PORKUNI MAASTIKUKAITSEALA INFOLEHT 113.0 121.0 Ó Lasila  Ó 7 Ó Ó  7 123.0   116.2

Total Page:16

File Type:pdf, Size:1020Kb

PORKUNI MAASTIKUKAITSEALA INFOLEHT 113.0 121.0 Ó Lasila  Ó 7 Ó Ó  7 123.0   116.2 Karstialal on ranged nõuded, sest maapõue suunduv vesi võib Et säiliks puhas joogivesi, EI TOHI karstialal: kanda põhjavette äärmiselt kahjulikku reostust, eriti suurfarmide ja tugevasti väetatavate põldude piirkonnast. Karsti kaudu liikuval • Väetada, kasutada taimekaitsevahendeid, hoida sõnnikut sõn- veel puudub isepuhastusvõime, sest siin pole olemas looduslik- nikuaunas, ohustada vee kvaliteeti allikate ning karstilehtrite ke liivafiltreid, seetõttu võib liigne väetamine ja ala prügistamine ümbruses 10 meetri ulatuses veepiirist või karstilehtrite servast. reostada pinna- ja põhjavett ja seeläbi ka elanike joogivett. Sa- • Muuta maa kasutuse sihtotstarvet kuni 50 meetri ulatuses muti on sellel mõju nii taimestikule kui ka elustikule (sh ka kahe- veepiirist või karstilehtri servast; üles harida looduslikku ro- paiksetele). humaad, metsa või sood; rajada veekvaliteeti ohustavaid ra- jatisi; kaevandada maavarasid või maa-ainest; juhtida heitvett pinnasesse; teha lageraiet; ehitada kuivendussüsteemi; rajada loomade matmiskohti ja kalmistuid; risustada ja täita karsti- lehtreid. Foto: Harivesilik (pildistatud akvaariumis), Arne Ader Foto: Porkuni järv, Aire Olesk Harivesiliku ja mudakonna elupaikade säilitamiseks Hädaabi number 112 on vajalik: Keskkonnaalased õigusrikkumised 1313 • Veekogude ümbrusest eemaldada võsa ja vajadusel suuri puid. Veekogu ida- ja lõunakallas peaks olema puudest ja põõsastest Kaitseala Kaitseala valitseja vabad, et päikest mitte varjata. Avatud vesi soojeneb kiiremini, külastuse korraldaja Keskkonnaamet mis võimaldab kahepaiksete kiiremat arengut. Tamsalu vald Väike-Maarja vald Kunderi 18, Rakvere 44 307 • Mitte asustada veekogusse kalu ja vähke, kes ohustavad peami- Tehnika 1a Muuseum: Pikk 3 Tel: 325 8401 selt kahepaiksete järelkasvu. Tamsalu 46107 Väike-Maarja 46202 [email protected] Lääne-Virumaa Lääne-Virumaa www.keskkonnaamet.ee Porkuni maastikukaitseala • Reguleerida metssigade arvukust. Madalas vees on metssead Tel: 322 8431 Tel: 326 1625 ohuks kahepaiksete vastsetele. www.tamsalu.ee www.v-maarja.ee infoleht Trükise koostaja: Liina Niinemägi Esikaane foto: Porkuni järv, Toomas Tuul Kaart: AS Regio Kujundus: Areal Disain OÜ Tamsalu vald ja Väike-Maarja vald, Küljendus: AS Regio Lääne-Virumaa Trükise väljaandmist toetas SA Keskkonnainvesteeringute Keskus © Keskkonnaamet 2015 Foto: Mudakonn, Mati Kose 7 114.5 133.6 7 119.1 126.7 Rakvere 15 km Rakvere121.4 13 km 122.9 114.0 1 1 7 5 7 114.7 1 1 134.3 5 PORKUNI MAASTIKUKAITSEALA INFOLEHT 113.0 121.0 Ó Lasila Ó 7 Ó Ó 7 123.0 116.2 Porkuni maastikukaitseala asub Lääne-Viru maakonnas Tam- Ó Ó Ó Ó Ó 117.0 Ó Ó Ó Ó salu vallas Vistla, Porkuni, Võhmetu, Lemmküla, Piisupi, Assamal- Ó Ó Ó Ó Ó Mätasjärv Ó Ó 124.6 la ja Koplitaguse külas ning Väike-Maarja vallas Kännuküla külas. 124.1 Ó 5 122.4 117.4 Ó Ó 7 Ó 11 Ó 120.1 Ó Kaitseala suurus kokku on 1151,5 ha. Ó Ó Ó 7 Porkuni Ó Ó Pandivere kõrgustiku näol on tegemist 1375 km2 suuruse infi lt- Ó Koplitaguse Ó 123.0 ratsioonialaga, kus sademe- või pinnavesi imbub pinnasesse, Väänjärv 120 126.6 124.4 maastikukaitseala 7 mistõttu allikate kvaliteedist oleneb Pandivere kõrgustikult 7 124.4 115.5 algavate jõgede vesi. Tegemist on ka Eesti suurima karstialaga. 