Keila Linna 2018A Kultuuripreemia Kandidaat-Targo-Rasmus-Tiit Ja

Total Page:16

File Type:pdf, Size:1020Kb

Keila Linna 2018A Kultuuripreemia Kandidaat-Targo-Rasmus-Tiit Ja Keila linnavalitsusele, 2018a kultuuripreemia määramise ettepanek Meie, allakirjutanud, teeme ettepaneku, määrata 2018. aasta, Keila linna Kultuuripreemia – Targo Kaldoja´le, Rasmus Heinla´le ja Tiit Tikenberg´ile 1. Keila linna nime viimise eest Eesti meeskonnamängude tippspordi kaardile 2018. aastaks (Keila JK esindusmeeskonna tõus jalgpalli EMV Esiliigasse) 2. Jalgpallialase tegevuse eest Keila linnas ja ümbruskonnas. Tegevuse eest, mis läbib ja ühendab põlvkondi, perekondi ja tervet kogukonda. Mis kujundab liikumisharrastust kogu eluks, mis õpetab pingutama ja saavutama, austama reegleid ja kaaslaseid- saades paremaks spordis ja seeläbi ka inimesena, luues iga päev juurde tükike paremat Eestit ! Targo Kaldoja, Rasmus Heinla ja Tiit Tikenberg toimetavad Keilas tegutsevas spordiklubis- MTÜ Keila JK (Jalgpalliklubi). Seda tehakse oma igapäevase põhitöö kõrvalt, suures osas vabatahtliku tööna. Aga tehakse suure südamega, rõõmu ja entusiasmiga, sest nad armastavad seda tööd. Nad arendavad jalgpalliklubi. Töö noortega läbi erinevate vanuserühmade, kuni täiskasvanute spordini välja. Päris esimestest harjutuskordadest kuni liigavõiduni. Ja kõik mis sinna vahele jääb ja ümber kuulub. 1 Targo Kaldoja on järjepidevuse kandjana Keila jalgpallieluga seotud olnud alates aastast 1997. Noortetreenerina ja tänase klubi juhatuse esimehena on tal suurimad teened klubi arendamisel läbi eelnevate aastakümnete, aga ka noormängijate kasvatamisel. Rasmus Heinla on tegevmängijana 3 aastat kuulunud eesti tippklubi FC Flora ridadesse, aastast 2001 kuni 2013 olnud Keila JK esindusmeeskonna liige. Täna on Rasmus klubi tegevjuht ja juhatuse liige. Ta on juhtinud klubi viimase kahe aasta strateegilisi ja sisulisi arengusuundi. Just nendel aastatel on organisatsioon läbi teinud märkimisväärse arenguhüppe. Tiit Tikenberg on pärit Viljandimaalt, jalgpalluriteed alustas mängijana klubis LELLE SK. Ta on esindanud Eesti koondist U21 vanuseastmel. 16 aasta jooksul on ta esindanud paljusid Eesti Premium liiga klubisid. Alates 2016 on ta seotud Keilaga, kuhu ta kutsuti esialgu küll treeneriks, aga hiljem kujunes tema rolliks siiski põhiliselt mängiv treener. Nii suutis ta võistkonnale kõige kasulikum olla. Väljakul on Tiit oma hea mängutehnikaga kaitse tugitala ja rünnakute käivitaja. 2 o Tiit Tikenbergil on oluline roll selles, et Keila JK esindusmeeskond suutis kahel viimasel hooajal tõusta liigatase kõrgemale. II-liigast - Esiliiga B-sse, ja järgneval aastal Esiliiga B-st – Esiliigasse. Mängutulemuse kohta öeldakse naljatledes ju, et võidab meeskond ja kaotab treener. Ehk keda kiita või keda süüdistada ? Tiidu puhul oli ta sageli kahes rollis korraga, ning seetõttu meeskonna saavutustesse kõige rohkem panustanud. Esitame ülevaatlikult Keila JK esindusmeeskonna 20 aastase teekonna, läbi Eesti Meistrivõistlustel (EMV). Väärib rõhutamist, et kogu pika perioodi vältel on seejuures järjepidevalt esindatud ka linna ja kasutatud nimekuju: Keila JK o 1997-2007 osalemine madalamates liigades (III- IV liiga). Mängijate esimene põlvkond, klubi asutajad ja eakaaslased, sündinud põhiliselt 60-datel o 2001-2002 hakkavad lisanduma esimesed oma kasvandikud, sünniaastatega 84-85 o 2003 noorte mängijate arv suureneb- ligemale pooled mängijatest on sündinud 80- ndatel o 2005 ligemale kolmandik mängijatest on klubi järelkasvu järgmisest võimsast plejaadist sünniaastaga 1989-1990 o 2006-2007 kõige raskemad aastad. Tegutsevad veel mõned algaastate mängijad, kuid täiskasvanute liigas peavad sunnitult, põhijõududena raskust kandma hakkama enamuses noored oma kasvandikud. Korralduslikud ja juhtimisalased puudused EMV mängudes viivad segadusteni, mis põhjustavad kõige mustema perioodi