Veriora Valla Arengukava Kinnitamine

Total Page:16

File Type:pdf, Size:1020Kb

Veriora Valla Arengukava Kinnitamine Väljaandja: Veriora Vallavolikogu Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst Avaldamismärge: KO 2005, 246, 2306 Veriora valla arengukava kinnitamine Vastu võetud 22.09.2005 nr 20 Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 9, § 22 lg 1 p 7 ja § 37 ning Veriora valla põhimääruse § 14 lg 1 p 7 ja § 44 alusel Veriora Vallavolikogu määrab: 1. Kinnitada Veriora valla arengukava aastateks 2006-2009 vastavalt lisale. 2. Määrus avaldada Riigi Teataja elektroonilises andmekogus. 3. Määrus jõustub 01.01.2006.a. Vaidlustamisviide Isik, kes leiab, et haldusaktiga või haldusmenetluse käigus on rikutud tema õigusi või piiratud tema vabadusi, võib esitada Halduskohtumenetluse seadustiku § 9 lõike 1 alusel ja § 10 sätestatud nõudeid järgides 30 päeva jooksul kaebuse Tartu Halduskohtule. Kaebuse võib esitada ka kohaliku maa- ja linnakohtu kaudu. Kaebuse esitamise tähtaeg algab päevast, mil isik vaidlustatavast haldusaktist teada sai või oleks pidanud saama. Volikogu esimees Rein RAADLA Veriora Vallavolikogu 22. septembri 2005. a määrus nr 20 lisa VERIORA VALLA ARENGUKAVA 2006–2009 1. EESMÄRK 1.1. Veriora valla kui terviku arengu ja omapära rõhutamine. 1.2. Paikkondlik enesemäärang. 1.3. Hariduse ja tervislike eluviiside väärtustamine. 1.4. Puhta, turvalise, inimsõbraliku ja harjumuspärase keskkonna loomine. 1.5. Säästlik ja mõistlik majandamine. 1.6. Eelisarendatavate tegevusalade määratlemine. 1.7. Riiklike investeeringute ja abi taotlemine. 2. VERIORA VALLA ASEND, ÜLDANDMED JA ERIPÄRA 2.1. Veriora vald asub Kagu-Eestis ning külgneb Põlva maakonna Põlva, Räpina, Orava ja Laheda vallaga ning Võru maakonna Lasva vallaga. 2.2. Veriora vallas on 30 asustatud punkti: Veriora alevik, Verioramõisa küla, Vinso küla, Viluste küla, Väike- Veerksu küla, Vareste küla, Viira küla, Vändra küla, Võika küla, Süvahavva küla, Soohara küla, Sarvemäe küla, Pahtpää küla, Nohipalu küla, Männisalu küla, Mõtsavaara küla, Laho küla, Jõevaara küla, Lihtensteini küla, Veriora valla arengukava kinnitamine Leht 1 / 4 Leevi küla, Kunksilla küla, Koolma küla, Koolmajärve küla, Kullamäe küla, Timo küla, Kirmsi küla, Kikka küla, Jõeveere küla, Himmiste küla, Haavapää küla. Valla kehtiv administratiivne jaotus on optimaalne. 2.3. Veriora valla elanikeregistrisse oli kantud 01.06.2005 seisuga 1640 inimest, mis teeb asustustiheduseks 8,18 inimest ühe ruutkilomeetri kohta. 2.4. Valla keskuseks on Veriora alevik. Leevi küla üle 200 elanikuga on kriitiliseks piiriks, kus säilib elujõuline ja taastootev kogukond, mis võimaldab ka kohapealseid esmaseid teenuseid. 2.5. Veriora vald on haldus- ja jätkusuutlik ning jätkab iseseisva omavalitsusüksusena. 2.6. Veriora valla maakondliku kuuluvuse muutmine võib toimuda ainult valla korraldatud rahvahääletuse tulemuste alusel. 3. HARIDUS 3.1. Esimesed teated koolihariduse andmisest valla territooriumil pärinevad 18. sajandist, mil asutati kihelkonna- ja külakoolid, sh Viluste (1769. a) ja Leevi (1872. a) kool. Kolme aastasaja jooksul on koole avatud, suletud, taastatud ja reorganiseeritud. Valla territooriumil on kaks munitsipaalkooli – Viluste põhikool 170 õpilasega. (2005/2006 õppeaastal tegutseb ka Leevi Algkool 1 õpilasega. Edaspidi kaaluda Leevi Algkooli sulgemist) Noortega tehtavat tööd koordineerib vallale kuuluv sihtasutus «Veriora Noortekas». 