Vald langetab vee hinda >> Loe lk 3

Tiraazv 7490 nr 1 (312) 14. jaanuar 2011

Valla parim – Anett Kontaveit. Loe intervjuud lk 10 Lumi katuselt maha! Märg lumi on kordades raskem kohe- vast lumest. Õnnetuste ärahoidmiseks on katustelt liigse lume ja katuse- räästastelt jääpurikate eemaldamine ülimalt vajalik.

Nüüdseks on saabunud selle talve esimene tõ- sisem sula. Tasub teada, et märg lumi on (sama mahu juures) kordades raskem kuivast kohe- vast lumest. Katusekonstruktsioonidele võib osutuda märja lume korral ohtlikuks juba lu- mekiht paksusega 30 cm. Eriti hoolikalt tuleb lumi koristada katuse- Valla 20. taassünnipäeva tähistamine algas piduliku jumalateenistusega Püha Jaakobi kirikus. Foto Kristjan Lepp osadelt, mis on erineva kõrgusega (katuseast- mete olemasolul) või kus katus piirneb ehitise kõrgema osaga (näiteks hoone erineva korru- selisuse puhul). Sellistesse kohtadesse võivad tekkida nn lumekotid, kus lumekoormus võib 20 aastat valla taasasutamisest ületada lubatavat mitmekordselt. 20. detsembril 2010 täitus teistes riikides. Ta on täitnud Eesti esimehena aastatel 1990–1993 ja l Enn Rei pikaajalise ning pü- Vastavalt Ehitusseaduse § 29 lõike 1 punk- 20 aastat ajast, mil taasasu- peaministri, rahandusministri, vä- vallavanemana 1990–1995, hendunud töö eest viimsilaste ter- tile 4 on ehitise omanik kohustatud tagama ehi- tati Viimsi vald. Seda sünd- lisministri ja Eesti Panga presiden- l Hillar Pappel tehtud töö eest vise parendamisel. tise ning selle asukoha maaüksuse korrashoiu must tähistati jumalateenis- di ametiülesandeid ning valitud Viimsi vallavolikogu esimehena Valla aukodanik Tunne Kelam ja ohutuse ümbruskonnale ehitamise ajal ja tuse ja kontserdiga Viimsi kolmel korral riigikogu liikmeks. aastatel 1993–1996, meenutas oma sõnavõtus, et val- ehitise kasutamisel, sealjuures takistama juur- Püha Jaakobi kirikus ning Siim Kallas on Viimsi valla koda- l Aado Vahtra tehtud töö eest la eelarve on tasakaalus ja see on depääsu varisemisohtlikule ehitisele ning kuni piduliku vastuvõtuga Ran- nik aastast 1993 ja teinud suuran- Viimsi vallavolikogu esimehena erakordne kogu Euroopas. “Vaata- korrastamiseni paigaldama sellise ehitise üm- narahva Muuseumis. Samas netuse EELK Viimsi Püha Jaakobi aastatel 1996–1998, mata sellele, et kroon muutub, on ber hoiatussildid. kuulutati Siim Kallas Viimsi kiriku ehitamise toetamiseks. l Kalev Villem tehtud töö eest rahu, töö ja kainus kõige kindla- Ehitise omaniku kohustuste eiramise eest valla aukodanikuks ning ja- Tunnustust vastu võttes lausus Viimsi vallavolikogu esimehena mad, millele saame loota,” sõnas füüsilise isiku poolt võib karistada rahatrah- gati vallavalitsuse tänukirju. Siim Kallas: “Viimsi vald on meie aastatel 1998–1999, Tunne Kelam. viga kuni 300 trahviühikut. Sama teo eest, kui koduks aastast 1993 ja jääb meie l Madis Saretok tehtud töö eest Tervitusi tõid sõprusvaldade selle on toime pannud juriidiline isik, võib ka- “Kohalikud omavalitsused on olu- koduks elu lõpuni. Kodu mõiste Viimsi vallavolikogu esimehena Norra Skie linnapea Georg Stub ristada rahatrahviga kuni 32 000 eurot. lised,” ütles vallavanem Haldo saab eriti armsaks, kui oled eemal. aastatel 1999–2005, ja Soome Porvoo linnapea Jukka- Juhan Kuller Oravas peokõnes. “Nad on kodule On ju tore ja õpetlik elada mõnda l Aarne Jõgimaa tehtud töö eest Pekka Ujula. Siseministri tervitu- ehitusameti juhataja kõige lähem riigi osa.” Vallavanem aega võõrsil, aga sa oled võõrsil Viimsi vallavolikogu esimehena sed andis edasi ministri nõunik Jan tähtsustas otsuste tegemist võimali- võõras ja jääd võõraks. Kodunt alates 2005. aastast, Trei, kes tõi kingituseks sisemi- kult lähedal kodanikele. Ta meenu- eemal olles saad rohkem aru, mida l Kaido Metsma tehtud töö eest nisteeriumi arhiivist leitud doku- Viimsi Teataja valimis- tas ka aastat 1990, nimetades neid kodu tähendab. Ääretult tore on Viimsi vallavolikokku valituks mendi – 1924. aasta valla eelarve, reklaame ei avalda mehi, kes valla loomise juures olid, pärast võõrsil elatud aastaid tulla oldud ajal aastatel 1993–2005, mis oli tasakaalus ja arvestas valla julgeteks meesteks, arvestades aega tagasi koju. Meie tuleme tagasi sealhulgas vallavanemana aastatel arenguga. Aasta enne kohalikke valimisi leppisid toi- metus ja vallavalitsus kokku, et leht vali- ja olukorda, kus vald taasloodi. aastal 2014.” 1996–2002, Harjumaa Omavalitsusliidu misreklaame ei avalda. Muidu oleksime “Olin üllatatud ja liigutatud l Jaan Tammsalu Viimsi kiri- (HOL) tegevdirektor Aarne Rentik Seejärel andsid vallavanem ja olukorras, kus ligi pool lehepinda oleks ära volikogu esimees Aarne Jõgimaa sellest tunnustusest,” jätkas Kallas. kuelu toetamise ja edendamise eest, kinkis vallale päästerõnga ja köie, ostetud, kohalik elu kajastamata jäänud valla aukodaniku tunnistuse ja “See on ette antud tunnustus ja tul- Anett Kontaveit suurepäraste sõnades, et Viimsi vald päästab ning võrdse kohtlemise põhimõttest po- märgi Viimsi valla elanikule, Eu- les tagasi, kavatsen ma rohkem val- spo l rtlike saavutuste eest tenni- end kogukondlikult ühtekuulu- leks juttugi. Samuti ei avalda VT erakonda- roopa Komisjoni transpordivoli- la elus kaasa lüüa. Teen seda, mida ses, Eesti täiskasvanute meistritiit- vustundega. 20 m köit soovitas ta de reklaame ega lugusid valimisüritustest. nik Siim Kallasele. suudan, et vald edasi areneks.” li saavutamise eest naisüksikmän- kasutada selleks, et rasketel aega- Vallajuhid, kes kandideerivad, annavad gus ja paarismängus 2010. aastal, del järgi anda või kokku kerida, et oma igapäevatööst aru nagu tavaliselt. Valla aukodanik Siim Vallavalitsuse tänukirjad l Kristel Pedak suurepärase töö mõisa köis ei lohiseks. Kõik see kehtib jätkuvalt ka eelolevate rii- Kallas Valla taasasutamise 20. aastapäe- eest Viimsi Jazzpopfest 2010 kor- Kontserdile, kus esinesid Karl gikogu valimiste puhul. Loodetavasti leiab Siim Kallas on andnud märkimis- val said vallavalitsuse tänukirjad raldamisel, Madis ja Margus Martma, järgnes Viimsi rahvas tublide kandidaatide kohta väärse panuse taasiseseisvunud järgmised teenekad viimsilased: l Tiia Tamm pikaajalise pühen- vastuvõtt Rannarahva Muuseumis. piisavalt infot mujalt. Eesti riigi ülesehitamisse ning l Ants-Hembo Lindemann teh- dunud töö eest Viimsi spordielu VT VT esindamisse Euroopa Liidus ja tud töö eest Viimsi vallavolikogu edendamisel ja seoses 60. juubeliga, Pildireportaaži vaata lk 7. 2 14. jaanuar 2011 Urve Palo: Viimsile on oluline arvestada perede vajadustega Viimsi Vallavalitsusel sai täis esimene raldab? Kas ühel vallal on üldse võimalik Tal- võimulolemise aasta. See tähendab, et linna pakutavate võimalustega konkureerida? aeg on teha kokkuvõtteid ja vaadata, Kindlasti on. Näiteks oleme alustanud kü- mis lähiajal toimuma hakkab. Viimsi laseltsidega koostööd. Selle aasta eelarves on Teatajaga vestles haridus-, sotsiaal- ja ette nähtud raha selleks, et kui külaselts taotleb kultuurivaldkonna eest vastutav abi- Euroopast finantseeringut noortele mänguvälja- vallavanem Urve Palo. kute rajamiseks, aitab vald maksta omafinant- seeringu osa. Nii saame koostöös külakogukon- Poliitikutele meeldib rääkida sellest, mis on naga rajada palliväljakuid ja rulaplatse, mis on tehtud. Seetõttu alustaks hoopis teise nurga mõeldud just noortele. Analoogiliselt ehitatakse alt küsimusega, kelle heaks peaks praegu mänguväljakud näiteks Randverre ja Tammnee- Viimsis sotsiaalvaldkonnas kõige rohkem me, kus rahastus tuleb PRIAlt ja kaasrahastus pingutama? vallalt. Viimsis on juba täna palju sellist, mis Erivajadustega inimeste. Vallas on üle nel- aitab aega sisustada. Lisaks muusika- ja kuns- jasaja erivajadusega elaniku, sealhulgas 76 eri- tikoolile ning arvukatele spordiklubidele ja hu- vajadusega last, aga meil pole loodud neile ei vialaringidele tegutseb suveteater, seltsielu on päevakeskust ega vajalikke tingimusi koduval- ülivilgas, kogu aeg toimub midagi Rannarahva las koolihariduse saamiseks. Sügisel avasime Muuseumis, koolides, Viimsi Huvikeskuses ja lõpuks esimese erivajadustega lastele mõeldud Püha Jaakobi kirikus. PÖFFi ajal ei pidanud lasteaiarühma. Mul on väga hea meel, et see on noored linna minema, osa filme linastusid meil. koostöös Viimsi Haiglaga hästi käima läinud. Eriliseks muudab selle asjaolu, et vajalikud Lõpetame teisel teemal. Viimsi ei ole ainult spetsialistid käivad rühmas kohapeal. Nii on noorte perede vald, siin elab üsna palju ka lapsevanemal mugav ja lapsel parem, sest eriti Urve Palo: Viimsi on üks väheseid omavalitsusi, kus vald maksab vähekindlustatud perede laste eest eakaid inimesi. erivajadusega laps ei taha pidevat keskkonnava- lasteaia kohatasu ja toiduraha. Jah, nii see on. Eelmise aasta eelarve koos- hetust. Seni solgutati teda eri kohtades eri spet- tamisel oli vaidlusi päris palju, sest pidime ju sialistide vahel. Järgmine samm on Randveres säästa 85 € kuus, mis on üsna suur raha ja ilma olla see, mis hoiab lapsi Viimsis, kuigi Tallinn üldsummat kärpima, nagu riik ja teised omava- 2013. aastal uue kooli avamisel sinna erivaja- selle toetuseta oleks paljud lapsevanemad olnud on siinsamas natuke allamäge minna? litsused. Heameel on tõdeda, et eakate summad dustega laste tiiva rajamine. Sinna tuleb lisaks sunnitud lapse lasteaiast ära võtma. Ma ei usu, et ükski üksikmeede aitab seda pigem isegi natuke suurenesid. õppetööle ka päevakeskus, kuhu saab jätta üle Sel aastal planeerib vald sõlmida ka lasteaia- saavutada. Pigem on tegu ikka tervikuga. Ala- Vald toetab kaht eakatele mõeldud päeva- 18-aastased erivajadusega inimesed. See oleks teenuse osutamise lepingu eralasteaiaga Väike tes eelmise aasta algusest pakub Viimsi lastele keskust – Haabneemes ja Randveres –, lisaks nagu täiskasvanute lastehoid. Päike. Seal käib täna 95 meie valla last. Teenuse esimeses kolmes klassis tasuta koolitoitu. Selle sai Viimsi Pensionäride Ühendus eelmisel ostmine saaks korraldatud nii, et kulud vanema- aasta veebruarist lisandub neljas klass. Viimsi ja aastal uued ruumid. Varem olid nad siinsamas Viimsi puhul räägitakse kogu aeg sellest, et te- le oleksid samasugused kui munitsipaallasteaias Püünsi koolides ning Viimsi Huvikeskuses on vallamajas üsna pimedas ubrikus. Nüüd on neil gemist on Eesti kõige noorema rahvastikuga käiva lapse korral. See annaks perele aastas lap- võimalus valida paljude erinevate huvialaringi- Viimsi Päevakeskusega samas majas soliidsed vallaga. See on ühest küljest hästi tore, teisalt se kohta 1400 € kokkuhoidu. de vahel, kusjuures rahvakultuuri ja koorilaulu avarad ruumid. on pidevalt olnud mure lasteaiakohtadega. Jaanuaris on volikogus plaanis vastu võtta saab valla kulul tasuta harrastada. Aktiivselt Lisaks oleme otsustanud, et valla ülalpida- Mis on aastaga muutunud? veel üks peredele oluline otsus. Nimelt on 2011. tegutseb aastate jooksul juba tuntust kogunud misel olevad eakad, kes vajavad ööpäevaringset Alusharidus on lapse põhiõigus. Lasteaed aasta eelarvesse planeeritud tõsta eralasteae- kooliteater. Oma koha noorte hulgas on leidnud hooldust, saavad seda oma koduvalla hoolde- on lapse arengule oluline: lisaks igapäevasele dades käivatele lastele makstavat toetust. Kui noortekeskused nii Viimsis kui ka Randveres. kodus. Kui seni otsisime inimestele kohti hool- õppe- ja kasvatustööle õpib laps seal teistega praegu on see summa 190 €, siis pärast tõstmist Valla poolset toetust saab 54 spordiklubi, kus dekodudesse üle Eesti, et kulusid kokku hoida, suhtlema, saab osaleda erinevates huvitegevus- peaks olema 223,5 €. Perele on see aastas lapse käib kokku ligi 1500 meie last. Valla poolt lapse siis alates eelmisest aastast saavad nad kõik oma tes ja mis praeguses Eestis ka väga oluline, saab kohta kokkuhoid ligi 383 €. Eralasteaias käivate eest makstav nn pearaha spordiklubis osalemise elusügise veeta Rannapere Pansionaadis. kolm korda päevas sooja süüa. Mul on väga laste toetuse suurenemine on tingitud sellest, et eest on aastas ca 170 €. Eelmise aasta sügisest töötab ka avahoolduse hea meel, et eelmise aasta algusest oleme üks me pole veel valmis kõigile lastele munitsipaal- Väga oluliseks olen pidanud ka seda, et kui süsteem, st valla palgal on inimene, kes hoolitseb väheseid kohalikke omavalitsusi Eestis, kus lasteaias kohta pakkuma. Iga laps on aga oluline pere on raskes seisus, siis vald toetab lapse huvi- nende eest, kes vajavad aeg-ajalt hooldust, aga ise vald maksab vähekindlustatud perede laste eest ja teeme omalt poolt kõik, et koormus perede haridust või näiteks koos klassiga ekskursiooni- selle eest maksta ei suuda ja lähedasi neil ka ei ole. lasteaia kohatasu ja toiduraha. See aitab perel rahakotile ei läheks lasteaiakoha puuduse tõttu le minekut. Tihti on selle taotluse sotsiaalkomis- Loomulikult oleme tähelepanu pööranud ka liiga suureks. jonile teinud lapsevanema asemel kool ja oleme neile, kes veel ise endaga hakkama saavad. See Lähiaastatel peaksid mured lasteaiakohtade- ka siis aidanud. Laps peab saama elementaarse on hästi oluline, et inimesed saaksid ka pärast ga leevendust saama. Meil on välja valitud kahe huvihariduse ja teistega koos olla, sõltumata pensionile jäämist olla tegusad. Viimsi ja Rand- uue lasteaia ehitajad. Järgmise aasta alguseks vanemate rahakoti paksusest. Seda, et vald pa- vere päevakeskustes töötab ca 15 huviringi. peaks Lubja küla kandis ja Laanekivi elamu- nustab noortesse, ilmestab kasvõi see fakt, et Enamik neist on tasuta ja osavõtt väga aktiivne. rajoonis valmima kohad 280 lapsele. Neist tu- üle 60% valla eelarvest moodustavad hariduse, See näitab, et inimesed ise tahavad toimekad levad tõesti moodsad, lapsesõbralikud ja ener- kultuuri ja spordiga seotud kulutused. olla ja vallal on väga hea meel, kui saab kaasa Toimetus ootab kaastöid ja reklaame giasäästlikud majad. aidata. Mida enamat võibki poliitik tahta, kui e-posti aadressil [email protected]. Aga vaba aeg, kui laps on vanemaks saanud seda, et inimesed on oma eluga rahul. Kaastöid võib tuua ka otse toimetusse Lasteaed on ainult üks osa problemaatikast, ja ei taha enam, et kool tema vaba aega kor- VT või saata postiga aadressile Nelgi tee 1, mis on tekkinud seoses Viimsi elanikkonna kiire suurenemisega. Siia on elama tulnud 74001 Viimsi, Harju maakond. väga palju noori peresid, kellel on vaja laps Fotonäitus “Viimsi loodusvaated” Toimetusel on õigus kaastöid nende kooli panna. Kas Viimsi Kooli veel mahub? Seni oleme suutnud kõik oma valla lapsed 23. jaanuaril kell 12 avatakse RMK Viimsi loo- selguse huvides toimetada ja lühendada. vastu võtta ja heameel on selle üle, et vanemad duskeskuses fotonäitus “Viimsi loodusvaa- Vallaleht ilmub kaks korda kuus. usaldavad Viimsi koole. Kuigi laste arv on mit- ted”. Näitus on valminud koostöös MTÜga VEDA ja on kokku pandud möödunud aastal Juulis leht ei ilmu. mekordistunud, läheb igal sügisel Tallinna koo- VEDA poolt Kodanikuühiskonna Sihtkapita- lidesse ikka enam-vähem sama arv lapsi, umbes li toel korraldatud fotokonkursi võidutööde Peatoimetaja: Annika Poldre ühe klassi jagu. põhjal. tel 606 6864 Tõsi ta on, et järgmisel aastal võib Viimsi Konkursi eesmärk oli avastada ja eksponeerida [email protected] Koolis juba kitsaks minna ja vajame uut 6-klas- Viimsi looduskauneid paiku, suunata osavõtjaid silist kooli. See ongi plaanis 2013. aastal Rand- ühistele loodusmatkadele, suurendada emotsio- Toimetaja: Jüri Leesment veres avada, vallal on seal vajalik maa olemas. naalset seotust Viimsi vallaga ning propageerida puhkamise ja vaba aja veetmise võimalusi Viimsi tel 606 6833 Järgmine uus kool peaks tulema juba Haabnee- Fotonäitusega saab tutvuda RMK Viimsi me keskusesse. Viimsi koolivõrgu arengukava vallas. [email protected] Looduskeskuses Haabneemes Rohuneeme näeb ette, et Randveres, Haabneemes ja Püünsis tee 29. Fotonäitusel saab näha valikut konkursi pari- matest töödest ning selle avamisele on oodatud Väljaandja: Viimsi Vallavalitsus on 6-klassilised koolid, et laps saaks kodu lä- hedal esimesed kuus aastat käia, ning tänasest kõik Viimsi ja ka Tallinna inimesed, kes naudivad loodust ja selle jäädvustamist fotopaberil. Trükki toimetanud: Meedium OÜ Viimsi Koolist kujuneb järk-järgult välja pro- Avamisel pakutakse kohvi, teed ja suupisteid, mille on valmistanud kohvik Harmoonikum. Täpsem info ürituse kohta RMK Viimsi looduskeskusest: [email protected], Makett: Dreamers OÜ gümnaasium ja gümnaasium. tel 676 7842. VT Ajalehe järgmine number ilmub Uute koolide ehitamine on siiski ainult üks 28. jaanuaril osa noorte heaks tehtavast tööst. Mis võib 14. jaanuar 2011 3

