EESTI MAAÜLIKOOL Katri Vene KIIRABIKUTSETE JAOTUVUS

EESTI MAAÜLIKOOL

Põllumajandus- ja keskkonnainstituut

Katri Vene

KIIRABIKUTSETE JAOTUVUS ELANIKKONNA RISKIRÜHMADE ALUSEL TARTU LINNAS KUUMALAINETE JA KUUMAPÄEVADE AJAL

DIVISION OF AMBULANCE CALLS ON THE BASIS OF POPULATION RISK GROUPS IN TARTU CITY DURING HEAT WAVES AND HOT DAYS

Magistritöö

Linna- tööstusmaastike korralduse õppekava

Juhendaja: prof. Kalev Sepp, PhD

Tartu, 2017

Eesti Maaülikool Kreutzwaldi 1, Tartu 51014 Magistritöö lühikokkuvõte

Autor: Katri Vene Õppekava: Linna- ja tööstusmaastike korraldus

Pealkiri: Kiirabikutsete jaotuvus elanikkonna riskirühmade alusel Tartu linnas kuumalainete ja kuumapäevade ajal

Lehekülgi: 78 Jooniseid: 27 Tabeleid: 3 Lisasid: 4

Osakond: Põllumajandus- ja keskkonnainstituut

Uurimisvaldkond (ja mag. töö puhul valdkonna kood): Linna ja maa planeerimine (S240)

Juhendaja(d): prof. Kalev Sepp

Kaitsmiskoht ja -aasta: Tartu, 2017

Uurimistöö eesmärgiks on tuvastada kuumalainete ja kuumapäevade esinemised Tartu linnas ning hinnata kiirabi väljakutsete sagedust, iseloomu ja paiknemist linnaruumis elanikkonna riskirühmade alusel antud perioodidel.

Uurimistöös kasutatakse materjali saamisel kahte andmebaasi- Tartu Observatooriumi õhutemperatuuride jaotuvustabelit ning KIIRA andmebaasi. Maakatte tüüpide analüüsimiseks on kasutatud Maa- ameti Eesti topograafia andmekogu põhikaarti (ETAK).

2 Kokkuvõtvalt võib öelda, et piirkondades, kus tehispindade osakaal on kõige suurem ei pruugi kiirabivisiitide osatähtsus kuumaperioodidel olla märkimisväärne. Nähtus on tingitud asjaolust, et visiitide kasv on suurem piirkondades, kus rahvastiku tihedus on intensiivsem. Samas on märgata, et kiirabi kutsete sagedus on suurenenud kivilinna piirkondades, kus soojussaare tekkes omab tähtsust hoonete materjalikasutus ning asfalteeritud pinnase osatähtsus. Soojussaare mõju elanikkonnale Tartu linnas saab hinnata ka selle alusel, et kiirabi väljakutsete sagedus pärastlõunastel aegadel ja õhtutundidel on oluliselt kasvanud.

Märksõnad: soojussaar, maapinna lähendane temperatuur, maakatte tüüp

Estonian University of Life Sciences Abstract of Master’s Thesis Kreutzwaldi 1, Tartu 51014

Author: Katri Vene Speciality: Management of Urban and Industrial Landscapes Title: Division of ambulance calls on the basis of population risk groups in Tartu city during heat waves and hot days

Pages: 78 Figures: 27 Tables: 3 Appendixes: 4

Department: Institute of Agricultural and Environmental Sciences

Field of research (and for Master’s Thesis add research field code): Urban and agricultural planning (S240)

Supervisors: prof. Kalev Sepp

Place and date: Tartu, 2017

The research paper gives an overview of the occurrence of heat waves and hot days in Tartu City from 2000-2015. The author of the research paper assessed the risk of emergence of heat islands in the different districts of Tartu on the basis of the types of land surface and compared the frequency of ambulance calls made during heat waves and hot days in the different districts of Tartu on the basis of risk groups.

4 occasions in Tartu City from 2000-2015

Irrespective of the relatively small share of artificial surfacing in Annelinn, the buildings in the district are mainly panel houses and transport facilities, which create favourable conditions for the emergence of urban heat islands. The data for assessing the types of land surface were obtained from the Estonian Topographic Database (ETAK) of the Land Board. Five layers of spatial area objects of the main map of the Estonian Topographic Database were cut within the borders of the districts of Tartu to obtain data about artificial areas. These layers are yards, buildings, roads, other structures and traffic management structures.

Keywords: Heat island, SUHI, land cover type

SISUKORD

SISSEJUHATUS ...... 7 1. ÜLDOSA ...... 10 1.1. Kuumalaine ja soojussaare mõju linna mikrokliimale ...... 10 1.1.1. Kuumalained ja nende mõju linnalisele keskkonnale ...... 10 1.2. Soojussaare efekt linnaruumis ...... 13 1.2.1. Tehispinnaste mõju linna mikrokliimale ...... 13 1.2.2. Linnahaljastuse ja veekogude mõju linna mikrokliimale ...... 17 1.2.3. Klimaatilised tingimused Eestis ja Tartu linna mikrokliima ...... 19 1.3. Kuumalaine ning soojussaare mõju inimorganismile ja sotsiaalsele heaolule ...... 21 1.3.1. Riskirühmade haavatavus kuumalainete ajal, surve erakorralise abi kättesaadavusele ...... 21 1.3.2. Meetmed kuuma ilmaga kohanemiseks ...... 25 2. MATERJAL JA METOODIKA ...... 27 3. TULEMUSED JA ARUTELU ...... 34 3.1. Kuumapäevade ja kuumalainete esinemine Tartu linnas ...... 34 3.2. Tartu linnaosade tehispindade ja rohealade osakaal linnaruumis ...... 37 3.3. Väljakutsete sagedus ning jaotuvus kuumaperioodidel ...... 40 3.4. Väljakutsete jaotuvus linnaosati ...... 41 3.5. Väljakutsete jaotuvus linnaosade lõikes riskirühmade alusel ...... 44 3.6. Väljakutsete jaotuvus kuumapäevadele ligilähedastel päevadel linnaosade lõikes .. 49 3.7. Sooline jaotuvus ...... 50 3.8. Kellaaegade jaotuvus ...... 53 3.9. Kiirabi väljakutsete sagedus Tartu linnaosades ja seos tehisalade osatähtsusega .... 54 KOKKUVÕTE ...... 58 DIVISION OF AMBULANCE CALLS ON THE BASIS OF POPULATION RISK GROUPS IN TARTU CITY DURING HEAT WAVES AND HOT DAYS ...... 61 KASUTATUD KIRJANDUS ...... 64 LISAD ...... 71 LISA 1. SA Tartu Kiirabis 2000-2015 aastal kasutuses olnud kiirabikaart ...... 72 LISA 2. Eetikakomitee kooskõlastus magistritöö läbiviimiseks ...... 73 LISA 3. Kõikide väljakutsete jaotus linnaosade lõikes ...... 74 LISA 4. Linnaosade jaotuvustabel ja elanikkonna koguarvud ...... 77

SISSEJUHATUS

Kuumalained on looduslikest ohtudest üks tähelepanuväärsemaid, kuid vaatamata tõsistele tagajärgedele pööratakse neile siiski vähe tähelepanu. Kuumalaine avaldab ühiskonnale märkimisväärset mõju suurendades muuhulgas ka suremuse riski. Kuumalainete perioodil ei ole ainuüksi haavatavad elusorganismid, vaid ka elu toetav infrastruktuur ja ökosüsteemiteenused (McGregor 2015). Eestis loetakse hädaolukorraks erakordselt kuuma ilma, mil õhutemperatuurid on kõrgemad, kui +30 ºC ning esinevad kauem, kui kaks ööpäeva (Terviseamet 2011).

Ebaharilikult kuuma ilma mõjud avalduvad intensiivsemalt linnalises piirkonnas ja on maapiirkondades tagasihoidlikumad. Põhjuseks on linnaruumis tekkiv soojussaare efekt, mis ilmneb, kui päikesekiirgus salvestub päevasel ajal tehispinnasesse ning eraldub aeglaselt keskkonda tagasi öösel. Selle tulemusena öised temperatuurid linnades püsivad kõrged (McGregor 2015). Linna ja maapiirkonna temperatuuride vahe suvisel perioodil võib ulatuda 10°C (Bonan 2002; Jaafar et al. 2011; Jendritzky, Kalkstein 2015). Tredici andmetel võib aasta keskmine temperatuur linnades ulatuda isegi 12 kraadi kõrgemaks võrreldes mittelinnaliste aladega (2010). Looduslik pinnas, mis on sageli taimestikuga kaetud utiliseerib osa imendunud päikesekiirgusest evapotranspiratsiooniprotsessis ning selle käigus eraldub veeaur, mis jahutab õhuruumi vähendades seeläbi soojussaare efekti linnaruumis (Peña 2009).

Viimase poole sajandi soojalained olid Eestis 1992 a., 1994 a., 2003 a. ja 2006. aasta juulis ning augustis. Kõige kõrgemad temperatuurid on registreeritud Võrus (35,6 °C) 1992 aastal. 30 °C ja kõrgemad õhutemperatuurid (kuumalained) on viimaste aastakümnete jooksul Eestis sagenenud (Tammets 2009). Tartu linna ja valglinnastunud alade kõige suurem temperatuurierinevus esineb öösiti, maksimumiga päikesetõusu paiku. Kõige kõrgemad on

7 Tartu temperatuurid suvistel pärastlõunatel maapinna lähedal, ka aasta keskmised temperatuurid on kõrgemad võrreldes linna lähiümbrusega (Sits, Post 2006).

Selleks, et kuumalainete avaldumisega ja nende mõjuga paremini toime tulla oleks vajalik koostada kriisiplaane, rakendada meetmeid paremaks kohanemiseks ning jagada elanikkonnale piisavalt ajakohast informatsiooni kuumalainete esinemise kohta (McGregor 2015). Kliimamuutustega kohanemiseks on vajalik välja arendada ilma- ja kliimamuutuste seiresüsteemid ning inimeste teavitussüsteemid. Arendamist vajab ka kriisikommunikatsioon, et teave õigeaegselt ja tõrgeteta elanikkonnani jõuaks (Keskkonnaministeerium 2016).

Magistritöö valikul on võetud aluseks „Kliimamuutuste mõjuga kohanemise arengukava aastani 2030“, mille kohaselt 21.saj. jooksul on oodata Eestis temperatuuritõusu, sademete hulga suurenemist, merepinna tõusu, tormide sagenemist (Keskkonnaministeerium 2016). Uuritav teema on tänapäeval väga aktuaalne ning magistritöö teemaga sarnast tööd ei ole varasemalt Eestis tehtud. Uurimistöös analüüsitakse Tartu linnas kiirabikutsete sagedust kuumalainete ja kuumapäevade ajal ning hinnatakse nende jaotuvust linnaruumis maakatte tüüpide alusel.

8 Lähtuvalt uurimiseesmärgist on püstitatud kolm ülesannet:

1. Anda ülevaade kuumalainete ja kuumapäevade esinemisest Tartu linnas aastatel 2000-2015

2. Hinnata Tartu linnaosade riskiastet soojussaarte tekkeks maakatte tüüpide alusel

3. Võrrelda kiirabikutsete sagedusi kuumalainete ja kuumapäevade ajal Tartu erinevates linnaosades elanike riskirühmade alusel

Kuumaperioodide valimisse kuuluvad ajavahemikud, kus päevane maksimaalne õhutemperatuur on kõrgem, kui +30° C kahe ja enama ööpäeva jooksul. Kiirabi väljakutsete sagedusi hinnatakse elanike riskirühmade alusel, millesse kuuluvad lapsed vanuses 0-4 eluaastat ja täiskasvanud vanuses 65 ja enam eluaastat ning võrreldakse neid muu elanikkonnaga. Lisaks kuuluvad vaatluse alla kiirabikutsete kuupäevad (mis saadakse meteoroloogilistest andmetest) ning aadressid, mille alusel määratakse linnaosa. Uurimise alla kuuluvad kiirabi väljakutsed, mis klassifitseeruvad järgnevalt: kroonilised haigused, akuutsed haigestumised, traumad, mürgistused. Maakatte tüüpide analüüsimisel on aluseks võetud linna tehisalade ja haljasalade osakaal Tartu linnas.

Uurimuses selgitatakse esmalt välja kuumalainete ja kuumapäevade esinemised Tartu linnas Tartu Observatooriumi ilmavaatlusandmete alusel ning seejärel analüüsitakse kiirabi väljakutseid. Soojussaare riskiastet hinnatakse maakatte tüüpide alusel.

Soovin tänada oma juhendajat prof. Kalev Seppa, Janar Raeti, dr. Ago Kõrgveed ja dr. Aire Vooglat, kes olid abiks käesoleva magistritöö valmimisel.

1. ÜLDOSA

1.1. Kuumalaine ja soojussaare mõju linna mikrokliimale

1.1.1. Kuumalained ja nende mõju linnalisele keskkonnale

Eestis toimuvad kliimamuutused ei ole võrreldes teiste Euroopa riikidega äärmuslikud, kuid järgnevaks sajandiks on prognooside kohaselt oodata temperatuuritõusu, sademete hulga suurenemist, merepinna tõusu ning tormide sagenemist. Temperatuuritõus Eestis on olnud 20. sajandi teises pooles võrreldes muu maailmaga keskmisest kiirem (Luhamaa et al. 2014). Seoses sellega on sagenenud kuuma- ja põuaperioodid, vähenenud jää- ja lumikatte paksus (Jaagus, Sepp 2016). Temperatuurimuutused on kaasa toonud võõrliikide ja haigustekitajate sagedasema leviku ning elanike terviseprobleemide kasvu (Keskkonnaministeerium 2016). Aasta keskmine temperatuur on tõusnud 1,8 kraadi võrra, suurim temperatuuritõus on toimunud jaanuaris, kuid soojemad on ka aprill, juuli ning august. Maksimumtemperatuuri tõus on suurem perioodil aprillist oktoobrini (Keskkonnaministeerium 2013).

Kuumalained on looduslikest ohtudest üks tähelepanuväärsemaid, kuid vaatamata tõsistele tagajärgedele pööratakse neile siiski veel vähe tähelepanu. WHO poolt koostatud raportis tuuakse välja, et viimase 50. aasta jooksul on kuumalainete esinemine, sh. keskmiselt kõrgemad öised ja päevased õhutemperatuurid oluliselt sagenenud (McGregor 2015). EEA (European Environment Agency) (2012) raporti kohaselt on maapinnalähedane aastane keskmine temperatuur tõusnud 0,74 ºC. Euroopa mandriosas on olnud keskmine temperatuuritõus 1,3 ºC.

Keskkonnaministeeriumi koostatud kliimamuutustega kohanemise aruanne selgitab, et tänapäeva Eesti on suundumusel, mille kohaselt planeeringutes tuleb hakata asukohavalikutes arvestama pikaajaliste kliimamuutustega. Suure asustustihedusega,

10 tehnogeenne ning keeruliste korralduslike seostega linnakeskkond ei suuda kliimamuutustega kaasnevaid mõjusid piisavalt kiiresti puhverdada. Kliimariskidele eksponeerituse kõrval sõltub linnade haavatavus sotsiaal- majanduslikest protsessidest, linna morfoloogiast, tehnilisest ja sotsiaalsest taristust, ruumilisest tihedusest, haldusvõimekusest ja rakendatavatest kohanemismeetmetest (2016).

Eestis loetakse hädaolukorraks erakordselt kuuma ilma, mil õhutemperatuurid on kõrgemad, kui +30 ºC ning esinevad kauem, kui 2 ööpäeva (Terviseamet 2011). Arvukates uuringutes peetakse inimtervisele ohtlikuks öiseid õhutemperatuure, mis ei lasku alla +25 ºC ning selle tulemusena ei ole võimalik inimesel päevasest kuumastressist välja puhata (Sagris et al. 2015). Veel üheks levinumaks kuumalainete defineerimise piirkis on ööpäeva maksimumtemperatuuri 98. protsentiil, milleks Türi ilmajaama andmetel on +27 ºC, mis tähistab kuumalaine piiri Eesti oludes (Sagris, Sepp 2016).

Kuumalaine avaldab ühiskonnale märkimisväärset mõju suurendades muuhulgas ka suremuse riski. Liigsest kuumusest ei ole ainuüksi haavatavad elusorganismid, vaid ka elu toetav infrastruktuur, ökosüsteemiteenused. Kuumalainete tagajärjed on mõjuvõimsad, kohati katasroofilised. 2003. ja 2010. aasta juulis ja augustis esinenud kuumalaine tagajärjel suurenes märkimisväärselt Euroopas ja Venemaal hukkunute arv. Võrreldes teiste ekstreemsete ilmastikutingimustega on kuumalainetele hakatud intensiivsemalt tähelepanu juhtima alles viimastel aastatel, kasvanud on arusaam äärmuslikult kuuma ilma mõjust keskkonnale ja ühiskonnale (McGregor 2015).

USA Riiklik Ookeani ja Atmosfäärinähtuste Administratsioon (NOAA) määratleb kuumalainet, kui ebanormaalse ning ebamugavalt kuuma ja ebatavalise õhuniiskusega ilma, mil kuumus kestab vähemalt kaks ja enam päeva (NOAA 2009). Kuumalaine definitsioon ei ole üheselt mõistetav, kuid tegemist on ebaharilikult kuuma ja kuiva või kuuma ja niiske ilmaga, mis kestab kaks- kolm päeva. Puudub ühtne arusaam sellest, milline õhutemperatuur klassifitseerub erakordselt kõrgena ja milline mitte, mistõttu kuumalaine mõiste kasutamine varieerub erinevates kliimavööndites. Kuumalainete mõju avaldub riigiti erinevalt ning sellest tingituna on ka hoiatussüsteemid ja -kriteeriumid riigiti erinevad (Stefanon et al. 2012). Kuivad kuumalained esinevad juhtudel, kui ilm on stabiilselt püsinud kuum, pilvitu ja päikesepaisteline, tuulevaikne. Sellised kuumalained esinevad sagedamini kontinentaalses kliimavööndis, Vahemerelises kliimas ja piirkondades, kus õhk on soojenenud adiabaatiliselt. Niisked kuumalained tekivad väga kuuma, lämbe ilma korral, mil õhuniiskus

11 püsib kõrge nii päeval kui ka ööl. Öine pilvisus ei lase temperatuuril alaneda. Sellised kuumalained on iseloomulikud merelise kliimaga piirkondadele (Hunt 2007).

