DOCSLIB.ORG

Koerast Saime Üle, Saaks Ka Sabast

Total Page：16

File Type：pdf, Size：1020Kb

Download full-text PDF Read full-text
Koerast Saime Üle, Saaks Ka Sabast Teisipäev, 10 juuli 2007 Tsooru kandi rahva teabeleht nr 19 Tsooru mõis, Litsmetsa , Luhametsa , Piisi , Roosiku , Savilöövi , Kikkaoja , Viirapalu Koerast saime üle, saaks ka sabast Asfalttee on jõudnud Roosikult Sännasse, ees on viimased Roosiku bussipeatus on tühi ja lage Fotod: Kalle Nurk sajad meetrid veel. Kaheksateist aastat tagasi tegi toonane nõukogude- just nii suur, et peab kinni vihma ja tuule ning et selle aegne Võru teedevalitsus suuri ettevalmistusi Antsla- seinale saaks kinnitada busside sõiduplaani. Antsla Sänna tee asfalteerimiseks. Selleks puhastati kraavid, vallavalitsusel on plaanis koostöös Võru maavalitsu- tee sai peale korraliku kruusakatte, jäi maha panna sega Roosikusse paigaldada sobiv ootepaviljon. vaid asfalt. Kuid siis algasid niiöelda segased ajad, mil Roosiku bussipeatus on mõnes mõttes eriline. Kõige- kõik kavandatud tööd seisma pandi. pealt on siin ootamas Lepistu koolilapsed, kuid ka Eesti taasiseseisvumise järel polnud algul üldse võima- muidu sõitjad vajavad varjualust. Asi on selles, et lusi kõrvaliste teede korrastamiseks. Aegamööda saadi ümbruskonna inimesed tulevad bussipeatusse jalgsi, teele siiski Antslast Reidleni asfalt peale, edasi jätkati mööda metsaradu ja jalgteid, sest elatakse hajali talu- lõikude kaupa. Sel suvel, seega kaheksateistaastase des. Seetõttu ei saa kunagi väga täpselt bussiajaks ootamise järel, sai ka viimane ehk Roosiku-Sänna kohale tulla, alati tuleb aega parajaks teha. Mitte kui- teejupp tolmuvabaks. dagi ei tahaks, et seda tuleks vihma ja tuule käes teha Piltlikult öeldes oleme koerast üle saanud, kuid kas ka järgmised kaheksateist aastat . koera sabast? Viimase all mõtlen Roosiku bussijaama. Ja veel, pidades silmas Roosiku bussiootepaviljoni Nõukogude ajal oli see üle Eesti kuulus kui ainuke soliidset ja kuulsusrikast minevikku ning üleriigilist bussijaam, kus aknaklaasid terved, uks ees, laud ja tuntust, peaks see bussikoda olema eriline. Peatuse toolid sees. Laual olid mõned ajakirjad ja pimeda aja ümbruses on puhas puutumata loodus Mustjõe ja selle jaoks küünal. Roosiku bussijaamast kirjutati mitu luha näol, kõrval on värskelt vuntsitud ilus ja stiilne korda kohalikus Töörahva Elus ja ka pealinna lehtedes. Ojandu talu. Kõike arvesse võttes võiks uus bussioote- Bussijaama hoidis korras Alfred Tuvikene. Kahjuks koda olla palkidest, peal sindlikatus, kuid ootame ka pärast Tuvikese surma bussipeatuse majake rüüstati ja Roosiku elanike ettepanekuid. Mitte kuidagi ei sobi lõhuti, paar aastat tagasi tegi teedevalitsus platsi puh- siia plekist kemmergu mõõtu putka, see solvaks ka taks, sest näotud varemed olid inetud vaadata. lähedalasuva Lepistu kooli õpilaste ja õpetajate ilu- Praegu oleks väga sobiv moment Roosiku bussioote- meelt. Kui Antsla vallavalitsus asja käsile võtab ja raha koda uuesti üles panna. Mitte kuidagi ei tahaks, et asi taha saab, on külaelanikud nõus tööjõuga appi tulema. venima jääks. Ega rahvas loodagi saada nii ilusat ja Kalle Nurk, kindlat ehitist, nagu oli nõukogude ajal ja mida härra Roosiku külavanem Tuvikene korras hoidis. Uus