Tallinna Linnavolikogu 16. juuni 2011 määruse nr 20 “Tallinna linna 2010. aasta konsolideeritud majandusaasta aruande kinnitamine” LISA
Tallinna linna 2010. a konsolideeritud majandusaasta aruanne
Sisukord
Linnapea pöördumine...... 3 1. Põhilised finantsnäitajad...... 4 2. Linnaorganisatsioon ja konsolideerimisgrupp...... 7 2.1 Konsolideerimisgrupp...... 7 2.2 Linnaorganisatsioon ja juhtimine...... 7 2.3 Töötajaskond...... 10 2.3.1 Üldised andmed ...... 10 2.3.2 Linn tööandjana ...... 12 2.3.3 Linna äriühingud ja sihtasutused tööandjana ...... 14 3. Tallinna elanik...... 15 4. Tegevuskeskkonna ülevaade ...... 17 4.1 2010. aasta majanduskeskkond...... 17 4.2 Järgmiste aastate majandusprognoos ...... 17 4.3 Tallinn Eesti majandusruumis...... 18 4.4 Riigieelarve kärbete ja riigi tasandil tehtud otsuste mõju ...... 18 4.5 Väljavaated 2011. aastaks...... 20 4.6 Majanduskeskkonna mõju linna tütarettevõtjatele ja sihtasutustele...... 20 5. Tegevusaruanne...... 23 5.1 Linnaelu areng valdkonniti ...... 23 5.2 Ülevaade linna tütarettevõtjate ja linna valitseva mõju all olevate sihtasutuste tegevusest...... 57 5.3 Linna olulise mõju all olevad äriühingud ja sihtasutused ...... 70 5.4 Mittetulundusühingud, mille üks asutajaid on linn...... 71 6. Riskide juhtimine ...... 72 6.1 Ülevaade sisekontrollisüsteemist ja tegevustest siseauditi korraldamisel...... 72 6.2 Finantsriskide juhtimine ...... 74 7. Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne...... 76 7.1 Tegevjuhtkonna deklaratsioon...... 76 7.2 Konsolideeritud bilanss...... 77 7.3 Konsolideeritud tulemiaruanne...... 78 7.4 Konsolideeritud rahavoogude aruanne...... 79 7.5 Konsolideeritud netovara muutuste aruanne...... 80 7.6 Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande lisad...... 81 Lisa 1. Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande koostamisel kasutatud arvestuspõhimõtted ...... 81 Lisa 2. Raha ja selle ekvivalendid...... 92 Lisa 3. Finantsinvesteeringud...... 93 Lisa 4. Maksu- ja trahvinõuded...... 94 Lisa 5. Muud nõuded ja ettemaksed...... 95 Lisa 6. Laenu- ja liisingnõuded...... 96 Lisa 7. Varud...... 97 Lisa 8. Müügiootel põhivara ...... 98 Lisa 9. Osalused sihtasutustes...... 99 Lisa 10. Osalused tütarettevõtjates ja sidusüksustes ...... 100 Lisa 11. Kinnisvarainvesteeringud...... 102 Lisa 12. Materiaalne põhivara...... 104 Lisa 13. Rendile võetud vara...... 106 Lisa 14. Kasutusrent...... 108 Lisa 15. Immateriaalne põhivara...... 110 Lisa 16. Maksu- ja trahvikohustused ning saadud ettemaksed...... 111 Lisa 17. Muud kohustused ja saadud ettemaksed...... 111 Lisa 18. Eraldised...... 112 Lisa 19. Laenukohustused...... 113 Lisa 20. Tuletisinstrumendid...... 118 Lisa 21. Maksude, lõivude ja trahvide tulud ja kulud ...... 120 Lisa 22. Müüdud tooted ja teenused ...... 121 Lisa 23. Saadud ja antud toetused...... 122 Lisa 24. Muud tegevustulud...... 124 Lisa 25. Tööjõukulud ...... 124 Lisa 26. Muud tegevuskulud...... 125 Lisa 27. Põhivara amortisatsioon ja allahindlus, mahakandmine...... 125 Lisa 28. Finantstulud ja -kulud...... 126 Lisa 29. Bilansivälised kohustused ...... 127 Lisa 30. Teenuste kontsessioonikokkulepped ...... 127 Lisa 31. Potentsiaalne tulumaks dividendidelt...... 128 Lisa 32. Laenude tagatised ja panditud varad ...... 129 Lisa 33. Tehingud seotud osapooltega ...... 129 Lisa 34. Tingimuslikud kohustused ...... 129 Lisa 35. Bilansipäevajärgsed sündmused...... 130 Lisa 36. Konsolideerimata finantsaruanded ...... 131 Lisa 37. Eelarve täitmise aastaaruanne ...... 135 8. Vandeaudiitori aruanne ...... 146 9. Allkirjad majandusaasta aruandele...... 147 Linnapea pöördumine
Nende kaante vahele on koondatud Tallinna linna 2010. aasta majandusaasta aruanne. Hoolimata esmasest tundmusest, et tegemist võiks olla vaid kiretute arvudejadade ja keeruliste raamatupidamisterminitega, julgen soovitada Teile järgnevatele lehekülgedele kirja pandut siiski lugeda, sest linna majandusaasta
aruanne ei ole pelgalt üks tavapärane linna dokument - siia on kätketud killuke linna ajalugu. Siin on kirjas meie soovid ja püüdlused linna eelarve koostamisel, meie rõõmud, mured, õnnestumised ja ka ebaõnnestumised nende püüdluste elluviimisel - ehk linna ühe kalendriaasta eluring kogu oma kirevuses. Usun, et ei liialda, kui võrdlen seda kujundlikult ühe peatükiga linna sajanditevanusest kroonikaraamatust. 2010. aasta ei olnud kergemate killast. Majanduslangus küll aasta alguses pidurdus ning pöördus aasta lõpupoole ka kergele tõusule, kuid sellele eelnenud üliränk langus, aasta kestel jätkunud tööhõive vähenemine, hindade kiire kasv ja inimeste reaalsissetulekute vähenemine ei toonud veel leevendust ei linnale ega ilmselt ka linlastele. Arvan siiski, et linn ja linna äriühingud ning sihtasutused tulid kestnud majandussurutise taustalt lid oma kavandatud tegevustega edukalt toime. Tahaksin siinkohal selle eest avaldada siirast tänu kogu linnaorganisatsioonile, sest see ei olnud kindlasti kerge ülesanne. On meeldiv, et Rahandusministeerium andis Tallinna eelmise aasta finantsseisule kõrge hinnangu. Oma hinnangus toovad nad välja, et linna põhitegevuse tulem oli 2010. aastal kõigi aegade paremuselt teine tulemus (ainult 2007. aastal oli see parem). Eraldi rõhutatakse seda, et kuigi linna põhitegevuse tulud vähenesid 2008. aastaga võrreldes 13%, ei ole linn jätnud ühtegi kohaliku omavalitsuse üksuse kohustust täitmata ning on isegi suutnud täita seadusega riigile pandud kohustusi, nt tööhõive tagamise ja sotsiaalmeetmete rakendamise valdkonnas. Linna head finantsvõimekust iseloomustavat ka see, et linn suutis aasta vältel suurendada oma reserve ning võtta ka 2011. aasta eelarve taaskord vastu ülejäägiga. Kahju vaid, et see kiitus üksnes selleks oli, et taas kord vähendada linnale riigieelarvest antavaid finantsvahendeid. Tunnustus on tore igas vormis, kuid lõpuni aus olles, tuleb tunnistada, et lisaks majandussurutise mõjudele on Tallinnal paraku tulnud vastu seista ka üha ägenevatele rünnakutele linna finantssüsteemi stabiilsuse vastu. Ei ole ju suur saladus see, et nii mitmetegi omavalitsusi puudutavate rahastamisotsuste, erinevate tasandite õigusaktide väljatöötamise ning vastuvõtmise taga on viimastel aastatel olnud üheks oluliseks motiiviks just see, et teha Tallinna linna valitsemine võimalikult keeruliseks. Kahjuks taoline tegevus jätkub – olgu siinkohal meeldetuletusena toodud võimuerakondade ettepanekul järgmisel aastal jõustuv müügimaksu kaotamise otsus ning eeldatavalt 2013. aastal jõustuv maamaksu seaduse muudatus, millega linna tulud aastases arvestuses vähenevad taas ca 22,5 miljoni euro võrra, mis on ligi 9 protsenti tänastest maksutuludest. Paratamatult on taolistel kaalutlustel tehtud otsustused negatiivse mõjuga nii Tallinna kui ka teiste Eesti omavalitsuste arengule. Mina seda ei mõista ning ei oska taolisele käitumisele ka mingit õigustust leida. Loodan, et ühel päeval siiski mõistetakse ka Eestis üldtunnustatud tõsiasja, et mida tugevam on riigis omavalitsus, seda rohkem on riigis demokraatiat ning vastupidi – nõrk omavalitsus on riigi demokraatia defitsiidi tunnus. Hoolimata sellest, et jätkuv majandussurutis vajutas linna 2010. aasta tegevustele teatud pitseri olid linna ettevõtmised siiski hoogsad ning tarmukad. Jätkati programmi „Lasteaiakoht igale lapsele“ elluviimist ning loodi juurde 208 lasteaiakohta, koostöös erasektoriga renoveeriti tervikuna 4 linna üldhariduskooli, alustati Ülemiste liiklussõlme rekonstrueerimisega, Tallinna teise elamuehitusprogrammi raames valmis kokku 310 korterit, 2010. aasta oli Euroopa Kultuuripealinna 2011 ettevalmistav aasta jne. Kulutustes asetasime põhirõhu sotsiaalsetele meetmetele. Me ei saanud mööda vaadata sellest, et majandussurutise tõttu olid väga paljud meie kaaskondlased kaotanud sissetuleku, turvatunde ning paraku ka lootuse paremale homsele, seetõttu töötasime välja „Tallinna linna teise abipaketi linnaelanikule ja ettevõtjale 2011–2012", millega linn pakub linlastele ja ettevõtjatele 53 toetavat abimeedet. 2010. aasta vältel võeti vastu kaks positiivset lisaeelarvet ning linna tulem paranes aasta jooksul tuntavalt. Aasta lõpuks suutis linn endale koguda piisava reservi, et minna tugevalt positsioonilt vastu järgnevale aastale. Usun, et ei liialda, kui ütlen, et Tallinn sai ka 2010. aastal, kõigele vaatamata, hästi hakkama - seda kinnitab ka käesolev aruanne!
1. Põhilised finantsnäitajad
Tuhandetes kroonides Linn Grupp
2009 1 2010 2009 1 2010 Tegevustulud 6 160 691 6 132 394 8 142 331 8 109 563 Tegevuskulud -7 303 204 -6 854 229 -9 228 099 -8 836 376 Tulem enne amortisatsiooni 46 538 391 318 442 343 603 115 Põhivara amortisatsioon -1 288 439 -1 140 729 -1 572 910 -1 390 482 Aruandeaasta tulem -1 241 901 -749 411 -1 130 567 -787 367
Põhivarainvesteeringute maht 798 282 315 792 1 034 415 424 773
Varad aasta lõpus 19 364 303 18 989 742 21 068 780 20 596 133 Kohustused aasta lõpus, sh: 4 450 843 4 485 289 5 638 381 5 612 697 laenukohustused 3 708 802 3 693 657 4 573 390 4 433 263 Netovara aasta lõpus 14 913 460 14 504 453 15 430 399 14 983 436
Likviidsus2 0,66 0,92 0,66 0,82 Maksevõime3 0,67 0,92 0,71 0,87
1 2009.aasta andmeid on korrigeeritud (vt selgitust aastaaruande lisast 1) 2 likviidsed varad/ lühiajalised kohustused 3 käibevara/ lühiajalised kohustused
Ülaltoodud tabelis on esitatud nii linna (23 ametiasutust koos 251 hallatava asutusega) kui grupi (linn koos valitseva mõju all oleva 9 äriühingu ja 13 sihtasutusega) 2009. ja 2010. aasta peamised finantsnäitajad. Linn moodustab grupi põhiosa, mistõttu on allpool esitatud graafikud ja selgitused peamiselt linna finantsnäitajate kohta. Konsolideerimisgrupist saab täpsema ülevaate aruande punktis 2.1. Linna bilansimaht seisuga 31.12.2010 oli 19,0 miljardit krooni ja netovara 14,5 miljardit krooni, vähenemine aastaga vastavalt 1,9% ja 2,7%. Netovara muutuste kohta vt lisaks aastaaruande Lisa 36.
Joonis 1. Linna netovara ja kohustused 2007–2010 (miljardites kroonides)
15,9 15,6 14,9 14,5
3,3 4,3 4,5 4,5
2007 2008 2009 2010
Netovara Kohustused Laenukohustused
Alates 2000. aastast on linna peamiseks eelarvepoliitiliseks eesmärgiks olnud hoida linna tulem enne amortisatsiooni positiivsena. Seatud eesmärki on seni ka täidetud – nii varasemate aastate kui ka aruandeaasta tulem enne amortisatsiooni on olnud positiivne. Aruandeaastal oli linna tegevustulem amortisatsioonikuludeta 0,4 miljardit krooni (2009. aastal 0,05 miljardit krooni). Võrreldes eelmise aastaga on tulem enne amortisatsiooni suurenenud, seda peamiselt kulude kokkuhoiu arvelt. Amortisatsioonikulu puhul on tegemist indikatiivse näitajaga, mis kajastab linna varade säilimiseks vajalike renoveerimistööde ja uute soetuste aastast vajadust. Nii linnale kui ka teistele kohalikele omavalitsusüksustele on iseloomulik suur põhivara osatähtsus. Arvestades asjaolu, et enamik linnale kuuluvast põhivarast on vajalik linna funktsioonide täitmiseks, ei ole võimalik linna põhivara olemit ega kulutusi põhivara väärtuse säilitamiseks olulisel määral vähendada. Linna 2010. aasta amortisatsioonikulu oli üle 1,1 miljardi krooni ning põhivaradesse investeeriti üle 0,3 miljardi krooni. Eripärana tuleb arvestada, et avaliku sektori üksused ei või kapitaliseerida põhivara soetusmaksumusse käibemaksukulu, vaid see kajastub kohe jooksva aasta kuludes, mis vähendab tulemit. Tulenevalt linna suurest investeerimisvajadusest ning sellega seotud amortisatsiooni- ja käibemaksukulust lõpetas linn aruandeaasta 0,7 miljardi kroonise negatiivse tulemiga.
4 Konservatiivne eelarvepoliitika võimaldas 2010. aasta lõpuks oluliselt parandada linna likviidsuse ja lühiajalise maksevõime arvnäitajaid, mis mõlemad ulatusid 0,92-ni (2009. aastal vastavalt 0,66 ja 0,67). Linna likviidsusele ja maksevõimele avaldasid positiivset mõju nii linna kulubaasis tehtud muudatused kui tulubaasi laiendamine uute tululiikide, sh kohalike maksude rakendamise arvelt, mis võimaldas osaliselt katta 2009. aastal tehtud seadusemuudatustest ja üldisest majanduslangusest tulenenud teiste tululiikide vähenemist. Seisuga 31.12.2010 oli linnal materiaalset põhivara kokku summas 15,4 miljardit krooni, see moodustas bilansi üldmahust 81%. Muude põhivaraliikide (kinnisvarainvesteeringud, osalused sidusettevõtjates jms) osakaal oli tunduvalt väiksem. Materiaalsetest põhivaradest 74% on hooned ja rajatised (sh teed, tänavad jms), 23% maa, 1% lõpetamata tööd ning 2% muu materiaalne põhivara (sh masinad ja seadmed).
Joonis 2. Linna materiaalse põhivara struktuur 2010 (miljardites kroonides)
Hooned ja rajatised 11,4
Maa 3,5 Masinad, Lõpetamata seadmed jm tööd ja materiaalne ettemaksed põhivara 0,2 0,3
Suuremaid investeeringuid (nii olemasolevate varade parendustöid kui ka uute varade soetusi) tehti 2010. aastal teede ja tänavate ning haridus- ja kultuurivaldkonnas. Aasta jooksul tehti koostöös erapartneriga Kooliarenduse OÜ tervikremont neljas linna üldhariduskoolis (Tallinna Liivalaia Gümnaasium, Tallinna Õismäe Gümnaasium, Tallinna Humanitaargümnaasium ja Tallinna Järveotsa Gümnaasium), rekonstrueeriti Lasnamäe linnaosas Asunduse lasteaia hoone, lõppesid Tehnika tänava uue lõigu rajamine (Veerenni tänavast Filtri teeni) ja Pärnu maantee rekonstrueerimine (Hiiu tänavast Laane tänavani). Välisrahastuse kaasabil valmis Tallinna Botaanikaaia põhjapoolne kasvuhoone, millega lõppes ulatuslik kasvuhoonete rekonstrueerimise projekt, samuti jätkati Ülemiste liiklussõlme rekonstrueerimistöödega. Olemasoleva linnavara korrashoid ja uute, linna arengu seisukohast oluliste investeerimisprojektide elluviimine on senini toimunud võõrvahendeid kaasates, lähtudes valla- ja linna eelarve seaduses sätestatust, mille kohaselt on võimalik laenu võtta üksnes Euroopa Liidu toetusest rahastavate projektide omafinantseerimise katteks. Ülevaate linna võlakoormusest ja 2009. aastal kohalikele omavalitsustele seatud laenupiirangutest saab raamatupidamise aastaaruande lisa 37 „Eelarve täitmise aastaaruanne“ lõigust „Tallinna linna võlakoormus“. Linna tegevustulud olid 2010. aastal kokku 6,1 miljardit krooni, millest maksutulud moodustasid 63%, saadud toetused 20% ning kaupade ja teenuste müügist saadud tulud 16% ning muud tulud (sh põhivara müük) 1% tegevustulude üldmahust. Linna eri tululiikidest vähenesid aruandeaastal võrreldes eelneva aastaga enim maksutulud – 130 miljonit krooni, seda olukorras, kus kehtestati lisatuluallikana uued kohalikud maksud (müügimaks ja paadimaks). Lisainformatsiooni linna 2010. aasta tulude kohta vt lisast 37 „Eelarve täitmise aastaaruanne“.
Joonis 3. Linna tegevustulud 2007–2010 (miljardites kroonides)
0,2 0,1 0,2 1,3 0,1 1,1 1,2 1,1 1,0 0,8 1,0 1,0
4,6 4,0 4,0 3,8
2007 2008 2009 2010
Maksutulud Tulu kaupade ja teenuste müügist Saadud toetused Muud tulud (sh põhivara müük)
5 Linna tegevuskulud olid 2010. aastal kokku 6,85 miljardit krooni, sealhulgas moodustasid tööjõukulud 34%, põhivara amortisatsioon 17%, antud toetused 18% ning muud tegevuskulud 31%. Linna tulud püsisid eelmise aastaga võrreldes samal tasemel, kuid endiselt astuti jõulisi samme kulude kokkuhoiuks. Kokkuvõttes vähenesid linna tegevuskulud võrreldes eelneva aastaga 6%. Enim piirati kulutusi mitmesugustele majandamiskuludele. Samuti vähenesid olulisel määral tööjõukulud.
Joonis 4. Linna tegevuskulud 2007–2010 (miljardites kroonides)
1,1 1,3 1,0 1,1 2,7 2,3 2,1 2,4
2,6 2,5 2,3 2,1
0,9 1,3 1,3 1,3
2007 2008 2009 2010
Antud toetused Tööjõukulud Muud tegevuskulud Põhivara amortisatsioon
Grupi (vt konsolideerimisgrupi struktuuri aruande punktis 2.1) bilansimaht seisuga 31.12.2010 oli 20,6 miljardit krooni, vähenemine aastaga 2%. Seisuga 31.12.2010 oli netovara 15,0 miljardit krooni, mis vähenes aastaga 0,4 miljardit krooni.
Joonis 5. Grupi netovara ja kohustused 2007–2010 (miljardites kroonides)
16,4 16,0 15,4 15,0
4,4 5,5 5,6 5,6
2007 2008 2009 2010
Netovara Kohustused Laenukohustused
6 2. Linnaorganisatsioon ja konsolideerimisgrupp
2.1 Konsolideerimisgrupp
Majandusaasta aruanne sisaldab informatsiooni linna 23 ametiasutuse ja 251 hallatava asutuse (edaspidi koos linn) ning linna valitseva mõju all oleva 9 äriühingu ja 13 sihtasutuse (edaspidi linnaga koos grupp) 2010. aasta majandustegevuse tulemuste kohta. Raamatupidamise aastaaruanne on koostatud kooskõlas Eesti Vabariigi hea raamatupidamistavaga. Konsolideeritud aruanne on koostatud rida-realt konsolideerituna koos linna valitseva mõju all olevate äriühingute ja sihtasutustega. Olulise mõju all olevad üksused on konsolideeritud aruandes kajastatud kapitaliosaluse meetodil. Konsolideerimata aruanded on linna 23 ametiasutuse ja 251 hallatava asutuse konsolideeritud koondaruanded, mis kajastavad soetusmaksumuses osalusi linna valitseva ja olulise mõju all olevates äriühingutes ja sihtasutustes. Ülevaate linna konsolideerimisgrupist on esitatud joonisel 6.
Joonis 6. Tallinna linna konsolideerimisgrupp
GRUPP
LINN VALITSEVA MÕJU ALL OLULINE MÕJU OLEVAD ÜKSUSED Ametiasutused Nõmme Erahariduse SA SA Lutreola Tallinna Matkamaja OÜ SA Õpilasmalev Tallinna Prügila AS Tallinna Vee-ettevõtjate Järelevalve SA Tallinna Vesi AS Linnavolikogu kantselei Haabersti LOV SA In Commune Bonum Linnakantselei Kesklinna Valitsus SA Tallinna Lastehaigla Ettevõtlusamet Kristiine LOV Ettevõtluse Toetamise ja Krediidi Haridusamet Lasnamäe LOV Haldamise SA Kommunaalamet Mustamäe LOV SA Tallinna Tehnika- ja Teaduskeskus Kultuuriväärtuste amet Nõmme LOV SA Tallinna Hambapolikliinik Linnaarhiiv Pirita LOV SA Tallinna Lauluväljak Linnavaraamet Põhja-Tallinna Valitsus SA Tallinn 2011 Perekonnaseisuamet SA Tallinna Arengu- ja Koolituskeskus Sotsiaal- ja Tallinna Autobussikoondise AS tervishoiuamet AS Spordi- ja noorsooamet Tallinna Trammi- ja Trollibussikoondise Linnaplaneerimise amet AS Tallinna Soojus Transpordiamet Tallinna Linnahalli AS Keskkonnaamet Termaki Autopargi AS Munitsipaalpolitsei amet AS Ida-Tallinna Keskhaigla AS Lääne-Tallinna Keskhaigla AS Tallinna Tööstuspargid 251 hallatavat asutust AS Tallinna Diagnostikakeskus SA Tallinna Televisioon SA Vene Muuseum
2.2 Linnaorganisatsioon ja juhtimine
Eestis on 33 linna ja 193 valda – kokku 226 omavalitsusüksust, millest Tallinna linn on suurim. Tulenevalt kohaliku omavalitsuse korralduse seadusest korraldab Tallinna linn oma territooriumil sotsiaalabi ja -teenuste osutamist, vanurite hoolekannet, noorsootööd, elamu- ja kommunaalmajandust, veevarustuse ja kanalisatsiooni tagamist, heakorda, jäätmehooldust, territoriaalplaneerimist, ühistransporti ning linnatänavate korrashoidu. Samuti korraldab Tallinna linn temale kuuluvate koolieelsete lasteasutuste, põhikoolide, gümnaasiumide ja huvikoolide, raamatukogude, rahvamajade, muuseumide, spordibaaside, turva- ja hooldekodude, tervishoiuasutuste ning teiste kohalike asutuste ülalpidamist. Lisaks korraldab Tallinna linn muid talle seadustega pandud kohaliku elu küsimusi ja lahendab kõiki neid kohaliku elu küsimusi, mis ei ole seadusega antud riigiorganite või kellegi teise pädevusse. Tallinna linna juhivad linnavolikogu ja linnavalitsus. Linna juhtimisest annab ülevaate joonis 7.
7 Joonis 7. Tallinna linna juhtimisstruktuur
LINNAVOLIKOGU (79 liiget)
10 KOMISJONI
Haridus- ja kultuurikomisjon LINNAVOLIKOGU Keskkonnakomisjon KANTSELEI Korrakaitsekomisjon Linnamajanduskomisjon Linnavarakomisjon Rahanduskomisjon Revisjonikomisjon 8 LINNAOSA HALDUSKOGU Sotsiaal- ja tervishoiukomisjon Tarbijakaitsekomisjon Õiguskomisjon
LINNAVALITSUS Linnapea 6 abilinnapead
8 LINNAOSA VALITSUST 13 AMETIT LINNAKANTSELEI
Haabersti LOV Ettevõtlusamet Linnasekretär Tallinna Kesklinna Valitsus Haridusamet Kristiine LOV Keskkonnaamet Va ld ko nd likud te enistused: Lasnamäe LOV Kommunaalamet Arenguteenistus Mustamäe LOV Kultu uriväärtuste amet Avalike suhete teenistus Nõmme LOV Linnaarhiiv Finantsteenistus Pirita LOV Linnavaraamet Haldusteenistus Põhja-Tallinna Valitsus Linnaplaneerimise amet Infotehnoloogia teenistus Munitsipaalpolitsei amet Linna sisekontrolöri teenistus 19 hallatavat asutust Perekonnaseisuamet Personaliteenistus Sotsiaal- ja tervishoiuamet Õigusteenistus Spordi- ja noorsooamet Transpordiamet
232 hallatavat asutust
Tallinna Linnavolikogu valivad linna elanikud neljaks aastaks. Viimased volikogu valimised toimusid 18. oktoobril 2009. Linnavolikogu praeguses, VII koosseisus, on 79 liiget ja neli fraktsiooni: Keskerakonna fraktsioon (44 liiget);
Reformierakonna fraktsioon (14 liiget);
Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsioon (13 liiget);
Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon (8 liiget). Linnavolikogu töötab täiskogu istungitena, samuti komisjonide ja fraktsioonide kaudu. 2010. aastal pidas linnavolikogu 23 istungit, võttis vastu 310 otsust ja 64 määrust. Volikogu koosseisu kuulub 10 komisjoni. Komisjonid pidasid 2010. aasta jooksul kokku 176 koosolekut. Linnavolikogu asjaajamist korraldab linnavolikogu kantselei. Tallinna linna tegevjuhtkonnaks on 7-liikmeline linnavalitsus, sh linnapea ja 6 abilinnapead. Iga linnavalitsuse liige juhib temale määratud linnaelu valdkondi.
8 Joonis 8. Tallinna Linnavalitsus
LINNAPEA Edgar Savisaar
Abilinnapea Abilinnapea Abilinnapea Abilinnapea Abilinnapea Abilinnapea Yana Toom Taavi Aas Merike Martinson Eha Võrk Vadim Deniss
Belobrovtsev Boroditš
Linnavalitsus juhib linna asutuste (v.a linnavolikogu kantselei) tegevust ning osaleb aktsionäri, osaniku, asutaja ja liikmena eraõiguslikes juriidilistes isikutes. Linnavalitsuse liikmete tööjaotus on alljärgnev:
Linnapea EDGAR SAVISAAR Valdkonnad: üldjuhtimine, linna arengu strateegiline planeerimine, linna eelarve, suhted riigivõimu- ja valitsus- organitega ning linnavolikogu ja linnaosadega, linna esindamine Eestis ja välismaal, koostöö Eesti ülikoolidega. Struktuuriüksused: linnakantselei, linnaarhiiv, perekonnaseisuamet, linnaosade valitsused.
Abilinnapea TAAVI AAS Valdkonnad: linnaplaneerimine ja arhitektuur, ehituslubade ja ehitiste kasutuslubade väljaandmine, koostöö omavalitsusorganisatsioonidega, ühistranspordi korraldamine, liikluskorraldus, sidustustegevus sadamate, lennuvälja ja raudteega. Struktuuriüksused: linnaplaneerimise amet, transpordiamet.
Abilinnapea DENISS BORODITŠ Valdkonnad: kommunaalmajandus, infrastruktuuride rajamine, teedeehitus, -remont ja -hooldus, vee- ja kütte- majandus, side, keskkonnakaitse, haljastus, jäätmekäitluse korraldamine, riigikaitse, kriisireguleerimine. Struktuuriüksused: keskkonnaamet, kommunaalamet.
Abilinnapea YANA TOOM Valdkonnad: haridus, kultuur, sport, noorsooküsimused, muinsuskaitse, rahvussuhted ja ühtse integratsioonipoliitika väljatöötamine. Struktuuriüksused: haridusamet, kultuuriväärtuste amet, spordi- ja noorsooamet.
Abilinnapea MERIKE MARTINSON Valdkonnad: sotsiaalhooldus ja -kindlustus, tervishoid, narkomaania ja AIDS-i ennetustegevus. Struktuuriüksused: sotsiaal- ja tervishoiuamet.
Abilinnapea VADIM BELOBROVTSEV (kuni 31.12.2010) Valdkonnad: Tallinna ja riigi õigusaktide täitmise kontroll, järelevalvefunktsioonid ja nende ühendamine – ehitusjärelevalve, miljööväärtuslike alade järelevalve, heakorra kontroll, tänavakaubanduse ja turgude järelevalve, taksokontroll, säästva arengu küsimused; Tallinna Linnavalitsuse esindamine EL Regioonide Komitees. Struktuuriüksused: munitsipaalpolitsei amet
Abilinnapea EHA VÕRK Valdkonnad: linnavara, omandi- ja maareform, elamumajandus, ettevõtlus, hinnakujundus, tarbijakaitse, pangandus, majanduspoliitika, linna osalemine äriprojektides, turism, tööhõive. Struktuuriüksused: linnavaraamet, ettevõtlusamet.
9 Linnavalitsuse istungid toimuvad üldiselt kord nädalas. Linnavalitsuse organisatsioonilise ja tehnilise töö tagab linnakantselei, mille tööd juhib linnapea ametisse nimetatud linnasekretär. Linna organisatsiooni struktuuri ja tegevusvaldkondade kohta saab täpsemat informatsiooni linna veebilehelt www.tallinn.ee.
Avalikkuse teavitamine Avalikkuse teavitamiseks linnaorganisatsiooni tegevusest ja vastuvõetud otsustest edastab Raepress regulaarselt pressiteateid meediaväljaannetele. 2010. aasta 24. märtsil avati Tallinna Pressikeskus, kus toimuvad nüüdsest linnavalitsuse pressikonverentsid koos tele- ja veebiülekandega. 2010. aastal jätkus ülelinnaliste ajalehtede Pealinn ja Stolitsa väljaandmine ning vene keelse uudisteportaali www.stolitsa.ee tegevus. Linnaosades jätkasid ilmumist piirkondlikud ajalehed Haabersti Postipoiss, Kesklinna Sõnumid, Kristiine Leht, Lasnamäe Leht, Mustamäe, Nõmme Sõnumid, Pirita ja Põhja-Tallinna Sõnumid. 1. oktoobril 2010 ilmus esimene nädalalehe Kultuuripealinn number. Tasuta kultuuriväljaanne vahendab Euroopa Kultuuripealinna 2011 temaatikat ning levib ka Tallinna partnerlinnades ja omavalitsustes. Suuremad elektroonilise meedia koostööpartneid 2010. aastal olid telejaamad TV 14, PBK ning raadio Kuku. Linna tellimusel toodeti eestikeelseid saatesarju „Pealinnapiltˮ ja „TeleTallinnˮ (linnapea tund). 2010. a toimusid Tallinna Televisiooni testsaated ning linna oma telejaama regulaarsaated algasid 2011. aastal. Edukalt kulges venekeelne nädalaülevaade „Наша столицаˮ ja igapäevane hommikusaade „Доброе утро, Таллинн!ˮ telejaamas PBK (Esimene Balti Kanal). 2010. aastal jätkus ka Tallinna integratsioonisaade „Русский вопросˮ, mida tehakse Kodurahu Foorumi toetusel. Linnauudised olid BNS-i infoteenuse vahendusel ja ETA meediamonitooringuna kättesaadavad aasta ringi kogu ööpäeva.
2.3 Töötajaskond
2.3.1 Üldised andmed
Tallinna linn 274 asutusega on Eesti üks suuremaid organisatsioone, mis annab igapäevaselt tööd ligi 12,5 tuhandele inimesele. Linna pakutavate avalike teenuste laia valiku tõttu töötab linnasüsteemis väga erinevate ametialade esindajaid – lasteaiaõpetajad, õpetajad, meditsiini-, sotsiaal-, kultuuri- ja sporditöötajad jne. Linna tütarettevõtetes ja sihtasutustes, kus töötajate põhiosa moodustavad meditsiini- ja transporditöötajad, töötas 2010. aastal keskmiselt 6,5 tuhat töötajat. Seega töötas linna konsolideerimisgrupis aruandeaastal kokku ligi 19 tuhat töötajat. Joonis 9 annab ülevaate linna ja tema valitseva mõju all olevate üksuste 2010. aasta keskmisest töötajate arvust asutuste kaupa.
10 Joonis 9. Linna ja linna valitseva mõju all olevate üksuste keskmine töötajate arv 2010. aastal asutuste kaupa
AMETIASUTUSED JA KESKMINE LINNA VALITSEVA KESKMINE HALLATAVAD ASUTUSED TÖÖTAJATE MÕJU ALL TÖÖTAJATE (asutuste arv) ARV OLEVAD ÜKSUSED ARV
Linnavolikogu kantselei (1) 31 Tallinna Autobussikoondise AS 1 284 Linnakantselei (1) 251 Tallinna Trammi- ja Trolli- 843 Ettevõtlusamet (1) 74 bussikoondise AS AS Tallinna Soojus 6 Haridusamet (1) 126 Tallinna Linnahalli AS Koolid (64) 4 104 13 Termaki Autopargi AS 45 Lasteaiad (130) 4 003 Ida-Tallinna Keskhaigla AS 1 887 Huvikoolid (11) 417 Lääne-Tallinna Keskhaigla AS 1 472 Kommunaalamet (1) 44 AS Lasnamäe Tööstuspark 2 Kadrioru park (1) 96 AS Tallinna Diagnostikakeskus 28 Kultuuriväärtuste amet (1) 40 SA In Commune Bonum Teatri- ja kontserdiasutused (2) 2 123 SA Tallinna Lastehaigla 655 Loomaaed (1) 178 SA Tallinna Tehnika- ja 6 Raamatukogu, muuseumid (2) 240 Teaduskeskus Rahvaülikool (1) 5 SA Tallinna Hambapolikliinik 189 Kultuurikeskused (4) 63 SA Tallinna Lauluväljak 14 Linnaarhiiv (1) 27 SA Lutreola 1 Linnavaraamet (1) 65 SA Õpilasmalev 4 Perekonnaseisuamet (1) 29 Tallinna Vee-ettevõtjate 3 Sotsiaal- ja tervishoiuamet (1) 39 Järelevalve SA Ettevõtluse Toetamise ja Krediidi 11 Tervishoiuasutused (1) 236 Haldamise Sihtasutus Sotsiaalhoolekande asutused (8) 694 SA Tallinn 2011 29 Spordi- ja noorsooamet (1) 22 SA Tallinna Arengu- ja 2 Noorsootööasutused (1) 50 Koolituskeskus Spordiasutused (4) 124 SA Tallinna Televisioon 5 Linnaplaneerimise amet (1) 101 SA Vene Muuseum 1
Transpordiamet (1) 58 Kokku: 6 502 Keskkonnaamet (1) 48 Botaanikaaed (1) 50 Kalmistud (1) 67 Munitsipaalpolitsei amet (1) 160 Haabersti Linnaosa Valitsus (3) 71 Tallinna Kesklinna Valitsus (2) 109 Kristiine Linnaosa Valitsus (3) 81 Lasnamäe Linnaosa Valitsus (4) 189 Mustamäe Linnaosa Valitsus (3) 123 Nõmme Linnaosa Valitsus (6) 129 Pirita Linnaosa Valitsus (2) 46 Põhja-Tallinna Valitsus (4) 153
Kokku: 12 466
Linna hallatavate asutuste koosseisus toimusid 2010. aastal mõned muudatused. Nimelt liideti 1. septembrist
Pelguranna Põhikool Karjamaa Gümnaasiumiga (uus nimi Karjamaa Gümnaasium), Sõle Põhikool Pelgulinna Gümnaasiumiga (uus nimi Pelgulinna Gümnaasium) ning Väike-Õismäe Gümnaasium Õismäe Humanitaar- gümnaasiumiga (uus nimi Tallinna Õismäe Gümnaasium). Koolide liitmise põhjus oli õpilaste arvu kiire kahanemine ning aluseks koolivõrgu korrastamise vastav tegevuskava. Koolieelsete lasteasutuste võrgus liideti Tallinna Kaisukaru Lasteaed Tallinna Liivalossi Lasteaiaga, kus on nüüd kolme rühma asemel seitse rühma. Allpool esitatud tabelites (tabel 1 ja tabel 2) on antud ülevaade linna asutuste ja linna valitseva mõju all olevate äriühingute ning sihtasutuste töötajate arvust ning töötasudest aastatel 2009 ja 2010. Eraldi on esitatud andmed tegev- ja kõrgema juhtkonna liikmetele aastatel 2009 ja 2010 arvestatud tasude kohta (vt tabelit 2). Tegev- ja kõrgema juhtkonna liikmeteks on arvatud volikogu ja linnavalitsuse liikmed, linna asutuste juhid ning äriühingute ja sihtasutuste juhatuste ja nõukogude liikmed. Esitatud tasud on arvestatud ilma sotsiaalmaksu ja tööandja töötuskindlustusmakseta, kuid nende hulka on arvatud kõik töötasud, puhkusetasud ja hüvitised. Töötajate arv on keskmine töötajate arv taandatuna täistööajale. Tabelis 1 esitatud andmed ei sisalda ajutiste võlaõiguslike lepingute (käsundus- ja töövõtulepingud) alusel tasu saanud töötajate keskmist arvu.
11 Tabel 1. Töötajate keskmine arv ja arvestatud töötasu 2009–2010
Linna asutused Linna valitseva Grupp kokku mõju all olevad üksused 2009 2010 2009 2010 2009 2010
Töötajate (sh ametnike) töötasu 1 776 484 1 671 646 1 075 422 1 034 204 2 851 906 2 705 850 aastas kokku, tuhandetes kroonides Ajutiste võlaõiguslike lepingute tasu 36 461 29 097 9 171 9 589 45 632 38 686 aastas kokku, tuhandetes kroonides Töötajate (sh ametnike) töötasu 1 812 945 1 700 743 1 084 593 1 043 793 2 897 538 2 744 536 aastas kokku, tuhandetes kroonides
Töötajate (sh ametnike) arv 12 773 12 466 6 764 6 502 19 537 18 968 Töötajate (sh ametnike) keskmine 11 590 11 175 13 249 13 255 12 165 11 888 töötasu kuus, kroonides
Tabel 2. Tegev- ja kõrgema juhtkonna liikmete arv ja arvestatud tasud 2009–2010
Tuhandetes kroonides 2009 2010
Volikogu liikmed (79 liiget) 5 359 6 426 Linnavalitsuse liikmed (7 liiget) 4 237 4 028 Asutuste juhid (274 asutuse juhid) 72 590 72 008 Nõukogu ja juhatuse liikmed 22 628 21 790
Kokku 104 814 104 252
2.3.2 Linn tööandjana
Tallinna linn on tööandjana soovinud vaatamata keerulisele ajale võimaluste kohaselt säilitada töökohti. 2010. aastal oli linna asutuste töötajate keskmine arv 12 466 töötajat, mis on 307 inimest vähem kui 2009. aastal. Kuna nimetatud näitaja puhul on tegemist täistööajale taandatud andmetega, siis mõjutab töötajate arvu ka töökoormuse optimeerimine. Enim mõjutasidki linna töötajate arvu langust haridussektoris toimunud muutused. Viimastel aastatel on jätkuvalt vähenenud kooliõpilaste arv, mis on paratamatult tinginud vajaduse optimeerida linnakoolivõrku ja vähendada õpetajate arvu. Samal ajal suurenes töötajate keskmine arv mitmetes asutustes tööpuuduse leevendamiseks loodud sotsiaalsete töökohtade arvel. Tervishoiu- ja sotsiaalhoolekandeasutustes suurenes töötajate keskmine arv 14, Kadrioru pargis 68 töötaja võrra. Linnaametnikke oli 2010. aastal keskmiselt 1530, mis moodustas linna asutuste töötajate üldarvust 12,3%. Ametnike arv kasvas aastaga 7 töötaja võrra. Linna töötajatest 66,1% töötab haridussektoris (õpetajad, logopeedid, eripedagoogid jne), 11,3% spordi, noorsootöö ja kultuuri ning 10,9% tervishoiu ja sotsiaalhoolekande valdkonnas. Muude tegevusalade – kommunaalmajandus, transport, avalik kord, keskkonnakaitse – töötajate osakaal on väiksem. Andmete analüüsimisel valdkonniti on lähtutud riigi raamatupidamise üldeeskirjaga kinnitatud tegevusalade loetelust. Linna töötajate struktuurist aruande- aastal valdkondade kaupa annab ülevaate alljärgnev joonis.
12 Joonis 10. Linna töötajate struktuur 2010. aastal tegevusalade kaupa
Haridus 66,1%
Sotsiaalhoole- Kultuuri- kanne 9,0% teenused 6,0% Avalik kord 1,3% Sport, noorsootöö ja Üldvalitsemine vaba aeg 5,3% Tervishoid 1,9% Transport ja ettevõtlus 6,5% Muud 1,9% 2,0%
Kuna linna töötajate kuupalgamäärasid 2010. aastal ei tõstetud ning puhkusetoetust enam ei makstud, vähenes tööjõukulu võrreldes 2009. aastaga keskmiselt 3,6% (11,6 tuhandelt kroonilt 11,2 tuhande kroonini kuus). Sarnaselt 2009. aastale ei olnud võimalik maksta tulemuspreemiat ning ka lisatasud olid tunduvalt väiksemad kui varasematel aastatel. Kui linna töötajate keskmine töötasu vähenes 2010. aastal 3,6%, siis brutopalk Eestis tervikuna tõusis 0,9%.
Joonis 11. Linna asutuste töötajate keskmine töötasu ühes kuus 2006–2010. aastal (kroonides) 12 039 11 590 11 11 175 9 875 8 074
6 7 8 9 0 0 0 0 0 1 0 0 0 0 0 2 2 2 2 2
Linnaorganisatsiooni jätkusuutliku arengu tagamisel on oluline süsteemselt toimiv ja eesmärgipärane koolitus- ja arendustegevus. Sellel eesmärgil on alates 2000. aastast teenistujate koolituskuludeks planeeritud vahendeid kuni ühe kuu ametipalga suuruses summas iga teenistuja kohta, 2010. aastal arvestati koolituskuludeks kuni 0,2 ametipalka teenistuja kohta. Koolituste plaanimisel on võetud suund tsentraalselt korraldatud koolitustele, mille puhul selgitatakse eelnevalt välja linna töötajate koolitusvajadus ja leitakse sobivad lektorid ning koolitus tehakse kõigile sama valdkonna töötajatele korraga. Sel viisil tagatakse linnas ühtsetel printsiipidel põhinev metoodiline juhendamine ja koolituseks ettenähtud vahendite säästlikum kasutamine. Linnaorganisatsioonis osutati jätkuvalt suurt tähelepanu töökeskkonna turvalisusele ja töötervishoiule. Mitmes asutuses korraldati töörahulolu uuring. Uuringu tulemuste kohaselt hindavad töötajad kõrgelt töövahendite kvaliteeti, abivalmis töökaaslasi, toimetulekut oma tööga ning töö vastavust huvidele. Kui tööturvalisust hinnati väga kõrgelt, siis rahulolematus tööruumidega on olnud paljude töötajate probleem juba aastaid. Nüüdisaegsete tööruumide tagamisel on üks lahendusi linna uue haldushoone rajamine. 2010. aastal tehti Tallinna linnaametnike uuring, mille tulemusel võib öelda: Tallinna linnaametnik on suhteliselt noor. 40% ametnikest on alla 41-aastased;
Tallinna linnaametnik on hea haridusega. 70% ametnikest on kõrgharidus, 16% keskeri- või kutsekeskharidus ja 14% keskharidus;
Tallinna linnaametnik õpib. 2010. aastal jätkas oma haridusteed kõrgkoolis (sh kraadiõpe) 10% ametnikest;
Tallinna linnaametnik võtab osa koolitustest. 2010. aastal osales iga linnaametnik vähemalt üks kord ühel koolitusel;
Linnateenistuses on naiste osakaal suurem. Juhtide hulgas on naisi 54%, nõunike hulgas 51%, vanemametnike hulgas 77% ja nooremametnike hulgas 78%. Kokku moodustavad linnaametnikest naised 74% ja mehed 26%; 13 Linnateenistuses on valdavalt uue põlvkonna ametnikud. 54% moodustavad ametnikud, kelle avaliku teenistuse staaž on alla 10 aasta. Samas pikeneb linnaametnike avaliku teenistuse staaž ning staaž linnateenistuses, mis on stabiilse organisatsiooni tunnuseks;
Tallinna linn on tööandjana atraktiivne. 2010. aasta jooksul tööle asunute hulgas on 20% ametnikke, kellel on eelnev avaliku teenistuse kogemus. Kolmandik vabadest ametikohtadest on täidetud linnaorganisatsiooni siseselt (asutusesisene värbamine, töötajate liikumine ühest ametiasutusest teise).
2.3.3 Linna äriühingud ja sihtasutused tööandjana
2010. aastal töötas linna äriühingutes ja valitseva mõju all olevates sihtasutustes kokku keskmiselt 6502 töötajat (2009. aastal 6764 töötajat). Seega linna äriühingute ja sihtasutuste keskmine töötajate arv on kokkuvõttes langenud 252 töötaja võrra. Nii vähenes meditsiinipersonal Lääne-Tallinna Keskhaiglas (töötajate keskmise arvu vähenemine 261 töötaja võrra), 2010. aasta alguses ühendati uues kliinikus osakonnad, mis tõi kaasa töötajate koondamise ning ligi 90 töötajat lahkus omal soovi, et asuda tööle välismaale. 2010. aastal jätkas Tallinna linn tööpuuduse leevendamiseks mõeldud abipaketiga linnaelanikele ja ettevõtjatele, Tallinna Autobussikoondises suurenes töötajate arv 73 töötaja võrra seoses sotsiaalsete töökohtade moodustamisega. Linna äriühingute ja valitseva mõju all olevate sihtasutuste töötajatest töötab tervishoiuvaldkonnas 65,1%, transpordi ja ettevõtlusvaldkonnas 33,6%, kultuurivaldkonnas 1,1% ning muude tegevusalade (nt keskkonnakaitse, kommunaalmajandus, sotsiaalhoolekanne) valdkonnas 0,2%. Aruandeaasta töötajate struktuurist valdkondade kaupa annab ülevaate alljärgnev joonis.
Joonis 12. Linna valitseva mõju all olevate üksuste töötajate osakaal tegevusalade kaupa 2010. aastal
Tervishoid 65,1% Kultuur 1,1%
Transport ja ettevõtlus 33,6% Muud 0,2%
Linna valitseva mõju all olevate üksuste töötajate töötasu 2010. aastal oli kokku ligi 1,0 miljard krooni. Ühe töötaja keskmine töötasu oli aruandeaastal 13,3 tuhat krooni kuus, töötasu on jäänud samale tasemele kui 2009. aastal. Sealhulgas oli transpordivaldkonna töötajate keskmine töötasu 11,3 tuhat krooni ja tervishoiusektori töötajate töötasu 14,2 tuhat krooni. Töötajate keskmisest töötasust valdkondade kaupa annab ülevaate joonis 13. Kuna muude valdkondade töötajate osakaal kogu töötajate arvust on väga väike, ei ole nende keskmist töötasu joonisel eraldi esile toodud.
Joonis 13. Linna valitseva mõju all olevate üksuste töötajate keskmine töötasu ühes kuus 2008–2010 (kroonides) 17 701 17 058 16 108 16 14 198 13 989 13 769 13 668 12 519 12 11 259
d s d e i s lu o t h u õ s n v i e v e e r t t i t e r e T u a u j t t l r u o p K s n a r 2008 2009 2010 T 14 3. Tallinna elanik
Tallinn on Eesti suurim omavalitsusüksus. Aasta lõpu seisuga oli tallinlasi 411 980, mis moodustab üle 30% Eesti elanikkonnast. Eesti rahvastikuregistri andmetel kasvas Tallinna elanike arv 2010. aastal 5277 inimese võrra. Tallinna rahvaarv ületab Eesti suuruselt teise linna Tartu elanike arvu neli korda, kuid Läänemere piirkonna riikide pealinnadest on Tallinn väikseim. Ka rahvastiku tiheduselt – alla 2600 inimese ruutkilomeetri kohta – jääb Tallinn oluliselt alla enamiku Euroopa riikide pealinnadele. Tallinna elanikkond on paljurahvuseline. Elanikest 52% on eestlased. Järgnevad venelased (38%), ukrainlased (4%) ja teised rahvused. Linnaosadest on eestlaste osatähtsus suurim Nõmmel, Pirital, Kesklinnas ja Kristiines.
Joonis 14. Tallinna rahvastiku arvuline koosseis (rahvastikuregistri andmed seisuga 1. jaanuar 2011)
Eestlased 210 745
Teised Venelased rahvused 158 539 13 510 Valg e- Ukrainlased venelased 15 108 8 403 Kui rahvastikuregistri andmetel Eesti rahvaarv pidevalt väheneb, siis Tallinna rahvaarv on viimastel aastatel olnud üsna stabiilne, näidates väikest kasvutendentsi. Linnaosade kaupa on elanikkond aastatel 2005–2011 püsinud suhteliselt muutumatu, välja arvatud kiire kasv väikseima rahvaarvuga Pirita linnaosas.
Tabel 3. Tallinna linnaosade elanike arv 2005–2011 (rahvastikuregistri andmed seisuga 1. jaanuar 2011)
2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 Muutus 2005- 2011 (%-des)
Haabersti 38 267 38 968 38 956 39 587 40 454 41 051 41 549 9 Kesklinn 45 652 46 180 46 041 47 671 48 158 48 646 50 182 10 Kristiine 29 908 29 816 29 511 29 478 29 221 29 395 29 810 0 Lasnamäe 114 440 114 142 112 306 112 001 113 332 114 258 115 654 1 Mustamäe 65 837 65 692 64 500 64 243 64 339 64 113 64 597 -2 Nõmme 39 102 39 436 38 856 38 725 38 428 38 100 38 275 -2 Pirita 11 299 12 277 13 235 14 039 14 595 15 135 15 567 38 Põhja-Tallinn 56 997 56 994 55 691 55 628 55 478 56 005 56 346 -1 Kokku 401 502 403 505 399 096 401 372 404 005 406 703 411 980 3
Tallinna elanike arvule on oluline mõju olnud ka inimeste rändel. Seda ennekõike seoses Eesti 1980. aastate suurte põlvkondade asumisega pealinna õppima ja tööle. Noorte sisseränne on suurendanud nooremate vanuserühmade osakaalu linna rahvastikus ja loonud soodsa pinnase sündimuse kasvuks ning iibetrendi pöördumiseks positiivses suunas. 2010. aastal sündis Tallinnas 5170 last, surnute arv oli 4233. Seega oli loomulik iive Tallinnas 2010. aastal 937 inimest.
15 Joonis 15. Loomulik iive Tallinnas ja Eestis 2004–2010 (Statistikaameti andmetel)
2 000
1 000
0 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 -1 000
-2 000
-3 000
-4 000 Tallinn Ees ti
Tallinna elanikkonna suurenemist on viimastel aastatel mõjutanud ka majandussurutis, mille tagajärjel mujal Eestis töö kaotanud inimesed on siirdunud pealinna tööd otsima. Statistikaameti esialgsetel andmetel oli 2010. aastal Tallinnas 15–74-aastasi tööga hõivatud inimesi 189 400, mis on 6800 inimest vähem kui eelmisel aastal. Samas oli töötukassa andmetel 2010. aasta detsembris Tallinnas 19 300 registreeritud töötut, mis on 7300 inimest ehk 27% vähem kui aasta tagasi. Eeltoodud andmete vastuolulisust võib selgitada ühelt poolt sellega, et üha enam inimesi on siirdunud lühiajalistele tööotsingutele välisriikidesse, samas kahjuks ka sellega, et pikaajaliste töötute arv on suurenenud. Majanduskriisi mõjude leevendamiseks ja kriisist väljatulekuks võttis linnavolikogu 2. detsembril 2010. a vastu juba teise abipaketi linnaelanike ja ettevõtete abistamiseks. Abipakett sisaldab raskustesse sattunud linnaelanikele ja ettevõtetele 53 abimeedet, sh mitmesuguseid tööpuuduse leevendamise meetmeid. Põhjalikum ülevaade Tallinna linna ja tema elanike kohta avaldatakse igal aastal statistikakogumikus „Tallinn arvudes“ (http://www.tallinn.ee/g2677s45501). Linnas tehtud uuringute kohta saab teavet 2009. aasta lõpus valminud Tallinna uuringute infosüsteemist (http://uuringud.tallinnlv.ee/), mis koondab linnas tellitud ja korraldatud uuringud.
16 4. Tegevuskeskkonna ülevaade
4.1 2010. aasta majanduskeskkond
Eesti saavutas majanduslanguse põhja 2010. aasta I kvartali lõpuks, kui majandus langes veel eelmise aasta sama perioodiga võrreldes üle 2%. Tulenevalt asjaolust, et Eesti suuremate ekspordipartnerite Rootsi, Soome, Venemaa ja Saksamaa majandus kosus 2010. aastal oodatust kiiremini, kasvas kiiresti nende riikide sisenõudlus ja tööstuse hangete maht, mis mõjutas oluliselt ka Eesti ekspordivõimalusi. Statistikaameti andmetel tootsid Eesti tööstusettevõtted 2010. aastal 23% toodangut rohkem kui aasta varem. Enam kui kahekordne kasv oli elektroonikatööstuses, kiire kasv oli samuti puidutöötlemise, masinate ja seadmete tootmise ning metallitöötlemise valdkonnas. Positiivse tõuke majanduskasvule ja eelkõige teenindusele andis välisturistide arvu 13% suurenemine. Eelnimetatud ja muude tegurite mõjul kasvas Eesti majandus 2010. aasta II kvartalis 3,1%, III kvartalis 5% ja IV kvartalis 6,7%. Esialgsetel andmetel kasvas Eesti sisemajanduse kogutoodang 2010. aastal tervikuna 3,1%. Majanduskasv saavutati eeskätt kasutamata tootmisvõimsuste rakendamise tulemusena. Vaatamata majanduse mõningasele elavnemisele on tulenevalt eelnenud sügavast langusperioodist Eesti majandusnäitajad langenud 2005. aasta tasemele. Tarbijahinnad on aga võrreldes 2005. aastaga kasvanud 24,9%, sh 2010. aastal 3%. Kui 2007. aastal moodustas Eurostati andmetel Eesti sisemajanduse kogutoodang turuhindades ostujõu standardi alusel elaniku kohta 69% Euroopa Liidu keskmisest, siis 2009. aastal oli see vaid 64%. Lausanne`is asuva Juhtimise Arendamise Instituudi (IMD) koostatavas tööstuslikult arenenumate riikide konkurentsivõime edetabelis on Eesti langenud samal ajal 26. kohalt 34-ks, kusjuures tootlikkuse ja efektiivsuse osas on Eesti 44. ja tööhõive osas 57. kohal. Üks suurimaid probleeme on jätkuvalt madal tööhõive ja kõrge tööpuuduse tase. Registreeritud tööpuudus oli 2010. aasta detsembris 65,3 tuhat inimest, vähenedes aastaga 22 tuhande inimese võrra. Seejuures aga ei kajastu registreeritud töötuse vähenemine Eestis töötavate inimeste arvu kasvus. Statistikaameti andmetel oli 2010. aasta IV kvartalis töötute hinnanguline arv Eestis 93 tuhat inimest ning töötuse määr 13,6%. Paljud töötud on loobunud Töötukassas käimast peale rahalise hüvitise saamise lõppu, sest riik ei suuda pakkuda piisavalt koolitusi ega ettevõtted töökohti. Pidevalt on kasvanud välismaale elamaasumine, välismaal töötamine ning mitteametlik töötamine. Statistikaameti andmetel oli 2010. aastal tööga hõivatud isikute arv 593 tuhat inimest, mis on ligi 22 tuhande inimese võrra väiksem kui 2009. aastal. Maksu- ja Tolliameti andmetel oli tulu saanud isikute keskmine arv 2010. aastal 547 tuhat inimest, mis on 25 tuhande inimese võrra väiksem kui 2009. aastal. Aasta lõpuks oli tulu saanud isikute arv kasvanud 557 tuhande inimeseni, mis on siiski ligi 9 tuhat inimest vähem kui aasta varem. Erinevus Statistikaametiga on tingitud asjaolust, et Statistikaameti küsitlusel põhinevas arvestuses kajastuvad ka need inimesed, kes töötavad lühiajaliselt välismaal, ja mitteametlikult töötavad isikud. Tööhõive alanemine on oluliselt vähendanud kohalike omavalitsuste tulusid. Kuna kohalike omavalitsuste tuludest ligi 60% moodustab üksikisiku tulumaks, mis sõltub aga tulu saajate arvust, keskmisest palgast ja tulumaksu eraldamise määrast, siis on kohalikud omavalitsused kaotanud 2008. aastaga võrreldes 15−20% oma tulubaasist. 2010. aastal laekus kohalikele omavalitsustele 2,3 miljardit krooni ehk 20,4% vähem tulumaksu kui 2008. aastal. Lisaks majanduslangusele vähendasid kohalikele omavalitsustele ülekantavat tulumaksu osa 2009. aastal muudetud omavalitsustele ülekandmisele kuuluv tulumaksumäär, mida alandati 11,93%-lt 11,4%-ni, ja tulumaksuvõlalt arvestatava intressitulu arvamine riigieelarve tuludesse.
4.2 Järgmiste aastate majandusprognoos
2011. aastaks prognoosivad analüütikud maailmamajanduse arengu mõningast aeglustumist, kasvuks prognoositakse eelneva aastaga võrreldes 3,5−4%. Euroopa Komisjoni arvates võib Euroopa Liidu majandus kasvada 2011. ja 2012. aastal vastavalt 1,5% ja 2%. Eesti peamiste kaubanduspartnerite majandus kasvab Euroopa Liidu keskmisest kiiremini, seda nii Rootsis, Soomes, Saksamaal, Venemaal kui ka Lätis. See loob head eeldused ka Eesti majanduse kasvuks. Rahandusministeeriumi 2011. aasta 11. aprilli majandusprognoosis on Eesti majanduskasvuks planeeritud 4%. Euroopa Komisjon prognoosib Eesti majanduskasvuks 2011. aastal 4,4% ja 2012. aastal 3,5%. Eesti Panga prognoos on vastavalt 4,2% ja 3,8%. Euroopas võib kasvada riikide hulk, kellel on probleemid oma võlgade tasumise ja kulutuste rahastamisega. Pealesurutud eelarvekärped tähendavad suuremat maksukoormust ja riigieelarveliste kulutuste vähenemist. Ka Ameerika Ühendriikide eelarveseisu pidev halvenemine on riigi üks suuremaid probleeme. Riikide majanduse arengut pärsib üldiselt ka hoogustuv hinnatõus toorme ja toiduainete turul. Elukalliduse kasv on juba kaasa toonud ebastabiilsust mitmetes riikides, eelkõige arengumaades.
17 Kuna Eestil on väga avatud majandus, siis mõjutavad väliskeskkonna muutused siinseid arengusuundumusi olulisel määral. Riskidest on suuremad ettevõtete investeerimiskäitumine, tööjõu väljavool, kvalifitseeritud tööjõu nappus ja üldine hinnatõus. Eesti tööstustoodang ja selle eksport on liiga aeglaselt liikunud kõrgemat lisandväärtust andva tootmise poole, endiselt domineerib suhteliselt lihtne ja odav toodang, mis baseerub madalatel kuludel. Lähtudes madalast kulude tasemest prognoositakse lähiaastatel otseinvesteeringute mahu kasvu kiirenemist Eesti majandusse. Vaatamata ekspordi kasvu aeglustumisele prognoositakse 2011. aastal Eestis ekspordi mahu 15–16% kasvu. Tööpuuduse määraks prognoositakse 2011. aastal 13,5%. Rahandusministeerium on prognoosinud keskmise palga kasvuks 2011. aastal 3,5%. Kuna suurest tööpuudusest tingitud ebakindlus aga püsib, siis 2011. aastal sisenõudlus ja eratarbimine märkimisväärselt ei kasva. Seetõttu ei ole oodata ka maksutulude kiiret kasvu.
4.3 Tallinn Eesti majandusruumis
Tallinn on Eesti teenindus-, kaubandus- ja finantskeskus, kus paikneb enamiku üleriigiliste ettevõtete juhtimine. Rahvusvaheliste ettevõtete Eesti turule suunatud harukontorid asuvad samuti valdavalt Tallinnas. Majandusanalüütikute väitel on Tallinn kogu Eesti arengu mootoriks, mille edukusest sõltub olulisel määral Eesti muude piirkondade areng. Tallinn koos teiste Harjumaa kohalike omavalitsusüksustega moodustab Eesti võimsaima majanduspiirkonna, mis on märkimisväärsel kohal kogu Läänemere majandusruumis ning on olnud väliskapitali jaoks Eestis peamine tõmbekeskus. Tallinnas toodetakse 51% Eesti sisemajanduse kogutoodangust. Elaniku kohta on sisemajanduse kogutoodang Eesti ja teiste Balti riikide pealinnadega võrreldes kõrgem, kuid jääb oluliselt alla Põhjamaade pealinnaregioonide tasemest. Ligi 77% lisandväärtusest luuakse Tallinnas kolmandas sektoris, s.o hulgi- ja jaekaubanduse, hotellide ja restoranide, finantsvahenduse, kinnisvara, avaliku halduse, hariduse, tervishoiu, veonduse, side jm sotsiaal- ja isikuteeninduse valdkonnas. Tallinnas oli 2009. aastal registreeritud 35 894 ettevõtet. Nendest 23% tegutses hulgi- ja jaekaubanduses ning mootorsõidukite remondi ettevõtetes, 16% kutse-, teadus- ja tehnikaalal, 8% veonduses ning laonduses, 8% kinnisvara valdkonnas, 8% haldus- ja abitegevuse valdkonnas ning 7% töötlevas tööstuses. Tallinna ettevõtetest on valdav osa väikesed, alla 10 töötajaga ettevõtted, mis moodustavad 90% registreeritud ettevõtete arvust. 10−49 töötajaga ettevõtete arv oli 2900, 50−249 töötajaga ettevõtteid oli 573. Üle 250 töötajaga ettevõtteid oli Tallinnas vaid 100. Välismaa omanikele kuulus 2009. aastal 5824 ettevõtet. Ettevõtluse arendamiseks on ka Tallinna linn andnud oma panuse läbi tööstusparkide ja ettevõtlusinkubaatorite loomise ning ettevõtluse toetamise erinevate toetusliikidega jne. Kokkuvõtvalt võib öelda, et Tallinna linna olukorda mõjutasid 2010. aastal samad tegurid, mis avaldavad mõju ka teistele kohalikele omavalitsustele. Vaatamata majanduse elavnemisele 2010. aasta II kvartalist oli tulu saanud isikute arv 2010. aasta kõigis kuudes väiksem kui 2009. aasta samal perioodil. Samas tulenevalt keskmise palga kasvust oli alates 2010. aasta augustist maksustatav tulu Tallinnas kokku juba suurem kui eelneval aastal. Vähenesid ka maksuvõlad. Nende ja mitmete teiste tegurite koosmõjul ületas Tallinnale ülekantud tulumaksu summa novembris ja detsembris juba 2009. aasta vastavate kuude taset.
4.4 Riigieelarve kärbete ja riigi tasandil tehtud otsuste mõju
Tulenevalt tulubaasi järsust vähenemisest on omavalitsused olnud sunnitud kärpima avalike teenuste osutamiseks tehtavaid kulutusi kahe aastaga 17,7%. Kuigi Rahandusministeeriumi prognoosist lähtudes võib 2011. aastal palgasaajate maksustatav brutotulu kasvada kokku ligi 7%, moodustab kohalikele omavalitsustele eraldatav tulumaks 2011. aastal vaid ca 85% 2008. aasta tasemest. Tallinna nii nagu ka teiste kohalike omavalitsuste tulubaas vähenes 2010. aastal lisaks majanduslangusele ka riigi õigusaktides tehtud muudatuste tõttu. Riigikogu vähendas 2009. aasta aprillist alates kohalikele omavalitsusüksustele eraldatava tulumaksu määra 11,93%-lt 11,4%-ni. Selle tagajärjel vähenes Tallinna eelarvesse ülekantav tulumaks arvestuslikult 2009. aastal kuni 126 miljonit krooni ja 2010. aastal kuni 154 miljonit krooni. Teeseaduse alusel eraldati kohalikele omavalitsustele kuni 2009. aastani teehoiuks vähemalt 10% laekunud mootorikütuse aktsiisist. 2008. aastal eraldati Tallinnale teehoiuks 70,6 miljonit krooni. 2009. aastal muudeti teeseadust ning omavalitsustele teehoiuks eraldatavate vahendite kogus otsustatakse edaspidi igaks eelarveaastaks riigieelarve vastuvõtmisega. Vabariigi Valitsus eraldas Tallinnale 2010. aastal teehoiuks vaid 18 miljonit krooni ehk ligi neli korda vähem kui eelneval aastal. Tasandusfondist Tallinnale eraldatavad vahendid vähenesid 2010. aastal võrreldes 2008. aastaga 72,1 miljonit krooni, sh hariduskulud 81,2 miljonit krooni. 2010. aastal riigieelarvelisi vahendeid koolieelsete lasteasutuste ehitamiseks ja rekonstrueerimiseks ei eraldatud. Ka vähenesid 2010. aastal riigieelarvelised toetused linnateatrile ning muude sotsiaal- ja kultuurisfääri kulude rahastamiseks.
18 Tabel 4. Tallinna linnaeelarve tulud perioodil 2008−2010 (tuhandetes kroonides)
Linnaeelarve tulud 2008 2009 2010 Muutus täitmine täitmine täitmine 2008−2010 Kokku linnaeelarve tulud 7 084 930 6 216 406 6 311 742 -773 188 -10,9% sellest maksutulud 4 562 389 3 972 954 3 842 557 -719 832 -15,8% sellest tulumaks 4 083 534 3 528 560 3 249 088 -834 446 -20,4% eraldised tasandusfondist 964 760 874 608 892 704 -72 056 -7,5% sellest hariduskulud 847 448 788 158 766 233 -81 215 -9,6% koolilõuna toetus 59 599 60 704 61 544 1 945 3,3% koolieelsete lasteasutuste toetus 50 123 -50 123 -100,0%
Samas on aga riigi õigusaktidest tulenevad muudatused kaasa toonud kohalike omavalitsuste poolt sisse ostetavate teenuste, materjalide ja majandamiskulude olulise kasvu. Nii on kohalike omavalitsuste ja nendele kuuluvate äriühin- gute ning sihtasutuste kulud kasvanud seoses käibemaksumäära ja aktsiiside tõstmisega, töötuskindlustusmakse määra tõstmisega jms. 2009. aastal tehtud muudatused avaldasid 2010. aastal mõju aga juba terve aasta ulatuses. Kokku on riigi õigusaktide muutmine toonud kaasa linna kulude kasvu 2008. aastaga võrreldes enam kui 100 miljonit krooni. Lisaks on üldine hinnatõus suurendanud nii elanike kui ka kohalike omavalitsuste jooksvaid kulusid. Ainuüksi tarbijahindade kasvust tingituna võivad kohalike omavalitsuste kulud kasvada 2011. aastal 2008. aastaga võrreldes üle 6,6% ning Rahandusministeeriumi prognoosist lähtudes tõusta 2015. aastaks 19,1%. Kohalikud omavalitsused ei ole tulubaasi ebapiisavuse ja täiendava maksustamisvõime sisulise puudumise tõttu võimelised sellist kulude kasvu katma, samas ei ole ka kulude kärpimine lõputult võimalik. Paratamatult avaldab eeltoodu olulist mõju avalike teenuste kvaliteedile ja mahule, avalike teenuste arendamine ei ole hetkeolukorras võimalik ning rõhuasetus on igapäevaülesannetega toimetulemisel. Omavalitsuste iseseisev investeerimisvõime on muutunud pea olematuks. Riigi ja omavalitsusliitude läbirääkimised omavalitsuste tulubaasi taastamiseks 2008. aasta tasemele ei ole andnud tulemusi. Euroopa kohalike omavalitsuste esinduskogu – Euroopa Regionaalsete ja Kohalike Omavalitsuste Kongressi (CLRAE) esitas 2010. aasta oktoobris Strasbourgis soovitused Eestile, milles tehakse ettepanek muuta kiiremas korras seadusandlust, et suurendada eraldisi kohalikele omavalitsustele neile põhiseaduse ja teiste seadustega pandud kohustuste täitmiseks. Samuti soovitatakse anda omavalitsustele suurem finantsautonoomia ning õigus kehtestada senisest suuremal määral kohalikke makse. Kongress rõhutas, et Eesti riik peab kaasama omavalitsusi ja nende ühendusi seadusmuudatuste arutelusse, kui muudatustega lisanduvad omavalitsustele rahalised kohustused. Analoogiliste järelduste ja soovitusteni jõudis ka OECD oma 2011. aasta alguses avaldatud ülevaates Eesti avaliku sektori kohta. Mõningal määral parandab ühekordselt kohalike omavalitsuste finantsolukorda riigi poolt CO2 kvoodi müügist saadud vahendite osaline suunamine kohalike omavalitsuste hoonete soojapidavuse suurendamiseks ning Tallinnale ka 15 uue trammi soetamiseks. Muutusi riigieelarve ja kohalike omavalitsuste tulubaasis ilmestab tabel 5 (allikas: rahandusministeerium).
Tabel 5. Kohalike omavalitsuste ja riigieelarve tulud ja kulud aastatel 2008–2010 (tuhandetes kroonides)
Tulud/kulud 2008 2009 2010 Muutus täitmine täitmine täitmine 2010/2008 Kohalikud omavalitsused Tulud kokku 22 752 762 20 211 956 19 872 228 -2 880 535 -12,7% sh maksutulud kokku 12 427 044 10 824 290 10 173 966 -2 253 078 -18,1% sh tulumaks 11 487 356 9 921 456 9 148 672 -2 338 684 -20,4% maamaks 755 105 754 938 802 623 47 518 6,3% kaupade ja teenuste müük 2 197 479 2 176 903 2 176 432 -21 047 -1,0% toetused 7 353 849 6 531 152 6 755 561 -598 288 -8,1% muud tulud 774 390 679 610 766 269 -8 121 -1,0% Tulud ilma toetusteta 15 398 913 13 680 804 13 116 667 -2 282 247 -14,8% Kulud kokku 23 745 821 21 255 793 19 538 360 -4 207 461 -17,7%
Riigieelarve Tulud kokku 84 855 369 85 685 134 87 780 370 2 925 001 3,4% Tulud ilma toetusteta 77 430 870 72 684 805 69 842 320 -7 588 550 -9,8% Kulud kokku* 90 102 577 87 321 765 87 647 440 -2 455 137 -2,7% *koos ülekantavate kuludega
19 4.5 Väljavaated 2011. aastaks
Kõige enam sõltub kohalike omavalitsuste, sh Tallinna areng järgnevatel aastatel majanduse üldisest arengust ja riigi kesktasandi otsustustest omavalitsuste tulubaasi kujundamise suhtes. 2011. aasta omavalitsuste ja riigi vahelised eelarveläbirääkimised lõppesid kahjuks kokkuleppe mittesõlmimisega. 2011. aastaks on planeeritud linnaeelarve tulusid 2,5% enam kui 2010. aastal. Kasv toimub põhilises osas saadava välisrahastuse arvelt. 2011. aasta linna eelarve koostamisel võeti aluseks rahandusministeeriumi 25.08.2010 avaldatud sügisprognoos, mille kohaselt kasvab 2011. aastal Eestis tööhõive 0,8% ja keskmine palk 2,6%. Sellest lähtuvalt on Tallinna 2011. aasta eelarves kavandatud tulumaksu kasvuks 3%. 11.04.2011 avaldatud rahandusministeeriumi kevadprognoosis avaldati senisest optimistlikumad suundumused, mis peaksid loodetavalt positiivset mõju omama ka linnaeelarve tuludele. 2011. aasta peamiseks riskiks on Eesti majandusarengu jätkusuutlikkus. Eesti avatud majandusele avalduvad koheselt mõju maailmamajanduse ebastabiilsuse faktorid, eelkõige lähinaabruses. Samuti ei saa riigi üldine majanduslik ja sotsiaalne areng olla edukas nõrkade omavalitsuste korral, kes ei suuda rahanappuse tõttu pakkuda kvaliteetset avalikku teenust. Elanike huvide ja vajaduste vähene arvestamine, suur tööpuudus ja madalad palgad suurendavad elanike väljarännet, mis on kahtlemata suureks ohuks nii Tallinna kui Eesti majanduse jätkusuutlikkusele tervikuna. Alates 1. jaanuarist 2011 on Eestis käibel Euroopa Liidu ühisraha euro. Eurole ülemineku ettevalmistamine ja sellega kaasnevad rohkearvulised tegevused on ka Tallinna linnale ressursimahukaks projektiks. Eeltoodust tulenevalt ja vajadusest tagada Tallinna linna tehniline ettevalmistus eurole üleminekuks moodustas Tallinna Linnavalitsus ka vastava ajutise komisjoni vastavate tegevuste koordineerimiseks. Komisjon kaasas oma töösse vajalikke eksperte ning alates 2010. aasta jaanuarist olid kõik linna ametiasutused tihedalt eurole üleminekuks vajaliku ettevalmistusprotsessiga seotud. Ettevalmistusprotsessi olulisemate valdkondadena võiks välja tuua: koolituste ja teavitamise organiseerimine; õigusaktide vastavusse viimine;
infotehnoloogilised muudatused; sularaha käitlemisega seonduvate küsimuste lahendamine;
seadmete ja kassaaparaatide väljavahetamine või valmisoleku tagamine uue vääringu käitlemiseks;
hindade kahes vääringus näitamise kohustuse tagamine;
reeglite väljatöötamine sotsiaalhoolekannet vajavate isikute rahavahetuse organiseerimiseks. Kõik eurole üleminekuga seonduvad tegevused said linna poolt tähtaegselt ellu viidud. Linnas kasutusel oleva majandustarkvara SAP ümberseadistamisega 2011. aasta märtsi lõpus võib eurole ülemineku protsessi lugeda Tallinna linna organisatsioonis edukalt lõppenuks.
4.6 Majanduskeskkonna mõju linna tütarettevõtjatele ja sihtasutustele
Eesti üldise majanduskeskkonna madalseis ning mitu 2010. aastal jõustunud riigi õigusaktide muudatust avaldasid olulist mõju ka linna äriühingute ja sihtasutuste majandustulemustele. 1. märtsist 2009 jõustunud valla- ja linnaeelarve seaduse muudatuse kohaselt piirati nii kohaliku omavalitsuse kui ka linna sihtasutuste ja äriühingute võimalusi finantseerida oma tegevust võõrvahenditest. Nimetatud muudatuse kohaselt võivad kohaliku omavalitsuse valitseva mõju all olevad üksused emiteerida võlakirju, võtta laenu, kapitalirendi- ja faktooringkohustusi ning muid pikaajalisi laenukohustusi vaid välisabi sild- ja kaasfinantseerimiseks ning olemas- olevate võlakohustuste refinantseerimiseks. Kuna kõik linna suuremad tütarettevõtjad, kelleks on ühistranspordi- teenust osutavad transpordiettevõtted ja tervishoiusektoris tegutsevad haiglad, on seni oma suuremaid investeeringuid finantseerinud pikaajaliste laenude kaasabil või kapitalirendilepinguid sõlmides, on seaduses sätestatud piirangutel äärmiselt oluline mõju. Mitmedki suuremad kavandatud investeeringud on seetõttu ajutiselt peatatud. Riigikogus vastuvõetud otsuste mõjul suurenesid pea kõigi ettevõtete ja sihtasutuste kulud mitmes valdkonnas. 1. jaanuarist 2010 tõusis tööandja töötuskindlustusmakse määr 2%-lt 2,8%-ni. Transpordiettevõtteid, eelkõige Tallinna Autobussikoondist mõjutas oluliselt mootorikütuste aktsiisi suurenemine 6,2% võrral alates 1. jaanuarist 2010. Eesti elektrituru osaline avamine 1. aprillist 2010 suurendas märgatavalt Tallinna Trammi- ja Trollibussi- koondise elektrikulu, kuna ettevõte pidi suurtarbijana hakkama elektrit ostma vabaturuhinnaga. Haiglate tulusid mõjutas valitsuse otsus kehtestada Eesti Haigekassa tervishoiuteenuste eest tasumisel piirhindadele koefitsient 0,94 alates 15. novembrist 2009. Koefitsiendi kehtestamine pidi esialgu olema ajutine, kuni 31. detsembrini 2010, kuid hiljem kehtestati ka 2011. aastaks piirhindu vähendav koefitsient (0,95).
