OÜ Inseneribüroo STEIGER

Harku valla Vahi küla Vääna turbamaardla Vääna turbatootmisala mäeeraldise kavandatava laiendamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise (KMH) aruanne

Töö nr 12/1023

Tallinn 2013 OÜ Inseneribüroo STEIGER Harku valla Vahi küla Vääna turbamaardla Vääna turbatootmisala mäeeraldise kavandatava laiendamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise (KMH) aruanne 2

Kinnitan:

Erki Niitlaan ...... Juhatuse liige

Keskkonnamõju hindasid:

Aadu Niidas ...... Loodusteaduste bakalaureus (litsents KMH 0145, 26.10.2017)

Arvi Toomik ...... Tehnikakandidaat (litsents KMH 0023, 09.04.2016)

Eike Simmer ...... Loodusteaduste bakalaureus (litsents KMH 0148, 13.12.2017)

Hedi Schvede ...... Loodusteaduste magister

Raili Kukk ...... Tehnikateaduste bakalaureus

Taavi Loogna ...... Assistent OÜ Inseneribüroo STEIGER Harku valla Vahi küla Vääna turbamaardla Vääna turbatootmisala mäeeraldise kavandatava laiendamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise (KMH) aruanne 3

SISUKORD

1. SISU KOKKUVÕTE ...... 6 2. SISSEJUHATUS ...... 8 2.1 KMH protsessi osalised ...... 8 2.2 Keskkonnamõju hindamise algatamine, läbiviimine ja avalikustamine ...... 8 2.3 Kasutatud infoallikad ...... 9 2.4 Keskkonnamõju hindamise eesmärk ...... 9 3. KAVANDATAVA TEGEVUSE EESMÄRK JA VAJADUS ...... 10 3.1 Kavandatava tegevuse eesmärk ja vajadus ...... 10 3.2 Kavandatava tegevuse vastavus õigusaktidele, planeeringutele ja arengukavadele ...... 10 4. KAVANDATAVA TEGEVUSEGA EELDATAVALT MÕJUTATAVA KESKKONNA KIRJELDUS NING KESKKONNASEISUND ...... 15 4.1 Tootmisala asukoht, maakasutus, omand, asustus, infrastruktuur ja neist tulenevad võimalikud piirangud ...... 15 4.2 Geoloogiline kirjeldus ja maastik ...... 15 4.3 Hüdrogeoloogilised tingimused ...... 17 4.4 Kuivendustingimused ...... 18 4.5 Turbalasundi üldtehnilised näitajad ja maavara varu ...... 19 4.6 Kliima ...... 22 4.7 Kaitstavad loodusobjektid, taimestik, loomastik, linnustik, rohevõrgustik ja Natura 2000 alad...... 24 4.8 Peatüki kokkuvõte ...... 29 5. KAVANDATAV TEGEVUS VÄÄNA TURBATOOTMISALAL. VÕIMALIKUD TEGEVUSE ALTERNATIIVID ...... 30 5.1 Kasutatav tehnoloogia, sh kasutatav tehnika ja tootmisprotsess ...... 30 5.2 Võimalikud alternatiivid ja nende kirjeldused ...... 31 5.3 Kuivendamistehnoloogia ...... 31 5.4 Korrastamistööd ...... 32 6. KAVANDATAVA TEGEVUSE KESKKONNAMÕJU ...... 35 6.1 Hindamise prognoosimeetod ...... 35 6.2 Turbatootmise mõju pinna-, pinnase- ja põhjavee kvaliteedile ning režiimile .... 36 6.2.1 Mõju pinna- ja pinnasevee kvaliteedile ja režiimile ...... 36 6.2.2 Mõju põhjaveele ...... 39 6.3 Tootmisprotsessidest ja transpordist põhjustatud müra ning tolmu vastavus normidele, sh turba transportimisel tekkiva turbatolmu mõju riigimaanteele ning ümbritsevale alale ...... 40 6.3.1 Müra ...... 40 6.3.2 Tolm ...... 42 6.4 Võimalik jäätmete teke seoses turba kaevandamisega ...... 43 6.5 Võimalikud keskkonnaavariid ...... 44 OÜ Inseneribüroo STEIGER Harku valla Vahi küla Vääna turbamaardla Vääna turbatootmisala mäeeraldise kavandatava laiendamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise (KMH) aruanne 4

6.6 Tuleohutus ...... 45 6.7 Mõju maastikule ...... 45 6.8 Loodusressursi otstarbekas kasutamine ...... 46 6.9 Mõju loodusobjektidele ...... 47 6.9.1 Mõju loodusaladele ...... 47 6.9.2 Mõju taimestikule ...... 48 6.9.3 Mõju loomastikule ja linnustikule ...... 48 6.9.3.1 Kanakull (Accipiter gentilis) ...... 49 6.9.3.2 Humala nahkhiired ...... 53 6.9.4 Vääna jõe elustik ...... 54 6.9.5 Kokkuvõte mõjust loodusobjektidele ...... 57 6.10 Mõju infrastruktuurile ja liikluskoormusele ...... 58 6.11 Sotsiaalne mõju elanikkonnale, tööhõivele ja majandusele ...... 59 6.12 Mõju detailplaneeringutele, sh rohevõrgustik ...... 60 6.13 Leevendusmeetodid, teiste keskkonnalubade vajadus ...... 61 6.14 Peatüki kokkuvõte ...... 62 7. NATURA 2000 ALA HINDAMINE ...... 63 7.1 Taustinformatsioon ...... 64 7.2 Kavandatava tegevuse eesmärk ja põhjendus ...... 65 7.3 Kaitsealused objektid ja nende kaitseväärtused Vääna turbatootmisala ümbruses ...... 65 7.3.1 Natura 2000 alad ...... 65 7.3.2 Hoiualad, kaitsealad ja püsielupaigad ...... 67 7.4 Kavandatava tegevuse mõjupiirkonna määratlemine ...... 68 7.4.1 Kavandatava tegevusega (kuivendamine ja kuivendusvee suunamine eesvoolu) kaasneva mõjupiirkonna määratlemine ...... 68 7.4.2 Kavandatava tegevusega (kaevandamisega) kaasneva mõjupiirkonna määratlemine ...... 71 7.5 Kavandatava tegevuse mõjupiirkonda jäävate alade iseloomustus ...... 72 7.5.1 Natura 2000 alad ...... 72 7.5.2 Hoiualad, kaitsealad ja püsielupaigad ...... 79 7.6 Natura 2000 hindamise tegemisel kasutatud asjakohane materjal ...... 80 7.7 Natura 2000 alade terviklikkuse säilimise ja kaitse-eesmärkide hinnang ...... 80 7.8 Leevendavate meetmete olulisus Natura alade terviklikkuse säilimise ja kaitse- eesmärkide seisukohast ...... 82 8. KESKKONNASEISUNDI JÄLGIMISE VAJADUS JA SUUNAD . 84 9. ALTERNATIIVIDE VÕRDLUS ...... 85 9.1 Kriteeriumitele kaalu andmine ...... 85 9.2 Kriteeriumite hindamine ...... 87 9.3 Alternatiivide võrdlus ...... 88 10. KOKKUVÕTE JA KOONDHINNANG, SOOVITUSED EDASISEKS TEGEVUSEKS ...... 89 10.1 Taotlus ...... 89 OÜ Inseneribüroo STEIGER Harku valla Vahi küla Vääna turbamaardla Vääna turbatootmisala mäeeraldise kavandatava laiendamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise (KMH) aruanne 5

10.2 Kavandatava tegevuse vastavus õigusaktidele, planeeringutele ja arengukavadele ...... 89 10.3 Keskkond ...... 90 10.4 Kavandatav tegevus ...... 90 10.5 Keskkonnamõju ...... 91 10.6 Soovitused ja ettepanekud ...... 93 10.7 Koondhinnang ...... 93 11. KASUTATUD KIRJANDUS ...... 94

LISAD

1. AS Jiffy Products Estonia Vääna turbatootmisala maavara kaevandamise loa taotlus. Koostanud: OÜ Inseneribüroo STEIGER, 2012. a. 2. AS Jiffy Products Estonia Vääna turbatootmisala vee erikasutusloa taotlus. 3. Keskkonnaameti Harju-Järva-Rapla regiooni 11.10.2012. a kiri nr HJR 6-7/12/25102 Vääna turbamaardla Vääna turbatootmisala mäeeraldisel kavandatava tegevuse keskkonnamõju hindamise algatamise teade. 4. Harku valla Vahi küla Vääna turbamaardla Vääna turbatootmisala mäeeraldise kavandatava laiendamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise (KMH) programmi avaliku arutelu (11.12.2012.a) protokoll koos registreerimislehe, ettepanekute ja vastus kirjadega. 5. Keskkonnaameti Harju-Järva-Rapla regiooni 22.01.2013.a kiri nr HJR 6-7/13/5598- 18 Harku valla Vahi küla Vääna turbamaardla Vääna turbatootmisala mäeeraldise kavandatava laiendamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise programmi heakskiitmine. 6. Harku valla Vahi küla Vääna turbamaardla Vääna turbatootmisala mäeeraldise kavandatava laiendamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise (KMH) programm. 7. Harku valla Vahi küla Vääna turbamaardla Vääna turbatootmisala mäeeraldise kavandatava laiendamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise (KMH) algatamise (11.10.2012.a), programmi avaliku arutelu toimumise (20.11.2012.a), programmi heakskiitmise (29.01.2013.a) ja aruande avaliku arutelu toimumise (12.04.2013.a) teated Ametlikes Teadaannetes. 8. Harku valla Vahi küla Vääna turbamaardla Vääna turbatootmisala mäeeraldise kavandatava laiendamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise (KMH) aruande avaliku arutelu (02.05.2013.a) protokoll koos registreerimislehe, ettepanekute ja vastus kirjaga.

OÜ Inseneribüroo STEIGER Harku valla Vahi küla Vääna turbamaardla Vääna turbatootmisala mäeeraldise kavandatava laiendamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise (KMH) aruanne 6

1. SISU KOKKUVÕTE

Keskkonnamõju hindamine (edaspidi KMH) algatati vastavalt keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 3 lõikele 1, mille kohaselt hinnatakse keskkonnamõju, kui taotletakse tegevusluba ning tegevusloa taotlemise põhjuseks olev kavandatav tegevus toob eeldatavalt kaasa olulise keskkonnamõju.

Keskkonnaamet algatas keskkonnamõju hindamise arendaja maavara kaevandamise loa taotluse alusel oma 27.09.2012. a kirjaga nr HJR 10-5/12/5598-11. Seejuures lähtudes KeHJS § 6 lg 1 p 28, mille kohaselt tuleb suuremal kui 25 hektari suurusel pealmaa- kaevandamise alal või turba mehhaniseeritud kaevandamisel läbi viia keskkonnamõju hindamine. Samuti algatas Keskkonnaamet keskkonnamõju hindamise arendaja vee erikasutusloa taotluse alusel oma 10.10.2012. a kirjaga nr HJR 7-6/12/23482-4. Algatati KeHJS § 6 lg 1 p 31 alusel, mille kohaselt tuleb üle 100 hektari suuruse pindalaga metsamaa või märgala muutmise, kuivendamise või raadamise korral koostada keskkonnamõju hindamine.

Vastavalt KeHJS § 11 lg 7 kui ühele otsustajale esitatakse kavandatavaks tegevuseks vajaliku kahe või enam tegevusloa taotlus, võib otsustaja kavandatava tegevuse keskkonnamõju hindamise menetlused arendaja nõusolekul liita, kui see ei kahjusta kolmandate isikute õigusi. Kuna kavandatava tegevuse KMH peab haarama tervet tegevust, mitte üksnes konkreetse loa reguleerimiseset ning arvestama asjaolu, et maavara kaevandamise loa KMH ei ole sisuliselt alanud, liideti kahe tegevusloa KMH menetlused.

Käesolevas aruandes on kirjeldatud Vääna turbatootmisala ja selle piirkonna looduslikke tingimusi, arendaja kavandatavat tegevust ja võimalikke alternatiive. Antud on ülevaade reaalsetest korrastamissuundadest ja nende rakendamisvõimalustest. Analüüsitud on turbatootmise mõju pinna- ja põhjavee režiimile ja kvaliteedile ning nende mõjutegurite kaudset mõju piirkonna looduskeskkonnale ja Natura 2000 võrgustikku kuuluvale aladele. Töös on käsitletud leevendusmeetmeid ja antud soovitusi keskkonna mõjutegurite seireks.

KMH menetluse käiku kajastavad järgmised dokumendid, mis on toodud ka aruande lisades: - AS Jiffy Products Estonia Vääna turbatootmisala maavara kaevandamise loa taotlus. Koostanud: OÜ Inseneribüroo STEIGER, 2012. a (lisa 1). - AS Jiffy Products Estonia vee erikasutusloa taotlus Vääna turbatootmisalalt kuivendusvee ärajuhtimiseks Vanamõisa peakraavi Harku vallas Harju maakonnas (lisa 2); - Keskkonnaameti Harju-Järva-Rapla regiooni 11.10.2012. a kiri nr HJR 6-7/12/25102 Vääna turbamaardla Vääna turbatootmisala mäeeraldisel kavandatava tegevuse keskkonnamõju hindamise algatamise teade (lisa 3); - Keskkonnamõju hindamise programmi avaliku arutelu (11.12.2012. a) protokoll koos registreerimislehega ja ettepanekute kirjadega (lisa 4); - Keskkonnaameti Harju-Järva-Rapla regiooni 22.01.2013.a kiri nr HJR 6-7/13/5598- 18 Harku valla Vahi küla Vääna turbamaardla Vääna turbatootmisala mäeeraldise OÜ Inseneribüroo STEIGER Harku valla Vahi küla Vääna turbamaardla Vääna turbatootmisala mäeeraldise kavandatava laiendamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise (KMH) aruanne 7

kavandatava laiendamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise programmi heakskiitmine (lisa 5); - Harku valla Vahi küla Vääna turbamaardla Vääna turbatootmisala mäeeraldise kavandatava laiendamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise (KMH) programm (lisa 6).

KMH toimus vastavalt KeHJS-le / 1 / ja selles juhinduti Keskkonnaministeeriumi juhendist „Keskkonnamõju hindamine. Juhised menetluse läbiviimiseks tegevusloa tasandil“ / 2 /. Mõju hindamisel Natura 2000 võrgustikku kuuluvatele alale lähtuti Euroopa Komisjoni juhendist „Natura 2000 alasid oluliselt mõjutavate kavade ja projektide hindamine. Loodusdirektiivi 92/43/EMÜ artikli 6 lõigete 3 ja 4 tõlgendamise metoodilised juhised” / 3 / ja juhendist „Juhised loodusdirektiivi artikli 6 lõigete 3 ja 4 rakendamiseks Eestis” / 4 /.

Keskkonnamõju hindamise käigus tehti kindlaks võimalike tundlike objektide olemasolu ja seisukord eeldatava mõju piirkonnas, kirjeldati arendaja tehnoloogilisi kavatsusi, hinnati kavandatava tegevuse võimalikku keskkonnamõju ning võrreldi seda 0-alternatiiviga.

OÜ Inseneribüroo STEIGER Harku valla Vahi küla Vääna turbamaardla Vääna turbatootmisala mäeeraldise kavandatava laiendamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise (KMH) aruanne 8

2. SISSEJUHATUS

2.1 KMH protsessi osalised

Arendaja:

AS Jiffy Products Estonia, registrikood 10053049, aadress Papiniidu 5, 80010 Pärnu. Majandustegevuse registri registreering maavara kaevandamiseks nr KA00031, registreerimise kuupäev 30.01.2004. a. Kontaktisik Karmo Leemet, tel 510 7971, e-post: [email protected].

Otsustaja ja järelevalvaja:

Keskkonnaameti Harju-Järva-Rapla regioon, aadress Viljandi mnt 16, 11216 Tallinn. Kontaktisik Diane Banhard, tel 674 4809, e-post: [email protected].

Ekspert:

OÜ Inseneribüroo STEIGER, registrikood 11206437, aadress Männiku tee 104, 11216 Tallinn. KMH vastutav ekspert Aadu Niidas, litsentsi nr KMH 0145, 26.10.2017. Kontaktisik Aadu Niidas, tel 66 81 013, e-post: [email protected]. Ekspertrühma koosseis: - Aadu Niidas, loodusteaduste bakalaureus; - Arvi Toomik, tehnikakandidaat; - Hedi Schvede, loodusteaduste magister; - Eike Simmer, loodusteaduste bakalaureus; - Raili Kukk, tehnikateaduste bakalaureus; - Taavi Loogna, assistent; - Aarne Tuule, Linnuekspert OÜ; - Triinu Tõrv, MTÜ Suurkõrv; - Aide Kaar, OÜ E-Konsult (KMH0123).

Asjast huvitatute ringi kuuluvad veel Harku Vallavalitsus, Harku valla elanikud, Keskkonnaministeerium ja Keskkonnainspektsioon.

2.2 Keskkonnamõju hindamise algatamine, läbiviimine ja avalikustamine

Keskkonnaamet algatas keskkonnamõju hindamise arendaja maavara kaevandamise loa taotluse alusel 27.09.2012. a kirjaga nr HJR 10-5/12/5598-11. Seejuures lähtudes KeHJS § 6 lg 1 p 28, mille kohaselt tuleb suuremal kui 25 hektari suurusel pealmaakaevandamise alal või turba mehhaniseeritud kaevandamisel koostada keskkonnamõju hindamine. Samuti algatas Keskkonnaamet keskkonnamõju hindamise arendaja vee erikasutusloa taotluse alusel oma 10.10.2012. a kirjaga nr HJR 7-6/12/23482-4. KMH algatati vastavalt KeHJS § 6 lg 1 p 31, mille kohaselt üle 100 hektari suuruse pindalaga metsamaa või märgala muutmise, kuivendamise või raadamise korral tuleb koostada keskkonnamõju hindamine.

Vastavalt KeHJS § 11 lg 7 kui ühele otsustajale esitatakse kavandatavaks tegevuseks vajaliku kahe või enam tegevusloa taotlus, võib otsustaja kavandatava tegevuse keskkonnamõju hindamise menetlused arendaja nõusolekul liita, kui see ei kahjusta kolmandate isikute õigusi. Kuna kavandatava tegevuse KMH peab haarama tervet tegevust, mitte üksnes konkreetse loa reguleerimiseset ning arvestama asjaolu, et OÜ Inseneribüroo STEIGER Harku valla Vahi küla Vääna turbamaardla Vääna turbatootmisala mäeeraldise kavandatava laiendamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise (KMH) aruanne 9 maavara kaevandamise loa KMH ei ole sisuliselt alanud, liideti kahe tegevusloa taotluse KMH menetlused.

Pärast KMH algatamist alustati materjalide kogumisega ning koostati KMH programmi eelnõu, mille arendaja esitas otsustajale. Programmi avalikustamisest teavitati 20.11.2012. aastal Ametlikes Teadaannetes. Ajavahemikus 20.11.2012. a-st kuni 09.12.2012. a-ni toimus Keskkonnaameti Harju-Järva-Rapla regiooni kontoris ja Keskkonnaameti kodulehe vahendusel programmi eelnõu avalik väljapanek. Programmi eelnõu kohta esitati ettepanekuid Maanteeameti 23.11.12. a kirjaga nr 15-4/12- 00265/055 ja Keskkonnaameti 11.12.12. a kirjaga nr HJR 6-7/12/5598-15. Ettepanekutele vastati kirjalikult. Seejärel korraldas arendaja 11.12.2012. a Vääna Külakojas (Vääna küla, Harku vald) KMH programmi eelnõu avaliku arutelu, mis ka protokolliti (lisa 4). Avalikul arutelul osales 7 inimest. Esindatud olid otsustaja, kohaliku valla esindaja, arendaja esindaja, ekspert ja teised asjast huvitatud osapooled. Avalikustamisel tehtud märkuste ja parandusettepanekute põhjal täiendati KMH programmi eelnõud. KMH programmi kiitis heaks otsustaja 22.01.2013. a kirjaga nr HJR 6-7/13/5598-18. Seejärel alustati eksperdi juhtimisel KMH aruande koostamist.

Käesoleva aruande koostamisel lähtuti järelevalvaja heakskiidetud Harku valla Vahi küla Vääna turbamaardla Vääna turbatootmisala mäeeraldise kavandatava laiendamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise (KMH) programmist, KeHJS-st ja juhenditest / 1;2;3;4 /.

2.3 Kasutatud infoallikad

Keskkonnamõju hindamisel olid põhilisteks infoallikateks: - AS Jiffy Products Estonia maavara kaevandamise loa taotlus Vääna turbatootmisala sügavuti laiendamiseks; - AS Jiffy Products Estonia vee erikasutusloa taotlus Vääna kuivendusvee ärajuhtimiseks Vanamõisa peakraavi; - EELIS (Eesti Looduse Infosüsteem - Keskkonnaregister) saadud andmed; - Maa-ameti X-GIS rakendused; - Kirjavahetus arendajaga.

Kasutatud dokumentide ja infoallikate täielik loetelu on toodud aruande peatükis „Kasutatud kirjandus“ vastavate viidetega tekstis.

2.4 Keskkonnamõju hindamise eesmärk

Keskkonnamõju hindamise eesmärk on hinnata Vääna turbamaardla Vääna turbatootmisalal sügavuti laiendamise ja tootmisala kuivendusvee Vanamõisa peakraavi ärajuhtimise jätkamisega kaasnevat võimalikku keskkonnamõju.

KMH üldine eesmärk on: - Teha kavandatava tegevuse KMH tulemuste alusel ettepanek sobivaima lahendusvariandi valikuks, millega on võimalik vältida või minimeerida keskkonnaseisundi halvenemist ja edendada säästvat arengut. - Anda tegevusloa andjale teavet kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete võimalustega kaasnevast keskkonnamõjust ning negatiivse keskkonnamõju vältimise või minimeerimise võimalustest. - Võimaldada KMH tulemusi arvestada tegevusloa andmise menetluses. OÜ Inseneribüroo STEIGER Harku valla Vahi küla Vääna turbamaardla Vääna turbatootmisala mäeeraldise kavandatava laiendamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise (KMH) aruanne 10

3. KAVANDATAVA TEGEVUSE EESMÄRK JA VAJADUS

3.1 Kavandatava tegevuse eesmärk ja vajadus

Vääna turbamaardlale rajati tootmiskompleks 1973. aastal. AS-le Farve väljastati 30.11.1998. aastal Vääna turbatootmisalal vähelagunenud turba kaevandamiseks maavara kaevandamisluba HRAM-032 (kehtivusega kuni 28.06.2019. a). Uue kaevandamisloa ja vee erikasutusloa taotlejaks Vääna turbatootmisalal on AS Jiffy Products Estonia. Ettevõtte moodustati 18.05.2012. a-l / 5 / AS Farve ja AS Torfex ühinemisel. Arendaja omab turba tootmise alal pikaajalist kogemust.

Vääna mäeeraldisel on vähelagunenud turba kiht praktiliselt ammendatud. Seoses hästilagunenud turba nõudluse suurenemisega ja võimaluste avanemisega ala isevoolseks kuivendamiseks lasundi põhjani on arendajal huvi kaevandada ka hästilagunenud turvast. Maavara kaevandamise taotlusele tuginedes on kavandatavaks tegevuseks olemasoleva mäeeraldise sügavuti laiendus, eesmärgiga kaevandada ka hästilagunenud turvast.

Mäeeraldise laienduse taotluses vähendatakse mäeeraldise teenindusmaa pindala 102,4 ha-lt kuni 99,8 ha-ni, et viia see vastavusse lähipiirkonnas pesitseva II kategooria kaitsealuse liigi püsielupaiga sihtkaitsevööndiga. Taotletava mäeeraldise laiendus hõlmab pindalaliselt olemasolevat tootmisala sellest midagi välja jätmata või juurde hõlmamata. Toodangu kasutusvaldkond on põllumajandus ja uue suunana energeetika. Maavara kaevandamise luba taotletakse 15 aastaks.

Arendaja esitatud vee erikasutusloa taotlusele tuginedes on kavandatavaks tegevuseks Vääna turbatootmisala veetaseme alandamine ning sade- ja drenaaživee juhtimine suublasse, milleks on Vanamõisa peakraav. Hästilagunenud turbakiht on varasemalt uuritud tarbevarule vajaliku täpsusega. Vee erikasutusluba taotletakse 5 aastaks.

3.2 Kavandatava tegevuse vastavus õigusaktidele, planeeringutele ja arengukavadele

Harju maakonnas kehtestati 11.02.2003. a-l Harju maakonnaplaneering „Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused“ / 6 /. Planeeringud käsitlevad rohevõrgustiku elemente, nende tasemeid ja kehtestavad üldiseid nõudeid rohelise võrgustiku säilimiseks ja toimimiseks.

Rohevõrgustik on osa ökoloogilisest võrgustikust, mis planeerimisel eristub domineeriva rohelise alana. Rohevõrgustik tagab bioloogilise mitmekesisuse säilimise, puhastab õhku saasteainetest, kindlustab looma- ja taimeliikide levikuvõimalused maastikus ning tasakaalustab ehituslikku ja looduslikku keskkonda. Rohevõrgustik koosneb tuumaladest ja neid ühendavatest koridoridest. Tuumalad ehk suuremad metsamassiivid, sood ja rabad on ümbritseva ala suhtes kõrgema väärtusega loodusalad. Rohekoridorid on siduselemendid tuumalade vahel. Valla rohevõrgustiku tuumalad on kogu maakonda (vabariiki) hõlmava rohevõrgustiku olulised osad. Harju maakonna rohelise võrgustiku elementide hierarhilised tasemed ja struktuurielementide kriteeriumid on toodud tabelis 3.1. OÜ Inseneribüroo STEIGER Harku valla Vahi küla Vääna turbamaardla Vääna turbatootmisala mäeeraldise kavandatava laiendamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise (KMH) aruanne 11

Tabel 3.1 Harju maakonna rohelise võrgustiku elementide hierarhilised tasemed ja struktuurielementide kriteeriumid

Ribastruktuuride Tasand Tugiala läbimõõt Indeks Eesti 2010 tasand läbimõõt Rahvusvaheline Riigi 25 - 50 km 10 - 20 km T6 (K6) tasand T7; T8; T9 Piirkondlik 5 - 25 km 2 - 10 km Riigi tasand (K7; K8; K9) Kohalik 1 - 5 km 300 - 2000 m T10 (K10) Mikrotasand

Järgnevalt on toodud loetelu tingimustest, millega kavandatava tegevuse käigus tuleb arvestada.

Nõuded rohelise võrgustiku säilimiseks ja toimimiseks: 1. Võrgustiku funktsioneerimiseks ei tohi looduslike alade osatähtsus tugialas langeda alla 90 %. 2. Suurtele tugialadele ja koridoridele on reeglina vastunäidustatud teatud infra- struktuuride rajamine. Juhul, kui nende rajamine on möödapääsmatu, tuleb eriti hoolikalt valida rajatiste asukohta ja leevendada võimalikku negatiivset mõju.

Tugi- ehk tuumalade äärealade säilitamise vajadus on oluline, sest need on loodusliku või poolloodusliku maakasutusega alad, mis jäävad tuumalast välja, kuid on nende moodustamise aluseks. Äärealade maakasutuse muutmisel, eelkõige looduslikkuse vähendamisel, väheneb koheselt ka tuumala. Arendustegevused, mis muudavad maa sihtotstarvet või kavandavaid joonehitisi, tuleb kooskõlastada maavalitsuse ja keskkonnateenistusega ning nende keskkonnamõju hindamisel tuleb tähelepanu pöörata rohevõrgustiku funktsioneerimisele.

Harku vallas on Eestimaa Looduse Fond koostatud 2007. aastal Harku valla rohevõrgustiku tuumalade ja koridoride uuringu / 7 /, millega täpsustatakse 2003. aasta Harju maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu kohaseid rohevõrgustiku piire.

Harku valla rohevõrgustiku uuringu kohaselt kattuvad tuumalad enamuses riiklike kaitsealadega, kus kasutustingimused on juba määratletud kaitse-eeskirjadega. Nende tuumalade puhul, mis asuvad väljaspool kaitsealasid, tuleks lähtuda printsiibist, et looduslike alade osakaal ei tohiks tuumalal langeda alla 90 %. Lisaks on oluline, et rajatavate elamute õuealade või kruntidele rajatavate aedade vaheline kaugus oleks vähemalt 500 m, et tagada inimpelglikele liikidele soodsad pesitsustingimused.

Harku valla rohevõrgustiku uuringu kohaselt kasutavad rohekoridore eelkõige väikeimetajad ja mitte metsasisestele elupaikadele spetsialiseerunud liigid. Rohekoridoride edukaks toimimiseks peavad need olema vähemalt 100 m laiused loodusliku taimestikuga alad, millest vähemalt 50 m laiune riba peab olema katkematu. Lisaks peab koridori rajatud majade õuealade või kruntidele tehtud aedade vahekaugused olema vähemalt 200 meetrit. Suurulukitele ja metsasisestele elupaikadele spetsialiseerunud inimpelglikele ning aeglaselt levivatele liikidele on vaja minimaalselt 400 m laiust koridori. Sellistes koridorides ei tohiks majade õuealad või kruntidel OÜ Inseneribüroo STEIGER Harku valla Vahi küla Vääna turbamaardla Vääna turbatootmisala mäeeraldise kavandatava laiendamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise (KMH) aruanne 12 rajatud aiad olla üksteisele lähemal kui 400 meetrit. Tegelikud laiused sõltuvad koridori koosluse iseloomust ja ümbritseva maastiku vaenulikkusest elustiku suhtes.

Harku valla rohevõrgustiku planeerimine on igati põhjendatud arvestades, et valla metsasus on 36 - 40 %. Tulenevalt Harku valla geograafilisest asendist ning Tallinna lähedusest, on kõikide Harku valla, eriti valla idaossa jäävate rohealade keskne funktsioon toimida inimesele vajalike ressursside (hapnik, vesi) taastootjana ja linnast lähtuva saaste ning reostuse puhverdaja ning puhastajana.

Lisaks omavad valla lõunapoolses osas olulist tähtsust kagu-loode suunaliste koridoridena Vääna ja Keila jõgi, mis on oma Harku valda läbivates osades suhteliselt looduslikus seisundis ja pakuvad maastikul väga mitmekülgseid teenuseid. Liikumiskoridoride puhul on oluline, et koridorides oleks olemas minimaalne elustiku jätkusuutlike liikumisvõimalusi tagav loodusliku taimestikuga vöönd. Avatud maastikul peaks suurulukeid toetavate koridoride laius olema vähemalt 500 m.

Vääna turbatootmisala on Harku valla rohevõrgustiku koostamisel rohevõrgustiku struktuuridest välja jäetud, kuna tegemist on alaga, mis on kasutusel olnud juba 1973. a- st. Tootmisala on ümbritsetud Vääna-Tõlinõmme-Humala-Tutermaa tuumalaga (joonis 3.1).

Joonis 3.1 Harku valla rohevõrgustik ja Vääna turbatootmisala (punane joon)

Vääna-Tõlinõmme-Humala-Tutermaa tuumala on üle 1 800 ha suurune väga vahelduva iseloomuga koosluste kompleks. Keila jõega paralleelselt paiknev looduslik ala, kus jahimeeste andmetel on püsivalt elutsevad ja pesitsevad suurulukite asurkonnad. Ala OÜ Inseneribüroo STEIGER Harku valla Vahi küla Vääna turbamaardla Vääna turbatootmisala mäeeraldise kavandatava laiendamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise (KMH) aruanne 13 sisaldab 3 kaitseala (Vääna hoiuala, Tõlinõmme maastikukaitseala ja Humala püsielupaik) ja ulatuslikke loometsade massiive, mis on suurulukite poolt sageli kasutatavad poegimis- ja toitumisalad.

Vääna rohekoridor jääb tootmisalast põhja, ühendades omavahel Vääna-Jõesuu tuumala. Koridori funktsioon on tagada suurulukite liikumisvõimalused Vääna- Tõlinõnmme-Humala-Tutermaa loopealsetest metsadest ja põõsastikest Sõrve metsamassiivi. Jahimeeste hinnangul liiguvad loomad enamasti mööda Vääna raba läänepoolset metsaala. Üksikud metsatukad pakuvad seal varjevõimalusi ja majapidamised ei asu liiga läheda.

Kütke rohekoridor jääb tootmisalast lõunasse, ühendades omavahel turbatootmisala ümbritseva Vääna-Tõlinõmme-Humala-Tutermaa tuumala ja Keila jõe kuivendatud lammialasid. Koridor pakub liikumisvõimalusi nii suur- kui väikeulukitele. Kütke koridor on sobivaim just selle tõttu, et seal on põllumassiivides kõige suurema kontsentratsiooniga varjevõimalusi pakkuvaid metsatukkasid ja võsastunud kraavi- servasid.

Puiestiku I maaüksuse ja Pihelgametsa kinnistu detailplaneeringute / 8, 9 / alad asuvad Vääna turbatootmisalast ~220 m kaugusel loodes (joonis 3.2). Pihelgametsa kinnistu ja lähiala detailplaneering on vastu võetud Harku valla volikogu 19. juuni 2008. a otsusega nr 81 ning Puiestiku I maaüksuse detailplaneering on menetluses (alustatud 03.05.2005. a-l). Detailplaneeringute kohaselt kavandatakse nendesse piirkondadesse väikeelamukrunte.

Nii Puiestiku kui ka Pihelgametsa planeeringualadel puuduvad hetkel tehnovõrgud (vesi, kanalisatsioon, elekter, side). Juurdepääs planeeringualadele toimub mööda Kiia- Vääna-Viti riigimaanteed, mis juhatab edasi kruusakattega Vääna turbamaardla haruteele. Harutee viib Puiestiku I kinnistule, mille kaudu tagatakse juurdepääs ka Pihelgametsa kinnistule. Planeeringualadel paiknevates kraavides olev sademevesi suundub maapinna absoluutkõrgusest olenevalt turbatootmisala suunas. Antud kraavide puhul ei ole tegu maaparandussüsteemi eesvoolude ega peakraavidega. Detail- planeeringualadel puuduvad keskkonnaohtlikud objektid.

Detailplaneeringu kohaselt tuleb elamute projekteerimisel rakendada elamutes normeeritud müratasemete tagamiseks EVS 842:2003 „Ehitiste heliisolatsiooni nõuded. Kaitse müra eest nõuded”. Vastavalt Tallinna Tervisekaitsetalitluse otsusele 6-1/695b tuleb teavitada planeeringuala tulevasi elanikke kaevetöödega kaasneva müra võimalikust häirivusest ebasoodsate ilmastikutingimuste korral. Kuna mäeeraldist ja planeeringuala eraldab üksteisest ~220 m laiune metsavöönd (rohevõrgustiku osa), siis jääb mäeeraldise ja planeeritavate elamute vahele puhverala. See vähendab planeeritavate väikeelamute juures turbatolmuosakeste ja mürataseme intensiivsust.

OÜ Inseneribüroo STEIGER Harku valla Vahi küla Vääna turbamaardla Vääna turbatootmisala mäeeraldise kavandatava laiendamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise (KMH) aruanne 14

Joonis 3.2 Puiestiku I maaüksuse (roheline) ja Pihelgametsa kinnistu (punane) detailplaneeringute paiknemine

Looduskaitse arengukavas aastani 2020 / 10 / märgitakse, et vajalik on eelistada kuivendusest rikutud aladel (sh mahajäetud turbakaevandamise alad) kaevandamist uute alade kasutuselevõtule. Vääna turbatootmisalal vähelagunenud turba kaevandamiseks on arendajale 30.11.1998. a-l väljastatud maavara kaevandamisluba HRAM-032 (kehtib 28.06.2019. a-ni). Kuna kogu ala on kaetud kuivendusvõrguga ja alal on kaevandatud juba ligi 30 aastat, siis ei lähe kavandatav tegevus Vääna turbatootmisalal vastuollu kehtiva Looduskaitse arengukavaga. Mida täielikumalt väljatakse juba kasutusel olevatelt aladelt turbavaru, seda rohkem jääb soid looduslikku olekusse. OÜ Inseneribüroo STEIGER Harku valla Vahi küla Vääna turbamaardla Vääna turbatootmisala mäeeraldise kavandatava laiendamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise (KMH) aruanne 15

4. KAVANDATAVA TEGEVUSEGA EELDATAVALT MÕJUTATAVA KESKKONNA KIRJELDUS NING KESKKONNASEISUND

Käesolevas peatükis on kirjeldatud olemasolevat Vääna turbatootmisala ja selle geoloogilisi ning hüdrogeoloogilisi tingimusi. Samuti on antud ülevaade kavandatava tegevusega eeldatavalt mõjutatavast keskkonnast ja selle seisundist.

4.1 Tootmisala asukoht, maakasutus, omand, asustus, infrastruktuur ja neist tulenevad võimalikud piirangud

Taotletav Vääna turbatootmisala asub Vääna turbamaardla (206,81 ha) keskosas Harju maakonna, Harku valla, Vahi küla territooriumil, Vääna turbatootmisala kinnistul (katastritunnus 19801:012:0490). Kinnistu kuulub riigile ja on Keskkonnaministeeriumi valitsemisalas (volitatud asutus Maa-amet). Tootmisala on kohaliku tähtsusega, mille sihtotstarbeks on määratud 100 % mäetööstusmaa (arendajale rendile antud 05.11.1998. a). Vääna turbatootmisala teenindusmaa on 99,81 ha suurune, sh mäeeraldis 81,80 ha. Tootmisala on loode-kagu suunaline ristkülik (joonis 4.1).

Taotletav mäeeraldis piirneb ümberringi Keila metskonna maatükiga nr 24 (katastritunnus 19801:012:0069). Lähim maantee on Kumna-Vääna kõrvalmaantee (tee nr: 11193), mis jääb mäeeraldise lääne küljest ~550 m kaugusele itta. Vääna mäeeraldise keskelt läbib kruusakattega väljaveotee, mis on kahest kohast ühenduses ~600 m kaugusel lõunas asuva Kiia-Vääna-Viti kõrvalmaanteega (tee nr: 11410) – Vahi küla ja Vääna asula juurest. Veoautode sissesõit paikneb Vahi küla ja väljasõit Vääna asula juures. Tallinn asub mäeeraldisest ~18 km kaugusel edelas.

Lähimad majapidamised on Lepiku (katastritunnus 19801:011:0578) ja Kangru kinnistu (katastritunnus 19801:011:0074), mis asuvad mäeeraldisest vastavalt ~400 ja ~500 m kaugusel läänes. Ülejäänud lähipiirkonna elamud asuvad enam kui 600 m kaugusel. Tulevased elamupiirkonnad Puiestiku I maaüksus ja Pihelgametsa kinnistu asuvad tootmisalast ~220 m kaugusel loodes ning nende osas on vastu võetud detailplaneeringud (peatükk 3.2).

4.2 Geoloogiline kirjeldus ja maastik

Vääna turbatootmisala asub Kesk-Ordoviitsiumi Uhaku ja Kukruse lademete avamusalal. Karbonaatne aluspõhi koosneb siin lubajakividest ja merglitest, mis sisaldavad kukersiidi (põlevkivi) vahekihte. Soo ümbruses on kvaternaarse pinnakatte paksus väga väike, ulatudes mõnest sentimeetrist kuni mõne meetrini soost lõuna ja kagu pool. Turvas lasub vahetult aluspõhja kivimitel, lokaalmoreenil või liivsavimoreenil, mis võib olla kaetud Antsülusjärve liiva õhukese kihiga / 11 /.

