Osavõtjaterohkeim Südamepäev Kohilas

KohilaKOHILA valla ajaleht 11. mai 2016. Nr 9(209) Osavõtjaterohkeim südamepäev Kohilas

Maikuu sündmused

11.mai 13.00 TV 10 Olümpiastarti IV etapp Kohila staadionil. 12. mai 16.00 Männi lasteaia päev lasteaia hoovis. Õnneloos, taimede müük, kohvik, ponisõit, etendus „Suur tükk ajab suu lõhki“, huvitavad tegevused seikluspargis – palju põnevat lastele ja vanematele. 18.00 loodusfoto õpituba „Kohila piirkonna loodus – märka väikest ja suurt“ Hageri rahvamajas. Õpetab Remo Savisaar, vajalik eelregistreerimine meiliaadressil [email protected] või telefonil 5690 7709, Kirsti Solvak. 14. mai 11.00 –14.00 kevadkirbukas lastepargi parklas. Muuseumiöö Hageri muuseumis 19.00. „Öös on laineid“ (meremeeste laulud). 19.00–23.00 Muuseumiöö näitus „Üle vee ja lainete“ – Südamepäeva tähistamisest on igal aastal osa võtnud üha enam inimesi. Tänavu, 24. aprillil pani end kirja 40 oma tervisest huvitujat. meremehe reisikohver ning armastuskirjad 1930-ndatest. Turvakeskuses sai mõõta vererõhku, veresuhkrut, kolesterooli. Pärast traditsioonilist virgutusvõimlemist, mida juhendas Gerli Tulp, valis igaüks 22.30 Kapteni lese luulehetk. NB! Võimaluse korral palun riietu meremehe stiili! jõukohase distantsi ja nii mindigi rõõmsal meelel tervisekõnnile. Osavõtjate vahel loositi välja ka päevakohased meened. Muuseumiöö tornigaleriis Tekst ja pilt 14.00 avatakse Kohila tornigaleriis (Kohila õigeusu kiriku Jaanus Kõrv tornis Viljandi mnt 1) näitus „Üle vee ja lainete“ – merega seotud taiesed ning meremehe reisikohver aastast 1937. 20.00 esitus: kirjad aastast 1937 (vanad armastuskirjad). Jüriööjooksul osales üle poolesaja inimese Kohila I võrkpallinaiskond ka Raplamaa 21.00 minnakse kiriku juurest ühiselt Papi allikale küünlaid panema, sellega tähistab tornigalerii kiriku 115. aastapäeva. meister! Mitu kuud kestnud Raplamaa liis Karro. 15. mai 11.00 Eesti meistrivõistlused jalgpallis U 11 poistele meistrivõistlused võrkpallis said Prillimäe naiskond mängis Raplamaa JK – JK Tabasalu 23. aprillil läbi. koosseisus Zanna Randmaa, Kohila staadionil. Toimusid viimased tähtsad Katrin Tammsaar, Kaija Lukka, 18.00 Eesti meistrivõistlused jalgpallis IV liiga Trummi JK Kohila – FC Haapsalu Harrastajad Kohila staadionil. mängud ning selgusid meistrid Karolina Lõhmus, Niidy Maa- naiste ja meeste arvestuses. linn, Signe Kõva, Triin Juhtma, 16. mai Hõbemedalile tuli Prillimäe ja Karin Vassil, Maarja-Liis Hein- 17.00–19.00 kunstikooli uute õpilaste vastuvõtt suure üllatusena pronksmedalile mäe, Keili Parve. Kohila koolituskeskuses. Kohila II võistkond, kes koosnes Pronksmedalid said Reelika 17. mai väga noortest tüdrukutest. Piirsalu, Andra Aavik, Annabel 18.30 laste jalgrattakross Kohila staadionil. Raplamaa meistrid on Katleen Kattai, Anne Marit Mereküla, 18. mai Kangur, Helle-Maris Siilak, Kä- Anni-Ly Abel, Iris Kuhi, Karmel 19.00 Kohila pikamaajooksusari 2016 II etapp 400 m roli Kärdi, Karmen Mereküla, Kibuvits, Meryl Roots, Isabel Kohila staadionil. Mari-Helen Saarna, Merike Er- Kaerpõld, Maria Lutter. rit, Kertu Laak, Hanna-Loore 20. mai. 15.00–17.00 Hageri muuseum 18. Õunpuu, Jaana Tõnisson, Mari- Ingrid Kangur 21. mai 9.30 võistlustantsuturniir Magus algus Kohila spordikompleksis. 12.00 Sipsiku lasteaia lõpupidu, Päikeseliblikate rühm. Jüriööjooksu võitjad (vasakult): Marek Kullerkupp, Henri Heinmäe, Valeri Petrov, Eero Välik, Aivar Päri. 22. mai 10.00 korvpalli kevadturniir Kohila spordikompleksis. 18.00 Eesti meistrivõistlused jalgpallis IV liiga Jüriööjooksul osales kokku 11 Minu Kohila (14.17). Trummi JK Kohila – Tallinna FC Majandusmagister võistkonda. Kaks tiimi oli esinda- Jüriööjooksu toetasid Salutaguse Kohila staadionil. tud ühe jooksjaga: Tõnis Kaasik pärmitehas, Kohila vallavalitsus ja 24. mai ja Merle Toirk jooksid üle 600 m Rapla maavalitsus. 18.30 laste jalgrattakross Kohila staadionil. distantsi läbi viis korda. Peaauhinna, kanuulaenutuse oli Võitis Väints-tiim ajaga 12.40. välja pannud Kohila avatud noor- 25. mai Teine koht läks ühe-mehe-mees- tekeskus. 10.00 Rapla maakonna koolinoorte kergejõustiku meistrivõistlused Kohila staadionil. konnale Tõnis Kaasikule (aeg Tekst ja pilt 10.00 võrkpallifestival U 12 vanuseklassile 13.33) ja kolmandaks jooksis end Jaanus Kõrv Kohila staadioni harjutusväljakul. Taas meistriks! Foto erakogust 26. mai 10.00 võrkpalli mikroliiga Kohila staadioni harjutusväljakul. Linnulaulu kuulamas 28. mai 12.00 Sipsiku lasteaia lõpupidu, Sajajalgsete rühm. Pühapäeva, 24. aprilli kargel va- esitajaid ära tundma ja saadi palju rahommikul kell 7 kogunes To- põnevaid teadmisi suleliste maail- 29. mai hisoo mõisa parki üle paarikümne mast. 11.00 potilaat ja mõisapäev Tohisool. loodushuvilise, et kuulata huvita- Ettevõtmise korraldas Kohila kesk- 29. mai vat ja mitmehäälset kontserti, see- konnahariduse keskus. 11.00 Eesti meistrivõistlused jalgpallis U 11 poistele Raplamaa JK – Nõmme Kalju FC Laagri Kohila staadionil. kord lindude esituses. Uku Paali juhendamisel õpiti eri viisijuppide Tekst ja pilt 31. mai Esne Ernits 17.00 Sipsiku lasteaia perepäev. Linnulaulu hommik ELKS-i Rapla osakond kutsub kõiki huvilisi 18. mai hommikul enne töö- ja koolipäeva algust linnulaulu kuulama. Kogunemine Kohila raamatukogu juures kell 6.30. Retke juhendab Eesti ornitoloogiühingu liige Ingrid Aus. Info: Jüri Kõiv [email protected] 2 VALLAINFO Nr 9 Mai 2016

Vallavolikogu info In Memoriam HEINO VILIPERE 26.02.1930–23.04.2016 Vallavolikogu 26. aprilli istung tulundusühingute ja sihtasutuste reks eeskujuks. Isa soov oli, et kõik ma Estonia kontserdisaali vabariik- Kõige keerulisemaks ja suuremaks erivajadustega inimeste valmista- lapsed saaksid muusikalise hariduse, likule lõppkontserdile Tallinnas. saavutuseks pidas Heino ise Eesti * Vallavanema informatsioon. tud tooteid. Müügiga toetatakse seetõttu alustas Heino oma kooli- Keskkool jäi pooleli, sest 1949. esindamist Kohila 15-liikmeli- Heiki Hepner tegi ülevaate val- sotsiaalset ettevõtlust. teed Haapsalus, kus tema ja noorem aasta kevadvaheajal läks teekond se matkagrupiga I üleliidulistel la eelarve täitmisest märtsikuu * Otsustati algatada Aandu tee õde hakkasid õppima viiulit, vanem küüditatute vagunis Siberisse. koolinoorte matkavõistlustel Ta- lõpu seisuga. Tulusid on laekunud kvartali maa-ala detailplaneeringu õde aga klaverit. See oli perele ma- Siberist tagasi jõudnud, töötas ta ga-Karpaatias 1973. aastal ja II 34,4% ja tulumaksu 24%, kulutusi koostamine Kohila vallas Puka- janduslikult raske ning Heino hin- Märjamaa rajooni Sipa masina-trak- üleliidulistel matkavõistlustel Val- on tehtud 17,2%. Töötuid on 165, mäe külas. Planeeritava ala pind das oma vanemate pingutusi, suh- torijaama saekaatris, ehitustöödel, gevenes 1976. aastal. toimetulekutoetuse saajaid 57. Ko- on 18,7 ha. tudes õpingutesse väga tõsiselt. remonditöökoja raamatupidaja- Heino oli imeliselt mitmekülgne hila valla elanike arv on 6919. * Otsustati algatada Kohilas Üle- Loomult oli Heino elav ja tegut- na ja Eesti põllumajandustehnika inimene, kes sai hakkama kõigega, Põgusalt rääkis vallavanem ka ket- jõe piirkonna osa detailplanee- semist vajav poiss. Ta osales igal Märjamaa osakonna laojuhataja- millele käed külge pani, oli see siis tagolfi väljaku rajamisest. Algselt ringu koostamine. Planeeringuala võimalusel koolivälises tegevuses na. Heino abiellus ja peres kasvas parandamist vajav käru, millel koo- kavandati see koolimaja ja jõe vahe- suurus on ca 23 ha. – skautluses, võimlemisringis ning kaks last, kellele ta oma vanemate lipoisid olid lehti vedades ratta alt lisele alale. Ent peale Kiiri gümnaa- * Otsustati taotleda Kohila valla tuulelohede ja mudellennukite te- eeskujul võimaldas muusikalise ha- ära sõitnud, või akvarellmaalimine. siumi staadionil juhtunut, kus laps munitsipaalomandisse järgmised Lahkus meie valla elupõline gemise ringis. Kooli peol esines ta riduse. Töö kõrvalt lõpetas Heino Ta oli hinnatud laulukaaslane sega- sai kettalt löögi, arutati vallavalitsu- maaüksused: spordimees Heino Vilipere. püramiidide ja muu akrobaatika- Märjamaa töölisnoorte õhtukoolis kooris Loonela. Kes on kord kuul- ga, proovis ka maadlust ja poksi. keskkooli viimased klassid. 1961. nud, see ei unusta iialgi Heino vä- ses uuesti kettegolfi ala asukoha üle - Kohila alevis – Karsti haljasala; Heino sai selle aasta veebruari Parimad tulemused saavutas aga aastal, pärast sissesaamist Tallinna gevat joodeldamist koosviibimistel. ja otsustati, et see rajatakse teisele Vetuka tee 13a; Vetuka tee 19a; lõpus 86-aastaseks. Kooliga oli ta kergejõustikus keskmaajooksus. pedagoogilise instituudi kaugõppe Heino Vilipere silmapaistvat ja poole jõge, Ülejõe piirkonda. Tööstuse tn 31; Masti külas – oma märkimisväärselt rikka elu Pärast sõda kuulus Heino osakonda kehalise kasvatuse erialale viljakat tegevust on kõrgelt hinna- * Kehtestati Sutlema Linnupe- Kuivajõe; Mastimaa; jooksul seotud üle poole sajandi. Haapsalu rajooni koolinoorte asus Heino tööle õpetajana. tud nii riiklikul kui ka kohalikul sa, Kohila Männi ja Sipsiku ning - Urge külas Ämbliku; 1961. aastal alustas ta kehalise kasvatuse õpetajana tööd Päärdu koondvõistkonda, mille liikmena Õpetajaks kujunemise tee oli täis tasandil. Teda tunnustati 1984. Prillimäe Põnnipere lasteaia põhi- - Salutaguse külas asuvad Tuuletu- vabariiklikel võistlustel osales ker- kogemusi, mis vormisid tõekspi- aastal teenelise õpetaja aumärgiga, määrus. 