DOCSLIB.ORG

Veriora Valla Terviseprofiil Ja Tegevuskava 2015 - 2020

Total Page：16

File Type：pdf, Size：1020Kb

Download full-text PDF Read full-text
Veriora Valla Terviseprofiil Ja Tegevuskava 2015 - 2020 Kinnitatud Veriora Vallavolikogu 26.02.2015 määrusega nr 5 VERIORA VALLA TERVISEPROFIIL JA TEGEVUSKAVA 2015 - 2020 VERIORA 2014 SISUKORD SISSEJUHATUS 1. ÜLDANDMED………………………………………………………………………...4 VALLA RAHVASTIK………………………………………………………………...4 2. SOTSIAALNE SIDUSUS JA VÕRDSED VÕIMALUSED…………………...……10 MAJANDUS……………………………………………………………………….…10 TOIMETULEK………………………………………………………………….……14 KAASATUS KOGUKONNA TEGEVUSTESSE……………………………...……20 3. LASTE JA NOORTE TURVALINE NING TERVISLIK ARENG…………………22 HARIDUS……………………………………………………………………….……22 NOORSOOTÖÖ JA HUVIHARIDUS………………………………………….……25 LASTEAED…………………………………………………………………..………26 4. TERVISLIK ELU-, ÕPI- JA TÖÖKESKKOND…………………………….………28 5. TERVISLIK ELUVIIS……………………………………………………….………30 6. TERVISETEENUSED……………………………………………………….………30 7. KOKKUVÕTE……………………………………………………………….………32 TERVISEPROFIILI TEGEVUSKAVA 2015 – 2020…………………………….….33 2 SISSEJUHATUS (1)Igal omavalitsusel on tema halduspiirkonnas elavate inimeste tervise hoidmisel ja parandamisel oluline roll. Seda põhjusel, et kohalikul tasandil kavandatakse ja viiakse ellu just selle keskkonna prioriteetseid suundi. Samas on terve elanikkond omavalitsuse üheks suuremaks rikkuseks. Teades oma paikkonna olulisemaid terviseriske ja muid tervisega seonduvaid näitajaid, saab pöörata tähelepanu nendele teguritele, mis vajavad parandamist. Probleemide lahendamine saab alguse sellest kui teatakse rohkem probleemi olemasolust, seda nii inimese kui kohaliku omavalitsuse tasemel. (2)Käesolev dokument on esimene Veriora valla terviseprofiil. Terviseprofiilis esitatakse ülevaade olulisematest inimeste tervist nii otseselt kui kaudselt mõjutavatest teguritest. Profiili analüüsimisel selguvad tervist mõjutavad tegurid ning parandamist vajavad eluvaldkonnad. (3)Tegevuskava osas tehakse ettepanekuid tervist edendavate tegevuste läbiviimiseks. Lõppkokkuvõttes juhitakse volikogu, vallavalitsuse ning elanikkonna tähelepanu võimalikele terviseriskidele siinses piirkonnas ning võimalustele neid riske maandada. (4)Terviseprofiili koostamisel on kasutatud Veriora valla poolt kogutavaid statistilisi andmeid, Statistikaameti andmebaasi ja Põlva Maakonna üldisi näitajaid. Terviseprofiil on seotud Veriora valla arengukavaga, mis tähendab, et tegemist ei ole lihtsalt valdkondliku dokumendiga. Terviseprofiili koostamisel on kasutatud peamise juhendmaterjalina „Kohaliku omavalitsuse ja maakonna terviseprofiili koostamise juhised“ Tallinn 2009. (5)Terviseprofiil on suunatud Veriora valla elanike terviseteadlikkuse tõstmiseks ja tervisemõjurite paremaks mõistmiseks. 3 1.ÜLDANDMED (1)Veriora valla pindala on 200,3 km2. Valda läbib tihe teedevõrk ja raudtee. (2)Vallas on 30 asulat: Veriora alevik, Verioramõisa küla, Vinso küla, Viluste küla, Väike- Veerksu küla, Vareste küla, Viira küla, Vändra küla, Võika küla, Süvahavva küla, Soohara küla, Sarvemäe küla, Pahtpää küla, Nohipalo küla, Männisalu küla, Mõtsavaara küla, Laho küla, Jõevaara küla, Lihtensteini küla, Leevi küla, Kunksilla küla, Koolma küla, Koolmajärve küla, Kullamäe küla, Timo küla, Kirmsi küla, Kikka küla, Jõeveere küla, Himmiste küla, Haavapää küla. (3)Veriora vald asub Kagu-Eestis Põlva maakonnas – maakonnakeskusest Põlvast 25 km kaugusel ja pealinnast 255 km kaugusel. Veriora vald paikneb maakonna kaguosas. Idast piirneb Veriora vald Mikitamäe vallaga, kagust Orava vallaga, edelast Lasva vallaga ja läänest Põlva ning Laheda vallaga. Valla põhjapiir ühildub Räpina vallaga. Vallakeskusele on lähimad linnad Räpina (15 km), Põlva ( 25 km) ja Võru (30 km). (4)Kaunis looduskeskkond on valla omapäraks ja samas ka tugevaks arenguvõimaluseks. (5)Valda läbib Eesti pikim jõgi Võhandu, mida ääristavad liivapaljandikud ja koopad. Võhandu on kujunenud tuntud turismisihtkohaks veematkajatele (kanuu-, paadi- ja süstamatkad). Võhandu ürgorg (Leevi külast kuni Reo sillani) kuulub Põlvamaa väärtuslike maastike I tähtsusklassi (kokku III tähtsusklassi), tegemist on olulise ja maakondlikult tähtsa piirkonnaga. (6)Veriora valla lääneossa jääb rohkete laugaste ja soosaartega Meenikunno maastikukaitseala. Raba serval asub vaatetorn ning üle soo viib laudtee Päikeseloojangu majani, mis on atraktiivseks puhke- ja vaatluskohaks. (7)Valla piirides on mitu looduslikult kaunist järve: Nohipalu Mustjärv ja Nohipalu Valgejärv, Koolma järv, Viinakoja järv ja Veriora paisjärv. (8)Meenikunno raba, Koolma järv ja Võhandu jõe ürgorg on kantud Natura 2000 eelvalikuala nimistusse. (9)Tuntumad turismiobjektid Veriora vallas on: Võhandu jõe ürgoru kaitseala, Kalmetemägi, Viia veski, Viira veski ja veskikalju, Koolma kääbastik ja Meenikunno maastikukaitseala. Valla rahvastik (1)Veriora vallas on 01.01.2014. aasta seisuga 1 315 elanikku (Tabel 1), mis moodustab 0,11% Eesti rahvastikust ja 4,7 % Põlvamaa rahvastikust ning elanike arvult on Veriora vald Põlvamaal 8. kohal. Valla elanikkond jaguneb valla külade ja aleviku vahel suhteliselt erinevalt. (2)Valla suurem asula on Veriora alevik – 456 elanikku, järgnevad külad Leevi 193, Viluste 119, Pahtpää 97, Veriora mõisa 70, Väike – Veerksu 45 jne. Elanike arv külades on püsinud viimastel aastatel küllaltki stabiilsena. 4 Tabel 1. Veriora valla rahvaarv 2009 – 2014 Eesti Statistikaameti andmed (ESA) RAHVAARV, 1. JAANUAR --- Haldusüksus või asustusüksuse liik, sugu, aasta ning vanuserühm Vanuserühmad kokku Veriora vald Mehed ja naised 2009 1453 2010 1456 2011 1436 2012 1347 2013 1335 2014 1315 (3)Veriora valla rahvaarv aastatel 2010 – 2014 on stabiilselt vähenenud. Näitaja on langustrendis, mis viitab asjaolule, et väga kiireid muutusi paremuse suunas loota ei ole. Joonis 1. Veriora valla rahvaarv 2010 – 2014 (ESA) 5 Joonis 2. Veriora valla rahvastiku sooline ja vanuseline jaotus 2010. aastal (ESA) Tabel 2. Veriora valla rahvastiku sooline ja vanuseline jaotus 2010. aastal (ESA) RAHVAARV, 1. JAANUAR --- aasta, haldusüksus või asustusüksuse liik, sugu ning vanuserühm 0- 5- 10- 15- 20- 25- 30- 35- 40- 45- 50- 55- 60- 65- 70- 75- 80- 85 ja 4 9 14 19 24 29 34 39 44 49 54 59 64 69 74 79 84 vanemad 2010 Veriora Mehed 24 34 34 51 74 37 31 43 44 67 54 52 35 35 27 20 10 11 vald Naised 23 37 37 61 51 39 27 40 59 39 62 34 51 42 58 49 31 33 (4)Rahvastiku soo- ja vanusjaotus on tervise aspektist oluline näitaja hinnates sihtgruppide suurust ja selle muutust. See annab võimaluse analüüsida muutuste põhjusi ja planeerida sobivaid sekkumisi. (5)2010. aastal (Tabel 2) oli valla rahvastikust 12,98% nooremad kui tööealised, 65,32% tööealised ja 21,7% tööeast vanemad. 2014. aastal (Tabel 3) on vallarahvastikust 13,07% tööealistest nooremate osakaal, tööealisi 53,82% ja vanemaid 23,11%. Nendest arvudest nähtub, et elanikkond pidevalt väheneb loomuliku negatiivse iibe tagajärjel ning pensionieas inimeste arv kasvab. Meeste osakaal hakkab kõvasti langema alates 60- aastatest ning keskmiselt on meeste eluiga lühem kui naistel. Taoline olukord on kogu Põlva maakonnas. Kahe tabeli (Tabel 2 ja 3) võrdlusel nähtub, et 15-29 aastaste naiste arv on 57 inimese võrra vähenenud, mis viitab sellele, et noored naised on läinud välismaale tööle või õppima. 