ootepaviljon võiks olla Olnust olevale Pildil on Sverdlovi-nimelise kolhoosi esimene või üks esimesi veoautosid GAZ 51, neid kutsuti ka molotovi- deks. Kes on pildil, pole teada, palume lugejate abi. Ülle Lehtsalu meenutab:Isa, Oskar Loos, oli kolhoosis autojuht ligikaudu 30 aastat. Esimeste autojuhtidena meenuvad veel Pärni Vahtra ja Leo Jaarma Roosiku külast. Hästi on meeles isa sõidud Leningradi turule. Isa vedas sinna võid, liha, kapsaid jt põllumajandus- saadusi. Leningradis oli ees omad kolhoosi mehed, kes siis kauba maha müüsid, Tsoorust Kalju Vaab ja Vengi Stanberg. Mõnikord tuli isa tagasitulekut oodata mitu päeva, sest teed olid halvad ning lund täis tuisanud. Autot remonditi kodus. Foto: Ülle Lehtsalu fotoalbumist KL Pildi koopia on Tsooru kandi ajalookaustas. Kui raha veeti kartulikotiga Esimese auto tulek kolhoosi oli väga suur sündmus, kaup maha müüdi ja õhtul asuti koduteele. Tollastel algul käidi seda vaatamas ja isegi silitamas. Kolhoosi teedel sõitis auto 30-50 kilomeetrit tunnis. Sain auto- algaastail oli autojuht esimehe järel tähtsuselt teine ga kaasa Tartusse, kus olin tädi juures külas. Kui auto mees külas. Hiljem tulid juba teised tähtsad mehed nagu tagasi tuli, võeti mind Tartust peale, et koju saaksin. töökoja juhataja, agronoomid ja zootehnikud. Mäletan, Öösel sõideti veel ka seetõttu, et kardeti metsavendi ja et see võis olla 1951.- 52. aastal, kui olin 10-aastane ja röövleid, kes võisid raha ära võtta. Mäletan, et istusin õppisin Tsooru algkoolis. Oli sügisene koolivaheaeg ja ees kabiinis ühe mehe kõrval. Jäin tukkuma ja vajusin oktoobripühad. Kuna minu vanaisa oskas vene keelt, ukse peale, see läks sõidu pealt lahti. Mees haaras käis ta kolhoosi autoga kaasas Tallinna ja Leningradi minust kinni, ma ei kukkunud autost välja. Kuid autost turul. Kolhoosil oli vaja sularaha, mida seal müüdi, ei kukkus välja pool kartulikotitäit raha. Hea, et lume- mäleta, vist kartuleid, kapsast ja liha ning mune. sajus see üles leiti. Raha oli metsavendade ja röövlite Tsoorust sõideti välja õhtul, hommikul jõuti turule, kus eest maskeeringuks ära peidetud. Peeter Lasting, Puiestiku talu Tsoorust väljuvad bussid Liini nr Liini nimi Väljumine Saabumine Järgmine peatus Buss sõidus Tsoorust sihtkohta Tsoorust 261 Varstu - Võru 06:59 07.50 Lepistu - Roosiku (07:05) ETKNR 277 Võru-Krabi- Haabsaare-Antsla-Võru 07:30 09:05 Litsmetsa (07:35)-Latiku ETKNRL 287 Võru-Linnamäe-Antsla- Varstu-Krabi-Võru 08:10 09:45 Viirapalu (08:15)- Savira ETKNRLP 26-2 Võru-Luhametsa-Võru 08:10 09:00 Pulsti (08:16)- Roosiku (08:21) L(v.a. riigipühad) 279 Võru-Sänna- Antsla- Urvaste- Kärgula- Võru 13:40 15:45 Litsmetsa (13:44) - Rimmi ETKNRLP 275 Võru- Linnamäe- Antsla- Madise- Urvaste- Antsla-Tsooru- Võru 14:05 14:55 Lepistu- Roosiku (14:11) ETKNR 26-2 Võru- Luhametsa- Võru 17:20 18:15 Tellisetehas (17:25)- Jänese P(k.a. riigipühad) 277 Võru- Antsla- Haabsaare- Krabi- Võru 17:20 18:50 Viirapalu (17:28) - Savira ETKNRLP 287 Võru- Krabi- Varstu- Antsla- Linnamäe- Võru 17:20 19:00 Litsmetsa (17:25) - Rimmi ETKNRLP 261 Võru- Sänna- Tsooru- Varstu 17:46 18:15 Pulsti (17:51) - Kikkaoja ETKNR (reedel Saruni) Külalehe nr 19 toimetaja Kalle Nurk, telefon 5193 0084, e-mail [email protected], www.antsla.ee/tsoorukant/ .