20 Linna äriühingud ja sihtasutused on loodud eeskätt avalike teenuste osutamiseks ning teenuste tellijaks on valdavalt linn ise või mõni muu avaliku sektori üksus, näiteks Eesti Haigekassa. Seega sõltuvad linna äriühingud ja sihtasutused suuresti linna või riigi võimalustest tellida ja finantseerida avalikke teenuseid ka majandussurutise tingimustes. Eriti haavatavad on ettevõtted, kelle rahastus tuleneb olulises mahus vaid ühest allikast. Näiteks linna haiglate tuludest üle 80% moodustavad tulud Eesti Haigekassa ostetavatest raviteenustest ning Tallinna Trammi- ja Trollibussi- koondise AS-i ja Tallinna Autobussikoondise AS-i tuludest moodustavad üle 95% tulud Tallinna linnale osutatavatest ühistransporditeenustest. Eelnimetatud näited on rahalistes mahtudes suurimad, samas kehtib taoline proportsioon pea kõigi linna äriühingute ja sihtasutuste puhul. Järgnevatel joonistel (joonis 16 ja 17) on esitatud linna transpordiettevõtete tegevustulud aastatel 2007–2010, sealhulgas on eraldi esile toodud linnale müüdud transporditeenused ja ettevõtete muud tegevustulud ning linna kogutud ühistranspordipiletite müügitulu. Piletitulu ja linna transpordiettevõtetele tasutavate summade võrdlus näitab ilmekalt, millises ulatuses linn ühistranspordi valdkonda lisaks piletimüügist saadavatele tuludele finantseerib.
Joonis 16. Tallinna Autobussikoondise AS-i tegevustulud 2007–2010 (tuhandetes kroonides)
480 761 443 692 447 898
354 891
146 956 135 277 147 998 149 027
26 944 30 979 23 578 17 957
2007 2008 2009 2010 Muud tegevustulud Linnale müüdud teenused ja saadud toetused Ühistranspordi piletimüügi tulu
Joonis 17. Tallinna Trammi- ja Trollibussikoondise AS-i tegevustulud 2007–2010 (tuhandetes kroonides)
251 304 255 831 235 174
191 242
73 169 77 764 77 435 85 088
11 945 17 655 10 864 8 699
2007 2008 2009 2010 Muud tegevustulud Linnale müüdud teenused ja saadud toetused Ühistranspordi piletimüügi tulu
Kui töötuskindlustusmakse määra tõus suurendas mõnevõrra linna äriühingute ja sihtasutuste tööjõukulusid, siis majanduslanguse üldistes tingimustes on töötajatepoolne surve töötasude tõstmiseks endiselt väike. Transpordisektoris on töötajate töödistsipliin paranenud ja jätkuvalt on suhteliselt lihtne värvata uusi töötajaid. Meditsiinisektori töötajatel on endiselt huvi minna kõrgema palga pärast tööle välismaale. Ehkki 2010. aasta oli linna tervishoiuettevõtetele majanduslikult raske, suutsid haiglad säästlikult majandades aasta lõpetada positiivse tulemiga. Jätkuvalt vähenes keskmine ravikestus, mis vähendas ka haiglate kulusid patsiendi kohta. Nagu 2009. nii ka 2010. aastal andis tunda üldine majandussurutis ja inimeste vähenenud ostuvõime, millel oli oluline mõju nendele linna ettevõtetele, kelle tegevustulude põhiosa moodustavad eraisikutele müüdavad teenused. Näitena võib tuua Tallinna Hambapolikliiniku, kus hambaraviteenuste eest tasub valdavas osas klient ise – vaid veidi enam kui
21 kolmandik ettevõtte tuludest saadakse Eesti Haigekassalt. Tulu eraisikutele osutatavatelt teenustelt vähenes ka 2010. aastal, kuid tunduvalt vähem kui 2009. aastal. Kinnisvaraturu jätkuva madalseisu tõttu on keerukad ajad ka neil linna ettevõtetel, kes tegutsevad kinnisvara valdkonnas. Selliseks näiteks on AS Tallinna Tööstuspargid, kelle ülesanne on leida tööstusparki arendajaid ning seejärel kinnistud neile kas võõrandada või anda hoonestusõigusega kasutusse. Praeguses majandusolukorras eksisteerib arvestatav risk, et hoonestajad ei suuda täita lepingus ette nähtud nõudeid tootmisüksuse ehitamiseks, töökohtade loomiseks ja/või kinnistu ostu finantseerimiseks ning linna tütarettevõtjal tuleb leping katkestada ja leida kinnistule uus hoonestaja või ostja. Kokkuvõttes võib ütelda, et tänane majandusolukord tingib vajaduse analüüsida veelgi sisulisemalt linna tütarettevõtjate tegevuse efektiivsust ning välja töötada meetmed piisava jätkusuutlikkuse tagamiseks ja konkurentsivõime säilitamiseks olukorras, kus võõrvahendite kaasamine on piiratud ning linna või riigi võimalused ettevõtete tegevuse finantseerimiseks on oluliselt väiksemad kui eelnevatel aastatel.
22 5. Tegevusaruanne
5.1 Linnaelu areng valdkonniti
Haridus
Olulised tegevused Tallinna arengukavas 2009–2027 on hariduse valdkonna peaeesmärkidena määratletud turvaliselt kasvav, mitmekülgselt arenev ja elukestvalt õppiv tallinlane – haritud, võimekas ja avatud Tallinn. 2010. aastal jätkati programmi „Lasteaiakoht igale lapsele“ elluviimist ning loodi juurde 208 lasteaiakohta, millest 54 kohta lisandus Tallinna Asunduse Lasteaia ühe hoone rekonstrueerimisega. Jätkus koolide renoveerimine õppekeskkonna kvaliteedi parandamiseks, renoveeriti tervikuna 4 linna üldhariduskooli: Tallinna Liivalaia Gümnaasium, Tallinna Õismäe Gümnaasium, Tallinna Humanitaargümnaasium ja Tallinna Järveotsa Gümnaasium. Jätkus linna koolides lõimumise ja eestikeelsele õppele ülemineku toetamine. Korraldati konverentse ja konkursse, tunnustati õpilasi, õpetajaid ja haridusasutuste juhte ning jätkus õppe- ja kasvatustegevuse ning õpikeskkonna arendamise toetamine ja projektide finantseerimine. Valmistati ette ja kinnitati 41 haridusasutuse arengukava. Kontrolliti Tallinna üldhariduskoolide õpilaste koolikohustuse täitmist ning nõustati erivajadustega lapsi ja nende vanemaid.
Alusharidus Koolieelse lasteasutuse seaduse kohaselt on linna ülesanne korraldada koolieelsete lasteasutuste ülalpidamist ja tagada kõigile pooleteise- kuni seitsmeaastastele lastele, kelle elukoht on linna haldusterritooriumil ning kelle vanemad seda soovivad, võimalus käia teeninduspiirkonna lasteasutuses. 2010. aasta lõpu seisuga oli Tallinnas 132 lastehoidu ja alusharidust pakkuvat munitsipaalharidusasutust, sh 127 lasteaeda, 2 lasteaed-algkooli, 1 lasteaed-põhikool ja 2 lasteaiarühmadega kooli (Tallinna Heleni Kool ja Vanalinna Hariduskolleegium), kus võimaldati kokku kohti 21 512 lapsele (2009. aastal 21 304 lapsele), neist 4107-le sõimerühmas (rühmi kokku 227), 14 095-le aiarühmas (rühmi kokku 591), 2524-le liitrühmas (rühmi kokku 112), 244-le sobitusrühmas (rühmi kokku 13) ja 542-le erirühmas, sh tasandus- ja kehapuudega rühmades 434 last, arendusrühmades 35 last, meelepuudega laste rühmas 35 last ja liitpuudega laste rühmas 38 last (erivajadusega rühmi kokku 49). Ööhoiuteenust võimaldati koolieelsetes lasteasutustes 55 lapsele. Tallinna koolieelsetes munitsipaallasteasutustes töötas 2010. aastal kokku 2240 pedagoogi ja 50 logopeedi. Tallinna koolieelsete lasteasutuste majandamiskulude, personali töötasu ja sotsiaalmaksu ning õppevahendite kulu arvestuslik maksumus ühe lapse kohta 2010. aastal moodustas 25 296 krooni, mis oli 20% väiksem kui 2009. aastal (31 824 krooni).
Joonis 18. Laste arv Tallinna lasteasutustes 2002–2010 (aasta lõpul)
21 304 21 512 19 948 18 161 19 081 16 656 16 682 15 074 15 655
2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010
2010. aastal toetas linn lisaks 19 eralasteaeda (2009. aastal 18 eralasteaeda), võimaldades sellega alusharidust veel 642 lapsele (2009. aastal 596 lapsele). 2010. aastal oli koolieelse eralasteasutuse toetus 1668 krooni kuus ühe lapse kohta ehk 257 krooni võrra väiksem kui 2009. aastal (1925 krooni). Tallinna Linnavolikogu 14. detsembri 2006 otsusega nr 356 kinnitati programm „Lasteaiakoht igale lapsele”. Programmi eesmärk oli selgitada välja lasteaiakohtade vajadus aastani 2012 ja leida võimalikud operatiivsed lahendused laste päevahoiuteenuse nõudluse rahuldamiseks. Koolieelsetes lasteasutustes avati 6 uut rühma, sh sõimerühm Tallinna Lepistiku Lasteaed-Algkoolis, sõimerühm Tallinna Mustamäe 1. Lasteaed-Algkoolis, Tallinna Tuule Lasteaias ja 3 sõimerühma rekonstrueeritud Tallinna Asunduse Lasteaias. Oktoobrist 2010 liideti Tallinna Kaisukaru Lasteaed Tallinna Liivalossi Lasteaiaga, ühtlasi
23 lõpetati Tallinna Kaisukaru lasteaia ametlik tegevus. Lasnamäe Lasteaed-Algkool reorganiseeriti Tallinna Tuule Lasteaiaks. 01. oktoobriks 2010 oli lasteaedades kokku 992 rühma. 208 uuest lasteaiakohast 54 loodi Tallinna Asunduse Lasteaia hoone rekonstrueerimise tulemusena Lasnamäe linnaosas, laste arvu suurendamise teel olemasolevates rühmades lisandus 100 kohta ning 54 kohta lisandus uute rühmade avamisega Tallinna Lepistiku Lasteaed-Algkoolis ja Tallinna Mustamäe 1. Lasteaed-Algkoolis ning Tallinna Tuule Lasteaias (2009. aastal loodi linnas 1356 uut lasteaiakohta). 280 lapsele võimaldas linn lastehoiu ja alushariduse omandamise teiste omavalitsusüksuste koolieelsetes laste- asutustes. Tallinna linna koolieelsete munitsipaallasteasutuste teenuseid kasutas 815 teiste omavalitsusüksuste last.
Tabel 6. Lasteaiakohtade arv 2009–2010
Asutuse kuuluvus Kohtade arv Kasv (tk) 2009 2010 tk % Munitsipaallasteasutus 21 304 21 512 208 1,0% Eralasteaed 596 642 46 7,7% Kokku 21 900 22 154 254 1,2%
Põhi- ja üldkeskharidus Põhi- ja üldkeskhariduse omandamise ja koolikohustuse täitmise tagamiseks tegutses Tallinnas 2010. aasta lõpul 66 munitsipaalkooli (sh 2 lasteaed-algkooli, 1 lasteaed-põhikool, 9 põhikooli ja 54 gümnaasiumi), 11 era- ja 2 riigi üldhariduskooli. 2010. aastal korraldati Tallinna Väike-Õismäe Gümnaasium ja Tallinna Õismäe Humanitaargümnaasium ümber Tallinna Õismäe Gümnaasiumiks, Sõle Põhikool ja Pelgulinna Gümnaasium ümber Pelgulinna Gümnaasiumiks ning Pelguranna Põhikool ja Karjamaa Gümnaasium ümber Karjamaa Gümnaasiumiks. 2009/2010. õppeaastal oli Tallinna koolides kokku 42 139 õpilast (sh munitsipaalkoolides 39 912, riigikoolides 367 ja erakoolides 1860 õpilast). Võrreldes 2008/2009. õppeaastaga oli õpilaste arv 1192 võrra vähenenud. Ka 2011. aastal (2010/2011 õppeaastal) jätkub õpilaste arvu langus ning õpilaste arvuks prognoositakse 41 488 (rahvastikuregistri andmete järgi).
Joonis 19. Õpilaste arv Tallinna koolides 2002–2010 (aasta lõpul)
56 643 54 400 52 389 49 895 47 263 45 103 44 828 43 331 42 139
2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010
Põhi- ja üldkeskhariduse kvaliteeti ja arengut väljendab gümnaasiumilõpetajate riigieksamite keskmine tulemus, mis 2009/2010. õppeaastal oli Tallinna koolides 62,3 punkti, ning väljalangevus gümnaasiumist, mis on üheksa viimase aasta jooksul kahanenud kokku 13,3% võrra (17%-lt 3,7%-ni). Tallinna munitsipaalkoolides õppis 2010. aastal 4653 õpilast teistest omavalitsusüksustest (2009. aastal 5671 õpilast). Teiste omavalitsusüksuste munitsipaalkoolides õppivate Tallinna õpilaste arv oli 2010. aastal 960 (2009. aastal 1209 Tallinna õpilast). Õpilaskoha tegevuskulu arvestuslik maksumus vähenes 2010. aastal 2009. aastaga võrreldes 12%, s.o 11 100 kroonilt 9762 kroonile ühe õpilase kohta. Tallinna linn tagab alates 2006. aastast põhikooliõpilastele tasuta toitlustamise. 2010. aastal kattis linn lisaks 29 114 põhikooliõpilase toitlustamiskuludele ka 403 vähekindlustatud perest pärit gümnaasiumiõpilase toitlustamis- kulud. Toitlustamiskulusid kompenseeriti 2010. aastal 84,5 miljoni krooni ulatuses, millest riik hüvitas 65% ehk 55,6 miljonit krooni. Ühe toidupäeva maksumus 2010. aastal oli 18 krooni, millest 11,73 krooni hüvitas riik ja 6,27 krooni Tallinna linn. Laste tervise ja õpisuutlikkuse tagamiseks on vaja varakult märgata ja uurida nende vajadusi ning eripärasid. Seetõttu töötas Tallinna munitsipaalkoolides 2010. aastal lisaks 3020 õpetajale ka 60 logopeedi, 59 koolipsühholoogi,
24 9 eripedagoogi ja 43 õpiabirühma õpetajat. Paindliku tööajaga pikapäevarühmade avamisega laiendati võimalusi laste päevahoiuks. 2010. aastal võimaldasid kõik Tallinna üldhariduskoolid pikapäevarühma teenust, rakendatud oli 284 pikapäevarühma kasvatajat. Tallinna koolides tegutses 2010. aastal 1474 huviringi (2009. aastal 1549), mida juhendasid 184 ringijuhti (2009. aastal 190). 2010. aastal vähenes üldhariduskoolide juures tegutsevates huviringides osalevate laste arv 26 116-lt 25 477-ni, mis oli tingitud põhikooliõpilaste üldarvu vähenemisest. Huviringides osalevatest õpilastest moodustavad suurima osa 7.–9. klasside noored. Ringides tegeleti nii tehnika, loodusõpetuse, teatri, spordi, kunsti, muusika, tantsu, konstrueerimise kui ka võõrkeeltega.
Kutseharidus Tallinna linnale kuulub üks kutseõppeasutus – Tallinna Kopli Ametikool, kus on võimalik Tallinna ettevõtete ning tööjõuturu vajadusi arvestades omandada kutseõpet järgmistel erialadel: elektrik, keskkonnatehnika lukksepp, kinnisvarahooldus, rahvuslik puutööndus, sepatöö, tekstiilitöö ja kodumajandus. Õppeliikidena rakendatakse koolis kutsekeskharidust, kutseõpet põhihariduse või keskhariduse baasil, põhihariduse nõudeta kutseõpet ning kutseõpet põhikoolis ja gümnaasiumis. Koolis on võimalus õppida eesti ja vene keeles. 2009/2010. õppeaastal lõpetas kooli IV lennuna 67 õpilast. 2009/2010. õppeaastal õppis Tallinna Kopli Ametikoolis 218 noort 23 õpperühmas, neist 84 põhihariduseta ning 134 põhiharidusega õpilast. Eelkutseõpet omandas ka 22 Tallinna Täiskasvanute Gümnaasiumi õpilast ning 27 Vana- Kalamaja Täiskasvanute Gümnaasiumi õpilast. Tallinna Kopli Ametikool pakub ainsa kutsekoolina Tallinnas võimalust omandada elukutset ka neil, kel on põhikool pooleli jäänud. Eesmärgiga olla valmis vastu võtma ka erivajadustega õpilasi jätkati 2010. aastal (avati 2008. aastal) kodumajanduse eriala, mida õpetatakse Käo ja Juksi päevakeskustes. Tööhõive suurendamiseks korraldati Tallinna Kopli Ametikoolis ka täiskasvanute koolitust ja ümberõpet järgmistel erialadel: õuealade kujundamine ja hooldamine, lillede värvid aiakujunduses, korstnapühkija, hooldusremondi elektriku, käsitöötoodete müüjate ja keevitaja täienduskoolitused. Täiskasvanute koolituse raames toimus Tallinna Kopli Ametikoolis 2010. aastal 14 kursust, millel osales kokku 208 kursuslast (2009. aastal 168 kursuslast). Koolis on loodud nüüdisaegne õpikeskkond. Õpetamise põhirõhk on tänapäevasel tehnoloogial ja praktilisel tegevusel. Tallinna Kopli Ametikooli head koostööpartnerid on Tallinna suured ning tuntud tööandjad, nagu Kaitsevägi, BLRT Grupp, Tallinna Trammi- ja Trollibussikoondise AS, AS Tallinna Vesi, AS Leibur, Tallinna Botaanikaaed, Tallinna Loomaaed, SA Tallinna Lauluväljak, Eesti Rahvakunsti ja Käsitöö Liit jt, kus Tallinna Kopli Ametikooli õpilased saavad teoorias õpitud oskusi arendada praktikas.
Huviharidus Eesmärgiga toetada lapse isiksuse arendamist, tema sotsialiseerumist ja vaba aja sisustamist turvalises õpikeskkonnas professionaalsete pedagoogide juhendamisel tegutses 2010. aastal Tallinnas 9 munitsipaalhuvikooli ja 3 Vanalinna Hariduskolleegiumi koosseisu kuuluvat huvikooli (kokku 9969 õpilast). Samuti pakkusid huviharidust üldhariduskoolide huviringid, kus tegutses kokku 25 447 last. Joonis 20 annab ülevaate huviharidust omandavate laste arvu kohta Tallinnas aastatel 2005–2010. Sarnaselt õpilaste arvu vähenemisega Tallinna koolides on vähenenud laste arv ka huvikoolides.
Joonis 20. Huviharidust omandavate laste arv Tallinnas 2005–2010 (aasta lõpul)
43 152 42 866 41 982 40 402 37 243 33 489
2005 2006 2007 2008 2009 2010
Linn toetab jätkuvalt huviharidusprojektide elluviimist. 2010. aastal toetati haridusasutuste 26 projekti ja mittetulundusühingute 57 projekti kokku 455 tuhande krooniga. Haridusasutuste projektides osales kokku 5 450 õpilast ja mittetulundustegevuse projektides 5002 last. Edukamad projektid 2010. aastal olid Haabersti Vene Gümnaasiumi korraldatud ülelinnaline intellektuaalne mitmevõistlus „Mesimumm“, Liivalaia Gümnaasiumi projekt „Veebiviktoriin Tallinna ajaloost“ ning Tallinna I Internaatkooli erivajadustega lastele suunatud kunstiprojekt „Valgele valgega“. Lisaks toetati 3154 III klasside õpilase ujumise algõpet.
25 Muud haridusteenused 2010. aastal jätkus tegevus õpikeskkonna loomiseks, mis võimaldas Tallinna lastel ja õpilastel omandada riiklikus õppekavas esitatud nõuetele vastavaid info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) pädevusi. Keskenduti peamiselt haridusasutustele nüüdisaegse õppetöö korraldamiseks vajaliku IKT-taristu toimimise tagamisele. Koostati IKT programm aastateks 2011–2015, millega määrati kindlaks olulisemad arengusuunad ja keskkonna arendamise vajadus. Kõigile linna haridusasutustele on loodud võimalused tsentraalsete IKT infrastruktuuriteenuste (domeeniserver, failiserver, printserver, terminalserver, grupitööserver, andmevarundus, viiruse- ja nuhkvaratõrje, jm) kasutamiseks. 2010. aasta sügiseks oli linna haridusasutustest nimetatud teenusega liitunud 79 haridusasutust. Silmapaistvaks saavutuseks võib pidada seda, et e-kooliga on liitunud juba 96% Tallinna koolidest, sh 2010. aastal liitus üks kool. Praeguseks on kõikidel Tallinna koolidel elektroonilise õpikeskkonna Miksike kasutamise õigused. Eesmärgiga toetada ja motiveerida laste ja noorte püüdlusi ja loomingulist tegevust jätkati ka parimate tunnustamisega. 2009/2010. õppeaastal toimusid olümpiaadid 22 õppeaines, millest võttis osa 9726 õpilast. Eestit esindasid 11 rahvusvahelisel olümpiaadil 24 Tallinna õpilast, kes võitsid kokku 24 medalit (3 kuld-, 7 hõbe- ja 14 pronksmedalit). Linnaosades aitavad koolikohustuse täitmist tagada ja kriminaalennetustööd korraldada alaealiste komisjonid. 2010. aastal arutati kokku 540 alaealiste õigusrikkumist, mis on 340 võrra vähem kui 2009. aastal. Koostöös mittetulundusühingutega viidi ellu mitu riskirühma noortele suunatud erinoorsootöö projekti. Lisaks on loodud Tallinna viies munitsipaalkoolis kasvatusraskustega õpilaste klassid, mille eesmärk on korrigeerida õpilaste käitumisharjumusi, vähendada koolieiramist, parandada üldist sotsiaalset pädevust ning kujundada õpiharjumusi ja väärtushoiakuid.
Osalemine projektides
„Tallinna Õppenõustamiskeskus“, mille eesmärk on piirkondlike õppenõustamiskeskuste loomise ja nõustamis- kvaliteedi arendamise kaudu parandada nõustamisteenuse kättesaadavust, et ennetada õpilaste koolist väljalangemist ja suurendada noorte edasist toimetulekut ning konkurentsivõimet igapäevaelus ja tööjõuturul. 2010. aastal juhiti programmi Tallinna piirkonna tegevust, korraldati nõustajate tööd ja dokumentide haldamist. Projekt kestab 01.10.2008−31.12.2011.
„Aktiivne ja turvaline koolipäev“, mille eesmärk on kogukonda kaasates edendada laste ja noorukite tervislikku elu ja heaolu koolis aktiivse eluviisi ja parema elukeskkonna kaudu. Projekti tegevused 2010. aastal: koolidele osteti vahendeid, millega saab sisustada vahetundide tegevusi; koolide projektijuhtidele korraldati kaks projektitegevuste analüüsimise seminari; korraldati kümme kogemusseminari Tallinna eri koolides, et tutvustada eri koolide kogemusi õpilaste vaba aja sisustamisel; koolide projektijuhtidele korraldati õppereis- seminar Turusse, kus tutvuti projektis osalevate Turu koolide tegevusega õpilaste vahetundide ja tunnijärgse aja sisustamisel. Kogu aasta jooksul on korraldatud eri sihtrühmade (õpilased, õpetajad, koolide projektijuhid) küsitlusi, mille tulemusi analüüsitakse ja esitletakse 2011. aastal. Projekti tulemusena on välja töötatud meetodid ja vahendid laste ja noorte aktiivsuse ja osavõtu suurendamiseks koolis: on aktiveeritud keskkond, loodud koostöömudel ja metoodiliste töövahendite kogum; koostöös teiste laste ja noortega töötavate asutustega on välja töötatud pikapäevakooli tegevused. Projekt kestab 01.09.2009−01.12.2012.
„Tallinna Haridusameti allasutuste juhtide ja allasutuste kuraatorite juhtimisalase professionaalsuse tõstmine”, mille eesmärk on koostöös Mainori Kõrgkooliga pakkuda linna haridusasutuste juhtidele võimalust osaleda koolitusel, mis oli suunatud 21. sajandi juhile kui inimkesksele liidrile, kes on võimeline visualiseerima, kirjeldama, arendama ja rakendama personalipoliitikat. Koolituse teemadeks olid: erinevad eestvedamisvormid ja nende rakendamise efektiivsus; karismaatiline juht; koostöö ja meeskonnatöö haridusasutuses; juhi rollid ja juhtimiskäitumine; juhi isiksus ja juhtimisstiilid; töötaja juhendamise olulisus; psühholoogiline lepe, lojaalsus ja pühendumine organisatsioonis; asutuse personalitööga seotud töökorralduslikud dokumendid. Kokku osales koolitusel 201 asutuse juhti ja 13 hariduskorralduse teenistuse töötajat. Koolituse tulemusena valmisid (või uuendati) igapäevatöös kasutatavad dokumendid ja juhendmaterjalid (ametijuhendid, asutuse tutvustus, asutuse töökorraldusega seotud dokumendid vms), samuti näidismaterjalid. Projekt kestab 01.01.2010−30.06.2010.
„POLITICS – internetipõhine kodanikuõpetuse õppimise programm”, mille eesmärk on harjutada interneti vahendite kaasabil eri vanuses õpilaste rahvusvahelist koostööd ning äratada huvi kodanikuühiskonna toimimise mehhanismide ja ühise suhtluskeele leidmise vastu. Projekt kestab 01.11.2009−31.10.2011.
Investeerimisprojektid Haridusvaldkonna üks olulisemaid eesmärke on tagada haridusasutuses tänapäevane ja nõuetele vastav õpikeskkond. 2010. aastal tehti haridusasutuste renoveerimistöid nii linna eelarvevahenditest kui ka koostöös erasektoriga.
26 Erasektoriga koostöös renoveeritud koolide kohta saab lugeda aastaaruande lisast 30 „Teenuste kontsessioonikokkuleppedˮ. 2010. aastal tegi linn koostöös erapartneriga Kooliarenduse OÜ tervikremondi neljas linna üldhariduskoolis: Tallinna Liivalaia Gümnaasiumis, Tallinna Õismäe Gümnaasiumis, Tallinna Humanitaargümnaasiumis ja Tallinna Järveotsa Gümnaasiumis. Kolm esimest said uued täismõõdus võimlad, nüüdisajastati kõigi koolide spordiväljakud. Õppeaasta alguseks varustati renoveeritud koolid uue mööbli ja sisseseadega. Osalisteks remontideks kasutati investeeringuvahendeid koolide katuste korrastamiseks jne. Tuleohutusnõuete tagamiseks paigaldati Tallinna Arte Gümnaasiumi, Lasnamäe Põhikooli, Tallinna Paekaare Gümnaasiumi ja Jakob Westholmi Gümnaasiumi algklasside hoonetes automaatsed tulekahjusignalisatsioonid ja evakuatsioonivalgustus. Valmisid Tallinna Heleni Kooli õpilaskodu ja Tallinna Prantsuse Lütseumi spordihoone ehitamise projektid. Põhikoolide ja gümnaasiumide remondiks, renoveerimiseks ja sisustamiseks investeeris linn 2010. aastal kokku 10,7 miljonit krooni. Programmi „Lasteaiakoht igale lapsele” raames avati Lasnamäe linnaosas Tallinna Asunduse Lasteaia üks hoone (54 uut lasteaiakohta). Investeeringu kogumaksumuseks kujunes koos sisustusega 12,2 miljonit krooni. Osalisi remonttöid teostati koolieelsetes lasteasutustes avarii- ja ennetusremontidena. Kokku investeeriti 2010. aastal koos Asunduse Lasteaia remondi lõpetamisega koolieelsete lasteasutuste parendusse 9,2 miljonit krooni. Euroopa Liidu tõukefondide kaasrahastamisel valmis aasta lõpuks Tallinna Huvikeskuse Kullo osalise renoveerimise projekt. Renoveerimine on kavas ellu viia 2011. aastal.
Olulisemad suunad 2011. aastal
Jätkatakse haridusasutuste renoveerimist.
Jätkatakse koolivõrgu korrastamist Tallinna koolivõrgu korrastamise kava 2010−2012 kohaselt.
Jätkatakse Tallinna põhi- ja üldkeskhariduse arengukava 2008−2014 rakendamist.
Toetatakse lõimumist: eesti keele õpetamist ja üleminekut eestikeelsele aineõppele vene õppekeelega haridusasutustes.
Toetatakse õppe- ja kasvatustegevuse ning õpikeskkondade arendamist haridusasutustes.
Toetatakse haridusasutuste juhtimist sisehindamise süsteemi arendamise, noorte juhtide mentorprogrammi koordineerimise, juhtide arendustegevusse kaasamise ning konkursside ja konverentside korraldamise kaudu.
Toetatakse lapse- ja õpilasekeskset lähenemist ning õpilaste individuaalsete vajadustega arvestamist üldhariduskoolides.
Toetatakse õpilaste aktiivset osalemist õppekavavälistes tegevustes − olümpiaadidel, võistlustel ja konkurssidel – ning alustatakse uute tunnustusauhindade väljaandmist õpilastele.
Toetatakse ja tunnustatakse töös silmapaistvaid ja innovaatilisi haridusasutuste juhte, õpetajaid ja õpilasi ning korraldatakse neile konkursse ja tunnustusüritusi.
Toetatakse tervisedendust haridusasutustes sporditegevuse ja tervisedendusprojektide kaudu.
Taotletakse lisafinantseeringuid haridusalaseks arendustegevuseks, sh Euroopa Liidu toetusfondidest, ning osaletakse Euroopa Liidu toetatud projektides.
Toetatakse pilootptojekti „Kooli e-kaardidˮ Tallinna Reaalkoolis ning Tallinna Ühisgümnaasiumis. Projekti eesmärk on võtta kasutusele hübriidkaart e-õpilaspiletina, e-õpetajakaardina ja e-personalikaardina, mis koosneb riiklikust ID-kaardist ja puutevabast kiibist ning muude e-kaartidena puutevaba kiibiga kaart.
Kultuur
Olulised tegevused Tallinna arengukavas 2009–2027 on kultuurivaldkonna peaeesmärgina määratletud laia ja kvaliteetse kultuuriteenuste valiku tagamine nii Tallinna elanikele kui ka turistidele. 2010. aasta prioriteet oli jätkata projekti „Tallinn – Euroopa kultuuripealinn 2011ˮ ettevalmistamist. Samuti peeti oluliseks arendada välja kultuuriasutuste loomingulised, ruumilised ja tehnilised võimalused mitmekesiste kultuuriteenuste pakkumiseks ning tagada Tallinna rikkaliku ajaloopärandi säilimine, eksponeerimine, uurimine ja tutvustamine. 2010. aasta oli „Tallinn – Euroopa kultuuripealinn 2011ˮ ettevalmistav aasta, mille käigus koostati ettevalmistav programm „52 nädalatˮ, hakati välja andma nädalalehte „Kultuuripealinnˮ, toimusid Kultuuripealinna programmi
27 tutvustusüritused 15. mail Tallinna päeval ning 20. augustil, algatati vabatahtlike ning külalislahkuse programm ja avati kultuuripealinna infokeskus Rotermanni kvartalis. Arendati edasi Kultuurikatla projekti ning saadi erinevaid tõukefondide toetusi. Välisturunduse raames toimus mitmeid üritusi välismaal: eestiteemaline mardilaat Soomes ning kultuuripealinna programmi tutvustus Helsinki Senaatintoril. Toimus Euroopa Filmiakadeemia auhinnagala Tallinnas. Tallinna Linnamuuseum avas restaureeritud bastionikäigud ja Kiek in de Köki uue ekspositsiooni. Loodi Vene Muuseumi Sihtasutus, mille tegevus keskendub Eesti vene kogukonna 300-aastase ajaloo ning kultuuritraditsioonide uurimisele ning kajastamisele. Alustati Tallinna Loomaaia Keskkonnahariduse keskuse rajamist. Moodustati UNESCO maailmapärandi Tallinna nõukogu.
Raamatukogud Eesmärgiga tagada elanikele juurdepääs kirjandusele ja informatsioonile ning toetada inimeste elukestvat õpet ja enesetäiendamist tegutses Tallinna linnas 2010. aastal Tallinna Keskraamatukogu ja 17 haruraamatukogu (Haabersti linnaosas 2, Kesklinnas 3, Lasnamäe linnaosas 2, Mustamäe linnaosas 3, Nõmme linnaosas 3, Pirita linnaosas 1 ja Põhja-Tallinnas 3) ning raamatukogubuss. 2010. aasta jaanuaris lõpetati Merivälja raamatukogu tegevus. Raamatukogu sulgemise otsustas vähene raamatukoguteenuse kasutamine. Pirita linnaosa elanikele raamatukoguteenuse kättesaadavuse tagamiseks pikendati Pirita raamatukogu lahtiolekuaega. Linnaosa elanikke teenindab ka raamatukogubuss.
Tabel 7. Raamatukogu teenuste kasutamine
Teenuse liik Aasta Kasv 2009 2010 tk %
Külastajate arv 997 100 1 068 664 71 564 7,2% sh virtuaalseid külastusi 302 753 413 187 110 434 36,5% Kojulaenutusi 1 717 357 1 738 520 21 163 1,2% Vastatud infopäringud 15 616 10 745 -4 871 -31,2% Lugejakoolitust ja raamatut populariseerivad üritused 801 1 076 275 34,3% üritustel osalejate arv 12 617 19 641 7 024 55,7% Korraldatud näitused 259 327 68 26,3% Individuaalsed kasutajakoolitused 400 3 105 2 705 676,3% üritustel osalejate arv 4 529 3 129 -1 400 -30,9% Rühmakoolitused 400 477 77 19,3% üritustel osalejate arv 4 529 6 239 1 710 37,8% Individuaalsed koolitused tööotsijat 250 570 320 128,0% Rühmakoolitused tööotsijatele 47 112 65 138,3% üritustel osalejate arv 195 546 351 180,0%
Seoses lugemisaastaga kaasnes meedia kõrgendatud tähelepanu raamatukogu käekäigu vastu. Lugemisaasta tõstis lugemise teema ühiskonnas esile, mis on mõjutanud positiivselt ka raamatukogu teenuste kasutamist. 2010. aasta mais alustati raamatukogudesse vabatahtlike värbamist ning aasta lõpuks oli igas raamatukogus/osakonnas mitu aktiivset vabatahtlikku, kes tegelesid põhiliselt laste ja noorte vaba aja sisustamisega läbi erinevate ürituste korraldamise ning algajate arvutikasutajate juhendamise. Samuti aitasid vabatahtlikud raamatukoguhoidjaid erinevatel raamatukogutöödel. Jätkati laste- ja noorteteeninduses koostöös koolide ning lasteaedadega traditsioonilise koolivaheaegade sisustamisega. Igale Tallinna linnas 2010. aastal esimeses klassis kooliteed alustanud lapsele kingiti raamatukogu väljaantud raamat „Onu Heino väike pere“. Uute ettevõtmiste eesmärk oli suurendada laste ja noorte lugemishuvi. Korraldati kohtumisi populaarsete noorte näitlejatega, tegeleti lastelehe täiendamise ning uute interaktiivsete võimaluste loomisega. IT arendustes oli põhirõhk raamatukogu tööprotsesside efektiivsemaks muutmisel (inventeerimistarkvara ning töötlusosakonna aruannete ja saatelehtede generaatori juurutamine), eurole sujuvaks üleminekuks vajalike ette- valmistuste tegemisel ning elektrooniliste kollektsioonide andmebaasi loomisel.
28 Kultuuritegevus Eesmärgiga luua mitmekesiseid võimalusi vaba aja veetmiseks, sealhulgas harrastus- ja seltsitegevuse arendamiseks ning kontsertide, etenduste ja näituste korraldamiseks, tegutses 2010. aastal Tallinnas 10 linna kultuuriasutust: Tallinna Toomklubi, Pelgulinna Rahvamaja, Kultuuriseltside Teabekeskus, Vene Kultuurikeskus, Kultuurikeskus Lindakivi, Mustamäe Kultuurikeskus Kaja, Salme Kultuurikeskus, Nõmme Kultuurikeskus, Tallinna Haabersti Linnaosa Vaba Aja Keskus ja Pirita Vaba Aja Keskus. Nende asutuste 299 harrastusringi tegevusse oli kaasatud 6877 eri vanusegrupis ja eri huvidega inimest. Linna kultuuriasutused korraldasid 2010. aastal kokku 2126 kultuuriüritust. Lisaks harrastusringidele tegutsesid Tallinna linna kultuuri- ja vabaajakeskuste ruumides ka 150 mittetulundusühingut, kes pakkusid omalt poolt võimalusi harrastustegevuseks. Kultuuriseltside Teabekeskuse ja Pelgulinna Rahvamaja huviühendused võtsid osa rahvusvahelisest folkloori- festivalist „Baltica 2010ˮ. Tallinna Toomklubi meeskoor Runo tähistas kontsertreisiga Riiga ja Austriasse oma 60. tegevusaastat. Toomklubi pärimusteater Loomine korraldas külalisetendusi Peterburis ja Saksamaal. Toomklubi teatrikooli eestvedamisel korraldati õpilastele teatriprojekt „Mängime Jaan Krossi loomingut”.
Muuseumid Tallinna Linnamuuseumi koosseisu kuulub 10 harumuuseumi (Linnamuuseum, Fotomuuseum, Kiek in de Kök, Laste- muuseum, Peeter I Maja, E. Vilde muuseum, A. H. Tammsaare memoriaalmuuseum, Jaani seek, Toomkirik ja laste teemamuuseum Miia-Milla-Manda), mis tegutsevad eesmärgiga koguda, uurida ja säilitada eelnevate põlvkondade loodud väärtusi ning vahendada neid üldsusele teaduslikel, hariduslikel ja meelelahutuslikel eesmärkidel. Tähtsaimaks saavutuseks oli uuendatud kujul Kiek in de Köki ning bastionikäikude avamine märtsis, mis koos 2009. aasta septembris avatud uue muuseumiga Miia-Milla-Manda pälvisid nii avalikkuse kui ka meedia suure tähelepanu. Muuseume külastas 2010. aastal 153 284 inimest (2009. aastal 90 940 inimest). Tallinna Linnamuuseum korraldas 2455 ekskursiooni ja 3008 üritust. Muuseumi külastajate, ekskursioonide ja ürituste arv on oluliselt tõusnud seoses uute ekspositsioonide avamisega Kiek in de Kökis, bastionikäikudes ja laste teemamuuseumis Miia-Milla-Manda. 2010. aasta lõpuks oli muuseumites kokku 161 300 museaali (2009. aastal 161 286). 2010. aastal korraldas muuseum 40 näitust. Erinevate üritustega tähistati E. Vilde 145. sünnipäeva, tutvustati muuseumi Helsinki Mardilaadal ja laste- ning turismimessidel. Lisaks uuendati muuseumi kodulehekülge www.linnamuuseum.ee, võeti osa ICOMi (International Council of Museums) üldkongressist Shanghais, intensiivistati museaalide digiteerimist ja nende sisetamist muuseumide infosüsteemi MuIS ning parandati muuseumikogu säilitustingimusi. Muuseumi tegevust tunnustati Eesti Muuseumiauhindade jagamisel. Tallinna Linnamuuseum oli nominendiks kolmes kategoorias. Kiek in de Kök ja bastionikäigud seati parima toote nominendiks kahel korral. E.Vilde Muuseumi näitus „Kirjanik kohvriga” võitis muuseumide festivalil auhinna.
Loomaaed Loomaaia eesmärk on pakkuda inimestele looduslähedast puhkevõimalust, tagada uurimistöö ja ökoloogilise kasvatuse kaudu liigikaitse ning populariseerida loodus- ja keskkonnaalaseid teadmisi. Loomaaeda külastas 2010. aastal 308 253 inimest (2009. aastal 329 607 inimest). Tallinn Cardiga külastas loomaaeda 1746 inimest (2009. aastal 1458 inimest), mis on 16,5% rohkem kui 2009. aastal, mis peegeldab turistide arvu kasvu üldist trendi 2010. aastal. Jätkati tegevust kooliprogrammi toetava õppe vallas – nn zookooli tunnid, mida korraldatakse õpilastele. 2010. aastal osales projektis 1 386 õpilast (2009. aastal 3717 õpilast). Projektis osalejate arvu kahanemine tulenes asjaolust, et varasematel aastatel Tallinna koolidele tasuta osalust võimaldanud projekti 2010. aastal enam ei olnud ning Tallinna õpilastel tuli võrdselt muude piirkondade koolidega osaleda programmis üldistel alustel.
Teater Eesmärgiga tutvustada eesti kultuuri eri sihtgruppidele etendas Tallinna Linnateater 2010. aasta jooksul 396 etendust 53 093 vaatajale (2009. aastal 387 etendust 55 362 vaatajale). Teatri repertuaaris oli kokku 25 lavastust, neist 8 uuslavastust (2009. aastal 21 lavastust, neist 7 uuslavastust). 2010. aastal tähistati teatri asutaja Voldemar Panso 90. sünniaastapäeva. Jätkati koostööd Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia Lavakunstikooliga, mille tulemusel toodi lavale kaks uut lavastust, mis jäid ka teatri repertuaari. Samuti jätkati Teatrisõprade klubi ürituste korraldamist, millega pakuti harivat teavet oma publikule. Koostöös Tallinna Filharmooniaga korraldati novembrikuus ühine kontsertturnee Eesti neljas kontserdimajas − Tartus, Jõhvis, Pärnus ja Tallinnas − kavaga „Õnnelik õhtuˮ. Osaleti ka Tallinna Vanalinna Päevade programmis. Traditsiooniliselt etendas teater septembrikuu alguses kolme lavastust Eesti Teatri Festivalil Draama 2010. Linnateatri kavas olev lavastus „Meie, kangelasedˮ sai 2010. aasta Eesti Teatri Aastapreemia ja lavastaja Elmo Nüganen parima lavastaja preemia. Lavastusega „Meie, kangelasedˮ osaleti ka Peterburi rahvusvahelisel teatrifestivalil „Radugaˮ ja lavastusega „Keskööpäikeˮ (lavastaja Anu Lamp) Balti Teatri Festivalil.
29 Linnateatri ja Bulgaaria päritolu lavastaja Mladen Kiselovi koostööna lavastati Edward Albee näidend „Kes kardab Wirginia Woolfi?ˮ Teater alustas programmis „Kultuuripealinn 2011ˮ väljakuulutatud rahvusvahelise näidendivõistluse „New Baltic Dramaˮ väljavalitud võidutöö lavastamist „Vaata, ma kukunˮ (esietendus Linnateatris aprillis 2011). 2010. aasta lõpus toimus kuuendat korda rahvusvaheline teatrifestival „Talveöö unenäguˮ. Festivali seekordne külaline oli lavastaja Dmitri Krõmov oma Draamakunsti Kooliga. Külalised tõid kaasa kuus eri lavastust, millega anti kokku seitse etendust. Nende hulgas etendus 31. detsembril lavastus „Tere Tallinn, Kultuuripealinnˮ, mis oli üheks osaks SA Tallinn 2011 kultuuripealinna sündmustest. Festivali raames toimus ka teatrikriitiku Natalja Krõmova eestikeelse artiklitekogumiku esitlus. Kultuuriministeeriumi eraldatud toetusega alustati linnateatri suveõue taastamist, mis seoses teatrimaja suure saali ehitusega lammutati.
Kontsertteenus Eesmärgiga pakkuda linnaelanikele ja -külalistele muusikaelamusi ning luua loovisikutele võimalus tutvustada oma loomingut ja teha rahvusvahelist koostööd korraldas Tallinna Filharmoonia 2010. aastal 73 kontserti (2009. aastal 53 kontserti), mida külastas 13 574 inimest (2009. aastal 17 206 inimest), ning osales 11 koostööprojektis (2009. aastal 15 koostööprojektis). 2010. aastal ei korraldatud suure publikuarvuga suuri kontserte. Rohkem korraldati vähemate külastajatega väikeseid kontserte. 2010. aastal jätkusid Tallinna kammerorkestri sarjad „Kuldaegˮ, „Salongˮ ja „Viva oratorioˮ ning muusikafestival „Täiuslik Vaikusˮ. Koostöös Tallinna Linnateatriga korraldati üliedukas kontserttuur „Õnnelik õhtuˮ neljas erinevas Eesti linnas, mille käigus esitati levimuusika klassikasse kuuluvaid laule. Sügisel avati Tallinna Filharmoonia hooaeg kahe kontserdiga - Estonia kontserdisaalis Tallinnas ja Viini Musikvereini kuldses saalis Austrias. Tallinna Kammerorkester on seega Viini Musikvereini kuldses saalis esinenud esimene Eesti orkester. Tallinna Filharmoonia korraldas juba 6. korda muusika- ja teatrifestivali „Birgitta festivalˮ, mis pürgib Tallinna tunnusfestivaliks. Programm oli mahukas ja mitmekesine. Festivali peakülaliseks oli Moskva Novaja Opera kahe lavastusega. Omaproduktsioonina toodi festivalile C. W. Glucki „Orfeus ja Euridiceˮ ning E. Tambergi ballett „Joanna Tentataˮ. Anti välja CD-plaat Olav Ehala muusikaga lavastusele „Thijl Ulenspiegelˮ. Uue algatusena leidis aset džässi ja kirjandust ühendav ürituste sari „Kohtumised kamina juuresˮ, kus Kloostri Aida hubases ja loomingulises õhkkonnas kohtuvad muusik ja näitleja.
Koolitusteenus Eesmärgiga mitmekesistada koolitusturgu ning väärtustada elukestvat õpet võimaldati vabaharidus-, huvi- ja täiendus- koolitust 2446 inimesele (2009. aaastal 2663 inimesele). Pakuti 151 erinevat õppeprogrammi (2009. aaastal 115 õppeprogrammi). Õppetööd planeerides keskenduti kursuste mitmekesisusele ja õppetöö kvaliteedile. 2010. aastal korraldati 3132 tundi loenguid (2009. aaastal 3393 tundi loenguid). Lisaks korraldati 11 rahvaülikooli propageerivat üritust ja korraldati 13 näitust (2009. aastal 15 rahvaülikooli propageerivat üritust ja 15 näitust). Mai alguses toimunud lahtiste uste päevadel esinesid kursuslased oma aruandenäitustega. 2010. aasta oli koolitusturul suure languse aastaning positsiooni säilitamiseks töötati Tallinna Rahvaülikoolis välja lühemaid ja soodsama hinnaga kursusi. Tänu läbiviidud muudatustele suudeti ära hoida loengutundide ja kuulajate arvu oluline vähenemine. Suuremat huvi pälvisid kursused „Trendid maailmakirjandusesˮ, „Hiina meditsiinˮ, „Suguvõsa uurimineˮ, „Kultuuripärlidˮ ja „Veinikoolˮ. Populaarsed olid ka keelekursused, fotograafia- ja käsitöökursused. Tallinna Rahvaülikool osales Euroopa Sotsiaalfondi rahastatavas (ESF) programmis „Täiskasvanute koolitus vabahariduslikes koolituskeskustesˮ, mille eesmärk on suurendada inimeste konkurentsivõimet tööturul. Projekti raames korraldati 8 kursust 82 õppurile. Seoses osalemisega ESF programmis sai Rahvaülikool endale kümne arvutiga arvutiklassi, mis võimaldas korraldada erinevaid arvutikursusi, peale selle loob saadud arvutiklass tulevikus võimaluse integreerida arvutiõpet teiste kursustega.
Muinsuskaitse Eesmärgiga hoida ja teadvustada kultuuripärandit, tagada mälestiste materiaalne korrashoid ning väärtustada ajaloolist elukeskkonda jätkati 2010. aastal Tallinna vanalinnas ja väljaspool vanalinna asuvate mälestiste juures ehitus- ja restaureerimistegevust. Jätkuvalt toetati mälestiste, vanalinna hoonete ja väärtuslike detailide restaureerimist, telliti restaureerimise projektdokumentatsioon, teostati väliuuringuid ning üldjärelevalvet. Restaureeriti vanalinnas Vene 12 katusekandekonstruktsioonid ja vahetati katus, konserveeriti ning eksponeeriti Vene 16 interjöör. Väljaspool vanalinna restaureeriti Kopli 77 asuva hoone fassaad ning remonditi Pärnu mnt 492 majakatus. Telliti restaureerimise projektdokumentatsioone, sh muinsuskaitse eritingimusi ning ekspertiise, tehti väliuuringuid ning üldjärelevalvet. Lõpetati 10 aastat kestnud Issanda Muutmise kiriku ikonostaasi konserveerimise
30 projekt, mille puhul ilmus ka brošüür. Anti välja raamat „Tallinna kirikud. Ajalugu ja restaureerimineˮ. Korraldati mitmeid arhitektuuripärandit tutvustavaid ekskursioone nii vanalinnas kui ka sellest väljaspool. 2010. aasta kevadel avati külastajatele värskelt restaureeritud Munkadetagune torn, mis moodustab koos Hellemanni torni ja ligi 200 meetri pikkuse linnamüüri kaitsekäigu lõiguga väga atraktiivse kompleksi. Tornides toimuvad näitused ja muud kultuurilised ettevõtmised. Torne haldab MTÜ Kultuurikokteil. Jaani kiriku oreli restaureerimiseks eraldati 300 tuhat krooni, millega lõpetati oreli restaureerimise projekt, mis oli kestnud viis aasta.
Miljööalade kaitse Eesmärk on säilitada ja teadvustada linnakodanikele arhitektuuriliselt ja kultuuriliselt terviklikult säilinud ajaloolise linnaruumi (miljööväärtuslike hoonestusalade) väärtusi. 2010. aastal anti välja toetusi 58 ajaloolise hoone detailide (ajaloolised uksed ja aknad, akende piirdeliistud ja simsid, varikatused, originaalne välislaudis jm) restaureerimiseks kogusummas 980 tuhat krooni. Jätkati 2001. aastal algatatud Tallinna ajaloolisi asumeid väärtustava kampaaniaga „Vana maja korda!”. Kampaania eesmärk on populariseerida säästvat suhtumist ehitatud keskkonda ja aidata inimestel tajuda vanas majas või miljöö- väärtuslikus piirkonnas elamise eeliseid. Kampaania raames koostati 2010. aastal välisviimistluspass 37 hoonele (2009. aastal 52 hoonele). Jätkati koostööd Säästva Renoveerimise Infokeskusega, kes korraldas elanikele ja huvilistele vana maja korrastamise temaatilisi seminare ja infopäevi ning andis arhitekti- ja insenerikonsultatsioone. Samuti korraldas Tallinna Kultuuriväärtuste Amet miljööalasid populariseerivaid loenguid ja ringkäike. Juhendati Tallinna Tehnikakõrgkooli ja Eesti Kunstiakadeemia tudengite inventeerimis- ja mõõdistuspraktikat. Hoonete restaureerimisprojektide ja välisviimistluspasside kvaliteetsema koostamise huvides telliti Tallinna puitasumite fassaadilaudiste profiilide kataloog. Anti välja hoonete omanikke nõustav trükis „Funktsionalistlik elamu“.
Kultuuriüritused ja mittetulundustegevuse toetused Toimusid traditsioonilised ja olulised kultuuriüritused, sh Tallinna Filharmoonia korraldatud Birgitta festival, MTÜ ART Foorumi läbiviidud teatrifestival „Kuldne mask”, Tallinna Linnateatri korraldatud teatrifestival „Talveöö unenägu“, kontserdisari „Kirikurenessanss“, folkloorifestival „Baltica 2010“ jpt. Lähiaastate suurimaks kultuuriprojekt on „Tallinn – Euroopa kultuuripealinn 2011“. Tallinna Linnavolikogu 5. aprilli 2007 otsusega nr 87 asutati Sihtasutus Tallinn 2011, mille ülesanne on panna kokku kultuuripealinna programm ja viia see ellu koostöös linna asutuste, mittetulundus- ja erasektoriga. Tallinna Päeva raames korraldati Vabaduse väljakul „Tallinn – Euroopa kultuuripealinn 2011“ programmi tutvustav üritus. Huvilised said osa 13 üritusekatkest, mis olid välja valitud järgmise aasta 167 tippsündmuse seast. Tallinn 2011 segakoor astus üles kontserdiga „Kooslaulmise lood“. Lisaks kultuuripealinna tutvustavale üritusele korraldasid Tallinna Toomklubis tegutsevad teatrid keskaegse protsessiooni „Lübecki õiguse jälgedes“, õhtul toimus linnarahvale ansambli Mahavok kontsert ja Tallinna Filharmoonia korraldas Mustpeade majas kontserdi „Kevadõhtu Mozartiga“. Chopini aasta tähistamiseks istutati Tallinna Muusikakooli ette Chopini roosid ning Karjavärava platsil avati Tauno Kangro loodud skulptuur „Korstnapühkija kujuˮ. Toetati jätkuvalt riiklike pühade ja tähtpäevade tähistamist ning mälestuspäevade, tseremooniate ja kontsertide korraldamist. Taasiseseisvumispäeva tähistamiseks korraldati 20. augustil Vabaduse väljakul kontsert, millega ühtlasi anti avalöök ka linnade tuurile tutvustamaks kultuuripealinna programmi Eesti linnades. Linnaosad korraldasid arvukalt piirkondlikke kultuuriüritusi. Traditsioonilistest üritustest võib esile tuua vanalinna päevad Tallinna kesklinnas, kuninganna Kristina päeva Kristiine linnaosas, memme-taadi päevad Haabersti linnaosas, kontserdi „Mustamäe valss” Mustamäe linnaosas, kloostripäeva Pirita linnaosas, Nõmme Kevade raames toimuvad üritused Nõmme linnaosas ja Lasnamäe päevad Lasnamäe linnaosas. Eesmärgiga tunnustada aasta kultuurisündmusi ja -tegevusi ning väärtustada silmapaistvaid loovisikuid anti välja tunnusauhind „Kultuuritegu 2010“. Kultuuriteo tiitli ja preemia pälvis Katusekino OÜ linna kultuuriruumi rikastava ja rahvusvahelist tähelepanu äratanud katusekino projekti eest, mis Viru Keskuse tühjaltseisnud parklasse kujundas vabaõhukino ning saavutas suure külastatavuse ja positiivse meediakajastuse. Loova ja interpreteeriva tegevuse eest Eesti muusikaajaloo jäädvustamisel, panuse eest Tallinna Filharmoonia ja Tallinna Linnateatri koostöö korraldamisel, toimetaja töö eest raadioloengute sarja „Eesti raha tähed“ ettevalmistamisel ja tänuväärse töö eest Tallinna Linnateatri muusikaala juhatajana näitlejate laulma meelitamisel pälvis 2010. aasta kultuuriteo preemia Riina Roose. Anti välja ka Kristjan Raua kunstipreemia ja Pimedate Ööde filmifestivali preemia. Tallinlastest teenekate kultuuritegelaste loomingulise tegevuse tunnustamiseks seati sisse uus preemia „Teenekas kultuuritegelane“. Preemiat hakatakse välja andma pikaajalise väljapaistva loomingulise tegevuse eest kunsti, teatri, filmi, tantsu, muusika, arhitektuuri või kirjanduse alal alates 2011. aastast. Jaan Poska 90. surma-aastapäeva tähistamiseks korraldati Jaan Poskale pühendatud näidendite konkurss. Näidendivõistluse võitis Loone Otsa näidend „Jaan Poska saaga“.
31 Marie Underi 30. surma-aastapäeval avati Eesti Rahvusraamatukogu ees poetessi marmorskulptuur, mille autor on Mati Karmin. 2010. aastal korraldati laste lauluvõistluse „Laulukarussell“ linnavoor, kus esinesid linnaosade parimad laululapsed. Tallinna linnavoorus osales kahel võistluspäeval kokku 49 last. Valiti välja 32 laululast, kes esinesid Tallinna „Laulukarussell 2010“ kontsertvoorus. Poolfinaali jõudis 5 Tallinna laululast ning finaalis olid noorema ja vanema rühma võitjad Tallinnast. Mittetulundustegevuse toetamisel keskenduti kolmele prioriteetsele valdkonnale: linna kultuurikalendri sündmuste korraldamise toetamine), rahvusvähemuste kultuuriseltside omakultuuriliste projektide toetamine (3,27 miljonit krooni) ning laulu- ja tantsupeo protsessis olevate kollektiivide toetamine (1,54 miljonit krooni. Suurimad toetatud kultuurisündmused linna kultuurikalendris olid filmifestival PÖFF, Jazzkaare erinevad festivalid, Keskaja päevad, Tallinna XV Graafikatriennaal, Õigeusu vaimuliku muusika festival Credo, Valgusfestival ning Laulu- ja tantsupidu Slaavi Pärg. Aastas esitati ja menetleti 629 projekti (2009. aastal 661 projekti), millest eraldati toetust 445 projektile (2009. aastal 479 projektile).
Osalemine projektides
„Kunstisillad EL ja Hiina vahel“, mille eesmärk on suurendada keskkonnateadlikkust ning luua Euroopa Liidu ja Hiina vahel tugevad kultuurisidemed, toetada keskkonnakunsti arengut ja kunstnike rahvusvahelist koostööd, suurendada keskkonnakunsti kaudu teadlikkust indiviidide ja linnakeskkonna omavahelistest sidemetest ning ökoloogilistest probleemidest tänapäeval. Projekt põhines Tallinna, Helsingi ja Stockholmi kunstnike vahetusel. 2008 – 2010. aastal kestnud kunstnike vahetus- ja koostööprojektis osales kokku 12 kunstnikku, kes kõik veetsid ligikaudu 3 kuud elades ja töötades välismaal ning luues koostöös kohalike kunstnikega keskkonnakunsti. 11. mail 2011 toimus Stockholmis projekti tulemusi kokkuvõttev koosolek ning anti välja projekti tegevusi kokkuvõttev trükis. Projekti kestus on 01.05.2008–30.04.2011.
„2011. aasta Euroopa kultuuripealinnad – kultuuriturismi arendajad“, mille eesmärk on tihendada koostöö- võrgustikku Tallinna ja Turu kultuuriorganisatsioonide ning turismi- ja väikeettevõtjate vahel ning töötada välja mudel, mille abil kultuuri- ja turismiettevõtjatel on võimalus luua rahvusvahelisi, terviklikku teenust pakkuvaid tootepakette, kombineerides erinevaid pakkumisi vastavalt kliendi vajadustele ning teadlikkusele. Toode suurendab ettevõtjate pakutava kättesaadavust välisturistile. 2010. aastal korraldatud hankega leitud partnerfirmadega Tallinnast ja Turust asuti looma innovaatilisi Tallinna ja Turu linna kultuuripealinnadena ühendavaid turismiturunduse tooteid. Korraldati info- ja treeningseminare ning projekti tarbeks loodi veebipõhine töökeskkond. Partnerfirmad osalesid sotsiaalmeedia- ja internetipõhise innovatiivse turunduse seminaril Helsingis. Fookusgrupp Eestist ja Soomest viis läbi teenuseahela kaardistamised Tallinnas ja Turus testostu meetodil. Täpsemalt uuriti teenuseahelaid Turu linnuse keskaja tuuri ning väikeste rüütlite tuuri ja Turu Muusikafestivali, Tallinnas Birgitta Festivali, Kumu ja Eckerö Line’i kultuuripakettide näidetel. Tootearenduse töötubades on jõutud nelja keskse Tallinna ja Turu linna siduva teemani – „Modern life in historical towns“, „Facing the sea“, „Design and architecture“ ja „Food Culture: feed your soul“ . Partnerfirmad on asunud ideid konkreetseteks tellitavateks toodeteks vormistama. Esimesi tooteid tutvustatakse 2011. aasta jaanuaris toimuval messil „Matka 2011“. Projekti kestus on 01.09.2009–31.03.2012.
Investeerimisprojektid EAS-i toel lõpetati Kiek in de Köki suurtükitorni restaureerimine ja nii torni kui ka bastionikäike hõlmava nüüdisaegse ekspositsiooni „Ajarännak“ rajamine. 2010. aasta märtsis valmis esinduslik ning ainulaadne muuseumikompleks, mis ühendab Rootsi ja Ingeri bastionide käike uue tunneli kaudu restaureeritud suurtükitorniga. Töid teostati 4,25 miljoni krooni eest. Tallinna pühakodadest restaureeriti Jaani Kiriku fassaad ja katus. Tööde maksumus oli 4 miljonit krooni. Jätkusid tööd Salme Kultuurikeskuse renoveerimisel. Remonditi II korruse saaliga piirnevad ruumid, mis osaliselt ka sisustati. Tööde maksumus oli 2,7 miljonit krooni. Osaliselt taastati Tallinna Linnateatri suveõu. Tööde maksumus oli 2 miljonit krooni (sh 800 tuhat krooni Kultuuriministeeriumi toetus). Jätkusid tööd Tallinna lauluväljaku rekonstrueerimisel. Suuremaks tööks oli Oru tänava poolsete tualettruumide sisetööd ja viimistlemine ning peahoonega seotud välitööd. Lisaks linna eraldatud eelarvelistele vahenditele sai SA Tallinna Lauluväljak nimetatud tööde teostamiseks toetust ka ELi struktuurifondi meetmest „Piirkondliku konkurentsivõime tugevdamine“. Projekti kogumaksumuseks oli 17,4 miljonit krooni, millest Tallinna linna omafinantseering oli 2,6 miljonit krooni. 2010. aasta tööde maksumus oli 707 tuhat krooni. Senisest ulatuslikumalt jätkati arheoloogiliste uuringutega − tehti Väikese Rannavärava ja Skoone bastionide arheoloogilised eeluuringud kogumaksumusega 500 tuhat krooni. Lõpetati Kibuvitsa 6 asuva vanausuliste palvela restaureerimistööd, mille maksumus oli 500 tuhat krooni.
32 Alustati Tallinna Loomaaia Keskkonnahariduse keskuse projekteerimistöödega. Kultuuriministeeriumi Tallinna Loomaaiale eraldatud 2 miljonit krooni kasutati Keskkonnahariduse keskuse projekteerimiseks ja välisrahastuse taotlemise projekti ettevalmistamiseks. 2010. aasta juulis rahuldas Sihtasutus Keskkonnainvesteeringute Keskus taotluse 60 miljoni krooni eraldamiseks järgnevatel aastatel. Projekti eesmärk on laiendada senist keskkonnaharidustegevust ja tõsta keskkonnahariduse kvaliteeti loomaaias. Toimusid olulised sündmused Kultuurikatlale eraldatud hoonetekompleksis. Valmis hoonekompleksi põhiprojekt ja kuulutati välja Kultuurikatla rekonstrueerimise riigihange. Samal ajal tehti hoone 0-tsükli ehitustööd, mille tulemusel paigaldati drenaaž ning hüdroisolatsioon, tehti vaiatööd ning lammutati ohtlikke kandmikke. Samuti jätkati projekteerimisega ja 2010. aasta lõpus anti üle tööprojekt. Tehtud tööde maksumus oli 19,1 miljonit krooni. Siseministeeriumi juhitavast Euroopa Liidu toetusest „Elukeskkonna arendamise rakenduskavaˮ prioriteetne suund „Piirkondade terviklik ja tasakaalustatud arengˮ meede „Linnaliste piirkondade arendamineˮ tõi Kultuurikatlale lisa- rahastuse summas 18,1 miljonit krooni. Projekti eesmärk on pakkuda atraktiivset linnaruumi nii Tallinna elanikele kui ka külastajatele kesklinna rannaalal Kultuurikatla piirkonnas. Välisprojekti vahenditest valmib kesklinna rannaala detailplaneering ja üks osa Kultuurikatlast – korsten kui Tallinna maamärk koos suitsukäikudega, estakaad ja Katla vahetu ümbrus Põhja pst 27a kinnistu piires, sh haljastus. Avatud linnaruum muutub atraktiivsemaks, sest planeeritavale alale jääb ka ulatuslik jalakäijate ala (sh kultuurikilomeeter) ning tulevane linnaväljak, koostatava planeeringu elluviimisel tekib ühendus mereäärega kesklinnast. Välisprojektiga kavandatud töid tehakse aastatel 2010 - 2011. 2010. aastal tehtud tööde maksumus oli 205 tuhat krooni. Eespool nimetatud meetme raames eraldati Kultuurikatlale 9,4 miljonit krooni „Linnaruum Kultuurikatlasˮ projekti elluviimiseks. Projekti eesmärk on ehitada välja Kultuurikatlas asuv avalikus kasutuses olev linnatänav. Linnaruum Kultuurikatlas koosneb katlasaalist ning kogu hoonet läbivast tänavast ja laste mängualast. Linnatänav saab olema ühendavaks lüli erinevate objektide vahel. Ümbritsevad B-bloki ruumid (tsirkusesaal, black-box jne) on kasutatavad vastavalt kavandatud funktsioonidele ning need on puhtad ja ohutud külastajatele. Projekt planeeritakse lõpetada 31. detsembriks 2012. Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse Loomemajanduse meetmest eraldati Kultuurikatla Loomemajanduse Arenduskeskuse loomiseks 15,6 miljonit krooni, mille abil saab valmis ehitada Arenduskeskuse ruumid ning käivitada keskuse tegevuse. Sama meetme raames eraldati Eesti Arhitektuurikeskusele 11,4 miljonit krooni. Eesti Arhitektuurikeskus asub Kultuurikatlas ning ehitab valmis oma kasutuses olevad ruumid, aidates sellega kaasa kompleksi valmimisele.
Olulisemad suunad 2011. aastal
Tagatakse 2011. aasta kultuurivaldkonna kõige tähtsama ürituse „Tallinn – Euroopa kultuuripealinn 2011“ programmi elluviimine.
Säilitatakse olemasolev kultuuriasutuste võrgustik, et tagada Tallinna kultuurielu mitmekesisus ja pakkuda linnakodanikule kvaliteetset kultuuriteenust.
Tagatakse Tallinna rikkaliku ajaloopärandi säilimine, eksponeerimine, uurimine ja tutvustamine.
Edendatakse kodanikuühiskonda kultuuri ja pärandi hoidmise valdkonnas.
Jätkatakse projekti „Tallinna Kultuurikatel” raames Põhja pst 27a hoonetekompleksi ümberkujundamist loome- majanduse keskuseks. Meetme „Linnaliste piirkondade arendamine“ raames koostatakse linnahalli ja Kultuurikatla vahelisele alale detailplaneering, rajatakse Kultuurikatla välisvalgustus ja haljastus ning rekonstrueeritakse korsten ja estakaad.
Jätkatakse Kultuurikatla kui kontseptsiooni „Tallinna avamine merele” ja Euroopa Kultuuripealinn 2011 arendamist. 2011. aastaks on kasutuskõlblik Kultuurikatla katlasaal, suitsukäigud, arhitektuurikeskus ning osalise funktsionaalsusega valmib suur black-box-saal, vahetänav ning tsirkusesaal. 2011. aastal korraldatakse Kultuurikatlas ehitustegevusega samal ajal mitmed plaanitud kultuuripealinna üritused. Samal ajal alustatakse renoveerimistöid A-blokis, korstnas ja suitsukäikudes ning estakaadil.
Osaletakse lihtpartnerina INTERREG IVA Lõuna-Soome ja Eesti allprogrammi välisprojektis „2011. aasta Euroopa kultuuripealinnad – kultuuriturismi arendajadˮ koostöös Turu linna, SA Tallinn 2011, Turu linna ja SA-ga Turu 2011 (Soome). Projekti eesmärk on tihendada koostöövõrgustikku Tallinna ja Turu kultuuriorganisatsioonide, turismi- ja väikeettevõtjate vahel ning suurendada nende teadlikkust ja oskust kultuuriturismi arendamisel.
Alustatakse Tallinna Loomaaia Keskkonnahariduse Keskuse rajamist.
33 Sport ja vaba aeg
Olulised tegevused Tallinna arengukavas 2009–2027 on spordi ja vaba aja valdkonna põhieesmärgina määratletud linna elanikele tänapäevaste sportimisvõimaluste ja laia valikuga spordiürituste pakkumine. Selle eesmärgi saavutamiseks jätkatakse sportimisvõimaluste pakkumist ja laiendamist ning toetatakse laste ja noorte sporditegevust. Alustati välisrahastusega projektiga „Pirita Spordikeskuse multifunktsionaalne arendamineˮ, mille eesmärk on olemasoleva velotreki ja Pirita jõeoru maastikukaitseala territooriumile multifunktsionaalse spordikeskuse välja arendamine, kus on tagatud tingimused ja võimalused tervise-, harrastus- ning võistlusspordiga tegelemiseks. Uue spordirajatisena lisandus ajalooline Kalevi Spordihall. Jätkati tervisespordi edendamist terviseliikumisprogrammi „Tallinn Liigub!ˮ kaudu ning spordiürituste läbiviimist ja toetamist.
Sportimisvõimaluste tagamine Sportimisvõimalusi pakkus linn 2010. aastal kuues linna spordiasutuses: Kadrioru Staadion, Kristiine Sport, Pirita Spordikeskus, Tallinna Spordihall, Lasnamäe Spordikompleks ja Nõmme Spordikeskus. Harrastus- ja saavutus- spordiga tegelemiseks oli spordiasutustel kokku 24 väga erinevate ja mitmekesiste spordialadega tegelemist võimaldavat spordibaasi, millele lisandus aasta lõpus ka renoveerimist vajav Kalevi Spordihall. Teenuste kättesaadavus oli tagatud keskmiselt 10–13 tundi päevas ja 7 päeva nädalas ning neid kasutati ligi 580 000 korral. Linna spordibaasid ja -rajatised võimaldasid 2010. aastal korraldada ligi 200 spordivõistlust ja mitmeid spordiüritusi. Spordihallides ja väljakutel korraldatud suuremad ja olulisemad võistlused olid Alfa 2010 XVII rahvusvahelised võistlused sõudeergomeetritel; Kalev CEF maailmamängud judos ja maadluses; BIGBANK-i kuldliiga kaks etappi kergejõustikus; Eesti sisekergejõustiku meistrivõistlused (kõikides vanuserühmades, v.a täiskasvanud); ITF kalendrisse kuuluv tenniseturniir vanuseklassile U 18, kus oli osavõtjaid 14 riigist. Pirita Spordikeskuse populaarsemad teenused on seotud uisuväljaku ja terviseradadega. Talveperioodil on võimalus uisutada suurimal välisväljakul mõõtmetega 42x42 m ning suusatada rajatraktoriga ettevalmistatud parimatel suusaradadel Tallinnas. Korraldatakse ka mitmeid võistlusi ja tervisespordipäevi ning terviseliikumisprogrammi „Tallinn Liigub!“ kuuluvaid üritusi. Kadrioru Staadionil, millel on alates 2006. aastast ainukesena Eestis Rahvusvahelise Kergejõustikuliidu (IAAF-i) II klassi sertifikaat, toimus 73 mitmesugust spordi- ja kultuuriüritust, sh 17 rahvusvahelist. Staadionit kasutas u 25 500 sportlast ning võistluste ja spordiürituste pealtvaatajaid oli hinnanguliselt 59 000. Tähtsamad võistlused kergejõustikus olid Euroopa Mitmevõistluse KV Superliiga; II CSIT Maailmamängud; Eesti meistrivõistlused; ERGO Maailmamängud/Tallinn 2010. Jalgpallivõistlusi oli 50, neist tähtsamad olid Eesti meistrivõistlused, Eesti karikafinaal, EM-valikmäng U-21 Eesti–Armeenia, EM-valikmäng U-21 Eesti–Türgi, Naiste MM-valikmäng Eesti − Põhja-Iirimaa, Naiste MM-valikmäng Eesti–Prantsusmaa, UEFA Champions League II eelring FC Levadia – Debrecen VSC (Ungari), EM-valikturniir mehed U-19 Norra, Šotimaa, Liechtenstein, Eesti, U-23 International Challenge Trophy Eesti – Inglismaa, EM-valikturniir mehed U-17 Saksamaa, Austria, Bosnia, Eesti. Nõmme Spordikeskus on nüüdisaegne spordikompleks, mis pakub aasta ringi mitmekülgseid sportimisvõimalusi tervislikke eluviise harrastavatele eri vanuses inimestele ning spordiklubidele. Sportimisvõimaluste parandamiseks ja vaba aja sisustamiseks on rajatud hooldatud ja valgustatud liikumisradu. Nõmme–Harku liikumisrajad on pikenenud koos ühendusteedega ~ 20 km-ni, olles sellega hetkel pikim omalaadne rajatis Eestis. Rajad on valgustatud, tähistatud nii suuna- kui ka kilomeetriviitadega, olulisematesse liikumissõlmedesse on paigaldatud rajaskeemid, raja ääres paiknevad kuus võimlemislinnakut, aasta-aastalt on parandatud parkimisvõimalusi.
Sporditegevuse toetamine Tallinna 4–19-aastaste laste ja noorte, sh ka puuetega laste ja noorte ning püsiva (vähemalt 40%) töövõimetusega inimeste sporditegevuse korraldamiseks eraldati 2010. aastal toetust 191 spordiklubile, kelle põhitegevuseks on spordi arendamine ja organiseeritud sporditegevuse korraldamine. Toetus ühe harrastaja kohta oli keskmiselt 2850 krooni (2009. aastal 3513 krooni) ja seda eraldati 20 035 harrastajale (2009. aastal 19 160 harrastajale). Tallinna linna rahvusvahelistel võistlustel esindavate spordialade parimate välja selgitamiseks korraldatakse Tallinna meistrivõistlusi, mille toetamiseks rakendus 2006. aastal vastav süsteem. 2010. aastal toimusid Tallinna meistrivõistlused 43 spordialal. Tallinna meistritiitleid jagati välja täiskasvanute, juunioride ning noorte kahe vanema vanuseklassi nais- ja meessportlastele. Traditsiooniliselt tunnustati ja autasustati linna parimaid sportlasi, sportmängude võistkonda, juuniorsportlasi, olümpiaveterane ja suurürituste korraldajaid. 2010. aastal toetati Tallinnas ka mitmete spordialade tiitlivõistluste ja juba traditsiooniliste spordiürituste korraldamist. Rahvusvahelistest tiitlivõistlustest toimusid Tallinnas Euroopa meistrivõistlused iluuisutamises, purjetamise maailmameistrivõistlused klassis Melges 24, Euroopa meistrivõistlused purjetamises klassidele Laser Standard ja Laser Radial, Euroopa võistkondlikud meistrivõistlused kabes, Euroopa meistrivõistluste B-divisjoni finaalturniir kuni 16-aastastele poeglastele korvpallis, meeste Maailmakarika etapp judos, vehklemise Maailmakarika
34 etapp „Tallinna Mõõk 2010ˮ, Tallinn International Open Cup ja Põhjamaade meistrivõistlused võistlustantsus, ERGO Maailmamängud kettaheites, ekstreemspordifestival Simpel Session, Tennise Fed Cup maailma grupi mängud jpt. Suurimateks spordiüritusteks võib aga pidada 12 249 osavõtjaga SEB Tallinna Sügisjooksu ja esimest arvestatavat Tallinna Maratoni, mis saavutas 900 jooksjaga läbi aegade suurima osavõtjaskonna maratonidistantsil. Liikumisharrastuse edendamiseks ja elanikkonna tervise parendamiseks käivitatud toetusprogrammi „Tallinn Liigub!” koondati kõik terviseliikumisüritused. Selle programmi raames korraldati 223 terviseliikumisüritust (2009. aastal 289 üritust), millest võttis osa 182 000 inimest. Toetades linnaosades tegutsevaid mittetulundusühinguid korraldati arvukalt piirkondlikke spordiüritusi, -võistlusi ja tervisepäevi linnaosade elanikele. Terviseradade ja liikumisspordi projektide raames valmis uuring „Hea spordiklubi”, mille tegi Tallinna Ülikool. Tehti koostööd ning toetati Spordimeditsiini Sihtasutust noorsportlaste terviseuuringute korraldamisel.