8-klassilises koolis. 1968. aasta tõi ka, Tormituka ja Puhastiääre; eneseteostusvõimalusi otsiva Hei- gejõustikus, suusatamises, kiirui- damised järgmisteks aastateks. 2005. aastal Kohila kooli teene- * Volikogu otsustas anda MTÜ- - Pahkla külas asuvad Kooli haljak, no tööle Kohila keskkooli. sutamises, sportvõimlemises, jalg- Elus läbilöömiseks pidas Heino temedaliga ja 2010. aastal Kohila le Kohila Turvakeskus tähtajatult Militaari ja Angaari; Õpetajatööd alustas ta alles pallis, jäähokis ja võrkpallis. Peale vajalikuks visadust, kohusetunnet valla elutöö preemiaga. 2012. aas- ja tasuta kasutada Kohila alevis - Hageri alevikus asuvad Tõrva- 31-aastaselt. See n-ö ettevalmis- selle tegeles ta Haapsalu tradit- ja tegutsemistahet. ta augusti lõpus paigaldati Kohila Vabaduse tn 1b asuvad ruumid lille, Härjasilma, Põdrasarve ja tusaeg oma kutsumuse ametiks sioonilise spordiala purjetamisega. Kui Heino oli Kohila kooli tööle spordihoone juurde Heino Vilipe- suurusega 104,9 m². Kohila vald Rohutirtsu; vormis ta just selliseks, nagu ta oli. 1944. aastal arreteeriti Heino isa asunud, valmis 1970. aastal tema re pink kirjaga „Elukestvast tegut- tasub ruumide kasutamisega seo- - Vana-Aespa külas Mõisavälja; Oma ala entusiast, kohusetunde kaitseliitu ja omakaitsesse kuu- eestvedamisel keskkooliõpilaste semisrõõmust laetud spordimees“. tud kõrvalkulud. lumise pärast. Kõikide olmeliste kevadise tööpraktika käigus kõigi Sellisena jäämegi teda mäletama. - Rabivere külas Kurrunurru; musternäidis – nii on kolleegid MTÜ Kohila Turvakeskus alustab probleemidega tuli seejärel ise hak- ettenähtud võistluspaikadega staa- Puhka rahus, kallis kolleeg, õpe- - Pihali külas Ühismeele; teda iseloomustanud. Vabaduse 1b ruumides erivajadu- Heino sündis 26. veebruaril 1930. kama saada. Suure kohusetunde dion. Järgnesid võimlemislinnak taja, sõber! - Adila külas Noorteküla. sega inimestele sotsiaalteenuste aastal Vormsi saarel pere kolmanda ja edasipüüdmistahtega õnnestus ja kaks korvpalliväljakut. Heino pakkumist. Maaüksustele sihtotstarbeks mää- lapsena. Tema isa töötas Sansby tu- Heinol lõpetada viiuliõpingud. algatusel ja juhendamisel hakka- Kohila vallavalitsus I korruse ruumides hakatakse rati üldkasutatav maa. letorni ülemana. Vanemad olid oma Need kulmineerusid 1948. aasta sid toimuma 9. klasside jagrat- Kohila gümnaasium pakkuma erivajadustega inimes- * Transpordimaa sihtotstarbega aktiivse eluhoiakuga Heinole suu- kevadel rajooni isetegevuse ülevaa- tamatkad Lääne-Eesti saartele, Kohila spordikompleks tele suunatud sotsiaalteenuseid otsustati taotleda Kohila valla mu- tusega, mille tulemus viis ta esine- orienteerumine ja süstamatkad. nagu pikaajaline kaitstud töö, nitsipaalomandisse Aandu külas igapäevaelu toetamine, töötamise asuv Pliiatsi maaüksus ja Pahkla toetamine, rehabilitatsioon, kä- külas asuv Vasalli maaüksus. Täna 25 aastat tagasi ehk sitöötoa tegevused, õppetegevus. * Otsustati taotleda Kohila valla Kõik teenused hõlmavad klientide munitsipaalomandisse Kohila ale- Kohila valla taasloomine Õnnitleme eakaid praktilisi tegevusi, kliendi ja tema vis asuvad Ülejõe piirkonna de- 3. jaanuaril 1991 anti tollase- funktsioonide järkjärguliseks lähivõrgustiku nõustamist. tailplaneeringu alal asuvad maa- le Kohila külanõukogule amet- üleandmiseks kohalikele nõu- sünnipäevalapsi! Praktiliste tegevuste ehk erivaja- üksused ja Pukamäe külas asuvad likult vallastaatus. Ettevalmistus kogudele hariduse, kultuuri, Aandu tee piirkonna detailplanee- dustega inimeste töötamise toe- selleks oli ulatuslik ning sai al- tervishoiu ja muude sotsiaal- ALMA BORN 96 MAIE TURUNEN 78 ringu alal asuvad maaüksused. tamisel tehakse koostööd Kohila guse maakonnas ja külanõuko- sfääri aladel. Külanõukogude ASTRID SILMA 92 MILVI SOIDLA 78 vallavalitsuse ja Tallinna pesumaja- * Volikogu otsustas kehtestada ma- gudes Rapla rajooni rahvasaadi- täitevkomiteedel tuli koostöös LEIDA LEHTLA 91 LIIVI VASSILJEVA 78 ga. Raplamaa ettevõtete seast otsi- janduslike huvide deklaratsiooni KALJU NIINEMETS 78 kute nõukogu 29. juuni 1989 organisatsioonide, ühiskondlike HELJU IRITA ANDERSON 91 takse veel koostööpartnereid, kellel esitamise kohustuse vallasekretärile. KLARA KULLARAND 90 AGAFIA GONJAK 78 otsusest „Haldussüsteemi re- liikumiste ja töökollektiividega VÄINO LOIT 77 oleks soov anda sobivat tööd eri- * Muudeti volikogu komisjonide ASTRID ÜPRUS 89 formist rajoonis“. Otsuses taot- alustada eeltööd (kohalike nõu- MAIE TAMJÄRV 77 vajadustega inimestele. Tulevikus koosseise. Maakomisjoni koossei- IGOR ŠAUDER 89 leti Eesti NSV ülemnõukogu kogude) valimiste ettevalmis- VALMI KOND 88 JÜRI KANGUR 77 plaanitakse laiendada töötubasid sust arvati välja Hetti Kask ja uueks presiidiumilt järgmist: esiteks, tamiseks, et kindlustada uute LEMBI VAHASTU 88 GRIGORI KARAGODIN 77 ka Vabaduse 1b II korruse ruumi- liikmeks nimetati Helle Männisalu. MARI-ANN NAU 77 arvestada küla- ja alevinõuko- nõukogude tegus koosseis, mis LEIDA KILK 87 desse. MTÜ Kohila Turvakeskus Külade komisjoni koosseisust arva- ARTUR VEEMAA 87 MAIE REA 77 avab oma ruumides käsitöötoo- ti välja Tõnu Pärtma, uueks liik- gude ettepanekuid olemasole- on võimeline asuma lahendama JEKATERINA KOZLOVA 86 ILMAR-VALDEKO HALLIK 77 dete müüginurga, kus hakatakse meks nimetati Katri Pajumets. vate haldusüksuste ümbernime- isemajandamisele ülemineku LIDIA METSNIIT 85 ALEVTINA TALVIKU 77 müüma nii Kohila turvakesuses tamisel enne kohalikke valimisi; probleeme. Otsusega kaasati ka MAIMU KOOK 85 ASTRID LUIDE 77 valmistatud kui ka teiste mitte- Esne Ernits teiseks, lihtsustada uute valdade Pirgu arenduskeskus, millel tuli AINO EEROJA 85 URVE NAHKUR 76 moodustamise korda, arves- sama aasta 1. oktoobriks esita- VÄINO KASEMETS 83 SIRJE TUULING 76 ILME LUKK 76 tades kohapealsete elanike ja da oma ettepanekud rajooni ELLEN LADOGA 83 JUHAN SAALER 83 HENN SARAND 75 külanõukogude ettepanekuid, haldus- ja juhtimisstruktuuri HUGO REILES 81 RAIMO KOJO 75 andes sellega võimaluse koha- muutmiseks. VIIVE KIRS 81 MATI VING 75 like nõukogude valimisi korral- 10. detsembril 1989 toimu- MAIMU MENDEL 80 VIIVI TABRI 75 MALLE MÄGI 75 dada juba uutes haldusüksustes; sid ENSV kohalike rahvasaa- HEINO PAEMURD 80 kolmandaks, pöörduda ENSV GURAMI IVANIŠVILI 80 AARE PÕLDSAAR 75 dikute nõukogude valimised, ANNE ALAVINA 75 ministrite nõukogu poole ette- ILVI SAARMA 79 mida sai nimetada vabadeks HELGI URV 78 AARNE REISNER 75 panekuga leida võimalus uute valimisteks, kus ühele valitava valdade koosseisude ja palga- saadiku kohale kandideeris igas fondi eraldamiseks kuni val- valimisringkonnas kaks-kolm Õnnitleme noorimaid dade üleminekuni täielikule kandidaati. isemajandamisele ja finantseeri- 13-liikmelises volikogus osu- vallakodanikke! misele. Arvestades rajooni küla- tusin valituks selle esimesel KENT DANIEL TIIRUSSON LOVIISE KAIDME ja alevinõukogude ettepanekuid istungil külanõukogu täitevko- HEIKI KALLAS ADEELE MARIE PALM valdade moodustamise kohta mitee esimeheks, kelle kohustu- ANNA SLAVSKAJA informeeriti ENSV ÜN presii- SANDER MILJAND seks oli täita ka volikogu esime- ALIIS KASK diumi ja ministrite nõukogu ni- RASMUS EINMANN Kohila valla ajaleht he ülesandeid. Selline kord oli INDRA MARJAPUU meliselt valdadest, mida tuleks MIABEL AAVIK KOHILA paraku kogu vabariigis. Kahel esialgu moodustada. Nimekir- Väljaandja: ametitoolil tuli tegutseda tervelt Toimetus: Jaanus Kõrv jas oli kümme valda majandite aktile alla vallavanem. Sama teadlastega. Arenguprogram- Kohila vallavalitsus neli aastat. Paradoks oli selles, et Tel 489 4797, 5663 7037; ja külanõukogude territooriu- aktiga anti objekt üle omakorda mis nähti ette tegevused, mille täitevkomitee esimees (hilisem e-post: [email protected] Küljendus ja trükk: miga ja neli alevit valla õigustes. vallale. Sellele kirjutas alla voli- tulemusena pidi loodama eel- vallavanem) oli volikogu juhina Esne Ernits, tel 5564 7719, Auratrükk • www.aura.ee Valdade koosseisu arvati vastava kogu esimees, kes oli aga sama dused vallaelu toimimiseks. seadusandja rollis, aga valitsuse e-post: Tiraaž: 3250 külanõukogu piires ka mets- inimene, ainult tiitel oli teine. [email protected] juhina seaduste täitja. Naljakas Adolf Kerno Järgmine ajaleht kondade territooriumid. Ot- Vallastaatuse omistamisele Keeletoimetaja: Meeli Pajula oli eriti neil kordadel, kui min- Kohila vallavanem ja volikogu suses tehti ülesandeks rajooni- eelnes Kohila külanõukogu e-post: [email protected] ilmub 25. mail gi objekt võeti valla omandiks. esimees aastatel 1990–1993 nõukogu täitevkomiteele koos Mingilt asutuselt anti objekt sotsiaal-majandusliku arengu- Kohila vallavalitsus, Vabaduse 1, Kohila 79804, kohalike nõukogude täitevorga- üleandmise ja vastuvõtmise programmi