NR 2 (30) juuni 2014

Meil on kooli väikseim klass, Pipu väikseim on me klassis, Hents on pikim meie koolis, ei käi me klassis ükski Sass. tihti tal on päevad sassis. teiste suhtes on ta hooliv. On Carl ja Marko, Pipu, Mannu Mannu korraldab meil kõike, Dannu vahest poppi teeb, Kevin, Rennu, Hents ja Dannu. spordis tal on palju võite. sest tal koolist üle keeb.

Carl- see vahest koolist puudub, Kevin vanim poiste seas, Vot siuke ongi meie klass, selged tal on kuubid- ruudud. tähestik tal kõik on peas. ei käi me klassis ükski Sass. Marko muidu vaikne mees, Rennu on me klassis uus, On vaid Carl ja Marko, Pipu, Mannu, igas aines viied sees. keeli tal on palju suus. Kevin, Rennu, Hents ja Dannu.

Ootame Teid meie lõpuaktusele, mis toimub 13. juunil 17.00 Põhikoolis.

9. KLASSI LÕPETAJAD: LASTEAIA LÕPETAJAD:

Polina Kasyanova Marko Vaino Annabel Rumask Mängud, rõõmud lasteaias Aleksander Maask hüvasti neil ütled sa Henri Mähar Danel Valdisoo kooliteed nüüd varsti algad Anna-Maria Nugis Rianne Lääniste õpid tarkust hoolega. Reene Reisalu Esimene õpetaja Marti Ziukman Helgeid päevi lasteaias Carl-Erik Sakson Heili Ahelik Markus Vaino ära siiski unusta! Kevin Tobreluts Klassijuhataja Kairi Kase Bennet Jaroslavski 2 VALLA VAATLEJA NR 2 (30) juuni 2014 Veriora vallavolikogus Veriora vallavolikogu 27. märtsi 2014 vusse antud ülesannete lahendamine osaliselt istungil: Veriora vallavalitsusele;

