Antsla VEEBRUAR 2015

Total Page:16

File Type:pdf, Size:1020Kb

Antsla VEEBRUAR 2015 Jälgi meid ka sotsiaalmeedias: http://www.facebook.com/Antslavald Nr 1 (53) VEEBRUAR 2015 • www.antsla.ee/vallaleht ka meie peame seetõttu oma varasemaid arvamusi üle Vabariigi sünnipäeva ja tänamise aeg Minu õnn on mu pere ja kodu vaatama ning vajadusel korrigeerima. Eesti Vabariik saab 97. aastaseks. 23. veebruaril Antsla Kultuuri- ja spordikeskuses Mu kodu ei piira metsikud mäed ja laaned ei valva ta rahu. Mu kodu on väike ja minuga koos, mu pere vaid siia ju mahub ... Me elame suurepärases algusega kell 19.00 täname riiki piduliku kontserdiga ning Antsla Vallavalitsus tänab maailmas. Meil on väga omakorda neid kodanikke, kes on panustanud selleks, et meie kõik koos saaksime uhked Nii öeldakse laulusalmis ja on see, kui sul on töö, mida palju võimalusi ennast teos- ja rõõmsad olla. Uhked nende tegude ja oma kodukoha üle. see kehtib väga hästi ka meie sulle meeldib teha ja sul on tada, öelda välja oma arva- kõigi kohta. Ei ole meil selleks võimalus. Õnn on musi, käia koolis, saada „Antsla valla Aasta Antsla vallas suuri mägesid, see, kui su ümber on ini- haridust. Kui palju on Tegu 2014” tunnustuse kuhu talialade harrastajaid mesed, kellega rõõme jaga- maailmas riike, kus see saamiseks on esitatud järg- massidena kutsuda, ei ole da ja kes sulle raskel hetkel kõik on ainult unistus? mised ettevõtmised: Suve- merd, kärestikke ega uhkeid tuge annavad. Kõige suurem Me ei mõtle iga päev, et on etenduse „Meeletu” korral- liivarandu. Ometi on meil nii õnn on see, kui sa oskad uhke olla eestlane, et on hea damine, Jõulukuuse tradit- endile kui külalistele pak- õnne enda ümber märgata ja elada Lõuna-Eestis ja Antsla siooni säilitamine Antsla kuda palju rahu, veel puu- sellest rõõmu tunda. vallas. Nüüd, vahetult enne vallas, raamatu „100 aastat tumata loodust, avastamis- Inimene hävitab ennast Eesti Vabariigi 97. sünni- Lepistu koolimaja Võru- rõõmu. Meil on piisavalt väga palju ise, oma mõtete ja päeva, on selleks just õige maal” väljaandmine ja arenguvõimalusi ja otsus- kinnisideedega. Me peame aeg. Teada ja uskuda, et Antsla TV loomine. tusvabadust, võimalus olla rohkem mõtlema positiiv- mina ise olen see, kes hoiab õnnelik. selt, arendama endas õnne- oma riiki, oma valda, oma On selge, et et tegusaid Õnne valemit ei ole kirja tunnet ja rahulolu. Ma kodu ja minu tugevus on kodanikke on meil oluliselt pandud ja eks seetõttu peab- arvan, et me peame lahti minu sõbrad ja pere. rohkem ja seetõttu antakse ki igaüks ise oma õnne üles saama mõttest, et ainult see, esmakordselt välja järgmi- leidma ja ära tundma. Mis mida mina mõtlen, arvan, Päike näitab oma võimu sed tunnustused: Parim on õnn? Ärgata hommikul tunnen ja usun, on õige. Me ja vaikselt hakkavad tunda sportlane; Edukas ette- oma kodus, oma kallite ini- peame õppima kuulama ja andma esimesed kevade- võtja; Aasta pere, Silma- meste läheduses, näha oma usaldama teisi inimesi, märgid. Ma soovin kõigile paistev noor ja Kohaliku lapsi kasvamas ja juba elus arvestama nende soovide rohkem usku iseendasse. elu edendaja. Tulge oma- oma kohta leidmas. Õnn on ning vajadustega. Me peame Leidke oma õnnemärgid dele kaasa elama, kontserti tunda, et on olemas oskus mõistma, et inimesed ongi igapäevastest pisiasjadest, kuulama ja sünnipäevatorti naerda ja nutta, olla armas- erinevad ja mõtlevadki armastage ja kallistage oma sööma. tatud ja ise armastada. Õnn aeg-ajalt teistmoodi ning lähedasi, hoolige oma kodu- on teada, et sul on tervist ja päris tõde on seal kusagil kohast. MERLE TOMBAK, omandatud oskuseid ning sa vahepeal, kui seda tõde kultuuri- ja noorsootöö- oled võimeline endast ka üldse olemas on. Kogu maa- MERIKE PRÄTZ, foto: JANEK JOAB spetsialist teistele midagi andma. Õnn ilm on pidevas muutuses ja Antsla vallavanem Head kodanikud, asutused ja organisatsioonid. hetkel on küll valmimas läbiviimiseks mõeldud ra- Linnaruumi ümarlaud Maanteeameti poolt tellitud jad Keeri tiigi ümbrusesse, Antsla Vallavalitsus kuulutab välja IDEEKONKURSI vastavasisuline projekt, ent lahenduse saaks teede, ANTSLA VALLA TUNNUSLAUSE ja Avaliku ruumi arendamine, naks võimaluse lõõgastuda ehitamise algus määrat- valgustuse, pinkide paik- kus me igapäevaselt liigume ja hinge tõmmata, pakkudes lemata, siis lepiti ümarlaual nemine ja haljastus. MEENE LEIDMISEKS. ning mis on meie kõigi samas esteetilisi elamusi. kokku, et