3.2. Hariduse arengu põhimõtted: @LPT# = 3.2.1. Taotleda riigilt õpetajaametiga kaasnevate soodustuste süsteemi loomist, tagamaks noorte õpetajate tööleasumine valla koolidesse; 3.2.2. Leevi algkooli ühe õpilase nõuetele vastav toitlustamine Leevi Hooldekodust. 3.2.3. Sõprussidemete loomine ja süvendamine Euroopa Liidu maade ning teiste maade koolidega; 3.2.4. Tugiõppe rakendamine väiksema õpijõudlusega õpilaste õpetamisel; 3.2.5. Haridus- ja kultuuriasutuste efektiivsem koostöö; 3.2.6. Lasteaia mänguväljaku rajamine; 3.2.7. Heakorratööde jätkamine Viluste Põhikooli territooriumil; 3.2.8. II klassi laste ujumaõpetuse jätkamine koostöös riigi, lastevanemate ning koolidega; 3.2.9. õpilaste bussiringide optimiseerimine; 3.2.10. Luua andekate laste ja noorte ning parimate õppurite toetussüsteem; 3.2.11. Haridusasutuste õpikeskkonna kaasajastamine ja koolide ainekavade ühtlustamine; 3.2.12. Lasteaias käivatele lastele alushariduse võimaldamine; 3.2.13. Koolid ja lasteaed varustada turvavahendite ja –süsteemidega. 3.2.14. Tagada õpilaskodu töö jätkamine Viluste Põhikooli baasil. 4. KULTUUR, SPORT JA TURISM 4.1. Kultuuri ja spordikorralduse aluseks on elanike ja huvigruppide initsiatiiv ning vastutus, mis arvestab ka riigi ja omavalitsuste huvidega. Valla elanikke teenindavad Veriora ja Leevi rahvaraamatukogud ning Veriora Valla Kultuur. 4.2. Ülesanded: 4.2.1. Noortega tehtavat tööd koordineerib vallale kuuluv sihtasutus Veriora Noortekas 4.2.2. SA Veriora Noortekas uue hoone ehitus; 4.2.3. Leevi raamatukogu inventari järkjärguline uuendamine; 4.2.4. Tervise- ja suusaradade väljaehitamine; 4.2.5. Abi taotlemine programmidest ja sponsoritelt kultuuri, spordi ja turismi edendamiseks; 4.2.6. Leevil avalike suviste ürituste korraldamiseks asukoha väljaselgitamine, väljaehituseks vajalike tegevuste kavandamine; 4.2.7. Veriorale uue laululava ehitamine; 4.2.8. Valla territooriumil asuvate vaatamisväärsuste kaardistamine ja reklaamimine, voldiku koostamine, turismiobjektide reklaamimine; 4.2.9. Tervislike eluviiside propageerimine, vajalike ürituste ja koolituste korraldamine, läbiviimise kaasaaitamine; 4.2.10. Võimekamatele õpilastele kultuuris ja spordis pideva väljundi loomine maakondlikule ja vabariiklikule tasemele; 4.2.11. Veriora rahvaraamatukogu uue hoone ehitus ja kaasaegse inventariga sisustamine. 4.2.12. MTÜ-de tegevusele kaasaaitamine ning nende nõustamine. 4.2.13. Külaelu arengu tagamiseks viia läbi külavanemate koolitusi ja toetada ühisüritusi, et tekkiksid traditsioonid ja ühtne kogukond. 5. TERVISHOID 5.1. Perearsti vastuvõtu ja koduvisiitide kindlustamine. Leht 2 / 4 Veriora valla arengukava kinnitamine 5.2. Töötervishoiusüsteemi väljakujundamine vallas koostöös tervisekaitseasutuste ja vallaarstiga. 5.3. Hambaravikabineti taasavamine Veriora alevikus. 5.4. Luua terviseedenduse spetsialisti koht. 6. SOTSIAALHOOLDUSTÖÖ 6.1. Sotsiaalpoliitika peamine eesmärk on elanike toimetuleku ja turvalisuse tagamine lähtuvalt omavalituse ja riigi võimalustest. 6.1.1. avahoolduse arendamine; 6.1.2. Leevi Hooldekodu kapitaalremondi lõpetamine; 6.1.3. Viluste koolipsühholoogi teenuse jätkamine; 6.1.4. Leevi Hooldekodu töötajate pädevuskoolitus. 6.1.5. Lastekaitsespetsialisti ametikoha loomine. 6.1.6. Sotsiaalhoolekande töötajate pädevuskoolituse jätkamine. 6.1.7. Sotsiaalteenuste väljaarendamine vastavalt vajadustele. 