Lisa Saue Vallavolikogu 28.03.2016 määrusele nr 20

Saue valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2016-2027

Tellija: Saue Vallavalitsus Koostaja: Europolis OÜ

Laagri 2016

Saue valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2016-2027

SISUKORD

1. KESKKOND JA SOTSIAAL-MAJANDUSLIKUD NÄITAJAD ...... 4 1.1. Üldandmed ...... 4 1.2. Keskkonnaseisund ...... 5 1.3. Sotsiaal-majanduslik ülevaade ...... 11 1.4. Vee-ettevõtted Saue vallas ...... 12 1.5. Saue valla rahanduslik jätkusuutlikkus ...... 16 2. SEADUSANDLIK TAUST ...... 18 2.1. Olulisemad EL direktiivid veemajanduse alal ...... 18 2.2. Olulisemad siseriiklikud õigusaktid ...... 19 2.3. Harju alamvesikonna veemajanduskava keskkonnaeesmärgid ...... 22 2.4. Saue valla arengukava 2010 - 2016 (2026) ...... 23 2.5. Keskkonnainvesteeringute Keskuse keskkonnaprogrammi finantseerimise kord ...... 24 3. SAUE VALLA ÜHISVEEVÄRGI JA –KANALISATSIOONI HETKEOLUKORD JA ARENDUSMEETMED ...... 25 3.1. Tallinna reoveekogumisala (Laagri alevik (sh. Pilliroo, Koru ja Nõlvaku tegevuspiirkonnad), Laagri-Alliku tegevuspiirkond, Hüüru tegevuspiirkond ja Vatsla reoveekogumispiirkond) üle 2000 ie reoveekogumisala (468 000 ie) ...... 25 3.2. Valingu reoveekogumisala (Valingu ja Suurekivi tegevuspiirkonnad) alla 2000 ie reoveekogumisala ...... 33 3.3. Ääsmäe reoveekogumisala (alla 2000 ie reoveekogumisala) ...... 36 3.4. Laabi perspektiivne reoveekogumisala (alla 2000 ie reoveekogumisala) ...... 40 3.5. Kiia reoveekogumisala (alla 2000 ie reoveekogumisala) ...... 41 3.7. Uus-Alliku perspektiivne reoveekogumisala (alla 2000 ie reoveekogumisala) ...... 44 3.8. Alliku perspektiivne reoveekogumisala (alla 2000 ie reoveekogumisala) ...... 46 3.9. Saue-Vanamõisa reoveekogumisala (üle 2000 ie reoveekogumisala) ...... 47 3.10. Vanamõisa perspektiivne reoveekogumisala (üle 2000 ie reoveekogumisala) ...... 50 3.10.1. AS Kovek tegevuspiirkond ...... 50 3.10.2. Välja tegevuspiirkond ...... 50 3.10.2. Padula tegevuspiirkond (alla 2000 ie reoveekogumisala) ...... 51 3.11. Maidla perspektiivne reoveekogumisala (alla 2000 ie reoveekogumisala)...... 52 3.12. Harku perspektiivne reoveekogumisala (alla 2000 ie reoveekogumisala) ...... 52 3.13. Mäe perspektiivne reoveekogumisala (alla 2000 ie reoveekogumisala) ...... 54 3.15. Lõokese ühisveevärgi ja kanalisatsiooniga kaetud ala (alla 2000 ie) ...... 58 3.16. Koppelmaa perspektiivne reoveekogumisala (alla 2000 ie reoveekogumisala) ...... 60 3.17. Tuula perspektiivne reoveekogumisala (alla 2000 ie reoveekogumisala) ...... 61 4.1. Strateegilised eesmärgid ...... 62 4.2. Arendamise põhimõtted ...... 62 4.3. Investeeringud ...... 62 4.4. Investeeringute omaosaluse kulumi arvestamine...... 62 4.5. Investeeringute tulemused: tarbijate arvu, nõudluse, veetootmise vajaduse ning reoveepuhastisse mineva veehulga muutumine...... 63 4.6. Saue valla vee-ettevõtte AS Kovek kulude prognoos ...... 72 4.7. Saue valla veemajandusettevõtja AS Kovek veeteenuste hindade prognoos, tegevustulud ja teenuse kulukus ...... 77 Lisa 1 Valla kaasrahastuse jagunemine aastate lõikes AS Kovek poolt elluviidavate projektide osas ...... 82 Lisa 2 AS Kovek ÜVK arendusprojektid, elanike arv, vee- ja kanalisatsioonitarbijate arv, müügimahud, teenuse tariifiprognoos ...... 83 Lisa 3.1. Laagri aleviku ühisveevärgis kasutatavate puurkaevude veekvaliteet: keemilise analüüsi näitajad (2012) ...... 89 Lisa 3.2 Laagri aleviku ühisveevärgis kasutatavate puurkaevude veekvaliteet: mikrobioloogilise analüüsi näitajad (2012) ...... 90 Lisa 4 Saue valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava kaardid ...... 91

2

Saue valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2016-2027

SISSEJUHATUS

Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lg 1 sätestab, et kohaliku omavalitsusüksuse ülesandeks on korraldada oma halduspiirkonnas veevarustust ja kanalisatsiooni. Tulenevalt Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse § 4 lg 1 rajatakse ühisveevärk ja –kanalisatsioon (edaspidi ÜVK) kohaliku omavalitsuse volikogu kinnitatud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava alusel.

Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava koostatakse vähemalt 12 aastaks. Kava vaadatakse üle vähemalt kord nelja aasta tagant ja vajaduse korral seda korrigeeritakse. Seejuures tuleb kava täiendada nii, et käsitletava perioodi pikkus oleks taas vähemalt 12 aastat, ning ülevaadatud kava uuesti kinnitada.

Kava peab sisaldama vähemalt: 1. ühisveevärgiga kaetavate alade ja reovee kogumisalade kaarte; 2. dimensioneeritud vee- ja kanalisatsioonirajatiste põhiskeemi, sealhulgas reoveekogumisalade sademe- ja drenaaživee või muu pinnase- ja pinnavee äravoolurajatiste põhiskeemi; 3. ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendusmeetmete ajakava ning nende hinnangulist maksumust.

Dimensioneeritud vee- ja kanalisatsioonirajatiste põhiskeem peab sisaldama vähemalt: 1. veeallikate ja veehaarete ning pumba- ja puhastusrajatiste asukohti, sanitaarkaitsealade ning rõhutsoonide ulatust ja kirjeldust; 2. tulekustutusvee saamise lahendusi ja veevõtukohti; 3. kanalisatsioonisüsteemide kirjeldust, ülevoolu-, pumba- ja puhastusrajatiste ning purgimissõlmede ja väljalaskude asukohti ja kujasid.

ÜVK arendamise kava peab olema kooskõlas alamvesikonna veemajanduskavaga ning on ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise alus, kui arendamise kaasfinantseerimine toimub riigieelarvest või riigi tagatud laenust.

Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 37 lõige 4 sätestab, et Valla ja linna arengukava peab olema kooskõlas kohaliku omavalitsuse üksusele seaduse alusel koostatavate kohustuslike valdkonnapõhiste arengukavadega.

3

Saue valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2016-2027

1. KESKKOND JA SOTSIAAL-MAJANDUSLIKUD NÄITAJAD

1.1. Üldandmed

Saue vald asub Harjumaal Tallinnast edelas. Valla keskusest on Tallinna kesklinna 12 km, Pärnusse 125 km ja Tartusse ca 200 km. Saue vald piirneb Tallinna linna ning Harku, Keila, Kernu, Saku ning Kohila vallaga. Tallinna naabrus ning head transpordiühendused soodustavad elamuehitust, ettevõtlust, võimaldades pealinnas tööl käia, kasutada sealset tehnilist ja sotsiaalset infrastruktuuri.

Valla keskuseks on Laagri alevik, millel on ühine piir Tallinna linna Nõmme linnaosaga. Lisaks paikneb Saue valla territooriumil 17 küla: Alliku, Koidu, Aila, Vatsla, Hüüru, Kiia, Püha, Vanamõisa, Valingu, Jõgisoo, Tuula, Koppelmaa, Pällu, Ääsmäe, Tagametsa, Maidla ja Pärinurme.

Saue valla pindalaks on 195,1 km2. Vald on põhja-lõunasuunas väljavenitatud kujuga. Geograafiliselt paikneb vald Põhja-Eesti tasandikul. Looduslikus või looduslähedases seisus on ca 50% valla territooriumist, metsamaad on ca 30%. Suuremad metsamassiivid paiknevad valla lõunaosas. Kogu valla maakasutusest on põllumajandusmaad ca 50%. Saue valda läbivad Vääna, Keila, Maidla (Keila jõe lisajõgi) ja Pääsküla jõgi (Vääna jõe lisajõgi). Keila ja Vääna jõgi kuuluvad lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis- ja elupaikade nimistusse. Valla lõunaosas paiknevad Vasalemma jõe lähe ning Maidla paisjärv.

Saue valda iseloomustab tihe maanteede võrk. Põhimaanteedest läbivad valda Tallinn - Pärnu - Ikla; Tallinn - Paldiski; Tallinna ringtee jt. Valda läbib Tallinn – Keila – Paldiski raudtee. Elektrivarustuse põhivõrkudest läbivad valla territooriumi 220 kV ja 110 kV liinid. Liinide kontsentratsioon pärast Harku 330/110 kV alajaama valmimist on suurim Harjumaal. Valla territooriumil on Eesti Gaas AS kuuluvad gaasitorustikud, mis varustavad gaasiga Laagri alevikku ja Saue linna.

Saue valla arengukava ja Saue valla eelarvestrateegia kinnitati Saue vallavolikogu poolt 24.septembri 2015 määrusega nr 19.

Saue valla esimene üldplaneering kehtestati Saue Vallavolikogu 25. augusti 2005.a. määrusega nr. 006. Saue vallavolikogu algatas 22.aprilli 2010.a. otsusega nr. 023 uue üldplaneeringu koostamise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise. Selle alusel on koostatud uus üldplaneering ja keskkonnamõju strateegiline hindamine. Üldplaneering on vastu võetud volikogu poolt ja läbinud avalikustamise ning selle käigus laekunud täienduste ja paranduste sisseviimise etapi. Keskkonnaamet kiitis 16.oktoobril 2012.a heaks keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande ning Harju maavanem andis heakskiidu planeeringu kehtestamiseks 09.11.2012. Saue Vallavolikogu kehtestas oma 29. novembri 2012 otsusega nr 89 Saue valla üldplaneeringu.

4

Saue valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2016-2027

1.2. Keskkonnaseisund

Geoloogiline ehitus ja hüdrogeoloogia

Saue vald paikneb Põhja-Eesti ranniku lauskmaal, Harju platool (paekivi platoo). Piirkonna geoloogiline struktuur on järgmine (alates maapinnast):

 Kvaternaari setted, pinnakate (moreen, savimöll, möllsavi jne);  Ordoviitsiumi setted (paekivi, liivakivi, diktüoneema argilliit);  Kambriumi setted (liivakivi, Lontova savi jne)

Põhja-Eestis ja Harju maakonnas, sh Saue vallas on põhjavesi reostuse eest nõrgalt kaitstud või kaitsmata. See tähendab, et pinnakatte paksus on väga õhuke ning paekivi on pinnale väga lähedal. Kaitsmata põhjaveega aladeks loetakse karstialasid, alvareid, mille pinnakatte paksus on alla 1 m, alasid, mille pinnakate on alla 2 m paksune moreen filtratsioonimooduliga 0,01-0,5 meetrit ööpäevas ja alasid, mille pinnakate on alla 20 m paksune liiva- või kruusakiht filtratsioonimooduliga 1-5 meetrit ööpäevas. Reoainete infiltratsiooniaeg läbi kvaternaarisetete T<30 ööpäeva. Nõrgalt kaitstud põhjaveega aladeks loetakse alasid, mille pinnakate on 2...10 m paksune moreen filtratsioonimooduliga 0,01-0,5 meetrit ööpäevas, alasid, mille pinnakate on alla 2 m paksune savi-või liivsavikiht filtratsioonimooduliga 0,0001- 0,005 meetrit ööpäevas ja alasid, mille pinnakate on 20-40 m paksune liiva- või kruusakiht filtratsioonimooduliga 1-5 meetrit ööpäevas. Reoainete infiltratsiooniaeg läbi kvaternaarisetete T=30...180 ööpäeva. Nõrgalt kaitstud põhjaveega alal kehtivad reovee kogumisele ja töötlemisele samad nõuded, mis kaitsmata põhjaveega alalgi.

Õhukesest pinnakattest võib reostus kergesti koos sadevetega filtreeruda vettkandvatesse lubjakividesse. Keskkonnakaitse seisukohalt on veekaitse küsimus üks olulisemaid, kuna põhjavee looduslik kaitstus paemaadel ja õhukese pinnakattega aladel (Hüüru, Vatsla, Kiia, Jõgisoo ja Valingu külad) praktiliselt puudub. Kaevandamine võib seal olla kulukam - kraavide ja kaeviste jms rajamiseks ei ole välistatud lõhketööde vajadus. Põhjavee kaitstuse tasemest oleneb ala lubatud reostuskoormus, reovee kahjutustamise tase ja meetod ning reovee kogumisala moodustamine. Ehitus- ja tootmistegevuses tuleb arvestada, et põhjaveekiht lubjakivides on loodusliku kaitseta või nõrgalt kaitstud.

Saue valla veevarustus baseerub põhjaveel. Tallinna ja Sauega külgnevate alade veega varustamisel saab osaliselt kasutada ka Tallinna ja Saue olemasolevat ühisveevärki. Sauel toitub see põhjaveest, Tallinnas Haabersti linnaosas puhastatud pinnaveest ja Nõmme linnaosas põhjaveest. Saue valla aladel kasutatakse veevarustuse tagamiseks kolme põhjaveekihti:  Ordoviitsiumi paekivi – ranniku lähedal mõnes kohas võib puududa, tootlikkus võib olla väga madal;  Ordoviitsiumi-Kambriumi liivakivid – ranniku lähedal osaliselt puudub, tootlikkus on keskmiselt madal;  Kambriumi-Vendi liivakivid – tootlikkus on hea, kuid raadiumi kontsentratsioon ületab kaks kuni kolm korda Sotsiaalministri määrusega

5

Saue valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2016-2027

kehtestatud piirmäära. Puurkaevude vee radioloogiliste mõõtmiste andmed on esitatud lisas 2.

Saue vallas on tehtud põhjavee uuring AS Maves poolt: töö nr 4017 “Tallinna linna ja Tallinnaga külgnevate Kambrium-Vendi ja Ordoviitsium-Kambriumi põhjavee tarbevarude ümberhindamine kuni aastani 2030”. Nimetatud töö käigus kontrolliti omavalitsuste poolt taotletud veevarude suurendamise võimalust ja suurendatavate veevarude vastavust joogiveeallika nõuetele, milleks kaasati omavalitsused ja vee- ettevõtted põhjavees radionukliidide analüüside finantseerimiseks. Pärast vastavaid kokkuleppeid tellisid omavalitsused ja vee-ettevõtted põhjavees radionukliidide analüüsid ja efektiivdoosi arvutused Eesti Geoloogiakeskuselt.

Nimetatud tööga lisatud mahtudega koos on Kambriumi-Vendi veekompleksi veevarud täies mahus jagatud ja neid enam suurendada ei saa. Tegelik summaarne veekasutus on põhjaveevaru ettepanekuga võrreldes kordades väiksem, maksimaalne lubatud kasutus on piisava varuga ning praktilise kasutusmahu rahuldamisega kohtadel probleeme ei ole.

Põhjaveevaru kasutamise aja jooksul jääb vee kvaliteet samasse kvaliteediklassi nagu käesoleval ajal. Valdavalt vajab see põhjavesi joogiveeks kasutamisel raadiumi eemaldamist või vee segamist normidele vastavaks. Püsima jääb mõningane vastuolu ülemäärase efektiivdoosiga põhjavee varude suurendamise ja Sotsiaalministri 2. jaanuari 2003.a määruse nr 1 „Joogivee tootmiseks kasutatava või kasutada kavatsetava pinna- ja põhjavee kvaliteedi- ja kontrollinõuded” vahel.

Saue vallale kinnitatud põhjaveevarud ja joogivee kvaliteet Vastavalt 06. 04. 2006. aasta Keskkonnaministeeriumi ministri käskkirjale nr. 396 on Saue vallas kinnitatud põhjaveevaru järgnevalt:

Laagri: - veekihi geoloogiline indeks O-Cm, põhjaveevaru 500 m3/d, varu kategooria ja otstarve T1 joogivesi, kasutusaeg kuni 2030. a. - veekihi geoloogiline indeks Cm-V, põhjaveevaru 1500 m3/d, varu kategooria ja otstarve T1 joogivesi, kasutusaeg kuni 2030. a. Saue vald: - veekihi geoloogiline indeks O-Cm, põhjaveevaru 1300 m3/d, varu kategooria ja otstarve P, kasutusaeg kuni 2030. a. - veekihi geoloogiline indeks Cm-V, põhjaveevaru 1200 m3/d, varu kategooria ja otstarve P, kasutusaeg kuni 2030. a.

Harju alamvesikonna veemajanduskava kohaselt on Tallinnaga külgnevate omavalitsuste Ordoviitsiumi-Kambriumi põhjaveevaru maksimaalses mahus juba välja antud. Kui Tallinna linn oma varu ei kasuta, on võimalik selle arvel juurde anda varu Rae, Saku ja Saue vallale. Kambriumi-Vendi veekihi kinnitatud tarbevaru on enam kui kolm korda suurem, kui tegelik veekasutus. Harjumaa Kambriumi-Vendi põhjaveevaru on kinnitatud aastani 2030 ja veevõtt on ca 28% kinnitatud põhjaveevarust. Kinnitatud tarbevaru täies mahus pikaajaline kasutamine soovitatav ei ole, ning veevaru kasutus tuleb järk-järgult paremini harmoniseerida tegeliku loodusliku ressursiga pikendamaks selle kasutust ka kauges tulevikus. Samas ei ole

6

Saue valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2016-2027 vajalik ka põhjaveekihi kasutamise kiire vähendamine, kuna mageda vee mass veekihis on väga suur.

Põhjavee tarbevarude kvantitatiivne iseloomustus A) Kvaternaari ja ordoviitsiumi veekompleksid Taastuvateks põhjaveevarudeks on kvaternaari ja ordoviitsiumi veekompleksid. Taastuvate veevarude kvaliteet on otseses seoses keskkonnakaitselise tegevuse- või tegevusetusega. Kvaternaari veekompleks (Q) leiab enamasti kasutamist vaid hajaasustusega alal tarbepuurkaevude ja salvkaevudega.

Ordoviitsiumi veekompleks (Q3pr – O1vl) on seotud kvaternaarialuste karbonaatsete kivimitega. Veekompleks leiab kasutamist hajaasustuse üksiktarbijate poolt ning on ühiskasutuses mõningate aiandusühistute poolt. Ühisveevärgi tarbeks ei kasutata üldjuhul nimetatud veekomplekside vett, tulenevalt veekihi reostustundlikkusest ja kõikuvast toorvee kvaliteedist. Nii kvaternaari kui ordoviitsiumi veekihi kaevude kasutamine ühisveevärgi tarbeks ei ole otstarbekas, küll aga on nimetatud kaevusid mõistlik kasutada edaspidigi hajaasustuses individuaalseks otstarbeks, samuti kastmisvee võtukohana.

B) Ordoviitsiumi-Kambriumi põhjavesi Ordoviitsiumi-Kambriumi veekompleksi põhjaveevarusid on suurendatud eestkätt selleks, et oleks vajadusel võimalik enam orienteeruda uute rajatavate kaevude osas sellele veekompleksile (arvestades võimalike raskustega Kambrium-Vendi vee joogivee radioloogilistele nõuetele vastavusse viimisega).

Ordoviitsiumi-Kambriumi põhjavett saab vaadelda kui taastuvat ressurssi, mille kasutamist piirab eestkätt veekihi tagasihoidlik veeand. Osaliselt saaks probleemi leevendada veevõtu suurema hajutatusega varu piirkonnas, kuid kindlaid reegleid selleks on täna raske seada. Ordoviitsiumi-Kambriumi veekihis ühist depressioonilehtrit (nagu on Kambriumi-Vendi veekihis) välja ei kujune (kiht läheb ennem kaevu juures kuivaks), kuna veekihi paksus ja filtratsiooninäitajad pole piisavalt suured.

Ordoviitsiumi-kambriumi veekiht (O-Cm). Vettkandva kihi paksus on muutuv 20-40 m piires, pealispinna absoluutkõrgus on muutuv. Veekiht ei ole suure veeandvusega ja seetõttu leiab kasutust peamiselt väikeste asulate veega varustamisel. Erideebet on valdavalt vahemikus 0,5-5 m3/h-m ning veejuhtivus 20...50 m2/d. Võrreldes Cm-V veekompleksiga on O-Cm veekihi veejuhtivus 5-10 korda väiksem ning infiltratsioon läbi ülal lasuva veepideme 2-3 korda suurem. Veekiht on loetud hästikaitstute hulka.

C) Kambriumi-Vendi põhjavesi. Kambriumi-Vendi veekompleks jääb kuni aastani 2030 kõikjal surveliseks, survekõrgus on enam kui 20 meetrit. Kinnitamiseks esitatud varude mahus planeeritud veetarbimise juures säilib surveline olukord ka peale aastat 2030.

Kambriumi-vendi veekompleks (Cm-V). Kambriumi-vendi veekompleksi vettkandvateks kivimiteks on voronka ja gdovi kihistu kvartsliivad ning kotlini kihistu savid ja aleuroliidid. Kivimite paksus Harjumaal on 40-100 m. Kuna veekihistu lasumiks on alamkambriumi lontovo savi kihistu paksusega kuni ca 70 m, on veekompleks hästi kaitstud. Puurkaevude erideebetid jäävad valdavalt vahemikku 0,5-

7

Saue valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2016-2027

10 m3/h-m. Veekihi veejuhtivuskoefitsient on 300...500 m2/d. Nimetatud veekihti kasutatakse suure veeandvuse tõttu suurte asumite veega varustamiseks. Arvestades viimase aja suundumusi veetarbimises, probleeme Kambriumi-Vendi vee joogivee nõuetele vastavusse viimisega ja selle veekihi ressursimaksu kavandatud suurenemisega, pole varude kehtivusperioodil kõikidest piirkondadest ühekorraga varude ammendamine tõenäoline.

Põhjavee radioloogilised näitajad Vastavalt EL joogivee direktiivile (93/83/EÜ) ja sotsiaalministri 31. juuli 2002. määrusele nr 82 Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ning analüüsimeetodid (RTL 2001, 100, 1369) on lubatud efektiivdoos (Ra-226 ja Ra-228) 0,1 mSv aastas. Saue valla Kambrium-Vendi puurkaevude oodatav efektiivdoos on Eesti Geoloogiakeskuse poolt 2010.a.lõpus ja 2011.a. algul teostatud mõõtmiste alusel vahemikus 0,189-0,355 mSv aastas puurkaevudes, millel puuduvad veetöötlusseadmed (Tabel 1.1.), ületades seega kehtestatud normi 2-3 korda. Nendes puurkaevudes, millele paigaldati veetöötlusseadmed 2010-2012.a. (Kuuse tn.37, pk.2. Vanamõisa Kubja pk.1), nagu ka Hüüru veetöötlusjaamas, vastab efektiivdoos kehtestatud nõuetele. Muude näitajate osas vastasid proovidega saadud näidud normidele juba enne veetöötlusseadmete paigaldamist.

Tabel 1.1. Põhjavee radioloogilised näitajad Saue valla ühisveevärgi puurkaevudes (Kambrium-Vendi veekompleks). Laagri a-k, Laagri a-k, Laagri, Laagri, Vanamõisa Hüüru Laagri Koru tn., Koru tn., Kuuse 37, Kuuse 37, Kubja VTJ Sillaku tn. pk. 1 pk. 2 pk.1 pk.2 pk.1 Puurkaevu katastri nr 768 788 11585 101 50412 Veehaarde valdaja AS Kovek Kovek AS Kovek AS Kovek AS Kovek AS Kovek AS Kovek AS Puurkaevu sügavus 185 183 190 192 79,5 113 Veekompleksi indeks V2vr+gd V2vr+gd V2vr+gd V2vr+gd V2vr+gd V2vr+gd V2vr+gd Proovivõtu kuupäev 13.12.2010 13.12.2010 23.11.2010 18.02.2011 10.03.2011 21.07.2011 08.11.2012 Efektiivdoos (Ra-226 ja 0,189 0,355 0,353 0,329 0,100 0,057 0,018 Ra-228) TH-234

(238U) (145) (145) (145) Pa-234m

(238U) (500) (500) (500)

Th-230 (1300) (1300) (1300)

Pb-210 (550) (550) (660)

U-235 (7) (7) (7)

Ra-224 (20) (20) Allikad: AS Kovek (Keskkonnaameti kiirgusosakonna analüüsid)

8

Saue valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2016-2027

Pinnavesi ja vooluveekogud Pinna- ja põhjavesi on vastastikuses seoses, kuna veelahkme aladel infiltreeruv vihmavesi jõuab jõgedesse peamiselt maapinnalähedasest põhjaveekihist, mida jõed dreenivad. Nt. kaob karstialadel osa jõgesid tervenisti maa alla, et sealt mõne kilomeetri pärast taas maapinnale ilmuda. Saue valda läbivad Vääna, Keila, Maidla (Keila jõe lisajõgi) ja Pääsküla jõgi (Vääna jõe lisajõgi), lisaks neile on ka mitmeid kraave. Valla lõunaosas paiknevad Vasalemma jõe lähe ning Maidla paisjärv. Jõed voolavad kagust loodesse – lõunast põhja (kergelt loodesuunalised). Jõgede voolukiirused on erinevad (0,1 kuni 2–3 m/s). Sesoonsed muutused vooluhulgas on väga suured. Päevane maksimaalne ja minimaalne vooluhulk erineb 100-kordselt. Harju vesikonna lääneosa Lääne-Eesti madaliku jõed voolavad otse merre, tasase maa tõttu vahel ka läbi märgala.

Tabel 1.2. Saue valda läbivate suuremate jõgede keskmine vooluhulk. Jõgi Pikkus Valgla pindala Pikaajaline aasta keskmine vooluhulk m3/s Keila 116 km 700 km2 6.19 Vääna 65 km 316 km2 2.06

Jõgede kvaliteedi näitajad on sätestatud veepoliitika raamdirektiivi (2000/60/EÜ) ning keskkonnaministri 28. juuli 2009 määrusega nr 44 „Pinnaveekogude moodustamise kord ja nende pinnaveekogumite nimestik, mille seisundiklass tuleb määrata, pinnaveekogumite seisundiklassid ja seisundiklassidele vastavad kvaliteedinäitajate väärtused ning seisundiklasside määramise kord“. Määruse alusel jagunevad jõgede kvaliteediklassid väga halvaks, halvaks, kesiseks, heaks ja väga heaks.

Tabel 1.3. Pinnaveekogude kvaliteediklasside piirid (tüübid B I, B II ja B III) vastavalt keskkonnaministri määrusele 28. juuli 2009 nr 44 (Lisa 4) Hapnikuküllastus BHT N P NH + pH Klass 5 üld üld 4 (% küllastusastmest) mg/l mg/l mg/l mg/l pH ühik Väga hea >70 < 1,8 <1,5 <0,05 <0,10 6-9 Hea 70-60 1,8-3,0 1,5-3,0 0,05-0,08 0,10-0,30 6-9 Kesine <60-50 >3,0-4,0 >3,0-6,0 >0,08-0,1 0,30-0,45 6-9 Halb <50-40 >4,0-5,0 >6,0-8,0 >0,1-0,12 0,45-0,60 6-9 Väga halb <40 >5,0 >8,0 >0,12 >0,60 <6-9>

Lääne-Eesti vesikonna veemajanduskavas perioodiks 2015-2021, kinnitatud Vabariigi Valitsuse poolt 7.jaanuaril 2016.a, jagunevad Saue vallas paiknevad jõed alljärgnevalt: http://www.envir.ee/et/eesmargid-tegevused/vesi/veemajanduskavad/veemajanduskavad- 2015-2021 Hinnang tugineb 2013.aastal Eesti jõgedele antud hüdrokeemilise seisundi hinnangule, mis liigitas Saue vallas paiknevad jõed kvaliteediklassidesse alljärgnevalt:

Pääsküla jõgi – veekogumi ökoloogiline seisund „kesine“, veekogumi kvaliteediklassi muutus võrreldes 2010.aastaga „parem“ – s.o seisundi muutus halvast kesiseks. Mittehea seisundi kvaliteedielementideks on kalastik, suurselgrootud

9

Saue valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2016-2027 põhjaloomad, füüsikalis-keemilised kvaliteedinäitajad ja fütobentos (bentiliste ränivetikate kooslus).

Vääna jõgi - veekogumi ökoloogiline seisund „halb“ (Vääna Pääskülast suudmeni), veekogumi kvaliteediklassi muutus võrreldes 2010.aastaga „sama“. Mittehea seisundi kvaliteedielementideks fütobentos (bentiliste ränivetikate kooslus), spetsiifilised saasteained. Veekogumi keemiline seisund on hea.

Maidla jõgi - veekogumi ökoloogiline seisund „kesine“, veekogumi kvaliteediklassi muutus võrreldes 2010.aastaga „sama“. Mittehea seisundi kvaliteedielementideks on kalastik, suurselgrootud põhjaloomad. Mittehea seisundi näitajateks on paisud jõel.

Keila jõgi - veekogumi ökoloogiline seisund „kesine“, veekogumi kvaliteediklassi muutus võrreldes 2010.aastaga „parem“. Mittehea seisundi kvaliteedielementideks on kalastik. Veekogumi keemiline seisund on hea.

Nõukogu direktiiv 78/659/EMÜ, 18. juuli 1978, kalade elu tagamiseks kaitset ja parandamist vajava magevee kvaliteedi kohta mis on täiendatud keskkonnaministri 9. oktoobri 2002. määrusega nr 58 „Lõheliste ja karpkalalaste elupaikadena kaitstavate veekogude nimekiri ning nende veekogude vee kvaliteedi- ja seirenõuded ning lõheliste ja karpkalalaste riikliku keskkonnaseire jaamad”

Saue valla territooriumi läbivatest jõgedest kuuluvad lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis- ja elupaikade nimistusse Keila jõgi (Keila joast suubumiseni Soome lahte) ning Vääna jõgi (Saku paisust suubumiseni Soome lahte). Neile on keskkonnaministri 2002. a määrusega nr 58 «Lõheliste ja karpkalalaste elupaikadena kaitstavate veekogude nimekiri ning nende veekogude vee kvaliteedi- ja seirenõuded ning lõheliste ja karpkalalaste riikliku keskkonnaseire jaamad» kehtestatud eraldi veekogude veekvaliteedi- ja seire nõuded.

Vabariigi Valitsuse 5. augusti 2004. a korraldusega nr 615-k kinnitatud Euroopa Komisjonile esitatud loetelu 6 põhjal kuulub Vääna jõe alamjooks Natura 2000 võrgustikku kuuluvate vooluveekogude hulka.

10

Saue valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2016-2027

1.3. Sotsiaal-majanduslik ülevaade

Saue vallas elas Statistikaameti poolt läbiviidud rahvaloenduse (31.12.2011) andmetel 10759 inimest, sellal kui rahvastikuregistri andmetel elas Saue vallas 01.01.2016.a seisuga 10451 inimest. 2000.aasta ja 2011.aasta rahvaloenduse vahelisel ajal suurenes rahvastik 60% võrra. Suuremad asulad on: Laagri alevik 5165 (4921), Alliku küla 1575 (1344), Ääsmäe küla 711 (720), Vanamõisa küla 551 (462) ning Hüüru küla 511 (449) Statistikaameti läbiviidud rahvaloenduse (sulgudes rahvastikuregistri arvud) alusel.

