KohilaKOHILA valla ajaleht 10. august 2016. Nr 14(214)

Augustikuu sündmused KOHILA HOOVIDE PÄEV 13. august 18.00 Eesti meistrivõistlused jalgpallis IV liiga Trummi JK Kohila hoovide päev ehk toiduorientee- Kohila – Tabasalu JK Charma II Kohila staadionil rumise eri 14. august Juulikuu 17. päeval avas seitse Kohila aeda 11.00 Eesti meistrivõistlused jalgpallis U11 poisid, Raplamaa JK – Tallinna FC Levadia Roheline Kohila staadionil oma uksed külastajatele. Uudistati lähemaid 12.00 Eesti meistrivõistlused jalgpallis U10 poisid, III etapp ja kaugemaid naabreid ning jagati kogemusi. Kohila staadionil Tänavune hoovide päev oli väga mitmekülg- 19. august ne ja omapärane – üllatati nii menüü, asu- 20.00 Kohila Öövolle rannavollekeskuses koha kui ka päevaprogrammiga. Hoolimata 21. august heitlikust ilmast jätkus külastajaid kõikides- 11.00 Eesti meistrivõistlused jalgpallis U11 poisid, Raplamaa JK – FC Nõmme United Kohila staadionil se kohvikutesse ning kõik kohvikupidajaid 27. august jäid oma osalusega väga rahule. 20.00 Tantsuõhtu Boris Lehtlaanega Omamoodi kohvikus Gruusia köök koju kätte ehk kohvik Ko- 28. august 11.00 XX Kohila Konsumi Rahvajooks hila koguduse hoovis Kohila spordihoone staadionil Üheks populaarseimaks kohvikuks sai Kohila 13.00 Jõeäärne perepäev – kanuudega sõitmine kooli juures olevas ujumiskohas koguduse hoovis peetav Gruusia Köök. Pakuti 15.00 Rapla maakonna meistrivõistlused kergejõustikus autentset gruusia toitu, mille valmistasid kül- Kohila staadionil la kutsutud Navazari koguduse liikmed. Peale 1. september toidu pakuti ka omanäolist gruusia laulude ja 11.30 esimeste klasside aktus Kohila gümnaasiumi aulas juttude kontserti. Kiidusõnu jätkus rohketel 2. september külastajatel toidutegijatele meisterlikult val- 18.00 Kohila koolituskeskuse aktus Tohisoo mõisas mistatud šašlõki, hinkaalide ja hatšapuri eest. Gruusia köök koju kätte ehk hoovikohvik Kohila koguduse hoovis 3. september 11.00 Heitjate seeriavõistluse V etapp Kohila staadionil Hoovikohvik Esimene Lend 17.00 Eesti meistrivõistlused jalgpallis U9 poisid Kohila staadionil Esimest aastat oma hoovi avanud kohvik Esimene Lend Kohilas, 4. september Viljandi mnt 48 ei jäänud oma nimele alla. Ehkki hommikul udu- 11.00 Eesti meistrivõistlused jalgpallis U11 poisid, vihmas tööd alustanud toimkond kartis vähest külastatavust, üle- Raplamaa JK – Läänemaa JK Kohila staadionil tas külastajate arv kohviku peremehe sõnul ootusi mitmekordselt. 6. september Vahepeal tuli saata pereisa lausa Konsumisse varusid täiendama. 18.30 laste jalgrattakross Kohila staadionil Külastajad nautisid pärastlõunast hoovi täiel rinnal ja toetasid oma 7. september 19.00 Kohila pikamaajooksusari 2016, VIII etapp, kõhutäitega pere sauna ehitust. tunnijooks Kohila staadionil 10. september 10.00 Kohila Kümp 2016 Kohila staadionil 13. september 18.30 laste jalgrattakross Kohila staadionil Näitused 1. august–30. september Anne Aaspõllu näitus „Rabandus“ Kohila vallamajas Laagrid 8.–13. augustil Raplamaa noorte ühislaager Kehtnas Teistkordsed rõõmud ehk kodukohvik Raudtee 1 Laukatagusel (huvi korral võtta ühendust Kohila noortekeskuse juhatajaga, tel 5556 0182). Teistkordsed rõõmud ehk kodukohvik Raudtee 1 15.–26. augustil Kohila õpilasmalev Töö ja Rõõm. Kodukohvik Raudtee 1 nautis teise aasta rõõme, olles seekord roh- kem ettevalmistunud. Ka külastajad teadsid juba kindlamalt, kuhu- poole sammud seada. Kiideti pakutud maiuseid ja kena hoovi, teist aastat tulnud kinnitasid, et kohvik on veel parem kui eelmisel aastal.

XVI Kohila rahvusvaheline Julge hundi rind on rasvane ehk hoovikohvik Esimene Lend keraamikute sümpoosion Avalik kunstikohvik ehk tornigalerii kohvik Kes polnud enne Kohila õigeusu kiriku tornigaleriisse sattunud, siis nüüd oli hea võimalus nautida kohvi ja maiustuste kõrvale kuns- ti. Vaatamiseks oli avatud näitus „Need vanad armsad asjad“. Samuti sai imetleda meremaalide näitust. Galerii perenaine Epp Haabsaar ütles, et seletamist ja asjatamist oli lausa nii palju, et ei jõudnud maha istudagi.

Hoovitu hopsti ehk ühepäevakohvik Mõnus Amps! Hoovitu hopsti ehk ühepäevakohvik Mõnus Amps! Keraamikud. Foto Jaanus Kõrv Vana vallamaja ette kerkis ka Kohila esimene pop-up-kohvik Mõ- 17. juulil toimus Tohisool keraamikute sümpoosioni pidulik lõ- nus Amps! Vanamoodsalt öeldes laenati hoovi, kuhu ühepäevakoh- petamine ühes taieste väljapanekuga Tohisoo mõisa pargis. vik üles seada. Kohviku perenaise Kaili Kalamäe kartused ebatradit- Sel aastal osalesid Marielle van den Bergh ja Mels Dees Hol- sioonilise asukoha ja halva ilma pärast osutusid alusetuks. Külastajad landist, Una Mjurka Lätist, Harriet Thomas Inglismaalt, Alwyn nautisid pakutud värsket uhhaad, tervislikku burgerit ja maiuseid O’Brien Kanadast, Veena Chandran Indiast, Robert Sanderson rõõmsal meelel. Üks vaieldamatult suurimaid hitte oli napoleoni- Iirimaalt, Andreas Vormayr Austriast ning Darren Cockrell, Ian kook ja Jäämari käsitööpulgajäätis. Kohviku õnnestumine ja hea ta- Meares ja John George Larson Ameerika Ühendriikidest. Eestit gasiside andsid julguse ka järgmisel aastal kohvikuprojekt ette võtta. esindavad Kris Lemsalu ja Pille Kaleviste. (Vt pilte lk 7) Avalik kunstikohvik ehk tornigalerii kohvik Jaanus Kõrv jätkub lk 7 2 VALLAINFO Nr 14 August 2016

