KESKLINNA SADAMA-ALA DETAILPLANEERINGU ESKIISI SELETUSKIRI

TLPA AS Tallinna Sadam OÜ Logiprojekt OÜ Urban Management

TALLINN 2005

0

SISUKORD

1 Detailplaneeringu eskiisi koostamise alus ja eesmärgid ...... 2 2 Töös osalenud arhitektid ja spetsialistid ...... 3 3 Olemasoleva olukorra kirjeldus ...... 4 3.1 Sadamahooned, -rajatised, veo- ja reisijate mahud...... 4 3.2 ...... 4 3.3 Olemasolevad kontori- ja äripinnad...... 4 3.4 Liiklus ja ühistransport...... 4 3.5 Keskkond ...... 5 3.6 Tehnosüsteemid ...... 5 4 Planeeringu eskiisiga antud olulisemate põhimõtete kirjeldus ...... 6 4.1 Planeeritava maa-ala kontaktvööndi linnaehituslikud seosed...... 6 4.2 Kavandatud kvartalite kasutusfunktsioonid ja ehitusmahud...... 7 4.3 Linnahalli ja Sadama vahelise ala DP eskiisiga määratavate hoonestuskõrguste ja vaatekoridoride analüüs ...... 9 4.4 Tänavavõrk ja liikluskorraldus...... 11 4.5 Keskkonnakaitse, haljastus ja heakord...... 12 4.6 Tehnovõrkude perspektiivne lahendus...... 13 5 Kehtestatud üldplaneeringu muutmise ettepanekud ja põhjendused ...... 15 6 Osaliselt või täielikult kehtetuks muutuvad samale maa-alale varem kehtestatud detailplaneeringud...... 17 7 Joonised...... 17 7.1 Põhijoonis...... 17 7.2 Teede-, liiklus- ja parkimisskeem ...... 17 7.3 Tehnovõrkude skeem ...... 17 7.4 Kontaktvööndi kaart...... 17 7.5 Tugiplaan ...... 17 7.6 Detailplaneeringu koostamise alade skeem ...... 17 8 Detailplaneeringu eskiisi kooskõlastamise koondtabel ja kooskõlastuskirjad...... 16 9 Lisad...... 23 9.1 Logi 8 ja 10 arhitektuurikonkursi võidutöö ...... 23 9.2 Eskiisi 3D mudeli vaated ...... 23 9.3 Keskkonnamõju strateegilise hindamise tellimuskiri ...... 23 10 Töös kasutatud materjalid ja töögrupi protokollid (lisatud CD-l)...... 23 10.1 Paljassaare ja Russalka vahelise ala üldplaneering...... 23 10.2 Töögrupi protokollid...... 23 10.3 Tallinna Sadama poolne nägemus Loodepiirkonna arengust ...... 23 10.4 Linnahalli tegevusaruanne ...... 23 10.5 Tallinna Välisturism 2004...... 23 10.6 OÜ Urban Mark Sadama tn 11a kontaktvööndi analüüs ...... 23 10.7 AS Tallinna Sadama tellitud Vanasadama liiklusskeemi ettepanekud ...... 23 10.8 Vaatekoridoride analüüsi panoraampildid ...... 23

1 1 Detailplaneeringu eskiisi koostamise alus ja eesmärgid Planeeringu koostamise aluseks on Tallinna Linna Ehitusmäärus, pikaajaline strateegia “ 2025” http://tsapa.ekk.ee/?id=19 ja Paljassaare ja Russalka vahelise ala üldplaneering (edaspidi üldplaneering) http://tsapa.ekk.ee/?id=120 . Planeeringu eskiisi koostamiseks moodustati ühine töögrupp TLPA linnaplaneerijatest ja suuremate maaomanike esindajatest. Töö käigus lepiti kokku ja täpsustati ühist eesmärki “linna avamine merele”, mis tähendab multifunktsionaalse linnaosa planeerimist ja ehitamist sadama-alale. Planeeritaval alal peab olema piisavalt elu- ja töökohti ning äri- ja puhkamisvõimalusi. Planeerimise ja arendamise käigus peab tekkima atraktiivseid ehitisi ning rajatisi nii kohalikule elanikule kui ka turistile. Planeeritav ala hõlmab esimeses etapis linnahalli ja loodemuuli ning nende vahelist ala, mida täpsustatakse (laiendatakse või vähendatakse) töö käigus (vt töögrupi protokoll 01.03.2005). Tervikuna on ala suuruseks ~45 ha, millest täna pool on hoonestamata ja kasutuseta. Planeeringu eskiisiga täpsustatakse üldplaneeringut ning antakse lähtetingimused detailplaneeringute koostamiseks. Planeeringu eskiisi olulisemateks eesmärkideks on: ° Määrata alad mida saab autonoomselt planeerida ja menetleda. Hoonestamata aladele kehtestada ka tingimused heade detailplaneeringute ja arhitektuuri saavutamiseks (kvaliteedi programm/standard) ° Analüüsida ja määrata maa-alade üldised kasutusfunktsioonid ° Määrata põhimõtteline teede-, liiklus- ja parkimisskeem koos olulisemate lähteandmetega täpsete lahenduste väljatöötamiseks ° Analüüsida ja leida perspektiivsed hoonestusalad, kasutusfunktsioonid, täisehitatuse protsendid ja perspektiivsed ehitusmahud ° Täpsustada üldplaneeringuga ettenähtud promenaadi, rohekoridoride, puiesteede ja haljastuse põhimõtteid ° Analüüsida olulisemaid vaateid ja kõrgusi ning täpsustada kõrguse piiranguid ja anda perspektiivsete hoonestusalade maksimaalsed kõrgused ° Näidata ära olemasolevad tehnovõrgud ja perspektiivne lahendus ° Prognoosida perspektiivsete elu- ja töökohtade arvu ning reisi- ja kaubavoogude mahtu.

Kuna tegemist on pindalaliselt suure ja väga olulise nn “linna mereväravate” alaga, kus on ka väga intensiivne sadamaliiklus, siis käesolev planeeringu eskiis on olulisemalt suurema üldistatuse astmega. Oluline põhimõte on see, et üldine eskiis ja planeeringute olulisemad põhimõtted koostatakse tervele alale korraga, aga täpsed detailplaneeringuid koos arhitektuurikonkurssidega tehakse väiksematele aladele. Sellega tagatakse head ja teostatavad detailplaneeringud ning kvaliteetne arhitektuur. Planeeringu eskiis on koostatud ja vormistatud linnavalitsuse poolt kinnitatud õigusaktile “Detailplaneeringu eskiisi ja detailplaneeringu koostamise ning vormistamise nõuded”.

2 2 Töös osalenud arhitektid ja spetsialistid

Töögrupp:

Ike Volkov Tallinna Linnaplaneerimise Ameti (TLPA) juhataja – linna

peaarhitekt

Tiit Aava Logi Projekt OÜ esindaja (Logi 8 ja 10 )

Hannes Kuhlbach Tallinna Sadam – kinnisvaraarenduse projektijuht (Sadama 25 ja

Logi 3)

Endrik Mänd TLPA üldplaneeringute teenistuse direktor

Arvo Rikkinen TLPA detailplaneeringute teenistuse direktor

Martti Preem TLPA planeeringute osakonna juhataja

Ivika Maavere TLPA kesklinna osakonna juhataja

Ivo Rebane TLPA detailplaneeringute teenistuse juhtivspetsialist

Veiko Toomingas TLPA planeeringute osakonna vanemspetsialist

Mihkel Kõrvits TLPA planeeringute osakonna vanemspetsialist

Jaan Kurm arenduskonsultant töö koordinaator

Kaasatud spetsialistid/arhitektid:

Ivo-Ott Hirvesoo arhitekt (3D mudeli autor)

Martin Aunin arhitekt (Logi 8 ja Logi 10 arhitektuurse idee autor)

Martin Melioranski arhitekt (Logi 8 ja Logi 10 arhitektuurse idee autor)

Ingmar Melioranski arhitekt (Logi 8 ja Logi 10 arhitektuurse idee autor)

J. Jasman AS Kordmed (VK)

V. Kiviorg AS Nord Projekt (Elekter ja side)

P. Parikas GSP Projekt (Soojus ja gaasivarustus)

3 3 Olemasoleva olukorra kirjeldus Olemasoleva olukorra kirjeldus, kitsendused ja linnehitusliku situatsiooni analüüs on koostatud üldplaneeringu käigus. Planeeritav ala on ca 45 hektarit ja olulisemad objektid on sadama funktsioone täitvad hooned ja rajatised (A, B ja C terminaal, reisijategaleriid) ning Linnahall. Suurem osa alast on kasutuseta ja korrastamata.

3.1 Sadamahooned, -rajatised, veo- ja reisijate mahud

Planeeringualale jäävad A, B ja C terminalid kokku ca 10 000 m2 brutopinnaga ja ca 180 töökohaga. Terminaale läbivate reisijate arv on praegu 3,7 miljonit aastas ja prognoos koos Loodemuuli kasutuselevõtuga ligikaudu 5 miljonit inimest aastaks 2008. Loodemuuli kasutavate kruiisilaevade turistide arv on praegu ~300 tuhat aastas, kasvades perspektiivis 400 tuhande inimeseni aastas (vt. 10.3 “Tallinna Sadama poolne nägemus Loodepiirkonna arengust”. Vanasadam kokku teenindab aastas 6,7 miljonit (2004.a. tulemus) reisijat. Seda läbib 139 000 treilerveokit ja 30 000 veoautot kokku kaubamahuga 2,1 miljonit tonni aastas. Kogu Vanasadama olemasolevatel terminalidel baseeruv potentsiaal on ca 8 miljonit reisijat aastas, eeldame reisijatemahu kasvu keskmiselt 8…10 % aastas.

