20 Aastat Valla Taasasutamisest Ületada Lubatavat Mitmekordselt

Total Page:16

File Type:pdf, Size:1020Kb

20 Aastat Valla Taasasutamisest Ületada Lubatavat Mitmekordselt Vald langetab vee hinda >> Loe lk 3 Tiraazv 7490 nr 1 (312) 14. jaanuar 2011 Valla parim – Anett Kontaveit. Loe intervjuud lk 10 Lumi katuselt maha! Märg lumi on kordades raskem kohe- vast lumest. Õnnetuste ärahoidmiseks on katustelt liigse lume ja katuse- räästastelt jääpurikate eemaldamine ülimalt vajalik. Nüüdseks on saabunud selle talve esimene tõ- sisem sula. Tasub teada, et märg lumi on (sama mahu juures) kordades raskem kuivast kohe- vast lumest. Katusekonstruktsioonidele võib osutuda märja lume korral ohtlikuks juba lu- mekiht paksusega 30 cm. Eriti hoolikalt tuleb lumi koristada katuse- Valla 20. taassünnipäeva tähistamine algas piduliku jumalateenistusega Püha Jaakobi kirikus. Foto Kristjan Lepp osadelt, mis on erineva kõrgusega (katuseast- mete olemasolul) või kus katus piirneb ehitise kõrgema osaga (näiteks hoone erineva korru- selisuse puhul). Sellistesse kohtadesse võivad tekkida nn lumekotid, kus lumekoormus võib 20 aastat valla taasasutamisest ületada lubatavat mitmekordselt. 20. detsembril 2010 täitus teistes riikides. Ta on täitnud Eesti esimehena aastatel 1990–1993 ja l Enn Rei pikaajalise ning pü- Vastavalt Ehitusseaduse § 29 lõike 1 punk- 20 aastat ajast, mil taasasu- peaministri, rahandusministri, vä- vallavanemana 1990–1995, hendunud töö eest viimsilaste ter- tile 4 on ehitise omanik kohustatud tagama ehi- tati Viimsi vald. Seda sünd- lisministri ja Eesti Panga presiden- l Hillar Pappel tehtud töö eest vise parendamisel. tise ning selle asukoha maaüksuse korrashoiu must tähistati jumalateenis- di ametiülesandeid ning valitud Viimsi vallavolikogu esimehena Valla aukodanik Tunne Kelam ja ohutuse ümbruskonnale ehitamise ajal ja tuse ja kontserdiga Viimsi kolmel korral riigikogu liikmeks. aastatel 1993–1996, meenutas oma sõnavõtus, et val- ehitise kasutamisel, sealjuures takistama juur- Püha Jaakobi kirikus ning Siim Kallas on Viimsi valla koda- l Aado Vahtra tehtud töö eest la eelarve on tasakaalus ja see on depääsu varisemisohtlikule ehitisele ning kuni piduliku vastuvõtuga Ran- nik aastast 1993 ja teinud suuran- Viimsi vallavolikogu esimehena erakordne kogu Euroopas. “Vaata- korrastamiseni paigaldama sellise ehitise üm- narahva Muuseumis. Samas netuse EELK Viimsi Püha Jaakobi aastatel 1996–1998, mata sellele, et kroon muutub, on ber hoiatussildid. kuulutati Siim Kallas Viimsi kiriku ehitamise toetamiseks. l Kalev Villem tehtud töö eest rahu, töö ja kainus kõige kindla- Ehitise omaniku kohustuste eiramise eest valla aukodanikuks ning ja- Tunnustust vastu võttes lausus Viimsi vallavolikogu esimehena mad, millele saame loota,” sõnas füüsilise isiku poolt võib karistada rahatrah- gati vallavalitsuse tänukirju. Siim Kallas: “Viimsi vald on meie aastatel 1998–1999, Tunne Kelam. viga kuni 300 trahviühikut. Sama teo eest, kui koduks aastast 1993 ja jääb meie l Madis Saretok tehtud töö eest Tervitusi tõid sõprusvaldade selle on toime pannud juriidiline isik, võib ka- “Kohalikud omavalitsused on olu- koduks elu lõpuni. Kodu mõiste Viimsi vallavolikogu esimehena Norra Skie linnapea Georg Stub ristada rahatrahviga kuni 32 000 eurot. lised,” ütles vallavanem Haldo saab eriti armsaks, kui oled eemal. aastatel 1999–2005, ja Soome Porvoo linnapea Jukka- Juhan Kuller Oravas peokõnes. “Nad on kodule On ju tore ja õpetlik elada mõnda l Aarne Jõgimaa tehtud töö eest Pekka Ujula. Siseministri tervitu- ehitusameti juhataja kõige lähem riigi osa.” Vallavanem aega võõrsil, aga sa oled võõrsil Viimsi vallavolikogu esimehena sed andis edasi ministri nõunik Jan tähtsustas otsuste tegemist võimali- võõras ja jääd võõraks. Kodunt alates 2005. aastast, Trei, kes tõi kingituseks sisemi- kult lähedal kodanikele. Ta meenu- eemal olles saad rohkem aru, mida l Kaido Metsma tehtud töö eest