Muudatused jäätmekäitluses Täna 25 aastat tagasi ehk Kohila valla taasloomine (4) Eestis tuleb aastaks 2020 korduvkasutusse või materjaliringlu- Ei saa märkimata jätta, et kogu kirjatöö tehti kehtestamine; Prillimäe spordisaalile jõusead- subjektidele. Suutsime tõestada, et riigil pole sesse suunata vähemalt 50% olmejäätmetest. Nende eesmärkide valla algaastatel kirjutusmasinaga, ainus pal- mete ostmine; valla eelarve vastuvõtmised ja õigust jätta tehas sajaprotsendiliselt endale. täitmiseks näeb jäätmeseadus ette biojäätmete ja vanapaberi eral- jundamisviis oli kopeerpaber trükipaberite täitmise aruanded (Hageri haruraamatukogu, Meenub, kuidas Hageri kalmistu sai juurde di kogumise. vahel. Mehaanilist kirjutusmasinat hakkas Salutaguse sovhoosi lastepäevakodu, Rabive- uue pumbakaevu. Vallamaja koridoris seisis Alates 1. augustist 2016 hakkasid Kohila vallas kehtima uued, asendama elektriline masin, mille kinkis mei- re algkool, Salutaguse velsker-ämmaemanda- tarbetult vana remonti vajav klaver. Teadsin, jäätmevaldaja ja jäätmevedaja vahel sõlmitud jäätmeveolepingud. le Soome sõprusvald. Juhtus sedagi, et sekre- punkt, kodune sotsiaalabi, kinovõrk, Hageri et Hageri kalmistul puudub uuemas osas kaev Jäätmevedaja AS Eesti Keskkonnateenused on saatnud välja uute täri kirjutusmasin ütles üles ja vallavalitsuse kalmistu, vallavalitsus); Pahkla külaühistu ja vett tuli kanda ühest teise kvartali vanast istungiprotokolle tuli vormistada käsitsi. asutamisloa andmine; piima- ja lihasaaduste lepingute blanketid neile, kellel on olnud varasem veoleping. Kel- kaevust. Uue kaevu rajamiseks puudus vallal kokkuostu ja müügi korraldamine; vallavalit- lel varasemat lepingut ei ole, tuleb vedajaga ise kontakteeruda ja 1992. a suvel komplekteeriti vallavalitsuses raha. Otsustasin panna klaveri enampakku- susele sekretär-asjaajaja ametikoha taotlemine; leping sõlmida. Suvilates, kellel on varem olnud talveperioodil veel kaks kohta. Raamatupidajaks sai Linda misele ning saadud raha eest lasime puurida Bušujeva ja keskkonnaspetsialistiks Siiri Trei- Rabivere algkooli juhataja kinnitamine; kvoo- uue kaevu, mis siiani teenindab kalmistu kü- jäätmeveost vabastus, jääb vabastus kehtima ja uusi avaldusi valla- divälise tähtajaliste elamislubade andmine; valitsusele esitada ei ole vaja. mann. Temale langes suurema kohustusena lalisi. Klaveri võitnud pakkuja lasi pilli korda keskkonnaprobleemidest Pahkla prügimäe Kohila alevivalitsuse taotlus alevi adminpiiride teha, tema pojast sai tulevikus klaveriparan- 1. augustist 2016 on biojäätmete eraldi kogumine kohustuslik ka- likvideerimine. muutmise kohta; piirkondlike taluseltside loo- daja ning bändi Omad Poisid juht. heksa ja enama korteriga elamutes ja toitlustusasutustes. Biojäätmed mise vajadus; sõprussuhete arendamine Soome Volikogus arutatud tähtsamaid probleeme Koostööst ettevõtliku mehe Urmas Soomerega valdadega; taluseltside nõukogu loomine; era- on toidu- ja sööklajäätmed. Neid eraldi kogudes käitutakse kesk- 1991–1993 on meeles tema soov tublide ehitusmeeste järe- bussiliini Adila-Kohila kompenseerimine; mu- konnasõbralikult, jäätmed suunatakse kompostimisele ning prügi le. Asus ta ju 1991. a ellu viima tolle aja kohta Endiste külanimede ennistamine; vanurite nitsipaalomandisse üle võetavad objektid (Salu- hulk väheneb. Kompostimisega taastatakse ainete ringkäik looduses. müstiliselt rasket projekti, hooldekodu rajamist küttepuudega varustamise olukord; taludele taguse LPK hoone, Hageri Rahvamaja hoone, Biojäätmete konteineri saamiseks tuleb pöörduda jäätmevedaja AS Hagerisse. Soovitasin talle endise Rapla KEK-i maakasutusloa andmine enne maakorralduse Rabivere mõisahoone, Prillimäe sidejaoskonna Eesti Keskkonnateenused poole. Konteineri puhtuse ja korrashoiu ehitusbrigadiri Ants Pärnamäed, kes veel mõne lõplikku vormistamist; valmisolek tegutsemi- ruumid); aianduskooperatiivide reorganiseeri- ehitustöölisega Kohilast sel momendil tööta eest vastutab jäätmevaldaja. Määrdumise vältimiseks kasutatakse seks eriolukorras; Eesti vabariigi referendumi mine aiandusühistuteks; ametiauto soetamine oli. Mehed saidki hooldekodu põhilisteks ehi- biolagunevat vooderduskotti, mille jäätmevedaja paneb konteine- ettevalmistamine vallas; sotsiaalabifondi loomi- vallavalitsusele (kuni 1991. a oktoobrini kasu- tajateks kuni selle valmimiseni. risse pärast iga tühjenduskorda. Biojäätmete konteinerit tuleb tüh- ne; Adila piirkonnas telefoniside parandamine; tas vallavalitsus ametisõitudeks eraisiku lepin- jendada vähemalt kord kahe nädala jooksul. ehitusmaterjali, küttepuude ja jõusööda eralda- gulist teenust); omandi- ja maareformi ning Valla kogu elu oli samal ajal tihedalt seotud Biojäätmete konteinerisse võib jäätmeid panna kas lahtiselt, bio- mine I kvartalis; patronaažitöötaja ametikoha põllumajanduse reformikomisjonide loomine. poliitiliste tähtsündmustega: laulev revolut- lagunevas jäätmekotis või paberkotis. Kindlasti ei tohi jäätmeid loomine; ostulubade jaotamise põhimõtete kin- Põllumajandusreformi komisjoni esimeheks sai sioon, fosforiidisõda, muinsuskaitse liiku- konteinerisse panna tavalises kilekotis, sest see ei lagune kom- nitamine (selleks olid välja töötatud järgmised Jüri Jarovikov, kes asus lahendama omandi- ja mine, Balti kett, kodanike komiteede asuta- tingimused: valda sissekirjutus vähemalt 8 aas- mine, augustiputš Moskvas, Eesti vabariigi posteerumisel. maareformi probleeme Kohila kolhoosis. tat, olemasoleva auto vanus vähemalt 10 aastat, taasiseseisvumise väljakuulutamine. Kõik see Kõrvuti igapäevaste probleemidega tuli val- Biojäätmete konteinerisse sobivad tahked toidujäätmed, nt liha- perekonnast vaid üks avaldus kinnitusega, et ei ei jätnud puutumata kedagi meie seast. Oli lavanemal juristi puudumisel esindada valda ja kalajäätmed, köögi- ja puuviljad, köögi ja puuviljade koorimis- ole mujal järjekorras, tõend autoinspektsioo- tõesti väga huvitav, pingeline ja põnev aeg. arvukates kohtuvaidlustes, sest elluviidavate jäägid, leib, sai, poolfabrikaadid, pagari- ja kondiitritooted, juustud, nilt, et varem autot ei ole. Võrdsete kandidaati- reformide käigus tundis ikka keegi, et tema Lõpp või ja margariin, kohvipaks, teepakid, toataimed, lõikelilled. de puhul loosimine); ettevõtluse tegevuslubade huve on kahjustatud. Biojäätmete konteinerisse ei sobi vedelad jäätmed, nt toiduõli, andmine; Rabivere algkooli taastamine; suvila- Adolf Kerno Kõige eredamalt jäi meelde kohtuvaidlus piim, hapupiim, supp, kastmed, kompostimiseks kõlbmatud jäät- maksu kehtestamise võimalustest; vallavanema Kohila vallavanem ja Eesti erastamisagentuuriga Salutaguse pärmi- med, nt töödeldud puit, tekstiil, paberi ja papijäätmed, sh ühekord- (ühes isikus ka volikogu esimehe) ametipalga volikogu esimees 1990–1993 tehase hoonete tagastamise suhtes õigustatud sed nõud, bioloogiliselt lagunematud jäätmed, nt suured kondid, kile, metall, klaas, tuhk, suitsukonid, tolmuimejakotid, pakendid, vahatatud ja kiletatud papp. Alates 1. augustist 2016 peavad kaheksa ja enama korteriga elamud Õnnitleme eakaid hankima endale ka vanapaberi konteineri. Vanapaberi konteinerisse sobivad ajalehed, ajakirjad, kataloogid, sünnipäevalapsi! reklaammaterjalid, vihikud, trükiga ning puhtad kirja- ja joonis- tuspaberid, ümbrikud, kaanteta raamatud, pappkastid ja -karbid, Tõhusa töö ja vaevanägemise ÕILME KRUUSIAUK 96 NIINA JAHU 81 paberkotid jms puhtad paberpakendid. järel nägi trükivalgust ARTUR ONNU 96 HEINO-RAUL LEESTI 81 Made Saadve ADA PUUN 96 ÜLO VOOGLAID 81 keskkonnanõunik ARNE-ALBERT RUDI 88 AINO LAASER 80 KOHILA NAISTE AINO TARVIS 88 MAIE EVISALU 80 IDA LEPPIK 87 VIKTOR KUKUŠKIN 79 SELTSI INFOLEHT, VAIKE JAANISTE 86 INDA KUNTOR 78 Kohila koolituskeskus ELFRIEDE SIHTMÄE 86 VJATŠESLAV KORNET 78 kuhu on koondatud 1993. a taasasutatud GERTA ESSENSON 86 VALTER KIRJANEN 77 Täiskasvanute õmblusklass alustab tööd! Kohila Naiste seltsi üritused ja toimetused, ESTER LAUS 85 ENNO MURUSALU 77 Huviliste registreerimine Kohila Koolituskeskuse õmblusklassi toi- aga ka 1930ndatel tegutsenud Kohila LI SEPPER 85 SILJE NARIS 76 mub Tohisoo mõisas pühapäeval 28. augustil 2016. a kell 16.00! LAINE USTAV 85 HILLE KAND 76 ELVI KÄRDI 76 Huviline saab valida temale vajaliku ja sobiva tegumoega riideese- maanaiste seltsi asutamisdokumendid­ HELMUT HIRS 84 EVALD RIIPULK 83 LUDMILLA MESI 75 me, mida ta hakkab kursusel õmblema. Kursus annab ka väga hea ja pildid tolleagsete seltsi liikmetega, LINDA KÕRGEMÄE 83 REIN SASSIAN 75 praktilise ettevalmistuse moedisaini eriala õppimiseks. Oodatud on samuti muud huvitavat infot. JELIZAVETA PAHMART 83 ENN VANN 75 ka gümnaasiumi viimaste klasside õpilased! VALENTINA ERNESAKS 82 MICHAEL SATTLER Täpsem info tel 483 3887 või 5664 9395 (õpetaja Veera Lepik) Meil on rõõm esitleda seltsi infolehte, mee- ILMA HAASMA 82 nutada möödunut ja seada sihte tulevikuks. Kunstikooli lisavastuvõtt kunsti, keraamika ja metalli huvialadele! Vastuvõtt kunsti, metalli ja keraamika huvialadele toimub 15. augustlil 2016 kell 16.00 Näpseli majas Õnnitleme noorimaid kolmapäeval, 31. augustil 2016. a kl 16–18 vestluse alusel Tohisoo (Viljandi mnt 6, KOHILA) vallakodanikke! mõisas. Ootame lapsi koos lapsevanemaga. Metalli ja keraamika huvilistele on avatud vastuvõtupäeval õpitoad KÄTRIIN PIRNPUU JOOSEP MARIPU ja nendele huvialadele ootame lapsi alates 9. eluaastast. OLETE LAHKESTI ISABELLA REBEKA ÕUEMETS OLIVER REIMANN Kunsti õppida soovijatel palume kaasa võtta varasemaid joonistusi. PALUTUD! BRITT LOREEN VEELAID AARON LUHT Õppetöö kunstikoolis toimub kinnitatud õppekavade alusel ja alus- AMELYA BAŠMAKOVA SIIM URB tame septembrikuu esimesel nädalal. Täpsem info kooli kodulehel http://www.tohisoo.edu.ee/kunsti- kool#kunst1 ja https://www.facebook.com/ Palume lapsevanemaid teha kindlasti eelregistreerimine vestlusele meiliaadressil [email protected] . NÄGEMISKONTROLL ja KOHILA Kohila valla ajaleht PRILLIMÜÜK KOHILAS! Väljaandja: Kutsume vallarahvast oma silmi Toimetus: Jaanus Kõrv Kohila vallavalitsus kontrollima ja prille ostma! Tel 489 4797, 5663 7037; Ootame teid 16.08.2016 Küljendus ja trükk: e-post: [email protected] alates kella 11.00 Kohila turva­ Auratrükk • www.aura.ee Esne Ernits, tel 5564 7719, keskuses aadressil Vabaduse 1B. e-post: [email protected] Tiraaž: 3250 Keeletoimetaja: Meeli Pajula Järgmine ajaleht Nägemiskontrolliks tuleks eelnevalt e-post: [email protected] ilmub 7. septembril registreeruda telefonil 385 2603 või 5698 1972. Silmakontroll maksab Kohila vallavalitsus, Vabaduse 1, Kohila 79804, 10 € ja prillitellijale tasuta! tel 489 4760 e-post: [email protected] Nr 14 August 2016 Kkohilaohila valla ajaleht 3 Green Class koloniseeris Marsi Sutlema mänguväljak täieneb Juuli, puhkuste aeg. Kohilas toimub laa- Sutlema seltsimaja hoovil asuv laste mänguväljak sai tänavu ke- ger „Mäng on väikese inimese töö“, kohe vadel täiendust - kolm kiike: üks tavaline ja kaks väikelapsekiike. on tulemas „Kapa männik loeb“. Kohila Mänguväljakul on veel liivakast, vedrukiik, rollimängudeks haridus- ja kultuurielu on suvel täies hoos. laev, liigutatav liumägi ja väikekiik. Ka meie anname sinna kaudselt oma väike- Mänguväljak on alati avatud ja mõeldud kõigile soovijaile. Nii se panuse sellega, et kümme vahvat Kohi- lapsed kui ka nende vanemad saavad seal aastaringi toredasti aega la gümnaasiumi põhikooli õpilast – Birke veeta. Et lastele jätkuks piisavalt tegevust ja võimalusi, otsustasime Vahesaar, Carl Ramon Vilbo, Kärt Kristina kirjutada uue projekti KÜSK-i kohaliku omaalgatuse programmi Jürisaar, Kethe Tölp, Kevin Kristofer Laan- sügisvooru 2015 „Sutlema küla laste mänguväljak täieneb“ kogu­ mets, Kevin Trakmann, Laurette Kristin, summas 2000 eurot, millest KOP-ist saime 1800 eurot ja Kohila Leandra Trakmann, Rainis Vilbo, Raivo vallavalitsuselt omaosaluseks 200 eurot. Projekti kirjutamise käigus Eerik Veevel – on pakkinud 5. juuli hom- võeti pakkumisi eri firmadelt ning lõpuks valiti koostööpartneriks mikuks asjad ja suunduvad AS Latvijas Fi- KSIL Eesti OÜ. Kuna atraktsioonid on väga kulukad ja omavahen- nierise korraldatavale keskkonnavõistluse ditega nende ostmine võimatu, siis jätkame projektide kirjutamist Green Class (Žala Klase) lõppvooru võist- ja loodame, et need saavad ka tulevikus positiivseid vastuseid. Soo- lema. Õhus on tunda elevust, sest keegi vime edaspidigi mänguväljakut täiendada atraktsioonidega, mis so- biksid ajaveetmiseks peamiselt 1–10-aastastele lastele. Ootame lapsi peale Birke ei ole varem võistelnud võõr- Kohila võistkond koos Leedu kooli võistkonna ja AS Latvijas Finieris esindajatega lõputseremoonial. keelses keskkonnas. mängima, vanemaid suhtlema ning uusi ideid ja mõtteid avaldama. Sel aastal oli integratsiooni teema „Mar- kolmest osast. Esimeses osas tuli luua 5-mi- Lätis Abragciemsis, osales 15 võistkonda: Kaire Kivik si koloniseerimine“. Ettevalmistusfaasis nutiline video, mis pidi selgitama, kuidas 13 Lätist, üks Leedust ja Kohila gümnaa- MTÜ Sutlema Küla Selts jagasime teema kolmeks: kosmoloogia, inimesed saaksid alustada elu Marsil. Teine siumi võistkond. keskkonnatehnoloogiad. Selleks et õpe ei võistluse osa kajastas ülevaadet tehnoloo- Võistluses pandi proovile nii õpilaste kui jääks ainult teoreetiliseks ning interneti- ja giast, mis on arendatud kosmosetööstu- ka õpetajate teadmised, käelised oskused ja tehnoloogiaseadmekeskseks, lisasime ette- ses, kuid kasutusele võetud igapäevaelus. sportlikud võimed. Võistlusrajal tuli läbida valmistusse ka praktilise looduse tundmise Selgus, et mobiilne side, infrapunakaamera ja seitse etappi: maandada tervelt katapuldiga oskuse omandamise varasemale kogemusele -kõrvatermomeeter, GPS, spektroskoo- lendu lastud muna, valmistada kahte tüüpi toetudes, alati on olnud küsimuste voorus pia, lennukite jääst puhastamise süsteem, raketid ning lennutada need nõutud kau- liikide tundmise küsimused. Käisime võist- memory foam ja veel palju muud on välja gusele, visata nelja eri värvi palli nelja kõi- konnaga kevadel matkal kopra kahjustuse- töötatud just selleks, et neid kasutada kos- kuvasse ämbrisse, sõita n-ö tagurpidi jalg- ga alal ning istutasime Kohila Vineeri met- moses, aga on kasutuse leidnud igapäeva- rattaga, läbida kosmonauditest ning vastata saistutuspäeval Kodila-Metsküla metsa. elus. temaatilistele küsimustele. Võistlus algas juba veebruaris ja koosnes Võistluse kolmandas voorus, mis toimus Olime uhked, et meie kooli õpetaja Lili kvalifitseerus näitajate poolest kosmonau- diks. Kõige keerulisemaks osutus n-ö ta- gurpidi jalgrattaga sõitmine, sealt ei saanud vist ükski võistkond mitte ühtegi punkti. Kokkuvõttes läks meil päris hästi, jäime 15 võistkonna hulgast seitsmendaks. Nagu igal aastal oli õpilastele jäetud ka vaba aega omavaheliseks suhtlemiseks. Mängiti palli, sõideti vesijalgratastega, tege- leti grossinguga ning diskotati. Täname Kohila gümnaasiumi nimel AS Latvijas Finierist suurepärase haridusürituse organiseerimise ja transpordi eest Lätti! Ai- täh kõikidele peredele, kes oma lapsi võist- luste ettevalmistuses toetasid! Kirsti Solvak Õhk-tüüpi raketti meisterdamas. Fotod Lili Kesa arendusjuht