koostamine koos- Järgneb tel 489 4760 e-post: [email protected] nitega töötada välja tingimused aktiga üle ning vallast kirjutas töös Pirgu arenduskeskuse Nr 9 Mai 2016 Kokohila valla ajaleht 3 Allikamatk linnuristipäeval Lugeja küsib, jurist vastab Meil juhtus tööõnnetus ja tööandja korraldas uurimise ning Meie kauged esivanemad arvasid aega veidi saatus ripub juuksekarva otsas Rail Balticu koostas tööõnnetuse raporti, aga mina töökeskkonnavolini- teisiti, kui me tänapäeval seda teeme. Esimene trassi ehitamise tõttu. kuna ei nõustu raportile märgitud tööõnnetuse põhjusega. päev ehk esmaspäev, teine päev ehk teisipäev, Loone allikaorg oma kuue allikaga on sala- Kas ma pean ikkagi raportile alla kirjutama? kolmas päev ehk kolmapäev ja neljas päev ehk dus, mida laiem avalikkus ei ole veel avasta- neljapäev. Siis järgnes püha päev, võib-olla nud. Allikaorg asub Loone külas Uustalu vas- Vastab tööinspektsiooni töökeskkonna konsultant Piret Kaljula pühapäev. Reede ja laupäev on hilisemad, li- tas üle põllu. Allikate juurde jõudmiseks tuleb Töökeskkonnavolinik on töötajate esindaja töötervishoiu ja sandunud kalendrireformi käigus, järjekorra- mõnisada meetrit mööda ojakallast kõndida ja tööohutuse valdkonnas, kelle ülesanne on muuhulgas ka töö- numbreid neile ei antudki. Ja pühad arvatakse võtta suund paremale, seejärel oledki jõudnud õnnetuste uurimises osalemine. Töökeskkonnavolinik osaleb olema olnud nii neljapäev kui ka pühapäev. allikarikkale alale, kus nii rõõmsat vee vulinat tööõnnetuste uurimises hääleõigusega, st tööandja peab töökesk- Püha päev oli eriline ka meie esivanematel. kui ka linnulaulu parasjagu. Esimesed kaks al- konnavolinikuga tegema koostööd tööõnnetuse uurimisel. Uu- Neljapäeval käidi saunas, arstiti tõbesid, toime- likat keevad tugevalt üles ning on jõulu ajal rimises osalemine tähendab seda, et töökeskkonnavolinik peab tati maagilisi toiminguid allikail, käidi nelja- pea lumivalged, heledad olid nad ka meie mat- saama tutvuda kõikide materjalidega, mis on uurimise käigus teeristis kratti tegemas jms, lisaks olid mõned ka ajal (vt pilti). Kolmas allikas jääb oja põhja kogutud, ning tal peab olema võimalus saada ka lisainfot, kui keelud, mida teha ei tohtinud. Keelud puudu- ning neljas niriseb tugevamalt ainult suurvee tasid peamiselt töö tegemist. Kuu viimase faasi ajal. Ülejäänud kaks jäävad oru tagaossa, olles uurimise materjalid ei vasta kõikidele küsimustele. neljapäev on tuntud kaduneljapäevana. Rahva- kunagised veevõtuallikad ning ümbritsetud Tööõnnetust tuleb uurida kümne tööpäeva jooksul õnnetuse kalender on meie mälu, ajas vastu pidanud, ja rakisega või õigemini selle jäänustega. juhtumisest alates ning järgmise kolme tööpäeva jooksul tuleb võib-olla tasuks tänapäevalgi oma elu selle järgi Just nende allikate saatus teebki muret, sest tööõnnetuse raport esitada tööinspektsioonile ja kannatanule või seada. Eristada võiks siis muidugi eri kihistusi, on karta, et Rail Balticu trassi ehitus võib al- tema huvide kaitsjale. Seega tuleb töökeskkonnavolinik uurimis- ristiusu eelseid ja ristiusuga seotud tähtpäevi. likad kuivendada ning allikaoru olematuks se kaasata kohe uurimist alustades. Kui tööandja töökeskkon- Aprillikuus olid meil erilised neljapäevad muuta. Kas neil allikail ka nimed on antud navolinikku ei kaasa, esitab talle allkirjastamiseks valmis raporti – künnipäev ja tuuleristipäev, mis sel aastal või nendega mõni pärimuslugu seotud, ei ole ning volinik ei nõustu koostatud raportiga või soovib tööõnnetu- erakordsel kombel kokku langesid, linnuris- teada. Kui keegi on asjast teadlik, võiks teavi- se asjaolusid täpsustada, ei pruugi raport saada tähtajaks valmis. tipäev, leheristipäev ja kaduneljapäev. Ris- tada ka Hageri muuseumi. Selge allikas seal voolab … Foto Epp Haabsaar Kui töökeskkonnavolinik ei nõustu raporti sisuga, soovitame esi- tipäev oli taevaminemise püha, sellel päeval Pärast kirjeldatud allikate puuokstest pu- tada oma vastuväited tööandjale kirjalikult. Juhul kui tööandja ei teinud lind pesa ega kasvanud isegi rohi hastamist suundusime edasi Mõisaproua alli- Allikatest on juttu koguteoses Raplamaa (lk 63), neid vastuväiteid ei arvesta ning nad kokkuleppele ei jõua, jätab ning inimene pidi puhkama. Kui künnipäe- kat otsima. Allikas pidi kirjelduse järgi olema kus neid nimetatakse Lohu allikateks. Seega pi- töökeskkonnavolinik raporti allkirjastama. val tuli põllule vähemalt üks vagu sisse ajada, Lohu mõisa viiva vana tee ääres, jäädes täna- sukene segadus, sest sama nimega allikad asuvad siis tuuleristipäev välistas igasuguse töö. Tööd päeval peaaegu silla alla. Umbes juhatatud ko- Raja talu lähikonnas, rahvasuus kutsutakse ka Kui kannatanu ei nõustu tööõnnetuse raporti sisuga, tuleb kan- ei tohtinud teha ka linnuristipäeval, küll aga hal allikas asuski. Võib arvata, et allika asukoht Pontaki allikateks, ja neid lausa kolm. natanul esitada tööandjale oma vastuväited. Kui tööandja kanna- olid selleks ajaks tagasi jõudnud rändlinnud on mõneti muutunud maaparanduse, uue Pontaki allikatest tuleb juttu ka 14. mai tanu vastuväiteid ei arvesta, on kannatanul võimalus pöörduda ja õhk täis kevadist linnulaulu. Seepärast sai maantee ja silla ehituse tõttu, sest allikas asub muuseumiööl kell 19 Hageri muuseumis ning kohtusse ning vaidlustada raporti sisu. meie järjekordse pärimusmatka päevaks vali- kraavi põhjas, kuid on siiski täiesti äratuntav. kell 20 Kohila kiriku tornigaleriis. tud just linnuristipäev, eesmärgiga uurida ke- Loone linnuse juures asuvad allikad Keila jõe Mida teha, kui tööandja keeldub kirjaliku töölepingu sõl- Epp Haabsaar, vade märke, kuulata linnulaulu ja heita pilk vasakkaldal ning neid on kaks. Üks väike ja teine mimisest? peale Loone külas asuvatele allikatele, mille tublisti suurem, avardudes Keila jõe sopistuseks. Virve Õunapuu Vastab tööinspektsiooni nõustamisjurist Anne Simmulmann Enne tööle asumist tuleb enda jaoks olulised teemad läbi arutada Hooletu rattaomanik riskib varguse ohvriks langemisega ja üle küsida ehk pidada läbirääkimisi ning eriti kasulik on, kui kõik kokkulepped ka kirja saavad. Välistatud pole ka olukord, kus Sellel aastal on Raplamaal politseile varguse ärahoidmiseks piisav. Jalgratas tuleb Kasutage U- või kettlukku koos kaabelluku- töötaja esitab tööandjale oma nägemuse töölepingust ning asutakse teatatud juba ühest varastatud jalgrattast. alati lukustada ning võimaluse korral hoida ga. Kinnitage U-lukk esirattast ja raamist läbi selle pinnalt läbirääkimisi pidama. Kindlasti ei tohiks allkirjastada Õnneks sai kannatanu oma ratta politsei seda sellistes siseruumides, kus see on kaits- ning omakorda jalgrattahoidja külge. Nüüd vii- ühtegi lepingut, mille sisust ja tagajärgedest lõpuni aru ei saada. kaasabil tagasi. Maakonnas ringi liiku- tud kõrvaliste pilkude eest. ge kaabellukk läbi tagumisest rattast, sadulast, des võib aga peaaegu alati silmata mõne Sõltuvalt ümbritsevast keskkonnast võib raamist ja lõpuks U-lukust. Nii olete teinud en- Meeles tuleb pidada ka seda, et töötegemise alustamine on võrd- kaupluse või asutuse rattahoidlas lukusta- turvaline koht olla just rahvarohke, sest nii dast kõik oleneva ja tõenäosus, et varas just selle ne lepingu sõlmimisega ning toob mõlemale poolele kaasa ka õi- mata kaherattalisi sõiduvahendeid. ei ole vargal võimalik märkamatult tegut- ratta valib, on viidud miinimumini. guslikud tagajärjed. Kirjaliku lepingu puudumine ei tähenda, et Peamiselt hoolimatuse tõttu on nii mõ- seda. Samuti võiks jälgida, kas ligiduses on Üks võimalus kaitsta ratast varguse eest on tööd ei ole tehtud või kokkulepet ei ole. Loevad siiski ka suulised negi jalgratturi unistus mõnusast päevast valvekaameraid ja lukustada oma ratas video eemaldada sellelt näiteks esiratas. Mõneks kokkulepped, kuid vaidluse korral on neid sageli raske tõendada. saanud halvaks unenäoks. Kolmel viimasel salvestamisalasse. Kui mõni pahatahtlik ini- minutiks poodi minnes tundub see kindlas- Kui töölepingut ei ole sõlmitud enne tööle asumist, võib töötaja aastal on Raplamaal varastatud jalgratastest mene peakski vaatamata kõigele ikkagi ratta ti tülikas, aga kui lahkute rattast pikemaks seda igal ajal nõuda. Tööandjal on kohustus esitada andmed kahe politseile teatatud umbes poolsada korda. varastama, on kaamerate või tunnistajate ajaks, võib see varguse ära hoida. Uuematel nädala jooksul arvates nõude saamisest. Kui tööandja pole esita- Valdav osa varastatud kaherattalisi oli jäetud abil lihtsam varga isikut kindlaks teha. ratastel käib esiratas raami küljest ära väga nud kirjalikku lepingut, tasuks üle kontrollida ka töötamise regist- avalikus kohas lukustamata. Kujutage ette, Kindlasti tuleb olla tähelepanelik luku lihtsalt ja selle eemaldamine on jõukohane ri andmed. On võimalik, et olete jäänud ka registrisse kandmata. et poodi või kohvikusse minnes jätate oma paigaldamisel. Valige ratta lukustamiseks igas eas ratturitele. Oma rikutud õiguste kaitseks saab töötaja pöörduda töövaid- kalli mobiiltelefoni või sülearvuti lukusta- selline lukk, mis jätab võimalikult väikse Ühtlasi