UUDISED PUHKEPÄEV KOLUMN INVESTOR Hans H. Luik: meie Muuseumiöö põlvkond oli alfaisased viimase viie Baltika vähendas Meediaärimees Hans H. Luik loodab, et järgmisel aasta suurim põlvkonnal on pealehakkamist ärid üle võtta. 3 Homsel muuseumiööl, mille tee- kahjumit ma on “Öös on inimesi”, avab Eesti kliendi suhe on külastajatele uksed 135 muuseu- mi üle Eesti. 3 RõivatootjaRõivatootja BBaltikaaltika jjäiäi esimeses püsivam kui naaberriikides Eestis on sama seiss kvartalis küll kahkahjumisse,jumisse aga see TNT Baltimaade tegevjuhi Aivaras Sebeckise hinnan- nagu kunagi maiadell ja oli 40 pprotsendirotsendi võrravõrra väiksem gul on Eesti kliendid truumad kui lõunanaabrid. 12 kuikui aasta tagasi.taga Baltika inkadel: kõik vaatasidid juhtjuht MEELISMEELI MILDER on Eesti kkasvugaa ra- Hea raadioreklaam taevasse, keegi ei soovi-ovi- hul,hul, VenemaaVene teeb agaaga murelikuks.mu peab kõrva torkama nud põllul tööd teha. 16–17 Raadioreklaami tellijad pööravad ebaproportsionaal- Ajakirjanik Toomas Reisalu sõnul elab selt vähe tähelepanu vene keele rääkijatele. 13 Eesti majandus mullist mullini. 14

Nädalavahetus EUR/USD USD/EUR EUR/SEK NordPool Euribor ??????????? ??????????? ??????????? ??????????? ??????%

Reede, 17. mai 2013 EUR/USD USD/EUR EUR/SEK NordPool Euribor nr 95 (4752) 2,50 eurot 1,2890 0,7758 8,5893 34,87 0,301% LUUBI ALL suuremat50 investorit Tallinna börsil

INVESTORITE TOP Vaata, kes on enim börsile investeerinud 2, 4–9 NÄDALA TEGIJA 2 TOIMETUS Priit Alamäe hiigelleping kroonis aasta kestnud pingutust Priit Alamäe juhitav tarkvarafirma Nortal, saada senise seitsmekümne erineva rakenduse keda paljud veel Webmediana mäletavad, asemel ühte kõikehõlmavat. Lõpptähtaeg tundub võitis Soomes lepingu, mis muudab hiigel- mõne siinse töö omaga võrreldes olevat igavikus lepingu mõistet. Nimelt on koos USA firmaga Fast – 15 aasta taga. Aga ega stiilis “vajame seda kohe ÄRIPÄEV 17. mai 2013 Enterprises võidetud lepingu maht 226 miljonit ja et kõik sellega ühilduks” ei saagi head tarkvara toimetaja Vilja Kiisler, tel 667 0150, e-post [email protected] eurot. Selle summa eest tahab Soome maksuamet nõuda. Jõudu ja kannatlikkust!

RÕÕMUSTAB

Talendid välismaale. Ecomet Investi nime alla koondunud grupp Eesti investoreid – eesotsas Sillamäe pliitehase endise juhiga – ehitavad Venemaale pliiakusid ümbertöötleva tehase. Tegu pole mitte ainult paljutõotava projektiga, vaid ka hea näitega sellest, kuidas Eestis kogutud teadmised ja kogemused saab tööle panna välisriigis. Tavaliselt on ju lood vastupidi.

Hea ettevalmistus kui edu pant. Sageli pole riigivisiiti- del poliitikuid saatval äridelegatsioonil koju naastes öelda muud kui et peaasi, et me end näidata saime. Aga hiljutiselt riigivisiidilt Tadžikistani tõi AS Repo Vabrikud ära esimese lepingu. Ettevõte ei läinud sinna pokaale kõlksutama, vaid oli ise ära teinud korraliku kodutöö.

Idufirma kõrge lend.Idufirma Transfer Wise, mis aitab il- ma pankade vahenduseta valuutat vahetada, sai taas kord ra- hasüsti prominentsetelt investoritelt – fondilt, mida juhib Facebooki esimene investor ja PayPali kaasasutaja.

Äripäeval uus nägu. Sel nädalal uue väljanägemise saanud Äripäeva veebikülg on nüüd selgem, moodsam ja sisukam. Vaata ise järgi www.äripäev.ee. KURVASTAB

Vähe kontrolli ettevõtte andmete kohta. Ettevõtte registreerimine Eestis on lihtne, aga paraku on endiselt lihtne ka esitada eksitavaid või päris valeandmeid. ILLUSTRATSIOON: ANTI VEERMAA Äriregister ja notar ei tohiks olla vaid andmete vastuvõtjad ja vahendajad, vaid peaks olema ka kriitilisemad kontrollijad.

Kohatu võrdlus peaministrilt. Eilsel valitsuse pressikon- JUHTKIRI verentsil võttis peaminister Andrus Ansip viimaks sõna R- Hoolduse teemal. Ta ütles, et sularahas annetajaid ei tohiks negatiivselt sildistada, tuues näiteks sularahas annetamise kaitseväe teenistuses langenu toetuseks korraldatud heate- gevusliku üritusel. Varjatud annetusel poliitikule ja annetu- Ära pane raha sambasse, sel kellelegi, kes on hädas, on aga suur vahe – neist viimase puhul on motiiviks inimlik empaatia, esimese puhul aga po- liitilised ja majanduslikud huvid, mida üritatakse varjata. vii see parem börsile Valusad küsimused. Sel nädalal lendas mitme majandus- analüütiku suust kriitikanooli Eesti majanduse suunas: me oleme kaotamas oma põhilisi konkurentsieeliseid, aga sa- uuendat aastat ilmuv Äri- 2,6 miljonit eurot. Erinevalt Alpstalist on aga mas ei suuda leida uusi. Ning me ei suuda inimeste oskusi ja päeva investorite TOP reas- Seli väga passiivne investor. kogemusi piisavalt hästi kasutada, et neid majanduslikuks tab taas Tallinna börsi inves- 50 tippinvestori hulka pääsemise kün- heaoluks muuta. Meil on, mille üle mõelda. torid nende portfelli väärtu- Teadmisi nis ongi aastaga kerkinud: kui eelmisel aas- K se järgi. Neid viitkümmet tä- ja vaistu tal oli 50. koha omaniku portfelli maht 307 PÄEVA FAKT na avalikuks saavat nime on põhjust meelde 428 eurot, siis tänavu mahtus viimasena tabe- jätta ja silmas pidada: need on eeskujud, kel- usaldades lisse 338 420eurose investeeringuga. Uustul- le investeerimisotsuseid jälgides on tark välja nukaid on edetabelisse kerkinud üheksa, neid kujundada omaenda investeerimisstrateegia. on võima- kelle aktsiaportfell aastaga vähenes on tabelis Ajal, mil pangad on alustamas kampaa- ainult kuus. See näitab, et Tallinna börsile ta- niaid, kutsudes inimesi muutma toekamaks lik tagada sus vähemalt eelmisel aastal investeerida. 26 teist pensionisammast, kutsub Äripäev esi- PROTSENTI valijatest annaks oma hääle sotsiaaldemokraatide- mese eelistusena üles paigutama raha bör- endale tur- Tallinna börs pole ainus võimalus. Selge see, le ja Keskerakonnale, kui homme toimuksid riigikogu valimi- sile. Teise samba võlu seisneb peamiselt nn et börsil raha teenimiseks peab peale tead- sed, selgus ERRi uudistetoimetuse tellitud Emori küsitlusest. automaatse säästmise fenomenis: väike prot- valisem miste ka natukene õnne olema. Ning nii mõ- Reformierakonda eelistas 24% ning IRLi 15% valijatest. sent palgast läheb vastava taotluse teinul ma- negi kahju kandnu käekäik börsil näitab, et ha automaatselt, rohkem ise midagi tegema eakapõlv. õnn on muutlik. ei pea. Kergem on neil, kes ei sea eesmärgiks põh- ESMASPÄEVAL Kindlasti on pensionisammastesse vana- jast osta ja tipus müüa, vaid valivad pikaajali- Kuidas meelitada välisinvestorit oma duspõlveks raha kogumine parem, kui üldse se perspektiivi, mis lubab lühiajalistele hin- mitte sääste koguda. Kuid pensionisammaste- nakõikumistele rahulikumalt reageerida. Sa- kinnisvaraprojekti raha paigutama? le lisaks tasub kõigil luua ka oma aktsiaport- muti tasub investeerimist alustades panna LOE ÄRIPÄEVAST fell. Börsile investeerides saab investor ise vali- paika põhireeglid, mida aktsiaid ostes järgi- da nii investeerimisobjekti kui ka endale sobi- takse. Oluline on ka neid reegleid järgida ning va väljumise aja. mitte lasta end emotsioonidest juhtida. Üks reegelvõiks olla see, et iga kuu paigutatak- Tagasihoidlik liider. Täna avaldatava ede- se aktsiatesse kindel summa. Investeerimise- tabeli liider, ASi Luksusjaht omanik Sven Len- ga tasub alustada neil, kel praeguseks ainsaks nart Alpstal on oma äri nullist üles ehitanud. säästuks pensionisammaste kõrval on inflat- Vajad PLASTIKUST Alpstal, kelle peaaegu ainsaks kokkupuuteks sioonilt valusalt pureda saav pangahoius. Osakoormate vedu üleriigilise meediaga on olnud figureerimine Tallinna börs pole ainus võimalus: arvuti tagant tõusmata on võimalik raha paigutada tagaluukautodega toodet? telefon 58 518 778 Äripäeva rikaste TOPis, on nüüd Eestis vaikselt www.plast.ee toimetanud juba peaaegu kaks aastakümmet. kuhu tahes. Konkreetseid investeerimissoo- TALLINN– Veel 2012. aasta alguse seisuga oli ta Tallinna vitusi on võimalik leida Äripäeva börsikülge- HELSINKI–TALLINN börsile paigutanud kõigest 0,4 miljonit eurot, delt. Iseenda ja spetsialistide vaistu ning tead- sama aasta teiseks pooleks oli ta aktsiaport- misi usaldades on võimalik tagada endale Enne kl 12 tellitud veos ROIGASAIAD OÜ järgmisel tööpäeval sihtkohas! felli suurendanud 5,5 miljoni euroni. Investo- hoopis turvalisem eakapõlv kui vaid sammas- rite TOPi koostamise ajaks ehk märtsi lõpuks tele lootma jäädes. tel: +372 505 5074 Roigasaedade valmistamine oli ta oma ettevõtte kaudu börsile viinud 8,45 [email protected] ja paigaldamine miljonit eurot, eilne seis on 9,4 miljonit. Loe Äripäevast teltl 5050992 2933933 • [email protected] i id Teise koha omaniku, suurärimees Neinar INVESTORITE TOP JA KAANELUGU “Ühe börsifir- www.mltransport.ee www.roigasaiad.ee Seli portfell on kordades väiksem: ligikaudu ma fännid” tänases lehes lk 4–9 ÜTLES Olav Osolin: Suuremat osa raadio- LÜHIDALT 3 reklaame, mida me kuuleme, polegi mõtet konkursile esitada.

Kuldmuna tele- ja raadioreklaami kategooria žürii esimees kahtlustab, et suur osa 17. mai 2013 ÄRIPÄEV reklaame on raadiojaamade enda tehtud. LOE LÄHEMALT LK 13 toimetaja Kadri Bank, tel 667 0399, e-post [email protected]

Luik: uuel põlvkonnal pole alfaisase jõudu. Tuleb rohkem riskida

KADRI PÕLENDIK [email protected]

Ettevõtja Hans H. Luik lei- dis eilsel Hedman Partnersi juubelifoorumil, et tema põlv- konna ärimeestel oli rohkem julgust ja pealehakkamist, kui on uue põlvkonna ärihuvilis- tel. Luik kirjeldas enda põlvkon- da kui nii-öelda võitjaid, kellel ei olnud selliseid teadmisi, na- RIIGIKOGU gu tänapäeva noortel ettevõtja- Riigifirmade palgalae plaan hääletati maha tel on võimalik omandada, kuid Riigikogu ei toetanud riigi enamusosalusega ettevõtete juhtidele kes sellest hoolimata murdsid palgalae seadmist. ärimaailmas läbi. Majanduskomisjoni ettepanekul lükkas riigikogu esimesel luge- “Mis ma saan öelda meie põlv- misel tagasi Keskerakonna fraktsiooni algatatud riigivaraseaduse konna kohta? Väga raske on de- muutmise eelnõu, millega sooviti seada palgalagi juhatuse liikme- fineerida 50aastaste põlvkonda tele äriühinguis, mis kuuluvad riigile või kus riigil on enamusosa- Eestis. Meil ei olnud äriharidust, lus. Eelnõu kohaselt olnuks tasu piirmäär 6000 eurot kuus. sest see ei olnud sotsialismi ajal Eelnõu toetas 39 riigikogulast, 22 oli vastu. Sellega langes Kesk- kättesaadav. Meil ei olnud tead- erakonna eelnõu menetlusest välja. misi võõrkeelte kohta, sest pii- rid olid kinni. Mis meil on, on TRANSPORT stressitaluvus,” rääkis Luik, kir- jeldades erinevaid protsesse. ETTEVÕTJA Hans H. Luik tunnistas, et tal on raske oma firmadele uusi juhte leida. FOTO: ANDRAS KRALLA Tallinn sõlmis uue bussihankelepingu Tallinna linn ostis Saksa firmalt MAN Truck & Bus 40 linnaliinibussi, Riskijulgus. Luik rääkis raskus- mis peaksid Eestisse jõudma aasta lõpuks. test majandussurutise ajal, mil Üleeile kirjutasid Münchenis MAN Truck & Bus AG peakontoris pankadel muutus järjest keeru- Riskid on madele juhte, näen üha vähem omast. Tema sõnul on muutus hankelepingule alla Tallinna Linnatranspordi ASi (TLT) juhatuse lisemaks vastu tulla oma klienti- inimesi, keda võiks nimetada al- Eestile hea ning ökoloogiline esimees Enno Tamm ning tootja esindaja Rudolf Kuchta. dele, kes olid suuri laene võtnud. need, mis faisasteks. Nad on hästi ette val- eluviis võiks olla uue põlvkonna Tegemist on riigihanke korras soetatava 40 firma MAN liinibussi- Luige sõnul on tema põlvkond mistatud, et töötada mõnes kon- ärimeeste huvides. ga. Pooled neist on 12 meetri pikkused bussid ja pooled liigend- ühest küljest tänulik pankade- hoiavad sultatsiooni- või kindlustusfir- “Uus põlvkond peab leidma bussid pikkusega 18,75 meetrit. le, kes neid toetasid, kuid samal mas, mis ei ole küll halb, kuid me motivatsiooni töötada pikki tun- ajal ei julge nad enam uusi riske ei saa niiviisi omale uusi juhte,” de, anda endast kõik, et arenda- kapitalismi TARKVARAARENDUS võtta. “Riskid on need, mis hoia- sõnas Luik. Ta ütles, et uus põlv- da seda, millega nad tegelevad, vad kapitalismi kasvamas,” tõdes kasvamas. kond peaks endale leidma roh- olla oma tööandjale truu ning Hõbejõgi: liitumine Erplyga paisutas käivet Luik ning tõi näiteid erinevatest meediaärimees Hans H. Luik kem motivatsiooni, et riskida ja olla piisavalt julge, et võtta äri Raamatupidamistarkvara Margn käive on Erplyga ühinemise jä- firmadest, näiteks Copterline ja investeerida ning tuua kapitalis- üle,” rääkis Luik. Tema hinnan- rel mitmekordistunud, rääkis Margni looja Taavi Hõbejõgi Tartus Tallinna Kaubamaja, kelle riskid mi uusi tuuli. gul ei ole kasu investoritest, kes StartSmarti startup-konverentsil. on n-ö hapuks läinud. “Meie ilusad autod ei huvita ei võta riski ega investeeri nii, na- “Kui algul oli väga palju suundi, kuhu meie toode võiks areneda, Järgmisel generatsioonil on nooremat põlvkonda. Suur ma- gu seda on teinud tema eakaasla- ja valikute tegemine oli väga raske, siis strateegiline partnerlus Luige hinnangul puudu sellest ja neelab energiat,” kirjeldas ta, sed. “Sellised investeeringud on Erplyga aitas fookuse selgemini paika panna,” kõneles Hõbejõgi. alfaisase jõust, mis on tema põlv- kuidas noorte inimeste suhtu- omased minu nii-öelda võitjate “Ka uusi turge on lihtsam vallutada partneriga, kelle bränd on juba konnal. “Kui ma palkan oma fir- mine erineb tema põlvkonna põlvkonnale.” tuntud,” lisas ta.

Ansip: LNG-terminaliga Legend ringreisil jõuab tuleb tempot tõsta ka meie juurde!