Turbamaardla on tekkinud järve soostumise tulemusena. Soosetete lamamis on sapropeeli. Soosetetest esinevad madalsoo, rabalasund ja raba-segalasund. Madalsoolasund hõlmab üle 70 % maardla nullkontuuri pindalast, tööstuslasundi piires aga selle kaguosa. Esineb keskmiselt lagunenud puuturbast koosnev metsalasund, millele paiguti lisandub puu-pilliroolasund. Raba-segalasundit leidub raba servaaladel kuni 150 m laiuse vööndina. Lasundi pindmine osa koosneb vähelagunenud fuskumi- ASENDIPLAANASENDIPLAAN JoonisJoonis 1.11.1

Tõlinõmme jv MM 11 :: 100100 000000 30.3 25.3 20.9 23.1 30.9 29.5 26.2 18.9 18.6 26.4 Tõlinõmm 24.8 23.5 30.1 28.1 raba VÄÄNA J 25.8 17.6 12.1 Vatsla pkr H ü ü r u 37.6 V a h i 32.6 19.9 26.5 25.0 19.7 27.6 22.3 A d r a 32.9 40.1 K ä e s a l u KEILA J 16.4 26.3 25.0 P ü h a 29.9 32.8 H u m a l a 41.7

31.4 K i i a ja 19.8 42.1 2.6 30.6 32.4 32.3 K e e l v a 33.0 36.0 16.9 18.2 28.9 4.6 33.9 Vanamõisa pkr 17.5 Humala A l l i k u 35.5 20.9 K E I L A 30.4 Treppoja 40.5 28.2 35.7 K l o o g a - R a n n a 32.5 24.1 34.4

23.6

T u u l n a 24.8 Klooga-Ranna 10.5 30.1 39.1 23.7 S A U E 24.4 Karjaküla K ü t k e 28.2 40.7 27.7 30.4 29.4 30.1 20.9 T õ m m i k u 33.1 32.0 I l l u r m a 25.3 30.2 V a n a m õ i s a Tuulna oja K u m n a 12.5 36.1 34.9 29.4 36.4 N 37.5 31.3 Saue V a l k s e 35.9 22.8 37.5 14.8 T u t e r m a a 15.8 32.3 16.7 Klooga mv Klooga Niitvälja soo Niitvälja soo 35.5 42.1 SAUE 38.8 23.3 40.3 Niitvälja 31.2 22.4 N i i t v ä l j a KEILA J 39.7 Valingu 26.3 30.9 23.5 39.6 V a l i n g u

29.5 KEILA 37.7 Kirnusoo 18.2 29.7 Keila mk Valingu pkr 32.0 28.2 36.3 11.8 28.8 24.1 K u l n a Keila kr A i l a L e h o l a 28.6 37.7 18.7 25.7 Lehola mv 27.0 28.1 Kulna 28.8 34.5 12.4 K E I L A Tuula pkr J õ g i s o o Klooga raba 31.3 26.3 29.4 33.9 Lehola oja

13.4 31.4

T u u l a KEILA J 31.2 42.0 30.0 10.8 N a h k j a l a 37.8 37.2 33.3 36.1 25.2 25.6 Tuula pkr 34.7 16.2 12.4 25.8Maeru oja O h t u Maidla j Maeru Huntaugu pkr 27.9 38.6 oja 18.7 39.6 35.4 M a e r u K o p p e l m a a 35.4 30.8 36.5 36.8 31.6 14.0 30.7 24.2 Ohtu pkr 31.3 29.7 18.6 32.6 22.5 Ä ä s m ä e r a b a 30.8 37.8 Tuula pkr 28.5 37.7 40.7 32.3 29.0 Ä ä s m ä e 31.8 P ä l l u Tuula mv 21.0 30.1 V e s k i k ü l a Vasalemma Vasalemma 21.6 30.3 28.5 S u u r e - A r u s o o 39.9 40.9 26.4 22.8 35.4 44.3

L e m m a r u 28.1 T a g a m e t s a 25.5 23.5 26.5 40.6 41.8 VASALEMMA J 39.6 40.7 22.9 K a b i l a 28.8 47.5

Munalaskme oja 21.3 23.2 40.8 26.7 30.1 29.5 22.1 Kibuna 40.2 M u u s i k a 34.6 49.4

46.1 51.9 37.6 31.6 20.6 40.9 22.9 29.8 35.7 52.4 53.0

33.0 30.2 49.0 K i b u n a L a i t s e 48.4 49.3 Aude oja 34.8 Laitse mv V a h a r u s o o 35.1 36.7 R u i l a 23.4 43.0 Laitse 46.2 46.5

MäeeraldiseMäeeraldise piirpiir Märkused: VäljaveoteeVäljaveotee jaja 1. Plaani koostamisel on kasutatud Baaskaardi suundsuund lehti 6331, 6332, 6333 ja 6334 2. Joonestamisel kasutatud tarkvara Mapinfo 9.0 (litsents: MINWES0900922272) OÜ Inseneribüroo STEIGER Harku valla Vahi küla Vääna turbamaardla Vääna turbatootmisala mäeeraldise kavandatava laiendamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise (KMH) aruanne 17 turbast, valdav osa keskmiselt lagunenud siirdesoo ja madalsootüüpi rohuturbast. Rabalasundis esinevad eelmises lasunditüübis nimetatud turbaliigid ja neist domineeriv on fuskumiturvas (lisa 1).

Mäeeraldise maapind tõuseb suhteliselt tasaselt lääne suunas. Absoluutkõrgused on vastavalt 2010. a topograafilisele mõõdistusele vahemikus + 19,55 kuni + 20,65 m. Sugekiht ehk turba ülemine osa, kus taimejäänused ei ole veel lagunenud on tootmisalalt täielikult eemaldatud. Turbalasundi keskmine paksus taotletaval mäeeraldisel on 1,53 m, millest vähelagunenud turba kiht on keskmiselt 0,18 m (seisuga 10.06.2010). Vähelagunenud turbakiht on praktiliselt ammendunud. Turbalasundi reljeef on lainjas (lisa 1).

4.3 Hüdrogeoloogilised tingimused

Vääna turbamaardla hüdrogeoloogilise läbilõike ülemise osa moodustavad omavahel hüdrauliliselt seotud Kvaternaari pinnasevee- ja Ordoviitsiumi põhjavee kompleksid, mis toituvad peamiselt sademeteveest. Põhjavesi on turbamaardla piires nõrgalt surveline ja soo ümbruses vabapinnaline. Veetaseme absoluutkõrgus on vahemikus 20 - 23 m ja sügavus maapinnast ulatub 1,8 - 2,0 m-ni. Kvaternaari veekompleksi moodustavad tootmisala piires kirdes soo- ja glatsiaalsed setted ja lõunas Antsülusjärve setted. Lokaalseks suhteliseks veepidemeks võib nimetatud veekomplekside vahel olla savikama täitega moreen. Täpsemaid hüdrogeoloogilisi uuringuid geoloogiliste uuringute käigus tehtud ei ole / 11 /.

Maardla piirkonnas asetsevad mitmed Ordoviitsiumi ja Ordoviitsium-Kambriumi põhjaveekihti avavad puurkaevud (joonis 4.2). Ordoviitsiumi põhjavee kihti kasutavad olmeveeks mitmed majapidamised, millede kaevud asetsevad tootmisalast allavoolu (loodusliku veevoolu suund) ~2 km kaugusel. Lähimad Ordoviitsium-Kambriumi veekihti avavad puurkaevud asuvad mäeeraldisest ~500 m kaugusel idas, põhjas ning läänes. Kvaternaari veekihti avab üks puurauk, mis asetseb mäeeraldisest ~800 m kaugusele põhja suunas.

OÜ Inseneribüroo STEIGER Harku valla Vahi küla Vääna turbamaardla Vääna turbatootmisala mäeeraldise kavandatava laiendamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise (KMH) aruanne 18

Joonis 4.2 Vee liikumise suunad ja Ordoviitsiumi veekihti avavad puuraugud / 12 /

4.4 Kuivendustingimused

Vääna turbatootmisalale rajati kuivendusvõrk 1973. aastal. Praeguseks ajaks on kogu mäeeraldis kaetud toimiva kuivendusvõrguga. Kuivenduskraavid on kirde- edelasuunalised ja asuvad üksteisest 21 m kaugusel. Turbavaru kaevandamiseks ja turbatootmisala isevoolseks kuivendamiseks süvendatakse kuivenduskraavid turbalasundi piirist 0,4 m allapoole (hinnanguliselt). Vesi eemaldatakse tootmisalalt kuivenduskraavide kaudu, mis suubuvad läbi dreenitorude turbatootmisala ümbritsevasse kogumiskraavi. Kogumiskraavist suubub vesi läbi settebasseini Vanamõisa peakraavi. Tootmisalal on kaks toimivat settetiiki, kus eraldatakse suurem osa turba heljumist ja viiakse veekvaliteet seadusega vastavasse piirnormi.

Turbalasundit võimaldab isevoolselt kuivendada veepindade kõrguste vahe tootmisala äravoolukraavides ja eesvoolus. Vastavalt vee erikasutuse loale nr L.VV.HA-138960 (kehtivusega 01.01.2007 - 31.12.2012. a, pikendatud 2013 aasta lõpuni) on määratud tootmisalalt kuivendusvee väljajuhtimiseks kolm väljalasku A, B ja C, milles praegu on kasutusel maapinna absoluutkõrgustest olenevalt B ja C väljalasud (joonis 4.2). Väljalaskude geograafilised koordinaadid on esitatud tabelis 4.1. Väljajuhitava kuivendusveehulk aastas on kolme väljalasu peale kokku 510 tuh m3, mis formeerub sademete ja lumesulavetest.

OÜ Inseneribüroo STEIGER Harku valla Vahi küla Vääna turbamaardla Vääna turbatootmisala mäeeraldise kavandatava laiendamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise (KMH) aruanne 19

Tabel 4.1 Väljalaskude geograafilised koordinaadid 2007 - 2012. a /viide/

Nimetus Kood X Y Vääna-tu-VL A HA525 6 582 690 523 780 Vääna-tu-VL B HA526 6 581 810 525 160 Vääna-tu-VL C HA527 6 581 430 525 160

A väljalask asub tootmisväljaku loode suunas paiknevas nurgas. Maapinna absoluut- kõrgustest olenevalt A väljalasku kuivendusvee väljajuhtimiseks enam ei kasutata.

B väljalask asub tootmisväljaku ida suunas paiknevas nurgas. B väljalasku kasutatakse tootmisalalt kuivendusvee väljajuhtimiseks. Veejuhtme pikkus tootmisala B väljalasust kuni Vanamõisa peakraavini on ~1,5 km ja Vanamõisa peakraavi lõigu pikkus kuni Vääna jõeni on ~0,7 km. Seega kokku läbib B väljalasust suunatav sade- ja drenaaživesi enne Vääna jõkke jõudmist ~2,2 km.

C väljalask asub tootmisväljaku kagu suunas paiknevas nurgas. C väljalasku kasutatakse samuti tootmisalalt kuivendusvee väljajuhtimiseks. Veejuhtme pikkus tootmisala C väljalasust kuni Vanamõisa peakraavini on ~1,9 km ja Vanamõisa peakraavi lõigu pikkus kuni Vääna jõeni on ~0,7 km. Seega kokku läbib C väljalasust suunatav sade- ja drenaaživesi enne Vääna jõkke jõudmist ~2,6 km.

Vanamõisa peakraav (VEE1095800). Vooluveekogu kuulub tugevasti muudetud veekogude hulka, mille pikkus on 8,4 km, valgala pindala 38,9 km2 ja vooluhulk 8,4 tuh m3/päevas. Peakraav kuulub suudmest kuni Tutermaa-Vanamõisa mnt truubi 0,43 km-ni (voolu suunas) riigi poolt korrashoitavate ühiseesvoolude loetellu / 13 /. Peakraav suubub Vääna jõkke 21,9 km-lt / 12 /.

Vääna jõgi (VEE1094500) saab alguse (ristkoordinaadid X: 6 567 511; Y: 545 817) allikatest Paekna külas Kiili vallas ja suubub (ristkoordinaadid X: 6 571 774; Y: 548 138) Lohusalu lahte (VEE3136010). Jõe pikkus on 69,5 km, valgala pindala 315 km2 ja vooluhulk 64,3 tuh m3/päevas. Suurimaks lisajõeks on Pääsküla jõgi. Jõgi kuulub Tallinn-Rapla rdt Saku sillast kuni Tõdva-Nabala mnt truubist 0,54 km-ni (voolu suunas) riigi poolt korrashoitavate ühiseesvoolude loetellu / 13 /. Ranna või kalda piiranguvöönd on 100 m. Lisaks kuulub Vääna jõgi lõheliste elupaikadena kaitstavate veekogude hulka vastavalt 9. oktoobri 2002.a. määrusele nr. 58 “Lõheliste ja karpkalalaste elupaikadena kaitstavate veekogude nimekiri ning nende veekogude vee kvaliteedi- ja seirenõuded ning lõheliste ja karplaste riikliku keskkonnaseire jaamad” / 14 /. Veekogu kuulub ka vastavalt 15. juuni 2004. aasta keskkonnaministri määrusele nr. 73 „Lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis- ja elupaikade nimistusse“ Saku paisust kuni suubumiseni Soome lahte / 15 /.

4.5 Turbalasundi üldtehnilised näitajad ja maavara varu

Turbalasundi kvaliteet. Vähelagunenud turbakihi (plokk 1) moodustavad rabalasund ja raba-segalasund, milles esineb põhiliselt fuskumiturvas ja rohuturvas. Vähelagunenud turba kihi paksus on keskmiselt 0,18 m. Lagunemisaste keskmiselt 23 % ja looduslik niiskus 88 %. Mahult massile üleviimise koefitsient 0,180. OÜ Inseneribüroo STEIGER Harku valla Vahi küla Vääna turbamaardla Vääna turbatootmisala mäeeraldise kavandatava laiendamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise (KMH) aruanne 20

Hästilagunenud turbakihi (plokk 2) moodustavad madalsooturbad, milleks on puuturvas ja puu-pillirooturvas. Hästilagunenud turbakiht varieerub 1 - 1,85 m-ni. Lagunemisaste keskmiselt 26 % ja looduslik niiskus 88 %. Mahult massile üleviimise koefitsient 0,189. Turbalasundi keskmised näitajad on toodud tabelis 4.2.

Tabel 4.2 Mäeeraldise turbalasundi keskmised näitajad

Keskmine Looduslik Tuhasus Lagunemisaste Varu plokk paksus niiskus (EGF 5280) m % % % Von Post 1 Plokk 1 (VL) 0,18 87,8 2,7 23,0 H3 2 Plokk 2 (HL) 1,53 88,1 7,0 26,3 H4

Turbalasundi kännusus mäeeraldisel on suhteliselt madal. Kütteväärtus on turba 40 % tingniiskuse juures 5 023 kcal/kg ehk 10,9 MJ/kg (EGF 5280). Raskemetallide nagu kaadmium, tsink, mangaan, vask ja plii piirväärtused on toodud tabelis 4.3.

Tabel 4.3 Raskemetallide piirväärtused kuivaines, [g/t]

Raskemetallid Vähelagunenud turvas Hästilagunenud turvas Kaadium 0,05 - 0,14 0,21 - 0,30 Tsink 5,22 - 8,62 7,84 - 13,26 Mangaan 1,86 - 6,28 6,70 - 28,80 Vask 0,87 - 1,98 1,06 - 11,25 Plii 0,42 - 2,93 1,00 - 1,56

Turba varu. Taotletav mäeeraldis kattub täielikult olemasoleva kaevandamiseloa HRAM-032 piiridega. Tegemist on olemasoleva mäeeraldise sügavuti laienemisega (hästilagunenud turba kihile). Taotletav mäeeraldise teenindusmaa ühtib suures osas olemasoleva teenindusmaaga, kuid on vähendatud vastavalt II kategooria kaitsealuse liigi püsielupaiga sihtkaitsevööndile.

Maavaravarude koondbilansi alusel oli 2011. aasta lõpuks Vääna turbatootmisalal vähelagunenud turvast 1,2 tuh t (aktiivne varu) ja hästilagunenud turvast 200 tuh t (passiivne varu). Praeguseks ajaks on vähelagunenud turvas praktiliselt ammendunud. Hästilagunenud turba varu oli eelnevalt passiivseks arvatud kuna arvati, et alumist turbalasundi kihti ei ole võimalik isevoolselt kuivendada. Täiendavate hüdroloogiliste ja topogeodeetiliste mõõdistuste käigus 2011. aastal tõdeti, et kaevandamisala isevoolne kuivendamine on võimalik, mistõttu arvati passiivne hästilagunenud turvas aktiivseks.

Turba lasundi põhja jäetakse vastavalt korrastamissuunale teatud jääkturba kiht. Olemasoleva maavara kaevandamise loa HRAM-032 alusel on Vääna turbatootmisala korrastamise suunaks veekogu. Sellisel juhul tuleb pärast kaevandamist kogu turbakiht tootmisalalt eemaldada. Kui aga kaaluda ala korrastamise suunaks soo taastamist, tuleb taimede juurdumise jaoks turbalasundi põhja jätta jääkturba kiht.

1 VL- vähelagunenud turvas 2 HL- hästilagunenud turvas OÜ Inseneribüroo STEIGER Harku valla Vahi küla Vääna turbamaardla Vääna turbatootmisala mäeeraldise kavandatava laiendamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise (KMH) aruanne 21

Kaevandatavat turbavaru saab arvutada vaid ligikaudselt, kuna turbatootmine toimub pinnaviisiliselt, aga lamam on lainjas. Lisaks toimub kuivendamise tõttu turbalasundi vajumine. Mistõttu on tegeliku põhjaterviku varu määramine võimalik alles pärast mäetööde lõppu. Muutub ka mahult massile ülemineku koefitsient, kuna turbalasund on tihedamas kontaktis õhuga, kui taimkatte all olles ja seetõttu kiirenevad järel- lagunemisprotsessid.

Maavara kaevandamise loa taotluses on arvutatud kaevandatav tarbevaru (maavaravarude koondbilanss 2010. a alusel), juhul kui korrastamise suuna valikuks osutub soo taastamine. Kaevandatava tarbevaru arvutamisel on varust maha arvutatud 0,5 m paksune põhjatervik ja pindalaliselt loetud aktiivsest varust kaevandatavaks 80 % (tabel 4.4). Põhjatervik mäeeraldise koosseisus võimaldab määrata hiljem jääkvaru ja kaevandatavat varu.

Tabel 4.4 Kaevandatava tarbevaru arvutamine arvestades põhja- ja hoidetervikute kadu

Kadu Kadu Ploki Varu kogus, Varu kogus, põhjatervikus, hoidetervikutes, nimetus tuh t tuh t ~0,5 m 20 % Plokk 1 4 - 1 3 Plokk 2 200 77 25 98 Kokku 204 77 26 101

Kadu hästilagunenud turba põhjatervikus on arvutatav järgnevalt:

2 V1 = 818 000 m x 0,5 m = 409 000 x 0,189 = 77,3

Turba kaevandamiseprotsessis tekivad põhjaterviku kao kõrval ka kaod teede all ja kogujakraavide puhvertsoonides. Need kaod tulenevad turba freesimistehnoloogiast lähtuvalt. Iga kuivenduskraavi otsast suubub dreen kogujakraavi, nii moodustub sõltuvalt masinapargist ~20 - 24 m laiune tervik kogujakraavi tootmisala poolsesse külge. Kogujakraavi äärset tervikut kuigi palju freesitakse paralleelselt või tõmmatakse turvast kaevandamiseks väljakute peale. Selle kogujakraavi terviku otstarve on masinate ümberpööramine.

Hoidetervikute alune pind on kokku 16,22 ha, mis on mäeeraldise (81,8 ha) pindalast peaaegu 20 %. Kadu hoidetervikutes suurendavad ka kaevandamiseala läbivad või külgnevad teed. Teed ehitatakse turbapinnasele ja kaetakse kas killustiku või kruusa vms kattematerjaliga. Teekatte materjal seguneb turbaga ja selle alune materjal ei ole hiljem enam kaevandatav. Samas ei ole võimalik ka teid mujale viia, kuna tootmise efektiivsuse seisukohalt on vajalik tagada veokitele ligipääs aunade juurde kaevise laadimiseks. Seega, tuginedes vastavale käsiraamatule ja pikaajalisele turba freesimistehnoloogia praktikale, on kadu hoidetervikutes ligikaudu 20 %.

Arvestades maksimaalse tootmisvõimsusega, siis taotletavalt mäeeraldiselt pindalaga 81,80 ha võiks aastas freesida (ligikaudu 10 cm kiht) keskmiselt 1 008 m3/ha hästilagunenud turvast ehk hinnanguliselt umbes 191 t/ha. Teades aga, et kogu varu mäeeraldises on 101 tuh t ja aastane maksimaalne lubatud toodangu maht on 20 tuh t OÜ Inseneribüroo STEIGER Harku valla Vahi küla Vääna turbamaardla Vääna turbatootmisala mäeeraldise kavandatava laiendamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise (KMH) aruanne 22

(kehtiva loa alusel), siis on kogu varu võimalik väljata ligikaudu 5 aastaga. Tegelikkuses aga ei väljata igal aastal turvast maksimaalselt, kuna varu maksimaalset väljamist raskendab kaevandamine kasuliku kihi põhja osas. Mida kauem freesitav kiht kuivab, seda väiksem on aastas tehtav kogumistsüklite arv. Muuhulgas võtab ammendunud ala korrastamine aega vähemalt 3 aastat. Seega on taotletav aeg 15 aastat (lisa 1).

4.6 Kliima

Eesti kliima on üleminekuline mereliselt mandrilisele. Mereline kliima on sademeterohke ning väikeste temperatuurikõikumistega. Mandrilist ehk kontinentaalset kliimat iseloomustab sademete vähesus ning õhutemperatuuri suur kõikumine. Üleminekuline ehk paraskontinentaalne kliima tuleneb Eesti asendist Euraasia mandri loodeosas. Seda mõjutavad nii Atlandi ookeani mereline õhk kui ka Euraasia mandri siseosas valitsev mandriline õhk.

Peamiste Eesti kliimat kujundavate tegurite: päikesekiirgus, temperatuur, pilvisus, sademed, tuul jm ruumilises jaotuses etendab tähtsaimat osa Läänemeri. Eestis on geograafilistele laiuskraadidele vastav õhutemperatuur maailma keskmisest suvel mõnevõrra madalam, ent talvel oluliselt kõrgem. Talvel tõstab Läänemeri rannikuala temperatuuri ja erinevus sisemaa omast on suurem kui muudel aastaaegadel.

Vääna turbamaardla piirkonnas on kliima mereline. Merelised õhumassid toovad kaasa suhteliselt sooja talve ja jaheda suve. Kevadel on iseloomulikud öökülmad ja väike sademete hulk. Suvi on lühike, jahe ja sagedaste vihmadega. Kõige soojem kuu on juuli keskmise temperatuuriga 18,6 °C. Sügis on pikk ja sagedaste vihmadega.

Aasta lõikes on kuude sademete summade muutused üsna suured. Kõige vähem on sademeid märtsis ja mais ning kõige enam juulis ja novembris. Aasta keskmine sademete hulk on 669 mm (tabel 4.5). Sademete hulgast sõltub tootmisalalt väljajuhitava vee hulk ja toodangu maht.

Tabel 4.5. Tallinn-Harku Aeroloogiajaama keskmised ilmavaatlusandmed 2001 - 2010

Kuu I II III IV V VI VII VIII IX X XI XII Aasta Temp., -3,9 -3,7 -0,7 4,8 10,5 13,9 18,6 17,0 12,3 5,8 1,4 -2,6 6,1 [°C] Sade- 119, mete ∑, 46,7 37,1 32,2 36,9 34,6 70,1 46,1 57,4 66,0 74,2 48,2 669 9 [mm] Sade- meteta 11 13 17 20 21 18 18 18 16 15 12 13 193 päevad

Tuule kiiruse keskmised näitajad 2002-st kuni 2011. a-ni ulatusid 2,7 - 3,8 m/sek-ni (tabel 4.6). II kvartalis valitsesid peamiselt põhja-, edela- ja läänetuuled ja III kvartalis valitsesid peamiselt lõuna- ja edelatuuled. Tuulte sagedusjaotust iseloomustab tabel 4.7 ja joonis 4.3.

OÜ Inseneribüroo STEIGER Harku valla Vahi küla Vääna turbamaardla Vääna turbatootmisala mäeeraldise kavandatava laiendamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise (KMH) aruanne 23

Tabel 4.6 Harku AJ kuude keskmised tuule kiirused (m/s) aastatel 2002 - 2011

Kuu I II III IV V VI VII VIII IX X XI XII Keskmine 3,6 3,3 3,3 3,2 3,1 3,0 2,7 2,7 3,0 3,3 3,6 3,8

Tabel 4.7 II ja III kvartali Tallinn-Harku AJ tuulte sagedusjaotus aastatel 2002 - 2011

(%) N NE E SE S SW W NW Kokku II kvartal Tuulevaikus 2,3 1 - 5 m/s 13,3 9,1 5,3 7,4 12,2 17,1 13,5 7,7 85,7 6 - 10 m/s 0,7 2,3 0,5 1,0 1,2 2,8 3,1 0,3 12,0 11 - 15 m/s 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 üle 15 m/s 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 Kokku 14,0 11,4 5,9 8,4 13,4 19,9 16,7 8,0 100,0 III kvartal Tuulevaikus 3,4 1 - 5 m/s 10,4 8,8 6,2 10,0 18,9 18,2 10,1 6,5 89,2 6 - 10 m/s 0,4 1,5 0,4 0,5 1,0 2,2 1,2 0,2 7,4 11 - 15 m/s 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 üle 15 m/s 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 Kokku 10,7 10,2 6,6 10,5 20,0 20,4 11,4 6,7 100,0

Joonis 4.3 II ja III kvartali tuuleroos aastatel 2002 - 2011 / 16 /.

OÜ Inseneribüroo STEIGER Harku valla Vahi küla Vääna turbamaardla Vääna turbatootmisala mäeeraldise kavandatava laiendamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise (KMH) aruanne 24

4.7 Kaitstavad loodusobjektid, taimestik, loomastik, linnustik, rohevõrgustik ja Natura 2000 alad.

Vääna mäeeraldise läänepiirist ~260 m kaugusel asub Natura 2000 võrgustikku kuuluv 853,4 ha suurune Vääna loodusala (EE0010125). Vastavalt Eesti Vabariigi Valitsuse 05.08.2004. aasta korraldusele nr 615-k / 17 / on Vääna loodusala kaitse alla võetud Euroopa Nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku taimestiku ja loomastiku kaitse kohta I ja II lisas nimetatud elupaigatüüpide või liikide kaitseks. I lisas nimetatud kaitstavad elupaigatüübid on loetletud tabelis 4.8 / 17,18 /.

Tabel 4.8 Vääna loodusalal kaitstavad elupaigatüübid

Jrk nr Elupaigatüübi nimetus Elupaiga tüübi kood* 1 Vähe- kuni kesktoitelised kalgiveelised järved 3140 2 Huumustoitelised järved ja järvikud 3160 3 Karstijärved ja -järvikud *3180 4 Kadastikud 5130 Kuivad niidud lubjarikkal mullal 5 6210 (*olulised orhideede kasvualad) 6 Liigirikkad niidud lubjavaesel mullal *6270 7 Lood (alvarid) *6280 8 Sinihelmikakooslused 6410 9 Niiskuslembesed kõrgrohustud 6430 10 Aas-rebasesaba ja ürt-punanupuga niidud 6510 11 Rabad *7110 12 Nokkheinakooslused 7150 13 Nõrglubja-allikad *7220 14 Liigirikkad madalsood 7230 15 Soostuvad ja soo-lehtmetsad *9080 *esmatähtsad elupaigatüübid

II lisas nimetatud liik, kelle isendite elupaiku Vääna loodusalal kaitstakse, on II kaitsekategooriasse kuuluv tiigilendlane (Myotis dasycneme).

Vääna jõele suudmest kuni Vanamõisa peakraavini on moodustatud Vääna jõe loodusala (EE0010187), mis moodustati vastavalt Eesti Vabariigi Valitsuse 05.08.2004. aasta korraldusele nr 615-k / 17,18 / Euroopa Nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku taimestiku ja loomastiku kaitse kohta I ja II lisas nimetatud elupaigatüüpide või liikide kaitseks: - I lisas nimetatud kaitstava elupaigatüübi jõed ja ojad (3260) kaitseks; - II lisas nimetatud liigid, kelle isendite elupaiku kaitstakse, on harilik hink (Cobitis taenia), harilik võldas (Cottus gobio), jõesilm (Lampetra fluviatilis), lõhe (Salmo salar), paksukojaline jõekarp (Unio crassus) ja saarmas (Lutra lutra).

Vääna jõgi (VEE1094500) saab alguse allikatest Paekna külas Kiili vallas ja suubub Lohusalu (Soome) lahte. Jõe pikkus on 69,5 km ja valgala 315 km2. Jõe suurim lisajõgi on Pääsküla jõgi. Vääna jõgi kuulub Tallinn-Rapla rdt Saku sillast kuni Tõdva-Nabala mnt truubist 0,54 km-ni (voolu suunas) riigi poolt korrashoitavate ühiseesvoolude OÜ Inseneribüroo STEIGER Harku valla Vahi küla Vääna turbamaardla Vääna turbatootmisala mäeeraldise kavandatava laiendamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise (KMH) aruanne 25 loetellu / 13 /. Lisaks Natura 2000 alade koosseisu kuulumisele on Vääna jõe kaitsestaatus määratletud kahe määrusega: 1. Vastavalt Keskkonnaministri 15. juuni 2004.a. määrusele nr. 73 “Lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis- ja elupaikade nimistu“ kuulub Vääna jõgi lõheliste elupaikadena kaitstavate veekogude hulka Saku paisust suubumiseni Soome lahte. 2. Vastavalt Keskkonnaministri 9. oktoobri 2002.a. määrusele nr. 58 “Lõheliste ja karpkalalaste elupaikadena kaitstavate veekogude nimekiri ning nende veekogude vee kvaliteedi- ja seirenõuded ning lõheliste ja karplaste riikliku keskkonnaseire jaamad” põhjal on Vääna jõgi ka lõheliste elupaigana kaitstav veekogu.

Vääna-Posti loodusala (EE0010175) jääb Vääna mäeeraldise kagu piirist 3,1 km kaugusele. Loodusala moodustati vastavalt Eesti Vabariigi Valitsuse 05.08.2004. aasta korraldusele nr 615-k / 17 / Euroopa Nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku taimestiku ja loomastiku kaitse kohta I ja II lisas nimetatud elupaigatüüpide või liikide kaitseks: - I lisas nimetatud kaitstav elupaigatüübi lood (alvarid - *6280) kaitseks; - II lisas nimetatud liik, kelle isendite elupaika kaitstakse, on tiigilendlane (Myotis dasycneme).

Vääna-Viti loodusala (EE0010191) jääb Vääna turbatootmisala põhja piirist 6,6 km kaugusel. Loodusala moodustati vastavalt Eesti Vabariigi Valitsuse 05.08.2004. aasta korraldusele nr 615-k / 17 / Euroopa Nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku taimestiku ja loomastiku kaitse kohta I ja II lisas nimetatud elupaigatüüpide või liikide kaitseks: - II lisas nimetatud liigi, kelle isendite elupaika kaitstakse, tiigilendlase (Myotis dasycneme) kaitseks.

Osaliselt Vääna loodusalaga kattub kahest lahustükist koosnev 446,7 ha suurune Vääna hoiuala (KLO2000136), mis võeti kaitse alla Vabariigi Valitsuse 16.06.2005. aasta määrusega nr 144 „Hoiualade kaitse alla võtmine Harju maakonnas“ / 19 /. Vääna hoiuala kaitse eesmärk on EÜ nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ: - II lisas nimetatud liigi tiigilendlase (Myotis dasycneme) elupaikade kaitse; - I lisas nimetatud elupaigatüüpide - kadastike (5130), alvarite (6280*) ning soostuvate ja soo-lehtmetsade (9080) kaitse.

Vääna turbatootmisala piirist ~550 m läänesuunas asub 406,6 ha suurune Vääna maastikukaitseala (KLO1000427), mis on moodustatud Harju Maakonna Valitsuse 18. detsembri 1991. a määrusega nr 232 „Vääna taimestikukaitseala moodustamisest“ kaitse alla võetud Vääna taimestikukaitseala baasil. Kaitseala põhieesmärk on Tõlinõmme raba, Tõlinõmme järve, kaitsealuste taimeliikide ning nende kasvukohtade kaitse / 20 /.

Kaitsealune Vääna mõisa park (KLO1200464), mis asub mäeeraldise piirist 620 m põhjasuunas, võeti kaitse alla 31.08.1959. a Keila rajooni TSN TK otsusega nr 167 „Kohaliku tähtsusega looduskaitse objektide võtmisest riikliku kaitse alla“. Kaitsekorra aluseks on vastavalt 03.03.2006. a vastu võetud Vabariigi Valitsuse määrusele nr 64 „Kaitsealuste parkide, arboreetumite ja puistute kaitse-eeskiri.“ / 21 /.

OÜ Inseneribüroo STEIGER Harku valla Vahi küla Vääna turbamaardla Vääna turbatootmisala mäeeraldise kavandatava laiendamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise (KMH) aruanne 26

Vääna turbatootmisala ümbritsevad EELIS andmetel järgmised II kaitsekategooria lindude ja loomade püsielupaigad: - Vääna kanakulli (Accipiter gentilis) püsielupaik jääb vahetult mäeeraldisest põhjasuunda; - Tugamanni kanakulli (Accipiter gentilis) püsielupaik jääb mäeeraldisest 2,8 km kaugusele kirde suunda; - Vääna loodusalal elavad nahkhiirtest põhja-nahkhiir (Eptesicus nilssonii), tõmmulendlane (Myotis brandtii), tiigilendlane (Myotis dasycneme) ja veelendlane (Myotis daubentonii); - Nahkhiirtest elavad tootmisala piirist ~1 km ja ~3,7 km kaugusel põhja suunas suurkõrv (Plecotus auritus) ja põhja-nahkhiir (Eptesicus nilssonii); - Nahkhiire suurkõrv (Plecotus auritus) püsielupaik asub tootmisala piirist ~3,3 km kaugusel kagu suunas; - Vääna-Posti nahkhiirte püsielupaik, kus on esindatud viis nahkhiire liiki, jääb mäeeraldise kagu piirist 3,1 km kaugusele ja samasse suunda 4,3 km kaugusele jääb teelehe-mosaiikliblika (Euphydryas aurinia) elupaik.

Kaitstava III kaitsekategooria loomadest elavad Vääna turbatootmisala ümbruses hiireviud (Buteo buteo) 2,7 km kaugusel ida suunas ja sookured (Grus grus) 4,9 km kaugusel kirde suunas. Väike kärbsenäpp (Ficedula parva) ja händkakk (Strix uralensis) elavad Vääna mäeeraldisest 5,6 km kirde suunas.

Vääna turbatootmisala ümbritsevad EELIS andmetel kaitstava II kategooria taimedest: - Aasnelk (Dianthus superbus) jäädes mäeeraldise piirist ida suunda 900 m, põhja suunda 600 m ja lääne suunda 700 m kaugusele; - Sõrvemetsa käpaliste püsielupaik jääb mäeeraldise kirde nurgast 5,5 km kaugusele.

Kaitstava III kaitsekategooria taimedest ümbritseb tootmisala: - Madal unilook (Sisymbrium supinum), mis asub tootmisala piiri edelanurgast 1,2 km kaugusel; - Harilik valvik (Leucobryum glaucum), mis asub tootmisala loode piirist 3,7 km kaugusel; - Harilik põõsasmaran (Potentilla fruticosa), mis asub tootmisalast loodes 5,5 km kaugusel; - Tootmisala piirist kirde suunas 5,5 km kaugusel asuvad harilik ungrukold (Huperzia selago), aas-karukell (Pulsatilla pratensis) ja balti sõrmkäpp (Dactylorhiza baltica).

Ürgobjektid. Vääna soo Kaldakivi (rändrahn) paikneb mäeeraldise piirist edela suunas 390 m kaugusel ja samas suunas 1,6 km kaugusel paikneb Adra rahn (rändrahn). Mäeeraldise piirist 1,6 km kaugusele loode suunda jäävad karstivormina tuntud Vääna kurisuu (Tõlinõmme kurisu) ning 2,8 km kaugusele rändrahn nimega Raudoja rahn.

Pärandkultuuri objektidest asuvad mäeeraldise edelapiirist alates 600 m kaugusel Kõmsi talukohta, Humala sõjaväelinnak, Sarapiku talukoht, Humala mõis, Humala kaevikud, Karjaküla ja Tõmmiku küla turbavõtualad ning loodesuunda 2 km kaugusele jäävad Tõlinõmme järv ja Tõlinõmme blindaažid.

Seirejaamad. Vääna turbatootmisala piirist 320 m ida-kirde suunda jääb Vahi seirejaam, kus toimub raskemetallide sadenemise bioindikatsiooniline hindamise operatiivseire, OÜ Inseneribüroo STEIGER Harku valla Vahi küla Vääna turbamaardla Vääna turbatootmisala mäeeraldise kavandatava laiendamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise (KMH) aruanne 27

600 m kaugusel toimub metsa ja metsamuldade seire ning 670 m kaugusel seiratakse saarmast ja kobrast. Tootmisala piirist edelasuunas 450 m kaugusel seiratakse Vääna loodusalal nahkhiiri.

Vääna turbatootmisala piirist 600 m kaugusele lõuna suunda jääb Ristallikas (VEE4100600). Tootmisalast 1,2 km kaugusele põhja suunas asub Vääna mõisatiik ja loode suunas 1,9 km kaugusel asub Tõlinõmme veehoidla ning 2,3 km kaugusel Tõlinõmme järv.

ELF inventuuri aladest ümbritsevad mäeeraldist kaks ala (koodidega: 10 499 ja 10 500), mis asuvad ~660 m kaugusel lõuna suunas.

Vääna jahiseltsi liikme andmetel liiguvad Vääna tootmisala ümbritsevates metsades põdrad, metssead, rebased, kährikud, mingid, koprad, jänesed ja muud Eestile üldiselt iseloomulikud loomad ja ka linnud. Loomad liiguvad ümber tootmisala peamiselt õhtuhämaruses ja öötundidel.

Kaitstavad loodusobjektid Vääna turbatootmisala ümbruses on toodud joonisel 4.4. ja o 3 Petsaku K  a      r     m 
  l   saet   õ   ant     4Kr   P      r      Vääna    K        3  r          K    el     3            saet     (Rahula)     T9T9T9      T9T9T9   T9T9T9  Papli          MäeeraldiseMäeeraldise piirpiir    4MäeeraldiseMäeeraldise piirpiir      3  K    Kr  r Kuusiku 4K   r  Küüni      vph park  4     "        6  Kaldaotsa    A         HoiualaHoiuala   el tk   sjsk !     ‘ 4    ! VÄÄNA !  Kr  Baumanni    KOOL       l-aed  4     K  8    A  kpl      r  5 #     
! 5Kr  

 A   

 kool 4         kaal    !  Vääna mõisa park   r    LoodusalaLoodusala ! K     LoodusalaLoodusala    5 Pihelga      " !   6A      LE      4       LE   K    sport r     Ilumaja    Jalaka HO           Tammiku       r  Lääne   el   4K      ‘ K r   r  4     K RohevõrgustikRohevõrgustik         4 RohevõrgustikRohevõrgustik                          Nurme                    N               ! V     5 % Vääna jõe loodusala ä   Murru K  ä  " " r  n        a   KaitsealaKaitseala  3       r j K     õ puuk K  r   g E 3   EE   i               !               "  Kanastiku  3   1   K  n 14   r puuk 10     IIIIIIIII kaitsekategooriakaitsekategooriakaitsekategooria    Loigu   ‘    !   Ô        kaitsealunekaitsealune taimeliiktaimeliik    r  kaitsealunekaitsealune taimeliiktaimeliik  K A    !    4               r  K  r    4 Jõeääre   K r 3   Väliloo r   K K  IIIIIIIII kaitsekategooriakaitsekategooriakaitsekategooria puuk  4 4            " ‘        "          Kaasiku    kaitsealunekaitsealune loomaliikloomaliik  Kullerkupu r "  r
   K     K   3    4
              r

    SootaimkonnagaSootaimkonnagaK kaetudkaetud     3 r        puuk 4K   ‘      ‘     Simsoni alaala Asula  

      ‘   
 1 Külmallika    14    10           ehit                   EestimaaEestimaa LooduseLooduse FondiFondi                  
               inventeeritudinventeeritudinventeeritud kooslusedkooslusedkooslused   n   Kruusiaugu       tvh  %            ‘                            PärandkooslustePärandkoosluste KaitseKaitse ÜhinguÜhingu  Kangru  r PärandkooslustePärandkoosluste KaitseKaitse ÜhinguÜhingu

   K        n Natka 3      A %      3A      inventeeritudinventeeritudinventeeritud poollooduslikudpoollooduslikudpoollooduslikud           tvh                   niidudniidud Nugise        Vahi n niidudniidud     3      K        r       9 9 9       5  9 9 9  Kivi EEE  K  Vääna maastikukaitseala           Vahi r VeekoguVeekogu      VeekoguVeekogu   Vääna loodusala     Vabriku Sirvi                    KKK  Roosi      tk KKK       3K       r         EEE      Kõmperi   Tammi    Lepiku           KKK     VeekoguVeekogu kaitsevööndkaitsevöönd   KKK  VeekoguVeekogu kaitsevööndkaitsevöönd KKK KKK   KKK                          Luige         r      999   K 999  999   999 5  999   999 999    n‘
                4      n K          PärandkultuuriPärandkultuuri r r objektobjekt     PärandkultuuriPärandkultuuriK objektobjekt  
    4          %               Ilvese                   ‘          AllikasAllikas      11              Sarapiku talukoht                     KaevKaev                         Vääna hoiuala       10       ‘ 4A  tiir  n SeirejaamSeirejaam  ‘$  Vääna Loodusala                    ⊥          r 12 r     5K 4K  $ K  r  EestiEesti ürglooduseürglooduse raamaturaamatu  4     tk        ‘  ⊥  Kõmsi talukoht tk     objektidobjektid         4  Kr   Vääna soo Kaldakivi 5  ‘      K       Märkused:r        

     1. Plaani koostamisel on kasutatud KKm Info- ja
      r    
   4K Tehnokeskuse EELIS (Eesti Looduse Info-             6 9  A   süsteemi) andmeid    4   Uuevälja   A    4  3  
2. Eesti maakatastri aluskaaarti 1:10 000, 63821,   4A       4A      
     
  63822, 63723, 63724      13   2  7       3. Joonestamisel kasutatud tarkvara Mapinfo 9.0         r       Hoone Humala mõisast põhja suunasK     r  1  3 K 1     (litsents: MINWES0900922272)  4 3    1    0            4. Piirkonnas on II kaitsekategooria liikide leiukohad,       ehit      mille asukoha täpne avalikustamine on massiteabe        9              Ristallika  vahendites keelatud (Looduskaitseseadus    A ⊥  5   3Kr  Humala    
 RT I 2004, 38, 258; 53, 373)      r   Urve K    3 4   T9T9T9   II kaitsekategooria loomade lähim püsielupaik asub  K T9T9T9  T9T9T9   T9T9T9 T9T9T9  r    %     taotletavast karjäärist u 1,5 m kaugusel, Männiku              II kaitsekategooria taimede lähim leiukoht asub u 600 m kaugusel.  
             Esteri      V  tk  
 Objekti nimetus ja aadress Joonise siasu Joonise nr 4.3    n    a    m      õ   Mõõtkava  Vääna turbamaardla i     s    1  Loa oduskaitse 1   1  p    9 k   3 Harku Vald, 11 ::: 1100 000000 Ô    objre ktide plaan H ÔÔ Mäesmaa talukoht    u  m  Vahi küla  a      la 3Kr o    j   a  r Koostas Aadu Niidas  A K OÜ Inseneribüroo STEIGER Kuupäev 28.11.2012 r 3  6K      Joonestas Aadu Niidas  Männiku tee 104, 11216 Tallinn   5    K  r Töö nr 12/1023  Tel. 668 1011, Faks 668 1018 Kinnitas Erki Niitlaan
      OÜ Inseneribüroo STEIGER Harku valla Vahi küla Vääna turbamaardla Vääna turbatootmisala mäeeraldise kavandatava laiendamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise (KMH) aruanne 29

4.8 Peatüki kokkuvõte

Vääna turbamaardla on tekkinud järve soostumisel. Soosetted esinevad seal madalsoo, raba- ja raba-segalasundina. Soosetete lamam on lainjas ja lamami põhjas esineb sapropeeli. Vaadeldaval alal on tootmistingimused soodsad. Varasemalt on tootmisalalt sugekiht täielikult eemaldatud ja vähelagunenud turbakiht on praktiliselt ammendunud. Mäeeraldise maapind on suhteliselt tasane tõusuga lääne suunas, absoluutkõrgused jäävad vastavalt 2010. a topograafilisele mõõdistusele vahemiku 19,55 - 20,65 m.

