TAMPEREEN YLIOPISTO Esko Juhola KANSAKUNNAN

Total Page:16

File Type:pdf, Size:1020Kb

TAMPEREEN YLIOPISTO Esko Juhola KANSAKUNNAN TAMPEREEN YLIOPISTO Esko Juhola KANSAKUNNAN HYLLYTETTY MUISTI Viron historia ja Konstantin Päts Tuulepealne maa –tv‐sarjassa _________________________________ Historian pro gradu –tutkielma Tampere 2010 Tampereen yliopisto Historiatieteen ja filosofian laitos JUHOLA ESKO: Kansakunnan hyllytetty muisti. Viron historia ja Konstantin Päts Tuulepealne maa tv‐sarjassa. Pro gradu –tutkielma, 83 s + 40 liitesivua. Historia Marraskuu 2010 Tutkimus käsittelee virolaisen Tuulepealne maa ‐tv‐sarjan (Tuulten pieksämä maa) suhdetta Viron historiaan ja maan ensimmäiseen presidenttiin, Konstantin Pätsiin. Historia on Virossa mielenkiintoisella tavalla pinnalla, koska maa tekee edelleen tiliä Neuvostoliiton vallan aikaan (1944‐1991). Tuona aikana ainoastaan kommunistisen puolueen historiakäsitys oli ainoa hyväksytty näkemys menneisyydestä. Neuvostoliiton romahdettua maassa on ryhdytty käymään vapaampaa keskustelua maan menneisyydestä. Tuulepealne maa on vuonna 2008 esitetty 12‐osainen draamasarja, joka käsittelee Viron historiaa vuosina 1917‐1941. Se valmistui suunnitelmien mukaisesti Viron valtion 90‐ vuotissyntymäpäiväksi. Se ei siis suoraan käsittele kommunistista menneisyyttä, mutta pyrkii kertomaan ajasta, joka kommunismin aikaan oli pannassa. Akateemisen historiankirjoituksen ohella se on tapa kertoa virolaisille heidän oman maansa menneisyydestä. Historiallisten elokuvien vaikutus ihmisten käsityksiin on jatkuvan debatin aihe. Tämä työ pyrkii esimerkkitapauksen kautta pohtimaan, mikä merkitys historiallisella elokuvalla on ylipäätään ihmisten käsitykselle historiasta. Tutkimus osoittaa, että historiallisen elokuvan ja historian suhdetta on syytä tarkastella huomattavasti laajemmasta näkökulmasta kuin vain osoittelemalla mahdollisia historiallisia epätarkkuuksia. Tutkimus erittelee Tuulepealne maa –tv‐sarjan tuotantoa, sisältöä sekä vastaanottoa monesta eri näkökulmasta. Käy ilmi, että sarja oli luonteeltaan poliittinen ja sen tarkoitus oli välittää tietynlaista kuvaa Viron ensimmäisestä tasavallasta. Tekijöiden tarkoitus oli myös kertoa ihmisille ensimmäisen tasavallan historiasta ja tuona aikana eläneistä ihmisistä. Tutkimus sivuaa myös sarjan musiikkia ja pohtii sen merkitystä sarjan vastaanottoa silmällä pitäen. Tutkimus analysoi Tuulepealne maan sisältöä keskittymällä sarjassa esiintyvään todelliseen historialliseen henkilöön, Viron ensimmäiseen presidenttiin Konstantin Pätsiin (1874‐1956). Hänen roolinsa oli merkittävä niin maan itsenäistymisessä, ensimmäisen tasavallan politiikassa kuin myös Viron ajautumisessa osaksi Neuvostoliittoa ilman minkäänlaista vastarintaa. Hänen pieni roolinsa tv‐sarjassa tarjoaa riittävän hyvän aineiston sarjan sisällön kvalitatiivista analyysia varten, sillä kokonaisen sarjan analysointi tämän tutkielman puitteissa olisi ollut mahdotonta. Sarjan tekijät ovat tiedostaneet Pätsin ristiriitaisen roolin maan historiassa, mikä on välittynyt myös itse sarjaan. Pätsin kuva on todenmukainen, mutta tulkinnalle avoin. Tämä on todennäköisesti ollut täysin tietoista, sillä 90‐vuotisjuhlasarjalla tuskin olisi haluttu aloittaa Virossa uutta historiallista kiistaa Konstantin Pätsin maineesta. Tutkimus käsittelee sarjan vastaanottoa virolaisen lehtikirjoittelun kautta. Pätsiä ei yhtä huomiota lukuun ottamatta mainita jutuissa ollenkaan, joten työ keskittyy tutkimaan, miten katsojat ottivat sarjan muutoin vastaan. Tuulepealne maan vastaanotto oli pääosin kriittistä. Sarjaa syytettiin suoranaisesta propagandasta ja sen luomasta historiallisesta kuvasta löydettiin useita erilaisia epätarkkuuksia. Toisaalta sarja sai kiitosta tuon ajan kuvaamisesta ja erilaisten tunteiden esiin nostamisesta. Yhtä kaikki sarjalla oli merkitystä virolaisten käsitykselle omasta historiastaan, koska se nosti ensimmäisen tasavallan ajan keskustelun aiheeksi. Se osoittaa, että ihmiset ovat usein kriittisiä historiallisten elokuvien suhteen, mikäli annettu kuva ei vastaa aiemmin opittua. 1 Pronssisoturi ...........................................................................................................................................1 1.1 Tutkimuksen tarkoitus ............................................................................................................................................... 