Load more

Recommended publications
  • VÕRU MAAKONNA ARENGUSTRATEEGIA 2035+ Lisa 1 Maakonna Hetkeolukorra Ülevaade
    VÕRU MAAKONNA ARENGUSTRATEEGIA 2035+ Lisa 1 Maakonna hetkeolukorra ülevaade Võru maakond Jaanuar 2019 SISUKORD LÜHIKOKKUVÕTE 4 MAAKONNA HETKEOLUKORRA ÜLEVAADE 9 1. RAHVASTIK 9 1.1. Senised arengud 9 1.2 Peamised rahvastiku analüüsist tulenevad järeldused 12 2. MAJANDUSVALDKOND 13 2.1. Maakonna majanduse üldiseloomustus 13 2.2. Ettevõtluse tugistruktuurid 19 2.3. Ettevõtlusalad maakonnas 21 2.4. Turism 21 2.5. Kaugtöö 30 2.6. Omavalitsuste finantsid 30 2.7. Peamised majandusvaldkonna analüüsist tulenevad järeldused 32 3. HARIDUSVALDKOND 33 3.1. Alusharidus 33 3.2. Üldharidus 35 3.3. Huviharidus 40 3.4. Kutseharidus 41 3.5. Noorsootöö 43 3.6. Peamised haridusvaldkonna analüüsist tulenevad järeldused 45 4. SOTSIAAL-JA TERVISHOIUVALDKOND 46 4.1. Sotsiaal- ja tervishoiuteenuste kättesaadavus 46 4.2. Peamised sotsiaal- ja tervishoiu valdkonna analüüsist tulenevad järeldused 53 5. KODANIKUÜHISKOND, KULTUUR, SPORT JA ERIPÄRA. 53 5.1. Kodanikuühiskonna areng 53 5.2. Sport 57 5.3. Kultuur ja omapära 58 5.4. Peamised kodanikuühiskonna, eripära-, kultuuri- ja spordivaldkonna analüüsist tulenevad järeldused 63 6. TARISTU JA KESKKOND 64 6.1. Ühendused 64 6.2. Keskkond 66 7. HALDUSKORRALDUS JA MAINE 72 2 7.1. Halduskorraldus 72 7.2. Maine 74 7.3. Riiklikud struktuurid 76 KASUTATUD MATERJALID 78 3 LÜHIKOKKUVÕTE Rahvastik Võru maakond asub Kagu-Eestis, piirnedes lõunas Läti Vabariigi, idas Vene Föderatsiooni, põhjas, kirdes Põlva maakonnaga ning läänes Valga maakonnaga. Maakonna administratiivseks keskuseks on Võru linn. Kokku on maakonnas haldusreformi järgselt 5 omavalitsust: Antsla, Rõuge, Setomaa ja Võru vallad ning Võru linn (vt joonis 1). Võru maakonna kogupindala on 2 773 km2, moodustades 6,1% Eesti Vabariigi pindalast.
    [Show full text]
  • Valev Uibopuu Bibliograafia
    V Õ R U M A A T O E T U B V A I M U K U L T U U R I L E VALEV UIBOPUU 19.10.1913 – 18.03.1997 BIBLIOGRAAFIA Koostaja: Maie Elstein Võru, 2013 Sisukord VALEV UIBOPUU ELULUGU ................................................................................................ 4 SAATEKS .................................................................................................................................. 9 KIRJANDUSNIMESTIK ......................................................................................................... 11 I. VALEV UIBOPUU LOOMING ....................................................................................... 11 A. ILUKIRJANDUS EESTI KEELES ........................................................................... 11 B. ILUKIRJANDUS VÕÕRKEELES ............................................................................. 22 C. ILUKIRJANDUS KOGUMIKES JA PERIOODIKAS ............................................. 25 II VALEV UIBOPUU TOIMETAJA, KOOSTAJA, KAASAUTOR, JUHENDAJA .......... 33 A. RAAMATUD EESTI KEELES ................................................................................... 33 B. AJAKIRJAD, RAAMATUD VÕÕRKEELES ........................................................... 38 III KIRJANDUSTEADUS JA -TEOORIA .......................................................................... 39 IV KIRJANDUSKRIITIKA. ARVUSTUSED. ÜLEVAATED EESTI JA VÕÕRKEELES 41 V VALEV UIBOPUU KEELETEADUSLIKUD TÖÖD. ................................................... 48 A. RAAMATUD. ARTIKLID EESTI JA VÕÕRKEELES .............................................