Vääna mäeeraldise keskelt läbib kruusakattega väljaveotee, mis on ühenduses Kiia- Vääna-Viti kõrvalmaanteega Vahi küla (sissesõit) ja Vääna asula juurest (väljasõit). Lähimad majapidamised asuvad lääne suunas: Lepiku kinnistu ~400 m ja Kangru kinnistu ~500 m kaugusel. Ülejäänud lähipiirkonna elamud asuvad enam kui 600 m kaugusel. Tulevased elamupiirkonnad Puiestiku I maaüksus ja Pihelgametsa kinnistu asuvad tootmisalast ~220 m kaugusel loodes.

Vääna turbamaardla hüdrogeoloogilise läbilõike moodustavad Kvaternaari pinnasevee- ja Ordoviitsiumi põhjavee kompleksid. Kogu Vääna turbatootmisala mäeeraldis on kaetud toimiva kuivendusvõrguga, mille abil juhitakse kuivendusvesi Vanamõisa peakraavi, mis omakorda suubub Vääna jõkke. Suurema osa Harku valla joogi- ja olmevee vajadusest rahuldab Ordoviitsiumi-Kambriumi veekompleks, mis asub Ordoviitsiumi veekompleksi all ja on pindmise reostuse eest hästi kaitstud. Lähim tarbepuurkaev asub ~500 m kaugusel kirdes. Kvaternaari setete pinnavesi leiab vallas kasutamist vaid väikemajapidamiste salvkaevudes, millest lähim asub ~800 m kaugusel lõunas.

Vääna turbatootmisala territooriumil ei ole kaitstavaid loodusobjekte ega kultuurimälestisi. Vääna turbatootmisala piirist ~260 m kaugusele lääne suunas jääb Natura 2000 võrgustikku kuuluv Vääna loodusala. Vääna loodusalal elavad nahkhiired, kes kuuluvad kaitstava II kaitsekategooria loomade hulka. Tootmisala piirist vahetult põhjasuunas asub kaitstava II kaitsekategooria Vääna kanakulli püsielupaik.

OÜ Inseneribüroo STEIGER Harku valla Vahi küla Vääna turbamaardla Vääna turbatootmisala mäeeraldise kavandatava laiendamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise (KMH) aruanne 30

5. KAVANDATAV TEGEVUS VÄÄNA TURBATOOTMISALAL. VÕIMALIKUD TEGEVUSE ALTERNATIIVID

Järgnevas peatükis on kirjeldatud arendaja kavandatavat tegevust Vääna turbatootmisalal, sh ettevalmistustöid, kaevandamise tehnoloogiat, transporti ja korrastamisvõimalusi. Samuti on käsitletud kavandatava tegevuse reaalseid alternatiive.

5.1 Kasutatav tehnoloogia, sh kasutatav tehnika ja tootmisprotsess

Ettevalmistustööd Vääna turbatootmisalal on juba tehtud. Tootmisalal väljaehitatud kuivendusvõrk koosneb 21 m vahemaa tagant paiknevatest lahtisest kuivendus- kraavitusest ja sellega risti olevatest kogujakraavidest. Kuivendusvesi koguneb esmalt kuivenduskraavidesse, kust see voolab kogujakraavidesse. Kogumiskraavist suubub vesi läbi settebasseini Vanamõisa peakraavi. Tootmisala on võimalik kuivendada kuni mineraalpinnaseni isevoolselt, selle tarbeks tuleb edaspidise tegevuse käigus olemasolevaid kraave süvendada. Tootmisalalt ärajuhitava vee puhastamiseks on alal kaks toimivat settetiiki, kus eraldatakse suurem osa turba heljumist ja viiakse veekvaliteet seadusega vastavasse piirnormi. Settetiigid on ehitatud nii, et sealt läbi voolava vee voolukiiruseks oleks tagatud ≤ 1,5 cm/s.

Turba kaevandamine Vääna turbatootmisalal on kavandatud pinnakihiliselt väljak- kaevandamismeetodil (freesimine). Kaevandamine toimub tsükliliselt. Turbalasundi freesimissügavus sõltub peamiselt kuivamistingimustest ja freesitava kihi kvaliteedist. Vähelagunenud turba puhul on freesitava kihi paksus keskmiselt 15 - 20 mm, hästilagunenud turba puhul keskmiselt 10 mm. Põhilised tööde etapid ühes kogumistsüklis ajalises järjekorras on järgmised: - turbakihi freesimine õhukeste kihtidena; - freesitud turba pööramine, mis toimub vajadusel mitu korda; - kuivanud turba vallitamine; - vallitatud turba kogumine punkerkogujatega; - kogutud turba aunatamine.

Pärast freesimist jäetakse turvas tootmisväljakutele kuivama. Kuivamise soodustamiseks pööratakse freesitud turvast sõltuvalt valmistoodangu nõuetele kaks kuni kolm korda. Kuivanud turvas vallitatakse ja kogutakse. Turba kogumiseks on kaks tehnoloogilist meetodit: pneumaatilise freesturbakombainiga või mehaaniliselt traktoriga. Kaitstavate II kategooria loomade elupaikade lähedusest tingituna kasutada pneumaatilist freesturba kombaini. Seejärel transporditakse kogutud turvas tootmisväljakute otstes asuvatesse aunadesse. Turvas aunatatakse vastavalt vajadusele, tavaliselt 2 - 3 tsükli järel. Aunade kõrgus ja turba aunas olemise aeg sõltub toodangu nõuetest. Pärast kogutud turba aunatamist laaditakse ekskavaatoriga turvas veoautodele ja transporditakse tellijateni/tarbijateni.

Eelpool kirjeldatud tegevusteks on arendajal vajalik masinapark olemas. Vääna turbatootmisalal kasutatakse järgmist tehnikat: planeerija, kraavikaevaja, vallitaja, pööraja, traktor FIAT, traktor VALTRA, aunataja, koguja, profileerija, ekskavaator ATLAS (turbalaadimise kopp). Väljaveoks tarbijani kasutatakse autotransporti.

OÜ Inseneribüroo STEIGER Harku valla Vahi küla Vääna turbamaardla Vääna turbatootmisala mäeeraldise kavandatava laiendamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise (KMH) aruanne 31

5.2 Võimalikud alternatiivid ja nende kirjeldused

Kavandatav tegevus. Maavara kaevandamise taotlusele tuginedes on kavandatavaks tegevuseks olemasoleva mäeeraldise sügavuti laiendus, eesmärgiga kaevandada hästilagunenud turvast. Seega on tegemist mäeeraldise sügavuti laienemisega ja asukoha valikul alternatiive käsitleda ei saa. See on seotud tarbimisväärse maavara olemasoluga antud kohas. Arendaja poolt esitatud vee erikasutusloa taotlusele tuginedes on kavandatavaks tegevuseks Vääna turbatootmisala veetaseme alandamine ja sade- ning drenaaživee juhtimine suublasse, milleks on Vanamõisa peakraav. Kuna toimivat kuivendussüsteemi ei ole otstarbekas muuta, siis kuivenduse seisukohast alternatiive ei käsitleta. Samuti ei ole põhimõttelisi alternatiive kasutatava tehnoloogia valikul. Tehnoloogilisest aspektist on alternatiividena võimalik käsitleda vaid mõningaid konkreetseid töövõtteid. Kavandatava tegevuse meetodit on lähemalt kirjeldatud peatükis 5.1.

Null-alternatiiv. Kavandatavat tegevust võrreldakse null-alternatiiviga ehk olukorraga, kus Vääna turbatootmisala sügavuti ei laiendata ehk hästilagunenud turvast ei kaevandata. Tegevus tootmisalal jätkub seni kehtiva loa alusel kuni kaevandada lubatud varu ammendamiseni või kaevandamise loa kehtivusaja lõpuni. Turba tootmise eelduseks on turbatootmisalal soodsate tingimuste loomine kuivendamise abil. Vastasel korral ei ole võimalik liigniiskuse tõttu turbatootmismasinatega töötada. Seega kui maavara kaevandamise luba ei väljastata, siis puudub ka vajadus uue vee erikasutusloa järele. See tähendab, et pikemas perspektiivis lõpetatakse turbatootmisala kuivendamine ja vee ärajuhtimine Vanamõisa peakraavi.

5.3 Kuivendamistehnoloogia

Turba kaevandamise eeltingimuseks on kaevandatava ala eelnev kuivendamine kaevandamise jaoks vajaliku tasemeni. Seda tehakse lahtiste kuivenduskraavide ja kinnise dreenisüsteemi kaudu, millede kaudu juhitakse vesi settetiikidesse ja sealt edasi eesvooluks olevasse Vanamõisa peakraavi. Kuivendusvõrk Vääna turbatootmisalal on rajatud. Ala kuivendamine toimub isevoolselt lahtiste kuivenduskraavidega, mis on dreenisüsteemi kaudu ühendatud kogujakraaviga. Dreenitorustik on paigutatud kuivenduskraavi otstesse, aunade alla ja kogujakraavi suublasse. Dreenisüsteemi vajaduse tingib turbakogumise tehnoloogia, kus tootmismasinatele peab jääma väljaku otstesse ümberpööramise võimalus.

Vääna turbatootmisala kuivendusvõrgu rajamisel on arvestatud asjaoluga, et kuivendamise mõjul turvas tiheneb ning vajub. Eelnevast tingituna on veejuhtmed projekteeritud piisava sügavusega, tagamaks kuivenduse toimimist ka pärast turba vajumist. Kuivendus- ja magistraalkraavide sügavused jäävad vahemikku 1,7 kuni 2,0 m.

Kuivenduskraavide paigutus alal sõltub lamami ja maapinna reljeefist ning eesvoolu asukohast. Kuivenduskraavidest voolab vesi kogujakraavidesse, kust see juhitakse edasi settebasseinide kaudu suublasse. Kuivenduskraavide Vääna tootmisalal on vahetult eesvoolu ette rajatud kaks settebasseini, millede vee voolukiirus on väiksem (≤ 1,5 cm/s) ja turbaheljum settib basseini põhja tagamaks minimaalset turbaheljumi sattumist eesvoolu. Tootmisalal olevaid settebasseine on vaja puhastada vastavalt vajadusele vooluvee miinimumi ajal. OÜ Inseneribüroo STEIGER Harku valla Vahi küla Vääna turbamaardla Vääna turbatootmisala mäeeraldise kavandatava laiendamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise (KMH) aruanne 32

5.4 Korrastamistööd

Vastavalt Maapõueseaduse / 22 / § 48 lõikele 1 on kaevandamisloa omanik kohustatud maavaravaru kaevandamisega rikutud maa korrastama korrastusprojekti alusel. Arendaja eraldab igal aastal tootmisala rekultiveerimiseks rahalisi vahendeid. Turbatootmisala korrastamiseks on erinevaid variante, milledest levinumad on: - korrastamine metsamaaks; - korrastamine veekoguks; - tingimuste loomine taassoostumiseks; - jõhvikakultuuride rajamine; - energianiidu rajamine; - korrastamine põllumaaks.

Korrastamissuuna valik sõltub sadevee eemaldamise võimalustest, jääkturba paksusest, botaanilisest koosseisust, turba lagunemisastmest, vee happesusest, taimedele vajalike toitainete sisaldusest, üleujutuste esinemisest, turbalasundi aeratsioonist, mineraalse aluspõhja lõimisest jm teguritest. Oluliseks osutub ka see, kas tegemist on suhteliselt väikese sooga, mille naaberalaselt levivad seemned kiiresti või ulatub jääksoo pindala sadade hektariteni. Nendel ja paljudel teistel põhjustel ei saa jääksoode korrastamise suunda otsustada üheselt / 22 /.

Korrastamine metsamaaks. Jääksoode looduslik metsastumine on ebasoodsate tingimuste tõttu väga pikaajaline protsess ja mets väheproduktiivne. Metsastamine on küll võimalik kuivendamise ja perioodilise väetamisega, kuid pikemas perspektiivis ei ole see tulemusrikas. Metsastamiseks sobivad üksnes õhukese jääkturbaga alad, kus jääklasundi paksus on 0,3 m ja põhjavee tase on kuivendusnormi piires. Kuna turba jääklasundis on puude kasvamiseks vajalikke toitaineid liiga vähe, siis tuleb aeratsioonitingimuste parandamiseks jääkturba- ja mineraalpinna kihid omavahel kokku segada. Oluliseks probleemiks on ka ekstreemsed temperatuurid, mis kahjustavad ja piiravad noorte taimede levikut. Ohuks on külmakohrutus, mis kergitab taimejuured maa seest välja ja rebib need katki. See vähendab metsastamiseks sobivate puuliikide valikut. Metsastamisel on sobivaimaks puuliigiks arukask. Okaspuude kasvatamine toob aga kaasa suuremaid kulutusi / 23 /.

Looduskaitse Valitsuse 1973. aasta plaanide kohaselt oli Vääna turbatootmisala algselt plaanitud kuivendada metsakuivenduse eesmärgil. Tallinna Maaparanduse Valitsuse algatusel jäeti kõrgraba osa metsakuivendusest välja, et sinna projekteerida vähelagunenud turba tootmisväljakud / 24 /. Arvestades, et jääksoode korrastamine metsamaaks on üldjuhul väheproduktiivne, ei ole Vääna turbatootmisala otstarbekas selle korrastamissuunaga jätkata.

Korrastamine veekoguks. Seoses kehtiva maavara kaevandamise loa HRAM-32 väljastamisega esitas Harjumaa Keskkonnateenistus 04.10.2001. a kirjaga nr 9-8/1681 Vääna turbatootmisala korrastamistingimused. Vastavalt tingimustele on ettevõttel kohustus ammendada turbalasund kuni mineraalpinnaseni ja kujundada ala ühtseks veekoguks ja Vääna elanike puhkepiirkonnaks. Antud tingimusi ei ole võimalik kehtiva maavara kaevandamise loaga täita, kuna arendajal on õigus kaevandada vaid vähelagunenud turvast. Eelpool mainitud kirja kohaselt koostas AS Farve 2002. aastal Vääna turbaraba rekultiveerimise eelprojekti. OÜ Inseneribüroo STEIGER Harku valla Vahi küla Vääna turbamaardla Vääna turbatootmisala mäeeraldise kavandatava laiendamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise (KMH) aruanne 33

Rekultiveerimise eelprojekti alusel likvideeritakse pärast turbavaru ammendumist kogu drenaaž täielikult. Kogutakse kokku torud ja antakse need üle jäätmekäitlusettevõttele. Väljakute põhja jäänud turvas viiakse tulekaitseribale, lükatakse laiali ja tihendatakse. Seega jääb pärast turbavaru ammendumist tootmisväljakute põhjaks lokaalmoreen või liivsavimoreen. Kuna turbatootmisala läbiv väljaveotee on rajatud turbakihile, siis tuleb see täielikult likvideerida. Vastasel korral uhub vesi turbakihi tee alt ära ja rajatis muutub inimestele ohtlikuks. Veesõidukite sillaks ehitatakse ~30 m pikkune paadisild, mille ehitamiseks kasutatakse likvideeritud tee täitematerjali. Supluskoha väljaehitamiseks planeeritakse kaldad ~30 m ulatuses laugjalt tõusvaks ning kindlustatakse kogu supluskoha ulatuses. Supluskoha täitmiseks kasutatakse samuti tee likvideerimisel saadud täitematerjali, mis kaetakse ca 15 cm paksuse liivakihiga. Pärast rekultiveerimist suletakse kuivendamiseks kasutavad kraavid, et tõsta veetaset kuni absoluutkõrguseni ~20,5 m / 25 /.

Tingimuste loomine taassoostumiseks. Euroopa Liidu (EL) veepoliitika raamdirektiiv 2000/60/EU / 26 / kehtestab Euroopa Liidus vee kaitse ja kasutamise korraldamiseks ühtse raamistiku. Direktiivi nõuded laienevad kõikidele vee ökosüsteemidele, sh märgaladele. Nimetatud dokumendis on toodud täiendava meetmena märgalade loomine ja taastamine. Seega märgaladele veeressursside kaitse ja looduse mitmekesisuse säilitamisest lähtudes on soovitav Vääna turbatootmisala taastada sooks.

Taastuva soo tekkimise jaoks on vajalik jätta taimestiku juurdumiseks optimaalne jääkvaru kiht. Juhul, kui turbatootmisala korrastatakse sooks, soovitame sooala terviklikkuse saavutamiseks eemaldada kuivenduskraavide ja tee hoidetervikud. Juhul kui tervikutesse jääva turbavaru kvaliteet vastab nõuetele ja on võimalik ära kasutada toodanguna, siis väheneb ka turbatootmise tehnoloogiast tingitud kadu. Liiga õhukese jääkturbaga alal võib mineraalpind turbaga seguneda ja muuta korrastatava ala toitelisust. Mäeeraldiselt tootmisjääkide eemaldamise järel tuleb tagada taastuvale soole sobiv veerežiim. Eesvoolule või põhikogujakraavile tuleb vajadusel ehitada regulaator, et oleks võimalik ala perioodiliselt üle ujutada. Regulaatorite kõrval on püsiva taimestiku kasvu soodustamiseks ja leviku kindlustamiseks vaja rajada püsivast veetasemest kõrgemale ulatuvad vallid. Ammendunud ala tuleb katta kas osaliselt või täielikult turbsambla fragmentidega. Turbasambla fragmente koguda maksimaalselt 10 cm sügavuselt lähedal asuvatelt doonoraladelt. Turbasambla fragmente saab koguda väljastpoolt Vääna loodusala territooriumi, sest kaitsealale ei ole doonoralade rajamine võimalik. Korrastatava ala ja doonorala pindalade suhe peaks olema 1:10. Taimedega kaetav kiht peaks olema optimaalselt 1 - 2 cm paksune ja kaetud õlgedega, et vältida külmumist ja kuivamist / 23 /.

Jõhvikakultuuride rajamiseks sobivad kõige paremini vähelagunenud turbakihiga ja suhteliselt kõrge põhjaveega jääksood. Jõhvikakultuuride rajamisega taastatakse jääksoode rabataimestik ja inimesed saavad kodu lähedale jõhvikasoo, mille jõhvikasaak on enamasti palju suurem kui looduslikus jõhvikasoos. Ajapikku hakkab marjakultuuriga kaetud alal akumuleeruma ka turvas. Seega on jõhvikakultuuride rajamine nii inimeste kui ka looduskaitse seisukohalt positiivseks korrastamissuunaks / 23 /. Vääna turbatootmisalal ei ole jõhvikate kasvatamiseks soodsaid tingimusi, kuna puudub vähelagunenud turba kiht.

OÜ Inseneribüroo STEIGER Harku valla Vahi küla Vääna turbamaardla Vääna turbatootmisala mäeeraldise kavandatava laiendamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise (KMH) aruanne 34

Energianiidu rajamine. Üheks korrastamise võimaluseks on energianiidu rajamine katlamajades põletava rohumassi kasvatamiseks. Energianiidu rajamiseks sobivad jääsood, mille turbakihi paksus on 0,2 m. Kuna päideroogu koristatakse hästi madalalt, tuleb maapind kändudest ja puujuurtest korralikult puhastada ja tasandada. Enne külvi on vaja maapind kobestada, sest turbakihi ja selle all oleva mineraalpinnasega segamine loob head keskkonnatingimused taimede kasvamiseks. Päideroo kasvatamine võimaldab jääksoo pinna kiiresti ja suhteliselt väheste kulutustega katta rohukamaraga. See parandab märgatavalt jääksoo maastikulist ilmet ja vähendab turbalasundist eralduvate kasvuhoonegaaside hulka. Päideroo kütteväärtus on suhteliselt madal ja maht suur ning praegused küttekolded ei sobi päideroo põletamiseks. Seega ei ole päideroo kasvatamise lõpptulemus efektiivne / 23 /.

Soovitused korrastamise suuna valikuks. Mida täielikumalt kasutatakse turbavarusid, seda vähem vajatakse turbakaevandamiseks uut pinda ja seda rohkem jääb soid looduslikku seisundisse. Vääna turbatootmisalal on turbalasund kaevandamiseks juba avatud. Turbavaru ratsionaalset kasutamist silmas pidades soovitame turbavaru välja kaevandada maksimaalselt.

Vääna turbatootmisala on võimalik korrastada nii märgalaks kui ka veekoguks. Rohevõrgustiku seisukohalt ühtlustub mõlema korrastamise suuna valikul kaevandamisest mõjutatud ala ümbritseva loodusega. Märgaladele veeressursside kaitse ja looduse mitmekesisuse säilitamisest lähtudes on mõistlik turbatootmisest mõjutatud ala taastada sooks. Kuna Vääna turbatootmisala ja seda ümbritseva maapinna absoluutkõrguste erinevused on suured, siis soovitame siiski tootmisala korrastada ühtseks veekoguks, mis loob veelindude pesitsemiseks soodsad tingimused. Kuna kujundatava veekogu ümber jääb looduslikus olekus raba, mis on tuleohtlik siis ei ole soovitatav veekogu rajada supluskoha ja puhkepiirkonna eesmärgil. Raba järved on soovitav valdavalt kujundada loodusmaastiku osaks. OÜ Inseneribüroo STEIGER Harku valla Vahi küla Vääna turbamaardla Vääna turbatootmisala mäeeraldise kavandatava laiendamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise (KMH) aruanne 35

6. KAVANDATAVA TEGEVUSE KESKKONNAMÕJU

Vääna turbatootmisalal on turbatootmine toimunud juba aastakümneid ning praegusel ajal kaevandab arendaja seal vähelagunenud turvast 1998. aastal antud loa alusel. Teades varasemalt toimunut Vääna turbatootmisalal, on teada ka need tegevused, mis võivad suuremal või vähemal määral mõjutada ümberkaudset keskkonda. Need tegevused on tootmisväljakute kuivendamine ja kuivendusvee juhtimine eesvoolu, turba tootmine ning transport. Tootmisprotsess jääb võrreldes eelneva tegevusega samaks, kuid kuna tegemist on mäeeraldise laienemisega sügavuti, siis võib mõne teadaoleva teguri mõjuulatus suureneda. Seejuures võib keskkonnamõju avalduda otseselt või kaudselt. Näiteks tootmisala kuivendamine võib otseselt mõjutada piirkonna pinnasevee režiimi ning läbi pinnasevee režiimi muutuse võidakse mõjutada ka piirkonna taimestikku ja loomastikku.

Järgnevates alapeatükkides analüüsitakse: turba tootmise mõju pinna- ja põhjavee režiimile ning kvaliteedile; tootmisprotsessidest ja transpordist põhjustatud müra ning tolmu vastavust normidele, sh turba transportimisel tekkiva tolmu mõju riigimaanteele ning ümbritsevale alale; võimalike jäätmete teket seoses turba kaevandamisega; võimalike keskkonnaavariide teke võimalust; tuleohutust; mõju maastikule kaevandamise ajal ja selle järel; mõju infrastruktuurile ja rohevõrgustikule; ressursside otstarbekat kasutamist; mõju taimestikule, loomastikule, sh kalastikule ja linnustikule; mõju kaitstavatele loodusobjektidele, sh Natura 2000 aladele; mõju elanikkonnale. Analüüsitakse kavandatava tegevuse keskkonnamõju vähendamiseks kasutatavaid leevendusmeetmeid, nende olemasolu ja efektiivsust. Kavandatava tegevusega kaasnev võimalik keskkonnamõju võetakse kokku peatüki lõpus.

6.1 Hindamise prognoosimeetod

Keskkonnamõju hindamise aruande koostamisel on kasutatud kirjandust, objektiga seotud dokumente ja varasemalt koostatud projekte ning teisi avaliku info allikaid. Kuna KMH hindamine toetub olemasolevale informatsioonile, siis lisauuringuid KMH raames läbi ei viidud.

Järgnevates peatükkides hinnatakse järgmiste mõjukriteeriumite võimalikku keskkonnamõju lähiümbruskonnale: - Mõju pinnavee režiimile; - Mõju pinnavee kvaliteedile; - Mõju põhjaveele; - Müra mõju ümbruskonna elanikele ja looduskeskkonnale; - Tolmu mõju ümbruskonna elanikele, teedele ja looduskeskkonnale; - Jäätmete teke; - Keskkonnaavariid; - Tuleohutus; - Mõju maastikule; - Loodusressursside otstarbekas kasutamine; - Loodusalad ja püsielupaigad; - Mõju taimestikule; - Mõju loomastikule, sh linnustikule; - Mõju Vääna jõe elustikule; OÜ Inseneribüroo STEIGER Harku valla Vahi küla Vääna turbamaardla Vääna turbatootmisala mäeeraldise kavandatava laiendamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise (KMH) aruanne 36

- Mõju infrastruktuurile, sh liikluskoormuse kasv; - Sotsiaalne mõju elanikkonnale, sh tööhõive ja majandus; - Mõju detailplaneeringu rakendatavusele, sh rohevõrgustikule; - Mõju kaitstavatele loodusobjektidele, sh Natura 2000 alad.

Üksikute mõjutegurite omadused (kvaliteet) ja suurused (kvantiteet) on üldjuhul erinevad. Nende hindamiseks kasutatakse 11-pallist skaalat (-5 kuni +5), kus +5 tähistab väga olulist positiivset mõju ja -5 väga olulist negatiivset mõju.

Tabel 6.1 Mõjude olulisuse skaala

0 mõju puudub -1 vähene negatiivne mõju +1 vähene positiivne mõju -2 nõrk negatiivne mõju +2 nõrk positiivne mõju -3 mõõdukas negatiivne mõju +3 mõõdukas positiivne mõju -4 oluline negatiivne mõju +4 oluline positiivne mõju -5 väga oluline negatiivne mõju +5 väga oluline positiivne mõju

Looduskeskkonna hindamise omapärast tulenevalt ei ole otstarbekas kasutada rangeid matemaatilisi meetodeid, kuna keskkonnamõju olulisus võib erineda nii asukohast sõltuvalt kui ka ajaliselt. Seetõttu kasutatakse kavandatava tegevuse ja väljapakutud alternatiivide võrdlemisel hindamismeetoditena Delphi-meetodit ja kaalutud intervallskaala meetodit. Delphi-meetodiga antakse ekspertgrupi hinnang erinevatele alternatiividele, ning arvestatakse ekspertgrupi liikmete hinnangut keskkonnamõju kriteeriumitele osakaalu andmisel.

Kaalutud intervallskaalaga antud keskkonnamõju hinnang toetub tabelis 6.1 toodud skaalale. See tähendab, et mõjukriteeriumi kaalutud hinde saamiseks korrutatakse mõjukriteeriumile antud hindepalli selle kriteeriumi kaaluga. Kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivide üldhinnang ja omavaheline võrdlus saadakse kõikide mõjukriteeriumite kaalutud hinnete summeerimisel.

Natura 2000 võrgustikku kuuluvate alade suhtes hinnatakse võimalikku mõju tuginedes K. Petersoni töös kirjeldatud metoodikale / 4 /.

6.2 Turbatootmise mõju pinna-, pinnase- ja põhjavee kvaliteedile ning režiimile

6.2.1 Mõju pinna- ja pinnasevee kvaliteedile ja režiimile

Turbatootmisalal kaevandamise üks olulisemaid mõjuaspekte on mõju pinnavee kvaliteedile. See, kui palju turbatootmisalalt väljajuhitav vesi mõjutab piirkonna pinnavee kvaliteeti, sõltub väljajuhitava vee hulgast, reostusastmest ja kaugusest turbatootmisalast. Need omakorda sõltuvad kaevandatava ala pindalast, sügavusest ja seisundist ning üldisest töökultuurist ja kasutatavast tehnoloogiast / 27 /.

Vääna turbatootmisalale on vee erikasutusloa alusel rakendatud kontroll heljumi, BHT7 ning Püld piirnormide üle. Tabelis 6.2 on toodud vee erikasutusloas olevate piirnormide ning eesvoolust võetud proovide laboratoorsete analüüside tulemuste võrdlus. Kuna turbatootmisalalt ärajuhitava vee näol on tegemist sademeveega, siis antud OÜ Inseneribüroo STEIGER Harku valla Vahi küla Vääna turbamaardla Vääna turbatootmisala mäeeraldise kavandatava laiendamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise (KMH) aruanne 37 piirnormidele lisaks rakendatakse Eesti seadusandluses kvaliteedinõudeid ka sademeveele, mis peavad vastama Veeseaduse § 24, lõike 2 määruse nr 99 “Reovee puhastamise ning heit- ja sademevee suublasse juhtimise kohta esitatavad nõuded, heit- ja sademevee reostusnäitajate piirmäärad ning nende nõuete täitmise kontrollimise meetmed” esitatud nõuetele / 28 /.

Tabel 6.2 Vee erikasutusloas ja Veeseaduses kehtestatud piirnormid ning võetud proovide laboratoorsete analüüside tulemused

Lubatud Lubatud kogus Saaste- maksimaal vee Väljalask või Analüüsi aine Näitaja ne kogus erikasutusloa proovipunkt kuupäev kontsentr Veeseaduse alusel mg/l atsioon alusel mg/l B 3,7 12.11.2009 C 6,0 B 5 Heljum 25 40 01.06.2011 C 7 Vääna Raba 1 5,7 12.07.2012 Vääna Raba 2 6 B 1,5 12.11.2009 C 2,3 B 1,7 BHT7 15 15 01.06.2011 C 3 Vääna Raba 1 2,2 12.07.2012 Vääna Raba 2 1,7 B 0,096 12.11.2009 C 0,12 B 0,05 P 1,5 1 01.06.2011 üld C <0,04 Vääna Raba 1 <0,04 12.07.2012 Vääna Raba 2 <0,04 B 51 12.11.2009 KHT C 100 (COD-Cr) B 97 - 125 01.06.2011 Ühik mg C 136 O/l Vääna Raba 1 149 12.07.2012 Vääna Raba 2 104 Nafta- - 5 - - - saadused

Tabelist 6.2 nähtub, et heljumi lubatud piirnormid on vee erikasutusloas ning eeltoodud määruse § 5 nõuded heit- ja sademevee pinnasesse juhtimise kohta sätestab, et sademevee reostusnäitajad ei tohi pinnasesse juhtimisel ületada määruse Lisas 1 esitatud reostusnäitajate piirväärtusi, mis on kehtestatud reoveekogumisala kohta, mille reostuskoormus on 2000 - 9999 inimekvivalenti, välja arvatud heljuvaine sisaldus, mis ei tohi ületada 40 mg/l. Naftasaaduste sisaldus sademevees ei tohi ületada 5 mg/l. OÜ Inseneribüroo STEIGER Harku valla Vahi küla Vääna turbamaardla Vääna turbatootmisala mäeeraldise kavandatava laiendamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise (KMH) aruanne 38

Arvestades määruse Lisas 1 toodud näitajaid, rakenduvad sademeveele järgnevad näitajaid: - Biokeemiline hapnikutarve (BHT 7) 15 mg/l; - Keemiline hapnikutarve (KHT) 125 mg/l; - Üldfosfor 1 mg/l; - Üldlämmastik 45 mg/l; - Heljuvaine 40 mg/l; - Naftasaadused 5 mg/l.

Veeseaduses kehtestatud määruses erinevad ning erinevus on peaaegu kahe kordne. Samas 2009 - 2012. a vee proovide laboratoorsete analüüside tulemused väljalaskudes ning rabavees ei tuvastanud piirnorme ületavaid kontsentratsioone. Ükski proov kuuest BHT7 piirnormi ei ületanud. Üldfosfori maksimaalne piirnorm erineb vee erikasutusloas ja veeseaduses. Tulemused näitavad, et kolmes proovis kuuest oli üldfosfori kontsentratsioon laboratoorsest määramispiirist väiksem ning ülejäänud proovid näitasid samuti maksimaalsetest piirnormidest väiksemaid kontsentratsioone. Keemiline hapnikutarviduse (KHT) piirnorm on normeeritud veeseaduses kehtestatud määrusega, kus maksimaalseks lubatud koguseks on 125 mg/l. Analüüsitud proovid näitavad sisaldusi 51 - 149 mgO/l. Kuna juhitakse ära soovett, siis sellistes kontsentratsioonides KHT on omane lagerabas analüüsitud näitajatele. Näiteks on lagerabas analüüsitud vee KHT 39,7 - 174,6 mg/l vahel / 29 /. Vee erikasutusloa alusel on aastane vee lubatud äravooluhulk turbatootmisalalt 510 000 m3/a, viime üle antud arvu l/s kujule saame 16,1 l/s. Vanamõisa peakraavi äravoolumaht on 97,2 l/s. Turbatootmisalalt ära juhitav veekogus moodustab sellest ~16,5 %. Antud veehulgad lubavad järeldada, et mõningane kõrgenenud KHT kontsentratsioon väheneb vee segunedes Vanamõisa peakraavis. Naftasaadusi ja pH väljalaskudes analüüsitud ei ole. Edaspidi tuleks analüüsida naftasaadusi ning mõõta pH vähemalt üks kord aastas, aktiivse turbafreesimise perioodil. Seega võime eeltoodud andmetest järeldada, et Vääna turbatootmisalalt ärasuunatav vesi ei tekitata Vanamõisa peakraavi veele pöördumatuid kahjusid.

Vanamõisa peakraav suubub Vääna jõkke, mis kuulub lõheliste ja karpkalade elupaikadena kaitstavate veekogude hulka. Lõheliste elupaikadena kaitstavate veekogude vee kvaliteedinõuetes on kehtestatud nõudmised vee temperatuurile, lahustunud hapnikule, pH-le, heljum, bioloogilisele hapnikutarbele, üldfosforile, üldlämmastikule, fenoolile, naftasaadustele, ammoniaagile, jääkkloorile, tsingile ja vasele. Antud kvaliteedi nõuetest on võimalik võrrelda Vääna turbatootmisalalt ära juhitavas vees olevaid kontsentratsioone heljum ning üldfosfori kohta. Seadusandlus näeb ette, et lõheliste vee kvaliteedinõudes heljumi kontsentratsioon ei ületa 15 mg/l ning üldfosfori sisaldus on ≤ 0,08 mg/l. Võrreldes kahte kvaliteedinormi tabelis 6.2 toodud tulemustega, võib tõdeda, et heljumi kontsentratsioon jääb lubatu piiridesse samas aga üldfosfori sisaldused näitavad vähesel määral piirnormi ületavaid kontsentratsioone. Keskkonnainfo / 13 / andmetel on Vääna jõe keskmine vooluhulk 744,2 l/s ning turbatootmisalalt ära juhitava vee kogus 16,1 l/s, mis moodustab Vääna jõe vooluhulgast 2,1 %. Kuivendusvee teekonnapikkus tootmisalalt kuni Vääna jõeni ~2,2 km.

Kraavituse mõju ulatus turbarabas. Kuivenduskraavide sügavus rabapinnast on ~1,30 m ja kogujakraavidel ~2,50 m. Turbakihi kuivendamisel, s.o veetaseme alandamisel mäeeraldise sees, toimub ka pinnasevee taseme alandus väljaspool mäeeraldise piiri. OÜ Inseneribüroo STEIGER Harku valla Vahi küla Vääna turbamaardla Vääna turbatootmisala mäeeraldise kavandatava laiendamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise (KMH) aruanne 39

Siinjuures tuleb arvestada asjaoluga, et kuivenduse mõju kogu määratletud mõju alla jääval alal ei jagune ühtlaselt. Kuivenduse mõju on suurim mäeeraldise vahetus läheduses kuni 30 m kaugusel. Kauguse suurenedes mõju olulisus kahaneb järsult, kuna turbal on omadus vett sees hoida. Toetudes Põhara turbatootmisalal läbi viidud kuivenduse mõjuulatuse uuringule / 45 /, kus kuivendamistingimused on analoogsed (mäeeraldise pindala, turbalasundi paksus), võetakse Vääna turbatootmisala kuivenduse mõju ulatuseks 150 m (maksimaalne mõju ulatus).

Kaevanduse lõppjärgus juhitakse lisaks sooveele ära ka kvaternaari setete vett. Maavara kaevandmise loast lähtuvalt saab tootmisalalt vett ära juhtida isevoolselt kaevandades kuni mineraalse pinnaseni. Sellises situatsioonis ei ole vaja süvendada tootmisalast väljaspool olevaid kraave ning mõju maapinnalähedasele põhjaveele on sarnane kaevandamise käigus avaldunud mõjule. Lisaks ei ole kraavide süvendamine arendaja huvi ja geoloogilise uuringu kohaselt on turbalasundi all lasuva saviliiva ja järvemuda paksus piisav, et kraavide süvendamine ei põhjustaks veekihtide segunemist.

Arvestades käesolevas peatükis toodud veemahtusid ja vooluveehulga teekonnapikkust, mille käigus toimub kuivendusvee segunemine sademetega ning maapinnalähedase põhjaveega, on turbatootmisala mõju pinnavee kvaliteedile, sh Vääna jõele vähene (hindepall „-1“). 0-laternatiivi rakendamisel tootmisalalt vett välja ei juhitaks, seega ka mõju pinnavee kvaliteedile puuduks (hindepall „0“). Kui välja jätta asjaolu, et taotletav mäeeraldis piirneb Vääna kanakulli püsielupaigaga, siis kavandatava tegevusega kaasnev otsene mõju piirkonna veerežiimile on vähene (hindepall „-1“), ulatudes ~150 m kaugusele taotletavast mäeeraldisest. 0-alternatiivil pinnaseveetaseme alandamist ei toimuks, seega mõju puuduks (hindepall „0“). Kavandatava tegevuse kaudset mõju läbi pinnaseveetaseme alandamise piirkonna looduskeskkonnale, sh Vääna loodusalale on hinnatud peatükis 7.

6.2.2 Mõju põhjaveele

Vääna turbamaardla hüdrogeoloogilise osa koosneb omavahel hüdrauliliselt seotud Kvaternaari pinnasevee- ja Ordoviitsiumi põhjavee kompleksidest, mis toituvad peamiselt sademeteveest. Kvaternaari setete paksus on väga väike ulatudes mõnest cm kuni mõne meetrini. Turbatootmisala mõju põhjaveele võib avalduda madalvee perioodil, kui kraavivesi hakkab toitma põhjavett. Ümbruskonnas, kus tootmisalalt ärasuunatav vesi voolab (maardlast ida suunas) on kaheksa Ordoviitsiumi põhjaveekihti ulatuvat puurauku, järgnevate katastritunnustega (18976, 18257, 20923, 22854, 30422, 22283, 18716, 23641), nende puuraukude sügavused varieeruvad Keskkonnainfo keskuse andmebaasi puuraukude kirjeldustes 10 - 16 m vahel. Loetletud puurkaevudes võib suvisel madalvee perioodil mõningal määral muutuda organoleptilised veekvaliteedi näitajad (maitse, lõhn, hägusus, värvus). Siinkohal tuleb ära märkida, et antud puurkaevud on lisaks sademete ka Vääna jõe hüdroloogilise ja geokeemilise vee kvaliteedinäitajate mõju all ning tootmisalalt ärajuhitava vee potentsiaalne mõju vee kvaliteedile ei ole kvantitatiivselt eraldatav. Arvestades asjaoluga, et turbatootmine on tegutsenud piirkonnas ~30 aastat, on võimalik mõju kaevudele juba avaldunud. Kuna kuivenduse mõju on maksimaalselt 150 m, siis ei mõjutata turbatootmisala kuivendamisega ka 600 m kaugusel asuvat Ristallikat.