Tabel 1.4. Saue valla elanike arvu dünaamika 2000-2016

s

2016

-

register

valla valla

1 2012

Asula 2000.a. rahvaloendus 01.01.2012.a . register 01.01.2013 register valla 01.01.2014 valla 01.01.2015 register valla 01.01.2016 register valla Muutus registris aastatel 2011.a. rahvaloendu Aila küla 99 144 150 155 163 164 20 178 Alliku küla 225 1346 1160 1206 1274 1344 -2 1575 Hüüru küla 292 417 424 414 425 449 33 511 Jõgisoo küla 216 259 251 253 267 261 2 266 Kiia küla 174 217 208 193 208 224 7 234 Koidu küla 284 317 341 369 369 119 Koppelmaa 36 100 104 109 112 109 9 107 küla Laagri 3822 4832 4796 4721 4746 4921 89 5165 alev ik Maidla küla 112 178 201 200 203 220 42 216 Pällu küla 57 84 83 80 92 94 10 79 Pärinurme 35 36 40 36 32 32 -4 34 küla Püha küla 62 106 107 105 106 107 1 121 Tagametsa 116 109 104 100 104 104 -5 102 küla Tuula küla 196 232 222 235 232 223 -9 227 Valingu küla 198 252 257 265 257 248 -4 299 Vanamõisa 327 441 449 442 453 462 21 551 küla Vatsla küla 81 254 262 256 260 274 20 371 Ääsmäe küla 653 695 699 689 703 720 25 711 Kokku 6701 9702* 9918* 9899* 10094* 10451* 749 10759 * sh. KOV taseme aadressiga inimesed

Tabelist 1.4. lähtuvalt näitab Saue valla elanike arv siiski viimastel mõningast tõusutrendi pidurdumist, eriti võrreldes eelmise kümnendiga. Aastatel 2000-2008 lisandus Saue valda 1758 uut elanikku, s.t keskmiselt lisandus ühe aasta jooksul 219 inimest aastas (enam kui 3% aastas). Aastatel 2012 – 2016 lisandus valda 749 uut

1 Rahvastikuregistri andmed

11

Saue valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2016-2027 elanikku, s.t keskmiselt 187 inimest aastas (vähem kui 2%), seejuures valla suurimate asulate Laagri aleviku ja Ääsmäe küla elanike arv on püsinud viimaste aastate jooksul suhteliselt stabiilsena. Alliku küla elanike arv on oluliselt kasvanud, eriti kui arvestada, et Alliku küla piiridesse kuulus enne 2012.aastat nüüd omaette asulaks loetav Koidu küla. Rahvastik on küllaltki ebaühtlaselt paigutunud. Asustus on koondunud põhiliselt valla põhjaossa Tallinna linnaga piirnevale ja Tallinn-Keila-Paldiski maantee äärsetele aladele. Pea pooled valla elanikest elavad Laagri alevikus. Saue vallas on suureks probleemiks elanike tegeliku elukoha ja sissekirjutuse erinevus, mis on arvatavasti tingitud Tallinna linna poolt rahvastikuregistriga seotud hüvedest.

1.4. Vee-ettevõtted Saue vallas

Saue vallas on ametlikult vee-ettevõtjateks kinnitatud järgmised vee-ettevõtted:

1) Kovek AS (reg. nr 10395123) vee-ettevõtja tegevuspiirkondadeks on määratud:

Laagri tegevuspiirkond – Laagri alevik, millest on välja arvatud eraldiseisvate Saue Vallavolikogu otsustega kinnitatud tegevuspiirkonnad. Alus: Saue Vallavolikogu otsus nr. 031 26.juunist 2003. Koru-Kotka tegevuspiirkond - Laagri alevikus ja Alliku külas Tallinna reoveekogumisalal ulatuses, mis hõlmab Laagri-Alliku reoveekogumispiirkonna Instituudi teest lääne poole jääva osa ning Männimetsa põik tänava. Alus: Saue Vallavolikogu otsus nr. 66 27. novembrist 2014.a. Pilliroo tegevuspiirkond – mis hõlmab Pilliroo elamukvartali Laagri alevikus. Alus: Saue Vallavolikogu otsus nr. 070 24. augustist 2006 Nõlvaku tegevuspiirkond – mis hõlmab Tallinn-Pärnu mnt.-st T4 idas asuva osa Laagri alevikust. Alus: Saue Vallavolikogu otsus nr. 031 26.juunist 2003. Hüüru ning Harku tegevuspiirkond - mis hõlmab Tallinna reoveekogumisalal Hüüru reoveekogumispiirkonna ning Harku reoveekogumisala. Alus: Saue Vallavolikogu otsus nr. 006 26. veebruarist 2009. Vanamõisa tegevuspiirkond – Vanamõisa külas ulatuses, mis hõlmab Vanamõisa perspektiivse reoveekogumisala, millest on välja arvatud Vanamõisa küla Välja I ja Saueaugu planeeringuala. Alus: Saue Vallavolikogu otsus nr. 48 30.juunist 2011. Välja tegevuspiirkond – Vanamõisa külas ulatuses, mis hõlmab Vanamõisa perspektiivsel reoveekogumisalal asuva Vanamõisa küla Välja I ja Saueaugu planeeringuala. Alus: Saue Vallavolikogu otsus nr. 66 27. novembrist 2014.a. Jõgisoo küla Lõokese tegevuspiirkond – mis hõlmab Lõokese tn 2/1, Lõokese tn 2/2, Lõokese tn 4/1, Lõokese tn 4/2, Lõokese tn 6/1, Lõokese tn 6/2, Lõokese tn 1,

12

Saue valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2016-2027

Lõokese tn 3, Lõokese tn 3 A, Lõokese tn 5, Lõokese tn 7 maaüksused ning Sillaotsa III detailplaneeringuala. Alus: Saue Vallavolikogu otsus nr. 65 30.augustist 2012.

Valingu küla Suurekivi tegevuspiirkond – mis hõlmab Valingu küla Suurekivi 1 ja 2 detailplaneeringuala. Alus: Saue Vallavolikogu otsus nr. 97 29. novembrist 2012. Ääsmäe küla tegevuspiirkond – kuni Ääsmäe küla piirini Maidla jõest lõuna pool. Alus: Saue Vallavolikogu otsus nr. 070 24. augustist 2006 ja nr. 031 26.juunist 2003. Valingu küla keskosa tegevuspiirkond – mis hõlmab Puiestee 4, Puiestee 6, Puiestee 6B ja ridaelamu Pargi 1, 3, 5 ja 7. Alus: Saue Vallavolikogu otsus nr. 070 24. augustist 2006 ja nr. 031 26.juunist 2003. Kiia tegevuspiirkond – moodustatud Kesskonnaministri poolt kinnitatud Kiia reoveekogumisala piirides. Alus: Saue Vallavolikogu otsus nr 080, 28. oktoober 2010

2) OÜ Watercom (reg. nr 11944939) tegevuspiirkondadeks on:

Laagri-Metsavahi tegevuspiirkond - Laagri alevikus ja Alliku külas Tallinna reoveekogumisalal ulatuses, mis hõlmab Laagri-Alliku reoveekogumispiirkonna Instituudi teest ida poole jääva osa, millest on välja arvatud Saue Vallavolikogu 24.augusti 2006 otsusega nr 070 punktiga 2 moodustatud Pilliroo tegevuspiirkond ning Männimetsa põik tänav. Alus: Saue Vallavolikogu otsus nr. 66, 27. november 2014.a.

Padula tegevuspiirkond - Vanamõisa külas Padula perspektiivsel reoveekogumisalal, mis on määratud Saue Vallavolikogu 18. juuni 2009 otsusega nr 028 kehtestatud "Saue valla Vanamõisa küla Pärnu mnt ja raudtee vahelise ala detailplaneering" planeeringualal ning on seeläbi eraldatud Saue Vallavolikogu 24. augusti 2006 otsuse nr 70 punktiga 1 moodustatud tegevuspiirkonnast. Alus: Saue Vallavolikogu otsus nr. 48 30. juunist 2011.

3) Alliku küla Kurvi tootmiskompleksi planeeringualadel moodustatud tegevuspiirkonnas on vee-ettevõtjaks määratud AS Alliku OS (reg. nr 10030456). Alus: Saue Vallavolikogu 29. märtsi 2012 otsus nr 024.

4) Vatsla küla Saare, Piiritsa ja Sininõmme planeeringualade tegevuspiirkonnas on vee-ettevõtjaks määratud OÜ Lekree Majad (reg. nr 10864262). Alus: Saue vallavolikogu otsus nr. 093 26. oktoobrist 2006.

5) Tuula küla tegevuspiirkonnas on vee-ettevõtja AS Rever (reg. nr. 10543049). Alus: Saue Vallavolikogu otsus nr. 045 27. novembrist 2008.

Kovek AS (e-mail: [email protected], WWW: www.kovek.ee). Lisaks ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni ning sadeveeteenuste osutamisele hallatakse valla tänavavalgustussüsteeme. Ettevõtte omanikuks on 100% Saue vald.

13

Saue valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2016-2027

Osutatavate ÜVK teenuste mahust moodustasid 2015.aastal: Laagri, Pilliroo, Koru, Nõlvaku – 75% Ääsmäe - 14% Ülejäänud tegevuspiirkonnad - 11% 2015.aastal müüs AS Kovek elanikkonnale 198,7 tuh. kuupmeetrit vett ning juriidilistele isikutele 74,1 tuh. kuupmeetrit vett. Reovee eest esitati arveid elanikkonnale 183,8 tuh. m3 eest ning 68,3 tuh. m3 eest ettevõtetele. Vee-ettevõtte tegevust Saue vallas reguleerivad järgnevad kohaliku omavalitsuse õigusaktid: Saue Vallavolikogu määrus 24.05.2007 nr 6 „Saue valla ühisveevärgi ja – kanalisatsiooniga liitumise eeskiri“ sätestab ühisveevärgi ja –kanalisatsiooniga liitumise põhimõtted Saue valla territooriumil.

ÜVK kasutamist ja reguleerib ÜVK-ga liitumist reguleerib „Saue valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni kasutamise eeskiri“. Algselt on eeskiri kehtestatud Saue Vallavolikogu määrusega 24.05.2007 nr. 5, mida on muudetud Saue Vallavolikogu määrusega 29.05.2014 nr 13.

Enam kui 2000 inimekvivalendiga reoveekogumisaladel peab vee-ettevõtja kooskõlastama vee- ja kanalisatsiooniteenuse hinna Konkurentsiametiga. Alla 2000 inimekvivalendiga reoveekogumisaladel kehtestab Saue Vallavalitsus vee-ettevõtja poolt esitatud kirjaliku taotluse alusel ühisveevärgi ja –kanalisatsiooniteenuse hinna, mis koosneb veevarustuse teenuse hinnast (koosneb vee abonenttasust ja tasust võetud vee eest) ning heitvee ärajuhtimise teenuse hinnast (koosneb heitvee abonenttasust ja tasust heitvee ärajuhtimise eest). AS-i Kovek ühisveevärgi- ja kanalisatsiooniteenuse tariifid on toodud tabelis 1.5. Tabel 1.5. AS Kovek suurimate teeninduspiirkondade kehtivad veevarustuse ja kanalisatsiooniteenuste tariifid (seisuga 01.02.2016). Ühik Käibemaksuta Käibemaksuga Elanikkond, Laagri alevik, Koidu ja Hüüru küla, Kotka tee piirkond 3 Vesi 1m 1,29 1,55 3 Kanalisatsioon 1m 1,56 1,87 Kokku 2,85 3,42 Juriidilised isikud, Laagri alevik, Koidu ja Hüüru küla, Kotka tee piirkond 3 Vesi 1m 1,35 1,62 3 Kanalisatsioon 1m 1,78 2,14 Kokku 3,13 3,76 Elanikkond ja juriidilised isikud, Ääsmäe piirkond 3 Vesi 1m 1,49 1,79 3 Kanalisatsioon 1m 1,84 2,21 Kokku 3,33 4,00 Elanikkond ja juriidilised isikud, Valingu piirkond Vesi 1m3 1,42 1,71 Elanikkond, Kiia piirkond

14

Saue valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2016-2027

3 Vesi 1m 1,17 1,41 3 Kanalisatsioon 1m 1,44 1,72 Kokku 2,61 3,13

Lisaks neile tariifidele on AS Kovek kehtestanud vee- ja kanalisatsioonitariifid hiljuti väljaehitatud Saue-Vanamõisa reoveekogumisalal, kus kehtivad tariifid kohalduvad ka Välja tee piirkonnas.

Tabel 1.6. AS Kovek tariifid Saue-Vanamõisa reoveekogumisalal ja Välja tee prk.-s Ühik Käibemaksuta (EUR) Käibemaksuga (EUR) Elanikkond, Saue-Vanamõisa reoveekogumisala ja Välja tee piirkond 3 Vesi 1m 0,85 1,02 3 Kanalisatsioon 1m 1,38 1,66 Kokku 2,23 2,68

Tabel 1.7. AS Kovek kehtivad tariifid Jõgisoo küla Lõokese ja Valingu küla Suurekivi tegevuspiirkonnas. Alus: Saue vallavalitsuse korraldused 11. detsembrist 2012.a nr 897 ja 898. Ühik Käibemaksuta (EUR) Käibemaksuga (EUR) Elanikkond, Valingu küla Suurekivi tegevuspiirkond Vesi 1m3 1,17 1,40 Kanalisatsioon 1m3 1,25 1,50 Kokku 2,42 2,90 Elanikkond, Jõgisoo küla Lõokese tegevuspiirkond Vesi 1m3 1,28 1,54 Kanalisatsioon 1m3 1,46 1,76 Kokku 2,74 3,30

Tabelis 1.8. on toodud AS Kovek müügikäive ja kasum viimasel viimasel neljal aastal. Esitatud veearved laekusid nimetatud perioodil ca 100%-liselt.

Tabel 1.8. AS Kovek müügikäive ja kasum aastatel 2011-2014 (tuh. eurot) Aasta Näitaja 2011 2012 2013 2014 Müügikäive (tuh. eurot) 527 575 666 841 Kasum/kahjum (tuh. eurot) 318 5 116 1 009 224

 OÜ Watercom on AS Tallinna Vesi tütarettevõte, mis osutab Saue vallas ühisvee- ja –kanalisatsiooniteenust:

Laagri-Metsavahi tegevuspiirkonnas - Laagri alevikus ja Alliku külas Tallinna reoveekogumisalal ulatuses, mis hõlmab Laagri-Alliku reoveekogumispiirkonna Instituudi teest ida poole jääva osa, millest on välja arvatud Saue Vallavolikogu 24.augusti 2006 otsusega nr 070 punktiga 2 moodustatud Pilliroo tegevuspiirkond ning Männimetsa põik tänav. Alus: Saue Vallavolikogu otsus nr. 66, 27. november 2014.a.

15

Saue valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2016-2027

Padula tegevuspiirkonnas - Vanamõisa külas Padula perspektiivsel reoveekogumisalal, mis on määratud Saue Vallavolikogu 18. juuni 2009 otsusega nr 028 kehtestatud "Saue valla Vanamõisa küla Pärnu mnt ja raudtee vahelise ala detailplaneering" planeeringualal ning on seeläbi eraldatud Saue Vallavolikogu 24. augusti 2006 otsuse nr 70 punktiga 1 moodustatud tegevuspiirkonnast. Alus: Saue Vallavolikogu otsus nr. 66 27. november 2014.

OÜ Watercom tegevuspiirkondades kehtivad eraisikutele Tallinna linna elanikega samad tariifid.

Tabel 1.9 OÜ Watercom tegevuspiirkondade tariifid. Tarbijagrupp Ühik Hind käibemaksuta Hind käibemaksuga Eraisikute joogivesi m³ 0,95 1,14 Eraisikute m³ 0,78 0,94 kanalisatsioon Kokku 1,73 2,08

Juriidiliste isikute jaoks kehtiv koondtariif ühisveevärgist võetava vee ja heitvee ärajuhtimise ning puhastamise eest on 2,78 eurot kuupmeeter koos käibemaksuga (reostusgrupp 1).

 AS Alliku OS osutab ühisveevärgiteenust Alliku külas Kurvi tootmiskompleksi planeeringualade piirkonnas. Ettevōtte pōhitegevusaladeks on piima tootmine ja teraviljakasvatus. Vee hind - 1,14 eurot juriidilised isikud ja 0,97 eurot eraisikutele, millele lisandub käibemaks.

 Lekree Majad OÜ osutab ühisveevärgiteenust Vatsla küla Saare, Piiritsa ja Sininõmme planeeringualadel. Piirkonnas on ettevõtte klientideks ca 50 tarbijat. Operaatori poolt hallatavateks ÜVK rajatisteks on 1 puurkaev-pumpla ning hinnanguliselt 1,3 km veetorustikku. Ettevōtte põhitegevuseks on kinnisvaraarendus. Joogivee tariif on 1,22 eurot kuupmeeter (koos käibemaksuga).

 Rever OÜ osutab ühisveevärgi teenust Tuula külas Saue vallas. AS-i Rever põhitegevuseks on liha ja piimatootmine. AS-ile Rever kuulub Tuula külas kaks puurkaevu, millest üks (katastri nr 1378) on kasutuses elanike joogiveega varustamisel. Rever OÜ varustab joogiveega 28 perekonda (3 korterelamut ja 4 ühepereelamut). Joogivee tariif on 0,90 eurot kuupmeeter (koos käibemaksuga).

1.5. Saue valla rahanduslik jätkusuutlikkus

Kohalike omavalitsuse finantskohustuste planeerimisel on oluliseks valla eelarve planeerimise dokumendiks eelarvestrateegia, mis annab ülevaate kohaliku omavalitsuse tulevikus võetavatest kohustustest ning kavandatud eelarvetulemist.

Vastavalt kehtivale, seisuga 01.02.2016.a, Saue valla eelarvestrateegiale aastateks 2016-2019 on valla lähiaastate eelarvetulemi näitajad järgnevad:

16

Saue valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2016-2027

Aastatel 2016-2019 kasvavad Saue valla põhitegevuse tulud kogu perioodi vältel iga- aastaselt ca 5-6%. Võrreldes 2015. aastaga kasvavad põhitegevuse tulud 2019. aastaks ligikaudu 2,6 miljonit eurot, ulatudes üle 14 miljoni euro (vt. tabel 1.10).

Tabel 1.10. Saue valla eelarvetulemi kujunemine 2015-2019 (tuh.€) 2015 2016 2017 2018 2019 eeldatav eelarve eelarve eelarve eelarve Saue vallavalitsus täitmine Põhitegevuse tulud 11,915 12,511 13,142 13,809 14,515 Põhitegevuse kulud 10,255 10,634 11,031 11,445 11.878 Põhitegevuse tulem 1,660 1,877 2,111 2,364 2,637 Allikas: Saue valla eelarvestrateegia 2016-2019 (tabel 3)

Põhitegevuse tulude kasv tuleneb eeskätt maksutulude kasvust. Selle peamiseks põhjuseks on reaalpalga kasv eelarvestrateegia perioodil, mis on otseselt seotud üksikisiku tulumaksust saadava tuluga. Samuti võivad põhitegevuse tulud kasvada registreeritud elanike juurdekasvust, kuid otseselt pole seda tulubaasi prognoosimisel arvesse võetud, sest selle mõju saldeeriks kulubaasi suurenemine elanike arvu kasvust.

Strateegiaperioodiks on seatud eesmärgiks põhitegevuse tulude-kulude ülejäägi saavutamine maksimaalsel määral. Vajadus tuleneb asjaolust, et valla netovõlakohustus on eelarvestrateegia perioodil kriitilise piiri lähedal, mistõttu peab vald enda investeeringuid finantseerima võimalikult palju põhitegevuse tulemi arvelt.

Eelarvestrateegia perioodil ei planeerita investeeringute katmiseks suurendada valla netovõlakoormust maksimumini ehk 60%-ni põhitegevuse tuludest (KOFS-i varasem redaktsioon lubas suhteliselt suure põhitegevuse tulemi korral netovõlakoormust suurendada üle 60% põhitegevuse tuludest, mida aga KOFS-i eelarvestrateegia koostamise hetkel kehtiv redaktsioon ei võimalda). Siiski jääb valla võlakoormus suhteliselt kõrgele tasemele. Saue valla mõõdukalt kõrge netovõlakoormuse tase tuleneb Tallinna kuldse-ringi-valdadele omasest suurest investeeringuvajadusest.

Valla võlakoormuse näitajaid iseloomustab tabel 1.11. Tabel 1.11. Saue valla võlakohustused ja võlakoormus aastatel 2015-2019 2015 2016 2017 2018 2019 eeldatav eelarve eelarve eelarve eelarve Saue vallavalitsus täitmine Finantseerimistegevus 790 500 242 263 -987 127 -480 245 -73 332 Netovõlakoormus (eurodes) 5 324 371 6 006 634 5 459 508 5 419 263 5 785 931 Netovõlakoormuse % 39,8 43,0 37,4 35,5 36,2 Allikas: Saue valla eelarvestrateegia 2016-2019 (tabel 11)

Analüüsides netovõlakoormuse määra selgub, et aastatel 2015-2019 ei ületa netovõlakoormuse määr kordagi 60% künnist. Vastavalt KOFS-le tohib omavalitsus ületada netovõlakoormuse üldist ülempiiri ainult (60% põhitegevuse tuludest) Keskkonnainvesteeringute Keskuse (KIK-i) omavahendite laenu laenujäägi võrra. Toodud nõue on igal eelarveaastal täidetud, mistõttu valla võimekus kavandatud investeeringuprojekte rahastada on piisav.

17

Saue valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2016-2027

2. SEADUSANDLIK TAUST

2.1. Olulisemad EL direktiivid veemajanduse alal Euroopa Liidus reguleerivad veemajandust järgmised direktiivid:  Asulareovee direktiiv 91/271/EMÜ;  Joogivee direktiiv 80/778/ EMÜ parandatud 98/83/EÜ;  Ohtlike ainete levikut veekeskkonda piiravad direktiivid 76/464/ EMÜ; 86/280/ EMÜ; 80/68/ EMÜ;  Veepoliitika raamdirektiiv 2000/60/EÜ;  Reoveesette direktiiv 86/278/ EMÜ;  Suplusvee direktiiv 76/160/ EMÜ;  Pinnavee direktiiv 75/440/ EMÜ:  Nitraadi direktiiv 91/676/EEC.  Direktiiv reostuse kompleksse vältimise ja kontrolli kohta e. IPPC (96/61/EÜ).

Asulareovee puhastamise direktiiv, joogivee direktiiv ning ohtlike ainete direktiiv kehtestavad nõuded elanikkonnale edastatava joogivee kvaliteedile, reovee kogumisele ja puhastamisele ning suublasse juhtimisele, ohtlike ainete kasutamisele ning keskkonda juhtimisele. Direktiivide nõuete täitmine peab tagama ohutu elukeskkonna ning aitama kaasa inimeste elukvaliteedi paranemisele.

Asulareovee direktiivi rakendamise üleminekuperiood kehtis Eesti jaoks kuni 31. detsembrini 2010. Nimetatud tähtajaks pidid üle 2000 inimekvivalendiga reostuskoormusega reovee kogumisaladel reovee kogumissüsteemid olema kas rekonstrueeritud või laiendatud nii, et kõigile piirkonna elanikele on tagatud võimalus ühiskanalisatsiooniga liitumiseks. Asulareovee puhastamise direktiivi eesmärgiks on kaitsta keskkonda asulareovee suublasse juhtimisest tulevate kahjulike mõjude eest. Eesmärgi saavutamiseks tuleb reovesi kokku koguda reoveekogumisaladel ning seejärel puhastada. Reovesi, mis reoveekogumisaladelt kokku kogutud, peab vastama direktiivis etteantud puhastusnõuetele. Lisaks tuleb Eestil arvestada ka mõnevõrra rangemaid puhastusnõudeid, seda eelkõige üle 10000 ie reoveepuhastite puhul järgimaks Läänemere merekeskkonna kaitse komisjoni (Helcom) soovitusi. Rangemad reovee puhastuse nõuded võrreldes teiste EL liikmesriikidega tulenevad Eesti jaoks ka meie veekogude reostustundlikkusest. Kuivõrd Läänemeri on nimetatud reostusele tundlikuks, on ka kogu Eesti territoorium, mis paikneb tervikuna Läänemere valgalal, nimetatud reostusele tundlikuks alaks.

Joogivee direktiivi rakendamise üleminekuperiood kehtis Eesti jaoks üle 2000 elanikuga asulates 2008.a. lõpuni ning kehtib väiksemates asulates 2013.a. lõpuni. Joogiveedirektiivi eesmärgiks on kaitsta inimese tervist joogivee mistahes saastatusest tulenevate kahjulike mõjude eest, tagades joogivee tervislikkuse ja puhtuse.

Veepoliitika raamdirektiivi eesmärgiks on tagada veekogude ja põhjavee hea seisund. Vee kaitse ja kasutamise abinõud planeeritakse alamvesikonnas veemajanduskavaga.

18

Saue valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2016-2027

Veepoliitika raamdirektiivi kohaselt tuleb tagada, et kõik pinna- ja põhjaveed saavutaks aastaks 2015 hea seisundi. Hea seisund on selline veekogu seisund, mille korral selle veekogu keemilised kvaliteedinäitajad ja ökoloogilised kvaliteedinäitajad ei ole inimtegevuse tulemustest mõjutatud ning on võimalikult looduslähedased. Veekogu hea seisundi mitte saavutamine saab olla põhjendatud ainult majanduslike selgitustega, mis peavad tõendama, et soovitava seisundi saavutamine on kas elanikkonnale või riigile tervikuna rahaliselt ülejõu käiv või tehniliste vahenditega teostamatu. Veepoliitika raamdirektiivi artikli 9 kohaselt peavad liikmesriigid rakendama saastaja maksab põhimõtet. Selle põhimõtte järgimiseks tuleb arvestada veeteenustega seotud kulusid, täpsemalt keskkonna- ja ressursikulude katmise põhimõtet ning veekasutuse majandusanalüüsi. Veepoliitika raamdirektiivi kohaselt loetakse veeteenuseks mistahes kodumajapidamistele, avalikele asutustele või majandustegevuseks osutatavad vee kasutamisega seotud teenused.

Ohtlike ainete direktiivi eesmärgiks on kaitsta keskkonda ohtlike ainetega reostumise eest ning kõrvaldada ja piirata ohtlike ainete juhtimist keskkonda. Ohtlikud ained on oma ohtlikkuse alusel jaotatud kahte nimistusse. Nimistusse 1 on valitud ained mürgisuse, püsivuse ja bioakumuleerumisvõime põhjal, jättes välja bioloogiliselt ohutud või kiiresti bioloogiliselt ohututeks aineteks lagunevad ained. Nimistu 1 ainete juhtimine keskkonda on keelatud. Nimistusse 2 kuuluvad need ained, millel on küll veekeskkonnale kahjulik mõju, kuid mille mõju suurus ja ulatus sõltub konkreetsest piirkonnast ja keskkonnatingimustest. Nimistu 2 ainete keskkonda juhtimine on lubatud ainult selleks ettenähtud lubade alusel.

2.2. Olulisemad siseriiklikud õigusaktid Eestis on veemajandus riigi poolt reguleeritud mitmete õigusaktide ja normdokumentidega, mis on kooskõlas Euroopa Liidu direktiividega. Keskseks veemajandust reguleerivaks õigusaktiks on veeseadus, mille alusel on kehtestatud mitmeid alamaid õigusakte veemajanduse reguleerimiseks. Kõik nõuded ja kohustused, mis on kehtestatud EL veealaste õigusaktidega, on Eestis rakendatud peamiselt veeseadusest lähtuvalt.

 Veeseaduse ülesanne on tagada sise- ja piiriveekogude ning põhjavee puhtus ja veekogudes ökoloogiline tasakaal; reguleerida vee kasutamist ja kaitset, maaomanike ja veekasutajate vahelisi suhteid. Vastavalt Veeseadusele peab kohalik omavalitsus tagama põhjavee kaitseks reovee kogumisalal kanalisatsiooni olemasolu reovee suunamiseks reoveepuhastisse. Vastavalt Veeseaduse §3 lg 2 annab kohalik omavalitsus oma halduspiirkonnas nõusolekuid vee erikasutuseks ja korraldab omavalitsusele kuuluvate veekogude haldamist ning veeavarii ja vee äkkreostuse tagajärgede likvideerimist. Juhul, kui kavandatavad tegevused kuuluvad veeseaduse § 8 lg 2 nimistusse, on vajalik taotleda vee erikasutusluba.

 Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lg 1 sätestab, et kohaliku omavalitsusüksuse ülesandeks on korraldada oma halduspiirkonnas veevarustust ja kanalisatsiooni. Tulenevalt Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse § 4 lg 1 rajatakse ühisveevärk ja -kanalisatsioon kohaliku

19

Saue valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2016-2027

omavalitsuse volikogu kinnitatud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava alusel.

Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 37 lõige 2 sätestab, et kõik seaduse alusel kohalikule omavalitsusele kohustuslikud valdkonnapõhised arengukavad, valla või linna arengukava ning üldplaneering peavad olema omavahel seotud ning ei tohi olla vastuolus.

 Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniseadus reguleerib kinnistute veega varustamise ning kinnistute reovee, sademevee, drenaaživee ning muu pinnase- ja pinnavee ärajuhtimise ja puhastamise korraldamist ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kaudu ning sätestab riigi, kohaliku omavalitsuse, vee-ettevõtja ja kliendi õigused ja kohustused. Ühisveevärgi ja –kanalisatsiooniseaduse § 4 alusel peab ühisveevärgi ja –kanalisatsiooniga kaetaval alal ÜVK omanik või valdaja seda arendama selliselt, et oleks võimalik tagada kõigi sellel alal olevate kinnistute veega varustamine ühisveevärgist ning kinnistutelt heitvee ärajuhtimine ühiskanalisatsiooni.

 Keskkonnatasude seadus sätestab loodusvara kasutusõiguse tasu määramise alused, saastetasumäärad, nende arvutamise ja tasumise korra ning keskkonnakasutusest riigieelarvesse laekuva raha kasutamise alused ja sihtotstarbe.

 Planeerimisseadus reguleerib riigi, kohalike omavalitsuste ja teiste isikute vahelisi suhteid planeeringute koostamisel. Planeerimisseaduse § 75 sätestab üldplaneeringu eesmärgid, sh tehnovõrkude ja -rajatiste üldise asukoha ja nendest tekkivate kitsenduste määramine.

 Looduskaitseseadus (edaspidi LKS), sätestab, et ilma kaitstava loodusobjekti valitseja nõusolekuta ei või kaitsealal, hoiualal, püsielupaigas ja kaitstava looduse üksikobjekti kaitsevööndis teostada tegevusi, mis on toodud § 14 lg 1. Nimetatud looduskaitse piirangutega aladel tuleb juhinduda konkreetse ala kaitsekorrast. Väljaspool kaitsealasid, kuid näiteks liigi kasvupaigas või levikualal tuleb juhinduda LKS § 55 sätestatust ning veekogude kaldavööndis LKS § 38 nimetatud erisustest.

 Ehitusseadustik sätestab nõuded ehitistele, ehitusmaterjalidele ja -toodetele ning ehitusprojektidele ja ehitiste mõõdistusprojektidele, samuti ehitiste projekteerimise, ehitamise ja kasutamise ning ehitiste arvestuse alused ja korra, vastutuse käesoleva seaduse rikkumise eest ning riikliku järelevalve ja ehitusjärelevalve korralduse. Ehitusseadustiku § 74 sätestab ühisveevärgi ja - kanalisatsiooni kaitsevööndi mõiste, mis on ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni ehitist ümbritsev maa-ala, kus kinnisasja kasutamist on piiratud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni ehitise ohutuse ja kaitse tagamiseks. Ehitusseadustiku § 124 reguleerib puurkaevu ja -augu asukoha kooskõlastamist. Selle kohaselt arvestab kohaliku omavalitsuse üksus puurkaevu või -augu asukoha kooskõlastamisel üld- ja detailplaneeringut, kohaliku omavalitsuse üksuse ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengukava ning vee-ettevõtja olemasolevaid teeninduspiirkondi (§ 124 lg 2).

