Tormine Meri Stormy Seas

Tormine meri Stormy Seas

MIDA VAIKSEM TUUL, SEDA LÄHEM TORM (EESTI VANASÕNA) IT IS ALWAYS CALM BEFORE THE STORM (ESTONIAN PROVERB)

Eestis suuri probleeme põhjustanud torm Th e storm that caused much trouble for Estonia saabus üllatusena pühapäeval, 9. jaanuaril. hit unexpectedly on Sunday, January 9. Th e Nor- Põhjamaades oli tormist räägitud juba mitu dic countries had already been discussing it for päeva, kuid Eestis anti esimene hoiatus alles several days, yet Estonia did not issue a warning laupäeval. Suurimaid kahjustusi põhjustas until Saturday. Most of the ﬂ ood damages were üleujutus Pärnus, kus veetase oli tavalisest borne by Pärnu, where water levels reached kolm meetrit kõrgem. (ESS, 10.01) three meters above average. (ESS, 10.01)

Meri tungib ikka aeg-ajalt ette hoiatamata From time to time, the sea has been known to pärnakate kodudesse. Pärnu Postimehes il- invade Pärnu homes without notice. Th e Pärnu musid fotod tormi põhjustatud tulvaveest Postimees daily ran storm ﬂ ood photos dating aastal 1923. Üleujutusi on olnud Pärnus from 1923. Floods have also struck Pärnu in

90 TORMINE MERI • STORMY SEAS 2005

1924., 1930., 1967. ja 2001. aastal, kuid vaa- 1924, 1930, 1967 and 2001, but no dikes or walls tamata sellele ei ole hotellide ja elamurajoo- have yet been erected to protect its hotels and nide kaitseks ehitatud kaitsevalle ega -müüre. residences. (TS, 17.01) (TS, 17.01) Sweden, as well as Estonia, Latvia and Lithua- Rootsi ja ka Eesti, Läti ning Leedu said ELilt nia received storm damage compensation tormikahjude hüvitist. Tormi Gudrun peeti from the EU. This is because storm Gudrun nimelt suureks looduskatastrooﬁ ks, seda was deemed a severe natural disaster for eriti just nende riikide majanduse jaoks. the economies of the countries. (SvD, 28.08; (SvD, 28.08; Aftenposten, 23.08) Aftenposten, 23.08)

Lõputa lugu... The Story Without the End...

Eesti valitsus soovib parvlaev Estonia huku Th e Estonian Government is seeking a fresh in- uut uurimist, kuna selgus, et Estonial vee- quiry into the Estonia ferry sinking incident after ti sõjatehnikat. Endise Rootsi juhtiva tolli- reports that military technology had been trans- töötaja kinnitusel veeti Estonial sõjatehni- ported on board. According to a former high- kat, kuid väidetavalt mitte laevahuku ööl. ranking Swedish customs offi cial, military tech- (Nettavisen, 3.03) nology was ferried on the Estonia, although not on the night it actually sunk. (Nettavisen, 03.03) Rootsi valitsus hakkas uuesti uurima parvlaev Estonia huku põhjuseid ja otsustas pro- Th e Swedish Government has reopened investiga- jekti toetada 8 miljoni Rootsi krooniga. 1997. tions into the Estonia ferry disaster and earmarked aastal jõudis uurimiskomisjon järeldusele, 8 million Swedish kronor for the inquiry. In 1997, et laevahuku põhjustas vöörivisiiri purune- an investigative committee concluded that the mine. Rootsi valitsus ja mitmed uurijad on ship went down because of a broken bow door. leidnud raportis vigu. Valitsus ei kahtle tu- Since then, Swedish authorities and several re- lemustes, kuid soovib täpsemalt teada, mis searchers have found faults in the report. Authori- ikkagi toimus ja miks laev nii kiiresti uppus. ties have not doubted the results, but are seeking (DN, 17.03) to fi nd out more as to what exactly happened and why the ship sank so fast. (DN, 17.03) Rootsi alustab Estonia huku uut uurimist. Rootsi valitsus otsustas selgitada üksikasjali- Sweden has reopened the Estonia sinking investi- kult, miks Estonia uppus nii kiiresti. Uuringu gation. Th e Swedish Government decided to fi nd eesmärk on parandada meresõidu turvalisust. out details as to why the ship sank so fast. Th e in- (HS, 18.03) quiry is aimed at improving safety at sea. (HS, 18.03)

Rootsi Mereajaloo muuseum avab Estonia Th e Swedish Maritime Museum is to launch an hukku kajastava näituse, leides, et aeg on sel- exhibition on the Estonia disaster, saying the leks küps. Estonia hukk on Läänemere kõige right time has arrived. Th e Estonia sinking was

91 2005 PILK PEEGLISSE • GLANCE AT THE MIRROR

õudsem katastroof, mida ei tohiks unustada. the most horriﬁ c maritime disaster on the Baltic Tegemist on muuseumi väljapanekuga, mis- Sea and should not be forgotten. Th e museum tõttu koostööd, heakskiitu ohvritelt ega ne- prepared the display itself and did not seek co- nde lähedastelt ei oodata. Loodetavasti on operation or approval from victims or their rela- näitus informatiivne ja algatab diskussiooni tives. Hopefully, the exhibition shall prove useful teemal ”Kes vastutab mereohutuse eest?” and foster the discussion on who’s responsible (SvD, 27.04) for maritime safety. (SvD, 27.04)