Erinevalt teistest klimaatilistest ohtudest nagu näiteks orkaanid, tornaadod, liivatormid, esinevad kuumalained geograafiliselt väga laial alal. Ebaharilikult kuuma ilma mõjud avalduvad intensiivsemalt linnalises piirkonnas ja on maapiirkondades tagasihoidlikumad. Põhjuseks on linnaruumis tekkiv soojussaare efekt, mis ilmneb, kui päikesekiirgus salvestub päevasel ajal tehispinnasesse ning eraldub aeglaselt keskkonda tagasi öösel. Selle tulemusena öised temperatuurid linnalises keskkonnas püsivad kõrged. Soojussaared ei avalda ainuüksi mõju linna elanikkonnale vaid mõjutab tervet linna biofüüsikalist süsteemi (McGregor 2015). Grover et al. juhivad oma artiklis tähelepanu sellele, et soojussaare tekkimine linnaruumis kuumalainete ajal on tingitud linna mikroklimaatilistest muutustest, mis omakorda on põhjustatud energiaringluse häiringutest linnalises keskkonnas. Selle tulemusena on linnakeskustes temperatuurid kõrgemad võrreldes äärealadega ja maapiirkonnaga (2015). Kuumalainete mõju omakorda võimendab soojussaare efekti, mis tekib nii väiksemates kui ka suuremates linnades (Keskkonnaministeerium 2016).

Kuumalainete ajal halveneb õhu kvaliteet ja seda eriti linnades. Suureneb peenosakeste ja osooni osakaal õhus. Osooni osakaal on suurem väljas, peenosakeste kontsentratsioon kasvab siseruumides (Jendritzky, Kalkstein 2015). Temperatuuritõus suurendab lenduvate biogeensete orgaaniliste ühendite heitkoguseid kui ka ladestuvad saasteained, millede kontsentratsioon linnas kasvab märgatavalt (Wang et al. 2013).

Kuumalained peetakse üheks peamiseks tulevikukliima riskiks Eestis, nende avaldumist on olnud märgata juba viimasel kümnendil ning kuumalainete sagedus kasvab sajandi keskpaigast alates oluliselt. Kuumalained võimenduvad linnades soojussaare efektina, mille suhtes on eriti tundlikud vanurid, väikelapsed ja kroonilised haiged (Keskkonnaministeerium 2016).

2010. ja 2011. aasta suvekuud olid Eestis rekordiliselt kuumad. Tartu suve keskmised õhutemperatuurid (18,6 ºC) on aga aastast 1866 püsinud kõige kõrgemad (Keskkonnaministeerium 2013). Inimese tervisele ohtlike kuumalaineid on Eestis esinenud ajavahemikul 1961-2010 vaid kolmel korral. 2003. aasta juulis Edela- Eestis, 2006. ja 2010. aasta juulis Kagu- Eestis (Tammets 2012). 21.sajandi lõpuks ennustatakse üle 30 ºC

12 temperatuuriga päevade keskmist arvu Eestis 5-10. Kui kuumalaine kestvus suureneks mõõdukalt, siis nende sagedus, intensiivsus ja arv kasvaksid 10-20% (Nõges et al. 2012).

1.2. Soojussaare efekt linnaruumis

1.2.1. Tehispinnaste mõju linna mikrokliimale

Linna kliima erineb maalisest kliimast termofüüsikaliste ja geomeetriliste karakteristikute poolest (Taha 1997). Linnakeskkonnas on temperatuurid tavapäraselt kõrgemad, see on tingitud mitmest asjaolust. Linnas kuumus ei haju, tuule mõju on väiksem, tehismaterjalid akumuleerivad soojust. Sellistes tingimustes tekib linnas soojussaare efekt. Linna ja maapiirkonna temperatuuride vahe suvisel perioodil võib ulatuda 10 °C (Bonan et al. 2002; Jaafar et al. 2011; Jendritzky, Kalkstein 2015). Tredici andmetel võib aasta keskmine temperatuur linnades ulatuda isegi 12 kraadi kõrgemaks võrreldes mittelinnaliste aladega (2010). Iseloomulik on seegi, et linnades püsivad kõrged õhutemperatuurid öisel ajal (Jendritzky, Kalkstein 2015). Soojussaarte kujunemine ja ilmnemine on seotud kiire linnastumisprotsessiga ning õhusaastatusega linnaruumis. Linnades esineb kahte tüüpi soojussaari. Eristatavad on maapinnalähedane soojussaare efekt ning atmosfääris tekkiv soojussaare efekt (Grover, Singh 2015). Looduslik maakasutus on asendunud tehispinnasega, mis soodustab maapinnalähedase temperatuuri tõusu ning omakorda loob soodsad tingimused soojussaare tekkeks (Xie et al. 2015). Linnastumisega kaasneb ilmastiku soojenemine, suureks probleemiks on linnaruumis taimede osakaalu vähendamine ning nende asendamine sillutatud tänavate ning ehitistega, mis omakorda tingib pindmise kiirguse ja õhutemperatuuri tõusu, mille tagajärjel on linnades mikrokliima kuivem ja soojem võrreldes maapiirkondadega (Wong et al. 2009).

Soojussaare tekkimine on seostatav ennekõike maakasutuse ja ehituslike iseärasustega linnaruumis, kus tehismaterjalid neelavad suurema osa päikesekiirgusest, mille tõttu kuumenevad transpordirajatised (teekatte pehmenemine, raudtee deformeerumine) ja

13 hooned, mis omakorda tõstavad linna õhutemperatuuri (Keskkonnaministeerium 2016). Linnaruumi liigses soojenemises mängivad rolli nii ehitus- ja tänavakattematerjali soojustehnilised omadused, ehitiste ruumiline paigutus kui ka ehitiste kõrgus. Olulised on elamu tüüp, tubade arv, korruselisus. Kuumalainete ajal on korrusmajade viimaste korruste elanikel šanss surra suurem võrreldes alakorruste elanikega, suremus suureneb ka ühe- kahetoaliste korterite elanikel enam, kui suuremate korterite elanikel (Semenza et al. 1996). Lisasoojust eraldab ka igasugune inimtegevus nagu näiteks eluruumide kütmine, tootmine, liiklus ning selle intensiivsus (Sagris et al. 2015).

Soojussaari ning nende mõju ja avaldumist linnaruumis on võimalik uurida mõõtes maapinna lähedast temperatuuri. Varasemalt on uuritud soojussaarte kujunemist ka atmosfäärist ning tehtud kaugmõõtmisi. Maapinna lähedase temperatuuri mõõtmine annab infot linna energiabilansist- radiatsioonist, niiskusest. Linnaatmosfääris esineb soojussaari mitmel tasandil ning nende tekkemehhanism on erinev. Peamiseks põhjuseks loetakse siiski südalinna ekstreemset kuumust võrreldes piirnevate aladega (Voogt, Oke 2003; Weng Quattrochi 2006). Atmosfääri kuumalained väljenduvad kõige ilmekamalt siis, kui ilmastikuolud on soodsad. Tuulevaikse ja selge ilma korral, kui öine jahtumisprotsess on võrreldes maapiirkonnaga maksimaalne. Linna maapinna lähedal on märgata erinevaid temperatuurimustreid, mis on tingitud linna mosaiiksusest- rohealad, erinevad pinnakattetüübid, kattematerjal, hoonete kõrgus ning päikesevalguse eksponeeritus neile. Pinnalähedased temperatuurid vähenevad tuule tugevnedes. Kõige paremini on soojussaared väljendunud tuulevaikse ja selge ilma korral (Voogt, Oke 2003). Linnamorfoloogia ja reljeef seevastu võivad takistada tuule liikumist ja vähendada selle jahutavat mõju (Gromke et al. 2014).

Linna kliima on mõjutatud linna morfoloogiast ja tihedusest, pinnasest ning rohealadest ja veekogudest. Nende faktorite väärkasutamine mõjutab linna mikrokliimat. Tänavatel, mis on linna avatud ruum, on mikrokliima kujunemisel oluline roll. Tänavate geomeetria ja suund mõjutavad päikesevalguse salvestumist tehispinnasesse ning määravad õhuliikumise linnaruumis. Linna kliima on üks kriitilisi faktoreid, mis mõjutab nii regionaalset kui ka globaalset kliimat. Soojussaared tekivad, kui päikesekiirgus salvestub tehispinnasesse, rohealad asendatakse linnaruumis hoonestusega ning antropogeenne soojus salvestub seejärjel linnaruumi (Lowe et al. 2011, Shishegar 2013).

14 Linnaplaneerimine mõjutab oluliselt soojussaarte tekkimist, reguleerib linna mikrokliimat ning siseruumide klimaatilisi tingimusi. Õhu liikumine tänavatel mõjutab inimese tervist, sise- ja välisruumi temperatuuri, õhu kvaliteeti ning hoonete energiabilanssi (õhu jahutav efekt vähendab linna soojussaarest tingitud ebamugavust). Horisontaalne pinnas salvestab enam päikesekiirgust, kui vertikaalne pinnas (hoonete seinad). Tänavate suurendamine 15 m kuni 20 m-ni soodustab päikesekiirguse salvestumist 17-20%. Iraanis tehtud uuringu kohaselt kirde ja edela suunalised tänavad salvestavad enam päikesekiirgust hommikuti, kagu ja loode poolsed hoonete seined seevastu akumuleerivad enam päikesekiirgust õhtusel ajal, mis loob soodsad tingimused soojasaarte tekkeks (Shishegar 2013). Phoenixis tehtud uurimus kajastab, et tume tehispinnas salvestab lühilainelist kiirgust enam, kui ehitised. Pinnase jahutamine, niisutamine vähendab öiseid temperatuure linnas, mille rakendamine võib vähendada maapinnalähedast temperatuuri ning soojussaare väljakujunemist öisel ajal. Külmade ja tagasipeegeldavate materjalide kasutamine oleks alternatiiviks. Linna soojussaare pinna ehk SUHI (Surface Urban Heat Island) vähenemine leevendavaid meetmeid kasutades ilmneks ennekõike eeslinnades (Wang et al. 2016).

Tööstus ja üha kasvav autokasutus soodustavad kasvuhoonegaaside teket, mille tagajärjel soojussaarte avaldumine intensiivistub (Grover, Singh 2015). Soojussaare pind ehk SHI (Surface Heat Island) on kuumasaare ehk soojussaare üks vorme. Türgis tehtud uurimus uurib kaevanduste mõju kuumasaarte väljakujunemisele. Uuringu tulemustest selgub, et tööstuses kasutatavad soojusmahutid tõstavad linnatemperatuuri 5 ºC. SHI suurus kasvab iga aasta tööstuspiirkondades võrreldes ümbritsevate aladega (Şekertekin et al. 2016).

Sagrise et al. poolt tehtud uuringus, milles analüüsiti satelliitpiltide abiga Tallinna linnas soojussaare mõju riskirühmadele, selgub, et kogu linn kannatab soojussaare efekti all. Rohelised asumid seejuures vähem, tööstus- ja kaubandusalad enam. Rohealade temperatuur on seevastu 5 kraadi madalam võrreldes tööstusaladega. Suurte asfalt- ja betoonpindadega hoonestuasladel oli temperatuuritõus ligemale 20 kraadi kõrgem võrreldes ilmajaamas mõõdetud õhutemperatuuriga. Uurimus viidi läbi 2014. aasta kuumalaine ajal. Andmeid võrreldi Tallinna linna lähiasumitega ning tulemustest võis järeldada, et need vallad, kus rohealasid esines enam oli ka keskmine temperatuur mõnevõrra madalam võrrelduna tiheasumitega. Antud uurimusest võib järeldada, et Eesti linnades ja asulates avaldub soojussaare efekt juba tänapäeval. Uurimistöös hinnati soojussaarte mõju riskirühmadele ning elanikkonna haavatavusele. Soojussaare efekt oli enam võimendunud kivilinnade

15 piirkonnas, Lasnamäel ja Õismäel, kus paikneb ka sotsiaalselt haavatavam elanikkond. Vähem oli soojussaare mõju avaldunud Nõmmel ja Kalamaja piirkonnas (2015) (Joonis 1.).

Joonis 1. Pinnatemperatuur Tallinnas 25. juulil 2014. Landsat 8 satelliitpilt (Sagris et al. 2015)

Soojussaare efekt mõjutab kõiki tiheasulaid, mitte vaid suurlinnu, mistõttu tuleb piirata planeeringu- ja ehituslahendustega soojuse akumuleerumist ning rakendada urbanistlikus keskkonnas jahutavaid mikroklimaatilisi meetmeid. Nimetatud meetmete alla kuuluvad näiteks veekogud, rohealad ja haljastus (Keskkonnaministeerium 2016). Marco A. Peña rõhutab oma artiklis, et tehispinnaste osakaalu suurendamine loodusliku arvelt soodustab oluliselt soojussaare tekkeprotsessi. Tehispinnased koguvad endasse suure osa päikeseenergiast ning veeaurumist ei toimu, kuna materjalid on vettpidavad. Looduslik pinnas, mis on sageli taimestikuga kaetud utiliseerib osa imendunud päikesekiirgusest evapotranspiratsiooniprotsessis ning protsessi käigus eraldub veeaur, mis jahutab õhuruumi vähendades seeläbi soojussaare efekti linnaruumis. Kõrged pinnatemperatuurid avalduvad

16 kõige intensiivsemalt linnakeskustes ning vähenevad äärelinnades ja maapiirkondades. Uuringust selgub ka, et kuiv tolmune maapind soodustab kiiret maapinna temperatuuritõusu just hommikuti (2009). Linnahaljastuse mõju kuumalainetele ja soojussaare efektile linnaruumis on uurinud ka Grover kaasautoriga. Mumbais ja Delhis läbiviidud uuringu kohaselt avaldub Delhis kuumalainete ajal soojussaare efekt tagasihoidlikumalt, kui Mumbais, kus linna rohealade osakaal on väiksem (2015).

1.2.2. Linnahaljastuse ja veekogude mõju linna mikrokliimale

Antropogeensed tegurid, linnastumine ja tööstuse areng on kõige enam muutnud maakasutust ning loonud soodsad tingimused soojussaare tekkeks. Maapinnalähedaste temperatuuride tõusu soodustab sessoonselt ka intensiivne põllumajandus (Xie et al. 2015). Chen et al. on teinud uurimistöö, mille peamine eesmärk on välja selgitada linnahaljastuse mõju kuumalainete perioodil suremusele. Artiklis on kajastatud Austraalias Melbournis tehtud uuringutulemusi. Varasemad uuringud on esitanud kuumalainete ja suremuse omavahelisi seoseid, kuid antud artikkel keskendub linnaruumi jahutavatele teguritele (taimestik) ja nende mõjule. Taimestiku temperatuuri reguleeriva toime analüüsimisel kasutati modelleerimist, mille tulemusena jaotati linn taimetüüpide alusel areaalideks. Teises uuringufaasis mõõdeti viie elamumaja sisetemperatuure ning otsiti omavahelisi seoseid surmade arvu ja sisetemperatuuri näitajate vahel (2014). Tulemused kinnitavad, et taimestiku abil on võimalik linna suviseid temperatuure alandada siseruumides 0,5-2 ºC võrra (viimane näit ilmneb siiski vaid parkmetsa lähedastel aladel). Taimestiku jahutav efekt oli tingitud peamiselt kahest faktorist – taimed pakuvad varju ja evapotranspiratsioon soodustab linnaruumi jahtumist, viimast väidet kinnitab ka Akbari oma 2002. aastal ilmunud artiklis. Suremussagedus näitaja tõusis kiiresti, kui siseruumide päevane temperatuur tõusis üle 28,5 ºC (soogruppide vahel märkimisväärseid erinevusi ei esinenud). Uuringust järeldati, et linna rohealade suurendamine 15-33% vähendaks ülekuumenemisest tingitud suremust vastavalt 5-28%. Uurimuse tulemused näitavad, et rohealad linnas potentsiaalselt vähendavad kuumast tingitud suremust. Taimestik vähendab kuumalainete ja globaalsest

17 soojenemisest tulenevate ilmastikuanomaaliate negatiivset mõju inimorganismile (Chen et al. 2014).

Evapotranspiratsiooni tagajärjel võib temperatuur soojas ja kuivas kliimas langeda 2-8 ºC. Tehiskeskkonnas on veevool reguleeritud kanalisatsiooniga ning evapotranspiratsiooniprotsess ei ole nii intensiivne, kui maapiirkondades, mistõttu linna pinnaenergia on häiritud ning selle tagajärjel tõusevad päevased õhutemperatuurid veelgi. Nii on näiteks Tokyo haljasalad pea 1,6 ºC jahedamad võrreldes kivilinna piirkondadega ning Montrealis ulatub haljastuse jahutav efekt 2,5 ºC- ni (Taha 1997). Haljaskatused aitavad vähendada linnaruumis ümbritseva keskkonna temperatuuri. Ümberkaudse õhutemperatuuri alanemine toimub peamiselt taime lehtede kaudu vee aurustumise tulemusena (Santamouris 2014). Uuringutes on leitud, et murukatuste rajamise tulemusena väheneb 2 m kõrgusel olev maksimaalne õhutemperatuur kuni 0,86 °C, ning päevane keskmine temperatuur 0,55 °C (Savio et al. 2006).

Hong Kongis tehtud uurimuses on satelliidifotodelt võimalik märgata, et tihedalt ehitatud piirkondades, kus päevasel ajal on temperatuurid madalad on olukord öisel perioodil vastupidine (Wang et al. 2016). Soojussaare tekkimine on enam seotud linna füüsilise struktuuriga, kui suurusega. Kõrghoonete vahel paiknevad madalamad hooned on päevasel ajal oluliselt jahedamad ning kõrghoonestus on kõige jahedam piirkond linnaruumis. Vastupidiselt kõige kuumemad alad päevasel ajal Hong Kongis on üksikelamud, parkimisplatsid, bussijaamad, linna läbivad kiirteed. Päikesepoolsed hooneküljed ning maapind on 4 ºC soojemad võrreldes hoonete varjukülgedega. Linna rohealadel, kus oli esindatud nii kõrghaljastus kui ka veekogu olid keskmised temperatuurid 8 ºC madalamad ning temperatuur oli võrreldav maapiirkondadega (Wang et al. 2016). Öisel ajal, kui kuumasaare efekt oli kõige intensiivsem ning temperatuuride vahe erineva kõrgusega hoonetel peaks olema märgatav võis täheldada vaid ühe kraadist erinevust kõrghoonete temperatuuride ning madalhoonete ja parklate vahel. Samuti puudus öisel ajal mere jahutav mõju linnaruumile. Linna rohealade temperatuur ei olnud öisel ajal märgatavalt vähenenud võrreldes tehispinnasega (vahe oli vaid 2 ºC). Linna rohealad olid võrreldes linnaäärsete metsadega 3 ºC soojemad. Linna merega külgnev ala oli öisel ajal kohati kõrgemate temperatuuridega, kui kesklinn (Nichol 2005). Phoenixis tehtud uuring kinnitab, et rohealadel on jahutav efekt öisel ajal, veekogudel seevastu päevasel ajal (Wang et al. 2016).