OÜ Inseneribüroo STEIGER Harku valla Vahi küla Vääna turbamaardla Vääna turbatootmisala mäeeraldise kavandatava laiendamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise (KMH) aruanne 40

Piirkonnas asetsevad lisaks Ordoviitsium-Kambrium ning Kambrium-Vendi veekihti avavad puuraugud. Turbatootmise mõju antud veekihti avavatele puuraukudele ei avaldu, nende sügavuse ning vettpidavate kihtide olemasolu tõttu. Piirkonnas on Kvaternaari põhjaveekihti rajatud üks kaev, mis asub tootmisalast ~800 m lõuna pool. Antud puurkaev ei asu maapinna kallakusi arvestades turbatootmisala äravoolu mõjusfääris ning seetõttu kaevuvee kvaliteedile ja veerohkusele mõju puudub (hindepall „0“). 0-alternatiivil tegevus pikemas perspektiivis peatuks ja vee kvaliteet puuraukudes võib muutuda veidi paremaks (hindepall „+1“).

6.3 Tootmisprotsessidest ja transpordist põhjustatud müra ning tolmu vastavus normidele, sh turba transportimisel tekkiva turbatolmu mõju riigimaanteele ning ümbritsevale alale

6.3.1 Müra

Turba kaevandamisel kasutatav tehnika põhjustab müra. See on üsna analoogne põlluharimisel kaasneva müraga. Ülenormatiivse mürataseme levikukaugus tootmisalast sõltub kasutatavast tehnoloogiast, tööprotsessist, masinate ja seadmete paiknemisest, nende tehnilisest korrasolekust jne. Erinevate tööprotsesside tekitatavad helivõimsuste tasemed on toodud tabelis 6.3.

Tabel 6.3 Erinevate turbatootmisprotsesside tekitatavad helivõimsustasemed

Protsess Helivõimsustase LwA, dB Freesimine* 99,9 - 110 Pööramine* 96,4 - 103 Vaalutamine* 100 Kogumine HAKU meetodil 110 Freesturba pneumaatiline kogumine* 104,6 - 113,5 Freesturba mehaaniline kogumine* 104,1 Tükkturba tõstmine tootmisväljakule 109,3 - 114 Tükkturba pööramine 89,5 Tükkturba vaalutamine 97,5 Tükkturba kogumine 99,2 - 118 Pinna profileerimine* 117 Laadimine* 107 * Kasutusel käsitletaval tootmisalal

Tabeli 6.3 alusel põhjustab tootmisalal kasutatavatest tööprotsessidest kõige suuremat helivõimsustaset pinna profileerimine, mille LwA on kuni 117 dB. Helivõimsustase on akustiline energia, mida allikas kiirgab. Müratase ehk helirõhutase LpA on helivõimsustaseme ja kauguse funktsioon, st müratase sõltub allika ja vastuvõtja vahelisest kaugusest r ning allika helivõimsustasemest. Müratase on leitav järgneva valemiga:

LpA  LwA  20log r  8dB [ 6.1 ]

Valemi järgi väheneb müratase allikast 6 dB võrra kauguse kahekordistumisel. Näiteks 100 m kaugusel allikast põhjustab pinna profileerimine mürataset 69 dB ja 200 m kaugusel 63 dB. Kui tootmisalal töötab samaaegselt mitu masinat või tööprotsessi, siis OÜ Inseneribüroo STEIGER Harku valla Vahi küla Vääna turbamaardla Vääna turbatootmisala mäeeraldise kavandatava laiendamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise (KMH) aruanne 41 nende tekitatavad müratasemed summeeruvad seaduspärasuse alusel, mida on kujutatud joonisel 6.1.

Suurimale helirõhutasemele lisatav, dB

Müraallikate erinevus, dB

Joonis 6.1 Müratasemete liitumine mitme allika korral

Turbatootmisel tavaliselt ühel tootmisväljakul mitu erinevat tööprotsessi koos ei tööta. Samuti on tootmisväljakute mõõtmed piisavalt suured, et erinevatel tootmisväljakutel töötavad masinad ühte piirkonda tavaliselt ei satu. Seega on müra seisukohast erinevate masinate koosmõju minimaalne. Toome näiteks, kus ühte piirkonda satub kaks masinat, milleks on kaks suurimat müraallikat: pinna profileerimine (LwA = 117 dB) ja freesturba pneumaatiline kogumine (LwA = 113,5 dB). Siis on müraallikate erinevus 117 – 113,5 = 3,5 dB. Vastavalt joonisele 6.1 liitub suurimale müraallikale ligikaudu 1,5 dB. Kahe protsessi koostöötamisel oleks müratase näiteks 100 m kaugusel 69 + 1,5 = 70,5 dB. Müratase allika(te)st erinevatel kaugustel on toodud allolevas joonisel 6.2 ja tabelis 6.4.

Tabel 6.4 Müratasemed allika(te)st erinevatel kaugustel

Kaugus r, m 25 50 100 200 400 800 1600 Müratase L , dB pA 81 75 69 63 57 51 45 (üks masin, LwA = 117 dB) Müratase L , dB pA 84 78 72 66 60 54 48 (kaks masinat, LwA = 120 dB)

Joonis 6.2 Müratasemed allika(te)st erinevatel kaugustel

OÜ Inseneribüroo STEIGER Harku valla Vahi küla Vääna turbamaardla Vääna turbatootmisala mäeeraldise kavandatava laiendamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise (KMH) aruanne 42

Kui võtta aluseks sotsiaalministri 04.03.2002. a määruses nr 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid“ / 30 / toodud tööstusmüra taotlustase III kategooria segaalal päevasel ajal, milleks on 60 dB, ja et masinad (antud juhul kaks masinat/tööprotsessi) töötavad mäeeraldise piiril. Saame, et ülenormatiivne müratase jõuab mäeeraldise piirist maksimaalselt ligikaudu 400 m kaugusele. Tuleb arvestada, et antud valem ei arvesta maapinna reljeefi, maapinna absorbeerimist/peegeldamist ega ilmastikutingimusi. Küll aga võib väita, et saadud tulemused on konservatiivsed, sest tootmisala piirab raba, mis on absorbeeruv pinnas ja takistab mõningal määral müralevikut. Olemasolevad lähimad majapidamised jäävad mäeeraldise piirist ligikaudu 500 m kaugusele, seega majapidamiste juurest ülenormatiivset mürataset ei teki.

Puiestiku I maaüksusele ning Pihelgametsa kinnistule planeeritav elamupiirkond jääb tootmisalalt 220 m kaugusele loodesse. Võimaliku ülenormatiivset müra vähendab tootmisala ümbritsev matsariba. Metsaregistri andmetel jääb tootmisala ja planeeringu alade vahele 18 - 24 m kõrgune ja 220 m laiune metsariba (metsatüübid: jänesekapsa- kõdusoo, raba ja siirdesoo metsatüüp). Rohevõrgustiku puhvrite juhendmaterjali / 47 / kohaselt vähendab 9 m kõrgune ja 30 m laiune metsariba mürataset 5 - 8 dB. Seega, kui näiteks mäeeraldise piiril töötab pinnase profileerija, mille maksimaalne helivõimsustase on 117 dB, jääb 220 m kaugusel olevate elamukruntide juures müratase normi piiresse (~60 dB). Kuna turba tootmine toimub suveperioodil, siis tuleb tulevasi elanikke teavitada kaevetöödega kaasneva müra võimalikust häirivusest ebasoodsate ilmastikutingimuste korral. Samuti tuleb detailplaneeringute realiseerumisel vältida öist turba tootmist ja toodangu väljavedu.

Lisaks tootmisväljakutel toimuvale põhjustab müra ka materjali väljavedu. Kavandatava tegevusega materjali väljaveoks uusi teid ei rajata, seega müraallikaid juurde ei teki. Turbatootmisest põhjustatud liiklusintensiivsuse mõju lähiümbruskonnale on käsitletud peatükis 6.10.

Kokkuvõtvalt ei ületata kavandatava tegevusega lähimate elumajade juures lubatavat mürataset, kuid kuna tootmisala asub asustatud alale suhteliselt lähedal, siis ei saa väita, et turbatootmine ei mõjutaks müra seisukohalt ümbruskonda (hindepall „-1“). Planeeritava elamurajooni ääres võib müratase maksimaalselt ületada kahe masina töötamisel 1,5 dB, kuid tõenäoliselt jääb see normi piiresse, kuna tootmisala ja elamurajooni vahel on metsariba. Samuti tuleb elamute projekteerimisel arvestada ümbruskonna müratasemega (käsitletakse pikemalt planeeringute peatükis 6.12). 0-alternatiivi korral peatatakse turbatootmine tõenäoliselt enne planeeritava elamurajooni ehitamist (hindepall „0“).

6.3.2 Tolm

Turbatolm tekib tootmisest, laadimisest ja transpordist. Samuti tugeva tuulega võib kuivalt tootmisväljakult toimuda tolmuosakeste erosioon. Turbatolmu emissioon sõltub ilmastikutingimustest ehk tuule tugevusest ja sademetest, tootmisprotsessist, turba niiskusest, lagunemisastmest ja tolmuosakeste hulgast. Sademeterohkel perioodil tekib turbatolmu vähem, kuid turvast saab toota just kuival ajal.

OÜ Inseneribüroo STEIGER Harku valla Vahi küla Vääna turbamaardla Vääna turbatootmisala mäeeraldise kavandatava laiendamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise (KMH) aruanne 43

Aastatel 1985 - 1995 Soomes tehtud turbatolmu mõõtmistulemuste / 31 / põhjal alaneb turbatolmu osakeste arv 5 m kaugusel nende tekkekohast 50 % võrra ja 10 m kaugusel on osakeste arv vähenenud juba 25 %-le. Sama uuring näitab, et olenevalt ilmastikutingimustes levib turbatolm 0,4 - 5 km kaugusele tootmisalast, samas kui ülenormatiivne tolmukontsentratsioon levib kõigest kuni 100 m kaugusele. Turbatolmu tasemete mõõtmisi turbatootmisalal varasemalt tehtud ei ole, seega puuduvad ka arvulised väärtused. Kõige rohkem tekitab turbatolmu turba laadimine, kuid kuna Vääna turbatootmisalal toimub toodangu laadimine mäeeraldise keskosas (väljaveotee ääres), jääb laadimisest põhjustatud turbatolm mäeeraldise piiridesse.

Arvestades, et planeeritav elamupiirkond jääb 220 m kaugusele ja olemasolevad majapidamised ~500 m kaugusele, siis ei ole ülenormatiivsete tolmutasemete jõudmine nendeni tõenäoline. See aga ei välista ekstreemumeid (suured tuulekiirused, pikaaegne põud, madal õhuniiskus), kus ülenormatiivsed tolmu kontsentratsioonid võivad kaugemale levida.

Lisaks tekitab tolmu ka toodangu väljavedu. Turba väljaveoteena kasutatakse turbatootmisala läbivat kruusateed, mis ristub Kiia-Vääna-Viti kõrvalmaanteega Vahi küla ja Vääna asula juurest. Veoautode sissesõit toimub Vahi küla ja väljasõit Vääna asula juurest. Vältimaks võimaliku turbatolmu levimist ümbruskonda on veoautode kastid kaetud.

Kokkuvõttes saab öelda, et suuremad tolmukontsentratsioonid jäävad tootmisala piiresse. Tootmisalast väljas, ka väljaveoteeäärses piirkonnas, ülenormatiivseid tolmukontsentratsioone kavandatava tegevusega (võrreldes eelneva tegevusega) ei kaasne, kuna kavandatava tegevuse jätkamisel jäävad nii tootmismaht kui ka väljaveetava kaevise maht samaks. Veoautode kastid on kaetud, seetõttu ei kahjusta turbatolm väljaveo käigus ümbruskonda. Seega saab hinnang kavandatavale tegevusele olla väheselt negatiivne hindepalliga „-1“. 0-alternatiivi korral mõju puudub (hindepall „0“).

6.4 Võimalik jäätmete teke seoses turba kaevandamisega

Vääna turbatootmisalal alustati tootmisala väljaehitust ja kaevandamist juba 1970-datel aastatel ning AS Farve on maa-ala rentinud alates 1998. aastast. Sellest ajast kuni praeguseni on toimunud tootmisalal turba kaevandamine. Aastast 2012 omab maavara kaevandamise luba AS Jiffy Products Estonia (AS Farve ja AS Torfex ühinesid 18.05.2012). Kaevandajad on siiani alal käitunud vastutustundlikult ning on jälginud, et piirkonnas ei tekiks võimalikku jääkreostust, prügi mahapaneku kohti vms.

Jäätmeseaduse / 32 / mõistes ei teki turba kaevandamisega jäätmeid. Kogu Vääna turbatootmisalalt kaevandatav materjal on kaubastatav. Kaevandamisel ei muudeta maavara/katendi looduslikku koostist ega saastata materjali. Sugekihi ning kändude puhul on tegemist loodusliku ning saastumata pinnasega/materjaliga. Praeguseks ajaks on sugekiht Vääna turbatootmisalalt eemaldatud. Kände eemaldatakse tootmisalalt vastavalt nende esinemisele.

Kasvukihi või kändude ladustamisel ühes paigas pikemalt kui kolm aastat, on tegemist B kategooria jäätmehoidlaga, kuna ei esine ühtegi jäätmeseaduse § 352 lõike 5 OÜ Inseneribüroo STEIGER Harku valla Vahi küla Vääna turbamaardla Vääna turbatootmisala mäeeraldise kavandatava laiendamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise (KMH) aruanne 44 punktides 1 - 7 toodud asjaolu / 32 /. Tulenevalt jäätmeseaduse §1 lõikest 32 ei ole B kategooria jäätmehoidla käitamiseks vaja jäätmeluba (jäätmeseadus § 73 lõige 2 punkt 8) ning seetõttu ei ole Vääna turbatootmisalal kehtiva seaduse kohaselt vaja jäätmeluba ega esitada jäätmeloa taotlust. Olukorra muutumisel seadustes või karjääris võtab arendaja ühendust kohaliku Keskkonnaametiga.

Jäätmeid võib tekkida masinate ning seadmete remondil ja hooldusel. Tootmismasinatega seotud jäätmed (õline pinnas või turvas, vanad rehvid jms) kogutakse kokku tootmisalalt hooldusplatsile ja toimetatakse sealt edasi jäätmehoidlasse. Samuti võivad jäätmeid tekitada ümbruskonna elanikud, kes oma prügi teeäärtesse maha panevad. Tootmisalal esinev prügi võib ligi meelitada ümbruskonnas pesitsevaid linde või loomi ning nende elu ohtu seada. Kirjeldatud jäätmete teke on suurel määral välditav normaalse töökultuuriga turbatootmisalal.

Seega, kui eeldada arendaja head töökultuuri on jäätmete tekke või leviku oht kavandataval tegevusel minimaalne (hindepall „0“). 0-alernatiivil edaspidist tootmist ei toimuks, seega puuduks ka oht jäätmete tekkeks (hindepall „0“).

6.5 Võimalikud keskkonnaavariid

Turba tootmisel võib masinate ja seadmete töötamisel pinnasesse ja/või pinnasevette sattuda õli ja/või määrdeaineid. Pinnasevesi võib omakorda kanda reostuse kuivenduskraavidesse ja sealt edasi eesvoolu. See aga võib mõjutada oluliselt eesvoolu kvaliteeti ja seeläbi sealset elustikku, aga ka piirkonna joogi ja tarbevee kvaliteeti. Seepärast on oluline valmidus ära hoida või äärmisel juhul kiiresti likvideerida tootmisalal tekkinud reostus.

Remondi- ja hooldustöid tuleb teha hooldusplatsil, millega välditakse tootmisterritooriumil lekete tekkimist. Kui avariileke toimub masinate töötamisel tootmisalal, siis tuleb pinnasesse imbunud leke kiiresti koristada, toimetada kas hooldusplatsile või kohe edasi jäätmehoidlasse. Turba filtratsioonimoodul 20 % lagunemisastme juures on 0,2 m/ööp (hästilagunenud turbal) kuni 8 m/ööp (vähelagunenud turbal). See tähendab, et turvas seob lekkinud vedeliku, kas kütuse või õli kiirelt ja takistab selle edasist levikut, kui just lekkiv vedelik otse vette ei satu. Hooldusplatsil peab olema ettenähtud vahendid reostuse koristamiseks või neutraliseerimiseks. Lisaks turbale on ka saepuru väga hea imendumisvõimega materjal, mida saab kasutada võimalike avariireostuste likvideerimisel.

Eeldame arendajalt kõrget töökultuuri keskkonnaavariide ärahoidmiseks ja kiireks likvideerimiseks. Turbatootmisalal töötavate masinate rikke korral säilib siiski mõningane oht reostuseks, seega ei saa väita, et igasugune mõju keskkonnaavariide seisukohalt välistatakse. Seega hinnatakse kavandatavale tegevuse negatiivset mõju keskkonnaavariide seisukohast väheseks (hindepalliga „-1“). 0-alternatiivil edaspidist tegevust pikemas perspektiivis ei toimuks ja seetõttu puuduks ka oht keskkonnaavariide tekkeks (hindepall „0“). OÜ Inseneribüroo STEIGER Harku valla Vahi küla Vääna turbamaardla Vääna turbatootmisala mäeeraldise kavandatava laiendamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise (KMH) aruanne 45

6.6 Tuleohutus

Turba kaevandamine kuulub tuleohtliku ning freesturba esmatöötlemine tule- ja plahvatusohtliku tootmise tuleohuklassi, seega tuleb jälgida rangelt tuleohutuse eeskirju turbatootmisalal ja selle lähiümbruses. Tootmisalale on rajatud tuletõrjetiigid, et tulekahju tekkimisel oleks võimalik kiiresti reageerida. Põlengute levimise takistamiseks on ümber tootmisala rajatud tulekaitseriba. Tule levikut takistavad ka tootmisalal olevad kogujakraavid. Kogujakraavidele tuleb ehitada puitvarjad, mis aitavad põuaperioodil kraavi vett koguda ning seda on siis võimalik kasutada tuletõrjeveena.

Kuna turba tootmine toimub kuival ja soojal aastaajal, siis võib põleng turbatootmisalal tekkida turba isesüttimisest, summutist lendavast sädemest, mahavisatud pudelist, lõkkest, hooletusest vms. Isesüttimisele on enim vastuvõtlikud vähelagunenud turvas, uued tootmisse võetavad turbarabad, aga ka ülekuumenenud aunad. Aastate möödudes tuleohtlikkus väheneb. Tulekahju tekkimise riski suurendavad turbatootmise territooriumile sattunud kõrvalised isikud.

Tuleohutuse seisukohast on oluline jälgida tuule kiirust. Kui tuulekiirus on üle 6 m/s, tuleb töid jätkata turba laadimispunktis ja turbaveeremite liikumisel vaid pärast sädemetepüüdjate tehnilise seisukorra kontrollimist ja heitgaaside väljalasketorude ning kollektorite turbatolmust puhastamist. Tuule kiiruse tõustes üle 12 m/s tuleb turbaveeremite ja laadimispunktide töö peatada. Samuti tuleb mõõta turbaaunade temperatuuri. Temperatuuri mõõtmist alustatakse augusti algusest. Augustis ja septembris toimub mõõtmine iga kahe nädala järel. Hiljem üks kord kuus. Kui temperatuur ületab 28 kraadi, siis tõstetakse turbaaun ekskavaatoriga ümber.

Võimaliku tulekahju kustutamiseks peab turbakaevandamisalal olema kustutusvee varu. Iga hektari tootmispinna kohta peab tuletõrje veevõtukohtades olema vähemalt 5 m3 kustutusvett. Samuti peab turbakaevandamisalal olema piisaval hulgal veepumpasid ja tuletõrje veevoolikuid. Turbatootmisalal kulgevad sõiduteed tuleb rajada selliselt, et võimalikult suurele osale tootmisalast oleks võimalik ligi pääseda vähemalt kahest erinevast kohast.

Kokkuvõtvalt võib öelda, et rabad, kas siis looduslikus olekus või olles kasutusel turbatööstusmaana, on kõrge tuleohtlikkuse alad, kus tulekahjude esinemine on sage nähtus. Vältimaks pöördumatuid majanduslikke ja keskkonna kahjusid tuleb arendajal kavandataval tegevusel tulekahju tekkimise kui ka laiaulatusliku levimise ohu minimiseerimiseks jälgida nõudeid, mis on ette nähtud majandus- ja kommunikatsiooniministri 10.08.2004. a määruses nr 172 „Kaevandamise ja kaeveõõne teisese kasutamise ohutusnõuded1“ / 33 / 5. jaos § 24. Kuna ka kõikide ohutusmeetmete rakendamisel säilib oht tulekahju tekkeks, siis on kavandataval tegevusel mõningane negatiivne mõju (hindepall „-1“). 0-alternatiivil turbalasundi kuivendamine lõpetatakse, seega väheneb tulekahju oht märgatavalt (hindepall „0“).

6.7 Mõju maastikule

Kui lähtekriteeriumiks võtta olukord enne kaevandamist, siis maastik mäeeraldise piires on muutunud oluliselt ja seda mõju tuleb lugeda negatiivseks. Kuna antud juhul on OÜ Inseneribüroo STEIGER Harku valla Vahi küla Vääna turbamaardla Vääna turbatootmisala mäeeraldise kavandatava laiendamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise (KMH) aruanne 46 erandiks asjaolu, et Vääna mäeeraldisel on kaevandatud juba kolmkümmend aastat, siis on negatiivne mõju maastikule juba tehtud. Hetkel on tootmisala ümbritsevast maapinnast ~1,4 m madalam ning pärast kavandatavat tegevust ~3 m. Maapinna absoluutkõrguste suurest erinevusest tulenevalt on kõige perspektiivsemaks korrastamissuunaks veekogu kujundamine.

Eelpool tulenevast on kavandatava tegevuse mõju nõrgalt negatiivne (hindepall „-2“). 0-alternatiivil ehk tegevuse lõpetamisel on negatiivne pinnavorm võrreldes ümbritseva maapinnaga väiksem, kui kavandatava tegevuse korral (hindepall „-1“).

6.8 Loodusressursi otstarbekas kasutamine

Säästva arengu seaduse / 34 / § 2 alusel on looduskeskkonna ja loodusvarade säästliku kasutamise eesmärgiks tagada inimesi rahuldav elukeskkond ja majanduse arenguks vajalikud ressursid. Seejuures tuleb säilitada looduslikku mitmekesisust ja ei tohi kahjustada oluliselt looduskeskkonda. Keskkonnaseadustiku üldosa / 35 / seaduse § 13 loodusvarade säästliku kasutamise põhimõte on, et loodusvarasid tuleb kasutada säästlikult, arvestades nende looduslikku täienemist ja varude jätkumist võimalikult pikaks ajaks. Seaduses sätestatud juhul kehtestatakse loodusvara kasutusmäärad. Maavara kaevandamisõiguse tasu makstakse riigile kuuluva maavaravaru kaevandamise, kasutamise või kasutuskõlbmatuks muutumise eest. Maavara kaevandamisõiguse tasumäärad kehtestab Vabariigi Valitsus 12.11.2009. a määrusega nr 172 „Riigile kuuluva maavaravaru kaevandamisõiguse tasumäärad“ / 36 /. Turba kaevandamisõiguse tasumäärad kehtivad arvutuslikult turba kohta niiskussisaldusega 40 %. Tasustatav turbakogus arvutatakse (tonnides) kaevandatud turbakoguse järgi. Muude loodusressursside (sh põhjavesi) kasutamist mäeeraldise piires ei toimu.

Maavara kaevandamisel on oluline väljata võimalikult suur protsent mäeeraldise piiresse jäävast varust. Maavara kadu põhjustavad kogumis- ja kuivenduskraavid, aunaalused ja teetervikud jne. Need kaod on aga paratamatu osa turba tootmisel ning ei sõltu oluliselt arendaja tegevusest, vaid turba kaevandamise tehnoloogiast. Vääna turbatootmisala väljakute pikkused on ~200 m, mille jaoks sobivad teatud mahuga vaakumkogujad, et koguda mahuti täis ühe käiguga. Seetõttu peab olema väljakute otstes ruumi masina ringi keeramiseks ja mahuti tühjendamiseks. Sellest lähtuvalt on iga väljaku otsas drenaažiga ülesõidu koht.

Turbaaunad asuvad keset Vääna tootmisala (väljaku otstes, väljaveotee ääres). Turbaaunu ei ole turba tootmise seisukohast efektiivne ja majanduslikult põhjendatud väljakute otstest kaugemale vedada. Lisaks ei ole võimalik väljata kogu väljakute otstesse st tagasipööramise kohtadesse ja kraavide ülesõitudele jäävat turbavaru. Seetõttu on vastavalt Turbatootmise käsiraamatule / 37 / hinnatud maavara kaevandamise loas väljaku otstes olevat kadu kuni 20 %. Kadu sisaldab ka tuuleerosiooni puistangu moodustamisel ja laadimisel jms tekkivat kadu. Kuna Vääna turbatootmisala kõige perspektiivsemateks korrastamissuundadeks on sooala taastamine ja veekogu rajamine, siis mõlema variandi korral on soovitatav eemaldada kuivenduskraavide ja tee hoidetervikud. Juhul kui tervikutesse jääva turbavaru kvaliteet vastab nõuetele ja on võimalik ära kasutada toodanguna, siis vähened ka turbatootmise tehnoloogiast tingitud kadu. Turba kaevandamisel tekkivaid kadusid on samuti käsitletud peatükis 4.5 ja 5.4. OÜ Inseneribüroo STEIGER Harku valla Vahi küla Vääna turbamaardla Vääna turbatootmisala mäeeraldise kavandatava laiendamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise (KMH) aruanne 47

Vastavalt pikaajalisele turbatootmispraktikale on freesturba tootmisel väljakujunenud efektiivseim tehnoloogia, mille eesmärk on kaevandada võimalikult väikeste kadudega, mis on kooskõlas ka säästliku kasutamise põhimõtetega. Seega kui arendaja tegutseb turbatootmisalal tavapärasel viisil, jättes ainult tehnoloogiast tulenevad kaod, siis on maavara kasutamine täielik. Mida täielikumalt kasutatakse turbavarusid, seda vähem vajatakse turbakaevandamiseks uut pinda ja seda rohkem jääb soid looduslikku seisundisse. Seega tuleb kavandatavat tegevust ehk mäeeraldise laienemist sügavuti hästilagunenud turba kaevandamiseks lugeda ressursi otstarbeka kasutamise seisukohalt mõõdukalt positiivseks tegevuseks (hindepall „+3“). 0-alternatiivil jääb juba kasutusse võetud turbatootmisalal hästilagunenud turvas kasutamata (hindepall „-3“).

6.9 Mõju loodusobjektidele

Vääna turbatootmisala territooriumil ei ole kaitstavaid loodusobjekte ega kultuurimälestisi, kuid siiski lähiümbruskonda jääb mitmeid olulisi looduskaitselisi objekte. Järgnevates alapeatükkides on hinnatud turba kaevandamise mõju loodusaladele, taimestikule, loomastikule ja linnustikule (Kanakull (Accipiter gentilis), Humala nahkhiired) ning Vääna jõe elustikule.

6.9.1 Mõju loodusaladele

Natura 2000 võrgustikku kuuluv Vääna loodusala (EE0010125) ja osaliselt eelmisega kattuv Vääna hoiuala (KLO2000136) asuvad Vääna turbatootmisala piirist ~260 m kaugusel lääne suunas. Toetudes varasematele kuivenduse mõjuraadiust uurivatele töödele / 29 /, eeldame Vääna turbatootmisalal kavandatava tegevuse mõjuraadiuseks 150 m, kusjuures suurim kuivenduse mõju on vahetus läheduses 20 - 30 m kaugusel. Kauguse suurenedes kuivenduse mõju väheneb oluliselt. Seega võib arvata, et mäeeraldise vahetus läheduses kuni 30 m raadiuses on suuremat niiskust armastav taimestik osaliselt vaheldunud laiema ökoloogilise amplituudiga taimestiku vastu. Vääna loodusalani ega ka hoiualani kavandatava tegevusega kaasnev kuivenduse mõju ei ulatu.

Vääna turbatootmisalal suunatakse ära juhitav vesi läbi settebasseinide Vanamõisa peakraavi ning sealt edasi 1,2 km kaugusel asuvasse Vääna jõkke. Vääna jõgi kuulub Natura 2000 võrgustikku Vääna jõe loodusalana (EE0010187) ning samas on Vääna jõgi ka lõheliste elupaigana kaitstav veekogu. Vääna tootmisala kuivendusvee kvaliteedi vastavust Keskkonnaministri 15. juuni 2004. a. määruses nr 73 “Lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis- ja elupaikade nimistu“ kehtestatud nõuetele käsitleti pikemalt peatükis 6.2, kus leiti, et ära juhitav vesi ei mõjuta oluliselt Vääna jõe veekvaliteeti.

Vääna turbatootmisalast jääb 550 m kaugusele Vääna maastikukaitseala, 620 m kaugusele Vääna mõisa park, 3,1 km kaugusele Vääna-Posti loodusala ja 6,6 km kaugusele Vääna-Viti loodusala. Eelpool toodud alad jäävad piisava kauguse tõttu kavandatava tegevusega kaasnevast keskkonnamõju piirkonnast välja. Samuti jäävad 4 peatükis toodud ürglooduse ja pärandkultuuri objektid, 1,9 km kaugusele jääv Tõlinümme veehoidla ning 2,5 km kaugusele jääv Tõlinõmme järv Vääna OÜ Inseneribüroo STEIGER Harku valla Vahi küla Vääna turbamaardla Vääna turbatootmisala mäeeraldise kavandatava laiendamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise (KMH) aruanne 48 turbatootmisalal kavandava tegevusega kaasnevast mõju ulatusest välja. Ka ei mõjuta tootmisalal kavandatav tegevus ümbruskonna seirejaamade tööd.

Kavandatava tegevuse mõju lähima Vääna loodusalani ei ulatu (hindepall „0“). 0-alternatiivi rakendumisel kavandatava tegevuse mõju lakkab (hindepall samuti „0“).

6.9.2 Mõju taimestikule

Kui arvestada taotletava mäeeraldise sisepiires toimuvat, siis on looduslik taimestik seal juba pöördumatult hävinenud. Vääna turbatootmisala oli kaetud tootmisväljade kompleksiga juba 1973. aastal, kuivenduskraave asuti alale rajama veelgi varem. Seega kavandatav tegevus seda olukorda taimestiku seisukohalt mäeeralidse piires ei muuda. Mäeeraldise piirist välja avaldub mõju läbi pinnaseveetaseme alanemise. Mõju on suurim viimasest kuivenduskraavist kuni 20 - 30 m kaugusele, kus pinnaseveetaseme alandus on suurim ning põhjustades osaliselt niiskuslembeste liikide kadumist ning aja jooksul koosluse asendumist muutunud tingimustega kohastunud taimekooslustega. Üldine trend kuivenduse järgselt on puude kasvu mõningane intensiivistumine, mis vähendab alustaimestikuni jõudvat valguse hulka ning seega mõjutab ka rohu- ja samblarinde liigilist kooseisu.

Vääna turbatootmisala ümbritsevad EELIS andmetel kaitstava II kategooria taimedest aasnelk ja Sõrvemetsa käpaliste püsielupaik, vastavalt 0,6 - 0,9 km ja 5,5 km kaugusel ning kaitstava III kaitsekategooria taimedest madal unilook ja harilik valvik, vastavalt 1,2 km ja 3,7 km kaugusel. Harilik põõsasmaran, harilik ungrukold, aas-karukell ja Balti sõrmkäpp jäävad aga juba 5,5 km kaugusele. Kõik eelnimetatud kaitsealused taimed jäävad Vääna turbatootmisalal kavandatava tegevusega kaasnevast kuivenduse mõjust puutumata.

Alates 30 m kauguselt võib täheldada vähest pinnaseveetaseme alanemist, kust alates püsib taimestik muutumatuna. Kuna mäeeraldisel ja selle vahetus lähedused looduskaitselised taimeliigid puuduvad, siis on turbatootmise mõju taimestikule vähene (hindepall „-1“). 0-alternatiivi rakendumisel lõpetatakse kuivendamine, mis toob kaasa veerežiimi taastumise ja seega taastub ka ümber mäeeraldise lähiümbruskonna iseloomuliku taimestikuga (hindepall „0“).

6.9.3 Mõju loomastikule ja linnustikule

Suuremad loomad ja linnud hoiavad mäetööde alast eemale seal toimuva inimtegevuse ja müra tõttu, seega hoiduvad nad nende jaoks võimalikust ohu tsoonist. Avatud liikumiseks on neil piisavalt ruumi turbatootmisala ümbritsevas Vääna turbamaardlas. Nii roomajatele kui ka kahepaiksetele mõjub kaevandustööde käigus eelkõige võimalik masinate mootoritest tekkiv vibratsioon. Kuid ka nemad hoiduvad häiringutest vaistlikult kõrvale. Kokkuvõtvalt võib öelda, et kaevandamise jätkamine alal täiendavat olulist mõju loomastikule ei kaasne.

Kaitstava III kaitsekategooria loomad, kes Vääna turbatootmisala ümbruses elavad, jäävad kaevandamistööde ohutsoonist eemale. Nendeks loomadeks on hiireviu 2,7 km kaugusel, sookurg 4,9 km kaugusel, väike kärbsenäpp ja händkakk 5,6 km kaugusel.

OÜ Inseneribüroo STEIGER Harku valla Vahi küla Vääna turbamaardla Vääna turbatootmisala mäeeraldise kavandatava laiendamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise (KMH) aruanne 49

Järgnevas alapeatükis 6.9.3.1 on hinnatud (OÜ Linnuekspert, Aarne Tuule) kavandatava tegevuse mõju mäeeraldise piiriga piirnevale Vääna kanakulli (Accipiter gentilis) püsielupaigale. Alapeatükis 6.9.3.2 on hinnatud (MTÜ Suurkõrv, Triinu Tõrv) kavandatava tegevuse mõju alates 450 m kaugusel asuvatele II kaitsekategooria nahkhiirte elupaikadele. Eelpool kirjeldatud väljastpoolt ekspertrühma tellitud ekspertarvamused sisaldavad looduskaitseliste loomade ja lindude kohta spetsiifilisi andmeid. Vastavalt looduskaitseseaduse / 48 / § 53 lõikele 1 on I ja II kaitsekategooria liigi isendi täpse elupaiga asukoha avalikustamine massiteabevahendites keelatud. Seega on ekspertarvamustes toodud informatsiooni järgnevates alapeatükkides vähendatud ja seetõttu ei ole toodud neid ka lisades.

6.9.3.1 Kanakull (Accipiter gentilis)

Lühiülevaade kanakulli pesitsusbioloogiast. Kanakull (Accipiter gentilis) on haukaliste seltsi, haugaslaste sugukonda ja haugaste perekonda kuuluv kulliline. Ta on Eestis hajusalt levinud haudelind, kelle arvukus on viimasel ajal märkimisväärselt langenud. Hinnanguliselt elab Eestis praegu 300 - 500 paari kanakulle, kuid veel 15 aastat tagasi oli arvukus kaks korda kõrgem. Seetõttu kuulub kanakull II kaitsekategooriasse ehk liikide hulka, kes esinevad väga piiratud alal või vähestes elupaikades ning kelle arvukus langeb ja levila aheneb.

Kanakull pesitseb nii loodusmaastikus kui kultuurmaastikus, üksikud paarid elavad ka linnapuistutes. Pesapaigana on eelistatud vanad (~80-aastased) suurte puudega okasmetsad, pesapuuks on kõige sagedamini mänd. Väga pesapaigatruu liigina asustab kanakull sobivat pesapuistut kaua, isegi mitmete põlvkondade jooksul. Lähestikku võib leiduda mitmeid varupesi, mida kasutatakse vaheldumisi. Eestis on 60 % ühe paari pesadest kuni 300 m kaugusel, 82 % kuni 500 m kaugusel ja 94 % kuni 700 m kaugusel.

Kanakull viibib pesa juures juba hilistalvel, kui paar alustab pesa ehitamist ja korrastamist ning isaslinnud toovad oma paarilisele pesapaika saaki. Esimesed kanakullid saabuvad pesapaikadele veebruari lõpus ja märtsi jooksul. Munema asutakse meie laiuskraadil keskmiselt aprilli alguses ja keskel. Esimese muna munemise aeg sõltub mitmest tegurist, näiteks õhutemperatuurist (jahedal kevadel alustatakse hiljem), emaslinnu vanusest (noored linnud alustavad hiljem) jt.

Täiskurnas võib olla 1 - 6, enamasti 3 - 4 muna. Haub peamiselt emaslind, kellele isaslind saaki toob. Pojad kooruvad peale keskmiselt 40-päevast haudeperioodi mai keskel. Isaslind toob emaslinnule 400 - 900 g toitu päevas, mille emaslind tükeldab ja poegadele toidab. Poegade teisel elunädalal liigub emaslind pesa läheduses, peale kolmandat elunädalat võib ta pesast juba kaugemale lennata ning pojad mõneks ajaks järelvalveta jätta. Pojad lennuvõimestuvad 35 - 42 päeva vanuselt, Eestis leiab see tavaliselt aset juuni lõpus.

Peale pesast lahkumist teevad pojad mõne nädala jooksul lühikesi lende naaberpuudele ~300 m raadiuses, seejärel lennatakse ka pikemaid vahemaid. Esmalt püsitakse pesast ~1 km raadiuses, kuid mõne aja pärast võidakse lühiajaliselt liikuda isegi kuni 10 km kaugusele. Hiljemalt kaheksandaks nädalaks peale lennuvõimestumist on noorlinnud iseseisvad, seda võib kiirendada toidupuudus ja sellest tulenev vanematepoolse toitmise kiirem lõpetamine; heade toitumistingimuste juures hajuvad noorlinnud hiljem ja naasevad suurema tõenäosusega järgmisel kevadel samasse piirkonda. Kanakulli OÜ Inseneribüroo STEIGER Harku valla Vahi küla Vääna turbamaardla Vääna turbatootmisala mäeeraldise kavandatava laiendamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise (KMH) aruanne 50 tegevuse ajaline ulatus on toodud joonisel 6.3.

Joonis 6.3 Kanakulli pesitsusfaaside orienteeruv ajaline jaotus Eestis

Kanakulli kaitse tegevuskavas on suure tähtsusega ehk 20 aasta jooksul populatsiooni enam kui 20 % ulatuses kahanemisele viivateks ohuteguriteks hinnatud pesapaikade hävinemine, toidubaasi vähenemine ning pesitsusaegne häirimine.

Kanakull eelistab pesitseda inimasustusest mõõdukas kauguses, taoline inimpelglikkus võib vähemalt osaliselt olla tingitud pikaajalisest tagakiusamisest, mis lõppes Eestis ametlikult juba pool sajandit tagasi, kuid võib episoodiliselt kesta siiani. Kanakull on pesitsusaegse häirimise suhtes kõige tundlikum pesitsemiseks valmistumise, munemise, haudumise ja väikeste pesapoegade ajal, mil häirimine võib kergesti põhjustada pesitsuse ebaõnnestumise.

Kanakulli Vääna püsielupaik. Looduskaitseseadus kohustab II kaitsekategooria liikide soodsa seisundi tagamiseks moodustama vähemalt 50 % teadaolevate ja keskkonna- registris registreeritud elupaikade kaitseks püsielupaiku või kaitsealasid lähtuvalt alade esinduslikkusest. Kanakulli Vääna püsielupaik on moodustatud Keskkonnaministri 13.12.2006. a määrusega nr 73 “Kanakulli püsielupaikade kaitse alla võtmine ja kaitse- eeskiri”. Püsielupaigas kehtib sihtkaitsevööndi kaitsekord, eelmainitud määruses seatud erisustega. Vääna püsielupaiga piires on ajalooliselt teada 3 pesa, kõik on kantud keskkonnaregistrisse.

Kanakulli pesaleiust Vääna turbamaardla kõrval on esimesed teadaolevad andmed 1990-ndate lõpust, kuid pesast teavitati Keskkonnaametit 2005. aastal ja seetõttu on pesa kantud keskkonnaregistrisse alles siis. Edaspidi külastati pesapaika pea igal aastal ja seetõttu on enamike aastate kohta teada ka pesitsustulemused: - 2005. aastal pesitses kanakull ühes peas edukalt, poegade täpne arv on teadmata. - 2006. ja 2007. a pesapaika ei külastatud. - 2008. aastal oli pesa asustamata ja uut pesa ei leitud, kanakull püsielupaiga piires ei pesitsenud. - 2009. a oli pesa üks pesadest puult varisenud, uut pesa ei leitud, kanakull püsielupaiga piires ei pesitsenud. - 2010. aastal pesitses kanakull püsielupaiga uues pesas edukalt, pesas oli 3 poega. - 2011. aastal ehitas kanakull taas uue pesa ja pesitses seal edukalt, pesas oli 3 poega. - 2012. aastal pesitses kanakull oma üle-eelmises pesas edukalt, pesas oli 2 poega, lennuvõimestus vähemalt 1 poeg.