nisteeriumi arhiivist leitud doku- Viimsi Teataja valimis- tas ka aastat 1990, nimetades neid kodu tähendab. Ääretult tore on Viimsi vallavolikokku valituks mendi – 1924. aasta valla eelarve, reklaame ei avalda mehi, kes valla loomise juures olid, pärast võõrsil elatud aastaid tulla oldud ajal aastatel 1993–2005, mis oli tasakaalus ja arvestas valla julgeteks meesteks, arvestades aega tagasi koju. Meie tuleme tagasi sealhulgas vallavanemana aastatel arenguga. Aasta enne kohalikke valimisi leppisid toi- metus ja vallavalitsus kokku, et leht vali- ja olukorda, kus vald taasloodi. aastal 2014.” 1996–2002, Harjumaa Omavalitsusliidu misreklaame ei avalda. Muidu oleksime “Olin üllatatud ja liigutatud l Jaan Tammsalu Viimsi kiri- (HOL) tegevdirektor Aarne Rentik Seejärel andsid vallavanem ja olukorras, kus ligi pool lehepinda oleks ära volikogu esimees Aarne Jõgimaa sellest tunnustusest,” jätkas Kallas. kuelu toetamise ja edendamise eest, kinkis vallale päästerõnga ja köie, ostetud, kohalik elu kajastamata jäänud valla aukodaniku tunnistuse ja “See on ette antud tunnustus ja tul- Anett Kontaveit suurepäraste sõnades, et Viimsi vald päästab ning võrdse kohtlemise põhimõttest po- märgi Viimsi valla elanikule, Eu- les tagasi, kavatsen ma rohkem val- spo l rtlike saavutuste eest tenni- end kogukondlikult ühtekuulu- leks juttugi. Samuti ei avalda VT erakonda- roopa Komisjoni transpordivoli- la elus kaasa lüüa. Teen seda, mida ses, Eesti täiskasvanute meistritiit- vustundega. 20 m köit soovitas ta de reklaame ega lugusid valimisüritustest. nik Siim Kallasele. suudan, et vald edasi areneks.” li saavutamise eest naisüksikmän- kasutada selleks, et rasketel aega- Vallajuhid, kes kandideerivad, annavad gus ja paarismängus 2010. aastal, del järgi anda või kokku kerida, et oma igapäevatööst aru nagu tavaliselt. Valla aukodanik Siim Vallavalitsuse tänukirjad l Kristel Pedak suurepärase töö mõisa köis ei lohiseks. Kõik see kehtib jätkuvalt ka eelolevate rii- Kallas Valla taasasutamise 20. aastapäe- eest Viimsi Jazzpopfest 2010 kor- Kontserdile, kus esinesid Karl gikogu valimiste puhul. Loodetavasti leiab Siim Kallas on andnud märkimis- val said vallavalitsuse tänukirjad raldamisel, Madis ja Margus Martma, järgnes Viimsi rahvas tublide kandidaatide kohta väärse panuse taasiseseisvunud järgmised teenekad viimsilased: l Tiia Tamm pikaajalise pühen- vastuvõtt Rannarahva Muuseumis. piisavalt infot mujalt. Eesti riigi ülesehitamisse ning l Ants-Hembo Lindemann teh- dunud töö eest Viimsi spordielu VT VT esindamisse Euroopa Liidus ja tud töö eest Viimsi vallavolikogu edendamisel ja seoses 60. juubeliga, Pildireportaaži vaata lk 7. 2 14. jaanuar 2011 Urve Palo: Viimsile on oluline arvestada perede vajadustega Viimsi Vallavalitsusel sai täis esimene raldab? Kas ühel vallal on üldse võimalik Tal- võimulolemise aasta. See tähendab, et linna pakutavate võimalustega konkureerida? aeg on teha kokkuvõtteid ja vaadata, Kindlasti on. Näiteks oleme alustanud kü- mis lähiajal toimuma hakkab. Viimsi laseltsidega koostööd. Selle aasta eelarves on Teatajaga vestles haridus-, sotsiaal- ja ette nähtud raha selleks, et kui külaselts taotleb kultuurivaldkonna eest vastutav abi- Euroopast finantseeringut noortele mänguvälja- vallavanem Urve Palo. kute rajamiseks, aitab vald maksta omafinant- seeringu osa. Nii saame koostöös külakogukon- Poliitikutele meeldib rääkida sellest, mis on naga rajada palliväljakuid ja rulaplatse, mis on tehtud. Seetõttu alustaks hoopis teise nurga mõeldud just noortele. Analoogiliselt ehitatakse alt küsimusega, kelle heaks peaks praegu mänguväljakud näiteks Randverre ja Tammnee- Viimsis sotsiaalvaldkonnas kõige rohkem me, kus rahastus tuleb PRIAlt ja kaasrahastus pingutama? vallalt. Viimsis on juba täna palju sellist, mis Erivajadustega inimeste. Vallas on üle nel- aitab aega sisustada. Lisaks muusika- ja kuns- jasaja erivajadusega elaniku, sealhulgas 76 eri- tikoolile ning