Kohila keskkonnasõprade klubi 2015 Head keskkonnasõbrad! Anname teada, et tavat väljanägemist. 15.07.2016 lõppes Kohila keskkonnasõpra- Kõiki tegevusi finantseeris keskkonnain- de klubi projekt. Sel korral õppisime Rivo vesteeringute keskus, kelle toetusega on Reisko juhendamisel uuskasutama klaasi, poolteist aastat järjes olnud Kohila piir- Remo Savisaare juhendamisel märkama konna inimestel võimalik osaleda kesk- ja fotografeerima Hageris väikesi ja suuri konna õpitubades ja loengutel. olendeid looduses, Tiina Toompuu juhen- Tänan Maria Saarnat, kes aitas projekti damisel kogusime puhtast loodusest taimi planeerida ja toetas ürituste ettevalmista- Kohila keskkonnahariduse keskuse pro- ja tegime neist süüa, Uku Paal õpetas meid misel, raamatupidaja Liia Hallapuud ja kõi- jektid jätkuvad, jälgige meid Facebookis! Tohisoo mõisa pargis tundma linde ning ki keskkonnasõpru, kellele keskkonnateema Kirsti Solvak MTÜ Kovanäpsel töötoas osalejad oskavad on hingelähedane ning kel on soovi oma Kohila keskkonnahariduse päikesetrüki imetehnika abil nüüd puuvilla- oskusi täiendada, et kanda ka peredele edasi keskuse juhataja sele kangale anda täiesti omapärast ja huvi- keskkonnasäästlikumat elustiili!

Lugeja küsib, jurist vastab Saime tööinspektsioo- vad ka alaealise tehtava töö riskid (vanemat) tööga seotud riskidest ealisele arusaadav, st juhendis et juhendajal oleks aega tööta- dite kasutamine on vabatahtlik nilt nõusoleku võtta tööle olema tuvastatud ja hinnatud. ning tema ohutuse ja tervise ei tohiks olla keerulist erialast ja välja õpetada. Samuti tuleks ja lühikest aega tööd tehes ei pea 13-aastane tüdruk, kelle Hinnates riske, millega alaeali- kaitseks rakendatud abinõudest. või raskesti mõistetavat teksti, arvestada, et juhendajate arv isikukaitsevahendit kasutama. ülesanne on lillepeenarde sed töökohal kokku puutuvad, Kui riskianalüüsis on ette millest alaealine aru ei saa. Pea- oleks piisav, et tagada kõikide- Nagu täisealise töötaja puhul rohimine ja peenra äärtest tuleb arvesse võtta töötajast tu- nähtud isikukaitsevahendite ka- le juhendamist tuleb alaealisele le alaealistele töötajatele vajalik tuleb ka alaealiste töötajate muru lõikamine (need ko- lenevaid eririske, mis võivad olla sutamine, siis tuleb alaealisele töötajale korraldada väljaõpe, väljaõpe. Juhendaja määramisel juhendamine ja väljaõpe re- had, mida niidukiga niita ei tingitud kogemuste puudusest töötajale väljastada talle sobivad mis on praktiline õpetus, kuidas tuleb arvesse võtta ka seda, kas gistreerida vastavas päevikus saa). Kas meil peab veel ole- või vähesusest. Kõikidest töö- isikukaitsevahendid. Näiteks, ohutult tööd teha. Väljaõppe juhendajal on olemas vajalikud või andmebaasis, kus töötaja ma mingeid dokumente pea- kohal esinevatest riskidest tuleb kui töötaja peab tööd tehes ka- ajal teeb alaealine töötaja tööd isikuomadused, et alaealisi töö- kinnitab juhendamist ja välja- le tööinspektori nõusoleku? töötajat teavitada, samuti meet- sutama kindaid, peavad kindad kogenud töötaja juhendamisel tajaid välja õpetada (kannatlik- õpet oma allkirjaga. Kui alaea- Vastab tööinspektsiooni metest, mis on kasutusele võe- olema töötajale parajad. Samuti ja jälgimisel. Väljaõppe kestuse kus, oskus oma teadmisi edasi line lubatakse iseseisvale tööle, töökeskkonna konsultant Pi- tud riskide vähendamiseks (ka- nagu teiste töötajate puhul ju- määramisel ja väljaõpetamisel anda jne). Samuti peab juhenda- tuleb ka see fikseerida. Kuid ret Kaljula sutatakse isikukaitsevahendeid hendatakse ka alaealist kirjaliku tuleb lähtuda alaealise töötaja jal olema laitmatu ohutuskäitu- on ka võimalus, et alaealine vms). Alla 15-aastase alaealise ohutusjuhendi alusel. Alaeali- vähestest või olematutest tead- mine, sest alaealisele töötajale ei ei asugi iseseisvalt tööle, vaid Nagu kõikide ettevõtte tööde töötamise puhul tuleb teavitada sele juhendamiseks mõeldud mistest töö spetsiifika ja ohtude tohi väljaõppe käigus jääda näi- töötab vanema kolleegi juhen- ja tegevuste kohta tuleb teha ka alaealise seaduslikku esindajat ohutusjuhend peab olema ala- kohta, seetõttu on eriti oluline, teks muljet, et isikukaitsevahen- damisel ja jälgimisel. töökeskkonna riskianalüüs, pea- 4 kohila valla ajaleht Nr 14 August 2016