Otsustasime langetada Loodi uus veeteenuse hinda Viimsis naabrivalvesektor Teisipäeval sõlmiti vallamajas leping, millega Viimsis on üks Eesti valla veemajandust arenda- Seega on mul hea- loodi vallas 14. naabrivalve sektor. kallemaid veeteenuse da ega parendada. Kohustusi meel, et Viimsi valda juhtiv hinnatariife, millel on tuleb aga paratamatult kanda ühendfraktsioon Viimsi heaks kaks väga selget põhjust ja kõik see avaldab survet ko- võttis käesoleva nädala kol- – valla ja ASi Viimsi Vesi duomanike rahakotile. mapäeval vastu põhimõttelise poolt suuremahulised Siiralt usun, et meil kulub otsuse langetada veeteenuse ning lühikese aja jooksul veel paar-kolm aastat hetkeni, hinda Viimsis juba käesoleval tehtud investeeringud mil saame öelda täie kindluse- aastal 5% võrra. Koduomani- veemajanduse infrastruk- ga – meie valla veemajandus kud näevad seda hinnangulist tuuri arendamiseks ning on Euroopa tasemel! Samas, kuni 5% hinnalangust juba suhteliselt väike veetar- oleme olukorda analüüsinud suure tõenäosusega oma suvis- bijatest klientide hulk. ja jõudnud järeldusele, et kõr- Jan Trei tõstab veeklaasi. tel veearvetel. Laiem eesmärk ge veeteenuse hinna osas saab on endiselt see, et aastaks 2013 Viimsis on viimase 10 aasta siiski ka juba praegu meetmeid lus. Samuti on väga oluline, jõuda veeteenuse hinna lange- jooksul toimunud kiire elamu- tarvitusele võtta. et Ühtekuuluvusfondi projekti tamisega juba kuni 10% peale. majanduse areng ning kodu Statistilised andmed näi- elluviimisel ja rahastusel raja- Monopolide ohjeldami- Lepingu allkirjastamine vallavalitsuses on otsustanud siia rajada tu- tavad, et viimastel aastatel on tud veemajanduse infrastruk- se seaduse paketist tulenevalt handed pered. Kõik need ko- AS Viimsi Vesi saanud kah- tuuril oleks võimalikult palju muudeti 1. novembril 2010 Lepingu allkirjastamisel osalesid vallavanem Haldo Ora- duomanikud soovivad kahtle- juks väga vähe kliente juur- tarbijaid ehk kliente. Rajame ühisveevärgi- ja kanalisatsioo- vas, uue naabrivalvesektori esindaja Kalev Kangro, valla mata puhast vett ja korraliku de. Probleemidena selles osas ju kalli Euroopa raha eest just niseadust, mille kohaselt tuleb korrakaitsekomisjoni esimees Jan Trei, MTÜ Eesti Naab- reoveekäitlust oma majapida- on ära toodud kallis veetariif eelkõige koduomanikele vee- veehinna tõstmine ja langeta- rivalve juhatuse esimees Tarmo Vaik, Ida politseijaoskon- mistesse. ja kõrged liitumistasud. Need ja kanalisatsioonitrasse ikka mine kooskõlastada konkurent- na juht Tarvo Ingerainen ja Viimsi piirkonnavanem Veiko Võib öelda, et Viimsis on piirkonnad ja külad, kes on sellel eesmärgil, et neid päris- siametiga. Kindlasti ei saa meil Vettik. viimase 6 aasta jooksul tehtud Viimsi Veega liitunud, on elus kasutama hakatakse ning olema probleemiks veehinna Uues piirkonnas, Kesk-Kaare sektoris on 38 liiget ja väga tõsiseid pingutusi ja in- suuresti rahul veekvaliteedi ja läbi selle keskkonnareostust langetamise kooskõlastamine Pirita linnaosaga kokku arvestades on see siinkandis 20. vesteeringuid veemajandusse. teenusega. Muidugi saab ala- vähendada. See ju ongi Ühte- nimetatud ametiga, mistõttu naabrivalvesektor. Sektor on rahvusvaheline – siin elab Näitena olgu toodud Euroopa ti paremini. Veemajandus on kuuluvusfondi rahastuse ees- võime öelda, et oleme juba täna lisaks eestlastele taanlane, itaallane, inglane, venelane ja Liidu Ühtekuuluvusfondi vee- seda sorti infrastruktuur, mille märk, et täita ELi veemajandu- langetanud Viimsis veeteenuse ukrainlane. “Valla turvalisuspäevalt sain idee luua naabri- majandusprojektid, läbi mille rajamine ja arendamine võtab- sedirektiivi eesmärke. hinda. valve,” rääkis ettevõtmise eestvedaja Kalev Kangro. Kui on Viimsisse investeeritud üle ki aastaid. Leian, et nüüd on aeg ellu 10% veehinna langetami- Kangro, kelle pojalt oli varastatud motoroller, pakkus väl- 13 miljoni euro (üle 200 miljo- Täna on ASil Viimsi Vesi viia 2009. aasta kohalike vali- se üheks sisuliseks eelduseks ja mõtte luua naabrivalvepiirkond, olid tema sõnul kõik ni krooni). eraõiguslikke kliente suurus- miste eelne lubadus ning teha on Muuga reoveepuhasti re- naabrid nõus. Selle raha eest oleme saa- järgus 4000. Läbi veehinna veehinnapoliitikas sisuline ja noveerimine ja kasutuselevõt- MTÜ Eesti Naabrivalve juhatus esimees Tarmo Vaik: nud kaasajastada ca 80% Viim- langetamise soovime juurde riigimehelik otsus – langetada mine. Täna suunatakse Viimsi “Viimsi on päris heas seisus, kui arvestada, et 2001. aas- si poolsaare veemajandusest. saada hinnanguliselt 1500 uut veeteenuse hinda niipalju, kui reovesi Tallinna Paljasaare tal loodi esimene naabrivalvesektor Randveres.“ Elanike Vee- ja kanalisatsioonitorustik- klienti, mis tähendaks ka täien- see on võimalik, ja niipalju, veepuhastusjaama. Kuivõrd arvu vaadates võiks neid piirkondi või sektoreid Vaigu ar- ke oleme rajanud järgmistesse davaid rahavoogusid. ASile kui vajalik. Kindlasti ei tohi tegemist on piiriülese tee- vates rohkemgi olla, aga nende loomine sõltub inimeste küladesse ja piirkondadesse: Viimsi Vesi aga suuremat ra- seejuures veehinna langetami- nusega, siis oleme sunnitud ettevõtlikkusest. Pärnamäe küla, Randvere küla, halist võimekust investeerida ne olla meelevaldne ega ohtu tasuma ASile Tallinna Vesi Viimsi uus naabrivalvesektor on esimene, mis Eestis Metsakasti, Tammneeme, Ve- veemajanduse infrastruktuuri seada olemasolevaid arendus- kallist reoveeteenuse tariifi ja sel aastal loodi. siroosi ja Kuuse tee piirkond, ja veekvaliteedi parandamisse. projekte. Rääkimata sellest, tasu. Kui saame enda Muuga VT Kordoni ning Suur ja Väi- Kuid on päris selge, et et veehinna alandamine peaks reoveepuhasti tööle, siis tekib ke Ringtee piirkond, Viimsi mida rohkem on vee-ettevõt- kaasa tooma veekvaliteedi lan- ka reoveeteenuse pealt reaal- keskse veetorustiku rajamine, tel kliente, seda paremat ja gemise. set arvestatavat säästu, mille Viimsi veehaarde puurkaev odavamat teenust ta pakkuda Läbiviidud esialgsed fi- arvelt saame veehinda hakata Linnuvaatlus pumplate rajamine, Pringi küla, saab. Just seepärast olen kind- nantsanalüüsid näitavad, et lähitulevikus langetama. Head Eesti Ornitoloogiaühing kutsub kõiki linnusõpru Leppneeme küla. Lähiajal ha- lal veendumisel, et siinkohal 5–10% veeteenuse hinna lan- liitumist ja tarbimist! osalema 29. ja 30. jaanuaril toimuval talvisel aia- katakse rajama ka uut Viimsi on ainuõige lahendus langeta- getamise kontekstis suudaksi- linnuvaatlusel TALV 2011. veepuhastusjaama. da Viimsi kehtivat veeteenuse me edukalt lõpule viia Viimsi Jan Trei Kõik need investeeringud hinda, et muuta valla vee-et- poolsaare vee ja kanaliseeri- Vallavolikogu liige ning Selleks tuleb valida endale aias või pargis hea nähtavuse- veemajandusse ei ole jätnud tevõttega liitumine atraktiiv- mise läbi Ühtekuuluvusfondi ühendfraktsiooni Viimsi heaks ga vaatluskoht, mis on lindude toidumaja või toitmispaiga mõju avaldamata veeteenuse seks ning suurendada oluliselt projektide ning järk-järgkult esimees läheduses ning leida 29. või 30. jaanuaril üks tund vaba hinnale, kuna Euroopa Liidu kliendibaasi. Olgu nendeks tõsta vee kvaliteeti ja teenuse Viimsi Koduomanike Liidu aega lindude tegevuse jälgimiseks. Selle tunni jooksul tu- Ühtekuuluvusfondi projekti uuteks klientideks aiandus- kättesaadavust külades. Selle esimees ja veeteenuse hinna leb kõik vaatluspaigas kohatud linnuliigid ka kirja panna omafinantseeringu katmiseks ühistud ja veeühistud, millede eelduseks on kindlasti ka uued alandamise algataja Viimsis ning iga liigi puhul üles märkida vaid kõige suurem kor- on tulnud võtta suuri laene. juurde on täna juba rajatud valla veevõrguga liitujad ehk [email protected] raga nähtud isendite arv. Tulemused tuleb sisestada aialin- Laenudeta ei olekski võimalik Viimsi Veega liitumise võima- veeteenuse tarbijaskonna kasv. tel 51 68 806 nuvaatluse kodulehel asuvasse online-ankeeti või interneti puudumisel saata postiga Eesti Ornitoloogiaühingusse (Veski 4, Tartu 51005). Talvised liiklusolud Eesti Ornitoloogiaühing Seoses käesoleva talve longiklaasidest. Seega on mõt- duk juhitavuse kaotada. Olukor- järjekordselt raskete lu- tekam pigem kulutada mõned rast Pärnamäe teel on teadlik ka meoludega on tunduvalt minutid sõiduki puhastamise- tee valdaja, kes on paigaldanud muutunud liiklusolud. le kui hiljem kulutada aega ja liiklusohu vähendamiseks hoia- Õnnelik õnnetus Leppneeme raha võimalike sõidukikahjude tavad ja kiirust piiravad märgid, sadamas Sõiduteed on muutunud kitsa- hüvitamiseks. mis enesestmõistetavalt on liik- 11. detsembri hommikul juhtus Leppneeme sadamas õn- maks ning libedamaks. Ilmselt Olulist tähelepanu nõuab lejatele ka kohustuslikud. netus, üks Prangli kooli õpetaja kukkus koos kõigi oma on suuremale osale sõiduki- liiklejatelt näiteks Pärnamäe tee, Kerge ei ole ka kergliikleja- asjadega merre, kuid tublid Kihnu veeteede Vesta laeva- mehed päästsid ta uppumisest. juhtidele tuttav olukord, kus kus sellel talvel on raskete tee- te, eelkõige jalakäijate olukord. Kurvide nn sirgeks lõikamine Vesta mehaanik Ivar Olop rääkis, et naine hakkas minema teel varasema kahe sõiduraja tekitab liiklusohtlikke olukordi. olude ja ebaõigete sõiduvõtete Paljudes kohtades on kõnniteed oma auto poole mitte läbi värava, vaid otseteed pidi, teel oli asemel on tulnud hakkama tõttu toimunud mitmeid liiklus- muutunud eriti kitsaks või hoo- aga must jää. „Nii kui astus, hakkas libisema ja oligi vees,“ kir- saada pooleteise või lausa ühe Kindlasti on vajalik pu- õnnetusi, millest kahes on ka ini- pis mattunud lumekuhilate alla. jeldas Olop. Vesi võib seal olla vähemasti 3 m sügav, oletas ta. sõidurajaga. Muutunud olud on hastada sõiduk korralikult lu- mesed vigastada saanud. Nime- Seega on jällegi oluline, et nii Lähedal oli rahvast, praamile tulijaid ja kõik, kes lähedal kaasa toonud vajaduse varuda mest enne liikuma hakkamist. tatud teel võib esineda rohkem jalakäijad kui ka sõidukijuhid olid, aitasid, rääkis mehaanik. „Õnnelik õnnetus, sest juhtus liikumiseks rohkem aega ning Viimsi vallas on toimunud libedust võrreldes teistega, kuna oleksid üksteise suhtes tähele- inimeste silme all. Sihukeses paari plusskraadiga vees pole arvestada rohkem teiste liikle- parklates ja hoovides mitmeid tee on suures osas tuultele ava- panelikumad. minutitki vaja, et algaks alajahtumine.“ jatega. Ekstreemsete ilmastiku- nn plekimõlkimisi, kus kahjud tud. Samuti võib liiklusohtlikke Edukat ja turvalist alanud Kuigi mehaaniku sõnul aitasid kõik, palus saare rahvas lehe olude korral (torm, tuisk vms) on suhteliselt väikesed ning olukordi tekitada juhtide poolt aastat soovides, kaudu just Vesta laevamehi tänada. tuleks tõsiselt kaaluda sõiduki mis osaliselt on põhjustatud nn kurvi lõikamine, kus üle jär- Aivar Sepp VT kasutamise vajadust. sõiduki läbipaistmatutest sa- su teekatte serva sõites võib sõi- piirkonnapolitseinik 4 14. jaanuar 2011