arvukatele spordiklubidele ja hu- vajadusega last, aga meil pole loodud neile ei vialaringidele tegutseb suveteater, seltsielu on päevakeskust ega vajalikke tingimusi koduval- ülivilgas, kogu aeg toimub midagi Rannarahva las koolihariduse saamiseks. Sügisel avasime Muuseumis, koolides, Viimsi Huvikeskuses ja lõpuks esimese erivajadustega lastele mõeldud Püha Jaakobi kirikus. PÖFFi ajal ei pidanud lasteaiarühma. Mul on väga hea meel, et see on noored linna minema, osa filme linastusid meil. koostöös Viimsi Haiglaga hästi käima läinud. Eriliseks muudab selle asjaolu, et vajalikud Lõpetame teisel teemal. Viimsi ei ole ainult spetsialistid käivad rühmas kohapeal. Nii on noorte perede vald, siin elab üsna palju ka lapsevanemal mugav ja lapsel parem, sest eriti Urve Palo: Viimsi on üks väheseid omavalitsusi, kus vald maksab vähekindlustatud perede laste eest eakaid inimesi. erivajadusega laps ei taha pidevat keskkonnava- lasteaia kohatasu ja toiduraha. Jah, nii see on. Eelmise aasta eelarve koos- hetust. Seni solgutati teda eri kohtades eri spet- tamisel oli vaidlusi päris palju, sest pidime ju sialistide vahel. Järgmine samm on Randveres säästa 85 € kuus, mis on üsna suur raha ja ilma olla see, mis hoiab lapsi Viimsis, kuigi Tallinn üldsummat kärpima, nagu riik ja teised omava- 2013. aastal uue kooli avamisel sinna erivaja- selle toetuseta oleks paljud lapsevanemad olnud on siinsamas natuke allamäge minna? litsused. Heameel on tõdeda, et eakate summad dustega laste tiiva rajamine. Sinna tuleb lisaks sunnitud lapse lasteaiast ära võtma. Ma ei usu, et ükski üksikmeede aitab seda pigem isegi natuke suurenesid. õppetööle ka päevakeskus, kuhu saab jätta üle Sel aastal planeerib vald sõlmida ka lasteaia- saavutada. Pigem on tegu ikka tervikuga. Ala- Vald toetab kaht eakatele mõeldud päeva- 18-aastased erivajadusega inimesed. See oleks teenuse osutamise lepingu eralasteaiaga Väike tes eelmise aasta algusest pakub
Recommended publications
  • Kohila Hoovide Päev 13
    KohilaKOHILA valla ajaleht 10. august 2016. Nr 14(214) Augustikuu sündmused KOHILA HOOVIDE PÄEV 13. august 18.00 Eesti meistrivõistlused jalgpallis IV liiga Trummi JK Kohila hoovide päev ehk toiduorientee- Kohila – Tabasalu JK Charma II Kohila staadionil rumise eri 14. august Juulikuu 17. päeval avas seitse Kohila aeda 11.00 Eesti meistrivõistlused jalgpallis U11 poisid, Raplamaa JK – Tallinna FC Levadia Roheline Kohila staadionil oma uksed külastajatele. Uudistati lähemaid 12.00 Eesti meistrivõistlused jalgpallis U10 poisid, III etapp ja kaugemaid naabreid ning jagati kogemusi. Kohila staadionil Tänavune hoovide päev oli väga mitmekülg- 19. august ne ja omapärane – üllatati nii menüü, asu- 20.00 Kohila Öövolle rannavollekeskuses koha kui ka päevaprogrammiga. Hoolimata 21. august heitlikust ilmast jätkus külastajaid kõikides- 11.00 Eesti meistrivõistlused jalgpallis U11 poisid, Raplamaa JK – FC Nõmme United Kohila staadionil se kohvikutesse ning kõik kohvikupidajaid 27. august jäid oma osalusega väga rahule. 20.00 Tantsuõhtu Boris Lehtlaanega Omamoodi kohvikus Gruusia köök koju kätte ehk kohvik Ko- 28. august 11.00 XX Kohila Konsumi Rahvajooks hila koguduse hoovis Kohila spordihoone staadionil Üheks populaarseimaks kohvikuks sai Kohila 13.00 Jõeäärne perepäev – kanuudega sõitmine kooli juures olevas ujumiskohas koguduse hoovis peetav Gruusia Köök. Pakuti 15.00 Rapla maakonna meistrivõistlused kergejõustikus autentset gruusia toitu, mille valmistasid kül- Kohila staadionil la kutsutud Navazari koguduse liikmed. Peale 1. september toidu pakuti ka omanäolist gruusia laulude ja 11.30 esimeste klasside aktus Kohila gümnaasiumi aulas juttude kontserti. Kiidusõnu jätkus rohketel 2. september külastajatel toidutegijatele meisterlikult val- 18.00 Kohila koolituskeskuse aktus Tohisoo mõisas mistatud šašlõki, hinkaalide ja hatšapuri eest. Gruusia köök koju kätte ehk hoovikohvik Kohila koguduse hoovis 3.