6.1.8 Luua terviseedenduse spetsialisti ametikoht- paikkondliku arengu kindlustamiseks. 7. ETTEVÕTLUS, TEENINDUS 7.1. Ettevõtluses ja teeninduses rakendatavad abinõud peavad kaasa aitama elanikkonna ja külade säilitamisele. 7.2. Uute töökohtade loomisele kaasaaitamine. 7.3. Mittetraditsiooniliste ettevõtlusvormide ja -alade viljelemine. 7.4. Ettevõtjatele soodsate tingimuste loomine kohalike ressursside töötlemiseks. 7.5. Mahajäetud hoonete ja rajatiste kasutuselevõtmine. 7.6. Edukate ettevõtjate tunnustamine. 7.7. Struktuurifondide kaudu jagatava toetuse saamiseks vajalike projektide kirjutamise käivitamine vallasiseselt ja omavalitsuste vaheliste projektidena. 8. PÕLLUMAJANDUS 8.1. Loomakasvatuses on eelisarendatavaks sea- ja veisekasvatus ning lambakasvatus. 8.2. Taimekasvatuse prioriteetideks Veriora vallas on: 8.2.1. Teravilja ja õlikultuuride kasvatamine; 8.2.2. Linakiu ja -seemne tootmine; 8.2.3. Valgu- ja energiasöötade kasvatamine; 8.2.4. Marjakasvatus; 8.2.5. Kartuli- ja köögiviljakasvatus; 8.2.6. Puuviljakasvatus ja istikute kasvatamine; 8.3. Alternatiiv- ja mahepõllundus. 9. METSAMAJANDUS 9.1. Metsaraide ja metsa taastamise tasakaalu säilitamine. 9.2. Puhkemajanduse korraldamine metsaaladel. 9.3. Järelevalve teede taastamise üle pärast metsanduslike tööde teostamist. 10. TÖÖSTUS 10.1. Tööstuse arendamise eesmärgiks on detailide ja lõpptoodangu valmistamine. 11. EHITUS JA PLANEERING 11.1. Koostada Veriora valla üldplaneering. 11.2. Elamuehituses rajatakse vallas ainult väikeelamuid ja -eramuid. Veriora valla arengukava kinnitamine Leht 3 / 4 11.3. Elanike abistamine hoonete fassaadide remondil. 11.4. Pargi rajamine Veriora Uus tn. elamutsooni. 12. KESKKONNAKAITSE 12.1. Veevarustuse korraldamine, olemasoleva olukorra väljaselgitamine asulates ja analüüs. 12.2. Reoveemajanduse korraldamine, olemasoleva olukorra väljaselgitamine asulates ja analüüs. 12.3. Taastada Leevi küla kanalisatsioon ning käivitada reoveepuhasti. 12.4. Uuringute läbiviimine Veriora aleviku raudteejaamapoolse uue joogi- ja reoveehaarde rajamiseks ja eeltööde alustamine. 12.5. Raha taotlemine struktuurifondidelt. 13. INFOTEHNOLOOGIA 13.1. Täiskasvanute arvutialase täiendusõppe korraldamine koolide arvutiklasside baasil. 13.2. Interneti püsiühenduste loomine. 13.3. Koostada koolide koduleheküljed internetis. 13.4. Riist- ja tarkvara kaasajastamine valla asutustes. 14. SIDE ELEKTRIFITSEERIMINE JA SOOJAMAJANDUS 14.1. Aidata kaasa külade ja talude elektrivõrkude ning soojamajanduse arendamisel ja abirahade ning toetuste taotlemisel. 14.2. Küttematerjalina soojamajanduses eelistada küttepuud, puiduhaket ja maagaasi. 15. TEED 15.1. Koostada ja avalikustada Veriora valla teehoiukava. 15.2. EL struktuurifondidelt raha taotlemine teede remondiks. 15.3. Teede remonditöödel eelistada kruuskattega teid mustkattega teedele. 15.4. Üldkasutatavate teede üleandmine riigile ja munitsipaalteede registri loomine. 15.5. Valla teede remont on Veriora vallas prioriteetne. 16. TURVALISUS 16.1. Naabrivalve põhimõtete tutvustamine elanikkonnale. Initsiatiivgrupi moodustamine. 16.2. Haridusasutustes ohutu liiklemise ürituste korraldamine. 16.3. AIDS-i ja narkoennetustöö käivitamine. 16.4. Tänavavalgustuse kava koostamine ja väljaehitamine. 17. VÄLISSUHTED 17.1. Välissuhtlemise aktiivne toetamine kõikidel tasanditel. 17.2. Sõprussuhete loomine Phaffenhoffeni omavalitsusega Saksamaa Liitvabariigis. Leht 4 / 4 Veriora valla arengukava kinnitamine.