ALYONA STADNIK Harley-Davidson 18.–19. mail Tallinnas [email protected] koht. “Meie jaoks ei ole kõige olu- lisem asukoht, vaid see, et saada Punane 74a, 13619 Tallinn Eesti peaks intensiivistama garanteeritult kõige odavamat 16 riiki hõlmava ringreisi osana jõuab läbirääkimisi soomlastega looduslikku gaasi. Meie meelest mürina saatel linna veoauto, mille lastiks LNG-terminali üle, muidu jää- on LNG-terminali õige asukoht on uusimad Harley-Davidsoni mudelid, me hiljaks ega saagi terminali, Eesti ja see oleks ka meie esime- pakkudes Teile proovisõidu võimalust, ütles peaminister Andrus An- ne eelistus,” märkis Ansip. sip eile valitsuse pressikon- Valitsusjuhi sõnul soovivad millest olete alati unistanud. Nii et kui ole- verentsil. soomlased rajada terminali In- te alati tahtnud Harleyga proovisõitu teha, Balti riigid on kokku leppi- koosse. “Aeg läheb ja meil oleks kuid pole selleni veel jõudnud, avaneb Teile nud, et aktsepteerivad Euroopa vaja jõuda kokkuleppele. Kui sel- nüüd suurepärane võimalus. Komisjoni analüüsi, kust selgus, le aasta juuni lõpuks ei otsustata, JUHILUBA PUUDUB? POLE PROBLEEMI. et parim koht LNG-terminalile siis läheb rahastamisvoor möö- Tulge ikkagi kohale ja nautige mürinat meie on kas Soome või Eesti, märkis da. Järgmine rahastamisvoor on Harley-Davidsoni käivituskogemuse abil, Ansip. “Analüüs andis meile suh- 2016. aastal, aga siis ei pruugi ra- mis kujutab endast Harley-Davidsoni moo- teliselt soodsa tulemuse,” lisas ta. ha enam olla,” tõdes Ansip. “Ole- torratast ja spetsiaalse konstruktsiooniga Euroopa Komisjonilt tellitud me suure ajalise surve all. Peaks analüüs pakkus sobivaks termi- intensiivistama soomlastega lä- liikumatut tugialust. nali asukohaks Paldiski või Muu- birääkimisi,” sõnas ta. ga Eestis ning Inkoo Soomes. Kui läbirääkimiste tempot ei Peaministri sõnul peaks Eesti PEAMINISTER Andrus Ansipi tõsta, siis on oht, et ei tule LNG- TASUTA PROOVISÕIDU BRONEERIMINE ja Soome kokku leppima, kum- sõnul tuleks otsus teha enne, terminali ega Eestit ja Soomet Proovisõitude arv on piiratud, nii et helistage broneerimiseks telefonil 501 5680 mal pool Soome lahe kallast on kui lõpeb ELi rahastamisvoor. ühendavat gaasitoru Baltic Con- või külastage meie kodulehekülge www.harley-davidson.ee LNG-terminali jaoks parem asu- FOTO: VEIKO TÕKMAN nectorit, märkis Ansip. ÄRIPÄEV 17. mai 2013 4 LUUBI ALL toimetaja Kadri Bank, tel 667 0399, e-post [email protected]

INVESTEERIMINE Ühe börsifirma fännid

EESTLASTEST Kuigi see võib käia vastu investeerimise investori- tele näitab põhitõele, hoiavad paljud investorite TOPi teed Rootsi päritolu Sven Lennart etteotsa jääjad “mune” pigem ühes kui Alpstal, kelle investeerin- mitmes korvis. Vastupidiselt on käitunud gud on olnud kõigist kõige aga edetabeli ülekaalukas võitja Sven edukamad. FOTO: ANDRES Lennart Alpstal. TREIAL

KADRI JAKOBSON KIIRE elutem- [email protected] po ei lase Nei- nar Selil börsil aktiivne olla, enamiku oma aktsiatest soetas ta juba Äripäev avaldab täna kuuendat aastat järjest kümmekond börsiinvestorite edetabeli, mis on koostatud aastat tagasi. Tallinna börsile tehtud investeeringute alusel. FOTO: VEIKO Tegu on investoritega, kes ei kuulu börsifirma- TÕKMAN de siseringi. Korduvalt TOPis kõrgel kohal asuvat ja seekord vaid võitjale alla jäänud Neinar Selit võib nimeta- da ühe börsifirma fänniks, sest 99% tema portfel- list moodustab Tallinkisse tehtud investeering. N-ö näpuotsaga on ta ostnud ka Tallinna Kauba- maja aktsiat. Seli investeerib börsile oma firma Rondam kaudu. Tema aktsiaportfell on aastaga suurenenud miljoni euro võrra, olles praegu 2,59 miljonit eurot. Tallinna Kaubamajja investeerimine on Seli pu- hul huvitav otsus, sest Seli omab Tartu kesklinnas asuvat kaubandus- ja ärimaja Tasku, mis on üle tee asuva Tallinna Kaubamaja kontserni kuuluva Tar- tu Kaubamaja suurim konkurent. Seli osalus Tallinkis on tähelepanu vääriv aga börsi ja kohalikesse ettevõtetesse julgelt investee- group Invest üks kahest omanikust. Selle kontser- LOKSALT pärit seetõttu, et Seli on aastaid olnud riigifirma Tal- Puhtalt rida. “Juhul, kui on võimalust teisi asju kõrvale jät- ni tegevus toimub Venemaal, aga emafirma on re- praegune linna Sadam nõukogu esimees. Tallinna Sadam on ta ning aega süveneda, siis julgen börsi ja kohali- gistreeritud Eestis. Moskva abi- aga Tallink Grupi üks olulisemaid äripartnereid. hinnatõus, kesse ettevõtetesse investeerimist kindlasti soovi- Tõus Moskva aselinnapeaks näitab Liksutovi ja linnapea Mak- tada. Praegu minul endal seda eraldi eesmärki ja tema toetajate mõjukust, sest selleks, et Venemaa sim Liksutov Aktsiate valik juhuslik. Seli ise on aastaid tagasi olulisi muu- võimalust ei ole, seega ei plaani ma lähiajal port- pealinnas nii kõrgele ametikohale jõuda, peab on teinud öelnud, et kui ta ettevõtjana laisaks muutub, hak- datusi ma felli sisu kallale minna, ei seda tühjendada ega pai- kuuluma president Vladimir Putini lähikonda. kasumliku kab ka rohkem börsile investeerima. Praegu iseloo- sutada,” räägib ta. investeerin- mustab Seli end passiivse investorina. “Mäletamist portfellis tei- 2,52 miljoni euroga börsiinvestorite edetabeli Truudus Tallinkile. Tallinki endise peakapteni ja gu Tallinna mööda sai enamik praegustest aktsiatest soetatud kolmandal kohal asuv Maksim Liksutov on samu- tehnikadirektori, praegu juhatuse esimehe nõuni- Veesse. FOTO: juba enam kui kümmekond aastat tagasi ning mi- nud ei ole . ti n-ö ühe aktsia investor. Ta on investeerinud vee- kuna leiba teeniva Ülo Kollo vara on börsil aastaga VEIKO TÕKMAN nu nn portfell on muutumatu sisuga aegadest läbi ettevõttesse Tallinna Vesi. kasvanud üle 300 000 euro võrra. Tema portfellis loksunud, on läbi käinud nii langused kui ka tõu- Premia Foodsi finantsdirektor Loksalt pärit Liksutov on praegu ametis Mosk- on vaid Tallinki aktsiad. “Ma olen algusest peale sud,” räägib ta. “Põhjus, miks ma tippude ajal pole Andri Avila va aselinnapeana. Tema vastutusalas on Venemaa aktsionär ja kuna ma seal töötan, siis olen Tallinki müünud, on eelkõige väheses ajas teemaga põhja- pealinna transpordikorraldus. Liksutovi äriedu on fänn – tean ja tunnen olukorda. Ma arvan, et jään likult tegeleda. Ka minu aktsiate valik on olnud ju- kui muinasjutt. Noore mehena tõusis ta Eesti ja Ve- Tallinkile ka tulevikus truuks,” ütleb Kollo. huslik, teadlikku valikut pole siin olnud.” nemaa rikkaimate ettevõtjate edetabelisse, sest te- Sel suvel maksab Tallink esimest korda ajaloos Kuid sellest hoolimata soovitab Seli Tallinna mast sai Venemaal tegutseva suurkontserni Trans- dividende ja see on Kollo sõnul õige otsus. “Arvan, ÄRIPÄEV 17. mai 2013 toimetaja Kadri Bank, tel 667 0399, e-post [email protected] LUUBI ALL 5

Edetabel Eesti börsiinvestorite TOP 50 Koht Nimi börsiinvesteeringud börsiinvesteeringud muutus 2013 2013, eurodes 2012, eurodes aastaga 1. SVEN LENNART ALPSTAL 8 451 842 1 408 988 Luksusjaht AS Tallink 48% Tallink 66% Nordecon 30% Nordecon 33% Olympic 13% Baltika 1% Tallinna Kaubamaja 7% Baltika 2% 2. NEINAR SELI 2 587 414 1 566 632 AS Rondam Tallink 99% Tallink 99% alla 1% Tallinna Kaubamaja ja alla 1% Tallinna Kaubamaja ja Tallinna Vesi Tallinna Vesi 3. MAKSIM LIKSUTOV 2 523 560 1 800 463 Tallinna Vesi 100% Tallinna Vesi 100% 4. VESA JAAKKO KARO 2 136 804 1 316 042 Tallink 95% Tallink 93% Premia 3% Premia 5% Olympic 2% Olympic 2% 5. ANDRUS RAND 2 037 568 1 261 574 AS Midas Invest Olympic 59% Merko 49% Merko 41% Olympic 40% alla 1% Järvevana Silvano 8% Viisnurk 3% alla 1% Järvevana 6. SVEN KARJAHÄRM 1 413 790 1 134 213 Rimonne Baltic OÜ Silvano 100% Silvano 92% Olympic 8% 7. ALEKSANDER PAJURI 1 302 337 1 208 411 JAHMEK Harju Elekter 57% Harju Elekter 63% Investments OÜ Tallinna Kaubamaja 15% Tallinna Kaubamaja 15% Merko 7%, Tallink 7% Merko 7%, Tallinna Vesi 5% Tallinna Vesi 6% Tallink 4% Nordecon 4% Nordecon 3% Olympic 3% Olympic 2% alla 1% Baltika, Järvevana alla 1% Järvevana, Arco Vara, ja Arco Vara Baltika, Silvano, Ekspress Grupp 8. OLEG OSSINOVSKI 1 283 370 915 635 Tallinna Vesi 100% Tallinna Vesi 100% 9. SVEN EINAR STEFAN 1 006 727 1 025 827 ANDERSSON Merko 87% Merko 62% Andersson Järvevana 10% Tallinna Vesi 31% Investeeringud OÜ Tallinna Vesi 3% Järvevana 7% 10. INDREK MIHHELS 978 770 1 006 097 Meridea Grupp OÜ Olympic 85% Olympic 59% Merko 11% Nordecon 17% Tallinna Kaubamaja 3% Tallinna Kaubamaja 12% Tallink 1% Merko 10% alla 1% Silvano ja Nordecon alla 1% Tallink ja Silvano 11. VILLU PAVELTS 924 779 268 796 Tallinna Vesi 99% Tallinna Vesi 99% alla 1% Arco Vara ja Silvano Silvano 1% “Ehk likviidseimad aktsiad, mis Tallinna börsilt 12. TOIVO ANNUS 906 245 480 704 võtta on,” märgib Avila. Activity OÜ, Tallink 46% Tallink 46,5% Mingeid olulisi muudatusi ei kavatse ta praegu Ambient Sound Premia 22% Premia 46,5% teha. “Eks jooksvalt vastavalt olukorra muutustele Investments OÜ Skano 16% Viisnurk 3% 44,7 võib ka portfellis muutusi ette tulla. Mingisugu- Silvano 13% Silvano 3% miljonit eurot on väärt Tallin- seid kannapöördeid plaanis pole,” lausub ta. Ekspress Grupp 3% Ekspress Grupp 1% na börsi esimese 50 investori Kaua aastaid OEGs töötanud Avila aktsiaport- alla 1% Harju Elekter fellist moodustavad OEG aktsiad 74 protsenti. 13. TAIVO KIVISTIK 879 240 541 200 portfellid. Mullu oli 50 esime- 2010. aasta märtsis asus Avila tööle Premia Food- Tallink 100% Tallink 100% se portfelli väärtus kokku 30 si, kus tema ülesanne oli ette valmistada aktsia- 14. ÜLO KOLLO 831 300 513 000 miljonit eurot. te esmane avalik pakkumine. Kui varem oli tal ka Tallink 100% Tallink 100% Premia Foodsi aktsiaid, siis nüüd enam mitte. “Ku- 15. IGOR PIHO 813 433 481 575 nagi sai IPOst ligi 20 000 aktsiat võetud, mis emis- Tallinna Vesi 47% Tallinna Kaubamaja 68% siooni suurust arvestades oli päris mõistlik minu Tallinna Kaubamaja 45% Tallinna Vesi 21% Kuna ma seal portfelli jaoks, kuid praegu enam neid aktsiaid po- Merko 4%, Olympic 2% Merko 6%, Olympic 3%, le,” nendib ta. Tallink 2%, alla 1% Arco Vara Tallink 2%, alla 1% Arco Vara töötan, siis olen 16. ANDRI AVILA 752 035 617 840 Oluline tootlus, mitte päritolu. Endised Swedban- OÜ Geoplast Olympic 74% Olympic 59% Tallinki fänn. ki tippjuhid Pärt Kivaste ja Lauri Lind, kes on inves- Tallink 18% Tallink 30% teerinud börsile neile kuuluva investeeringute juh- Tallinna Kaubamaja 8% Tallinna Kaubamaja 9% Tallinki juhatuse esimehe nõunik Ülo Kollo timisega tegeleva ettevõtte Ridge Capital kaudu, Premia 2% on aktsiaportfelli Tallinna börsil mõnevõrra vä- 17. MARKO MILIUS 741 022 371 684 hendanud. Üle poole nende portfellist moodusta- 24 Holding OÜ Olympic 67% Silvano 40% vad Olympicu aktsiad, 31% on Silvano ja vähem on Silvano 21% Olympic 40% Järvevana aktsiaid. Nordecon3% ja Merko 3% Merko, Nordecon 6% “Ei tea, kas tagasilöök, kuid sel aastal on kok- Järvevana 2% Järvevana 3% et see on normaalne jätk. Tallink on ennast suhteli- kuvõttes Balti aktsiad kallimaks läinud ja natu- Tallinna Kaubamaja 2% Tallinna Kaubamaja 3% selt hästi varustanud uute laevadega ja kõik peaks ke olen nende osakaalu vähendanud,” ütleb Lind. Tallink 1% Tallink 2% justkui normaalselt minema. Mõni aasta võib ra- “Meie eesmärk on pigem varade võimalikult kõrge 18. LEMBIT TALPSEPP 716 662 430 879 hulikult tegeleda raha teenimisega,” ütleb Kollo. tootlus. Kust riigist, kust kohast või millal see tu- Tallink 41% Tallink 41% “Eks ilm ja kogu ümbrus on muutlik, oleme ju min- leb, pole tähtis,” lausub ta. Nordecon 25,5% Tallinna Kaubamaja 24% gil määral ka rahvusvaheliselt sõltuvad, kuid usun, “Kui need jätkuvalt meil alles on, siis ju me ole- Tallinna Kaubamaja 16% Nordecon 18% et meie konkurendid ei tohiks meile väga palju lii- me rahul. Kui rahul ei ole, siis müüme ära. Selle jär- Tallinna Vesi 12% Tallinna Vesi 14% ga teha,” lisab ta. gi investoreid oma otsuseid teevad,” selgitab Lind. Silvano 4% Olympic 1%, Premia 1% Erilisi üllatusi Tallinna börs sel aastal tema sõnul alla 1% Järvevana ja Premia Järvevana 1% Kasv tuli headest aegadest. Olympic Entertain- pakkunud pole. “Kõik on liikunud tasapisi, nagu 19. OLIVER PEEK 714 905 429 663 ment Groupi endise tegevdirektori, praegu Premia muu maailm. Midagi erakorralist pole ju olnud,” Siseinfo OÜ Olympic 49% Olympic 40% Foodsi finantsdirektori ja juhatuse liikme Andri nendib Lind. Tallink 32% Tallink 32% Avila vara on aastaga börsil kasvanud üle 100 000 Tulevikust rääkides ütleb Lind, et püüab või- Merko 6% Merko 8% euro võrra. “Puhtalt hinnatõus, olulisi muudatusi malusel midagi ka oma koduturule investeerida. Tallinna Kaubamaja 4% Tallinna Kaubamaja 6% ma oma Eesti portfellis teinud ei ole,” põhjendab “Praegu on neid võimalusi pigem vähemaks jää- Premia 2,6% Premia 5% ta. “Eks see börs liigub käsikäes muu maailmaga.” nud, sest aktsiahinnad on võrreldes eelmise aas- Ekspress Grupp 2,5% Ekspress Grupp 4% ja Silvano 4% Avila portfellis moodustavad suurema osa en- ta algusega kõrgemale liikunud. Olen mõõdukalt Silvano 2% ja Skano 2% Nordecon 1% diselt Olympicu, Tallinki ja Kaubamaja aktsiaid. optimistlik,” ütleb Lind. alla 1% Nordecon ÄRIPÄEV 17. mai 2013 6 LUUBI ALL toimetaja Kadri Bank, tel 667 0399, e-post [email protected]

Mis on mis KOLMAPÄE- AS Luksusjaht VAL käis ASUTATUD 2003, asub Saaremaal Kuressaares. Saaremaal OMANIK Sven Lennart Alpstal. Luksusjahi PÕHITEGEVUSALA on luksuslike plastikjahtide ja tehases kibe -kaatrite valmistamine. töö, sest prae- OMAB mitut tütarfirmat Rootsis. gu on kaatrite Pea kogu toodang müüakse Rootsis, õige pisut ka ja jahtide Soomes, Norras ja Eestis. valmistamise EELMISEL aastal valmis ettevõttel uus tootmishoo- kõrgaeg. ne, praegu on valmimisel ka esinduslik müügisaal, Hinge- kuhu jahid ja kaatrid välja pannakse. tõmbeaeg on 2011. AASTAL töötas ettevõttes keskmiselt 112 ini- augustis. FOTO: mest. ERIK PROZES KÄIVE 2011. aastal oli ligi 11 ja kasum 2,7 miljonit eurot. LUKSUSJAHI investeerimisportfell Tallinna börsil kasvas aastaga 7 miljonit eurot. Ülejäänud inves- torite edetabelis oleva 49 investori aktsiaportfel- lid kokku kasvasid aastaga 7,7 miljonit eurot.

Vaata videot Videot “VARJUHOIDEV ESIINVESTOR” saab vaadata aadressil WWW.ARIPAEV.EE

Äärmine nõud- likkus, täpsus, konk- reetsus. Ei mingit udu. iseloomustas Alpstali tema parem käsi Luksusjahis, ettevõtte tegevjuht Andres Toom FOTO: KAADER VIDEOST

Tänavuse investorite TOPi ülekaalukas võit- INVESTEERIMINE ja Sven Lennar Alpstal tegutseb Saaremaal ja hoiab äärmiselt madalat profiili. Alpstal on küm- mekonna aastaga ehitanud Kuressaares nullist üles luksuslikke jahte tootva ASi Luksusjaht. Oma ette- võtte kaudu on Alpstal üksi suutnud Tallinna bör- sile investeerida rohkem kui Swedbanki pensioni- fondid kokku. Kuid oma elu- ja töökohas Saaremaal eelistab ta pigem jääda varju ning ka ajakirjanikel on tema tabamine jäänud korduvalt võimatuks missioo- Raha börsile niks. Nii ka seekord, kui üleeile Saaremaale sõit- sime, et Alpstali ja tema ettevõtmiste kohta roh- kem teada saada. Alpstal ise viibis äriasjus oma kodumaal Root- sis. Eelnevalt oli ettevõtte sekretär meid hoiata- nud, et kui Alpstali ennast kohal pole, ei pääse üks- ki võõras tootmist uudistama. Kohapeal püüdsi- me Alpstali iseloomustama meelitada paariküm- toovad met ettevõtte töötajat, kuid kaamera ette ei olnud nad nõus tulema.