    [Show full text]
  • Comenius Antsla Gümnaasiumis
    Jälgi meid ka sotsiaalmeedias: http://www.facebook.com/Antslavald Nr 6 (40) DETSEMBER 2012 • www.antsla.ee/vallaleht Comenius Antsla Kätte on jõudnud talv ning mahasadanud lumi või- Gümnaasiumis maldab kõigil soovijatel Sel õppeaastal algas tega koolitöös. Õpetajad ana- Antsla Terviserajal suusa- Antsla Gümnaasiumis taas lüüsisid tehtut ning arutasid Comeniuse koostööprojekt, tulevikuplaane. Pärast kooli- mõnusid nautida. Suusarada foto: JANEK JOAB on valgustatud iga päev kella mille rahvusvahelises mees- lõunat ja tunnikest vaba aega 21-ni ja ootab kõiki tervise- konnas osalevad 10 kooli valmistuti esinemisteks. sportlasi. Neil, kes soovivad üheksast erinevast Euroopa Sportlaste plakatitest sai mul- rajal kõndida, palume seda riigist: Saksamaa, Poola, jetavaldav näitus. Fuajeesse teha raja välimises servas. Leedu, Rumeenia, Ungari, püstitatud laval tervitasid Suusaraja hooldamine Itaalia, Hispaania, Eesti, projektis osalejaid kõigepealt nõuab spetsiaalseid raja- Türgi. Projekti teema on kohalikud võimuesindajad. seadmeid. Siiani oleme püüd- “Tervislikud eluviisid teis- Seejärel tutvustasid õpilased nud rada hooldada ja hoida meliste seas erinevates Eu- põgusalt oma riiki ja kooli sõidetavana käepäraste va- roopa riikides”. Kahe aasta ning valitud sportlasi. Järg- henditega. Seoses sellega tegevuste sisse mahub muu- neva õhtuse koosviibimise kutsume kõiki suusaspordi hulgas kuus projektikoos- käigus tekitas näitus nii huvilisi üles toetama spet- olekut, neist esimene toimus mõnegi diskussiooni, üks- siaalse rajatallaja soetamist, 5.-8. novembril Saksamaal teise väljapanekuid uuriti millega suusarada paremini Viersenis. Meie koolist osa- huviga. ette valmistada ja hooldada. lesid selles kolm õpetajat Kolmas päev algas kooli Seade maksab 920 €, seni on (Aive Trummal, Kalle Sama- kokandushuviliste valmis- kogunenud 520 eurot 17 toe- rüütel ja Merle Paat) ja kaks tatud tervisliku hommiku- tajalt. Kui soovid samuti oma Aastas on kolm suurt usu- üldse, Luukas alustab Ristija Jumala armastusest.
    [Show full text]
  • Karula Rahvuspargi Kogukonnakoosolek Koroonaaja Tingimustes
    KARULA RAHVUSPARGI INFOLEHT NR. 73 SÜGIS 2020 Värbkakud pesitsevad vanades kuusikutes või kuuse-segametsades. Karula värbkaku püüdis fotole Janek Joab. Karula rahvuspargi kogukonnakoosolek koroonaaja tingimustes Kuna pole teada, kas ja kuna koosolekuid lubatakse ja Keskkonnaameti uus struktuur keelatakse, otsustasime sel korral anda Karula rahvuspargis Poollooduslike koosluste seisust toimuvast ülevaate kirjalikult. Seetõttu on Tarupettäi natuke RMK plaanid 2021. aastaks erandlik ja koosnebki peamiselt erinevate ametkondade Üraskikollete kaardistamine kokkuvõtetest, aruannetest ja plaanide tutvustustest. Karu- ja hundijuttu Paberväljaanne ei asenda võimalust koosolekul erinevaid Mure väikeveekogude ja märgalade teemasid arutada. Seepärast palume tekkivad küsimused ja pärast mõtted saata kirjalikult Keskkonnaameti töötajatele või Keskkonnaameti kooskõlastatud pöörduda telefoni teel. Lisaks palume tagasisidet, kas sellisel tegevused 2020. aastal kujul kord aastas ülevaate andmine on huvipakkuv? Või ollakse Keskkonnainspektsiooni ülevaade huvitatud tänapäevastest võimalustest, kus infotunde korraldatakse interneti vahendusel? Kindlasti on plaanis ka kohtumised silmast-silma. Kultuuripärandiga seotud tegevused Karulas 2021. aastal. Ootame huvilisi kolmapäeval, 11. novembril kell 10.00 Ähijärvele, et koos järgmise aasta tegevusi planeerida. 1 Uuest aastast Keskkonnaametis ja keskkonnainfo kättesaadavusest Õhema ja tublima riigi huvides hakkavad metsauuendust, kontrollitakse Keskkonnainspektsioon ja Keskkonnaamet uuest metsakultiveerimismaterjali
    [Show full text]
  • Valgamaa Aastaraamat 2014
