Vigala SõnumidVigala valla ajaleht NR. 8 (143) September 2013 TASUTA

Vene tsaari Peeter I 100-hektarilise krundi ostuga algas pargi kujune- mislugu. Pargi sünnipäevaks loe- Vaateid kõrgelt pilve piirilt takse 22. juulit, mil 1718. a mõõdeti mere ja Lasnamäe paekalda vahele maa-ala. Park on kujunenud ligi 300 aasta vältel regulaar-, inglise-, rah- vuslikust stiilist. Parki on pidevalt renoveeritud nagu praegu taastatak- se lossi esikülge. Pargi renoveerimi- sel pakuti elanikele välja võimalus istutada omanimeline puu, veekanali äärde istutatud pärnadelt võis lugeda annetaja nime. Neid puid oli 88 ning 6-meetrise puu hinnaks oli 250 eurot. Tegemist oli võimalusega jäädvustada end mitmeks inimpõlveks. Tuul ran- naliivalt kustutab kiiresti jäljed kuid mitte loomingult. Inimene nagu elab tuleviku tarvis. Kas parkide ja losside rajamisel mõeldi sellele. Vastus saab uvi võib lõppeda vaadetega ülalt randasse ehitatud akende kaudu on olla jah. Kas on nii tänapäeval ka uu- S175 meetri kõrguselt teletornist võimalik vaadelda all haigutavat tüh- tes oludes? On nii ja naa. kui ka vaadetega maa pealt 295 aasta just. Välirõdul on binokkel, hea ilma Park on tõeline õppimiskoht eelne- vanusest Kadrioru pargist. Lõikus- korral võib näha Soomet, sel päeval vate põlvede tööst, keskkonnaharidu- kuu lõpul olid Eestimaa kõrguse ja Muuga metsasid, Piritat, vanalinna sest, puhkuseveetmise võimalusest. pargiilu nautimas Kivi-Vigala põhi- kui ka merd (nõukogude ajal avanes Kadriorgu tasub avastama minna, kooli töötajad. kõrgusest vaade vabasse maailma). sest pakub vaatamata aastaajale ja Teletorn on paljuski seotud olüm- Nüüdseks renoveeritud ehitis kutsub ilmale ilu- ja silmarõõmu ning hinge piamängude, Eesti taasiseseisvumise ajalugu meenutama, teisalt teada saa- kosutust. ja ringhäälinguga Eestis. Torn avati ma teletorniga seonduvast, näha teda Selle teadmisega läheme uuele õp- 1980. aasta suveolümpiamängudeks. renoveerituna. Teletornis oli võimalik peaastale vastu. Ka külastuspäeval võis Tallinna lahel teha annetus loomaaia jääkarudele, silmata „Finn“-klassi maailma MM et ükskord nad saaksid oma eluks pa- Jaan Viska osavõtjaid tuulevaikust „nautimas“. remad tingimused. Torni allosas oli võimalik tutvuda Kadrioru pargist on sel aastal seo- teletorni tehniliste andmetega ning ses juubeliga hästi palju räägitud. lugudega, mis juhtusid torni ehitami- sel. Üheks looks oli näiteks, kuidas helikopterilt ei suudetud antenni pai- galdada ning see alla kukkus. Teisalt oli meelde jäänud kaablite põleng, kus ehituse töödejuhataja suutis kaablid läbi raiuda tule tõkestamiseks (mäle- tan seda tolleaegsest meediast kuul- duna). All kinosaalis nägime teletorniga seonduvat lugu läbi 3D prillide, et saa- da nähtavat ruumilist pilti. 21. korru- sele jõuab lift ligi 50 sekundiga ning sel korrusel on futuristlik näitusesaal eestlaste saavutustega maailmas, põ- 2 VIGALA SÕNUMID -7-aastane teab, et vajab teisi. Ka jon- nimiseks on vaja publikut. Aga kõige toredam on siiski tegeleda ema ja isa ja teiste inimestega. -7-aastane usaldab elu. Kui ta magab, siis magab. Kui ta joonistab, siis joo- nistab. Tal on seljatugi ja ta ei vaata üle õla tagasi.

Uue õppeaasta puhul tasub meenu- tamist, et hinded pole eesmärk, vaid teetähised, mis aitavad mõista seda, kus parasjagu asume. 1. septembril kirjutas ERR uudiste- portaalis kommentaator “vana mees”: “Minu haridus sai alguse kaheklas- silise külakooli liitklassis. Esimene koolitalv lõppes juba märtsikuuga, sest õpetaja mobiliseeriti ja kooli ruu- mi majutati saksa sõdurid. Kuid mu hea meesõpetaja suutis nende mõne kuuga õpetada mind õppima. Ja selle oskusega õppisin ma ära kokku roh- kem kui sajaks eksamiks (alates 4. klassist, tehnikumis kahel semestril aastas, kuni kandidaadikraadini). Kõigest sellest, mida ma eksamitel vastanud olen, ei mäleta ma kuigi palju. Aga kui peaks vaja olema, siis arvan, et leian mõne allika, kust see teadmine taas kätte saada.” Ma olen kindel, et kogu kooliaja Head uut jooksul on peamine, millele kesken- duda: - õppima õppimine, see on vajalik os- kus kogu eluks; kooliaastat! - teistega arvestama ja koostööd tege- On tarkusepäev. Ema ja isa veavad Juku tõstab käe. ma õppimine; Jukut kooli poole. Juku paneb kõigest "Kas soovid midagi küsida?" huvitub - pühenduma ja teistele rõõmu val- jõust vastu ja karjub: õpetaja. mistama õppimine; "12 aastat! Mille eest?" "Ei veel, proovin vaid, kuidas süsteem - väärtuseid ka tegelikult järgima õp- toimib." pimine. Väärtused, mis on väärtused Sel aastal alustab Eestis kooliteed vaid sõnades, ei ole väärtused. umbes 14500 last. Avati mitu väikest Üle Eesti on koolipered saanud sarna- erakooli, kuna vanemad soovivad, et selt Jukule endale 14 500 uut õpeta- Päikest kooliaastasse! nende lapsed õpiksid väikestes klassi- jat (mõttearendus Soome filosoofi Esa des. Kivi-Vigala põhikoolis alustab 2 Saarineni ainetel): Priit Kärsna last (1. ja 4. klass moodustavad liit- klassi) ning Vana-Vigala põhikoolis -7-aastane annab maailmale aega Vana-Vigala Põhikooli 1. klass: läheb 1. klassi 6 last. rääkida. Ta ei räägi kogu aeg vahele 1. Karola Allipere Meie koolide direktorid on suurte ja jaksab ka kuulata, mis lilledel öel- kogemustega. Margit Liira on olnud da on. 2. Rasmus Noppel koolis tööl 20 aastat, neist viimased 6 -7-aastane teab, et asjad ei suju alati 3. Markus Pilv aastat direktorina. Kristine Niit on Ki- soovitud viisil, aga see ei muuda tema 4. Sirli Plamus vi-Vigalas tööltanud 25 aastat, sellest vaimustumist sellest maailmast. 5. Toomas Plamus direktorina juba 5 aastat. 88-ndal aas- -7- aastane on meister kohalolemises, 6. Raigo Vingel tal, kui Kristine Kivi-Vigalas alustas, tema energia on ammendumatu, sest oli vene rubla kurss ostujõult võrrel- see koondub praegusele hetkele. Klassijuhataja Krista Tõldmaker dav tänase Eesti Uue Rubla omaga. -7-aastane tahab, et keegi näeks tema suurepärast saavutust: "õpetaja, vaa- Kivi-Vigala Põhikooli 1. klass 1. september, 1. klass. Õpetaja seletab: ta, ma joonistan". 1. Laur Lennart Kärsna "Te olete nüüd kooliõpilased. Tunnis -7-aastane laseb lugudel juhtuda, 2. Jandra Titson tuleb istuda vaikselt. Kui soovite mi- tema ettekujutuse jõud laseb avaneda dagi küsida, tõstke käsi." lool siin ja nüüd. Klassijuhataja Eda Soosaar VIGALA SÕNUMID 3 UUED RAAMATUD KIVI-VIGALA RAAMATUKOGUS