18 1.2.3. Klimaatilised tingimused Eestis ja Tartu linna mikrokliima

Peamine Eesti kliimat mõjutav tegur on geograafiline asend, mis kuulub parasvöötme Atlantilise kontinentaalse regiooni segametsade allregiooni ning asub merelise ja mandrilise kliima vahelises üleminekutsoonis. Köppeni kliimaklaasifikatsiooni kohaselt kuulub Eesti lääneosa Cfb (mereline kliima maheda talvega) ja idaosa Dfb (niiske mandriline kliima külma talvega) tsooni. Eesti temperatuur on mõjutatud tsirkulatsioonimustrist, kus valitsevaks on kas Siberi kõrgrõhkkond või Atlandilt tulevad tsüklonid (Luhamaa et al. 2014). Püsivalt kõrged õhutemperatuurid seonduvad antitsükloni levikuga Eestis, kui antitsüklon paikneb ulatuslikul alal ning selle edela- või lääneserva mööda liigub põhja poole soe mereõhk Vahemerelt või mandriline õhk Kesk-Aasiast või Lõuna- Venemaalt. Antitsüklonid, mis moodustuvad mandrilise parasvöötme kuivas õhumassis toovad Eestisse kuiva, vähese pilvisusega sooja ilma, mil temperatuurid küündivad 25 kuni 30 soojakraadini. Troopiliste õhumasside jõudmine Eestisse toob kaasa aga 30-35 kraadise kuuma meie laiuskraadidel (Terviseamet 2011).

Viimase poole sajandi soojalained olid Eestis 1992 a., 1994 a., 2003 a. ja 2006. aasta juulis ja augustis. Kõige kõrgemad temperatuurid on registreeritud Võrus (35,6° C) 1992 aastal. 30 °C ja kõrgemad õhutemperatuurid (kuumalained) on viimaste aastakümnete jooksul Eestis sagenenud. Eestis peetakse tervisele ohtlikuks ööpäeva maksimaalse õhutemperatuuri püsimist üle 30 soojakraadi ja enam kui viie või rohkema päeva kestel. Globaalne keskmine õhutemperatuur maapinna lähedal on alates 1850. aastast kasvanud, keskmiselt 0,74 °C (Tammets 2009). Tartu linna keskmine õhutemperatuur juuni kuus on 13,7 °C, juulis 19,5 °C ja augustis 16,8 °C. Üle 30 kraadine maksimumtemperatuur on mõõdetud juuli kuus 30,3 °C (Statistiline ülevaade 2014) (Joonis 2.).

Joonis 2. Keskmised õhutemperatuurid Tartu linnas (Tartu Linnavalitsus 2014)

Tartu linna ja valglinnastunud alade kõige suurem temperatuurierinevus esineb öösiti, maksimumiga päikesetõusu paiku. Antud anomaalia on tingitud asjaolust, et linnas kiirgavad majad öösel päeval talletatud soojust tagasi. Linnaefekt on tingitud ka aurumisrežiimi muutustest. Tehiskeskkonnas ei valgu sademed pinnasesse ning aurumine väheneb, mis omakorda ei jahuta linnaruumi hommikutundidel. Kõige kõrgemad on Tartu temperatuurid suvistel pärastlõunatel maapinna lähedal, ka aasta keskmised temperatuurid on kõrgemad võrreldes Ülenurme ja Tõraverega (Sits, Post 2006).

Tartu linna üldplaneering näeb ette linna tihenemist, seda peamiselt hoonestamata kruntide ja jäätmaade hoonestamise arvelt. Sellised alad on sageli korrastamata ning ei oma kõrget väärtust puhkealadena, seevastu täiendavad need alad rohevõrgustikku ja aitavad vähendada kuumalainete mõju. Tartu linna üldplaneeringuga on seatud tingimus, et haljastatud alade

20 osatähtsus krundi pindalast peab olema vähemalt 15-25% olenevalt maa juhtotstarbest. Olemasolevate haljasalade kogupindala on tänasel päeval Tartu linnas ligikaudu 870 ha ehk 22% linna territooriumist. Tartu linna puhul on oluline tähele panna, et Annelinnas ja teistel vabaplaneeringuga korruselamualadel on rohkesti rohelisi alasid ja tänavahaljastust, mis omakorda vähendavad kuumalainete mõju (Verš et al. 2017).

1.3. Kuumalaine ning soojussaare mõju inimorganismile ja sotsiaalsele heaolule

1.3.1. Riskirühmade haavatavus kuumalainete ajal, surve erakorralise abi kättesaadavusele

Kuumalained suurendavad rahvastiku haigestumust ja suremust. Kuumalainete mõju inimese tervisele on võrreldes kuuma ilmaga palju suurem avaldades pikaajalist mõju, tagajärjed on täheldatavad päevi pärast kuumalainet. Kuumalainetest enam ohustatud on linnaaelanikud. Riskirühmaks on seejuures lapsed, kroonilised haiged ja eakad elanikud (Saava et al. 2015). Üksinda elavad vanemaealised kuuluvad riskirühma peamiselt oma koormatud anamneesi tõttu, tingituna sagedastest kroonilistest haigustest tarvitatakse palju ravimeid, mis soodustavad kuumaperioodidel dehüdreerumist (nt. diureetikumid, termoregulatsiooni mõjutavad ravimid) (Lowe et al. 2011; Schaffer et al. 2012). Laste kehatemperatuur on täiskasvanute omast kõrgem (0,3-0,4 °C) ning nende soojusregulatsioon ei ole veel välja kujunenud. Laste kehatemperatuur allub suurematele kõikumistele. Eakamatel on termoregulatsioonimehhanism seevastu aeglustunud (Tammets 2009).

Äärmuslikult kuuma ilmaga kaasnevaid mõjusid tervisele võib tinglikult jaotada kaheks- otsesed mõjud ja kaudsed mõjud. Oluliselt sageneb kuumalainete perioodil südame- veresoonkonda ja hingamisteede haigustesse suremus, kaudselt on seostatavad liiklusõnnetuste ja uppumissurmade sagenemised kuumalainete ajal. Hospitaliseerimiste arv antud perioodil tõuseb ja seda ennekõike krooniliste haiguste ägenemise ja kuumarabanduste

21 tagajärjel (Saava et al. 2015). Südamehaiguste ja kopsuhaiguste osakaal kasvab kuumalainete ajal ennekõike vanemaealiste elanike hulgas, neeruhaiguste esinemissagedus suureneb märgatavalt. Laste seas on kuumade ilmade esinemisel täheldatud traumade sagenemist (Kovats et al. 2004). Otsesed tervisemõjud ilmnevad kuuma ilma ajal ning vahetult pärast seda, kaudsed mõjud seevastu avalduvad pikema perioodi jooksul- nakkushaiguste levik, elutingimuste muutused. Tervisemõjusid võimendavad omakorda keskkonnamuutused, milledeks on õhusaastus, üleujutused, keskkonna hapestumine, põlengud (Saava et al. 2015).

Kuumalaine otsene mõju on seotud elanikkonna suremusega, viimasel kümnendil on olnud enam mõjutatud Lõuna- ja Ida- Aasia ning Euroopa (McGregor 2015). Austraalias tehtud uuringud kinnitavad, et kuumalained on sagedaseimad välistegurid (looduslik ohuallikas), mida loetakse surma põhjustajateks. Kõige rohkem hukkunuid oli Melbournis 2009. aasta suvel kuumalaine ajal. Kliimamuutused, üha linnastuv keskkond ning vananev ühiskond tõstavad kuumalainete mõju suremusele veelgi nii lähitulevikus kui ka pikemat perioodi silmas pidades (Chen et al. 2014). Epidemioloogilised uurimused kinnitavad, et kuumalainete ajal suremus rahvastiku hulgas suureneb, kuid haigestumiste osakaalu antud perioodil on vähem vaadeldud. Inglismaal tehtud uuringu kohaselt ei satu enamik riskirühma kuuluvatest elanikest kuumalainete ajal arstide vaatevälja ning suur osa surmajuhtumeid konstateeritakse seetõttu väljaspool haiglat (Kovats et al. 2004). 2003. aastal Prantsusmaad tabanud kuumalaines, mis kestis 15 päeva, hukkus 14 800 inimest, Pariisis 2228 inimest (Lagadec 2004; Schaffer et al. 2012). 1995. aastal Chicagot tabanud viie päevase kuumalaine ajal hukkus 525 linnakodanikku (Changnon et al. 1996). Eestis tõusis suremus 2010. aasta kuumalainete ajal 30,6%. Lõuna- Eestis suri vaadeldaval perioodil 245 inimest (Rekker 2013). Kliimastsenaariumite kohaselt on kuumalainete esinemine sagedasem ning sellega kaasnevalt kasvab ka surmajuhtumite arv aastaks 2100 1068 liigsurma juhuni aastas (Keskkonnaministeerium 2016).

Kõrged õhutemperatuurid põhjustavad algselt ebamugavustunnet, selle kestmisel tekib füsioloogiline stress ning oluline enesetunde halvenemine. Kehatemperatuur hakkab tõusma, kui organism ei suuda ennast enam jahutada ning seeläbi püsivat kehatemperatuuri säilitada. Selle tulemusena tekib kuumarabandus, mis väljendub teadvuse kaotuses, südamelöökide sagenemises, vererõhu ning kehatemperatuuri tõusus. Nahk muutub kuivaks ja punetavaks ning hingamine pindmiseks, häirub vee- soola tasakaal organismis. Kuumast

22 ilmast tingitud tervisekahjustused ei ole Eestis ulatuslikud. 2010. aastal Terviseameti poolt läbi viidud uuringus selgub, et kuumast ilmast tingitud terviserikkeid esines harva, pigem olid valdavad krooniliste haiguste ägenemised. Küsitlus viidi läbi kiirabides ja haiglates. Küsitluse tulemusel koostati riskianalüüs, mille kohaselt hinnatakse kuumalainete riskiklassi madala riskiga hädaolukorraks (Terviseamet 2011).

Enam haavatavamad on hüposotsiaalse eluviisiga elanikud, enesehooldusdefitsiit, üksinda elavad vanemaealised, füüsilise puudega inimesed, ülekaalulised inimesed ning psühhoneuroloogilised haiged. Termoregulatsioonihäireid esineb enam vanemaealistel ja väikelastel ning kuumalained avaldavad olulist mõju ka kroonilistele haigetele. Riskirühma kuuluvad elanikud kohanevad liigse kuumusega väga halvasti ning dehüdreeruvad kiiresti (Joonis 3.). Kroonilistest haigetest on kõige enam mõjutatud südame- veresoonkonna haiguste all kannatavad inimesed. Erinevad kopsuhaigused ja neerufunktsioonihäired, nakkushaigused ohustavad kuumaperioodil inimese tervist ja heaolu ning pidurdavad kuumaga kohanemisvõimet. Mõjutatud on madala sissetulekuga elanikud, infopuudus kuumalainete esinemise kohta, hoiatussüsteemide puudulikkus ja madal haridustase. Enamohustatud on inimesed, kes peavad töötama välitingimustes (Lowe et al. 2011; Bittner et al. 2015). Vanemaealiste haavatavust kuumapäevade ajal rõhutavad ka Saava et al. oma ülevaateartiklis “Äärmuslikult kuuma ilma (sh kuumalainete) mõju rahvastiku suremusele”, lisaks peetakse ohustatuteks ka väikelapsi, kelle termoregulatsioon on ebaküps, kehamass ja veremaht väiksemad (2015). Suurema surve alla langevad linnaelanikud, kus kuumalainete ajal esineb soojussaare efekt (Laaidi et al. 2012).

23 - Joonis 3. Väikelaste ja üle 65-aastaste haavatavus kuumapäevade suhtes (Statistikaameti ning Riigi Ilmateenistuse andmed, analüüs: Tamm ja Orru KATI projekt).

Erakorralise meditsiini asutused ja kiirabi satub suurema koormuse alla (Jendritzky, Kalkstein 2015), seda väidet ei kinnita aga Inglismaal läbiviidud uuring 2004. aasta juunis, mil kuumalainete ajal erakorralise meditsiini osakonna (EMO) töökoormus oluliselt ei kasvanud (Kovats et al. 2004). 1995. aastal Chicagot tabanud kuumalaine ajal oli suremus küll suur (147%), kuid haiglasse pöördunute arv küündis vaid 11% - ni (Changnon et al. 1996, Whitman et al. 1997). Antud ebakõla saab põhjendada asjaoluga, et ekstreemsest kuumusest on mõjutatud ennekõike sotsiaalselt haavatavamad riskigrupid ning abi kättesaadavus ja abi kutsumine on neile raskendatud (Kovats et al. 2004). Austraalias Sydneys 2011. aastal tehtud uuring aga kinnitab, et erakorralise meditsiini külastatavus kasvas 2%-i ning kiirabi väljakutsete sagedus suurenes kuumalainete perioodil 14%-i. Suremus vaadeldaval perioodil tõusis 13%, seda vanemate, kui 75 aastaste elanike seas. Võrdlusena tuuakse artiklis välja ka California kuumalaine ajal esinenud koormus esmatasandi meditsiinile, mil EMO- sse pöördus 16 000 kaebustega isikut, kellest 2134-l olid otseselt kuumast tingitud kaebused. Adelaidis kasvas 2008. ja 2009. aastatel kuumalinete ajal kiirabi väljakutsete arv 10%-lt 16%-ni (Schaffer et al. 2012).

24 1.3.2. Meetmed kuuma ilmaga kohanemiseks

Aklimatiseerumine on kohanemine kuuma ilmaga toime tulemiseks. Organism õpib intensiivse kuumusega toime tulema. Selline kohanemine võtab aega kaks kuni kuus nädalat, mille jooksul inimese füsioloogia (kardiovaskulaarsüsteem, renaalsüsteem, endokriinsüsteem) muutustega toime tuleb (Jendritzky, Kalkstein 2015). Mittesobivas kliimas kohanemine inimorganismi jaoks on küllaltki suur, see on inimese füsioloogiline ning käitumuslik eripära. Kehatemperatuur võib seejuures erineda paari kraadi võrra põhitemperatuurist. Õhusoojust peab olema selleks 17-30 °C. Talutavate temperatuuride vahemik sõltub vanusest, riietusest, väliskeskkonna teguritest, terviseseisundist ning inimese aktiivsusest. Kuumalaine ajal, mil temperatuur püsib kõrge, tekib organismis füsioloogiline stress, mis ilmneb kompensatsioonimehhanismide lakkamisel (Tammets 2008). Õhutemperatuur üksinda ei ole hea indikaator kuumuse hindamiseks keskkonnas. Selleks kasutatakse mitmeparameetrilisi kuumaindekseid, peamiselt kahe parameetriga näitajad, et oleks võimalik kompleksselt hinnata kuuma mõju keskkonnale ja inimesele. Lihtsustatud biometeoroloogilised indeksid on näiteks kuumaindeks (õhutemperatuur ja suhteline õhuniiskus) (Sheridan et al. 2015).

Selleks, et kuumalainete esinemisega ja nende mõjuga paremini toime tulla oleks vajalik koostada kriisiplaane, rakendada meetmeid paremaks kohanemiseks ning jagada elanikkonnale piisavalt ajakohast informatsiooni kuumalainete esinemise kohta (McGregor 2015). Kliimamuutustega kohanemiseks on vajalik välja arendada ilma- ja kliimamuutuste seiresüsteemid ning inimeste teavitussüsteemid. Arendamist vajab kriisikommunikatsioon, et teave õigeaegselt ja tõrgeteta elanikkonnani jõuaks (Keskkonnaministeerium 2016).

Lõuna- Euroopas arvestatakse ekstreemselt kuuma ilma esinemist linnaplaneeringutes ja arhitektuuris ning igapäevases töökorralduses (siesta) (Bittner et al. 2015). Kasutusele tuleks võtta ennetavad meetmed liigse kuumusega kohanemiseks. Nimetatud meetmeteks oleksid hoonete disain, haljastus hoonete ees, transpordi korraldus ning tõhusam sotsiaalhoolekande kättesaadavus riskirühmadele (Lowe et al. 2011).

1995. aastal Chicagot tabanud kuumalaine järgselt koostatud artiklist ilmneb, et peamised kohanemisraskused olid tingitud kiirabiteenuse vähesest kättesaadavusest, elektririketest, teavitussüsteemide puudulikkusest ning kodaniku oskamatusest ja teadmatusest kuuma

25 ilmaga toime tulla- vähene vedelikutarbimine ning eluruumide jahutamine (Changnon et al. 1996).

2.MATERJAL JA METOODIKA

Kuumalaine on defineeritud Vabariigi Valitsuse 2010. aasta määruse nr. 54 erakordselt kuuma ilma definitsiooni järgi, mis kajastub ka Terviseameti poolt koostatud erakordselt kuuma ilma hädaolukorra riskianalüüsis. Määruse kohaselt on erakordselt kuum ilm selline ilm, kus õhutemperatuur on kõrgem, kui +30 °C ja seda kauem, kui kaks päeva (Riigi Teataja 2010). Eestis peetakse inimese tervisele eriti ohtlikuks ööpäevade maksimaalse õhutemperatuuri püsimist +30 °C ja enam viie või rohkema ööpäeva vältel (Tammets 2012).

