev ja juba VI rahvusvaheline vabatahtlike laager koostöös Pilistvere pastoraadiga ja erinevate mittetulundusühingutega Imaverest. Ellu viidi mitmeid ühisprojekte koostöös kooliga. Viimastel aastatel pööratakse suurt rõhku koostööprojektidele erinevate huvigruppidega. Noortekeskus viis ellu projekti „Me kolmekesi tuleme“.

Läbi viidi Imavere valla noorsootöö kvaliteedi hindamine.

Sotsiaalvaldkonnas tegutseb jätkuvalt aktiivselt Imavere Päevakeskus, kus eakad saavad tegeleda erinevate käeliste ja muusikaalaste tegevustega. Päevakeskus osales projektis „Sotsiaalministeeriumi haldusala hoolekandeteenuse kvaliteedi tugevdamine ja kvaliteedijuhtimise süsteemi arendamine“ - koostöös Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskusega. Projekti sisuks on EQUASS Assurance sertifitseerimisüsteemi rakendamine kvaliteetsete hoolekandeteenuste osutamiseks Imavere Päevakeskuses.

37

Pildil Imavere Tantsumemmed Järvamaa eakate kokkutulekul

Toetust saadi projektile „Klienditöö mitmekesistamine“ – toetatud Hasartmängumaksu Nõukogu poolt. Koostöös Süda- Eesti Sotsiaalkeskusega osaleb Imavere vald projektis „Tegusalt tulevikku“, „Tugiisikuga tööle“ ja „Tugiteenused sõltlastele ja nende lähedastele“.

Eakad osalesid Järvamaa eakate päeval, Järvamaa eakate jõulupeol ja Pilistvere kihelkonna päeval. Korraldati sügisel koostöös rahvamajaga kihelkonna eakatepäev. Taaselustati eakate klubi „Kuldne sügis“.

Mittetulundusühingute valdkonnas oli vald jätkuvalt tegude rohke. Ühistegevusena viidi läbi kampaania „Teeme Ära“ Käsukonnas, Imaveres, Eistveres, Pällastveres ja Hermanis.

MTÜ Mõis on suurt tähelepanu pööranud keskkonnahoiule. 2012. aastal saadi toetust Keskkonna Investeeringutekeskuselt „Eistvere külakeskuse veefiltri soetamine“ toetust 3 142 eurot ja „Eistvere kaitsealuse pargi hooldustööd ja ohustamine“ toetust7 182 eurot. Omaosalus kokku 1353 eurot.

Hoogustunud on Leader tegevus. 2012. aastal saadi toetust järgmiselt: Imavere Kultuuriseltsi projekt „Imavere Tantsumemmede esinemisriided“ maksumusega 1 224 eur, millest omaosalus oli 10%. Memmed said omale vahvad kapotkleidid koos räti ja põllega. KÜ Lillevälja 16 viis ellu projekti „Aiapaviljoni soetamine“. Paviljon asub 4 maja vahel ja seal saab korraldada korteri- ühistute koosolekuid ja kooliõpilased saavad kasutada seda õues õppe tunni läbiviimiseks. Projekti elluviimise eest tuleb tänada Evet, Lennartit ja Margitit ning häid toetajaid.

MTÜ Tahe Teha viis ellu projekti „Kodupaiga ajaloolised väärtused läbi lapse silmade“. Projekti sisuks on paikkonna ajaloopärandi jäädvustamine, kaasates lapsi, noori ja vilistlasi kodukoha uurimusliku materjali kogumiseks ja säilitamiseks läbi praktilise tegevuse. Viidi ellu fotokonkurss, talgupäevad meenete valmistamiseks ning vilistlaspäev 8. detsembril. Valmis kooli almanahh,

38 ajalooline fotokalender ja fotomontaaž kooli fuajeesse. Projekti maksumus 7 147 eur, millest oma- osalus 10%.

MTÜ Eistvere Küla Selts viis ellu projekti „Leib keelel ja meelel“, mille maksumus oli 2 916,60 eurot, sellest toetus 2 624,94 eurot. MTÜ Imavere Sotsiaalkapital koostas projekti „Vaike laulud I etapp“, mille käigus lindistati ja seati nooti Vaike Nilpi laulud. MTÜ Eesti Piimandusmuuseumi Sõprade Selts viis läbi koolitusprojekti „Piima- ja pagaritoodete valmistamise koolitus“ maksumusega 5 528,49eurot, toetus 4 975,16 eurot.

Eelarve

Tulu liik

Maksutulud 529 900 s.h. füüsilise isiku tulumaks 455 000 Maamaks 73 200 Kaupade ja teenuste müük 76 686 Toetused ja sihtfinantseerimine 286 694 s.h. tasandusfond 50 986 Sihtotstarbelised toetused 55 559 Mittesihtotstarbelised toetused 231 135 Muud tulud 5 286 TEGEVUSTULUD kokku 898 566 Kulu liik Valitsemine 110 982 Majandus ja keskkonnakaitse 55 418 Elamu ja kommun.majandus, tervishoid 26 864 Kultuur ja vaba aeg 95 507 Haridus 474 797 Sotsiaalne kaitse 77 793 TEGEVUSKULUD kokku 841 361 INVESTEERIMISTEGEVUS -2 414 FINANTSEERIMISTEGEVUS -65 065 LIKVIIDSED VAHENDID 10 274

Siseministeeriumi uurimuse kohaselt on Imavere vald kohaliku omavalitsuse võimekuse indeksi järgi pingereas 226 omavalitsuse seas 41 kohal. Võimekuse koondindeks koosneb 29 eri näitajast, mis grupeeritult jaguneb 6 kategooriasse. Selle põhjal võib öelda, et vald täidab suures osas seadusega pandud ülesandeid ja on rajatud kõiki vanusegruppe arvestatav teenustesüsteem.

Investeeringud

Piirkonna elujõu üheks näitajaks on investeeringud. Aastaid on investeeringud Imavere piirkonnas ettevõtlusesse olnud märkimisväärsed. 2012. aastal alustas AS Risti Agro robotlauda ehitamist. AS Risti Agro teeb koostööd ja Tammeküla maaparandusühistutega, mille tulemusena korrastatakse kuivendussüsteemid ja korrastatakse teed.

Imavere Saeveskil alustas täisvõimsusel tööd graanulitehas ja valmis järeltööstuses kolmas uus tootmishoone. Investeeringud on tehtud 12,5 miljoni euro eest. Imavere valla ettevõte OÜ Imavere Soojus sai positiivse vastuse Keskkonna Investeeringute Keskuselt 69 695 eurole, et renoveerida Imavere küla soojatrassid.

39 Imavere Vallavalitsuse poolt esitatud investeeringuprojektid Ettevõtluse Arendamise Sihtasutusele „Imavere lasteaia Mõmmi köögiploki renoveerimine ja sisustamine„ maksumusega 36 235 eurot ja Keskkonna Investeeringutekeskusele Loogi ja Kiima lauda lammutamine maksumusega 9 627 eurot said positiivsed vastused. Töid teostatakse 2013. aastal.

Pildil Imavere asula linnulennult

Kultuuri- ja spordisündmused

2012. aastal korraldati Imavere vallas erinevaid kultuurisündmusi: traditsioonilised iga-aastased sündmused on eakate- ja puuetega inimeste jõululõuna, mardipäeva kõnd-jooks, jüriööjooks, jätkuv mälumängusari “Ajuragin“, jaanipäev, piimapäev Eesti Piimandusmuuseumi õuel. Aasta suurüritused olid augustis Eistvere Mõisa korraldatud leivapäev. Hermanni seltsing korraldas perepäeva ja osales ka Järvamaa küladepäeval.

Valmisid trükised „Imavere valla aastaraamat 2007-2011“ ja „Imavere valla tunnustatud 2005- 2011“. Koostöös Pilistvere pastoraadi ja Türi vallaga valmis 10 aastat ettevalmistatud raamat „Pilistvere kihelkond – Eestimaa Taani“.

Mitmed meie valla inimesed said 2012. aastal tunnustuste väärilisteks: Eesti Piimandusmuuseumit tunnustati Järvamaa turismiarendjate konkurskil III preemiaga.

Imavere valla elu edendaja tunnustuse sai 2012. aastal Aasta Isik Alar Arula, Aasta Noor Kadri Jürissaar, Elu edendaja Anneli Siimussaar ja elutöö preemia Linda Stamm. Elu edendajate eripreemia pälvis jalgpallimeeskond Imavere Forss. Järvamaa Vapimärgiga autasustati Mati Hõbemäge. Põllumajandusministeeriumi teenetemärk anti Imavere valla staažikale muuseumitöötajale Mai Kukkele. Anti välja Nutikate Laste fondi esimene stipendium jalgrattasportlasele Carl-Heinrich Pruunile. 40 Kogukonna motivaatoriks on Imavere vallas igal aastal väljaantav Imavere „Kaunis Kodu“ konkurss, kus valitakse välja 3 paremat, kes saavad „Kauni Kodu“ märgid ja tänukirjad. 2012. aastal said tunnustuse Marek Moorits ja Merlin Miilits, Malle ja Marjette Siilak talu, Heini Liiber Otsa talu.

Isadepäeval anname pidulikult kätte laste sünnitunnistusi ja kooliaasta lõpul kutsub vallavalitsus koolilõpetajaid vastuvõtule vallamajja. Aasta lõpus kutsuvad vallavanem ning volikogu esimees piirkonna ettevõtjaid jõulueelsele vastuvõtule.

Pildil Imavere Vallavalitsuse koolilõpetajate vastuvõtt

Sport on Imaveres aastaid olnud au sees. Igal aastal korraldab Spordiklubi Imavere mardipäeva kõnd- jooksu.

Viimastel aastatel on valminud tennise ja korvpalli väljak. Korraldatakse jätkuvalt Imavere paarisvõrkpalli sarja. Valdade suvemängudel väikevaldade arvestuse kolmas koht. Jalgpallimeeskonna Imavere Forss loomine ja edukas esinemine Eesti meistrivõistluste IV liigas, kus saavutati V koht.

Tähtsal kohal on olnud ka koolisport: osaletakse põhikoolide kergejõustiku võistlustel, koolinoorte murdmaajooksu karikavõistlustel, Paide-Türi rahvajooksul, koolinoorte tuletõrjespordi mängudel. Populaarseks on saanud jalgpall ja saalihoki, kus meie lapsed on saavutanud väga häid tulemusi.

Ettevõtlus

Ettevõtlus vallas 2012. aasta on olnud jätkuvalt stabiilne. Loodud on 6 uut osaühingut. Töötute osakaal ei ole kasvanud. Äriregistri andmetel tegutseb vallas 3 aktsiaseltsi, 45 osaühingut ja 55

41 FIEt. Suurimaks tööandjaks piirkonnas on Stora Enso Eesti AS Imavere Saeveski. Temale järgneb AS Graanul Invest ja AS Risti Agro.

Ettevõtlusvaldkonnas said toetust OÜ LK Majutus projektile „LK Puhkemaja lõplik renoveerimine“ maksumusega 37 405,45, sellest toetus 22 443,00.

OÜ Himmel soetas projektiga „Töövahendid haljastusteenuse laiendamiseks“ vahendeid maksumusega 9 166,67 eurot, toetus 5 500,00 eurot ja Pihlaka Talu soetas projektiga „ Teenuse arendamiseks tehnika soetamine“ vajalikke seadmeid, kogumaksumusega 3 720 eurot ja toetus 2232 eurot.

42 Järva-Jaani vald

Aadress: Pikk 56, 73301 Järva-Jaani Veebileht: https://jjaani.kovtp.ee/ Pindala 126,8 km2 Elanike arv: 1 679 (01.01.2013) Asustustihedus: 13,2 inimest km2

Omavalitsuse juhtimine

Järva-Jaani vallavolikogu on 13-liikmeline, enamuses on valimisliit „Järva-Jaani heaks“: Margus Vaas – volikogu esimees, Silva Kärner – volikogu aseesimees, Allar Arusalu, Ülle Kallakmaa, Meelis Mändla, Liivi Nuut, Rein Roosioja, Margit Selge, Teet Kallakmaa (Eesti Reformierakond), Rein Köster (Eesti Keskerakond), Silvia Nilbe (Eesti Keskerakond), Anne Rosenberg (Erakond Isamaa ja Res Publica Liit), Andres Turro (Erakond Isamaa ja Res Publica Liit).

Volikogu alatised komisjonid ja liikmed Eelarve- ja majanduskomisjon: esimees – Meelis Mändla, liikmed – Allar Arusalu, Rein Köster, Teet Kallakmaa ja Rein Roosioja. Haridus- ja kultuurikomisjon: esimees – Silva Kärner, liikmed – Ülle Kallakmaa, Ülle Vaas, Tuve Kärner ja Katrin-Helena Melder. Keskkonnakomisjon: esimees – Ülle Kallakmaa, liikmed – Raul Eenpuu, Avo Aulis, Aarne Suu ja Anne Rosenberg. Sotsiaalkomisjon: esimees – Liivi Nuut, liikmed – Silvia Nilbe, Ines Kurvits ja Marge Terras. Turvalisuse- ja korrakaitsekomisjon: esimees – Allar Arusalu, liikmed – Tuve Kärner, Rein Roosioja ja Reimo Kirbits. Revisjonikomisjon: esimees – Andres Turro, liikmed – Margit Selge ja Allar Arusalu.

Volikogu ajutised komisjonid Haldusreformi komisjon: esimees: Margus Vaas, liikmed – Teet Kallakmaa, Silva Kärner, Rein Köster, Meelis Mändla, Arto Saar ja Andres Turro. Vallavara enampakkumisega võõrandamist korraldav komisjon: esimees – Rein Roosioja, liikmed – Meelis Mändla, Andres Turro, Reet Sarjas ja Uku Talvik.

Vallavalitsuse liikmed: Arto Saar - vallavanem Juta Mõtsnik - liige Maarika Mändla – liige Alli Pedius – liige Uku Talvik - liige

Haridus-, kultuuri- ja sotsiaalvaldkond

Järva–Jaani valla eelarvest finantseeritakse 6 munitsipaalasutust: Järva-Jaani Raamatukogu, Karinu Raamatukogu, Järva-Jaani Gümnaasium, Järva-Jaani Lasteaed „Jaanilill“, Järva-Jaani Kultuurimaja ja Järva-Jaani Valla Avatud Noortekeskus.

Gümnaasiumis õppis päevases õppes 204 õpilast (mujalt KOVidest 23) ja õhtuses õppes 23 õpilast (mujalt KOVidest 17). Õpilaste arv on läbi aastate püsinud stabiilne. Gümnaasiumi noored võitsid teiste Eesti koolide ees I koha ETV telemängus „Loodustark“. Gümnaasiumi haldusalasse kuuluvad ka Orina mõis ja Õpilaskodu. Õpilaskodu teenust kasutab kokku 15 õpilast, kuigi kohti on 40.

43 Suurema osa õpilaskodu laste puhul on tegemist teiste omavalitsuste probleemsete lastega, mistõttu on kerkinud üles küsimus Õpilaskodu vajadusest vallale.

Pildil: Gümnaasium uues kuues

Päevakeskuse ruumides tegutseb MTÜ Jaanilaia eesmärgiga koordineerida ja organiseerida erinevate sihtgruppide (nt. eakate, puuetega inimeste, töötute ) tegevust. Üheks eesmärgiks paljudest on võimaldada inimestele vaba aega sisustavaid tegevusi, erinevaid huviringe – lauluring, näitering, käsitööring, mälumäng, seeniortantsuring, kepikõnniring, tervisering ja suurt populaarsust on kogunud võimlemisring.

Seltsitegevus vallas on vähehaaval hoogustunud. Järva-Jaani Tuletõrje Seltsile kuuluvas Vanatehnika Varjupaigas valmis liiklusohutuse installatsioon. Kinomuuseumi seinal avati Eesti Film 100 projekti raames kogu Eestit hõlmav Eesti filmivõttepaikade kaart. Jaanuaris avas uksed Seliküla- külamaja. Kuksema Ühendus korraldas juulis koostöös vallavalitsusega Kuksema pargis Järvamaa Külade päeva. Noorteklubi hankis endale LEADER rahastuse abil suusaradade hooldamiseks vajaliku tehnika. Karinu Külaselts Karame andis välja PRIA LEADER meetme toel raamatu „20 aastat Järva-Jaani valda“.

Pildil: Vanatehnika varjupaiga reklaam

44 Eelarve

2012. aastal vallaeelarve lõplikuks suuruseks osutus 2 035 501 EUR tulude pool; kulude poolelt oli eelarve 2 081 781 EUR, millest finantseerimistehinguteks -68 115 EUR-i. Suurimaks tuluallikaks olid riiklikud maksud s.o. üksikisiku tulumaks (676 489 EUR) ja maamaks (78 218 EUR).

Riigieelarve toetusfondist sai Järva-Jaani vald 590 558 EUR-i (koos teedehooldus rahaga) ja sihtotstarbelisi toetusi tegevuskuludeks 25 891 EUR-i. Sihtotstarbelised toetused põhivara soetusteks ja renoveerimisteks olid kokku 444 214 EUR-i. Tulu mittetoodetud põhivaradelt kokku 104 689 EUR-i.

Kulud eelarvest jagunesid järgmiselt: haridus 47,08%, kultuur 22,82%, majandus 15,67%, valitsemine 10,51% ja sotsiaal 3,92%.

2012. aastal uuendati põhjalikult valla Arengukava, mille täitmist võib pidada kordaläinuks, sest uuendatud arengukava on realistlik ja lähtub valla võimalustest.

Kultuuri- ja spordisündmused

2012. aastal toimunud suurematest kultuurisündmustest võiks ära märkida järgmised sündmused: juulis toimunud vanatehnika Killavoor, Järvamaa Külade päev, harrastusnäitlejate suvelavastus „Suvitajad“ ja liikumisrühmade pidu „Meie küla pidu“.

10 aastast sünnipäeva pidasid tantsutrupp „Jürid-Marid“ ja Järva-Jaani Vabatahtlik Päästekomando.

Pildil: Etendus „Suvitajad“

Spordiaasta oli Järva-Jaani vallas sündmusterohke. Toimusid traditsioonilised võistlused: sõudevõistlus ergomeetritel, Tiina Idavainu jooks, Ants Nurmekivi jooks ja Järve Päev. Lisaks saavutasime Järvamaa Talimängudel väikeste valdade arvestuses I koha.

45

Pildil: Sõudeergomeetritel osalesid suured ja väikesed

Investeeringud

Vallas viidi ellu mitmeid olulisi investeeringuid. Tänu saastekvootide rahadele soojustati Gümnaasiumi hoone ja uuendati fassaadi (tööde maht 84 022 EUR), samuti soojustati kultuurimaja fassaad ja uuendati küttesüsteemid (tööde maht 295 084 EUR). Tänu EASi toetusele uuendati Lasteaia mänguväljakut (tööde maht 5 738 eurot). Oluliseks sündmuseks mitte ainult kirikule ja kogudusele vaid ka kogu vallale oli uute kirikukellade paigaldamine. Tööde kogumaht oli 53 550 eurot ja töid toetas PRIA läbi LEADER meetme. Kultuuriministeerium toetas Orina mõisa jätkuvaid renoveerimistöid summas 20 945 eurot, mille eest ehitati välja tualetid ja uuendati veesüsteeme. Võllaste puhke- ja virgestusala sai ehitusprojekti tänu PRIA toetusele summas 15 000 eurot. Järve äärde rajati lastemänguväljak, mis ei olnud rahaliselt nii suur investeering, kuid väga oluline kohalike inimeste jaoks.

Pildil: Laste mänguväljak järve ääres 46 Ettevõtlus

2012. aasta lõpu seisuga on vallas registreeritud: 49 FIEt, nendest on 2012. aastal registreeritud 3 61 OÜd, nendest on 2012. aastal registreeritud 8 30 MTÜd (s.h. 10 korteriühistut), nendest on 2012. aastal registreeritud 3.

Suurimateks tööandjateks vallas on Arctic Finland House, E-Piim ja kohalikud põllumajandusettevõtted Paistevälja OÜ, Agro OÜ ja OÜ Karinu PM. Ettevõtluses domineerivad põllumajanduslikud ettevõtted, lisaks kolmele suurimale ka mitmed väiketalunikud ning põllumajandussaadusi töötlevad ettevõtted (E-Piim, Kubja Ürditalu jne). Suurim eksportija on Arctic Finland House, kes toodab puitmaju, mille kogutoodangust läheb 98% välismaale.

Vähesel määral võib täheldada ettevõtluse aktiviseerumist. Luuakse juurde uusi ettevõtteid ja olemasolevad ettevõtted loovad juurde uusi töökohti. Tõusnud on ka inimeste keskmine sissetulek. Aasta jooksul vähenes kokkuvõttes töötute hulk 2 võrra ja on hetkel 39 inimest.

Välissuhtlus

Järva-Jaani vallal on juba 20 aastat sõprussuhted Kälviä vallaga Soomes. 2012. aastal külastas valla delegatsioon sõprusvalda. Järva-Jaani taidlejad käisid kontsertreisil Sankt –Peterburis.

2012. aastal algatas vald kaks suurt koostööprojekti. Esimese käigus on plaanis koostöös 8 omavalitsusega rajada endisele kitsarööpmelise raudteetammile matkarada ja teise projektina viia läbi ühiseid turundustegevusi Piibe Maantee muutumisel turismiteeks koostöös 15 omavalitsuse ja teeäärsete ettevõtjatega.

47 Kareda vald

Aadress: Kesktee 11, PEETRI ALEVIK 73101 Veebileht: https://kareda.kovtp.ee Pindala 91,6 km2 Elanike arv: 663 (01.01.2013) Asustustihedus: 7,2 inimest km2

Omavalitsuse juhtimine:

Kareda Vallavolikogu on 9-liikmeline. Volikogu esimees Siiri Tammiste, aseesimees Janno Nau. Volikogu koosseisust astus tagasi Lea Heinaste. Alates 27. märtsist on volikogus asendusliikmena Taavi Tikerpalu. Volikogu alatisi komisjone on 5: revisjonikomisjon, majandus- ja eelarvekomisjon, sotsiaalkomisjon, kultuurikomisjon ja keskkonnakomisjon.

Kareda Vallavalitsus on 4-liikmeline. Vallavanem on Triin Pobbol. Alates 16. juulist töötab maa- ja keskkonnaspetsialistina Kristiina Krönkvist. Alates 1. oktoobrist töötab sotsiaalnõunikuna Aive Volter.

Haridus-, kultuuri- ja sotsiaalvaldkond

Alates 1. septembrist liideti Peetri Lasteaed ja Peetri Põhikool lasteaed-kooliks nimetusega Peetri Kool. Peetri Kooli direktor on Janno Nau. Õpilasi 1. septembri 2012. aasta seisuga 42, laste arv lasteaia osas 29.

Septembris asus tööle lasteaiaõpetaja Estelle Tikerpalu.

Eelarve

2012. aasta vallaeelarve põhitegevuse tulude kogumaht oli 536 204 eurot. Sellest 68 % ehk 363 707 eurot moodustasid maksutulud (füüsilise isiku tulumaksu laekus 307 004 eurot). Erinevate kaupade ja teenuste müügist laekus 44 888 eurot ehk 8% kogutulust. Erinevaid toetusi saadi 126 254 eurot. Toetuste osa 24% tuludest.

Eelarve põhitegevuse kulud olid 512 814 eurot. Kuludest suurima osa, 269 377 eurot (53 %) moodustasid hariduskulud; üldised valitsussektori teenused (vallavalitsus, liikmemaksud) 88 681 ning elamu- ja kommunaalmajanduse ning muu majandusega seotud kulud 77 019 eurot, sotsiaalse kaitse kulud olid 50 958 eurot.

Investeeringud

Investeeringuid tehti 121 832 eurot, sellest 82 574 ÜF veeprojekt. Järvamaa Haigla aktsionäridena osales Kareda vald uue õendusabikeskuse valmimises. MTÜ Peetri Lapsed üleskutsel ning Kohaliku Omaalgatuse Programmi toel sai Peetri laululava uue ilme. MTÜ Peetri Lapsed eestvedamisel ning LEADERi projekti toel said koolilapsed uue bussiootepaviljoni.

Kultuuri- ja spordisündmused

Märtsis valiti Aasta Naine 2012 – Terje Truska.

48 Peetri rahvamaja naisrahvatantsurühm osales talvisel tantsupeol Viljandis ja Tallinna 14. võimlemispeol „Igavene ring”. Aasta Tegijaks valiti AS Peetri Põld ja Piim, Aasta Uustulnukaks – Kalamatsi meierei. Õige Mees 2012 – Urmas Dikker.

Mastivimplid said Kareda valla kaunimate kodude omanikud: Ursula Ilo ja Urmi Reinde (Pikk tn 13a, Esna küla), Triin Jakobson ( kinnistu, Köisi küla), Elle ja Jüri Sidron (Muhu kinnistu, Peetri alevik).

Presidendi võidutule tõi Järva maakonda Kareda valla mees, tubli kaitseliitlane, kadett-seersant Kaarel Piirisalu. 15. juulil avati Müüslerisse rajatavas käsitöökojas-näitusehallis Vabadussõja teemaline püsiekspositsioon „Vabaduse Tee”. 28. juulil toimus Kareda küla esmamainimise 800. aastapäeva tähistamiseks Kareda küla päev, kus oli ka raamatu „Kareda, muinas-Järvamaa süda” esitlus. 24. novembril toimus Müüsleris Kilplaste Kojas Järvamaa rahvatantsupäev.

Ettevõtlus

Vallas registreeritud ettevõtted 01.10.2012 seisuga 33 füüsilisest isikust ettevõtjat, 20 osaühingut ja 2 aktsiaseltsi, 1 sihtasutus, 15 MTÜ-d.

Paljud tegevusalad on seotud looma- ja taimekasvatusega ning metsamaterjali töötlemisega. Suurimad tööandjad vallas on AS Peetri Põld ja Piim ning Kareda Vallavalitsus.

AS Peetri Põld ja Piim ning Fijom Pluss jõudsid Äripäevas avaldatud Järvamaa TOPi. Järvamaa parimate ettevõtete tunnustamisel sai OÜ Kaks Meistrit ehk Kalamatsi meierei eripreemia mahetoodete tootmise eest. Suvel kuulutati Esnas valmiv soolvees kitsejuust Eesti parimaks mahetooteks.

OÜ Kilplane ja Kilplaste teemapark on 2012. aasta Järvamaa aktraktiivseim turismiobjekt.

Välissuhtlus

5. oktoobril külastas Kareda valda 7-liikmeline delegatsioon sõprusvallast Ylojärvist.

49 Koeru vald

Aadress: Paide tee 5, 73001 KOERU Veebileht: http://www.koeruvv.ee Pindala 236,8 km² Elanike arv: 2 233 (01.01.2013) Asustustihedus: 9,4 inimest km²

Omavalitsuse juhtimine

Koeru Vallavolikogu on 15-liikmeline. Volikogu esimees on Himot Põldver. Volikogu komisjone on aasta alguses 7, kuid aprillikuu lõpus ühendati spordi- ja kultuurikomisjonid, pärast mida on 6 komisjoni, nendeks on: revisjonikomisjon, eelarve- ja majanduskomisjon, haridus- ja noorsookomisjon, maaelu- ja keskkonnakomisjon, sotsiaalkomisjon ning kultuuri- ja spordikomisjon.

Volitused volikogus lõppesid või peatusid Aldo Tammel ja Ivar Naglal. Volikogu liikmeks määrati Kerli Sirila, Jarkko Kalevi Arhilahti.

Aasta lõpus on volikogu liikmeteks Kalle Adler (maaelu- ja keskkonnakomisjoni esimees), Jarkko Kalevi Arhilahti, Tiit Kalda (haridus- ja noorsookomisjoni esimees) , Ahti Karon, Helvi Kerem, Jaago Kuriks, Rünno Lass (aseesimees, eelarve- ja majanduskomisjoni esimees), Väino Liiva (kultuuri- ja spordikomisjoni esimees), Riina Lääne (revisjonikomisjoni esimees), Jaanus Murakas, Himot Põldver (esimees), Mati Seire (aseesimees, sotsiaalkomisjoni esimees), Kerli Sirila, Andres Teppan, Toomas Tammik.

Vallavolikogu pidas 11 istungit, valitsus 25. Valitsuse liikmeid on 5, vallavanem Väino Tippi, abivallavanem Ülle Jääger, Tauno Heil, Daago Rubli ja Urmas Jalakas.

Aasta kordaminekuks võib lugeda Koeru valla arengukava kehtestamist, kuna tegemist on valla edasist arengut suunava dokumendiga.

Haridus-, kultuuri- ja sotsiaalvaldkond

Koeru Keskkool Koolis töötas 18 klassikomplekti ja 32 õpetajat. Õpilaste arv Koeru keskkoolis 294, neist gümnaasiumiosas 57. Põhikooli lõpetas 28 õpilast ja gümnaasiumi 19 õpilast.

Koeru keskkoolis alustati uue õppekava sisseviimist. Rakendati uus tunnijaotuskava ja gümnaasiumis neli õppesuunda. Meie gümnaasiumi õppima asunud noor saab nüüd valida matemaatika-infotehnoloogia, riigikaitse, humanitaar- ja loodusõppesuuna vahel.

Matemaatika ja infotehnoloogia õppesuund on neile, kes armastavad matemaatikat, on analüütilise ja süsteemse mõtlemisega ja soovivad osata arvutiga rohkem ette võtta kui vaid Facebookis surfamine. Nende noorte lemmikmagustoiduks on nuputamisülesanded ja poes arvet tasudes ei vaja nad eurokalkulaatori abi. Õppesuunal õpitakse matemaatikat tundma laialt ja informaatikat ülevaatlikult. Õppesuuna õppeaineteks on eesti keel ja kirjandus, võõrkeeled, uurimistöö alused, lai matemaatika, joonestamine ja arvutiõpe.

Riigikaitse õppesuunale ootame õppima õpilasi, kes teavad, mis on ühe riigi olulised alustalad ja soovivad omandada teadmisi nende kindlustamiseks. Need on noored, kes tahavad oskuslikult

50 toime tulla sõjaseisukorras ja mõistavad toimetada ohuolukorras- noored, kellel seisab ees edukas karjäär seoses kodumaa kaitsega. Hinnatud on sportlikud, eestimeelsed, motiveeritud noored, kes teavad, et kallimaks kui kullakoormad, ülemaks kui hõbevara tuleb tarkust tunnistada. Õppesuuna õppeained on eesti keel ja kirjandus, võõrkeeled, uurimistöö alused, kehaline kasvatus, riigikaitse, etikett, tantsuõpetus ja autoõpetus. Koostööpartneriks Kaitseliidu Järva malev.

Humanitaarsuund on õppesuund neile, kes peavad au sees oma rahva minevikku ja teavad, et kes minevikku ei mäleta, see elab tulevikuta. Oodatud on noored, kelle südamesse rahvakultuur on pesa teinud. Kasuks tuleb soov rahvatraditsioonidest rohkem teada saada ja neid teistelegi tutvustada. Õppesuuna õppeaineteks on eesti keel ja kirjandus, võõrkeeled, uurimistöö alused, ajalugu, ühiskonnaõpetus, filosoofia, psühholoogia, inimgeograafia, tarbekunst, pärimuskultuur, kohalik kultuur ja giidindus. Koostööpartnerid Koeru Haridus- ja Kultuuriselts, Koeru valla muuseum ja kohalikud rahvakultuuri hoidjad ja propageerijad.

Loodussuunal ootame õppima keskkonnateadlikke ökoeluviisiga noori, kes soovivad saada uusi teadmisi loodusainetes ja soovivad orienteeruda keerulistes loodusseadustes. Loodussuuna õpilaste lemmikvärviks on roheline, lemmiksaateks Osoon ja lemmikajakirjadeks Geo, Imeline Teadus ja Horisont. Tihti võib neid kohata Ahhaa keskuses. Õppesuuna õppeaineteks on eesti keel ja kirjandus, võõrkeeled, uurimistöö alused, bioloogia, loodusgeograafia, füüsika, keemia.

Oleme pakkunud niipalju õpiabi kui rahakott ja entusiasm lubavad. 2012. aastal võimaldasime õpiabi emakeeles ja matemaatikas, logopeedi sai külastada regulaarselt 21% õpilastest, lihtsustatud õppekava järgi õppis koolis 6 õpilast. Vajadusel kogunes õpiabi ümarlaud, kus analüüsiti laste õppeedukust ja selle tõstmise võimalusi.

Raskemad õppeedutuse juhused suunas õppenõukogu arutamiseks kooli käitumis- ja õpiraskustega tegelevasse komisjoni, mis sai kokku kolmel korral ja määras konkreetseid meetmeid ja samuti karistusi õpilase toetamiseks.

„4-5“-liste protsent kõikus läbi aasta 30 ümber, õppeaasta lõpus andsime 19 kiituskirja.

Toimusid ka ainealased koolisisesed ettevõtmised, milleks olid traditsiooniliselt aritmeetikakonkurss, lugemiseksam 1. ja 2. klassis ja tasemetööd 3. ja 6.klassis. Seadsime sisse uurimistööde läbiviimise gümnaasiumis. 11. klassi õpilased koostasid 19 uurimistööd, millest 2 said edasisuunamisõiguse maakondlikule kodulooliste uurimistööde konkursile.

Tasemetöid sooritati 121 korda. Hindele „5“ 9%, hindele “4“ 46%, hindele „3“ 37%, hindele “2“ 14%, hindele „1“ 4% õpilastest. Raskeimaks osutusid 6. klassi matemaatika tasemetööd, kus 4 õpilast sooritas töö hindele „1“. Arvesse tuleb võtta muidugi ka 6. klassi õnnetut olukorda matemaatikas, kus õppekava muutuse tõttu jäi osa teemasid käsitlemata.

Tublilt esineti ka aineolümpiaadidel ja teistel ainealastel võistlustel maakonnas. Eriti väärivad äramärkimist osalemine inimeseõpetuse, matemaatika, emakeele ja füüsika aineolümpiaadil ja pranglimise võistlustel. Esimest korda prooviti kätt informaatikaolümpiaadil. Osalesime PISA testis.

Füüsika olümpiaadil saavutas 8. klassi arvestuses 1. koha Mattias Mihkelson ja 9. klasside arvestuses 3. koha Endrik Tombak, neid juhendas õpetaja Tõnu Grauberg.

Bioloogia olümpiaadil saavutas 6. klassi arvestuses 3. koha Indrek Heinmets ja 5. koha Hannes Linno, neid juhendas õpetaja Malle Moora. 10. klassi arvestustes 1. koha sai Katre Kluust ja 12. klassi arvestuses 1. koha Kadri Kuriks, neid juhendas õpetaja Aili Alatsei.

51 Ajaloo olümpiaadil esinesid hästi Lisette Lehtmets (Rootsi aeg 2. koht) ja Kätrin Grauberg (Rootsi aeg 3. koht), 6. klasside arvestuses saavutasid 2. koha Hannes Linno ja 3. koha Franco Eskla, 7. klasside arvestuses 1. koha Andero Lipping ja 3. koha Caryna Jõgiste, 8. klasside arvestuses 1. koha Joanna Jürgensohn ja 3. koha Laura Lehtmets, 9. klasside arvestuses 2. koha Birgit Okas. Neid juhendas õpetaja Tiiu Uljas.

Matemaatika olümpiaadil saavutas 8. klasside arvestuses 2. koha Mattias Mihkelson ja 9. klasside arvestuses 2. koha Endrik Tombak. Neid õpetasid õpetajad Siret Pärtel ja õpetaja Tiia Tippi.

Järvamaa õigekeelsuskonkursil olid edukad 11. klassist Kätrin Grauberg (1. koht) ja 12. klassist Liisa Perejainen (3. koht). Neid juhendas õpetaja R. Aule.

Loodusteaduste olümpiaadil saavutas 2. koha Mattias Mihkelson, teadmisi jagasid talle õpetajad A. Alatsei, M. Moora ja T. Grauberg.

5. klasside õpioskuste olümpiaadil saavutas 2.-3. koha Koeru keskkooli võistkond koosseisus Jako Aimsalu, Triin Aasa, Maarja Mihkels ja Sander Reinholdy. Neid aitas õpetaja Ülle Salumäe.

Pranglimise finaalis olid meie esindajad taaskord edukad: naised - 1. koht Mirjam Aan, mehed - 1. koht Lennar Lehtmets. Õpilased viis kohale õpetaja Siret Pärtel.

Vene keele olümpiaadil oli edukas Elmar Peetsi 8. klassist, kes õpetaja Merike Variku juhendamisel saavutas 2.-3. koha.

Informaatikaolümpiaadile mindi esmakordselt õpetaja Siret Pärteli eestvedamisel ja 6.-7. klasside arvestuses saavutas 2.-3. koha Hannes Linno ja 8.-9. klasside arvestuses 2. koha Mattias Mihkelson.

Riigieksamite tulemusjärjestuses olime vabariigis 108. kohal keskmise hindega 60,25. Parimad keskmised hinded olid eesti keeles, inglise keeles ja bioloogias. Kõrgeim punktisumma, 81,2, oli Kadri Kuriksil.

Koolis töötas 22 huvialaringi, nendest 5 rahvatantsurühma, 3 kunstiringi, koorid, solistid, kodutütred ja noorkotkad, näiteringid, keraamika ja päästeala noortering ning 4H klubi.

Septembris külastas vanem tantsurühm Vusserid õpetaja Anne-Ly Pihlaku ja õpetaja Ülle Jäägeri eestvedamisel Krimmi eestlasi, et tähistada eestlaste Krimmijõudmise aastapäeva, kuivõrd liikumine sai osaliselt alguse meie vallast.

Septembri lõpul külastasid meie kooli sõpruskooli „Jaako Ilkka kooli” õpetajad Soomest Ilmajoelt.

Oktoobris toimus järjekordne Kalju Lepikule pühendatud vabariiklik luulekonkurss.

Detsembris lavastati 13. ülekooliline tantsuetendus, mis seekord kandis muinasjutu teemat ja lavastuse nimeks sai „Okasroosike“.

Traditsiooniliselt leidis aset septembris „Pitsude ristimine“, osaleti põhikooli turniiril. Novembris sai teoks ettevõtlusnädal, töövarjupäev ja karjääripäev. Traditsiooniliselt toimusid ka jõulupeod kolmes vanuseastmes, mis olid väga meeleolukad.

Sportlik tegevus Koeru Keskkoolis oli väga mitmekülgne. Tegutsesid jalgpalli, maadluse, kergejõustiku, korvpalli, lauamängude ja saalihoki rühmad. Edukalt esineti ka TV 10-olümpiastarti sarjas, kus saavutati väikeste koolide grupis vabariigis 1. koht.

52 Koolivõistkonnana on Järvamaa tasemel edukalt esinetud suusatamises, kergejõustikus, jalgpallis ja korvpallis.

Koeru Muusikakool Koeru Muusikakool on huviharidust andev õppeasutus Koeru vallas. Koeru Muusikakool arenes välja 1999-2003. aastani Koeru Keskkooli juures tegutsenud muusikaklassist. 2003. aastal 30. aprillil loodi Koeru huvikool, kus hakati õpetama muusikalist alusharidust. Õppetöö toimub Aruküla mõisahoones. Koolis õppis möödunud aastal 52 õpilast. Kevadel lõpetas 7 õpilast ja I klassi astus 17 õpilast. Keskastme muusikakoolidesse on asunud õppima 3 õpilast. Õpilased käivad muusikakooli erinevalt poolt Koeru vallast, Järva-Jaani ja vallast. Õpilasi õpetab 10 õpetajat kümnel erialal: klaver, akordion, viiul, kitarr, flööt, klarnet, saksofon, trompet, löökpillid ja laul.

Muusikakooli õpilased esinevad aktiivselt erinevatel valla üritustel. Igal aastal astutakse üles Eesti Vabariigi aastapäeval, valla sünnipäeval jt. kontsertidel. Muusikakoolil on välja kujunenud kolm traditsioonilist kontserti: jõulukontsert, muusikakooli aastapäeva kontsert ja kevadkontsert. Üles astuvad solistid ja ansamblid ning kontserdid on avalikud ja tasuta.

2012. aasta kevadel osaleti Vabariikliku konkursi regiooni voorus „Parim noor instrumentalist 2012“. Õpilased esindasid kooli tublilt ja märgiti ära diplomiga. Kahjuks teise vooru edasi ei pääsetud.

Koeru Lasteaed Päikeseratas 2011. aastal oli Koeru Lasteaias „Päikeseratas” 6 rühma, 5 Koerus ja 1 liitühm Vaol. Kokku lapsi 115. Rühma õpetajaid 12, lisaks logopeed, muusika- ja liikumisõpetaja.

Valmis uus lasteaia õppekava. Andsime välja esimese laste ja lastevanemate omaloomingulise „Meie laste luuleraamatu”, mille kunstiliselt kujundanud 2-7 aastased lapsed.

Lasteaial oli sõbralik ja meeleolukas koostöö muusikakooli, keskkooli, kultuurimaja- ja lastevanematega: ühised üritused, koolitused, hoogtööpäevakud.

Oleme osalenud erinevatel konkurssidel, projektides:  TÕN Aasta koolitussõbralikum organisatsioon,  OHHOO Haridusideede konkurss –koostöö lasteaed ja kogukond,  Järva Maavalitus Sinu sammud loevad,  Tallinna Lepistiku l/a-Vesi Sinu ümber- kunstitööd,  Hea õpetaja kuu Õpetaja töö väärtustamine,  Haigekassa projekt Vigastuste ennetamine Järva maakonnas.

Võtsime osa esimesest eelkooliealiste rahvatantsupeost „Kodupäike” Viimsis.

Järva Maavalitsuse ja Tervisearengu Instituudi retseptikonkursi raames valminud retseptiraamatus „Lihtne külatoit” on meie lasteaia 4 lapsevanema ja lapse tervisliku toidu retseptid.

Hea õpetaja kuu raames valiti lasteaia aastaõpetajaks Nurmenuku rühma õpetaja Eve Grünmann. Järvamaa Hariduspreemia kandidaatide nominendiks oli sõimerühma õpetaja Aili Tamm.

Eelarvele lisaraha oleme saanud Haigekassa projektidest, Leader projektist (õpetajate ja lastevanemate koolitusteks), Koeru projektist laste ürituste korraldamiseks.

Sotsiaalvaldkond Koeru Vallavolikogu sotsiaalkomisjoni kuulub 8 liiget, lisaks osalevad istungil sotsiaalnõunik, sotsiaaltöötaja ja sekretär-asjaajaja (protokollib). 53 Toimetulekutoetuse saajaid on igakuuliselt 23-24 peret. Ühekordseid sotsiaaltoetuseid makstakse valla eelarves olevast rahast, neid avaldusi esitatakse väga erinevalt (5-15), rohkem on avaldusi augustis enne kooliaasta algust ning ka jaanuaris.

Toetust soovitakse erinevatel põhjustel- ravimite ja prillide ostu kompenseerimiseks, transpordiks arsti juurde, küttepuude ostmiseks, aga ka lihtsalt riiete ja toidu ostmiseks.

Koeru valla eelarves on erinevate artiklite all rahalised vahendid eraldi eakatele, lastega perekondadele, riskirühmadele (töötud, puudega inimesed): Eakad: jõulupeo toetus – pensionäride seltsingud , Vao, Koeru, juubilaride õnnitlemine, transport eakate maakondlikele üritustele (jõulupidu, kokkutulek), transport valla autoga, ühekordsed sotsiaaltoetused, Pered: keskkooli lõpetajate toetus, koolitoetus I klassi astujatele, kutsekooli õpilaste toetus (koolilõuna, ühiselamutasu), lasteaia toidudotatsioon, transport valla autoga, ühekordsed sotsiaaltoetused, Risk: ravikindlustamate inimeste arstivisiidi toetus, transport valla autoga, saunapiletite dotatsioon, ühekordsed sotsiaaltoetused.

Lisaks makstakse sotsiaalrahade eelarvest: 1) sünnitoetust, 2) eakate sotsiaahoolekande kulusid (Koeru Hooldekeskus, Tammiku Avahooldekeskus), 3) hooldajatoetust makstakse täiskasvanud inimese hooldajale valla eelarvest tulevast rahast ning laste hooldajatele riigirahast.

Probleeme lastega oli 2012. aastal järgmiselt: politsei poolt koostatud väärteootsus koostati 24 korral, neist neljale noorele rohkem kui üks kord. Peamisteks põhjusteks oli alkoholi ja tubakatoodete tarbimine. Järvamaa alaealiste komisjoni kutsuti meie vallast 7 last. Koolikohustuse täitmise probleemiga tuli tegeleda tõsiselt 5 lapse puhul. Sellisteks olukordadeks on vallas eraldi ümarlaud, kuhu kuuluvad kooli esindajad, piirkonnakonstaabel ja sotsiaalnõunik. Komisjonis osaleb alati ka lapsevanem; vajadusel kaasatakse veel teisigi spetsialiste (psühholoog, perearst jne).

Koeru vald osaleb partnerina SESOKe poolt organiseeritud projektides. 2012. aastal toimus projekt pikaajaliste töötute integreerimiseks tööturule “Tegusalt tulevikku” ning samuti projekt “Tugiteenuste kaasabil tööturule”, mille raames saime pakkuda tugiisiku- ja isikliku abistaja teenust puuetega laste vanematele.

Suureks toeks sotsiaalprobleemide teadvustamisel on valla sotsiaaltöötajatele pensionäride piirkondlikest seltsingutest (vastavalt Koeru, Vao- ja Ervita külade piirkond) ning samuti Salutaguse Nelja Küla Seltsist.

Eelarve

2012. aasta eelarve kogumaht oli 3 627 180 eurot. 2012. aasta eelarve põhitegevuse tulu laekus 2 230 917 eurot. Sellest maksutulu oli 48% ja riigieelarveline toetus 33,6%. Üksikisiku tulumaksu laekus 967 219 eurot ja see on 12,9% rohkem, kui 2011. aastal. Investeerimistegevuseks laekus 709 145 eurot, laenu võeti 447 381 eurot ja aasta alguse jääk oli 108 560 eurot.

54 Põhitegevuse kulu oli 1 954 652 eurot, investeerimistegevuse kulu 1 350 548 eurot ja laene maksti tagasi 89 954 eurot. Kuludest 51,3% läks haridusele, järgnes keskkonnakaitse 14,7% ja kultuur ning vaba aeg 11,1%.

Investeeringud

2012. aasta investeeringutest moodustab enamuse CO2 rahadest hoonete soojustamine: Koeru keskkooli vana õppehoone koos võimlaga 387 452 eurot, ambulatoorium-apteek 155 045 eurot ning õpilaskodu ambulatooriumi teisel korrusel 161 537 eurot. Laiendati Koeru lasteaia „Päikeseratas“ kööki 70 366 euro ulatusest, sellest laekub 2013. aastal EAS-lt tagasi 31 955 eurot. Koeru keskkooli söögisaali renoveerimisele kulus 28 200 eurot, Aruküla mõisa renoveerimise projekti uuendamisele 10 824 eurot. Ehitati välja jõusaal 13 704 euro eest. Lisaks ehitati kiriku parklale sademeveetorustik, lõpetati Koeru raamatukogu elektrisüsteemi uuendamine, ehitati valla garaažile uus katus ning osteti kooli kööki rasvapüüdur. Investeeringute kogumaht oli 848 553 eurot. Peale selle anti põhivara soetuseks sihtfinantseeringuid Koeru Kommunaalile 447 381 eurot Koeru veevärgi ja kanalisatsiooni rekonstrueerimiseks, Koeru Jalgpallikoolile 12 614 eurot jalgpallistaadioni rajamiseks ning Koeru Haridus- ja Kultuuriseltsile 2 195 eurot noortemaja mööbli ning koolinoorte rahvariiete soetamiseks.

Kultuuri- ja spordisündmused

Kultuur Koeru kultuurimaja haldusalasse kuuluvad Koeru kultuurimaja, Laaneotsa laululava ja Vao seltsimaja.

Kultuurimajas on põhipalgalisel tööl 8 inimest, direktor Eva Linno, kunstiline juht Krista Jürgens, koristajad Heli Kasemaa 1,0 ja Tiina Karu 0,5 kohta, majahoidja- remonditööline Kaido Kuldner.

Vao seltsimajas töötab majahoidja Eduard Laidinen, Ervita seltsimajas Marje Pettai ja Salutaguse seltsimajas Merle Urbanus 0,5 kohta.

Heli-ja valgustehnilise lahendusi pakuvad Ants Aimsalu ja Marko Sirila.

Ringitöö Eakate lauluansambel Anne Pindre Eakate võimlemine Annely Perejainen Muuseum Uno Aan, KM töötajad Käsitöö kaks gruppi Marvi Mihkels Segarahvatantsurühm Ülle Jääger Naisrahvatantsurühm Ülle Jääger Segakoor Aino Linnas Pensionäride rahvatantsurühm Urve Naukas Huviteater Herbert Last Folkloorirühm Anne Pindre, Juta Rundu Aeroobika Anne-Ly Pihlak Eakate võimlemine Vao sm Imbi Moores Vao seltsimaja huviring(taimeseade, käsitöö, kokandus) Katre Kasemaa

Direktor Eva Linno osaleb Koeru vallavolikogu kultuurikomisjoni töös ja üks kord kuus Järvamaa Kultuurinõukoja töökoosolekutel ja on nõukoja poolt valitud viieliikmelise Järvamaa Kultuurinõukoja juhatusse.

Kultuurimaja töötajad on vajadusel abiks kooli, lasteaia, pensionäride seltsi, külaseltside, Haridus – ja Kultuuriseltsi, Koeru koguduse, raamatukogu ning valla MTÜde ürituste korraldamisel.

55  Veebruaris 2012 tähistasime Koeru valla 20. sünnipäeva, esinesid valla isetegevuslased.  Järvamaa muuseumi näitus “20 aastat Eesti iseseisvuse taastamisest”.  President Toomas Hendrik Ilves omistas Uno Aanile Valge Tähe V klassi teenetemärgi.  Toredad ettevõtmised on Vao lume ja jäärallid.  Aktiivselt tegutses Koeru Raamatuklubi Vaimuvalgus Malle Lasti eestvedamisel.  Traditsiooniline naistepäeva piduõhtu tantsuansambli ja esinejatega.  15. Kolme Põlvkonna teatripäev.  Ilmus Koeru Kaja 250. number.  Sander Hiire fotonäitus ja reisiõhtu.  Talgupäev Teeme Ära üle valla.  Toimus traditsiooniline Emadepäeva käsitöönäitus.  Vao küla kevadlaat.  Järvamaa Aasta Ema väljakuulutamine Koerus.  Konverents „150 aastat eestlaste väljarändest Krimmi“. Konverentsi idee autor Vello Kallandi. Konverentsist võttis osa Krimmi Eesti Kultuuriseltsi esindaja Olga Skripsenko.  Rohkearvuliselt võtsime osa Järvamaa laulu-ja tantsupeost Paides.  Koeru valla laulu- ja tantsupäev.  Koeru segakoor võttis vastu norra meeskoori Klaebu, esineti Koeru laadal.  Juunis lõpetas Koeru keskkooli 35. lend, kellest suur osa lapsi tantsis 10 aastat tegutsenud rahvatantsurühmas Vingerpussid.  Jaaniõhtud ja külapäevad Vao ja Ervita külades.  Koeru muusikakooli lõpetasid kuus noort, kes on samuti aktiivselt osalenud ja esinenud Koeru valla üritustel.  Kultuur ja sport said üheks rattaretkel Koigi valda, millega tähistati August Jürimaa 125. sünniaastapäeva.  Koeru lasteaed Päikeseratas lapsed käisid Vabaõhumuuseumis üle-eestilise eelkooliealiste laste rahvatantsupeol.  Naisrahvatantsurühm Alleaa ja 3.-4. klassi rahvatantsurühm osalesid Soome- Eesti tantsupeol Tamperes. Juhendajad Ülle Jääger ja Kerli Sirila.  Väinjärve veepeole eelnes muusikaline piknik Koeru kultuurimaja ees murul.  47. korda toimus Väinjärve veepidu. Päeval spordivõistlused ja õhtuses programmis esinesid ansamblid Acoustic Session, Hundinui, Birgit Õigemeel, Vanaviisi.  Salutaguse külas toimus esimene laste ja noorte folgilaager, korraldaja MTÜ muusikaait.  Üle-eestiline konverents „August Jürimaa 125“.  Augustikuus toimus Tõnis Mägi kontsert Koeru kirikus.  Kevadisest konverentsist loodud suhete kaudu sai teoks sügisene rahvatantsijate kontsertreis Krimmi.  Noorte sügispidu “Igal Mihklil oma oinapäev” esinesid ansamblid Kruuv, Hundinui ja The Seventh Day.  10. Kalju Lepiku luulevõistlus.  Oskar Lutsu “Kevade“ esmailmumisest möödus 100 aastat. Toimus kirjandusõhtu.  Toimus traditsiooniline Koeru keskkooli tantsuetendus Okasroosike.  Ansambel Madli 10. sünnipäeva tähistamine Koeru kirikus.  Koeru kultuurimaja 55. sünnipäeva tähistamine.  Elavnes koostöö kinobussiga, kuna laienesid tehnilised võimalused filme näidata.

Sport Vallas tegutsevad treenerite juhendamisel järgmised treeninggrupid: vabamaadlus (J.Tammik), kergejõustik (T.Aan), jalgpall (I.Nagla), lauamängud (U.Virves) ja korvpall (T.Aava). Kokku osaleb treeningrühmades ligikaudu 150 last. Võisteldi erinevatel

56 maakondlikel, vabariiklikel ja rahvusvahelistel võistlustel. Eesti meistrivõistlustelt võideti medaleid noorte, täiskasvanute kui ka veterandide arvestuses. Kokku võideti 24 Eesti meistrivõistluste medalit. Edukalt võisteldi ka TV 10 olümpiastarti sarjas, kus saavutati vabariigis väikekoolide arvestuses 1. koht.

Jalgpallis saavutati 3. liiga põhjatsoonis 4. koht. Liigade suurenemise tõttu uuel hooajal mängib Koeru esindusvõistkond juba 2. liigas. MTÜ Koeru Jalgpallikooli eestvedamisel alustati uue jalgpallistaadioni ehitamist, mis peaks valmima selle aasta suvel.

Koeru VV ja MTÜ Järvamaa Matimehed koostööna valmis Koeru jõusaal, mis avati novembris 2012. Toetusrahad uute jõusaaliseadmete soetamiseks saadi PRIA meetmest 3.2. Ruumid renoveeris Koeru VV.

Koeru Spordiklubi soetas koostöös PRIAga Koeru terviseradadel uue kohtunikemaja võistluste mugavamaks korraldamiseks ja läbiviimiseks. Lisaks ehitati puudevarjualune lõkkeplatsile ja paigaldati uued prügikastid.

Edukalt sai korraldatud ka kõik igaaastased Koeru valla spordiüritused (Koeru Kevadjooks, Väinjärve Veepeo spordiprogramm, seeriajooksud Koeru Terviseradadel, parimate sportlaste tunnustamine jne.)

Parimad 2012 koos saavutustega

Maadlus 1. Toomas Tammik (Eesti täiskasvanute mv 3. koht vabamaadluses) 2. Cen Trossmann (Eesti täiskasvanute mv 3. koht vabamaadluses) 3. Mihkel Kesa (Eesti täiskasvanute mv 3. koht rannamaadluses) 4. Hans-Christian Ilves (Eesti kadettide mv 3. koht vabamaadluses) 5. Janar Kulp (Eesti õpilaste mv 2. koht vabamaadluses)

Kergejõustik 1. Rauno Reinart (Eesti noorsoo mv 1. koht 5000m jooksus, 2. koht maratonis) 2. Ave Lagenõmm (Eesti juunioride mv 3. koht odaviskes) 3. Deivi Teppan (Eesti noorsoo mv 3. koht odaviskes) 4. Johanna Ilves (TV10 olümpiastarti 1. koht kergejõustiku mitmevõistluses)

Saalihoki 1. Meelike Terasmaa (Eesti mv 2. koht saalihokis, EMÜ SK)

Lauamängud 1. Kaspar Kruusalu (Eesti juunioride mv 1. koht lauatennises paarismängus, Eesti juunioride mv 2. koht võistkondlik võistlus lauatennises, Eesti juunioride mv 3. koht lauatennises segapaaris) 2. Silver Kruusalu (Eesti juunioride mv 2. koht lauatennises võistkondlik võistlus) 3. Merilyn Ivask (Eesti mv noortele 1. koht lauamängude mitmevõistluses) 4. Grete Grünmann (Eesti mv noortele 3. koht lauamängude mitmevõistluses) 5. Urmas Virves (ESVL mv 2. koht lauamängude mitmevõistlus ind., võistkondlik 1. koht) 6. Tõnu Maiste (ESVL mv võistkondlik 1. koht lauamängude mitmevõistlus) 7. Mati Suun (ESVL mv võistkondlik 1. koht lauamängude mitmevõistlus)

57 Ratsasport 1. Eliise Kõva (Eesti juunioride mv 3. koht ratsaspordis kolmevõistluses)

Tuletõrjesport 1. Gertin Pakkonen (Eesti noorte mv 1. koht tuletõrjespordis 4x100m teatejooks, Eesti noorte mv 3. koht tuletõrjespordis hargnemine mootorpumbaga)

Jalgpall 1.Parim noor – Harivald Künnapuu 2.Parim täiskasvanud – Silver Kruusalu

Korvpall 1.Parim noor – Ramo Reinberg

Ettevõtlus

Koeru vallas registreeritud ettevõtete arv: aktsiaseltse 2, osaühinguid 96, füüsilisest isikust ettevõtjaid 81, tulundusühinguid 3, sihtasutusi 2 ja mittetulundusühinguid 25. Suuremateks tööandjateks on aktsiaseltsid Konesko ja Natural.

