Albu valla üldplaneering 2015 Albu valla üldplaneering Sisukord Sissejuhatus 4 Üldplaneeringu koostamisel kasutatav metoodika ja protsessi kirjeldus 5 Albu valla üldine iseloomustus 6 Üldplaneeringus käsitletavad Albu valla piirkonnad ja maakasutusstrateegia 7 Piirkondade ruumilised arenguvisioonid 7 Maakasutusstrateegia 7 Maa-alade reserveerimine looduskeskkonnas 9 Loodusobjektide ja -alade arendamise eesmärgid 9 Roheline võrgustik 9 Säilitatavad ja kaitstavad loodusobjektid 10 Euroopa Liidu Natura 2000 võrgustiku alad 11 Väärtuslikud maastikualad 11 Pärandkultuuri objektid 14 Keskkonnatundlikud alad 15 Rohealad 15 Veeala ja kallas 16 Maavarad 17 Maa-alade reserveerimine majanduskeskkonnas 18 Majanduskeskkonnaga seotud alade arendamise eesmärgid 18 Tootmismaad 18 Kaubandus-, teenindus- ja büroohoonete maa 20 Põllumajandusmaad 21 Metsamajandusmaad 23 Maardlate maad 23 Maa-alade reserveerimine sotsiaalkeskkond 25 Sotsiaalkeskkonnaga seotud alade arendamise eesmärgid 25 Elamumaad 25 Puhke- ja virgestusmaa 28 Ühiskondlike hoonete ala 31 Miljööväärtuslikud hoonestusalad 33 Kalmistud 33 Vaatamisväärsused 34 Tehnilise infrastruktuuriga seotud maa-alade reserveerimine 35 Tehnilise infrastruktuuriga seotud alade arendamise eesmärgid 35 2 Albu valla üldplaneering Transpordimaa 35 Jalg- ja jalgrattateed 36 Mustkattega teed 37 Parklad 37 Uued teed 39 Tehnoehitise maa 39 Elektrivarustus 40 Tänavavalgustus 40 Soojavarustus 41 Ühisveevärk ja -kanalisatsioon 41 Tuletõrje veevõtu kohad 42 Telekommunikatsioon 42 Olulise ruumilise mõjuga objektid 43 Muinsuskaitse ja riikliku kaitse all oleva mälestise kaitsevöönd 44 Jäätmekäitlusega seotud maad 45 Maa-alade taotlemine munitsipaalomandisse 46 Riigikaitsemaa 47 Tiheasustusala 47 Liikluskorraldus 47 Ühistransport 47 Detailplaneeringu kohustusega alade ja juhtude määramine 48 Detailplaneeringu kohustusega alad 48 Kehtima jäävate detailplaneeringute nimekiri 48 Üldplaneeringu mõju ümbritsevale keskkonnale 49 Keskkonna pikaajalisest ja säästlikust kasutamisest 49 Reserveeritud alade mõju erinevatele keskkondadele 49 Üldplaneeringu mõju ümbritsevale keskkonnale 49 Albu valla üldplaneeringu realiseerimine 51 Üldplaneeringuga kavandatu 51 Kasutatud kirjandus ja materjalid 52 3 Albu valla üldplaneering Sissejuhatus Üldplaneerimine on laia avalikust kaasav ja koolitav strateegiline ruumilise planeerimise protsess, mis on võimalik läbi viia vaid kõiki mõjuvaid sotsiaalseid, majanduslikke, kultuurilisi ja keskkondlikke aspekte tasakaalustatult käsitledes (“Üleriigiline planeering Eesti 2010”). Üldplaneeringu eesmärgid on toodud “Planeerimisseaduses”. Käesolev üldplaneering algatati Albu Vallavolikogu 15. juuni 2006.a.otsusega nr 30. Üldplaneeringuga käsitletakse valla ruumilist arengut ning lähtutakse jätkusuutlikku ja loodussäästliku elukeskkonna kujundamise põhimõtetest, mis on seotud territoriaalmajandusliku arengu eesmärkidega selleks, et tagada valla pidev areng ja stabiilsus. Oluline eesmärk on tagada omavalitsuse, kui terviku kvaliteetne ruumikorraldus ja sellest tulenev konkurentsivõime. Üldplaneeringu koostamise käivitamisel sõnastati järgmised üldised põhimõtted: KOV regionaalpoliitika lähtub kõigi piirkondade