EESTI MAAÜLIKOOL Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Katri Vene KIIRABIKUTSETE JAOTUVUS ELANIKKONNA RISKIRÜHMADE ALUSEL TARTU LINNAS KUUMALAINETE JA KUUMAPÄEVADE AJAL DIVISION OF AMBULANCE CALLS ON THE BASIS OF POPULATION RISK GROUPS IN TARTU CITY DURING HEAT WAVES AND HOT DAYS Magistritöö Linna- tööstusmaastike korralduse õppekava Juhendaja: prof. Kalev Sepp, PhD Tartu, 2017 Eesti Maaülikool Kreutzwaldi 1, Tartu 51014 Magistritöö lühikokkuvõte Autor: Katri Vene Õppekava: Linna- ja tööstusmaastike korraldus Pealkiri: Kiirabikutsete jaotuvus elanikkonna riskirühmade alusel Tartu linnas kuumalainete ja kuumapäevade ajal Lehekülgi: 78 Jooniseid: 27 Tabeleid: 3 Lisasid: 4 Osakond: Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Uurimisvaldkond (ja mag. töö puhul valdkonna kood): Linna ja maa planeerimine (S240) Juhendaja(d): prof. Kalev Sepp Kaitsmiskoht ja -aasta: Tartu, 2017 Kuumalained on looduslikest ohtudest üks tähelepanuväärsemaid, kuid vaatamata tõsistele tagajärgedele pööratakse neile siiski vähe tähelepanu. Kuumalaine avaldab ühiskonnale märkimisväärset mõju suurendades muuhulgas ka suremuse riski. Uurimistöö eesmärgiks on tuvastada kuumalainete ja kuumapäevade esinemised Tartu linnas ning hinnata kiirabi väljakutsete sagedust, iseloomu ja paiknemist linnaruumis elanikkonna riskirühmade alusel antud perioodidel. Uurimistöös kasutatakse materjali saamisel kahte andmebaasi- Tartu Observatooriumi õhutemperatuuride jaotuvustabelit ning KIIRA andmebaasi. Maakatte tüüpide analüüsimiseks on kasutatud Maa- ameti Eesti topograafia andmekogu põhikaarti (ETAK). Vaadeldaval perioodil esines Tartu linnas Tartu Observatooriumist saadud õhutemperatuuride alusel üks kuumalaine episood, mil temperatuur küündis üle +30 °C. Kuumalaine esines 2010. aasta juuli kuus kuupäevadel 11.07-15.07. Kuumapäevi esines Tartu linnas aastatel 2000-2015 üheksal korral. 2 Kokkuvõtvalt võib öelda, et piirkondades, kus tehispindade osakaal on kõige suurem ei pruugi kiirabivisiitide osatähtsus kuumaperioodidel olla märkimisväärne. Nähtus on tingitud asjaolust, et visiitide kasv on suurem piirkondades, kus rahvastiku tihedus on intensiivsem. Samas on märgata, et kiirabi kutsete sagedus on suurenenud kivilinna piirkondades, kus soojussaare tekkes omab tähtsust hoonete materjalikasutus ning asfalteeritud pinnase osatähtsus. Soojussaare mõju elanikkonnale Tartu linnas saab hinnata ka selle alusel, et kiirabi väljakutsete sagedus pärastlõunastel aegadel ja õhtutundidel on oluliselt kasvanud. Märksõnad: soojussaar, maapinna lähendane temperatuur, maakatte tüüp 3 Estonian University of Life Sciences Abstract of Master’s Thesis Kreutzwaldi 1, Tartu 51014 Author: Katri Vene Speciality: Management of Urban and Industrial Landscapes Title: Division of ambulance calls on the basis of population risk groups in Tartu city during heat waves and hot days Pages: 78 Figures: 27 Tables: 3 Appendixes: 4 Department: Institute of Agricultural and Environmental Sciences Field of research (and for Master’s Thesis add research field code): Urban and agricultural planning (S240) Supervisors: prof. Kalev Sepp Place and date: Tartu, 2017 The research paper gives an overview of the occurrence of heat waves and hot days in Tartu City from 2000-2015. The author of the research paper assessed the risk of emergence of heat islands in the different districts of Tartu on the basis of the types of land surface and compared the frequency of ambulance calls made during heat waves and hot days in the different districts of Tartu on the basis of risk groups. According to the air temperature data obtained from the Tartu Observatory during the reviewed period, there was one episode of a heat wave when the temperature exceeded +30° C. The heat wave occurred from 11 to 15 July 2010. There were hot days on nine 4 occasions in Tartu City from 2000-2015 Irrespective of the relatively small share of artificial surfacing in Annelinn, the buildings in the district are mainly panel houses and transport facilities, which create favourable conditions for the emergence of urban heat islands. The data for assessing the types of land surface were obtained from the Estonian Topographic Database (ETAK) of the Land Board. Five layers of spatial area objects of the main map of the Estonian Topographic Database were cut within the borders of the districts of Tartu to obtain data about artificial areas. These layers are yards, buildings, roads, other structures and traffic management structures. All in all, it can be said that the total number of ambulance visits during heat waves and hot days did not increase significantly in comparison with the five days before and after the hot period. The frequency of ambulance calls in districts of panel buildings increased on all hot days in comparison with garden districts. The number of calls in all age groups during a heat wave was the highest in Annelinn, followed by Kesklinn, Karlova, Tammelinn and Ülejõe. Keywords: Heat island, SUHI, land cover type 5 SISUKORD SISSEJUHATUS ................................................................................................................... 