Recommended publications
  • Setomaa Vald
    RÄPINA Tooste Meelva Raadama jv Meelva P I H K V A J Ä R V Suurmetsa Saareküla Toola- Köstrimäe Setommaaa a vald Raigla RÄPINA Kaart on valmistatud Maa-ametis. Kaardil kujutatud informat- L siooni eest vastutab Maa-amet. Andmeallikad: Eesti Topograa- filine Andmekogu; haldusüksuste piirid, asulate lahkme- Beresje jooned ja nimed (seisuga 01.02.2017.a) - Maaregister. Leevaku Nulga Võõpsu Sillapää Risti- Kanassaare Jaanikeste palo Sülgoja Võõpsu j Lüübnitsa ä ä p t Rahumäe Kassi- h Varesmäe laane a Ruusa Võuküla P Audjassaare Suure- Veerksu Toomasmäe j Võika u Kirmsi d n a Laossina h õ Pahtpää V Pindi Tsirksi Kahkva MIKITAMÄE Männisalu Väike- Veerksu Rääsolaane Pääsna Mõtsa- Mikitamäe Jõe- vaara Rõsna Podmotsa vaara Veriora L L Laho Kullamäe Popovitsa Velna i g Võpolsova Viluste õ Usinitsa Haavapää j Kremessova Vändra a VERIORA d Tonja Väike- Sarvemäe ä Karisilla Rõsna M Igrise Määsovitsa Kikka Lobotka Värska Verioramõisa Niitsiku Vinso Selise L Järvepää Päka Kostkova Nohipalo Rebas- mäe Treski Kahkva Õrsava Pääväkese Verhulitsa Lihtensteini Riihora Soe Kamnitsa Lutepää Rõssa VÄRSKA Sesniki Perdaku Orava Saabolda Samarina Kõivsaare Kõvera Nedsaja Saatse Kõrges- L Kundruse saare ORAVA Vivva Korela Litvina Madala Korgõ- Kolossova Jantra mõisa Säpina Rusima Kakusuu Kliima Hanikase Vaartsi j Madi a Kõliküla Rääptsova s Mäes- Marga u Pattina Luuska i saare Vedernika P Suure- Oro Liinamäe Voropi Otsa metsa Ulitina Lepassaare Tuderna Text Koidula Soena Piusa Kolodavitsa Praakmani Matsuri Helle- Ala- Tamme Talka kunnu Tsumba Jaanimäe Hilana Miku
    [Show full text]
  • Kaart on Valmistatud Maa-Ametis
    Kavastu Paju- kurmu VARA PIIRISSAARE Tooni Praaga Piirissaar Kaart on valmistatud Maa-ametis. Kaardil kujutatud informat- MÄKSA siooni eest vastutab Maa-amet. Andmeallikad: Eesti Topograa- filine Andmekogu; haldusüksuste piirid, asulate lahkme- Kalli jv Piiri jooned ja nimed (seisuga 01.08.2016.a) - Maaregister. Kastre Meerapalu Leegu Saare Aruaia (Leego) jv Võõpste Ahunapalu V Parapalu R VÕNNU Ä J I A j p Lääniste M i l n l Terikeste Liispõllu Agali a a M K j Ä Kõnnu Haavametsa Jõepera L V E N E M A A MEEKSI Rõka Järvselja Kastmekoja Mehikoorma Aravu Kadaja AHJA Sikakurmu Ibaste Rasina Vanamõisa Meeksi Savimäe Viisli Terepi Kõnnu Naha MOOSTE A Mägiotsa Linte h Laho j a Mooste Säkna j Jaanimõisa Leppemärgid Akste Säässaare RÄPINA Ühineva kohaliku omavalitsus- Meelva Tooste üksuse piir jv Raadama Riigipiir Meelva P I H K V A Noorits- Maakonnapiir metsa J Ä R V Valgesoo Omavalitsusüksuse piir Kaaru Suurmetsa Saareküla Köstrimäe Toola- Asustusüksuse (asula) maa lahkmejoon Eoste PÕLVA Raigla RÄPINA L Linna- või vallavalitsus Adiste Miiaste Beresje Leevaku Nulga Võõpsu MEEKSI Kauksi Sillapää Risti- Vald Kanassaare Jaanikeste palo Himmaste Sülgoja j Võõpsu RÄPINA Linn Vanaküla ä Lüübnitsa Holvandi ä p Veriora t Rahumäe PÕLVA Kassi- Varesmäe Alev, alevik Võuküla laane h Ruusa a Audjassaare Määsovitsa j P Suure- u Lutsu s Uibujärve j Võika Veerksu Toomasmäe Küla t u Kirmsi u Võiardi d L n a Laossina Rosma h Pahtpää õ Pindi Tsirksi MIKITAMÄE Partsi V Kahkva Männisalu Väike- Peri Veerksu Rääsolaane Pääsna Mõtsa- Mikitamäe Meemaste Jõe- vaara Rõsna
    [Show full text]
  • Räpina Valla Üldplaneeringu Lähteseisukohad Üldplaneeringu Keskkonnamõju Strateegilise Hindamise Väljatöötamise Kavatsus
    Versioon 12 /2019 /// Töö nr 18003243 Räpina valla üldplaneeringu lähteseisukohad Üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus Lisa 2. Mõjutatava keskkonna ülevaade Töö nr 18003243 Tartu-Räpina 2019 Sisukord 1 PLANEERINGUALA ASUKOHT, ASEND JA PÕHISTRUKTUUR ................... 1 2 SOTSIAALNE KESKKOND ............................................................................... 3 2.1 Rahvastik ja asustus ...................................................................................................... 3 2.2 Sotsiaalne taristu ja ühistegevus .................................................................................. 10 3 ETTEVÕTLUSKESKKOND ............................................................................. 11 3.1 Ettevõtete arvu dünaamika ......................................................................................... 11 4 TEHNILINE TARISTU JA TEED ...................................................................... 14 4.1 Ühisvee- ja kanalisatsioonivõrk ................................................................................... 14 4.2 Soojusvarustus ............................................................................................................ 15 4.3 Teedevõrk ................................................................................................................... 15 5 AJALOOLINE JA KULTUURILINE KESKKOND ............................................ 17 5.1 Räpina valla ajalooline kujunemine ja asustus.............................................................
