Vaateid Kõrgelt Pilve Piirilt Takse 22
Total Page：16
File Type：pdf, Size：1020Kb
Vigala SõnumidVigala valla ajaleht NR. 8 (143) September 2013 TASUTA Vene tsaari Peeter I 100-hektarilise krundi ostuga algas pargi kujune- mislugu. Pargi sünnipäevaks loe- VAATEID KÕRGELT PILVE PIIRILT takse 22. juulit, mil 1718. a mõõdeti mere ja Lasnamäe paekalda vahele maa-ala. Park on kujunenud ligi 300 aasta vältel regulaar-, inglise-, rah- vuslikust stiilist. Parki on pidevalt renoveeritud nagu praegu taastatak- se lossi esikülge. Pargi renoveerimi- sel pakuti elanikele välja võimalus istutada omanimeline puu, veekanali äärde istutatud pärnadelt võis lugeda annetaja nime. Neid puid oli 88 ning 6-meetrise puu hinnaks oli 250 eurot. Tegemist oli võimalusega jäädvustada end mitmeks inimpõlveks. Tuul ran- naliivalt kustutab kiiresti jäljed kuid mitte loomingult. Inimene nagu elab tuleviku tarvis. Kas parkide ja losside rajamisel mõeldi sellele. Vastus saab uvi võib lõppeda vaadetega ülalt randasse ehitatud akende kaudu on olla jah. Kas on nii tänapäeval ka uu- S175 meetri kõrguselt teletornist võimalik vaadelda all haigutavat tüh- tes oludes? On nii ja naa. kui ka vaadetega maa pealt 295 aasta just. Välirõdul on binokkel, hea ilma Park on tõeline õppimiskoht eelne- vanusest Kadrioru pargist. Lõikus- korral võib näha Soomet, sel päeval vate põlvede tööst, keskkonnaharidu- kuu lõpul olid Eestimaa kõrguse ja Muuga metsasid, Piritat, vanalinna sest, puhkuseveetmise võimalusest. pargiilu nautimas Kivi-Vigala põhi- kui ka merd (nõukogude ajal avanes Kadriorgu tasub avastama minna, kooli töötajad. kõrgusest vaade vabasse maailma). sest pakub vaatamata aastaajale ja Teletorn on paljuski seotud olüm- Nüüdseks renoveeritud ehitis kutsub ilmale ilu- ja silmarõõmu ning hinge piamängude, Eesti taasiseseisvumise ajalugu meenutama, teisalt teada saa- kosutust. ja ringhäälinguga Eestis. Torn avati ma teletorniga seonduvast, näha teda Selle teadmisega läheme uuele õp- 1980. aasta suveolümpiamängudeks. renoveerituna. Teletornis oli võimalik peaastale vastu. Ka külastuspäeval võis Tallinna lahel teha annetus loomaaia jääkarudele, silmata „Finn“-klassi maailma MM et ükskord nad saaksid oma eluks pa- Jaan Viska osavõtjaid tuulevaikust „nautimas“. remad tingimused. Torni allosas oli võimalik tutvuda Kadrioru pargist on sel aastal seo- teletorni tehniliste andmetega ning ses juubeliga hästi palju räägitud. lugudega, mis juhtusid torni ehitami- sel. Üheks looks oli näiteks, kuidas helikopterilt ei suudetud antenni pai- galdada ning see alla kukkus. Teisalt oli meelde jäänud kaablite põleng, kus ehituse töödejuhataja suutis kaablid läbi raiuda tule tõkestamiseks (mäle- tan seda tolleaegsest meediast kuul- duna). All kinosaalis nägime teletorniga seonduvat lugu läbi 3D prillide, et saa- da nähtavat ruumilist pilti. 21. korru- sele jõuab lift ligi 50 sekundiga ning sel korrusel on futuristlik näitusesaal eestlaste saavutustega maailmas, põ- 2 VIGALA SÕNUMID -7-aastane teab, et vajab teisi. Ka jon- nimiseks on vaja publikut. Aga kõige toredam on siiski tegeleda ema ja isa ja teiste inimestega. -7-aastane usaldab elu. Kui ta magab, siis magab. Kui ta joonistab, siis joo- nistab. Tal on seljatugi ja ta ei vaata üle õla tagasi. Uue õppeaasta puhul tasub meenu- tamist, et hinded pole eesmärk, vaid teetähised, mis aitavad mõista seda, kus parasjagu asume. 