Investeerimisprojektid Lõpetati Nõmme Spordimaja (295 tuhat krooni) ja Tallinna Tehnikaülikooli staadioni (688 tuhat krooni, sellest 2010. aastal 573 tuhat krooni) projekteerimistööd ning Põhja Spordihoone renoveerimine (10,2 miljonit krooni, sellest 2010. aastal 37 tuhat krooni). Aasta alguses valmis Pirita Spordikeskuse terviseraja lastekelgumägi liupikkusega 22 m (12 tuhat krooni). Alustati Varraku 14 kinnistu detailplaneeringu ja kinnistule rajatava jäähalli projekteerimistööde (688 tuhat krooni) ettevalmistamisega. Kuna projekteerimistööde lähteülesande täpsustamine võttis planeeritust kauem aega, siis jäi riigihanke väljakuulutamine ja lepingu sõlmimine aasta lõpus ära ning tegevused ja kulutused on kavandatud 2011. aasta algusesse. Alustati välisrahastusega projektiga „Pirita Spordikeskuse multifunktsionaalne arendamine“ (15 miljonit krooni, sellest 2010. aastal 102 tuhat krooni), mille eesmärk on arendada välja olemasoleva velotreki ja Pirita jõeoru maastikukaitseala territooriumile multifunktsionaalne spordikeskus, kus on tingimused ja võimalused tervise-, harrastus- ning võistlusspordiga tegelemiseks. 2010. aastal valmis liu- ja tenniseväljaku rekonstrueerimise projekt ning laste mänguväljaku eelprojekt. 2010. aastal ostis linn spordi korraldamise ja edendamise eesmärgil Juhkentali 12 kinnisasja (5,5 miljonit krooni), millel asub 1962. aastal ehitatud arhitektuurimälestisena riikliku kaitse all olev Kalevi Spordihall. Tegemist on ajaloolise väärtusega spordiobjektiga, kus toimuvad tänaseni eri spordiklubide treeningud ja korraldatakse võistlusi.
Olulisemad suunad 2011. aastal
Uuendatakse ja täiendatakse linna spordiasutuste materiaaltehnilist baasi sporditegevuseks vajalike vahenditega.
Täiendatakse sporditegevuse toetamise korda, et toetust saaksid sporditegevusega seotud harrastajad, mitte nimekirjades eksisteerivad spordile mitteorienteeritud lapsed ja noored.
Toetatakse jätkuvalt rahvusvahelisi spordivõistlusi, Tallinna meistrivõistlusi ja Tallinna esindusvõistkondi.
Toetatakse terviseliikumisürituste korraldajaid, aidatakse kaasa terviseliikumisradade väljaarendamisele, kaasates tegevusse ka Sihtasutuse Eesti Terviserajad meeskonna, ning suurendatakse linlastele suunatud tervislike eluviiside propageerimise teavitustöö mahtu.
Noorsootöö
Olulised tegevused Tallinna arengukavas 2009–2027 on noorsootöö valdkonna põhieesmärgina määratletud noorte vajadustest lähtuva, paindliku ja hästi toimiva noortekeskuste võrgustiku tagamine. Nimetatud eesmärgi saavutamiseks teostati valdkonna arendustegevust noorsoouuringute, noorsootöötajate täienduskoolitusprogrammi, erialaste materjalide väljaandmise, seminaride, infopäevade ja konverentside ning noorsootöö programmide ja projektide toetamise kaudu. 2010. aastast on Tallinn Läänemere Linnade Liidu (UBC) noorsooküsimuste komisjoni eesistuja, edendades noorsootööalast koostööd teiste edumeelsete linnadega ja osaledes ühisprojektides. Mais korraldati koostöös Unicef Eesti ning mitmete mittetulundusühingute ning erasektori partneritega Unicefi Sinist Nädalat, mille peamiseks eesmärk on tutvustada Tallinna linna laste- ja noortesõbralikuna. 2010. aastal kandis nädal alapealkirja „Kas noortel on linnas kohta?ˮ ja püüdis välja tuua erinevad võimalused, kuidas noor saab leida oma koha linnas, et kasvada, areneda ja muutuda aktiivseks kodanikuks. Unicefi Sinise Nädala programmis leidub töötube, etendusi, kontserte, ekskursioone ja väga palju muud põnevat, mis just sellel nädalal on kas tasuta või tavapärasest palju soodsama hinnaga.
35 Noorsootöö Tallinna Noorsootöö Keskus pakkus noorsootöö teenuseid piirkondlikult ja ülelinnaliselt 11 noortekeskuse, Tallinna infokeskuse ning Tallinna ja Harjumaa teabe- ja nõustamiskeskuse kaudu. Noorsootööga tegelevad ka linnaosade valitsused, toetades piirkondlikke noorsooprojekte, noorteüritusi ja linnasiseseid noortelaagreid. Haabersti, Mustamäe ja Pirita linnaosas tegutsevad noortekeskused vabaaja- või kultuurikeskuste juures. 2010. aastal anti 4 korda välja „Postimeheˮ vahelehte „Noor tegija”, mis tutvustas pealinna noorte elu ja noorsootöö erinevaid aspekte ja tegeleti Tallinna noortevolikogu loomise võimaluste väljaselgitamisega. Korraldati Tallinna V noorsootöö foorum „Noorsootöö – edasi, tagasi või hoopis ära?”, mis osutus üleriigiliselt populaarseks ning algatas mitmetel tasanditel diskussiooni noorsootöö korraldamise ning kohaliku omavalitsuse kohustuste ja noorsootöö rahastamise kitsaskohtade üle. Noortekeskuste külastuste arv oli kokku 56 028 (2009. aastal 87 466) ja nendes tegutses 41 huvitegevust pakkuvat klubi või stuudiot (2009. aastal 47) . Osaleti 32 (2009. aastal 24) riigisiseses- või välisprojektis. Noortekeskuste ulatuslikumad tegevused 2010. aastal olid: projekt „Suvesuppˮ – koostöös Nõmme Lastekaitse Liiduga pakuti puudust kannatavate perede lastele Lasnamäe ja Kopli noortekeskuses sooja toitu ning lisaks said lapsed ja noored osaleda noortekeskuste igapäevastes tegevustes;
heategevuskontsert „Saa terveks, sõbrakeˮ – kontserdi raames koguti raha Tallinna Lastehaiglale kunstitarvete ostmiseks; kontserdil esinesid erinevad laste- ja noortekoorid ning ürituse patroon oli Uku Suviste;
projekt „Noorsootöö teenuste osutamine läbi noortekeskusteˮ – mille eesmärk on arendada avatud noorsootöö vormis töötavate noortekeskuste tegevusi ning võimaldada huvitegevust sotsiaalsetes raskustes noortele vanuses 7−11 ja tõrjutuse riskis noortele vanuses 12−16; projekti käigus saavad noored taotleda raha omaalgatuslike ideede elluviimiseks ning noortele tutvustatakse tööelu ja erinevaid ameteid. Alates 2010. aastast pakub teabe- ja nõustamiskeskus karjääriinfo ja karjäärinõustamise teenust. 2010. aastal sai karjäärinõustamist kokku 8356 noort ning karjäärinfot vahendati 3347 noorele. Lisaks korraldati karjääripäevi, seminare, karjääriinfo loenguid, millest võttis osa 5608 noort. Teenust osutavad Tallinna noorte infokeskus ning Tallinna ja Harjumaa noorte teabe- ja nõustamiskeskus. Noorte infokeskus on ainus Tallinnas ülelinnalist noorteinfot haldav asutus, mis vahendab informatsiooni linna noortele ja noortega tegelevatele inimestele. Noorte infokeskus korraldab infoüritusi koolides, noortekeskustes ja ülelinnaliselt; informatsiooni ja trükiste kogumist, koostamist ja levitamist ning kohapeal nõustamist; haldab ülelinnalist noorteinfo portaali www.taninfo.ee. 2010. aastal oli info- ja nõustamise kontakte 360 468 (2009. aastal 303 402 kontakti), millest suurema osa moodustavad www.taninfo.ee kodulehe külastused. Tallinna noorte infokeskus andis 2010. aastal välja 6 erinevat trükist kogutiraažiga 66 600 tk, korraldas 18 infoüritust, kus osales 3604 noort ja 116 infotundi koolides, millest võttis osa 2340 noort. Alates 2009. aasta augustist tegutseb Vabaduse väljakul asuvates maa-alustes ruumides teaduskeskuse AHHAA Tallinna filiaal, mida 2010. aastal külastas hinnanguliselt üle 72 000 huvilise, kellest 32 700 külastasid AHHAA näitusi ja ülejäänud 4D elamuskapslit. Näitustega paralleelselt toimusid ka töötoad (martsipani- ja šokolaadilabor, CSI: sõrmejäljed, DNA jm), kus oli võimalus koguda uusi teadmisi või arendada käelisi oskusi. Kokku toimus aastal 2010 AHHAA-keskuses 290 töötuba, kus osales üle 3400 inimese. AHHAA täidab linna noorsootöös eriprogrammilist eesmärki, pakkudes innovaatilisi lähenemisi ning andes lastele ja noortele teadmisi teadusvaldkondadest nendele arusaadaval viisil. Teaduskeskus AHHAA oma perekeskusega toetab linnale antud UNICEFi tiitlit „Laste- ja noortesõbralik linnˮ. Noorsooprojektide ja noorsootöö programmide korraldamiseks sõlmiti kokku 86 mittetulundustegevuse toetamise lepingut (2009. aastal 133 lepingut). Arvestuslik kasusaajate arv oli u 96 000 noort (2009. aasta 116 000 kasusaajat noort) ja keskmine noorsooprojekti toetus oli 18,3 tuhat krooni (2009. aastal 19,6 tuhat krooni). Suviste noortelaagrite korraldamiseks sõlmiti lepingud 41 partneriga. Toetuse suurus oli 40 krooni osaleja kohta ja toetatud osalejate arv oli 4 113 (2009. aastal oli toetuse suurus 55 krooni ja osalejate arv 5264). Noorteühendustele antava toetuse eesmärk on kaasa aidata Tallinna haldusterritooriumil tegutsevate noorteühenduste tegevusele nende majandamiskulude osalise katmise teel. 2010. aastal toetati 19 noorteühendust (2009. aastal 20 noorteühendust), keskmine toetussumma oli 15,8 tuhat krooni (2009. aastal 20,5 tuhat krooni).
Olulisemad suunad 2011. aastal.
Jätkatakse Läänemere Linnade Liidu noorsooküsimuste komisjoni juhtimist ja rahvusvahelist koostööd.
Jätkatakse UNICEF-i poolt Tallinnale omistatud tiitli: „Laste- ja noortesõbralik linn“ väärilise linna kohustuste täitmist, tehes koostööd eri osapooltega linnas ja riigis ning korraldades ülelinnalisi üritusi (noortenädal, lastekaitsepäev, kudumisgrafiti jm).
36 Tagatakse noorte asjakohane informeerimine ja nõustamine.
Tagatakse noorsootöö koostöövõrgustiku efektiivne toimimine linnas.
Sotsiaalhoolekanne
Olulised tegevused Tallinna arengukavas 2009–2027 on sotsiaalhoolekande valdkonna peaeesmärk hoolitud, kaitstud ja abistatud tallinlane – maandatud riskidega ja (sotsiaalselt) turvaline Tallinn. Sotsiaalhoolekande valdkonna arengusuundade aluseks on Tallinna sotsiaalhoolekande arengukava 2006–2010. Tallinna Linnavolikogu 16. aprilli 2009 otsusega nr 71 võeti vastu „Tallinna linna abipakett linnaelanikule ja ettevõtjale”, mille üks eesmärke on aidata raskustesse sattunud inimestel paremini toime tulla. Abipaketi alusel laiendati tasuta toitlustamise teenust supiköökides, suurendati ravikindlustuseta isikutele mõeldud voodikohtade arvu, suurendati kohtade arvu kodutute varjupaikades, laiendati nõustamisteenuseid raskustesse sattunud isikutele. Tallinna Linnavolikogu 2. detsembri otsusega nr 276 võeti vastu „Tallinna linna teine abipakett linnaelanikule ja ettevõtjale“, millega kavandati meetmed aastateks 2011–2012. Eakatele ja puuetega lastele hinnatõusu kompenseerimiseks 2010. aastal makstava toetuse määra tõsteti 1000 kroonilt 1200 kroonile. Tööpuuduse hüppeline kasv suurendas toimetulekutoetuse vajajate arvu. Kui 2008. aastal maksti toimetulekutoetust 1110 inimesele kokku 7,6 miljonit krooni, 2009. aastal 2636 inimesele kokku 21,4 miljonit krooni, siis 2010. aastal maksti toimetulekutoetust 56,4 miljonit krooni juba 4463 inimesele. 2009. aastal lõpetas riik toimetulekutoetust saavate perede kooliminevate laste (st pere sissetulek lapse kohta on alla 800 krooni kuus) toetamise 450 krooniga. Tallinna linn kehtestas alates 2010. aastast uue toetuse toimetulekutoetust saavate perede kooliminevatele lastele ja toetas neid peresid õppeaasta alguses 500 krooniga lapse kohta, toetuse saajate arv oli 1300. 2010. aastal alustati Tallinna Puuetega Noorte Keskuse Juks Kadaka tee 153 asuva hoone remonti. Korraldatud riigihanke tulemusena remonditi täielikult hoone D-korpuse rühmaruum.
Puuetega isikute hoolekanne 2010. aastal optimeeriti puuetega inimeste hoolekandeteenuseid ja parandati teenuse kättesaadavust. Tõhustati koostööd kodanikeühendustega ja teiste ametkondadega. 2010. aasta lõpuks oli Tallinnas registreeritud 22 302 puudega inimest (2009. aastal 21 125), nendest kuni 8-aasta vanuseid lapsi 1407 (2009. aastal 1121). Puuetega inimeste parema informeerituse tagamiseks korraldati Tallinna II invamess. Erivajadustega Inimeste Toetusühingule Tugiliisu eraldati tegevuse jätkamiseks ruumid aadressil Maleva 16. Tallinna Kiirabis alustati kiirabitöötajatele kurtide teenindamiseks vajalike koolitustega. Tallinna linnas osutab transporditeenust ja ratastoolibussi taksoteenust raske ja sügava puudega isikutele lepingu alusel Termaki Autopargi AS. 2010. aastal jätkus Termaki Autopargi AS-is busside ümberehitamine euronõuetele vastavaks. Samuti alustati transporditeenuse tellimiste veebipõhise tellimissüsteemi projekteerimist. Eelpool nimetatud transporditeenuse osutamist koordineerib Tallinna Puuetega Inimeste Koda, kes viis 2010. aastal teenuse kasutajate hulgas läbi rahulolu uuringu. Tagasisidet saadi 42 teenusekasutajalt, kes olid rahul nii osutatava teenuse, dispetšerite töö kui ka teenuse koordineerimisega. Seisuga 31.12.2010 oli kehtivaid taksoteenuse kaarte 927 (31.12.2009 oli kaarte 874). Tallinna Puuetega Noorte Keskuse Juks töökeskuses aadressil Ehitajate tee 82 oli 42 klienti ja 6 töötuba, millega on ruumide võimalused ammendatud. Põhiliselt tehakse tellimustöid ja allhankeid. Allhangete maht võiks olla suurem, kuid ruumikitsikuse tõttu ei ole võimalik kliente juurde võtta. Päevakeskuses Käo töötati välja erakooli mudel liitpuudega laste teenindamiseks ja esitati taotlus koolitusloa saamiseks. Päevakeskuses osutatava intervallhoolduse teenuse maht täiskasvanutele vähenes 31 kasutajalt 24 kasutajani. 01.09.2010 avati Tallinna Puuetega Noorte Keskuses Juks ja Päevakeskuse Käo täiskasvanute keskuses koostöös Tallinna Kopli Ametikooliga uued kutseõppe rühmad.
Eakate hoolekanne Eakate hoolekande eesmärk oli kindlustada vanaduspensioniealiste isikute toimetulek, tagada eakatele võimalikult kaua kodus elamine avahooldusteenuste pakkumise ning kvaliteetse üldhooldekodu teenuse pakkumise kaudu Iru Hooldekodus. 2010. aastal jätkati Iru Hooldekodus ööpäevaringse teenuse osutamise põhimõttel intervallhoiuteenuse osutamisega. Teenus on mõeldud eakate toimetulekuvõime toetamiseks pärast haiglas viibimist, kui kodus hooldamine ei ole mõeldav, ja eakate eest hoolitsevatele pereliikmetele või lähedastele ajutise eemaloleku võimaldamiseks. Üldhooldekodu teenusel oli 2010. aastal kokku 960 erinevat kasutajat. Iru Hooldekodus osutati teenust korraga 350-le hooldust vajavale isikule, teistest hooldekodudest üle Eesti sai teenust keskmiselt 460 hooldust vajavat Tallinna elanikku (2009. aastal 467). Suurenenud on selliste hooldekodusse suunatud isikute arv, kes on lamajad haiged,
37 dementsuse sündroomiga, alkohoolikutest kodutud või psüühiliste häiretega vanaduspensioniealised isikud, kes vajavad erihoolekandeteenust. 2008. aastal oli üldhooldekodu teenuse keskmine hind 7300 krooni kuus, 2009. aastal 7900 krooni ja 2010. aastal 8050 krooni. Koduteenuseid osutas Tallinna linn 2010. aastal 1386 isikule, neist 82% moodustasid naised ja 18% mehed. Koduteenuse saajatest 56% olid 80-aastased ja vanemad isikud. Teenuse kasutajatest 85% said antud teenust tasuta. Hooldustöötajatest 87% oli erialase ettevalmistusega. 2009. aasta septembrist osutatakse häirenuputeenust kõikidele teenust vajavatele eakatele ja puuetega inimestele. 2010. aastal kasutas häirenuputeenust 120 eakat (2009. aastal 116), enamik neist on 75-aastased ja vanemad isikud. Väljakutse peapõhjusteks on olnud terviseprobleemid (kukkumine, südameprobleemid jne). Teenus pakub füüsilist abi, turvatunnet, psühholoogilist toetust ja tuge koduhooldusele.
Laste hoolekanne Laste hoolekande eesmärk 2010. aastal oli olemasolevate teenuste mahu säilitamine. Mitmete teenuste osutamist finantseeriti osaliselt (Tallinna Perekeskuse teenused, Tallinna Lastekodu noortekodu teenus, väikelaste ja laste turvateenus ning MTÜ-lt Enne Ja Pärast Sündi ostetav ema-lapse varjupaigateenus) või täielikult (puuetega laste intervallhooldus Tallinna Lastekodus, mittetulundusühingutelt sisseostetavad perekonda toetavad teenused) riikliku laste hoolekande või lapsehoiuteenuse vahenditest. Tallinna Perekeskuses nõustati telefoni teel 536 isikut, sh 103 last, psühholoogilist nõustamist osutati 1674 lapsele ja 1849 lastega kaasasolevale täiskasvanule, päevakeskuse töös osales 36 last, perekeskset aitamistööd võimaldati 149 perele, vabatahtliku tugiisiku teenust kasutas 22 last, kohtumisi lahuselava vanemaga võimaldati 16 lapsele ning alaealiste rasedate ja emade tugigrupis osales 7 isikut. Uue teenusena käivitati 2010. aasta sügisel tugiisikuteenus puudega lastele, teenust osutati 7 lapsele. SA Tallinna Lastehaigla Kesklinna Lastepolikliiniku laste ja noorte nõustamiskeskuses käis vastuvõtul 688 alla 12-aasta vanuses last ja 691 noort ning nende vanemat. Keerulisemate juhtude arutelud toimusid koos superviisoriga, lisandusid iganädalased juhtumiarutelud lastepsühhiaatrite ja pediaater-konsultantidega. Peamisteks pöördumise põhjusteks olid laste käitumisprobleemid, teismelistel depressiivsus, kooliprobleemid, üksindus ja halvad suhted vanematega. Koostöös Eesti Punase Ristiga jagati vähekindlustatud perede lastele 300 ranitsat hinnaga 333 krooni tükk (2009. aastal 280 ranitsat hinnaga 357 krooni tükk). Lastekaitse valveteenust osutasid 5 lepingulist töötajat (sotsiaaltöötajad ja psühholoogid), kes käisid politsei väljakutsel kokku 24 (2009. aastal 12) korral. Lisaks oli tagatud politsei nõustamine telefoni teel. Lastekaitsetöötajatele korraldati kahepäevane võrgustikukoolitus ja 3 seminari. Tallinna Laste Turvakeskuses kasutas turvakoduteenust 91 last (kohti 14) ja sotsiaalse rehabilitatsiooni teenust 96 last (kohti 48). MTÜ Enne Ja Pärast Sündi pakutavat ema-lapse turvakoduteenust (kohti 9 emale koos lastega) kasutas 35 täiskasvanut ja 56 last. Tallinna Lastekodus oli asenduskoduteenusel 2010. aasta alguses 188 ja aasta lõpus 214 last, kellest 20 (2009. aastal 25) olid väljastpoolt Tallinna. Linnaeelarvest kaeti Tallinna Lastekodu kulutused turvateenusele, laste koolivaheaja ürituste korraldamisele ja laste taskurahale ning osaliselt personali töötasudele. Tallinna Lastekodu väikelaste turvakodus (kohti 16) osutati teenust 75 lapsele ja laste turvakodus (kohti 10) 149 lapsele. Tallinna Lastekodu ema ja lapse turvakoduteenust kasutas 31 ema ja 45 last (kohad 5 emale lastega). Hooldusel perekonnas oli aasta lõpuks kokku 79 last ja noort, neist suurem osa Põhja-Tallinnast. 2010. aastal kompenseeriti lapsevanematele, kelle laps ei käi lasteaias, lapsehoiuteenusele tehtud kulutusi kogumahus 12,4 miljonit krooni (2009. aastal 13,5 miljonit krooni). Lapsehoiuteenuse osutajaid oli 205 (2009. aastal 118) ja teenust kasutati 2195 (2009. aastal 2182) lapse hoiuks.
Tabel 8. Laste ja perede varjupaigateenused ja lapsehoiuteenus 2008–2010
Teenuse liik Teenuse kasutajaid 2008 2009 2010 Varjupaigateenuseid kasutanud laste arv 460 481 416 Perekonnas hooldusel olnud laste ja noorte arv 65 74 79 Lastekodus hooldamisel laste arv aasta lõpu seisuga 250 219 188 sh kuni 3-aastaste ja puudega laste arv 98 101 78 Lapsehoiuteenuse kasutajate arv 1700 2182 2195
Muude kriisirühmade hoolekanne Kõigile öömajja või varjupaika abi saamiseks pöördunud abivajajatele tagati ajutine peavari. Kopli 79 asuvas varjupaigas (kohti kokku 60) jätkati lisaks vältimatu sotsiaalabi korras varjupaigateenuse osutamisele vältimatu sotsiaalabi järgse varjupaigateenuse osutamist. Aadressil Akadeemia tee 48 asunud omaosalusega varjupaik koliti ümber aadressile Mahtra 44 (40 kohta) ning seal alustati kodututele öömajateenuse osutamist. Aadressil
38 Akadeemia tee 34 (39 kohta) jätkati omaosalusega varjupaigateenuse osutamist. Korraldati avalik üritus „Koduta inimeste ööˮ, millega juhiti ühiskonna tähelepanu kodutusele kui sotsiaalsele probleemile. Igal päeval tagati sooja toidu jagamine supiköökides (u 200 portsjonit päevas) ja kodutute varjupaigas. Tšernobõli tuumakatastroofi tagajärgede likvideerimisel osalenutest osutati hambaraviteenust 201 veteranile ja taastusraviteenust 88 veteranile, lisaks kompenseeriti osaliselt prillide maksumus 105 veteranile.
Osalus projektides
„Eelduste loomine vaimupuudega inimeste efektiivsemaks kaasamiseks tööturuˮ, mille eesmärk on luua kvalifitseeritud üle-eestiline tugistruktuur vaimupuudega inimeste aktiivseks kaasamiseks tööturule. Projekti käigus luuakse esmaseks kutseõppeks kohaldatud õpikeskkond toimetuleku- ja hooldustaseme kutseõpet vajavatele noortele. 2010. aastal korraldas Jyväskylä Ülikool 31 nõustajale või juhendajale riiklikele koolitusnõuetele vastava 320-tunnise eripedagoogilise pädevuskoolituse. Jätkati 90 vaimupuudega inimesele individuaalsete tööpraktikate korraldamist ning neile inimestele tugivõrgustike loomist. Alustati käsiraamatu koostamist koos juhendmaterjalide ning vormidega ning jätkati veebikeskkonna loomist, et tagada vaimupuudega inimeste tööellu kaasamine. Projekt kestab 01.04.2009−31.12.2011.
„Psüühilise erivajadusega inimeste ja nende lähedaste sotsiaalse kaasatuse suurendamine tugi- ja eneseabigruppide abil – DUO projekt”, mille eesmärk on vähendada psüühilise erivajadusega inimeste tööpuudust ja suurendada nende sotsiaalset kaasatust. Projekti tulemuseks on psüühilise erivajadusega inimeste hõives hoidmine ja hõivesse naasmise tagamine tugi- ja eneseabigruppide ning pideva nõustamise kaudu. Projekti alleesmärk on käivitada Tallinna Vaimse Tervise Keskuse juures Eesti Psühhosotsiaalse Rehabilitatsiooni Ühingu nõustamiskeskus. 2010. aastal moodustati tugigrupid, koostati neile tegevusprogramm ning alustati koolituste korraldamisega. Tehti õppevisiit Hollandi STORM Rehabilitatsiooni keskusesse, osaleti rahvusvahelisel konverentsil ning sotsiaaltöö konverentsil. Projekt kestab 01.01.2009–30.06.2011.
„Alkoholiprobleemidega peredest pärit laste olukorra parandamineˮ, mille eesmärk oli vähendada ja ära hoida lastevanemate alkoholitarbimisest tingitud tervisekahjustuste tekitamist lastele ja alaealistele. Projekti käigus koguti ammendav üleeuroopaline info riskiperedest pärit laste olukorra kohta, mille tulemusena töötati välja käsiraamat, et vähendada lastevanemate alkoholiprobleemide mõju lastele. Riskiperedega töötavatele spetsialistidele korraldati koolitusi ning probleemiga vähem kokku puutunud riikide spetsialistid said kasutada teiste riikide parimaid kogemusi antud valdkonnas. Projekt kestis augustist 2007–juulini 2010.
Investeerimisprojektid Tallinna Puuetega Noorte Keskuse Juks aadressil Kadaka tee 153 asuva hoone remondiks oli kavandatud 1,5 miljonit krooni. Eraldatud vahendite arvelt oli kavas remontida D-korpuse üks rühmaruum ning paigaldada D- ja K-korpuste katustele uus kate. Korraldatud riigihanke tulemusena remonditi täielikult hoone D- korpuse rühmaruum, kuid katuste remont lükkus ilmastikuolude tõttu 2011. aasta kevadesse.
Olulisemad suunad 2011. aastal
Tallinna Linnavolikogule esitatakse kinnitamiseks Tallinna hoolekande arengukava aastani 2027.
Rakendatakse efektiivselt „Tallinna linna teises abipaketis linnaelanikule ja ettevõtjale 2011−2012ˮ kinnitatud sotsiaalhoolekandemeetmed.
Alustatakse tegevust Tallinna Lastekodu uutes peremajades.
Käivitatakse päevategevuse teenuse osutamine vaimupuudega inimestele aadressil Maleva 16.
Arendatakse edasi sotsiaalteenuste ja toetuste andmeregistri STAR kasutusvõimalusi.
Tagatakse abivajajate igapäevane toitlustamine supiköökides.
Remonditakse Tallinna Puuetega Noorte Keskuse Juks aadressil Kadaka tee 153 asuva hoone D- ja K-korpuste katused.
39 Tervishoid
Olulised tegevused Tallinna arengukavas 2009–2027 on tervishoiu valdkonna põhieesmärgina kindlaks määratud kvaliteetse ning kättesaadava esmatasandi- ja eriarstiabi tagamine Tallinnas. Tallinna rahvastiku tervise arengukavas 2008–2015 on kindlaks määratud tallinlaste tervisearengu ühised suunad. 2010. aastal valmis Tallinna elanike tervise- ja vigastuste profiil, raviasutustele kompenseeriti laste visiiditasu, tasuti pikaaegsete krooniliste haigustega patsientide koduõendus-hooldusteenuste eest, lisaks Iru Hooldekodule osutati õendusteenust linna sotsiaalmajades. Tallinna Linnavolikogu võttis vastu Tallinna Munitsipaalperearstikeskuse Osaühingu asutamisotsuse ning alustati Õismäe Tervisekeskuse ja Hooldusravi Kliiniku projekteerimist Haabersti linnaosas. Ameti ja haiglate juhatuste koostöös korraldati 6 ülelinnalist kliinilist konverentsi ning rahvusvaheline konverents AdRisk – traumade ennetus noorukite ja täiskasvanute seas. Koostöös Eesti Tervisefondiga organiseeriti ülelinnaline konverents „Mehe südaˮ ning korraldati konverents haridustöötajatele „Koolilapse tervisˮ. Messil Laps ja Pere 2010 osaleti eraldi boksiga, kus tutvustati laste vigastuste tekkepõhjuseid ja ennetusvõimalusi ning õpetati praktilisi enese- ja esmaabivõtteid. 2010. aasta novembris toimus Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuameti ja Tervise Arengu Instituudi ühiskonverents „Riigi ja omavalitsuste töö narkomaania ennetamises ja ravisˮ. Linnavalitsuse tasandil moodustatud intersektoraalne tervisekoalitsioon Tallinna linnapea juhtimisel korraldas 2010. aastal kolm istungit, kus arutati Tallinna terviseprofiili koostamist ja valminud profiilis tekkinud probleemide lahendamise võimalusi ning tehti ettevalmistustöid liitumiseks Safe Community rahvusvahelise võrgustikuga. Koostöös linnaosade tervisedendajate, linnavalitsuse erinevate ametite ja ametkondadega valmis Tallinna terviseprofiil – mahukas dokument kajastab elanike tervise hetkeseisu, tervisekäitumise suundumusi ja tõstatab probleeme. HIV/AIDS-i probleeme käsitletakse „Alkoholismi, narkomaania ja HIV/AIDS-i leviku ennetamise arengukava Tallinnas aastateks 2009–2012ˮ kohaselt. Sihtasutuses Tallinna Lastehaigla jätkas tegevust raviüksus, mis osutab uimastisõltuvuse ravi- ja rehabilitatsiooniteenust kuni 18-aastastele sõltuvus- ja käitumishäiretega lastele ja noorukitele. Esmasel võõrutusravil viibis erakorraliselt hospitaliseeritud narkootikume tarvitanud lapsi 110 (2009. aastal 117). Võõrutusraviga samal ajal alustatakse ka rehabilitatsiooni, milles osalevad sotsiaaltöötaja, kasvatajad, tegevusterapeut, psühholoog ja psühhiaater, toimub pereliikmete nõustamine ja rühmateraapia. 2010. aastal käis psühhiaatri vastuvõtul ambulatoorseid patsiente 341 (2009. aastal 613), individuaalseid ja perenõustamisi oli arstil 1199 tundi (2009. aastal 978) ja psühholoogil 1 199 tundi (2009. aastal 941). Uimastisõltlaste sotsiaalseks rehabilitatsiooniks olid 2010. aastal võimalused MTÜ AIDS-i Tugikeskuse Lääne-Virumaal asuvates „Tee päästmisele“ uimastisõltlaste rehabilitatsioonitaludes, mille naistetalu tegevust 2010. aasta I poolel finantseeris linn 300 tuhande krooniga. Sel perioodil viibis talus 17 naist. MTÜ Sotsiaalrehabilitatsiooni Keskuse Loksa rehabilitatsioonikeskuse nõustamistoa ambulatoorses vastuvõtus käis 140 (2009. aastal 350) klienti ja statsionaaris 12 (2009. aastal 25) Tallinnast pärit klienti. MTÜ AIDS-i Tugikeskuse süstlabussi teenust kasutas aasta jooksul 6792 narkosõltlast, vastu võeti 23 237 süstalt ning jagati 27 512 süstalt. MTÜ Eesti Abikeskused kaksikdiagnoosiga uimastisõltlaste päevakeskuses viibis kuus keskmiselt 12 klienti. Ravikindlustusega hõlmamata isikuid on Tallinna elanikkonnast u 10%, neile osutavad linna eelarveliste vahendite eest esmatasandi raviteenust kas perearstid või AS Ida-Tallinna Keskhaigla ravikindlustamatute ambulatoorne osakond. 2010. aastal osutati ambulatoorset raviteenust 580 patsiendile (2009. aastal 1 988 patsiendile) ja statsionaarset ravi 229 patsiendile keskmise ravikestusega 28,65 päeva (2009. aasta vastavad arvud 279 patsienti ja keskmine ravikestus 28,65 päeva). Ravikindlustusega hõlmamata isikute raviks kulus 4,5 miljonit krooni ning lisaks kompenseeriti neile ja kindlustuse töötuse tõttu kaotanud isikutele perearsti raviteenuseid 348,7 tuhat krooni. Koduõde OÜ osutas raviteenust kodutute varjupaikades ja öömajades 8865 (2009. aastal 6954) juhul, krooniliste tervisehäiretega patsientidele tehti 9405 (2009. aastal 10 857) koduvisiiti ning koos OÜ-ga TNP Konsultatsioonid osutati tervishoiuteenust Iru Hooldekodus 7 päeval nädalas 12 tundi ööpäevas. Elanikele vajalike ravimite kättesaadavuse tagamiseks osutati öövalveteenust lisaks Kesklinnas Tõnismäe tänaval asuvale apteegile ka Lasnamäel Vikerlase 19 asuvas apteegis. Kesklinnas teenindati kuus u 3000 klienti ning Lasnamäel u 1 000 klienti. 2010. aasta jooksul kujundasid elanike tervisekäitumist aktiivselt linnaosade valitsustes töötavad tervisedenduse spetsialistid, kes koos Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuameti ning Harju Maavalitsusega osalesid 6-ndate klasside õpilastele suunatud ohutusprogrammis Kaitse End ja Aita Teist. Juba teist aastat järjest korraldati sportlik teabepäev mini-SOS Tallinna lasteaedade lastele Kalevi staadionil, kaasates Lastekaitse Liidu teatritrupi. Jätkus SA Tallinna Lastehaiglasse vigastuste tõttu statsionaarsele ravile saabunud laste haigusjuhtude registreerimine ja tekkepõhjuste analüüs. Tulemused esitati ettekandena Eesti Lastearstide 19. kongressil. Terviseametiga sõlmitud lepingu kohaselt teenindas Tallinna Kiirabis ööpäevaringselt väljakutseid 14 brigaadi. 2010. aasta jooksul oli 62 781 väljakutset (2009. aastal 61 420), sh 41% juhtudest tuli kannatanu edasiseks raviks toimetada
40 haiglasse ning 0,3% juhtudest oli kannatanu kiirabi saabudes kliinilises surmas ja kiirabi alustas taaselustamisega. Suvekuudel töötas Tallinna vanalinnas edukalt kiirabi rattapatrull. Välismaale viidi ja välismaalt toodi tagasi 89 patsienti nii lennukite, laevade kui kiirabiautodega. Erinevaid kultuuri- ja spordiüritusi julgestati 124 korral. Tallinna Kiirabi koolituskeskuses õppis aasta jooksul 396 inimest väljastpoolt oma asutust.
Olulisemad suunad 2011. aastal
Koordineeritakse Tallinna linnaosade terviseprofiilide ettevalmistamist.
Käivitatakse Tallinna Munitsipaalperearstikeskuse OÜ tegevus Nõmme-Kesklinna-Mustamäe elanikele esmatasandi ja pediaatrilise abi osutamiseks.
Valmistatakse ametitevahelise koostöö tulemusena ette dokumendid ühinemaks rahvusvahelise võrgustikuga Safe Community.
Viiakse ellu koostöös linnaosade tervisemeeskondadega haigekassa projekt „Vigastuste vältimine Tallinnasˮ.
Tehakse koolitusseminare linnaosade tervisemeeskondadele Euroopa Sotsiaalfondi projekti „Tallinna linnaosade tervisemeeskondade tegevuse arendamine ja võimestamineˮ raames.
Viiakse ellu koostöös MTÜ-ga Convictus Eesti Euroopa Sotsiaalfondi projekt „Tugiteenused sõltuvushäiretega inimestele ja nende lähedastele tööturule naasmiseks ning tööturul püsimiseksˮ.
Tehnovõrgud
Olulised tegevused Tallinna arengukavas 2009–2027 on tehnovõrkude valdkonna põhieesmärgina määratletud vee- ja kanalisatsiooni- teenuste kvaliteedi parandamine ja linnaelanikele kättesaadavuse tagamine. 2010. aastal ehitati Tallinnas veerajatisi 15 695 m, reoveekanalisatsiooni rajatisi 50 808 m ja sademeveerajatisi 20 976 m, kokku rajati vee- ja kanalisatsioonirajatisi 87 479 m (2009. aastal vastavalt 12 772 m, 57 060 m, 14 719 m ja 84 551 m). Kanaliseerimistöid tehti põhiliselt Haabersti, Kesklinna, Kristiine, Nõmme ja Pirita linnaosades. 2010. aastal viidi lõpule varemasustatud piirkondade kanaliseerimise. Tallinna linna haldusterritooriumist on ühiskanalisatsiooniga katmata veel ligikaudu 0,2%. Nende kinnistute puhul on tegemist põhiliselt äärelinna piirkonnas asuvate kinnistutega, mille ühiskanalisatsiooniga ühendamine on keskmisest kordades kulukam. EL „Asulareovee direktiivi” (91/271/EEC) ja veeseaduse kohaselt on lubatud ka individuaalsete või muude asjakohaste süsteemide kasutamine, mis tagavad keskkonnale sama kaitstuse taseme, kui kogumissüsteemi rajamine on põhjendamatu, kuna sellest ei oleks keskkonnale tulu või see oleks liiga kulukas. Seega on linn täitnud EL direktiivis ja veeseaduse §-s 241 kohalikele omavalitsustele kehtestatud nõude tagada põhjavee kaitseks ühiskanalisatsiooni olemasolu 31. detsembriks 2010. Linn jätkas varem asustatud kanaliseerimata piirkondades elanikele ühisveevärgi ja kanalisatsiooniga liitumise hüvitamist. Elanikele hüvitati 1 557 kinnistu ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumise kulud kogumaksumusega 216,7 miljonit krooni (2009. aastal 2 313 kinnistut ja 167,3 miljonit krooni).
Olulisemad suunad 2011. aastal
Jätkatakse ühisveevärgi ja -kanalisatsioonitorustike ning liitumispunktide ehitusega varemasustatud elamupiirkondades, kus kasutatakse endiselt individuaalseid või muid asjakohaseid kogumissüsteeme.
Jätkatakse AS-ile Tallinna Vesi teenuslepingus kokkulepitud arenduskomponentide hüvitamist Tallinna varemasustatud elamupiirkondades ühisveevarustuse ja -kanalisatsioonitorustike ehituse eest;
Valmistatakse ette materjalid strateegiliste otsuste tegemiseks pinna- ja põhjavee kasutamiseks edasises perspektiivis, arvestades nii vee kvaliteeti, hädaolukorras linna veega varustamise võimalusi kui ka terviseriski hinnangu tulemusi.
Heakord
Olulised tegevused Tallinna arengukavas 2009–2027 on heakorra valdkonna põhieesmärgina määratletud hooldatud haljasalade ja linnametsade võrgustiku loomine.
41 2010. aastal jätkati traditsioonilisi tegevusi linna heakorra parandamiseks, nagu haljastute, kalmistute ja randade hooldus, loomakaitse ning jäätmemajandus. Teist aastat järjest toimus aiakunstifestival „Tallinna lillefestival”. Alustati korteriühistute toetamise projekti „Fassaadid kordaˮ.
Haljastus Haljastuse rajamisel ja haljasalade hooldamisel rajati lillepeenraid, istutati 88 851 lille, 514 puud ja 8063 põõsast. Korraldati 83,7 ha linnametsade hooldust, Järve metsas raiuti võsa ja kuivanud puid. Kadrioru pargis korraldati ekskursioone, kontserte ja näitusi. Kultuuriprogramm tipnes oktoobris toimunud valgusfestivaliga „Valgus kõnnib Kadriorusˮ. Linna haljastute hoolduse kulud olid 2010. aastal 35,6 miljonit krooni (2009. aastal 46,2 miljonit krooni). 21. maist 28. augustini 2010 toimus teist korda rahvusvaheline aiakunstifestival „Tallinna lillefestival”, millel oli 31 osavõtjat oma loodud iluaedadega ja üle 400 000 külastaja. Festivali raames toimus 12 teemapäeva ja 14 kontserti. Festivalist on kavas kujundada iga-aastane suurüritus, mis toob Tallinna aiandus- ja lillehuvilisi nii Eestist kui ka mujalt maailmast. Lillefestivali korraldamiseks kulus 2,9 miljonit krooni (2009. aastal 3,6 miljonit krooni).
Kalmistud Kalmistute põhitegevuse võib jagada kaheks, s.o kalmistute haldamine ja kalmistuteenuste müük. 2010. aastal jätkus interneti teel pakutavate teenuste kvaliteedi tõstmine ja nomenklatuuri laiendamine. Tallinna Linnavolikogus 06.05.2010 kinnitatud uue Tallinna kalmistute kasutamise eeskirja kohaselt on senisel matmiskoha kasutajal, st isikul, kelle nimele on kalmistute registris vormistatud matmiskoha kasutamise õigus, kohustus esitada kalmistuasutusele taotlus kasutuslepingu sõlmimiseks kolme aasta jooksul alates 01.01.2011. Esimesel kahel aastal saab taotlusi esitada ainult elektrooniliselt. Selle võimaldamiseks korraldati 2010. aastal riigihange olemasoleva tarkvara arendamiseks ning töötati välja kasutuslepingu mall ja tüüptingimused koos elektrooniliselt esitatava taotluse vormiga. Kalmistuteenuste müügist saadav tulu moodustas 10,4 miljonit krooni (2009. aastal 11,4 miljonit krooni). 2010. aastal toimus 4016 matust (2009. aastal 4 178 matust).
Loomakaitse 2010. aasta jooksul registreeriti koerte keskregistris 1343 koera (2009. aastal 2286 koera). Seisuga 31.12.2010 oli Tallinna linna koerte keskregistris arvel 25 190 koera. 2010. aastal püüti kokku 3011 hulkuvat looma (2009. aastal 3184 looma), kellest 496 looma tagastati omanikele ja uue omaniku leidis 476 looma (2009. aastal vastavalt 348 ja 636 looma).
Jäätmemajandus Jäätmemajanduse põhieesmärk on suurendada jäätmete taaskasutust ja luua elanikele paremad võimalused jäätmete eraldi kogumiseks ja nende taaskasutusse andmiseks. Vajalikud teenused, nagu ohtlike ja taaskasutatavate jäätmete kogumine ja käitlemine, ostetakse sisse või delegeeritakse seaduse alusel eraettevõtlusele, nagu korraldatud jäätmevedu, pakendite ja probleemtoodete kogumine. 2010. aastal jätkati korraldatud jäätmeveo rakendamist. Liigiti kogutud taaskasutatavate jäätmete kogumiseks elanikkonnalt töötas Tallinnas 5 jäätmejaama, 16 ohtlike jäätmete vastuvõtupunkti ja 146 patareikasti. Patareikastid anti 2010. aastal üle tootjavastutusorganisatsioonidele. Pääsküla prügila sulgemisjärgse keskkonnaohutuse tagamiseks ning järelhoolduse ja seire korraldamiseks eraldati 2010. aastal 4,5 miljonit krooni (2009. aastal 6,6 miljonit krooni).
Rannad ja puhkealad Suvehooajaks (1. juuni – 31. august) rajati kõikidesse Tallinna supelrandadesse – Pirita, Stroomi, Kakumäe, Harku ja Pikakari – vaatlustornide juurde valvega 10-kohalised jalgrattaparklad. 2010. aastal valvas pealinna rannakülastajate rahu ja ohutust kokku 43 vetelpäästjat ja meditsiinitöötajat. Tallinna avalikes supelrandades lahendati 2757 avaliku korra rikkumist, uppumisohust päästeti 5 inimest, 623 inimest said meditsiinilist esmaabi (2009. aastal vastavalt 3526 avaliku korra rikkumist, 1 inimene ja 476 inimest).
Muud heakorrakulud Eesmärgiga parandada linna heakorda hooldati laste mänguväljakuid ja koerte jalutusväljakuid. Alates 2006. aastast on Harju tänava haljasalal talvehooajal avatud teisaldatav liuväli. 2010. aastal oli liuväli avatud 1. jaanuarist 4. aprillini ning 14. novembrist 31. detsembrini. Aasta jooksul külastas liuvälja 27 419 inimest, kellest 4884 olid kooliõpilased. Projekti „Hoovid korda” raames eraldati toetusena korteriühistutele 12,9 miljonit krooni, millega rahuldati 143 korteriühistu taotlus hoovide korrastamiseks, s.o ühele ühistule keskmiselt 90 tuhat krooni (2009. aastal vastavalt 20,1 miljonit krooni, 183 ühistut ja 110 tuhat krooni). Põhiliseks ühistute territooriumil tehtud korrastustööks oli jätkuvalt parklate laiendamine ja hooviteede remont. 2010. aastal alustati projekti „Fassaadid korda“, mille eesmärk on linna üldilme parandamine ja korterelamute energiasäästlikumaks muutmine. Linna antava toetuse arvelt kaetakse korteriühistute elamute fassaadide renoveerimiseks laenu taotlemiseks vajalik omafinantseering. 2010. aastal eraldati toetusena korteriühistutele 4,7 miljonit krooni, millega rahuldati 27 korteriühistu taotlus.
42 Muud kommunaalkulud – spetsiifilised matuseteenused Põhieesmärk on tagada Tallinna linna territooriumil vägivaldselt, õnnetuste tagajärjel või avalikus kohas surnud isikute transport sündmuskohalt arsti või politsei määratud asukohta ning tagada omasteta ja tundmatute isikute matmine. 2010. aastal toimus 3 väljakutset (2009. aastal 131 väljakutset). Kokkuleppe saavutamine politseiga on oluliselt vähendanud linna kulul teostatavate vedude arvu. Alates 2009. aastast maksab linn ainult omasteta surnud isikute transportimiskulud. Kui politsei on vägivaldselt või avalikus kohas surnud isiku tuvastanud, kannab transportimise kulud riik. 2010. aastal maeti 105 omasteta või tundmatut isikut (2009. aastal 136 isikut). Matmiskulud kaetakse riikliku matuse- toetuse arvelt riigieelarvest. 2010. aasta jooksul eraldati linnale selleks 365 tuhat krooni.
Osalus projektides
„Aianduse kunst“, mille eesmärk on uurida ja analüüsida traditsioonilisi ja innovaatilisi aiakujundustehnikaid ja vahetada kogemusi rahvusvahelisel tasemel, et luua võrgustik sellealase töö spetsialistide vahel eri linnades ning levitada uusi ideid pargikujunduses, haarates uue keskkonna loomisprotsessi kaasa keskkonna loojaid laiemalt, mitte ainult aiakujundajaid. Projekti käigus rajatakse iga partneri asukohas (Tallinnas Kadrioru pargis) partnerite ideid kasutades eksperimentaalse disainiga pargiosa. 2010. aastal toimusid peale partnereid esindavate kunstnike, maastikuarhitektide ja omavalitsuste töötajate kohtumisi ja erinevates linnades (Barcelona, Berliin ja Lyon) olulist tähtsust omavate pargiansamblitega tutvumisi seminarid pargikujunduse ajaloo, uute ideede ja lähenemiste tutvustamiseks ning nende hindamiseks. Projekti lõppkohtumine toimus 2010. aasta oktoobris juhtpartneri juures Ateenas. Projekti käigus loodi aiandusala ja pargikunsti spetsialistide koostöövõrgustik. Projekti kogemused ja tulemused avaldati trükisena ja elektrooniliselt projekti internetilehel. Projekti kestus oli 2008–2010.
„Sõbralike saarte ühendus (FIR – Friendly Island Routes)”, mille eesmärk on tõsta regionaalset konkurentsivõimet mõlemas projekti piirkonnas – Soomes ja Eestis. Tulemusena loodav Soome-Eesti väikesaarte võrgustik kasvatab mereturistide huvi väikesadamate vastu. Projekti alleesmärk on saarestikuvahelise reisimise suurendamine Soome ja Eesti rannikul. 2010. aastal valmisid Aegna saare infrastruktuuri uuring, Aegna saare supelrandade kontseptsioon, Aegna saare ja selle lähipiirkonna rannikuala kaitsevõimaluste uuring ja tehnilise lahenduse väljatöötamine ning tasuvus-teostatavusuuring, Aegna sadama tehnilise projekti seletuskiri ja Aegna sadama tehnilise projekti keskkonnamõju analüüs, Harju maakonna ja Hiiumaa Kõrgessaare valla väikesadamate arengustrateegia 2010–2014. Projekti kestus on 2009–2011.
„Tallinna Kommunaalameti kvaliteedijuhtimissüsteemi rakendamine ja sertifitseerimine“, mille eesmärk oli 2010. aastal läbi viia ameti kvaliteedijuhtimissüsteemi akrediteeritud sertifitseerimine ISO 9001 standardi kohaselt.
Investeerimisprojektid Jätkus Kadrioru pargi rekonstrueerimine. 2010. aastal saadi heakskiit EL toetuse taotlusele Kadrioru Kirdetiigi rekonstrueerimiseks ning ümbritseva ala Jaapani aiaks ümberkujundamiseks. Tööd algavad 2011. aastal. Põhja-Tallinna Karjamaa asumisse rajati pärast amortiseerunud lasteaiahoone lammutamist tühjaks jäänud alale park, kuhu paigutati mänguvahendid 2-15 aastastele lastele ja tervisespordivahendid täiskasvanutele. Pargi kesksele platsile paigaldati betoonist valmistatud lehma skulptuur, mille autor on skulptor Simson Seakülast. Tööde kogumaksumus oli 4 miljonit kooni. Südalinnas asuvas Tammsaare pargis renoveeriti valgustus – paigaldati uued kaabelliinid ja valgustuspostid koos valgustitega. Tööde maksumus oli 1 miljon krooni. Mitmeid töid tehti linna kalmistutel. Rekonstrueeriti Pärnamäe kalmistu töökoja katus maksumusega 270 tuhat krooni. Samuti renoveeriti Siselinna kalmistul Jaan Poska perekonna matmispaik maksumusega 113 tuhat krooni. Tööde käigus restaureeriti matmispaigal olevad 5 monumenti, piirdeaed, trepp ja vundament. Likvideeriti 6 ohtlikku ja haiget põlispuud, taastati hauaplatsi esialgne kujundus koos uute taimede istutamisega.
Olulisemad suunad 2011. aastal
Jätkatakse parkide, haljasalade ja metsade heakorrastamist.
Jätkatakse Kadrioru pargi rekonstrueerimistöid Kadrioru pargi arengusuundade aastateks 2007–2018 kohaselt, sh välisrahastuse toel Kirdetiigi ümbruse ümberkujundamist Jaapani aiaks.
Munitsipaliseeritakse 25 ha Liiva kalmistuga külgnevat maad ning jätkatakse ettevalmistustöid ala väljaehitamiseks ja matmisteks kasutuselevõtmiseks, mis lahendab uuteks kirstumatusteks vajalike matmiskohtade probleemid Tallinna linnas vähemalt 10 aastaks.
43 Arendatakse koerteregistrit ning tõhustatakse loomapidamise järelevalvet.
Jätkatakse rahvusvahelise aiakunstifestivali „Tallinna lillefestival“ korraldamist, millest on kujunenud iga-aastane traditsiooniline suurüritus.
Luuakse jäätmeveo ja tänavapuhastusega tegelev linnaettevõte, eesmärgiga pakkuda linnaelanikele kvaliteetsemat teenust, parandada linna keskkonnaseisundit ja luua juurde uusi töökohti.
Linnamajandus
Olulised tegevused Tallinna arengukavas 2009–2027 on linnamajanduse valdkonna eesmärgina määratletud omandi- ja maareformi lõpuleviimine, elamuehitusmahtude suurendamine, sundüürnike ning teiste abivajajate eluasemeprobleemide lahendamine, linna elamufondi struktuuri korrastamine. Linnavara, munitsipaaleluruumide ning elamuehituse, maa maksustamise ja maakorraldusega seotud toimingute ning omandireformi lõpuleviimisega seotud küsimuste korraldamine.
Maa korraldamine Omandireformi läbiviimise tulemusena on seisuga 31.12.2010 Tallinnas registreeritud 33 328 katastriüksust pindalaga 11 960 ha, mis moodustab 76% linna haldusterritooriumist (seisuga 31.12.2009 oli vastavalt 32 802 katastriüksust, 11 494 ha ja 73%), sh eramaa 36%, munitsipaalmaa 26% ja riigi omandis olev maa 14% (2009. aastal vatavalt 36%, 23% ja 14%). Linna pindalast 24% on jätkuvalt registreerimata (2009. aastal 27%). Õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise ja kompenseerimise avalduste registris avati 11 881 toimikut (2009. aastal 11 886). Munitsipaliseerimise taotlusi esitati 2010. aastal 308 maatükile (2009. aastal 258). Harju maavanema ja Vabariigi Valitsuse korraldustega anti munitsipaalomandisse 244 maatükki pindalaga 244 ha (2009. aastal 260 maatükki ja 564 ha). Detailplaneeringute elluviimiseks ja maa avaliku kasutuse tagamiseks korraldati 2010. aastal 36 lepingu sõlmimine ja valmistati ette 33 linnavalitsuse korraldust. Tasuta omandati 28 kinnisasja või selle osa kogupindalaga 5,1 ha. Tallinna linn ostis 5,4 miljoni krooni eest Kalevi Spordihalli kinnistu, Juhkentali 12. Maamaksu alusandmete loomiseks peeti maamaksu registrit ja linnamaa registrit ning osaleti maaregistri pidamisel. Maamaksuvabastust sai 630 represseeritut summas 1,5 miljonit krooni (2009. aastal vastavalt 627 represseeritut ja 1,6 miljonit krooni) ja 5318 riikliku pensioni saajat summas 3,7 miljonit krooni (2009. aastal vastavalt 5269 riikliku pensioni saajat ja 3,7 miljonit krooni). Maamaksu tõusu hüvitati 3018-le riikliku pensioni saajale kokku 6,4 miljonit krooni (2009. aastal vastavalt 4088 pensionäri ja 8,3 miljonit krooni).
Elamumajandus Elamumajanduse valdkonnas on peaeesmärk aidata lahendada eluasemega seotud küsimusi vähekindlustatud isikutel, kes ise ei suuda endale eluruumi tagada. Elamumajanduse areng on aastate kaupa olnud stabiilne ja arvele võetud eluruumi taotlejate arv on aasta-aastalt vähenenud. Elamumajandusvaldkonna tegevusteks on linnale kuuluvate eluruumide majandamine, korteriühistutele ja sundüürnikele linna toetuste andmise korraldamine ning linna omandis olevate kinnistute ja ehitiste kasutamise, käsutamise ja valdamise korraldamine. 2009. aastal täideti Tallinna elamuehitusprogrammi „5000 eluaset Tallinnasse” eesmärk ning asuti täitma Tallinna teist elamuehitusprogrammi. Programm on üks osa linna laiemast eluasemepoliitikast, mis loob eluasemete üürimisvõimalusi linnale vajalikele töötajatele ja noortele peredele. Raadiku elurajoonis valmib 2009. – 2011. aastal kokku 9 elamut, milles on 1215 korterit üldpinnaga 75 148 m². 2010. aastal valmisid 3 elamut 312 korteriga ja üldpinnaga 19 650 m². Seisuga 31.12.2009 on linnaosade valitsustes munitsipaaleluruumi taotlejana arvele võetud 1274 isikut. Sotsiaaleluruumi taotlejana on arvele võetud 406 isikut. 2010. aastal on nende isikute arv, kes linnalt eluruumi taotlevad, vähenenud 17 võrra. 2010. aastal anti üürile 708 eluruumi.
44 Tabel 9. Eluruumi taotlejate arv Tallinnas
Eluruumi taotlejate arv aasta lõpu seisuga 2005 2006 2007 2008 2009 2010 Munitsipaaleluruumi taotlejana arvele võetud isikute arv 3 346 2 933 2 830 1 899 1 291 1 274 sh tagastatud eluruumide üürnikud 2 054 1 640 1 451 533 0 0 Sotsiaaleluruumi taotlejana arvele võetud isikute arv 382 345 412 407 406 406 Tallinnas eluruumi taotlejana arvele võetud isikute koguarv 3 728 3 278 3 242 2 306 1 697 1 680 Taotlejate üldarvu vähenemine eelmise perioodiga võrreldes 409 450 36 936 609 17
Tabel 10. Üürile antud eluruumide arv Tallinnas
Aasta 2005 2006 2007 2008 2009 2010 Üürile antud eluruumide arv 311 526 170 956 602 708 sh sotsiaaleluruumid 120 147 75 105 91 104
Tallinna linnal on neli sotsiaalmajutusüksust, mis on vaheetapiks kodutute öömaja ja sotsiaalkorteri vahel. Ühelt poolt võimaldavad need resotsialiseerida kodutuid, kellel on soovi oma elu muuta, ja teiselt poolt ei lase need tänavale sattuda inimestel, kes munitsipaalpinnal majanduslikult toime ei tule. Tallinna linn jätkas 2010. aastal elamumajandusega seotud mittetulundustegevuse toetamist ja korteriühistute toetamist koolitustoetusega. Jätkati 2009. aastal alustatud uue toetuseliigina korteriühistute hallatavatele elamutele energiamärgise taotlemise kulude katmist. Jätkuvalt töötas linnavalitsuse infosaalis korteriühistute infopunkt, kus korteriühistutega seotud küsimustes andsid nõu Eesti Korteriühistute Liidu juristid.
Äriruumide majandamine 2009. aasta sügisel avati renoveeritud Nõmme turu hoone, mis kahjuks sai tegutseda ainult neli kuud. 2010. aasta aprilli lõpus põles äsja renoveeritud hoone maani maha. Sellele vaatamata alustas turg kevadhooaega aktiivse kauplemisega. Kõik müügipinnad (kokku 1001,4 m2) olid välja üüritud ja avaletid (174 tk) sügiseni 100% broneeritud. Turuhoone taastati kindlustushüvitise arvelt ja taastatud turuhoone avati 2010. aasta novembris ning kõik vanas hoones olnud kauplejad said oma endised pinnad tagasi. Turuhoone teine korrus on osaliselt välja ehitatud ja seal tegutseb kohvik. Turu tegevuse strateegiline eesmärk on turustada Eesti väiketootjate kaupa ja pakkuda külastajatele ka kultuurilist meelelahutust. 2010. aastal toimusid igal laupäeval kontserdid. Detsembris avas turg oma territooriumil tehiskattega liuvälja, millest on linnarahvale saanud väga populaarne ajaveetmise koht. Nõmme turgu külastavate klientide arv on järjest suurenenud, seda nii kevad-suvisel kui ka sügis-talvisel perioodil. Turu püstitatud eesmärk, tuua turule rohkem noori, on osutunud edukaks. Linnaosade valitsuste majandamisel olevaid äripindasid on välja üüritud 119 609 m2 selleks sõlmitud 664 üüri- või kasutuslepingu alusel.
Osalus projektides
„SUITE – sotsiaalne ja linnaline tegur elamumajanduses“, mille eesmärk on sotsiaalmajutuspindade loomisel arvestada Euroopas kasutusel olevaid elamumajanduse ja elamuehituse praktikaid, mis on omandatud projektipartnerite üksteiselt õppimise ja positiivsete kogemuste vahetamise teel. 2010. aastal toimus projektipartnerite kohtumine Saksamaal ja Hispaanias ning töötati välja kohalik tegevuskava, mis esitati projekti temaatilisele eksperdile. Projekti kestus on jaanuar 2009 – august 2011.
Investeerimisprojektid Euroopa Liidu struktuuritoetuse perioodi 2007–2013 programmi „Elukeskkonna arendamise rakenduskava” prioriteetse suuna „Piirkondade terviklik ja tasakaalustatud areng” meetme „Linnaliste piirkondade arendamine” vahendite toel alustati 2009. aastal lastekodulastele perelähedase elukeskkonna loomiseks peremajade ehitamise
45 projekti. Projekti raames on kavas ehitada 5 paarismaja ja 2 üksikmaja seniste kombinaattüüpi lastekodudes elavate laste majutamiseks Tallinna linna eri piirkondadesse. 2010. aastal tehti ehitustöid maksumusega 995 tuhat krooni. Euroopa Liidu struktuuritoetuse perioodi 2007–2013 programmi „Elukeskkonna arendamise rakenduskava” prioriteetse suuna „Piirkondade terviklik ja tasakaalustatud areng” meetme „Linnaliste piirkondade arendamine” vahendite toel alustati uue sotsiaalmajutusüksuse ehitamist aadressil Männiku tee 92. 2010. aastal toimus ideekonkursi võitjatele osalemistasude maksmine, olemasoleva hoone kandekonstruktsioonide uuring ning hoone lammutamise projekteerimine ja osaline lammutamine maksumusega 258 tuhat krooni. 2010. aastal jätkus Tallinna turgude arendamine. Taastati tulekahjus hävinud Nõmme turu hoone maksumusega 3,9 miljonit krooni. Alustati Punase tänava turu ja Mustamäe turu ehitamist. 2010. aastal tehtud tööde maksumus on 5,6 miljonit krooni.
Olulisemad suunad 2011. aastal
Ehitatakse lõplikult välja 9 korterelamu ja 1215 eluruumiga Raadiku elurajoon. 2011. aastal valmivad viimased 3 elamut, milles on 483 eluruumi.
Jätkatakse uute sotsiaalmajutusüksuste ja lastekodulastele peremajade ehitamist. Euroopa Liidu toetusel valmivad 2011. aastal linna eri piirkondades 4 lastekodu peremaja.
Jätkatakse Tallinna turgude arendamist. Valmivad Mustamäe turg ja Punase tänava turu I etapp.
Linnatransport
Olulised tegevused Tallinna arengukavas 2009–2027 on linnatranspordi valdkonna põhieesmärkidena määratletud Tallinna linna ja tema tagamaa hästi arendatud ja terviklik ühistransport ning hästikorraldatud liiklus ja parkimine. Ühistransporditeenuseid osutasid Tallinna linnas linna tütarettevõtted Tallinna Autobussikoondise AS (edaspidi TAK) ning Tallinna Trammi- ja Trollibussikoondise AS (edaspidi TTTK) ning erafirma AS MRP Linna Liinid (edaspidi MRP). Tallinna ja teda ümbritsevate valdade haldusterritooriumide ühiste bussiliinidega teenindamine toimub koostöös MTÜga Harjumaa Ühistranspordikeskus, Viimsi, Harku ja Saue valla ning Maardu linnaga. Tallinna Linnavolikogu 16. aprilli 2009 otsusega nr 71 võeti vastu „Tallinna linna abipakett linnaelanikule ja ettevõtjale”, mille kohaselt loodi Tallinnas tööpuuduse leevendamiseks sotsiaalsed töökohad linnale kuuluvates veoettevõtetes. Tallinna linn eraldas 2010. aastal TAK-le ja TTTK-le sotsiaalsete töökohtade – reisisaatjad ja ühissõidukite koristajad – loomiseks 35 miljonit krooni. Seisuga 31.12.2010 töötas TAK-s 181 reisisaatjat ja 57 koristajat; TTTK-s 126 reisisaatjat, 38 koristajat ning 5 abitöölist (postide värvijad, rööbaste puhastajad jne). Aasta keskmised näitajad olid järgmised: TAK-s 234 reisisaatjat ja 57 veeremikoristajat ning TTTK-s 163 reisisaatjat, 36 veeremikoristajat ja 5 abitöölist. Ühistranspordiliinidel alustas 2010. aastal tööd 4 uut autobussi ja 7 uut trollibussi. Lisaks soetati 8 kasutatud autobussi, sh 4 liigendbussi. Linna liikluskoormuse vähendamiseks jätkati projekte „Pargi ja reisi” ning „Koolibuss“. Alates 01.01.2010 läks parkimiskontrolli funktsioon Tallinna linnas Tallinna Transpordiametilt üle Tallinna Munitsipaalpolitsei Ametile. Transpordiameti ülesandeks jäi parkimistasu kogumine ning parkimisega soetud väärteootsuste vormistamine.
Ühistransport Ühistransport on korraldatud 57 autobussi-, 4 trammi- ja 8 trolliliinil. Tööpäeviti töötab tipp-tundidel liinidel 299 bussi, 52 trammi ja 82 trolli, kokku 433 ühissõidukit. 28% veeremist on madala sisenemisega, sh 24% bussidest, 16% trammidest ja 49% trollibussidest. Aastaga tagati liiniläbisõit 28,6 miljonit km ja teenindati 115,4 miljonit sõitjat (2009. aastal 30,3 miljonit kilomeetrit ja 119,3 miljonit sõitjat). Piletimüügi osas vähenes sõidukaartide osakaal. Samal põhjusel vähenes ka sõitjate (sõitude) arv, sest sõidukaartide kasutamine toob arvestuslikult rohkem sõitjaid kui talongide või tunnipiletite kasutamine. Linn haldab Viru keskuse autobussiterminali ja 166 ühissõidukipeatuse ootekoda. Kokku on Tallinnas 910 ühissõidukipeatust, millest 701 on varustatud ootekodadega, sh 535 eraomanikule kuuluva ootekojaga. 2010. aastal rekonstrueeriti 9 ühistranspordipeatust ning teede ja tänavate rekonstrueerimise või kapitaalremondi käigus uuendati 35 ühistranspordipeatust. Ligi 880 ühissõidukipeatust on varustatud ühissõidukite sõiduplaanidega. Tallinnas on kõige kasutatavam ühissõidukipilet ID-pilet. ID-pilet on isikustatud elektrooniline sõidudokument, mis soetatakse Eesti rahvastikuregistris olevale isikule ID-kaardi või alla 15-aastaste õpilaste puhul isikukoodiga varustatud õpilaspileti abil. ID-pileteid müüakse sularaha eest ligi sajas müügipunktis, mistõttu on need klientidele lihtsalt ja mugavalt kättesaadavad. Lisanduvad veel ostuvõimalused telefoni ja Interneti kaudu ning pankade otsekorraldusega. Tallinna külaliste ja juhusõitjate tarbeks on kasutusel ka paberpiletid (talongid, tunnipiletid ja
46 esitajakaardid). Piletitulu oli 2010. aastal 275,2 miljonit krooni (2009. aastal 262,3 miljonit krooni). Piletimüügi tulu suurenemise põhjuseks oli 2010. aasta 1. veebruarist toimunud piletihindade tõus. Ajavahemikul 15. maist 15. oktoobrini 2010 teostati Tallinna linna omanduses oleva laevaga „Juku” liinil Tallinn- Aegna-Tallinn 269 edasi-tagasireisi ja teenindati 11 610 reisijat (2009. aastal 270 reisi ja 10 398 reisijat).
Liikluskorraldus Liikluse sujuvamaks ja ohutumaks muutmiseks hooldati olemasolevaid ja paigaldati 3899 uut liiklusmärki, uuendati 23 350 m2 teekattemärgistust ning parendati liikluskorraldust. Uus liikluskorraldus kehtestati Punasel tänaval (Pae tänav – Smuuli tee), Ristiku tänaval ja Pirita tee – Rummu tänava ristmikul. Kesklinnas ja Põhja-Tallinnas kehtestati veokitele massipiiranguid. Rahvusvahelistel trassidel E20, E67, E263 ja E265 töötati välja ja paigaldati teeviitade süsteem. Järve asumis kehtestati 30 km/h ala.
Parkimiskorraldus Tallinnas on kolm parkimistsooni. Ööpäevaringset tasu võetakse ainult vanalinnas, süda- ja kesklinna territooriumil on parkimine tasuline tööpäevadel kell 7–19 ja laupäeval kell 8–15. Kokku on tasulisel alal 6402 parkimiskohta. Parkimistasu koguti 2010. aastal 70,9 miljoni krooni (2009. aastal 79,2 miljonit krooni), sh parkimispiletite müügitulu moodustas 50,7 miljonit krooni ja viivistasu 19,0 miljonit krooni. 2010. aastal moodustas parkimispiletite müügitulust ca 85% tasumine mobiilsideoperaatorite vahendusel. Parkimistulu vähenemise peapõhjus on majanduslangus. Suurt osa etendas ka lumerohkus ning ebapiisav lumekoristus tasulisel parkimisalal. Üle poole linna 6400 parkimiskohast oli lume all nii aasta alguses kui aasta lõpus. Suveperioodil on ca 100 vanalinna parkimiskohta hõivatud tänavakohvikutega ning ehitustegevuse tõttu olid tänavaosad paljudes kohtades suletud. Lisaks hõlmavad oma osa parkimiskohtadest ka tasulises alas elavad linnakodanikud, kellele oli väljastatud 5734 soodusparkimisluba.
Osalus projektides
„CIVITAS MIMOSA – innovaatilised tegevused jätkusuutlike liikumisvõimaluste arendamiseks“, mille eesmärk on edendada ja rakendada jätkusuutlikke, puhtaid ja energiasäästlikke linnatranspordi viise; rakendada integreeritud tehnoloogilis-poliitilisi lahenduspakette energia ja transpordi valdkonnas ning luua kriitiline mass innovaatiliste lahenduste rakendamiseks. Tallinna projekti eelarve on 49,5 miljonit krooni. Tallinn osaleb projektis 11 meetmega. Tallinna Transpordiamet esitas 2009. aasta I kvartalis MIMOSA projekti koordinaatori kaudu Euroopa Komisjonile ettepaneku lisada projekti uus 11. meede „Ühistranspordi piletisüsteem” uue piletisüsteemi väljatöötamiseks Tallinnas ning 2010. aasta alguses saadi sellele heakskiit. Meetme tulemusena loobutakse Tallinnas käibel olevate kulukate paberpiletite kasutamisest ja luuakse nüüdisaegne elektrooniline kontaktivabadel kaartidel põhinev piletisüsteem. Meetme käigus varustatakse kõik Tallinna ühissõidukid piletiterminalide ja validaatoritega ning luuakse keskne süsteemi haldav tarkvara. 2010. aasta jooksul valmisid MIMOSA meetmete eeluuringud, tegeldi hindamisprotsessi jaoks vajalike andmete kogumise ning lähteülesannete ettevalmistamisega. MIMOSA projektis oli 2010. aastal planeeritud korraldada piletimüügisüsteemi, seirekaamerate ja reaalaja infosüsteemi riigihanked. Kuna antud hangete lähteülesanded ei valminud planeeritud tähtajaks, lükkusid hanked 2011. aastasse, mistõttu jäid tegevused ja vahendid 2010. aastal realiseerimata. Meetme nr 2 „Liiklusvoogude logistika ja kaubavedude marsruutide tähistamineˮ raames märgistati Tallinnas põhilisi kaubaveotrasse, lisades suunaviitasid selliste oluliste sihtpunktide tarvis nagu sadam ja lennujaam. Projekti kestus on 2008–2012.
„Pargi ja reisi”, mille eesmärk on vähendada kesklinna liikluskoormust. „Pargi ja reisi” parklad on avatud Pirita – Kesklinna, Õismäe – Kesklinna, Peterburi mnt – Kesklinna ja Pärnu mnt – Kesklinna suundadel. 2010. aastal uuendati „Pargi ja reisi” Pirita ja Kalevi parklate teekatte märgistust ning vähendati Pirita parkla mahtu, et teha ruumi rannakülastajate sõidukitele. Lisaks demonteeriti Pirita parkla ajutised piirdeaiad, mis said korduvalt kannatada vandalismi ja tugeva tuule tõttu.
„Koolibuss”, mille eesmärk on vähendada linna liikluskoormust ja pakkuda lastevanematele lapse koolitoimetamiseks alternatiivset võimaluset. 2007. aastal Viimsi suunal alustatud projekti „Koolibuss” laiendati 2008. aastal Vääna-Jõesuu, Tabasalu ja Randvere suunale. Koolibusse kasutas 2009.–2010. aastal igal päeval kokku keskmiselt 210 õpilast.
„Tallinna tramm”, mille eesmärk on elektritranspordi kui keskkonnasäästliku ja ökonoomse transpordiliigi osatähtsuse suurendamine ühistranspordis ja üldise liikluskoormuse vähendamine Tallinnas, et muuta ühissõidukite kasutamine senisest atraktiivsemaks ja kiiremaks. 2010. aastal analüüsiti projekti jätkamise võimalikke variante. Projekti järgmine etapp on trammiliini eelprojekti koostamine. Projekti „Tallinna tramm” elluviimine on oluline pealinna jätkusuutliku transpordiarengu tagamiseks. Projekti realiseerumine sõltub toetuse saamisest Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondist.
47 Olulisemad suunad 2011. aastal
Jätkatakse ühistranspordiettevõtete efektiivsuse suurendamist ning korraldatakse liinivedu kulupõhiste tariifide alusel. Arendatakse ja optimeeritakse ühistransporti liinivõrku selle vastavusse viimiseks elanike elu- ja äritegevuse vajadustega. Kasutuses olevate ühissõidukite keskmise vanuse vähendamiseks soetatakse 2011. aastal uut veeremit.
Jätkatakse projektide „Pargi ja reisi” ja „Koolibuss” arendamist ja propageerimist.
Linnatranspordi innovatiivsuse tagamiseks kaasatakse Tallinn uutesse välisrahastusega projektidesse „Ühistranspordi prioriteedisüsteemi laiendamine” ning „Helsingi−Tallinna transpordi ja planeerimise stsenaariumid“.
Linnaplaneerimine
Olulised tegevused Tallinna arengukavas 2009–2027 on linnaplaneerimise valdkonna põhieesmärgina kindlaks määratud kõigis linnaosades üld- ja teemaplaneeringute kehtestamine. Põhiülesanneteks välja töötada linna arengu, planeerimise ja infrastruktuuri ühtne strateegia; korraldada linna arengusuundade väljatöötamiseks vajalike planeeringute koostamine ja nende rakendamise kontroll planeerimistegevuses. Samuti geodeetiliste, kartograafiliste, topograafiliste ja maamõõdutööde ning nende tehniliste projektide tellimine, lähteülesannete väljastamine, ekspertiisi korraldamine, linna haljastuse, kujunduselementide ja infosüsteemide korrastamine ning nende säästva arengu planeerimine, planeerimis-, projekteerimis- ja ehitusalase tegevuse korraldamine ning piiriettepanekute tegemine ehitiste teenindamiseks vajaliku maa määramisel; ehitusjärelvalve teostamine ja ehitiste vastuvõtu korraldamine. 2010. aastal kehtestati üks üldplaneering ja 99 detailplaneeringut. Jätkati varem alustatud linnaruumiliste arengusuundade elluviimist, pöörates peatähelepanu mereäärsete alade taaskasutuselvõtmisele koos neile uute funktsioonide andmisega ning avaliku ruumi kvaliteedi olulisele parandamisele.