soovitus kallimate rataste omani- luskomisjoni või kohtusse, nõudeks töösuhte tuvastamine ja mata ja asetate ukse taha. Arvatavasti ei tule n-ö õhuvahe ratta ja luku vahele, siis on seda kele: võimaluse korral ärge lukustage oma töösuhtega kaasnevate kohustuste täitmine. Töötamist saab enamikul sellist asja mõttessegi. Ometi jäe- raskem lõhkuda. ratast iga päev samasse kohta. tõendada, esitades töövaidlusorganile dokumente (nt kirjavahe- takse jalgratas lukustamata. Hoolimatus ja Lukku paigaldades veenduge, et see on Jalgratta varguse korral tuleks esimesel või- tus tööandjaga). Kasutada saab ka tunnistajate ütlusi. tähelepanematus muudavad varaste elu väga sulgunud. Samas ärge pange lukku ainult malusel teavitada politseid ning anda oma lihtsaks. Kurb on tõdeda, et selle aasta ratta- kodarate ümber, see peaks kindlasti läbima rattast võimalikult täpne kirjeldus. Väga hea, Olukorras, kus kirjalik leping puudub ning tööandja ei pea kinni varguste hooaeg on juba alanud. ka ratta raami. Kinnitage ratas sellise jalgrat- kui on alles ostudokumendid, kus on kirjas ka suulistest kokkulepetest, võib kõne alla tulla ka see, et töötaja Vähim, mida me oma ratta turvalisuse tahoidja külge, mida ei saa kergesti lõhkuda rattaraami number ja muud andmed. Ei tee ütleb töösuhte erakorraliselt üles. heaks teha saame, on see, et lukustame selle ega liigutada. Hoidla puudumise korral ka- paha, kui olete teinud ise oma rattast pilte võimalikult kindlalt turvalisse kohta. Tur- sutage mõnd piisava kõrguse ja tugevusega ja kasutate erimärgustust, näiteks Bike-ID, valise koha mõiste on siiski suhteline. Ena- posti või piiret. Kindlasti ei tohiks kinnitada mille kohta saab täpsemalt uurida internetist Rohenäppudele mik meist ei julgeks jätta oma väärtuslikku ratast puidust piirde või võrkaia külge, sest https://www.bike-id.eu/. Kohila valla esimene rohevahetus toimub reedel, 13. mail keskväl- sõiduvahendit isegi lukustatuna ööseks ela- niisugust on kerge purustada. Kui võimalik, Turvalist rattahooaega soovides jaku parkla kõrval õunapuude all kl 15–18 või kuni kaupa jät- mu kõrval olevasse jalgrattahoidlasse. Siiski siis lukustage ratas teiste ratastega kokku. Jaan Aas kub. Anna teada Arleenikese lillepoe telefonil 483 3567, kui tuled ja leidub neid, kes just nii teevad. Tegelikult Tõenäosus, et varas viiks kolm-neli ratast Rapla politseijaoskonna sul on ka vahetuseks taimi pakkuda. pole isegi lukustatud ratta trepikotta jätmine korraga minema, on väiksem. ennetus- ja menetlustalituse juht Rohevahetus on lihtne – vaata, mis taimed on hakanud sinu aias lokkama ja laiutama või mida on liiga palju. Kaeva need välja, torka Kohila gümnaasiumi koolivormi tellimiskeskkond avatud potti või kotti, tõsta korvi, kärusse või autosse ning võta kaasa – saad selle vahetada uue toreda lille, puu või põõsa vastu. Kohila Gümnaasium soovib olla hea nimelise pakina kooli alates 25. augustist rinnaÜM, vööÜM ja puusaÜM. koostööpartner lapsevanematele ning ehk enne uue õppeaasta algust. Esimese klassi tulevate laste vanematele Kevadel on igal aiapidajal ikka üle miskit, mis teisel parasjagu puudu. keskkonnasõbralik kool. Seetõttu vahe- Juhime tähelepanu, et Kohila güm- teadmiseks, et kool kingib igale esimesse Näiteks, ettekasvatatud taimi tõusis nagu murdu, kahju ju ära visata, tasime koolivormi tootjat. naasiumis kodukorra punkti 7.6 järgi klassi astuvale õpilasele koolivesti. Lisaves- sest tead, et äkki mõnel teisel aednikul tärkasid ainult mõned taimed. Teenusepakkuja valikul lähtuti põhimõ- on 1.–7. klassini kohustuslik kanda piti, kardigani, pihikseeliku või koolivormi- Vahetada saab ka maasika-, maitse- ja lilletaimi. Tähtis on suhtlemi- tetest, et koolivormi elementide tellimine dulikel üritustel sümboolikaga kudumit. ga sobivad triiksärgid, viigipüksid, lipsud ne ja kogemuste vahetamine ning kes teab, äkki kasvab sellest kunagi peab olema lapsevanemale mugav - tellida ja Tegelikult on see aga ikka auasi ning me jms saab soovi korral soetada koolivormi välja Kohila aiasõprade ühendus. osta peab saama ka õppeaasta keskel, toode loodame jõuda olukorrani, kus me kõik tellimiskeskkonnast. Idee algatajate nimel ise peab olema vastupidav igapäevasele hool- soovime kooli sümboolikaga riietust lausa Juhul kui siiski mõõdutabeli järgi tel- Varje Kajaste dusele ning tootmine võiks toimuda Eestis. igapäevaselt kanda. limine tekitab ebakindlust, on koolivor- Inna Laanmets Valituks osutus Norrison OÜ ning Lingi tellimiskeskkonnani leiate ka kooli mi suurusi võimalik proovida Norrison nendega koostöös on kool loonud lihtsa kodulehelt www.kohila.edu.ee infolingi alt. OÜ kaupluses WW PASSAAZIS Aia 3/ ja kiire lahenduse koolivormi elementi- Tellimisel palume lähtuda tellimiskesk- Vana-Viru 10, E–L 10–20, P 10–17 või ROHEVAHETUS on lihtne – vaata, mis taimi de tellimiseks veebikeskkonnast. konnas toodud juhistest ja mõõdutabe- Norrison OÜ kontoris, Kraavi 11–5, Tal- sinu aias üle on ja tule neid vahetama! Tellimiskeskkond on avatud 27. april- litest. Juhul kui lapse mõõdud ei mahu linn. E–R 9–16 (lõuna 12–13). REEDEL, 13. MAIL KL 15–18 (või kuni kaupa jätkub) list - 20. juunini. Norrison OÜ garantee- standardvahemikku, siis on võimalik ku- KESKVÄLJAKU PARKLA KÕRVAL Lugupidamisega rib, et sellel ajavahemikul tellitud tooted dumid tellida vastavalt mõõtudele, kirju- Kui tuled, anna teada Kohila gümnaasiumi juhtkond jõuavad teieni kas Omniva kaudu või siis tades märkuste lahtrisse lapse mõõdud: Arleenikese lillepoe telefonil 483 3567. 4 kohila valla ajaleht Nr 9 Mai 2016 4. juunil toimub Tohisoo mõisapargis järjekordne Kaparock Kodukandi muusikafestival Kaparock tegi tea- vähi tõttu lahkus nende sõber ja bändikaaslane CARNIVAL YOUTH (LAT) da ka kõikide teiste bändi liikmete mõju.Teksti tavaks tänavused esinejad ning käivitas piletite Revo, tegeldi neli aastat sooloprojektidega. Aas- Kaparocki ainus väliskülaline saabub Lätist. autorite hulgas on peale Alar Aigro ka Tõnu eelmüügi. Esinejate rivi tipust leiab sel aastal tal 2014 andsid mehed välja omanimelise albu- 2012. aastal loodud bändi muusika on kõlanud Trubetsky, Andres Aule jt. legendaarse punkkollektiivi Vennaskond, in- mi, võites taas Eesti muusikaauhindade hipho- paljude riikide raadiojaamades ning nende esi- Bändi kuuluvad Indrek (Summer) Raadik dustriaalmetalit viljeleva Pedigree, Eestit Euro- pi kategoorias parima plaadi auhinna. Genka ja meselt stuudioalbumilt sai Eestimaal enim tun- (laul), Alar Aigro (kitarr), Andrus Uutsalu visonil esindava Jüri Pootsmanni ning Genka Paul Oja hiphop on alati piire nihutav, eksperi- tuks lugu Never Have Enough, mida mängisid (bass), Meelis Laidvee (klahvpillid), Margus Jü- & Paul Oja oma rokkiva saatebändiga. menteeriv ja omanäoline. Live’ide jaoks on veel ka Briti raadiojaamad XFM ja BBC 6 Music. rimaa (kitarr), Olav Kund (trummid). Festivali korraldajate eesmärk on tuua igal aas- kollektiivi kaasatud Rainer Meinart trummidel Bänd on tuuritanud peale Baltimaade Saksa- RIGHT CLICK tal lavale parimatest parimad kodumaised artis- (Tallinn Daggers, Revolver), Margo Marx Rin- maal, Hollandis, Inglismaal, Šveitsis, Ungaris Ansambel Right Click on alguse saanud Kohila tid, kelle hulgas on tänavu ka mitmed Kohilast demaa basskitarr (Who Framed Roger Moore) ja Poolas, esinedes mh festivalidel Positivus, koolituskeskuse muusikastuudiost, kus kitarri- pärit muusikud. Korraldajatel on plaanis kinki- ja Bob MC (Redcap Goblins). Aastal 2006 loo- Sziget, The Great Escape ja Reeperbahn ning ja löökpilliõpilased saavad ansamblites koos- da külastajaile kohe suve alguses üks meeldejääv di oma plaadifirma Legendaarne Records, mille legendaarses Londoni kontsertpaigas KOKO. mängu praktiseerida. Ansambli põhikoosseis elamus toredate inimeste ja hea muusika seltsis. alt on tuult tiibadesse saanud mitmed prae- Euroopa olulisimal uue muusika festivalil Eu- on koos mänginud juba kaks aastat, esinetud Juba varem on välja hüütud festivali ainus välis- guseks populaarseks saanud eesti räppartistid. rosonic Noorderslag võitsid 20-aastased Läti on nii Kohila koolituskeskuse muusikastuudio külaline, selle aasta alguses Euroopa olulisimal Lisaks on tüüpidel oma raadiosaated, korralda- noormehed „European Border Breakers“ au- kontserditel, artistide foorumil Kohila gümnaa- uue muusika festivalil Eurosonic Noorderslag takse iga-aastast hiphopi festivali ja üritustesar- hinna. Sel kevadel andis bänd välja oma teise siumis kui ka üritustel väljaspool Kohilat. Ka- „European Border Breakers“ auhinna võitnud ju, kus külalisteks sageli suured maailmanimed, albumi, mis kannab nime Propeller. Albumit parockil esinemiseks kutsuti juurde sõpru Ko- Läti bänd Carnival Youth. Lavale astuvad ka nagu M.O.P, Jeru the Damaja, Onyx jpt. saadab võimas promotuur mööda Euroopat, hila koolituskeskuse muusikakoolist ja Kohila Frankie Animal ja Eliot Ness ning Rosanna mille hulka mahub ka esinemine selle suve esi- PEDIGREE laulustuudiost ja nii sündiski uus bänd Right Lints ansambliga Würffel. Oma 25. sünnipäe- mesel rokkfestivalil Kaparock. vakontserdi annab Kaparockil ansambel The Pedigree