Hispaaniast I kohaga! Raplamaa U14 võitis Mataro korvpalliturniiriturniiri 28. juuni Barcelona Mataro ka n-ö käe valgeks. rit. Samas oli pingil viis staff’i lii- ja soe kliima ning väga hea kollek- turniiri lühikokkuvõte Teisel päeval viidi meid kell get: peatreener, kaks abitreenerit, tiiv muutsid asja positiivseks. BC Raplamaa U14 meeskond 9.15 hotellist välja ning öeldi füsio ja esindaja. Finaalis võideti Viimasel päeval 27. juunil kü- lõpetas pika ja eduka hooaja His- mängu alguseks kl 15.00. Sega- Tel Avivi Hapoel Iisraelist 74 : 60. lastasime Nou Camp staadionit paanias. Barcelona eeslinnas Ma- duste tõttu algas mäng lõpuks kl Seal oli üks tõsine kahemeetri- ja muuseumi. Saime osaks FC taros peetud turniiril saadi väga 18.00, võitsime korraldajad AE mees ja väga teravad tagamängi- Barcelona võimsale minevi- hinnatav esikoht. Boet Mataro 82 : 56. jad. Siiski õnnestus tugeva kaitse- kule ja olevikule. Hüvastijätul Turniirile asuti teele 23. juu- Hotelli saime lõpuks kl 21.30. ga vastased tänu kiirrünnakutega ütles peakorraldaja, et järgmi- ni hommikul marsruudil Tal- Huvitav oli vaadata turniiri kor- maas hoida. Samas mängisime sel aastal me ei võida, kutsume linn-Amsterdam-Barcelona. raldust (turniiril osales U12; U14; viimased kolm minutit ilma oma Barcelona järelkasvu kohale … Lennujaamast Mataro hotelli jõud- U16 ja U18 võistkond). Iga mäng pikkadeta. Müts maha poiste ees, Tagasilend läks marsruudil Barce- mine võttis ligi 2,5 tundi aega, sest oli eri saalis ja bussid muudkui et närvikava vastu pidas! lona-München-. Hooajal istusime ummikutes – sel päeval sõitsid. Ise oleks sättinud mõned Poolfinaalis ja finaalis olid väga kuulusid võistkonda ka Kohila algas Hispaanias koolivaheaeg. vanused kogu aeg ühte saali. Häm- kõva kvaliteediga vastastega. Au- poisid Janno Kalmet, Robi Va- Hotell oli basseiniga ja väga hea mastas ka viis, kuidas mänguaegu tasustamine oli meie jaoks veider nem, Markus Ladoga, Georg Kohila/Telia SK/Webware korvpallimeeskond osales 24. juunist kuni tasemega, lisaks meri lähedal. muudeti. Kehtis reegel: kes rohkem – meeskond võeti kokku, anti ka- Markus Tammverk. 2. juulini turniiril Santa Susannas, mis on Barcelonast 70 km kaugusel. Väikseid poekesi igal sammul. kisab, see saab. Peakohtunik kom- rikas ja kõik. Eraldi sai Johannes Suur tänu kõikidele lapsevane- Võistkondi oli Hispaaniast, Prantsusmaalt, Taanist, Soomest jne. Järgmisel päeval toimus ringreis menteeris pärast meie käitumist, et Kirsipuu ka MVP auhinna. Pärast matele ja toetajatele toreda reisi Kohila meeskond võitis põhiturniiril kindlalt kõik mängud ja tagas Barcelonas, külastasime olüm- me oleme nii rahulikud. hotellis anti poistele veel väikse- ning fantastilise hooaja eest! pääsu finaalmängule. Finaalis olid vastaseks prantslased, mäng osu- piastaadionit ja Kataloonia rah- Poolfinaalis võideti tugev His- maid eriauhindu. Igal juhul on tegemist ajaloolise tus küllaltki pingeliseks ja raskeks, lõpuks võttis Kohila meeskond vusmuuseumi parki. paania meeskonda UBSA 82 : 64. Turniiri päevad olid pikad ja väsi- sooritusega ning seda hooaega kor- siiski võidu tulemusega 56 : 43. See oli kena lõpp eelmisele hooajale Turniiri avamäng toimus väik- See meeskond tuli turniirile tavad. Lõunamaa meeste asjaajami- rata on üliraske või lausa võimatu! ning ilus algus uuele hooajale. semas saalis. Saal oli ülipalav ja kindla kavatsusega turniir võita. ne väsitas. Saalid olid umbsed, va- Kalle Kollin Meeskonda kuulusid Sander Kuusk, Reimo Saar, Erik Luts, Krist- õhku nappis. Avamängus võideti UBSA meeskonna peatreener oli hepeal oli tunne, et keegi vist kella jan Evart, Kevin Liivamägi, Kristjan Penjam, Freddy Talts, Kenno Inglismaa meeskond Sussex Bears üliagressiivne ja meenutas roh- ka ei tunne. Ainuke reaalne kell oli Kokk, Mirjo Koit. Treeneripingil olid Raigo Rommt ja Jüri Pritsin. 95 : 29. Kõik said selles mängus kem vana vene koolkonna treene- vist päikesekell ... Aga päike, meri

Võidupüha korvpalliturniir Kohilas oli põnev ja emotsiooniderohke 18. juunil korraldas Kohila spor- Müüripeal, Kevin Karhu). Markus Ladoga). diklubi spordikompleksis juba VI koht – Kehtna A&O (Rain II koht – BC Star (Ken Sildaru, traditsiooniliseks kujunenud korv- Laanemets, Tõnu Saarelaan, Karel Mathias Kontus, Ragnar Raap, palliturniiri „Võidupüha korvpall Kreuz). Joosep Põldre). 3 × 3“, kus võisteldakse tänava- MIX III koht – Väiksed (Miron Vet- korvpalli reeglite järgi. I koht – Stuian mix (Jaan kal, Sander Visser, Sven Visser). Juba 16. korda toimunud turniir Puidet, Toomas Raadik, Henno P 2001 oli vaieldamatult selle suve Kohila Meidla, Hans Jürgen Peda, Kristel I koht – Kohila (Robi Vanem, spordi tippsündmus. Võistluspäev Viljus, Karin Lipstuhl). Georg Markus Tammverk, oli pingeline, põnevust ja kirge jät- T 2005 Sander Visser). kus igasse mängu. I koht Rapla Sipsikud (Keit Liis Turniiri ajal toimus ka vabaviske- Mehed Kõiv, Marta Lään, Paula Lään, võistlus, kus ühe minuti jooksul tuli I koht – Viska Lutsu (Siim Lisandra Vetesina). vabaviskejoonelt tabada viskeid. Kams, Erik Luts, Freddy Talts, T 2003 Parimad noorte arvestuses: Margo Liivand). I koht – Rapla (Angeelika Rüü- Janre Jõgi 6 tabamust, Angeelika II koht – Stuian ja Targad sõbrad talu, Kätlin Einberg, Ketlin Kõiv, Rüütalu 7 tabamust, Markus La- (Jaan Puidet, Toomas Raadik, Hen- Gerlin Maide). doga 7 tabamust. no Meidla, Hans Jürgen Peda). Võidupüha korvpalliturniist osavõtjad. Foto erakogust P 2005 Nooremate naiste arvestuses või- III koht – Kuus Sõstart (Ott I koht – Kohila KK (Janre Jõgi, tis Karin Lipstuhl 4 tabamusega, Viljo Sinikale turniiri ladusa ja kompleks, Kallikontor OÜ, Tuhat1 Akadeemia MTÜ, Elisa, Tiit Mets, Krusell, Kristen Müürsepp, Ma- Kennet Vaarma, Aleks Runnel, meeste arvestuses kuulus võit Erik suurepärase sujumise eest! Kodumasinat, Rapla Tarbijate Ühis- Tarmo Sikk, Janno Kokk, Andrus dis Roodla, Jaanus Peets). Henri Vanem). Lutsule 13 tabamusega! Oli väga mõnus, värvikas ja te- tu, Vesiroos OÜ, Taig AS, Bong Eesmaa, Tiit Pregel, Ott Reinaas, IV koht – Päri (Karl-Erik Va- Suur-suur tänu võistluse kor- P 2003 gus korvpallipäev, auhinnalaud oli Eesti OÜ, Magus Kõrsik, Espres- Vaidi Karhu, Jüri Pritsin. nem, Aivar Päri, Raido Välik). raldajatele Annika Laanele, Kalle I koht – BC Raplamaa (Kardo väga rikkalik! soblue OÜ, Superfox OÜ, Macron, Kohtumiseni järgmisel aastal! V koht – Kapa-Kohila (Eero Kollinile, Kaur Heinarule, Marek Kohila Saun, Rapla Korvpallikool, Välik, Henri Heinmäe, Egon Kilk, Karmo Kilk, Ino Kurg, Suur tänu toetajatele: Lairandile, Rait-Riivo Laanele ja Kohila vallavalitsus, Kohila spordi- Livio Ehitus, Eesti Maasuitsuliha Kohila SK/Spordikool Öövolle tuleb seekord isamaaline Kohila VK/E-Service kui Eesti võrkpalli lipulaev Tänavu 20. augustil möödub 25 aastat Eesti taasiseseisvu- Kohila võrkpalliklubi naiskond, kes mäng toimub Kohilas 18. oktoobril. üldse olla saab. Meile soovitakse tulla (see salong on ka Kertu erasponsor), misest, mil võeti vastu Eesti jaoks ülioluline otsus: Eesti ei on kolmekordne Eesti ja Baltikumi Kohilale on see ajalooline suursünd- mängima igast maailma nurgast, meie RN Reisid, PVK Trading, Maasi Ehi- kuulu enam NSVL koosseisu ja on iseseisev vabariik. Kes meister ning tituleeritud ka Eesti mus, kuid eelnevalt peame täitma kõik mängijaid, sh Kohila kasvandikku tus OÜ, Balti Veski AS (Veski-Mati), meist tolle aja inimestest ei mäletaks sellele eelnevat ärevat naiste võrkpalli lipulaevaks, jätkab tingimused, sest mängud ja võistlus- Kertu Laaki, sooviksid endale kõik Halukalur OÜ, Balsnack, Dellera ja hirmu tekitavaid augustipäevi, kui teletorni rünnati ning oma neljandat hooaega uue nimega paik on range rahvusvahelise kontrolli Euroopa klubid. Meie peatreenerit OÜ, Handymann OÜ, The Body Eesti mehed jätsid tööd-tegemised ja tuiskasid linna meie Kohila VK/E-Service. AS E-Service all. Augustis saabub Kohilasse välisde- proovivad Soome klubid meilt igal Shop, Arleenike OÜ, Adila Camp vabadust kaitsma, kui tankid Tallinnale lähenesid ja uudised sai klubile arvestatavaks toetajaks ja legatsioon, kes vaatab, kas kõik vastab aastal ära meelitada. On tore, et see Puhkekeskus, Wris AS, RentMe Au- muutusid aina hullemaks ... nimisponsoriks. Tegemist on sporti nõuetele ja on reeglipärane. kõik on sündinud siinsamas Kohilas, torent, Saarlander OÜ, Minna Sah- See oli uskumatu aeg ja suur sündmus, mis väärib tähis- toetava ja võrkpallilembese firmaga, Kohila naiskond jätkab loomulikult sest see rikastab kohalikku elu mär- ver OÜ, Marika Massaažisalong tamist. Üks võimalus olla koos, laulda isamaalisi laule ja kes tunneb seda pallimängu läbi ja ka Eesti ja Baltikumi kõrgliigas, kus gatavalt ja hoiab meie noori iga päev Naiskond on komplekteeritud pari- süüdata küünlad on Kohila rannavollekeskuses 19. augustil lõhki. Firma tegevdirektor Krister konkurents on võrreldes eelneva hoo- pildis. Siinjuures suur tänu järgmistele mal võimalikul moel. Põhikoosseisus SuveÖÖpeol. Peetmaa on aastaid käinud Kohilas ajaga tugevnenud ning tase kõrgem. kohalikele ja piirkondlikele ettevõtete- on neli Eesti koondislast, lisaks kaks Kell 20 algab rannavolleturniir Öövolle, kell 20.30 antakse erinevatel turniiridel ning on meie Meie eesmärgid on endised: tulla le, kes on meid toetanud ja mõistnud, välismaalast, Kohila kasvandikke on avapauk tantsuõhtule ansambel Apelsini saatel, seejärel as- naiskonna tegemisi jälginud juba mõlemas sarjas taas meistriks ning kui oluline on Kohilale, kohalikele ela- nimekirjas peaaegu pooled. Naiskon- tub lavale meie oma valla kaunihäälne kollektiiv Männiste pikemat aega ja igati kursis kõigega, pakkuda kodupublikule kaasahaara- nikele ja kasvavale põlvkonnale sellise na presentatsioon avalikkusele on 2. perebänd, kes laulab tuntud isamaalisi laule. Süütame tõr- mis klubis on tehtud ja mis teoksil. vaid mänge ja teravaid elamusi. naiskonna olemasolu, kes on aidanud septembril, mil Kohilas toimub suur vikud ja paneme lehvima lipud, meenutame ühislaulmisega Naiskond jätkab kõrgeimal võima- Naiskonnaga on liitunud arvestatav eelkõige materiaalselt ellu jääda ning võrkpallipäev (rahvusvaheline võrk- kauneid aegu. Meeleolu aitab luua hästi tuntud Küla-Karla. likul tasemel. Kui eelmisel aastal võt- hulk ettevõtteid Kohilast ja kauge- uuele hooajale erineval moel õla alla palliturniir 2.–4. septembril) ning Tule ise ja võta ka sõbrad kaasa! sime osa Euroopa tugevuselt teisest maltki, oma õla on suurele projektile pannud või lubanud panna: mille raames kohtuvad Kohila nais- Ingrid Kangur liigast (CEV CUP), siis sel hooajal on alla pannud ka paljud eraisikud, sest Kohila vallavalitsus, Kohila Vineer, kond ja Eesti rahvuskoondis, leiab aset sihid veelgi kõrgemad. Meistrite liiga tegemist on tõepoolest väga suure Vesiroos OÜ, Contraktor OÜ, Lalle- võrkpalliklubi tutvustuspäev, treeneri- laienemine võimaldas osaleda kõikide ja võimsa ettevõtmisega, mis annab mand OÜ, Harakapesa kohvik-pubi, te esitlemine ja näidistreeningud. Võrkpalliklubi õpilaste arv kasvab maade meistritel, võistlema asub lau- Kohilale lisaväärtusi. Kes ei mäletaks Sildrem OÜ, Pureva OÜ, Alu Metall, Kohila võrkpalliklubi tänab kõiki Kohila võrkpalliklubi võrkpallikooli õpilaste arv on igal aas- sa 30 naiste võistkonda, mis Euroopa eelmise aasta Kohila-Sloveenia mängu OÜ Harviker, Nordfox OÜ, Katmal toetajaid – neid, kes aitasid eelmisel tal järjepanu kasvanud, rõõm on tõdeda, et siinse võrkpalli- võrkpalli liidu sõnul on enneolematu publikuhulka või Kohila-Israeli män- OÜ, Kaivi Trans OÜ, Pargi resto, Vi- raskel hooajal ellu jääda ja uskusid õppe vastu tuntakse huvi ja peale oma valla laste tullakse ka ja erakordne. Kui rääkida tasemest, siis gul imelisi emotsioone, kui kodunais- gala Piimatööstus OÜ, Rapla Hostel, meisse lõpuni, kes olid toeks hea mujalt – treeningulisi on Raplast, Keilast, Türilt, Haibast ja see liiga on võrreldav korvpalli NBA- kond võitis, samuti erilisi hetki meist- Roheline Traktor OÜ, Mediron OÜ, sõnade ja tegudega. Raskused olid Kurtnast. ga, tasemelt ülikõrge, võimalusterohke rimedalite kaelasaamisel. Raplamaa Sõnumid, Rapla TÜ, Ade- tingitud väga halbade asjaolude Kohila pluss on väga tugevad noortegrupid, kellega koos on sari. Isegi kui kaugele ei jõua, on oma Kohila võrkpalliklubi naiskond koos lante OÜ, kohvik Omamoodi, Cafe kokkusattumisest, millest väljuda hea harjutada ning saavutada võistlustel häid tulemusi. Väga maa esindamine ja oma sportlaste- suure taustameeskonnaga, väga heade Sofia, Valtu Mõis OÜ (Bressix), Ehe- oli ebainimlikult keeruline, kuid suur motiveeriv jõud on kindlasti meie kõrgliigas mängiv le võimaluste andmine sellises sarjas sponsorite, Kohila vallavalitsuse iga- dalt Puidune. kõikide noorte, lapsevanemate ja naiskond, kes annab head eeskuju ja kelle mängudel on alati osalemiseks eriti suure tähtsusega. külgse abiga, lastevanemate pühen- Suurematest toetajatest mujalt on sõprade abiga oleme sellest peaaegu kohal ka meie kasvandikud. Roomas toimus 7. juunil loosimine, dumise ja terve klubi lastehulgaga on olulisel kohal Pepsico Eesti AS (kau- üle saanud ja võime jätkata oma ta- kus Kohila sai vastaseks Montenegro. viinud Kohila võrkpalli sinna, kus bamärk Lays), MGBeauty (kauba- vapärast elu. Aitäh teile! See suur ja Eestis juba praegu oodatud praegu oleme. Oleme nii tipus, kui märk Lumene), ilusalong Beautig Ingrid Kangur Nr 14 August 2016 kohila valla ajaleht 5