pärast projekti Ümarlaual osalenud ini- ! pilkude all, on tavapäraselt Antsla on võrreldes avalikku tutvustamist koos- meste seisukoht oli, et ühtse Tunnuslause on positiivse sõnumiga ning lühike, lööv omavalitsuse kulueelarves paljude teiste linnadega tatakse allkirjalehed edasta- projektiga oleks võimalik ja meeldejääv. Lause, mis iseloomustab just Antsla valda kõige väiksemamahuline. natuke kehvas seisus, sest miseks Majandus- ja Kom- leida sobivaimad asukohad ning mida saab lihtsalt kasutada, esitleda ja levitada. See on ka täiesti arusaadav, meil pole keskkonnakait- munikatsiooniministeeriu- kõigile neile objektidele. Meene on Antsla valda tutvustav või iseloomustav ese, sest eelkõige peavad olema selisi objekte, mida oleks mile, et juhtida tähelepanu Kuna praeguse seisuga mida saame kasutada kingituseks. Meene võib olla kaetud inimeste elulised võimalik uuendada kesk- Antslat läbivate riigimaan- on suure maksumuse tõttu praktilise kasutusotstarbega, kuid see ei ole kõige olulisem. vajadused. konnatoetuste abil. Nii teede renoveerimise vajadu- puhkeala terviklik projek- Konkursi paremaid premeeritakse. Auhinnafond 700 Väikelinnas, kus on üle- peame me arendama linna- sele. Iga Antsla elanik, kes teerimine edasi lükatud, on eurot. Tunnuslause ja meene esitada Antsla Vallavalitsusele kaalus eramajad, linn on ruumi järk-järgult oma soovib meie linna läbivate esialgu esitatud EASile 30. aprilliks 2015 a. Meene peab esitama valmis kujul. ümbritsetud metsadest, on vahenditega, tegeldes nii teede ja kõnniteede korda- rahastustaotlus multi- Leides Antsla vallale sobiliku tunnuslause ja meene, paljudel võimalus aktiivselt korrashoiu, uuendamise kui saamist, saab lehele oma funktsionaalse palliplatsi saame väärtustada oma kodukohta ja luua sellele positiivset puhata ning sõpradega ka funktsioonide lisamisega. allkirja anda. rajamiseks Keeri tiigi parki. kuvandit. kokku saada oma koduaias Sellepärast on just väike- Ümarlaual arutleti ka Praeguseks on valminud Ideekonkursi täpsemad tingimused avaldame lähiajal või astuda sammuke linna linnas väga oluline läbi Antsla linna puhkeala palliplatsile ehitusprojekt, valla kodulehel ja facebook 'is lähedale seene- ning marja- mõelda vajadused ja või- projekteerimise teemadel. millega saab tutvuda Antsla Täpsustavad küsimused vald@antsla või metsa. Linnaruum on eel- malused, mida ja kuidas Ühtse kujundusprojektiga valla kodulehel. Merle Tombak 5647 2632; Kalev Joab 503 9360 kõige ühenduslüli liikumis- meie kõigi ühiselt kasuta- saaks lahenduse kultuuri- Ümarlaua arutlusobjekt teel kodu-kool-töö-pood. tavas ruumis lisaks selle maja ja gümnaasiumi ümb- oli ka Antsla valla sümbolite Mida aga ka Antsla korrashoiule arendada. rus, pargialad Keeri tiigi leidmine. Esialgu näib, et 1. Kas sa tead mõnda inimesed vajavad, on korras Jaanuari keskpaiku lin- ning vallamaja ja Tamme juba teadatuntud valla Palume elaniketa maja või krunti kõnniteed, ohutu, turvaline naruumi ümarlaual kokku tänava vahel. Puhkealale vapilind haugas on kõige Antsla vallas, selle aadressi liikumisvõimalus, piisav saanud inimesed arutlesid võiksid sobituda nii multi- iseloomulikum sümbol, abi! ja/või omanike kontakte? valgustus, sportimisvõi- selle üle, missugused või- funktsionaalne spordiväljak, mida saaks kasutada ka 2. On sulle silma jäänud malused. Pargid ning hal- malused on meil endil mõju- mänguväljak igas vanuses näiteks juunis toimuvatel 11. aprillil toimub juba kol- mõni tühi äripind Antsla jastus võiks olla rahustavaks tada või kiirendada Antsla inimestele, kultuuriürituste puupäevadel skulptuuride mandat korda mess “Maale vallas? tasakaaluks ja taustaks linna läbivate riigimaan- ala, gümnaasiumi õues- valmistamisel. Sümbolite ja elama”, mille eesmärgiks on 3. Millistest teenustest tun- autode voole, kaupluste teede ning kõnniteede reno- õppeklassid, algklasside valla tunnuslause leidmiseks populariseerida maal elamist ned Antsla vallas puudust? reklaamile, ruttamisele, an- veerimise protsessi. Kuna kehalise kasvatuse tundide korraldatakse konkurss. ning luua maakogukondade Ümarlaual pakuti välja ning maale elama soovijate Kui sul on vastuseid idee korraldada Antsla linna- vahel kontakt. Sel aastal on mõnele neist küsimustest, päevi. Kuna Antsla sai lin- luubi all ettevõtlike inimeste saada need hiljemalt 15. naõigused 1. mail 1938, maale meelitamine ja messi m ärtsiks meiliaadressil oleks sobiv tähistada