Koalitsioonileping

Total Page:16

File Type:pdf, Size:1020Kb

Koalitsioonileping KOALITSIOONILEPING Saue vald, 31. oktoobril 2013 aastal Käesolev kokkulepe on sõlmitud Saue valla valimisliidu „Koostöö“, valimisliidu „Meie Vald“ ja erakonna Isamaa ja Res Publica Liit (edaspidi pooled) vahel eesmärgiga sätestada ühised väärtused ning tagada ühine arusaam Saue valla juhtimisest kuni järgmiste kohaliku omavalitsuse volikogude valimisteni. Lähtudes eeltoodust allkirjastavad Saue valla valimisliit „Koostöö“, valimisliit „Meie Vald“ ja erakond Isamaa ja Res Publica Liit nimekirjas Saue vallavolikokku valitud Andres Laisk, Eero Kaljuste, Jaanus Kallion, Raido Ingerainen, Arnold Õispuu, Kai Koppel, Ahto Oja, Mikk Lõhmus, Toomas Artma, Aavo Sõrmus, Kalle Reiter, Ülle Rondo, Rein Riga ja Raivo Kokser alljärgneva kokkuleppe: 1. Osapooled lepivad kokku, et valitsevad üheskoos Saue valda kuni järgmiste kohaliku omavalitsuse volikogude valimisteni 2017. aastal. 2. Valla arendamisel, juhtimisel ja investeeringute kavandamisel lähtutakse poolte valimisplatvormides sätestatud väärtustest ja Saue valla arengukavast, eelarvestrateegiast ning teistest arengudokumentidest. Sealjuures peavad Pooled esmatähtsaks järgmiste valimislubaduste täitmist: 2.1 Tagame lasteaiakoha kõikidele vähemalt 3 aasta vanustele lastele. Jätkame sõimeealiste laste jaoks eralasteaia ja koduse lapse toetuse maksmist. Tõstame toetuse maksimaalmäära 330 euroni. Kolme ja enama lapselistele peredele tagame tasuta lasteaiakoha. 2.2 Koostame Ääsmäe kooli ja lasteaia tervikliku renoveerimise projekti lähtudes seejuures EL kehtivatest energiasäästu põhimõtetest. Investeerime Ääsmäe Kooli sportimisvõimaluste parandamisse. 2.3 Võimaldame valla kõikidele lastele tasuta sõidu elektrirongis ning tagame kolme ja enama lapsega peredele tasuta ühistranspordi. 2.4 Muudame valla avalikud teed tolmuvabaks. Teede ehitamine toimub lähtuvalt valla arengukavast, sh keskendume senistest enam asulate (tiheasustusalade) siseteede välja ehitamisele probleemsetes piirkondades ning endiste aiandusühistute aladele alates 2016 aastast. Hajaasustuses on prioriteediks teed, kus liigub koolibuss ja elamutega vahetult piirnevad teelõigud. Rekonstrueerime Vae ja Hoiu tänavad ning Kotka tee. 2.5 Lahendame süsteemselt probleemsete uuselamurajoonide taristute väljaehitamisega seotud probleeme, olles seisukohal, et vallal tuleb võtta üle arendajate poolt täitmata jäänud kohustused mustkattega teede, tänavavalgustuse ning teiste avaliku ruumi arendamise osas. Ehitame välja Kotka tee piirkonna ühisveevärgi ja kanalisatsiooni eelvoolud. 2.6 Kergliiklusteede ehituse prioriteetideks on asulate (Ääsmäe, Hüüru, Valingu, Kotka tee piirkond jt) ühendamine vallakeskuse Laagri ning lähimate tõmbekeskustega ning asulate keskuses uute kõnniteede ehitamine (Laagri Kuuse tänav, Ääsmäe kolmnurk, Vanamõisa-Alliku, Hüüru jt). Teeme teiste piirkonna kohaliku omavalitsuse üksustega koostööd keskustevaheliste kergliiklusteede (Laagri-Harku alevik, Saue-Keila jt) ehitamiseks Euroopa Liidu meetmete raamides. 2.7 Ehitame välja raudteejaamade (Urda, Padula Valingu) juurdepääsuteed koos ratta- ja autoparklate ja autobussidele sobivate peatuskohtadega. 2.8 Rekonstrueerime Laagri ja Ääsmäe vee- ja kanalisatsiooni ning sadevee süsteemid. Investeeringutoetuse saamisel laiendatakse ühisvee ja kanalisatsioonivõrku esmajärjekorras Vatsla aiandusühistute piirkonda. Jätkame tööd väikeasumite ajalooliselt tekkinud vee- ja kanalisatsiooniprobleemide lahendamisel, nt Valingu, Jõgisoo ja Kiia piirkondades leides piirkonna asustustihedusele vastavaid optimaalseid lahendusi. 2.9 Motiveerime Euroopa Liidu toel ehitatud ühisveevärgi ja kanalisatsioonitrassidega liitumist ja vajalike ehitustööde tegemist töötades koos AS-iga KOVEK välja järelmaksuga liitumispaketid ning nõustades inimesi sobiva ehitusettevõtja leidmisel. 