6 Joonis 3. Veriora valla rahvastiku sooline ja vanuseline jaotus 2014. aastal (ESA) Tabel 3. Veriora valla rahvastiku sooline ja vanuseline jaotus 2014. aastal (ESA) RAHVAARV, 1. JAANUAR --- aasta, haldusüksus või asustusüksuse liik, sugu ning vanuserühm 0- 5- 10- 15- 20- 25- 30- 35- 40- 45- 50- 55- 60- 65- 70- 75- 80- 85 ja 4 9 14 19 24 29 34 39 44 49 54 59 64 69 74 79 84 vanemad 2014 Veriora Mehed 28 23 42 27 42 44 30 41 42 48 65 55 49 28 34 22 11 11 vald Naised 23 20 36 30 36 28 29 34 42 46 44 54 53 34 46 48 35 35 (6)Loomulik iive näitab piirkonna rahvaarvu muutust kindla ajavahemiku (aasta) jooksul, mis moodustub sünni-ja surmajuhtumite vahena. Tabeli 4 ja 5 alusel võib väita, et Veriora valla loomulik iive on negatiivne (rahvaarv järjest väheneb). Viimase viie aasta keskmine elussündide arv on 10,6 sündi aastas. Eelkõige on selle põhjuseks noorte naiste lahkumine vallast. Viimase viie aasta keskmine surmajuhtude arv on 21,4. See arv näitab, et surmajuhtusid on keskmiselt kaks korda rohkem kui elussünde. 7 Tabel 4. Elussündide arv Veriora vallas 2009 -2013 (ESA) ELUSSÜNDINUD --- Haldusüksus või asustusüksuse liik, sugu ning aasta Poisid ja tüdrukud 2009 2010 2011 2012 2013 Veriora vald 12 9 15 10 7 Tabel 5. Surmajuhtude arv Veriora vallas 2009 – 2013 (ESA) SURNUD --- Haldusüksus või asustusüksuse liik, Aasta ning Sugu 2009 2010 2011 2012 2013 Mehed Naised Mehed Naised Mehed Naised Mehed Naised Mehed Naised Veriora 10 13 9 8 4 10 20 10 8 15 vald (7)Rände indikaatorid näitavad, kas omavalitsuse elanike arv rände tulemusena väheneb või suureneb. (8)Joonis 1. näitab Veriora valla rahvaarvu pidevat vähenemist. Tabel 6. kinnitab, et kõige suurem ränne oli 2011. aastal. 2012 ja 2013 aasta on olnud rände suhtes stabiilsemad. Tabel 6. Veriora valla rahvastiku rändesaldo (ESA) RÄNNE --- Haldusüksus/Asustusüksuse liik, aasta, sugu, näitaja ning rände liik Mehed ja naised Rändesaldo Siseränne Välisränne Veriora vald 2009 13 0 2010 -12 0 2011 -40 -3 2012 0 -1 2013 -3 -2 8 (9)Veriora vallas moodustavad eestlased kogu rahvastikust 96%, venelased 2%, ukrainlased 1% ja 1% teisi rahvusi. Andmed rahvuse kohta pärinevad rahvastikuregistrist. Rahvuslik jaotus Veriora vallas ei loo tingimusi, mis mõjutaks kuidagi elanikkonna tervist. (10)Demograafiline tööturusurveindeks on eelseisval kümnendil tööturule sisenevate noorte (5-14- aastased) ja sealt vanuse tõttu potentsiaalselt lahkuvate inimeste (55 – 64- aastased) suhe. Kui indeks on ühest suurem, siseneb järgmisel kümnendil tööturule rohkem inimesi, kui sealt vanuse
Load more

Recommended publications
  • Setomaa Vald
    RÄPINA Tooste Meelva Raadama jv Meelva P I H K V A J Ä R V Suurmetsa Saareküla Toola- Köstrimäe Setommaaa a vald Raigla RÄPINA Kaart on valmistatud Maa-ametis. Kaardil kujutatud informat- L siooni eest vastutab Maa-amet. Andmeallikad: Eesti Topograa- filine Andmekogu; haldusüksuste piirid, asulate lahkme- Beresje jooned ja nimed (seisuga 01.02.2017.a) - Maaregister. Leevaku Nulga Võõpsu Sillapää Risti- Kanassaare Jaanikeste palo Sülgoja Võõpsu j Lüübnitsa ä ä p t Rahumäe Kassi- h Varesmäe laane a Ruusa Võuküla P Audjassaare Suure- Veerksu Toomasmäe j Võika u Kirmsi d n a Laossina h õ Pahtpää V Pindi Tsirksi Kahkva MIKITAMÄE Männisalu Väike- Veerksu Rääsolaane Pääsna Mõtsa- Mikitamäe Jõe- vaara Rõsna Podmotsa vaara Veriora L L Laho Kullamäe Popovitsa Velna i g Võpolsova Viluste õ Usinitsa Haavapää j Kremessova Vändra a VERIORA d Tonja Väike- Sarvemäe ä Karisilla Rõsna M Igrise Määsovitsa Kikka Lobotka Värska Verioramõisa Niitsiku Vinso Selise L Järvepää Päka Kostkova Nohipalo Rebas- mäe Treski Kahkva Õrsava Pääväkese Verhulitsa Lihtensteini Riihora Soe Kamnitsa Lutepää Rõssa VÄRSKA Sesniki Perdaku Orava Saabolda Samarina Kõivsaare Kõvera Nedsaja Saatse Kõrges- L Kundruse saare ORAVA Vivva Korela Litvina Madala Korgõ- Kolossova Jantra mõisa Säpina Rusima Kakusuu Kliima Hanikase Vaartsi j Madi a Kõliküla Rääptsova s Mäes- Marga u Pattina Luuska i saare Vedernika P Suure- Oro Liinamäe Voropi Otsa metsa Ulitina Lepassaare Tuderna Text Koidula Soena Piusa Kolodavitsa Praakmani Matsuri Helle- Ala- Tamme Talka kunnu Tsumba Jaanimäe Hilana Miku