    [Show full text]
  • Osavõtjaterohkeim Südamepäev Kohilas
    KohilaKOHILA valla ajaleht 11. mai 2016. Nr 9(209) Osavõtjaterohkeim südamepäev Kohilas Maikuu sündmused 11.mai 13.00 TV 10 Olümpiastarti IV etapp Kohila staadionil. 12. mai 16.00 Männi lasteaia päev lasteaia hoovis. Õnneloos, taimede müük, kohvik, ponisõit, etendus „Suur tükk ajab suu lõhki“, huvitavad tegevused seikluspargis – palju põnevat lastele ja vanematele. 18.00 loodusfoto õpituba „Kohila piirkonna loodus – märka väikest ja suurt“ Hageri rahvamajas. Õpetab Remo Savisaar, vajalik eelregistreerimine meiliaadressil [email protected] või telefonil 5690 7709, Kirsti Solvak. 14. mai 11.00 –14.00 kevadkirbukas lastepargi parklas. Muuseumiöö Hageri muuseumis 19.00. „Öös on laineid“ (meremeeste laulud). 19.00–23.00 Muuseumiöö näitus „Üle vee ja lainete“ – Südamepäeva tähistamisest on igal aastal osa võtnud üha enam inimesi. Tänavu, 24. aprillil pani end kirja 40 oma tervisest huvitujat. meremehe reisikohver ning armastuskirjad 1930-ndatest. Turvakeskuses sai mõõta vererõhku, veresuhkrut, kolesterooli. Pärast traditsioonilist virgutusvõimlemist, mida juhendas Gerli Tulp, valis igaüks 22.30 Kapteni lese luulehetk. NB! Võimaluse korral palun riietu meremehe stiili! jõukohase distantsi ja nii mindigi rõõmsal meelel tervisekõnnile. Osavõtjate vahel loositi välja ka päevakohased meened. Muuseumiöö tornigaleriis Tekst ja pilt 14.00 avatakse Kohila tornigaleriis (Kohila õigeusu kiriku Jaanus Kõrv tornis Viljandi mnt 1) näitus „Üle vee ja lainete“ – merega seotud taiesed ning meremehe reisikohver aastast 1937. 20.00 esitus: kirjad aastast 1937 (vanad armastuskirjad). Jüriööjooksul osales üle poolesaja inimese Kohila I võrkpallinaiskond ka Raplamaa 21.00 minnakse kiriku juurest ühiselt Papi allikale küünlaid panema, sellega tähistab tornigalerii kiriku 115. aastapäeva. meister! Mitu kuud kestnud Raplamaa liis Karro. 15. mai 11.00 Eesti meistrivõistlused jalgpallis U 11 poistele meistrivõistlused võrkpallis said Prillimäe naiskond mängis Raplamaa JK – JK Tabasalu 23.
    [Show full text]
  • Jalgpalliklubide Transpordiplaneerimine Eesti Jalgpalli Tippliigade Näitel
    TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Majandusteaduskond Ärikorralduse instituut Kevin Kaivoja JALGPALLIKLUBIDE TRANSPORDIPLANEERIMINE EESTI JALGPALLI TIPPLIIGADE NÄITEL Bakalaureusetöö Õppekava EALB02/14, peaeriala Logistika Juhendaja: Jelizaveta Janno, MSc Tallinn 2018 Deklareerin, et olen koostanud töö iseseisvalt ja olen viidanud kõikidele töö koostamisel kasutatud teiste autorite töödele, olulistele seisukohtadele ja andmetele, ning ei ole esitanud sama tööd varasemalt ainepunktide saamiseks. Töö pikkuseks 9687 sõna sissejuhatusest kuni kokkuvõtte lõpuni. Kevin Kaivoja …………………………… (allkiri, kuupäev) Üliõpilase kood: 155672EALB Üliõpilase e-posti aadress: [email protected] Juhendaja: Jelizaveta Janno, MSc: Töö vastab kehtivatele nõuetele …………………………………………… (allkiri, kuupäev) Kaitsmiskomisjoni esimees: Lubatud kaitsmisele ………………………………… (nimi, allkiri, kuupäev) 2 SISUKORD ABSTRAKT ............................................................................................................................... 4 SISSEJUHATUS ........................................................................................................................ 5 1. EESTI JALGPALLIKLUBIDE TRANSPORDIPLANEERIMINE ................................... 7 1.1. Reisijateveo põhimõtted ja juhuveod ............................................................................... 7 1.2. Jalgpalliklubide struktuur ja iseloomustus ..................................................................... 10 1.3. Jalgpalliklubide transpordilogistika protsess ................................................................