1. septembril kirjutas ERR uudiste- portaalis kommentaator “vana mees”: “Minu haridus sai alguse kaheklas- silise külakooli liitklassis. Esimene koolitalv lõppes juba märtsikuuga, sest õpetaja mobiliseeriti ja kooli ruu- mi majutati saksa sõdurid. Kuid mu hea meesõpetaja suutis nende mõne kuuga õpetada mind õppima. Ja selle oskusega õppisin ma ära kokku roh- kem kui sajaks eksamiks (alates 4. klassist, tehnikumis kahel semestril aastas, kuni kandidaadikraadini). Kõigest sellest, mida ma eksamitel vastanud olen, ei mäleta ma kuigi palju. Aga kui peaks vaja olema, siis arvan, et leian mõne allika, kust see teadmine taas kätte saada.” Ma olen kindel, et kogu kooliaja HEAD UUT jooksul on peamine, millele kesken- duda: - õppima õppimine, see on vajalik os- kus kogu eluks; KOOLIAASTAT! - teistega arvestama ja koostööd tege- On tarkusepäev. Ema ja isa veavad Juku tõstab käe. ma õppimine; Jukut kooli poole. Juku paneb kõigest "Kas soovid midagi küsida?" huvitub - pühenduma ja teistele rõõmu val- jõust vastu ja karjub: õpetaja. mistama õppimine; "12 aastat! Mille eest?" "Ei veel, proovin vaid, kuidas süsteem - väärtuseid ka tegelikult järgima õp- toimib." pimine. Väärtused, mis on väärtused Sel aastal alustab Eestis kooliteed vaid sõnades, ei ole väärtused. umbes 14500 last. Avati mitu väikest Üle Eesti on koolipered saanud sarna- erakooli, kuna vanemad soovivad, et selt Jukule endale 14 500 uut õpeta- Päikest kooliaastasse! nende lapsed õpiksid väikestes klassi- jat (mõttearendus Soome filosoofi Esa des. Kivi-Vigala põhikoolis alustab 2 Saarineni ainetel): Priit Kärsna last (1. ja 4. klass moodustavad liit- klassi) ning Vana-Vigala põhikoolis -7-aastane annab maailmale aega Vana-Vigala Põhikooli 1. klass: läheb 1. klassi 6 last. rääkida. Ta ei räägi kogu aeg vahele 1. Karola Allipere Meie koolide direktorid on suurte ja jaksab ka kuulata, mis lilledel öel- kogemustega. Margit Liira on olnud da on. 2. Rasmus Noppel koolis tööl 20 aastat, neist viimased 6 -7-aastane teab, et asjad ei suju alati 3. Markus Pilv aastat direktorina. Kristine Niit on Ki- soovitud viisil, aga see ei muuda tema 4. Sirli Plamus vi-Vigalas tööltanud 25 aastat, sellest vaimustumist sellest maailmast. 5. Toomas Plamus direktorina juba 5 aastat. 88-ndal aas- -7- aastane on meister kohalolemises, 6. Raigo Vingel tal, kui Kristine Kivi-Vigalas alustas, tema energia on ammendumatu, sest oli vene rubla kurss ostujõult võrrel- see koondub praegusele hetkele. Klassijuhataja Krista Tõldmaker dav tänase Eesti Uue Rubla omaga. -7-aastane tahab, et keegi näeks tema suurepärast saavutust: "õpetaja, vaa- Kivi-Vigala Põhikooli 1. klass 1. september, 1. klass. Õpetaja seletab: ta, ma joonistan". 