    [Show full text]
  • Veriora Vald Asub Kagu-Eestis Põlva Maakonnas – Maakonnakeskusest Põlvast 25 Km Kaugusel Ja Pealinnast 255 Km Kaugusel
    VERIORA VALLA TERVISEPROFIIL JA TEGEVUSKAVA 2015 - 2020 VERIORA 2014 SISUKORD SISSEJUHATUS 1. ÜLDANDMED………………………………………………………………………...4 VALLA RAHVASTIK………………………………………………………………...4 2. SOTSIAALNE SIDUSUS JA VÕRDSED VÕIMALUSED………………………….9 MAJANDUS……………………………………………………………………….…10 TOIMETULEK………………………………………………………………….……14 KAASATUS KOGUKONNA TEGEVUSTESSE……………………………...……20 3. LASTE JA NOORTE TURVALINE NING TERVISLIK ARENG…………………22 HARIDUS……………………………………………………………………….……22 NOORSOOTÖÖ JA HUVIHARIDUS………………………………………….……25 LASTEAED…………………………………………………………………..………26 4. TERVISLIK ELU-, ÕPI- JA TÖÖKESKKOND…………………………….………28 5. TERVISLIK ELUVIIS……………………………………………………….………30 6. TERVISETEENUSED……………………………………………………….………30 7. KOKKUVÕTE……………………………………………………………….………32 TERVISEPROFIILI TEGEVUSKAVA 2015 – 2020…………………………….….33 2 SISSEJUHATUS Igal omavalitsusel on tema halduspiirkonnas elavate inimeste tervise hoidmisel ja parandamisel oluline roll. Seda põhjusel, et kohalikul tasandil kavandatakse ja viiakse ellu just selle keskkonna prioriteetseid suundi. Samas on terve elanikkond omavalitsuse üheks suuremaks rikkuseks. Teades oma paikkonna olulisemaid terviseriske ja muid tervisega seonduvaid näitajaid, saab pöörata tähelepanu nendele teguritele, mis vajavad parandamist. Probleemide lahendamine saab alguse sellest kui teatakse rohkem probleemi olemasolust, seda nii inimese kui kohaliku omavalitsuse tasemel. Käesolev dokument on esimene Veriora valla terviseprofiil. Terviseprofiilis esitatakse ülevaade olulisematest inimeste tervist nii otseselt kui kaudselt mõjutavatest
    [Show full text]
  • Head Soovid Koolilõpetajatele
    Nr 195 juuni 2020 Head soovid koolilõpetajatele „Selles maailmas pole oluline mitte see, kus me oleme, vaid oma saavutustest ei kustuks ja innustaks teid uutele tegudele see, millises suunas me liigume“, on öelnud Oliver Holmes. ning hirm tundmatu ees ei saaks nii suurt võimu, et tegemata Millises suunas liikuda, seda suunda on teile, head Räpina jääb midagi olulist. valla noored, näidatud mitmete kooliaastate jooksul. Põhikooli Innustan teid kõik jätkama kooliteed läbi elu, olgu siis, kas lõpus olete üheksa aastat saanud laiapõhjalist haridust, mis on akadeemilises või töises mõttes. Õiged väärtused kannavad meid kujundanud teist noored inimesed. Gümnaasiumiosa lõpus on läbi elu ning aitavad saada üle raskustest. haridusele lisandunud juba palju haritust ja ka mõningast koge- Õnnitlen kõiki koolilõpetajaid, soovin ilusat suve ja soovide must. Mis on kogemus? Oscar Wilde on öelnud: „Kogemus on täitumist! nimi, mille kõik annavad oma vigadele.“ Mina lisaksin, et kogemus on ka rõõm kordaminekutest ja õnnestumistest. Sest ka see tee Enel Liin, kuidas te jõudsite kordaminekuteni, peab saama läbikäidud ja Räpina vallavanem teid targemaks tegema. Rõõm saavutustest on tihti palju suurem tunne, kui mure ebaõnnestumise pärast. Soovin teile, et hea tunne Räpina loomemaja püsinäitus väärika ajalooga materjalil pilke püüdmas Räpina Muusikakooli lõpetajad: Regnar Preeden, Lenna- 20. mai hommikuks olid Räpina loomemaja ette ilmunud Emilie Võikar, Eva-Lotta Oimar, Katariina Nagel ja Hanna- põnevad ajahambast näritud pilkupüüdvad „tünnid”. Iga mööduja Marleen Oras. Foto: Aivo Parmson pilk jäi neile pidama, sest neist on lihtsalt võimatu mööda vaadata! Millega on tegemist? Selgub, et koostöös Räpina Koduloo- ja Aiandusmuuseumi Kevad ning Räpina Paberivabrikuga on loomemaja saanud uue vahva püsinäituse, milles osalevad Räpina Paberivabriku vanad ja vää- Räpina Muusikakoolis rikad paberimasina kuivatussilindrid.