3.2 Linnahall Arhitektuurimälestis Linnahall koosneb suurest 4174 istekohaga (lisaridade paigaldamisel ja seisukohti arvestades võimalik lisada kokku 380 kohta) kontserdisaalist, jäähallist (1800 m² areen ja 1500 istekohta laiendamisvõimalusega 3000 istekohani; koos seisukohtadega on mahutavus kokku 4000 pealtvaatajat) ning Merepargist kasuliku pinnaga ca 2000 m². Töötajate arv on ca 40 ja suuremate ürituste korraldamisel kasutatakse lisatööjõudu 20-40 inimest. Kontsertide ja ürituste arv on ca 80 ja ca 220000 külastajat aastas ning maksimaalne võimalus 200 üritust aastas. Jäähallis on ca 1500 treeningtundi ja 10 000 kasutajat, maksimaalne võimalus oleks 3240 treeningtundi. Kogupotentsiaalist kasutatakse ca 50%. Rendipinda on kokku ca 5000 m², millest olulisemad on Lindaliini AS, Linnaarhiiv ja Eesti AS koos helikopteri maandumisväljakuga. Linnahalli krundi pindala on ca 4 hektarit ja brutopinda arvestuslikult 60 000 m2 ja kasulikku pinda ca 35000 m2. (vt. 10.4 Linnahalli tegevusaruanne).

3.3 Olemasolevad kontori- ja äripinnad Planeeringualal paiknevad veel Tallinna Sadama, Tolliameti, ESCO ja Mereagentuuri büroohooned ja 332- kohaline Reval Express Hotell ning kaubanduskeskus Sadamarket. Ehitust on alustatud Sadama 2 krundil Sadamarketi laienduse rajamiseks ning valminud on Sadama tn 11a ca 300 toaga hotelli projekt. Nendes väiksemates hoonetes on arvestuslikult ca 200 töökohta, väiksemad konverentsiruumid, söögikohad, ööklubi ja eelkõige turistidele mõeldud kaubanduspinnad. Nende hoonete juurde kuuluvate kruntide kogupindala on ca 3 hektarit ja hoonete brutopind kokku ca 40 000 m².

3.4 Liiklus ja ühistransport Kogu planeeritava ala suurus on ca 50 hektarit, millest pool on kasutuses hoonete ja liiklusmaana ja pool kasutuseta olevat maad. Liiklus ja parkimine on seotud sadamate ja reisijatega ning tulevikus võib arvestada et 80% liiklust tuleneb sadamatoimingutest ja 20% perspektiivsetest elu- ja töökohtadest (vt 10.3 “Tallinna Sadama poolne nägemus Loodepiirkonna arengust”.

4 Ühistransport on täna lahendatud bussidega mööda Sadama ja Kai tänavat. Bussitransport teenindab eelkõige tellimusvedudega turiste, sadamapiirkonda läbib üks linnabussiliin. Suurem osa turiste liigub jala ja taksoga. Oluline on parandada ühendust Kesk- ja Vanalinnnaga (vt. 10.5 Tallinna Välisturism 2004 ja EMORI uuring http://www.tourism.tallinn.ee/?page=415 ).

3.5 Keskkond Planeeritav ala on olnud avalikkusele suletud pikki aastakümneid. Tallinna Kaubasadam kasutas Loodekaid aastakümneid erinevate lahtiste kaupade laadimiseks, põhiliselt olid nendeks kivisüsi ja erinevad puistained. Kuivõrd tegemist on lenduvate ja määrivate kaupadega, lõpetati tegevus reisisadama arenedes 1990-te keskel. Loodekail puudub tänapäeval praktiliselt hoonestus, piirkonnas on üks ~10 000 m² teisaldatav laohoone ja mõningad lammutamisele kuuluvad hooned ja garaažid. Võib öelda, et Loodekai ~19 ha on praktiliselt tühi maa. Alal puudub igasugune kõrghaljastus. Tulles Linnahalli suunas, on kavandatava Logi tn ja mere vaheline ala suures osas täidetud merepõhi ehk väga erineva “sisuga” maa. Nõukogu perioodil asus alal suletud sõjaväe betoonitehas, mille lammutusprahiga täideti samuti merd. Tüüpiliselt ääristab Rumbi tänava põhjapoolset külge ca 200 m ulatuses looduslikult väheväärtuslik paplite rida. Tulles Loodekailt edelasuunas Rumbi tänava suunas, on alal lokaalne masuudireostus, mis nõuab ehitama asumisel maapinna väikeses mahus koorimist ja utiliseerimist. Ala on täpselt määratletav Tallinna Sadama tellitud keskkonnauuringu abil. Liikudes piki Rumbi tänavat edasi läände ehk Linnahalli suunas, jõuame 1970-te lõpul rajatud merepargi alale, mis hõlmab mõlemal pool jäähalli ca 10 000 m² ala. Ala on kujundatud parklaks, ridamisi istutatud tammed on heas korras ja moodustavad korraliku osa kavandatud haljasvööndist. Seega võib kokkuvõtlikult öelda, et peale merepargi puudub planeeritaval alal väärtuslik haljastus ja suurem osas maast on saadud mere täitmise teel viimase 40 – 50 aasta jooksul. Uue multifunktsionaalse ala kavandamisel tuleb piirkonda planeerida ka väärtuslik haljastus, sealhulgas kõrghaljastus, rohekoridorid, puiesteed ja promenaad. Detailplaneeringute koostamise käigus tuleb kaaluda ka merepargi laiendamise võimalust ning siduda see piirkonna tervikliku ja ökoloogiliselt toimiva rohevõrgustikuga.

3.6 Tehnosüsteemid Tehnosüsteemidest paiknevad alal mõned side ja telefoni alajaamad, sadevee pumpla ja linna sadevee kollektor. Üldplaneeringus on ettenähtud kanalisatsioonipumpla, kollektor ja avarii väljalaskekollektor. Elektrivarustus Planeeritav ala on varustatud elektriga mitme alal oleva alajaama kaudu. Tallinna Sadamal on eraldi elektrivõrk koos loodekai alguses asuva suure võimsusega alajaamaga, millest saavad elektrit Tallinna Sadama hooned ja teised sadama tarbijad. Sidevarustus Enamus ala on kaetud sidekanalisatsiooni trasside võrguga. Sidekanalisatsioon puudub Linnahalli, Rumbi tn ja loodekai vahelisel alal. Veetorustikud Ala on kaetud veetorustike süsteemiga välja arvatud Linnahalli idapoolne ala, kus puudub hoonestus. Planeeritava ala vee toide on Mere puiestee magistraaltrassilt. Suurima läbimõõduga toru on Sadama tänaval, millelt saab vee sadama territoorium ja Sadama tänava äärne hoonestus. Linnahalli veetoide tuleb samuti Mere puiesteelt. Kanalisatsioon ja sadevesi Linnahalli idapoolsel küljel Rumbi tänava ääres asub pumpla, mis pumpab sade- kui ka reovee kollektorisse. Pumplasse on isevoolselt suunatud sadama alalt kui ka Sadama tänava äärsest hoonestusest tulev reo- ja sadevesi. Kai tänava torustiku reo- ja sadevesi suubub isevoolselt kollektorisse.

5 Soojavarustus Soojavarustus on lahendatud soojusvõrguga. Planeeritaval alal kulgeb soojustrass Linnahalli kõrval olevast soojusjaamast mööda Sadama tänavat. Trassilt hargnevad haruühendused tänava- äärsetele ja sadama-alal olevatele hoonetele. Trassilt saab ühenduse ka Linnahall. Gaasivarustus Planeeritaval alal asub gaasitrass Sadama tänaval. Trass saab toite Mere puiesteel olevast kesksurve torust.

4 Planeeringu eskiisiga antud olulisemate põhimõtete kirjeldus

4.1 Planeeritava maa-ala kontaktvööndi linnaehituslikud seosed Planeeritav ala hõlmab Linnahalli, mere ja Admiraliteedi basseini vahele jäävat ala koos Linnahalliga. Ala vahetu naabrus piirneb Kalasadama, Põhja puiestee, Mere puiestee ja Ahtri tänavaga. Visuaalne kontakt on Vanalinna ja kujuneva City tornidega. Käsitletavat ala on nii hoonestuskõrguste kui ka kaugvaatekoridoride osas hõlmanud Russalka- Paljassaare vahelise rannaala üldplaneering, mille analüüse arvestatakse. Planeeritav ala jätkab ühelt poolt Vanalinnast lähtuvat suunda mereni, teiselt poolt aga ka olulist kommertstelge Viru Keskusest sadamasse ja käsitletava ala multifunktsionaalsesse kvartalisse. Tallinna Sadam plaanib uute reisiterminalide rajamist Loodekaile ning muuta see ala oluliseks turistide tõmbekohaks. Planeeritav ala paikneb mere ääres Vanalinna külje all sadamapiirkonnas olles seega linna mereväravaks ja andes meritsi saabujaile esmamulje Tallinnast kui merelinnast ja pealinnast. Planeeritavale alale on kaugvaated teelt, Pirita ja Merivälja muulidelt, Katariina kailt ja laevateelt, kusjuures nendele vaadetele jääb taustaks ka . Seega alale kavandatav hoonestus ei tohi katta vaateid Vanalinnale ja peab olema sobiv ka Linnahalli arhitektoonikast tuleneva mõjuga ning säilitama selle dominantsust. Meriväljalt ja laevateelt Paksu Margareeta ning Oleviste kiriku suunalises vaatekoridoris limiteerib hoonestuse kõrgust Linnahalli estakaadi barjääri kõrgus, so +11.00 abs. Linnahalli ehituskehandit arvestades peaks ka planeeritaval ülejäänud alal kavandatud hoonestuskõrgus põhiosas korrespondeerima Linnahalli põhikorpuse kõrgusega +21.00 abs, millest vaid mõned osad võiksid tõusta Linnahalli lavatorni kõrgusega +22.60 abs võrreldava kõrguseni. Hoonestuskõrguse planeerimisel tuleb ka arvestada, et merelt vaadatuna ei tekiks ühtset müüriefekti, st hoonetus peab olema nii vertikaalselt kui horisontaalselt liigendatud (katkestatud, erineva kõrgusega). Teiselt poolt on üle selle ala veel säilinud vaatevõimalus merekaldale ja merele Rannavärava mäelt, millise vaatekoridori säilitamisega tuleb planeeringus arvestada. Lisaks mere ja Vanalinna kaugvaadetele on antud alal aga olulised nö lähivaated Vanalinna terviksiluetile rannalt ja ala seest e. sisevaated, mis teevad selle ala eriti atraktiivseks. Planeeringus peab seega arvestama piisava avaliku kasutusega välis- ja siseruumi olemasolu, mis tagaks linlaste ja turistide ligitõmmet ja avaks nö mere reaalselt linnale. Alale tuleb ette näha multifunktsionaalne kasutus ja eriti Linnahalli kui suure potentsiaaliga ühiskondlik-ärilise keskuse arengut.