Suveservil osales üheksa võistkonda Eeloleval hooajal ootame uusi tuli- jaid kõikidesse vanuseklassidesse Kohila võrkpalliklubi võrkpallikooli õpilaste arv on igal aastal järje- panu kasvanud. Rõõm on tõdeda, et siinse võrkpalliõppe vastu tun- takse huvi ja peale oma valla laste tullakse ka mujalt – treeningulisi on Raplast, Keilast, Türilt, Haibast ja Kurtnast. Kohila pluss on väga tugevad noortegrupid, kellega koos on hea har- jutada ning saavutada võistlustel häid tulemusi. Väga suur motivee- riv jõud on kindlasti meie kõrgliigas mängiv naiskond, kes annab head eeskuju ja kelle mängudel on alati kohal ka meie kasvandikud. Peale laste, noorte ja naiste on sel aastal oodata ka tugevat meeskonda Rõõm on tõdeda, et noored hakkajad mehed on moodustanud tuu- miku, kellega hakata mängima rahvaliigas aste kõrgemal kui möö- dunud ehk B-liigat. Eestvedajad on Margus Miller, Fredi Kostikov, Madis Kesküla ja Hannes Heinmäe, kelle poole võib julgelt pöördu- da, kui on soov treeningutega liituda. Suveservi parimad. Foto erakogust Ka naiste võrkpall on laienemas, meisternaiskonna kõrval hakkab duu- belnaiskond osalema rahvaliiga A-tugevusgrupis. Ka nende tuumik on Juulikuu eelviimasel nädalavahetusel sai Autasustasime eriauhindadega veel pari- 6. EDU-PUNKT-EE (Daisi Dorch, Alari koos, kuid sinnagi võetakse rõõmuga uusi liikmeid. Kui on Kohila vallas võrkpallirahvas traditsiooniliselt kokku Ko- mat küla ja parimat perekonda, järgmisel Randmaa, Sander Kõva, Anni-Ly Abel, Aldo naisi, kes sooviksid treenida ja osaleda madalam liiga võistlustel, siis oota- hila liival, et pidada maha järjekordne võrk­ aastal loodame näha veelgi rohkem nii kü- Sander). me samuti julget kontakteerumist, tegevust jätkub meie klubis kõikidele. palliturniir Suveserv. ladest kui ka peredest kokku pandud võrk- 7. PIIPÖLS (Diana Dorch, Merilin Mälk, Üheksa neljaliikmelist võistkonda asus sel- palliseltskondi. Eduard Vahemets, Tuljo Kirpu, Ahti Lääne). gitama parimaid, vastu võeti üksmeelne ot- 1. TEAM NÕGI (Eero Välik, Katariina-Kat- 8. VÕRGUNINJAD (Henri Heinmäe, Credit24 Suvevolle võitjad on sus: kõik mängivad kõigiga läbi. See tähendas rina Arulaane, Merike Errit, Aivar Päri). Carl-Robert Reidolf, Anne Marit Mereküla, palava päikese all kuumal liival ligi 40 män- 2. ROOSAMANNA (Käroli Kärdi, Kat- Meryl Roots). Käroli Kärdi ja Madis Kesküla gu. Vollerahvas on aga teadupärast vapper ja rin Tammsaar, Toomas Tammsaar, Ragnar 9. PRILLIMÄE (Andrus Mänd, Jane Mänd, 19. juulil lõppes üle-eestiline visa, nii ei heitunud keegi pikast eesolevast Kuldma). Kaupo Kibuvits, Karmel Kibuvits). suure populaarsusega võrkpal- mängupäevast. 3. SEEBIMULL (Katleen Kangur, Maar- Parim perekond: SEEBIMULL liturniir Credit24 Suvevolle, Nagu Kohila võistlustel tavaks, arvestati tule- ja-Liis Heinmäe, Fredi Kostikov, Han- Parim küla: PRILLIMÄE millest võttis osa üle 750 mehe musi kogutud punktide suhte järgi, mis tähen- nes Heinmäe). Rannapalli võitja: Meryl Roots ja 450 naise. Turniir toimus dab, et iga punkt on oluline ning võita tuleks 4. HAUG (Erki Kaidme, Žanna Randmaa, Võrkpallivõrgu võitja: Katrin Tammsaar kuuendat hooaega, mängud võimalikult pikalt ja kaotada väikeselt. Esime- Karolina Lõhmus, Timo Lõhmus). Täname kõiki osalejaid ning toetajaid! Koh- käisid ühel ajal seitsmel teisi- se-teise koha punktide vahe oligi niivõrd väike, 5. PANNKOOK (Raimo Roodi, Merilin tumiseni 19. augustil Öövollel. päeval 18 Eesti eri paigas: Tal- kus määravaks said üks-kaks punkti. Põld, Eda Vane, Tarvo Tudelep). Ingrid Kangur linnas Pirital ja Mustamäel, Taeblas, Kärdlas, Kuressaares, Pärnus, Rakveres, Tartus, Vil- Kohila võrkpalliklubi treenerite kollektiiv nooreneb jandis, Võrus, Tõrvas, Otepääl, Põlvas, Paides, Kohilas, Jõhvis, Tüdrukute senistele treeneritele Peeter Vahtra- Poiste treenerina asub tööle sellest sügisest Põltsamaa ja Kloogarannal. le ja Ingrid Kangurile lisandub Katleen Kangur. noor ja hakkaja võrkpallur Madis Kesküla, kes Kohilas on see turniir igal Suvevolle võitjad Madis Kesküla ja Katleen on Kohila võrkpalliklubi kasvandik, võtab poisid üle seniselt treenerilt Paul Piir- aastal väga oodatud ja rahva- Käroli Kärdi. Foto erakogust terve tema elu on olnud seotud võrkpalliga. Re- metsalt. Madis on Kohilas tuntud juba aastaid. rohke. Eripära on see, et män- gulaarset trennis käimist alustas ta küll küllaltki Tema võrkpallitee algas Orul, esimene treener gimiseks ei ole vaja endal võist- ja soodne õhkkond olla võidukas. hilja, alles 6. klassis (enne tegeles peotantsuga), oli Agur Asperk, kes tõi Madise mängima ka konda moodustada, piisab vaid Ootame kõiki huvilisi juba kuid sellest hoolimata on ta olnud edukas nii Kohila noorteklassi. U-20 vanuses mängis Ma- kohale tulemisest ja mäng võib järgmisel suvel sarja seitsmendale rannavõrkpallis kui ka saalis, ta on mitmekordne dis Tallinna Selveri all, kellega tuli Eesti meist- alata, sest võistkonnad moo- hooajale! Eesti meister ning kolm aastat kuulunud Kohila riks, edasi jätkus tee esiliigas, millest on võtnud dustatakse kohapeal. Kohilasse Tulemused hooaegade kaupa VK meisternaiskonda. Katleen on elanud Kohi- Madis osa kahel aastal. Kaks viimast aastat on on tuldud mängima ka mujalt 2016 la võrkpallile kogu hingega kaasa, ta on olnud Madis olnud Tallinna Selveris 10–14-aastaste piirkondadest, see on muutnud 1. Madis Kesküla nii laagrites kasvataja kui ka ekskursioonidel poiste treener. Sellest hooajast pühendab Madis võistluse eriti atraktiivseks. 1. Käroli Kärdi väiksemate järelevaataja, aidanud korraldada end täielikult Kohilale. Peale poiste treenimise 2016. aastal tuli Kohilasse 2015 kõiki võrkpalliüritusi, mis Kohilas toimunud, ja Kohila meeskonnas mängimise jätkab ta tööd esimene sarja üldvõit naiste ar- 2.–3. Madis Kesküla vedanud suviseid volleüritusi, hoidnud rannavo- Kohila VK naiskonna statistikuna, seda tööd vestuses. Kohila neiu, kohali- 3.–4. Merike Errit, Käroli Kärdi llekeskust korras. Katleen on olnud ja on prae- tegi ta eelmisel hooajal väga kvaliteetselt. ku võrkpallikooli kasvandik ja 2014 gugi meie klubi üks võtmefiguuridest. Ta alustas Võrkpalliklubi treeneritega tutvumine ja pois- Kohila naiskonna 1. Madis Kesküla kooliteed Kohila gümnaasiumis, 9. klassis jätkas te näidistreening toimub 2. septembril suurel mängija Käroli Kärdi suutis lä- 2. Katleen Kangur õppetööd Audentese spordigümnaasiumis ning võrkpallipäeval, kui Kohila naiskond kohtub bida kõik seitse etappi täiseduga, 2013 selle lõpetades astus Tallinna ülikooli kehakul- Eesti naiste rahvuskoondisega ning leiab aset saades iga kord esikoha, kogudes 1. Madis Kesküla tuuriteaduskonda, kus õpib praegu 3. kursusel. esimene suurem naiskonna tutvustus. Täpse- niiviisi maksimumpunktid ja 3.–5. Katleen Kangur Tema suur unistus on asuda tööle treene- mat infot vt www.kohilavk.ee ja FB-lehel Kohila võtta üldvõit. Meeste arvestuse 3.–5. Paul Piirmets rina, saada endale oma treeningrühm, mis võrkpalliklubi naiskond. Teavet saab ka e-posti tuli juba kolmandat aastat esiko- 2012 sel hooajal lõpuks ka täitub, loogilise jätkuna aadressil [email protected]. hale Madis Kesküla. 4. Katleen Kangur Noored treenerid Katleen Kangur ja ja Madis oma koduklubis, oma inimeste keskel. 4. Margus Miller Kesküla. Foto erakogust Ingrid Kangur Tundub, et Kohilas on hea liiv Meeleolukas spordipäev Prillimäel Kris Taimre 30. juuli toimus Prillimäe staadionil spordi- seisuga 2 : 1. Parimad mängijad olid Diana päev, mille korraldaja ja eestvedaja oli Žanna Dorch ja Grithy Buschmann. järjekordne edu Randmaa. Spordipäeval said kaasa lüüa ka mudilased, Malemajas toimus 9.–10. juulil iga-aastane Toimusid põnevad ja väravate rohked jalg- kelle vahel toimusid individuaalvõistlused mõttespordi olümpiaad. Järjekordselt näitas pallilahingud noorte poiste ja meeste (25a+) palli viskamises, jooksmises ja topsimängus. head mängu Kohila gümnaasiumi õpilane Kris vahel. Võitjaks osutus võistkond Vanad Kullid Kõige tublimad mudilased olid Marliin ja Taimre. seisuga 11 : 6. Hans Matias. Laupäeval toimusid võistlused 64-ruudulises Parimateks mängijateks kuulutati Aiden Ma- Täname kõiki osalejaid ja kaasaelajaid toreda kabes. disson ja Villu Madisson. päeva eest ning kohtumiseni juba järgmisel Juunioride (kuni 19-aastased) vanuseklassis Naiste vahel toimusid rahvastepallivõist- aastal! võitis Kris Taimre hõbemedali. Sama tulemu- lused, kus võitjaks tuli võistkond Roosad, Merilin Mälk Võistkond Noored. Foto erakogust se sai Kris ka minikadettide (kuni 13-aastased) hulgas. Oma vanuseklassis, pisikadettide (kuni 10-aastased) arvestuses kuulus kuldmedal Kris Taimrele. Pühapäeval toimusid võistlused rahvusvahe- lises kabes, kus Kris Taimre oli veel edukam – tulemuseks juunioride hõbemedal, mille kõrvale riputati talle kaela ka kaks säravamat medalit: Kris Taimre võitis esikoha nii minikadettide kui ka pisikadettide arvestuses. Kahe päevaga kuus medalit! Pole paha. Heinar Jahu Vanad Kullid. Foto erakogust Parimad individuaalarvestuses. Foto erakogust treener 6 kohila valla ajaleht Nr 14 August 2016 Lastelaager – 16. kord ja uue hingamisega Juulikuu esimesel täisnädalal le, miks tema ja tema sõbrad ei väga palju ise ära teha. Kui telt, millal nad viimati oma teisteni viia. Kuidagi läheb nii, teha harjavarrest. Viskamine, sai 200 last üle Eesti Kohilas saa vabatahtlikuna laagris olla. aga tunnistasin, et ise kõike ei lastega koos õues mängisid. et valmis kuvand ja lõplik tekst hüppamine, alla hüppamine