13 km Tapa 124.8 114.8 7 Lemmküla Assamalla 119.6 5 109.1 karstiluht 1 115 Porkuni maastikukaitsealal asub 16 Lääne-Eesti vesikonna Harju 1 Suur Roogjärv alamvesikonda kuuluvat looduslikku järve: Porkuni, Piisupi, Võh- Väike Roogjärv 130.8 , 117.0 , Assamalla metu, Toorma, Laksi, Mardihansu, Kannukse, Kadaka, Kuke, Lem- 120.4 7 120.0 113.0 Lemküla järv küla, Süsi-, Sahk-, ja Ratasjärv, Väike ja Suur Roogjärv, Kannukse 7 115.1 Süsijärv 126.0 7 soonik. Järvi teatakse ühiselt Võhmetu-Lemküla järvede nime all. 115.8 , 7 122.0 124.0 , Järved ja Assamalla karstiluht on tuntud vett neelavate lohkude Kannukse 117.1 soonik 115.1 Kadaka järv 129.8 ehk kurisute paljususe ning maapõues peituvate põhjaveega 117.1 Kuke järv 7 130 123.9 Kannukse järv täidetud karstiõõnsuste poolest, mida iseloomustab eelkõige ke- 7 125 123.3 Mardihansu järv Porkuni 123.3 5 123.6 vadine karstivetest tulenev veeküllus ning kuivamine veevaeste 122.6 126.5 7122.2 1 120 126.8 suvede teisel poolel. Võhmetu-Lemküla järvede piirkond on olu- 7 1 Võhmetu järv Toomra järv maastikukaitseala Vadiküla 7 line II kaitsekategooria kaitsealuste liikide harivesiliku (Triturus 7 129.0 127.2 7 cristatus) ja hariliku mudakonna (Pelobates fuscus) sigimisala. 120.1 125.4 7 125.4 125.3 Laksi 7 järv 125 Karst on lubjakivi lahustumuse tulemusena tekkinud „otse- 1 126.1 1 5 126.3 7 119.5 129.6 ühendus” põhjaveega, seetõttu pääsevad reoained takistamatult Ratasjärv 7 põhjavette ja sealt kohalike elanike joogivette. 0 Võhmetu Väike-Maarja 9 km 116.7 12 7 Kurisu e. karstilehter on vee lehtrikujuline neeldumiskoht maa- 120 Sahkjärv 119.9 119.3 124.0 Legend põues, mis võib olla kuni mõnikümmend meetrit lai. Kurisu tekib 7 Kullenga 126.5 120 , Piisupi , lubjakivi lahustumise ning sissevajumise tõttu. Mõnikord neeldub 124.4 järv 126.3 7 Tapa 15 km Tapa 123.8 Maastikukaitseala piir vesi lohu põhjas olevasse avasse suure kohinaga. 6 km Tamsalu 124.0 126.6 108.6 12 0 , , 121.5 Tee 125.2 7 Valgejõgi 5 1 Piisupi 1 121.2 ! ! ! ! ! ! ! 120.3! Rada; metsasiht124.8 123.7 ! ! ! ! ! ! ! 117.1 ! ! ! ! ! ! ! ! 7 101.7 124.9 ! ! ! ! ! ! ! Kõrgusjoon: 125 122.0 125 ! ! ! ! ! ! ! ! täishorisontaal; poolhorisontaal; ! ! ! ! ! 121.0! ! 124.1 120 ! ! ! ! ! ! ! ! kõrguspunkt ! ! ! ! ! ! ! 121.3 120 124.1 Liivamägi ! ! ! ! ! ! ! ! 129.1 Vooluvesi (jõgi, oja, kraav) 7 118.9 ! ! ! ! ! ! ! 133.5 Hautimägi ! ! ! ! ! ! ! ! Ó Ó Ó 7 ! ! ! ! ! ! ! Hulgumägi 122.9 122.7 121.7Järsak; nõlv ! ! ! ! ! ! ! ! 119.7 Jaanitulemägi ! ! ! ! ! ! ! % @ % @ %120@% , ! ! ! ! ! ! ! ! , Piirdeaed; kiviaed puittaimedega 130 128.2 Porkuni mänd Porkuni hõbepajud ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! , 117.3 Oluline koht ! 138.4 Porkuni paemurd , ! ! Porkuni 7 120.8 Tõngermaa; rändrahn; kivihunnik 7 125 142.3 126.9 127.7 , , , , , Porkuni , 122.7 7 130 , parkmets! ! Aluskaart: Eesti põhikaart, Maa-amet 2015 120 127.9 124.1 ! ! Porkuni järv Kännuküla 125.2 ! ! ! Aburi ! 120 107.8 1cm - 420 m 125 127.7 ! ! 123.0 0 0,5 126.7 1 2 km ! 130.7 7 119.1 135.8 125.2 108.3 Vistla 115.8 Kuie park 123.6 118.4 122.2 1:42 000 130 Joonis: Karsti skeem Tamsalu 3 km Väike-Maarja 6 km © 2015 124.3 7 7 .
