Saue Valdur Aprill Nr 7

Total Page:16

File Type:pdf, Size:1020Kb

Saue Valdur Aprill Nr 7 Turba staadioni Eesti üks Ruila külapood rekonstrueerimi- suurimaid püsib elus tänu seks kuni 150 000 investeeringuid kokkuhoiule ja eurot digitaristusse peretundele lk 2 tuleb Hüüru külla lk 8 lk 5 NR 7 (31) APRILL 2019 KOHALIK LEHT KOHALIKUST ELUST JA OLUST Saue linnas otsitakse elutänavatele uut nägu navatega. Keskusalasid Täiendav info: sauevald.ee/saue-linna-avaliku-ruumi-kujunduskava TELG vaadatakse põgusalt, kes- Kontaktisik: Miia Kraun, avaliku ruumi spetsialist, RAUDTEE 2019. aasta jaanuarist algatas Saue kendudes nende program- [email protected], 530 99202 milisusele (välisruumi te- Vaata ka: sauevald.ee/avalik-ruum LINNASÜDAME vallavalitsus protsessi, et leida Saue TELG gevusprogrammidele) ning kesklinnale terviklik visioon ja oma ühenduvusele, identiteedi sõnastamisele ning lähtein- JA nägu. Selleks on tellitud maastiku- fole tänavate kujundamisel. TELG arhitektuuribüroolt TajuRuum OÜ Elutänavate võrk võtab ar- PÄRANDKULTUURI vesse linna arenemise teise- LOODUSE konsultatsiooniteenusena Saue linna le poole raudteed vastavalt koostamisel olevale Saue UUEUUE KESKUSEKESKUSE avaliku ruumi kujunduskava arhitek- LINEAARPARK linna üldplaneeringule, mis LINEAARPARK* tuuri- ja disainilahenduste väljatööta- määratleb linnakeskuse miseks. Kava valmib sügisel 2019. mõlemale poole raudteed. Kujunduskavaga sõnasta- tn SAUE MÕISA PARK SAUE MÕISA PARK tavad tänavate võrgustiku Kuuseheki Kuuseheki tn TERJE ONG lasi kohaliku identiteedi põhimõtted kinnitatakse MÄNGUVÄLJAK maastikuarhitekt alustalaks. üldplaneeringu osana. TuleTule tn Välja töötamisel oleva Järgmise sammuna enne tn valiku ruumi ku- kujunduskava fookusesse konkreetsete lahendusteni Kütise tn junduskava kaudu on valitud Saue linnale olu- jõudmist soovib vallava- Kütise soovib vallavalitsus lisi keskusalasid ühendavad litsus koostöös TajuRuu- tn tn A KESKUSE PARK Koondise arengukavas ja üldplanee- elutänavad: Nurmesalu, mi maastikuarhitektidega KESKUSE PARK Koondise tn ringus ettenähtud ruumi- Pärnasalu, Tule, Koondi- korraldada veebipõhise lise arengu suundi täpsus- se, Kuuseheki ja Kütise (vt ideedekorje ning töötoa. tn tada ja edasi arendada. täpsemalt skeemi). Kesku- Kõik elanikud on oodatud Pärnasalu Avaliku ruumi läbimõeldud saladeks on linnale oluli- kaasa lööma, et elutäna- Pärnasalu tn arendamise kaudu soovi- sed avalikud ruumid, nagu vate plaanile tagasisidet ja takse edendada kogukonna näiteks Saue tammik, Saue ideid anda. Koos soovitak- ühtekuuluvustunnet, ko- mõisa park, Keskuse park, se kaardistada elutänavate tn danike identiteeditunnet ja rongipeatuse ümbrus jne. probleemalad ja kitsas- Nurmesalu elukvaliteeti. Avalik ruum Elutänavad loovad selgelt kohad, juba tänased mee- Nurmesalu tn on avalikus kasutuses ning tunnetatava, loogilise ja lispaigad, hästi toimivad omandis olev ruum, kõigi atraktiivse linnaruumi si- ruumid ja tegevused ning poolt tasuta ja kasusaamise dekoe, kus jalakäija on ee- potentsiaalsed tegevusruu- eesmärkideta ligipääsetav listatud. Seejuures toimib mid koos perspektiivsete ning nauditav. Avalik ruum tänavaruum puhkeruumina tegevustega. Ideedekorje on isikliku ja sotsiaalse jm aktiivselt mitmeti kasu- ning töötuba toimuvad mai- SAUESAUE TAMMIK heaolu võtmeelement – see tatava avaliku