Kokkuvõtteks - uus multifunktsionaalne linna osa areneb Viru Keskusest ja Vanalinnast pideva keskusalana üle Rotermanni ja Admiraliteedi Basseini kvartalite kuni mereni. Kirjeldatud ala koos Kalasadama piirkonnaga peavad moodustama ühtse terviku ka hoonestusmahtude sobivuse mõttes ning olema funktsionaalselt seotud rannapromenaadi ja linna viivate puiesteede ning kergliiklusvõrgustikuga.

6 Autoliiklus ühendub sellelt alalt linna võrgustikuga Rumbi tänavat pidi rajatava ümbersõiduga ja Sadama ning Kai tänavate kaudu Mere pst-ga.

4.2 Kavandatud kvartalite kasutusfunktsioonid ja ehitusmahud

Planeeritaval alal paiknevate olemasolevate hoonete kogupind on arvestuslikult 100 tuhat ruutmeetrit, millest suurema osa moodustab Linnahall. Teised olemasolevad hooned on kokku ca 40 tuhande ruutmeetrise brutopinnaga äri ja büroohooned. Kasutusest väljas olev ala on planeeritud multifunktsionaalse elamu – ja äripiirkonnana ning multifunktsionaalse äri- ja sadamamaana (Loodekai).

Ärifunktsioon ja reisisadam: Elanike ja turistide teenindamisele orienteeritud ärid on planeeritud põhiliste jalakäigualade äärsete hoonete esimesele korrusele, st Logi ja Trümmi tänavate ja nende ristmikku planeeritud väljaku äärsetesse hoonetesse. Samuti ka Linnahalli kõrvale rajatav pargiala äärde rajatavatesse hoonetesse ning Rannapromenaadi äärsetesse hoonetesse. Suuremad ärimahud planeeritakse aga Loodekaile ja Rumbi tänava, Logi tänava ja Tüüri tänava Loodekai poolsetesse hoonetesse. Loodekaile on planeeritud uued sadamahooned ja äri- ning büroopinnad kokku brutopinda ca 100 000 m², lisaks ca 20 000 m² brutopinda avalikuks kasutuseks (teaduskeskus, muuseum,…) ning parkimis- ja logistikakorrus. Rumbi tänava ja Vööri tänava vahelisel alal peab olema äripindu vähemalt 50 % kogupinnast. Rumbi tänava ja Admiraliteedi basseini vahelise hoonestuse kogupinnast peab aga äripindu olema vähemalt 80% nagu ka Loodekaile rajatavates hoonetes. Arvestuslikult on äri- ja ühiskondliku funktsiooniga brutopinda kokku ca 250 000 m2, mis tähendab vähemalt 2500 uue töökoha võimalust.

Elufunktsioon: Rumbi tänava ja mere vahelisel alal muutub põhjasuunas liikudes ärifunktsioon sujuvalt elamufunktsiooniks, saavutades põhjapoolsetel kruntidel kuni 90 % osakaalu kvartali maapealsest hoonestusmahust. Arvestuslikult on alal 150 000 m² brutopinda elamisfunktsiooni, mis tähendab ca 1500 eluaset ning 4000 elanikku. Tuleb arvestada ca 400 koolikoha ja 200 lasteaiakoha vajadusega. Lasteaiakohad tuleb planeerida olemasolevatesse elamukvartalitesse. Täpsem koolikohtade vajadus ja võimalike koolikohtade analüüs tuleb koostada koos naaberalade planeeringutega. Antud planeeringuala ei ole uue kooli jaoks sobiv. Detailplaneerimise käigus tuleb Vööri tänava ja mere vahelisele alale kavandada elufunktsiooni teenindavat äri ja ühiskondliku funktsiooni minimaalselt 10% kogupinnast.

Jahisadam: Alale on planeeritud ca 80-100 kohaga jahi- ja paadisadam ning jahtklubi hoone. Jahisadam on planeeritud nii külalis- kui ka kodusadamana. Mõeldud väikelaevasadamana, vastu võtma nii purjekaid kui kaatreid pikkusega kuni 24 meetrit. Laevaliiklus (laevatee-sadamasse sissesõidu kursid) on antud akvatooriumis juba reguleeritud, samuti on paigaldatud meremärgid. Täiendavaid märke ja muudatusi laevaliikluses jahisadama ehitamine endaga kaasa ei too (sh. muudatusi merekaartidel).

Parkimine: Parkimiskohti on vaja arvestuslikult 2100 kohta, mis tuleb lahendada detailplaneeringu käigus. Osa parkimisest tuleb lahendada parkimismajade ja parkimiskorrustena. Parkimine lahendatakse olemasolevate kvartalite mahus, Rumbi tänava äärsete hoonete äripindade kasutajate parkimise võib lahendada ka Loodekaile rajatava logistika- ja parkimiskorruse mahus. Parkimisnormide arvutamisel lähtutakse, et on tegemist linnakeskuse alaga, kus maksimaalsed parkimisnormid on 0,7 parkimiskohta 1 korteri kohta, 1 parkimiskoht 300 m2 ärihoone brutopinna kohta ning 1 parkimiskoht 5 paadikoha kohta. Planeeringuga tuleb tagada ka juurdepääsu ja peatamise võimalus jahtklubi kaide äärde. Lubatud on pikkiparkimine kõrvaltänaval ja ca 30 nurga all parkimine ka puiesteel.

7 Ala sisekvartalite ja tänavate lahendus peab leevendama meretuuli, looma varjulisi soppe külalistele ja elanikele. Rohekoridoride äärde planeerida ka väiksemaid kogunemisplatse, istepinkidega alasid, mänguväljakuid. Hoonestuse ja tänavate paiknemisega kvartalites tuleb võimalikult pikendada ala avaliku kasutuse hooaega, mis tähendab lahenduste loomist meretuulte püüdmiseks. Võimalusel tuleks tänavate ja platside lahenduses rõhutada ala merelisust, tuues sisse liikuva veega basseini, kanalid, purskkaevud vms elemendid.

Elu- ja töökohtade prognoos: Vaadeldavale alale saab planeerida ca 250 000 m2 äri ja ühiskondliku funktsiooniga hooneid ning 150 000 m2 elufunktsiooniga hooneid. Võib arvestada ca 2500 uue töökoha ja ca 1500 uue elukoha võimalusega. Sellele alale võib prognoosida ca 5000- 7000 uut elanikku ja töötajat.

8 Eskiisijärgsed perspektiivsed hoonestusalad, kõrgused ja täisehituse protsendid.

pos. perspektiivne maksimaalne maksimaalne minimaalne nr hoonestus-ala m2 sihtotstarve abs. kõrgus m täisehituse % kõrghaljastus % 11 51800 Ä/Üh 16 80 konteinerhaljastus 2 36000 S 0 0 0 3 94200 Ä/L olemasolev olemasolev - 4 5600 Ä/Üh 12,5-16,5 70 10 5-62 30600 EK/Ä 21-23,5 50 10 7 2100 EK/Ä 21 50 5 8 8200 EK/Ä 19 50 10 9 8000 EK/Ä 19-22 50 15 10 16000 EK/Ä 11-22 50 15 11 3400 Ä 22 70 10 12 3100 EK/Ä 11-16 50 5 13 1600 Ä 6-8 70 konteinerhaljastus 14 880 Ä/T 11 - - 15 5000 S - - - 16 16500 S - - - 17 17300 L - - - 18 25000 L - - - 19 16500 L - - 20 12200 S/L - - 21 40000 Üh/Ä 22,6 olemasolev olemasolev 22 6600 S - - - 233 4700 Ä/L - olemasolev olemasolev 243 19000 Ä/L 12,4-21,4 70 10 25 11200 Ä 19 70 10 26 34000 L - - - 27 3000 Ä 19 80 5

1 Loodekai – I korrus on nn logistikakorrus, mille täisehituse protsent on 100% (liiklus ja parkimine ca 60 000 m2) 2 Logiprojekt – andmete aluseks on maaomaniku poolt on läbi viidud arhitektuurse ideekonkursi võidutöö, mis näeb ette perspektiivse ehitusala laiendamist ja uue promenaadi ehitamist mere täitmise teel (lisa 9.1) 3 Linnahalli vaadeldavuse tagamiseks võib lisaks olemasolevatele hoonetele planeerida ainult madalaid paviljonilaadseid ehitisi (hall viirutus)

4.3 Linnahalli ja Sadama vahelise ala DP eskiisiga määratavate hoonestuskõrguste ja vaatekoridoride analüüs

Antud ala on nii hoonestuskõrguste kui kaugvaatekoridoride osas käsitletud Russalka-Paljassaare vahelise rannaala üldplaneeringus (AS ENTEC) ja ka OÜ Urban Mark Sadama tn 11a kontaktvööndi analüüsis ( vt 10.6) mis sisaldab ka olemasolevate hoonete absoluutkõrguste mõõdistustööd (teostanud OÜ Geomap T-129, 02.03.05). Rannaala üldplaneeringu ja OÜ Urban Mark vaatekoridoride ning nendest tulenevate hoonekõrguste määramisel on lähtutud kaugvaatelistest sihtidest Tallinna lahelt, Pirita teelt ja Paljassaarelt.