linna- alateemaks “Maale ette- [email protected], postiga päevadega Antsla linna 80. võtjaks”. aadressile Antsla Valla- juubelit aastal 2018. Messikorraldajate sõnul valitsus, Kreutzwaldi 1, Esimesel ümarlaual jagas on statistiliselt praegu maale Antsla, ütle telefonitsi 50 oma kahekümne aasta koge- elama tulijaid rohkem kui 3930 või too vallamajja musi linnaruumi kujun- maalt linna minejaid. Kõige arenguspetsialisti kätte. damisel Valga linnaaednik kuumem teema messil on Anne Vaigre. Maakorraldaja muidugi elamispinnad, aga PS! Antsla Vallavalitsus ei Ester Hommik tutvustas ka äripinnad, koolide-laste- jaga kontakte ega müü- planeerimise ning ehitamise aedade ning erinevate tee- giinfot omanike loata! tingimusi tiheasustusalal. nuste olemasolu. Järgmine linnaruumi Hea vallaelanik, kind- Ette tänades ümarlaud on kavandatud lasti muretsed ka sina asjali- ANTSLA VALLA foto: KALEV
Recommended publications
  • VÕRU MAAKONNA ARENGUSTRATEEGIA 2035+ Lisa 1 Maakonna Hetkeolukorra Ülevaade
    VÕRU MAAKONNA ARENGUSTRATEEGIA 2035+ Lisa 1 Maakonna hetkeolukorra ülevaade Võru maakond Jaanuar 2019 SISUKORD LÜHIKOKKUVÕTE 4 MAAKONNA HETKEOLUKORRA ÜLEVAADE 9 1. RAHVASTIK 9 1.1. Senised arengud 9 1.2 Peamised rahvastiku analüüsist tulenevad järeldused 12 2. MAJANDUSVALDKOND 13 2.1. Maakonna majanduse üldiseloomustus 13 2.2. Ettevõtluse tugistruktuurid 19 2.3. Ettevõtlusalad maakonnas 21 2.4. Turism 21 2.5. Kaugtöö 30 2.6. Omavalitsuste finantsid 30 2.7. Peamised majandusvaldkonna analüüsist tulenevad järeldused 32 3. HARIDUSVALDKOND 33 3.1. Alusharidus 33 3.2. Üldharidus 35 3.3. Huviharidus 40 3.4. Kutseharidus 41 3.5. Noorsootöö 43 3.6. Peamised haridusvaldkonna analüüsist tulenevad järeldused 45 4. SOTSIAAL-JA TERVISHOIUVALDKOND 46 4.1. Sotsiaal- ja tervishoiuteenuste kättesaadavus 46 4.2. Peamised sotsiaal- ja tervishoiu valdkonna analüüsist tulenevad järeldused 53 5. KODANIKUÜHISKOND, KULTUUR, SPORT JA ERIPÄRA. 53 5.1. Kodanikuühiskonna areng 53 5.2. Sport 57 5.3. Kultuur ja omapära 58 5.4. Peamised kodanikuühiskonna, eripära-, kultuuri- ja spordivaldkonna analüüsist tulenevad järeldused 63 6. TARISTU JA KESKKOND 64 6.1. Ühendused 64 6.2. Keskkond 66 7. HALDUSKORRALDUS JA MAINE 72 2 7.1. Halduskorraldus 72 7.2. Maine 74 7.3. Riiklikud struktuurid 76 KASUTATUD MATERJALID 78 3 LÜHIKOKKUVÕTE Rahvastik Võru maakond asub Kagu-Eestis, piirnedes lõunas Läti Vabariigi, idas Vene Föderatsiooni, põhjas, kirdes Põlva maakonnaga ning läänes Valga maakonnaga. Maakonna administratiivseks keskuseks on Võru linn. Kokku on maakonnas haldusreformi järgselt 5 omavalitsust: Antsla, Rõuge, Setomaa ja Võru vallad ning Võru linn (vt joonis 1). Võru maakonna kogupindala on 2 773 km2, moodustades 6,1% Eesti Vabariigi pindalast.
    [Show full text]
  • Valev Uibopuu Bibliograafia
    V Õ R U M A A T O E T U B V A I M U K U L T U U R I L E VALEV UIBOPUU 19.10.1913 – 18.03.1997 BIBLIOGRAAFIA Koostaja: Maie Elstein Võru, 2013 Sisukord VALEV UIBOPUU ELULUGU ................................................................................................ 4 SAATEKS .................................................................................................................................. 9 KIRJANDUSNIMESTIK ......................................................................................................... 11 I. VALEV UIBOPUU LOOMING ....................................................................................... 11 A. ILUKIRJANDUS EESTI KEELES ........................................................................... 11 B. ILUKIRJANDUS VÕÕRKEELES ............................................................................. 22 C. ILUKIRJANDUS KOGUMIKES JA PERIOODIKAS ............................................. 25 II VALEV UIBOPUU TOIMETAJA, KOOSTAJA, KAASAUTOR, JUHENDAJA .......... 33 A. RAAMATUD EESTI KEELES ................................................................................... 33 B. AJAKIRJAD, RAAMATUD VÕÕRKEELES ........................................................... 38 III KIRJANDUSTEADUS JA -TEOORIA .......................................................................... 39 IV KIRJANDUSKRIITIKA. ARVUSTUSED. ÜLEVAATED EESTI JA VÕÕRKEELES 41 V VALEV UIBOPUU KEELETEADUSLIKUD TÖÖD. ................................................... 48 A. RAAMATUD. ARTIKLID EESTI JA VÕÕRKEELES .............................................