    [Show full text]
  • Kaart on Valmistatud Maa-Ametis
    Kavastu Paju- kurmu VARA PIIRISSAARE Tooni Praaga Piirissaar Kaart on valmistatud Maa-ametis. Kaardil kujutatud informat- MÄKSA siooni eest vastutab Maa-amet. Andmeallikad: Eesti Topograa- filine Andmekogu; haldusüksuste piirid, asulate lahkme- Kalli jv Piiri jooned ja nimed (seisuga 01.08.2016.a) - Maaregister. Kastre Meerapalu Leegu Saare Aruaia (Leego) jv Võõpste Ahunapalu V Parapalu R VÕNNU Ä J I A j p Lääniste M i l n l Terikeste Liispõllu Agali a a M K j Ä Kõnnu Haavametsa Jõepera L V E N E M A A MEEKSI Rõka Järvselja Kastmekoja Mehikoorma Aravu Kadaja AHJA Sikakurmu Ibaste Rasina Vanamõisa Meeksi Savimäe Viisli Terepi Kõnnu Naha MOOSTE A Mägiotsa Linte h Laho j a Mooste Säkna j Jaanimõisa Leppemärgid Akste Säässaare RÄPINA Ühineva kohaliku omavalitsus- Meelva Tooste üksuse piir jv Raadama Riigipiir Meelva P I H K V A Noorits- Maakonnapiir metsa J Ä R V Valgesoo Omavalitsusüksuse piir Kaaru Suurmetsa Saareküla Köstrimäe Toola- Asustusüksuse (asula) maa lahkmejoon Eoste PÕLVA Raigla RÄPINA L Linna- või vallavalitsus Adiste Miiaste Beresje Leevaku Nulga Võõpsu MEEKSI Kauksi Sillapää Risti- Vald Kanassaare Jaanikeste palo Himmaste Sülgoja j Võõpsu RÄPINA Linn Vanaküla ä Lüübnitsa Holvandi ä p Veriora t Rahumäe PÕLVA Kassi- Varesmäe Alev, alevik Võuküla laane h Ruusa a Audjassaare Määsovitsa j P Suure- u Lutsu s Uibujärve j Võika Veerksu Toomasmäe Küla t u Kirmsi u Võiardi d L n a Laossina Rosma h Pahtpää õ Pindi Tsirksi MIKITAMÄE Partsi V Kahkva Männisalu Väike- Peri Veerksu Rääsolaane Pääsna Mõtsa- Mikitamäe Meemaste Jõe- vaara Rõsna
    [Show full text]
  • Räpina Valla Üldplaneeringu Lähteseisukohad Üldplaneeringu Keskkonnamõju Strateegilise Hindamise Väljatöötamise Kavatsus
    Versioon 12 /2019 /// Töö nr 18003243 Räpina valla üldplaneeringu lähteseisukohad Üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus Lisa 2. Mõjutatava keskkonna ülevaade Töö nr 18003243 Tartu-Räpina 2019 Sisukord 1 PLANEERINGUALA ASUKOHT, ASEND JA PÕHISTRUKTUUR ................... 1 2 SOTSIAALNE KESKKOND ............................................................................... 3 2.1 Rahvastik ja asustus ...................................................................................................... 3 2.2 Sotsiaalne taristu ja ühistegevus .................................................................................. 10 3 ETTEVÕTLUSKESKKOND ............................................................................. 11 3.1 Ettevõtete arvu dünaamika ......................................................................................... 11 4 TEHNILINE TARISTU JA TEED ...................................................................... 14 4.1 Ühisvee- ja kanalisatsioonivõrk ................................................................................... 14 4.2 Soojusvarustus ............................................................................................................ 15 4.3 Teedevõrk ................................................................................................................... 15 5 AJALOOLINE JA KULTUURILINE KESKKOND ............................................ 17 5.1 Räpina valla ajalooline kujunemine ja asustus.............................................................