2.10 Kehtestame alates 2014 aastast korteriühistute koolitustoetuse ja alustame korteriühistutele KredExi ja teiste meetmete omafinantseeringute katmiseks renoveerimistoetuste maksmist. 2.11 Kehtestame Laagri Kooli kõrval asuval haljasalal valla arenguperspektiive arvestava detailplaneeringu. Jätkame Laagri keskuse väljaarendamist terviklikuks ja mitmekülgseks elukeskkonnaks. 2.12 Rajame uut haljastust avalikku ruumi ning arendame välja avalikud puhkealad. Kujundame Laagris Pääsküla jõe ääres asuvates pargialadest vaba-aja veetmise ja piknikuala ning ehitame välja jõeäärse valgustatud jalgtee. 2.13 Toetame mängu- ja spordiplatside loomist igas valla külas. Rajame avaliku mängu- ja spordiplatsi Laagri Nõlvaku piirkonda. Ehitame Maidla veehoidla juures välja avalikult kasutatava ranna ja puhkeala. 2.14 Paigaldame Laagri keskuse piirkonda videovalve. 2.15 Toetame uue multifunktsionaalse perearsti/tervisekeskuse rajamist Laagrisse. 2.16 Peame oluliseks kõrgel erialasel tasemel personali leidmist ja hoidmist vallavalitsuses, allasutustes ja vallaga seotud ettevõtetes. Selleks hoiame töötasud keskmiselt püsivalt vähemalt 5 % kõrgemal Tallinna vastavate ametikohtade töötasudest ning panustame heal tasemel kaasaegse töökeskkonna püsimisse. 2.17 Toetame Saue valla ja Saue linna baasil tugeva ja võimeka valla moodustamist. Pikemas perspektiivis näeme Saue valda koos Saue linna Saku valla ja Kernu vallaga Lääne-Harjumaa tugevaima piirkonnana, kus areneb välja elujõuline eeslinna tüüpi asustus, mis tagab inimestele oluliste teenuste kättesaadavuse, töökohad ning valla erinevate osade tasakaalustatud arengu. 2.18 Viime läbi uuringud rahva arvamuse välja selgitamiseks ühinemise ja piiride muutmise küsimuses nii Saue vallas, Saue linnas, kui Laagri aleviku Tallinna linna poolses osas. 3. Eeltoodud prioriteetseid tegevussuundi tuleb käsitleda lahutamatu osana osapoolte programmilistest seiskohtadest, mis jäävad kajastama osapoolte väärtuspõhiseid seisukohti valla juhtimisel laiemalt, loetlevad täiendavad tegevussuunad, millega tegeletakse vabade rahaliste vahendite tekkimisel või muul viisi soodsa olukorra tekkimisel kavandatu ellu viimiseks ning mis jäävad kehtima ka peale käesoleva kokkuleppe sõlmimist. 4. Osapooled deklareerivad, et kõik pooled on koalitsioonis võrdsed partnerid ning oluliste otsuste tegemisel lähtutakse osapoolte omavahelistest konsensuslikest kokkulepetest. 5. Osapooled lähtuvad omavahelises suhtluses üldtunnustatud poliitilise kultuuri põhimõtetest, kolmandate osapooltega ei peeta läbirääkimisi ilma koalitsiooni osapooli eelnevalt informeerimata. 6. Ametikohtade jaotus st ametikohad ning neid täitvate osapoolte esindajad volikogus, vallavalitsuses ning muudel valitavatel kohtadel sh volikogu komisjonid ja nõukogud lepitakse kokku käesoleva lepingu lisas 1. 7. Koalitsioonileppe ellu viimisel lähtutakse programmides kajastatud valla finantsilise jätkusuutlikkuse põhimõtetest 8. Pooled lepivad kokku, et käesolevast lepingust tulenevad tegevused kajastatakse ettepanekutena valla arengukava muutmise protsessis. 9. Käesolev leping sõlmitakse neljas eksemplaris. Allkirjad: LISA 1 31. oktoobril 2013 allkirjastatud koalitsioonilepingu juurde. Pooled lepivad kokku alljärgneva ametipositsioonide jaotuse: 1. VOLIKOGU 1.1 Volikogu esimees kandidaadi nimetab Isamaal ja Res Publica Liit (edaspidi IRL) 1.2 Volikogu aseesimees kandidaadi nimetab valimisliit „Koostöö“ 1.3 Majandus- ja arengukomisjoni esimees kandidaadi nimetab valimisliit „Meie Vald“ 1.4 Maa- ja planeeringute komisjoni esimees kandidaadi nimetab valimisliit „Meie Vald“ 1.5 Kultuuri- ja hariduskomisjoni esimees kandidaadi nimetab valimisliit „Koostöö“ 1.6 Heakorra- ja keskkonnakomisjoni esimees kandidaadi nimetab valimisliit „Koostöö“ 1.7 Sotsiaalkomisjoni esimees Kandidaadi nimetab IRL 1.8 Revisjonikomisjoni esimees koalitsioon kandidaati ei paku Pooled lepivad kokku, et kõik koalitsiooni osapooled nimetavad igasse volikogu komisjoni (va revisjonikomisjon) kaks liiget (sh punktides 1.1-1.8 nimetatud kohad). Komisjonid on reeglina seitsmeliikmelised (va revisjonikomisjon) 2. VALITSUS 2.1 Vallavanem kandidaadi nimetab valimisliit „Koostöö“ 2.2 Abivallavanem kandidaadi nimetab valimisliit „Meie Vald“ 2.3 Abivallavanem Kandidaadi esitab vallavanem 2.4 Iga pool nimetab vallavalitsuse koosseisu ühe mittepalgalise liikme. 3. NÕUKOGUD 3.1 OÜ LHSK ja AS KOVEK nõukogud moodustatakse kolmeliikmelisena ja iga osapool nimetab vastavasse nõukogusse ühe liikme. Allkirjad .