ILUKIRJANDUS: Soonik, Mati Särasilmselt: romaan Kate, Lauren Piin: romaan Hislop, Victoria Saar: romaan Yates, Richard Õed Grimesid: romaan

TEABEKIRJANDUS: Lemetti, Piret Kanapidaja käsiraa- mat Bardi, Carla Pitsa: üle 50 suurepä- rase retsepti Suitsu, Maire Suur õunaraamat Virkus, Lia Suvikõrvitsatoidud: salatitest magusani Greiner, Karin Toataimed: üle 200 armastatud taime Koduõue puhkealad ja jalgteed 1001 nippi ja nõuannet

MINU ... SARJAST: Dennis, Kersti Minu Las Vegas: Kooliteatrite suvekool, siit me tuleme! tõsielu tuhkatriinulugu Tšetõrkin, Ivo Minu Amazonas: uulikuu lõpp ja augustikuu algus listega näitlemas, Annabel - suur po- jõkke pissimine keelatud Jkostitasid meie põnevaid suvepäe- liitik ja asjamees, täitis oma aja „teis- vi rohke improvisatsiooni, fantaasia- te mõjuvõimsate poliitikutega“ teksti LASTELE: lennu ja näitemänguga. Toimus jär- ja liikumist harjutades. Mina aga lõin Laidla, Siiri Pärivett ja vastuvoolu jekordne kooliteatrite suvekool Rapla kaasa muusikute seas, kus kompo- lähedal Keavas Tarsi talus. neerisime lavastust värvikirevamaks Ei jäänud ka sel aastal Kivi-Vigala muutes põnevat ja mitmetaolist muu- MTÜ Vigala Külade põhikooli näitetrupi vanemad tegijad sikat. Meie tegemisi juhendasid Val- Ümarlaud kutsub kooliteatrite laagris esindamata. Osa- ter Uusberg Rapla Teatritegemise lesime küll vaid kolmekesi: Kristina Seltsist, Mikk Jürjens Tallinna Lin- 21. septembril 2013 väljasõidule: Muhu ja Annabel Vaarma – juba kooli nateatrist ja Ragnar Toompuu muu- vilistlased - ning mina, Grete Kärsna; sikuna. - kuid see-eest panime mängu julguse Kiusasin veidi Kristinat ja palusin kogus „MAAEMA SÜGISMESSI“. ja tahte teha ning särada, teiste hul- tal enda muljeid laagrist üles kirjuta- • Külastame Eesti Rahvusraamatu gast välja paista. da. Siin on Kristina mõtted ja tunded: Suvekoolis oli kaks valikut: võima- „Minu jaoks oli see laager jälle suve XXVI Maaema sügismessil on lus osaleda filmi tegemisel või osa võt- üks meeldivamaid elamusi juba ainu- ta hoopis näitemängust laval. Kuna üksi sellepärast, et ma seal näidelda eelistatud Eesti puhas maatoit- ja olime esimest korda gümnasistide va- sain. Väga suure boonusena sain pal- mahepõllumajandussaadused. nusegrupis, tahtsime end turvalise- ju tuttavaid, kellega siiani suhtlen. Müüakse laias valikus loodus malt tunda ja tegeleda näitlemisega, Teatritegemine oli vapustav, söök su- tooteid, sealhulgas looduslikku kuigi ega seegi pole just lihtne tükk per, inimesed aga suurepärased.“ käsitööd, temaatilist kirjandust ja hammustada. Kui alguses kimbutas Tunne, mis üle keha judinatena pakutakse terviseteenuseid. kõhedustunne võõraste hulgas olemi- levis, kui etendus algas, oli hiiglama • Jägala juga - se ja end maksma panemise pärast, suur. Viie päevaga valminud tööd oli • Rootsi-Kallavere külamuuseumi siis juba veidi aja möödudes oli hirm vaimustav vaadata ja kuulata. Naera- (pilet 2 €) ja kohtume külavane kadunud. Asemele tulid elevus, põ- tus ei kadunud hetkekski suult, kange maga nevus ja hiigelsuur tahtmine ennast tahtmine oli õhku tõusta ja lennata. tõestada ning end nähtavaks teha. Võib-olla see annab ettekujutust sel- • Mitmesuguseid vaatamisväärsusi Näidendi teksti lavastusele, millega lest suurepärasest tundest. Igal juhul Jõelähtme vallas tööle hakkasime, oli kirjutanud üks leppisime tüdrukutega kokku, et järg- noormees Rapla Ühisgümnaasiumist. misel aastal oleme suvekoolis kindlalt Väljasõit kell 8.00 Vana-Vigala TTK See rääkis noortest poliitikutest, bo- platsis. Sellist võimalust suve veeta ei parklast suunaga Kivi-Vigala17. poole. sep- heemlastest, vastutusest, süütundest, saa ju kasutamata jätta. tembriks inimlikkusest ja armastusest. Kuna Oma osavõtust anna teada Kristina valiti ühte pearolli, veetis Grete Kärsna Väljasõit telefonil TASUTA! 514 7444. tema oma päevad koos teiste peaosa- Kivi-Vigala PK 9. kl Bussis kohtade arv piiratud. 