Nõudlik tööandja. Töötajate jutust jäi kõlama, et Alpstal on tore mees, kuid seejuures ka konkreet- ne ja nõudlik. Töötajatega koos õllekasse ta kohe kindlasti ei satu. Samas paistis luksusjahte viimse detailini ehitavate töömeeste silmist austus Alpsta- luksusjahid li vastu. Öeldi ka, et kõik otsused selles ettevõttes teeb tema ja ainult tema. Olles tunnikese Luksusjahi õuel töötajaid pai- PIRET REILJAN [email protected] nanud ja ringi vaadanud, sammus meie suunas Alpstali parem käsi Luksusjahis, ettevõtte tegev- juht Andres Toom. Hetk varem oli ta intervjuusoo- vile eitavalt vastanud, kuid nõustus nüüd meiega vestlema tunnistades, et pidas vahepeal Alpstaliga telefonitsi nõu, mida Äripäeva ajakirjanikega pea- le hakata. Saanud Alpstalilt loa meile ettevõtet näi- data, järgnes väga sõbralik ja siirast uhkusest saa- detud ringkäik ettevõtte tootmises. Mitmes toot- mishallis valmisid suuremad ja väiksemad luksus- ÄRIPÄEV 17. mai 2013 toimetaja Kadri Bank, tel 667 0399, e-post [email protected] LUUBI ALL 7

Edetabel Eesti börsiinvestorite TOP 50 Koht Nimi börsiinvesteeringud börsiinvesteeringud muutus 2013 2013, eurodes 2012, eurodes aastaga 20. RENE ILVES 631 350 497 274 Seitse Samuraid OÜ Olympic 53% Olympic 43% Merko 26% Merko 27% Tallink 21% Tallink 16% Ekspress Grupp 8% Tallinna Vesi 3% Premia 2% Nordecon 1% 21. HEINO HÕBEOJA 581 578 EI OLNUD TABELIS Hõbeoja OÜ Tallinna Vesi 100% 22. KALMER KIKAS 575 654 401 090 Monere Tallinna Vesi 45% Tallinna Vesi 41% Konsultatsioonide OÜ Tallinna Kaubamaja 29,5% Tallinna Kaubamaja 34% Silvano 25,5% Silvano 25% 23. MERLE RAID 564 205 585 408 Wood Grouse Merko 42% Merko 39% Consulting OÜ Olympic 23% Olympic 24% Tallinna Vesi 15% Tallink 10% Baltika 11% Tallinna Vesi 10% Arco Vara 5% Arco Vara 8% Nordecon 4% Baltika 5% alla 1% Skano Nordecon 3% Ekspress Grupp 1% 24.–26. AHTI HEINLA 556 254 417 258 Ambient Sound Tallink 67% Tallink 54% Investments OÜ Premia 33% Premia 46% 24.–26. PRIIT KASESALU 556 254 417 258 Ambient Sound Tallink 67% Tallink 54% Investments OÜ Premia 33% Premia 46% 24.–26. JAAN TALLINN 556 254 417 258 Ambient Sound Tallink 67% Tallink 54% Investments OÜ Premia 33% Premia 46% 27. ELMO SOMELAR 503 870 368 262 ESK Grupp OÜ Tallink 32% Tallinna Vesi 30% Tallinna Vesi 31% Tallink 27% Merko 10% Tallinna Kaubamaja 12% Tallinna Kaubamaja 10% Merko 12% Olympic 8% Olympic 7% Silvano 4% Silvano 6% Ekspress Grupp 2% Ekspress Grupp 2% Baltika 1% Arco Vara 1% alla 1% Arco Vara, Nordecon Premia 1% ja Premia Nordecon 1%, Baltika 1% 28. HARRI OODES 500 078 403 375 Olympic 30% Harju Elekter 41% Harju Elekter 29% Olympic 21% Tallink 14% Tallink 15% Merko 11% Merko 12% Järvevana 9% Järvevana 7% Premia 7% Premia 3% 29. MADIS ÜÜRIKE 479 400 289 050 Batiment OÜ Tallink 100% Tallink 100% 30. URMAS UUSTAL 462 598 EI OLNUD TABELIS jahid ja kaatrid. Toom rääkis entusiastlikult vee- alles südaöö paiku. Sarapuu imestas, et Alpstal on Flinty OÜ Tallink 71% sõidukite mõõtudest, võimsusest ja neile osaks saa- nii oma tööstuse kui ka börsiinvesteeringutega tei- Tallinna Vesi 29% nud tunnustusest. nud kõik otsused õigel ajal. “Ta on kindlasti väga alla 1% Arco Vara sihikindel olnud, väga töökas ja ilmselt on tal ka 31. MIKK TALPSEPP 452 624 452 580 Tegutseb omaette. Mis mees see Alpstal ikkagi on, ropult õnne olnud,” arvas Sarapuu. Luksusjahi te- Tenlion OÜ Tallinna Vesi 28% Tallinna Kaubamaja 49% püüdsime küsida mitmelt saarlaselt, kes on seo- gevjuht Toom vaidleb aga vastu neile, kes panevad Olympic 26% Tallinna Vesi 19% tud ettevõtluse või linnajuhtimisega, kuid ootus- Alpstali edu õnnekaardile. Näeb ju Toom viimastel Järvevana 21% Olympic 14% päraselt jäi suurem osa kontakte napiks. Vaatama- aastatel oma silmaga, kui pühendunud on Alpstal Tallinna Kaubamaja 18% Järvevana 13% ta oma edukusele ei käi Alpstal kohaliku eliidi üri- oma tööle. Midagi ei otsustata ettevõttes temata. Tallink 4% Merko 3% tustel. Oma tootmises võõrustab ta valitud külalisi Luksusjahi aktsiaportfelli üle otsustab Alpstal Merko 3% Tallink 2% meeleldi, kuid näiteks Kuressaare linnapea vastu- ainuisikuliselt. Ka ettevõtte igapäevatöös on alla 1% Nordecon ja Baltika alla 1% Nordecon, Baltika, Arco Vara võtt peab jääma edevamate inimeste pärusmaaks. Alpstal kõrvuni sees, ta ei juhi tootmist eemalt kon- 32. TOOMAS JOOST 442 939 319 369 Samuti pole Alpstal ühinenud Saaremaa väikelae- torist, vaid kontrollib kogu protsessi. Marti OÜ Tallinna Vesi 26% Tallinna Kaubamaja 30% vade klastri tegemistega. Tema nokitseb omaette, Tallink 25% Tallinna Vesi 26% ta teab Luksusjahi tootmises toimuvast kõike, tun- Juured ja kliendid on Rootsis. Kuigi Alpstal on Tallinna Kaubamaja 24% Olympic 22% neb peensusteni jahtide ning kaatrite ehitamist. aastaid elanud mere, kadakate ja tuulikute keskel Olympic 24% Tallink 21% “Äärmine nõudlikkus, täpsus, konkreetsus. Saaremaal, on ta hingelt rootslane. Tema juured alla 1% Arco Vara Arco Vara 1% Ei mingit udu,” iseloomustas Alpstali tegevjuht on Rootsis ja Rootsis on ka umbes 90% Luksusjahi 33. MAIT MENGEL 439 608 265 670 Toom. Udu puudumise all pidas ta silmas, et nii- klientidest. Mõnevõrra üllatuslikult selgus, et Saa- Senatore OÜ Olympic 55% Olympic 51% sama tühja jutu veeretamist Alpstal ei salli. Samu- remaal toodetud jahid ja kaatrid müüakse maha Tallink 22% Tallink 22% ti ei aktsepteeri Alpstal probleemide väljavabanda- justkui oleks need valmistatud Rootsis (märgista- Merko 6% Ekspress Grupp 10% mist mis tahes põhjendustega, teda huvitavad vaid tult Rootsi VIN-koodidega). Seda tõika tunnistas Ekspress Grupp 6% Merko 9% lahendused. Toom rääkis mõtlikult, et Alpstal on ka ettevõtte tegevjuht, kuid toonitas, et Saaremaa Silvano 6%, Trigon 2% Silvano 5% töökas, isegi liiga töökas. Vähe jääb tal Toomi sõnul tootmist ei salata kindlasti maha. “Kunagi ei ole Tallinna Vesi 2% Tallinna Vesi 2% aega hobideks, kuid võimalusel armastab Alpstal ei ettevõtte koduleheküljel ega mingil muul viisil 34. JYRKI HYPPÖNEN 416 000 EI OLNUD TABELIS purjetada ja merematkadel käia. “Ja küllap ta ikka näitustel-messidel varjatud, et need kaatrid ja ja- Apprekoti OÜ Tallinna Vesi 100% suusatab ka nagu kõik normaalsed rootslased,” li- hid on valmistatud täielikult Eestis,” sõnas Toom. 35. TEET KOLTS 412 813 EI OLNUD TABELIS sas Toom lõbusalt. Mis aga puudutab Alpstali enese saarlaseks ti- Kolts Invest OÜ Tallinna Kaubamaja 35% Alpstali juba paarkümmend aastat tundnud tuleerimist, siis selle peale tõi Toom tabava võrd- Tallinna Vesi 25% praegune konkurent, ASi Saare Kalur juht Tiit Sara- luse – kui eestlane elab Peterburis ja talt küsitak- Olympic 14%, Merko 12% puu meenutas, et tema tunneb Alpstali juba ajast, se, kas ta on juba venelaseks saanud, siis arvatavas- Harju Elekter 6% kui too oli lõbus 30ndates noormees. Koos käidi ti eestlane solvub. Nii võiks suhtuda ka Alpstali pä- Nordecon 6% pubides, purjetamas ja aeti ka äri. Nimelt vahendas ritolusse, mis sellest, et Saaremaal on tal eestikeel- alla 1% Skano, Arco Vara ja Järvevana Alpstal Saaremaale asudes Saare Paadi toodangut ne pere, kus kasvab kaks last. 36. AIMUR ARUKUUSK 402 211 267 282 ja Saare Paati juhtis siis Sarapuu. Seni on Äripäeval õnnestunud Alpstaliga su- Tallinna Vesi 36% Tallinna Vesi 29% “Eks ta selline jonnakas kindlasti on, aga seda helda ühel korral, möödunud sügisel telefonitsi. Olympic 29%, Silvano 13% Olympic 26% heas mõttes, ilma selle jonni ja visaduseta poleks Alpstal oli siis talle omaselt tagasihoidlik ja kom- Merko 8%, Kaubamaja 6% Silvano 12%, Merko 10% ta oma ettevõttega jõudnud sinna, kus ta praegu menteeris oma aktsiainvesteeringuid vaid selliselt, Tallink 3%, Nordecon 2,5% Tallinna Kaubamaja 9% on,” rääkis Sarapuu. Ta meenutas, et omal ajal oli et “eks ta veidi riskantne investeerida ole, kuna te- Premia 2%, alla 1% Arco Vara Tallink 9%, Nordecon 3% Alpstal väga varakult tööpostil ja lahkus teinekord gemist on väikese börsiga”. alla 1% Harju Elekter Arco Vara 2%

ÄRIPÄEV 17. mai 2013 8 LUUBI ALL toimetaja Aivar Hundimägi, tel 667 0115, e-post [email protected] Seekordse investorite edetabeli võitja paistab silma riskijulguse ja kiirete otsustega

RAIVO SORMUNEN Äripäeva börsitoimetuse juht 8 451 842 Tulemused Tasub teada TOPi võitja portfelli maht sel aastal rekordiline Populaarseimad Kui palju on investorid 8 000 000 ja pääsemine TOPi ka kõige raskem firmad, kuhu investeerinud suurimad investorid erinevatesse portfelli maht eurodes on investeerinud börsifirmadesse kokku Sel aastal Äripäeva investo- Tallinki aktsiaid on koguni 2/3 in- summa (mln eurot) rite TOPi võitnud ASi Luk- 6 000 000 vestorite TOPi jõudnutel susjaht omanik Sven Lennart investeeringuid Tallink 14,62 Alpstal on väga julge, võib-ol- Tallinna Vesi 8,11 la isegi hulljulge börsiinves- Tallink 33 Olympic 7,57 Investorite TOPi võitja portfelli maht tor. Kui vaadata, mida ta viima- Tallinna Vesi 28 Merko Ehitus 3,20 Viimase koha portfelli väärtus TOPis se aasta-pooleteise jooksul Tal- Olympic 27 Nordecon 3,15 linna börsil korraldanud on, 4 000 000 3 758 739 Merko Ehitus 24 Silvano 2,34 siis tõepoolest – müts maha. Kaubamaja 22 Kaubamaja 2,31 Aasta või poolteist, mis 2 850 000 Harju Elekter 16 Harju Elekter 1,09 2 714 000 Alpstal on Tallinna börsil te- Silvano 16 Premia 0,94 gutsenud, on tal läinud kokku- 2 328 000 Nordecon 15 Järvevana 0,46 1 860 762 võttes hästi. 2 000 000 Järvevana 14 Baltika 0,44 Kui hinnata tema kahte suu- Premia 13 Skano 0,25 remat investeeringut – Tallin- Arco Vara 12 Ekspress Grupp 0,12 ki ja Nordeconi–, siis Nordeco- Baltika 9 Arco Vara 0,06 ni puhul pole ta praktiliselt veel 338 420 335 820 Ekspress Grupp 8 Trigon 0,01 265 670 177 000 235 000 tulu teeninud. Suurima osa in- 93 680 Skano 5 Pro Kapital – 0 Trigon Capital 2 vesteeringust Tallinkisse tegi ta 2013 2012 2011 2010 2009 2008 ära aga juba eelmise aasta jaa- Pro Kapital 0 nipäevaks. Toona maksis Tallin- ALLIKAS: ÄRIPÄEV ki aktsia umbes 60 senti. Prae- gu on laevafirma aktsia hind teinud viimaste kuude jooksul. nud vaid teenitud kasumi toel. läheks investoritele tõenäoliselt Alpstal Toomas Tooli moodi ris- üle 1 euro. Väga täpne ja õnnes- Alpstal investeerib Nordeconi Tehasel, mis asub Kuressaare lä- üldse korda. kikapitalist, kes läheb ettevõt- tunud ajastus. Nordeconi puhul Luksusjahi kaudu ja tema osa- hedal Roomassaare sadamas, Nordeconi puhul maksab tesse sisse ja üritab seda pööra- Alpstal on Äripäeva arvutus- tasub kaasaktsionäri- lus ehitusfirmas on praeguseks on praegu üle 100 töötaja ning aga Alpstali jälgida, sest ta on ma hakata. Ta võtab rahapaigu- te põhjal investeerinud Tallin- kasvanud juba 9%-le. see toodab maailmaklassi kaat- väga suure osa vabalt kaubelda- tust Tallinkisse, Olympicusse, kisse veidi üle 2 miljoni euro, del Alpstali tegevust Samas huvitav on see, et kui reid ja luksusjahte. Kasumi- vaid aktsiaid kokku ostnud. Kui Baltikasse, Tallinna Kaubamaj- praeguseks on Tallinkisse teh- jälgida, sest ta on ma eelmise aasta sügisel Too- numbri järgi on näha, et korra- ta tõesti leiab tehingupartne- ja ja Nordeconi kui portfelliin- tud investeeringu väärtus kas- tõusnud ehitusfirmas mas Lumanilt ja Nordeconi in- liku toote eest ollakse nõus pal- riks rahvusvahelise fondi, kes ta vesteeringut, millel ta ikka sil- vanud 4 miljonile eurole. Ainu- vestorsuhete juhilt Alpstali ju maksma. Rentaablus on Luk- aktsiad ära ostab, siis jääks mõ- ma peal hoiab. üksi Tallinkisse investeerimi- mõjukaks aktsionä- kohta küsisin, siis peaaegu kee- susjahil väga hea. ju tagasihoidlikuks. Kui ta hak- sega on Alpstal viimase üheksa riks, kelle edasised gi polnud temast kuulnud ning kab aga aktsiaid turul ise müü- Luksusjahi eduloost võiks kuuga võitnud 2 miljonit eurot. otsused võivad mõju- ettevõttega polnud ta kontak- Alpstali mõju börsile. Mis juh- ma, võib aktsia hind löögi alla rääkida. Alpstali kohta räägi- Selle peale võib ta käsi hõõruda ti võtnud. tuks, kui Alpstal peaks ühel sattuda. Samuti võib aktsia sat- takse, et tegemist on sümpaatse küll ja tema tegemistele inves- tada ka aktsia hinda. Äripäeva Rikaste TOPis oli päeval otsustama, et müüb kõik tuda löögi alla, kui Alpstal piir- ja tööka inimesega, kes samas torina tuleb tunnustust aval- Alpstal eelmisel aastal 75. ko- oma Tallinna börsi firmade akt- dub praeguse kogusega ja Nor- on äärmiselt tagasihoidlik. Eks dada. hal. Samm-sammult on ta ka siad maha? Tallinki puhul ilm- deconi aktsiaid enam juurde Alpstali suhtlus ajakirjanduse- selles edetabelis igal aastal kõr- selt ei juhtu midagi erilist. Tal- ei osta. ga seda ka näitab. Nordeconi suuromanik. Ehi- gemale tõusnud. Äripäeva ri- linki hoiavad üleval Citibanki Kuid kas võiks minna vas- Ma saan aru sellest, kui tusfirmas Nordecon on Alpstal kaste edetabelis on Alpstal ker- ja muude institutsioonide fon- tupidi, et Alpstal püüab mõ- Alpstal ei taha rääkida oma jul- tõusnud Toomas Lumani juhi- kinud tänu firmale Luksusjaht. did ning ettevõtte dividendi- ne ettevõtte, näiteks Nordeco- getest aktsiainvesteeringutest, tava valdusfirma järel juba suu- See firma on vaikselt, kuid jär- poliitika. Luksusjahi investee- ni, üle võtta? See on väheusu- kuid kahjuks ei räägi ta ka sel- ruselt teiseks aktsionäriks. Nor- jepidevalt kasvanud. Alpstal ise ring Tallinkisse on küll eurodes tav. Alpstal on siiani jäänud lest, millega leiba on teeninud deconi aktsiaid on ta ostnud on öelnud, et laenu pole ta võt- suur, kuid protsentides mar- oma liistude juurde – üks asi on ning kuidas on Saaremaale sil- alates eelmise aasta algusest nud ja Saaremaa laevatehas on ginaalne. Tallinki puhul teeks laevaehitus ja teine asi inves- mapaistva laevaehitusfirma ra- ning viimased suurostud on alates 1990ndate lõpust paisu- aktsia väikse nõksu, aga see ei teerimine börsile. Samuti pole janud. ÄRIPÄEVA KOOLITUS 9 408 299 12. juunil Koolitaja on näitleja eurot on eilse seisuga Alpstali firma Luksusjaht aktsiaportfelli ja õppejõud maht. Lisaks on ta sel aastal börsilt teeninud juba umbes saja tuhan- MARTIN VEINMANN KÕNELEMINE – de euro eest dividenditulu.