    Valgamaa aastaraamat 2014 Valga 2015 Valga maavalitsus Kesk 12, 68203 Valga Internetis http://www.valga.maavalitsus.ee Koostanud Valga maavalitsus. Kui ei ole tegemist Valga maavalitsuse andmetega, siis on tabelitele lisatud vastav viide. Täname kõiki, kes aitasid kaasa raamatu valmimisele! Valga maavalitsus 2015 Keeleline korrektuur Sirje Ääremaa Kujundus ja küljendus Katrin Põdra Trükk Vali Press OÜ 300 eks, 160 lk Esikaane foto autor Elmo Saul, Nõuni Purjeklubi. Tagakaas: Valgamaa aasta tegu 2014 – Võidupüha paraad Valgas (Foto: Arvo Meeks) Valgamaa aasta teo 2014 nominent – Tõrva kinomaja taasavamine ja esimene Tõrva Dokfest (Foto: Andra Sööt) Valgamaa aasta teo 2014 nominent – Eesti lipu juubeli üle-eestiline tähistamine Otepääl (Fotod: Monika Otrokova) Raamatu väljaandmist rahastati siseministeeriumi vahenditest. VALGAMAA AASTARAAMAT 2014 3 Sisukord 1. Eessõna . 6 2. Elu Valgamaal 1914. aastal . 8 3. Valik 2014. aasta tähtsamatest sündmustest . 10 4. Juhtimine ja regionaalhaldus . 16 Valga maakond. Asend ja haldusjaotus. 16 Maakonna kujunemine. 17 Lipp ja vapp . 18 4.1. Haldusjaotus ja rahvastik . 19 4.2 Riiklikud institutsioonid. 22 Valga maavalitsus . 22 Kaitseliidu Valgamaa malev . 29 Päästeameti Lõuna päästekeskuse Valgamaa päästepiirkond. 30 Politsei- ja piirivalveameti Lõuna prefektuuri Valga politseijaoskond . 32 Lõuna ringkonnaprokuratuuri Valga prokurörid . 36 Tartu maakohtu Valga kohtumaja . 36 Tartu vangla kriminaalhooldusosakonna Valga esindus . 36 Keeleinspektsiooni Lõuna-Eesti järelevalvetalitus . 37 Muinsuskaitseameti Lõuna-Eesti järelevalveosakond. 37 Riigiarhiivi Valga osakond . 38 Tarbijakaitseamet . 39 Sihtasustus Innove Valgamaa Rajaleidja keskus . 39 Valgamaa nõustamiskomisjon . 40 4.3 Kohalikud omavalitsused. 41 Kohalike omavalitsuste eelarve. 41 MTÜ Valgamaa Omavalitsuste Liit . 45 Olulisemad kohtumised, üritused ja sündmused . 47 Korraldatud suuremad üritused ja ettevõtmised. 48 Peamised koostööpartnerid, lõpule viidud ja käsilolevad projektid ning uued algatused .
    [Show full text]
  • Hankedokumendid
    Hankija nimi: ANTSLA VALLAVALITSUS Riigihanke nimetus: LUMETÕRJE TEOSTAMINE ANTSLA VALLAS AASTATEL 2014-2017 Viitenumber 156160 HANKEDOKUMENDID Hankemenetluse liik: LIHTMENETLUS SISUKORD 1. Üldandmed 2. Pakkujate kvalifitseerimise tingimused ning kvalifitseerimiseks nõutavad dokumendid 3. Pakkujate hankemenetlusest kõrvaldamine 4. Pakkumuse koostamise keel 5. Täiendavad dokumendid 6. Töövõtulepingu tingimused ja täitmise tähtpäev 7. Pakkumuse maksumus ja muud tingimused, millega peab pakkuja pakkumuse koostamisel arvestama 8. Pakkumuse vormistamine, esitamine ja muutmine 9. Selgitused 10. Pakkumuse jõusoleku aeg 11. Pakkumuste avamine 12. Pakkujate kvalifitseerimine 13. Pakkumuste vastavuse kontroll 14. Kõigi pakkumuste tagasilükkamise alused 15. Pakkumuste hindamise kriteeriumid, hindamine ja edukaks tunnistamine 16. Töövõtulepingu sõlmimine LISAD: Lisa I: Vormid Lisa II: Töövõtulepingu projekt Lisa III: Antsla valla tööpiirkonnad Lisa IV: Talviste teehoiutööde tehniline kirjeldus ja nõuded 1. Üldandmed 1.1. Hankija nimi ja andmed: Antsla Vallavalitsus, registrikood 75010418, Fr.R Kreutzwaldi 1, Antsla linn, 66403 Antsla vald. 1.2. Riigihanke nimetus: „LUMETÕRJE TEOSTAMINE ANTSLA VALLAS AASTATEL 2014-2017“ Hankelepingu esemeks on lumetõrje teostamine Antsla valla avalikes kasutuses olevatel teedel ja Antsla linna tänavatel ning Antsla Vallavalitsuse hallatavate asutuste ümbruses 2014-2017 a talveperioodil. Valla territoorium on jagatud kaheksaks tööpiirkonnaks. 1.2.1.Kehtestatud lumetõrje piirkonnad: Piirkond nr. 1: 1.2.1.1„Antsla linn“ (Põhjapiirkonna tänavad: Põllu, põik,Tuleviku, Ülesõidu, pumba, Oru, Oru- Põik, Kalda, Tamme, Kooli tee, Järve, haigla, Võidu, Võidu-Põik, Tiigi, Posti, Pargi, Metsa-Põik, Männi, Raudtee ja Tehnika, Lõunapiirkonna tänavad: Pärna, Lõuna, Kähri, Saare, Kanarbiku, Hämariku, Tööstuse, Nurme ning tee biopuhastini) lisaks riigiteedelt 25248 (Antsla-Sänna) kuni riigiteeni 25251 (Vaabina-Turumõisa-Säre) algavad erateed kuni taludeni. Bussijaama tee, plats ja parkla, kultuurikeskuse parkla, vallamaja parkla, gümnaasiumi territoorium.