Uurimistöös kasutatakse materjali saamisel kahte andmebaasi: Tartu Observatooriumi õhutemperatuuride jaotuvustabelit ning KIIRA andmebaasi. Maakatte tüüpide analüüsimiseks on kasutatud Maa- ameti Eesti topograafia andmekogu põhikaarti (ETAK). Tartu Observatooriumist saadud õhutemperatuurid on esitatud kahes Microsoft Excel tabelis aastast 1951-2016. Esimeses tabelis on esitatud andmed Tartu linna maksimaalsete õhutemperatuuride kohta ning teises olemasolevas tabelis on andmed sama perioodi Tartu linna ööpäevaste keskmiste temperatuuride kohta. Andmed on esitatud aasta lõikes, 01.01- 31.12. Magistritöö esimeses etapis tuuakse välja Tartu Observatooriumist saadud õhutemperatuuride jaotus, mil temperatuur ületas +30 °C ja enam. Paralleelselt päevaste maksimaalsete õhutemperatuuridega on töös välja toodud leitud perioodide ööpäevased keskmised õhutemperatuurid. Andmeid koguti aastate 2000-2015 kohta.

Tartu linn asetseb 38,96 km2 suurusel maa-alal, Suur- Emajõe keskjooksul. Jõgi jaotab linna parem- ja vasakkaldaks (Ülejõe). Tartus on 17 linnaosa: 12 Emajõe paremal kaldal (Supilinn, Tähtvere, Veeriku, Maarjamõisa, Tammelinn, Ränilinn, Vaksali, Kesklinn, Karlova, Variku, Ropka, Ropka tööstuse) ja 5 vasakul kaldal (Raadi-Kruusamäe, Ülejõe, Jaamamõisa, Annelinn, Ihaste) (Statistiline ülevaade 2014). Tartu linna asustustihedus on 2 404,1 elanikku km² kohta. Vanuseliselt elab Tartu linnas kõige enam 25-29 a. mehi ning 30-34 a.

27 naisi. 3,5% linna elanikkonnast on alla nelja aastased, poisse ja tüdrukuid on võrdselt. 65- 69 aastaste naiste osakaal on 2,89%, meestel mõnevõrra väiksem, 1,89%. Vanuse suurenedes meeste osakaal Tartu linnas väheneb, olles 85+ eluea juures vaid 0,64%, sama vanuseklassi naiste osakaal on Tartu linna rahvastikust 1,97% (Statistikaamet 2016) (Joonis 4.).

Joonis 4. Tartu linna rahvastiku püramiid (Statistikaamet 2016)

Suurem osa linna elanikkonnast paikneb Annelinna (27 050 elanikku), Karlova (9630), Ülejõe (9110), Tammelinna (6710) ja Veeriku (5230) linnaosades. Väiksem asustustihedus on Maarjamõisa, Supilinna ja Kesklinna elamupiirkondades. Kesklinna asustus on kõikuvam ning oleneb linnaosa külastatavusest (Tartu Linnavalitsus 2017) (Lisa 4.). Vanemaealiste (65 ja vanemad) osakaal on kõrgeim Annelinnas (3759 inimest), Jaamamõisas (1161), Ülejõel (1843) ning Karlova linnaosas, kus elab 1038 riskirühma elanikku (Joonis 6.). Alla nelja aastaste laste tihedus on suurim Annelinnas (1105 last), Jaamamõisas (414) ning

28 Vaksalis (450) ja Karlova linnaosas, kus elab 450 väikelast (Joonis 5.). Statistilised andmed riskirühma kuuluvate elanike kohta on saadud Stratistikaameti kodulehel paiknevast kaardirakendusest, kus vanemaealiste osakaalu hindamiseks ning ruutkaardi koostamiseks on omavahel liidetud eagruppide (65-69 a., 70-74 a., 75-79 a., 80-84 a., 85-… a.) kaardikihid. Väikelaste kaardikihti ei olnud vajailik eraldi töödelda. Teemakaartide koostamisel valiti esmalt valdkonnaks rahvastik, alamvaldkonnaks rahvaarv soo ja vanuserühma järgi, piirkonnaks 1x1 km ruudustik. Sooliselt kuulusid valimisse nii mehed, kui naised. Kaardi andmed on võetud 2016 a. statistikaandmetest.

Joonis 5. Väikelaste osakaal Tartu linna linnaosades 2016 a. Koostatud Statistikaameti andmete alusel (2017)

Joonis 6. Vanemaealiste osakaal Tartu linnas linnaosade lõikes 2016 a. Koostatud Statistikaameti andmete alusel (2017)

Maakatte tüüpide hindamiseks on algandmed kogutud Maa-ameti Eesti topograafia andmekogust (ETAK). Tartu linnaosade piires on tehisalade saamisel lõigatud viite Eesti topograafia andmekogu põhikaardi pindobjektide kihti. Antud kihtideks on õuealad, hooned, tee, muu rajatis ning liikluskorralduslik rajatis. Kuna hooned ja muud rajatised on kattuvad kihid, siis kaardi koostamiseks on õuealade ja teede kaardikihte topeltpindade vältimiseks lõigatud. Kaardikihid on sobitatud linnaosade piiridega ning linnaosade kirjed on omistatud objektidele asukoha põhjal. Linnaosade pindalad on arvutatud digitaliseeritud Tartu linna põhikaardilt. Uurimistöös kasutatavad mõisted maakatte tüüpide hindamiseks lähtuvad topograafiliste andmete kaardistusjuhendist (Maa-amet 2016). Nähtuste kirjeldused juhendi andmetel on järgnevad:

1. Haljasala– madal- või kõrghaljastusega ala, mida kasutatakse rekreatiivsetel eesmärkidel, iseloomulikud ilutaimed (pargid, alleed) 2. Eraõueala– ühiskondlike hoonete või eluhoonete juurde kuuluv ala 3. Tootmisõu– ala, mis kuulub tootmishoonete juurde või laoplats

30 4. Elu– või ühiskondlik hoone- elamu on hoone, mida kasutatakse elamiseks, ühiskondlik hoone on hoone, mis on avalikuks kasutamiseks 5. Vundament– on ehitis, millel veel või enam ei ole kasutust 6. Kõrval- ja tootmishoone– elamiseks mittekasutatavad hooned, mis ei ole ette nähtud avalikuks kasutuseks 7. Vare– lagunenud katusega või katuseta hoone 8. Kasvuhoone– klaasist või must valgust läbilaskvast materjalist katuse ja seintega rajatis kultuurtaimede kasvatamiseks 9. Muu hoone– muu tunniskriteeriumis toodud rajatis 10. Katusealune– katuse ja selle tugistruktuuriga rajatis 11. Teed– antud uurimistöö raames kuuluvad siia klassi kõik linnaruumis paiknevad teed olenemata pinnakatte tüübist: põhiteed, kõrvalteed, haruteed, kergliiklusteed. Raudteed on ETAK põhikaardil eraldi nähtusena ainult joonobjektidena. Tegemist on piiripealse nähtusega. Tihti on tammiosa rohtu kasvanud ning kaardil kajastub rohumaana, seetõttu ei ole antud töös raudteid tehispindadena arvesse võetud 12. Sild– alaline konstruktsioon veekogu, tee või maapinna negatiivse vormi ületamiseks, sh. viadukt (Maa-amet 2016).

Uurimistöö kolmandas etapis on kogutud andmeid kiirabi kaartidelt nendel päevadel, kui õhutemperatuur ületas +30 °C kahe ja enama päeva vältel. Kiirabikaardid saadi KIIRA andmebaasist, SA Tartu Kiirabist. Andmeid koguti kahe nädala jooksul (30.03-14.03) Tartu kiirabijaamas. KIIRA andmebaas on elektrooniline kiirabi infosüsteem väljakutsete registreerimiseks ja analüüsiks, mis oli Eestis kasutusel aastatel 2000-2015 (PIKSEL 2000).

Kiirabikaartidelt (Lisa 1.) koguti andmeid kiirabikutse sündmuskoha, väljakutse kellaaja ning patsiendi vanuse ja soo kohta. Valeväljakutseid uurimistöö tulemuste osas ja analüüsis ei arvestatud. Valeväljakutsete alla klassifitseerusid annulleeritud kutsed, linnapiirist väljaulatuvad kutsed, spordiürituste ja kultuurisündmuste turvamised ning staatusega "patseinti ei leitud" väljakutsed. Kõik visiidid, mis toimusid Tartu linna piirides ning ei kuulunud valeväljakutsete alla on osa uurimistöö valimist. Vaadeldavate väljakutsete hulka kuulusid kõik RHK-10 klassifikatsiooni kuuluvad diagnoosid, kaasa arvatud trauma, mürgistused, surmajuhtumid. RHK-10 on Rahvusvaheline Haiguste Klassifikatsioon, versioon 10. RHK puhul on tegemist statistilise klassifikatsiooniga kuhu kuuluvad haiguste

31 ja nendega seotud terviseprobleemide, sümptomite ja ebanormaalsete leidude ning kaebuste ja epidemioloogiaga seotud diagnoosikoodid (Küng 1996).

Uurimistöö andmeid koguti ning analüüsiti eetikakomisjoni poolt väljastatud otsuse (Lisa 2.) alusel. Magistritöö valimis olevate päevade võrdluseks koguti andmeid kuumapäevadele eelneva ja järgneva viie ööpäeva visiitide kohta. Vaatluse alla kuulusid visiitide koguarvud ning neid töös eraldi ei analüüsita.

Temperatuuriandmete analüüsi käigus ning kirjanduse põhjal leiti kuumapäevadele ligilähedased temperatuurid (+29,0 °C kuni +29,9 °C), mida võib klassifitseerida kuumalainete ja kuumapäevade koosseisu ning mille kohta uurimistöös koguti andmeid vaid riskirühmade alusel.

Riskirühmade alla kuuluvad vanusegrupid 0-4 a. ning üle 65 a. Tartu linna elanikud, külastajad. Võrreldud on riskirühmade paiknemist linnaruumis ning kiirabi väljakutsete suhet teiste eagruppidega. Vanemaealiste kõrgeim vanus saadi kiirabikaartide analüüsi tulemusel, mil vaadeldaval perioodil oli kõige kõrgeimaks vanuseks 102 a.

Saadud andmed koondati tabelitena Microsoft Excel ning Microsoft Word programmides. Tabelid koostati 2000-2015 aastal esinenud kuumalainete ja kuumapäevade kohta ning väljakutsete sageduste ja jaotuse kohta linnaruumis hindamaks kiirabivisiitide tihedust eri linnaosades (Lisa 3.). Linnaosade rahvastiku paiknemisel on aluseks võetud Tartu linna üldplaneering aastani 2030+ (2017), kuid jaotuvust on kohandatud vastavalt uurimistöö eesmärgile ja ülesannetele. Tartu linna üldplaneeringus esitatud linnaosade jaotus lähtub elanikkonna arvust, hoonestustingimustest (miljööväärtuslik ala) ning linna arenguvajadustest. Antud uurimistöö linnaruumi jaotus aga lähtub maakatte tüübi erinevustest.

Hinnatakse kiirabivisiitide sagedust kivilinna ning aedlinna piirkondadesse kuumalainete ja kuumapäevade ajal. Antud uurimistöös kuuluvad aedlinna piirkondade alla Ihaste, Karlova, Maarjamõisa, Raadi- Kruusamäe, Ropka, Ränilinn, Supilinn, Tammelinn, Tähtvere, Vaksali, Variku, Veeriku ja Ülejõe linnaosad. Kivilinna piirkondadena on vaadeldud Annelinna, Jaamamõisa, Kesklinna, Karlova kivilinna osa Turu tänava, Rebase tänava, Raua tänava ning Tehase tänava vahelist ala. Lisaks kuuluvad kivilinna määratlusse Raadi- Kruusamäe Põllu tänava, Puiestee tänava, Kruusamäe tänava ning Muru tänava vaheline ala,

32 Ropka- tööstusrajoon, Ropka kivilinna piirkond Rahu ja Ropka tänava paneelmajade alusel, Ränilinnas paiknev FI elamurajoon, Tähtvere linnaosa Tammsaare tänava paneelmajad ning Veeriku linnaosa Ravila tänava ja Ilmatsalu tänava lõpus paiknevate korrusmajade piirkond. Joonise koostamisel on linnaosad ühtlustatud.

Kiirabivisiitide ajalist jaotuvust on analüüsitud täpsemalt tulemuste osas. Väljakutsed koondati nelja ajarühma:

1. 00.00-06.00 – öised väljakutsed

2. 06.00-12.00 – hommikused väljakutsed

3. 12.00-18.00 – pealelõunased väljakutsed

4. 18.00-00.00 – õhtused väljakutsed

Visiitide ajaline jaotus kõikide väljakutsete lõikes ja riskirühmade alusel annab võimaluse hinnata soojussaare mõju elanikkonnale, s.h. riskirühmadele linnaruumis.

Sooline jaotuvus kuumapäevade ja kuumalaine ajal on esitatud diagrammidena kõikide vanusegruppide ning riskirühmade alusel uurimistöö tulemuste osas.

3. TULEMUSED JA ARUTELU

3.1. Kuumapäevade ja kuumalainete esinemine Tartu linnas

Käesolev uurimistöö annab ülevaate kuumalainete ja kuumapäevade esinemisest Tartu linnas ning hindab nende mõju riskirühmadele läbi kiirabi väljakutsete jaotuse linnaruumis. Kirjanduse analüüsist selgub, et kuumalainete ajal tekib linnades soojussaare efekt, mis võimendub kivilinnade piirkondades ning avaldub enam öisel ajal. Püsivalt kõrged temperatuurid ööpäeva lõikes halvendavad inimorganismi kohanemisvõimet ja suurendavad haigestumist, suremust. Seevastu linna aedlinna alad, veekogud ning rohealad omavad kuumapäevade ajal keskkonda jahutavat toimet. Lähtuvalt sellest on uuritud tehispinnaste ja rohealade osakaalu ning hinnatud Tartu linnaosade riskiastet soojussaarte tekkeks maakatte tüüpide alusel. Enam haavatavad kuumapäevade suhtes on riskirühma kuuluv elanikkond, kelleks kirjanduse andmetel on vanemaealised ja väikelapsed, naissugu. Mõju hindamiseks riskirühmadele koguti andmeid üle 65 aastaste ja alla nelja aastaste elanike kohta ning võrreldi kiirabi väljakutsete sagedust muu elanikkonnaga.

Vaadeldaval perioodil, 2000-2015 a., esines Tartu linnas Tartu Observatooriumist saadud õhutemperatuuride alusel üks kuumalaine episood, mil temperatuur küündis üle +30 °C. Kuumalaine esines 2010. aasta juuli kuus kuupäevadel 11.07-15.07. Kuumalaine esimesel päeval (11.07.2010) oli Tartu linnas maksimaalne õhutemperatuur +30,6 °C. Järgneval kolmel päeval püsisid temperatuurid +31 °C ja +32 °C piirimail. 32 °C soojakraadini ulatus temperatuur 15.07.2010. Ööpäevased keskmised õhutemperatuurid püsisid +24,2 °C ja + 26,5 °C (14.07.10) vahel (Tabel 1.).

34 Tabel 1. Maksimaalsed õhutemperatuurid ja ööpäevased keskmised õhutemperatuurid kuumalaine ajal Tartu linnas KUUPÄEV ÕHUTEMPERATUUR (°C) KESKMINE ÕHUTEMPERATUUR (°C) 11.07.2010 30,6 24,2 12.07.2010 31,8 25,3 13.07.2010 31,6 25,6 14.07.2010 31,7 26,5 15.07.2010 32,0 25,2

Kuumapäevi esines Tartu linnas aastatel 2000-2015 üheksal korral (Tabel 2.). Neli päeva kestnud kuumapäevi oli aastatel 2001, 2006, 2010. Kolme päevaseid kuumapäevi esines aastatel 2002 ning 2010 ja kahe päevaseid temperatuuritõuse üle +30 °C oli märgata viiel korral, aastatel 2002, 2007, kahel korral 2010 aastal ning 2014 a. Kuumapäevad esinesid valdavalt juuli ja augusti kuus. Maksimaalsed ööpäevased keskmised õhutemperatuurid küündisid +26,4 °C. Rekordiline päevane õhutemperatuur kuumalainete ja kuumapäevade ajal oli +33,6 °C ja seda 08.08.2010 aastal. 2010. aasta paistis silma erakordselt kõrgete õhutemperatuuridega, mil esines eelpool mainitud kuumalaine ning kolmel korral inimtervisele ohtlikke kuumapäevi; 25.07.2010-28.07.2010, 22.07-23.07 ja 07.08- 08.08.2010. Antud aasta kuumalaine mõju Lõuna-Eesti rahvastiku suremusele on uurinud K. Rekker (2013) oma magistritöös ning tulemused kinnitavad, et suremus tõusis 30,6%.

35 Tabel 2. Maksimaalsed õhutemperatuurid ja ööpäevased keskmised õhutemperatuurid kuumapäevade ajal Tartu linnas KUUPÄEV ÕHUTEMPERATUUR KESKMINE (°C) ÕHUTEMPERATUUR (°C)

15.07.2001 30,1 22,1 16.07.2001 30,6 23,2 17.07.2001 32,7 23,0 18.07.2001 32,1 23,7 07.07.2006 30,4 23,5 08.07.2006 32,3 25,7 09.07.2006 34,2 26,0 10.07.2006 33,1 23,3 25.07.2010 30,5 25,6 26.07.2010 31,0 25,6 27.07.2010 30,7 25,2 28.07.2010 32,6 24,4 30.07.2002 30,6 23,9 31.07.2002 31,1 24,0 01.08.2002 31,8 25,1 12.08.2002 30,4 22,6 13.08.2002 30,0 23,2 13.08.2007 30,7 23,5 14.08.2007 30,8 22,3 22.07.2010 30,2 23,7 23.07.2010 30,0 24,1 07.08.2010 33,0 25,4 08.08.2010 33,6 26,4 27.07.2014 30,2 23,7 28.07.2014 30,3 23,1

Aastatel 2000-2015 esines Tartu linnas kuumapäevi, millele eelnesid ja järgnesid +30 °C ligilähedased temperatuurid. Selliseid kuumaperioode, mil temperatuur oli vahemikus + 29,0 °C kuni +29,9 °C oli märgata kolmel korral, aastatel 2003, 2011 ning 2014. Olgugi, et temperatuurid küündisid sellel perioodil vaid kahel korral üle +30 °C (27.07.2014, 28.07.2014) võis täheldada kõrgeid päevaseid temperatuure ka eelnevatel ja järgnevatel päevadel ning tinglikult võib lugeda neid perioode kuumapäevadeks. Antud valikut toetab ka kirjanduse analüüs, mis kinnitab, et 2014. aastal oli Eestis kuumalaine, mis avaldas mõju ka Tartu linnale. Kuumalaine tagajärgi on analüüsinud Sagris et al. 2015 aastal Tallinna näitel KATI (Kliimamuutuste mõjude hindamine ja kohanemismeetmete väljatöötamine planeeringute, maakasutuse, inimtervise ja päästevõimekuse teemas) projekti raames.