Recommended publications
  • Keila Jõe Valgala Reostuskoormuse Uuring
    AS MAVES Marja 4d, 10617 Tallinn, tel: 6567300, e-post: [email protected] Tellija: Keskkonnaamet Töö nr: 13064 KEILA JÕE VALGALA REOSTUSKOORMUSE UURING Vastutav täitja: Karl Kupits Juhatuse liige: Karl Kupits Tallinn Detsember 2013 Keila jõe valgala reostuskoormuse uuring AS MAVES SISUKORD 1 KOKKUVÕTE .................................................................................................................................. 3 2 SISSEJUHATUS ............................................................................................................................... 4 3 TÖÖ METOODIKA ......................................................................................................................... 5 3.1 VARASEMAD MATERJALID .......................................................................................................... 5 3.2 ANDMEBAASID JA KAARDIANALÜÜS ........................................................................................... 5 3.3 VÄLITÖÖD ................................................................................................................................. 7 3.4 ARUANNE ................................................................................................................................. 7 4 KEILA JÕE KIRJELDUS ................................................................................................................... 8 4.1 ÜLDANDMED ............................................................................................................................. 8 4.2 JÕE VEE
    [Show full text]
  • Ääsmäe Põhikooli Arengukava 2016–2020
    Kinnitatud Saue Vallavalitsuse 21. juuni 2016 korraldusega nr 457 ÄÄSMÄE PÕHIKOOLI ARENGUKAVA 2016 –2020 Detsember 2015 Kinnitatud Saue Vallavalitsuse 21. juuni 2016 korraldusega nr 457 SISUKORD 1 SISSEJUHATUS ........................................................................................................... 3 2 ÄÄSMÄE PÕHIKOOLI LÜHITUTVUSTUS .............................................................. 3 3 ÄÄSMÄE PÕHIKOOLI ARENGU TAKISTUSED ....................................................5 3.1 Arengutakistuste kõrvaldamine ..............................................................................7 4 HINNANG KOOLI ARENGUKAVA 2012–2015 TÄITMISELE .............................. 8 5 ÄÄSMÄE PÕHIKOOLI ARENGUSUUNAD 2016–2020 ........................................ 11 5.1 Kooli põhiväärtused, visioon ja missioon 2016–2020 ...................................... 11 5.1.1 Ääsmäe Põhikooli visioon ............................................................................ 11 5.1.2 Ääsmäe Põhikooli missioon .......................................................................... 11 5.1.3 Ääsmäe Põhikooli põhiväärtused .................................................................. 11 5.2 Ääsmäe Põhikooli üldeesmärk .......................................................................... 12 6 TEGEVUSVALDKOND EESTVEDAMINE JA JUHTIMINE ................................. 13 6.1 Kokkuvõte eelmise arengukava perioodi eesmärkide täitmisest ................... 13 6.2 Arengusuunad ...................................................................................................