SEE ON IMELIHTNE! Tasub teada Metoodika Kuhu kadusid TOPist Arvo Nõges ja Äripäev koostab Tallinna bör- Kuidas muuta oma kõne Toomas Tool? si investorite edetabelit juba kuuendat aastat järjest. Edeta- veenvaks ja meeldejäävaks? Kolm eelmist aastat järjest oli Arco Vara 26%. Ülejäänud osa belis on reastatud 50 suuremat Koolitus annab: Äripäeva investorite TOP 50 on Merko Ehituse aktsia. börsiinvestorit, kes ei kuulu bör- võitja Arvo Nõges, kes investee- Enne Nõgest TOPi 2009. aas- sifirmade siseringi ehk pole bör- oskuse oma mõtteid selgelt ja arusaadavalt esitada; rib börsile oma ettevõtte Gam- tal võitnud Toomas Toolile (Balt- sifirmade suuromanikud ega juhiseid suurema esinemisjulguse ja -valmiduse ma Holding kaudu. Enne seda plast) kuulub praegu Tallinna nõukogu liikmed. saavutamiseks; aga Toomas Tool. Mõlemad me- börsil aktsiaid 21,9 miljoni euro Täna ilmunud edetabel on koos- arusaama kõne psühholoogiast ja tehnikast; hed on panustanud Arco Vara eest. Sellest 93% moodustab Sil- tatud märtsi lõpu seisuga. näpunäiteid, mille abil vältida esinemisvigu ja aktsiasse. vano ja 7% Arco Vara. ületada kõnetakistusi; Sel aastal Nõgest edetabelis ei Tool on insaider juba 2010. aas- rea kasulikke harjutusi oma kõneoskuste ole, sest 2012. aasta juulis valiti ta märtsist, mil tema huvide treenimiseks ta Arco Vara nõukogusse. eest seisnud Otto Tamme valiti Täpsem programm aadressil Nõgese Tallinna börsi aktsia- Silvano nõukogusse. www.koolitus.aripaev.ee portfell on praegu väärt 1 756 2012. aasta suvest on Tool aga Koolituse hind on 299 eurot (km-ga 358,8 eurot) 191 eurot. Selle tulemusega juba ise Silvano nõukogus ja Info ja registreerimine telefonil 667 0100, oleks kolmekordne võitja sel aasta lõpus valiti ta ka nõukogu e-posti aadressil [email protected] või aastal olnud alles 6. kohal. Nõ- esimeheks. koduleheküljel www.koolitus.aripaev.ee gese Tallinna börsile tehtud in- 2012. aasta aprillist on Tool ka vesteeringutest moodustab Arco Vara nõukogu liige. ÄRIPÄEV 17. mai 2013 toimetaja Aivar Hundimägi, tel 667 0115, e-post [email protected] LUUBI ALL 9

11. juuni Sokos Hotel Viru konverentsikeskus Edetabel ÄRIPÄEVA Eesti börsiinvestorite TOP 50 SEMINAR koht nimi börsiinvesteeringud börsiinvesteeringud muutus 2013 2013 eurodes 2012 eurodes aastaga 37. VAHUR PINDMA 392 959 297 377 Galileo OÜ Tallinna Kaubamaja 22% Tallinna Kaubamaja 26% Enese ja inimeste Merko 18% Merko 21% Tallinna Vesi 16% Tallinna Vesi 15% juhtimine Olympic 9% Nordecon 9% Harju Elekter 8% Harju Elekter 6% Nordecon 8% Premia 6% feng shui abil Tallink 8% Olympic 5% Premia 4% Tallink 5% Baltika 3% Arco Vara 2% Lektorid Siret ja Janno Seeder Järvevana 2% Baltika 2% alla 1% Arco Vara Järvevana 1% 38.–39. LAURI LIND 388 766 406 388 Eestipärane feng shui lähenemine äris. Ridge Capital AS Olympic 53% Silvano 39% Seminar juhendab, kuidas leida tasakaal ning luua Silvano 31% Tallink 34% harmooniline keskkond, mis pakub tuge ja kaitset ning Järvevana 16% Olympic 27% soodustab edukat toimetulemist oma igapäevaülesannetega. 38.–39. PÄRT KIVASTE 388 766 446 025 Vaatame feng shui kui harmooniaõpetuse valguses, miks mina ise ja minu Ridge Capital AS Olympic 53% Silvano 39% kliendid, töökaaslased ja äripartnerid käituvad nii nagu nad käituvad. Silvano 31% Tallink 34% Järvevana 16% Olympic 27% 40. PEETER KERN 387 700 EI OLNUD TABELIS Seminar teeb rännaku läbi energia loomise kolme etapi: Com Holding OÜ Tallink 39% 1. Materiaalne: Meie olemist ja tegevust toetav keskkonda. Tallinna Vesi 27% Merko 18% 2. Meeleline: Teadlikus iseendast ja oma potentsiaalist. Tallinna Kaubamaja 16% 3. Vaimne: Minu elufilosoofia ehk minu elu edustrateegiad. 41. ANDRUS UUDMÄE 385 142 323 140 Mikrokapital OÜ Tallink 47% Tallink 53% Tulemuseks on tasakaalus, tulemuslik, rahulolev ja väärtuslik inimene - Olympic 33% Olympic 25% töötaja, koostööpartner, meeskonnamängija. Tallinna Kaubamaja 18% Tallinna Kaubamaja 19% alla 1% Merko ja Tallinna Vesi Arco Vara 1% Merko 1% Lisaks loengule viiakse seminaril läbi erinevaid teste, harjutusi ja näidatakse Tallinna Vesi 1% illustreerivaid filmikatkeid. 42. JAAN KOORT 384 935 319 672 Haak OÜ Merko 87% Merko 90% Seminari teejuhiks perefirmast Seeder Konsultatsioonid Siret ja Janno Seeder. Järvevana 9% Järvevana 7% Tallink 3% Tallink 3% Seminari soodushind registreerimisel kuni 05.06.2013 on Arco Vara 1% alla 1% Arco Vara 129 eurot (km-ga 154,8 eurot). Täishind alates 06.06.2013 43. RAUL KOOSEL 372 541 EI OLNUD TABELIS 199 eurot (km-ga 238,8 eurot). Kahe või enam isiku korraga Mindgap OÜ Olympic 78% registreerimisel ühest maksjaettevõttest kehtib hindadele 5% Tallink 16% soodustus. Info ja registreerimine: projektijuht Evelin Huul Tallinna Kaubamaja 2% tel 667 0177 või [email protected] www.seminar.aripaev.ee Ekspress Grupp 2% Merko 1% Tallinna Vesi 1% 44. ERNI KÄOS 349 939 EI OLNUD TABELIS Tallinna Vesi 100% 45. RAIN TOMSON 349 484 EI OLNUD TABELIS Sindelkatuse OÜ Olympic 100% 46. ELMO SARAPUU 346 328 337 584 Olympic 48% Silvano 50% Silvano 31% Olympic 22% Tallinna Kaubamaja 9% Tallinna Kaubamaja 10% Merko 5% Merko 7% Tallinna Vesi 5% Tallinna Vesi 3% Järvevana 2% Järvevana 3% Nordecon 3% Premia 1% Tallink 1% 47. OLEGS RADCENKO 346 286 540 198 Tallinna Vesi 33% Nordecon 33% Skano 25% Tallinna Vesi 30% Tallinna Kaubamaja 19% Viisnurk 17% Premia 10% Tallinna Kaubamaja 11% Ekspress Grupp 7% Premia 7% Merko 4% Merko 2% Nordecon 2% 48. ALAR KROODO 343 569 291 850 ASM Investments OÜ Nordecon 71% Nordecon 71% Olympic 9% Olympic 8% Tallink 6% Silvano 6% Tallinna Kaubamaja 5% Tallinna Kaubamaja 6% Tallinna Vesi 4% Tallink 5% Silvano 3% Tallinna Vesi 3% Baltika 2% Baltika 1% alla 1% Premia alla 1% Premia 49. KERSTI SIMMER 339 617 EI OLNUD TABELIS Pivotex Balti OÜ Olympic 57% Merko 14% Nordecon 11% Tallink 9% Baltika 8% alla 1% Ekspress Grupp ja Arco Vara 50. MÄRT LUUK 338 420 EI OLNUD TABELIS Baltika 45% Harju Elekter 42% Tallink 8% Tallinna Vesi 3% Merko 1% alla 1% Järvevana

MÄRKUS: BÖRSIINVESTORITE EDETABELI KOOSTASID JA TOIMETASID FREDY-EDWIN ESSE, RAIVO SORMUNEN JA AIVAR HUNDIMÄGI ALLIKAS: AKTSIARAAMATUD, ÄRIREGISTER ÄRIPÄEV 17. mai 2013 10 REKLAAM reklaamitoimetaja Marina Altmaa, tel 667 0161, e-post [email protected] Tööõiguse Aastakonverents Välistööjõud ja renditööjõud – keerukas probleem või 24. mai 2013 kasulik võimalus tööandja jaoks? Swissôtel Tallinn

09.30–10.00 Registreerimine ja hommikukohv 10.00–10.10 Konverentsi avasõnad Advokaadibüroo Tark Grunte Sutkiene partner ja vandeadvokaat TOOMAS TAUBE 10.10–10.40 Riigi poliitilised suunad ja vaidlused seoses välistööjõuga – kas välistööjõud on riigile oht või arenguvõimalus? Riigikogu liige, Õiguskomisjoni esimees MARKO POMERANTS Toomas Taube Niina Siitam 10.40–11.20 Praktiline ülevaade elamis- ja töölubade õiguslikust poolest Advokaadibüroo Tark Grunte Sutkiene advokaat AIDI KALLAVUS 11.20–12.00 Välistööjõudu vajavate tööandjate probleemid ja soovid Tööandjate Keskliidu jurist MAREK SEPP 12.00-13.00 Lõuna Marko Pomerants Heigo Kaldra 13.00-13.30 Viktoriin tööõiguse teemadel Advokaadibüroo Tark Grunte Sutkiene partner ja vandeadvokaat TOOMAS TAUBE 13.30–14.30 Välistööjõuga ja renditööjõuga seonduvad õiguslikud probleemid Tööinspektsiooni nõunik NIINA SIITAM 14.30–15.00 Renditöö Eestis eile, täna ja homme OÜ Manpower juhatuse liige HEIGO KALDRA Aidi Kallavus Pille Room 15.00-15.20 Kohvipaus 15.20–15.45 Renditööjõu plussid ja miinused renditööjõu kasutaja pilguga arvato services Estonia OÜ personalijuht PILLE ROOM 15.45–16.15 Mida silmas pidada erinevate rahvuste koostöötamisel Sirje Tammiste Konsultatsioonibüroo juhataja, psühholoog SIRJE TAMMISTE Marek Sepp Sirje Tammiste 16.15–16.30 Viktoriini tulemused, konverentsi lõpetamine

Konverentsi hind 249 eurot (km-ga 298,8 eurot). Kahe või enama isiku korraga registreerimisel ühest maksjaettevõttest kehtib hindadele 5% soodustus Registreerimine veebis www.seminar.aripaev.ee või telefonil 667 0411. Konverentsi projektijuht Anne-Ly Raudhein, tel 667 0107. ÄRIPÄEV 17. mai 2013 toimetaja Kadri Bank, tel 667 0399, e-post [email protected] UUDIS 11

REPORTAAŽ Teeneka ettevõtja lahkumine. Volohhonskit tulid ära saatma ärielu tipud

ESMASPÄEVAL suri ootamatult väetiseterminali ASi DBT kauaaegne juht Vladimir Volohhonski (65). Lahkunuga jäeti hüvasti eile keskpäeval Tallinna Nikolai kirikus. FOTOD: ANDRAS KRALLA

KÜTUSEÄRI- MEES Aleksei Morozov ja Viktor Leva- da. Vladimir Volohhonski oli Levadale kuuluva jalgpalliklubi FC Levadia asepresident.

TARCONA juht Sulev Loo ja tran- siidiettevõtja Oleg Ossinovski.

TALLINNA Sadama juhatuse liige Allan Kiil ja juhatuse esimees Ain Kaljurand.

INVESTEERIMISFIRMA Grove Invest omanik Pjotr Sedin. 17. mai 2013 ÄRIPÄEV 12 UUDIS toimetaja Kadri Bank, tel 667 0399, e-post [email protected] Maksu kogumine Kullerifirma kliendid Eestis on ei tohi ettevõtlust truud. Leedu ja Läti kliendid nõudlikud

TANEL RAIG liiga palju piirata logistikauudised.ee toimetaja Mis on mis Seitse aastat kullerifirma TNT Rahvusvaheline Justiitsminister Hanno Pev- Baltimaade tegevjuhina tegut- kiirkullerifirma kur ütles piiratud käibemaksu- senud Aivaras Sebeckis leiab, TNT Express laekumist kommenteerides, et et Eesti kliendid on partneri- ministeerium tegeleb ettevõt- le truumad kui lõunanaabrid. OMAB 46 kaubalennukit ja luskeskkonda parandavate et- Leedus on saadetiste peale- ja üle 30 000 sõiduki, mis on tepanekutega, kuid alati tuleb mahalaadimise võrgustik üht- organiseeritud süsteemi jälgida, et ettevõtlust liialt pii- laselt üle riigi, Eestis ja Lätis on 2653 jaotuskeskusega üle rama ei hakataks. raskuspunkt pealinna ümbru- terve maailma. Äripäev kirjutas esmaspäe- ses, kirjutas logitikauudised.ee ANNAB TÖÖD umbes 77 000 val statistikast, mille kohaselt töötajale. maksab käibemaksu vaid käpu- Olete TNT Expressi Baltimaa- TNT EESTI AS asutati 1994 täis ettevõtjaid. Äripäev leidis, et de tegevjuht – kuidas kirjel- peakontoriga Tallinnas. oma roll maksupettustega võit- JUSTIITSMINISTER Hanno date selle regiooni kullertee- lemisel on ka äriregistril, mis ei Pevkur kaalub meetmeid. FOTO: nuste turgu? Millised on kol- FOTO: RIVO SARAPIK kontrolli praegu kuigi täpselt ANDRAS KRALLA me riigi erinevused? TNT Bal- talle esitatavaid andmeid. timaade regiooni käsitletakse Justiitsminister Hanno Pev- kui üht struktuuriüksust ning poolest. Eestis otsivad kliendid kui ka kogu maailmas on suu- masel ajal rinda pistnud (rah- kuri sõnul võib alati küsida, ku- ka reaalselt eksisteerib, siis ei saa kõik kolm riiki on transpordi- pikaajalist koostööd ja kontak- rendada kaheks järgmiseks aas- vusvaheliste tarnete aeglustu- hu seada piir – millised piiran- notar ega register toimingust suundi silmas pidades suhteli- te, ehkki võib pisut aega võtta, taks tasuvust. Meie eesmärk on mine), on oluline mõju transpor- gud on mõistlikud ja millised keelduda pelgalt kahtluse tõttu, selt sarnased. Seda iseloomus- enne kui kõikides peamistes ük- muuta operatsioonide süsteem disektorile. Kliendid otsustavad hakkavad ettevõtluse arengut et äkki ta teeb tulevikus ebaau- tab ka järgmine näide – kui Sak- sikasjades kokku lepitakse – kuid veel tõhusamaks. Lisaks inves- üha enam aeglasema ja säästli- takistama. “Praegu on võimalik sat äri,” rääkis minister. samaal või Hiinas on riiklikud kui koostöölepe on sõlmitud, ei teerib TNT Express ajavahemi- kuma transpordi kasuks, kuid inimesele seada äri- või ettevõt- pühad või puhkuste periood, siis kaalu ettevõtted enam konku- kul 2013–2015 infrastruktuuri TNT Express on võimeline pak- luskeeld ning selliseid isikuid Liigne karmistamine teeks ka- on sellel kohe mõju kõikide Balti rentide pakkumisi. Samas, Lätis ja IT-süsteemidesse 200 miljo- kuma Economy Express teenust, on äriregistris praeguse seisu- ruteene. Pevkuri sõnul on aru- riikide tööle. ja Leedus on kliendid muutuste- nit eurot, et täiustada teenuseid mis tugineb tihedale Euroopa ga 365. Hinnangu küsimus, kas tatud ettevõtjatega, kas praegust Leedus on saadetiste peale- le enam avatud – turgu analüü- ja suurendada tootlikkust. maanteevõrgustikule. neid on palju või vähe,” sõnas ta. olukorda tuleks karmistada. võtu ning kohaletoimetami- sitakse rohkem ega hoita end ta- Teine väljakutse on seotud “Kõikvõimalike muudatus- se võrgustik jaotatud ühtlase- gasi ka koostööpartneri tagant Milliste väljakutsetega seisab kütusekulu vähendamise ning Keeldumiseks pole alati põh- kiirkullerteenuste maailm sil- te tegemisel peab aga ka arves- malt üle riigi, Lätis ja Eestis on sundimises, et endale paremad CO2-emissiooniga. TNT otsib just. “Mis puudutab registri või tama, et ettevõtlusvabadus on aga koondutud pealinna ja sel- tingimused välja võidelda. mitsi? Kiirkullerteenuse äri on pidevalt uusi lahendusi. Näi- notari suuremat kontrolli, siis väärtus, mille liigne piirami- le ümbrusesse. seotud üldise majandusliku olu- teks kasutatakse elektriauto- selle märkimisväärses efektiiv- ne minu heakskiitu ei leia,” li- Eesti eristub ka oma Skan- Millised plaanid on TNT Exp- korraga nii Euroopas kui ka ko- sid Ühendkuningriigis, Prant- suses julgen ma kahelda, ehk sas Pevkur. dinaavia mentaliteedi ning ressil Balti riikides? TNT Exp- gu maailmas. Väljakutsetel, mil- susmaal, Hollandis, Itaalias ja kui tankist või ebaaus ärimees ARIPAEV.EE kliendisuhetele pühendumise ressi prioriteet nii Baltimaades lega maailma majandus on vii- Hiinas.

