Teisipäev, 10 juuli 2007 kandi rahva teabeleht

nr 19

Tsooru mõis, , , , , Savilöövi , ,

Koerast saime üle, saaks ka sabast

Asfalttee on jõudnud Roosikult Sännasse, ees on viimased Roosiku bussipeatus on tühi ja lage Fotod: Kalle Nurk sajad meetrid veel. Kaheksateist aastat tagasi tegi toonane nõukogude- just nii suur, et peab kinni vihma ja tuule ning et selle aegne Võru teedevalitsus suuri ettevalmistusi - seinale saaks kinnitada busside sõiduplaani. Antsla Sänna tee asfalteerimiseks. Selleks puhastati kraavid, vallavalitsusel on plaanis koostöös Võru maavalitsu- tee sai peale korraliku kruusakatte, jäi maha panna sega Roosikusse paigaldada sobiv ootepaviljon. vaid asfalt. Kuid siis algasid niiöelda segased ajad, mil Roosiku bussipeatus on mõnes mõttes eriline. Kõige- kõik kavandatud tööd seisma pandi. pealt on siin ootamas Lepistu koolilapsed, kuid ka Eesti taasiseseisvumise järel polnud algul üldse võima- muidu sõitjad vajavad varjualust. Asi on selles, et lusi kõrvaliste teede korrastamiseks. Aegamööda saadi ümbruskonna inimesed tulevad bussipeatusse jalgsi, teele siiski Antslast Reidleni asfalt peale, edasi jätkati mööda metsaradu ja jalgteid, sest elatakse hajali talu- lõikude kaupa. Sel suvel, seega kaheksateistaastase des. Seetõttu ei saa kunagi väga täpselt bussiajaks ootamise järel, sai ka viimane ehk Roosiku-Sänna kohale tulla, alati tuleb aega parajaks teha. Mitte kui- teejupp tolmuvabaks. dagi ei tahaks, et seda tuleks vihma ja tuule käes teha Piltlikult öeldes oleme koerast üle saanud, kuid kas ka järgmised kaheksateist aastat . koera sabast? Viimase all mõtlen Roosiku bussijaama. Ja veel, pidades silmas Roosiku bussiootepaviljoni Nõukogude ajal oli see üle Eesti kuulus kui ainuke soliidset ja kuulsusrikast minevikku ning üleriigilist bussijaam, kus aknaklaasid terved, uks ees, laud ja tuntust, peaks see bussikoda olema eriline. Peatuse toolid sees. Laual olid mõned ajakirjad ja pimeda aja ümbruses on puhas puutumata loodus Mustjõe ja selle jaoks küünal. Roosiku bussijaamast kirjutati mitu luha näol, kõrval on värskelt vuntsitud ilus ja stiilne korda kohalikus Töörahva Elus ja ka pealinna lehtedes. Ojandu talu. Kõike arvesse võttes võiks uus bussioote- Bussijaama hoidis korras Alfred Tuvikene. Kahjuks koda olla palkidest, peal sindlikatus, kuid ootame ka pärast Tuvikese surma bussipeatuse majake rüüstati ja Roosiku elanike ettepanekuid. Mitte kuidagi ei sobi lõhuti, paar aastat tagasi tegi teedevalitsus platsi puh- siia plekist kemmergu mõõtu putka, see solvaks ka taks, sest näotud varemed olid inetud vaadata. lähedalasuva Lepistu kooli õpilaste ja õpetajate ilu- Praegu oleks väga sobiv moment Roosiku bussioote- meelt. Kui Antsla vallavalitsus asja käsile võtab ja raha koda uuesti üles panna. Mitte kuidagi ei tahaks, et asi taha saab, on külaelanikud nõus tööjõuga appi tulema. venima jääks. Ega rahvas loodagi saada nii ilusat ja Kalle Nurk, kindlat ehitist, nagu oli nõukogude ajal ja mida härra Roosiku külavanem Tuvikene korras hoidis. Uus ootepaviljon võiks olla Olnust olevale Pildil on Sverdlovi-nimelise kolhoosi esimene või üks esimesi veoautosid GAZ 51, neid kutsuti ka molotovi- deks. Kes on pildil, pole teada, palume lugejate abi. Ülle Lehtsalu meenutab:Isa, Oskar Loos, oli kolhoosis autojuht ligikaudu 30 aastat. Esimeste autojuhtidena meenuvad veel Pärni Vahtra ja Leo Jaarma Roosiku külast. Hästi on meeles isa sõidud Leningradi turule. Isa vedas sinna võid, liha, kapsaid jt põllumajandus- saadusi. Leningradis oli ees omad kolhoosi mehed, kes siis kauba maha müüsid, Tsoorust Kalju Vaab ja Vengi Stanberg. Mõnikord tuli isa tagasitulekut oodata mitu päeva, sest teed olid halvad ning lund täis tuisanud. Autot remonditi kodus. Foto: Ülle Lehtsalu fotoalbumist KL Pildi koopia on Tsooru kandi ajalookaustas.