4 VIGALA SÕNUMID täidete asendamiseks; - eraldada sotsiaaltoetusteks 1650.40 VALLAVALITSUSES - eraldada Kivi-Vigala Lasteaia kõn- eurot. niteede remondiks vajaminevad sum- JA VOLIKOGUS mad investeeringute reservist ning Vigala Vallavolikogus Vana-Vigala Lasteaia trepi remon- diks vajaminev summa elamumajan- 29.08.2013 istungil otsustati: duse eelarvest; - eraldada sotsiaaltoetusteks 95 eu- - taotleda munitsipaalomandisse ka- rot. tastriüksus nr 88401:002:0095 (aad- ress Vigala vald, Vana-Vigala küla, 21.08.2013 istungil otsustati: Veetorni tee 4, sihtotstarve toot- mismaa, pindala 1115 m2), mis on - lubada jagada Läti külas Rebase määratud ehitise (ehitisregistri kood kinnistu kaheks maaüksuseks; 109026075) teenindamiseks; - anda nõusolek kahe maaüksuse - taotleda munitsipaalomandisse Vi- Vigala Vallavalitsuses erastamiseks piirneva kinnisasjaga gala vallas 19 riiklikku teederegist- liitmiseks; risse kantud teede alused ja teid tee- 07.08.2013. istungil otsustati: - määrata Sääla külas asuva ehitiste nindavad maad, sihtotstarbega – hkj teenindamiseks vajalikuks maa suu- transpordimaa; - valla valimiskomisjoni asukoht on ruseks 8590 m2; - määrata sihtotstarbed kuuele maa- Vigala vallamaja, Sääla tee 8/8, Kivi- - kinnitada Kivi-Vigala Lasteaia laste üksusele; Vigala küla; nimekiri; - anda nõusolek Vigala valla Palase - lubada jagada külas Hind- - väljastada ehitusluba ühe hoone osa- küla Kalvi (taotluses maaüksus nr reku kinnistu kolmeks maaüksuseks liseks lammutamiseks; 402) pindalaga 6,36 ha, sihtotstarve ja Päärdu külas Oja kinnistu kolmeks - suunata arengukava volikogule aru- maatulundusmaa (011;M), jätmiseks maaüksuseks; tamiseks ja kinnitamiseks; riigi omandisse; - määrata Vana-Vigala külas asuva- - esitada Vigala valla terviseprofiili - kinnitada küla külavane- le Kasetuka maaüksusele uueks lä- uus redaktsioon volikogule kinnita- maks Andrus Reiter; hiaadressiks Karusilma; miseks; - muuta Vigala valla arengukava - moodustada hajaasustusprogrammi - kooskõlastada Rail Baltic KHS prog- 2009-2020 ja kinnitada arengukava komisjon järgmises koosseisus: Enn rammi eelnõu tingimusel, et KSH uues redaktsioonis; Roosi, Ants Ojavee, Jaan Viska, Ka- käigus analüüsitakse raudteega - kinnitada Vigala valla terviseprofiil trin Kalmus, Ain Kärsna, Jaak Vap- ristuvate teede võrku ja nende ka- uues redaktsioonis; per, Heli Lints; sutuskoormust, et rajataks viaduk- - tunnistada kehtetuks Vigala Val- - kinnitada Vana-Vigala Lasteaia las- tid (tunnelid) elanike ja majanduse lavolikogu määrus 02.10.1998 nr 13 te nimekiri; seisukohalt olulistesse kohtadesse. “Vigala kalmistu kasutamise eeskirja - väljastada projekteerimistingimu- Soovime KSH käigus juurde lisainfor- kinnitamine”; sed ühele taotlejale. Üks taotlus jäeti matsiooni raudteetrassil planeeritud - eraldada investeeringute reservist menetlusse, kuna taotletakse ehitus- liiklussageduse ja trassi kasutava- 7000 eurot Vigala Hooldekodu remon- keelu alale ehitamist. Samuti tuleb te transpordiliikide kohta (mis liiki diks; peale ehitusloa saamist muuta maa rongid ja kui suur kasutussagedus on - arutusel oli Vigala Apteek OÜ tege- sihtotstarve elamumaaks. lisaks kiirrongile raudteele planeeri- vus Vana-Vigala apteegis. - väljastada ehitusluba kahe hoone tud; kas kohalikele rongidele planee- ehitamiseks; ritakse ka vahejaamu jms info). - väljastada kirjalikud nõusolekud - kinnitada Vigala vallavalitsuse Teade valimiskomisjonilt ühele hoonele katusekatte vahetami- ametnike ja töötajate valiku ja värba- seks ja teisele hoonele välimiste ava- mise kord; Seoses kohaliku omavalitsuse volikogu valimi- sega 20.10.2013 on Vigala valla Valimiskomisjon Vigala valla valimisjaoskonnad avatud Vigala Vallavalitsuses:

Valimisjaoskond nr 1 21.08. - 18.09.2013 kella 13.00 – 16.00 ning 10.09.2013 ja 12.09.2013 kella 13.00 – 18.00 , kuhu kuuluvad , Kausi, Kesu, Kojastu, Läti, Oese, , , Tiduvere, Tõnumaa, Vanamõisa, Vana-Vigala ja Valimiskomisjoni telefon: 489 4778, e-mail: ValimisjaoskondVängla külad. Hääletamisruum nr 2 asub Vana-Vigala Rahvamajas. [email protected]