29. mai Sokos Hotel Viru konverentsikeskus logistikauudised.ee ÄRIPÄEVA SEMINAR 31. mai Hotell Viru konverentsikeskus Kuidas kaitsta kaupa transpordil: KES VASTUTAB KAHJU EEST? Transpordivaldkonna õiguse ja kindlustuse kogenuimad eksperdid annavad ühepäevase õppuse, kuidas lahendada VÄLKSEMINAR: transpordiprotsessis tekkivaid vaidlusi. 10 REEGLIT, KUIDAS KAITSTA ÄRISALADUST JA KEHTESTADA KONKURENTSIKEELDU

SEMINAR KÄSITLEB TEEMASID: 1. Kas klientide andmebaas on ärisaladus? Räägime sellest, mis on ärisaladus ja kuidas seda kaitsta. 2. Räägime sellest, kuidas sõnastada konkurentsikeeldu lepingus, kui pikk võib olla piirang ja kas selle järgimise OLAVIJÜRI LUIK, VADIM PALTMANN, KAI AMOS, ANDRUS KATTEL, Advokaadibüroo ERGO Insurance SE Advokaadibüroo Advokaadibüroo eest tuleb ka hüvitist maksta. Lextal vandeadvokaat riskijuht Amos vandeadvokaat Sorainen vandeadvokaat 3. Räägime ka sellest, kellele tasub kehtestada konkurentsikeeldu ja kellele mitte. 10.15-11.00 Vedaja vastutus: millal vedaja vastutab kauba kahjude eest liiklusõnnetuses, erinevused kindlustusseltside vedaja vastutuse kindlustustootes. 4. Saab ülevaate, millised on suurimad probleemid, Advokaadibüroo Lextal vandeadvokaat OLAVIJÜRI LUIK mis võivad tõusetuda ärisaladuse kaitsel ja 11.00-12.00 Kaasuse lahendamise grupiarutelu: kes vastutab kauba kahjude eest transpordil. konkurentsikeelu rakendamisel. ERGO Insurance SE riskijuht VADIM PALTMANN 5. Saab ülevaate praktikast ärisaladuse kaitsmisega 12.00-13.00 Lõuna ja konkurentsikeelu rakendamisega seoses. 13.00-13.30 Kahjud temperatuuritundlikul veol. Advokaadibüroo Sorainen vandeadvokaat ANDRUS KATTEL Lektor on Advokaadibüroo SORAINEN advokaat 13.30-14.00 Ekspedeerija vastutuskindlustus. KATRIN ALTMETS Advokaadibüroo Sorainen vandeadvokaat ANDRUS KATTEL 14.00-15.00 Kaasuse lahendamise grupiarutelu: millal võib rakendada pandiõigust. Seminari soodushind registreerimisel kuni 24.05.2013 on 129 eurot Advokaadibüroo Amos vandeadvokaat KAI AMOS (km-ga 154,8 eurot). Tavahind 159 eurot (km-ga 190,8 eurot). Kahe või enama isiku korraga registreerimisel ühest maksjaette- Soodushind registreerimisel kuni 22.05.2013 on179 eurot (km-ga 214,8 eurot). võttest kehtib hindadele 5% soodustus. Registreerimine veebis Tavahind 199 eurot (km-ga 238,8 eurot). www.seminar.aripaev.ee või telefonil 6670 411. Info ja registreerimine: [email protected] või telefonil 667 0489. Seminari projektijuht Anne-Ly Raudhein, tel 6670 107. ÄRIPÄEV 17. mai 2013 toimetaja Kadri Bank, tel 667 0399, e-post [email protected] TURUNDUS 13

Kuula veebist Et leida tegijat, kelle käekiri, ideed ja portfoolio sulle meel- dib, kuula näiteks Kuldmuna ar- hiivist Eesti viimaste aastate pa- rimaid raadioreklaame. WWW.KULDMUNA.EE/ARHIIV/

RAADIOKANALI Star FM saate- juht Meiko Kell luges eile Dx Media stuudios raadioreklaami sisse. FOTO: MEELI KÜTTIM

REKLAAM Hea raadioreklaam olgu kõrvatorkav. Oluline on selge sõnum

LAURA MALLENE [email protected] Ning kolmandaks peab kuulaja mõistma, mi- “Tavaliselt on raadioreklaamide tase suhteliselt da ta pärast seda reklaami tegema peab. Kas ta nadi – neid esitatakse Kuldmunale vähe ja see näi- Pane tähele peab kuhugi helistama? Minema, ostma, ette võt- tab, et raadioreklaame eriti ei väärtustata. Suure- Kuidas saada hea ma? Kuna raadioreklaam jõuab kuulajani tihti just mat osa raadioreklaame, mida me kuuleme, polegi raadioreklaam autos, siis sobivad sinna eriti hästi sõnumid, mis mõtet sinna esitada, kuna need on igavad banaal- Mida teha enne reklaami agentuuri eeldavad kiiret reageerimist. Osolini sõnul on ees- sed kuulutused,” tõdeb Osolin. “Mul on tunne, et minemist kujulik reklaam raadios selline, mis neid printsii- suur osa on raadiojaamade endi valmistatud. Müü- PANE PAIKA Heasse raadioreklaami tasub panustada – rek- pe jälgib looval, originaalsel ja kõrvatorkaval viisil. di kliendile reklaamiaega ja öeldi: teeme reklaami ootused reklaamile laam raadios on märksa odavam kui teles ning “See ei tohi olla igav, tüütu, korduvalt kuuldud, ka valmis. Ja siis lastakse nadi fantaasia juba tun- reklaami sõnum Eestis on raadio endiselt au sees – üle 95 protsen- mage. See, milline reklaam tuleb, sõltub sellest, tud radadele seiklema.” eelarve di inimestest kuulab raadiot. kes reklaami välja mõtles ja kuidas see ellu viiak- Samas nendib ta, et tihti võivad banaalsedki ajakava Kuid raadioreklaamil on palju eripärasid, mida se,” lisab ta. reklaamid töötada. “Kui väga palju kordi ütled mi- MÕTLE LÄBI SIHTGRUPP võiks õnnestumiseks silmas pidada. “Raadiot kuu- Reklaamivõistlusel Kuldmuna mitmekordselt nuti jooksul brändi nime, et seda nime poolest tut- Kas inimesed, keda kõneta- latakse enamasti fooniks, olgu siis koduseid toime- hinnatud reklaamibüroo Utopia loovjuht Alvar tavaks teha, siis võib seda raadioreklaamiga saavu- da tahad, kuulavad raadiot? tusi tehes, tööl sebides või autoroolis istudes. Neid Jaakson kirjeldab väga head raadioreklaami nii: tada,” tõi Osolin näite. Kas sinu sõnum, toode, tee- inimesi, kes kõrv raadio vastas kuulavad, on vähe,” õhtuse linnatänava helitaust, naise kontsakinga- nus sobib nende vajadusi ra- kirjeldab reklaamivõistluse Kuldmuna tele- ja raa- sammud jõuavad autoni. Ukse avamise heli, nai- Venekeelne tarbija unustatakse ära. Kasutama- huldama? dioreklaami kategooria žürii esimees Olav Osolin. ne istub autosse. Auto roolisignaal hakkab hüüd- ta võimalusi on palju. Taevaraadio ASi juht Ilmar TEAVITA oma soovidest “See aga tähendab, et raadioreklaam peab hakatu- ma ega lõpeta. Hääl ütleb: Wonderbra. Kompus märkis intervjuus Äripäeva turunduspor- ja mõtetest ka reklaami- seks enda vastu huvi äratama, et inimene seda muu Tekitas põnevust? Hea raadioreklaam on Jaak- taalile Best Marketing, et reklaamijad ei tähtsusta agentuuri. sebimise kõrval üldse tähele paneks. Tõsi küll, ega soni sõnul oma olemuselt samasugune kui hea venekeelset elanikkonda, kellele suunatakse eba- ALLIKAS: ALVAR JAAKSON, selles osas TV-reklaamiga erinevus enam nii suur telereklaam: räägib emotsionaalses vormis huvi- proportsionaalselt vähe reklaami. “Meie missioon ILMAR KOMPUS polegi, sest ka telerit jälgitakse varasemast väik- tava loo ja viib nii turundussõnumi kohale. Eripä- on seda poolt reklaamijatele lahti seletada.” sema tähelepanuga, kuna vaatajad kipuvad saate raks on kõige emotsionaalsema meele, nägemise Kompuse sõnul on oluline teema ka raadiorek- ajal üha enam sülearvutisse või nutitelefoni piilu- puudumine, mis teeb raadioreklaami loomise põ- laami copy ehk reklaami skript. “Kui korduste arv ma, kas siis saadet ise kommenteerides või teiste nevaks väljakutseks – pilt tuleb heliliste vahendi- on suur, siis võib ebaõnnestunud reklaamtekst te- arvamusi lugedes.” tega luua kuulaja vaimusilmas. kitada hoopis vastupidise tulemuse – halb reklaam Osolin tõi välja kolm reeglit, mida võiks raadio- sunnib kanalit vahetama,” sõnas Kompus. reklaami kavandades silmas pidada. Esiteks peaks Nutikat raadioreklaami kuuleb aga harva. Head Nagu paljudes teistes valdkondades, on tegija- 95 kuulaja saama selgelt aru, milline firma või bränd reklaami kohtab ekspertide sõnul tegelikult vä- te sõnul ka raadioreklaamide kitsaskoht asjaolu, temaga räägib. Seepärast on üsna tavaline, et raa- he. Jaaksoni sõnul kiputakse raadioreklaami kä- et turg on väike, mängijaid samas palju. “Noored protsenti Eesti elani- dioreklaamis korratakse brändi nime mitu korda. sitlema n-ö helilise kuulutusena – seda ei osata inimesed kuulavad raadiot rohkem internetis ja kest kuulab raadiot Teiseks, nagu iga teise reklaami puhul, tuleb tellida kui reklaami, millel on lisaks info edasta- meie peame sellele trendile reageerima. Eesti mo- ja uued tehnoloogiad sõnumi iva võimalikult konkreetseks lihvida – et mise funktsioonile ka kuulaja tähelepanu ärata- biilioperaatorite internetistriim on hea, telefonis kuulaja saaks aru, miks see reklaam tehtud on, mi- mise, köitmise ja emotsionaalse tasu pakkumi- on lihtne internetiraadiot kuulata,” sõnas Trio LSLi pole siin muutust da kauba, teenuse või sündmuse kohta räägitakse. se funktsioon. juht Priit Jõgi. toonud.

Tasub teada Raadioreklaamil on kasvuruumi Parim hetk Suuremat osa raadioreklaame, raadioreklaamiks mida me kuuleme, polegi mõtet Taevaraadio ASi juht Ilmar nud selge surve suurematele al- see, et raadiokuulamise eest ei Kompus rääkis Best Marketin- lahindlustele, mis lõppkokku- küsita raha. Auditooriumi suu- HOMMIKUL on raadio prime konkursile esitada. gile, et raadioreklaami masu- võttes võib tähendada, et eetris rust masu ei mõjutanud. See- time – sel ajal ei ole muud mee- Kuldmuna tele- ja raadioreklaami kategooria eelne olukord pole veel taas- kostuv reklaami maht ei ole pro- tõttu sellist tagasilööki raadios diad raadio atraktiivsust vähen- žürii esimehe Olav Osolini sõnul on enamiku tunud. “Oleme praegu reklaa- portsionaalselt vähenenud,” üt- ei olnud nagu näiteks ajalehte- damas. Päeva jooksul on raa- raadioreklaamide tase parimate reklaamide mikäibelt umbes 30% masu-eel- les Kompus. de-ajakirjade äris, kus inimesed dio paljudele taustaks, ilma et konkursi jaoks nõrk sest tippajast maas. Samas on ol- Raadio eelis on tema sõnul peavad lugemise eest maksma. nõuaks liigset süvenemist. ÄRILAUSE 14 ARVAMUS Tiina Kangro: Lisaks rahale on vaja arveldada ka inimvara hinnaga, sotsiaal- se kapitali ja moraalsete väärtustega.

ÄRIPÄEV 17. mai 2013 Ajakirjaniku meelest vajab Eesti sotsiaalteenuste süsteem inventuuri ja põhjalikku ümber- toimetaja Vilja Kiisler, tel 667 0150, e-post [email protected] korraldamist.

GALLUP KOLUMN

Äripäeva peatoimetaja Meelis Mandel kirjutas arvamusloos, et hoidiserahva ihnurmõtlemi- se ajastu võiks läbi olla ja ees võiks seista rõõm- sam investeerimise ja kulutamise aeg. Eesti majandus elab mullidest. Kas võiks alata kulutamise aeg? protsent vastanutest Valitseb karjuv ideepuudus JAH ei 36 64 esti majandusedu graafikut vaa- Näiteks on ASil Ordi on väga head eeldused välis- dates on näha, et mullide tekki- turgudele minna, kuid mingil põhjusel pole fir- des on see “taevasse tõusnud”, ma seda teinud, kui välja arvata esindus Lätis. Et- mullide lõhkedes kriisi langenud. tevõttel on tasemel tootmine, kvaliteetsed ja töö- E Probleem seisneb selles, et muga- kindlad arvutid ning hea kodumaine müügivõr- vusest joostakse majanduses valitsevate trendide gustik. Samas pole Ordi küllalt panustanud too- järel, kui on näha, et see toob kasumit. tearendusse ja disaini. Apple on staatuse süm- Mäletame 1997. aasta sügisel lõhkenud börsi- bol, kuid seda mitte tehniliste lahenduste, vaid EI mulli, mis viis Maapanga pankrotti. Enne seda turunduse pärast. Kui Ordi sooviks samasugust URMAS SÕÕRUMAA ettevõtja tekitas laenuvõimendusega börsile investeerimi- edu, nagu on Apple’il, peaks firma tootma pare- ne kümneid miljonäre, kes pärast mulli lõhke- ma väljanägemisega arvuteid. Need peaksid ole- mist oma varanduse kaotasid. ma nii ahvatlevad, et igaüks võiks nendega ava- Kinnisvarabuumi ajal loobusid isegi tootmis- TOOMAS REISALU likus kohas tööd tehes uhkust tunda. Toote pu- ajakirjanik Ma ei ole nõus, et inimesi peaks üles kutsuma ettevõtted põhitegevusest ja hakkasid kinnis vara hul vaadatakse esimesena välimust. Kui see pole rohkem kulutama. Majandus on tervik organ ja arendama. ahvatlev, ei pruugi huviline sisulise võimekuse- raha kulutamine on ajutine nähtus. Parem on Praegu on kõik äraootaval positsioonil: vaa- ga tutvudagi. elavdada majandust tootmise, logistika ja hea datakse, kus tekivad uued mullid, et nende sabas Pärast toote välimuse täiustamist tuleks Or- kaubaga. Minu arust on eestlased ja lätlased tei- sörkides megakasumit teenida. Kinnis varaturult dil avada müügiesindused Skandinaavia riikide nud tublit tööd, elades kasinalt. oodatakse uut hinnarallit, riigiettevõtete börsile- Eestis on pealinnades. Müük võiks toimuda ka esindusliku Eesti on kaubalogistika ja kaubatransiidi pärl. viimisega loodetakse aktsiaturg taas käivitada. sama seis, kodulehe vahendusel. Ordi praegune interneti- Kui me ei mõista seda ära kasutada ega turis- Panuseid pannakse ka IT arengule. Eestis on sa- pood on lihtne ja funktsionaalne, kuid liiga tava- te teenindada, siis oma rahakoti tühjaks elamist ma seis, nagu oli kunagi maiadel ja inkadel, mis nagu oli line – ja see on viga. Järgmisena tuleks panustada ma päris õigeks ei pea. Mina logistikasse ei in- olid väga kõrgelt arenenud tsivilisatsioonid, kuid turundusse. Praegu 20 miljoni euro suurune käi- vesteeriks, see on suur poliitika. Kui aga peaksin seda ainult astroloogia valdkonnas. Kõik vaata- kunagi ve võiks vabalt tõusta 50–100 miljonile. hakkama maju ehitama, siis küsiksin, kelle jaoks. sid taevasse, keegi ei soovinud põllul tööd teha. Kui kinnisvaral on turgu – näiteks kui me suuda- Lõpuks tuli nälg ja kõrgtsivilisatsioonid hävine- maiadel ja Vaja on loomingulist mõtlemist. Toiduainetöös- me Soome tulevasi pensionäre meelitada siia ela- sid. Eesti viga on selles, et majandust juhitakse tustel on olemas kõik tööviljakust tagavad tegu- ma –, siis hakkaks ma kohe ehitama. projektipõhiselt: mullist mullini. inkadel: rid, samuti tasemel juhtimine, turundus, müük ja ideed. Ainus piirang on tootmismaht. Kui töös- JAH Vähe mõeldakse ekspordile. Tööviljakuse teki- kõik vaata- tusettevõtted peaksid järsku laienemisse inves- PAAVO PETTAI tavad haridus, kapital ja tehnoloogia. Eestlaste teerima, tekivad likviidsusprobleemid ja taga- reklaamiärimees haridustase on muu maailmaga võrreldes hea ja sid taevas- järjeks on pankrot. Seda lihtsal põhjusel: kui ka tööoskustega on samuti kõik korras. Heade töö- tootmismahud on olemas, pole kindlust, et keti- tajate tulemuslikkust pärsib ebakompetentsus se, keegi kauplustega lepingud saadakse, sest nende sõl- juhtimises, müügis ja turunduses. Vohab ideede- mimine sõltub tuhandest pisiasjast. Pikemas perspektiivis viib elu edasi investeeri- puudus. Kui tahame edu, peab olema ligipääs ka ei soovi Lahendus võiks olla toiduainetööstuste koon- mine ja arendamine. Arengut ei toimu, kui ei ole kapitalile. Mida parematele masinatele töötaja li- dumine ja loodav ühisfirma, mis avaks Helsin- investeeringuid ja kui ei ole ideid. Kui majandus- gi pääseb, seda suurem on toodang. põllul tööd gis, Stockholmis ja Oslos oma kauplused, kus olud võimaldavad ja kriis läbi, peaksid inimesed Kuid haridus, kapital ja tehnoloogia üksi ei ta- müüakse Eesti toidu ainetööstuste toodangut. Ta- oma energia ja loovuse vabaks laskma ning mõt- ga edu. Tehnoloogia on nagu toiduretsept, mida teha. sakaalukas turu ja käibe suurendamine võimal- lema elu edendamisele. See hetk on käes, sest mär- on vaja, et teha koostisainetest maitsvat valmis- daks ka üha rohkem tootmismahtudesse inves- gid näitavad, et elu on stabiliseerunud. Tundub, et toitu. Kuid pärast uute retseptide ehk lahendus- teerida. Kui kaubamärgid on ennast turul sisse majandus on rööbastesse saanud ning suuri kar- te väljamõtlemist on vaja need kiiresti kasutuse- töötanud ja tootmismahud suudetud vajalikule tusi keegi ei prognoosi. Praegu oleks igati mõistlik le võtta. Kui see eeldus oleks täidetud, oleks meie tasemele viia, saab ka teiste ketikauplustega läbi- oma arengukava üle vaadata. majandus stabiilsem. Seda võib tabada kriis, rääkimisi alustada. kuid liikumine ei käiks nii järsult üles-alla. Edu sõltub pisiasjadest, aga selle nimel tuleb Ideedepuudus on suurim mure. Kui me mi- pidevalt tööd teha. Meenutagem Nokia saatust, LUGEJA ARVAB dagi teeme, on see suunatud eelkõige koduturu- mis õpetab: firma on edukas just niikaua, kui ta le. Oleksime edukamad, kui mõtleksime uue idee panustab loomingulisesse mõtlemisse ja gene- Praegu toimub pigem mulli sisse puhul kohe alguses ekspordile ja välisturgudele. reerib uusi ideid. õhu puhumine ja keegi ei tea täp- selt, millal järgmine plaks ära tuleb. Head investeerimise ajad olid masu REPLIIK ajal. Aga masu on ammu läbi. Kommentaar artiklile “Paavo Pettai: käes on õige aeg investeerida” Et ettevõtja häält oleks kuulda LOE WWW.ARIPAEV.EE Ühiskonna heaolu sõltub eel- ERMO LIEDEMANN riigikontrolli auditijuht riik on selles toetustegevuses vastust vaid ettevõtja. Esmas- kõige sellest, kui palju suude- õnnestunud ja kas saaks mida- päeval saadab statistikaamet takse riigis väärtust luua. Riik gi teha paremini. riigikontrolli koostatud küsi- on püüdnud ettevõtteid ana- Kas riigi toetused on aida- mustiku umbes 4000 ettevõtja- Peatoimetaja: Meelis Mandel Äripäeva tellija eelised – ostu- Väljaandja: AS Äripäev keskkond privileeg.aripaev.ee ja lüütik Maris Lauri nimetatud nud luua uusi tooteid või tee- le. Selles ankeedis on neli küsi- Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn soodsaim võimalus soetada Äri- klaaslaest läbi või üle aidata ju- nuseid? Või täiustada olemas- must, millele vastamine võtab telefon: päeva raamatuklubi raamatuid. (372) 667 0195, Äripäev veebis: www.aripaev.ee ba aastaid. olevaid, mida on õnnestunud mõne minuti, kuid mis mõjuta- (372) 667 0222 Trükk AS Kroonpress Ettevõtete läbilöögivõi- ka müüa? Kas riik on erguta- vad Eesti ettevõtluskeskkonda Toimetus võtab endale õiguse kirju ja me suurendamise nimel on nud ettevõtete omavahelist ja/ ja Euroopa Liidu eelarveperioo- Toimetus: kaastöid vajaduse korral lühendada. Toi- e-post: [email protected] metus kaastöid ei tagasta. Kõik ajalehes riik mitmesuguste abinõude- või koostööd teadlastega? Mil- di 2013–2020 toetuste jagamist. tel: (372) 667 0111 Äripäev ja tema lisades avaldatud artik- Riigikontrollil on vaja lid, fotod, teabegraafika (sh päevaka- ga toetanud ettevõtete toote- lised on ettevõtete arengutakis- Riigikontroll on tänulik et- Reklaamiosakond: jalisel, majanduslikul, poliitilisel või re- e-post: [email protected] ligioossel teemal) on autoriõigusega arendust, koostööd teadusasu- teada vastuseid, et tused ja kas riigi toetused aita- tevõtjatele, kes leiavad aega kü- tel: (372) 667 0105 kaitstud teosed ning nende reprodut- tustega, ettevõtete omavahelist viia ettevõtjate arva- vad neid leevendada? simustikule vastata. Riigikont- Tellimine ja levi: seerimine, levitamine ning edastamine mis tahes kujul on ilma ASi Äripäev kir- koostööd, investeeringuid, uute rollil on vaja neid vastuseid tea- e-post: [email protected] jaliku nõusolekuta keelatud. Kaebuste mus majanduspoliiti- tel: (372) 667 0099 korral ajalehe sisu kohta võite pöördu- lahenduste ja toodete väljatöö- Ettevõtja teab vastuseid. Nen- da selleks, et viia ettevõtjate ar- Tellimine internetis: da Pressinõukogusse, [email protected] või tel (372) 646 3363. tamist ning turuletoomist jms. ka kujundajateni. dele küsimustele, riigi tegemis- vamus innovatsiooni- ja majan- www.aripaev.ee/tellimine Võtmeküsimus on, kuidas tele ja tegematajätmistele, teab duspoliitika kujundajateni. LUGEJA LEMMIKUD www.aripaev.ee KÜMME MILJARDIT EUROT VEDELEB MAAS. tagastatavast tulumaksust on kohtutäitu- Ajakirjanik Tiina Kangro kirjutab, et on rid arestinud 97 313 isikul kokku 450 mil- ARVAMUS 15 palju küsitud, miks peaks riik raiskama jonit eurot. santide peale. Ta vastab, et raisata ei ole- MÜTS MAHA NORTALI EES. Tarkvara- gi vaja – on vaja arveldada ka inimva- arendaja Nortalil terendab Soomes ees ra hinna, sotsiaalse kapitali ja ühiskonna 15 aasta pikkune leping, mille maht on moraalsete väärtustega. Eesti IT-ajaloo suurim. “Müts maha,” üt- KONTO ON ARESTITUD LIGI 100 000 ISIKUL. les tarkvaraarendaja Net Group OÜ juht 17. mai 2013 ÄRIPÄEV 2012. aasta tuludeklaratsioonide alusel Priit Kongo. toimetaja Vilja Kiisler, tel 667 0150, e-post [email protected]