2012. aasta augustis pesa alt korjatud saagijäänused olid tüüpilised väikesel metsaalal OÜ Inseneribüroo STEIGER Harku valla Vahi küla Vääna turbamaardla Vääna turbatootmisala mäeeraldise kavandatava laiendamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise (KMH) aruanne 51 elavale mosaiik-kultuurmaastiku kanakullile: 6 määratud saakobjekti kuulusid viiele linnuliigile, enamik neist avamaastiku-liigid (hõbekajakas, kiivitaja, kaelustuvi, kodutuvi, hallvares).

Iga pesapaigakülastusega (viimati augustis 2012) on kontrollitud ka püsielupaiga võimalikke piiri ja/või kaitsekorra rikkumisi. Vääna kanakulli püsielupaigas ei ole neid seni täheldatud.

Planeeritava tegevuse võimalikud mõjud kanakulli Vääna püsielupaigale ning meetmed mõjude vältimiseks. Kuigi inimtegevuse läheduses pesitsevad kanakullid on loodusmaastiku liigikaaslastega võrreldes häirimise suhtes mõnevõrra kõrgema taluvuslävega, eeldavad ka nemad pesitsema asudes, et häirimistase pesitsemise jooksul ei kasva. Seega teevad taolised kanakullid pesakoha valikul kompromissi soodsate jahialade (elamualad) läheduse, olemasolevate pesakohtade (vajalik liigile omane pesapuistu kõrgus, võrade liituvus, alusmetsa tihedus, puistu vanus, toeka pesapuu olemasolu jm) ja sealse häirimise vahel. Toidubaasi läheduses sobiliku pesapaiga valikul tuleb lindudel leppida olemasolevate võimalustega ja taluda vajadusel kõrgemat häirimiskoormust. Sellisel juhul võib aga iga täiendav häiring ületada taluvusläve ja lind võib seetõttu pesitsemisest loobuda.

Kuigi esimesed teated kanakulli pesitsemisest Vääna turbavälja kõrval pärinevad 1990-ndate lõpust, ei ole teada, millal kanakull esmakordselt Vääna pesapaika asustas. Turba kaevandamist Vääna turbatootmisalal alustati 1970-ndatel ja seega on kanakull pesitsenud aktiivse turbavälja kõrval minimaalselt 13 aasta jooksul, tõenäoliselt kauemgi. Kuigi iga aasta kohta ei ole pesitsustulemusi teada, võib olemasolevate edukate pesitsuste järgi hinnata pesitsustingimusi sobivaks. Mittepesitsemiste (2008. a, 2009. a) põhjuseid ei ole võimalik tagantjärgi täpselt hinnata, kuid tõenäoliselt ei ole need seotud turbakaevandamisest tuleneva otsese häirimisega. Turba kaevandamine leiab aset peamiselt hiliskevadel ja suvel, mil kanakull on juba pesitsemist alustanud. Kaunistatud, munadega, poegadega või muu staadiumis hüljatud pesa pole aga leitud, seega pesitsusest loobuti juba varakevadel. Samuti on võimalik, et vahepealne mittepesitsemine oli seotud kanakullipaari vahetumisega ja vahepealsetel aastatel oli territoorium vakantne lindude puudumise tõttu.

Nii kaitsealustes kui ka piiritlemata kanakulli elupaikades rakendub Loodus- kaitseseaduse § 55 punkti 6 alusel isendi kaitse, mille kohaselt on iga isendi püüdmine ja tahtlik häirimine paljunemise, poegade kasvatamise, talvitumise ning rände ajal keelatud. Paljud uuringud on näidanud, et kanakulli pesitsust ohustavad eeskätt lähemal kui 300 m kaugusel pesast toimuvad raied ja muud samalaadsed mürarikkad tööd. Taolist tegevust saab käsitleda liigi häirimisena.

Vääna püsielupaiga puhul tuleb silmas pidada, et kanakulli pesitsusaegne häirimistundlik ala ei piirdu vaid püsielupaiga piiridega. Antud püsielupaik on moodustatud ennekõike pesa lähiümbruse puistu säilitamiseks ja pesitsusaegse rahu esmaseks tagamiseks ning on sobiliku metsaeraldiste asetsemise tõttu piklik ja kitsas.

Vääna püsielupaigas pesitsevat kanakulli on planeeritava tegevusega võimalik negatiivselt mõjutada peamiselt kahel moel: otsese häirimisega ja elupaiga muutmisega veerežiimi muutmise kaudu. OÜ Inseneribüroo STEIGER Harku valla Vahi küla Vääna turbamaardla Vääna turbatootmisala mäeeraldise kavandatava laiendamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise (KMH) aruanne 52

Kanakull on pesitsusajal, eriti munade ja väikeste poegade perioodil väga häirimistundlik ning võib pideva häirimise puhul pesa hüljata. Pesitsusaegse häirimisega võivad kaasneda järgmised mõjud: - kanakull pesitseb häiringu ilmnemise aastal edukalt, kuid ehitab järgmisel aastal pesa pesapuistu teise piirkonda (nõrga ja/või hilises pesitsusfaasis aset leidva häirimise puhul); - kanakull pesitseb häiringu ilmnemise aastal edukalt, kuid väheneb sigivus. Ehitab järgmisel aastal pesa pesapuistu teise piirkonda (nõrga ja/või hilises pesitsusfaasis aset leidva häirimise puhul); - kanakull viibib pideva häiringu tõttu palju pesalt ära, kurn või väikeste pesapoegadega pesa rüüstatakse (varajases pesitsusfaasis aset leidva häirimise puhul); - kanakull jätab pideva häiringu tõttu pesitsemise pooleli, hüljates munakurna või poegadega pesa; - kanakull loobub pesitsemisest enne kurna munemist; - kanakull hülgab pesitsusterritooriumi ja ei asusta seda ka järgnevatel aastatel.

Võimalikest planeeritavatest tegevustest suurima häiriva mõjuga on laiendustööde käigus kraavide süvendustööde teostamine. Seetõttu peab kanakulli pesitsusaegse rahu tagamiseks: vältima kraavide süvendustööde teostamist mäeeraldise põhjapoolses osas häirimistundlikul alal ajavahemikul 01.märts - 31. juuli. Vääna püsielupaigas pesitseva kanakulli häirimistundlik ala on kujutatud joonisel 6.4.

Joonis 6.4 Turbatootmisala põhjapoolses osas asuv Vääna püsielupaigas pesitseva kanakulli häirimistundlik ala

Kaevandamise käigus tekkivatest häirivatest mõjudest on olulisim müra. Kogu OÜ Inseneribüroo STEIGER Harku valla Vahi küla Vääna turbamaardla Vääna turbatootmisala mäeeraldise kavandatava laiendamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise (KMH) aruanne 53 püsielupaik jääb KMH raames koostatud müra levikukaardil ülenormatiivse müra levikutsooni. Samuti võib pesitsust häirida kaevanduse käigus tekkiv tolm. Peamised müra ja tolmu tekitavad tootmisprotsessid on kändude juurimine, tootmisala kraavide süvendamine ja puhastamine. Seetõttu peab kanakulli pesitsusaegse rahu tagamiseks: vältima turba kogumise eeltöid (tootmisala ettevalmistamine, kändude juurimine, tootmisala kraavide süvendamine ja puhastamine) mäeeraldise põhjapoolses osas häirimistundlikul alal ajavahemikul 01.märts - 31.juuli, välja arvatud ettenägematute asjaolude tekkimisel. Turba kogumiseks valida võimaluse korral masinad, mis tekitavad vähem müra ja tolmu.

Planeeritava tegevusega on ette nähtud tootmisala kuivendamine, mis mõjutab pinnasevee taset ka väljaspool kaevandusala. Püsielupaiga piiresse jäävad täiendava kuivenduse suure mõjuga (30 m) ja väiksema mõjuga (100 m ja 150 m raadiusega) mõjualade piirid. Kanakulli Vääna püsielupaigas on praegu valdavalt tegemist mustika- kõdusoo kasvukohatüübiga. Püsielupaiga olemasoleva seisundi säilitamiseks peab: vältima täiendava kuivendamise mõjusid, mis võiksid oluliselt mõjutada püsielupaiga pinnaveetaset ja tuua endaga kaasa nähtavaid muutusi püsielupaiga taimekooslustes.

6.9.3.2 Humala nahkhiired

Humala nahkhiirte talvituspaik. Vääna turbatootmisala külgneb Vääna hoiuala ja Vääna Maastikukaitsealaga, millest esimese territooriumile jääb Humala nahkhiirte talvituspaik. Humala nahkhiirte talvituspaik asub Peeter Suure Merekindluse Humala positsiooni varjendites ja maa-alustes käikudes. Humala maa-aluste käikude kogupikkus on ca 1640 m (sellest ~1340 m koopaid ja 300 m varjendeid), kuid vaid 930 m (sh 630 m koopaid) on olnud hiljuti juurdepääsetav / 38 /.

Talvituvate nahkhiirte arvukus on Humalas olnud viimastel aastatel umbes 100 looma. M. Masing on pakkunud võimalikuks talvituvate nahkhiirte koguarvuks, kui soodsad tingimused püsivad pikemat aega, 500 - 1 000 isendit / 39 /. Allolevas tabelis on toodud süsteemide kaupa maksimaalne loendatud nahkhiire isendite arv liigiti.

Tabel 6.5 Humala talvituspaigas loenduste käigus saadud maksimaalne arv talvituvaid nahkhiire isendeid. Sulgudes on toodud liigi maksimumloenduse läbiviimise aasta / 38 /.

Põhja- Pruun- Tõmmu/habe- Veelendlane Tiigilendlane nahkhiir suurkõrv lendlane

Süsteem 1 35 (2002) 28 (2002) 21 (1986) 16 (2008) 33 (2008)

Süsteem 2 3 (2008) 8 (2008) 3 (2008) 1 (2008) 8 (2008)

12 (1978, Süsteem 3 26 (1978) 18 (1978) 4 (2008) 6 (2008) 2008)

Humala talvituspaigas on kohatud talvitumas viite/kuute liiki nahkhiiri (talvitumise ajal ei eristata liigikompleksi tõmmu- ja habelendlane liike teineteisest). Oluline on OÜ Inseneribüroo STEIGER Harku valla Vahi küla Vääna turbamaardla Vääna turbatootmisala mäeeraldise kavandatava laiendamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise (KMH) aruanne 54 tiigilendlase talvitumine. Vääna hoiuala kaitse-eesmärgina on toodud muuhulgas välja ka EÜ nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ II lisas nimetatud liigi - tiigilendlase (Myotis dasycneme) elupaikade kaitse.

Nahkhiirte talvitumine. Eesti nahkhiired jagunevad paikseteks ja rändliikideks. Paiksed liigid elavad neile ebasoodsa aastaaja üle talvituskohtades. Paiksete liikide hulka kuuluvad kõik lendlaseliigid, põhja-nahkhiir ja pruun-suurkõrv. Humalas talvitub seitsmest paiksest liigist viis/kuus. Nahkhiired võivad saabuda talvituspaiga territooriumile sügise alguses, kui toimub lendlaste ja suurkõrvade parvlemine. Parvlemine on oluline noorloomadele talvituspaikade tutvustamiseks ning paaritumiseks. Seda, kas Humala talvituspaika kasutatakse ka parvlemispaigana ei ole teada.

Nahkhiired kasutavad olenevalt liigist talvituspaika saabumiseks erinevaid lennuteid. Kõrgelt lendavad liigid on võimelised ületama lagedaid alasid ning lendama näiteks metsade kohal (põhja-nahkhiir). Kuid lendlased ja suurkõrvad on arglikumad liigid, kes kasutavad maastikul orienteerumiseks ja liikumisteeks lineaarseid maastikuelemente. Nendele liikidele on oluline ka valgusreostuse puudumine liikumisteedel ja talvituspaiga sissepääsude ümbruses.

Talvituspaika jäävad loomad öise välisõhutemperatuuri laskudes alla 10 kraadi (septembris - oktoobris). Talveuni kestab kuni öise välisõhu temperatuuri piisavalt kõrgele tõusmiseni kevadel (aprilli-maini), misjärel lahkuvad nahkhiired talvituspaigast. Kevadperioodil võivad nahkhiired varjuda päeval veel talvituskohas, kuid ilma lubades öösel talvituspaiga ümbruses toituda.

Kõrvalistel isikutel on keelatud talveune perioodil nahkhiirte talvituspaigas viibida. Nahkhiired on tundlikud häirimise suhtes (sh väikesed temperatuurimuutused koopa sisekeskkonnas ja müra). Kuna Eesti talv on pikk ja seega talvitumine nahkhiirtele koormav, on oluline, et see mööduks häiringuteta.

Suveperioodil nahkhiired talvituspaika ei kasuta. Vahel võib leida maa-alustest käikudest mõne üksiku isaslooma. Läheduses ei ole ka teadaolevaid suvekolooniaid, mida turbakaevandamine võiks mõjutada.

Vääna turbatootmisalal läbiviidavate tegevuste mõju nahkhiirtele. Alal kavandatav tegevus ei tohi tõkestada nahkhiirte liikumisteid talvituspaika ning ala lähistel ei tohi teha ulatuslikku lageraiet. Samuti ei tohi muuta maa-aluste tunnelite veerežiimi ega kasvatada külastuskoormust talvisel ajal. Kuna tootmisala on eraldatud talvituspaiga sissepääsudest metsaga, siis ei ulatu talvituspaika valgusreostus, töö- või transpordivahendite tekitatud müra ega tõuse häiritus talveperioodil. Samuti ei ulatu tunneliteni tootmisala kuivenduse mõju. Seega võib eeldada, et kavandatav tegevus Vääna turbatootmisalal ei too endaga kaasa negatiivset mõju Humala nahkhiirte talvituspaigale.

6.9.4 Vääna jõe elustik

Vääna turbatootmisala kuivendusvett juhitakse Vääna jõkke alates 1973. aastast. Kuivendusveed suunatakse läbi settebasseinide ja seejärel väljalaskude B ja C kaudu OÜ Inseneribüroo STEIGER Harku valla Vahi küla Vääna turbamaardla Vääna turbatootmisala mäeeraldise kavandatava laiendamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise (KMH) aruanne 55

(joonis 4.2) veejuhtmesse, mis suubub Vanamõisa peakraavi. Edasi liiguvad kuivendusveed Vääna jõkke. Veejuhtme pikkus tootmisala B väljalasust kuni Vanamõisa peakraavini on ~1,5 km ja Vanamõisa peakraavi lõigu pikkus kuni Vääna jõeni on ~0,7 km. Kokku läbib B väljalasust suunatav sade- ja drenaaživesi enne Vääna jõkke jõudmist ~2,2 km. Kasutades C väljalasku, on veejuhtme pikkus tootmisalast Vanamõisa peakraavini ~1,9 km ja Vanamõisa peakraavi lõigu pikkus kuni Vääna jõeni ~0,7 km. Kokku läbib C väljalasust suunatav sade- ja drenaaživesi enne Vääna jõkke jõudmist ~2,6 km. Keskkonnainfo andmetel on Vääna jõe keskmine vooluhulk 744,2 l/s ning turbatootmisalalt ära juhitava vee kogus 16,1 l/s. See moodustab Vääna jõe vooluhulgast 2,1 %.

Vääna jõe hüdromorfoloogilist seisundit, vee omadusi ja kvaliteeti ning kalastiku seisundit hinnati 2010. aastal / 40 /. Ekspertarvamuses toodud pikaajaliste seireandmete põhjal on jõe reostuskoormus suur. Suurim reostuse allikas on Pääsküla jõgi. Vääna jões esineb perioode, mil vee hapniku sisaldus langeb kriitilise piirini, jõe vees on palju lagunemata orgaanilisi reoaineid ning jõe vees on suurtes kogustes kaladele mürgist ammoniaaki. Kõige kriitilisemad on aeglase vooluga jõelõigud allpool Pääsküla jõe suuet.

Vanamõisa peakraav on Harju alamvesikonna veemajanduskava koostamisel määratud tugevasti muudetud veekoguks. Tugevasti muudetud veekogu on selline veekogu, mille füüsiline seisund on inimtegevuse tulemusena oluliselt rikutud või halvenenud ning mille hea seisundi saavutamine on tõenäoliselt võimatu. Andmete põhjal on Vanamõisa peakraav äärmiselt väikese vooluhulgaga ja kuivab sademetevaesematel perioodidel praktiliselt kuivaks / 42 /. Vääna turbatootmisala kuivendusveed vastavad seire tulemuste põhjal enne Vanamõisa peakraavi juhtimist kehtestatud kvaliteedinõuetele (tabel 6.2). Lisaks on Vääna turbatootmisalalt ära juhitava vee saasteainete kontsentratsioon on üldiselt oluliselt madalam, kui Vääna jões keskmiselt. Seega ei mõjuta kuivendusvesi Vanamõisa peakraavi ega Vääna jõe vee kvaliteeti negatiivselt.

Vääna jõele on suudmest kuni Vanamõisa peakraavini moodustatud Vääna jõe loodusala, kus II lisa liikidest, kelle elupaiku kaitstakse, esineb harilik hink (Cobitis taenia), harilik võldas (Cottus gobio), jõesilm (Lampetra fluviatilis), lõhe (Salmo salar), paksukojaline jõekarp (Unio crassus) ja saarmas (Lutra lutra).

Harilik hink esineb Vääna jões suudmest kuni Alliku paisuni. Liigi elupaigaks on tavaliselt liivase põhjaga pealt veidi mudastunud aeglasema vooluga jõeosad. 1985. ja 1986. aasta püükides oli jõe keskjooksul, Alliku paisu all, hinku paiguti üsna arvukalt. Mõõdukat reostust talub liik suhteliselt hästi / 40 /. Peamised ohud on hingule jõgede süvendamine, kraavitamine, veetaseme kõikumised paisutatud jõgedes, tugev reostus ja röövkalade (haug, ahven) suur arvukus / 41 /. Kavandatav tegevus ei too endaga kaasa tagajärgi, mis halvendaksid liigi seisundit Vääna jões.

Harilik võldas. Liik on paikse eluviisiga ja vee kvaliteedi suhtes kaladest üks tundlikumaid. Täpne ülevaade liigi praegusest levikuts Vääna jões puudub. Teada on, et võldast esineb jõe alamjooksu kärestikel. Aeglasema vooluga jõelõikudest jõe kesk- ja alamjooksul võib ta aga praeguseks jõe tugeva reostatuse tõttu hävinud olla / 40 /. Peamised ohud võldasele on reostumine ja eutrofeerumine, jõgede kraavitamine, süvendamine ja paisutamine, veetaseme ja vooluhulga kõikumised reguleeritud jõgedes. OÜ Inseneribüroo STEIGER Harku valla Vahi küla Vääna turbamaardla Vääna turbatootmisala mäeeraldise kavandatava laiendamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise (KMH) aruanne 56

Kavandatav tegevus ei too endaga kaasa tagajärgi, mis halvendaksid liigi seisundit Vääna jões.

Jõesilm. Jõesilmu sigimispaikadeks on jõgedes olevad kärestikud ja kiirevoolulised kivise-kruusase põhjaga jõelõigud. Marjast kooruvad vastsed elavad liiva- mudasetetesse kaevunult aeglasema vooluga jõelõikudes. Pärast 3 - 5 jõeelu aastat teevad vastsed läbi moonde ja rändavad merre, kus alustavad parasiidset toitumist kaladest. 1 - 3 mereelu aasta järel tõusevad suguküpsed jõesilmud jõkke tagasi kudema. Vääna jões tõuseb jõesilm kudemisrändel kuni Vahiküla joastikuni. Joastik on liigi jaoks ületamatuks rändetõkkeks. Peamised ohud silmule on jõgede tõkestamine paisudega, süvendamine ja kraavitamine, kudealade rikkumine, veetaseme ja vooluhulga kõikumised reguleeritud jõgedes, intensiivne püük sigimisrändel. Kavandatav tegevus ei too endaga kaasa tagajärgi, mis halvendaksid liigi seisundit Vääna jões.

Lõhe looduslikku järelkasvu on püükides leitud kuni Naage languni. Võib oletada, et lõhe on andnud järglasi ka Liikva küla kohal olevatel langulõikudel. Lõhe noorjärke asustati jõkke juba esimese Eesti Vabariigi ajal: aastatel 1930 - 1939 lasti jõkke kokku 152 000 lõhemaimu. Vahetult sõja-järgsetel aastatel on teada juhtumeid, kus harrastuspüüdjad said lõhet isegi ülalpool Tugamanni veskipaisu. Järgnevatel aastakümnetel jõe hüdroloogiline režiim ja vee kvaliteet halvenesid, muutusid teated lõhe tabamisest katkendlikuks. Oli aastaid, kus sugukalade püügil Keila-Joa haudemaja jaoks ei tabatud ühtki isendit. Lõhe asustamist alustati uuesti 1990. aastate lõpus. 2009. a. leiti lõhe noorjärke nii Vääna-Jõesuuu kui Naage lõikudest / 40 /. Peamised ohud lõhele on jõgede paisutamine, veetaseme ja vooluhulga kõikumised reguleeritud jõgedes, kudejõgede reostumine ja eutrofeerumine, illegaalne püük kudejõgedes ja kudepaikade hävinemine. Kavandatav tegevus ei too endaga kaasa tagajärgi, mis halvendaksid liigi seisundit Vääna jões.

Paksukojaline jõekarp. Liigi elupaigaks on keskmise-ja kiirevoolulised jõelõigud. Sobivad neutraalse ja kergelt aluselise veega veekogud. Liik on tundlik setete suure koormus suhtes. Stabiilse asurkonna püsimiseks vajab rikkalikku vaheperemees – kalastiku olemasolu. Jõekarbi vastsed parasiteerivad kalade nahal ja lõpustel. Seireveebis puuduvad andmed paksukojalise jõekarbi leviku ja paiknemise kohta Vääna jões. Peamised ohud paksukojalisele jõekarbile on maaparandus ja põllumajanduslik reostamine, veetemperatuuri tõus, setete koormus ja veetaseme kõikumised reguleeritavates jõgedes / 41 /. Kavandatav tegevus ei too endaga kaasa tagajärgi, mis halvendaksid liigi seisundit Vääna jões.

Saarmas asustab jõgesid ja järvi ega pelga ka inimasustuse lähedust. Sageli asustab liik kobraste poolt ülespaisutatud veekogusid ja kasutab kobraste urge. Viimastel aastatel on saarma arvukus langenud, kuid ta on meie veekogudel suhteliselt arvukas ja tavaline liik / 41 /. Seireveebis puuduvad andmed saarma leviku ja paiknemise kohta Vääna jões. Peamised ohud saarmale on koprajaht ja konkurents mingiga / 41 /. Kavandatav tegevus ei mõjuta liigi seisundit Vääna jões. Vääna jõgi on ka lõheliste elupaigana kaitstav veekogu, mille vee kvaliteedinõuded on kehtestatud Keskkonnaministri 09. 10. 2002. a määrusega nr 58. Tabelis 6.2 võrreldi Vääna turbatootmisalalt ära juhitava vee kvaliteedi näitajaid kehtivate kvaliteedi nõuetega. OÜ Inseneribüroo STEIGER Harku valla Vahi küla Vääna turbamaardla Vääna turbatootmisala mäeeraldise kavandatava laiendamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise (KMH) aruanne 57

Seadusandlus näeb ette, et lõheliste vee kvaliteedinõudes heljumi kontsentratsioon ei tohi ületada 15 mg/l ning üldfosfori sisaldus on ≤ 0,08 mg/l. Võrreldes neid kvaliteedinorme tabelis 6.2 toodud tulemustega, selgub, et heljumi kontsentratsioon jääb lubatud piiridesse, aga üldfosfori sisaldused on lubatud piirväärtust kahel korral ületanud. Kuna normist kõrgemad kontsentratsioonid on mõõdetud novembris, siis võib eeldada, et sademetevee mõjul võis kuivendusvette sattuda sügisväetisi.

Vääna jõe seisundi kohta 2010. aastal koostatud ekspertarvamuse / 40 / põhjal ei ole üldfosfor vooluveekogudes esmatähtis kvaliteedinäitaja. Vääna jõe vee üldfosfori sisalduse pikaajaliste seireandmete põhjal ületavad näitajad lõheliste elupaikade veele kehtestatud kvaliteedinõudeid. Vanamõisa peakraavi suublaks oleva jõelõigu üldfosfori sisaldus on 0,1 mg/l ja enam / 40, 43 / ning trend on fosfori reostuskoormise suurenemisele. Sellele vaatamata käib meriforell kudemas ka ülalpool Vahiküla joastikku. Paranenud on ka lõhe olukord. Vääna turbatootmisalalt ära juhitava vee üldfosfori kontsentratsioon on üldiselt oluliselt madalam, kui Vääna jões keskmiselt. Seetõttu ei halvenda kuivendusvee Vääna jõkke juhtimine vee kvaliteeti ega seeläbi ka lõheliste olukorda Vääna jões.

Lõheliste esinemise kohta Vanamõisa peakraavis puuduvad andmed. Lõheliste kude- ja elupaigaks on kiire voolu ja kivise-kruusase põhjaga hapnikurikkad jõelõigud. Kuna sellised hüdromorfoloogilisi tingimusi Vanamõisa peakraavis ei ole, siis ei ole lõheliste esinemine seal tõenäoline.

Seire korraldus. Kehtiva vee erikasutusloa tingimuste põhjal määratakse kuivendusveest heljumi, biokeemilise hapnikutarbe, üldfosfori ja keemilise hapnikutarbe näitajad. Keskkonnaministri 09.10.2002. a määrusega nr 58 on muuhulgas kehtestatud lõheliste elupaikadena kaitstavate veekogude keemiliste ja füüsikaliste kvaliteedinäitajate määramissagedused. Määruse sätete kohaselt tuleb fenooli, jääkkloori, tsinki ja vaske määrata ainult reostuskahtluse korral ja temperatuuri juhul, kui toimub soojuse väljutamine. Eeltoodud parameetrite seiramine ettevõtte vee erikasutusloa tingimuste raames ei ole põhjendatud. Kuna lisaks lõhelistele on paljud teisedki liigid tundlikud vee happelisuse muutuste suhtes, siis on põhjendatud olemasolevale seireprogrammile lisada pH näitajate seiramine.

Vääna jõe elustiku peatüki koostas Aide Kaar OÜ-st E-konsult, kellel on keskkonnamõju hindamise litsents KMH0123 vee-elustiku, kaitstavate loodusobjektide, veesaaste ja veetaseme valdkonnas.

6.9.5 Kokkuvõte mõjust loodusobjektidele

Natura 2000 võrgustikku kuuluv Vääna loodusala ja osaliselt eelmisega kattuv Vääna hoiuala asuvad Vääna turbatootmisala piirist ~260 m kaugusel lääne suunas. Vääna turbatootmisala piirist 1,2 km kaugusel idas asub Vääna jõe loodusala. Kavandatava tegevuse mõju Vääna loodusalani, Vääna hoiualani ega ka Vääna jõe loodusalani ei ulatu. Samuti ei mõjuta ärajuhitav vesi Vääna jõe vee kvaliteeti oluliselt. Seega on kavandatava tegevuse mõju Vääna jõe elustikule minimaalne (hindepall „-1“). 0-alternatiivi rakendumisel kavandatava tegevuse mõju lakkab (hindepall samuti „0“).

OÜ Inseneribüroo STEIGER Harku valla Vahi küla Vääna turbamaardla Vääna turbatootmisala mäeeraldise kavandatava laiendamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise (KMH) aruanne 58

Kavandatava tegevuse mõju taimestikule avaldub eelkõige pinnaseveerežiimi muutusega vahetult turbatootmisega piirneval alal, kus kuivenduse tõttu muutub pinnaseveerežiim. Samuti põhjustab kavandatav tegevus mõningast häiritust lindudele ja loomadele, mis avaldub tootmisalalt tekkiva ja leviva tolmu ning müraga. Kui võtta aluseks inimestele kehtivad normtasemed, siis ulatuks nn „häiriv tsoon“ tolmu puhul 100 m kaugusel ja müra puhul 400 m kaugusele mäeeraldisest.

Eksperthinnangu kohaselt on Vääna kanakulli püsielupaiga mõjutajateks lindude otsene häirimine, elupaiga veerežiimi muutmine ning masinate tekitatud müra ja tolm. Negatiivset mõju kanakulli püsielupaigale saab vähendada, kui mäeeraldise põhjapoolses osas vältida turba kogumise eeltöid (tootmisala ettevalmistamine, kändude juurimine, tootmisala kraavide süvendamine ja puhastamine) ajavahemikul 01.märts kuni 31.juuli. Seega on ajalise piirangu seadmisega võimalik kavandatava turba tootmise negatiivset mõju vähendada (hindepall „-1). 0-alternatiivi korral kanakulli püsielupaika ei häirita (hindepall „0“).

Nahkhiirte eksperthinnangule tuginedes võib kavandatava tegevuse mõju Humala nahkhiirte talvituspaigale avalduda liikumisteede tõkestamise, lageraie, müra, valgusreostuse või maa-aluste tunnelite veerežiimi muutmisega. Kuna turbaala on eraldatud talvituspaiga sissepääsudest metsaga, siis ei ulatu talvituspaika valgusreostus, töö- või transpordivahendite tekitatud müra ega tõuse häiritus talveperioodil. Samuti ei ulatu tunneliteni turbaala kuivenduse mõju. Seega ei mõjutata kavandatava tegevusega Humala nahkhiirte elu- ja talvituspaiga tingimusi. Hindepall mõlema alternatiivi korral on „0“.

Seire tulemuste põhjal vastab Vääna turbatootmisala kuivendusvesi enne Vanamõisa peakraavi juhtimist kehtestatud kvaliteedinõuetele. Kalastiku eksperthinnangule tuginedes on Vääna turbatootmisalalt ära juhitava vee saasteainete kontsentratsioon üldiselt oluliselt madalam, kui Vääna jões keskmiselt. Seega ei mõjuta kuivendusvesi Vanamõisa peakraavi ega Vääna jõe vee kvaliteeti negatiivselt. Kuna Vääna jões on lisaks lõhelistele paljud teisedki liigid tundlikud vee happelisuse muutuste suhtes, siis on soovitatav seire käigus mõõta ka ära juhitava vee pH-d.

6.10 Mõju infrastruktuurile ja liikluskoormusele

Kavandatava tegevuse mõju infrastruktuurile väljendub liiklusintensiivsusega väljaveoks kasutataval teel, mis omakorda võib mõjutada selle tee seisukorda ja tavapärast kasutamist. Turba transpordist põhjustatud liiklusintensiivsus sõltub tootmismahust, kallurite kandevõimest, tööajast jne.

Turba aastane tootmismaht sõltub peamiselt kuivamistingimustest. Soodsatel kuivamistingimustel on keskmiseks aastatoodanguks 500 m3 turvast 1 ha kohta aastas. Arvestades, et Vääna turbatootmisala on 81,8 ha suurune, millest reaalselt tootmise alla kuulub ~80 % (peatükk 4) ehk 81,8 x 0,8 = 65,44 ha, siis jääb heal aastal kaevandamise maht suurusjärku ~32,7 tuh m3. Toodetud freesturvast veetakse välja autodega, mille ligikaudne maht on 90 m3 ja kogumass ei ületa 40 tonni. Seega tuleb arvutuslikult teha 32 720 / 90 x 2 = ~727 edasi-tagasi reisi aastas. Turba vedu toimub 21 päeva aastas, seega on keskmine väljaveo intensiivsus Vääna turbatootmisalal 727 / 21 päeva = ~35 masinat/ööpäevas. Tegemist on ligikaudse arvutusega, mis võib sõltuvalt ilmastiku OÜ Inseneribüroo STEIGER Harku valla Vahi küla Vääna turbamaardla Vääna turbatootmisala mäeeraldise kavandatava laiendamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise (KMH) aruanne 59 tingimustest, toodangu mahust ja laevade kubatuurist olla siintoodust erinev. Arendaja planeerib mäeeraldiselt saadavat materjali vedada mööda Kiia-Vääna-Viti kõrvalmaanteed, mis on turbatootmisalaga ühenduses kruusateega nii Vahi küla kui ka Vääna asula juurest (tee läbib turbatootmisala). Varasemalt on veoautod toodangu väljaveoks kasutanud nii kagu (sissesõit) kui ka loode suunas (väljasõit) paiknevat kruusateed. Turbatootmiseks vajalikud teed on ehitatud vastavalt teede ehitusprojektile ja projekteerimise käigus on arvestatud pinnase, autode massi ja ohutusnõuetega ning väljaspool tootmispiirkonda on väljaveoteed avalikuks kasutamiseks. Loode suunas paikneva tee kasutamine väljaveoteena tuleb lõpetada, juhul kui Puiestiku I maaüksuse ja Pihelgametsa kinnistu detailplaneeringute aladele on rajatud elamud. Samuti tuleb detailplaneeringute realiseerumisel vältida öist turba tootmist ja toodangu väljavedu. See vähendab oluliselt tulevaste elanike häirimist (tolm, müra, liiklus-intensiivsus).

Maa-ameti Maanteeameti kaardirakenduse / 44 / alusel on tee liiklussagedus keskmiselt 2 915 masinat/ööpäevas, millest sõidu- ja pakiautod moodustavad 99 % ning veoautod ja autobussid 1 % (loendatud 2010. aastal). Kuna Vääna turbatootmisalal jätkub kaevandamine ja materjali väljavedu endistes mahtudes, siis on 2010. aastal loendatud autode hulgas ka tootmisalalt väljuvad masinad. Järelikult üldisele seisukorrale ja kasutatavusele kavandatava tegevusega mõju ei avaldata.

Kuna turba tootmismahud ei suurene, siis ei suurene ka liiklusintensiivsus. Toodangu väljavedu alalt jätkub senistes mahtudes. Ka mõju teistele infrastruktuuri objektidele (elektriliinid ja muud rajatised) kavandatava tegevusega puudub. Järelikult üldisele seisukorrale ja kasutatavusele kavandatava tegevusega märkimisväärset mõju ei avaldata (hindepall „0“). 0-alternatiivil tegevust ei toimuks, seega mõju puuduks (hindepall „0“).

6.11 Sotsiaalne mõju elanikkonnale, tööhõivele ja majandusele

Väliskeskkonna seisundil on vahetu mõju inimese tervisele ja harjumuspärase keskkonna rikkumine häirib nende heaolu. Seega peab kaevandaja mäeeraldise mõjusfääri jäävatele elanikele tagama, et turba kaevandamisel järgitakse müra, tolmu ja muude võimalike negatiivsete ilmingute tekitamisel keskkonnanorme. Ei tohi halveneda õhu ja joogivee kvaliteet. Parandades väliskeskkonna tingimusi, saavutame inimeste parema tervisliku seisundi ja haigestumiste arvu vähenemise. Ühiskonna tasandil on olulised keskkonna-korralduslikud meetmed, milleks on maakasutuse suunamine ja inimkasutuses oleva või kasutusse võetava keskkonna ruumiplaneerimine, riskide seire, hindamine, juhtimine jne. Nende meetmete rakendamise tase ja tulemuste arvesse võtmine otsuste tegemisel määrab ka mõju, mis avaldub iga inimese tervisele.

Turbatootmisega kaasneva müra ja tolmu emissioonide mõju ümbritsevale keskkonnale on analüüsitud peatükis 6.3. Kuna turba kaevandamisega kaasnevat mürataset hoitakse turbatootmisalal seadusega sätestatud piirides / 30 /, siis avaldab see vaid minimaalset mõju inimeste tervisele ja seda vaid mäeeraldise piires. Mäeeraldisest eemaldudes müratase vaibub. Turba kaevandamisel tekkiv tolmukontsentratsioon ei ületa olemasolevate majapidamiste juures seaduses / 30 / ette nähtud norme. Seega nendest aspektidest ei esine ohtu inimese tervisele. Küll aga võib esineda mõningast häiritust uutel planeeringualadel.

OÜ Inseneribüroo STEIGER Harku valla Vahi küla Vääna turbamaardla Vääna turbatootmisala mäeeraldise kavandatava laiendamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise (KMH) aruanne 60

Majanduslikust aspektist vaadates kavandatav tegevus Vääna turbatootmisalal uusi töökohti juurde ei loo, pigem on positiivne aspekt elanike jaoks seniste töökohtade säilimine. Ka piirkonna majandusele on turba kaevandamine kasulik, kuna maavarade kaevandamisel tuleb tasuda riigile kuuluva maavaravaru kaevandamise eest loodusvara kasutamise tasu. Tasude kaudu lisandub tulu kohaliku omavalitsuse kassasse. Lisaks veel töötajate eest makstavad tulu- ja sotsiaalmaksud.

Kokkuvõtlikult võib öelda, et ettevõtlusvabaduse printsiibist lähtudes ei saa seada takistusi tegevusele, mis peab kinni kehtivatest normatiividest, mis arvestavad ühiskonnas väljakujunenud tavasid ning tagavad inimeste tervise ja vara ohutuse. Seega saab kavandatava tegevuse sotsiaalset mõju elanikkonnale, tööhõivele ja majandusele pidada mõõdukalt positiivseks (hindepall „+3“). 0-alternatiivil mõju majandusele muutub nõrgalt negatiivseks (hindepall „-2“).

6.12 Mõju detailplaneeringutele, sh rohevõrgustik

Rohevõrgustiku tuumalade ja koridoride süsteemi loomisel on juba arvestatud Vääna turbatootmisalaga, mistõttu rohevõrgustik tootmisalaga ei lõiku.

Vääna turbatootmisalast ~220 m kaugusel loode suunas asuvad Puiestiku ja Pihelgametsa detailplaneeringu alad / 8, 9 /. Detailplaneeringute kohaselt kavandatakse nendesse piirkondadesse väikeelamukrunte (peatükk 3.2).

Turba tootmine Vääna turbatootmisalal toimub suveperioodil. Kuna mäeeraldist ja planeeringuala eraldab üksteisest metsavöönd (rohevõrgustiku osa), siis jääb mäeeraldise ja planeeritavate elamute vahele 220 m laiune puhverala. Metsariba toimib tuule- ja müratõkkeribana, mis vähendab võimalikku turbatolmuosakeste erosiooni ja mürataset.

Planeeritavate elamute projekteerimisel tuleb rakendada elamutes normeeritud müratasemete tagamiseks EVS 842:2003 „Ehitiste heliisolatsiooni nõuded. Kaitse müra eest nõuded”. Vastavalt Tallinna Tervisekaitsetalitluse otsusele 6-1/695b tuleb teavitada planeeringuala tulevasi elanikke kaevetöödega kaasneva müra võimalikust häirivusest ebasoodsate ilmastikutingimuste korral.

Turbatootmise mõju rohevõrgustikule on mõlema alternatiivi juures neutraalne (hindepall „0“), kuna rohevõrgustiku planeerides on juba arvestatud loomade ja lindude tegelike liikumiskoridoridega ning rohevõrgustik mäeeraldisega ei lõiku. Lisaks on ümberkaudsed loomad harjutud turbatootmisalal toimuva (pikaajalise) tegevusega.

Detailplaneeringuga uue elamurajooni rajamisel 30 aastase kaevandamise traditsiooniga turbatootmisala naabrusesse, tuleb sealse piirkonna uutel elanikel paratamatult leppida kõrval asuval Vääna tootmisalal toimuva tegevusega. Leevendus meetmena müra ja tolmu vastu toimib 220 m laiune metsariba. Ebasoodsate ilmastikutingimuste korral on arendajal kohustus elanike teavitada kaevetöödega kaasnevast võimalikust müra häiringutest. Arendaja on siiani kaevandanud alal vastutustundlikult ning ettevõtlusvabaduse printsiibist lähtudes ei saa seada takistusi tegevusele, mis peab kinni kehtivatest normidest ning arvestab ühiskonnas väljakujunenud tavasid tagades nii inimeste tervise ja vara ohutuse. Seega mõningase OÜ Inseneribüroo STEIGER Harku valla Vahi küla Vääna turbamaardla Vääna turbatootmisala mäeeraldise kavandatava laiendamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise (KMH) aruanne 61 tolmu ja müra häiringu tõttu detailplaneeringu aladele saame hinnata mõju hindepalliga „-1“. 0-alternatiivi rakendumisel hindepall „0“.

6.13 Leevendusmeetodid, teiste keskkonnalubade vajadus

Järgnevalt on toodud peamised leevendusmeetmed, millede rakendamine aitab vältida või minimeerida kaasnevat negatiivset keskkonnamõju ning nende kasutamise eeldatav efektiivsus. Kavandatava tegevuse käigus on leevendusmeetmete rakendamine vajalik ja kohustuslik.

Pinnasevee kvaliteet. Pinnasevee puhastamiseks rajatud settetiigid peavad olema ehitatud nii, et sealt läbi voolava vee voolukiiruseks oleks tagatud ≤ 1,5 cm/s. Settetiigis setitatakse turba tootmise käigus tekkiv heljum. Aja jooksul koguneb settinud heljum settetiigi põhja vähendades settetiigi efektiivsust. Seetõttu tuleb settetiike puhastada vastavalt vajadusele (vähemalt üks kord aastas) vooluvee miinimumtaseme juures.

Turbatolm. Tolmu tekitab turba tootmine, laadimine ja kaevise transport. Tootmisväljakul tekkiv tolm ei levi lähima Väliloo majapidamiseni, mis jääb tootmisalast 500 m kaugusele. Kaevise väljaveoks kasutatavate teede tolmuteket tuleb vajadusel vähendada teede niisutamisega veega või nende kloriididega töötlemisega. Viimast varianti kasutatakse koos niisutusega on efekt pikemaajalisem. Tolmu leviku vähendamiseks on veokite koormad kaetud. Samuti takistab tolmu levikut tootmisala ümbritsev mets.