36 3.2. Tartu linnaosade tehispindade ja rohealade osakaal linnaruumis

Tartu linna pindalalt suurim linnaosa on Annelinn, 535,6 hektarit. Järgnevad Ihaste, Ropka tööstusrajoon ning Tammelinn. Pindalalt väikseim linnaosa on Vaksali 44,6 hektariga. Tehispindade osakaal on kõige suurem Vaksali linnaosas moodustades 64,6% linnaosa üldpindalast. Tehispindalade suurem osakaal on veel Karlova linnaosas (53,9%) ning Kesklinnas, moodustades 51,2% linnaosa pindalast. Väikseim tehispindade protsentuaalne osa on Ihastes (13,4%), Annelinnas (21,2%) ning Ülejõel (23,0%) (Joonis 7.). Tehispindade hulka kuuluvad siinkohal teed, sillad, kõrval- ja tootmishooned, vare, vundament, elu- või ühiskondlik hoone, tootmisõu, katusealune, kasvuhoone ning muu rajatis. Edaspidi on täpsemalt kajastatud teede, hoonete ning tootmisõue tähtsust linnaosades.

Linnaosade pindalad

600 500 400 300 200 100 0

Joonis 7. Tartu linnaosade pindalad hektarites (ha)

Linnaosade siseselt on suurim teekatete pindala esindatud Annelinnas (76,1 hektarit), järgnevad Karlova 60,5 hektariga ning Tammelinn 58,2 hektariga. Elu- ja ühiskondlike hoonete osakaal on enam esindatud Tammelinnas (33,3 ha), Kesklinnas (32,9 ha), järgnevad Karlova linnaosa (30,7 ha) ning Annelinn (27,6 ha). Tootmisõue pindala hektarites on suurim Ropka tööstusrajoonis (86,2 ha), Veerikul (42,9 ha) ning tootmisõueala pindala on kõrgeim ka Raadi- Kruusamäel, moodustades 28,2 hektarit linnaosa kogupindalast. Tartu linnast 1271,1 hektarit on kaetud tehispindadega (Joonis 8.), 719,5 hektarit on hõivatud eraõuealadega ning 1906,5 ha moodustavad haljasalad ning veekogud.

37 TEHISPINNA OSAKAAL Variku Ihaste 2% Ülejõe Annelinn 5% Vaksali Veeriku 6% 9% 2% 10% Jaamamõisa 3% Tähtvere Karlova 5% 11%

Tammelinn 10% Kesklinn 7% Ränilinn Maarjamõisa Supilinn 2% Raadi- 2% 1% Ropka Ropka Kruusamäe Tööstusrajoon 8% 14% 5%

Joonis 8. Tartu linna tehispindalade osakaal linnaruumis

Eraõuealad on suurimad Tammelinnas 137,0 hektarit ning Ihastes 105,3 hektarit. Järgnevad Karlova linnaosa (74,6 ha) ja Ülejõe (60,0 ha). Linnaosade siseselt on haljasalade ning veekogude tähtsus suurim Annelinnas (74%), Jaamamõisas (68,3%) ning Ränilinnas (67,8 %). Haljasalade ja veekogude osakaal on väikseim Vaksali linnaosas, moodustades 10,91% linnaosa pindalast ning Tammelinna (16,9%) ja Karlova (17,1%) linnaosades (Joonis 9.).

Haljasalad

Ülejõe Veeriku Variku Vaksali Tähtvere Tammelinn Supilinn Ränilinn Ropka Tööstusrajoon Ropka Raadi-Kruusamäe Maarjamõisa Kesklinn Karlova Jaamamõisa Ihaste Annelinn 0% 10% 20% 30% 40% 50% 60% 70% 80%

Joonis 9. Tartu linna haljasalade osakaal linnaruumis

38 Kirjanduse analüüsist selgub, et kuumalainete ajal tekib linnalises keskkonnas soojussaare efekt, mis võimendub kivilinnades ning avaldub enam öisel ajal (Jendritzky et al. 2015, Xie et al. 2015). Seevastu linna aedlinnad, veekogud ning rohealad omavad kuumapäevade ajal linnaruumi jahutavat toimet (Sagris et al. 2015). Kivilinnades avaldub soojussaare efekt intensiivsemalt tingituna paneelmajade ja asfaltpindade suurenenud päikesekiirguse salvestamise võimest, mis omakorda soojendab linnaruumi õhtusel ja öisel ajal ning ei lase temperatuuril alaneda. Lisasoojust eraldub ka liiklusest (Semenza et al. 1996). Annelinna ja Kesklinna linnaosades on soojussaare tekkeks vastavad tingimused esindatud. Tartu linnas ei ole uuritud maapinna lähedasi temperatuure kuumalainete ajal nii nagu 2014. aastal Tallinnas ja Pärnus (Sagris et al. 2015). Arvestades, et tehispinnased salvestavad päikesekiirgust ühtemoodi võib võrdlevalt väita, et ka Tartu linnas tekib kuumalainete ajal soojussaare efekt, mis avaldub intensiivsemalt Annalinna, Ropka tööstuse ning Kesklinna linnaosades, kus parklate, paneelmajade ning teerajatiste osakaal on märkimisväärne, samas rohealad ei ole ühtlaselt jaotunud ning ei suuda hoonete läheduses tekkivat soojust puhverdada. Linna jäätmaad seevastu Tartu tööstuspiirkondades toimivad rohekoridoridena vähendades seeläbi soojussaare intensiivsust antud linnaosades. Joonist 1 analüüsides võib järeldada, et Tallinna veekogude piiril ja läheduses ning aedlinnade ja valglinnastunud alade maapinna temperatuurid on madalaimad 21-35 °C, seevastu kivilinnade piirkondades küündivad maapinna lähedased temperatuurid üle 45 °C. Analoogset temperatuurimustrit võib eeldada ka Tartu linnas kuumalainete ja kuumapäevade esinemisel.

Uuringu tulemustest võib näha, et Tartu aedlinnade tehispindade osakaal linnaosade siseselt on kohati suurem võrreldes kivilinnadega, haljasalade osakaal aga väiksem. Temperatuuri tõusu antud piirkondades seevastu vähendavad hoonete materjalikasutus ja korruselisus ning hoonete vahetusläheduses paiknevate eraõuealade taimkatte intensiivsus. Antud järeldust kinnitavad ka oma ülevaateartikklites Santamouris (2014) ja Semenza et al. (1996).

Kesklinna mõjualas paiknev hoonestus ning teede osakaal ja liiklustihedus on intensiivsem, mistõttu kuumus linna keskuses on võrreldes äärealadega suurim. Püsiv elanikkond on Tartu vanalinna piires küll madal (940 elanikku) ning riskirühmade osakaal vähene, kuid soojussaare mõjust on haavatavad peamiselt linnakeskust külastavad inimesed.

39 3.3. Väljakutsete sagedus ning jaotuvus kuumaperioodidel

Kiirabikutsete sagedus 2010. aasta kuumalaine ajal ei ületanud kuumalainele eelnevate ja järgnevate päevade visiitide arvu märgatavalt. Kõikide kiirabivisiitide arv oli suurenenud 12.07. ning 14.07. kuupäevadel. 0-4 a. laste seas püsis väljakutsete sagedus ühtlane ning piirdus keskmiselt 2 väljakutsega ööpäevas. Kõige enam väljakutseid oli 65 a. ja vanemate elanike seas 14.07.2010. Antud kuupäeval oli ka väljakutsete koguarv suurem ja visiidid mitte riskirühma kuuluvate elanike seas püsisid analoogselt riskirühmadega kõrged.

Kuumapäevade ajal esines kõige enam väljakutseid 12.08.2002, mil kiirabi vajati 91. korral. Madalaim väljakutsete sagedus oli 2006. aasta kuumaperioodi teisel päeval, mil visiitide arv küündis vaid 53-ni. Enamik väljakutseid jäi vahemikku 54-77. Alla 4 a. laste seas kutsuti kiirabi kõige sagedamini 07.08.2010, kuid esines ka päevi, mil väikelaste juurde väljakutseid ei tehtud- 09.07., 10.07.2006 ning 08.08.2010. Vanemaealiste riskirühma tehti väljakutseid kõige sagedamini 12.08.2010, kui kiirabi vajati 23 korral. Madalaim kutsete sagedus oli 10.07. 2006, siis kutsuti kiirabi riskirühmas neljal korral.

Päevadel, mil temperatuur küündis +30 °C esines väljakutsete oluline kasv kahel korral. 29.07.2003 (86 väljakutset) ning 26.07.2014 (89 väljakutset). Kiirabivisiitide sagedus riskirühmades nendel kuupäevadel ei olnud märgatava kasvuga (Tabel 3.).

40 Tabel 3. Kiirabi väljakutsete sagedus kuumalaine ja kuumapäevade ajal KUUPÄEV VÄLJAKUTSETE VÄLJAKUTSED MITTE KOGUARV/ RISKIRÜHMADES ARVESTUSLIK MITTE 0-4a. 65-102a. VÄLJAKUTSE RISKIRÜHMA KUULUVAD KUTSED 11.07.2010 61/29 2 15 15 12.07.2010 85/31 2 22 30 13.07.2010 66/25 2 18 21 14.07.2010 80/34 3 27 16 15.07.2010 65/25 1 16 23 15.07.2001 61/29 2 18 12 16.07.2001 68/36 3 15 14 17.07.2001 70/40 3 18 9 18.07.2001 64/33 2 22 7 07.07.2006 57/14 2 19 22 08.07.2006 53/24 2 18 9 09.07.2006 64/31 0 16 17 10.07.2006 59/31 0 4 24 25.07.2010 68/27 2 17 22 26.07.2010 60/21 3 19 17 27.07.2010 64/29 4 23 8 28.07.2010 54/19 3 17 15 30.07.2002 66/29 4 19 14 31.07.2002 59/27 1 15 16 01.08.2002 77/40 2 18 17 12.08.2002 91/39 4 23 25 13.08.2002 62/33 2 15 12 13.08.2007 75/33 1 20 21 14.08.2007 77/28 4 16 29 22.07.2010 74/26 3 22 23 23.07.2010 62/20 1 18 23 07.08.2010 75/24 5 18 28 08.08.2010 65/23 0 12 30 27.07.2014 75/33 2 11 29 28.07.2014 59/23 2 18 16

3.4. Väljakutsete jaotuvus linnaosati

Kuumalaine perioodil esines kõikides eagruppides kõige enam väljakutseid Annelinna piirkonda, järgnesid Kesklinn, Karlova, Tammelinn ning Ülejõe. Antud piirkondades on ka rahvastiku tihedus kõige suurem, mis kindlasti mõjutab visiitide rohkust vaadeldaval alal (Joonis 10.). Kuumapäevadel domineerisid analoogselt kuumalainega Annelinna ning

41 Kesklinna piirkondadesse tehtud visiidid. Kõige enam väljakutseid Annelinna esines 12. juulil 2010. aastal, mil sõitude koguarv küündis 25- ni. Kõige vähem väljakutseid esines vaadeldaval perioodil Raadi, Kruusamäe, Ropka, Ränilinna ning Maarjamõisa linnaosadesse. Kuumalaine ajal oli kivilinna piirkondadesse kokku 133 (53,2%) väljakutset ning aedlinna aladele kutsuti kiirabi 117 (46,8%) korral.

VÄLJAKUTSETE JAOTUVUS KUUMALAINE AJAL

40 35 30 25 20 15 10 5 0 11.07.2010 12.07.2010 13.07.2010 14.07.2010 15.07.2010

AEDLINN KIVILINN

Joonis 10. Kiirabikutsete jaotuvus kuumalaine ajal aed- ja kivilinna piirkondades

Nelja päevaste kuumapäevade ajal esines kivilinna piirkondadesse väljakutseid 310.-l korral, kõige enam perioodil 15.07.2010-18.07.2010 ning kõige vähem kutseid oli ajavahemikul 07.07.2006-10.07.2006, 88 väljakutset. Aedlinna piirkondadesse oli kokku nelja päevastel kuumapäevadel 254 väljakutset, enim visiite tehti 15.07.2001-18.07.2001. Kuumapäevade esimesel päeval domineerisid aedlinna väljakutsed ning järgnevatel päevadel vajati kiirabi enam kivilinna piirkondadesse (Joonis 11.).

42 VÄLJAKUTSETE JAOTUVUS NELJA PÄEVASTEL KUUMAPÄEVADEL

40 35 30 25 20 15 10 5 0

AEDLINN KIVILINN

Joonis 11. Väljakutsete jaotuvus neli päeva kestnud kuumapäevadel Tartu linnas

Kolm päeva kestnud üle +30 °C kuumapäevade ajal tehti kiirabikutseid enam aedlinna piirkonda, suhe vastavalt 88 ja 73 väljakutset (Joonis 12.). Ka kaks päeva järjest väldanud kuumaperioodi jooksul domineerisid aedlinna tehtud kiirabivisiidid, 281.-l korral. Kivilinnadesse tehti kutseid 261 korda. Enim kutseid oli sellel perioodil Karlova ja Tammelinna linnaosadesse (Joonis 13.).

VÄLJAKUTSETE JAOTUVUS KOLME PÄEVASTEL KUUMAPÄEVADEL

40 35 30 25 20 15 10 5 0 30.07.2002 31.07.2002 01.08.2002

AEDLINN KIVILINN

Joonis 12. Väljakutsete jaotuvus kolme päevastel kuumapäevadel Tartu linnas

43 VÄLJAKUTSETE JAOTUVUS KAHE PÄEVASTEL KUUMAPÄEVADEL

50 40 30 20 10 0

AEDLINN KIVILINN

Joonis 13. Väljakutsete jaotuvus kahe päevastel kuumapäevadel Tartu linnas

Terviseameti definitsiooni kohaselt vajati +30 °C ja enama kuumapäevade ajal kiirabiteenust kokku 1430 juhul. Aedlinna piirkondadesse tehti sellel perioodil 673 väljakutset, mis moodustab 47,0% ning kivilinna piirkondadesse oli väljakutseid 757 juhul, 53% väljakutsete koguarvust. Vanemaealiste juurde tehti kuumapäevadel 540 väljakutset, kellest 53,0% (288 visiiti) vajasid abi kivilinna piirkondades ning 47,0% kõikidest vanemaealistest vajasid abi aedlinna piirkondades. Kõikidest väljakutsetest moodustasid vanemaealiste väljakutsed aedlinna piirkondadesse 17,6% ning kivilinnadesse 20,1%. Väikelapsed vajasid kuumaperioodidel abi 67 korral, 29 väljakutset tehti aedlinna ning 38 visiiti kivilinna mõjualasse, moodustades koguväljakutsete arvust vastavalt 2,0% ning 2,6% .

3.5. Väljakutsete jaotuvus linnaosade lõikes riskirühmade alusel

Kuumalaine ajal, 11.07.2010-15.07.2010, oli kõige enam väljakutseid vanemaealiste (65- 102 a.) hulgas kivilinna piirkonda. Enim kutseid tehti kuupäevadel 12.07. ja 14.07. Aedlinnadeses oli väljakutsete sagedus kasvanud vaid kuumalaine esimesel päeval. Kõige sagedamini kutsuti kiirabi Annelinna ja Kesklinna linnaosadesse. Aedlinna piirkondadest domineerisid kutsed Raadi- Kruusamäele, Tammelinna, Ränilinna ning Ülejõe piirkonda

44 (Joonis 14.). Väikelaste hulgas oli sagenenud väljakutsete arv aedlinna piirkondadesse, kutseid vastavalt kuus ja neli. Kutsete sagedus oli suurem Ihaste ja Vaksali linnaosades (Joonis 15.).

KIIRABIKUTSETE JAOTUVUS VANUSEKLASSIS 65-102 a.

16 14 12 10 8 6 4 2 0 11.07.2010 12.07.2010 13.07.2010 14.07.2010 15.07.2010

AEDLINN KIVILINN

Joonis 14. Kiirabikutsete jaotuvus vanemaealiste elanike hulgas Tartu linnas aedlinnade ja kivilinnade piirkondades kuumalaine ajal

KIIRABIKUTSETE JAOTUVUS VÄIKELASTE HULGAS

2.5

1.5

0.5

0 11.07.2010 12.07.2010 13.07.2010 14.07.2010 15.07.2010

AEDLINN KIVILINN

Joonis 15. Kiirabikutsete jaotuvus väikelaste hulgas Tartu linnas aedlinnade ja kivilinnade piirkondades kuumalaine ajal

45 Vaadeldaval perioodil, mil temperatuur küündis üle +30 °C kutsuti riskirühmades kiirabi 606 korral, millest 283 visiiti tehti aedlinnadesse ning 323 väljakutset kivilinna piirkondadesse. 11,4% riskirühma kutsetest tehti väikelaste juurde ning 88,6% moodustasid vanemaealised.

Kuumapäevade ajal kutsuti kiirabi riskirühmades 500.-l korral. Aedlinna piirkondadesse 238.-l korral ning kivilinna piirkondadesse 262.-l korral. Väikelaste hulgas jagunesid visiidid järgnevalt: kivilinna 34 ning aedlinna 25 väljakutset. Vanemaealiste seas oli kutsete suhe 228/ 213. Neli päeva kestnud kuumapäevadel esines kõige enam kutseid vanemaealiste riskirühmas 25.07.2010-28.07.2010, mil kiirabi vajati 75 korral (Joonis 16.). Samal perioodil on näha ka visiitide sageduse tõusu väikelaste hulgas, 12 väljakutset (Joonis 17.). Enim kutseid tehti kivilinna piirkondadesse, linnaosadest oli enam esindatud Annelinn (seda ka väikelaste vanuserühmas), Kesklinn ning aedlinna piirkondadest Karlova, Tammelinn ja Tähtvere.