3 1.2 Historiantutkimus ja muisti...................................................................................................................................... 6 1.3 Virolaiset ja muisti ........................................................................................................................................................ 8 1.4 Historiallisen elokuvan ja historiantutkimuksen suhteesta.................................................................... 11 1.5 Historiantutkimuksen tarpeellisuudesta......................................................................................................... 12 1.6 Työn rakenne ............................................................................................................................................................... 14 2 Viro maailmansotien välillä (1917­1941).................................................................................. 17 2.1 Tasavallan ajasta Suureen kriisiin ...................................................................................................................... 18 2.2 Konstantin Pätsin vallankaappaus ja nousu presidentiksi....................................................................... 19 2.3 Itsenäisyyden menetys ............................................................................................................................................ 20 3 Tuulepealne maa TV­sarjan tuotanto .......................................................................................... 22 3.1 Poliittinen / ei‐poliittinen....................................................................................................................................... 23 3.2 Tuulepealne maa historiallisen kuvan ilmentäjänä .................................................................................... 32 3.3 Musiikki .......................................................................................................................................................................... 35 3.4 Konstantin Päts – suurin virolainen?................................................................................................................. 38 4 Konstantin Päts tieteen ja Tuulepealne maan silmin............................................................. 41 4.1 Opportunisti Päts........................................................................................................................................................ 42 4.2 Päts ja venäläiset ........................................................................................................................................................ 43 4.3 Päts ja Suuri kriisi....................................................................................................................................................... 46 4.4 Maaliskuun kahdennestatoista itsenäisyyden menetykseen.................................................................. 49 4.5 Suurvaltapolitiikan uhriksi jäävä opportunisti ............................................................................................. 53 5 Puolesta ja vastaan: Tuulepealne maan vastaanotto virolaisessa mediassa ................. 55 5.1 Kuinka asiat oikein olivat eli miksi Tuulepealne maasta ei ole historian oppitunniksi .............. 56 5.2 Poliittista propaGandaa............................................................................................................................................ 58 5.3 Pyhä sota ........................................................................................................................................................................ 63 5.4 Historia ja tunteet....................................................................................................................................................... 68 6 Historiallinen elokuva ja historiallinen tieto............................................................................ 73 Lähdeluettelo ........................................................................................................................................... 78 Liitteet ........................................................................................................................................................ 