9 Käesolevas töös aga täiendatakse neid analüüse planeeritavalt alalt avanevate iseloomulike vaadete – sisevaadete – säilitamisvõimaluste hindamisega.

Tallinna olulisimat identifitseerivat ja turistlikult atraktiivset märki – Tallinna Vanalinna oma terviksiluetiga alates linnamüüri tasandist – peab olema võimalik näha Vanalinna lähialalt ja sellega külgnevast rannapiirkonnast. Uushoonestusega ei tohi sulgeda lähivaateid, mis praegu veel on olemas Vanalinnale sektoris Olevimäest Suurtüki tänavani. Teisalt peab säilima visuaalne kontakt merega ka Rannavärava mäelt, mis on ikkagi omal ajal mere kaldale rajatud. Seega – vaatekoridoride säilitamises osas on vaja hinnata vaadet merele Paksu Margareeta juurest e. Rannavärava mäelt ja vastassuunas, tuues mere poolt vaateid Loodekai ja Linnahalli vaheliselt alalt.. ° Rannavärava mäelt on veel võimalik näha merd ja ka merekallast üle Linnahalli estakaadi sektoris endise elektrijaama hoonest ( Linnahalli idapoolsest nurgast) kuni olemasoleva Reval Ekspress Hotellini (vt. põhijoonisel suund B- A ja p 10.8 panoraampilt), st selles sektoris on limiteerivaks kõrguseks olemasolev estakaadi barjääri kõrgus, st + 11.0m abs. ° Vanalinna terviksiluetti on praegu veel võimalik näha Linnahalli estakaadilt ja ka Linnahalli idapoolselt terrassilt üle estakaadi, samuti Linnahalli ja Loodekai vaheliselt alalt üle estakaadi sektoris A-B (vt. põhijoonis ja lisa 10 panoraampilt). Seega selles sektoris piirab kavandatavate hoonete kõrgust Linnahalli estakaadi barjääri kõrgus e. + 11.0 m abs. Nii jäävad alles vaated vahetult Linnahalli kõrvalt kui ka kavandatavalt kirde-edela suunaliselt tänavalt (nimetame näit. Trümmi tänavaks) ja Logi ning Trümmi tänavate ristmikku kujundatavalt väljakult (punkt C). Niisiis suunal A-C-B on hoonete kõrgus piiratud + 11.0 m abs. Antud koridori laiuse määramisel tuleb arvestada lisaks sisevaatele ka kaugvaadet Merivälja muulilt. ° Kaugem vaade Vanalinnale säilib ka mere äärest Trümmi tänava otsast, kust teises suunas avaneb ka vaade Tallinna- City kõrghoonetele ( suund A-E). Sellesse sektorisse jäävate hoonete kõrgus ei või ületada kõrgust + 16.5 m abs. ° Suuna A-C-B külgnevatel aladel peaks olema hoonestus tõusev liikudes Linnahalli poolt mere poole, mis võimaldab säilitada vaateid Rannavärava mäelt (punkt B) merele ka laiemas sektoris üle eespool olevate hoonete ja mereäärsete kõrgemate hoonete. Vastassuunas aga annab see võimaluse merepoolsemate hoonete ülakorrustelt anda vaateid Vanalinnale üle eespoolsete madalamate. ° Suunale A-C-B e. Trümmi tänavale Linnahalli poole kavandatud ühiskondlike/ärihoonete kõrgused kasvavad Logi tänava äärest Linnahalli poole +6m abs, +8m abs kuni +11m abs. Selle suuna (Trümmi tänava) kõrvalalade kõrguspiirangud on järgmised: ° Vanalinnale vaate säilitamiseks punktist D on oluline, et Rumbi tänava lõunapoolne külg Tüüri tänavast kuni kavandatava Reval Ekspress hotelli laienduseni (+16,5m abs) ei oleks kõrgem kui 12,5m abs. ° Vööri tänavast põhja poole jääval alal peab hoone kõrgus jääma alla + 21.0 m abs, mis on Linnahalli saaliosa parapeti kõrgus, üksikud väiksemad mahud Logi tänavast idapoole jääval alalvõivad kerkida kuni + abs 23.50 m abs, mis korrespondeerub Linnahalli lavatorni kõrgusega +22.60m abs. ° Seoses sellega, et Tallinna Sadam kavandab loodekaile uut reisiterminaali, laiendada kruiisilaevade vastuvõttu ja sellega kaasnevalt ka ärifunktsioone, milleks vajalikud ehitised paikneksid alates teise korruse tasandilt so ca +8.0m abs ning on huvitatud mereäärse promenaadi jätkamist ka sellel tasandil, siis kujuneb oluliseks vaatepunktiks linna siirdujaile loodekai nö. teisel tasandil kulgeva promenaadi Rumbi tänava otsakohta kavandatav väike plats. Sealt (punkt D) tuleb samuti jätta vaade Vanalinnale. Sellest vaatepunktist jääb Vanalinna vaatele (suund D-B) ette olemasolev Reval Ekspress Hotell Sadama 11, mille kõrgus koos parapetiga on +16.30m abs. Sellest mahus tõuseb kõrgemale vaid trepikoda/ liftišahti torn ( 8x8m) ja ventilatsiooniseadmete kamber 18.80 abs, mis siiski oluliselt ei

10 halvenda Vanalinna vaadeldavust. Kuid Rumbi ja Sadama tänavate vahele ehitatavate hoonete kõrgus ei või ületada kõrgust + 16. 50m abs, seejuures Rumbi tänava ääres + 12,5m abs ( vt eelnevat p5), vastasel korral suletakse vaated Vanalinna terviksiluetile Loodekailt täielikult. Eeltoodud kaalutlustest tuleneb kogu planeeritava ala hoonestuse kõrguse loogika – ala keskosas teljel A-C-B hoitakse hoonestus madal (+11.0m abs), selle vahetus naabruses +16.0m abs ja siis väljapoole tõusvalt + 19.0m abs kuni + 22.0m abs. Sadama tänava ja Admiraliteedi basseini vahele on võimalik lisada veel hooneid kõrgusega kuni + 19.0m abs, mille kõrgus on võrdne olemasoleva Sadamarketi hoonega. Detailplaneeringute käigus leida/jätta ka täiendavaid vaatekoridore maalt merele (näiteks Linnahallist ida pool paiknev rohekoridor, Logi tänav ja perspektiivne Tüüri tänav).

4.4 Tänavavõrk ja liikluskorraldus

Planeeritavale alale peamine juurdepääs toimub Sadama tänavalt ja Põhjaväilaga ühendatavalt Rumbi tänavalt Logi tänava kaudu. Ala linnaga ühendav transport siseneb Kai ning väljub Sadama ja Rumbi tänavalt. Mööda neid tänavaid toimub ka kvartalite varustamine. Nende tänavatega moodustuvate kvartalite liiklusskeem lahendatakse DP-ga. Diagonaalis kulgev Trümmi tänav, mis hargneb kaheks, on peamine jalakäijate siseala koos väljakuga Logi- Trümmi ristmikus. Logi tänav tuleb planeerida puiesteena: 8m sõiduteed, 5+5m kõrghaljastuseriba, ja 6+6m jalakäijate ja kergliikluse teed, kokku 30m. Mere äärde on kavandatud ca 30m laiune rannapromenaad, kus saab liikuda ka kergliiklus ja kus peab olema võimalus liikuda avarii-, kiirabi-, patrull- ja päästeteenistuse autodel. See promenaad tõuseb loodekail +8m abs e. teisele korrusele kruiisiterminaali kohal ja Loodemuuli merepoolsel küljel asuvat lainemurdjate osas vajadusel kolmanda korruse tasandile.

Autod ja raskeveokid: Raskeveokid loodekaile liiguvad valdavalt Kai tänavat ja Rumbi tänavat pidi. Kogu Loodekai maapealne tasand on jäetud transpordile, s.h. reisijaid teenindavatele bussidele, laevade suunduvatele treilerveokitele, reisijate ja külastajate kergesõidukitele. Eraldi tuleb lahendada Loodekai põhjapoolse merekalda algusosa, kust algab rannapromenaadi tõusev pandus. Reisilaevade kailiini äärde jääb ca 40m laiune täiesti avalikule kasutusele suletud ehitusvaba ala, sadamavajadustest lähtuva liikluse korraldamiseks, st teiselt korruselt algav sadamat teenindavate ja ärihoonete front algab kai servast ca 40 m kaugusel.

Jalg- ja rattateed: Vanalinnast lähtuv jalakäijate suund kulgeb Reval Ekspress Hotelli eest üle Rumbi tänava osaliselt Linnahalli parklale ja selle kõrvale rajataval haljasalal, mis ulatub mereni. Tallinna kommertskeskuse poolt tulev jalakäijate suund jaguneb Admiraliteedi basseini kvartalis (vastavalt selle ala DP-le) Linnahalli suunaliseks ja diagonaalis Logi tänava otsa poole suunduvaks vooks. Perspektiivis nähakse ette Loodekai ühendamine jalakäijate galeriiga A-terminaliga ja sealt omakorda üle kanali D-terminaliga. Lisaks ala peamisele liikumistrassile Logi tänavale tuleb kvartalite hoonestamisel tagada hoonestusalade planeerimise ja õuealade kaudu jalakäijatele läbipääsuvõimalus paralleelselt Logi tänavaga kulgeva käigutee abil. Käigutee algab Rumbi tänavalt, ristub diagonaalselt Trümmi tänavaga, kulgeb risti üle Vööri tänava ja jõuab põhjasuunas avanedes mere äärde rannapromenaadile. Kõik kõnni- ja kergliikluse teed kaetakse sillutuskiviga, sõiduteed asfalteeritakse. Tasapinnalised üleminekud tuleb lahendada pandustega, vältides treppe ja muid järske üleminekuid. Eesmärgiks on, et jalakäijate, aga ka ratturite, rulatajate ning kindlasti

11 ka invasõidukite liiklemine oleks võimalikult sujuv. Rannabulvaril liikumine peaks olema treppidevaba.