klubi ajaloos- 2007 hooaeg jääb lausa lõpetamata, mitmetele mängijatele määratakse pikaajalised mängukeelud ja võistkond viiakse üle meistrivõistluste alumisele tasemele. Klubi läbib raske puhastustule- tuleb tunnistada ka eksimusi, et saaks minna edasi. Korrastatakse struktuuri, juhtimist, värskendatakse kontrolli ja treenimise põhimõtteid. o 2008-2018 uus algus. Esindusvõistkonna etteotsa asub Targo Kaldoja. Meeskonna põhiosa moodustavad oma noored kasvandikud (sünd 1989-1992)- tänase meeskonna põhitegijad ! Kaalu lisavad mõned vanemad mängijad. o 2008-2010 alustatakse kõige madalamalt tasemelt ja 4 aastaga jõutakse IV-liiga liidrite hulka o 2011- esimene aasta III-liigatasemel ja kohe saavutatakse 2. koht. Võidetakse üleminekumängud ja tõustakse ühe aastaga järgmisele tasemele. 3 o 2012- Koosseis on suhteliselt noor- vaid kolm mängijat võistkonnas on vanemad kui 23 aastat. Üks nendest ka tänane raudvara - Egon. Vaatamata kartustele saadakse tugevas II-liigas kohe hästi hakkama ja saavutatakse 10. koht (14 võistkonna hulgas) o 2013- II-liigas 8. koht. Esimese musta mängijana kuulub meeskonda Prantsuse kodakondne väravavaht Eric. Algab kindel tõus läbi järgnevate aastate. o 2014- II-liigas 6.koht. Võistkonda on lisatud mõned uued mängijad teistest klubidest. o 2015- II-liigas 5.koht. Taas on täiendust tumedanahalise mängija näol Nigeeriast- Odeh, kelle loomingulisust ja mängurõõmu jääme igatsema! Lisandub uus põlvkond oma kasvandikke, sünniaastatega 1997-1999 o 2016- II-liigas 2.koht. Liigas tõustakse järjekindlalt iga aastaga ja hooaja lõpuks teenitakse kutse taas tase kõrgemale- Esiliiga B-sse o 2017- Esiliiga B ja hakkama saadakse super tulemusega, kohe esimesel aastal 4. koht (10 võistkonna hulgas). Hooaja lõppedes korrastub taas Eesti jalgpalli klubisüsteem mõne võistkonna loobumise ja mõne ühinemisega, ning taas avaneb meile uus uks- kutse tase kõrgemale ! o 2018- Esiliiga A-tase, Eesti jalgpalli tugevuselt 2.tase- nö pool-professionaalne. Mängijate komplekteerimine käib, on oodata uusi ridade tugevdusi. Võimaluse ennast proovile panna saavad ka noored oma kasvandikud (sünd 2000-2002)- see on siis tinglikult 5. mängijate plejaad. 4 o Keilas tehakse taaskord ajalugu- Keila Jalgpalliklubi esindusmeeskonna peatreeneriks värvatakse Richard Barnwell Inglismaalt. Teadaolevalt esimene välistreener kõikide Keila spordiklubide ajaloos. Ootame põnevusega uue hooaja algust ! o Keila Jalgpalliklubi on Lääne-Harjumaa suurim jalgpalliklubi, kes tegutseb noorte jalgpallihuviliste treenimisega aastast 1995, mil alustati esimese treeningrühmaga (1986-87 sündinud poistega). Täna on klubi liikmeteks üle 300 lapse ja üle 50 täiskasvanu. o Lisaks Keilas tegutsevatele rühmadele alustati 2016 sügisest treeningutega ka väljaspool Keilat: Lehola lasteaias- ja algkoolis, Rummu lasteaias „Lepatriinu“, Turba koolis, Nissi lasteaias- ja algkoolis, Padise koolis ning Kernu koolis. 5 o Keila JK eesmärgiks on anda igale lapsele võimalus tegeleda jalgpalliga – liikmeks astumisel katseid ei ole. Läbi jalgpalli pakume lastele võimalust osa võtta treeningutest, turniiridest, treeninglaagritest, välisvõistlustest ja muudest klubi poolt korraldatavatest üritusest, nagu perepäev või pidulik hooaja lõpetamine. 2017 suvi, Valtu treeninglaagris 2017 Perepäev, Mäng emade võistkonna vastu o Keila JK noortetöö põhiväärtused on • Igaüks väärib võimalust • Hea koostöö koolide- ja lasteaedadega • Kvaliteetsed treeningtingimused • Haritud treenerid • Kvaliteetsed ja läbimõeldud treeningud • Noormängijate haridusse panustamine • Noorliikmetel võimalus pürgida esindusmeeskonda o Klubi korraldab täna treeninguid 10-le eri vanuses treeningrühmale. Lisaks kahes lasteaias Keilas ja samuti toimuvad treeningud 6-s erinevas asulas väljaspool Keilat (Lehola, Rummu, Nissi, Turba, Padise, Kernu). o Treeninguid viivad läbi 10 treenerit ja 3 abitreenerit. Treeningute ülesehituse põhimõte - mida väiksem laps, seda lihtsam ja lõbusam treening. Lapsed peavad saama rahulikult areneda ning klubi ega ka vanemate poolt ei panda neile varakult peale võidukohustusi. Esimestel aastatel on oluline saada sõbraks palliga ja kasvatada enesekindlust palliga mängimisel. Noortetöö üldisemaks eesmärgiks on lastes huvi tekitamine- tegelemaks regulaarselt spordiga. Keila JK noortetöö motoks on: „SOOV VÕITA on olulisem, kui võit ise“. 