20

Saue valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2016-2027

 Vabariigi Valitsuse 29.11.2012 määrusega nr 99 „Reovee puhastamise ning heit- ja sademevee suublasse juhtimise kohta esitatavad nõuded, heit- ja sademevee reostusnäitajate piirmäärad ning nende nõuete täitmise kontrollimise meetmed”, mis jõustus 1.jaanuaril 2013 on kehtestatud heitvee veekogusse või pinnasesse juhtimise nõuded ja nõuete täitmise kontrollimeetmed.  Vabariigi Valitsuse 16.mai 2001 määrusega nr 171 "Kanalisatsiooniehitiste veekaitsenõuded” (kehtiv redaktsioon alates 25.04.2010) on kehtestatud reovee kogumiseks, puhastamiseks või suublasse juhtimiseks rajatud kanalisatsioonitorustiku, reoveepuhasti, pumpla või muu reovee käitlusega seotud hoone või rajatise veekaitsenõuded. Määrusega on kehtestatud ka kanalisatsiooniehitiste kujad ehk lubatud väikseimad kaugused tsiviilhoonest või joogivee salvkaevust.  Keskkonnaministri 30.detsembri 2015.a. määrus nr 77 „Prioriteetsete ainete ja prioriteetsete ohtlike ainete nimistu, prioriteetsete ainete, prioriteetsete ohtlike ainete ja teatavate muude saasteainete keskkonna kvaliteedi piirväärtused ning nende kohaldamise meetodid, vesikonnaspetsiifiliste saasteainete keskkonna kvaliteedi piirväärtused, ainete jälgimisnimekiri“  Keskkonnaministri 11.augusti 2010. a määrus nr 39 „ Ohtlike ainete sisalduse põhjavee kvaliteedi piirväärtused“  Keskkonnaministri 11.augusti. 2010. a määrus nr 38 „ Ohtlike ainete sisalduse piirväärtused pinnases“  Keskkonnaministri 30.detsembri 2002. a määrus nr 78 „Reoveesette põllumajanduses, haljastuses ja rekultiveerimisel kasutamise nõuded“  Sotsiaalministri 2. jaanuari 2003. a määrus nr 1 „Joogivee tootmiseks kasutatava või kasutada kavatsetava pinna- ja põhjavee kvaliteedi- ja kontrollinõuded“  Keskkonnaministri 16. detsembri 1996. a. määrus nr. 61 „Veehaarde sanitaarkaitseala moodustamise ja projekteerimise kord ning sanitaarkaitsealata veevõtukoha hooldusnõuded põhjavee kaitseks “ kehtestab nõuded veehaarde sanitaarkaitseala moodustamisele ning veevõtukoha hooldamisele ning selle määruse ülesandeks on kindlustada veehaaret ümbritseval maa- ja veealal põhja- või pinnavee ning veehaarderajatiste kaitse, et võimaldada joogivee nõuetele vastava vee tootmine.  Sotsiaalministri 31. juuli 2001.a määrus nr. 82 “Joogivee kvaliteedi- ja kontrollnõuded ning analüüsimeetodid” kehtestab joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ning joogivee proovide analüüsimeetodid eesmärgiga kaitsta inimese tervist joogivee saastumise kahjulike mõjude eest.  Keskkonnaministri 29. juuli 2010. a. määrus nr. 37 “Nõuded puurkaevu ja puuraugu projekti ja konstruktsiooni ning likvideerimise ja rekonstrueerimise projekti kohta, puurkaevu ja puuraugu projekteerimise, rajamise, kasutusele võtmise, likvideerimise ja konserveerimise kord ning puurkaevu või puuraugu asukoha kooskõlastamise, rajamise ja kasutusele võtmise taotluste, puurimispäeviku, puurkaevu ja puuraugu andmete keskkonnaregistrisse kandmiseks esitamise ning puurkaevu ja puuraugu likvideerimise akti vormid”

21

Saue valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2016-2027

sätestab puurkaevude projekteerimise, puurimise, konserveerimise ja likvideerimise korra.

 Keskkonnaministri 19.03.2009. a. määrusega nr 57 „Reovee kogumisalade määramise kriteeriumid” kehtestatakse optimaalsed tingimused ja kriteeriumid reoveekogumisalade määramiseks arvestades põhjavee kaitstust heitveega reostumise eest ja sotsiaalmajanduslikke tingimusi.  Siseministri 18. augusti 2010. a määrus nr 37 „Nõuded tuletõrjehüdrandi tüübi valikule, paigaldamisele, tähistamisele ja korrashoiule“ kehtestab tuletõrjehüdrandi tüübi valiku, paigaldamise, tähistamise ja korrashoiu nõuded.

2.3. Lääne-Eesti vesikonna veemajanduskava perioodiks 2015-2021

Vabariigi Valitsus on oma protokollilise otsusega 07.jaanuarist 2016.a kinnitanud veemajanduskavad perioodiks 2015-2021.

Saue valda hõlmavad Lääne-Eesti vesikonna veemajanduskava eesmärgid, mille saavutamise taotlemisega on kehtiv ÜVK arengukava ka kooskõlas. Konkreetsemalt hõlmab Saue valda Harju alamvesikond ning Harju alamvesikonna pinnaveekogumite tegevuseesmärgid on seeläbi täitmiseks vooluveekogumite hea keskkonnaseisundi saavutamisel.

Perioodi 2015-2021 veemajanduskavad on leitavad aadressilt: http://www.envir.ee/et/eesmargid- tegevused/vesi/veemajanduskavad/veemajanduskavad-2015-2021

2.4. Saue valla arengukava

Saue valla kehtivas arengukavas (kinnitatud Saue Vallavolikogu poolt 24.09.2015) sisaldub 10.peatükk Keskkond, mille alapeatükk 10.1 Keskkonnakaitse, keskkonnateadlikkus ja keskkonnatervis sõnastab muuhulgas ka veemajandusega seotud arenguvajadused ja eesmärgid, kuivõrd need on seotud teiste valdkondadega.

Väliskeskkonnast lähtuvad olulisemad keskkonnatervise riskivaldkonnad ja nende probleemid on järgmised: 1) Tööstuse ja transpordiga kaasnev müra, õhu- ja veesaaste. Saue vallas on probleemiks suurtest liiklusmagistraalidest tingitud müra ja õhusaaste, raudtee poolt tingitud õhusaaste ja müra on tulenevalt kaubaveoliikluse hõrenemisest vähenenud. 2) Inimtekkeline müra, õhu- ja valgussaaste elurajoonides, põhjavee saaste (põllumajanduslik või tööstusest pärinev reostus, olmereovee juhtimine pinnasesse jm). Põhiline probleem vallas on reovee käitlemine. Saue vald asub enamjaolt kaitsmata või nõrgalt kaitstud põhjaveega alal, õhuke pinnakatte kiht ei kindlusta reostuse puhastumist, mistõttu reoveed koos sadevetega filtreeruvad vettkandvatesse lubjakividesse ja edasi joogivee allikana kasutatavatesse põhjaveekihtidesse. Saue vallas puuduvad reovee eelvoolud ja/või trassid mitmetes tiheasustus- ja arenduspiirkondades Alliku, Maidla, Vatsla külades. Hinnanguliselt ei vasta paljud reovee kogumismahutid nõuetele. Väiksemates asumites (Kiia, Jõgisoo Lõokese tn piirkond, Valingu,

22

Saue valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2016-2027

Tuula) nõukogude ajal ehitatud reoveetrassid ja reoveepuhastussüsteemid on amortiseerunud. 3) Joogivee kvaliteedist tulenevad terviseriskid. Joogivee kvaliteedist tingitud terviseriskid tulenevad eelmises punktis toodud reovee käitlemisega seonduvatest probleemidest ja Saue vallas joogiveeks kasutatava põhjavee kvaliteedist (raua ja mangaanisisaldus, uue probleemina üles tõstetud Cm-V puurkaevude radionukliidide sisaldus, Valingu külas fluoriidide sisaldus).

Saue valla arengukava fikseerib valla keskkonna-alased arenguvajadused, mis on otseselt seotud ka veemajanduse korraldamisega: 1) Kuna vallas puuduvad suuremad ettevõtlusega seotud punktreostusallikad, siis tuleb jooksvalt jälgida väljastatud ettevõtete keskkonnalubade kehtivust. Hoolikalt tuleb kaaluda uute rajatavate ettevõtete ning ehitatavate või rekonstrueeritavate suurte infrastruktuuride (maanteed, raudteed, torujuhtmed, kõrgepingeliinid) eeldatavat keskkonnamõju. 2) Veemajanduses on viimastel aastatel olukord seoses Euroopa Liidu projektide abil välja ehitatud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni rajatistele paranenud (eeskätt Laagri alevikus, Vanamõisa ja Hüüru külades), määratud on vee-ettevõtjad ja toimub järelevalve nende tegevuse üle. Olulisemate tiheasumite veemajanduse 65 infrastruktuuri väljaehitamist ja rekonstrueerimist tuleb jätkata vastavalt uuendatavale valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kavale. Jätkuvalt on oluline ka väikeste biopuhastite rajamise, kogumismahutite ja biopuhastite korrasoleku kontrollimine.

Arengukava punktis E 10.1.2 - „Vallas on tagatud kvaliteetsete põhjaveevarude säilimine, veevarude ja veestiku säästlik kasutamine ning võimalused reovee ja pinnasevee nõuetekohaseks käitlemiseks“ fikseeriti ka konkreetsed tegevused veemajandusega seotud eesmärkide ja arenguvajaduste realiseerimiseks:

1. ÜVK arengukavas loetletud tegevuste elluviimine ja ÜVK tähtaegne uuendamine. 2. Koostöö naaberomavalitsustega ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arengukava rakendamisel. 3. Vatsla suvilapiirkonna ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni ning sadeveekanalisatsiooni projekteerimine ja väljaehitamine ÜF veemajandusprojekti ja siseriiklike veemajandusprojektide raames. 4. Laagri vanade joogiveetorustike ja ühisveevärgi edasine rekonstrueerimine. 5.Ääsmäe ühisveevärgi- ja kanalisatsioonisüsteemide uuendamine ja reovee puhastusseadmete väljaehituse lõpetamine. 6. Kiia ühisveevärgi- ja kanalisatsioonisüsteemide uuendamine ja reoveepuhasti rekonstrueerimine. 7. Omavoliliste puurkaevude ja kogumiskaevude korrasoleku kontrollimine. 8. Väiksemate asumite (Valingu, Jõgisoo Lõokese tn piirkonna, Tuula, Alliku) vee- ja reoveepuhastussüsteemide uuendamine. 9. Laagri ja Ääsmäe sademeveekanalisatsiooni projekteerimine ja väljaehitamine. 10. Kotka tee äärse piirkonna ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni ning sademeveelahenduse projekteerimine ja väljaehitamine.

2.5. Keskkonnainvesteeringute Keskuse keskkonnaprogrammi finantseerimise kord

23

Saue valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2016-2027

Veemajandusprojektide lisana esitatavad Ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arengukavad peavad vastama finantseerimise korra lisas 7 p.5.6. ja selle alapunktides toodud nõuetele. Käesoleva arengukava koostamisel on arvesse võetud eelnimetatud nõudeid.

24

Saue valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2016-2027

3. SAUE VALLA ÜHISVEEVÄRGI JA –KANALISATSIOONI HETKEOLUKORD JA ARENDUSMEETMED

3.1. Tallinna reoveekogumisala (Laagri alevik (sh. Pilliroo, Koru-Kotka ja Nõlvaku tegevuspiirkonnad), Hüüru tegevuspiirkond ja Vatsla reoveekogumispiirkond) üle 100 000 ie reoveekogumisala (468 000 ie)

Tallinna reoveekogumisala haarab Laagri alevikku, Koidu küla- Koidu ja Koidu 1 eramupiirkonda, Alliku küla, Hüüru küla ja Vatsla küla aiandusühistute piirkonda. Reoveekogumisala kogupindala Saue vallas on 1160 ha.

Tallinna RKA elanike arv Rahvastikuregistri andmetel elas 01.01.2016.a. seisuga Laagri alevikus 4921, Alliku külas 13442, Koidu külas 369, Hüüru külas 449 ning Vatsla külas 274 inimest. Statstikaameti poolt läbiviidud rahvaloenduse andmetel (31.12.2011) elas Laagris aga 5165 inimest, Allikul 15753 (sisaldab ka Koidut), Hüüru külas 511 ja Vatsla külas 371. Seega on just Tallinna reoveekogumisalal suureks probleemiks tegeliku elukoha ja sissekirjutuse erinevus, mis on arvatavasti tingitud Tallinna linna poolt rahvastikuregistriga seotud hüvedest. Kokku elab piirkonnas seega vähemalt 7300 inimest. Laagri alevikus ning Alliku ja Koidu piirkonnas on pikemas perspektiivis võimalikuks elanike arvuks prognoositud kokku 7000 inimest. Hüüru perspektiivseks elanike arvuks võib hinnata 450 inimest ning Vatsla küla elanike arvuks prognoosiperioodi lõpuks kuni 578 inimest. Tallinna reoveekogumisalal kokku võib Saue valla haldusterritooriumil elada seega 12 aasta pärast vähemalt 8028 elanikku.

Põhjavee kaitstus Laagri aleviku, Hüüru küla ning Vatsla küla aladel on põhjavesi on kaitsmata. Laagri- Allikul on põhjavesi sõltuvalt täpsemast asukohast kaitsmata või nõrgalt kaitstud.

Asutused ja ettevõtted Ettevõtetest tegutsevad Laagris AS Sagro, AS Neiseri Grupp, AS Temeko, AS Kovek, Puidutööstuse OÜ jt. Laagris paiknevad vallavalitsus, kool, lasteaiad, tervisekeskus, kultuurikeskus jt. asutused. Hüürus paiknevad Hüüru Mõis, raamatukogu. Lisaks sellele paikneb Hüüru piirkonnas AS Harku karjäär.

Purgimissõlme määramisest Saue vallas

Laagri alevikus ning Saue vallas tervikuna purgimissõlmed puuduvad.

Saue vallas puudub vajadus purgimissõlme järele, kuna vahetus läheduses paikneb Pääsküla purgimissõlm. Käesoleva ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kavaga määratakse Saue valda teenindavaks purgimissõlmeks Pääsküla purgimissõlm, mis kuulub AS-le Tallinna Vesi. Purgimissõlme saavad kasutada kõik AS-iga Tallinna Vesi lepingut omavad fekaaliveoteenust osutavad ettevõtted.

2 Neist ~200 Alliku küla keskuses, mis Tallinna reoveekogumisala koosseisu ei kuulu. 3 Neist ~200 Alliku küla keskuses, mis Tallinna reoveekogumisala koosseisu ei kuulu.

25

Saue valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2016-2027

3.1.1. Laagri

3.1.1.1. AS Kovek tegevuspiirkonnad (Laagri, Koru-Kotka, Pilliroo, Nõlvaku)

Ühisveevarustuse olemasolev olukord Tänaseks päevaks on tänu veemajandusprojekti elluviimisele kõigile Laagri elanikele loodud võimalus liituda ühisveevärgiga.

Veetöötlusjaamad, puurkaev-pumplad Laagri aleviku ühisveevärki varustatakse veega neljast puurkaev-pumplast (Tabel 3.1). Puurkaev-pumplad kuuluvad AS-ile Kovek ning 3 puurkaev-pumplat rekonstrueeriti veetöötlusjaamadeks projekti „Saue valla Tallinna reoveekogumisala ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni projekt“ raames. Peapumplatena toimisid projekti- eelselt Tsentraal 2, Kuuse tn. ning Sillaku tn. ja Pilliroo tn. puurkaev-pumplad. Projektijärgselt on veeallikana ühendatud Laagri veevarustussüsteemi Tsentraal 1 olemasolev puurkaev nr.768 ja varupumplana Nõlvaku piirkonnas Vanasilla tn. puurkaev-pumpla. Laagri aleviku veevarustus on lahendatud Cm-V põhjavee baasil, puurkaevudel on ka veevaru. Tänaseks on projektieelselt peapumplaks olnud Pilliroo tn pumpla likvideeritud ning puurkaev tamponeeritud.

Tabel 3.1. Laagri ühisveevarustusega ühendatud puurkaev-pumplad4.

Puurkaev- Kuuse tn. Tsentraal Tsentraal PK-7 Kuuse Sillaku PK-4 pumpla asukoht (Kuuse tn. 1 (Koru 2 (Koru (Seljaku tn. tn. (Koru 1) (nimetus) 31 a) pk 1) pk 2) põik 7)

AS AS AS AS AS AS AS Valdaja Kovek Kovek Kovek Kovek Kovek Kovek Kovek Katastri nr 101 50 270 768 788 11585 51508 51509 Passi nr 1950 3979 5026 6244 Kasutatav Cm-V O-Cm Cm-V Cm-V Cm-V O-Cm O-Cm põhjaveekiht

Puurkaevu 192 m 79,5 m 185 m 183 m 190 m 66 m 80 m sügavus

Staatiline veetase 67,0 26,0 51,0 54,9 43,0 17,9 26,0 m Puurimise aasta 1967 2011 1974 1981 1990 2012 2012 Lubatud veevõtt 136 000 136 000 29 200 136 000 40 148 136 000 52 000 m3/aastas

Projekti raames tehti ümber olemasolev Laagri veevõtusüsteem. Põhjaliku renoveerimise käigus renoveeriti Kuuse tn. ja Tsentraal 1 Tsentraal 2 pumplate hooned ehk need, milliste tehniline seis rekonstrueerimist nõudis. Kuuse puurkaev- pumpla osas paigaldati veetöötlusseadmed ja –filtrid ehk rajati veetöötlusjaam ja puuriti juurde 1 puurkaev. Kuuse tänaval on projektijärgselt 1 veetöötlusjaam ning 2

4 Lisaks toodud puurkaevudele paikneb Laagris AS Sagrole kuuluv nn Aiandi puurkaev katastri nr 501.

26

Saue valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2016-2027 puurkaevu. Koru piirkonnas rajati veetöötlusjaam ning seni peapuurkaev-pumpla funktsioonis olnud Tsentraal 2 puurkaev-pumpla muudeti veetöötlusjaama kompleksiks. Sillaku puurkaev-pumpla osas paigaldati veetöötlusseadmed ja –filtrid ehk rekonstrueeriti veetöötlusjaamaks, mille juurde puuriti 1 uus puurkaev ning ühendati VTJ-ga transiittoru kaudu olemasolev Vanasilla puurkaev. Seega Nõlvaku piirkonnas on projektijärgselt rekonstrueeritud veetöötlusjaam 2-e puurkaevuga ja varuveeallikana süsteemis ka Vanasilla puurkaev. KIK-i veemajandusprogrammi toetuse kaasabil paigaldati sinna 2013.aastal ka raua- ning mangaanieraldusseadmed. Nõlvaku piirkonna ühisveevärk on nüüd ühendatud Kuuse-Koru veevärgiga. Pilliroo piirkonnas puurkaev-pumpla likvideeriti, projekti käigus rajati piirkonda ringtorustik toitega AS Tallinna Vesi veevõrgust.

Tabel 3.2. Laagri joogiveevarustussüsteem (alates 2013.aastast) Tagatud Tagatud II astme vee- tõste- Vee- Tehno- pumpade Vee- Nimi tootmine kõrgus töötlus hooned paigaldus+ mahutid tunnis, (m) automaatika m3/h Kuuse (vee- töötlusjaam + 2 25,0 40,0 x x x 2 x 125 m³ puurkaevu) Koru (vee- töötlusjaam + 3 25,0 40,0 x x x 2 x 125 m³ puurkaevu Sillaku (vee- töötlusjaam + 2 3 20,0 40,0 x x x 3 x 50 m puurkaevu + reservis 1 puurkaev) Veetorustikud Laagri aleviku ühisveevärgi kogupikkuseks on ligikaudu 26,3 km. Saue valla Tallinna reoveekogumisala projektiga ehitati uut veetorustikku 6,3 km ulatuses. 20 km moodustasid projektieelselt rajatud veetorustikud, mis on tänaseks rekonstrueeritud. Torustikud on ehitatud valdavalt Ühtekuuluvusfondi projektiga ning rajatud veetorustikud on plasttorudest. Veetorude läbimõõt on valdavalt 110 mm. Viimaste Ühtekuuluvusfondi poolt rahastatud projektidega on saavutatud veetorustike hea tehnilise seisukord, mistõttu uusi investeeringuid olemasolevasse ühisveevärki ei planeerita.

Vee kvaliteet Laagri aleviku veevarustuses kasutatakse O-Cm ja Cm-V veekompleksi põhjavett. Pärast teostatud veemajandusprojekte vastab tarbijale jõudev joogivee kõigile veekvaliteedile kehtestatud nõuetele. Lõppenud Ühtekuuluvusfondi veemajandus- projektiga loodi Laagri asulasse 3 veetöötlusjaama (vt. tabel 3.2).

Tuletõrje veevarustus Tuletõrje veevarustus on Laagris lahendatud tänava hüdrantidega ringveevõrguna DE 110 mm torudel. Tänavahüdrandid on paigaldatud ka Koidu elamupiirkonnas.

27

Saue valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2016-2027

Laagri asulas paikneb Tsentraal 2 ja Kuuse tn veetöötlusjaamade juures kummaski kaks veereservuaari 2x125 m3 ning Sillaku puurkaev-pumpla juures kolm veereservuaari - a’ 50 m.

Ühiskanalisatsiooni olemasolev olukord Kanalisatsiooniga mitteliitunud elanikud kasutavad reoveekäitlemiseks kogumiskaeve, mis on teadmata tehnilises seisundis ning võivad põhjustada keskkonnareostust. Ühiskanalisatsioonisüsteem Laagris koos Koidu küla ning Koru- Kotka tegevuspiirkonnaga on AS-i Kovek omanduses. Instituudi teest ida poole jääv ala (Veskimöldre) ning Metsavahi piirkond kuulub OÜ-le Watercom.

Kanalisatsioonitorustikud, reoveepumplad ja purgimissõlmed Reoveetorustike kogupikkuseks on 29,6 km. Saue valla Tallinna reoveekogumisala Ühtekuuluvusfondi 1.etapi projektiga laiendati reoveetorustikku kokku 9,6 km ulatuses, sellest isevoolne kanalisatsioon moodustas 6,7 km ja survekanalisatsioon 2,9 km. Kanalisatsiooni ehitamisel oli varem kasutatud keraamilisi, malm- ja asbotsementtorusid, kuid ÜF projekti käigus paigaldati plasttorustik. Saue valla Tallinna reoveekogumisala Ühtekuuluvusfondi 2.etapi projektiga rekonstrueeriti ülejäänud ebarahuldavas tehnilises olukorras olnud reoveetorustikud. Käesoleval ajal võib hinnata rajatud kanalisatsioonitorustike tehnilist seisukorda heaks ning täiendavaid investeeringuid seetõttu lähiaastatel ei planeerita.

Laagris piirkonna kanalisatsioonisüsteemis töötab 24 reoveepumplat, neist 19 kuulub AS-ile Kovek. Saue valla Tallinna reoveekogumisala 1.etapi projektiga rajati Laagri piirkonda 11 reoveepumplat. Reoveepumplate sisseseade on veemajandusprojekti raames rajatud pumplate osas väga hea.

Laagri (sh Koidu küla Koidu ja Koidu 1 detailplaneeringuala ning Koru-Kotka tegevuspiirkonna) aleviku reovesi juhitakse AS Tallinna Vesi hallatavasse ühiskanalisatsiooni. Nõlvaku piirkonna reovesi suunatakse reoveetorustiku kaudu otse AS Tallinna Vesi Saue-Laagri reovee kollektorisse ja sealt Laagri reoveepumplasse.

Laagri aleviku ühiskanalisatsiooniga seotud probleemiks on asjaolu, et kanalisatsiooniga mitteliitunud elanikud kasutavad reoveekäitlemiseks kogumiskaeve, mis on valdavalt vanad ning võivad põhjustada keskkonnareostust. Tallinna RKA teostatud veemajandusprojektidega on kõigile piirkonna elanikele loodud tingimused ühiskanalisatsiooniga liitumiseks.

Sadeveekanalisatsioon Viimastel aastatel on teostatud mitmeid KIK-i keskkonnaprogrammi toel rahastatud projekte, mille tagajärjel on Laagri sadeveekanalisatsiooni ulatus ja seisukord oluliselt paranenud. Veskitammi tänaval kuulub sadeveekanalisatsioon AS-le Kovek. AS Kovek on 2012.a-l omandanud ka AS-le Sagro kuulunud sadeveekanalisatsiooni torustiku Laagri alevikus. Veskitammi tänava sadeveed juhitakse Pääsküla jõkke, paigaldatud on õlipüüdurid. Koidu külas on sadeveekanalisatsioon välja ehitatud ja sadevesi juhitakse Vääna jõkke. Sadeveekanalisatsiooni olukorda võib hinnata Laagri asula keskosas rahuldavaks ning täiendavaid investeeringuid lähiajal ei planeerita.

Arendusmeetmed

28

Saue valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2016-2027

Tulenevalt Ühtekuuluvusfondi ning KIK-i siseriikliku keskkonnaprogrammi veemajandusprojektidega (Saue valla Tallinna reoveekogumisala ÜF I etapp, Saue valla Tallinna reoveekogumisala ÜF II etapp, KIK-i keskkonnaprogrammist rahastatud Laagri sadeveekanalisatsiooni projektid) rajatud taristu heast seisukorrast ei kavandata lähiaastatel uusi suuremahulisi investeeringuprojekte Laagri alevikus.

3.1.3. Laagri-Metsavahi tegevuspiirkond (OÜ Watercom) Vastavalt Saue Vallavolikogu otsusele nr. 66, 27. november 2014.a. opereerib OÜ Watercom vee-ettevõtjana Laagri-Metsavahi tegevuspiirkonnas. Tegevuspiirkond paikneb Laagri alevikus ja Alliku külas Tallinna reoveekogumisalal ulatuses, mis hõlmab Laagri-Alliku reoveekogumispiirkonna Instituudi teest ida poole jääva osa, millest on välja arvatud Saue Vallavolikogu 24.augusti 2006 otsusega nr 070 punktiga 2 moodustatud Pilliroo tegevuspiirkond ning Männimetsa põik tänav. Nimetatud tegevuspiirkonnast lõviosa moodustab Veskimöldre elamupiirkond.

Puurkaev-pumplad Laagri-Metsavahi tegevuspiirkonna joogivesi saadakse Tallinna linnas asuvatest AS Tallinna Vesi kuuluvatest võrkudest.

Veetorustikud OÜ Watercom Laagri-Metsavahi tegevuspiirkonna veetorustike tehniline seisukord on hea ning torustikud on rajatud valdavalt 8-10 aastat tagasi.

Reoveetorustikud OÜ Watercom Laagri-Metsavahi tegevuspiirkonna reoveeveetorustike tehniline seisukord on hea ning torustikud on rajatud valdavalt 8-10 aastat tagasi.

Reoveepumplad OÜ Watercom Laagri-Alliku tegevuspiirkonnas paikneb kokku 2 reoveepumplat. Rajatiste tehniline seisukord on hea.

Arendusmeetmed Olemasolevad rajatised on tulenevalt vanusest (rajatud 8-10 aastat tagasi) heas olukorras. Eeltoodust tulenevalt suuremahulisi investeeringuid torustike rekonstrueerimiseks ei kavandata.

3.1.3. Hüüru tegevuspiirkond (AS Kovek) Hüüru piirkond hõlmab  Vääna jõe paremal kaldal: - enne Hüüru silda on ~25 ha pindalaga elamupiirkonda; - peale maanteesilda ~5 ha pindalaga ca 15 elamuga kinnistut; - peale maanteesilda ~150 ha pindalaga väikeelamumaad, kuhu tiheasustuspiirkonna korral mahub kuni 600 eramut 1800 inimesega ja veetarbimisega Q=270 m3/d (Cm-V puurkaevu toodangu jagu).  Vääna jõe vasakul kaldal:

29

Saue valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2016-2027

- enne maanteesilda aiandusühistud; - peale silda paarkümmend elamut. Hüüru piirkonna pindala on kokku 253 ha.

Ühisveevarustuse olemasolev olukord Hüüru külla rajati ühisveevärk seoses Saue valla Tallinna reoveekogumisala Ühtekuuluvusfondi projektiga elluviimisega aastatel 2010-2012. Tänu ühisveevärgi väljaarendamisele on loodud kõigile Tallinna reoveekogumisala Hüüru asula elanikele (v.a Jõe tee piirkonna 14 kinnistut, mis ei kuulu ka Tallinna reoveekogumisalasse) võimalused liituda ühisveevärgiga. 2022.aastaks eeldatakse, et liitunute osakaal Hüüru projektipiirkonnas jõuab loodetavasti 100%-ni.

Veetöötlusjaamad, puurkaev-pumplad Tabel 3.3. Ühisveevarustusega puurkaevud Hüüru reoveekogumisalal Puurkaevu VAL- Katastri Põhjaveekihi Kaevu Lubatud Lubatud nimetus DAJA number indeks ja puur. veevõtt veevõtt (aadress) kaevu aasta Q (m3/d) (m3/aasta) sügavus PK-1 Hüüru AS 51108 Cm-V 2012 57.2 20 878 (Muinasasula Kovek 165,5 m tee 7) PK-2 Hüüru AS 51287 O-Cm 2012 38.1 13 906,5 (Muinasasula Kovek 51,5 m tee 7)

Saue valla Tallinna reoveekogumisala Ühtekuuluvusfondi projektiga rajati Hüüru külla aadressile Muinasasula tee 7 veetöötlusjaam kahe puurkaevuga (veevõtt O-Cm ja Cm-V veekihist), veetöötlusjaama tehnilised parameetrid olid järgnevad: Tabel 3.4. Hüüru rajatud veetöötlusjaam/puurkaev-pumpla kirjeldus Tagatud Tagatud II astme vee- Elektri- ja Vee- tõste- Raua- pumpade tootmine Tehnohoone automaatika- mahuti kõrgus filter paigaldus+ tunnis, süsteem olemasolu (mvs) automaatika m3/h

7,0 30,0 x x x x 2 x 30 m3

Veetöötlusjaama hoonesse rajati 2x30 m3 veereservuaar. Rajatud veetöötlusjaamast väljuva joogivee osas teostati joogivee keemilised analüüsid: 1) joogivee keemiline analüüs, 2) joogivee mikrobioloogiline analüüs – ning vastavalt analüüsidele olid näitajad normi piires.

Vee kvaliteet Vee kvaliteet on ÜF projektiga rajatud veetöötluse järgselt normidele vastav, mistõttu Hüüru piirkonna veevarustussüsteem kindlustab tarbijatele nõuetekohase joogivee.

30

Saue valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2016-2027

Tabel 3.5. Vee kvaliteet Hüüru joogivees (hüdrantidest, peale veetöötlust) Lubatud Mõõtmistulemus (hüdrant nr Mõõtmistulemus Näitaja Ühik piirnorm 217, Tamme tn (hüdrant nr 215, Kalda tn Kuupäev 30.10.2012 30.10.2012 Värvus mg/l Pt 4 <2 Hägusus - NHÜ 3,1 <1,0 Lõhn lahjendus-aste 1 1 Maitse palli 1 1 Elektrijuhtivus 2500 μS/cm 469 513 pH 6,5-9,5 7,8 8,2 Ammoonium 0,5 mg/l 0,04 0,05 Alumiinium 0,2 mg/l 0,013 0,009 Nitrit 0,5 mg/l <0,003 <0,003 Üldraud 0,2 mg/l 0,055 0,031 Escherichia coli 0 PMÜ/100ml 0 0 Enterokokid 0 PMÜ/1000ml 0 0 Coli-laadsed bakterid - PMÜ/100ml 0 0 Kolooniate arv (22°C) - PMÜ/ml 0 0 Allikas: AS Kovek (Terviseameti kesklabori proovivõtu tulemused)

Veetorustikud Saue valla Tallinna reoveekogumisala Ühtekuuluvusfondi projektiga (1.etapp) rajati Hüüru külla ajavahemikus juuni, 2011.a. kuni oktoober, 2012.a. 8 600 m veetorustikke ja samaaegselt projektiväliselt AS Kovek poolt 900 m veetorustikke. Veetorustike kogupikkuseks Hüürus on projekti elluviimise järgselt 9,5 km.