Recommended publications
  • V-M Infoleht 2016 September Color.Indd
    Väike-Maarja VÄIKE-MAARJA VALLA Valla Infoleht internetis www.v-maarja.ee Väike-Maarja uudised ka http:// INFOLEHT eestielu.delfi .ee Nr 8 (265) SEPTEMBER 2016 TASUTA Ole koos meiega: facebook Edukat, huvitavat ja tulemuslikku kooliaastat! Algame kõik värske jõuga, 1. klass Lehtlaan, Karel Martin Nurkma, Thristo le Laukse, Kristin nõnda pea ei väsi. Robert Kööp, Ralf Laansoo, Hele- Paju, Henry-Robert Puskar, Riko Riives, Lepik, Jete Hend- Õppides ja harjutades na Lisette Lätt, Merete Matrov, Pavel Kaarin Veelaid, Enn-Erik Vissak, Marit rika Lood, Kris- kindlamaks saab käsi. Mets, Alma Naomi Osawe, Nagham Võhma tella Luht, Victo- Salem Klassijuhataja Tiiu Valk ria Mitt, Carolin Kersti Merilaas Klassijuhataja Agnes Leemets Määltsemees, Tanel Ojasaar, Sandro Palmits, Rait Soomer, Mait Suursaar, Heiki Sädem, Ma- rek Tealane, Kirke Tobreluts, Ric- hard-Erich Tres- tip, Õnnela Turu, Mark Vainomaa, Õnne-Liisi Viidas Klassijuhataja Kiltsi kooli 1. klassi õpilased õpetaja ja vanematega. Kristi Põdra Foto: Merje Leemets 12. klass Sandra Rubizov, Elis Vaarik, Kaarin Vee- Mija-Liis Lohk, Maris Pohlak, Ranno laid, Marit Võhma Rajaste, Aare Zilinski Klassijuhataja Kaia Klaan Akordioni eriala Johannes Rudolf Kits Väike-Maarja gümnaasiumi esimeste klasside õpilased vanematega, klassijuhatajate ja abiturientidega. Foto: Helina Lükk 1. septembril pidulikult alanud kooli- 9. klass 1.B klass aasta on juba paraja hoo sisse saanud Robin Baiduža, Wan Ingar Inge- Siim Argos, Villem Eesmäe, Kristjan ja leidmas oma tavarütmi. Suvised et- roinen, Joosep Joor, Karl-Silver Kööp, Hinno, Reino Kallas, Sten-Karl Kalvik, tevõtmised kaugenevad iga päevaga Birgit Miadzielec, Tauri Pent, Kadri Rei- Henry Kiisküla, Raiko Kilgi, Johannes ning nüüd on aeg tunda rõõmu koolist, mann, Tarvo Seimar Rudolf Kits, Eneliis Kütt, Vello Laine- koolikaaslastest ja alanud õppeaastast.
    [Show full text]
  • Tamsalu Valla 2017. Aasta Konsolideerimisgrupi Majandusaasta Aruanne
    Tamsalu valla 2017. aasta konsolideerimisgrupi majandusaasta aruanne Nimetus Tamsalu Vallavalitsus Aadress Tehnika 1 a Tamsalu 46107 Telefon 32 28 430 Faks 32 28 433 E-posti aadress [email protected] Interneti kodulehekülje aadress www.tamsalu.ee Majandusaasta algus 01.01.2017 Majandusaasta lõpp 31.12.2017 Audiitor AMC Audit OÜ 1 Sisukord Sissejuhatus 3 1 Tegevuaaruanne 4 1.1 Konsolideerimisgrupi koosseis 4 1.2 Konsolideerimisgrupi peamised finantsnäitajad 6 1.3 Ülevaade majanduskeskkonnast 7 1.4 Ülevaade arengukava täitmisest 11 1.5 Ülevaade valitseva ja olulise mõju all olevate äriühingute 17 tegevusest 1.6 Ülevaade sisekontrollisüsteemist ja tegevustest siseauditi 18 korraldamisel 1.7 Ülevaade finantsriskide juhtimisest 19 2 Konsolideerimisgrupi raamatupidamise aastaaruanne 21 2.1 Konsolideeritud bilanss 21 2.2 Konsolideeritud tulemiaruanne 22 2.3 Konsolideeritud rahavoogude aruanne 23 2.4 Konsolideeritud netovara muutuste aruanne 24 2.5 Eelarve täitmise aruanne 25 2.6 Konsolideerimisgrupi raamatupidamise aastaaruande lisad 28 3 Allkiri majandusaasta aruandele 65 2 Sissejuhatus Käesolev Tamsalu valla konsolideerimisgrupi 2017. aasta majandusaasta aruanne koosneb kolmest osast: 1. Tegevusaruanne 2. Konsolideerimisgrupi raamatupidamise aastaaruanne 3. Allkiri majandusaasta aruandele. Tegevusaruandes antakse ülevaade KOV konsolideerimisgrupi majandusaasta tegevustest ja asjaoludest, millel on määrav tähtsus KOV konsolideerimisgrupi finantsseisundi ja majandustegevuse hindamisel, KOV konsolideerimisgrupi olulistest sündmustest ning eeldatavatest
    [Show full text]
  • Tamsalu Pidas Sünnipäeva Vallal 21
