MAARDU PANORAAMlJärgmine ajaleht 31. mail Maardu Linnavalitsuse häälekandja APRILL 2018 ■INTERVJUU MAARDU LINNAPEAGA ■LINNAVOLIKOGU UUDISED ■MAARDU NOORTEVOLIKOGU SAI VALITUD ■NURGA KESKUSE AVAMINE ■LINN TOETAB KORTERIÜHISTUID ■ÕNNITLEME 100-NDA JUUBELI PUHUL! ■ MAARDU TERVITAB VASTSÜNDINUID ■MUUGA LOOD ■MAARDU – VÕITJATE LINN! ■KUTSUME KEVADTALGUDELE! EESTI TOIMETAJA VEERG APRILL 2018 Tervist, lugupeetud lugejad! Mai algus assotsieerub Eestis hea ühiskondliku algatusega – heade tegude päevaga. Vabatahtlik aktsioon julge loosungiga «Teeme ära!» sai alguse 2008. aastal, kui neli inimest, kes ei jäänud ükskõikseks, helistasid läbi kõik oma tuttavad ja hakkasid koos puhastama Eestit stiihilistest prügimägedest, mille tekkimises neil endil mitte mingit osa ei olnud. 2018. aastal tähistab see julge algatus oma esimest kümneaastast juubelit ja see pühendatakse Eesti Vabariigi 100-ndale juubelile. Aktsioon on saavutanud enneolematu mastaabi: nüüdseks võtab iga- aastasest üle-eestilisest aktsioonist osa rohkem kui viiskümmend tuhat inimest, ning vabatahtlik algatus ise on Eesti piiridest kaugele väljapoole ulatunud, algatades heade tegude päevad ka teistes riikides. Sellesse nimekirja kuulub rohkem kui sada riiki, ning vabatahtlikest aktsioonidest võtavad nüüd osa juba sajad tuhanded inimesed. Tahaks, et säästlik suhtumine loodusesse ja selline hoolitsemine oma elukoha eest muutuks meie igapäevaseks oskuseks, heaks harjumuseks, mitte ei jääks episoodiliseks aktsioonis osalemiseks. Kuid reeglina saab suur alguse väikesest, ning püsima jääb lootus, et kunagi suudame ka meie endid organiseerida kui oma maad armastavad ja hindavad inimesed. Naabrite kogemus on selle kindlaks tõestuseks. Kolmkümmend aastat tagasi oli Šveits sõna otseses mõttes prügi alla maetud, kuid nüüd on see üks ökoloogiliselt puhtamaid riike maailmas. Sellise edu peamiseks tingimuseks on prügi sorteerimine, ja muidugi ühiskonna teadlikkus, mis seda olulist ühiskondlikku protsessi juhibki. Riigis on 50 (!) prügi kategooriat ja mitte ükski enesest lugupidav šveitslane ei viska prügi selleks mitteettenähtud konteinerisse. Vaat selline vastutustundlik suhtumine on neil oma maa suhtes, ümberolijate ja lõppude lõpuks iseenda suhtes. Ühesõnaga, VÕTKEM ÕPPUST! On veel teine ja mitte vähem kirgas näide. Hollandlane Tommy Kleyn nägi iga päev autoga mööda sõites jõele kogunenud prügi. Kellegi jaoks võib see naljakana tunduda, kuid ükskord otsustas ta ärgata iga päev pool tundi varem, et enne tööpäeva midagi ära koristada. Kahekümne päeva möödudes oli prügist puhtaks saanud märgatav tükk maapinnast. Tommy K. riputas oma fotoaruande üles sotsiaalvõrgustikku. Tema eeskuju järgis veel 180 hollandlast ning ühiste jõududega puhastati ära suur osa rannaalast. Loomulikult on eeskuju sellisest kõrgest sotsiaalsest vastutustundest hingestav ja lootust andev, võib ju juhtuda, et ka Maardus elab selline Tommy – alati on lootust. Kuid esialgu on meie tegelikkus selline: me oleme veel liiga laisad, et prügi sorteerida – peetakse ju seda tegevust kas ebamugavaks või siis ebaväärikaks asjaks, või pillume üldse prügi maha kuhu juhtub, mõtlemata tagajärgedele; me pargime oma autod prügikonteineritele ette, blokeerides