Tuletõrjeveevärk Hüüru ühisveevärk arendati välja ringsüsteemina, mis võimaldab tagada tuletõrje veevõtuks piisava veesurve.

Ühiskanalisatsiooni torustikud Enne Saue valla Tallinna reoveekogumisala projekti Ühtekuuluvusfondi elluviimist Hüürus ühiskanalisatsioon puudus. Projektiga rajati ajavahemikus juuni, 2011.a. kuni oktoober, 2012.a. Hüüru külla 5 900 m isevoolset kanalisatsiooni ja 6 800 m survekanalisatsiooni (sh. 5 100 m Hüüru-Harku eelvoolutorustikku kuni AS Tallinna Vesi liitumispunktini Harkus). Samaaegselt ÜF projektiga viis AS Kovek omavahendite arvel läbi 300 m isevoolse kanalisatsioonitorustiku ehitustööd. Seega on hetkel asulas 6,2 km isevoolset kanalisatsiooni ja 5,9 km survekanalisatsiooni. Reovesi juhitakse survekanalisatsiooni kaudu läbi Harku Tallinna ühiskanalisatsiooni. Kõikidel Hüüru küla Tallinna reoveekogumisala elanikel oli projektijärgselt ehk 2014.aastaks loodud võimalused ühiskanalisatsiooniga liitumiseks. 2022.aastaks eeldatakse, et liitunute osakaal projektipiirkonnas jõuab ca 100%-ni.

Reoveepumplad Saue valla Tallinna reoveekogumisala Ühtekuuluvusfondi projektiga rajati Hüüru küla reoveepiirkonda 7 reovee pumplat - 2 suuremat Hüüru silla lähiümbruses ja 5 väiksemat kaugemates ja madalamates punktides.

Arendusmeetmed Saue valla Tallinna reoveekogumisala Ühtekuuluvusfondi veemajandusprojektiga lahendati piirkonna veevarustusega ja ühiskanalisatsiooniga seotud probleemid.

31

Saue valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2016-2027

Hüüru küla sadeveekanalisatsioon on lahendatud kraavidega ning lähiaastatel olulisi investeeringuid ei vaja. Sadeveekanalisatsiooni edasine arendamine sõltub piirkonda uute elamurajoonide lisandumisest, mis võib tulevikus tõstatada vajaduse kompleksse sadeveekanalisatsiooni lahenduse järele.

3.1.4. Vatsla reoveekogumispiirkond Vatsla külas elas seisuga 01.01.2016.a rahvastikuregistri andmetel 274 inimest, kuid rahvaloenduse andmetel elab Vatslas 371 inimest. Vatsla reoveekogumispiirkonnas asub ~270 kinnistut. Põhja pool Vatsla teed paiknevad majad on Sõrve (Rannamõisa) aktiivsete lubja-kivivarudega maardla alal. Vatsla suvilate elamuteks ümberehitamine on kulgenud väga kiires tempos, mistõttu Vatsla elamupiirkonda võib käesoleval ajal pidada valdavalt püsiasustusega külaks. Ühisveevärk Vatsla külas on rajatud uus ühisveevärk, mida kaasrahastas aastatel 2014-2015 Ühtekuuluvusfond. Seoses sellega on piirkonnas välja ehitatud kaasaegne ja kõigile nõuetele vastav ühisveevärk. Projekti raames rajati üks kaasaegne veetöötlusjaam, kus on kasutusel ka II astme pumpla, mis varustab kogu Vatsla asulat. Veetöötlusjaama kompleksi kuulub kaks puurkaevu: pumplaruumis asuv Cm-V põhjaveekihist toituv puurkaev (OÜ RK Keila Puurtööd projekt nr 310-15) ning hoonest väljas asuv O-Cm põhjaveekihist toituv puurkaev (OÜ RK Keila Puurtööd projekt nr 311-15). Arvestuslik veevõtt puurkaevudest tavaolukorras on kokku 7 m3/h ehk 2 l/s. Kuna veetöötluse tehnoloogia näeb ette puurkaevude vee segamise, on mõlema puurkaevupumba arvestuslik vooluhulk tavaolukorras 1 l/s. Tulekahju olukorras on arvestatud veevõtuga 7 l/s, mis jaguneb puurkaevude vahel eeldatavalt 5 l/s (Cm-V) ja 2 l/s (O-Cm). Tuenevalt kinnistute arvust piirkonnas – 277 kinnistut ning Harjumaa linnade keskmisest leibkonnaliikmete arvust – 2,06 inimest leibkonnas ning eritarbimisest - 120 l ööpäevas elaniku kohta koos laienemisvaruga 30% on veetöötlusjaama arvutuslikuks keskmiseks tootlikkuseks: Q kd = 277 * 2,06 * 0,12 1,3= 82,1 m3/d Tootlikkus suurima tarbimisega ööpäeval on järgmine: Q max d = Q kd * K max d = 82,1 * 1,2 = 106,7 m3/d, kus K max d - maksimaalse tarbimise ebaühtlustegur ööpäevas. Veetöötluseks on kasutusel täisautomaatne vee filtreerimisel põhinev süsteem. Puurkaevu vesi pumbatakse süvaveepumpadega rauaeraldusfiltrisse. Rauaeemaldusfilter on raua ja mangaani eemaldamiseks põhjaveest. Enne rauaeraldusfiltrit aereeritakse injektoriga, millega antakse vette õhuhapnikku. Vees oksüdeeritud raud ja mangaan filtreeritakse filtris, filtraat suunatakse vee reservuaaridesse. Joogivesi pumbatakse asula veevõrku võrgupumpadega, mis on varustatud sagedusmuunduritega. Võrgupumpadeks on kolm Grundfosi elektriajamiga tsentrifugaalpumpa Grundfos CR 5-10 (Q= 6,48 m3/h, H=44m). Korraga töötab maksimaalselt kaks pumpa, üks on alati reservis. Kõik pumbad on varustatud sagedusmuunduritega. Tuletõrjepumpadeks on kaks horisontaalse paigutusega tsentrifugaalpumpa Grundfos NB 32-160/177 (Q= 36 m3/h, H= 44 m). Korraga töötab üks pump, teine on reservis.

32

Saue valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2016-2027

Töödeldud vee reservuaarideks on kolm reservuaari, millest keskmine on kasuliku mahuga 10,25 m3 ning külgmised kumbki 24,88 m3 - kokku seega 60 m3.

Tuletõrjeveevärk Tuletõrjevesi asulasse tagatakse veetöötlusjaama tuletõrjepumpade abil. Projektiga rajati hüdrandid, mille baasilt on lahendatud asula tuletõrje veevarustus.

Ühiskanalisatsioon Vatsla külas on rajatud uus ühiskanalisatsiooni süsteem, mis hõlmab kogu asulat.

Arendusmeetmed Arendusmeetmeid ei ole plaanitud, kuna kogu piirkonna ühisveevärk ja - kanalisatsioon ehitati välja Ühtekuuluvusfondi vahendite toel aastatel 2014-2015.

3.2. Valingu reoveekogumisala (Valingu ja Suurekivi tegevuspiirkonnad) alla 2000 ie reoveekogumisala

Valingu külas elas 01.01.2016.a. rahvastikuregistri andmetel 248 elanikku, viimase rahvaloenduse andmetel oli külas 299 elanikku. Valingu külas on eristatavad kaks elamupiirkonda – Valingu mõisa ümbrus (nn. keskosa) ja Suurekivi elamurajoon. Neist viimane on ehitatud viimasel kümnendil ning on oma olemuselt uuselamurajoon. Ettevõtetest tegutseb Valingu RKA-l AS Valingu Mõis (~200 lüpsilehma ja 250 noorlooma). Valingu Mõisa biopuhastis puhastatud reovesi juhitakse Keila jõkke vee- erikasutusloa alusel. Valingu RKA põhjavesi on kaitsmata.

Valingu reoveekogumisala vee-ettevõtjaks on 100% Saue vallale kuuluv AS Kovek, v.a. Valingu reoveepuhasti haldamine.

Ühisveevärk Valingu keskasula ühisveevärk on lahendatud kahe eraldi süsteemina, millest üht varustab veega nn kontor-klubi puurkaev (kat. nr 1424) ning teist nn aiandi puurkaev (kat. nr 1425). Valingu reovee kogumisalal paiknevatest puurkaevudest annab ülevaate tabel 3.9. Veevarudest Valingu veevajaduse katmisel piisab. Suurekivi tegevuspiirkonna (30 eramut) veevarustus on lahendatud puurkaevu (kat nr 21658) baasil. Aiandi puurkaevu lubatud veevõtt on 7300 m3 aastas (20 m3 ööpäevas). Kontor-klubi puurkaevu veevõtt ei kuulu vähese tarbimise tõttu vee-erikatusloa alla. 2015.aastal ammutati Valingu küla mainitud kahest puurkaevust kokku 2466 m3 vett. Suurekivi puurkaevust on lubatud veevõtt 12 775 m3 aastas (35 m3 ööpäevas), 2015.aastal ammutati sellest kaevust 3551 m3 vett. Joogiveetorustikke on Valingul kokku 4,4 km, neist ca 2 km on amortiseerunud ning vajavad rekonstrueerimist.

Tabel 3.7. Valingu küla puurkaevud. Puurkaevu VAL- Katastri ja Põhjaveekihi Kaevu Lubatud asukoht DAJA passi indeks ja kaevu puurimise veevõtt

33

Saue valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2016-2027

(nimetus) number sügavus aasta (m3/aastas)

Kontor- AS Kovek 1424 O-Cm 75m 1965 kuni 5,0 klubi 1482 m3 päevas HR1069 (loata) Aiandi AS Kovek 1425 O-Cm 80m 1965 7 300 HR1069 1481 Valingu AS 5014 O-Cm 83 m 1958 kuni 5,0 noorlooma Valingu m3 päevas laut Mõis (loata) Valingu AS 5015 O 40m teadmata 9 000 Farmi Valingu (Laut) Mõis HR0910 Valingu AS 1379 O-Cm 85m 1974 kuni 5,0 Kontori Valingu 3994 m3 päevas (garaaž- Mõis (loata) töökoda) HR0910 Suurekivi I AS Kovek 21658 O-Cm 80m 2006 12 775 1708

Vee kvaliteet. Joogivee puhastusseadmete paigaldamise projektiga kahte Saue valla asula puurkaev-pumplasse, mida kaasrahastas Keskkonnainvesteeringute Keskus. Projekt viidi ellu ajavahemikus mai 2012 kuni oktoober 2012 ning tänaseks on Valingu küla puurkaevude joogivee kvaliteedinäitajad normikohased.

Tuletõrjeveevärk Valingul on tuletõrjeveehoidla Pargi tänaval. Veehoidla on muldes, veevõtukaevuga. AS Valingu Mõis lauda territooriumil paiknevad tuletõrje veevõtukohad vajavad korrastamist. Valingu keskuses (Ööbiku t. kandis) puudub tuletõrjeveevarustus ja sinna on veehoidlat kindlasti vaja. Kaks tuletõrjeveemahutit (muldes) on paigaldatud Valingu Suurekivi tegevuspiirkonda, millega on Suurekivi elamurajoonis tuletõrjevee vajadus rahuldatud.

Ühiskanalisatsioon Ühiskanalisatsioon Valingu külas on lahendatud kahe eraldiseisva ühiskanalisatsiooni võrgustikuna. Valingu küla keskuses on olemas isevoolne ja survekanalisatsioon, mis on juhitud puhastisse. Suurekivi 2 kinnistu kanalisatsioon (30 eramut; Q max 13,5 m3/d) reovete puhastamiseks kasutatakse eraldiseisvaid naaberkinnistul paiknevaid biopuhastusseadmeid. Puhastatud vesi juhitakse maaparanduskraavidesse, mis suubuvad Valingu peakraavi ning sealt Keila jõkke.

Reoveepuhastusseadmed Praegu on Valingul kaks reoveepuhastit – Valingu asula keskosa reovett puhastab AS Valingu Mõis valduses olev puhasti. Lisaks asula keskosa elamute reoveele

34

Saue valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2016-2027 puhastavad reovee puhastusseadmed ka ca 220 lüpsilehmaga ja 100 noorloomaga AS Valingu Mõis farmide reovett. Reoveepuhasti lubatud vooluhulk on 4000 m3 aastas (1000 m3 kvartalis). Kanaliseerimata reovesi kogutakse mahutitesse ja veetakse ära. Valingu reoveepuhasti koosneb ca 20 m3 terasmahutist ja 2 settetiigist. Hoones asuv õhupuhur kujutab endast tagurpidi töötavat vaakumpumpa. Heitvee eelvooluks on Keila jõkke suubuv kraav. Vastavalt Valingu Mõis AS´le Harjumaa Keskkonnateenistuse poolt antud vee erikasutusloale nr. L.VV/320693 on Valingu reoveepuhastile kehtestatud järgmised tabelis 3.11 esitatud nõuded. Lämmastiku keskkonda viimist vee-erikasutusloas ei limiteerita, kuid saastetasu arvutatakse. Suubla saastetasu seaduse kohane koefitsient on 1,0.

Teine reoveepuhasti on AS-le Kovek üle antud Suurekivi tegevuspiirkonna reoveepuhasti, milles puhastatakse Suurekivi elamualalt lähtuvat kanalisatsiooni (30 eramut; Q max 13,5 m3/d), milleks kasutatakse eraldiseisvaid naaberkinnistul paiknevaid biopuhastusseadmeid.

Tabel 3.8 Valingu Mõisa reoveepuhasti väljavoolule kehtestatud nõuded Lubatud heide Heitvesi Reostuse kontsent. Reostusmaht Suubla Ühik Hulk näitaja mg/l t/kv t/a 3 Valingu m /a 4000 BHT7 25 0,025 0,1 reovee- m3/kv 1000 Heljum 35 0,035 0,14 puhasti, m3/d - Üld N* - - - Keila jõgi Üld P 2,0 0,002 0,008 109450 * Saasteained, mille keskkonda viimist loaga ei limiteerita, kuid saastetasu arvutatakse. Valingu keskasula reovee (Valingu Mõis AS) puhastusseadmed on teadaolevalt töökorras. AS-le Kovek kuuluv Suurekivi tegevuspiirkonna reoveepuhasti vajab rekonstrueerimist, kuna puhasti väljundnäitajad ei vasta kehtivatele nõuetele ning reoveepuhasti tehnoloogiline protsess pole töökindel.

Tabel 3.9 Valingu Suurekivi reoveepuhastist väljuva heitvee näitajad Näitaja Ühik 11.11.2014 16.12.2014 10.02.2015 Meetod pH pH ühik 7,6 7,6 7,7 EVS-EN ISO 10523:2012

Biokeemiline mgO2/l 215 121 290 ISO 5815-1:2003 hapnikutarve (BHT7) Heljum mg/l 165 48 169 EVS-EN 872:2005 Üldlämmastik mgN/l 94 32 118 STJ V70 Üldfosfor mgP/l 17,3 7,98 17 EVS-EN ISO 6878:2004

35

Saue valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2016-2027

Tabel 3.10 Valingu Suurekivi reoveepuhastisse siseneva heitvee näitajad Näitaja Ühik 11.11.2014 16.12.2014 Meetod pH pH ühik 7,6 7,6 EVS-EN ISO 10523:2012

Biokeemiline mgO2/l 432 232 ISO 5815-1:2003 hapnikutarve (BHT7) Heljum mg/l 175 50 EVS-EN 872:2005 Üldlämmastik mgN/l 103 80 STJ V70 Üldfosfor mgP/l 17,4 15,8 EVS-EN ISO 6878:2004

Kindlasti on vajalik reoveepuhasti rekonstrueerimine/asendamine tehnoloogiliselt töökindla puhastiga. Sobiv reoveepuhasti tüüp valitakse välja tehnoloogilise projekti koostamise ning täpsustatakse järgneva projekteerimis-ehitushanke teostamise käigus.

Arendusmeetmed Valingu küla vajab ühisvee- ja kanalisatsioonivõrgu rekonstrueerimist ja laiendamist. Olemasolev ühisveevärgi torustik vajab renoveerimist. Vahtralehe kinnistu varustamiseks on näidatud perspektiivne 87 m pikkune liitumine Suurekivi 1 kinnistul paikneva puurkaevuga. Metsavahi kinnistule nähakse ette perspektiivis sealsete planeeringualade teenindamiseks reoveepumpla ning survekanalisatsiooni trass eksisteeriva isevoolse kanalisatsiooni trassini Puiestee tänava otsas. Samuti nähakse ette reoveepumpla rajamine Kontori-klubi naabruses olevale Tombu kinnistule Kontor-klubi puurkaevu elamute ja võimalike piirkonna detailplaneeringualade liitmiseks ühiskanalisatsiooniga. Sealne reovesi juhitakse survetrassiga pikki Ööbiku tänavat eksisteerivasse isevoolsesse kanalisatsiooni Puiestee tänaval. Reovee puhastamist jätkatakse olemasolevas Suurekivi puhastis, mis tuleb rekonstrueerida. Arvestades Saue valla finantskohustusi ja laenuvõimet, saab eeldada, et lisaks 2012.aastal tehtud investeeringule veetöötlusseadmetesse saab ellu viia Valingu reoveekogumisalal planeeritud investeeringud ellu perioodil 2016-2017. Projekti koosseisu on arvatud ainult investeeringud, mis on tänaste rahastamistingimuste kohaselt rahastatavad KIK-i keskkonnaprogrammi vahenditest.

Tabel 3.11. Valingu ÜVK arendamiseks vajalikud tööd (aastatel 2016-2017). Töö nimetus Ühik Ühiku Hulk Maksumus hind Tuletõrje-veehoidla rajamine süst. 15 000 1 15 000 2×25 m3 Ööbiku tänaval Joogiveetorustike rekonstrueerimine m 180 240 43 200 Joogiveetorustike rajamine m 180 1150 207 000 Reoveepuhasti rekonstrueerimine tk. 180 000 1 180 000 Reoveepumplad tk. 40 000 2 80 000 Rajatav isevoolse kanalisatsiooni m 200 1200 240 000

36

Saue valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2016-2027 torustik Rajatavad survekanalisatsiooni m 160 410 65 600 torustikud KOKKU 830 800 Märkus: tööde tegelikud maksumused selguvad projekti alusel tehtud hinnapakkumuste käigus.

3.3. Ääsmäe reoveekogumisala (alla 2000 ie reoveekogumisala) 01.01.2016.a. seisuga elab Ääsmäel 720 inimest. Ääsmäel paiknevad põhikool, lasteaed, noortekeskus, raamatukogu jm. Ettevõtetest tegutsevad Ääsmäel Kuristu talu, Ants Pak’i Kadarbiku talu, AS Balsnack jt. Ääsmäe reoveekogumisala on Saue Vallavolikogu otsusega vee-ettevõtja AS Kovek tegevuspiirkond. Ääsmäe asub nõrgalt kaitstud põhjaveega piirkonnas. Ääsmäe reoveekogumisalal on kehtestatud ja menetlemisjärgus arvukalt detailplaneeringuid. Detailplaneeringute elluviimisel rajatakse elamispind enam kui 300 leibkonnale, lasteaed, kool jm. Arendustegevus on kulgenud piirkonnas üsna aktiivselt ning tänaseks on Kasemäe ja Kuuskmetsa elamualade reoveed (Q max = 25 m³/d) juhitud rekonstrueeritud Ääsmäe reoveepuhastisse.

Ühisveevärk Ühisveevärgiga on liitunud ligikaudu 90% elanikest. Soopealse O-Cm puurkaev- pumbamaja rekonstrueeriti 2002.a. kaheastmeliseks veehaardekompleksiks, kus on hüdrofoor, kompressoriga aeraator väävelvesiniku kõrvaldamiseks, veereservuaar ning sagedusmuunduriga II astme pumbad. Teostatud investeeringud Soopealse puurkaev-pumplasse võimaldasid muuta Oru puurkaevu reservpuurkaevuks. 2013.aastal viidi SA Keskkonnainvesteeringute Keskus kaasrahastuse abil läbi Soopealse puurkaev-pumpla veetöötlussüsteemile uute rauaeraldusseadmete paigaldus (lähtuvalt vooluhulgale 10 m3/h), rekonstrueeriti olemasolev pumpla ehitis (20 m2) ning veereservuaar. SA Keskkonnainvesteeringute Keskus kaasrahastuse abil viidi 2014.aastal ellu tööd, millega 1) teostati olemasoleva O-Cm puurkaevu manteltoru remont ja kaevu puhastuspumpamine; 2) olemasoleva pumpla juurde rajati lisaks olemasolevale O-Cm veekihi puurkaevule Cm-V veekihi puurkaev ja ühendati see veetöötlussüsteemiga, 3) teostati Soopealse pumplas ruumi juurdeehitus (12 m3), kuhu paigaldati diiselgeneraator.

Tabel 3.12. Ääsmäe RKA ühisveevärgiga ühendatud puurkaevud. Puurkaevu Soopealse Oru Välja I * Välja II * asukoht (nimetus) Valdaja AS AS AS AS Kovek Kovek Kovek Kovek Katastri nr 1492 1493 1574 1573 Passi nr 4497 / 1 4497 / 2 5834 5836 Põhjaveekihi O-Cm O-Cm O-Cm O-Cm indeks Kaevu sügavus 113 m 120 m 120 m 120 m Valmimisaasta 1978 1978 1987 1973 Lubatud veevõtt 250 50 - -

37

Saue valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2016-2027

Q (m3/päevas) Lubatud veevõtt 91 250 18 250 - - (m3/aastas) Hinnang tehnilise korras rahuldav, konserveeritud konserveeritud seisukorra kohta reservpuurkaev * Reservkaevud

Vee kvaliteet Käesoleval ajal vastavad Soopealse puurkaevust võetud joogivee kvaliteedinäitajad kehtestatud nõuetele.

Veetorustikud Ääsmäe ühisveevärgi kogupikkuseks on ligikaudu 5 km. Nendest 2,2 km torustikke on kas Kasemäe ja Kuuskmetsa uuselamurajoonis on uued plasttorud või KIK-i projektiga aastatel 2012-2013 rekonstrueeritud veetorustik. Veetorude läbimõõt on valdavalt 110 mm. SA Keskkonnainvesteeringute keskus kaasrahastuse abil 2012- 2013 ellu viidud projektiga rekonstrueeriti 1245 m veetorustikke. Aastatel 2019-2020 tuleks veel välja vahetada 1640 m veetorustikke saavutamaks veetorustike hea tehniline seisukord.

Tuletõrjeveevärk Ääsmäel paikneb 2 tuletõrjevee hüdranti. Lisaks sellele paikneb Ääsmäel kolm tuletõrje-veehoidlat kaheksa mahutiga. 2002.a. korrastati tuletõrje-veehoidlaid.

Ühiskanalisatsioon Ühiskanalisatsiooniga on liitunud ligikaudu 88 % Ääsmäe elanikest. Kokku on AS-le Kovek kuuluvas kanalisatsioonisüsteemis 5 km torustikke, nendest 4 km isevoolset kanalisatsiooni ja üks km survekanalisatsiooni. Olemasoleva reoveetorustiku väljavahetamist alustati SA Keskkonnainvesteeringute Keskus kaasrahastuse abil aastatel 2012-2013 teostatud projekti raames. Ääsmäel töötab kaks reoveepumplat, mille seisukord on rahuldav. SA Keskkonnainvesteeringute Keskus kaasrahastuse abil läbiviidava projekti raames rekonstrueeriti 2 reoveepumplat. Ääsmäel tekkiv reovesi juhitakse Ääsmäe reoveepuhastisse, kus kasutatakse madala koormusega aktiivmuda kestusaereerimise menetlust ning mis on ette nähtud vooluhulgale kuni 250m3/d. Tänaseks on reoveepuhasti rekonstrueeritud ning vastab seadusandlusega kehtestatud nõuetele. Reoveepuhasti suublaks on Maidla jõgi. Suubla saastetasu seaduse kohane koefitsient on 1,5. Vastavalt AS-le Kovek Harjumaa Keskkonnateenistuse poolt antud vee erikasutusloale nr. HR106 (L.VV.HA-183003) on Ääsmäe reoveepuhastile kehtestatud järgmised tabelis 3.16 esitatud nõuded. Lämmastiku keskkonda viimist vee-erikasutusloas ei limiteerita, kuid saastetasu arvutatakse.

38

Saue valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2016-2027

Tabel 3.13. Ääsmäe reoveepuhasti väljavoolule kehtestatud nõuded Lubatud heide Heitvesi Reostuse kontsent. Reostusmaht Suubla Ühik Hulk Näitaja mg/l t/kv t/a 3 Ääsmäe m /a 25200 BHT7 15 0,095 0,38 3 reovee- m /kv 6300 Heljum 25 0,158 0,632 puhasti, m3/d - Üld N* - - - Maidla Üld P 1,5 0,0095 0,038 jõgi Naftasaadused 1,0 0,0063 0,0252 1098300 Fenoolid 0,1 0,0006 0,0024 * Saasteained, mille keskkonda viimist loaga ei limiteerita, kuid saastetasu arvutatakse. Allikas: AS Kovek vee-erikasutusluba

Aastal 2013 rekonstrueeriti Ääsmäe reoveepuhasti, millega viidi lõpule investeeringuprogramm reoveepuhasti töö parandamiseks. Rajatud reoveepuhasti on läbivoolupuhasti, mis on dimensioneeritud Ääsmäe asula elanike teenindamiseks. Reoveepuhastist väljuva heitvee väljundnäitajad vastavad kõigile kehtivatele nõuetele ning edasisi investeeringuid reoveepuhastisse lähiaastatel ei planeerita.

Tabel 3.14 Ääsmäe reoveepuhastisse siseneva heitvee näitajad Näitaja Ühik 06.08.2015 Meetod pH pH ühik 7,4 EVS-EN ISO 10523:2012

Biokeemiline mgO2/l 720 ISO 5815-1:2003 hapnikutarve (BHT7) Heljum mg/l 340 EVS-EN 872:2005 Üldlämmastik mgN/l 91 STJ V70 Üldfosfor mgP/l 12 EVS-EN ISO 6878:2004

Tabel 3.15 Ääsmäe reoveepuhastist väljuva heitvee näitajad Näitaja Ühik 20.11.2014 06.08.2015 02.11.2015 Meetod pH pH ühik 7,1 7,4 7,4 EVS-EN ISO 10523:2012

Biokeemiline mgO2/l 6,1 2,6 9,3 ISO 5815-1:2003 hapnikutarve (BHT7) Heljum mg/l 9,0 6,0 14 EVS-EN 872:2005 Üldlämmastik mgN/l 1,4 3,4 4,7 STJ V70 Üldfosfor mgP/l 1,3 0,17 0,39 EVS-EN ISO 6878:2004

39

Saue valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2016-2027

Sadeveesüsteem

Ääsmäe reoveekogumisalal on olemasoleva lahendusena kasutatav sajuvete ärajuhtimine drenaažisüsteemidega, mis on osaliselt amortiseerunud. KIK-i poolt rahastatud projektiga rajati sadeveekanalisatsiooni torustikke kõige kriitilisemates asula piirkondades. Tänaseks on kõige olulisemad probleemid asula sadevete juhtimise osas lahendatud, kuid siiski on ka piirkondi, kus sajuvete ärajuhtimise süsteem üldse puudub. Sadeveesüsteem vajab drenaaži- ja sajuveesüsteemide eelvooludeks olevate kraavide puhastamist ja truupide korrastamist/väljavahetamist kuni Maidla jõkke suubumiseni. Sadeveesüsteem vajab laiendamist ka Kasesalu tn ja Kase tn piirkonnas.

Arendusmeetmed Ääsmäe III etapi arendustöödena (eeldatavalt aastatel 2019-2020) on planeeritud eeskätt ühisveevärgi- ja kanalisatsioonitorustike rekonstrueerimine, mis on jäänud varasematest investeeringuprojektidest välja.

Tabel 3.16. Ääsmäe reoveekogumisala arendamine III etapp (2019-2020) Töö nimetus Ühik Ühiku Kogus Maksumus hind Olemasolevate veetorustike m 180 750 135 200 rekonstrueerimine Olemasolevate isevoolsete m 200 800 160 000 kanalisatsioonitorustike rekonstrueerimine KOKKU 295 200

3.4. Laabi perspektiivne reoveekogumisala (alla 2000 ie reoveekogumisala) Laabi reoveekogumisala paikneb Hüüru ja Vatsla küladest põhjapool, Saue ja Harku valla piiril. Üldplaneeringu kohaselt on piirkond tööstusala. Alal paiknevad eeskätt peamiselt ehitus- ja muud tööstusettevõtted. Reovee kogumisala põhjavesi on kaitsmata. Ühisveevärk EE Betoonelement AS-il on 55m sügavune puurkaev katastri nr. 11582 (puuritud 1987. a). Pump on paigaldatud 32 m sügavusele. Kahevalentse raua sisaldus oli 300, kolmevalentse 90, kokku 390 µg/l. Veetarbimine on 80 m3/d. Puurkaevu vesi on ette nähtud tehniliseks otstarbeks. OÜ Janere rendib lõunaterritooriumil teistele firmadele lao- ja tootmispindu. Vett saadakse väravamajja 32 m sügavusest puurkaevust katastri numbriga 17649, pass I-240. Lõunaosas, maantee pool on AS Hüüru Suurtalu Laabi farmi O-Cm puurkaev kat. 826 (pass 2841). Sügavus 52 m (1970). Mõlema puurkaevu vesi sisaldab ülenormatiivselt rauda. Tuletõrje veevärk Laabi piirkonna põhja- kui lõunaosas on kasutuskõlblikud tuletõrjeveehoidlad.

Ühiskanalisatsioon Laabi reovee kogumisala reovesi koguneb mahutitesse ja veetakse välja. EE Betoonelement AS-l on 25 m3 kogumiskaev, mida tühjendatakse pea iga päev. OÜ

40

Saue valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2016-2027

Janere kogumiskaevu tühjendatakse 10 m3 paakautoga iga nädal. Lõunaterritooriumil paiknevatel rentnikel veevarustus ja kanalisatsioon praktiliselt puudub.

Reoveekogumisala arenguperspektiiv Otsa ja Serva kinnistute detailplaneeringu alusel on 5,63 ha jagatud 10 krundiks järgmiselt: 5 äri (50%)- ja tootmismaa (50%) segasihtotstarbega krunti, 1 tootmismaa krunt (alajaam), 3 liiklusmaa krunti, 1 üld- (90%) ja tootmismaa (10%) segasihtotstarbega krunti. Lisaks sellele sätestab Madise kinnistu detailplaneering ehitusõiguse ärihoone püstitamiseks ning mitmed äri- ning tootmishoonetega seotud detailplaneeringud on olnud menetluses (Romola, Rumpek, Rumpek 1 ja 2 ning Kontori maaüksused, Antsu I, Antsu III, Antsu VI ja Laabi 1 kinnistud, Rehaka kinnistu detailplaneering) ning osad neist on kehtestatud.

Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendusmeetmed Ühisveevärk on kavandatud lahendada Otsa detailplaneeringualale rajatava uue Cm-V puurkaevuga, mille veeandvuseks on planeeritud vähemalt 200 m3/d. Puurkaevust tuleva veega on võimalik lahendada ka Harku valla territooriumile jääva Raja Keskuse ja Tammi tee tööstusala veevajadus. Reovee ärajuhtimise osas on Laabi reoveekogumisalal võimalikud kaks lahendust. Esimese variandi kohaselt suunatakse reovesi Paldiski mnt. äärde Hüüru-Harku survekanalisatsioonitrassi. Vastav võimalus on ära näidatud ka reoveekogumisala kaardil. Teise variandi kohaselt suunatakse reovesi Saue ja Harku valla haldusterritooriumite piirile on planeeritud ühenduspunkt kahe vee-ettevõtja vahel, kus hakatakse mõõtma Harku valda minevat tarbevee kogust ning Saue vallast lähtuva heitvee kogust. Juhul, kui Harku ja Saue vald sõlmivad halduslepinguga kokkuleppe piirkonnale ühise vee-ettevõtja määramises, siis on võimalik vee-ettevõtja tegevust reoveekogumisalal lihtsustada. Reovesi juhitakse kahe valla piiril asuvast liitumispunktist edasi Harku valda, Tabasalus asuvasse liitumispunkti. Harku vallas paiknevate reoveetrasside täpne asukoht on Laabi reoveekogumisala kaardil tähistatud vaid indikatiivselt punktiirjoonega. Mõlemad variandid on seega ÜVK arendamise kava kohased lahendused reovee ärajuhtimiseks. Ühisveevärgi väljaarendamisel uue puurkaevu baasil planeeritakse seni kasutatavate puurkaevude sulgemist.