Välissuhtlus

Koeru valla pikaajaliseks sõprusvallaks on Ilmajoe vald Soomes. Ilmajoe valla delegatsioon külastas Koeru valda 2012. aasta oktoobris.

58 Koigi vald

Aadress: Mõisavahe tee 9, Koigi küla 72501 Veebileht: https://koigi.kovtp.ee/ Pindala 204,4 km² Elanike arv: 1 038 (01.01.2013) Asustustihedus: 5,1 inimest km2

Omavalitsuse juhtimine

2012. aastal Koigi vallavalitsuse ja volikogu koosseisus muutusi ei toimunud.

Koigi Vallavolikogu koosseis: Elmar Luha (esimees), Arvo Kangas (Volikogu I aseesimees), Jaanus Alliksoo (Volikogu II aseesimees), Martin Binsol, Viljar Kams, Andrus Leis, Leiger Metsalu, Liidia Mäeveer, Monika Neemsalu, Eelar Sammler ja Rita Sardis.

Komisjonide juhtimises toimus muutus ning majandus- ja eelarvekomisjoni esimeheks kinnitati Leiger Metsalu.

Koigi Vallavolikogu võttis 2012. aastal vastu 33 määrust ja 50 otsust.

Koigi Vallavalitsuse koosseis: Kristjan Kõljalg (vallavanem), Kaie Altmets, Jüri Randmäe, Maire Sõrmus, Tõnu Traks ja Valter Tank.

Haridus-, kultuuri- ja sotsiaalvaldkond

Koigi valla hariduselus toimus 2012. aastal põhimõtteline muutus. Koigi Vallavolikogu võttis vastu otsuse, mille tulemusel ühendati senised Koigi Põhikool ja Koigi Lasteaed „Kalevipoeg“ üheks haridusasutuseks nimetusega Koigi Kool.

Koigi Kooli puhul on tegemist haridusasutusega, mis annab haridust alates lasteaiast kuni põhikooli lõpuni.

06. oktoobril 2012. aastal peeti Koigi hariduselu 255. aastapäeva tähistamise aktust ja 30. oktoobril 2012. aastal tähistas lasteaed oma 20. sünnipäeva.

Populaarsed on olnud Koigi mõisa kontserdid, Prandi allika peod ja Koigi võimla spordivõistlused.

Koigi vallas tegutseb viis aktiivset seltsi: MTÜ Prandi küla ja allikad, MTÜ Koigi Kultuuriselts, MTÜ Koigi Spordiklubi, MTÜ Päinurme Külaselts ja MTÜ Sõrandu Külaselts ja nad teevad omavahel koostööd, seega on mitmekesiste ettevõtmiste arv vallas muljeltavaldav.

Sotsiaalvaldkonna suurimaks muutuseks oli Sotsiaalministeeriumi poolt antud elektriauto kasutuselevõtt.

Eelarve

2012. aasta oli ettevalmistuste aasta suuremahuliste investeeringute elluviimiseks 2013. aastal.

2012. aastal algasid projekteerimistööd Ühtekuuluvusfondist ja Koigi valla eelarvest rahastatavate Koigi ja Päinurme külade ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni rekonstrueerimistööde elluviimiseks. Tööde tellijaks on Koigi valla osalusega veeettevõte AS Paide Vesi. Eelduslikult viiakse ehitustööd ellu 2013. aasta esimeses pooles. Investeeringu mahu poolest on tegemist läbi aegade suurima valla

59 poolt tehtud ühekordse investeeringuga. Projekti kogumaksumus Koigi ja Päinurme külade lõikes on 1 887 775 eurot, millest Koigi valla omafinantseering 329 141 eurot.

2012. aastal esitati Ettevõtluse Arendamise Sihtasutusele Kohalike avalike teenuste meetmesse põhitaotlus Koigi mõisa talli rekonstrueerimiseks lasteaia ja kooli ruumideks, millele anti toetus EAS juhatuse otsusega 12. juunist 2012. aastal. 2012. aastal jõuti edukalt läbi viia antud projekti omaniku ja muinsuskaitsejärelevalve hange, kuid ebaõnnestus esimene ehitushange. 2013. aasta alguses läbi viidud teine ehitushange õnnestus ning projekti elluviimine jätkub edukalt ja plaanide kohaselt valmib ehitusobjekt 2013. aasta oktoobris. Projekti kogumaksumus on 934 294,54 eurot, millest Koigi valla omafinantseering 140 145 eurot ning toetus 794 149,54 eurot.

Aasta jooksul viidi ellu ka juba tavapäraseks saanud projektitegevusi. Jätkati vallapoolset erateede toetamist läbi tasuta killustiku jagamise vallakodanikele. Toetati läbi tegevustoetuse külaseltse ja teisi kodanikuühendusi, kes viisid ellu ka märkimisväärseid projekte. Päinurme külaselts jätkas ajaloolise rahvamaja rekonstrueerimistöödega.

2012. aastal võttis Koigi valla volikogu vastu 5 lisaeelarvet, mis suurendasid lõpliku eelarve põhitegevuse tulusid kokku ligi 30% ja põhitegevuse kulusid enam kui 26% võrreldes esialgse eelarvega. Investeerimistegevuse mahtu suurendati üle 7%. Finantseerimistegevuse eelarveosa ei muudetud. Esialgne eelarve võeti vastu ilma riigi eraldisteta.

Põhitegevuse tulude eelarve täitmise protsendiks kujunes 101%. Maksutulud laekusid tuhande euro võrra enam plaanitust. Kaupade ja teenuste 2,5% ülelaekumist mõjutas valdavalt elamumajanduse küte. Tegevuskuludeks saadavate toetuste ülelaekumist 1,8% osas mõjutasid aastalõpul laekunud mitmed toetused koolile: laulu-ja tantsupeo korraldamiseks, kooli aastapäeva trükise väljaandmiseks ja koolipiima toetus PRIAlt.

Põhitegevuse kulude täitmise protsendiks kujunes 94,5%. Antavad toetused kokku andsid 99,5% täitmise ja muud tegevuskulud 94% täitmise, sh. personalikulud moodustasid 97% eelarvest ning majandamiskulud 92% plaanitud eelarvest.

Kasutamata jäi reservfondist 1,6 tuhat eurot. Kasutamata jäid ka nn. mõisa garantiifondist ligi 6 tuhat eurot ja nn. Väo Paasi poolt moodustatud keskkonna garantiifondist 12,8 tuhat eurot, mis on muidugi hea näitaja.

Saame väita, et valdavalt kõik tegevusalad tulid majandamisega toime eelarve piires. Erandiks on tänavavalgustuse eelarve, kus tekkis ligi 13% ülekulu, mida mõjutasid nii avariitööd kui ka tarbitud elektrikulu, mis osutusid eelarves kavandatust veidi suuremaks. Sõrandu külas paigaldati täiendavalt kaks valgustit ja mindi üle LED-valgustitele. Samas ei piiratud ka tänavate valgustamist suvisel perioodil, mida küll tehti üleeelneval aastal.

Analüüsides eelarve täitmist valdkondade viisi hõlmates kõiki väljaminekuid, nii investeeringuid kui põhitegevuskulusid näeme, et ainsana tekkis ülekulu majanduse valdkonnas ja mõjuteguriks vallateede eelarves lumetõrjele kulunud 4,9 tuhat eurot enam kui olime kavandanud.

Üldiste valitsussektori teenuste valdkonnas kujunes täitmise protsendiks 78,5%. Märkimisväärne alatäitmine oli laenu teenindamise kuludes, mis tulenes veeprojektiks ja lasteaia ehituseks kavandatud laenude väljavõtmise lükkumisega järgnevasse aastasse, seetõttu jäi ka intresside maksmise kulu poole väiksemaks.

Avaliku korra valdkonnas kujunes täitmine 93,6%-liseks.

Keskkonnakaitse valdkonnas on eelarvetäitmine 21%, eelpool mainitud garantiifondi raames tegemata kulutuste arvelt.

60 Elamu ja Kommunaalmajanduse valdkonna täitmine kujunes 100%.

Vaba aja ja kultuuri valdkonnas oli ligi 95% eelarvetäitmine.

Hariduse valdkonnas jäi täitmine 75% piiresse, mõjutatuna lasteaia ehituse lükkumisest järgmisesse aastasse.

Sotsiaalse valdkonna täitmine oli 96%. Riikliku toimetulekutoetuse tegevusalas kasvasid toetuste väljamaksed 1 tuhande euro võrra suuremaks kui eelneval aastal, kuid täiendav riigipoolne eraldis viimases kvartalis jäi siiski vajaduse puudumisel veel kasutamata.

Esialgses eelarves oli reservfondi suuruseks 25,7 tuhat eurot, sellest 19,8 tuhat eurot suunati investeeringuteks, 1,8 tuhat eurot suunati majandamiskuludesse ja 2,5 tuhat eurot suunati toetusteks. Kasutamata reservfondi jäägiks jäi 1,6 tuhat eurot.

Kokkuvõtteks võib öelda, et 2012. aasta eelarve täitmine kulges plaanipäraselt kui jätta välja suured investeeringud vee-ja kanalisatsiooniprojekti ja lasteaia ehituseks, mis mõlemad lükkusid järgmisesse aastasse.

Koigi Vallavolikogu kinnitas 2012. aasta oktoobris esmakordselt iseseisva dokumendina Koigi valla eelarvestrateegia aastateks 2013-2016.

Eelarvestrateegia on finantsjuhtimise tööriist, mille abil planeeritakse valla arengukavas püstitatud eesmärkide täitmiseks vajalikud finantsressursid. Nimetatud dokumendis on koostatud valla eelarve tulude prognoosid ja määratletud kavandavate kulude ja investeeringute mahud. Koigi valla tulubaasis moodustavad maksutulud valdava osa, see on keskmiselt 60%, toetused 20%, kaubad teenused 12% ja muud tulud 8%. Jätkusuutliku arengu tagab vaid positiivne tegevustulem, seetõttu peavad tegevuskulud olema väiksemad kui tegevustulud. Eelarvestrateegias iseloomustavad põhitegevuse kulude planeerimist järgmised märksõnad: konservatiivsus, jätkusuutlikkus ja efektiivsus.

Investeerimisvõimekuse nurgakiviks on välisfinantseerimise kaasamine ja selleks oma finantseerimise vahendite kavandamine. Samas ka finantseerimistegevus peab püsima KOV-ile sätestatud netovõlakoormuse piirmääras, mida Koigi vald on seni ka suutnud järgida.

Lähimate aastate peamisteks eesmärkideks on kavandatavate investeeringute lõpuleviimine ja valla elanike jätkuvalt vähemalt samal tasemel avalike teenuste tagamine ja abivajajatele toimetuleku kindlustamine.

Investeeringud

2012. aastal viidi Riigi Kinnisvara AS-i poolt Koigi valla objektidel ellu kaks CO2 kvoodimüügist rahastatud projekti. Kaasaegse soojustuse said nii Koigi võimla kui ka Päinurme raamatukogu ja päevakeskus. Esialgsetel andmetel võib öelda, et projektide elluviimine on reaalselt vähendanud küttekulusid ja seda ca 20%.

MTÜ Koigi Spordiklubi eestvedamisel rajati Koigi võimlale inventariladu, mis vähendas ruumimurede osa Koigi võimlas.

Ettevõtlus

Koigi vallas on 2012. aaasta lõpu seisuga registreeritud 134 ettevõtjat, sealhulgas üks aktsiaselts, 43 osaühingut ning ülejäänud on füüsilisest isikust ettevõtjad. Aasta jooksul loodi 5 uut osaühingut ja

61 raamatupidamisteenuseid hakkas pakkuma üks FIE. Likvideerimisel oli aasta lõpus 6 ettevõtet. Üks aktsiaselts kujundati ümber osaühinguks.

Tegevusalade lõikes on põllumajandusettevõtteid, puidu tootmise ja töötlemisega seotud ettevõtted ning on palju erinevaid valdkondi, millega väikeettevõtjad tegelevad, nagu näiteks tõlketeenuse osutamine, veebikujundus ja -majutus, meditsiiniteenuste osutamine, maastikuarhitektuur, sanitaartehnilised tööd ja teenused, autoremondi- ja –transpordiga seotud ettevõtmised.

Suurimad tööandjad on Koigi vald, Elen Puidutöötlemise OÜ ja Koigi OÜ.

Taludest on suurtalusid, kes tegelevad taimekasvatuse ning segapõllumajandusega, on väikeseid tootmistalusid ehk nn. elatustalusid ning mitmed FIE-d tegelevad maa rentimisega tootmistaludele. Lisaks pakutakse FIE-na ka kodumajutust ja veterinaari teenust.

62 Paide vald

Aadress: Pärnu 3, Paide 72711 Veebileht: https://paidevv.kovtp.ee/ Pindala 300 km² Elanike arv: 1 736 (01.01.2013) Asustustihedus: 5,8 inimest km2

Omavalitsuse juhtimine

Vallavalitsus: Veljo Tammik, Jan Song, Jane Kiristaja, Jaan Madis, Aime Adler.

Volikogu: Raivo Raja, Harti Paimets, Toomas Uusmaa, Raivo Rehtla, Eha Tasang, Ararat Abeljan, Evi Kivisikk, Ego Hallika, Are Riistan, Jaan Sapp, Anneli Tumanski, Hardi Ulla, Mart Mäemets.

Haridus-, kultuuri- ja sotsiaalvaldkond

2012. aastal õppis Paide valla Lasteaed-Koolis kooli osas 16 last ja lasteaia osas 55 last. Õppetöö toimus kooli osas Tarbjal ja lasteaia osas Tarbjal ja Sargveres. Koolis töötas 11 ja lasteaias 7 õpetajat.

Paide valla Noortekeskusel on endiselt 3 noortetuba: Annas, Tarbjal ja Sargveres.

Kultuuri ja spordi valdkonnaga tegelevad Anna Vaba Aja Maja, Sargvere MES ja Sargvere spordiklubi.

Vallal on 3 raamatukogu: Annas, Tarbjal ja Sargveres.

Eelarve

Paide Vallavalitsuse 2012. aasta eelarve kinnitati volikogus 29.02.2012. aasta määrusega nr 2 alljärgnevalt:  põhitegevuse tulud 1 042 842 eurot,  põhitegevuse kulud 1 175 027 eurot,  investeerimistegevus -279 349 eurot,  finantseerimistegevus -18 016 eurot,  likviidsete varade muutus -429 550 eurot.

Aasta jooksul tehti kolm lisaeelarvet, mille tulemusena muutus eelarve järgmiselt:  põhitegevuse tulud suurenesid 34 318 eurot,  põhitegevuse kulud suurenesid 46 347 eurot,  investeerimistegevus vähenes -12 029 eurot.

2012. aasta põhitegevuse tulud 1 042 842 eurot täitusid 107,2 % ehk 1 118 348 eurot. Põhitegevus- kulude 2012. aasta eelarve 1 221 374 eurot, mille täituvuseks on 89,9 % ehk 1 097 550 eurot.

Investeeringud

Paide valla olulisemad 2012. aasta tegemised olid: Põhjaka vanuritemajas teostati välisfassaadi soojustustööd, samuti tehti sanitaarremont ühes sotsiaalkorteris ning maja ümber paigaldati võrkaed. Paide Valla Lasteaed-Kooli Tarbja õppekoha

63 juurde rajati mänguväljak. Sargvere õppehoones parendati võimlakompleksi elektrisüsteemid. Anna külas lammutati ridaelamu.

Tarbja paisjärve rekonstrueerimistööde läbiviimiseks korraldati riigihange, töid teostas OÜ Melior- M. Järvest eemaldati liigmuda ja uuendati regulaator, tööd lõpetatakse 2013. aasta juunis. Tööde põhirahastaja on SA KIK ja kaasrahastaja Paide Vallavalitsus.

SA KIKi poolt rahastatud Sargvere mõisa pargi uuendamistööde teostaja leidmiseks korraldati riigihange. Tööde tegijaks valiti OÜ Mururoos. Teostati puude raie, kõnniteede-ja pargivalgustuse ehitamine, haljasalade rajamine ja piirdemüüri restaureerimine. Suveperioodil niideti valla haljasalad, taaspaigaldati külili vajunud külastendid.

EL Ühtekuuluvusfondi veemajandusprojekti tegevused Tarbja, Sargvere ja Anna külades jätkusid AS Paide Vesi juhtimisel. Teostati Anna ja Sargvere küla reoveepuhastite projekteerimis- ja ehitustööd. Tööde peatöövõtjaks oli OÜ Arco Ehitus. Koostati ehitusprojektid puurkaev-pumpla ning ühisvee- ja ühiskanalisatsioonitorustike rekonstrueerimiseks Anna, Sargvere ja Tarbja külas. Projekteerimis- ehitustööde peatöövõtjaks on OÜ Wesico Project.

Kultuuri- ja spordisündmused

2012. aasta suuremad sündmused olid 1. aprillil Valla sünnipäeva tähistamine Anna kirikus, 30. juunil Järvamaa eakate kokkutulek Sargveres 9. septembril Matsimäe rattamaraton. 21. veebruaril täitus Anna Vaba Aja Majal 10. aastapäev 1. detsembril tähistasime Sargvere Näiteringi 20., Sargvere MES 15. ja vanaemade ans. Meelespea V tegutsemise aastat.

64 Roosna-Alliku vald

Aadress: Pargi 10, Roosna-Alliku vald 73201 Veebileht: https://rallikuvv.kovtp.ee Pindala 132,1 km² Elanike arv: 1 153 (01.01.2013) Asustustihedus: 8,7 inimest km2

Omavalitsuse juhtimine

7. mail 2012. aastal tähistas Roosna-Alliku Vald oma 20 tegevusaastat. Roosna-Alliku Vallavolikogu on 11 liikmeline, keda juhib volikogu esimees Aivar Tubli ning on valitud ka volikogu aseesimees – Hannes Soonsein. Volikogul on 4 alalist komisjoni: revisjonikomisjon, eelarve- ja majanduskomisjon, kultuuri- ja hariduskomisjon, sotsiaalkomisjon.

Käesoleval ajal juhib valda vallavanem Peeter Saldre ning on moodustatud 3-liikmeline vallavalitsus. Valla ametiasutuses töötab 6 ametnikku. Töötab üks abivallavanem, kelle koordineerida on: sotsiaalhoolekande, hariduse-, kultuuri-, spordi- ja noorsootöö ning arendustegevuse valdkonnad. Vallavalitsuses töötavad teenistujad järgmiste ametinimetustega: vallasekretär, sekretär–registripidaja, pearaamatupidaja, raamatupidaja-kassapidaja, maakorraldaja ja noorsoo- ja sporditöö spetsialist. Peale ametnike on hõivatud ka viis tugitöötajat.

Haridus-, kultuuri- ja sotsiaalvaldkond

Roosna-Alliku vald jätkas 2012. aastal endises töörütmis seitsme hallatava asutusega, milleks on Viisu Lasteaed, Roosna-Alliku Lasteaed Hellik, Roosna-Alliku Põhikool, Roosna-Alliku Vallaraa- matukogu, Viisu Raamatukogu, Roosna-Alliku Rahvamaja ja Viisu Rahvamaja. 2012. aastal investeeriti enam vahendeid Lasteaed „Hellik“ heaolu parandamisse. Valmisid uus metallist piirdeaed ja renoveeriti siseruume.

Roosna-Alliku Põhikoolis käivitus 2012. aastal rahvusvaheline projekt „EcoKit“ koostöös Šoti ühe vanima ökokogukonnaga Findhornist. Projekti kaudu saab kool endale loodusvaatlusteks ja katseteks seadmeid. Koostööprojektis osalevad õpilased omandavad olulisi kogemusi ja teadmisi looduskeskkonnas toimuvatest protsessidest, mida palja silmaga pole võimalik näha ja tajuda. Šoti Findhorni kogukonnas on eelnimetatud seadmed kasutusel olnud juba pikki aastaid ja seetõttu soovivad sealsed inimesed tedmisi laiemalt jagada.

Sotsiaalvaldkonnas tehti tõhusat koostööd Süda-Eesti Sotsiaalkeskuse ja Töötukassaga. Käivitusid ja jätkusid ühised projektid töötuse ennetamiseks ja sotsiaalse turvalisuse parandamiseks. Jätkati tugiisikuteenuse osutamisega kolmele abivajavale perele. Sotsiaalvaldkond sai oma käsutusse elektriauto.

Toredaks traditsiooniks on kujunenud kaunite kodude rajajate tunnustamine. Heakorrastatud majapidamiste hulk vallas järjest kasvab. Käesoleval aastal auhinnati: 1) eramu tiheasustusega kategoorias Tiia Lütti, 2) eramu hajaasustusega piirkonnas: perekond Heinlat Oeti külas, 3) korterelamute valdkonnas: korteriühistu Viisu 7 Viisu külas, 4) Rebruk Farm OÜ-d ettevõtetest.

65 2012. aastal toimus igaaastane Sihtkapitali Õpihimuline Noor tunnustusüritus. Tänu meie ettevõtjatele ja annetajatele oli võimalik jagada stipendiumi kolmekümne kolmele edukale õpilasele.

Eelarve

2012. aastal kasvas Roosna-Alliku valla finantsvõimekus eelneva paari aastaga võrreldes 6%. Seega sundisid eelnevad rasked aastad vallaelu arendamises korrektiive tegema ja kohandama säästurežiimi.

Roosna-Alliku Vallavolikogu määrusega 26. jaanuar 2012 nr 1 kinnitati aasta eelarve tuludeks ja samuti kuludeks 936 tuhat eurot, investeerimistegevuseks -141 tuhat eurot, laenude võtmiseks 139 tuhat eurot ja tagasimakseteks 35 tuhat eurot ning likviidseteks varadeks 40 tuhat eurot.

2012. aastal võeti vastu üks lisaeelarve. Roosna-Alliku valla 2012. aasta esimene lisaeelarve võeti vastu Roosna-Alliku Vallavolikogu määrusega 27. november 2012 nr 14, millega suurendati tulusid 34 tuhat eurot ja suurendati kulusid samas mahus.

1% Tulumaks 2% 0% Maamaks 2% Riigilõiv

Kaupade ja teenuste müük

31% Sihtfinantseerimised 45% tegevuskuludeks Sihtfinantseerimised põhivara soetamiseks Mittesihtotstarbelised eraldised

Põhivara müük

Kaevandusõiguse ja veeerikasutuse tasu 3% Saastetasu 2% 7% Reserv 0% 7%

Joonis 1: 2012. aasta tulud (tuhandetes eurodes)

66 3% 10% 19%

Valitsussektori teenused Majandus 3% Keskkonnakaitse 2% Elamu- ja kommunaalmajandus 3% Tervishoid

0% Kultuur, vaba aeg Haridus 10% Sotsiaalne kaitse Jääk 50%

Joonis 2: 2012. aasta kulude proportsioonid valdkonniti (tuhandetes eurodes)

Investeeringud

Suurematest koostööprojektidest väärib märkimist valgustatud kergliiklustee valmimine Roosna- Alliku alevikus ja Allikjärve külas. Tee ehitati paralleelselt Paide Rakvere maanteelõigu renoveerimisega. Kergliiklustee loob turvalisust ja avardab vallaelanike sportimisvõimalusi.

Aasta lõpupoole alustati Viisu külas ja Roosna-Alliku alevikus vee- ja kanalisatsiooniprojektiga, millega parandatakse vee kvaliteeti ja rekonstrueeritakse kanalisatsioonisüsteemid.

Üheks suuremaks investeeringuks kujunes 2012. aastal Roosna-Alliku Mõisa meierei katuse renoveerimine ja mõisa kasvuhoonevaremete konserveerimine. Nimetatud tegevused muutsid meie vallakeskuse tunduvalt kaunimaks.

Kultuuri- ja spordisündmused

Roosna-Alliku rahvamajas tähistatakse kõiki peamisi rahvakalendri tähtpäevi kui ka riiklikke tähtpäevi. Unikaalseks ettevõtmiseks siinses vallas on lasteaedade laulu- ja tantsupidu, kuhu kaasatakse ka lähikondsete valdade lasteaiad. 2012. aastal toimus teist korda Roosna-Alliku motopäev.

Rahvamajade juures tegutsevad huvialaringid hõlmavad nii lapsi, noori kui ka täiskasvanuid. Aktiivselt tegutseb eakateklubi „Hämarik“.

Esimest hooaega toimusid üritused Viisu pargis oleval laululaval. Rahvamaja juhatajad püüavad järjest enam leida võimalusi erinevatest fondidest, et kohalike igapäevaelu rikastada.

Raamatukogudes toimusid mitmed kohtumised kirjanikega ja korraldati konkursse ning üritusi lugemishuvi tõstmiseks.

67 Spordivaldkonnas jätkati Roosna-Alliku vallas traditsiooniliste võistluste ja üritustega: Vendade Roobade jalgpalliturniir, rattaralli, asutuste ja ettevõtetevahelised talimängud ning matkamäng. Võetakse aktiivselt osa maakonna spordisündmustest, võistlustest ning maakonna liikumissarja üritustest. Aktiivsemalt tegeletakse jalgpalli-, saalihoki- ja tõstetreeningutega. Roosna-Alliku noored tõstjad saavutasid 2012. aastal suurepäraseid saavutusi vabariiklikul tasandil.

2012. aastal toimus Roosna-Alliku vallas palju positiivset ja paljugi saavutati meie külaseltside aktiivsete inimeste toel, kelle eestvedamisel viidi ellu mitmed projektitööd ja algatused. Leader meetmest anti just Roosna-Alliku vallale kõige enam rahalist tuge. See näitab, et valla seltsielu ja mõttearendused tunduvad ka rahastajatele veenvad. Projektitööde tulemusena ehitati Kaaruka külamajja uus ahi ja osteti õhksoojuspump, Viisu külas valmis allikate avamise II etapp, külakeskusesse rajati mitmete võimalustega mänguväljak ja Oeti külamajja soetati mööblit ja nõusid ning ehitati välja tulekahju- ja valvesignalisatsioonisüsteem.

Ettevõtlus

Roosna-Alliku vallas tegutsevad peamiselt väikeettevõtted. Suurim tööandja on Rebruk Farm OÜ, kus tegeletakse põllumajandus- ja karjakasvatusega, mis on piirkonnas pikkade traditsioonidega tegevusala. Vähemal määral tegelevad loomakasvatusega veel mitmed talunikud: Tõnu Lass ja mahepõllumees Marko Alev ning väikeettevõtted. Ettevõtlusmaastik on suhteliselt stabiilne.

Roosna-Alliku vallas domineerib teenindussektor. AS Stik ja AS Nõlvak ja Ko tegelevad autoremondi ja hooldusega ning autolammutusega. Valmimas on põhukraanuli tehase ehitus Roosna-Alliku alevikku. Samas tööstuspiirkonnas tegutsevad veel AS Prelvex turbapakketsehh, R.A Metallitööd OÜ ja Pealisehituse AS. AS Stik-Elekter tegeleb elektriteenuste osutamisega. Viisu külas on puidutöötlemisfirma Liimet Grupi AS. 2012. aasta lõpul valmis Vesi ja Õhk OÜ-l kaasaegne büroohoone aleviku südames, mis aitab kindlasti kaasa ettevõtte tegevusele.

68 Türi vald

Aadress: Kohtu 2, Türi 72213 Veebileht: http://www.tyri.ee/ Pindala 598,82 km2 Elanike arv: 10 143 (01.01.2013) Asustustihedus: 16,9 inimest km2

Omavalitsuse juhtimine

Türi Vallavolikogu koosseis 2012. aastal on järgmine: Theo Aasa, Tiiu Aasavelt, Kaarel Aluoja, Jaan Arvola, Helmut Bachman, Vitali Gansen, Teet Hanschmidt, Irina Kaljusaar, Piret Lai, Viivika Lepp, Reet Länkur, Ülle Tammela, Otto Maamägi, Toomas Marrandi, Vello Ohu, Ülo Ormus, Raivo Pink, Mati Sadam, Aivo Prüssel, Toomas Šadeiko, Piia Tamm, Hannes Taube ja Veiko Valang. Augustis 2012. aasta 21. veebruaril taastati volikogu liikme Aivo Prüsseli volitused. Veebruaris valiti vallavolikogu esimeheks Raivo Pink. Aseesimees – Jaan Arvola.

Türi Vallavalitsuse kui täitevorgani koosseis 2012. aasta 1. märtsist: vallavanem Pipi-Liis Siemann, vallavalitsuse liige asevallavanem Üllar Vahtramäe, vallavalitsuse liige Peeter Kruusement, vallavalitsuse liige Tähve Milt, vallavalitsuse liige Urmas Kupp ja vallavalitsuse liige Külle Viks.

Haridus

Türi vallas tegutses 2012. aastal 13 haridusasutust. Aruandeaastal lõpetasid tegevuse Kabala Põhikool ja Kabala Lasteaed ning uue asutusena alustas 1. septembril 2012. aastal tööd Kabala Kool-Lasteaed.

Lasteaiad Kesklinna Lasteaed Kesklinna Lasteaias oli 10.11.2012 seisuga 152 last. Lasteaias töötas kaheksa rühma, suvekuudel moodustati kaks liitrühma. Asutuse personali koosseisus oli 21 pedagoogi ning 17 teenindavat töötajat, 2012. aasta septembris võeti erivajadustega laste arengu toetamiseks tööle veel üks tugiisik.

Lasteaed esitas neli edukat projekti ning sai nende kaudu eelarvesse 1 797 eurot lisavahendeid. Projektitoetust saadi Eesti Kultuurkapitalilt, KIKilt ning Eesti Haigekassalt. Lasteaed jätkab järgmistel aastatel terviseedenduslikku suunda.

Särevere Lasteaed „Kurepesa“ Särevere Lasteaias „Kurepesa“ oli 10.11.2012 seisuga 48 last, töötas kolm liitrühma. Personali koosseisus oli 14 töötajat, neist 8 pedagoogi. 2012. aastal alustati koostööd Süda-Eesti Sotsiaalkeskusega logopeediga.

Lasteaia asukoha vahetuse tõttu 2011. aastal peatunud KIK projekt viidi ellu, selle tulemusena valmis lasteaia õuealal ja lähiümbruses õpperada. Lasteaed liitus Lastekaitse Liidu projektiga „Kiusamisest vaba lasteaed“ ja Maanteeameti Põhja regiooni projektiga „Liiklusvanker“, nende projektide kulud jäävad 2013. aastasse.

Lokuta Lasteaed Lokuta lasteaias oli 10.11.2012 seisuga 73 last, kokku 4 rühma (kolm aiarühma ja üks sõimerühm). Keskmine täituvus rühmades oli 2012. aastal 72,8%. Lisatulu saadi projektidest 2 148 eurot.

69 Türi-Alliku Lasteaed Lasteaias oli 10.11.2012 seisuga 39 last. Lasteaias oli avatud 3 rühma. Töötajate koosseisus oli 12,45 ametikohta, logopeed (KENK) ja psühholoog (Türi Nõustamiskeskusest) nõustasid nii pedagooge kui ka peresid, ühele lapsele osutati projektipõhiselt tugiisiku teenust.

Projektitoetust saadi 2012. aastal Järva Maavalitsuselt 50 eurot, Lasteaed osales kampaanias „Lihtne värvida- lihtne aidata”, mille tulemusena saadi tasuta kahe rühmatoa ja saali remontimiseks värvid. Remonti aitasid teostada lisaks töötajatele lapsevanemad ja lasteaia vilistlased. Täiendavaid vahendeid laekus Haigekassa toetatud südamenädala projektist ning „Mürgised marjad, seened, taimed“ projektist.

Investeeringuna soojustati hoone fassaad, lisatöödena korrastati üks trepp ja uuendati terrass, mille maksumuseks kujunes 82 092 eurot.

Oisu Lasteaed „Kelluke“ Lasteaias oli 10.11.2012 seisuga 47 last, avatud oli 3 rühma. Töötajate koosseisus oli 13,95 ametikohta, Logopeed (KENK) ja psühholoog (Türi Nõustamiskeskusest) nõustasid nii pedagooge kui peresid, septembrist võeti tööle tugiisik.

Projektidest saadi toetust KIKist 1 455 eurot keskkonnahariduse õppevahendite soetamiseks ja õueala plaani koostamiseks. Osaleti Lastekaitse Liidu projektis „Kiusamisest vaba lasteaed“. Investeeringutest paigaldati Türi valla projekti käigus uued atraktsioonid õuealale.

Kabala Lasteaed Kabala Lasteaed tegutses 2012. aastal kuni 31. augustini ning liideti Kabala Põhikooliga, alates 1. septembrist alustas tööd uue asutusena Kabala Kool-Lasteaed. Lasteaias töötas 2 liitrühma, lapsi oli kokku 23, personali koosseisus 6,6 ametikohta. Lasteaed kasutas Kesk-Eesti Noorsootöö Keskuse spetsialistide (logopeed, psühholoog) teenuseid.

Projektitoetust saadi PRIAlt ja Järva Maavalitsuselt.

Koolid Türi Ühisgümnaasium Türi Ühisgümnaasiumis oli 10.11.2012 seisuga 179 õpilast ning 40 töötajat, sh 29 pedagoogi ja 11 haldus- ja abitöötajat. Koolis on õpilasi kõigist Türi valla koolidest ja ka Kärust, Võhmast, Imaverest, Vändrast, Tallinnast, Sürgaverest. Õppetöö toimus ka 2011/12 ja 2012/13 õppeaastal kaheksa erineva õppekava alusel, kuna koolis õpivad endise Türi Gümnaasiumi ja Türi Majandusgümnaasiumi õpilased, kes jätkavad õpinguid nende õppekavade alusel, millel nad alustasid, seega 2+3 õppesuunal. Kümnenda ja üheteistkümnenda klassi õppurid õpivad uue riikliku õppekava alusel kolmel erineval õppesuunal ning saavad osa oma õpingutest valikkursuste näol ise valida. Lisaks pakub kool võimalust õppida mittestatsionaarses õppes ning õppida eksternina.

Kool sai projektitegevuse kaudu toetust Tiigrihüppe Sihtasutuselt, Eesti Kooriühingult, KIKilt, Eesti Kultuurkapitalilt, Tervise Arengu Instituudilt, Kaitseministeeriumilt ja Hasartmängumaksu Nõukogult, Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Seltsilt ning SA Järvamaa Arenduskeskuselt.

Türi Põhikool Türi Põhikoolis oli 10.11.2012 seisuga 569 õpilast. Õpilased jagunevad 28-sse klassikomplekti. Üheksandaid klasse on neli paralleeli, kõiki ülejäänuid kolm. Kool viib õppetööd läbi kahes õppehoones. 1. septembrist 2012. aastal on avatud kaks väikeklassi ja klass lihtsustatud õppel olevatele õpilastele. Koolis töötab 40 huviringi. Personali koosseisus oli 77,95 ametikohta, neist täidetud 73,86 ametikohta.

70 Projektidest saadi toetust kokku 43 015,50 eurot, sealhulgas 30 000 eurot Haridus- ja Teadusministeeriumilt investeeringute teostamiseks, Tiigrihüppe SA-lt, Hasartmängumaksu Nõukogult, Eesti Kultuurkapitalilt, SA Vaata Maailma ja Rahvakultuuri keskuselt.

Laupa Põhikool 2012. aasta 10. novembri seisuga õppis Põhikoolis 101 õpilast. Õpilaste arv on olnud kasvutrendis juba mitmel aastal. Koolis pööratakse suurt tähelepanu hariduslike erivajadustega õpilaste toetamisele.

Laupa kooli personali koosseisus on 26,51 ametikohta, sealhulgas pedagoogilisi töötajaid 17,97. 2012. aastal kasutati Türi Nõustamiskeskuse tugispetsialistide teenuseid.

Projektitoetusi saadi KIKilt, Eesti Kultuurkapitalilt, Hasartmängumaksu Nõukogult, Maanteeametilt, Laulu- ja Tantsupeo SA-lt, noortealgatuse fondilt, tervist edendavate koolide võrgustikult, kokku 9 807,48 eurot.

Laupa Põhikool on Eesti Mõisakoolide Ühingu liige ning tegeleb ka turismi edendamise ja kohaliku kultuuripärandi hoidmisega.

Retla Kool Retla Koolis õppis 10.11.2012 seisuga 81 õpilast. Kooli personali koosseisus oli aasta alguses 20,63 ametikohta, aasta lõpul 24,33 ametikohta, kuna alates septembrist alustas tööd õpilaskodu.

Projektitoetusi saadi Tiigrihüppe SA-lt, KIKilt, Maanteeametilt, kooriühingult, kokku 3 132,35 eurot.

Investeeringuteks kulus 2012. aastal 362 619,39 eurot õpilaskodu ehituseks, mänguväljakute rajamiseks ning koolimaja uue osa sokli renoveerimiseks. Õpikeskkonna parandamiseks ning uuele õppekavale ülemineku toetamiseks soetati kaks meediaprojektorit, uue õppekirjanduse said 2. 5. ja 8. klass.

Kabala Põhikool Kabala Põhikoolis õppis 2011/2012. aastal 22 õpilast (10.11.2011 seisuga). Kabala Põhikoolis oli 17,34 ametikohta.

Kabala Põhikooli ja Kabala Lasteaia liitmisel alustas 2012/2013 õppeaastast tööd uus asutus Kabala Kool-Lasteaed.

Kabala Kool-Lasteaed Kabala Koolis- Lasteaias oli lasteaialapsi 10. novembri 2012 seisuga 32, töötas kaks liitrühma. Õpilaste arv oli 16, moodustatud 3 klassikomplekti: 2. klass, 3. ja 4. klass, 5. ja 6. klass. Asutuse personali koosseisus oli 20,48 kohta, sealhulgas õpetajaid 3,85 kohta ning lasteaiaõpetajaid 4,5 kohta. Koolis on rakendatud abiõpe (õpetajate konsultatsioonid), õpiabi. Logopeed ja psühholoog käivad Türi Nõustamiskeskusest, töötab pikapäevarühm.

Seoses lasteaia kolimisega mõisahoonesse teostati vajalikke renoveerimis- ja ümberehitustöid 26 255,77 euro väärtuses.

Türi Toimetulekukool Türi Toimetulekukool on üldhariduskool, mis loob võimalused põhihariduse omandamiseks ja koolikohustuse täitmiseks intellektipuudega õpilastele, kes nõustamiskomisjon soovitusel ja vanema nõusolekul õpivad toimetuleku- või hooldusõppes.

71 Türi Toimetulekukoolis õppis 10.11.2012 seisuga 20 õpilast neljas liitklassis. Koolis töötab 21 töötajat (neist 11 töötajat osalise tööajaga), sealhulgas pedagoogilist personali, s.o. õpetajaid- kasvatajaid kokku 11 (neist osalise tööajaga 5 töötajat). Koolil on õpilaskodu 13 kohaga, õpilaskodu rühmades on 13 õpilast, neist 10 on riiklikult rahastataval kohal. Kool töötab kaasajastatud õpikeskkonnaga hoones, parendatud on nii laste õpitingimusi (eraldi klassid käsitööks, kunstiks, arvutiõppeks, muusikaks ja rütmikaks) kui rehabilitatsioonivõimalusi (massaaživann, massaažiruum, jõusaal). Head elutingimused on lastel õpilaskodus. Kool nõustab vajadusel lapsevanemaid, lasteaedade ja koolide õpetajaid.

Investeeringute teostamiseks laekus SA Innovelt rekonstrueerimistöödeks ning ruumide sisustuseks 319 558,24 eurot. Kaasajastati kooli köögibloki sisustus ja õppehoone sai uue IT-alase lahenduse koos riistvaraga, kulu kokku 81 448,34 eurot.

Türi Muusikakool Türi Muusikakool on huvikooli seaduse alusel tegutsev muusikalist põhiharidust andev õppeasutus, kooli õppekavad on registreeritud Eesti Hariduse Infosüsteemis.

Türi Muusikakool on õpilaste arvu poolest Järvamaa suurim muusikalist põhiharidust andev huvikool. Seisuga 10. november 2012 oli koolis 160 õpilast, kes õppisid eelkoolis, klaveri, akordioni, viiuli, tšello, flöödi, plokkflöödi, oboe, klarneti, saksofoni, trompeti, trombooni, metsasarve, altsarve, kitarri ja löökpillide erialal. Õpilased osalesid ning saavutasid suurepäraseid tulemusi nii siseriiklikel kui rahvusvahelistel konkurssidel.

Koolis oli aasta alguses 18,2 ametikohta, alates 1. septembrist lisandus 0,4 õpetajakohta seoses täiskasvanute osakonna avamisega.

Projektitoetusi saadi Haridus- ja Teadusministeeriumilt, Hasartmängumaksu Nõukogult ja Eesti Kultuurkapitalilt, kokku 5 261 eurot. Investeeringuna soetati ja paigaldati hoonesse niisutus- agregaat, kulu 8 520 eurot. Sport Spordiseadusest tulenevat ning muud sporditegevust korraldab Türi vallas halduslepingu alusel MTÜ Türi Spordiklubide Liit (TSKL). TSKLile eraldatud vahendeid kasutatakse sporditegevuse administreerimiskuluks, treenerite töö tasustamiseks, õppe- ja treeningtöö ning spordiürituste korraldamiseks, TSKLi koondunud spordiklubide toetamiseks, spordirajatiste majandamiseks jms.

Türi valla 2012. aasta eelarves oli sporditegevuse korraldamisega seotud kulu 239 173,72 eurot, millest 177 918 eurot eraldati TSKLile lepinguliste eesmärkide saavutamiseks ning III sektorile sporditegevusega seotud toetusteks 1 689 eurot.

Türi vallal on kehtiv koostööleping OÜga Türi Ujula, mille eesmärgiks on tagada elanikele võimalus tegeleda spordi ja kehakultuuriga, ujumise kui harrastusspordiga kui ka võistlusspordiga ning võimalikult paljudele lastele ujumise algõpetus. Ujumisteenuse kulu oli aruandeaastal 51 228,26 eurot.

Türi vald osaleb MTÜs Paide-Türi Rahvajooks ning eraldab lisaks liikmemaksule toetust Paide- Türi rahvajooksu korraldamiseks. Vald toetas 2012. aastal ka valla sportlaste tunnustamist.

Türi Noortekeskus Noortekeskus on Türi valla hallatav asutus, mille põhimäärusest tulenevaks ülesandeks on korraldada noorsootööd Türi vallas, s.o nii Türi linnas kui ka maapiirkondades.

Noortekeskus töötab avatud noorsootöö meetodil, 2012. aastal oli võimalik osaleda kaheteistkümnes erinevas huviringitegevuses, kasutada internetikohvikut, rulaparki. Korraldati üle

72 kümne tegevuslaagri noortele ning osaleti mitmetes projektides koostöös teiste noortekeskustega. Noortekeskuse külastajate arv oli 2012. aastal keskmiselt 1 185 last kuus, lisaks renditi ruume välja erinevatele kasutajatele.

Raamatukogud Türi Raamatukogu moodustavad Türi, Türi-Alliku, Änari, Kolu, , Oisu, Kabala ja raamatukogud. Ollepa raamatukogul on 2 teeninduspunkti – Kahalas ja Villeveres.

Türi Raamatukogus töötab kokku 13 inimest. 2012. aastal oli Türi Raamatukogus külastusi 94 182 ning laenutusi 128 911. Täiskasvanud lugejate arv vähenes võrreldes 2011. aastaga, laste arv kasvas. Aruandeaastal soetati 2 871 uut raamatut, kingitusena saadi fondi juurde 444 uut teavikut.

Türi Raamatukogu erinevates üksustes korraldati 2012. aastal kokku 220 näitust ja väljapanekut, toimus 91 sündmust, mida külastas 1 582 inimest. Türil toimus tasuta raamatu laat, kuhu said külastajad ise tuua raamatuid, mida nad enam ei vaja. Raamatukogu struktuuriüksustes korraldati ka 7 rühmakoolitust 28 osavõtjale ning 32 individuaalkoolitust 27 soovijale. Individuaalkoolitustel õpetati lugejaid RIKS-Webi, Estrit, ISEt, e-kooli kasutama, CV-d kirjutama. Samuti aidati rahvaloenduse ankeeti täita, õpetati elektrilepingute sõlmimist internetis ning abistati külastajaid vajalike dokumentide vormistamisel.

Rahva- ning kultuurimajad, muuseumid Türi valla kultuuri- ja rahvamajad on piirkonna elanikele olulised kooskäimiskohad. Lisaks võimalusele osaleda kodukohas erinevates huviringides, külastada kontserte ja peoõhtuid, võimaldatakse majades rentida ruume konverentside ja õppepäevade korraldamiseks ning isiklike tähtpäevade tähistamiseks. Valla kultuuriasutused peavad oma töös tähtsaimaks rahvakultuuri säilitamist, arendamist ja propageerimist.

Türi Kultuurimaja Türi Kultuurimaja personali koosseisus oli 2012. aastal 9 ametikohta. Projektitööga saadi lisavahendeid 7 450,00 eurot.

Kultuurimaja stuudios salvestati mitmed vabariigis ja väljaspoolgi tuntust saanud singlid ja plaadid (Ewert & The Two Dragons, August Hunt, Nevesis, Põhja – , Tenfold Rabbit jne.). Kunstigalerii on saanud hea vastuvõtu Eesti kunstnike poolt. Igakuiselt vahelduvad näitused on pälvinud tähelepanu ja galeriid külastab hulgaliselt kunstihuvilisi. Kultuuriministeerium toetas galerii tegevust 1 000 euroga.

2012. aastal toimusid Türi Kultuurimajas lisaks kohalikele ja maakonna üritustele mitmed üleriigilised sündmused: harrastusteatrite, kammerkooride, pärimusmuusika, lastekooride ja brassansamblite festivalid, noorsooorganisatsiooni TORE aastakonverents, kokku 2 300 osalejaga, ainulaadse kontserdi andis USA õhujõudude bigbänd.

Türi laululaval ja selle ümbruses toimus 9 erinevat sündmust, Türi kultuurimaja sisehoovis 8 erinevat tuurikontserti.

2012. aastal töötas asutuses 35 huviringi.

Oisu Rahvamaja Oisu Rahvamaja tegutseb kahes asukohas, lisaks Oisu Rahvamajale hallatakse ka Taikse Kultuurimaja. Personali koosseisus oli 2012. aastal 4 ametikohta. Toetust saadi Eesti Kooriühingult 300 eurot.

2012. aastal toimusid traditsioonilised sündmused (peoõhtud, kontserdid, teatrid, rahvakalendri tähtpäevade tähistamised), osaleti Türi Õunafestivali korraldamises.

73 2012. aastal tegutses nii Oisu Rahvamajas kui Taikse Kultuurimajas 7 huviringi.

Kabala Rahvamaja Kabala Rahvamaja personali koosseisus oli 2012. aastal 1,75 ametikohta. Toetusi saadi erinevatelt fondidelt kokku 1 470 eurot.

2012. aastal toimusid traditsioonilised üritused (eakate klubi, laste- ja noorteüritused, mälumängud, peoõhtud, koolitused, kontserdid, rahvakalendri tähtpäevade tähistamised) Kabala laulu- ja tantsupidu, Pilistvere kihelkonnapäev, Pilistvere kihelkonna lastepäev ja eakate päev, VII rahvusvaheline kartulitrüki festival.

2012. aastal tegutses Kabala Rahvamajas viis huviringi.

Türi Muuseum 2012. aastal oli Türi Muuseumi personali koosseisus 2,4 ametikohta: 2012. aastal külastas Türi Muuseumit 4 975 inimest, nendest täiskasvanuid 2 418 ja õpilasi 2 171, välisturiste 141. Toimus üks piletivaba päev seoses rahvusvahelise muuseumipäevaga.

Muuseumis toimus viis näitust, haridusprogrammides osales 29 gruppi, neli programmi toimus väljaspool muuseumiruume, muid üritusi 15. Jätkusid rahvakalendri tähtpäevade tutvustamine ja koolitused algkoolile ning lasteaedadele. Valmis muuseumi turundusplaan.

Muuseum tegutses turismiinfopunktina, korraldades külastusi kaunitesse koduaedadesse 14 korral, giiditeenust telliti muuseumist neljal korral, koostöös Järvamaa Giidide Ühingu kaudu käis Türi vallaga tutvumas 34 gruppi. Muuseum korraldas 2013. aasta turismitrükise ja Türi valla ja linna turismikaardi väljaandmise, uuendas jooksvalt valla turismi veebilehte. Lisaks jagas muuseum turismiinfot individuaalsete päringute korral e-posti teel. Türi valla vaatamisväärsusi ja vaba aja veetmise võimalusi tutvustati Tourestil ning Türi Lillelaadal.

Sotsiaalvaldkond ja tervishoid

Türi valla arengukavas on sotsiaalvaldkonna üldeesmärgiks seatud elanikkonna toimetulek ja kvaliteetne sotsiaalhoolekanne, turvaline ning tervisele ohutu elu- ja töökeskkond. 2012. aastal toimus sotsiaalmaja ülekolimine Kabalasse aadressile Pargi tn 1, Türi Nõustamiskeskuse käivitamine koostöös MTÜ-ga Süda-Eesti Sotsiaalkeskus ja sotsiaaltranspordi teenuse edasiseks toimimiseks uue invabussi soetamine. Rahastamist leidsid invabussi soetamine 10 000 euroga, Järvamaa Puuetega Inimeste Koja tegevuse toetamine vallaeelarvest 1 600 euroga, tasuliste sotsiaalteenuste ostmine Süda-Eesti Sotsiaalkeskusest ja teenuste osutamise toomine valda 3 882 euroga, Türi Tervisekeskuse perearstide toetamine vallaeelarvest 14 060 euroga, Oisu ja Kabala perearstide toetamine vallaeelarvest 4 500 euroga. Sotsiaalvaldkonna kulu 2012. aastal oli kokku 665 772 eurot, mis moodustab 5,79% eelarvekulust.

Türi vallas tegutseb sotsiaalvaldkonnas üks hallatav asutus, Türi Päevakeskus, mis osutab erivajadustega inimestele igapäevaelu toetamise teenust 24-le kliendile ja toetatud elamise teenust 4 kliendile. Kogu asutuse eelarvekulu 2012. aastal oli 63 052 eurot, millest riiklikest vahenditest laekus 32 178 eurot. Päevakeskuse tegevus on väga vajalik, kuid probleemiks on hoone amortiseerumine, mistõttu 2013. aastaks on kavandatud hädavajalikud investeeringud: katusekatte vahetus, vahelae soojustamine ning liitumine kaugküttevõrguga.

Toimetulekutoetust maksti lähtuvalt kehtestatud toimetulekupiirist ja sotsiaalhoolekande seadusega kehtestatud toimetulekutoetuse maksmise tingimustest 2012. aastal keskmiselt 91-le perele kuus kokku 136 665 eurot.

74 Sünnitoetust maksti 2012. aastal lapse ühele vanemale 192 eurot Kokku maksti vallaeelarvest sünnitoetusteks 21 792 eurot.

Eakate sünnipäevatoetuse suurus on 32 eurot. Kokku maksti vallaeelarvest sünnipäevatoetust 3 776 eurot.

Kooli alustamise toetuse suurus on 64 eurot lapse kohta. Kokku maksti vallaeelarvest kooli alustamise toetust 5 888 eurot 92-le kooliastujale.

Majanduslikes raskustes peredele maksti laste toitlustamiseks lasteasutustes toetust kokku 154-l korral kokku 5 817 eurot.

Ravimitoetust maksti 82-le taotlejale 2 646 eurot. Täiendavaid sotsiaaltoetusi puuetega inimestele ja nende hooldajatele maksti kokku 40 717 eurot 105-le isikule. Puuetega inimestele on tagatud invatransport. Sotsiaaltransporditeenus on õigustatud kasutajatele Türi valla territooriumil tasuta. Ka väljaspool Türi valda sotsiaalsetesse riskigruppidesse kuuluvad inimesed saavad kasutada sotsiaaltranspordi teenust soodustatud tingimustel. Töötab vallasisene bussiliin, mille käigushoidmisega seotud kulu tasub vald.

Tervishoid Türi valla elanikele tervishoiuteenuse osutamiseks, tervisekaitse ja tervise edendamisele suunatud tegevuse korraldamiseks toetab Türi vald vallas tegutsevate perearstide tegevust. Türi vallas Türi linnas aadressil Viljandi tänav 4 asub Türi vallale kuuluvas hoones tegutseb OÜ Türi Tervisekeskus, mis osutab tervishoiuteenust ka piirkonna koolidele. Tervisekeskuses asuvad lisaks perearstide vastuvõturuumidele laboratoorium esmatasandi arstiabi osutamiseks vajalike analüüside tegemiseks, sidumistuba, ruum protseduuride korraldamiseks ning taastusravi kabinet, kus tehakse ravikehakultuuri, massaaži ja elektriravi. Esmatasandi arstiabi osutamiseks vajalikud ruumid (kokku 571,10 m²) kasutab OÜ Türi Tervisekeskus lepingu alusel tasuta. Oisu piirkonna perearsti vastuvõturuumid asetsevad Oisu Rahvamaja hoones, aadressiga pst 3, ruumid on antud perearstile kasutamiseks tasuta. Kabala piirkonna perearsti vastuvõturuumid asuvad endise vallamaja, Kabala küla, Pargi tänav 1, esimesel korrusel. Lisaks eelnimetatud vastuvõturuumidele on perearstil vastuvõturuum ka Kahala külas. Ruumid on antud perearstile kasutamiseks tasuta. OÜle Türi Tervisekeskus eraldas Türi vald 2012. aastal 14 060 eurot, Oisu perearstile 1 534 eurot ning Kabala perearstile 1 534 eurot. Lisaks perearstidele võtavad Türil patsiente vastu AS Järvamaa Haigla eriarstid ning töötab röntgenikabinet. Vald kompenseeris ASile Järvamaa Haigla eriarstiabi osutamisega seotud kulu 2012. aastal kokku 10 595 euro suuruses summas. Türi valla arengukava kohaselt valla elanike tervislike eluviiside soodustamiseks läbiviidud terviseedenduse projektideks tehtud omaosaluskulud kaeti 2012. aastal 7 158 euro ulatuses.

2012. aastal alustati Türi linna hoolekandeküla „Türi Kodu“ ehitust. „Türi Kodu“ mahutab 60 inimest ja valmib 2013. aasta mais.

75 Eelarve

Tabel 1. Tulu Türi valla eelarves 2009-2012 (eurodes) Tulu nimetus 2009 2010 2011 2012 täitmine täitmine täitmine täitmine Maksud, sh 4 763 557,00 4 348 664,05 4 540 780,00 4 737 257,00 Füüsilise isiku tulumaks 4 468 016,50 3 973 804,15 4 167 194,00 4 364 060,00 Maamaks 295 540,50 374 859,91 373 586,00 373 197,00 Kaupade ja teenuste müük 499 213,36 568 082,91 590 217,00 640 717,95 Toetused (tasandusfond) 624 800,28 605 946,34 659 576,00 706 346,00 Muu tulu 128 819,57 154 925,47 104 904,58 69 244,59 Valla tulu kokku, sh 11 138 447,01 10 445 990,63 10 677 493,18 8 354 112,94

Tabel 2. Finantseerimistegevused 2008-2012 (eurodes) 2008 2009 2010 2011 2012 Finantseerimistehingu nimetus täitmine täitmine täitmine täitmine täitmine Laenude võtmine muudelt 1 112 347 878 420,68 529 878,43 320 000,00 residentidelt 063,00 107,00 Võetud laenude tagasimaksmine 459 260 545,21 425 201,02 541 576,00 371 870,26 muudele residentidele 441,33 Kapitaliliisingu maksed 19 024,30 16 171,15 14 644,16 12 922,51 8 749,55

Tabel 3. Kulu jagunemine 2007-2012 (eurodes) Kulu 2007 2008 2009 2010 2011 2012 nimetus täimine täitmine täitmine täitmine täitmine täitmine Üldised valitsussektori 1 045 teenused 959,00 1 177 925,70 1 086 483,23 960 314,43 985 191,76 992 977,86 Avalik kord ja julgeolek 19 469,14 24 661,19 13 837,34 21 877,43 15 227,19 14 765,90 Majandus 907 048,14 810 202,14 814 018,63 387 101,27 359 189,19 517 675,82 Keskkonna- kaitse 265 857,14 1 471 360,22 1 061 227,88 367 996,50 339 476,97 436 275,15 Elamu- ja kommunaal- 1 068 majandus 463 880,94 743 280,08 565 076,46 072,41 2 801 877,49 1 345 605,01 Tervishoid 19 979,79 46 892,11 25 132,85 26 746,07 48 700,83 58 841,39 Vaba aeg, 1 843 2 496 kultuur, sport 554,34 2 794 490,69 2 192 433,66 390,58 1 142 122,40 1 141 197,72 4 486 4 607 Haridus 052,10 5 488 828,47 4 860 429,66 185,71 4 416 237,04 5 171 889,75 Sotsiaalne kaitse 528 846,94 554 790,90 580 141,96 603 695,39 598 980,59 606 930,94 9 580 10 539 10 707 10 286 Kokku 13 112 431,50 11 198 781,67 647,53 379,79 003,46 159,54

76 Investeeringud

Kokku investeeris Türi vald 2012. aastal erinevatesse objektidesse 2 538 664 eurot. Kogu eelarve täitmine oli 10 286 159 eurot. Investeeringute osa kogu eelarve mahust oli 24,68%.