    TAMSALU AJALEHT NR 10 NOVEMBER 2012 TASUTA Tamsalu pidas sünnipäeva Vallal 21. sünnipäev, linnal 16. sünnipäev, ühinenud Tamsalul 7. sünnipäev! Valla aastapäeval tunnustatati Siin on mu saatus ja sugu, mu aja ja elulugu tänukirja ja oma valla meistrite /Hando Runnel/ Kõik maakonna vallad tähistasid nii mõneski rühmas olid ka kõik laulu-tantsu-ja teatrietendusi näidata. tehtud meenega: väärikalt oma 20ndat tegevusaastat tantsijad loomeprotsessi kaasatud. Tänud ka vallavalitsusele, sest just uues Eestis. Erinevaid tantse sidusid tervikli- enne kontserti sai siledaks ja kasutus- Tamsalu vald taasloodi 10. oktoobril kuks kavaks laste näiteringi Atsike kõlbulikuks meie lava põrand. Kõik Toivo Hallik - Tamsalu omavalitsuse 1991, kui Eesti Vabariigi Ülemnõuko- liikumised ja ajaloolistel faktidel põ- võisid julgelt tantsida, kartmata pin- arengusse pikaajalise gu otsusega vallale omistati omava- hinev tekst. Rõhusime selles kavas de näpus või päkas. litsuslik staatus. Eelmisel aastal oli ka huumorile ja tantsurõõmule. Kõik Palju õnne, Tamsalu vald! Tore, et me panustamise eest Tamsalu linnal juubel. Linna õigu- tantsijad tegid oma osa suure mõ- kõik üksteise jaoks olemas oleme. Sirje Major - Tamsalu omavalitsuse sed omistati Tamsalule 22. oktoobril nuga ja tõeliselt hea meel oli näha, et Kohtumiseni kultuurimajas! 1996. aastal. 2005.aastal Tamsalu linn kõik rühmad hoidsid kokku: aitasid Lõpetan Karl Ristikivi sõnadega: arengusse panustamise ja Tamsalu vald ühinesid ning selle üksteist nii proovides kui kontser- eest baasil moodustus Tamsalu vald. di ajal lava taga. Selles kavas osales See, mis sa naeratades kinkisid, 98 last ja 52 täiskasvanut- ning kõik võib kunagi otsa saada, Urmas Tamm - Tamsalu omavalitsuse Eelmisel aastal oli juubelite tähista- nad pidid korraga lava taha ära mah- aga naeratus jääb.
    [Show full text]
  • Alevist Vallamajani from Borough to Community House
    Eesti Vabaõhumuuseumi Toimetised 2 Alevist vallamajani Artikleid maaehitistest ja -kultuurist From borough to community house Articles on rural architecture and culture Tallinn 2010 Raamatu väljaandmist on toetanud Eesti Kultuurkapital. Toimetanud/ Edited by: Heiki Pärdi, Elo Lutsepp, Maris Jõks Tõlge inglise keelde/ English translation: Tiina Mällo Kujundus ja makett/ Graphic design: Irina Tammis Trükitud/ Printed by: AS Aktaprint ISBN 978-9985-9819-3-1 ISSN-L 1736-8979 ISSN 1736-8979 Sisukord / Contents Eessõna 7 Foreword 9 Hanno Talving Hanno Talving Ülevaade Eesti vallamajadest 11 Survey of Estonian community houses 45 Heiki Pärdi Heiki Pärdi Maa ja linna vahepeal I 51 Between country and town I 80 Marju Kõivupuu Marju Kõivupuu Omad ja võõrad koduaias 83 Indigenous and alien in home garden 113 Elvi Nassar Elvi Nassar Setu küla kontrolljoone taga – Lõkova Lykova – Setu village behind the 115 control line 149 Elo Lutsepp Elo Lutsepp Asustuse kujunemine ja Evolution of settlement and persisting ehitustraditsioonide püsimine building traditions in Peipsiääre Peipsiääre vallas. Varnja küla 153 commune. Varnja village 179 Kadi Karine Kadi Karine Miljööväärtuslike Virumaa Milieu-valuable costal villages of rannakülade Eisma ja Andi väärtuste Virumaa – Eisma and Andi: definition määratlemine ja kaitse 183 of values and protection 194 Joosep Metslang Joosep Metslang Palkarhitektuuri taastamisest 2008. Methods for the preservation of log aasta uuringute põhjal 197 architecture based on the studies of 2008 222 7 Eessõna Eesti Vabaõhumuuseumi toimetiste teine köide sisaldab 2008. aasta teaduspäeva ettekannete põhjal kirjutatud üpris eriilmelisi kirjutisi. Omavahel ühendab neid ainult kaks põhiteemat: • maaehitised ja maakultuur. Hanno Talvingu artikkel annab rohkele arhiivimaterjalile ja välitööaine- sele toetuva esmase ülevaate meie valdade ja vallamajade kujunemisest alates 1860.