84 1 Pronssisoturi 26. huhtikuuta vuonna 2007 suuri osa Viron kansalaisista seurasi, kuinka joukko nuoria riehui pimeän tultua maan pääkaupungin keskustassa.∗ Vastaan tulleisiin autoihin murtauduttiin, liikkeiden näyteikkunoita särjettiin ja kauppoja ryöstettiin. Tilanne rauhoittui hetkellisesti vain alkaakseen uudelleen seuraavana yönä. Samaisena yönä, mellakoinnin jo rauhoituttua, pommitettiin Viron internet-palvelimia kokonaisen vuorokauden ajan. Seurauksena pankkien ja hallitusten sivustot kaatuivat joksikin aikaa. Mellakoissa kuoli yksi ihminen, sata loukkaantui ja lähemmäs tuhat ihmistä pidätettiin.1 Viro itsenäistyi ensimmäisen kerran vuonna 1918 ja oli itsenäinen aina vuosiin 1939-1940,2 jolloin Neuvostoliitto asteittain miehitti ja liitti sen alueisiinsa. Sosialistinen aikakausi katkesi Saksan miehitykseen vuonna 1941, kun maa hyökkäsi Neuvostoliittoon osana Operaatio Barbarossaa. Saksan sotaonnen kääntyessä Neuvostoliitto miehitti Viron uudelleen syksyllä 1944. Sen jälkeen Viro oli yhtäjaksoisesti osa
Recommended publications
  • (Muusiko-К!П )0 ISSN 0207
    ISSN 0207 — 6535 leoier-(muusiko-к!п)0 ENSV Kultuuri­ komitee, ENSV Heliloojate Liidu, Eesti Kinoliidu )a Eesti Teatriliidu VIII aastakäik Esikaanel: J. Genet' «Palkon» (lavastaja E. Heriraküla, kunstnik V. Fomitšev), Draa­ mateater, 1988. Kindral — Tänu Aav, Florance — Angelina Semjonova. Tagakaanel: D. Pownalli «Meistriklass» (lavas­ taja R. Allabert), Noorsooteater, 1988. Vasa­ kult S n>s tako vits — Kalju Orro, Zdanov — Enn Kraam, Prokofjev — Eero Spriit, Sftalin — Tõnu Kark. P. Lauritsa fotod Toimetuse ко leegiium JAAK ALLIK IIGOR GARSMEK EVALD HERMAKÜLA AVO HIRVESOO ARVO IHO TÕNU KALJUSTE LEIDA LAIUS ARNE MIKK MIHKEL MUTT T 4:.- •: MARK SOOSAAR LEPO SUMERA OLO VILIMAA JAAK VILLER HARDI VOLMER PEATOIMETAJA MIHKEL TIKS, tel 44 04 72 TOIMETUS: Tallinn, Narva mnt 5 postiaadress 200090, postkast 3200 Peatoimetaja asetäitja Vallo Raun, tel 666162 Vastutav sekretär Helju Tüksammcl, tel 44 5468 Teatriosakond Reet Neima* ja Margot Visnap, tel 44 4080 Muusikaosakond Mare Põldmäe ja Madis Kolk, tel 44 31 09 Filmiosakond Jaak Lõhmus ja Sulev Teinemaa, tel 43 77 56 Keeletoimetaja Kulla Sisask, tel 44 54 68 Fotokorrespcnd ent Heiki Sirkel, tel 23 95 40 KUJUNDUS: MAi EINER, tel 44 47 87 © «Teater. Muusika. Kino», 1989 oier-nnuus-ko-kin SISUKORD TEATER Lea Tormis IGATSUSE TÄHE ALL Karin. Kask KUSTUNUD TÄHT (Erna Villmer — ICC) 43 Erna Villmer KATKENDEID PÄEVIKULEHEKÜLGEDELT. KIRJU J. LUIGALE TEATRIPROBLEEM 1989? (Ringküsitlus — R. Neimar, R. Baskin, I. Normet, T. Oja) 51 Jaak AlliAllik KUNSTI PARTEILISEST JUHTIMISEST («Meistriklass» Noorsooteatris)
    [Show full text]
  • Panso-100 I-Osa Preview.Pdf
    6 7 ENNE ALUSTAMIST Nii nagu lavastust teele saates, nii ka käsikirja käest andes – ikka jääb midagi vaevama, midagi puudu; ja välja loetakse sellest, mida sa ütelda oled tahtnud, veel midagi või hoopis midagi muud. Pole parata. Need raamatud räägivad sellest, kuidas „ei saa sa iialgi tagasi”. Ehk siis õpilase võlast õpetaja ees. Kunagi – mis aastal, kui vanana? – tippisin ma arvutisse aastanumb- rid 1920–1977, ja igaühe alla 12 kuud. Tundus, et ühest elust on võimalik taastada väga palju, ühte elu on võimalik kaasa elada. Üsna ruttu sain aru, et see võtaks aega rohkem kui ühe kübemete kokkukandja elu ja kes siis nende elu elaks? Ja niikuinii – ühe elu sees on mitu elu, mitu mitut värvi elu. Loojate elulugusid lugedes, olgu need teiste kokku pandud või omalood – kui Sa oled ajakaaslane, siis tead Sa veel midagi, tead pisut teistsugust elu ja ei jää rahule. Ehk selle pärast, et iga lugu on elust kirjutaja, mitte niivõrd elu elanu nägu. Intervjuu peegeldab intervjueerijat – see on aastakümneid mu veendumus olnud. Niisiis – pole põhjust püüdagi objektiivne olla, see lugu on minu nägu. Minu tänase päeva nägu. Mõnda mu õpetaja nägudest tunnete ehk ka. Kui palju selles teisi tuttavaid vilksatab, oleneb eelkõige lugejast. Minu tänase päeva nägu, kuigi ma tsiteerin enamasti 28–35-aastast Karusood ja 52–57-aastast Pansot, valiku teen ma ju täna. Minult on juba küsitud, mis raamat see on, kellele see raamat on. Teatriinimestele ehk eelkõige, õppi- jatele ja neile, kes enam ei õpi – neile on siin palju tuttavat ja sama palju ehk ka võõrastavat. Ma ei taha tagantjärele tark olla ja üldistada kuidagi oma kunagist õnne ja ängi; varjata, siluda, näpuga näidata, akadeemiline olla.