Suuremad investeeringud 2012. aastal:  Türi linna vee- ja kanalisatsioonitrasside rekonstrueerimine ja uute ehitus – 2011. aastal investeeriti 1 038 843 eurot. 2013. aastal laieneb projekt maapiirkondadesse (Kabala, Oisu, Taikse, Särevere ja Türi- Alliku). Kokku on projekti maksumus 8 082 243 eurot. Projekti toetab Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfond läbi SA Keskkonnainvesteeringute Keskuse.  Türi Ühisgümnaasiumis paigaldati kolmekorruselise õppehoone ruumides radiaatoritele termoregulaatorid, vahetati selle õppekorpuse ühe tiiva aknad ja remonditi õpetajate tuba – 31 277 eurot.  Lõpetati Türi Toimetulekukooli õppehoone rekonstrueerimine ja sisustamine – 2012. aastal investeeriti 518 948 eurot. Projekti toetas Euroopa Liidu Sotsiaalfond läbi sihtasutuse Innove.  Lõpetati projekti Retla Kooli arengukeskkonna parandamine ja õpilaskodu ehitus. 2012. aastal investeeriti 372 647 eurot. Projekti toetas Euroopa Liidu Regionaalarengu Fond läbi Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse.  Türi Põhikooli keskküttesüsteemi rekonstrueerimine, sanitaarsõlmede korrastamine – 41 075 eurot. Investeeringuid toetas Haridus- ja Teadusministeerium.  Kabala lasteaia kolimisega mõisahoonesse teostati vajalikke renoveerimis- ja ümberehitustöid - 26 255 eurot.  Kirna küla vee- ja kanalisatsiooni rekonstrueerimise II etapp – 10 337 eurot. Projekti toetas SA Keskkonnainvesteeringute Keskus.  Kirna asula reoveepuhasti rekonstrueerimine – 187 839 eurot. Projekti toetas SA Keskkonnainvesteeringute Keskus.  Alustati Türi linna Staadioni tänava kuivenduskraavide rekonstrueerimist – 9 740 eurot. Projekti toetab SA Keskkonnainvesteeringute Keskus.  Alustati Kabala mõisapargi rekonstrueerimist – 9 866 eurot. Projekti toetab SA Keskkonnainvesteeringute Keskus.  Kabala mõisakeldri taastamine – 16 367 eurot. Projekti toetas Muinsuskaitseamet.  Algas Oisu ja Kabala avalike mänguväljakute arendamine. 2012. aastal investeeriti 15 617 eurot. Kokku projekti maksumus 17 391 eurot. Projekti toetas Leader programm.  Türi-Alliku Lasteaia fassaadi soojustamine CO2 kvoodi müügi vahenditega – 80 291 eurot. Töid teostas Riigi Kinnisvara AS.  Teostati AS Järvamaa Haigla aktsiate laiendamise ettemaks – 20 003 eurot.

Kultuuri- ja spordisündmused

 veebruar- Türi Kultuurimaja kunstiringi 5. aastapäeva näitus  veebruar- segarahvatantsurühm “Kaktus” 35. aastapäeva kontsert Türi Kultuurimajas  veebruar- orkester Türi 10. aastapäeva kontsert Türi Kultuurimajas  25.-26. veebruar – Eesti Noorte Tšellistide Festival Türi Muusikakoolis  20. märts - 20. juuni Kevadpealinna programm. Türi vald kandis „Kevadpealinna“ tiitlit 13. korda  13.-14. aprill – XII Eesti kammerkooride festival Türil  20. aprill “Regilaul Uues Kuues” VIII üleriigiline laste ja noorte pärimusmuusikafestival Türi Kultuurimajas  27. aprill – Türi Noortekoori 10. aastapäeva kontsert Türi Kultuurimajas  mai- Ukraina Kultuuriselts “Smeritška” 10. aastapäeva kontsert Oisu Rahvamajas  4.-5. mai – Üleriigiline lastekooride konkurss-festival Türi Kultuurimajas

77  10.-13. mai VI Türi Kevadfestival „Neli elementi” www.kevadfestival.tyri.ee  18.-20. mai - 35. Türi Lillelaat  28. juuli Kabala 46. Laulu- ja tantsupidu Kabala külas Türi vallas  juuli Türi tehisjärv 20 – perespordipäev järve ääres  juuli-15. august Türi kunstnike aastanäitus Türi Kultuurimaja galeriis  juuli Türi linna 86. sünnipäev. Aedlinnakohvikute õhtu.  10.-12. august VII rahvusvaheline Kartulitrüki festival Kabala Rahvamajas  15.-19. august Eesti Muusikaõpetajate Sümfooniaorkestri III suvekool Türil  20. august Türi järvekontsert  24.-26. august III Eesti Brassansamblite päevad Türil  september Türi XXVII sügislaat Kooli pargis  15. september Metsa -ja matkapäev Tõrvaaugul  oktoober Türi Õunafestival www.õunafestival.ee  oktoober Paide-Türi rahvajooks  23. oktoober Türi valla 7. sünnipäev

Kultuur Türil 2012 Tegevustena toimusid traditsioonilised sündmused (vabariigi aastapäev, valla ja linna sünnipäev, tunnustamised, mälestusüritused jms), suurüritused ning projektid (Kevadpealinn, Regilaul uues kuues, Türi Kevadfestival, Türi Lillelaat, Kabala laulu- ja tantsupidu, Eesti Brassansamblite päevad, metsa- ja matkapäev Tõrvaaugul, Türi Õunafestival ning Paide-Türi Rahvajooks). 2012. aastal toimusid Türi Kultuurimajas mitmed üleriigilised sündmused: harrastusteatrite festival, noorsooorganisatsiooni TORE aastakonverents, kammerkooride festival, lastekooride festival, kus oli osalejaid 200st kuni 800ni. Kontsertkorraldajad on avastanud meeldiva kontsertpaiga – Türi kultuurimaja sisehoovi, kus suvel toimus kaheksa erinevat tuurikontserti. Türi Kultuurimaja galerii on saanud hea vastuvõtu Eesti kunstnike poolt ja iga kuu vahetuvaid näitusi külastab hulgaliselt kunstihuvilisi. Kultuurimaja stuudios on 2012. a salvestatud mitmed vabariigis tuntust saanud singlid ja plaadid (Ewert & The Two Dragons, August Hunt, Nevesis, Põhja-Tallinn jne).

Valla kultuuriasutuste töötajad osalevad ülevallalisi üritusi korraldavates töörühmades (Kevadpealinn, Kabala laulu-ja tantsupidu, Õunafestival) ning aitavad kaasa maakondlike ja vabariiklike ettevõtmiste korraldamisele. Toimusid mõttetalgud Kevadpealinna sündmuste ettevalmistamiseks ja paremaks korraldamiseks. Türi valla kultuurikollektiivid on tegutsenud järjepidevalt ning on hinnatud esinejad nii Türi valla kui maakondlikel ja vabariiklikel kultuurisündmustel. Türi vallast osales Järvamaa laulu- ja tantsupeol Paides (26.05.2012) kokku 28 laste, noorte ja täiskasvanute kollektiivi.

Jätkati kultuurikollektiivide kaasamist kultuurivahetusse sõpruslinnadega. Türi muusikutest koosnev Oisu kapell käis Eesti muusikat tutvustamas Inglismaal Sherbornes. Orkester „Türi“ käis vastukülaskäigul Tapa linna päevadel ja osales Hiiumaa puhkpillipäevadel. Segarühm „Kaktus“ esines Kärdla kohvikutepäeval. Türi vald kutsus Kevadpealinna hooaja avasündmusele esinema teiste teemapealinnade (Tallinn, Pärnu, Otepää, , Põltsamaa, Jõgeva, Saku, Paide) kultuurikollektiivid. Kultuurilinnade võrgustiku liikmeslinnade koostöös ilmus suursündmuste reklaamvoldik ja infot jagati Tallinnas turismimessil Tourest.

Valmis sai raamat „Türi laste lood“, mis sisaldab Türi valla sünnipäevaks korraldatud laste ja noorte loomekonkursside töid aastatest 2007-2010. Leader- meetme toel ilmus 2012. aasta TULBIpäeval nähtud 50 tulbisordist pildiraamat.

Türi Muuseumis oli populaarne näitus „Oh kooliaeg“ ja programm „Vana aja kool“, millega tähistati Türi kihelkonna hariduselu 325. aastapäeva. 78

Pildil Türi Õunafestival 2012 Foto: Teet Reier

Pildil Avatud talude päev Türi vallas 2012 Foto: Teet Reier

79

Pildil Kohvikute päev Türil 2012 Foto: Teet Reier

Ettevõtlus

Oisu Rahvamajas toimus Türi valla seitsmenda ettevõtluskonkursi tunnustamisüritus, kus ettevõtjatele esines Hardo Aasmäe. Lisaks konkursile toimus ettevõtjatele ka iga-aastane väljasõit. Külastati Tartu teadusparki. Konkursile laekus 240 tingimustele vastavat ankeeti, milliste hulgast komisjon valis välja parimad. 2012. aasta konkursi võitjad on järgmised: 80 1. kategoorias „Türi valla parim ettevõte 2012“ – Aktsiaselts PRELVEX; 2. kategoorias “Türi valla parim talu 2012” – külas asuv Koidu talu (Pibari Farmer Osaühing); 3. kategoorias “Türi valla edukaim alustav ettevõte 2012” – Joekopp OÜ; 4. kategoorias „Parim kohalik toode või teenus 2012“ – OSAÜHING CONVI FOOD SWEETS, martsipanist tooted; 5. kategoorias „Türi valla kliendisõbralik ettevõte 2012“ – Osavaru OÜ; 6. kategoorias “Türi valla parim ettevõte 2012“ anti välja kiire arenguga ettevõtte eripreemia JÄÄTMEPROFF OÜ-le.

 2012. aasta lõpu seisuga oli Türi valla aadressiga äriregistris registreeritud ettevõtteid 202, sealhulgas: aktsiaseltsid: 6 osaühingud: 134 FIE-d: 62  2012. aastal alustas tegevust Türi valla aadressiga äriregistris registreeritud 52 osaühingut ja 9 füüsilisest isikust ettevõtjat.  2012. aasta suuremateks tööandjateks ja üksikisiku tulumaksu maksjateks 2012. aastal olid Estonia OÜ, Stora Enso Eesti AS, AS Metre, Järva Tarbijate Ühistu, Gotrack OÜ ja AS Prelvex.  2012. aastal liitus Türi vald rahvusvahelise investorteenindusprogrammiga „Invest in Estonia“.  2012. aastal ilmus ajalehe Türi Rahvaleht kaasväljaandena Türi valla ettevõtete tooteid ja teenuseid tutvustav kataloog.

Välissuhtlus

Rahvusvahelises töös ja projektides osalemine tugevdab valla konkurentsivõimet ning aitab kaasa Türi tutvustamisele Euroopas kui ka laiemalt.

Koostööd tehakse järgmistes valdkondades: kultuur, haridus, noorsootöö, turism, sport, sotsiaal, keskkond, majandus.

2005. aastal ühinenud omavalitsuste õigusjärglasena jätkab Türi vald sõprussuhteid järgmiste rahvusvaheliste organisatsioonide ja välisriikide omavalitsusüksustega: Frogn kommuun- Drøbak (Norra)- leping sõlmiti 21.09.1991 Türi linnaga; Karkkila linn (Soome)- leping sõlmiti 20.03.1992 Türi linnaga; Kiikala vald (Soome)- leping sõlmiti 16.10.1992 Kabala vallaga; Säkyla vald (Soome)- leping sõlmiti 16.10.1992 Kabala vallaga; Åmåli linn (Rootsi)- leping sõlmiti 31.03.1993 Türi linnaga; Inkoo vald (Soome)- leping sõlmiti 13.12.1999 Oisu vallaga; Siuntio vald (Soome)- koostööpartner 1994. aastast endise Türi vallaga; Loimaa vald (Soome)- leping sõlmiti 21.09.1996 Türi linnaga; Euroopa Liidu väikelinnade ühendus Douzelage- Türi linn astus liikmeks 13.05.2004; Prienai (Leedu)- leping sõlmiti 9.07.2004 Türi linnaga; Innovation Circle Network koostöövõrgustiku liige.

Aktiivsem koostöö on viimastel aastatel toimunud Amali ja Prienai omavalitsustega. 2012. aastal oli projektis „Sotsiaalhoolekandele ligipääs kõigile“ koostööpartneriks lisaks eelpoolloetletutele ka Sigulda linn Läti Vabariigist.

Türi muusikutest koosnev Oisu kapell käis Eesti muusikat tutvustamas Inglismaal Sherbornes.

81 Lisaks on hallatavatel asutustel pikaajalised sõprussidemed välispartneritega ning toimub projektidepõhine koostöö. 2012 Euroopa väikelinnade ühendus – „DOUZELAGE” 17.-20.05 2012 toimus Douzelage 37. peakohtumine Zvolenis (Slovakkia).

82 Väätsa vald

Aadress: Kooli tn 10, Väätsa 72801 Veebileht: http://www.vaatsa.ee/ Pindala 195,32 km² Elanike arv: 1 391 (01.01.2013) Asustustihedus: 7,1 inimest km2

Omavalitsuse juhtimine

Väätsa Vallavolikogus on 11 liiget. Vallavolikogu on moodustanud 5 alaliselt tegutsevat komisjoni– eelarve- ja majanduskomisjon, sotsiaal- ja tervishoiukomisjon, maa- ja keskkonna- komisjon, haridus- ja kultuurikomisjon ning revisjonikomisjon.

Väätsa Vallavalitsus on 4 liikmeline, vallavalitsuse koosseisu kuulub vallavanem ja kolm vallavalitsuse liiget.

Väätsa Vallavalitsuse ametiasutuses töötab 7 ametnikku – vallavanem, vallasekretär, maanõunik, humanitaar-sotsiaalnõunik, ehitusnõunik, pearaamatupidaja ja sekretär-asjaajaja.

Haridus-, kultuuri- ja sotsiaalvaldkond

Väätsa vald tõstis alates 2012. aasta 1. jaanuarist lasteaia- ja kultuuri- ning noorsootöötajate palkasid 10% võrra. Soovisime selle sammuga väärtustada nende inimeste rasket tööd, kes meie lastega igapäevaselt tegelevad ja neid harivad. Seejuures on oluline, et lapsevanemate jaoks jäi lasteaiateenus endise hinnaga ja selle sümboolse 6,4 € tasemelt ei ole kavatsust seda kergitada ka alanud aastal.

Taas hakkas tööle noortekeskus, kuhu maavalitsuse ANK-projektitoetusega õnnestus hankida ka korralikud mänguvahendid, koostöös MTÜga SID käivitus tehnikaringi noortele, Nutilabori projektikonkursil sai Väätsa robootikaring toetust, millega robotite ehitamine ja programmeerimine on nüüd lisaks koolilastele võimalik juba lasteaias, mõisa keldris hakkas toimima keraamikaõpe.

Kõik eelöeldu oli ilmselt ka põhjuseks miks saime detsembris Järvamaa noorsootöö tähtede valimisel meeldiva üllatuse, kui Väätsa nimetati 2012. aasta kõige noortesõbralikumaks omavalitsuseks maakonnas.

Sellele töisele ja heale aastale Väätsal annab sära Vabariigi Presidendilt saadud 2012. aasta Eesti kauneima valla tiitel ja Järva maavanemalt pälvitud maakonna kauneima omavalitsuse tunnustus.

Täname kõiki, kes andnud panuse meie elukeskkonna ja konkurentsivõime arengusse!

Väätsa Lasteaed Väätsa Lasteaias on avatud 3 rühma: sõimerühm 2-3 aastastele lastele, keskmine rühm 3-4 ja 4-5 aastastele ja vanem rühm 5-6 ja 6-7 aastastele lastele. Laste arv 01.01.2012 seisuga oli 59 last. Lapsi käib Väätsa Lasteaias ka teistest valdadest. Ametikohti on kokku 13,5. Lasteaia tööd juhib direktor, rühmaõpetajaid on 6, õpetaja abisid 3 ja teenindavat personali 2,5 ametikohta. Lisaks 0,5 muusikaõpetaja ametikohale, töötab 2012. aasta jaanuarist 0,5 ametikohaga ka liikumisõpetaja. Traditsiooniliseks on saanud töötajate meelespidamine õpetajate päeval. Aastaõpetajaks 2012 valiti Kadi Perillus. Lisaks pälvisid erinevaid tiitleid, mis olid seotud aastateoga 2012, ka teised maja töötajad (Heidi Kõkk, Maie Valdur, Õie Pärn, Marget Tamme, Marina Aben). Alates 2012. aastast

83 läksid rühmaõpetajad üle arvutikesksele dokumenteerimisele, sest lisaks muusikule, liikumisõpetajale ja tervishoiutöötajale, said kõik rühmad oma arvuti.

Lasteaial on saanud traditsiooniks suured kevadpeod, milles osaleb kogu kollektiiv. 2012. aastal lavastasime Väätsa Rahvamajas Pöial-Liisi.

Väätsa Põhikool Põhikoolis õppis 2011/2012. õppeaastal 122 õpilast, keda õpetas 20 õpetajat. Kevadel lõpetas 17 õpilast, neist üks kiitusega. Uuel õppeaastal astus esimesse klassi 10 õpilast.

Koolis on traditsiooniks korraldada kevadeti väga headele õppuritele ja edukatele võistlustel osalejatele direktori vastuvõtt. Sel kevadel oli vastuvõtule kutsutud 28 5.-9. klassi õpilast.

Koolis tegutseb 16 huviringi. Kool on suutnud valla toel õpilastele tagada tasuta ringides osalemise. Häid tulemusi on juba teist aastat saavutatud robootikas ning töö-ja tehnoloogia alal. Robootika ja tehnoloogiapäevadel saavutati võistkondlik esikoht. Õpilasi juhendab Urmas Mäenurm.

Aktiivselt tegutseb kooli õpilasesindus, kes on hea koostööpartner kooli juhtkonnale ja vallavalitsusele noorsootöö, hariduse ja kultuuri edendamisel. Õpilasesinduse liikmed on aktiivsed valla, maakonna ja ka vabariiklikul tasandil. Õpilasesinduse eestvedamisel taastati Väätsa rannapäeva traditsioon. Väätsa põhikool oli Järvamaa aasta tähed „Aasta noorte algatus 2012“ kategooria nominent.

Noorsootöö tunnustusüritusel „Aasta tähed 2012“ Väätsa mõisas nopiti meie vallast veel mitmeid auväärseid tiitleid: „Aasta noor vabatahtlik 2012“ – kooli huvijuht Evelin Puntso, „Aasta noortesõbralikum omavalitsus“ – Väätsa vald.

Rahvusvahelises projektitöös „Värv- ja magusained ning kalorid toidus” osalemine tõi koolile konkursil „Aasta võõrkeelealane projekt“ vabariikliku tunnustuse. Projekti elluviimist toetasid õpetajad Anneli Tumanski ja Viivika Leis.

Suve hakul etendus Väätsa rahvamajas Väätsa põhikooli noorte näiteringi esituses etendus „Soe muld“. Etendus rääkis maapõhikooli 9. klassi noortest, nende rõõmudest, muredest, suurest sõprusest ning kodukohaarmastusest. Näitejuhiks oli kooli huvijuht.

Rahvamajas tegutseb kaheksa erinevat ringi: neidude tantsuring „Ilodus“, rahvatantsu trupp „Riikar“, kangastelgedel kudumise ring, eakate laulukoor, eakate rahvatantsuring, käsitööring, kunstiring, näitering. Lisaks tegutseb ka iseseisvalt eakate klubi „Ristikhein“, mis korraldab rahvamajaga koostöös erinevaid üritusi ja kooskäimisi, nagu seda on nt ajaloo-jututuba ja Maanteeameti õppepäev.

Rahvatantsurühmad Ilodus ja Riikar osalesid suvel toimunud esimesel Eesti naiste tantsupeol „Naise lugu” Jõgeval ning esmakordselt toimunud üle-eestilisel teate-tantsul. Ilodus, Väätsa Põhikooli laste- ja mudilaskoorid osalesid XI noorte laulu- ja tantsupeol „Maa ja ilm” Tallinnas.

Väätsa Raamatukogu asub Väätsa Lasteaia ruumides. Lugejal on kasutada 4 tasuta internetiarvutit.

Väätsa mõis Renoveeritud mõisahoone ja park on Väätsa koolile ja alevikule suureks lisaväärtuseks. Teisel tegevusaastal külastas mõisa üle 2 000 inimese. Siin toimus konverentse, seminare jm koosolekuid, samuti kõik suuremad kooliüritused ning kontserte sise- ja välitingimustes. Mõisa perenaise kohustusi täidab Anneli Mand, keda abistab Regiina Sisask.

84 Erinevate Leader projektide kaudu on mõisa soetatud sisustust, tegevusvahendeid valla noortele ja täiskasvanutele. Sügisel alustas soklikorrusel tegevust savi- ja klaasikoda kunstnik Ursula Aavasalu juhendamisel. Kunstilist tegevust pakutakse nii kooliõpilastele ringitööna kui vallaelanikele.

Mõisa katusekorrusel on avatud püsinäitusena Valdo Prausti vanade jalgrataste väike väljapanek ja kõrvaltiivas saab näha erinevaid rändnäitusi. Detsembris tehti algust heategevusliku kontsertide sarjaga „Kolme tunni tee“ Raid Saare eestvedamisel.

Novembris tunnustati Koigi mõisas 2012. aasta Järvamaa parimaid ettevõtteid ja turismiarendajaid. „Aasta atraktiivsema turismiobjekti“ kategoorias saavutas Väätsa mõis 2. koha.

Eelarve

Väätsa valla eelarve põhitegevuse tulud moodustasid 2012. aastal 1,257 miljonit eurot, millest maksutulud moodustasid ca 0,738 miljonit eurot. Eelarve põhitegevuse kulud moodustasid ühtekokku 0,99 miljonit eurot. Investeeringueelarve mahuks kujunes 260 tuhat eurot, peamisteks investeeringuteks olid Väätsa lasteaia fassaadi, kütte- ja ventialtsioonisüsteemide rekonstrueerimine ning rulapargi ja mänguväljaku rajamine Väätsa alevikku.

Investeeringud

Koostöös Riigi Kinnisvara ASga sai üleliigsete heitmekvootide müügitulust Väätsa lasteaed endale ka uue väljanägemise. Lisaks fassaadi soojustamisele, hõlmasid tööd ka hoone küttesüsteemi täielikku renoveerimist, katuslae soojustamist ning vundamendi soojustamist koos hüdroisolatsiooni rajamisega. Lisaks saime EASi regionaalsete investeeringutoetuste programmi abiga (23 666 €) varustada lasteaia rühmad, saali ja raamatukogu uue ventilatsioonisüsteemiga.

Väätsa lapsed said uue valgustatud mänguväljaku, kus tegevust senisest oluliselt rohkem ning adrenaliini ja põnevust pakkuvat tegevust erinevas eas mänguhimulistele. Mänguväljaku rajamist toetas Leader-programm. Lõõla mänguväljaku seemneks rajasid Lõõla Seltsi tublid eestvõtjad koostöös Kaitseliidu ja vallaga kohaliku omaalgatuse programmi toetusega ronimis- ja treeningatraktsioonid. Valmis sai ka kauaoodatud rulapark, mis meelitab ekstreemspordi juurde uusi Väätsa noori, aga ka huvilisi kaugemalt.

Kultuuri- ja spordisündmused

Väätsa koolis peetav maakondlik luulepäev „Luule – see ei tule tuulest” on jätkuvalt populaarne. Väätsa koolis toimus ka vabariikliku näitemängufestivali piirkondlik eelvoor - Kesk- ja Lõuna- Järvamaa algklasside teatripäev, kus parimaks tunnistati meie kooli 4. klassi etendus. Õpilasi juhendas Viivika Leis.

Väätsa valla üheks olulisemaks sündmuseks vabariiklikul tasandil on sügiseti peetav Lõõla külast pärit tuntud ja tunnustatud lavakooli õppejõu Helmi Tohvelmani mälestuspäev. Üritusel antakse pidulikult üle vabariiklik Tohvelmani-nimeline näitlejaauhind silmapaistva lavalise liikumisega näitlejale ja maakondlik eduka õpilase preemia aktiivsele ja eesrindlikule 9.klassi õpilasele.

Vabariiklik näitlejaauhind on asutatud Margot Visnapi ettepanekul, Teatriliidu juhatuse otsusega 2000. a.

Näitlejaauhinna üleandmist korraldab Väätsa Põhikool koostöös Eesti Teatriliiduga.

Auhinna on igal aastal üle andnud esimene laureaat aastast 2000 - Laine Mägi. Tänaseks on auhinna saanud Rein Oja, Mall Noormets, Hannes Kaljujärv, Juhan Ulfsak, Aleksander Eelmaa, Tambet Tuisk, Indrek Sammul, Hilje Murel, Ago Anderson, Katariina Lauk. 2012. aastal pälvis auhinna

85 Kaie Mihkelson. Pidulikul auhinna üleandmisel viibis Eesti Teatriliidu esindus, esinesid koolinoored. Õhtu lõpetas Eesti Draamateatri etendus „Aabitsa kukk“.

Helmi Tohvelmani nimelise eduka õpilase preemia antakse Järvamaa maakoolide üheksanda klassi õpilasele, kes on olnud aastate jooksul tõsiselt huvitatud teadmiste omandamisest ning väärtustab haridust ja haritust; on esindanud edukalt oma kooli maakonna ja vabariigi tasandil; olnud aktiivne oma kooli või valla ürituste organiseerija või neis osaleja.

Õpilaspreemiate saajad on olnud: Ott Luuk Väätsa Põhikool (aastal 2000), Martin Kontus Aravete Keskkool (2001), Kärt Varendi Aravete Keskkool (2002), Ingvar Mägi Põhikool (2003), Kristi Anderson Väätsa Põhikool (2004), Indrek Niibo Lehtse Põhikool (2005), Annely Tank Koigi Põhikool (2006), Andres Mihkelson Koeru Keskkool (2007), Mari-Liis Rohusaar Roosna-Alliku Põhikool (2008), Joosep Lohur Imavere Põhikool (2009), Anete Sammler Koigi Põhikool (2010), Kadri Pius Väätsa Põhikool (2011), Egle Sepp Aravete Keskkool (2012).

Väätsa Tervisekompleks on polüfunktsionaalne asutus. Majas asuvad: apteek, perearstikeskus, Väätsa Soojuse kontor, Väätsa Vallavalitsus, vabaaja keskus, avatud noorte keskus ja spordisaal. Spordisaalis toimuvad Väätsa Põhikooli kehalise kasvatuse tunnid, samuti toimivad siin kooli ja täiskasvanute spordiringid. Spordisaali osa kasutatakse üpris tihedalt maakondlike koolinoorte ja täiskasvanute spordiürituste läbiviimiseks.

Väätsa sporditegevuses löövad kaasa head kostööpartnerid nagu Paide Saalihokiklubi, Paide Jalgpallikool, Spordiklubi Väätsa, Kultuuri –ja Spordiklubi SID, Järvamaa Spordiliit jpt.

SPORDIAASTA 2012 Jahilaskmine Jätkuvalt Spordiklubi Väätsa edukaim ala. Eesti meistrivõistlustelt saadi kaks medalit . Juunioritest Reino Velleste võitis harjutuses SKEET kuldmedali (125 –st 109 tabamust). Hõbemedali sai samas harjutuses Raiko Mets (99) Ülo Mets oli meeste arvestuses neljas (150-st 128).

INDIACA Esmakordselt osales Väätsa naiskond Eesti meistrivõistlustel. 11.-12. augustil Türi tehisjärve ääres toimunud rannaindiaca meistrivõistlustel võitsid väätsakad hõbemedali. Võistkond mängis koosseisus: Heidi Tedre, Egle Lepp ja Marve Ilves.

Võrkpall Eesti võrkpallimeistrivõistluste I liiga mängudes saavutas Paide/Türi/Väätsa meeskond neljanda koha. Järvamaa meistrivõistlustel sai Väätsa meeskond hõbemedalid. Eesti valdade suvemängudel oli Väätsa valla meeskond 13-es. Assotransi auhinnaturniiril saavutas Väätsa meeskond esikoha.

Eesti valdade suvemängud Kuni 2 000-de elanikuga valdade grupis saavutas Väätsa vald 10-nda koha.

Korvpall Järvamaa talimängudel saavutas Väätsa valla meeskond tubli neljanda koha. Järvamaa meistrivõistlustel saavutati seitsmes koht.

Muud sportlikud ettevõtmised Kohalikest üritustest viidi läbi valla suusapäev, Väätsa CUP VÕRKPALLIS, vastlapäev, Jüriöö jooks, kalapüügivõistlused, XXI Väätsa rahvajooks perespordipäev Türi ujulas, Väätsa minijooks jne.

Tervisespordi ürituste sarjas oli võimalus osaleda Väätsa valla kergliiklusteedel toimunud rulluisuvõistlustel. 86 “Liikumist ja sportimist harrastav Järvamaa 2012“ sarjas oli Väätsa vallal vaja läbi viia aprillikuus matk-kepikõnd Väätsa lähiümbruses. Kohalik aktiiv korraldas vaatamata rasketele ilmastikuoludele paisjärvel Väätsa jäärajasõidu. Noorte initsiatiivil viidi läbi järve päev.

Heameel on tõdeda, et Väätsal on elavnenud jalgpallialane tegevus. Viidi läbi rida mänge Väätsa PK staadionil, toimus „Väätsa jalgpallikarikas 2012„. Kohtumine ka Eesti Jalgpalliliidu meeskonnaga. Väätsa valla meeskond osales Eesti meistrivõistluste rahvaliiga mängudes. Aktiivselt tegutsesid jalgpalliringid Väätsa Tervisekompleksis.

Uudsete üritustena läbis Väätsa valda vanaaegsete jalgrataste stiilisõit, korraldajaks MTÜ Eesti Jalgrattamuuseum (Valdo Praust).

Väätsal toimus ka petangue Järvamaa neljas etapilise seeriavõistluste üks etapp.

Uudse üritusena toimus Väätsal orienteerumisvõistlus „Öökulli lend„ peakorraldajaks JOKA. Väätsa orienteerumiskaart valmis tänu Leader –projektile ja Lõuna-Järvamaa Kostöökogu toele.

87 Rahvastik

Järvamaa elanike arv oli rahvastikuregistri andmetel 1. jaanuari 2013. aasta seisuga 33 224 inimest. Võrreldes 1. jaanuari 2012. aasta elanike arvuga, milleks oli 33 821, on Järvamaa rahvaarv vähenenud 597 inimese võrra ehk 1,8%. Järvamaa 11 vallas elas kokku 24 513 inimest ja Paide linnas 8 711 elanikku. Vallasisese Türi linna elanike arv oli 1. jaanuaril 2013. aastal 5 841.

Tabel 1. Elanike arvu muutus Järva maakonna haldusüksustes

Haldusüksus 1.01.2012 1.01.2013 Muutus Albu vald 1316 1285 -31 Ambla vald 2240 2223 -17 Imavere vald 971 969 -2 Järva-Jaani vald 1698 1679 -19 Kareda vald 691 663 -28 Koeru vald 2317 2233 -84 Koigi vald 1042 1038 -4 Paide vald 1762 1736 -26 Roosna-Alliku vald 1179 1153 -26 Türi vald 10344 10143 -201 Väätsa vald 1393 1391 -2 Paide linn 8868 8711 -157 Maakond kokku 33821 33224 -597

Tabel 2. Elanike arv Järva maakonnas 01.01.2013

Haldusüksus Mehi Naisi Kokku Albu vald 663 622 1285 Ambla vald 1115 1108 2223 Imavere vald 478 491 969 Järva-Jaani vald 837 842 1679 Kareda vald 338 325 663 Koeru vald 1136 1097 2233 Koigi vald 524 514 1038 Paide vald 923 813 1736 Roosna-Alliku vald 583 570 1153 Türi vald 4867 5276 10143 Väätsa vald 704 687 1391 Paide linn 3897 4814 8711

Maakond kokku 16065 17159 33224

88 Tabel 3. Järvamaa elanike sooline ja vanuseline koosseis 01.01.2013 seisuga

Vanus 2011 2012 Muutus Mehed Naised Kokku Mehed Naised Kokku vanuse- grupis +/- 5 1 015 961 1 976 991 934 1 925 -51 10 803 743 1 546 800 760 1 560 14 15 864 775 1 639 827 741 1 568 -71 20 1 182 1 085 2 267 1 072 979 2 051 -216 25 1 564 1 312 2 876 1 528 1 241 2 769 -107 30 1 299 998 2 297 1 310 1 002 2 312 15 35 1 088 832 1 920 1 063 822 1 885 -35 40 1 066 942 2 008 1 050 876 1 926 -82 45 1 095 1 103 2 198 1 046 1 095 2 141 -57 50 1 199 1 187 2 386 1 170 1 100 2 270 -116 55 1 202 1 249 2 451 1 219 1 265 2 484 33 60 1 059 1 195 2 254 1 046 1 181 2 227 -27 65 937 1 160 2 097 975 1 203 2 178 81 70 685 1 093 1 778 674 1 068 1 742 -36 75 609 971 1 580 600 1 000 1 600 20 80 371 849 1 220 407 835 1 242 22 85 202 642 844 210 627 837 -7 90 61 314 375 66 334 400 25 95 12 74 86 7 77 84 -2 100 2 21 23 4 19 23 0 Kokku 16 315 17 506 33 821 16 065 17 159 33 224 -597

Joonis 1. Järvamaa rahvaarv 2006 – 2013

89

Joonis 2. Elanike arv Järva maakonna omavalitustes 01.01.2013

Peresündmused Järvamaal 2012. aastal

Järvamaal registreeriti 2012. aastal 289 sündi, 387 surma, 77 abielu ja 57 lahutust ning nime muudeti 18 korral.

Sündide registreerimise statistika

Sünde registreeriti 289, see on 39 last vähem kui sündis 2011. aastal. Nendest 151 olid poisid ja 138 tüdrukud. Sündis 2 paari kaksikuid, neist 1 paar tüdrukuid ja 1 paar poisse. Poistele pandud eesnimedest olid populaarsemad Oliver, Mattias, Karl ja Marten. Tüdrukutele pandud nimedest esines rohkem Emma, Emili, Lisann ning Kaisa. Enim esitasid vanemad lapse sünni registreerimisel ühise avalduse isaduse omaksvõtuks: 177 korral. Laste vanemad olid registreeritud abielus 89 juhul. Üksikemasid oli 23 juhul registreeritud sündidest. Kõige enam sündis perre esimene (113 korral) ja teine laps (89 juhul).

Tabel 4. Järvamaal registreeritud sünnid 2012

I II III IV V VI VII VIII IX X XI XII KOKKU Järva MV (Paide linn) 5 10 8 6 8 7 10 6 6 6 7 3 82 Albu vald 3 2 1 1 1 1 1 10 Ambla vald 2 1 3 2 3 2 5 4 2 1 2 1 28 Imavere vald 4 1 1 1 1 1 1 1 1 2 1 15 Järva-Jaani vald 2 2 1 4 3 2 14 Kareda vald 1 1 1 1 4 Koeru vald 1 2 1 1 2 1 3 2 1 14 Koigi vald 1 2 2 1 1 2 1 10 Paide vald 3 5 2 1 3 1 2 1 18 Roosna-Alliku vald 1 2 3 1 1 8 Türi vald 9 6 5 5 6 9 3 6 6 8 5 5 73 Väätsa vald 3 2 2 2 2 2 13 Kokku 31 29 23 20 28 27 22 28 20 22 26 13 289

90 I II III IV V VI VII VIII IX X XI XII KOKKU MAAKOND 2011 22 17 26 28 32 18 28 38 31 33 26 29 328 MAAKOND 2010 28 27 48 28 37 28 31 31 24 29 27 29 367 MAAKOND 2009 28 27 30 35 28 25 26 33 37 25 20 31 345 MAAKOND 2008 32 35 22 31 35 34 44 39 30 26 23 30 381 MAAKOND 2007 24 30 22 27 38 17 35 37 31 34 22 33 350 MAAKOND 2006 28 18 35 21 28 27 36 31 20 29 30 32 335 MAAKOND 2005 22 31 30 30 43 25 32 36 40 30 29 23 371 MAAKOND 2004 27 33 32 34 38 34 41 33 23 30 29 34 388 MAAKOND 2003 38 20 26 21 33 37 39 26 46 29 28 24 367 *Paide linna laste sünnid registreeritakse Järva Maavalitsuses

Tabel 5. Sündide aruanne 2009 – 2012

2012 2011 2010 2009 SÜNDE KOKKU 289 328 367 345 POISSE: 151 176 174 187 TÜDRUKUID: 138 152 193 158 ÜKSIKEMASID: 23 35 40 30 VANEMAD ABIELUS: 89 90 114 113 ISADUSE OMAKSVÕTT: 177 203 213 202 MITMES LAPS EMAL: esimene: 113 109 134 138 teine: 89 126 124 114 kolmas: 53 54 73 64 neljas: 21 24 22 15 viies: 8 9 10 10 kuues: 5 4 1 3 seitsmes: 0 1 0 1 kaheksas: 0 0 2 0 üheksas: 0 0 0 0 kümnes: 0 0 1 0 üheteistkümnes: 0 1 0 0 KAKSIKUID: 2 3 9 7 MM: 1 0 2 4 MN: 0 2 4 2 NN: 1 1 3 1 KOLMIKUID: 0 0 0 0

Surmade registreerimise statistika

Järva maakonnas registreeriti 2011. aastal 387 surma, see arv on 30 võrra suurem kui 2011. aastal, mil suri 357 inimest. Suri 184 meest ja 203 naist.

91 Tabel 6. Järvamaal registreeritud surmad 2012

I II III IV V VI VII VIII IX X XI XII KOKKU Järva MV (Paide linn) 17 9 9 9 18 10 16 11 4 11 13 11 138 Albu vald 1 1 2 4 2 1 2 13 Ambla vald 2 2 2 1 4 1 3 2 17 Imavere vald 2 2 1 1 1 7 Järva-Jaani vald 2 1 1 1 2 2 1 2 1 1 2 16 Kareda vald 1 2 1 1 1 6 Koeru vald 3 7 8 6 4 5 3 1 2 14 5 58 Koigi vald 2 1 3 1 1 2 1 11 Paide vald 2 1 2 2 1 2 1 1 1 13 Roosna-Alliku vald 1 1 1 2 5 Türi vald 7 9 8 3 10 8 9 7 4 6 5 13 89 Väätsa vald 1 3 2 2 1 2 1 1 1 14

Kokku 35 37 35 25 38 31 36 28 15 31 36 40 387

Maakond 2011 33 33 34 23 35 24 29 31 27 34 20 34 357 Maakond 2010 26 38 42 43 40 38 45 38 28 38 35 43 454 Maakond 2009 45 37 32 36 22 36 33 34 37 27 29 29 397 Maakond 2008 30 33 39 33 42 29 35 38 35 22 46 36 418 Maakond 2007 46 40 35 31 41 32 42 36 31 32 36 43 445 Maakond 2006 52 37 43 36 39 45 30 23 42 27 33 31 438 Maakond 2005 47 35 52 42 34 40 34 31 41 45 38 36 475 Maakond 2004 45 48 38 52 34 49 31 31 44 22 40 43 477 Maakond 2003 56 44 51 51 23 30 45 35 40 65 29 39 508 *Paide linna elanike surm registreeritakse Järva Maavalitsuses

Tabel 7. Surmade registreerimise aruanne 2012

Surmakandeid sealhulgas kokku mehi naisi alla 1.a. tundmatuid tundmatuid tundmatuid lapsi isikuid mehi naisi

Järva maakond kokku 387 184 203 1 0 0 0 Abielude sõlmimiste statistika

Abielusid sõlmiti 2012. aastal Järva Maavalitsuses 75. Järvamaa vaimulikud sõlmisid 2 abielu. Abiellujad oli mõlemad Eesti kodanikud 75 juhul. Eesti kodanik abiellus välismaalasega 2 juhul.

Tabel 8. Järvamaal sõlmitud abielud 2012

I II III IV V VI VII VIII IX X XI XII KOKKU Järva Maavalitsus 1 1 4 3 2 6 9 22 8 3 4 12 75 vaimulikud: Algur Kaerma EELK Paide Püha Risti kogudus 1 1 Katri-Helena Melder EELK Järva-Jaani kogudus 1 1 MAAKOND 2012 1 1 4 3 2 6 10 22 8 3 4 13 77

MAAKOND 2011 1 1 6 4 7 5 19 17 9 4 8 5 86 MAAKOND 2010 2 2 2 2 5 13 6 13 2 6 6 8 67 MAAKOND 2009 2 6 9 4 8 22 32 29 12 6 5 9 144 MAAKOND 2008 2 6 9 4 13 27 38 63 10 13 4 17 206 MAAKOND 2007 9 8 8 14 40 44 35 17 10 9 20 214 MAAKOND 2006 5 3 4 6 7 24 41 34 25 10 7 18 184 MAAKOND 2005 2 3 2 7 13 21 31 28 16 9 8 15 155 MAAKOND 2004 4 3 2 10 8 17 37 29 16 13 9 19 167 MAAKOND 2003 2 2 8 9 4 18 21 21 7 10 5 19 126

92 Tabel 9. Abielude sõlmimine Järvamaal 2006 – 2012

2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 Järva Maavalitsuses 173 202 188 138 62 86 75 vaimulike poolt 11 12 18 6 5 0 2 Kokku 184 214 206 144 67 86 77 LÜHENDATI KUUAJALIST TÄHTAEGA: 0 0 0 0 1 2 1 LÜHENDATI ABIELLUMISIGA: Noormehed 15 a.: 0 0 0 0 0 0 0 Neiud 15 a.: 0 1 0 0 0 0 0 Noormehed 16 a.: 0 0 0 0 0 0 0 Neiud 16 a.: 0 1 0 0 1 0 0 Noormehed 17 a.: 0 0 0 1 1 0 0 Neiud 17.a : 3 3 1 1 1 0 0 ABIELLUJAD EESTI KODANIKUD: 174 202 194 135 64 83 75 ÜKS ABIELLUJATEST EESTI KODANIK: 10 12 12 9 3 3 2

Abielulahutuste registreerimiste statistika

Järva Maavalitsuses lahutati 57 abielu. Võrreldes 2011. aastaga oli lahutusi 21 võrra rohkem. Kõige enam lahutati abielusid, mis sõlmitud 6 - 10 aastat tagasi, selliseid oli 13.

Tabel 10. Järvamaal registreeritud abielulahutused 2012

I II III IV V VI VII VIII IX X XI XII KOKKU

Järva Maavalitsus 5 5 4 6 3 3 5 6 6 5 4 5 57

MAAKOND 2011 2 1 3 3 5 3 4 4 2 4 3 2 36 MAAKOND 2010 4 1 2 4 5 1 2 5 4 5 3 6 42 MAAKOND 2009 4 2 6 2 4 6 2 5 7 6 7 4 55 MAAKOND 2008 3 4 7 5 4 6 8 8 7 3 2 10 67 MAAKOND 2007 10 4 7 5 7 6 5 8 4 4 3 6 69 MAAKOND 2006 5 3 6 12 2 6 7 9 8 11 11 6 86 MAAKOND 2005 5 4 6 8 5 2 7 4 7 8 7 3 66 MAAKOND 2004 3 4 9 4 3 6 9 5 10 5 1 8 67 MAAKOND 2003 5 5 6 5 2 6 6 6 8 6 7 9 71 Tabel 11. Lahutused Järvamaal 2006 – 2012

2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 LAHUTUSI KOKKU: 86 69 67 55 42 36 57 KUI KAUA KESTIS ABIELU: Alla aasta.: 1 1 1 1 1 0 1 1 - 2 aastat 7 6 7 7 6 1 2 3 - 5 aastat 9 10 8 7 6 3 6 6 - 10 aastat 10 6 12 6 6 10 13 11 - 15 aastat 16 9 7 8 5 1 8 16 - 20 aastat 18 15 13 9 4 8 7 20 - 25 aastat 11 10 8 8 5 4 11 26 - 30 aastat 12 5 7 3 6 7 4 üle 30 aasta 2 7 4 6 3 2 5

93 Nimemuutmiste statistika

Nime muutmisotsuseid tehti 18. Kõigil juhtudel tehti uue nime andmise otsus maavalitsuse perekonnaseisuametniku poolt ning nimemuutjate sooviks oli muuta perekonnanime.

94 Looduskeskkond

Jäätmemajandus

Jäätmetealane statistika põhineb ettevõtete jäätmearuannetel. Aruande peavad esitama kõik ettevõtted, kellele on väljastatud jäätmeluba, keskkonnakompleksluba või kes on registreeritud jäätmekäitlejana. Samuti on Keskkonnaametil õigus küsida jäätmearuannet neilt ettevõtetelt, kellel tekib aastas üle saja kilo ohtlikke jäätmed või üle kümne tonni tavajäätmeid. Nagu ka eelmistel aastatel, ei ürita me seekord välja tuua enim jäätmeid tekitavaid tööstusharusid ja nende poolt tekitatud jäätmete üldkogust, sest aastate vältel on puidutööstus olnud Järvamaal suurimaks jäätmete tekitajaks ning see olukord ei ole muutunud. Samas on suurim osa taaskasutatud jäätmetest pärit samuti puidutööstusest.

Kuna Eesti jäätmekäitluses on toimumas väga suured muutused, on jäätmete ladestamise osakaal taaskasutuse ees hoogsalt taandunud. Kuigi Eesti Energia Iru jäätmepõletusblokk hakkab täismahus tööle alles 2013. aasta jooksul, on jäätmekäitlejad peaaegu lõpetanud olmejäätmete ladestamise ning asunud olmejäätmeid varuma. Näiteks Väätsa prügilas on juba 2012. aasta keskpaigast alates kõik olmejäätmed pressitud ja pallitud ning neid jäätmeid kasutatakse juba praegu jäätmepõletusjaama testimisel. Samuti on Väätsa prügila ülesandeks tagada jäätmepõletusjaamas vajaliku kütuse varusid.

Kuivõrd jäätmekäitlus on oluliselt muutunud ning muutub edasi, pole enam otstarbekas välja tuua ladestatavaid jäätmekoguseid. Samas on riikliku statistika kogumise, kontrollimise ja avaldamise ajaline graafik selline, et aastaraamatu väljaandmise hetkel ei ole veel võimalik kontrollitud andmeid kasutada, mistõttu ei saa enam jäätmealast statistikat käesolevas peatükis kajastada. Kel aga statistika kohta huvi, leiab sügisest kindlasti Keskkonnateabe Keskuse kodulehelt.

Järvamaa jäätmekäitluse seisukohalt eelmine aasta muus osas olulisi muudatusi kaasa ei toonud. Korraldatud jäätmevedu toimib kõikides omavalitsustes, kus jäätmeveo korraldamise kohustus on. Kindlasti tuleb edaspidi oluliselt suuremat tähelepanu pöörata biolagunevate jäätmete eraldikogumisele ja seda just tiheasustusaladel asuvates kortermajades tekkivate jäätmete puhul. Kuigi Türil, Paides ja ka mõnes väiksemas asulas teatud määral selline kogumissüsteem juba toimib, ei ole kaugeltki kõik jäätmevaldajad sellega liitunud, kuigi kohalike omavalitsuste jäätmehoolduseeskirjad nende jäätmete eraldikogumist nõuavad. Kindlasti on omavalitsustel ning ka teistel institutsioonidel jätkuvalt vaja jäätmevaldajate keskkonnateadlikkust tõsta.

95 Jahindus

Järvamaal oli kehtestatud 2012 aasta põtrade küttimise maksimaalseks lubatud kvoodiks 269 põtra. Kütiti natuke vähem 258 põtra.

Metssigadele oli kehtestatud minimaalseks küttimiskvoodiks 1 357, mis tuli aga kindlasti täita, põhjusel, et vähendada nende arvukust ja tekitatud kahjustusi. Sellega tulid Järvamaa jahimehed edukalt ka toime, nagu eelmistel aastatelgi. Kui 2011. aastal kütiti 1 566 metssiga, siis 2012. aastal juba 1 847 metssiga.

Metskitsedele juba kolmandat aastat järjest küttimiskvoote ei kehtestatud. Põhjuseks möödunud rasked ja lumerohked talved, mis vähendasid tunduvalt metskitsede arvukust. Jahimeestel jäi enda otsustada, kas nad kütivad metskitsi või ei. Kui 2009. aastal kütiti 866 metskitse, 2010. aastal 300 metskitse ja 2011. aastal 40 metskitse, siis 2012. aastal ainult 18 metskitse.

Karusid võis Järvamaal küttida üheksa ja kõik üheksa kütiti ka ära. Karud kütiti Päinurme, Lehtse, Koeru, Kabala, Järva-Jaani, Jäneda, Alliku, Kõrvemaa ja Imavere jahipiirkonnast.

Hunte ja ilveseid kütiti täpselt samapalju kui 2011. aastal. Kokku kütiti 14 hunti ja 9 ilvest. Edukamad hundijahid olid Kõrvemaa jahipiirkonnas. Kõrvemaa jahipiirkonnast õnnestus küttida pooled Järvamaal kütitud huntidest, kokku siis 7 hunti.

Järvamaalt püüti kinni ka 3 ilvest, kes vahetasid oma sünnipaiga Poola Vabariigi vastu.

Ei unustatud küttida ka väikeulukeid. Rebaseid kütiti kokku 329. Kährikkoeri aga kütiti vähem, 2011. aastal kütiti kokku 1 057 kährikkoera, 2012. aastal aga 769.

Linnujahis on eriti populaarne hanejaht. Kuigi sisemaa, aga suudeti 2011. aastal kütitud 298 hane asemel 2012. aastal küttida juba 451 hane.

Kraavide ja ojade paisutajat ja üleujutuste tekitajat kobrast kütiti 198.

Lumerohke talve tõttu tuli jahimeestel teha ära suur töö jahiulukite lisasöötmisel. Metssigadele oli rajatud 404 söödakohta ja metskitsedele viidi lisasööta 181 söödasõime. Soolakuid oli rajatud 536. Järvamaal on 237 347 ha jahimaad ja seda kasutab 645 kohalikesse jahiseltsidesse kuuluvat jahimeest, lisaks käis ka jahituriste välismaalt.

Karud kahjustasid mesilaid Järvamaal 2012. aastal 7 korral. Lõhuti 11 taru ja hukkus 14 mesilasperet. Suuremad kahjud olid Imavere jahipiirkonnas.

Hundid murdsid Järvamaal 50 ja vigastasid 15 lammast. Suuremad lammaste murdmised toimusid Kõrvemaa jahipiirkonnas, kus ühel omanikul murti kokku 33 lammast.

96 Tabel 1. Jahiulukite küttimine 2012-2013 jahihooajal Järvamaal jahipiirkonniti

Mets- Mets- Kährik- Mets- Hall- Valge- Jahipiirkond Põder kits siga Karu Hunt Ilves Rebane koer nugis Mink Mäger jänes jänes Kobras Haned Pardid Alliku 8 101 1 3 36 52 5 1 8 6 2 Ambla 15 100 1 1 16 10 1 6 19 9 Anna 18 1 59 4 12 1 7 63 10 EPT 8 85 6 23 11 1 3 Esna 10 1 108 29 44 19 Imavere 17 2 232 1 1 16 38 1 1 8 25 7 Jäneda 14 59 1 9 23 1 1 1 1 19 14 Järva-Jaani 10 73 1 1 14 31 1 6 1 1 10 Jüriöö 7 42 10 21 2 13 7 Kabala 15 11 88 1 10 67 22 3 2 3 5 Kirna 7 34 14 7 8 1 Koeru 15 2 121 1 2 19 118 53 2 2 6 84 3 Koigi 13 135 45 51 16 1 1 27 11 3 Kõrvemaa 17 171 1 7 1 22 31 1 1 12 71 6 Lehtse 12 44 1 13 24 1 1 15 128 11 Lõõla 16 163 18 50 1 4 Oisu 9 59 21 47 30 2 Päinurme 10 62 1 6 37 2 7 22 Türi 17 42 1 12 43 1 5 6 Väätsa 20 1 69 9 40 3 2 Maakond kokku 258 18 1847 9 14 9 329 769 121 4 1 18 2 198 451 82

97 Looduskaitse

Maakonna territooriumist hõlmavad pindalalised kaitstavad loodusobjektid ca 33 760 hektarit ehk 14% sh Natura 2000 alad ca 27 110 ha ehk 11%.

Järvamaal asub 51 kaitseala, sh 8 looduskaitseala, 10 maastikukaitseala, 30 parki ja 2 puistut ning 1 uuendamata kaitsekorraga ala. Hoiualasid on 7. Olemasolevaid kaitstavaid looduse üksikobjekte on keskkonnaregistris 43. Kohaliku omavalitsuse tasandil kaitstav loodusobjekt on Koordi raba.