neli päeva mängida, kui toi- Nõnda me jätkasime. jaksa ja teised tulevad meelsas- Me ise loome oma maailma ja saab paberile kolm päeva enne ei ole enam loomulik osa lap- mus juba 16. korda lastelaa- Siis tuli 15. laager ja taas ti kaasa, siis saigi laagrist veel oma laste mängumaailma. Kui etendust. See pole ju tavapära- sepõlvest. Paljud lapsed tun- ger „Mäng on väikese inimese n-ö viimane ... rohkem meie ühine asi. Ja see sageli me ütleme lapsele, et ne teater. Värsivormis etendus, duvad liikudes ebakindlad, töö“. Nautides päikest ning teeb palju rõõmu. mine mängi, tee midagi? Vahel millel kolm proovi ja kohe nad ei oska oma keha kasuta- Vaat siis tundsin, et olen vä- trotsides tuult ja vihma, män- Mängupere on üldiselt noore- harva võiksime selle asendada esietendus. Tegelikult me ju da. Kui te kasvatate oma lap- sinud. Laagri korraldamine ei giti mänge, meisterdati, õpiti nenud. Tead, miks? Nagu Pipi kasvõi ühise keksu, peituse, mängime etenduse tegemist. si nagu vati sees, siis nad ongi käi nii, et viis päeva enne hak- tundma kreeka mütoloogiat. ütles, tulevad kommunaal- mädamuna või uka-ukaga. Me Anname etenduse sellepärast, õrnakesed. „Ära“ on lasteva- kad tegema. Selleks et kõik Muidugi oli ka üle Kohila maksud ja konnasilmad ja ... ise oleme selles süüdi, et lap- et kõik saaksid esineda. Lastel nemate suus väga sage sõna. õnnestuks, läheb minul isik- maastikumäng. Laager lõppes pangalaenud. Isegi 17-aastasel sed ei mängi. Lapsed ju ei tea, puudub tihti väljund nii suu- Ülo Vooglaiul on mõttetera: likult 2,5 kuu jagu töötunde. vabaõhuetendusega „Olümpo- noorel on juba väga raske leida kuidas meie lapsepõlves oli. res ettevõtmises osalemiseks. „Ära tee lapse eest midagi ära, Laagri korraldamine võtab se odüsseia – salapärane juh- aega selle mängunädala jaoks. Ma räägin seda seepärast, et mida ta võib ise õppida ja ko- küll palju energiat, aga samas Uus laagri asukoht alevi tum päikesevankriga“. Kõigi Aga igas mängugrupis peab see on meie tegevuse üks põhi- geda.“ Hüppamine, kiikumi- annab ka. Kui oli 15. ja vii- südames Käänukal oli vah- nende 16 aasta jooksul on laag- olema üks üle 20-aastane, kes line motiiv – iga laps on tähtis, ne, viskamine, avastamine ... mane, siis olin tõesti omade- va. Kas nii jääbki või oli see ri hing olnud Anneliis Kõiv. on põhivastutaja, vähemalt üks saab etenduses rolli, kostüü- mõtle läbi, mida laps kogeb, ga läbi. Lõpetasin, trotsita ja ajutine? 18-aastane, neli 16–17-aastast mi ja üldse on väga tähtis lüli uurib, leiutab, loob. Mängu kindlameelselt. Olin väsinud ja siis veel abigrupijuhid. Va- Tohisool, meile nii armsas kogu etenduses. Laagris loome on võimalik luua. Laagrisse ja tundus, et minust ei tule batahtlikke on abiks 50–70 laagrikohas oli alati palav ja koos seda etenduse mängu, me ei osta valmis mänguva- midagi enam välja. Aasta al- inimest ja lapsi 200, seda on tuult ei olnud. Oli selline õdus ühtse meeskonnana. hendeid. Mingid asjad saame guses tulid mu vabatahtlikud ikka väga palju. olemine. Nüüd aga võeti par- Tüdrukud tahavad olla ilu- uuskasutusest, aga enamjaolt noored palvega, et laager toi- gis meid innustav hekk maha. sad ja poisid tegusad. Nii me kasutame loovust. Me leiuta- muks. Nad olid mulle eelmisel Laagris oli lapsi üle Eesti. Kogu plats on avatud sõidutee- seda siis mängime. Mõtle, me mängu – koos, ise. suvel korraldanud aardejahi, Kustkandist siia tuldi? le, see sopilisus ja õdusus ka- kus sa veel oled näinud pois- Mul on lapsevanematele mille käigus pidin tõotama, et Lapsed tulid Raplamaalt, Tal- dus meie jaoks ära. Mõtlesime se nii innukalt mängimas. suur palve: palun mängige see tava ei saa iial otsa ... Oli Anneliis Kõiv. Foto erakogust linnast, Tartust, Põlvast, Pär- siis, et kui laager peab uuesti ja Poisid harjutasid laagri keskel oma lastega, see teeb rõõmu raske hetk. Vaata, kui sa oled nust ... Kaugemalt tulijatel on teistmoodi sündima, siis muu- mõõklemist, teadvustades, ka teile endile! loonud mingi toimiva, taas- Anneliis, mis mõtted olid, muidugi mingi side Kohilaga. dame ka asukohta. Lapsed et tegemist on mänguga. Ka loova süsteemi ja proovid selle Ikkagi, miks sa seda kõike kui alustasid 16 aastat ta- Mõneti oli meil ka keelekümb- arvasid, et sel aastal on laagris kõige ulakamad kutid tulid järsult ära lõpetada, siis mur- teed ja niivõrd palju hoolid? gasi? Kas aimasid, et seda luslaager, sest osales eestlaste palju vähem lapsi, nad hajusid innustunult kaasa. Ja ka need, dub midagi sinus endas ja teis- tuleb korraldada veel nii lapsi Ameerikast ja Soomest, suure mänguplatsi peale ära ja kes algul pelgasid etenduses Me kodukoht on täpselt nii tes ka. Kui noorte jõuk minu paljudel aastatel? nemad said eesti keelt harjuta- Käänukal oli parem oma gru- rollitäitmist, olid kõik laval. suur ja ilus, kui me ise seda juurde tuli ja ütles, et ma võtan Kindlasti mitte. Laager sai da. Sel aastal rõõmustas see, et pis mänge mängida. Me hoiame üksteist. Eks loome. Kivide kuninga ja nende suvest midagi väga olu- alguse sellest, et tajusin oma tulid Keila SOS-küla lapsed. Meile on öeldud, et tehke meil on laagris oma reeglid Loone linnusega me ei eris- list ära, siis hakkas ikka kõigest last vaadates: lapsed ei mängi Me ei kuulutanud, et laager seda laagrit rohkem, mitu – ei tohi teistele haiget teha, tu teistest paikadest. Eelkõi- kahju. Mõtlesin, et kui ma enam koos ja õues neid ele- taas tuleb, kuigi laialt. Kui me nädalat. Kallid inimesed! Me ei tohi vinguda ja viriseda, ge on vaja luua lugusid meie saan juhtimisvastutust jagada, mentaarseid ägedaid mänge, laagrit reklaamiksime, siis tu- paneme laagri korraldamisse tühja-tähja pärast piriseda, endi laste jaoks. Me peame siis olen nõus. Kristi Värik oli mida omal ajal ise mängisin leks 500 last kindlasti kokku. oma puhkuse, kogu vaba aja. ei tohi ropendada. Löömine rääkima oma kodukoha suu- nõus projektijuhiks hakkama, – luurekas, uka-uka jne. Meie Tahtsime, et lapsi poleks sel Rohkem kui need päevad me võrdub bossi juurde mine- reks oma lastele, sest kuidas Maarja-Liis Heinmäe õlul olid kasvukeskkond oli lahe ja ühel aastal enam kui 130, aga ikka küll ei jõua. kuga ja kojusaatmisega. Iga muidu nad tahaksid tulla laagri kõik mängud, Toom hetkel tundus, et mu poja ea- tuli 200. Idee, et lapsed tule- muu rikkumine on 20 käte- siia tagasi elama ja oma peret Raudsep, nagu alati, tegi laag- Sel aastal oli just etenduse kaaslased jäävad sellest ilma. vad ja mängivad koos õues, kõverdust, see kehtib ka täis- looma. Kui me oleme loonud ri jaoks kõik visuaalid ning päev väga vilu ja vihmane. Kui esimesel aastal tuli kohe on ju sümpaatne. Tänapäe- kasvanute kohta. Kui minu neile selle vahva kasvukesk- Eve Veevel võttis laste kostü- Seda enam üllatusin, kui laagrisse 50 last ja 20 vaba- val ei näe enam ühe tänava suust mõni sarvik tuleb, pean konna, siis nad tahavad oma- meerimise poole enda kanda vapralt kõik lapsed mängi- tahtlikku, siis sain aru, et see ega ühe kandi lapsi õues koos ise ka kätekõverdusi tegema. korda selle luua oma lastele. – meil moodustus suurepära- sid. Kuidas etendus sünnib? on see. See õige. Järgmisel mängimas. Ei ole enam nii, et Me oleme algul laagris lastele Ütlen kõigile lapsevanema- ne tiim. Varem ei julenud ma Mina loon kuvandi oma peas aastal oli laagris juba 100 last tuleme kokku ja mängime mi- võõrad inimesed, aga nad usal- tele, et meie oma käitumise ja ettevalmistuse käigus nii palju ja mõtlen, kes midagi teeb, ja ka vabatahtlikke tuli palju, dagi. Mul on sellest nii kahju. davad meid. Läbi mängu saab hoiakutega ostame aega oma teisetelt abi paluda, proovisin aga ma pean suutma selle kõik imekspandavalt just täiskasva- Tahaksin küsida lapsevanema- see usalduse keskkond kiires- laste tulevikust. Kui meie üks- nud mehi. Selles oli oma osa ti üles ehitatud – me hoiame kord vajame neid, siis on nad muidugi mu vendadel, kes se- kokku, hoiame üksteisel silma meie jaoks olemas. Kui meil letamatul kombel oma sõbrad peal, me mängime koos män- on praegu oma laste jaoks aega, sellesse projekti ära rääkisid. ge, igaüks on oluline. Me ole- siis on loota, et tulevikus on Vabatahtlikke tuli muudkui me mängurahvas. meie lastel meie jaoks aega. juurde ja juurde. Võib-olla oli Me armastame ja usume see- Lastelaagrit „Mäng on ini- see ka aja märk, et taheti laste bimullimaagiasse, sõbra õlga mese töö“ toetasid Kohila val- jaoks midagi endast anda. Pea- ja mängu ilusse. Muide, mitte lavalitsus, hasartmängumaksu le viiendat korda mõtlesime, et miski ei mõju nii lummavalt nõukogu, Eesti kultuurkapitali see on viimane. Oli rahvusva- kui suured seebimullid. Ret- Raplamaa ekspertgrupp, Purk heline laager, mille lõpetasime sept on lihtne: tuleb võtta üks Stuudio, Akzo Nobel, Adelan- uhke kontserdiga. Siis jõudis liiter lõhnaaineta läbipaistvat te Tellingud, Tikkurila, MTÜ mu järgmine laps Rea laagrilise nõudepesuvahendit, 100 ml Raplamaa Noored, Kohila Vi- vanusesse ja küsis, miks tema glütseriini ja 100 ml sooja neer, kostüümilaenutus Nööp, laagrisse ei saa. Nõnda tuli ka vett. Segada rahulikult ja mit- Kristi Kullerkupu Fotostuu- kuues laager. Peale kümnendat te ajada vahtu. Siis tulevad dio, Säästur1, Vesiroos OÜ, laagrit mõtlesime jälle, et see ilusad suured seebimullid. Hansacolor jpt. on nüüd viimane ... aga just Lapsed ei oska enam teha Esne Ernits siis jõudis Rea vanusesse, kus vibu ega tea, et oda võib sai olla vabatahtlik ja küsis jäl- Mäng – tõsine töö. Foto erakogust