sellega prügiautode ligipääsu jne – näiteid sotsiaalse vastutustundetuse kohta on massiliselt, me puutume nendega kokku igal sammul. Kuid suured positiivsed muutused saavad alati alguse väikestest sammudest, vaja on ainult tahta neid astuda. Me usume kindlalt, et vastutustunde kasvamine on ainult aja küsimus … ja koguneme entusiastlikult järjekordsele talgupäevale, milleni on jäänud vaid loetud päevad. Niisiis, meeldetuletuseks järgnev informatsioon: kevade saabumisega saab linnaservade väljanägemine olema kaugel täiuslikkusest, inimese kohaloleku jäljed pakendite, pudelite, ehitus- ja muu prügi näol muutuvad eriti märgatavateks. Päris varsti, 5. mail, tekib igaühel meist võimalus anda oma panus, et meie linn – meie Maardu ja selle äärelinnad – muutuks puhtamaks ja hoolitsetumaks. Tulge kõik koos talgupäevale, ei ole ju rõõm koos tehtud tööst võrreldav mitte millegagi. Puhastame linna prügist ja «teeme ära!», et maailm meie ümber muutuks märgatavalt paremaks! Lugupidamisega, ELENA VILLMANN Maardu Panoraami peatoimetaja Linnalehe Maardu Panoraan väljaandja: E-post: [email protected] Maardu Linnavalitsus Tel.: 519 74 358 Toimetuse aadress: Keemikute 12b, 74116 Maardu Linnalehe e-versioon: www.maardu.ee Peatoimetaja: Elena Villmann Fotosid ajalehes: Jelizaveta Baikova-Lapina, Jelena Katsuba, Tiraaž: 8700 eks. Karina Vabson, Urmas Roos Foto esikaanel: www.merca20.com/optan-por-el-calzado-deportivo-ecologico 2 MAARDU PANORAAM APRILL 2018 LINNAPEA RUBRIIK MINU ÜLESANNE ON MUUTA MAARDU LINN ÜHEKS PARIMATEST LINNADEST EESTIS Vladimir Vassiljevitš, alustagem meie vestlust peamiste ne praegu kasutada neid võimalusi linna heaks maksimaalselt numbrite üle arutlemisega. Linna 2018. aasta eelarve kogu- ära: me kirjutame projekte, taotleme rahade saamist, kui on maht on peaaegu 23 miljonit eurot. Linna jaoks, mille elani- vaja võtta laenu vajaliku omafinantseeringu suuruse tagami- ke arv jääb alla 16 000, on see kolossaalne summa, see on se jaoks, siis linn võtab laenu, kuid kuna kahe eelneva aasta reaalne raha, mis investeeritakse linna arendamisse. Vaada- jooksul lõime me suured finantsilise kindluse varud, siis ei pla- tes neid numbreid, tekib küsimus: mille arvelt on õnnestunud neeri me sel aastal mingeid täiendavaid finantsilisi kohustusi saavutada selline märkimisväärne finantsiline komponent? võtta. Ainult Euroopa projektide omafinantseeringu osa üksi 2018. aasta eelarve on Maardus tõepoolest rekordiline – sel- moodustab kokku rohkem kui üks miljon eurot – need rahad list eelarvet ei ole mitte kunagi olnud. Võrreldes möödunud tulevad meie vabadest käibevahenditest. aastaga (18 863 091 eurot) suurenes eelarve sel aastal peaae- Rääkides meeskonna olulisest panusest sedavõrd muljet gu 4 miljoni võrra, ja suurenemine toimus tulumaksu laekumi- avaldavasse eelarvesse, ei saa jätta küsimata, kuidas Teil on se arvelt, riiklike ja Euroopa sihtotstarbeliste toetuste arvelt, õnnestunud inimesi nii efektiivselt tulemuse peale häälestada? samuti reservide arvelt, tänu millele ei olnud meil vajadust Minu arust on linna arendamisel suur roll mängida just laenu võtta. meeskonnal. Pärast seda, kui koosseisunimestik tegi läbi mõ- Mitte ükski omavalitsus ei saa