Parkimine: Korterite parkimine lahendatakse kvartalite sees põhiliselt maa-aluste ja hoone esimese korruse tasapinnas olevate parklatega. Nähakse ette äri/parkimisfunktsiooniga maja ehitamine Logi-Rumbi tänava nurgale, samuti äri/parkimismaja Kai tänava äärde. Loodekai maapealsele tasandile nähakse ette ulatuslikku parkimisala. Väikelaevade sadama teenindav parkimine on nähtud ette Linnahalli kõrvale. Asumi külastajad saavad parkida Logi tänaval ja ka nii Vööri kui Tüüri tänaval.

Lähteülesanne detailplaneeringu koostamiseks: Detailplaneerimise käigus tuleb analüüsida ka trammi võimalust ja perspektiivi sadamaalale ning väikelaevade liiklust. Edaspidise detailplaneerimise lähtematerjalideks on käesolev eskiis ja lisamaterjalina “Tehniline abi sadamate maismaaühenduste rekonstrueerimiseks ja ehitamiseks Tallinnas” ning AS Tallinna Sadama tellitud Vanasadama liiklusskeemi ettepanekud (10.7). Täpsem liiklusskeem tuleb välja töötada Sadama-ala detailplaneerimise käigus.

4.5 Keskkonnakaitse, haljastus ja heakord

Haljastuse lahendus tuleneb 2002. a. Vanasadama ala arhitektuurse ideekonkursi võidutöös kavandatud ja Russalka-Paljassaare vahelise rannaala üldplaneeringusse viidud mõttest, millega kavandati piki rannaäärt avalikult kasutatav haljastatud rannapromenaad jalakäijatele ja kergliiklusele. Nimetatud üldplaneeringus nähti ette ka haljaskoridor Linnahalli kõrvale Rumbi tänavast mereni, mis antud eskiisis on antud 40m laiusena, sealhulgas Rumbi tänavaga paralleelne ca 20 m laiune haljasriba Rumbi tänavaga paralleelselt kavandatava Trümmi tänava suunas. Käesolevas planeeringu eskiisis on tehtud mitmeid täpsustusi Paljassaare ja Russalka vahelise ranna-ala planeeringusse, sealhulgas on täpsemalt näidatud rohekoridoride asukoht ja rannabulvari lahendus.

Lisaks üldplaneeringus ette nähtud haljastusele tehakse eskiisis ettepanek ka Logi tänav ehitada välja rikkalikult haljastatud puiesteena, eraldades kõrghaljastusega kõnniteed sõiduteest. Ka diagonaalselt kavandatud (Trümmi) tänav on haljastatud ning selle ja Logi tänava ristmikku kujundatud väljak on samuti haljastatud. Perspektiivsete hoonestusalade sisehoovide haljastus lahendatakse vastavate kvartalite DP-ga. Loodekai haljastus tuleb lahendada 2. korrusel (ehk kõrgusel alates + 6m maapinnast) konteinerhaljastusena, samuti sügavat juurdumist mittevajavate ronitaimede ja põõsastega. Kuna 1 korrusel on tegemist äärmiselt intensiivse liiklusega, siis ei kavandata haljastust Loodekai maapinna tasandile.

Kvartalite lahenduses tuleb ette näha ka tänava ja pargivalgustus. Prügiärastus korraldatakse vastavalt jäätmekäitluse seadusele.

Planeeritavale alale ei nähta ette keskkonnale ohtlikke ega kahjulikke tegevusi – hoonestusena on lubatud elamud, bürood ja elanike teenindamisele orienteeritud ärid, mistõttu erimeetmeid ei ole vaja ette näha. Sadama-alal jälgitakse seadustes ja normdokumentides ette nähtud piiranguid, k.a. veokite liiklus- ja parkimiskorralduse osas. Linna reaalseks avamiseks merele ja sisulise kontakti loomiseks rannaäärega tehakse ettepanek rannapromenaadi ulatuses vähendada 50 m ehituskeelu ala, mille täpsem piir määratakse DP-ga. Samuti on vaja rajada vastupidav kaldakindlustus. Ettepanek muuta Logi tn pikenduse ja Vööri tn pikenduse vahelises osas mere piiri, kuna selle

12 maa-ala parkimine on lahendatud maa-alusena ja nende rajamisel tekib suur kogus betoon- ja kivipinnast, mida on otstarbekas kasutada merepiiri tugevdamiseks.

Sadama-ala eskiisi koostamise käigus on vastavalt Keskkonnaministeeriumi, Harju Keskkonnateenistuse ja Tallinna Keskkonnameti tingimustele tellitud keskkonnamõju strateegiline hindamine (lisa 9.3). Hindamise käigus tuleb välja tuua tegevused ja alad kus on vajalik teha täiendavad uuringud või keskkonnamõju hindamised (müra, reostunud alad jms). Hindaja ja hindamise programm tuleb täiendavalt kooskõlastada Tallinna Keskkonnaametiga.

Detailplaneeringute koostamise käigus tuleb arvestada haljasalade ja -koridoride kavandamisel linna tervikliku ja ökoloogiliselt toimiva rohevõrgustiku säilitamise/rajamise nõudega. Samuti tuleb koostada dendroloogiline hinnang. Linnalise väärtusega haljastus tuleb säilitada, vajadusel täiendada. Haljasalad ja -koridorid tuleb kavandada suuremate aladena (park, mitmerealine puiestee vms), et oleks võimalik tagada meretuultele vastupidavus. Samuti tuleb detailplaneeringute koostamisse kaasata pädev maastikuarhitekt.

4.6 Tehnovõrkude perspektiivne lahendus

Lähteandmed Eskiisi koostamisel on lähtutud järgmistest dokumentidest: ° Tallinna sadama ümbruse maa-ala plaan tehnovõrkudega, koostatud AS Hades poolt 1996.a. novembris. ° Geodeetiline alus mõõdistatud AS REI poolt nov. 1998.a. (töö nr. 9348X) ° Tallinna Kesklinna sadamat ümbritsevad maa-alad. Detailplaneering (AS NORD PROJEKT, töö nr. 96320) ° Tallinna Kesklinna sadamat ümbritsevad maa-ala insenervõrgud. I etapp: krundid Lootsi tn. 5 ja 7. ° AS Tallinna Sadama poolt mõõdistatud sadama-ala tehnovõrkude plaan.

Veevarustus: Sadama maa-alal varem asunud hoonestus oli põhiliselt varustatud majandus- joogiveega Mere pst Ø150 mm ning Sadama Ø200 mm torustikust. Sadama tänava torustikku tuletõrjevee seisukohalt ei saa lugeda normaalselt töötavaks ringistatud süsteemiks. Sadama terminaalide poolt on torustikud ühendatud linnatorustikuga. Admiraliteedi basseini alt Ø100 mm torustikuga. Uut ühendust vajab Sadama tänava torustik linnasüsteemiga ka Mere ja Põhja puiestee ristmikul. Olemasolevatest veetorustikest Sadama maa-alal midagi säilitamisväärset ei ole. Planeeritava maa-ala veega varustamiseks on planeeritud kvartaleid läbiv DN200 ja DN 150 veetorustik. Ühenduskohad olemasolevate võrkudega : Põhja pst. DN500 mm veetorustikuga, Karu tn. DN300 mm veetorustikuga ja Mere pst. DN150 mm torustikuga. Sadama tänava veetorustikuga on uued torustikud ühendatud kolmes kohas. Kvartaleid läbiv veemagistraal on projekteeritud selliselt, et igas kvartalis on magistraalile ette nähtud kahepoolne toide.

Olmevete kanalisatsioon: Olmevete kanalisatsioon kui süsteem planeeritaval maa-alal puudub. Enamus senise hoonestuse kanalisatsioonitorustikke oli ühendatud maa-ala läbivasse Härjapea kollektorisse. Sadama terminaalid ning Sadama tänava äärne hoonestus on ühendatud tunnelkollektorisse töötavale pumbajaamale. Trümmi tänavast põhjapoolse ala kanalisatsiooni kollektorid on planeeritud Logi tänava alla. Eelvooluks on tunnelkollektorisse suunduv DN600mm torustik. Kuna eelvoolukaev on mittepiisava sügavusega kvartalite isevoolseks kanaliseerimiseks, on vaja ette näha olmevete

13 kanalisatsioonile ülepumpamine (kanalisatsiooni pumbajaam nr. 2). Trümmi tänava ja Rumbi tänava vaheline ala kanaliseeritakse olemasolevasse pumbajaama ja DN300mm kollektori baasil. Loodekail nähakse ette oma kanalisatsiooni pumbajaam (kanalisatsiooni pumbajaam nr. 3) – ülepumpamisega samasse, olemasolevasse, AS TALLINNA VESI`le kuuluvasse DN300mm kollektorisse. Sadama tn. ja Kai tn. äärse ala kanaliseeritav vesi suunatakse olemasolevasse võrku.

Sadevete kanalisatsioon: Ühtne sadevee kanalisatsioonisüsteem planeeritaval maa-alal puudub. Restkaeve on rajatud sinna, kuhu on parasjagu vaja olnud, ning torustikud on ühendatud Härjapea kollektorisse. Rannaäärse tsooni (s.o Rumbi tn. põhjapoolne ala ja Loodekai) sadevete kanalisatsioon juhitakse merre. Selle tarbeks planeeritakse 3 väljalasku merre. Projekti edasistes staadiumides peavad olema ette nähtud lokaalsed õlieraldajad parklatest ja teedelt tulevale kanaliseeritavale veele. Ülejäänud kvartalite eelvooluks on Härjapea kollektor.