    [Show full text]
  • Valla Arengukava Eelnõu on Avalikustamisel
    KODUVALD NOVEMBER 2008 Saue valla sõnumileht Nr 10 (182) TASUTA Valla arengukava eelnõu on avalikustamisel Tänaseks on valla uue aren- ja tingimuste määratlemine ja aluste pruugi oluline vajadus küsitluse põhjal gukava eelnõu olnud juba kuu ettevalmistamine detailplaneeringute välja tulla, samuti arvestati arengukava aega kõikidele huvilistele kät- koostamiseks toimub Saue valla üld- ja koostamisel ka lähiaastate rahvastiku Registreeri teemaplaneeringute alusel. Planeerimi- ja majandusprognoosi. Majandussuru- tesaadav ja kõigepealt tahaks se ja ehitamise üldiste põhimõtete ja tis tähendab seda, et sotsiaalkulutused ennast südamest tänada kõiki aktiiv- reeglite seadmiseks on koostatud Saue võivad lähiaastatel oluliselt tõusta. seid vallaelanikke, kes aren- valla ehitusmäärus. Maakasutus- ja Kokkuvõte elanike arvamustest on vallaelanikuks gukava kohta on juba oma ehitustingimuste määramine toimub leitav http://www.sauevald.ee/juhtimi- detailplaneeringute alusel. ne/alusdokumendid/uuringud • Elukohateate võib sõna sekka öelnud. Piltlikult öeldes võib arengukavaga täita kohapeal Uus arengukava ei ole tehtud tüh- püstitada eesmärgi ehitada mingisugu- Majandusolukord mõjutab ka vallamajas jale kohale, aluseks oli valla kehtiv ne tee või tänav, kuid selle tee või tä- arengukava , arengukava aastani 2015 (2021), valla nava konkreetne asukohavalik, kaasne- Arengukava koostamise aegset (st • täidetud avalduse võib rahvastiku- ja majandusprognoos ning vad keskkonnamõjud, projektlahendus sügis 2008) kohaliku omavalitsuse saata postiga kevadine vallaelanike
    [Show full text]
  • Kiia Ja Valingu Veemajandusse Üle Miljoni Euro Viimise Lõpptähtaeg on 21.08.2017
    Uuele Kiia ja Lubage esitleda: lennukaarele Valingu vee- Leivategija saadeti majandusse Mati viimane üle miljoni vaimustus – 72 noort meditsiiniauto euro Kristi LK 3 LK 5 LK 8 NR 7 JUULI 2016 SAUE VALLALEHT Koduvald ? Otsime uuele vallale lippu ja vappi Sümboolikakonkurss käib suve lõpuni ning selle käigus saab igaüks, kellel on äge mõte ning natuke head silma ja kätt sinna juurde, oma kavanditega lagedale tulla. LK 2 Eriti oodatud on hullud ideed Eesti riigi loomisest möö- dub aastal 2018 sada aas- tat. Sünnipäeva puhul on tegemisel palju kingitusi, alates pillide soetamisest lastele kuni tammeparki- de ja kiiklate rajamiseni. Oma kingitusega on välja tulnud ka Ääsmäe küla, kes tahab Eestile sajan- daks juubeliks kinkida LK 6 kirisiaia. Kopenhaagenis on Väike merineitsi, Tartus "Suudlevad tudengid", Vanamõi- sas Kleiso Mart Linnades võib tihti kohata erinevaid lugusid või suur- mehi sümboliseerivaid skulptuure. Külatasandil piirdutakse reegilina ta- gasihoidlikemate kivaeda- dega, lilleklumpidega ja nimetähistega. Vanamõi- sa külal on kombeks asju gramm suuremalt ette võtta – seal markeerib kü- laolemust üle-elusuurune LK 9 dolomiidist Kleiso Mart. NR 7 2 JUULI 2016 SAUE VALLALEHT Koduvald Vallavolikogus 30. juunil • Saue valla 2015. konsolideeritud majandusaasta aruande kin- nitamine OTSIME ÜHENDVALLALE • Raamatupidamise seaduses sätestatud ülesannete delegee- rimine • Saue Vallavolikogu 30.09.2010. aasta määruse nr 18 „Saue LIPPU JA VAPPI! valla jäätmehoolduseeskiri” muutmine“, II lugemine • Saue Vallavolikogu 24. aprilli 2014. aasta
    [Show full text]
  • Vallavolikogu Esimehe Tervituskõnest: “Eesti Vabariiki Ehitame Me Kõik Koos Ja Iseendale!” Seoses Eesti Vabariigi 90