, kuhu kuuluvad , Jädivere, Kivi-Vigala, Kandidaatide registreerimiseks esitamine alates , Kurevere, , Manni, Naravere, Palase, Pallika, Päärdu, 21.08.2013 – 10.09.2013 Rääski, Sääla ja külad. Hääletamisruum asub Kivi-Vigala Rahvamajas. Lisaks infot valimistest: http://www.vigala.ee/index.php?option=com_ Väljaspool oma elukohajärgset jaoskonda ja valijad, kelle elukoha andmed content&view=article&id=722&Itemid=128 on rahvastikuregistrisse kantud Vigala valla täpsusega saavad hääletada valimisjaoskonnas nr 2. VIGALA SÕNUMID 5 ku leppida kohad, kust on kõige tur- Kiiver peab olema kinnitatud nii, et Kõik on uus valisem teed ületada ja kuhu peab sellest on ka kasu. Liigagi tihti oleme vaatama. Valida tuleks kõige ohutum näinud tänavapildis lapsi, kellel kiivrid teekond koolimajani, isegi kui see on on küll peas, aga kas siis kinnitamata septembrikuus … natukene pikem. või kinnitatud nii, et rihmad ripuvad eptember on üks huvitav kuu. Linnas ja suuremates asulates on lõdvalt. Kiiver peab olema paras, regu- SVaikselt hakkavad linnud end soo- olemas kõnniteed ja teekond koolini on leeritud kasutaja pea järgi ja kinnirih- jale maale valmis seadma, põllupida- seda turvalisem, kuna ei pea sõidutee- matud nii, et rihmad on pingul, ning jad kartuleid võtma, puude lehed kol- ääres, otseselt liikluses kõndima. Oht- pead raputades kiiver ei liigu paigast. letuvad. Need on märgid, mis annavad likumaks läheb olukord kui on vaja Ostes oma lastele kiivrid, õpetage neile teada, et sügis saabub taas. sõiduteed ületama hakata. Pahatihti kiivri kasutamist, kuidas asetada see Kõige suurem sündmus septembri- arvatakse, et kui olen ülekäigurajale pähe nii, et kasutegur õnnetuse korral kuus on aga alati see, et kõik lapsed jõudmas, on mul kohe eesõigus ja võin oleks maksimaalne. ja noored ja miks mitte ka täiskasva- kõrvale vaatamata, sirge seljaga üle Iseseisvalt võib jalgratast juhtida nud seavad oma sammud koolimajade tee marssida. Paraku see nii ei ole. Kui vähemalt 10aastane isik. 10-15aas- poole. Osadele on tee koolimajja tut- sa jõuad ülekäigurajani, pead sa veen- tasel isikul peab olema jalgrattaluba. tav ja juba ammu teada, aga mõned duma, et autojuht on sind märganud Vähemalt 8aastane isik võib jalgratast seavad alles esmakordselt sammud ja kavatseb seisma jääda ning alles juhtida ainult seadusliku esindaja või kooli poole ja astuvad esimesse klas- siis võid astuda ülekäigurajale ja asu- viimase nõusolekul muu täiskasva- si. Kes rõõmsal näol, kes kurval, sest da teed ületama. Ei ole mõtet kummis nud isiku vahetu järelevalve all. muretu lapsepõlv on läbi saamas ja rinnaga ülekäigurajale hüpata ja oma Ohud varitsevad meid igal pool ja algab kohustusterohke koolielu. eesõigust taga nõuda, sest kokkupõr- keegi meist ei ole nende eest kaits- Septembrikuu on uus nii koolimine- kel autoga jääb kannatajaks jalakäija. tud. Aga me ise saame väga palju ära jatele kui ka teistele liiklejatele, eel- Siinkohal tuletan meelde ka mõned teha, et vähendada riske ja võimali- kõige autojuhtidele. Nemadki on pika olulisemad ja üldisemad liiklusreeglid kult vähe ohtu sattuda. Juba varakult suve jooksul ära unustanud selle, et kõigile liiklejatele. Asulad, kus jala- oma lastele õigeid asju õpetades taga- meie ümber on palju neid, kes koolis käijate teed puuduvad, tuleb liikuda me nende edaspidise seaduskuuleka käivad ja hommikuse kooliminekuga jalakäijal vasakul pool teepeenral, sel- käitumise. Oleme ise täiskasvanute- kohati ülekäigurajad, kõnniteed ning le puudumisel sõidutee vasaku ääre na oma käitumisega eeskujuks teis- sõiduteeservad ummistavad. Siinko- lähedal, sõidukeid takistamata. Jalg- tele ning nii saabki maailmast meie hal soovitan autojuhtidel kooliaasta rattaga liigeldes peab olema sõidutee ümber üks turvaline paik. saabumisega seoses varuda endale na- parema ääre lähedal või teepeenral, Turvalist kooliteed kõigile! tuke rohkem aega tööle jõudmiseks, et ohustamata seal liiklevaid jalakäijaid. ülekäiguradadel jalakäijaid üle tee las- Alla 16aastane jalgrattur on kohus- Triin Tähtla tes ei peaks hiljem kaotatud aega kii- tatud kandma kinnirihmatud kiivrit. Rapla politseijaoskond rust ületades tasa tegema. Tulles viis minutit varem toast välja, kaotate võib olla lonksu oma kohvitassist või artikli Kätte jõuab kütmishooaeg Antoine de Saint-Exuperyi raamatust hommikusest ajalehest, aga maanteel „Väike prints“. „Ärasõidu hommikul kiirust ületades võite kaotada oma elu. Sügiseste ilmade saabudes alusta- seadis Väike prints oma planeedi Ja mis veel hullem, võib olla ka kellegi vad ahjude-pliitide omanikud niis- hästi korda. Ta pühkis hoolega puh- teise elu. kuse peletamiseks kütmist, seega tu- taks kaks tegutsevat tulemäge. Tal Vähestel vanematel on võimalus iga letame meelde põhitõed ikka selleks, oli kaks tegutsevat tulemäge ja üsna päev oma last kooli saata ja peale tun- et õnnetus tulemata jääks. mugav oli nende peal hommikueinet de vastu minna. Suurem osa uutest Esmalt tuleks pliid pealt sinna kui- soojendada. Tal oli ka üks kustunud koolilastest peavad õppima iseseisvalt vama jäänud esemed ära tõsta. Kui vulkaan. Aga nagu ta ütles: „Ei või liiklema. Selleks, et õnnetusi ei juh- korstnapühkija pole veel käinud, siis iial teada!“ ja pühkis puhtaks ka kus- tuks, peame oma lapsi hoolega õpeta- tuleks ta kiiremas korras kutsuda, tunud vulkaani. Hästi puhastatud ma. Esimese klassi laps on alles päris sest sageli vajavad küttekehad lisaks tulemäed põlevad rahulikult ja korra- väike, seetõttu on vanemate ärevus ja korralikule tahmaküürimisele ka pi- päraselt, ilma purseteta. Vulkaanili- mure sügise saabudes põhjendatud. siremonti. sed pursked on nagu tahma põlemine Emadel-isadel on vaja leida kõige pa- Tahma tekitavad lõõrides märjad korstnas. Küllap oleme me Maa peal remad meetodid, kuidas oma väikesele puud ning prügi või plastiku põleta- liiga väikesed, et oma tulemägesid järeltulijale õiged käitumisreeglid sel- mine, seega hoidke oma küttekehade puhtaks pühkida. Seepärast nad tee- geks teha. Samuti tuleb liiklusreeglid tervist ning kütke neid kuivade puu- vadki meile nõnda palju pahandust.“ üle korrata ka neile, kes juba teist või dega ning pange prügi selleks ette- Exuperyil on endiselt õigus, tahma- mitmendat aastat kooli lähevad. Pikk nähtud kohta. põleng võib teha palju pahandust, kel suvi on olnud õppimisperioodi vahel ja Samuti ei tohi pliiti või ahju, mil- aga korstnad ehk pisikesed tulemäed asjad kipuvad ununema. lel tuli all, omapäi toimetama jätta, korras, sel pole muret ning võib rahu- Esmaste koolilaste puhul soovitan õnnetuse korral on just kiire põlengu liku südamega sügisele vastu minna. kindlasti vanematel koolitee koos las- avastamine suurte kahjude vältimi- tega läbi käia, rääkida kuidas peaks seks oluline. Kui kedagi kodus pole, liikuma, kus on ohtlikud kohad, mida kes siis päästjad kutsub? Evelin Trink peaks jälgima. Kindlasti tuleks kok- Tsiteerides klassikuid ehk katkend Lääne päästekeskuse pressiesindaja 6 VIGALA SÕNUMID pedagoogilt aru päritud, kuidas käib nelja valla liitumine sügisesteks vali- misteks. Ta arvas, et kaob piirkonna identiteet, teisalt hakkab rahvas kü- ladest lahkuma, nüüd viigu nad alus- tatu lõpuni.