    [Show full text]
  • EESTI JÄRVEDE NIMESTIK Looduslikud Järved
    EESTI JÄRVEDE NIMESTIK looduslikud järved tehisjärved KESKKONNAMINISTEERIUMI INFO- JA TEHNOKESKUS EESTI JÄRVEDE NIMESTIK Looduslikud ja tehisjärved Koostaja: Ruta Tamre Tallinn 2006 SISUKORD EESSÕNA 6 SISSEJUHATUS 8 EESTI JÄRVEDE NIMESTIK 13 Läänesaarte alamvesikond 14 Matsalu alamvesikond 22 Harju alamvesikond 26 Pärnu alamvesikond 37 Viru alamvesikond 50 Peipsi alamvesikond 58 Võrtsjärve alamvesikond 90 Koiva alamvesikond 101 LISAD 109 Eesti Põhikaardi välikaardistuse aastad 110 Eesti suurimad järved 111 Saarterohkeimad väikejärved 112 JÄRVEDE TÄHESTIKULINE LOEND 113 KASUTATUD KIRJANDUS 144 KAARDID ALAMVESIKONDADE KAUPA 145 Läänesaarte alamvesikond 147 Matsalu alamvesikond 149 Harju alamvesikond 151 Pärnu alamvesikond 153 Viru alamvesikond 155 Peipsi alamvesikond Tartu, Viljandi, Jõgeva, Järva, Lääne-Viru ja Ida-Viru maakonna osas 157 Peipsi alamvesikond Põlva ja Valga maakonna osas 159 Peipsi alamvesikond Võru maakonna osas 161 Võrtsjärve alamvesikond 163 Koiva alamvesikond 165 © Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus, 2006 Tamre, Ruta (koostaja) 2006. Eesti järvede nimestik. Tallinn, Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus, 168 lk. ISBN 978-9985-881-40-8 EESSÕNA Käesoleva nimestiku koostamisel on aluseks võetud Eesti Looduse Infosüsteemi (EELIS) Lisaks järvede olulisusele maastiku- ja loodusobjektidena ning elupaigatüüpidena, on järvede nimistu, mis tugineb mitmetele allikatele. Eelkõige on olnud aluseks 1964. aas- nad tähelepanuväärsed ka kohanimeobjektidena. Suur osa järvenimesid on korrigeeritud tal ilmunud “Eesti NSV järvede
    [Show full text]
  • 47 Buss Sõiduplaan & Liini Marsruudi Kaart
    47 buss sõiduplaan & liini kaart 47 Põlva Bussijaam Vaata Veebilehe Režiimis 47 buss liinil (Põlva Bussijaam) on üks marsruut. Tööpäeval on selle töötundideks: (1) Põlva Bussijaam: 6:40 Kasuta Mooviti äppi, et leida lähim 47 buss peatus ning et saada teada, millal järgmine 47 buss saabub. Suund: Põlva Bussijaam 47 buss sõiduplaan 87 peatust Põlva Bussijaam marsruudi sõiduplaan: VAATA LIINI SÕIDUPLAANI esmaspäev Ei sõida teisipäev Ei sõida Tartu Bussijaam 2 Turu Tänav, Tartu kolmapäev Ei sõida Kabeli neljapäev Ei sõida 154B Võru, Tartu reede Ei sõida Aardla laupäev 6:40 89 Võru, Tartu pühapäev Ei sõida Aianduse 121 Võru Tänav, Tartu Postimaja 47 buss info Ülenurme Suund: Põlva Bussijaam Peatust: 87 Reola Reisi kestus: 194 min Liini kokkuvõte: Tartu Bussijaam, Kabeli, Aardla, Põdra Aianduse, Postimaja, Ülenurme, Reola, Põdra, Teemeistri, Reola Gaas, Kuuste, Rebase, Sirvaku, Teemeistri Maidla, Liiva, Marga, Tsopi, Vastse-Kuuste, Vastse- Kuuste Kool, Risti, Valgemetsa Tee, Koorvere, Reola Gaas Taevaskoja Tee, Puntarumäe, Mammaste, Ringtee, Põlva Bussijaam, Kooli, Võru Tn, Salu, Rosma, Kuuste Riidsoo, Soo, Lutsu, Partsi Mõis, Partsi, Rihemõtsa, Soohara, Sarvemäe, Pääsna Tee, Vinso, Vahi, Rebase Vändramaa, Kikka, Ilumetsa, Sikamäe, Plotina, Liivi, Järvepää, Selise, Kito, Niitsiku, Päka, Rõssa, Kamnitsa Tee, Orava Haigla, Orava, Orava Haigla, Sirvaku Kamnitsa Tee, Rõssa, Päka, Niitsiku, Sikamäe, Ilumetsa, Kikka, Vändramaa, Verioramõisa, Viluste, Maidla Paisjärve, Veriora, Paisjärve, Viluste, Vinso, Pääsna Tee, Sarvemäe, Soohara, Rihemõtsa, Partsi,
    [Show full text]
  • Austatud Vallakodanik! Hea Koduvalla Rahvas!