Tabel 1. Loodus- ja maastikukaitsealad Kaitseala Asukoht Pindala

Järva maakonnas Koeru vallas Jõeküla, Koidu-Ellavere, Norra, ja Rõhu külas ning Jõgeva maakonnas Jõgeva vallas Kärde ja Tooma külas ning Lääne-Viru maakonnas Rakke Kokku 10 110 ha, sh Järva Endla looduskaitseala vallas Koluvere ja Piibe külas maakonnas 4117 ha Roosna-Alliku vallas Esna, Kodasema ja Vedruka külas ja Kareda vallas Esna maastikukaitseala Esna külas 225 ha Türi vallas Änari külas ning Väätsa Iidva looduskaitseala vallas Piiumetsa ja Roovere külas 806 ha Kareda vallas Kareda, Ämbra ja Öötla külas ning Koigi vallas Kahala külas Kareda looduskaitseala ja Paide vallas Suurpalu külas 361 ha Kiigumõisa Roosna-Alliku vallas Kihme ja Oeti maastikukaitseala külas ning Albu vallas Kaalepi külas 169 ha looduskaitseala Ambla vallas Kurisoo külas 47 ha

Järva maakonnas Albu vallas Kaalepi, Mägede, Mõnuvere ja külas, Paide vallas Puiatu, Sõmeru ja Võõbu külas, Roosna-Alliku vallas Allikjärve ja Oeti külas ning Harju maakonnas vallas Aegviidu alevis, Anija vallas Mustjõe ja Pikva külas, Vetla, Voose Kõue vallas Kiruvere, Kõrvenurga ja Vanamõisa külas ning Lääne- Viru maakonnas Lehtse vallas Kokku 20 540 ha, sh Järva Kõrvemaa maastikukaitseala Jäneda, Kõrveküla ja Raudla külas maakonnas 12 940 ha. Ambla vallas Jõgisoo, ja Lüsingu maastikukaitseala Roosna külas 108 ha Türi vallas Kärevere, Pibari, Nõmme raba looduskaitseala Tännassilma ja Villevere külas 435 ha

Järva maakonnas Väätsa vallas Piiumetsa külas ning Rapla maakonnas vallas Vahastu külas Kokku 1 130 ha sh Järva Piiumetsa maastikukaitseala ja Käru vallas Lungu ja Sonni külas maakonnas 343 ha

98 Koigi vallas Koigi ja Prandi külas ning Paide vallas Nurmsi, Seinapalu ja Prandi looduskaitseala Veskiaru külas 871 ha Pärnu jõe saar Türi vallas Türi linnas 1,4 ha Rava maastikukaitseala Ambla vallas Rava külas 16 ha Roosna-Alliku Roosna-Alliku vallas Roosna-Alliku maastikukaitseala alevis ja Allikjärve külas 43 ha

Järva maakonnas Türi vallas külas, Pärnu maakonnas Vändra vallas Kaansoo külas ja Viljandi maakonnas Kokku 1 751 ha, sh Järva Saarjõe maastikukaitseala Suure-Jaani vallas Kootsi külas maakonnas 1128 ha Silmsi looduskaitseala Koeru vallas Valila külas 146 ha Türi vallas Kirna, Näsuvere, Pala, Poaka, Tori ja Türi-Alliku külas ning Türi maastikukaitseala Väätsa vallas Ülejõe külas 3556 ha Albu vallas Peedu külas ja Ambla Vulbi maastikukaitseala vallas Sääsküla külas 10,7 ha Väätsa vallas , Röa ja Väätsa looduskaitseala Vissuvere külas 416 ha

Tabel 2. Kaitstavad pargid ja puistud

Kaitseala Asukoht Pindala Albu mõisa park Albu vallas Albu külas 6,7 ha Aravete kooli park Ambla vallas Aravete alevikus 4,4 ha Aruküla mõisa park Koeru vallas Koeru alevikus 5,6 ha Eistvere mõisa park Imavere vallas Eistvere külas 6,1 ha Eivere mõisa park Paide vallas Eivere külas 3,1 ha Ervita mõisa park Koeru vallas Ervita külas 7,2 ha mõisa park Koigi vallas Huuksi külas 20,1 ha Kabala mõisa park Kabala vallas Kabala külas 12,6 ha Karinu mõisa park Järva-Jaani vallas Karinu külas 3,2 ha Koigi mõisa park Koigi vallas Koigi külas 15,3 ha Kolu mõisa park Türi vallas Kolu külas 3,5 ha Koordi mõisa park Roosna-Alliku vallas Kirisaare külas 5,4 ha Kuksema kabelipark Järva-Jaani vallas Kuksema külas 1,8 ha Kuksema põlispuud Järva-Jaani vallas Kuksema külas 3,8 ha mõisa park Imavere vallas Laimetsa külas 4,0 ha Laupa mõisa park Türi vallas Laupa külas 9,4 ha Lokuta mõisa park Türi vallas Türi linnas, 1,1 ha Mäo mõisa park Paide vallas Mäo külas 9,7ha Norra mõisa park Koeru vallas Norra külas 21,5 ha Oisu mõisa park Oisu vallas Oisu alevikus 3,6 ha Purdi ebatsuugapuistu Paide vallas Otiku külas 2,5 ha Purdi mõisa park Paide vallas Purdi külas 7,7 ha Roosna-Alliku vallas Roosna-Alliku Roosna-Alliku mõisa park alevikus 5,3 ha 99 Rõugu talupark-dendraarium Kabala vallas Villevere külas 7,8 ha Sargvere mõisa park Paide vallas Sargvere külas 6,2 ha Seidla mõisa park Albu vallas Seidla külas 6,5 ha Särevere mõisa park Türi vallas Särevere alevikus 6,1 ha Vao mõisa park Koeru vallas Vao külas 2,7 ha mõisa park Roosna-Alliku vallas Viisu külas 5,0 ha Väike-Kareda mõisa park Koigi vallas Väike-Kareda külas 8,4 ha Väinjärve park Koeru vallas Väinjärve külas 3,9 ha Väätsa mõisa park Väätsa vallas Väätsa alevikus 4,0 ha

Tabel 3. Hoiualad

Hoiuala Asukoht Pindala/pikkus Järva-Jaani vallas Jalgsema hoiuala Jalgsema külas 41 ha Määru hoiuala Türi vallas Kurla külas 8 ha Preedi jõe hoiuala Koeru vallas Preedi külas 1 km Pärnu jõgi maakonna piirist kuni Vodja jõe suudmeni ning Esna suudmest kuni Valgma külani ning Vodja jõgi suudmest kuni Mäo vana Pärnu jõe hoiuala veskikohani 42 km Koeru vallas , hoiuala Tudre ja Vuti külas 60 ha Türi vallas Jändja, Türi-Karjaküla Karjaküla, Lokuta ja Pala hoiuala külas ning Türi linnas 94 ha Võlingi oja Koeru vallas Jõeküla ja hoiuala Vaali külas 3 km

Tabel 4. Kaitstavad looduse üksikobjektid

Üksikobjekt Asukoht Ausammaste kivi e. Seidla suurkivi Albu vallas Seidla külas Eevakivi Ambla vallas Mägise külas Kabala kivi e. Maasika talu kivi Imavere vallas Eistvere külas Kabeli suurkivi Roosna-Alliku vallas Kirisaare külas Kabrani kivi Albu vallas Peedu külas Karinu ohvrikivi e Orjakivi e Katkukivi Järva–Jaani vallas Karinu külas Luisu rändrahn Türi vallas Rikassaare külas Miinakivi Albu vallas Järva-Madise külas Nõmme küla rändrahn Väätsa vallas Aasuvälja külas Ohvrikivi e. Köstrikivi Paide vallas Ojakülas Otsamäe rahn Paide vallas Sõmeru külas

100 Imavere vallas Käsukonna ja Jalametsa külade Pillisaare rändrahn piiril Prümli kivi Ambla vallas Jõgisoo külas Saaremäe rändrahn Türi vallas Villevere külas Vaki kivi Türi vallas Villevere külas Vassaare metsakivi Türi vallas Metsaküla külas Villevere suurkivi e. Ollepa kivi Türi vallas Villevere külas Vissuvere suur rahn Väätsa vallas Vissuvere külas Võstermäe rändrahn Türi vallas Laupa külas Väljaotsa rändrahn Paide vallas Mäo külas Äiamaa kivi Türi vallas Äiamaa külas Aravete allikad Ambla vallas Aravete alevikus Kihme ehk Sadama allikad Albu vallas Kaalepi külas Eniste kuusk Türi vallas külas Huuksi kaksikpärn Koigi vallas Huuksi külas Huuksi elupuu Koigi vallas Huuksi külas Jalgsema kahevennakask Järva-Jaani vallas Jalgsema külas Jungi talu vahtrad (3) ja pärnad (2) Imavere vallas tammekülas Kalmaste mänd Paide vallas Purdi külas Koigi ussikuusk Koigi vallas Huuksi külas Kõljala tamm Väätsa vallas Aasuvälja külas Ojaküla pärn Paide vallas Ojaküla külas Ojaküla tamm Paide vallas Ojaküla külas Piiumetsa kaheksaharuline pärn Väätsa vallas Piiumetsa külas Prääma põõsaskask Paide vallas Prääma külas Päinurme tamm Koigi vallas Päinurme külas Raudemetsa mänd Türi vallas Pala külas Saare-Siimu tamm Türi vallas Rassi külas Sargvere saar Paide vallas Sarvere külas Tammsaare tamm (Vetepere tamm) Albu vallas Vetepere külas Vanga kased Türi vallas Pala külas Väike-Kareda euroopa lehis Koigi vallas Väike-Kareda külas Änari pärn Türi vallas Änari külas

Maakonnas on registreeritud 3 I kaitsekategooria kaitsealuse taime, lehitu pisikäpa, kasvukohta. I kaitsekategooria kaitsealuste loomaliikide pesakohti on registreeritud kokku 30, sh 5 kaljukotka, 20 väike-konnakotka ja 5 must-toonekure pesakohta. II kaitsekategooria kaitsealuste taimede kasvukohti on registreeritud 135 ja liike 22. II kaitsekategooria kaitsealuste loomaliikide elupaiku on registreeritud kokku 94 ja liike 17. II kaitsekategooria kaitsealuste seente kasvukohti on registreeritud 1 ja liike 1. III kaitsekategooria kaitsealuste taimede kasvukohti on registreeritud 345 ja liike 28. III kaitsekategooria kaitsealuste loomaliikide leiukohti on registreeritud 86 ja liike 24. III kaitsekategooria kaitsealuste samblike kasvukohti on registreeritud 6 ja liike 1. Linnuliikidest on aktuaalseim metsise kaitse. Metsise elupaigad hõlmavad maakonnas ligikaudu 12 880 ha suuruse ala. Väljaspool kaitsealasid asuvate metsise asurkondade kaitseks on moodustatud 11 metsise püsielupaika.

101 Kommunikatsioon

Maanteed

Riigimaanteed 1. jaanuari 2013. aasta seisuga paiknes Maanteeameti andmetel Järva maakonnas 917,489 km riigimaanteid, millest kattega teid oli 608,5 km ehk 66,3%. Teede kogupikkusest moodustasid põhimaanteed 134,644 km ehk 14,7%, tugimaanteed 114,683 km ehk 12,5%, kõrvalmaanteed 675,873 km ehk 73,7% ja rambid või ühendused 4,289 km ehk 0,5%. Kõrvalmaanteedest 352,831 km ehk 52,1% on kattega teid.

Joonis 1. Riigimaanteede olem 01.01.2013 seisuga

Teehoiutöid tehti 2012. aastal Järvamaa riigimaanteedel 117,55 km, millest katete ehitus kruusateedele toimus 15,87 km, ehitati ümber 6 liiklusohtliku kohta. Katete taastusremonti tehti 11,6 km ning korduspindamisi 69,8 km ulatuses. Kruusateid remonditi kokku 19,25 km. Järva maakonnas teostas riigimaanteede hoolet AS Järva Teed.

Tabel 1. Maanteeameti ida regiooni investeeringute vahenditest tehtud ehitus- ja remondiobjektid 2012. aastal Järva maakonnas

Objekti täpsustav nimetus Objekti aadress Tee Tee nimetus koos tööde lühiiseloomustusega Algus Lõpp lõigu nr Pikkus km km (km) Katete ehitus 15,87 kruusateedele kokku: 15156 Anna - Peetri - 2x pindamine 27,48 29,81 2,33 Huuksi 15109 Väätsa - Lõõla - kergimmutatud killustikalus +1x 8,27 9,32 1,05 Saueaugu pindamine 102 15155 Peetri - Roosna- freespuru pindamine 3,19 6,78 3,59 Alliku 15142 Järva-Madise - freespuru 2x pindamine 3,20 4,58 1,38 Simisalu 15117 Müüsleri-Ataste 2x pindamine 0,00 2,39 2,39 15108 Kirna-Virika-Änari kergimmutatud killustikalus +1x 2,84 7,56 4,72 pindamine 15184 Kareda-Ammuta freespuru pindamine 0,00 0,41 0,41 Liiklusohtlike kohtade ümberehitus kokku: 1,03 2 Tallinn-Tartu-Võru- Paia ristmiku projekteerimine ja 109,87 110,30 0,43 Luhamaa ümberehitamine. Ristmikule ehitati välja vasakpöörde rada, parandati liikluskorraldust ja valgustust. 5 Pärnu-Rakvere- Prääma ristmiku ümberehitus ja 89,4 89,6 0,2 Sõmeru jalakäijate ületuskoha projekteerimine ja ehitamine. Ristmikule ehitati suunav liiklussaar ja jalakäijate ülekäiguraja ohutussaar koos ülekäigurajale suunavate jalgteedega ning valgustus. 25 Mäeküla-Koeru- Riigimaantee Kalitsa-Koeru- 19,1 19,2 0,1 Kapu -Preedi ja Vao kooli tee 21,1 21,2 0,1 ristmike ümberehitus. 15159 Mäo-Tarbja-Eivere- Mäo tee ristmiku ümberehituse ja 2,7 2,9 0,2 Korba jalakäijate ületuskoha projekteerimine ja ehitamine. Ristmikule rajati valgustusega teeületuskoht ja teeületuskohale suunavad jalgteed. 24102 Pilistevere-Kabala km 7,83 ülekäigukoha valgustuse ehitus 2 Tallinn-Tartu-Võru- km 109,67-109,76 põrkepiirete Luhamaa paigaldamine Katete taastusremont kokku: 11,6 5 Pärnu -Rakvere - Roosna-Alliku aleviku lõigu 108,00 110,80 2,80 Sõmeru maantee remont ja jalgratta- ja jalgtee ehitus 2 Tallinn-Tartu-Võru- Valgma-Koigi lõigul kulumiskihi 91,19 99,99 8,80 Luhamaa taastamine Korduspindamine kokku: 69,80 Kruusateede remont kokku: 19,25 Maanteeameti andmed

103 Kohalikud teed Järvamaa kohalike omavalitsuste hallata oli 2013. aasta 1. jaanuari seisuga 1 196,9 km avalikult kasutatavaid kohalikke teid, nendest maanteid 1 050,0 km ja tänavaid 14,9 km.

Tabel 2 Järva maakonna kohalike maanteede ja tänavate pikkus 01.01.2013.a. seisuga (m)

Teed Omavalitsus Maantee Tänav kokku Albu vald 96 486 0 96 486 Ambla vald 60 931 16 845 77 776 Imavere vald 69 175 0 69 175 Järva-Jaani vald 90 790 14 396 105 186 Kareda vald 42 346 4 593 46 939 Koeru vald 120 510 7 443 127 953 Koigi vald 78 345 0 78 345 Paide vald 144 170 0 144 170 Roosna-Alliku vald 0 42 530 42 530 Türi vald 58 041 5 056 63 097 Väätsa vald 74 149 5 134 79 283 Paide linn 215 104 50 886 265 990 Järva maakond 1 050 047 146 883 1 196 930 Maanteeameti andmed

104 Ühistransport

Ühistranspordi korraldusega Järvamaa maakonnaliinidel tegeleb 01. novembril 2000. aastal Järvamaa omavalitsuste ja Järva Maavalitsuse poolt asutatud Järvamaa Ühistranspordi Keskus MTÜ (JÜTK).

Maakonnaliine oli Järvamaal aruandeperioodi lõpus 38 ja aastane läbisõit 1 474,8 tuhat liinikilomeetrit. Liinimaht vähenes võrreldes 2011. aastaga 10,0 tuhande kilomeetri võrra ehk 0,67%. Põhiliselt tulenes see suvise liiniveo mahu vähenemisest ning liini nr 26 Lehtse-Paide- Lehtse marsruudi muutmisest Käravete-Paide-Käravete. Koostöös omavalitsustega tehti muudatusi liinivõrgus tulenevalt õpilaste sõiduvajadustest.

Piletitulu oli 370,2 tuhat eurot, mis on eelmise aastaga võrreldes 0,73% väiksem.

Tabel 1. Järvamaa avalike liinide statistika 2009-2012

2009 2010 2011 2012 Liinide arv 38 38 38 38 Lliinikilomeetrid tuh. km 1455,3 1449 1484 1474,8

Piletitulu tuh. € 396,6 381,1 379,1 375,6 Piletitulu €/km 0,273 0,263 0,255 0,254

Joonis 1. Liinikilomeetrite ja piletitulu muutus 2009-2012

Piletimüük toimub Järvamaal ühtses elektroonilises piletimüügisüsteemis, aasta keskel soetati hanke korras uued piletimüügiseadmed (28tk), mis võimaldavad kiipkaardi kasutust. Koos uute piletimüügiseadmete kasutuselevõtuga mindi üle uuele haldustarkvara kasutusele. Õpilastele väljastati sõidukaardina käsitletavad kiipkaardid 2012/2013 õppeaasta alguskuudel.

Piletimüügist saadav ja töödeldud informatsioon on aluseks liinivõrgu kujundamisel.

Majandusaastal teenindasid liine riigihanke „Avalik liinivedu Järva maakonna bussiliinidel 01.04.2006.a. – 31.03.2014.a“ edukad pakkujad. Hanke tulemusena on sõlmitud 8-aastased hankelepingud kolmes liinigrupis. Liinigrupis nr 2 toimus reisijate vedu 2009. aasta riigihanke eduka pakkujaga sõlmitud hankelepingu alusel. Algasid ettevalmistused uueks riigihankeks „Avalik liinivedu Järva maakonna bussiliinidel 01.04.2014 – 31.03.2022“ kolmes liinigrupis.

Majandusaastal reisijale sõidutariifi ei muudetud, see on kehtiv alates 01.07.2008.

105 Aruandeaastal oli reisijate teenindamiseks kasutada olevate busside keskmine vanus 13 aastat.

Pidevalt toimus andmete vajaduspõhine muutmine riiklikus ühistranspordiregistris (ÜTRIS) www.peatus.ee, samuti koduleheküljel www.jytk.ee, Paide bussijaamas ja maakonna bussipeatustes.

Koostöös teiste maakondadega ja Siseministeeriumiga osaleti riikliku, s.h maakondliku ühistranspordi korraldamise tulevikunägemuse kujundamisel. JÜTK esindaja osales Maanteeameti ühistranspordiosakonna liinilubade komisjoni töös.

Koos Järva Maavalitsuse ja omavalitsustega koostati Järvamaa Ühistranspordi arengukava aastateks 2013-2018.

Sõiduõigust omava dokumendi kontrollimiseks bussides on kaasatud kaks Järva Maavalitsuse koosseisus töötavat ühistranspordi inspektor-menetlejat. Bussidesse on paigaldatud kaamerad, mis aitavad kontrolli tõhustada. Aasta lõpul soetati lisaks 8 kaasaegsema tehnoloogiaga kaamerat. Inspektorite kontrolli vajadus on suurem bussides, kus kaamera puudub ja kontrolli teostamisel arvestatakse sellega.

Mäo reisiterminal, mis avati 05. juulil 2011. aastal, on muutunud reisijate jaoks arvestatavaks ümberistumiskohaks. Reisijate arv, kes kasutavad Mäo terminali ümberistumiseks, on kasvanud 2011. aasta novembriga võrreldes 500-550 võrra, ulatudes 3 560 reisijani kuus. Terminalis peatub argipäeval ca 130 bussi. Võimalus reisimiseks Tartu, Tallinna, Pärnu, Rakverre, Viljandisse ja veel paljudesse kohtadesse.

Terminal on avatud iga päev kella 07.00 – 21.00. Heakorra tagamiseks on hanke korras leitud hoolduspuhastusteenuse osutaja ning teede ja platsi talihoolduse teostaja. Aktiivselt kasutatakse valgustatud sõiduautode parklat.

106 Raudtee

2012. aastal teenindas Edelaraudtee AS Tallinn--Türi-Viljandi raudteeliini Türi teelõigul 113 006 reisijat, mis on 2011. aastaga võrreldes 2 030 reisijat ehk 1,8% rohkem. Sisenenud reisijate arv suurenes 1,6% ja väljuvate reisijate arv suurenes 2,1%.

Türi raudteejaamas laaditi 2010. aastal kokku 167 vagunit kogukaaluga 5,1 tuhat tonni. Võrreldes 2011. aastaga vähenes vagunite arv 110 võrra ehk 39,7 % ja kauba hulk 3,2 tuhat tonni ehk 38,6 %.

Tabel 1. Järvamaa raudteelõigud 2012. aastal

Liini ja teelõigu nimetus Lõigu Jaamad, Teenindatud reisijaid Laaditud Tallinn-Lelle-Türi-Viljandi pikkus peatused vaguneid liin km sisenejad väljujad kokku (tk/tuh t) Türi teelõik 31,5 Kolu 124 155 279 Türi 51 924 51 644 103 568 167/5,1 Taikse 1 493 1 248 2 741 Kärevere 1 649 1 319 2 968 Ollepa 1 823 1 627 3 450 Kokku 31,5 57 013 55 993 113 006 167/5,1 Edelaraudtee AS andmed

Joonis 1. Raudteejaamades teenindatud reisijad

2012. aastal tõstis Edelaraudtee peale Türi-Viljandi raudtee kapitaalremonti Türi–Viljandi raudteelõigul tippkiiruse 120 kilomeetrini tunnis, mis lühendab sõiduaega Tallinna ja Viljandi vahel 20 ning Türi ja Viljandi vahel 12 minutit. Kapitaalremondi käigus vahetati välja kogu Viljandi ja Türi vahelise rautee pealisehitus: killustik, liiprid ja rööpad. Lisaks uuendati raudteeülesõite, parandati teekatet, paigaldati uusi foore ning uuendati kõik kuus Türi-Viljandi raudteelõigule jäävat ooteplatvormi.

107 Majandus

Järvamaa Arenduskeskus

SA Järvamaa Arenduskeskuse tegevus 2012. aastal

Sihtasutus Järvamaa Arenduskeskus asutati 14. veebruaril 2003. aastal Järvamaa Omavalitsuste Liidu otsusega. Sihtasutus registreeriti Tallinna Linnakohtu registriosakonnas 17. aprillil 2003. Sihtasutuse juhatus on üheliikmeline, nõukogu kaheksaliikmeline. Sihtasutuse Järvamaa Arenduskeskuse tegevuse eesmärgiks on toetada regiooni sotsiaalset ja majanduslikku arengut programmide, projektide algatamise, koordineerimise, nõustamise ja juhtimisega ning korraldamisega.

SA Järvamaa Arenduskeskuse missiooniks on aidata kaasa ja leida lahendusi oma klientide ja partnerite ideedele. 2012. aastal nõustasid SA Järvamaa Arenduskeskuse konsultandid 130 potentsiaalset ja alustavat ettevõtjat ja 21 tegutsevat ettevõtjat, 145 korral MTÜ/SAde esindajaid, kohalikke omavalitsusi nõustati 23 korral. Nõustamiste toel oli 2012. aastal Järvamaale tekkinud 16 uut ettevõtet ja 16 mittetulundusühingut. Järvamaa Arenduskeskuse klientide koguarvust 65 % ehk rohkem kui pooled on ettevõtjad, keda on nõustatud 246 korral. Nendest suurema osa moodustasid alustavad ettevõtjad so kuni 3 aastase tegevusperioodiga isikud ja potentsiaalsed alustajad, neid on ettevõtjate üldarvust 86% ehk 130 klienti. Nõustamise kestus ühe ettevõtluskliendi kohta on keskmiselt tund ja 23 minutit.

Tabel 1. Nõustamiskordade arv 2012 Järvamaa Arenduskeskuses

Äriühingud MTÜ KOV Kokku Nõustamisi kokku 246 155 38 439 Nõustatud kliente kokku 151 70 12 233 Keskmine nõustamise kestus 1 h 23 m 2 h 6 m 2 h 55 m

Klientide arv JAK-is 2012

KOV 5% MTÜ 30% Äriühingud 65%

Joonis 1. 2012 aastal Järvamaa Arenduskeskust külastanud kliendid

108 Nõustamiste arv JAK-is 2012 KOV 9%

MTÜ Äriühingud 35% 56%

Joonis 2. 2012 aastal nõustatud kliendid Järvamaa Arenduskeskuses

Klientide arv 2009-2012

300

250

200

150

100

50

0 2009 2010 2011 2012 Äriühingud 248 160 163 151 MTÜ 57 114 130 70 KOV 12 14 12 12

Joonis 3. Järvamaa Arenduskeskuses nõustatud klientide arv aastatel 2009-2012

Järvamaa Arenduskeskuse mõned suuremad ja olulisemad projektid, millega oleme 2012.a. tegelenud.

Järvamaa Ettevõtlusnädal Järvamaa Arenduskeskus korraldas juba kuuendat aastat maakonnas ettevõtlusnädala tegevusi. Nädala eesmärgiks oli arendada inimestes ettevõtlikku eluhoiakut ja soosivat suhtumist ettevõtlusesse. Põhilised koostööpartnerid, kes meiega liitusid nädala läbiviimisel olid Järva Maavalitsus, Kesk-Eesti Noorsootöökeskus SA ja SA Põhja-Eesti Turism. Arenduskeskuse poolt korraldatud 5 erineval üritusel osales kokku 837 inimest. Järvamaa messi ja karjäärimessikest külastas kokku ca 5 500 inimest. SA Järvamaa Arenduskeskus korraldas ettevõtlusnädala jooksul

109 ühe ettevõtluspäeva, ühe ettevõtjate tunnustamise päeva, 14 ettevõtlusküla mängu lastele, 3 koolituspäeva ja 17 erineva ettevõtte külastust. Ühistegevuses ja koostöös peitub jõud.

Keskendusime aastas ühel nädalal ettevõtlusteemadele, andsime inimestele võimaluse kuulda ja teada saada mitmesugust teavet ettevõtluse kohta. See on hea võimalus kohtuda ettevõtjatega ning arendustöötajatega, jagada oma kogemusi ning õppida teistelt. Tabel 2. Järvmaa Ettevõtlusnädala võrdlustulemused aastatel 2007-2012.

2007 2008 2009 2010 2011 2012

1 Tegevuste 27 18 14 43 12 48 arv

2 Osalejate arv 427 688 853 1109 1390 837

3 Lektorite arv 44 37 25 44 18 18

4 Messi 48 57 52 50 65 50 eksponentide arv

5 Messi 4000 4000 4000 5500 5100 5500 külastajate arv (ca)

Järvamaa Arenduskeskuse algatusel ja Leader programmi toel viidi 2012. aastal täielikult või osaliselt ellu 3 erinevat arendusprojekti.

Viisime lõplikult ellu kaheaastase projekti turismiettevõtjatele „Piirkonna turismiorganisatsioonide koostöövõrgustiku arendamine“. Projekt aitas kaasa maakonna turismiorganisatsioonide koostööle ja arengule. Projektis osales 16 turismiorganisatsiooni üle Järvamaa. Projektis osalejad olid avaldanud soovi korraldada edasi koostöökohtumisi järgmisel aastal, et olla kursis jätkuvalt turismitoodete ja teenustega. Projekti käigus viidi läbi 13 koolituspäeva ja 2-päevane õppereis Saaremaa turismiettevõtjate juurde. Osalejate turundusplaanide alusel planeerime kokku panna maakondliku turismi turundusplaani.

Koolitust viisid läbi BDA Consulting OÜ lektorid. Antud projekt aitas kaasa maakonna turismiorganisatsioonide koostööle ja arengule, läbi konkreetsete ühisturundustegevuste. Projekti „Järvamaa kui reisisihi tuntuse tõstmine“ toel aitasime maakonna turismiasjalistel osaleda turismimessil Tourest 2013 ning andsime välja Järvamaa turismiinfot sisaldava turismikaardi.

110

Pildil: Tourest 2013 Järvamaa messiboks

Pildil: Järvamaa Turismikaart 2012

Projekti „Ettevõtlusaktiivsuse tõstmine noorte hulgas“ eesmärgiks oli tõsta ettevõtlusaktiivsust läbi ettevõtlusõppe, mida viidi läbi noorte hulgas. Ettevõtlusõppe eesmärgiks on omandada arusaamine ühiskonnas toimuvatest nähtustest ja protsessidest. Seejuures arendatakse ettevõtlikku ja keskkonda väärtustavat ning säästvat eluhoiakut, probleemide lahendamise ja uurimise oskusi.

111 Projekt viiakse ellu perioodil sügis 2012-2014. Projekti käigus oli noortel võimalik osaleda ettevõtlusküla mängudel, külastada maakonna edukaid ettevõtteid ning osaleda õppepäevadel.

Pildil: Ettevõtlusküla mäng Keskkonnainvesteeringute Keskus rahastas 2012. aasta kevadel keskkonnaprogrammist keskkonnateadlikkuse valdkonna programmi kaudu infotrükise “Looduses liikumine Järvamaal” välja andmist. Keskus toetas projekti 7 000 euroga ning eesti- ja ingliskeelne trükis nägi ilmavalgust 2012. aasta viimastel päevadel. Infotrükise eesmärgiks oli abistada Järvamaal iseseisvalt looduses liikumist harrastavat aktiivset inimest. Trükis kajastab maakonna matkaradasid ja looduskauneid kohti ning annab looduses liikujale praktilisi näpunäiteid ja informatsiooni.

Pildil: Infotrükis „Looduses liikumine Järvamaal“

112 IV Järvamaa kodanikuühiskonna konverents toimus 29. novembril ning seal osales 130 inimest peamiselt kodanikuühenduste esindajate hulgast. Tegemist on kodanikualgatuse aasta suursündmusega, kus räägiti vabaühendustele olulistel teemadel ja tunnustati aasta silmapaistvamaid tegijaid kodanikualgatuses. Sellel aastal räägiti kodanikualgatustest, mis on inimestele abiks tänapäeva majandusolukorras. Konverentsil räägiti inimeste harjumustest, mis muudaksid meie tulevikku ja säästaksid meie kogukonda majanduslikest tagasilöökidest.

2012. aasta parim mittetulundusühing oli MTÜ Türi Talunike Liit

2012. aasta tublim vabatahtlik oli Tiiu Saarist

113 2012. aasta hea algatus oli Laupa põhikooli toetus kodutute loomade varjupaigale

2012. aasta kevadel andis Eesti Sisearhitektide Liit pidulikul üleandmistseremoonial üle 2011. aasta disainipreemiad. Järvamaa turismiinfokeskus kandideeris „Väike ruum“ kategoorias, saadi kõrgeima tunnustuse osaliseks ning kuulutati parimaks. Konkursil osales 44 tööd, millest žürii valis välja 21 nominenti erinevates kategooriates. Preemiad otsustati välja anda viies kategoorias. Turismiinfokeskuse disainereile Arro Projekt OÜ sisearhitektidele Annes Arrole ja Hanna Karitsale anti peatunnustus.

Pildil: Järvamaa Turismiinfokeskus

114 Ettevõtlus- ja majandusnäitajad

Järvamaal oli 2012. aastal Statistikaameti statistilisse profiili kuuluvaid üksusi 2 833. Neist osaühinguid 1 065, aktsiaseltse 52, tulundusühistuid 10, täisühinguid 2, usaldusühinguid 1, füüsilisest isikust ettevõtjaid 873, mittetulundusühinguid 692, sihtasutusi 19, riiklikke üksusi 6 ja kohaliku omavalitsuse üksusi 113.

Statistilisse profiili kuuluvatest ettevõtetest asusid Paide linnas 23%, Türi vallas 30%, Ambla vallas 7,2%, Paide vallas 6,7% ja Koeru vallas 6,5%.. Ülejäänud valdades oli ettevõtteid tunduvalt vähem.

Tabel 1. Statistilisse profiili kuuluvad üksused - haldusüksus ning õiguslik vorm

2012

Füüsilisestisikustettevõtja Täisühing Usaldusühing Osaühing Aktsiaselts Tulundusühistu Mittetulundusühing Sihtasutus Riikliküksus üksusKohaliku omavalitsuse KOKKU Järva maakond 873 2 1 1 065 52 10 692 19 6 113 2 833

Paide linn 143 0 0 295 16 1 177 8 3 13 656

Albu vald 50 0 1 57 0 2 21 1 0 10 142

Ambla vald 78 2 0 63 1 1 53 0 0 11 209

Imavere vald 43 0 0 22 2 1 30 0 1 9 108

Järva-Jaani 39 0 0 39 1 2 30 1 0 7 119 vald

Kareda vald 25 0 0 18 1 0 14 1 0 6 65

Koeru vald 58 0 0 70 2 0 30 2 0 8 170

Koigi vald 35 0 0 29 1 0 29 0 1 6 101

Paide vald 54 0 0 73 6 2 36 3 1 6 181

Roosna-Alliku 35 0 0 43 3 1 36 0 0 8 126 vald

Türi vald 270 0 0 321 14 0 211 3 0 23 842

Väätsa vald 43 0 0 35 5 0 25 0 0 6 114

Ettevõtted on jaotatud haldusüksustesse kontaktaadressi järgi. Allikas: Statistikaamet

115 Primaarsektori (põllumajandus, metsamajandus, kalandus ja mäetööstus) ettevõtted moodustasid 31,6%, sekundaarsektori (töötlev tööstus, energeetika, ehitus) ettevõtted 18,1% ja tertsiaarsektori (kaubandus,sõidukite-kodumasinate remont, transport, äriteenindus, isikuteenused) ettevõtted 50,3% ettevõtete üldarvust.

Tabel 2. Statistilisse profiili kuuluvad ettevõtted – aasta, haldusüksus, tegevusala

2012

Tegevusalad kokku Tegevusalad ja metsamajandus Põllumajandus, kalapüük Mäetööstus tööstus Töötlev ja auru gaasi, Elektrienergia, varustamine õhuga konditsioneeritud ja jäätme- kanalisatsioon; Veevarustus; saastekäitlus Ehitus ja mootorsõidukite jaekaubandus; ja Hulgi- remont mootorrataste laondus ja Veondus toitlustus ja Majutus side ja Info kindlustustegevus ja Finants- tegevus Kinnisvaraalane tegevus tehnikaalane ja teadus- Kutse-, abitegevused ja Haldus- kohustuslik riigikaitse; ja haldus Avalik sotsiaalkindlustus Haridus sotsiaalhoolekanne ja Tervishoid aeg vaba ja meelelahutus Kunst, tegevused teenindavad Muud Järva maakond 2 003 628 5 167 6 9 181 282 104 59 39 12 63 155 59 0 17 41 44 132 ..Paide linn 455 29 0 34 1 3 52 87 32 16 12 5 23 59 16 0 6 13 13 54 ..Albu vald 110 59 0 10 0 0 9 5 4 5 1 0 2 10 1 0 0 1 2 1 ..Ambla vald 145 59 0 10 2 1 10 19 9 1 1 0 3 15 2 0 1 4 1 7 ..Imavere vald 68 43 0 4 1 0 2 3 2 3 3 0 1 1 1 0 1 0 1 2 ..Järva-Jaani vald 81 29 0 6 0 0 4 13 2 4 0 1 3 4 3 0 2 3 0 7 ..Kareda vald 44 23 0 3 0 0 1 0 2 0 2 0 0 6 0 0 0 1 4 2 ..Koeru vald 130 60 1 13 1 0 7 15 6 4 2 0 3 6 2 0 0 1 2 7 ..Koigi vald 65 39 0 5 0 0 4 2 2 0 1 2 6 0 0 0 2 0 0 0 ..Paide vald 135 50 0 18 0 0 10 23 5 8 1 2 2 5 4 0 2 1 1 3 ..Roosna-Alliku vald 82 33 0 5 0 0 13 14 5 1 0 1 0 4 0 0 0 2 1 3 ..Türi vald 605 168 4 51 0 3 63 93 31 14 16 2 22 37 26 0 5 12 14 44 ..Väätsa vald 83 36 0 8 1 2 6 8 4 1 1 0 2 2 4 0 0 1 5 2 Ettevõtted on jaotatud haldusüksustesse kontaktaadressi järgi. Allikas: Statistikaamet

Kõige rohkem oli Järva maakonnas põllumajanduse, metsamajanduse ja kalapüügi sektori ettevõtteid 620, järgnesid hulgi- ja jaekaubanduse, mootorsõidukite ning tarbeesemete ja kodumasinate remondiga tegelevad ettevõtted 282, töötlev tööstus 167 ettevõttega ja ehitus 181 ettevõttega.

Järva maakonnas töötas 2012. aastal 15-74 aastastest hõivatutest primaarsektori ettevõtetes keskmiselt 10,0%, sekundaarsektori ettevõtetes 35,7% ja tertsiaarsektori ettevõtetes 54,3%. Primaarsektoris hõivatute osakaal on võrreldes 2011. aastaga vähenenud 4,6% võrra. Sekundaarsektoris hõivatute osakaal on suurenenud 0,7% võrra ja tertsiaarsektoris hõivatute osakaal suurenenud 4% võrra. Primaarsektoris hõivatute osakaal on maakonnas Eesti keskmisest 5,3% kõrgem, sekundaarsektoris hõivatute osakaal Eesti keskmisest 4,6% kõrgem ja tetsiaarsektoris hõivatute osakaal Eest keskmisest 9,9% madalam.

Tabel 3. 15-74- aastased hõivatud maakonna ja majandussektori järgi 2012. aasta keskmine %

Maakond Primaarsektor Sekundaarsektor Tertsiaarsektor Kogu Eesti 4,7 31,1 64,2 Harju 0,8 27,3 71,9 Hiiu 27,3 67,8 Ida-Viru 42,0 56,4 Jõgeva 16,9 30,1 53,0 Järva 10,0 35,7 54,3 Lääne 11,2 30,6 58,2

116 Lääne-Viru 11,8 34,7 53,6 Põlva 9,0 39,4 51,7 Pärnu 9,1 35,4 55,5 Rapla 11,3 31,7 57,0 Saare 11,5 35,6 52,8 Tartu 4,5 27,3 68,2 Valga 7,2 42,6 50,2 Viljandi 10,7 31,4 57,9 Võru 9,5 25,6 65,0

Töötajate keskmine brutopalk kuus on maakonnas võrreldes 2011. aasta sama perioodiga kasvanud 2012. aasta I kvartal 47 € võrra, II kvartal kasvanud 53 €, III kvartal kasvanud 67 € ja IV kvartal kasvanud 17 € võrra. Eesti keskmine brutopalk kuus kasvas samal perioodil I kvartal 109 €, II kvartal 111 €, III kvartal 76 € ja IV kvartal 96 € võrra. Keskmine brutokuupalk 2012. aasta IV kvartalis Järva maakonnas on riigis 11. kohal, 2011. aastal olime 10. kohal.

Tabel 4. Töötajate keskmine brutokuupalk maakonniti 2008, 2009 krooni, 2010, 2011, 2012 eurot

2008 2009 2010 2011 2012 Maakond I kv II kv III kv IV kv I kv II kv III kv IV kv I kv II kv III kv IV kv I kv II kv III kv IV kv I kv II kv III kv IV kv Harju 14 042 14 825 13 935 14 585 13 772 14 270 13 313 13 768 852 914 853 905 896 958 915 974 959 1 008 970 1 028 Hiiu 9 712 10 253 8 904 10 149 9 567 9 664 9 035 9 525 610 625 588 685 656 695 649 717 770 787 708 820 Ida-Viru 9 549 10 794 10 016 10 699 9 760 10 325 9 492 10 114 627 706 619 677 652 707 642 695 706 739 683 744 Jõgeva 9 413 10 437 10 405 10 408 8 939 9 709 8 161 9 252 586 668 587 637 636 688 651 690 626 694 613 694 Järva 10 364 11 412 11 007 11 224 9 697 10 255 9 385 9 766 586 647 610 650 604 666 624 688 651 719 691 705 Lääne 9 118 10 026 9 275 10 057 9 537 9 997 9 331 9 697 650 673 613 685 684 709 648 698 707 765 699 861 Lääne-Viru 9 589 10 938 10 410 10 696 9 805 10 007 9 315 9 881 6 621 666 628 673 644 681 674 693 703 763 735 761 Põlva 9 731 10 816 10 429 10 661 9 503 10 632 10 050 10 130 617 648 583 640 635 690 666 676 698 728 727 731 Pärnu 10 321 11 442 10 864 11 469 9 921 10 761 9 904 10 563 666 727 671 712 651 726 668 716 730 769 710 769 Rapla 10 075 10 935 10 818 11 245 10 348 11 070 9 349 9 154 560 608 598 622 638 681 653 675 634 702 670 687 Saare 10 282 11 372 10 750 11 093 9 659 10 256 10 206 10 048 602 671 639 678 625 695 674 692 662 721 701 726 Tartu 11 874 13 301 12 176 13 095 11 451 12 228 11 140 11 849 725 808 728 812 751 840 763 845 785 867 795 884 Valga 8 701 9 393 8 433 9 475 8 645 9 156 8 712 9 109 569 625 560 610 613 688 627 669 644 720 631 733 Viljandi 10 076 11 015 10 289 10 889 9 820 10 703 9 531 10 191 610 663 614 657 602 668 620 664 611 678 626 689 Võru 9 860 11 341 10 786 10 816 9 664 10 920 9 572 10 129 590 671 579 643 600 675 603 684 614 684 622 688 Eesti keskmine 12 337 13 306 12 512 13 117 12 147 12 716 11 770 12 259 758 822 759 814 792 857 809 865 901 968 885 961 Hõlmatud on töölepingu, teenistuslepingu ja avaliku teenistuse seaduse alusel töötajad. Allikas: Statistikaamet

Kõige kõrgema, Harju 1 028 € ja kõige madalama, Rapla 687 €, keskmise palga vahe küündis 2012. aasta IV kvartal 341 euroni, 2011. aastal oli see 310 €, seega on vahe kõige kõrgema ja kõige madalama palga vahel suurenenud aasta jooksul 31 € võrra. Eesti keskmisest palgast 961 € kõrgem keskmine oli ainult Harju maakonnas 1 028 €.

117

Allikas: Statistikaamet

2012. aastal viis Eesti Maaülikool läbi Järvamaa maaettevõtluse uuringu. Selle tulemustega saab tutvuda Järva Maavalitsuse kodulehel aaadressil www.jarva.maavalitsus.ee- arendamine ja planeerimine – uurimused ja analüüsid – Järvamaa maaettevõtluse uuringu aruanne 2012.

118 Kaubandus- ja tööstustoodangu müük

Statistikaameti poolt avaldatavad andmed on maakonniti avaldatud vaid suuremate, üle 20 töötajaga, ettevõtete kohta. Väiksemate ettevõtete valikvaatlus ei esinda piisaval hulgal üksusi, et oleks võimalik teha üldistusi maakonna tasandil. Kaupade hulgi- ja jaemüügi andmed on esitatud eurodes ning on esialgsed.

Nii nagu varasemal aastal jätkus kaupade hulgi- ja jaemüügi kasv. On ilmne, et pärast majanduslangust on muutused läinud paremuse suunas. Eestis keskmiselt kasvas käive arvestatavad 14,6%.

Tabel 1. Kaupade hulgi- ja jaemüük jooksevhindades maakondade lõikes (milj. eurot)

2006 2007 2008 2009 2010 2011 Eesti kokku 9 034 10 983 10 632 7 569 7 950 9 110 Harju 7 256 8 841 8 602 6 104 6 384 7 305 Hiiu 14 20 20 12 11 x Ida-Viru 226 298 156 119 166 141 Jõgeva 49 45 49 38 40 46 Järva 105 118 119 92 95 97 Lääne 60 88 74 70 54 61 Lääne-Viru 196 225 270 191 194 237 Põlva 47 57 58 48 41 44 Pärnu 162 185 183 100 130 169 Rapla 74 86 82 58 74 94 Saare 62 73 76 56 51 x Tartu 573 690 724 535 548 654 Valga 41 45 37 21 21 36 Viljandi 116 142 107 67 81 95 Võru 53 70 75 58 61 63 x - andmete avaldamist ei võimalda andmekaitse põhimõte.

Maakonniti oli see aga väga erinev. Seekordses tabelis puuduvad andmed Hiiu- ja Saaremaa kohta. Andmekaitse põhimõtted ei võimalda neid arve näidata. Üldiselt hinnates jääb vahe Hiiu- ja Saaremaal varasema aastaga võrreldes 10% ligi. Kui eelmisel aastal oli esirinnas Ida-Virumaa käibe kasv, siis seekord oli vastupidi. Tegemist on ainukese maakonnaga, kus käive langes. Võrreldes varasema aastaga võib põhjus olla ka andmete täpsustumisel. Suhteliselt suur kasv oli aga Valgamaal, ligi 71%. Tegemist on küll madala baastasemega maakonnaga, aga suur edenemine vajaks spetsialistide poolset selgitust. Märgatav kasv oli ka Pärnu-, Rapla- ja Lääne-Virumaal vastavalt 30, 27 ja 22 protsenti. Kui majanduslanguse ajal võis eeldada, et osades maakondades oli langus märgatav just turistide osakaalu langusest tulenevalt, siis seekord võib ennakkasv tuleneda just selle sihtgrupi tagasitulekust ja kulutuste kasvust.

Nii nagu varasemal aastal jätkus Järvamaal käive kasvamist tagasihoidlikud 2,1 protsenti, mis oli üks väiksemaid kasve maakondade seas.

119 Joonis 1. Kaupade hulgi- ja jaemüük jooksevhindades ühe elaniku kohta maakonniti (eurot)

16000 15000 14000 13000 2009 12000 11000 2010 10000 9000 2011 8000 7000 6000 5000 4000 3000 2000 1000

0

Hiiu

Võru

Tartu

Harju

Viru Järva

Põlva

Valga

Rapla

Pärnu Saare

Lääne

Lääne-

Viljandi

Eesti Jõgeva Ida-Viru keskmine Allikas: Statistikaamet

Müük ühe elaniku kohta oli jätkuvalt konkurentsitult suurim Harjumaal (13 786 eurot). Nii nagu eelmisel aastal järgnevad Tartu (4 332) ja Lääne-Virumaa (3 550). Kuigi kaubakäive muutus Järvamaal oli marginaalne siiski on müük elaniku kohta väärt neljandat positsiooni maakondade seas 2 668 euroga. Jõudsalt on aga lähenemas Raplamaa 2 562 euroga inimese kohta.

Kui kaubanduse taastumine on jätkuvalt veel tagasihoidlik, siis tööstustoodangu müük, mis sisaldab ka müüki mitteresidentidele (eksport), on jõudnud kriisieelsetest näitajatest kõrgemale. Varasem tippaasta oli 2008 kui müük ulatus 8,3 miljardi euroni. 2011. aastal ulatus tööstustoodangu müük aga juba üle 10 miljardi euro, kasvades võrreldes 2010. aastaga ligi 25 protsenti. Üldjuhul oli kasv maakonniti valdav. Paraku, kolmes maakonnas, sealhulgas Järvamaal, toimus tööstustoodangu vähenemine. Aastate tendentsi jälgides võib öelda, et Kesk-Eesti on olnud kõige suurem kaotaja.

Tabel 2. Tööstustoodangu müük jooksevhindades maakondade lõikes (milj. eurot)

2006 2007 2008 2009 2010 2011 Eesti kokku 6 965 8 067 8 297 6 276 8 069 10 104 Harju 2 891 3 314 3 398 2 512 3 346 4 672 Hiiu 24 24 31 18 22 21 Ida-Viru 866 1 054 1 149 860 1 154 1 377 Jõgeva 72 83 89 69 83 87 Järva 178 208 194 137 148 130 Lääne 67 71 67 71 56 65 Lääne-Viru 371 476 500 381 438 497 Põlva 75 89 87 40 49 56 Pärnu 386 421 406 306 353 416 Rapla 107 111 111 75 95 88 Saare 97 124 133 124 150 179 Tartu 612 711 686 566 704 792 Valga 105 114 114 104 116 138 Viljandi 212 249 254 208 253 283 Võru 129 155 151 113 138 157 Ei ole jaotatud maakonna järgi 773 863 927 692 964 1 146 Allikas: Statistikaamet

120 Tööstustoodangu müügilt elaniku kohta on oma esimese positsiooni võtnud tagasi Harju maakond, kus vastav näitaja ulatus 8 817 euroni. Koos Ida- ja Lääne Virumaaga, vastavalt 8 266 ja 7 456 eurot, on tegemist selgelt eristuva juhtkolmikuga. Kõik kolm maakonda on tuntud oma tööstuspotentsiaali poolest. Antud võrdluses on viimaste aastatega oma positsiooni oluliselt kaotanud Järvamaa.

Joonis 2. Tööstustoodangu müük jooksevhindades ühe elaniku kohta maakonniti (eurot)

10000 9000 2009 8000 2010 7000 2011 6000 5000 4000 3000 2000 1000

0

Hiiu

Võru

Tartu

Harju

Viru

Järva

Põlva

Valga

Rapla

Saare Pärnu

Lääne

Lääne-

Viljandi Jõgeva

Eesti Ida-Viru keskmine Hinnates müüki mitteresidentidele saame võrrelda kaudselt sise- ja väliskäibe ehk ekspordi osakaalu. 2011. aastal kasvatasid müüki mitteresidentidele märkimisväärselt, ligi 48,5 protsenti, Harju- ja Ida-Virumaa. Ainukene suurem langeja maakondadest oli Järvamaa. Sellest võib ka järeldada, et miks on üldiselt tööstustoodangu müük Järvamaa ettevõtetest langenud - oluliselt on vähenenud eksport. Seega ei osutunud täpseks varasemalt loodetud ekspordi osakaalu kasv 2011. aastal. Siiski oli eelmisel aastal näha paranemise märke, eelkõige investeeringute kasvu näol.

Joonis 3. Tööstustoodangu müük mitteresidentidele ühe elaniku kohta maakonniti (eurot)

7000 6000 5000 2009 2010 4000 2011 3000 2000 1000

0

Hiiu

Võru

Tartu

Harju

Järva

Viru

Põlva

Valga

Rapla

Saare Pärnu

Lääne

Lääne-

Viljandi

Jõgeva

Eesti Ida-Viru keskmine

121 Investeeringud

Statistikaameti poolt avaldatavad andmed hõlmavad 20 või enama töötajaga ettevõtteid. Andmed käsitlevad põhiosas 2011. aastat ja on esitatud eurodes.

Analüüsis on kasutatud ka investeeringute näitajaid tegevusalade lõikes, mida üldine statistikaandmebaas ei avalda. Teades tehtud investeeringuid tegevusalati võimaldab see saada ülevaadet arengutest eri valdkondades.

Tabel 1. Ettevõtete investeeringud põhivarasse (k.a.kapitalirent) 2007-2011 (tuhat eurot)

Maakond 2007 2008 2009 2010 2011 Eesti kokku 2 279 310 2 082 062 1 382 742 1 247 091 1 882 470 Harju 1 469 625 1 326 518 823 040 711 417 1 093 054 Hiiu 7 766 7 560 1 806 2 873 4 075 Ida-Viru 261 841 225 998 169 932 220 168 402 540 Jõgeva 23 445 18 044 8 750 11 686 23 695 Järva 33 276 51 332 28 318 17 301 46 605 Lääne 23 595 23 311 19 009 12 527 13 191 Lääne-Viru 65 903 55 012 26 677 37 618 56 747 Põlva 16 115 19 412 13 171 22 275 8 586 Pärnu 64 892 92 369 37 962 34 819 45 676 Rapla 22 586 17 276 12 609 9 381 17 518 Saare 32 966 33 424 39 514 35 982 28 432 Tartu 180 079 117 889 152 664 78 297 79 412 Valga 22 498 23 066 14 786 13 950 14 926 Viljandi 27 599 43 786 16 590 22 767 32 517 Võru 27 124 27 065 17 914 16 030 15 496 Allikas: Statistikaamet

Võrreldes varasemate langusaastatega tegi investeeringute kasv väga suure hüppe. Kõige jõulisem oli kasv just Järvamaal, kus varasema 17,3 miljoni asemel oli investeeringute maht rekordilähedaselt 46,6 miljonit, kasvades aastaga ligi 1,7 korda. Maakondadest oli see suurim kasv. Järgnesid Jõgeva- ja Raplamaa, kuid nende absoluutmahud on oluliselt väiksemad. Mahult kasvasid investeeringud enim Harju- ja Ida-Virumaal ning neile järgnes Järvamaa. Märgatav investeeringute langus oli aga Põlva- ja Saaremaal.

122 Joonis 1. Investeeringud elaniku kohta (k.a.kapitalirent) 2010-2011.aastal (eurot)

2 750 2 500 2 250 2010 2 000 1 750 2011 1 500 1 250 1 000 750 500 250

0

Hiiu

Eesti

Kogu

Võru

Viru

Tartu

Harju

Järva

Põlva

Valga

Rapla

Saare Pärnu

Lääne

Lääne-

Jõgeva Viljandi Ida-Viru Eelpooltoodut arvestades muutus Järvamaa koht maakondade järjestuses elaniku kohta oluliselt paremaks. Hüppeline kasv investeeringute kogumahus tõstis Järvamaa maakondadest kolmandale positsioonile Ida-Viru- ja Harjumaa järele.

Tabel 2. Järvamaa ettevõtete investeeringud põhivarasse (k.a. kapitalirent) tegevusalade lõikes* (tuhat eurot)

Tegevusala 2010 2011

KOKKU 17 301 46 605 Põllumajandus, metsamajandus ja kalapüük 8 162 15 488 Mäetööstus x x Töötlev tööstus 3 223 7 599 Elektrienergia, gaasi ja veevarustus; kanalisatsiooni, jäätme- ja saastekäitlus x x Ehitus 519 741 Hulgi- ja jaekaubandus; mootorsõidukite ja kodumasinate remont 726 954 Majutus ja toitlustus 0 0 Veondus, laondus ja side 3 087 18 673 Kinnisvara, rentimine ja äritegevus x x Haridus 0 0 Tervishoid ja sotsiaalhooldus x x Muu ühiskonna-, sotsiaal- ja isikuteenindus 0 0 * Andmed on saadud 20 ja enama töötajaga ettevõtetelt (va.finantsvahendus). x Andmeid ei saa avaldada andmekaitse tõttu

Millest on aga tingitud investeeringute jõuline kasv? Võimalust aimu saada annab, kui vaadata millisesse valdkonda ja millesse investeeriti. Vaadates Järvamaa ettevõtete andmeid tegevusalade lõikes on näha, et kordades enam investeerisid veonduse ja laondusega seotud ettevõtted. Samuti oli

123 märgatav kasv põllu- ja metsamajanduses ning töötlevas tööstuses. Paljuski läks nende valdkondade investeeringud ehitistele ja nende rekonstrueerimisele. Samuti soetati enam mitmesuguseid seadmeid ja inventari.

Tabel 3. Ettevõtete investeeringud põhivarasse (k.a. kapitalirent) põhivara liigiti* (tuhat eurot)

Eesti kokku sh Järva maakond Näitaja 2010 2011 2010 2011 Investeeringud põhivarasse kokku, sh. 1 247 091 1 882 470 17 301 46 605 ....materiaalsesse põhivarasse, sh. 1 202 777 1 835 041 17 103 46 360 ehitiste soetamine 45 511 62 886 1 362 1 261 ehitamine ja ehitiste rekonstrueerimine 501 051 738 170 3 564 23 350 transpordivahendid 111 299 219 755 2 334 4 514 arvutid ja arvutisüsteemid 18 269 20 454 99 100 muud masinad ja seadmed, inventar 484 344 742 823 4 850 11 467 maa 23 307 29 042 158 757 bioloogilised varad 18 972 21 902 4 736 4 911 muu põhivara 24 10 0 0 ….immateriaalsesse põhivarasse, sh. 44 314 47 429 198 245 arvutitarkvara 13 746 28 602 53 35 patendid, litsensid, kaubamärgid 6 786 6 357 145 0 firmaväärtus 17 982 6 864 0 0 arenguväljaminekud 1 229 1 805 0 0 muu immateriaalne põhivara 4 571 3 801 0 210 * Andmed on saadud 20 ja enama töötajaga ettevõtetelt (v.a finantsvahendus).

2012. aasta kohta saame ülevaate anda järgmisel aastal. Esmased majandustulemused kinnitavad, et edukalt läheb põllumajandussektoril (nii tehnika soetamine kui uued biogaasijaamad ja robotlüpsiplatsid) ning investeeringuid on tehtud ja plaanitakse selles valdkonnas jätkuvalt teha. Samuti on märgata aktiivsuse kasvu töötlevas tööstuses.

124 Maamajandus

2012. aasta lõpu seisuga oli Järvamaal Statistikaameti statistilisse profiili kuuluvaid ettevõtteid, mille tegevusala oli põllumajandus-, metsamajandus ja kalapüük 628.

Põllumajandus- ja metsamajandussektoris hõivatute osatähtsus hõivatute üldarvust on võrreldes 2011. aastaga vähenenud 4,6% võrra ja moodustab10,0% maakonna hõivatute koguarvust.

Keskmine brutopalk põllumajandus-, metsamajandus- ja kalandussektori tegevusaladel oli Statistikaameti andmetel 2012. aasta IV kvartalis 742 €, mis moodustab 81% IV kvartali vabariigi keskmisest (916 €). Võrreldes 2012. aasta III kvartaliga oli IV kvartali palk 12 € võrra väiksem.

2012. aasta tavalisest soojemale aprillile järgnes ka soe mai, mis oli viimase 90 aasta keskmisest 1,2 kraadi võrra soojem. Vihma sadas normist enam. Suviteraviljade massiline tärkamine algas kuu keskel ja võrsumine viimases kolmandikus. Teraviljade areng oli tavalisest enam kui nädala ette jõudnud. Juuni oli keskmisest jahedam, ka ööd olid tavalisest jahedamad. Suviteraviljadel oli kuu esimese poole jahedus ja aeglasem areng soodne võrsumiseks, juurdumiseks ja pea algete tekkeks, mis on eelduseks suuremale saagile. Vihma sadas juunis keskmisest rohkem. Juuli oli tavapärasest soojem. Tugevad vihmad koos tugeva tuule ja rahehoogudega lamandasid teraviljapõlde. Juuli lõpus olid taliviljad vahaküpsed. Kartulipõllud õitsesid, varasemad sordid olid juba õitsemise lõpetanud. Looduse arengus oli võrreldes viimase 2 aastaga 1,5-2 nädalane mahajäämus. Augustis järgnes kuu alguse soojale perioodile järsk jahenemine, mis oli soojalembelistele kultuuridele ebasoodne. Augusti teine pool oli kõikjal väga sajune. Õnneks oli vahepeal ligi kümnepäevane peaaegu sajuta periood, mis oli viljakoristuseks soodne. Samas septembri ilm ei soosinud teraviljakoristust ja kartulivõttu.

Tabel 1. Põllukultuuride kasvupinnad Järvamaal (hektarit)

Põllukultuurid 2010 2011 2012 Teravili 27 625 29 405 27 145 Kaunvili 363 260 566 Tehnilised kultuurid 8 402 8 217 7 213 Avamaaköögivili 19 27 20 Kartul 319 377 251 Söödajuurvili 1 0 1 Üheaastased söödakultuurid 1 144 638 1 016 Mitmeaastased söödakultuurid 24 715 22 651 21 905 Söödakultuuride seemnekasvatus 279 38 10 Looduslik rohumma 6 732 9 071 9 047 Kokku 62 867 61 613 67 174 Allikas: Statistikaamet

Teravilja kokkuostuhinnad tõusid võrreldes 2011. aastaga nisul 13%, rukkil 8%, odral 4,8% ja rapsil 10,9%. Põhjuseks tavapärasest madalam varude hulk maailmaturul ja ebakindlus maailmaturul ning nõudluse järk-järguline suurenemine tooraineturul.