ruumina. kuu jooksul. sisaldab paiku kogukon- Kujunduskavaga teh- Täpsem info jõuab hil- na ühistegevusteks, ühiste tavad ettepanekud, ruu- jemalt aprilli lõpus valla looduslike ja kultuuriliste mivõtted, iseloomulikud kodulehele ning sotsiaal- KESKUSALAD (kujunduskava toetav funktsioon: analüüsitakse alade kasutusprogrammi, 0 100 200 300 400 500 m rikkuste väljendamiseks ja väikevormid (st linnamöö- meediakanalitesse, samuti iseloomu ja mõjufaktoreid elutänavatele) kasutamiseks ning on üht- bel) jms on seotud elutä- järgmisesse lehte. ELUTÄNAVAD (kujunduskavaga hõlmatud maa-ala) magistritööst Moorasti Peep ja pärineb illustratiivne kontekstis projekti visioon on käesoleva ala *Raudteeülese näitel Saue linna planeeringu linn, uusurbanism - Kompaktne Saue 3.0 (TTÜ 2018) Saue vald hakkab koos partneritega seeniorisõbralikku linnamööblit arendama liks on välja pakkuda pas- juttu tuli ka tarkadest too- likud nii-öelda demo-plat- lidest, mis seeniori tervi- Märtsist läks lahti rahvusvaheline koostööprojekt sid, kus uuenduslikud ja senäitajaid mõõdavad ning BaltSe@nioR 2.0, mille käigus üksteist partnerit üle eakasõbralikud katsetused kodurobotitest, kes kohe kasutusele võtta. häiret annavad, kui üksi Euroopa hakkavad välja mõtlema eakamale elanikkonnale Saue valla jaoks on se- elav vanainimene peaks dasorti projektis kaasa- abi vajama. sobivaid linnaruumi väikevorme. Saue linn on üks neist löömine küll uus asi, aga Projekt kestab kuni paikadest, kuhu peaks projekti käigus väljanuputatud numbrikombinatsioon 2.0 2021. aasta suveni, seda projekti nimes viitab sel- rahastab Euroopa Liidu pilootlahendused ehitatama. lele, et enamik partnereid Regionaalarengu fond on selle teemaga juba pike- läbi Balti mere regioo- KADRI TILLEMANN partnerite ringis valdava keskus UMT ning Võru- malt ja põhjalikumalt tege- ni koostööprogrammi projektijuht enamuse, kaasa löövad maa kutsehariduskeskuse lenud. (INTERREG Baltic Sea Poznani maaülikool Poo- puidutöötlemise ja mööb- Kogenud partnerid tõid Region Programme). Pro- äegakatsutavate last, Satakunta ülikool litootmise kompetentsikes- oma varasema töö tutvus- jekti kogueelarve on ligi lahendusteni läheb Soomest, Münheni teh- kus Tsenter ‒ nende rolliks Baltseniori projekti tamisel välja, et küpses eas 2,1 miljonit eurot, sellest mõistagi veel aega. nikaülikool Saksamaalt, on katsetada, kas teadlaste esimeses etapis töötati inimese koduse elu mu- Saue vallale on oma tege- K välja spetsiaalsed prillid ja Esmalt jätkavad partnerite ITMO ülikool Peterburist mõtetest üldse saab mi- "ülikond", mille abil saavad gavamaks ja ohutumaks vuste tarbeks ette nähtud ringi kuuluvad ülikoolid Venemaalt, Läti kunsti- dagi reaalselt linnaruumi ka nooremad inimesed tegemiseks võib piisata 200 000 eurot. ja arenduskeskused eakate akadeemia ning Skövde sobitatavat meisterdada. tajuda küpsema eaga ka esmapilgul lihtsatest vajaduste uurimist-puuri- ülikool Rootsist. Omavalitsuste poole pealt kaasaskäivad liikumis- ja lahendustest, näiteks ta- nägemismuresid. Pildil mist. Ülikoolid ja nendega Teadlaste pakutud löövad kaasa Ukmerge tutvustab projektimeeskond valisest nõks madalamad seotud uurimisasutused ideedega hakkavad edasi vald Leedust ning Saue neid seadmeid Milaano köögikapid, millel on toe- moodustavadki projekti- töötama Taani arendus- vald Eestist. Valdade rol- disaininädalal