7 1. ÜLDOSA ......................................................................................................................... 10 1.1. Kuumalaine ja soojussaare mõju linna mikrokliimale .............................................. 10 1.1.1. Kuumalained ja nende mõju linnalisele keskkonnale ........................................ 10 1.2. Soojussaare efekt linnaruumis .................................................................................. 13 1.2.1. Tehispinnaste mõju linna mikrokliimale ........................................................... 13 1.2.2. Linnahaljastuse ja veekogude mõju linna mikrokliimale .................................. 17 1.2.3. Klimaatilised tingimused Eestis ja Tartu linna mikrokliima ............................. 19 1.3. Kuumalaine ning soojussaare mõju inimorganismile ja sotsiaalsele heaolule ......... 21 1.3.1. Riskirühmade haavatavus kuumalainete ajal, surve erakorralise abi kättesaadavusele ........................................................................................................... 21 1.3.2. Meetmed kuuma ilmaga kohanemiseks ............................................................. 25 2. MATERJAL JA METOODIKA ...................................................................................... 27 3. TULEMUSED JA ARUTELU ........................................................................................ 34 3.1. Kuumapäevade ja kuumalainete esinemine Tartu linnas .......................................... 34 3.2. Tartu linnaosade tehispindade ja rohealade osakaal linnaruumis ............................. 37 3.3. Väljakutsete sagedus ning jaotuvus kuumaperioodidel ............................................ 40 3.4. Väljakutsete jaotuvus linnaosati ............................................................................... 41 3.5. Väljakutsete jaotuvus linnaosade lõikes riskirühmade alusel ................................... 44 3.6. Väljakutsete jaotuvus kuumapäevadele ligilähedastel päevadel linnaosade lõikes .. 49 3.7. Sooline jaotuvus ........................................................................................................ 50 3.8. Kellaaegade jaotuvus ................................................................................................ 53 3.9. Kiirabi väljakutsete sagedus Tartu linnaosades ja seos tehisalade osatähtsusega .... 54 KOKKUVÕTE .................................................................................................................... 58 DIVISION OF AMBULANCE CALLS ON THE BASIS OF POPULATION RISK GROUPS IN TARTU CITY DURING HEAT WAVES AND HOT DAYS ...................... 61 KASUTATUD KIRJANDUS .............................................................................................. 64 LISAD .................................................................................................................................. 71 LISA 1. SA Tartu Kiirabis 2000-2015 aastal kasutuses olnud kiirabikaart ..................... 72 LISA 2. Eetikakomitee kooskõlastus magistritöö läbiviimiseks .................................... 73 LISA 3. Kõikide väljakutsete jaotus linnaosade lõikes ................................................... 74 LISA 4. Linnaosade jaotuvustabel ja elanikkonna koguarvud ........................................ 77 6 SISSEJUHATUS Kuumalained on looduslikest ohtudest üks tähelepanuväärsemaid, kuid vaatamata tõsistele tagajärgedele pööratakse neile siiski vähe tähelepanu. Kuumalaine avaldab ühiskonnale märkimisväärset mõju suurendades muuhulgas ka suremuse riski. Kuumalainete perioodil ei ole ainuüksi haavatavad elusorganismid, vaid ka elu toetav infrastruktuur ja ökosüsteemiteenused (McGregor 2015). Eestis loetakse hädaolukorraks erakordselt kuuma ilma, mil õhutemperatuurid on kõrgemad, kui +30 ºC ning esinevad kauem, kui kaks ööpäeva (Terviseamet 2011). Ebaharilikult kuuma ilma mõjud avalduvad intensiivsemalt linnalises piirkonnas ja on maapiirkondades tagasihoidlikumad. Põhjuseks on linnaruumis tekkiv soojussaare efekt, mis ilmneb, kui päikesekiirgus salvestub päevasel ajal tehispinnasesse ning eraldub aeglaselt keskkonda tagasi öösel. Selle tulemusena öised temperatuurid linnades püsivad kõrged (McGregor 2015). Linna ja maapiirkonna temperatuuride vahe suvisel perioodil võib ulatuda 10°C (Bonan 2002; Jaafar et al. 2011; Jendritzky, Kalkstein 2015). Tredici andmetel võib aasta keskmine temperatuur linnades ulatuda isegi 12 kraadi kõrgemaks võrreldes mittelinnaliste