    [Show full text]
  • Järvamaa Aasta Tegu 2012 Järvamaa Haigla Õendusabi Keskus
    JÄRVA MAAVALITSUS JÄRVAMAA AASTA TEGU 2012 JÄRVAMAA HAIGLA ÕENDUSABI KESKUS JÄRVAMAA AASTARAAMAT 2012 Paide 2013 Sisukord Austatud Järvamaa aastaraamatu lugejad! ........................................................................................... 4 Järvamaa ............................................................................................................................................... 5 Valik sündmusi Järvamaal 2012 ...................................................................................................... 7 Järvamaa Omavalitsuste Liit .............................................................................................................. 16 Paide linn ........................................................................................................................................ 20 Albu vald ........................................................................................................................................ 25 Ambla vald ..................................................................................................................................... 30 Imavere vald ................................................................................................................................... 36 Järva-Jaani vald .............................................................................................................................. 43 Kareda vald ...................................................................................................................................
    [Show full text]
  • EJL-I Infrastruktuuri Arengukava 2011-2024
    EESTI JALGPALLI LIIDU INFRASTRUKTUURI ARENGUKAVA 2011 - 2024 2 KAASKIRI Austatud omavalitsuse juht, Käesolevaga tutvustab Eesti Jalgpalli Liit Teile värskelt väljatöötatud dokumenti „Eesti Jalgpalli Liidu Infrastruktuuri arengukava aastaseks 2011 – 2024“. Maailma populaarseim spordiala, jalgpall, on Eestis viimase 20 aastaga jõudsalt arenenud. Jalgpalli harrastajate arv on kasvanud selle aja jooksul ligi 10 korda ja ületab praeguseks 15 000 inimese piiri, mis on veidi rohkem kui 1 % elanikkon- nast. Ühtlasi on jalgpallist saanud suurima harrastajate arvuga spordiala Eestis. Euroopa riikides harrastab jalgpalli keskmiselt 4-7 % elanikkonnast. Eesti Jalgpalli Liit on seadnud eesmärgiks viia aastaks 2024 jalgpalli harrastajate arv meie riigis 4 % -ni elanikkonnast. Jalgpalli harrastamine on aga otseselt seotud harrastamisvõimalustega. Jalg- pallilise infrastruktuuri puudulikkus on põhjuseks, miks osa võistkondi peavad osalema jalgpalli Rahvaliigas, kus lubatakse mängida reeglites ettenähtust väiksematel väljakutel ja väiksema mängijate arvuga. Kui Eestis on 1 jalgpalliväljak iga 9571 elaniku kohta, siis näiteks Soomes on vas- tav number 1338 – teisisõnu on harrastamisvõimalused kordades paremad. Meie klimaatilistes tingimustes olulisi altsoojendusega kunstmuruväljakuid on Eestis vaid 2, Soomes aga 62. Täismõõtmetega sisehalle on põhjanaabritel 25, meil vaid üks hooajaline. Käesoleva arengukava eesmärgiks ongi leida optimaalne plaan iga omavalitsuse jalgpallilise infrastruktuuri arenguks järgnevatel aastatel ja teha sellest iga oma- valitsuse
    [Show full text]
  • Näitus Naissaare Naised Haabneemeni Ja Minna Suusatama Viimsi Klin- Rannarahva Muuseumis on Ra
    Otsingukoertest ja üldse koertest >> Loe lk 3 ja 4 Tiraazv 7490 nr 1 (356) 11. jaanuar 2013 Rubriigis “Mina olen viimsilane“ kevadel Viimsi Kooli lõpetanud Martin Siimann. Loe lk 5 Viimsi Lumepäev Viimsi Lumepäev on üks paljudest samal päeval üle maailma toimuvatest lume- päeva üritustest (FIS World Snow Day). Ülemaailmse ürituse algataja on Rahvusvahe- line Suusaföderatsioon ja Eestis SA Eesti Tervi- serajad. Maailmas on tänaseks registreeritud 240 samal päeval, 20. jaanuaril toimuvat lumepäeva, nendest ligi 20 Eestis. Vt www.world-snow- day.com, www.terviserajad.ee Viimsis toimub sel päeval nii suurtele kui ka väiksematele jõukohane suusamatk mars- ruudil Haabneemest Metsasihi tee algusest kuni Rohuneeme suusaradadeni. Distantsi pik- kus Rohuneeme suusaradeni on ca 6 km. Autod on võimalik jätta Metsasihi tee algusesse. Kell 11–13 on start avatud kõigile huvilistele. Met- Külvi Kuusk alias Maria Schmidt oma elust pajatamas. Foto Rannarahva Muuseum sasihi tee on suusamatka marsruudiks võetud teadlikult, et tutvustada meie suusahuvilistele võimalust kasutada Metsasihi teed suusatami- seks Haabneemest Rohuneeme suusaradadele või siis vastupidi – et tulla Rohuneeme kandist Näitus Naissaare naised Haabneemeni ja minna suusatama Viimsi klin- Rannarahva Muuseumis on ra. Saare kogukond oli heal järjel, ning tarmukat Maria Schmidti ning diastangu terviserajani, mis juba sel hooajal pi- avatud uus näitus nimega elatustase sarnanes Tallinna lin- Leontine Lovisa Lutherit, kellel oli keneb kuni 2,2 km pikkuseks valgustatud rajaks. Naissaare naised. Võiks kü- nakodaniku omale ja saare naised meeliliigutav taaskohtumine oma Kell 12 alustatakse Perepäeva tegevusi Ro- sida, mis neis naistes siis nii hakkasid silma paistma. Naissaare ristitütre Silvia Joonega. Tänapäe- huneemes suusaradade juures asuval kelgumäel, erilist oli? naistel oli muude tööde kõrval ka vastest Naissaarega seotud daa- kus toimuvad erinevad võistlused ja lõbusad lu- meeldiv lisakohustus: purjepaa- midest olid kohal pärimusmuusik metegevused kõigile kelguhuvilistele.