kamad käepidemed. Aga 2 Õpilasvahetuse ja 2019 / välisõppe stipendiumi Veskitammi ülesõidu aprill / taotlemise tähtaeg Nr 7 on 1. mai avamine toimub plaanide- Registrijärgse elanikustaatusega 16-26-aastastel sauevallakatel, kes õpivad üldhariduskoolis, kutsekoolis või ülikoolis statsionaarses õppes, on kohaselt maikuu lõpus võimalik taotleda õppeaastas kuni 1600-eurost stipendiumi välismaal õppimiseks. Peale talvist pausi Volikogu määrus lubab aasta jooksul jagada kuni 0,1% valla planeeritakse tulumaksubaasist välismaal õppijatele stipendiumideks. 2019. aastal on see kokku 23 000 eurot. Kui taotlused ületavad selle Pärnu maantee Foto: Anne-Ly Sumre Anne-Ly Foto: summa ja kõigile taotlejatele maksimumsuuruses stipendiumi maksta ei ole võimalik, otsustab iga stipendiumi suuruse valla- ja Veskitammi valitsus. Vallavalitsus võib ka keelduda maksmisest, kui eelar- liiklussõlme ves ettenähtud vahendid on otsas. Summa, mida õpinguteks välismaal taotleda saab, on kuni ehitustegevusega 800 eurot semestri kohta või kuni 1600 eurot kahe semestri või jätkata aprillis. õppeaasta kohta. See on ka maksimaalne summa, mida ühele taotlejale ühe kalendriaasta jooksul eraldatakse. Minimaalne ANNE-LY SUMRE õppeaeg stipendiumi saamiseks on õpilaste puhul üks õppe- [email protected] aasta ja üliõpilaste puhul üks semester. Stipendiumi ei saa taotleda tagantjärele. aasta keva- 2018. del alustatud Tingimused stipendumi saamiseks: Veskitammi liiklussõlme ja • vanus 16-26, õpilase või üliõpilase staatus; Pärnu maantee rekonstruee- • rahvastikuregistri järgi elukoht Saue vallas taotlemise aasta rimistöödest linnapiirist Jäl- 1. jaanuari seisuga; gimäe pöördeni on maantee- • kuni 18-aastase taotleja puhul on teistega võrreldes eelistatud ameti sõnul juba 55% tehtud. taotleja, kelle mõlema vanema elukohaks rahvastikuregistri jär- Talvel pandi tööd küll pausi- gi on taotlemise aasta 1. jaanuari seisuga Saue vald. le, kuna ilmad on muutlikud ega võimalda kvaliteetselt jektijuht Ksenia Haavistu. Veskitammi liiklussõlmest. kogujatee pikendus, Seljaku Taotlejal on täidetud vähemalt üks eeldus: töid teha. Laagri rahvast vast kõi- Töö käigus rajatakse lisaks tänava lõik koos kõnniteega • on näidanud õpingutes üles silmapaistvaid tulemusi ning Suurem osa talvisest ajast ge enam huvitava töölõigu, Pärnu maantee lõigule kolm ning üks kolmest tunnelitest keskmine õpitulemus taotlusele eelneval õppeaastal on viie- läks eesoleva aasta planee- Veskitammi ülesõidu kohta jalakäijatele ja jalgratturitele koos Uuekõrtsi jalgteega. pallises hindesüsteemis vähemalt 4,0 või teises hindamissüs- rimiseks. Koostati tööpro- ütleb Haavistu, et see jääb mõeldud tunnelit ning jalg- Juba on tõenäoliselt teemis võrreldav tulemus; jekte, kooskõlastati tööde suletuks kuni Veskitammi ratta- ja jalgteed,“ põhjen- kunstniku hingega, aga • on saavutanud viimasel kahel aastal üleriigiliste õpilasvõist- plaane, ajutist liikluskorral- kergliiklustee tunneli val- dab Haavistu projekti pika- mitte just kõige andekamad luste maakonnavoorus
Recommended publications
  • Erihoolekande Teenusekohtade Tabel 01.11.2017.Xlsx