    [Show full text]
  • Teatrielu 2013 Layout 1
    kroonika algus _Layout 1 07.08.14 19:23 Page 231 KROONIKA kroonika algus _Layout 1 07.08.14 19:23 Page 232 SISUKORD I osa ÜLDSTATISTIKA 233 Ülevaade statistikast 233 Etenduspaigad Eestis 239 Teatrite esinemised välismaal 240 Festivalid Eestis 243 Külalisteatrid ja -esinejad Eestis 253 II osa TEATRITE ETENDUSTEGEVUS 258 Teatrite tegevusülevaated: statsionaarid, uuslavastused, aasta repertuaar, muu tegevus ning ülevaade tulude-kulude jaotumisest. Teatrite järjekord tabelis 1.1: avalik-õiguslik asutus, linnateatrid, riigi asutatud sihtasutused, erateatrid 2013. aasta uuslavastusi 362 Raadioteater 367 Teatrikoolid 368 Harrastusteater Eestis 370 Teatriorganisatsioonid: 1. Eesti Harrastuteatrite Liit 374 2. Eesti Teatriliit 374 3. Eesti Etendusasutuste Liit 378 4. Eesti Teatri Agentuur 379 5. Eesti Teatri- ja Muusikamuuseum 379 6. Eesti Väike- ja Projektiteatrite Liit 380 III osa VARIA Auhinnad 381 Eesti Teatriliidu aastaauhinnad Nimelised auhinnad 383 Stipendiumid 385 Kolleegipreemiad 385 Publikupreemiad 388 Tunnustused välismaalt 388 Rahvusvaheline koostöö 389 Konverentsid, seminarid, kohtumisõhtud 390 Konkursid, koolitused, õpitoad 392 Näitused 393 Teatrierialade lõpetajad 394 Mängufilmid, lavastuste telesalvestised 395 Ilmunud raamatud, video- ja helisalvestised 398 In memoriam 403 kroonika algus _Layout 1 07.08.14 19:23 Page 233 ÜLDSTATISTIKA Ülevaade statistikast Eesti Teatri Agentuur on koostöös kultuuri- ministeeriumi ja Eesti teatritega kogunud valdkonna statistikat 2004. aastast, käesolev aastaülevaade on avaldatud statistikaväljan-
    [Show full text]
  • Lennud» Näitel
    TARTU ÜLIKOOL Sotsiaal- ja haridusteaduskond Ajakirjanduse ja kommunikatsiooni instituut Merilyn Merisalu NÄITLEJA KUVANDI LOOMINE MEEDIAS SAATESARJA «LENNUD» NÄITEL Bakalaureusetöö (6 EAP) Juhendaja: Maarja Lõhmus, PhD TARTU 2011 SISUKORD SISSEJUHATUS ................................................................................................................ 3 1. TEOREETILISED LÄHTEKOHAD.............................................................................. 6 1.1. Kultuuri esitamine avalikus sfääris .......................................................................... 6 1.2. Näitleja kui avaliku elu tegelane .............................................................................. 8 1.3. Kuvand kultuuriruumis ............................................................................................ 9 1.4. Meedia kui kultuurikeskkond kuvandi loomisel .................................................... 12 1.5. Valdkonna uurimistraditsioon Eestis ..................................................................... 16 2. UURIMISTEEMA JA MEETOD ................................................................................. 18 2.1. Uurimisteema ja uurimisküsimused ....................................................................... 18 2.1.1. EMTA lavakunstikool kui kultuuri looja ........................................................ 19 2.1.2. EMTA lavakunstikooli vilistlased kultuuriväljal/avalikkuses ........................ 21 2.1.3. Telesari näitekunstist «Lennud» kultuuriloo loojana .....................................