Projektitoetuste Talv, lumi ja talihoole Teede talihoolde aeg “Meil on palve, et elanikud info- ja koolitus- kestab 21. aprillini. vaataksid oma kruntide juu- res teeääred kriitilise pilguga päevad “Talihoole tähendab seda, et üle,”ütles Lugu. “Inimesed teostatakse lume- ja libedatõr- külvavad muru aia taha ja pa- Põhja-Harju Koostöökogu LEADERi projektitoetuste jet ning tõusudel teid soolatak- nevad sinna kivid. Lume all on taotluste vastuvõtust 2011. aastal. se,“ ütles valla teedeinsener need ohtlikud liiklusohutuse Leader-programmi koha- Harri Lugu. seisukohast ja ohtlikud ka tee- lik tegevusgrupp MTÜ Esmajärjekorras hoolda- hooldemasinatele. Masinate Põhja-Harju Koostöö takse teid, kus liigub ühis- remont aga takistab ja piken- kogu plaanib 2011. aastal LEADER-strateegia meetmete transport, ja teid, mis on valla dab teehooldustöid.” projektitoetuste taotluste vastuvõtmiseks korraldada kolm põhiteed, st ühendavad külasid Nende ebaseaduslikult pai- vooru. Selle aasta esimene taotlusvoor on juba välja kuu- ja alevikke, viivad lasteaedade galdatud kivide kohta on tehtud lutatud ja avaldatud Harju maakonna häälekandjas Harju ja koolide juurde, ning park- 140 ettekirjutust. “Tee maa-ala Elu 23.12.2010. Taotluste vastuvõtmine algab 28.veebrua- laid, mis nende hoonete juurde ei ole elanike kinnistu ja sinna ril ning nii paberkandjal kui ka elektrooniliselt esitatava kuuluvad. Rõhutame siinjuu- Lumetormi järel vajati tehnikat juurde. Foto Harri Lugu ei tohi ilma teeomaniku loata taotluse vastuvõtt lõpeb 15.03.2011 kell 12. res veel kord ka seda, et tali- midagi paigaldada ega istikuid Avatud on kõik neli meedet: hoolet ei teosta vallavalitsus, Vallavalitsus kaalub ole- mata, kelle ülesanne on nende istutada,” selgitas Lugu. “Ole- 1. meede: Külakogukondade ühendamine ja arendamine vaid riigihanke korras hanke maoleva hooldelepingu lõpe- kodutänav korras hoida. me alustanud tööd selle prob- 2. meede: Ettevõtlus ja puhkemajandus võitnud firma, kelleks on AS tamist ja uue hanke korralda- Vallavalitsus on hoidnud leemiga.” Kivid teepeenral on 3. meede: Koostöökogu tegevuspiirkonna noored REV 2. mist, kuna vallaelanikud ega rahaliste ja teehoolde tegija ohtlikud ka jalakäijaile ja jalg- 4. meede: Rannaalade ja väikesaarte arendamine. Vana aasta viimasel teisi- vald tellijana pole pakutava tehniliste võimaluste piires ka rattureile. Teada on juhtum, kus Meetmelehed on kättesaadavad meie veebilehel www. päeval vallavalitsuse istungil teenusega rahul. erateed lahti, et tagada inimes- laps on rattaga selliste kivide leaderph.eu. Nende üksikasjalikuks tutvustamiseks ning toimus kohtumine REV 2 ju- Valla kui tellija poolt vaa- tel tööle pääsemine ning pääs- peale kukkunud. projektide edukamaks kirjutamiseks korraldame kolmes hatuse liikme, ehitusdirektor dates on talihoolde tegija kah- teameti ja kiirabi ligipääs. “Aianduspiirkondades on vallas info- ja koolituspäevad, alljärgnevatel aegadel ja Jaanus Laanese ja projektijuht juks oma ülesannetega jänni Eelmisel aastal kulus valla teed kitsad, need piirkonnad on kohtades, millest osavõtuks saate teha oma valiku: Allan Muruväliga, et selgitada jäänud. Lumekogused, mida eelarvest erateedel lumetõr- nüüd muutunud püsielurajoo- 25. jaanuaril kell 12–15 Harmoonikumis, Viimsis, Par- välja põhjused, miks lume- vana aasta viimased kaks tor- jeks pool miljonit krooni. nideks, kuid seal pole võima- gi tee 8; tormijärgne teede seisundi- mi on meie teedele toonud, Teades meie erateede oma- lik ellu viia tänapäevaseid tee 3. veebruaril kell 16–19 Rae Kultuurikeskuses; tasemete taastamine niivõrd näitavad, et talihoolde tegija nike võimekust teeb vald era- planeerimise nõudeid,” rääkis 7. veebruaril kell 16–19 Loo alevikus, Saha tee 13 II kaua aega võtab. Reaalsus on, käsutuses olev tehnika ei taga teeomanikele ettepaneku anda teedeinsener. korruse saalis. et viimased kaks lumetormi teede seisunditaset nõutud aja teed avalikku kasutusse, mis “Kinnistute omanikud on Taotlejatel on võimalik pöörduda info ja konsultatsioo- kuhjasid meie teedele sellises jooksul. tagaks meile legaalse võima- omavoliliselt rajanud piirde- ni saamiseks tööaegadel koostöökogu projektijuhi Margit koguses lund, mida hooldefir- Eraldi teema on valla terri- luse ja ka kohustuse neid teid aedu väljapoole kinnistupiire, Pärteli poole (tel 52 01 189 või [email protected]). ma kasutuses olev tehnika (lu- tooriumil olevad erateed, neid läbitavatena hoida. seda on tehtud tee maa-ala ar- Vajadusel antakse asjakohast teavet info- ja koolituspäeva- mesahad) ei ole osadel teedel on kokku 70 km, mis valdavalt Möödunud talvel oli pal- velt. Väljapoole kinnistu piire de kohta jooksvalt edasi koostöökogu liikmetele e-kirjade- võimeline teisaldama. Sellest kuuluvad aiandusühistutele ja ju pahandust kohtades, kus istutatud hekid on liiklusohtli- ga ning piirkonna taotlejatele veebilehe kaudu. tulenevalt tuli vald REV 2-le arendajatele. Kahjuks ei täida krundiomanikud olid tee äärde kud eriti ristmikel, kodanikel Ootame ettevõtjate, kodanikeühenduste ja avaliku sek- appi, tellides peale lumetormi paljud erateede omanikud neile paigaldanud kive. Nende otsa tuleb ebaseaduslikult rajatud tori esindajate hiljemalt kahepäevase etteteatamisega re- lõppu, so pühapäeval, 26.12 seadusega pandud ülesandeid purunes teehooldemasinaid ja hekid viia tee maa-alalt oma gistreerimist e-posti aadressil [email protected] ja lisaks täiendavat rasketehnikat hoida endale kuuluvad teed ka sõidukeid. Vald on nüüd kinnistu piiridesse.” aktiivset osavõttu. erafirmadelt (frontaallaadurid korras. Nende teede ääres ela- pööranud tähelepanu neile Talihoolett käsitlevad kir- ja kopad), et tagada valla ter- vad inimesed valavad aga oma omavoliliselt paigaldatud ki- jad palutakse saata e-posti aad- MTÜ Põhja-Harju Koostöökogu juhatus ritooriumil olevatel teedel sõi- pahameele välja vallavalitsuse videle ning ehitusmaterjali- ja ressil [email protected]. detavus. suunas, teadmata ja huvi tund- mullakuhjadele. VT Prangli rahvamaja on nüüd kaunis ja hubane Enne jõule, 22. detsemb- se poole,” ütles Caremn Ott, Kaks naist saare elu ril avati pärast remonti Prangli Rahvamaja hoone vaadates abivallavanem Endel eestvedajad taas pidulikult Prangli ehitati 1954. a Kirovi-kalu- Lepiku ja kultuuri- ja spordi- “Mul on tõsiselt hea meel, et Rahvamaja. rikolhoosi Prangli osakon- ameti juhataja Ott Kase poole. Carmen Ott on Prangli saare na klubina ennesõjaaegse “Ott Kask ütles meie remondi- üle riigi nähtavaks teinud,” üt- Rahvamaja remontis nelja maarahvamaja stiilis. Rah- soovi peale, et väga hea mõte, les abivallavanem Endel Le- mehe ja kahe praktikandiga vamaja saalis on 120 kohta. ja Endel Lepik toetas väga.” pik. “Tore, et kaks kanget naist ehitusbrigaad firmast Omest Carmeni sõnul üllatas neid, siinset elu veavad.” Naised said Ehitus. Tööd kestsid neli kuud. kui kiiresti vallavalitsus oma- vallavalitsuselt kingiks pleedid, Korda tehti duširuum ja WCd, “Nüüd me ainult siin ela- finantseeringuks vajaliku raha millel tikitud valla vapp. millest üks ehitati hiljem üm- megi,” lisas lõbusalt Maret leidis, ka ehitajatega letiti kii- “Mäletan, kui rahvama- ber nii, et sinna ka invaliid sis- Klaamas, kes koos Carmen resti ühine keel. ja ehitati,” rääkis saareelanik se pääseb. Rahvamaja fuajee Otiga hoolitsesid selle eest, et Kui külalistel oli maja üle Linda Leppmets. “Käisime siin sai uue põranda ja lae, köögis maja taasavamine oleks pidu- vaadatud ja saarerahva esin- tantsimas. Siis oli siin palju värskendati seinu ja põrand sai lik peolauaga sündmus. dajadki olid kohale jõudnud, noori, mängisime ringmänge, uue katte. Saalis vahetati sein- Prangli rahvamaja – nagu sõjeelses Eestis. Fotod Endel Lepik paluti kõik lauda. Lava ette as- tihti peeti pidusid. Naistepäe- te välisvooder, seinad soojus- Ringitöö ja projektite- tusid Prangli Põhikooli laulu- va- ja maipeod olid laudadega, tati, tehti elektritööd – saalis n-ö plaaniväliselt, sponsorlu- gevus lapsed Maarja Kahro ja Maria ise küpsetasime. Kirovi-kol- on nüüd uus valgustus, põrand se korras. “Kuidas neid jätta Rahvamajas tegutsevad laste ja Isabell Muljar, keda juhendas hoosi ajal olid toredad pensio- kaetud uue kattega, seintel uus vanaks, kui ülejäänud on uus naiste muusikaring, käsitöö-, Luigi Õunapuu. Seejärel laulis näride peod ja kalurite peod. tapeet ning vineertahvlid, nagu ja ilus,” põhjendas Tõnu Ka- näite- ja kokandusring. Viimast trio Inge Tann, Maile Kahro ja Nüüd on rahvast vähe.” “Tööd olid aastal 1954, kui rahvama- semets. juhendab Maret Klaamas, kes Luigi Õunapuu. ei ole,” lisas Leppmetsa laua- ja valmis sai. “Nüüd on köök ka väga majas on viis aastat omainime- Rahvamaja perenaised tä- naaber Helje Viliberg. kena,” rõõmustas rahvamaja sena tegutsenud. “Tulin siia ko- nasid kolme noort inimest: Mõlemad naised kinnitasid Jõulusoov sai täidetud kultuuritöö koordinaator Maret kaks ja kaks aastat oli elu rahu- Hardot, Kristiinat ja Alek- aga, et on saare eluga harju- “Kui seinad võeti lahti, oli Klaamas. “Nagu näete, on see Värskelt remonditud saalis. lik,” rääkis ta. Seejärel hakkasid sandrit medalitega rahvamaja nud ja ära sealt ei taha kuhugi näha, et saepuru oli alla va- meile tore jõulukink. Meie jõu- nad Carmen Otiga koos rahva- päästmise eest. Nimelt olevat minna. Ning mõlemad kiit- junud,” rääkis Omest Ehituse lusoov on sellega täide läinud.” tusime, siis tekkis idee kõike majas tegutsema ja sellest peale nemad remondi ajal tulekahju sid Carmen Otti. “Carmen on juhataja Tõnu Kasemets. Ki- Kevadel võetakse ette rahva- muuta,” meenutas rahvamaja on elu läinu täiskäigul. Carmen süttimise ohu avastanud, kui väga tubli, teist nii tublit meil vivill ja tuuletõke pandi sei- maja akende vahetus. Selleks projektijuht Carmen Ott. “Me kirjutab projekte, need saavad signalisatsioon tööle hakkas, polegi. Tema teeb igasuguseid na soojustuseks ning nüüd on saadakse Leader-programmist teeme seda kõike sellepärast, heakskiidu ja nii tekib aina uusi sest ahjust kukkus välja küdev koolitusi ja kursusi ja viib saalis soe – bullerjaan kütab ja raha. et saare põliselanikud saaksid võimalusi tegutsemiseks. puutükk. Noored asusid kiires- meid siit kaugele ekskursioo- seinad peavad sooja. Fuajee ja “Kui me möödunud aas- end hästi tunda, et neil oleks “Tänumõtetega vaatan ti kustutama ja päästsid maja nidele.” köögi põrandad said uue näo tal siin saalis jõulude ajal is- siin majas tore olla.” ma kõigepealt vallavalitsu- hullemast. Annika Poldre 14. jaanuar 2011 5

Uus lastemuusikal “Lume- TÄNUAVALDUS kuninganna” etendub Viimsis Heategu ei jää Viimsi Kooliteater on taas märkamata! hakkama saanud suure- Vahetult enne jõulupühi pöördus Viimsi valla joonelise projektiga – sotsiaal- ja tervishoiuameti poole noor perekond 3. veebruaril esietendub sooviga aidata mõnda toimetulekuraskustes ja lastemuusikal “Lumeku- abivajajat peret. ninganna“, kus teevad näitlejatena kaasa Viimsi Pere soovis osta abivajajale perele jõulupühadeks toidu- Kooli 2.–12. klassi õpi- aineid. Meie poolt sai välja valitud üks tubli 6-lapseline lased ning mille tõmbe- pere, kelle tarvis osteti kaks kastitäit igasugu söödavat numbriks on äärmiselt kraami. Eelnevalt sai ka antud välja valitud peret teavi- modernne lavakujundus. tatud ja järgi uuritud, mida antud pere kõige enam vajab. Meie sotsiaaltööspetsialist käis selle toreda perega koos Lavastus äratatakse pakki üle andmas. Pere oli loomulikult väga tänulik ja lii- uuesti ellu gutatud sellisest heateost. On kindlasti palju neid, kes mä- Pere, kes heateo tegi, oli tagasihoidlik ega soovinud, letavad, et juba 15 aastat tagasi et neid kuskil nimeliselt ära märgitakse. Tahaksime aga oli Viimsi Kooliteatri reper- omalt poolt läbi Viimsi Teataja siiski seda peret tänada ja tuaaris sama etendus. Peaosa samas ka teistele valla kodanikele teada anda, et heategu kehastas toona võluv Hanna- ei jää märkamata. Liina Võsa. Sellest ajast on tä- Viimsi Vallavalitsuse napäeva kaasa toodud üks laul sotsiaal- ja tervishoiuamet ning suur osa lavastuse mater- jalist põhineb niisamuti nagu aastaid tagasi Hans Christian Anderseni populaarsel muinas- jutul, Swartzi näidendil ning lavastaja Külli Talmari impro- Uue tehnoloogiaga visatsioonil. Etendused olid ääretult po- keskkonnasõbralik pulaarsed ja publikumenukad. Kindlasti olid selle põhjusteks kortermaja nii suurepärane muusika (unus- Haabneemes, Karuluagu tee 9 valmib kesk- tamatu Kuldar Rajapu “Laul konnasõbralik elumaja. Uudne on vihmavee roosist”!) kui ka lavastuse hel- kogumine ja kasutamine kastmiseks ning WC ge sõnum: loputussüsteemis. Selgitab kortermaja ehituse On kodus õnn, kui naerab laps projektijuht Skanska MVst Kaido Kann. naer teeb ka talve soojemaks, on kodus õnn, kui õitseb roos Uudne on vihmavee kogumine ja kasutamine hoone üm- ja soojas toas on lapsed koos! Jäist Lumekuningannat kehastab soe ja sõbralik Viimsi Kooli 9. klassi õpilane Mari-Marta Makarov. ber oleva haljastuse kastmiseks suveperioodil ja korterite WC-pottide loputussüsteemides. Vihmavesi kogutakse Kes lavastuses kaasa nevamaks. Etendus kestab üle Lavastuses on eriline lis toimunud erinevatel jõulu- kokku hoone katuselt (mitte terrassidelt ega parklast) ning teevad tunni ning lavastuse sihtrüh- kujundus pidudel ning need võeti publi- suunatakse kogumistünni, kust toidetakse korterite WC- Peaosi kehastavad Viimsi Koo- maks on lapsed kuni 6. klas- Talvemuinasjutu lavastuse teeb ku poolt väga soojalt vastu. sid. See lahendus eeldab korteriomanikelt kahe veenäidu li õpilased Aleks Paul Pukk sini. Loomulikult oodatakse veelgi erilisemaks asjaolu, et Kuna etendusi on vaid pii- asemel kolme teatamist. Vihmavaesel ajal täidab kogu- (Kaj), Ariadne Pedanik (Gerda) aga etendusi vaatama ka kõiki suur osa lavakujundusest on ratud arv ja suur osa neistki mistünni kohalikust veevärgist saabuv vesi. ja Martin Siimann (muinasjutu- teisi, kes tunnevad rõõmu heast lahendatud videoinstallatsioo- on juba broneeritud, siis tasub Skanska EMV AS kasutab Karulaugu tee 9 Viimsi kor- vestja), Lumekuninganna rollis muusikast ning soovivad veeta nidena (autoriks Jaan Kolberg), endale sobivad kuupäevad va- terelamu ehitamisel seni veel Eestis tundmatut BIM (buil- on Mari-Marta Makarov. Li- ühe tõsiselt mõnusa ja lustliku mis tekitab etendust vaadates rakult valmis vaadata ja piletid ding information modeling) projekteerimistehnoloogiat. saks neile ja paljudele teistele teatriõhtu Viimsi enda kohalike tunde, et korraga viibitakse ära osta, et vahvast elamusest Rahvakeeles tähendab see, et enne ehituse algust valmis- Viimsi Kooli õpilastele astuvad staaridega. mitmes erinevas paigas ning mitte ilma jääda! tavad arhitekt ja projekteerijad projekti, mis sisaldab nii üles ka Viimsi Huvikeskuse Lisaks etenduse vaatamise- tegevuskohti vahetatakse lau- Esietendus toimub 3. veeb- arhitektuuri, konstruktsioone kui ka eritöid. Ükski projekt laulustuudio lapsed (juhendaja le saab aga publik ka ühe põ- sa välgukiirusel. Sellist trikki ruaril kell 18 Viimsi Kooli suu- ei ole enam paberil ega plaaniline, vaid ruumiline ehk 3D Ita-Riina Pedanik) ning Viimsi neva ülesande, mis praegu jääb pole Viimsi Kooliteater varem re maja aulas. Järgmised eten- mudel. Muusikakooli orkester (diri- saladuseks, aga mis etendust kasutanud ning seda enam on dused vallaelanikele on 11. ja Koostatud mudeleid kontrollivad spetsialistid pide- gent Ott Kask). vaatama tulles publikule välja põhjust tulla etendust vaatama. 16. veebruaril kell 18. valt, et enne ehitust ei oleks joonistes enam ühtegi viga. Paljudel õpilastel on kan- pakutakse. Haarake sellest siis Lavastuse katkendeid sai Annika Remmel See aitab ära hoida projekteerimisvigadest tulenevaid sei- da erinevad rollid, mis teeb kindlasti kinni, sest see võib näha juba 2010. aasta lõpus, Viimsi Kooli sakuid, ümbertegemisi ja sellest tulenevat raha raiskamist. etenduse jälgimise veelgi põ- muuta teie elu! mil neid etendati Viimsi Koo- kommunikatsioonijuht Karulaugu tee 9 mudelite kontrollimisse on kaasatud ka spetsialistid Skanska OY-st, kes on maailmas ühed edasi- jõudnumad BIM projektide alal. Lisaks uuele projekteerimislahendusele on Karulaugu Ülle Lichtfeldt ja naise eluheitlus Viimsis tee 9 kortermajas kasutatud ka uuenduslikke ehituslahen- dusi, näiteks vesipõrandakütet, mida saab reguleerida igas Reedel, 4. veebruaril kell pärast muretsemist naise temas ruumis eraldi. Kõigis korterites on oma soojusvahetiga 19 etendub Viimsi Huvi- uinutanud? On tal veel oma aeg sundventilatsioon ja iga korteriomanik saab ise reguleeri- keskuses Rakvere Teatri ja ruum? Kas ta suudab veel da oma korteri ventileerimist. Väljatõmmatava õhu soojus üks populaarseim lavas- armuda ja armastada? Kas on kantakse üle sissepuhutavale õhule. tus “Mina, naine“, mille veel kuskil alles see ürgse jõu- Et saavutada energiaklassi B, on arvestatud ka piir- peaosas mängib ja laulab ga emane või on ehk hoopis tü- dekonstruktsioonides paksemate ja efektiivsemate soo- Ülle Lichtfeldt. tarlapsest sirgunud mees? justusmaterjalidega. Üldkoridorides ja trepikodades on Kati Murutari näidendi ühe valgustus juhitav liikumisanduritega, st kui liikumist ruu- Mida tunneb ja mõtleb üks naise ööpäevasest võitlusest mides ei toimu, ei ole ka valgustust. ametialaselt edukas ja sotsiaal- enda ja maailmaga on Rakve- Kuigi hoones on vaid neli elukorrust, on mõlemas selt silmapaistev keskealine re Teatris lavastanud Toomas trepikojas liftid, mis annab noortele peredele võimaluse naine, kellest õhtul kodusein- Suuman ja kujundanud Kris- lastega ilusasti koju jõuda. Igal korteril on keldrikorrusel te vahel saab abikaasa ja laste ti Leppik, lauluõpetajaks oli oma panipaik ja krundil autokoht. teenija ja ümmardaja? Kas ta Maiken. veel üldse tunneb midagi? Või Piletite broneerimine tele- Kristi Saaremets on pea kakskümmend aastat fonil 606 6838 või e-posti aad- Skanska EMV hoolitsemist, uneajast toidu- ressil [email protected]. kommunikatsioonijuht keetmist, mähkmete-sipukate- Rakvere Teatri sokkide pesemist ning tuleviku Naine võitluses enda ja maailmaga. kirjandustuba 6 14. jaanuar 2011