    [Show full text]
  • Veriora Vald Asub Kagu-Eestis Põlva Maakonnas – Maakonnakeskusest Põlvast 25 Km Kaugusel Ja Pealinnast 255 Km Kaugusel
    VERIORA VALLA TERVISEPROFIIL JA TEGEVUSKAVA 2015 - 2020 VERIORA 2014 SISUKORD SISSEJUHATUS 1. ÜLDANDMED………………………………………………………………………...4 VALLA RAHVASTIK………………………………………………………………...4 2. SOTSIAALNE SIDUSUS JA VÕRDSED VÕIMALUSED………………………….9 MAJANDUS……………………………………………………………………….…10 TOIMETULEK………………………………………………………………….……14 KAASATUS KOGUKONNA TEGEVUSTESSE……………………………...……20 3. LASTE JA NOORTE TURVALINE NING TERVISLIK ARENG…………………22 HARIDUS……………………………………………………………………….……22 NOORSOOTÖÖ JA HUVIHARIDUS………………………………………….……25 LASTEAED…………………………………………………………………..………26 4. TERVISLIK ELU-, ÕPI- JA TÖÖKESKKOND…………………………….………28 5. TERVISLIK ELUVIIS……………………………………………………….………30 6. TERVISETEENUSED……………………………………………………….………30 7. KOKKUVÕTE……………………………………………………………….………32 TERVISEPROFIILI TEGEVUSKAVA 2015 – 2020…………………………….….33 2 SISSEJUHATUS Igal omavalitsusel on tema halduspiirkonnas elavate inimeste tervise hoidmisel ja parandamisel oluline roll. Seda põhjusel, et kohalikul tasandil kavandatakse ja viiakse ellu just selle keskkonna prioriteetseid suundi. Samas on terve elanikkond omavalitsuse üheks suuremaks rikkuseks. Teades oma paikkonna olulisemaid terviseriske ja muid tervisega seonduvaid näitajaid, saab pöörata tähelepanu nendele teguritele, mis vajavad parandamist. Probleemide lahendamine saab alguse sellest kui teatakse rohkem probleemi olemasolust, seda nii inimese kui kohaliku omavalitsuse tasemel. Käesolev dokument on esimene Veriora valla terviseprofiil. Terviseprofiilis esitatakse ülevaade olulisematest inimeste tervist nii otseselt kui kaudselt mõjutavatest
    [Show full text]
  • Head Soovid Koolilõpetajatele
    Nr 195 juuni 2020 Head soovid koolilõpetajatele „Selles maailmas pole oluline mitte see, kus me oleme, vaid oma saavutustest ei kustuks ja innustaks teid uutele tegudele see, millises suunas me liigume“, on öelnud Oliver Holmes. ning hirm tundmatu ees ei saaks nii suurt võimu, et tegemata Millises suunas liikuda, seda suunda on teile, head Räpina jääb midagi olulist. valla noored, näidatud mitmete kooliaastate jooksul. Põhikooli Innustan teid kõik jätkama kooliteed läbi elu, olgu siis, kas lõpus olete üheksa aastat saanud laiapõhjalist haridust, mis on akadeemilises või töises mõttes. Õiged väärtused kannavad meid kujundanud teist noored inimesed. Gümnaasiumiosa lõpus on läbi elu ning aitavad saada üle raskustest. haridusele lisandunud juba palju haritust ja ka mõningast koge- Õnnitlen kõiki koolilõpetajaid, soovin ilusat suve ja soovide must. Mis on kogemus? Oscar Wilde on öelnud: „Kogemus on täitumist! nimi, mille kõik annavad oma vigadele.“ Mina lisaksin, et kogemus on ka rõõm kordaminekutest ja õnnestumistest. Sest ka see tee Enel Liin, kuidas te jõudsite kordaminekuteni, peab saama läbikäidud ja Räpina vallavanem teid targemaks tegema. Rõõm saavutustest on tihti palju suurem tunne, kui mure ebaõnnestumise pärast. Soovin teile, et hea tunne Räpina loomemaja püsinäitus väärika ajalooga materjalil pilke püüdmas Räpina Muusikakooli lõpetajad: Regnar Preeden, Lenna- 20. mai hommikuks olid Räpina loomemaja ette ilmunud Emilie Võikar, Eva-Lotta Oimar, Katariina Nagel ja Hanna- põnevad ajahambast näritud pilkupüüdvad „tünnid”. Iga mööduja Marleen Oras. Foto: Aivo Parmson pilk jäi neile pidama, sest neist on lihtsalt võimatu mööda vaadata! Millega on tegemist? Selgub, et koostöös Räpina Koduloo- ja Aiandusmuuseumi Kevad ning Räpina Paberivabrikuga on loomemaja saanud uue vahva püsinäituse, milles osalevad Räpina Paberivabriku vanad ja vää- Räpina Muusikakoolis rikad paberimasina kuivatussilindrid.