Müra. Tootmisalalt tuleva müra vähendamiseks tuleb valida tootmiseks kaasaegne tehnika, mis tekitab vähem müra, vibratsiooni ja on kütusesäästlikum. Tootmisest tulenev müra ei jõua olemasolevate majapidamisteni (peatükk 6.3). Abistavaks teguriks on ka siin turbatootmisala ümbritsev mets. Detailplaneeringute realiseerumisel tuleb vältida öist turba tootmist ja toodangu väljavedu.

Tuleohutus ja keskkonnaavariid. Jälgida, et tuletõrjetehnika ja -ehitised oleksid olemas mäeeraldise erinevates osades, mis võimaldaks vajadusel kiirelt reageerida. Turbatootmismasinad peavad olema varustatud tulekustutitega, et vajadusel saaks kiirelt kustutada tootmisel tekkida võivaid tulekoldeid. Täpsemad tuleohutusnõuded on kinnitatud Majandus- ja kommunikatsiooniministri 10.08.2004. a määrusega nr 172 “Kaevandamise ja kaeveõõne teisese kasutuse ohutusnõuded” ja Majandus- ja kommunikatsiooniministri 21. novembri 2003. a määrusega nr 248 “Kaevandamise ja kaeveõõne teisese kasutamise projektile esitatavad nõuded” / 33 /. Masinate remont peab toimuma vaid selleks ettenähtud platsidel, mis on varustatud võimaliku avariireostuse likvideerimise jaoks vajalike vahenditega (absorbeeruvad ained). Arendajal on rajatud Vääna turbatootmisalale 3 tuletõrjetiiki ning lisaks on üks settetiikidest kasutatav tuletõrje veevõtu kohana. Tagatud on masinate ligipääs tiikideni.

Liiklusmüra vähendamiseks tuleb piirata masinate liiklumise kiirust väljaveoteel kuni 50 km/h, mis vähendab mürataset kuni 3 dB ning jälgida teede korrasolekut. Tootmisalal töötavate traktorite liikumise piirkiiruseks vastavalt kehtivatele liikluseeskirjadele on määratud 40 km/h. See nõue aitab samuti hoida mürataset madalal ning aitab vältida õnnetusjuhtumeid toomises. Väljavedu tuleb planeerida päevasele ajale ning kontrollida jooksvalt kallurite tehnilist korrasolekut. OÜ Inseneribüroo STEIGER Harku valla Vahi küla Vääna turbamaardla Vääna turbatootmisala mäeeraldise kavandatava laiendamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise (KMH) aruanne 62

Loodusobjektid. Vanamõisa peakraavi ja Vääna jõe veekvaliteedi hoidmiseks Keskkonnaministri 09.10.2002. a määrusega nr 58 kehtestatud piirnormide ulatuses, tuleb settebasseine puhastada üks kord aastas vooluvee miinimumide ajal. See leevendusmeede on oluline lõhede elupaigana kaitstava Vääna jõe veekvaliteedi hoidmiseks eelnimetatud määruses kehtestatud normide piires ning tagab ka Vanamõisa peakraavi suunatava vee puhtuse.

Kanakulli elupaika ohustavad peamiselt otsene häirimine ja elupaiga veerežiimi muutused. Seega tuleb vältida turba kogumise eeltöid (tootmisala ettevalmistamine, kändude juurimine, tootmisala kraavide süvendamine ja puhastamine) mäeeraldise põhjapoolses osas häirimistundlikul alal ajavahemikul 01.märts - 31.juuli, välja arvatud ettenägematute asjaolude tekkimisel. Turba kogumiseks valida võimaluse korral masinad, mis tekitavad vähem müra ja tolmu.

Maastik. Kaevandamisjärgset ala korrastamist otseselt leevendavaks meetmeks lugeda ei saa, kuid ala õnnestunud korrastamisega on võimalik anda maastikule lisaväärtust. Vääna turbatootmisala korrastamisel on soovitav valida korrastamissuunaks veekogu rajamine.

6.14 Peatüki kokkuvõte

Turbatootmisala kuivendusvee mõju eesvooluks olevale Vääna jõele on minimaalne, mida kinnitavad varasemalt 2007 - 2012 aastatel tehtud seire tulemused. Heitvee keemilise analüüsi tulemused ei ületanud vee erikasutusloas määratud lubatavaid saasteainete koguseid. Samuti ei avalda kavandatav tegevus mõju piirkonna joogivee kvaliteedile, kuna Harku valla tarbepuurkaevud toituvad peamiselt Ordoviitsiumi- Kambriumi veekompleksist, mille põhjavesi on pindmise reostuse eest hästi kaitstud. Tootmisala kuivendamise ulatus on hinnatud olemasolevast Vääna mäeeraldise piirist maksimaalselt ~150 m kaugusele, sealjuures esmane kuivenduse mõju ulatus on ~30 m. Põhjaveerežiimile turbatootmine mõju ei avaldata.

Turbatootmisalal säilib kuival aastaajal kõrgendatud tulekahjuoht. Tulekahju tekkimise ohu minimiseerimiseks ja levimise tõkestamiseks tuleb kasutada kõiki meetmeid, mis on ette nähtud turbatootmisaladel töötamiseks. Keskkonnariskide ja jäätmete tekke oht olemasoleval mäeeraldisel on madal, sõltudes enamasti arendaja töövõtetest ja - kultuurist. Siiani on kaevandaja näidanud üles kõrget töökultuuri ning ei ole põhjust kahelda selle muutumises. Tulekahjude vältimine ning võimalike keskkonna riskide ja avariivõimaluste maandamine on oluliseks ennetavaks tegevuseks turba kaevandamise juures, kuna nende likvideerimine põhjustab keskkonnasaastet, mis omakorda võib edasi kanduda naaberaladele.

Välisõhku mõjutav müra ja tolm tootmisterritooriumilt elamuteni ei ulatu. Ka toodangu väljavedu ei põhjustada suurenevaid müratasemeid ja tolmu kontsentratsioone, kuna veoautode kastid on kaetud ja turba tootmine jätkub endises mahus. OÜ Inseneribüroo STEIGER Harku valla Vahi küla Vääna turbamaardla Vääna turbatootmisala mäeeraldise kavandatava laiendamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise (KMH) aruanne 63

7. NATURA 2000 ALA HINDAMINE

Natura hindamisel on lähtutud juhendist „Natura 2000 ala hindamine vastavalt EU loodusdirektiivi 92/43/EMÜ artikli 6 nõuetele“ / 3 / ja K. Petersoni 2006. a koostatud materjalile „Juhised loodusdirektiivi artikli 6 lõigete 3 ja 4 rakendamiseks Eestis“ / 4 /. Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 3 punkti 2 kohaselt keskkonnamõju hinnatakse, kui kavandatakse tegevust, mis võib üksi või koostoimes teiste tegevustega eeldatavalt oluliselt mõjutada Natura 2000 võrgustiku alasid.

Nii tavalise keskkonnamõju hindamise, kui ka Natura hindamise menetluse protseduur on sarnane. Natura hindamise puhul lisandub juurde veel üks menetluses osaleja kaitstava loodusobjekti valitseja näol. Otsuse tegijal tuleb arvestada Natura 2000 võrgustiku ala valitseja arvamusega. Natura hindamise juures on oluline, et hinnatakse mõju eelkõige kaitstavale objektile ja elupaikadele.

Natura-hindamine koosneb erinevatest etappidest, milleks on asjakohane hindamine ehk mõju hindamine Natura-aladele ja leevendavate meetmete kavandamine, alternatiivide kaalumine ja vajadusel erandi tegemine ehk muude eesmärkide kui looduskaitse- eesmärkide kaalumine.

Vastavalt juhendile / 3 / on Natura-ala Natura 2000 võrgustikku kuuluv ala. Natura 2000 võrgustik on üle-euroopaline kaitstavate alade võrgustik, mille eesmärgiks on tagada haruldaste ja ohustatud liikide ja nende elupaikade kaitse.

Natura ala kaitse-eesmärgi määravad ära linnudirektiivi Lisa I liigid ja selles lisas loetlemata regulaarsed rändliigid ning loodusdirektiivi Lisa I elupaigatüübid ja Lisa II liigid, kelle kaitseks ala on määratud. Eestis on ala kaitse-eesmärgid määratud Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud alade kaitse-eeskirjades või hoiualasid puudutavates määrustes maakondade kaupa või nende puudumisel Vabariigi Valitsuse korralduses Euroopa Komisjonile esitatud Natura 2000 võrgustiku alade kohta.

Natura ala kaitse-eesmärgi ja ala terviklikkuse omavaheline suhe on määratletud järgmiselt – ala kaitse-eesmärgid on saavutatud kui ala terviklikkus on säilitatud. Ala terviklikkus on säilitatud, kui liigid ja elupaigad on soodsas seisundis / 3 /.

Ala terviklikkus ehk sidusus on osa ala kaitse-eesmärkide mõistest, ehk ala kaitse- eesmärgid on saavutatud kui ala on terviklik ja vastupidi. Siin mõeldakse eelkõige ala ökoloogiliste funktsioonide toimimist viisil, mis tagab pikas perspektiivis liigi isendite piisava arvukuse neile sobivates elupaikades. Ala terviklikkuse olemasolu vaadeldakse ala kaitse-eesmärkide saavutamise seisukohast. Ehk, ala on terviklik siis, kui ala kaitse- eesmärgid saavutatakse.

Loodusala on Natura-ala, mis on loodud Loodusdirektiivi alusel. Loodusdirektiiv näeb ette, et loodusala tuleb määrata Loodusdirektiivi Lisa I elupaigatüüpide ja Lisa II liikide kaitseks. Eestis lähtuti loodusalade valikul 60 elupaigatüübi ja 51 looma- ja taimeliigi esinemiskohtadest.

OÜ Inseneribüroo STEIGER Harku valla Vahi küla Vääna turbamaardla Vääna turbatootmisala mäeeraldise kavandatava laiendamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise (KMH) aruanne 64

Loodusliku elupaiga seisund loetakse soodsaks, kui selle looduslik levila ja alad, mida elupaik oma leviala piires hõlmab, on muutumatu suurusega või laienemas ja selle pikaajaliseks püsimiseks vajalik eriomane struktuur ja funktsioonid toimivad ning tõenäoliselt toimuvad ka prognoosimisulatusse jäävas tulevikus. Liigi seisund loetakse soodsaks, kui selle asurkonna arvukus näitab, et liik säilib kaugemas tulevikus oma looduslike elupaikade või kasvukohtade jõulise koostisosana, kui liigi looduslik levila ei kahane ning liigi asurkondade pikaajaliseks säilimiseks on praegu ja tõenäoliselt ka edaspidi olemas piisavalt suur elupaik.

Natura hindamisel tuleb seejuures silmas pidada, et kuigi esmaseks otsustuse aluseks on looduskaitselised kaalutlused ning kompromissid sotsiaal-majanduslike kaalutlustega on lubatud vaid vastavalt Vabariigi Valitsuse või Euroopa Komisjoni nõusolekul, ei ole Natura 2000 raames kaitse all olevatel aladel majandustegevus automaatselt keelatud. Natura alad sisaldavad lisaks kaitstavate liikide elupaikadele ka nn puhveralasid, millel tegutsemine, olenevalt selle tegevuse iseloomust, ei pruugi ala terviklikust ja kaitse- eesmärke oluliselt mõjutada. Seega peab Natura hindamisel lähtuma eelkõige ülal loetletud arusaamadest ala kaitse-eesmärkide, liikide soodsa seisundi, elupaikade soodsa seisundi ja ala terviklikkuse kaitsmise osas.

7.1 Taustinformatsioon

AS Jiffy Products Estonia esitas 27.06.2012. a maavara kaevandamisloa taotluse Vääna turbamaardla Vääna turbatootmisala mäeeraldise kavandatavaks sügavuti laiendamiseks ning 25.09.2012. a vee erikasutusloa taotluse Vääna turbatootmisala kuivendamiseks ja kuivendusvete ärajuhtimiseks suublasse. Maavara kaevandamise taotlusele algatati KMH Keskkonnaameti 27.09.2012. a kirjaga nr HJR 10-5/12/5598-11 lähtudes keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimis-süsteemi seaduse § 6 lg 1 p 28. Vee erikasutusloa taotlusele algatati KMH Keskkonnaameti 10.10.2012.a kirjaga nr HJR 7-6/12/23482-4 lähtudes KeHJS § 6 lg 1 p 31.

Kuna kavandatava tegevuse KMH peab haarama tervet tegevust, mitte üksnes konkreetse loa reguleerimiseset ning arvestades asjaolu, et kaevandusloa KMH ei olnud vee erikasutusloa taotlusele KMH algatamise ajaks sisuliselt alanud, otsustati KeHJS § 11 lg 7 kohaselt KMH menetlused liita.

Keskkonnaamet on Vääna turbatootmisala mäeeraldise kavandatava laiendamisega kaasneva KMH järelevalvaja KeHJS § 10 lg 2 alusel, kuna tulenevalt veeseaduse § 9 lg 5 ja maapõueseaduse § 28 lg 4 on tegevusloa andjaks Keskkonnaamet. Kavandatava tegevusega eeldatavalt kaasnev oluline keskkonnamõju ei ole riigipiiri ülene. KMH algatamisest teavitati 11.10.2012.a ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded ning KeHJS § 12 lg 1 p 1 kohaselt 11.10.2012.a kirjaga nr HJR 6-7/12/25102 menetlusosalisi. Seejärel koostati KMH programmi eelnõu, mis kiideti heaks Keskkonnaameti 22.01.2013.a kirjaga HJR 6-7 /13/5598-18. OÜ Inseneribüroo STEIGER Harku valla Vahi küla Vääna turbamaardla Vääna turbatootmisala mäeeraldise kavandatava laiendamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise (KMH) aruanne 65

7.2 Kavandatava tegevuse eesmärk ja põhjendus

Vääna turbatootmisala mäeeraldis asub Harju maakonnas Harku vallas Vahi külas Vääna turbatootmisala kinnistul (katastritunnus 19801:012:0490). Hetkel kaevandab arendaja alal maavara kaevandamise loa HRAM-32 alusel.

Kavandatavad tegevused Vääna turbatootmisalal on järgmised: - Maavara kaevandamise taotlusele tuginedes on kavandatavaks tegevuseks olemasoleva mäeeraldise sügavuti laiendus eesmärgiga kaevandada hästilagunenud turvast. - Arendaja poolt esitatud vee erikasutusloa taotlusele tuginedes on kavandatavaks tegevuseks Vääna turbatootmisala veetaseme alandamine ja sade- ning drenaaživee juhtimine suublasse, milleks on Vanamõisa peakraav.

Taotletava mäeeraldise teenindusmaa pindala on 99,81 ha, sh mäeeraldise pindala 81,80 ha. Kaevandamine toimub pinnaviisiliselt freesmeetodil. Kaevandatavat maavara plaanitakse kasutada põllumajanduses ja energeetikas. Maavara kaevandamisloa taotletakse 15 aastaks.

Vett juhitakse suublasse, milleks on Vanamõisa peakraav ning vee puhastamine toimub settebasseinides (üks settebassein ~30 - 40 ha freesväljakute kohta). Vee erikasutusluba taotletakse 5 aastaks.

Kavandatava tegevusega jätkab arendaja mäeeraldisel neid tegevusi, mis on seal toimunud 1973. aastast alates. Kavandatava tegevuse läbiviimiseks vajalik tehnoloogia ja reaalsed alternatiivid on täpsemalt kirjeldatud peatükis 5.

7.3 Kaitsealused objektid ja nende kaitseväärtused Vääna turbatootmisala ümbruses

7.3.1 Natura 2000 alad

Vääna loodusala (EE0010125) asub Harju maakonnas. Loodusala kuulub Natura 2000 võrgustikku loodusalana vastavalt Eesti Vabariigi Valitsuse 05.08.2004. aasta korraldusele nr 615-k, Euroopa Komisjonile Natura 2000 võrgustiku alade nimekirjas. Loodusala pindala on 853,4 ha ning loodusala välispiir jääb Vääna turbatootmisala edela piirist ~260 m kaugusele. Euroopa Nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku taimestiku ja loomastiku kaitse kohta (EÜT L 206, 22.07.1992. a, lk 7 - 50) I ja II lisas nimetatud elupaigatüüpide või liikide kaitseks Vääna loodusalal kaitstavad elupaigatüübid ja liigid: - I lisas nimetatud kaitstavad elupaigatüübid on vähe- kuni kesktoitelised kalgiveelised järved (3140), huumustoitelised järved ja järvikud (3160), karstijärved ja -järvikud (*3180), kadastikud (5130), kuivad niidud lubjarikkal mullal (*olulised orhideede kasvualad – 6210), liigirikkad niidud lubjavaesel mullal (*6270), lood (alvarid – *6280), sinihelmikakooslused (6410), niiskuslembesed kõrgrohustud (6430), aas- rebasesaba ja ürt-punanupuga niidud (6510), rabad (*7110), nokkheinakooslused (7150), nõrglubja-allikad (*7220), liigirikkad madalsood (7230) ning soostuvad ja soo-lehtmetsad (*9080); OÜ Inseneribüroo STEIGER Harku valla Vahi küla Vääna turbamaardla Vääna turbatootmisala mäeeraldise kavandatava laiendamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise (KMH) aruanne 66

- II lisas nimetatud liik, kelle isendite elupaiku kaitstakse, on tiigilendlane (Myotis dasycneme).

Vääna jõe loodusala (EE0010187) kulgeb suudmest kuni Vanamõisa peakraavini ja on moodustatud vastavalt Eesti Vabariigi Valitsuse 05.08.2004. a korraldusele nr 615-k / 17 / Euroopa Nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku taimestiku ja loomastiku kaitse kohta I ja II lisas nimetatud elupaigatüüpide või liikide kaitseks: - I lisas nimetatud kaitstava elupaigatüübi jõed ja ojad (3260) kaitseks; - II lisas nimetatud liigid, kelle isendite elupaiku kaitstakse, on: harilik hink (Cobitis taenia); harilik võldas (Cottus gobio); jõesilm (Lampetra fluviatilis); lõhe (Salmo salar); paksukojaline jõekarp (Unio crassus) ja saarmas (Lutra lutra).

Vääna jõe loodusala maismaa pindala EELIS andmetel on 29,6 ha ning ta kulgeb Vääna turbatootmisala piirist 1,2 km kaugusel idas.

Vääna jõgi (VEE1094500) saab alguse allikatest Paekna külas Kiili vallas ja suubub Lohusalu (Soome) lahte. Jõe pikkus on 69,5 km, valgala 315 km2, suurim lisajõgi on Pääsküla jõgi. Jõgi kuulub Tallinn-Rapla rdt Saku sillast kuni Tõdva-Nabala mnt truubist 0,54 km-ni (voolu suunas) riigi poolt korrashoitavate ühiseesvoolude loetellu / 13 /. Lisaks Natura 2000 alade koosseisu kuulumisele on Vääna jõe kaitsestaatus määratletud kahe määrusega: - Keskkonnaministri 15. juuni 2004.a. määruse nr. 73 “Lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis- ja elupaikade nimistu“ põhjal kuulub Vääna jõgi lõheliste elupaikadena kaitstavate veekogude hulka Saku paisust suubumiseni Soome lahte. - Keskkonnaministri 9. oktoobri 2002.a. määruse nr. 58 “Lõheliste ja karp-kalalaste elupaikadena kaitstavate veekogude nimekiri ning nende veekogude vee kvaliteedi- ja seirenõuded ning lõheliste ja karplaste riikliku keskkonnaseire jaamad” põhjal on Vääna jõgi ka lõheliste elupaigana kaitstav veekogu.

Vääna-Posti loodusala (EE0010175) asub Harju maakonnas Saue vallas. Vääna mäeeraldise kagu piirist asub 3,1 km kaugusel. Vääna-Posti loodusala moodustati vastavalt Eesti Vabariigi Valitsuse 05.08.2004. a korraldusele nr 615-k / 17 / Euroopa Nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku taimestiku ja loomastiku kaitse kohta I ja II lisas nimetatud elupaigatüüpide või liikide kaitseks: - I lisas nimetatud kaitstav elupaigatüübi lood (alvarid - *6280) kaitseks; - II lisas nimetatud liik, kelle isendite elupaika kaitstakse, on tiigilendlane (Myotis dasycneme).

Vääna-Viti loodusala (EE0010191) asub Harju maakonnas. Vääna turbatootmisala põhja piirist asub 6,6 km kaugusel. Vääna-Viti loodusala moodustati vastavalt Eesti Vabariigi Valitsuse 05.08.2004. a korraldusele nr 615-k / 17 / Euroopa Nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku taimestiku ja loomastiku kaitse kohta I ja II lisas nimetatud elupaigatüüpide või liikide kaitseks: - II lisas nimetatud liigi, kelle isendite elupaika kaitstakse, tiigilendlase (Myotis dasycneme) kaitseks.

OÜ Inseneribüroo STEIGER Harku valla Vahi küla Vääna turbamaardla Vääna turbatootmisala mäeeraldise kavandatava laiendamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise (KMH) aruanne 67

7.3.2 Hoiualad, kaitsealad ja püsielupaigad

Vääna hoiuala (KLO2000136) pindala on 446,7 ha ja koosneb kahest lahustükist. Vääna hoiuala paikneb Vääna turbatootmisalast läänesuunas. Hoiuala võeti kaitse alla Vabariigi Valitsuse 16.06.2005. a määrusega nr 144 „Hoiualade kaitse alla võtmine Harju maakonnas“ / 19 /. Vääna hoiuala kaitse eesmärk on EÜ nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ põhjal: - I lisas nimetatud elupaigatüüpide - kadastike (5130), alvarite (6280*) ning soostuvate ja soo-lehtmetsade (9080) kaitse; - II lisas nimetatud liigi tiigilendlase (Myotis dasycneme) elupaikade kaitse.

Vääna hoiuala kaitsekorra alus on Riigikogu poolt 21.04.2004. a vastu võetud Looduskaitseseadus (RT I 2004, 38, 258) ning IUCN kategooria alusel kuulub hoiuala VI kategooriasse, mis on piiratud looduskasutusega kaitseala / 19 /.

Vääna maastikukaitseala (KLO1000427) pindala on 406,6 ha. Vääna maastikukaitseala moodustatud Harju Maakonna Valitsuse 18. detsembri 1991. a määrusega nr 232 „Vääna taimestiku-kaitseala moodustamisest“ kaitse alla võetud Vääna taimestiku- kaitseala baasil. Kaitseala põhieesmärk on Tõlinõmme raba, Tõlinõmme järve, kaitsealuste taimeliikide ning nende kasvukohtade kaitse / 20 /.

Kaitseala maa-ala jaguneb vastavalt kaitsekorra eripärale ja majandustegevuse piiramise astmele sihtkaitsevööndiks ja piiranguvööndiks. Vääna maastikukaitseala sihtkaitse- vöönd on kaitseala osa seal väljakujunenud või kujundatavate looduslike ja poollooduslike koosluste säilitamiseks. Kaitsealal on Tõlinõmme sihtkaitsevöönd, kuhu kuuluvad Harku vallas Vääna metskonna kvartal 56, kinnistu Joa küla ühine turbaraba, kinnistu Ühine Raba, kinnistu A 58 ning kinnistu Järve A 27 kuivenduskraavist ja Tõlinõmme järve idapoolsest kaldast lääne poole jääv osa. Tõlinõmme sihtkaitsevööndis on keelatud majandustegevus ja loodusvarade kasutamine, välja arvatud Vääna maastikukaitseala kaitse-eeskirjas sätestatud tegevused. Vääna maastikukaitseala piiranguvöönd on kaitseala majanduslikult kasutatav osa, kus majandustegevuses tuleb arvestada „Kaitstavate loodusobjektide seaduses“ ning selle alusel kaitseala kaitse-eeskirjades kehtestatud tingimustega. Vääna piiranguvööndisse kuulub kaitseala piires olev maa-ala, mis ei kuulu sihtkaitsevööndisse ning kus on lubatud majandustegevus kaitse-eeskirjadega sätestatud ulatuses / 20 /.

Tõlinõmme järv asub põõsasmaranaga kaetud loopealsel, olles abs kõrgusel 24,7 m. Lääne poolt ümbritseb järve Tõlinõmme soo. Pae süvendis moodustunud järve pindala on ~6,5 ha ja sügavus ~2 m. Paest järve põhja katab kohati kuni 2 m paksune mudakiht. Järv toitub sademetest, vesi on läbipaistev ja aluseline (pH = 8,3). Tõlinõmme järv on taimestikurikas, järve vees on palju mineraalseid ja orgaanilisi ühendeid. Eesvooluks on Tõlinõmme kurisu. 1937. aastani oli tegemist Eesti ühe linnurikkama järvega, kuid pärast tookordset veetaseme alandamist on tähtsus linnujärvena vähenenud / 13 /.

Kaitsealune Vääna mõisa park (KLO1200464) asub mäeeraldise piirist 620 m põhjasuunas, mis võeti kaitse alla 31. augustil 1959. a Keila rajooni TSN TK otsusega nr 167 „Kohaliku tähtsusega looduskaitse objektide võtmisest riikliku kaitse alla“. Kaitseala kaitsekorra aluseks on vastavalt 03. märtsil 2006. aastal vastu võetud Vabariigi Valitsuse määrusele nr 64 „Kaitsealuste parkide, arboreetumite ja puistute OÜ Inseneribüroo STEIGER Harku valla Vahi küla Vääna turbamaardla Vääna turbatootmisala mäeeraldise kavandatava laiendamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise (KMH) aruanne 68 kaitse-eeskiri“ / 21 /. Mõisa kompleksi härrastemaja koos kõrvalhoonete ja pargiga on muinsuskaitse all alates 1959. aastast.

Püsielupaikadest jäävad Vääna turbatootmisala ümbrusesse järgmised kaitstava II kaitsekategooria lindude ja loomade püsielupaigad: - Vääna kanakulli (Accipiter gentilis) püsielupaik saab alguse vahetult mäeeraldise põhjapiiril; - Tugamanni kanakulli (Accipiter gentilis) püsielupaik jääb mäeeraldisest 2,8 km kaugusele kirde suunda; - Vääna loodusalal elavad nahkhiirtest põhja-nahkhiir (Eptesicus nilssonii), tõmmulendlane (Myotis brandtii), tiigilendlane (Myotis dasycneme) ja veelendlane (Myotis daubentonii), jäädes tootmisala piirist alates 450 m kaugusele; - Nahkhiirtest elavad tootmisala piirist ~1 km ja ~3,7 km kaugusel põhja suunas suurkõrv (Plecotus auritus) ja põhja-nahkhiir (Eptesicus nilssonii); - Nahkhiire suurkõrv (Plecotus auritus) püsielupaik asub tootmisala piirist ~3,3 km kaugusel kagu suunas; - Vääna-Posti nahkhiirte püsielupaik, kus on esindatud viis nahkhiire liiki, jääb mäeeraldise kagu piirist 3,1 km kaugusele ja samasse suunda 4,3 km kaugusele jääb teelehe-mosaiikliblika (Euphydryas aurinia) elupaik.

Vääna turbatootmisala ümbritsevad kaitstava II kaitsekategooria taimede järgmised püsielupaigad: - Aasnelk (Dianthus superbus), jäädes mäeeraldise piirist 900 m kaugusele ida suunda, 600 m kaugusele põhja suunda ja 700 m kaugusele lääne suunda; - Sõrvemetsa käpaliste püsielupaik jääb mäeeraldise kirde nurgast 5,5 km kaugusele.

7.4 Kavandatava tegevuse mõjupiirkonna määratlemine

Kavandatav tegevus toimub Vääna turbatootmisalal, kus olulisteks keskkonda mõjutavateks tegevusteks on tootmisala kuivendamine, turba kaevandamine pinnakihilise väljakkaevandamise ehk freesimise meetodil ning eelnevatega kaasnevad tegevused. Täpsem tegevuste loend mäeeraldisel on toodud peatükis 5.

7.4.1 Kavandatava tegevusega (kuivendamine ja kuivendusvee suunamine eesvoolu) kaasneva mõjupiirkonna määratlemine

Turba kaevandamise eeltingimuseks on kaevandatava ala eelnev kuivendamine vajaliku tasemeni. Seda tehakse kuivendus- ja kogujakraavide süsteemi kaudu, millega juhitakse vesi settetiiki ja sealt edasi eesvoolu. Turbakihi kuivendamisel, s.o veetaseme alandamisel mäeeraldise sees, toimub ka pinnaseveetaseme alandus väljaspool mäeeraldise piiri. Toetudes erinevatele uuringutele turbatootmisega kaasneva kuivenduse mõjuraadiuse selgitamisel on Vääna turbatootmisala kuivenduse mõju ulatuseks ümbritsevale alale ettevaatusprintsiibist lähtuvalt 150 m (joonis 7.1). OÜ Inseneribüroo STEIGER Harku valla Vahi küla Vääna turbamaardla Vääna turbatootmisala mäeeraldise kavandatava laiendamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise (KMH) aruanne 69

Joonis 7.1 Vääna turbatootmisala kuivenduse mõjuraadius

Siinjuures tuleb arvestada asjaoluga, et kuivenduse mõju kogu määratletud mõju alla jääval alal ei jagune ühtlaselt. Kuivenduse mõju on suurim mäeeraldise vahetus läheduses kuni 30 m kaugusel, kauguse suurenedes mõju olulisus kahaneb järsult.

Joonis 7.2 Nelja erineva sügavusega kraavi (I - 170 cm, II - 140 cm, III - 120 cm, IV - 110 cm) mõju rabavee tasemele (joonisel katkendjoon). Kuivenduse tugev mõju ulatub vaid 5 m kaugusele kraavipervest / 29 /

Seda asjaolu kinnitab nii Põhara turbatootmisalal läbi viidud kuivenduse mõjuulatuse uuring / 45 / kui ka Rae raba katsealal läbiviidud uuringud / 29 /. U. Valgu hinnangul langeb rabavesi järsult kraavi vahetus läheduses, kuid juba 10 - 20 m kaugusel muutub OÜ Inseneribüroo STEIGER Harku valla Vahi küla Vääna turbamaardla Vääna turbatootmisala mäeeraldise kavandatava laiendamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise (KMH) aruanne 70 kuivenduse mõju vähem märgatavaks (joonis 7.2). Samalt jooniselt on näha, et kraavi tugev mõju veetasemele ulatub vaid 5 m kaugusele. Sama seaduspära kehtib ka kraavide sügavuse osas, mis näitab, et kraavide sügavuse kasvades ei ole kuivendamise mõjusfäär suurem. Seega ei ulatu kavandatava tegevuse kuivenduse ei otsene ega ka vähem märgatav mõju ~260 m kaugusele jääva Vääna loodusala piirini ega mõjuta sealseid kaitstavaid elupaigatüüpe.

II kaitsekategooria kaitsealuste nahkhiire liikide elu- ja talvitamispaikade välispiir ulatub kuivenduse 150 m mõjuraadiuse sisse ~0,23 ha suuruse servaalana. Kuna kavandatav tegevus ei välju mäeeraldise piirest ning kuivenduse ulatus 150 m kaugusel on minimaalne, ei mõjuta see nahkhiirte elu- ja talvituspaikade tingimusi. Pikemalt on seda teemat käsitletud alapeatükis 6.9.3.2. Vääna kanakulli püsielupaigast jääb 150 m mõju raadiuse sisse 4,9 ha suurune ala, sealjuures esmase 30 m raadiuse ulatusse jääb 0,4 ha suurune ala.

Vääna turbatootmisala kuivendusvesi suunatakse läbi settebasseinide eesvoolu, milleks on Vanamõisa peakraav ja sealt edasi Vääna jõkke. Vanamõisa peakraav ei kuulu EELIS andmetel lõheliste elupaikadena kaitstavate veekogude nimistusse, kuid kuna ta suubub lõheliste elupaigana kaitstavasse Vääna jõkke, analüüsiti peatükis 6.2 ettevaatusprintsiibist lähtuvalt tootmisalalt väljuva vee vooluhulkasid, teekonna pikkust Vanamõisa peakraavini ja Vääna jõeni ning vee kvaliteedi keemilisi näitajaid.

Lõheliste elupaikadena kaitstavate veekogude vee kvaliteedinõuetes on kehtestatud nõudmised vee temperatuurile, lahustunud hapnikule, pH-le, heljumile, bioloogilisele hapnikutarbele, üldfosforile, üldlämmastikule, fenoolile, naftasaadustele, ammoniaagile, jääkkloorile, tsingile ja vasele. Antud kvaliteedinõuetest on võimalik võrrelda Vääna turbatootmisalalt ära juhitavas vees olevaid kontsentratsioone heljumi ning üldfosfori kohta. Seadusandlus näeb ette, et lõheliste vee kvaliteedinõudes ei ületaks heljumi kontsentratsioon 15 mg/l ning üldfosfori sisaldus on ≤0,08 mg/l. Võrreldes kahte kvaliteedinormi tabelis 6.2 toodud tulemustega, võib tõdeda, et heljumi kontsentratsioon jääb lubatud piiridesse, samas aga üldfosfori sisaldused näitavad vähesel määral piirnormi ületavaid kontsentratsioone. Kuivendusvee teekonna pikkus Vanamõisa peakraavini läbi B-väljalasu on ~1,5 km ning läbi C-väljalasu on ~1,9 km. Vee erikasutusloa alusel on aastane vee lubatud äravooluhulk mäeeraldiselt 510 000 m3/a, viime üle antud arvu l/s kujule ja saame 16,1 l/s. Vanamõisa peakraavi äravoolumaht on 97,2 l/s. Turbatootmisalalt ära juhitav veekogus moodustab sellest ~16,5 %. Antud veehulgad lubavad järeldada, et mõningane kõrgenenud fosfori kontsentratsioon väheneb vee segunedes Vanamõisa peakraavis. Vääna jõe keskmine vooluhulk keskkonnainfo / 13 / andmetel on 744,2 l/s ning turbatootmisalalt ära juhitava vee kogus 16,1 l/s, mis moodustab Vääna jõe vooluhulgast 2,1 %. Kuivendusvee teekonnapikkus tootmisalalt kuni Vääna jõeni ~2,2 km. Seega kuivendusega kaasnev mõjupiirkond ei ulatu Vanamõisa peakraavini ega Vääna jõeni.

OÜ Inseneribüroo STEIGER Harku valla Vahi küla Vääna turbamaardla Vääna turbatootmisala mäeeraldise kavandatava laiendamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise (KMH) aruanne 71

7.4.2 Kavandatava tegevusega (kaevandamisega) kaasneva mõjupiirkonna määratlemine

Turba kaevandamine Vääna turbatootmisalal toimub pinnakihilise väljakkaevandamise ehk freesimise meetodil. Olulisemad kaasnevad mõjud piirkonnale on tolmu ja müra levimine kaevandatava ala ümbruses. Müra ja tolmu sanitaarnormatiivid on Eestis väljatöötatud inimestest lähtuvalt ja eluslooduse osas puuduvad, seetõttu ei ole võimalik kavandatava tegevuse mõju loodusobjektidele normatiividega võrrelda. Jooniselt 7.3 on näha, et ülenormatiivsete tolmu osakeste levimise piir on hinnanguliselt 100 m ja müra arvutuslik levimise piir on 400 m. Tolmu levimine tootmisalt elupaikadeni on väistatud. Joonise järgi müra levib küll elupaikadeni, kuid kuna arvutamisel ei ole arvestatud ei reljeefi ega ümber tootmisala paikneva metsaga, siis on müra leviku raadius väiksem ja tõenäoliselt elupaikadeni ei ulatu.

Joonis 7.3 Vääna turbatootmisalal kaevandamisega kaasneva tolmu ja müra levimise raadiused

AS Jiffy Products Estonia kasutab turba kaevandamiseks parimat võimaliku tehnikat, mis tekitab vähem tolmu. Vääna turbatootmisalal kaevandatakse 1998. aastal antud loa alusel ning turbatootmisala kuivendussüsteemi hakati välja ehitama juba 1970-ndatel aastatel. Seega on eelnevad tegevused piirkonnas kujundanud teatud tasakaalu eluslooduse ja turba kaevandamise vahel.

OÜ Inseneribüroo STEIGER Harku valla Vahi küla Vääna turbamaardla Vääna turbatootmisala mäeeraldise kavandatava laiendamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise (KMH) aruanne 72

7.5 Kavandatava tegevuse mõjupiirkonda jäävate alade iseloomustus

Järgmisena kirjeldatakse kavandatava tegevuse eeldatava mõjupiirkonda jäävate Natura 2000 aladel kaitstavaid elupaigatüüpe ja liike, kelle isendite elupaiku aladel kaitstakse.

7.5.1 Natura 2000 alad

Vääna loodusalal (EE0010125) kaitstavaid elupaigatüübid on esitatud tabelis 7.1. Info elupaikade esinduslikkuse kohta pärineb Keskkonnaministeeriumi Natura 2000 alade infoallikast „Natura standardandmebaas 2010“ / 46 /.

Tabel 7.1 Vääna loodusalal kaitstavad elupaigatüübid

Elupaiga tüübi Katvus Esinduslikkus Jrk nr Elupaigatüübi nimetus kood* (ha) ** Vähe- kuni kesktoitelised 1 3140 6 C kalgiveelised järved Huumustoitelised järved ja 2 3160 0 C järvikud 3 Karstijärved ja -järvikud *3180 17 A 4 Kadastikud 5130 2 C Kuivad niidud lubjarikkal 5 mullal (*olulised orhideede 6210 9 C kasvualad) Liigirikkad niidud lubjavaesel 6 *6270 7 C mullal 7 Lood (alvarid) *6280 349 B 8 Sinihelmikakooslused 6410 5 C Niiskuslembesed 9 6430 13 C kõrgrohustud Aas-rebasesaba ja ürt- 10 6510 7 C punanupuga niidud 11 Rabad *7110 131 B 12 Nokkheinakooslused 7150 0 B 13 Nõrglubja-allikad *7220 17 A 14 Liigirikkad madalsood 7230 1 C 15 Soostuvad ja soo-lehtmetsad *9080 182 B *Esmatähtsad elupaigatüübid **Esinduslikkuse koodide selgitus: A-väga hea; B-hea; C-arvestatav.

Vähe- kuni kesktoitelised kalgiveelised järved (3140). Siia rühma kuuluvad nii selge- kuni sinakasrohelise veega lubjakarikkad järved kui ka kollase või pruunika veega lubja- ja humiinainerikkad järved. Kõiki neid ühendab mändvetikate rohkus. Osa selle elupaigatüübi järvi on humiinainete või kergesti lagunevate orgaaniliste ühendite tõttu muutunud segatoitelisteks: järves endas tekkivale orgaanilisele ainele lisandub rohkesti orgaanilisi ühendeid valgalalt. Tunnustaimed on soontaimedest: pikk ja ujuv penikeel, vesikarikas, konnakilbukas, harilik vesihernes ja männas-vesikuusk. Vetikatest levivad mändvetikad ja ka nitell. Tunnusloomadeks on harilik keeristigu, väike labatigu, harilik vesikiil ja harilik keraskarp. Kaladest ahven ja haug. OÜ Inseneribüroo STEIGER Harku valla Vahi küla Vääna turbamaardla Vääna turbatootmisala mäeeraldise kavandatava laiendamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise (KMH) aruanne 73

Huumustoitelised järved ja järvikud (3160). Siia kuuluvad eelkõige huumustoitelised rabaveekogud – pruuniveelised järved ja rabalaukad, mille vesi on happeline (pH 4 - 6) ning rohke humiinaine tõttu üsna tumedat värvi. Eestis arvatakse siia tüüpi ka eriti happelise veega mineraalmaajärved, millel on tugev sissevool metsa- või sooaladelt, ning pehme pruuni veega segatoitelised veekogud. Rabajärvedes ja -laugastes on tunnustaimedeks turbasamblad, kollane ja väike vesikupp ning nende hübriid. Happelise veega mineraalmaajärvedes alamatest taimedest tativetikas, sammaldest turbasamblad, harilik vesisammal, soontaimedest soopihl, soovõhk, ubaleht, ussilill, pudel-, niitjas ja teised tarnad. Tunnusloomad päris huumustoitelistes järvedes puuduvad, esindatud on laukaklaasiksääsk, õrnpäevik ning üsna palju kiililisi, mardikalisi ja lutikalisi. Kaladest ahven ja haug ning segatoitelistes järvedes koger.

Karstijärved ja -järvikud (*3180). Eesti karstunud lubjakivialadel võib näha ajutisi muutuva veetasemega veekogusid, mis täituvad tavaliselt kevaditi, kui allikalohkudest valgub välja rohkesti vett. Siis võib vee sügavus olla kaks meetrit ja enamgi, vesi on hästi läbipaistev, hele ja kalk (HCO3¯ sisaldus üle 200 mg/l). Suveks jäävad karstijärved tavaliselt kuivale, nii et nende põhi sarnaneb heinamaaga: valitseb niiskuslembene taimestik, kuid leidub ka üksikuid veetaimedega või lagedaid lompe. Kalad ajutistes järvikutes puuduvad, kuid neis leidub haruldasi selgrootuid, keda püsijärvedes ei ole. Tunnustaimed on harilik päideroog, tarnad, varsakabi, sookress, harilik konnarohi, vesi-kirburohi ja hein-penikeel.