Tark Viimsi Pidamata jäänud kõne Kui ma Viimsis elasin, oli Viimsi väike vald, kus Nõukogude Liidu kokku kuulatakse, aga selleks peab Või kui tulla igapäevaelu- postiljon tundis kõiki nimepidi ja kirjad tulid varisedes arvasid paljud, meil midagi öelda olema. Nii le lähemale, siis kulutada ei kohale ka adressaadiga: “Kaja Kallas, Viimsi et ajaloo lõpp on käes. et tasub hästi järele mõelda. saa rohkem, kui teenid; et riigi vald, Püünsi kooli kõrval“. Tänaseks on Viim- Mitte et enam ei tuleks Olles selle teooria poolda- valitsus ei saa “palku tõsta”; si vald kasvanud peaaegu sama suureks kui dramaatilisi pöördeid ega ja, et uus on enamasti taaslei- et kortereid ei “eraldata”, vaid Rakvere linn ja postiljon inimesi vaevalt selliste jahmatavaid maailma- tud vana, usun, et meil on Eu- ostetakse, müüakse ja kin- koordinaatide järgi üles leiab. sündmusi (neid tuligi), roopale ja maailmale öelda nii gitakse; et ühiskond ei seisa vaid selles mõttes, et mõndagi, mis tundub igavalt püsti mitte üksteise ülekaval- Valglinnastumine toob päevakorda uued probleemid, mis enam ei ole tulemas suuri Lauri Vahtre raamatuesitlusel. tuttav, kuid on selle juures vä- damise, vaid ühise kasu ideel; on eelkõige seotud elukohast tööle ja koolidesse-lasteae- ideid. Jääb vaid täpsusta- gagi tervemõistuslik. Kõlagu et Eestis peab esimeseks ja dadesse pääsemisega. Kuni enamus valla elanikke töötab da seda, mis osutus kõige Need küsimused ei ole elu- see pealegi veidi messianistli- üldiseks suhtluskeeleks olema Tallinnas, on eelkõige vaja arendada kvaliteetset ühiskond- edukamaks, nimelt de- võõrad ega kauged. Nad ei ole kult. eesti keel ning nõnda edasi. likku transporti. Kui inimesi kutsutakse üles autode asemel mokraatliku, pluralistliku, välja mõeldud lihtsa inimese Näiteks et piiramatu mig- Nagu näete, avameelselt kasutama ühiskondlikku transporti, peab olema tagatud ka tolerantse ja üldse igapidi tähelepanu eemalejuhtimiseks ratsioon viib hukatusse – Eu- konservatiivne ehk alalhoidlik tegelik alternatiiv – bussid käivad piisavalt tihedalt ja või- vaba ühiskonna ideed. lumekoristuse, Vene rahaga roopa lihtsalt ujutatakse üle ilmapilt. Võiks küsida, kas nii malikult elukohtade lähedusest. Oluline on ka see, et bus- nuumatud poliitikute, tööpuu- parema elu otsijate poolt. Ja saab, kas see sobib kokku ko- siga saab tõepoolest kiiremini linna, kui seda saaks autoga. Paraku osutus demokraatliku, duse, bensiini hinna ja madala- väita, et neile lähevad korda hustusliku progressiga? Sest Aga lisaks ühistranspordile on valglinnastumine kaasa pluralistliku jne ühiskonna te palkade juurest. Need küsi- meie demokraatlikud väärtu- nagu kuulutab mõni eriti tole- toonud ka uut moodi mõtlemise ja planeerimise vajaduse. idee nõrgemaks kui arvati. Ei mused on täiesti elulised, sest sed, on enesepett, vähemalt rantne “õpetlane”: kui juba pä- Tark Linn (Smart City) on programm, mida arendab Euroo- rahulda ega rõõmusta ta su- nad puudutavad otseselt nii laias laastus. Või et kui lap- risorjus kaotati, siis selle loo- pa Liit ja mis põhineb faktil, et juba praegu elab üle 50% gugi kõiki, juba küsitaksegi lumekoristust, tööpuudust kui si ei sünni, siis ei saa olla ka gilise järeldusena tuleb lubada maailma elanikkonnast linnades ja ennustuste kohaselt lin- ääri-veeri, et kui see on demo- ka kõike muud nimetatut. Neid kindlustatud ja väärikat vana- ka abielluda oma tiibklaveriga. nastumine jätkub selliselt, et 2050. aastaks on linnastunud kraatia, siis mis tuleb pärast küsimusi esitamata ja neile duspõlve. Või et ajateenistuse Ei, arvan mina, olgu ma õpet- elanikkond kasvanud arvuliselt kolmekordseks – 3,3 miljar- demokraatiat? vastuseid otsimata ei suuda me asendamine palgasõjaväega on lane või mitte. Inimkonna alal- dilt 6,4 miljardile elanikule. Olgugi, et linnad katavad maad Mõnikord tahaks ka ise nii vastu astuda millelegi, mille kunagi antiikses Roomas juba hoiutungi ei maksa alahinnata ainult 2% ulatuses, toodetakse linnades kasvuhoonegaase küsida, sest on ju silmaga näha, juurde 21. sajand, NATO, Eu- ära proovitud ja tulemuseks ja abielusid tiibklaveritega ei 75% ulatuses kogu maailma kasvuhoonegaasidest. Euroopa et vabaduse piire ei saa lõputult roopa Liit ja eurotsoon meid oli, et palgasõdurid võtsid ühel tule. Liidus elab linnade ümber ¾ elanikkonnast ja seal tarbitak- avardada – muidu hakkaksid toonud on. päeval laiskadelt ja argadelt Ainult et keegi peab seda se 70% kogu Euroopa Liidu energiatoodangust. Seega li- inimesed tänaval üksteist tap- Sest me oleme ju tegijad. võimu üle. Või et rahvustun- kõlava häälega kuulutama, kee- saks ajakulule, mida liiklemine inimestele kaasa toob, saas- ma, nagu 1905. aastal hoiatas Me peame selle ükskord meel- ded on loomulikud ja nende gi peab mugavale, vananevale, tab see ka olulisel määral keskkonda. Tammsaare. Samas on õhus de jätma. Me kuulume nende omamine ei tähenda kohe heaoluga harjunud Euroopale Kuivõrd kõik Euroopa linnaalad on erinevad, ei ole ka oht, et rahulolematus mee- hulka, kes langetavad otsu- fašismi ega rassismi. Või et karjuma: Lõpetage jama! Lõ- Targa Linna programm mitte üheselt kõigile rakendatav, diaterrori, nürimeelsete võrd- seid, millel on mõju ja kaalu. Venemaa on ohtlik nii Eestile petage kõik need multikultid, vaid pigem meetmete kogum, mille erinevaid elemente lin- õiguslikkusvolinike või multi- Me peame üle saama muga- kui ka Euroopale ja et see pole muinasjutud isetekkelistest nad saavad vastavalt oma äranägemisele kasutada. Tallin- kulti-lobaga ei vii meid mitte vast enesehaletsusest stiilis mitte paranoia, vaid tõsiasja kringlitest ja lõpmatust armas- na ümbritsevatel valdadel tasub Targa Linna programmist edasi, vaid tagasi – pseudopat- “ah mis meie, hiirekesed, siin nentimine. (Kusjuures sellel tusest siniste ja siiruviiruliste, ideid ammutada ja teiste liikmesriikide linnadega koostööd riarhaalsesse käsuühiskonda, ikka piiksume, sest asju otsus- tõsiasjal on vähemalt kümme kandiliste ning silepindsete va- teha. Programmi peamine eesmärk on mõjutada linna ja mis pakub kõlavate sõnadega tatakse Moskvas, Washing- allikat ja kümme komponenti, hel. Asugem uuesti arvestama elamuehitust selliselt, et vahemaad töö ja elukohtade, kaup- kindlustunnet, jättes hoiatama- tonis, Pekingis ja Brüsselis”. kui parafraseerida üht naeru- maiseid ja taevaseid tõsiasju, luste ja elukohtade, koolide ja lasteasutuste ning elukohtade ta, et selle hind on vabadus. Jah, otsustatakse küll, aga meil väärset valeõpetust.) Ning et ehk siis kannab meie töövaev vahel väheneksid. Selleks tuleb juurutada linnaplaneerimise Kuidas leida nende karide on selle juures oma väike, kuid Venemaa ei toida ühtki rasva- ka vilja! põhimõtteid, mis vähendavad sunnitud liiklemise vajadust, ja kaljude vahel õiget teed – reaalne sõnaõigus, meeldigu tihast lihtsalt niisama, looma- pakuvad elukohti, kus töökohad, teenindus- ja lasteasutused Eestile, Euroopale, maailmale? see kellelegi või mitte. Ja meid armastusest. Lauri Vahtre on paigutatud mugavalt, et inimene peaks võimalikult vähe aega raiskama sunnitud liiklemisele. Oluline osa on infotehnoloogilistel lahendustel, mis või- maldavad planeerida inimeste liikumist selliselt, et ummikuid ei tekiks. Arvestades Eesti eesrindlust e-riigina, võiksime Kalur vajab kaitset hüljeste eest oma panuse anda vastava tarkvara väljatöötamisel ja juuruta- Reedel, 7. jaanuaril, tel aastatel, kui seda on tehtud, lased ja meil hülged saaki ei misel. Põhimõtteliselt toimiks selline planeerimine sarnaselt iivaknuutipäeval peeti on sel olnud kalasaagile tuntav ohusta,” rääkis Mare Mätas. energiavaldkonnas arendatavate nutivõrkudega, mis võimal- Rannarahva Muuseu- mõju. “Meie tahame hülgeliha süüa, davad energia tarbimist korraldada nii, et vältida ülekoormust mis infopäeva “Hüljes “Vaja oleks saada hüljeste- tahame rasva ja nahka ning su- ja seeläbi ühtlasemalt jaotada. Ideaalis peaks olema võimalik – osa meie rannarahva le tagasi inimesekartus,” nentis veniiridest lisatulu.” oma liikumist ajastada, jälgides elektrooniliselt, kui kaugel kultuurist“. Seppo Lamberg. Ta kurtis, et Hanno Zingel keskkonna- on teised samast piirkonnast sõitvad autod ja selle järgi oma noortel meestel pole enam mo- ministeeriumist rääkis, et tead- liiklemisotsuseid teha. Seeläbi osalevad kõik Viimsi elanikud Iivaknuut oli päev, mil ran- tiivi hakata kaluriks ning see laste arvates on hülgeküttimise liikluse planeerimises ja ühtlustamises. nakülades kinnitati lõplikult amet võib välja surra. Müügil taastamine võimalik. “Ran- Targa Linna programmi elluviimine eeldab nii riigi, hülgeseltsi koosseis ja peeti olevad kodumaal püütud loo- ge kaitse pole enam kohane, kohaliku omavalitsuse, elanike kui ka ettevõtjate koos- sel puhul pidu. MTÜ Harju duslikud kalad moodustavad hallhüljes on nüüd leebemas tööd. Ettevõtjad saavad panustada, tuues töökohad elu- Kalandusühing ja Rannarahva Soomes kalakaubast vaid 7%, kaitsekategoorias,” rääkis Zin- kohtadele lähemale ning luues elukohtade lähedale nii Muuseum tegid infopäeva, et kurtsid põhjanaabrid. gel. Uues jahiseaduse eelnõus, vaba aja veetmise võimalusi kui ka kauplusi ning muid kõnelda hüljestest ning kaluri MTÜ Saare Kalanduse ka- mis on ministeeriumides koos- vajalikke teenindusasutusi, mis võimaldavad inimestel lii- ja hülge konfliktist. Osalesid Tehtud hülgenahast. lur Eino Ruttu tõdes, et meil kõlastamisel, on ka hallhül- kuda ilma autodeta. Samuti võimaldavad paljud töökohad rannakalurite ühingute ja selt- pole loodud võimalust, kuidas jes sees ja nende küttimiseks kodus töötamist, sest tehes tööd üle interneti ei ole tarvis side esindajad, looduskaitsjad Soomlased tõdesid, et neil kalurit kaitsta. Hüljeste arvu- hakkab jahilube andma kesk- viibida kesklinnas. Kui autoliiklus väheneb, kaasneb sel- ja kalandusametnikud ning on kalade liikumisteed hül- kus on avalik huvi, aga hülge- konnaamet. Siis tulevad ka lega automaatselt nii energiasääst kui ka keskkonnahoid. Soome kalurid. jeste tõttu muutunud. Sealt, kindlat püünist pole. Ta pak- kvalifikatsioonieksam ja ates- Targa linna programmi rakendamine tähendaks Viimsi Hülgeküttimine oli Eestis kuhu saabuvad hülged, kaovad kus välja, et hüljeste arvukus teerimine. jaoks vähem ummikuid, võimalust liigelda autota ja mu- igal pool rannaaladel tavaline, kalad. “Kalurite tulevik ei ole võiks olla viis korda väiksem Kumb on oluline, kas ran- gavat ühistransporti kasutades ning seda, et teenuseid saab kuid kadus 1940ndatel, kui meie käes,” lausus elukutseli- praegusest. “Liivi lahes on nakalurite elustiili või ohus- tarbida kodu lähedal. See on väärt kaalumist. loodi piiritsoonid. See tege- ne kalur Olavi Sahlsten. 2000 hüljest, populatsioon säi- tatud liikide kaitsmine, küsiti Kaja Kallas vus jäi siis alles vaid Prangli ja “Hülged on juba nii ranna lib, kui neid oleks 400,” arvas ametnikelt. Kihnu saarele, kuni keelustati lähedal, et siigadel pole seal Ruttu. “Eestis on hüljes püha Looduskaitsebioloog Ivar 1970ndatel. enam kohta,“ tõdes ka kut- lehm. Kui riik tahab, et neid Jüssi sõnul pole piisavalt and- Hülgepüügiõigust hakka- seline kalur Seppo Lamberg. nii palju oleks, peab riik kahju meid hüljeste tekitatud kah- Aasta algas vahvalt sid Kihnu naised tagasi taot- Siiad lähevad avamerele ta- kaluritele kompenseerima. Kui justuste kohta, samuti on need 3. jaanuaril kell 6.45 Hundi teel hommikust sörkjooksu te- lema nelja aasta eest, põh- gasi ja rannikuvetes kalava- talumees saab saamata jäänud andmed Soomes ja Rootsis hes märkasin mõnikümmend sammu eespool vana koolima- jendades seda põliskultuuri rud aina vähenevad. Ainult saagi eest kompensatsiooni, ebapiisavad. ja poolt liikuvat kitsekarja. Teineteise sabas kenasti liikudes jätkamise vajadusega. “Hül- püüniste täiustamine olukorda siis tuleks teha seadus, et ka “Ega siit mingit dokumen- ületati tänav ja liiguti edasi metsa suunas. Karjas oli 7–8 loo- geliha keetmine ja söömine ei paranda, ka hülgeid tuleb kaluritele hülgekahjud kom- ti täna ei sünni ja see polnud- ma. Ehk käisid nad aedades viljapuid näksimas? Püüdkem või- on suur pidupäev,” rääkis SA küttida, olid Soome kalurid penseeritaks.” ki eesmärk,” ütles päeva juht malusel metsloomade talvist nappi toidulauda õunte või muu Kihnu Kultuuriruum esindaja veendunud. Soomes teevad ja- Kihnlastele pole aga hüljes Andrus Miller firmast Neeme kraamiga täiendada. Mare Mätas. Tema sõnul tu- himehed ja kalurid koostööd – selline vaenlane nagu on saa- Kala. “Oluline on, et see teema Risto Pullat leks see komme taastada kui jahimehed varitsevad hülgeid rlastele. “Meie ei püüa talvel sai esimest korda kõneaineks.” Kihnu vanim elatusala. kalapüüniste juures ja viimas- selliste rüsadega nagu saar- Annika Poldre 14. jaanuar 2011 7 Valla 20. sünnipäev

1

2 3

4 1) Õnnitlusi võtab vastu aasta parim naissportlane Anett Kontaveit.

2) Erich Puusaag, valla aukodanik Kaljo Alaküla ja Juhan Priks. 5 6 3) Püha Jaakobi kirikut suur- annetusega toetanud Siim Kallas saab vallavanem Haldo Oravaselt valla aukodaniku märgi.

4) Valla sünnipäev jätkus Viimsi mõisa pargis koos jõuluvanaga.

5) Valla aukodanik Hans-Lembo Lindemann ja volikogu esimees Aarne Jõgimaa abikaasaga.

6) Valla aukodanik Tunne Kelam.

7) Kultuuriameti juhataja Ott Kask HOLi kingitusega ja skulptor Simpson Seakülast. Fotod Kristjan Lepp. 7

Jõuluks koju Viimsisse Jõuluaeg Püünsis kampaania peavõitja selgunud Püünsi Kooli kaunistasid jõuluajal Viimsi vald käivitas sügisel Pelgulinnas ning tema oli sisse kuused. Igale uksele koolis ilmus kampaania Jõuluks koju kirjutatud hoopis Saaremaa- kuusepuu, mida kaunistasid head Viimsisse, et viia rahvas- le. Uude koju Viimsisse koliti soovid koolikaaslastele. tikuregistri andmed tege- septembri alguses ning otsus- likkusega vastavusse. tati end ka siia sisse registree- Traditsiooniliselt algas jõuluaeg 1. advendi- rida. Priit Aer on tegev ehituse hommiku tähistamisega. Kooliperele oli Kampaania ajal registreeris ja elamuarenduse vallas, prae- külla tulnud oma häid jõulusoove edastama Viimsi Püha Jaakobi koguduse õpetaja Mikk Viimsi vallas enda elukoha 216 Kampaania võitjad koos gu firma NCC juhatuse liige. inimest. 1. jaanuari 2010 seisu- vallavanemaga. Abikaasa Kristel on muusik ja Leedjärv. 2., 3. ja 4. advendi hommikust jäid ga on rahvastikuregistris Viimsi muusikaõpetaja, mängib ore- kõlama jõulujutud armastusest ja headusest vallas registreeritud 16 798 ela- toimus Viimsi Vallavalitsuses lit. Peres kasvab kolm tütart. õppealajuhataja Lia Toro, huvijuht Gea Ra- Püünsi õpilased tantsuhoos. nikku. Valla poolt oli välja pan- kohtumine, kus Priit ja Kristel Võidetud kinkekaarti tahe- diku ja direktor Birgit Tammjõe-Tulbi poolt. dud kingitused kõigile neile, kes Aer said pidulikult kätte oma takse kasutada ühe toreda ko- Jõulukontserdil ”Päkapikud piiluvad…” parimatele õppijatele heade hinnetega tun- ennast kampaania ajal Viimsi võidu ning ka raamatu valla gupere suusareisi tarbeks. astusid üles kõik Püünsi Kooli suured ja väi- nistusi, parimatele sportlastele diplomeid ja elanikuks registreerivad. ajaloost. Kohtumine valla- 2011. aasta lõpul kavatseb kesed. Oli aeg vanematele ette kanda kõik loomulikult vahvaid kingitusi. Valla 20. sünnipäeval 17. valitsusega kujunes toredaks vald kampanias osalenute va- õpitud luuletused, laulda kõik laulud ja tant- Peale jõuluvanaga kohtumist ootas tervet detsembril loositi Viimsisse re- vestluseks, kus vallajuhid tut- hel välja loosida veel ühe kin- sida tantsud. Õues sadas laia lund ja küllap kooliperet ees üllatus – ühine pidulik jõulul- gistreerunute vahel välja kam- vustasid Viimsi eluolu ning kekaardi 10 000 krooni väärtu- ka päkapikud olid kogunenud akna taha vah- õuna laud. Helge jõulumuusika ja hõrgutava paania peavõit – reisibüroo kin- kuulasid värskete viimsilaste ses (tingimusel, et vahepeal ei vat kontserti piiluma. jõulusöögiga saabus lumine koolivaheaeg… kekaart 10 000 krooni väärtuses. arvamusi ja ootusi. ole rahvastikuregistris aadressi Jõuluvanaga jõuluhommikud möödusid Õnnelikuks võitjaks osu- Priit Aer rääkis Viimsi muudetud). samuti tantsu ja lauluga. Jõuluvana jagas Püünsi Kool tus Priit Aer. 28. detsembril Teatajale, et varem elasid nad Jüri Leesment 8 14. jaanuar 2011