    [Show full text]
  • Austatud Vallakodanik! Hea Koduvalla Rahvas!
    RÄPINA VALLAVOLIKOGU JA VALLAVALITSUSE HÄÄLEKANDJA Nr 167 veebruar 2018 0,32 EUR Räpina floristid panustasid Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva tähistamisse 23. jaanuaril esitasime endistele ja praegustele Räpina Aian- duskooli floristi eriala kursuslastele üleskutse osaleda projektis 100 PÄRGA EESTILE. Mõte taoline ettevõtmine ellu viia on idanenud juba ammu ja ootas oma õiget aega. Tänu koolist saadud teadmistele ja kogemustele oskavad lilleseadjad valmistada kaunist, stiilset ja tehniliselt hästi teostatud lillepärga. Üleskutses kutsusime neid asetama pärgi üle Eesti erinevate ausammaste ja mälestusmär- kide juurde, kokku siis vähemalt sada pärga kolme tähtpäevaga. Esimene mälestuspärja asetamise kuupäev on 24.veebruar, teise ja kolmanda pärja valmistamine vastavalt 23. juunil Võidu- pühal ja 20. augustil Taasiseseisvumispäeval. Kõikide projektis osalevatele pärgadele asetatakse meie kooli logoga varustatud lindid. Pärgade kohta ootame fotosid, et hiljem koostada galerii avaldamiseks meie kooli kodulehel ja Räpina Aianduskooli Faceboogi leheküljel. Meil on soov aasta jooksul nende pärgadega katta terve Austatud vallakodanik! Eestimaa ja selle kohta koostame ka interaktiivse kaardi. Mul on väga hea meel ja väga suur au tervitada ja õnnitleda sirgemaks kui see oli iseseisvuse taastamisel ja näitame kõigile, 100 PÄRGA EESTILE ei ole poliitilise alatooniga ettevõtmine. kõiki meie vallas elavaid inimesi meie vaba Eesti 100. sünnipäeva et me oleme rahva ja riigina püsivad. See on floristi eriala armastavate ja südamega oma tööd tege- vate floristide kingitus kõigile eestimaalastele, pakkudes silmailu puhul! Uut sajandit Eesti riigi ajaloos alustame me ka tunduvalt Meie riigi tulevik on meie noored. Seetõttu olen mina arva- ja meelerahu ning juhtides tähelepanu meie ajaloo väärikale suurema omavalitsusena. Nii nagu meie riigi ülesehitamine on musel, et vabaduse väärtusest rääkides ja oma riiki kiitmast, ei mälestamisele.
    [Show full text]
  • Lisatsiooni Arendamise Kava Aastateks 2017-2028
    Töö nr: 20-05-16-ÜVK Veriora valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2017-2028 Seletuskiri Tellija: Veriora Vallavalitsus Töö koostaja: OÜ Alkranel Tartu 2016 1 SISUKORD SISSEJUHATUS .......................................................................................................................................... 5 1 OLEMASOLEVA OLUKORRA ISELOOMUSTUS ................................................................................... 6 1.1 ÜLDANDMED ........................................................................................................................................ 6 1.2 SOTSIAAL -MAJANDUSLIK ÜLEVAADE ........................................................................................................... 6 1.2.1 Elanikkonna iseloomustus ....................................................................................................... 6 1.2.2 Majandus ja tööhõive .............................................................................................................. 8 1.3 KESKKONNAÜLEVAADE ............................................................................................................................ 9 1.3.1 Kaitsealused objektid .............................................................................................................. 9 1.3.2 Geoloogiline ehitus ja hüdrogeoloogia.................................................................................... 9 1.3.3 Ehitusgeoloogia ....................................................................................................................