    Tegevusloa omaja Tegevuskoha aadress Kontaktandmed Telefon Andmed tegevusloa kohta Tegevusloa Riigieelarveli Tegevusloa Riigieelarvelis Halduslepingu (teenuse osutaja) E-post / veebiaadress (erihoolekandeteenus) number ste kohtade kehtivusaeg te täidetud kehtivusaeg arv kohtade arv 01.11.2017 seisuga HARJUMAA AS Hoolekandeteenused Merimetsa tee 1 [email protected] 6 771 250 igapäevaelu toetamine SEH000162 28 Tegevusloa Riigieelarveliste 29.02.2020 10614 Tallinn www.hoolekandeteenused.ee töötamise toetamine SEH000168 194 kehtivusaeg kohtade arv toetatud elamine SEH000169 8 tegevuskohta tegevuskohtad kogukonnas elamine SEH000161 237 de lõikes e lõikes erinev ööpäevaringne erihooldusteenusSEH000174 1430 erinev (vt (vt allpool allpool olevast tabelist) ööpäevaringne erihooldusteenus 220 olevast sügava liitpuudega isikule tabelist) ööpäevaringne erihooldusteenus 104 kohtumäärusega paigutatud isikule Ööpäevaringne erihooldusteenus 6 kohtumäärusega paigutatud isikule (alaealised) AS Hoolekandeteenused Valkla Kodu Valkla küla [email protected] 6 066 301 ööpäevaringne erihooldusteenus SEH000174 104 tähtajatu 88 Kuusalu vald www.hoolekandeteenused.ee/valkla kohtumäärusega paigutatud isikule 74630 Harjumaa AS Hoolekandeteenuse Vääna-Viti Kodu Viti küla 1 [email protected] 6 742 127 kogukonnas elamine SEH000161 1 tähtajatu 1 Harku vald http://www.hoolekandeteenused.ee/vaan ööpäevaringne erihooldusteenus SEH000174/10 87 tähtajatu 86 76910 Harjumaa a/ AS Hoolekandeteenused Kehra Kodu Lehtmetsa küla Anija [email protected]
    [Show full text]
  • Põllu- Ja Metsamajandus
    Põllu- ja metsamajandus november 2017 | nr 11 (13) | pollumajandus.ee | Põllumajandustootjate TOP Kvaliteetsed vasikavestid Hollandist KAS SINUL ON KÜLM? SINU VASIKAL KÜLL! ERIPAKKUMINE Tänasest kuni 31.12.2017 Standardvesti hind 20 € tk + km seljapikkus 67 cm, pestav Milwaukee M871 Digital Refractometer DIGITAALNE REFRAKTOMEETER! Aitab mõnest tilgast ternespiimast, mida tilgutatakse refraktomeetrile, ternespiim ei pea olema eelnevalt jahutatud toatemperatuurini. SPETSIAALNE TALVEPAKKUMINE: 195 € + km kehtib kuni 31.01.2018 Pilt Trading OÜ I +372 5689 2496 [email protected] I www.pilttrading.ee November 2017 TOIMETUS 3 SISUJUHT JUHTKIRI 46 Aasta põllumees on Margus Muld Iga tunnustus on oluline Kuigi sügis oli põllumehele keeruline, siis nüüdseks on saagid salves ja aeg võtta hooaeg kokku. Viimane poolteist kuud on toonud ka ohtralt tunnustusi sektorisse. 821 Põllumajandustootjate Oktoobri lõpus kuulutati välja täna- TOP: tõuloomaaretajatel edukas vuse aasta põllumehe tiitli saaja, kel- aasta leks oli Trigon Dairy Farming Estonia ASi juht Margus Muld. Rahvahääletusel 2224 Grüne Fee juht: hea toode valiti rahva lemmikpõllumeheks mar- MEELIKA SANDERSÕRMUS müüb ennast ise jakasvataja ARAN PM OÜ juht Paavo Ot- Põllu- ja metsamajanduse kuukirja sus, kes sai ka innovatiivsima põllume- toimetaja 2628 Viljelusvõistluse saagid he tiitli. salves Maaelu Edendamise SA jagas samuti Iga tunnus- sektoris olulisi tiitleid – parima taime- 3036 Põllumehed Argentinas kasvataja aunimetuse pälvis Rannu See- tus, mis sektorile 3839 Agritechnical rõhk me OÜ juht Madis Ajaots. Tunnustati ka tuleb, on kiidu- parimat maamajanduse eriala õpetajat keskkonnasäästlikkusel ja õpilast. väärt, parandab 4247 Puidutöösturid vaagisid Põllumajandus-Kaubanduskoda, põllumajanduse tulevikuväljavaateid Eesti Rukki Selts, Tartu Mill ja Leibur tänasid rukkikasvatajaid, kes osalesid mainet ja sellest aktsioonis “100 rukkipõldu ja miljon peab kirjutama juubelileiba Eestile!”.