6 o Iga aasta sügisel avatakse taas uus treeningrühm sel aastal kooli minevatele lastele. o Eraldi treeningrühmad on avatud ka tüdrukutele, neidudele ja naistele- jalgpall on tõesti sobiv harrastus kõigile ! o Eesmärk on noortetöö tegevusena laieneda oma treeningutega veelgi rohkem Keila lähipiirkondadesse, et luua laia kandepinnaga võrgustik. o Keila JK lähtub oma tegevuses ausa mängu (Fair Play) põhimõtetest. Klubi treeningutel ja võistlustel vastutavad treenerid ausa mängu reeglite tutvustamise ja järgimise eest noorliikmetele. 7 o Antidopingu alast teavitust viiakse läbi alates U-14 vanuseklassist treeningrühma iga- aastasel koosolekul, kus lisaks tutvustatakse ka õige ja tervisliku toitumise temaatikat. o Töö käib ka pealtvaatajate kasvatamisel. Tuleb olla sallimatu ja otsekohene ka sellise publiku suhtes, kes kasutab avalikult rassistlike või solvavaid väljaütlemisi oma meelepaha leevendamiseks. No to Racism ! Respect ! o Keila JK koostab, toimetab ja annab välja igakuist värvitrükis uudiskirja. Selles kajastatakse klubi tegemisi, eelmise kuu olulisemaid sündmuseid, samuti sportlikke saavutusi, tutvustatakse persoone ja toetajaid. Samuti sisaldab see rohkesti ajakohast pildimaterjali. Ajakirja levitatakse Keila raamatukogudes, koolides, avalikes asutustes, söögikohtades, erinevates Keila sutustes ja ettevõtetes. Samuti Keila ümbruse bensiinijaamades ja Keila Tervisekeskuses. 8 Vaadates kõike seda, kuidas Keila JK hoolitseb oma toetajate ja fännide eest, tundub kohati, et seda tehakse lausa emaliku armastusega. Pingutatakse tõsiselt,
Recommended publications
  • 20 Aastat Valla Taasasutamisest Ületada Lubatavat Mitmekordselt
    Vald langetab vee hinda >> Loe lk 3 Tiraazv 7490 nr 1 (312) 14. jaanuar 2011 Valla parim – Anett Kontaveit. Loe intervjuud lk 10 Lumi katuselt maha! Märg lumi on kordades raskem kohe- vast lumest. Õnnetuste ärahoidmiseks on katustelt liigse lume ja katuse- räästastelt jääpurikate eemaldamine ülimalt vajalik. Nüüdseks on saabunud selle talve esimene tõ- sisem sula. Tasub teada, et märg lumi on (sama mahu juures) kordades raskem kuivast kohe- vast lumest. Katusekonstruktsioonidele võib osutuda märja lume korral ohtlikuks juba lu- mekiht paksusega 30 cm. Eriti hoolikalt tuleb lumi koristada katuse- Valla 20. taassünnipäeva tähistamine algas piduliku jumalateenistusega Püha Jaakobi kirikus. Foto Kristjan Lepp osadelt, mis on erineva kõrgusega (katuseast- mete olemasolul) või kus katus piirneb ehitise kõrgema osaga (näiteks hoone erineva korru- selisuse puhul). Sellistesse kohtadesse võivad tekkida nn lumekotid, kus lumekoormus võib 20 aastat valla taasasutamisest ületada lubatavat mitmekordselt. 20. detsembril 2010 täitus teistes riikides. Ta on täitnud Eesti esimehena aastatel 1990–1993 ja l Enn Rei pikaajalise ning pü- Vastavalt Ehitusseaduse § 29 lõike 1 punk- 20 aastat ajast, mil taasasu- peaministri, rahandusministri, vä- vallavanemana 1990–1995, hendunud töö eest viimsilaste ter- tile 4 on ehitise omanik kohustatud tagama ehi- tati Viimsi vald. Seda sünd- lisministri ja Eesti Panga presiden- l Hillar Pappel tehtud töö eest vise parendamisel. tise ning selle asukoha maaüksuse korrashoiu must tähistati jumalateenis- di ametiülesandeid
    [Show full text]
  • Kohila Hoovide Päev 13