TOIMETAJA VEERG Äriteenused reklaam Parts, lisa Stubb omale TEL 667 0105, [email protected] Facebookis sõbraks logistikauudised.ee

Soome väliskaubandu- INDREK KALD ameti tõttu ettevõtjate ja äri- Äripäeva Logistikauudised ning AS Rimi Eesti Food kutsuvad Äripäeva toimetaja se ja Euroopa asjade minis- liidritega rohkem. Paet on jät- 13. juunil Logistika klubisse ter Alexander Stubb teeb tä- nud endast mulje kui mugavast nuväärset tööd. Ta käib tih- mehest, kellele küll plekid eriti Eesti ühe suurima jaeketi Rimi Eesti Food kesklaos ti koos soomlastest ettevõtjate külge ei jää, ent kelle saavutuste delegatsiooniga maailma riiki- loetlemine ei ole ministri isikli- des, et edendada oma maa fir- kust hoolsast PR-tööst hoolima- TARNEAHELA EFEKTIIVSUSE made eksporti ning aidata luua ta lihtne ülesanne. uusi ärisuhteid. Kahel korral on TÕSTMINE  RIMI EESTI KOGEMUS Stubb kutsunud samale reisi- Partsist on rohkem kasu. Soo- le ka oma hea tuttava, Eesti vä- Parts võiks pakkuda mel on vedanud, et neil on nii lisministri Urmas Paeti. Samu- Soome kolleegile ise tegus ja kogenud väliskauban- Rimi kogemused uudse planeerimis- ja varustustarkvara ti siinseid äriliidreid. Mullu jaa- välja mõne perspek- duse eest vastutav minister na- nuaris käidi ühiselt Indonee- gu Stubb. Vedanud on tema kasutusele võtmisel sias, tänavu mais Mehhikos. tiivika sihtkoha kahe korraldatud ühisvisiitide tõt- Rimi tarneahela juht ALLAR KAHJU maa ettevõtjate ühis- tu ka Eestil. Ent nüüd peaks as- Urmas, kuhu järgmiseks? Kui reisiks. tuma sammu edasi ning korral- Tarneahela efektiivsust tõstvad uuendused Rimi kesklao töös Soome ettevõte pääseb uuele dama kahe maa ettevõtjate rei- HAVI Logisticsi juhatuse liige ROGER ALLAS turule, veab ta kaasa teisi Soo- se uutele turgudele tihedami- me ning ka Eesti firmasid, sel- majandusminister Juhan Partsi. ni. Lisaks suhete arendamise- Ekskursioon Rimi kesklaos gitas Stubb viimase eestlastega Paetile ja välisministeeriumile le Indoneesia või Mehhikoga te- koos tehtud reisi järel Postime- on südamelähedane pigem po- kib nii rohkem ärisidemeid ka hele. “Meie mõlema maa turg liitika, mitte niivõrd majandus- Eesti ja Soome ettevõtjate vahel. Üritus toimub ASis Rimi Eesti Food, Põrguvälja tee 3, Rae vald, on väike, aga eduks on tarvis suhted ja Eesti ettevõtjate aita- Niisiis võiks Parts kaaluda Harjumaa. Registreerimine ja lisainfo telefonil 51 34 004 suuri turge. Koos on meil roh- mine uutele turgudele. Suurim Stubbi lisamist omale Faceboo- või e-posti aadressil [email protected] kem jõudu,” lisas ta. töö tuleb eksporti alustada või kis sõbraks ning pakkuda Soo- Hind 69 eurot + km. “Visiit oli hea võimalus pii- suurendada soovivatel ettevõt- me kolleegile Urmase asemel luda Mehhiko turule. Loodeta- jatel mõistagi ise ära teha, ent ise välja mõne perspektiivika vasti annab see uut hoogu meie tuge ja mõistmist leiaksid nad sihtkoha kahe maa ettevõtjate maade suhetele. Urmas, kuhu pigem valitsuse kõige ettevõtja- ühisreisiks. Ühtlasi saab meie läheme järgmiseks?” lõpetas sõbralikumas ministris Part- majandusminister siis rohkem Stubb oma kolumni küsimuse- sis, mitte mugavas ja alalhoidli- maailmas ringi lennata ning ga Eesti välisministrile. kus Paetis. ehk tuleb nii ka mõni hea mõte, Tegelikult võiks Stubb omale Parts on Paetist konkreet- mida hinge vaakuva Estonian Eestist kampa kutsuda hoopis sema jutuga ning suhtleb oma Airiga peale hakata.

KOMMENTAAR Keskpankade rahatrükk soosib varaomanikke

Kinnisvarasse investeerimi- JAANUS HELLAT da kinnisvara vähemalt 7–10 SEB Varahalduse müügijuht ne eeldab kopsakat algkapi- aastaks. tali, vajalik omafinantsee- Rusikareegli järgi on elu- ring on üldjuhul vähemalt 15% aseme keskmine hind USAs ol- ostu summast. Arvestada tu- nud majapidamise kolme aas- leb lisakuludega: ostul ja müü- ta keskmine sissetulek. Eesti gil notarikulud, riigilõiv, samu- oludesse kohandatult võiks pe- ti iga-aastane kindlustus. Üür- re, kus mõlemad abikaasad tee- niku vahetumisega kaasnevad nivad keskmist palka ehk 916 ühekordsed kulud, kui mida- eurot kuus, osta 66 000 eurot gi tuleb uue elaniku soovil kas Kinnisvara kätkeb maksva eluaseme. välja vahetada või juurde soe- lisakulusid, millega ei tada. Arvestama peab, et korter osata tihtilugu arves- Inflatsioon. Keskpangad looda- vajab iga 5–7 aasta möödudes vad raha trükkimisega kriisi la- värskendusremonti. tada. hendada. Varem või hiljem avaldub Üüritulu. Investeeringust see inflatsioonina, olgu siis saab tulu jooksvalt üüritulu- leks peab investeerimisperiood tarbijahindade, vara väärtuse na ja müümisel kapitalitulu- olema piisavalt pikk, et müügi- tõusu või – mis kõige tõenäoli- na. Üüritulu on igakuine ning hind ületaks ostuhinda. USA sem – mõlema kaudu korraga. suhteliselt stabiilne, arvesta- ajalooline kogemus näitab, et Igapäevakulutuste suurenemi- ma peab siiski üürniku vahetu- kinnisvara hinnad suudavad se vastu on end võimatu kaits- sest tekkivate kuni pooleaastas- tarbijahinnaindeksiga (THI) ta, küll aga tasub soetada vara, te pausidega, mil tulu pole, ent hästi sammu pidada. mille väärtuse kerkimist on aja- kommunaalmaksed vajavad ta- Ehkki puhuti esineb eluase- lugu tõestanud. sumist. USAs on eluasemete aja- meturul kiire kallinemise ning Kinnisvara on ajalooliselt looline üüritootlus olnud 5%, ka hindade kukkumise perioo- inflatsiooni vastu hästi kaits- Eestis mõnevõrra kõrgem. de, on kinnisvara hinna tõus tud, ent nõuab märkimisväär- Peamine tulu investeerin- suutnud 15aastase vahemiku set alginvesteeringut ning kät- guks soetatud kinnisvarast saa- möödudes THId igal juhul üle- keb lisakulutusi, millega ei osa- dakse selle müümisel, ent sel- tada. Sestap on mõistlik soeta- ta tihtilugu arvestada. TÕUSJA LANGEJA Võrguseadmete tootja kvartali- Protsessorite tootja aktsiahinna tulemus ületas veidi analüüti- viimase kuu ralli oli Goldman 16 INVESTOR kute ootusi. Sachi arvates liiga kiire. Cisco Systems AMD 23,95 USD +12,92%  3,75 USD -14,32% 24 6

22 5

20 4

18 3

ÄRIPÄEV 17. mai 2013 16 2 12100806 02 04 toimetaja Rainer Saad, tel 667 0398, e-post [email protected] 12100806 02 04

TULEMUSED Baltika vähendas hoogsalt kahjumit. Müük kasvas enim Eestis

RAINER SAAD [email protected]

Rõivatootja Baltika Grupp vähendas esimeses Müügiefektiivsus kasvas kõikidel Baltika turgu- kvartalis kahjumit 42 protsendi võrra. Baltika Hind del, saavutades keskmiseks näitajaks 8 protsenti. Me näe- juhtkond on pärast esimese kvartali tulemusi sel- Edukas aasta peegeldub ka investorite suhtumises Firma sõnul suudeti parem tulemus saavutada me seda le aasta eesmärkide suhtes optimistlik ning peab Baltika aktsia, eurodes 16.05.2013 tänu seitsmeprotsendilisele jaemüügikasvule ja neid reaalseteks. seda olukorras, kus müük oli aasta esimestel kuu- korraliku 0,890 Ettevõtte esimese kvartali brutokasumi mar- aastane tõus 141% del võrreldes 2012. aastaga kõikuvam ja ilmasti- algusena ginaal tõusis eelmise aasta sama perioodiga võr- 0,8 ku mõjutuste suhtes tundlikum. “I kvartali tule- majan- reldes 0,2 protsendipunkti. Samuti avaldas posi- mused vastasid meie ootustele. Ümberkorralda- tiivset mõju jätkuv kontroll kulude üle: operee- mine, kus me sulgesime poode ja vähendasime dusaasta- rimiskulude suhe müügitulusse paranes 2 prot- 0,6 kulusid, on hakanud vilja kandma, sest nüüd me le. sendipunkti ulatudes 55 protsendini. 16.05.2012 juba kasvame. Vaadates majanduskeskkonda ja LHV Panga LHV peab esimese kvartali tulemusi Baltika- 0,369 konkurente, on tulemused väga head. Vaatamata vanem- le korralikuks majandusaasta alguseks. “Baltika 0,4 Eesti SKP-le, mis esimeses kvartalis kasvas ainult analüütik tulemused tulid kooskõlas meie ootustega. Pikk 1 protsent, oleme Eestis suutnud hea tulemuse te- Shana Gavron talveperiood võis hoida müüki tagasi, kuid et- ha,” ütles Baltika finantsdirektor Maigi Pärnik. 0,2 tevõte näitas ikka neljaprotsendilist kasvu võr- Samas on Pärniku sõnul hakanud Venemaa turg 06 07 08 09 01121110 02 03 0504 reldes eelmise aastaga. Suurenenud müük ja pa- neile muret tegema. “Kuigi makronäitajad on Ve- ranenud efektiivsus aitas võrreldes eelmise aas- ALLIKAS: TALLINNA BÖRS nemaal head, siis tarbimine on konservatiivsem ta esimese kvartaliga kahjumeid vähendada. Me ja see teeb meile muret.” Baltika juhatuse esime- näeme seda korraliku algusena majandusaasta- he Meelis Milderi sõnul on kasv Venemaal olnud le,” ütles LHV Panga vanemanalüütik Shana Gav- pigem ettevaatlik. ron. Ka Baltika ärikahjum vähenes 790 000 eurolt Valgevenes maandati riske. Aprillis sõlmis Bal- 527 000 eurole. Puhaskahjum aktsia kohta vähe- 603 000 tika Montoni moekaupluste avamiseks Valgeve- nes 0,03 eurolt 0,02 eurole. nes frantsiisilepingu jaekaubandusoperaatori eurot oli Baltika esimese kvartali puhaskahjum. Võrreldes Valanga OOOga. Kuigi tseda riiki ohustavad nii Jaemüük kasvas kõikides Balti riikides. Kõige eelmise aasta 1,04 miljoni euro suuruse miinusega suude- valuutakõikumine kui ka poliitilised problee- rohkem kasvas müük Eestis ja seda 17%, järgnes ti kahjumit vähendada 42 protsenti. Kolme esimese kuu mid, saavad need Milderi sõnul Baltikat vähe mõ- Läti 9 protsendi ning Leedu 6 protsendiga. jutada. “Meie risk on Valgevenes väike.” Milde- Ukrainas ja Venemaal müügid küll langesid, müügitulu oli 13,18 miljonit eurot, mis on 4 protsenti roh- ri sõnul loodetakse ka teistes riikides frantsiisile- kuid see oli tingitud müügipinna vähenemisest. kem kui eelmisel aastal. pinguid sõlmida. NUMBER ELEKTER VALUUTA INTRESS Eratarbijad peaksid arvestama, Eurot mõjutavad poliitilised Euroopa Keskpank ei pruu- et elektrienergia hinnale lisan- mured euroala suurimates gi enam baasintressimäärasid 17 dub lepingus ka käibemaks. riikides. langetada.