    [Show full text]
  • Eesti Teatristatistika 2009 2 2009
    EEsti tEatristatistika 2009 2 2009 SiSukord 4 SiSSEJuHATuSEkS 6 Teater Eestis / TheaTre in esTonia 7 Statistikas osalEvAd teatrid / TheaTres parTicipaTing in sTaTisTics 8 TEGEVUSÜlEvAATED / overviews of acTiviTies 16 I peatükk RepErTuaaristatistika / chapTer I reperToire StaTisTics 17 Repertuaar aastal 2009 / repertoire in 2009 18 Lavastuste arv lavastusliikide järgi / number of productions by type 19 Uuslavastuste arv ja nende osakaal 2009. aasta repertuaaris / number of new productions by type 19 Sõnalavastuste arv žanrite järgi / number of drama productions by genre 20 Eesti- ja välisnäitekirjanduse ning eesti ja väliskirjanduse dramatiseeringute arv sõnalavastuste hulgas / number of dramatisations of estonian and foreign dramatic literature and of estonian and foreign literature among drama productions (plays) 20 Muusikalavastuste arv žanrite lõikes / number of music productions by genre 21 Tantsulavastuste arv žanrite järgi / number of dance productions by genre 21 Lastelavastuste arv lavastusliikide kaupa number of productions for children type of production 22 Eesti ja välisautorite tekstid lastelavastuste repertuaaris / relation between estonian and foreign authors in the repertoire of productions for children 22 Lavastuste arv sihtgruppide järgi / number of productions by target group 23 II peatükk / chapTer II 23 Etendustegevuse ja külastajate statistika / statistics of performing activities and visitors 24 Muutused etenduste arvus ja piletimüügis 2008-2009 / changes in the numbers of performances and tickets sold, 2008-2009
    [Show full text]
  • ESTONIAN STATE PUPPET THEATRE ± the First Decades
    Bachelor's Thesis (TUAS) Degree Programme in Performing Arts Puppet Theatre 2012 Mirko Rajas ESTONIAN STATE PUPPET THEATRE ± The First Decades %$&+(/2567+(6,6_$%675$&7 TURKU UNIVERSITY OF APPLIED SCIENCES Degree programme in Performing Arts | Puppet Theatre 07.06.2012| 41 Ari Ahlholm Mirko Rajas ESTONIAN STATE PUPPET THEATRE - The First Decades My thesis is on the genesis of the Estonian State Puppet Theatre. It handles the following subjects: the conditions in the theatre in its first decades; the rooms ZKHUHDFWRUVZRUNHGDFWRUV¶WKRXJKWVRQWKHLUZRUNWKHSOD\VWKDWZHUHVWDJHGDUWLVWLFPHDQV XVHGWRUHDFKWKHDXGLHQFHDQGWKHDXGLHQFH¶VUHDFWLRQWRLW7KHWKHVLVDOVRGHVFULEHVWKHUROH of a director in the Estonian State Puppet Theatre. The thesis gives an overview of the life and work of Ferdinand Veike, who played a major role in the history of the Estonian State Puppet Theatre. His studies in Leningrad and his thoughts on his work are discussed. The thesis also contains the views of EsWRQLDQ6WDWH3XSSHW7KHDWUH¶VFXUUHQWHPSOR\HHVRQ the theatre and its role in Estonian society. KEYWORDS: Ferdinand Veike, Rein Agur, Estonian State Puppet Theare, Puppet thetre in Estonia 23,11b<7(7<g $0. _7,,9,67(/0b TURUN AMMATTIKORKEAKOULU (VLWWlYlWDLGH | Nukketeatterin suuntautumisvaihtoehto 07.06.2012 | 41 Ari Ahlholm Mirko Rajas VIRON KANSALLINEN NUKKEATEATTERI ± HQVLPPlLVLQlYXRVLN\PPHQLQl 0LQXQWHKWlYlQLRQVHOLYLWWll9LURQKansallisen Nukketeatterin syntymisen tarina. Selvitin olosuhteita Viron Kansallisessa Nukketeatterissa HQVLPPlLVLQl YXRVLN\PPHQLQl PLQNlODLVHWROLYDWWLODWMRLVVDQl\WWHOLMlWW\|VNHQWHOLYlWMD
    [Show full text]
  • Kroonika Algus Layout 1