    [Show full text]
  • Keskkonnakompleksloa Taotlus
    PÕLVA MAAKOND HAAMERI TALU KESKKONNAKOMPLEKSLOA TAOTLUS VILUSTE 2008 Keskkonnaministri 9. veebruari 2006. a. määruse nr 10 “Keskkonnakompleksloa taotluse lisade vormid ja nende täitmise juhis“ lisa KESKKONNAKOMPLEKSLOA TAOTLUS Loa taotluse esitamise kuupäev Loa taotluse registreerimisnumber (täidab loa andja) Põlvamaa Keskkonnateenistus Loa andja nimetus ja aadress Kooli tn 1, 64504 Räpina linn puuduvad Loa taotluse konfidentsiaalsed osad 1.1. Ärinimi/Nimi Haameri talu 1.2. Registrikood/Isikukood 10183958 1. Käitaja Pahtpää küla, Veriora vald, 64217 Põlvamaa andmed 1.3. Aadress telefon/faks 7958 108 / e-post [email protected] 2. Käitise Haameri talu seafarm andmed 2.1. Käitise nimetus Viluste küla, Veriora vald, 64217 Põlvamaa 2.2. Käitise aadress Heiki Haamer, peremees 2.3. Kontaktisik: nimi, ametikoht telefon/faks 5164 825; 7958 108 / e-post [email protected] 1 2 65 9369 (Viluste küla) 2.4. Territoriaalkood ja L-EST koordinaadid 6 432 860 697 810 (sigala uus lägahoidla) 2.5. Tootmisterritooriumi pindala hektarites ca 850 (ca 420+430) ha 3. Tegevusala 3 Põllumajandussaaduste tootmine, töötlemine, kokkuost 3.1. Põhitegevusala nimetus ja kood ja realiseerimine – 01301 (taime-, loomakasvatus) Põllumajandustehnika hooldus, remont ja rendile 3.2. Muude tegevusalade nimetused ja koodid3 andmine – 50202 jm Seakasvatus, sigade intensiivkasvatus käitises kohtade 3.3. Tegevus- või alltegevusvaldkond arvuga rohkem kui 2000 seale (kehamassiga üle 30 kg) (-valdkonnad), millele luba taotletakse või 750 emisele 3.4. Käitise töötamisaeg 365 (366) päeva aastas, 24 tundi ööpäevas 3.5. Kätise aastane tootmismaht Kuni 1000 t sealiha, 3000 t teravilja jm aastas Haameri talu seafarmi kuni 100 põrsastega emiste, 491 3.6. Kätises ülesseatud tootmisvõimsus emiste ja kultide, 2569 nuumikute, ja 1400 põrsaste kohta, kokku 4560 seakohta Käitajale otsuse kättetoimetamise viis: [ ] tavapostiga [ ] tähitud postiga Käitaja: ………………………………………………………………………………………………………………………….
    [Show full text]
  • Lisa (Majandus- Ja Taristuministri 09.04.2021 Määruse Nr 14 Sõnastuses)
    Majandus- ja taristuministri 25.06.2015. a määrus nr 72 „Riigiteede liigid ja riigiteede nimekiri” Lisa (majandus- ja taristuministri 09.04.2021 määruse nr 14 sõnastuses) RIIGITEEDE LIIGID JA RIIGITEEDE NIMEKIRI Terviktee Riigitee asukoha kirjeldus tervikteel Tee nr Nimi (E–tee nr) 1 2 3 1. Põhimaanteed Tallinna linnas (asustusüksus, Lasnamäe linnaosa) Väo tänava ristmikust kuni Narva 1 (E20) Tallinn–Narva linna (asustusüksus) läänepoolse piirini; Narva piiripunkti idapoolsest pääslast kuni Vene Föderatsiooni piirini Narva jõe sillal Tallinna linna (asustusüksus, Kesklinna 2 (E263) Tallinn–Tartu–Võru–Luhamaa linnaosa) lõunapiirilt kuni tee lõpuni ristmikul riigiteega 7 Napi külas Tee algusest ristmikul riigiteega1 kuni ringristmikuni riigiteega 13213 Jõhvi linna (asustusüksus) läänepoolsel piiril; Jõhvi linnas (asustusüksus) ringristmikust Veski ja Uue tänavatega kuni ringristmikuni Pargi tänava ja Puru teega; Jõhvi linna 3 (E264) Jõhvi–Tartu–Valga (asustusüksus) lõunapiirilt kuni Tartu linna (asustusüksus) põhjapiirini ristmikul Kvissentali teega; Tartu linnas (asustusüksus) liiklussõlmest riigiteega 2 kuni tee lõpuni riigipiiril Läti Vabariigiga Valga linnas Tallinna linna (asustusüksus, Nõmme linnaosa) läänepoolselt piirilt Pääsküla jõe 4 (E67) Tallinn–Pärnu–Ikla sillal kuni tee lõpuni riigipiiril Läti Vabariigiga Ikla külas Pärnu linna (asustusüksus) idapoolselt piirilt 5 Pärnu–Rakvere–Sõmeru kuni tee lõpuni ristmikul riigiteega 1 Sõmeru alevikus Valga linna (asustusüksus) lääneosas Ränioja 6 Valga–Uulu truubilt kuni tee lõpuni ristmikul
    [Show full text]
  • Veriora Valla Üldplaneeringu Seletuskiri