Suure-Kõpu mõis Kõpu vallas. Mõisa tutvustas Diana Pung. Klas- sitsistlik peahoone sai valmis 1847. aastaks. Esimesed andmed hariduse andmisest Kõpus pärinevad aastast 1768. 2003. a avati söögisaalis ja fuajees seinamaalingute fragmente. Avamistööd jätkusid, maalingutel lei- ti haruldasi Pompei stiilis kujutatud kentaure ja menaade. Mõisa restau- reerimistööd lõppesid 2011. aastal. Alates 1921. aastast töötab mõisas Kõpu Kõrtsitalu ees koos Kõpu põhikool. Kohalikud ütlevad, et vallavanem Tõnu Kivilo`ga mõis on koolile parimaks asupaigaks. Pakub koduse turvatunde ja väärtus- tab keskkonda, milles lapsed õpivad. Kool oma ligi 60 õpilasega osaleb mit- Külastusmäng Unustatud mõisad 2013 metes projektides õpilasürituste ra- hastamisel. Vallavanem Tõnu Kivilo el aastal oli avatud 26 mõisa, mil- oma kodule siiski tuld külge ei pan- rõhutas, et mõisa kordaminekuks tuli Sle miinimumprogrammis oli igal dud. Loomulikult sai mõisa päevadelt teha palju tööd. Kõpu vald on rahva- täistunnil giidiga jalutuskäik. Ühek- kaasa ühe koogiretsepti, samas oli või- arvult väike, ligikaudu 780 elanikku. sa aastat tagasi oli Haridusministee- malik kooki kohapeal maitsta. Kaasa Suurema osa territooriumist hõlmab riumil plaan koolid sulgeda. Õnneks sai ristsõna kohalikust mõisast, et Soomaa rahvuspark. Kõpu kõrtsitalu, kõik nii ei arvanud, unikaalsus, tugev selle paiga lugu paremini kinnistuks. milles ööbisime, kuulub vallavanema identiteet ja traditsioonid olid vastu- perefirmale. Kõrval asuvas meiereis argumentideks. Mõisakoolid toodi nii Olustvere poiste põld. Nutikas viis käisid renoveerimistööd piirkonna öelda varjust välja. Abi saadi oma rii- põllumajanduskooli nähtavaks tege- külastuskeskuse rajamiseks. Veel hu- gilt ning Norra Kuningriigilt, näiteks miseks. Põldu on haritud juba 9 aas- vitav tähelepanek – seoses mõisapargi Suur-Kõpu ja Olustvere on nagu tu- tat. Põllusiilul on külvaja nimi, nen- renoveerimisega rajatakse pargi kõr- hast tõusnud. Vana-Vigala põhikooli de seas hakkas silma ühe tütarlapse vale puuvilja- ja marjaaed. Tulevikus töötajad tegid suvise ringsõidu unus- nimi. Öeldakse üks põld on väärt roh- tahetakse olla turismimarsruudis ja tatud mõisate raames ning alustasid kem kui 100 sõna. Bussis Avo Käär pakkuda külaliste kohalikke tooteid. Pärnumaalt. rääkis õpingutest Olustveres. Mesin- dusest on sel aastal eriti palju juttu Lea Toom, Võidula mõis Võidula mõis Vändra vallas. Mõi- seoses rapsipõldude mürgitamistega. satrepil tervitas meid Lea Toom to- rupillimänguga. Ilus südamlik algus Pärsti mõis Pärsti vallas. Mõisa- ringkäiguks. Majas tegutsevad rah- hoone aastast 1872. Puitehitis. Koo- vamaja, raamatukogu ning külaselts. lina suleti 2012. aastal. Lasteaia ju- Lisaks sellele on võimalik ruume üü- hataja Ly Kangur märkis, kui lapsi rida. Mõisapark on Vändra valla täht- vähe, pidurdab see nende arengut samaid kultuuriobjekte. Hoonel on näiteks kehalise kasvatuse tunnis. puit-pits kaunistused ning maja teisel Maakonna keskuses tööl käivatel va- korrusel nägime punnis ehk kumeraid nematel on lapsed õigem linnakooli aknaklaase. Muidugi peab märkima, viia. Samas on valla poolt öeldud, et et tegemist on ühega vähestest hästi mõisahoone tuleb töös hoida lasteaia säilinud puumõisatest. Mõisakomp- ja teisel korrusel tegutsevate huvirin- leksi hooned paiknevad nõukogude- gide tõttu. Sulgemisest suurt kokku- aegsete hoonetega segamini, õnneks hoidu polnud, vaid vähestele lastele olid mõisa endised hooned märgitud. oli vaja uut õpikeskkonda. Samas sai- Meeldis väga 1905. a legend, mille me üht-teist teada kohalikest mõisni- järgi olevat rahutuste ajal mõisapõ- kest, nende peredest ning üldse aad- letajad tulnud tõrvikutega ja hangu- lisuguvõsa tavadest, traditsioonidest dega mõisale tuld otsa panema, kuid ja seltskonna kommetest. Innustas kohalikud mõisatöölised saatnud nad neid lugusid uurima ja teistele ette tagasi – „Põletame ise maha!“. Kuid kandma. Mõisakoridoris sai vanemalt VIGALA SÕNUMID 7 Vallavanem ütleb, väikeses vallas tu- leb suurelt mõelda ning mitte esitada „kas ja miks“ küsimusi. Vallavanema arvates võiksid vallad ühineda küll, kui seda teeksid kõik Viljandimaa vallad üheaegselt. Kõpus on kohalik tuletõrjeselts 3 autoga (Kõpus põles 2012. a algul vallamaja), perearst võtab vastu 5 päeval, kohapeal töö- tab postkontor, sularahaautomaat ja tankla. Kokkuvõtvalt võib öelda väi- ke, aga tubli vald oma tegemistes.