    [Show full text]
  • Ispa Project Estonia
    FICHA INFORMATIVA ISPA nº 2003/EE/16/P/PA/011 Título de la medida Asistencia técnica para el plan piloto de gestión de recursos hidráulicos de la subcuenca del distrito de Harju en Estonia Organismo responsable de la aplicación Nombre: Ministerio de Medio Ambiente Dirección: 24 Toompuiestee, 15127 Tallin, Estonia Correo electrónico: [email protected] Descripción El Ministerio de Medio Ambiente ha identificado la necesidad de asistencia técnica (AT) para la preparación del Plan de Gestión de Recursos Hidráulicos de la subcuenca del distrito de Harju como plan piloto de gestión de cuencas fluviales. En Estonia está prevista la ejecución de ulteriores planes de este tipo. Este proyecto de AT se ha iniciado con la finalidad de aplicar la Directiva marco sobre política de aguas 2000/60/CE. Se refiere a la elaboración de un plan de gestión de recursos hidráulicos para la subcuenca del distrito de Harju, que incluye cinco subprogramas (agua potable, aguas subterráneas, aguas superficiales, ecosistema acuático y aguas costeras). El plan establecerá una lista de medidas potenciales e inversiones concretas en el sector del agua. El proyecto comprende 7 ciudades (Tallinn, Maardu, Kehra, Paldiski, Keila, Saue y Tapa) y 38 municipios (Aegviidu, Albu, Ambla, Anija, Harku, Jõelähtme, Juuru, Kadrina, Kaiu, Kehtna, Keila, Kernu, Kiili, Kohila, Kose, Kõue, Kuusalu, Lehtse, Loksa, Nissi, Nõva, Noarootsi, Oru, Padise, Paide, Raasiku, Rae, Rapla, Risti, Roosna-Alliku, Saksi, Saku, Saue, Taebla, Tamsalu, Väätsa, Vasalemma y Viimsi). Objetivos El objetivo global es desarrollar un plan integral de gestión de recursos hidráulicos basado en la Directiva marco sobre política de aguas 2000/60/CE.
    [Show full text]
  • Keila Jõe Valgala Reostuskoormuse Uuring
    AS MAVES Marja 4d, 10617 Tallinn, tel: 6567300, e-post: [email protected] Tellija: Keskkonnaamet Töö nr: 13064 KEILA JÕE VALGALA REOSTUSKOORMUSE UURING Vastutav täitja: Karl Kupits Juhatuse liige: Karl Kupits Tallinn Detsember 2013 Keila jõe valgala reostuskoormuse uuring AS MAVES SISUKORD 1 KOKKUVÕTE .................................................................................................................................. 3 2 SISSEJUHATUS ............................................................................................................................... 4 3 TÖÖ METOODIKA ......................................................................................................................... 5 3.1 VARASEMAD MATERJALID .......................................................................................................... 5 3.2 ANDMEBAASID JA KAARDIANALÜÜS ........................................................................................... 5 3.3 VÄLITÖÖD ................................................................................................................................. 7 3.4 ARUANNE ................................................................................................................................. 7 4 KEILA JÕE KIRJELDUS ................................................................................................................... 8 4.1 ÜLDANDMED ............................................................................................................................. 8 4.2 JÕE VEE
    [Show full text]
  • Eesti Vabariigi 1919. Aasta Maareform Kohila Vallas
    View metadata, citation and similar papers at core.ac.uk brought to you by CORE provided by DSpace at Tartu University Library Tartu Ülikooli avatud ülikool Filosoofiateaduskond Ajaloo – ja arheoloogia instituut Ene Holsting EESTI VABARIIGI 1919. AASTA MAAREFORM KOHILA VALLAS Magistritöö Juhendaja: professor Tiit Rosenberg Tartu 2013 Sisukord SISSEJUHATUS ................................................................................................................................................... 3 1. MAASEADUSEST EESTIS ........................................................................................................................ 7 1.1 MAASEADUST ETTEVALMISTAV TEGEVUS........................................................................................... 7 1.2 MAASEADUSE VASTUVÕTMINE JA MAADE VÕÕRANDAMINE ............................................................... 9 1.3 VÕÕRANDATUD MAADE EEST TASU MAKSMINE ................................................................................ 10 1.4 RIIGIMAADE KASUTAMINE ................................................................................................................ 12 1.5 MAADE ERASTAMISE KÜSIMUS ......................................................................................................... 14 1.6 ERARENDIMAADE KORRALDAMINE ................................................................................................... 14 2. KOHILA VALD ........................................................................................................................................