Nord Pool Eesti EUR/USD Euribor 6 kuud 34,87 -3,81%  1,2890 0,20%  0,301% -0,002  70,0 1,2

900 57,5 1,32 0,9 dollari joone ületas kolmapäeval esmakord- 1,28 45,0 0,6 selt otsingumootori Google aktsia, mis tuli 1,24 välja muusika striimimise teenusega, mis 32,5 0,3 hakkab konkureerima Pandora ja Spotifyga. 20,0 1,20 0,0 07 09 0111 03 05 07 09 0111 03 05 07 09 0111 03 05

RAHA reklaam

Kommertspankade intressitooted

jooksev hoius % pank keskmiselt kuu tähtajaline hoius % kuu jäägilt püsijäägilt 1 kuu 2 kuud 3 kuud 6 kuud 9 kuud 1 aasta 2 aastat 3 aastat min summa Danske Bank Kontakteeruge pangaga Swedbank*** 0,01 (7) - - - 0,06 0,16 0,26 0,36 0,46 0,56 190 Swedbank*** 0,01 (7) 0,05 0,05 0,10 0,20 0,30 0,40 0,50 0,60 6000 Tallinna Äripank 0,05 0,10 0,15 0,20 0,40 0,50/1,5 0,70/1,7 0,90/1,9 - 200 Tallinna Äripank (3) 0,05 0,25 0,30 0,35 0,60 0,70 1,00 1,20 - 200 Nordea Pank 0,10 0,10 0,15 0,20 0,35 0,45 0,55 - - 320 Citadele Pank - - 0,10 - 0,30 0,60 0,70 1,20 1,30 1,30 150 Versobank 0,05 0,10 0,50 0,60 0,70 1,00 1,30 1,50 1,70 2,00 350 DNB 0,10(7) - 0,20 - 0,25 0,40 0,55 0,70 0,80 0,90 300 Krediidipank - 0,01 0,15 0,25 0,30 0,55 0,75 1,00 1,20 1,20 100/200(4) BIGBANK - 0,15 0,20 0,25 0,45 0,45 0,90 1,70 2,20 300-1500 BIGBANK - - - - - 0,45 0,45 0,90 1,70 2,20 1500-30 000 BIGBANK - - - - - 0,50 0,50 0,95 1,75 2,25 üle 30 000

tähtajaline hoius %, USD pank 1 kuu 2 kuud 3 kuud 6 kuud 9 kuud 1 aasta min summa Pankade kontaktandmed Danske Bank Kontakteeruge pangaga SWEDBANK Liivalaia 8, Tallinn, BIGBANK Rüütli 23, Tartu, tel 1333, Swedbank - - 0,15 0,35 0,55 0,80 250 tel (24h) 631 0310, e-post: [email protected] faks 737 7582, e-post: [email protected], Swedbank 0,10 0,15 0,20 0,40 0,60 0,80 8400 TALLINNA ÄRIPANK Vana-Viru 7, Tallinn, www.bigbank.ee Tallinna Äripank 0,15 0,25 0,25 0,55 0,70 0,85 200 tel 668 8066, faks 668 8065 VERSOBANK Pärnu mnt 12, Tallinn, Citadele Pank 0,10 - 0,30 0,60 0,70 1,20 200 NORDEA PANK Liivalaia 45/47, Tallinn, tel 680 2500, faks 680 2501 Versobank 0,30 0,30 0,50 1,00 1,30 1,50 500 tel 628 3300, faks 628 3201 DNB PANK Tartu mnt 10, Tallinn, DNB 0,10 - 0,15 0,30 0,40 0,50 300 e-post: [email protected] tel 686 8500, faks 686 8501, CITADELE PANK Roosikrantsi 2, Tallinn, e-post: [email protected], www.dnb.ee Krediidipank 0,15 0,20 0,30 0,55 0,70 0,90 100/200 (4) tel 770 0000, faks 770 0001, EESTI KREDIIDIPANK Narva mnt 4, Tallinn, kursid on päeva jooksul korrigeeritavad * maks 1999 eurot ** juriidiline isik ***avades tähtajalise hoiuse e-post: [email protected] tel 669 0941, faks 661 6037 internetipangas, on intressimäär kuni 0,10% kõrgem (3) personaalpang. klientidele (4) kontoris (6) internetipanga tähtajalistele hoiustele (7) päevalõpu kontojäägilt; (9) juriidilisele isikule/ eraisikule (10) LHV Pangal minimaalselt jäägilt **** 2- ja 3aastaste hoiuste intressimäärade tutvumiseks kontakteeruge pangaga BÖRS

Swedbanki M-investor Tallinn 16.05 aktsia sulgemis- muutus käive, P/E ROE P/B divid. hind, EUR eelm, % EUR tootlus Väärtpaberid vaid Arco Vara 1,150 1,77 791 - -534,0% 1,62 0,0% Baltika 0,890 -4,30 87 135 26,6 12,4% 3,31 0,0% sõrmeviipe kaugusel! Ekspress Grupp 1,140 0,88 4 053 11,3 7,2% 0,81 0,9% Harju Elekter 2,600 1,17 260 11,7 7,4% 0,86 3,5% Uudne võimalus jälgida väärtpaberi- Järvevana 0,568 -2,07 199 - 0,0% 0,68 0,0% tega toimuvat mobiilis ja teha tehinguid Merko Ehitus 7,200 -0,96 2 983 13,9 7,7% 1,07 4,2% ka siis, kui arvutit ei ole käepärast. Nordecon 1,080 -1,82 8 753 15,7 7,8% 1,22 0,0% Olympic EG 1,760 -1,12 87 391 11,3 25,7% 2,91 5,7% Premia Foods 0,670 1,52 35 287 341,0 0,2% 0,73 1,5% Mobiilipanga teenust pakub Swedbank AS. Tutvuge tingimustega Pro Kapital Grupp 2,250 -0,44 1 124 - -3,7% 1,85 0,0% www.swedbank.ee, vajadusel konsulteerige pangatöötajaga. Silvano FG 2,630 3,14 16 877 8,4 21,5% 1,80 9,5% Tallink Grupp 1,010 -0,98 67 302 11,8 7,7% 0,92 5,0% Tln Kaubamaja 5,730 2,50 36 073 15,1 10,6% 1,60 6,1% Tallinna Vesi 10,700 0,00 45 825 9,5 24,8% 2,35 7,9% Trigon PD 0,355 10,59 710 - 0,0% 0,73 0,0% Skano Group 1,190 1,71 7 202 - -2,8% 0,72 0,0% VALUUTA Euroopa Keskpank P/E arvutatud viimase nelja kvartali vahearuande (kui on olemas, siis rahvusvahelise raamatupidamis standardi (IAS) kohase) konsolideeritud puhaskasumi põhjal

EUR/SEK EUR/RUB Riia 16.05 Baltika juhatuse eesmärk on kasvatada 2013. BALTIKA juht aktsia sulgemis- muutus P/E P/B divid. aastal kogumüüke üle 10 protsendi ning vähe- Meelis Milder 8,5893 40,4550 hind, LVL eelm, % tootlus malt kahekordistada puhaskasumit. “Meie ar- vaatamas Grindex 5,68 -0,35 5,71 0,73 - Austraalia dollar AUD 1,312 Poola zlott PLN 4,183 Latvijas Gaze 6,38 0,00 12,06 0,60 - vates on see praegusi numbreid ja kasvutempot moe-show’d. Bulgaaria leev BGN 1,956 Rumeenia leu RON 4,334 Olainfarm 4,99 -0,80 7,24 1,94 - vaadates igati reaalne. Selliste tulemuste põhjal FOTO: ANDRAS Hiina jüaan CNY 7,926 Singapuri dollar SGD 1,615 on eesmärgid saavutatavad. Investeerimisplaan KRALLA Hongkongi dollar HKD 10,007 Suurbritannia nael GBP 0,846 Vilnius 16.05 läheb ootuspäraselt ning me loome kõik eeldu- India ruupia INR 70,605 Šveitsi frank CHF 1,244 Jaapani jeen JPY 132,150 Taani kroon DKK 7,453 aktsia sulgemis- muutus P/E P/B divid. sed kiiremaks kasvuks. Samas sõltub kõik ka ma- Kanada dollar CAD 1,314 Tai baat THB 38,412 hind, EUR eelm, % tootlus jandusest,” ütles Pärnik. “Pöörame tähelepanu ka Korea won KRW 1441,840 Tšehhi kroon CZK 25,980 Apranga 2,33 -0,43 - 3,4 6,8 sellele, kuidas me kavatseme kasvada. Loodeta- Leedu litt LTL 3,453 Türgi liir TRY 2,359 City Service 1,730 2,98 13,0 1,0 13,3 vasti teeme seda väga tugeva omakapitali, mitte Läti latt LVL 0,699 Ungari forint HUF 290,510 Invalda 2,340 0,00 - 1,1 - Norra kroon NOK 7,536 USA dollar USD 1,289 Linas Agro 0,676 0,30 2,7 0,9 - pangalaenudega,” lisas Milder. Panevezio Statybos 1,050 0,00 17,9 0,5 - Siauliu Bankas 0,271 -0,73 18,1 0,8 - Swedbank soovitab aktsiat müüa. LHV ütles en- BÖRSIKAUBAD Snaige 0,423 0,00 - 1,5 - da aprillis avaldatud prognoosis, et usub, et rest- TEO LT (Telekomas) 0,790 1,28 13,2 2,0 7,3 ruktureerimisprotsessi läbinud ning efektiivse- maks muutnud Baltika suudab oma tänavust ka- Kütused 16.05 Värvilised metallid 15.05 Helsingi 16.05 sumiprognoosi (vähemalt 1,6 miljonit eurot) täi- USD USD/t aktsia muutus P/E P/B divid. ta ning ootab ise rõivaste müügiketile 1,8 miljo- Nafta IPE, bbl 103,41 Alumiinium LME 1835 hind, EUR eelm, % tootlus Nafta NYMEX, bbl 94,18 Vask LME 7145 Alma Media 3,39 0,30 14,2 3,3 2,9 ni eurost kasumit (0,05 eurot aktsia kohta). 2014– Mootoribensiin, t 951,00 Plii LME 1961 Citycon 2,55 -0,78 9,8 0,9 5,9 2015. aastaks ootab pank aga juba vastavalt 2,6 ja Diislikütus, t 870,25 Nikkel LME 14905 Elisa Comm. 14,83 2,91 11,6 3,4 8,8 4,1 miljoni eurost kasuminumbrit. Kerge kütteõli, t 850,75 Tina LME 20650 Finnair 2,66 0,38 - 0,4 - Swedbank ootas Baltikale 4protsendilist käi- Masuut (1% väävel), t 593,00 Tsink LME 1825 Fortum 14,67 -0,81 9,9 1,2 - Maagaas Henry Hub, btu, USD 4,018 HKScan 3,86 1,05 13,2 0,5 2,6 be kasvu ning puhaskahjumiks 0,5 miljonit Kesko 23,91 -0,62 19,2 1,1 5,0 eurot. Lähiaastateks ootab Swedbank LHVga sar- Põllumajandus 16.05 Väärismetallid 16.05 Neste Oil 12,40 1,97 - 1,2 3,1 nast kasumikasvu – 2013. aastal 1,7 ja järgmisel nael = 453,59 g USD/unts, unts = 31,105 g Nokia 2,92 -0,07 - 1,4 #N/A N/A aastal 2,3 miljonit eurot, kuid arvestades, et Bal- Kohv NYBOT, USc/nael 139,95 Kuld COMEX 1381,00 Olvi 24,34 0,95 18,2 3,3 2,1 Valge suhkur NYSE LIFFE, USD/t 476,80 Plaatina NYMEX 1477,70 PKC Group 19,69 -2,57 20,7 2,4 3,6 tika aktsia EV/EBITDA, P/E ja P/BV näitajad 2013. Kakao NYBOT, USD/t 2316,00 Pallaadium NYMEX 730,15 Stockmann 11,73 0,09 22,2 1,0 5,1 aasta prognooside baasil on võrreldes konkuren- Nisu NYSE LIFFE, USD/t 189,25 Hõbe COMEX 22,56 Stora Enso 5,75 -0,43 11,6 0,8 - tidega päris kõrgel, soovitab Swedbank aktsiat Rapsiseemned NYSE LIFFE Pariis 433,25 UPM Kymmene 8,44 -0,12 - 0,6 7,1 praegu müüa. Allikas: Bloomberg, kella 17 seisuga YIT 15,34 -1,22 11,5 2,0 4,9 18 INVESTOR investeerimisfondid

Dow Jones USA OMX Stockholm OMX Helsinki EPI II samba indeks

15 246,16 -0,19% 1234,80 +0,38% 2433,89 -0,36% 156,66 +0,30% 16000 1200 2600 160

15000 1125 2350 155

14000 1050 2100 150

13000 975 1850 145

ÄRIPÄEV 17. mai 2013 12000 900 1600 140 toimetaja Romet Kreek, tel 667 0192, e-post [email protected] 07 09 0111 03 05 07 09 0111 03 05 07 09 0111 03 05 07 09 0111 03 05 reklaamiosakond, tel 667 0105, e-post [email protected]

FONDID reklaam

Avaron Asset Management 15.05 ost müük NAV riski- % aasta tootlus (p.a) % fondi maht aste algusest 12 kuud 3 aastat 5 aastat Avaron Areneva Euroopa Fond A, EUR 3,53 3,66 3,59 12,29 10,58 20,17 6,03 -5,23 19 389 376 Avaroni Privaatportfell B, EUR 13,67 13,67 13,67 3,50 4,67 8,89 6,55 - 5 754 216 Avaron Ida-Euroopa Võlakirjafond A, EUR 10,85 10,85 10,85 1,97 3,89 - - - 5 707 727

Compensa Life 14.05 ost müük NAV riski- % aasta tootlus (p.a) % fondi maht aste algusest 12 kuud 3 aastat 5 aastat Kasvuportfell, EUR - - 1,40 - 6,30 20,30 8,50 5,20 5 676 080 Võlakirjaportfell, EUR - - 11,95 - 1,30 5,60 4,40 - 566 158 Kasvuporfelli mahu info on antud seisuga 30.04.2013. Võlakirjaporfelli mahu info on antud seisuga 30.04.2013.

Danske Capital AS 15.05 ost müük NAV riski- % aasta tootlus (p.a) % fondi maht aste algusest 12 kuud 3 aastat 5 aastat Danske Pension 25, EUR 0,97 0,98 0,98 3,75 2,31 7,87 2,83 3,15 10 887 430 Danske Pension 50, EUR 1,13 1,14 1,14 5,12 3,34 9,83 2,71 3,23 150 149 262 Danske Pension Intress, EUR 0,88 0,89 0,89 2,38 1,26 5,85 3,20 3,69 3 456 127 Vabatahtlik Pensionifond Danske Pension 100 Pluss, EUR 1,44 1,47 1,45 7,49 5,36 14,55 5,16 4,96 3 133 850 Vabatahtlik Pensionifond Danske Pension Intress Pluss, EUR 0,76 0,78 0,77 3,00 1,00 5,81 3,06 210 817 Info teiste Danske Capitali ja Danske Invest fondide kohta on avaldatud veebilehel www.danskecapital.ee.

ERGO Funds 15.05 ost müük NAV riski- % aasta tootlus (p.a) % fondi maht aste algusest 12 kuud 3 aastat 5 aastat ERGO Pensionifond 2P1, EUR 0,92 0,93 0,93 0,00 1,06 4,21 2,99 4,27 8 462 291,97 ERGO Pensionifond 2P2, EUR 1,14 1,15 1,15 1,88 4,69 9,58 3,40 2,02 43 047 461,45 ERGO Pensionifond 2P3, EUR 0,65 0,66 0,66 2,59 6,40 11,66 - - 1 394 408,17 ERGO Pensionifond 3P1, EUR 0,88 0,90 0,89 2,06 5,48 10,45 3,18 - 424 870,17 ERGO Pensionifond 3P2, EUR 0,93 0,95 0,94 2,77 6,66 12,65 3,56 - 343 432,93 ERGO Pensionifond 3P3, EUR 0,89 0,90 0,90 3,72 8,21 13,28 0,43 - 327 391,09

LHV Varahaldus 15.05 ost müük NAV riski- % aasta tootlus (p.a) % fondi maht aste algusest 12 kuud 3 aastat 5 aastat Pensionifond L, EUR 1,39 1,41 1,41 7,14 3,32 8,85 5,63 5,10 176 938 885 Pensionifond M, EUR 1,11 1,12 1,12 4,76 2,32 7,52 4,91 6,63 27 073 839 Pensionifond S, EUR 1,18 1,19 1,19 2,72 1,26 5,43 4,02 7,61 38 418 509 Pensionifond XL, EUR 1,20 1,21 1,21 7,94 5,01 10,98 5,78 5,08 40 396 138 Pensionifond XS, EUR 1,09 1,10 1,10 2,51 1,07 6,22 4,38 7,47 8 813 804 Täiendav Pensionifond, EUR 1,33 1,34 1,34 8,18 5,11 11,11 6,07 3,46 4 989 998

LHV Pärsia Lahe Fond A, EUR 10,13 10,23 10,23 12,29 24,68 31,72 13,73 -0,74 - LHV Pärsia Lahe Fond B, EUR 6,47 6,54 6,54 12,36 24,68 31,72 13,72 -0,75 7 219 050 LHV Maailma Aktsiad Fond A, EUR 8,31 8,39 8,39 15,53 3,66 8,62 1,29 -2,51 - LHV Maailma Aktsiad Fond B, EUR 5,31 5,36 5,36 15,53 3,66 8,62 1,28 - 1 405 426

Nordea Pensions Estonia 15.05 ost müük NAV riski- % aasta tootlus (p.a) % fondi maht aste algusest 12 kuud 3 aastat 5 aastat Nordea Pensionifond A, EUR 0,95 0,96 0,96 7,71 5,4 10,19 4,94 53 841 702,16 Nordea Pensionifond A Pluss, EUR 0,78 0,79 0,79 9,82 7,14 12,4 4,98 5 889 098,00 Nordea Pensionifond B, EUR 0,90 0,91 0,91 5,21 3,18 8,31 4,72 11 535 329,88 Nordea Pensionifond C, EUR 0,82 0,83 0,83 2,65 0,96 4,23 3,42 2 071 382,73 Nordea Pensionifond Aktsiad 100, EUR 1,17 1,19 1,18 12,06 9,86 17,04 6,56 3 592 445,70 Nordea Pensionifond Intress Pluss, EUR 0,72 0,73 0,73 0,00 2,87 7,38 553 321,82

Fondivalitsejad

AVARON ASSET MANAGEMENT Narva mnt AS GA FUND MANAGEMENT Roosikrantsi 11, NORDEA PENSIONS ESTONIA AS Liivalaia 5–58, Tallinn 10117, tel 664 4205, faks 664 Tallinn 10119, tel 680 2680, faks 680 2681, 45/47, Tallinn 10145, tel 710 1250, faks 710 4201, [email protected], www.avaron.ee [email protected], www.gafm.ee 1251, [email protected], www.nordea.ee DANSKE CAPITAL AS Narva mnt 11, Tallinn 15015, AS GILD PROPERTY ASSET MANAGEMENT AS SEB VARAHALDUS Tornimäe 2, Tallinn tel 675 2295, faks 675 2895, Swiss House, Roosikrantsi 11, Tallinn 10119, 15010, tel 665 6565, faks 665 7122, fondid@ [email protected], www.danskecapital.ee, tel 680 2630, faks 680 2631, seb.ee, www.seb.ee www.danskebank.ee [email protected] SWEDBANK INVESTEERIMISFONDID AS ERGO FUNDS AS A. H. Tammsaare tee www.gildrealestate.com Liivalaia 8, Tallinn 15038, tel 631 1606, 47, Tallinn, tel 610 6500, faks 610 6501, LHV VARAHALDUS AS Tartu mnt 2, faks 631 1636, [email protected] [email protected], www.ergo.ee Tallinn 10145, tel 680 0400, faks 680 0402, www.swedbank.ee/fondid [email protected], www.lhv.ee

Maaklerifirmad

COMPENSA LIFE VIENNA INSURANCE GROUP SE VERSOBANK AS Pärnu mnt 12, Tallinn, MANDATUM LIFE INSURANCE BALTIC SE Viru Roosikrantsi 11, Tallinn, tel 610 3000, tel 680 2500, faks 680 2501 väljak 2, Tallinn, tel 681 2300, info@manda- faks 610 3010 [email protected], DANSKE BANK Narva mnt 11, Tallinn, tumlife.ee, www.compensalife.ee tel 630 2104 www.mandatumlife.ee LHV Tartu mnt 2, Tallinn, tel 680 0400, SEB ENSKILDA EQUITIES Tornimäe 2, Tallinn, SWEDBANK AS Liivalaia 8, Tallinn, faks 680 0402 tel 665 6622, faks 665 6802 tel 631 0310, faks 631 0410 19 Richard Hoey: Jaapan on selgelt stagnat- sioonist väljas. Edasi on võti see, kas Abe suu- 7,8 dab tulla välja tugeva kasvustrateegiaga. Kui see õnnestub, siis toetavad äride kasvavad miljonit eurot on Tivoli kinnistu alghind investeeringud majanduskasvu. 10. juunil toimuval kordusenampakkumisel. Esimesel enampakkumisel küsis Arco Vara Citigroupi analüütik Naoki Iizuuka Jaapani majanduskasvu kohta, mis kasvas aastases arvestuses 3,5%. tütarfirma kinnistu eest 8 miljoni eurot.