Kadastikud (5130) on poollooduslikud kooslused, kus kadakas katab vähemalt kolmandiku alast. Kadastikud on levinud looaladel, vähemal määral sisemaa nõmmedel, kus alustaimestik meenutab kuivade nõmmede oma (4030). Tunnustaimed soontaimedest on nõmm-liivatee, luikas, angerpist, hobumadar, harilik nurmenukk ja sulg-aruluste. Sammaldest lood-jõhvsammal, loodehmik, läik-ulmik ja harilik keerik. Samblikest maapinal leht- ja liibuv porosamblik, lumi-tundrasamblik, loo- rebasesamblik. Loomadest haudelinnud punaselg-õgija, vööt-põõsaslind ja kanepilind. Putukatest liblikad pisi-sinitiib, verikireslased, sinihall-puhmaöölane ning kiletiivalistest metsaherilane.

Kuivad niidud lubjarikkal mullal (*olulised orhideede kasvualad – 6210). Siia kuuluvad poollooduslikud liigirohked aruniidud kuivadel ja poolkuivadel lubjarikastel muldadel, samuti sürjaniidud – mõlemad on olulised käpaliste kasvukohana. Nii taimestikult kui ka ökoloogilistelt tingimustelt sarnanevad sürjaniidud looniitudele. Tunnustaimed soontaimedest on angerpist, mägi- ja keskmine ristik, luikas, mägi-, lõngas- ja varvastarn, madal mustjuur, värv- ja hobumadar, verev kurereha ja niiskematel kohtade käpalised – tõmmu, hall ja arukäpp ning ka kahkjaspunane ja vööthuul-sõrmkäpp. Sammaldest kähar sulgsammal, ehmikud, harilik meelik ja metsakäharik. Tunnusloomad putukatest on liblikalised väike-võrkliblikas ja tõmmu-punnpea.

Liigirikkad niidud lubjavaesel mullal (*6270). Siia elupaigatüüpi on arvatud nii liigirohked aruniidud lubjavaestel kuivadel või parasniisketel muldadel kui ka liigirikkamad paluniidud. Taimkate on kujunenud pikaaegse niitmise või karjatamise mõjul. Et see püsiks, tuleb jätkata ala majandamist endisel viisil, seejuures väetisi mitte kasutades. Tunnustaimedeks on maarjahein, harilik kastehein, aas- ja valge ristik, harilik raudrohi. OÜ Inseneribüroo STEIGER Harku valla Vahi küla Vääna turbamaardla Vääna turbatootmisala mäeeraldise kavandatava laiendamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise (KMH) aruanne 74

Lood-alvarid (6280*). Siia kuuluvad väga õhukese mullakihiga ja tasase pinnamoega paepealsed alad. Need on enamasti kuivad või väga kuivad kasvukohad. Suviti kuivab nende alade muld sageli täielikult läbi, seevastu kevadeti on need alad üsna märjad ning sealsed lohud võivad täituda veega. Taimestu on looniitudel tavaliselt hõre ja madal, kuid liigirikkas, valitsevateks taimesortideks on kuiva taluvad ja lubjalembesed taimed. Tunnustaimed ja -samblikud on harilik ja valge kukehari, kuldkann, verev kurereha, harilik keelikurohi, põõsasmaran. Tunnusloomad putukatest on liblikalised pruunvalge kirivaksik ja loovaksik, mardikalistest tömplõug-jooksik.

Sinihelmikakooslused (6410). Sinihelmikas kasvab savikatel toitainevaestel muldadel. Et Eestis on enamik sinihelmikaniitudest kujunenud tugeva inimmõju ehk kuivenduse tagajärjel, siis pole neil looduskaitselist väärtust. Tähelepanu vajavad siiski kuivendamata aladel leiduvad rohke sinihelmikaga kooslused. Tunnustaimed on sinihelmikas, niit-kõrveköömen, harilik angervaks. Sammaldest teravtipp, harilik tiivik, kähar sulgsammal. Tunnusloomadest on liblikalised vareskaera-aasasilmik.

Niiskuslembesed kõrgrohustud (6430). See elupaigatüüp hõlmab kõrgemakasvuliste soontaimedega rohustuid, mis palistavad kitsa ribana peamiselt jõekaldaid ja metsaservi. Omaette kooslustena need niiduribad kaitseväärtust ei oma, kuid nad moodustavad sageli puhverala väärtuslikuma tuumala ümber. Tunnustaimed soontaimedest on seaohakas, soo-kurereha, metskõrkjas, harilik heinputk, harilik angervaks, kullerkupp, sookastik, soo-piimputk, pilliroog ja kõrvenõges. Sammaldest tervatipp ja südajas tömp- tipp. Tunnusloomad haudelindudest on soo-roolind, pruunselg-põõsaslind ja putukatest liblikalised nõgese valgekaruslane ja suur-kuldtiib.

Aas-rebasesaba ja ürt-punanupuga niidud (6510). Siia kuuluvad vähesel määral kuni mõõdukalt väetatud rohumaad. Et väetamine vähendab oluliselt liigirikkust, siis pole niisugustel niitudel Eestis kaitseväärtust, kuid kohati võivad need olla olulised puhveraladena muude väärtuslikemate elupaikade vahel ja ümber. Sellesse elupaiga tüüpi kuuluvad ka rohkem kui kümme aastat tagasi sööti jäetud põllumaad, mille taimkate on enam vähem taastunud. Tunnustaimed aas-rebasesaba, arujumikas, ussitatar, seaohakas, karvane tarn, kare seanupp, mätas- ja hirsstarn, tedremaran.

Rabad (7110*) ehk kõrgsood on soode arengu viimane kõrgeim aste, kus taimede surnud osadest ladestunud turvas on juba nii tüse, et taimede juured ei küüni enam toitainerikka veeni: toitaineid toovad rabasse peamiselt sademed. Turbakihi keskmine tüsedus Eesti rabades on 3,2 m, seni teadaolevalt tüsedaima rabalasundiga on Vällamäe soo 17 meetrit. Raba taimestus valitsevad turbasamblad ja puhmastaimed, puisrabades kasvab ka kiduraid mände, harva üksikuid kaski. Kui puude liituvus ületab 0,3 ja keskmine kõrgus nelja meetrit, siis on tegu rabametsaga (91DO). Et turbasamblamätaste pealmine osa kuivab kergesti läbi, taluvad neil kasvavad taimed hästi mitte ainult toitaine-, vaid ka veenappust. Mättad vahelduvad rabas märgade, ajuti vee alla jäävate älveste ja laugastega. Tunnustaimed soontaimedest on vaevakask, sookail, küüvits, hanevits, kanarbik, harilik jõhvikas, harilik kukemari, mudatarn, raba-jänesvill, tupp- villpea, valge nokkhein ja rabakas. Sammaldest moodustavad mättaid peamiselt pruun, lillakas ja punane turbasammal, raba-karusammal. Älvestes vahelduvad balti, pudev ja õrn turbasammal. Tunnusloomad haudelindudest sookurg, rüüt, mudatilder, OÜ Inseneribüroo STEIGER Harku valla Vahi küla Vääna turbamaardla Vääna turbatootmisala mäeeraldise kavandatava laiendamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise (KMH) aruanne 75 väikekoovitaja, sookiur, hallõgija, rabapüü ja väikepistrik. Putukatest jõhvika-sinitiib, villpea-aasasilmik, raba-võiliblikas, raba-karusvaksik.

Nokkheinakooslused (7150) esinevad Eestis rabaälvestes. Tunnusliigi, valge nokkheina, katvus varieerub enamasti 3 - 15 protsendini, harva on katvus ka suurem. Rabaelupaiga veerežiim on looduslik, älved pole keskmise veetaseme korral peenarde suhtes ebaproportsionaalselt sügavale vajunud (älved vajuvad madalaks põua või kuivenduse mõju korral). Nokkheinakooslustes ei toimu rabapeenardele iseloomulike liikide laienemist.

Nõrglubja-allikad (*7220). See elupaik hõlmab allikaid, kus moodustub nõrglubi – poorne, peamiselt kaltsiumkarbonaadist koosnev sete. Nõgilubi ladestub, kui kaltsiumirikas (tavakeeli kare) põhjavesi immitseb maapinnale ja aurustub. Aurumata jäänud vesi valgub taimede vahele ja mulla ülakihtidesse, nii kujunevad nendegi allikate ümber allikasood: nõrglubjalasundit katab hästi lagunenud turvasmuld. Oru veerudel on turvast tavaliselt alla meetri, lammil või veeru jalamil võib aga turbalasund küündida mitme meetrini. Taimkate sarnaneb üldjoontes lubjarikaste madalsoode ja kohati ka allikasoode omale. Tunnustaimed soontaimedest on luikas, pääsusilm, raudtarn, tarnad, lemmelill, pruun sepsikas, käpalistest kuradi- ja kahkjaspunane sõrmkäpp, hall ja tõmmu käpp, harilik käoraamat, soo-neiuvaip ja suur käopõll. Sammaldest levivad lubi- allikasammal, sõnajalg-nöörsammal, tavasirbik, kamm-roodik.

Aluselised ja nõrgalt happelised liigirikkad madalsood (7230) on peamiselt turvast moodustavate väikesekasvuliste tarnade ja pruunsammaldega kaetud märgalad, mille muld on püsivalt küllastunud alusterikka, sageli karbonaates veega. Eestis kuuluvad siia elupaigatüüpi eeskätt liigirikkad madalsood ja soostuvad niidud, aga ka happelise madalsoomullaga liigivaesemad sood ja soostuvad niidud. Madalsoo on soode esimene arenguaste, kus rohkem kui 30 cm tüsedusest turbakihist hoolimata saavad taimed suurema osa toitaineid põhjaveest. Mullaks on erineva sügavusega madalsoomullad, mille turba pH varieerub 4,8 - 6,0 piires ja CaO sisaldus on 0,5 - 3,0 %. Põhjavee tase on kõrge, kohati ulatudes maapinnani. Puurindes kasvab üksikuid sookaski, põõsasrindes tuhkur paju, hundipaju ja harilik paakspuu. Valitsevad madalakasvulised tarnad ja pruunsamblad, rohkesti leidub lubjalembeseid liike. Soostuvad niidud esinevad madalatel tasandikel ja veega küllastunud nõgudes. Tunnustaimed soontaimedest on pruun ja mustjas sepsikas, ääris-, raud-, padu- ja kollane tarn. Tömbiõiene luga, alpi ja harilik võipätakas, lemmelill, soo-piimputk, pääsusilm, käpalistest soo-hiilakas, sookäpp, soo-neiuvaip. Tunnusloomad haudelindude hulgast on sookurg, tikutaja, soo- loorkull.

Soostuvad ja soo-lehtmetsad (*9080) hõlmavad Eestis soostuvaid lehtmetsi, madal- soometsi ja lodumetsi, mis kasvavad tasasel maal, laugetes nõgudes või nõlvade jalamil, kus põhjavesi on maapinnale lähedal ning põhjavee tase on muutuv. Tunnustaimed põõsasrindes on pajud ja madal kask, rohurindes sookastik, tarnad, soopihl varsakabi, kollane võhumõõk jt. Tunnusloomad on haudelinnud raudkull, metstilder, valgeselg- kirjurähn, rohelehelind. Putukad on liblikalistest sõõrsilmik, niidutäpik, rohetäpik ja varjukirivaksik.

Vääna loodusalal (EE0010125) on direktiivi 2009/147/EÜ artiklis 4 nimetatud liigid ja direktiivi 92/43/EMÜ II lisas loetletud liigid ning ala hinnang kaitsest lähtuvalt OÜ Inseneribüroo STEIGER Harku valla Vahi küla Vääna turbamaardla Vääna turbatootmisala mäeeraldise kavandatava laiendamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise (KMH) aruanne 76

Keskkonnaministeeriumi hallatava Natura standardandmebaasile / 46 / tuginedes toodud tabelis 7.2.

Tabel 7.2 Vääna loodusala on määratud kolme liigi ja elupaikade kaitseks

Isendite pop. Jrk Liigi nimetus LKS Liigi nimetus ladina keeles ehk arvukuse nr eesti keeles kaitsekategooria olulisus* 1 Tiigilendlane Myotis dasycneme II A 2 Sookurg Grus grus III - 3 Teder Tetrao tetrix III - *Esinduslikkuse koodide selgitus: A-väga hea; B-hea; C-arvestatav ja D-väheesinduslik.

Lisaks kaitse all olevatele liikidele on Vääna loodusalal (EE0010125) Natura standardandmebaasi / 46 / põhjal veel olulisi taime ja loomaliike (tabelis 7.3).

Tabel 7.3 Vääna loodusalal asuvad olulised taime ja loomaliigid

Populatsiooni Jrk Liigi nimetus Liigi nimetus ladina LKS hinnang või nr eesti keeles keeles kaitsekategooria isendite arv* 1 Põhja-nahkhiir Eptesicus nilssonii II 35 2 Tõmmulendlane Myotis brandtii II 12 3 Veelendlane Myotis daubentonii II 30 4 Suurkõrv Plecotus auritus II 9 5 Aasnelk Dianthus superbus II esineb Harilik 6 Potentilla fruticosa III esineb põõsasmaran Kahkjaspunane 7 Dactylorhiza incarnata III esineb sõrmkäpp

Aasnelk kuulub sugukonda nelgilised ja perekonda nelk. Aasnelk on mitmeaastane rohttaim, mis kasvab kuni 80 cm kõrgeks. Lehed on rohelised kuni rohekashallid, sihvakad ja kuni 8 cm pikad. Õite läbimõõt on 3 - 5 cm ning nad on roosakat või helelillat värvi. Aasnelk kasvab hästi tavalistel ja kuivadel pinnastel täisvalguses, aga kuumas kliimas eelistab ta poolvarjulisi kasvukohti. Kuigi liik tervikuna ei ole ohus, on aasnelk kaitse all paljudes piirkondades. Kõige enam ohustab aasnelki noppimine inimeste poolt.

Harilik põõsasmaran kuulub sugukonda roosõielised ja perekonda põõsasmaran. On mitmeaastane heitlehine ja rohkesti harunev ühekojaline põõsas kõrgusega 0,5 - 1 m. Taimel on kahesugulised viietised kuldkollased õied läbimõõduga 1,5 - 3 cm ning kaheli õiekate. On valgusenõudlik, kasvab looniitudel ja paljuneb seemnetega. Eelistab lubjarikast kuivemat, kuid huumusrikast pinnast. Mujal on ka sageli valgusküllastes männi- ja lehisemetsades.

Kahkjaspunane sõrmkäpp kuulub sugukonda käpalised. Kahkjaspunane sõrmkäpp on üks varieeruvama välimusega liike Eesti käpaliste seas, jäädes enamasti 20 - 50 cm vahel. Peale isendite suurte kasvuerinevuste on ka õisiku värv erinevatel taimedel OÜ Inseneribüroo STEIGER Harku valla Vahi küla Vääna turbamaardla Vääna turbatootmisala mäeeraldise kavandatava laiendamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise (KMH) aruanne 77 mitmesugune. Õisik võib olla värvunud tumelillakaspunasest heleroosani. Õied on väikesed ning õie huul on pigem rombja kujuga, Kahkjaspunane sõrmkäpp eelistab elupaigaks niiskeid ranna- ja luhaniite, lubjarikkaid madalsoid, õõtsikuid, loopealseid või kraavikaldaid. Peale niiskuse peab kasvukoht olema ka küllaltki valgusrikas. Kahkjaspunase sõrmkäpa kasvukohtades kõigub populatsioonide arvukus väga palju. Kui mõnel aastal võib kasvukohast leida kümneid või isegi sadu õitsevaid isendeid, siis järgmisel aastal ei pruugi näha ühtegi õitsevat taime.

Põhja-nahkhiir on nahkhiirlaste sugukonda kuuluv käsitiivaline. Ta on keskmise suurusega ja suhteliselt kitsaste tiibadega nahkhiir, värvus varieerub tumepruunist mustani. Eestis elutseb nii mandril kui ka paljudel saartel. Eluviis: saagipüüdmise aladeks on hõredad puistud, metsaservad ja lagendikud. Üsna laialt on levinud ka linnades. On öise eluviisiga, päevaks peituvad puuõõnsustesse, puuriitadesse ja katuste alla. Talve veedab talveunes, mis kestab septembrist-oktoobrist aprillini. Talvituskohtadena kasutab keldreid ning liiva- ja paekivikoopaid, kus talvel säilib õhutemperatuur vahemikus -3,5 kuni +8,5 °C (harilikult -1 kuni +5 °C) piires. Talvitub arvukalt, moodustades kuni 100 loomast koosnevaid kolooniaid. Ohustavateks faktoriteks kõikidele nahkhiirtele on sobivate talvituspaikade vähesus, kus temperatuur püsiks stabiilsena ja kus inimesi ei liiguks, nahkhiirte häirimine nende varjepaikades ja mürkkemikaalide kasutamine putukatõrjes.

Tõmmulendlane on käsitiivaline lendlase perekonnast. Ta on tumepruuni selja ja kollakashalli kõhupoolega. Suvisteks elupaikadeks on metsaservad, pargid, aiad, elab ka veekogude läheduses. On öise eluviisiga ja koguneb kolooniatesse. Päevaste varjepaikadena kasutab sageli ehitisi, kus poeb seinte vahele või katusealustesse. Septembrist-oktoobrist aprillini talvitub suurtes tehiskoobastes, kuid väikesearvuliselt (harva üle 10 isendi). Talvitumiseks sobiv temperatuur on 0 - 7,5 °C. Lendlased on ohus peamiselt sobivate talvituspaikade (koobaste ja keldrite) vähesuse tõttu, milles inimesi ei liigu. Samuti võib negatiivselt mõjuda kemikaalide kasutamine putukatõrjes ning lendlasekolooniate üldine häirimine.

Veelendlane on nahkhiirte sugukonda kuuluv käsitiivaline. Veelendlane on suhteliselt väike, lühikeste kõrvadega nahkhiir. Veelendlased elutsevad veekogude läheduses. Kogunevad kolooniatesse ja on öise eluviisiga. Päevaks varjuvad peamiselt puuõõntesse, ka majade katusealustesse või muudesse varjepaikadesse. Öösel lendavad mõnekümne cm kõrgusel veepinna kohal ja kaldapuude vahel. Septembrist-oktoobrist aprillini on lendlased talveunes. Talvituspaikadeks on peamiselt suuremad tehiskoopad Tallinna ümbruses ja Kagu-Eestis, kus temperatuur püsib -2 - +11 °C. Ohustavates faktoriteks on üldine linnastumine ja sellest tulenev elu- ja varjepaikade hävimine, ka nahkhiirte häirimine ja kemikaalide kasutamine putukatõrjes. Nahkhiirte kaitsele saab kaasa aidata sobivate varjekastide ülesseadmisega.

Suurkõrv kuulub nahkhiirlaste sugukonda ja perekonda suurkõrv. Suurkõrv on keskmise suurusega nahkhiir, kelle kõige silmatorkavamaks tunnuseks on tema pikad ja torujalt kumerad kõrvad, mis alaosas on kokku kasvanud. Suurkõrva elukohad paiknevad tihti inimasulates või nende lähedal olevates parkides, aedades ja pargiilmelistes looduslikes puistutes. Suurkõrva toitumisharjumused on erinevad kui teistel nahkhiirtel. Ta on võimeline püüdma mitte ainult lendavaid, vaid ka puuokstel, lehtedel, õitel ning koguni maapinnal peatuvaid putukaid ning isegi röövikuid. Lemmiktoiduks on suurkõrvale OÜ Inseneribüroo STEIGER Harku valla Vahi küla Vääna turbamaardla Vääna turbatootmisala mäeeraldise kavandatava laiendamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise (KMH) aruanne 78 igasugused liblikad. Toitumislennul külastavad suurkõrvad tihti hoonete pööninguid ja keldreid.

Vääna jõe loodusala (EE0010187) on Vääna jõgi suudmest kuni Vanamõisa peakraavi suudmeni. Ala kaitseväärtuseks on jõgi elupaigana vastavalt EL Loodusdirektiivi lisa I põhjal ning II lisas nimetatud liigid, kelle isendite elupaiku Vääna jões kaitstakse: harilik hink, harilik võldas, jõesilm, lõhe, paksukojaline jõekarp ja saarmas.

Kõige värskema ülevaate Vääna jõe seisundist annab 2010. aastal läbi viidud uuringu aruanne: „Vääna jõe seisund, probleemid ja rehabilitatsiooni-meetmed (Harku valla piires)“ / 40 /. Eelnimetatud uuringule tuginedes on katsepüüke Vääna jõel läbi viidud aastakümneid ning alates 1998. aastast on uuringute rõhk olnud jõe alamjooksul, kus TÜ EMI teeb igal aastal lõhelaste seirepüüke. Tervet jõge hõlmavaid püüke on läbi viidud 1993. ja 2002. aastal. Seniste katsepüükide käigus on aastate jooksul kindlaks tehtud 20 kalaliigi ja 2 sõõrsuuliigi esinemise jões: jõesilm, ojasilm, lõhe, meri- ja jõeforell, meritint, angerjas, haug, särg, lepamaim, linask, viidikas, tippviidikas, vimb, koger, hink, trulling, luukarits, ogalik, ahven, kiisk, võldas ja lest.

Lõhe. Kaitseväärtusega liikidest on olulisim lõhe, kelle looduslikku järelkasvu on katsepüükides leitud kuni Naage languni. Lõhe noorjärke asustati jõkke juba esimese Eesti Vabariigi ajal: aastatel 1930. - 1939. aastatel lasti jõkke kokku 152 000 lõhemaimu. Vahetult sõja-järgsetel aastatel on teada juhtumeid, kus harrastuspüüdjad said lõhet isegi ülalpool Tugamanni veskipaisu. Järgnevatel aastakümnetel jõe hüdroloogiline režiim ja vee kvaliteet halvenesid, muutusid teated lõhe tabamisest katkendlikuks. Oli aastaid, kus sugukalade püügil Keila-Joa haudemaja jaoks ei tabatud ühtki isendit. Lõhe asustamist alustati uuesti 1990. aastate lõpus ning 2009. a leiti lõhe noorjärke nii Vääna-Jõesuu kui Naage lõikudest.

Meri- ja jõeforell. Erinevalt lõhest, kelle sigimisalad jäävad tavaliselt suuremate jõgede alamjooksudele, tõuseb meriforell kudema ka jõgede ülemjooksudele ning väiksematesse lisaojadesse. Eesti meriforelli jõgede uuringu raames 2009. aastal uuriti meriforelli elutingimusi ja esinemist nii Vääna jões kui ka selle lisajõgedes (Vanamõisa pkr, Pääsküla jõgi). Uuringu käigus selgus, et meriforell käib praegu Vääna jões kudemas nii all, kui ka ülalpool Vahiküla joastikku. Katsepüükide ja hüdromorfoloogiliste uuringute alusel, mis viidi läbi 2009. aastal, võib meriforelli taastootmist Vääna jões, suudmest kuni Saku paisuni hinnata ca 1665 laskujale aastas. Sellest annab Harku valda jääv alamjooks ligi 90 %. Samast uuringust ei selgunud, kas forell käib kudemas Vanamõisa peakraavis või mitte / 40 /.

EL Loodusdirektiivi II lisa liikidest (Natura liigid) esinevad lisaks lõhele Vääna jões veel jõesilm, hink ja võldas (tabel 7.4).

Jõesilmu sigimispaikadeks on jõgedes olevad kärestikud ja kiirevoolulised kivise- kruusase põhjaga jõelõigud. Vääna jões tõuseb jõesilm kudemisrändel kuni Vahiküla joastikuni. Joastik on liigi jaoks ületamatuks rändetõkkeks.

Hink esineb Vääna jões suudmest kuni Alliku paisuni. Liigi elupaigaks on tavaliselt liivase põhjaga pealt veidi mudastunud aeglasema vooluga jõeosad. 1985. ja 1986. aasta OÜ Inseneribüroo STEIGER Harku valla Vahi küla Vääna turbamaardla Vääna turbatootmisala mäeeraldise kavandatava laiendamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise (KMH) aruanne 79 püükides oli jõe keskjooksul, Alliku paisu all, hinku paiguti üsna arvukalt. Mõõdukat reostust talub liik suhteliselt hästi.

Võldas on paikse eluviisiga ja vee kvaliteedi suhtes kaladest üks tundlikumaid. Täpne ülevaade liigi praegusest levikuts Vääna jões puudub. Teada on, et võldast esineb jõe alamjooksu kärestikel. Aeglasema vooluga jõelõikudest jõe kesk- ja alamjooksul võib ta aga praeguseks jõe tugeva reostatuse tõttu olla hävinud.

Vääna jões esineb EL Loodusdirektiivi II lisa liikides veel paksukojaline jõekarp ja saarmas (tabel 7.4).

Paksukojaline jõekarp ehk paks jõekarp on jõekarbi perekonda kuuluv limus. Tema elupaikadeks on keskmise või kiire vooluga, jaheda ja puhta veega jõed. Sobivad on neutraalse ja kergelt aluselise veega veekogud. Asurkonna püsimiseks ja taastumiseks on vajalik rikkaliku kalastiku olemasolu, kuna jõekarbi vastsed parasiteerivad kalade nahal ja lõpustel. Liigile on suurimaks ohuks maaparandus ja põllumajanduslik reostamine. Olulisteks ohuteguriteks on ka veetemperatuuri ülemäärane tõus, setete koormus ning veetaseme muutused. Jõekarpide looduslikeks vaenlasteks on saarmas ja mink.

Saarmas on kärplaste sugukonda saarma perekonda kuuluv kiskja. Ta on Eesti vee- elulistest kiskjatest suurim (peaaegu meetripikkune). Saarmal on tihe, pruuni värvi, veekindel ja väga vastupidav karvkate. Saarmas eelistab elada järsukaldaliste jõgede kallastel. Jõekaldasse uuristab ta endale uru, mille suue avaneb vee alla. Ta ei ütle aga ära ka teiste loomade rajatud pesadest, mida ta võib enda tarbeks kergelt ümber kohandada. Saarmad toituvad peamiselt vees elavatest loomadest, kellest peamise osa moodustavad kalad, aga söövad nad ka vähke, konni, hiiri, linnupoegi, limuseid jne.

Tabel 7.4 Vääna jõe loodusalal kaitstavate liikide kaitsekategooria ja esindatuse hinnang

Jrk Liigi nimetus Liigi nimetus ladina LKS Populatsiooni nr eesti keeles keeles kaitsekategooria hinnang * 1 Hink Cobitis taenia III C 2 Võldas Cottus gobio III C 3 Jõesilm Lampetra fluviatilis - C 4 Lõhe Salmo salar - C Paksukojaline 5 Unio crassus II C jõekarp 6 Saarmas Lutra lutra III C *Esinduslikkuse koodide selgitus: A-väga hea; B-hea; C-arvestatav ja D-vähe esinduslik

7.5.2 Hoiualad, kaitsealad ja püsielupaigad

Vääna hoiuala (KLO2000136) kaitse eesmärk on: - I lisas nimetatud elupaigatüüpide - kadastike (5130), alvarite (6280*) ning soostuvate ja soo-lehtmetsade (9080) kaitse (kirjeldus alapeatükis 7.5.1); - II lisas nimetatud liigi tiigilendlase (Myotis dasycneme) elupaikade kaitse (kirjeldus alapeatükis 7.5.1).

OÜ Inseneribüroo STEIGER Harku valla Vahi küla Vääna turbamaardla Vääna turbatootmisala mäeeraldise kavandatava laiendamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise (KMH) aruanne 80

Vääna maastikukaitseala (KLO1000427) põhieesmärk on Tõlinõmme raba, Tõlinõmme järve, kaitsealuste taimeliikide ning nende kasvukohtade kaitse / 20 /. Vääna turbatootmisalal kavandatava tegevusega kaasnevad mõjud ei ulatu Tõlinõmme raba ega Tõlinõmme järveni.

7.6 Natura 2000 hindamise tegemisel kasutatud asjakohane materjal

Keskkonnamõju, sealhulgas mõju Natura 2000 alade hinnangu tegemisel tugineti järgmistele allikatele ja eksperthinnangutele: - Keskkonnaministeeriumi hallatav „Natura standardandmebaas 2010“; - Vääna jõe seisund, probleemid ja võimalikud rehabilitatsioonimeetmed (Harku valla piires). Koostajad R. Järvekülg ja G. Lauringson. Tallinn, 2010; - Looduskaitse arengukava aastani 2020; - Soode hüdrokeemilised ja hüdrogeoloogilised uuringud puhvertsoonide piiritlemiseks ja kaitsemeetmete välja töötamiseks, TTÜ Keskkonnatehnika instituut, töögrupp E. Loigu juhendamisel. Tallinn, 2008; - Keskkonnaregister: Keskkonnateabe Keskus.

Kogu kasutatud allikate nimekiri on leitav aruande viimases peatükis.

7.7 Natura 2000 alade terviklikkuse säilimise ja kaitse-eesmärkide hinnang

Vajalike hindamiste läbiviimisel on oluline rakendada ettevaatuspõhimõtet ning hindamine peaks erapooletult ja tõendusmaterjali toel näitama, kas kahjulikku mõju Natura 2000 ala terviklikkusele on või ei ole.

Eelnevates peatükkides kogutud teabele tuginedes ning Vääna turbatootmisalal kavandatava tegevusega kaasneva tõenäolise mõju kohta koostatud hinnangute põhjal on toodud tabelis 7.5 Natura 2000 ala terviklikkuse kontrollnimekiri.

Tabel 7.5 Vääna loodusala terviklikkuse säilimise ja kaitse-eesmärkide hinnang tulenevalt kuivenduse mõjust Vääna turbatootmisalal:

Ala terviklikkuse säilimise kontrollnimekiri Kaitse-eesmärgid Selgitus Kas projekt või kava võib: Jah/ei 1 2 Aeglustada ala kaitse- Ei. Kavandatava tegevuse rakendamisel arvestatakse kõiki eesmärkide saavutamist? KMH-s toodud leevendavaid meetmeid Ei. Kaitseeesmärgid on saavutatud kui ala terviklikkus on Katkestada ala kaitse- säilinud. Kuna ei vähendata kaitstava loodusala pindala, eesmärkide suunas säilib ala terviklikkus. Kavandatava tegevuse kuivenduse liikumise? mõjuraadius ei ulatu Vääna loodusala piirideni. Ei. Ala soodsat seisundit aitab antud juhul tagada Takistada selliste tegurite veerežiimi säilimine. Veerežiim on senise kaevandamise toimimist, mis aitavad perioodi jooksul püsinud suhteliselt stabiilsena. säilitada ala soodsat Kuivenduse mõju elupaikadeni ei jõua ega ole täheldatud seisundit? loodusalal muutusi taimekooslustes. OÜ Inseneribüroo STEIGER Harku valla Vahi küla Vääna turbamaardla Vääna turbatootmisala mäeeraldise kavandatava laiendamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise (KMH) aruanne 81

1 2 Häirida ala soodsa seisundi indikaatoritena kasutatavate Ei. Kaitstavad elupaigatüübid ja nende indikaatorliigid võtmeliikide tasakaalu, asuvad tootmisala kuivenduse mõjuulatusest väljas. levikut ja asustustihedust? Kas projekt või kava võib: Ei. Mõningane toitainete tasakaalu muutus Põhjustada muutusi kriitilise lähiümbruses võis toimuda kuivendussüsteemi rajamise tähtsusega, ala olemust algusaastatel (1970-ndatel aastatel), kui vee kõikumise määravates aspektides (nt amplituud oli suurem. Praeguseks ajaks on tootmisala toitainete tasakaal), millest ümbruses välja kujunenud stabiilne toitainete tasakaal sõltub ala toimimine oluliste elupaikade ja ümbritseva ökosüsteemi jaoks. Ala elupaiga või ökosüsteemina? ökosüsteemi toimimise terviklikkus säilib. Ei. Struktuuri muutusi Vääna loodusalal kavandatav Muuta ala struktuuri ja/või tegevus kaasa ei too. Kavandatav tegevus toimub funktsiooni määravate seoste pikaajalise kuivendamisega piirkonnas, kus on (nt pinnase ja vee või väljakujunenud teatud looduslik tasakaal ja kus toimub taimede ja loomade vaheliste perioodiline settebasseinide puhastamine koos seoste) dünaamikat? veekvaliteedi seirega. Ei. Kavandatav tegevus ei mõjutata vee keemilist koostist ega toimu muutusi veedünaamikas. Praegune mäeeraldise Mõjutada ala prognooside kuivendussüsteem, mille rajamist alustati 1970-ndatel järgi või eeldatavalt aastatel, on kujunenud ümbritseva vee dünaamika osaks. toimuvaid looduslikke Vee keemilise muutuse oht võib tekkida avariide või muutusi (nagu näiteks settebasseinide puhastamata jätmise tagajärjel. Seega on veedünaamika või keemiline oluline settebasseinide perioodiline puhastamine ning koostis)? võimalike avariide tekkimise ohu viimine miinimumini. Võimalikku avariist tingitud reostuse likvideerimist abistavad töökorras vahendid on hooldusplatsil tagatud. Ei. Kavandatava tegevuse kuivenduse mõju Vääna Vähendada esmatähtsate loodusalani ei ulatu. Kaevandamise lõppedes elupaigatüüpide pindala? likvideeritakse kuivenduskraavid ja kogujakraav ning tootmisala taastatakse kas märgalaks või veekoguks. Ei. Kaitstavate liikide arvukus ei vähene, kui arendaja Vähendada esmatähtsate kasutab tehnikat, mis tagab elusloodusele minimaalse liikide arvukust? häiringu (nt pneumaatilise freesturba koguja). Oluline on elupaigatüübi terviklikkus üldiselt ja selle osa ei vähene. Ei. Esmatähtsate liikide vahelist tasakaalu võib ohustada tulekahju, avariist tingitud õli ja kütuse reostus või ülenormatiivsed müra ja tolmu tasemed. Kaevandaja plaanib kasutada tootmisalal parimat tehnikat, mis hoiab Muuta esmatähtsate liikide minimaalsetena tolmu- ja müratasemed. Tulekahjuohu vahelist tasakaalu? puhul on tootmisalale rajatud neli tuletõrje veevõtutiiki kummalgi pool tootmisala külge. Avariiliste masinate parandamiseks on ettenähtud eraldi parkla. Kaevandaja on siiani näidanud üles kõrget töökultuuri ja on alust arvata, et samamoodi jätkub kaevandamine ka edaspidi. Vähendada ala Ei. Ala ökoloogiline mitmekesisus ei vähene, kui täita mitmekesisust? KMH-s antud soovitusi ja ettepanekuid. OÜ Inseneribüroo STEIGER Harku valla Vahi küla Vääna turbamaardla Vääna turbatootmisala mäeeraldise kavandatava laiendamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise (KMH) aruanne 82

1 2 Põhjustada häirimist, mis Ei. Leevendusmeetmete kasutamisel häiring asurkondade võib mõjutada asurkondade suurusele ja esmatähtsatele liikidele on väheoluline ja ei suurust või esmatähtsate halvenda praegust seisundit. Oluline on esmatähtsate liikide vahelist tasakaalu või liikide seisukohast settebasseinide järjepidev puhastamine asustustihedust? ja tulekahju ning reostusohu vältimine. Ei. Kavandatav tegevus toimub kindlalt piiritletud alal ning kuivenduse võimalik mõju Natura 2000 aladeni ei Põhjustada killustatust? ulatu. Seega ei põhjusta kavandatav tegevus killustatust loodusalal asuvatele elupaigatüüpidele. Põhjustada peamiste Ei. Vähenemist või hävimist võivad põhjustada tunnuste settebasseinide puhastamata jätmine, avariidest ja (nt puistaimkatte, iga- tulekahjudest tingitud reostused. Nende vältimise korral ei aastased üleujutused jne) toimu peamiste tunnuste vähenemist ega hävimist. vähenemist või hävimist?

Kokkuvõtteks võib öelda, et Vääna turbatootmisalal toimuva kavandatava tegevusega kaasnev eeldatav negatiivne mõju 260 m kaugusel asuva Vääna loodusalani ei jõua, mistõttu hindepall mõlema alternatiivi korral on „0“.

Vääna turbatootmisalal kaevandatakse 1998. aastal antud loa alusel ning tootmisalal ei kavandata mäeeraldise pindala ega tootmismahtu suurendada, vaid planeeritakse mäeeraldise sügavuti laienemist samas mahus.

7.8 Leevendavate meetmete olulisus Natura alade terviklikkuse säilimise ja kaitse- eesmärkide seisukohast

Pinnavee kvaliteet. Pinnasevee puhastamiseks on rajatud 2 settetiiki, kus on tagatud sealt läbi voolava vee voolukiiruseks ≤ 1,5 cm/s, andes nii võimaluse kaevandamisel tekkiva heljumil settida basseini põhja. Alates vee erikasutusloa nr L.VV.HA-138960 saamisest (2007. a) on vee kvaliteeti seiratud üks kord aastas. Settetiike tuleb puhastada vastavalt nende täitumisele setetega vooluvee miinimumide ajal. Settetiikide puhastamise käigus väljatakse sinna setitatud heljum. Settetiikide puhastamata jätmise korral sinna settinud heljum ummistab väljavoolu ning võib põhjustada alal üleujutuse ja heljumi edasikandumise eesvooludesse. Viimane aga põhjustab muutusi eesvoolu veekvaliteedis.

Settetiikide eeldatav efektiivsus on kuivendusvee puhastamine keemilistest ühenditest tasemeni, mis on määratletud Vabariigi Valitsuse 29.11.2012 määrusega nr 99 “Reovee puhastamise ning heit- ja sademevee suublasse juhtimise kohta esitatavad nõuded, heit- ja sademevee reostusnäitajate piirmäärad ning nende nõuete täitmise kontrollimise meetmed”. Heljum sisaldus peab olema väiksem kui 40 mg/l, pH peab jääma vahemikku 6 - 9 ning naftasaaduste sisaldus kuivendusvees ei tohi ületada 5 mg/l.

Pinnavee režiim. Senise kaevandamistegevuse jooksul ei ole täheldatud tootmisalast 260 m kaugusele jääval Vääna loodusalal muutusi taimestiku kooslustes või vee dünaamikas.

OÜ Inseneribüroo STEIGER Harku valla Vahi küla Vääna turbamaardla Vääna turbatootmisala mäeeraldise kavandatava laiendamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise (KMH) aruanne 83

Võimalikest tulekahjudest ja keskkonnaavariidest tulenevad keskkonnakahjustused on Vääna loodusalale suureks ohuks. Tulekahjud võivad hävitada taimestiku ja loomastiku, keskkonnaavariide käigus aga võib maapinda ja sealt edasi pinnasevette jõuda õlireostust. Vääna mäeeraldisele on rajatud neli tuletõrje veevõtukohta, mis tagavad tulekahju ohu korral kiire ligipääsu kustutusveele. Turbatootmismasinad peavad olema varustatud kas tulekustutitega, et vajadusel saaks kiirelt kustutada tootmisel tekkida võivaid tulekoldeid. Masinate remont peab toimuma rangelt vaid selleks ettenähtud platsidel, mis on varustatud võimaliku avariireostuse likvideerimise jaoks vajalike absorbeeruvate ainetega.

Tulekahjuohu leevendusmeetmete eeldatav efektiivsus on juba algstaadiumis tulekolde likvideerimine ning seeläbi mastaapseks kasvada võivate tulekahjude ennetamine. Masinaremondi platsi olemasolu tagab, et õli ja kütuse reostus ei satuks maapinda.

Välisõhk. Turbatolm ja kaevandamisel tekkiv müra Natura 2000 alade terviklikkuse säilimise seisukohast olulist tähtsust ei oma. Müra ja tolm võivad küll tekitada mõningaid häiringuid ümbruskonna loomadele, kuid tänu aastate pikkusele kaevandamistraditsioonile piirkonnas, on siin tekkinud teatud looduslik tasakaal, mille tulemusena loomad on leidnud endale uued liikumistrajektoorid. Ettevaatusprintsiibist lähtuvalt kasutab arendaja Vääna turbatootmisalal parimat tehnikat. OÜ Inseneribüroo STEIGER Harku valla Vahi küla Vääna turbamaardla Vääna turbatootmisala mäeeraldise kavandatava laiendamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise (KMH) aruanne 84

8. KESKKONNASEISUNDI JÄLGIMISE VAJADUS JA SUUNAD

Tulenevalt analüüsitud mõjutegurite olulisusest on vajalik jälgida turbatootmisalalt välja juhitava vee kvaliteeti, ning tuleohutuse ja keskkonnaavariide vältimiseks vajalike nõuete täitmist.

Pinnasevee kvaliteet. Kuna suublasse juhitaval heljumil on oluline keskkonnamõju vooluveekogudele, tuleb järelevalvel ja seirel keskenduda heljumi äravoolu kontrollile turbatootmisaladelt. Mõju vähendamiseks pinnasevee kvaliteedile on kuivendusvee puhastamiseks eesvoolu ette rajatud efektiivselt toimivad settetiigid. Edasisel tegevusel on soovitatav jälgida nende puhastussüsteemide seisukorda ja tööd. Vajadusel teha settetiikide perioodilisi puhastamisi põhjasettest.