Tabel 3.17. Laabi reoveekogumisala väljaarendamiseks vajalikud investeeringud. Töö nimetus Ühiku Kogus Maksumus hind (eurodes) Cm-V veekihi puurkaev-pumpla (PBW 250 000 1 kmpl 250 000 1) rajamine veepuhastuse, II astme ja tuletõrjepumpadega, automaatikaga ning puhta vee reservuaariga Joogiveetorustike ehitamine 180 3100 m 558 000 Isevoolse kanalisatsioonitorustiku ehitus 200 2136 m 427 200 Survekanalisatsiooni ehitus 160 849 m 135 840 Kolme reoveepumpla rajamine 40 000 3 tk 120 000 KOKKU 1 491 040 Märkus: tööde tegelikud maksumused selguvad tehniliste projektide ja tööjooniste alusel tehtud hinnapakkumiste käigus.

41

Saue valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2016-2027

Piirkonna ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni kavandatud väljaarendamine põhineb arendajate poolt tehtavatel investeeringutel, millele lisaks kasutatakse võimalusel infrastruktuuri arendamiseks mõeldud ettevõtlustoetusi.

3.5. Kiia reoveekogumisala (alla 2000 ie reoveekogumisala)

Kiia reoveekogumisala põhjavesi on kaitsmata. Kiia külas elab 01.01.2016.a. seisuga 224 elanikku. Kiia külas ja Vääna-Postil on kokku seitse ordoviitsiumi veekihi puurkaevu (katastri nr 5017, 17536, 18716, 21389, 22283, 23641 ja 30422), mis ei ole ühisveevärgiga ühendatud. Kiia reoveekogumisalal on vee-ettevõtjaks AS Kovek, kellele kuuluvad piirkonna ÜVK rajatised.

Ühisveevärk Kiial on kaks ühisveevärgi puurkaev-pumplat (vt. tabel 3.18). Veevõtt toimub puurkaevust nr.618, puurkaev nr.673 on varus. Veetootmine 2012. aasta I-III kvartalis oli puurkaev-pumpla nr.618 osas 5 530 m3 ning varupuurkaevust vett ei pumbatud.

Tabel 3.18. Kiia ühisveevärgiga ühendatud puurkaev-pumplad Puurkaevu VAL- Katastri Põhjaveekihi Kaevu asukoht DAJA ja passi indeks ja kaevu puurimise (nimetus) number sügavus aasta

Kindlus II AS 673 O-Cm 74 m 1987 Loa kood Kovek 5856 HA-124-II Vääna- AS 618 O-Cm 92m 1966 Posti farm Kovek 1677 Veetorni vertikaalsed veetorud on uuendatud ning need on plastist. Veefront on 45...55 m sügavusel.

Joogivee kvaliteet Piirkonnale on iseloomulik lubatust suurem joogivee rauasisaldus. Tulenevalt asjaolust, et rauasisaldus oli olnud reeglina üle normi ja mangaani ning fluoriidide sisaldus piirnormidele lähedane, viidi 2012.a. KIK-i finantseerimise toel ellu projekt, millega paigaldati puurkaevudele nr 673 ja nr 618 veetöötlusseadmed. Pärast veetöötlusseadmete paigaldust vastavad puurkaevudest võetava joogivee kvaliteedinäitajad kehtestatud normidele.

Veetorustik Veetorustikke on Kiia asulas kokku 2100 m. Veetorustikud on tehniliselt vananenud ja vajavad rekonstrueerimist. Samas on veetorustikuga kaetud asula tiheasustuspiirkond, mistõttu veevõrgu laiendamiseks puudub vajadus.

42

Saue valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2016-2027

Tuletõrjeveevärk Tuletõrje veevarustus on lahendatud veehoidlate baasil. Üks kahemahutiline veehoidla on kaupluse ees, teine töökoja juures. Ka 30 m3 veetornist ja kauplusehoone tagaseinast tuletõrjekraanist saab vett.

Ühiskanalisatsioon Kiial on oma reovee kanalisatsioonisüsteem ja reoveepuhasti. Ida pool Keila-Joa teed on 2 reoveepumplat. Nende survetorud ühtivad ja reovesi pumbatakse üle tee ja Kiia keskusest mööda ning sealt voolab reovesi isevoolselt reoveepuhastisse. Reoveetorustik Reoveetorustikke on Kiia asulas kokku 3600 m, sellest isevoolset kanalisatsiooni 3,0 km ja survetorustikku 0,6 km. Reoveetorustikud on tehniliselt vananenud ja vajavad rekonstrueerimist. Ühiskanalisatsiooniga on kaetud asula tiheasustuspiirkond, mistõttu ühiskanalisatsiooni edasiseks laiendamiseks puudub vajadus. Reoveepuhasti Reoveepuhastiks on Kiial kestusõhustusega aktiivmudapuhasti BIO-50, mille põhinäitajad on toodud allolevas tabelis. Puhastid on terasest monoplokk- konstruktsiooniga (õhustuskamber ja setiti moodustavad ühise ploki). Seadmete korrodeerumisest tulenevalt on arvestatud nende toimimisajaks 15-20 aastat, maksimalselt 25 aastat (heade tingimuste korral). Lisaks reoveepuhastile on kasutuses 4 biotiiki ning kogumistiik enne suublat. Tabel 3.19. BIO-50 tüüpi reoveepuhastite põhinäitajad. Tehnoloogilised näitajad Hüdrauli- Mahu- Reostuskoormus Elektriline võimsus Seade line Õhustus- koormus koormus 3 viis g BHT5/m m3/d kg BHT5/d ie instal.kW tarb. kW

BIO-50 40-75 180-400 10-22 190-400 97 57 õhupuhur Andmed: A.Kuusik, Reoveeväikepuhastid Eestis. 1995

Vastavalt vee-erikasutusloale on Kiia reoveepuhastile kehtestatud järgmised tabelis 3.30 esitatud nõuded. Lämmastiku keskkonda viimist vee-erikasutusloas ei limiteerita, kuid saastetasu arvutatakse. Suubla saastetasu seaduse kohane koefitsient on 1,5.

43

Saue valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2016-2027

Tabel 3.20. Kiia reoveepuhasti väljavoolule kehtestatud nõuded Lubatud veeheide Heitvesi Reostuse kontsent. Reostusmaht Suubla Ühik Hulk näitaja mg/l t/kv t/a 3 Kiia m /a 20 000 BHT7 25 0,1 0,4 3 reovee- m /kv 4 000 Heljum 35 0,14 0,56 puhasti, m3/d - Üld N* - - - Keila Üld P 2,0 0,008 0,032 jõgi Fenoolid 0,1 0,0004 0,0012 109450 Naftatooted 1,0 0,004 0,016 * Saasteained, mille keskkonda viimist loaga ei limiteerita, kuid saastetasu arvutatakse. Enamus algselt puhastisse tulevast reoveest pärines veiselaudast. Praeguseks hetkeks on lauda kasutamine lõpetatud, mille tulemusena on reostuskoormus langenud hinnanguliselt enam kui kolm korda võrreldes eelnevaga.

Mõõtmistulemused (10.02.2015) Kiia puhasti biotiike läbinud puhastatud heitvee osas on esitatud allolevas tabelis.

Tabel 3.21. Kiia reoveepuhasti biotiikide väljavoolu tulemused (10.02.2015)

Näitaja Ühik Tulemus Meetod pH pH ühik 7,7 EVS-EN ISO 10523:2012

Biokeemiline hapnikutarve (BHT7) mgO2/l 11 ISO 5815-1:2003 Heljum mg/l 6,0 EVS-EN 872:2005 Üldlämmastik mg/l 10 STJ V70 Üldfosfor mg/l 3,3 EVS-EN ISO 6878:2004

Suurimaks probleemiks on ülenormatiivne fosforisisaldus puhastist väljuvas heitvees. Reoveepuhasti puudusteks on ka seadmete suur elektrikulu ning asjaolu, et puhasti ei käivitu voolukatkestuse järgselt ise uuesti.

Arendusmeetmed Arvestades probleeme joogivee kvaliteediga, valmistas AS Kovek 2012.a. alguses ette taotluse Kiia kahte põhipuurkaev-pumplasse joogiveetöötluse paigaldamiseks. Projekt viidi ellu 2013.aasta I kvartali lõpuks. Arvestedes Kiia reoveekogumisala tööde prioriteetsust on planeeritud aastatel 2016- 2017 Kiia reoveepuhasti rekonstrueerimine, rekonstrueerimist vajavate veetorustike, isevoolse kanaltisatsioonitorustike ja survetorustike rekonstrueerimine ning asula kolme reoveepumpla rekonstrueerimine.

Tabel 3.22 Kiia reoveekogumisala arendusmeetmed (2016-2017) Töö nimetus Ühiku Kogus Maksumus hind (eurodes) (2013.a) Reoveepuhasti rekonstrueerimine 180 000 1 kmpl 180 000

44

Saue valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2016-2027

Joogiveetorustike rekonstrueerimine 180 960 m 172 800 Isevoolse kanalisatsioonitorustiku rek. 200 900 m 180 000 Survekanalisatsioonitorustiku rek. 160 736 m 117 760 Reoveepumplate rekonstrueerimine 40 000 3 tk 120 000 KOKKU 770 560 Märkus: tööde tegelikud maksumused selguvad tehniliste projektide alusel tehtud hinnapakkumiste käigus.

3.7. Uus-Alliku perspektiivne reoveekogumisala (alla 2000 ie reoveekogumisala)

Uus-Alliku reovee kogumisala asub nõrgalt kaitstud põhjavee piirkonnas. Lähemas perspektiivis on piirkonnas elanikke 200 ja maksimaalne veetarbimine 30 m3/d.

Ühisveevärk piirkonnas tervikuna puudub, erandiks on ainult Klaokse arendusala ja Karutiigi elurajoon. Klaokse maaüksusel asub O-Cm veekihi puurkaev (katastri nr 15699, passi nr 1311), mis on puuritud 2001.a. Puurkaevu sügavus on 70m. Puurkaevu arvestuskaardil on kirjas, et lubjamoreen algab 30 cm ja lubjakivi 1 m sügavusel. Kinnistu veetorustik on paigaldatud paekihi peale ja külmub talviti. Vee rauasisaldus on suur: 1020 µg/l, mis ületab normi enam kui 5-kordselt. Puurkaevule on vaja paigaldada rauaärastusfiltrid. Puurkaevuga saab ühendada lähiümbruses asuvaid naaberkinnistuid, mille kohta detailplaneeringud on juba algatatud.

Tuletõrjeveevärk on käesoleval ajal lahendamata. Tuletõrjeveevärk on plaanis lahendada tuletõrje veehoidlate baasil.

Ühiskanalisatsioon puudub. Palkmajagrupi eramutel on kogumispaagid, vaid kahel maanteest kaugemal majal on paigaldatud ühine AS Hilaris väikepuhasti. Karutiigi elurajooni eramutel on kogumispaagid.

Arendusmeetmed

Ühiskanalisatsioon: Uus-Alliku reoveekogumisala reovee puhastamine on majanduslikult otstarbekas lahendada läbi reovee kanaliseerimise Kotka tee - Kalda t. kollektorisse ning sealtkaudu AS Tallinna Vesi Paljassaare puhastisse.

Ühisveevarustus: Piirkonna veevarustuse tagamiseks on tarvis rajada uutele detailplaneeringualadele täiendavaid veehaardeid. Konkreetsemalt tuleb uus veehaare planeerida Juhkomäe 5 detailplaneeringualale, mille veevarustuspiirkonnaks on kogu detailplaneeringulala ning tulevikus ka alast lõunasse jäävad võimalikud arendusalad. Nii Klaokse kui Karutiigi elurajooni puurkaevudele on vajalik paigaldada veepuhastusseadmed.

Piirkonna ühisveevärgi ja ühiskanalisatsiooni väljaehitamise põhjendus tuleneb vajadusest tagada kvaliteetne joogivesi ja kaitsta põhjavett ning tagada nõuetekohane kanalisatsiooniteenus tiheasustusala tulevastele elanikele.

Täna on mitme piirkonna (nn Karutiigi elurajoon, Klaokse nn palkmajade elamupiirkond) elanikel juba lokaalsed kogumissüsteemid (kogumispaagid). See toob

45

Saue valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2016-2027

kaasa olukorra, kus arendaja poolt kanalisatsioonitrasside väljaehitamisel pole tegelikult ühtegi seaduslikku võimalust sundida kedagi liituma (seda juhul, kui kogumispaak on korrektselt paigaldatud). See on kaasa toonud olukorra, kus vee- ettevõtja pole valmis sellist riski võtma (kuna seadus ei luba teiste piirkondade arvelt uute piirkondade arendamist) ning liituvad elanikud pole samas eeldatavalt nõus teiste (liitumata) elanike tõttu suuremat liitumistasu maksma.

Uus-Alliku ÜVK väljaaehitamist finantseeritakse arendajate vahenditest, kes kavandavad piirkonnas uusi elamurajoone. Arvestades piirkonnas pidurdunud arendustegevust ja eelnevalt toodud probleemi ei ole nimetatud arendustööde läbiviimine lähiaastatel majanduslikult otstarbekas.

Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni rajamisega kaasneb eeldatavalt detailplaneeringu koostamise või üldplaneeringu muutmise vajadus, lähtuvalt looduskaitseseaduse § 38 lg 5 p 8 sätestatust. Nimelt saab uute tehnovõrkude ja -rajatiste rajamist veekogu ehituskeeluvööndisse kavandada üksnes juhul, kui need rajatised kajastuvad kehtestatud detail- või üldplaneeringus. Piirkonna väljaarendamine eeldab Vääna jõe ehituskeeluvööndisse ÜVK-rajatiste rajamist.

Tabel 3.23. Uus-Alliku reoveekogumisala arendusmeetmed. Nr. Ühiku Maksumus Töö nimetus Kogus hind (eurot) 1. Uus-Alliku joogiveetorustiku 888 180 159 840 väljaehitamine, Ø 110 mm 2. Uus-Alliku survekanalisatsiooni trassi 1 782 200 356 400 väljaehitamine, Ø 200 mm 3. Uus-Alliku isevoolse kanalisatsiooni 874 200 174 800 trassi väljaehitamine, Ø 200 mm 4. Reoveepumplad reovee pumpamiseks 5 40 000 200 000 Kotka tee - Kalda t. kollektorisse 5. Tuletõrje-veehoidla rajamine 2×25 m3 1 18 000 18 000 KOKKU 909 040 Märkus: tööde tegelikud maksumused selguvad tööjooniste alusel tehtud hinnapakkumiste käigus.

3.8. Alliku perspektiivne reoveekogumisala (alla 2000 ie reoveekogumisala)

Reoveekogumisala on piiritletud Alliku keskusega, Alliku küla põhjapoolne osa kuulub Tallinna reoveekogumisala koosseisu. Alliku reoveekogumisalal on ühisveevärgiga liitunud 82 inimest. Alliku reoveekogumisala perspektiivne elanike arv on 200. Alal on väikeelamuid, korruselamuid, tootmishooneid, planeeritud on ka ärimaa. Prognoositav veetarbimine on 40 m3/d. Reoveekogumisalal on põhjavesi nõrgalt kaitstud. Reoveekogumisalal asuvad 2 puurkaevu, mis on toodud tabelis 3.27. Ettevõtetest tegutsevad Alliku reoveekogumisalal AS Alliku OS, Steri AS, OÜ Roadservice, OÜ Eritex. Alliku OS on kinnitatud vee-ettevõtjaks Alliku küla Kurvi tootmiskompleksi planeeringualal. Lisaks kuuluvad AS-le Alliku OS ühisveevärki varustav puurkaev ning ühisveevärgi trassid.

Ühisveevärk

46

Saue valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2016-2027

Tabel 3.24. Alliku reoveekogumisalal ja läheduses asuvad puurkaevud. Puurkaevu asukoht Alliku keskus Alliku (nimetus) HR0966 elamud (vana koolimaja) Valdaja AS Alliku OS AS Kovek Katastri nr 821 767 Passi nr 2020 3996 Põhjaveekihi indeks O-Cm O-Cm Kaevu sügavus 80 m 85 Valmimisaasta 1967 1975 Lubatud veevõtt tuh.m3/a 2003-2008 2,52 Tegelik veevõtt tuh.m3/a 0,73 Lubatud veevõtt Q (m3/d) 17 7 Tegelik veevõtt 2007.a. (m3/d) 2 Vee kvaliteediprobleemid Joogivesi ei vasta raua sisalduse osas nõuetele.* * - andmed pärinevad vee-erikasutusloa HR0966 tingimustest. Seoses Alliku tööstusala edasise arenguga võib osutuda vajalikuks täiendavate veeallikate kasutuselevõtt. Tuletõrjeveevärk Keskuses on vana veetorn, tuletõrje-veehoidlad puuduvad. Veetorni lähedusse oleks vaja esialgu vähemalt ühte tuletõrje-veehoidlat. Ühiskanalisatsioon Ühiskanalisatsioon puudub. Arendusmeetmed Alliku reoveekogumisala väljaarendamisel on põhiliseks eesmärgiks piirkonna liitmine Saue-Vanamõisa reoveekogumisalaga ning nõuetekohase ühisveevärgi ja reoveekäitluse tagamine. Reoveekäitluse alternatiividena analüüsiti 2 varianti: juhtida reovesi kas võimalikku Alliku-Kotka tee-Tallinna Kalda t. reovee kollektorisse või Alliku-Vanamõisa-Saue kollektorisse. Majanduslikult ja tehniliselt otstarbekamaks osutus Alliku reoveekogumisala ühiskanalisatsiooni ühendamine Saue-Vanamõisa reoveekogumisala kanalisatsiooniga, võimaldamaks Alliku reovee juhtimist Saue linna. Tulenevalt Saue Vanamõisa reoveekogumisala väljaehitamisest 2012.aastal on reaalne ka Alliku reoveekogumisala väljaarendamine sellele järgneval perioodil. Ala joogiveega varustamine saab olema lahendatud Saue-Vanamõisa piirkonna kaudu, kus on selleks piisav joogiveevaru. Allolev projekt on kavas esitada KIK-i keskkonnaprogrammile rahastamiseks 2016.aastal, et oleks võimalik tööde teostamine aastatel 2017-2018.

Tabel 3.25. Alliku ÜVK arendamiseks vajalikud tööd (2017-2018) Töö nimetus Ühik Ühiku Hulk Maksumus hind (eurot)

47

Saue valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2016-2027

Joogiveetorustike väljaehitamine m 180 1 810 325 800 Joogiveetorustike rekonstrueerimine m 180 280 50 400 Alliku ühiskanalisatsiooni väljaehitus m 200 380 76 000 (isevoolse kanalisatsiooni torustik) Alliku ühiskanalisatsiooni väljaehitus m 160 1260 201 600 (survekanalisatsioonitorustik) Pumpla reovee pumpamiseks tk. 15 000 1 15 000 Saue-Vanamõisa ühiskanalisatsiooni KOKKU 668 800 Märkus: tööde tegelikud maksumused selguvad tehniliste projektide ja tööjooniste alusel tehtud hinnapakkumiste käigus.

3.9. Saue-Vanamõisa reoveekogumisala (üle 2000 ie reoveekogumisala) Saue-Vanamõisa reoveekogumisalana mõistetakse Keskkonnaministeeriumi poolt määratud Saue reoveekogumisala (üle 2000 ie reoveekogumisala) Saue valla haldusterritooriumile jäävat osa ehk aastakümnetega väljakujunenud Vanamõisa küla. Vanamõisa küla ümbritsevad uuselamupiirkonnad asuvad juba teistel reoveekogumisaladel. Saue Vallavolikogu otsusega nr.48 30.juunist 2011 kinnitati Vanamõisa tegevuspiirkonnas (mis hõlmab ka Saue-Vanamõisa reoveekogumisala) vee-ettevõtjaks AS Kovek. Saue –Vanamõisa reoveekogumisalal elab hinnanguliselt 2012.a. seisuga 333 inimest ja sisuliselt on tänaseks kogu piirkonna ühisveevärk ja - kanalisatsioon välja ehitatud.

Veetöötlusjaamad. Puurkaev-pumplad Saue-Vanamõisa reoveekogumisalal oli enne Ühtekuuluvusfondi projekti elluviimist kolm puurkaevu (katastri nr 801, 8294 ja 14562). Ühtekuuluvusfondi projektiga rajati Saue-Vanamõisa reoveepiirkonda ajavahemikus 2010.a. kuni 2013.a. 1 uus puurkaev- pumpla veetöötlusjaamaga (koos II astme pumpla veetöötlusseadmete, automaatika ning nõuetele vastavas mahus veereservuaaride paigaldamisega) ning 2 uut puurkaevu (kat.nr. 50412 ja kat.nr. 50551). Paigaldatud veetöötlusseadmetest on veetöötlusjaama olulisimad komponendid: 1. Rauaeraldusfilter jõudlusega 7 m3/h, maksimaalse filtreerimiskiirusega 7,37 m/h ning läbimõõduga 1100 mm. 2. Injektoriga aeratsioonisüsteem filtri jõudlusega 7 m3/h; 3. Kemikaali doseerimissüsteem. Koos II astme pumpla karakteristikutega on rajatise parameetrid kirjeldatud tabelis 3.37. Tabel. 3.26. Rajatud veetöötlusjaama ja puurkaev-pumpla põhinäitajad Tagatud Tagatud Veetöötlus- II astme vee- Elektri- ja Vee- tõste- seadmed pumpade tootmine Tehnohoone automaati- mahuti kõrgus (sh.raua- paigaldus+ tunnis, kasüsteem olemasolu (m) filter) automaatika m3/h 11.10 30.00 x x x x x Veemahutitena rajati 2 paralleelset töödeldud vee reservuaari a´ 30 m3.

48

Saue valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2016-2027

Joogivee kvaliteet Saue-Vanamõisa reoveekogumisala põhjavesi on kaitsmata või nõrgalt kaitstud. Piirkonna puurkaevudest pumbatava vee rauasisaldus oli väga kõrge ja ületas mitmekordselt piirnormi 2011.a. võetud proovide osas ehk vahetult peale rajamist (vt. tabel 3.35). 2012.aasta 8.juunil puurkaevust nr.50551 võetud rauasisalduse mõõteproovi tulemus näitas, et puurkaevust võetud vee rauasisaldus oli samuti kergelt üle piirmäära – 220 μg/l (piirmäär 200 μg/l). Rajatud puurkaevude joogivee kvaliteet vastab nõuetele veetöötluse järgselt ning tarbijateni jõudva joogivee kvaliteet on hea.

Tabel. 3.27. Rajatud puurkaevude joogivee keemilised analüüsid (enne aereerimist) Näitaja Piirnorm Ühik PK nr 50412 PK nr 50551 30.10.2011 30.10.2011 Hägusus - NHÜ 1,21 <0,52 Lõhn lahjendus-aste 1 1 Elektrijuhtivus 2500 μS/cm 469 542 pH 6,5-9,5 8,6 7,3 Ammoonium 0,5 mg/l <0,07 <0,07 Naatrium 200 mg/l 48 47,5 Nitritioon 0,5 mg/l <0,004 <0,004 Nitraatioon 50 mg/l <0,4 <0,4 Oksüdeeritavus 5,0 mg/l O2 2,4 2,4 Üldraud 200 μg/l 510 1230 Mangaan 50 μg/l <2 <2 Kloriidid 250 mg/l 57,8 89,3 Fluoriidid 1,5 mg/l 0,89 0,62 Sulfaadid 250 mg/l 14,0 19,3 Allikas: AS Kovek (Terviseameti kesklabori proovivõtu tulemused)

Tabel. 3.28. Veetöötluse läbinud joogivee keemilised analüüsid raua ja mangaani osas (Vanamõisa hüdrandist nr.401, peale aereerimist) Näitaja, hüdrant nr.401 (08.06.2012) Norm Ühik Tulemus Üldraud 200 μg/l 72 Mangaan 50 μg/l 9 Allikas: AS Kovek (Terviseameti kesklabori proovivõtu tulemused)

Tabel. 3.29. Rajatud puurkaevude joogivee mikrobioloogilised analüüsid Näitaja Norm Ühik PK nr 50412 PK nr 50551 30.10.2011 30.10.2011 Escherichia coli 0 PMÜ/100ml 0 0 Coli-laadsed bakterid - PMÜ/100ml 0 0 Entrekokid 0 PMÜ/100ml 0 0 Kolooniate arv 22°C - PMÜ/100ml 90 >300 Allikas: AS Kovek (Terviseameti kesklabori proovivõtu tulemused)

Veetorustikud Saue-Vanamõisa reoveekogumisala Ühtekuuluvusfondi projektiga rajati Saue- Vanamõisale ajavahemikus 2010-2013.a. 3 921 m veetorustikke. Veetorustike rajamisega tagati liitumisvõimalused ühisveevärgiga kõikidele Saue-Vanamõisa reoveekogumisalal elavatele inimestele.

Reoveetorustikud

49

Saue valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2016-2027

Saue-Vanamõisa reoveekogumisalale rajati Ühtekuuluvusfondi projektiga ajavahemikus 2010.-2013.a. 3193 m isevoolset kanalisatsioonitorustikku ning 1751 m survetorustikke. Reoveetorustike rajamisega tagati liitumisvõimalused ühiskanalisatsiooniga kõikidele vastaval reoveekogumisalal elavatele inimestele ning seda piirkonnas, kus projekti-eelselt puudus ühiskanalisatsioon täielikult.

Reoveepumplad Saue-Vanamõisa reoveekogumisala Ühtekuuluvusfondi projektiga rajati ajavahemikus 2010.-2013.a. Saue-Vanamõisa piirkonda 5 uut reoveepumplat.

Reoveekogumisala arendusmeetmed Projekti lõpetamisega 2013.aasta alguses luuakse piirkonnas täielikud liitumisvõimalused ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga ning kindlustatakse piirkonna elanikele kvaliteetne joogivesi. Sisuliselt viiakse ellu kõik vajalikud piirkonna ÜVK arendustegevused. Vastavalt projekti hankeplaanile lõpetatakse piirkonna arendustööd 2013.aasta I kvartalis. Projekti finantsplaani kohaselt oli 2011.aasta lõpuks projekti raames läbiviidud hangete raames tehtud investeeringuid 1 130 381 euro ulatuses ehk 73 % ulatuses projekti eelarve kogumahust. Vastavalt projekti finantsplaanile on eelarve 2012.aastal 348 670 eurot (sh. omafinantseering 57 665 eurot) ning eelarve 2013.aastal 63 912 eurot (sh. omafinantseering 10 570 eurot).

3.10. Vanamõisa perspektiivne reoveekogumisala (üle 2000 ie reoveekogumisala)

Vanamõisa külas (kogu küla elanike arv 2012.a. alguses 441), potentsiaalne elanike arv kogu piirkonnas teoreetiliselt kuni 3000 elanikku, moodustati Saue Vallavolikogu otsusega nr.48 30.juunil 2011 3 tegevuspiirkonda, millistest ühe osas kinnitati vee- ettevõtjaks Saue valla vee-ettevõte Kovek AS ning kahe väiksema tegevuspiirkonna (Välja ja Padula) osas Watercom OÜ.

3.10.1. AS Kovek tegevuspiirkond Piirkonnas, mis on Vanamõisa külas Kovek AS tegevuspiirkonnaks, kuid jääb väljapoole Saue-Vanamõisa reoveekogumisala on ühiskanalisatsiooni eelvool välja ehitatud kuni Vau detailplaneeringu alani Tutermaa teel. Ühisveevärgi ja – kanalisatsiooni edasine väljaehitamine piirkonnas sõltub arendajatega sõlmitavatest arenduslepingutest.

3.10.2. Välja tegevuspiirkond Välja reoveekogumispiirkond moodustati Vanamõisa külas Saue Vallavolikogu otsusega nr.48 30.juunil 2011, millega Vanamõisa perspektiivsel reoveekogumisalal moodustati Välja 1 ja Saueaugu planeeringualadel eraldiseisvana Välja tegevuspiirkond ja selle vee-ettevõtjaks on nüüd kinnitatud AS Kovek. Välja-I ja Saueaugu MÜ detailplaneeringuala hõlmab 120 eramut. Ühisveevärk Puurkaev-pumplad Piirkonnas ei ole puurkaev-pumplaid.

50

Saue valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2016-2027

Veetorustikud Välja tegevuspiirkonnas paikneb kokku 4 000 m veetorustikke. Torustikud on rajatud valdavalt 5-7 aastat tagasi ja nende tehniline seisukord on hea.

Ühiskanalisatsioon Reoveetorustikud Välja tegevuspiirkonnas paikneb kokku 3 500 m reoveetorustikke. Neist 3 000 m on isevoolset kanalisatsiooni ja 500 m survekanalisatsiooni. Torustikud on rajatud valdavalt 5-7 aastat tagasi ja nende tehniline seisukord on hea.

Reoveetorustikud OÜ Watercom Laagri-Alliku tegevuspiirkonnas paikneb 1 reoveepumpla. Rajatise tehniline seisukord on hea.

Arendusmeetmed Olemasolevad rajatised on tulenevalt vanusest (rajatud 5-7 aastat tagasi) heas seisukorras. Tulevikus on Välja piirkonna veevarustus plaanis viia Vanamõisa puurkaevu baasile. Torustike ühendamine toimub arendajate kaasabil ning edasist. piirkonna ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni väljaehitamist finantseeritakse liitumistasudest.

3.10.2. Padula tegevuspiirkond (alla 2000 ie reoveekogumisala)

Padula reoveekogumispiirkond moodustati Vanamõisa külas Saue Vallavolikogu otsusega nr.48 30.juunil 2011, millega Vanamõisa perspektiivsel reoveekogumisalal moodustati eraldiseisvana Padula tegevuspiirkond ja selle vee-ettevõtjana kinnitati OÜ Watercom.

Ühisveevärk Ühisveevärk momendil Padula tegevuspiirkonnas puudub. Tuletõrjeveevärk lahendatakse detailplaneeringute käigus.

Ühiskanalisatsioon Ühiskanalisatsioon momendil Padula tegevuspiirkonnas puudub.

Saue valla ja OÜ Watercom vahel on kokku lepitud reovee kanaliseerimispunkt Saue Laagri 2×300 mm kanalisatsiooni survekollektorisse. Kanalisatsiooni jaoks on vajalik ülepumpla.

Kinnistule Tuuleveski-1 planeeritakse Saku valla Jälgimäe küla survekanalisatsiooni trassi läbitulek Tallinn-Pärnu maantee alt. Reovesi juhitakse sealt edasi AS Tallinna Vesi survekanalisatsiooni trassini. Jälgimäe küla reoveehulgaks on planeeritud maksimaalselt 300 m3/d.

51

Saue valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2016-2027

Arendusmeetmed Pärnu maantee ja Raudtee vahelise ala detailplaneeringu (äri- ja tootmismaa) veega varustamiseks rajatakse Kõltsari 2/IV ja Sügise kinnistu piirile puurkaev, mis hakkab varustama detailplaneeringu piirkonda. Ehitatakse välja piirkonda varustav ühisveevärk, mis on mõistlik ühendada ka Laagri aleviku/Koidu küla veetorustikuga, mis võimaldab varustada Padula reoveekogumisala tarbijaid ka Laagri aleviku Koru t (Tsentraal 1, katastri nr 768) puurkaevu veega. Viimase variandi realiseerumisel ei ole eraldi puurkaevu rajamine DP alale enam vajalik.