    KODUVALD MÄRTS 2008 Saue valla sõnumileht Nr 3 (175) TASUTA Vallavolikogu esimehe tervituskõnest: “Eesti Vabariiki ehitame me kõik koos ja iseendale!” Seoses Eesti vabariigi 90. aastapäevaga autasustati järgmisi Saue valla arengule kaasa aidanud isikuid Mitmekordsed Saue Vallavolikogu liikmed taasiseseisvunud Eesti Vabariigi ajal Mati Kongo - valitud 5 volikogu koosseisu Tiiu Ingerainen – valitud 5 volikogu koosseisu Indrek Tiidemann– valitud 5 volikogu koosseisu Valeri Alba – valitud 4 volikogu koosseisu Lehte – Hilja Kullama – valitud 4 volikogu koosseisu Ülo Viljamaa – valitud 3 volikogu koosseisu Rein Suur – valitud 3 volikogu koosseisu Austatud vallarahvas, Siim Luks – valitud 3 volikogu koosseisu 24. veebruaril tähistasime oma kodumaa vabaduse 90.aastapäeva. Sel päeval vaatasid Eesti rahvas Lembit Libe – valitud 3 volikogu koosseisu ja riik käsikäes tulevikku, unustamata minevikku. Relva jõul tuli meie isadel end vabaks võidelda ikke alt. Paljud olid valmis langema, et kaitsta ülejäänute õigust rääkida eesti keelt ning valitseda Tiit Talvi – valitud 3 volikogu koosseisu end ise, ilma võõrvõimu painutuseta. Meenutagem tänutundega neid ligi 3600 hukkunut; see panus oli hindamatu. Jaanus Kallion – valitud 3 volikogu koosseisu Eesti kasvas jõudsalt, oli tubli, kuid maailmapoliitika surutisest, kahe koletise, haakristi ning viisnurga alasilt ei pääsenud me nagu kogu Ida-Euroopa. Paljud olid sunnitud jätma Eesti, kes Rein Riga – valitud 3 volikogu koosseisu pommirahe all lääne, kes tapiga ida suunas. Kuid vale vaob ja tõde jääb pinnale. Varises ka viimane suurmonstrum, milles meil kõigil oli kaalukas roll. Sinise taevakaare ja musta mullapinna vahel joonistas valge lootus ning mehine tegutsemistahe meie vabanemiskaare. Tiiu Tool – hariduselu edendamise eest Laagri lasteaia õpetajana. Tõsi, ärevad ajad polnud veel lõppenud, kuid nüüd, vaadates tagasi, on kõik läinud lausa usku- Tiiu töötab lasteaias maja avamisest alates, seega 39.a.
    [Show full text]
  • Saue Valla ÜVK Arengukava
    Lisa Saue Vallavolikogu 28.03.2016 määrusele nr 20 Saue valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2016-2027 Tellija: Saue Vallavalitsus Koostaja: Europolis OÜ Laagri 2016 Saue valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2016-2027 SISUKORD 1. KESKKOND JA SOTSIAAL-MAJANDUSLIKUD NÄITAJAD .................................................. 4 1.1. Üldandmed ................................................................................................................................... 4 1.2. Keskkonnaseisund ....................................................................................................................... 5 1.3. Sotsiaal-majanduslik ülevaade ................................................................................................. 11 1.4. Vee-ettevõtted Saue vallas ......................................................................................................... 12 1.5. Saue valla rahanduslik jätkusuutlikkus .................................................................................. 16 2. SEADUSANDLIK TAUST .............................................................................................................. 18 2.1. Olulisemad EL direktiivid veemajanduse alal ........................................................................ 18 2.2. Olulisemad siseriiklikud õigusaktid ......................................................................................... 19 2.3. Harju alamvesikonna veemajanduskava keskkonnaeesmärgid ...........................................