    [Show full text]
  • Ispa Project Estonia
    FICHA INFORMATIVA ISPA nº 2003/EE/16/P/PA/011 Título de la medida Asistencia técnica para el plan piloto de gestión de recursos hidráulicos de la subcuenca del distrito de Harju en Estonia Organismo responsable de la aplicación Nombre: Ministerio de Medio Ambiente Dirección: 24 Toompuiestee, 15127 Tallin, Estonia Correo electrónico: [email protected] Descripción El Ministerio de Medio Ambiente ha identificado la necesidad de asistencia técnica (AT) para la preparación del Plan de Gestión de Recursos Hidráulicos de la subcuenca del distrito de Harju como plan piloto de gestión de cuencas fluviales. En Estonia está prevista la ejecución de ulteriores planes de este tipo. Este proyecto de AT se ha iniciado con la finalidad de aplicar la Directiva marco sobre política de aguas 2000/60/CE. Se refiere a la elaboración de un plan de gestión de recursos hidráulicos para la subcuenca del distrito de Harju, que incluye cinco subprogramas (agua potable, aguas subterráneas, aguas superficiales, ecosistema acuático y aguas costeras). El plan establecerá una lista de medidas potenciales e inversiones concretas en el sector del agua. El proyecto comprende 7 ciudades (Tallinn, Maardu, Kehra, Paldiski, Keila, Saue y Tapa) y 38 municipios (Aegviidu, Albu, Ambla, Anija, Harku, Jõelähtme, Juuru, Kadrina, Kaiu, Kehtna, Keila, Kernu, Kiili, Kohila, Kose, Kõue, Kuusalu, Lehtse, Loksa, Nissi, Nõva, Noarootsi, Oru, Padise, Paide, Raasiku, Rae, Rapla, Risti, Roosna-Alliku, Saksi, Saku, Saue, Taebla, Tamsalu, Väätsa, Vasalemma y Viimsi). Objetivos El objetivo global es desarrollar un plan integral de gestión de recursos hidráulicos basado en la Directiva marco sobre política de aguas 2000/60/CE.
    [Show full text]
  • Anna, Ilumetsa, Kaansoo, Külmallika, Lasva, Luiste, Lõõla, Orava, Padise, Palamulla, Riguldi, Roela, Sooniste, Veerksu, Verio
    Väljaandja: Keskkonnaminister Akti liik: määrus Teksti liik: terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: 11.01.2019 Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Hetkel kehtiv Avaldamismärge: RT I, 08.01.2019, 7 Anna, Ilumetsa, Kaansoo, Külmallika, Lasva, Luiste, Lõõla, Orava, Padise, Palamulla, Riguldi, Roela, Sooniste, Veerksu, Veriora ja Väätsa jahipiirkonna moodustamine1 [RT I, 08.01.2019, 5- jõust. 11.01.2019] Vastu võetud 25.06.2009 nr 29 RT I 2015, 53, 9 jõustumine 10.07.2009 Muudetud järgmiste aktidega Vastuvõtmine Avaldamine Jõustumine 12.08.2009 RTL 2009, 67, 988 24.08.2009 06.01.2015 RT I, 09.01.2015, 2 12.01.2015 30.03.2015 RT I, 02.04.2015, 4 05.04.2015 11.06.2015 RT I, 19.06.2015, 6 22.06.2015 26.12.2018 RT I, 08.01.2019, 5 11.01.2019 Määrus kehtestatakse «Jahiseaduse» § 6 lõike 3 alusel. 1. peatükk JAHIPIIRKONDADE MOODUSTAMINE § 1. Anguse jahipiirkonna pindala ja piirikirjeldus [Kehtetu -RT I, 19.06.2015, 6- jõust. 22.06.2015] § 2. Anna jahipiirkonna pindala ja piirikirjeldus (1) Anna jahipiirkonna pindala on 13 520 hektarit. (2) Anna jahipiirkonna piirikirjeldus on järgmine: Anna jahipiirkonna piir läheb Sikkemäe kinnistu idapiiri ning Albu ja Paide valla vahelise piirisihi ristumiskohast mööda Albu ja Paide valla vahelist piirisihti Jägala jõeni, jätkudes mööda Jägala jõge Järvamaa metskonna kvartali PD095 loodenurgani; sealt mööda Järvamaa metskonna kvartalite PD095, PD096 ja PD097 läänesihti Pärnu jõeni ning mööda Pärnu jõge Järvamaa metskonna kvartali PD104 loodenurgani; edasi mööda Järvamaa metskonna kvartali PD104 põhja- ja ida-, kvartali
    [Show full text]