    [Show full text]
  • Comenius Antsla Gümnaasiumis
    Jälgi meid ka sotsiaalmeedias: http://www.facebook.com/Antslavald Nr 6 (40) DETSEMBER 2012 • www.antsla.ee/vallaleht Comenius Antsla Kätte on jõudnud talv ning mahasadanud lumi või- Gümnaasiumis maldab kõigil soovijatel Sel õppeaastal algas tega koolitöös. Õpetajad ana- Antsla Terviserajal suusa- Antsla Gümnaasiumis taas lüüsisid tehtut ning arutasid Comeniuse koostööprojekt, tulevikuplaane. Pärast kooli- mõnusid nautida. Suusarada foto: JANEK JOAB on valgustatud iga päev kella mille rahvusvahelises mees- lõunat ja tunnikest vaba aega 21-ni ja ootab kõiki tervise- konnas osalevad 10 kooli valmistuti esinemisteks. sportlasi. Neil, kes soovivad üheksast erinevast Euroopa Sportlaste plakatitest sai mul- rajal kõndida, palume seda riigist: Saksamaa, Poola, jetavaldav näitus. Fuajeesse teha raja välimises servas. Leedu, Rumeenia, Ungari, püstitatud laval tervitasid Suusaraja hooldamine Itaalia, Hispaania, Eesti, projektis osalejaid kõigepealt nõuab spetsiaalseid raja- Türgi. Projekti teema on kohalikud võimuesindajad. seadmeid. Siiani oleme püüd- “Tervislikud eluviisid teis- Seejärel tutvustasid õpilased nud rada hooldada ja hoida meliste seas erinevates Eu- põgusalt oma riiki ja kooli sõidetavana käepäraste va- roopa riikides”. Kahe aasta ning valitud sportlasi. Järg- henditega. Seoses sellega tegevuste sisse mahub muu- neva õhtuse koosviibimise kutsume kõiki suusaspordi hulgas kuus projektikoos- käigus tekitas näitus nii huvilisi üles toetama spet- olekut, neist esimene toimus mõnegi diskussiooni, üks- siaalse rajatallaja soetamist, 5.-8. novembril Saksamaal teise väljapanekuid uuriti millega suusarada paremini Viersenis. Meie koolist osa- huviga. ette valmistada ja hooldada. lesid selles kolm õpetajat Kolmas päev algas kooli Seade maksab 920 €, seni on (Aive Trummal, Kalle Sama- kokandushuviliste valmis- kogunenud 520 eurot 17 toe- rüütel ja Merle Paat) ja kaks tatud tervisliku hommiku- tajalt. Kui soovid samuti oma Aastas on kolm suurt usu- üldse, Luukas alustab Ristija Jumala armastusest.
    [Show full text]
  • Teadaanded Akti Liik: Teadaanne Teksti Liik: Algtekst Avaldamismärge: RTL 1999, 11
    Väljaandja: Ametlikud Teadaanded Akti liik: teadaanne Teksti liik: algtekst Avaldamismärge: RTL 1999, 11, Teadaanded Vastu võetud 30.12.1998 KINNISTAMISTEATED Hiiu Maakohtu Kinnistusametile on esitatud kinnistamiseks järgmised katastriüksused: Kärdla linn 1. Loigu 4, 721 m2, Reet Reha 2. Vabaduse 72, 2434 m2, Vladimir Katðalov 3. Paju 6, 1372 m2, Mai-Mirjam Luuk 4. Hiiu 36, 1850 m2, Ella Erk 5. Lepiku 4, 3420 m2, Sigrid Väärtnõu 6. Vabaduse 51, 700 m2, Aivar Sedrik 7. Vabaduse 38, 1918 m2, Aadu Ulla 8. Vabaduse 40, 2360 m2, Viljo Liik 9. Kaare 7, 1253 m2, Silvi Lige 10. Hiiu 22, 860 m2, Helle Reimand 11. Valli 3, 1780 m2, Hilja Hiis 12. Vabaduse 21, 1200 m2, Arno Lõppe 13. Kopli 5, 600 m2, Neidi Heinmets 14. Kopli 20, 2690 m2, Ants Trauser 15. Eha 8, 1187 m2, Marko Parbo 16. Eha 7, 1960 m2, Valdo Porgand 17. Rookopli 12, 302 m2, Leili Maide 18. Käina mnt 9, 3379 m2, Aive Suu Käina vald 19. Käina alevik, Luige 7, 1135 m2, Tõnu Sahtel 20. Käina alevik, Lõokese 3, 4327 m2, Aado Kallas 21. Käina alevik, Papli 6, 1588 m2, Harjete Tammeveski Teadaanded Leht 1 / 69 22. Käina alevik, Hiiu 28b, 1709 m2, Mittetulundusühing Hiiumaa Heatahteühing Lootus 23. Kassari küla, Neitsimäe, 10,66 ha, Viiu Adamka 24. Ühtri küla, Ühtri Palvela, 0,25 ha, EEKB Koguduste Liidu Käina Kristlaste ja Baptistide Kogudus 25. Allika küla, Mäeltse Palvela, 0,30 ha, EEKB Koguduste Liidu Käina Evangeeliumi Kristlaste ja Baptistide Kogudus 26. Nõmme küla, Kopase, 2469 m2, Margus Saarna Kõrgessaare vald 27. Kiduspe küla, Kaasiku, 8,30 ha, Jaak Mikk 28.