Raudna põhikool. Alates 2011. Heimtali põhikool Pärsti vallas. Kool asub mõisas aastast 1932. Koo- lis õpib 119 õpilast. Rekonstrueeri- tud on mõisa häärber, klassiruumid sisustatud kaasaja nõuetele – ilusalt ja otstarbekalt. Koolimajas mõisni- ke aega tutvustas Imbi-Sirje Torm. Koolis tegeldakse kodu-uurimisega, Freskod Suure-Kõpu mõisas kavas luua koolimuuseum. Huvitav ehitis on 1866. a valminud ringtalli müüride vahele rajatud kooli spordi- sai ära märgitud. 19. sajandi lõpul Need olid mõisakoolide lood. Iga- hoone, mis valmis 2008. a (läbimõõt oli välistrepile paigutatud kaks mar- ti erinevad nagu on mõisate saatus 74 m, 15-nurkne). Hoones paikne- morskulptuuri Justita ja Prudentia. Eestimaal. Neist lugudest on meil vad lisaks sportmängude ruumidele Nüüd on kujud trepikojas. Piiman- kõigil õppida, tugeva koolina tegutses kunsti-, arvuti- ja muusikaklassid. duskool Õisus eksisteeris 1922 kuni Heimtali ning teised mõisad tegutse- Mõisapäevadel on võimalus tutvusta- 2007. Sai seal ka tol kevadel käidud, sid omas valdkondades. Vana-Vigala da mõisa ja kooli ajalugu. Vallas elab kui töötajad olid koondatud. Õisu oli kogus järgmise aasta unustatud mõi- tekstiilikunstnik Anu Raud. Vallas on tuntud kool, kus lisaks piimandusele sate päevadeks mõtteid. Loomulikult ligi 3700 elanikku kohta Heimtali põ- õpetati loomakasvatust, lihatehno- tänusõnad Margit Liirale, kes kooli- hikool ja kaks lasteaed-algkooli. loogiat, konserveerimist kui ka leiva- perega osales osades Eestimaa mõi- toodete tehnoloogiat. Koolitegevuse sates. Kaasaegseteks märksõnadeks Õisu mõis. 18. sajandi keskel rajati lõpetamise järel läks osa erialaseid on koostöö ja õppimistahe, mis tagab F.W. Siversi ajal üks kaunimaid ja Olustveresse üle ning mõis müüki. edu. Aitäh nähtu-kuuldu ning kaasa- stiilipuhtamaid barokk-komplekse. Õnneks oli Viljandimaal tublisid et- kutsumise eest. Hoone tagakülg laskus kallakuna ki- tevõtjaid, kes omandasid mõisa, ei lomeetri kaugusel asuva Õisu järveni, läinud välismaalastele. Mõisapark jäi kuna see paik on nüüdseks taastatud, avalikuks kasutamiseks kohalikele. Jaan Viska TOIDUABI - - Vigala valda saabus Euroopa Liidu toi- duabi, mis on mõeldud eelkõige puu dustkannatavatele ja toimetulekuras kustega peredele. Vigala vallas saavad toiduabi eelkõige- lastega pered, töötud, üksikvanurid ja mittetöötavad pensionärid, kelle pen sion onToiduabi väiksem jagamine kui 270 eurot. toimub 10. – 12. septembril kell 10.00 -14.00 Kivi-Vigala lasteaia- hoone tagumises tiivas tervisekes- kuse ja raamatukogu poolsel küljel.