Tabel 2. Põllukultuuride saagikus Järvamaal kg/ha

Põllukultuur 2010 2011 2012 Teravili 2 520 2 591 3 392 taliteravili 2 835 3 014 4 415

125 suviteravili 2 447 2 498 2 968 Kaunvili 1 975 2 835 1 032 Rapsiseeme 1 259 1 387 1 792 Avamaaköögivili 14 316 11 926 11 900 Kartul 15 191 18 456 19 127 Söödajuurvili 6 000 0 14 000 Üheaastased söödakultuurid 15 696 17 408 18 678 Mitmeaastased söödakultuurid 11 249 11 576 16 576 Söödakultuuride seemnekasvatus 90 105 200 Looduslik (püsi)rohumaa 10 404 9 232 10 725

Loomakasvatuses oli veiste arv võrreldes 2011. aastaga suurenenud 1,3% võrra, piimalehmade arv vähenenud 0,7% võrra, samas keskmine lehmade piimatoodang lehma kohta aastas 7 531 kg 2011. aastal, oli kasvanud 7 669 kg-ni 2012. aastal. Piimatoodang oli 2011. aastal 103 344 tonnilt vähenenud 103 269 tonnini 2012. aastal. Piima keskmine kokkuostuhind 2012. aastal oli 300 €/ tonn, mis on 7% võrra madalam kui 2011. aastal.

Tabel 3. Parimad jõudluskontrollikarjad Järva maakonnas 2012. a sorteeritud piima järgi

Omanik Aastalehmi Piima kg Karja suurus 3..7 lehma Mare Kahar 7 9 808 Aino Turb 7 7 227 Ene Rätsep 7 6 729 Karja suurus 8…20 lehma Aimar Arusalu 9 8 138 Leo Veeroja 20 7 963 Karja suurus 21…50 lehma Allar Arusalu 50 8 842 Jüri Lõhmussaar 22 8 626 Juta Homin 25 7 989 Karja suurus 51…100 lehma Põllema Saare OÜ 58 9 285 Eelar Sammler 87 7 151 Karja suurus üle 100 lehma Metstaguse Agro OÜ 495 9 597 Kabala Agro OÜ 574 9 484 Allikas:Jõudluskontrolli keskus

126 Tabel 4. Karjade arv ning keskmine karja suurus maakondades

Karjade arv Keskmine karja suurus (lehmade arv) Maakond 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 Harju 140 121 92 80 75 71 67 66 61 40 45 57 66 61 61 65 68 78 Hiiu 50 40 38 32 18 17 18 18 18 13 17 18 19 25 22 27 27 28 Ida-Viru 77 68 38 33 27 26 23 22 22 36 39 56 60 68 68 74 81 85 Jõgeva 204 153 99 87 71 66 56 71 54 51 69 103 112 138 142 167 188 184 Järva 180 158 121 108 96 81 77 56 65 98 104 133 128 150 166 175 170 209 Lääne 97 84 53 44 38 37 32 30 27 27 31 52 64 40 76 85 94 99 Lääne-Viru 163 153 121 109 101 92 86 77 72 72 78 100 111 116 118 128 146 152 Põlva 105 89 77 73 70 65 62 61 59 60 69 80 82 87 89 98 101 106 Pärnu 312 262 186 166 152 139 126 115 107 36 42 59 59 64 68 77 87 92 Rapla 196 174 139 118 107 94 88 82 75 37 41 47 53 87 59 62 70 78 Saare 240 203 132 111 84 69 65 55 48 23 28 42 49 52 76 83 90 101 Tartu 124 106 66 56 51 48 44 43 41 49 59 94 105 116 120 130 136 145 Valga 101 74 61 55 48 45 41 39 38 32 43 51 59 69 128 82 87 94 Viljandi 218 196 125 106 104 100 97 92 86 35 41 58 65 65 67 72 75 81 Võru 193 155 95 85 76 67 64 61 58 18 22 34 39 43 48 53 57 61 Eesti 2 400 2 036 1 443 1 263 1 118 1 017 946 888 831 43 50 68 75 82 87 94 102 109 Allikas: Jõudluskontrolli keskus

Sigade arv oli 2011. aasta lõpu 6,1 tuhandelt langenud 2012. aasta lõpuks 3,6 tuhandeni.

Lammaste ja kitsede arv oli võrreldes 2011. aastaga suurenenud 33% võrra ja neid kasvatati 4 000.

Tapaloomade ja –lindude eluskaal oli 2011. aasta 4 158 tonnilt langenud 3241 tonnile 2012. aasta lõpul.

Sealiha keskmine kokkuostuhind oli 2012. aastal 1 776 €/tonn, mis on 8% võrra kõrgem kui 2011. aastal. Veiseliha keskmine kokkuostuhind oli 2012. aastal 2 094 €/tonn, mis on 14% võrra kõrgem kui 2011. aastal.

Munatoodang oli vähenenud 2011. aasta 398 000 munalt aastas 108 000 munani 2012. aastal.

Mee keskmine jaehind eesti turgudel oli 2012. aastal 7,44 €/ kg, 2011. aastal oli see 6,93 €/ kg.

Põllumajanduse edukusele on kaasa aidanud nii riiklikud kui ka Euroopa Liidu erinevad toetused. Suurima osa toetustest moodustas ühtne pindalatoetus, mis tuleb Euroopa Liidult. Lisandus veel täiendavaid pindala- ja loomatoetusi Eesti riigieelarvest. Maaelu arengukava 2007-2013 keskkonna- ja loomatoetustena maksis PRIA välja toetust ebasoodsamates piirkondades põllumaa kasutajatele, keskkonnasõbralikult majandajatele, mahetootjatele, poollooduslike koosluste hooldajatele, NATURA 2000 aladele jäävate põllu- ja metsamaade majandamiseks.

Investeeringuid põllumajandustootmisse, toodangu töötlemisse ja uute tehnoloogiate arendamisse aitasid ettevõtjatel teha MAK investeeringumeetmed. Ka põllumajandusettevõtete ajakohastamiseks (tehnika ja seadmed, ehitised ja nende renoveerimine ning taristud, loomakasvatushooned ja – seadmed, bioenergia tootmine) maksis PRIA toetust. Metsaga seotud investeeringuteks maksti toetust maaparandusega seotud projektideks, töötleva tööstuse investeeringuteks ja starditoetust põllumajandustootmisega alustavatele noortalunikele (vanus alla 40 aasta). Maamajanduse mitmekesistamiseks väljaspool traditsioonilist põllumajandustootmist maksti toetust külaelu arendamiseks. Kohalikule initsiatiivile tugineva ja Eesti maapiirkondade arengut turgutava LEADER- programmi raames maksti toetust erinevateks tegevusgruppide poolt valitud tegevusteks.

Investeeringuprojekte aitas paljudel rahastada uudne toetuse skeem, mida on rakendatud kümnekonna meetme osas: ettevõtja ei pea toetuse kättesaamiseks ära maksma täissummas arveid projektiga seotud kulutuste eest, vaid kohustusliku omaosaluse suuruse summa. Ülejäänu tasub ta oma teenusepakkujale siis, kui PRIA-lt toetuseosa kätte saab.

Järvamaa põllumajandust iseloomustavad veel järgnevad tabelid:

127 Tabel 5. Toetuste maksmine 2012. aastal maakonniti

Maakond Toetuse summa, eurot Harju 33 731 593 Hiiu 6 223 479 Ida-Viru 10 610 903 Jõgeva 22 585 501 Järva 22 839 080 Lääne 16 319 266 Lääne-Viru 30 803 904 Põlva 16 269 838 Pärnu 27 780 115 Rapla 19 093 961 Saare 21 293 326 Tartu 32 153 089 Valga 11 412 128 Viljandi 23 196 504 Võru 15 706 388 Välismaa 1 153 Kokku 310 020 227

Tabel 6. Järva maakonna piimakarja jõudluskontrolli koondnäitajad (toodangu näitajad aastalehma kohta)

Tõug Lehmade arv Piima kg Rasva % Rasva kg Valgu % Valku kg 2009 2010 2011 2012 2009 2010 2011 2012 2009 2010 2011 2012 2009 2010 2011 2012 2009 2010 2011 2012 2009 2010 2011 2012 Eesti punane 268 200 187 178 6 415 6 618 6 929 6 921 4,40 4,30 4,38 4,40 283 287 304 304 3,42 3,40 3,36 3,42 219 222 233 237 Eesti holstein 13 561 13 162 13 080 13 077 7 491 7 634 7 912 8 182 4,09 4,07 4,02 4,03 306 310 318 330 3,37 3,40 3,40 3,39 252 257 269 277 Eesti maatõug 12 13 13 11 3 577 4 115 4 258 4 617 4,52 4,62 4,71 4,76 162 190 200 220 3,51 3,50 3,56 3,54 126 142 152 164 Muud 22 13 16 18 1 852 2 351 3 450 2 243 4,11 4,00 4,36 4,19 76 94 151 94 3,27 3,70 3,33 3,46 61 78 115 78 Kokku 13 863 13 388 13 296 13 285 7 457 7 607 7 890 8 154 4,09 4,10 4,03 4,03 305 310 318 329 3,37 3,40 3,40 3,39 251 256 268 277 Allikas:Jõudluskontrolli Keskus

Tabel 7. Järva maakonna piimakarja jõudluskontrolli koondnäitajad (toodangu näitajad aastalehma kohta)

Aasta Lehmade Piima Rasva Rasva Valku Valgu arv kg kg % kg % 2012 13 285 8 154 329 4,03 277 3,39 2011 13 296 7 890 318 4,03 268 3,40 2010 13 388 7 607 310 4,10 256 3,40 2009 13 863 7 457 305 4,09 251 3,37 2008 14 505 7 637 312 4,08 258 3,38 2007 15 369 7 431 305 4,11 249 3,36 2006 16 210 7 210 299 4,14 241 3,34 2003 17 132 6 489 256 4,29 215 3,31 2000 17 066 5 548 236 4,25 181 3,26 1997 17 443 5 133 217 4,23 162 3,15 Allikas:Jõudluskontrolli Keskus

128 Metsandus

Järvamaal on 2004-2008 teostatud statistilise metsainventeerimise andmetel metsamaad 126 600 hektarit, mis moodustab kogu Järvamaa pindalast 48,3%. Puistute keskmine tagavara on 173 tm/ha.

Valitsevaks puuliigiks on riigimetsas mänd (38,2%), kuusk (31%) ja kask (26%). Erametsas on valitsevaks kask (35,8%), järgnevad kuusk (26,9%), mänd (16,4%) ja hall-lepp (14,2%).

Kõigil Eesti metsades tehtavatel töödel hoiab silma peal Keskkonnaamet, kes hindab seemnevarumiseks sobivaid puistuid, annab metsateatistega lubasid raieteks, jälgib metsade uuendamist.

Keskkonnaamet jaguneb 6 regiooniks ning Järvamaa kuulub Harju-Järva-Rapla regiooni. Igas maakonnas on kontor ning metsanduse valdkonna töö toimub valdavalt maakondlikul printsiibil ning iga kohalikku omavalitsust teenindab üks Keskkonnaameti piirkondlik metsanduse spetsialist. Järvamaal töötab 3 piirkondlikku metsanduse spetsialisti.

Keskkonnaameti tööd metsateatiste menetlemisel on oluliselt lihtsustanud Metsaressursi arvestuse riikliku registri käivitumine. Alates 1. märtsist 2007. aastal kantakse kõik metsateatiste andmed digitaalsesse registrisse ning kavandatavad tööobjektid seotakse kaardiga.

Riigimetsa Majandamise Keskuse töö ümberkorraldamise ja metskondade liitmise järgselt haldab Järvamaal asuvaid riigimetsi alates 01.07.2008.a. RMK Järvamaa metskond, mille kontor asub Ambla vallas, Aravetel.

Keskkonnaametile esitati Järvamaal 2012. aastal menetlemiseks 2 136 metsateatist, sellest RMK metskondade poolt 527 ja erametsaomanike poolt 1 609 metsateatist.

Metsateatistes kavandatud töid (raied, metsauuendus) oli kokku 10 967, millest RMK poolt kavandati 3 098.

Erametsaomanike poolt kavandati 2012. aastal Järvamaal metsateatiste alusel raiuda 438 396 tihumeetrit kasvavat metsa. 2010. aastal oli erametsas metsateatistega kavandatud raiemaht vastavalt 411 473 tihumeetrit ja 2011. aastal 409 910 tihumeetrit.

Kavandatavast maapinna mineraliseerimise ja metsaistutuse pindalast annab ülevaate järgnev tabel.

Tabel 1. Kavandatud metsauuendustööd 2012.aastal Järvamaa erametsamaal Vald Metsaistutus Maapinna ha mineraliseerimine ha Albu 46 56

Ambla 31 18

Imavere 10 18

Järva-Jaani 31 38

Kareda 11 10

Koeru 30 28

129 Koigi 13 31

Paide 12 3

Roosna- 7 9 Alliku Türi 49 61

Väätsa 6 12

KOKKU 246 284

Raadamist kavandati 2012. aastal Järvamaal peamiselt elektriliinide kaitsevööndite laiendamisel, teetrasside rajamisel, karjääride laiendamisel ning metsa maaparanduse teostamisel kokku 77 ha, sellest erametsamaal 73 ha.

Alates 2010. aastast koostab Keskkonnaamet ka kõik metsakaitse ekspertarvamused.

Ekspertarvamusi koostati kokku 148, kogupindalaga 396 ha, millest lageraiesse metsa seisundi järgi määrati erametsamaal 123,6 ha.

Peamised kahjustajad olid tüvekahjurid, torm, juuremädanikud, tüvemädanikud ja ulukid.

Erametsa raiemahtudest Järvamaal annab ülevaate alljärgnev tabel.

Tabel 2. Kavandatud raied Järvamaa erametsamaal 2012. aastal metsateatiste alusel

Muu raie Vald Lageraie Turberaie Harvendusraie Sanitaarraie Valgustusraie trassiraie,raadamine Pind Raiemaht Pind Raiemaht Pind Raiemaht Pind Raiemaht Pind Raiemaht Pind Raiemaht ha tm ha tm ha tm ha tm ha tm ha tm

Albu 138 25978 43 2573 168 5664 320 4575 61 448 1 45

Ambla 150 31203 15 973 71 2434 131 2103 46 251 1 107

Imaver e 164 30982 5 128 114 3582 81 1121 97 262 3 285

J-Jaani 88 16371 4 200 56 1492 79 1247 95 421 1 62

Kareda 54 9273 3 143 23 687 48 569 42 124 0 0

Koeru 164 30672 36 2072 64 2904 203 2589 50 197 3 430

Koigi 291 54297 23 1304 152 7529 188 2722 116 353 1 16

Paide 142 23722 25 1298 93 3307 209 2943 41 169 15 1194

R- Alliku 57 8858 2 123 11 402 46 1124 16 48 3 386

Türi 458 90467 39 2119 291 10872 421 6053 239 846 45 4424

Väätsa 123 25850 13 694 100 2819 147 1437 70 403 8 450 KOKKU 1829 347673 208 11627 1143 41692 1873 26483 873 3522 81 7399 Riigimetsa Majandamise Keskuse raiemahtudest Järvamaal annab ülevaate alljärgnev tabel.

130 Tabel 3. Metsaraie Järvamaal RMK hallataval metsamaal 2012. a.

Raieliik Raie riigimetsa- või muul (va eramets) maal kokku tm pindala ha raiemaht sh. likviidne sh. küte A B 1 2 3 4 Uuendusraie 1 482 138 266 123 452 22 766 sellest lageraie 2 478 137 762 123 002 22 668 Valikraie 3 0 0 0 0

Hooldusraie (read 5+6+7) 4 2 291 77 989 58 588 27 117 sh. valgustusraie 5 742 8 903 0 0 harvendusraie 6 452 27 032 21 699 6 501 sanitaarraie 7 1 097 42 054 36 889 20 616 Trassiraie 8 0 5 4 0 Raadamine 9 2 276 242 26

Ebaseaduslikud raied 10 0 0 0 0

RAIE KOKKU (read 1+3+4+8+9+10) 11 2 775 216 535 182 286 49 909 RMK hallataval metsamaal teostati Järvamaal 2012. aastal metsaistutust 280 hektarit, sellest istutati kuuske 227 ha, kaske 28 ha ja mändi 24 ha ja muid puuliike 1 ha.

Metsakultiveerimisel kasutati 602 380 istikut ja seemikut, sellest kuuski 460 380, kaski 54 760, mände 85 260 ja muid puuliike 1 980.

Metsakultuuride täiendamist tehti 59 ha kokku 51 960 taimega. Maapinna mineraliseerimist metsakultuuridele maapinna ettevalmistamiseks tehti RMK Järvamaa metskonna hallataval metsamaal 290 ha. Metsakultuure hooldati ühekordsele pindalale ümbearvutatult 958 ha. Metsakultuure arvestati ümber noorendikeks 450 ha.

2012. aastal teostati Keskkonnaameti piirkondlike metsanduse spetsialistide poolt 2008. aastal metsateatisega teatatud lageraiealade kontrolli, mille eesmärgiks oli raiealade ülevaatus ning metsauuendamisvõtete rakendamise hindamine raiesmikel. Järvamaal vaadati kokku üle 129 erametsa ja 15 riigimetsa lageraieala. Raielankidel, millel ei ole metsauuendusvõtteid (jäetud seemenpuid, teostatud külvi või istutust, tehtud maapinna mineraliseerimist) rakendatud ning ka looduslikku uuendust ei ole piisavalt, saadetakse märgukiri. Tulenevalt metsaseaduse nõuetest peavad raiesmikud hiljemalt 5 aastat pärast raiet olema nõuetekohaselt (antud kasvukohale sobiva puuliigiga) uuenenud.

RMK raiemahtudest ja erametsaomanike poolt metsateatiste alusel kavandatud raiemahtudest aastatel 1998-2012 annavad ülevaate alljärgnevad graafikud.

131 Graafik 1. Kasvava metsa raiemaht Järvamaal RMK hallataval riigimetsamaal 1998-2012

Graafik 2. Kasvava metsa raie Järvamaa erametsamaal metsateatiste alusel 1998-2012

132 Energeetika

2012. aastal tarbiti Järvamaal 187 360 MWh elektrienergiat, mis on võrreldes 2011. aastaga 12 328 MWh ehk 7% enam. Tarbimise kogumahust oli elanike osakaal 24,3% ja ettevõtete osakaal 75,7%. Elanike elektrienergia tarbimine suurenes võrreldes 2011. aastaga 2,7% ja ettevõtete tarbimine suurenes 8,5%. Elektrienergia tarbimiskohtade arv maakonnas oli 2012. aasta lõpus 18 934, millest 85,8% oli elanike kasutuses ning 14,2% ettevõtete kasutuses.

2011. aastal erinevate kütuseliikide tarbimise mahus võrreldes 2010. aastaga olulisi muudatusi ei toimunud.

Tabel 1. Eesti Energia klientide arv ja elektrienergia tarbimine Järvamaal 2011. aastal

Klientide arv Tarbimiskohtade arv Tarbitud el.energiat (MWh) Elaniku Ette- Elaniku Elaniku Ette- d võtted Kokku d Ettevõtted Kokku d võtted Kokku Järva maakond 14 324 940 15 264 16 236 2 698 18 934 45 583 141 777 187 360 Allikas: Elektrilevi OÜ

Joonis 1. Elektrienergia tarbimine Järva maakonnas 2012.aastal

133 Tabel 2. Kütuse tarbimine Järvamaal aastatel 2003-2011

Kütuse liik ühik 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 Kivisüsi tuh t 2 3 4 2 1 1 0 1 1 Põlevkivi tuh t 0 0 0 0 0 1 0 0 0 Turvas tuh t 1 2 1 1 1 1 0 0 2 Turbabrikett tuh t 1 0 0 0 0 0 0 0 0 Küttepuu tuh tm 70 69 70 60 68 45 45 46 45 Puiduhake ja -jäätmed tuh tm 103 108 105 89 73 71 67 65 42 Maagaas milj m³ 0 0 0 0 0 0 0 0 0 Raske kütteõli tuh t 0 0 0 0 0 1 1 1 1 Põlevkiviõli (raske fraktsioon) tuh t 13 8 8 4 5 5 5 5 5 Kerge kütteõli ja diislikütus tuh t 24 24 22 22 23 22 19 19 24 Kerge kütteõli* tuh t ...... 7 7 3 1 4 Diislikütus tuh t ...... 16 15 17 18 20 Autobensiin tuh t 9 8 8 8 7 7 7 6 6 Statistikaameti andmed * K.a. põlevkiviõli kerge fraktsioon

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi poolt koordineeritavast energiasäästu sihtprogrammist 2011. aastal projektide rahastamist ei toimunud.

134 Tööturg

2012. aasta oli Järvamaa tööturul intensiivne. Töötus oli kogu aasta languses ja saavutas madalaima taseme septembris, mille järel toimus väike tõus. Kokkuvõttes kulgeb töötuse kõver paralleelselt eelmise aastaga, kuid on tasemelt all pool.

Aasta jooksul oli arvel 2 289 inimest. Keskmiselt oli kuu jooksul arvel 1 070 töötut. Aasta viimasel päeval oli Järvamaal registreeritud 998 töötut, mis moodustab 5,7% maakonna tööealisest elanikkonnast. Aastas registreeriti 1 490 uut töötut. Töötud olid aktiivsed ja naasid kiiresti tööle, kasutades vahepealset aega tõhusalt tööturuteenustes oskuste ja kvalifikatsiooni täiendamiseks.

Tabel 1. Registreeritud töötus Järvamaal 2012

2011 2012 jaanuar 1 740 1 245 veebruar 1 638 1 250 märts 1 681 1 230 aprill 1 606 1 152 mai 1 490 1 117 juuni 1 315 980 juuli 1 283 968 august 1 228 956 september 1 157 941 oktoober 1 170 966 november 1 188 989 detsember 1195 1 045

Joonis 1. Registreeritud töötus Järvamaal 2012

Tabel 2. Töötud omavalitsustes hetkeseis

Vald/linn jaan.12 dets.12 jaan.13 Albu 61 45 47 Ambla 77 57 58

135 Imavere 36 29 31 Järva-Jaani 53 39 47 Kareda 26 20 21 Koeru 57 43 46 Koigi 26 19 18 Paide v 69 56 62 Roosna- Alliku 37 36 38 Türi v 398 357 380 Väätsa 45 40 46 Paide linn 360 304 341 KOKKU 1245 1045 1135

Joonis 2. Töötud omavalitsustes hetkeseis

Tabel 2.1. Töötud omavalitsustes 2012. aasta jooksul

Arvel olevate Haldusüksus isikute arv Elanike arv 2012.aastas 01.01.2013 seisuga * Järvamaa 2289 33224 Albu vald 94 1285 Ambla vald 129 2223 Imavere vald 63 969 Järva-Jaani vald 93 1679 Kareda vald 48 663 Koeru vald 107 2233 Koigi vald 47 1038 Paide vald 111 1736 Roosna-Alliku vald 69 1153 Türi vald 750 10143 Väätsa vald 87 1391 Paide linn 691 8711 *andmed Järva portaalist 136

Joonis 2.1. Töötud omavalitsustes 2012. aasta jooksul

Töötus lõpetati 1 806 korral. Aasta jooksul asus uuesti tööle 1 165 töötut. Töötu seisund võib lõppeda väga erinevatel asjaoludel. Töö leidmine on siiski põhiline eesmärk, mille tõttu on Töötukassasse tuldud. Kes ei leia palgatööd, hakkab ise ettevõtjaks. Aasta jooksul alustas Töötukassa stardiraha toel ettevõtlusega 12 inimest. Väikeettevõtjad riskivad iseseisva tegevuse alustamisega järjest harvem. Töötu seisundilt siirdutakse ka pensionile või lõpetatakse tööotsingud tervise tõttu. Iga kolmas töötu katkestas aktiivsed tööotsingud Töötukassasse pöördumata jätmise, tervisliku seisundi või perekondlike põhjuste tõttu.

Tabel 3. Töötuse lõppemise põhjused

Põhjus arv Muud põhjused 10 Alustas ettevõtjana 14 Pensionile 15 Õppima 30 Isiku soovil 238 Tööotsingu katkestamine 334 Tööle 1 176 KOKKU 1 817

137 Muud Alustas Pensionile põhjused ettevõtjana 1% Õppima 0% 1% 2%

Isiku soovil 13%

Tööotsingu katkestamine 18% Tööle 65%

Joonis 3. Töötuse lõppemise põhjuste osakaal

Töötukassa kaudu pakkusid tööandjad vahendamiseks 985 töökohta. Seda on kahjuks vähem kui aasta tagasi. Vaatamata töötute mitmekesisele profiilile, ei leidnud ettevõtjad endale sobivat tööjõudu ja olid sunnitud oma tööpakkumisi korduvalt uuesti avaldama. Traditsiooniliselt pakutakse Järvamaal naistele sobivatest ametikohtadest müüja, klienditeenindaja, õmbleja, puhastusteenindaja ja õpetaja-kasvataja tööd. Mehi otsitakse ehituse ja transpordi valdkondadesse. Kuid uute vakantsidena esines aasta jooksul ka hulgaliselt elektriku ja põllumajanduse oskustöölise pakkumisi. Kohalikud ettevõtjad vajavad väljaõppinud, töökogemuse, tahte ja oskusega tööjõudu. Haruldaste ja väga üksikute tööpakkumiste abil võisid töö leida koduabiline, triikija, katusemeister, konduktor, florist, pangateller, pandimaja töötaja, kriminaalhooldaja või kohvikupidaja.

Tabel 4. Vabad töökohad

Kõrgemad ametnikud ja juhid 30 Tippspetsialistid 46 Keskastme spetsialistid, tehnikud 70 Kontoritöötajad 80 Teenindus- ja müügitöötajad 203 Põllumajanduse ja kalanduse oskustöölised 43 Oskus- ja käsitöölised 359 Seadme- ja masinaoperaatorid 174 Lihttöölised 241

138

Joonis 4. Vakantside osakaal valdkondade lõikes

Tabel 4.1. Valdkonniti enim pakutud töökohad

huvijuht 2 lasteaia õpetaja 3 uudiste toimetaja 3 ostujuht 4 müügijuht 4 lastekodu kasvataja 4 müügisekretät 5 logistik 6 kaubandusjuht 7 kuller 7 sekretär 7 müürsepp 10 ekskavaatorijuht 10 autopesija 10 fotograaf 11 puidutöötleja 11 traktorist 11 müügiesindaja 13 metalliviimistleja 13 turvatöötaja 14 autoremondi lukksepp 14 bussi- ja autojuht 14 juuksur 15 õmbleja 16 karjatalitaja 16 kokk 17 keevitaja 17 müügikontrolör 17

139 lüpsja 19 metsalangetaja 19 metallipingi operaator 19 ehituse abitööline 20 komplekteerija 20 transporditööline 20 maaler 22 veoautojuht 29 õhuliini elektrik 30 tööstuse oskustööline 37 klienditeenindaja 52 lihttööline 54 üldehitaja 66 koristaja 66 müüja 85

Töötuna arveloleku perioodid on lühenenud. Uus töökoht leitakse enamasti kolme kuni nelja kuu jooksul, sest oodatav töötasu on alati suurem kui töötutoetus või hüvitis. 34% arvel olnud töötutest on uuesti tööle asunud vähemalt 100 päevaga. Pool aastat kulus tööotsinguteks 46% registreeritud tööotsijatest. Kaksteist kuud kuni viis aastat on tööd otsinud samuti 34% töötutest. Töötahet ja motivatsiooni omades leiavad töö ka ülipikaajalised töötud. Kõige kauem ongi tööotsingut kestnud viis aastat.

Töötuse perioodil on pärast hõive lõppemist õigust taotleda töötutoetust või töötuskindlustushüvitist. Need perioodid on siiski määratletud. Töötutoetust makstakse kuni 270 päeva ja töötuskindlustushüvitist kuni 360 päeva. Töötutoetuse saajaid oli arvel olevatest töötutest 30%. Töötuskindlustushüvitist sai keskmiselt iga viies töö kaotanud inimene.

Tabel 5. Töötuse kestus

Viimasest hõivesolemisest möödunud aeg Vähem kui 6 kuud 404 6 kuni 8 kuud 121 9 kuni 11 kuud 56 12 kuni 23 kuud 93 üle 24 kuu 201 Puudub varasem töökogemus 101 Isikuid kokku 976 Järvamaal registreeritud töötute arv 31.12.2012 seisuga töötuse kestuse lõikes

140

Joonis 5. Töötuse kestuse osakaal

Majanduslik olukord on tekitanud tööturul suhteliselt aktiivse liikumise. 73% registreeritud töötutest olid eelnevalt töötanud või tegutsenud ettevõtjana. Teise suurema grupi moodustasid inimesed, kellel eelnev hõive puudus, kuid nad otsustasid hakata tööd otsima.

Tabel 6. Töötud eelneva tegevuse järgi

Töötas või oli ettevõtja 1 728 Õppimine 107 Hooldas 8 Kaitsevägi 16 Kasvatas last 148 Vanglas 18 Töövõimetus 12 Abikaasatasu (Välisteenistuse seadus § 67) 1 Puudub tegevus, muu 336 Kokku 2 374

Joonis 6. Töötusele eelnenud tegevuste osakaal

141 Nagu ka mitmel eelneval aastal, on töölepingu kõige sagedasemaks lõpetamise põhjuseks tähtaeg. See on kasvanud rohkem kui kolmandikuks kõigist töösuhte lõpetamise alustest.

Koondamisega lõppenud töölepinguid oli 22%. Mõlemad nimetatud alused annavad õiguse taotleda tööotsimise perioodiks töötuskindlustushüvitist.

Tabel 7. Töösuhte lõpetamise põhjused

Asutuse likvideerimine 2 Pankrot 3 Koondamine 218 Katseaja ebarahuldavad tulemused 34 Töötaja algatusel 156 Töötaja süül 18 Tööandja poolne kohustuste rikkumine 2 Tähtajaline leping 321 Poolte kokkuleppel 124 Võlaõigusliku lepingu lõppemine 77 Muud põhjused 50 Kokku 1 005 2012. aasta jooksul arvele võetud töötud, kes eelnevalt töötasid, töösuhte lõpetamise põhjuse järgi

Joonis 7. Töösuhte lõppemise põhjuste osakaal

Tööle saamist mõjutab nii tööta oldud aeg kui ka riskigrupid. 1 585 isikut kuulus 2012. aastal vähemalt ühte riskirühma. See oli 68% arvel olnud töötutest. Paljudel töötutel on mitu riskifaktorit, mis muudab nad tööturul vähem konkurentsivõimeliseks. Kõige suurem riskirühm on pikaajalised töötud. Kuid nende puhul on sageli suurimaks takistuseks tööle saamisel tahte puudumine. Kõik teised takistused on kõrvaldatavad või saab neid vähendada toetavate teenuste abil.

Noorte tööotsijate suurimaks takistuseks on hariduse, ameti ja töökogemus puudumine. Koostöös Paide Täiskasvanute Keskkooliga rakendas Töötukassa alg- ja põhiharidusega noortele teavitustegevust, et nad jätkaksid oma poolelijäänud kooliteed. Mitmed noored julgesid uuesti kooli minna, sest lõputunnistuse saamisest lahutas neid vaid mõni kuu õppimist ja eksamite sooritamine. 142 Sarnast julgustavat nõustamist pakub noortele ka Töötukassa karjäärinõustaja. Töötukassa tegi koostööd programmiga „Nupp tööle!“ See on noorte tööotsijate programm, mille käigus saavad noored avastada oma häid omadusi suvelaagris, proovida erinevaid ameteid ja läbida tööpraktika tööandjate juures.

Osakaalu protsendid räägivad enda eest, et tööturul on üle 50% ametioskuse ja töökogemuseta inimese. Noortel on sobivat ja tasuvat tööd raske leida, sest ettevõtted vajavad oskustöölisi. Riskirühma töötutele saab rakendada tööturukoolitust, väljaõpet töökohal tööpraktika abil ja palgatoetust tööandjale.

Tabel 8. Riskigrupid

Riskirühm arv pikaajaline 1 088 noor 523 vanemaealine 347 puudega 200 eesti keele mitteoskaja 46 vanglast vabanenud 33 muud takistused 4 hooldaja 3

Joonis 8. Riskigruppide osakaal

Tabel 9. Töötud haridustaseme järgi

Töötute Haridustase arv ESIMENE TASE 697 algharidus 105 põhiharidus 572 kutse põhihariduseta 20 TEINE TASE 1 309 põhiharidus kutsega 74 kutse-keskharidus 665

143 üldkeskharidus 570 KOLMAS TASE 324 keskeri 155 kutsekõrg (rakenduslik) 68 bakalaureus 54 magister 47

Joonis 9. Töötud haridustaseme järgi

Ligi 40% töötutest on aasta jooksul osalenud erinevates tööturumeetmetes. Kõige suurema osakaaluga on koolitus. Sobivat koolitus, mis on vastavuses töötu soovide ja tööturu vajadustega, aitab valida karjäärinõustaja. Temalt saab abi eneseanalüüsiks, isikuomaduste korrigeerimiseks ja eelduste väljaselgitamiseks sobiva töökoha valikul. Pärast toetavate teenuste kasutamist on töökoha leidmise tõenäosus suurem. Keerulisest majanduse seisust, inimeste toimetulekuoskustest või isikuomadustest sõltuvalt on suurenenud töötute vajadus psühholoogilise või võlanõustamise järele.

Tabel 10. Tööturuteenused

rakendumise osakaal pärast teenusel Teenus osalenute arv osalemist Tööturukoolitus 746 51% Tööpraktika 71 74% Tööharjutus 100 34% Tööklubi 120 46% Ettevõtlustoetus 12 100% Palgatoetus tööandjale 81 100% Tööotsingu koolitus, töötuba 566 Karjäärinõustamine 611 Psühholoogiline ja võlanõustamine 104 Vabatahtlik töö 39 Puuetega inimeste teenused 3 100% Teenustes osales 2012.aastal 37,3% arvel olnud töötutest.

144

Joonis 10. Tööturuteenused

Joonis 10.1. Teenustes osalejate osakaal

Sooline ja vanuseline töötute struktuur on püsinud sarnane juba aastaid. Majanduse kasvu tingimustes on rohkem mehi leidnud uue töö. Töökohti otsitakse sageli erinevatesse Euroopa riikidesse. Kuid sealgi tunnistatakse oskustega töötajate paremust. Naiste osaks jäävad Eesti tööpakkumised. Samas on just naised aktiivsemad tööotsijad, usinamad uute oskuste õppijad ja leplikumad madalamate palgatingimuste suhtes.

Tabel 11. Töötud soo ja vanuse järgi

vanus mehed % naised % KOKKU 16-24 aastased 224 48% 242 52% 466 25-54 aastased 627 42% 869 58% 1496 üle 55 aastased 177 48% 191 52% 368 KOKKU 1028 44% 1302 56% 2330

145

Joonis 11. Töötud soo ja vanuse järgi

Eesti Töötukassa on kolme tegevusaasta jooksul leidnud Järvamaale tööle parimad nõustajad, taganud efektiivse töökorralduse ja kaasaegse klienditeeninduse. Tihedas koostöös tööandjatega pakutakse tööotsijate jaoks mitmekesiseid võimalusi töö leidmiseks. Tööturuteenuste osutamise ja töötute vajaduste rahuldamiseks teeb töötukassa kogukonnapõhist koostööd kohalike omavalitsustega.

Aitame leida töö ja töötaja

Pildil Töötukassa Järvamaa osakonna 2012. aasta parim töötaja töövahenduskonsultant Ülle Ruisu

146 Rahastamine Euroopa Liidu tõuke- ja siseriiklikest regionaalarengu fondidest

Regionaalministri haldusalas on regionaalarengu toetamiseks ellu kutsutud ligi veerandsada toetusmeedet ja –programmi. 2012. aastal toetati nende meetmete ja programmide kaudu Eesti regionaalarengut enam kui 75 miljoni euroga, millest ligi 67 miljonit moodustasid välistoetused.

Järvamaal elluviidavate projektide toetuseks eraldati 2012. aastal ligi 1,7 miljonit eurot. Elukeskkonna arendamise rakenduskava meetmest eraldati projektide elluviimiseks Järvamaal 1 303 945 eurot. Euroopa territoriaalse koostöö programmidest toetati Järvamaalt ühte projekti toetusega 169 800 eurot.

Regionaalministri haldusalas on ellu kutsutud kümmekond riigieelarvest rahastatavat toetusprogrammi. Lisaks toetatakse riigieelarvest maakondade arendustegevust ning maakondlike arenduskeskuste ja regionaalsete turismiühenduste tegevust. Siseriiklike programmide ja arendustegevuste elluviimiseks eraldatud toetuse kogumaht aastal 2012 oli ligi 8,9 miljonit eurot. 2012. aastal eraldati Järvamaa projektide elluviimiseks 204 485 eurot. Järva maavalitsusele eraldati 2012. aastal 21 635 eurot maakondliku arendustegevuse programmi elluviimiseks ning 2 235 eurot regionaalsetes turismiühendustes osalemiseks.

Tabel 1. Regionaalvaldkonna toetuste statistika maakondade lõikes

Projektide arv Toetus ühe sh siseriiklikud elaniku kohta Maakond Kokku sh välistoetused toetused (EUR) Harju 221 29 192 25 Hiiu 53 3 50 32 Ida-Viru 103 7 96 101 Jõgeva 96 3 93 71 Järva 58 3 55 57 Lääne 62 2 60 159 Lääne-Viru 86 3 83 40 Põlva 87 2 85 68 Pärnu 121 6 115 76 Rapla 100 4 96 83 Saare 77 3 74 37 Tartu 133 19 114 75 Valga 62 2 60 33 Viljandi 125 7 118 70 Võru 112 8 104 250 Siseministeerium

147 Joonis 1. Toetus ühe elaniku kohta /EUR

Siseministeerium

2012. aastal said 12 maakonna ettevõtet EASi rakendatavate meetmete kaudu toetust ligi 221 000 euro ulatuses. Suurima toetuse, 127 000 eurot, sai Aktsiaselts KONESKO ekspordi arendamiseks.

Järvamaa toetatud projektide toetuse kogumaht perioodil 2007-2013 on siiani 138,7 miljonit eurot, millest 80% toetusi on maksnud PRIA, 11% EAS ja 9% KIK.

Tabel 1. Järvamaale makstud toetused

EAS KIK PRIA Kokku 2007 437 336 3 575 076 13 667 804 17 680 216 2008 4 345 034 2 442 216 17 378 754 24 166 004 2009 5 490 175 1 228 064 16 424 973 23 143 212 2010 1 684 353 501 066 19 148 288 21 333 707 2011 2 732 941 549 975 21 061 664 24 344 581 2012 1 221 961 3 982 988 22 839 080 28 044 028 KOKKU 15 911 801 12 279 385 110 520 563 138 711 749 EAS, KIK, PRIA

148 Turism

Statistikaameti andmeil kasv Eesti turismisektoris 2012. aastal jätkus ning kolmandat aastat järjest tehti riiki sissetulevas turismis uus rekordtulemus.

2012. aastal ööbis Eesti majutusettevõtetes 1,87 miljonit välisturisti. Nende arv kasvas 65 600 võrra ehk 3,6% võrreldes 2011. aastaga. 2012. aastal kasvas siseturistide arv majutusettevõtetes 5%. Kui võtta sise- ja välisturistid kokku, siis kasvas ööbijate arv Eesti majutusettevõtetes 4,3%.

Järvamaal jäi selline kasv kahjuks tulemata. Järvamaa majutusettevõtjatelt kogutud andmed näitavad, et langust ega tõusu 2012. aastal ei olnud, säilitasime 2011. aasta taseme. Oli tõusjaid ja oli langejaid, kuid hinnanguliselt näitavad numbrid, et paremini täituvad väikese kohtade arvuga majutusettevõtted, mis asuvad maapiirkonnas. Ilmselt on majutuse kõrval neil pakkuda ka aktiivsemaid tegevusi ja seda puhkajad otsivadki.

Tabel 1. Majutusettevõtete andmed

Majutusettevõte Ööbimiste arv 2012 Kohti Kohti talvel Ööbimiste arv 2011 Võrreldes aastaga 2011 Nelja Kuninga hotell 3504 41 41 3116 388 12% Tõru külalistemaja 389 21 21 227 162 71% Veski-Silla hotell 2287 50 50 2925 -638 -22% Külalistemaja Vana Tall 1722 17 17 1739 -17 -1% Hostel Janune Kägu 1982 30 22 3298 -1316 -40% Valgehobusemäe suusa- ja puhkekeskuse hostel 964 24 24 823 141 17% Vana-Veski Puhkemaja 1092 12 12 522 570 109% Imavere kõrtsi külalistetoad 147 8 8 99 48 48% Aravete külalistemaja 916 36 36 1280 -364 -28% Hostel Esna Caravan 174 10 0 135 39 29% 1.05-1.10 Jäägi talu 37 10 0 208 -171 -82% 1.05-1.11 Eistvere jahimaja 764 15 15 910 -146 -16% Sireli kodumajutus 194 12 5 180 14 8% Rabav.ee 1106 30 30 327 779 238% Rummussaare Puhkemaja 339 40 0 612 -273 -45% 1.05 - 1.09 Eivere mõis 434 10 10 219 215 98% Tagametsa jahiloss 750 18 0 380 370 97% 1.05 - 1.09 Metsajõe puhkemaja 2567 22 22 2740 -173 -6% Sinso jahimaja 904 10 10 1633 -729 -45% Türi võõrastemaja 556 14 14 258 298 116% Rae puhkemaja 234 10 10 210 24 11% Kallisaba puhkemaja 1531 31 31 1434 97 7% MaaRitza puhkemajad 364 24 16 200 164 82% remondis kuni Simisalu loodusmaja (1.01 - 30.04) 146 72 58 1216 -1070 -88% 2013 suvi Türi ujula hostel 1748 15 15 2023 -275 -14% Paide linna ujula hostel 2299 41 41 1847 452 24% Sleepin külaliskorter 31 4 4 12 19 158% Jarva House külaliskorter 33 7 7 2 31 1550% Tori mõisa kodumajutus* 21 4 4 0 21 100% Allika Matkamaja 118 10 10 158 -40 -25% Tõrvaaugu Puhkemaja 384 32 20 185 199 108% Vao külalistemaja* 1161 40 40 0 1161 100% KOKKU: 28898 720 593 28918 -20 0% * alustas 2012 aastal Rääkides vaatamisväärsustest, siis oli aasta 2012 Eesti turismimaastikul märgilise tähendusega – avati kolm turismimagnetit: Lennusadam ja Teletorn Tallinnas ning Jääajakeskus Tartumaal. Järvamaa turismiasjalised jäid ootusärevaks, et eks aasta lõpus selgub palju jagus siseturiste meie objektidele. Just siseturist on see, kes meie piirkonna külastatavuse määrab.

149 Tabel 2. Vaatamisväärsuste külastatavus 2012. aastal

Sealhul- Muutus % tõus Muuseum/mõis/vaatamisväärsus/teema- Üksik- Grupi Üritustel Külastajaid Gruppe gas välis- Turiste kokku 2012 võrreldes või park külastajaid liikmeid osalejaid 2011 turiste aastaga 2011 langus

Järvamaa muuseum 2139 76 1292 137 505 3431 4113 -682 -17% A.H.Tammsaare muuseum 2142 177 4801 136 2520 6943 10731 -3788 -35% Ajakeskus Wittenstein 8801 378 9200 2207 7891 18001 14230 3771 27% Eesti Ringhäälingumuuseum 1541 141 3434 141 4975 4211 764 18% Türi muuseum 4975 27 4975 4211 764 18% Eesti Piimandusmuuseum 2262 75 2175 174 2000 4437 4427 10 0% Järva-Jaani tuletõrjemuuseum 151 32 3810 213 3961 4211 -250 -6% Järva-Jaani kinomuuseum 189 34 1517 112 1706 1629 77 5% Aravete külamuuseum 725 11 158 883 784 99 13% Päinurme koduloomuuseum 350 25 422 26 203 772 663 109 16% Albu mõis 382 32 1118 92 1500 1715 -215 -13% Laupa mõis 490 16 314 28 612 804 2275 -1471 -65% Roosna-Alliku mõis 952 17 573 53 549 1525 1082 443 41% Sargvere mõis 246 10 216 25 215 462 773 -311 -40% Koigi mõis 204 19 539 19 1818 743 1964 -1221 -62% Kabala mõis 87 7 315 24 204 402 457 -55 -12% Eivere mõis 20 35 1193 882 1213 3458 -2245 -65% Väätsa mõis 408 27 782 19 1071 1190 1640 -450 -27% Tori mõis* 7 320 320 0 320 100% Järva-Jaani vanatehnika varjupaik*** 5950 5950 5680 270 5% Sassi talu jaanalinnufarm*** 2500 2500 3200 -700 -22% Seidla tuulik 585 17 343 71 928 2065 -1137 -55% Kilplala küla** 353 7077 45 5795 7077 5705 1372 24% Valgehobusemäe suusa- ja puhkekeskus*** 39 592 39592 33166 6426 19% Paide raekoda** 14 247 59 247 430 -183 -43% Kakerdaja ja Kautla rabaretk*** 1100 1100 170 930 547% Nurmsi õppeväljak 780 45 300 780 1015 -235 -23% Matkapesa* 193 193 0 193 100% Koeru viburada* 2 33 33 0 33 100% KOKKU: 116643 114005 2638 2% * alustas 2012 ** ainult grupid *** kõik külastajad kokku Uuendusena lisandus tabelisse uus arvnäitaja – üritustel osalejad. Lisandus see seetõttu, et küsitletavad on soovinud näidata ka ürituste külastajaid, aga küsitud on pelgalt turistide arvu. Ürituste puhul on harva võimalik vahet teha turistil ja kohalikul ning seetõttu lisanduski eraldi lahter, mille sisu pole liidetud turistide arvuga.

Järvamaa vaatamisväärsuste ja atraktsioonide külastatavus tõusis 2%. Külastatavaim objekt Järvamaal on Valgehobusemäe suusa- ja puhkekeskus ümmarguselt 39 tuhande puhkajaga, järgneb ajakeskus Wittenstein ligi 18 tuhande külastajaga ning Kilplaste küla 7 700 huvilisega. Rõõmustada võib aktiivse puhkuse pakkujate lisandumise üle.

Tabel 3. 2012. aasta uued turismiobjektid Järvamaal

Ettevõte Vedaja, juht, idee autor Asukoht

Vao külalistemaja Epp Säga Koeru vald Matkapesa Toomas Tammik Koeru vald Koeru viburada Triin Volnes Koeru vald Tori mõis Peeter Särg Türi vald Päikese kebab Türi vald Mahe toit Piret Onna Järva-Jaani Kati kohvik Katrin Suviste Koeru vald JKHK söökla Peep Evardi Paide linn Järvamaa turismiinfokeskus sai mõõta külastatavust asudes esimest täisaastat Keskväljaku aadressil. Tulemuseks 6 275 teenindatud klienti, mis on rohkem kui mullu. Eesti kontekstis on saavutatu hea

150 keskmik, seljatades sellised linnad nagu Rakvere, Jõhvi, Rapla, Jõgeva ja Räpina ning jäädes vaid napilt maha Võrust ja Kärdlast.

Tabel 4. Paide turismiinfokeskuse poolt teenindatud kliendid 2012. aastal

Järvamaa TIK 2012

Jaanuar Veebruar Märts Aprill Mai Juuni Juuli August September Oktoober November Detsember aasta Kokku kvartal I kvartal II kvartal III kvartal IV (juuni-aug) Suvi aasta Osakaal Külastajad kokku: 172 100 207 271 407 463 1319 759 391 175 113 101 4478 479 1141 2469 389 2541 72% Eesti elanikud 145 90 130 188 206 232 627 508 225 113 81 91 2636 365 626 1360 285 1367 42% Välismaalased, sealhulgas: 27 10 77 83 201 231 692 251 166 62 32 10 1842 114 515 1109 104 1174 29% Soome 6 5 51 18 117 84 180 73 45 19 13 2 613 62 219 298 34 337 10% Rootsi 6 3 16 7 1 33 0 9 23 1 23 1% Läti 3 4 5 3 2 33 22 7 46 1 3 129 12 38 75 4 62 2% Leedu 3 3 0 0 3 0 3 0% Venemaa 15 6 4 8 88 11 20 3 5 6 166 21 12 119 14 107 3% Saksamaa 2 10 14 4 15 112 32 12 2 203 12 33 156 2 159 3% Suurbritannia 1 1 1 1 2 5 25 6 2 2 2 48 3 8 33 4 36 1% USA 38 2 1 1 1 43 0 0 41 2 40 1% Itaalia 16 2 7 11 36 0 25 11 0 18 1% Prantsusmaa 4 2 9 6 30 51 0 6 15 30 17 1% Norra 2 9 10 2 1 24 0 2 21 1 19 0% Taani 14 11 2 27 0 14 13 0 13 0% Holland 25 26 9 2 62 0 51 11 0 35 1% Poola 2 11 39 25 77 0 2 75 0 50 1% Hispaania 5 2 2 20 10 2 41 0 9 30 2 32 1% Jaapan 1 11 12 0 1 11 0 12 0% Iirimaa 0 0 0 0 0 0 0% Austria 4 4 0 0 4 0 4 0% Belgia 6 6 0 0 0 6 0 0% Šveits 4 1 5 0 0 5 0 4 0% Tšehhi 1 1 2 0 1 1 0 1 0% Portugal 3 7 4 14 0 10 0 4 7 0% Kanada 3 3 2 2 10 0 6 4 0 7 0% Uus-Meremaa 0 0 0 0 0 0 0% Austraalia 2 3 12 17 0 5 12 0 15 0% muud Euroopa riigid (Malta; Türgi) 2 16 12 35 84 44 10 203 2 63 138 0 163 3% Aasia riigid 2 1 6 9 2 1 6 0 6 0% Lõuna-Ameerika riigid 4 4 0 0 4 0 4 0% Aafrika riigid 0 0 0 0 0 0 0% 0% Kirjalikud päringud (e-mail, faks, kiri) 45 30 67 86 72 69 41 82 45 77 36 71 721 142 227 168 184 192 12% Helistajad 33 60 85 80 91 99 133 159 77 77 81 71 1046 178 270 369 229 391 17% Teenindatud kliendid kokku 250 190 359 437 570 631 1493 1000 513 329 230 243 6245 799 1638 3006 802 3124 100%

Giididel oli aasta lõikes teenindatud gruppide arvus mõningane tagasilangus.

Tabel 5. 2012. aastal Järvamaa giidide teenindatud grupid

vene… inglise… soome… … saksa kokku osalejaid 2012 gruppe 2011 gruppe … keeles teenindatud grupid eesti… Paide giidid Tiiu Saarist 11(208) 1(26) 3(42) 276 15 48 Anneli Tumanski 2(27) 8(99) 126 10 26 Ellen Rosimannus 8(91) 3(22) 3(22) 135 14 11 Elle Hallik 16(229) 3(40) 269 19 16 Anna Kasak 2(72) 3(100) 172 5 8 Türi giidid Ülo Ormus 13(262) 262 13 13 Tiit Lumiste 13(254) 4(80) 334 17 7 Leelo Kivirand 2(55) 55 2 6 Asta Viigipuu 19(235) 235 19 35 Kohagiidid maakonnas Tuve Kärner 52 2 4 1653 58 49

Kõik kokku 3517 172 219 Sulgudes osavõtjate arv

151 Pidevat tööd on vaja teha Järvamaa tuntuse suurendamiseks ja sihtkoha maine parandamiseks. Selleks on koostöös Põhja-Eesti turismiga osaletud messidel Helsingis ja Riias, turundusüritustel Tallinnas Raekoja platsil ja Tallinki laevadel. Ettevõtjad ise osalesid turismimessil Tourest 2013. Välja on antud kaks maakonna turismitrükist: Liikumine looduses Järvamaal Keskkonna Investeeringute keskuse toel ja Järvamaa turismikaart 2013 Leader programmide kaasabil.

152 Sotsiaalhoolekanne ja tervishoid Alaealiste komisjoni töö Järvamaal

Alaealiste komisjon on Alaealise mõjutusvahendite seaduse alusel moodustatud komisjon 7–18 aastastele alaealistele. Komisjoni põhiülesandeks on oma haldusterritooriumil alaealistega tehtava kriminaalpreventiivse töö koordineerimine, samuti alaealistele õiguserikkujatele määratud mõjutusvahendite kohaldamise abil nende elu korraldamine ja alaealiste järelevalvetuse ning õiguserikkumisi soodustavate tegurite vähendamine. Lisaks Järva Maavalitsuse alaealiste komisjonile on maakonnas moodustatud komisjonid ka Albu ja Ambla vallas.

2012. aastal oli Järva maakonna alaealiste komisjonides arutlusel 129 alaealiste poolt toime pandud õigusrikkumist (arvestusega, et üks taotlus on ühe asja arutamise alus). Tüdrukud panid toime 48 ja poisid 81 õigusrikkumist. Alaealiste arv, kelle õigusrikkumisi arutati alaealiste komisjonis oli 110, nendest tüdrukuid 36 ja poisse 74. Õigusrikkujatest 58 olid alla 14 aastased ja 52 14-18 aastased.

Pöördumiste aluseks on järgmised teod: 1. nooremana kui neljateistaastasena toime pandud karistusseadustikus ettenähtud kuriteokoosseisule vastav õigusvastane tegu – 37 korda, 2. nooremana kui neljateistaastasena toime pandud karistusseadustikus või muus seaduses ettenähtud väärteokoosseisule vastav õigusvastane tegu – 28 korda, 3. neljateist- kuni kaheksateistaastasena toime pandud karistusseadustikus ettenähtud kuritegu – 23 korda, 4. neljateist- kuni kaheksateist aastasena toime pandud karistusseadustikus või muus seaduses ettenähtud väärtegu – 8 korda, 5. koolikohustuse mittetäitmine – 14 korda, 6. alkohoolse joogi, narkootilise või psühhotroopse aine tarvitamine – 19 korda.

Taotluse esitajad on olnud järgmiste institutsioonide esindajad: politseiametnik – 94 korda, prokurör – 21 korda, alaealise seaduslik esindaja – 5 korda, sotsiaalametnik – 4 korda, alaealise elukohajärgse valla- või linnavalitsuse volitatud esindaja – 3 korda, lastekaitseametnik – 2 korda.

Mõjutusvahendeid (AMS §3 lg 1) on määratud järgmiselt: hoiatus – 53 korda, vestlusele suunamine spetsialisti juurde – 36 korda, üldkasulik töö – 35 korda, noorte- või sotsiaalprogrammides või rehabilitatsiooniteenuses või ravikuuris osalemine – 8 korda, kohustus elada vanema, kasuvanema, eestkostja või perekonna juures või asenduskodus – 6 korda, koolikorralduslikud mõjutusvahendid – 3 korda, käendus – 1 kord, kasvatuse eritingimusi vajavate õpilaste kooli suunamine – 2 korda.

Kasvatuse eritingimusi vajavate õpilaste kooli suunati 1 alaealine, teise puhul kohus ei rahuldanud taotlust.

Mõjutusvahendi kohaldamisel ei täitnud alaealine talle pandud kohustusi ja tuli korraldada kordusarutelu – 6 juhul.

153 Sundtoomist kohaldati – 2 juhul.

Tabel 1. Vanemliku hoolitsuseta lapsed

Aasta alguses oli arvel vanemliku hoolitsuseta lapsi 92 Aasta jooksul võeti arvele vanemliku hoolitsuseta lapsi 20 Perekonnast eraldati 11 Asenduskoduteenusele suunati 7 Perekonnas hooldamise teenusele suunati 1 Lapsendati võõrasse perekonda 4 Läks perekonda tagasi 1 Riiklikul hooldusel viibis asenduskodudes 44 Aasta jooksul lapsendati 6 Laste arv, kelle puhul rakendati kohtu poolt esialgset õiguskaitset 6 Lapsed, kelle vanematelt võeti isikuhooldus täielikult ära 7 Laste arv, kelle puhul vanemate isikuhooldus peatati 1 Eestkostel olevate laste arv 31

154 Sotsiaalhoolekanne

Toimetulekutoetus

Omavalitsused maksid toimetulekupiiri kindlustamiseks 2012. aastal kokku 467 821 eurot ja täiendavateks sotsiaaltoetusteks 7 741,37 eurot.