    KohilaKOHILA valla ajaleht 10. august 2016. Nr 14(214) Augustikuu sündmused KOHILA HOOVIDE PÄEV 13. august 18.00 Eesti meistrivõistlused jalgpallis IV liiga Trummi JK Kohila hoovide päev ehk toiduorientee- Kohila – Tabasalu JK Charma II Kohila staadionil rumise eri 14. august Juulikuu 17. päeval avas seitse Kohila aeda 11.00 Eesti meistrivõistlused jalgpallis U11 poisid, Raplamaa JK – Tallinna FC Levadia Roheline Kohila staadionil oma uksed külastajatele. Uudistati lähemaid 12.00 Eesti meistrivõistlused jalgpallis U10 poisid, III etapp ja kaugemaid naabreid ning jagati kogemusi. Kohila staadionil Tänavune hoovide päev oli väga mitmekülg- 19. august ne ja omapärane – üllatati nii menüü, asu- 20.00 Kohila Öövolle rannavollekeskuses koha kui ka päevaprogrammiga. Hoolimata 21. august heitlikust ilmast jätkus külastajaid kõikides- 11.00 Eesti meistrivõistlused jalgpallis U11 poisid, Raplamaa JK – FC Nõmme United Kohila staadionil se kohvikutesse ning kõik kohvikupidajaid 27. august jäid oma osalusega väga rahule. 20.00 Tantsuõhtu Boris Lehtlaanega Omamoodi kohvikus Gruusia köök koju kätte ehk kohvik Ko- 28. august 11.00 XX Kohila Konsumi Rahvajooks hila koguduse hoovis Kohila spordihoone staadionil Üheks populaarseimaks kohvikuks sai Kohila 13.00 Jõeäärne perepäev – kanuudega sõitmine kooli juures olevas ujumiskohas koguduse hoovis peetav Gruusia Köök. Pakuti 15.00 Rapla maakonna meistrivõistlused kergejõustikus autentset gruusia toitu, mille valmistasid kül- Kohila staadionil la kutsutud Navazari koguduse liikmed. Peale 1. september toidu pakuti ka omanäolist gruusia laulude ja 11.30 esimeste klasside aktus Kohila gümnaasiumi aulas juttude kontserti. Kiidusõnu jätkus rohketel 2. september külastajatel toidutegijatele meisterlikult val- 18.00 Kohila koolituskeskuse aktus Tohisoo mõisas mistatud šašlõki, hinkaalide ja hatšapuri eest. Gruusia köök koju kätte ehk hoovikohvik Kohila koguduse hoovis 3.
    [Show full text]
  • Osavõtjaterohkeim Südamepäev Kohilas
    KohilaKOHILA valla ajaleht 11. mai 2016. Nr 9(209) Osavõtjaterohkeim südamepäev Kohilas Maikuu sündmused 11.mai 13.00 TV 10 Olümpiastarti IV etapp Kohila staadionil. 12. mai 16.00 Männi lasteaia päev lasteaia hoovis. Õnneloos, taimede müük, kohvik, ponisõit, etendus „Suur tükk ajab suu lõhki“, huvitavad tegevused seikluspargis – palju põnevat lastele ja vanematele. 18.00 loodusfoto õpituba „Kohila piirkonna loodus – märka väikest ja suurt“ Hageri rahvamajas. Õpetab Remo Savisaar, vajalik eelregistreerimine meiliaadressil [email protected] või telefonil 5690 7709, Kirsti Solvak. 14. mai 11.00 –14.00 kevadkirbukas lastepargi parklas. Muuseumiöö Hageri muuseumis 19.00. „Öös on laineid“ (meremeeste laulud). 19.00–23.00 Muuseumiöö näitus „Üle vee ja lainete“ – Südamepäeva tähistamisest on igal aastal osa võtnud üha enam inimesi. Tänavu, 24. aprillil pani end kirja 40 oma tervisest huvitujat. meremehe reisikohver ning armastuskirjad 1930-ndatest. Turvakeskuses sai mõõta vererõhku, veresuhkrut, kolesterooli. Pärast traditsioonilist virgutusvõimlemist, mida juhendas Gerli Tulp, valis igaüks 22.30 Kapteni lese luulehetk. NB! Võimaluse korral palun riietu meremehe stiili! jõukohase distantsi ja nii mindigi rõõmsal meelel tervisekõnnile. Osavõtjate vahel loositi välja ka päevakohased meened. Muuseumiöö tornigaleriis Tekst ja pilt 14.00 avatakse Kohila tornigaleriis (Kohila õigeusu kiriku Jaanus Kõrv tornis Viljandi mnt 1) näitus „Üle vee ja lainete“ – merega seotud taiesed ning meremehe reisikohver aastast 1937. 20.00 esitus: kirjad aastast 1937 (vanad armastuskirjad). Jüriööjooksul osales üle poolesaja inimese Kohila I võrkpallinaiskond ka Raplamaa 21.00 minnakse kiriku juurest ühiselt Papi allikale küünlaid panema, sellega tähistab tornigalerii kiriku 115. aastapäeva. meister! Mitu kuud kestnud Raplamaa liis Karro. 15. mai 11.00 Eesti meistrivõistlused jalgpallis U 11 poistele meistrivõistlused võrkpallis said Prillimäe naiskond mängis Raplamaa JK – JK Tabasalu 23.