teisipäeviti kell Edaspidi toimub10.00 –toiduabi 13.00. jagamine kokkuleppel Täiendav info telefonil 489 4777; Vaade Õisu järvele 526 9841 Ilme Roosi 8 VIGALA SÕNUMID Hobuseid, kes eelnevatel aastaküm- netel olid peamisteks teeliste vedaja- Põnevate paikade teks, hakkavad välja vahetama ron- gid, jalgrattad ja ka esimesed autod. Nõukogude ajast on rajatud suurem avastamine väljapanek – vana aiapaviljoni, ben- siinijaama, dispetšeriputka ja gasee- ritud vee automaadiga ning muidugi igat sorti masinate ja autodega. Oli võimalus proovida teetöölise rasket tööd ning suure vasaraga kive purus- tada ja teed kõvaks trampida. Retk lõppes liiklusväljakul, kus iga soovija sai proovida oma oskusi liiklusrajal. Peale Maanteemuuseumi järgnes reis Vudila poole, vahepeal tehti põige Tartusse. Vudilas plaanisime algselt olla vaid kolm tundi, kuid paraku ku- junesid tegevused mängumaal nii hu- vitavateks, et enne mängumaa sulge- mist sealt tulema ei saanudki. Vudila mängumaal oli tõesti palju võimalusi nii aktiivseks kui ka rahustavaks puhkuseks. Alustasime veepargist, ana-Vigala ANK lõpetas suveva- märkidest ning siis jõuti Vigalast pärit kui lubatakse Eest kõrgeimat veesei- Vheaja lustaka reisiga Põlva- ja sillani, mis nüüd on omale eksponaa- na, siis tuleb see ikka ära proovida. Jõgevamaale. Ühtlasi tõmmati selle- tide seas väärika koha leidnud. Edasi Õnneks oli ka ilmataat meie poolel ga joon alla pea aasta kestnud ESF oli kõigil huvilistel võimalik tutvuda ning lubatud vihmavaling jäi tule- projektile „Noorte konkurentsivõime erinevate maanteeliikidega ja näha, mata. Vees möllates kulus tunnike, suurendamiseks ja sotsiaalse tõrju- millest koosnevad tee kihid. Kui teoo- siis hakkas tekkima ihule kananahk, tuse vähendamiseks ühiskonnale pa- ria sai omandatud asuti teele! kuid seegi probleem sai kergesti la- kutava noorsootöö osutamine Muuseumis on loodud ajastutruu hendatud – külastajatele oli avatud läbi noortekeskuste“. Antud projekti ekspositsioon, kuhu on lisaks teele hubane torusaun. Lisaks veepargile rahastatakse Euroopa liidu Sotsiaal- rajatud ka tee ümbruses paiknevad on Vudilas erinevad batuudid ja roni- fondi poolt ning tegevust koordinee- hooned. Varsti peale esimest roigas- misalad, võimalik järvel vesirattaga rivad Eesti ANK ja Eesti Noorsootöö- test rajatud sooteed ja verstaposte sõita, mänguautomaadid ja elektron- keskus. jõudsime kõrtsi ette. Seal tutvusime mängud. Keskuse noorte lemmikuks Projekti raames tutvuti erinevate vana aja elukorraldusega ning sai- kujunes motorada ja ATV-dega sõit- ametitega, külastati ettevõtteid, muu- me teada, miks koolmeistrid kevade- mine. Nii mõnigi lahkus mängumaalt seume, õppeasutusi ja tutvuti teiste ti õpilasi kõrtsi saatsid. Nimelt käis sooviga tulevikus siia tagasi tulla. noortekeskustega. Huvitavamateks vanasti kogu seltsielu kahe suurema Koju jõuti juba videvikus. Suured tä- paikadeks olid Märjamaa politsei- asutuse – kiriku ja kõrtsi juures. Kui nud bussijuht Raivo Ülemaantele, kes jaoskond ja päästeamet, Martsipani- kirikute alla oli koondatud rahva meile erinevaid Eestimaa paiku näi- ja Pangamuuseum, klaasitöökoda. vaimuelu ja hariduse andmine, siis tas ja vallatuid kurve tekitas. Noorte omaalgatuse korras korraldati kõrtsi juures vahetati uudiseid ja Kogu projekti kokkuvõtteks võib erinevaid üritusi ja soetati arvuti, et tehti töökaupa. Seal kaubeldi suilisi öelda, et tänu sellele oli elu noortekes- saaks erinevaid noortekeskuse üritu- ja sulaseid. Veel saime „kõrtsmikult“ kuses möödunud hooajal huvitavam si ja noorte tegevusi jäädvustada. teada, et üks pint võrdub 0,33 liitriga ja tegevusterohkem. Viimaseks väljasõiduks sai kaks ehk siis sama palju kui üks Coca-Co- ettevõtmist ühendatud. Tööelu raa- la plekktops. Kuulsime perekonna- mes külastasime Maanteemuuseu- nimede tekkelugu ning seda, et iga Astra Põlma mi ning NAF algatusena külastati üks pidi omale viisaka nime saami- Vudila mängumaad. Reis kujunes se eest mehe eest väljas olema. Kui väga pikaks ja vaheldusrikkaks ning töökal mehel oli loru vend, siis vas- ratastel sai Eestimaale peaaegu ring tava nime see ka sai. Meil läks pisut peale tehtud. Läbi bussiakna nähti lihtsamalt, iga soovija sai edasiseks mitmeid vaatamisväärsusi, eriti ela- reisiks omale korvikesest uue pereni- musterohkeks kujunes reis kuppel- me valida. Edasi jõuti laadaplatisile, maastikel. kus proovisime vanaaegse karuselli- Esimesena külastasime üht Eesti ga sõitmist ja karkudel käimist. Pool huvitavamat ja kaasaegsemat kü- ekskursiooniseltskonnast sai ennast lastuskeskust – Maanteemuuseumi. ka pikkvankrile paigutada. Reisijuhi abil rullus lahti atraktiivne Järgmisena viis tee juba esimese „Teelugu“. Alustati vanadest liiklus- vabariigi aega, kus teelugu muutub. VIGALA SÕNUMID 9 Maadlusuudised Autorilt näituse vaatajatele 4. augustil Raimo Sumo Karlssoni maadlusturniiril Helsingis saavutas 2005. a hakkasin tegelema nõelviltimisega. Alustasin lihtsamate töödega nagu Raido Liitmäe 84kg 2. koha. mänguloomad, vildist ehted. Kuna tegijaid oli palju, tuli midagi uut välja mõelda. Katsetasin villapiltide tegemist. Villapilte olen teinud 6 aastat. Kõik pildid on tehtud 11. - 15. augustil peetud juunioride spetsiaalse kidadega viltimisnõelaga naturaalsest kodumaisest lambavillast. Kõige - MM-il Bulgaarias jäi Raido Liitmäe rohkem meeldib mulle viltida lille- ja maastikupilte. saavutuseks 84kg 26. koht. Minu töötuba asub Pärnus Maarja Magdaleena Gildis, Uus tänav 5, mida saab külas tada ja kus saab ka ise proovida viltimist. 12. - 14. augustil toimus “Maadlejate See on minu kaheteistkümnes avalik näitus viie aasta jooksul. Lisaks ilmus 2012. suvelaager” Paljasmaal. Kaheksandat aastal minult raamat „Villapallist villapildini“. korda said MK Juhan noored maad- Loodan, et näitus minu töödest meeldib Sillaotsa Talumuuseumi külastajatele. lejad kokku Paljasmaal, et üheskoos sportlikult aega veeta. Tegevusi jagus Lugupidamisega Raina Subi pallimängudest kuni saapaviskeni, isegi maadeldud sai. Osales 22 poissi, 9 neist olid Vigala maadlusringi lap- sed. Mängude ja võistluste eest hoo- litsesid Rait Thomberg, Ardo Arusaar ja Harri Koiduste. Köögis tegutsesid Kaire Kuimets ja Kaisa Nittim. Suur tänu abilistele!