    [Show full text]
  • EESTI JÄRVEDE NIMESTIK Looduslikud Järved
    EESTI JÄRVEDE NIMESTIK looduslikud järved tehisjärved KESKKONNAMINISTEERIUMI INFO- JA TEHNOKESKUS EESTI JÄRVEDE NIMESTIK Looduslikud ja tehisjärved Koostaja: Ruta Tamre Tallinn 2006 SISUKORD EESSÕNA 6 SISSEJUHATUS 8 EESTI JÄRVEDE NIMESTIK 13 Läänesaarte alamvesikond 14 Matsalu alamvesikond 22 Harju alamvesikond 26 Pärnu alamvesikond 37 Viru alamvesikond 50 Peipsi alamvesikond 58 Võrtsjärve alamvesikond 90 Koiva alamvesikond 101 LISAD 109 Eesti Põhikaardi välikaardistuse aastad 110 Eesti suurimad järved 111 Saarterohkeimad väikejärved 112 JÄRVEDE TÄHESTIKULINE LOEND 113 KASUTATUD KIRJANDUS 144 KAARDID ALAMVESIKONDADE KAUPA 145 Läänesaarte alamvesikond 147 Matsalu alamvesikond 149 Harju alamvesikond 151 Pärnu alamvesikond 153 Viru alamvesikond 155 Peipsi alamvesikond Tartu, Viljandi, Jõgeva, Järva, Lääne-Viru ja Ida-Viru maakonna osas 157 Peipsi alamvesikond Põlva ja Valga maakonna osas 159 Peipsi alamvesikond Võru maakonna osas 161 Võrtsjärve alamvesikond 163 Koiva alamvesikond 165 © Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus, 2006 Tamre, Ruta (koostaja) 2006. Eesti järvede nimestik. Tallinn, Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus, 168 lk. ISBN 978-9985-881-40-8 EESSÕNA Käesoleva nimestiku koostamisel on aluseks võetud Eesti Looduse Infosüsteemi (EELIS) Lisaks järvede olulisusele maastiku- ja loodusobjektidena ning elupaigatüüpidena, on järvede nimistu, mis tugineb mitmetele allikatele. Eelkõige on olnud aluseks 1964. aas- nad tähelepanuväärsed ka kohanimeobjektidena. Suur osa järvenimesid on korrigeeritud tal ilmunud “Eesti NSV järvede
    [Show full text]
  • Karula Rahvuspargi Kogukonnakoosolek Koroonaaja Tingimustes
    KARULA RAHVUSPARGI INFOLEHT NR. 73 SÜGIS 2020 Värbkakud pesitsevad vanades kuusikutes või kuuse-segametsades. Karula värbkaku püüdis fotole Janek Joab. Karula rahvuspargi kogukonnakoosolek koroonaaja tingimustes Kuna pole teada, kas ja kuna koosolekuid lubatakse ja Keskkonnaameti uus struktuur keelatakse, otsustasime sel korral anda Karula rahvuspargis Poollooduslike koosluste seisust toimuvast ülevaate kirjalikult. Seetõttu on Tarupettäi natuke RMK plaanid 2021. aastaks erandlik ja koosnebki peamiselt erinevate ametkondade Üraskikollete kaardistamine kokkuvõtetest, aruannetest ja plaanide tutvustustest. Karu- ja hundijuttu Paberväljaanne ei asenda võimalust koosolekul erinevaid Mure väikeveekogude ja märgalade teemasid arutada. Seepärast palume tekkivad küsimused ja pärast mõtted saata kirjalikult Keskkonnaameti töötajatele või Keskkonnaameti kooskõlastatud pöörduda telefoni teel. Lisaks palume tagasisidet, kas sellisel tegevused 2020. aastal kujul kord aastas ülevaate andmine on huvipakkuv? Või ollakse Keskkonnainspektsiooni ülevaade huvitatud tänapäevastest võimalustest, kus infotunde korraldatakse interneti vahendusel? Kindlasti on plaanis ka kohtumised silmast-silma. Kultuuripärandiga seotud tegevused Karulas 2021. aastal. Ootame huvilisi kolmapäeval, 11. novembril kell 10.00 Ähijärvele, et koos järgmise aasta tegevusi planeerida. 1 Uuest aastast Keskkonnaametis ja keskkonnainfo kättesaadavusest Õhema ja tublima riigi huvides hakkavad metsauuendust, kontrollitakse Keskkonnainspektsioon ja Keskkonnaamet uuest metsakultiveerimismaterjali
    [Show full text]
  • Elu Roosiku Südames