    [Show full text]
  • Lisa 7. Liiklussagedus Kõrvalmaanteedel Seisuga 31.12
    Lisa 7. Liiklussagedus kõrvalmaanteedel seisuga 31.12.2017 Algus Lõpp Pikkus AKÖL SAPA VAAB AR SAPA VAAB AR Loenduse Mnt nr Maantee nimetus Maakond Regioon m m m autot/ööp % % % autot/ööp autot/ööp autot/ööp aasta 1190 Patika II 0 405 405 5 100 0 0 5 0 0 2017 Harju maakond Põhja 1191 Saha-Loo tee 0 127 127 9120 88 4 8 8022 406 693 2017 Harju maakond Põhja 1192 Tuuleveski tee 0 268 268 22 100 0 0 22 0 0 2017 Harju maakond Põhja 1193 Idarebase tee 0 205 205 2 100 0 0 2 0 0 2017 Harju maakond Põhja 1390 Valaste - Kukruse mõisa 0 480 480 234 97 2 0 227 6 1 2017 Ida-Viru maakond Ida 1391 Laanese tee 0 589 589 28 100 0 0 28 0 0 2017 Ida-Viru maakond Ida 1392 Jõhvi kalmistu tee 0 307 307 476 96 2 2 456 8 12 2017 Ida-Viru maakond Ida 1393 Mäe 0 573 573 290 100 0 0 289 1 0 2017 Ida-Viru maakond Ida 1394 Edise tee 0 964 964 31 96 0 4 30 0 1 2017 Ida-Viru maakond Ida 1491 Pikkjärve - Maki 0 266 266 5 100 0 0 5 0 0 2017 Jõgeva maakond Lõuna 1491 Pikkjärve - Maki 266 357 91 0 0 0 0 0 0 0 2017 Jõgeva maakond Lõuna 1491 Pikkjärve - Maki 357 1042 685 19 100 0 0 19 0 0 2017 Jõgeva maakond Lõuna 1492 Pikkjärve jalgtee 0 52 52 0 0 0 0 0 0 0 2017 Jõgeva maakond Lõuna 1492 Pikkjärve jalgtee 52 339 287 0 0 0 0 0 0 0 2017 Jõgeva maakond Lõuna 1493 Vahi tee 0 413 413 13 100 0 0 13 0 0 2017 Jõgeva maakond Lõuna 1494 Vahi ühendustee 0 70 70 19 100 0 0 19 0 0 2017 Jõgeva maakond Lõuna 1495 Veto jalgtee 0 213 213 0 0 0 0 0 0 0 2017 Jõgeva maakond Lõuna 1496 Kaarepere jaama tee 0 249 249 34 100 0 0 34 0 0 2017 Jõgeva maakond Lõuna 1496 Kaarepere jaama tee 300 530
    [Show full text]
  • Raamatukogud Võrumaal
    Võrumaa Keskraamatukogu MTÜ Järjehoidja Raamatukogud Võrumaal Võru 2011 Koostajad: Inga Kuljus, Ere Raag Toimetaja: Anne Valmas Keeletoimetaja: Kaile Kabun Fotod: Kalle Jõgeva, erakogud Kujundaja: Priit Pajusalu Raamatu väljaandmist on toetanud: Eesti Kultuurkapitali Võrumaa ekspertgrupp Võru Linnavalitsus Hasartmängumaksu Nõukogu Baltic Rural Broadband Project Saateks Eessõna „Mitte midagi pole nii jõuline kui idee, mille aeg on kätte jõudnud." Hea lugeja! (Victor Hugo) Sinu käes on Võrumaa rahvaraamatukogude ajalugu. Alates raamatukogunduse alg- aastatest kuni tänase päevani välja on maakonna raamatukogud olnud pidevas arengus. Kogumiku „Raamatukogud Võrumaal" idee autor on Võrumaa Keskraamatukogu pea- Esimeste raamatukogude asutajaks olid haridusseltsid ning tolleaegsed aktiivsed tegelased raamatukoguhoidja Ere Raag. Eesmärgiks on anda ülevaade praegu Võrumaal tegutsevast 34 olid täis entusiasmi ja usku oma ettevõtmisse. Olulise tõuke raamatukogunduse arengule rahvaraamatukogust. andis haridusministeeriumi rahvahariduspäev Tallinnas 9.–10. novembril 1919, kus tunnistati Kogumiku aluseks on Võrumaa rahvaraamatukogude juhatajate 2003. aastal koostatud vajalikuks asutada rahvaraamatukogud igasse valda, kihelkonda ning linna. 1921. aasta koduloolised ülevaated. Aastatel 2003–2006 kogutud materjalide põhjal valmis 2007. aastal jaanuaris tegi haridusministeerium maakoolivalitsustele ettepaneku koostada raamatu- Võrumaa rahvaraamatukogude ajalugu kajastav trükis „Raamatukogud Võrumaal", mida kogude võrk ning kaasata sinna seltside ja koolide
    [Show full text]
  • Antsla Valla Arengukava Aastateks 2003-2011 Vastuvõtmine