VIIMSI VALLA KOHANIMED Prangli ja Aksi Teabepäev Toompeal Wieselgren ütleb, et Pranglit on Aksi nimega pole selgust esmakordselt mainitud 1387. aastal Kui Prangli oli rootsi merekaartidel Stora Rango nime all. Wrangelsholm ehk Suur-Prangli, siis Aksile anti Lilla Wrangelsholmi ehk Väike-Prangli Edaspidi on nimi muutunud õige mitmel kor- nimi. Kust see eestikeelne Aksi nimi tuleb, ral, olles Wrano, Wrango, Wrangen, Wrangö, pole sugugi selge. Wrange. Väikeste muudatustega kestab see Endine Aksi elanik, sõjaajal Rootsi põge- nimi läbi sajandite, kuni 1714. aastal väidab nenud Harald Aksberg kirjutas kunagi mulle, pastor Wrede, et “Wrangelsholm või rootsi et tema arvates see nimi tuleneb merelinnu keeles Wrangöe on eesti keeles Prangli-saar.” haha (nim. hahk) nimest. Mine sa tea. Tõe- Selge jutt, aga ega see Wrangö ja Wrangeli näosem on nime soome päritolu, sest “haak- nimede kasutamist ei lõpetanud. si” on soome keeli laev või paat. Rootsi-soome kohanimede uurija Ivar Nimeseletused Westmann on just seda meelt. Kuid veel on Üks põhjendus selle nime päritolu selgita- ju teisigi võimalusi, sest näiteks Emakeele miseks on vana-germaani tüvi “wranga”, Seltsi väljaannetes on juttu “haksist”, mis mis pidavat tähendama pöörama, väänama, pidavat olema meie oma keeles valge räim. keerutama, kõveraks tegema jne ja see vih- Edasi Harald Aksbergi sõnadega – saarel ela- jab otse saare kujule. Kuulsate baltisaksa nud viis peret, kuid pärast sõda aeti sealt mi- parunite Wrangelitega pole saare nimel vä- nema ka need, kes Rootsi polnud põgenenud. himatki pistmist. Saarerahva esiisa olnud Aksi Aabram, kelle Teine võimalus Prangli nime seletami- järeltulijate hulgas olnud mitu väga andekat Seeniorid Toompea lossi Valges saalis. seks tuleb soome keelest, sest soomlastel on inimest – üks teinud isegi oreli valmis ja tei- sõna “ranko” või “ranka”, mis tähendab kas sel olnud piibel peas. Viimsi Pensionäride pikki halge või puutüve. Et siis meri tõi sel- Harald arvas (koos Heino Gustavsoni- Ühenduse seekordne liseid puid Prangli randa. ga), et see suguvõsa andekus saanud alguse teabepäev korraldati Ka mul kui harrastusajaloolasel on oma David Wekmani nimelisest mehest, kes tee- 10. detsembril Aime hüpotees Prangli nime päritolu kohta. Ni- ninud Rootsi käes olnud Suomenlinna kind- Salmistu juhtimisel Toom- melt on Norra põhjaosas, vastu Venemaa pii- luses. Kui venelased seda ründasid, andnud peal. Transpordi problee- ri Varangeri fjord, mida venelased nimeta- vanemad ohvitserid selle liigagi kergesti mi aitas lahendada VPÜ vad Varjaagide fjordiks, sest nn viikingiajal käest ja nooremad ohvitserid, kes kahtlusta- esinaine Viiu Nurmela. (789–1085) kutsuti viikingeid Bütsantsis ja sid reeturlust ja olid olnud allaandmise vas- Venemaal varjaagideks. tu, põgenesid kes kuhu. David Wekman koos Vaatamata Põhja-Eestis, eriti Kuna viikingite üks kaubateedest kulges ühe kaaslasega tuli üle jää Aksi välja. Abiel- aga Pada jõe ürgorus möllava- läbi Soome lahe Neevale ja sealt lõunas- lus seal Aabrami tütrega ja rajas pere. se Bütsantsi poole, siis miks ei võinud nad le marule Monika oli 24 see- Pranglis sõudmisest väsinud käsi puhata ja Aksi labürint ehk türgi linn niori vapralt hakkamas. Kuna tahtsime teada saa- nii võis Varangeri nime kaudu Wrangö saa- Kui palju selles jutus on tõtt, jääb lugeja ar- da, mis asutus on Eesti Kau- da ja sellest edasi eesti Prangli. vata. Aga saare kagutipu juures on parajatest bandus-Tööstuskoda (EKT) ja kividest laotud labürint ehk saareelanike Teavet jagab KTK turundusjuht Piret Salmistu. mida seal tehakse, siis seadsi- Prangli kohanimed järgi “türgi linn”, mille ava ees on kividest me sammud kõigepealt sinna. ges saalis, kus paikneb Eesti Kohanimedest tuleb Prangli puhul esmalt laotud tähed DW ja aastaarv 1841. Käisime ga. Vahepõikena olgu meenu- Tänu EKT turundusjuhi Piret suurim käsitsi kootud vaip ja meelde Kelnase sadam. Torkab silma suur seda kolleeg Mart Rahiga uurimas 1977. tatud, et Jüri Ratas viibis 2007. Salmistu põhjalikule ülevaa- kus ENSV ajal pidas istungeid sarnasus Källnäs’i nimega, aga see on rootsi aasta suvel. Kuna Leppneeme-Prangli liinil aasta suvel Randvere küla es- tele saime teada, et see asutus Ministrite Nõukogu. Edasi sai- keeles allikaneem. Allika koha pealt jään ma sõitvad paadimehed olid mu koolivennad mamainimise 610. aastapäeva on Eesti ettevõtjate esindusor- me istuda riigikogu liikmete vastuse võlgu, aga neem on seal küll. Viimsi kooli päevadest, polnud Aksile saa- pidulikul tähistamisel, kus is- ganisatsioon, mis loodi juba pinkidel, kuulata vestlust sea- Või siis Muusäär – kui siit rootsi mõju misega probleeme, kui mitte arvestada seda, tutas Randvere Lasteaia terri- 1925. aastal, vahepeal küll dusandjast st riigikogu juhtimi- otsida, siis “mo” (hääldatakse muu) on root- et piirivalvelt loa saamiseks tuli ka kordoni tooriumile pärnapuu (värvilise likvideeriti, kuid taastati 1989. sest, töökorraldusest ja seadu- si keeli peenike liiv või nõmm või palu. ülem kaasa võtta. Saime suutäie naerda, kui vormi), mis edukalt sirgub ja aastal. EKT liikmeteks on üle seloomest, saime teada, kes on Kuid kirikuhärra Petersoo on pakkunud see ülem labürindi läbis esmalt tavalise sam- on oma punaste lehtedega su- 3600 Eestis tegutseva ettevõt- koalitsioonis, opositsioonis ja teise seletuse, mida ta ühelt vanalt Prangli muga, siis joostes ja siis rivisammuga! vel rõõmuks lasteaia perele. mehelt kuulnud. Kunagi olevat Muhumaa te, kes annavad 41% eesti ette- kes on “aknaalused”. Edasi suundusime Rand- mees Mihkel ajanud oma paadiga liivama- võtete netokäibest. Siis oli meil võimalus esi- vere “oma mehe“ Madis Kaa- dalasse ja uppunud ning sealt Muhust see EKT teenuste hulka kuulu- nejale küsimusi esitada. Vaa- siku, kes on ametilt riigikogu “muu” tuli, sest nagu juba öeldud, ei taha vad messide ja koolituste kor- tamata pingelisele ja tihedale aseesimehe nõunik, juhtimi- eestlane seda h-häälikut väga rõhutada. raldamine, infoteenuste osu- tööpäevale leidis asespiiker sel Toompea torni, kus lehvib Kui Leikari kari nime vaadata, siis es- tamine välisfirmadele, info- ja aega vastata meie pärimistele Eesti riigilipp. Selleks oli vaja malt tuleb Hiiumaa Leiger meelde, aga kontaktteenused eesti firmade- ja lisaks juhtida ka ringkäiku tõusta mööda torni treppi üles samuti ka see, et “lekare” on vanas rootsi le, konsultatsioon ja toetuste lossi ruumides. 215 astet. Vapramad said sel- keeles pillimees. Mõlemad tähendused aga taotlemine, trükised ja väljaan- On ilmne, et Jüri Ratase lega hakkama. Lumetorm Mo- kahvatuvad, kui Wieselgreni nõunik Prang- ded, reklaamiteenused ja arbit- näol on tegemist noore ja ener- nika oli vahepeal veelgi jõudu list Tammela väitis, et selle kari nimi olnud raažikohus. gilise, aga juba kogenud po- kogunud. vanasti Leid-kari. Edasi suundusime Toompea liitikuga, kelle tähetund ei ole Oli tore ja muljeterohke Tõsist muret on Wieselgrenile teinud lossiga ja seal asuva seadus- veel kaugeltki käes. Muljet- päev. Rouendi otsa nimi, mida kannab loodes- andliku võimu tegevusega tut- avaldav, et ta on riigikogus ol- Lõpetuseks soovin kõigi- se jooksev maasäär. Rouende oli Rootsis vuma, et näha oma silmaga ja dud ligi nelja aastaga jõudnud le Viimsi seenioridele head ja Smålandis koha nimi, kuid… 1415. aastal. kuulda oma kõrvaga riigikogu tutvuda 225 kohaliku omava- õnnistatud UUT AASTAT ja Hiljem ei teata sellest enam. On arvatud, et tegevusest. Põhjaliku ülevaate litsuse (1 on veel külastama- loodan, et 2011. aasta kujuneb Aksi kaguotsa “türgi linna” plaan Toompea lossist, selle arhitek- ta) tööga kohapeal, lisaks neis meile veelgi muljeterohkem ja ehk hukkus seal Roueni nime kandnud laev. (Eesti Loodus, nr 5, lk 315–317, 1978). Sellel jutul on jumet, sest Rouendi otsa lähe- tuurist ja funktsioonidest läbi paiknevate paljude koolide, huvitavam kui eelnenud aastad. aegade andis riigikogu aseesi- lasteaedade, sotsiaalmajade, Vello Mäits dal on Takulaeva kari. Aga takk oli vanasti Saarel on ka teine labürint, kuid loodeot- mees Jüri Ratas. Käisime val- päevakeskuste, ettevõtete jpm- seenior Venemaa tähtis ekspordiartikkel. sas ja jätab mulje, nagu oleks see karjapoiste Seletusi Rouendi nime päritolu kohta on tehtud. veel palju, näiteks soome keeles on kõrts Mis aga puudutab Aksi Aabrami järel- “rouvi”, aga Rouendi otsa kõrtsi ei tea keegi. tulijate andekust, siis võin seda omast käest Nimede eestistamise ajal 1936. aasta kinnitada, sest üks Aksbergidest elas Suure- Tulge tantsima! paiku muutsid oma perekonnanime ligi 70% välja talus praeguse vabaõhumuuseumi lähe- Alates 20. jaanuarist algavad Viimsi Huvikeskuses neljapäeva õhtuti Prangli elanikest. Sellest hoolimata jäi ka- dal ja kui kellelgi oli mis tahes mehaanilise sutusse suur hulk rootsi päritolu nimesid: või elektrilise riistapuuga probleeme, mindi seltskonnatantsu ja line-tantsu (country) kursused algajatele. Kröönström, Niiström, Linholm, Aksberg, sinna. Ja alati saadi abi. Mina käisin seal ka- Line-tants kell 19 ja seltskonnatants kell 20. Sumpärk, Tampärk, Klaaspärk, Puuström, heksaks sõidetud rattaga. Kuumaks on mõlemal 16 EUR. Wiikström, kui vaid mõningaid mainida. Tõnu Viik Info ja registreerimine e-posti aadressil: [email protected] 14. jaanuar 2011 9 Uus Tulija Eha-Kai Mesipuu Harjumaa ballil pärjati vadki mul tavaliselt öösiti, see rimisega ja moosikeetmisega maakonna tublimaid aas- on juba mulle endalegi naljakas. hilisöödeni palju tööd, aga sel- ta tegijaid. Uue Tulija tiitli Veel meeldivad mulle to- les on ka omamoodi võlu. Nii pälvis Eha-Kai Mesipuu hutult mu kolleegid, nad on et mind võib alati metsa kaasa Rannarahva Muuseumist. lihtsalt uskumatud, igaüks kutsuda, tulen hea meelega. omamoodi. Koos moodustame Eriti oleks tore, kui keegi mind Oled üks Viimsi taluturu käi- suure väärtusliku meeskonna ja murakale kaasa kutsuks, olek- matõmbaja ja elushoidja ning ideepanga ning samal ajal suu- sin väga tänulik. ubinapäeva korraldaja. Nii dame suurte töörabajatena need Talviseks harrastuseks on põhjendati Sinu tiitlisaamist. esmalt hullumeelsed ideed kõik selgelt tõusnud suusatamine, Minu töö on olnud 2010. ka teoks teha. Vähestes kohta- käin õhtuti Pirita metsas val- aastal turu tegevus hoogsalt des suudetakse nii väikse mee- gustatud suusarajal suusata- käima tõmmata, leida juurde konnaga nii suuri asju ära teha. mas, paremaid suusaradasid ei põnevaid tooteid, häid kauple- oska tahtagi. jaid ning viia nad kokku meie Missuguseid ameteid oled heade Viimsi inimestega. Kor- veel pidanud? Missugune kokk sa kodus raldatud sai ka suur taluturu Töötasin üle kaheksa aasta oled, kas laual on ainult mahe teemapäev – ubinapäev, mis büroojuhina kiirlaevadega Tal- ja kodumaine kraam? võeti inimeste poolt väga hästi linna ja Helsingi vahel operee- Eelistan kindlalt kodumaist vastu ja mis muutub kindlasti rinud laevafirmas Nordic Jet toorainet. Kahtlase päritolu- iga-aastaseks talgupäevaks. Line. See oli põnev ja pinge- ga erksavärvilistes pakendites Tiitel oli suur üllatus, pole line töö rahvusvahelises mees- odav toidukaup jääb minust kunagi osanud mõeldagi min- konnas. Meie vabaõhumuu- südamerahus poodi. Põnev gi tiitli peale. Tööd on saanud seumist merele vaadates tuleb on neid lihtsalt vahest vaada- küll kuhjaga teha ja selleks on ikka alati väike igatsus nende ta, kuid ostma ei kipu. Samas kulunud palju ka vaba aega, kiirete laevade järele, millega välismaal reisides huvitavad aga tunnustuse peale ei jõud- reisijaid üle lahe viisime. Ette- mind väga kohalikud toidu- nud töö käigus mõeldagi. Sel- Eha-Kai Mesipuu: Mulle meeldib, et pidevalt on käed-jalad tööd täis. võtte juhi “parema käena” sain poed, seal pakutav toiduvalik, lest, et ka suvised nädalavahe- väga tugeva töökogemuse ja uued maitsed ning kauba eks- tused möödusid enamasti tööl aiapidajatest vanaprouadele. peale pole osanud mõeldagi. miseks ubinapäevaks mahlap- selge pildi ettevõtte juhtimise poneerimise viis. olles, andsid märku kodus oo- Ja nende kasvatatud koduaia- Viimsi taluturg ja vabaõhu- resse otsima. Kui kellelgi üle köögipoolest. tavad üha kasvavad triikimata kaup kaob eelisjärjekorras. muuseum kuuluvad ikka ühte on, andku julgelt teada. Laevafirmas töötamise kõr- Sinu üks unistusi on koogi- pesu hunnikud. Turu perenai- Kevadel helistas mulle üks nagu sukk ja saabas. Sel kevadel tuleb üks tee- valt omandasin ka Tallinna kohvik Viimsis. Millal sa sel- seks olemine võib kõrvalt vaa- tore isa ja teatas, et tema lapsed Sel suvel üritati turgusid ra- mapäev veel ja selleks on 14. Tehnikaülikoolis kõrgharidu- le unistuse teoks teed? dates küll käkitegu tunduda, tahaksid tulla turule omakas- jada veel kahte kohta Viimsis: mail toimuv räimepäev. se, esmalt diplomiõppe ning Koogikohvik on tõesti kuid selle nimel, et turg saaks vatatud rediseid müüma. Isa esiteks Viimsi Haigla kõrval hiljem magistrikraadi. minu üks suur helesinine unis- tõepoolest vallarahvale oma ja eesmärk oli anda lastele väike asuvasse tasulisse parklasse ja Kuidas oled Viimsiga seotud Enne laevafirmasse tööle- tus. Kui minu lapsehooldus- hää, tuleb palju tööd teha. Aga elukool, aidata neil mõista töö- samaaegselt ka Viimsi Kesku- lisaks töökohale? minekut olin tööl paaris väik- puhkuse ajal laevafirma oma suur rõõm on olnud nii paljude tegemise kohustust ning raha se kõrval asuvale parkimisala- Olen elupõline harjumaala- semas ettevõttes sekretäri ja tegevuse Eestis lõpetas, hakka- toredate inimestega tuttavaks väärtust. Ja poiste letil olid le. Selgus aga, et viimsilased ne, Viimsis olen tänaseks ela- juhiabina. sin mõtlema järgnevate tege- saada, koos oleme jaganud nii muide suurepärased redised! ei võtnud uusi turgusid omaks nud juba päris tükk aega. Elan vuste ja uue võimaliku tööko- muresid kui ka rõõme. Mul on ja nad lõpetasid peagi tegevu- muuseumist 5 minuti rattasõi- Ja hobid? Lisaks küpsetami- ha peale. Pikaajaliselt töötuks väga kahju, et üks meie arm- Taluturg vajab sissetöötami- se. Korraks isegi käis mul sü- du kaugusel. Kui laps ei käiks sele, mida juba paljud tea- jäämist pole ma hinges kunagi samatest turumüüjatest vaatab seks aega. Kas ta on juba en- dame alt kartusenõks läbi, et Randveres lasteaias, saaksin vad, kes muuseumisse mõne- kartnud, isegi mitte masu algu- edaspidi meie turu tegemisi nast õigustanud? kas tõepoolest suudavad uued iga päev ka rattaga hakkama le üritusele satuvad. se ajal. Kui sul on kaks kätt ja pilvedelt. Peagi saame kuulda Suvine taluturg on ennast keskuses asuvad turud talutu- ja see oleks nii tervise kui ka Küpsetamine on tõepoolest oskad nendega midagi ka pea- ka mõne pisikese tegelase sün- kenasti sisse töötanud, kodu- rule peale astuda. Õnneks nii keskkonna seisukohalt oluli- üks minu suurimaid hobisid, le hakata, saad kindlasti alati nist, ootame põnevusega. maist kaupa on palju. Praegu ei juhtunud ja see andis selge selt mõistlikum valik. Väär- kuid mitte ainuke. Ma olen hakkama. Muidugi pead olema Kevadsuvel plaanin üle- on meil aga esimene talvine pe- märgi, et taluturg on õigel teel tustan väga kodulähedal töö- ka suur käsitööhuviline. Seda ka töökas, oma valikutes aru- eestilist ringsõitu meie kauple- riood ja turg tegutseb nii muu- ja läheb inimestele korda. tamise võimalust ning see oli pisikut on meie peres kantud kas ning muidu hea südamega. jate juurde taludesse, meil käib seumi parklas kui ka enamas Laupäevane lühiajaline turg määravaim ka minu töökoha põlvest põlve. Mäletan lapse- Osalesin töötu olles tead- iga nädal kauplejaid ju üle kogu jaos vanas hubases laudahoo- on koht, kuhu kõik inimesed valikul. Milleks raisata kaks põlvest eredalt pärastlõunaid, miste värskendamiseks raa- Eesti Pepsi äärest, Viljandist, nes. Pakutakse kaupa, mis prae- saavad, korv käevangus, jalu- tundi oma päevast ummikutes kui mina, ema, vanaema ja va- matukogu ruumides toimunud Pärnumaalt, Rakvere kandist, gusel hooajal saada on. Eesti tada, teades, et letil on värske, istumisele ja tööle sõitmisele! navanaema üheskoos toas istu- töötukoolitustel. See andis Raplamaalt ja mujaltki. tomatiteid praegu saada ei ole, just selleks hommikuks ja just sime ning käis tehtud ja poo- kindlustunnet ja häid mõtteid, sest pole hooaeg, meie oma tu- neile valmistatud kaup, mis ei Mida hõlmab sinu töö muu- leliolevate tööde ülevaatus ja et valikuid on mitmeid – võib Milleks oli Viimsisse talutur- rul seepärast aga imporditud to- ole pikki päevi eelnevalt letil seumi turundusjuhina? kus vanaema emale head nõu olla ka iseenda tööandja. gu vaja, siin on ju poed ja pal- mateid küll ei müü. Siin tulevad seisnud ja ostjat oodanud. Kergem oleks vist vastata andis kas siis värvitoonide või Kuna koogikohviku idee judel aiad? soovijatele appi supermarketid. Mulle on tehtud ettepane- küsimusele, mida mu töö ei hõl- tehnika osas. Hetkel on käsi- oli mul juba varem tekkinud, Raske on suurtes kauplustes Paljudele on ühest suvisest kuid luua turg ka mõnda naa- ma. See töökoht kujutab endast töötegemine küll veidike soiku hakkasin aina põhjalikumalt leida värsket, puhast ja lihtsat lõbusast teleintervjuust jäänud bervalda, kuid arvan, et turu reaalselt palju enamat kui ame- jäänud, sest vaba aega on vii- asjaga tegelema. Idee ei lask- kodumaist toidukraami. Meil meelde minu lubadus astuda saab endale teha ikka iga vald tinimetus ja see on tore. Et töö masel ajal vähevõitu. Hoidun nud isegi öösiti enam magada. on turul koduaiast hommikul turuväraval vastu banaanidele ise, ja inimesed, kes seda tee- selles ametis muuseumis võib teadlikult käsitööajakirjade Kuigi olen Tallinna Tehnika- korjatud kollased ploomid, ja muudele lõunamaistele puu- vad, peavad olema oma valla olla nii rutiinivaba ja arendav, sirvimisest ja käsitööpoodides ülikooli ärikorralduse magister, värskelt nopitud ja pestud kar- ja köögiviljadele, taluturg peab inimesed. Turg luuakse oma poleks osanud küll loota ega käimisest, sest kohe hakkavad tundsin, et koogikohviku tege- tulid, hommikused tillivarred jääma ikka puhtalt eestimaise kogukonna jaoks, sa pead karta. Kui vaja, küpsetan muu- näpud sügelema. Ka lapse kõr- miseks on vaja koguda juurde ja piparmünt, käsitsi korjatud talukauba turuks. tundma oma rahvast ja teadma, seumi leivaahjus külarahvale valt on raske midagi suuremat ka vastava eriala süvendatud ja seljakotis soost välja toodud Kindlameelsus ja mitte ah- mida nad ootavad. leiba ja räägin leivategemisest, ette võtta, pigem teeme lapse- teadmisi. Lapsega kodus oleku punapõsksed jõhvikad ja palju vatlustele järgiandmine on siin- Kõik taluturu kauplejad on kui vaja, aitan kolleege näituste ga koos midagi, mis ruttu val- ajal investeerisingi täiendkoo- muud. Iga sõna ette tahaks pan- kohal tähtsad tegurid. Kindlasti mulle öelnud, et nad tahavad ülespanemisel, kui vaja, korral- mis saab. Näiteks vildime. litamisse, läksin Tallinna Tee- na “kodused” ja “värsked”, sest on taluturg just see, mis ta on, ikka ja jälle siia tulla kauple- dan kliendile sünnipäevapeo, Teiseks suureks hobiks on ninduskooli ning omandasin need ongi peamised märksõnad. tänu sellele, et taluturgu ei ole ma, sest Viimsi turg ja rahvas kui vaja, kirjutame projekte, et metsas seenel ja marjul käimine. pagar-kondiitri eriala. Teadsin, Ma usun, et taluturg on va- kunagi võetud kui äriprojekti. on kuidagi teistmoodi. Isegi ürituste korraldamiseks rahas- Sügiseti on mul ikka kogu aeg et see on 100% kindel investee- jalik õlemale poolele – nii aia- Toidukaupa ja kauplejaid on raske olevat seletada, mismoo- tust saada. kummikud ja korv autos. Mul ring – teadmiseid saan päran- pidajatele, talunikele ja väike- Eestis palju ja väga erinevaid, di teistmoodi. Mulle tundub, et on välja kujunenud kindlad see- dada ka oma tütrele, isegi kui tootjatele kui ka vallarahvale, tuleb selgelt osata ja julgeda rahvas oskab talunike ja meist- Mis Sulle Sinu töös meeldib? nemetsad ja isegi nädalapäevad, kunagi kohvikut ei ava. kes kaupa tarbib. Talunikele ja teha õigeid valikuid. Siin tuleb rite rasket tööd piisavalt väär- Mulle meeldibki vast kõige millal taas metsa kaon. Koogikohviku idee jäi het- meistritele on siin suurepärane mulle tihtipeale appi südame tustada. rohkem see, et erinevaid tege- Metsas käimine on nagu kel toppama sobiliku asuko- ja soodne võimalus kaubelda hääl. Et taluturg areneks, sai sügi- vusi on nii palju, et pidevalt on käsitöögi mõnusalt lõõgastav ha ja vastava miljööga hoone omatoodetud ja -kasvatatud sel korraldatud tõeline õunatee- käed-jalad erinevaid töid täis. ja saab muudest mõtetest täiesti puudumise tõttu Viimsis. Mul kaubaga – nii toetame ka Eesti Mllist arengut näed taluturu- maline turupäev – ubinapäev, Vahel ei saa ööselgi magada, välja lülitada. Seeni ja marju ei on koogikohviku suhtes selge põllumajandust. le? Kas see võiks muuseumist kus tegime muu hulgas talgute sest pea on mõtteid täis ja jär- ole kunagi palju, neid on mõnus nägemus ja latti madalamale Väikese pensionilisa teeni- ka mujale areneda-laieneda? korras väga palju õunamahla. jekorras seisvad töökohustused jõulude ajal sõpradele ja tutta- ma selles osas ei lase. mise ja enese rakendamise või- Taluturg areneb kindlasti, See oli väga vahva ja vajalik koputavad südametunnistusele. vatele purkide viisi kinkida. Küsis maluse annab see ka vahvatele kuid seda, et ka mujale, selle üritus. Olen juba hakanud järg- Ja kõige paremad mõtted tule- Sügiseti on küll marinee- Annika Poldre 10 14. jaanuar 2011 Olen kogu aeg tahtnud võistelda! Kui detsembrikuus valiti valla tublimaid sportlasi ja treenereid, siis kuulu- tati 2010. aasta valla pa- rimateks naissportlasteks kaks neidu: Kätlin Tam- miste ja Anett Kontaveit (Vt Viimsi Teataja, 17. detsember 2010). Kuna Anett oli tol päeval võist- lemas ega saanud pidu- likul sündmusel osaleda, ilmub temaga intervjuu uuel aastal.