KIIRABIKUTSETE JAOTUVUS VANEMAEALISTE HULGAS

AEDLINN KIVILINN

Joonis 16. Kiirabikutsete jaotuvus vanemaealiste hulgas neli päeva kestnud kuumapäevade ajal Tartu linnas

46 KIIRABIKUTSETE JAOTUVUS VÄIKELASTE HULGAS 3.5 3 2.5 2 1.5 1 0.5 0

AEDLINN KIVILINN

Joonis 17. Kiirabikutsete jaotuvus väikelaste hulgas neli päeva kestnud kuumapäevade ajal Tartu linnas

Kolmel järjestikusel kuumapäeval esines kutseid kõige enam 30.07.2002, mil aedlinnadesse tehti vanemaealiste riskirühmas 42 kiirabivisiiti ning laste seas oli aedlinnadesse 4 väljakutset. Kivilinna piirkondades olid väljasõidud vastavalt 24 ning 3. Erakordselt vähe kutseid oli kuumaperioodi teisel päeval, mil sõitude koguarv jäi 65-102 aastaste seas 15 ulatusse (aedlinna piirkondades 6 kutset, kivilinnades 9 kutset) ning väikelaste juures käidi ühel korral Tammelinnas. Enim abi vajati Annelinnas, kus esikohal olid ka kiirabivisiidid väikelaste hulgas.

Kahepäevaseid kuumapäevi esines aastatel 2000-2015 viiel korral. Andmete analüüsimisel selgub, et valdavalt on kiirabivisiitide arv riskirühmades sagenenud sellel perioodil just kuumapäevade esimestel päevadel. Väljakutsete jaotuvus linnaosati on kõikuv (Joonis 18.). Kuumapäevade esimestel päevadel oli enam väljakutseid tehtud aedlinna piirkondadesse ning teisel päeval kivilinna aladele. Laste seas on kutsed jaotunud võrdselt. Selgelt enam on visiite tehtud Annelinna, ülejäänud linnaosade vahel püsib tasakaal (Joonis 19.).

47 KIIRABIKUTSETE JAOTUVUS VANEMAEALISTE HULGAS

30 25 20 15 10 5 0

AEDLINN KIVILINN

Joonis 18. Kiirabikutsete jaotuvus vanemaealiste hulgas kahe päevastel kuumapäevadel Tartu linnas

KIIRABIKUTSETE JAOTUVUS VÄIKELASTE HULGAS

3.5 3 2.5 2 1.5 1 0.5 0

AEDLINN KIVILINN

Joonis 19. Kiirabikutsete jaotuvus väikelasteste hulgas kahe päevastel kuumapäevadel Tartu linnas

48 3.6. Väljakutsete jaotuvus kuumapäevadele ligilähedastel päevadel linnaosade lõikes

Kuumapäevadele ligilähedastel päevadel esines analoogselt kuumapäevadega kõige enam väljakutseid Annelinna piirkonda. Aedlinna linnaosadest oli enam esindatud Karlova. Ülejäänud väljakutsed jaotusid linnaosati võrdselt. Väljakutseid ei esinenud kõikide päevade lõikes vaid uurimistöös määratletud Karlova kivilinna, Ropka kivilinna, FI elamurajooni ning Tähtvere kivilinna piirkondadesse. Uurimistöö raames analüüsitakse antud perioodil vaid riskirühma kuuluvaid väljakutseid. Väljakutsete koguarv riskirühmades küündis 206.- ni. Väikelaste juurde tehti väljakutseid 22 korral, neist kaheksal korral aedlinna piirkonda ning 14.-l korral kivilinna piirkonda (Joonis 21.). Vanemaealised vajasid abi 184.-l korral, millest 90 visiiti olid aedlinna piirkonda ning 94 väljakutset kivilinna piirkonda (Joonis 20.).

VÄLJAKUTSETE JAOTUS VANEMAEALISTE HULGAS

18 16 14 12 10 8 6 4 2 0

AEDLINN KIVILINN

Joonis 20. Väljakutsete jaotuvus kuumapäevadele ligilähedastel päevadel vanemaealiste hulgas Tartu linnas

49 VÄLJAKUTSETE JAOTUVUS VÄIKELASTE HULGAS

3.5 3 2.5 2 1.5 1 0.5 0

AEDLINN KIVILINN

Joonis 21. Väljakutsete jaotuvus kuumapäevadele ligilähedastel päevadel väikelaste hulgas Tartu linnas

3.7. Sooline jaotuvus

Üle kõikide kiirabikutsete kuumalaine ja kuumapäevade ajal tehti valdavalt naisterahvaste juurde. Väljakutsed naiste seas domineerisid ka riskirühmades. Seda võib järeldada kuumapäevade ligilähedaste päevade analüüsist, mil vaatluse all olid vaid riskirühma kuuluvad väljakutsed (Joonised 22-25.).

50 KUUMALAINE

40 35 30 25 20 15 10 5 0 11.07.2010 12.07.2010 13.07.2010 14.07.2010 15.07.2010

MEHED NAISED

Joonis 22. Kiirabikutsete sooline jaotuvus kuumalaine ajal Tartu linnas

KUUMAPÄEVAD

45 40 35 30 25 20 15 10 5 0

MEHED NAISED

Joonis 23. Kiirabikutsete sooline jaotuvus nelja ja kolme päevaste kuumapäevade ajal Tartu linnas

51 KAHE ÖÖPÄEVASED KUUMAPÄEVAD

35 30 25 20 15 10 5 0

MEHED NAISED

Joonis 24. Kiirabikutsete sooline jaotuvus kahe päevaste kuumapäevade ajal Tartu linnas

KUUMAPÄEVADELE LÄHEDASED PÄEVAD

35 30 25 20 15 10 5 0

mehed naised

Joonis 25. Kiirabikutsete sooline jaotuvus Tartu linnas kuumapäevadele ligilähedastel päevadel

52 3.8. Kellaaegade jaotuvus

Kuumaperioodidel kutsuti kiirabi kõige enam pealelõunastel aegadel, kell 12.00- 18.00. Järgnesid õhtused väljakutsed (18.00-23.59) 409.-l korral ning hommikused väljakutsed, mis tehti hommikul kella kuuest kaheteistkümneni päeval (346 korda). Kõige vähem väljakutseid esines öisel perioodil, mil kiirabi vajati Tartu linnas 216.-l korral. Öised kutsed jäid ajavahemikku 00.00-06.00.

Kuumalaine ajal jagunesid hommikused, päevased ja õhtused väljakutsed võrdselt vahemikus 70-72 väljakutset, öisel perioodil tehti väljasõite poole vähem. Kuumapäevade ajal esineb oluline visiitide arvu tõus perioodil 15.07.2001-18.07.2001 pealelõunastel aegadel, mil kutseid tehti 71.-l korral. Öiseid väljakutseid ei tehtud 30.07.2002, suurim öiste väljakutsete arv oli 13 ja seda kuupäevadel 16.07.2001 ning 12.08.2002. Kuumapäevade ajal domineerisid pärastlõunased väljakutsed, kõige enam väljakutseid tehti siis 17.07.2001 ja 18.07.2001. Õhtuseid väljakutseid esines üle kõigi tulemuste kõige rohkem 12.08.2002, 25.- l korral vajati kiirabiteenust (Joonis 26.).

Väljakutsete kellaajaline jaotuvus ööpäeva lõikes

00.00-06.00 15% 18.00-23.59 29% 00.00-06.00 06.00-12.00 06.00-12.00 24% 12.00-18.00 12.00-18.00 32% 18.00-23.59

Joonis 26. Kiirabikutsete kellaajaline jaotuvus kuumalaine ja kuumapäevade ajal Tartu linnas

53 3.9. Kiirabi väljakutsete sagedus Tartu linnaosades ja seos tehisalade osatähtsusega

Kirjanduse andmetel kuumapäevade ajal erakorralise abi vajadus suureneb ning kiirabi väljakutsete sagedus kasvab (Kovats et al. 2004). Selle väite hindamiseks koguti andmeid kuumalainele ja kuumapäevadele eelneva ja järgneva viie ööpäeva jooksul. Väljakutseid on analüüsitud sama kuu lõikes seetõttu, et aasta aastalt on kiirabi väljakutsete sagedus Tartu linnas kasvanud ning võrdlus eelneva ja järgneva aastaga ei annaks adekvaatset tulemust hetkeolukorra hindamiseks. Kuumalainele eelnenud viie päevaga võrreldes on kutsete sagedus tõusnud 6,0% ning järgneva viie päevaga võrrelduna 4,6%. Märgata võib ka seda, et kuumalaine teisel ja neljandal päeval püsisid ööpäevased keskmised temperatuurid väga kõrged, mis kirjanduse andmetel on riskifaktoriks terviseprobleemide tekkimisel. Kuumapäevade ajal võib vaid 2007. aastal märgata olulist kiirabivisiitide sageduse tõusu. Väga suuri erinevusi väljakutsete sagedustes ei esine kuumaperioodidele eelnevate ja järgnevate päevade vahel. Kirjanduse kohaselt avaldab kuumalaine inimorganismile mõju päevi pärast kuumalaine episoodi. Kui võtta aluseks, et kiirabi kutsutakse terviseprobleemide esinemisel enam, siis antud uurimistöö tulemused ei kinnita kuumalainete järgset haigestumise suurenemist, sest kutsete sagedused ei kasva. Väljakutsete stabiilsus võib olla tingitud ka asjaolust, et suvisel perioodil viibitakse linnaruumist eemal. Teisest küljest tuleb arvestada, et Tartu linna rohealade osakaal on võrreldes tehispinnasega küllalki suur puhverdamaks kõrgete temperatuuride negatiivset mõju.

Kiirabi väljakutsete sagedus kivilinna piirkondadesse oli kõikide kuumapäevade lõikes suurenenud võrreldes aedlinna piirkonnaga, mis on seostatav suurema asustustihedusega paneelmajade piirkonnas võrreldes üksikelamu rajoonidega. Tiheasumiga aladel elab 40 748 elanikku, aedlinna piirkondi esineb Tartu linnas enam ning elanike koguarv neis on ligikaudu 39 705 elanikku. Samas on väljakutsete sagedus kuumalaine ning kuumapäevade ajal kasvanud kesklinna mõjualas, kus valdavalt inimesed viibivad päevasel ajal, püsielanikke on kesklinnas 940. Kutsete sageduse kasv on märgatav kesklinna piirkonnas ka vanemaealiste hulgas. Linna maakatte tüüpide analüüs kinnitab, et kuumalainete ja kuumapäevade ajal tekib Tartu linnas soojussaare efekt, mille mõjust omakorda on kõige haavatavamad riskirühma kuuluvad elanikud. Antud uurimuse tugevuseks ongi see, et

54 kiirabi väljakutsete alusel on võimalik hinnata elanikkonna haavatavust kuumalainete suhtes väljaspool elamupiirkondi.

Aedlinna piirkondadest tehti kõige enam väljakutseid Karlova ja Tammelinna linnaosadesse. +30 °C ja enama kuumapäevade ajal vajati kiirabiteenust kokku 1430 juhul. Aedlinna piirkondadesse tehti sellel perioodil 673 väljakutset, mis moodustab 47,0% ning kivilinna piirkondadesse oli väljakutseid 757 juhul, 53,0% väljakutsete koguarvust. Vanemaealiste juurde tehti kuumapäevadel 540 väljakutset, kellest 53,0% (288 visiiti) vajasid abi kivilinna piirkondades ning 47,0% kõikidest vanemaealistest vajasid abi aedlinna piirkondades. Kõikidest väljakutsetest moodustasid vanemaealiste väljakutsed aedlinna piirkondadesse 17,6% ning kivilinnadesse 20,1%. Väikelapsed vajasid kuumaperioodidel abi 67 korral, 29 väljakutset tehti aedlinna ning 38 visiiti kivilinna mõjualasse, moodustades koguväljakutsete arvust vastavalt 2,0% ning 2,6%. Uuringu tulemustest võib näha, et väikelaste juurde väljakutsete sagedus on madal, vanemaealiste osatähtsus kutsete jaotuvuses on võrreldes muu elanikkonnaga võrdväärne. Joonisel 27. on toodud Tartu linnaosade tehispindalade osakaal ning kiirabi väljakutsete esinemissagedus protsentides ilmestamaks võimalikke soojussaarte tekkepiirkondi ning nende seost kiirabikutsete esinemissagedusega. Jooniselt võib näha, et piirkondades, kus tehispindade osakaal on kõige suurem ei pruugi kiirabivisiitide osatähtsus kuumaperioodidel olla märkimisväärne. Nähtus on tingitud asjaolust, et visiitide kasv on suurem piirkondades, kus rahvastiku tihedus on intensiivsem. Samas on märgata, et kiirabi kutsete kasv on suurem kivilinna piirkondades, kus soojussaare tekkes omab tähtsust hoonete materjalikasutus ning asfalteeritud pinnase osatähtsus.

Joonis 27. Tartu linna tehisalade osakaal ja kiirabi väljakutsete sagedus linnaosade lõikes (%)

Kirjanduse analüüsist võib järeldada, et naissugu on kõrgetest temperatuuridest enam mõjutatud, kui meessugu (Bittnet et al. 2015). Antud uuringu tulemused seda ka kinnitavad. Üle kõikide kiirabikutsete kuumalaine ja kuumapäevade ajal tehti valdavalt naisterahvaste juurde. Väljakutsed naisterahvaste seas domineerisid ka riskirühmades. Kirjanduse andmetele tuginedes võib väita, et vaadeldaval perioodil olid sagedasemateks väljakutsete põhjusteks väikelaste seas infektsioonhaigused, noorukite seas domineerisid traumad. Vanemaealised kutsusid enam kiirabi kroonilise haiguse ägenemise tõttu (südamehaigused, kopsuhaigused) ning otseselt kuumast tingitud kaebustega väljakutsed olid sagenenud nooremate naisterahvaste hulgas. Antud uurimistöös ei ole lähtuvalt eetilisest aspektist väljakutsete põhjuseid analüüsitud ega uuringutulemustega seostatud.

Kuumaperioodidel kutsuti kiirabi kõige sagedamini pealelõunastel kellaaegadel, vahemikus 12.00-18.00, sagedased olid väljakutsed ka õhtustel aegadel, kell 18.00-00.00. Moodustades vastavalt 32% ja 29% koguväljakutsete arvust. Kõige vähem väljakutseid tehti öisel ajal, 15% ning hommikutundidel, 24%. Olgugi, et soojussaare efekt väljendub linnaruumis enam

56 öisel ajal (McGregor et al. 2015) võib uuringu kellaaegade tulemusi analüüsides öelda, et kuumasaare mõju avaldub ka Tartu linnas.

KOKKUVÕTE

Lähtudes püstitatud ülesannetest annab uurimistöö ülevaate kuumalainete ja kuumapäevade esinemisest Tartu linnas aastatel 2000-2015. Töös hinnati Tartu linnaosade riskiastet soojussaarte tekkeks maakatte tüüpide alusel ning võrreldi kiirabikutsete sagedusi kuumalainete ja kuumapäevade ajal Tartu erinevates linnaosades riskirühmade alusel.

Vaadeldaval perioodil esines Tartu linnas Tartu Observatooriumist saadud õhutemperatuuride alusel üks kuumalaine episood, mil temperatuur küündis üle +30 °C. Kuumalaine esines 2010. aasta juuli kuus kuupäevadel 11.07-15.07. Kuumapäevi esines Tartu linnas aastatel 2000-2015 üheksal korral. Neli päeva kestnud kuumapäevi oli aastatel 2001, 2006, 2010. Kolme päevaseid kuumapäevi esines aastatel 2002 ning 2010 ja kahe päevaseid temperatuuritõuse üle +30 °C oli märgata viiel korral, aastatel 2002, 2007, kahel korral 2010 aastal ning 2014 a. Kuumapäevad esinesid valdavalt juuli ja augusti kuus. 2010 aasta paistis silma erakordselt kõrgete õhutemperatuuridega, mil esines eelpool mainitud kuumalaine ning kolmel korral inimtervisele ohtlikke kuumapäevi 25.07.2010-28.07.2010, 22.07-23.07 ja 07.08- 08.08.2010.

Tartu linna pindalalt suurim linnaosa on Annelinn, 535,6 hektarit. Järgnevad Ihaste, Ropka tööstusrajoon ning Tammelinn. Pindalalt väikseim linnaosa on Vaksali 44,6 hektariga. Tehispindade osakaal on kõige suurem Vaksali linnaosas moodustades 64,6% linnaosa üldpindalast. Tehispindalade suurem osakaal on veel Karlova linnaosas (53,9%) ning Kesklinnas, moodustades 51,2% linnaosa pindalast. Antud piirkondades on suurem võimalus maapinnalähedase temperatuuri tõusuks ning soojussaare tekkimiseks. Väikseim tehispindade protsentuaalne osa on Ihastes (13,4%), Annelinnas (21,2%) ning Ülejõel (23%). Eraõuealade pindalad on suurimad Tammelinnas, 137,0 hektarit ning Ihastes, 105,3 hektarit, järgnevad Karlova linnaosa (74,6 ha) ja Ülejõe (60,1 ha). Linnaosade siseselt on haljasalade ning veekogude osakaal suurim Annelinnas (74%), Jaamamõisas (68,3%) ning Ränilinnas (67,8%). Haljasalade ja veekogude osatähtsus on väikseim Vaksali linnaosas,

58 moodustades 10,9% linnaosa pindalast ning Tammelinna (16,9%) ja Karlova (17,1%) linnaosades. Vaatamata tehispindalade suhteliselt väikesele osakaalule Annelinnas moodustavad linnaosa elamud peamiselt paneelmajadest ja transportrajatistest, mis loovad soodsad tingimused soojussaare tekkeks linnaruumis.

Kokkuvõtvalt võib öelda, et kuumalaine ja kuumapäevade ajal kiirabivisiitide koguarv võrrelduna kuumaperioodidele eelneva ja järgneva viie päevaga oluliselt ei kasvanud. Kiirabi väljakutsete sagedus kivilinna piirkondadesse oli kõikide kuumapäevade lõikes suurenenud võrreldes aedlinna piirkondadega. Kuumalaine perioodil esines kõikides eagruppides kõige enam väljakutseid Annelinna, järgnesid Kesklinn, Karlova, Tammelinn ning Ülejõe. Kuumapäevadel domineerisid analoogselt kuumalainega Annelinna ning Kesklinna piirkondadesse tehtud visiidid.