kinnitada, et eurofondide ra- ningad muudatused, suurenes ka ametnike huvi heade tu- had, mis sinna laekuvad, voolavad iseenesest ojadena linna- lemuste saavutamise suhtes. Samuti on selle juures olemas kassasse. Kui omavalitsusel ei ole spetsialiste, kellel oleks suur ka motivatsioonimomendid ergutuste näol, kuid peamine on soov teha jõupingutusi rahaliste vahendite ligimeelitamiseks, entusiasm ja mõistmine, et linn areneb. See annab inimestele ei teki omavalitsuse arvele ka täiendavaid vahendeid. 2018. laengu ja motiveerib neid häid tulemusi saavutama. aasta eelarvet uurides võib teha järelduse, et linnaametnikud Vladimir Vassiljevitš, jutustage, millised projektid on sel aas- on suure töö ära teinud: rahad laekuvad, projektid kirjutatakse tal saanud rohelise tule ja millise summa ulatuses finantseerib valmis ja viiakse ellu. nendele projektidele tehtavaid kulutusi linn? Kõik investeeringud, mis linnale lähevad, on ennekõike meie Kui rääkida ainult linna, ehk teisisõnu – maksumaksja ra- meeskonna teene, sest kirjutada projekt ja saada selle jaoks hade eest finantseerimisest, siis see summa on peaaegu kaks raha ei ole üldse lihtne ülesanne. Selle jaoks on vaja teha kol- miljonit eurot. Loetlen peamised projektid: lasteaia ehitamine lektiivseid jõupingutusi ja meie meeskond tuleb sellega edu- Muugale, mis avatakse sügiseks (meie osalus on omafinant- kalt toime. Tulekul on veel mõned projektid, mida ma esialgu seeringus); lasteaia Rukkilill renoveerimisega alustamine; ei nimetaks, kuid sellele vaatamata töö selles suunas käib, investeering Maardu gümnaasiumi heakorrastamisse, kus on meeskond töötab ladusalt, kõik on teineteisele abiks, ning planeeritud teostada tulekindlate uste paigadamine ja ammu tänu sellele tekivad lõpptulemusena meie linna uued objektid uuendamist vajava elektrijuhtmestiku väljavahetamine; teis- ja areneb infrastruktuur. tesse koolidesse tehakse samuti sel aastal investeeringuid, Meie meeskond rakendab maksimaalseid jõupingutusi, et kahel koolil parandatakse esmajärjekorras ära katused; linna eurorahasid saada. Alates 2020. aastast Euroopa toetused laste mänguväljakute ehitamine; kallihinnalise tartaankatte- Baltimaadele vähenevad kordades (need ei katke lõplikult, ga staadioni ehitamine; koerte jalutusplatsi ehitamine; mit- kuid vähenevad märkimisväärselt), seepärast on meie ülesan- mete projektide finantseerimine ideedekonkursi «Kodulinn MAARDU PANORAAM 3 LINNAPEA RUBRIIK APRILL 2018 kaunimaks» raames (tehnilise hoone rajamine spordiinventari jõupingutused oma tulemuse. Paljusid planeeritud projekte ei hoidmise jaoks ja Muuga piirkonda Lennula külaplatsi ehita- ole võimalik teostada aasta-pooleteisega, Euroopa Liidu bü- mine); Kroodi piirkonnas on juba algamas veevarustuse ja rokraatiamasinavärk töötab täiel võimsusel (mitte kehvemini, kanalisatsioonisüsteemide rekonstrueerimine; finantseeringu kui vana korra ajal), seepärast nõuavad kõik kooskõlastami- saab veel üks suur investeerimisprojekt – tänavavalgustuse sed ja projekteerimised teatud aega. Eesmärk seisneb selles, renoveerimine linna põhjaosas. Sellisel moel tehakse linna et meie poolt alustatud projektid saaksid ellu viidud kahe-kol- objektide finantseerimisele