Elektrivarustus: Planeeritaval alal seni põhiliselt kasutuseta seisvatel maatükkidel, millel puudub hetkel hoonestus puudub ka igasugune elektrivarustus. Nende maatükkide elektrivarustuseks orienteeruva koguvõimsusega 6,5 MW tuleb piirkonda paigaldada 5 eraldiseisvat HEKA-2 tüüpi trafoalajaama võimsustega kuni a’ 2x1000 kVA ringtoitega Elektrijaama 10 kV jaotlast. Konkreetsed elektrivarustuse lahendused annab Eesti Energia OÜ Jaotusvõrk oma tehniliste tingimustega. Alajaamade soovituslikud asukohad on näidatud eskiisi joonisel. Planeeritavad 10 kV kaabelliinid paigaldatakse haljasribadele piki tänavaid.

Sidevarustus: Planeeritava ala sidevarustuseks on otstarbekas paigaldada Trümmi ja Logi tn. nurgale uus konteinerkeskjaam. Piki kõiki planeeritavaid tänavaid soovitavalt kõnniteede alla tuleb välja ehitada sidekanalisatsioon, mis ühendatakse oleva sidekanalisatsiooniga Sadama tänaval. Konkreetse sidevarustuse lahenduse annab Elion Ettevõtted AS oma tehniliste tingimustega.

Soojus- ja gaasivarustus: Planeeritavate hoonete soojusega varustamiseks, kiirgurlampide (tänaval) ja toitlustusasutuses toidu valmistamiseks on otstarbekas kasutada gaasi. Vastavalt planeeritavale hoonestusele on prognoositav soojus- ja gaasivajadus kokku vastavalt 24,86 MW ja 3005 nm3/h. Toodud soojuse- ja gaasivajadused on orienteeruvad ja tulevad täpsustada edasisel projekteerimisel. Projekteeritaval territooriumil paikneb B kategooria (MOP 3 bar) gaasitoru DN 150, mille töörõhk käesoleval ajal on 1,2 bar. Nimetatud torustik varustas gaasiga kunagist Raudbetoonitehast. Tehas lammutati, kuid gaasitorustik säilitati ja on töökorras ning selle kaudu on võimalik tarbijatele gaasi anda. Seoses energiahinna tõusuga ja saastemaksude suurenemisega, on hoonete soojusega varustamiseks otstarbekas ehitada üks või mitu gaasil töötavat katlamaja (vastavalt ehitusetappidele). Võrreldes tsentraalse soojusvarustusega on kulud soojustootmisele individuaal katlamajas ca 20% väiksemad, sest jäävad ära soojuskaod välistorustikus js väheneb elektrienergia kulu tsirkulatsiooni-pumpadele. Põlemisel tekib vähem saastaineid, sest soojuskadude vähenemise tõttu põletatakse vähem kütust. Projekteerimise käigus tuleb koostada projekt “Välisõhku eralduvate saasteainete lubatud heitkoguste (LHK)” kohta ja taotleda saasteluba. Uut gaasitorustikku ja seadmete montaaži on lubatud teha gaasi-ehituse litsentsi omaval ehitusorganisatsioonil eelnevalt kinnitatud projektdokumentatsiooni järgi. Torustik on ette nähtud projekteerida maa-alusena plasttorust. Torustik tuleb paigaldada väljapoole sõiduala, vähemalt 0,8 m sügavusele maapinnast. Enne igale krundile sisenemist monteerida maa-alune pikaspindliga kuulkraan gaasi sulgemiseks.

Insenerid, kes pakkusid välja perspektiivse tehnovõrkude lahenduse: ñ VK- AS Kordamed, insener J. Jasman ñ Elekter ja side - AS Nord Projekt, insener V. Kiviorg ñ Soojus- ja gaasivarustus - GSP Projekt, insener P. Parikas

14 5 Kehtestatud üldplaneeringu muutmise ettepanekud ja põhjendused

Võrreldes kehtestatud üldplaneeringuga on tehtud järgmised muutmise ettepanekud või täpsustused: Muudatus Põhjendus Loodekai ja Loodekai ja Linnahalli vaheline ala on üldplaneeringu järgi Linnahalli vahelise valdavalt äri ja avalikku funktsiooni täitev maa. ala valdavalt ärimaa Üldplaneeringu järgsed arvestuslikud brutopinnad on Ä 120 muutmine valdavalt tuhat m2, EK 70 tuhat m2 ja Üh 50 tuhat m2 kokku koos elamumaaks loodekaiga ca 400 tuhat m2. Arvestades seda, et loodekaile sobib lisaks sadamafunktsioonile ka äri – ja avalik funktsioon, siis kogu ala elufunktsiooni oli liiga vähe. Uue lahendusega on see ala põhjasuunas merele lähenedes kasvava elamumaa funktsiooniga kuni 90 %. Valdavalt elukvartalitena plaanitud osades nähakse ette minimaalne äri- ja ühiskondliku funktsiooni osakaal, tagamaks piirkonna läbiva multifunktsionaalsuse. Täisehituse- ja Eskiisiga määrati ära perspektiivsed hoonestusalad koos kõrghaljastuse kõrghaljastuse ja täisehituse protsentidega. Üldplaneeringu protsentide järgi oli ala valdavalt ärimaa 70-80% täisehitatusega. Osa ala täpsustamine muutmine valdavalt elamumaaks on vähendatud maksimaalset täisehitatuse protsenti 50-le. Sellega soovitakse tagada parem elukvaliteet. Planeeringu Käesoleva planeeringuga täpsustatakse alad, mida saab ideekonkursside autonoomselt planeerida ja planeeringut kehtestada. nõude täpsustamine Väiksematele aladele on otstarbekam teha hoonestuse ja hoonete arhitektuurne ideekonkurss. Eesmärgiks on kaasa aidata mitmekesise arhitektuuri tekkele, mis tähendab et ala planeeriksid ja projekteeriksid paljud erinevad arhitektid. Samuti on soovitav kaasata planeerimisele ja projekteerimisele kogu ala ideekonkursi võidutööde arhitekte. See täpsustus on tehtud eelkõige sellepärast, et väga suurte ja mahukate alade planeeringute ideekonkursside töid on tervikult raske teostada ning kogu ala ühe büroo või arhitekti poolt teostades tekitab liiga monotoonse situatsiooni. 50 m Praktiliselt terve rannajoon on plaanis välja ehitada ehituskeeluvööndi promenaadina jalakäijatele, mis hõlmab korralikku teed ja vähendamine haljastust. Majanduslikult ei ole mõttekas ehitada 50 m laiust jalgteed, samuti vajab hoonestus kaitset meretuulte eest. Rannapromenaadi laius sõltub kaldakindlustuse lahendusest ja Loodekai logistikakorruse sisse-väljasõitude lahendusest mis antakse konkreetselt detailplaneeringuga. Hoonete Lähtudes kesklinnale iseloomulikust maakasutuse vaadeldavuse nõude efektiivsusest ja sellest et tekiksid tuulevaiksed erinevatest välisterritooriumid on otstarbekas seda nõuet täita ainult vaatesuundadest Loodemuulil 1-2 hoone projekteerimisel ja Linnahalli kõrvale lähtuv täpsustamine kavandatavale hoonele. Merepiiri Rannapromenaadi rajamisega on vajadus ehitada vastupidav

15 täpsustamine / kaldakindlustus, millega võib kohati muutuda ka mere piir. muutmine Samuti on ettepanek muuta Logi tn pikenduse ja Vööri tn pikenduse vahelises osas mere piiri, kuna selle maa-ala parkimine on lahendatud maa-alusena ja nende rajamisel tekkiv suur kogus betoon- ja kivipinnast on otstarbekas kasutada merepiiri tugevdamiseks. Antud ala on merele väljaulatuv ja täidetud merre viimase 40-50 aasta jooksul. Nõukogude ajal asus sellel alal betoonitehas. Kõrguste Kõrguste osas vähendati maksimaalset kõrgust seoses täpsustamine sisevaadetega rannast vanalinnale ja vanalinnast randa. Eesmärk on tagada planeeritaval alal kohad, kust säiliksid vaated Vanalinnale tervikuna. Mõnedes kohtades on maksimaalne kõrgus lubatud hoonete väiksemas mahus kõrgem kui üldplaneeringus lubatud. Korruselisus on üldjuhul kuni 5 korrust, kuid vastavalt uutele ideekonkursi tulemustele ja arhitektuursetele lahendustele võivad olla ka üksikud suuremad korruselisused. Põhjapoolsel ala maaomaniku poolt läbi viidud ideekonkursi võidutöö lahendus oli sobiv ja 6 korruse osaline ehitusmaht absoluutkõrgusega 23,5 m on aktsepteeritav (vt. põhijoonis)

Tabel: Üldplaneeringujärgsete kõrguste täpsustamine KÕRGUS ABS MAA- ESKIIS (absoluutne ALA ÜLDPLANEERING KÕRGUS PINNAST kõrgus) maksimaalne olemasolev kõrgeim Tsoon 9 hoone või vastavalt lubatud 16,5 m ja osas Sadamaala arhitektuurikonkursi võidutööle (17m) 18,84 17,00 mahus 19 m maksimaalne ehitiste kõrgus maapinnas 18m või vastavalt Tsoon 10 arhitektuuri-konkursi tulemustele ja Lubatud väiksemas Logi, Rumbi maksimaalselt 5 korrust 20-21 18,00 mahus 23,5 Lubatud vaatekoridori Tsoon 11 linnahalli kõrgus ilma lavatornita (17- A-B osas Linnahall 18m) 22,57 19,00 maksimaalselt 11 m

16 6 Osaliselt või täielikult kehtetuks muutuvad samale maa- alale varem kehtestatud detailplaneeringud

Käesoleva planeeringu eskiisiga planeeritakse muuta järgmisi kehtestatud detailplaneeringuid: ° Kesklinna sadamat ümbritsevate alade detailplaneering (Tallinna Linnavolikogu otsus nr.96 26.06.1997.a.) ° Kesklinna sadamat ümbritsevate alade detailplaneeringu täiendus Mere pst 10, 20a ja 24 kinnistute jagamiseks (Tallinna Linnavolikogu otsus nr.304 21.09.2000.a.)