Geomaatika Geodeesia ja kartograafia ning geoinformaatika alal on põhilisteks tegevusteks kinnistu/krundi piiridega seotud toimingud, maaregistri pidamine, geodeetilised tööd, kartograafilised tööd, aadressikorraldus, geoinfosüsteemide arendus. Põhimahu 2010. aasta geodeetilistest ja kartograafilistest töödest moodustasid Tallinna linna geodeetiliste põhivõrkude tööd. Geodeetilised põhivõrgud on aluseks kõikidele mõõdistustöödele Tallinna linnas. 2010. aastal viidi lõpule 2008. aastal alustatud Kesklinna piirkonna plaanilise põhivõrgu rekonstrueerimistööd (selle piirkonna plaaniline võrk oli suurte ehitustööde tulemusel üks enam kannatada saanutest linnas). Töö hõlmas 24 km² suurust maa-ala. Kesklinna piirkonna kohalik geodeetiline põhivõrk koosneb 889 punktist. Rekonstrueerimistöödega korrastati 651 olemasoleva kasutuskõlbliku punkti välisvormistust. Ehitustööde käigus paigaldati 122 uut kindlustatud märki ja tähistati 183 ajutist märki. Viidi lõpule ka 2007. aastal alustatud Tallinna kõrgusvõrgu rekonstrueerimise projekt. Töö eesmärk oli Balti 1977. aasta kõrgussüsteemi ajakohastamine linna territooriumil. Geoinfosüsteemide alal oli peamiseks tegevuseks Tallinna ruumiandmete registri (TAR) 1:2000 mõõtkavas aluskaardi 2009. aastal alustatud uuendamise lõpule viimine. 2010. aastal uuendati Kesklinna piirkonna ja Haabersti ühe asumi aluskaardid. Uuenenud aluskaadi andmestik võimaldab lisaks ajakohastatud kaardipildi kasutamisele teha ka ruumianalüüse ja spetsiifilisi päringuid, sh sisaldab geoandmebaas infot hoonete, piirdeaedade, kasutatud ehitusmaterjalide ja kõrguste kohta. Uuenenud aluskaart on kasutatav kõigis linna geoinfosüsteemides. 2010. aastal määrati Tallinnas 9 uut tänavanime. Täpsustati ja muudeti 14 tänavanime leviala. Ametlik nimi määrati 19-le linnaruumis paiknevale pargile ja haljasalale. Maaüksuste jagamise, liitmise, ümberkruntimise ja piirimuutmiste tulemusel määrati 2010. aastal 826 maaüksuse aadressi. 2010. aasta jooksul viidi kehtiva korraga kooskõlla 243 aadressobjekti ja 141 liikluspinna aadressid (2009. aastal vastavalt 443 ja 156 aadressi). Tehti analüüs, mille eesmärk oli kindlaks teha maaüksused, millel määratud sihtotstarve ja tegelik sihtotstarve olid erinevad. Tuvastati 1594 maaüksust, mille puhul täheldati vastuolu. Sihtotstarvete vastavusse viimine jätkub 2011. aastal.
Planeeringud 2010. aastal jätkati varem alustatud ruumilise arengu plaanide elluviimist, eelkõige mereäärsete alade taaskasutusele võtmist koos neile uute funktsioonide andmisega, avaliku ruumi kvaliteedi olulist parandamist ning kultuuripealinna 2011 raames linnakujundusprojektide ettevalmistamist. Algas Tallinna Linnavalitsuse uue administratiivhoone projekteerimisprotsess koos Kultuurikatla, Linnahalli ja mere vahelise ala detailplaneeringu koostamisega. Eesmärk on kujundada Linnahalli ning Kultuurikatla piirkonnast pealinna uus haldus- ja kultuurikeskus, mis oleks tihedalt seotud Kultuurikilomeetrina kasutusele võetava tulevase Tallinna rannapromenaadi keskse lõigu (Linnahall – Peetri sadam) ning mereäärse tegevusega.
48 2010. aastal menetleti 9 üld- ja teemaplaneeringut. 2010. aastal kehtestati Lasnamäe elamualade üldplaneering. Jätkub Haabersti üldplaneeringu, Kristiine üldplaneeringu, Lasnamäe tööstusalade üldplaneeringu, Nõmme üldplaneeringu ja Põhja-Tallinna üldplaneeringu ning teemaplaneeringute „Nõmme–Mustamäe maastikukaitseala puhkevõimaluste planeerimine“, „Tallinna rohealad“, „Pirita jõeoru maastikukaitseala puhkevõimaluste planeerimine“ ja teemaplaneeringu “Tallinna tänavavõrk ja kergliiklusteed” menetlemine. Menetletavate detailplaneeringute arv on viimastel aastatel vähenenud seoses kinnisvaraturu jahtumisega. Olulisemad kehtestatud detailplaneeringutest on Rummu tee 3 kinnistu ja lähiala detailplaneering (Pirita velotrekk), Tuisu 21 ja Rahumäe tee 3 kinnistute detailplaneering (ERR uus hoone) ning Hariduse 3 ja 3a kinnistute detailplaneering (Prantsuse lütseumi spordihoone).
Tabel 11. Detailplaneeringutega (DP) seotud olulisemad näitajad Tallinnas
2006 2007 2008 2009 2010
DP algatamise taotlusi laekunud 382 283 199 124 124 DP algatamise taotlusi töösse võetud 313 249 143 91 78 DP algatatud 129 129 117 125 75 DP vastu võetud 125 119 92 111 97 DP kehtestatud 126 103 102 91 99 DP kehtetuks tunnistatud 7 12 8 7 10 Ehitusjärelevalve Oluliseks tegevuseks linnas on ehitusjärelevalve teostamine ja ehitiste vastuvõtu korraldamine. 2010. aastal väljastati 1631 ehitusluba (2009. aastal 2 138) ja 898 kasutusluba (2009. aastal 1372). Ettekirjutusi koostati 53 korral ning väärteo otsuseid 78 korral (2009. aastal vastavalt 119 ja 186). Nende alusel on Tallinna linnapildist kadunud paljud linnakeskkonda risustanud ohtlikud varemed.
Osalus projektides
„Balti 21 öko-regioon (Baltic 21 Eco Region)ˮ, mille eesmärk on arendada Läänemere piirkond maailma esimeseks ökoregiooniks, kus majanduslik areng toimuks tasakaalus keskkonnakaitse ja sotsiaalse vastutusega. Tallinna linn osaleb projektis eelkõige hoonete säästva energiakasutuse temaatikas omavalitsuse planeerimisalasest tegevusest lähtudes. Selle projekti raames koostatakse teaduslik uurimistöö Tallinna linnale kuuluvate lasteaedade ja koolide hoonetest, mida aitab teostada Tallinna Tehnikaülikool. 2010. aastal teostati suurem osa teaduslikust uurimustööst, mille eesmärk on hinnata Tallinna linnale kuuluvate lasteaedade ja koolide hoonete energiamajanduslikku seisukorda, vormistada energiamärgised ja valikuliselt energiaauditid. Projekti kestus on 2009–2011.
„Tallinna vanalinna 3D-mudeli loomine ja avalikku kasutusse andmine“, mille üldeesmärk on tutvustada Tallinna linna võimalikule turistile, luues selleks Tallinna vanalinna virtuaalse 3D-mudeli (kolmemõõtmeline mudel) koos vastava andmestikuga. Läbi 3D-visualiseerimise muutub Tallinna turismiveebi (www.tourism.tallinn.ee) kasutajatele, keda on üle 800 000 aastas, huviobjektide ja sündmuste info atraktiivsemaks. Seeläbi suureneb Tallinna kui turismisihtkoha tuntus, mis on eelduseks Tallinna turistide arvu kasvuks ja turismitulude suurenemiseks. 3D-rakendus aitab linnal täita ka 2011. aastal Euroopa kultuuripealinna ülesannet, avades uue dimensiooni kultuuripealinna programmi, sündmuste ja toimumiskohtade eelteavitamisel ja operatiivinformatsiooni jagamisel. 2010 aastal toimus laserandmete kogumine ja 360º fotode tegemine vanalinnas paiknevate hoonete jt objektide 3D-modelleerimiseks. Alustati kogu projekti käigus kogutud materjalide näitamiseks rakenduse loomist. Samuti koostati vanalinna tutvustavate materjalidena 3 videot, 9 vanalinna läbivat temaatilist virtuaaltuuri, vanalinna objekte tutvustavaid tekste jm materjali. Projekti kestus on 2010–2012.
„Belgradi (Zvezdara omavalitsuse) geoinfosüsteemide arendamine teenuste kvaliteedi parendamiseks“, mille eesmärk on parandada Zvezdara omavalitsuse avalike teenuste kvaliteeti ja lihtsustada elanike ligipääsu kohaliku omavalitsuse informatsioonile. Projekti kaudu soovitakse arendada Zvezdara geoinfosüsteemi ning siduda see automaatse andmevahetuse abil Zvezdara teiste registrite ja Serbia Statistika Instituudi andmebaasidega. Tallinna linna eesmärk on osalemine olemasolevate registrite analüüsimisel ja andmete puudujääkide väljaselgitamisel, arenguplaanide väljatöötamisel koostöös kohalike ekspertidega ja dokumenteeritud analüüsi tulemuste läbivaatamisel. 2010. aastal jagati projekti käigus kogemusi geoinfosüsteemide valdkonnas. Projekti kestus on 2010–2011.
49 Olulisemad suunad 2011. aastal
Võetakse vastu ja kehtestatakse Haabersti linnaosa üldplaneering ning võetakse vastu Nõmme linnaosa üldplaneering ja Lasnamäe tööstusalade üldplaneering.
Tallinna avamiseks merele, mereäärsete alade taaskasutuselvõtmiseks koos neile uute funktsioonide andmisega ning avaliku ruumi kvaliteedi parandamiseks kehtestatakse Kultuurikatla, Linnahalli ja mere vahelise ala detailplaneering ning Tallinna Olümpiapurjespordikeskuse ja lähiala detailplaneering. Meremuuseumi kompleksi täieliku väljaehitamise ning rannapromenaadi rajamise võimaldamiseks kehtestatakse kultuuripealinna ühe olulisema objekti Lennusadama ja Patarei vangla detailplaneering.
Viiakse lõpule linna tellitud olulised detailplaneeringud: Tallinna lauluväljaku ja selle lähiala detailplaneering ning Rahu tee, Peterburi tee ja Lagedi tee mitmetasandilise ristmiku maa-ala (Väo liiklussõlm) detailplaneering.
Keskkonnakaitse
Olulised tegevused Tallinna arengukavas 2009–2027 on keskkonnakaitse valdkonna põhieesmärkidena kindlaks määratud linnaruumi keskkonnaohutuse tagamine ning laste ja noorte kaasamine keskkonnakaitsetegevusse. Nimetatud eesmärgi täitmist tagab linn programmi- ja projektipõhiste meetmetega. 2010. aastal toetasid mitmed tegevused linna keskkonnaseisundi parandamist, selle tundmaõppimist või sellest teavitamist. Põhitegevuseks olid uuringud, seired ja teavitustöö. Korraldati linnaelanikele suunatud traditsioonilisi üritusi. Kevadel korraldati ülelinnaline heakorrakuu kampaania, mille eesmärk oli tavapäraste heakorratööde abil puhastada linn talve jooksul kogunenud prügist. Euroopa autovaba nädalat korraldati üheksandat korda, seekord deviisi all „Liigu nutikamalt, ela paremini!“. Tallinn on autovaba päeva korraldanud juba 2001. aastast alates ning autovaba nädalat 2006. aastast alates. Jäätmekäitluskampaania „Prügihunt“ toimus 2010. aasta sügisel juba kaheksandat korda. Kampaania eesmärk on inimeste teadlikkuse suurendamine prügi sorteerimise, jäätmejaamade kasutamise jms jäätmekäitlusega seonduva osas. 2010. aastal jätkati juba väljakujunenud keskkonnahariduslikke tegevusi Aegna ja Tallinna Botaanikaaia loodusmajades. 2010. aastal külastas Aegna loodusmaja 1762 (2009. aastal 1300) loodushuvilist, neist 625 õpilast ja 549 õpetajat. Tallinna Botaanikaaia loodusmajas osales õppekavakohases loodusõppes 476 õpilast 14 koolist ja 21 klassist 5 erineval teemal (2009. aastal 1847 õpilast 24 koolist ja 73 klassist 7 eri teemal). 2010. aastal valmis „Tallinna säästva energiamajanduse tegevuskava aastateks 2011–2020ˮ. Tegevuskava koostamiseks vajalike algandmete väljaselgitamiseks koostati Tallinna ja Tallinna lähivaldade CO2 bilanss. Säästva energiamajanduse tegevuskava eesmärk on saavutada 2020. aastaks linnas CO2 heitmete vähendamine 20% võrra. Jätkati üld-, teema- ja detailplaneeringute keskkonnamõju strateegilist hindamist, arvestamaks planeeringutes keskkonnakaalutlustega. Jätkati veeressursi kaitseks vajalike uuringute ja seirete läbiviimist, mis on aluseks planeeringute ja arengukavade koostamisel. Tehti Harku järve ja sademevee väljalaskude seiret ning jätkati puurkaevude andmebaasi koostamist. Peente osakeste kontsentratsiooni ja leviku väljaselgitamiseks valmis 2010. aasta juunis Tallinna Keskkonnaameti tellimusena OÜ Eesti Keskkonnauuringute Keskuse koostatud „Peente osakeste päritolu uuringˮ. Töö käigus mõõdeti gaasilisi saasteaineid ja analüüsiti osakeste keemilist koostist viies mõõtepunktis. Töö eesmärk oli anda ülevaade Tallinna õhu saastatusest, võrrelda saastetasemeid keskkonnaministri määrusega kehtestatud piirväärtustega, hinnata välisõhus leviva osakesesaaste võimalikku päritolu, keemilist koostist ning fraktsioonilist jaotust ning hinnata võimalike saasteallikate osakaalu. Looduskaitse valdkonnas iventeeriti 2010. aastal kaitstavate taimeliikide kasvukohtasid. Kokku külastati 2010. aastal maist septembrini 77 kasvukohta, mille käigus leiti 28 uut seni registreerimata kaitstavate taimede kasvukohta ning täpsustati 17 teadaoleva kasvukoha piire. Jätkub töö kahe uue kohaliku tasandi kaitseala moodustamise osas: esimese alana Teatri väljaku ja Rävala puiestee haljasala, seejärel ligi 300 hektari suurune Pääsküla raba.
Osalus projektides
POWER, mille eesmärk on välja selgitada parimad lahendused süsinikdioksiidi emissiooni vähendamiseks EL-i keskkonnaalaste prioriteetide kohaselt, nagu energia tarbimine ja kliimamuutused kiirenevas üleilmastumises. Reageerides üleilmastumisele, peavad regioonid olema valmis leidma tasakaalumudeli ühenduse majanduskasvu ja keskkonnakaitse vahel. Edukuse saavutamiseks on olulisel kohal partnerlussuhted globaalse konkurentsivõime kontekstis. Seoses sellise eesmärgipüstitusega soovitakse leida Euroopa eri piirkondadest häid praktilisi lahendusi süsinikdioksiidi emissiooni ja ökoloogilise jalajälje vähendamiseks. 2010. aastal võeti osa POWERi poliitika võrgustikust, mis toimib viies poliitikatöögrupis: energia, säästev transport, ökoloogiliselt tõhusad tehnoloogiad, käitumise muutmine ja EL struktuurifondid. Projekti kestus on 2008–2011.
50 „Ühtne suhtlev Baltikum – COBWEBˮ, mille eesmärk on koolitada Aegna loodusmaja ja Tallinna Botaanikaaia loodusmaja õpetajaid ning Tallinna üldhariduskoolide loodusteaduste õpetajaid partnerriikide loodusmajade õpetajate, loodusmuuseumide töötajate ja loodusteaduste alast õpet andvate ülikoolide õppejõudude kogemuste tutvustamise kaudu. Projektipartneritega koostöös koostatakse looduskoolidele õppematerjale, mille alusel saab koolitada nii Tallinna üldhariduskoolide kui ka partnerriikide loodusmajade õpetajaid. Projekti partnerite ideede toel valmis 2010. aasta lõpuks 13 erinäolist õppeprogrammi lasteaialastele, erineva vanuseastme õpilastele ning nende õpetajatele. Projekt kestab: 2009–2011.
„Ökotugitegevused – üheskoos parema keskkonna eestˮ, mille eesmärk on välja töötada ökotugitegevuse mudel Helsingi ja Tallinna linna ametiasutustele ning kujundada avaliku sektori töökohtade jaoks sobiv, keskkonnasäästlikku käitumist edendav toimimisviis, kus keskne roll on ökotugiisikutel. Eesmärk on ökotugitegevuse mudeli laiem kasutuselevõtt avaliku sektori töökohtadel. Projekti käigus palutakse linnavalitsuse ametitel nimetada ökotugiisik, kes on kolleegidele ühest küljest innustajaks ja eeskujuks, teisest küljest ka teadmiste ja erinevate nippide edastajaks. Teadmisi ökotugiisikutele jagatakse koolituste käigus, mis on 2010. aastal toimunud Laulasmaal, Sagadis ja Pärnus. Valgas ja Tartus külastati ettevõtteid, kes enda kontoris ja tööruumides on palju ökotugitegevusi juba ellu viinud. Projekt kestab 2009–2011.
„Linnapeade pakt Läänemere pealinnades (COMBAT)ˮ, mille eesmärk on tõhustada Läänemere piirkonna keskkonnaalast tegevust tervikuna ja suurendada „Linnapeade pakti” rakendamise kvaliteeti. Tallinna Linnavolikogu 05.02.2009 otsuse nr 16 alusel liitus Tallinn Euroopa Komisjoni Euroopa linnadele suunatud ja Euroopa Liidu 9. märtsil 2007 vastu võetud paketti „Energia muutuvas maailmas” toetava strateegilise dokumendiga „Linnapeade pakt”, millega kohustuti vähendama CO2 heitkoguseid 2020. aastaks 20%, mis tuleneks energiatõhususe 20% suurenemisest ja taastuvate energiaallikate 20% osakaalust üldises energiakogumis. 2010. aastal toimus CO2 emisiooni baastaseme määramine ja tegevuskava koostamine Läänemere pealinnades CO2 emisiooni vähendamiseks 20% võrra. Projekt kestab on 2009–2011.
Olulisemad suunad 2011. aastal
Korraldatakse 4 teavituskampaaniat keskkonnateadlikkuse suurendamiseks.
Jätkatakse keskkonnaseiretega ja pööratakse suuremat tähelepanu keskkonnajärelevalvele.
Kehtestatakse „Tallinna säästva energiamajanduse tegevuskava aastateks 2011–2020“ ja alustatakse selle rakenduskava koostamist.
Koostatakse uus linna keskkonnakaitseline strateegiline dokument.
Jätkatakse keskkonnahariduslike projektide toetamist.
Teed ja tänavad
Olulised tegevused Tallinna arengukavas 2009–2027 on teede ja tänavate valdkonna eesmärgina kindlaks määratud hooldatud, valgustatud ja väljaarendatud tänavavõrgu ning valmis ehitatud jalgrattateede võrgustiku tagamine. Tallinna linna tegevus teede ja tänavate valdkonnas sisaldab teede ja tänavate hooldus- ja kapitaalremonti ning tänavavalgustuse tagamist. Tänavapuhastuse korraldamise funktsiooni täitmine on jagatud Tallinna Kommunaalameti ja linnaosade valitsuste vahel.
Teetööd Eesmärgiga tagada teede ja tänavate sõidetavus teostati teerajatiste puhastustöid 8 400 018 m2 ulatuses (2009. aastal 8 914 574 m2), millele lisandus teemaal asuva haljastuse hooldus 4 002 356 m2 (2009. aastal 3 724 994 m2). 2010. aasta kevad-talv ja sügis-talv olid mõlemad väga lumerohked. 2010. aasta erakordsust iseloomustab läbi aegade suurim lumerekord: 03.01.2010 mõõdeti Tallinn-Harku ilmavaatluspunktis lume paksuseks kokkuvajunult 62 cm. 2010. aastal vedasid Tallinna Kommunaalameti lepingupartnerid Tallinna tänavatelt ära kokku 489 391 m3 lund. Lisaks teostasid oma haldusalal lumevedu linnaosade valitsused. 2010. aastal jätkati kuival perioodil tänavate pesemist. Pesemiseks kasutati 13 410 m3 tuletõrjehüdrantidest võetud vett. Tänavaid pesti põhiliselt öötundidel või varahommikuti, et võimalikult vähe segada liiklejaid ja linnaelanikke. 2011. aastal on kavandatud teerajatiste puhastustöid 9 186 626 m2 ulatuses, millele lisandub teemaal asuva haljastuse hooldus 4 286 564 m2. Teerajatiste puhastuse kulud moodustasid 2010. aastal 177,3 miljonit krooni (2009. aastal 180,8 miljonit krooni). Teerajatiste jooksvat remonti tehti 166 418 m2 (2009. aastal 226 346 m2), mis moodustas 1,3% teerajatiste pindalast (2009. aastal 1,7%). Põhiline tööliik oli löökaukude remont freesimis- ja asfalteerimismeetodil ning pindamis- ja immutusmeetodil. Teerajatiste jooksvat remonti on 2011. aastal kavandatud teha 131 827 m2, mis moodustab
51 1% teerajatiste pindalast. Teerajatiste jooksva remondi kulud moodustasid 2010. aastal 67,1 miljonit krooni (2009. aastal 91,2 miljonit krooni).
Tänavavalgustus Eesmärgiga tagada kõigi linnale kuuluvate tänavate, haljastute ja muude avalike alade valgustus on seisuga 01.01.2011 linna valgustamiseks paigaldatud 53 300 valgustit (seisuga 01.01.2010 oli paigaldatud 52 400 valgustit). 2010. aastal paigaldati 900 uut valgustit. 2010. aastal vähendati kulude kokkuhoiu eesmärgil tänavavalgustuse põlemisaega aastas vajalikult 4012 tunnilt 3548 tunnini, s.o 464 tunni võrra. Tänavavalgustuse kulud moodustasid 2010. aastal 90 miljonit krooni (2009. aastal 106,1 miljonit krooni).
Investeerimisprojektid Teede kapitaalremondiks ja rekonstrueerimiseks kasutati 2010. aasta vahendeid 251,3 miljonit krooni, sh välisabi 94,4 miljonit krooni. Algas välisrahastusega suurprojekti „Ülemiste liiklussõlme rekonstrueerimine Tallinnas“ elluviimine. 2010. aastal valmis Ülemiste liiklussõlme tehniline projekt, mille alusel koostati ehituse hankedokumendid Ülemiste liiklussõlme rekonstrueerimiseks. Omandati projekti teostamiseks vajalikud Filtri tee 12, Filtri tee 18 ja Juhkentali 58 kinnistud ning sundvõõrandati Filtri tee 9a ja Tartu mnt 88a kinnistud. Rekonstrueerimistööde läbiviimiseks korraldati neli riigihanget ja sõlmiti lepingud 110 kV elektrikaabelliini paigaldamiseks, ajutise raudtee ehituseks, sademeveekollektori ja veetrasside ehitamiseks ning Ülemiste liiklussõlme rekonstrueerimiseks. 2010. aastal alustati ehituse ettevalmistustöödega ja sademevee süsteemide rajamisega. Projekti kogumaksumus on 1,2 miljardit krooni ja planeeritav valmimisaeg 2013. aastal. Ülemiste liiklussõlme rekonstrueerimisega seoses koostati Tallinna linna ja lähiümbruse transpordikava. Välisrahastuse toel viidi 2010. aastal lõpule Veerenni tänava ja Filtri tee uue ühendustee ehitus koos kergliiklusteega. SA Keskkonnainvesteeringute Keskus rahastuse toel teostati Veerenni tänava ja Filtri tee ühendustee piirkonnas naftareostusega pinnase väljakaevet ja käitlemist. Viimastel aastatel on teeehituses suuremat rõhku pandud kergliiklusteede ehitusele. 2010. aastal alustati välisrahastuse toel Harjumaa kergliiklusteede võrgustiku rajamist. 2010. aastal rajatud suuremad kergliiklusteed Tallinnas olid Rannamõisa kergliiklustee (Printsu tee – Tiskre oja) ning Tehnika tänava pikenduse kergliiklustee (Veerenni tänav - Filtri tee). Kokku ehitati 2010. aastal kergliiklusteid 7,1 km, millest iseseisva kergliiklusteena valmis Rannamõisa tee kergliiklustee koos Tiskre oja sillaga 0,4 km. 2010. aastal alustati Valdeku tänava ja Viljandi mnt kergliiklustee ehitust ning tehti Männiku tee kergliiklustee ehituse ettevalmistustööd. Pärnu mnt rekonstrueerimise käigus ehitati välja Pärnu mnt kergliiklustee (Laane tänav - Vääna tänav). Välisrahastuse toel koostati Pärnu mnt Nõmme raudteeülesõidu eelprojekt ja Pääsküla raudteeülesõidu eel- ja tehniline projekt rekonstrueerimistööde teostamiseks ning rahastamistaotlus Ühtekuuluvusfondist. Suuremad 2010. aastal valminud välisrahastuseta teeobjektid olid: Pärnu mnt (Hiiu tänav – Laane tänav), Kärberi tänav, Keskuse tänav, Ristiku tänav, Punane tänav, Randla tänav, Uue Maailma tänav. Lisaks korrastati kõikides linnaosades kvartalisiseseid teid ja kõnniteid. 2008. aastal käivitunud lasteaedade hoovialade asfalteerimise programmi jätkuna korrastati 2010. aastal 5 lasteaia hoovialad ning rajati 7 lasteaiale parklad. Jätkus programm „Turvaline ülekäigurada“, mille tulemusena on alates 2005. aastast alates saanud erivalgustuse 272 ülekäigurada, sh 2010. aastal 56 ülekäigurada.
Olulisemad suunad 2011. aastal
Välisrahastusega suurprojekti „Ülemiste liiklussõlme rekonstrueerimine Tallinnas“ elluviimiseks jätkatakse ettevalmistustöödega, olemasolevate tehnovõrkude ümbertõstmise ja uute rajamisega, alustatakse ajutise raudtee ehitusega ja tunneli rajamisega raudtee alla. Sundvõõrandatakse Tartu mnt 86a, Filtri tee 9a ja Filtri tee 9 kinnistud ning sooritatakse Ülemiste liiklussõlme rajamiseks vajalike maade omandamise tehingud. Rekonstrueeritakse Tartu mnt (Lennujaama tee – Mõigu tee) ning rajatakse Järvevana tee ja Tehnika tänava ühendustee.
Kergliiklusteede arendamise projekti „Harjumaa kergliiklusteede võrgustiku rajamine“ raames viiakse lõpule Valdeku tänav – Viljandi mnt kergliiklustee ehitus ning Saku-Tallinn-Laagri mnt kergliiklustee ehitus, rajatakse Randvere tee ja Pärnamäe tee kergliiklustee (Kummeli tee – linna piir); Harku raudteetammi kergliiklustee (Paldiski mnt – Akadeemia tee) ja kergliiklustee raudteetammile (Vääna tänav – Akadeemia tee). Lisaks jätkatakse linna asumitesisese ja linnaosi ühendavate kergliiklusteede võrgustiku rajamist ning Tallinna ja naabervaldade kergliiklusteede ühendamist Harjumaa kergliiklusteede võrgustikku.
Jätkatakse suure koormusega liiklussõlmede, ristmike ja tänavate rekonstrueerimist ja olemasolevate teede, sildade, viaduktide, tänavate jm infrastruktuuri rajatiste hooldusremonti, korrashoidu ja puhastamist.
Jätkatakse jalakäijate ala laiendamist, lasteaedade hoovialade korrastamist ning kvartalisiseste teede ja kõnniteede korrastamist.
52 Ettevõtluskeskkond
Olulised tegevused Tallinna arengukavas 2009–2027 on ettevõtluskeskkonna valdkonna peaeesmärgina kindlaks määratud ettevõtlust soosiva, investeeringuid ligitõmbava ning majandusstruktuuri moderniseerimist toetava majanduskeskkonna loomine. Ettevõtluse arengu seisukohalt on olulised põhitegurid kvalifitseeritud töötajad, elanike ettevõtlusalane aktiivsus, ettevõtete potentsiaali maksimaalne realiseerimine, investeeringute kasv ja infrastruktuuri areng. Tallinna linna tegevusteks on ettevõtluse toetamine ja arendamine. 2010. aastal viidi ettevõtluses ellu Tallinna Linnavolikogu 16.04.2009 otsusega nr 71 vastu võetud „Tallinna linna abipakett linnaelanikule ja ettevõtjaleˮ, keskendudes kuuele valdkonnale: tööpuuduse leevendamine, toetused ja sotsiaalabi, raskustesse sattunud inimeste nõustamine, eluasemekulude vähendamine, ettevõtluse toetamine ning tarbijate kaitse. Tallinna linna I abipakett aastatel 2009–2010 pälvis rahvusvahelise tunnustuse ning valiti 131 linna seast 9 parema hulka Euroopas. Koostati ja kinnitati „Tallinna linna teine abipakett linnaelanikule ja ettevõtjale 2011−2012ˮ. Olulise rahvusvahelise tunnustuse pälvis 2009. aastal avatud Tallinna loomeinkubaator. Tallinna Linnavolikogu 17. detsembri 2009 määrusega nr 45 kehtestati Tallinna linnas müügimaks, mille kogumine anti Ettevõtlusameti pädevusse. Partneriks müügimaksu kogumisel on Maksu- ja Tolliamet, kellega sõlmiti ka sellekohane leping. 2010. aastal alustati kolmanda tööstuspargi rajamist Lasnamäele aadressil Suur-Sõjamäe 29b. Kahes esimeses tööstuspargis (Tondiraba ja Betooni) on töökohti juba enam kui 1400 inimesele, kolmanda tööstuspargi väljaehitamisega kasvab töökohtade arv 3400-ni.
Ettevõtluse arendamine 2010. aastal oli ettevõtluse arengu toetamise fookus suunatud alustavate ettevõtjate nõustamisele, ettevõtete konkurentsivõime tõstmisele klastrikoostöö läbi ning tööpuuduse mõjude leevendamisele ja sotsiaalsele hõivele. Koostati ja kinnitati „Tallinna linna teine abipakett linnaelanikule ja ettevõtjale 2011−2012ˮ. Ettevõtlusamet on rakendanud mitmeid meetmeid ettevõtluse toetamiseks eesmärgiga suurendada ettevõtlikkust Tallinna linnas: stardiabi, uute töökohtade loomise toetus, täiendusõppe toetused, praktikajuhendaja toetus, messitoetus ja patenditoetus. Jätkati Tallinna linna abipaketi raames sotsiaalsete töökohtade loomise toetamist eraettevõtetes. Kokku toetati 2010. aastal 197 ettevõtjat (2009. aastal 206). Potentsiaalsete, alustavate ja tegutsevate ettevõtjate nõustamisele ettevõtlusküsimustes, sh ettevõtlusega alustamine, ettevõtlusvormi valik, registreerimistoimingud ja kulud, maksud ja aruandlus ettevõtluses, riiklikud toetusmeetmed, linna toetusmeetmed, äriplaani ja finantsprognooside koostamine, registreeriti 2010. aasta jooksul ettevõtja infopunktis 1 700 pöördumist (2009. aastal 2 800). Koolitustel ning toetusmeetmetest teavitavatel infoüritustel osales kokku 832 inimest (2009. aastal 972). 2010. aasta mais lõppes mentorklubi 7. hooaeg, milles osales 45 mentee’d ja 15 mentorit. Oktoobris käivitati 40 mentee ja 10 mentoriga 2010/2011. aasta mentorklubi ürituste sari (kokku 8 kokkusaamist). 2010. aastal jätkati eksportmentorklubi tegevust, esimesel poolaastal korraldati 2 seminari. Klastriarenduse (klaster on turunduslike ja mitteturunduslike sidemete süsteem geograafiliselt kontsentreerunud ettevõtete ja muude institutsioonide vahel) peaeesmärk oli 2010. aastal sektoritevaheliste koostöövormide tekkele kaasaaitamine: toetati ja korraldati teavitusüritusi, nõustati tekkinud klastrikooslusi. 2010. aastal toetati klastriprojektide kaasfinantseerimise toetuse korra alusel 5 projekti. Ettevõtluspäeval toimus klastritemaatikale keskendunud EDULUGUDE seminar, kus esinesid Ettevõtlusameti klastrikoosluste esindajad ja SA Tallinna Teaduspark Tehnopol, kui klastrikeskkonda pakkuva organisatsiooni esindaja. Jätkus koostöö arendamine sotsiaalsete partneritega, sh ettevõtete ühendustega mittetulunduslikus vormis. Mittetulundustegevuse toetuse raames rahastati erinevate partnerite algatatud tegevust (infopäevad, seminarid, ümarlauad, konkursid, messikülastused jt). 2010. aasta septembris toimus Soome-Eesti elektroonikaettevõtete ja ettevõtlustugistruktuuride korraldatud FIN-EST Mobile Monday Global Summit 2010, mille ajal toimusid Eesti ettevõtete külastused ja ärikontaktide arendamisele suunatud seminarid. Ürituse peaeesmärk oli aktiviseerida elektroonikavaldkonna ettevõtete ja arendusasutuste rahvusvahelist võrgustumist. Programmi „Tallinna noor ettevõtja” raames toetati või algatati noorte ettevõtlikkuse suurendamisele ja noorte aktiivsemale ettevõtlusesse kaasatusele suunatud ideekonkursse, noortekonverentse, seminare jm üritusi. Sealjuures toetati noorte ettevõtluskonkurssi „Ajujahtˮ.
Ettevõtluskeskkonna turundus 2010. aastal korraldati 46 ettevõtluskeskkonna turunduse üritust. Aasta tähtsaim sündmus oli Tallinna Ettevõtluspäev, kus propageeriti ettevõtlikkust ja tunnustati ettevõtjaid, ning mille peateemaks oli koostöö. Ettevõtlusameti
53 eestvedamisel ja koostööpartnerite kaasabil korraldati arvukalt ettevõtlusteemalisi näitusi, seminare, ettevõtete külastusi, loenguid eri sihtrühmadele. 2010. aastal toimusid Ettevõtlusameti korraldamisel mitmed Tallinna linna abipaketis ette nähtud tegevused: tööbörs ja töömess, töötute infopäevad, käsiraamatu koostamine töötutele jne. Eelarvevahendite nappuse tõttu ei korraldatud turundusüritusi välisriikides, vaid piirduti infokohtumistega välisdelegatsioonide ja -ettevõtjatega. Peamisteks turunduskanaliteks olid jätkuvalt kohalikule ja välisettevõtjale suunatud veebilehed, trükised ja uudiskirjad.
Ettevõtlusinkubaatorid Ettevõtluse Toetamise ja Krediidi Haldamise Sihtasutus on ettevõtluse tugistruktuur, mille tegevuse peaeesmärgid on luua alustavale ettevõtjale soodsad starditingimused, vähendada ettevõtlusriske ja tõsta konkurentsivõimet talle vajalike toetavate teenuste ning tänapäevase ja kvaliteetse töökeskkonna pakkumise kaudu. Sihtasutus haldab kolme ettevõtlusinkubaatorit: loomeinkubaator Baltika V24 kvartalis (1100 m²; 37 klienti, sh 18 üürnikku), Ülemiste inkubaator (630 m²; 13 klienti, sh 7 üürnikku) ning Kopli inkubaator (750 m²; 13 klienti, sh 6 üürnikku). Loomeinkubaator sai rahvusvahelisel konkursil „Best Science Based Incubator 2010ˮ II koha.
Tööhõive 2010. aastal kasutati Töötukassa vahendusel Euroopa sotsiaalfondi vahendeid Tallinna tööhõive parandamiseks, töötute nõustamiseks, täiend-, keele- ja ümberõppeks ning palgatoetuse maksmiseks. Tööhõive tagamise põhitegevussuund on töötute rakendamine abitöödel. Töötute rakendamiseks heakorra- ja hädaabitöödel eraldati 2010. aastaks 1 miljon krooni, lisaks linna reservfondist 1,4 miljonit krooni. Kokku osales linna avalikel töödel 659 inimest, paljud neist rohkem kui ühel kuul (2009. aastal 805 inimest).
Turism Tallinna arengukavas 2009–2027 on püstitatud arengueesmärk: Tallinn on rahvusvaheliselt tuntud, kvaliteetset turismiteenust pakkuv linn. Üks tulemusnäitajaid on välisturistide ööbimiste arv Tallinna majutusettevõtetes. 2010. aastal ööbisid välisturistid Tallinna majutusettevõtetes 2 miljonit ööd, mis on läbi kõikide aastate parim tulemus. Võrreldes 2009. aastaga kasvas välisturistide ööbimiste arv 20%. Turismiturunduse peaeesmärk on suurendada Tallinna kui turismisihtkoha rahvusvahelist ja kohalikku tuntust kvaliteetse turismiinfo kättesaadavuse kaudu. 2010. aastal tutvustati turismisihtkoha tuntuse suurendamise eesmärgil Tallinna 31 puhketurismi ning rahvusvahelisel konverentsi- ja incentive-suunitlusega turundusüritusel Euroopas ja Aasias (2009. aastal 31). Turismisihtkoha positiivseks kajastamiseks rahvusvahelises meedias tutvustati Tallinna kohapeal 476 ajakirjanikule (2009. aastal 276 ajakirjanikule), korraldati professionaalseid tutvumisreise Tallinnas 898 reisikorraldajale (2009. aastal 412) ning 127 professionaalsele konverentsikorraldajale (2009. aastal 209). Tallinna tutvustamiseks viidi läbi 2 turunduskampaaniat (2009. aastal 4): Venemaal ja Soomes. Kaheksakeelsesse Tallinna Turismiportaali tehti 989 000 külastust (2009. aastal 840 000) ja loeti 5 miljonit turismiveebi lehekülge (2009. aastal 4,2 miljonit). Suve hakul valmis turismiinfo mobiilirakendus tallinn.mobi (keelekeskkonnad: eesti, inglise, soome, vene), mida sirviti üle 2000 korra, külastuse jooksul sirviti keskmiselt 6,7 lehekülge. Tallinna turismiturunduses on kasutusel sotsiaalse meedia kanalid Facebook, Twitter, Flickr, Vimeo, Youtube, Squidoo. Tallinna turismiinfokeskusi külastas 161 000 inimest (2009. aastal 189 583) ning vastati 4 015-le meili, kirja ja faksi teel saabunud infopäringule ning 1385-le telefoni teel esitatud päringule. Valmis 5 erinevat Tallinna tutvustavat trükist 7 võõrkeeles. Tallinna turismiuudiseid edastati 10 eestikeelse e-infolehe kaudu 497 kontaktile ning 10 inglisekeelse infolehe kaudu 2382 kontaktile. Eesmärgiga muuta Tallinnaga tutvumine mugavamaks ja meeldejäävamaks ning suurendada muuseumide, vaatamisväärsuste ja teiste kvaliteetsete vaba aja veetmise kohtade külastatavust ning seeläbi turistide kulutusi kultuuriturismisektoris, on turistide jaoks välja töötatud Tallinn Card, mille kasutajale pakutakse ligi sadat võimalust linnaga tutvumiseks 6, 24, 36 või 72 tunni vältel. Tallinn Carde müüdi kokku kestusega 23 182 ööpäeva (2009. aastal 17 600 ööpäeva). Tallinn Cardi paketis osalevate partnerite juures registreeriti 65 291 külastust (2009. aastal 49 924). 83% klientidest hindavad Tallinn Cardi hinna ja kvaliteedi suhet heaks või väga heaks.
Hinna- ja tarbijakaitse teenistus 2010. aastal nõustati elanikke ja ettevõtjaid ning lahendati tarbijate esitatud kaebusi 3479 korral (2009. aastal 3 223 korral), sh võlanõustamist 236 korral. Kauplejate tegevuse seaduslikkust kontrolliti jae- ja tänavakaubanduse müügikohtades ning teenindus- ja toitlustuskohtades 1724 korral (2009. aastal 1863). 2010. aastal jätkati varasemat suunda tarbijahariduse levitamisel ning korraldati järjekorras teine ülelinnaline tarbijate teabepäev eesmärgiga laiemalt tutvustada tallinlastele nende tarbijaõigusi. Teisel poolaastal alustati süvendatud ettevalmistusi eurole üleminekuks koordineerides selleks vajalike õigusaktide muutmist ning nõustades kaupmehi. Tarbijate teavitamiseks koostati infovoldik „Kroonid eurodeks – hindade ümberarvestamine“. Eluasemekulude vähendamiseks alustati kaugküttevõrgust korteri kütmiseks tarbitud soojusenergia hinnatõusu hüvitamiseks sotsiaaltoetuse väljamaksmist ja jätkati vee hinnatõusu kompenseerimist Tallinna linna vähekindlustatud elanikele (leibkondadele).
54 Osalemine projektides
„Creative Metropoles – Avaliku sektori poliitikate ning toetusinstrumentide tugevdamine loovtööstuse majandusliku potentsiaali arendamiseks“, mille eesmärk on loomemajanduse arendamiseks vajalike toetus- meetmete väljaarendamine. 2010. aasta jooksul valmisid mitmed uuringud – Euroopa linnade loomemajanduse võrdleva uuringu kogumik ning Põhja-Tallinna loomemajanduse uuring, kohalikel ettevõtjatel ja loomemajanduse tugiorganisatsioonidel oli võimalik osaleda õppevisiitidel Berliini, Amsterdami ning Birminghami. Koostati linna rahastatavas Loomeinkubaatoris tegutsevate ettevõtete tootekataloog, mis valmis kolmes keeles (eesti, vene, inglise). Projekti kestus on oktoober 2009–september 2011.
„Turundustegevused Rootsis”, mille raames korraldati märtsis 2010 sihtkoha turunduskampaania eesmärgiga pidurdada Rootsist saabuvate turistide arvu ja ööbimiste vähenemist. Projekti raames valmis Tallinna kui spaasihtkohta tutvustav videoklipp, avati sotsiaalmeedia kanalis Facebook rootsikeelne konto info jagamiseks, uuendati Tallinna rootsikeelseid trükiseid ning aktualiseeriti rootsikeelse veebikeskkonna infot. Projekti kestus oli september 2009 – august 2010.
„Innoreg – uudsete äristruktuuride arendamine konkurentsivõime tagamiseksˮ, rahvusvahelise koostööprojekti eesmärk on edendada teaduse ning tootmise koostööd kaasaegsel viisil. Ettevõtlusameti peamiseks ülesandeks antud projekti raames on koordineerida erinevaid uuringuid ja korraldada vastavaid seminare ja infopäevi projekti sihtgrupile. 2010. aasta lõpus käivitus uuring „Mehhatroonika valdkonna ettevõtete suutlikkuse ja konkurentsivõime hindamineˮ. Projekti kestus on juuni 2010 − mai 2013.
Olulisemad suunad 2011. aastal
Keskendutakse Tallinna kui turismisihtkoha tuntuse suurendamisele kvaliteetse turismiinfo kättesaadavuse kaudu, turundustegevuses tuuakse esile Tallinna kui Euroopa Kultuuripealinna ja tegutsetakse jõulisemalt sotsiaalmeedia keskkondades.
Aidatakse kaasa Tallinna turismitaristu ja teeninduskvaliteedi parendamisele.
Leevendatakse tööpuudust sotsiaalsete ja uute töökohtade loomise ning töötute koolituse organiseerimise kaudu.
Toetatakse tallinlaste ettevõtlusaktiivsuse taseme säilitamist.
Tagatakse tarbijaõiguste kaitse ja suurendatakse tarbijate teadlikkust.
Vähendatakse reklaamimaksu kogumise halduskoormust.
Tõhustatakse koostööd linna äriühingute ja sihtasutustega ning järelevalvet nende nõukogude otsuste linna huvidele vastavuse üle.
Avalik kord
Olulised tegevused Tallinna arengukavas 2009–2027 on avaliku korra valdkonna eesmärkidena määratletud hästi toimiv munitsipaal- politsei amet ning riigi-, munitsipaal- ja erastruktuuride koostöö turvalisuse tagamisel. Avaliku korra tagamiseks linna haldusterritooriumil tegutseb Tallinna Munitsipaalpolitsei Amet. Munitsipaalpolitsei ameti põhilisteks ülesanneteks on väärtegude avastamine, esitatud avaldustele reageerimine ning hoiatuste ja karis- tuste määramine. 2010. aastal toimus linna järelevalvesüsteemi tõhustamiseks ja dubleerimise kaotamiseks erinevate ametiasutuste järelevalvefunktsioonide koondamine koos seda täitvate ametikohtadega Munitsipaalpolitsei Ametisse. 2010. aasta algusest moodustati parkimiskontrolli osakond, kelle peamiseks ülesandeks on parkimiskontrolli tõhustamine linnatänavatel sujuva liikluse ja korrakohase parkimise tagamiseks. Samuti töötati välja hoiatustrahv kui anonüümmenetlusliik massiliste rikkumiste ohjamiseks. 2010. aasta alguses loodi koolivalve grupp, kes teostab kontrolli Tallinna haldusterritooriumi koolides. Kõikide koolide juhtkondadele tutvustati koolivalve grupi tegevuskava ja seadusi, millest koolivalve grupp oma töös lähtub. Samuti loodi kontakt Põhja Politseiprefektuuri noorsoopolitsei töötajatega. Inspektorid teostasid valvepiirkondade koolides järelvalvet üllatusreididena, et efektiivsemalt seaduserikkujaid tabada. Linna kriisireguleerimise valdkonna spetsialistid koostasid kriisireguleerimise dokumendid – „Tallinna hädaolukorra riskianalüüs 2010” ja „Tallinna hädaolukorra lahendamise plaan 2010” – ning osalesid kriisireguleerimise õppustel, koolitustel ja konverentsidel ning komisjonide ja töögruppide töös. Koostöös Siseministeeriumi ja Põhja-Eesti Päästekeskuse töötajatega korraldati koolitus elutähtsa teenuse osutajatele (kokku 21 ettevõtet). Tallinna kriisiregu- leerimismeeskonna liikmetele ja asendusliikmetele korraldati infopäev, kus käsitleti kriisireguleerimisalasest
55 seadusandlusest tulenevaid kohustusi kohalikule omavalitsusele ning linna kriisireguleerimise struktuuriüksuste eesmärke ja ülesandeid. Avaliku korra kaitseks ja heakorraeeskirjade pidevaks järelevalveks on korraldatud kesklinna videovalve. Koostöö tõhustamiseks politseiga sõlmiti lepe Põhja Prefektuuriga. Koostöös Päästeameti häirekeskusega on tagatud Tallinna abitelefoni 1345 töö. Koostati süütegude ennetamise programm Tallinnas aastateks 2011–2015. 2010. aasta suveperioodil oli vetelpääste korraldatud kõigis Tallinna supelrandades – Pirita, Stroomi, Kakumäe, Harku ja Pikakari rannas. Samuti olid vetelpääste vaatlustornide juures valvatavad 10- kohalised jalgrattaparklad.
Osalus projektides
Avaliku korra projektide puhul lähtuti 2010. aastal Tallinna Linnavolikogu määrusega 25.01.2007 nr 1 kinnitatud „Süütegude ennetamise programmist Tallinnas aastateks 2006−2010ˮ. Toetati kodanikeühendusi ja organisatsioone, kelle tegevus on suunatud turvalisuse tagamisele linnas. Toetust leidis 12 projekti (2009. aastal 17 projekti): sh MTÜ Eesti Vaimse Tervise Ühingu mitmeaastane projekt „Psühholoogiline nõustamine ja noorsootöö”. 6 aastat järjest tagatakse Aegna saare elanike ja külaliste turvalisust suveperioodil. Jätkuvalt toetati naabrivalve tegevust. Koostöös Tallinna Haridusametiga moderniseeriti linna lastesõimede ja -aedade turvasignalisatsioone.
Olulisemad suunad 2011. aastal
Aidatakse kaasa abipolitseinike osatähtsuse suurendamisele avaliku korra tagamisel. Planeeritud on abipolitseinike kaasamine mitmete linna suurürituste, sh Kultuuripealinn 2011 raames korraldatavate ürituste ohutuse tagamisse.
Tõhustatakse koostöös Põhja Politseiprefektuuriga järelevalvet taksoveo eeskirjade täitmise üle.
Jätkatakse koolivalve ametnike tehtavaid ühiskontrolle koostöös Põhja Politseiprefektuuriga Tallinna haldusterritooriumi koolides.
Tõhustamaks kontrolli illegaalsete lammutustöökodade tegevuse üle alustatakse koostööd MTÜga Autolammutuste Liit ja Keskkonnainspektsiooniga.
Perekonnaseisutoimingud ja arhiiviteenused
Olulised tegevused Tallinna arengukavas 2009–2027 on linna tugiteenuste valdkonna põhieesmärgina määratletud kõrge teenindus- kultuuriga ja tegusad linnaasutused. 01.07.2010 jõustusid uus perekonnaseadus ja perekonnaseisutoimingute seadus, mis tõid kaasa perekonnaseisutoimingute tegemise aluseks olevate õigusaktide muutumise ja uue tarkvara. Muutusid perekonnaseisu dokumentide nimetused ja vormid. Perekonnaseisutunnistused asendusid perekonnaseisutõenditega ja perekonna- seisuaktid perekonnaseisukannetega. Varasemate perekonnaseisuaktide ja kohtuotsuste sisestamisega rahvastiku- registrisse tagatakse andmete täielikkus isikute kohta. Elektroonilisele perekonnaseisudokumendile anti õiguslik alus, millega luuakse eeldused juriidiliste ja haldustoimingute tegemiseks rahvastikuregistri andmete baasil. Tallinnas registreeriti 2010. aastal 15 025 (2009. aastal 14 686) perekonnaseisualast sündmust, sh 5487 sündi, 4597 surma, 2 305 abielu, 1 200 abielulahutust, 635 nimemuutmist ning uute toimingutena 187 sünnikande parandamist ja 614 abieluvõimetõendit. 2010. aastal viidi läbi 6 pidulikku sünnitunnistuste/nimetunnistuste kätteandmise üritust Tallinna Raekojas. Alates 2010. aasta novembrist hakati väljastama tallinlastele Nimetunnistust mälestusesemena. Jätkati projekti „Hõbelusikas”, mille raames kinkis linn igale vastsündinud linnakodanikule Eesti kunstnike tööna valminud pudrukausi. Tallinna arhivaalide kogumise, säilitamise, korrastamise ja kasutamisega tegeleb Tallinna Linnaarhiiv. Kogude jätkuva digiteerimise ja digitaalsete otsisüsteemide täiustamise ja täiendamise tulemusena laiendati ja hõlbustati oluliselt arhiiviainese kättesaadavust arhiivikasutajatele. 2010. aastal võttis linnaarhiiv vastu 7 (2009. aastal 4) uut arhiivifondi, millest eraldi väärib nimetamist koduloo-uurija ja filokartisti Valdeko Vende isikuarhiiv ja Leo Prommi fotokogu (ca 7000 fotot ja diapositiivi), mis kajastab eluolu 1960.–1980. aastatel. Seisuga 01.01.2011 oli linnarhiivis arvel 1282 arhiivi kokku 453 455 säilikuga (seisuga 01.01.2010 oli 1275 arhiivi 451 824 säilikuga). Ajutise säilitustähtajaga säilikuid (tööstaaži tõendamiseks vajalikud personalidokumendid) oli seisuga 01.01.2011 linnaarhiivis hoiul 59 545. Koostöös Rahvusarhiiviga on jätkunud arhivaalide digiteerimine mikrofilmidelt ning digiteeritud kujutiste liitmine Rahvusarhiivi digitaalkoopiate veebipõhise juurdepääsuga koguga Saaga. 2010. aastal digiteeriti ligikaudu 1/3 Tallinna Magistraadi arhiivi säilikutest, mis 2011. aastal saavad Saaga keskkonnas nähtavaks. Samuti on veebipõhiselt kättesaadav suur osa Tallinna Aadressbüroo digiteeritud säilikutest.
56 2010. aastal avaldati ühe trükise – artiklite ja mälestuste kogumiku „Jaan Poska oma ja meie ajas“. Jätkati Rahvusarhiivi ja Eesti Arhivaaride Ühinguga 1998. aastast ilmuva ajalookultuuri ajakirja „Tuna“ väljaandmist ja osalust Eesti arhiivide ja muuseumide jagatava eestikeelse ajalookirjanduse aastapreemia väljaandmises.
Olulisemad suunad 2011. aastal
Luuakse elektrooniline perekonnaregister ja tagatakse rahvastikuregistri andmete täielikkus isikute kohta.
Arendatakse ja täiustatakse e-teenuseid, integreerides sellega loodava veebipõhise maksekeskkonna ning SMS- teavituse võimalused.
Korraldatakse Eesti Ajaloomuuseumis Tallinna kui Euroopa 2011. aasta kultuuripealinna programmi raames arhivaalide näitus „Tallinn – maailma naba?“ ning koos Szeczini ülikooli ja Aue Fondiga Helsingis Tallinna 8. Kirde-Euroopa ajaloo ja kultuuri rahvusvaheline sümpoosion „Ajaloolised linnasüdamed Kirde-Euroopas 20. ja 21. sajandil“.
5.2 Ülevaade linna tütarettevõtjate ja linna valitseva mõju all olevate sihtasutuste tegevusest
Tallinna linn osaleb ettevõtluses põhieesmärgiga tagada linnakodanikele võimalikult kvaliteetsete avalike teenuste kättesaadavus. Seetõttu ei ole äriühingute esmane ülesanne mitte alati teenida kasumit, vaid pigem tagada linna kui kohaliku omavalitsusüksuse funktsioonide täitmine. Linna tütarettevõtted ja valitseva mõju all olevad sihtasutused kuuluvad täielikult linnale. Linna äriühingute ja sihtasutuste loetelu ja nende keskmine töötajate arv on avaldatud aruande punktis 2.3.3. Peamised tulemiaruande ja bilansi näitajad leiab raamatupidamise aastaaruande lisadest 9 ja 10. Linna tütarettevõtjate ja sihtasutuste majandustegevust 2010. aastal mõjutasid oluliselt riigi keskvalitsuse eelarvepoliitilised meetmed. Koos riigi 2009. aasta I lisaeelarvega rakendatud oluliste kulukärbetega muudeti samal ajal ka valla- ja linnaeelarve seadust, millega kehtestati laenukohustuste võtmise piirangud, mille kohaselt linn ning raamatupidamise seaduse mõistes linna otsese või kaudse valitseva mõju all olevad üksused võivad emiteerida võlakirju, võtta laenu, kapitalirendi- ja faktooringkohustusi, teenuse kontsessiooni kokkuleppest tekkivaid kohustusi ning pikaajalisi kohustusi, mis nõuavad tulevikus raha väljamaksmist, ainult perioodi 2004−2006 struktuuritoetuse seaduse ja perioodi 2007−2013 struktuuritoetuse seaduse alusel, muude õigusaktide alusel eraldatava Euroopa Liidu toetuse ning välislepingute alusel Eesti Vabariigile eraldatava toetuse sildfinantseerimiseks, struktuuritoetuse, Euroopa Liidu muu toetuse või muu välisabi toetuse saamiseks vajaliku omafinantseeringu tagamiseks või enne seadusemuudatuse jõustumist võetud eelnimetatud olemasolevate kohustuste refinantseerimiseks. Seega keelati seadusemuudatusega kõigi äriühingute ja sihtasutuste arenguks vajalike muude pikaajaliste krediitide kasutamine alates 1. märtsist 2009 kuni 2011. aasta lõpuni.
Transport Tallinna Linnavolikogu 19. juuni 2003 määruse nr 40 kohaselt kinnitatud „Tallinna ühtse piletisüsteemi ühistranspordi jätkusuutlikule arengukavale 2004–2010ˮ“ on linn otsustanud ühistranspordi efektiivsuse tõstmise ja teenindustaseme ning kvaliteedi parandamise eesmärgil säilitada Tallinna Autobussikoondise AS (edaspidi TAK) ning Tallinna Trammi- ja Trollibussikoondise AS (edaspidi TTTK) linna omanduses olevate ettevõtetena, mis võivad osaleda avalikel liiniveo konkurssidel eravedajatega võrdsetel alustel. 2009. ja 2010. aastal majanduskeskkonnas toimunud muutused avaldasid mõju ka Tallinna veoettevõtetele eelkõige tööjõuturu kaudu. Majanduslanguse tingimustes on olukord sõidukijuhtide tööjõuturul võrreldes 2008. aastaga oluliselt paranenud. 2008. aasta alguseni püsinud surve suurendada töötajate töötasu on taandunud. Vähenenud on töötaja algatusel töölepingu lõpetamiste arv ning töölepingute ülesütlemiste arv tööandja poolt töötajast tuleneval põhjusel. Samuti on uute töötajate värbamine muutunud lihtsamaks. 2010. aastal oli TAK-i keskmine kuupalk 12 701 krooni (vähenemine võrreldes 2009. aastaga 9%) ning TTTK keskmine kuupalk 13 137 krooni (kasv võrreldes 2009. aastaga 0,4%). Tallinna Linnavolikogu 16.04.2009 otsusega nr 71 võeti vastu „Tallinna linna abipakett linnaelanikule ja ettevõtjale”, mille kohaselt loodi Tallinnas tööpuuduse leevendamiseks sotsiaalsed töökohad TAK-is ja TTTK-s. Tallinna linn eraldas TAK-le ja TTTK-le sotsiaalsete töökohtade – reisisaatjad ja ühissõidukite koristajad – loomiseks 2009. aastal 13,7 miljonit krooni ja 2010. aastal 34,7 miljonit krooni. Alates 1. juunist 2009 võeti TAK-i tööle 60 ja TTTK-sse 40 koristajat, kes lõpp-peatustes teostasid ühissõidukite sisepuhastust. Septembrist 2009 asusid ühissõidukites tööle reisisaatjad, kelle põhitööks on sõitjate abistamine ja juhendamine. Seisuga 31.12.2010 töötas TAK-s 181 reisisaatjat ja 57 koristajat; TTTK-s 126 reisisaatjat, 38 koristajat ning 5 abitöölist (postide värvijad, rööbaste puhastajad jne).
57 Aasta keskmised näitajad olid järgmised: TAK-s 234 reisisaatjat ja 57 veeremikoristajat ning TTTK-s 163 reisisaatjat, 36 veeremikoristajat ja 5 abitöölist. 2008. aastal Tallinna Transpordiameti tellitud ja Ernst & Young Baltic AS-i tehtud uuringust „Tallinna ühistranspordi ettevõtete – Tallinna Autobussikoondise AS ning Tallinna Trammi- ja Trollibussikoondise AS – efektiivsuse analüüs” selgus, et veoettevõtetel on võimalusi saavutada kulude kokkuhoidu nii tööjõukulude kui ka infrastruktuuri ülalpidamiskulude osas. Tallinna Autobussikoondise AS vähendas 2010. aastal töötajate arvu 56 inimese võrra. Tallinna Trammi- ja Trollibussikoondise AS vähendas oma töötajate arvu 19 inimese võrra. 2010. aastal teostasid veoettevõtted TAK ja TTTK linna tellimusel liinivedusid 26,5 miljonit liinikilomeetrit summas 667,9 miljonit krooni (2009. aastal 28,1 miljonit liinikilomeetrit ja 717,2 miljonit krooni). Alates 2009. aastast on sõidukite soetuskulud arvestatud liiniveo kuludesse. 2008 ja varasematel aastatel soetati TAK-le ja TTTK-le uusi busse ning trolle ettevõtte aktsiakapitali suurendamisest saadud vahendite arvelt. 2010. aastal alustas Ühistranspordiliinidel tööd 7 uut trollibussi. Lisaks soetati TAKile 2 kasutatud autobussi.
Tallinna Autobussikoondise AS Tallinna Autobussikoondise AS-i põhieesmärk on reisijate vedu Tallinna ühtse piletisüsteemi liinidel.
Olulisemad andmed 2007 2008 2009 2010 (tuhandetes kroonides)
Tegevustulud, sh: 381 835 474 671 504 339 465 855 linnale müüdud transporditeenused 139 182 152 973 146 587 149 057 linnalt saadud toetused 215 353 290 319 333 805 298 457 Tulem -82 325 -96 930 1 844 -19 870 Varade maht 519 211 556 637 510 216 455 989 Laenukohustused 325 604 396 894 359 476 325 079 Töötajate arv 1 037 1 050 1 211 1 284
* sh sotsiaalsed töökohad
TAK teenindas 2010. aastal tallinlasi 269 bussiga 55 liinil. Linna tellimusel oli TAK-i 2010. aasta tehtud töö mahuks 18,2 miljonit liinikilomeetrit (2009. aastal 19,1 miljonit liinikilomeetrit). TAK teostas 2010. aastal Tallinna linna tellimusel liinivedusid summas 424,8 miljonit krooni (2009. aastal 471,5 miljonit krooni), millele lisandusid projekti „Koolibuss” veod summas 0,6 miljonit krooni. TAK-i bussidega veeti 2010. aastal 57,4 miljonit sõitjat, mis kokku moodustas linna ühistranspordi kasutajate koguarvust 49,7% (2009. aastal vastavalt 57,6 miljonit sõitjat ja 48,3%). Lisaks põhitegevusele teostab TAK ka tellimusvedusid, bussijuhtide koolitust ning teenib tulu ettevõttele kuuluva kinnisvara üürileandmisest ja ettevõttele kuuluvas Burmani Willas majutus- ja toitlustusteenuste osutamisest.
Tallinna Trammi- ja Trollibussikoondise AS Tallinna Trammi- ja Trollibussikoondise ASi põhieesmärk on reisijate vedu Tallinna ühtse piletisüsteemi liinidel.
Olulisemad andmed 2007 2008 2009 2010 (tuhandetes kroonides)
Tegevustulud, sh: 203 187 252 829 262 168 264 530 linnale müüdud transporditeenused 73 169 77 764 77 271 85 088 linnalt saadud toetused 117 948 157 215 173 869 170 666 Tulem -91 154 -81 196 -51 403 -36 860 Varade maht 582 105 590 883 598 910 534 681 Laenukohustused 160 971 223 233 284 537 253 515 Töötajate arv 827 827 840 843
* sh sotsiaalsed töökohad
TTTK teenindas 2010. aastal tallinlasi 52 trammiga 4 liinil ja 82 trollibussiga 8 liinil. Linna tellimusel teostati vedusid trammidega 2,9 miljonit liinikilomeetrit ja trollidega 5,4 miljonit liinikilomeetrit, kokku 8,3 miljonit liinikilomeetrit (2009. aastal vastavalt 3,2 miljonit liinikilomeetrit, 5,8 miljonit liinikilomeetrit ja 9 miljonit liinikilomeetrit). Trammidega veeti 24,7 miljonit sõitjat ja trollidega 29,4 miljonit sõitjat, mis kokku moodustas linna ühistranspordi kasutajate koguarvust 46,9% (2009. aastal vastavalt 25,2 miljonit sõitjat, 32,6 miljonit sõitjat ja 48,4%).
58 TTTK teostas 2010. aastal Tallinn linna tellimusel liinivedusid summas 243,1 miljonit krooni (2009. aastal 245,7 miljonit krooni).
Tervishoid 2000. aastate algul muutunud riigi tervishoiupoliitika kohustas raviteenuste osutamiseks asutama äriühinguid või siht- asutusi, mis välistas raviteenuste senise osutamise linna tervishoiuasutuste kaudu. Linn asutas oma 18 haigla ja polik- liiniku baasil kolm äriühingut, et jätkata raviteenuste osutamist. 2010. aastal avaldasid raviasutuste tuludele suurimat negatiivset mõju põhilise lepingupartneri Eesti Haigekassa 2009. aasta lõpus rakendatud hinnakärped.
AS Ida-Tallinna Keskhaigla AS Ida-Tallinna Keskhaigla (edasi ITKH) tegevusalad on eriarstiabi osutamine, tervishoiualane teadustöö ja koolitustegevus. Haigla struktuurid jaotuvad oma funktsionaalsuse järgi kaheks: meditsiinilise tegevusega seotud struktuurid (kliinikud) ja tervishoiuteenuse osutamist toetavad tugistruktuurid. Tervishoiuteenuse osutamisega tegelevad kuus kliinikut: diagnostikakliinik, kirurgiakliinik, naistekliinik, silmakliinik, sisekliinik ja hooldusravikliinik.
Olulisemad andmed 2007 2008 2009 2010 (tuhandetes kroonides)
Tegevustulud, sh: 716 421 878 607 868 807 916 502 linnale müüdud tooted ja teenused 16 073 7 825 6 903 5 978 linnalt saadud toetused 1 222 0 1 677 0 Tulem 1 093 -23 349 812 9 Varade maht 498 122 538 517 485 846 469 635 Laenukohustused 94 986 137 803 100 393 62 694 Töötajate arv 1 720 2 101 1 925 1 887
2010. aastal viidi läbi 492,7 tuhat ambulatoorset vastuvõttu, kasv võrreldes 2009. aastaga 8,7%, mis on suurim vastuvõttude arv aastas haigla ajaloos. Aastas tehti 9,4 tuhat (2009. aastal 8,9 tuhat) ambulatoorset kirurgilist protseduuri 10 838 (2009. aastal 9654) patsiendile, päevaravi kasutuses oli 57 voodit. Statsionaarse arstiabi voodipäevade arv oli 2010. aastal 159,5 tuhat (2009. aastal 154,5 tuhat), kasv võrreldes 2009. aastaga 3,2%. Keskmine ravikestus 2010. aastal oli 5,1 päeva (2009. aastal 5,5 päeva). Voodikäive ehk keskmine haigete arv ühe ravivoodi kohta oli 2010. aastal 59,7 (2009. aastal 52,8). Voodihõive ehk ravivoodi aasta jooksul kasutusel olnud päevade osatähtsus aasta päevade arvust oli 2010. aastal 90,2% (2009. aastal 78%). Tallinna linn tasus ITKH-le 2010. aastal järgmiste suuremate teenuste eest: ravikindlustusega hõlmamata isikute ravimiseks 4 588 tuhat krooni; laste visiiditasust vabastamise eest 170 tuhat krooni; proteeside, ortopeediliste ja muude abivahendite soetamiseks 761 tuhat krooni; tuberkuloosi riskigruppide uuringu eest 50 tuhat krooni; ülelinnaliste tervishoiuürituste eest 21 tuhat krooni; rahvusvaheliste koostööprojektide eest 11 tuhat krooni ja koldeuuringu läbiviimise eest tbc-kontaktsetele 4 tuhat krooni. 2010. aastal kasvas ITKH turuosa Eesti tervishoiuturul 5% ja ravitud haigusjuhtude osakaal 15%. 2010. aastaks seatud eesmärgid (säilitada seni hästi töötanud haigla ja selle personal) said edukalt täidetud, lisaks õnnestus hoolimata tervishoiuteenuse piirhindade langemisele ning tänu töö efektiivsemaks muutmisele vältida kahjumit. Viimastel aastatel ei ole haigla saanud teha investeeringuid kuna valla- ja linnaeelarve seaduse kehtivatest piirangutest tulenevalt ei ole lubatud pikaajaliste krediitide kasutamine alates 1. märtsist 2009 kuni 2011. aasta lõpuni. Samas tuleb märkida, et riigi osalusega haiglatele eelpool nimetatud piirangud ei kehtnud. ITKH-s on aga senini tagatud olemasolevate ruumide ja aparatuuri rahuldav seisund – paraku on meditsiinilise aparatuuri keskmine vastupidavus 5−6 aastat, mistõttu 2011. aastal on haigla investeeringud tõsiste valikute ees. 2011. aastal on ettevõttel plaanis ühendada endaga AS Tallinna Diagnostikakeskus ning jätkuvalt parandada positsiooni Eesti tervishoiu maastikul. 2010. aastal suurenesid ITKH tulud 5,5%, moodustades 916,5 miljonit krooni.
AS Lääne-Tallinna Keskhaigla AS Lääne-Tallinna Keskhaigla (edaspidi LTKH) täidab oma teeninduspiirkonnas keskhaigla funktsiooni ning mitme eriala puhul ka piirkondliku haigla ülesandeid. Haigla ravitegevuse organisatsiooniline struktuur on üles ehitatud tagamaks erinevates hoonetes asuvate sama eriala spetsialistide parim juhtimine, koostöö ning meditsiinilise aparatuuri optimaalseim kasutus. Meditsiinilised struktuuriüksused keskhaiglas olid järgmised: ambulatoorne eriarstiabi, sisekliinik, naistekliinik, diagnostikakliinik, nakkuskliinik, närvihaiguste kliinik, psühhiaatriakeskus, hambaravikliinik, hooldusravikliinik ja 2010. aastal iseseisvateks kliinikuteks organiseeritud kirurgiakliinik ning anestesioloogia ja intensiivravikliinik. Statsionaaris raviti 2010. aastal 21 042 patsienti, mis on 477 võrra vähem kui 2009. aastal, sest vähenes lepingu maht haigekassaga. Päevaravi patsiente oli 2010. aastal 4 974 (2009. aastal 5 317). Aasta lõpus oli kliinikutes ja keskustes
59 kokku avatud 462 (2009. aastal 482) ravivoodit. Seoses ravivoodite arvu vähenemisega vähenes ka voodipäevade arv, mis 2010. aastal oli 104 387, 2009. aastal 110 634, seega vähenemine 6%. Pidevalt on vähenenud ka keskmine ravikestus päevades − 2010. aastal 5,0 päeva, 2009. aastal 5,1 päeva. Haigete arvu ja voodipäevade vähenemine koos keskmise ravil viibimise lühenemisega on viinud märgatava rahalise kokkuhoiuni, et püsida haigekassa poolt ette antud ravilepingute raamides. Voodikäive on paranenud: 2009. aastal oli see 46,5, 2010. aastal 46,6, mis näitab ühel ravivoodil ravitavate haigete arvu tõusu. Ambulatoorsete vastuvõttude arv 2010. aastal oli 374 048 (2009. aastal 419 910). Vältimatut ja erakorralist ambulatoorset arstiabi osutatakse ööpäevaringselt erakorralise meditsiini osakonna naistekliiniku ja nakkuskliiniku valvetubades, kus teenindati erakorralisi haigeid 2010. aastal 30 220 (2009. aastal 30 204). Erakorralistest haigetest hospitaliseeriti 15 977, mis on 52,87% kõikidest pöördunutest. Võrreldes 2009. aastaga on suurenenud ambulatoorse kirurgia ravijuhtude arv. 2010. aastal opereeriti ambulatoorselt 6128 patsienti, mis on 413 ravijuhtu rohkem kui 2009. aastal. Erakorralise meditsiini osakonna baasil alustas klientide meditsiinilist teenindust ka vastvalminud Tallinna Kainestusmaja meditsiiniline osakond. Diagnostikakliiniku laboratooriumi koosseisus alustas 2010. aastal tööd patoloogia osakond, mis annab võimaluse teostada kiiruuringuid, mille järele on haiglas suur nõudlus. Suurt rõhku pöörati õdede koolitamisele, samuti koolitati välja koduõenduse ja geriaatrilise hindamise meeskonnad. LTKH töö- ja olmekeskkonna ning infrastruktuuride parendamiseks suunatud investeeringutest olid 2010. aastal olulisimad kaks objekti – Nõmme Tervisekeskuse ja keskhaigla radioloogiaosakonna rekonstrueerimistega alustamine. Lisaks on keskhaigla tegelenud väikesemahuliste ehituslike tegevustega kõigis organisatsioonile kuuluvates hoonetekompleksides eesmärgiga parendada patsientide teenindamiseks ning personali olmekeskkonnana kasutamiseks mõeldud ruume. Infotehnoloogia valdkonna pemiseks edusammuks oli e-tervisega liitumise lõpuleviimine ning digiregistratuuri käivitamine.
Olulisemad andmed 2007 2008 2009 2010 (tuhandetes kroonides)
Tegevustulud, sh: 541 135 611 498 612 176 569 667 linnale müüdud tooted ja teenused 7 878 7 991 7 702 5 639 linnalt saadud toetused 981 1 004 6 274 0 Tulem -10 045 1 565 23 425 923 Varade maht 404 922 400 284 407 032 395 569 Laenukohustused 109 934 95 683 82 202 63 701 Töötajate arv 1 694 1 720 1 733 1 472
2010. majandusaasta oli keskhaiglale võrdlemisi väljakutseid pakkuv seoses põhilise lepingupartneri Haigekassa poolt rakendatud hinnakärbetega. Tänu rakendatud kokkuhoiumeetmetele suudeti siiski aasta lõpetada ligi 1 miljonilise kasumiga. Tallinna linn tasus LTKH-le 2010. aastal järgmiste suuremate teenuste eest: opiaatsõltuvate isikute asendusraviks 2100 tuhat krooni, tervishoiuteenuse osutamise eest Kainestusmajas 2145 tuhat krooni, laste visiiditasust vabastamise eest 194 tuhat krooni, psühholoogilise nõustamise eest 17 tuhat krooni.
SA Tallinna Lastehaigla SA Tallinna Lastehaigla (edaspidi lastehaigla) on piirkondlik haigla, mille ülesandeks on osutada kõrgekvaliteedilist ja perekeskset III etapi eriarstiabi Põhja-Eesti (osaliselt ka Lõuna-Eesti) lastele kõikidel laste kirurgiliste, ortopeediliste ja nina-kõrva-kurguhaiguste erialadel ning II etapi abi Harju maakonna lastele. Lastehaigla struktuuris on järgmised põhiüksused: pediaatriakliinik, kirurgiakliinik, sõltuvushäiretega laste üksus, Kesklinna Lastepolikliinik ning mitmed teenistused ja diagnostilised üksused. Lastehaigla on õppebaasiks Tartu Ülikooli residentidele ja Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli üliõpilastele ning Tartu ja Tallinna Ülikoolidega tehakse teadusalast koostööd. Lastehaigla osaleb lastehaiguste alases tervisedenduses, kuuludes Eesti Tervistedendavate Haiglate Võrgustikku ja selle kaudu vastavasse WHO organisatsiooni.
Olulisemad andmed 2007 2008 2009 2010 (tuhandetes kroonides)
Tegevustulud, sh: 248 264 290 406 283 387 281 844 linnale müüdud tooted ja teenused 6 654 6 109 4 226 3 508 linnalt saadud toetused 4 348 658 660 0 Tulem 11 148 4 271 8 060 12 636 Varade maht 163 094 166 997 168 073 179 846 Laenukohustused 3 357 0 0 0 Töötajate arv 718 682 667 655
60 2010. aastal osutas lastehaigla ambulatoorset ja statsionaarset arstiabi 27 erialal. Kokku tehti 150 tuhat (2009. aastal 145,7 tuhat) ambulatoorset vastuvõttu. Statsionaarse abi osutamiseks lastehaiglas vähendati aasta alguses haiglavoodite arvu 18 voodi võrra, kasutuses oli 166 voodit ning lisaks 21 päevastatsionaari voodit, kus kokku raviti 10 461 last (2009. aastal 12 517 last). 70% patsientidest (2009. a 61,3%) hospitaliseeriti erakorralisena, erakorralisuse suhtarv on suurenenud seoses plaanilise töö kandumisega päevastatsionaarsele ja ambulatoorsele ravivormile. Laste arv on vähenenud võrdeliselt kõigis vanusegruppides, endiselt on kõige enam hospitaliseerimist vajanud 1−4 aastaste vanusegrupp. Statsionaaris ja päevastatsionaaris tehti kokku 3 774 (2009. a 3709) operatsiooni. Reanimobiili- teenistusel oli 2010. aastal 367 väljasõitu, neist maakondadesse 116 korral ning vastsündinuid hospitaliseeriti 117 korral. 2010. aastaks Haigekassaga sõlmitud eriarstiabi leping oli 6,4% väiksem kui 2009. aastal. Eriarstiabi lepingu vähenemine oli seotud teenuste hindade 6% vähendamisega ning suunaga päevastatsionaari teenuse suurendamisele. Tsentraallepingu osa, millega kaetakse patsiendile osutatud ravikulutusi, jäi 2009. a tasemele. Investeeringuid planeeriti 2010. aastasse 9,9 miljonit krooni, sh meditsiiniseadmetesse 5 miljonit krooni. Suuremaks ostuks oli Toetusfondi spondeerimisel kõnnirobot, haiglavahenditest soetati hemodialüüsi seade, dermatoomi perforaatorid, uuendati 2 narkoosiaparaati jm. 2010. aastal jätkati remonti haigla köögiplokis, uuendati ventilatsiooni 6. korrusel ning renoveeriti täielikult bassein. Tallinna linn tasus lastehaiglale 2010. aastal järgmiste suuremate teenuste eest: teenuste eest narkomaania ja AIDS-i ennetustegevuse osutamisel 700 tuhat krooni, laste visiiditasust vabastamise eest 2 289 tuhat krooni ning perede ja noorte nõustamiskeskuse teenuste eest 517 tuhat krooni.