    [Show full text]
  • Suvel Avanevad Taas Külades Väravad Ja Kohvikud, Üritustesarja Avamise
    SAUE VALD Endise Harku Ühinenud omvalitsuse Priileib hooldekodu keskuse rajamise SAUE LINN hakkab ruumides ja sümboolika- pakkuma alustab augustist konkursi nüansid tervislikke Triibu & Liine selguvad juba KERNU VALD lõunasuppe suveks päevahoid NISSI VALD LK 2 LK 3 LK 12 NR 5 MAI 2016 SAUE VALLALEHT Koduvald SUVEÜRITUS Suvel avanevad taas külades väravad ja kohvikud, üritustesarja avamise 20 aastat beebi- au on Valingul ja Ailal teadust Saue vallas Üheksakümnendate kes- kel imporditi vastsesse Möödunud aastal suve läbi väldanud üritustesarja „Saue valla avatud külavära- Eesti vabariiki muude se- vad“ nautisid nii tegijaid ise kui külalised. Omad said tuttavamaks ja võõrad oma- nitundmatute asjade kõr- val ka arusaam, et beebid maks, värvate taga sai kohvi ja kooki ning aimu kogukonna karakterist. ja emad vajavad midagi enamat, kui vaid toonase kultusliku maiguga Benja- KODUVALD AVATUD KÜLAVÄRAVAD min Spocki raamatu „Teie LK 5 annely.sumre@ JA KOHVIKUTEPÄEVAD laps“ tarkused. KV sauevald.ee KODUVALD 14. mai Valingu ja Aila külad 18. juuni Jõgisoo küla el aastal on üritusest osa võt- 22. juuni Vanamõisa küla mas kaksteist küla, avalöögi 2. juuli Laagri (+ Alliku + Toot- Svõtavad enda peale Valingu ja si + Veskimöldre elurajoon) Aila külad 14. mail ja „väravad sul- 23. juuli Ääsmäe küla geb“ lõpuüritus Koppelmaal, mis 13. august Tuula Ja Pällu külad jääb juba otsapidi oktoobrikuusse. 27. august Maidla küla Koduvald kuulas kuu jagu päevi 10. september Hüüru küla varem üle Valingu ja Aila avatud 23. oktoober Koppelmaa küla Kui ema elab kõige külaväravate peakorraldaja Ma- ilusama pilve peal ris Zernandi, et milline kogemus Maikuu teisel pühapäeval möödunud aastast kaasa võeti ja tähistatakse emadepäe- mis sel korral plaanis on.
    [Show full text]
  • S8 Buss Sõiduplaan & Liini Marsruudi Kaart
    S8 buss sõiduplaan & liini kaart S8 Antsuküla Vaata Veebilehe Režiimis S8 buss liinil (Antsuküla) on 2 marsruuti. Tööpäeval on selle töötundideks: (1) Antsuküla: 9:55 - 17:00 (2) Saue Jaam: 6:30 - 15:15 Kasuta Mooviti äppi, et leida lähim S8 buss peatus ning et saada teada, millal järgmine S8 buss saabub. Suund: Antsuküla S8 buss sõiduplaan 42 peatust Antsuküla marsruudi sõiduplaan: VAATA LIINI SÕIDUPLAANI esmaspäev 9:55 - 17:00 teisipäev 9:55 - 17:00 Saue Jaam 2a Kuuseheki Tänav, Saue kolmapäev 9:55 - 17:00 Pärnasalu neljapäev 9:55 - 17:00 16 Tule, Saue reede 9:55 - 17:00 Tule laupäev Ei sõida 22a Tule Tänav, Saue pühapäev Ei sõida Paulig 19 Tule Tänav, Saue Saue Tee 51 Tule, Estonia S8 buss info Suund: Antsuküla Liidumäe Peatust: 42 Reisi kestus: 85 min Mullaste Liini kokkuvõte: Saue Jaam, Pärnasalu, Tule, Paulig, 2 Mullaste Tee, Estonia Saue Tee, Liidumäe, Mullaste, Uku