    Väljaandja: Antsla Vallavolikogu Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst Avaldamismärge: KO 2003, 202, 2654 Antsla valla arengukava aastateks 2003-2011 vastuvõtmine Vastu võetud 25.11.2003 nr 22 Võttes aluseks kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (RT I 1993, 37, 558; 1999, 82, 755; 2000, 51, 322; 2001, 82, 489; 100, 642; 2002, 29, 174; 36, 220; 50, 313; 53 336; 58, 362; 61, 375; 63, 387; 64, 390 ja 393; 82, 480; 96; 565; 99, 579; 2003, 1, 1; 4, 22; 23, 141) § 9, § 22 lõike 1 punkti 7, § 37 lõiked 1 ja 3 ning Antsla Vallavolikogu 15. aprilli 2003. a määrusega nr 9 kinnitatud «Antsla valla põhimääruse» (KO 2003, 56, 1387) punktid 26.1.7 ja 63, Antsla Vallavolikogu määrab: 1.Võtta vastu «Antsla valla arengukava aastateks 2003–2011» vastavalt lisale. 2.Tunnistada kehtetuks Antsla Vallavolikogu 10. aprilli 2001. a määrus nr 8 «Antsla valla arengukava vastuvõtmine». 3.Avaldada käesolev määrus elektroonilises Riigi Teatajas. 4.Määrus jõustub kolmandal päeval pärast avalikustamist. Volikogu esimees Hele ANGERJÄRV Antsla Vallavolikogu 25. novembri 2003. a määruse nr 22 lisa ANTSLA VALLA ARENGUKAVA 2003–2011 SISSEJUHATUS Strateegiline planeerimine kui omavalitsuse strateegilise juhtimise olulisemaid komponente on üheks peamiseks arenguprotsesside mootoriks. Omavalitsuse arengukava kui strateegiline arengudokument määratleb pikaajalised strateegilised eesmärgid. Arengukava koostamine on protsess, mille käigus esitatakse kohalike elanike aktiivsel osalusel koostatud valla edasist arengut käsitlev kokkulepete süsteem, mis põhineb olemasolevate ressursside võimalikult otstarbekal ja säästlikul kasutamisel (skeem Omavalitsuse strateegiline juhtimine). Skeem 1. Omavalitsuse strateegiline juhtimine Antsla valla arengukava aastateks 2003-2011 vastuvõtmine Leht 1 / 32 Analüüsides, ära kasutades või vältides sisemisi tugevusi-nõrkusi ning väliskeskkonnast tulenevaid võimalusi ja ohte, on võimalik saavutada strateegiliste eesmärkidena määratletud soovitud tulevik.
    [Show full text]
  • Antsla Valla Arengukava 2015-2024
    ANTSLA VALLA ARENGUKAVA 2015-2024 Antsla Vallavalitsus 2015 SISUKORD SISUKORD ............................................................................................................................................................. 2 SISSEJUHATUS .................................................................................................................................................... 3 1. ANTSLA VALLA ÜLDISELOOMUSTUS ...................................................................................................... 4 2. ARENGUKAVA TÄITMINE PERIOODIL 2011-2014 .................................................................................. 10 3. ANTSLA VALLA ARENGU MÕJUTAJAD .................................................................................................. 10 4. ANTSLA OMAVALITSUSE MISSIOON 2024 .............................................................................................. 12 5. ANTSLA VALLA VISIOON 2024 .................................................................................................................. 12 6. VALDKONDADE KIRJELDUSED JA ARENGUVAJADUSED ................................................................. 12 6.1. JUHTIMINE, MAINE JA KOOSTÖÖ ...................................................................................................... 12 6.2. HARIDUS .................................................................................................................................................. 14 6.3. KULTUUR SPORT JA VABA AEG .......................................................................................................