  • Tamsalu Linna Ja Tamsalu Valla Ühinemisleping
    Väljaandja: Tamsalu Linnavolikogu Akti liik: leping Teksti liik: algtekst Avaldamismärge: RTL 2005, 32, 0 Tamsalu linna ja Tamsalu valla ühinemisleping Tamsalu linna ja Tamsalu valla ühinemislepingu kinnitamine Tamsalu Linnavolikogu 26. jaanuari 2005. a otsus nr 3 Tamsalu Linnavalitsuse 7. detsembri 2004. a korraldusega nr 182 «Tamsalu linna ja Tamsalu valla ühinemislepingu avalikustamine» pandi ühinemisleping koos juurdekuuluvate lisadega välja avalikuks tutvumiseks ning seati vastuväidete ja ettepanekute esitamise tähtajaks 14.01.2005. a. Nimetatud tähtajaks ühtegi vastuväidet ega ettepanekut lepingu osas ei esitatud. Lähtudes eeltoodust ja võttes aluseks «Eesti territooriumi haldusjaotuse seaduse» (RT I 1995, 29, 356; 1996, 42, 808; 1999, 93, 833; 2002, 34, 207; 2004, 56, 399) § 91lõiked 6 ja 7, Tamsalu Linnavolikogu otsustab: 1.Kinnitada Tamsalu linna ja Tamsalu valla ühinemisleping (lisatud) koos järgmiste lisadega: 1.1. seletuskiri haldusterritoriaalse korralduse muutmise vajaduse põhjenduse, territooriumi suuruse (pindala) ja alaliste elanike arvu kohta; 1.2. Tamsalu linna ja Tamsalu valla 2003. a majandusaasta aruanded ning Tamsalu linna ja Tamsalu valla 2004. a auditeeritud majandusaasta aruanded. Viimased lisatakse lepingule pärast nende auditeerimist; 1.3. ühineva omavalitsusüksuse kaart mõõtkavas 1 : 50 000; 1.4. haldusterritoriaalse korralduse muutmisega kaasnevate investeeringute vajaduse põhjendus ja eelarve; 1.5. lepingupoolte pikaajaliste kohustuste aruanne. 2.Linnavalitsusel avalikustada Tamsalu linna ja Tamsalu valla ühinemisleping koos lisadega Tamsalu linna veebilehel. Ühinemisleping avaldada Riigi Teatajas*. 3.Otsus jõustub 31. jaanuaril 2005. a. 4.Käesoleva otsuse peale võib esitada Tamsalu Linnavolikogule vaide haldusmenetluse seaduses sätestatud korras 30 päeva jooksul arvates otsusest teadasaamise päevast või päevast, millal oleks pidanud otsusest teada saama või esitada kaebuse Jõhvi Halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud 30 päeva jooksul arvates otsuse teatavakstegemisest.
    [Show full text]
  • VM 25 LISA Teede Ja Tänavate Sulgemise Maks
    Lisa 1 Tapa Vallavolikogu 30.05.2018 määrusele nr 25 Tapa vald teede ja tänavate liigitus Tee või tänava nr Nimetus Algus, km Lõpp, km Pikkus Tapa tn I grupp 7910001 1.Mai pst. 0 1088 1088 7910004 Ambla mnt 0 1541 1541 7910008 Eha 0 894 894 7910012 Hommiku pst. 0 805 805 7910014 Jaama 0 190 190 7910019 Kalevi 0 741 741 7910031 Kooli 0 818 818 7910041 Leina 0 860 860 7910042 Lembitu pst 0 1073 1073 7910058 Pargi 0 1315 1315 7910062 Pikk 0 1290 1290 7910070 Roheline 0 1440 1440 7910072 Sauna 0 163 163 7910085 Valgejõe pst 0 921 921 7910089 Väike 0 1403 1403 7910093 Õhtu pst 0 1365 1365 7910095 Õuna 0 572 572 7910097 Ülesõidu 0 404 404 7910107 Õhtu põik 0 120 120 Tamsalu tn I grupp 7880001 Koidu tänav 0 961 961 7880002 Paide mnt 0 1754 1754 7880003 Tööstuse tänav 0 1095 1095 7880004 Kesk tänav 0 655 655 7880005 Lubja tänav 0 433 433 7880006 Tehnika tänav 0 1443 1443 Lehtse tn I grupp 4000199 Roheline 0 420 420 4000214 Uus 0 260 260 Jäneda teed I grupp 4000252 Lossi 0 1150 1150 Tapa tn II grupp 7910011 Hiie 0 489 489 7910013 Ivaste 0 851 851 7910015 Jaani 0 718 718 7910018 Kalda 0 1395 1395 7910020 Kalmistu 0 631 631 7910021 Karja 0 1034 1034 7910025 Kesk 0 575 575 7910029 Kivi 0 271 271 7910030 Koidu 0 690 690 7910036 Küüni 0 474 474 7910038 Lai 0 327 327 7910046 Linda 0 501 501 7910047 Loode 0 1599 1599 7910048 Lõuna 0 469 469 7910055 Nooruse 0 457 457 7910063 Päikese 0 608 608 7910066 Põllu 0 538 538 7910073 Side 0 359 359 7910074 Spordi 0 624 624 7910077 Taara 0 779 779 7910078 Turu 0 365 365 7910079 Tähe 0 669 669 7910082 Vabriku 0 188