Kuidas Sa tennise juurde jõud- sid? Kelle soovitusel või eesku- jul? Anett Kontaveit võistlushoos. Fotod erakogu Tennise juurde jõudsin tänu oma emale, kes on tennisetree- Missugust sporti harrastad tavaelus. Kuna trenne on pal- ner. Temaga oli tore kaasas veel lisaks tennisemängule? ju, siis tuleb ka aja planeerimi- käia ja mulle hakkas tennis kui Meeldib veel mägedes suu- sega tegeleda, eks sellestki ole mäng väga meeldima. Enne satamas käia, aga seda juhtub tulevikus kasu. olin ma käinud ka iluuisuta- järjest harvmini. Mis ained Sulle koolis meel- mas. Olin väiksena sageli haige Millised on põnevamad ja divad? ja külm jäähall ei olnud päris raskemad võistlused, kus oled Koolis kuulub kindlasti mu minu tervisele. osalenud? lemmikute hulka inglise keel, Ja millal tuli teadmine, et Sul Põnevaid võistlusi ja tur- kuigi ühegi aine vastu mul mi- läheb hästi ja sa võid sel alal niire on olnud palju. Mõned dagi pole. väga kaugele jõuda? on pinget tekitavad tasavägise Kuidas Sa koolitöödega hak- Olen kogu aeg tahtnud seisu pärast, teised on põne- kama saad, kui oled ära võist- võistelda, aga minu esimesed vad heatasemelise mängu poo- lustel? Kas võtad siis õpikuid võistlused lõppesid küllaltki lest. Üks viimase aja põnevam kaasa või õpid hiljem järele? kindlate kaotustega. Olin siis mäng oli kodus Kaia Kanepiga. Turniiridele ma üldiselt 7-aastane ja väga ei kurvas- Mida veel jõuad teha lisaks õpikuid kaasa ei võta, aga seda tanud. 8-aastasena olin juba sportimisele ja õppimisele suurem õppimine ootab mind Eesti meister 10-aastaste hul- (kui jõuad)? tagasi tulles ees ja seni olen gas. Ja nii on läinud... Nüüd Peale tennise kuuluvad mu hakkama saanud. on huvitav mängida maailma ellu ka sõbrad ja armastan lu- Oskad Sa öelda, kelleks ta- paremikku kuuluvate noortega geda raamatuid. haksid saada? ja tahaks ka naiste turniiridelt Mida tennisemäng Sulle on Kui unistada, siis oleks ju juba võite korjata. andnud? Ilmselt oskuse oma tore olla maailmas üks parima- Milline näeb Su nädal välja – aega jagada, aga ehk veel mi- test naistennisistidest, aga kui kui tihti teed trenni? dagi? olla lihtsalt omas ajas, siis ta- Selleks, et turniiridel hästi Tennis on õpetanud mind haks paari aasta pärast kuuluda mängida, tuleb päris palju vaeva kiiresti otsustama ja tegema maailma noorte paremikku. näha. Treenin kuuel päeval nä- valikuid, mis oleksid antud si- dalas ja kaks korda päevas. Pü- tuatsioonis õiged ja kasulikud. Küsis hapäev on tavaliselt puhkepäev. Loodan, et see aitab mind ka Annika Poldre

Kulddiplom ja II koht Prahast II Viimsi JazzPopFest 14.–15. mail 2011. aastal toimub Viimsis juba teist aas- Harjumaa Noorte Puhkpil- Sirly Illak. Harjumaa Noorte tat järjest pop- ja jazzmuusikafestival kooridele ja vokaa- liorkester oli väga edukas Puhkpilliorkestri esinemist tun- lansamblitele. Festivalist on oodatud osa võtma koorid ja rahvusvahelisel puhk- nustas konkursi žürii kulddiplo- vokaalansamblid üle Eesti. Registreerumise viimane päev pilliorkestrite konkursil mi ja oma kategoorias punktide on 14. märts 2011. Prahas. Toodi ära kuld- järgi arvestades kõrgelt hinna- I Viimsi JazzPopFest toimus Viimsi Koolis 22. mail 2010. diplom, II koht ja parima tava II kohaga. Harjumaa noo- aastal, millest võttis osa ligi 400 eri vanuses lauljat Saare- dirigendi tiitel. ri edestas vaid itaalia orkester maalt, Pärnumaalt, Tartumaalt, Harjumaalt ja mujalt Eestist. I Filarmonici. Lisaks orkestri “Esimene festival näitas, et huvi pop- ja jazzmuusika žanri 7.–8. jaanuaril 2011 toimus kõrgele saavutusele pälvis diri- vastu on kooride hulgas suur. Iga ideed tuleb edasi arendada ning seepärast toimub sel aastal festival kahel päeval,“ sõnas Prahas XIV rahvusvahelise gent Harry Illak konkursi pa- festivali idee autor ja kunstiline juht Aarne Saluveer. Festivali puhkpilliorkestrite konkurss rima dirigendi tiitli. Harjumaa teisel päeval on huvilised oodatud osa võtma õpitoast, mida Praha 2011. Esinduslikul fes- Noorte Puhkpilliorkester osales viib läbi noor ja tunnustatud jazzilaulja Kadri Voorand koos tivalil konkureeris kokku 19 rahvusvahelisel konkursil es- oma vokaalansambliga Estonian Voices. orkestrit Tšehhist, Sloveeniast, makordselt ja seda hinnalisem 2011. aastal toimub konkurss lisaks A-kategooriale ka Vo- Poolast, Saksamaalt, Belgiast, on saavutatud tulemus. kaalansamblite kategoorias. “I Viimsi JazzPopFestil osales mit- v Madalamaadest, Itaaliast ja Võidukas orkester esinemas. Foto Ott Kask Viimsi valla noortest osale- meid häid vokaalansambleid, kelle hulgast sai zürii valida Eestist kolmes kategoorias. sid orkestris Tartu Ülikooli 2. vaid parima, kuigi oleks tahtnud preemiaid jagada mitmele,“ Eestit esindanud Harjumaa le ja soolohäälele (altsaksofoni- ning 9. detsembril 2010 USAs kursuse üliõpilane Taavi Palo kommenteeris festivali projektijuht Kristel Pedak. Lisaks A-ka- Noorte Puhkpilliorkester kon- soolo Mairo Marjamaa). Wisconsini ülikooli puhkpil- (trompet) ja Tallinna Reaal- tegooriale Simply the Best ja Vokaalansamblite kategooriale kureeris kategoorias middle e ”Puhu tuul” on 2011. a noor- liorkestri kontserdil, kus eesti kooli 10. klassis õppiv Sander Little Less, saab osaleda veel B-kategoorias Just for Fun ja Tu- levikukooride kategoorias Future is Yours. keskmine, kus orkestreid oli te laulupeo programmi konkur- muusika programmi juhatas Liblik (baritonsaksofon). Mõ- Vokaalansamblite kategoorias on osalema oodatud kollek- kõige arvukamalt – kokku 7. sile esitatud ja laulupeo puhkpil- Bert Langeler – Eestis elav ja lemad on Viimsi Muusikakooli tiivid, kus on 3–12 lauljat. Tulevikukooride kategoorias saavad Harjumaa noored esitasid liorkestrite programmis esitatav tegutsev hollandi dirigent. vilistlased ja aastate jooksul ak- võistelda kuni 12-aastased lauljad, teistes koorikategooriates vaheldusrikka konkursikava teos, mis põhineb meilgi väga Veel oli kavas George tiivselt kaasa löönud mitmetes on alamvanuseks 13 eluaastat. Esinejad võivad vajadusel kaa- keskendunult, veenvalt ja va- tuntud samanimelise liivi rah- Swaeringeni Seagate Overture Viimsi orkestri-, jazzansambli- sa tuua oma helimehe ja saateansambli. Samuti on võimalik balt ning nauditavalt musitsee- valaulu viisile. Teost on esitatud ning kohustusliku repertuaari- ja muusikateatriprojektides. kaasata Georg Otsa nim Muusikakooli instrumentaliste. rides. Kavas oli esindatud ka väljaspool Eestit 16. oktoobril na tšehhi traditsioonilise puhk- Konkursil osalemist toetasid Festival toimub Viimsi Koolis ja on publikule avatud. Loe eesti muusika: minu seatud rah- 2010 Riias toimunud balti II pillimuusika näitena Vladimir Harjumaa Omavalitsuste Liit ja festivali kohta www.viimsivald.ee/jazzpopfest ja otsi festiva- valiku koraali viis ”Mu süda, puhkpillifoorumil, kus juhatasin Studnicka ”Slezsky tanec”. Eesti Kultuurkapitali Harjumaa li Facebookist. Lisainfo: festivali projektijuht Kristel Pedak, tel ärka üles” ning ”Puhu tuul” eesti muusika programmi Riia 6. Orkestri konkursiprogrammi ekspertgrupp ning Viimsi vald. +372 55 519 561, e-post [email protected]. puhkpilliorkestrile jazzcombo- keskkooli puhkpilliorkestriga, juhatasid dirigendid Harry ja Ott Kask 14. jaanuar 2011 11