    [Show full text]
  • VEEBRUAR 2017 • • • Tunnustati Parimaid
    TÄNA LEHES • Valitsus ja volikogu otsustasid • Kultuurikeskusel juht paigas • Noortevolikogu möllab • Rahvas kaasatud ja rahad jagatud • Tulekul - Uma Pido Antsla Valla Leht • Noored fännasid juutuubereid Nr 2 (72) VEEBRUAR 2017 • www.antsla.ee/vallaleht • www.facebook.com/Antslavald • Tunnustati parimaid kui terved inimesed. Sisuliselt on turvalisest keskkonnast välja ja isikud ise. Aga ma arvan, kindlasti Erihoolekandeteenus Antslasse see täiskasvanud inimeste kodu, kui mingi asi teda ärritab, siis tu le b sinna majandusinimene, kus kord sarnaneb lasteaia omale. ta võib käituda ettearvamatult. maja juht. Need kaks hoonet Neil on oma graafikud: kes täna Hooldekodud asuvad Türil ela- peaks esialgsete plaanide järgi Juba mõnda aega liigub Antsla inimeste seas ringi info, et koristab, kes on korrapidaja, kes murajooni lähedal. olema valmis 2018. aasta suvel, Antslasse tuleb kaks 30-kohalist hooldekodu. Tänaseks on tegeleb mingisuguse tegevuse Kas hooldekodude personal hiljemalt aasta lõpuks. hooldekeskuse rajamisega seotud tegevused jõudnud nii- korraldamisega. Suuresti on nad peab olema eriväljaõppega? Kuhu need hooldekodud siis kaugele, et Antsla Vallavalitsus korraldab „Osalise Karjasoo- sellised inimesed, kes ei tervene, Jah, aga mitte kõik. Iga kümne täpsemalt tulevad? Puhkeala detailplaneeringu” avaliku väljapaneku ajavahe- kuigi neil on ravi peal. Nad ei p a tsiendi kohta peab olema Kõige lihtsam selgitus – Kobe- mikul 27.02.2017-13.03.2017 tööpäeviti Antsla valla administ- ole vägivaldsed, aga võivad vähemalt üks tegevusjuhendaja. lasse viiva tee ja Lusti lasteaia tee ratiivhoones, aadressil F. R. Kreutzwaldi tn 1 Antsla linn ja valla ärrituda, kui on mingi olukord, Ja kuna töö käib hommikust vahele, metsa sisse. Seal võetakse veebilehel. Huvitatud isik on Lõuna-Eesti Hooldekeskus AS. mis neid väga häirib.
    [Show full text]
  • 110 Aastat Luhametsa Küla
    Teisipäev, 14. august 2018 Tsooru kandi rahva teabeleht nr 132 Tsooru mõis, Litsmetsa, Luhametsa, Piisi, Roosiku, Savilöövi, Kikkaoja, Viirapalu 110 aastat Luhametsa küLa tanud. Aga et vatsad liiga suureks ei paisuks, olid ka- Luhametsa külapäev 28. juulil 2018. Fotod: Katrin Kullo Külavanema kandidaatidel Janyka Vellakul ja Alari Kolkil tuli mitmel korral vastamisi seista. Luhametsa küla 110. sünnipäeva tähistati 28. juulil külapäevaga nagu kombeks. Oma küla rahvas korral- vas ka teatevõistlused. Võistkonnad Luha ja Metsa das endale ja sõpradele mõnusa ning tegusa laupäeva. jäid lõppkokkuvõttes viiki - kes panustas stiilile, kes Hea ilma kaasabil oli kohal üle 60 inimese. kiirusele. Kiitus ja tänu teatevõistluse korraldajale Esindatud olid tõepoolest mitu põlvkonda - huumorisoone eest! põlvepikkustest latsekestest kuni tõeliselt väärikateni. Huvilised sõitsid ka Juhan Jaigi sünnikodu aladele Luhametsa küla mälestuskivi juures mälestati lah- uudistama. Tõsi, nii see kui mitmed teised kunagised kunuid, võeti kogukonda vastu küla uued elanikud võimsad talupaigad on Luhametsas loodusesse uppu- ning räägiti Luhametsa ajaloost. Mis peamine - suu- nud. Henri Otsing tutvustas Juhan Jaigi kooliteele rest tuulest hoolimata kuulati üksteist ja oldi koos. matkaraja loomise mõtet, mis võiks külaelu oma- Tundsin vastse Luhametsa elanikuna, et nüüd on meie moodi elavdada. pere küll tõeliselt omaks võetud. Tihedas programmis jätkas Krabi külateater eten- Arutati ka, mis uusasukaid ja juba mujal tegutsejaid dusega „Tondinaha“. Nii et meeled said lahutatud ja siia ikka tagasi toob. Üksmeelselt nenditi, et Luha- jahutatud. Traditsioone hoidis elus lõõtsamees Alo metsa on eriline paik, kus on alati olnud soojad ja Piho. Tänu tema pillisaatele tekkis ilusa-eheda peo abivalmid inimesed. atmosfäär - nagu ikka, kui olulise tähistuseks on koos Kui supp söödud ja meel ergas, valiti külavanem.
    [Show full text]