    KROONIKA SISUKORD I osa ÜLDSTATISTIKA 186 Statistikas osalevad etendusasutused 186 Etenduspaigad Eestis 188 Teatrite esinemised välismaal 189 Festivalid Eestis 195 Külalisteatrid ja -esinejad Eestis 204 Tiia Sippol. Ülevaade teatritegevusest Eestis 2016. aastal 208 Toomas Peterson. Pealinn vs regioonid 212 II osa TEATRITE ETENDUSTEGEVUS 215 Teatrite tegevusülevaated (järjekord tabelis lk 188), statsionaarid, uuslavastused, repertuaar, tugitegevus ja ülevaade tulude-kulude jaotumisest. 2016. aasta uuslavastusi 328 Raadioteater 337 Teatrikoolid 338 Harrastusteater Eestis 340 Teatriorganisatsioonid: 1. ASSITEJ Eesti Keskus 349 2. Eesti Etendusasutuste Liit 349 3. Eesti Harrastusteatrite Liit 350 4. Eesti Kaasaegse Tsirkuse Arenduskeskus 351 5. Eesti Tantsuhariduse ja -kunstnike Ühendus 351 6. Eesti Teatri Agentuur 352 7. Eesti Teatriliit 353 8. Eesti Teatriuurijate ja -kriitikute Ühendus 360 9. UNIMA Eesti Keskus 361 10. Eesti Teatri- ja Muusikamuuseum 361 III osa VARIA Auhinnad 363 Eesti teatri aastaauhinnad 365 Nimelised auhinnad ja stipendiumid 367 Kolleegipreemiad 370 Publikupreemiad 373 Tunnustused välismaalt 374 Konverentsid, seminarid jm 377 Näitused 384 Teatrierialade lõpetajad 385 Mängufilmid, lavastuste telesalvestised 387 Ilmunud raamatud ja videosalvestised 393 In memoriam 397 ÜLDSTATISTIKA Ülevaade statistikast Eesti Teatri Agentuur on koostöös kultuuri- ministeeriumi ja Eesti teatritega kogunud valdkonna statistikat alates 2004. aastast, käesolev aastaülevaade on kolmeteistküm- nes. Aastatel 2004–2011 kogutud statistika anti
    [Show full text]
  • Kroonika Algus Layout 1 08.08.13 17:06 Page 223
    kroonika algus_Layout 1 08.08.13 17:06 Page 223 KROONIKA kroonika algus_Layout 1 08.08.13 17:06 Page 224 SISUKORD I osa ÜLDSTATISTIKA 225 Ülevaade statistikast 225 Etenduspaigad Eestis 232 Teatrite esinemised välismaal 233 Festivalid Eestis 236 Külalisteatrid ja -esinejad Eestis 244 II osa TEATRITE ETENDUSTEGEVUS 248 Teatrite tegevusülevaated – statsionaarid, uuslavastused, aasta repertuaar, muu tegevus ning ülevaade tulude-kulude jaotumisest. Teatrite järjekord tabelis lk 226: avalik-õiguslik asutus, riigiteatrid, linnateatrid, erateatrid, 2012. esietendunud lavastusi Raadioteater 344 Teatrikoolid 345 Harrastusteater Eestis 347 Teatriorganisatsioonid: 1. Eesti Teatriliit 351 2. Eesti Etendusasutuste Liit 354 3. Eesti Teatri Agentuur 354 4. Eesti Teatri- ja Muusikamuuseum 354 III osa VARIA 356 Auhinnad 356 Eesti Teatriliidu aastaauhinnad 356 Nimelised auhinnad 358 Stipendiumid 359 Kolleegipreemiad 359 Publikupreemiad 361 Tunnustused välismaalt 362 Rahvusvaheline koostöö 362 Seminarid ja konverentsid 363 Võistlused, konkursid 367 Teatrierialade lõpetajad 368 Mängufilmid 369 Ilmunud raamatud, video- ja helisalvestised 372 In memoriam 378 kroonika algus_Layout 1 08.08.13 17:06 Page 225 ÜLDSTATISTIKA Ülevaade statistikast Eesti Teatri Agentuur on koostöös Kultuuri- ministeeriumi ja Eesti teatritega kogunud valdkonna statistikat 2004. aastast. Aastate 2004–2011 teatristatistika on avaldatud aasta- kogumikes, alates 2012. aasta andmetest on täismahus statistika kättesaadav andmebaa- sist aadressil statistika.teater.ee ning sellele lisaks avaldatakse
    [Show full text]
  • Reorer-Rmuusi Kirr4