on 1993. aastal loodud Eesti indust- Click, kus on kokku saanud noored, andekad Tuberkuloited. Festivali päeva- ja õhtujuht on riaal-metal bänd, millel esineb palju post-metal WÜRFFEL ja indu täis muusikud, kes nüüd ühise jõu ja ansamblitest Must Q ja A-Rühm tuntud DJ ja ja elektoonilise muusika elemente. Ühiseid fän- Üleeelmisel aastal loodud elektropopi trio Wür- energiaga esimest korda ennast sellisel suurel saatejuht Kaarel Kose. ne leidub neil bändidega Godflesh, The Young ffel on oma lühikese eluea jooksul jõudnud esi- üritusel proovile panevad. Kaparocki piletid on müügil Piletilevis. Mais Gods, Neurosis, Swans, Ministry ja kindlasti neda juba mitmetel festivalidel ja showcase-festi- Ansambli koosseisus on Marten Põldmets on hind 13, juunis 14 ja festivalipäeval koha- veel paljudega. Bänd on välja andnud 10 albu- validel nii Eestis kui ka välismaal, näiteks Lätis, (laul), Alex Kurjama (kitarr), Hardi Liiv (elekt- peal 15 eurot. mit, hulgaliselt singleid ning neil on ilmunud Leedus, Soomes, Slovakkias ja Austrias. rikitarr, basskitarr), Sten-Erik Nurm (basski- ka mitu videot. Nende viimane album „Satanic Tänavusel festivalil astuvad üles Bänd valiti 2016 aasta Eesti Laulu poolfinaali tarr, elektrikitarr), Miko Lond (klahvpillid), Disappointment“ võitis Eesti muusika auhinna looga „I’m Facing North“ Eesti muusikaauhin- Helena Kurjama (trummid). VENNASKOND Best Metal album 2012. dade 2016. a galal oli Würffeli debüütalbum Vennaskond on alati olnud midagi enamat kui PEDIGREE on tuuritanud koos selliste suur- „Beats & Bubbles“ nomineeritud aasta debüü- FRANKIE ANIMAL lihtsalt bänd. Vennaskonna näol on tegemist ai- nimedega nagu Metallica, Massive Attack, talbumi ja aasta popalbumi kategoorias ning nulaadse nähtusega Eesti kultuuriruumis. Jah, Godflesh, Fear Factory, Cult of Luna, Dälek, valiti esinema EMA ametlikul afterparty’l. nad on tõusnud ja mõõnanud, nende koosseise Ufomammut, Filter, AmenRa, Scorn, Napalm Bändi kuuluvad Rosanna Lints (laul) Kaspar ei jõua keegi kokku lugeda, kuid ikkagi on nad Death jpt. Kaparockil saab kuulda ja näha ka Kalluste (klahvpillid, taustalaul) ja Tarvi Kull olnud, nii juba üle kahekümne aasta. Tõnu Tru- bändi värskemat, seni avaldamata loomingut. (klahvpillid). betsky on öelnud, et Vennaskond ja selle fännid on justkui ususekt ning bändi kontserdid on JÜRI POOTSMANN & BÄND ELIOT NESS omalaadsed jumalateenistused. Vennaskond ei 2014. aasta sügisel tekkis kolmel Tallinna noor- ole Sex Pistols. Vennaskond on Ramones. Sex mehel idee ühisest bändist – ELIOT NESS. Pistols oli skandaal ning meediamull, Ramones Bändi trummaril oli kohe olemas visioon kogu oli põikpäisus ning töö. Ja põikpäiselt ning ilma bändist. Rohkem polnudki vaja, sest muusi- eriliste skandaalideta on oma rida ajanud ka kaline pool hakkas hoogsalt arenema juba esi- Vennaskond. Nad on teinud metsikult tööd, et meses proovis. Esimese aasta jooksul tegeldi Frankie Animal on jäiselt mahlane kui värs- jääda ellu. Muutumatul kujul. Nad on loonud põhiliselt omaloomingu kirjutamise, viimistle- kelt pressitud Mojito reedesel hilisõhtul, täites oma koolkonna ja andnud identiteedi mitmele mise ja talletamisega, mille esmaseks avalikkuse ruumi enda ümber täna-võib-kõike-juhtu- põlvkonnale. ette toomiseks võib lugeda 2015. aasta noor- da-tundega. Bänd on üheaegselt õrn ja jõuline, Vennaskonna esimene populaarsus jäi kahek- tebändi. Võistluselt võeti kaasa singli salvestuse lummates publikut oma läbistava, kuid samas sakümnendate lõppu. 1991. aastal emigreeruti võimalus, mida toetas ja aitas teoks teha Eesti intiimse ja tundliku esinemisega. Indie-roki Soome, kus neil puudus eesmärk kuulsaks saa- Rahvusringhääling. Valiti rahvusvaheline nimi, grupi kõlapildis on kuulda mõjutusi Feistist da. Tähtis oli lindistamine. 1993. aasta alguses, et saaks oma unistust, muusikat ja visiooni läbi Arctic Monkeys’ni. kui Eesti NSV-st oli saanud vabariik, tuli bänd suruda nii Eestis kui ka välismaal. Frankie Animali debüüt-EP „Obsession“ ilmus tagasi kodumaale. Siit alates on Vennaskond 2014. aastal. Pärast seda on bänd üles astunud THE TUBERKULOITED lihtsalt olnud. Nad on teinud plaate, vaheta- mitmetel mõjukatel festivalidel, näiteks Positi- The Tuberkuloited sai alguse 1991. aastal. See- nud bassimehi, trummareid ja viiuldajaid ning vus ja Eurosonic Noorderslag. Pärast edukaid kordsel Kaparockil tähistab Sindist pärit bänd esinenud igal pool. Üheksakümnendate kesk- kontserte Saksamaal, kus soojendati bändi oma 25. sünnipäeva. Päev varem alustatakse paiga positsiooni tagasivõitmine on Trubetsky Ewert and The Two Dragons nende Saksamaa väikest sünnipäevatuuri Pärnust, kus astutakse sõnul võimatu ja tal pole ka huvi sellega tegele- tuuril, on Frankie Animal valmistunud oma lavale koos ansambliga Vennaskond, kellega ja- da. Vennaskond on kogu aeg ajanud oma rida. esimese täispika albumi välja andmiseks, mida gati lava ka bändi esimestel tegevusaastatel. See, et bänd vahepeal üle mõistuse kuulsaks sai, on oodata 2016. aasta kevadel. oli juhus. Nooremale publikule, kes seekordse Ansambli suurimaks hitiks on vaieldamatult Kohtumiseni 4. juunil Kohilas! Kaparocki peaesinejat nii hästi ei mäleta, soovi- „Lilleke rohus“. Teised tuntumad laulud on „Põhjamaa neid“, „Tantsin valssi“, „Tinasõ- tame kuulata lugusid „Pille-Riin“, „Ma armas- Telesaate „Eesti otsib superstaari“ 2015. aasta Martin-Erich Torjus dur“, „Raadio“, „Viimaste majade taga“, „Nä- tan Ameerikat“, „Insener Garini hüperbolid“ ja hooaja võitja Jüri Pootsmann tegutseb koos festivali korraldaja kineiud“ ja „Süsimust roos“. „Maailma lõpus on kohvik“. neljaliikmelise bändiga, kuhu kuuluvad Siim Tubekuloitedi muusika on kirjutanud peami- Avango basskitarril, Joonas Mattias Sarapuu GENKA & PAUL OJA selt Alar Aigro, kuid nende loomingus on tun- Enim auhindu võitnud hiphopmuusikud Gen- klahvpillil, Hans Kurvits trummidel ja Pent ka ja Paul Oja on koos muusikat/bändi teinud Järve kitarril. alates 1996. aastast. Pärast 2010. aastat, mil Pootsmanni sügav tämber kannab jõudsalt välja nii pop- kui ka soulmuusika, olles hääles ja isikus viimasest žanrist tugevalt mõjutatud. Hetkel üks paljulubavamaid mitmekesise stiili ja vokaalse võimekusega meeslauljaid Eestis. Bändiliikmete kogemus eri koosseisudest lisab noorele kooslusele teravust ja sumedust, tuues live’idel sisse ka funk- ja rokkmuusika märke. 2015. aasta novembris ilmus Jüri Pootsmanni esimene omanimeline EP koostöös Vaiko Epli- ku, Sten Sheripovi ja Kim W-ga. Kauamängiv on planeeritud 2016. aasta keskpaika. Nr 9 Mai 2016 kohila valla ajaleht 5 Hageri muuseum saab 20. mail 18-aastaseks Hageri muuseum on asutatud vaatamisväärsustega tutvumiseks delt. Siit ka palve: kui kellegi fo- Nagu me kõik teame, ei ole 20. mail 1998. aastal Kohila ekskursiooni. Muuseum tutvus- toalbumis juhtub olema fotosid Raplas oma muuseumi, kuigi on vallavolikogu otsusega nr 135 tas Kohila valla ajaloo- ja kul- Hageri kalmistust enne 1940. olemas inimesed, kes selle nimel „Muuseumi loomine“, otsus: asu- tuuriväärtusi ka Rapla maakonna aastat või mäletab keegi midagi pingutusi teevad. Seepärast ot- tada koduloomuuseum. turismiasjalistele nende kevadise kabeli taga oleva suure haua- sustasid Rapla maakonna muu- Hageri muuseum asub endi- ringsõidu ajal. kambri kohta, siis palun andke seumid, et Rapla (m)elumessile ses kihelkonna arsti kinnistul Võrreldes 2014. aastaga kas- sellest muuseumile teada! tuuakse muuseum ka Raplasse. paiknevas ja 120 aastat rahvast vas külastajate arv 616-st 669-ni, 2015. aastas toimusid ka väl- Meie ühises telgis olid väljas kõik teeninud maa-apteegi ruumides. seega oli kasv 53 inimest. jakaevamised Loone linnusel, muuseumid, kes tutvustasid oma Kõige tuntum Hageri kihelkon- Muuseumikogud täienesid mahult ei olnud nad küll suu- kogudes olevaid muusikariistu ja na arst oli dr Karl Espenberg, kes 2015. aastal peamiselt annetuste red, kuid paljastasid meie linnuse korraldasid mitmeid töötubasid. koos Adam Johan von Krusens- toel. Muuseumi külastajad paku- muldvalli-müüri erilise ehituse, Hageri muuseum osales samu- terniga käis Venemaa esimesel vad pärast kogudega tutvumist mis ajaloolastele võiks uurimiseks ti sellel üritusel, nagu ta on igal ümbermaailmareisil 1803–1806. sageli esemeid, mis ajaliselt ja ainest anda. Raplamaa vanimal aastal valda esindanud Tallinnas Muuseumi tegevus on 1998. aas- kontseptuaalselt sobiksid lisan- kiviehitisel, 15. sajandist pärine- toimuval turismimessil Tourest. tast 2016. aastani toimunud mitme dina. Nii täienesid muuseumi val Angerja vasallilinnusel toimus Muuseumi üks eesmärk on ko- juhataja käe all – Mihkel Tomson, kogud eelmisel aastal kokku 304 heakorra talgupäev, kus lõid kaa- gutu vahendamine avalikkusele Viktor Stern, Kristel Habakukk, eseme ja fotoga. Hageri muuseum. Foto Virve Õunapuu sa nii muinsuskaitseameti kui ka näituste kaudu. 