Tabel 1. Toimetulekutoetusteks arvestatud summa 2012. aastal

Toimetuleku- sealhulgas toetusteks eluaseme lapsega registreeritud pensionäri(de)ga arvestatud kulude (lastega) töötu(te)ga leibkonnad summa kokku katteks leibkonnad (vanadus /töö- võimetus) Järva 467 821 104 927 241 762 293 920 39 303 maakond Paide linn 204 551 72 174 126 123 132 651 39 303 Albu vald 13 917 568 4 738 7 502 3 271 Ambla vald 7 748 419 1 652 1 744 543 Imavere vald 8 390 632 4 349 1 944 113 Järva-Jaani vald 12 992 2 122 978 9 846 1 036 Kareda vald 13 211 88 7 928 11085 249 Koeru vald 39 450 3 329 21 450 17 753 2 567 Koigi vald 4 098 345 1 603 3 129 1 661 Paide vald 5 291 775 2 027 4 348 266 Roosna-Alliku 19 643 2 551 8 288 3 387 561 vald Türi vald 136 665 21 923 61 465 99 995 8 226 Väätsa vald 1 865 0 1 161 537 166

Hoolekandeasutused

Ahula Sotsiaalne Varjupaik , üldhooldekoduteenused (KOV hallatav asutus) Aravete Hooldekeskus, üldhooldekoduteenused (KOV hallatav asutus) Imavere Päevakeskus, päevakeskuse teenused (KOV hallatav asutus) Järva Naiste Varjupaik, varjupaigateenus Järva-Jaani Päevakeskus, päevakeskuse teenused (KOV hallatav asutus) Koeru Perekodu, asenduskoduteenused (KOV hallatav asutus) Lõuna-Järvamaa Lasteabiühing, asenduskoduteenused Paide Sotsiaaltöökeskus, segatüüpi hoolekandeasutus (KOV hallatav asutus) SA Koeru Hooldekeskus, üldhooldekoduteenused Türi Päevakeskus, päevakeskuse teenused (KOV hallatav asutus)

Hoolekandeteenused

Erihoolekandeteenuste kasutajaid oli Järvamaal 2012. aasta jooksul kokku 177. Kulutusi kokku tehti teenustele 755 099,38 euro ulatuses ning kulutused ühe inimese kohta keskmiselt kuus olid 369,24 eurot.

Täiskasvanute hooldamise teenust hoolekandeasutuses osutati 220 isikule ning kulutused teenusele aasta jooksul olid 1 034 417,53 euro ulatuses. Kulutused ühe isiku kohta keskmiselt kuus olid 556,08 eurot.

155 Päevakeskuse teenuseid osutati 351 isikule ja kulutused sellele olid aasta jooksul 8 277,75 eurot.

Kodutute öömaja teenuse kasutajaid oli 8 ning kulutused teenusele olid aasta jooksul 4 963,00 eurot ning aasta jooksul öömajas viibitud inimööde arv kokku oli 177; kulutused ühe inimöö kohta keskmiselt 28,04 eurot.

Varjupaigateenust osutati 17 isikule, kulutused teenusele kokku aasta jooksul 33 357,00 eurot. Kulutused ühe isiku kohta keskmiselt kuus 163,51 eurot.

Sotsiaalteenused

Isikliku abistaja teenust osutati aasta jooksul 4 omavalitsuses, teistes omavalitsustes vajadus teenuse järele puudus. Teenust osutati 21 isikule ning kulutusi teenusele oli aasta jooksul 7 101,53 euro ulatuses.

Koduteenuse kasutajaid oli kokku 143. Teenust osutati 10 omavalitsuses ning kulutused teenusele kokku olid 89 918,89 eurot.

Eluasemeteenust osutati 9 omavalitsuses (214 sotsiaalkorterit, 62 munitsipaaleluruumi). Teenuse osutamise kulud aasta jooksul olid kokku 66 289,63 eurot.

Kulutused puuetega inimeste hooldamisele (toetus hooldamise eest, hooldaja eest makstud sotsiaalmaks) aasta jooksul olid 63 407,67 eurot.

Soodustingimustel eraldatavad tehnilised abivahendid

Järvamaa elanikele soodustingimustel müüdavate ja laenutatavate tehniliste abivahendite maksumuse kogusumma oli 2012. aastal 233 675,40 eurot, millest Järva Maavalitsus finantseeris riigi osaluse näol 169 611,76 eurot. Isikute omaosaluse kogusumma oli 64 063,64 eurot. Soodustingimustel tehniliste abivahendite müümise/laenutamise teenust kasutati 1 395 kliendi poolt.

Tabel 2. Abivahendite saajad Järvamaal 2012. aastal

Abivahendi liik Abivahendite neist saajate arv kuni neist töövõimelises eas isikud vanadus- kokku 18.a puudega töötavad mittetöötavad pensioni lapsed lapsed eas isikud Müüdav abivahend liikumisabivahend 86 3 2 4 19 60 ortoosid/ 247 84 23 49 20 94 proteesid põetus-/ hooldus 524 27 20 12 54 431 nägemisabi- 13 2 2 9 vahend kuulmis- 93 5 4 8 4 76 abivahend meelelahutus/ 1 1 1 arendav Kokku 964 120 50 75 99 670 Laenutatav

156 abivahend liikumisabivahend 282 6 4 3 34 239 ortoosid/proteesid põetus-/ hooldus 149 2 2 1 12 134 nägemus- abivahend kuulmis- abivahend meelelahutus/ arendav Kokku 431 8 6 4 46 373

157 Tervishoid

Esmatasand

Maakonnas on 24 perearsti nimistut suurusega 502 inimest Türi vallas (Oisu piirkond) kuni 2 059 inimest Türi linnas. Perearstipraksiseid on 11 omavalitsuse territooriumil 12-st (Paide linn ja vald on käsitletud ühtse esmatasandi tervishoiu piirkonnana). Perearst puudub 1 omavalitsuse territooriumil (Imavere valla territooriumil osutab esmatasandi tervishoiuteenust Koigi perearst).

Eriarstiabi erialad ja avatud voodid

AS Järvamaa Haiglas töötab 2012. aastal 31 põhikohaga arsti ja 5 hambaarsti.

AS Järvamaa Haigla (voodit) Hooldusrav 24 Lastehaigused 8 Sisehaigused 20 Günekoloogia 5 Sünnitusabi 10 Taastusravi 5 Üldkirurgia 27 Päevaravi 5 Kokku on AS Järvamaa Haiglas 104 voodit.

2012. aasta septembris avas AS Järvamaa Haigla uue 24-kohalise spetsiaalselt multiprobleemsetele patsientidele projekteeritud ja ehitatud Õendusabikeskuse, kus osutatakse statsionaarset õendusabi (hooldusravi), koduõendusteenust ning geriaatrilise hindamise teenust.

SA Koeru Hooldekeskus Hooldusravi 12 voodikohta

Tabel 1. Haiglavoodite arv

Asutus Voodiprofiil Voodite arv AS Järvamaa Haigla Aktiivravi 80 AS Järvamaa Haigla Hooldusravi 24 SA Koeru Hooldekeskus Hooldusravi 12

Tabel 2. AS Järvamaa Haiglas töötavad arstid

Eriala AS Järvamaa Haigla Hambaarst 5 Üldarst 2 Taastusraviarst 1 Radioloog 3 Töötervishoiuarst 1 Reumatoloog 3 Günekoloog 3 Neuroloog 2 Sisearst 3 Lastearst 2 158 Anestesioloog 4 Üldkirurg 5 Ortopeed 3 Uroloog 2 Nahaarst 1 Kopsuarst 1 Nina-kõrva-kurguarst 2 Endokrinoloog 2 Psühhiaater 1 Silmaarst 1 Lastekardioloog 1 Nefroloog 1 Lastekirurg 1

Tabel 3. Ambulatoorsed külastused

Külastuste arv 2008 2009 2010 2011 2012 Üldarstiabi (perearsti) 132 378 121 374 134 851 120 833 122 087 külastused Eriarstiabi külastused 66 438 63 641 60 165 57 906 54 939 Kõik külastused kokku 198 816 185 015 195 016 178 739 177 026

2012. aastal oli ambulatoorseid vastuvõtte Järva maakonnas kokku 177 026 korral (perearsti vastuvõtud 122 087 korral ning eriarstiabi vastuvõtud 54 939 korral). Sealhulgas esines 34 449 külastust hambaarstierialal ning 11 221 erakorralise meditsiini vastuvõttu.

Arsti koduvisiite teostati aasta lõikes kokku 1 763 (sh perearsti koduvisiite 1 751 korral).

159 Tervisedendus

Südame-vereringkonnahaiguste ennetamise riikliku strateegia raames eraldati Järva maakonnale 2 575 eurot. Tubaka tarbimisest ja passiivsest suitsetamisest hoidumiseks osales rahvusvahelises kampaanias „Suitsuprii klass“ Järvamaalt 11 kooli 33 klassi 464 õpilasega. Türi Toimetulekukooli söökla osales vabariiklikul konkursil „Parim koolisöökla“. Südamenädala üritused toimusid 17 lasteaias. Kaasatud oli 1 072 last vanuses 3-7 ja 308 täiskasvanut. Tervist edendavate koolide töötajate heaolu rahvusvahelises uuringus osales 3 kooli: Roosna-Alliku Põhikool, Laupa Põhikool ja Paide Ühisgümnaasium. Koolitoitlustajate koolitusel osales 21 töötajat 14 erinevast õppeasutusest.„Reipalt koolipinki“ üritused toimusid 16 koolis, kus osales ca 2 500 kooliealist last. Eraldi toetati alkoholiennetusprojekti „Ilma on parem“ 4 018 euroga. Projekti raames toimus 5 erinevat tegevust, kus osales 262 inimest.

Programmi „Tervislikke valikuid toetavad meetmed 2012-2013“ raames eraldati erinevateks tegevusteks maakonnas 17 000 eurot. Südamenädalal „Sinu sammud loevad“ toimus 29 erinevat tegevust, kokku osales 950 inimest. Puu-ja köögiviljakampaania raames toimus 17 erinevat tegevust, kus osales 1 351 inimest. Projekti raames valmis kolme maakonna/Järva, Saare ja Lääne – Viru retseptiraamat “Lihtsad külatoidud“. Järvamaa Tervisefoorum toimus teemal “Väärkoheldud laps“, osales 83 järvakat ja 40 inimest Lääne-Viru-ja Saare maakonnast. Üle anti Aasta terviseteo auhind. Auhinna sai Järvamaa Koolieelsete Lasteasutuste Juhtide Ühing koolieelsete lasteasutuste raamatu „Head praktikad“ eest.

Eesti Haigekassa rahastas projekti „Vigastuste vältimine Järva maakonnas“ 16 000 euroga. Noorte ohutusringe toetati Paide vallas. Ringid töötasid Tarbjal ja Sargveres. 4 lasteaias viidi läbi infopäev teemal „Riskiperede lastevanemate ja lasteaedade töötajate teavitamine vigastuste ennetamisel“. Projekti raames viidi läbi järgmised uuringud: EMO-sse juulikuu jooksul sattunud 0-14 aastased lapsed ja nende vigastused; üksielavate eakate uuring viidi läbi 4 KOV-is; lasteaialaste vigastuste riskide uuring viidi läbi 18 lasteaias; üldhariduskoolide 10-12. kl. ja 7.-9.kl. õpilaste hulgas viidi läbi uuring “Alkoholi ja mürgistusainete kasutamine“ 7 erinevas koolis, kokku oli vastajaid üle 1000. Seminaril teemal „Põhikoolide lõpetajad teadlikult ellu“ osales 37 õpilast.

160 Haridus

Järvamaa haridusvõrgustikus on 15 lasteaeda, 4 lasteaed-põhikool, 2 lasteaed–algkooli, 1 toimetulekukool, 8 põhikooli (sh internaatkool), 7 keskkooli ja gümnaasiumi (sh täiskasvanute keskkool), 1 kutsehariduskeskus, 4 huvikooli ja 1 täiskasvanute keskkooli juures töötav rahvaülikool.

Järvamaa seitsmes vallas on igaühes üks üldhariduskool, ühes vallas üks üldhariduskool ja üks internaatkool, kahes vallas kaks kooli ja ühes vallas kuus kooli (neli põhikooli, üks toimetulekukool ja üks gümnaasium). Paide linnas on kaks gümnaasiumi, üks keskkool, üks kutsehariduskeskus. Maapiirkonnas on kaks keskkooli, üks gümnaasium. Paide Täiskasvanute Keskkooli juures töötab Paide Rahvaülikool. Järva-Jaani Gümnaasiumi juures töötavad täiskasvanute mittestatsionaarne õpe ja õpilaskodu ja Türi Ühisgümnaasiumi juures täiskasvanute mittestatsionaarne õpe.

Päinurme Internaatkool võimaldab õppimist lihtsustatud õppekava alusel. Türi Toimetulekukoolis toimub õppetöö toimetuleku õppekava alusel.

21 koolieelses lasteasutuses (sh 4 lasteaed-põhikool ja 2 lasteaed-algkooli) on 189 õpetaja juhendada 1 455 last. Lasteaiaõpetajatest on 47,1% kõrgharidus.

Tabel 1. Lasteasutused 2012/2013.õa (seisuga november 2012.a)

õpetaja- haridus juhataja- haridus vanuse järgi Lasteasutus/vald,linn laste arv te arv kõrgem kesk-eri kesk te arv kõrgem kesk-eri kesk alla 25 25-29 30-39 40-49 50-55 üle 55 Albu vald Ahula Lasteaed-Algkool 33 3 2 1 1 1 2 2* Albu Laste Mängutuba 21 3 3 1 1 1 3* Ambla vald Aravete Lasteaed Mesimumm 65 8 3 5 2 2 1 2* 2 5* Ambla Lasteaed-Põhikool 21 5 2 2 1 1 1 1 1 1 2* 1 Imavere vald Imavere Lasteaed Mõmmi 61 6 3 3 1 1 2 3 2* Järva-Jaani vald Järva-Jaani Lasteaed Jaanilill 90 11 8 3 1 1 1 4 5* 1 1 Kareda vald Peetri Kool 28 3 3 1 1 2* 1 1 Koeru vald Koeru Laseaed Päikeseratas 112 14 6 5 3 1 1 1 3 2 2 2 5* Koigi vald Koigi Kool 24 3 2 1 1 1 4* Paide linn PAIde Lasteaed 216 25 11 13 1 2 2 2 1 6 7* 2 9* Paide Sookure Lasteaed 222 27 16 10 1 2 2 2 2 4 13* 5 3 Paide vald Paide Valla Lasteaed-Kool 58 9 3 4 2 1 1 2 1 3* 4 Roosna-Alliku vald Roosna-Alliku Lasteaed Hellik 38 5 5 1 1 2 3 1* Viisu Lasteaed 16 2 2 1 1 1 2* Türi vald Kesklinna Lasteaed Türil 153 19 11 8 2 2 2 9 4* 6* Lokuta Lasteaed 72 10 5 5 1 1 2 1 4 4* Kabala Kool-Lasteaed 30 5 2 3 1 1 1 3* 1 1 Oisu Lasteaed Kelluke 47 7 5 2 1 1 1 1 6* Särevere Lasteaed Kurepesa 48 8 5 3 1 1 1 1 5* 2 Türi-Alliku Lasteaed 41 8 7 1 1 1 4 4 1* Väätsa vald Väätsa Lasteaed 59 8 1 7 1 1 1 1 4 1 2* KOKKU 1455 189 89 88 12 25 25 8 12 36 72 33 53 *sealhulgas juhataja

Üldhariduskoolides õpib 3 496 last, keda õpetab 447 õpetajat. Nendest 89,3% on kõrgharidus. Meesõpetajaid on 62 ehk 13,9% õpetajaskonnast. Alla 25 aasta vanuseid õpetajaid on 8 ehk 1,8% ja üle 55 aasta vanuseid õpetajaid 131 ehk 29,3%.

161 Tabel 2. Üldhariduskoolid 2012/2013. õa (september 2012)

õpilaste arvu Klassi- Klassikompl muutus komplek- arvu muutus Kool Õpilasi võrreldes tide arv võrreldes Direktor 2011/2012. õa 2011/2012. õa

Aravete Keskkool 151 -1 12 0 Andy Tilk Järva-Jaani Gümnaasium 204 4 13 0 Sirje Pehk Koeru Keskkool 280 -13 17 0 Tiit Kalda Paide Gümnaasium 568 -2 28 0 Vello Talviste Paide Ühisgümnaasium 554 -14 25 -2 Kersti Laastau Türi Ühisgümnaasium 160 -31 9 -1 Ellu Rusi Türi Põhikool 571 -10 28 -1 Garis Pihelgas Ambla Lasteaed-Põhikool 37 1 5 0 Madli Põder Albu Põhikool 78 1 8 0 Maie Rambi Imavere Põhikool 81 -1 8 -1 Raivo Tamm Kabala Kool-Lasteaed 16 -6 3 -1 Aili Roosa Koigi Kool 84 4 9 0 Arvo Kangas Laupa Põhikool 99 8 9 0 Kaarel Aluoja Peetri Kool 43 4 5 0 Janno Nau Retla Kool 80 8 7 -1 Jaanus Roosileht Roosna-Alliku Põhikool 73 -5 9 0 Daina Pärt Väätsa Põhikool 115 -1 9 0 Enn Lehtpuu Ahula Lasteaed-Algkool 19 -5 2 -1 Marika Tamtik Paide Valla Lasteaed-Kool 18 -22 3 -2 Margit Silluta Türi Toimetulekukool 20 1 4 0 Tiiu Sadam Paide Täiskasvanute Keskkool 148 -32 8 0 Anneli Suits Järva-Jaani Gümnaasiumi mittestatsionaarne õpe 26 -2 4 1 Sirje Pehk Türi Majandusgümnaasiumi mittestatsionaarne õpe 19 12 3 0 Ellu Rusi Päinurme Internaatkool 52 -8 7 -1 Eevi Tüüna KOKKU 3496 -110 235 -10 Tallinna Rocca al Mare Kooli Vodja Individuaal- 23 -5 6 0 Riina Põldvee õppekeskus

162 Pedagoogidest on vanempedagooge 19,7 % ja pedagoog-metoodikuid 3,4 %.

Tabel 3. Õpetajate arv üldhariduskoolides ametijärkude järgi (01.01.2013.a)

Pedagoogid Pedagoog- Vanem- Pedagoog Noorem- Kvalifikat- Kool kokku metoodik pedagoog pedagoog sioonita

Aravete Keskkool 23 3 14 3 3 Järva-Jaani Gümnaasium 28 1 3 22 2 Koeru Keskkool 31 5 19 2 5 Paide Gümnaasium 45 4 20 21 Paide Ühisgümnaasium 48 5 16 24 3 Türi Ühisgümnaasium 27 1 5 20 1 Paide Täiskasvanute KK 16 1 2 13 Türi Põhikool 58 3 10 42 3 Ambla Lasteaed-Põhikool 11 1 8 2 Albu Põhikool 16 2 9 5 Imavere Põhikool 14 2 9 2 1 Kabala Põhikool 8 1 7 Koigi Põhikool 16 3 12 1 Laupa Põhikool 18 3 15 Peetri Põhikool 8 7 1 Retla Kool 13 4 9 Roosna-Alliku Põhikool 13 11 2 Väätsa Põhikool 19 3 14 2 Ahula Lasteaed-Algkool 5 4 1 Paide Valla Lasteaed-Kool 8 7 1 Türi Toimetulekukool 8 3 4 1 Päinurme Internaatkool 14 2 9 1 2 KOKKU 447 15 88 300 15 29 Maakondlikke olümpiaade korraldati 16 õppeaines 693 osavõtjaga ja toimus ka 2 ainealast võistkondlikku konkurssi.

Tabel 4. Aineolümpiaadidest osavõtt 2011/2012

Õpi- Mate- Käsitöö, Infor- Kee- Füü- Ema- Geog- Bioloo- Inglise Saksa Vene Muu- Majan- Aja- Loodus- Kool laste maa- tööõpe- maa- Kunst Kokku % mia sika keel raafia gia keel keel keel sika dus lugu teadus arv tika tus tika Aravete KK 152 3 4 10 5 4 5 2 3 1 37 24,34 J-Jaani G 200 3 9 1 2 4 1 2 3 25 12,50 Koeru KK 293 3 3 6 3 11 3 1 2 16 2 1 51 17,41 Paide G 570 14 4 15 5 11 6 10 4 1 4 4 2 21 5 3 1 110 19,30 Paide ÜG 568 8 10 20 8 13 18 7 4 6 3 4 12 1 2 116 20,42 Türi ÜG 191 2 7 9 10 8 1 6 5 6 2 7 1 64 33,51 Türi PK 581 5 1 24 8 12 5 8 6 3 5 3 11 9 3 3 106 18,24 Ambla PK 36 4 4 11,11 Albu PK 77 6 4 2 3 2 2 8 2 29 37,66 Imavere PK 82 5 3 2 5 2 4 2 6 29 35,37 Kabala PK 22 0 0,00 Koigi PK 80 5 12 5 5 6 3 3 2 6 47 58,75 Laupa PK 91 1 3 1 4 9 9,89 Peetri PK 39 1 2 4 3 10 25,64 Retla Kool 72 4 1 1 1 7 9,72 R-Alliku PK 78 1 4 7 3 3 1 2 8 3 32 41,03 Väätsa PK 116 1 3 2 1 3 2 4 1 17 14,66 Ahula LA 24 2 2 8,33 Kokku 3272 45 33 135 52 62 66 53 19 22 17 24 5 103 28 8 21 693 21,18

163 Tabel 5. Aineolümpiaadide võitjad 2011/2012 ja nende juhendajad

Nimi Kool Klass Õppeaine Koht PunkteMax Juhendaja Jaagup Aland Aravete KK 7. geograafia I 39,25 58 Maie Paap Selena Jõesuu Türi PK 8. geograafia I 37 59 Piret Voivod Eik Kobrand Aravete KK 9. geograafia I 25 60 Maie Paap Kristjan Jäärats Türi ÜG 12. geograafia I 29 60 Sirje Haav Mattias Mihkelson Koeru KK 8. füüsika I 30 58 Tõnu Grauberg Johannes Kadak Türi PK 9. füüsika I 39,5 58 Alli Kärp Mari-Liis TommulaAravete KK 10. füüsika I 17 64 Annika Orula Jürgen Talik Türi ÜG 11. füüsika I 18 64 Endla Sootla Elgar Lepp Paide ÜG 12. füüsika I 14 64 Hillar Varind Hanna Marrandi Retla Kool 7. emakeel 7.-8. I 62,75 78 Liivi Vassar Johannes Kadak Türi PK 9. emakeel 9.-10. I 52,5 73 Aili Avi Jane Saar Paide ÜG 11. emakeel 11.-12. I 59,5 84 Anne Kivimäe Kaarel Rhede Türi PK 5.* matemaatika I 23 41 Maarika Lõhmus Kadri Jürissaar Imavere PK 6.* matemaatika I 35 41 Kaja Kaju Eva- Britta SimsonTüri PK 7. matemaatika I 24 41 Lea Allik Taavi Põldsamm Koigi PK 8. matemaatika I 30 41 Tiia Järve Madis Janno Paide ÜG 9. matemaatika I 41 48 Margit Arro Sergei Gudov Türi ÜG 10. matemaatika I 16 42 Ethel Koit Kevin NemeržitskiTüri ÜG 11. matemaatika I 12 42 Ursula Priimägi Andre Tammik Paide Gümn12. matemaatika I 13 42 Daire Krabi Taavi Rudi Türi PK saksa keel 8.-9. kl I 59 60 Jaanika Eik Rainer Tamm Türi ÜG 11. saksa keel gümn I 17 20 Leelo Kivirand Joosep AndrespukPÜG 12. ingl k 12. kl I 136 154 Virve Kaldmäe Arli Peremees Paide Gümn8. ingl k 8. kl I 111 127 Ene Airik Kadri Jürissaar Imavere PK 6. bioloogia I-II 113 163 Ingrid Asser Saara Sion PÜG 6. bioloogia I-II 113 163 Maarika Männil Hanna Marrandi Retla Kool 7. bioloogia I 136 163 Külli Liblik Egle Sepp Aravete KK 8. bioloogia I 119 163 Maie Paap Ervin Oro Paide G 9. bioloogia I 122 163 Merike Einma Katre Kluust Koeru KK 10. bioloogia I 90 234 Aili Alatsei Jane Saar PÜG 11. bioloogia I 125 234 Mariell Kollin Kadri Kuriks Koeru KK 12. bioloogia I 128 234 Aili Alatsei Kerstin LaanemetsTüri PK 7. muusikaõpetus 6.-7.I 115,5 126 Tiiu Schüts Timo Mäeots PÜG 10. muusikaõpetus G I-II 101 130 Anne Rikberg Anu Palloson Türi ÜG 11. muusikaõpetus G I-II 101 130 Annely Läänesaar Kaarel Siimut Paide G 8. keemia I 51,5 60 Lorina Kukk Ervin Oro Paide G 9. keemia I 48,5 60 Lorina Kukk Mari-Liis TommulaAravete KK 10. keemia I 13,3 60 Koidu Müür Sten Paal Türi ÜG 11. keemia I 15 60 Rutt Olesk Kristin Võsujalg Paide G 12. keemia I 12,5 60 Lorina Kukk Kadri Jürissaar Imavere PK 6. ajalugu I 42 60 Krista Tiitmaa Andero Lipping Koeru KK 7. ajalugu I 47 60 Tiiu Uljas Joanna JürgensohnKoeru KK 8. ajalugu I 40 60 Tiiu Uljas Kadri Laube Albu PK 9. ajalugu I 78 100 Kaja Kraav Sven Majorov Türi ÜG 11. ajalugu - G I 56 100 Aave Päeva Leini Tiik Türi ÜG 12. ajalugu -G I 88 100 Anne-Ly Seljama Mari-Liis Lumi Türi ÜG 12. ajalugu - G I 54 100 Anne-Ly Seljama Dajana Mäesalu Paide ÜG 10. vene keel 10.-12. klI 68,5 76 Anne Eding Kristina Galjanitš Paide ÜG 12. vene keel 10.-12. klI 64,5 73 Anne Eding Georg Zelinski Paide ÜG 8. vene keel 8. kl I 62 66 Anne Eding Diana Atraškevitš Türi PK 8. vene keel 8. kl I 57 66 Piret Männilaan Alari Naarits Aravete KK 12. majandus I 26 40 Maie Paap Stiivo Siider Paide G 8. loodusteadused I 52,5 100 Katarina Perman Paide ÜG 6. käsitöö I 29 31 Kristi Teder Arto Roo Paide Gümn6. töö- ja tehnol.õp I 37 44 Andres Pleesi Kädi Miir PÜG 5. 4.-5. kl informaatikaI 68,5 80 Kersti Kivisoo Eva-Britta SimsonTüri PK 7. 6.-7. kl informaatikaI 79,5 85 Laine Aluoja Tanel Maasalu Türi PK 8. 8.- 9. kl informaatikaI 83 90 Laine Aluoja Kadri Jürissaar Imavere PK 6. kunstiõpetus 4.-6. klI 44 60 Siiri Tamm Karmen KalameesImavere PK 8. kunstiõpetus 7.-9. klI 47 60 Siiri Tamm Kristel Larven PÜG 11. kunstiõpetus 10.-12.I 50 60 Marian Kirs

164 Tabel 6. Võistkondlikud ainealased konkursid Järvamaal 2011/2012. õppeaastal

Õpioskuste olümpiaad NUPUTA Kool 3.-4. klassid 5.klass 5.-6. klassid 7.klass Aravete Keskkool 10. Järva-Jaani Gümnaasium 8. I 4. 8. Koeru Keskkool 7. II-III 12. 7. Paide Gümnaasium 15. 11. 6. 4.-5. Paide Ühisgümnaasium-1 III 7.-9. 14. II Paide Ühisgümnaasium-2 4.-5. Türi Ühisgümnaasium Türi Põhikool-1 10.-11. 6. I I Türi Põhikool-2 II-III Ambla Lasteaed-Põhikool II 7.-9. 9. Albu Põhikool 6. 7.-9. 13. 10. Imavere Põhikool 5. 10. II 6. Kabala Kool-Lasteaed Koigi Kool I 4.-5. 5. 9. Laupa Põhikool 14. 12. 11. III Peetri Kool 4. Retla Kool 9. 7. Roosna-Alliku Põhikool 13. 13. III 4.-5. Väätsa Põhikool 10.-11. 8. 11. Ahula Lasteaed- Algkool 12. Paide Valla Lasteaed-Kool 14. 15. 237-st gümnaasiumi lõpetajast jätkas õpinguid kõrgkoolides 122, so 51,5% ja kutseõppeasutustes 14, so 5,9%

Tabel 7. 2011/2012.õa keskkooli/gümnaasiumi lõpetanute valikud

Kool Lõpetajat Riiklik Erakõrg- Kutsekõ Kutseõpp Kaitse- Tööle Muu e arv kõrgkool kool rg-kool e-asutus vägi

Aravete Keskkool 13 6 2 5 Järva-Jaani Gümnaasium 10 6 1 3 Järva-Jaani Gümnaasiumi mittestatsionaarne õpe 10 1 7 2 Koeru Keskkool 19 6 1 4 1 4 3 Paide Gümnaasium 38 13 8 1 4 10 2 Paide Ühisgümnaasium 45 17 1 8 4 1 7 7 Türi Ühisgümnaasium 68 27 1 13 2 9 14 2 Paide Täiskasvanute Keskkool 34 2 5 3 3 1 9 11 KOKKU 237 77 8 37 14 22 55 24

165 Järvamaa 322 põhikooli lõpetanud õpilasest jätkas õpinguid 309, neist keskkoolis või gümnaasiumis 186 (57,8%) ja kutseõppeasutuses 123 (38,2%).

Tabel 8. 2011/2012.õa põhikooli lõpetanute valikud

Kool Lõpetajate Keskkooli/ Kutseõppe- Tööle Muu arv gümnaas asutus Aravete Keskkool 15 9 5 1 Järva-Jaani Gümnaasium 15 12 2 1 Järva-Jaani Gümnaasiumi mittestasionaarne õpe 2 1 1 Koeru Keskkool 28 22 5 1 Paide Gümnaasium 40 24 16 Paide Ühisgümnaasium 50 38 12 Türi Ühisgümnaasium 0 Paide Täiskasvanute Keskkool 12 2 4 3 3 Türi Põhikool 74 45 29 Ambla Lasteaed-Põhikool 8 1 7 Albu Põhikool 7 1 6 Imavere Põhikool 9 6 3 Kabala Kool-Lasteaed 2 1 1 Koigi Kool 12 5 7 Laupa Põhikool 13 5 7 1 Peetri Kool 1 1 Retla Kool 7 2 5 Roosna-Alliku Põhikool 8 6 2 Väätsa Põhikool 15 6 9 Türi Toimetulekukool 1 1 Päinurme Internaatkool 3 1 2 KOKKU 322 186 123 8 5 Hariduselu edendamisel on suure tähtsusega 24 ainekomisjoni töö.

Tabel 9. Järvamaa õpetajate ainekomisjonid ja nende esimehed 2011/2012.õa

Komisjon Esimees Kool Eesti keel Anne Kivimäe Paide Ühisgümnaasium Inglise keel Ene Airik Paide Gümnaasium Saksa keel Ellen Rosimannus Paide Ühisgümnaasium Vene keel Kaju Kaja Imavere Põhikool Matemaatika-füüsika Margit Arro Türi Gümnaasium Keemia-bioloogia-geograafia Reet Mändla Paide Ühisgümnaasium Ajalugu Erika Kranich Paide Gümnaasium Kunstiõpetus Anu Grents Türi Gümnaasium Käsitöö, kodundus Pirjo Aer Paide Gümnaasium Muusikaõpetus Anne Toomistu Paide Gümnaasium Huvijuhid Ene Hunt Türi Majandusgümnaasium Kehaline kasvatus Andres Siilak Paide Ühisgümnaasium Algõpetus Riina Õun Paide Gümnaasium

166 Raamatukoguhoidjad Helen Aasa Türi Gümnaasium Õppealajuhatajad Pille Sink Paide Ühisgümnaasium Koolijuhid Jaanus Roosileht Retla Kool Informaatika Laine Aluoja Türi Gümnaasium Inimeseõpetus Silva Kärner Järva-Jaani Gümnaasium Majandusõpe Elbe Metsatalu Türi Majandusgümnaasium Lasteaiajuhatajad Maie Roos Särevere Lasteaed Lasteaiaõpetajad Siiri Poopuu Kesklinna Lasteaed Türil Hariduslikud tugiteenused Ülle Valge Retla Kool Karjäärikoordinaatorid Heidi Antons Kesk-Eesti Noortekeskus HEV õppe koordinaatorid Reelika Lippur Laupa Põhikool

Paide Kutsehariduskeskuses õpib 825 õpilast. Täiskasvanute täienduskoolitusega tegelevad kutseõppeasutused ja vabaharidus-ühingud. Paide linna täiskasvanute keskkooli juures töötab rahvaülikool 201 õppijaga.

Kutseõppeasutused 2011/2012. õppeaasta Järvamaa Kutsehariduskeskus

Õpilasi 825 Õpetajaid 79 (28 üldainete õpetajat ja 51 kutseõpetajat) Õppegruppe 47 s.h. 18 tehnika- ja ehitusõppe osakonnas 17 majandus- ja teenindusõppe osakonnas 12 põllumajandusõppe osakonnas Õpetatavad erialad: põhihariduse baasil autotehnik kodumajandus põllumajandus laohoidja kaubakäsitleja (tõstukijuht-laooperaator) puit-ja kiviehitiste restauraator kivi- ja betoonkonstruktsioonide ehitus teedeehitus arvutid ja arvutivõrgud puhastusteenindus elektrik logistika klienditeenindaja hobumajandus liikurmasinajuht-laooperaator müüja (toidukaupade müüja) keskhariduse baasil veokorraldaja müügikorraldus puhastustööde juhtimine ärikorraldus väikeettevõtlus hobumajandus kalakasvataja loomaarsti abiline autotehnik autodiagnostik

167 teedeehitus Direktor Rein Oselin

Paide Rahvaülikool (Paide Täiskasvanute Keskkooli ruumides)

Õppijaid 201 Õpetajaid 6 Erialad: Inglise keel Soome keel Vene keel Arvutikursused Looduslikud ilutooted Strobism Finantskäitumine vastutustundliku kodanikuna Pärandkultuur Sisenemine tööturule Koordinaator Merle Rüütel

Huvikoolid (huvikool/ õpilaste arv/ direktor, juhataja)

Paide Huvikeskus 124 Anneli Suits Paide Muusikakool 129 Arne Põder Türi Muusikakool 160 Silja Aavik Koeru Muusikakool 51 Kerli Sirila

2011/2012. õppeaasta medaliga lõpetanud

Kuldmedal Hõbemedal

Aravete Keskkool Siret Niinepuu Aravete Keskkool Kaspar Kelgo

Järva-Jaani Gümnaasium Meelis Rannaveer

Paide Gümnaasium Merilin Adler Paide Gümnaasium Katre Keller Julia Kozik Andre Tammik

Paide Ühisgümnaasium Maia Salm Paide Ühisgümnaasium Elgar Lepp Mirjam Jervson Liina Järvpõld

Paide Täiskasvanute Aivi Lepp Keskkool

JÄRVAMAA HARIDUSPREEMIA 2012 laureaadid

Aasta õpetaja preemia Erika Kranich Paide Gümnaasium

Noore õpetaja preemia Jüri Kaugerand Paide Gümnaasium

Klassiõpetaja ja koolieelse Ülle Leppoja Paide Ühisgümnaasium lasteasutuse õpetaja preemia

168 Järvamaa noorte kodu-uurimiskonverents

26. aprillil 2012. aastal toimus Järvamaa Muuseumis 36. Järvamaa noorte kodu-uurimiskonverents. Koolid esitasid konverentsile 13 kodu-uurimistööd: Paide Gümnaasium 5 tööd, Järva-Jaani Gümnaasium 2, Türi Ühisgümnaasium 1, Koigi Põhikool 2, Roosna-Alliku Põhikool 2 ja Albu Põhikool 1 töö.

Konverentsil kanti ette järgmised kodu-uurimistööd: „Mälestuskivid Järva-Jaani vallas“. Karmen Seire. Järva-Jaani Gümnaasium, 12.kl. Juhendaja Silva Kärner* „Juhani talu lugu“. Kaspar Kaarjas. Türi Ühisgümnaasium, 11.kl. Juhendaja Sirje Haav* „Rene Viljat – Järvamaa ajaloo talletaja vanadel fotodel“. Merlin Kitsingi. Paide Gümnaasium, 11. kl. Juhendaja Erika Kranich* „15 aastat teatrisuve Vargamäel“ Kadri-Ann Kertsmik. Paide Gümnaasium, 11. kl. Juhendaja Kersti Kertsmik* „Alburahva teater – näitering kui elustiil“. Ade Pärn. Albu Põhikool, 7. kl. Juhendaja Kaja Kraav* „Minu pere mälestused kooliajast ja lapsepõlvest“. Germo Kiipus. Paide Gümnaasium, 7. kl. Juhendaja Erika Kranich „Kogukondliku tegevuse arendamine Paide linnas“. Käty Kuusemets. Paide Gümnaasium,11. kl. Juhendaja Erika Kranich „Täiskasvanute koolitus Järva-Jaanis 1960 - 2011“. Hetty Leimberg. Järva-Jaani Gümnaasium, 11. kl. Juhendaja Silva Kärner „Metsaraie olukord Eestis“. Sille Midt. Roosna–Alliku Põhikool, 8. kl. Juhendaja Jaanika Alliksoo* „LooMa projekt ja Roosna-Alliku Põhikooli osalemine selles“. Kristel Voorel. Roosna-Alliku Põhikool, 8. kl. Juhendaja Jaanika Alliksoo „Minu vanaema ja Prandi külaselts“. Kaisa Lota Niit. Koigi Põhikool, 6. klass. Juhendajad Anne- Mai Jüriso ja Õnne Põllumets* „Paide Vabatahtlik Tuletõrje Selts 1879–2011“. Rainer Hurt. Paide Gümnaasium, 11. kl. Juhendaja Jaanus Moppel „Sport meie elus“. Kätlin Piirimäe. Koigi Põhikool, 9. kl ja Kert Piirimäe. Koigi Põhikool, 8. kl. Juhendaja Anne-Mai Jüriso *Vabariiklikule noorte kodu-uurimiskonverentsile esitatud töö.

Kodu-uurimiskonverentsi peapreemia võitis Kadri-Ann Kertsmik Paide Gümnaasiumi 11. klassist uurimusega „15 aastat teatrisuve Vargamäel“, keda juhendas õpetaja Kersti Kertsmik. Lisaks peapreemiale andis Järva Maavalitsus välja eripreemia Kaspar Kaarjasele Türi Ühisgümnaasiumist („Juhani talu lugu“, juhendaja õpetaja Sirje Haav). Järvamaa Muuseumi preemiad pälvisid Karmen Seire Järva-Jaani Gümnaasiumist („Mälestuskivid Järva-Jaani vallas“, juhendaja õpetaja Silva Kärner), Merlin Kitsingi Paide Gümnaasiumist („Rene Viljat – Järvamaa ajaloo talletaja vanadel fotodel“, juhendaja õpetaja Erika Kranich) ja Germo Kiipus Paide Gümnaasiumist („Minu pere mälestused kooliajast ja lapsepõlvest“, juhendaja õpetaja Erika Kranich).

Vabariiklikul konverentsil pälvis Karmen Seire töö I koha, Kadri-Ann Kertsmiku ja Merlin Kitsingi töö II koha. Kaspar Kaarjas tunnistati oma sektsiooni parimaks esinejaks.

169 Kultuur

Kultuuriaasta 2012

2012. aasta Järvamaa kultuurielus oli sisukas ja pakkus mitmekesiseid võimalusi erinevatele vanuse- ja sihtgruppidele. Käesoleva aja kultuuriprotsessid maakonna tasandil läbivad kõik väärtusahela lülid: loomine, tootmine, vahendamine ja juurdepääsu tagamine. Paljuski tugineb Järvamaa kultuurielu väljakujunenud traditsioonidel, mis kanduvad põlvest põlve.

Tähtsal kohal on Järvamaa Laulu- ja tantsupeo traditsiooni jätkamine. Järvamaa on ainus maakond, kus pidu toimub igal aastal. 2012. aastal tähistas Järvamaa 105. aasta möödumist esimesest maakonna laulupeost. Järvamaa laulu- ja tantsupidudel oli teinegi tähtpäev – möödunud pidu oli kokkuvõttes 75. Juubelipidu Paide linnas viidi korraldusliku poole pealt uuele tasandile. Seekord toimus koguni kaks ühes ehk tantsuetendus Paide Gümnaasiumi staadionil ja kooride kontsert Paide Vallimäe laululaval. Peol osales 50 laulukoori, 3 puhkpilliorkestrit, 64 rahvatantsurühma. Tantsuetenduse idee autor ja lavastaja oli Marika Kuusik. Kooride kontserdi lavastaja ja tekstide autor oli Tiia Tamm. Laulupeo tuli süüdati tantsuetenduse eel Paides, Lembitu pargis, Laululina kuju juures, Järvamaa esimese Laulupeo toimumise kohas.

Traditsiooniliselt toimusid maakondlikud rahvakultuuri žanripäevad: kooride päev JÄRVAKO Albus, näitemängupäev Aravetel, käsitööpäev Koigis ja rahvatantsupäev Karedal.

Märkimisväärselt hoogustus rahvatantsualane tegevus maakonnas. 2012. aastal toimus Soome-Eesti tantsupidu Tamperes, kus osales Järvamaalt 6 rahvatantsurühma.

Segarühm "Seltskond" vilistlasrühm osales Bulgaarias Euroopa Meistrivõistlustel "Eurofolk" ja saavutas rahvatantsu kategoorias kuldmedali. Rühma juhendaja Marika Kuusik pälvis 25. aastase tulemusliku rahvatantsualase tegevuse eest kõrge vabariikliku tunnustuse – Ullo Toomi auaadressi.

Segarühm "Vallatsi" tähistas 15. sünnipäeva omaloomingulise tantsuetendusega "Jussikese unistus", millest sai osa ka Eesti Vabariigi President Toomas Hendrik Ilves, külastades ettevõtmise "Avatud Külaväravad" raames Prandi küla Järvamaal.

2012. aastal suurenes huvi rahvatantsu õppimise ja õpetamise osas. Segarühm "Riikar" alustas koolitusprogrammi elluviimist, mille raames said algajad tantsujuhid esmased rahvatantsualased teadmised. Arendusprojekt aitab suuresti kaasa rahvatantsualase järjepidevuse tagamisele maakonnas. Positiivne on, et tantsurühmade arv on Järvamaal vähehaaval hakanud kasvama ning vastavat koolitust omavaid tantsuõpetajaid on juurde tulnud.

Heites pilk möödunud aastale, väärivad äramärkimist ettevõtmised, mille juured pärinevad folkloorist. Seitsmendat korda toimus Türil, muusikaõpetaja Ulvi Tamme eestvedamisel, üleriigiline laste- ja noorte pärimusmuusikafestival „Regilaul uues kuues“. Pidevalt kasvav osalejate arv, näitab nii õpilaste kui õpetajate suurenenud huvi regilaulu vastu. Regilaul uues kuues annab võimaluse esiemade viisijupile anda kaasaegne väljendusviis, et seeläbi meie ehedat suulist pärandit tänasel päeval lastele ja noortele atraktiivsemaks muuta.

2013. aasta on kuulutatud Kultuuriministeeriumi poolt kultuuripärandi aastaks, mille juhtmotiiviks on „Pärijata pole pärandit.“ Järvamaal kuulutas maavanem Tiina Oraste pärandiaasta avatuks „Järva Jõulufolgil 2012“. „Järva Jõulufolk“ on saanud traditsiooniliseks sündmuseks Järvamaal ning V korda aset leidnud ettevõtmine kandis pealkirja „Pärimine“.

170 Detsembri alguses kogunesid järvamaalased maakonna keskusesse Paidesse, et üheskoos üle vaadata, mida oleme pärinud oma vanavanematelt ning mida tahame edasi pärandada oma lastele.

Toimusid ühendkooride kontsert kirikus ning igas eas rahvatantsurühmade etteasted linna keskväljakul. Tähelepanu pälvis kuusekaunistamise konkurss, mille raames ehiti jõulupuid kolme ajastu kommete kohaselt ning Paide Raekojas korraldati pärandesemete näitus, kus olid väljapandud kolme inimpõlve jooksul perekondades edasi pärandatud esemed.

Ettevõtmine „Järva Jõulufolk“ andis väärika sissejuhatuse kultuuriaastasse 2013.

Maakonna kultuurikalendri 2012 kesksemad sündmused:

• Järvamaa Laulu- ja tantsupidu Paides. • VI Türi Kevadfestival „Neli elementi" • Külastusmäng "Unustatud mõisad" • Järvamaa laste lauluvõistlus "Laulukaar 2012" • VIII üle-eestiline laste ja noorte pärimusmuusika festival „Regilaul uues kuues“ Türil • Kreisilinnapäev Paides • Kaunite Kunstide Festival “Kolmkõla” • XI Noorte omaloominguliste laulude konkurss "Südamelaul 2012" • V Järva Jõulufolk • V Käravete Järvemuusika kontsert • VI Aravete teatripäev • Väinjärve veepidu • Kabala 46. laulu- ja tantsupidu • Üleriigiline noorte moekonkurss „MoeP.A.R.K“ • Koigi mõisakontserdid • Ajaloopäev "August Jürima 125- eestluse mõtet kandes" Vaali külas Palsu talus. • Järvamaa Kultuurihiie 20. aastapäeva tähistamine Vargamäel. • Paide Kultuurikeskuses 25. aastapäeva juubeliball. • Koeru Kultuurimaja 55. aastapäeva kontsert.

Tunnustused Järvamaa kultuurirahvale 2012

1. Järvamaa Omavalitsuste Liidu kultuuripreemiad

Kultuurielu edendaja : Marika Kuusik - 25. aastase tulemusliku tegevuse eest rahvatantsujuhina. Aasta kultuurihoidja : Kaie Altmets- Koigi valla külaliikumise ja seltsitegevuse eestvedaja. Parim kollektiiv : Türi Kultuurimaja ansambel "Naized"

2. Järva Maavalitsuse autasud kultuurilise tegevuse eest.

Järvamaa teenetemedal: Sale Talviste – pikaajalise aktiivse tegevuse eest haridus- ja kultuurielu edendamisel Järvamaal.

3. Eesti Kultuurkapitali Järvamaa ekspertgrupi preemiad 2012. aastal

Järvamaa kultuuripärl Kalju Kertsmik - kelle algatusel on valminud Valgehobusemäe suusa- ja puhkekeskus vabariiklike spordisündmuste korraldamiseks ning kelle eestvedamisel on väldanud 15 aastat Vargamäe teatrisuve projekt.

4 .Kultuurkapitali Järvamaa ekspertgrupi aastapreemiad 2012:

Tuve Kärner - kultuurielu edendamise eest maakonnas.

171 Jaanus Nilp - maakonna spordielu juhtimise ja arendamise eest. Ivar Nagla - MTÜ Koeru Jalgpallikooli eestvedamise ja arendamise eest. Ründo Mülts - ajaloopärandi kogumise eest. Margus Tiitsmaa - aktiivse kunstilise tegevuse eest. Piret Maaring - maakonna spordielu edendamise eest Tiia Tamm - Järvamaa laulupeo lavastamise eest. Anne Rikberg - ansambli "Unistajad" eestvedamise eest. Urve Toome - spordielu pikaaegse eestvedamise eest maakonnas. Grit Šadeiko - Järvamaa spordi esindamise eest Londoni olümpiamängudel. Anneli Kenk - kultuurielu edendamise eest. Leonhard Soom - spordielu edendamise eest maakonnas

172 Järvamaa muuseumid

Muuseumidele oli teguderohke aasta. Mitme muuseumi jaoks ilmestasid aastat kordumatud sündmused. 11 muuseumi andmete põhjal oli külastajaid kokku küll ligi kümnendiku vähem, aga suur mõjutaja siin on A.H.Tammsaare muuseumi teatrikülastuste arv (v.t. turism).

Aastat ilmestasid ka mitmed koostööprojektid ja ühised ettevõtmised. Järvamaa Muuseum ja Koeru Vallamuuseum koostöös Päinurme koduloomuuseumi eestvedaja Ründo Mültsiga korraldasid ajalookonverentsi „August Jürima 125 – eestluse mõtet kandes“. Eesti Ringhäälingumuuseum koos A.H.Tammsaare muuseumiga Vargamäel koostas programmi gümnaasiumiõpilastele “”Tõe ja õigusega” Vargamäelt kuuldemängu“. Programm pälvis konkursil “Järvamaa parimad turismiarendajad 2012” parima koostööprojekti eripreemia. Türi Muuseum koostöös Türi valla ettevõtete ja Saara kirjastusega valmistasid Türi linna- ja vallakaardi ning valmis turismitrükis „Türi Roheline vald“.

Filmiaasta puhul viidi maakonnas läbi selleteemaline Muinastulede öö – retk Järvamaaga seotud filmivõttepaikadesse ning Järva-Jaani Kinomuuseumi seinal avati teabetahvel „100 sajandi võttepaika”.

SA A.H.Tammsaare muuseum Vargamäel tähistas 10 aasta tegevuse täitumist sihtasutusena vastava konverentsiga.

Järvamaa muuseumide päeva tähistati seekord Vargamäel, kus külas oli A.H.Tammsaare muuseum Tallinnast ning selle juht Maarja Vaino.

Järgnevalt muuseumide lühikokkuvõtted eelmise aasta tegevusest.

Järvamaa Muuseumi tavapäraste tegevuste kõrval jääb möödunud aastat meenutama mitu suurt ja väiksemat ülemaakondlikku ettevõtmist. Mitmed neist on sündmused, millest osasaajate arv ei kajastu muuseumi külastajate arvus või ei täida omatulu teenimise eesmärki, kuid on oma mõju poolest olulised maakonnale ja ehk kaugemalegi.

23. augustil sai Koigi ja Koeru vallas teoks meie ühe olulisema riigimehe August Jürima sünniaastapäeva auks korraldatud ülemaakondlik ajalookonverents „August Jürima 125 – eestluse mõtet kandes“. Konverentsi läbiviimisse olid kaasatud inimesed Koeru ja Koigi vallast, Koeru Haridus- ja kultuuriseltsist, Järva Maavalitsusest, Kaitseliidu Järva malevast ja Naiskodukaitsest. Ettekannetega esinesid Küllo Arjakas, Ago Pajur, Indrek Paavle, Mari-Leen Tammela, Ants Käärma, Anne Eenpalu, Trivimi Velliste. Arvestades konverentsil käsitletud teemasid ja ettekandjaid oli tegemist aasta tippsündmusega omas valdkonnas, millest osasaajaid oli ligi 200.

6. märtsil esitleti muuseumis Eesti folkloristika suurväljaannet Monumenta Estoniae Antiquae "Vana Kannel X. Paide ja Anna kihelkonna regilaulud". Materjali koondas ja raamatu koostas Eesti tuntumaid regilaulu-uurijaid Ottilie Kõiva, kes on pärit Anna kihelkonna Nurme külast Järvamaalt. 655-leheküljeline Paide ja Anna köide on Järvamaalt esimene ning tähelepanuväärne ka selle poolest, et varem on ilmunud peamiselt Eesti äärekihelkondade laulud.

Aasta keskel jõudis lõpule poolteist aastat väldanud projekt „20 aastat Eesti isesseisvuse taastamisest“. Projekti raames valminud näitus jõudis kõigisse omavalitsustesse. Toimusid näituste avamisüritused, kus räägiti omavalitsusliku tegevuse kujunemisest aastasadade vältel, meenutati pöördelisi aegu 90.-ndate vahetusel, tutvuti viimase 20 aasta jooksul maakonnas välja antud ajalooalaste trükistega ning vaadati 2011. aastal valminud dokumentaalfilmi omavalitsusest. Avamisüritustest oli osasaajaid ligi 250, lisaks need, kes vaatasid näitust hiljem.

173 Jätkasime traditsiooniks kujunenud rahvusvahelise muuseumiöö korraldamist maakonnas.

Jätkuvalt on populaarne tulla muuseumile külla sünnipäeval, 31. juulil, kus seekord oli tähelepanu all arheoloogia. Lastel oli võimalus osaleda „Liivakasti“ küla väljakaevamistel.

Samuti tullakse huviga kaasa Muinastulede retkele, mis toimub alati augustikuu viimasel laupäeval. Seekord oli teema kantud Filmiaasta mõttest. Külastati erinevaid filmivõttepaiku Järvamaal, kohtuti filmitööga kokkupuutunud inimestega ning välikinos, Viisu külaplatsil, vaadati üheskoos filmi „Valgus koordis“ ning süüdati muinastuled. Osalejaid oli üle 100.

Märtsikuus tegi Järvamaa teatritegevuse ajaloost ettekande H. Last. Samuti teatriga palju kokkupuutunud heliloojale, dirigendile, koorijuhile ja pedagoogile Juhan Zeigerile, kelle sünnist möödus augustis 115 aastat, paigaldasime Paide linna sünnipäeval mälestuspingi vana rahvamaja ette. Avamisel oli ligi 50 inimest.

Juunis algatasime kultuuripärandi aasta tegevuste ellukutsumise Järvamaal. Muuseumis toimunud laiapõhjalisel arutelul tehti maavanemale ettepanek moodustada vastav toimkond. Oktoobris esines kultuuripärandialase loenguga muuseumis Helgi Põllo. Fotopärandi loengupäeval tegid ettekande Vahur Puik, Merilis Roosalu ja Rene Viljat.

Näitusi toimus muuseumis kokku 11. Neist suuremaid oli „Järvamaa ja järvamaalased Eesti filmis“, mis andis põhjaliku ülevaate kinonäitamise ajaloost ja filmivõttepaikadest Järvamaal, filmitööga seotud inimestest, kes pärit Järvamaalt jne. Näituse avamisel tegi ettekande filmitootmisest ja filmivõttepaikadest Artur Talvik. Näitusega kaasnes vastav programm, mida on võimalik ka edaspidi muuseumist tellida. Rändnäitusi oli 7, mida sai vaadata 15-s eri kohas, 18 korral. Omaette mininäitused jätkusid Mäo bussiterminalis – „Reisikohvrid“, „Jalanõud“, „Kaabud, jalutuskepid ja kübarad“, „Vanad mänguasjad“.

Muuseumiprogramme ja tunde on muuseumil praegu valikus 11. Üks uuemaid nende seas rahvausunditest Järvamaal - „Üleloomulikud vaimolendid jutupärimuses“.

Muuseumi ümberkorraldusliku protsessi käigus sisestati esmase infoga kõik museaalid infokeskkonda MUIS www.muis.ee. Kokku on museaale, koos endise filiaali A.H.Tammsaare muuseumi koguga, 81 920. Kasutajale olulise teabe saamiseks vajaliku põhjalikuma kirjeldusega sisestustööde tegemine võtab siiski veel aastaid.

2013. aastal, 2. juulil, lõpetatakse riigimuuseumi Järvamaa Muuseum tegevus. Muuseumikogud antakse üle SA Ajakeskus Wittenstein kasutusse. Säilib riigipoolne toetus tegelemaks edasi maakonna kultuuri- ja ajaloopärandiga.

A.H. Tammsaare muuseum Vargamäel oli võimalik osa saada erinevatest programmidest.

Aasta algas A.H. Tammsaare 134 sünniaastapäeva tähistamisega: üheksandat korda toimus õpilaste võistulugemisega „Hansenist Tammsaareni“; taas anti välja Albu valla Tammsaare nimelise kirjanduspreemia, mille pälvis sellel korral Hugo Hiibus romaani "Piibu ja pliiatsiga" eest; toimus rahvamatka, millest sai taas osa üle 350 inimese.

1. märtsil möödus kirjaniku surmast 72 aastat – Tammsaare Mälestuspäeva puhul lugesid noored autorid ette Tammsaare kirjanduspreemia noortekonkursil auhinnatuid õpilastetöid ning esitlesime Laine Randjärve ja Elem Treieri Tammsaare loominguga seotud raamatuid.

2012. aastal täienes muuseumide programmide kogu, milledega saab tutvuda muuseumi koduleheküljel www.tammsaare.albu.ee. Alustasime koostöös Eesti Ringhäälingumuuseumiga

174 ühisprogrammi „Tõe ja õigusega Vargamäelt kuuldemängu“, mis sai aasta lõpul Järvamaa turismiettevõtjate tunnustamisel kootöö tunnustuse.

Kolmandat hooaega mängiti Urmas Lennuki lavastust „Vargamäe Varjus“, seda korda suunatud õpilastele – teatripileti hinnas oli ka muuseumi ekskursioon. Näitustest: kuus kuud täiendas meie karjatalli ekspositsiooni Eesti Põllumajandusmuuseumi näitus „Linast linaseni“.

Juulis ja augustis esitlesime vaibakunstniku Aet Ollisaare näitust. Näituse avamise puhul korraldasime Hansenite suguvõsa kokkutuleku, tähistamaks Hansenite 140 aasta tagust saabumist Tammsaare väljamäele. Novembris valmis näitus „140 aastat Hansenitest Tammsaare Põhja talus“, mis annab ülevaate siinsest elust enne Hanseneid, nende ajal ja peale neid ning mis sai Peeter ja Ann Hanseni lastest. Juulikuus toimus taas Vargamäe Eesti Meistrite Laat, ühise pileti nimel tegime koostööd Seidla tuuliku ja „Kila-kola laadaga“.