    4 ISSN 0207- 6515 reorer-rmuusi Kirrw ENSV Kultuuri­ ministeeriumi, ENSV Rikliku Kinokomitee. ENSV Heliloojate Liidu, Eesti Kinoliidu ja ENSV Teatriühingu V aastakäik Esikaanel NSV Liidu rahvakunstnik Eri Klas Tallinnas. д ,„ ^^ ш<> Tagakaanel: Nüüd siis ka «Ugala» Moskvas! Mai' 1986- V. Baženovi foto tl Toimetuse Ikollleegium AVO HIRVESOO JÜRI JÄRVET 1 REIN KAREMÄE __ KARIN KASK KALJU KOMJSSAROV LEIDA LAIUS ARNE MIKK VALTER OIAKÄÄR TIIU RANDVIIR ENN REKKOR LEPO SUMiERA EINO TAMBERG AHTO VESMES JAAK VILLER PEATOIMETAJA LEMBIT RATTUS, tel. 44 04 72 TOIMETUS: Tallinn, Narva mnt. 5 postiaadress 200090, postkast 51. Peatoimetaja asetäitja Vallo Raun, tel. 66 61 62 Vastutav sekretär Helju Tüksammel, tel 44 54 68 Teatriosakond Reet Neimar ja Margot Visnap, tel. 44 54 68 Muusikaosakond Mare Põldmäe ja Madis Kolk, tel. 44 31 09 Filmiosakond Jaan Ruus ja Jaak Lõhmus, tel. 42 62 88 Keeletoimetaja Kulla Sisask, tel. 44 54 68 Fotokorrespondent Alar Ilo, tel. 42 25 51 KLJUNDUSi: A.AR ILO I II IQI © KIRJASTUS PERIOODIKA • TEATER • MUUSIKA KINO • TALLINN 1986 SISUKORD TEATER VASTAE HEINO MANDRI Merle Karusoo MIDA TEHA PANSOGA? 26 STABILISEERUVA TEATRI OHUD? (Hooaja vestlusring — J. Allik, R. Neimar, Ü. Tõnts, L. Tormis, M. Visnap) 41 MUUSIKA Ants Elvik AVAVEERG Maris Männik MÕNINGAID PARALLEELE JA ÜHISJOONI EESTI JA SOOME VARASEMAS KOORIMUUSIKAS 14 Heino Pedusaar KAAREL IRD ÜTLES: «SELLE TÜDRUKU ME VÕTAME ÄRA!» 62 Ilmar Ojalo PEETER JÜRGENSON 78 RAHVUSVAHELISED MUUSIKAKONKURSID 84 KINO BUDAPESTI FILMIKOOLKOND Istvan Lazär TDSIELULISUS TÄNAPÄEVA UNGARI FILMIS 54 Marianne Ember UNGARI DOKUMENTAALSE MÄNGUFILMI KUJUNEMISEST 56 Laszlo Zöldi AUTENTSED FAKTID DRAAMAVORMIS 59 Riina Ruus MONTEERIJA EVI SÄDE («Kaasautor») 67 FILMIGLOOBUS 73 ITAALLASE PILGUGA EESTI FILMIKUNSTIST (Kõnelus Achille Frezzatoga) 74 KROONIKA {_ -!.
    [Show full text]
  • 1982—2001 Bibliograafia
    1982—2001 BIBLIOGRAAFIA Kirjastus “Perioodika” 2003 teater muusika kino 1 Koostajad: Aurika Gergeleþiu Meeli Karu Mare Mauer Katre Riisalu Kristiina Ruut Mari Sibul Ülle Tamm Väljaandmist toetas Eesti Kultuurkapital 2 SISUKORD KASUTAJALE 7 TEATER 8 TEATRITEOORIA, -KRIITIKA, -RAAMATUD 8 ÜLDKÜSIMUSED 14 Festivalid 15 Preemiad 21 LAVAKUJUNDUS 23 TEATRIAJALUGU 26 Eesti teatri ajalugu 26 Välisteatri ajalugu 29 DRAMATURGIA 30 Eesti dramaturgia 30 Välisdramaturgia 33 EESTI TEATER 35 Üldküsimused 35 Ankeetküsitlused 40 Teatrihooned 42 Eesti Draamateater 43 Tallinna Linnateater 50 Vanalinnastuudio 55 Eesti Riiklik Nukuteater 57 Vene Draamateater 58 Teater Vanemuine 59 Viljandi Draamateater Ugala 63 Pärnu Teater Endla 66 Rakvere Teater 69 Theatrum 72 Von Krahli Teater 72 LASTE- JA NOORTETEATER 73 RAADIOTEATER 74 TELETEATER 75 TEATRIPROJEKTID. VABAÕHUETENDUSED 76 ESTRAAD. REVÜÜ 77 teater muusika kino 3 HARRASTUSTEATER 77 TEATRIHARIDUS, -ÕPPEASUTUSED 78 Täiendõpe 81 TEATRIORGANISATSIOONID JA -ASUTUSED 83 VÄLISTEATER 85 Üldküsimused 85 Teatrihooned 91 Külalisteatrid Eestis 92 Eesti lavastajad välismaal 93 BALLETT. TANTS 94 PERSONAALIA 95 Eesti 95 Välismaa 118 MUUSIKA 125 ÜLDKÜSIMUSED 125 Muusikaorganisatsioonid ja -asutused 130 Muusikaharidus, -õppeasutused 131 Teatri- ja kontserdihooned, -saalid 132 Muusikainstrumendid 133 Uute väljaannete tutvustused ja arvustused 134 MUUSIKATEADUS. MUUSIKATEOORIA 136 MUUSIKAAJALUGU 145 Eesti muusika ajalugu 145 Välismaa muusika ajalugu 148 MUUSIKAELU 150 Muusikaelu Eestis 150 Muusikaelu välismaal 153 Muusikafestivalid,
    [Show full text]
  • Teatrielu 2015 Layout 1