2015. aastal oli Virve Õunapuu, abilisteks nende Kaalukamatest ostudest tasub kultuuriministeeriumi inimesed. muuseum seotud kaheksa näitu- aegade jooksul Uno Kaidme, Ei- mainida seda, et muuseum ostis dukandi aabitsa päeval. plekkvanniks või plekkpärjaks. Üheskoos puhastati Angerja va- sega, eksponeerimiseks kasutati mar Sikmann, Maria Saarna, Malle kunstikogusse tekstiilikunstnik Suurt ajakulu nõudis artikli Suur osa neist matusepärgadest sallilinnuse ümbrus ja põlispuude nii oma maja ruume kui ka vä- Ringmäe, Esne Ernits, Sigrid Põld, Ehalill Halliste 2014. a tekstiiliteo kirjutamine Raplamaa koguteose on hävinud, küllap olete kal- alune võsast. Samal ajal kindlus- lispindu, sh Kohila raamatukogu, Elis Pillov, Ants Markna. tunnustuse pälvinud pindpõime- järgmise osa, nn kolhooside-so- mistul kõndides isegi jalgupidi tati ka linnuse silluseid. vallamaja, koolimaja. 2015. aastal töötas muuseumis vaiba „Metsajärv. Kõnnu järv“ vhooside peatükki. Selleks tuli mõnda juba ammu kaitsva van- Muuseumil on traditsiooniks Muuseumil valmis haridusprog- kolm inimest kokku 1,55 ameti- koos kavandiga, st muuseum läbi lugeda hulgaliselt ajalehear- ni kaotanud traadi ja roostes kord aastas korraldada kas ajaloo- ramm – kaalumise töötuba, tutvu- kohal – juhataja Virve Õunapuu, jäädvustas ka loomeprotsessi. tikleid, dokumente, kogumikke, metall-lehtede puntrasse taker- konverents või mõni teabepäev ko- ti vanade kaaluühikutega, kaalu- varahoidja Ants Markna ja koris- Varahoidja nägi eelmisel aas- enne kui valmis ülevaade Kohila dunud või rehitsedes väikestele gukonda puudutavatel teemadel. misviisidega, kaaludega. Õpilaste taja Helina Pärn, kes kõik peavad tal palju vaeva nn meeste maa- sovhoosi kujunemise ja väikekol- valgetele portselanlilledele sattu- Eelmisel aastal toimus muuseumi jaoks valmisid töölehed Hageri ki- olema väga universaalsete oskuste ilma korrastamisega. Ta vaatas hooside loo kohta Kohila ümb- nud. Need ongi hävinud vanniga eestvedamisel Tohisoo mõisas 16. riku ja Hageri kui kihelkonnakes- ja teadmistega, et tagada külas- üle meie esivanemate metallist ruses. Millal koguteos ilmub, ei pärgade osad. Et niisugune pärg aprillil 20. sajandi väärtusliku ar- kuse kohta. Mõlemas programmis tajate parim teenindamine ning ja puidust tööriistad ja tarbeese- ole praegu teada, kuid vähemalt ammuilma moest on läinud, siis hitektuuri teabepäev, mille kor- osalesid Kohila gümnaasiumi ja museaalide kogumine-säilitami- med, puhastas, vajaduse korral materjalid on valmis kirjutatud. üsna tõenäoliselt on nad kõik raldamist toetas kultuurkapitali Kernu põhikooli õpilased. ne-eksponeerimine. muutis kinnitused tugevamaks. Ettevalmistustööd on käivitu- määratud kadumisele. Mõned Raplamaa ekspertgrupp. Eesmärk Nagu lugeda võisite, on muu- Maja on säilitanud oma algse Tööriistade eksponeerimiseks nud Hageri kihelkonna ajaloo vanniga pärjad on siiski oma oli juhtida üldsuse tähelepanu just seumi tööpõld lai. Meie muuseum olemuse, säilinud on ka kinnistul valmis uus ekspositsioonisein ar- raamatu koostamiseks, meie esialgsetes asukohtades säilinud. viimase sajandi jooksul loodud ja on just nii tugev, kui palju me paiknevad kõrvalhooned. Muu- hailise riiuli ja tööriistakuusega. varasemat muinasajalugu uuris Restaureeritud pärg võiks aga kaitse alla võtmist väärivatele ehi- temast hoolime, temasse panus- seumi käsutuses on hoone parem Muuseum teeb koostööd teiste arhiivides-muuseumides ja koha- veel mitukümmend aastat vastu tiib koos 2010. aastal renoveeri- muuseumidega nii Rapla maa- peal maastikul inspekteeris ning pidada ja anda meile ettekujutust tud verandaga. Muuseumis va- konnas kui ka üle Eesti, osaleb paikadega seotud pärimusteateid 19. sajandi lõpu ja 20. sajandi litsevale ruumipuudusele vaata- muuseumide üle-eestilistes ette- käis kogumas Tartu Ülikooli cum alguse ehk siis ammustest matu- mata on tegemist ühe huvitava võtmistes, vahendab ja vahetab laude lõpetanud noor ajaloolane setraditsioonidest. Värskelt res- ja salapärase, palju avastamis- ja näitusi, infot, osaleb kogumis- Mikk Tali. taureeritud õigeusu matusepärga äratundmisrõõmu pakkuva kul- töös ja koolitustel. 2015. aastal Muuseumi juures tegutseb aas- saab näha kabel juurde viiva tee tuuriasutusega, mille asukoht on külastas muuseum koos Eesti taid muuseumisõprade seltskond. ääres paremat kätt. teada vaid vähestele (meie juur- kirjandusmuuseumi inimestega Nemad on aidanud fotosid kõne- Eelmisel aastal algasid Hageri de ei juhata mitte ükski teeviit). Kohila valla elanikke, et pärimust lema panna ehk fotodel jäädvusta- kalmistul ettevalmistustööd suu- Arvestades meie kitsukesi tingi- koguda, ning arheoloogidega, et tud inimesi ära tunda. Muuseumil ruselt teise monumendi, nn Hue- musi, oleme sihiks seadnud maja leida maastikul üles neid maa- on saanud heaks tavaks teha kord ne vaasi restaureerimiseks (ainus pööningukorrusele uurimissaa- märke, mis võõrastel tundma- aastas muuseumisõpradega koos nimi, mis õnnestus vaasi aluselt li-hoidla rajamise koos maja ka- ta. Muuseumi ülesannete hulka üks sõit kodukohast kaugemale, postamendilt välja lugeda). Pu- tuse vahetamisega. kuulub ka õpilaste abistamine 2015. aastal oli see Kuusalu-Kolga runenud objekti killud korjati Muuseumi külastajate registree- uurimistöödes, uurijaile vajaliku piirkonda, kus Kolga muuseum kokku, konserveeriti, valmistati rimise raamatu sissekannete järgi materjali otsimine, juhendamine, meid väga sõbralikult vastu võttis koopia. Et tegemist on ligi kahe- külastas 2015. a muuseumi 669 tööde retsenseerimine. Siinkohal ning ümbruskonna ajaloo- ja kul- meetrise monumendiga, ei osa- inimest, enim külastajaid käis sep- tuleb mainida koostööd MTÜ tuuripärandit tutvustas. nud sel hetkel keegi aimata. Esi- Kabeli tagune hauakamber. Foto Virve Õunapuu tembrikuus (187), juunis (148), Koduloolasega õpilaste uurimis- Hageri muuseum korraldab algsel asukohal kabelist vasakul järgnesid november, august, mai töödeks sisendi andmist, õpilas- vallas ka muinsuskaitselist tege- on seda võimalik imetlema tulla tistele meie ümber. tame. Uskuge, Hageri muuseumil ja jaanuar, kus külastajaid oli 40 ja tööde juhendamist, retsenseeri- vust. Kui 2014. aastal korrastasi- selle aasta maikuu lõpupoole. Traditsiooniliseks ürituseks on, mida teile pakkuda! Ja peami- 60 vahel, teised kuud olid külas- mist. Uurijaid oli algklassidest me raudaia ja obeliski kabeli taga Kalmistu suurim monument on saanud üle-eestiline muu- ne – mitte iga vald ei saa olla uhke, tajate poolest tagasihoidlikumad. gümnaasiumiõpilasteni. Kohila ning köster Magnus Schönrocki – imposantne hauakamber koos seumiöö. Hageri muuseumis oli et temal on oma muuseum. Külastajatest vaba kuud ei ol- gümnaasiumi õpilastest väärisid (tema ja tema väimehed õpetasid ukse ees oleva ristiga – ootab oma 2015. aasta 16. mai muuseu- Olete alati oodatud, eriti aga nud, kõige vähem käis külastajaid tunnustamist kahe 5. klassi õpi- 250 aastat meie kihelkonna lapsi järge. Kahjuks ei ole teada, kus miööl külas tekstiilikunstnik muuseumi sünnipäeval, 20. mail veebruarikuus, 15 inimest. Samas lase uurimistööd. Kohapärimust lugema-kirjutama) hauaplaadi, rist algselt on asunud, kas haua- Ehalill Halliste, külastajatel oli kl 14–17, kui muuseum saab ei ole need ka absoluutarvud, sest tutvustati avalikkusele päri- siis eelmisel aastal tegevus kabe- kambri ees, selle kohal näiteks võimalus saada aimu sellest, kui- juba 18-aastaseks, täisealiseks. muuseumivälistel üritustel – tea- musmatkadel (Keila jõgi sillast li ümbruses jätkus. Selle raames kolmnurkfrontoonil või ei kuu- das valmib pindpõimevaip, juua bepäevadel, matkadel, rändnäi- sillani), kus toimus jõekääru ja restaureeriti üks õigeusu matuse- lu ta hoopiski selle hauakambri verandal mõnusat ürditeed ning Virve Õunapuu tustel osalenud ei ole registreeri- lugude kaardistamine, ning ko- pärg, mida rahvasuus kutsutakse juurde, see selguks vanadelt foto- lihtsalt mõnusalt aega veeta. Hageri muuseumi juhataja tud. Grupiviisilisi külastusi oli 14, perekonniti käidi üheksal korral (hinnanguliselt), laste grupid käi- sid kaheksal korral. Nii külastasid Hageri muuseumi eelmisel aastal pedagoogika arhiivmuuseumi ja Tallinna lin- namuuseumi inimesed, Rapla- maa lasterikaste perede ühendus, Kohila vallavalitsus, Raplamaa Sõnumid ja ETV saate „Prilli- toos“ meeskond, Kernu põhikoo- li ja Kohila gümnaasiumi õpila- sed, paljud Kohila valla elanikud ja külastajad kaugemalt, näiteks Kuusalu muinsuskaitse selts, Kol- ga eakate klubi, Kolga muuseum ja muuseumisõbrad. Viimastele korraldas muuseum lisaks meie valla ajaloo ja muuseumi tutvus- tamisele ka Raplamaa kirikute, teiste muuseumide, Iida urgeste jt 6 kohila valla ajaleht Nr 9 Mai 2016 Tervisekontroll aitab avastada tööga seotud terviseriske Kasvutrendi näitab juhtumite arv, sattudes räägib inimene tavaliselt blog, liitu uudiskirjaga https://osha. kus töötaja sureb töökohal äkitselt mõnest konkreetsest probleemist, europa.eu/en/oshmail-newsletter terviserikke tagajärjel. Eelmisel aas- nagu õlavalu, seljavalu jms, ning või loe RSS-i https://osha.europa. tal suri 15 inimest töökohal tervi- selle põhjal tehakse diagnoosi kin- eu/en/rss-feeds. serikke tõttu. Samas oleks töötaja nitavaid või ümber lükkavaid uurin- Ülemaailmne tööohutuse ja töö- surmani viinud juhtumit mõnel