Tee, Jõgisoo, Harutee, Toominga, Muusika, Sinilille, Kääbastemägi, Uku Tee Kääbastemägi, Kasekännu, Ruila Kool, Ruila Kool, Ruila, Laitse Loss, Anniko Tee, Oru, Laitse Seltsimaja, Jõgisoo Nuudi Tee, Luige, Kibuna, Sepu Tee, Munalaskme, Aude, Riisipere Jaam, Jaama Tee, Nissi Kool, Nissi Harutee Kauplus, Alema, Nurme, Varese, Lehetu, Ees-Lehetu, Turba Jaam, Turba Kauplus, Turba, Antsuküla Toominga Muusika Sinilille Kääbastemägi Ääsmäe — Kernu, Estonia Kääbastemägi Kasekännu Ruila Kool Ruila Kool Ruila Laitse Loss Anniko Tee 15 Lossi tee, Estonia Oru Laitse Seltsimaja Nuudi Tee Luige Kibuna Sepu Tee Munalaskme Aude Riisipere Jaam 3 Jaama Tee, Riisipere Jaama Tee 19 Nissi
    [Show full text]
  • Sisukord 3/2014
    SISUKORD 3/2014 Sisukord ESSEE Hasso Krull: Ajaloota sündmus 2 KÄSITLUSED Tiina Kala: Veretöö ja lepitus 14. sajandi Liivimaal 7 Marten Seppel: 1601.–1603. aasta näljahäda Eestimaal II. Asustuse vähenemine, näljaabi ja kannibalism 25 Kersti Lust: Mulgi hädaoht ehk kuidas mulgid võõrsil talusid päriseks ostsid (kuni 1889) 44 Jaak Valge: Eesti ühiskonna käärimine ja marksismi leviku taust 1920. aastatel 64 DOKUMENT JA KOMMENTAAR Enn Säde: Mõned leheküljed Peeter Ehrlichi eluloo päevikust 74 Argo Kuusik, Valdur Ohmann: EKP Keskkomitee I sekretäri Karl Säre saatus selgunud 85 Meelis Saueauk, Tõnu Tannberg: Kuidas võeti Kremlis vastu otsus ühise küüditamisoperatsiooni läbiviimiseks Balti liiduvabariikides 1949. aasta kevadel? 92 Peeter Kaasik: Põrandaalune organisatsioon „Kotkas” – näide paberil peetud partisanisõjast Teise maailmasõja ajal 98 Eesti Filmiarhiiv, Kadi Sikka: Jaan Riet 105 KULTUURILOOLISEST ARHIIVIST Vello Paatsi: Tsensor Jaan Jõgeveri päevaraamatud 112 Tsensuuri ja muid küsimusi Jaan Jõgeveri päevikutes 115 ARVUSTUSED Lea Kõiv: Eesti ajalugu Vene-Liivimaa sõjast Põhjasõjani 128 Ivar Leimus: Exegi monumentum 133 Andreas Ventsel: Karikatuurne vaenlane 135 VARIA Jaanus Arukaevu: „Nii mõnigi arhiivinduse püha lehm on hinge vaakumas.“ Intervjuu riigiarhivaar Priit Pirskoga 138 Priit Raudkivi: Rasked valikud tehtud! Ajalookirjanduse aasta- ja Tuna artiklipreemia 2014 144 Tiina-Mall Kreem: Esemeliste allikate potentsiaal 146 Maris Saagpak, Triin Tark, Anne Untera: Mare Balticumi kultuuripäevad 2013 Darmstadtis 148 Peep Pillak: Märtsi suurpommitamisest 70 aastat 150 Mari-Leen Tammela: Eesti Ajaloomuuseumi seminar Kolmanda Riigi poliitikast 154 Summary 156 Tuna 3/2014 1 ESSEE Ajaloota sündmus Hasso Krull 1 Ajaloost saab rääkida vähemalt kahes tähenduses. Võime rääkida mõne paiga, perekonna, hoone, isiku, eseme või koosluse ajaloost, mõeldes selle all teatavat põhjuslike elementide pundart: need elemendid seletavad, miks on asi just selline, nagu ta on, miks käitub ini- mene nõnda, nagu ta käitub, miks me näeme ruumis teatavat sattumuslikku asetust jne.