    VERIORA VALLA ÜLDPLANEERING LISA 1. LÄHTEOLUKORD SISUKORD 1. PAIKNEMINE JA RAHVASTIK.............................................................................3 2. MAAKASUTUS......................................................................................................4 3. ASUSTUSSTRUKTUUR.........................................................................................4 4. SOTSIAALNE INFRASTRUKTUUR.....................................................................8 5. ETTEVÕTLUS.......................................................................................................11 6. TRANSPORDIMAAD JA LIIKLUSKORRALDUS.............................................12 7. JÄÄTMEKÄITLUS...............................................................................................13 8. TURVALISUS........................................................................................................14 9. TEHNILINE INFRASTRUKTUUR......................................................................14 10. LOODUSKESKKOND........................................................................................15 11. MUINSUSKAITSE..............................................................................................16 VERIORA VALLA ÜLDPLANEERING | LÄHTEOLUKORD LK 2 1. PAIKNEMINE JA RAHVASTIK Veriora vald asub Kagu-Eestis Põlva maakonnas, Põlvast 25 km, Tallinnast 265 km kaugusel. Valla territooriumi suurus on 200,4 km2. Joonis 1. Veriora valla asukoht Põlva maakonnas külgnevate valdadega (Allikas: Wikipedia 2008) Veriora vallas
    [Show full text]
  • Veriora Valla Arengukava Aastateks 2015 – 2020
    Veriora Vallavolikogu 30.10.2014 määruse nr 15 Lisa nr 1 Veriora valla arengukava aastateks 2015 – 2020 Sissejuhatus (1) Definitsioon: arengukava on dokument, mis sisaldab valla majandusliku ja sotsiaalse olukorra ning keskkonnaseisundi analüüsi, pikemaajalise tegevuse kavandamise ning edasise arengu suundi ja eelistusi. (2) Arengukava on lähemate eesmärkide saavutamist kavandav dokument, mida viiakse ellu programmide, projektide ja eelarve kaudu. Arengukava põhieesmärgiks on piirkonna (valla) arengu kujundamine soovitud eesmärkide saavutamiseks selleks sobivate vahenditega. Arengukavas kajastub erinevate valdkondade hetkeolukord Veriora vallas ja uue arengukava koostamisel on sellest lähtutud. (3) Visioon on piirkonna soovitud tulevikupilt, mida tahetakse teatavaks ajaks saavutada ja mille poole püüeldakse. (4) Strateegia paneb paika soovitud eesmärgini (visioonini) jõudmiseks vajalikud üldised tegevussuunad. (5) Tegevuskava on lähiaastate konkreetsete ülesannete ja projektide nimekiri. (6) Probleem on negatiivne nähtus, olemasoleva ning soovitud olukorra erinevus. (7) Tegevus on püstitatud eesmärgi saavutamiseks vajalik konkreetne, elluviidav toiming, mis enamasti on määratletud ajaliselt, materiaalsete ressursside ja vastutajaga. (8) Arengukava on aluseks: 1) Veriora valla eelarve koostamisele; 2) investeeringute kavandamisele, nende jaoks raha ja muude vahendite taotlemisele, sõltumata nende allikast; 3) laenude võtmisele ja võlakirjade emiteerimisele eelarveaastast pikemaks perioodiks. (9) Arengukava koostamisel seati eesmärgiks:
    [Show full text]
  • Rahvastiku Ühtlusarvutatud Sündmus- Ja Loendusstatistika
    EESTI RAHVASTIKUSTATISTIKA POPULATION STATISTICS OF ESTONIA __________________________________________ RAHVASTIKU ÜHTLUSARVUTATUD SÜNDMUS- JA LOENDUSSTATISTIKA REVIEWED POPULATION VITAL AND CENSUS STATISTICS Põlvamaa 1965-1990 Kalev Katus Allan Puur Asta Põldma Ahja Mooste Alaküla Vastse-Kuuste Ihamaru Põlva Räpina Valgjärve PÕLVA Mikitamäe Kanepi Veriora Mustajõe Värska Suuremetsa Tallinn 2002 EESTI KÕRGKOOLIDEVAHELINE DEMOUURINGUTE KESKUS ESTONIAN INTERUNIVERSITY POPULATION RESEARCH CENTRE RAHVASTIKU ÜHTLUSARVUTATUD SÜNDMUS- JA LOENDUSSTATISTIKA REVIEWED POPULATION VITAL AND CENSUS STATISTICS Põlvamaa 1965-1990 Kalev Katus Allan Puur Asta Põldma RU Seeria C No 20 Tallinn 2002 © Eesti Kõrgkoolidevaheline Demouuringute Keskus Estonian Interuniversity Population Research Centre Kogumikuga on kaasas diskett Põlvamaa rahvastikuarengut kajastavate joonisfailidega, © Eesti Kõrgkoolidevaheline Demouuringute Keskus. The issue is accompanied by the diskette with charts on demographic development of Põlvamaa population, © Estonian Interuniversity Population Research Centre. ISBN 9985-820-67-3 EESTI KÕRGKOOLIDEVAHELINE DEMOUURINGUTE KESKUS ESTONIAN INTERUNIVERSITY POPULATION RESEARCH CENTRE Postkast 3012, Tallinn 10504, Eesti Kogumikus esitatud arvandmeid on võimalik tellida ka elektroonilisel kujul Lotus- või ASCII- formaadis. Soovijail palun pöörduda Eesti Kõrgkoolidevahelise Demouuringute Keskuse poole. Tables presented in the issue on diskettes in Lotus or ASCII format could be requested from Estonian Interuniversity Population Research Centre.
    [Show full text]