7 Joonised

7.1 Põhijoonis

7.2 Teede-, liiklus- ja parkimisskeem

7.3 Tehnovõrkude skeem

7.4 Kontaktvööndi kaart

7.5 Tugiplaan

7.6 Detailplaneeringu koostamise alade skeem

17 8 Detailplaneeringu eskiisi kooskõlastamise koondtabel ja kooskõlastuskirjad

Töögrupi seisukoht TLPA projektide läbivaatamise komisjoni Ameti- asutused Vastuskiri Märkus/ettepanekud 06.09.2005 14.09.2005 otsused

30.06.2005 Nõustutakse algatamisega nr 9- vastavalt halduskogu Kooskõlastus võeti Kooskõlastust arvestatakse vastavalt Kesklinna Kesklinna linnaosa 10/1711 II tingimustele teadmiseks Halduskogu ettepanekutele Seisukohad punktide kaupa: 1. Tingimus on täidetud osaliselt. Üldplaneeringu muutmise Ettepanekutega ettepanekud vt peatükk nr 5; 2. Tingimus 2 täidetud. põhimõtteliselt nõustuti. Arhitektuurikonkursside korraldamise tingimus vt Hoonete liigendatus ja seletuskiri peatükk 5. Logi 8 ja 10 astmelised kõrgused arhitektuurikonkurss on loetud toimunuks ja sobivad, kuid Logi 8 ja 10 konkursi tulemused on detailplaneeringu eskiisi hoonestuskava astmeline aluseks vt lisa 9.3; 3. Tingimus täidetud vt kõrgus peaks jääma seletuskiri peatükk 4.1 ja 4.5 ning eskiisi põhijoonis; Hoonestamine lahendada olemasoleval kujul. 4. Tingimus osaliselt täidetud. Mahtude liigendamise arhitektuurikonkurssidega, Hoonestuskonkursside nõue vt seletuskirjas peatükis 4.1 ja 4.3 ning samuti säilitada katkematu tingimus eraldi lisa 9.1 olev võidutöö. Kõrguste vähendamise rannapromenaad, vööri detailplaneeritavatele tingimusega astmeliselt Vööri tänavast mereni ei ole tänavast mereni astmeline aladele jääb, kuid Logi 8 ja arvestatud, sest olulisem on vaated merelt kõrgus, vältida järske 10 arhitektuurikonkurss Vanalinnale ja eskiisi aluseks võeti Logi 8 ja 10 kontraste ja mahud peavad loetakse toimunuks ja võidutöö vt lisa 9.1; 5. Ettepanekut on arvestatud ja olema liigendatud, koostada sinna uue konkursi sisaldab peatükis 4.1 ja 4.3; 6. ettepanekut on 28.06.2005 tsoneering milliseid alasid korraldamise tingimuse arvestatud ja vastav joonis 7.6 Detailplaneeringu Kesklinna halduskogu 44 planeerida ühiselt lisamine pole otstarbekas. koostamise alade skeem on eskiisi koosseisus.

16 1. Kooskõlastuskirja esimesed 2 punkti võetakse teadmiseks kuid siiski jäetakse sisse detailplaneeringute koostamisele nõu ehituskeelu vähendamise osas, sest lisas 9.1 näidatud arhitektuurne lahendus näeb ette mere täitmise ja ehituskeelu osalise vähendamise kuni 30 meetrini ; toetame promenaadi Seisukohtadega 2. Kooskõlastuskirja 3 punkt võetakse teadmiseks ja planeerimist, põhimõtteliselt seletuskirja peatükki 4.4 on täiendatud nõudega, et ehituskeeluvööndi arvestatakse. Projektijuht järgnevate sadama-ala detailplaneeringute vähendamine pole vajalik täpsustab mida endas liikluslahenduste väljatöötamisel tuleb arvestatud promenaadi korral, sisaldab dokument ning projektiga “Tehniline abi sadamate arvestada "Tehnilise abi järgmisel nõupidamisel maismaaühenduste rekonstrueerimiseks ja sadamate otsustataks et kuidas seda ehitamiseks Tallinnas”; 3. Kooskõlastuskirja 4 maismaaühenduste kajastatakse eskiisis või punktiga on arvestatud ja tellitud keskkonnamõju rekonstrueerimiseks ja algatamise otsuses. KMH strateegiline hindamine, mille raames määratletakse ehitamiseks Tallinnas", osas täpsustab pr Lokotar tegevused ja maakasutused, milliste korral tuleb 28.06.2005 määratleda tegevused ja lähtetingimusi/ülesannet detailplaneeringu käigus teha keskkonnamõju 30-12- maakasutused kus tuleb läbi mida lisada eskiisi hindamine. Vastav tellimuskiri on eskiisi lisa nr 9.3 Harju Keskkonnateenistus 1/2574 viia KMH algatamise korraldusse. ning on täiendatud ka seletuskirja peatükki nr 4.5 Põhimõtteliselt nõustatakse ja toetatakse multifunktsionaalsuse ning Kooskõlastatud märkusega, linnahalli täiendavate et ala võiks olla kasutusotstarvete ideed. multifunktsionaalne ja Elufunktsiooni Ettepanekuga on arvestatud, ala on kavandatud piirkonnas võiks asuda kõrvalaladele toomine on multifunktsionaalseks. Eskiisi alusel võib Linnahalli kontserdi-, messi-, ja hädavajalik et tekiks kujundada kontserdi-, messi ja konverentsikeskus koos multifunktsionaalne konverentsikeskuseks koos vastava 17.08.2005 vajaliku infrastruktuuriga keskkond ja piirkonnas infrastruktuuriga. Ala positsioon 21 (Linnahall) Ettevõtlusamet 2-3/613 (majutus, toitlustus jms) oleks 24h elu. sihtotstarve on ka vastavalt määratud vt põhijoonis.

17 Ettepanekuga põhimõtteliselt Seisukohad punktide kaupa: 1. Ettepanekuga nõustutakse, kuid nõustutakse ja vastavad tingimused saab lisada rannapromenaadi ja uue vastavad kalkulatsioonid ja järgnevate detailplaneeringute kehtestamisele tänavavõrgu kavandamine kokkulepped eelnevatesse lepingutesse, mis reguleerivad ei tohi tuua maaomanikega tehakse arendajate ja linna vahelisi suhteid teede ja märkimisväärseid peale detailplaneeringute tehnovõrkude väljaehitamisel; 2. Tingimus ei ole lisakulutusi linnale, lisada algatamist täidetud, sest eskiisi staadiumis ei ole otstarbekas maaomanike nõusolekud detailplaneeringu vastavaid summasid välja tuua, kuna järgnevate maa võõrandamiseks koostamise ja detailplaneeringute koostamise käigus teede ja soodsatel tingimustel, kooskõlastamise tehnovõrkude mahud ning promenaadi rajamiseks seletuskirjas välja tuua protsessis. Antud vajalike maade ostmise/vahetamise vajadused planeeritavad kulud maade põhimõte tuleks kajastada täpsustatakse; 3. Tingimus täidetud ja tugiplaanile 11.07.2005 omandamiseks, eskiisil kvaliteedi ning põhijoonisele on kantud kinnistute piirid ja Tallinna Maa-amet 3-13/3576 näidata kinnistu piirid programmis/standardis. aadressid. Kooskõlastatakse tingimustel, arvestada linna tervikliku rohevõrgustiku rajamisega, esitada dendroloogia, väärtuslik haljastus säilitada ja haljasalad/koridorid Seisukohtadega 1. Vastav ettepanek kajastub juba eskiisi kavandada suuremate põhimõtteliselt kontaktvööndi kaardil ja seletuskirja on täiendatud aladena, et oleks tagatud arvestatakse, kuid vastavate nõuetega vt peatükk 4.5; 2. Vastav meretuultele vastupidamus. täpsustatakse ettepanek kajastub seletuskirjas peatükk 4.5; 3. Täpsustada puurkaevude nr võimalusi/alade suurusi Nimetatud puurkaevude asukohad on kantud 23 ja 37 asukohad ja kõrghaljastuse tehnovõrkude kaardile ja sealt on näha, et kaevud hoonestust sinna mitte meretuultele jäävad välja detailplaneeringu eskiisi alalt; 4. ja 5. kavandada. määratleda vastupidavuse Ettepanek on täidetud. Keskkonnamõju hindamise reostunud alad, iseloom ja suurendamiseks, vajadus ja vastavad uuringud tehakse reostusuuringute vajadus, kontrollitakse üle keskkonnamõju strateegilise hindamise ja arvestada sadama-ala puurkaevude asukohad ja detailplaneeringute koostamise käigus vt. keskkonnahäiretega (müra, ehitusvõimalused nendele seletuskiri peatükk 4.5. 6. Ettepanekuga on õhusaaste). Algatada aladele. Keskkonnamõju arvestatud ja keskkonnamõju strateegiline keskkonnamõju strateegiline strateegilise hindamise hindamine on tellitud ja täiendav hindamine ja ekspert algatamise lähteülesannet kooskõlastustingimus on lisatud seletuskirja 01.07.2005 kooskõlastada ja vajadust täpsustab pr peatükki 4.5. ning vastav tellimuskiri on eskiisi lisa Keskkonnaamet 6.1 keskkonnaametiga. Lokotar. nr 9.3.