Eesti Vabariigi taasiseseisvumispäeva tähistati koos Järvamaa kultuurihiie 20. asutamise päevaga. Kohale kutsutud olid kõik Järvamaa kultuuritegelased ja need, kes on aegade jooksul oma puu hiide istutanud. Aasta lõpul toimus konverents 10 aastat SA A. H. TAMMSAARE MUUSEUMIS VARGAMÄEL, tähistamaks sihtasutuse 10. asutamise päeva.

Eesti Ringhäälingumuuseum võttis 2012. aastal vastu 4 975 külalist, kellest 383 olid mudilased, 2171 õpilased ja 2 418 täiskasvanud. Suurim huvi oli külalistel muuseumi poolt pakutavate programmide vastu. Aasta jooksul telliti muuseumilt 112 programmi ja kokku osales neis 2 639 inimest. 2012. aasta kevadel hakkasime koostöös Vargamäel asuva A. H. Tammsaare Muuseumiga gümnaasiumide õpilastele pakkuma programmi „“Tõe ja õigusega” Vargamäelt kuuldemängu“. Programmis osalejatele tutvustatakse Vargamäel esmalt A. H. Tammsaare sünnitalu, 19. sajandi teise poole taluelu ja olustikku ning romaani “Tõde ja õigus” I osa tegelasi. Seejärel sõidetakse Türile Ringhäälingumuuseumisse, kus programmis lavastatakse-salvestatakse kuuldemäng “Tõe ja õiguse” ainetel. Programm pälvis konkursil “Järvamaa parimad turismiarendajad 2012” parima koostööprojekti eripreemia. Kogumistöös oli olulisemaks sündmuseks unikaalse museaali – 1930. aastatel ehitatud peegelkruviga kaugenägemisaparaadi- leidmine Tartust. Aasta lõpus toimus museaali avalik esitlus, mille käigus pandi seade üheks korraks filmimiseks ka tööle.

Eesti Piimandusmuuseumis olid väga populaarsed külastajaile suunatud programmid – jäätise- ja võitegu. Piimapäev oli sisukas ning külastajarohke. Põhirõhk oli seekord suunatud lastele ja noortele. Seitse muuseumi töötajat viibisid kokku kahenädalasel koolitusel teenindus- ja maamajanduskoolis, kus õpiti nii piimatoodete kui pagaritööstuse tehnoloogiat. Saadi praktilisi teadmisi ja kogemusi juustu, sõira, koore, jäätise, pudingi, leiva, saia ja muude toodete valmistamise osas. Saadud teadmised ja oskused vormistatakse uutesse külastajaile suunatud programmidesse.

Jätkus masinasaali kontsertide ja etenduste sari, kogumistegevuse tulemusel on säilikute koguarv ületanud 55,5 tuhande piiri. Taaskord toimus jõuluprogramm väikelastele, „Päkapikk Peetrikese tegevusteater“.

Lõppesid XX sajandi alguse laboriseadmete restaureerimise ja puhastustööd, labori väljapanek avati 2013 aasta teisel nädalal. 2012. aastal avati külastajaile meierei masinisti tööruum koos vastava sisseseadega.

Rändnäitus „Piim kui tervise ja tarkuse allikas“ külastas kõiki Järva- ja Saaremaa koole ning alustas ringkäiku Viljandimaal. Kokku oli näitus üleval 51 koolis ja sellega tutvus ca 9 500 õpilast ning õpetajat. Et näitus on lisaks stendile varustatud ka töövihiku ning retseptiraamatuga, võeti teema koolides põhjalikult läbi ka klassijuhataja- ja terviseõpetuse tundides. 2013. aastal jätkab näitus teekonda Viljandi- ja Pärnumaa ning Narva ja Ida-Virumaa koolides.

175 Muuseumi peahoone sai 2012. aastal uue keskküttesüsteemi (radiaatorite ja torustiku osas) ning lõppes peahoone katuste vahetus. Algasid ettevalmistustööd muuseumi peahoone akende vahetuseks.

Järva-Jaani Tuletõrje Seltsi tuletõrjemuuseumile, tuletõrjemuuseumi fondihoidlanäitusesaalile, kinomuuseumile, vanatehnika varjupaigale, vabatahtlikule päästekomandole ja laste tuletõrje mänguväljakule oli aasta igati edukas. Ennetustöös etendasime jätkuvalt rändnäitus-etendust “Tuli lahti!” ja esitlust “Ennetus eelkõige!”, meie egiidi all mängis puhkpilliorkester “5P.” Tulekustutus- ja päästetöödel osalesime 31 korral, eksponaate vanatehnika varjupaika lisandus 14 ning kokku on neid nüüd 385. “Teeme ära!” talgute raames korrastasime varjupaiga territooriumi, osalesime Muuseumiööl kaaskorraldajana, käisime Priitahtlike pritsimeeste kokkutulekul Purtses ja võtsime osa Järvamaa külade kokkutulekust kolme eksponaadiga, kus viisime läbi võistlusi, panime üles näituse vanast kinotehnikast ja demonstreerisime vanu filme. Vanatehnika varjupaika rajasime väikesõidukite ja spetsiaalautode sektori. Suurt abi pakkusid sealjuures laste töö- ja puhkelaagris osalejad. Võtsime osa maakondlikust projektist Turvaline Järvamaa – julged hoolida? 1. aprillil täitus 10 aastat meie väljasõidukomandol lepingujärgset tegevust Päästeametiga, olles väidetavalt üks pikima staažiga komandosid vabariigis. Sellega seoses käidi meid tänamas ja õnnitlemas Lääne- Eesti Päästekeskusest, Järvamaa päästepiirkonnast, vallavolikogust ja –valitsusest. Päästekeskus kinkis meile väga vajaliku mootorsae.

Selleaastane suvine suurem üritus keskendus nende varjupaiga eksponaatide demonstreerimisele ja killavooris osalemisele, millised varem paraadil polnud käinud. Lisaks korraldasime ettevõtmise käigus eksponaatide käivitamisvõistluse, kus võistkonnad üritasid käivitada maksimaalse arvu ekspositsioonis olevaid sõidukeid. Põnevaks kujunes ka võistlus viieks minutiks käivitatud maksimaalse arvu mootorite peale. Seda ettevõtmist nimetasime müratalguteks.

Märksa tähtsamaks ürituse osaks aga peame Ohutusinstallatsiooni avamist, millega soovime kaasa aidata liiklus- ja tuleohutusalasele selgitus- ning ennetustööle. Installatsioon jääb püsiekspositsiooni ja sellega on võimalik tutvuda varjupaiga tagumiste väravate juures Raudtee tänaval. Teisegi turvalisuse tagamise esitlusega tulime rahva ette sama ürituse raames. Nimelt valmis meie tuletõrje ennetustööautole Ennetuse Eedi ka haagis, mis kannab nime Ennetuse 2. Demonstreerisime, mis juhtub, kui põlevale pannile visata kasvõi väike kulbitäis vett – vaatepilt jahmatas paljusid. Õhtul nagu ikka simman koos kõige sinna juurde kuuluvaga. Järgmisel päeval toimus traditsiooniline Järva-Jaani taidlejate suvekontsert varjupaiga laululaval, politsei ja pääste infotelgid, väike vanavara laat.

Koos tantsurühma Taveri ja Järva-Jaani – Koeru puhkpilliorkestriga käisime esinemas Soomes, Kokkola sõprusvallas ja segakooriga Peterburis sõprussidemeid sõlmimas. Seltsi esindus külastas Lätimaa turismiobjekte. Kohaliku näitetrupi poolt lavastatud vabaõhuetenduse Siin me oleme tarbeks korrastasime kolm eksponaati, sõiduautod Zaporožets ja Volga ning autobussi Ikarus. Järva- Jaani – Koeru ja Kareda valda tutvustavas reklaamklipis Looduskaar osalesime vana villisega Gaz 67. Võõrustasime Nukuteatrit varjupaiga laululaval, kus nad etendasid Naksitralle.

Vast selle aasta üheks suuremaks sündmuseks võime pidada meie kinomeeste osalemist mitmetes vabariigi ettevõtmistes, mis pühendatud Eesti filmi 100. aastapäevale. Meie kinomuuseumi seinal avati suurejooneline pannoo 100 sajandi võttepaika, kus ära tähistatud ka meie vallas filmitud linateosed. Mitmed instantsid said meie kinomuuseumist näituste korraldamiseks eksponaate. Käesoleval ajal on näitused väljas veel Eesti Ajaloomuuseumis ja Viljandi Muuseumis. Suurimat rõõmu pakub, aga Tallinna kino Kosmos poolt meile annetatud 70 mm laiuse filmilindiga kinoprojektor. Need inimesed, kes 1960-aastate lõpul käisid Kosmoses Helisevat muusikat vaatamas, võivad nüüd tulla kinomuuseumi vaatama aparaati, millega tol ajal seda linateost näidati!

176 Meile oli suureks auks, kui kutsuti esinema Tallinna Tuletõrjeühingu 150 aastapäevale. Üritus viidi läbi Tallinnas Admiraliteedi basseinis ja klubis Venus. Hea koostöö märgiks autasustati meie seltsi liikmeid Vello Virksi, Vello Kolnest, Janar Kärnerit, Maarika Mändlat, Ülle Vaasi ja Eva Arusalu Tallinna Tuletõrjeühingu juubelimedaliga. Võtsime järjekordselt osa esinduse ja ühe eksponaadiga Paunvere väljanäitusest.

Kuna varjupaik on avatud aastaringselt päikesetõusust päikeseloojanguni ning alati väravas giid külastajaid vastu ei võta, siis pole meil ka otsest ülevaadet, kes meil külas käivad. Küll aga oleme sel aastal kohtunud külalistega Hiinast, USA-st, Moldovast, Saksamaalt, Soomest, Lätist, Leedust, Venemaalt. Jätkuvalt teeme laialdast koostööd – Päästeliiduga, Vanatehnikaklubide Liiduga, Põhja- Eesti Turismiga, Järvamaa Giididega, Eesti Naabrivalve Ühinguga, Järva-Jaani Muuseumiga, algamas koostöö Türi-Tamsalu Matkatee ja Piibe maantee Arendusega. Seltsi eestvõttel ja juhendamisel alustas tööd Järva-Jaani päästeala noortering. Heameelt tegi, et meid esitati Eesti Päevalehe konkursi Eesti ime nominendiks. Politsei- ja Piirivalveameti Lääne prefektuur andis meile hea koostöö märgiks tänukirja.

Meedias kajastati meie ettevõtmisi ETV-s, Kanal 2 Reporteris, Raadio Kukus, Kuma Raadios, Eesti Päevalehes, Maalehes ja Järva Teatajas. Brüsselis, EU peahoone fuajee seinal jookseb Eestit tutvustav film, mis algab ülevaatega Järva-Jaani Vanatehnika varjupaigast!

Seidla tuuleveski võttis vastu külastajaid, jahvatas rukkijahu ning näitas veskitööd ehedas tuuleveskis. Veebruaris osales Seidla tuulikurahvas JAP-i laua taga turismimessil TourEst, kus tutvustati tuulikut ning vahetati kontakte.

Mais osales Seidla tuuleveski üleriigilises Muuseumiöö programmis, mille teemaks oli „Öös on kino“. Tuulik oli külastajatele tasuta avatud, näitasime vanu filmiarhiivist leitud põllumajandusteemalisi filme "Vaatepilte Viljandimaalt" (1940), 1936. aastal Paides toimunud lõikuspüha lustlik rongkäik ning Leivaliidu tellimusel valminud rukki teemalist filmi. Pakkusime kooki ja kohvi ning maitsta sai traditsiooniliselt selle päeva puhuks küpsetatud ahjusooja koduleiba. Külastajaid käis tuulikust läbi 69. Mais ja juunis külastasid Seidla tuuleveskit kooliõpilaste ja pensionäride grupid. Jätkus koostöö Vargamäe muuseumiga.

7. juulil toimus Seidla mõisa pargis traditsiooniline Vanavaralaat Kila-Kola, mis tõi taas kokku tuhandeid inimesi, kellest ca nelisada ka tuulikut uudistamas käis. Avatud oli välikohvik. 22. juulis toimunud Avatud Talude Päeva raames oli Seidla tuuleveski huvilistele tasuta avatud ning lasi möödasõitjate ning külaliste rõõmuks veskitiibadel usinasti ringi käia. Külastajaid ca 100. http://www.jarva.ee/public/files/avatud_talud_buklett_uus.pdf

2012. aastal külastas Seidla tuuleveskit kokku 928 inimest. Tuulikut külastas 17 gruppi, kokku 343 inimest, kellest 229 olid täiskasvanud ja 48 õpilased.

Türi Muuseum oli avatud külastajatele 254 päeva aastas. Muuseumit külastas 4 975 inimest, nendest muuseumitundides osales kokku 518 inimest. Näitusi oli muuseumis 5, haridusprogramme 29, üritusi 15.

Jätkus rahvakalendri tähtpäevade tutvustamine ja koolitused, milles osalesid algkooli ning lasteaedade grupid Türi vallast. Aktiivne koostöö toimub Türi Kesklinna Lasteaiaga. Koos lasteaiarühma laste ja nende vanematega peeti maha jõulupidu vana- aja mängude ja jõulusokuga. Ruumipuudusel kahjuks suurematele seltskondadele üritusi korraldada ei ole võimalik. Võimalusel käivad muuseumitöötajad majast väljas üritusi läbi viimas. Jätkuvalt oli huvi piirkonda tutvustavate ekskursioonide järgi ning agaralt külastati kauneid koduaedu.

177 325 aasta täitumist Türi kihelkonna koolielus tähistati näitusega „Oh kooliaeg“. Näitusele lisaks kujunes populaarseks programm „Vana aja kool“, milles osalesid aktiivselt Türi Põhikooli õpilased 5ndast kuni 9. klassini.

Osalesime muuseumiööl, mis toimus 18. mail ja pakkus võimalust tasuta külastada kahte muuseumi. Kuna samaaegselt toimus ka lillelaat, siis oli huvi suur ja muuseumi külastas 164 inimest.

Türi muuseum osales Türi linna sünnipäeva raames toimuval kohvikute päeval, mis tõi kokku palju huvilisi ja traditsiooni jätkatakse ka järgneval aastal. Jätkusid iga-aastased õhtused jalutuskäigud Türi vallas, kus külastati Tori mõisa. Kuna huvi on endiselt suur, jätkab muuseum piirkonna objektide tutvustamist järgmistel aastatel.

Valmis 2013. aasta turismitrükis „Türi Roheline vald“. Koostöös Türi valla ettevõtete ja Saara kirjastusega valmis Türi linna- ja vallakaart.

Koeru valla muuseumile algas aasta valla 20. aastapäeva ettevalmistustega ja tähistamisega. Avasime mitmeid näitusi ja korraldasime videofilmide vaatamise õhtuid vallas toimunud suurematest üritustest 20 aasta jooksul. Tegime koostööd Järvamaa Muuseumiga mitmete näituste ja ürituste korraldamisel. Aasta suuremaks ja tähtsamaks ettevõtmiseks kujunes Eesti Vabariigi riigitegelase August Jürima 125. sünniaastapäevale pühendatud konverentsi, eestluse mõtet kandes, ettevalmistamine ja korraldamine 23. augustil. Konverents sai teoks tänu paljude inimeste ja asutuste koostööle. Eriti tuleb tänada noort ajaloolast Päinurme Koduloomuuseumi juhti Ründo Mültsi tehtud töö eest. Suur tänu ka kõigile, kes konverentsi korraldamisele kaasa aitasid. Konverentsist võttis osa üle 150 inimese.

Õnnestus ka Koigi ja Koeru valdade matkajate üheaegselt alustatud jalgrattamatk August Jürima kodutallu, millest võttis osa üle 50 matkaja.

Teiseks suuremaks ürituseks, mida Koeru muuseum aitas korraldada, oli konverents „150 aastat järvalaste väljarändest Krimmi“. Konverentsi ettevalmistaja oli Vello Kallandi. Konverentsist võttis osa üle 130 inimese.

2012. aastal külastas muuseumi kokku 846 inimest. Palju külastas muuseumi lasteaedade ja koolide lapsi. Aktiivselt külastati muuseumi kultuurimajas korraldatud ürituste ajal. Võtsime vastu 8 ekskursiooni gruppi, kelledele tutvustasime muuseumi ja Koeru valla vaatamisväärtusi 360 ekskursandile. Võtsime vastu muuseumiöö külalisi ja osalesime muinastulede retkel. Alustasime teise Koeru kihelkonnast pärit Eesti Vabariigi riigitegelase Karl Selteri 115. sünniaastapäeva ürituste ettevalmistamisega ja pärandkultuuriaasta 2013 ürituste ettevalmistamisega.

Päinurme koduloomuuseumi ajaloonäitust külastas ligikaudu 800 huvilist. Lisaks sellele võttis muuseum vastu 25 külalisgruppi. Suurematest muuseumi poolt korraldatud üritustest tasub mainida kohalikule külarahvale mõeldud muuseumiööd. Hiliste õhtutundideni pajatati huvilistele legende ja kohapärimusi ning otsiti Päinurme mõisapargist kadunud aardeid.

Koostöös Järvamaa Muuseumi ja Koeru vallamuuseumiga tähistati 23. augustil Koeru rahvamajas ajalookonverentsiga poliitiku ja riigitegelase August Jürima 125 sünniaastapäeva. Selleks puhuks valmis suur näitus Jürima elust ja tegevusest. Päinurme Koduloomuuseumi eestvõttel korraldati 2012. aasta suvel piirkonna elanikele koostöös Päinurme külaseltsi ja Internaatkooliga bussiekskursioon Tartumaale.

2012. aastal valmis kodu-uurimise raames mitu mahukat uurimistööd. Teemadeks olid: „Elu kolhooside lagunemise järgses külas“ ning „Järsi küla ja Metsamõisa mõis aegade tuules.“

178 Lisaks paigaldati muuseumi eestvõttel Koigi vallas asuvale Pärnassaare kalmistule infotahvel kalmistu plaani ning ajaloo kokkuvõttega.

Aktiivselt võeti osa ka Koigi valla külade raamatu koostamisest.

2012. aastal jätkas Päinurme koduloomuuseum piirkonna ajaloo tutvustamiseks Koigi vallalehes rubriiki „vana foto meenutab.“ Antud aastal sai muuseumikogu kõige enam täiendust fotode, mälestuste ja dokumentide näol.

179 Tabel 1. Järvamaa muuseumid 2012

Nimetus Juhataja/ Kodulehekülg/ Aadress Haldaja direktor lisainfo 1. SA A.H. Tammsaare Aune www.tammsaare.albu.ee Albu vald 73402 Sihtasutus muuseum Vargamäel Suve Vetepere küla 2. Aravete Külamuuseum Els http://www.jarva.ee/arav Ambla vald 73501 Ambla Puolukainen etemuuseum Aravete Kurisu 1 Vallavalitsus Kurisoo mõis 3. Eesti Ring- Juhan www.rhmuuseum.ee Türi linn 72211 MTÜ häälingumuuseum Sihver Vabriku 11 4. Eesti Piimandus- Ants www.piimandusmuuseu Imavere vald 72401, Põllumajandus- muuseum Välimäe m.ee Hans Rebase 1 ministeerium Imavere 5. JKHK Särevere Marike http://www.hot.ee/moisa Särevere mõis, Türi Järvamaa KHK õppekoha muuseum Reedla koolid/ vald 6. Järva-Jaani Tuve www.jjts.ee Järva-Jaani vald Järva-Jaani Tuletõrjemuuseum koos Kärner 73301 Järva-Jaani Tuletõrjeselts vanatehnika Pikk 24/ Pikk 5 varjupaigaga 7. Järva-Jaani valla Silva http://www.jjaanikool.ee Järva-Jaani vald MTÜ Järva- muuseum- Orina mõis Kärner 73301 Järva-Jaani Jaani Muuseum, Pikk 1 Järva-Jaani Gümnaasium 8. Järva-Jaani Tuve www.jjts.ee Järva-Jaani vald Järva-Jaani Kinomuuseum Kärner 73301 Pikk 5 Tuletõrjeselts 9. Järvamaa Muuseum Valev www.jarvamaamuuseum Paide linn 72702 Kultuuri- Väljaots .ee Lembitu 5 ministeerium 10. Jürimardi talumuuseum Vello [email protected] Jürimardi talu, Kallandi Metsla küla, Järva- eraisik Jaani vald 11. Koeru Valla Muuseum Uno Aan [email protected] Koeru vald 73001 Koeru Koeru, Paide tee 3 Vallavalitsus 12. Päinurme muuseum - Ründo Mülts [email protected] Päinurme, Koigi vald eraisik Ründo Mültsi erakogu 13. Seidla Tuuleveski Triinu Lamp www.seidlatuulik.ee Seidla, Albu vald MTÜ 14. Türi Muuseum Erika http://www.tyri.ee/muus Vabriku pst 11 Türi Jaanhold eum Türi 72212 Vallavalitsus 15. Vanatehnikaklubi Valdu [email protected] Türi vald, Kärevere “Retrom” Oisu Välimäe eraisik Tuletõrjemuuseum 16. Sargvere Maa-kultuuri Leila Sargvere mõis, Paide MTÜ Edendamise Seltsi Joosepson http://www.sargveremes.ee vald muuseum / 17. Tammiku Toomas [email protected] Ambla vald MTÜ Talumuuseum Lemming m 18. Eesti Jalgrattamuuseum Vilja [email protected] Türi linn MTÜ Veinberg 19. Raismikuoja Jüri [email protected] Türi vald Raismikuoja talu talumuuseum Rõõmusaar 180 Järvamaa raamatukogud 2012

Vaatamata maakonna elanike arvu jätkuvale vähenemisele on küllaldaselt inimesi, kellele raamatukogu olemasolu on tähtis. 2012. aastal oli senisest suurema tähelepanu all eesti kirjanduse ja kultuuriperioodika komplekteerimine.

Rõõmustas, et maakonna rahvaraamatukogude eelarve suurenes võrreldes 2011. aastaga 2,5%.

Enamuses raamatukogudes on taastunud masu-eelsed lahtiolekuajad, kuid kahjuks koondati maakonna raamatukogudes 2,5 ametikohta.

Koeru raamatukogu muutus vallaraamatukoguks ja Ervita ning Vao raamatukogud jäid tegutsema tema struktuuriüksustena. Türi raamatukogu sulges Villevere laenutuspunkti. Tarbja raamatukoguga ühendati lasteaed-algkooli Sargvere õppekoha raamatu- ja õpikufond.

Raamatukogud on jätkuvalt küla keskusteks, kus lisaks kirjandusklubidele töötavad ka külaseltsid ja käsitööringid.

Kõigis raamatukogudes on lugejate käsutuses internetiühendusega arvutid ja ka ID-kaardi lugejad, mis muudavad riigiasutustega suhtlemise lihtsamaks ja turvalisemaks. Probleemiks on rahaliste vahendite nappus infotehnoloogia uuendamiseks. Seda leevendasid veidi riigilt tasuta maakonda võõrandatud 11 rahvaloendusel kasutusel olnud sülearvutit.

Materiaalne ja olmeline olukord raamatukogudes on üldiselt hea. Oisu raamatukogus valmis pikisilmi oodatud fondihoidla. Imavere raamatukogu sai uued täispuidust raamaturiiulid, mis valmistati projektis „Tegusalt tulevikku” osalenud töötute poolt.

Kohalike omavalitsuste ja volikogude materjalid on raamatukogudes nii paberil kui elektrooniliselt alati kättesaadavad.

Kõigis maakonna raamatukogudes töötab arvutiprogramm RIKS. Loodud on elektroonilised kataloogid ja toimub elektrooniline laenutus. Kõik see võimaldab kasutada lugejateeninduses uusi võimalusi (e-post, raamatukoguprogrammist meeldetuletuste ja teadete saatmine, teavikute reserveerimine, RIKSWEB-i kasutamine jne.). Raamatukogudes puuduvaid raamatuid ja artikleid saab tellida teistest Eesti ja ka maailma raamatukogudest. RVL (raamatukogudevaheline laenutus) toimib nii oma maakonna piires kui ka tellimisel Tallinnast või Tartust.

Viisu raamatukogus töötab Eesti Posti frantsiisikontor.

Raamatukogud tõestasid jätkuvalt oma vajalikkust nii lastele kui täiskasvanutele, kuigi lugejate protsent elanikkonnast veidi vähenes - 2011. aastal oli see maakonnas 36,6%, aga 2012. aastal 35,3%.

Teavikute komplekteerimisraha maakonnas suurenes omavalitsuste poolt eraldatud raamatusoetussummade arvelt, sest riigitoetus on sõltuv elanike arvust ja see väheneb. Jätkuvalt väheneb ka raamatukogudesse ostetud raamatute arv, kuna hinnad tõusevad. Raamatukogud püüdsid siiski teavikuid komplekteerida nii, et iga lugeja leiaks meelepärase raamatu, kas meelelahutuseks või uute teadmiste saamiseks.

Meie tänusõnad lugejatele, kes meile raamatuid on kinkinud!

2012. aasta laenutuste TOP 5 maakonnas: 1. Tohvri, Erik „e-armastus“ 2. Kersna, Vahur „7x7“ 181 3. Kull, Avo „Kaubamaja“ 4. Sepp, Adena „Meresoolane maasikmari“ 5. Tohvri, Erik „Naabrid“ Väga palju loetakse endiselt „Minu...” sarja raamatuid.

2012. aastal pälvisid tunnustust Kaja Leidtorp Ahula raamatukogust, Anna raamatukogu töötaja Ene Riistan, Allika Jüris Imavere raamatukogust, Ly Vihtol Koeru raamatukogust, Kaie Altmets Koigi raamatukogust ja Viktoria Saarsalu Roosna-Alliku raamatukogust. Türi vald korraldab oma valla kultuuritöötajatele iga aasta lõpul tänuürituse. 2012. aastal toimus motivatsioonituur Raplamaale. Keskraamatukogu lasteosakond pälvis tänukirja Eesti Lugemisühingu 20. aastapäeva avaürituse korraldamise eest Paides. Statistikaamet ja tänulikud rahvaloendajad tunnustasid raamatukogusid koostöö ja abi eest rahvaloenduse läbiviimisel.

Koigi raamatukogu juhataja asetäitjal Kaie Altmetsal valmis raamat „Koigi valla külad läbi sajandite”. Koeru raamatukogu juhataja Ly Vihtoli lõputöö TÜ Viljandi Kultuuriakadeemias oli „Koeru raamatuklubi Vaimuvalgus tegevus 1975-2011”. Koduloolisi raamatuid esitleti Järva-Jaani raamatukogus – „Kilde Kagavere küla elust”, Kareda raamatukogus „Kareda – muinas-Järvamaa süda” ja Türi valla raamatukogudes „Pilistvere kihelkond – Eestimaa Taani” ning „Kurla küla vana pildiraamat”.

Raamatukogud on tegusateks osalisteks valla- ja külapäevade korraldamisel. Kõik raamatukogud teevad koostööd kohalike koolide ja lasteaedadega. Näituste ja väljapanekutega märgiti ära kirjanike tähtpäevi. Ettelugemispäeval loeti sel aastal Aino Perviku loomingut. Aino Perviku looming oli aluseks ka Vallimäel toimunud traditsioonilisele seikluslikule õeüritusele. Toimus järjekordne ülevabariigiline Nukitsa konkurss parimate lasteraamatute väljaselgitamiseks. Kogukonnakeskuse lastering käis keskraamatukogus tutvumas nende osakondadega, kuhu lugeja tavaliselt ei satu ja sai praktilist õpetust raamatute köitmiseks. Keskraamatukogu lasteosakonnas leidsid rakendust ka Paide laste linnalaagris osalejad.

Uuemat lastekirjandust käis keskraamatukogu lasteosakond lisaks Paide koolidele tutvustamas ka Türi, Laupa ja Vodja koolis.

Koigi, Päinurme, Roosna-Alliku ja Türi raamatukogudes ning keskraamatukogus korraldati tasuta raamatulaat.

Mahukaid raamatunäitusi korraldasid Koeru raamatukogu Kalju Lepiku X luulevõistluse ajal luuletaja elukäigust, Türi valla raamatukogud Türi Õunafestivalil, Oisu raamatukogu Retla kooli ja kohaliku raamatukogu ajaloost.

Tarbja raamatukogus oli külaliseks Reet Linna, keskraamatukogus Ene Pajula, Koigis koos „oma kirjaniku” Andres Jaaksooga ka Jaan Rannap, Oisus Heiki Vilep, Järva-Jaanis ja Roosna-Allikul Siiri Laidla.

Üleriigiliste raamatukogupäevade juhtmõte oli sama, mis 2011. aastal - „Kohtume raamatukogus”.

Ambla ja Käravete raamatukogudes toimusid seriaali „Süvahavva” võtted.

Kodulehed on Kareda, Koeru, Vao, Ollepa raamatukogul ja keskraamatukogul. Anna ja Koigi raamatukogul on lisaks ka Facebooki konto. Järva-Jaani raamatukogul ja keskraamatukogul on blogi.

Kodulooalast kirjandust bibliografeerib andmebaasi RIKS keskraamatukogu ja see on leitav ka Rahvusraamatukogu otsinguportaali kaudu.

182 Kokku registreeriti maakonnas 8712 mitmesugust päringut, eelkõige õppijatele referaatide tegemiseks, mis on 401 võrra enam kui 2011. aastal.

Tabel 1. Järva maakonna raamatukogud 31.12.2012. aasta seisuga

Asutuse nimi Vastutav töötaja (juhataja) Järvamaa Keskraamatukogu Malle Kull Ahula raamatukogu Kaja Leidtorp Albu raamatukogu Silvi Väinsalu Ambla raamatukogu Riina Pedoson Anna raamatukogu Ene Riistan Aravete raamatukogu Ene Lõõnik Imavere raamatukogu Allika Jüris Järva-Jaani raamatukogu Merike Kanarbik Kareda valla raamatukogu Helena Siiroja Karinu raamatukogu Ilme Murumaa Koeru raamatukogu Ly Vihtol Koeru raamatukogu struktuuriüksused Ervita raamatukogu Ülle Trääl Vao raamatukogu Malle Kopti Kaie Altmets (juhataja Koigi raamatukogu k.t.) Käravete raamatukogu Riina Pedoson Käsukonna raamatukogu Koidu Kull Päinurme raamatukogu Mall Lavrikov Roosna-Alliku raamatukogu Viktoria Saarsalu Sargvere raamatukogu Anu Käärik Tarbja raamatukogu Ebe Stein Türi raamatukogu Esta Saksa Türi raamatukogu struktuuriüksused: Kabala raamatukogu Ulvi Praks Kolu raamatukogu Tiia Pungar Laupa raamatukogu Liina Jeena Oisu raamatukogu Heli Petrovits Ollepa raamatukogu Anneli Jaasma Taikse raamatukogu Eve Oja Türi-Alliku raamatukogu Kaja Kaldvee Änari raamatukogu Urve Elmik Viisu raamatukogu Malle Maimann Väätsa raamatukogu Made Piho

183 Noorsootöö

Noorsootöö on tingimuste loomine noortele arendavaks tegevuseks, mis võimaldab neil oma vaba tahte alusel tegutseda väljaspool perekonda, tasemeõpet ja tööd. Noorsootöö seaduse järgi määratletakse Eestis noorena inimesi vanuses 7-26 aastat. Rahvastikuregistri andmetel elas 1. detsembril 2012. aastal Järvamaal 8 175 noort vanuses 7-26 eluaastat. Kõige rohkem noori elas 2012. aastal Türi vallas ja Paide linnas. Kõige suurem noorte osakaal rahvastikust oli 2012. aastal Imavere vallas, millele järgnes Türi vald.

Kohalik omavalitsus 7-26a noori noorte % rahvastikust Albu vald 326 27 Ambla vald 535 24 Imavere vald 274 31 Järva-Jaani vald 412 27 Kareda vald 147 22 Koeru vald 553 26 Koigi vald 239 27 Paide vald 416 25 Roosna-Alliku vald 271 23 Türi vald 3 451 30 Väätsa vald 379 29 Paide linn 2 172 25 Kokku: 10 304 30

2011. aastal valmis uus Järvamaa noorsootöö arengukava aastateks 2012-2017, mis on noorsootööd põhjalikult eraldiseisva valdkonnana käsitlev arengudokument, mis sisaldab laiapõhjalist kokkulepet noorsootöö prioriteetide osas. Arengukava koostamine algatati Järva Maavalitsuse ja Järvamaa Omavalitsuste Liidu poolt selleks, et leppida kokku noorsootöö arengu põhimõtetes ja tingimustes ning selleks, et anda sisend teistele maakonna noorsootöö strateegilistele dokumentidele. Järvamaa noorsootöö arengukava elluviimist koordineerib SA Kesk-Eesti Noorsootöö Keskus. 2012. aastal kogunes neljal korral Järvamaa Noorsootöö arengukava ümarlaud, kes vaatas üle arengukava punktide aktuaalsuse ning koostas iga tegevuspunkti juurde tulemusindikaatori, mille alusel 2013. aasta arengukava seiret teostatakse.

2012. aasta detsembri seisuga tegutsesid Järvamaal järgmised noortekeskused ja noortetoad: Albu Noortekeskus, Ahula Noortetuba, Aravete Noortekeskus, Ambla Noortekeskus, Järva-jaani Avatud Noortekeskus, Anna Noortetuba, Tarbja Noortetuba, Sargvere Noortetuba, Paide Avatud Noortekeskus, Türi Noortekeskus, Kabala Rahvamaja Noortetuba, Oisu Rahvamaja Noortetuba, Imavere Valla Avatud Noortekeskus, Käsukonna Noortetuba, Koigi Noortekeskus, Päinurme Noortetuba, Koeru Noortemaja, Väätsa Avatud Noortekeskus, Roosna-Alliku Noortetuba.

2012. aasta detsembri seisuga töötas Järvamaal 17 inimest huvijuhina või huvijuhi ülesannetes ning tegutses ka huvijuhtide ainesektsioon Ene Hundi ja Kirsika Ilmjärve eestvedamisel. 2012/2013 õppeaastal ei ole huvijuhti järgmistes Järva maakonnas tegutsevas koolides: Ahula Lasteaed- Algkoolis, Paide Valla Lasteaed-Koolis, Albu Põhikoolis, Paide Täiskasvanute Keskkoolis ning Rocca al Mare Erakooli Vodja Individuaalõppekeskuses.

184 Õpilasesindused olid 2012. aastal ja on ka 2013.aastal olemas kuueteistkümnes Järvamaa koolis – Türi Ühisgümnaasiumis, Türi Põhikoolis, Laupa Põhikoolis, Retla Põhikoolis, Paide Ühisgümnaasiumis, Paide Gümnaasiumis, Paide Täiskasvanute Keskkoolis, Aravete Keskkoolis, Koeru Keskkoolis, Väätsa Põhikoolis, Roosna-Alliku Põhikoolis, Albu Põhikoolis, Päinurme Internaatkoolis, Peetri Põhikoolis ja Järva-Jaani Gümnaasiumis ning Koigi Koolis. Järvamaal puudus 2012. aastal erinevate koolide õpilasesindusi liitev katuseorganisatsioon, kuid 2012. aasta sügisel otsustas kolmest Järvamaa noorest koosnev tuumikgrupp luua Järvamaa Õpilasesinduste Liidu, mis hetkel tegutseb koostöös MTÜ Järvamaa Noortekoguga.

Järvamaal tegutses 2012. aastal 4 noorte osaluskogu: Türi Noorte Ümarlaud, Imavere noortevolikogu, Ambla valla noortevolikogu algatusgrupp ning 2012. aasta lõpus pandi alus Väätsa noortevolikogule.

MTÜ Järvamaa Noortekogu juhtisid 2012. aastal Jaanika Aasa (I poolaastal) ning Kati Nõlvak (II poolaastal). Järvamaa Noortekogu koosseisus toimus 2012. aasta suvel muudatusi ka seetõttu, et MTÜ Järvamaa Noortekogu liideti SA Kesk-Eesti Noorsootöö Keskuse noorte ümarlauaga, mis tõi Järvamaa Noortekogusse juurde hulgaliselt uusi ja tegusaid noori.

Järvamaal olid 2012. aastal esindatud järgmised noorteühendused: Kaitseliidu Järva Maleva kodutütred ja noorkotkad, Eesti Skautide Ühing, Eesti Gaidide Liit, Eesti 4H, Tugiõpilaste Oma Ring Eestis (T.O.R.E), EELK Järva Praostkonna noored, MTÜ Ettevõtlike Noorte Koda (JCI). Lisaks poliitilise noorteühingud nagu Noor Isamaa, Kesknoored, Reformierakonna Noortekogu, Sotsiaaldemokraatide Noortekogu. Tegutsesid õpilasesindused ja noortekogud, MTÜ Järvamaa Noortekogu ning Õpilasesinduste Liit ning mitmed spordiorganisatsioonid.

2012. aastal viidi Järva maakonnas läbi mitu noorte ettevõtlikkuse arendamisele suunatud programmi. Noorte omaalgatuse ja initsiatiivi suurendamisele maakonnas aitas kaasa Kesk-Eesti Noorsootöö Keskuse programm “Ettevõtlikuks nooreks Järvamaal vol 3”. Tegemist on programmiga, mis loodi 2010. aastal Järvamaa Omavalitsuse Liidu ja Järva Maavalitsuse toel eelkõige seetõttu, et Järvamaa tunneb teravat puudust ettevõtlikest noortest, kes aitaksid kodumaakonna majandust edasi viia. Tänu programmile toimusid 2012. aastal järgmised sündmused: kolmas noorte äriideede konkurss; 6.-9. klasside õpilaste ettevõtlusmäng „Tunne Järvamaa ettevõtteid“; ettevõtete külastused; ettevõtlike noorte koolituspäev teemal „Kuidas esitleda end ja oma (õpilas)firmat“ (esituskoolitus ja videotreening); karjäärimessike „Lingid tulevikku“ ning majandusõpetajate ainesektsiooni ja õpetajate, noorsootöötajate motivatsioonipäev.

2012. aastal korraldas ka Paide Ettevõtlike Noorte Koda (JCI) Järvamaa noortele ettevõtlusalase koolitusprogrammi nimega „Võta ette“, mille raames selgitati välja noorte huvid, toimus ideede arendamise päev, toimus projektiplaani ja meeskonnatöö koolitus, projektide elluviimine ja efektiivsuse hindamine ning muud.

2012. aastal viidi Järvamaa noorte jaoks läbi ka tööhõiveprogramm „Nupp tööle!“, mis oli mõeldud noortele vanuses 16-24 eluaastat, kes ei olnud viimased 4 kuud õppinud, ega töötanud. Programmi peamiseks eesmärgiks oli aidata mitte-õppivatel ja mitte-töötavatel noortel siseneda tööturule, aidates teha karjäärivalikuid ja pakkudes tööpraktikat ettevõtetes. Programmi koordineerijaks Järvamaal oli Paide Kaugtöökeskus MTÜ ning programmi rahastas Euroopa sotsiaalfond.

Avatud Noortekeskuste (ANK) projektikonkursi raames rahastati 2012. aastal kokku üksteist taotlust. Rahastuse said noortekeskused Ambla vallast, Imavere vallast, Väätsa vallast, Järva-Jaani vallast, Koigi vallast, Paide vallast, Paide linnast, Türi vallast, Albu vallast, Koeru vallast ning SA Kesk-Eesti Noorsootöö Keskus kogusummas 10 715 eurot.

185 2012. aasta märtsis toimus üheteistkümnendat korda noorte omaloominguliste laulude võistlus “Südamelaul” ning korraldati taas noortele mõeldud traditsioonilisi sündmusi nagu noorte moevõistlus “MoeP.A.R.K” märtsis ning üheteistkümnendat korda viidi läbi ka noorte keskkonnaalane programm “Hoia metsa”.

12. augustil 2012. aastal toimus Paides XV Järvamaa Noortepäeva ning X rahvusvahelise noortepäeva tähistamine. Kuna kokku oli viidud kaks sündmust, siis oli kõikidel noortel üle Eesti võimalus sündmusest osa võtta ning Paidesse kokku sõita. Noortepäeva raames toimus väga mitmeid tegevusi noortele. Päev algas piduliku rongkäiguga läbi Paide ning sellele järgnes sündmuse avamine koos noortebändidega Paide Vallimäel. Toimus ka noorte, noorsootöötajate ja omavalitsuse esindajate osaluskohvik, avatud töötoad, võimalus oli turnida seiklusrajal, tehti näomaalinguid, toimus noorteühenduste laat ning külastada oli võimalik Ajakeskust Wittenstein. Lisaks toimus tuletõrjeolümpia ning Haridus- ja Teadusministeeriumi ning noorte vaheline jalgpallimatš. Päev oli meeleolukas ja põnev.

7. novembril toimus Järvamaa noortele Kesk-Eesti Noorsootöö Keskuse poolt organiseeritud karjäärimessike “Lingid tulevikku”, kuhu oli kohale kutsutud väga erinevate üldhariduskoolide, kõrgkoolide, rakenduskõrgkoolide, kutsekoolide ja noorteorganisatsioonide esindused tutvustamaks noortele erinevaid võimalusi õppimiseks ja muuks ning noored said kuulata ka Harald Lepisku humoorikat ettekannet teemal „Tee seda, mida armastad ja tee seda tihti“. Päeva raames toimus ka noorte äriideede konkursi finaal ning esines noortebänd Järvamaa Hundinui.

Lisaks erinevatele maakondlikele noorteüritustele toimus väga palju tegevusi ka Järvamaa erinevates noortekeskustes, koolides ja mujal.

2012. aastal korraldati erinevates omavalitsustes väga mitmeid noortele suunatud laagreid. Nt Ambla valla õpilasmalev, Kareda valla töö- ja puhkelaager, Väätsa valla töö- ja puhkelaager, Järva- Jaani valla töölaager/malev, Roosna-Alliku valla töö- ja puhkelaager, Lõuna-Järvamaa õpilasmalev, Türi Noortekeskuse poolt organiseeritud noortelaager „Täiega tegijad Pivarootsis“ ja puhkelaager „Sinu tervis“. Lisaks toimus JJ Street tantsulaager Türi Noortekeskuses, Paide ja Jõgeva valla noorte õppepäevad, Paide linna õpilasmalev, Albu valla õpilasmalev ja jalgrattalaager, Koeru valla õpilasmalev, Imavere valla õpilasmalev ning rahvusvaheline vabatahtlike töölaager ning Koigi valla laste ja noorte päevalaager. Kaitseliidu noorteorganisatsioonide laagritest võib ära märkida suuremad, milleks olid suvelaager Matsimäel ja suvine suurlaager Paunkülas. Päästeameti Lääne päästekeskuse Ennetustöö Büroo viis 2012. aastal taaskord läbi „Kaitse end ja aita teist“ ning SA Kesk-Eesti Noorsootöö Keskus korraldas programmi „Hoia metsa 2012“ suvelaagri.

23. novembril 2012. aastal toimus Väätsal Järvamaa noorte ja noorsootöötajate aastalõpusündmus “Aasta tähed 2012”. Tunnustamise kategooriaid oli 2012. aastal kokku viis: aasta noorte algatus (Aravete Keskkooli muusikaklassi renoveerimine), aasta noorte sõber (Järva Teataja), aasta noortesõbralik omavalitsus (Väätsa vald), aasta noor vabatahtlik (Evelin Puntso) ning ühiskonnakriitiline kategooria aasta noorte pidur (Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor, Paide õppekoha sulgemine).

Järvamaa Omavalitsuste Liidu eestvedamisel toimus 2012. aastal Järvamaa noorsoo-, kultuuri-, ja spordipreemiate kätteandmine Koerus, kus aktiivse noore preemia laureaadiks valiti Tarvi Roos (Türi Ühisgümnaasiumi õpilane) ning parima noorsootöötaja preemia sai Tiia Mänd (Albu Põhikooli õpetaja, vabatahtlik noorsootöösse panustaja).

Järvamaal jätkus 2012. aastal 15. aastat tagasi alguse saanud noorsootööalane koostööprojekt Ida- Soome, Ida-Virumaa ja Lääne-Virumaaga. 2012. aastal toimus lepingu raames erinevaid koostöökohtumisi ja seminare, millesse oli kaasatud mitmeid Järvamaa noorsoovaldkonnas tegelevaid inimesi. Koostöökohtumiste käigus toimus infovahetus teemadel „noorte õppimine,

186 tööhõive, koolitus ja tööturule astumine“, „multikultuursus noorsootöös“, „ettevõtlik noor“ ning „sidusvaldkondade koostöö erinoorsootöös“.

SA Kesk-Eesti Noorsootöö Keskuse ja Järva Maavalitsuse koostöö tulemusena valmis 2012. aastal ka programmi Euroopa Noored projekt „CECE in Estonia - Cooperation, Experience, Culture, Enterprisingness“, mille abil sõitsid Järvamaale noorsootöötajad Itaaliast, Portugalist ja Maltalt, et tutvuda siinse noorsootöö korraldusega, noorte ettevõtlusteemaga ning läbi mille sooviti leida Järvamaa noorsootöötajatele uusi koostööpartnereid jätkuprojektide tarvis.

187 Sport

Järvamaa parimad sportlased

Naised 1. Grete Šadeiko kergejõustik KJK JÄRVALA 2. Sigrid Ruul orienteerumine SK JOKA 3. Evely Kaasiku orienteerumine SK JOKA 4. Triin Kent vibusport Järvamaa Amburite Klubi 5. Maarika Jäätma vibusport Türi Vibukool Mehed 1. Leho Pent tõstmine SK Vargamäe 2. Lembit Pent tõstmine SK Vargamäe 3. Jaanus Suvi kergejõustik KJK JÄRVALA 4. Kristo Kent vibusport Järvamaa Amburite Klubi 5. Karl Robert Saluri kergejõustik KJK JÄRVALA Võistkond 1. jalgpallis 2. Paide Linnavõistkond kabes 3. Paide- Türi- Väätsa SK võrkpallimeeskond Neiu 1. Kätlin Piirimäe kergejõustik KJK Koigi 2. Ave Bombul tõstmine SK Vargamäe 3. Marin Merisalu ujumine Paide Ujumisklubi 4. Maire Liidlein laskmine Järvamaa LSK 5. Eliise Kõva ratsutamine Järvamaa RSK Noormees 1. Heigo Tarasov tõstmine SK Vargamäe 2. Joosep Lohur kergejõustik KJK JÄRVALA 3. Gerd Valdsalu tuletõrjesport Paide VTS 4. Veli Iva ujumine Türi Ujumisklubi 5. Kert Piirimäe kergejõustik KJK Koigi Naisveteran 1. Merle Vantsi ujumine Türi vald Meesveteran 1. Margus Marrandi orienteerumine Türi vald Spordiedendaja 1. Taiga Laur saalihoki Paide vald Maailmameistrivõistlused Margus Silbaum jõutõmme I koht Kristo Kent piiranguteta jahivibu 11. koht Ken- Kristjan Toomjõe reketlon 41. koht Urmo Liblik rogain 63. koht/ võist. Alar Särgava mälumäng 447. koht Aksor Koit mälumäng 911. koht Veteranidi maailmameistrivõistlused Jüri Kadastik ammusport II koht/ võistk Euroopa meistrivõistlused Margus Silbaum jõustõstmine ~93 kg II koht Kristo Kent piiranguteta jahivibu II koht Maarika Jäätma vibusport 5. koht Gerhard Grents vibusport 12. koht 188 Piret Viirma kiirkabe 12. koht Urmo Ilves kiirkabe 14. koht Piret Viirma rahvusvaheline kabe 21. koht Margus Silbaum jõutõstmine abs. 22. koht Kristo Kent plokkvibu ol.ring 57. koht Margus Silbaum jõutõstmine 10. koht/ võist. Euroopa juunioride meistrivõistlused Caius Kand vibusport U- 18 I koht Karl- Hans Aasavelt vibusport U- 18 II koht Egle Vestrik vibusport U- 18 II koht Gert- Kardo Kintsingi vibusport U- 18 III koht Triin Piip vibusport U- 18 III koht Euroopa noorte meistrivõistlused Lisell Jäätma vibusport U--14 I koht Sander Savisaar vibusport U- 14 I koht Robin Jäätma vibusport U -14 III koht Euroopa veteranide meistrivõistlused Aleksander Kiskonen ammusport vabastiil Türi vald Eesti meistrivõistlused kuldmedal Gerhard Grents plokkvibu ol.ring võist. Türi vald Kristi Ilves plokkvibu ol.ring võsitk Türi vald Kristi Ilves plokkvibu ol.ring Türi vald Kristi Ilves plokkvibu võist. Türi vald Urmo Ilves rahvusvah. kabe Tallinn Neeme Jaanson vabamaadlus ~120 kg Tallinn Maarika Jäätma maastikuvibu vabastiil Türi vald Lisell Jäätma plokkvibu võist. Türi vald Kristo Kent piiranguteta jahivibu Türi vald Kristo Kent piiranguteta jahivibu Türi vald Kristo Kent plokkvibu võist Türi vald Gert- Kardo Kitsingi plokkvibu võist. Türi vald Guido Kitsingi kaarvibu Türi vald Ivar Kruusenberg lumelaud Paide linn Linda- Liis Laikoja plokkvibu võist. Türi vald Leho Pent tõstmine ~94 kg Albu vald Kätlin Piirimäe kuulitõuge Koigi vald Kalle Puss sangpomm reb. ~68 kg Järva- Jaani vald Evert Ressar plokkvibu võist. Türi vald Evert Ressar plokkvibu ol.ring Türi vald Evert Ressar piiranguteta vabastiil Türi vald Ain Rool vene kabe võist Paide vald Birgit Ruisu 5000 m käimine Türi vald Sigrid Ruul or. lühirada Türi vald Sigrid Ruul or. öine Türi vald Margus Silbaum jõustõstmine abs. Tallinn Jaanus Suvi kolmikhüpe Tallinn Grete Šadeiko 60 m tj Türi vald Andrus Tull rahvusvah. kabe Paide linn Andrus Tull vene kabe võist Paide linn Argo Unnuk rahvusvah. kabe Tallinn Argo Unnuk vene kabe Tallinn

189 Argo Unnuk vene kabe võist. Tallinn

Piret Viirma rahvusvah. kabe Tallinn Piret Viirma vene kabe võist Tallinn Piret Viirma rahvusvah. kabe Tallinn Hõbemedal Artur Aas plokkvibu ol.ring võist. Türi vald Ave Bombul tõstmine Albu vald Mariell Jäätma vabastiil piiranguteta Türi vald Lisell Jäätma plokkvibu ol. Ring Türi vald Lisell Jäätma plokkvibu ol.ring võist. Türi vald Caius Kand plokkvibu võist Türi vald Kaspar Kark sangpomm 2-võistl. Järva- Jaani vald Kristo Kent plokkvibu sisering Türi vald Kristo Kent piiranguteta jahivibu Türi vald Kristo Kent plokkvibu ol.ring Türi vald Guido Kitsingi plokkvibu võist Türi vald Ulvar Kuningas vaistuvibu Türi vald Ain Pent tõstmine/võist. Albu vald Leho Pent tõstmine/võist. Albu vald Lembit Pent tõstmine ~85 kg Albu vald Lembit Pent tõstmine/võist. Albu vald Sander Savisaar plokkvibu võist. Türi vald Margus Silbaum jõustõstmine ~105 kg Tallinn Marko Taal sangpomm/pikk tsükkel Järva- Jaani vald Marko Taal sangpomm reb.~85 kg Järva- Jaani vald Kalle Talu tõstmine/võiskt. Albu vald Kalle Talu tõstmine ~56 kg Albu vald Heigo Tarasov tõstmine/võistk. Roosna- Alliku vald Enno Tubin tõstmine/võist. Ambla vald Piret Viirma välkkabe Tallinn Piret Viirma kiirkabe Tallinn pronksmedal Urmo Ilves kiirkabe Tallinn Margen Jürgens sangpomm reb.~73 kg Järva- Jaani vald Robin Jäätma plokkvibu ol.ring võist. Türi vald Martin Kanarik sangpomm 2-võistl. Järva- Jaani vald Mihkel Kesa vabamaadlus ~70 kg Koeru vald Kristo Kiik vabamaadlus ~120 kg Türi vald Linda- Liis Laikoja plokkvibu ol.ring Türi vald Linda- Liis Laikoja plokkvibu ol.ring võist. Türi vald Mikk Maimann 400 m tj Türi vald Meelis Rannaveer sangpomm reb. ~85 kg Järva- Jaani vald Evert Ressar plokkvibu sisering Türi vald Margus Silbaum jõutõstmine võist. Tallinn Jaanus Suvi kolmikhüpe Tallinn Alar Särgava ind. mälumäng Türi vald Alar Särgava paarismälumäng Türi vald Grete Šadeiko kaugushüpe Türi vald Toomas Tammik vabamaadlus ~84 kg Koeru vald Cen Trossmann vabamaadlus ~55 kg Türi vald Piret Viirma vene kabe Tallinn

190

Eesti noorsoo meistrivõistlused kuldmedal Kaidi Kori 3000 m käimine Türi vald Rauno Reinart 5000 m jooks Koeru vald hõbemedal Mikk Maimann 400 m tj Türi vald pronksmedal Mikk Maimann 7- võistlus Türi vald Deivi Teppan odavise Koeru vald Eesti juunioride meistrivõistlused kuldmedal Ave Bombul tõstmine Albu vald Gerhard Grents plokkvibu ol.ring Türi vald Gerhard Grents plokkvibu Türi vald Caius Kand piiranguteta vabastiil Türi vald Lembit Pent tõstmine ~85 kg Albu vald Triin Piip piiranguteta vabastiil Türi vald Karl- Robert Saluri teivashüpe Kaiu vald Grete Šadeiko 100 m tj Türi vald Grete Šadeiko odavise Türi vald Grete Šadeiko 5- võistlus Türi vald Grete Šadeiko 60 m tj Türi vald Grete Šadeiko kõrgushüpe Türi vald Grete Šadeiko kaugushüpe Türi vald Kalle Talu tõstmine ~50 kg Albu vald Heigo Tarasov tõstmine ~69 kg Roosna- Alliku vald Reino Velleste jahilaskmine SKEET vald Egle Vestrik piiranguteta vabastiil Türi vald Andra Viidikas 400 m jooks Türi vald hõbemedal Kadri Avamere plokkvibu ol. ring Türi vald Kadri Avamere plokkvibu Türi vald Evely Kaasiku or. öine Türi vald Evely Kaasiku or. lühirada Türi vald Evely Kaasiku or. sprint Türi vald Evely Kaasiku or. pikkrada Türi vald Renet Kask piiranguteta vabastiil Türi vald Renet Kask piiranguteta vabastiil Türi vald Mati Karbus tõstmine ~50 kg Albu vald Gert- Kardo Kitsingi piiranguteta vabastiil Türi vald Raiko Mets jahilaskmine SKEET Väätsa vald Karl- Robert Saluri 10- võistlus Kaiu vald Andra Viidikas 400 m tj Türi vald Tanel Ärm 400 m tj Türi vald pronksmedal Evely Kaasiku or. tavarada Türi vald Ave Lagenõmm odavise Koeru vald Joosep Lohur 10- võistlus Imavere vald Joosep Lohur 110 m tj Imavere vald Kustas Metsma tõstmine 105 + Järva- Jaani vald Teet Karbus tõstmine ~50 kg Albu vald

191 Eliise Kõva ratsutamise 3-võistlus Paide linn Karl- Robert Saluri 300 m jooks Kaiu vald

Sander Savisaar piiranguteta vabastiil Türi vald Grete Šadeiko kaugushüpe Türi vald Andra Viidikas 300 m jooks Türi vald Eesti A. kl. meistrivõistlused kuldmedal Kristi Ilves plokkvibu Türi vald Kristi Ilves plokkvibu sisering Türi vald Caius Kand plokkvibu Türi vald Teet Karbus tõstmine ~45 kg Albu vald Gert- Kardo Kitsingi plokkvibu sisering Türi vald Lauri Männik kaarvibu Türi vald Laura- Liis Männik kaarvibu Türi vald Kätlin Piirimäe kuulitõuge Koigi vald Kätlin Piirimäe kettaheide Koigi vald Kätlin Piirimäe vasaraheide Koigi vald Kätlin Piirimäe kuulitõuge Koigi vald Priit Piiroja sangpommi 2-võistl. Järva- Jaani vald Kalle Talu tõstmine ~50 kg Albu vald Gert Valdsalu 60 m tj Türi vald hõbemedal Karl- Hans Aasavelt vabastiil sisering Türi vald Karl- Hans Aaasavelt plokkvibu Türi vald Ants Bombul tõstmine ~69 kg Albu vald Rasmus Jalast tõstmine ~40 kg Albu vald Caius Kand plokkvibu sisering Türi vald Mati Karbus tõstmine ~50 kg Albu vald Gert- Kardo Kitsingi piiranguteta vabastiil Türi vald Gert- Kardo Kitsingi plokkvibu Türi vald Linda- Liis Laikoja plokkvibu Türi vald Marin Merisalu 400 m kompleksi Paide linn Priit Piiroja sangpomm/pikk tsükkel Järva- Jaani vald Priit Piiroja sangpomm reb.~65 kg Järva- Jaani vald Tanel Takk 300 m tj Türi vald Enno Tubin tõstmine ~85 kg Ambla vald Egle Vestrik piiranguteta vabastiil Türi vald pronksmedal Karl- Hans Aasavelt plokkvibu sisering Türi vald Marin Merisalu 50 m rinnuli Paide linn Marin Merisalu 200 m rinnuli Paide linn Sten Paal rattaor. lühirada Türi vald Sten Paal rattaor. Tavarada Türi vald Maris Rannaveer sangpomm reb. Järva- Jaani vald Gert Valdsalu 110 m tj Türi vald Gert Valdsalu 300 m tj Türi vald Keiro Vantsi rannavolle Türi vald Georg Vislapuu vabamaadlus ~54 kg Paide linn Eesti B. Kl. meistrivõistlused kuldmedal Ken Golberg sangpommi 2-võistl. Järva- Jaani vald

192 Lisell Jäätma plokkvibu Türi vald Maire Liidlein 30 l ringmärk Türi vald Kaspar Klaus sangpomm reb. ~60 kg Järva- Jaani vald Kaspar Klaus sangpommi 2-võistl. Järva- Jaani vald Kert Piirimäe kuulitõuge Koigi vald Sander Savisaar plokkvibu Türi vald hõbemedal Reio Kalda saalihoki Renet Kask plokkvibu Türi vald Egon Keerles saalihoki Väätsa vald Arno Kiik saalihoki Imavere vald Janno Kivimurd saalihoki Paide vald Janar Kulp vabamaadlus ~85 kg Koeru vald Max Kurg saalihoki Türi vald Janno Laanetu saalihoki Paide vald Aldo Lengert saalihoki Türi vald Raigo Lokotar saalihoki Paide linn Marion Luuk saalihoki Türi vald Rano Marrandi or. öine Türi vald Kristo Mikk saalihoki Imavere vald Robin Mölder saalihoki Türi vald Kaimo Paas saalihoki Väätsa vald Kert Piirimäe kettaheide Koigi vald Kert Piirimäe kuulitõuge Koigi vald Lauri Reinpõld saalihoki Imavere vald Remo Such saalihoki Türi vald Ott Sulbi saalihoki Paide linn Birgit Suurorg saalihoki Paide vald Robin Tarius saalihoki Türi vald pronksmedal Rando Marrandi rattaor. tavarada Türi vald Mart Omann vabamaadlus ~73 kg Türi vald Kristjan Puusepp plokkvibu Türi vald Eesti C. Kl. meistrivõistlused kuldmedal Artur Aas plokkvibu sisering Türi vald Lisell Jäätma maastikuvibu vabastiil Türi vald Lisell Jäätma plokkvibu sisering Türi vald Sander Savisaar maastikuvibu vabastiil Türi vald hõbemedal Artur Aas maastikuvibu vabastiil Türi vald Artur Aas vabastiil sisering Türi vald Renet Kask plokkvibu ol. Ring Türi vald Triin Piip plokkvibu sisering Türi vald Sander Savisaar plokkvibu ol. ring Türi vald pronksmedal Robin Jäätma piiranguteta vabastiil Türi vald Linda- Liis Laikoja plokkvibu sisering Türi vald Eesti D.kl meistrivõistlused kuldmedal Robin Jäätma plokkvibu sisering Türi vald Robin Jäätma plokkvibu Türi vald

193 Karolin Puusepp plokkvibu ol.ring Türi vald Karolin Puusepp plokkvibu Türi vald Hõbemedal Kristjan Ilves plokkvibu ol.ring Türi vald Kristjan Ilves plokkvibu Türi vald Ken Järve saalihoki Imavere vald Margit Kiik saalihoki Imavere vald Ragne Kuurma plokkvibu Türi vald Aleksandra Kõll saalihoki Väätsa vald Jarmo Laanetu saalihoki Paide vald Marol Luhamaa saalihoki Imavere vald Johannes Martin saalihoki Sandra Mikk saalihoki Imavere vald Kristjan Nugis saalihoki Paide linn Hugo-Hannes Osolin saalihoki Paide linn Meeri- Marita Paas plokkvibu ol.ring Türi vald Raul Ruugla saalihoki Paide linn Mattias Sapp saalihoki Paide vald Tony Schwarzstein saalihoki Paide linn Gabriel Simson saalihoki Paide linn Liis Sulbi saalihoki Paide linn Sten- Erik Tamme saalihoki Paide linn pronksmedal Ranet Hulko plokkvibu ol.ring Türi vald Ranet Hulko plokkvibu Türi vald Ragne Kuurma plokkvibu ol.ring Türi vald Eesti veteranide meistrivõistlused kuldmedal Tenno Alamaa or. öine Märjamaa vald Tenno Alamaa or. pikk rada Märjamaa vald Tiina Idavain 5000 m jooks Järva- Jaani vald Kersti Ehala or. lühirada Tallinn Peeter Kruus vasaraheide Türi vald Peeter Kruus raskusheide Türi vald Margus Marrandi or. lühirada Türi vald Margus Marrandi or. öine Türi vald Raivo Pellja or. lühirada Paide linn Siiri Poopuu or. lühirada Türi vald Siiri Poopuu or. tavarada Türi vald Siiri Poopuu or. sprint Türi vald Enn Sapp kuulitõuge Paide vald Andres Siilak kettaheide Paide linn hõbemedal Tenno Alamaa or. teade Märjamaa vald Terje Albert märketeade Türi vald Kersti Ehala or. teade Tallinn Hele Kaasiku suusatamine 3 km vaba Türi vald Raivo Kaasiku suusatamine 10 km vaba Türi vald Raul Laas or. teade Paide linn Andres Minn or. teade Saku vald Andres Minn or. pikk rada Saku vald Rita Ojala or. teade Türi vald

194 Hugo Pastimäe suusatamine 5 km vabast. Paide linn Siiri Poopuu rattaor. tavarada Türi vald Siiri Poopuu or. pikk rada Türi vald Siiri Poopuu märketeade Türi vald Siiri Poopuu or. teade Türi vald Aimur Raudsepp kõrgushüpe Türi vald Jüri Reier odavise Türi vald Enn Sapp kettaheide Paide vald Karin Sulg vasaraheide Türi vald Vello Vaher or. lühirada Paide linn Pilvi- Heli Vettik märketeade Saku vald pronksmedal Tenno Alamaa or. lühirada Märjamaa vald Kersti Ehala or. lühirada Tallinn Vilvi Laanet ratsutamise 3-võistlus Roosna- Alliku vald Jüri Lemetsar 400 m jooks Imavere vald Paul Poopuu rattaor. lühirada Türi vald Siiri Poopuu rattaor. lühirada Türi vald Jüri Reier vasaraheide Türi vald Jüri Reier raskusheide Türi vald Ilmar Udam or. pikk rada Albu vald Pilvi- Heli Vettik or. sprint Saku vald Eesti karikavõistlused kuldmedal Reino Velleste jahilaskmine SKEET Kehtna vald hõbemedal Neemo Kull vasaraheide Türi vald Jaanus Suvi kolmikhüpe Tallinn Jaanus Suvi kolmikhüpe Tallinn pronksmedal Neemo Kull kettaheide Türi vald Mikk Maimann 400 m tj Türi vald Karl Raaga jahilaskmine SKEET Väätsa vald Eesti juunioride karikavõistlused kuldmedal Joosep Lohur 110 m tj Imavere vald Karl- Robert Saluri kaugushüpe Kaiu vald hõbemedal Olavi Allase 800 m jooks Türi vald Gert Kruusa odavise Koeru vald Tanel Ärm 400 m tj Türi vald pronksmedal Kätlin Piirimäe vasaraheide Koigi vald Eesti D.kl. karikavõistlused pronksmedal Karl Leesmaa kart Rotax Minimax Türi vald

195 Politsei

2012. aasta oli Järvamaa politseinike jaoks keeruline. Rahulikus ja mandri-eesti kõige turvalisemas maakonnas toime pandud mõrv tõstis Järvamaa politseinikud pikaks ajaks väga suure meedia tähelepanu alla ning tööd tuli teha tugeva vaimse pinge all. Lisaks sellele vahetusid aasta teises pooles kaheksast juhist kolm.