guid. Tervisekontroll aitab ennetada tervishoiu päev (World Day for Töötajate tervise kontrollimine Tervise- ja tööministri Jevgeni Os- puhul olnud võimalik ära hoida võimalike haigusi ning neid varases Safety and Health at Work) pärineb aitab varakult avastada tööga seo- sinovski sõnul on tervise hoidmine töötaja õigeaegse tervisekontrolli faasis avastada,“ rõhutas Põld tervi- Kanada töötajate 1989. aasta otsu- tud terviseriske ning hoida inimeste töökohal esmatähtis. „Hea tervis on suunamisega. sekontrolli vajalikkust. sest tähistada iga aasta 28. aprillil tervist. Kümnest töötaja tervise- suurim varandus ning töö ei tohi Qvalitas arstikeskuse peaarsti dr Üleeuroopalise kampaania „Ter- töö läbi surma või trauma saanud kontrollist kahel juhul avastatakse tervist kahjustada. Töökeskkond Toomas Põllu sõnul on töötervis- vislikud töökohad sõltumata east“ töötajate mälestuspäeva. Maailma terviseprobleeme, mille raviga saab peab olema kujundatud selliselt, et hoiu läbivaatused ainukesed süs- („Healthy Workplaces for All Ages“, 13 riigis, sh näiteks Belgias, Luk- otsekohe alustada. Eelmisel aastal tagatud oleks inimeste turvalisus ja teemselt korraldatavad tervisekont- vt https://healthy-workplaces.eu/et) semburgis, Poolas, Portugalis, His- suri Eestis töökohal terviserikke ta- nende tervise kaitse,“ ütles minister. rollid, kus on võimalik haigusteni eesmärk on edendada jätkusuutlik- paanias, Kanadas, Brasiilias jm on gajärjel 15 inimest. „Terve inimene suudab tööl anda jõuda varajases staadiumis ning suu- ku töötamist ja tervena vananemist see päev kuulutatud ametlikuks Neljapäeval, 28. aprillil tähistati endast parima ning see on oluline nata inimesed edasistele uuringute- tööelu algusest saadik. Rõhk on en- üleriigiliseks mälestuspäevaks ning ülemaailmset tööohutuse ja töö- ka Eestile tervikuna – oleme terve- le. „Igast kümnest läbivaadatud pat- netamisel, heade tavade jagamisel ja seda tähistatakse miitingute, mee- tervishoiu päeva. Aprillis sai alguse mad, elame kauem ja meie riik on siendist leiame kahe tervises midagi koostööl eri osapoolte vahel. Eestis leavalduste, seminaride ja konve- ka Euroopa Tööohutuse ja Töö- edukam,“ lisas Ossinovski. sellist, mis vajaks edasi uurimist, ja on kampaania rõhuasetus tervise- rentsidega, millest võtavad osa ka tervishoiu Agentuuri kampaania Tervisekontrolli eesmärk on hin- neist ühel ka diagnoos kinnitub,“ kontrolli tähtsusel. Info kampaania valitsuste ja parlamentide esindajad „Tervislikud töökohad sõltumata nata töötaja terviseseisundit ja töö- ütles ta. „Oleme jõudnud heaolu- tegevuste kohta Eestis leiab http:// tipptasemel. east“. Kaheaastase üleeuroopalise tingimuste sobivust töötajale ning ühiskondadele omasele tasandile, tooelu.ee/et/eu-osha/Kampaa- kampaania eesmärk on edendada diagnoosida tööst põhjustatud hai- kus organismi töövõimet ja tervis- nia-Tervislikud-tookohad-soltuma- Lisainfo jätkusuutlikku töötamist ja tervena gestumised ja kutsehaigestumised. likku seisundit hakkavad mõjutama ta-east. Jälgi Euroopa Tööohutuse ja Kristel Plangi vananemist tööelu algusest saadik. Tööinspektsiooni viimaste aastate nn hiilivad haigused, nagu II tüüpi Töötervishoiu Agentuuri Twitteris tööinspektsiooni Eestis tõstetakse kampaania ajal esi- järelevalve näitab, et Eesti ettevõte- diabeet, kõrgvererõhutõbi, kõrged @EU_OSHA, Facebookis, külasta teabeosakonna juhataja le tervisekontrolli tähtsust tööelus. tes on üks sagedasemaid probleeme kolesterooli väärtused, kuulmiste- agentuuri blogi https://osha.euro- tel 626 9414 või 5342 7785 töötajate tervisekontrolli korraldus. ravuse langus jne. Perearsti juurde pa.eu/en/tools-and-publications/ [email protected]

. Nr 9 Mai 2016 Kohila valla ajaleht 7

Kohila lapsed esinesid õpi Elron lisas UUSI RAAMATUID oskuste olümpiaadil hästi sõiduplaanidesse rattainfo KOHILA RAAMATUKOGUS raamatukogu soovitab: 12. aprillil toimus Kohila gümnaasiumis Raplamaa 1.–3. Kuna tegemist on statistikal põhineva informat- klasside õpioskuste olümpiaad. Maakonna koolidest tuli oma siooniga, on prognoosimatud olukorrad siiski või- Mati Raal „Mõisate kadunud hiilgus. Eesti- teadmisi proovile panema lausa 113 tubli tüdrukut-poissi. malikud. Kõik jalgratturite grupid, kes osa oma teekonnast rongiga sõita plaanivad, aitavad enda ja maa mõisainterjööride lugu“ Olümpiaadi ülesanded valmistasid meie maakonna kolme Tsunftijänes OÜ, 2016, 457 lk kaasreisijate sõidumugavusele palju kaasa, kui oma kooli õpetajad ning nende lahendamiseks oli õpilastel aega Rohkete fotodega raamat annab pildi elust en- täpselt 60 minutit. reisiplaanide kohta eelnevalt aadressil [email protected] disaegsetes härrastemajade salongides ja saa- 1. klasside arvestuses võitis Ruby Protsin Märjamaa güm- ühendust võtavad. lides, kabinettides ja buduaarides. Raamatu naasiumist, teda juhendas õpetaja Tiina Tanseri. Elroni kodulehele (elron.ee) tehtud täiendused rat- lehekülgedel on fotograafia abil peatatud aeg umbes sada aastat tagasi ja kõik, mida näete, on 2. klasside arvestuses tuli parimaks Maarja Vahi Kohila taga reisijatele kuvatakse sõiduplaani otsingus ratta- aus ja õige. Kui teil tekib küsimus, kuhu kadusid gümnaasiumist, kelle õpetaja on Janika Kibur. märgi kujul. Rattamärk asub iga reisi juures ja võib mööbel, maalid ja muud aarded, siis sellele saab 3. klasside arvestuses teadis kõige rohkem Lilian Haljasorg olla kas roheline, kollane või punane. Roheline ratta- ka vastuse. Kindlasti ei ole siin esitletud lõplikku Kohila gümnaasiumist, tema õpetaja on Rutti Räbovoitra. märk kuvatakse, kui reisil on rattakohti enamasti saa- tõde ja palju jääbki ajaloo hämaruste teadmatus- daval, kollane, kui rattakohti võib nappida. Punasega se. Autor loodab, et raamat pakub lugemist aja- Palju õnne kõigile! loohuvilistele, on inspiratsioon sisekujundajatele on märgitud populaarsed reisid, mille puhul rattaga ja annab uurimisainet kunstiajaloolastele. Kaie Riidak sisenemine ei ole soovitatav. Õige info saamiseks on Kohila gümnaasiumi klassiõpetaja oluline sisestada ka planeeritava reisi kuupäev. Tavali- Käbi Laretei „Mahagonipuust tiibklaver“ selt on rattaga reisimiseks rohkem ruumi päevasel ajal SE&JS, 2015, 176 lk sõitvates rongides. „Mahagonipuust tiibklaveri“ aluseks on Laretei Lisainfo lõpetamata jäänud käsikiri „Meister“ ja intrigeeriv Muuseumiöö Mai Vahtrik, novell „Pärandus“. Novell „Meister” on autobiograa- tornigaleriis Elroni kommunikatsiooni- filine lugu Käbist ja tema kolmest õpetajast, kellest ja turundusjuht oleme lugenud teoses „Tulbipuu“ ja teisteski tema raamatutes. Raamatu teine peatükk hõlmab vali- 14. mail Tel: 511 1752; 673 7416; ku Käbi Laretei mõtetest. Best of – mõtted kodust, Kl 14 avatakse Kohila õigeusu e-post: [email protected] muusikast ja kirjandusest. Kolmandas peatükis kiriku tornigaleriis näitus „Üle ilmub litereeritud kujul Kuku raadio reporteri Liis vee ja lainete“ (merega seotud Laidmetsa viis aastat tagasi tehtud eluloointerv- taiesed ning meremehe reisi- juu Käbi Lareteiga. Viimases peatükis kirjutavad kohver aastast 1937). EELK Hageri Lambertuse Käbist literaat Agu Sisask ja kauaaegne sõber Maret Moks. Kirjastajate soov oli, et Laretei viima- Kl 20 esitus kirjad aastast 1937 koguduse teated sel teosel oleks akadeemiline lisaväärtus – raamat (vanad armastuskirjad). on varustatud viidete ja allmärkustega. Mõnedki Kl 21 minnakse kiriku juurest Pühapäev, 15. mai. Nelipüha raamatus olevad fotod ilmuvad esimest korda. ühiselt Papi allikale küünlaid 10.30 – kuulutusetund kirikus. panema. 12.00 – jumalateenistus, armulaud. Tornigalerii tähistab niiviisi kiri- Laulab koguduse segakoor. Indrek Hargla „Raudrästiku aeg. Mui- ku 115. aastapäeva. nas-Eesti kriminaalromaan“ Pühapäev, 22. mai. Kolmainupüha Raudhammas, 2016, 352 lk 12.00 – jumalateenistus, armulaud. Indrek Hargla uue kriminaalromaani tegevus toi- Orelimuusika, organist Mai Mänd. mub alternatiivajaloolises muinasaja Eestis. Selle Pühapäev, 29. mai riigi nimi on Kuningavald ning muistses Viljandis, mida siis Veelindeks kutsuti, valitseb noor kunin- 12.00 – jumalateenistus, armulaud. gas Uljas. Romaani peategelane on kuninga nõu- Mängib pasunakoor. nik Koiola Aotõiv, kelle terav vaist ja nutikus aitavad tal lahendada mitu mõrvamõistatust. Aotõivi Jumalateenistused Hageri kirikus retked viivad teda ka Saaremaale Kaali linnusesse, igal pühapäeval kell 12.00 kuhu on saabunud saladuslik rändur Kreekast, ning tänapäeva Tallinna asukohta, kus muistse Täpsem info koguduse kodulehel Rävala pealinn Iru rivaalitseb Härjapää linnusega. http://www.eelk.ee/hageri/

Tiia Toomet „Mailill ja ülane“ Tammerraamat, 2015, 64 lk Mailill ja Ülane on õed. Mailill on natuke vanem ja Ülane natuke noorem. Nad elavad maal väike- Pühapäeval, 29. mail 2016. a ses punase katusega majas. Maja ümber on aed lillede ja põõsastega, õue all vesiroosidega tiik ja TOHISOOL aia tagant viib tee metsa. Mailill ja Ülane elavad maal kevadel, suvel, sügisel ja talvel. Neil on ala- POTILAAT JA MÕISAPÄEV ti hirmus palju tegemist ja palju sõpru, kellega Mõisauksed avanevad kl 11 mängida. Sellepärast pole neil mitte kunagi igav.