18 Kooskõlastatakse 50m ehituskeelu vähendamise Kooskõlastus võeti juhul kui on tagatud avalik teadmiseks ning juurdepääs mererannale. keskkonnamõju Viia läbi keskkonnamõju strateegiline hindamine strateegiline hindamine (üle algatatakse paralleelselt 10000 m3 merepõhja detailplaneeringute Tingimus on täidetud, eskiisis on kavandatud avalik tahkete ainete uputamine, koostamisega ja kuna on juurdepääs mererannale vt põhijoonis ja seletuskiri sadama ja sadamarajatiste strateegilise hindamise peatükk 4.5. Strateegilise keskkonnamõju rajamine, ranna vajaduse aluseks on mere tingimusega nõustutakse ja keskkonnamõju kaldakindlustuste rajamine). täitmine ja strateegiline hindamine on tellitud ning algatatakse Rannakindlustuse ja sadamategevus, siis selle koos detailplaneeringutega. Vastav tellimuskiri on 31.08.2005 täitetööde teostamiseks töö finantseerivad AS eskiisi lisa nr 9.3 ja vastava tingimusega on nr 13-3- tuleb taotleda vee Tallinna Sadam ja OÜ Logi täiendatud ka seletuskirja peatükki nr 4.5. Vee Keskkonnaministeerium 1/8172-3 erikasutusluba. Projekt ühiselt. erikasutusloa taotlemise luba on võetud teadmiseks. Kooskõlastatakse vastavalt muinsuskaitse nõukoja seisukohtadele: 29.06.05 toimunud muinsuskaitse nõukogu koosolekul otsustati linnahalli vaadeldavuse tagamiseks jätta hoonestusest vabaks temast lõunasse jääv ala linnahalli põhimahu laiuses, kusjuures sinna on võimalik vajadusel paigutada madalaid paviljonilaadseid ehitisi. Madalaks peab sümmeetria põhimõttel jääma ka linnahallist põhja Ettepanekut toetati ja Tingimus on täidetud. Linnahalli vaadeldavuse poole jääv ala. Muus osas tehakse vastav täiendus tagamiseks on ehitusõiguse ulatus vastavalt 05.08.2005 pidada lahendust eskiisi põhijoonisele pos määratud vt eskiisi põhijoonis pos 23 ja 24 (hall Kultuuriväärtuste amet nr 5-3/744 vastuvõetavaks 24. ja 3D mudelisse viirutus).

19 Suuline teade, et kooskõlastuskirja üldise eskiisi kohta ei tule. Vaadatakse läbi juba konkreetsed detailplaneeringute Informatsioon võeti Elamumajandusamet 05.09.2005 projektid. teadmiseks Informatsioon võeti teadmiseks Kooskõlastus võeti teadmiseks. samuti võeti teadmiseks, et sadama liiklusskeemi väljatöötamisel tuleb analüüsida trammi võimalust/vajadust ja Kooskõlastus eskiisi pakkuda välja optimaalne Transpordiamet 30.06.2005 põhijoonisel lahendus. - Kooskõlastus eskiisi Kooskõlastus võeti Kommunaalamet 15.08.2005 põhijoonisel teadmiseks - Kooskõlastada detailplaneeringu eskiis koos esitatud ettepanekutega 1. Kaasata detailplaneeringu protsessi algul töörühma väga pädev maastikuarhitekt; 2. Võimalikult rohkem laiendada merepargi (koos oleva väikepargiga) ala; 3. Minimeerida elamumaa osakaalu; 4. Kinni pidada ehituskeeluvööndist 50 meetrit; 5. Hoonestus üldjuhul kuni 5-korruseline; 6. Kavandada ka Linnamajanduskomisjon 15.09.2005 vaatekoridor maalt merele;

20 7. Ehitiste maksimaalseks kõrguseks võtta üldjuhul Tallinna Linnahalli maksimaalne kõrgus.

Ettepanekud ja arvamused (Maaomanikud ja EAL)

Ühise Workshopi korraldamine kiideti heaks. Tervikala planeerimiskonkursi Workshopi korraldamise ettepanekut toetada, kuid korraldamisega ei detailplaneeringute koostamise tingimuseks seda ei nõustutud. Ala on väga ole määratud. suur ja planeerimis- ja Tervikala planeerimiskonkursiga ei ole arvestatud, Ettepanek teha Workshop ja hoonestuskonkursid eraldi sest ala on väga suur ja planeerimis- ja 10.08.2005 tervikala väiksemate alade kaupa hoonestuskonkursid eraldi väiksemate alade kaupa EAL A14/120 planeerimiskonkurss on juba ette nähtud. on juba ette nähtud vt seletuskiri peatükk 5.

21 Sadama tn 11a eskiis ja täiendatud 3D mudel vaadati üle ning leiti et see oluliselt ei muuda sadamaalaplaneeringu eskiisi põhimõtteid ning vastavalt sellele täiendatakse eskiisi kõrguste osas. Kontrollitakse kas on olemas kirjas nimetatud kehtivat detailplaneeringut ja väidetavat 80% täisehitatust. Kuna kinnistule Sadama 6/8 on juba ameti poolt antud luba eraldi detailplaneeringut Sadama5/7 eskiisi järgne koostada, siis Tulenevalt Sadama tn 11a uuele ehitusprojektile on hoone kõrgus 16,6m ei ole lahendatakse need kõrguse osas tehtud vastav muudatus kooskõlas sadama 11a küsimused konkreetse detailplaneeringu eskiisi põhijoonisele, kuid Sadama ehitatava hoonega (abs detailplaneeringu käigus 6/8 sellise kõrgust ei suurendatud ja selle krundi kõrgus 19+2,2 ja vaate D ning olemasolevale kõrguse määramise aluseks on Kultuuriväärtuste lähtepunkt on küllaltki sadama-ala eskiisile Ameti kooskõlastustingimused. Vaatepunkt D valiti juhuslik valik. Kehtiva tehakse vastav märge perspektiivsetest reisijate liikumissuundadest. 26.07.2005 detailplaneeringu järgi on detailplaneeringu alade Kehtivat detailplaneeringut antud aadressil ei ole ja AS FastInvest 193 täisehitus 80%. joonisele ja seletuskirja. 80% täisehitatuseks puudub alus.

22 Ettepanek pole põhjendatud kuid, kuna kinnistule Sadama 6/8 on juba ameti poolt antud luba eraldi detailplaneeringut koostada, siis lahendatakse need küsimused konkreetse detailplaneeringu käigus ning olemasolevale sadama-ala eskiisile 09.08.2005 Pos 25 (Sadama tn 6/8) tehakse vastav märge 200.476- planeerida abs kõrgusega detailplaneeringu alade Ettepanek pole põhjendatud ja jääb kehtima ranna- Hansa Liising (Sadamarket) 030/024317 27m ja 6 korrust joonisele ja seletuskirja. ala üldplaneeringu järgi kehtinud kõrgusepiirang. Valdavalt elamumaa Ettepanekuga ei nõustuta. sihtotstarve piirab sadama Planeeringu koostamise Ettepanekutega ei nõustutud, sest maailma tegevuse laiendamist ning käigus tehakse ka kogemusele tuginedes on valdav vastupidine kasvavad nõuded vastavad mürauuringud tendents: kaubasadamad liiguvad linnast välja ning eluruumidele annavad ning sellest lähtuvalt reisisadamad jäävad vanadesse linna keskustesse juriidilise võimaluse nõuda vajalikud parandused. ning toimivad multifunktsionaalsete aladena. sadamategevuse Piirkonda elufunktsiooni Elufunktsiooni toomine alale suurendab turvalisust OÜ Sumbeam 25.07.2005 lõpetamiseks toomine on vajalik. ja tagab multifunktsionaalsuse.

23 Ettepanekut parkimisnormatiivide diferentseerimise osas Ettepanek on kehtestada põhimõtteliselt toetati ja erinevad parkimisnormid kõrgute muutmise kaubanduspindadele ja ettepanekut ei toetatud. kontoripindadele ning Kuna kinnistule Sadama 4 lubada kontori funktsiooni on juba ameti poolt antud täitma hakkavatele luba eraldi kinnistutele maksimaalselt 1 detailplaneeringut parkimiskoht 100m2 koostada, siis kontorihoone brutopinna lahendatakse need Ettepanekutega ei nõustutud. Parkimiskohtade kohta. Analoogselt Sadama küsimused konkreetse vajadus arvutatakse eesti standardi EVS 843:2003 tn 2 kõrgusega lubada detailplaneeringu käigus “Linna tänavad” linnakeskuse normi alusel. Norm on ehitada ka kinnistutele ning olemasolevale ehitiste liikide kaupa diferentseeritud (suure Sadama 4 ja 6 hoonestust, sadama-ala eskiisile külastajate arvuga asutusel 1 parkimiskoht 140 m2 30.08.2005 mille kõrgus ümbritsevast tehakse vastav märge suletud brutopinna kohta). Hoonestuse kõrgust ei nr 7- maapinnast oleks samuti detailplaneeringu alade ole suurendatud ja jääb kehtima ranna-ala Esco Kinnisvara OÜ 8/2/05/471 24m. joonisele ja seletuskirja. üldplaneeringu järgi kehtinud kõrgusepiirang. Ettepanekuid ega märkusi ELL Kinnisvara AS pole laekunud - Ettepanekuid ega märkusi AS Statoil pole laekunud - Ettepanekuid ega märkusi AS Export Lines pole laekunud - Ettepanekuid ega märkusi Tallinna Linn (linnahall) pole laekunud - Ettepanekuid ega märkusi OÜ Hansa Hotell pole laekunud -

24

9 Lisad

9.1 Logi 8 ja 10 arhitektuurikonkursi võidutöö

9.2 Eskiisi 3D mudeli vaated

9.3 Keskkonnamõju strateegilise hindamise tellimuskiri

10 Töös kasutatud materjalid ja töögrupi protokollid (lisatud CD-l)

10.1 Paljassaare ja Russalka vahelise ala üldplaneering

10.2 Töögrupi protokollid

10.3 Tallinna Sadama poolne nägemus Loodepiirkonna arengust

10.4 Linnahalli tegevusaruanne

10.5 Tallinna Välisturism 2004

10.6 OÜ Urban Mark Sadama tn 11a kontaktvööndi analüüs

10.7 AS Tallinna Sadama tellitud Vanasadama liiklusskeemi ettepanekud

10.8 Vaatekoridoride analüüsi panoraampildid

23