Vajadusel on võimalik Tuuleveski-1 ja teiste naabruses asuvate kinnistute veevarustus tagada Saku vallas Jälgimäe külas Lepiku kinnistul asuvast käesoleva arendamise kava koostamise hetkel ehitusjärgus olevast Cm-V puurkaevust. Selleks nähakse ette perspektiivne veetorustiku läbiviimine Pärnu mnt alt.

Saku valla ja AS Tallinna Vesi vahel on kokku lepitud reovee kanaliseerimispunkt Saue-Laagri 2×315 mm kanalisatsiooni survekollektorisse. Kinnistule Tuuleveski-1 planeeritakse Saku valla Jälgimäe küla survekanalisatsiooni trassi läbitulek Tallinn-Pärnu maantee alt ning samal kinnistul toimub ühendumine AS Tallinna Vesi survekanalisatsiooni trassi. Jälgimäe küla reoveehulgaks on planeeritud 300 m3/d.

Pärnu maantee ja Raudtee vahelise ala detailplaneeringu reovesi koondatakse Mardi-1 kinnistule (Vanamõisa küla) rajatavasse pumplasse ning juhitakse sealt survekanalisatsiooni trassiga teisel pool Vääna jõge asuval Räägu kinnistul asuvasse Saue-Laagri 2×300 mm kanalisatsiooni survekollektori ühenduspunkti.

Piirkonna ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni kavandatud väljaarendamine põhineb vee- ettevõtja – OÜ Watercom - poolt arendajatega sõlmitavate lepingute alusel tehtavatel investeeringutel.

3.11. Maidla perspektiivne reoveekogumisala (alla 2000 ie reoveekogumisala)

Maidla küla perspektiivne reoveekogumisala moodustab Maidla aiandusühistute ala, kus piirkonna perspektiivseks elanike arvuks on arvestuslikult 500 inimest. Suvemaju on hakatud kohendama aastaringseks elamiseks. Sama ei saa öelda veevarustuse ja kanalisatsiooni kohta: ühistusisesed veetorud on maapinna lähedal ning reovee ühiskanalisatsiooni suunamist ja puhastamist ei toimu. Maidla aiandusühistud asuvad kaitsmata põhjaveega alal.

52

Saue valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2016-2027

Ühisveevärk puudub. Maidla küla aiandusühistutes asub 21 arvel olevat ordoviitsiumi puurkaevu sügavusega 12…30 m ja üks ordoviitsiumi puurkaev AÜ Maidla-5 sügavusega 65 m (katastri nr 16301). Kolmteist puurkaevu neist on puuritud nõukogude ajal ning on halvasti dokumenteeritud ning üheksa puurkaevu on puuritud 1997. aastal või hiljem ning neil on sanitaartsoonid tagatud.

Tuletõrjeveevärk Lõunapoolse sissesõidutee ääres on kunagi tuletõrje veevarustuse tarbeks kaevatud tiik, kuid sellel puudub juurdepääs ja kaldakaev. Aiandusühistute ala on nii suur, et selle territooriumile on vaja ehitada vähemalt kolm 2×25 m3 tuletõrje-veehoidlat.

Ühiskanalisatsioon puudub.

Arendusmeetmed Majanduslikult pole otstarbekas vaadeldaval perioodil piirkonnas ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni väljaarendamine. Sellest tulenevalt on algatatud Maidla reoveekogumisala eraldamine Keila jõe reoveekogumisalast ning selle väljaarvamine reoveekogumisalade loetelust.

3.12. Harku perspektiivne reoveekogumisala (alla 2000 ie reoveekogumisala)

Üldplaneeringu järgi on Harkusse, Tallinn-Paldiski mnt. sanitaarkaitsevööndi 200 m laiusele ribale, maantee ja kõrgepingeliini vahele planeeritud kaubandus- teenindusettevõtted. Prognoositav veetarbimine on 40 m3/d. Harku reoveekogumisala põhjavesi on kaitsmata. Praegusel ajal ühisveevärk ja –kanalisatsioon reoveekogumisalal puuduvad. Piirkonnas on vee-ettevõtjaks AS Kovek.

Ühisveevärk Ühisveevärk Harku reoveekogumisalal puudub, veevarustus baseerub eraisikutele kuuluvatel O-Cm-veekihi puurkaevudel. Ühisveevärgi loogiline lahendus on hüdrantidega ringveevõrk toitega Harkust. Alternatiivina on võimalik kasutada ka olemasolevaid Cm-V veekihi puurkaevusid veevajaduse katmiseks. Tabel 3.29. Harku reoveekogumisala puurkaevud. Puurkaevu Valdaja Katastri Passi Põhjavee- Kaevu Kaevu asukoht number number kihi indeks sügavus puur. (nimetus) (m) aasta Keldri MÜ Eraisik 14328 132SL O-Cm 46,5 1997 Harku haigla 779 3256 O-Cm 51 m 1972 Pald. mnt. Eraisik 15574 O-Cm 45 m 2001 lõuna pool Hüüru elamu 1988 3760 O-Cm 28 m 1973

Need erapuurkaevud asuvad reovee kogumisala lääneosas, mistõttu tootmis- ja äriala veevarustuse sõltuvusse jätmine mõnest erapuurkaevust pole otstarbekas. Olemasolevate puurkaevude kasutamisel vajavad need eeldatavalt rauaärastuse paigaldamist.

53

Saue valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2016-2027

Tuletõrjeveevärk Tuletõrjeveevärgi saab lahendada hüdrantidega veevõrguna Astangu-Harku veemagistraali baasil. Kuna tuletõrje umbtorustiku pikkus ei või ületada 200 m ja ala on pikk ning kitsas, tuleb veemagistraaliga kahest kohast tulla üle maantee ja moodustada ringveevõrk. Ringveevõrgu peatoru minimaalne pikkus koos üle maantee minekutega on 1,6 km. Põhja pool maanteed kulgeva trassi osa pikkus on 1100 m, hüdrante mahub sellele 7.

Ühiskanalisatsioon Harku reoveekogumisala läbib Hüürust Tallinna suunduv väljaehitatud kanalisatsiooni survetrass, mille liitumispunktiks on Harku asulas olev reoveepumpla, Harku-Laagri maantee alguses.

Hüüru ja Harku perspektiivse reoveekogumisala reovee juhtimine Harku-Astangu kanalisatsioonikollektorisse toimub lepingu alusel AS-ga Tallinna Vesi (Watercom). Arendusmeetmed Tabel 3.30. Harku reoveekogumisala arendamiseks vajalikud tööd. Töö nimetus Ühik Ühiku Kogus Maksumus hind (eurodes)

Veevarustuse ringmagistraali loomine m 180 1600 288 000 Tuletõrjehüdrantide paigaldamine tk. 1500 7 10 500 ringveevõrgu peatorule Kanalisatsiooni isevoolse torustiku m 200 1510 302 000 rajamine Reoveepumpla paigaldamine tk. 40 000 2 80 000 Kanalisatsiooni survetorustiku m 160 445 71 200 paigaldamine Voolurahustikaevu D=600 mm tk. 800 1 800 paigaldamine ja ühendus eelvooluga KOKKU 752 500

Märkus: tööde tegelikud maksumused selguvad tehniliste projektide ja tööjooniste alusel tehtud hinnapakkumiste käigus.

Piirkonna ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni kavandatud väljaarendamine põhineb arendajate poolt tehtavatel investeeringutel.

3.13. Mäe perspektiivne reoveekogumisala (alla 2000 ie reoveekogumisala)

Saue linnast lõunasse jääval Mäe perspektiivsel reoveekogumisalal on praegu valdavalt hajaasustus, piirkonna tulevikunägemus põhineb 2012.a novembris kehtestatud Saue valla üldplaneeringul ning piirkonnas koostatud detailplaneeringutel. Ühisveevärk ja –kanalisatsioon käesoleval ajal piirkonnas puudub. Reovee kogumisala asub kaitsmata põhjavee piirkonnas.

Mäe reoveekogumisala arendusmeetmed

54

Saue valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2016-2027

Ühisveevärk Ühisveevärgi väljaehitamiseks ja joogiveega varustamiseks kasutatakse piirkonnas O-Cm ja Cm-V veekihi puurkaeve. Üks puurkaev on planeeritud Arula detailplaneeringualale, mis hakkab vett ammutama Cm-V veekihist. Samuti on puurkaev planeeritud Kanaste DP alale, mis hakkab tulevast elamupiirkonda joogiveega varustama.

Tuletõrjeveevärk Tuletõrje veevarustuse tagamine võib olla lahendatud nii tuletõrje veemahutite kui ka kogumistiigi baasil. Arendajate ülesandeks on tagada tuletõrjeveevarustus, mis vastab Päästeameti nõuetele.

Ühiskanalisatsioon Ühiskanalisatsiooni alternatiivseid lahendusi on analüüsitud koos Saue-Jõgisoo reoveekogumisalaga, mistõttu kaardimaterjalide ja alternatiivide osas on otstarbekas mainitud kaht reoveekogumisala vaadelda siin ja edaspidi koos. Mäe ja Saue-Jõgisoo puhul on ühiselt vaadeldud kahte alternatiivi, mis kõik on ÜVK arendamise kava kohased lahendused ning seega ellurakendatavad.

Eelistatuim on Mäe reoveekogumisala ühiskanalisatsiooni suunamine Saue linna läbi Arula (Tõkke tn.) liitumispunkti, mille vastuvõtukoormuseks on kooskõlas Saue linna ÜVK arendamise kavaga arvestatud 60 m3 päevas. Alliku 2 detailplaneeringu jaoks on kavas ette nähtud isevoolne kanalisatsioonitrassiühendus Arula isevoolsesse kanalisatsioonitrassi. Reovesi pumbataks Saue linna ühiskanalisatsiooni reoveepumpla (PS 59) abil. Paraku võib takistada nimetatud variandi realiseerumist Watercom OÜ (AS Tallinna Vesi) valmisolek võtta vastu täiendavaid vooluhulki Saue linna ühiskanalisatsiooni ja seetõttu küsitavad väga arvestatavad liitumistasud, mis muudavad arenduse majanduslikuks ebamõistlikuks.

Kuna Saue-Jõgisoo piirkonna ÜVK väljaehitamine pole selge arendajate tuumiku puudumise tõttu kindel, siis on lähtudes eeltoodust Saue valla ÜVK arengukava kohane lahendus eraldi kaardil näidatud kolmas alternatiiv, mille kohaselt ehitatakse Mäe ÜVK ala jaoks eraldi välja reoveepuhasti Kanaste kinnistu rohealale ca 60-100 elamu tarbeks, mida rahastatakse Kanaste ja Arula DP poolt. Ette nähatakse immutamine biopuhasti järgselt kraavi ning eraldi eelvoolu toru Keila jõeni ei rajata.

Arendusmeetmed

Alternatiivide vahel valiku peavad tegema arendajad omavahelise kokkuleppega. Arendusalternatiivi elluviimisega seotud projekteerimine, ehitustööde järjekord ning konkreetne võrkude asukoht lahendatakse arendajate omavahelise kokkuleppe alusel. Kogu reoveekogumisala väljaarendamine toimub arendajate kulul. Siduvate kokkulepete puudumisel arendajate vahel lähtutakse detailplaneeringute järgsetest lahendustest.

Piirkonna ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni väljaarendamine põhineb arendajate poolt tehtavatel investeeringutel.

55

Saue valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2016-2027

3.14. Saue-Jõgisoo perspektiivne reoveekogumisala (alla 2000 ie reoveekogumisala)

Saue linnast lõunasse jääval Saue-Jõgisoo perspektiivsel reoveekogumisalal on praegu valdavalt hajaasustus, piirkondade tulevikunägemus põhineb kehtestatud Saue valla üldplaneeringul ning piirkonnas koostatud detailplaneeringutel.

Jõgisoo küla reoveekogumisalale jäävas osas on kavandatud enam kui 150 eluaseme ehitamist detailplaneeringutega, neist suuremad Tooma I ja Ülase kinnistu. (planeeringud ei ole kehtestatud) Arenduste perspektiiv ei ole selge, lähiaastatel nende realiseerumist ette näha ei ole.

Ühisveevärk käesoleval ajal piirkonnas puudub.

Tabel 3.31. Saue-Jõgisoo reovee kogumisalal asuvad puurkaevud. Puurkaevu VAL- Katastri Põhjaveekihi indeks ja Kaevu puurimise asukoht DAJA ja passi kaevu sügavus Aasta (nimetus) number Torukse Eraisik 2032 O-Cm 101 m 1992 talu, 209 Jõgisoo Urgardi Nõlvaku 4523 O-Cm 76 m 1957 Sigala TÜ

Saue-Jõgisoo reoveekogumisala arendusmeetmed

Ühisveevärk Ühisveevärk on kavas lahendada Tooma 1 detailplaneeringualale rajatava Cm-V puurkaevu abil, mille veeandvus on eeldatavalt piisav kogu piirkonna veevajaduse katmiseks. Ühisveevärk on kavas ringistada Saue linna ühisveevärgiga, tagamaks suuremat varustusstabiilsust. Sel otstarbel on lääneossa planeeritud Saue linna Tooma detailplaneeringualalt perspektiivne veetrass ning idaosas ühendatakse ühisveevarustus Saue linnas, Tule tn. vahetus läheduses asuva liitumispunkti kaudu.

Tuletõrjeveevärk Tuletõrje veevarustuse tagamiseks on otstarbekas planeerida tulenevalt tiheasustusest tuletõrjehüdrandid või alternatiivina tuletõrje veemahutid.

Ühiskanalisatsioon Mäe ning Saue-Jõgisoo perspektiivsete reoveekogumisalade reovee töötlemiseks on võimalik kasutada peamiselt kahte alternatiivset lahendust. Mõlema alternatiivi puhul on alljärgnevalt võrreldud nende eeldatavat maksumust, teostatavust ning võimalikke eeliseid ja puudusi. Maksumuse juures tuleb arvestada alginvesteeringu ning hilisemate ekspluateerimiskulude suurusega e. investeeringu elutsükli kuludega. 1) Alternatiiv 1 Alternatiiv 1 kohaselt kogutakse Mäe ja Saue-Jõgisoo perspektiivsetel reoveekogumisaladel tekkiv reovesi ning suunatakse OÜ-le Watercom kuuluva Saue linna reoveekollektori kaudu puhastamiseks AS-i Tallinna Vesi Paljassaare reoveepuhastisse.

56

Saue valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2016-2027

a. Maksumus. Alginvesteeringuks on pumplate ning survetorustiku rajamise maksumus reoveekogumisalade juurest kuni Saue linnas asuvate ühiskanalisatsiooni liitumispunktideni ning liitumistasu suurus OÜ-le Watercom. Liitumistasu suurus on 240 000 eurot. Mäe piirkonna ja Saue linna vahelise kanalisatsiooni survetorustiku rajamise ja reoveepumpla paigaldamise maksumus on kokku ligikaudu 76 000 eurot (survetorustik Mäe ülepumplast Saue linna Tõkke tn asuva voolurahustuskaevuni 400 jm x 90 eur/jm= 36 000 eurot ja ülepumpla maksumus 40 000 eurot). Saue-Jõgisoo piirkonna ja Saue linna vahelise kanalisatsiooni survetorustiku rajamise ja reoveepumpla paigaldamise maksumus on kokku ligikaudu 247 000 eurot (survetorustik Saue-Jõgisoo ülepumplast Saue linna Tule tn asuva voolurahustuskaevuni 2300 jm x 90 eur/jm= 207 000 eurot ja ülepumpla maksumus 40 000 eurot). Alginvesteeringu maksumus orienteeruvalt kokku 563 000 eurot. Opereerimiskulu maksumuseks kujuneb reovee kuupmeetri maksumus, mille alusel arveldatakse reovee ärajuhtimise puhul. 2012.a lõpus maksis reovee m³ Saue linnas 0,78 eurot, millele lisandus käibemaks. b. Teostatavus. Lahendus on kooskõlas reoveekogumisalade piirkondades kehtestatud detailplaneeringute tingimustega, varem kehtinud Saue valla ÜVK arendamise kavaga, Saue valla üldplaneeringuga ning samuti tehniliselt teostatav. AS Watercom on väljendanud valmisolekut vee-ettevõttele valmisolekut reovee vastuvõtmiseks liitumispunktis vooluhulgaga kuni 3 l/s ehk 10,8 m/h. Alternatiiv on teostatav.

2) Alternatiiv 2 Alternatiiv 2 kohaselt rajatakse Aila-Jõgisoo piirkonnas uus reoveepuhasti, millega puhastatakse Mäe ja Saue-Jõgisoo perspektiivsetel reoveekogumisaladel tekkiv reovesi. a. Maksumus. Alginvesteeringuks on pumpla ja survetorustiku rajamise maksumus Mäe piirkonnas, reoveepuhasti rajamise maksumus Saue- Jõgisoo piirkonnas ning reoveepuhastist heitvee juhtimiseks Keila jõkke rajatava torustiku maksumus. Mäe piirkonnas ülepumpla paigaldamise ning survetorustiku rajamise maksumus kuni Aila- Jõgisoo reoveepuhastini maksumus on 166 000 eurot (pumpla 40 000 eurot, survetorustik Mäe ülepumplast Aila-Jõgisoo reoveepuhasti voolurahustuskaevuni 1400 jm x 90 eurot/jm= 126 000 eurot). Reoveepuhasti rajamise maksumus 400 000 eurot (Aila-Jõgisoo piirkonnas Saue-Jõgisoo EAP vahetus läheduses, bioloogiline puhastus kombineeritud mehhaanilise ja keemilise reovee puhastusega, reostuskoormusega 500 IE). Eelvoolu torustiku rajamise maksumus puhastist väljuva heitvee suunamiseks Keila jõkke maksumusega 396 000 eurot (isevoolne torustik Aila-Jõgisoo reoveepuhasti juurest kuni Keila jõeni 3300 jm x 120 eur/jm). Eelvoolu torustiku rajamise täpne vajadus selgub reoveepuhasti projekteerimise kooskõlastamisel Keskkonnaametiga. Hetkel on lähimaks võimalikuks heitvee eelvooluks Keila jõgi. Kui eelvoolu asukohaks oleks võimalik leida reoveepuhastile lähemal asuv vooluveekogu, siis on võimalik vähendada alginvesteeringut eelvoolu torustiku rajamise maksumuse

57

Saue valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2016-2027

osas. Maksumus on orienteeruvalt kokku 962 000 eurot. Opereerimiskuludeks kujuneb reovee kuupmeetri käitlemise ja puhastamise kulu rajatavas reoveepuhastis. Reovee puhastamise kulu sarnase tehnoloogia ja suurusega puhastites on ligikaudu 0,80-1,20 eurot/m³, millele lisandub käibemaks. b. Teostatavus. Alternatiivi tehniline teostatavus sõltub esmajoones reoveepuhasti ning heitvee eelvoolu jaoks sobiva asukoha leidmisest. Samuti tuleb arvestada Keskkonnameti kooskõlastuse saamisel varasemalt kokkulepitud reoveekäitluse põhimõtete muutmisega piirkonnas. Tallinna lähiümbruses on valdavalt soovitatud võimaluse korral reovee suunamist puhastamiseks Tallinna linna Paljassaare reoveepuhastisse. Alternatiivi teostamise täpsemaks hindamiseks ning lahenduse kooskõlastamise jaoks erinevate osapoltega on vajalik eelnevalt koostada eelprojekt ning tõenäoliselt ka keskkonnamõjude hinnang. Alternatiiv on teostatav, kuid selle teostatavus on raskendatud eelkõige reoveepuhastile ja heitvee eelvoolule sobiva asukoha leidmise ning nende kooskõlastamise vajaduse tõttu.

Kokkuvõtvalt on: Alternatiiv 1 eeliseks selle väiksem alginvesteering ning tõenäoliselt ka ekspluatatsiooni maksumus ning ja parem teostatavus võrreldes alternatiiviga 2. Alternatiiv 2 eeliseks alternatiiv 1 ees väiksema reoveepuhasti võimalik sõltumatus erinevate vee-ettevõtjate omavahelisest koostööst ning liitumistasu ja teenuse hinna kujundamisest. Samas võib teenuse tarbija arvestada sellega, et vee-ettevõtjate teenuse hinnad ja liitumistasude arvutamise metoodika kooskõlastatakse Konkurentsiameti poolt ning reguleeritakse seadusandlusega. Arvestades alternatiivide maksumuse, teostatavuse ja nende eeliste ja puudustega on eelistatum variant Saue-Jõgisoo perspektiivse reoveekogumisala reovee ära juhtimiseks alternatiiv 1 ehk reovee suunamist Saue linna reoveekollektori kaudu puhastamiseks AS Tallinna Vesi Paljassaare reoveepuhastis.

Eeltoodust tulenevalt suunataks Saue-Jõgisoo reoveekogumisala reovesi Saue linna, Tule tn. vahetus läheduses asuva liitumispunkti kaudu, mille vastuvõtukoormuseks on kooskõlas Saue linna ÜVK arengukavaga arvestatud 160 m3 päevas. Reovesi pumbatakse Saue linna kanalisatsiooni põhitrassi kaudu, millel asub 4 reoveepumplat. Kanalisatsiooni põhitrass on planeeritud nii survekanalisatsiooni abiga kui ka isevoolsena, võimaldades piirkonna detailplaneeringualade sujuvat liitumist.

Arendusmeetmete rahastamine

Alternatiivide vahel valiku peavad tegema arendajad omavahelise kokkuleppega. Arendusalternatiivi elluviimisega seotud projekteerimine, ehitustööde järjekord ning konkreetne võrkude asukoht lahendatakse arendajate omavahelise kokkuleppe alusel. Siduvate kokkulepete puudumisel arendajate vahel lähtutakse detailplaneeringute järgsetest lahendustest. Piirkonna ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni kavandatud väljaarendamine põhineb arendajate poolt tehtavatel investeeringutel.

Kuna tänase seisuga pole Saue –Jõgisoo reoveekogumisalal ühtegi perspektiivset arendajat, siis on läheduses asuva Mäe perspektiivse reoveekogumisala jaoks välja

58

Saue valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2016-2027

pakutud kolmas ÜVK arendamise kava kohane lahendus, mille kohaselt rajatakse Kanaste detailplaneeringu rohealale reoveepuhasti.

3.15. Lõokese ühisveevärgi ja kanalisatsiooniga kaetud ala (alla 2000 ie)

Saue Vallavolikogu otsusega nr.65 30.august 2012.a. kinnitati Jõgisoo tegevuspiirkonnas vee-ettevõtjaks AS Kovek. Samas laiendati tegevuspiirkonda (mis hõlmas eelnevalt 11 elamuga kinnistut, tarbijate arv ca 60) ning tegevuspiirkonnaga liideti Sillaotsa III planeeringuala. Tegemist ei ole üldplaneeringu kohase tiheasustusalaga ja seega ei ole tegemist ka perspektiivse reoveekogumisalaga.

Puurkaevud ja joogivee kvaliteet Lõokese olemasoleva ühisveevärgi ja kanalisatsiooniga kaetud alal on olemas üks puurkaev (katastri nr 1476), mida kasutatakse piirkonna joogiveega varustamisel. Jõgisoo farm kasutab vee-erikasutusloa alusel vett omatarbeks. Teised Jõgisoo külas asuvad puurkaevud ei asu ÜVK-ga kaetud alal. Asula kesksele puurkaevule nr. 1476 paigaldati KIK-i veemajandusprogrammi toetuse kaasabil 2013.aastal raua- ning mangaaniärastusseadmed. Pärast veetöötluse paigaldamist puurkaevule on joogivee kvaliteedinäitajad olnud nõuetekohased.

Tabel 3.32. Jõgisool asuvad puurkaevud. Puurkaevu Valdaja Katastri ja Põhjaveekihi indeks Kaevu asukoht passi ja kaevu sügavus puurimise (nimetus) number Aasta Olmetsoon, Kovek AS 1476 O-Cm 92 m 1973 Jõgisoo osak 2646 Estoplasti „Ridas jaht“ 1461 O 60 m 1969 MJ, Jõgisoo 3598 Valgevärava Eraisik 16726 O 46 m 2003 mü, Jõgisoo 1357 Jõgisoo farm Jõgisoo 1395 O-Cm 95 m 1982 Piim OÜ 5164

Tabel. 3.33. Lõokese puurkaevu joogivee mikrobioloogilise analüüsi tulemused Näitaja Norm Ühik PK kat nr 1476 23.07.2012 Escherichia coli 0 PMÜ/100ml 0 Coli-laadsed bakterid - PMÜ/100ml 0 Allikas: AS Kovek (Terviseameti kesklabori proovivõtu tulemused) Joogivee mikrobioloogilise analüüsi tulemused on vastanud püsivalt normidele.

Veetorustikud Lõokese ühisveevärgiga kaetud ala hõlmab endist Lõokese veeühistu tegevuspiirkonda, kus veetorustike kogupikkuseks on 700 m. Veetorustikud on halvas seisukorras ja vajavad rekonstrueerimist. Sillaotsa III planeeringualal teostab veetrasside väljaehitustööd erasektori arendaja. Tuletõrje veevärk on lahendatud tuletõrje veevõtukohtadega. Reoveetorustikud

59

Saue valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2016-2027

Lõokese tänava piirkonnas on väljaehitatud ühiskanalisatsioon. Lõokese kanalisatsioonitorustike kogupikkuseks on 600 m (isevoolne kanalisatsioon), kuid reoveetorustikud on halvas seisukorras ja vajavad rekonstrueerimist. Sillaotsa III planeeringualal teostab veetrasside väljaehitustööd erasektori arendaja.

Reoveepuhastus Reovesi puhastatakse AS Kovek poolt 2015.aastal paigaldatud Klaro tüüpi kompaktpuhastis. Kompaktpuhasti on muldes ning lisaks on paigaldatud ka tehnohoone, kus paikneb käsivõre. Vastse reoveepuhasti tehniline seisukord on hea ning võetud reoveeproovid on kinnitamas uue reoveepuhasti nõuetekohast tööd.

Arendusmeetmete rahastamine AS Kovek arendusmeetmed Lõokese tegevuspiirkonnas tulenevad AS Kovek poolt hallatavate rajatiste ebarahuldavast tehnilisest seisukorrast. Teiseks AS Kovek poolt elluviidavaks arendusmeetmeks oleks ebarahuldavas seisukorras vee- ja kanalisatsioonitorustike rekonstrueerimine. Arvestades Saue valla finantskohustusi ja laenuvõimet, viiakse projekt ellu eeldatavalt 2017.aastal.

Tabel 3.36. Lõokese tegevuspiirkonna arendusmeetmed (2017) Töö nimetus Ühiku hind Kogus Maksumus (eurodes) Tuletõrje veevõtuhoidla rajamine 15 000 1 kmpl 15 000 Joogiveetorustike rekonstrueerimine 180 210 m 37 800 Joogiveetorustike rajamine 180 140 m 25 200 Isevoolse kanalisatsioonitorustiku 200 120 m 24 000 rajamine Isevoolse kanalisatsioonitorustiku 200 230 m 46 000 rekonstrueerimine KOKKU 148 000 Märkus: tööde tegelikud maksumused selguvad tehniliste projektide ja tööjooniste alusel tehtud hinnapakkumiste käigus.

3.16. Koppelmaa perspektiivne reoveekogumisala (alla 2000 ie reoveekogumisala)

Koppelmaa reoveekogumisala asub Koppelmaa külas hõlmates Tallinn-Pärnu maantee ja Koppelmaa aiandusühistu vahelise ala. Aiandusühistu Koppelmaa territooriumil asuvad Eesti Geoloogiakeskuse poolt registreerituna seitse ordoviitsiumi veekihi puurkaevu (Koppelmaa AÜ 13,17,18,19,23,49 ja üldmaa), mis on rajatud aiandusühistu kruntide tarbevee puurkaevudeks. Kõik puurkaevud on rajatud enne aastat 1990 ning on teadmata konstruktsiooni ja rajamise ajaga. Samuti puudub info erapuurkaevude sanitaartsoonide tagatuse kohta.

Aiandusühistu Koppelmaa ühismaal asub üksnes üldmaa puurkaev, mis on rajatud 1989.aastal. Puurkaevu sügavuseks on 35 m ning puurkaev on osaliselt manteldatud (sügavustel +0,5-8,0 meetrit). Ülejäänud puurkaevud paiknevad erakinnistutel.

60

Saue valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2016-2027

Reoveekogumisala hõlmav ühisveevärk puudub.

Tuletõrje veevärk on lahendatud reoveekogumisalal tuletõrje veevõtukohtadega.

Reoveekogumisalal puudub ühiskanalisatsioon.

Arendusmeetmed

Koppelmaa aiandusühistute maa-ala väljaarendamiseks tuleks rajada Koppelmaa aiandusühistu tänasele territooriumile 1285 meetrit ühisveevärgi – ja kanalisatsioonitorustikke. Kehtivates turuhindades maksaks piirkonnas ühisveevärgi ja –kanalisatsioonitorustike väljaehitamine 310 970 eurot. Sellele lisandub orienteeruvalt 90 000 eurot reoveepuhasti rajamiseks koos ca 100 meetri ühendustorustikuga ning vähemalt ühe reoveepumpla rajamine maksumusega 30 000 eurot. Koppelmaa aiandusühistute piirkonna nõuetekohase joogiveega varustamiseks tuleks rajada O-Cm veekihti puurkaev-pumpla koos rauaärastusseadmetega maksumusega 80 000 eurot. Kokku oleks seega piirkonna ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni väljaehitamise maksumuseks 510 970 eurot.

Koppelmaa aiandusühistu territooriumil on Maa-Ameti andmetel vähemalt 63 hoonestatud kinnistut (77 kinnistut kokku). Rahvastikuregistri andmetel elas 1,veebruaril 2016.a Koppelmaa aiandusühistu territooriumil 55 inimest, faktiliselt 61 inimest. Arvestades faktilise elanike arvuga - 61 inimest, teeb see ühe elanikust liituja kohta ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni väljaehitamise hinnaks 8377 eurot. Arvestades KIK-i keskkonnaprogrammi soovitusliku nõudega, mille kohaselt ei tohiks ühele elanikule liitumisvõimaluse loomine maksta üle 5000 euro, pole Koppelmaa aiandusühistu alale ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni väljaehitamine käesoleval ajal veel majanduslikult võimalik. Tulevikus on otstarbekas investeeringut piirkonda kaaluda siis, kui püsielanike arv kasv kasvab vähemalt 100 elanikuni.

Enne Koppelmaa ühisveevärgi ja kanalisatsiooni projekti võimalikku algatamist tuleb lahendada aiandusühistu-sisese territooriumi omandiküsimus ning korraldada kinnistuomanike seas küsitlus liitumisvõimaluse kasutamise valmisoleku osas. Tehnilise poole pealt tuleb lahendada reoveepuhasti võimaliku asukoha küsimus. Tulenevalt asjaolust, et korralikku suublat Koppelmaa aiandusühistu lähistel pole, on mõistlik reoveepuhasti osas kaaluda kompaktpuhasti lahendust, millest väljuv reovesi immutatakse loodusesse. Samuti tuleb leida sobiv asukoht uuele puurkaev-pumplale.

Eeltoodust lähtuvalt pole nimetatud projektiga seonduvat võimalikku omafinantseerimise summat arvestatud vee-ettevõtte tariifi- ja laenuvõime analüüsis. Projektiga seonduvate juriidiliste probleemide eelneval lahendamisel on püsielanike arvu edasise kasvu korral võimalik projekti kaasrahastamine KIK-i keskkonnaprogrammi toetusvahenditest.

3.17. Tuula perspektiivne reoveekogumisala (alla 2000 ie reoveekogumisala)

Tuula külas on olemasolev ühisveevärk, mida haldab vee-ettevõtjaks kinnitatud OÜ Rever. Külas on kaks puurkaevu, millest üks (katastri nr 1378) on kasutuses elanike

61

Saue valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2016-2027

joogiveega varustamisel. OÜ Rever varustab joogiveega 28 perekonda (3 korterelamut ja 4 ühepereelamut). Veetorustik on amortiseerunud ja vajab uuendamist, samuti tuleb puurkaev varustada rauaärastusseadmetega. Suuremat elamuarendust pole piirkonnas ette näha. Tuletõrje veevärk on lahendatud reoveekogumisalal tuletõrje veevõtukohtadega. Reoveekogumisalal puudub ühiskanalisatsioon. Reoveekäitlus toimub kas lokaalsete kogumispaakide või pinnasesse immutamise kaudu. Majandusliku otstarbekuse ja keskkonnahoiust lähtuva vajaduse puudumise tõttu pole lähiaastatel planeeritud Saue valla eelarvevahenditest piirkonnas ühiskanalisatsiooni väljaehitamist.