    [Show full text]
  • AUGUST 2017 Nr. 7 Järgmine Ajaleht 6
    Maardu Maardu Piirideta võõrustas külalisi *F* Eestis sõprus Prantsusmaalt Lk . 4 Lk . 6 Lk . 8 AUGUST 2017 nR. 7 Järgmine ajaleht 6. septembril Suveharja pidupäev Seekordsed linnapäeva pidustused Kord juba juhtus nii, et Maardu sai alevikust linnaks südasuvel, 17. juulil. Sellepärast toimubki telgi juurde, kus linnapea ja tema toimusid 37. korda- just niipalju aas - kolleegid pakkusid külalistele kala - taid vana on Maardu linna omavalitsus. juba aastaid üks suurimaid linnaüritusi just suve keskel. suppi. Lähinaabruses toimus Kallavere Järjekordsel linna aastapäeval on parkimisprobleemi lahendamist uues Aleksandr Marmeljuk, Margarita Bel - artistid, kes pälvisid publiku erilise Keskkooli pedagoogide juhendamisel põhjust võtta kokku viimase aja tule - linnaosas, paigaldati tänavavalgustus jajeva, Darja Selivanova, Anu Sikka, tunnustuse. Näiteks eesti tantsu teater paberist ja papist meisterdamise töö - mused. Järveäärses piirkonnas. Lisaks tõsteti Kerli Jeršova, Viive Loov, Ivan Tee Kuubis mõjus vaatajatele lausa tuba. Maardu põhikooli õpilased kor - Linnapea Vladimir Arhipov märkis, olulisel määral noortele peredele ja Šetinets, Aleksei Onohhov, Vanda Fe- lummavalt, eriti oma esinemise lõpus raldasid Vabaajakeskuses linna et möödunud aasta jooksul muutus Tšernobõli veteranidele ettenähtud nina, Peeter Peetrimägi ja Roland kui tantsijad kaasasid oma ringi ka sünnipäevale pühendatud oma - Maardu veelgi kaunimaks ja hubase - sotsiaaltoetuste summasid. Meritee. publiku. Pärast seda kõlasid laval vene, loomingu näituse. maks linnaks. Linlaste
    [Show full text]
  • Eesti Võistkondlikud MV 2020-2021
    Eesti Võistkondlikud Meistrivõistlused 2020-2021 Juhend Aeg ja koht Võistlused viiakse kõikides liigades läbi 5 mängupäeval ja võistluste asukoht määratakse ELTL kalenderplaanis 10.10.2020 1.mängupäev I, II,III, IV ja V liiga meeskonnad ; 14.11.2020 2.mängupäev I, II,III, IV ja V liiga meeskonnad; 17.01.2021 3.mängupäev I, II,III,IV ja V liiga meeskonnad; 20.03.2021 4.mängupäev I, II,III,IV ja V liiga meeskonnad ; 1.05.2021 5.mängupäev liigade üleminekumängud. Peakohtunik Võistlussarja peakohtunik on hr. Aleksandr Kirpu, ( IU , Tartu) [email protected], tel. +37256616743 Osavõtjad Võistlusest võivad osa võtta kõik ELTL-s registreeritud klubid (ühe või mitme võistkonnaga), kes on kirjalikult teatanud oma osavõtust ja tasunud osavõtumaksu. Võistkond loetakse registreerituks pärast osavõtumaksu tasumist. NB ! Klubitud mängijad Eesti võistkondlikel meistrivõistlustel osaleda ei saa. Võistkonda võivad kuuluda kõik Eesti kodakondsust omavad või kolm viimast aastat alaliselt Eestis elanud ELTL liikmesklubide liikmed (Eesti mängijad). Ülejäänud mängijaid loetakse võõrmängijateks. Igasse võistkonda võib registreerida kuni 10 mängijat. Igat võistkonda võib täiendada teisest Eesti klubist laenatud mängijatega (laenutingimustes lepivad kaks klubi kokku omavahel) tingimusel, et ta mahub ülesantava 10.mängija hulka (laenatud mängija). Võistlejat laenuks andev klubi teavitab ELTL’i e-posti teel mängija laenamisest teisele klubile registreerimiseks ettenähtud aadressile. Ühes kohtumises võib korraga kasutada 1 võõrmängijat ja 1 laenatud mängijat. Klubil on õigus madalamas liigas ülesantud mängijat kasutada sama klubi kõrgemas liigas võistlevas võistkonnas (asendusmängija). Maksimaalselt võib kasutada kuni kahte asendusmängijat ning igaühte neist ühel mängupäeval hooaja jooksul. Nimetatud juhul ei jälgita maksimaalse võistlejate arvu reeglit, kuid asendusmängijat ei loeta registreerituks kõrgemasse liigasse.