    [Show full text]
  • Jalgpalliklubide Transpordiplaneerimine Eesti Jalgpalli Tippliigade Näitel
    TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Majandusteaduskond Ärikorralduse instituut Kevin Kaivoja JALGPALLIKLUBIDE TRANSPORDIPLANEERIMINE EESTI JALGPALLI TIPPLIIGADE NÄITEL Bakalaureusetöö Õppekava EALB02/14, peaeriala Logistika Juhendaja: Jelizaveta Janno, MSc Tallinn 2018 Deklareerin, et olen koostanud töö iseseisvalt ja olen viidanud kõikidele töö koostamisel kasutatud teiste autorite töödele, olulistele seisukohtadele ja andmetele, ning ei ole esitanud sama tööd varasemalt ainepunktide saamiseks. Töö pikkuseks 9687 sõna sissejuhatusest kuni kokkuvõtte lõpuni. Kevin Kaivoja …………………………… (allkiri, kuupäev) Üliõpilase kood: 155672EALB Üliõpilase e-posti aadress: [email protected] Juhendaja: Jelizaveta Janno, MSc: Töö vastab kehtivatele nõuetele …………………………………………… (allkiri, kuupäev) Kaitsmiskomisjoni esimees: Lubatud kaitsmisele ………………………………… (nimi, allkiri, kuupäev) 2 SISUKORD ABSTRAKT ............................................................................................................................... 4 SISSEJUHATUS ........................................................................................................................ 5 1. EESTI JALGPALLIKLUBIDE TRANSPORDIPLANEERIMINE ................................... 7 1.1. Reisijateveo põhimõtted ja juhuveod ............................................................................... 7 1.2. Jalgpalliklubide struktuur ja iseloomustus ..................................................................... 10 1.3. Jalgpalliklubide transpordilogistika protsess ................................................................
    [Show full text]
  • Järvamaa Aasta Tegu 2012 Järvamaa Haigla Õendusabi Keskus
    JÄRVA MAAVALITSUS JÄRVAMAA AASTA TEGU 2012 JÄRVAMAA HAIGLA ÕENDUSABI KESKUS JÄRVAMAA AASTARAAMAT 2012 Paide 2013 Sisukord Austatud Järvamaa aastaraamatu lugejad! ........................................................................................... 4 Järvamaa ............................................................................................................................................... 5 Valik sündmusi Järvamaal 2012 ...................................................................................................... 7 Järvamaa Omavalitsuste Liit .............................................................................................................. 16 Paide linn ........................................................................................................................................ 20 Albu vald ........................................................................................................................................ 25 Ambla vald ..................................................................................................................................... 30 Imavere vald ................................................................................................................................... 36 Järva-Jaani vald .............................................................................................................................. 43 Kareda vald ...................................................................................................................................