    [Show full text]
  • Kõrvalmaantee Nr 11162 Riisipere Riisipere-Nurme Km
    Registrikood 10171636 Riia 35, Tartu 50410 Tel 7300 310 [email protected] TÖÖ NR 20182018----179179179179 Alguspunkti a sukoha l igikaudsed koordinaadid (L -Est’97) X 65539 80 Y 51754 6 KÕRVALMAANTEE NR 11162 RIISIPERERIISIPERE----NURMENURME KM 0,000,00----2,802,80 REKONSTRUEERIMISEGA KAASNEVA KESKKONNAMÕJU HINDAMISE EELHINNANG Objekti aadress: HARJU MAAKOND , SAUE VALD , RIISIPERE ALEVIK Tellija: TINTER -PROJEKT OÜ Töö täitja: Kobras AS Juhataja: URMAS URI Juhtekspert: URMAS URI Vastutav täitja: NOEELA KULM Kontrollis: ENE KÕND Oktoober 201 8 TARTU Kõrvalmaantee nr 11162 Riisipere-Nurme km 0,00-2,80 rekonstrueerimisega kaasneva keskkonnamõju hindamise EELHINNANG Üldinfo TÖÖ NIMETUS: Kõrvalmaantee nr 11162 Riisipere-Nurme km 0,00-2,80 rekonstrueerimisega kaasneva keskkonnamõju hindamise eelhinnang OBJEKTI ASUKOHT: Harju maakond, Saue vald, Riisipere alevik TÖÖ EESMÄRK: Kõrvalmaantee nr 11162 Riisipere-Nurme km 0,00-2,80 rekonstrueerimise projektiga kavandatava tegevuse keskkonnamõju hindamise eelhinnangu koostamine selgitamaks välja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise ja koostamise vajalikkus. Projekti eesmärk on riigitee 11162 Riisipere - Nurme km 0,00 – 2,80 lõigu põhiprojekti koostamine, mille alusel on võimalik teostada kõnealuse maanteelõigu rekonstrueerimine. Eesmärk on lõigu rekonstrueerimise järgselt liiklusohutuse ja liikluse sujuvuse parandamine, liiklusmüra leevendamine ja kergliikluse eraldamine autoliiklusest, samuti uude asukohta Riisipere – Turba raudtee ja riigitee ristumise projekteerimine. TÖÖ LIIK: Keskkonnamõju
    [Show full text]
  • VALLAJUHTIDE OOTUSED NOORTEKESKUSELE IDA-VIRU MAAKONNA NÄITEL Lõputöö
    TARTU ÜLIKOOLI VILJANDI KULTUURIAKADEEMIA Kultuurhariduse osakond Huvijuht-loovtegevuse õpetaja eriala Merle Harjo VALLAJUHTIDE OOTUSED NOORTEKESKUSELE IDA-VIRU MAAKONNA NÄITEL Lõputöö Juhendaja: Urmo Reitav, MA Kaitsmisele lubatud ……………………. Viljandi 2013 SISUKORD SISUKORD ..................................................................................................................................... 1 SISSEJUHATUS ............................................................................................................................. 3 1. TEEMA LÄHTEALUSED...................................................................................................... 5 1.1 Töös kasutatavaid mõisted ................................................................................................ 5 1.2 Ootus ja ootuste teooria .................................................................................................... 6 1.3 Kohalik omavalitsus ......................................................................................................... 7 1.4 Avatud noorsootöö – noortele, noortega ja noorte heaks ................................................. 9 1.5 Noortekeskused Eestis .................................................................................................... 12 1.6 Noorsootöö Ida-Virumaal ............................................................................................... 14 2. UURIMISMETOODIKA .....................................................................................................