SA Tallinna Hambapolikliinik SA Tallinna Hambapolikliiniku (edaspidi hambapolikliinik) eesmärk on kõrgetasemelise stomatoloogilise abi osutamine ning suuõõne- ja hambahaiguste profülaktika. Hambapolikliiniku peamised tegevusvaldkonnad on hammaste ja suuõõne haiguste ennetamine ning kvalifitseeritud ambulatoorse stomatoloogilise abi osutamine hambaravi, hambakirurgia, ortodontia ja proteesimise valdkonnas; esmaabi andmine näo-lõualuude piirkonna ägedate haigestumiste ja traumade puhul; suuõõne hügieenivahendite tutvustamine ja müük.
Olulisemad andmed 2007 2008 2009 2010 (tuhandetes kroonides)
Tegevustulud, sh: 91 706 91 699 87 907 86 176 linnale müüdud tooted ja teenused 495 497 486 309 linnalt saadud toetused 109 102 82 0 Tulem 5 927 -7 502 3 876 -11 360 Varade maht 40 071 33 133 35 717 34 445 Töötajate arv 206 200 194 189
2010. aasta jooksul külastas polikliinikut 123,6 tuhat patsienti (2009. aastal 131,1 tuhat), neist lapsi 33,6 tuhat (2009. aastal 32,3 tuhat) ehk 27,2%. Ortodondivisiite oli 17 tuhat (2009. aastal 15,5 tuhat), neist lastevisiite 15 tuhat (2009. aastal 14,2 tuhat) ehk 88,2%. Breketid paigaldati 999 patsiendile (2009. aastal 745), sh 877 lapsele (2009. aastal 640 lapsele). Paigaldati 1491 ortodontilist aparaati (2009. aastal 1388), neist 1410 aparaati lastele (2009. aastal 1313). Külastusi proteesiarsti juurde oli kokku 26 261 (2009. aastal 29 452), sh visiidid proteeside parandusteks ja regulatsioonideks. Uued hambaproteesid valmistati 3960 patsiendile (2009. aastal 4595). Võrreldes 2009. aastaga on vähenenud valmistatud proteeside arv üldiselt, eriti hambakroonide ja -sildade arv. Samuti vähenes hambaravi ja hambakirurgia teenuste maht, kuid suurenes ortodontiliste teenuste maht. 2010. aastal tellis linn hambapolikliinikult teenust Tšernobõli veteranidele osutatava sotsiaalprogrammi raames 309 tuhande krooni eest. SA Tallinna Hambapolikliiniku 2010. aasta majandustulemusele avaldas mõju majanduslangusest tingitud käibe ja külastuste arvu vähenemine. Hambaravi eest tasub haigekassa ainult kuni 19-aastaste patsientide ravikulude eest, muudel juhtudel tasub patsient ise, erinevalt muudest meditsiinivaldkondadest. Patsientide nõudlikkus ravikvaliteedi, materjalide ja olmetingimuste suhtes püsib kõrge, samas ei olda valmis tasuma paremate ja kvaliteetsemate materjalide eest kõrgemat hinda. Ettevõtte 2010. aasta tulem oli negatiivne, selle peamiseks põhjuseks on investeeringud hoonesse, suurenenud kommunaalkulud ja vajadus soetada meditsiinilisi instrumente. 2010. aastal korraldati ümber klienditeeninduse süsteem – polikliiniku fuajee põhjaliku remondi tulemusena hakkas patsient saama nii registratuuri- kui kassateenust ühest kohast. Investeeringuid hoonesse tehti kokku 1,4 miljonit krooni (hoone elektrisüsteemi peakilbi renoveerimine 342 tuhat krooni ja fuajee renoveerimine 1,1 miljonit krooni). Materiaalsesse põhivarasse tehti investeeringuid kokku 1,7 miljonit krooni ja immateriaalsesse põhivarasse tehti investeeringuid 634 tuhat krooni.
61 AS Tallinna Diagnostikakeskus AS Tallinna Diagnostikakeskus (edaspidi TDK) jätkas 2010. aastal majanduslikult keerulises olukorras asutamiseesmärkide täitmist. Jätkus juba 2009. aastal alguse saanud tulude vähenemine, seda eeskätt piltdiagnostika valdkonnas.
Olulisemad andmed 2007 2008 2009 2010 (tuhandetes kroonides)
Tegevustulud, sh: 42 168 59 207 34 590 26 235 linnale müüdud tooted ja teenused 3 519 1 0 linnalt saadud toetused 0 1 168 0 132 Tulem 815 4 144 -14 750 -8 474 Varade maht 84 858 67 666 42 999 31 226 Laenukohustused 59 782 45 862 37 980 34 434 Töötajate arv 40 40 34 28
TDK 2010. majandusaasta tulemust halvendas tugevalt Haigekassa hinnakirja piirhindade vähendamine 2009. aasta lõpus ja 2010. aasta alguses. 2010. aastal langes ettevõtte müügitulu 9,8 miljonit krooni ehk 28,5% võrrelduna 2009. aastaga. Aruandeaasta tulu tervishoiuteenuse osutamisest oli 24,4 miljonit krooni (2009. aastal 34,2 miljonit krooni, vähenemine 28,5%), ärikahjum 6,5 miljonit krooni. Põhiklientide (suurhaiglate) tellimused vähenesid võrreldes 2009. aastaga: Põhja-Eesti Regionaalhaiglal 7,6 miljonit krooni, Tallinna Lastehaiglal 1,1 miljonit krooni ja AS Ida-Tallinna Keskhaiglal 300 tuhat krooni. Mõnevõrra suurendas teenuste ostu AS Lääne-Tallinna Keskhaigla 100 tuhat krooni. Ultraheliuuringute ja funktsionaaldiagnostiliste uuringute vähenemise põhjustas eelkõige suurhaiglate tellimuste kahanemine, mis omakorda tingis äriprotsesside optimeerimise ning osade lepinguliste spetsialistide lahkumise. Lühendati põhikohaga töötajate tööaega ning koosseisu jäänud radiolooge rakendati eelkõige suurema patsientide nõudlusega ja töötajate erialast kompetentsi vajavate magnetresonants tomograafia ja kompuutertomograafia uuringute teostamiseks. Aruandeaastal juurutati sensitiivne ja efektiivne MRT-metoodika südamelihase isheemia ja eluvõimelisuse uurimiseks, mis on tõhus vahend südamehaiguste uuringutes. Ettevõtte juhtkond püüdis leida ettevõttele küll uusi tegevussuundi, kuid kahjuks tulemusteta. Ettevõtte raskendatud olukorda arvestades telliti Ernst & Young Baltic AS-ilt 2010. aasta teises pooles AS Tallinna Diagnostikakeskuse ärianalüüs, milles esitatud ettepanekutele tuginedes otsustas ettevõtte nõukogu AS-i Tallinna Diagnostikakeskus ühinemise 2011. aasta esimesel poolel AS-iga Ida-Tallinna Keskhaigla.
SA In Commune Bonum SA In Commune Bonum tegevuses on kaks suunda: tagada Euroopa vanima apteegi Tallinna Raeapteegi tegutsemise järjepidevus ning toetada erinevaid narkomaania ja AIDS-i preventsiooni ning tervishoiu edendamise sotsiaalprogramme eelkõige Põhja-Tallinna linnaosas. Sihtasutuse 8-aastase tegevuse tulemusena on Raeapteek saanud uue sisu ja muutunud nii linnarahvale kui ka linna külastajatele huvitavaks külastuspaigaks.
Olulisemad andmed 2007 2008 2009 2010 (tuhandetes kroonides)
Tegevustulud, sh: 895 890 890 890 Tulem -246 -256 -212 64 Varade maht 932 692 875 904 Töötajate arv 2 2 2 2
SA In Commune Bonum tulud koosnevad üürituludest. 2010. aasta tulud on 2009. aasta tasemel, kulusid tehti 75% ulatuses 2009. aasta kuludest. Kulusid oli võimalik kokku hoida seoses Raeapteegi keldriruumide reklaamiekspositsiooni kujundamise lõpetamisega 2009. aastal ning sotsiaalprojektide finantseerimisega eelnevatest aastatest väiksemas mahus. Aasta jooksul toetati 20% ulatuses tegevuskuludest sotsiaalprogramme. Rahaliselt toetati kahte 2007. aastal alustatud jätkuprojekti kokku 160 tuhande krooni ulatuses (2009. aastal kolme projekti 300 tuhande krooni ulatuses): 80 tuhande krooniga MTÜ Lastekeskus Tähetorn projekti ”Koduke” ning 80 tuhande krooniga MTÜ Peeteli Kiriku Sotsiaalkeskuse projekti ”Tulevik meile kõigile – otsiv tänavatöö riskilaste ja riskiperede toetamiseks Põhja-Tallinnas“.
Termaki Autopargi AS Termaki Autopargi AS osutab transporditeenust Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuameti tellimusel puuetega laste vedudel marsruutide alusel lasteasutustesse, sotsiaalhoolekande-, ravi- või rehabilitatsiooniasutustesse ja tagasi ning ratastooli taksoteenust liikumispuudega täiskasvanutele sooduskaartide alusel. Olulise osa müügituludest moodustab ka mootorsõidukite tehniline ülevaatus ja vabade pindade rent.
62 Olulisemad andmed 2007 2008 2009 2010 (tuhandetes kroonides)
Tegevustulud, sh: 15 514 16 454 15 065 14 858 linnale müüdud tooted ja teenused 7 701 9 602 9 952 9 471 Tulem 459 75 20 52 Varade maht 25 014 25 102 25 040 25 221 Töötajate arv 61 57 47 45
Autotranspordi käibest moodustas puuetega inimeste transport 65%, kokku transporditi puudega inimesi 20-l regulaarmarsruudil. Linnale osutati 2010. aastal puuetega inimeste hoolekandeks transporditeenust kokku summas 9457 tuhat krooni. 2010. aastal pakkus aktsiaselts Tallinna linna tellimusel liikumispuuetega isikutele igapäevaselt invatakso teenust 2 ratastoolide veoks kohandatud väikebussiga, sooritati 4671 sõitu ja keskmiselt oli kuus 102 kasutajat. Invatakso teenust osutati kokku 1 443 tuhande krooni eest. Dispetšerteenistus peab ühendust 44 asutusega, kes tegelevad puuetega inimestega, lisaks haiglad ja polikliinikud. Puuetega inimeste transporditeenuse parendamiseks osteti 2010. aastal riigihankega 3 Ford Transit tüüpi ratastoolitõstukiga väikebussi ja jätkus olemasolevate busside ratastooli kinnitusmehhanismide moderniseerimine. 2010. aastal transporditi keskmiselt 315 (2009. aastal 330) puudega inimest regulaarvedudel lasteaeda, päevakeskusesse või kooli ning tagasi. Iga päev transporditi 9 (2009. aastal 11) ratastoolis inimest tööle ja tagasi. Lisaks transporditi iga päev keskmiselt 21 (2009. aastal 19) inimest raviasutustesse taastusravisse ja igas kuus teostati keskmiselt 63 inimesele erivedusid ravi- ja rehabilitatsiooniasutustesse. Aktsiaseltsi 2010. aasta müügitulu oli 14,8 miljonit krooni, millest autotransport moodustas 11,2 miljonit krooni ehk 75%. Lisaks ettevõtte põhitegevustele osutatakse lisateenustena sõidu- ja veoautode remondi- ning hooldusteenuseid, tehakse kõikide autode tehnilist ülevaatust ARKi nõuete kohaselt, renditakse välja ettevõtte vabasid kontori- ja tööstuspindasid ning territooriumit parklateenuse osutamiseks.
Kultuur
Tallinna Linnahalli AS Tallinna Linnahalli AS (edaspidi linnahall) asutati 2. märtsil 1998. Alates asutamisest kuni 2009. a lõpuni oli aktsiaseltsi põhitegevuseks olnud kultuuri- ja spordiürituste ettevalmistamine, läbiviimine ning vahendamine, linnahalli hoone haldamine, hooldamine, üürile andmine jms. 17. detsembril 2009 kinnitatud uue aktsiaseltsi põhikirja alusel on seltsi tegevusaladeks äriruumide üürile andmine ja üürnikele kommunaalteenuste vahendamine.
Olulisemad andmed 2007 2008 2009 2010 (tuhandetes kroonides)
Tegevustulud, sh: 11 065 10 367 7 605 9 195 linnale müüdud tooted ja teenused 105 109 112 36 linnalt saadud toetused 2 400 2 750 2 105 7 800 Tulem 81 -2 415 -3 262 1 898 Varade maht 3 742 2 688 2 416 805 Töötajate arv 39 38 36 13
Tallinna Linnahalli hoonekompleks valmis 1980. aastal ning oli omal ajal väga esinduslik hoone suure kontserdisaali ja jäähalliga. Hoones ei ole pärast käikuandmist tehtud kapitaalremonti. Ilma suuremate investeeringuteta ei ole võimalik hoonet senisel kujul enam kasutusse anda, seetõttu lõpetati jäähalli tegevus alates 1. juunist 2009 ja kontserdisaal on suletud alates 1. jaanuarist 2010. 2010. aastal sai Tallinna Linnahalli AS tulu ruumide rentimisest ja üürnikele kommunaalteenuste vahendamisest 1,4 miljonit krooni.Seisuga 31.12.2010 oli välja renditud 4100 m² pinda 12 firmale, millest suuremat pinda rendivad OÜ StudioBleis (klubi Pilot) − 654 m², OÜ Matrix Audio (helistuudio) − 221 m², Lindaliini AS – 655 m², Copterline Eesti AS – 2 268 m². 2010. aastal eraldas Tallinna linn linnahalli toetamiseks 7,8 miljonit krooni, mida kasutati igakuisteks tegevuskuludeks ning eelnevate perioodide võlgnevuste vähendamiseks. Linna juhtkond otsib aktiivselt investoreid linnahalli hoonekompleksi renoveerimiseks ja haldamiseks Peale selle toetab Tallinna linn jätkuvalt ka 2011. aastal aktsiaseltsi majandustegevust, et tagada linnahalli kompleksi säilimine.
63 SA Tallinna Lauluväljak SA Tallinna Lauluväljak (edaspidi lauluväljak) ülesanne on arendada ja luua lauluväljaku maa-alal linnaelanikule kättesaadav, atraktiivne ja nüüdisaegne kultuuri-, meelelahutus- ja vaba aja aktiivse veetmise keskkond ning muuta see vaatamisväärsuseks linna külastajatele. Ühtlasi vastutab lauluväljak kompleksi kui riikliku ja rahvusliku tähtsusega sotsiaalkultuurilise objekti haldamise, hooldamise ja majandamise eest.
Olulisemad andmed 2007 2008 2009 2010 (tuhandetes kroonides)
Tegevustulud, sh: 10 096 9 705 31 548 9 468 linnale müüdud tooted ja teenused 1 010 205 216 237 linnalt saadud toetused 2 030 2 500 9 753 2 607 Tulem 71 181 19 010 203 Varade maht 4 559 5 039 27 740 24 189 Töötajate arv 15 14 15 14
Suuremad 2010. aastal korraldatud üritused olid Maijooks, Rod Stewardi ja Mika kontserdid ning Õllesummer. Eduka alguse sai uus koguperefestival „Jäätisepidu”. Linn eraldas 2010. aastal sihtasutusele tegevustoetuseks 2,6 miljonit krooni, sh 707 tuhat krooni põhivara soetuseks ja EAS eraldas investeerimistoetust 1,29 miljonit krooni. 2010. aastal valmis lõplikult uue 100-kohalise välitualeti ehitus. Lõpetati tuletorni kapitaalremont, sh paigaldati torni ülemisele platvormile binoklid, korrustel on avatud laulupidude fotode ja ajaloostendide galerii. Renoveeriti sai peahoone 4 sissepääsulüüsi ning kaarealuse trepistiku vundament sai drenaaži ja hüdroisolatsiooni. 2011. aasta prioriteetideks on suurendada aktsiaseltsi käivet võrreldes 2010. aastaga, lõpetada majandusaasta positiivse tulemiga ning jätkata stabiilse müügisüsteemi ehitamist ja rakendamist, et järjest enam minna tellimuste täitmisel üle aktiivsele müügipõhisele tegevusele. 2011. aastal, mil Tallinn on Euroopa kultuuripealinn toimub mitmeid kultuuripealinna üritusi ka lauluväljakul, nagu Noorte Laulu- ja tantsupidu, rahvusvaheline kunstibiennaal „Eksperimenta”, 20. augusti suur rocki-projekt „Vabaduse Laul”.
SA Lutreola Sihtasutus Lutreola (edaspidi Lutreola) on Tallinna Loomaaia juures tegutsev teadusüksus. Lutreola ülesanne on euroopa naaritsa kui liigi populatsiooni suurendamine ning kaitsmine ameerika naaritsa ehk mingi leviku eest. Lutreola korraldab euroopa naaritsa populatsiooni uuestisündi põhiliselt Hiiumaal, kasutades ära saare geograafilist eraldatust. Oma tegevuses kasutab Lutreola rahvusvaheliste looduskaitsefondide rahalist ja organisatsioonilist tuge.
Olulisemad andmed 2007 2008 2009 2010 (tuhandetes kroonides)
Tegevustulud, sh: 718 677 745 822 linnale müüdud tooted ja teenused 10 0 0 0 Tulem 111 1 Varade maht 461 586 510 1 154 Töötajate arv 2 1 1 1
2010. aastal jätkati euroopa naaritsate paljundamist Tallinna loomaaias ja nende asurkonna seiret, kuid erinevalt varasematest aastatest toetati looduslikku asurkonda Hiiumaal minimaalselt. Loodusesse lasti lahti kokku 8 emaslooma. Asurkonna arvukus on aeglaselt, kuid järjepidevalt suurenenud. Seisuga 25.08.2010 koosnes naaritsate tehisasurkond Eestis 120 loomast (59 emasest ja 61 isasest). 2010. aastal sündis 45 naaritsat ning ei surnud ühtegi isendit. 2010. aastal jätkati naaritsate käitumistüüpide uuringute programmi, mida viidi ellu koostöös Stockholmi ülikooli teadlastega. 2010. aastal saadi rahalist toetust nii kodu- kui ka välismaalt. Kodumaise toetuse andjad olid Metsakaitse- ja Metsauuenduskeskus ning Keskkonnaamet. Välismaist toetust saadi fondilt Zoos Help ja Gaia loomaaialt Hollandist, Thoiry loomaaialt Prantsusmaalt, Müncheni loomaaia looduskaitsefondilt ja teistelt. Rahalist toetust taotleti naaritsate paljunduskeskuse edendamiseks, koostöös Tallinna Loomaaiaga koostati projekti taotlus Euroopa struktuurfondidele uue liigikaitse labori ehitamiseks (5,5 miljonit krooni). 2010. aastal sõlmiti ka leping Keskkonnaametiga Ebapärlikarbi tegevuskava koostamiseks (127,6 tuhat krooni). 2010. aasta lõpuks koostati ainukese allesoleva ebapärlikarbi asurkondade riskide kaardistus. Lõplik tegevuskava peab valmima 2011. aasta lõpuks.
64 SA Tallinn 2011 SA Tallinn 2011 tegevuse põhieesmärkson projekti „Tallinn – Euroopa kultuuripealinn 2011“ ettevalmistamine ja elluviimine ning koostöös eri organisatsioonidega Tallinna kultuurielu arendamise jätkamine. Euroopa Liidu liikmes- riikide kultuuriministrid kinnitasid 16. novembril 2007 Brüsselis 2011. aasta Euroopa kultuuripealinnadeks Eesti esindajana Tallinna ning Soome esindajana Turu linna.
Olulisemad andmed 2007 2008 2009 2010 (tuhandetes kroonides)
Tegevustulud, sh: 4 060 18 950 29 310 51 792 linnale müüdud tooted ja teenused 0 0 19 38 linnalt saadud toetused 4 060 14 291 18 760 27 370 Tulem 3 344 103 4 605 578 Varade maht 3 729 5 476 12 939 32 752 Töötajate arv 1 10 26 29
SA Tallinn 2011 panustab sellele, et Euroopa kultuuripealinnana soodustaks Tallinn Eesti ja teiste Euroopa riikide, nii loovisiksuste kui ka institutsioonide kultuurilist läbikäimist. Tallinn 2011 ergutab välja töötama uusi projekte eesmärgiga muuta Tallinn püsivalt avatuks ja multikultuurseks linnaks ning avada Eesti kultuur kogu oma mitmekesisuses Euroopale. 2010. aastal toimus Kultuuripealinna aastat sissejuhatavate sündmuste elluviimine, turustamine ja kommunikatsioon, sh Eesti esindamine rahvusvahelises koostööprojektis Istanbuliga ning osalemine maailmamessil Expo 2010. Korraldati mitmeid nimekaid kultuurisündmusi Eestis. Näidetena võib tuua Euroopa Filmiakadeemia Gala, Tallinna Merepäevad, festival „Plektrum”, etenduskunstide festival Tallinn Treff, linnakultuuri festival „TrammarT“, loodi algatus „Eesti Rattarikkaks“, mille eesmärk on innustada linnaelanikke kasutama jalgratast igapäevase liiklusvahendina jne. 2010. aastal töötati välja kultuuripealinna täielik programm. Tallinna Päeva raames korraldati Vabaduse väljakul „Tallinn – Euroopa kultuuripealinn 2011“ programmi tutvustav üritus. Huvilised said osa 13 üritusekatkest, mis olid välja valitud järgmise aasta 167 tippsündmuse seast. Toimus ideekampaania „52 üllatust ja ideed“, mis oli kultuuripealinna avatseremooniaga kulmineeruv iganädalane kultuuriprojekt linnaruumis. Käivitati sihtgrupipõhine turunduse- ja kommunikatsioonitegevus, sh Vabatahtlike programm kultuuriaasta programmi kaasatud laiapõhjalise vabatahtlike võrgustiku loomiseks ja arendamiseks; Noore Publiku programm noorte kaasamiseks kultuuriellu ja Hospitality programmi raames püütakse muuta Tallinna teenindussfääri sõbralikumaks ja informeeritumaks oma riigist, linnast ja siin toimuvast.
2010. aastal sai sihtasutus tegevustoetust 51 miljonit krooni, sh Tallinna linnalt 27,4 miljonit krooni, kultuuriministeeriumilt 11,8 miljonit krooni, kodumaistelt ja välismaistelt sponsoritelt 11,8 miljonit krooni. Sihtasutuse eesmärk on 2011. aastal Euroopa kultuuripealinn Tallinn 2011 elluviimine. Kultuuripealinna aasta tähendab suursündmust kogu Eestile. Tallinn on Eesti pealinn ja aastal 2011 ka kogu Euroopa kultuuripealinn. See on Eesti ajaloo suurim kultuurisündmus. 2011. aastal toimub Tallinnas rohkelt kultuuriüritusi, kuna kultuuripealinna aasta toob kokku nii Eesti kui ka maailma parimad tegijad.
SA Tallinna Vene Muuseum SA Tallinna Vene Muuseum asutati Tallinna Linnavolikogu 26.08.2010 otsusega nr 173. Sihtasutuse tegevuse põhieesmärk on uurida ja tutvustada vene kultuuri Eestis, luua tingimused kultuuriväärtuste taastamiseks, hoidmiseks, kogumiseks, uurimiseks ja säilitamiseks ning võimaldada neid vahendada üldsusele teaduslikel, hariduslikel ja meelelahutuslikel eesmärkidel, korraldada kultuuriüritusi oma majandustegevuse, investeeringute ja ettevõtluse kaasamise ning toetuste ja annetuste kaudu.
Olulisemad andmed 2 010 (tuhandetes kroonides)
Tegevustulud, sh: 300 linnalt saadud toetused 300 Tulem 108 Varade maht 202 Töötajate arv 0
65 Kommunaalmajandus ja heakord
AS Tallinna Soojus AS-i Tallinna Soojus põhiülesanne on AS-iga Tallinna Küte 30 aastaks sõlmitud rendi- ja operaatorlepingu täitmise jälgimine. Rendileping sõlmiti 2001. aastal eesmärgiga varustada Tallinna tarbijaid soojusega vastavuses kokkulepitud teenusetasemetega.
Olulisemad andmed 2007 2008 2009 2010 (tuhandetes kroonides)
Tegevustulud, sh: 35 944 37 609 40 797 44 191 Tulem 32 200 35 180 37 775 40 312 Varade maht 599 939 568 097 558 364 544 413 Töötajate arv 4 5 5 6
AS Tallinna Soojus jälgis, et suurendataks soojusenergia tootmist ja jaotamise efektiivsust, välditaks monopoolsest seisundist tulenevat positsiooni väärkasutust, järgitaks keskkonnakaitse- ja ohutusnõudeid, tagataks soojusenergia tarbijate rahulolu ning arendataks soojusvõrke ja katlamaju. 11. veebruaril 2009. aastal otsustas Tallinna linn vähendada AS-i Tallinna Soojus aktsiakapitali 150 miljoni krooni võrra, mis makstakse välja aastatel 2009−2012. 2010. aastal maksti välja 54 miljonit krooni ja 2011. aastal on planeeritud väljamakseteks 45 miljonit krooni (2 876 024 eurot). Lisaks on 2011. aastal AS-ilt Tallinna Soojus planeeritud saada dividendi 10 miljonit krooni (639 116 eurot).
Tallinna Vee-ettevõtjate Järelevalve SA Tallinna Vee-ettevõtjate Järelevalve SA (edaspidi järelevalve SA) tegeleb Tallinna Linnavolikogu määratud vee-ettevõtjate kontrollimisega, et tagada Tallinna linnaga sõlmitud teenuslepingutest tulenevate tingimuste täitmine. Nõustatakse linnaelanikke ja -asutusi kui veetarbijaid ning lahendatakse vee-ettevõtjate ja nende klientide vahel tekkinud probleeme.
Olulisemad andmed 2007 2008 2009 2010 (tuhandetes kroonides)
Tegevustulud, sh: 1 899 2 094 2 000 2 000 linnalt saadud toetused 1 899 2 094 2 000 2 000 Tulem 434680-218 Varade maht 2 472 2 709 2 630 1 673 Töötajate arv 3 3 3 3
2010. aastal jätkati Tallinna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengukava raames tehtavate võrkude laiendamise seiret, hõlmates investeerimistegevuse ning ühisveevärgi ja ühiskanalisatsiooniga liitumise tasude kontrolli. Jätkati ka joogivee ja heitvee puhastamise kvaliteedi kontrollimist. Sihtasutus koostas soovituse veevarustuse ning heitvee ärajuhtimise teenuse hinna muutmise kohta AS Tallinna Vesi põhitegevuspiirkonnas alates 1. jaanuarist 2010. Tallinna Linna ja AS Tallinna Vesi vahel toimunud läbirääkimiste tulemusel vähendati Tallinna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni põhitegevuspiirkonnas ühisveevärgist võetud 1 m3 vee hinda ja 1 m3 reovee ärajuhtimise ja puhastamise teenuse hinda 0,3 kr/m3 kohta. Tallinna Linnavalitsus kehtestas 30. septembril 2009 uued veevarustuse ja heitvee ärajuhtimise teenuse hinnad AS Tallinna Vesi põhitegevuspiirkonnas alates 1. jaanuarist 2010 oma määrusega nr 75. Järelevalve SA sai 2010. aastal linna eelarvest tegevustoetust 2 miljonit krooni.
Ettevõtlus
AS Tallinna Tööstuspargid AS-i Tallinna Tööstuspargid eesmärk on luua võimalusi Tallinna ettevõtjatele tootmise arendamiseks Tallinna linna piirides. Aktsiaselts korraldab tööstusparkide infrastruktuuri rajamist ja arendamist, nende kinnisvara, ehitiste ja rajatiste haldamist, tööstusparkide kinnistute võõrandamist ning Tallinna linnale kuuluvate parklate, parkimismajade ja äripindade majandamist. Aktsiaseltsi omanik on Tallinna linn (100%). Aktsiakapitali mitterahalise sissemaksena on linn AS Tallinna Tööstusparkidele üle andnud krundid, millel arendatakse välja tööstuspargid. AS Tallinna Tööstuspargid arendab kolme tööstusparki: Tondiraba tööstusparki, kus juba ettevõtted tegutsevad ning kõik krundid
66 on müüdud või hoonestusõiguse alusel välja renditud, Betooni tööstusparki, kus on müüdud 2 krunti, ülejäänud on veel vabad ning Suur-Sõjamäe tööstusparki, mille detailplaneering kinnitati Tallinna Linnavalitsuse 30.06.2010 korraldusega nr 1148-k ning kus on müügil kõik krundid. Lisaks põhitegevusele majandab aktsiaselts Tallinna linnale kuuluvat Vabaduse väljaku maa-alust parkimismaja ja äripindasid.
Olulisemad andmed 2007 2008 2009 2010 (tuhandetes kroonides)
Tegevustulud, sh: 4 654 10 216 15 934 9 397 linnale müüdud tooted ja teenused 0 0 139 359 Tulem 6 2 655 -3 844 -3 888 Varade maht 53 329 73 242 49 360 46 817 Töötajate arv 2 1 2 2
Tallinna Linnavolikogu 16.12.2010 otsusega nr 301 suurendati AS Tallinna Tööstuspargid aktsiakapitali mitterahalise sissemaksega, andes veel ühe tööstuspargi rajamiseks äriühingu omandusse 6,4 hektari suuruse kinnistu Lasnamäel aadressil Suur-Sõjamäe 29b turuväärtusega 2910 tuhat krooni.
Ettevõtluse Toetamise ja Krediidi Haldamise Sihtasutus Ettevõtluse Toetamise ja Krediidi Haldamise Sihtasutus (edaspidi ESA) on ettevõtluse tugistruktuur, mille tegevuse peaeesmärk on alustavale ettevõtjale soodsate starditingimuste loomine, ettevõtlusriskide vähendamine ja konkurentsivõime tõstmine neile vajalike toetavate teenuste ning nüüdisaegse ja kvaliteetse töökeskkonna pakkumise kaudu.
Olulisemad andmed 2007 2008 2009 2010 (tuhandetes kroonides)
Tegevustulud, sh: 7 294 10 485 11 973 12 581 linnale müüdud tooted ja teenused 1 0 0 0 linnalt saadud toetused 6 000 9 100 10 010 5 900 Tulem 833 3 583 1 223 3 168 Varade maht 1 680 7 883 37 784 40 364 Töötajate arv 8 8 10 11
2010. aasta lõpul on ESA Tallinna olulisemaid ettevõtluse tugiorganisatsioone ja oma 40 inkubandiga endiselt suurim ettevõtlusinkubaator Eestis. Lisaks on inkubaatori klientideks 14 assotsiatsiooni- või tugilepinguga ettevõtet. 2010. aastal esitas ettevõtlusinkubaatorile inkubatsiooniteenuse taotluse 119 ettevõtjat, ettevõtluse baaskoolitusega alustas 100 ettevõtet. Hindamiskomisjon andis positiivse otsuse inkubatsiooni sisenemiseks kokku 60 ettevõtjale, inkubatsioonist väljus 15 ettevõtet. Inkubatsioonist väljunud ja inkubeeritavate ettevõtete ellujäämismäär on püsinud 90% juures, mis on märgatavalt kõrgem kui Eesti keskmine 65,6%. Ettevõtlusinkubaatorite koosseisu kuuluvad kaks üldinkubaatorit Kopli ja Ülemiste ettevõtlusinkubaatorid ning loomemajanduse edendamiseks loodud Loomeinkubaator. Kolme inkubaatori füüsiline hõivatuse määr oli 2010. aasta lõpu seisuga 68%. Inkubatsiooniettevõtetest on ligi pooled loomemajandusvaldkonna ettevõtted, kolmandiku tegevusvaldkonnaks on IT-teenused, kuuendik osutab muid teenuseid. Ülemiste ettevõtlusinkubaator asub Ülemiste City Targa Äri Linnas, kus Eesti Ettevõtluskõrgkooli Mainor peahoones asuval 700 m² üldpinnal on 11 bürooruumi suurusega 10−44 m² ja 49 töökohaga ning nüüdisaegse tehnikaga varustatud nõupidamisteruum. 2010. aasta lõpuks tegutses Ülemiste ettevõtlusinkubaatoris 14 ettevõtet. Põhja-Tallinna linnaosas Kopli Ametikooli hoones asuvas Kopli ettevõtlusinkubaatoris on 750 m² üldpinnal 20 bürooruumi suurusega 10−46 m² ja kuni 48 töökohaga. 2010. aasta lõpul tegutses Kopli ettevõtlusinkubaatoris 13 ettevõtet. Baltika kvartalis Veerenni tänaval Baltia endise administratiivhoone 3.−4. korrusel ja hoovimajas asuv Loomeinkubaator avati 2009. aastal. Loomeinkubaator asub kokku 1050 m² üldpinnal. Väljaüüritava 23 stuudio suurus on vahemikus 10−60 m², võimaldades kuni 60 töökohta. 2010. aasta lõpus tegutses Loomeinkubaatoris 34 ettevõtet. 19.11.2010 kuulutati Liverpoolis toimunud 9. rahvusvahelisel inkubatsioonikonverentsil välja ülemaailmse parima inkubaatori auhinna võitjad. Tallinna Loomeinkubaator tunnistati enam kui 50 osaleja seast auhinnalise teise koha vääriliseks. 2010. aastal andis Tallinna linn sihtasutusele tegevustoetust 5,9 miljonit krooni.
SA Tallinna Televisioon SA Tallinna Televisioon moodustati Tallinna Linnavolikogu 28. mai 2009 otsusega nr 107. Tallinna Televisioon on meediaorganisatsioon, mis kajastab elu Eesti pealinnas mitmekülgselt ja loovalt, pakkudes tasakaalustatud tõepärast informatsiooni, meelelahutust ja TV-teenuseid. Samuti on asutuse eesmärk aidata kodanikuühiskonda, aidates kaasa
67 Tallinna elanike sotsiaalse sidususe kasvule ja kultuurilisele arengule ning suurendades Eesti Vabariigi pealinna tuntust turismi sihtkohana ning ihaldusväärse elupaigana Balti mere regioonis. 2010. aastal oli tegevus suunatud eelkõige sihtasutuse tööks hädavajalike juriidiliste, tehniliste, ehituslike ja kaadrialaste küsimuste lahendamisele. Märtsis käivitus pressikeskus, mis võeti kohe aktiivselt kasutusele linnavalitsuse pressikonverentside ja mitmete ürituste toimumiskohana. Pressikeskuse saalis hakkasid toimuma ka telesaadete salvestused, ametisse astus pressikeskuse juhataja ning käivitati internetipõhine televisioon. Jätkusid läbirääkimised teenuste pakkujatega programmi käivitamiseks ja programmi edastamiseks. Detsembris 2010 toimus uue kanali tutvustamiseks reklaamikampaania. Tallinna Televisiooni programmi edastamine algas 01. jaanuaril 2011. Programmi jõuab vaatajani üle kogu Eesti. Selle tagavad lepingud Elioni, Starmani, STV, Telsati ja väiksemate kaabelfirmadega ning leping Leviraga.
Olulisemad andmed 2009 2010 (tuhandetes kroonides)
Tegevustulud, sh: 100 12 238 linnale müüdud tooted ja teenused 0 15 linnalt saadud toetused 100 12 000 Tulem 50 1 197 Varade maht 100 2 947 Töötajate arv 1 5
Sihtasutus saab tegevuseks vajalikud vahendid iga-aastastest eraldistest linna eelarvest, reklaami müügist, koostööprojektidest (sh rahvusvahelistest) teiste televisioonidega ja TV-teenuste müügist. 2010. aastal andis Tallinna linn sihtasutusele tegevustoetust 12 miljonit krooni
Haridus ja teadus
SA Õpilasmalev Sihtasutuse Õpilasmalev eesmärk on luua Tallinna lastele ja noortele vaba aja veetmise võimalused ning koguda, vahendada ja jaotada selleks vahendeid, samuti osaleda teiste kodu- ning välismaiste sihtasutuste ja muude mittetulundusühingute ning riiklike ja rahvusvaheliste organisatsioonide algatatud ning sihtasutuse eesmärke järgivates programmides.
Olulisemad andmed 2007 2008 2009 2010 (tuhandetes kroonides)
Tegevustulud, sh: 5 238 6 023 4 865 3 265 linnale müüdud tooted ja teenused 166 176 196 125 linnalt saadud toetused 3 632 4 150 3 618 2 532 Tulem -504 315 -492 -138 Varade maht 717 850 410 624 Töötajate arv 4 4 4 4
2010. aastal tegutses õpilasmalevas 25 linnavälist rühma (2009. aastal 35 linnavälist rühma) ja 18 linnasisest rühma (2009. aastal 25 linnasisest rühma), milles osales kokku 800 noort (2009. aastal 940 noort). Juba tavapärastele maasika- ja vaarikakorjamisele, mõisate korrastamisele, metsakoristusele, küttepuude ladumisele ja pakkimisele, metsakultuuride hooldamisele, haljastusele, lisandusid 2010. aastal loomade eest hoolitsemine ja farmitööd. Moodustati ka 4 linnavälist EÜE rühma, kes tegutsesid Raplamaal, Valgamaal ja Järvamaal. 2010. aastal andis Tallinna linn õpilasmalevale tegevustoetust summas 2532 tuhat krooni (2009. aastal 3618 tuhat krooni).
68 SA Tallinna Tehnika- ja Teaduskeskus Sihtasutuse Tallinna Tehnika- ja Teaduskeskus (edaspidi teaduskeskus) põhitegevuseks on nüüdisaegse tehnika- ja teaduskeskuse loomine ning mitteformaalse ja näitliku õppe arendamine. Teaduskeskuse all töötab ka Energia Avastuskeskus (edaspidi EAK), endise nimega Energiakeskus.
Olulisemad andmed 2007 2008 2009 2010 (tuhandetes kroonides)
Tegevustulud, sh: 2 116 2 299 1 819 2 963 linnale müüdud tooted ja teenused 11 16 29 24 linnalt saadud toetused 400 500 0 0 Tulem 11 18 224 -423 Varade maht 923 1 083 810 1 542 Laenukohustused 0 0 0 178 Töötajate arv 7 8 6 6
2010. aastal alustati uue teadusteatri programmiga „Pluss ja miinus”, avati uuenenud robotite ekspositsioon „Avasta robotid!ˮ ja täiendatud mänguasjade töötuba „Mõtle mind robotiks”, kus lapsed said juhendamisel liikuvaid mehhanisme valmistada. Lisaks avati teaduskeskuses virtuaalne planetaarium, tähistati „Energia avastuskeskuseˮ 10. juubelit, tehti ettevalmistustöid 2011. aasta veebruaris avatavaks Euroopa Kultuuripealinna koostöönäituseks „Avasta Eesti müütilised olendid”, osaleti muuseumiööl ja Jazzkaarel, jätkati perepäevade ja laste sünnipäevade korraldamist. Keskuse külastajate arv kasvas võrreldes 2009. aastaga 7,2% võrra ehk 23 049-lt 24 711-ni (lisaks 3500 piletita külastajat). Teaduskeskuse tööd tunnustati 2010. aastal kahe Teadus- ja Haridusministeeriumi väljaantava Teaduse Populariseerimise auhinnaga: teaduskeskuse planetaarium oli 2009/2010. aastal parim teadust populariseeriv tegevus ning Aare Baumer, teaduskeskuse teadus-ja arendusjuht, nimetati 2009/2010. aasta parimaks teaduse populari- seerijaks.
SA Tallinna Arengu-ja Koolituskeskus Sihtasutuse Tallinna Arengu- ja Koolituskeskus (edaspidi Arengu- ja Koolituskeskus) eesmärk on Tallinna linna, Eesti ja teiste riikide omavalitsuste jaoks oluliste arendusprojektide ja koolitusürituste läbiviimine. 2010. aasta jooksul korraldati 4 rahvusvahelist üritust ja 5 kohalikele omavalitsustele suunatud koolitust. Rahvusvahelistest üritustest olulisemad olid: - Ümarlaud „Sotsiaalsed töökohad Euroopas: ideoloogia, õigusruum ja praktika“ (üle 45 osaleja ligi 10 riigist); - Seminar „ e-Tallinn meets e-St.Peterbourg“ (üle 25 osaleja); - CLRAE Institutsionaalse Komitee istung Tallinnas (üle 65 osaleja ligi 25 riigist). Kohalikele omavalitsustele suunatud koolitusi korraldati järgmistel teemadel: - Finantshaldus kohalikus omavalitsuses; - Andmekaitse Tallinna praktikas; - Eurole üleminek Tallinna praktikas.
Olulisemad andmed 2007 2008 2009 2010 (tuhandetes kroonides)
Tegevustulud, sh: 0 1 179 1 639 1 708 linnale müüdud tooted ja teenused 0 0 193 593 linnalt saadud toetused 0 1 179 1 424 1 100 Tulem 0 -66 -29 208 Varade maht 0 110 76 285 Töötajate arv 0 4 1 2
2010. aastal andis Tallinna linn Arengu- ja Koolituskeskusele tegevustoetust 1100 tuhat krooni (2009. aastal 1424 tuhat krooni).
69 5.3 Linna olulise mõju all olevad äriühingud ja sihtasutused
Linna olulise mõju all olevate äriühingute ja sihtasutuste loetelu ning nende bilansi ja tulemiaruande põhinäitajad on avalikustatud raamatupidamise aastaaruande lisades 9 ja 10.
Nõmme Erahariduse Sihtasutus Linna osalus sihtasutuses on 50%. Nõmme Erahariduse Sihtasutuse asutasid 2001. aastal Tallinna linn, OÜ Eesti Ehitus ja AS EE Grupp. Sihtasutuse põhieesmärk on vahendite leidmine Nõmme Erakooli ülalpidamiseks, arendamiseks ja haldamiseks. Nõmme Erakool on põhikool, mille eesmärk on korraldada õppe-kasvatustööd I−IX klassini riikliku õppekava nõuete kohaselt. 2010. aasta kevadsemestril õppis Nõmme Erakoolis 142 õpilast ja sügissemestril alustati tööd 134 õpilasega (2009. aastal 141 last). 2009. aasta üldine majanduslangus avaldas mõju ka lastevanemate majanduslikule seisule ning seetõttu vähenes Nõmme Erakoolis õppivate laste arv. Samas kooli üldolukord oli stabiilne ja võrreldav eelmiste aastatega.
AS Tallinna Vesi Linna osalus aktsiaseltsis on 34,7%. Aktsiaseltsi põhiülesanne on tarbijate varustamine normatiividele vastava kvaliteediga joogi- ja tehnilise veega ning tarbijate heit- ja sademevee ärajuhtimine ning puhastamine. 2010. aastal viis ettevõte lõpule kolmeaastase vee- ja kanalisatsioonitorustike rajamise programmi. 2010. aastal liitus aktsiaseltsi veevarustus- ja kanalisatsioonivõrguga 462 kodumajapidamist. Kokku rajati 47,1 km uut torustikku. Samuti jätkati sademeveevõrgu laiendamist, rajades lisaks 14,6 km torustikku. AS Tallinna Vesi osutas Tallinna linnale 2010. aastal töid ja teenuseid kokku 248,9 miljoni krooni eest, sh sademevee puhastus 60,9 miljonit krooni, tulekustutusvesi ja tuletõrjehüdrantide hooldus 3,6 miljonit krooni, ühisveevärgi ja kanalisatsiooni ehitus 141,9 miljonit krooni, sademevee kanalisatsiooni ehitus 42 miljonit krooni ning tänavate puhastamiseks kasutatud vesi 0,5 miljonit krooni. Tallinna linnale kui aktsionärile maksis AS Tallinna Vesi 2010. aastal dividendi 173,5 miljonit krooni.
Tallinna Prügila AS Linna osalus aktsiaseltsis on 35%. Aktsiaseltsi põhiülesanne on jäätmekäitluse korraldamine. Aktsiaseltsi asutamise eesmärk oli rajada Tallinna linnale ja Harjumaa omavalitsustele tänapäeva nõuetele vastav jäätmekäitlusettevõte. Jäätmete vastuvõtmist prügilasse alustati 2003. aastal. 2010. aastal võttis Tallinna Prügila AS vastu 173 893 tonni jäätmeid (2009. aastal 179 146 tonni). 2010. aastal vastuvõetud jäätmetest moodustasid segaolmejäätmed 86% (2009. aastal 87%), biolagunevad jäätmed 8% (2009. aastal 7%), ehitusjäätmed 3% (2009. aastal 3%), ja muud jäätmed 3% (2009. aastal 3%). 2010. aastal vähenes vastuvõetud jäätmete maht 2009. aastaga võrreldes 2,9%. 2010. aastal käivitus tootmisliin segaolmejäätmetest jäätmekütuse tootmiseks. Samuti alustati koostöös OÜga Tallinna Prügilagaas biogaasi kogumist ja müüki ning biogaasist elektri ja soojuse tootmist. Seoses tekkinud majanduslangusega, jäätmete liigiti kogumise hoogustumisega ning AS Eesti Energia Iru jäätmepõletusjaama ehitusega ja AS Ragn-Sells jäätmekütuse tehase rajamisega võivad Tallinna prügilasse ladestatava prügi kogused veelgi väheneda ning langeda alla projekteeritud võimsuse. Tallinna linnale kui aktsionärile maksis Tallinna Prügila AS 2010. aastal dividendi 5,3 miljonit krooni.
Tallinna Matkamaja OÜ Linna osalus osaühingus on 40%. Osaühingu tegevusalad on kultuuriürituste, nõupidamiste, konverentside ja seminaride organiseerimine ning kinnisvara (Raekoja plats 18 asuva hoone) haldamine. Osaühing rendib ruume mitmesuguste ürituste, kontsertide ja ringide korraldamiseks. 2010. aastal toetas linn osaühingut hooajaürituste läbiviimisel ja ringide tegevuse korraldamisel 15 tuhande krooniga. Lisaks sellele tegid linna ametiasutused osaühinguga koostööd eri projektide (nt vanalinna päevad, mitmesugused laadad) läbiviimisel.
70 5.4 Mittetulundusühingud, mille üks asutajaid on linn
MTÜ Helsinki-Tallinn Euregio MTÜ Helsinki-Tallinn Euregio (edaspidi Euregio) on 2003. aastal asutatud mittetulundusühing, mille tegevuse eesmärk on aktiivselt toetada ja edendada regioonidevahelist arengut ja konkurentsivõimet, mis põhineb vastastikuste tugevuste ning ühise innovaatilise ja loova kultuurikeskkonna kasutamisel. Euregio missioon on aidata kaasa Harjumaa-Uusimaa kaksikregiooni tekkele. Euregio on piiriülese koostöö edendaja, mis püüab tugevdada teadmuspõhist regionaalset majandusarengut omavalitsuste, ettevõtete ja ülikoolide koostöö kaudu. Mittetulundusühingu põhilisteks tegevusaladeks on foorumi organiseerimine poliitilisteks diskussioonideks, kogemuste vahetus Eesti ja Soome partnerite vahel, regioonidevaheliste koostööprojektide arendamine, oskusteabe ning informatsiooni vahendamine. Mittetulundusühingul on kokku 5 liiget. Lisaks Tallinna linnale on mittetulundusühingu liikmeteks Helsingi linn, Uusimaa Liit, Harjumaa Omavalitsuste Liit ja riigi esindajana Harju Maavalitsus. Mittetulundusühing lähtub oma tegevuses oma strateegiast aastateks 2009–2013 jätkusuutliku regiooni planeerimiseks, ühise ettevõtluskeskkonna loomiseks ja inimressursi arendamiseks. 14.−15.09.2010 toimus Solarise keskuses Helsinki-Tallinn Euregio seitsmes korraline foorum, kus räägiti Tallinna ja Helsingi pealinnapiirkondade ühisest inforuumist. Foorumil tutvustati mõlema linna plaane kohaliku inforuumi arendamisel ja arutleti, kuidas kasutada ühtset inforuumi paremini kohalike omavalitsuste ja meedia koostöö edendamisel. Euregio ei piirne ainult Eesti ja Soome vahelise koostööga, tegevustesse haaratakse ka teised piiririigid. Nii tegeleti kultuurielu edendava Euregio Eesti-Läti-Vene programmiga, toetades Eesti piirialadel Läti ja Pihkva oblastiga laulu ja tantsufestivalide traditsioone ning perioodil 01.03.2009–30.11.2010 korraldati 20 eri kultuuriüritust. Piiriülene koostöö on tõhus viis majanduskasvu suurendamiseks ning regioonis inimeste, kaupade ja kapitali liikumise kasvatamiseks. Sellega kaasneb ka teadmiste, oskuste ja tehnoloogia liikumine. Möödunud aruandeaasta jooksul uuriti Tallinna jaoks perspektiivseid valdkondi: transporti (transport ja logistika) ning meediat (nii traditsiooniline meedia kui ka interaktiivsed lahendused).
MTÜ Harjumaa Ühistranspordikeskus MTÜ Harjumaa Ühistranspordikeskus (edaspidi ühing) alustas tegevust 2005. aastal. Ühingu asutajateks olid 25 Harju maakonna omavalitsust ja riigi esindajana Harju maavalitsus. Ühingu põhiülesanne on ühistranspordi korraldamine Harju maakonnas. Alates 22. jaanuarist 2008 asus ühing koguma maakonnaliinide piletitulu. Esimese etapina Harjumaa ja Tallinna ühtse piletisüsteemi käivitamiseks toimus maakonna avalikel liinidel 2008. aasta novembris üleminek kaugustariifidelt tsoonitariifidele. Harju maakond jaotati neljaks piletitsooniks, lisaks määrati väljaspool Harjumaad Kaiu ja Nõva vallas olevad peatused viienda tsooni peatusteks. Määrati tsoonipiirid, seejuures kuuluvad kõik Tallinna territooriumil paiknevad peatused esimesse tsooni. Tallinna ja teda ümbritsevate valdade haldusterritooriumite ühiste bussiliinidega teenindamine toimub koostöös ühingu ning vastavate valla- ja linnavalitsustega. Ühing jagab riigieelarvest eraldatavat ühistranspordi dotatsiooni Harjumaa linnadele ja valdadele vastavalt linnade ning valdade vahelistele ühistranspordi korraldamise kokkulepetele. 2010. aastal rahastas ühing Tallinna ühtse piletisüsteemi autobussiliinide üle linna piiri ulatuvate liinilõikude piletituluga katmata kulutusi koostöös Viimsi, Harku ja Saue vallaga ning Maardu linnaga kokku 5938 tuhande krooni ulatuses. Lisaks eraldas ühing 2010. aastal linnale Tallinna–Aegna vahelise laevaühenduse pidamiseks 440 tuhat krooni. Tallinna linn tasus 2010. aastal ühingule liikmemaksu 135 tuhat krooni.
MTÜ Eesti Avatud Noortekeskuste Ühendus MTÜ Eesti Avatud Noortekeskuste Ühendus (Eesti ANK) on üleriigiline katusorganisatsioon, mis ühendab Eestis asuvaid noortekeskusi. MTÜ Eesti Avatud Noortekeskuste Ühenduse tegevuse eesmärk on koostöövõrgustiku arendamine teiste noortega tegelevate organisatsioonide ja institutsioonidega ning teadlikkuse tõstmine noorsootöö vallas Eestis ja Euroopas. 2010. aastal oli mittetulundusühingul on kokku 44 liiget 69 noortekeskusega üle riigi, sh 12 Tallinna noortekeskust. Mittetulundusühingu põhiülesanne on arendada Eestis noorsootööd Eestis, koordineerida, teenindada, nõustada noortekeskuste koostööd ja korraldada infovahetust. Tähtsamad sündmused, mis Eesti ANK korraldas või milles osales 2010. a olid: noortekeskuste suvekool Suve(T)ööpäevad korraldamine koos Varaait SUVELAADAGA Kalda puhketalus Hiiumaal, milles osales 166 noort ja 52 noorsootöötajat;
noorsootöö foorumil „Noorsootöö edasi, tagasi või hoopis ära?“ osalemine;
Teeviida messil osalemine, kus tutvustati Eesti noortekeskusi.
71 6. Riskide juhtimine
6.1 Ülevaade sisekontrollisüsteemist ja tegevustest siseauditi korraldamisel
Sisekontrollisüsteem hõlmab grupi üksuste struktuuri, juhtkonna suhtumist, kehtivaid protseduure jt meetmeid, mis annavad mõistliku kindlustunde, et üksuste tegevus on talle seatud ülesannete täitmisel seaduspärane ja otstarbekas, varad on kaitstud raiskamise, ebasihipärase kasutamise, pettuste ja ebakompetentsest juhtimisest jms tingitud kahju eest, üksuste tegevus on säästlik, tõhus ja mõjus, tagatud on teenuste hea kvaliteet ning tegevust kajastava tõese, õigeaegse ja usaldusväärse juhtimis- ja finantsinformatsiooni kogumine, säilitamine ja avaldamine. Tõhusat sisekontrollisüsteemi iseloomustab asutusesiseste protseduurireeglite olemasolu ja nende täitmine ning täitmise jälgimine, organisatsioonikultuuri arendamine, töötajate professionaalsus, kohustuste lahusus asutuse funktsioonide täitmisel, tehingute dokumenteerimine ja autoriseerimine ning järelevalve toimimine. Siseaudit on sisekontrolli osaks olev sõltumatu, objektiivne, kindlust andev ja konsulteeriv tegevus, mis on suunatud asutuse tegevuste täiustamiseks ning lisaväärtuse loomiseks. Ta aitab kaasa grupi eesmärkide saavutamisele, kasutades süsteemset ja organiseeritud lähenemist, hindamaks ja täiustamaks riskide juhtimise, kontrolli ja juhtimise kultuuri tõhusust. Grupi siseauditit ja teenistuslikku järelevalvet teeb linna sisekontrolöri teenistus, kes juhindub oma tegevuses riigi ja linna õigusaktidest, teenistuse põhimäärusest ja linna sisekontrolöri kinnitatud juhendmaterjalidest. Siseauditi osakond juhindub lisaks rahvusvahelistest Siseaudiitorite Instituudi (IIA) standardites esitatud põhimõtetest. Teenistuse ülesanne on anda hinnang linna ametiasutuste ja hallatavate asutuste ning linna valitseva mõju all olevate äriühingute ja sihtasutuste ning linna asutatud mittetulundusühingute sisekontrolli tõhususele, aruandluse usaldusväärsusele ja tegevuse tulemuslikkusele, et linnavalitsusel oleks piisav kindlustunne – linna vahendeid kasutatakse seaduslikult ja tulemuslikult. Teenistuse ülesanne on ka parendada võimalike õigusrikkumiste väljaselgitamise teel linna haldussuutlikkust ning tõhustada sisekontrolli. Linnas on välja töötatud asutuste siseauditi põhimõtted ja linna siseauditialast tegevust koordineeritakse tsentraalselt. Ametiasutustes on määratud siseauditi eest vastutavad isikud ja kinnitatud on nende tööülesanded. Taoline töökorraldus võimaldab linnas rakendada kahetasandilist siseauditi funktsiooni. Linna sisekontrolöri teenistuse hinnangul on grupil tõhusalt toimiv sisekontrollisüsteem. Viimase kuue aasta jooksul on linna sisekontrolöri teenistuse siseauditi osakond korraldanud plaanilisi auditeid kõigis linna ametites ja linnaosavalitsustes. 2010. aastal tegi siseauditi osakond seitse plaanilist auditit, kaks järelauditit ja viis erakorralist auditit, mille tulemusena tehti auditeeritutele hulgaliselt ettepanekuid sisekontrolli süsteemi tõhusamaks toimimiseks. Plaaniliste audititega hõlmati 2010. aastal neli linnaosavalitsust (Haabersti LOV, Põhja-Tallinna Valitsus, Lasnamäe LOV ja Kesklinna Valitsus) ning kaheksa ametiasutust: haridusamet, keskkonnaamet, kultuuriväärtuste amet, munitsipaalpolitsei amet, spordi- ja noorsooamet, sotsiaal- ja tervishoiuamet, linnavaraamet ning transpordiamet. Aruandeaasta üks eesmärk oli siseauditi funktsiooni arendamine linnas. Aasta jooksul korraldati siseauditi eest vastutavatele isikutele sisekoolitusi ja teabepäevi. Oluline töövaldkond siseauditi eest vastutavatele isikutele on viimastel aastatel olnud riskide hindamise läbiviimise koordineerimine ning tulemuste esitamine linna sisekontrolöri teenistusele. Riskide hindamiseks kasutatakse veebipõhist andmebaasi. Märkimisväärse osa siseauditi osakonna tööst moodusatb auditites tehtud ettepanekute täitmise hindamine (monitooring). Monitooringu tulemusena saab väita, et linna siseauditi osakonna ettepanekuid on arvestatud: auditite ajal tehtud ettepanekutest on arvesse võetud 94%. Järelevalvemenetluste käigus kontrollis linna sisekontrolöri teenistuse menetlusosakond linna ametiasutuste ja -isikute tegevuse õiguspärasust ja otstarbekust linnavara valitsemisel, hangete korraldamisel, väärteomenetluse läbiviimisel, sotsiaalhoolekande korraldamisel, planeeringute menetlemisel ning avaliku teenistuse seaduse ja korruptsioonivastase seaduse rakendamisel. Suur osa menetlusosakonna tööst on linnavalitsuse istungitele vaideotsuse eelnõude ettevalmistamine. 2010. aastal valmistati vaideotsuse eelnõusid ette 13 korral, et muuta linna ametiasutuste kehtestatud korraldusi, ettekirjutusi, käskkirju, otsuseid. Menetlusosakond tegi mitmeid muudatusi seoses korruptsioonivastase seaduse rakendamisega. 2011. aastal on siseauditi osakonna tegevuse prioriteedid audititegevuses järgmised: sotsiaalteenuste osutamine ja rahastamine;
lubade (nt kaevetöölubade) väljaandmise ja järelevalve korraldus;
detailplaneeringute menetlemine
vara inventeerimisega seonduvad küsimused.
72 Õigusaktid ja muu õiguslik regulatsioon
Tehingute tegemine Linnas tehakse tehinguid seadustes ettenähtud korra ja linna õigusaktides esitatud tingimuste kohaselt. Tallinna Linnavolikogu on kehtestanud protseduurireegleid eri liiki tehingute tegemiseks. Näiteks on kehtestatud hulgaliselt linnavara kasutusse andmist (sh hoonestusõiguse seadmine, eluruumide kasutusseandmine) reguleerivaid kordasid, eri valdkondadest toetuste andmise reegleid jne. Menetlusreeglite kehtestamise peamine eesmärk on tagada avalike teenuste osutamine kõigile võrdsetel tingimustel. Peale selle on protseduuride kehtestamise üks eesmärke ennetada korruptsiooni.
Hangete korraldamine Kaupade ja teenuste hankimisel lähtutakse eelkõige riigihangete seadusest ja võlaõigusseadusest. Lisaks riigi õigus- aktidele on linn ise kehtestanud alljärgnevad õigusaktid: Tallinna linnapea 22. mai 2007 käskkirjaga nr PO-1/158 on kinnitatud riigihangete korraldamise protseduuri- reeglid;
Tallinna Linnavalitsuse 10. juuni 2009 määrusega nr 57 „Riigihangete korraldamine“ on reguleeritud ametiasutuste, linnapea ning linnasekretäri õigusi ja kohustusi seoses riigihangete korraldamisega ja protseduurireeglite kehtestamisega;
Tallinna linnasekretäri 29. septembri 2010 käskkirjaga nr PO-3/469 on kinnitatud Tallinna linna ametiasutuste alla riigihanke maksumuse piirmäära jäävate asjade ostmise, teenuste ja ehitustööde tellimise juhis ja selle juurde kuuluvate dokumentide näidised. Käskkirja alusel on iga ametiasutuse juht kinnitanud oma asutuse protseduurireeglid. 2010. aasta 1. mail moodustati linna tsentraalne hankekeskus, mille peamisteks ülesanneteks on ülelinnaliste riigihangete korraldamine, järelevalve ülelinnaliste riigihangete tulemusel sõlmitud lepingute täitmise üle ning linna asutuste nõustamine riigihankealastes küsimustes. Ülelinnaliste riigihangete korraldamine võimaldab paremini kasutada linnas olemasolevat riigihangetealast kompetentsust ning toob kaasa märgatava kulude kokkuhoiu (suurema mahu pealt saadakse soodsam hind). Linnas on alates 2008. aastast korraldatud kuus ülelinnalist riigihanget, mis on hõlmanud nii linna ametiasutusi kui ka hallatavaid asutusi. Ülelinnaliste hangete alusel ostetakse linnas praegu näiteks bensiini ja diislikütust, bürookaupu, kirjapaberit jmt.
Ümberkorraldused finantsorganisatsioonis 2002. aastal alustatud ümberkorraldused linna finantsjuhtimises on praeguseks valdavas ulatuses lõpetatud. Linna majandusarvestust peetakse ühtses finantsinfosüsteemis ning raamatupidamine on korraldatud kas ametiasutuste tasandil või 2009. aasta sügisel linna finantsteenistuse juurde moodustatud linna raamatupidamiskeskuses. 274 linna asutuse majandusarvestust peetakse praegu 13 raamatupidamisüksuses. Ümberkorralduste tulemusel on märkimisväärselt paranenud linna finantsarvestuse ja -aruandluse kvaliteet, tagatud on aruannete esitamine õigel ajal ja informatsiooni operatiivsus. Linna ühtses finantsinfosüsteemis on loodud võimalus juhtida tsentraalselt eelarvedistsipliinist kinnipidamise automaatset jälgimist ja planeerida senisest täpsemalt rahavoogusid, mis omakorda võimaldab efektiivsemalt maandada krediidiriski. 2011. aastal on kavas jätkata linna finantsorganisatsiooni ümberkorraldustega. 2011. aasta kevadeks on kavandatud ümberkorralduste järgmine etapp, mille tulemusel tuleb raamatupidamiskeskuse teenindamisele veel üks ametiasutus. Lisaks linna asutustele osutatakse raamatupidamiskeskuses teenust neljale linna sihtasutusele ja ühele äriühingule. 2011. aasta jaanuarist hakkab linna raamatupidamiskeskus pakkuma teenust veel kahele linna sihtasutusele. Linna äriühingute ja sihtasutuste majandusarvestuse üleviimine linnaga ühtsesse finantsinfosüsteemi ja raamatupidamisteenuse osutamine tsentraalses raamatupidamisüksuses parandab raamatupidamisarvestuse kvaliteeti, tagab linnale kui valitseva mõju teostajale senisest operatiivsema ülevaate tema valitseva mõju all olevate asutuste finantsseisundist ning võimaldab ühtlustada grupi finantsjuhtimise põhimõtteid.
Finantsinfosüsteem 2004. aastal alustati peamiselt majandustarkvaral SAP põhineva linna ühtse finantsinfosüsteemi juurutamisega. Linna ligi 280 asutuse majandusarvestuse lõplik üleviimine linna ühtsesse finantsinfosüsteemi toimus 2008. aasta alguses. Ühtse majandustarkvara kasutuselevõtt on oluliselt suurendanud linna finantsinformatsiooni kvaliteeti, usaldusväärsust ning kättesaadavust.
73 2010. aastal jätkus finantsinfosüsteemi arendamine – olulisemad arendustööd olid süsteemi ettevalmistamine Euroopa ühisrahale eurole üleminekuks, tänapäevase aruandlussüsteemi loomine ja raamatupidamise algdokumentide elektroonse menetlussüsteemi juurutamise algatamine. Kui praegu esitatakse linna asutustele ostuarveid valdavalt paberil ning ka majanduskulude ja lähetuskulude aruanded koostatakse paberil, siis eesmärk on üle minna elektroonsetele algdokumentidele ja nende elektroonsele viseerimisele. Algdokumentide elektroonne menetlemine tagab parema ülevaate asutusse saabunud algdokumentidest ja kulude viseerijatest, dokumentide menetlus on kiirem ja tekkima peaks ka arvestatav kulude kokkuhoid (väheneb paberikulu, dokumentide raamatupidamisele edastamise kulud jne). 2011. aasta tähtsaim süsteemi arendustöö on eurole ülemineku lõpetamine, mille käigus vahetatakse süsteemi baasvaluuta ja konverteeritakse eurodesse kogu andmestik. Samuti on plaanis vahetada välja majutuskeskkonna riistvara, teha SAP tarkvara versiooniuuendus ning võtta järk-järgult kasutusele ostuarvete elektroonse menetlemise süsteem.
6.2 Finantsriskide juhtimine
Likviidsusrisk Linna likviidsusriski juhtimisel on rahavoogude täpsel planeerimisel ja jooksval kontrollimisel väga oluline roll. Rahavooge prognoositakse nii aasta, kuu kui ka nädalate kaupa. Likviidsusriski maandamiseks paigutatakse linna vabu rahalisi vahendeid vaid kõrge likviidsusega finantsinstrumentidesse, nagu lühiajalistesse deposiitidesse, lühiajalistesse võlakirjadesse ja kommertspaberitesse ning rahaturufondidesse. Likviidsuse tagamiseks avas linn 2010. aastal ka arvelduskrediidi limiidi summas 16 miljonit eurot ehk 250 miljonit krooni, mida kasutati peamiselt aasta esimeses pooles.
Intressirisk Intressiriski maandamiseks oli linnal seisuga 31.12.2010 sõlmitud kuus intressimäära vahetuslepingut (swap’i), mis kokku katavad 40% linna laenuportfellist. Esimesed lepingud sõlmiti 2006. aastal ning viimased kolm 2009. aasta esimeses pooles. Intressimäärade kiire languse tõttu, mis jätkus ka 2010. aastal, on 31.12.2010 seisuga kõigil lepingutel negatiivne turuväärtus. Lepingud lõppevad vastavalt 4. aprillil 2011, 16. juunil 2011, 30. juunil 2011, 17. märtsil 2014, 15. septembril 2014 ja 1. detsembril 2014.
Valuutarisk Linna õigusaktide kohaselt valuutariski võtta ei tohi. 2010. aastal ei olnud grupil tehingud, millega oleks kaasnenud märkimisväärne valuutarisk.
Tehingupartnerid ja krediidirisk Investeerimisportfelli krediidiriski juhtimiseks ja maandamiseks on linnas seatud piirangud nii finantsinstrumentidele, mida võib finantsinvesteeringute tegemisel kasutada, kui ka nende osakaalule kogu portfellis. Linna finantseerimistehingute vastaspoole finantsseisundi hindamiseks kasutatakse rahvusvahelise reitinguagentuuri Moody’s krediidireitinguid või reitinguagentuuride Standard&Poor’s või Fitch IBCA krediidireitingute vastavaid ekvivalente, millest lähtudes on kehtestatud ka investeerimispiirangud. Linna rahalisi vahendeid võib paigutada deposiitidena Eesti Panga tegevuslitsentsiga krediidiasutustesse, millel on vähemalt Baa2 (Moody’s) reiting, ning Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) liikmesriikide krediidiasutustesse, millel on vähemalt A2 (Moody’s) reiting. Rahalisi vahendeid võib investeerida Eestis registreeritud emitentide kommertspaberitesse ja võlakirjadesse, millel on vähemalt Baa2 (Moody’s) reiting, ning Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsiooni liikmesriikides registreeritud emitentide kommertspaberitesse ja võlakirjadesse, millel on vähemalt A2 (Moody’s) reiting. Ühte rahaturu- või intressifondi võib paigutada rahalisi vahendeid kuni 15% fondi puhasväärtusest. Ühe emitendiga seotud investeeringuid ei või olla enam kui 200 miljonit krooni ega rohkem kui 40% investeerimisportfelli mahust. Linna suuremate tehingupartnerite krediidiriski maandamiseks seab linn riigihangete korraldamisel omapoolsed tingimused pakkujate finantsnäitajatele, mis on hankele kvalifitseerumise eelduseks. Väiksemate tehingupartnerite tausta kontrollitakse enne tehingute tegemist Krediidiinfost. Lisameetmena on linnas ettemaksete tegemine lubatud vaid erandjuhtudel, mis minimeerib riski, et linnale jäävad tasutud kaubad tarnimata või teenused osutamata.
74 Ostjad Tulenevalt üldisest majandusolukorra halvenemisest on endiselt arvestatav risk ostjate arvete mittetähtaegseks laekumiseks. Nõuete laekumise kiirendamiseks pöörati 2010. aastal jätkuvalt põhitähelepanu järgmistele meetmetele: arvete väljastamise operatiivsuse suurendamine;
arvete kliendini toimetamine kliendile sobivaimal ja kiireimal viisil (e-kirjaga);
otsekorralduslepingute sõlmimise propageerimine; Linna finantsinfosüsteemis on tagatud võimalus väljastada kõiki müügiarveid elektroonselt. Täielikult on linnal kavas üle minna elektroonsete müügiarvete väljastamisele 2011. aasta lõpuks. Tänu arvete elektroonsele väljastamisele on oluliselt vähenenud risk, et arve saadakse kätte alles pärast maksetähtaja saabumist, ning vähenenud on juhtumid, kus arve ei jõuagi kliendini. Arvete eest maksmise korrektsust ja tähtaegsust mõjutavad oluliselt kliendile võimaldatavad maksemeetodid. Linna klientidele on tagatud võimalus sõlmida otsekorralduslepinguid kõikides Eesti suuremates pankades. Suuremat tähelepanu on edaspidi kavas pöörata müügiarvete operatiivsele väljastamisele ja kliendi teavitamisele maksetähtaja ületamisest (sh meeldetuletuskirjade väljastamine). Alates 01. jaanuarist 2010 rakendatakse Tallinna linnas viivisearvestust. Viivisearvestust rakendatakse üüri- ja renditeenuste ning nende teenustega kaasnevate kommunaalteenuste eest (välja arvatud eluruumide üürnikud), linnarajatiste reklaamitulult ja linnarajatiste üüritulult, hoonestusõiguse tasudelt ja isikliku kasutusõiguse tasudelt. 2010. aastal arvestati viiviseid kokku summas ligi 2,5 miljonit krooni.
Eelarve jm juhtimisinstrumendid Linna eelarve on oluline juhtimisinstrument. Linnavolikogu kehtestab eelarvega kohustuse koguda tulusid, annab volituse võtta kohustusi ja teha kulutusi. Linnavalitsusel on õigus täiendavalt liigendada ja detailiseerida volikogu kinnitatud eelarvet linnaorganisatsiooni eri tasandite lõikes. Linna eelarve koostatakse ja võetakse vastu ning seda täidetakse seaduses ja linna õigusaktides kehtestatud reeglite kohaselt. Gruppi kuuluvatele tütar- ja sidusettevõtjatele ning sihtasutustele seab majandusaasta eesmärgid vastava ettevõtte nõukogu. Lisaks on linna äriühingutel ja sihtasutustel kohustus taotleda teatud oluliste tehingute tegemiseks nõusolek Tallinna Linnavalitsuselt (vt Tallinna Linnavalitsuse 10. novembri 2004 istungi protokolli nr 50). Sellisteks tehinguteks on näiteks äriühingule või sihtasutusele kuuluva kinnisasja võõrandamine, hoonestusõiguse seadmine, kinnisasja kasutusse andmine pikemaks perioodiks kui 5 aastaks jmt. Samuti on linn oma konsolideerimisgrupi liikmetele kehtestanud nõuded audiitori valikule ning sätestatud tingimused, mida audiitoriga sõlmitav leping peab kindlasti sisaldama (vt Tallinna Linnavalitsuse 12. märtsi 2008 korraldust nr 436-k).
75 7. Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne
7.1 Tegevjuhtkonna deklaratsioon
Tegevjuhtkond kinnitab oma vastutust lehekülgedel 76 kuni 145 esitatud Tallinna linna (edaspidi linn) ja tema valitseva mõju all olevate üksuste (edaspidi koos grupp) 2010. aasta konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande koostamise eest ja kinnitab oma parimas teadmises, et: 1. konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande koostamisel rakendatud arvestuspõhimõtted on vastavuses Eesti hea raamatupidamistavaga; 2. konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne kajastab õigesti ja õiglaselt grupi finantsseisundit, majandus- tulemust ja rahavoogusid; 3. raamatupidamiskohustuslane on jätkuvalt tegutsev.
Edgar Savisaar Linnapea
18.05.2011
76 7.2 Konsolideeritud bilanss
Tuhandetes kroonides, seisuga 31. detsember 2010 2009 2008 Lisa korrigeeritud korrigeeritud Varad Käibevara Raha ja pangakontod 558 503 283 175 631 395 2 Lühiajalised finantsinvesteeringud 2 945 2 556 37 625 3 Maksu- ja trahvinõuded 417 688 383 266 424 697 4 Muud nõuded ja ettemaksed 275 351 251 414 284 999 5 Laenu- ja liisingnõuded 14 652 17 079 14 898 6 Varud 79 206 69 928 71 086 7 Müügiootel põhivara 0 13 385 70 392 8 Käibevara kokku 1 348 345 1 020 803 1 535 092
Põhivara Osalused sidusettevõtjates 434 944 518 736 480 241 10 Pikaajalised finantsinvesteeringud 29 367 29 367 29 367 3 Pikaajalised laenu- ja liisingnõuded 522 557 537 184 551 080 6 Pikaajalised nõuded ja ettemaksed 805 3 165 2 403 4, 5 Kinnisvarainvesteeringud 1 111 237 1 305 623 1 451 471 11 Materiaalne põhivara 17 126 362 17 636 009 17 519 306 12 Immateriaalne põhivara 22 516 17 893 13 917 15 Põhivara kokku 19 247 788 20 047 977 20 047 785 Varad kokku 20 596 133 21 068 780 21 582 877
Kohus tus ed Lühiajalised kohustused Võlad hankijatele 506 683 366 968 397 292 Võlad töövõtjatele 412 288 435 491 506 415
Maksu- ja trahvikohustused ning saadud ettemaksed 136 829 136 942 157 945 16 Muud kohustused ja saadud ettemaksed 69 442 44 913 61 550 17 Eraldised 19 836 26 121 14 265 18 Laenukohustused 369 583 384 033 374 269 19 Tuletisinstrumendid 27 294 34 654 26 664 20 Lühiajalised kohustused kokku 1 541 955 1 429 122 1 538 400
Pikaajalised kohustused Võlad hankijatele 108 144 0 Pikaajalised muud kohustused ja saadud ettemaksed 1 237 890 885 17 Eraldised 5 717 18 868 40 168 18 Laenukohustused 4 063 680 4 189 357 3 958 209 19 Pikaajalised kohustused kokku 4 070 742 4 209 259 3 999 262 Kohustused kokku 5 612 697 5 638 381 5 537 662
Netovara Riskimaandamise reserv -20 128 -25 593 -13 305 20 Akumuleeritud ülejääk 15 003 564 15 455 992 16 058 520 Netovara kokku 14 983 436 15 430 399 16 045 215 Kohustused ja netovara kokku 20 596 133 21 068 780 21 582 877
Konsolideeritud bilanssi seisuga 01.01.2009 ja 31.12.2009 on korrigeeritud (vt selgitust lisas 1).
77 7.3 Konsolideeritud tulemiaruanne
Tuhandetes kroonides, aasta kohta 2010 2009 Lisa korrigeeritud Tegevustulud Maksud 3 841 738 3 972 692 21 Müüdud tooted ja teenused 2 894 228 2 897 844 22 Saadud toetused 1 278 890 1 183 334 23 Muud tegevustulud 94 707 88 461 24 Tegevustulud kokku 8 109 563 8 142 331
Tegevuskulud Antud toetused -759 202 -700 130 23 Tööjõukulud -3 721 144 -3 917 040 25 Muud tegevuskulud -2 965 548 -3 038 019 26 Põhivara amortisatsioon -1 390 482 -1 572 910 27 Tegevuskulud kokku -8 836 376 -9 228 099
Aruandeperioodi tegevustulem -726 813 -1 085 768
Finantstulud ja -kulud Intressikulu -157 805 -193 515 28 Tulem osalustelt 94 946 123 555 28 Tulu hoiustelt ja väärtpaberitelt 2 535 23 771 28 Muud finantstulud ja -kulud -230 1 390 28 Finantstulud ja -kulud kokku -60 554 -44 799
Aruandeperioodi tulem -787 367 -1 130 567
2009. aasta konsolideeritud tulemiaruannet on korrigeeritud (vt selgitust lisas 1).