Jüri Nisumaa

Maadlustreeningute ajad uuel hooajal

Kivi-Vigalas (Lasteaia maadlusruumis)

Esmaspäev – 16.00 - 17.30 Reede – 15.00 - 16.30 Raina Subi villapiltide näitus on avatud Sillaotsa Talumuuseumi Vana-Vigalas (TTK maadlusruumis) näituseküünis

Teisipäev – 19.00 - 21.00 Olete oodatud! Neljapäev – 19.00 - 21.00 Reede – 19.00 - 21.00 Näitus jääb avatuks 30. septembrini 2013

Teade eesolevatest Avaldame kaastunnet Eerile perega valimistest kalli abikaasa ja pereema

- Meie hulgast lahkunud: SILVI VALLER’i - Oktoobri vallalehes eraldatakse va Silvy Valler kaotuse puhul. Aliide Klementsov limiskampaaniaks igale registree Vigala Jahimeeste Seltsi jahimehed runud erakonnale, valimisliidule ja Vigala kaitseliitlased üksikkandidaadile 1 A4 lehepinda Iga lahkumine on raske, oma ideede ja valimisprogrammi iga teelesaatmine on kurb ... tutvustamiseks. Meie siiras kaastunne Salme Lebini ja - Südamlik kaastunne Virve Verbule Jeeseri peredele kalli vanaema Laimu ja „poriloopimist“ kellegi tei LINDA JEESER'i se aadressil ajaleht ei avalda. ALIIDE KLEMENTSOV’i surma puhul 28. septembriks kaotuse puhul. 2013Valimistega seotud materjalid tuleb Malle, Ennu, Anne, Jüri, [email protected] toimetusse Õie, Elle ja Õie Helbe, Villi, Ester, Anni ja Maile e-posti aadressile: VIGALA SÕNUMID 10 Septembrikuu sünnipäevalapsed

Hilja Aiaots 90 Vana-Vigala Rahvamaja Avatud Noortekeskus korraldab konkursi Vilma Kamarik 87 Helmi Asperk 85 noorsootöötaja Vilma Neem 83 Linda Hatto 83 Ilme Rämo 82 Valve Rausberg 81 leidmiseks. Töökoormus 20 tundi nädalas, õhtuti. Aive Burmeister 70 Vajadusel saab töökoormust jagada. Jaan Üürike 65 Noorsootöötaja töö sisuks on huvitegevuse korraldamine Vana-Vigala noortekeskuses ja Vigala piirkonnas. Et päevade lennus SOBIV KANDIDAAT ON: jääks püsima kevad, et päike jääks põsele särama. Et õnne ja tervist oleks veelgi enam – rõõm ootaks sind koduväraval! - soovitavalt keskharidusega; - algatusvõimeline ja tegus; PALJU ÕNNE! - koostöövalmis ja kohusetundlik; - tal on sündmuste korraldamise kogemus ja KASUKS avaliku TU LesinemiseEB: julgus. Müüa korter Märjamaal.

Helistada õhtuti 5650 0311 - varasem töökogemus noorsootöö valdkonnas; - projektide kirjutamise ja juhtimise kogemus; - võõrkeelte ja arvuti kasutamise oskus; - hea suhtlemis- ja eneseväljendusoskus.1. oktoober 2013

20. septembrilTööle asumise2013 aeg: Kandideerimissoov ja motivatsioonikiri saata hiljemalt Hea Tiduvere küla aadressile: [email protected] elanik! Täiendav info: 5636 2293 Astra Põlma Kohtume 14. septembril hooldusõde kell 14.00 kohvikus registripidajalePakume tööd Kuuda hooldekodu vajab "Madissoni kutsikad" ja öövalveteks.

valime külavanema! - Töötasustamine 2,60 € töötunnist + Kandideerimisavaldus, CV ja haridust tõendavate dokumentide koopiad esi preemia. tada Vigala Vallavalitsusele aadressil - Sääla tee 8/8,[email protected] Kivi-Vigala küla, Vigala. Info tel 489 7958 või vald, Rapla maakond 78001 või e-pos [email protected] ti aadressil: - 8. septembril 2013 tähistatakse 16. september 2013. Dokumentide viimane esitamise täht Vigala koguduse 674. aastapäeva aeg on Vabadussõja torn-mälestusmärgi: Konkursi dokumendid asuvad -pühitsemise 80. aastapäeva aadressil: -taasavamise 25. aastapäeva http://www.vigala.ee/index. Jumalateenistus algab kell 11.00 php?option=com_content&view= article&id=199&Itemid=116 Vigala Sõnumid, Kivi-Vigala küla, Toimetaja: Elle Altmets, [email protected] Tel 489 4770, GSM 5615 9260 Vigala vald 78001 Raplamaa Toimetajal on õigus redigeerida aval- Faks 489 4773 Väljaandja: Vigala Vallavalitsus damiseks saadetud artikleid Kodulehekülg: www.vigala.ee/ajaleht/ Trükk: Hansaprint OÜ Küljendus: Kurimuri OÜ ajaleht.html