    [Show full text]
  • 32 Buss Sõiduplaan & Liini Marsruudi Kaart
    32 buss sõiduplaan & liini kaart 32 Järva-Jaani Vaata Veebilehe Režiimis 32 buss liinil (Järva-Jaani) on 4 marsruuti. Tööpäeval on selle töötundideks: (1) Järva-Jaani: 13:35 - 16:00 (2) Karinu: 7:00 (3) Rakvere: 7:35 - 14:40 (4) Tamsalu: 17:05 - 17:50 Kasuta Mooviti äppi, et leida lähim 32 buss peatus ning et saada teada, millal järgmine 32 buss saabub. Suund: Järva-Jaani 32 buss sõiduplaan 37 peatust Järva-Jaani marsruudi sõiduplaan: VAATA LIINI SÕIDUPLAANI esmaspäev 13:35 - 16:00 teisipäev 13:35 - 16:00 Rakvere 18a Laada, Rakvere kolmapäev 13:35 - 16:00 Side neljapäev 13:35 - 16:00 62 Karja Tänav, Rakvere reede 13:35 - 16:00 Tartu laupäev 13:35 - 16:55 9 Karja Tänav, Rakvere pühapäev 13:35 Lilleoru Lilleoru, Rakvere Tõrma Kalmistu 32 buss info Tõrma Küla Suund: Järva-Jaani Rakvere — Väike-Maarja — Vägeva, Estonia Peatust: 37 Reisi kestus: 56 min Tabani Liini kokkuvõte: Rakvere, Side, Tartu, Lilleoru, Tõrma Kalmistu, Tõrma Küla, Tabani, Tõnni, Levala, Umbaia, Tõnni Täru, Koplitaguse, Assamalla, Kullenga, Kirsi, Käbikuivati, Porkuni, Vistla Teerist, Vistla, Sauvälja, Levala Uudeküla, Ääsi, Tamsalu, Tamsalu, Ääsi, Uudeküla, Kaeva, Kursi, Herne, Kerguta, Vajangu, Vajangu Umbaia Külatee, Võhmuta, Türje, Orina, Tamsalu Tee, Järva- Jaani Täru Koplitaguse Assamalla 1 Kalevipoja tee, Estonia Kullenga Kirsi Käbikuivati 2 Käbikuivati tee, Estonia Porkuni Vistla Teerist Vistla Sauvälja Uudeküla Ääsi Tamsalu 1 Raudtee Tänav, Tamsalu Tamsalu 1 Raudtee Tänav, Tamsalu Ääsi Uudeküla Kaeva Kursi Herne Kerguta Vajangu 9 Tamsalu mnt, Estonia Vajangu Külatee
    [Show full text]
  • Virumaa Maakonnaplaneeringu Teemaplaneering
    LÄÄNE- VIRU MAAVALITSUS ARENGU- JA PLANEERINGUOSAKOND LÄÄNE- VIRUMAA MAAKONNAPLANEERINGU TEEMAPLANEERING ASUSTUST JA MAAKASUTUST SUUNAVAD KESKKONNATINGIMUSED SELETUSKIRI RAKVERE 2006 1. SISSEJUHATUS ................................................................................................................................. 3 2. LÄÄNE-VIRU MAAKONNA VÄÄRTUSLIKUD MAASTIKUD JA ROHELINE VÕRGUSTIK .......................................................................................................................................... 5 2.1 MÕISTE JA EESMÄRGID .................................................................................................................... 6 2.2 MÄÄRATLEMINE JA HOOLDUSE ÜLDISED PÕHIMÕTTED .................................................................... 7 2.3 LÄÄNE -VIRUMAA VÄÄRTUSLIKUD MAASTIKUD ............................................................................ 10 2.4 ILUSAD TEELÕIGUD JA VAATEKOHAD .............................................................................. 12 2.5 VÄÄRTUSLIKUD PÕLLUALAD ........................................................................................................ 16 2.6 KÕRGE PUHKEVÄÄRTUSEGA ALAD ............................................................................................... 17 3. ASUSTUST JA MAAKASUTUST SUUNAVAD KESKKONNATINGIMUSED ................ 18 3.1. ÜLDISED KASUTUSTINGIMUSED VÄÄRTUSLIKE MAASTIKE SÄILIMISEKS ...................................... 18 3.1.1. Nõuded väärtuslike maastike säilimiseks ...........................................................................