    TEATRIELU 2015 TEATRIELU 2015 EESTI TEATRILIIT EESTI TEATRI AGENTUUR 2016 Kogumiku väljaandmist on toetanud Eesti Kultuurkapitali näitekunsti sihtkapital. Koostajad: Ott Karulin, Leenu Nigu Kroonika koostaja: Tiia Sippol Keeletoimetaja: Mari Tuuling Kujundaja: Kersti Tormis Esilehel: „Vaenlane“. Stseen lavastusest. Texor Texel – Igor Rogatšov, Jérôme Angust – Aleksandr Ivaškevitš. Lavastaja Artjom Garejev. Kunstnikud Artjom Garejev ja Ellen-Alice Hasselbach. Foto Nikolai Alhazov. (Vene Teater) Tagalehel: „Cardillac“. Stseen lavastusest. Lavastaja Vilppu Kiljunen. Kunstnik Kimmo Viskari. Foto: Harri Rospu. (Estonia) Autoriõigus: Eesti Teatriliit ja Eesti Teatri Agentuur, 2016 ISSN 1406–9628 Trükitud Tallinna Raamatutrükikojas SISUKORD Juhan Ulfsak ja Hedi-Liis Toome Midagi on valmis saanud, nautige, teatrisõbrad! 9 Anne Türnpu ja Madli Pesti Vastandite ühtsus 26 Sveta Grigorjeva ja Ott Karulin Iseennast etendades 42 Luule Epneri vestlus Lembit Petersoniga Teater peab äratama kujutluse 62 Laura Mets, Mirko Rajas ja Anne-Liis Maripuu Ühiskonna demonteerimisest 76 Mart Kangro ja Jim Ashilevi Dialoog läbi seina 94 Maike Lond Malmborg ja Riina Oruaas Alati õhus hõljuv läbikukkumise võimalus hoiab närvi ärkvel 123 Ene-Liis Semper ja Ott Karulin Näidata, kuidas on olla inimene 150 TEATRIAASTA PILTIDES Siim Vahur 177 Rünno Lahesoo 192 Mats Õun 204 MÄLU Heili Einasto Krati kättemaks 220 KROONIKA Ülevaade 2015. aasta teatritegevusest Eestis 273 Kristiina Reidolv Otsides teatrivälja tasakaalupunkti 277 KUTSE VESTLUSELE Toimetame sel aastal Teatriliidu aastaraamatut Teatrielu 2015. Raamatu teema- käsitluse oleme kokku võtnud alltoodud tekstiga, aga lühidalt on mõte selles, et tavapäraste arvustuste, ülevaadete ja portreelugude asemel tahaksime panna omavahel päriselt vestlema teatritegijad ja kriitikud. Mis Sa arvad, kas sul võiks taolise ettevõtmise vastu huvi olla? Ole hea, anna meile peagi oma otsusest teada.
    [Show full text]
  • TARTU ÜLIKOOL Kultuuriteaduste Ja Kunstide Instituut Teatriteaduse Õppetool
    TARTU ÜLIKOOL Kultuuriteaduste ja kunstide instituut Teatriteaduse õppetool Madli Pesti POLIITILINE TEATER EESTIS JA SAKSAMAAL 20.-21. SAJANDIL Magistritöö Juhendaja vanemteadur Luule Epner TARTU 2009 Kunsti ülesanne on teha tegelikkus võimatuks. Heiner Müller 2 SISUKORD SISSEJUHATUS...................................................................................................5 1. POLIITILINE TEATER. MÕISTE DEFINEERIMINE...................................8 1.1. Definitsioonid Erika Fischer-Lichte järgi.......................................................8 1.2. Definitsioon Siegfried Melchingeri järgi......................................................11 1.3. Baz Kershaw’ radikaalne teater....................................................................13 1.4. Poliitilisuse mõiste Hans-Thies Lehmanni järgi...........................................16 1.5. Sotsiaalne teater............................................................................................17 2. POLIITILINE TEATER 20. SAJANDIL........................................................20 2.1 Poliitiline teater Saksamaal ...........................................................................20 2.1.1. 19. sajandi lõpp, 20. sajandi algus.............................................................20 2.1.2. Kahe maailmasõja vahel: poliitilise teatri tõus ja langus...........................21 2.1.3. Erwin Piscator ...........................................................................................23 2.1.4. Bertolt Brecht.............................................................................................28
    [Show full text]