Käesoleval aastal muudetud Veeseaduse § 24 teise lõike alusel sätestatakse määrusega Reovee puhastamise ning heit- ja sademevee suublasse juhtimise kohta esitatavad nõuded, heit- ja sademevee reostusnäitajate piirmäärad ning nende nõuete täitmise kontrollimise meetmed. Turbatootmisalalt ärajuhitava vee näol on tegemist sademeveega. Eeltoodud määruse § 5 nõuded heit- ja sademevee pinnasesse juhtimise kohta sätestab, et sademevee reostusnäitajad ei tohi pinnasesse juhtimisel ületada määruse Lisas 1 esitatud reostusnäitajate piirväärtusi, mis on kehtestatud reoveekogumisala kohta, mille reostuskoormus on 2 000 - 9 999 inimekvivalenti, välja arvatud heljuvaine sisaldus, mis ei tohi ületada 40 mg/l. Naftasaaduste sisaldus sademevees ei tohi ületada 5 mg/l. Arvestades määruse Lisas 1 toodud näitajaid, rakenduvad sademeveele järgnevad näitajaid: - Biokeemiline hapnikutarve (BHT 7) 15 mg/l - Keemiline hapnikutarve (KHT) 125 mg/l - Üldfosfor 1 mg/l - Üldlämmastik 45 mg/l - Heljuvaine 40 mg/l - Naftasaadused 5 mg/l

Lisaks soovitame seirata pH, mis peab jääma vahemikku 6 - 9.

Tuleohutus. Võimaliku tulekahju kustutamiseks peab turbakaevandamisalal olema kustutusvee varu, iga hektari tootmispinna kohta vähemalt 5 m3. Samuti peab turbakaevandamisalal olema piisaval hulgal veepumpasid ja tuletõrje veevoolikuid.

Võimaliku reostusohud. Oluline on hoida tootmisalal valmidust võimalikke keskkonnaavariide ja reostuste likvideerimiseks. Remondi- ja hooldustöid tohib teha ainult hooldusplatsil, vältides sellega võimalike lekete tekkimist tootmisterritooriumil.

OÜ Inseneribüroo STEIGER Harku valla Vahi küla Vääna turbamaardla Vääna turbatootmisala mäeeraldise kavandatava laiendamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise (KMH) aruanne 85

9. ALTERNATIIVIDE VÕRDLUS

9.1 Kriteeriumitele kaalu andmine

Mõjukriteeriumite loetelu on toodud alapeatükis 6.1 ja nende olulisust on käsitletud peatükis 6 vastavate teemade alapeatükkides. Alternatiivide võrdluses esitatud kaalud ja hinded on saadud KMH koostajate poolt hindamisprotsessi käigus, põhinedes hindaja väärtushinnangutele ja olemasolevale informatsioonile. Aruandes on välja pakutud kaks tegevusvarianti ehk alternatiivi, milledeks on: - A1 ehk 0-alternatiiv, mis tähendaks alal kaevandamise lõpetamist; - A2 ehk kavandatav tegevus koos leevendusmeetmetega.

Kriteeriumite kaalu määramiseks kasutati paariviisilist võrdlust. Iga kriteeriumi võrreldi kõikide teiste kriteeriumitega. Olulisemaks peetavale kriteeriumile omistati väärtus 1, vähemolulisele 0. Võrdsete väärtuste korral, anti mõlema kriteeriumi väärtuseks 0,5. Kriteeriumi väärtus 0 ei tähenda, et kriteeriumi sisuline väärtus oleks 0, vaid võrrelduna teise kriteeriumiga on tema olulisus väiksem.

Tabelis 9.1 on toodud kriteeriumite võrdlus ja tulemuseks moodustub viimasesse veergu iga kriteeriumi kaal. Nagu tabelist nähtub, on suurima kaaluga kriteeriumiks mõju pinnavee kvaliteedile. Järgnevad mõju veerežiimile, põhjaveele ja kaitstavatele loodusobjektidele. Väga olulise kaaluga on ka võimalike keskkonnaavariide ja tulekahjude poolt põhjustatav mõju, kuna nende tegevustega võib tekkida keskkonnale pöördumatu kahju. Mõju loomastikule ja taimestikule on keskmisest suurema kaaluga, kuna kavandatava tegevusega kaasneb mõningane häiritus loomadele, lindudele ja ka taimestikule (kuivendus). Oluliselt väiksema kaaluga on müra ja tolmu mõju piirkonnale.

OÜ Inseneribüroo STEIGER Harku valla Vahi küla Vääna turbamaardla Vääna turbatootmisala mäeeraldise kavandatava laiendamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise (KMH) aruanne 86

Tabel 9.1 Kriteeriumite kaalud

Kriteeriumite kaalud Jrk. Võrdlus Kriteerium ∑ Kaal Nr 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 1 Pinnavee režiim 0,5 0,5 1,0 1,0 1,0 0,5 0,5 1,0 1,0 0,5 0,5 0,5 0,5 1,0 1,0 1,0 0,5 12,5 0,088 2 Pinnavee kvaliteet 0,5 0,5 1,0 1,0 1,0 0,5 0,5 1,0 1,0 0,5 1,0 0,5 0,5 1,0 1,0 1,0 0,5 13,0 0,092 3 Põhjavesi 0,5 0,5 1,0 1,0 1,0 0,5 0,5 0,5 0,5 0,5 0,5 0,5 0,5 1,0 1,0 1,0 0,5 11,5 0,081 4 Müra 0,0 0,0 0,0 0,5 0,5 0,0 0,0 0,5 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,5 0,5 0,5 0,0 3,0 0,021 5 Tolm 0,0 0,0 0,0 0,5 0,5 0,0 0,0 0,5 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,5 0,5 0,5 0,0 3,0 0,021 6 Jäätmete teke 0,0 0,0 0,0 0,5 0,5 0,0 0,0 0,5 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,5 0,5 0,5 0,0 3,0 0,021 7 Keskkonnaavariid 0,5 0,5 0,5 1,0 1,0 1,0 0,5 1,0 0,5 0,5 0,5 0,5 0,5 0,5 1,0 1,0 0,5 11,5 0,081 8 Tuleohutus 0,5 0,5 0,5 1,0 1,0 1,0 0,5 1,0 0,5 0,5 0,5 0,5 0,5 1,0 1,0 1,0 0,5 12,0 0,085 9 Maastik 0,0 0,0 0,5 0,5 0,5 0,5 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,5 0,5 0,5 0,0 3,5 0,025 Loodusressursside otstarbekas 10 0,0 0,0 0,5 1,0 1,0 1,0 0,5 0,5 1,0 0,0 0,0 0,0 0,0 1,0 1,0 1,0 0,0 8,5 0,060 kasutamine 11 Loodusalad ja hoiualad 0,5 0,5 0,5 1,0 1,0 1,0 0,5 0,5 1,0 1,0 0,5 0,5 0,5 1,0 1,0 1,0 0,5 12,5 0,088 12 Taimestik 0,5 0,0 0,5 1,0 1,0 1,0 0,5 0,5 1,0 1,0 0,5 0,5 0,5 1,0 1,0 1,0 0,5 12,0 0,085 13 Loomastik, linnustik 0,5 0,5 0,5 1,0 1,0 1,0 0,5 0,5 1,0 1,0 0,5 0,5 0,5 1,0 1,0 1,0 0,5 12,5 0,088 14 Vääna jõe elustik 0,5 0,5 0,5 1,0 1,0 1,0 0,5 0,5 1,0 1,0 0,5 0,5 0,5 1,0 1,0 1,0 0,5 12,5 0,088 15 Infrastruktuur ja liikluskoormus 0,0 0,0 0,0 0,5 0,5 0,5 0,5 0,0 0,5 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,5 0,5 0,0 3,5 0,025 Sotsiaalne mõju elanikkonnale, 16 0,0 0,0 0,0 0,5 0,5 0,5 0,0 0,0 0,5 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,5 0,5 0,5 3,5 0,025 tööhõivele ja majandusele Detailplaneeringud ja 17 0,0 0,0 0,0 0,5 0,5 0,5 0,0 0,0 0,5 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,5 0,5 1,0 4,0 0,028 rohevõrgustik Kaitstavad loodusobjektid ja 18 0,5 0,5 0,5 1,0 1,0 1,0 0,5 0,5 1,0 1,0 0,5 0,5 0,5 0,5 1,0 0,5 0,0 11,0 0,077 Natura 2000 alad Kontroll: 1,00 OÜ Inseneribüroo STEIGER Harku valla Vahi küla Vääna turbamaardla Vääna turbatootmisala mäeeraldise kavandatava laiendamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise (KMH) aruanne 87

9.2 Kriteeriumite hindamine

Kavandatud tegevust on kirjeldatud peatükis 5 ja kriteeriume hinnatud peatükis 6. Iga väljatoodud kriteeriumi kirjeldati põhjalikult vastava teema alapeatükis ning peatüki lõpus toodi välja koondhinne iga alternatiivi jaoks. Kriteeriumite hinded on koondatud tabelisse 9.2.

Tabel 9.2 Mõjude hinnangu koondtabel

Alternatiivid Kriteerium Jrk. A1 A2 Nr 1 Pinnavee režiim 0 -1 2 Pinnavee kvaliteet 0 -1 3 Põhjavesi 1 0 Müra ümbruskonna elanikele ja 4 0 -1 looduskeskkonnale Tolm ümbruskonna elanikele ja 5 0 -1 looduskeskkonnale 6 Jäätmete teke 0 0 7 Keskkonnaavariid 0 -1 8 Tuleohutus 0 -1 9 Maastik -1 -2 Loodusressursside otstarbekas 10 -3 3 kasutamine 11 Loodusalad ja hoiualad 0 0 12 Taimestik 0 -1 13 Loomastik, linnustik 0 -1 14 Vääna jõe elustik 0 -1

15 Infrastruktuur ja liikluskoormus 0 0

Sotsiaalne mõju elanikkonnale, 16 -2 3 tööhõivele ja majandusele

Detailplaneeringud ja 17 0 -1 rohevõrgustik Kaitstavad loodusobjektid ja 18 0 0 Natura 2000 alad

OÜ Inseneribüroo STEIGER Harku valla Vahi küla Vääna turbamaardla Vääna turbatootmisala mäeeraldise kavandatava laiendamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise (KMH) aruanne 88

9.3 Alternatiivide võrdlus

Seejärel korrutatakse tabelis 9.3 kriteeriumite hinded nende kaaludega ning leitakse nii igale kriteeriumile tema väärtus. Väärtused liidetakse ning tekkib alternatiivide paremusjärjestus.

Tabel 9.3 Alternatiivide võrdlus kaalutud hinnangute alusel

Alternatiivid jrk. Kriteerium nr A1 A2 1 Pinnavee režiim 0,00 -0,09 2 Pinnavee kvaliteet 0,00 -0,09 3 Põhjavesi 0,08 0,00 Müra ümbruskonna elanikele ja 4 0,00 -0,02 looduskeskkonnale Tolm ümbruskonna elanikele ja 5 0,00 -0,02 looduskeskkonnale 6 Jäätmete teke 0,00 0,00 7 Keskkonnaavariid 0,00 -0,08 8 Tuleohutus 0,00 -0,08 9 Maastik -0,02 -0,05 Loodusressursside otstarbekas 10 -0,18 0,18 kasutamine 11 Loodusalad ja hoiualad 0,00 0,00 12 Taimestik 0,00 -0,08 13 Loomastik, linnustik 0,00 -0,09 14 Vääna jõe elustik 0,00 -0,09

15 Infrastruktuur ja liikluskoormus 0,00 0,00

Sotsiaalne mõju elanikkonnale, 16 -0,05 0,07 tööhõivele ja majandusele Detailplaneeringud ja 17 0,00 -0,03 rohevõrgustik Kaitstavad loodusobjektid ja 18 0,00 0,00 Natura 2000 alad Kokku: -0,17 -0,47 Koht: 1 2

Keskkonna seisukohalt avaldab igasugune tootmine, sh turba kaevandamine mõju. KMH käigus analüüsitud andmete tulemusel osutus samuti 0-alternatiiv (A1) vähema keskkonnamõjuga tegevuseks võrreldes kavandatava tegevusega. Kuna KMH käigus tuvastatud keskkonnamõjutegureid on võimalik leevendada ja tootmine Vääna turbatootmisalal on toimunud juba aastakümneid, siis soovitame valida A2 alternatiivi ehk kavandatav tegevus koos leevendusmeetmetega. OÜ Inseneribüroo STEIGER Harku valla Vahi küla Vääna turbamaardla Vääna turbatootmisala mäeeraldise kavandatava laiendamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise (KMH) aruanne 89

10. KOKKUVÕTE JA KOONDHINNANG, SOOVITUSED EDASISEKS TEGEVUSEKS

10.1 Taotlus

AS Jiffy Products Estonia on Vääna turbatootmisalal varasemalt kaevandanud kehtiva maavara kaevandamise loa HRAM-32 alusel. Vähelagunenud turba kiht on praktiliselt ammendatud. Seega esitas arendaja 27.06.2012. a maavara kaevandamiseloa taotluse Vääna turbamaardla Vääna turbatootmisala mäeeraldise kavandatavaks sügavuti laiendamiseks.

Vääna turbatootmisala mäeeraldis asub Harjumaal Harku vallas Vahi külas Vääna tootmisala kinnistul (katastritunnus 19801 : 012:0490). Mäeeraldise laienduse taotluses vähendatakse mäeeraldise teenindusmaa pindala 102,4 ha-lt kuni 99,81 ha-ni, et viia see vastavusse lähipiirkonnas pesitseva II kategooria kaitsealuse liigi püsielupaiga sihtkaitsevööndiga. Taotletava mäeeraldise laiendus hõlmab pindalaliselt olemasoleva tootmisala sellest midagi välja jätmata või juurde hõlmamata.

Seoses hästilagunenud turba nõudluse suurenemisega ja võimaluste avanemisega ala isevoolseks kuivendamiseks lasundi põhjani on arendajal huvi kaevandada ka hästilagunenud turvast. Hästilagunenud turbakiht on varasemalt uuritud tarbevarule vajaliku täpsusega. Toodangut kasutusvaldkond on põllumajandus ja uue suunana energeetika. Maavara kaevandamise luba taotletakse 15 aastaks.

Tootmisprotsessi oluline osa on tootmisala kuivendamine ja veekõrvaldus. Kuna eelmise vee erikasutusloa nr L.VV.HA-138960 kehtivus lõppes 2012. a, siis taotleb arendaja tegevuse jätkamiseks uut vee erikasutusluba. Arendaja esitas 25.09.2012. a vee erikasutusloa taotluse Vääna turbatootmisala kuivendamiseks ja kuivendusvee ärajuhtimiseks suublasse, milleks on Vanamõisa peakraav. Luba taotletakse 5 aastaks.

10.2 Kavandatava tegevuse vastavus õigusaktidele, planeeringutele ja arengukavadele

Harku valla rohevõrgustiku uuringu kohaselt kasutavad rohekoridore eelkõige väikeimetajad ja mitte metsasisestele elupaikadele spetsialiseerunud liigid. Tulenevalt Harku valla geograafilisest asendist ning Tallinna lähedusest on kõikide Harku valla idaossa jäävate rohealade keskne funktsioon toimida inimesele vajalike ressursside (hapnik, vesi) taastootjana ja linnast lähtuva saaste ning reostuse puhverdaja ning puhastajana. Lisaks omavad valla lõunapoolses osas olulist tähtsust kagu-loode suunaliste koridoridena Vääna ja Keila jõgi, mis on oma Harku valda läbivates osades suhteliselt looduslikus seisundis. Vääna turbatootmisala ümbritseb Vääna-Tõlinõmme- Humala-Tutermaa tuumala. Kuna arendaja on Vääna turbatootmisalal kaevandanud vähelagunenud turvast juba aastast 1973, siis on tootmisala rohevõrgustiku struktuuridest välja jäetud.

Vääna turbatootmisalast ~220 m kaugusel loodes paiknevad Puiestiku ja Pihelgametsa detailplaneeringu alad. Tootmisala ja tulevas elamupiirkonda eraldab ~220 laiune puhverala, mis on kaetud metsaga. Metsariba toimib tuule- ja müratõkkeribana, mis vähendab võimalikku turbatolmuosakeste erosiooni ja mürataset. Samuti tuleb elamute OÜ Inseneribüroo STEIGER Harku valla Vahi küla Vääna turbamaardla Vääna turbatootmisala mäeeraldise kavandatava laiendamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise (KMH) aruanne 90 ehitamisel arvestada ümbruskonna infrastruktuuriga. Võimalikku mürataset on võimalik vähendada haljastusega. Kaevetöödega kaasneva müra võimalikust häirivusest ebasoodsate ilmastikutingimuste korral tuleb arendajal tulevasi elanikke teavitada.

Looduskaitse arengukavast (aastani 2010) lähtuvalt peab uute looduslike turbaalade edasist kuivendamist vältima, eelistades turba kaevandamise jätkamist juba kuivendusest rikutud aladelt. Vääna turbatootmisalal on arendaja kaevandanud vähelagunenud turvast alates 1998. aastast ja kavandatava tegevusega ei suurene mäeeraldis pindalaliselt vaid sügavuti. Seega ei ole Vääna turbatootmisalal laienemine sügavuti vastuolus Looduskaitse arengukavaga. Turbavaru ratsionaalset kasutamist silmas pidades soovitame turbavaru välja kaevandada maksimaalselt. Mida täielikumalt kasutatakse turbavarusid, seda vähem vajatakse turbakaevandamiseks uut pinda ja seda rohkem jääb märgalasid looduslikku seisundisse.

10.3 Keskkond

Lähimad majapidamised on Lepiku (katastritunnus 19801:011:0578) ja Kangru kinnistu (katastritunnus 19801:011:0074), mis asuvad mäeeraldisest vastavalt ~400 ja ~500 m kaugusel läänes. Ülejäänud lähipiirkonna elamud asuvad enam kui 600 m kaugusel. Tulevased elamupiirkonnad Puiestiku I maaüksus ja Pihelgametsa kinnistu asuvad tootmisalast ~220 m kaugusel loodes ning nende osas on vastu võetud detailplaneeringud. Tootmisala ja planeeringu ala vahele jääb metsariba.

Vääna turbatootmisala asub Kesk-Ordoviitsiumi Uhaku ja Kukruse lademete avamusalal. Karbonaatne aluspõhi koosneb lubajakividest ja merglitest, mis sisaldavad kukersiidi (põlevkivi) vahekihte. Soo ümbruses on kvaternaarse pinnakatte paksus väga väike, ulatudes mõnest sentimeetrist kuni mõne meetrini soost lõuna ja kagu pool. Turvas lasub vahetult aluspõhja kivimitel, lokaalmoreenil või liivsavimoreenil, mis võib olla kaetud Antsülusjärve liiva õhukese kihiga.

Piirkonnas on 30 aastase turbakaevandamise ajaloo jooksul välja kujunenud looduslik tasakaal. Esimesed teated tootmisala naabrusesse elama asunud kanakulli kohta pärinevad 1990-ndate aastate lõpust. Vääna kanakulli püsielupaigana võeti ala kaitse alla 2006 aastal.

Vääna mäeeraldise läänepiirist ~260 m kaugusel asub Natura 2000 võrgustikku kuuluv 853,4 ha suurune Vääna loodusala (EE0010125), kus pesitseb neli nahkhiire liiki: põhja-nahkhiir, tõmmulendlane, tiigilendlane ja veelendlane.

10.4 Kavandatav tegevus

Vääna turbatootmisalal on kaetud toimiva kuivendusvõrguga ja varasemalt on kaevandatud vähelagunenud turvast kogu mäeeraldise ulatuses. Maavara kaevandamise loa taotlusega taotletakse luba olemasoleval Vääna mäeeraldisel hästilagunenud turba kaevandamiseks. Seega on tegemist mäeeraldise sügavuti laienemisega. Turba kaevandamist on kavas jätkata traditsioonilisel pinnakihilise väljakkaevandamise ehk freesimise meetodil. Hästilagunenud turba puhul on freesitava kihi paksus keskmiselt 10 mm. Põhilised töö etapid ühes kogumistsüklis (ajalises järjekorras) on järgmised: - turbakihi freesimine õhukeste kihtidena; OÜ Inseneribüroo STEIGER Harku valla Vahi küla Vääna turbamaardla Vääna turbatootmisala mäeeraldise kavandatava laiendamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise (KMH) aruanne 91

- freesitud turba pööramine, mis toimub vajadusel mitu korda; - kuivanud turba vallitamine; - vallitatud turba kogumine punkerkogujatega; - kogutud turba aunatamine.

Eelpool loetletud tegevusteks on arendajal vajalik masinapark olemas. Keskmiselt on ühe tootmistsükli kestus 2 - 2,5 päeva ja kogumistsüklite arv 10 - 15 aastas, mis sõltub ilmastiku tingimustest ja lasundi omadustest. Tootmisperiood algab aprilli viimasest nädalast ja kestab kuni septembri teise nädala lõpuni. Tootmisvälisel perioodil tehakse muid abitöid nagu kuivenduskraavide süvendamist ja puhastamist, väljaveotee korrastamist jms.

10.5 Keskkonnamõju

Pinnavesi juhitakse tootmisalalt läbi kahe settebasseini Vanamõisa peakraavi ja sealt edasi Vääna jõkke. Tootmisalalt väljajuhitav kuivendusvesi võib mõjutada eesvoolude vee kvaliteeti. Kui arendaja regulaarselt puhastab settetiike ega lase neil ummistuda, siis on võimalik tootmisalalt väljajuhitava vee kvaliteeti hoida ettenähtud normide piires. Tootmisala kuivendamine mõjutab pinnasevee režiimi hinnanguliselt 150 m raadiuses mäeeraldise piirist, seejuures kuivenduse otsene mõju ulatub mäeeraldise piirist ~30 m kaugusele. Vääna loodusala jääb kuivenduse mõjust puutumata.

Põhjavesi ja kaevud. Kavandatav tegevus ei avalda mõju põhjaveele. Tootmistegevus toimub kaitstavast veepidemest ülevalpool, ka kraavitus ei riku veepideme terviklikkust. Puudub mõju nii piirkonna salvkaevudele kui sügavamatele puurkaevudele.

Välisõhk (müra, tolm). Olemasolevate majapidamisteni, mis asuvad ~500 m kaugusel, on ülenormatiivsete tasemete jõudmine ebatõenäoline. Planeeritava elamupiirkonna (Puiestiku I maaüksus ja Pihelgametsa kinnistu) ja tootmisala on üksteisest 220 m kaugusel, mida eraldab mets. Metsa toimib müratõkkena, vähendades võimalike ülenormatiivsete müratasemete levikut elumajadeni. Siiski võib ebasoodsate ilmastikutingimuste korral müratasemed erineda tavaolukorrast. Elumajade projekteerimisel tuleb arvestada lähedal paikneva turbatootmisalaga. Võimalikku mürataset on võimalik vähendada haljastusega. Arendajal tuleb teatada tulevasi elanikke võimalikust kaevetöödega kaasnevast müra võimalikust häirivusest.

Suuremad tolmukontsentratsioonid jäävad tootmisala piiresse. Väljaveoautode kastid on kaetud, et vältida turbatolmu levimist ümbruskonda ja kavandatava tegevuse jätkamisel jäävad tootmismahud samaks. Seega toodangu väljaveoga turbatolmu väljaspool tootmisala teedele ja lähiümbruskonda ei levi.

Jäätmed ja keskkonnaavariid. Kogu Vääna turbatootmisalalt kaevandatav materjal (va hoide- ja põhjatervikud) on kaubastatav. Jäätmed ja keskkonnaavariid võivad tekkida masinate remontimisel ja hooldamisel, seetõttu tuleb seda teha ettenähtud hooldusplatsil, millega välditakse tootmisterritooriumil lekete tekkimist. Hooldusplatsil peab olema ettenähtud vahendid reostuse koristamiseks või neutraliseerimiseks. Samuti võivad jäätmeid tekitada ümbruskonna elanikud, kes oma prügi teeäärtesse maha panevad. Kaevandajad on siiani alal käitunud vastutustundlikult. Kui arendaja jälgib ka OÜ Inseneribüroo STEIGER Harku valla Vahi küla Vääna turbamaardla Vääna turbatootmisala mäeeraldise kavandatava laiendamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise (KMH) aruanne 92 edaspidi head tava ja hoiab kõrget töökultuuri, siis on jäätmete ja keskkonnaavariide tekkimise võimalus minimaalne.

Tuleohutus. Nii looduslikud rabad kui ka turbatootmisalad omavad kõrget riski tulekahjude tekkimise seisukohalt. Turbatootmisalal võib põleng tekkida turba isesüttimisest, summutist lendavast sädemest, mahavisatud pudelist, lõkkest, hooletusest vms. Tuleohtlikkuse riski võivad tõsta ka tootmisterritooriumile sattuvad kõrvalised isikud. Isesüttimisele on vähelagunenud turvas vastuvõtlikum kui hästilagunenud turvas, seega on kavandatava tegevuse tulekahju tekkimise risk võrreldes uute tootmisesse võetavate turbarabadega väiksem. Vältimaks pöördumatuid majanduslikke ja keskkondlikke kahjusid tuleb arendajal kavandataval tegevuse käigus jälgida rangelt tuleohutuse eeskirju turbatootmisalal ja selle lähiümbruses. Siiski säilib ka kõikide ohutusmeetmete rakendamisel oht tulekahju tekkeks.

Loodusressursside otstarbekas kasutamine. Maavara kaevandamisõiguse tasu tuleb riigile maksta nii maavaravaru kaevandamise kui ka kasutamise või kasutuskõlbmatuks muutumise eest. Vastavalt pikaajalisele tootmispraktikale on freesturba tootmiseks väljakujunenud efektiivseim tehnoloogia, mille eesmärk on kaevandada võimalikult väikeste kadudega, mis on kooskõlas ka säästliku kasutamise põhimõtetega. Turba kadu põhjustavad aunaalused, teetervikud, kogumis- ja kuivenduskraavid. Need kaod on aga paratamatu osa turba tootmisel ning ei sõltu oluliselt arendaja tegevusest. Seega kui arendaja tegutseb turbatootmisalal tavapärasel viisil, jättes ainult paratamatult tekkivad kaod, siis on maavara kasutamine täielik. Teiste loodusressursside kasutamist ei toimu.

Mõju maastikule. Maastik mäeeraldise piires on muutunud oluliselt ja peaaegu pöördumatult. Pärast kaevandamist luuakse korrastamisega alale taasväärtus.

Infrastruktuur. Kuna kavandatava tegevuse tootmismahud ei suurene, siis ei ole oodata turba väljaveost põhjustatud liiklusintensiivsuse kasvu. Seega üldisele seisukorrale ja kasutatavusele kavandatava tegevusega märkimisväärset mõju ei avaldata. Samuti puudub negatiivne mõju teistele infrastruktuuri objektidele (elektriliinid ja muud rajatised).

Elanikkond. Vääna turbatootmisalal kaevandamise jätkamine uusi töökohti juurde ei loo, kuid positiivne aspekt on siin seniste töökohtade säilimine. Majanduslikkust seisukohast on turba kaevandamine piirkonnale kasulik, kuna maavarade kaevandamisel tuleb tasuda riigile kuuluva maavaravaru kaevandamise eest loodusvara kasutamise tasu. Tasude kaudu lisandub tulu kohaliku omavalitsuse kassasse. Kavandatav tegevus peab kinni pidama kehtivatest normatiividest (müra, tolm jm), mis arvestavad ühiskonnas väljakujunenud tavasid ning tagavad inimeste tervise ja vara ohutuse.

Loodusobjektid. Kavandatava tegevusega ei mõjutata oluliselt Vääna loodusala, Vääna hoiuala ega Vääna jõe loodusala. Vääna kanakulli püsielupaigale saab negatiivset mõju vähendada, kui mäeeraldise põhjapoolses osas vältida turba tootmise eeltöid ajavahemikul 01.märts - 31.juuli. Muudele kaitstavatele loodusobjektidele sh Humala nahkhiirte talvituspaigale kavandatava tegevuse mõju ei avalda. OÜ Inseneribüroo STEIGER Harku valla Vahi küla Vääna turbamaardla Vääna turbatootmisala mäeeraldise kavandatava laiendamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise (KMH) aruanne 93

10.6 Soovitused ja ettepanekud

Valida tegevusvariandiks „kavandatav tegevus koos leevendusmeetmetega“.

Mäeeraldise põhjapoolses osas tuleb vältida ajavahemikul 01.märts - 31.juuli turba kogumise eeltöid (tootmisala ettevalmistamine, kändude juurimine, tootmisala kraavide süvendamine ja puhastamine).

Regulaarselt puhastada tootmisalal asuvaid settebasseine (vähemalt üks kord aastas) ning vältida proovide võtmist erakorraliste ilmastiku tingimuste ajal.

Jätkata vastavalt uue vee erikasutusloa tingimustele tootmisala kuivendusvee kvaliteedi jälgimist, lisades seiratavate parameetrite hulka pH.

Loode suunas paikneva väljaveotee kasutamine väljaveoteena tuleb lõpetada, juhul kui Puiestiku I maaüksuse ja Pihelgametsa kinnistu detailplaneeringute aladele on rajatud elamud. Samuti tuleb detailplaneeringute realiseerumisel vältida öist turba tootmist ja toodangu väljavedu. See vähendab oluliselt tulevaste elanike häirimist.

Teavitada planeeringu alal tulevasi elanikke turbatootmisala lähedusest ning kaevetöödega kaasneva müra võimalikust häirivusest ebasoodsate ilmastikutingimuste korral. Seda teavitust peaks teostama ka elamukruntide müüja krundi ostjatele.

Hoida kõrget töökultuuri ja jälgida antud aruande soovitusi ning vastavaid normdokumente vältimaks jäätmete, keskkonnaavariide ja tulekahjude teket. Nende ohtude likvideerimiseks omada ettevalmistust.

Eelistada korrastamissuunana veekogu rajamist. Kujundatava raba järve äärde ei ole tuleohutuse seisukohalt soovitav puhkepiirkonda, sh supluskohta rajada.

10.7 Koondhinnang

Kokkuvõttes on maavara kaevandamine, kuivendamine ja kuivendusvee ärajuhtimine Vääna turbatootmisalal võimalik minimaalse keskkonnamõjuga ja majanduslikult mõistlik kui jälgida hindamisel antud soovitusi, s.t leevendusmeetmeid ja seiret. OÜ Inseneribüroo STEIGER Harku valla Vahi küla Vääna turbamaardla Vääna turbatootmisala mäeeraldise kavandatava laiendamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise (KMH) aruanne 94

11. KASUTATUD KIRJANDUS

1. Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus (RT I 2005, 15, 87; 2006, 58, 439; 2007, 25, 131; 2008,34, 209; 2009, 3, 15; 2010, 8, 37; 22, 108; 1; 2011, 1).

2. Peterson, K. Keskkonnamõju hindamine. Juhised menetluse läbiviimiseks tegevusloa tasandil. Koostaja: Keskkonnaministeerium. Tallinn 2007.

3. Natura 2000 alasid oluliselt mõjutavate kavade ja projektide hindamine. Loodusdirektiivi 92/43/EMÜ artikli 6 lõigete 3 ja 4 tõlgendamise metoodilised juhised. Koostaja: Keskkonnaministeerium. Tallinn 2005.

4. Peterson, K. Juhised loodusdirektiivi artikli 6 lõigete 3 ja 4 rakendamiseks Eestis. Koostaja: Säästva Eesti Instituut. Tallinn 2006.

5. E-äriregister. (2013). Äriregistri teabesüsteem. [WWW] https://ariregister.rik.ee/ (23.01.2013).

6. Harju maakonnaplaneeringu teemaplaneering. Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused. Seletuskiri. Koostaja: Harju Maavalitsuse arengu- ja planeeringuosakond. Tallinn 2003.

7. Kohv, K. Harku valla rohevõrgustiku tuumalade ja koridoride uuring. Koostaja: Eestimaa Looduse Fond. Tartu 2007.

8. Leiger, H. Harku vald Vahi küla Puiestiku I maaüksuse detailplaneering. Koostaja: OÜ Hendrikson & Ko. Tallinn 2005.

9. Leiger, H. Hark vald Vahi küla Pihelgametsa kinnistu ning lähiala detailplaneering. Koostaja: OÜ Hendrikson & Ko. Tallinn 2007/08.

10. Looduskaitse arengukava aastani 2020. Koostaja: Keskkonnaministeerium. Tallinn 2012.

11. Veldre, M., Võsa, A., Lepp, A., Ermann, M. Harju-, Lääne-Viru-, Lääne-, Rapla-, Järva-, Jõgeva-, Viljandi-, Hiiu-, Põlva-, Saare-, Valga- ja Võrumaa turbamaardlate tootmisalade jääkvarude määramine. Harjumaa Vääna turbatootmisala. I köide. Koostaja: Eesti Geoloogiakeskus. Keila 1993.

12. EGK kaardiserver. (2013). Eesti Geoloogiakeskuse kaardirakendus. [WWW] http://kaart.egk.ee/geol_kaart/ (29.01.2013).

13. EELIS. (2013). Eesti Looduse Infosüsteem - Keskkonnateabe Keskus. [WWW] http://loodus.keskkonnainfo.ee/WebEelis/infoleht.aspx (28.01.2013).

14. Keskkonnaministri 09.10.2002. a- vastu võetud määrus nr 58 „Lõheliste ja karpkalalaste elupaikadena kaitstavate veekogude nimekiri ning nende veekogude OÜ Inseneribüroo STEIGER Harku valla Vahi küla Vääna turbamaardla Vääna turbatootmisala mäeeraldise kavandatava laiendamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise (KMH) aruanne 95

vee kvaliteedi- ja seirenõuded ning lõheliste ja karpkalalaste riikliku keskkonnaseire jaamad1“ (RTL 2002, 118, 1714; RT I 2011, 1).

15. Keskkonnaministi 15.06.2004. a-l vastu võetud määrus nr 73 „Lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis- ja elupaikade nimistu“ (RTL 2004, 87, 1362; 2005, 47, 652).

16. Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituut

17. Vabariigi Valitsuse 5.08.2004. a vastu võetud korralduse nr 615-k „Euroopa Komisjonile esitatav Natura 2000 võrgustiku alade nimekiri” muutmine (RTL 2009, 39, 516).

18. Õigusakt: 2008.12.12 KOMISJONI OTSUS, 12.12.2008, millega võetakse vastavalt nõukogu direktiivile 92/43/EMÜ vastu boreaalses biogeograafilises piirkonnas asuvate ühenduse tähtsusega alade teine ajakohastatud loetelu.

19. Vabariigi Valitsuse 16.06.2005. a-l vastu võetud määrus nr 144 „Hoiualade kaitse alla võtmine Harju maakonnas1“ (RT I 2005, 38, 300; 2009, 7, 48; 2010, 13, 70; 48, 294).

20. Vabariigi Valitsuse 28.06.2000. a-l vastu võetud määrus nr 215 „Vääna maastikukaitseala kaitse-eeskiri“ (RT I 2000, 52, 341; 2009, 7, 48).

21. Vabariigi Valitsuse 03.03.2006. a-l vastu võetud määrus nr 64 „Kaitsealuste parkide, arboreetumite ja puistute kaitse-eeskiri“ (RT I 2006, 12, 89; 2009, 7, 48).

22. Maapõueseadus (RT I 2004, 84, 572; 2005, 15, 87; 67, 512; 2006, 14, 109; 58, 439; 2007, 42, 303; 66, 408; 2008, 28, 183; 48, 267; 2009, 3, 15; 28, 170; 63, 408; 2010, 22, 108; 44, 260; 2011, 1).

23. Paal, J. Jääksood, nende kasutamine ja korrastamine. Tartu 2011.

24. Kurg, R. Eesti Maaparandusprojekt. Harju rajoon. Vääna turbaraba tehniline tööprojekt. Koostaja: Riiklik projekteerimise instituut. Tallinn 1974.

25. Nimmerfeldt, H., Läänesaar, R. (2002). Vääna turbaraba rekultiveerimise eelprojekt. Koostaja: AS Farve.

26. EL veepoliitika raamdirektiiv. (2013). Euroopa Liidu veepoliitika raamdirektiiv (2000/60/EÜ).[WWW] http://www.envir.ee/orb.aw/class=file/action=preview/id=375189/32000L0060ET.p df (28.01.2013).

27. Loigu, E., Leisk, Ü., Orru, M. Soode hüdrokeemilised ja hüdrogeoloogilised uuringud puhvertsoonide piiritlemiseks ja kaitsemeetmete välja töötamiseks. Koostaja: TTÜ Keskkonnatehnika instituut. Tallinn 2008.

OÜ Inseneribüroo STEIGER Harku valla Vahi küla Vääna turbamaardla Vääna turbatootmisala mäeeraldise kavandatava laiendamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise (KMH) aruanne 96

28. Vabariigi Valitsuse 29.11.2012. a-l vastu võetud määrus nr 99 „Reovee puhastamise ning heit- ja sademevee suublasse juhtimise kohta esitatavad nõuded, heit- ja sademevee reostusnäitajate piirmäärad ning nende nõuete täitmise kontrollimise meetmed“ (RT I 2012, 1).

29. Valk, U. Eesti rabad. Halo Kirjastus 2005.

30. Sotsiaalministri 04.03.2002. a-l vastu võetud määrus nr 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid“ (RTL 2002, 38, 511).

31. Turvetuotannon ympäristövaikutusten arviointi. Ohjeita turvetuotannon luonto- ja naapuruussuhdevaikutusten arvioimiseksi, Turveteollisuusliito ry, 2002.

32. Jäätmeseadus (RT I 2004, 9, 52; 30, 208; 2005, 15, 87; 37, 288; 2006, 28, 209; 58, 439; 2007, 12, 66; 19, 94; 44, 315; 66, 408; 2009, 3, 15; 25, 150; 39, 262; 49, 331; 62, 405; 2010, 22, 108; 24, 115; 31, 158; 41, 241; 44, 260; 21; 2; 2011, 1; 2012, 2; 2013, 12).

33. Kaevandamise ja kaeveõõne teisese kasutamise ohutusnõuded (RT I 2004, 112, 1761; 2008, 38, 542; 2011, 5).

34. Säästva arengu seadus (1995, 31, 384; 1997, 48, 772; 1999, 29, 398; 2000, 54, 348; 2005, 15, 87; 2008, 48, 267; 2009, 12, 73).

35. Keskkonnaseadustiku üldosa seadus (RT I 2011, 1).

36. Keskkonnatasude seadus (RT I 2005, 67, 512; 2006, 15, 120; 29, 220; 2007, 22, 117; 45, 319; 2008, 31, 192; 53, 295; 58, 328; 2009, 3, 15; 93; 26, 160; 35, 232; 2010, 22, 108; 44, 260; 19; 2011, 4; 2012, 6, 2, 3).

37. Lazareva, A. V., Kortšunova, S. S. Turba käsiraamat. Moskva 1982.

38. Masing, M., Lutsar, L. Nahkhiirte talvituspaikade inventuur Humalas veebruaris 2008. Koostaja: Sicista Arenduskeskus. Tartu 2008.

39. Masing, M. Nahkhiired Humala maa-alustes käikudes (1964 - 2002). Koostaja: Sicista Arenduskeskus. Tartu 2008.

40. Järvekülg, R. Lauringson, G. Vääna jõe seisund, probleemid ja rehabilitatsiooni- meetmed (Harku valla piires). Tallinn 2010.

41. Vilbaste, K. (2005). Rahvusvahelise tähtsusega looma- ja taimeliigid Eestis. Eesti Keskkonnaministeerium. Tallinn: AS Kirjastus Ilo ja trükikoda Ilo Print.

42. Riiklik keskkonnaseire programm. Jõgede hüdrokeemiline seire.

43. Saue valla Saue-Vanamõisa reoveekogumisala veemajandusprojekti keskkonnamõju eelhinnang. Koostaja: ELLE OÜ (2009). OÜ Inseneribüroo STEIGER Harku valla Vahi küla Vääna turbamaardla Vääna turbatootmisala mäeeraldise kavandatava laiendamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise (KMH) aruanne 97

44. Maa-ameti Geoportaali kaardiserver. (2013). Maanteeameti kaardirakendus. [WWW] http://xgis.maaamet.ee/xGIS/XGis (23.01.2013).

45. Johanson, J., Toomik, A., Timm, U., Kaljuste, M. AS Torfex Lavassaare turbamaardla Põhara turbatootmisala töötamise ja Põhara II turbatootmisala rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne. Tallinn 2011.

46. Keskkonnaministeeriumi hallatav „Natura standardandmebaas 2010“.

47. Bentrup, G. (2008). Conservation buffers: design guidelines for buffers, corridors, and greenways. Gen. Tech. Rep. SRS-109. Asheville, NC: Department of Agriculture, Forest Service, Southern Research Station. 110 p.

48. Looduskaitseseadus (RT I 2004, 38, 258; 53, 373; 2005, 15, 87; 22, 152; 2006, 30, 232; 2007, 25, 131; 62, 396; 2008, 34, 211; 56, 314; 2009, 3, 15; 28, 170; 35, 232; 50, 336; 53, 359; 2010, 22, 108; 29, 151; 38, 231; 43, 255; 2011, 2; 3; 1).