    RÄPINA VALLAVOLIKOGU JA VALLAVALITSUSE HÄÄLEKANDJA Nr 167 veebruar 2018 0,32 EUR Räpina floristid panustasid Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva tähistamisse 23. jaanuaril esitasime endistele ja praegustele Räpina Aian- duskooli floristi eriala kursuslastele üleskutse osaleda projektis 100 PÄRGA EESTILE. Mõte taoline ettevõtmine ellu viia on idanenud juba ammu ja ootas oma õiget aega. Tänu koolist saadud teadmistele ja kogemustele oskavad lilleseadjad valmistada kaunist, stiilset ja tehniliselt hästi teostatud lillepärga. Üleskutses kutsusime neid asetama pärgi üle Eesti erinevate ausammaste ja mälestusmär- kide juurde, kokku siis vähemalt sada pärga kolme tähtpäevaga. Esimene mälestuspärja asetamise kuupäev on 24.veebruar, teise ja kolmanda pärja valmistamine vastavalt 23. juunil Võidu- pühal ja 20. augustil Taasiseseisvumispäeval. Kõikide projektis osalevatele pärgadele asetatakse meie kooli logoga varustatud lindid. Pärgade kohta ootame fotosid, et hiljem koostada galerii avaldamiseks meie kooli kodulehel ja Räpina Aianduskooli Faceboogi leheküljel. Meil on soov aasta jooksul nende pärgadega katta terve Austatud vallakodanik! Eestimaa ja selle kohta koostame ka interaktiivse kaardi. Mul on väga hea meel ja väga suur au tervitada ja õnnitleda sirgemaks kui see oli iseseisvuse taastamisel ja näitame kõigile, 100 PÄRGA EESTILE ei ole poliitilise alatooniga ettevõtmine. kõiki meie vallas elavaid inimesi meie vaba Eesti 100. sünnipäeva et me oleme rahva ja riigina püsivad. See on floristi eriala armastavate ja südamega oma tööd tege- vate floristide kingitus kõigile eestimaalastele, pakkudes silmailu puhul! Uut sajandit Eesti riigi ajaloos alustame me ka tunduvalt Meie riigi tulevik on meie noored. Seetõttu olen mina arva- ja meelerahu ning juhtides tähelepanu meie ajaloo väärikale suurema omavalitsusena. Nii nagu meie riigi ülesehitamine on musel, et vabaduse väärtusest rääkides ja oma riiki kiitmast, ei mälestamisele.
    [Show full text]
  • Konkurss “Eesti Kaunis Kodu 2018” Tuleb Taas
    Nr 170 mai 2018 0,32 EUR Konkurss “Eesti kaunis kodu 2018” tuleb taas Eesti Kodukaunistamise Ühendus (EKKÜ) koostöös maakon- – parim tööstusmaastik (Eesti Kaubandus-Tööstuskoja ja dade esindajatega viib läbi üle-eestilist konkurssi „Eesti kaunis Tööandjate Keskliidu eriauhind); kodu“, mille patroon on Eesti Vabariigi President. Konkursi „Eesti – energiasäästlik kaunis kodu, mis võib olla eramu, kortermaja kaunis kodu 2018“ käigus autasustatakse iga maakonna kon- või ühiskondlik hoone (Eesti Vabariigi Presidendi eriauhind). kursi kolme võitjat ning eriautasudega üle vabariigi üht parimat Palume kirjeldada konkursile esitatud objekti väärtusi ja tervisespordirajatist, tööstusmaastikku ja energiasäästlikku kodu. võimalusel lisada selle digitaalsed fotod koos autori nimega. Konkursi võitjaid tunnustab Eesti Vabariigi President vastu- Nt tervisespordirajatise puhul peaks fotodelt olema muu hulgas võtul, mis toimub Taasiseseisvumispäeva paiku. näha, et seda kasutavad intensiivselt erinevatel aastaaegadel Kõiki kohalike omavalitsuste poolt maakondlikule konkursile nii noored kui vanad. esitatuid tunnustab Põlvamaa Omavalitsuste Liidu juhatuse Energiasäästliku kauni kodu puhul kirjeldada energiasääs- esimees Georg Pelisaar oma vastuvõtul ja riigihalduse minister tumeetmeid, lisada vastavad tehnilised näitajad ja arvutused. mastivimpli ning tänukirjaga. Konkursile esitamine peab olema kooskõlastatud omaniku/ Põlva maakonna 2018. aasta kaunimate kodude väljaselgi- omanikega. Maakondlik komisjon külastab konkursile esitatud tamiseks palume igal kohalikul
    [Show full text]
  • Lisatsiooni Arendamise Kava Aastateks 2017-2028
    Töö nr: 20-05-16-ÜVK Veriora valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2017-2028 Seletuskiri Tellija: Veriora Vallavalitsus Töö koostaja: OÜ Alkranel Tartu 2016 1 SISUKORD SISSEJUHATUS .......................................................................................................................................... 5 1 OLEMASOLEVA OLUKORRA ISELOOMUSTUS ................................................................................... 6 1.1 ÜLDANDMED ........................................................................................................................................ 6 1.2 SOTSIAAL -MAJANDUSLIK ÜLEVAADE ........................................................................................................... 6 1.2.1 Elanikkonna iseloomustus ....................................................................................................... 6 1.2.2 Majandus ja tööhõive .............................................................................................................. 8 1.3 KESKKONNAÜLEVAADE ............................................................................................................................ 9 1.3.1 Kaitsealused objektid .............................................................................................................. 9 1.3.2 Geoloogiline ehitus ja hüdrogeoloogia.................................................................................... 9 1.3.3 Ehitusgeoloogia ....................................................................................................................