Kuumalaine ajal oli kõige enam väljakutseid vanemaealiste hulgas kivilinna piirkonda. Kõige sagedamini kutsuti kiirabi Annelinna ja Kesklinna linnaosadesse. Väikelaste hulgas oli sagenenud väljakutsete arv aedlinnadesse, kutsete sagedus oli suurem Ihaste ja Vaksali linnaosades. +30 °C ja enama kuumapäevade ajal vajati kiirabiteenust kokku 1430 juhul. Aedlinna piirkondadesse tehti sellel perioodil 673 väljakutset, mis moodustab 47,0% ning kivilinna piirkondadesse oli väljakutseid 757 juhul, 53,0% väljakutsete koguarvust. Vanemaealiste juurde tehti kuumapäevadel 540 väljakutset, kellest 53,0% (288 visiiti) vajasid abi kivilinna piirkondades ning 47,0% kõikidest vanemaealistest vajasid abi aedlinna piirkondades. Kõikidest väljakutsetest moodustasid vanemaealiste väljakutsed aedlinna piirkondadesse 17,6% ning kivilinnadesse 20,1%. Väikelapsed vajasid kuumaperioodidel abi 67 korral, 29 väljakutset tehti aedlinna ning 38 visiiti kivilinna mõjualasse, moodustades koguväljakutsete arvust vastavalt 2,0% ning 2,6% .Üle kõikide kiirabikutsete kuumalaine ja kuumapäevade ajal tehti valdavalt naisterahvaste juurde.

Kuumaperioodidel kutsuti kiirabi kõige sagedamini pealelõunastel kellaaegadel, vahemikus 12.00- 18.00, sagedased olid väljakutsed õhtustel aegadel, kella 18.00-00.00- ni. Moodustades vastavalt 32,0% ja 29,0% koguväljakutsete arvust. Kõige vähem väljakutseid tehti öisel ajal, 15,0% ning hommikul, 24,0%.

Kokkuvõtvalt võib öelda, et piirkondades, kus tehispindade osakaal on kõige suurem ei pruugi kiirabivisiitide osatähtsus kuumaperioodidel olla märkimisväärne. Nähtus on tingitud asjaolust, et visiitide kasv on suurem piirkondades, kus rahvastiku tihedus on intensiivsem.

59 Samas on märgata, et kiirabi kutsete sagedus on suurenenud kivilinna piirkondades, kus soojussaare tekkes omab tähtsust hoonete materjalikasutus ning asfalteeritud pinnase osatähtsus. Soojussaare mõju elanikkonnale Tartu linnas saab hinnata ka selle alusel, et kiirabi väljakutsete sagedus pärastlõunastel aegadel ja õhtutundidel on oluliselt kasvanud.

Töös püstitatud eesmärk saavutati ning uurimisülesanded täideti. Antud uurimistöö tulemusi on võimalik rakendada edaspidi kriisiplaanide ning riskianalüüside koostamisel.

DIVISION OF AMBULANCE CALLS ON THE BASIS OF POPULATION RISK GROUPS IN TARTU CITY DURING HEAT WAVES AND HOT DAYS

Summary

According to the air temperature data obtained from the Tartu Observatory during the reviewed period, there was one episode of a heat wave when the temperature exceeded +30° C. The heat wave occurred from 11 to 15 July 2010. There were hot days on nine occasions in Tartu City from 2000-2015. Hot days that lasted for four days occurred in 2001, 2006 and 2010. Three-day hot days occurred in 2002 and 2010, and two-day periods where the temperature exceeded +30° C occurred five days in 2002 and 2007, and twice in 2010 and 2014. Hot days occurred mostly in July and August. 2010 stood out with exceptionally high temperatures and included the aforementioned heat wave and three hots days that posed a threat to human health from 25.07.2010-28.07.2010, 22.07-23.07 and 07.08- 08.08.2010.

Annelinn is the district of Tartu with the largest area – 535.6 hectares. It is followed by Ihaste and the industrial region of Ropka and Tammelinn. Vaksali is the smallest district with 44.7 hectares. The share of artificial surfaces is the biggest in the Vaksali district, where it comprises 64.6% of the total area of the district. The share of artificial surfaces is also big in Karlova (53.9%) and Kesklinn (City Centre), where it comprises 51.3% of the district’s area. The percentage of artificial surfaces is the smallest in Ihaste (13.5%), Annelinn (21.7%) and Ülejõe (23.0%). The area of private yards is the largest in Tammelinn with 137,1 hectares and Ihaste with 105.3 hectares, which is followed by Karlova (74.6 ha) and Ülejõe

61 (60.3 ha). The share of green areas and bodies of water is the largest in Annelinn (74%), Jaamamõisa (68.3%) and Ränilinn (67.8%). The share of green areas and bodies of water is the smallest in Vaksali with 10.9%, Tammelinn (16.9%) and Karlova (17.1%). Irrespective of the relatively small share of artificial surfacing in Annelinn, the buildings in the district are mainly panel houses and transport facilities, which create favourable conditions for the emergence of urban heat islands. The data for assessing the types of land surface were obtained from the Estonian Topographic Database (ETAK) of the Land Board. Five layers of spatial area objects of the main map of the Estonian Topographic Database were cut within the borders of the districts of Tartu to obtain data about artificial areas. These layers are yards, buildings, roads, other structures and traffic management structures.

All in all, it can be said that the total number of ambulance visits during heat waves and hot days did not increase significantly in comparison with the five days before and after the hot period. The frequency of ambulance calls in districts of panel buildings increased on all hot days in comparison with garden districts. The number of calls in all age groups during a heat wave was the highest in Annelinn, followed by Kesklinn, Karlova, Tammelinn and Ülejõe. Similar to heat waves, visits to Annelinn and Kesklinn also dominated on hot days. The data for ambulance visits were obtained from the KIIRA database used in SA Tartu Kiirabi from 2000-2015. Personalised data have not been used in the research paper due to ethical considerations.

The number of calls during a heat wave was the highest among the elderly living in districts of panel buildings. An ambulance was called to Annelinn and Kesklinn more often than to other districts. An ambulance was called for small children most often in garden districts, and the number of calls was the biggest in Ihaste and Vaksali. The services of an ambulance were required 1,430 times during hot days where the temperature was +30°C and higher. The number of calls made to garden districts during this period was 673, which comprises 47.0% of the total number of calls and the calls to districts of panel buildings totalled 757, which is 53% of all calls. An ambulance was called for elderly people on 540 occasions during hot days: 53% of them (288 visits) needed help in panel building districts and 47% in garden districts. Calls for the elderly comprised 17.6% of all calls to garden districts and 20.1% of calls to panel building districts. Small children needed help on 67 occasions during hot periods: 29 calls were made to garden districts and 38 to panel building districts,

62 comprising 2.0% and 2.6%, respectively, of all calls. Most ambulance calls during heat waves and hot days were made for women.

Ambulance calls during hot periods were made the most often in the afternoon from noon to 6 pm, and calls were also frequently made from 6 pm to 11.59 pm. They comprised 32% and 29% of the total number of calls, respectively. The smallest number of calls was made at night with 15% and in the morning with 24%.

The objective set for the research paper was achieved and research task was completed. The results of this research can be implemented in the preparation of crisis plans and risk analyses in the future.

KASUTATUD KIRJANDUS

Akbari, H. (2002). Shade trees reduce building energy use and CO2 emissions from power plants- Environ Pollution Nr 116, lk 119-126.

Bittner, M., Matthies, F., Michelozzi, P., Kovats, S., Menne, B. (2015). Heatwaves and health: Guidance on Warning- System Development.- Heat and health. /Koost. G.R. McGregor. WMO väljaanne Nr 1142. Switzerland, lk 5-13. [on-line] http://www.who.int/globalchange/publications/WMO_WHO_Heat_Health_Guidance_2015.pdf (12.11.2016).

Bonan, G.B., Oleson, K.W., Vertenstein, M., Levis, S., Zeng, X., Dia, Y., Dickinson, R.E., Yang, Z- L. (2002). The Land Surface Climatology of the Community Land Model Coupled to the NCAR Community Climate Model.- Journal of Climate. Nr 15, lk 3123-3149. [e-ajakiri] http://geo- w2.austin.utexas.edu/climate/Research/Reprints/Bonan2002.pdf (21.02.2017).

Changnon, S.A., Kunkel, K. E., Reinke, B.C. (1996). Impacts and Responses to the 1995 Heat Wave: A Call to Action.- Bulletin of the American Meteorological Society. Nr 77, lk 1497-1506. [e- ajakiri] http://www.tc.umn.edu/~blume013/Changnon_chicago.pdf (10.06.2016).

Chen, D., Wang, X., Thatcher, M., Barnett, G., Kachenko, A., Prince, R. (2014). Urban vegetation for reducing heat related mortality.- Environmental Pollution. Nr 192, lk 275-284. [e- ajakiri] http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pubmed/24857047 (11.06.2016).

Climate change, impacts and vulnerability in Europe. (2012). EEA Report Nr 12/ 2012. European Environment Agency: Copenhagen, lk 15-34. [on-line] https://www.eea.europa.eu/publications/climate-change-impacts-and-vulnerability-2016/#parent- fieldname-title (10.10.2016).

64 Eesti kuues kliimaaruanne. ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni elluviimise kohta. (2013). Tallinn: Keskkonnaministeerium, lk 29-55.

Erakordselt kuuma ilma hädaolukorra riskianalüüs. (2011). Tallinn: Terviseamet. lk 1-13.

Gromke, C. B., Blocken, B., Janssen, W. D., Merema, B., van Hooff, T. Timmermans, H. J. P. (2014). CFD analysis of transpirational cooling by vegetation: case study for specific meteorological conditions during a heat wave in Arnhem, Netherlands.- Building and Environment Nr 83, lk 11-26. [e-ajakiri] http://isiarticles.com/bundles/Article/pre/pdf/64885.pdf (12.11.2016).

Grover, A., Singh, R. B. (2015). Analysis of Urban Heat Island (UHI) in Relation to Normalized Difference Vegetation Index (NDVI): A Comparative Study of Delhi and Mumbai.- Environments. Nr 2, lk 125-138. [e-ajakiri] http://www.mdpi.com/2076-3298/2/2/125 (12.06.2016).

Hunt, B.G. (2007). A Climatology of Heat Waves from a Multimillennial Simulation.- Journal of Climate. Nr 20, lk 3802-3821. [e-ajakiri] http://journals.ametsoc.org/doi/full/10.1175/JCLI4224.1 (02.02.2017).

Jaafar, B., Said, I., Rasidi, M.H. (2011). Evaluating the Impact of Vertical Greenery System on Cooling Effect on High Rise Buildings and Surroundings: A Review.- Journal Ruas. Nr 9(2), lk 1- 9. [e-ajakiri] http://ruas.ub.ac.id/index.php/ruas/article/view/94/93 (09.08.2016).

Jaagus, J., Sepp, M. (2016). Eesti kliima trendid ja režiiminihked.- Publicationes Geophysicales Universitatis Tartuensis 51./Koost. Post, P., Järvet, A., Tammiksaar, E. Tartu: Tartu Ülikool, lk. 88- 101.

Jendritzky, G., Kalkstein, L. (2015). Heatwaves and health: Guidance on Warning- System Development.- Assessment of heat stress. /Koost. G.R. McGregor. WMO väljaanne Nr 1142. Switzerland, lk 14-24. [on-line] http://www.who.int/globalchange/publications/WMO_WHO_Heat_Health_Guidance_2015.pdf (12.11.2016).

Kliimamuutustega kohanemise arengukava aastani 2030. (2016). Tallinn: Keskkonnaministeerium, lk 35, 45, 164, 175.

KIIRA andmebaas. (2000). Tartu: Piksel OÜ [on-line] http://www.piksel.ee/est/tooted/? (12.05.2017).

65 Kovats, R.S., Hajat, S., Wilkinson, P. (2004). Contrasting patterns of mortality and hospital admissions during hot weather and heat waves in Greater London, UK.- Occupational and Environmental Medicine. Nr 61, lk 893-898. [e-ajakiri] https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pubmed/15477282 (16.09.2016).

Küng, A., Bogovski, P. (1996). Rahvusvaheline haiguste ja nendega seotud terviseprobleemide statistiline klassifikatsioon. Kümnes väljaanne. Tallinn: Tallinna Raamatutrükikoda, lk 7-10.

Laaidi, K., Zeghnoun, A., Dousset, B., Bretin, P., Vandentorren, S., Giraudet, E., Beaudeau P. (2012). The Impact of Heat Islands on Mortality in Paris during the August 2003 Heat Wave.- Environmental Health Perspectives. Nr 120(2), lk 254-259. [e-ajakiri] https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC3279432/ (02.11.2016).

Lagadec, P. (2004). Understanding the French 2003 Heat Wave Experience: Beyond the heat, a Multi-Layered Challenge.- Journal of Contingencies and Crisis Management. Nr 12(4), lk 160-169. [e-ajakiri] http://www.patricklagadec.net/fr/pdf/JCCM_Heat_Wave_France.pdf (10.10.2016).

Lowe, D., Ebi, K.L., Forsberg, B. (2011). Heatwave Early Warning Systems and Adaptation Advice to Reduce Human Health Consequences of Heatwaves.- International Journal of Environmental Research and Public Health. Nr 8, lk 4623-4648. [e-ajakiri] http://www.mdpi.com/1660-4601/8/12/4623 (11.11.2016).

Luhamaa, A., Kallis, A., Mändla, K., Männik, A., Pedusaar, T., Rosin, K. (2014). Eesti tuleviku kliimastsenaariumid aastani 2100. Tallinn: Keskkonnaagentuur, 12-70 lk.

McGregor, G.R. (2015). Heatwaves and health: Guidance on Warning- System Development.- Heatwaves: their physical characteristics. /Koost. G.R. McGregor. WMO väljaanne Nr 1142. Switzerland, lk 2-4. [on-line] http://www.who.int/globalchange/publications/WMO_WHO_Heat_Health_Guidance_2015.pdf (12.11.2016).

Nende hädaolukordade nimekiri, mille kohta koostatakse riskianalüüs ning hädaolukorra riskianalüüsi koostamiseks pädevate täidesaatva riigivõimu asutuste määramine. VV määrus 18.02.2010 Nr 54. RT L 2010, 9, 169.

Nichol, J. (2005). Remote Sensing of Urban Heat Islands by Day and Night.- Photogrammetric Engineering and Remote Sensing. Nr 71(5), lk 613-621. [e-ajakiri] http://info.asprs.org/publications/pers/2005journal/may/2005_may_613-621.pdf (12.12.2016).

66 NOAA (National Oceanic and Atmospheric Administration). (2009). [on-line] http://w1.weather.gov/glossary/index.php?letter=h (02.02.2017).

Nõges, P., Jaagus, J., Järvet, A., Nõges, T., Laas, A. (2012). Kliimamuutuste mõju veeökosüsteemidele ning põhjaveele Eestis ja sellest tulenevad veeseireprogrammi võimalikud arengusuunad. Tartu: Eesti Maaülikool, lk 78-85.

Peña, M.A. (2009). Examination of the land surface temperature response for Santiago, Chile.- Photogrammetric Engineering and Remote Sensing. Nr 75(10), lk 1191-1200. [e-ajakiri] http://www.academia.edu/15435127/Examination_of_the_Land_Surface_Temperature_Response_f or_Santiago_Chile (14.12.2016).

Rekker, K. (2013). 2010. aasta erakordselt kuum suvi Eestis ja selle mõju rahvastiku suremusele. (Magistritöö). Tartu: Tartu Ülikooli arstiteaduskond, lk 1-52.

Saava, A., Rekker, K., Indermitte, E. (2015). Äärmusliku kuuma ilma (sh kuumalainete) mõju rahvastiku suremusele. - Eesti Arst. Nr 94(5), lk 288-293.

Sagris, V., Sepp, M., Gauk, M. (2015). Kuumalained ja soojussaared- Tallinna näide.- Kliimamuutustega kohanemine Eestis – valmis vääramatuks jõuks? /Koost. A. Roose. Tartu: Tartu Ülikool, lk 68-78.

Sagris, V., Sepp, M. (2016). Kuumalainete ja soojussaarte satelliitseire- Kaugseire Eestis 2016. /Koost. U. Peterson, T. Lillemaa. Tõravere: Tartu Observatoorium, lk 83-97.

Santamouris, M. 2014. Cooling the cities – A review of reflective and green roof mitigation technologies to fight heat island and improve comfort in urban environments.- Solar Energy. Nr 103, lk 682-703. [e-ajakiri] http://www.sciencedirect.com/science/article/pii/S0038092X12002447 (12.12.2016).

Savio, P., Rosenzweig, C., Solecki, D. W., Slosberg, B. R. 2006. Mitigating New York City’s heat island with urban forestry, living roofs, and light surfaces.- New York City Regional Heat Island Initiative. The New York State Energy Research and Development Authority. Albany. New York. [on-line] https://www.nyserda.ny.gov/-/media/Files/.../NYC-Heat-Island-Mitigation.pdf (12.12.2016).

Schaffer, A., Muscatello, D., Broome, R., Corbett, S., Smith, W. (2012). Emergency department visits, ambulance calls, and mortality associated with an exceptional heat wave in Sydney, Australia,

67 2011: a time- series analysis.- Environmental Health. Nr 11(3), lk 1-8. [e-ajakiri] http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pubmed/22273155 (12.06.2016).

Semenza, J.C., Rubin, C.H., Falter, K.H., Selanikio, J.D., Flanders, W.D., Howe, H.L., Wilhelm, J.L. (1996). Heat- Related Deaths during the July 1995 heat wave in Chicago.- The New England Journal of Medicine. Nr 335(2), lk 84-90. [e-ajakiri] http://www.nejm.org/doi/pdf/10.1056/NEJM199607113350203 (12.12.2016).

Şekertekin, A., Kutoglu, S.H., Kaya, S., Marangoz, A.M. (2016). Monitoring the surface heat island (SHI) effects of industrial enterprices.- The International Archives of the Photogrammetry, Remote Sensing and Spatial Information Sciences. Nr 41, lk 289-293. [on- line] http://www.int-arch- photogramm-remote-sens-spatial-inf-sci.net/XLI-B6/289/2016/isprs-archives-XLI-B6-289- 2016.pdf (02.09.2016).

Sheridan, S., Koppe, C., Kalkstein, L. (2015). Heatwaves and health: Guidance on Warning- System Development.- Heath- health warning systems: definition and methodology. /Koost. G.R. McGregor. WMO väljaanne Nr 1142. Switzerland, lk 25-38. [on-line] http://www.who.int/globalchange/publications/WMO_WHO_Heat_Health_Guidance_2015.pdf (12.11.2016).