1. Laur Lennart Kärsna "Te olete nüüd kooliõpilased. Tunnis -7-aastane laseb lugudel juhtuda, 2. Jandra Titson tuleb istuda vaikselt. Kui soovite mi- tema ettekujutuse jõud laseb avaneda dagi küsida, tõstke käsi." lool siin ja nüüd. Klassijuhataja Eda Soosaar VIGALA SÕNUMID 3 UUED RAAMATUD KIVI-VIGALA RAAMATUKOGUS ILUKIRJANDUS: Soonik, Mati Särasilmselt: romaan Kate, Lauren Piin: romaan Hislop, Victoria Saar: romaan Yates, Richard Õed Grimesid: romaan TEABEKIRJANDUS: Lemetti, Piret Kanapidaja käsiraa- mat Bardi, Carla Pitsa: üle 50 suurepä- rase retsepti Suitsu, Maire Suur õunaraamat Virkus, Lia Suvikõrvitsatoidud: salatitest magusani Greiner, Karin Toataimed: üle 200 armastatud taime Koduõue puhkealad ja jalgteed 1001 nippi ja nõuannet MINU ... SARJAST: Dennis, Kersti Minu Las Vegas: Kooliteatrite suvekool, siit me tuleme! tõsielu tuhkatriinulugu Tšetõrkin, Ivo Minu Amazonas: uulikuu lõpp ja augustikuu algus listega näitlemas, Annabel - suur po- jõkke pissimine keelatud Jkostitasid meie põnevaid suvepäe- liitik ja asjamees, täitis oma aja „teis- vi rohke improvisatsiooni, fantaasia- te mõjuvõimsate poliitikutega“ teksti LASTELE: lennu ja näitemänguga. Toimus jär- ja liikumist harjutades. Mina aga lõin Laidla, Siiri Pärivett ja vastuvoolu jekordne kooliteatrite suvekool Rapla kaasa muusikute seas, kus kompo- lähedal Keavas Tarsi talus. neerisime lavastust värvikirevamaks Ei jäänud ka sel aastal Kivi-Vigala muutes põnevat ja mitmetaolist muu- MTÜ VigaLA KÜLADE põhikooli näitetrupi vanemad tegijad sikat. Meie tegemisi juhendasid Val- ÜMARLauD kutsuB kooliteatrite laagris esindamata. Osa- ter Uusberg Rapla Teatritegemise lesime küll vaid kolmekesi: Kristina Seltsist, Mikk Jürjens Tallinna Lin- 21. septembril 2013 väljasõidule: Muhu ja Annabel Vaarma – juba kooli nateatrist ja Ragnar Toompuu muu- vilistlased - ning mina, Grete Kärsna; sikuna. - kuid see-eest panime mängu julguse Kiusasin veidi Kristinat ja palusin kogus „MAAEMA SÜGISMESSI“. ja tahte teha ning särada, teiste hul- tal enda muljeid laagrist üles kirjuta- • Külastame Eesti Rahvusraamatu gast välja paista. da. Siin on Kristina mõtted ja tunded: Suvekoolis oli kaks valikut: võima- „Minu jaoks oli see laager jälle suve XXVI Maaema sügismessil on lus osaleda filmi tegemisel või osa võt- üks meeldivamaid elamusi juba ainu- ta hoopis näitemängust laval. Kuna üksi sellepärast, et ma seal näidelda eelistatud Eesti puhas maatoit- ja olime esimest korda gümnasistide va- sain. Väga suure boonusena sain pal- mahepõllumajandussaadused. nusegrupis, tahtsime end turvalise- ju tuttavaid, kellega siiani suhtlen. Müüakse laias valikus loodus malt tunda ja tegeleda näitlemisega, Teatritegemine oli vapustav, söök su- tooteid, sealhulgas looduslikku kuigi ega seegi pole just lihtne tükk per, inimesed aga suurepärased.“ käsitööd, temaatilist kirjandust ja hammustada. Kui alguses kimbutas Tunne, mis üle keha judinatena pakutakse terviseteenuseid. kõhedustunne võõraste hulgas olemi- levis, kui etendus algas, oli hiiglama • Jägala juga - se ja end maksma panemise pärast, suur. Viie päevaga valminud tööd oli • Rootsi-Kallavere külamuuseumi siis juba veidi aja möödudes oli hirm vaimustav vaadata ja kuulata. Naera- (pilet 2 €) ja kohtume külavane kadunud. Asemele tulid elevus, põ- tus ei kadunud hetkekski suult, kange maga nevus ja hiigelsuur tahtmine ennast tahtmine oli õhku tõusta ja lennata. tõestada ning end nähtavaks teha. Võib-olla see annab ettekujutust sel- • Mitmesuguseid vaatamisväärsusi Näidendi teksti lavastusele, millega lest suurepärasest tundest. Igal juhul Jõelähtme vallas tööle hakkasime, oli kirjutanud üks