    [Show full text]
  • Saue Valla Arengukava
    Lisa 1 Saue Vallavolikogu 25.09.2014 määrusele nr 18 SAUE VALLA ARENGUKAVA Laagri 2014 Saue valla asend ja rahvastik Sisukord 1 SAUE VALLA ASEND JA RAHVASTIK ......................................................................................................... 4 1.1 VALLA ASEND EESTIS JA ASUKOHAST TINGITUD OLUD JA ARENGUVÕIMALUSED ............................................................ 6 1.2 VALLA RAHVASTIKUPROGNOOS ......................................................................................................................... 9 2 SAUE VALLA VISIOON 2026 ................................................................................................................... 15 3 SAUE VALLA ARENGUKAVA TULEMUSLIKKUSE MÕÕDIKUD .................................................................. 16 4 SAUE VALLA KESKUSED, RAHVASTIKU KUJUNEMINE JA MAAKASUTUSE PLANEERIMINE ...................... 18 5 HARIDUS JA HUVITEGEVUS ................................................................................................................... 23 5.1 ALUSHARIDUS ............................................................................................................................................. 23 5.2 ÜLDHARIDUS............................................................................................................................................... 27 5.3 HUVIHARIDUS ............................................................................................................................................. 31 6 KULTUUR, SPORT, VABA
    [Show full text]
  • Abiks Loodusevaatlejale 100 Saksa-Eesti Kohanimed
    EESTI TEADUSTE AKADEEMIA EESTI LOODUSEUURIJATE SELTS Saksa-Eesti Kohanimed Abiks loodusevaatlejale nr 100 Tartu 2016 Eesti Looduseuurijate Seltsi väljaanne Küljendus: Raino Suurna Toimetaja: Rein Laiverik Kaanepilt on 1905. a hävinud Järvakandi mõisahoonest (Valdo Prausti erakogu), Linda Kongo foto (Rein Laiveriku erakogu). ISSN 1406-278X ISBN 978-9949-9613-6-8 © Eesti Looduseuurijate Selts Linda Kongo 3 Sisukord 1. Autori eessõna .............................................................................................................................................................................. 5 2. Sada tarka juhendit looduse vaatlemiseks ................................................................................................................................... 6 3. Lühenditest ................................................................................................................................................................................... 9 4. Kohanimed ................................................................................................................................................................................. 10 5. Allikmaterjalid .......................................................................................................................................................................... 301 4 Eessõna Käesolevas väljaandes on tabeli kujul esitatud saksakeelse tähestiku alusel koos eestikeelse vastega kohanimed, mis olid kasutusel 18. ja 19. sajandil – linnad, külad, asulad
    [Show full text]
  • Haldusüksused Ja Nende Lühendid Administrative Units of Estonia and Their Abbreviations (1866–2017)
    Eesti Keele Instituut Institute of the Estonian Language KNAB: Kohanimeandmebaas / Place Names Database 30.10.2017 (03.05.1995) EESTI HALDUSÜKSUSED JA NENDE LÜHENDID ADMINISTRATIVE UNITS OF ESTONIA AND THEIR ABBREVIATIONS (1866–2017) Loetelus on Eesti haldusüksused ajavahemikus 1866–2017, seejuures 1950–1970 on arvesse võetud ainult linnad ja alevid. Valdade (1970–1989~91 ka külanõukogude) nimed on antud ilma liigisõnata. Praegused haldusüksuste nimed on poolpaksus kirjas , kihelkonnanimed on *tärniga. Teises tulbas on osutatud, millisesse kihelkonda kuulus omaaegne mõisavald ning millises maakonnas oli/on üksus 1922., 1939. ja 2017. a. Kolmandas tulbas on kohanimeandmebaasis kasutatav lühend. Märkuste lahtris on toodud viited haldusüksuse loomise, ümbernimetamise või likvideerimise kohta (allikaks Uuet 2002, Ajalooarhiivi andmebaas ja KNABi jaoks kogutud andmed). Mõne enne 1890ndaid olnud valla liitmise aeg ei ole teada, sel juhul on märkuses vaid XIX saj (vahel on tegu olnud pooliseseisva vallaga). Valdade tinglikuks algusajaks on 1866, kuid enamik valdu oli teises staatuses olemas juba varem. Tingmärgid: > liidetud millegagi, < lahutatud millestki, ^ ümber nimetatud v endise nimega. Lühend krkv = kirikuvald. Üksuste omavahelisi piirimuutusi ei kajastata. Põhitabeli järel on lühendite, samuti omaaegsete saksa- ja venekeelsete nimede register. Haldusüksused, mille lühendeid pole antud, kirjutatakse kohanimeandmebaasis täielikult välja, lisades sünonüüminumbri vastavalt tabelile, kui see on antud (nt Atla2, Jõgisoo1 ). The list contains names of administrative units of Estonia from the period 1866–2017, from 1950 through 1970 only urban municipalities are included. The names of rural municipalities are written without a generic term ( "vald" ). The names of current administrative units are in bold , the names of ecclesiastical parishes are marked with an *asterisk. The second column refers to the parish the unit belonged to before 1917 and the counties that the unit belonged to in 1922, 1939 and 2017.
    [Show full text]