    [Show full text]
  • EJL-I Infrastruktuuri Arengukava 2011-2024
    EESTI JALGPALLI LIIDU INFRASTRUKTUURI ARENGUKAVA 2011 - 2024 2 KAASKIRI Austatud omavalitsuse juht, Käesolevaga tutvustab Eesti Jalgpalli Liit Teile värskelt väljatöötatud dokumenti „Eesti Jalgpalli Liidu Infrastruktuuri arengukava aastaseks 2011 – 2024“. Maailma populaarseim spordiala, jalgpall, on Eestis viimase 20 aastaga jõudsalt arenenud. Jalgpalli harrastajate arv on kasvanud selle aja jooksul ligi 10 korda ja ületab praeguseks 15 000 inimese piiri, mis on veidi rohkem kui 1 % elanikkon- nast. Ühtlasi on jalgpallist saanud suurima harrastajate arvuga spordiala Eestis. Euroopa riikides harrastab jalgpalli keskmiselt 4-7 % elanikkonnast. Eesti Jalgpalli Liit on seadnud eesmärgiks viia aastaks 2024 jalgpalli harrastajate arv meie riigis 4 % -ni elanikkonnast. Jalgpalli harrastamine on aga otseselt seotud harrastamisvõimalustega. Jalg- pallilise infrastruktuuri puudulikkus on põhjuseks, miks osa võistkondi peavad osalema jalgpalli Rahvaliigas, kus lubatakse mängida reeglites ettenähtust väiksematel väljakutel ja väiksema mängijate arvuga. Kui Eestis on 1 jalgpalliväljak iga 9571 elaniku kohta, siis näiteks Soomes on vas- tav number 1338 – teisisõnu on harrastamisvõimalused kordades paremad. Meie klimaatilistes tingimustes olulisi altsoojendusega kunstmuruväljakuid on Eestis vaid 2, Soomes aga 62. Täismõõtmetega sisehalle on põhjanaabritel 25, meil vaid üks hooajaline. Käesoleva arengukava eesmärgiks ongi leida optimaalne plaan iga omavalitsuse jalgpallilise infrastruktuuri arenguks järgnevatel aastatel ja teha sellest iga oma- valitsuse
    [Show full text]
  • Näitus Naissaare Naised Haabneemeni Ja Minna Suusatama Viimsi Klin- Rannarahva Muuseumis on Ra
    Otsingukoertest ja üldse koertest >> Loe lk 3 ja 4 Tiraazv 7490 nr 1 (356) 11. jaanuar 2013 Rubriigis “Mina olen viimsilane“ kevadel Viimsi Kooli lõpetanud Martin Siimann. Loe lk 5 Viimsi Lumepäev Viimsi Lumepäev on üks paljudest samal päeval üle maailma toimuvatest lume- päeva üritustest (FIS World Snow Day). Ülemaailmse ürituse algataja on Rahvusvahe- line Suusaföderatsioon ja Eestis SA Eesti Tervi- serajad. Maailmas on tänaseks registreeritud 240 samal päeval, 20. jaanuaril toimuvat lumepäeva, nendest ligi 20 Eestis. Vt www.world-snow- day.com, www.terviserajad.ee Viimsis toimub sel päeval nii suurtele kui ka väiksematele jõukohane suusamatk mars- ruudil Haabneemest Metsasihi tee algusest kuni Rohuneeme suusaradadeni. Distantsi pik- kus Rohuneeme suusaradeni on ca 6 km. Autod on võimalik jätta Metsasihi tee algusesse. Kell 11–13 on start avatud kõigile huvilistele. Met- Külvi Kuusk alias Maria Schmidt oma elust pajatamas. Foto Rannarahva Muuseum sasihi tee on suusamatka marsruudiks võetud teadlikult, et tutvustada meie suusahuvilistele võimalust kasutada Metsasihi teed suusatami- seks Haabneemest Rohuneeme suusaradadele või siis vastupidi – et tulla Rohuneeme kandist Näitus Naissaare naised Haabneemeni ja minna suusatama Viimsi klin- Rannarahva Muuseumis on ra. Saare kogukond oli heal järjel, ning tarmukat Maria Schmidti ning diastangu terviserajani, mis juba sel hooajal pi- avatud uus näitus nimega elatustase sarnanes Tallinna lin- Leontine Lovisa Lutherit, kellel oli keneb kuni 2,2 km pikkuseks valgustatud rajaks. Naissaare naised. Võiks kü- nakodaniku omale ja saare naised meeliliigutav taaskohtumine oma Kell 12 alustatakse Perepäeva tegevusi Ro- sida, mis neis naistes siis nii hakkasid silma paistma. Naissaare ristitütre Silvia Joonega. Tänapäe- huneemes suusaradade juures asuval kelgumäel, erilist oli? naistel oli muude tööde kõrval ka vastest Naissaarega seotud daa- kus toimuvad erinevad võistlused ja lõbusad lu- meeldiv lisakohustus: purjepaa- midest olid kohal pärimusmuusik metegevused kõigile kelguhuvilistele.