    [Show full text]
  • Muudatused Elektrivõrgus Vastavalt Elektrilevi
    1 Lisa 8. Muudatused elektirvõrgus vastavalt Elektrilevi OÜ ja Elering AS tegevuskavadele Elektrilevi OÜ olemasolevad ja uued 35–110 kV liinid Olemasolevad uuendatavad 35-110 kV liinid Jrk. nr. Omavalitsus Liini nimetus Nimipinge/ märkused 35 kV üleviimine 110 kV 1 Nissi ja Märjamaa Ellamaa - Märjamaa õhuliiniks 35 kV üleviimine 110 kV 2 Nissi Ellamaa - Riisipere õhuliiniks 35 kV üleviimine 110 kV 3 Nissi ja Kernu Riisipere - Haiba õhuliiniks 35 kV üleviimine 110 kV 4 Kernu ja Kohila Haiba - Kohila õhuliiniks 35 kV üleviimine 110 kV 5 Nissi Ellamaa - Riisipere õhuliiniks 35 kV üleviimine 110 kV 6 Nissi ja Kernu Riisipere - Laitse õhuliiniks 35 kV üleviimine 110 kV 7 Kernu, Saue, Keila Laitse - Keila õhuliiniks 35 kV üleviimine 110 kV 8 Saku ja Kohila Kiis - Kohila õhuliiniks 35 kV üleviimine 110 kV 9 Vasalemma ja Padise Rummu - Padise õhuliiniks 35 kV üleviimine 110 kV 10 Padise Padise - Suurküla õhuliiniks 35 kV üleviimine 110 kV 11 Padise ja Keila Suurküla - Klooga õhuliiniks 35 kV üleviimine 110 kV 12 Keila Klooga - Keila õhuliiniks 35 kV üleviimine 110 kV 13 Keila v. ja Keila linn Keila - Elevaatori õhuliiniks 35 kV üleviimine 110 kV 14 Keila Keila - Keila-Joa õhuliiniks 2 35 kV üleviimine 110 kV 15 Keila ja Harku Keila - Keila-Joa õhuliiniks 35 kV üleviimine 110 kV 16 Keila ja Saue Keila - Saue õhuliiniks 35 kV üleviimine 110 kV 17 Saue ja Tallinn Saue - Pääsküla õhuliiniks 35 kV üleviimine 110 kV 18 Saue ja Tallinn Laagri - Pääsküla õhuliiniks 35 kV üleviimine 110 kV 19 Saku Kiisa - Saku õhuliiniks 35 kV üleviimine 110 kV 20 Saku
    [Show full text]
  • Ääsmäe Põhikooli Arengukava 2016–2020
    Kinnitatud Saue Vallavalitsuse 21. juuni 2016 korraldusega nr 457 ÄÄSMÄE PÕHIKOOLI ARENGUKAVA 2016 –2020 Detsember 2015 Kinnitatud Saue Vallavalitsuse 21. juuni 2016 korraldusega nr 457 SISUKORD 1 SISSEJUHATUS ........................................................................................................... 3 2 ÄÄSMÄE PÕHIKOOLI LÜHITUTVUSTUS .............................................................. 3 3 ÄÄSMÄE PÕHIKOOLI ARENGU TAKISTUSED ....................................................5 3.1 Arengutakistuste kõrvaldamine ..............................................................................7 4 HINNANG KOOLI ARENGUKAVA 2012–2015 TÄITMISELE .............................. 8 5 ÄÄSMÄE PÕHIKOOLI ARENGUSUUNAD 2016–2020 ........................................ 11 5.1 Kooli põhiväärtused, visioon ja missioon 2016–2020 ...................................... 11 5.1.1 Ääsmäe Põhikooli visioon ............................................................................ 11 5.1.2 Ääsmäe Põhikooli missioon .......................................................................... 11 5.1.3 Ääsmäe Põhikooli põhiväärtused .................................................................. 11 5.2 Ääsmäe Põhikooli üldeesmärk .......................................................................... 12 6 TEGEVUSVALDKOND EESTVEDAMINE JA JUHTIMINE ................................. 13 6.1 Kokkuvõte eelmise arengukava perioodi eesmärkide täitmisest ................... 13 6.2 Arengusuunad ...................................................................................................
    [Show full text]
  • Valla Arengukava Eelnõu on Avalikustamisel
    KODUVALD NOVEMBER 2008 Saue valla sõnumileht Nr 10 (182) TASUTA Valla arengukava eelnõu on avalikustamisel Tänaseks on valla uue aren- ja tingimuste määratlemine ja aluste pruugi oluline vajadus küsitluse põhjal gukava eelnõu olnud juba kuu ettevalmistamine detailplaneeringute välja tulla, samuti arvestati arengukava aega kõikidele huvilistele kät- koostamiseks toimub Saue valla üld- ja koostamisel ka lähiaastate rahvastiku Registreeri teemaplaneeringute alusel. Planeerimi- ja majandusprognoosi. Majandussuru- tesaadav ja kõigepealt tahaks se ja ehitamise üldiste põhimõtete ja tis tähendab seda, et sotsiaalkulutused ennast südamest tänada kõiki aktiiv- reeglite seadmiseks on koostatud Saue võivad lähiaastatel oluliselt tõusta. seid vallaelanikke, kes aren- valla ehitusmäärus. Maakasutus- ja Kokkuvõte elanike arvamustest on vallaelanikuks gukava kohta on juba oma ehitustingimuste määramine