Oma üheksandat ehituspuidu hooaega alustav Triinu ja Taavi müügiplats • lame- ja viilkatused (plekk, kivi, eterniit) päevahoid Kohilas Saaremõisa OÜ • fassaaditööd ja soojustamine ootab uusi • üldehitus • vundament, betoonitööd pisipõnne. Kohilas, Vabaduse 15a Avatud: E-R 9-19 L 9-14 Hulgimüük tel 5667 1772 • plaatimine www.teiemeie.ee Jaemüük tel 5550 7377, 670 4018 Tel 501 7650 E-mail: [email protected] Nr 14 August 2016 Kohila valla ajaleht 7

KOHILA HOOVIDE PÄEV Algus lk 1 EELK Hageri Lambertuse koguduse teated Pühapäeva kargus ehk Põhjamaine Hoovikohvik Pettuma ei pidanud ka Põhjamaises Hoovikohvikus Kohila, Viljandi Pühapäev, 14. august mnt 26a, kelle menüüs leidus pardirinnafilee kroketit tilliliiva, lillkap- 12.00 jumalateenistus, armulaud. sakreemi, pardinaha-tüümiani-crumble’i ja sibulakastmega. Suu sai ma- Vaimulikuna teenib diakon Erkki Juhandi gusaks teha laimi-mascarpone-Pavlovaga, mida pakuti vaarikatolmuga. Mõeldud oli ka nendele, kelle igapäeva toidulauale ei kuulu liha. Pühapäev, 21. august Külastajaid jätkus nii alevist kui ka Tohisoo mõisapargist, kus lõpetati 10.30 kuulutusetund kirikus. samal ajal XVI keraamikasümpoosionit. 12.00 jumalateenistus, armulaud. Vaimulikuna teenib diakon Erkki Juhandi Pühapäev, 28. august 12.00 jumalateenistus, armulaud. Kalessiga lauda ehk mõisakooli kohvik Vaimulikuna teenib diakon Erkki Juhandi Kalessiga lauda ehk mõisakooli kohvik Laupäev, 3. september. Leerikursuse algus Üheks külastatuimaks kohvikuks osutus vaieldamatult Kohila mõisakooli 10.00 leeritunnid kogudusemajas, 2 tundi kohvik, kus peale hea-parema pakuti lastele poni- ja kalessisõitu. Kohviku Pühapäev, 4. september perenaine oli Anu Nigesen, kelle sõnul innustas tänavu uksi avama möö- 10.45 piiblitund kogudusemajas dunud aasta hoovide päeval avaldunud suur huvi mõisa vastu. Päeva õn- 12.00 jumalateenistus, armulaud nestumisele aitas kaasa juba kogemuste võrra rikkam ja suurem meeskond. Kohvikupäeva kulminatsiooniks kujunes kahtlemata vallaga koostöös kor- raldatud kontsert – Maria Listra kauni häälega ning Andreas Lend ja Allan Õpetaja Jüri Vallsalu on puhkusel 1.–31.08.2016. Jakobi virtuoosliku pillimänguga rõõmustasid arvukat kuulajaskonda. Puhkuse ajal asendab õpetajat diakon Erkki Juhandi.