    [Show full text]
  • AUGUST 2017 Nr. 7 Järgmine Ajaleht 6
    Maardu Maardu Piirideta võõrustas külalisi *F* Eestis sõprus Prantsusmaalt Lk . 4 Lk . 6 Lk . 8 AUGUST 2017 nR. 7 Järgmine ajaleht 6. septembril Suveharja pidupäev Seekordsed linnapäeva pidustused Kord juba juhtus nii, et Maardu sai alevikust linnaks südasuvel, 17. juulil. Sellepärast toimubki telgi juurde, kus linnapea ja tema toimusid 37. korda- just niipalju aas - kolleegid pakkusid külalistele kala - taid vana on Maardu linna omavalitsus. juba aastaid üks suurimaid linnaüritusi just suve keskel. suppi. Lähinaabruses toimus Kallavere Järjekordsel linna aastapäeval on parkimisprobleemi lahendamist uues Aleksandr Marmeljuk, Margarita Bel - artistid, kes pälvisid publiku erilise Keskkooli pedagoogide juhendamisel põhjust võtta kokku viimase aja tule - linnaosas, paigaldati tänavavalgustus jajeva, Darja Selivanova, Anu Sikka, tunnustuse. Näiteks eesti tantsu teater paberist ja papist meisterdamise töö - mused. Järveäärses piirkonnas. Lisaks tõsteti Kerli Jeršova, Viive Loov, Ivan Tee Kuubis mõjus vaatajatele lausa tuba. Maardu põhikooli õpilased kor - Linnapea Vladimir Arhipov märkis, olulisel määral noortele peredele ja Šetinets, Aleksei Onohhov, Vanda Fe- lummavalt, eriti oma esinemise lõpus raldasid Vabaajakeskuses linna et möödunud aasta jooksul muutus Tšernobõli veteranidele ettenähtud nina, Peeter Peetrimägi ja Roland kui tantsijad kaasasid oma ringi ka sünnipäevale pühendatud oma - Maardu veelgi kaunimaks ja hubase - sotsiaaltoetuste summasid. Meritee. publiku. Pärast seda kõlasid laval vene, loomingu näituse. maks linnaks. Linlaste
    [Show full text]
  • Eesti Võistkondlikud MV 2020-2021
    Eesti Võistkondlikud Meistrivõistlused 2020-2021 Juhend Aeg ja koht Võistlused viiakse kõikides liigades läbi 5 mängupäeval ja võistluste asukoht määratakse ELTL kalenderplaanis 10.10.2020 1.mängupäev I, II,III, IV ja V liiga meeskonnad ; 14.11.2020 2.mängupäev I, II,III, IV ja V liiga meeskonnad; 17.01.2021 3.mängupäev I, II,III,IV ja V liiga meeskonnad; 20.03.2021 4.mängupäev I, II,III,IV ja V liiga meeskonnad ; 1.05.2021 5.mängupäev liigade üleminekumängud. Peakohtunik Võistlussarja peakohtunik on hr. Aleksandr Kirpu, ( IU , Tartu) [email protected], tel. +37256616743 Osavõtjad Võistlusest võivad osa võtta kõik ELTL-s registreeritud klubid (ühe või mitme võistkonnaga), kes on kirjalikult teatanud oma osavõtust ja tasunud osavõtumaksu. Võistkond loetakse registreerituks pärast osavõtumaksu tasumist. NB ! Klubitud mängijad Eesti võistkondlikel meistrivõistlustel osaleda ei saa. Võistkonda võivad kuuluda kõik Eesti kodakondsust omavad või kolm viimast aastat alaliselt Eestis elanud ELTL liikmesklubide liikmed (Eesti mängijad). Ülejäänud mängijaid loetakse võõrmängijateks. Igasse võistkonda võib registreerida kuni 10 mängijat. Igat võistkonda võib täiendada teisest Eesti klubist laenatud mängijatega (laenutingimustes lepivad kaks klubi kokku omavahel) tingimusel, et ta mahub ülesantava 10.mängija hulka (laenatud mängija). Võistlejat laenuks andev klubi teavitab ELTL’i e-posti teel mängija laenamisest teisele klubile registreerimiseks ettenähtud aadressile. Ühes kohtumises võib korraga kasutada 1 võõrmängijat ja 1 laenatud mängijat. Klubil on õigus madalamas liigas ülesantud mängijat kasutada sama klubi kõrgemas liigas võistlevas võistkonnas (asendusmängija). Maksimaalselt võib kasutada kuni kahte asendusmängijat ning igaühte neist ühel mängupäeval hooaja jooksul. Nimetatud juhul ei jälgita maksimaalse võistlejate arvu reeglit, kuid asendusmängijat ei loeta registreerituks kõrgemasse liigasse.