    [Show full text]
  • Keskkonnakompleksloa Taotlus
    PÕLVA MAAKOND HAAMERI TALU KESKKONNAKOMPLEKSLOA TAOTLUS VILUSTE 2008 Keskkonnaministri 9. veebruari 2006. a. määruse nr 10 “Keskkonnakompleksloa taotluse lisade vormid ja nende täitmise juhis“ lisa KESKKONNAKOMPLEKSLOA TAOTLUS Loa taotluse esitamise kuupäev Loa taotluse registreerimisnumber (täidab loa andja) Põlvamaa Keskkonnateenistus Loa andja nimetus ja aadress Kooli tn 1, 64504 Räpina linn puuduvad Loa taotluse konfidentsiaalsed osad 1.1. Ärinimi/Nimi Haameri talu 1.2. Registrikood/Isikukood 10183958 1. Käitaja Pahtpää küla, Veriora vald, 64217 Põlvamaa andmed 1.3. Aadress telefon/faks 7958 108 / e-post [email protected] 2. Käitise Haameri talu seafarm andmed 2.1. Käitise nimetus Viluste küla, Veriora vald, 64217 Põlvamaa 2.2. Käitise aadress Heiki Haamer, peremees 2.3. Kontaktisik: nimi, ametikoht telefon/faks 5164 825; 7958 108 / e-post [email protected] 1 2 65 9369 (Viluste küla) 2.4. Territoriaalkood ja L-EST koordinaadid 6 432 860 697 810 (sigala uus lägahoidla) 2.5. Tootmisterritooriumi pindala hektarites ca 850 (ca 420+430) ha 3. Tegevusala 3 Põllumajandussaaduste tootmine, töötlemine, kokkuost 3.1. Põhitegevusala nimetus ja kood ja realiseerimine – 01301 (taime-, loomakasvatus) Põllumajandustehnika hooldus, remont ja rendile 3.2. Muude tegevusalade nimetused ja koodid3 andmine – 50202 jm Seakasvatus, sigade intensiivkasvatus käitises kohtade 3.3. Tegevus- või alltegevusvaldkond arvuga rohkem kui 2000 seale (kehamassiga üle 30 kg) (-valdkonnad), millele luba taotletakse või 750 emisele 3.4. Käitise töötamisaeg 365 (366) päeva aastas, 24 tundi ööpäevas 3.5. Kätise aastane tootmismaht Kuni 1000 t sealiha, 3000 t teravilja jm aastas Haameri talu seafarmi kuni 100 põrsastega emiste, 491 3.6. Kätises ülesseatud tootmisvõimsus emiste ja kultide, 2569 nuumikute, ja 1400 põrsaste kohta, kokku 4560 seakohta Käitajale otsuse kättetoimetamise viis: [ ] tavapostiga [ ] tähitud postiga Käitaja: ………………………………………………………………………………………………………………………….
    [Show full text]
  • Räpina Valla Ühisveevärgi Ja -Kanalisatsiooni Arendamise Kava Aastateks 2018-2029
    RÄPINA VALLA ÜHISVEEVÄRGI JA -KANALISATSIOONI ARENDAMISE KAVA AASTATEKS 2018-2029 TÄIENDATUD AS EMAJÕE VEEVÄRK POOLT JAANUAR 2019 Tellija: Räpina Vallavalitsus Töö nr: 01-18 (RÄ2-18) Projektijuht: Karin Erimäe Koostajad: Karin Erimäe Karin Kivi Tallinn, juuni 2018 Räpina valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2018-2029 SISUKORD 1. SISSEJUHATUS ............................................................................................................................................... 4 2. ARENDAMISE KAVA KOOSTAMISEKS VAJALIKUD LÄHTEANDMED ................................................................. 5 2.1 ÕIGUSLIK BAAS .............................................................................................................................................. 5 2.1.1 Riigisisesed õigusaktid ........................................................................................................................... 5 2.1.2 Euroopa Liidu direktiivid ........................................................................................................................ 6 2.1.3 Omavalitsuse õigusaktid ....................................................................................................................... 6 2.2 IDA-EESTI VEEMAJANDUSKAVA ..................................................................................................................... 7 2.2.1 Pinnaveekogumid .................................................................................................................................
    [Show full text]