Nagu ühest suust soovivad kõik kohvikupidajad tänada oma abista- Jumalateenistused Hageri kirikus jaid, meeskonda ja sõbralikku vallarahvast, kes võttis vaevaks veeta osa igal pühapäeval kell 12 oma pühapäevast koos nendega. Vallavalitsus tänab kõiki julgeid, kes pakkusid oma sõpradele ja naabritele toredat vaheldust ühepäevakohvi- Täpsem info koguduse kodulehel ku näol ning kerget orienteerumishasarti! http://www.eelk.ee/hageri/. Marilin Aasoja kultuurinõunik Pühapäeva kargus ehk Põhjamaine hoovikohvik Fotod Jaanus Kõrv Augustikuu näitused Kohila XVI rahvusvaheline keraamikute sümpoosion Kohila raamatukogus 2. august – 11. september näitusesaalis Rein Berlokko maalinäitus „Raplamaa vaated“ 2. august – 31. august fuajees Hiie Org „Rahvuslikud kotid“

Kohila raamatukogu suvised lahtiolekuajad E, K, N 12–19, T, R 9–16, L, P suletud Iga kuu viimasel reedel on koristuspäev.

Fotod Jaanus Kõrv Energiafirma soovitab: uueks kütteperioodiks tasub valmistuda juba suvel Suvi on hea aeg kõiksugu re- piisab vaid filtrite puhastamisest. sadestuvad soolad soojusvaheti pin- oma tehnoruumides paiknevad Kaalu küttesüsteemi uuendamist võimalik, siis võib abi olla tihen- mondi- ja hooldustöödeks. Tä- Küll aga tasub tähelepanelik olla, nale. See raskendab soojuse ülekan- gaasipaigaldised üle vaadata. Aja Aja jooksul muutuvad kütte- dite vahetusest. Sama kehtib ka helepanuta ei tohiks jätta ka kui pump hakkab tegema suure- net kaugkütteveelt tarbeveele. Kui- jooksul võivad sisegaasitorustiku tehnoloogiad ja kütuste hinnad. vanemate välisuste kohta, kust oma kodu kütteseadmeid, et mat müra või ei tundu enam nii das aga teada, et soojusvaheti vajab liitekohad hakata lekkima. Sa- Seega, kui oled otsustanud uuen- samuti võib külm sisse pääseda. olla valmis sügiseks ja uueks tõhus. Sel juhul tasub kindlasti hooldust? Kõige parem indikaator muti tuleks kontrollida torustikel dada oma kodu küttesüsteemi, Kuigi enamasti kiputakse tihendit kütteperioodiks. Energiaettevõ- pöörduda asjatundjate poole. on, kui soojussõlmes asuvast soojus­ olevate seadmete korrasolekut ja tasub teha koos spetsialistidega paigaldama esimeste külmade saa- te Adven Eesti annab soovitusi, Ahjuküte arvestist on näha, et suvisel perioo- gaasikatla tööd. Suurenenud gaa- põhjalik analüüs ja hinnata, mil- budes, on tegelikult õige teha seda milliseid töid suvel ette võtta. Ahjukütte puhul ära unusta kut- dil on kaugkütte peavoolu ja tagas- sitarbimist võib sageli põhjustada line lahendus või isegi lahenduste sooja ja kuiva ilmaga. Sellega saab ­ Hoolda seadmeid! suda korstnapühkijat. Küttekollet tuva vee temperatuuride vahe 10 C see, kui gaasikatel ning soojavee kombinatsioon sinu kodule kõige igaüks ise hakkama. Üks võimalus ja vähem. Lahtiste ehk ilma soojus- ja küttesüsteemi soojusvahetid on paremini sobib. sooja paremini sees hoida on pai- Kuumaveeboiler ja suitsulõõre tuleb tahmast puhas- vahetita süsteemide puhul tuleks kaetud katlakiviga. Tasub silmas pidada, et kõige galdada aknale termokile. Soe hooaeg on õige hetk võtta tada kord aastas, eramajade puhul hoone küttesüsteemi pesta iga kol- Peale süsteemi pesu tuleb kont- rohkem kõiguvad just naftahinnast käsile küttekollete hooldustööd. on korstnapühkija kutsumine ko- me kuni viie aasta järel. Tähtis on rollida gaasikatlas olevaid andureid, sõltuvad kütusehinnad, peamiselt Iga kahe kuni viie aasta tagant tu- hustuslik vähemalt iga viie aasta soojusvaheti pesu tellimisel lasta töö klappe ja pumpasid. Nii tagad, et kütteõlid ja maagaas. Stabiilsem leks hooldada kuumaveeboilerit, tagant. Korstnapühkija veendub teostajal teha ka surveproov. Lisaks talvisel ajal ei teki ootamatuid katla on hind puidukütustel ja näiteks sest seadmele ajapikku tekkiv kat- ka selles, kas kütteseade on heas võivad puhastamist vajada ka filtrid seisakuid. Suviste hooldustöödega elekter-soojuspumpade puhul. lakivi ja sete vähendavad tuntavalt korras. See on oluline ka selleks, et ja tasub kontrollida manomeetrite aitad ise kaasa sellele, et küttepe- selle efektiivsust. See tähendab aga kodu kindlustuskaitse kehtiks. Aknad-uksed korda! korrasolekut. Soojusvahendite pesu rioodil töötab kodune gaasipaigal- seda, et vee soojendamiseks kulub Kaugküte Kui sinu kodu aknad on veel mil- pakub enamik soojussõlmede ja dis probleemideta ja võimalikult märksa rohkem energiat ja raha. Kaugküttega majades tasub tä- legipärast ajast ja arust, siis suvi on küttesüsteemide hooldusega tegele- säästlikult. Ära võta neid töid ise parim aeg need ära vahetada. Sü- Soojuspump helepanu pöörata ka soojatarbevee Urmo Heinam vaid ettevõtteid. ette, vaid kasuta kindlasti gaasikat- gis-talvisel hooajal on seda meie Kui kütad oma kodu soojus- soojusvahetitele. Kuna süsteemi Adven Eesti juhatuse esimees Gaasiküte laid ja -torustikke hooldavate ette- kliimas märksa tülikam teha. pumbaga, siis regulaarset erihool- läbib ühelt poolt soolasid sisaldav e-mail: [email protected] Gaasiküttega majades on samu- võtete spetsialistide abi. Kui elad aga vanas puitakende- dust see seade enamasti ei vaja, joogivesi, siis temperatuuri tõustes www.adven.ee ti suvi õige aeg lasta spetsialistil ga majas ja akende vahetus ei ole 8 REKLAAM Nr 14 August 2016

kuulutused

Müüa toored küttepuud: lepp 33 €/ruum, sanglepp 36 €/ruum, kask 39 €/ruum. Alates 7 ruumist transport tasuta. Tel 5551 8498.

Kanarbiku talu müüb korralikke tooreid, poolkuivi ja kuivi lepa, sanglepa, kase küttepuid! Pikkused 30 cm, 33 cm, 38 cm, 43 cm, 50 cm. Tel 5373 7294.

OÜ ESTEST PR ostab metsa- ja põllumaad. Tel 504 5215, 514 5215, [email protected]

Pakun muruniitmise ja trimmerdamise teenust nii koduaedades kui ka suurematel aladel. Eelistatud vallad: Saku, Saue, Kiili, Kohila. Helista ja küsi lisa! Tel 5566 0790.

Telli Eesti lipud, mastivimplid ja lipumastid e-poest: www.lipuvabrik.ee

Palkide saagimine ja saematerjali hööveldamine teenustööna, saema- terjali müük. Tel 505 8818.

Ostan teie seisva või sõidukõlbmatu auto. Pakkuda võib kõike! Autol ei oma tähtsust kehtiv ülevaatus. Pakkuda võib ka sõidukõlblikke autosid. Tel 5457 5055.

Hageri muuseumis avatud uus näitus „Fototehnikat läbi aegade“ Näitus avatud T, K, N kl 11–16. Muul ajal kokkuleppel, tel 5556 0117.

otsib oma meeskonda puidupingi operaatoreid. Peamised tööülesanded: tootmisliini häireteta töö tagamine; töö erinevate seadmetega; kvaliteedinõuetest kinnipidamine; seadme töös tekkinud tõrgete eemaldamine. Sinult ootame: kohusetundlikkust; tehnilist taipu; täpsust, korrekt- sust; arvutioskust vähemalt algtasemel; iseseisva töö oskust. Kasuks tuleb: töökogemus puidutööstuses; inglise või vene keele oskus vähemalt algtasemel. Omalt poolt pakume: püsivat tööd; kaasaegseid töö- ja olmetin- gimusi valmivas tootmishoones; väljaõpet nii kohapeal kui teistes Latvijas Finieris tehastes; vahetustega tööd (12-tunnised vahetused); sportimisvõimalust ettevõtte kulul; turule vastavat töötasu. Kandideerimiseks saada oma CV või enesetutvustus personal@ kohilavineer.ee või Jõe 21, 79808 Kohila. Võimalik täita ka töölesoovija ankeet kohapeal. Lisainfo tel +372 5688 8517 Anu Soo Pressime õunamahla ja ostame kokku õunu Kose vallas. Lisainfo 5621 9762 ja www.nommetalu.ee

Otsib oma meeskonda trükimasina operaatorit

Peamised tööülesanded on: trükkimine ofset-trükimasinal; kogu trükiprotsessi pidev jälgimine ja kontrollimine; trükimasina hooldamine ja ettevalmistamine; aktiivne osalemine pealetrüki osakonna loomise protessis. Sobiv kandidaat on: hea pingetaluvuse ja keskendusmisvõime- ga; täpne; kohusetundlik; arenemisvõimeline; väga hea värvitaju- ga; hea inglise keele oskusega Kasuks tuleb: kujundusprogrammide (nt Adobe Illustrator) tund- mine; teadmised trükiste kujundus- ja küljenduspõhimõtetest; valmidus töötamiseks vähemalt kahes vahetuses. Omalt poolt pakume: stabiilset töökohta rahvusvahelises kont- serniettevõttes; toetavat kollektiivi ja praktilist väljaõpet emaette- võttes; konkurentsivõimelist töötasu. Ettevõtte hea töökeskkonna toetamiseks toimuvad tervisekontrol- lid, sporditoetused, ühised suve- ja talveüritused. Töökoht asub: Kohilas Tööle asumine: väljaõpe algab augusti keskpaigas ning toimub kontsernitehases Rootsis. Sooviavaldus koos CV ja palgasooviga palun saata esimesel või- malusel e-postile: [email protected]. Lisainfo telefonil 489 0140.

Armas Vaike! Alati abivalmis ja Avaldame sügavat kaastun- Meie hulgast Tunneme sulle kaasa abikaasa heatahtlikku net Tarmo Toombule perega on lahkunud ENN ENN SÕSTER ÜLO EMA TIIU TOOMBU SÕSTERit PIRET TUTK kaotuse puhul. mälestavad Vallo ja Lea. kaotuse puhul. KATRE ÕIM Sinu vesivõimlejad Avaldame kaastunnet TÕNu JAANUS ja jututuba Tiinale ja pojale perega Bong Eesti kollektiiv