Struktuuriüksuste tööd juhtisid:  Paide politseijaoskonna juht Tõnu Kivis (kuni 24.06.2012), Üllar Kütt (alates 16.07.2012);  Paide menetlus- ja ennetusteenistus – teenistuse vanem Virginia Ciunite;  Paide patrullteenistus – teenistuse vanem Üllar Kütt (kuni 15.07.2012), Priit Söörd (alates 01.10.2012);  Paide konstaablijaoskond – piirkonnavanem Hillar Mett;  Järva-Jaani konstaablijaoskond – piirkonnavanem Margus Vaas;  Türi konstaablijaoskond – piirkonnavanem Tarmo Kivi;  Paide kriminaalteenistus – teenistuse vanem Jan Aasma (kuni 31.10.2012), Arvid Harma (alates 01.11.2012);  Kodakondsus- ja migratsioonibüroo Paide teenindus – Enna Raud;

Aasta jooksul lahkus teenistusest 8 ametnikku ja juurde tuli 2. Seega toimus isikkoosseisu vähenemine, mis omakorda suurendas tööl olevate ametnike koormust. Politseipensionile siirdusid teenekad ametnikud Leili Toomväli ja Ralf Lahesoo.

Kuritegevusest

2012. aastal registreeriti Järvamaal 668 kuritegu, mida on eelneva aastaga võrreldes 74 rohkem. Avastati 604 kuritegu, mida on 64 rohkem kui 2011. aastal. Seega oli kuritegude avastamise % Järvamaal 69,76 ja see pisut tõusis eelneva aastaga võrreldes. Rasketest kuritegudest pandi toime 1 mõrv, 1 mõrvakatse ja 1 tapmiskatse. Rasket tervisekahjustust tekitati 3 juhul ja seda oli pea 2 korda vähem kui 2011. aastal. Röövimisi pandi toime 2 ja väljapressimisi 3. Vägivalla kuritegude arv vähenes 12 fakti võrra ja neid oli 82. Kõige enam pandi kuritegudest toime vargusi 328, millest kaubandusettevõttest 103. Varastati ka palju jalgrattaid, mida oli ligi 40. Samuti on kasvutrendis kütuse vargused.

2009 2010 2011 2012

450 418 387 400 384 350 335 300 250 200

150 107

104

97 97

88

84

80 59

100 59

47

43 43

31

20

7 7

50 9

5 6 3 3 6 5

0 0

liiklusalased

varavastased

isikuvastased

perekonna ja

alaealise alaealise vastu

majandusalased

rahvatervisevastased rahu vastased avaliku

Joonis 1. Kuritegevus Järvamaal

196 Avalik kord

Alkoholiseaduse rikkumisi pandi toime 342, mida on 54 võrra vähem, kui eelneval aastal. Vähenemine on täiskasvanud inimeste arvelt, kes avalikus kohas alkoholi tarvitasid või häirisid oma joobe tõttu kaaskodanikke. Seevastu alaealisi, kes olid alkohoolseid jooke tarbinud, avastati 237, mida on 20 võrra enam kui mullu. Endiselt on suureks probleemiks alaealistele alkoholi kättesaadavus. Probleemiks ei ole see, et alaealised ise poest alkoholi kätte saaks vaid see, et alaealistel pole mingit probleemi leida täiskasvanu, kes neile poest soovitud alkoholi ostab. Avaliku korra rikkumisi pandi toime 151 ja nende tase jäi eelneva aastaga võrreldes praktiliselt samaks. Avaliku korra rikkujatest on märgatav osa inimesed, kes rikuvad nn öörahu ja ei lase naabritel öisel ajal puhata.

Narkoaine tarvitajaid tehti kindlaks 39, mida oli võrreldes eelmise aastaga 4 võrra enam. Koostööd tehti koolidega ja mitmes koolis viidi läbi kontrollkäigud. Kontrollkäikudel kasutati ka teenistuskoera. Kontrollide käigus tuvastasime üksikuid kokkupuuteid narkootiliste ainetega. Kontrollkäigud jätkuvad kindlasti järgnevatel aastatel.

Liiklusõnnetused

Liikluses oli 2012. aasta Järvamaal parem kui varasemad aastad. Inimkannatanutega liiklusõnnetusi toimus 45. Alates 1990. aastast on ainult korra olnud see näitaja parem (1992-42). Eelmise aastaga oli vähenemine 9 võrra. Hukkunuid liikluses oli Järvamaal 3 ja nii vähe pole neid varasematel aastatel olnud. Vigastada sai liikluses 72 inimest ja seda oli 6 rohkem kui möödunud aastal. Kuna õnnetuste arv vähenes ja viga saanute arv suurenes, siis tähendab see seda, et oli mitmeid liiklusõnnetusi, kus viga saanute hulk oli suur. Eriti torkab selliste õnnetustega silma Tallinn-Tartu- Võru-Luhamaa mnt. Joobes juhid põhjustasid Järvamaal 9 inimkannatanutega liiklusõnnetust, milles hukkus 1 ja vigastada sai 16 inimest. Õnnetuste arv suurenes 1 võrra, hukkunute arv jäi samaks ja vigastatute arv kasvas 6 võrra.

Joonis 2. Inimkannatanutega liiklusõnnetused Järvamaal.

Kokku tabati juhte, kes olid enne juhtima asumist alkoholi tarvitanud 12 rohkem. Üks, mis seda numbrit mõjutas oli ka see, et 01.07.2011 kehtima hakanud Liiklusseadus muutis mopeedi mootorsõidukiks ning mopeedi juhid liikusid statistikas teisele reale. Kui prefektuuris tervikuna kiiruseületajate arv langes, siis Järvamaal see hoopis kasvas. Kiiruseületajaid tabati 176 võrra rohkem. Viimased kolm aastat on juhtimisõiguseta juhtide tabamine kasvutrendis. Ligi pooled juhtimisõiguseta juhid on sellised, kes juhivad sõidukit juhtimisõiguseta korduvalt või on neil juhtimisõigus karistusena eelnevalt ära võetud. Väga suur langus Järvamaal oli turvavöö mittekasutajate osas. Langus oli lausa 269 võrra, kuid iseenesest on see positiivne. Järelevalvet selles osas on teostatud peaaegu samas mahus kui varem ja järelikult saab järeldada, et juhid ja

197 sõitjad kasutavadki turvavarustust rohkem kui varasematel aastatel. Antud väidet toetab ka Tervise Arengu Instituudi läbi viidud uuring, mille kohaselt on järvamaalastest autojuhid kõige usinamad turvavöö kasutajad Eestis.

Ennetustegevus

Ennetustegevus on jätkuvalt Paide politseijaoskonna kõige tugevam külg. Ennetustegevuse kõrge taseme tõttu kutsutakse Järvamaa politseinike sageli ka teistesse maakondadesse üritusi läbi viima. Näitena võib tuua üle-eestilist päästeala noortelaagrit Pärlseljal, kus teist aastat järjest tutvustas politseitööd ja liiklusohutust just Paide politseijaoskond. 2007. aastal alanud projekt „Turvaliselt siia-sinna“ jõudis 2012. aastal 100 loenguni ja seda viidi sel aastal läbi viies maakonnas.

Paide politseijaoskonnal oli oluline roll projektide „Kaitse end ja aita teist“ ja „Ohutuspäev“ läbiviimisel. Samuti olime osalised „1. mai jalgrattaralli“, maakaitsepäeva, doonoritelgi, raudteeohutuse nädala, Paide-Türi Rahvajooksu ja paljude teiste ürituste läbiviimisel.

Kooliaasta alguses kaasati vabatahtlike liiklusohutuse tagamisse Paide, Türi, Koeru ja Väätsa koolide juures. Vabatahtlikeks olid kodutütred, noorkotkad, Türi vallavalitsuse töötajad ja Paide linnakodanikud.

Järvamaa politseinike tunnustamisest

Nagu ka eelnevatel aastatel said ka 2012. aastal mitmed meie politseinikud tunnustuste osalisteks. Siseminister andis tänukirja koos hinnalise kingitusega piirkonnapolitseinik Mati Seirele. Lääne prefektuuri teenetemärkide omanikeks said eriasjade uurija Maire Tasa ja patrullpolitseinik Valdur Mõttus. Abipolitseinikest omistati teenetemärk Reimo Kirbitsale.

Järva maavanem andis Järvamaa teenetemärgid olulise panuse eest turvalisuse tagamisel Paide teeninduse vanemale Enna Rauale ja kriminaalteenistuse vanemale Arvid Harmale. Professionaalse tegevuse eest raudteeohutuse valdkonnas pälvisid Operation Lifesaver Estonia teenetemärgid

198 noorsoopolitseinikud Marju Tamsalu ja Malle Hermanson. Kaitseliit annetas eriteenete eest Kaitseliidu teenetemedali noorsoopolitseinik Malle Hermansonile ja politseijaoskonna juhile Üllar Kütile.

Lääne prefektuur valis 2012. aasta parimaks nooreks kolleegiks Paide patrullpolitseiniku Veiko Vespere.

Koostöö

Järvamaa politseil on jätkuvalt väga palju häid koostööpartnereid, kellega koos on vaid rõõm ühise eesmärgi nimel tegutseda. Uutest tegevustest tuleb esile tuua 2012. aastal käivitunud projekti „Dokumendibuss“, mille raames külastati koostöös kohalike omavalitsustega mitmeid maakonna keskusest kaugemaid asulaid ning elanikud said tunduvalt mugavamalt ja väiksemate kulutustega esitada taotlusi dokumentide vahetamiseks. Koostöös Järva-Jaani Tuletõrje Seltsi ja OLE-ga (Operation Lifesaver Estonia) avasime Järva-Jaanis Vanaautode varjupaigas liiklusohutusalase püsieksponaadi, mida saavad kõik huvilised vaatama minna ja ikka eesmärgiga, et õppigem teiste vigadest ning mitte teha ise vigu. Patrullpolitseinik Taavi Idavainul oli koos teenistuskoeraga võimalus viibida piirivalvealase koostöö raames välislähetuses Slovakkias. Kõige tihedamalt tehakse koostööd Lääne-Eesti Päästekeskusega ja Kaitseliidu Järva Malevaga, kuid meie tänusõnad kuuluvad kõigile, kellega koos tegutseme ja ikka meie kõigi turvalisuse nimel.

199 Päästeteenistus

2012. aasta alguses toimusid päästeteenistuse valdkonnas suuremad muutused. Häirekeskus hakkas eksisteerima iseseisva asutusena Siseministeeriumi haldusalas. Senised iseseisvad päästeasutused, päästekeskused, koondati üheks ühtseks asutuseks Päästeametiks. Nende ümberkorralduse tõttu muutusid ka asutuse sisesed struktuurid ja ametikohad. Järvamaal suurimaks muudatuseks oli korrapidamisgrupi liikumine päästekeskuse korrapidamisbüroost Järvamaa päästepiirkonna alluvusse.

Maikuus suleti üle-eestiliselt 9 päästekomandot. Päästekomandode ümberkorraldamise planeerimise käigus kaaluti tõsisemalt ka Koeru päästekomando sulgemise võimalust. Põhjalike arutelude ja analüüside tulemusel jäi Koeru komando suletavate nimekirjast välja. Komandode struktuure korrastati, et üleriigiliselt oleks kaetud võimalikult efektiivne elupäästeteenus. Aravete, Koeru ja Türi päästekomandodele lisandus juurde täiendavalt üks ametikoht. Paide päästekomandos vähenes ametikohtade arv nelja võrra.

Päästeteenistuse hooned anti 2012. aastal üle Riigi Kinnisvara AS-le, kes hakkas tagama hoonete haldust ja korrashoidu. Aasta jooksul viidi lõpuni CO2 rahastuse saanud projektid – soojustuse ja ilusama väljanägemise said Paide, Türi ja Koeru päästekomandod.

Järvamaal, Albu vallas viidi läbi Lääne regiooni regionaalne metsatulekahju kustutamise õppus, kus pandi proovile päästekeskuse metsatulekahju kustutamise varustus, teadmised, oskused ja koostöövalmidus. Õppuse tulemusel võib öelda, et valmisolek metsatulekahju kustutamiseks on väga hea. Lisaks harjutati maakonnas tööstushoonetulekahju kustutamist, üleujutuste likvideerimist ja ohtlike ainetega liiklusavarii lahendamist.

Suvel tähistas Aravete vabatahtlik tuletõrje 100. aastapäeva. Pidulikku sündmust tähistati väärikalt Aravete Kangrumäel. Sama ürituse käigus viidi läbi maakonna meistrivõistlused tuletõrjespordis, mille üldvõit läks juubeliürituse korraldajale, Aravete päästekomandole.

Ennetusvaldkonna suurimaks muutuseks oli päästekomandode suurem kaasamine päästeala ennetustöösse. Komandod viisid iseseisvalt läbi mitmeid koolitusi nii lastele kui täiskasvanutele. Täiesti erakordne oli 2012. aasta selle poolest, et Järvamaal ei hukkunud tulekahju tagajärjel mitte ühtegi inimest. Sellise näitajaga aastat ei ole Järvamaal varem kunagi olnud. Veekogus uppus Järvamaal 1 inimene.

2012. aastal viidi tuleohutusalane nõustamine koostöös valdade sotsiaaltöötajatega läbi 84 kodus, 5 erinevast vallas. Selgus tõsiasi, et spetsiaalselt kaardistatud ning külastatud kodudest 54,8% esines puudusi suitsuanduriga - kas puudus suitsuandur, oli see laest alla võetud, patarei tühi või valesti paigaldatud. Küsimusele „Kas teate hädaabinumbrit?“ suutis kindla ja õige vastuse anda 74% küsitletutest, mis näitab et elanike teadlikkus suitsuandurist, tulekahju korral tegutsemisest ning teadmised üldisest tuleohutusest ei ole veel kiita.

2012. aastal oli Järvamaal kokku 476 pääste väljakutset, neist tulekahjudele 126, liiklusõnnetustele 47, õnnetusele veekogul 2 väljakutset.

200 Maavalitsus

Vastavalt Vabariigi Valitsuse seaduse § 66 lõikele 3 on maavalitsus Siseministeeriumi valitsemis- alas olev valitsusasutus. Maavanem esindab maakonnas riigi huve, hoolitseb maakonna tervikliku ja tasakaalustatud arengu eest ning teostab järelevalvet kohalike omavalitsuste tegevuse üle. Maavalitsuse tööd juhib maavanem Tiina Oraste.

31. detsembri 2012. aasta seisuga oli Järva Maavalitsuses kolm struktuuriüksust: 1. Kantselei– korraldab maavalitsuse asjaajamist, õigusalast teenindamist, personalitööd ja koolitust, maavanema ja maavalitsuse tegevuse avalikustamist, töökorraldus- ja haldusküsimusi, maavalitsuse perekonnaseisu- ja rahvastiku toimingute alaste ülesannete täitmist, maavalitsuse finantseerimise ja eelarve küsimusi, riiklike investeeringute alast tegevust, maavalitsuse valitsemisel oleva riigivara valitsemist, infosüsteemidealast koostööd maakonnas ning maavalitsuse infotehnoloogiaalaste ülesannete täitmist; 2. Haridus- ja sotsiaalosakond– korraldab maavalitsuse haridus-, noorsoo-, kultuuri-, spordi-, sotsiaal- ja tervise edendamise alaste ülesannete täitmist; 3. Arengu- ja planeeringuosakond– korraldab maavalitsuse regionaalarengu- ja planeeringualaste ülesannete täitmist ning regionaalse arengu programmide elluviimist maakonnas, maavalitsuse ettevõtlus-, infrastruktuuri-, majandus-, maareformi- ja ühistranspordialaste ülesannete täitmist ning Euroopa Liiduga seonduvat riigisisest teavitustegevust maakonnas.

2012. aastal lahkus maavalitsusest 4 inimest ning teenistusse võeti samuti 4 ametnikku. 2012. aastal töötas Järva Maavalitsuses keskmiselt 31,2 teenistujat, aasta lõpu seisuga 31, neist 26 ametnikud, 2 samaaegselt nii ametnikud kui ka abiteenistujad ning 3 abiteenistujad.

Ametnikest olid 17 (60,7%) kõrgema, 5 (17,9%) keskeri- ja 6 (21,4%) keskharidusega. 31. detsembri 2012. aasta seisuga oli Järva Maavalitsuse teenistujate hulgas 6 meest (19,35%) ja 25 naist (80,65%), teenistujate keskmine vanus oli 49,4 aastat.

201 Järva maavanem tunnustas 2012

Järva maavanem annab koostöös Järvamaa Omavalitsuste Liiduga välja maakonna kõrgeimat autasu – Järvamaa Vapimärki. Järva maavanema autasud on veel Järvamaa teenetemedal, Järvamaa teenetemärk ja Järva maavanema tänukiri.

Järvamaa Vapimärgi maaelu ja ettevõtluse edendamise eest Järvamaal pälvis Mati Hõbemägi (ettevõtja, Imavere vallavolikogu esimees).

Pildil: Ettevõtja, Imavere vallavolikogu esimees Mati Hõbemägi

Järvamaa teenetemärgi

 aktiivse osalemise eest Järvamaa spordielu edendamisel ning pikaajalise tulemusliku töö eest Väätsa spordielu juhtimisel sai Tiit Kavak (Väätsa Tervisekompleksi juhataja, Spordiklubi Väätsa juhatuse esimees).  kauaaegse vabatahtlikkuse edendamise ja noorsootöö arendamise eest Järvamaal pälvis Mare Hendrikson.  pikaajalise ja tulemusliku töö eest Koigi Põhikooli direktorina ning aktiivse ühiskondliku tegevuse eest Koigi vallas sai Arvo Kangas (Koigi Põhikooli direktor).  kõrgete sportlike saavutuste eest sai Grit Šadeiko.  olulise panuse eest Järvamaa ja Paide linna hariduselu arengusse sai Kersti Laastau (Paide Ühisgümnaasiumi direktor).  Pikaajalise kohusetundliku teenistuse ja olulise panuse eest turvalisuse tagamisel Järvamaal:  Enna Raud (Politsei- ja Piirivalveameti Lääne prefektuuri kodakondsus- ja migratsioonibüroo Paide teeninduse vanem).  Arvid Harma (Politsei- ja Piirivalveameti Lääne prefektuuri kriminaalbüroo Paide kriminaaltalituse juht).

202

Pildil: Väätsa Tervisekompleksi juhataja, Spordiklubi Väätsa juhatuse esimees Tiit Kavak

Pildil: Koigi Põhikooli direktor Arvo Kangas

203

Pildil: Grit Šadeiko

Pildil: Paide Ühisgümnaasiumi direktor Kersti Laastau

204

Pildil: Politsei- ja Piirivalveameti Lääne prefektuuri kodakondsus- ja migratsioonibüroo Paide teeninduse vanem Enna Raud

Pildil: Politsei- ja Piirivalveameti Lääne prefektuuri kriminaalbüroo Paide kriminaaltalituse juht Arvid Harma

Järvamaa teenetemedali

 olulise panuse eest Järvamaa majanduselu edendamisel sai Peeter Lodi (AS Rebruk juhataja)  pikaajalise aktiivse tegevuse eest haridus- ja kultuurielu edendamisel Järvamaal sai Sale Talviste 205  pikaajalise tulemusliku töö eest Järvamaa Haigla õendusvaldkonna juhtimisel ja aktiivse tervisedendusliku tegevuse eest sai Maire Raidvere (AS Järvamaa Haigla õendusjuht)

Pildil: AS Rebruk juhataja Peeter Lodi

Pildil: Sale Talviste

206

Pildil: AS Järvamaa Haigla õendusjuht Maire Raidvere

207 Andeka õpilase stipendium

Maavalitsus soovib stipendiumi väljaandmisega tähtsustada teadusandekate noorte toetamise olulisust, motiveerida kõrgete vaimsete võimetega õpilasi arendama maksimaalselt oma potentsiaali ning tunnustada väga heade akadeemiliste saavutustega õpilast.

Järva maavalitsuse poolt väljaantava andeka õpilase stipendiumi sai 2012. aastal Paide Ühisgümnaasiumi 10. klassi õpilane Madis Janno. Madis Janno paistab silma eriandekusega reaalainetes. 2012. aastal võitis Madis matemaatika- ja füüsikaolümpiaadi piirkonnavooru. Mõlemas õppeaines kutsuti noormees ka vabariiklikku vooru, kus ta matemaatikas pääses esikümnesse. Edukas oli Madis Janno ka konkursil „Südames matemaatika“, kus ta saavutas esikoha. Madis arendab oma võimeid Tartu Ülikooli teaduskooli kursustel õppides ning veebipõhisel võitlusel „Püramiid“ osaledes. Andeka õpilase stipendiumi suuruseks on 325 eurot. Konkursi nominendid olid lisaks stipendiumisaajale Timo Mäeots Paide Ühisgümnaasiumist, Kadri-Ann Kertsmik, Triin Heinaste ja Tauri Vaikjärv Paide Gümnaasiumist ning Marten Jürgen Vürst Türi Ühisgümnaasiumist. 2011. aastal pälvis andeka õpilase stipendiumi Paide Ühisgümnaasiumi õpilane Maia Salm ja 2010. aastal Türi Majandusgümnaasiumi õpilane Siim Sisask.

Pildil: Madis Janno

208 Järvamaa ettevõtjate tunnustamine

Tulenevalt Järvamaa arenguleppest toimub igal aastal maakonna tublide ja teotahteliste ettevõtete tunnustamine, eesmärgiga väärtustada nende töid ja tegemisi. Konkurss Järvamaa ettevõtete tunnustamiseks kuulutatakse iga-aastaselt välja maavanema poolt. ”Järvamaa parimad ettevõtted 2012” käigus selgitati välja maakonna parimad erinevates kategooriates:

„Aasta Ettevõte väikeettevõtete kategoorias“ 1. koht Rebruk GH OÜ 2. koht Nor-Est Wood 3. koht Convi Food Sweets OÜ

Pildil: 2012. aasta väike-ettevõte Rebruk GH OÜ „Aasta Ettevõte suurettevõtete kategoorias“ 1. koht Paide Masinatehas 2. koht Estonia OÜ 3. koht Prelvex AS

Pildil: 2012. aasta suur-ettevõte Paide Masinatehas AS

209 „Edukas Noor Ettevõte“ 1. koht Verston OÜ 2. koht Valge Hundi Rada OÜ 3. koht PehmeSisustus OÜ

Pildil: 2012. aasta edukas noor ettevõte Verston Ehitus OÜ „Piirkonna Edendaja“ 1. koht Järva Tarbijate Ühistu 2. koht E-Piim PÜ 3. koht Õliplus OÜ

Pildil: 2012. aasta piirkonna edendaja Järva Tarbijate Ühistu

210 Anti välja eripreemia mahetoodete arendamise eest osaühingule Kaks Meistrit.

Pildil: 2012. aasta eripreemia „Mahetoodete arendamise eest“ Kaks Meistrit OÜ

„Aasta Atraktiivseim Turismiobjekt“ 1. koht Kilplane OÜ 2. koht Väätsa mõis 3. koht Paide linna tunnusüritus "Paide Jõulukroon"

Pildil: 2012. aasta atraktiivseim turismiobjekt Kilplane OÜ

211 „Aasta Silmapaistvaim Turismiedendaja“ 1. koht Epp Säga 2. koht MTÜ Lõuna-Järva Koostöökogu, MTÜ Järva Arengu Partnerid 3. koht Eesti Piimandusmuuseum

Pildil: 2012. aasta silmapaistvaim turismiedendaja Epp Säga

Anti välja eripreemia: Koostööpreemia -Eesti Ringhäälingumuuseum ja A.H. Tammsaare Muuseum Vargamäel.

212 Kodukaunistamine 2012

Eesti Vabariigi Presidendi ja Eesti Kodukaunistamise Ühenduse algatusel toimus üleriigiline heakorrakonkurss “Eesti kaunis kodu 2012”.

Vabariikliku heakorrakonkursi “Kaunis Eesti Kodu 2012” laureaadid: Ave Viimsalu ja Margus Linteri kodu Väätsal Liivi ja Tiit Kalda kodu Röa külas Väätsa vallas Elve-Lisanna ja Aadu Eskla kodu Visusti külas Koeru vallas Milvi ja Aivar Tubli kodu Viisu külas Roosna-Alliku vallas

Kaunim omavalitsus Väätsa vald.

Anti välja maakonna kaunima kodu auhind Ave Viimsalu ja Margus Linteri kodule. Auhinna andis üle maavanem Tiina Oraste Võidupüha pidulikul tähistamisel 23. juunil.

President Toomas-Hendrik Ilves andis neljale paremale autasud kätte augustikuus Haapsalus toimunud üleriigilisel austamisüritusel.

Pilte ja videot austamisüritusest on võimalik vaaadata Eesti Kodukaunistamise Ühenduse kodulehel www.iluskodu.ee

Pildil: Ave Viimsalu ja Margus Linteri kodu Väätsal

213

Pildil: Liivi ja Tiit Kalda kodu Röa külas Väätsa vallas

Pildil: Elve-Lisanna ja Aadu Eskla kodu Visusti külas Koeru vallas

214

Pildil: Milvi ja Aivar Tubli kodu Viisu külas Roosna-Alliku vallas

2012. aastal tunnustas maavanem oma tänukirjaga paremini heakorrastatud kodu omanikke igast omavalitsusest ja kinkis rahvusvärvides mastivimpli. Maavanem Tiina Oraste andis mastivimplid ja maavanema tänukirjad üle Roosna-Allikul toimunud Võidupüha tähistamisel 23.06.2012.a

Tänukirja ja mastivimpliga tunnustati 2012. aastal:

Albu vald Malle Minjajev ja Aado Oherd Vilve ja Meelis Metso Kristel Kiisküla ja Tanel Määr

Ambla vald Silja ja Arne Vagula Laile ja Mart Berg

Imavere vald Terje ja Rene Tamm Aere, Margus ja Viljar Pallo Gudrun ja Viktor Heimonen

Järva-Jaani vald Järva-Jaani lasteaed Jaanilill Hille ja Ants Nugis Eve ja Vello Hürden

Kareda vald Ursula Ilo ja Urmi Reinde Elle ja Jüri Sidron Triin Jakobson

215 Koeru vald Mari Riisalu ja Olev Matrov Selma ja Hugo Sireli Leie ja Tõnu Maiste

Koigi vald Eha ja Ain Song Anne ja Ants Uus Vladimir Medvedev ja Ljubov Medvedjeva

Paide vald Riina ja Arri Valk Maive Sibul ja Enn Insler Tatjana ja Sergei Kozik

Roosna-Alliku vald Helle Jaanimäe ja Toivo Ambrozevits Aija ja Arvo Ambrozevits Kaie ja Valev Altmets

Türi vald Urmas ja Laivi Laks Merike Pällo ja Virgo Raudsepp Reet ja Enn Eelmäe Ille ja Toivo Maidre Eda ja Kalle Liblik Olga Laanepuu ja Jaan Türk Liia Kanne ja Jaak Eesmaa Virge ja Maidu Kaunis

Väätsa vald Liivi ja Tiit Kalla Eve Heinoja

Paide linn Mare Nurmik Reet ja Urmas Kaljumäe Eve Jürgenson ja Mihhail Feštšin Aktsiaselts Paide EG Eesti Jehoova Tunnistajate Koguduste Liit Aktsiaselts Comfort AE

216 Kohaliku omaalgatuse programmist Järvamaal

Kohaliku omaalgatuse programm on Eesti riigieelarvest rahastatav siseriiklik programm, mis annab eelkõige väiksematele ühendustele ja kogukondadele üle Eesti võimaluse koos tegemise kaudu kogukonna tugevdamiseks ja kohaliku arengu elavdamiseks. Programmist on saanud toetust taotleda alates 1996. aastast, igal aastal kahes taotlusvoorus. KOA programm on omanäoline seetõttu, et oma tegemiste tarbeks saavad toetust taotleda mittetulundusühingute kõrval ka seltsingud. Teiseks erisuseks on toetuse maksmine taotlejale enne tegevuste algust, mis loob kindlustunde ja tagab kavandatu parema elluviimise.

Programmist toetatavad tegevused on aastate jooksul natuke oma sõnastust muutnud, kuid sisuliselt on nad ikka samad:

Kogukonnaliikmete koolitamine ja kohaliku arengu kavandamine, kohaliku ajaloopärandi ja traditsioonide väärtustamine ja kohaliku elukeskkonna parandamine. Nende kolme tegevuse raames on võimalik toetust saada järgmisteks tegevusteks: - kohaliku arengu ja omaalgatuse alaste koolituste ning infopäevade korraldamiseks - kohalikku arengut ja omaalgatust käsitlevate materjalide koostamiseks ja avaldamiseks - kogukonna arengukava koostamiseks - kohalikku arengut ja omaalgatust käsitlevate analüüside ja uuringute läbiviimiseks - kodu-uurimuslike materjalide koostamiseks ja avaldamiseks - ajaloolist või kultuurilist tähtsust omavate sündmuste ja paikade ning nendega seotud tähtpäevade tähistamiseks - kohalikul kultuuri- ja ajaloopärandil põhinevate ürituste korraldamiseks - heakorratöödeks, heakorratalgute korraldamiseks - avalikuks kasutamiseks mõeldud objektide rajamiseks ja korrastamiseks (spordiplatsid, külaplatsid, külatoad, külamajad, mänguväljakud) - avalikuks kasutamiseks mõeldud ehitiste või nende osade hooldusremondiks - kohalikku majanduslikku aktiivsust ja tööhõivet ning uute oskuste omandamist stimuleerivateks tegevusteks - ühistegevusteks või avalikuks kasutuseks vajalike vahendite soetamiseks, kusjuures see investeering peab olema põhjendatud ja projekti tegevustega seotud

Toetuse suurus ühe taotluse kohta on aja jooksul olnud erinev. Algaastatel sai toetust taotleda mõned tuhanded kroonid, siis tõusis toetussumma kuni 30 00 kroonini, aastatel 2005-2009, mil majandus oli tõusuteel, sai toetust kohaliku tähtsusega tegevuse toetamiseks kuni 25 000 krooni ja laiema haardega projektidele kuni 50 000 krooni. Alates 2010.a saab kõikide tegevuste tarvis toetust kuni 25 000 krooni, alates 2011.a 1 600 €.

Toetuse taotluste hulk maakonnas on aasta-aastalt kasvanud. Kui 2007. aastal esitati taotlusi 62, siis 2008. aaastal juba 83 ja 2010. aastal rekordarv 103.

2012. aastal esitati kokku 73 taotlust, kevadvoorus 46 ja sügisvoorus 27. Kuni 2007. aastani kasvas ka maakonnale eraldatud toetuse maht: 1998 - 130 000 krooni, 2003 - 304 019 krooni, 2007- 1 082 718 krooni. Majanduslangus kajastub ka selle programmi mahtudes. 2008. aastal langes toetussumma 892 972 kroonile ja 2010. aastal 732 300 kroonile. 2012. aastal rahastati kokku 50 taotlust kogumahus 56 890,99 €, sellest kevadvoorus 36 547,3 € ja sügisvoorus 20 343,69 € ulatuses.

Omavalitsuste lõikes on KOA programmist toetust saanud kõikide Järvamaa valdade ja Paide linna kodanikeühendused. Ülevaade programmi vahenditest toetatud projektidest aastate ja omavalitsuste lõikes on kättesaadav Järva Maavalitsuse kodulehel.

217 Külaseltside aktiivsus toetuse taotlemisel ja toetatud projektide arv on aastate ja omavalitsuste lõikes olnud erinev. Perioodil 1998-2011 enim toetust saanud MTÜ-d on: Sargvere Maakultuuri Edendamise Selts Paide vallast, toetatud 12 projekt; Salutaguse Nelja Küla Selts Koeru vallast, toetatud 8 projekti, MTÜ Prandi küla ja allikad Koigi vallast, toetatud 10 projekt; Kaaruka Külaselts Roosna-Alliku vallast, toetatud 10 projekti; Albu valla külade selts Albu vallast, toetatud 10 projekti; Kangrumäe Külakultuuri Edendamise Selts Ambla vallast, toetatud 9 projekti; Eistvere Küla Selts ja MTÜ Tahe Teha Imevare vallast, toetatud igaühel 8 projekti; KUME Külaselts Türi vallast, toetatud 7 projekti. Aktiivsemad projektikirjutajad on veel MTÜ Eistvere Mõis Imavere vallast, Müüsleri Küla Selts Kareda vallast, Türi Lastekaitse Ühing Türi vallast ja MTÜ KultuurPaide Paide linnast. Laiema ulatusega projekte on enim ellu viinud algaastatel Järvamaa Külade Ühendus ja hiljem MTÜ Kodukant Järvamaa, samuti Kesk-Eesti Käsitööselts.

Seltsingutest on tegusamad olnud Seltsing Saueaugu Sõprade Selts, Piiumetsa-Roovere külaseltsing, Puiatu külaseltsing, Seltsing Kaunis Järvamaa ja Kaalepi küla seltsing.

Programmi kestuse jooksul on maakonnas toetatud peamiselt järgmisi tegevusi: - külapäevade ja - kokkutulekute korraldamine - külaplatside, tantsuplatside, laululavade, spordiplatside, laste mänguväljakute korrastamine - külade arengukavade koostamise ja mainekujunduse alaste koolituste korraldamine - erinevate külade minevikku ja tänapäeva kajastavate trükiste ja kodu-uurimuslike tööde koostamine ja avaldamine - heakorratalgute korraldamine ja töövahendite ostmine - külamajadesse, külatubadesse, noortetubadesse vajalike vahendite soetamine ja ruumide korrastamine - erinevate rahvakultuuri ja rahvapärimusi tutvustavate ürituste korraldamine - erinevate käsitööringide ja -kursuste, õpitubade, jõulumaa ürituste korraldamine ja vajalike vahendite soetamine - jne

Otsuse projekti rahastamise kohta teeb maavanem maakondliku hindamiskomisjoni ettepaneku alusel. Maakondlik hindamiskomisjoni kuuluvad erinevate elualade esindajad, kes hindamismetoodika ja hindamiskriteeriumite alusel hindavad igat taotlust, Kõige suurema kaaluga on hinne, mis antakse projekti vastavuse eest programmi eesmärkidele, samuti on väga oluline, millist mõju avaldab projekti elluviimine kogukonna koostööle ja kuidas on kogukond kaasatud. Kõrgema hinde saab ka projekt, kus on otseseid ja kaudseid kasusaajaid rohkem ja on välja toodud projekti tulemuste jätkusuutlikkus, so projekt avaldab pikemaajalist mõju. Oluline on enne läbi mõelda projekti teostatavus ja kas taotleja suudab kõik head mõtted ikka ellu viia. Et taotletavate toetuste kogusumma ületab alati võimaliku toetusteks eraldatud vahendite kogusumma, võib komisjon teha otsuse taotluse osalise rahastamise kohta.

218 Maareform 31.12.2012. a. seisuga oli riigi maakatastris registreeritud 25 641 katastriüksust pindalaga 234 580,7 ha, mis moodustab 95,4% maakonna maafondist 245 957,5 ha. Sellest 2012. aastal registreeriti 532 katastriüksust pindalaga 3 260,9 ha.

Tabel 1. Järvamaa seisuga 31.12.2012

Omavalitsus HaldusükuseKatastris regist- % sh.riigi oman-munitsi- ostuees- enampak-vaba põlluVaba metsaTagastatudRegistree-

pindala reeritud arv Pindala disse jäetud paal õigus kumine maa maa rimata Albu 25719,2 1733 24868 96,7 11585,1 94,6 3529,5 268,5 1271,7 1355,6 6762,5 851,7 Ambla 16644,6 2133 16232 97,5 3856,7 78 3167,8 578,7 1395,4 1375,1 5779,8 413,1 Imavere 13958,5 1344 13279 95,1 2785,1 145,1 2431,7 561,5 375,4 1282,1 5698,2 679,4 Järva-Jaani 12682,3 1753 12433 98 2614,1 171,9 4163,9 715,1 106,2 93,2 4568,2 249,7 Kareda 9157,6 902 7993,5 97,3 1563 31 2376,2 227,6 488,3 437,4 2870 1164,1 Koeru 23681,5 2109 21756 91,9 5927,5 95,3 4629,4 1773,5 1713,4 1252,2 6364,6 1925,6 Koigi 20444,9 1544 19998 97,8 7068,8 85,4 4078,3 1139,2 978,2 1590,4 5058 446,6 paide 30040,4 2793 27654 92,1 14367,7 176,5 3544,9 119,7 882,6 860,6 7701,8 2386,6 Paide linn 1003,3 1715 572,1 57 141,1 141,2 214,1 13,5 0 0 61,9 431,2 Roosna-Alliku 13211,3 1220 12953 98 5287,3 56,3 3082,1 471,6 746,7 364,9 2993,9 258,5 Türi 59881,3 6799 58248 97,3 18902,3 762,7 8093,6 2603,2 2271,4 2319,6 23295 1633,5 Väätsa 19532,6 1596 18596 95,2 7520,7 55,7 1977,7 930 317 424,2 7370,5 936,8 Järvamaa 245957,5 25641 234581 95,4 81629,7 1893,7 41289,2 9402,1 10546,3 11355,3 78464,4 11376,8

Registreeritud maa jaotub:

Tagastatav maa 31.12.2012. a. seisuga oli maakatastris registreeritud tagastatavat maad pindalaga 78 464,4 ha, so 33,4% kogu maakatastris registreeritud maast. Sellest 2012.a.registreeriti 69.6 ha.

Ostueesõigusega erastatav maa 31.12.2012. a. seisuga oli maakatastris registreeritud ostueesõigusega erastatavat maad 41 289,2 ha, so 17,6% kogu maakatastris registreeritud maast. Sellest 2011.a. registreeriti 23,4 ha.

Enampakkumisega erastatav maa 31.12.2012. a. seisuga oli maakatastris registreeritud enampakkumisega erastatavat maad 9 402,1 ha, so 4,0% kogu maakatastris registreeritud maast.

Vaba põllumajandusmaa erastamine 31.12.2012. a. seisuga oli vaba põllumajandusmaad erastatud 10 546,3 ha, so 4,5% kogu maakatastris registreeritud maast. Sellest 2012.a. registreeriti – 3,1 ha.

Vaba metsamaa erastamine 31.12.2012. a. seisuga oli vaba metsamaad erastatud 11 355,3 ha, so 4,8% kogu maakatastris registreeritud maast.

Munitsipaalmaa 31.12.2012. a. seisuga oli maakatastris registreeritud munitsipaalmaad 1 893,7 ha, so. 0,8% kogu maakatastris registreeritud maast. Sellest 2012. aastal registreeriti 117,8 ha.

Riigimaa 31.12.2012. a. seisuga oli maakatastris registreeritud riigi omandis olevat maad 81 629,7 ha, so 34,9% kogu maakatastris registreeritud maast. Sellest 2012. aastal registreeriti 3 047 ha.

2012. aastal sõlmiti 35 maa ostueesõigusega erastamise lepingut (neist 5 hüpoteegiga), 8 vaba põllumajandus - ja metsamaa erastamise lepingut (neist 3 hüpoteegiga). Riigimaa kasutusvaldusesse

219 andmiseks sõlmiti 21 lepingut, kokku 164,9 ha. Võõrandati 24 kasutusvaldusesse antud maad kogumaksumusega 586 359 eurot, 502,75 ha. Avalikul enampakkumisel müüdud 3 kinnistut kogumaksumusega 49 362 eurot.

Ajutiseks maakasutuseks sõlmiti 40 lepingut (284,94 ha).

220 Ehitus- ja planeerimistegevus

Järva maavanem kehtestas oma 30.11.2012. a. korraldusega nr 423 Jõgeva, Järva ja Tartu maakonnaplaneeringuid täpsustava teemaplaneeringu "Põhimaantee nr 2 (E263) Tallinn–Tartu– Võru–Luhamaa trassi asukoha täpsustamine km 92,0 – 183,0" Järvamaa osas.

Planeeringuga määrati Järva maakonna territooriumil Tallinna–Tartu maantee I klassi maantee nõuetega vastavusse viimiseks tarvilik maksimaalne maa-ala. Planeeringu koostamisel arvestati planeeringuala majandusliku, sotsiaalse, kultuurilise ja looduskeskkonna arengu pikaajalisi suundumusi ja vajadusi ning kaasaegseid tee-ehituslikke ja liikluskorralduslikke nõudeid. Keskkonnamõju strateegilise hindamise käigus valiti välja tee paiknemisala ning määrati sellele projekteerimiseks vajalikud leevendavad meetmed. Asukoht valiti nii, et see tehnilis-majanduslikke nõudeid arvestades häiriks võimalikult vähe majapidamisi, olemasolevat ja kavandatud ruumilist keskkonda ning looduskaitselisi eesmärke.

Teemaplaneeringu elluviimisel luuakse eeldused Põhja- ja Lõuna-Eesti aegruumilise vahemaa vähenemiseks nii riigisisesele kui rahvusvahelisele liiklemisele ning teetrassi liiklusohutuse tõusule.

Järvamaa omavalitsustes algatati 2012. aastal 4 ja kehtestati 6 detailplaneeringut. Maavanema järelevalve läbis 3 detailplaneeringut.

Järva maakonnas on 31.12.2011. a. seisuga kõikidel omavalitsustel kehtiv üldplaneering.

Tabel 1. Planeerimistegevus Järva maakonna omavalitsustes 2012. aastal

Planee- neist koos- Koos- MV neist Kehtesta- ringute kõlas üld- kõlastus- järelevalve märkus tud algatamis- planeeringu te läbinud -tega planee- Omavalitsus te arv ga vajaduse planeerin- ringute küsimine gute arv arv MV-lt Albu ------Ambla ------Imavere - - - - - 1 Järva-Jaani ------Kareda ------Koeru 1 - - - - - Koigi 1 - - - - - Paide linn 1 - 1 1 - 2 Paide vald ------Roosna------Alliku Türi - - - 1 - 2 Väätsa 1 - - 1 - 1 Kokku 4 - 1 3 - 6 Järva Maavalitsuse andmed

221 Ehitisregistri andmetel anti 2012. aastal Järvamaa omavalitsustes kasutusluba 9 uuele eluruumile, milles oli kokku kasulikku pinda 1 305,2 m2.

Tabel 2. Kasutusloa saanud uued eluruumid 2012 aastal Järvamaa omavalitsustes

Kasutusloa saanud Haldusüksus eluruumid arv pind m2 Paide linn 2 391.3 Albu vald 0 0.0 Ambla vald 0 0.0 Imavere vald 0 0.0 Järva-Jaani vald 1 118.0 Kareda vald 0 0.0 Koeru vald 0 0.0 Koigi vald 0 0.0 Paide vald 3 414.1 Roosna-Alliku vald 0 0.0 Türi vald 1 139.2 Väätsa vald 2 242.6 Järva maakond kokku 9 1 305.2 Statistikaameti andmed

Püstitatud mitteeluhooneid lubati Järva maakonnas kasutusse 18, kasuliku pinnaga 12 533 m2 ja kubatuuriga 74 385 m3, laiendati 5 hoonet pindalaga 3 258,0 m2, kubatuuriga 21 609 m3 ning rekonstrueeriti 39 hoonet pindalaga 79 252,0 m2, kubatuuriga 300 589,0 m3

Tabel 3. 2012. aastal kasutusloa saanud mitteeluhooned Järva maakonnas

Hoonete püstitamine Hoonete Mitteeluhoone liik arv Hoonete pind m2 Hoonete kubatuur m3 Tööstus 1 1 379 11 859 Toitlustus 1 15.0 37 Teenindus 4 502 3 254 Hooldusasutused 1 1 521 7 670 Ühiselamud 1 3 899 17 073 Hoidlad ja laomajandus 1 803 7 400 Põllu-, metsa-, jahi-, kalamajand. 3 3 075.0 15 309 Suvilad ja aiamajad 1 67 318 Muud hooned 5 1 272 11 465 Kokku 18 12 533 74 385 Hoonete laiendamine Kaubandus 1 202 747 Haridus, teadus 1 1 633 10 647 Spordi- ja tervisekeskus 1 979 7 636 Transpordihooned 1 282 2 021 Muud hooned 1 163 559 Kokku 5 3 258 21 609

222 Hoonete rekonstrueerimine Majutus 4 2 065 9 764 Toitlustus 2 2 354 10 411 Teenindus 1 288 1 330 Tervishoiuhooned 3 4 330 21 069 Hooldusasutuste hooned 2 10 289 42 412 Ühiselamud 2 4 661 18 563 Haridus, teadus 8 20 738 103 052 Kultuur 5 3 197 18 803 Spordi- ja tervisekeskus 2 20 002 19 047 Kontori- ja haldushooned 1 1 213 5 282 Põllu-, metsa-, jahi-, kalamajand. 1 6 766 33 823 Muud hooned 8 3 351 17 034 Kokku 39 79 252 300 589 Statistikaameti andmed

Tabel 4. Mitteeluhoonete püstitamine omavalitsuste lõikes 2012. aastal

Hoonete Hoonete pind Hoonete Haldusüksus arv m2 kubatuur m3 Albu vald 4 332.0 2 059 Ambla vald 0 0.0 0 Imavere vald 5 2 651.2 21 008 Järva-Jaani vald 0 0.0 0 Kareda vald 0 0.0 0 Koeru vald 0 0.0 0 Koigi vald 1 2 391.0 11 914 Paide linn 4 5 854.6 27 703 Paide vald 0 0.0 0 Roosna-Alliku vald 1 66.7 318 Türi vald 2 337.4 1 505 Väätsa vald 1 900.0 9 878 Maakond kokku 18 12 532.9 74 384 Statistikaameti andmed

Ehitusloa andsid Järvamaa omavalitsused 2012. aastal 46 elamule, millest 11 korral oli tegemist uusehitusega, 56 korral hoone laiendamisega ja 30 korral hoone rekonstrueerimisega. Ehitise liigi järgi anti kõige rohkem, 34 korral ehituslube välja ühepereelamute jaoks. Mitteeluhoonetele anti ehitusluba välja 116 korral, millest 56 korral oli tegemist uusehitusega, 12 korral laiendamisega ja 48 korral rekonstrueerimisega.

Tabel 5. 2012. aastal eluhoonetele antud ehitusload Järva maakonnas

Hoonete arv Ehitise liik Uusehitus Laiendamine Rekonstrueerimine Ühepereelamud 11 4 19 Kahepereelamud 0 1 0 1-2-korruselised korterelamud 0 0 2

223 3-5-korruselised korterelamud 0 0 9 Maakond kokku 11 5 30 Statistikaameti andmed

Tabel 6. 2012. aastal mitteeluhoonetele antud ehitusload Järva maakonnas

Hoonete arv Ehitise liik Uusehitus Laiendamine Rekonstrueerimine Tööstushooned 4 2 3 Majutushooned 1 2 5 Toitlustushooned 1 0 0 Kaubandushooned 0 1 1 Teenindushooned 3 1 0 Hooldusasutuste hooned 6 0 1 Haridus- ja teadushooned 0 1 8 Kultuurihooned 0 0 2 Spordi- ja tervisekeskuste 2 0 1 hooned Kontori- ja haldushooned 0 0 3 Hoidlad ja laomajandushooned 0 0 1 Põllu-, metsa-, jahi- ja 6 2 3 kalamajandushooned Transpordihooned 2 0 0 Suvilad ja aiamajad 3 0 0 Muud hooned 28 3 20 Maakond kokku 56 12 48 Statistikaameti andmed

Tabel 7. Omal jõul tehtud ehitustööd jooksevhindades

2009 2010 2010 aasta võrreldes 2011 Maakond aastaga milj eurot milj eurot milj eurot % Harju maakond 589,50 719,40 129,90 22,0 ..Tallinn 377,30 441,10 63,80 16,9 Hiiu maakond 11,00 10,50 -0,50 -4,5 Ida-Viru maakond 134,50 213,00 78,50 58,4 Jõgeva maakond 19,60 34,20 14,60 74,5 Järva maakond 22,20 26,90 4,70 21,2 Lääne maakond 28,30 30,90 2,60 9,2 Lääne-Viru maakond 39,20 76,20 37,00 94,4

224 Põlva maakond 26,70 29,60 2,90 10,9 Pärnu maakond 54,30 87,30 33,00 60,8 Rapla maakond 15,60 25,90 10,30 66,0 Saare maakond 40,40 39,50 -0,90 -2,2 Tartu maakond 151,40 187,80 36,40 24,0 Valga maakond 24,20 29,70 5,50 22,7 Viljandi maakond 27,60 36,70 9,10 33,0 Võru maakond 27,30 24,90 -2,40 -8,8 Kogu Eesti 1 275,40 1 660,10 384,70 30,2 Statistikaameti andmed

225