Kui raha veeti kartulikotiga Esimese auto tulek kolhoosi oli väga suur sündmus, kaup maha müüdi ja õhtul asuti koduteele. Tollastel algul käidi seda vaatamas ja isegi silitamas. Kolhoosi teedel sõitis auto 30-50 kilomeetrit tunnis. Sain auto- algaastail oli autojuht esimehe järel tähtsuselt teine ga kaasa Tartusse, kus olin tädi juures külas. Kui auto mees külas. Hiljem tulid juba teised tähtsad mehed nagu tagasi tuli, võeti mind Tartust peale, et koju saaksin. töökoja juhataja, agronoomid ja zootehnikud. Mäletan, Öösel sõideti veel ka seetõttu, et kardeti metsavendi ja et see võis olla 1951.- 52. aastal, kui olin 10-aastane ja röövleid, kes võisid raha ära võtta. Mäletan, et istusin õppisin Tsooru algkoolis. Oli sügisene koolivaheaeg ja ees kabiinis ühe mehe kõrval. Jäin tukkuma ja vajusin oktoobripühad. Kuna minu vanaisa oskas vene keelt, ukse peale, see läks sõidu pealt lahti. Mees haaras käis ta kolhoosi autoga kaasas Tallinna ja Leningradi minust kinni, ma ei kukkunud autost välja. Kuid autost turul. Kolhoosil oli vaja sularaha, mida seal müüdi, ei kukkus välja pool kartulikotitäit raha. Hea, et lume- mäleta, vist kartuleid, kapsast ja liha ning mune. sajus see üles leiti. Raha oli metsavendade ja röövlite Tsoorust sõideti välja õhtul, hommikul jõuti turule, kus eest maskeeringuks ära peidetud. Peeter Lasting, Puiestiku talu

Tsoorust väljuvad bussid

Liini nr Liini nimi Väljumine Saabumine Järgmine peatus Buss sõidus Tsoorust sihtkohta Tsoorust

261 Varstu - Võru 06:59 07.50 Lepistu - Roosiku (07:05) ETKNR 277 Võru-Krabi- Haabsaare-Antsla-Võru 07:30 09:05 Litsmetsa (07:35)-Latiku ETKNRL 287 Võru-Linnamäe-Antsla- Varstu-Krabi-Võru 08:10 09:45 Viirapalu (08:15)- Savira ETKNRLP 26-2 Võru-Luhametsa-Võru 08:10 09:00 Pulsti (08:16)- Roosiku (08:21) L(v.a. riigipühad) 279 Võru-Sänna- Antsla- - Kärgula- Võru 13:40 15:45 Litsmetsa (13:44) - ETKNRLP 275 Võru- Linnamäe- Antsla- Madise- Urvaste- Antsla-Tsooru- Võru 14:05 14:55 Lepistu- Roosiku (14:11) ETKNR 26-2 Võru- Luhametsa- Võru 17:20 18:15 Tellisetehas (17:25)- Jänese P(k.a. riigipühad) 277 Võru- Antsla- Haabsaare- Krabi- Võru 17:20 18:50 Viirapalu (17:28) - Savira ETKNRLP 287 Võru- Krabi- Varstu- Antsla- Linnamäe- Võru 17:20 19:00 Litsmetsa (17:25) - Rimmi ETKNRLP 261 Võru- Sänna- Tsooru- Varstu 17:46 18:15 Pulsti (17:51) - Kikkaoja ETKNR (reedel Saruni)

Külalehe nr 19 toimetaja Kalle Nurk, telefon 5193 0084, e-mail [email protected], www.antsla.ee/tsoorukant/