Shishegar, N. (2013). Street Design and Urban Microclimate: Analyzing the Effects of Street Geometry and Orientation on Airflow and Solar Access in Urban Canyons.- Journal of Clean Energy Technologies. Nr 1(1), lk 52-56. [e-ajakiri] http://www.jocet.org/papers/013-J10008.pdf (11.12.2016).

Sits, M., Post, P. (2006). Tartu ilmajaamade temperatuuride võrdlus.- Publicationes Geophysicales Universitatis Tartuensis. Nr 50, lk 205-214.

Statistiline ülevaade Tartu 2014. (2015). Tartu: Tartu linnavalitsus. [on-line] http://uus.raad.tartu.ee/stat2014/index.php/asendjakeskkond/ (12.04.2017).

Stefanon, M., D’Andrea, F., Drobinski, P. (2012). Heatwave classification over Europe and the Mediterranean region.- Environmental Research Letters. Nr 7, lk 1-9. [e-ajakiri] http://iopscience.iop.org/article/10.1088/1748-9326/7/1/014023/meta (12.12.2016).

Taha, H. (1997). Urban Climates and Heat Islands: Albedo, Evapotranspiration, and Anthropogenic Heat.- Energy and Buildings. Nr 25, lk 99-103. [e-ajakiri] https://pdfs.semanticscholar.org/38e1/5545b6785035cc6def9fef952d22e2c03dca.pdf (12.12.2016).

68 Tammets, T. (2012). Kõrge õhutemperatuur.- Eesti ilma riskid./Koost. Tammets, T., Kallis, A. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus, lk 95-102.

Tartu linna rahvastikupüramiid, 1. jaanuar 2017. (2017). Statistikaamet. [on-line] http://www.stat.ee/ppe-49869 (12.05.2017).

Tartu linna üldplaneering 2030+. (2017). Tartu Linnavalitsus, Linnaplaneerimise ja maakorralduse osakond, Tartu. lk 12-14.

Topograafiliste andmete kaardistusjuhend. (2016). Maa- amet. lk 25-53.

Tredici, P.D. (2010). Spontaneous Urban Vegetation: Reflections of Change in a Globalized World.- Nature and Culture. Nr 3, lk 299-315. [e-ajakiri] https://www.arboretum.harvard.edu/wp- content/uploads/Nature-and-Culture-Del-Tredici-2010-winter.pdf (13.11.2016).

Verš, V., Riis, E., Pajula, R., Väizene, V., Moor, L., Kikkas, P. (2017). Tartu linna üldplaneering. KSH aruanne. Tartu: Skepast ja Puhkim OÜ, lk 35-36.

Voogt, J.A., Oke, T.R. (2003). Thermal remote sensing of urban climates.- Remote Sensing of Environment. Nr 86, lk 370-384. [e-ajakiri] http://www.sciencedirect.com/science/article/pii/S0034425703000798 (12.11.2016).

Wang, Y., Bakker, F., Groot, de Rudolf., Wörtche, H. (2013). Effect of ecosystem services provided by urban green infrastructure on indoor environment: A literature review- Building and Environment. Nr 77, lk 88-100. [e-ajakiri] http://www.sciencedirect.com/science/article/pii/S036013231400081X (12.12.2016).

Wang, C., Myint, S.W., Wang, Z., Song, J. (2016). Spatio- Temporal Modeling og the Urban Heat Island in the Phoenix Metropolitan Area: Land Use Change Implications.- Remote Sensing. Nr 8(185), lk 1-17. [e-ajakiri] http://www.mdpi.com/2072-4292/8/3/185/htm (13.11.2016).

Weng, Q., Quattrochi, D. (2006). Thermal remote sensing of urban areas: An introduction to the special issue.- Remote Sensing of Environment. Nr 104, lk 119-122. [e-ajakiri] https://www.researchgate.net/publication/238376798_Thermal_remote_sensing_of_urban_areas_A n_introduction_to_the_special_issue (13.11.2016).

Whitman, S., Good, G., Donoghue, E.R., Benbow, N., Shou, W., Mou, S. (1997). Mortality in Chicago Attributed to the July 1995 Heat Wave.- American Journal of Public Health. Nr 87(9), lk 1515-1518. [e-ajakiri] http://ajph.aphapublications.org/doi/pdf/10.2105/AJPH.87.9.1515 (13.11.2016).

69 Wong, N. H., Tan, A.Y.K., Tan, P.Y., Chiang, K., Wong, N.C. (2009). Acoustics evaluation of vertical greenery systems for building walls.- Buildings and Environment. Nr 45, lk 411-420. [e- ajakiri] https://www.researchgate.net/publication/245145507_Acoustics_evaluation_of_vertical_greenery_ systems_for_building_walls (22.04.2017).

Xie, Q., Zhou, Z. (2015). Impact of urbanization on urban heat island effect based on TM imagery in Wuhan, China. - Environmental Engineering and Management Journal. Nr 14, lk 647-655. [e- ajakiri] http://omicron.ch.tuiasi.ro/EEMJ/pdfs/vol14/no3/full/20_242_Xie_12.pdf (13.06.2016).

LISAD

71 LISA 1. SA Tartu Kiirabis 2000-2015 aastal kasutuses olnud kiirabikaart

72 LISA 2. Eetikakomitee kooskõlastus magistritöö läbiviimiseks

Tartu Ülikooli inimuuringute eetika komitee

Protokolli number: 267/T-6 koosolek: 20.02.2017

Komitee koosseis:

Esimees Kadri Tamme Tartu Ülikool, meditsiiniteaduste valdkond, anestesioloogia ja intensiivravi vanemassistent Aseesimees Kristi Lõuk Tartu Ülikool, humanitaarteaduste ja kunstide valdkond, projektijuht / doktorant Liikmed Diva Eensoo Tartu Ülikool, sotsiaalteaduste valdkond, tervisesotsioloogia teadur Naatan Haamer Tartu Ülikooli Kliinikum, hingehoidja Malle Kuum Tartu Ülikool meditsiiniteaduste valdkond, farmakoloogia lektor / farmakoloogia teadur Liis Leitsalu Tartu Ülikooli Eesti geenivaramu, projektijuht Maire Peters Tartu Ülikool, meditsiiniteaduste valdkond, geneetika vanemteadur Kärt Pormeister Tartu Ülikool, sotsiaalteaduste valdkond, doktorant Mare Remm Tartu Tervishoiu Kõrgkool, bioanalüütiku õppekava dotsent Pille Taba Tartu Ülikool, meditsiiniteaduste valdkond, neuroloogia professor Maria Tamm Tartu Ülikool, sotsiaalteaduste valdkond, eksperimentaalpsühholoogia teadur Oivi Uibo Tartu Ülikool, meditsiiniteaduste valdkond, lastegastroenteroloogia dotsent Vahur Ööpik Tartu Ülikool, meditsiiniteaduste valdkond, spordifüsioloogia professor

Otsus: Kooskõlastada uurimistöö.

Uurimistöö nimetus: Kiirabikutsete sagedus riskirühmades kuumalainete perioodil Tartu linna näitel

Vastutav uurija (asutus): Kalev Sepp (Eesti Maaülikool, põllumajandus- ja keskkonnainstituut, Kreutzwaldi 5, Tartu 51014)

Komitee poolt läbivaadatud dokumendid: 1. Uurimistöö avaldus kooskõlastuse saamiseks Tartu Ülikooli inimuuringute eetika komiteelt koos lisadega, täiendatud 03.03.2017

Uurimistöö lõpp: 22.05.2017

Komitee esimees: Kadri Tamme /allkirjastatud digitaalselt/

Komitee sekretär: Eveli Kadarik /allkirjastatud digitaalselt/

Väljastatud: /viimase digitaalallkirja kuupäev/

______Tartu Ülikool tel 737 5514 teadus- ja arendusosakond e-post [email protected] Lossi 3 www.ut.ee/teadus/eetikakomitee 51003 Tartu

73 LISA 3. Kõikide väljakutsete jaotus linnaosade lõikes

2 1 2 1 1 1 3 Ropka kivilinn 1 1 1 1 2 1 1 1 1 2 1 1 Ränilinn/FI 3 3 2 6 3 2 4 5 6 3 2 2 7 3 2 2 2 4 6 5 2 4 3 2 4 5 3 5 1 Ülejõe 7 1 2 1 2 1 1 1 3 1 1 2 1 1 Veeriku kivilinn 3 2 2 1 1 3 3 1 1 2 2 2 1 4 1 4 1 3 1 2 1 1 Veeriku 1 1 1 1 2 2 1 1 3 1 1 1 3 3 3 1 1 1 1 Variku 2 2 1 1 3 1 5 5 3 3 3 1 1 1 4 3 2 2 2 1 1 1 Vaksali 1 1 1 2 1 Tähtvere kivilinn 1 2 1 1 1 1 6 3 5 3 1 2 1 2 1 2 3 2 1 4 1 1 1 1 Tähtvere 4 3 6 4 1 2 3 2 5 1 3 3 3 3 2 1 4 3 9 7 3 5 7 3 1 5 7 3 Tammelinn 4 1 2 3 1 1 1 1 3 1 4 2 3 1 2 1 1 4 Supilinn 3 2 1 3 3 1 1 2 2 1 1 4 1 2 1 1 Ränilinn 2 1 2 2 1 3 2 1 2 4 2 4 1 2 1 1 5 1 2 2 1 Ropka tööstusrajoon 1 3 2 3 3 2 3 1 2 2 2 Ropka x 1 2 1 3 1 Raadi-Kruusamäe kivilinn 2 3 2 4 3 1 2 4 3 2 3 4 2 4 1 1 2 2 4 3 3 3 5 1 2 3 Raadi-Kruusamäe 1 1 2 1 1 2 1 1 1 1 1 3 1 1 2 Maarjamõisa 2 1 1 2 1 2 1 2 Karlova kivilinn 5 2 4 3 2 4 6 3 7 5 5 4 3 5 9 1 8 6 5 6 8 1 5 4 3 3 4 Karlova 2 7 8 6 6 4 2 7 2 7 6 5 6 8 4 5 8 9 7 4 5 4 6 8 7 4 3 11 10 11 Kesklinn 3 1 2 2 1 1 2 5 1 1 1 5 2 1 2 1 2 2 3 1 4 2 2 3 Jaamamõisa 1 1 1 1 1 1 1 2 2 2 1 1 1 1 1 2 Ihaste 8 5 7 7 9 8 25 13 18 13 17 17 20 19 10 20 16 13 13 17 18 12 10 12 15 11 15 10 14 15 Annelinn

Kuupäev 11.07.2010 12.07.2010 13.07.2010 14.07.2010 15.07.2010 25.07.2010 26.07.2010 27.07.2010 28.07.2010 15.07.2001 16.07.2001 17.07.2001 18.07.2001 07.07.2006 08.07.2006 09.07.2006 10.07.2006 30.07.2002 31.07.2002 01.07.2002 12.08.2002 13.08.2002 13.08.2007 14.08.2007 22.07.2010 23.07.2010 07.08.2010 08.08.2010 27.07.2014 28.07.2014

74 LISA 3 jätk. 0-4 a. jaotus linnaosade lõikes 1 Ropka kivilinn 1 Räni/FI 1 1 1 Ülejõe 1 1 Veeriku kivilinn 2 Veeriku Variku 1 1 1 1 1 Vaksali Tähtvere kivilinn 1 1 Tähtvere 1 1 1 1 1 Tammelinn 1 1 Supilinn 1 Ränilinn 1 2 1 Ropka tööstusrajoon 1 1 1 Ropka 1 Raadi-Kruusamäe kivilinn 1 Raadi-Kruusamäe Maarjamõisa 1 Karlova kivilinn 1 1 1 1 2 1 1 Karlova 1 1 1 2 1 Kesklinn 1 1 1 1 1 Jaamamõisa 1 1 1 Ihaste 1 1 2 2 3 1 1 1 1 1 2 1 1 1 1 1 1 1 1 3 Annelinn

Kuupäev 11.07.2010 12.07.2010 13.07.2010 14.07.2010 15.07.2010 25.07.2010 26.07.2010 27.07.2010 28.07.2010 15.07.2001 16.07.2001 17.07.2001 18.07.2001 07.07.2006 08.07.2006 09.07.2006 10.07.2006 30.07.2002 31.07.2002 01.08.2002 12.08.2002 13.08.2002 13.08.2007 14.08.2007 07.08.2010 08.08.2010 22.07.2010 23.07.2010 27.07.2014 28.07.2014 KUUMAPÄEVADELE LÄHEDASED PÄEVAD 28.07.2003 29.07.2003 21.07.2011 22.07.2011 25.07.2014 26.07.2014 29.07.2014 30.07.2014 31.07.2014

LISA 3 jätk. 65 – 102 a. jaotus linnaosade lõikes

1 1 2 2 Ropka kivilinn 1 1 Räni/FI 1 3 2 2 2 1 1 1 1 2 2 4 3 1 1 1 1 1 2 1 2 1 1 Ülejõe 3 1 2 1 1 1 1 1 1 Veeriku kivilinn 1 1 1 1 3 2 1 1 1 1 3 3 1 1 1 1 Veeriku 1 2 2 1 3 3 2 1 1 1 1 1 Variku 1 1 2 2 1 3 1 1 1 1 1 3 1 1 Vaksali 1 1 Tähtvere kivilinn 2 1 1 3 1 3 2 1 1 1 1 1 1 2 1 1 1 1 1 1 Tähtvere 1 1 3 1 2 1 2 4 1 3 1 3 2 1 4 2 2 3 2 1 2 1 2 2 2 5 2 2 Tammelinn 2 1 4 1 1 1 1 2 1 Supilinn 1 2 1 1 1 Ränilinn 1 2 1 2 1 3 2 2 1 2 1 1 2 1 1 3 Ropka tööstusrajoon 1 1 2 1 1 1 1 1 1 Ropka 2 1 Raadi-Kruusamäe kivilinn 1 2 1 2 2 1 2 1 1 1 2 2 2 1 1 1 1 1 1 1 2 1 Raadi-Kruusamäe 1 1 1 1 1 1 1 Maarjamõisa 2 1 1 1 1 Karlova kivilinn 1 2 1 1 1 1 3 2 2 5 1 3 2 1 1 3 3 8 1 1 2 3 1 1 Karlova 2 4 2 2 2 3 5 1 3 3 3 1 2 2 2 1 3 1 2 2 1 1 2 2 3 1 2 2 1 1 Kesklinn 2 1 1 1 1 1 1 1 2 1 2 1 1 2 1 1 1 Jaamamõisa 1 1 2 1 1 2 1 Ihaste 4 6 8 5 8 6 9 1 3 7 7 4 6 5 1 6 7 3 5 7 6 4 4 6 4 3 3 4 5 9 8 2 5 11 10 10 12 Annelinn

Kuupäev 11.07.2010 12.07.2010 13.07.2010 14.07.2010 15.07.2010 25.07.2010 26.07.2010 27.07.2010 28.07.2010 15.07.2001 16.07.2001 17.07.2001 18.07.2001 07.07.2006 08.07.2006 09.07.2006 10.07.2006 30.07.2002 31.07.2002 01.08.2002 12.08.2002 13.08.2002 13.08.2007 22.07.2010 23.07.2010 07.08.2010 08.08.2010 27.07.2014 28.07.2014 KUUMAPÄEVADELE LÄHEDASED PÄEVAD 28.07.2003 29.07.2003 21.07.2011 22.07.2011 25.07.2014 26.07.2014 29.07.2014 30.07.2014 31.07.2014

76 LISA 4. Linnaosade jaotuvustabel ja elanikkonna koguarvud

Asumi määratlus määruse Linnaosade jaotus Elanikkonna koguarv alusel uurimistöös asumites Tähtvere Tähtvere 3430 Tähtvere kivilinn Supilinn Supilinn 1930 Ropka tööstuse Ropka tööstuse 3250 Vanalinn Kesklinn 940 Toometaguse Tähtvere 1300 Variku Variku 1770 Veeriku Veeriku 5230 Veeriku kivilinn Taga- Annelinn Annelinn 940 Kesk- Annelinn Annelinn 21 640 Taga- Karlova Karlova 3710 Karlova kivilinn Ees- Karlova Karlova 5920 Uueturu Kesklinn 1640 Riiamäe Kesklinn 3120 Tammelinn Ränilinn Raadi Raadi- Kruusamäe 970 Raadi- Kruusamäe kivilinn Kruusamäe Raadi-Kruusamäe 3610 Raadi- Kruusamäe kivilinn Kesk- Tammelinn Tammelinn 2220 Vana- Tammelinn Tammelinn 1710 Kastani- Filosoofi Vaksali 973 Jalaka Ropka- tööstuse 2440 Ropkamõisa Ropka 2640 Ropka kivilinn Ränilinn Ränilinn 1678 FI Maarjamõisa Maarjamõisa 1460 Jaamamõisa Jaamamõisa 3400 Ees- Annelinn Annelinn 4470 Uus-Tammelinn Tammelinn 2780 Uus-Ihaste Ihaste 1350 Vana-Ihaste Ihaste 1340 Vaksali Vaksali 2580 Ujula- Kvissentali Ülejõe 1760 Ülejõe Ülejõe 7350

77 Lihtlitsents lõputöö salvestamiseks ja üldsusele kättesaadavaks tegemiseks ning juhendaja(te) kinnitus lõputöö kaitsmisele lubamise kohta

Mina, ______Katri Vene______, sünniaeg ____13.11.1982______,

1. annan Eesti Maaülikoolile tasuta loa (lihtlitsentsi) enda loodud lõputöö

__Kiirabikutsete jaotuvus elanikkonna riskirühmade alusel Tartu linnas kuumalainete ja kuumapäevade ajal___,

mille juhendaja(d) on______Prof. Kalev Sepp______,

1.1. salvestamiseks säilitamise eesmärgil, 1.2. digiarhiivi DSpace lisamiseks ja 1.3. veebikeskkonnas üldsusele kättesaadavaks tegemiseks kuni autoriõiguse kehtivuse tähtaja lõppemiseni;

2. olen teadlik, et punktis 1 nimetatud õigused jäävad alles ka autorile;

3. kinnitan, et lihtlitsentsi andmisega ei rikuta teiste isikute intellektuaalomandi ega isikuandmete kaitse seadusest tulenevaid õigusi.

Lõputöö autor ______(allkiri)

Tartu, _____22.05.2017______(kuupäev)

Juhendaja(te) kinnitus lõputöö kaitsmisele lubamise kohta

Luban lõputöö kaitsmisele.

______(juhendaja nimi ja allkiri)

______(kuupäev)