tasakaalustatud arendamisest. Kõigi võimaluste ärakasutamine ja innovatiivsete võimaluste loomine elanikkonna elukorraldusliku liikumisvajaduse vähendamiseks. Optimaalse asutuse ning selle tiheduse taastamine ning säilitamine, potentsiaalsete tõmbekeskuste ja –atraktsioonide väljaarendamine. Kasvupiirkondadena nähakse eelkõige suuremaid küla keskuseid. Väljaspool üldplaneeringut reserveeritud alade maade sihtotstarbeid ei muudeta. Ülaltoodust ja väljakujunenud planeerimise põhimõtetele vastavalt jagati planeeritav ruum kaheks keskkonnaks: looduskeskkonnaks ja tehiskeskkonnaks (hõlmab inimese kaasabil loodud keskkonda, nimetatakse ka ehitatud keskkond). Ehitatud keskkond omakorda jaotati vastavalt omavalitsuse juhtimisvaldkondadele: majanduskeskkonnaks, sotsiaalkeskkonnaks ning tehniliseks infrastruktuuriks. Looduskeskkond Ehitatud keskkond Majanduskeskkond Sotsiaalkeskkond Kultuurikeskkond Looduskeskkonna ja ehitatud keskkonna kvaliteet sõltub ühelt poolt olemasoleva potentsiaali ärakasutamisest, teiselt poolt aga jätkusuutlikkusest ning säästva arengu põhimõttest lähtuvate piirangute ulatusest. Omavalitsuse arendustegevuse võtmeküsimuseks on seega ülaltoodud parameetrite omavahelise seose ja tasakaalupunkti määratlemine, mis toetub omavalitsuse juhtorganite poliitilistele otsustele ning mille väljunditeks on omavalitsuse arengukava ning üldplaneering. Üldplaneering on koostatud Albu valla elanike, volikogu liikmete ning vallavalitsuse töötajate ühiste jõududega ja see on suunatud kõigile Albu vallaga seotud huvigruppidele. Töö peagrupp koosnes järgmistest liikmetest: Kalju Kertsmik - vallavanem Taemar Pai - abivallavanem Helve Saar - maanõunik Kuldar Tammik - keskkonnaspetsialist Ülo Kannelmäe – A&L Management Eesti AS juhataja Sven Aadla - A&L Management Eesti AS vanemkonsultant 4 Albu valla üldplaneering Üldplaneeringu koostamisel kasutatav metoodika ja protsessi kirjeldus Üldplaneeringu koostamise üheks alusdokumendiks oli Albu valla arengukava, st. et tegemist oli loomuliku jätkuprotsessiga arendustegevuses, kus arengukavas läbitöötatud ja püstitatud seisukohti käsitleti ruumilises kontekstis ning seostes. Vajaliku lähteinformatsiooni ja -analüüside läbiviimiseks moodustati valla spetsialistide baasil töörühm. Töörühma moodustamise aluseks on valla juhtimisstruktuurist lähtuv funktsionaalne jaotusskeem – looduskeskkonnaga seotud küsimused, majandus ja ettevõtlusekeskkonnaga ja valla juhtimisega seotud küsimused, sotsiaalvaldkonnaga seotud küsimused (haridus, tervishoid, sotsiaalhoolekanne, kultuur, sport ja vaba aeg) ning kommunikatsioonide ning infrastruktuuriga seotud küsimused. Uute juhtfunktsioonidega alade määratlemisel alustasime looduskeskkonnaga seotud alade reserveerimisega, et säilitada tähtsamad ja väärtuslikumad alad. Järgnevalt vaatasime majanduskeskkonnaga seotud aladele sobilikke asukohti, kus aluseks olid olemasolevad alad, mis peaksid säilima ja võimalusel laienema. Lähtuvalt looduskeskkonda ja majanduskeskkonda tehtud reserveeringutest määratlesime uued sobilikud elamupiirkondade alad ning sotsiaalkeskkonnaga seotud alad. Viimasena käsitlesime tehnilise infrastruktuuriga seotud rajatiste alasid, mis peaksid looma