Rootsi Mereajaloo muuseumi direktor Klas Hel- Klas Helmerson, Director of the Swedish Mari- merson ütleb, et teema on äärmiselt delikaatne. time Museum says the subject is “extremely del- „Õnnetusest on möödunud 10 aastat ning va- icate”. It is now 10 years since the disaster and rem või hiljem oleks muuseum pidanud seda the museum had to take the matter up sooner teemat käsitlema.” (Aftenposten, 2.05) or later. (Aftenposten, 02.05)

Näitus ei kajasta vastutuseküsimust, põhi- Th e issue of responsibility is not refl ected in the rõhk on faktidel, mis mõjuvad objektiivselt, exhibition that ground on objective and dry facts isegi kuivalt, mistõttu ülespanek läheb süga- and, as such, is deeply heartening. (SvD, 10.06) valt hinge. (SvD, 10.06) Th ere was no military technology aboard the Es- Estonial ei olnud sõjatehnikat. Eesti valitsuse tonia. An Estonian governmental commission re- komisjoni raport leiab, et laevahuku ja sõja- ported that there are no ties between the sinking tehnika veo vahel ei ole seost, kuna katas- and the transport of military equipment, as no troofi ööl sõjatehnikat ei veetud. Estonial vee- such technology was on board at the night of the ti sõjatehnikat 14. ning 20. septembril, kuid disaster. Military equipment had been ferried on mitte katastroofi ööl. Komisjon ei tuvastanud, the Estonia on September 14 and 20, but not on et Eesti ja Rootsi luureasutused oleksid sõja- the night the ship sank. Th e committee found no tehnika vedamise küsimuses omavahel koos- evidence that the shipment of military technol- tööd teinud. (SvD, 23.09) ogy involved cooperation between Estonian and Swedish intelligence agencies. (SvD, 23.09)

Katkenud õhutee... A Broken Airlink...

Tallinna lähedal kukkus merre 12 reisija ja 2 A Copterline helicopter with 12 passengers and meeskonnaliikmega Copterline’i helikopter. two pilots has crashed into the sea near Tallinn. Tallinnast Helsingisse sõitev helikopter alus- Th e copter, en route from Tallinn to Helsinki, tas reisi 12.40 ja 3 minutit hiljem kaotas len- took oﬀ at 12.40 and lost contact with the traf- nujuht kopteriga kontakti. Mõlemad piloodid ﬁ c controller three minutes later. Both pilots olid suurte kogemustega. Õnnetuse põhjust were highly experienced. Th e cause of the crash ei ole kindlaks tehtud. Eesti ja Soome vahet has not been ascertained. Th e helicopter link kopteriga sõitmine on väga populaarne just between Estonia and Finland is widely popular ärimeeste hulgas. (DN, 11.08) among businessmen. (DN, 11.08)

92 TORMINE MERI • STORMY SEAS 2005

Õnnetused on alati erakordsed ja traagilised, All accidents are extreme and tragic, but a heli- kuid merre kukkunud kopter tekitab tavali- copter crashing into the sea raises even more sest rohkem küsimusi. Usaldus Copterline’i questions. Confidence in Copterline shall not vastu ei taastu enne, kui õnnetuse põhjus on be restored until the cause has been estab- selgunud. Copterline’i tee oli okkaline juba lished. Copterline’s path has been rocky before enne õnnetust. Aasta tagasi piirati lende hal- the accident as well. A year ago, flights in bad bades ilmastikutingimustes pilootide ebapiisa- weather were banned as pilots lacked suffi- va koolituse tõttu. Hiljem piirangud tühistati. cient training. The ban had since been lifted. (HS, 12.08) (HS, 12.08)

Copterline võttis pärast halbades ilmasti- After having its bad-weather flights ban- kutingimustes lendamise keeldu vajalikud ned, Copterline took necessary steps and meetmed kasutusele ning rõhutab nüüd, et is now stressing that the helicopter pilots helikopterit juhtinud piloodid olid piisavate were sufficiently qualified and experienced. oskustega ja kogenud. (Dagbladet, 10.08) (Dagbladet, 10.08)

Merre kukkunud helikopter ei oleks tohtinud Th e helicopter that crashed should never have üldse sõita, kuna sellel oli halva ilmaga len- taken off in the fi rst place as it was under a bad damise keeld. 10. augustil oli ilm nii halb, et weather fl ight ban. Weather conditions were so kiirlaevad Soome ja Eesti vahel ei väljunud. bad on August 10 that express ferries remained in (Politiken, 11.08) ports in Finland and Estonia. (Politiken, 11.08)

Helikopteri õnnetuse põhjustas tõenäoliselt Th e likely cause of the helicopter crash was a juhtimissüsteemi tehniline viga – kopteri technical fault in the control system, namely pearootori juhtimissüsteemi hüdrovõimendi failure of the main-rotor hydraulic actuator. Th e rike. Uurimiskomisjoni teooriat kontrolli- investigative committee’s theory shall be tried in takse ka praktikas, eksperiment viiakse läbi practice as an experiment will be conducted in USAs. Copterline vahetas kohe oma kopteri- the U.S. To gain conﬁ dence, Copterline immedi- te juhtimissüsteemi hüdrovõimendid kindlu- ately replaced the control system hydraulic actua- se mõttes teise tootja seadmete vastu välja. tors with equipment from another manufacturer. (HS, 27.10) (HS, 27.10)