    [Show full text]
  • Üritused Kohtla-Järve Linnas (05.08-31.08 2021)
    ÜRITUSED KOHTLA-JÄRVE LINNAS (05.08-31.08 2021) Lisa Kuupäev Kell Koht Üritus informatsioon 06.08 19.00 Kohtla-Järve Eesti meistrivõistlused Jalgpalliklubi FC Spordikeskuse jalgpallis, Esiliiga B, 15 voor Alliance/FC staadion, Spordi 4 Ida-Virumaa FC Allinace – FC Järve Tallinn Andrei Škaleta 07.08 12.00- Kohtla-Järve Eesti meistrivõistlused Jalgpalliklubi FC 13.30 Ahtme Põhikooli jalgpallis, U13 VII liiga Alliance/FC kunstmuruväljak Kohtla-Järve FC Järve (09) – Järve Altserva 6 Viimsi MRJK Must (09) Andrei Škaleta 07.08 18.00 Kohtla-Järve Pavel Šell kontsert Me oleme Tatjana Žigadlo Kultuurikeskus reisijad 08.08 12.00- Kohtla-Järve Eesti meistrivõistlused Jalgpalliklubi FC 13.30 Ahtme Põhikooli jalgpallis, U12 I liiga Alliance/FC kunstmuruväljak Kohtla-Järve FC Järve (10) – Järve Altserva 6 Viimsi MRJK Punane (10) Andrei Škaleta 09.08 - Sompa Klubi Sompa suvekool Marina Joutsi 13.08 Julia Popova 14.08 12.00 Sompa Klubi Sompa Kantri festival Maret Käiss Helgi Kopliorg 14.08 12.00 Kohtla-Järve Eesti meistrivõistlused Kohtla-Järve Spordikeskuse jalgpallis, U16 II liiga JALGPALLIKOOL kunstmuruvälajk Kohtla-Järve FC Storm (06) – FC Storm Järveküla tee 39a Raasiku FC Joker ja JKTK Jüri Artjom Golubev ÜM (06) 14.08 12.00 Kohtla-Järve Eesti meistrivõistlused Jalgpalliklubi FC Spordikeskuse jalgpallis, U17 Alliance/FC kunstmuruvälajk U17 Ida-Virumaa FC Allinace – Järve Järveküla tee 39a U17 Tallinna FC Levadia Andrei Škaleta 14.08 19.00 Kohtla-Järve Eesti meistrivõistlused Jalgpalliklubi FC Spordikeskuse jalgpallis, III liiga, Ida piirkond Alliance/FC
    [Show full text]
  • Järvamaa Aastaraamat 2013
    JÄRVA MAAVALITSUS JÄRVAMAA AASTARAAMAT 2013 Paide 2014 Sisukord Hea aastaraamatu lugeja ....................................................................................................................... 4 Järvamaa ............................................................................................................................................... 5 Valik sündmusi Järvamaal 2013 ...................................................................................................... 7 Järvamaa Omavalitsuste Liit .............................................................................................................. 18 Paide linn ........................................................................................................................................ 24 Albu vald ........................................................................................................................................ 34 Ambla vald ..................................................................................................................................... 38 Imavere vald ................................................................................................................................... 47 Järva-Jaani vald .............................................................................................................................. 53 Kareda vald .................................................................................................................................... 59 Koeru vald .....................................................................................................................................