    Kolmapäev, 3. mai 2017 Tsooru kandi rahva teabeleht nr 123 Tsooru mõis, Litsmetsa, Luhametsa, Piisi, Roosiku, Savilöövi, Kikkaoja, Viirapalu Elu Roosiku südames Roosiku süda tuksub täie võimsusega. ansamblis Rütmiallikal ja Eva-Lotta enda eestveda- Viimase paari aastaga on elu Roosiku südames teinud misel projektansamblis Puzle. Mõlema ansambliga on kannapöörde. Mõned aastad tagasi panid Liina (Jas- välja antud ka CD plaat. Eva-Lotta tunnistati Tartu ka) ja Kristjan Prii aastaid tühjalt seisnud koolimaja Jazz 2008 rahvusvahelisel konkursil parimaks vokaal- südame taas tuksuma. Aasta hiljem kostusid kooli- solistiks ja samal aastal sai Grand Prix tiitli Saaremaa õuelt juba lastekilked ning möödunud kevadel võttiski ühisgümnaasiumis toimunud vabariiklikul solistide koolihoone juhtohjad enda kätte perekond Alev. Li- konkursil. 2011. aastal omistati talle Viljandi linna saks suurtele sisetöödele puhastati vahepeal kasevõs- „Aasta Noor” preemia. Ansamblitest, milles Eva- sa kasvanud kooliaed. Tänavu varakevadest käib vil- Lotta osales, sai 2013. aastal vokaalansambel Mixtet gas tegevus pargis. Aivo on justkui Vargamäe Andres, Leipzigi rahvusvahelisel "A Capella" konkursil teise kes tööd tehes endale armu ei anna. Plaanid ja unistu- koha ja ansambel Maneo pärjati tiitliga Grand Prix sed on suured, mida üksi ära teha ei suuda. Ja enam üleriigilisel vokaalansamblite konkursil "Tuljak". pole tarviski. Lühikese ajaga on ta enda ümber koon- Madis Meister ja Eva-Lotta Vunder teevad koos duo- danud mitmeid mõttekaaslasi ja abilisi. Alates möö- projekti, millel kaks erinevat suunda - kontsertmuusi- dunud aasta kevadest võib igal päeval kooli ümbruses ka, mis inspireeritud nii eesti- kui maailmamuusikast märgata askeldamas Kalle Jäägerit. Oktoobris leidsid kombineeritult omaloominguga ning teine suund on endises koolimajas talvevarju ka muusikud Madis helirännakud ja lamamiskontserdid, kus inimesed Meister ja Eva-Lotta Vunder.
    [Show full text]
  • Isiksused Millenniumi Sugupuus
    Isiksused illenniumi sugupuus / sugulusseosed ühiste esivanemate kaudu / 1 Vambola Raudsepp Majandusdoktor, TÜ professor Vambo- la Raudsepp (1941) sündinud Võrumaal, õppinud Antsla Keskkoolis, lõpetanud TPI majandusteaduskonna, kaitsnud kandidaadi kraadi (1971 Tartus) ja doktorikraadi (1983 St Peterburis). Koduloolane ja genealoogia- huviline. Isapoolsed sugujuured Sangaste ja Paistu kihelkonnas, emapoolsed sugujuured Urvaste ja Karula kihelkonnas. Isiksused illenniumi sugupuus / sugulusseosed ühiste esivanemate kaudu / Märksõnad: sugupuu; sugulased; sugu- lusseosed; veresugulus; uurimismetoodi- ka; sünnikoht ja -aeg; kihelkonnad; vallad; talud; kirikuraamatud; revisjoniraamatud; elukoht; perekond; pereliikmed; rahvus; isiksused; siniverelised; elukäik; tegevus- valdkonnad; edulugu; surmaaeg; kalmistud; hauaplatsid. Suured isiksused kaunistavad igatSaateks sugupuud, nende elu võib võrrelda nö säraküünlaga. Sellest ka kõrgendatud huvi nende vastu. Eestlased üldjuhul oma tuhandeaastaseid sugupuid uurida ei saa, sest pole lihtsalt vajalikku andmebaasi, kuid piisab ka poole lühemast ajaperioodist. Asi on selles, et nagu näitavad arvutlused on kõik eestlased, kes elasid ligikaudu 500 aastat tagasi, meie tänaste (põlis)eestlaste esivanemad. Paradoks. Nüüdisajal on meie käsutuses umbes 400 aasta taguseid andmeid, mistõttu saame omi sugujuuri uurida juba näiteks 15 ja enamgi põlvkonda tagasi. Just seda ongi taot- letud, ehkki ise kaugemale kui 8 põlvkonda ajas tagasi ei ole läinud. Niisiis, nendest kaugetest aegadest alates kuni nüüdisajani olen
    [Show full text]
  • Valgamaa Aastaraamat 2014