78 7.4 Konsolideeritud rahavoogude aruanne (kaudsel meetodil)
Tuhandetes kroonides, aasta kohta 2010 2009 Lisa korrigeeritud Rahavood põhitegevusest Aruandeperioodi tegevustulem -726 813 -1 085 768 Korrigeerimised Põhivara amortisatsioon, allahindlus ja mahakandmine 1 390 482 1 572 910 27 Kasum/kahjum põhivara müügist, antud mitterahalisest sihtfinantseerimisest -53 245 -9 707 11,12 Saadud sihtfinantseerimine põhivara soetuseks -164 326 -125 746 23 Saadud mitterahaline sihtfinantseerimine põhivara soetuseks 0 -146 Ebatõenäoliselt laekuvate laenude muutus -107 -1 093 26 Käibevara netomuutus -51 826 76 713 Kohustuste netomuutus 121 845 -119 393 Rahavood põhitegevusest kokku 516 010 307 770
Rahavood investeerimistegevusest Tasutud põhivara eest (v.a finantsvarad ja osalused) -306 137 -971 654 11,12,15,19 Laekunud põhivara müügist (v.a finantsinvesteeringud ja osalused) 141 993 108 990 8, 11, 12 Antud laenud -5 0 6 Laekunud antud laenude tagasimakseid 14 031 15 944 6 Tasutud finantsinvesteeringute soetamisel -10 000 -423 Laekunud finantsinvesteeringute müügist 0 30 000 3 Laekunud dividendid 178 738 85 060 10 Laekunud intressid ja muud finantstulud 2 654 26 061 Rahavood investeerimistegevusest kokku 21 274 -706 022
Rahavood finantseerimistegevusest Arvelduskrediidi muutus 311 -3 898 19 Laekunud võlakirjade emiteerimisest 216 001 569 536 19 Tasutud võlakirjade lunastamisel -173 729 -170 961 19 Laenude tagasimaksed -99 632 -86 868 19 Tasutud kapitalirendi põhiosa makseid -69 471 -84 823 19 Tagasi makstud kontsessioonilepingute alusel -13 787 -12 735 19 Laekunud põhivara sihtfinantseerimine 26 807 46 514 5, 17, 23 Makstud intressid ja muud finantskulud -158 067 -212 302 Rahavood finantseerimistegevusest kokku -271 567 44 463
Puhas rahavoog 265 717 -353 789
Raha ja selle ekvivalendid perioodi algul* 285 731 639 520 2 Raha ja selle ekvivalentide muutus 265 717 -353 789 Raha ja selle ekvivalendid perioodi lõpul* 551 448 285 731 2
* Raha ja selle ekvivalendid koosnevad raha ja pangakontode saldodest (v.a tähtajalised deposiidid, mille tähtaeg on üle 3 kuu) ning osalustest investeerimisfondides (vt lisa 2).
2009. aasta konsolideeritud rahavoogude aruannet on korrigeeritud (vt selgitust lisas 1). Rahavoogude aruandest on elimineeritud 2010. aasta olulised mitterahalised tehingud, sh: ridadelt „Antud laenud“ ja „Käibevara netomuutus“ elimineeriti 3135 tuhat krooni, kuna 2010. aastal vormistati vastav summa 2009. aasta laenunõudest ettemaksuks.
79 7.5 Konsolideeritud netovara muutuste aruanne
Tuhandetes kroonides Riski- Akumu- Kok k u Lisa maandamise leeritud reserv tulem
Saldo seisuga 31.12.2008 -13 305 16 075 494 16 062 189 Vigade korrigeerimine 0 -16 974 -16 974 Korrigeeritud saldo seisuga 31.12.2008 -13 305 16 058 520 16 045 215 Riskimaandamisinstrumentide ümberhindlus -12 288 0 -12 288 Põhivara ümberhindlus (vastavalt RRÜ § 45 punkt 6) x 2 797 2 797 11, 12 Põhivara ümberhindlus (munitsipaliseerimine) x 525 242 525 242 11, 12 Aruandeperioodi tulem x -1 127 052 -1 127 052 Saldo seisuga 31.12.2009 -25 593 15 459 507 15 433 914 Vigade korrigeerimine 0 -3 515 -3 515 Korrigeeritud saldo seisuga 31.12.2009 -25 593 15 455 992 15 430 399 Riskimaandamisinstrumentide ümberhindlus 5 465 0 5 465 Põhivara ümberhindlus (vastavalt RRÜ § 45 punkt 6) x 6 769 6 769 12 Põhivara ümberhindlus (munitsipaliseerimine) x 328 170 328 170 12 Aruandeperioodi tulem x -787 367 -787 367 Saldo seisuga 31.12.2010 -20 128 15 003 564 14 983 436
Konsolideeritud netovara muutuste aruannet seisuga 01.01.2009 ja 31.12.2009 on korrigeeritud (vt selgitust lisas 1).
Põhivara ümberhindlusena (munitsipaliseerimine, st riigilt linnale vara tasuta üleandmine) on kajastatud 2010. aastal: munitsipaliseeritud maa, mille Tallinna linn võttis esmakordselt bilanssi maa maksustamishinnaga summas 283 000 tuhat krooni (31.12.2009: 495 656 tuhat krooni) (vt lisa 12);
munitsipaliseeritud kinnisvarainvesteeringud summas 36 369 tuhat krooni (31.12.2009: 22 915 tuhat krooni) (vt lisa 11);
munitsipaliseeritud rajatised summas 2180 tuhat krooni, eluhooned summas 6318 tuhat krooni, hooned summas 303 tuhat krooni (31.12.2009: 6500 tuhat krooni), mis on seotud peremehetuks tunnistatud vara arvelevõtmisega ning korteriomandi seadmisega (vt lisa 12).
Põhivara ümberhindlusena (riigi raamatupidamise üldeeskirja § 45 punkt 6) on kajastatud 2010. aastal: eelmistel perioodidel ümberhindamata hoone (oli tasuta rendil) summas 6584 tuhat krooni, arvele võtmata rajatis (kaslaste ja kurelaste aedik) summas 181 tuhat krooni ja mitteamortiseeruv põhivara (maalid) summas 4 tuhat krooni (vt lisa 12).
80 7.6 Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande lisad
Lisa 1. Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande koostamisel kasutatud arvestuspõhimõtted
2010. aasta konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne on koostatud kooskõlas Eesti Vabariigi hea raamatupidamistavaga, mis tugineb rahvusvaheliselt tunnustatud arvestuspõhimõtetele ning mille põhinõuded on kehtestatud Eesti Vabariigi raamatupidamise seaduses, mida täiendavad Raamatupidamise Toimkonna juhendid ning riigi raamatupidamise üldeeskirjas kindlaks määratud nõuded. Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne on koostatud, lähtudes soetusmaksumuse meetodist (v.a teatud finantsvarad ja tuletistehingud, mida kajastatakse õiglases väärtuses, ning olulised enne 1995. aastat soetatud kinnisvarainvesteeringud ja materiaalne põhivara, mida kajastatakse ühekordselt ümberhinnatud väärtuses). Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne on koostatud tuhandetes Eesti kroonides.
Arvestuspõhimõtete ja esitlusviisi muudatused
Eelmiste perioodide andmete muutmine Materiaalse põhivara hulgas on maa ja ehitistena kajastatud sotsiaal- ja transpordimaa, teed, tänavavalgustus ja liikluskorraldusvahendid ning kinnisvarainvesteeringutena on kajastatud ehitised (sidepaigaldised), mis ei ole otseselt seotud AS Tallinna Tööstuspargid müüdavate ja hoonestusõigusega koormatud kinnistutega, kuid milleta ei oleks võimalik nimetatud tegevust teostada. Maa ja ehitised on korrektne alla hinnata proportisonaalselt müüdud kruntide suurusest lähtuvalt. 2010. aastal nimetatud oluline viga parandati, korrigeerides andmeid tagasiulatuvalt. Ida-Tallinna Keskhaigla moodustas tagasiulatuvalt eraldise kohtuotsuse alusel välja mõistetud nõude ja nõude intressidega Soome hankijale Mediplus OY. Kohtuotsusest saadi teada 2002. aastal. Kuna kohtuotsuse täitmist peeti tol ajal ebatõenäoliseks, ei moodustatud siis eraldist. Tagantjärele hinnates oleks pidanud eelnevatel aastatel moodustama eraldise eelnimetatud kohustuse võimalikuks katmiseks, mistõttu tehti viga selle kohustuse mittekajastamisega aastaaruandes.
Tuhandetes kroonides Saldo Muuda- Korri- Saldo Muuda- Korri- 01.01.2009 tuse geeritud 31.12.2009 tuse geeritud aasta- mõju 01.01.2009 aasta- mõju 31.12.2009 aruandes aruandes Mõju konsolideeritud bilansile Kinnisvarainvesteeringud 1 451 524 -53 1 451 471 1 305 689 -66 1 305 623 sh maa soetusmaksumuses 1 604 528 0 1 604 528 1 618 988 7 357 1 626 345 sh kinnisvarainvesteeringute -153 004 -53 -153 057 -313 299 -7 423 -320 722 kogunenud kulum Materiaalne põhivara 17 533 434 -14 128 17 519 306 17 653 527 -17 518 17 636 009 sh maa soetusmaksumuses 2 865 423 -378 2 865 045 3 378 450 -468 3 377 982 sh hooned ja rajatised 16 997 382 0 16 997 382 17 821 162 0 17 821 162 soetusmaksumuses sh hoonete ja rajatiste -3 846 180 -13 750 -3 859 930 -4 927 623 -17 050 -4 944 673 kogunenud kulum Eraldised 11 472 2 793 14 265 23 216 2 905 26 121 Kokku x -16 974 x x -20 489 x
Netomõju konsolideeritud netovarale, sh: Aruandeperioodi tulem 2008 -802 072 -16 974 -819 046 x x x Akumuleeritud ülejääk seisuga 16 877 566 16 877 566 x x x 31.12.2008 Kokku 2008. a x -16 974 x x x x
Aruandeperioodi tulem 2009 x x x -1 127 052 -3 515 -1 130 567 Akumuleeritud ülejääk seisuga x x x 16 603 533 -16 974 16 586 559 31.12.2009 Kokku 2009. a x x x x -20 489 x
81 Paranduskannete tulemusel vähenesid konsolideeritud aruannetes seisuga 31.12.2009 kinnisvarainvesteeringud summas 66 tuhat krooni (31.12.2008: 53 tuhat krooni), materiaalne põhivara summas 17 518 tuhat krooni (31.12.2008: 14 128 tuhat krooni), suurenesid eraldised summas 2905 tuhat krooni (31.12.2008: 2793 tuhat krooni) ja vähenes netovara summas 20 489 tuhat krooni (31.12.2008: 16 974 tuhat krooni).
Tuhandetes kroonides Saldo Muuda- Korri- 31.12.2009 tuse geeritud aasta- mõju 31.12.2009 aruandes Mõju konsolideeritud tulemiaruandele Põhivara amortisatsioon -1 569 507 -3 403 -1 572 910 Muud tegevuskulud -3 037 907 -112 -3 038 019 Kokku mõju tulemiaruandele x -3515 x
Mõju konsolideeritud rahavoogude aruandele Aruandeperioodi tegevustulem -1 082 253 -3 515 -1 085 768 Põhivara amortisatsioon 1 569 507 3 403 1 572 910 Kohustuste netomuutus -119 505 112 -119 393 Kokku x 0 x
Vabaduse väljaku rekonstrueerimise käigus taastati 2009. aastal Kommunaalameti tellimisel ja finantseerimisel Tallinna Trammi- ja Trollibussikoondise (edaspidi TTTK) trollibusside kontaktõhuliine kokku summas 4789 tuhat krooni. Kontaktõhuliinid kirjendas oma bilansis materiaalse põhivarana Kommunaalamet. Kontaktõhuliinide õige bilansilise kuuluvuse tagamiseks kajastas Kommunaalamet 4789 tuhande kroonist nõuet TTTK-le oma bilansis elimineerides bilansist materiaalse põhivara soetusmaksumuse ja akumuleeritud kulumi. TTTK omakorda kirjendas oma bilansis 4789 tuhande krooni suurust kohustust Kommunaalameti ees ja käsitas Kommunaalameti tehtud taastamistöid varana.
Tuhandetes kroonides Saldo Muuda- Korri- Saldo Muuda- Korri- 01.01.2009 tuse geeritud 31.12.2009 tuse geeritud aasta- mõju 01.01.2009 aasta- mõju 31.12.2009 aruandes aruandes
Mõju konsolideerimata bilansile Muud nõuded ja ettemaksed 117 187 0 117 187 151 213 4 789 156 002 Materiaalne põhivara 15 615 827 0 15 615 827 15 779 802 -4 762 15 775 040 sh hooned ja rajatised 15 888 160 0 15 888 160 16 649 200 -4 789 16 644 411 soetusmaksumuses sh hoonete ja rajatiste -3 587 406 0 -3 587 406 -4 570 749 27 -4 570 722 kogunenud kulum Kok k u x 0 x x 27 x
Netomõju konsolideerimata netovarale, sh: Aruandeperioodi tulem 2008 -709 582 0 -709 582 x x x Akumuleeritud ülejääk seisuga 16 363 291 0 16 363 291 x x x 31.12.2008 Kokku 2008. a x 0 x x x x
Aruandeperioodi tulem 2009 x x x -1 241 928 27 -1 241 901 Akumuleeritud ülejääk seisuga x x x 16 180 954 0 16 180 954 31.12.2009 Kokku 2009. a x x x x 27 x
Paranduskande tulemusel vähenes konsolideerimata aruannetes seisuga 31.12.2009 materiaalne põhivara summas 4762 tuhat krooni, suurenesid muud nõuded summas 4789 tuhat krooni ja suurenes netovara summas 27 tuhat krooni.
82 Tuhandetes kroonides Saldo Muuda- Korri- 31.12.2009 tuse geeritud aasta- mõju 31.12.2009 aruandes Mõju konsolideerimata tulemiaruandele Põhivara amortisatsioon -1 288 466 27 -1 288 439 Kokku mõju tulemiaruandele x 27 x
Mõju konsolideerimata rahavoogude aruandele Aruandeperioodi tegevustulem -1 142 540 27 -1 142 513 Põhivara amortisatsioon 1 288 466 -27 1 288 439 Rahavood põhitegevusest 36 825 -4 789 32 036 Käibevara netomuutus 62 942 -4 789 58 153 Rahavood investeerimisest -527 294 4 789 -522 505 Tasutud põhivara eest -782 706 4 789 -777 917 Kokku x 0 x
Esitlusviisi muutmine Konsolideeritud bilansis on 2009. aastast alates kajastatud kinnisvaraarendusprojektide tarbeks soetatud varad (trassid) ostetud kaupadena müügiks mitte ettemaksetena. Selle tõttu on 2009. aasta konsolideeritud bilansis suurendatud rida „Varad“ summas 1919 tuhat krooni ja vähendatud rida „Muud nõuded ja ettemaksed“ summas 983 tuhat krooni ja „Pikaajalised nõuded ja ettemaksed“ summas 936 tuhat krooni.
Konsolideerimise põhimõtted Konsolideeritud aruandes on rida-realt konsolideeritud kõigi linna valitseva mõju all olevate üksuste finantsnäitajad. Elimineeritud on kõik grupisisesed nõuded ja kohustused, grupi üksuste vahelised tehingud ning nende tulemusena tekkinud realiseerimata kasumid ja kahjumid.
Valitseva mõju all olevad üksused Valitseva mõju all olevateks üksusteks (vt lisasid 9 ja 10) on loetud sihtasutused ja äriühingud, milles linnal on mõjuvõim määrata investeeringuobjekti finants- ja tegevuspoliitikat. Äriühingute puhul eeldatakse valitseva mõju olemasolu tavaliselt siis, kui grupi osalus ühingus on üle 50%. Valitseva mõju all olevad sihtasutused on linna asutatud ning nende nõukogude liikmed määrab linn. Valitseva mõju all olevate üksuste tegevus kajastub konsolideeritud raamatupidamise aastaaruandes alates valitseva mõju tekkimisest kuni selle katkemiseni. Valitseva mõju all olevate üksuste soetamist kajastatakse ostumeetodil. Ostumeetodil kajastatavate äriühenduste soetusmaksumus jagatakse varade, kohustuste ja tingimuslike kohustuste õiglastele väärtustele omandamise kuupäeva seisuga. Konsolideerimise eesmärgil on valitseva mõju all olevate üksuste raamatupidamise aastaaruandeid vajadusel muudetud selliselt, et need vastaksid linna kasutatavatele arvestuspõhimõtetele. Valitseva mõju all olevate üksuste finantsnäitajad on konsolideeritud rida-realt.
Olulise mõju all oleva üksused Olulise mõju all olevateks loetakse sihtasutusi ja äriühingud (vt lisasid 9 ja 10), milles Tallinna linn osaleb investeeringuobjekti finants- ja tegevuspoliitika üle otsustamisel, kuid mille üle puudub valitsev mõju. Olulise mõjuvõimu eelduseks on üldjuhul 20–50% hääleõigusega aktsiatest või osadest. Kui sihtasutuses omatakse olulist mõju, siis osalust bilansis ei kajastata (sissemaksed osaluse objekti sihtkapitali kajastatakse antud toetuste kuluna). Selliste sihtasutuste netovarad kajastatakse selle üksuse raamatupidamises, kellel on vastava isiku üle suurim kontrollitase. Olulise mõju all olevad üksused on kajastatud konsolideeritud aruandes kapitaliosaluse meetodil. Selle meetodi kohaselt võetakse investeering algselt arvele tema soetusmaksumuses, mida korrigeeritakse järgmistel perioodidel tulenevalt investori osaluse muutusest investeeringuobjekti netovaras, miinus investeeringu väärtuse languse allahindlused. Grupile kuuluv osa olulise mõju all oleva üksuse majandustulemusest kajastatakse konsolideeritud tulemiaruandes real „Tulem osalustelt”. Kui sidusettevõttel on olnud tehinguid, mille mõju kajastatakse otse netovaras, siis kajastab grupp oma osa nendest tehingutest samuti otse netovaras.
83 Kapitaliosaluse meetodi rakendamise eesmärgil on olulise mõju all olevate üksuste aruandeid vajadusel muudetud selliselt, et need vastaksid linnas kasutatavatele arvestuspõhimõtetele. Sidusüksuste ja grupi ettevõtete omavahelistelt tehingutelt tekkinud realiseerumata kasumid elimineeritakse vastavalt grupi osaluse suurusele sidusüksuses. Reali- seerimata kahjumid elimineeritakse samuti, välja arvatud juhul, kui kahjumi põhjuseks on vara väärtuse langus.
Varade ja kohustuste jaotus lühi- ja pikaajalisteks Varad ja kohustused on bilansis jaotatud lühi- ja pikaajalisteks, lähtudes sellest, kas vara või kohustuse eeldatav valdamine kestab kuni üks aasta või kauem arvestatuna bilansikuupäevast.
Raha ja selle ekvivalendid Bilansis kajastatakse raha ja pangakontode kirjel kassas olevat sularaha, arvelduskontode jääke (v.a arvelduskrediit) ning lühiajalisi tähtajalisi deposiite. Rahavoogude aruandes kajastatakse raha ja selle ekvivalentidena lisaks eeltoodule (v.a deposiidid tähtajaga üle kolme kuu) ka kõrge likviidsusega investeeringuid, mida on võimalik konverteerida teadaoleva summa raha vastu ning mille puhul puudub oluline turuväärtuse muutuse risk (nt investeerimisfondide osakud). Deposiitidelt bilansikuupäevaks kogunenud laekumata intressid kajastatakse viitlaekumistena.
Finantsinvesteeringud Kõik finantsvarad võetakse algselt arvele nende soetusmaksumuses, mis sisaldab ka kõiki finantsvara, v.a sellise finantsvara, mida kajastatakse õiglases väärtuses muutusega läbi tulemiaruande, soetamisega otseselt kaasnevaid kulutusi. Finantsinvesteeringute oste ja müüke kajastatakse järjepidevalt tehingupäeval. Lühiajaliste finantsinvesteeringutena kajastatakse lühiajalise kauplemise eesmärgil hoitavad väärtpabereid (aktsiad, võlakirjad, obligatsioonid, fondi osakud jne) ning kindla lunastustähtajaga väärtpabereid, mille lunastustähtaeg on 12 kuu jooksul bilansipäevast. Muude pikaajaliste finantsinvesteeringutena kajastatakse väärtpabereid, mida tõenäo- liselt ei müüda lähema 12 kuu jooksul (v.a investeeringud tütar- ja sidusettevõtetesse), ning kindla lunastustähtajaga väärtpabereid, mille lunastustähtaeg on hiljem kui 12 kuud pärast bilansipäeva. Pärast algset arvelevõtmist kajastatakse kõiki finantsvarasid õiglases väärtuses, v.a: nõuded teiste osapoolte vastu, mida grupp ei ole soetanud edasimüügi eesmärgil ja lunastustähtajani hoitavad finantsinvesteeringud – kajastatakse korrigeeritud soetusmaksumuses;
investeeringud aktsiatesse ja teistesse omakapitaliinstrumentidesse, mille õiglast väärtust ei ole võimalik usaldusväärselt hinnata (k.a selliste varadega seotud tuletisinstrumendid) – kajastatakse soetusmaksumuses.
Õiglases väärtuses kajastatavad finantsvarad Finantsinvesteeringuid aktsiatesse ja muudesse omakapitaliinstrumentidesse (v.a osalused tütar- ja sidusettevõtjates) kajastatakse nende õiglases väärtuses, juhul kui see on usaldusväärselt hinnatav. Õiglase väärtusena kasutatakse noteeritud väärtpaberite puhul bilansipäeva börsinoteeringut (sulgemishinda) ning börsil noteerimata väärtpaberite puhul väärtust, mille leidmisel võetakse aluseks kogu grupile kättesaadav info investeeringu väärtuse kohta. Õiglase väärtuse muutusest tulenevaid kasumeid ja kahjumeid kajastatakse tulemiaruandes kirjel „Tulu hoiustelt ja väärtpaberitelt”.
Korrigeeritud soetusmaksumuses kajastatavad finantsvarad Finantsinvesteeringuid võlakirjadesse ja muudesse võlainstrumentidesse, mida hoitakse lunastustähtajani, kajastatakse korrigeeritud soetusmaksumuses, kasutades sisemist intressimäära. Finantsvara allahindlus kajastatakse tulemiaruandes finantskuluna ning allahindlust hiljem ei tühistata.
Soetusmaksumuses kajastatavad finantsvarad Investeeringud aktsiatesse ja teistesse omakapitaliinstrumentidesse juhul, kui nende õiglane väärtus ei ole usaldusväärselt määratav, kajastatakse soetusmaksumuse meetodil. Soetusmaksumuses kajastatavaid finantsvarasid tuleb hinnata alla nende kaetavale väärtusele juhul, kui viimane on finantsvara bilansilisest maksumusest madalam. Soetusmaksumuses kajastatavate finantsinvesteeringute kaetav väärtus on investeeringust eeldatavasti tulevikus saadavad rahavood diskonteerituna turu keskmise tulususemääraga sarnaste investeeringute suhtes. Finantsvara allahindlus kajastatakse kasumiaruandes finantskuluna ning allahindlust hiljem ei tühistata. Finantsvarade kajastamine lõpetatakse siis, kui grupp kaotab õiguse finantsvarast tulenevatele rahavoogudele või annab kolmandale osapoolele üle varast tulenevad rahavood ning enamiku finantsvaraga seotud riskidest ja hüvedest.
84 Maksu-, lõivu-, trahvi- ja muud nõuded Maksu-, lõivu-, trahvi- ja muud nõuded on bilansis kajastatud korrigeeritud soetusmaksumuse meetodil (s.o nominaalväärtus miinus tagasimaksed ning vajadusel tehtavad allahindlused). Nõudeid kajastatakse bilansis nõudeõiguse tekkimise momendil ning hinnatakse lähtuvalt tõenäoliselt laekuvatest summadest. Võimaluse korral hinnatakse iga konkreetse kliendi laekumata nõudeid eraldi, arvestades teadaolevat informatsiooni kliendi maksevõime kohta. Suure hulga samaliigiliste nõuete laekumise tõenäosust hinnatakse grupi baasil, võttes arvesse eelmiste perioodide statistikat sarnaste nõuete laekumise kohta. Ebatõenäoliselt laekuvad nõuded on bilansis tõenäoliselt laekuva summani alla hinnatud. Aruandeperioodil laekunud, eelnevalt kuludesse kantud nõuded on kajastatud aruandeperioodi ebatõenäoliste nõuete kulu vähendusena. Nõue loetakse lootusetuks, kui juhtkonna hinnangul puuduvad võimalused nõude kogumiseks. Lootusetud nõuded on bilansist välja kantud. Pikaajalisi nõudeid kajastatakse algselt saadaoleva tasu nüüdisväärtuses, arvestades järgnevatel perioodidel nõudelt intressitulu sisemise intressimäära meetodil. Intressitulu kajastatakse tulemiaruandes kirjel „Muud tulud”.
Tuletisinstrumendid ja riskimaandamine Grupil on kolme liiki rahavoogude riskimaandamise instrumente: 1. intressiriskide juhtimiseks kasutatakse tuletisinstrumente ujuva intressimääraga võlakohustuste intressikulu fikseerimiseks (interest rate swap) – hinnati riskimaandamise efektiivsust; 2. intressiriskide juhtimiseks kasutatakse tuletisinstrumente ujuva intressimääraga võlakohustuste intressikulu fikseerimiseks (interest rate swap) – ei hinnatud riskimaandamise efektiivsust; 3. vedelkütuse hinna muutumise riski maandamiseks kasutatakse siduva kohustuse riskimaandamisinstrumente (commodity swap – cash settled).
Üldpõhimõtted Rahavoogude riskimaandamisinstrumente kajastatakse nende esmasel arvelevõtmisel õiglases väärtuses tuletisinstrumendi lepingu sõlmimise kuupäeval. Kui tuletisinstrumendi õiglane väärtus on positiivne, kajastatakse tuletisinstrument bilansis varana, kui aga negatiivne, siis kohustusena. Igal bilansipäeval hinnatakse tuletisinstrumente ümber nende hetke õiglasele väärtusele. Grupi riskimaandamisinstrumentide õiglased väärtused ja nende muutused on esitatud lisas 20. Rahavoogude riskimaandamisinstrumentide kajastamisel lähtutakse IAS 39 punktist 95 – st kui rahavoogude riskimaandamine vastab aruandlusperioodi jooksul IAS 39 punktides 88 ning AG105-AG113 esitatud tingimustele, kajastatakse efektiivse riskimaandajana määratletud riskimaandamisinstrumendi kasumit/kahjumit netovara muutuste aruande kaudu otse netovaras (lisa 20) ning riskimaandamisinstrumendi kasumi või kahjumi ebaefektiivset osa tulemiaruandes (lisa 28). Kui riskimaandamisinstrument aegub või müüakse või ta ei vasta enam riskimaandamisarvestuse kriteeriumitele, lõpetatakse riskimaandamisarvestus alates viimasest kuupäevast, mil ta vastas riskimaandamise efektiivsuse kriteeriumitele.
Kajastamine grupi aruannetes Ujuva intressimääraga võlakohustuste intressikulu fikseerimiseks ja vedelkütuse hinna muutumise riski maandamiseks sõlmitud tuletisinstrumentide kajastamine aruannetes sõltub sellest, kas grupp on riskimaandamise alustamisel hinnanud riskimaandamise efektiivsust või mitte ning kas riskimaandamise efektiivsus on tõendatud. 1. Ujuva intressimääraga võlakohustuste intressikulu fikseerimiseks kasutatavad tuletisinstrumendid – riskimaandamise alustamisel hinnati riskimaandamise efektiivsust IAS 39 punktide 88 ja AG105-AG113 järgi. Grupp määras kindlaks ja dokumenteeris riskimaandamisinstrumendi, maandava instrumendi ning nende oma- vahelise suhte, maandava riski olemuse ja riskimaandamise eesmärgid ning erinevate riskimaandamise tehingute sooritamise strateegia. Lisaks sellele dokumenteeriti (nii tehingu sõlmimisel kui ka jooksvalt) kas riskimaandamistehingute kasutatavad tuletisinstrumendid on efektiivsed maandatavate objektide rahavoogude muutuste tasaarveldamisel, mis tulenevad selle perioodi jooksul maandatud riskist, mille jaoks riskimaandamine on ette nähtud. Riskimaandamissuhte määratlemisel selgus, et riskimaandamine on väga efektiivne, kuna nimetatud riskimaandamisinstrumendil ning maandataval instrumendil on nominaal- ja põhisummad, üldtähtaeg, ümberhindamise kuupäevad, intressi- ja põhiosamaksete laekumiste ning maksmise tähtajad ja intressimäärade mõõtmise alused täpselt samad. Kuna efektiivsuse hinnang näitas, et ujuva intressimääraga võlakohustuste intressikulu fikseerimiseks sõlmitud tuletisinstrumendid vastavad IAS 39 punktides 88 ja AG105-AG113 toodud tingimustele, võib nendele tuletisinstrumentidele rakendada rahavoogude riskimaandamise erireegleid (hedge accounting). Sellest tulenevalt kajastatakse tuletisinstrumentide õiglase väärtuse muutuse efektiivset osa otse netovaras netovara muutuste aruande kaudu. Netovaras akumuleerunud summad liigitatakse ümber tulemiaruandes kajastatavaks perioodidel, mil rahavoogude riskimaandamisinstrument mõjutab tulemit, s.o perioodil, mil kajastatakse intressitulusid ja -
85 kulusid. Kasum või kahjum, mis on seotud muutuva intressimääraga võlakohustuse maandava swap-lepingu efektiivse osaga, kajastatakse tulemiaruandes kirjel ”Intressitulu ja -kulu”. Juhul, kui otse netovaras kajastatud kas kogu kahjumit või selle osa ei teenita tagasi tulevaste perioodide jooksul, liigitatakse rahavoogude riskimaandamisinstrument ümber tulemiaruandes kajastatavaks selles summas, mida eeldatavasti ei hüvitata. 2. Ujuva intressimääraga võlakohustuste intressikulu fikseerimiseks kasutatavad tuletisinstrumendid – riskimaandamise alustamisel ei hinnatud riskimaandamise efektiivsust, seetõttu ei ole tuletisinstrumendi kajastamisel rakendatud riskimaandamise erireegleid IAS 39 kohaselt. Tuletisinstrumendi õiglase väärtuse muutusega seotud kasum või kahjum kajastatakse tulemiaruandes kirjel „Intressitulu ja -kulu“. 3. Vedelkütuse hinna muutumise riski maandamise tuletisinstrumendid – riskimaandamise alustamisel ei ole grupp kirjalikult tõendanud riskimaandamise efektiivsust, mistõttu ka nendele tuletisinstrumentidele ei rakendata riskimaandamise erireegleid. Nimetatud tuletisinstrumentide õiglase väärtuse muutusega seotud kasum või kahjum kajastatakse aruandeperioodil tulemiaruandes kirjel „Muud finantskulud”.
Varud Valmistoodang ja lõpetamata toodang võetakse arvele tootmisomahinnas, mis koosneb otsestest ja kaudsetest tootmisväljaminekutest, milleta varud ei oleks praeguses olukorras ja koguses. Muud varud võetakse arvele soetusmaksumuses, mis koosneb ostuhinnast ja muudest soetamisega seotud otsestest kulutustest. Varude jäägi hindamisel kasutatakse olenevalt varude grupist kas FIFO või kaalutud keskmise soetushinna meetodit. Meetodi valik kehtestatakse iseseisvate grupi üksuste raamatupidamise sise-eeskirjades. Varudes on kajastatud kinnisvaraarendusprojektide tarbeks soetatud varad (trassid), lõpetamata tööd ja ettemaksed hankijatele nimetatud teenuste ostmiseks. Samuti kajastatakse varudes kommunaalteenuste ettevõtetele (Eesti Energia, Eesti Gaas, Tallinna Vesi jt) makstud liitumistasud kruntide eest, mis on kavas müüa või hoonestusõigusega koormata, ning kui need liitumistasud müüakse koos krundiga kliendile edasi. Varud hinnatakse alla eeldatavale neto realiseerimismaksumusele, kui see on madalam nende soetusmaksumusest. Varude allahindlusi nende neto realiseerimismaksumusele kajastatakse aruandeperioodi kuluna tulemiaruande kirjel „Muud kulud”.
Kinnisvarainvesteeringud Kinnisvarainvesteeringutena kajastatakse selliseid kinnisvaraobjekte (maad või hooneid), mida hoitakse väljarentimise või turuväärtuse tõusmise eesmärgil ja mida grupp ega ükski teine avaliku sektori üksus ei kasuta oma põhitegevuses. Kinnisvarainvesteeringuid kajastatakse analoogselt materiaalse põhivaraga soetusmaksumuse meetodil ja amortisatsiooni arvestamisel kasutatakse lineaarset meetodit (vt täpsemat arvestusprintsiibi kirjeldust järgmisest punktist). Kui kinnisvaraobjekti kasutamise eesmärk muutub, klassifitseeritakse vara bilansis ümber. Alates muutuse toimumise kuupäevast rakendatakse objekti suhtes selle vararühma arvestuspõhimõtteid, kuhu objekt on üle kantud.
Materiaalne põhivara Materiaalseks põhivaraks loetakse varasid hinnangulise kasuliku tööeaga üle ühe aasta ja soetusmaksumusega alates 01.01.2005. a 30 000 krooni (ilma käibemaksuta), välja arvatud maa, hooned, kunstiväärtused ja raamatud, mis võetakse soetusmaksumuses arvele olenemata maksumusest. Varem arvelevõetud põhivaraobjektid (maksumusega 10 000 – 29 999 krooni) rahandusministri 11. detsember 2003. a määruse nr 105 „Riigi raamatupidamise üldeeskirja“ 28.12.2009 muutmise kohaselt kanti 2010. aastal bilansist välja bilansiväliseks varaks. Varad, mille kasulik tööiga on üle ühe aasta, kuid mille soetusmaksumus on alla 30 000 krooni, kajastatakse kuni kasutuselevõtmiseni väheväärtusliku inventarina (varudes) ja vara kasutuselevõtmise hetkel kantakse kulusse. Kuludesse kantud väheväärtuslike inventaride üle peetakse arvestust bilansiväliselt. Materiaalse põhivara algne soetusmaksumus koosneb ostuhinnast ja otseselt soetamisega seotud kulutustest. Soetusmaksumuse hulka ei arvestata põhivara soetamisega seotud mittetagastatavaid makse ja lõive (v.a oma tarbeks ehitatavate varade maksumusse lisatavad maksud, mis arvestatakse tööjõukuludelt); sellised maksud ja lõivud kajastatakse tekkepõhiselt perioodikuluna. Arvelevõetud materiaalse põhivaraga seotud hilisemad väljaminekud (näiteks mõne varaobjekti teatud osade asendamine, rekonstrueerimine) lisatakse varade bilansilisele väärtusele siis, kui on täidetud järgmised kriteeriumid: (a) on tõenäoline, et grupp saab sellest tulevikus majanduslikku kasu, (b) nende soetusmaksumust on võimalik usaldusväärselt mõõta ning (c) kulutuste maksumus on vähemalt 30 tuhat krooni (ilma käibemaksuta). Juhul, kui varaobjektil vahetatakse välja mõni komponent, lisatakse uue komponendi soetusmaksumus objekti soetusmaksumusele ning asendatava komponendi jääkmaksumus kantakse bilansist maha. Kõik teised väljaminekud kajastatakse kuludena perioodil, mil vastavad kulutused tehti.
86 Kui oluliste põhivarade ühekordsed ümberhindlused jäid seisuga 31.12.2005 teatud põhjustel tegemata, tehakse seda esimesel võimalusel järgmistel perioodidel riigi raamatupidamise üldeeskirja § 45 punkti 6 kohaselt. Olenemata tähtajast võetakse põhivara ümberhindlusena arvele peremehetuks tunnistatud vara ja maakatastrisse kantud maa, mida ei ole ükski avaliku sektori üksus varem bilansis arvele võtnud. Varade ümberhindamiseks kasutatakse eelisjärjekorras turuhinda. Maa ümberhindluseks ja bilansis kajastamiseks kasutatakse maa maksustamishinda. Varaobjektide korral, millel turuväärtus puudub (spetsiifilised avaliku sektori varaobjektid, millel puudub aktiivne turg), kasutatakse jääkasendusmaksumuse meetodit. Hindamisi viivad läbi vastava ala eksperdid. Ümberhinnatud väärtust loetakse edaspidises arvestuses nende varaobjektide uueks soetusmaksumuseks ja akumuleeritud kulum elimineeritakse. Põhivara tasuta võõrandamist, mida ei saa lugeda osaluse või finantsinvesteeringu soetamiseks, kajastatakse mitterahalise sihtfinantseerimisena (nt kinkelepingu, testamendi vms alusel vara võõrandamine, mille puhul vara andja ei saa vara saajalt vastu mingit hüve). Avaliku sektori üksuselt mitterahalise sihtfinantseerimise saamisel võetakse saadud põhivara bilanssi arvele põhivara õiglases väärtuses või – kui see ei ole teada – üleandja näidatud jääkväärtuses ning kajastatakse mitterahalise sihtfinantseerimise tulu. Kui põhivara õiglane väärtus on teada, kajastab vara võõrandaja eelnevalt varade ümberhindluse õiglasele väärtusele juhul, kui see on nõutav riigi raamatupidamise üldeeskirja §45 alusel. Kui põhivara tasuta võõrandaja ei ole avaliku sektori üksus, võetakse saadud vara põhivarana arvele ja kajastatakse mitterahalist sihtfinantseerimist põhivara õiglases väärtuses ning kui õiglast väärtust ei ole võimalik usaldusväärselt hinnata, siis raamatupidamiskandeid selle kohta ei tehta ja vara kajastatakse bilansiväliselt. Põhivara tasuta kasutusse andmist käsitletakse kui rendile andmist. Kui vara anti tasuta kasutusse perioodiks, mis ületab 75% vara järelejäänud kasulikust elueast, loetakse tehing oma sisult kapitalirendiks. Kuna tasuta rendile andmisel kapitalirendinõuet ega -kohustust ei teki, kajastatakse tehingut mitterahalise sihtfinantseerimisena rendile andja põhivara jääkväärtuses. Põhivara tasuta kasutusse andmisel eemaldatakse vara bilansist ning selle kohta peetakse edaspidi arvestust bilansiväliselt. Maad kui piiramatu kasutuseaga vara üle ei anta ja seda kajastab edasi vara omanik. Teiselt avaliku sektori üksuselt põhivara tasuta kasutusse saamisel võetakse põhivara arvele ja kajastatakse saadud sihtfinantseerimist kas põhivara õiglases väärtuses või vastaspoole näidatud põhivara jääkväärtuses, kui õiglane väärtus ei ole teada. Kui põhivara õiglane väärtus on teada, kajastab avalikust sektorist vara võõrandaja eelnevalt varade ümberhindluse õiglasele väärtusele juhul, kui see on nõutav riigi raamatupidamise üldeeskirja §45 alusel. Põhivarasid kajastatakse soetusmaksumuses, millest on maha arvatud akumuleeritud kulum ja võimalikud väärtuse langusest tulenevad allahindlused. Kulumi arvestamisel kasutatakse lineaarset meetodit. Kulumi norm määratakse igale põhivara objektile eraldi, sõltuvalt selle kasulikust tööeast. Juhul kui põhivara objekt koosneb üksteisest eristatavatest komponentidest, millel on erinevad kasulikud eluead, võetakse need komponendid raamatupidamises arvele eraldi varaobjektidena, määrates neile eraldi amortisatsiooninormid vastavalt kasulikule elueale. Uutel põhivaradel (soetatud alates 01.01.2004) määratakse eeldatava kasuliku eluea normid põhivara gruppide kaupa järgmistes vahemikes.
Hooned 20 – 50 aastat Rajatised 10 – 40 aastat Masinad ja seadmed 5 – 10 aastat Inventar 2 – 10 aastat Arvutustehnika 2 – 3 aastat
Maad ja kunstiväärtusi, mille väärtus aja jooksul ei vähene, ei amortiseerita. Kulumi arvestamist alustatakse hetkest, mil vara on kasutatav ning kulumi arvestus lõpetatakse selle täielikul amortiseerumisel või kasutusest eemaldamise kuule eelneval kuul või ümberklassifitseerimisel käibevaraks bilansikirjele ”Müügiootel põhivara”. Materiaalse põhivara kulumimeetodid, -normid ja lõppväärtused vaadatakse üle vähemalt iga majandusaasta lõpul ja kui uued hinnangud erinevad eelnevatest, kajastatakse muutused raamatupidamislike hinnangute muutustena, st edasiulatuvalt. Juhul kui on märke sellest, et materiaalse põhivara objekti kaetav väärtus võib olla langenud alla tema bilansilist väärtust, tehakse vara väärtuse test ja hinnatakse vajadusel vara alla. Vara bilansilise väärtuse võimaliku languse kontrollimisel lähtub grupp IPSAS 21-st ja RTJ 5 põhimõtetest, olenevalt sellest, kas tegemist on raha genereerivate või raha mitte-genereerivate varadega. Raha mitte-genereerivate varade puhul lähtub grupp IPSAS 21-st ning vara kaetava väärtuse test tehakse juhul, kui nõudlus või vajadus varaga osutavate avalike teenuste järele on lõppenud või praktiliselt lõppenud. Grupi jaoks on raha mitte-genereerivad varad näiteks trammid, trollibussid, hooned ning muud varad, mis on otseselt seotud avaliku transporditeenuse ja muu avaliku teenuse pakkumisega. Raha genereerivate varade puhul lähtub grupp RTJ 5 sätestatust. Taoliste varade puhul viitavad allahindamisvajadusele muuhulgas järgmised asjaolud: sarnaste varade turuväärtus on langenud, varast genereeritav tulu väheneb jne. Juhul kui põhivara väärtuse testiga tuvastatakse, et vara kaetav väärtus (s.o kõrgem kahest järgnevast näitajast: vara neto õiglane väärtus miinus müügikulutused või vara kasutusväärtus) on väiksem tema bilansilisest jääkmaksumusest,
87 hinnatakse materiaalse põhivara objektid alla nende kaetavale väärtusele, kajastades allahindlus aruandeperioodi kuluna tulemiaruande kirjel „Põhivara amortisatsioon ja allahindlus“. Raha genereerivate varade kasutusväärtuse hindamiseks koostatakse realistlik projektsioon antud varaga seotud rahavoogude kohta järgmistel perioodidel ja arvutatakse nende rahavoogude nüüdisväärtus. Kui hiljem vara kaetav väärtus on tõusnud üle vara bilansilise väärtuse, siis allahindlus tühistatakse ja suurendatakse vara bilansilist väärtust, kuid mitte suurema summani, kui bilansilise väärtuseni, mis varal oleks, kui allahindlust ei oleks tehtud. Vara allahindluse tühistamine kajastatakse tulemiaruandes samal kirjel, kus kajastati varasem allahindlus. Materiaalse põhivara kajastamine lõpetatakse vara võõrandamisel või siis, kui grupp ei eelda selle vara kasutamisest või müügist enam majandusliku kasu saamist. Materiaalse põhivara kajastamise lõpetamisest tekkivad kasumid ja kahjumid kajastatakse selle perioodi tulemiaruandes, millal kajastamine lõpetati, kirjel „Muud tulud” või „Muud kulud”.
Immateriaalne põhivara Immateriaalse põhivarana kajastatakse füüsilise substantsita vara kasuliku tööeaga üle ühe aasta ja soetusmaksumusega alates 01.01.2005. a 30 000 kroonist (ilma käibemaksuta). Immateriaalset põhivara kajastatakse soetusmaksumuses, millest on maha arvatud akumuleeritud kulum ja võimalikud väärtuse langusest tulenevad allahindlused. Immateriaalsete varade puhul hinnatakse, kas tegemist on piiratud või määramata kasuliku elueaga varaga. Piiratud kasuliku elueaga immateriaalse põhivara amortiseerimisel kasutatakse lineaarset meetodit ja eeldatava kasuliku eluea normid on uutel varadel 2–20 aastat. Piiratud kasuliku elueaga immateriaalse vara kulum kajastatakse tulemiaruandes kirjel „Põhivara amortisatsioon ja allahindlus”. Piiratud elueaga immateriaalsete varade kulumiperiood vaadatakse üle iga majandusaasta lõpul ja muudetakse vajadusel edasiulatuvalt. Üldjuhul kajastatakse uurimis- ja arenguväljaminekud tekkimise momendil kuluna. Erand on arenguväljaminekud, mis on identifitseeritavad konkreetsete projektidena ja mis tõenäoliselt osalevad järgmistel perioodidel tehtavates tegevustes.
Müügiootel põhivara Müügiootel põhivaraks loetakse materiaalset või immateriaalset põhivara või kinnisvarainvesteeringut, mis väga tõenäoliselt müüakse lähema 12 kuu jooksul ning mille puhul juhtkond on alustanud aktiivset müügitegevust ning varaobjekte pakutakse müügiks realistliku hinna eest võrreldes nende õiglase väärtusega. Müügiootel põhivara amortiseerimine lõpetatakse ning seda kajastatakse kas bilansilises jääkmaksumuses või õiglases väärtuses (miinus müügikulutused), sõltuvalt sellest, kumb on madalam, käibevarana eraldi bilansikirjel „Müügiootel põhivara”.
Rendid Kapitalirendina käsitatakse rendilepingut, mille puhul kõik olulised vara omandiga seonduvad riskid ja hüved kanduvad üle rentnikule. Muud rendilepingud kajastatakse kasutusrendina.
Grupp on rentnik Kapitalirenti kajastatakse bilansis vara ja kohustusena renditud vara õiglase väärtuse summas või rendimaksete miinimumsumma nüüdisväärtuses, juhul kui see on madalam. Kapitalirendi tingimustel renditud varasid amortiseeritakse sarnaselt omandatud põhivaraga, välja arvatud juhul, kui ei eksisteeri piisavat kindlust, kas rentnik omandab rendiperioodi lõpuks vara omandiõiguse – sellisel juhul amortiseeritakse vara kas rendiperioodi või kasuliku tööea jooksul, olenevalt sellest, kumb on lühem. Kapitalirendi maksed jagatakse kohustust vähendavateks põhiosa tagasimakseteks ning intressikuluks selliselt, et intressimäär oleks igal ajahetkel kohustuse jäägilt sama. Kasutusrendi maksed kajastatakse kuluna lineaarselt rendiperioodi jooksul.
Grupp on rendileandja Kapitalirendi alusel väljarenditud vara kajastatakse bilansis nõudena kapitalirenti tehtud netoinvesteeringu summas. Rentnikult saadavad rendimaksed jagatakse kapitalirendinõude põhiosa tagasimakseteks ja finantstuluks selliselt, et intressimäär oleks igal ajahetkel nõude jäägilt sama. Kasutusrendi tingimustel väljarenditud vara kajastatakse bilansis tavakorras, analoogselt muu põhivaraga. Kasutusrendimaksed kajastatakse tuluna ühtlaselt rendiperioodi jooksul.
88 Müügi-tagasirendi tehingud Müügi-tagasirenditehing sisaldab vara müümist ja sama vara tagasirentimist müüjale. Tagasirent on sõlmitud kapitalirendi tingimustel ning tehingut kajastatakse finantseerimistehinguna: „müüdud” vara jääb müüja bilanssi ning saadud raha (müügihinna) summas kajastatakse bilansis kapitalirendikohustust. Müügihinna ja rendimaksete miinimumsumma vahet kajastatakse rendiperioodi jooksul intressikuluna analoogselt tavaliste kapitalirendi- tehingutega.
Teenuste kontsessioonikokkulepped 2008. aasta alguses kinnitas Raamatupidamise Toimkond uue juhendi RTJ 17 „Teenuste kontsessioonikokkulepped“, mille rakendamine on kohustuslik alates 2009. aasta majandusaasta aruande koostamisest. Arvestuspõhimõtete muudatuste mõju kajastatakse tagasiulatuvalt. Teenuste kontsessioonikokkulepped on sellised lepingul tuginevad pikaajalised koostööprojektid avaliku sektori üksuse ja erasektori üksuse vahel, mille kohaselt erasektori üksus osutab mingit konkreetset varaobjekti kasutades avalikke teenuseid ning avaliku sektori üksus kontrollib või reguleerib, milliseid avalikke teenuseid, kellele ja millise hinnaga erasektori üksus osutab ja avaliku sektori üksus omandab lepinguperioodi lõppedes kontrolli infrastruktuuri objekti üle (kas omandiõiguse või soodusostuõiguse kaudu või muul moel). Kuna linn kontrollib varaobjektide kasutamist, sh on linnal kontroll varaobjektide üle ka lepinguperioodi lõppedes, tuleb vara uue RTJ 17 kohaselt kajastada materiaalse põhivarana linna bilansis. Seni kehtinud RTJ 17 kohaselt tuli lähtuda sellest, kes kannab põhilisi lepingust tulenevaid riske. Riskianalüüsi tulemusel kajastati kõiki linnas sõlmitud teenuste kontsessioonilepinguid kuni 2008. aasta aruande koostamiseni (k.a) kui kasutusrenti. Teenuste kontsessioonilepingu raames ehitatud või renoveeritud vara võetakse RTJ 17 kohaselt arvele materiaalse põhivara ja finantskohustusena tehtud tööde õiglases väärtuses või vastavate tööde eest tasutavate maksete nüüdisväärtuses, juhul kui see on madalam. Kuna ehitus- ja rekonstrueerimistööde eest tasutakse pikema ajaperioodi möödudes, rakendatakse vara ja kohustuse arvestamisel sisemise intressimäära meetodit. Materiaalne põhivara ja finantskohustus on linna aruandes võetud esialgu arvele tasumisele kuuluva summa nüüdisväärtuses (st vähendatuna sisemise intressimäära võrra), finantskohustus kajastatakse bilansis laenukohustuste grupis. Kohustust periodiseeritakse maksegraafiku järgi lühi- ja pikaajaliseks. Linn maksab teenuste kontsessioonilepingute raames erapartnerile nii ehitus- ja rekonstrueerimistööde kui ka varaobjekti opereerimisega seotud teenuste eest (valve, koristus jms perioodikulud). Juhul kui opereerimis- ja lisateenuste õiglast väärtust ei ole iseseisvalt teada, on koostatud tasutavate maksete jaotuse analüüs. Vastavas analüüsis lähtutakse teadaolevatest turuhindadest ja nende alusel hinnangust ehitus- ja rekonstrueerimistööde ning opereerimis- ja lisateenuste hindade võimaliku jaotuse kohta. Seega on taoliste lepingute puhul varad võetud arvele õiglases väärtuses ja kasutatud on alternatiivseid intressimäärasid. Perioodikulud ei sisaldu vara soetusmaksumuses. Vara amortiseeritakse selle kasuliku eluea jooksul.
Finantskohustused Kõik finantskohustused (võlad hankijatele, võetud laenud, viitvõlad, väljastatud võlakirjad ning muud lühi- ja pikaajalised võlakohustused) võetakse alguses arvele nende soetusmaksumuses, mis sisaldab ka kõiki soetamisega otseselt kaasnevaid kulutusi. Edasi kajastatakse finantskohustusi korrigeeritud soetusmaksumuses, kasutades efektiivse intressimäära meetodit. Finantskohustustega kaasnev intressikulu kajastatakse tekkepõhiselt perioodikuluna tulemiaruande kirjel „Intressitulu ja -kulu”. Finantskohustuse kajastamine lõpetatakse siis, kui see on tasutud, tühistatud või aegunud.
Eraldised ja potentsiaalsed kohustused Bilansis kajastatakse eraldisena enne bilansipäeva tekkinud kohustusi, millel on seaduslik või lepinguline alus või mis tulenevad grupi senisest tegevuspraktikast, mis nõuab varast loobumist ja mille suurust saab usaldusväärselt hinnata, kuid mille lõplik maksumus või maksetähtaeg ei ole kindlalt fikseeritud. Eraldiste hindamisel on lähtutud juhtkonna hinnangust, kogemustest ja vajadusel ka sõltumatute ekspertide hinnangutest. Lubadused, garantiid ja muud kohustused, mis teatud tingimustel võivad tulevikus muutuda kohustusteks, on avalikustatud raamatupidamise aastaaruande lisades potentsiaalsete kohustustena.
89 Sihtfinantseerimine Sihtfinantseerimisena kajastatakse sihtotstarbeliselt antud ja teatud tingimustega seotud toetusi, mille korral sihtfinantseerimise andja kontrollib toetuste sihipärast kasutamist. Sihtfinantseerimist ei kajastata tulu ega kuluna enne, kui eksisteerib piisav kindlus, et toetuse saaja vastab sihtfinantseerimisega seotud tingimustele ja sihtfinantseerimine leiab aset.
Grupp kui sihtfinantseerimise saaja Tegevuskulude sihtfinantseerimise kajastamisel lähtutakse tulude ja kulude vastavuse printsiibist (tulu sihtfinantseerimisest kajastatakse proportsionaalselt sellega seonduvate kuludega). Sihtfinantseerimise kajastamisel rakendatakse brutomeetodit, mille järgi kajastatakse tulemiaruandes kompenseeritavat kulu ja saadud toetust mõlemaid eraldi. Ka varade sihtfinantseerimise korral lähtutakse sihtfinantseerimise kajastamisel brutomeetodist – sihtfinantseerimise abil soetatud vara võetakse bilansis arvele tema soetusmaksumuses; varade soetamise toetuseks saadud sihtfinantseerimise summa kajastatakse tuluna põhivara soetamisega samas perioodis.
Grupp kui sihtfinantseerimise andja Sihtfinantseerimise andmisel kajastab grupp antud sihtfinantseerimise summa toetuse saajale esitatud tingimuste täitmisel kohe kuluna olenemata sellest, kas tegemist on põhivara või tegevuskulude finantseerimisega.
Välisvaluutas toimunud tehingute kajastamine Välisvaluutas fikseeritud tehingute kajastamisel on aluseks võetud tehingu toimumise päeval kehtinud Eesti Panga ametlikud valuutakursid. Välisvaluutas fikseeritud monetaarsed finantsvarad ja -kohustused ning mittemonetaarsed finantsvarad ja -kohustused, mida kajastatakse õiglases väärtuses, on bilansipäeva seisuga ümber hinnatud Eesti kroonidesse bilansipäeval kehtinud Eesti Panga ametlike valuutakursside alusel. Välisvaluutatehingutest saadud kasumid ja kahjumid on tulemiaruandes kajastatud perioodi tulu ja kuluna.
Tulude arvestus Kogutud maksude, lõivude ja trahvide tulu võetakse arvele tekkepõhiselt (s.o maksude puhul perioodis, mille kohta deklaratsioonid on esitatud; lõivude puhul teenuse osutamise perioodil ning trahvide puhul trahvi määramise kuupäeval) vastavalt Maksu- ja Tolliameti ja Keskkonnaministeeriumi esitatud teatistele ning muudele tulu tekkimist kajastavatele dokumentidele. Toodete müügist tulenevat tulu kajastatakse siis, kui kõik olulised omandiga seotud riskid on läinud üle ostjale ning müügitulu ja tehinguga seotud kulu on usaldusväärselt määratav. Tulu teenuste müügist kajastatakse teenuse osutamisel, lähtudes valmidusastme meetodist. Intressitulu arvestatakse tekkepõhiselt sisemise intressimäära alusel. Dividenditulu kajastatakse dividendide väljakuulutamisel.
Kulude arvestus Kulusid kajastatakse tekkepõhiselt. Põhivara või varude soetamisel tasutud mittetagastatavad maksud ja lõivud (näiteks käibemaks, juhul kui ostjaks ei ole käibemaksukohustuslane või ta on ainult piiratud käibemaksukohustuslane ja ta ei saa käibemaksu arvata sisendkäibemaksuks) on kajastatud soetamishetkel kuluna tulemiaruande kirjel „Muud tegevuskulud” ning neid ei kajastata varade soetusmaksumuse koosseisus. Dividendide väljamaksmisega kaasnev tulumaks kajastatakse kuluna dividendide väljakuulutamisel.
Seotud osapooled Seotud osapoolteks loetakse Tallinna linnavolikogu ja linnavalitsuse liikmed ning asutuste juhid, konsolideerimisgruppi kuuluvate sihtasutuste ja äriühingute nõukogude ja juhatuste liikmed, kõigi eespool loetletud tegev- ja kõrgema juhtkonna liikmete lähedased pereliikmed ning nende valitseva ja olulise mõju all olevad sihtasutused ja äriühingud. Tehingud, mis on sõlmitud turutingimuste kohaselt või riigihanke tulemusel, ei kuulu raamatupidamise aastaaruandes avalikustamisele.
90 Tulumaks – gruppi kuuluvad äriühingud Tulumaksuseaduse kohaselt ei maksustata Eestis mitte ettevõtete kasumit, vaid väljamakstavaid dividende. Alates 01.01.2008 on maksumääraks 21/79 netodividendidelt. Kuna tulumaksu objekt on ettevõtte kasumi asemel väljamakstavad dividendid, siis ei eksisteeri erinevusi varade ja kohustuste maksuarvestuslike ja bilansiliste jääkväärtuste vahel, millelt tekiks edasilükkunud tulumaksu nõue või kohustus. Bilansis ei kajastata potentsiaalset tulumaksukohustust gruppi kuuluvate äriühingute vaba omakapitali suhtes, mis kaasneks vaba omakapitali väljamaksmisel dividendidena. Maksimaalne tulumaksukohustus, mis võiks kaasneda dividendide väljamaksmisega, on ära esitatud lisas 31. Dividendide maksmisega kaasnev tulumaks kajastatakse dividendide väljakuulutamise hetkel tulemiaruandes tulumaksukuluna.
Bilansipäevajärgsed sündmused Raamatupidamise aastaaruandes kajastuvad olulised vara ja kohustuste hindamist mõjutavad asjaolud, mis ilmnesid bilansikuupäeva ja aruande koostamise päeva 18.05.2011 vahemikul, kuid on seotud aruandeperioodil või varasematel perioodidel toimunud tehingutega. Bilansipäevajärgsed sündmused, mida ei ole varade ja kohustuste hindamisel arvesse võetud, kuid mis võivad oluliselt mõjutada järgmise aruandeaasta tulemust, on avalikustatud raamatupidamise aastaaruande lisades.
Valitseva ja olulise mõju all olevate üksuste kajastamine konsolideerimata aruannetes Linna konsolideerimata bilansis on investeeringud valitseva ja olulise mõju all olevatesse üksustesse kajastatud soetusmaksumuse meetodil (vt lisasid 9 ja 10). See tähendab, et investeering kajastatakse algselt tema soetusmaksumuses (enne 31.12.2003 soetatud investeeringute puhul tuletatud soetusmaksumuses, milleks on valitseva ja olulise mõju all olevate üksuste netovara väärtusest seisuga 31.12.2003 linnale kuuluv osa, kuna puuduvad usaldusväärsed andmed soetusmaksumuste kohta varasematel perioodidel) ning hiljem korrigeeritakse vajadusel investeeringu väärtuse langusest tulenevate allahindlustega. Investeeringu bilansilise väärtuse võimalikku langust kontrollitakse juhtudel, kui mingid sündmused või asjaolude muutumine näitavad, et vara kaetav väärtus võib olla langenud alla tema bilansilise väärtuse. Kui sellised asjaolud on olemas, hinnatakse vara kaetavat väärtust. Kui hinnanguline kaetav väärtus on väiksem kui bilansiline väärtus, siis hinnatakse investeering alla kuni kaetava väärtuseni (kõrgem kahest: kasutusväärtus ja õiglane väärtus miinus müügikulutused). Allahindlus kajastatakse aruandeperioodi finantskuluna. Valitseva ja olulise mõju all olevate üksuste makstud dividendid kajastatakse laekumise hetkel finantstuluna, v.a see osa dividendidest, mis makstakse välja selle vaba omakapitali arvelt, mille valitseva ja olulise mõju all olevad üksused olid teeninud välja kas enne selle üksuse soetamist grupi poolt või enne 31.12.2003. Selline osa dividendidest kajastatakse investeeringu vähendusena.
Eelarve täitmise aruanne Linna eelarve koostamisel on järgitud tekkepõhisuse printsiipi. Linna eelarve on toote- ehk eesmärgipõhine. Eelarve täitmise aruanne ei ole üheselt võrreldav raamatupidamise aruannetega, kuna: eelarve täitmise aruanne on koostatud lähtudes volikogu kinnitatud eesmärgipõhisest eelarvest, raamatupidamise aruanded lähtuvad aga tehingute majanduslikust sisust;
eelarve täitmise aruanded sisaldavad linna asutuste vahelisi tehinguid, mis raamatupidamise aruannetes on konsolideerimisel elimineeritud (2010. aastal oli linna tulude ja kulude sisekäivete maht 3817 tuhat krooni ja 2009. aastal 3749 tuhat krooni);
eelarves ei planeerita ja täitmises ei kajastata nn mitterahalisi tulusid ja kulusid v.a müüdava vara jääkmaksumus ja põhivara amortisatsioon;
eelarves ei planeerita ja täitmises ei kajastata varade liikumist mitterahaliste tehingute kaudu (nt varade vahetustehingud).
91 Lisa 2. Raha ja selle ekvivalendid
Tuhandetes kroonides, seisuga 31. detsember 2010 2009 Raha ja pangakontod Sularaha kassas 1 359 672 Raha teel 354 215 Arvelduskontod pankades 139 357 152 013 Reservide ja keskkassa kontod 365 618 46 205 Välisabi kontod 789 80 Tähtajalised deposiidid tähtajaga 1 kuni 3 kuud 41 026 83 990 Tähtajalised deposiidid tähtajaga 4 kuni 12 kuud 10 000 0 Raha ja pangakontod kokku 558 503 283 175
Osalused investeerimisfondides (vt lisa 3) 2 945 2 556 Raha ja selle ekvivalendid kokku 561 448 285 731
Rahalt ja investeerimisfondidelt teenitud intressitulu (vt lisa 28) 2 090 22 245 Keskmine intressimäär 2,7% 5,9%
Raha teel on asutuste kassast inkassatsiooni antud pangakontodele laekumata raha. 2010. aastal saadi intressitulu arvelduskontodelt 1090 tuhat krooni (2009: 13 210 tuhat krooni), tähtajalistelt deposiitidelt 238 tuhat krooni (2009: 8300 tuhat krooni) ja investeerimisfondidelt 762 tuhat krooni (2009: 735 tuhat krooni). Tähtajalised deposiidid pankades on katkestatavad 2-päevase etteteatamistähtajaga, kuid sel juhul ei kanna need intressitulu. Tähtajalistelt deposiitidelt teenitud intressinõue (vt lisa 5) on 31.12.2010 seisuga 781 tuhat krooni (31.12.2009: 881 tuhat krooni). Investeerimisfondi osakuid on võimalik müüa 3-päevase etteteatamistähtajaga.
92 Lisa 3. Finantsinvesteeringud
Tuhandetes kroonides, seisuga 31. detsember 2010 2009 Lühiajalised finantsinvesteeringud aasta algul Osalused investeerimisfondides (õiglases väärtuses) (vt lisa 2) 2 556 8 525 Kauplemisportfelli võlakirjad (õiglases väärtuses) 0 29 100 Lühiajalised finantsinvesteeringud kokku aasta algul 2 556 37 625 Aruandeperioodil toimunud liikumised Muutus investeerimisfondides -56 -6 995 Soetatud võlakirju 0 423 Müüdud võlakirju 0 -29 600 Investeerimisfondide ümberhindlus seoses õiglase väärtuse muutumisega (kasum/ kahjum investeerimisfondidelt) (vt lisa 28) 445 1 026 Võlakirjade ümberhindlus seoses õiglase väärtuse muutumisega (kasum/ kahjum võlakirjadelt) (vt lisa 28) 0 77 Lühiajalised finantsinvesteeringud aasta lõpul Osalused investeerimisfondides (õiglases väärtuses) (vt lisa 2) 2 945 2 556 Lühiajalised finantsinvesteeringud kokku aasta lõpul 2 945 2 556
Pikaajalised finantsinvesteeringud aasta lõpul Noteerimata aktsiad ja muud omakapitaliinstrumendid (soetusmaksumuses) 3 967 3 967 Muud pikaajalised finantsinvesteeringud (korrigeeritud soetusmaksumuses) 25 400 25 400 Pikaajalised finantsinvesteeringud kokku aasta lõpul 29 367 29 367
Finantsinvesteeringud kokku aasta lõpul 32 312 31 923
Võl aki rjadelt ja finantsinvesteeringutelt teenitud intressitulu (vt lisa 28) 0423
Muude pikaajaliste finantsinvesteeringute summas 25 400 tuhat krooni (31.12.2009: 25 400 tuhat krooni) on kajastatud deposiitidena hoiused SEB Eesti Ühispangas koostööleppe kohaselt (vt lisaks punktis 5.2 esitatud Ettevõtluse Toetamise ja Krediidi Haldamise SA tegevusaruannet). Hoiuse intress on 3% aastas. Hoiuse lõpptähtaeg on seotud SEB Eesti Ühispanga poolt Ettevõtluse Toetamise ja Krediidi Haldamise SA ressursist Tallinna elanikele väljastatud eluasemelaenude lõpptähtajaga. Nimetatud laenude omafinantseeringu osa tagatiseks on linna sihtasutus SEB Eesti Ühispangale andnud 36 garantiid. Garantiide kogusumma seisuga 31.12.2010 on 3604 tuhat krooni (31.12.2009: 3764 tuhat krooni) ja eluasemelaenude jääk seisuga 31.12.2010 on 16 364 tuhat krooni (31.12.2009: 17 346 tuhat krooni). 31.12.2010 seisuga kuulub grupile 15,8% osalus AS-is Rocca al Mare Suurhall, osaluse bilansiline väärtus on 3960 tuhat krooni (31.12.2009: 3960 tuhat krooni) ja 11,1% osalus OÜ-s Eesti Näitemänguagentuur, osaluse bilansiline väärtus on 7 tuhat krooni (31.12.2009: 7 tuhat krooni). OÜ Eesti Näitemänguagentuur lõpetas tegevuse 31.12.2010 ja on alates 29.03.2011 likvideerimisel.
93
Lisa 4. Maksu- ja trahvinõuded
Tuhandetes kroonides, seisuga 31. detsember 2010 2009 Lühiajalised maksu- ja trahvinõuded Maksud Tulumaks 331 808 338 330 Maamaks 6 570 22 345 Kohalikud maksud * 74 558 10 160 Maksud kokku 412 936 370 835 Sh brutosummas 418 565 375 319 Sh ebatõenäoliselt laekuvad kohalikud maksud -5 629 -4 484 Loodusressursside kasutamise ja saastetasud 4 007 5 145 Trahvinõuded 745 7 286 Sh brutosummas 14 466 16 823 Sh ebatõenäoliselt laekuvad nõuded -13 721 -9 537 Lühiajalised maksu- ja trahvinõuded kokku 417 688 383 266
Pikaajalised maksu- ja trahvinõuded Maksud Tulumaks 583 2 056 Maamaks 76 264 Maksud kokku 659 2 320 Pikaajalised maksu- ja trahvinõuded kokku 659 2 320
Maksu- ja trahvinõuded kokku 418 347 385 586
* Linnas kogutavad kohalikud maksud on reklaamimaks, teede ja tänavate sulgemise maks, parkimistasu, müügimaks ja paadimaks.
Tulu-, maa- ja müügimaksu kogub Maksu- ja Tolliamet, loodusressursside kasutamise ja saastetasu Keskkonnaministeeriumi valitsemisalasse kuuluv Keskkonnaamet. Maksunõuded ja -tulud (sh Maksu- ja Tolliametile deklareeritud, kuid bilansipäevaks veel üle kandmata summad) võetakse arvele Maksu- ja Tolliameti ning Keskkonnaameti esitatavate teatiste alusel tõenäoliselt laekuvaks arvatud summas.
Muutused ebatõenäoliselt laekuvates maksu- ja trahvinõuetes Tuhandetes kroonides, aasta kohta 2010 2009 Ebatõenäoliselt laekuvad nõuded aasta algul -14 021 -40 149 Laekunud nõuded (vt lisa 21) 416 1 863 Kuludesse kantud nõuded (-) (vt lisa 21) -7 292 -10 066 Lootusetuks kantud nõuded 1 547 34 331 Ebatõenäoliselt laekuvad nõuded aasta lõpul -19 350 -14 021
94 Lisa 5. Muud nõuded ja ettemaksed
Tuhandetes kroonides, seisuga 31. detsember 2010 2009 korrigeeritud Lühiajalised muud nõuded ja ettemaksed Nõuded ostjate vastu 180 789 174 570 Sh brutosummas 197 283 188 551 Sh ebatõenäoliselt laekuvad nõuded -16 494 -13 981 Muud viitlaekumised * 26 293 18 007 Intressinõuded 781 881 Nõuded toetuste eest 17 042 16 936 Saamata põhivara sihtfinantseerimine (abi saaja) 20 318 9 902 Muud nõuded ja ettemaksed 5 520 2 543 Sh brutosummas 39 475 36 414 Sh ebatõenäoliselt laekuvad nõuded -33 955 -33 871 Maksude ettemaksed ja tagasinõuded 6 007 6 469 Sh käibemaks 5 000 4 772 ettemaksu kontode jäägid 1 003 1 613 muud maksude ettemaksed ja tagasinõuded 4 84 Ettemakstud toetused 2 207 3 606 Ettemakstud tulevaste perioodide kulud ** 16 394 18 500 Lühiajalised muud nõuded ja ettemaksed kokku 275 351 251 414
Pikaajalised muud nõuded ja ettemaksed Muud nõuded ja ettemaksed 146 196 Sh brutosummas 180 247 Sh diskonteeritud nõude nominaalväärtuse vähendus -34 -51 Ettemakstud tulevaste perioodide kulud ** 0 649 Pikaajalised muud nõuded ja ettemaksed kokku 146 845
Muud nõuded ja ettemaksed kokku 275 497 252 259
* Muude viitlaekumiste hulgas on kajastatud summas 24 140 tuhat krooni (31.12.2009: 15 881 tuhat krooni) nõuded bilansipäeva seisuga tehtud poolelioleva töö ja osutatud tervishoiuteenuste osas, mille puhul statsionaarne või ambulatoorne haigusjuht ei ole veel lõpetatud ja patsiendi ravi on pooleli. Selle summa hulka on arvestatud ainult need tervishoiuteenused, mis on osutatud aruandeaastal. ** Aruandeaastal kanti pikaajalise ettemakse lühiajaliseks osaks 2011. aastal kulusse kantav meditsiiniseadmete garantiijärgse hoolduse ettemakse osa summas 649 tuhat krooni (2009: 649 tuhat krooni). Ettemaks kantakse täielikult kulusse 2011. aastal.
Lühiajalised muud nõuded ja ettemaksed seisuga 31.12.2009 on korrigeeritud summas -983 tuhat krooni ja pikaajalised ettemakstud tulevaste perioodide kulud seisuga 31.12.2009 on korrigeeritud summas -936 tuhat krooni (vt selgitust lisas 1).
Muutused ebatõenäoliselt laekuvates muudes nõuetes Tuhandetes kroonides, aasta kohta 2010 2009 Ebatõenäoliselt laekuvad nõuded aasta algul -47 852 -46 104 Laekunud nõuded (vt lisa 26) 644 1 254 Kuludesse kantud nõuded (-) (vt lisa 26) -9 319 -11 133 Lootusetuks kantud nõuded 6 078 8 131 Ebatõenäoliselt laekuvad nõuded aasta lõpul -50 449 -47 852
95 Lisa 6. Laenu- ja liisingnõuded
Tuhandetes kroonides, seisuga 31. detsember 2010 2009 Lühiajalised laenu ja liisingnõuded Laenud 26 3 182 Sh brutosummas 5 551 8 958 Sh ebatõenäoliselt laekuvad nõuded (IBRD) -5 525 -5 776 Kapitalirent 14 626 13 897 Lühiajalised laenu ja liisingnõuded kokku 14 652 17 079
Pikaajalised laenu ja liisingnõuded Kapitalirent 522 557 537 184 Pikaajalised laenu ja liisingnõuded kokku 522 557 537 184
Laenu ja liisingnõuded kokku 537 209 554 263
Laenunõuetelt teenitud intressitulu (vt lisa 28) 0 431
Laenu- ja liisingnõuete muutus aruandeperioodil (brutosummas) Tuhandetes kroonides, aasta kohta 2010 2009 Laenu- ja liisingnõuded aasta algul 560 039 573 722 Antud laenud -3 130 3 135 Tasutud nõuded -14 031 -15 944 Tunnistatud lootusetuks -144 -874 Laenu- ja liisingnõuded aasta lõpul 542 734 560 039
Muutused ebatõenäoliselt laekuvates laenunõuetes Tuhandetes kroonides, aasta kohta 2010 2009 Ebatõenäoliselt laekuvad nõuded aasta algul -5 776 -7 744 Laekunud nõuded (vt lisa 26) 81 1 044 Kuludesse kantud nõuded (-) (vt lisa 26) 26 49 Lootusetuks kantud nõuded 144 875 Ebatõenäoliselt laekuvad nõuded aasta lõpul -5 525 -5 776
IBRD (The International Bank for Reconstruction and Development) laenunõuded IBRD laenu on väljastatud kaugküttesüsteemide rekonstrueerimiseks AS-ile Tallinna Küte ja korteriühistutele. Antud laen ei teeni intresse. Sõlmitud laenulepingute lõpptähtaeg oli 2009. aastal.
Kapitalirent Linna tütarettevõtte AS Tallinna Soojus ja AS Tallinna Küte vahel 2001. aastal sõlmitud ettevõtte rendi- ja operaatorlepingu alusel anti AS-ile Tallinna Küte 30 aastaks rendile ja opereerida kõik ettevõtte teenuste (linna tarbijate varustamine soojusega) ja süsteemidega seonduvad varad, õigused ja kohustused. Vastavalt rendile antud varale kajastati bilansis kapitalirendi nõuet summas 640 004 tuhat krooni. Kapitalirendi nõue võeti arvele tehtud netoinvesteeringu summas, mis on võrdne rendimaksete miinimumsumma ja rendile antud vara garanteerimata jääkväärtuse summaga, mis oli diskonteeritud rendi sisemise intressimääraga nõude nüüdisväärtusesse. Kapitalirendi sisemine intressimäär on 5,14%. Ettevõtte rendi- ja operaatorlepingu kohaselt korrigeeritakse renditasu kord aastas tarbijahinnaindeksi suurenemise järgi eelnenud aastal.
96 Kapitalirendi nõude muutus aruandeperioodil
Tuhandetes kroonides, aasta kohta 2010 2009 Kapitalirendi nõue aasta algul 551 080 564 284 Laekunud nõuded -13 897 -13 204 Kapitalirendi nõue aasta lõpul 537 183 551 080
Seisuga 31.12.2010 on 2010. aasta tarbijahinnaindeksiga -0,10% korrigeeritud kvartaalne renditasu 14 502 tuhat krooni, millest renditasu baasmakse on 10 500 tuhat krooni ja tingimusliku rendi tasu 4002 tuhat krooni. Esitatud summad on fikseeritud kuni 30. oktoobrini 2011, mil korrigeeritakse renditasu suurust tarbijahinnaindeksi järgi.
Kapitalirendist tulenev tulu
Tuhandetes kroonides, aasta kohta 2010 2009 Tingimusliku rendi tulu 16 053 11 965 Intressitulu 28 103 28 796 Kapitalirendist tulenev tulu kokku 44 156 40 761
Kapitalirenti tehtud investeeringu summad ning kapitalirendist saadavad rendimaksed, millele lisanduvad tingimusliku rendi maksed sõltuvalt tarbijahinna indeksi muutusest, on alljärgnevad:
Tuhandetes kroonides, seisuga 31. detsember 2010 2009 Netoinvesteering Alla 1 aasta 14 626 13 897 1-5 aastat 85 482 81 220 üle 5 aasta 437 075 455 963 Kokku 537 183 551 080
Tulevaste perioodide intressitulu Alla 1 aasta 27 374 28 103 1-5 aastat 124 518 128 780 üle 5 aasta 192 925 216 037 Kokku 344 817 372 920
Brutoinvesteering Alla 1 aasta 42 000 42 000 1-5 aastat 210 000 210 000 üle 5 aasta 630 000 672 000 Kokku 882 000 924 000
Lisa 7. Varud
Tuhandetes kroonides, seisuga 31. detsember 2010 2009 korrigeeritud Strateegilised varud 532 648 Tooraine ja materjalid 73 960 63 904 Sh kütus 6 014 5 635 varuosad 8 364 8 301 väheväärtuslik vara, eri- ja vormiriietus 427 670 materjal 59 155 49 298 Valmistoodang 2 889 3 206 Ostetud kaubad müügiks 1 652 2 052 Ettemaksed varude eest 173 118 Varud kokku 79 206 69 928
97 Ostetud kaubad müügiks seisuga 31.12.2009 on korrigeeritud summas 1919 tuhat krooni (vt selgitust lisas 1). Varude olulisi allahindlusi 2010. aastal ei toimunud. Varasematel perioodidel tehtud varude allahindlusi ei tühistatud 2010. ega ka 2009. aastal. Võlakohustuste katteks panditud varude kohta vt lisa 32 „Laenude tagatised”.