Arendusmeetmed Kuna OÜ Rever ei suuda pikemas perspektiivis investeerida põhivarasse ega täita vee-ettevõtja kohustusi, siis on algatamisel vee-ettevõtluspiirkonna üleandmine AS-le Kovek. AS-i Kovek saamisel vee-ettevõtjaks saab võimalikuks ka olemasolevate veetorustike rekonstrueerimine Saue valla eelarvevahendite kaasabil. Olemasolevate veetorustike rekonstrueerimine on arvestades torude seisukorda väga vajalik ning samuti vajab olemasolev puurkaev joogivee kvaliteedi parandamiseks rauaeraldusseadmeid. Arvestades kogu projekti eelarvelist maksumust, on eeldatavalt võimalik projekti reaalne teostamine KIK-i keskkonnaprogrammi kaasabil 2018.aastal. Projekti omaosaluse katmiseks on võimalik siis kasutada Saue valla eelarvevahendeid.

Tabel 3.37. Tuula arendusmeetmed (AS Kovek, planeeritud 2018) Töö nimetus Ühiku Kogus Maksumus hind (eurodes) Joogiveetorustike rekonstrueerimine 180 890 m 160 200 Rauaeraldusseadmete paigaldamine 4500 1 kmpl 4 500 KOKKU 164 700

62

4. ÜHISVEEVÄRGI JA –KANALISATSIOONI ARENDAMISE STRATEEGIA

4.1. Strateegilised eesmärgid Ühisveevärgi ja –kanalisatsioonisüsteemi arendamise üldiseks eesmärgiks on tiheasustuspiirkondade ÜVK süsteemide vastavusse viimine Euroopa Liidu ja Eesti seadusandlusega nõutud tasemele, mis tagaks tarbijate puhta joogiveega varustamise, reovee kogumise ja nõutud tasemel puhastamise. Ühisveevärgi ja –kanalisatsioonisüsteemide väljaehitamisel peab olema tagatud nende jätkusuutlik majandamine ja opereerimine, et mitte halvendada tarbijatele osutatava teenuse kvaliteeti ning mitte suurendada riske keskkonnale.

4.2. Arendamise põhimõtted Saue valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamine peab toimuma vastavalt vallavolikogu poolt kinnitatud käesolevale ÜVK arendamise kavale. Arengukava annab lisaks olemasoleva olukorra kirjeldamisele ka ülevaate arendusprojektidest, nende teostamise hinnangulisest maksumusest ning nende teostamise prioriteetsusest. ÜVK arendamise kava on koostatud arvestades 12 aastast perioodi ehk ajavahemikku 2016-2027. Arendusprojektide planeerimisel on püütud arvestada elanikkonna ja ettevõtete-organisatsioonide paiknemise muutusi tulevikus lähtuvalt teadaolevatest juba kehtestatud või kehtestamisel olevatest planeeringutest. Samuti võetakse arvesse investeeringumahu piiritlemisel valla ja vee-ettevõtte rahalist võimekust.

4.3. Investeeringud Investeeringumahu piiritlemisel (vt. arengukava lisa 1) on arvestatud Saue valla ja vee-ettevõtte AS-i Kovek rahalist võimekust. Investeeringud piirkondade ÜVK rajatiste uuendamisse ja võrgu laiendamisse on esitatud mahuliselt ning arvestades 2016.aastat investeeringute baashinnataseme määratlemisel. Investeeringute omafinantseeringud (eeldatavalt keskmiselt 50% sadeveekanalisatsiooni investeeringutest ning 10-20% muude ÜVK investeeringutest) katab Saue vald.

4.4. Investeeringute omaosaluse kulumi arvestamine Investeeringute osas on keskmised kuluminormid leitud eeldustel, et investeeringutega hangitavate seadmete keskmine kasutusaeg on 15 aastat (kulumimäär 6,67 % aastas) ning torustikel ja ehitistel 40 aastat (kulumimäär 2,5 % aastas). Arendusprojekti kulumimäär sõltub sellest, millise osakaalu moodustavad eelarvest seadmete, torustike ning ehitistega seotud investeeringud. Kuluminormide arvestuse aluseks on investeeringute eeldatav maksumus nende elluviimise perioodil. Kuna vee-ettevõte peab teenuste hinna planeerimisel arvestama omafinantseeringu kulumi katmisega, on kulum arvestatud projektide omafinantseeringute pealt.

Tabel 4.1. Planeeritavate investeeringute omafinantseeringu kulum ÜVK ARENDUSPROJEKT OMAFIN. KULUMIMÄÄR OMAFIN. (eeldatava elluviimisajaga) (€) (%) KULUM (€) 1. Valingu (2016-2017) 166 160,00 3,15 5234 2. Kiia II etapp (2016-2017) 154 112,00 3,31 5101

Saue valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengukava 2016-2027

3. Alliku (2017-2018) 137 679,17 2,55 3511 4. Tuula (2018) 34 915,52 2,61 911 5. Jõgisoo/Lõokese (2017) 30 467,28 2,50 762 6. Ääsmäe rekonstrueerimine III etapp (2019-2020) 64 376,88 2,50 1609

2014-2015 aastatel viidi Saue vallas ellu kaks suuremahulist Ühtekuuluvusfondi veemajandusprojekti, mille raames soetatud põhivara võeti arvele 2015.a. lõpus ning kulumit hakatakse arvestama alates 2016.aastast.

Tabel 4.2. 2015.a. lõpus arvele võetud projektide omafinantseeringu kulum OMAFIN. KULUMIMÄÄR OMAFIN. ÜVK ARENDUSPROJEKT (€) (%) KULUM (€) 1. Vatsla piirkonna ÜVK rajamine 336 061,60 3,05 10 237 2. Saue Laagri II etapp (rekonstrueerimine) 161 239,50 3,71 5981

Tariifiarvestuses arvestatakse kuluna sihtfinantseeringu välist põhivarakulumit ehk investeeringu omafinantseeringuosa kulumit. Juhul, kui projekt on planeeritud ellu viia ühel aasta jooksul, eeldatakse, et projekti raames tekkiv põhivara võetakse arvele elluviimise aasta lõpus ning kulum tekib järgmisel kalendriaastal. Juhul, kui tegemist on mitmel aastal elluviidava arendusprojektiga, eeldatakse, et põhivara võetakse arvele viimase arendusaasta lõpus ning omafinantseeringu kulum kuulub arvestamisele arendusprojekti elluviimisele järgnevast aastast. Vastavalt Saue valla vee-ettevõtja AS Kovek andmetele oli 2015.a. ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni valdkonna põhivara sihtfinantseeringuväline kulum 113 918 eurot.

4.5. Investeeringute tulemused: tarbijate arvu, nõudluse, veetootmise vajaduse ning reoveepuhastisse mineva veehulga muutumine Investeeringute tulemusel kasvab tarbijate arv valla asulatest olulisimal määral Vatsla külas, kus 2014.-2015. aastal ellu viidud arendusprojekti tulemusena tõuseks prognoosi kohaselt peaks aastaks 2022 liitunute osakaal nii ühisveevärgi kui ka - kanalisatsiooni jõudma 95% tasemeni asula elanike arvust. Edaspidi kasvaks liitunute absoluutarv tänu eeldatavale asula elanike arvu suurenemisele. Samuti tõuseb tarbijate arv prognoosi kohaselt piirkondades, kus viimastel aastatel on lõpule viidud suuremahulisi investeeringuid kas ühisveevärgi- ja kanalisatsioonivõrgu laiendamisse (Laagri teeninduspiirkond, Koru-Kotka teeninduspiirkond ja Koidu küla) või kus on ühisveevärk ja -kanalisatsioon alles paar aastat tagasi rajatud (Hüüru ja Vanamõisa teeninduspiirkonnad) ning kus projektide mõju on 2016.aasta alguseks alles osaliselt saavutatud. Ülejäänud asulate reoveekogumisaladel jääb liitunute arv ja veetarve ning reoveeheide suhteliselt sarnasele tasemega 2015.aastaga. Valingu ja Alliku, vähesel määral ka Jõgisoo asulates laiendatakse tulevikus olemasolevat ÜVK süsteemi ja luuakse võimalusi uute tarbijate liitumiseks, teistes asulates – Ääsmäe, Kiia ning veevõrgu osas ka Tuula külas olemasolevat süsteemi ei laiendata, vaid toimub ainult süsteemi rekonstrueerimine. Seetõttu vähenevad projektide tulemusel eeldatavalt oluliselt nende asulate veekaod ning veetootmise vajadus, nagu ka Koveki

64 Saue valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengukava 2016-2027 opereerimisel olevasse nelja lokaalsesse reoveepuhastisse (Ääsmäe, Valingu, Kiia, Jõgisoo) minev reoveekogus. Tuula projekti puhul on eeldatud, et aastaks 2017 määratakse vee-ettevõtjaks nimetatud piirkonnas AS Kovek ning olemasolev ühisveevärk antakse AS-i Rever poolt neile üle. Sarnane eeldus kehtib ka Alliku küla projekti puhul, mille osas eeldatakse, et olemasoleva ühisveevärgi üleandmine toimub AS Alliku OS poolt 2016.a I poolaastal, et oleks võimalik projekti koostamine KIK-i keskkonnaprogrammi II taotlusvooru augustis 2016.a.

65

Tabel 4.3. AS Kovek teeninduspiirkondade elanike arvu prognoos Piirkond 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022 2023 2024 2025 2026 2027 Laagri (sh. Kotka) 5900 6065 6095 6126 6156 6187 6218 6249 6280 6312 6343 6375 6407 Hüüru 425 449 450 450 450 450 450 450 450 450 450 450 450 Vanamõisa 333 333 333 333 333 333 333 333 333 333 333 333 333 Ääsmäe 703 720 720 720 720 720 720 720 720 720 720 720 720 Kiia 208 224 224 224 224 224 224 224 224 224 224 224 224 Alliku (v.a. Kotka) 120 120 120 120 120 120 120 120 120 120 120 120 120 Valingupiirkond) (sh. Suurekivi) 257 248 250 250 250 250 250 250 250 250 250 250 250 Jõgisoo 267 261 261 261 261 261 261 261 261 261 261 261 261 Tuula 232 232 232 232 232 232 232 232 232 232 232 232 232 Vatsla 417 434 451 469 488 503 518 533 544 555 566 572 578 KOKKU 8862 9086 9136 9185 9234 9280 9326 9372 9414 9457 9499 9537 9575

Tabel 4.4. Ühisveevärgiteenust kasutavate elanike arvu prognoos AS Kovek teeninduspiirkondade lõikes Piirkond 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022 2023 2024 2025 2026 2027 Laagri (sh. Kotka) 5369 5640 5791 5881 5972 6063 6094 6124 6155 6186 6217 6248 6279 Hüüru 215 271 336 383 414 434 443 450 450 450 450 450 450 Vanamõisa 265 283 297 306 309 311 311 311 311 311 311 311 311 Ääsmäe 636 645 655 662 668 672 672 672 672 672 672 672 672 Kiia 189 189 189 189 189 189 189 189 189 189 189 189 189 Alliku (v.a. Kotka) 20 20 20 70 83 83 83 83 83 83 83 83 83 Valingu (sh. Suurekivi) 206 206 206 228 228 228 228 228 228 228 228 228 228 Jõgisoo 54 54 54 56 56 56 56 56 56 56 56 56 56 Tuula 0 0 70 70 70 70 70 70 70 70 70 70 70 Vatsla 0 182 262 329 381 422 466 496 517 527 538 543 549 KOKKU 6954 7491 7880 8174 8370 8529 8612 8680 8731 8772 8814 8850 8887

Tabel 4.5. Ühiskanalisatsiooniteenust kasutavate elanike arvu prognoos AS Kovek teeninduspiirkondade lõikes Piirkond 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022 2023 2024 2025 2026 2027 Laagri 5310 5580 5730 5820 5910 6002 6032 6062 6092 6123 6153 6184 6215 Hüüru 211 268 332 382 413 433 442 450 450 450 450 450 450 Vanamõisa 274 287 299 306 309 311 311 311 311 311 311 311 311 Ääsmäe 577 594 606 618 624 630 630 630 630 630 630 630 630 Kiia 152 152 152 152 152 152 152 152 152 152 152 152 152 Alliku (v.a. Kotka) 0 0 0 50 63 63 63 63 63 63 63 63 63 Valingupiirkond) (sh.Suurekivi) 134 134 134 192 228 228 228 228 228 228 228 228 228 Jõgisoo 54 54 54 56 56 56 56 56 56 56 56 56 56 Vatsla 0 182 262 329 381 422 466 496 517 527 538 543 549 KOKKU 6712 7251 7569 7905 8136 8297 8380 8448 8499 8540 8581 8617 8654

Tabel 4.6. Ühisveevärgiteenuse tarbimisprognoos AS Kovek teeninduspiirkondade lõikes (m3) Piirkond 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022 2023 2024 2025 2026 2027 Laagri elanikud 152085 162525 166942 171407 174177 175223 176274 176979 177687 178398 179111 179469 179828 Laagri ettevõtted 52807 52807 52807 52807 52807 52807 52807 52807 52807 52807 52807 52807 52807 Hüüru elanikud 6278 7911 9809 11182 12077 12681 12934 13140 13140 13140 13140 13140 13140 Hüüru ettevõtted 374 374 374 374 374 374 374 374 374 374 374 374 374 Vanamõisa elanikud 8692 9300 9765 10058 10159 10216 10216 10216 10216 10216 10216 10216 10216 Vanamõisa ettevõtted 1235 1235 1235 1235 1235 1235 1235 1235 1235 1235 1235 1235 1235 Ääsmäe elanikud 17640 18169 18533 18903 19092 19283 19283 19283 19283 19283 19283 19283 19283 Ääsmäe ettevõtted 19712 19712 19712 19712 19712 19712 19712 19712 19712 19712 19712 19712 19712 Kiia elanikud 5874 5874 5874 5874 5874 5874 5874 5874 5874 5874 5874 5874 5874 Alliku (v.a. Kotka) el. 508 508 508 508 1980 2348 2348 2348 2348 2348 2348 2348 2348 Allikupiirkond) (v.a. Kotka)elanikud jur. 0 0 0 0 480 480 480 480 480 480 480 480 480 ValinguEttevõtted (sh.Suurekivi) el. 6017 6017 6017 6659 6659 6659 6659 6659 6659 6659 6659 6659 6659 JõgisooSuureelanikud elanikud 1588 1588 1588 1646 1646 1646 1646 1646 1646 1646 1646 1646 1646

Saue valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengukava 2016-2027

Jõgisoo ettevõtted 0 0 0 240 240 240 240 240 240 240 240 240 240 Tuula elanikud 0 0 2044 2044 2044 2044 2044 2044 2044 2044 2044 2044 2044 Vatsla elanikud 0 5655 8122 10195 11814 13105 14462 15393 16038 16359 16686 16853 17021 KOKKU 272809 291675 303330 312845 320370 323927 326589 328430 329783 330815 331855 332380 332908 sh. elanikele 198682 217547 229202 238477 245523 249079 251741 253582 254936 255967 257008 257532 258060 sh. juriidilistele isikutele 74128 74128 74128 74368 74848 74848 74848 74848 74848 74848 74848 74848 74848

Tabel 4.7. Ühiskanalisatsiooniteenuse tarbimisprognoos AS Kovek teeninduspiirkondade lõikes (m3) Piirkond 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022 2023 2024 2025 2026 2027 Laagri elanikud 142848 154399 158596 162837 165469 166461 167460 168130 168803 169478 170156 170496 170837 Laagri sh. ettevõtted 46242 46242 46242 46242 46242 46242 46242 46242 46242 46242 46242 46242 46242 Hüüru elanikud 6150 7811 9685 11138 12029 12631 12883 13140 13140 13140 13140 13140 13140 Hüüru ettevõtted 1142 1142 1142 1142 1142 1142 1142 1142 1142 1142 1142 1142 1142 Vanamõisa elanikud 9010 9551 9933 10131 10159 10216 10216 10216 10216 10216 10216 10216 10216 Vanamõisa ettevõtted 1075 1075 1075 1075 1075 1075 1075 1075 1075 1075 1075 1075 1075 Ääsmäe elanikud 16000 16480 16809 17146 17317 17490 17490 17490 17490 17490 17490 17490 17490 Ääsmäe ettevõtted 19839 19839 19839 19839 19839 19839 19839 19839 19839 19839 19839 19839 19839 Kiia elanikud 4716 4716 4716 4716 4716 4716 4716 4716 4716 4716 4716 4716 4716 Alliku (v.a. Kotka) el. 0 0 0 0 1472 1840 1840 1840 1840 1840 1840 1840 1840 Alliku (v.a. Kotka) jur. 0 0 0 0 480 480 480 480 480 480 480 480 480 (v.KopiirkonettevõttedValingu elanikud 3399 3399 3399 5327 6659 6659 6659 6659 6659 6659 6659 6659 6659 Jõgisoo elanikud 1669 1699 1699 1757 1757 1757 1757 1757 1757 1757 1757 1757 1757 Jõgisoo ettevõtted 0 0 0 240 240 240 240 240 240 240 240 240 240 Vatsla elanikud 0 5655 8122 10195 11814 13105 14462 15393 16038 16359 16686 16853 17021 KOKKU 252089 272007 281257 291785 300410 303893 306502 308359 309677 310673 311678 312185 312695 sh. elanikele 183792 203710 212960 223248 231393 234875 237484 239341 240660 241655 242661 243167 243677 sh. juriidilistele isikutele 68298 68298 68298 68538 69018 69018 69018 69018 69018 69018 69018 69018 69018

Tabel 4.8. Veetootmise prognoos Saue valla AS Kovek teeninduspiirkondade lõikes Aasta 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022 2023 2024 2025 2026 2027 Tarbimine: Laagri, m3 204892 215332 219749 224214 226984 228030 229081 229786 230494 231205 231918 232276 232635 Mittearvestuslik vesi (%) 12 10 10 10 10 10 10 10 10 10 10 10 10 Mittearvestuslik vesi (m3) 27940 23926 24417 24913 25220 25337 25453 25532 25610 25689 25769 25808 25848 Veetootmine: Laagri, m3 232832 239258 244166 249127 252204 253367 254534 255318 256104 256894 257687 258084 258483 Tarbimine: Hüüru, m3 6652 8284 10183 11556 12451 13055 13308 13514 13514 13514 13514 13514 13514 Mittearvestuslik vesi (%) 15 15 15 15 15 15 15 15 15 15 15 15 15 Mittearvestuslik vesi (m3) 1174 1462 1797 2039 2197 2304 2348 2385 2385 2385 2385 2385 2385 Veetootmine: Hüüru, m3 7826 9746 11980 13595 14648 15358 15657 15898 15898 15898 15898 15898 15898 Tarbimine: Vanamõisa, m3 9927 10535 11000 11293 11394 11451 11451 11451 11451 11451 11451 11451 11451 Mittearvestuslik vesi (%) 20 20 20 20 20 20 20 20 20 20 20 20 20 Mittearvestuslik vesi (m3) 2482 2634 2750 2823 2849 2863 2863 2863 2863 2863 2863 2863 2863 Veetootmine: Vanamõisa, m3 12409 13169 13751 14117 14243 14314 14314 14314 14314 14314 14314 14314 14314 Ääsmäe, m3 37352 37881 38245 38615 38804 38995 38995 38995 38995 38995 38995 38995 38995 Mittearvestuslik vesi (%) 20 20 20 20 20 20 15 15 15 15 15 15 15 Mittearvestuslik vesi (m3) 9338 9470 9561 9654 9701 9749 6882 6882 6882 6882 6882 6882 6882 Veetootmine: Ääsmäe, m3 46690 47352 47806 48269 48505 48744 45877 45877 45877 45877 45877 45877 45877 Tarbimine: Kiia, m3 5874 5874 5874 5874 5874 5874 5874 5874 5874 5874 5874 5874 5874 Mittearvestuslik vesi (%) 28 28 28 16 16 16 16 16 16 16 16 16 16 Mittearvestuslik vesi (m3) 2284 2284 2284 1119 1119 1119 1119 1119 1119 1119 1119 1119 1119 Veetootmine: Kiia, m3 8158 8158 8158 6993 6993 6993 6993 6993 6993 6993 6993 6993 6993 Tarbimine: Alliku (v.a. Kotka piirkond), m3 508 508 508 508 2460 2828 2828 2828 2828 2828 2828 2828 2828 Mittearvestuslik vesi (%) 20 20 20 20 14 14 14 14 14 14 14 14 14 Mittearvestuslik vesi (m3) 127 127 127 127 400 460 460 460 460 460 460 460 460 Veetootmine: Alliku (v.a. Kotka 635 635 635 635 2860 3288 3288 3288 3288 3288 3288 3288 3288

Saue valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengukava 2016-2027

piirkond), m3

Saue valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengukava 2016-2027

Tarbimine: Valingu, m3 6017 6017 6017 6659 6659 6659 6659 6659 6659 6659 6659 6659 6659 Mittearvestuslik vesi (%) 24 24 24 15 15 15 15 15 15 15 15 15 15 Mittearvestuslik vesi (m3) 1900 1900 1900 1175 1175 1175 1175 1175 1175 1175 1175 1175 1175 Veetootmine: Valingu, m3 7916 7916 7916 7834 7834 7834 7834 7834 7834 7834 7834 7834 7834 Tarbimine: Jõgisoo, m3 1588 1588 1588 1886 1886 1886 1886 1886 1886 1886 1886 1886 1886 Mittearvestuslik vesi (%) 25 25 25 15 15 15 15 15 15 15 15 15 15 Mittearvestuslik vesi (m3) 529 529 529 333 333 333 333 333 333 333 333 333 333 Veetootmine: Jõgisoo, m3 2117 2117 2117 2219 2219 2219 2219 2219 2219 2219 2219 2219 2219 Tarbimine: Tuula, m3 0 0 2044 2044 2044 2044 2044 2044 2044 2044 2044 2044 2044 Mittearvestuslik vesi (%) 25 25 25 25 15 15 15 15 15 15 15 15 15 Mittearvestuslik vesi (m3) 0 0 681 681 361 361 361 361 361 361 361 361 361 Veetootmine: Tuula, m3 0 0 2725 2725 2405 2405 2405 2405 2405 2405 2405 2405 2405 Tarbimine: Vatsla, m3 0 5655 8122 10195 11814 13105 14462 15393 16038 16359 16686 16853 17021 Mittearvestuslik vesi (%) 0 18 18 18 18 18 18 18 18 18 18 18 18 Mittearvestuslik vesi (m3) 0 1241 1783 2238 2593 2877 3175 3379 3521 3591 3663 3699 3736 Veetootmine: Vatsla, m3 0 6897 9905 12433 14408 15982 17637 18772 19559 19950 20349 20552 20758 VEETOODANG KOKKU, m3 318583 335249 349159 357947 366319 370503 370758 372917 374491 375672 376864 377465 378069

Tabel 4.9. Puhastamisele mineva reovee koguste prognoos Saue valla AS Kovek teeninduspiirkondade lõikes Aasta 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022 2023 2024 2025 2026 2027 Tarbimine: Laagri, m3 189090 200641 204838 209079 211711 212703 213702 214372 215045 215720 216398 216738 217079 Infiltratsioon (%) 21 21 21 21 21 21 21 21 21 21 21 21 21 Infiltratsioon (m3) 50264 53335 54451 55578 56278 56541 56807 56985 57164 57343 57524 57614 57705 Laagri: puhastisse (Tallinn), m3 239354 253976 259289 264657 267989 269244 270509 271357 272209 273063 273922 274352 274784 Tarbimine: Hüüru, m3 7292 8952 10827 12280 13171 13772 14025 14282 14282 14282 14282 14282 14282 Infiltratsioon 20 20 20 20 20 20 20 20 20 20 20 20 20

Saue valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengukava 2016-2027

Infiltratsioon 1823 2238 2707 3070 3293 3443 3506 3570 3570 3570 3570 3570 3570 Hüüru: puhastisse (Tallinn), m3 9115 11191 13534 15350 16464 17215 17531 17852 17852 17852 17852 17852 17852 Tarbimine: Vanamõisa, m3 10085 10626 11008 11206 11234 11291 11291 11291 11291 11291 11291 11291 11291 Infiltratsioon (%) 20 20 20 20 20 20 20 20 20 20 20 20 20 Infiltratsioon (m3) 2521 2656 2752 2802 2809 2823 2823 2823 2823 2823 2823 2823 2823 Vanamõisa puhastisse (Tallinn), m3 12606 13282 13760 14008 14043 14114 14114 14114 14114 14114 14114 14114 14114 Tarbimine: Ääsmäe, m3 35839 36319 36648 36985 37156 37329 37329 37329 37329 37329 37329 37329 37329 Infiltratsioon (%) 30 30 30 20 20 20 20 20 20 20 20 20 20 Infiltratsioon (m3) 15359 15565 15706 9246 9289 9332 9332 9332 9332 9332 9332 9332 9332 Puhastisse: Ääsmäe, m3 51198 51884 52355 46231 46445 46661 46661 46661 46661 46661 46661 46661 46661 Tarbimine: Kiia, m3 4716 4716 4716 4716 4716 4716 4716 4716 4716 4716 4716 4716 4716 Infiltratsioon (%) 30 30 30 18 18 18 18 18 18 18 18 18 18 Infiltratsioon (m3) 2021 2021 2021 1035 1035 1035 1035 1035 1035 1035 1035 1035 1035 Puhastisse: Kiia, m3 6737 6737 6737 5751 5751 5751 5751 5751 5751 5751 5751 5751 5751 Tarbimine: Alliku, m3 0 0 0 0 1952 2320 2320 2320 2320 2320 2320 2320 2320 Infiltratsioon (%) 0 0 0 0 18 18 18 18 18 18 18 18 18 Infiltratsioon (m3) 0 0 0 0 428 509 509 509 509 509 509 509 509 Alliku puhastitesse (Tallinn), m3 0 0 0 0 2380 2829 2829 2829 2829 2829 2829 2829 2829 Tarbimine: Valingu, m3 3399 3399 3399 5327 6659 6659 6659 6659 6659 6659 6659 6659 6659 Infiltratsioon (%) 30 30 30 18 18 18 18 18 18 18 18 18 18 Infiltratsioon (m3) 1457 1457 1457 1169 1462 1462 1462 1462 1462 1462 1462 1462 1462 Puhastitesse: Valingu, m3 4856 4856 4856 6496 8121 8121 8121 8121 8121 8121 8121 8121 8121 Tarbimine: Jõgisoo, m3 1669 1699 1699 1997 1997 1997 1997 1997 1997 1997 1997 1997 1997 Infiltratsioon (%) 30 30 30 30 30 18 18 18 18 18 18 18 18 Infiltratsioon (m3) 715 728 728 856 856 438 438 438 438 438 438 438 438 Puhastisse: Jõgisoo, m3 2384 2427 2427 2853 2853 2436 2436 2436 2436 2436 2436 2436 2436

Saue valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengukava 2016-2027

Tarbimine: Vatsla, m3 0 5655 8122 10195 11814 13105 14462 15393 16038 16359 16686 16853 17021 Infiltratsioon (%) 0 20 20 20 20 20 20 20 20 20 20 20 20 Infiltratsioon (m3) 0 1414 2031 2549 2954 3276 3616 3848 4010 4090 4172 4213 4255 Vatsla puhastitesse (Tallinn), m3 0 7069 10153 12744 14768 16381 18078 19241 20048 20449 20858 21066 21277 KOKKU PUHASTATAV VESI, m3 314751 337804 347149 349887 359496 363102 366063 368074 369733 370988 372255 372894 373537 Tallinnasse pumbatav puhastatav vesi, m3 261075 285518 296735 306758 315643 319784 323061 325393 327052 328307 329574 330213 330855 sh. olmereovesi Tallinnasse, m3 206466 225875 234795 242760 249882 253191 255800 257657 258976 259971 260977 261484 261993 sh. sadevesi Tallinnasse, m3 54609 59643 61940 63998 65761 66593 67261 67736 68076 68335 68597 68730 68862 Lokaalsetes puhastites puhastatav reovesi, m3 65175 65904 66375 61332 63170 62969 62969 62969 62969 62969 62969 62969 62969

4.6. Saue valla vee-ettevõtte AS Kovek kulude prognoos

- baaskuludena on arvestatud 2015.aasta AS Kovek ühisveevärgi ja ühiskanalisatsiooni teenuste pakkumise kulusid,

- kulude muutumisel sõltumatult tootmismahtudest on arvestatud esiteks pikaajalise makromajandusprognoosi tarbijahinnaindeksi muutumisega (kulud, v,a. tööjõukulud), tööjõukulude osas on arvestatud pikaajalise makromajandusprognoosi tööjõukulu muutuse indeksiga (palgakasvu indeks). Indeksid on avaldatud 17.09.2015 tasuvusanalüüsi koostamise abimaterjalina kodulehel www.struktuurifondid.ee;

- muutuvkulud on seatud sõltuvusse muutustest piirkonna veetoodangu ja reoveepuhastites puhastatava reovee tootmismahtudest,

- arendusprojektide elluviimisest tulenevalt on alates 2016.a. lisanduvad püsikulud (hoolduskulu ja personalikulu) seatud sõltuvusse investeeringu iseloomust, eeldades, et seadmete suuremate osakaaluga projektis kaasneb suurem hooldus- ja personalikulu. Eeldatud on, et lisanduv hoolduskulu tekib ainult uute investeeringutega seoses, mitte olemasolevate seadmete, ehitiste või torustike asendusega seoses.

Tabel 4.10. Lisanduvate hoolduskulude arvestuse alused, planeeritavad arendusprojektid UUS HOOLDUSKULU LISANDUV TÖÖJÕUKULU LISANDUV KULU INVESTEERING (% HOOLDUSKULU (% TÖÖJÕUKULU PROJEKT ALATES (€) investeeringust) AASTAS (€) investeeringust) AASTAS (€) 1. Valingu 607600 0,2 1215 0,2 1215 al.2018 2. Kiia II etapp 120000 0,5 600 0,5 600 al.2018 3. Alliku 636519 0,1 637 0,1 637 al.2019 4. Tuula 4770 0,5 24 0,5 24 al.2019 5. Jõgisoo 66081 0,1 66 0,1 66 al.2018 6. Ääsmäe III 0 puudub (rek.) 0 puudub (rek.) 0 al.2021 etapp

Tabel 4.11. Lisanduvate hoolduskulude arvestuse alused (2015.a. lõpetatud projektid) UUS HOOLDUSKULU LISANDUV TÖÖJÕUKULU LISANDUV KULU INVESTEERING (% HOOLDUSKULU (% TÖÖJÕUKULU PROJEKT ALATES (€) investeeringust) AASTAS (€) investeeringust) AASTAS (€) 1. Vatsla 1570814,10 0,2 3142 3142 3142 al.2016 2. Laagri II etapp 0,00 puudub (rek.) 0 puudub (rek.) 0 al.2016 (rekonstrueerimine)

Tulenevalt 2015.aastal lõpetatud ning uute planeeritavate arendusprojektide kuluarvestusest on arendusprojektide mõju hooldus- ja tegevuskuludele esitatud tabelites 4.12. ja 4.13.

Tabelis 4.14 on vastavalt käesolevas alapeatükis 4.6. toodud eeldustele ning nõudlusanalüüsile esitatud Saue vallale kuuluva valla vee-ettevõtja AS-i Kovek ÜVK teenustega seotud kuluprognoos.

Saue valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengukava 2016-2027

Tabelis 4.15 on lisatud tegevuskuludele arendusprojektide omavahendite põhivara kulum, mille arvestuse aluseid käsitleti alapeatükis 4.4. Samuti on arvesse võetud tabelis AS-i Kovek enne 2015.a. lõppu arvel oleva veemajandussektori põhivara sihtfinantseeringu välist osa ehk omavahendite kulumit (2015.a. seisuga oli veemajandussektori põhivara omavahendite kulum 113 918 eurot).