    Valgamaa aastaraamat 2014 Valga 2015 Valga maavalitsus Kesk 12, 68203 Valga Internetis http://www.valga.maavalitsus.ee Koostanud Valga maavalitsus. Kui ei ole tegemist Valga maavalitsuse andmetega, siis on tabelitele lisatud vastav viide. Täname kõiki, kes aitasid kaasa raamatu valmimisele! Valga maavalitsus 2015 Keeleline korrektuur Sirje Ääremaa Kujundus ja küljendus Katrin Põdra Trükk Vali Press OÜ 300 eks, 160 lk Esikaane foto autor Elmo Saul, Nõuni Purjeklubi. Tagakaas: Valgamaa aasta tegu 2014 – Võidupüha paraad Valgas (Foto: Arvo Meeks) Valgamaa aasta teo 2014 nominent – Tõrva kinomaja taasavamine ja esimene Tõrva Dokfest (Foto: Andra Sööt) Valgamaa aasta teo 2014 nominent – Eesti lipu juubeli üle-eestiline tähistamine Otepääl (Fotod: Monika Otrokova) Raamatu väljaandmist rahastati siseministeeriumi vahenditest. VALGAMAA AASTARAAMAT 2014 3 Sisukord 1. Eessõna . 6 2. Elu Valgamaal 1914. aastal . 8 3. Valik 2014. aasta tähtsamatest sündmustest . 10 4. Juhtimine ja regionaalhaldus . 16 Valga maakond. Asend ja haldusjaotus. 16 Maakonna kujunemine. 17 Lipp ja vapp . 18 4.1. Haldusjaotus ja rahvastik . 19 4.2 Riiklikud institutsioonid. 22 Valga maavalitsus . 22 Kaitseliidu Valgamaa malev . 29 Päästeameti Lõuna päästekeskuse Valgamaa päästepiirkond. 30 Politsei- ja piirivalveameti Lõuna prefektuuri Valga politseijaoskond . 32 Lõuna ringkonnaprokuratuuri Valga prokurörid . 36 Tartu maakohtu Valga kohtumaja . 36 Tartu vangla kriminaalhooldusosakonna Valga esindus . 36 Keeleinspektsiooni Lõuna-Eesti järelevalvetalitus . 37 Muinsuskaitseameti Lõuna-Eesti järelevalveosakond. 37 Riigiarhiivi Valga osakond . 38 Tarbijakaitseamet . 39 Sihtasustus Innove Valgamaa Rajaleidja keskus . 39 Valgamaa nõustamiskomisjon . 40 4.3 Kohalikud omavalitsused. 41 Kohalike omavalitsuste eelarve. 41 MTÜ Valgamaa Omavalitsuste Liit . 45 Olulisemad kohtumised, üritused ja sündmused . 47 Korraldatud suuremad üritused ja ettevõtmised. 48 Peamised koostööpartnerid, lõpule viidud ja käsilolevad projektid ning uued algatused .
    [Show full text]
  • Hankedokumendid
    Hankija nimi: ANTSLA VALLAVALITSUS Riigihanke nimetus: LUMETÕRJE TEOSTAMINE ANTSLA VALLAS AASTATEL 2014-2017 Viitenumber 156160 HANKEDOKUMENDID Hankemenetluse liik: LIHTMENETLUS SISUKORD 1. Üldandmed 2. Pakkujate kvalifitseerimise tingimused ning kvalifitseerimiseks nõutavad dokumendid 3. Pakkujate hankemenetlusest kõrvaldamine 4. Pakkumuse koostamise keel 5. Täiendavad dokumendid 6. Töövõtulepingu tingimused ja täitmise tähtpäev 7. Pakkumuse maksumus ja muud tingimused, millega peab pakkuja pakkumuse koostamisel arvestama 8. Pakkumuse vormistamine, esitamine ja muutmine 9. Selgitused 10. Pakkumuse jõusoleku aeg 11. Pakkumuste avamine 12. Pakkujate kvalifitseerimine 13. Pakkumuste vastavuse kontroll 14. Kõigi pakkumuste tagasilükkamise alused 15. Pakkumuste hindamise kriteeriumid, hindamine ja edukaks tunnistamine 16. Töövõtulepingu sõlmimine LISAD: Lisa I: Vormid Lisa II: Töövõtulepingu projekt Lisa III: Antsla valla tööpiirkonnad Lisa IV: Talviste teehoiutööde tehniline kirjeldus ja nõuded 1. Üldandmed 1.1. Hankija nimi ja andmed: Antsla Vallavalitsus, registrikood 75010418, Fr.R Kreutzwaldi 1, Antsla linn, 66403 Antsla vald. 1.2. Riigihanke nimetus: „LUMETÕRJE TEOSTAMINE ANTSLA VALLAS AASTATEL 2014-2017“ Hankelepingu esemeks on lumetõrje teostamine Antsla valla avalikes kasutuses olevatel teedel ja Antsla linna tänavatel ning Antsla Vallavalitsuse hallatavate asutuste ümbruses 2014-2017 a talveperioodil. Valla territoorium on jagatud kaheksaks tööpiirkonnaks. 1.2.1.Kehtestatud lumetõrje piirkonnad: Piirkond nr. 1: 1.2.1.1„Antsla linn“ (Põhjapiirkonna tänavad: Põllu, põik,Tuleviku, Ülesõidu, pumba, Oru, Oru- Põik, Kalda, Tamme, Kooli tee, Järve, haigla, Võidu, Võidu-Põik, Tiigi, Posti, Pargi, Metsa-Põik, Männi, Raudtee ja Tehnika, Lõunapiirkonna tänavad: Pärna, Lõuna, Kähri, Saare, Kanarbiku, Hämariku, Tööstuse, Nurme ning tee biopuhastini) lisaks riigiteedelt 25248 (Antsla-Sänna) kuni riigiteeni 25251 (Vaabina-Turumõisa-Säre) algavad erateed kuni taludeni. Bussijaama tee, plats ja parkla, kultuurikeskuse parkla, vallamaja parkla, gümnaasiumi territoorium.