Viimsi valla kultuurikalender 14. jaanuar – 6. veebruar 2011

Püsiekspositsioon “Eesti Evald Okase maalide näitus 20. jaanuar k 18 28. jaanuar k 19 Viimsi Huvikeskuse Korraldaja: Eesti Saalihoki Liit sõjaajalugu muinasajast täna- E–N k 10–16 Loomulik Eesti pH-toit Nutikate Naiste Klubi Päikesepesa ruumis Viimsi Kooli spordikompleksis päevani“ Viimsi Päevakeskuses Läbiviija: Ene Lill Fantaasiaehete valmistamine 5. jaanuar – 26. veebruar Registreerimine ja lisainfo: Registreerimine ja info: 3. veebruar k 19.30 5. veebruar k 16 “Eesti riiklikud teenetemärgid“, Kuni 20. jaanuar tel 601 1717, Heidi, tel 56 676 335, Eesti meeste meistrivõistlused Sõjamuuseumi Filmipäevik Eesti Rahvusraamatukogu Halis Kiisa fotonäitus [email protected] [email protected] käsipallis esitleb: “Ma elasin Eesti Vaba- rändnäitus “Maailm ja mõnda” Harmoonikumis Kohtade arv piiratud! Meistriliiga mäng: Chocolate riigis“ Avatud K–L k 11–18, Rannapere Pansionaadi fuajees Viimsi Huvikeskuse Boys/Viimsi – Viljandi HC Stsenaristid Tiina Kaalep ja giid tel 621 7410 20. jaanuar k 18 Päikesepesa ruumis Korraldaja: Eesti Käsipalliliit Indrek Treufeldt, Eesti Sõjamuuseumis – Kindral Kuni 30. jaanuar Armulauaga palvus Viimsi Kooli spordikompleksis Allfilm 2010. Laidoneri Muuseumis Peeter Singi maalide näitus EELK Viimsi Püha Jaakobi kirikus 28. jaanuar k 19.15 Sissepääs tasuta! “Marjele mõeldes” Eesti meeste meistrivõistlused 3. veebruaril kell 18 Alates 20. jaanuarist on EELK Viimsi Püha Jaakobi kirikus 20. jaanuar k 19 käsipallis Viimsi Kooliteatri laste- 6. veebruar k 11 avatud uued näitused: kala- Nutikate Naiste Klubi Esiliiga mäng: HC Viimsi 1 – muusikali “Lumekuninganna“ Jumalateenistus armulauaga püügi valupunkte puudutav Alates 17. jaanuar Energeetilise ripatsi Põlva TÜ esietendus Teenib Mikk Leedjärv näitus “Röövpüüdjad“ ning Akvarell-maali näitus “Minu valmistamine Korraldaja: Eesti Käsipalliliit Kaastegev Viimsi Muusika- EELK Viimsi Püha Jaakobi kirikus Eesti Loodusmuuseumi foto- armasam töötab KASSINA” Registreerimine ja info: Viimsi Kooli spordikompleksis kooli orkester näitus “Eesti kalad“ (loodus- Kunstnik Mall Mets Heidi, tel 56 676 335, Osalevad Viimsi Kooli 6. veebruar k 11 fotograaf Tiit Hundi tööd) E–N k 10–14 [email protected] 29. jaanuar k 11–14 2.–12. klassi õpilased Jumalateenistus leivamurdmi- Püsiekspositsioonid rannarahva Randvere Päevakeskuses Kohtade arv piiratud! Harjumaa meistrivõistlused Viimsi Kooli aulas sega elust-olust muinasajast täna- Viimsi Huvikeskuse ja vanuseklasside meistri- Jutlus Matthew Edminster päevani, muuhulgas näitused 14.–31. jaanuar Päikesepesa ruumis võistlused suusatamises 4. veebruar k 19 Viimsi Vabakoguduse kirikus hülgeküttidest, mõrdadest, Raamatunäitus – “Eesti käsitöö” Korraldaja: Harjumaa Spordiliit Rakvere teatri etendus Kirovi Kalurikolhoosi teemaline Prangli Raamatukogus 21. jaanuar k 17 VIIMSILASTE TERVISETUND “Mina, naine” 6. veebruar k 14.30 väljapanek Tüdrukute õhtu SUUSKADEL Piletite broneerimine: Jumalateenistus armulauaga Muuseum ja muuseumipood 14. jaanuar k 10.20 ja 11.25 Tasuta! Korraldaja: Viimsi Vallavalitsus tel 606 6838 või Teenib Aare Kimmel avatud K–P k 12–17 Uusaasta tervituskontsert Randvere Noortekeskuses Info: tel 609 0980, 51 965 243 [email protected] EELK Randvere Peetri kirikus UUDIS! Iga kalendrikuu neljas “Taas sajab valget lund…” või [email protected] Pilet 9 EUR neljapäev on muuseumis Diana Liiv klaveril 22. jaanuar k 15 sporditöö koordinaator Tiia Viimsi Huvikeskuses Info: piletivaba päev! Püünsi Koolis Viktoriin Tamm Marje Plaan www.rannarahvamuuseum.ee Tasuta! Kõrvemaal 5. veebruar k 13 Viimsi valla Rannarahva Muuseumis 14. jaanuar kell 13 Randvere Noortekeskuses Eesti meeste meistrivõistlused kultuuritöö koordinaator Uusaasta tervituskontsert 29. jaanuar k 21 saalihokis Tel 606 6866 Rannarahva Muuseumi “Taas sajab valget lund…” 22. jaanuar k 21 Jüri Homenja Meistriliiga mäng: SK Viimsi e-post [email protected] Kunstiköök Diana Liiv klaveril Kurvits ja Krall – mehed Sissepääs tasuta! Kepp – Ääsmäe SK www.viimsivald.ee Igal neljapäeval kell 10 Viimsi Päevakeskuse saalis kitarridega... Jussi Õlletoas Kohtade broneerimine: Sissepääs tasuta! VIIMSI VALLAS REGISTREERITUD SÜNNID [email protected] 14. jaanuar k 18 Jussi Õlletoas 30. jaanuar k 11 SEISUGA 10.01.2011 Rannarahva Muuseumis DJ-ring Jumalateenistus armulauaga Osavõtt 1 EUR 23. jaanuar k 11 Teenib Mikk Leedjärv Püsiekspositsioon rannatalude Registreerimine: Jumalateenistus armulauaga EELK Viimsi Püha Jaakobi kirikus ajaloost [email protected] Teenib Mikk Leedjärv Talvehooajal palume muuseu- Randvere Noortekeskuses EELK Viimsi Püha Jaakobi kirikus 30. jaanuar k 11 mikülastuse ja ürituste korral- Jumalateenistus damise soovist ette teatada 15. jaanuar k 13 23. jaanuar k 11 Jutlus Raido Oras tel 606 6941 või 51 00 281 Eesti meeste meistrivõistlused Jumalateenistus Viimsi Vabakoguduse kirikus www.rannarahvamuuseum.ee saalihokis Jutlus Raido Oras Viimsi Vabaõhumuuseumis Meistriliiga mäng: SK Viimsi Viimsi Vabakoguduse kirikus 30. jaanuar k 14.30 l Birgit Marnatil ja Kristjan Raudsepal sündis 3. detsembril Kepp – Eesti Maaülikooli SK Jumalateenistus tütar Chrislyn. Viimsi Taluturg Korraldaja: Eesti Saalihoki Liit 23. jaanuar k 14.30 Teenib Aare Kimmel l Keit Reintamil ja Alo Saksal sündis 9. detsembril tütar Avatud aastaringselt L k 10–14 Viimsi Kooli spordikompleks Jumalateenistus EELK Randvere Peetri kirikus Säde Ann. Taluturg nii parklas kui ka EELK Randvere Peetri kirikus l Annika Kotkasel ja Boris Maryshevil sündis 10. detsembril muuseumi laudahoones! 15. jaanuar k 15 1.–28. veebruar poeg Andreas. Müügisoovidest teatada: eha- Pinksiturniir 25. jaanuar k 18 Raamatunäitus “Kunst ja l Katrin Voore Edebalil ja Erdal Edebalil sündis 12. det- [email protected] Tasuta! Mahekosmeetika valmistamise kultuur Tallinnas“ sembril poeg Dennis. Viimsi Vabaõhumuuseumis Randvere Noortekeskuses õpituba Lastele: “Heljo Mänd 85“ l Kristi ja Avo Kaasikul sündis 18. detsembril poeg Rudolf. Läbiviija: Ene Lill Viimsi Raamatukogus l Anneli ja Janek Popellil sündis 18. detsembril tütar Alates 20. jaanuarist 16. jaanuar k 11 Registreerimine ja lisainfo: Victoria. kasutatud riiete müük Jumalateenistus armulauaga tel 601 1717, 1. veebruar k 14 l Moonika Sibulal ja Heindo Kunderil sündis 19. detsembril Alates 1. veebruarist – foto- Teenib Mikk Leedjärv [email protected] Leelo Sareali autoritööde poeg Caspar. näitus “President T. H. Ilves EELK Viimsi Püha Jaakobi Harmoonikumis näituse avamine l Maritana Orgusaarel ja Priit Ehandil sündis 19. detsemb- Prangli saarel“ kirikus “Intarsia ehk puumosaiik” ril tütar Ronja. Prangli Rahvamajas 26. jaanuar k 19 Viimsi Huvikeskuse aatriumis l Tiina ja Marek Postil sündis 21. detsembril poeg Markus. 16. jaanuar k 11 Koguduse kool l Helina Laksperel ja Heigo Värgil sündis 22. detsembril Püsinäitus “Pranglilaste elu-olu“ Palvepäev Juhatab Matthew Edminster 2. veebruar k 12 tütar Eliise Isabel. Muuseum avatud E–P k 11–22 Jumalateenistus Viimsi Vabakoguduse kirikus Tartu Rahu 91. aastapäeva l Elo ja Timmo Võõsal sündis 23. detsembril poeg Taavet. Pranglisaarte Muuseumis, Jutlus Raido Oras tähistamine koos Pirita l Ilona ja Maidu Kaasikul sündis 28. detsembril tütar Vanani talu näitustemajas Viimsi Vabakoguduse kirikus 27. jaanuar k 18 veteranidega Katariina. Armulauaga palvus Pirita Sotsiaalkeskuses l Alisa Tuisul ja Tarmo Lehestel sündis 2. jaanuaril poeg Gerrit. Püsinäitus “Naissaare militaar- 16. jaanuar k 14.30 EELK Viimsi Püha Jaakobi kirikus (Metsavahi tee 4) lugu“ Jumalateenistus armulauaga K 10.30 väljub buss Viimsi Muuseum avatud aastaringselt Teenib Aare Kimmel 27. jaanuar k 19 vallamaja juurest Palju õnne! 24h EELK Randvere Peetri kirikus Nutikate Naiste Klubi K 11 Metsakalmistul K. Pätsi l Aino Kask ...... 95 l Eino Sütt ...... 75 Naissaare Muuseumis Susside viltimine haual pärgade asetamine ja l Valentina Ränk ...... 93 l Helgi Feldschmidt ...... 75 18. jaanuar k 18 Registreerimine ja info: sõnavõtud l Erna Kalmar ...... 91 l Ants Kolk ...... 70 Viimsi Kunstikooli õpilastööde Näomodelleerimine e Zogan- Heidi, tel 56 676 335, l Evi Valdre ...... 85 l Einar Savisaar ...... 70 v näitused massaazi õpituba [email protected] 3. veebruar k 18 l Erich Puusaag ...... 90 l Helle Saga ...... 70 Viimsi Huvikeskuses Läbiviija: Riina Quak Kohtade arv piiratud Armulauaga palvus l Nadja Vodolazova ...... 85 l Rein Sarnet ...... 70 Viimsi Kooli raamatukogus Registreerimine ja lisainfo: Viimsi Huvikeskuse EELK Viimsi Püha Jaakobi kirikus l Selma-Benita Mihkli ..... 85 l Peeter Maide ...... 70 Viimsi vallamajas tel 601 1717, Päikesepesa ruumis l Linda-Hildegard Ornuk ... 85 l Fiodor Rass-Kazov ...... 70 [email protected] 3. veebruar k 19 l Raimu-Herbert Zeik ...... 85 l Aavo Maasing ...... 70 Fotokursuse I lennu lõpetajate Harmoonikumis 28. jaanuar k 18 Nutikate Naiste Klubi l Helgi Laanemaa ...... 80 l Aulis Juhanipetäja ...... 70 v fotonäitus DJ-ring Klaasvitraaz l Meedi Talisaar ...... 80 l Aare Jürgenson ...... 70 Viimsi Huvikeskuses 19. jaanuar k 19 Osavõtt 1 EUR Registreerimine ja info: l Aita Kaljuste ...... 80 l Ants Kalam ...... 70 Koguduse kool Registreerumine: Heidi, tel 56 676 335, l Leida Raav ...... 80 l Milvi Alvere ...... 70 Kuni 15. jaanuar Juhatab Raido Oras [email protected] [email protected] l Elvi Spielberg ...... 75 l Kaiu Sikk ...... 70 Maalikunstniku ja graafiku Viimsi Vabakoguduse kirikus Randvere Noortekeskuses Kohtade arv piiratud! 12 14. jaanuar 2011

sport

Algavad valdade Igiliikur läheb vastu talimängud neljandale hooajale Homme, 15. jaanuaril alustavad Viimsi valla korvpallimeeskond, maletajad ja lauatennisistid Klubi on jätnud seljataha Jõhvis Eesti valdade talimängude eelturniiridel seni kõige edukama hoo- võistlemist. Eesmärk on pääseda finaali, mis pee- aja. Järgmiseks hooajaks takse 26.–27. veebruaril Tartu vallas Lähtel. 2011 on seatud kindel eesmärk jõuda III liigasse. Talimängude põhialal suusatamises on Viimsi viimastel aasatel leppinud kohaga teises kümnes. Enam kui 16 000 Eesti meistrivõistluste IV liiga elanikuga vallas on nappinud nooremaid suusatajaid. Samuti idatsoonis osalev jalgpalliklu- pole igal aastal suudetud välja saata meeste teatevõistkonda. bi Viimsi FC Igiliikur ei ole Sel aastal on noorte vanuseklassid 1995. ja hiljem sün- viimased kolm aastat talviseid dinud ning 1993–1994. aastal sündinud suustajad. Teised treeninguid sisetingimustesse võistluklassid, N (1977–1992), N35 (1967–1976), N45 üle viinud, vaid jätkab endi- (1966 ja varem), M50 (1972–1992), M40 (1962–1971), selt raudmehelikke treeninguid M50 (1961 ja varem). Viimsi pargi kunstmurul ka lu- Viimsi Teatajas avaldatud spordiaasta kokkuvõttest jäi mistes tingimustes. Olgugi, et silma üks lõik: ““Iga sportlane, kes esineb edukalt Eestis, hullematel juhtudel on treeni- teeb reklaami Viimsi vallale,” ütles abivallavanem Urve tud ka –20-kraadise pakasega, Palo, enne kui hakkas parimatele sportlastele diplomeid on meeskonnas liikmeid, keda kätte andma.” Mis saab olla valla mainekujundusele pari- selline külm, tuisk ja lumi ei mat, kui täisvõistkondagega edukas esinemine üle-eestilis- kohuta. Kui suusatatakse selli- tel mängudel? Nii suures vallas avastamata sporditegijaid se külmaga väljas, siis miks ei kindlasti lihtsalt ei tunta. Seepärast aitab individuaalne võiks jalgpalli mängida? lähenemine. Selleks on järgmine võimalus: suusatamises Klubi on just jätnud selja- teha nimeline registreerimine hiljemalt 21. veebruariks taha seni kõige edukama hoo- Igiliikur tahab uueks hooajaks häid mängumehi juurde. Foto Chaterine Kõrtsmik e-posti aadressil [email protected], näidates ära aja, kui IV liigas jäi õige pisut võistluse (teate- ja individuaalvõistlus), võistleja nime, puudu pääsust III liiga ülemi- Igiliikur kogus hooaja pea- jäädi siiski 0:1 alla FC Akh- hetakse siiski uueks hooajaks sünniaasta, vanuseklassi ja distantsi. nekumängule ja rahulduti lõ- le 12 võitu, 4 viiki ja 6 kaotust, tamarile ja 3. koha mängus ei ka meeskonna nimekirja leida. Kui igas vanuseklassis on vallal vähemalt kaks suu- puks 4. kohaga 12 võistkonna kokku 40 punkti. Klubi suu- suudetud enamat 2:3 kaotusest Klubi on siiani ära majan- satajat ja topeltarv teatevõistkondi (4), siis võivad Viimsi konkurentsis. Otsustavas 20. rim väravakütt liigas oli esi- veel ühele liigarivaalile JK danud oma jõududega, kuid suusatajad kokkuvõttes jõuda esikaheksasse. Pingeliseks vooru kohtumises, mis sisu- liiga kogemusega kauaaegne Rannamõisale. Kokkuvõttes igasugustele koostöö- ja abi- läheb muidugi, kui tänavuse lumerohke talvega ka teised liselt otsustas 3.–4. koha saa- Nõmme JK Kalju mängumees seega siiski tubli 4. koht. pakkumistele ollakse alati ava- vallad sama võistkondade kokkupaneku skeemi kasutavad. tuse, pidi Igiliikur alla vandu- Mikk Nestor 27 väravaga 20 Uueks hooajaks 2011 on tud, et luua uusi võimalusi üha Suusatajate eelregistreeimine tuleb teha 21. veebruariks. ma vanale rivaalile FC Eston mängust! Liiga suurimate vära- klubi seadnud kindla eesmärgi kõrgemale pürgimiseks. Selle- Meeles tasub pidada, et valdade võistkondi moodustatak- Villale 1:2, kusjuures vastaste vaküttide arvestuses andis see jõuda III liigasse, liigatabelis pärast on ka treeneri-juhendaja se antud valla territooriumil elavatest, töötavatest, õppivatest võiduvärav löödi 85. mängu- supersaldo siiski 2. koha. on selleks tarvis lõpetada 1.–3. palkamine lähimate eesmärki- või antud valla spordiklubides registreeritud sportlastest. minutil. Huvitaval kombel ei Iga-aastasel EJL korral- kohal. Alla selle tulemus tuleks de hulgas väga tähtsal kohal. Talimängude kokkuvõttes lähevad lisaks suusatamisele suutnud siiski FC Eston Vil- dataval aastalõputurniiril det- tunnistada juba altminekuks. Viimsi FC Igiliikuri tege- arvesse kolme parema ala punktid. Viimsil on need meeste la üleminekumängudes FC sembris 2010 tehti ka selle Meeskond on suutnud hoida mistega saab end kursis hoida korvpall, male ja lauatennis. Balteco vastu III liiga piletit turniiri seni edukaim etteaste. tuumiku samana võrreldes klubi kodulehe www.fcigilii- Aeg on teha ettevalmistusi Eestimaa XIII suvemängu- lunastada ja nii tuleb kahel Oma alagrupi täiseduga võit- 2010 hooajaga ning kokku- kur.com kaudu. Samuti ollakse deks, kus põhiala on kergejõustik. Suvemängud peetak- võrdsel vastasel kohtuda vä- misel suudeti ühena neljast mängu ja kogemuse paranedes fännilehena nähtavad populaar- se 8.–10. juulini Rakveres. Ka kergejõustikus võib seada hemalt kaks korda ka uuel meeskonnast tagada pääs IV on kõik võimalik. Umbes 4–5 ses suhtlusportaalis Facebook. kindla sihi igal alal välja panna vähemalt kaks võistlejat. hooajal. liiga 1. turniiri poolfinaali, kus hea tasemega mängumeest ta- Eero Kelder Kui ka üks võistlus ebaõnnestub, on teine ikkagi tubli punktitooja. Ja lõpuks ärgituseks: kas suur Viimsi jääb tali- ja suvemängudel alla Harjumaa väiksele Kernu vallale? Heino Laiapea Pirita Open 2011 taliujumises spordivaatleja Euroopa kultuuripealinna vanim pea 80-aastane. Kõige- aasta algas 7.–8. jaanua- le lisaks proovis esmakordselt ril taliujujate etteastega. jäist vett üle paarikümne alga- ja “pingviini”, nende hulgas Spordiüritustest tulemas Möödunud nädalavahetusel ka Reporteri saatejuht Jürgen 15. jaanuar Harjumaa meistrivõistlused ning noorte A kl peeti Tallinnas suurt taliujumi- Vogel, kes jäi esmasuplusega (s 1994–1995) ja B (s 1996 ja hiljem) vanuseklassi meistri- se festivali Pirita Open 2011, väga rahule ja lubas teinekord võistlused SISEKERGEJÕUSTIKUS / Tallinn / korraldaja: Harju- mis ühtlasi kuulub ka alles äsja veel proovida. maa Spordiliit alanud Euroopa kultuuripea- Mitteametliku rekordi tegi 15.–16. jaanuar 10.00 / EESTI VALDADE XIX TALIMÄNGUDE EEL- linn Tallinn 2011 programmi. võistlustel Viimsi Veeklubis- TURNIIRID / Jõhvi / Korraldaja: Eestimaa Spordiliit Jõud Eriliseks tegi kogu sündmuse se kuuluv Henri Kaarma, kes 15. jaanuar 13.00 Eesti meeste meistrivõistlused SAALIHOKIS, ka asjaolu, et esmakordselt vastupidavusujumises suutis meistriliiga mäng VIIMSI KEPP – EESTI MAAÜLIKOOLI SK / Viimsi kultuuripealinnade ajaloos oli Kool/ Korraldaja: Eesti Saalihoki Liit 0,5-kraadises vees läbida ko- 24.–28. jaanuar Harjumaa koolidevahelised meistrivõistlused taliujumine liidetud kultuuri- guni 1000 m. Kindlasti aga ei VÕRKPALLIS, poisid kuni 6. klass / Kiili / Korraldaja: Harjumaa pealinna spordiprogrammi ja soovita kellelgi seda omal käel Spordiliit juba teist aastat järjest avas Talvine ujumisfestival avas Eesti ujumisaasta. ise järele proovima hakata. 28. jaanuar Harjumaa koolidevahelised meistrivõistlused TEA- talvine ujumisfestival Eesti Üritust aitas läbi viia tun- TESUUSATAMISES kuni 5. klass; 6.–7. klass; 8.–9. klass; 10.–12. ujumisaasta, millest tasapisi dujumises, mis ei jätnud ise- Lätist 33, Saksamaalt 1 ning tud telesaatejuht Urmas Vaino, klass / Kõrvemaa / Korraldaja: Harjumaa Spordiliit hakkab loodetavasti kujunema gi jahedast ilmast hoolimata ühtekokku tehti üle 200 stardi. kel tuli erinevatele rahvustele 28. jaanuar 19.15 Eesti meeste meistrivõistlused KÄSIPALLIS, vahva traditsioon. kedagi külmaks. Nii liigutav Võitjad selgitati välja neljal kolmes keeles kõik kohapeal esiliiga mäng HC VIIMSI 1 – PÕLVA TÜ / Viimsi Kool / Korralda- Festivali juhatasid sisse oli näha neid kaheksat hinge- alal: 25 m rinnuli, 50 m vabalt, toimuv arusaadavaks teha. ja: Eesti Käsipalliliit Eesti süstaslaalomi harrasta- põhjani pühendunud soliidses 450 m vastupidavusujumine Ürituse korraldaja oli Viim- 29. jaanuar 11.00–14.00 Harjumaa meistrivõistlused ja vanuse- jad, kes pealtvaatajaid lõbus- eas daami ja ühte härrat Eesti ning 4 x 25 m teateujumises si Veeklubi, suurimad toetajad klasside meistrivõistlused SUUSATAMISES / Kõrvemaa / Korral- tades jääaugus mitmeid eski- rahvusvärvides linte ja lippe võttis osa lausa 11 rahvus- SA Tallinn 2011 ja Pirita LOV, daja: Harjumaa Spordiliit / VIIMSILASTE TERVISETUND SUUSKADEL mopöördeid viskasid, kuid lehvitades oma kava esitamas. võistkonda. Auhinnamedalid kuid abilisi, vabatahtlikke ja / Korraldaja: Viimsi Vallavalitsus / Info: 609 0980, 51 965 243 avatseremoonia tipphetk oli Kokku osales festivalil 138 jagati välja viies vanuseka- koostööpartnereid oli tublisti või [email protected] (sporditöö koordinaator Tiia Tamm) kindlasti Soome talisuplejate võistlejat 5 riigist: Eestist 74, tegoorias, võistluste noorim rohkem. Aitäh! esitatud showkava jääkujun- Soomest 48, Venemaalt 45, osaleja oli vaid 11-aastane ja Viimsi Veeklubi 14. jaanuar 2011 13