    [Show full text]
  • 28. Jooks Ümber Porkuni Järve
    28. jooks ümber Porkuni järve 21.09.2013 Osalejaid jooksus kõndijaid 138 28. jooks ümber Porkuni järvede kuni 6 aastased 300m. Tüdrukud jrk Nimi Sünniaeg Elukoht/Klubi Tulemus 1 Martta Raudsepp 2007 47,2 2 Mairit Kaarjärv 2007 SK Rakke 48,2 3 Kirke Konnapere 2006 Tamsalu 49,2 4 Jane Sumre 2008 Porkuni 1.02,1 5 Marit Võhma 2009 Porkuni 1.03,6 6 Linette Pukk 2009 Tamsalu 1.11,4 7 Jasmiin Kraas 2009 Tartu 1.14,4 8 Marian Pilli 2009 Rakvere 1.22,5 9 Berit Hiiemaa 2010 Tamsalu 1.35,4 10 Angelina Ala 2008 Tallinn 1.40,0 11 Adeele Aart 2009 Vinni 2.07,3 12 Mariliis Sild 2009 Tamsalu 2.30,2 13 Annemai Part 2010 Koplitaguse 2.45,2 14 Jete Kraas 2011 Tartu 4.39,5 Poisid 1 Marten Langinen 2006 Tamsalu 46,8 2 Taimo Teer 2007 Assamalla 49,1 3 Hugo Rannamets 2007 Laagri 52,2 4 Keimo Kari 2007 Tapa 56,2 5 Adrian Ala 2006 Tallinn 56,8 6 Kusti Priks 2008 Lasila 57,3 7 Joosep Pitk 2008 Tallinn 1.00,8 8 Artur Hallik 2009 Tamsalu 1.01,7 9 Steven Mälter 2009 Moe 1.14,3 10 Erik Piirsalu 2008 Triigi 1.25,7 11 Taaniel Boltowsky 2008 Tartu 1.30,0 12 Sten Boltowsky 2010 Tartu 1.53,8 13 Rain Joosep Parve 2009 1.57,6 14 Ander Kivikas 2010 Pärnu 2.17,5 28. jooks ümber Porkuni järvede 2003 ja hiljem sünd. 1,3km. Tüdrukud jrk Nr Nimi Sünniaeg Elukoht/Klubi 1 18 Kirke Suur 2003 Tamsalu 2 22 Sandra Tiidrus 2003 Kohila 3 29 Brita Rannamets 2004 AO Suusaklubi 4 10 Liilia Kinsiveer 2004 Tamsalu 5 23 Riinu Tiidrus 2005 Kohila 6 60 Karmen Elken 2003 Piisupi 7 48 Leandre Langinen 2003 Tamsalu 8 72 Anett Kari 2006 Tapa 9 45 Mairiin Vainus 2004 10 42 Getrin Raudsepp 2005 V-Maarja 11 69 Emma Lotta Vikk 2006 Porkuni 12 67 Kärt Maasik 2006 Tamsalu Poisid 1 31 Frode Hallik 2003 Tamsalu 2 34 Kristo Mälter 2004 Moe 3 24 Rasmus Võhma 2005 Porkuni 4 20 Romel Seemann 2003 Tamsalu 5 41 Ossi Priks 2005 Lasila 6 52 Kerdo Vainer 2003 Kullenga 7 50 Germo Partsioja 2003 Tamsalu 8 57 Oskar Rnnamets 2005 Laagri 9 68 Karl Oskar Vikk 2005 Porkuni Tulemus 5.17,8 5.24,1 5.35,7 5.37,2 6.06,3 6.36,9 6.40,3 6.51,6 7.02,7 7.09,0 8.57,1 15.07,2 5.02,7 5.16,0 5.34,8 5.52,1 5.59,1 6.11,0 6.32,3 6.39,2 6.51,6 28.
    [Show full text]
  • Rahvastiku Ühtlusarvutatud Sündmus- Ja Loendusstatistika
    EESTI RAHVASTIKUSTATISTIKA POPULATION STATISTICS OF ESTONIA __________________________________________ RAHVASTIKU ÜHTLUSARVUTATUD SÜNDMUS- JA LOENDUSSTATISTIKA REVIEWED POPULATION VITAL AND CENSUS STATISTICS Järvamaa 1965-1990 Kalev Katus Allan Puur Asta Põldma Luule Sakkeus Lehtse Ambla Albu Roosna- Järva-Jaani Paide Alliku Esna Koeru Väätsa PAIDE Koigi Türi Imavere Oisu Türi Ollepa Tallinn 1996 II EESTI KÕRGKOOLIDEVAHELINE DEMOUURINGUTE KESKUS ESTONIAN INTERUNIVERSITY POPULATION RESEARCH CENTRE RAHVASTIKU ÜHTLUSARVUTATUD SÜNDMUS- JA LOENDUSSTATISTIKA REVIEWED POPULATION VITAL AND CENSUS STATISTICS Järvamaa 1965-1990 Kalev Katus Allan Puur Asta Põldma Luule Sakkeus RU Seeria C No 10 Tallinn 1996 © Eesti Kõrgkoolidevaheline Demouuringute Keskus Estonian Interuniversity Population Research Centre Kogumikuga on kaasas diskett Järvamaa rahvastikuarengut kajastavate joonisfailidega, © Eesti Kõrgkoolidevaheline Demouuringute Keskus. The issue is accompanied by the diskette with charts on demographic development of Järvamaa population, © Estonian Interuniversity Population Research Centre. ISBN 9985-820-22-3 EESTI KÕRGKOOLIDEVAHELINE DEMOUURINGUTE KESKUS ESTONIAN INTERUNIVERSITY POPULATION RESEARCH CENTRE Postkast 3012, Tallinn EE0090, Eesti Käesolev kogumik on autorikaitse objekt. Autoriõiguse valdaja eelneva kirjaliku nõusolekuta on keelatud seda väljaannet või selle mistahes osa reprodutseerida, avaldada või jätta avaldamiseks infovõrgus, ümber kirjutada mistahes viisil või vahendiga elektrooniliselt, mehhaaniliselt, fotokopeerimise, salvestamise
    [Show full text]