Lisa 8. Müügiootel põhivara
Tuhandetes kroonides Maa Kinnisvara- Kokku investeeringud, hooned Jääkmaksumus seisuga 31.12.2008 958 69 434 70 392
2009. a toimunud muutused Üle toodud kinnivarainvesteeringutest (vt lisa 11) 0 1 366 1 366 Üle toodud põhivarast (vt lisa 12) 269 265 534 Müük -750 -5 379 -6 129 Üle viidud kinnisvarainvesteeringuteks (vt lisa 11) 0 -52 307 -52 307 Üle viidud põhivaraks (vt lisa 12) -237 -234 -471 2009. a toimunud muutused kokku -718 -56 289 -57 007
Jääkmaksumus seisuga 31.12.2009 240 13 145 13 385
2010. a toimunud muutused Müük -220 -13 141 -13 361 Üle viidud põhivaraks (vt lisa 12) -20 -4 -24 2010. a toimunud muutused kokku -240 -13 145 -13 385
Jääkmaksumus seisuga 31.12.2010 0 0 0
Müügiootel põhivara müük Tuhandetes kroonides, aasta kohta 2010 2009 Müügihinnas 13 361 6 129 Vara jääkmaksumus -13 361 -6 129 Müügitulem 0 0
98 Lisa 9. Osalused sihtasutustes
Linnal on oluline 50% osalus 2001. aastal asutatud Nõmme Erahariduse SA-s (ülejäänud osa kuulub erasektorile). 2009. aastal ühendati SA Tallinna Eluasemefond SA-ga Tallinna Ettevõtlusinkubaatorid ning ühendatud sihtasutus nimetati Ettevõtluse Toetamise ja Krediidi Haldamise SA-ks. Käesolevas konsolideeritud aastaaruandes on rida-realt konsolideeritud järgmised 100% valitseva mõju all olevad sihtasutused.
Tuhandetes kroonides Tulemiaruande näitajad Bilansi näitajad d Tegevustulud Tegevuskulud Finantstulud ja -kulud Tulem Varad Kohustused Laenukohustuse sh Omakapital Osaluse väärtus bilansiline Tallinna
2010 seisuga 31.12.2010 SA Tallinna Lastehaigla 281 844 -269 314 106 12 636 179 846 28 276 0 151 570 95 877 Ettevõtluse Toetamise ja 12 581 -10 699 1 286 3 168 40 364 795 0 39 569 27 815 Krediidi Haldamise SA SA Tallinna Lauluväljak 9 468 -9 278 13 203 24 189 1 232 0 22 957 0 SA Tallinna 86 176 -97 607 71 -11 360 34 445 18 702 0 15 743 10 835 Hambapolikliinik SA Tallinn 2011 51 792 -51 264 50 578 32 752 24 122 0 8 630 0 Tallinna Vee-ettevõtjate 2 000 -2 221 3 -218 1 673 270 0 1 403 1 403 Järelvalve SA SA Tallinna Televisioon 12 238 -11 041 0 1 197 2 947 1 700 0 1 247 0 SA In Commune Bonum 890 -822 -4 64 904 166 0 738 142 SA Tallinna Tehnika- ja 2 963 -3 379 -7 -423 1 542 1 242 178 300 280 Teaduskeskus SA Tallinna Arengu- ja 1 708 -1 500 0 208 285 172 0 113 0 Koolituskeskus SA Tallinna Vene Muuseum 300 -192 0 108 202 94 0 108 0 SA Õpilasmalev 3 265 -3 404 1 -138 624 542 0 82 82 SA Lutreola 822 -822 1 1 1 154 1 076 0 78 13 Kokku 466 047 -461 543 1 520 6 024 320 927 78 389 178 242 538 136 447
2009 seisuga 31.12.2009 SA Tallinna Lastehaigla 283 387 -276 086 759 8 060 168 073 29 139 0 138 934 95 877 SA Tallinna Eluasemefond 0 -1 042 1 469 427 0 0 0 0 0 Ettevõtluse Toetamise ja Krediidi Haldamise SA 11 973 -11 777 1 027 1 223 37 784 1 383 0 36 401 27 815 SA Tallinna Lauluväljak 31 548 -12 709 171 19 010 27 740 4 986 0 22 754 0 SA Tallinna Hambapolikliinik 87 907 -84 736 705 3 876 35 717 8 614 0 27 103 10 835 SA Tallinn 2011 29 310 -24 943 238 4 605 12 939 4 887 0 8 052 0 Tallinna Vee-ettevõtjate Järelvalve SA 2 000 -2 009 89 80 2 630 1 009 0 1 621 1 621 SA Tallinna Televisioon 100 -50 0 50 100 50 50 0 SA In Commune Bonum 890 -1 102 0 -212 875 202 0 673 142 SA Tallinna Tehnika- ja Teaduskeskus 1 819 -1 597 2 224 810 88 0 722 280 SA Tallinna Arengu- ja Koolituskeskus 1 639 -1 668 0 -29 76 171 0 -95 0 SA Õpilasmalev 4 865 -5 401 44 -492 410 190 0 220 220 SA Lutreola 745 -745 1 1 510 434 0 76 13 Kokku 456 183 -423 865 4 505 36 823 287 664 51 153 0 236 511 136 803
99 Lisa 10. Osalused tütarettevõtjates ja sidusüksustes
Osaluste kajastamine tütarettevõtjates Käesolevas konsolideeritud aastaaruandes on rida-realt konsolideeritud järgmised 100% valitseva mõju all olevad tütarettevõtjad.
Tuhandetes kroonides Tulemiaruande näitajad Bilansi näitajad d Tegevustulud Tegevuskulud Finantstulud -kulud ja Tulem Varad Kohustused sh Laenukohustuse Omakapital Osaluse väärtus bilansiline Tallinna
2010 seisuga 31.12.2010 AS Tallinna Soojus 44 191 -4 106 227 40 312 544 413 70 203 0 474 210 245 851 AS Ida-Tallinna Keskhaigla 916 502 -914 446 -2 047 9 469 635 184 903 62 694 284 732 264 742 AS Lääne-Tallinna Keskhaigla 569 667 -566 110 -2 634 923 395 569 145 119 63 701 250 450 244 848 Tallinna Trammi- ja Trollibussikoondis AS 264 530 -297 714 -3 676 -36 860 534 681 293 721 253 515 240 960 240 986 Tallinna Autobussi- koondise AS 465 855 -481 422 -4 303 -19 870 455 989 405 311 325 079 50 678 50 678 AS Tallinna Tööstuspargid 9 397 -13 434 149 -3 888 46 817 3 256 0 43 561 28 410 Termaki Autopargi AS 14 858 -14 825 19 52 25 221 1 646 0 23 575 18 485 Tallinna Linnahalli AS 9 195 -7 297 0 1 898 805 1 639 0 -834 -834 AS Tallinna Diagnostika- keskus 26 235 -32 607 -2 102 -8 474 31 226 36 436 34 434 -5 210 -5 210 Kokku 2 320 430 -2 331 961 -14 367 -25 898 2 504 356 1 142 234 739 423 1 362 122 1 087 956
2009 (korrigeeritud) seisuga 31.12.2009 (korrigeeritud) AS Tallinna Soojus 40 797 -3 695 673 37 775 558 364 124 467 0 433 897 245 851
AS Ida-Tallinna Keskhaigla 868 807 -863 676 -4 319 812 485 846 201 122 100 393 284 724 264 742 AS Lääne-Tallinna Keskhaigla 612 176 -581 591 -7 160 23 425 407 032 165 605 82 202 241 427 236 748 Tallinna Trammi- ja Trollibussikoondis AS 262 168 -308 034 -5 537 -51 403 598 910 321 090 284 537 277 820 277 846 Tallinna Autobussi- koondise AS 504 339 -494 621 -7 874 1 844 510 216 439 668 359 476 70 548 70 548 AS Tallinn Tööstuspargid 15 934 -20 055 277 -3 844 49 360 1 911 0 47 449 28 410 Termaki Autopargi AS 15 065 -15 161 116 20 25 040 1 516 0 23 524 18 486 Tallinna Linnahalli AS 7 605 -10 867 0 -3 262 2 416 5 150 0 -2 734 -2 734 AS Tallinna Diagnostika- keskus 34 590 -46 976 -2 364 -14 750 42 999 39 735 37 980 3 264 3 264 OÜ Vabaduse Väljaku Parkimismaja 61 -120 0 -59 7 0 0 7 7 Kokku 2 361 542 -2 344 796 -26 188 -9 442 2 680 190 1 300 264 864 588 1 379 926 1 143 168
Tütarettevõtjate tulemiaruande ja bilansi näitajaid seisuga 31.12.2009 on korrigeeritud (vt selgitust lisas 1).
100 Osaluste kajastamine sidusüksustes
Muutused investeeringutes sidusettevõtjatesse Käesolevas konsolideeritud aastaaruandes on kajastatud kapitaliosaluse meetodil järgmised sidusettevõtjad.
Tuhandetes kroonides Bilansiline Osaluse % Dividendid Kasum/- Osaluse % Bilansiline maksumus 31.12.2009 kahjum 31.12.2010 maksumus 31.12.2009 kapitali- 31.12.2010 osaluse meetodil Sidusettevõtjad OÜ Tallinna Matkamaja 52 40,0 0 -18 40,0 34 Tallinna Prügila AS 35 937 35,0 -5 250 5 910 35,0 36 597 AS Tallinna Vesi 482 747 34,7 -173 488 89 054 34,7 398 313 Sidusettevõtjates kokku 518 736 x -178 738 94 946 x 434 944
Kasum kapitaliosaluse meetodil on kajastatud tulemiaruande kirjel „Finantstulud ja -kulud” (vt lisa 28).
Andmed sidusüksuste kohta
Tuhandetes kroonides Tulemiaruande näitajad Bilansi näitajad Osaluse määr % määr Osaluse Tegevustulud Tegevuskulud Finantstulud ja -kulud Tulem Varad Kohustused Omakapital bilansiline Osaluse Tallinna väärtus linna bilansis
2010 seisuga 31.12.2010 Nõmme Erahariduse SA 50 6 541 -6 087 -265 189 17 383 13 204 4 179 0 OÜ Tallinna Matkamaja 40 1 291 -1 352 16 -45 243 157 86 28 Tallinna Prügila AS 35 107 606 -81 395 -9 441 16 770 275 224 170 663 104 561 10 951 AS Tallinna Vesi 34,7 453 695 -23 970 -173 041 256 684 2 876 725 1 728 850 1 147 875 312 872 Kok k u 569 133 -112 804 -182 731 273 598 3 169 575 1 912 874 1 256 701 323 851
2009 seisuga 31.12.2009 Nõmme Erahariduse SA 50 6 808 -6 218 -372 218 17 919 13 928 3 991 0 OÜ Tallinna Matkamaja 40 972 -998 30 4 369 238 131 28 Tallinna Prügila AS 35 98 088 -70 189 -12 164 15 735 250 498 147 822 102 676 10 951 AS Tallinna Vesi 34,7 488 382 -26 442 -122 006 339 934 2 682 090 1 290 888 1 391 202 312 872 Kok k u 594 250 -103 847 -134 512 355 891 2 950 876 1 452 876 1 498 000 323 851
101 Lisa 11. Kinnisvarainvesteeringud
Tuhandetes kroonides Kinnisvarainvesteeringud seisuga 31.12.2008 (korrigeeritud) Soetusmaksumus 1 604 528 Akumuleeritud kulum -153 057 Jääkmaksumus 1 451 471
2009. a toimunud muutused Soetused soetusmaksumuses 2 009 Saadud mitterahaline sihtfinantseerimine 12 869 Üle toodud materiaalse põhivara grupist (vt lisa 12) 235 807 Üle toodud müügiootel põhivarast (vt lisa 8) 52 307 Amortisatsioon ja allahindlused (vt lisa 27) -221 103 Müük -71 740 Mahakandmine (vt lisa 27) -11 401 Üle viidud materiaalse põhivara gruppi (vt lisa 12) -167 106 Üle viidud müügiootel põhivaraks (vt lisa 8) -1 366 Ümberhindlus (objekt on soetatud 1995. a või varem) 790 Ümberhindlus (vara munitsipaliseerimine) * 23 086 2009. a toimunud muutused kokku -145 848
Kinnisvarainvesteeringud seisuga 31.12.2009 (korrigeeritud) Soetusmaksumus 1 626 345 Akumuleeritud kulum -320 722 Jääkmaksumus 1 305 623
2010. a toimunud muutused Soetused soetusmaksumuses 132 Üle toodud materiaalse põhivara grupist (vt lisa 12) -4 140 Amortisatsioon ja allahindlused (vt lisa 27) -75 032 Müük -64 904 Mahakandmine (vt lisa 27) -302 Üle antud mitterahaline sihtfinantseerimine -387 Üle viidud materiaalse põhivara gruppi (vt lisa 12) -86 122 Ümberhindlus (vara munitsipaliseerimine) * 36 369 2010. a toimunud muutused kokku -194 386
Kinnisvarainvesteeringud seisuga 31.12.2010 Soetusmaksumus 1 441 085 Akumuleeritud kulum -329 848 Jääkmaksumus 1 111 237
* Kinnisvarainvesteeringute ümberhindlust on täpsemalt selgitatud Konsolideeritud netovara muutuste aruandes (vt punkt 7.5).
Kinnisvarainvesteeringute akumuleeritud kulumit ja jääkväärtust seisuga 01.01.2009 on korrigeeritud summas -53 tuhat krooni ja 31.12.2009 on korrigeeritud summas -66 tuhat krooni. Amortisatsiooni 2009. aastal on suurendatud summas 13 tuhat krooni (vt selgitust lisas 1). Üldise majanduskeskkonna halvenemise ning kinnisvarahindade languse tõttu tekkis vajadus testida varade kaetavat väärtust. Kinnisvarainvesteeringute (kui raha genereerivate varade) väärtust testiti RTJ 5 sätestatu kohaselt. Rendile antud varaobjektide kasutusväärtust hinnati diskonteeritud tulude meetodil, võttes arvesse võimaliku saadava renditulu ja rendiperioodi pikkuse. Eksperthinnangute alusel hinnati kinnisvarainvesteeringute bilansilist maksumust alla hoonel Vabaduse väljak 10/Harju 13/Müürivahe 2 summas 9337 tuhat krooni.
102 Kinnisvarainvesteeringute müük Tuhandetes kroonides, aasta kohta 2010 2009 Müügihinnas 111 379 88 262 Müügikulud -141 -118 Vara jääkmaksumus -64 904 -71 740 Müügitulem (vt lisa 24) 46 334 16 404
2010. aastal olid suuremad kinnisvarainvesteeringute müügid Pikk 16/Pühavaimu 1 kinnistu bilansilises maksumuses 20 842 tuhat krooni (müügihind 30 050 tuhat krooni) ja Pikk 39 mitteeluruumi korteriomandid bilansilises maksumuses 12 000 tuhat krooni (müügihind 13 530 tuhat krooni).
Netotulu kinnisvarainvesteeringute rentimisest
Tuhandetes kroonides, aasta kohta 2010 2009 Renditulud kinnisvarainvesteeringutelt (vt lisa 22) 59 031 62 754 Kinnisvarainvesteeringute haldamiskulud (vt lisa 26) -15 204 -17 345 Sh korrashoiuteenused -2 078 -1 221 remont -2 405 -3 781 küte, elekter, vesi- ja kanalisatsioon, valve, korrashoid -10 721 -12 343 Netotulu kinnisvarainvesteeringute rentimisest kokku 43 827 45 409
103 Lisa 12. Materiaalne põhivara
Tuhandetes kroonides Maa Hooned Mas inad ja Muu Lõpeta- Kok k u ja seadmed materi- mata tööd rajatised aalne ja ette- põhivara maks ed Materiaalne põhivara seisuga 31.12.2008 (korrigeeritud) Soetusmaksumus 2 865 045 16 997 382 1 903 017 467 544 379 368 22 612 356 Akumuleeritud kulum 0 -3 859 930 -1 017 362 -215 758 0 -5 093 050 Jääkmaksumus 2 865 045 13 137 452 885 655 251 786 379 368 17 519 306 Sh panditud varad jääkväärtuses 0 36 692 0 0 0 36 692
2009. a toimunud muutused (korrigeeritud) Soetused ja parendused 200 32 832 49 130 18 689 920 815 1 021 666 Saadud mitterahaline sihtfinantseerimine 1 134 13 101 0 298 0 14 533 (vt lisa 23) Üle toodud kinnisvarainvesteeringutest 23 013 144 093 0 0 0 167 106 (vt lisa 11) Üle toodud müügiootel põhivarast 237 234 0 0 0 471 Amortisatsioon ja allahindlus (vt lisa 27) -90 -1 074 228 -203 220 -48 075 0 -1 325 613 Müük -2 722 -2 308 -178 0 0 -5 208 Mahakandmine (vt lisa 27) -50 -2 130 -1 635 -2 366 -1 848 -8 029 Üle antud mitterahaline sihtfinantseerimine 0 -16 045 0 0 0 -16 045 (vt lisa 23) Üle viidud kinnisvarainvesteeringutesse -4 172 -74 927 0 0 -156 708 -235 807 (vt lisa 11) Üle viidud müügiootel põhivaraks -269 -265 0 0 0 -534 (vt lisa 8) Ümberhindlus (objekt on soetatud 0 1 832 175 0 0 2 007 1995. a või varem)* Ümberhindlus (vara munitsipaliseerimine)* 495 656 6 500 0 0 0 502 156 Ümberklassifitseerimine 0 710 348 130 270 35 355 -875 973 0 2009. a toimunud muutused kokku (korrig) 512 937 -260 963 -25 458 3 901 -113 714 116 703
Materiaalne põhivara seisuga 31.12.2009 (korrigeeritud) Soetusmaksumus 3 377 982 17 821 162 2 014 360 508 289 265 654 23 987 447 Akumuleeritud kulum 0 -4 944 673 -1 154 163 -252 602 0 -6 351 438 Jääkmaksumus 3 377 982 12 876 489 860 197 255 687 265 654 17 636 009 Sh panditud varad jääkväärtuses 0 33 834 0 0 0 33 834 (vt lisa 32)
Keskmine kulumi norm (%) x 6,3 10,8 10,2 x x
104 Tuhandetes kroonides Maa Hooned Mas inad ja Muu Lõpeta- Kok k u ja seadmed materi- mata tööd rajatised aalne ja ette- põhivara maks ed 2010. a toimunud muutused Soetused ja parendused 2 228 13 781 66 105 8 989 323 087 414 190 Saadud mitterahaline sihtfinantseerimine 0 1 730 4 975 240 0 6 945 (vt lisa 23) Üle toodud kinnisvarainvesteeringutest 22 791 63 331 0 0 0 86 122 (vt lisa 11) Üle toodud müügiootel põhivarast 20 4 0 0 0 24 Amortisatsioon ja allahindlus (vt lisa 27) 0 -1 072 133 -179 220 -47 627 -44 -1 299 024 Müük -5 420 -4 650 -98 0 0 -10 168 Mahakandmine (vt lisa 27) -29 -4 849 -998 -4 237 -183 -10 296 Üle antud mitterahaline sihtfinantseerimine -150 0 0 0 0 -150 (vt lisa 23) Üle viidud kinnisvarainvesteeringutesse 13 376 -4 753 0 0 -4 483 4 140 (vt lisa 11) Ümberhindlus (objekt on soetatud 0 6 765 0 4 0 6 769 1995. a või varem)* Ümberhindlus (vara munitsipaliseerimine)* 283 000 8 801 0 0 0 291 801 Ümberklassifitseerimine 1 650 241 834 11 945 42 655 -298 084 0 2010. a toimunud muutused kokku 317 466 -750 139 -97 291 24 20 293 -509 647
Materiaalne põhivara seisuga 31.12.2010 Soetusmaksumus 3 695 448 18 109 213 2 009 028 498 884 285 947 24 598 520 Akumuleeritud kulum 0 -5 982 863 -1 246 122 -243 173 0 -7 472 158 Jääkmaksumus 3 695 448 12 126 350 762 906 255 711 285 947 17 126 362 Sh panditud varad jääkväärtuses 0 62 156 0 0 0 62 156 (vt lisa 32)
Keskmine kulumi norm (% ) x 6,0 9,0 10,4 x x
* Materiaalse põhivara ümberhindlust on täpsemalt selgitatud konsolideeritud netovara muutuste aruandes (vt punkt 7.5).
Maa, hoonete ja rajatiste soetusmaksumust, akumuleeritud kulumit ja jääkväärtust seisuga 01.01.2009 ja 31.12.2009 on korrigeeritud. 2009. aastal suurendati rajatiste amortisatsioonikulu 3390 tuhande krooni võrra (sh maade soetusmaksumus -378 tuhat krooni ja rajatiste kogunenud kulum -17 140 tuhat krooni) (vt selgitust lisas 1). 28. detsembril 2009 muudetud rahandusministri 11.12.2003. a määruse nr 105 „Riigi raamatupidamise üldeeskiri“ kohaselt kanti bilansist välja põhivarad soetusmaksumusega alla 30 tuhande krooni kokku soetusmaksumusega 134 485 tuhat krooni ja jääkväärtusega 6344 tuhat krooni. Lõpetamata tööde ja ettemaksete summas kajastuvad lõpetamata ehitused ja etapiviisilised soetused maksumuses 283 005 tuhat krooni (31.12.2009: 258 087 tuhat krooni) ja ettemaksed 2942 tuhat krooni (31.12.2009: 7567 tuhat krooni). Soetuste ja parenduste soetusmaksumuse summas kajastuvad renoveerimistööd summas 77 289 tuhat krooni (2009: 222 536 tuhat krooni) (sh hoonetele (v.a eluhooned) summas 76 256 tuhat krooni (2009: 210 595 tuhat krooni), teedele summas 199 tuhat krooni (2009: 4477 tuhat krooni) ja rajatistele summas 834 tuhat krooni (2009: 7464 tuhat krooni). 2010. aasta suurematest investeeringutest on antud põhjalikum ülevaade tegevusaruandes.
105 Materiaalse põhivara müük
Tuhandetes kroonides, aasta kohta 2010 2009 Müügihinnas 17 655 14 604 Müügikulud -38 -48 Vara jääkmaksumus -10 168 -5 208 Müügitulem (vt lisa 24) 7 449 9 348
Panditud varade kohta vt lisainformatsiooni lisast 32.
Lisa 13. Rendile võetud vara
Kapitalirendi tingimustel soetatud põhivara (grupp on rentnik) Kapitalirendile võetud vara varaliikide kaupa:
Tuhandetes kroonides Hooned ja Masinad ja Muu Kokku rajatised seadmed põhivara Kapitalirendile võetud vara seisuga 31.12.2009 Soetusmaksumus 1 000 368 214 1 659 370 873 Akumuleeritud kulum -429 -233 469 -953 -234 851 Jääkmaksumus 571 134 745 706 136 022
Kapitalirendile võetud vara seisuga 31.12.2010 Soetusmaksumus 1 000 332 561 825 334 386 Akumuleeritud kulum -572 -218 167 -212 -218 951 Jääkmaksumus 428 114 394 613 115 435
Kapitalirendi tingimustel soetatud põhivara muutused
Tuhandetes kroonides Saldo seisuga Saadud Arvestatud Rent Saldo seisuga 31.12.2009 kulum lõpetatud 31.12.2010 Soetusmaksumus 370 873 178 0 -36 665 334 386 Akumuleeritud kulum -234 851 0 -20 765 36 665 -218 951 Jääkmaksumus 136 022 178 -20 765 0 115 435
Tuhandetes kroonides Saldo seisuga Saadud Arvestatud Rent Saldo seisuga 31.12.2008 kulum lõpetatud 31.12.2009 Soetusmaksumus 368 090 30 661 0 -27 878 370 873 Akumuleeritud kulum -138 430 0 -96 421 0 -234 851 Jääkmaksumus 229 660 30 661 -96 421 -27 878 136 022
Kapitalirendi kohustused on esitatud lisas 19.
106 Müügi-tagasirenditehingud Swedbank Liising Eesti AS-ilt, Nordea Finance Estonia AS-ilt, SEB Liising AS-ilt ja Danske Bank AS Eesti filiaalilt on soetatud müügi-tagasirenditehinguga 43 kasutatud trammi. Müügi-tagasirendi tehinguga 2010. aastal põhivara ei soetatud (2009: soetati 6 kasutatud trammi ja saadi SEB Liising AS-ilt laenu summas 9000 tuhat krooni). Seisuga 31.12.2010 on nimetatud vara soetusmaksumus 40 505 tuhat krooni (31.12.2009: 40 377 tuhat krooni), kulum 15 987 tuhat krooni (31.12.2009: 10 844 tuhat krooni) ja jääkväärtus 24 518 tuhat krooni (31.12.2009: 29 533 tuhat krooni). Müügi- tagasirendikohustused on esitatud lisas 19.
Kontsessioonilepingute alusel soetatud põhivara (grupp on rentnik) Kontsessioonilepingute alusel ostetud vara varaliikide kaupa:
Tuhandetes kroonides Hooned Kokku (va eluhooned) Kapitalirendile võetud vara seisuga 31.12.2009 Soetusmaksumus 1 010 170 1 010 170 Akumuleeritud kulum -65 356 -65 356 Jääkmaksumus 944 814 944 814
Kapitalirendile võetud vara seisuga 31.12.2010 Soetusmaksumus 1 010 170 1 010 170 Akumuleeritud kulum -95 664 -95 664 Jääkmaksumus 914 506 914 506
Kontsessioonilepingute alusel soetatud põhivara muutused
Tuhandetes kroonides Saldo seisuga Arvestatud Saldo seisuga 31.12.2009 kulum 31.12.2010 Soetusmaksumus 1 010 170 0 1 010 170 Akumuleeritud kulum -65 356 -30 308 -95 664 Jääkmaksumus 944 814 -30 308 914 506
Tuhandetes kroonides Saldo seisuga Arvestatud Saldo seisuga 31.12.2008 kulum 31.12.2009 Soetusmaksumus 1 010 170 0 1 010 170 Akumuleeritud kulum -35 048 -30 308 -65 356 Jääkmaksumus 975 122 -30 308 944 814
107 Lisa 14. Kasutusrent
Kasutusrendi tingimustel rendile antud varad (grupp on rendileandja) Grupp rendib kasutusrendi (sh tasuta kasutusse antud) tingimustel välja järgmiseid põhivarasid:
Tuhandetes kroonides Kinnisvara- Maa, Kok k u investeeringud hooned ja (sh hoonestus- rajatised õigusega maad) Kasutusrendile antud varad seisuga 31.12.2009 Soetusmaksumus 1 266 700 1 295 484 2 562 184 Akumuleeritud kulum -159 643 -176 324 -335 967 Jääkmaksumus 1 107 057 1 119 160 2 226 217
Kasutusrendile antud varad seisuga 31.12.2010 Soetusmaksumus 880 477 1 140 511 2 020 988 Akumuleeritud kulum -224 965 -188 552 -413 517 Jääkmaksumus 655 512 951 959 1 607 471
Kasutusrendi tulu ja halduskulud
Tuhandetes kroonides, aasta kohta 2010 2009 Kasutusrendi tulu varadelt (vt lisa 22) 181 512 193 153 Kasutusrendile antud materiaalse põhivara halduskulud (vt lisa 26) -15 979 -15 014 Kasutusrendile antud kinnisvarainvesteeringute halduskulud (vt lisa 26) -15 204 -17 345
Renditulu kasutusrendilepingute mittekatkestatavatest tuleviku rendimaksetest Tuhandetes kroonides, aasta kohta 2010 2009 korrigeeritud Renditulu katkestamatutelt rendilepingutelt tulevastel perioodidel 110 177 142 518 sh järgmisel majandusaastal 43 305 50 364 1. kuni 2. aastal 26 808 23 300 2. kuni 3. aastal 13 660 21 157 3. kuni 4. aastal 10 112 19 672 4. kuni 5. aastal 6 994 16 417 peale 5. aastat 9 298 11 608
Esitatud andmed sisaldavad nii kinnisvarainvesteeringute kui ka materiaalse põhivara renditulu.
108 Kasutusrendi tingimustel rendile võetud varad (grupp on rentnik) Grupp on võtnud kasutusrendile hooned, ruumid, transpordivahendid, meditsiiniaparatuuri, majandusseadmed, arvutus- tehnika ja tarkvara.
Kasutusrendi kulu
Tuhandetes kroonides, aasta kohta 2010 2009 Rendikulu kasutusrendilepingutelt (vt lisa 26) -233 514 -173 749 sh hooned, ruumid, rajatised -173 007 -113 654 transpordivahendid -15 752 -16 815 riist- ja tarkvara -34 060 -33 203 inventar -6 092 -4 720 töömasinad -4 603 -5 357
Rendikulu kasutusrendilepingute mittekatkestatavatest tuleviku rendimaksetest
Tuhandetes kroonides, aasta kohta 2010 2009 Rendikulu katkestamatutelt kasutusrendilepingutelt tulevastel perioodidel 2 331 895 1 011 966 sh järgmisel majandusaastal 186 674 106 539 1. kuni 2. aastal 90 337 50 778 2. kuni 3. aastal 88 433 42 802 3. kuni 4. aastal 83 267 38 024 4. kuni 5. aastal 78 687 37 651 peale 5. aastat 1 804 497 736 172
Mittekatkestatavate rendimaksete hulgas on suurimad maksed need, mis tulenevad Tallinna elamuehitusprogrammi „5000 eluaset Tallinnasse” raames Skanska EMV AS-iga ja OÜ-ga Raadiku Arendus sõlmitud koostöölepingutest. Skanska EMV AS-iga 2007. aastal sõlmitud lepingu kohaselt rajati Loopealse elamurajoon, kus valmis 10 elamut. Linna ja erapartneri vahel on sõlmitud 30 aastane rendileping, millest tulenevalt on arvestatud järgmiste perioodide mittekatkestatavateks rendimakseteks 2010. aasta lõpu seisuga 865 774 tuhat krooni (2009: 899 640 tuhat krooni). OÜ-ga Raadiku Arendus 2007. aastal sõlmitud lepingu kohaselt võttis linn 20 aastaks rendile aadressil Raadiku 8 asuva kinnistu 9 korterelamut. Sõlmitud lepingu järgi on arvestatud järgmiste perioodide mittekatkestatavateks rendimakseteks 2010. aasta lõpu seisuga 86 070 tuhat krooni (2009: 48 215 tuhat krooni). 2010. aastal tegi OÜ Kooliarendus tervikremondi neljas linna üldhariduskoolis (Tallinna Liivalaia Gümnaasium, Tallinna Õismäe Gümnaasium, Tallinna Humanitaargümnaasium ja Tallinna Järveotsa Gümnaasium), mis võeti linna poolt 30 aastaks üürile. Selle tulemusena on arvestatud järgmiste perioodide mittekatkestatavateks rendimakseteks 2010. aasta lõpu seisuga 1 287 505 tuhat krooni (2009: 0 krooni).
Hoonestusõiguse lepingutes sisalduv tingimuslik müügileping AS Tallinna Tööstuspargid on seadnud seisuga 31.12.2010 viiele kinnistule hoonestusõigused, tähtajaga 5–10 aastat. Nimetatud kinnistud on bilansis kajastatud kinnisvarainvesteeringuna (vt lisa 11). Hoonestusõiguse saajatega on sõlmitud tingimuslikud müügilepingud, mille järgi on hoonestajatel õigus kinnistud välja osta alates hoonestusõiguse sõlmimisele järgnevast neljandast aastast. Alternatiivina võib pikendada hoonestusõiguse lepinguid 50 aasta võrra, kui hoonestaja on korrektselt täitnud lepingutingimused tootmisüksuse ehitamiseks ja töökohtade loomiseks. Sel juhul teenib AS Tallinna Tööstuspargid kinnistutelt hoonestusõiguse tulu.
109 Lisa 15. Immateriaalne põhivara
Tuhandetes kroonides Tarkvara Õigused ja Muu imma- Ette - Kok k u litsensid teriaalne maks ed põhivara Immateriaalne põhivara seisuga 31.12.2008 Soetusmaksumus 34 239 1 735 94 1 118 37 186 Akumuleeritud kulum -22 532 -733 -4 0 -23 269 Jääkmaksumus 11 707 1 002 90 1 118 13 917
2009. a toimunud muutused Soetused soetusmaksumuses 9 967 0 0 773 10 740 Amortisatsioon ja allahindlused (lisa 27) -6 372 -378 -14 0 -6 764 Ümberklassifitseerimine 1 544 0 0 -1 544 0 2009. a toimunud muutused kokku 5 139 -378 -14 -771 3 976
Immateriaalne põhivara seisuga 31.12.2009 Soetusmaksumus 44 664 1 734 94 347 46 839 Akumuleeritud kulum -27 818 -1 110 -18 0 -28 946 Jääkmaksumus 16 846 624 76 347 17 893
2010. a toimunud muutused Soetused soetusmaksumuses 5 672 0 0 4 779 10 451 Amortisatsioon ja allahindlused (lisa 27) -5 554 -244 -14 0 -5 812 Mahakandmine (vt lisa 27) -3 -13 0 0 -16 Ümberklassifitseerimine 2 643 0 0 -2 643 0 2010. a toimunud muutused kokku 2 758 -257 -14 2 136 4 623
Immateriaalne põhivara seisuga 31.12.2010 Soetusmaksumus 49 440 1 587 94 2 483 53 604 Akumuleeritud kulum -29 836 -1 220 -32 0 -31 088 Jääkmaksumus 19 604 367 62 2 483 22 516
110 Lisa 16. Maksu- ja trahvikohustused ning saadud ettemaksed
Tuhandetes kroonides, seisuga 31. detsember 2010 2009 Lühiajalised maksu- ja trahvikohustused ning saadud ettemaksed Saadud muude maksude ettemaksed 603 149 Mak s ud Käibemaks 2 684 2 628 Sotsiaalmaks 81 798 82 678 Füüsilise isiku tulumaks 40 281 40 890 Töötuskindlustusmaksed 9 137 9 233 Kogumispensioni maksed 1 462 0 Erisoodustuste tulumaks 762 904 Maamaks 0 327 Muud maksukohustused 72 35 Maksud kokku 136 196 136 695 Loodusressursside kasutamise kohustus 12 51 Trahvikohustused 0 36 Maksuvõlalt arvestatud intressikohustused 18 11 Lühiajalised maksu- ja trahvikohustused ning saadud ettemaksed kokku 136 829 136 942
Maksu- ja trahvikohustused ning saadud ettemaksed kokku 136 829 136 942
Lisa 17. Muud kohustused ja saadud ettemaksed
Tuhandetes kroonides, seisuga 31. detsember 2010 2009 Lühiajalised muud kohustused ja saadud ettemaksed Muud viitvõlad 278 967 Intressikohustused 5 031 4 283 Toetuste ja siirete kohustused 6 658 1 661 Muud kohustused 4 089 3 094 Toetusteks saadud ettemaksed 48 386 30 803 Muud saadud ettemaksed ja tulevaste perioodide tulud 5 000 4 105 Lühiajalised muud kohustused ja saadud ettemaksed kokku 69 442 44 913
Pikaajalised muud kohustused ja saadud ettemaksed Sihtfinantseerimise kohustused 192 192 Muud saadud ettemaksed ja tulevaste perioodide tulud 1 045 698 Pikaajalised muud kohustused ja saadud ettemaksed kokku 1 237 890
Muud kohustused ja saadud ettemaksed kokku 70 679 45 803
111 Lisa 18. Eraldised
Tuhandetes kroonides Saldo Kas utatud Tühistatud / Arvestatud Saldo 31.12.2009 perioodi lisandunud intressikulu 31.12.2010 korrigeeritud jooksul perioodi jooksul (vt lisa 28) Kohtuprotsesside suhtes 43 300 -10 595 -18 730 1 132 15 107 Muud eraldised 1 689 -255 9 012 0 10 446 Eraldised kokku 44 989 -10 850 -9 718 1 132 25 553 sh lühiajalised eraldised 26 121 -10 850 4 565 0 19 836 pikaajalised eraldised 18 868 0 -14 283 1 132 5 717
Tuhandetes kroonides Saldo Kas utatud Tühistatud / Arvestatud Saldo 31.12.2008 perioodi lisandunud intressikulu 31.12.2009 korrigeeritud jooksul perioodi jooksul korrigeeritud Kohtuprotsesside suhtes 54 433 -11 039 -2 504 2 410 43 300 Muud eraldised 0 0 1 689 0 1 689 Eraldised kokku 54 433 -11 039 -815 2 410 44 989 sh lühiajalised eraldised 14 265 -11 039 22 895 0 26 121 pikaajalised eraldised 40 168 0 -23 710 2 410 18 868 Eraldisi (lühiajalised) kohtuprotsesside suhtes on suurendatud seisuga 01.01.2009 summas 2793 tuhat krooni ja seisuga 31.12.2009 summas 2905 tuhat krooni. Lisandunud eraldisi 2009. aastal on suurendatud summas 112 tuhat krooni (vt selgitust lisas 1).
Kohtuprotsesside olulisemad eraldised Grupi vastu on esitatud nõuded valdavalt seoses lepingute täitmise (nt mitteeluruumide rendilepingute, laenulepingute täitmine), avalik-õiguslikus suhtes kahjude tekitamise (omandireformi käigus vastu võetud ebaõiged otsused, eluruumide erastamine, ehitus- ja planeerimistegevus) ja taristu rekonstrueerimisel kantud kulutuste hüvitamisega. Nende nõuetega seoses on 31.12.2010 seisuga moodustatud lühiajaline eraldis summas 14 090 tuhat krooni (31.12.2009: 24 432 tuhat krooni) ja pikaajaline eraldis summas 1017 tuhat krooni (31.12.2009: 18 868 tuhat krooni). Suuremad kahju hüvitamise nõuded linna vastu on seisuga 31.12.2010 esitanud AS Hotell Viru seoses Viru väljaku detailplaneeringu kehtetuks tunnistamisega (nõue summas 162 063 000 krooni) ja OÜ CBD Varahaldus seoses Pärnu mnt 18 linnavara võõrandamisega (nõue summas 97 738 000 krooni).
Eraldis tasuta hambaravi osutamiseks toimetulekuraskustega isikutele Seoses Tallinna teise abipaketiga linnaelanikule ja ettevõtjale 2011–2012 (Tallinna Linnavolikogu 02.12.2010 otsus nr 276 punkt 2.17) on SA Tallinna Hambapolikliinikul kohustus osutada tasuta hambaravi toimetulekuraskustes isikutele 2011. aastal summas 5000 tuhat krooni ja 2012. aastal summas 5000 tuhat krooni (ühe isiku kohta kuni 2 tuhat krooni kalendriaastas). Sellest tulenevalt moodustati eraldis. Lühiajaline eraldis 2011. aastaks kajastatakse nominaalväärtuses. Pikaajaline eraldis 2012. aastaks kajastatakse nüüdisväärtuses. Vahe nominaalväärtuse ja nüüdisväärtuse vahel summas 300 tuhat krooni kajastatakse intressikuluna 2012. aastal.
112 Lisa 19. Laenukohustused
Laenukohustused korrigeeritud soetusmaksumuses
Tuhandetes kroonides, seisuga 31. detsember 2010 2009 2008 korrigeeritud Lühiajalised laenukohustused Arvelduskrediit 22 950 22 639 26 537 Emiteeritud pikajaliste võlakirjade lühiajaline osa nominaalväärtuses 173 729 173 729 168 190 Pikaajaliste pangalaenude nominaalväärtuses tagasimaksed järgmisel perioodil 99 633 99 633 86 868 Kapitalirendikohustused 58 705 74 245 79 939 Kohustused teenuste kontsessioonikokkulepete alusel 14 566 13 787 12 735 Lühiajalised laenukohustused kokku 369 583 384 033 374 269
Pikaajalised laenukohustused Emiteeritud võlakirjad nominaalväärtuses 2 215 689 2 173 417 1 780 381 Pangalaenud nominaalväärtuses 831 352 930 984 1 030 617 Kapitalirendikohustused 66 349 120 100 168 568 Kohustused teenuste kontsessioonikokkulepete alusel 950 290 964 856 978 643 Pikaajalised laenukohustused kokku 4 063 680 4 189 357 3 958 209
Laenukohustused kokku 4 433 263 4 573 390 4 332 478
Muutused laenukohustustes
Tuhandetes kroonides, aasta kohta 2010 2009 2008 korrigeeritud
Korrigeeritud soetusmaksumus aasta algul 4 573 390 4 332 478 3 316 804 Aruandeperioodil toimunud liikumised Võetud arvelduskrediit 311 0 26 522 Tagasimakstud arvelduskrediit (-) 0 -3898 -12 Võlakirjade emiteerimine 216 001 569 536 161 160 Võlakirjade lunastamine (-) -173 729 -170 961 -150 807 Tagasi makstud laenud (-) -99 632 -86 868 -114 073 Kapitalirendi kohustuste ümberhindamine (-) 2 3 0 Võetud kapitalirendikohustused 178 30 658 91 404 Tagasi makstud kapitalirendikohustused (-) -69 471 -84 823 -81 624 Tagasi makstud kohustused teenuste kontsessioonikokkulepete alusel -13 787 -12 735 -9 624 Korrigeeritud soetusmaksumus aasta lõpul 4 433 263 4 573 390 4 332 478
113 Kapitalirendikohustus (rendimaksete nüüdisväärtus)
Tuhandetes kroonides Saldo seisuga Saadud Tasutud Saldo seisuga 31.12.2009 rendimaksed 31.12.2010 Rendimaksete algmaksumus 398 751 180 0 398 931 Tasutud -204 406 0 -69 471 -273 877 Rendimaksete võlgnevus 194 345 180 -69 471 125 054
Tuhandetes kroonides Saldo seisuga Saadud Tasutud Saldo seisuga 31.12.2008 rendimaksed 31.12.2009 Rendimaksete algmaksumus 368 090 30 661 0 398 751 Tasutud -119 583 0 -84 823 -204 406 Rendimaksete võlgnevus 248 507 30 661 -84 823 194 345
Kontsessioonilepingute kohustus (rendimaksete nüüdisväärtus)
Tuhandetes kroonides Saldo seisuga Tasutud Saldo seisuga 31.12.2009 rendimaksed 31.12.2010 Rendimaksete algmaksumus 1 010 170 0 1 010 170 Tasutud -31 527 -13 787 -45 314 Rendimaksete võlgnevus 978 643 -13 787 964 856
Tuhandetes kroonides Saldo seisuga Tasutud Saldo seisuga 31.12.2008 rendimaksed 31.12.2009 Rendimaksete algmaksumus 1 010 170 0 1 010 170 Tasutud -18 792 -12 735 -31 527 Rendimaksete võlgnevus 991 378 -12 735 978 643
114 Emiteeritud võlakirjad (nominaalväärtuses) ja tingimused
Tuhandetes kroonides Saldo Tagasi maksta Tagasi- Intressi- Alus - seisuga mak s e määr valuuta tähtaeg Võlakirja emiteerija 1 aasta 1-5 aasta Üle 5 aasta jooksul jooksul
31.12.2010 Bayerische Hypo- und 209 962 59 989 149 973 0 06.2014 0,25%+6 kuu EUR Vereinsbank AG (Saksamaa) EURIBOR Dexia Kommunaalkredit Bank 99 997 0 99 997 0 12.2015 0,09%+6 kuu EUR AG (Luksemburg) EURIBOR Dexia Kommunaalkredit Bank 348 668 20 529 82 112 246 027 11.2027 0,055%+6 kuu EUR AG (Luksemburg) EURIBOR AB Svensk (Rootsi) 236 368 21 488 85 952 128 928 10.2021 0,07%+ 6 kuu EUR EURIBOR AB Svensk (Saksamaa) 237 516 21 592 86 370 129 554 10.2021 0,07%+6 kuu EUR EURIBOR Nordic Investment Bank 322 352 30 166 120 668 171 518 11.2022 0,2%+6 kuu EUR (Soome) EURIBOR Nordic Investment Bank 105 771 10 014 40 056 55 701 03.2021 0,2%+6 kuu EUR (Soome) EURIBOR Nordic Investment Bank 51 556 4 412 17 648 29 496 03.2022 0,2%+6 kuu EUR (Soome) EURIBOR Nordic Investment Bank 69 924 5 539 22 156 42 229 03.2023 0,2%+6 kuu EUR (Soome) EURIBOR Nordea Bank Finland Plc Eesti 491 303 0 491 303 0 03.2012 3%+3 kuu EUR filiaal EURIBOR Nordea Bank Finland Plc Eesti 216 001 0 0 216 001 12.2020 1,3%+3 kuu EUR filiaal EURIBOR Võlakirjad kokku 2 389 418 173 729 1 196 235 1 019 454
31.12.2009 Bayerische Hypo- und 269 951 59 989 209 962 0 06.2014 0,25%+6 kuu EUR Vereinsbank AG (Saksamaa) EURIBOR Dexia Kommunaalkredit Bank 99 997 0 0 99 997 12.2015 0,09%+6 kuu EUR AG (Luksemburg) EURIBOR Dexia Kommunaalkredit Bank 369 197 20 529 82 112 266 556 11.2027 0,055%+6 kuu EUR AG (Luksemburg) EURIBOR AB Svensk (Rootsi) 257 856 21 488 85 952 150 416 10.2021 0,07%+ 6 kuu EUR EURIBOR AB Svensk (Saksamaa) 259 108 21 592 86 370 151 146 10.2021 0,07%+6 kuu EUR EURIBOR Nordic Investment Bank 352 518 30 166 120 667 201 685 11.2020 0,2%+6 kuu EUR (Soome) EURIBOR Nordic Investment Bank 115 785 10 014 40 056 65 715 03.2021 0,2%+6 kuu EUR (Soome) EURIBOR Nordic Investment Bank 55 968 4 412 17 648 33 908 03.2022 0,2%+6 kuu EUR (Soome) EURIBOR Nordic Investment Bank 75 463 5 539 22 156 47 768 03.2023 0,2%+6 kuu EUR (Soome) EURIBOR Nordea Bank Finland Plc Eesti 491 303 0 491 303 0 03.2012 3%+3 kuu filiaal EURIBOR Võlakirjad kokku 2 347 146 173 729 1 156 226 1 017 191
115 Pikaajaliste pangalaenude põhiosa (nominaalväärtuses) ja tingimused
Tuhandetes kroonides Saldo Tagasi maksta Tagasi- Intressi- Al us- seisuga makse määr valuuta tähtaeg Laenu andja 1 aasta 1-5 aasta Üle 5 jooksul jooksul aasta 31.12.2010 Nordea Bank Finland Plc 67 982 6 474 25 898 35 610 03.2021 0,2% + 6 kuu EUR Eesti filiaal EURIBOR Nordea Bank Finland Plc 43 367 7 228 28 910 7 229 12.2016 0,3% + 1 kuu EUR Eesti filiaal EURIBOR Põhjamaade 135 964 12 949 51 796 71 219 03.2021 0,15%+ 6 kuu EUR Investeerimispank (Soome) EURIBOR AB Svensk (Rootsi) 210 000 46 667 163 333 0 04.2015 0,09%+ 3 kuu EUR EURIBOR European Investment Bank 473 672 26 315 105 261 342 096 12.2028 0,128%+ 3 EUR (Luksemburg) kuu EURIBOR Pangalaenud kokku 930 985 99 633 375 198 456 154
31.12.2009 Nordea Bank Finland Plc 74 456 6 474 25 898 42 084 03.2021 0,2% + 6 kuu EUR Eesti filiaal EURIBOR Nordea Bank Finland Plc 50 595 7 228 28 910 14 457 12.2016 0,3% + 1 kuu EUR Eesti filiaal EURIBOR Põhjamaade 148 912 12 949 51 795 84 168 03.2021 0,15%+ 6 kuu EUR Investeerimispank (Soome) EURIBOR AB Svensk (Rootsi) 256 667 46 667 186 667 23 333 04.2015 0,09%+ 3 kuu EUR EURIBOR European Investment Bank 499 987 26 315 105 260 368 412 12.2028 0,128%+ 3 EUR (Luksemburg) kuu EURIBOR
116 Kapitalirendikohustused ja tingimused
Tuhandetes kroonides Saldo seisuga Tagasi maksta Rendiperiood Liisingu andja 1 aasta 1-5 aasta Üle 5 aasta jooksul jooksul 31.12.2010 SEB Liising AS 67 883 26 674 41 209 0 2000...2014 Swedbank Liising AS 706 594 112 0 2004...2012 Nordea Finance Estonia AS 44 233 26 421 17 812 0 2006...2013 Balti Bussi Grupp AS 2 687 1 886 801 0 2007...2011 Danske Bank AS Eesti filiaal 8 744 3 021 5 723 0 2008...2013 Muud liisingfirmad 801 109 387 305 2002...2054 Kapitalirent kokku 125 054 58 705 66 044 305
31.12.2009 SEB Liising AS 103 119 40 052 63 067 0 2000...2014 Swedbank Liising AS 2 613 1 907 706 0 2004...2012 Nordea Finance Estonia AS 71 337 27 220 44 117 0 2006...2013 Balti Bussi Grupp AS 4 653 1 966 2 687 0 2007...2011 Danske Bank AS Eesti filiaal 11 734 2 947 8 787 0 2008...2013 Muud liisingfirmad 889 153 57 679 2007...2011 Kapitalirent kokku 194 345 74 245 119 421 679
Kontsessioonilepingute kohustused ja tingimused
Tuhandetes kroonides Saldo Tagasi maksta Tagasi - Intressi- Al us- seisuga makse määr valuuta tähtaeg Laenu andja 1 aasta 1-5 aasta Üle 5 jooksul jooksul aasta 31.12.2010 Riigi Kinnisvara AS 284 970 9 043 38 239 237 688 Pae Gümnaasium 5 702 1 221 4 481 0 06.2015 6,07% EEK Lasnamäe Vene Gümnaasium 89 219 2 097 9 353 77 769 06.2035 4,75% EEK Linnamäe Vene Lütseum 67 456 1 513 6 805 59 138 06.2035 4,75% EEK Mustamäe Gümnaasium 7 213 1 545 5 668 0 06.2015 6,07% EEK Mustamäe 74 004 1 739 7 758 64 507 06.2035 4,75% Humanitaargümnaasium EEK Rahumäe Põhikool 41 376 928 4 174 36 274 06.2035 4,75% EEK Vivatex Holding OÜ 359 276 2 957 14 685 341 634 Pelgulinna Gümnaasium 96 694 865 4 242 91 587 11.2036 9,00% EEK Tall.32. Keskkool 79 521 657 3 260 75 604 11.2036 8,50% EEK Kristiine Gümnaasium 66 764 551 2 737 63 476 11.2036 8,00% EEK Laagna Gümnaasium 81 440 619 3 113 77 708 11.2036 8,50% EEK Kalamaja Põhikool 34 857 265 1 333 33 259 11.2036 9,00% EEK BCA Center OÜ 320 610 2 566 12 801 305 243 Karjamaa Gümnaasium 59 948 495 2 458 56 995 11.2036 9,00% EEK Haabersti Vene Gümnaasium 76 982 636 3 156 73 190 11.2036 8,50% EEK Sikupilli Keskkool 59 817 494 2 452 56 871 11.2036 8,50% EEK Nõmme Gümnaasium 35 860 272 1 371 34 217 11.2036 9,00% EEK Tallinna Ühisgümnaasium 88 003 669 3 364 83 970 11.2036 8,50% EEK Kohustused teenuste 964 856 14 566 65 725 884 565 kontsessioonikokkulepete alusel kokku
117 Tuhandetes kroonides Saldo Tagasi maksta Tagasi - Intressi- Al us- seisuga makse määr valuuta tähtaeg Laenu andja 1 aasta 1-5 aasta Üle 5 jooksul jooksul aasta 31.12.2009 Riigi Kinnisvara AS 293 688 8 718 38 291 246 679 Pae Gümnaasium 6 900 1 198 5 041 661 06.2015 6,07% EEK Lasnamäe Vene Gümnaasium 91 228 2 009 8 958 80 261 06.2035 4,75% EEK Linnamäe Vene Lütseum 68 900 1 444 6 497 60 959 06.2035 4,75% EEK Mustamäe Gümnaasium 8 728 1 515 6 379 834 06.2015 6,07% EEK Mustamäe 75 671 1 666 7 431 66 574 06.2035 4,75% EEK Humanitaargümnaasium Rahumäe Põhikool 42 261 886 3 985 37 390 06.2035 4,75% EEK Vivatex Holding OÜ 361 993 2 716 13 493 345 784 Pelgulinna Gümnaasium 97 492 799 3 916 92 777 11.2036 9,00% EEK Tall.32. Keskkool 80 125 603 2 997 76 525 11.2036 8,50% EEK Kristiine Gümnaasium 67 271 506 2 515 64 250 11.2036 8,00% EEK Laagna Gümnaasium 82 006 566 2 846 78 594 11.2036 8,50% EEK Kalamaja Põhikool 35 099 242 1 219 33 638 11.2036 9,00% EEK BCA Center OÜ 322 962 2 353 11 740 308 869 Karjamaa Gümnaasium 60 402 455 2 258 57 689 11.2036 9,00% EEK Haabersti Vene Gümnaasium 77 566 584 2 900 74 082 11.2036 8,50% EEK Sikupilli Keskkool 60 272 454 2 254 57 564 11.2036 8,50% EEK Nõmme Gümnaasium 36 109 249 1 253 34 607 11.2036 9,00% EEK Tallinna Ühisgümnaasium 88 613 611 3 075 84 927 11.2036 8,50% EEK Kohustused teenuste 978 643 13 787 63 524 901 332 kontsessioonikokkulepete alusel kokku
Laenukohustustega seotud tulu ja kulud on kajastatud tulemiaruande kirjel „Finantstulud ja -kulud” (vt lisa 28). Informatsioon võlakohustuste tagatiste kohta on esitatud lisas 32.
Lisa 20. Tuletisinstrumendid
Laenutehingute intressiriski maandamise swap-lepingud Grupil on sõlmitud ujuva intressimääraga laenulepingutest tuleneva intressiriski maandamiseks 7 swap-lepingut, millest kuute kajastatakse IAS 39 erireegli kohaselt (hedge accounting). Nimetatud kuue tuletisinstrumendi õiglase väärtuse muutust kajastatakse otse netovaras. Seitsmenda swap-lepingu puhul ei rakendata IAS 39 erireeglit ning õiglase väärtuse muutust kajastatakse tulemiaruandes (vt lisa 1).
Tuletisinstrumentidega seotud kohustused (väärtuse muutuse kajastamine netovaras) Linn on määratlenud oma finantsriskide maandamise poliitika linna arengukavas, rahaliste vahendite haldamise korras ja eelarve strateegias. Nimetatud dokumentide kohaselt fikseeritakse laenuintressid linna laenuportfellist kuni 75% ulatuses. Ujuva intressimääraga laenulepingutest tulenevate intressiriskide maandamiseks on linn kasutanud tuletisinstrumente (interest rate swap). Swap-lepingute sõlmimise otsustamisel fikseeritakse, milliste laenutehingute intressiriske ja millises mahus ning millise riskimaandamise instrumendiga maandatakse. Samuti prognoositakse mõju linna finantskuludele ja seeläbi ka rahavoogudele. Hindamise aluseks on EURIBORi muutuse prognoosid ja 5-aastane majandustsükkel, mistõttu on ka swap-lepingud 5-aastased. Seisuga 31.12.2010 on linn sõlminud ujuva intressimääraga laenude intressikulu fikseerimiseks 6 swap-lepingut, mille õiglane väärtus oli negatiivne summas 23 290 tuhat krooni (31.12.2009: 29 479 tuhat krooni). Rahavoogude riskimaandamise instrumendiga on kaetud 40% linna laenukohustustest.
118 Tuhandetes kroonides Algus Lõpp- Al us- Turu- Turu- Turu- kuupäev kuupäev summa väärtus väärtuse väärtus seisuga muutus seisuga 31.12.2009 31.12.2010 Tuletisinstrumentide kohustused (alusvarade lõikes) AB Svensk (Rootsi), laenuleping 04.04.2006 04.04.2011 349 999 8 675 -5 898 2 777 Bayerische Hypo- und Vereinsbank (Saksamaa), võlakirjad 16.06.2006 16.06.2011 449 918 8 121 -5 625 2 496 Dexia Kommunaalkredit Bank AG (Luksemburg), võlakirjad 30.06.2006 30.06.2011 99 997 3 353 -2 132 1 221 Nordea Bank Finland Plc Eesti filiaal, laenuleping 16.03.2009 17.03.2014 77 693 1 511 642 2 153 Põhjamaade Investeerimispank (Soome), laenuleping 15.09.2009 15.09.2014 148 909 2 338 1 677 4 015 Dexia Kommunaalkredit Bank AG (Luksemburg), võlakirjad 30.11.2009 01.12.2014 369 197 5 481 5 147 10 628 Tuletisinstrumentide kohustused kokku 1 495 713 29 479 -6 189 23 290
Riskimaandamise reserv Ülaltoodud tuletisinstrumentide õiglase väärtuse muutuse ja tulemiaruandes kajastatud intressikulu vahet kajastatakse netovaras riskimaandamise reservi kirjel.
Tuhandetes kroonides, aasta kohta 2010 2009 Riskimaandamise reserv aasta algul -25 593 -13 305 Arveldatud rahas -27 941 -8 010 Tuletisinstrumentide õiglase väärtuse muutus 6 189 -17 415 Arvestatud intressikulu (+), -tulu (-) (vt lisa 28) 27 217 13 137 Riskimaandamise reserv aasta lõpul -20 128 -25 593
Swap’ide turuväärtuse aluseks on Nordea Bank Finland Plc Eesti filiaal ja AS-i SEB Eesti Ühispank noteeringud. Tuletisinstrumentidega seotud maksed tehakse eurodes.
Tuletisinstrumentidega seotud kohustused (väärtuse muutuse kajastamine tulemiaruandes) Ujuva intressimääraga laenulepingutest tuleneva intressiriski maandamiseks on AS Lääne-Tallinna Keskhaigla sõlminud tuletisinstrumendi lepingu Nordea Bank Finland Plc-ga (interest rate swap). Riskimaandamise alustamisel ei ole ettevõte kirjalikult tõendanud riskimaandamise efektiivsust, seetõttu ei ole tuletisinstrumendi kajastamisel rakendatud ka riskimaandamise erireegleid IAS 39 kohaselt. Tuletisinstrumendi õiglase väärtuse muutusega seotud kahjum kajastatakse alates 2009. aastast tulemiaruande kirjel „Intressikulud“ ja kohustus bilansis kirjel „Tuletisinstrumendid“. Swap’i turuväärtuse aluseks on Nordea Bank Finland Plc Eesti filiaal noteering. Tuletisinstrumentidega seotud maksed tehakse eurodes.
Tuhandetes kroonides Algus Lõpp- Alus- Turuväärtus Turu- Turuväärtus kuupäev kuupäev s umma seisuga väärtuse seisuga 31.12.2009 muutus 31.12.2010 Tuletisinstrumentide kohustused (alusvarade lõikes) Nordea Bank Finland Plc Eesti filiaal, laenuleping 31.07.2007 13.12.2016 64 448 4 210 -206 4 004 Tuletisinstrumentide kohustused kokku 64 448 4 210 -206 4 004
Diiselkütuse hinna swap-lepingud Diiselkütuse hinna swap-lepingute (commodity swap – cash settled) eesmärk on kütuse hinna muutumise riski maandamine. Tallinna Autobussikoondise AS sõlmis tehingu kindla koguse fikseeritud hinnaga diislikütuse ostuks
119 perioodil (01.01.2009–31.12.2009) ning need on määratletud rahavoo riskimaandamise instrumentidena, kus maandatavaks alusinstrumendiks on suure tõenäosusega prognoositavad diislikütuse ostutehingud. Tehingute turuväärtuse määramise aluseks on Platt’s European noteeringud. Tehingute hinnad on noteeritud USA dollarites. Seisuga 31.12.2010 diiselkütuse hinna swap-lepingu kohustust ei ole (31.12.2009: 965 tuhat krooni).
Muutused diiselkütuse hinna swap-lepingute osas
Tuhandetes kroonides, aasta kohta 2010 2009 Turuväärtus aruandeperioodi algul 965 14 600 Turuväärtuse muutuse kulu (+), tulu (-) (vt lisa 28) 0 -1 078 Arveldatud rahas (tasutud) -965 -12 557 Turuväärtus aruandeperioodi lõpul 0 965
Lisa 21. Maksude, lõivude ja trahvide tulud ja kulud
Tuhandetes kroonides, aasta kohta 2010 2009 Maksutulud Mak s ud Tulumaks 3 249 088 3 528 560 Maamaks 331 267 320 269 Paadimaks 68 0 Müügimaks 149 620 0 Reklaamimaks 27 224 29 016 Teede ja tänavate sulgemise maks 14 079 15 832 Parkimistasu 70 392 79 015 Maksud kokku 3 841 738 3 972 692 Muud maksu- ja trahvitulud Intressid muudelt maksuvõlgadelt 719 200 Muud viivisintressitulud 3 037 1 227 Maardlate kaevandamisõiguse tasu 1 173 3 214 Tasu vee erikasutusest 2 665 2 473 Trahvid 15 272 33 096 Sh väärteomenetluse seadustiku alusel määratud trahvid 15 355 28 214 muud trahvid -83 4 882 Saastetasud jäätmete viimisel keskkonda 7 225 13 269 Muud maksu- ja trahvitulud kokku (vt lisa 24) 30 091 53 479 Maksutulud kokku 3 871 829 4 026 171
Maksu-, lõivu- ja trahvikulud Käibemaksukulu kaupade ja teenuste, sh põhivara soetuselt -406 644 -457 849 Lõivukulu -1 324 -2 139 Maamaks -2 234 -2 344 Ettevõtte tulumaks -86 -109 Trahvid -246 -62 Maksuvõlalt arvestatud intressid -51 -109 Loodusressursside kasutamise ja saastetasud -180 -192 Kohtuotsuste alusel välja mõistetud nõuded -6 0 Muud maksud -118 -31 Maksu-, lõivu- ja trahvikulud kokku -410 889 -462 835 Ebatõenäoliselt laekuvad maksu- ja trahvinõuded (vt lisa 4) -6 876 -8 203 Kulu ebatõenäoliselt laekuvaks hinnatud maksu- ja trahvinõuetest kokku -6 876 -8 203 Maksu-, lõivu- ja trahvikulud kokku (vt lisa 26) -417 765 -471 038
Tulu-, maa- ja müügimaksu kogub Maksu- ja Tolliamet. 2010. aasta lõpuks deklareeritud, kuid üle kandmata maksutulu on kajastatud Maksu- ja Tolliametist saadud teatise kohaselt.
120 Lisa 22. Müüdud tooted ja teenused
Tuhandetes kroonides, aasta kohta 2010 2009 Riigilõivud 7 428 6 919 Tulu majandustegevus est Tulud haridusalasest tegevusest 257 924 266 489 Sh tulu koolitusteenuse osutamisest 54 347 63 822 koolieelsete lasteasutuste kohatasu 100 540 101 918 tasu toitlustamiskuludeks 66 178 63 834 õppekava välisest tegevusest saadud tulud 11 100 11 043 tulud kutseõppeasutuste teenustest 69 630 muud tulud haridusalasest tegevusest 25 690 25 242 Tulud kultuuri- ja kunstialasest tegevusest 54 851 52 634 Tulud spordi- ja puhkealasest tegevusest 42 884 43 244 Tulud tervishoiust 1 843 761 1 839 048 Sh haiglate tulud 1 654 584 1 638 440 ambulatooriumide ja polikliinikute tulud 84 956 86 711 muud tulud tervishoiust 104 221 113 897 Tulud sotsiaalabialasest tegevusest 40 338 40 404 Elamu- ja kommunaaltegevuse tulud 38 421 36 366 Muu elamute ja korterite üür ja rent ( vt lisa 14 ) 25 894 23 454 Kinnisvarainvesteeringute üür ja rent (vt lisa 11, 14) 59 031 62 754 Mitteeluruumide ja muu vara üür ja rent (vt lisa 14) 53 958 53 454 Hoonestusõiguse seadmise tasu (vt lisa 14) 12 974 13 464 Kasutamisõiguse tasu (vt lisa 14) 29 655 40 027 Tulud keskkonnaalasest tegevusest 665 559 Üldvalitsemise tulud 2 174 2 249 Tulud transpordialasest tegevusest 280 592 267 371 Tulud muudelt majandusaladelt 12 230 14 664 Üüri ja rendiga kaasnev tulu 77 082 70 090 Muu toodete ja teenuste müük 54 366 64 654 Tulu majandustegevusest kokku 2 886 800 2 890 925 Müüdud tooted ja teenused kokku 2 894 228 2 897 844
121 Lisa 23. Saadud ja antud toetused
Tuhandetes kroonides, aasta kohta 2010 2009 Saadud toetused Sihtfinantseerimine tegevuskuludeks Kodumaine sihtfinantseerimine tegevuskuludeks 156 929 158 959 Kodumaise sihtfinantseerimise vahendamine tegevuskuludeks 109 0 Välismaine sihtfinantseerimine tegevuskuludeks 57 960 21 702 Välismaise sihtfinantseerimise vahendamine tegevuskuludeks 2 888 976 Välismaise sihtfinantseerimise kaasfinantseerimine tegevuskuludeks 910 372 Tagasi nõutud välismaine sihtfinantseerimine (miinusega) -83 -5 Sihtfinantseerimine tegevuskuludeks kokku 218 713 182 004 Sihtfinantseerimine põhivara soetuseks Kodumaine sihtfinantseerimine põhivara soetuseks Rahaline sihtfinantseerimine 19 843 19 337 Mitterahaline sihtfinantseerimine (toetuse andja tasus otse tarnijale) 4 961 785 Kaupadena saadud mitterahaline sihtfinantseerimine (vt lisa 11, 12) 6 945 27 402 Kodumaine sihtfinantseerimine põhivara soetuseks kokku 31 749 47 524 Välismaine sihtfinantseerimine põhivara soetuseks Rahaline sihtfinantseerimine 17 380 34 115 Mitterahaline sihtfinantseerimine (toetuse andja tasus otse tarnijale) 115 197 44 107 Tagasi nõutud välismaine sihtfinantseerimine (miinusega) -582 -2 797 Välismaine sihtfinantseerimine põhivara soetuseks kokku 131 995 75 425 Sihtfinantseerimine põhivara soetuseks kokku 163 744 122 949 Mittesihtotstarbeline finantseerimine Riigieelarvest kohaliku omavalitsuse eelarve tasandusfondi 892 704 874 608 Muud toetused avalik-õiguslikele juriidilistele isikutele 1 363 373 Muu mittesihtotstarbeline finantseerimine 2 366 3 400 Mittesihtotstarbeline finantseerimine kokku 896 433 878 381 Saadud toetused kokku 1 278 890 1 183 334
Antud toetused Sotsiaalabitoetused füüsilistele isikutele Peretoetused (sünnitoetused, lapse koolitoetused, lapsehooldustasud jm) -38 075 -63 898 Toimetulekutoetus -56 451 -21 998 Toetused töötutele -370 -276 Toetused puudega inimestele ja nende hooldajatele -21 870 -21 032 Õppetoetused -516 -1 327 Muud sotsiaalabitoetused (toetused vanuritele, matusetoetused jm) -125 418 -121 322 Preemiad ja stipendiumid -1 874 -3 952 Sotsiaaltoetused avaliku sektori töövõtjatele -306 -309 Sotsiaaltoetused kokku -244 880 -234 114 Sihtfinantseerimine Sihtfinantseerimine tegevuskuludeks -241 390 -262 373 Sihtfinantseerimine põhivara soetuseks Rahaline sihtfinantseerimine -264 846 -177 728 Kaupadena antud mitterahaline sihtfinantseerimine (vt lisa 11, 12) -537 -16 045 Sihtfinantseerimine põhivara soetuseks kokku -265 383 -193 773 Sihtfinantseerimine kokku -506 773 -456 146 Mittesihtotstarbeline finantseerimine -7 549 -9 870 Antud toetused kokku -759 202 -700 130
Nõuded saamata toetuste eest ja ettemakstud sihtfinantseerimised on kajastatud bilansikirjel „Muud nõuded ja ettemaksed” (vt lisa 5). Toetusteks saadud ettemaksed ja toetuste kohustused on kajastatud bilansikirjel „Muud kohustused ja saadud ettemaksed” (vt lisa 17).
122 Saadud toetused Olulisemad kodumaise sihtfinantseerimise andjad tegevuskuludeks 2010. aastal: Harju Maavalitsus summas 68 083 tuhat krooni (2009: 68 083 tuhat krooni), sh järgmisteks tegevusteks: laste riikliku hoolekande asenduskoduteenuse osutamiseks 37 724 tuhat krooni (2009: 39 112 tuhat krooni), proteeside, ortopeediliste ja muude abivahendite soetamiseks 25 360 tuhat krooni (2009: 24 053 tuhat krooni), perekonnaseisualaste riiklike kohustuste täitmiseks 2730 tuhat krooni (2009: 3000 tuhat krooni);
Kultuuriministeerium summas 29 856 tuhat krooni (2009: 26 550 tuhat krooni), sh Tallinna Linnateatri tegevuskulude katmiseks 12 113 tuhat krooni (2009: 11 939 tuhat krooni), Tallinna Keskraamatukogu majanduskuludeks ja teavikute soetamiseks 4947 tuhat krooni (2009: 4917 tuhat krooni), Tallinna Filharmoonia tegevuskulude katmiseks 226 tuhat krooni (2009: 392 tuhat krooni), SA Tallinn 2011 tegevuskulude katmiseks 11 700 tuhat krooni (2009: 8439 tuhat krooni);
Rahandusministeerium summas 16 810 tuhat krooni (2009: 16 136 tuhat krooni) toetus õppelaenude kustutamiseks;
Haridus- ja Teadusministeerium summas 14 447 tuhat krooni (2009: 16 015 tuhat krooni), sh järgmisteks tegevusteks: kutseõppe koolitustellimuse täitmiseks 7259 tuhat krooni (2009: 7446 tuhat krooni), õpilaskodu teenuse osutamiseks 2506 tuhat krooni (2009: 2731 tuhat krooni);
MTÜ Harjumaa Ühistranspordikeskus summas 6378 tuhat krooni (2009: 7688 tuhat krooni) Tallinna linna ja selle lähivaldade ühisliinide ning Tallinn-Aegna laevaliini rahastamiseks. Olulisemad välismaise sihtfinantseerimise andjad tegevuskuludeks 2010. aastal: Ettevõtluse Arendamise SA summas 10 223 tuhat krooni (2009: 6156 tuhat krooni), sh ERDF regionaalfondide välisabi raames Tallinna Botaanikaaia kasvuhoonete rekonstrueerimise tegevuskuludeks 2310 tuhat krooni (2009: 1417 tuhat krooni), projekti „Ajarännak“ Bastioni käikude ja Kiek in de Köki rekonstrueerimise tegevuskuludeks 1218 tuhat krooni (2009: 1886 tuhat krooni), SA Tallinn 2011 tegevuskulude katmiseks 1050 tuhat krooni, Ettevõtluse Toetamise ja Krediidi Haldamise SA-le nõustamis- ja konsultatsiooniteenuste kvaliteedi tõstmiseks 3306 tuhat krooni ja Tallinna Filaharmoonia tegevuskulude katmiseks 875 tuhat krooni;
Maanteeamet 6192 tuhat krooni Ülemiste liiklussõlme rekonstrueerimiseks ja Veerenni-Filtri ühendustee ehitamiseks;
Maardu Linnavalitsus Harjumaa kergliiklusteede võrgustiku rajamiseks summas 1375 tuhat krooni. Olulisemad põhivara soetuseks saadud rahalised sihtfinantseerimised 2010. aastal: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumilt summas 17 999 tuhat krooni (2009: 17 968 tuhat krooni) Nõmme tee ja Pärnu mnt rekonstrueerimiseks;
Ettevõtluse Arendamise SA-lt välisabi summas 16 221 tuhat krooni (2009: 33 927 tuhat krooni), sh ERDF regionaalfondide raames Tallinna Botaanikaaia kasvuhoonete rekonstrueerimiseks 8671 tuhat krooni (2009: 5632 tuhat krooni), projekti „Ajarännak“ Bastioni käikude ja Kiek in de Köki rekonstrueerimiseks 6046 tuhat krooni (2009: 10 413 tuhat krooni). Olulisemad põhivara soetuseks saadud mitterahalised sihtfinantseerimised 2010. aastal: Maanteeametilt välisabi 103 534 tuhat krooni (2009: 28 314 tuhat krooni) sh Ülemiste liiklussõlme rekonstrueerimiseks 91 427 tuhat krooni ja Veerenni-Filtri ühendustee ehitamiseks 11 351 tuhat krooni;
Maardu Linnavalitsuselt Harjumaa kergliiklusteede võrgustiku rajamiseks summas 6875 tuhat krooni;
Keskkonna Investeeringute Keskuselt summas 4552 tuhat krooni Veerenni-Filtri ühendustee jääkreostuse likvideerimiseks;
Kultuuriministeeriumilt summas 1845 tuhat krooni, sh Tallinna Loomaaia Läänevärava ehituseks 1045 tuhat krooni ja Tallinna Linnateatri lavaaugu taastamiseks 800 tuhat krooni;
Ettevõtluse Arendamise SA-lt välisabi summas 1312 tuhat krooni Tallinna Lauluväljaku rekonstrueerimiseks. Olulisemad tingimuslikud kohustused seoses toetuste saamisega tulenevad grupil sihtfinantseerimise lepingutest, milles toetuse andjad on endale jätnud õiguse nõuda saajalt toetus tagasi juhul, kui seda ei ole kasutatud sihipäraselt. 2010. aastal oli grupil välimaise sihtfinantseerimise mittesihipärasest kasutamisest tulenevaid tagasimakseid summas 582 tuhat krooni (2009: 2802 tuhat krooni), millest 492 tuhat krooni oli seotud tagasiulatuvalt Veerenni-Filtri ühendustee projekti kulude osalise mitteabikõlblikuks tunnistamisega.
123 Antud toetused Olulisemad tegevuskuludeks antud rahalised sihtfinantseerimised 2010. aastal: Eraüldhariduskoolidele riigieelarvest hariduskuludeks määratud vahendite arvelt toetused summas 40 914 tuhat krooni (2009: 43 941 tuhat krooni). Eralasteaedadele toetused summas 12 846 tuhat krooni (2009: 13 759 tuhat krooni).
Lisa 24. Muud tegevustulud
Tuhandetes kroonides, aasta kohta 2010 2009 Kasum kinnisvarainvesteeringute müügist (vt lisa 11) 46 334 16 404 Kasum põhivara müügist (vt lisa 12) 7 449 9 348 Kasum varude müügist 343 83 Muud maksu- ja trahvitulud (vt lisa 21) 30 091 53 479 Kindlustushüvitised 8 038 2 651 Sunniraha ja tulud asendustäitmisest 206 56 Muud (ühekordsed) tulud 2 246 6 440 Muud tulud kokku 94 707 88 461
Lisa 25. Tööjõukulud
Tuhandetes kroonides, aasta kohta 2010 2009 Töötasukulud Valitavate ja ametisse nimetatud isikute töötasud -11 296 -10 426 Avaliku teenistuse ametnike töötasud -339 403 -367 767 Nõukogude ja juhatuste liikmete töötasud -21 790 -22 628 Töötajate töötasud -2 333 068 -2 451 029 Põhikohaga töötajate töötasud kokku -2 705 557 -2 851 850 Ajutiste lepinguliste töötajate töötasud -38 686 -45 632 Koosseisuväliste töötajate töötasud -293 -56 Töötasukulud kokku -2 744 536 -2 897 538 Muud tööjõukulud Erisoodustused -19 983 -21 381 Sh õppelaenude kustutamine -10 931 -11 819 isikliku sõiduvahendi kasutamise hüvitis -4 998 -5 272 esindus ja vastuvõtukulud -2 600 -1 878 muud erisoodustused -1 454 -2 412 Sotsiaalkindlustusmaks -913 557 -966 046 Töötuskindlustusmakse -37 807 -27 363 Tulumaks erisoodustustelt -5 666 -6 279 Kapitaliseeritud oma valmistatud põhivara maksumusse 405 1 567 Muud tööjõukulud kokku -976 608 -1 019 502 Tööjõukulud kokku -3 721 144 -3 917 040
Grupi tegev- ja kõrgema juhtkonna 2010. aasta töötasu ning keskmine töötajate arv on kajastatud aruande punktis 2.3 „Töötajaskond“.