toimub leitav http://www.sauevald.ee/juhtimi- detailplaneeringute alusel. ne/alusdokumendid/uuringud • Elukohateate võib sõna sekka öelnud. Piltlikult öeldes võib arengukavaga täita kohapeal Uus arengukava ei ole tehtud tüh- püstitada eesmärgi ehitada mingisugu- Majandusolukord mõjutab ka vallamajas jale kohale, aluseks oli valla kehtiv ne tee või tänav, kuid selle tee või tä- arengukava , arengukava aastani 2015 (2021), valla nava konkreetne asukohavalik, kaasne- Arengukava koostamise aegset (st • täidetud avalduse võib rahvastiku- ja majandusprognoos ning vad keskkonnamõjud, projektlahendus sügis 2008) kohaliku omavalitsuse saata postiga kevadine vallaelanike
    [Show full text]
  • Saue Valla Teehoiukava 2021-2025
    Saue Vallavolikogu 29.10.2020 määrus nr 28 Lisa 1 Saue valla teehoiukava 2021-2025 Saue valla teed ja tänavad ehitatava ehitatava ehitatava ehitatava ehitatava investeerin- ehitatava lõigu 1 km ca lõigu lõigu lõigu lõigu lõigu tee nr tee/tänava nimi vajaliku teehoiutöö kirjeldus gud ca pikkus km maksumus maksu-mus maksu- maksumus maksumus maksumus kokku 2021 mus 2022 2023 2024 2025 Kooli tn(Laagri) 7270163 0,15 72 000 uus a/b kiht 10800 10800 Riigigümnaasiumi kõrval Koidu tee ja Hämariku riigitee mahasõitude 0,15 72 000 uus a/b kiht 10800 10800 laiendused Sae tn 0,24 72 000 uus a/b kiht 17280 17280 Vanasilla tn L1 0,05 37 000 kuum PIN mustkatte ehitus 1850 1850 Nõlvaku tn L2 0,22 37 000 kuum PIN mustkatte ehitus 8140 8140 Veskitammi tn L3 0,05 37 000 kuum PIN mustkatte ehitus 1850 1850 Avamaa tn L2 0,1 29 000 kuum PIN mustkatte ehitus 2900 2900 Hoiu tn 0,6 72 000 roopa parandustööd 95000 43200 Vae tn 0,3 72 000 roopa parandustööd 55000 21600 7270277 Kaasiku tee(Alliku) 0,56 29 000 kuum PIN mustkatte ehitus 16240 16240 7270226 Vatsla tee 0,3 72 000 kuum PIN mustkatte ehitus 21600 21600 Jõeääre tee 0,3 29 000 kuum PIN mustkatte ehitus 8700 8700 Jahimaja tee 0,25 29 000 kuum PIN mustkatte ehitus 7250 7250 Jõe tee L1 ja L3(Hüüru) 0,4 29 000 kuum PIN mustkatte ehitus 11 600 11600 Kivi tee 0,2 29 000 kuum PIN mustkatte ehitus 5 800 5800 7270244 Vanamõisa tee 0,3 37 000 kuum PIN mustkatte ehitus 11 100 11100 7270254 Kapsaküla tee 1,387 29 000 kuum PIN mustkatte ehitus 20 000 40 000 Pagavere tee 0,37 29 000 kuum PIN mustkatte ehitus 10 730 10
    [Show full text]
  • Environment and Settlement Location Choice in Stone Age Estonia
    Estonian Journal of Archaeology, 2020, 24, 2, 89–140 https://doi.org/10.3176/arch.2020.2.01 Kaarel Sikk, Aivar Kriiska, Kristiina Johanson, Kristjan Sander and Andres Vindi ENVIRONMENT AND SETTLEMENT LOCATION CHOICE IN STONE AGE ESTONIA The location choice of Stone Age settlements has been long considered to be influenced by environmental conditions. Proximity to water and sandy soils are most typical examples of those conditions. The notion of the influence resulted from the evidence from a relatively small amount of sites. During the recent decades the number of known settlements has increased to a level where statistical assessment of relation between environmental characteristics and settlement location choice is possible. To undertake this task we collected data about known Estonian Stone Age settlements and acquired environmental data of their locations using publicly available geological datasets. We provide univariate descriptive statistics of the distributions of variables describing site conditions and compare them to characteristics generally present in the environment. We experiment with a set of environmental variables including soil type, distance to water and a selection of geomorphometry derivatives of the digital elevation model. Quantitative assessment confirmed previous observations showing a significant effect towards the choice of sandy, dry location close to water bodies. The statistical analysis allowed us to assess the effect size of different characteristics. Proximity to water had the largest effect on settlement choice, while soil type was also of considerable importance. Abstract geomorphological variables such as Topographic Position Index and Topographic Wetness index also inform us about significant effects of surface forms. Differences of settlement locations during stages of the Stone Age are well observable.
    [Show full text]