kvaliteetse keskkonna eelnevalt reserveeritud aladele. Tööprotsessi peamised etapid: Jrk. Nr Teema 1 Arengukava läbivaatamine 2 Üldplaneeringu alus- ja lähtematerjalide analüüs 3 Vallaruumi jagamine piirkondadeks 4 Piirkondade ruumiliste visioonide määratlemine 5 Piirkondade ruumiliste planeeringute fikseerimine 6 Skeemide koostamine 7 Valdkondade planeeringute ja skeemide ülevaatamine vallaelanikega 8 Planeeritud alade mõjude analüüsi läbi viimine erinevatele keskkondadele 9 Arendamis- ja ehitustingimuste seadmine planeeritud aladele 10 Maa – ja veealade üldised kasutamis- ja ehitustingimuste määramine 11 Kaartide digitaliseerimine 12 Üldplaneeringu vormistamine 13 Üldplaneeringu täiendamine 14 Üldplaneeringu esitlemine 5 Albu valla üldplaneering Albu valla üldine iseloomustus Albu vald asub Järva maakonna loode osas. Kaugused suurimatest linnadest: Tallinnast 70 km, Paidest 28 km, Tapalt 30 km, Rakverest 62 km. Valda läbivad Pärnu - Rakvere, Tartu - Jõgeva - Aravete (e. Piibe), Kaalepi - Lehtmetsa ja Jäneda - Perila maantee Lähimad raudteejaamad on Aegviidus, Jänedal, Lehtses ja Tapal Loodus Valla lääneosa kuulub Kõrvemaa Maastikukaitseala ja kaguosa Pandivere ja Adavere-Põltsamaa nitraaditundliku ala koosseisu. KÕRVEMAA maastiku on kujundanud jääajal ligi paarsada aastat siin peatunud mandrijää serv. Jääserva ees kuhjusid mitmed rööbiti reana otsmoreenid ja mõhnastikud – kihilisest liivast künkad. Jääaja lõpul ujutasid Kõrvamaad pikka aega üle jääpaisjärvede veed, hiljem algas soostumine. Täna hõlmab Kõrvemaa kauneid metsa- ja soomaastikke. Valla kirdeosas paikneb Vulbi maastikukaitseala, mis on loodud liigirikka oosi ja sellel kasvavate haruldaste taimeliikide (palu-karukell ja siletondipea) kaitseks. Albu valla külad ja elanike arv nendes (2015.a. seisuga Rahvastikuregistri andmetel): Ageri küla 38 Ahula küla 288 Albu küla 308 Järva-Madise küla 85 Kaalepi küla 199 Lehtmetsa küla 42 Mõnuvere küla 8 Mägede küla 14 Neitla küla 5 Orgmetsa küla 62 Peedu küla 58 Pullevere küla 32 Seidla küla 40 Soosalu küla 17 Sugelepa küla 6 Vetepere küla 25 Valla täpsusega 7 (registri andmetel ei oma täpset elukohta) KOKKU 1234 6 Albu valla üldplaneering Üldplaneeringus käsitletavad Albu valla piirkonnad ja maakasutusstrateegia Albu vallas on välja kujunenud seitse piirkonda, mille terviklikku arengut vaadeldakse Albu valla arengudokumentides. Valitud piirkonnad on järgmised: Peedu ( Mägede, Peedu, Lehtmetsa, Mõnuvere) Albu (Albu, Sugalepa, Soosalu) Kaalepi ( Kaalepi, Seidla) Ahula (Ahula, Pullevere, Neitla, Ageri) Orgmetsa ( Orgmetsa) Vetepere (Vetepere ) Järva-Madise (Järva-Madise ) Piirkondade ruumilised arenguvisioonid Piirkondade ruumiliste visioonide määratlemisel olid aluseks valla arengukava ning töörühm kohalikest inimestest ning vallavalitsuse spetsialistidest. Töö käigus püüti määratleda piirkonna tulevik kümne aasta pärast, milliseid arenguid soovitakse ja milliseid arenguid ei soovita selles piirkonnas. Samas fikseeriti ka probleemid, mida piirkondade esindajad esile tõid. Piirkondade arenguvisioonid on toodud Lisas 1 Maakasutusstrateegia Üldplaneeringu põhiülesanne on määrata omavalitsuse ruumilise arengu põhisuunad, võttes aluseks olemasolevate