124 Lisa 26. Muud tegevuskulud
Tuhandetes kroonides, aasta kohta 2010 2009 korrigeeritud Majandamis k ulud Administreerimiskulud -111 245 -127 418 Uurimis- ja arendustööd -12 863 -20 458 Lähetuskulud -12 136 -11 628 Koolituskulud -25 285 -20 449 Kinnistute, hoonete ja ruumide majandamiskulud -428 856 -444 596 Kinnisvarainvesteeringute haldamiskulud (vt lisa 11, 14) -15 204 -17 345 Kasutusrendikulud (vt lisa 14) -233 514 -173 749 Üürile ja rendile antud kinnistute, hoonete ja ruumide majandamiskulud (vt lisa 14) -15 979 -15 014 Rajatiste majandamiskulud -344 520 -432 140 Sõidukite majandamiskulud -234 725 -216 121 Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia kulud -64 341 -59 671 Inventari majandamiskulud -46 429 -62 924 Töömasinate ja seadmete majandamiskulud -12 363 -9 838 Toiduained ja toitlustusteenused -167 595 -166 928 Meditsiinikulud -476 445 -431 237 Teavikute ja kunstiesemete kulud -2 718 -2 448 Õppevahendite ja koolituse kulud -67 509 -73 091 Kommunikatsiooni-, kultuuri- ja vaba aja sisustamise kulud -58 345 -57 631 Sotsiaalteenused -70 620 -73 563 Tootmiskulud -1 102 -15 Eri- ja vormiriietus -8 208 -8 832 Muu erivarustus ja materjalid -8 429 -9 821 Mitmesugused majandamiskulud -138 043 -114 276 Majandamiskulud kokku -2 556 474 -2 549 193 Muud kulud Maksu-, lõivu- ja trahvikulud (vt lisa 21) -417 765 -471 038 Kulu ebatõenäoliselt laekuvatest nõuetest (vt lisa 5) -8 675 -9 879 Kulu ebatõenäoliselt laekuvatest laenunõuetest (vt lisa 6) 107 1 093 Muud tegevuskulud 17 259 -9 002 Muud kulud kokku -409 074 -488 826 Muud tegevuskulud kokku -2 965 548 -3 038 019
Muid tegevuskulusid 2009. aastal on suurendatud summas 112 tuhat krooni (vt selgitust lisas 1).
Lisa 27. Põhivara amortisatsioon ja allahindlus, mahakandmine
Tuhandetes kroonides, aasta kohta 2010 2009 korrigeeritud Kinnisvarainvesteeringute amortisatsioon ja allahindlus, mahakandmine (vt lisa 11) -75 334 -232 504 Materiaalse põhivara amortisatsioon ja allahindlus, mahakandmine (vt lisa 12) -1 309 320 -1 333 642 Immateriaalse põhivara amortisatsioon (vt lisa 15) -5 828 -6 764 Põhivara amortisatsioon kokku -1 390 482 -1 572 910
Materiaalse põhivara amortisatsiooni 2009. aastal on suurendatud summas 3403 tuhat krooni (vt selgitust lisas 1).
125
Lisa 28. Finantstulud ja -kulud
Tuhandetes kroonides, aasta kohta 2010 2009 Intressikulu Intressikulud võlakirjadelt ja muudelt võlainstrumentidelt -39 590 -67 608 Intressikulu võetud laenudelt -11 558 -22 119 Intressikulu riskimaandamise eesmärgil soetatud tuletisinstrumentidelt (vt lisa 20) -27 217 -13 137 Intressikulu riskimaandamise eesmärgil soetatud tuletisinstrumentidelt -1 830 -6 528 Intressikulu kapitalirendilt -4 760 -8 566 Intressikulu teenuste kontsessioonikokkulepete alusel -71 696 -73 140 Intressikulu diskonteeritud pikaajalistelt kohustustelt -1 132 -2 410 Muud intressikulud -22 -7 Intressikulu kokku -157 805 -193 515
Tulem osalustelt Tulem kapitaliosaluse meetodil (vt lisa 10) 94 946 123 555 Tulem osalustelt kokku 94 946 123 555
Tulu hoiustelt ja väärtpaberitelt Intressitulud arvelduskontodelt (vt lisa 2) 1 090 13 210 Intressitulud lühiajalistelt tähtajalistelt deposiitidelt (vt lisa 2) 238 8 300 Intressitulud võlakirjadelt (vt lisa 3) 0 423 Intressitulud investeerimisfondidest (vt lisa 2) 762 735 Kasum/kahjum kauplemisportfelli võlakirjade ja muude võlainstrumentide ümberhindamisest (vt lisa 3) 445 1 103 Tulu hoiustelt ja väärtpaberitelt kokku 2 535 23 771
Muud finantstulud ja -kulud Intressitulu laenudelt (vt lisa 6) 0 431 Intressitulu diskonteeritud pikaajalistelt nõuetelt 17 1 Intressitulu muudelt nõuetelt 2 77 Valuutakursi kahjumid laenudelt -132 -70 Muud finantskulud -117 -127 Tuletisinstrumentide õiglase väärtuse muutus (vt lisa 20) 0 1 078 Muud finantstulud ja -kulud kokku -230 1 390
Finantstulud ja -kulud kokku -60 554 -44 799
126 Lisa 29. Bilansivälised kohustused
Sõlmitud ehitus- ja rekonstrueerimistööde ning muud põhivara soetamise lepingud Bilansiväliselt peetakse arvestust ehitus- ja rekonstrueerimistööde, samuti muude põhivara soetamiseks sõlmitud lepingute kohta, mida ei ole bilansis kohustusena arvele võetud. Seisuga 31.12.2010 on sõlmitud ehitus- ja rekonstrueerimistööde lepingutest tegemata ehitustöid ja saamata põhivara summas 1 053 621 tuhat krooni (31.12.2009: 174 519 tuhat krooni). Suuremad sõlmitud ehitus- ja rekonstrueerimistööde ning muud põhivara soetamise lepingud on järgmised:
Tuhandetes Lepingu selgitus Tööde Lepingu Teos tatud Teostamata kroonides Asutuse lõpptähtaeg summa ehitustööd ehitustööd nimi ja tarned ja tarned seisuga seisuga 31.12.2010 31.12.2010 AS Merko Ehitus Ülemiste liiklussõlme rekonstrueerimine 30.09.2013 960 917 14 192 946 725 Nordecon Infra AS Ülemiste liiklussõlme ajutise raudtee 9.07.2011 46 627 11 105 35 522 ümbersõitude rajamine Astlanta Ehitus OÜ Tallinna Loomaaia paksunahaliste maja 2009-2013 16 710 0 16 710 ninasarvikute ja jõehobude osa rekonstrueerimine AS Terrat Kadrioru pargi Kirdetiigi 31.07.2011 15 192 0 15 192 rekonstrueerimine II etapp AS KPK Teedeehitus Tallinn-Saku-Laagri kergliiklustee ehitus 30.06.2011 9 035 0 9 035 SIA "VIA" AS Teede REV-2 Valdeku tn ja Viljandi mnt kergliiklustee 10.06.2011 13 379 6 022 7 357 ehitus Revkosta OÜ, Tõnismäe polikliiniku remonditööd 31.05.2011 10 912 3 949 6 963 Fenestra AS, Eurisco OÜ, Meliton OÜ Lemminkäinen Eesti Pirita tee ja Rummu tee ristmiku 30.04.2011 7 477 4 349 3 128 AS rekonstrueerimine AS Semetron röntgenaparaadi ost 31.03.2011 2 746 0 2 746 Lemminkäinen Eesti Kultuurikilomeetri kergliiklustee rajamine 30.04.2011 3 527 1 621 1 906 AS Kokku 1 086 522 41 238 1 045 284
Lisa 30. Teenuste kontsessioonikokkulepped
Aastatel 2005–2008 sõlmis linn koolihoonete renoveerimiseks erapartneritega 16 teenuste kontsessioonilepingut. Lepinguperioodi alguses seadis linn erapartnerite kasuks kinnistute hoonestusõigused. Erapartneri kohustuseks oli renoveerida koolihooned linna seatud nõuete järgi ning anda need seejärel linnale üürile. Erapartneril tuleb lepinguperioodi jooksul tagada hoonete vastavus esitatud nõuetele ja pakkuda kokku lepitud mahus haldus-, hooldus-, remondi- ja teisi sarnaseid teenuseid. Riigi Kinnisvara AS-iga on sõlmitud lepingud 6 koolihoone renoveerimiseks. Teenuste kontsessioonilepingu raames renoveeritud vara ja sellest tulenev finantskohustus on linna bilanssi arvele võetud tehtud tööde eest tasutavate maksete nüüdisväärtuses, kasutades sisemist intressimäära. Vivatex Holding OÜ ja BCA Center OÜ-ga on linnal sõlmitud lepingud 10 koolihoone renoveerimiseks. Kuna haldus-, hooldus-, remondi- jmt perioodikulude õiglast väärtust ei ole üürimaksetes eristatud, on koostatud maksete jaotuse analüüs, milles on lähtutud teadaolevatest turuhindadest ja nende alusel hinnangust ehitus- ja rekonstrueerimistööde ning opereerimis- ja lisateenuste hindade võimaliku jaotuse kohta. Seega on Vivatex Holding OÜ ja BCA Center OÜ lepingute raames tehtud rekonstrueerimistööd linna bilansis varana arvele võetud õiglases väärtuses. Arvestustes on kasutatud alternatiivseid intressimäärasid.
127 Kontsessioonikokkulepete alusel rekonstrueeritud põhivara ja lepingutingimused Tuhandetes kroonides, koolihoone Lepingu Investeeringu ajavahemik üldmaksumus Tööde teostaja: Riigi Kinnisvara AS 318 301 Pae Gümnaasium 01.09.05 - 30.06.15 11 143 Lasnamäe Vene Gümnaasium 09.09.05 - 30.06.35 95 597 Linnamäe Vene Lütseum 09.09.05 - 30.06.35 73 228 Mustamäe Gümnaasium 01.09.05 - 30.06.15 14 095 Mustamäe Humanitaargümnaasium 09.09.05 - 30.06.35 79 322 Rahumäe Põhikool 09.09.05 - 30.06.35 44 916 Tööde teostaja: Vivatex Holding OÜ 365 981 Pelgulinna Gümnaasium 09.11.06 - 09.11.36 99 128 Tallinna 32. Keskkool 09.11.06 - 09.11.36 80 938 Kristiine Gümnaasium 09.11.06 - 09.11.36 67 955 Laagna Gümnaasium 09.11.06 - 09.11.36 82 605 Kalamaja Põhikool 09.11.06 - 09.11.36 35 355 Tööde teostaja: BCA Center OÜ 325 888 Karjamaa Gümnaasium 09.11.06 - 09.11.36 61 016 Haabersti Vene Gümnaasium 09.11.06 - 09.11.36 78 354 Sikupilli Keskkool 09.11.06 - 09.11.36 60 884 Nõmme Gümnaasium 09.11.06 - 09.11.36 36 373 Tallinna Ühisgümnaasium 09.11.06 - 09.11.36 89 261 Investeeringu üldmaksumus kokku 1 010 170
Kontsessioonikokkulepete alusel arvestatud tekkepõhised kulud ja makstud rahavood
Tuhandetes kroonides, aasta kohta 2010 2009 Tekkepõhised kulud Hoonete haldamisega seotud kulu 54 574 51 206 Intress 71 697 73 141 Käibemaks 13 155 14 661 Hoonete amortisatsioon 30 308 30 307 Tekkepõhised kulud kokku 169 734 169 315 Väljaminevad rahavood 164 992 143 226
Lisa 31. Potentsiaalne tulumaks dividendidelt
Gruppi kuuluvatel äriühingutel on seisuga 31.12.2010 jaotamata kasumit kokku summas 288 323 tuhat krooni (31.12.2009: 281 297 tuhat krooni). Maksimaalne võimalik tulumaksukohustuse summa, mis kaasneb kogu jaotamata kasumi väljamaksmisel on 60 548 tuhat krooni (31.12.2009: 59 072 tuhat krooni). Potentsiaalse tulumaksu kohustuse arvestamisel on lähtutud eeldusest, et jaotatavad netodividendid ja nende maksmisega kaasnev tulumaksu kulu kokku ei või ületada jaotuskõlblikku kasumit seisuga 31.12.2010.
128 Lisa 32. Laenude tagatised ja panditud varad
Linna pangalaenude tagatiseks on linna iga-aastased laekumised. Nordic Investment Banki kasuks on seatud kommertspant Tallinna Trammi- ja Trollibussikoondise vallasvarale summas 366 000 tuhat krooni. Nimetatud varad olid panditud ka seisuga 31.12.2009. Kinnistutele Pärnu mnt 104 ja Hariduse 6/Tõnismäe 5 on seatud esimesele järjekohale ühishüpoteek SEB Eesti Ühispank AS-i kasuks hüpoteegisummaga 40 000 tuhat krooni, intressimääraga 8% aastas, kõrvalnõuete rahaline suurus on 8000 tuhat krooni ning teisele järjekohale ühishüpoteek SEB Eesti Ühispank AS kasuks hüpoteegisummaga 22 500 tuhat krooni. Panditud vara soetusmaksumus on 117 985 tuhat krooni (31.12.2009: 57 180 tuhat krooni) ja kogunenud kulum 55 829 tuhat krooni (31.12.2009: 23 346 tuhat krooni).
Lisa 33. Tehingud seotud osapooltega
Grupil on toimiv sisekontrollisüsteem (vt aruande punkti 6.1 „Ülevaade sisekontrollisüsteemist ja tegevustest siseauditi korraldamisel“). Seotud isikutega tehtud tehinguid kontrollitakse siseauditi praktiliste kontrolliprotseduuride käigus, ametiseisundit omavad ametiisikud deklareerivad iga-aastaselt oma majanduslikud huvid. Teenistusliku järelevalve tegemisel hinnatakse muuhulgas ametnike tegevust, lähtudes korruptsioonivastase seaduse nõuetest. 2010. aasta linna asutuste siseauditite käigus ei tuvastatud tehinguid seotud isikutega, mille puhul oleks riigi või linna õigusaktide nõudeid rikutud. Gruppi kuuluvate sihtasutuste ja äriühingute nõukogude ja juhatuste liikmetel ning nende lähedastel pereliikmetel puudusid 2010. aastal olulised tehingud, mida raamatupidamise aastaaruande käesolevas lisas avalikustada. Töötasude kohta vt lisa 25 „Tööjõukulud“.
Lisa 34. Tingimuslikud kohustused
Sademeveekanalisatsiooni arenduskulude hüvitamine Tallinna Vesi AS-iga sõlmitud lepingu kohaselt oli linnal alates 2008. aastast kohustus tasuda sademeveekanalisatsiooni arenduskulude eest igal aastal 62 540 tuhat krooni tingimusel, et Tallinna Vesi AS täidab kokkulepitud sademeveekanalisatsiooni projekteerimis- ja ehitustööde kava. Nimetatud lepingut muudeti 2009. aasta septembris ning sademeveekanalisatsiooni arenduskulusid 2009. aastal ei tehtud. Lepingu muudatusega pikendati linna kohustust tasuda sademeveekanalisatsiooni arenduskulu 2012. aastani tingimusel, et Tallinna Vesi AS täidab kokkulepitud sademeveekanalisatsiooni projekteerimis- ja ehitustööde kava 2011. aasta lõpuks. Lepingu muudatusest tuleneb linnale aastateks 2011–2012 tingimuslik kohustus kokku summas 96 009 tuhat krooni.
129 Lisa 35. Bilansipäevajärgsed sündmused
Ühinemine eurotsooniga Seoses sellega, et Eesti võttis 1. jaanuarist 2011. aasta kasutusele euro, kestis 1.–14. jaanuarini Eesti krooni ja euro paralleelkäibe periood. Varustamaks ettevõtteid eurodega töötas Eesti Pank välja kaaseeljaotuse süsteemi, mille raames jagasid pangad ettevõtetele enne eurole ülemineku päeva euro sularaha. AS SEB Panga ja ASiga Swedbank olid sõlmitud finantstagatisega kaaseeljaotuse lepingud euro sularaha saamiseks pankadest kokku summas 2493 tuhat krooni (159 tuhat eurot). Antud summat kajastati grupi raamatupidamisarvestuses bilansiväliselt, kuna europangatähed ja -mündid andis Eesti Pank AS SEB Pangale ja ASile Swedbank bilansivälise laenuna, mistõttu pangad omakorda said neid kuni 01.01.2011 klientidele üksnes hoiule anda. Kaaseeljaotuse käigus saadud eurode eest tasuti pankadele jaanuaris 2011, kui pangad debiteerisid eelnimetatud summa grupi asutuste arvelduskontodelt. Alates 1. jaanuarist 2011 ühines Eesti eurotsooniga ja Eesti kroon (EEK) asendus euroga (EUR). Seetõttu konverteeris grupp sellest kuupäevast alates oma raamatupidamisarvestuse eurodesse ning 2011. aasta ja järgnevaid finantsaruandeid hakatakse koostama eurodes. Võrdlusandmed konverteeritakse ametliku üleminekukursiga 1 euro = 15,6466 Eesti krooni.
130 Lisa 36. Konsolideerimata finantsaruanded
Konsolideerimata bilanss
Tuhandetes kroonides, seisuga 31. detsember 2010 2009 2008 korrigeeritud korrigeeritud Varad Käibevara Raha ja pangakontod 365 997 86 594 435 444 Finantsinvesteeringud 0 0 29 100 Maksu- ja trahvinõuded 417 667 383 266 424 699 Laenunõuded 26 48 1 694 Muud nõuded ja ettemaksed 153 337 156 002 117 187 Varud 280 381 417 Müügiootel põhivara 0 13 385 70 392 Käibevara kokku 937 307 639 676 1 078 933 Põhivara Osalused sihtasutuses 136 447 136 803 136 729 Osalused tütarettevõtjates ja sidusettevõtjates 1 411 807 1 467 019 1 659 172 Pikaajalised finantsinvesteeringud 3 967 3 967 3 967 Pikaajalised maksu- ja trahvinõuded 659 2 320 0 Pikaajalised muud nõuded ja ettemaksed 25 145 70 196 122 Kinnisvarainvesteeringud 1 076 526 1 257 609 1 392 422 Materiaalne põhivara 15 386 289 15 775 040 15 615 827 Immateriaalne põhivara 11 595 11 673 7 740 Põhivara kokku 18 052 435 18 724 627 18 815 979 Varad kokku 18 989 742 19 364 303 19 894 912
Kohustused Lühiajalised kohustused Võlad hankijatele 355 230 268 994 270 626 Võlad töövõtjatele 268 910 283 292 330 924 Maksu- ja trahvikohustused ning saadud ettemaksed 603 84 633 104 995 Muud kohustused ja saadud ettemaksed 131 513 35 248 51 741 Eraldised 11 069 21 527 10 987 Laenukohustused 231 624 231 210 215 613 Tuletisinstrumendid 23 290 29 479 12 064 Lühiajalised kohustused kokku 1 022 239 954 383 996 950 Pikaajalised kohustused Eraldised 1 017 18 868 40 168 Laenukohustused 3 462 034 3 477 592 3 217 390 Pikaajalised kohustused kokku 3 463 051 3 496 460 3 257 558 Kohustused kokku 4 485 290 4 450 843 4 254 508
Netovara Riskimaandamise reserv -20 128 -25 593 -13 305 Akumuleeritud ülejääk 14 524 580 14 939 053 15 653 709 Netovara kokku 14 504 452 14 913 460 15 640 404 Kohustused ja netovara kokku 18 989 742 19 364 303 19 894 912
Konsolideerimata bilanssi seisuga 31.12.2009 on korrigeeritud (vt selgitust lisas 1).
131 Konsolideerimata tulemiaruanne
Tuhandetes kroonides, aasta kohta 2010 2009 korrigeeritud Tegevustulud Maksud 3 842 126 3 972 805 Müüdud tooted ja teenused 962 625 974 353 Saadud toetused 1 236 195 1 139 720 Muud tulud 91 448 73 813 Tegevustulud kokku 6 132 394 6 160 691
Tegevuskulud Antud toetused -1 274 290 -1 257 434 Tööjõukulud -2 309 311 -2 454 159 Majandamiskulud -1 830 645 -1 907 760 Muud kulud -299 255 -395 412 Põhivara amortisatsioon ja ümberhindlus -1 140 729 -1 288 439 Tegevuskulud kokku -6 854 230 -7 303 204
Aruandeperioodi tegevustulem -721 836 -1 142 513
Finantstulud ja -kulud Intressikulu -142 812 -160 974 Tulem osalustelt 115 077 47 281 Tulu hoiustelt ja väärtpaberitelt 298 14 393 Muud finantstulud ja -kulud -139 -88 Finantstulud ja -kulud kokku -27 576 -99 388
Aruandeperioodi tulem -749 412 -1 241 901
2009. aasta konsolideerimata tulemiaruannet on korrigeeritud (vt selgitust lisas 1).
132 Konsolideerimata rahavoogude aruanne (kaudsel meetodil)
Tuhandetes kroonides, aasta kohta 2010 2009 korrigeeritud Rahavood põhitegevusest Aruandeperioodi tegevustulem -721 836 -1 142 513 Korrigeerimised Põhivara amortisatsioon ja mahakandmine 1 140 729 1 288 439 Kasum/kahjum põhivara müügist, antud mitterahalisest sihtfinantseerimisest -52 591 1 013 Saadud sihtfinantseerimine põhivara soetuseks -157 287 -100 509 Saadud mitterahaline sihtfinantseerimine põhivara soetuseks 0 -146 Ebatõenäoliselt laekuvate laenude muutus -107 -1 093 Käibevara netomuutus -28 729 58 153 Kohustuste netomuutus 56 808 -71 308 Rahavood põhitegevusest kokku 236 987 32 036
Rahavood investeerimisest Tasutud põhivara eest (v.a finantsinvesteeringud ja osalused) -199 747 -777 917 Laekunud põhivara müügist (v.a finantsinvesteeringud ja osalused) 141 240 92 313 Tasutud finantsinvesteeringute soetamisel 0 -423 Laekunud finantsinvesteeringute müügist 0 29 600 Tasutud osaluste omandamisel 0 -700 Laekunud osaluste müügist ja aktsiakapitali vähendamisest 54 007 31 000 Laekunud dividendid 178 738 85 060 Tagasi makstud laenud 129 2 740 Laekunud intressid ja muud finantstulud 317 15 822 Rahavood investeerimisest kokku 174 684 -522 505
Rahavood finantseerimistegevusest Laekunud võlakirjade emiteerimisest 216 001 491 303 Tasutud võlakirjade lunastamisel -123 598 -123 598 Laenude tagasimaksed -92 404 -77 508 Tasutud kapitalirendi põhiosa makseid -1 356 -1 819 Tagasi makstud kontsessioonilepingute alusel -13 787 -12 735 Laekunud põhivara sihtfinantseerimine 24 726 34 516 Makstud intressid ja muud finantskulud -141 850 -168 540 Rahavood finantseerimisest kokku -132 268 141 619
Puhas rahavoog 279 403 -348 850
Raha ja selle ekvivalendid perioodi algul 86 594 435 444 Raha ja selle ekvivalentide muutus 279 403 -348 850 Raha ja selle ekvivalendid perioodi lõpul 365 997 86 594
2009. aasta konsolideerimata rahavoogude aruannet on korrigeeritud (vt selgitust lisas 1).
Rahavoogude aruandest on elimineeritud 2010. aasta olulised mitterahalised tehingud, sh: ridadele „Laekunud aktsiakapitali vähendamisest“ ja „Käibevara netomuutus“ lisati laekumine 54 000 tuhat krooni seoses Tallinna linna osaluse vähendamisega 2009. aastal AS-is Tallinna Soojus. 2009. aastal vähendati tütarettevõtte aktsiakapitali 150 000 tuhat krooni, millest 2008. aastal laekus 26 000 tuhat krooni, aruandeaastal laekus 54 000 tuhat krooni, ülejäänud summa 70 000 tuhat krooni laekub 2011. aastal.
133 Konsolideerimata netovara muutuste aruanne
Tuhandetes kroonides Riski- Akumuleeritud Kok k u maandamise tulem reserv Saldo seisuga 31.12.2008 -13 305 15 653 709 15 640 404 Riskimaandamisinstrumentide ümberhindlus -12 288 0 -12 288 Põhivara ümberhindlus (vastavalt RRÜ §45 punkt 6) x 2 217 2 217 Põhivara ümberhindlus (munitsipaliseerimine) x 525 028 525 028 Aruandeperioodi tulem x -1 241 928 -1 241 928 Saldo seisuga 31.12.2009 -25 593 14 939 026 14 913 433 Vigade korrigeerimine 0 27 27 Korrigeeritud saldo seisuga 31.12.2009 -25 593 14 939 053 14 913 460 Riskimaandamisinstrumentide ümberhindlus 5 465 0 5 465 Põhivara ümberhindlus (vastavalt RRÜ §45 punkt 6) x 6 769 6 769 Põhivara ümberhindlus (munitsipaliseerimine) x 328 170 328 170 Aruandeperioodi tulem x -749 412 -749 412 Saldo seisuga 31.12.2010 -20 128 14 524 580 14 504 452
Konsolideerimata netovara muutuste aruannet seisuga 31.12.2009 on korrigeeritud (vt selgitust lisas 1).
134 Lisa 37. Eelarve täitmise aastaaruanne
Tallinna linna eelarve koostatakse toote- ehk eesmärgipõhiselt ning planeeritakse tekkepõhiselt. Linna eelarve koosneb koondeelarvest, põhitegevuse eelarvest, investeerimistegevuse eelarvest, finantseerimistegevuse eelarvest ja rahakäibe prognoosist. Koondeelarve kajastab eelarveaasta tulemiprognoosi ja eelarves kavandavate majandustehingutega kaasnevaid muutusi linna varades ja kohustustes. Põhitegevuse eelarve kajastab linna tulusid ja kulusid ning see koostatakse tootepõhiselt (juurde on lisatud eelarveaasta eesmärgid). Investeerimistegevuse eelarve kajastab tegevusi, mis on seotud linna poolt pikaajaliselt kasutatava vara soetamise, parendamise ja kulumi taastamisega. Investeerimistegevuse eelarves on esitatud nii investeerimisobjektide kogumaksumused kui ka eelarveaastal periodiseeritavad kulutused, mis sisaldavad nii kapitaliseeritavaid kui ka mittekapitaliseeritavaid kulusid (nt käibemaks, projektijuhtimise kulud). Finantseerimistegevuse eelarve kajastab tegevusi, mis on seotud linna hoiuste, kauplemisportfelli väärtpaberite ning laenukohustuste muutusega. Majandusaasta aruande kooseisus esitatakse eelarve täitmise aruanne koondeelarve täitmise vormis, mis annab tervikliku, koondatud ülevaate nii eelarves planeeritud tulude ja kulude täitmisest kui ka eelarves planeeritud majandustehingutega kaasnenud bilansimuutustest bilansis. Arvestades asjaolu, et linna eelarve täitmise aruanne on koostatud lähtudes volikogu kinnitatud eesmärgipõhisest eelarvest, ei ole see ka üks-üheselt kõrvutatav raamatupidamise aruannetega, mis seaduse kohaselt lähtuvad tehingute majanduslikust sisust.
Eelarve täitmise aruande ülesehitus ja sisu Tallinna linna 2010. aasta eelarve täitmise aruanne majandusaasta aruande koosseisus on esitatud linna koondeelarve täitmisena, milles on agregeeritud kujul koondatud kogu eelarves ja eelarve täitmises sisalduv finantsinformatsioon. Koondeelarve esitatakse tulemi prognoosi ja eelarves kavandatud eesmärkide täitmiseks tehtavatest majandustehingutest tulenevate bilansimuutuste prognoosi ning nende prognooside täitmise vormis. Aruandes on eelarve tulude koosseisus kajastatud maksutulud, lõivud, tulud kaupade ja teenuste müügist, kasum/kahjum vara müügist, muud tulud ja finantstulud, samuti toetused, muudelt institutsioonidelt ja rahvusvahelistelt organisatsioonidelt ning saadud annetused. Kulude koosseisus on aruandes kajastatud tegevuskulud linna tegevusvaldkondade kaupa ja eelarves kavandatud investeerimisprojektide mittekapitaliseeritavad kulud (sh käibemaksukulu) ning amortisatsioonikulu. Muid mitterahalisi kulusid – puhkusetasude kohustuse muutus, kulu ebatõenäolistest nõuetest (v.a trahvinõuded), varade mitterahalised vahetustehingud jms – eelarves ei planeerita ning seetõttu ei kajastata neid ka eelarve täitmise aruandes. Eelarve täitmise aruandes kajastatakse eelarvelise bilansi muutuste aktiva ehk varade osas muutused rahas, nõuetes, finants- ja mittefinantsvarades. Mittefinantsvarade muutusena kajastub eelarves kavandatud investeerimisprojektide kapitaliseeritav osa, s.o põhivara soetus ja renoveerimine (v.a käibemaksukulu). Varade liikumist mitterahaliste tehingute kaudu üldjuhul eelarves ei planeerita ega kajastata ka eelarve täitmises. Finantsvarade muutustes kajastuvad eeskätt osaluste suurendamiseks ja vähendamiseks tehtavad rahalised sissemaksed ja väljamaksed. Passiva poolel on kajastatud muutused kohustustes, sh laenukohustuses ja akumuleeritud tulemis.
Linna 2010. aasta eelarve ja selle täitmine Tallinna linna 2010. aasta eelarve kinnitati 2009. aasta detsembris (linnavolikogu 17. detsembri 2009 määrus nr 47). 2010. aasta eelarvet muudeti volikogu määrustega kahel korral (linnavolikogu 22. juuni 2010 määrus nr 39 ja linnavolikogu 18. novembri 2010 määrus nr 55). Lisaks täpsustati eelarveaasta jooksul eelarvet linnavolikogu volituse alusel linnavalitsuse korraldustega, millega kinnitati riigieelarve eraldiste, lepingute alusel linnale eraldatud vahendite ja saadud annetuste jaotus linna asutuste kaupa (linnavalitsuse 30. märtsi 2010 nr korraldus nr 476-k, 22. juuni 2010 korraldus nr 1087-k, 29. septembri 2010 korraldus nr 1460-k, 29. detsembri 2010 korraldus nr 2059-k ja 26. jaanuari 2011 korraldus nr 94-k) ja kanti 2009. eelarveaastast ülekantavad kulud 2010. eelarveaastasse (linnavalitsuse 30. märtsi 2010 korraldus nr 476-k). Eelnimetatud linnavolikogu määruste ja linnavalitsuste korralduste tulemusena kujunes 2010. aasta lõplik eelarve, mille täitmisest on esitatud ülevaade järgnevas tabelis 12.
135 Tabel 12. Linna 2010. aasta koondeelarve ja selle täitmine (tuhandetes kroonides)
Eelarveline tulem Kinnitatud Lõplik Täi tmi ne Täi tmi se eelarve eelarve %
Tulud 6 561 961 6 634 170 6 311 741 95,1 Maksutulud kokku 3 893 582 3 852 682 3 842 547 99,7 Riiklikud maksud 3 575 782 3 585 782 3 580 355 99,8 Üksikisiku tulumaks 3 261 582 3 261 582 3 249 088 99,6 Maamaks 314 200 324 200 331 267 102,2 Kohalikud maksud 317 800 266 900 262 192 98,2 Reklaamimaks 36 500 31 500 27 561 87,5 Tänavate sulgemise maks 24 000 12 000 14 079 117,3 Parkimistasu 97 300 73 300 70 864 96,7 Müügimaks 150 000 150 000 149 620 99,7 Paadimaks 10 000 100 68 67,8 Lõivud (riigilõiv) 8 192 7 501 7 478 99,7 Kaupade ja teenuste müük 1 025 393 1 008 933 884 923 87,7 Tulud majandustegevusest, 781 309 778 059 721 167 92,7 sh haridusalasest tegevusest 267 648 262 394 249 701 95,2 kultuuri- ja kunstialasest tegevusest 54 936 59 475 52 441 88,2 spordi- ja puhkealasest tegevusest 46 054 44 102 42 617 96,6 tervishoiualasest tegevusest 3 203 2 660 2 672 100,4 sotsiaalabialasest tegevusest 30 536 30 928 31 245 101,0 elamu-kommunaaltegevusest 74 939 74 622 64 315 86,2 tugiteenustest 2 144 1 974 2 174 110,2 transporditeenustest 301 730 301 785 275 846 91,4 muudelt majandusaladelt 119 119 156 131,1 Üür ja rent 101 120 100 349 97 668 97,3 Õiguste müük, 105 158 98 725 36 291 36,8 sellest hoonestusõiguse tasu 81 180 72 792 11 386 15,6 Muu toodete ja teenuste müük, 37 806 31 800 29 797 93,7 sellest tulud reklaamitegevusest 15 508 11 136 11 175 100,4 Muud tulud, 46 435 35 601 30 706 86,3 sellest saastetasu 13 000 8 000 7 226 90,3 trahvid 30 750 20 850 15 280 73,3 Finantstulu 6 000 350 133 38,1 Kasum vara müügist 46 300 46 200 53 164 115,1 Muud tulud varalt, 6 000 6 675 7 593 113,8 sellest loodusvarade kasutustasu 6 000 6 000 3 837 64,0 Dividendid 120 000 178 738 178 738 100,0 Tulud kokku (va eraldised) 5 151 902 5 136 680 5 005 283 97,4 Eraldised 1 410 059 1 497 490 1 306 459 87,2 Riigilt ja muudelt institutsioonidelt 1 067 441 1 145 606 1 152 652 100,6 Välisrahastus 340 134 350 255 152 935 43,7 Välisprojektide kaasfinantseerimine 535 228 182 80,0 Toetused muudelt residentidelt 1 949 1 401 690 49,2
136 Eelarveline tulem Kinnitatud Lõplik Täi tmi ne Täi tmi se eelarve eelarve %
Kulud 6 004 600 6 106 189 5 911 044 96,8 Tegevuskulud 5 890 589 5 986 428 5 844 250 97,6 Valdkonniti * Linna juhtimine ja tugiteenused 414 951 425 116 401 150 94,4 Avalik kord 51 026 54 262 53 312 98,2 Haridus ja teadus 1 344 092 2 202 943 2 156 645 97,9 Kultuur 247 679 277 703 276 281 99,5 Sport ja vaba aeg 133 161 131 653 129 658 98,5 Noorsootöö 22 919 27 279 25 726 94,3 Sotsiaalhoolekanne 477 357 626 334 604 616 96,5 Tervishoid 30 804 93 494 91 289 97,6 Teed ja tänavad 312 608 326 286 326 256 100,0 Heakord 106 777 101 743 99 582 97,9 Tehnovõrgud ** 252 033 252 240 321 442 127,4 Muud kommunaalkulud 19 155 19 937 18 200 91,3 Linnamajandus 238 345 234 861 206 769 88,0 Linnatransport 781 965 831 274 807 932 97,2 Keskkonnakaitse 22 912 26 206 20 768 79,3 Linnaplaneerimine 44 925 46 309 41 727 90,1 Ettevõtluskeskkond- Turism 67 905 84 470 68 604 81,2 Muud tegevuskulud 12 000 12 000 12 000 100,0 Muud kulud 0 16 518 16 075 97,3 Finantskulud 100 500 97 850 70 269 71,8 Reservfond 72 372 97 948 95 951 98,0 Stabiilsusreserv *** 105 000 x x x Jaotamata kulud toetuste ja sihtotstarbeliste eraldiste arvelt*** 1 032 103 x x x Investeeringuprojektide kulud 114 011 119 761 66 794 55,8 Tulem enne amortisatsiooni 557 361 527 981 400 697 75,9 Amortisatsioon 1 247 975 1 289 125 1 140 729 88,5 Eelarve aasta tulem kokku -690 614 -761 144 -740 032 97,2
* Linna tegevusvaldkondade sisust ja tegevustest 2010. aastal annab ülevaate tegevusaruanne. ** Valdkonna Tehnovõrgud ülekulu kaeti teiste valdkondade kokkuhoiu arvelt. *** Stabiilsusreservi ja jaotamata kulude täitmine toetuste ja sihtotstarbeliste eraldiste arvelt kajastub vastava valdkonna kulude täitmises.
Muutused eelarvelises bilansis Kinnitatud Lõplik Täi tmi ne eelarve eelarve
Muutus varades Muutus rahas 329 400 137 750 279 403 Muutus nõuetes -69 000 9 000 -5 232 Muutus finantsvarades (aktsiate müük) -35 000 -35 000 0 Muutus mittefinantsvarades -843 930 -802 014 -920 083 Põhivara soetus ja renoveerimine 456 045 539 111 308 980 Amortisatsioon -1 247 975 -1 289 125 -1 140 729 Müüdava vara jääkväärtus -52 000 -52 000 -88 334 Muutus varades kokku -618 530 -690 264 -645 911
137 Muutused eelarvelises bilansis Kinnitatud Lõplik Täi tmi ne eelarve eelarve
Muutus kohustustes ja netovaras Muutus kohustustes (va laenukohustustes) -52 000 -38 211 109 265 Muutus laenukohustustes 124 084 109 091 -15 145 Laenude võtmine 356 936 356 936 216 001 Laenude tagasimaksed -232 700 -232 700 -216 003 Kapitaliliisingu maksed -152 -1 357 -1 356 Kontsessioonilepingud 0 -13 788 -13 787 Muutus kohustustes kokku 72 084 70 880 94 120
Muutus netovaras -690 614 -761 144 -740 031
Vaatamata jätkuvalt keerulisele üldisele majandussituatsioonile kujunes linna tulem enne amortisatsiooni positiivseks. Hoida tulem enne amorisatsiooni positiivne on üks olulisem ja pikaajalisem eelarvepoliitiline eesmärk. Linna tulude eelarve täitmist mõjutas oluliselt jätkuv majandussurutis ja kõrge tööpuuduse tase ning sellest tulenev maksutulude langus. Siinkohal määrib äramärkimist ka asjaolu, et Tallinna ja teiste kohalike omavalitsuste tulubaasi ei ole vaatamata omavalitsusliitude poolsetele taotlustele riigi poolt 2009. aastal tehtud kärbete eelsele olukorrale taastatud. 2009. aasta tasemele jäid eraldised riigieelarvest ning kehtima jäid 2009. aastal kehtestatud laenuvõtmise lisapiirangud. Väliskeskkonnast lähtuvad negatiivsed mõjud linna tulubaasile tingisid vajaduse pöörata veelgi enam tähelepanu linna käsutuses olevate vahendite säästlikumale kasutamisele. 2010. aastal kujunes linna tegevuskulude täitmiseks 97,6% ning linna eelarveaasta tulem enne amortisatsiooni oli 400 698 tuhat krooni. Võrreldes eelmise perioodi lõpu seisuga suurenesid linna likviidsed vahendid oluliselt. Tulenevalt välisrahastusega projektide hankemenetlustel tekkinud kohtuvaidlustest jäi täies mahus täitmata investeerimistegevuse eelarve. Edasilükkunud projektide elluviimine jätkub 2011. aastal. Alljärgnevalt on esitatud lühiülevaade nii 2010. aasta eelarve tulemi kujunemist mõjutanud tulude ja tegevuskulude eelarve täitmisest kui ka bilansimuutusi kaasa toonud investeerimistegevusest ja finantseerimistegevusest.
Tulud Valla- ja linnaeelarve seaduse järgi moodustavad kohalike omavalitsuste tulubaasi maksutulud, kaupade ja teenuste müügitulud, lõivud, vara müügitulud, tulud varadelt, toetused ja muud tulud. 2010. aasta eelarve tulude lõplikuks mahuks kujunes 6 634 170 tuhat krooni ning täitmine oli 6 311 742 tuhat krooni, s.o 95,1% kavandatust.
Joonis 21. Tulude struktuur 2010. aastal
Muud tulud Toetused riigilt 4,4% 18,3% Välis - rahastus 2,4%
Kaupade ja teenuste müük Tulumaks 14,0% Kohalikud 51,5% Maamaks maks ud 5,2% 4,2%
138 Maksutulud Eelarvetulude põhiosa, s.o 60,9% moodustasid maksutulud. Kokku saadi 2010. aastal maksutulu 3 842 547 tuhat krooni. Riiklikud maksud moodustasid maksutuludest 93,2% ja kohalikud maksud 6,8%. Tulumaksu saadi 3 249 088 tuhat krooni. 2010. aastal moodustas majanduskasv 3,1% ning tööpuudus hakkas 2010. aasta teisel poolaastal vähenema, kuid valdvalt välismaale tööle siirdujate arvelt. Selline tööhõive kasv ei toonud kaasa riigi sisest tulusaajate arvu kasvu ning suuremat tulumaksu laekumist. Maksu- ja Tolliameti andmetel oli Tallinnas 2010. aastal aasta keskmisena 174 tuhat tulu saajat, mis on üle 8 tuhande võrra vähem kui 2009. aastal. Kuigi alates 2010. aasta augustikuust hakkas maksustatav brutotulu kuus tulu saaja kohta kasvama, jäi Tallinnas keskmine maksustatav brutotulu ühe tulu saaja kohta 2010. aastal 13 436 krooni tasemele, mis on 385 krooni ehk 2,8% vähem kui 2009. aastal. Maamaksutulu moodustas eelarve tuludest 5,2% ja tulu saadi 331 267 tuhat krooni. Maamaksu tulu kasv tulenes eeskätt maksustatava maa pindala suurenemisest. Maaregistrisse kanti ca 300 reformimata maatükki (riigi reservmaa), mis olid senini piiritlemata ja ei kajastunud registris. Teataval määral on vähenenud ka maamaksu võlg. Maksu- ja Tolliameti andmetel määrati Tallinnas 2010. aastal 84 630 isikule 112 535 maaüksuse eest maamaksu kokku 337,9 miljonit krooni. Kohalikud maksud moodustasid 4,2% eelarve tuludest ja tulu oli 2010. aastal 262 192 tuhat krooni. Müügimaksu tulu vastas eelarves planeeritud mahule, seda hoolimata asjaolust, et jaekäibe maht vähenes 2010. aastal 4% ning kasv võrreldes eelmise aastaga algas alles septembrikuus, s.o prognoositud suundumusest hiljem. Teede ja tänavate sulgemise maksu koguti eelarves kavandatust enam, ületamisele avaldas olulisemat mõju linna ühisveevärgi ja kanalisatsiooni suuremahulised tööd. Muude kohalike maksude osas oli valdavalt tegemist mõningase alatäitmisega, mille peamiseks põhjuseks oli majanduslanguse mõju ettevõtete ja elanike maksevõimele. Ettevõtted on kulude kokkuhoiu eesmärgil vähendanud välireklaami eksponeerimist tasulisel alal, enam eksponeeritakse reklaami maksuvabalt hoonetel, kus ettevõte asub. Parkimistasu alatäitmist mõjutas enam elanike sissetulekute langus ning konkurents parkimisteenuste pakkumisel. Sõidetakse ja pargitakse tunduvalt vähem kui varasematel aastatel ning üha enam kasutatakse parkimiseks eraparklaid. Samuti vähenes 2010. aasta lõpus tasulisel parkimisalal parkimiskohtade arv seoses erakorraliste lumeoludega. Lõivud Riigilõivu tulu saadi 7478 tuhat krooni. Üle 77% riigilõivust saadi ehitise püstitamiseks, rekonstrueerimiseks ja laiendamiseks väljastatava ehitusloa ja kasutusloa väljastamise eest. Kuigi 2010. aastal vähenesid ehitusettevõtete ehitusmahud Eestis (sh Tallinnas) võrreldes 2009. aastaga 13%, kasvas väljastatud ehituslubade arv. Suurenes eelkõige väikesemahuliste rekonstrueerimistööde maht, mis suurendas ka riigilõivu tulu. Võrreldes 2009. aastaga suurenes ka riigilõivu tulu seoses uute ettevõtete registreerimise kasvuga majandustegevuse registris. Kaupade ja teenuste müük Kaupade ja teenuste müügist saadi tulu 884 923 tuhat krooni. Õiguste müügi tulude alatäitmise tingis Kopli liinidel Sepa tänava hoonestusõiguse seadmise konkursi ebaõnnestumine põhiliselt kinnisvaraturu madalseisu ja rangete muinsuskaitseliste tingimuste tõttu. Tulu transporditeenustelt saadi 275 846 tuhat krooni. Seoses kõrge tööpuuduse ja elanike sissetulekute vähenemisega on ühistranspordi kasutajate arv vähenenud. Teiste valdkondade tulude alatäitmise põhjus oli samuti inimeste ostujõu vähenemine majanduslanguse tõttu, seepärast vähenes linna asutuste pakutavate teenuste tarbimine. Muud tulud Muid tulusid saadi 30 706 tuhat krooni. Vähem saadi trahvitulu ja saastetasu, plaanitust enam aga mitmesuguseid erakorralisi tulusid. Ühissõidukites tõhustatud kontrolli tulemusena on ka vähem piletita sõitjaid. Munitsipaalpolitsei Amet rakendas 2010. aasta teisest poolaastast enam põhimõtet, et neile ühissõidukikasutajatele, kellel ei ole sõiduõigust tõendavat dokumenti, ei koostata väärteootsust, vaid nad suunatakse piletit ostma ühissõidukis. Saastetasu alalaekumine on seotud prügi sorteerimisega ja taaskasutusega. Varasemate aastatega võrreldes on märkimisväärselt suurenenud tagastuva taara käitlemine ning sorditud jäätmete viimine jäätmejaamadesse ja kogumispunktidesse. Üha enam valmistatakse prügist kütust, seetõttu on vähenenud sortimata olmeprügi kogused, mis viiakse prügimäele. Kasum vara müügist Linnavara müüdi 141 677 tuhande krooni eest. Müüdava vara jääkmaksumus oli 88 334 tuhat krooni ning müügikulud 179 tuhat krooni. Vara müügist sai linn kasumit 53 164 tuhat krooni. Suuremat müügihinda saadi Pikk 16/Pühavaimu 1 kinnistu müügist 30 050 tuhat krooni, Rahukohtu 5 kinnistu müügist 15 000 tuhat krooni, Pikk 39 korteriomandi müügist 13 530 tuhat krooni ja Osmussaare 8 kinnistu müügist 10 450 tuhat krooni. Enamik müügiobjekte olid korteriomandid. Dividendid Dividenditulu saadi 2010. aastal kavandatud mahus, s.o 178 738 tuhat krooni, sh AS-lt Tallinna Vesi 173 488 tuhat krooni ja Tallinna Prügila AS-lt 5250 tuhat krooni. Saadud toetused Saadud toetused moodustasid 20,7% linnaeelarve tuludest. Toetusi riigieelarvest ja muudelt residentidelt, välisrahastust jm toetusi saadi kokku 1 306 459 tuhat krooni. Riigieelarvelised toetused moodustasid 18,3% linnaeelarve tuludest ning 88,2% kõigist saadud toetustest. Enamus riigieelarvelistest toetustest eraldati tasandusfondi kaudu, kokku 892 704 tuhat krooni, sh hariduskuludeks 766 233 tuhat krooni, koolilõuna toetuseks 61 544 tuhat krooni, toimetulekutoetuseks 57 839 tuhat krooni.
139 Välisrahastust saadi 152 935 tuhat krooni. Välisrahastuse alatäitmine tulenes mitmete projektide alustamiste edasi lükkumisest, mis tulenes riigihangete vaidlustamisest. Nii rakendusid alles 2011. aastal Ülemiste liiklussõlme rekonstrueerimine ja Kultuurikatlaga seotud projektid. Mitmed välisprojektid takerdusid seoses tööde teostajate pankrotistumisega ja sellega seoses uute hangete korraldamisega. Välisrahastuse arvelt eraldati teede, tänavate ja kergliiklusteede ehitamiseks ja rekonstrueerimiseks 117 484 tuhat krooni ja Tallinna Botaanikaaia kõrvalkasvuhoonete rekonstrueerimiseks 10 981 tuhat krooni.
Tegevuskulud Linna asutuste 2010. aasta eesmärkide täitmisel ja tegevuste elluviimisel oli rõhuasetus jätkuvalt olemasolevate vahendite säästlikumal ja otstarbekamal kasutamisel, et tagada linlastele vajalike teenuste osutamine võimalikult heal tasemel ning säilitada ka linna organisatsiooni tegutsemisvõime. Suurendati sotsiaalse suunitlustega meetmete osakaalu, jätkates linna abipaketi meetmete rakendamist. Abipaketi tegevused keskendusid kuuele olulisele valdkonnale: tööpuuduse leevendamine, toetused ja sotsiaalabi, raskustesse sattunud inimeste nõustamine, soojusenergia hinnatõusu kompenseerimine ettevõtluse toetamine ning tarbijakaitse. Abipaketi meetmete hulka kuulusid sotsiaalsete töökohtade loomise toetus ja töökohtade loomine linna ettevõtetes, kütte hinnatõusu kompenseerimine, pensionilisa maksmine, supiköökide tegevuse toetamine, kodututele öömaja- ja varjupaigateenuste osutamine, töötute rakendamine heakorratöödel ning nende ,juriidiline nõustamine. Korteriühistuid toetati programmide „Hoovid korda“ ja „Fassaadid korda“ raames. Abipaketi koosseisu kuulusid ka mitmesugused toetused toimetulekuraskustes peredele. Abipaketi maht tegevuste elluviimiseks oli 2010. aastal 174,9 miljonit krooni. Tegevuskulude kokkuhoiu eesmärgil täpsustati linnapea käskkirjadega (9. augusti 2010 käskkiri nr PO-1/188 ja 26. oktoobri 2010 käskkiri nr PO-1/259) ametiasutuste ja nende hallatavate asutuste teenistujate ja töötajate töö tasustamise ja toetuste määramise aluseid, detsembrikuu koolitus- ja lähetuskuludeks ettenähtud vahendite kasutamist, erinevate soetuste tegemist ja remonttööde tellimist aasta lõpus ning reguleeriti perioodika ja bürookaupade tellimist. Rakendatud meetmete tulemusena hoidsid linnaasutused 2010. aasta lõpuseisuga kokku üle 141 960 tuhande krooni. 2010. aasta eelarve tegevuskulude lõplikuks mahuks kujunes 5 940 570 tuhat krooni, millele lisandusid 2009. aastast 2010. aastasse ülekantud kulud summas 45 858 tuhat krooni. 2010. aasta tegevuskulude täitmiseks koos 2009. aastast ülekantud kulude täitmisega kujunes 5 844 250 tuhat krooni, mis on 97,6% eelarve tegevuskulude lõplikust mahust. 2010. aastal täitmata ja eelarves ülekantavaks määratud tegevuskulusid kanti üle 2011. eelarveaastasse summas 69 718 tuhat krooni ehk 4 455 820 eurot (Tallinna Linnavalitsuse 9. märtsi 2011 korraldus nr 360-k). Suurima osakaaluga olid linna tegevuskuludes haridusvaldkonna kulud (36,9%), millele järgnesid kulud linnatranspordile (13,8%) ja sotsiaalhoolekandele (10,3%) (vt joonist 22). Põhjalikum ülevaade kõigis linna tegevusvaldkondades toimunud sündmustest on esitatud tegevusaruandes.
Joonis 22. Tegevuskulude valdkondlik struktuur 2010. aastal
Linnamajandus Tervishoid 3,5% Heakord 1,7% 1,6% Linnatransport Tehnovõrgud Muud 13,8% Sport, vaba aeg 5,5% 6,8% ja noorsootöö 2,7% Sotsiaal- hoolekanne 10,3%
Teed ja Muud, sh: tänavad linnaplaneerimine 0,7% 5,6% ettevõtluskeskkond 1,2% Linna juhtimine avalik kord 0,9% Haridus ja tugiteenused keskkonnakaitse 0,4% 36,9% Kultuur 6,9% muud kommunaalkulud 0,3% 4,7% muu majandus ja muud 3,3% valdkonnad
Investeerimistegevus Linna investeerimistegevus on seotud põhiliselt mittefinantsvarade (kinnisvara, masinad ja seadmed ning muu põhivara) soetamise ja renoveerimisega. 2010. aasta investeerimistegevuse täpsustatud eelarve mahuks kujunes 613 251 tuhat krooni. Lisaks kanti 2009. aasta eelarvest 2010. aastasse üle täitmata jäänud investeerimisprojekte mahus 45 621 tuhat krooni. Seega 2010. aasta investeerimistegevuse lõplikuks eelarve mahuks kujunes 658 872 tuhat krooni ning täitmiseks 375 774 tuhat krooni. Investeerimistegevuse kulud kaeti 55% ulatuses linna omafinantseeringu, 32% välisrahastuse, 13% riigieelarveliste jm sihtotstarbeliste vahendite arvelt. Investeerimisprojektide ellu viimist takistasid riigihangete kohtuvaidlused ning ka tööde
140 teostajate pankrotid. Investeerimistegevust pidurdas ka välisrahastuse lõplike otsuste viibimine. Näiteks Euroopa Komisjoni positiivne otsus Ülemiste liiklussõlme rekonstrueerimise kohtavõeti vastu alles 13.09.2010. Lisaks linna enda investeerimistegevusele teostab linn investeerimisprojekte koostöös erasektoriga, mille raames renoveeritakse koolihooneid, on ehitatud munitsipaaleluruume, arendatakse linna ühisveevärki ja -kanalisatsiooni ning ehitatakse sademeveerajatisi. Tulenevalt erasektori koostööprojektide kulude raamatupidamislikust sisust planeeritakse need kulud ja nende täitmine kajastatakse linna eelarve tegevuskuludes ja finantseerimistegevuse (kapitalirendilepingute maksed) kuludes. Kuna oma olemuselt on tegemist siiski investeeringutena põhivarasse, siis parema ülevaate saamiseks linna investeerimistegevusest esitatakse erasektori koostööprojektidega seotud kulud ka investeerimistegevuse eelarves. 2010. aastal tehti nende projektide raames kulusid kokku 497 840 tuhat krooni, sellest moodustasid koolide renoveerimisprojektide kulud 166 957 tuhat krooni, elamuehituse kulud 82 610 tuhat krooni, sademeveekanalisatsiooni kulud 66 611 tuhat krooni ning ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kulud 181 662 tuhat krooni. Võttes arvesse erasektori koostööprojektid, kujunes linna investeerimistegevuse mahuks 871 334 tuhat krooni. 2010. aastal lõpetati põhiline osa linna kavandatud töödest ühisveevärgi ja kanalisatsiooni rajamisel vanemates elurajoonides. Investeerimistegevuse kohta annab valdkondade kaupa ülevaate tabel 13.
Tabel 13. Valdkondlik investeerimistegevus 2010. aastal (tuhandetes kroonides)
Lõplik Täi tmi ne Täi tmi se Ülekantud eelarve 2010 % 2011. 2010 aastasse Investeerimisprojektide valdkondlik jaotus Haridus 27 139 21 001 77,4 6 121 Kultuur 103 223 66 546 64,5 36 240 Sport ja vaba aeg 2 607 1 033 39,6 1 573 Sotsiaalhoolekanne ja tervishoid 5 064 3 713 73,3 1 350 Elamumajandus 30 885 1 330 4,3 29 128 Linnamajandus 21 001 9 503 45,3 11 498 Teed ja tänavad 444 052 251 368 56,6 132 189 Heakord 7 205 5 666 78,6 1 538 Tugiteenused 17 695 15 614 88,2 2 078 Investeerimisprojektid kokku 658 872 375 774 57,0 221 715 põhivara soetus 539 111 308 980 57,3 tegevuskulu 119 761 66 794 55,8 Koostööprojektid erasektoriga 449 033 497 840 110,9 0 Haridus 169 104 166 957 98,7 0 koolid 169 104 166 957 98,7 0 Linnamajandus 95 811 82 610 86,2 0 Loopealse elurajooni maksed 34 250 33 517 97,9 0 Raadiku elurajooni maksed 61 561 49 093 79,7 0 Tehnovõrgud 184 118 248 273 134,8 0 ühisveevärk ja kanalisatsioon 159 512 181 662 113,9 0 sademevee kanalisatsioon 24 606 66 611 270,7 0 Põhivara soetus tegevuskulude arvelt 10 063 9 296 92,4 0 Investeerimistegevus kokku 1 117 967 882 910 79,0 221 715
* Tehnovõrkude valdkonna ülekulud kaeti teiste valdkondade tegevuskulude kokkuhoiu arvelt.
Tehtud investeerimisprojektide valdkondlik jaotus on joonisel 23.
141 Joonis 23. Investeerimisprojektide valdkondlik struktuur 2010. aastal
Teed ja tänavad 66,9%
Heakord 1,5% Elamumajandus 0,4% Sotsiaal- hoolekanne Linnamajandus Sport ja ja tervishoid Haridus 2,5% vaba aeg Kultuur Tugiteenused 1,0% 5,6% 0,3% 17,7% 4,2%
Linna laenutegevus
Linna eelarvest tagasimakstavad laenud ja võlakirjad Linna üheks keskseks arengudokumendiks on alates 2001. aastast koostatav ning volikogu kinnitatav linna eelarvestrateegia, millega sätestatakse ka linna laenustrateegia järgnevaks kolmeks aastaks. Linna arengukavaga aga määratakse linna investeeringute prioriteedid. Läbi aastate on linna eesmärk olnud investeeringute stabiilse taseme hoidmine. Valla- ja linnaeelarve seaduse järgi võis kohalik omavalitsus investeeringuteks kaasata võõrvahendeid. Tulenevalt 2009. aasta märtsikuust rakendunud valla- ja linnaeelarve seaduse muudatustest tingitud piirangutest kohustuste võtmisele on linn 2010. aastal kaasanud võõrvahendeid vaid olemasolevate võlakohustuste osaliseks refinantseermiseks. 2010. aastal emiteeris linn võlakirju mahus 216 miljonit krooni (13,8 miljonit eurot) tähtajaga 10 aastat ning intressimarginaaliga 1,3%. Võlakirjaemissiooni korraldajaks oli Nordea Bank Finland Plc. Linna laenuportfelli kaalutud keskmine eluiga oli seisuga 31.12.2010 10,6 aastat ja kaalutud keskmine marginaal 0,73%.
Tabel 14. Linna laenuportfell seisuga 31.12.2010
Laenuandja, emissiooni Laen, Algus Lõpp Intressi- Margi- Maht Alus- Põhiosa korraldaja võlakiri baas naal valuuta jääk (EEK) Nordic Investment Bank laen 2003 2021 6 k Euribor 0,15% 20 000 EUR 135 964 Nordea Bank Finland Plc laen 2003 2021 6 k Euribor 0,20% 10 000 EUR 67 982 Hypovereinsbank võlakiri 2004 2014 6 k Euribor 0,25% 28 755 EUR 209 962 Svensk Exportkredit laen 2005 2015 3 k Euribor 0,09% 22 369 EUR 210 000 Dexia Banque võlakiri 2005 2015 6 k Euribor 0,09% 6 391 EUR 99 997 Svensk Exportkredit võlakiri 2006 2021 6 k Euribor 0,07% 41 300 EUR 473 883 Dexia Banque võlakiri 2007 2027 6 k Euribor 0,06% 25 565 EUR 348 669 EIB laen laen 2008 2028 3 k Euribor 0,13% 31 955 EUR 473 672 Nordea Bank Finland Plc võlakiri 2009 2012 3 k Euribor 3,00% 31 400 EUR 491 303 Nordea Bank Finland Plc võlakiri 2010 2020 3 k Euribor 1,30% 13 805 EUR 216 001 Kaalutud keskmine marginaal: 0,73% Kokku: 2 727 433
2011. aasta linna eelarves on kavandatud kaasata välisrahastusega investeeringuprojektide sild- ja kaasfinantseerimiseks ning olemasolevate võlakohustuste refinantseerimiseks võõrvahendeid mahus kuni 25,5 miljonit eurot tähtajaga kuni 20 aastat.
Tallinna linna võlakoormus Valla- ja linnaeelarve seaduse järgi ei tohi kõigi tagasimaksmata laenude, tasumata kapitalirendi maksete ja emiteeritud võlakirjade ning muude rahaliste kohustuste kogusumma koos võetava laenu, kapitalirendi, emiteeritavate võlakirjade ja muude rahaliste kohustustega ületada 60% selleks eelarveaastaks kavandatud eelarvetuludest, millest on maha arvatud riigieelarvest tehtavad sihtotstarbelised eraldised.
142 Tagasimakstavate laenusummade ja laenuintresside, kapitalirendi maksete ja kapitalirendi intresside ning võlakirjade lunastamise kulude kogusumma ei või ületada ühelgi eelseisval eelarveaastal 20% laenu võtmise, kapitalirendi kasutamise või võlakirjade emiteerimise eelarveaastaks kavandatud eelarvetuludest, millest on maha arvatud riigieelarvest tehtavad sihtotstarbelised eraldised. Alates 1. märtsist 2009 jõustusid valla- ja linnaeelarve seaduse muudatused, mis seavad piirangud nii linna kui linna valitseva mõju all olevate üksuste laenukohustuste ja muude pikaajaliste kohustuste võtmisele. Seaduse kohaselt võivad kuni kolmeks eelarveaastaks makromajandusliku stabiilsuse tagamiseks ning valitsussektori eelarvepositsiooni kontrollimiseks vald ja linn ning raamatupidamise seaduse mõistes valla või linna otsese või kaudse valitseva mõju all olev üksus, mille tuludest üle poole moodustavad tulud vallalt või linnalt, riigilt või muudelt avalik-õiguslikelt juriidilistelt isikutelt või eelnimetatud isikute valitseva mõju all olevatelt sihtasutustelt, emiteerida võlakirju, võtta laenu, kapitalirendi- ja faktooringkohustusi, teenuse kontsessiooni kokkuleppest tekkivaid kohustusi, pikaajalisi kohustusi tarnijate ees ja muid pikaajalisi kohustusi, mis nõuavad tulevikus raha väljamaksmist, ainult perioodi 2004–2006 struktuuritoetuse seaduse ja perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse alusel saadava toetuse (edaspidi struktuuritoetus) ning välislepingute alusel Eesti Vabariigile eraldatava toetuse (edaspidi muu välisabi toetus) sildfinantseerimiseks, struktuuritoetuse või muu välisabi toetuse saamiseks vajaliku omafinantseeringu tagamiseks või enne seaduse jõustumist võetud eelnimetatud olemasolevate kohustuste refinantseerimiseks. Vald ja linn on kohustatud kooskõlastama valla ja linna ning nendest sõltuvate üksuste poolt võetavad kohustused Rahandusministeeriumiga. Seaduse muutmisele järgneval kolmel aastal (aastatel 2009−2011) võivad nii linn kui linna valitseva mõju all olevad äriühingud ja sihtasutused võtta laenu, emiteerida võlakirju, võtta kapitalirendi- ja faktooringukohustusi ning muid pikaajalisi võlakohustusi vaid välisabi sild- ja kaasfinantseerimiseks ning olemasolevate võlakohustuste refinantseerimiseks, olles selleks eelnevalt saanud rahandusministeeriumi kooskõlastuse. Linna võlakoormus ja selle prognoos edasisteks eelarveaastateks on esitatud tabelis 15. Võlakoormuse arvutamisel on aluseks Rahandusministeeriumi kasutatav kohalike omavalitsuste finantsjuhtimise seaduses sätestatud metoodika. 1. jaanuaril 2011 jõustunud kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seadus hakkab kohaliku omavalitsuse üksuse laenutegevust reguleerima alates 2012. aastast.
Tabel 15. Linna võlakoormus 2009 ja 2010 ning selle prognoos 2011 (tuhandetes kroonides)
2009 2010 2011 täitmine täitmine eelarve Põhitegevuse tulud 6 047 937 5 922 560 6 302 312
Laenude, võlakirjade ja kapitaliliisingute põhiosa tagastamine 202 925 217 359 216 096 Kontsessioonilepingutest tulenevate kohustuste tasumine 12 735 13 787 14 566 Võlakohustuste põhiosa tagastamine kokku 215 660 231 146 230 662
Laenude, võlakirjade ja kapitaliliisingute finantskulu 85 431 70 269 106 979 Kontsessioonilepingutest tulenevate kohustuste finantskulu 73 140 71 696 70 915 Finantskulu kokku 158 571 141 965 177 894
Kokku põhiosa ja intressid 374 231 373 112 408 556
Võlakohustuste tagastamine puhastuludesse 6,2% 6,3% 6,5% Võlakohustuste tagastamine puhastuludesse ilma 4,8% 4,9% 5,1% kontsessioonikokkulepetest tulenevate kohustusteta
Laenude, võlakirjade ja kapitaliliisingute põhiosa jääk 2 730 159 2 728 802 2 912 307 Kontsessioonilepingutest tulenevate kohustuste jääk 978 643 964 856 950 290 Muud linna pikaajalised kohustused 20 355 1 835 2 000 Võlakohustused kokku 3 729 158 3 695 493 3 864 597
Likviidsed vahendid 86 595 365 997 390 000
Netovõlakoormus 3 642 563 3 329 496 3 474 597
Netovõlakoormuse määr põhitegevuse tuludesse 60,2% 56,2% 55,1% Netovõlakoormuse määr põhitegevuse tuludesse ilma 45,5% 46,1% 46,2% kontsessioonikokkulepetest tulenevate kohustusteta
143 Linna krediidireitingu andjaks on reitiguagentuuri Moody’s Investors Service ning alates 2007. aastast on reitingut uuendatud iga-aastaselt, et linnale määratud krediidireiting kajastaks linna tegelikku finantsseisundit. Kui 2009. aastal muutis reitinguagentuur tulenevalt süvenenud majanduslangusest Tallinna linna krediidireitingu väljavaate negatiivseks, siis 2010. aastal kinnitati reiting senisel tasemel A3 ning reitingu väljavaade tõsteti tagasi stabiilseks. Linna võlakohustuste tagasimaksetest moodustasid 2010. aastal suurema osa eelarvelaenude tagasimaksed summas 216 003 tuhat krooni, kapitaliliisingute tagasimaksed moodustasid võlakohustuste tagasimaksetest kokku vaid 1356 tuhat krooni. Tulenevalt pikaajalisest ning ühtlaste tagasimaksetega laenuportfelli struktuurist on linnal alati jäänud võlakohustuste teenindamisel kehtestatud piirangu raamidesse − vastav suhtarv on linnas alati olnud alla 10% ning viimastel aastatel püsinud 6% ümber. Linna laenuportfelli heale struktuurile on kõrge hinnangu andnud ka reitinguagentuur Moody’s.
Reservide ja reservfondi kasutamise aruanne Linna erakorraliste kulutuste katmiseks planeeritakse eelarve tegevuskulude koosseisus linna reservfond, mis koosneb linnavalitsuse reservfondist ja reservidest. Lisaks on linnaosade kuludes ettenähtud linnaosade valitsuste reservfondid. Tallinna linna reservfondist vahendite eraldamise aluseks on Tallinna linna reservfondist raha eraldamise ja kasutamise kord (linnavolikogu 24. jaanuari 2002 määrus nr 6). Linna 2010. aasta eelarves kavandati linna reservfondi vahendeid 93 422 tuhat krooni. Lisaks linnavalitsuse reservfondile on linna eelarves ette nähtud reservid ettenägematute kulude katteks kogusummas 31 602 tuhat krooni. Nimetatud reserv hõlmab kohtuvaidluste ja muude õiguslike vaidlustega seotud nõuete reservi, allahinnatavate nõuete reservi, linna vara ja kohustustega seonduvate toimingute reservi ning oma- ja kaasfinantseerimise reservi.
Tabel 16. Reservfondide kasutamine 2010. aastal (tuhandetes kroonides)
Kinnitatud Lõplik Tehtud Jääk Eraldiste % eelarve eelarve eraldised täitmine
Linna reservfond, sh 67 032 93 422 93 050 372 91 430 196 Linnavalitsuse reservfond 25 000 61 820 61 607 213 60 892 98,8 Reservid, sh 42 032 31 602 31 443 159 30 538 97,1 Kohtuvaidluste reserv 25 000 11 010 11 010 0 11 010 100,0 Allahinnatavate nõuete reserv 10 000 8 470 8 470 0 8 470 100,0 Varade ümberhindluse reserv 6 000 11 223 11 064 159 11 058 99,9 Kaasfinantseerimise reserv 1 032 899 899 0 0 0,0 Linnaosavalitsuste reservfondid Haabersti Linnaosa Valitsuse reservfond 450 320 320 0 316 98,8 Kesklinna Valitsuse reservfond 875 875 875 0 875 100,0 Kristiine Linnaosa Valitsuse reservfond 400 400 400 0 400 100,0 Lasnamäe Linnaosa Valitsuse reservfond 1 150 659 659 0 659 100,0 Mustamäe Linnaosa Valitsuse reservfond 450 230 230 0 230 100,0 Nõmme Linnaosa Valitsuse reservfond 900 900 900 0 899 99,9 Pirita Linnaosa Valitsuse reservfond 285 285 285 0 285 100,0 Põhja-Tallinna Valitsuse reservfond 830 857 857 0 857 100,0
Kokku reservfondid 72 372 97 948 97 576 372 95 951 98,3
2010. aasta suuremad eraldised linnavalitsuse reservfondist olid järgmised: kommunaalametile 35 000 tuhat krooni Tallinna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arenduskulude komponendi kulude katteks ja 5800 tuhat krooni Tallinna linna tänavatelt lume väljaveo kulude katmiseks, 2585 tuhat krooni Spordi- ja Noorsooametile Tallinna Spordihalli avariijärgseks remondiks, 1884 tuhat krooni Linnakantseleile linnavolikogu istungite stenografeerimiseks vajaliku riist- ja tarkvara soetamiseks ning arendustööde teostamise kulude katmiseks, 1477 tuhat krooni Ettevõtlusametile töötute rakendamiseks avalikel töödel, 1367 tuhat krooni Haridusametile valikkursuse „Kodulinn Tallinn“ ainekava koostamise ja kirjastamise kuludeks, 1310 tuhat krooni Linnavaraametile R.Tobiase 11 elamu ja krundi kordategemiseks kantud kulutuste eest tasumiseks Anne Puuseppale, 1200 tuhat krooni Sotsiaal- ja Tervishoiuametile lapsehoiuteenuse hüvitise maksmiseks, 1000 tuhat krooni Keskkonnaametile heakorrakuu jooksul ebaseaduslikult ladestatud jäätmete likvideerimiseks linnaosade territooriumilt ja täiendavate heakorratööde kulude katmiseks, 504 tuhat krooni Linnakantseleile rahuliku kooselamise programmiga kavandatud ürituste kuludeks ja 427 tuhat krooni infosüsteemide ettevalmistamiseks eurole üleminekuks, 523 tuhat krooni Kommunaalametile OÜ Broadline läbiviidava avaliku üritusega seotud kulude katteks, 500 tuhat krooni Spordi- ja Noorsooametile MTÜ-le Audentese võrkpalliklubi esindusmeeskonna Tallinna Selver toetuseks, 429 tuhat krooni Sotsiaal- ja Tervishoiuametile küttepuude ostmiseks toimetulekutoetust saavatele peredele, kes oma eluruumi kütmiseks kasutavad küttepuid, 350 tuhat krooni Kultuuriväärtuste Ametile MTÜ
144 EFA 2010 toetamiseks seoses Euroopa Filmiakadeemia gala korraldamisega ja 300 tuhat krooni rahalise sissemakse tegemiseks SA Tallinna Vene Muuseumi asutamiseks, 320 tuhat krooni Haridusametile Huvikeskuse Kullo Karepa Noortelaagri renoveerimis- ja hooldustöödeks ning 200 tuhat krooni Moskva laste ja nende saatjate majutamise ja toitlustamise kulude katteks Tallinna Huvikeskuse Kullo Karepa Noortelaagris ja Kurgjärve Spordibaasis. Linnavalitsuse reservfondist tehti eraldisi linna ettenägematute kulude katteks 57 689 tuhat krooni ehk 93,6% eraldiste kogumahust ja eraldisi kolmandatele osapooltele summas 3918 tuhat krooni ehk 6,4% eraldiste kogumahust. Mittetulundusühingutele tehti eraldisi nii nende tegevuse toetamiseks (1423 tuhat krooni), mitmesuguste ürituste korraldamiseks (1096 tuhat krooni) kui ka tippsportlaste toetamiseks (150 tuhat krooni). Kolmandatele osapooltele tehti veel eraldisi 1249 tuhat krooni osaühingutele ja aktsiaseltsidele mitmesuguste kulude katmiseks. Muude ettenägematute kulude katteks moodustatud reservidest tehti eraldisi kokku 31 443 tuhat krooni, millest kohtuvaidluste ja muude õiguslike vaidlustega seotud nõuete reservfondist summas 11 010 tuhat krooni kohtumääruste täitmiseks ja õigusabiks; oma- ja kaasfinantseerimise reservist summas 899 tuhat krooni Euroopa Regionaalarengu Fondi projekti „Kadrioru pargi Kirdetiigi rekonstrueerimine“ 2010 aasta omafinantseerimise kulude katteks; linna varaga seonduvate toimingute reservist summas 11 065 tuhat krooni, sealhulgas 588 tuhat krooni Ettevõtlusametile müügimaksu administreerimise ettevalmistamisega seotud kulude katteks, 5477 tuhat krooni Spordi- ja Noorsooametile Juhkentali 12 kinnisasja ostmiseks Tallinna linnale ja 5000 tuhat krooni Kommunaalametile lumeveoks; allahinnatavate nõuete reservist 8469 tuhat krooni, sealhulgas 2737 tuhat krooni Transpordiameti, 5014 tuhat krooni Munitsipaalpolitsei Ameti ja 718 tuhat krooni Linnavaraameti ebatõenäoliselt laekuvate trahvinõuete katteks. Linnaosade valitsuste reservfondidest tehti 2010. aastal eraldisi kokku summas 4526 tuhat krooni, suurima osakaaluga olid eraldised kultuuriürituste, spordiürituste ja vaba aja sisustamise kuludeks, mittetulundusühingute tegevuse toetamiseks ning mitmesugusteks heakorrategevusteks linnaosade territooriumil. Alljärgnevad tabelid (tabel 17 ja tabel 18) annavad ülevaate linna reservfondist tehtud eraldistest linna tegevusvaldkondade kaupa.
Tabel 17. Linnavalitsuse reservfondist tehtud eraldised (tuhandetes kroonides)
Valdkond Eraldatud Täitmine %
Haridus 2 145 2 143 99,9 Noorsootöö 228 228 100,0 Kultuur 1 512 1 512 100,0 Sport ja vaba aeg 3 824 3 364 88,0 Sotsiaalhoolekanne 5 064 4 978 98,3 Juhtimistugi 3 744 3 739 99,9 Heakord 7 182 7 021 97,8 Linnamajandus 37 872 37 871 100,0 Tervishoid 36 36 100,0
Kokku 61 607 60 892 98,8
Tabel 18. Linnaosade valitsuste reservfondidest tehtud eraldised (tuhandetes kroonides)
Valdkond Eraldatud Täitmine %
Haridus 26 26 100,0 Noorsootöö 219 219 100,0 Kultuur 843 843 100,0 Sport ja vaba aeg 1 000 996 99,6 Sotsiaalhoolekanne 460 460 100,0 Juhtimistugi 930 929 99,9 Heakord 886 886 100,0 Linnamajandus 142 142 100,0 Elamumajandus 20 20 100,0
Kokku 4 526 4 521 99,9
145 8. Vandeaudiitori aruanne
146 9. Allkirjad majandusaasta aruandele
Tallinna Linnavalitsus on koostanud Tallinna linna 31. detsembril 2010. aastal lõppenud majandusaasta aruande, mis koosneb tegevusaruandest, grupi konsolideeritud raamatupidamise aastaaruandest (sh linna eelarve täitmise aastaaruanne) ja vandeaudiitori aruandest. Tallinna Linnavolikogu on majandusaasta aruande kinnitanud ning Rahandusministeeriumile ja Harju Maavalitsusele esitamiseks heaks kiitnud. Tallinna Linnavolikogu 16. juuni 2011 määrus nr 20.
Toomas Vitsut Tallinna Linnavolikogu esimees Edgar Savisaar Linnapea
147