    [Show full text]
  • 25. Aprill 2018
    KohilaKOHILA valla ajaleht 25. aprill 2018. Nr 6(246) Uurimiskonverents „Mõtelda on mõnus“ Maikuu sündmused Mõtelda on mõnus, konverentsipäeva esimese ja 2. mai kell 19.00 Kohila pikamaajooksusari I etapp 1500 m Rääkida on raskem, teise poole loodusteadusliku Kohila staadionil Ärgem sellepärast suuna. Kurtna kooli 6. klas- 1. mai kell 19.30 Eesti MV jalgpallis U-15 tüdrukutele Pääd veel norgu laskem! si õpilased andsid põhjaliku Kohila Püsivus - Saku Sporting Kohila staadionil Hando Runnel ülevaate kooli mesilast, kuidas 4. mai kell 13.00 EV100 raames Kohila juubelitammiku seal mesilasi kasvatatakse, mil- istutamine Kohila gümnaasiumis reedel, liseid oskusi noored seal töö- Mart Noorma 5. mai kell 18.00 Eesti MV jalgpallis U-16 poistele 13. aprillil toimunud konve- tades ja mesilaste elu uurides Kohila Püsivus - FC Hiiumaa Kohila staadionil rentsi „Mõtelda on mõnus“ omandavad, kuidas tegevus 8. mai kell 18.30 Jalgrattakross lastele Kohila staadionil läbivaks ideeks sai mõtlemine. toetab kooli väärtusi. See oli 10. mai kell 18.00 Emadepäevakontsert Kohila gümnaasiumis Nagu volikogu esimees Jüri väga hea näide õppekava sidu- 11. mai kell 9.30 Minikonverents Kohila gümnaasiumis Vallsalu oma tervituskõnes misest päris eluga. 12. mai välja tõi, eeldab mõtlemine Järgnesid Hageri kihelkonna kell 11.00 Põnnide paraad Kohila alevis sõnu – mida rikkalikum on ajalugu tutvustavad ettekan- kell 16.00 Eesti MV jalgpallis U-16 poistele sõnavara, seda rikkalikum on ded. Külalised said ülevaate siin Kohila Püsivus - Tallinna FC Flora II Kohila staadionil ka sinu mõttemaailm. Sõ- toimunud lahingutest teises kell 18.00 Eesti MV jalgpallis III liiga maailmasõjas, inimeste elust ja Kohila Püsivus - FC Hiiumaa Kohila staadionil navara areneb väikesel lap- sel suheldes, hiljem lisandub vintsutustest sõjajärgsel perioo- 15.
    [Show full text]
  • Suureskoorilisele Võidule Kodus Järgnes Ootamatu Kaotus Võõrsil
    PÕHJA-TALLINNA JK VOLTA INFOLEHT Number 3: 17.04-23.04 2017 JK Volta infolehe trükipartner: INFOLEHT PÕHJA-TALLINNA JK VOLTA särtsu täis jalgpalliklubi www.jkvolta.ee /jkvolta [email protected] PALJU ÕNNE! ESMASPÄEV, 10. aprill Raimond Lepalaan (13) TEISIPÄEV, 11. aprill Amos Wahlroos (6) Jelizaveta Jašitševa (8) KOLMAPÄEV, 12. aprill Julian Wahlroos (6) REEDE, 14. aprill John-Markus Moldavtšuk (6) PÜHAPÄEV, 16. aprill Mirtel Puuorg (4) Tauno Laja (26) NELJAPÄEV, 20. aprill Sakus peetud mängus lõi voltalaste värava Janek Remmelgas (nr 15), kuid kaotusest see ei päästnud. Lev Oya (5) Edgar Lazarev (27) Suureskoorilisele võidule kodus PÜHAPÄEV, 23. aprill Artjom Klaas (8) järgnes ootamatu kaotus võõrsil KALENDER Laupäev, 22. aprill Põhja-Tallinna JK Volta debüüthooaeg Kolme vooru järel on JK Voltal 4 punkti, millega 14.30 IV liiga: FC Toompea - JK on kulgenud kui sõit ameerika mäge- jagatakse 5.-7. kohta. Liigat juhib täisedu, 3 võiduga Volta II (Wismari staadion) del: avavooru viigile järgnes kodus suu- JK Retro. JK Volta järgmiseks vastaseks olev JK SUUR JALGPALLIPÄEV: reskooriline 7:1 võit Rumori Calcio üle Tallinna Kalev III asub 7 punktiga teisel kohal. Pühapäev, 23. aprill ja seejärel Sakus 1:3 kaotus sealsele „Tuleb raske mäng, kuid senistes kodumängudes 12.00 U11: JK Volta - Tallinna Sportingule. on fännid meid kenasti toetanud ja ootame ka püha- Kratid (Sõle staadion) Kohtumises Rumori Calcioga läksid voltalased päeval kõiki meile appi!” kutsus Sumberg klubi ko- 12.00 U13: JK Volta - Vändra gukonnaliikmeid järgmisele mängule kaasa elama. Vaprus (Sõle staadion) kiiresti juhtima, kuid lubati vastastel viigistada. Ent 14.00 III liiga: JK Volta - teisel poolajal pandi oma paremus 86 pealtvaataja Tallinna Kalev III (Sõle staadion) ees maksma ning saadi 7:1 võit.
    [Show full text]