Detailplaneeringutest 1. Pärnamäe küla, Soosepa tee 47 (detailplaneeringuga mää- 1485 m2 suurused maaüksused ja moodustatakse üks 2075 m2 suu- Viimsi Vallavalitsus on vastu võtnud alljärgnevate detailpla- ratakse ehitusõigus ühe kaksikelamu ehitamiseks, hoone suurima rune üksikelamukrunt ning määratakse ehitusõigus ühe üksikela- neeringute algatamise korraldused: lubatud ehitusaluse pindalaga 580 m2, elamu kõrgusega 8,5 meet- mu ja abihoonete ehitamiseks. Suurim lubatud ehitusalune pindala 1. Haabneeme alevik, Rohuneeme tee 29 (planeeritava ala suu- rit); on 300 m2 ja elamu kõrgus 8,5 meetrit. rus on ca 0,4 ha ja asub Rohuneeme tee ääres ning piirneb Ro- 2. Randvere küla, Veehoidla tee 2 (detailplaneeringuga jagatak- 3. Tammneeme küla, Tammneeme tee 43/Pearna II. huneeme tee 31, Sanglepa tee 7, Vahtra tee 2 ja 4 kinnistutega, se olemasolev elamukrunt kaheks ja määratakse kruntide ehitusõi- Detailplaneeringuga kavandatava lühikirjeldus: planeeringu eesmärk on kinnistu jagamine, piiri korrigeerimine Ro- gus üksikelamute ja abihoonete ehitamiseks); Planeeritava ala suurus on ca 0,2 ha ja asub Tammneeme tee huneeme teega ja ehitusõiguse täpsustamine tekkivatel kinnistu- 3. Pringi küla, Rohuneeme tee 55a (detailplaneeringuga määra- ääres ning piirneb Teigari tee 1, Pearna tee 12 ja Tammneeme tee tel); takse ehitusõigus abihoone – paadikuuri ehitamiseks); 41 kinnistutega. Planeeringuga määratakse ehitusõigus ühe ük- 2. Prangli saar, Idaotsa külas, Olmi maaüksus (planeeritava ala 4. Metsakasti küla maaüksus Uuetalu (detailplaneeringuga jaga- sikelamu ja abihoonete ehitamiseks. Suurim lubatud ehitusalune suurus on ca 0,6 ha ja piirneb Lepiku, Lillebergi-Uuetoa ning Kurmi takse olemasolev elamukrunt kaheks ja määratakse kruntide ehi- pindala on 280 m2 ja elamu kõrgus 8,5 meetrit. kinnistutega, planeeringu eesmärk on kinnistu jagamine ja ehitus- tusõigus üksikelamute ja abihoonete ehitamiseks); õiguse määramine tekkivatele kruntidele); Lisaks on detailplaneeringud tutvumiseks välja pandud valla 3. Pringi külas, Rohuneeme tee 48 (planeeritava ala suurus on 24.01.2011–06.02.2011 tööpäevadel kella 8.30–17.00 (esmas- veebilehel www.viimsivald.ee. ca 0,4 ha ja asub Kurvi tee ääres ning piirneb Kasteheina tee 2, 6a, päeviti kella 18.00-ni ja reedeti kella 16.00-ni) on Viimsi vallamajas Kurvi tee 1b, Rohututi tee lõik 2 kinnistutega, planeeringu eesmärk (Nelgi tee 1) avalikul väljapanekul järgnevad detailplaneeringud: “25.jaanuaril 2011 algusega kell 15.00 toimub Viimsi vallama- on kinnistu jagamine kahe olemasoleva elamu vahel ja ehitusõigu- 1. Pringi küla, Tamme tee 7. ja (Nelgi tee 1) II korruse saalis Lubja küla, Kallaku, Serva ja se täpsustamine tekkivatele kruntidele); Detailplaneeringuga kavandatava lühikirjeldus: Pärtlepõllu maaüksuste detailplaneeringu eskiislahendust ja 4. Tammneeme külas, Kalda II ja Kalda VI (planeeritava ala suu- Planeeritava ala suurus on ca 0,27 ha ja asub Tamme tee ää- lähteseisukohti tutvustav avalik arutelu. rus on ca 1,3 ha ja asub Haugi tee ääres ning piirneb Ehala tee 3, res ning piirneb Rannavälja tee 21, 27, 29, 35, 37, Saluveere tee Detailplaneeringu koostamise eesmärk on ehitusõiguse mää- 5, 7, 9, Viimsi metskond, maatükk nr 84, Haugi IV, V, VI, Haugi tee 9, Tamme tee 5a, 8 kinnistutega. Planeeringuga jagatakse 2686 ramine ühe lasteaia, 34 üksikelamu, alajaama ja reoveepumpla 15, Mereääre tee 4, 6, Hallikivi tee 13a kinnistutega, planeeringu m2 suurune kinnistu ja moodustatakse kaks üksikelamukrunti ning ehitamiseks ning Mäealuse maastikukaitseala ja olemasolevate eesmärk on määrata maaüksustele üldplaneeringu kohane ehitus- määratakse ehitusõigus kahe üksikelamu ehitamiseks. Üksikelamu tootmishoonete ning planeeritud elamute vahelise puhverala ula- õigus); suurim lubatud ehitusalune pindala on 220 m2 ja kõrgus 8,5 meet- tuses üldkasutatava maa maakasutuse sihtotstarbe ja krundi 5. Püünsi küla, Ohaka (planeeritava ala suurus on ca 0,6 ha ja rit. moodustamine. Kokku moodustatakse 41 krunti. Samuti antakse piirneb Sinilille teega, Annuse teega, Ülase teega ning Olmi kinnis- 2. Tammneeme küla, Teigari tee 11a ja Teigari tee 16. juurdepääsude, heakorra ja tehnovõrkudega varustatuse lahendus. tuga, planeeringu eesmärk on määrata maaüksusele üldplaneerin- Detailplaneeringuga kavandatava lühikirjeldus: Kuna Pärtlemetsa kinnistust on detailplaneeringu lahendusega et- gu kohane ehitusõigus); Planeeritava ala suurus on ca 0,2 ha ja asub Teigari tee ääres te nähtud eraldada elamumaa krunt, siis on detailplaneeringus Viimsi Vallavalitsus on vastu võtnud alljärgnevate detailpla- ning piirneb Teigari tee 18, Põldmäe I, Pearna IX ja Tammneeme määratud ka Pärtlemetsa maatulundusmaa sihtotstarbega kinnis- neeringute kehtestamise korraldused: tee 53/Vahtra kinnistutega. Planeeringuga liidetakse 590 m2 ja tule uued piirid.“ 14 14. jaanuar 2011

ERAKUULUTUSED l Otsin tööd klienditeenindaja, administraatori kapitaalremonti ja plaatimistöid. Teen ka üld- või maniküürijana. Sobilik tööaeg oleks k 9–17 ehitustöid. Tel 51 11 238, Mait Gruuse. Viimsi kandis. Kontakt: tel 54 526 803, l Kogemustega ehitusmees teeb plaatimis-, e-mail [email protected], Triin. krohvimis- jm ehitustöid. Saunade ehitus. Remondi- l Kõik plaatimistööd, [email protected] või tööd. Kvaliteetne töö. Tel 51 10 992. tel 56 096 966. l Ehitus. Remont. Siseviimistlus. Sauna puitosad. l Mahetoitu ning ökoteenuseid pakkuv Harmoo- Puusepa-, plekksepa- ja pottsepatööd. nikum otsib oma kollektiivi kokka/perenaist. CV Tel 56 646 709. saata e-posti aadressile [email protected] või l Probleemsete ja ohtlike puude langetamine. tuua aadressil Pargi tee 8. Lisainfo tel 51 31 202. Langetan raskesti ligipääsetavad ja keerukas asu- l Kõrghariduse ja lapsehoidja kutsetunnistusega kohas olevad puud. Teostan samuti väiksemahulisi kogenud lapsehoidja-koduabiline ootab tööpakku- raietöid. Annan nõu metsaharvenduse, uuenduse misi. Tel 50 59 226, Anne. ning muude metsaga seotud probleemide osas. l Kodude koristus, tel 58 098 230. Tel 56 482 680. l Soovin üürida 3-toalise korteri Viimsis pikemaks l Teostame viljapuude ja hekkide lõikust ning ajaks. [email protected], tel 56 563 315. puude langetamist. Tel 55 637 666. l Katuste, hoovi lume koristamine! Head hinnad! l Müüa väetise ja taimemürkideta kasvatatud Tel 55 570 302, 58 409 059, e-mail toidukartulit Ants hinnaga 5 kr/kg. Üle 50 kg [email protected]. koguse korral Viimsi vallas kojutoomine tasuta. l Viime ära tasuta teie vanaraua (sh pliidid, pesu- Info tel 55 600 545. masinad, radiaatorid, vannid jm). Teostame demon- l Müüa puitbrikett, turbabrikett, puitgraanul, ka- teerimistöid. Tel 55 939 504. minapuud 40l kotis, kivisüsi, tel. 637 9411, 56 924 l Teeme viimistlustöid (maalri-, parketi-, puidu-, 924, Vana-Narva mnt 9, www.leilibrikett.ee. kipsitöid jne). Tel 55 608 936, e-mail isopartner@ l Liuguksed ja riidekapid. Vajadusel abi kapi või hot.ee. garderoobi projekteerimisel. Parimad hinnad! l Otsime 1,5-aastasele poisile hoidjat 2–3 korda www.nagusul.ee, [email protected], tel 52 21 151. nädalas Püünsis. Tel 52 86 585. l Otsime mänguhimulist ja usaldusväärset hoidjatä- l Müüa Viimsi vallas 2-toaline ahiküttega remonti di Viimsisse 4,5-aastasele ja 1-aastasele tüdrukule vajav mugavustega korter. Kena asukoht, elamus 2-3 korda nädalas 3-4 tundi korraga. Sooviksime, 4 korterit. Võimalus osta järelmaksuga, 28 800 €. et hoidja tuleks lapsi hoidma meie koju. Vajadusel Tel 58 417 373. aitame transpordiga. Tel. 56455950 ja e-mail l Kogemustega noormees teostab vannitubade [email protected].

Katuste puhastamine Viimsi Teataja Avatud lumest! ILUSALONG võlglased õmblussalong Lugupeetud eramu- BRIGITTE Viimsi Teatajale on omanikud ja ühistud! Haabneeme Heki tee 6-1 reklaami avaldamise Ärge seadke ohtu oma eest võlgu alljärgne- Heki tee 6- 61 maja ja iseennast, tellige E-R 9.00-19.00 vad firmad: tel: 529 8020 katuselt lumekoristus. L 9.00-15.00 OÜ Lapsemeelne, Hinnad kokkuleppel. 609 1490 tel 6021122 Pesumix OÜ, OÜ TR-Haljastus OÜ Piperec, Forestry õmblusteenused tel. 52 00 119 566 936 11 OÜ, Skindo OÜ, brigitte.onepagefree. parandustööd [email protected] OÜ Errid, www.trhaljastus.ee com Maint Assets OÜ.

JUDOTUNNID Põnnipesa Lastekeskuses toimuvad Sensei judoklubi trennid: 5–7-aastastele lastele: toimumise aeg: E ja K 17.10–18.00 kuutasu: 25 eurot 2–4-aastastele lastele: toimumise aeg: N 16.30–17.05 kuutasu: 10 eurot Info ja registreerimine tele- fonil 56 656 665 (Kristiina Sillaste) või [email protected]

LATSE RÜTMIKA- JA TANT- SUTUNNID Põnnipesa Lastekeskuses toimuvad 2-4 aastastele Hea Tuju Stuudio rütmika- ja tantsutunnid: Hoogu juurde! toimumise aeg: Hooaeg 2010/2011 algas võimlemis- ja tantsuklubil Keeris edukalt. E 16.15–17.00 Novembris toimunud IDO (International Dance Organization) reitinguturniiril kuutasu: 10 eurot saavutati rohkesti auhinnalisi kohti. Info ja registreerimine tele- fonil 56 656 665 (Kristiina Disco-juuniorid I koht koosseisus: Triin Rebane, Elina Loit, Mari Marta Makarov, Maire Sillaste) või [email protected] Link, Mari Liis Tohvelmann, Kristiina Värs. Show-lapsed II koht koosseisus: Getriin Kotsar, Aneta Kõiva, Lenel Kivi, Kritti Koitla, Laura Kim, Lisa-Jennyfer Benita, Anne-Mari Dobrjanski. Show-lapsed solo II koht: Melissa Buinenko. PESA KOOL Show-lapsed duo II koht: Emily Bruus ja Emily Kahro. Põnnipesa Lastekeskuses “Pesa kool“ on mõeldud eelkõige 5–7 aastastele lastele. “Pesa koolis“ arendatakse lapsi läbi mängu, õpetades erinevaid oskusi ja andes Show-lapsed III koht koosseisus: Helery Kõrvemaa, Merilyn Litvinov, Kaisa Varik, vajalikke teadmisi last ümbritsevast maailmast. Edith-Jane Veri, Regiina Vanamb, Emily Kahro, Emily Bruus. • toimumise aeg: E ja K kell 12.30–15.30 Lisaks pääseti Eesti suurimal võimlemisfestivalil Gymnafest finaali, kus oli au esineda • rühmas on 5–10 last kõrvuti tippvõimlejatega. • tasu on 65 eurot kuus (võimalik taotleda lapsehoiutoetust) Tänan kõiki osalenud lapsi ja nende vanemaid! Uuel aastal uue hooga! • lapsel on võimalik viibida Põnnipesa Lastehoius kuni k 18.00 (vabade kohtade ole- Treener Ene mas-olul tuleb sõlmida lisaks lapsehoiuleping) Info ja registreerimine telefonil 56 656 665 (Kristiina Sillaste) või [email protected] 14. jaanuar 2011 15

INGLISE KEELE KURSUSED Viimsi Huvikeskuses Nelgi tee 1

ALGAJAD TAASALUSTAJAD KESKASTE EDASIJÕUDNUD INDIVIDUAALTUNNID

Hinnad väga soodsad!

Info ja registreerimine: tel. 6239982 mob. 56676657 e-mail: [email protected]

Garderoob KUNDALINI JOOGA “Nutikate naiste klubi“ õpitoad! Riided kogu perele VIIMSI HUVIKESKUSES! Õmblus- ja parandustööd Algajate kursus 20. jaanuar 19.00 Energeetiline ripats (2h) Kasutatud riiete kauplus Kaluri tee 5 Energeetilise kivi mähkimine traadiga. Õpime tundma erineva läbimõõduga traate ja neid (endised Hansapanga ruumid). toimub 7. veebruarist – 21. märtsini kaunilt kivi ümber mähkima. Koolitaja: Maris Viires – Kunstiait. Hind 11.20 EUR. Koolitusel Avatud T–R 10.00–18.00, L 10.00–15.00. (7 tundi) osalejate arv 6-12 inimest. Telefon 600 2292 esmaspäeviti kell 12.00–13.30 Olete oodatud! 27. jaanuar 19.00 Susside viltimine (3h) Edasijõudnute tunnid Vilditud sussid on soojaid ja ilusad. Tule ja veendu, et ka sina saad nende valmistamisega alates 28. märtsist esmaspäeviti hakkama. Koolitaja Stella Laur – Maarja-Magdaleena Gild (Pärnu). Hind 9.60 EUR. Koolitusel osalejate arv 6-12 inimest. Kord nädalas neljapäeviti kl 16:00-18:00 toimub kell 12.00-13.30 Viimsi Haiglas 1. korrusel kabinetis nr.4 OÜ Re- habilitatsiooniabi kogenud ortoosi-proteesimeist- Tunde juhendab Kundalini jooga 28. jaanuar 19.00 Fantaasiaehted (1,5h) ri Andrei Sokolovi vastuvõtt. õpetaja Hille Kalmus Valmista kaelaehe, kõrvarõngad või käevõru- mida hing ihaldab. Koolitaja Stella Laur – Maarja- Tegeleme individuaalsete tallatugede, ortoo- Magdaleena Gild (Pärnu). Hind 11.20 EUR. Koolitusel osalejate arv 6-12 inimest side ja samuti ka proteeside valmistamisega, li- Eelregistreerimine ja lisainfo saks müüme valmis ortopeedilisi abivahendeid. Koolitused toimuvad Viimsi Huvikeskuse Päikesepesa ruumis. Teenindame nii lapsi kui täiskasvanuid. [email protected] või Info ja registreerimine: [email protected] või telefonil 56 676 335. Eelregistreerimine tel 6059 023, info tel 55 telefonil 507 7199 www.huvikeskus.ee 693 034. 16 14. jaanuar 2011

VEEDA KOSUTAV SPAA-PÄEV KOOS PEREGA Viimsi Tervis SPA-s! Võta lapsed kaasa ja naudi muretult spaa- mõnusid, sest spaa-hoolduste ja treeningute ajal pakume TASUTA lapsehoiuteenust (2h) meie uues seiklusterohkes lastekeskuses RÕÕMUPISIK: • põnevad atraktsioonid turnimisalal • laste sumokostüümid • pallimeri väikelastenurgas • erinevad vahvad mänguasjad ning palju muud huvitavat Tel 606 1100 / 606 1027 www.viimsispa.ee