FONDID reklaam AS SEB Varahaldus 15.05 ost müük NAV riski- % aasta tootlus (p.a) % fondi maht aste algusest 12 kuud 3 aastat 5 aastat SEB Energiline Pf, EUR 0,750 0,757 0,757 9,93 5,13 9,22 1,82 9 952 453,31 Mandatum Life 15.05 SEB Konservatiivne Pf, EUR 0,908 0,917 0,917 2,91 0,49 3,32 2,83 4,38 55 534 677,93 ost müük NAV riski- % aasta tootlus (p.a) % fondi maht SEB Optimaalne Pf, EUR 0,831 0,840 0,840 3,44 1,72 3,99 2,18 13 577 972,16 aste algusest 12 kuud 3 aastat 5 aastat SEB Progressiivne Pf, EUR 0,970 0,979 0,979 5,67 3,27 6,67 2,48 -1,56 277 751 256,64 Investeeringute haldusteenus: SEB Aktiivne Pf, EUR 0,937 0,956 0,946 12,96 6,35 11,61 2,79 -3,01 14 202 089,97 Turvaline, EUR 115,19 114,62 114,62 - 1,43 5,51 3,95 - - SEB Tasakaalukas Pf, EUR 1,138 1,161 1,150 3,83 1,45 3,92 2,15 -0,82 10 682 190,09 Konservatiivne, EUR 113,39 112,27 112,27 - 2,72 5,51 2,39 - - Tasakaalustatud, EUR 112,99 111,32 111,32 - 3,40 5,35 1,41 - - SEB Aktiivne Fondifond A, EUR 7,357 7,506 7,432 10,89 6,670 14,330 6,180 -5,050 4 222 945,32 Progressiivne, EUR 107,95 105,83 105,83 - 4,34 5,13 0,00 - - SEB Dünaamiline Fondifond A, EUR 8,623 8,797 8,710 7,45 3,860 9,530 5,300 -3,520 6 094 959,43 Agressiivne, EUR 112,39 110,18 110,18 - 4,39 5,54 -0,16 - - SEB Tasakaalukas Fondifond A, EUR 10,782 10,999 10,891 3,33 1,760 7,780 4,720 1,030 1 177 175,07 Investeerimisportfellid: SEB Ida-Euroopa Võlakirjafond A, EUR 13,212 13,212 13,212 5,19 0,420 9,820 5,710 5,220 64 011 469,41 Mandatum Life Fixed Income Abs, EUR 141,09 140,39 140,39 - 1,56 6,24 4,43 - - SEB Kasvufond A, EUR 6,362 6,490 6,426 21,81 -3,530 14,580 -0,700 -7,860 13 500 348,74 Mandatum Life Global Food Abs, EUR 121,57 119,19 119,19 - 1,12 -0,55 -0,20 - - Vahendatavad Fondid * Mandatum Life Emerging SEB Corporate Bond Fund, EUR 1,526 1,526 1,526 2,88 1,400 7,310 5,160 5,000 413 250 000,00 Opportunities Abs, EUR 106,09 104,01 104,01 - 0,45 4,28 -2,87 - - SEB Danish Mortgage Bond Fund, EUR 130,409 130,409 130,409 2,85 0,880 3,450 4,850 5,620 170 830 000,00 Mandatum Life Nordic Equity Abs, EUR 143,60 140,78 140,78 - 0,06 -1,42 -5,29 - - SEB High Yield Fund, EUR 132,981 134,311 132,981 3,88 3,930 10,900 - - 2 004 070 000,00 Mandatum Life Europe Equity Abs, EUR 153,69 150,68 150,68 - 2,61 8,96 0,86 - - SEB Short Bond Fund EUR 1,272 1,272 1,272 0,21 0,240 0,000 0,080 - 55 700 000,00 SEB Strategy Balanced Fund 107,510 108,585 107,510 - 4,120 8,630 - - 311 210 000,00 Swedbank Investeerimisfondid AS 15.05 SEB Strategy Defensive Fund 106,699 106,699 106,699 - 2,710 6,000 - - 249 800 000,00 SEB Strategy Growth Fund 111,004 112,114 111,004 - 8,110 12,860 - - 216 440 000,00 ost müük NAV riski- % aasta tootlus (p.a) % fondi maht SEB Strategy Opportunity Fund 108,359 109,443 108,359 - 6,110 9,790 - - 320 540 000,00 aste algusest 12 kuud 3 aastat 5 aastat SEB Eastern Europe Fund ex Russia, EUR 2,816 2,872 2,844 19,95 -0,140 20,100 0,500 -4,640 133 090 000,00 Pensionifond K1, EUR 0,81 0,81 0,81 1,61 0,70 4,13 3,30 1,22 43 721 253,36 SEB Eastern Europe Small Cap Fund, EUR 2,522 2,572 2,547 15,80 0,350 2,540 -7,880 -7,020 68 030 000,00 Pensionifond K2, EUR 0,90 0,91 0,91 3,23 2,75 8,19 4,18 0,53 164 323 660,95 SEB Russia Fund, EUR 9,085 9,269 9,177 24,24 -5,030 -3,380 -4,200 -5,670 264 910 000,00 Pensionifond K3, EUR 1,06 1,07 1,07 6,08 5,20 12,65 5,34 0,49 416 878 538,07 * Vahendatavate fondide tagasivõtmis- ja väljalaskehindu saab vaadata www.seb.ee/fondikursid. Fondide mahud on seisuga 31.03.2013. Pensionifond K4, EUR 0,79 0,80 0,80 10,07 7,20 16,66 5,74 38 610 005,01 Pensionifond V1, EUR 1,21 1,24 1,23 4,29 3,48 11,34 5,17 -0,14 9 786 198,87 Pensionifond V2, EUR 0,95 0,97 0,96 7,60 6,27 15,70 5,88 -1,17 18 165 206,23 Trigon Funds 15.05 Pensionifond V3, EUR 1,12 1,14 1,13 12,44 9,07 19,91 5,77 -2,98 36 296 500,39 ost müük NAV riski- % aasta tootlus (p.a) % fondi maht aste algusest Kesk-Aasia Aktsiafond, EUR 4,08 4,18 4,12 20,08 6,64 2,42 -6,84 -15,79 5 656 998,10 12 kuud 3 aastat 5 aastat Ida-Euroopa Aktsiafond, EUR 8,98 9,21 9,07 22,53 6,73 37,12 3,88 -11,74 48 494 298,65 Arenevate Turgude Agrisektori Fond, EUR 86,81 89,46 88,58 22,67 3,47 0,80 -20,65 2 141 479 Fondifond 100, EUR 10,45 10,56 10,56 15,24 10,38 20,99 4,99 -2,15 66 165 314,15 Arenevate Turgude Finantssektori Fond, EUR 181,01 186,55 184,70 17,66 11,49 20,50 -0,05 4 786 704 Fondifond 30, EUR 11,47 11,59 11,59 5,64 4,87 12,97 4,20 1,27 14 832 802,36 Uus Euroopa Kasvufond, EUR 13,36 13,83 13,56 21,91 5,13 16,45 -5,58 -11,06 1 765 665 Fondifond 60, EUR 11,11 11,22 11,22 9,87 7,32 16,83 4,91 -0,32 52 061 591,92 Uus Euroopa Fond, EUR 21,35 22,11 21,67 13,74 6,54 22,32 10,69 -1,19 23 063 164 Venemaa Aktsiafond, EUR 15,65 16,04 15,81 24,16 3,82 13,94 1,39 -9,20 50 429 905,50 Venemaa Top Picks Fond, EUR 18,44 19,09 18,72 26,05 -9,83 -5,30 -1,13 -1,38 9 608 961

INFOPÄEV: 11.06 4PLPT )PUFM MIDA MUUDAB SEPA Viru ETTEVÕTETE MAKSEKESKKONNAS?

09.20–09.50 Registreerimine ja hommikukohv 09.50–10.00 Sissejuhatus. Moderaator Raamatupidaja.ee toimetaja JUULI LAANEMETS Eesti maksekeskkonnas 10.00–10.4010.0 Muudatused Eesti maksekeskkonnas – üleminek ühtsetele üleeuroopalistele (SEPA) makseviisidele. toimuvad Eesti Pank makse- ja arveldussüsteemide osakonna juhtivspetsialist RAINER OLT uue aasta alguses t .JT PO 4&1" KB NJMMFLT PO 4&1" LBTVMJL t ,VJEBT LVMHFC àMFNJOFL &VSPPQBT KB &FTUJT olulised muutused. t .JMMJTFLT LVKVOFC &FTUJ NBLTFLFTLLPOE QFBMF 4&1"MF àMFNJOFLVU 10.40–11.151. Euroopa Liidu regulatsioon - SEPA 2014. aasta 1. veebruarist 3BIBOEVTNJOJTUFFSJVNJ 'JOBOUTUVSHVEF QPMJJUJLB PTBLPOOB QFBTQFUTJBMJTU KRISTIINA KALJURAND t .JLT PMJ WBKB PUTFLPIBMEVWBU SFHVMBUTJPPOJ hakkavad Eestis kehtima t .JMMF LPIUB SFHVMBUTJPPO LFIUJC KB NJEB QFBC UFHFNB uued üleeuroopalised t .JEB SFHVMBUTJPPOJE UÊIFOEBWBE &VSPPQB àIJTUVSV LPOUFLTUJT maksetingimused. 11.15–12.30 SEPA-le üleminek – mida see kliendile ja ettevõttele kaasa toob? 4XFECBOLJ (SVQJ BSWFMEVTUPPEFUF FMVUTàLMJ KVIUJNJTF EJWJTKPOJ EJSFLUPS OLAVI LEPP t 3BIWVTWBIFMJTFMF LPOUPMF àMFNJOFL *#"/ t *40oGBJMJEFMF àMFNJOFL  t FBSWFMF àMFNJOFL LVJ YNM UFLTUJGPSNBBU NVVUVC 12.30–13.30 Lõuna 13.30–15.15 Kas arve ongi leping? *OGPQÊFWB TPPEVTIJOE SFHJTUSFFSJNJTFM LVOJ  "EWPLBBEJCàSPP "NPT WBOEFBEWPLBBU KAI AMOS PO  FVSPU LNHB   FVSPU  5BWBIJOE  FVSPU t ,BT JHB BSWFU UVMFC NBLTUB LNHB   FVSPU 
,BIF WÜJ FOBNB JTJLV LPSSBHB t -FQJOHVUJOHJNVTFE BSWFM  UBWB KB QSBLUJLB
SFHJTUSFFSJNJTFM àIFTU NBLTKBFUUFWÜUUFTU LFIUJC t .JEB UÊIFOEBWBE BSWFMF LBOUVE OVNCSJE KB TÜOBE IJOEBEFMF  TPPEVTUVT 3FHJTUSFFSJNJOF WFFCJT XXXTFNJOBSBSJQBFWFF WÜJ UFMFGPOJM   15.15–15.20 Infopäeva lõpetamine *OGPQÊFWB QSPKFLUJKVIU +VVMJ -BBOFNFUT UFM   TEGIJA TURUL OMX TALLINN Äripäev 52 nädalat Tallinna börsi üldindeks, kajastab põhi- ja lisanimekirja aktsiate liikumisi. Nr 95 (4744) 17.05.2013 Kristjan Hänni: Kuna kollapsi hir- 817,79 0,80% mud hakkavad turgudelt taanduma 900 ja inflatsioon on pigem madalaks jää- 825 nud, kaob osa huvist kulla suhtes. 750 675

600 Kawe Kapitali partner Kristjan Hänni sõnul äratas aastail 2008–2009 finantsturgudel kaotatud 2,2 triljonit dollarit inimestes hirmud, 07 09 0111 03 05 mille tulemusena kulda osteti. Varasemad ostjad üritavad Hänni sõnul tõusutrendita nulltootlusega instrumentidelt võtta kasumit ja perioodi kõrgeim 842,16 paigutada raha ümber mingigi tootlusega varadesse. perioodi madalaim 585,08

TÕUSJAD Investor Toomase SOOVITUS LANGEJAD Swedbank: dividendi

Cisco Systems hiline kevadpuhastus teatamine on oluline 23,95 USD Swedbank säilitas Silvano Fashion Groupi hin- Tele2 AB ripäeva investor Toomas võt- ROMET KREEK nasihi 2,90 eurot ja aktsiasoovituse “neutraal- [email protected] 82,95 SEK tis portfellis ette suurema ke- ne”. +12,9% vadkoristuse. Müüsime eile õh- Swedbanki analüütiku Märt Kroodo teatel tul kasumi saamiseks Apache’i ja võib Silvano aktsiahinna toetus lüüa kõikuma, JDS Uniphase -23,19% Ä Cramo aktsiad, võtsime ABB akt- kui juhatus peaks otsustama maksta madalamat 13,97 USD sia müügiootele ehk tõsisema jälgimise alla ning dividendi kui 2011. aasta 0,25 eurot aktsia kohta. AMD ostsime Jaapani indeksiaktsiat, kui võtta ühe lau- “Ootame dividendi teadet juuni esimesel näda- sega kokku kõik toimingud. lal,” kirjutas Kroodo. 3,75 USD +4,53% Dividend 0,25 eurot aktsia kohta annaks toot- Müüsime Apache’i aktsiad. Naftaturul puudu- luseks 9,6%. Swedbank on jätnud dividendiprog- Juniper Networks vad märgid, et nõudlus lähiajal oluliselt kasvaks, Müüsime eile õhtul noosi 0,25 eurot aktsia kohta muutumatuks, sest -14,32% 17,67 GBp kui kütuseturg on väga hästi varustatud. Ei usu, kasumi saamiseks pank ei pea 12,5 miljoni euro suurust dividendi et Süürias toimuv võiks eskaleeruda millekski, maksumust Silvano praeguse vaba raha ja tulevi- Nutreco mis viskaks nafta hinda üles. See samm ei tähen- Apache’i ja Cramo ku rahavoogude juures koormavaks. +3,51% da, et Toomas ei ole huvitatud kütusekompanii- aktsiad, võtsime Kroodo hinnangul on suurim murekoht hin- 33,12 EUR de aktsiatest, kuid me ei pea nendes kogu aeg ole- ABB aktsia müügi- nainflatsioon. “Juhatuse teatel on peamised prio- F-Secure ma ning eelistaks siis parema dividenditootluse- riteedid kulud, käibekapitali haldamine ning tu- ga valikut. ootele ehk tõsisema rustamise ja administratsiooni efektiivsus,” kir- -2,65% 1,78 GBp Müüsime maha ka Cramo aktsiad. Kuigi see jälgimise alla ning jutas Kroodo. PKC Group ettevõte on ratsutanud Rootsi kinnisvarabuu- ostsime Jaapani Üllatust pakkus esimeses kvartalis administ- +3,49% mi najal, võivad ka seal head ajad mööduda. Sak- ratiivkulude langus 6%. Lisaks peaks rahvus- 19,69 EUR samaalgi on märke, et euroala lõunaosariikide indeksiaktsiat. vahelise valuutafondi (IMF) 2013. aasta inflat- kriis koputab uksele. Soome majandus on langu- siooniootuse alanemine Valgevene jaoks aitama Royal Bank of Scotland ses. Ettevõte laienes lähiminevikus liiga kiiresti, Silvano juhatusel oma eesmärke paremini täita. -2,57% 317,40 GBp kuid teda tabas erakordselt ebasoodne konjunk- IMF alandas ootuse 29,8%-lt 16,8%-le, 2014. aasta tuur Euroopa Liidus. Ehitustehnika rendiäri on prognoos on 18,8%. Amgen nüüd viimane koht, kus olla, kui inimeste kind- 104,66 USD + 3,39% lustunne langeb, tööpuudus kasvab ning autode müük künnab mitmekümne aasta madalamaid TOORAINE TeliaSonera tasemeid. -2,57% 46,88 SEK Suhkur mitme aasta Ostsime Jaapani indeksiaktsiat sümboliga Wal-Mart Stores EWJ. Ajal, mil euroala majandus käib alla, te- odavaim 77,98 USD + 2,99% gi Jaapani majandus annualiseeritult I kvarta- lis 3,5% kasvu, mis ületas isegi USA majandus- New Yorgis kukkus suhkru hind madalaimale kasvu. Kas just Abenomics töötab, on vara öelda, tasemele alates 2010. aastast, kuna juhtivate -2,35% Danske Bank ütles, et kuid mingisuguse elevuse on see inimeste ja ette- tootjate Brasiilia ja Tai suhkruroo koristamine hinnasurve on Skan- võtete seas loonud. G7 andis heakskiidu Jaapani on kasvanud, vahendas Bloomberg. dinaavia telekomi- inflatsioonipoliitikale, mis kõrvalefektina võib Tais on suhkruroogu 15. mai seisuga korista- Tele2 langus oli tehni- turul vähenemas. Rallisid nii tähendada jeeni nõrgenemist, mis ei ole otse- tud veidi üle 100 miljoni tonni võrreldes mullu- line, kuna eile ostetud TeliaSonera kui ka Elisa. selt eesmärk, kuid eksportijatele meeldiv kõrval- se 98 miljoniga. Brasiilia suurimas kasvatuspiir- aktsiatel ei olnud esi- mõju. Jaapani indeksifondi 300 osakut tulid konnas on aprilli teises pooles purustatud 31,5 mest päeva õigust saada 28 USAs kätte hinnaga 11,97 dollarit tükist. mln tonni suhkruroogu võrreldes aasta varase- Rootsi kroonist kompensat- Investor Toomas on Äripäeva välja mõeldud ma 9,4 miljoniga. Toorsuhkru hind langes eile siooni aktsia kohta selle eest, tegelane, kelle käsutusse anti 2002. aasta alguses New Yorgis ICE Futures U.S. juulikuise tarnetäht- et Tele2 müüs oma Vene äri- investeerimiseks miljon krooni reaalset raha. Te- ajaga lepinguga 0,3%, 16,90 USA sendile naelast. üksusele VTB. ma eest teevad otsuseid börsitoimetuse ajakirja- Londonis langes valge ehk rafineeritud suhkru nikud. hind 0,4%, 475,60 dollarile tonnist.

ÄRIPÄEVA KOOLITUS

29. –30. mail UUS! MENTORKOOLITUS Kuidas mentorlus ettevõtte kasuks tööle panna? Koolitajad on ÜLO VIHMA ja ARGO TAMMEMÄE Täpsem programm aadressil www.koolitus.aripaev.ee

SOODUSHIND: 24. maini 329 eurot (km-ga 394,8 eurot) Info ja registreerimine telefonil 667 0100, Koolituse hind on 379 eurot elektronposti aadressil [email protected] ÜLO VIHMA ARGO TAMMEMÄE või koduleheküljel www.koolitus.aripaev.ee (km-ga 454,8 eurot)