Potilaada ametlik algus pargis anagama ahju ees kl 12 Meeleolukas muusika puhkpilliansamblilt Aigar Kostabi juhendamisel. Maikuu näitused • Väikeses saalis tekstiilikunstnik Ehalill Halliste vaipade Kohila raamatukogus näitus „Mõttest tõuseb tegu. Mõte – kavand – tööjoonis 2. mai – 31. mai näitusesaalis – VAIP“. Suurem osa eksponeeritavaid esemeid pärineb Mare Iknojani fotonäitus „Rohelised niidud“ Hageri muuseumi tekstiilikogust. Musitseerivad muusi- kakooli stuudio õpilased. 1. aprill – 31. mai fuajees • Värskenduskuuri läbinud kangaklassis säärepaela töö- Merike Halliku portselaninäitus „Kevad“ tuba Piret Kuutoki juhendamisel. • Galeriides kunstikooli õpilaste ja täiskasvanute 2. mai – 31. mai fuajees keraamika näitus. Ulve Kangro näitus „Seto pits“ • 13–14 suures saalis õmblusklassi moedemonstratsioon Veera Lepiku juhendamisel. • 15.00 Kontsert „Armastuskirjad“ Helis Naeris (metsosopran), Anna-Liisa Eller (kannel), Kaari Uus (viola da gamba), Kristiina Are (klavessiin). Kohila raamatukogu Kontserdile eelneb lühike sissejuhatus armastuse teemal suvised lahtiolekuajad kunstis, Eesti Kunstimuuseumi kuraator Tiina-Mall Kreem. E, K, N 12–19, Avatud mõisakohvik. T, R 9–16, Menüüs traditsiooniks kujunenud Sirje kanaklimbisupp ja Irise koogid. Näitame filmi „Maitsemaailm“, mis tut- L, P suletud vustab Irise küpsetiste valmimist. Iga kuu viimasel reedel on koristuspäev. Skaudid pakuvad õues pannkooke. Terve juunikuu on viivisevabad päevad. 8 REKLAAM Nr 9 Mai 2016

kuulutused OÜ ESTEST PR ostab metsa- ja põllumaad. Tel 504 5215, 514 5215, [email protected] Müüa toored küttepuud: lepp 33 €/ruum, sanglepp 36 €/ruum, kask 39 €/ruum. Alates 7 ruumist transport tasuta. Tel 5551 8498. Kanarbiku talu müüb korralikke tooreid, poolkuivi ja kuivi lepa, sanglepa, kase -küttepuid! Pikkused 30 cm, 33 cm, 38 cm, 43 cm, 50 cm. Tel 5373 7294. Küttepuude sooduspakkumine! Telli varakult ja võidad hinnas! Tel 600 5323, 5192 2723. Palkide saagimine ja saematerjali hööveldamine teenustööna, saematerjali müük. Tel 505 8818. Kuusiku Haagisekeskus pakub laias valikus Respo, Brentex ja Arcas sõiduauto haagiseid. Kohapeal olemas üle 20 haagise. Saadaval ka tarvikud ning varuosad. Vaata täpsemalt WWW.JAREX.EE Garanteeritud kaalukaotus koduse tervisliku toitumise abil. Arstide heakskiit! Alates vaid 6.90 kuu. Liitu: www.erikorgu.ee. LIIV, KILLUSTIK, MULD, SÕELUTUD PÕLLU- ja METSAMULD, KOMPOSTTURBAMULD, TURVAS, FREESASFALT, SÕNNIK, BETOON kohaleveoga. Tel 509 2936 (kuni 2,5 t) ja tel 507 9362 (kuni 12 t) Pakun muruniitmise ja trimmerdamise teenust nii koduaeda- des kui ka suurematel aladel. Eelistatud vallad: Saku, Saue, Kiili, Kohila. Helista ja küsi lisa! Tel 5566 0790. Kloogaranna noortelaagrisse vajatakse suvehooajaks kokka. ehituspuidu Majutusvõimalus kohapeal. Töö vahetusetega. Info tel 522 4233. müügiplats Bussiteenus, 8-30 kohta. Saaremõisa OÜ Tel 5330 7447; [email protected] Ohtlike puude langetamine. Tel 5663 2968; 5340 2068. Hooldan vanurit. Töökogemus 15 aastat. Tel 5666 2304. Kohilas, Vabaduse 15a Raplamaa Omavalitsuste Liit võtab „Ühtekuuluvuspoliitika fondi- Avatud: E-R 9-19 L 9-14 Tööd saab TEHNIK-ELEKTRIK de rakenduskava 2014–2020” prioriteetse suuna „Haldusvõimekus” Ametikoha põhieesmärk on tootmisteh- Hulgimüük tel 5667 1772 meetme „Riigi võimekuse tõstmine inimressursside arendamise ja nika ja -liinide installatsioon, hooldamine, remont, määrimine, Jaemüük tel 5550 7377, 670 4018 institutsionaalse suutlikkuse parendamise kaudu” tegevuse „Koha- lik ja regionaalne arendusvõimekus” eesmärkide elluviimiseks täht- seadistamine ja igapäevane töökorras hoidmine. ajalise lepinguga tööle Raplamaa omavalitsuste vabatahtliku Sul on töökogemus mehhaaniku/tehniku/elektriku vms ühinemise KOORDINAATORI, kelle töö on omavalitsuste ühine- ametikohal, kus puutud kokku masinate/seadmete ja nende misprotsessi strateegiline ja tehniline juhtimine, sh käigushoidmisega või omad vastavat haridust. Saad hakkama • vajalike nõupidamiste ja koosolekute korraldamine, eesti keeles, oled usaldusväärne, töökas ning vastutustundlik. • suhtlemine konsultantidega, omavalitsuste ja kogukondade esindajatega; KATLAOPERAATOR • vajalike andmete kogumise korraldamine, õigusaktide, lepin- Ametikoha põhieesmärk on hoida katel töös, katla tehnilise gute jm dokumentide hooldamine ja järelevalve. Kui vaja, peab katlaoperaator tege- • eelnõude koostamine; • elanike arvamuse väljaselgitamisega seotud toimingute käivi- ma lihtsamaid remonditöid. tamine; Sul on huvi soojustehnika vastu ja töökogemus tehniku/lukk- • haldusreformi protsessi sise- ja väliskommunikatsioon. sepa vms ametikohal, kus puutud kokku masinate/seadmete Eeldame, et Sul on ja nende käigushoidmisega või omad vastavat haridust. Saad • eelnev töökogemus riigi- või kohaliku omavalitsuse asutuses; hakkama eesti keeles, oled usaldusväärne, töökas ning kiire • kõrgharidus, soovitavalt magistrikraad või sellele vastav kvalifi- reageerimisega. katsioon majanduse, avaliku Pakume Sulle võimalust töötada tänapäevases ettevõttes • halduse, sotsioloogia või inimgeograafia erialal; tehniliselt vastutusrikkal ametikohal ning võimalust arendada • mõningane kokkupuude Raplamaa omavalitsustega; • hea kirjalik ja suuline eneseväljendusoskus, sh esinemisoskus; oma teadmisi ja oskusi erialaselt mitmekülgse töö käigus, tööd • heal tasemel arvuti kasutamise oskus, sh kogemus töötada graafiku alusel kolme järjestikuse vaba päevaga (3 tööl, 3 vaba, veebikeskkonnas; sh öösel). • hea suhtlemis-, koostöö- ja enesekehtestamisoskus; Kandideeri juba praegu läbi tööotsinguportaali või saada • algatusvõime ja iseseisvus oma tööülesannete täitmisel; enda kohta info Manpowerisse, e-maili aadressile • võimalus kasutada isiklikku sõiduautot, sülearvutit jm tööva- hendeid. [email protected]. Pakume Sulle vastutusrikast ja mitmekülgset tööd Rapla maa- Küsimuste korral võta meiega ühendust telefonil 630 6565. konna omavalitsustega ning tööle vastavat motiveerivat töötasu. Tähtajaline tööleping kuni 31.12.2016. Tulemusliku töö puhul võimalik pikendada lepingut kuni 2017. a lõpuni. Ostan garaažiboksi Raadiku tänaval. Kandideerimiseks palun saada oma CV ja motivatsioonikiri koos palgasooviga hiljemalt 09.05.2016 Raplamaa Omavalit- Tel 5649 5721. suste Liidu büroosse aadressil [email protected] märksõnaga „HR koordinaator“. Tööle asumise aeg on 2016. a mai. Kontaktisik Silvi Ojamuru, Raplamaa omavalitsuste liidu tegev- juht, tel 504 7988 TORUSTIKUD OÜ Koduleht: http//torustikud. Vee- ja Meie hulgast on lahkunud onepagefree.com kanalisatsiooni- AUGUST KAMSOL torustike VALDEK VAHER e-post: [email protected] sise- ja välistöid ARVET LEEDMAA Tel 5839 0415; 5553 3948 GENNADI SOLOVJOV ASTA-LAINE LEHT Erta Moor

Endise segakoori Loonela Mälestame endist töötajat Kallist ema lauljad mälestavad • lame- ja viilkatused (plekk, kivi, eterniit) ERTA ERTA • fassaaditööd ja soojustamine Heino MOORI • üldehitus MOORI • vundament, betoonitööd ja avaldame kaastunnet Signe Vilipere (14.11.1930-03.05.2016) • plaatimine Parvele vanaema surma puhul. leinavad lapsed peredega Oleme leinas koos omastega Männi lasteaia kollektiiv Tel 501 7650 E-mail: [email protected]