    [Show full text]
  • Antsla Valla Arengukava Aastateks 2003-2011 Vastuvõtmine
    Väljaandja: Antsla Vallavolikogu Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst Avaldamismärge: KO 2003, 202, 2654 Antsla valla arengukava aastateks 2003-2011 vastuvõtmine Vastu võetud 25.11.2003 nr 22 Võttes aluseks kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (RT I 1993, 37, 558; 1999, 82, 755; 2000, 51, 322; 2001, 82, 489; 100, 642; 2002, 29, 174; 36, 220; 50, 313; 53 336; 58, 362; 61, 375; 63, 387; 64, 390 ja 393; 82, 480; 96; 565; 99, 579; 2003, 1, 1; 4, 22; 23, 141) § 9, § 22 lõike 1 punkti 7, § 37 lõiked 1 ja 3 ning Antsla Vallavolikogu 15. aprilli 2003. a määrusega nr 9 kinnitatud «Antsla valla põhimääruse» (KO 2003, 56, 1387) punktid 26.1.7 ja 63, Antsla Vallavolikogu määrab: 1.Võtta vastu «Antsla valla arengukava aastateks 2003–2011» vastavalt lisale. 2.Tunnistada kehtetuks Antsla Vallavolikogu 10. aprilli 2001. a määrus nr 8 «Antsla valla arengukava vastuvõtmine». 3.Avaldada käesolev määrus elektroonilises Riigi Teatajas. 4.Määrus jõustub kolmandal päeval pärast avalikustamist. Volikogu esimees Hele ANGERJÄRV Antsla Vallavolikogu 25. novembri 2003. a määruse nr 22 lisa ANTSLA VALLA ARENGUKAVA 2003–2011 SISSEJUHATUS Strateegiline planeerimine kui omavalitsuse strateegilise juhtimise olulisemaid komponente on üheks peamiseks arenguprotsesside mootoriks. Omavalitsuse arengukava kui strateegiline arengudokument määratleb pikaajalised strateegilised eesmärgid. Arengukava koostamine on protsess, mille käigus esitatakse kohalike elanike aktiivsel osalusel koostatud valla edasist arengut käsitlev kokkulepete süsteem, mis põhineb olemasolevate ressursside võimalikult otstarbekal ja säästlikul kasutamisel (skeem Omavalitsuse strateegiline juhtimine). Skeem 1. Omavalitsuse strateegiline juhtimine Antsla valla arengukava aastateks 2003-2011 vastuvõtmine Leht 1 / 32 Analüüsides, ära kasutades või vältides sisemisi tugevusi-nõrkusi ning väliskeskkonnast tulenevaid võimalusi ja ohte, on võimalik saavutada strateegiliste eesmärkidena määratletud soovitud tulevik.
    [Show full text]
  • Lisa (Majandus- Ja Taristuministri 09.04.2021 Määruse Nr 14 Sõnastuses)
    Majandus- ja taristuministri 25.06.2015. a määrus nr 72 „Riigiteede liigid ja riigiteede nimekiri” Lisa (majandus- ja taristuministri 09.04.2021 määruse nr 14 sõnastuses) RIIGITEEDE LIIGID JA RIIGITEEDE NIMEKIRI Terviktee Riigitee asukoha kirjeldus tervikteel Tee nr Nimi (E–tee nr) 1 2 3 1. Põhimaanteed Tallinna linnas (asustusüksus, Lasnamäe linnaosa) Väo tänava ristmikust kuni Narva 1 (E20) Tallinn–Narva linna (asustusüksus) läänepoolse piirini; Narva piiripunkti idapoolsest pääslast kuni Vene Föderatsiooni piirini Narva jõe sillal Tallinna linna (asustusüksus, Kesklinna 2 (E263) Tallinn–Tartu–Võru–Luhamaa linnaosa) lõunapiirilt kuni tee lõpuni ristmikul riigiteega 7 Napi külas Tee algusest ristmikul riigiteega1 kuni ringristmikuni riigiteega 13213 Jõhvi linna (asustusüksus) läänepoolsel piiril; Jõhvi linnas (asustusüksus) ringristmikust Veski ja Uue tänavatega kuni ringristmikuni Pargi tänava ja Puru teega; Jõhvi linna 3 (E264) Jõhvi–Tartu–Valga (asustusüksus) lõunapiirilt kuni Tartu linna (asustusüksus) põhjapiirini ristmikul Kvissentali teega; Tartu linnas (asustusüksus) liiklussõlmest riigiteega 2 kuni tee lõpuni riigipiiril Läti Vabariigiga Valga linnas Tallinna linna (asustusüksus, Nõmme linnaosa) läänepoolselt piirilt Pääsküla jõe 4 (E67) Tallinn–Pärnu–Ikla sillal kuni tee lõpuni riigipiiril Läti Vabariigiga Ikla külas Pärnu linna (asustusüksus) idapoolselt piirilt 5 Pärnu–Rakvere–Sõmeru kuni tee lõpuni ristmikul riigiteega 1 Sõmeru alevikus Valga linna (asustusüksus) lääneosas Ränioja 6 Valga–Uulu truubilt kuni tee lõpuni ristmikul
    [Show full text]