    [Show full text]
  • Üritused Kohtla-Järve Linnas (05.08-31.08 2021)
    ÜRITUSED KOHTLA-JÄRVE LINNAS (05.08-31.08 2021) Lisa Kuupäev Kell Koht Üritus informatsioon 06.08 19.00 Kohtla-Järve Eesti meistrivõistlused Jalgpalliklubi FC Spordikeskuse jalgpallis, Esiliiga B, 15 voor Alliance/FC staadion, Spordi 4 Ida-Virumaa FC Allinace – FC Järve Tallinn Andrei Škaleta 07.08 12.00- Kohtla-Järve Eesti meistrivõistlused Jalgpalliklubi FC 13.30 Ahtme Põhikooli jalgpallis, U13 VII liiga Alliance/FC kunstmuruväljak Kohtla-Järve FC Järve (09) – Järve Altserva 6 Viimsi MRJK Must (09) Andrei Škaleta 07.08 18.00 Kohtla-Järve Pavel Šell kontsert Me oleme Tatjana Žigadlo Kultuurikeskus reisijad 08.08 12.00- Kohtla-Järve Eesti meistrivõistlused Jalgpalliklubi FC 13.30 Ahtme Põhikooli jalgpallis, U12 I liiga Alliance/FC kunstmuruväljak Kohtla-Järve FC Järve (10) – Järve Altserva 6 Viimsi MRJK Punane (10) Andrei Škaleta 09.08 - Sompa Klubi Sompa suvekool Marina Joutsi 13.08 Julia Popova 14.08 12.00 Sompa Klubi Sompa Kantri festival Maret Käiss Helgi Kopliorg 14.08 12.00 Kohtla-Järve Eesti meistrivõistlused Kohtla-Järve Spordikeskuse jalgpallis, U16 II liiga JALGPALLIKOOL kunstmuruvälajk Kohtla-Järve FC Storm (06) – FC Storm Järveküla tee 39a Raasiku FC Joker ja JKTK Jüri Artjom Golubev ÜM (06) 14.08 12.00 Kohtla-Järve Eesti meistrivõistlused Jalgpalliklubi FC Spordikeskuse jalgpallis, U17 Alliance/FC kunstmuruvälajk U17 Ida-Virumaa FC Allinace – Järve Järveküla tee 39a U17 Tallinna FC Levadia Andrei Škaleta 14.08 19.00 Kohtla-Järve Eesti meistrivõistlused Jalgpalliklubi FC Spordikeskuse jalgpallis, III liiga, Ida piirkond Alliance/FC
    [Show full text]
  • Järvamaa Aastaraamat 2013
    JÄRVA MAAVALITSUS JÄRVAMAA AASTARAAMAT 2013 Paide 2014 Sisukord Hea aastaraamatu lugeja ....................................................................................................................... 4 Järvamaa ............................................................................................................................................... 5 Valik sündmusi Järvamaal 2013 ...................................................................................................... 7 Järvamaa Omavalitsuste Liit .............................................................................................................. 18 Paide linn ........................................................................................................................................ 24 Albu vald ........................................................................................................................................ 34 Ambla vald ..................................................................................................................................... 38 Imavere vald ................................................................................................................................... 47 Järva-Jaani vald .............................................................................................................................. 53 Kareda vald .................................................................................................................................... 59 Koeru vald .....................................................................................................................................
    [Show full text]
  • 25. Aprill 2018
    KohilaKOHILA valla ajaleht 25. aprill 2018. Nr 6(246) Uurimiskonverents „Mõtelda on mõnus“ Maikuu sündmused Mõtelda on mõnus, konverentsipäeva esimese ja 2. mai kell 19.00 Kohila pikamaajooksusari I etapp 1500 m Rääkida on raskem, teise poole loodusteadusliku Kohila staadionil Ärgem sellepärast suuna. Kurtna kooli 6. klas- 1. mai kell 19.30 Eesti MV jalgpallis U-15 tüdrukutele Pääd veel norgu laskem! si õpilased andsid põhjaliku Kohila Püsivus - Saku Sporting Kohila staadionil Hando Runnel ülevaate kooli mesilast, kuidas 4. mai kell 13.00 EV100 raames Kohila juubelitammiku seal mesilasi kasvatatakse, mil- istutamine Kohila gümnaasiumis reedel, liseid oskusi noored seal töö- Mart Noorma 5. mai kell 18.00 Eesti MV jalgpallis U-16 poistele 13. aprillil toimunud konve- tades ja mesilaste elu uurides Kohila Püsivus - FC Hiiumaa Kohila staadionil rentsi „Mõtelda on mõnus“ omandavad, kuidas tegevus 8. mai kell 18.30 Jalgrattakross lastele Kohila staadionil läbivaks ideeks sai mõtlemine. toetab kooli väärtusi. See oli 10. mai kell 18.00 Emadepäevakontsert Kohila gümnaasiumis Nagu volikogu esimees Jüri väga hea näide õppekava sidu- 11. mai kell 9.30 Minikonverents Kohila gümnaasiumis Vallsalu oma tervituskõnes misest päris eluga. 12. mai välja tõi, eeldab mõtlemine Järgnesid Hageri kihelkonna kell 11.00 Põnnide paraad Kohila alevis sõnu – mida rikkalikum on ajalugu tutvustavad ettekan- kell 16.00 Eesti MV jalgpallis U-16 poistele sõnavara, seda rikkalikum on ded. Külalised said ülevaate siin Kohila Püsivus - Tallinna FC Flora II Kohila staadionil ka sinu mõttemaailm. Sõ- toimunud lahingutest teises kell 18.00 Eesti MV jalgpallis III liiga maailmasõjas, inimeste elust ja Kohila Püsivus - FC Hiiumaa Kohila staadionil navara areneb väikesel lap- sel suheldes, hiljem lisandub vintsutustest sõjajärgsel perioo- 15.
    [Show full text]