Tabel 4.12. Arendusprojektide mõju AS Kovek hoolduskulule 2016-2027 TEGEVUSKULUD (HOOLDUS), MARGINAALKASV 2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022 2023 2024 2025 2026 2027 Vatsla 3142 Valingu ÜVK 1215 Kiia II etapp 600 Alliku 637 Tuula 24 Jõgisoo 66 LISANDUV PROJEKTIDEGA SEOTUD KULU KOKKU 3142 0 1881 660 0 0 0 0 0 0 0 0 Märkus: projektidest tulenev lisandhoolduskulu suureneb järgnevatel aastatel tulenevalt tarbijahinnaindeksi muutusest.

Tabel 4.13. Arendusprojektide mõju AS Kovek tööjõukulule 2016-2027 TEGEVUSKULUD (TÖÖJÕUKULU), MARGINAALKASV 2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022 2023 2024 2025 2026 2027 Vatsla 3142 Valingu ÜVK 1215 Kiia II etapp 600 Alliku 637 Tuula 24 Jõgisoo 66 LISANDUV PROJEKTIDEGA SEOTUD KULU KOKKU 3142 0 1881 660 0 0 0 0 0 0 0 0 Märkus: projektidest tulenev lisandtööjõukulu suureneb järgnevatel aastatel tulenevalt palgaindeksi muutusest.

Saue valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengukava 2016-2027

Tabel 4.14. AS Kovek veemajandusteenuste kulud 2015 ja kuluprognoos 2016-2027

Aasta 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022 2023 2024 2025 2026 2027 Hinnamuutuse indeks Baas 2,0 2,9 3,0 2,9 2,8 2,7 2,7 2,7 2,7 2,7 2,7 2,7 Tööjõukulu muutuse indeks Baas 4,5 5,4 6,0 5,9 6,2 6,0 6,0 6,0 5,9 5,8 5,7 5,6 ÜHIKHINNAD Elektrikulu vee pumpamisele 0,05 0,05 0,05 0,05 0,05 0,05 0,05 0,05 0,06 0,06 0,06 0,06 0,06 Elektrikulu veepuhastusele 0,05 0,05 0,05 0,05 0,05 0,05 0,05 0,05 0,06 0,06 0,06 0,06 0,06 Elektrikulu reoveepuhastusele 0,10 0,10 0,10 0,10 0,11 0,11 0,11 0,11 0,12 0,12 0,12 0,13 0,13 Vee-erikasutustasu 0,09 0,10 0,11 0,11 0,11 0,11 0,12 0,12 0,12 0,13 0,13 0,13 0,14 Reovee saastetasu 0,12 0,12 0,12 0,13 0,13 0,13 0,14 0,14 0,15 0,15 0,15 0,16 0,16 Olmereovee puhastustasu Tallinna puhastis 0,56 0,57 0,59 0,61 0,62 0,64 0,66 0,68 0,69 0,71 0,73 0,75 0,77 TOOTMISMAHUD Toodetav vesi 318583 335249 349159 357947 366319 370503 370758 372917 374491 375672 376864 377465 378069 Reovesi AS KOVEK reoveepuhastitesse 65175 65904 66375 61332 63170 62969 62969 62969 62969 62969 62969 62969 62969 Olmereovesi Tallinna reoveepuhastisse 206466 225875 234795 242760 249882 253191 255800 257657 258976 259971 260977 261484 261993 Sadevesi Tallinna reoveepuhastisse 54609 59643 61940 63998 65761 66593 67261 67736 68076 68335 68597 68730 68862 MUUTUVKULUD Elektrikulu vee pumpamisele 29281 29034 30995 32494 34301 35640 36755 37968 39155 40335 41548 42729 43942 Elektrikulu veepuhastusele 14466 15523 16641 17569 18495 19230 19763 20415 21055 21689 22343 22978 23631 Elektrikulu reoveepuhastusele 6198 6391 6625 6304 6679 6844 7029 7219 7414 7613 7818 8027 8242 Vee-erikasutustasu 27677 32037 36703 38748 40793 42414 43589 45027 46437 47837 49278 50680 52118 Reovee saastetasu 7659 7898 8187 7791 8255 8459 8687 8922 9163 9409 9662 9921 10186 Olmereoveepuhastus Tallinna reoveepuhastis 115647 129015 138040 146976 155630 162106 168198 173994 179606 185148 190856 196353 201997 PÜSIKULUD Tööjõukulu 176062 187042 197143 210931 224036 237829 252186 267327 283250 299921 317344 335502 354379 Hooldus (sh.kaubad, toore) 101885 107038 110175 115339 119309 122650 125961 129362 132855 136430 140094 143850 147697

Saue valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengukava 2016-2027

Halduskulud 15672 15982 16450 16940 17426 17914 18398 18895 19405 19927 20462 21011 21573 Muud kulud 26615 27140 27936 28768 29594 30422 31244 32087 32954 33840 34749 35681 36635

TEGEVUSKULUD KOKKU 521163 557102 588895 621859 654518 683509 711811 741215 771294 802150 834154 866732 900399

Tabel 4.15 AS Kovek veemajanduse tegevuskulud ja omavahendite kulum 2015 ja prognoos 2016-2027

Aasta 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022 2023 2024 2025 TEGEVUSKULUD KOKKU 521163 557102 588895 621859 654518 683509 711811 741215 771294 802150 834154 866732 900399 OLEMASOLEVA PÕHIVARA OMAVAHENDITE KULUM 113918 113918 113918 113918 113918 113918 113918 113918 113918 113918 113918 113918 113918 ALATES 2016. ARVESTATAVA JA PLANEERITAVATE PROJEKTIDE OMAVAHENDITE KULUM 0 16218 26553 27315 31737 31737 33347 33347 33347 33347 33347 33347 33347 KOKKU TEGEVUSKULUD JA KULUM 635081 687238 729366 763092 800173 829164 859076 888480 918558 949414 981419 1013996 1047664

4.7. Saue valla veemajandusettevõtja AS Kovek veeteenuste hindade prognoos, tegevustulud ja teenuse kulukus

Saue valla AS Kovek teeninduspiirkondade tariifiprognoosil on lähtutud järgnevatest eeldustest: - vaatlusalusel perioodil säilib olukord, kus kõigis valla asulates hakkab kehtima veeteenuse ühtlustatud tariif tavatarbijatele 2017.aastast (2015.ja 2016.a. puhul on näidatud kaalutud keskmine tariifitase); - tariifitõus 4 teenusesegmendi osas (1.veetariif füüsilisest isikust tarbijale, 2. veetariif juriidilisele isikule, 3. reoveetariif füüsilisest isikust tarbijale, 4.reoveetariif juriidilisest isikust tarbijale) on planeeritud ühtlustatuna; - müüdava joogivee ja heitveeteenuse kogused baseeruvad nõudlusanalüüsile; - kuna abonenttasusid ei planeerita, siis tariifidest tekkiv tuluvoog peab katma tegevustulud ning investeeringuprojektide sihtfinantseeringute ehk toetusvälise põhivara amortisatsioonikulu. Tariifid on modelleeritud selliselt, et säiliks AS-i Kovek 2015.a veemajanduse tegevusrentaabluse näitaja tasemele lähedane tase (2015. vastav näit 17%, planeerimisperioodil vahemikus 15% kuni 18%); - juhul, kui AS Kovek planeeriks võtta laenu arendusprojektide finantseerimiseks, peaks tariifidest tekkiv tuluvoog võimaldama veeprojektide investeeringuteks võetava laenu tagasimaksmise. Laenukattekordaja peaks olema vähemalt 1,25 korda suurem kui tegevuskulude ja laenukattekulude summa. Kuna AS Kovek vastavaid laene ei planeeri, pole vastava nõude täitmist analüüsis arvesse võetud; - teenuse ühikukulu kasvumäär ei tohiks olla ühelgi aastal väga kõrge ehk tariifid ei tohiks tõusta enam kui 1/3 võrra võrreldes eelneva aastaga; - veeteenuste kulutuste tase ei tohiks eramajapidamistele ületada tarbimistaseme 150 l/in/p juures (seejuures on mõeldud nii ühisveevärgi kui ka ühiskanalisatsiooni tarbimist) 4% piirkonna leibkonna sissetulekutest.

Ülaltoodud eeldustest lähtuvalt jääks olulisem tariifimäärade tõus perioodi hilisematesse aastatesse. Esimestel aastatel tagaks piisava tuluvoo tegevuskulude ja sihtfinantseeringuvälise kulumi katmiseks ning olemasoleva tegevusrentaabluse taseme säilitamiseks peamiselt juba teostatud projektide mõjul lisanduv tarbimine Laagri, Vatsla ja Hüüru asulates. Planeerimisperioodil muutuksid teenustariifid tarbijate jaoks üle aasta (vahemikus 3% kuni 7%), maksimaalse tõusumääraga 7% aastal 2023.

Tabel 4.16. Müügimahud vastavalt nõudlusanalüüsile Müügimaht 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022 2023 2024 2025 2026 2027 Elanikud (vesi, m3) 198682 217547 229202 238477 245523 249079 251741 253582 254936 255967 257008 257532 258060 Ettevõtted (vesi, m3) 74128 74128 74128 74368 74848 74848 74848 74848 74848 74848 74848 74848 74848 Elanikud (reovesi, m3) 183792 203710 212960 223248 231393 234875 237484 239341 240660 241655 242661 243167 243677 Ettevõtted (reovesi, m3) 68298 68298 68298 68538 69018 69018 69018 69018 69018 69018 69018 69018 69018 Vesi müüdud kokku (m3) 272809 291675 303330 312845 320370 323927 326589 328430 329783 330815 331855 332380 332908 Reovesi müüdud kokku (m3) 252089 272007 281257 291785 300410 303893 306502 308359 309677 310673 311678 312185 312695

Tabel 4.17. Veemajanduse teenusetariifid Tariif m³ kohta käibemaksuta (€) 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022 2023 2024 2025 2026 2027 Elanikud (vesi, m3 ) 1,28 1,28 1,32 1,32 1,37 1,37 1,44 1,44 1,54 1,54 1,64 1,64 1,72 Ettevõtted (vesi, m3 ) 1,38 1,38 1,42 1,42 1,48 1,48 1,55 1,55 1,66 1,66 1,76 1,76 1,85 Elanikud (reovesi, m3) 1,57 1,57 1,61 1,61 1,68 1,68 1,76 1,76 1,88 1,88 2,00 2,00 2,10 Ettevõtted (reovesi, m3) 1,79 1,79 1,84 1,84 1,92 1,92 2,01 2,01 2,16 2,16 2,28 2,28 2,40 NB! 2015, 2016 - kaalutud keskmine tariif, alates 2017.aastast ühtne tariifimäär

Tabel 4.18. Veemajanduse teenustulud 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022 2023 2024 2025 2026 2027 Tariifitulu elanikud (vesi) 254956 279165 302944 315204 337497 342385 363347 366004 393714 395308 420729 421588 443574 Tariifitulu ettevõtted (vesi) 102151 102151 105215 105556 110486 110486 116011 116011 124132 124132 131579 131579 138158 Tariifitulu elanikud (reovesi) 287670 318845 343323 359909 387962 393800 418083 421353 453331 455207 484526 485538 510883 Tariifitulud ettevõtted (reovesi) 122330 122330 126000 126443 132421 132421 139043 139043 148775 148775 157702 157702 165587 KOKKU 767106 822491 877482 907111 968366 979094 1036483 1042409 1119952 1123421 1194536 1196408 1258203

Saue valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengukava 2016-2027

Tabel 4.19. Veemajanduse tegevuskulude ja omakapitali amortisatsiooni katmise arvestus

2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022 2023 2024 2025 2026 2027 Tegevustulud 767106 822491 877482 907111 968366 979094 1036483 1042409 1119952 1123421 1194536 1196408 1258203 Tegevuskulud 521163 557102 588895 621859 654518 683509 711811 741215 771294 802150 834154 866732 900399 Omakapitali põhivara kulum 113918 130136 140471 141233 145655 145655 147265 147265 147265 147265 147265 147265 147265 Tegevuskulude ja kulumi katmine 132026 135253 148116 144018 168193 149929 177407 153930 201394 174007 213118 182411 210539 Tegevustulukus (%) 17% 16% 17% 16% 17% 15% 17% 15% 18% 15% 18% 15% 17%

Tabel 4.20. Veemajanduse teenusekulud reaaltarbimisel

2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022 2023 2024 2025 REAALÜHIKTARVE (L/P/el.) 78 80 80 80 80 80 80 80 80 80 80 80 80 AASTATARVE m3/el. 29 29 29 29 29 29 29 29 29 29 29 29 29 TARIIF VESI (€, sh.km) 1,54 1,54 1,59 1,59 1,65 1,65 1,73 1,73 1,85 1,85 1,96 1,96 2,06 TARIIF KANAL (€, sh.km) 1,88 1,88 1,93 1,93 2,01 2,01 2,11 2,11 2,26 2,26 2,40 2,40 2,52 KULU VESI EL.KOHTA (€) 43,99 44,72 46,13 46,27 48,39 48,17 50,63 50,60 54,11 54,08 57,28 57,16 59,89 KULU KANAL EL.KOHTA (€) 53,66 54,55 56,27 56,44 59,02 58,76 61,75 61,72 66,00 65,96 69,87 69,72 73,05 KOGUKULU EL./A. (€) 97,65 99,27 102,41 102,72 107,41 106,93 112,38 112,32 120,11 120,04 127,15 126,89 132,95

Tabel 4.21. Veemajandusteenuste leibkonna kogutulu arvestus AS Kovek teeninduspiirkonnas

HARJU MAAKOND 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022 2023 2024 2025 2026 2027 Leibkonnaliikme keskmine tulu aastas (€) 11465 11976 12622 13385 14175 15047 15956 16914 17921 18976 20078 21227 22421 Leibkonna keskmine suurus (in.) 2,42 2,42 2,42 2,42 2,42 2,42 2,42 2,42 2,42 2,42 2,42 2,42 2,42 Leibkonna kogutulu 27746 28981 30546 32391 34302 36414 38612 40931 43369 45921 48589 51369 54259

Saue valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengukava 2016-2027

NB! Elaniku keskmine ekvivalentnetosissetulek oli 2013.a. Harjumaal 10 360 €/a., prognoositud on selle edasist muutumist makromajandusliku tööjõukulu muutuse 2014-2015 ja muutusprognoosi alusel alates 2016.aastast

Tabel 4.22. Veemajandusteenuste kulukus reaaltarbimistasemel

Teenuse kulukus reaaltarbimise tasemel 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022 2023 2024 2025 2026 2027 Piirkonna keskmine ühiktarbimine (el/l/p) 78 80 80 80 80 80 80 80 80 80 80 80 80 Tariifikulud sh.käibemaks 236,32 240,23 247,82 248,57 259,93 258,77 271,96 271,82 290,67 290,49 307,70 307,07 321,73 Veemajandusteenuste kulu kokku 236,32 240,23 247,82 248,57 259,93 258,77 271,96 271,82 290,67 290,49 307,70 307,07 321,73 Veemajandusteenuse kulukusmäär (%) 0,85 0,83 0,81 0,77 0,76 0,71 0,70 0,66 0,67 0,63 0,63 0,60 0,59

Tabel 4.23. Veemajandusteenuste kulukus piirtarbimistasemel

Teenuse kulukus piirtarbimise tasemel 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022 2023 2024 2025 2026 2027 Piirtarbimine (el/l/p) 150 150 150 150 150 150 150 150 150 150 150 150 150 Tariifikulud sh.käibemaks 452,88 452,88 466,47 466,47 485,13 485,13 509,39 509,39 545,04 545,04 577,74 577,74 606,63 Veemajandusteenuste kulu kokku 452,88 452,88 466,47 466,47 485,13 485,13 509,39 509,39 545,04 545,04 577,74 577,74 606,63 Veemajandusteenuse kulukusmäär (%) 1,63 1,56 1,53 1,44 1,41 1,33 1,32 1,24 1,26 1,19 1,19 1,12 1,12

Saue valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengukava 2016-2027

Veemajandusteenuse kulukuse arvestuse tabelitest nähtub, et kuna Saue valla asulate elanike ühiktarbimine on keskmisel tasemel (80 l/p), kuid keskmine sissetulekute tase elaniku kohta võrreldes teiste Eesti omavalitsustega kõrge, siis leibkondade kulutustes tarbimine reaalsel tarbimistasemel 4% piirmäära lähedusse ei jõua. Edasiselt on eeldatud hoopis mõningat veeteenuste kulukuse määra langust. Kõrgeim teenuse kulukus on planeerimisperioodil aastal 2016 (0,86%) - 2027.aastaks on keskmise ühiktarbimise juures teenuse kulukus langenud järk-järgult tasemele 0,59%. Tarbimistaseme 150/l/p/el juures jääks teenuse kulukus samuti tunduvalt alla 4% taset (planeeringuperioodil vahemikku 1,12% kuni 1,56%), kusjuures ei ole tõenäoline, et üheski Saue valla asulas saavutataks ligilähedane tarbimistase planeeringuperioodil.

83 Saue valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengukava 2016-2027

Lisa 1 Valla kaasrahastuse jagunemine aastate lõikes AS Kovek poolt elluviidavate projektide osas

Investeeringu- Omafin. 2020- Arendusprojekt Rahastusskeem 2016 2017 2018 2019 vajadus (2016-2027) 2027

Valingu ÜVK rajatiste KIK+KOV (KIK projekt, 830 800,00 166 160,00 166 160,00 0 0 0 0 rekonstrueerimine ja rajamine taotleja KOVEK AS)

KIK+KOV (KIK projekt, Kiia ÜVK II etapp (rekonstrueerimine) 770 560,00 154 112,00 154 112,00 0 0 0 0 taotleja KOVEK AS)

Alliku ÜVK rajatiste rajamine ja KIK+KOV (KIK projekt, 688 395,84 137 679,17 0 137 679,17 0 0 0 rekonstrueerimine taotleja KOVEK AS) Jōgisoo ÜVK rekonstrueerimine ja KIK+KOV (KIK projekt, 152 336,40 30 467,28 0 30 467,28 0 0 0 rajamine taotleja KOVEK AS)

Ääsmäe sadeveejuhtimissüsteemi KIK+KOV (KIK projekt, 201 007,88 100 503,94 0 100 503,94 0 0 0 rekonstrueerimine ja laiendamine taotleja KOVEK AS)

KIK+KOV (KIK projekt, Tuula ühisveevärgi rekonstrueerimine 174 577,58 34 915,52 0 0 34 915,52 0 0 taotleja KOVEK AS) Ääsmäe ÜVK III etapp KIK+KOV (KIK projekt, 321 884,42 64 376,88 0 0 0 64 376,88 0 (rekonstrueerimine) taotleja KOVEK AS) KOKKU 688 214,79 320 272,00 268 650,39 34 915,52 64 376,88 0,00

84 Saue valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengukava 2016-2027

Lisa 2 AS Kovek ÜVK arendusprojektid, elanike arv, vee- ja

kanalisatsioonitarbijate arv, müügimahud, teenuse tariifiprognoos

1. VALINGU (2016-2017) Ühiku hind (2016) Kogus Maksumus (eurodes, 2016)

Tuletõrje-veehoidla rajamine 15 000 1 15 000 Joogiveetorustike rajamine 180 1150 207 000 Joogiveetorustike rekonstrueerimine 180 240 43 200 Reoveepumplad 40 000 2 80 000 Reoveepuhasti rekonstrueerimine 180 000 1 180 000 Valingu rajatav isev.kanal 200 1200 240 000 Valingu rajatav survekanal. 160 410 65 600 KOKKU 830 800

2. KIIA II (2016-2017) Ühiku hind (2016) Kogus Maksumus (eurodes, 2016) Reoveepuhasti rekonstrueerimine 180 000 1 180 000 Joogiveetorustike rekonstrueerimine 180 960 172 800 Isevoolse kanalisatsioonitorustiku rek. 200 900 180 000 Kanal. survetorustiku rekonstrueerimine 160 736 117 760 Reoveepumplate rajamine 40 000 3 120 000 KOKKU 770 560

3. ALLIKU ARENDUSPOJEKT (2017-2018) Ühiku hind (2016) Kogus Maksumus (eurodes, 2016)

Rajatav veetorustik 180 1810 325 800

85 Saue valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengukava 2016-2027

Veetorustiku rekonstrueerimine 180 280 50 400 Rajatav isevoolne kanalisatsioonitorustik 200 380 76 000 Rajatav survekanalisatsiooni torustik 160 1 260 201 600 Reoveepumpla 15 000 1 15 000 KOKKU 668 800

4. TUULA (2018) Ühiku hind (2016) Kogus Maksumus (eurodes, 2016)

Joogiveetorustike rekonstrueerimine 180 890 160 200 Rauaeraldusseadmete paigaldamine 4500 1 4 500 KOKKU 164 700

5. JÕGISOO/LÕOKESE (2017) Ühiku hind (2016) Kogus Maksumus (eurodes, 2016)

Tuletõrje-veehoidla rajamine 15000 1 15 000 Joogiveetorustiku rajamine 180 140 25 200 Joogiveetorustiku rekonstrueerimine 180 210 37 800 Isevoolse kanal.torustiku rajamine 200 120 24 000 Isevoolse kanal.torustiku rekonstrueerimine 200 230 46 000 KOKKU 148 000

6. ÄÄSMÄE III ETAPP (2019-2020) Ühiku hind (2016) Kogus Maksumus (eurodes, 2016) Veetorustike rekonstrueerimine 180 750 135200 Isevoolse kanal.torustiku rekonstrueerimine 200 800 160000 KOKKU 295200

86 Saue valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengukava 2016-2027

87 Saue valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengukava 2016-2027

PÕHIVARA KULUMIARVESTUS (OMAVAHENDID) 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022 2023 2024 2025 2026 2027 Valingu veemajandusprojekt 0 0 5234 5234 5234 5234 5234 5234 5234 5234 5234 5234 5234 Kiia ÜVK rekonstrueerimine: II etapp 0 0 5101 5101 5101 5101 5101 5101 5101 5101 5101 5101 5101 Alliku piirkonna ÜVK väljaehitamine 0 0 0 0 3511 3511 3511 3511 3511 3511 3511 3511 3511 Tuula veevärgi rekonstrueerimine 0 0 0 0 911 911 911 911 911 911 911 911 911 Jõgisoo/Lõokese ÜVK rekonstrueerimine 0 0 0 762 762 762 762 762 762 762 762 762 762 Ääsmäe III etapp 0 0 0 0 0 0 1609 1609 1609 1609 1609 1609 1609 UUTE ÜVK PROJEKTIDE KULUM KOKKU 0 0 10335 11097 15519 15519 17128 17128 17128 17128 17128 17128 17128 Vatsla piirkonna veemajandusprojekt 0 10237 10237 10237 10237 10237 10237 10237 10237 10237 10237 10237 10237 Saue Laagri piirkonna II etapp 0 5981 5981 5981 5981 5981 5981 5981 5981 5981 5981 5981 5981 2015.LÕPUS ARVELEVÕETUD VARA KULUM 0 16218 16218 16218 16218 16218 16218 16218 16218 16218 16218 16218 16218 ALATES 2016.LISANDUVA PV KULUM 0 16218 26553 27315 31737 31737 33347 33347 33347 33347 33347 33347 33347 MUU ÜVK PÕHIVARA KULUM 113918 113918 113918 113918 113918 113918 113918 113918 113918 113918 113918 113918 113918 KOKKU 113918 130136 140471 141233 145655 145655 147265 147265 147265 147265 147265 147265 147265

88 Saue valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengukava 2016-2027

Kovek ÜVK piirkond, veemüük m3

Piirkond 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022 2023 2024 2025 2026 2027

Laagri ja Alliku Kotka piirkonna elanikud 152085 162525 166942 171407 174177 175223 176274 176979 177687 178398 179111 179469 179828

Laagri ja Alliku Kotka piirkonna ettevõtted 52807 52807 52807 52807 52807 52807 52807 52807 52807 52807 52807 52807 52807

Hüüru elanikud 6278 7911 9809 11182 12077 12681 12934 13140 13140 13140 13140 13140 13140

Hüüru ettevõtted 374 374 374 374 374 374 374 374 374 374 374 374 374

Vanamõisa elanikud 8692 9300 9765 10058 10159 10216 10216 10216 10216 10216 10216 10216 10216

Vanamõisa ettevõtted 1235 1235 1235 1235 1235 1235 1235 1235 1235 1235 1235 1235 1235

Ääsmäe elanikud 17640 18169 18533 18903 19092 19283 19283 19283 19283 19283 19283 19283 19283

Ääsmäe ettevõtted 19712 19712 19712 19712 19712 19712 19712 19712 19712 19712 19712 19712 19712 Kiia elanikud 5874 5874 5874 5874 5874 5874 5874 5874 5874 5874 5874 5874 5874

Alliku (v.a. Kotka piirkond) elanikud 508 508 508 508 1980 2348 2348 2348 2348 2348 2348 2348 2348

Alliku (v.a. Kotka piirkond) ettevõtted 0 0 0 0 480 480 480 480 480 480 480 480 480 Valingu (sh. Suurekivi) elanikud 6017 6017 6017 6659 6659 6659 6659 6659 6659 6659 6659 6659 6659

Jõgisoo/Lõoke elanikud 1588 1588 1588 1646 1646 1646 1646 1646 1646 1646 1646 1646 1646

Jõgisoo/Lõoke ettevõtted 0 0 0 240 240 240 240 240 240 240 240 240 240

Tuula elanikud 0 0 2044 2044 2044 2044 2044 2044 2044 2044 2044 2044 2044

Vatsla elanikud 0 5655 8122 10195 11814 13105 14462 15393 16038 16359 16686 16853 17021

KOKKU 272809 291675 303330 312845 320370 323927 326589 328430 329783 330815 331855 332380 332908 sh. elanikele 198682 217547 229202 238477 245523 249079 251741 253582 254936 255967 257008 257532 258060 sh. juriidilistele isikutele 74128 74128 74128 74368 74848 74848 74848 74848 74848 74848 74848 74848 74848

89 Saue valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengukava 2016-2027

Kovek ÜVK piirkond, reoveetarbimine m3

Piirkond 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022 2023 2024 2025 2026 2027

Laagri ja Alliku Kotka piirkonna elanikud 142848 154399 158596 162837 165469 166461 167460 168130 168803 169478 170156 170496 170837

Laagri ja Alliku Kotka piirkonna ettevõtted 46242 46242 46242 46242 46242 46242 46242 46242 46242 46242 46242 46242 46242

Hüüru elanikud 6150 7811 9685 11138 12029 12631 12883 13140 13140 13140 13140 13140 13140

Hüüru ettevõtted 1142 1142 1142 1142 1142 1142 1142 1142 1142 1142 1142 1142 1142

Vanamõisa elanikud 9010 9551 9933 10131 10159 10216 10216 10216 10216 10216 10216 10216 10216

Vanamõisa ettevõtted 1075 1075 1075 1075 1075 1075 1075 1075 1075 1075 1075 1075 1075

Ääsmäe elanikud 16000 16480 16809 17146 17317 17490 17490 17490 17490 17490 17490 17490 17490

Ääsmäe ettevõtted 19839 19839 19839 19839 19839 19839 19839 19839 19839 19839 19839 19839 19839

Kiia elanikud 4716 4716 4716 4716 4716 4716 4716 4716 4716 4716 4716 4716 4716

Alliku (v.a. Kotka piirkond) elanikud 0 0 0 0 1472 1840 1840 1840 1840 1840 1840 1840 1840

Alliku (v.a. Kotka piirkond) ettevõtted 0 0 0 0 480 480 480 480 480 480 480 480 480

Valingu (sh. Suurekivi) elanikud 3399 3399 3399 5327 6659 6659 6659 6659 6659 6659 6659 6659 6659

Jõgisoo/Lõoke elanikud 1669 1699 1699 1757 1757 1757 1757 1757 1757 1757 1757 1757 1757

Jõgisoo/Lõoke ettevõtted 0 0 0 240 240 240 240 240 240 240 240 240 240

Vatsla elanikud 0 5655 8122 10195 11814 13105 14462 15393 16038 16359 16686 16853 17021

KOKKU 252089 272007 281257 291785 300410 303893 306502 308359 309677 310673 311678 312185 312695 sh. elanikele 183792 203710 212960 223248 231393 234875 237484 239341 240660 241655 242661 243167 243677 sh. juriidilistele isikutele 68298 68298 68298 68538 69018 69018 69018 69018 69018 69018 69018 69018 69018

90 Saue valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengukava 2016-2027

Lisa 3.1. Laagri aleviku ühisveevärgis kasutatavate puurkaevude veekvaliteet: keemilise analüüsi näitajad (2012) Näitaja Lubatud piirnorm Ühik Koru uus puurkaev Sillaku tn PK 7064 Kuupäev 17.08.2012 11.07.2012 Värvus mg/l Pt <2 <2 Hägusus - NHÜ 2,8 1,3 Lõhn - lahjendusaste 1 1 Maitse - lahjendusaste 1 1 Elektrijuhtivus 2500 μS/cm 496 544 pH 6,5-9,5 pH ühik 8,1 7,9 Ammoonium 0,5 mg/l 0,28 0,26 Kloriid 250 mg/l 55 53 Nitrit 0,5 mg/l <0,003 <0,003 Nitraat 50 mg/l <0,45 <0,45 Oksüdeeritavus 5,0 mg/l O2 0,96 0,56 Üldraud 200 μg/l 165 87 Sulfaat 250 mg/l 6 11,2 Alumiinium 200 μg/l 12 <8 Fluoriid 1,5 mg/l 0,93 0,71 Boor 1 mg/l 0,49 0,53 Tsüaniid 50 μg/l <3 <3 PAH-d summma 0,1 μg/l <0,001 <0,001 Benso(a)püreen 0,01 μg/l <0,001 <0,001 Trihalometaanide summa 100 μg/l <1 <1 1,2-dikloroetaan 3 μg/l <0,1 <0,1 Tetrakloroetaan, trikloroetaan summa 10 μg/l <0,1 <0,1 Benseen 1 μg/l <0,1 <0,1

91 Saue valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengukava 2016-2027

Lisa 3.2 Laagri aleviku ühisveevärgis kasutatavate puurkaevude veekvaliteet: mikrobioloogilise analüüsi näitajad (2012) Näitaja Lubatud piirnorm Ühik Koru uus puurkaev Sillaku tn PK 7064 Kuupäev 17.08.2012 11.07.2012 Escherichia coli 0 PMÜ/100ml 0 0 Enterokokid 0 PMÜ/1000ml 0 0 Coli-laadsed bakterid 0 PMÜ/100ml 0 0 Kolooniate arv (22°C) - PMÜ/ml 0 0

92 Saue valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengukava 2016-2027

Lisa 4 Saue valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava kaardid

Saue valla reoveekogumisalade kaart (Asukoha kaart) 1 : 30 000 Laagri 1 : 3 000 Laagri-Alliku 1 : 3 000 Hüüru 1 : 3 000 Vatsla 1 : 3 000 Valingu 1 : 3 000 Ääsmäe 1 : 3 000 Laabi 1 : 3 000 Kiia 1 : 3 000 Alliku 1 : 3 000 Uus-Alliku 1 : 3 000 Vanamõisa Kovek teeninduspiirkond 1 : 3 000 Välja 1 : 3 000 Padula 1 : 3 000 Maidla 1 : 3 000 Harku 1 : 3 000 Mäe 1 : 3 000 Saue-Jõgisoo 1 : 3 000 Jõgisoo (Lõokese) 1 : 3 000 Koppelmaa 1 : 3 000 Laagri-Alliku sadevee ärajuhtimise arendamise kaart 1 : 3 000 Nõlvaku sadevee ärajuhtimise arendamise kaart 1 : 3 000 Kiia sadevee ärajuhtimise arendamise kaart 1 : 3 000 Ääsmäe sadevee ärajuhtimise arendamise kaart 1 : 3 000