 kehtestati Veriora valla erateedel  delegeeriti koolieelse lasteasutuse seaduses las- tasuta talvise teehoolduse tegemise kord. teasutuse pidaja pädevusse antud sisehindamise Tasuta lumetõrje teenust on õigus saada Veriora aruande kooskõlastamine Veriora Vallavalitsu- vallas asuva kinnistu omanikul, kaasomanikul sele. või kinnistul asuvat majapidamist alalise eluko- hana kasutaval isikul, kelle elukohaks Eesti rah- vastikuregistris on Veriora vald. Tasuta lumetõrje Veriora vallavolikogu 29. mai 2014 istungil: saamiseks tuleb esitada Veriora vallavalitsusele vormikohane taotlus 1.oktoobriks.  kinnitati Veriora valla 2013. aasta majandusaasta aruanne. Veriora valla  kinnitati Veriora valla jäätmehoolduseeskiri. Eeskiri sätestab jäätmehoolduse korralduse Ve- 2013. aasta eelarve bilansimaht oli 3 467 409 eu- riora valla territooriumil. Eeskirja eesmärk on rot. Eelarve kassapõhine täitmine oli järgmine: puhta ja tervisliku elukeskkonna säilitamine, tulud 1 289 730 eurot, finantseerimistehingud jäätmete koguste vähendamine ning jäätmete -56 862 eurot ja kulud 1 348 711 eurot. Majandus- taaskasutamise soodustamine. Eeskirja täitmine aasta aruanne on avalikustatud valla kodulehel, on kohustuslik kõikidele Veriora valla haldus- vallamajas ja ning Veriora raamatukogus. territooriumil viibivatele ja tegutsevatele jurii- Audiitori arvates kajastab kaasatud konsolideeri- dilistele ja füüsilistele isikutele, riigi ja kohaliku tud raamatupidamise aastaaruanne kõigis olulis- omavalitsuse asutustele. Jäätmehooldust Veriora tes osades õiglaselt Veriora valla finantsseisundit Austatud vallakodanik! vallas korraldab Veriora Vallavalitsus vastavalt seisuga jäätmehooldust reguleerivatele õigusaktidele Oma seekordses lühiülevaates vallavalitsuses lähikuudel 31. detsember 2013 ning sellel kuupäeval lõppe- ning valla põhimäärusele. toimunust, soovin Teiega jagada eelkõige informatsiooni. nud majandusaasta konsolideeritud finantstu- lemust, konsolideeritud rahavoogusid ja eelarve Veriora Vallavalitsus on oma korraldusega 14.04.2014 nr 15,  kinnitati Veriora valla audiitoriks audiitorbüroo pikendanud 16.08.2010 sõlmitud korraldatud jäätmeveo lepin- OÜ Fides. Audiitori ülesandeks on Veriora valla täitmist kooskõlas Eesti hea raamatupidamista- gut AS-ga Eesti Keskkonnateenused (endine AS Veolia). Le- eelarve täitmise aruande audiitorkontrolli tege- vaga. pingut pikendati kuni 10.04.2015. Tuletan elanikele meelde, mine ja majandusaasta aruande kohta arvamuse et nimetatud hange korraldatud jäätmeveoks viidi läbi 2010. esitamine. Veriora vallavolikogus vastuvõetud otsused ja mää- aastal viie valla hankena, milles osalesid veel ka Orava, Värs-  kinnitati vallavolikogu tööplaan 2014.aasta II rused on elanikele tutvumiseks Veriora vallamajas, ka, Mikitamäe ja Meremäe vallad. Sellel kevadel toimus nime- kvartaliks. Veriora ja Leevi raamatukogus, määrused avaldatak- tatud valdade ja Keskkonnaameti esindajate osalemisel mitu se Riigi Teataja elektroonses andmekogus. Määrused nõupidamist. Koosolekute käigus kaaluti erinevaid võimalusi, jõustuvad kolmandal päeval pärast Riigi Teatajas kuidas edaspidi jäätmevedu valdades organiseerida ja kaaluti Veriora vallavolikogu 24. aprilli 2014 istungil: avaldamist. ka võimalust kaasata piirkonna teisi omavalitsusi. Ühiselt leiti, vaadati üle Veriora valla üldplaneering. Jõuti seisu- et arvestades praegust olukorda jäätmekäitlusturul ja jäätme- kohale, et Veriora vald ei vaja 2014. aastal uut üld- Veriora vallavolikogu kõik õigusaktid ja istungite käitlusega seonduvas õigusloomes, on otstarbekas lepingut pi- planeeringut ja selle koostamise kavandamine pole protokollid on avaldatud Veriora valla kodulehel kendada, kuna hankelepingu pikkus võib jäätmeseaduse koha- käesoleval ajal aktuaalne. (http://www.veriora.ee). selt olla kuni viis aastat. Uus hange on kavas korraldada talvel.  tunnistati kehtetuks Veriora Vallavolikogu AS Keskkonnateenused on lubanud saata kõigile korraldatud Rein Raadla 23.04.2009 määrus nr 15 „Veriora valla avaliku jäätmeveoga liitunud kinnistuomanikele uue veograafiku, mis Veriora vallavolikogu esimees hõlmab täiendavat veoperioodi. korra eeskiri“ seoses volitusnormi kehtetuks tun- Märtsikuu volikogus kinnitati Veriora valla erateedel tasuta nistamisega; talvise teehoolduse tegemise kord. Korraga kehtestatakse ta-  nimetati Euroopa Parlamendi valimisteks Ve- suta lumetõrje teenuse saamise nõuded. Kehtestatud korra ko- riora valla jaoskonnakomisjoni liikmeteks Katrin haselt on tasuta lumetõrje teenust õigus saada Veriora vallas Raja – esimees, Kaire Leikin – aseesimees, Ma- asuva kinnistu omanikul, kaasomanikul või kinnistul asuvat ret Kollom, Piret Rammo, Aira Parmsoo – Eesti majapidamist alalise elukohana kasutaval isikul, kelle elukoht Reformierakonna volitatud esindaja, Aina Olle on Eesti rahvastikuregistri kohaselt registreeritud Veriora val- – Isamaa ja Res Publika Liidu volitatud esinda- da. Tasuta lumetõrje teenust on õigus saada Veriora vallas asu- ja, Sirje Pedosk – Eesti Konservatiivse Rahvaera- vatele erateedele, mis jäävad Veriora valla üldplaneeringu ko- konna volitatud esindaja, Maiken Oru – Eesti haselt hajaasustusalale ning kulgevad majapidamisteni, mida Keskerakonna volitatud esindaja. Jaoskonnako- kasutatakse aastaringselt alalise elukohana. Eratee peab olema misjoni asendusliikmeteks nimetati Leiu Soidla sellises seisukorras, et teel oleks võimalik lumetõrjet teostada ja Helve Salf. ilma tehnikat kahjustamata. Teenust ei osutata erateele, mille  delegeeriti põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses pikkus on lühem kui 50 meetrit. kohaliku omavalitsuse kui kooli pidaja päde- Tasuta lumetõrje teenuse saamiseks esitatakse Veriora valla- valitsusele vormikohane taotlus hiljemalt iga aasta 1. oktoob- riks. Ühe erateetee ääres elavad taotlejad võivad soovi korral esitada ühise taotluse. Teenuse osutamise taotluse rahulda- mise või rahuldamata jätmise otsustab Veriora vallavalitsus, kui määratud ametnik teeb ettepaneku eratee lisamiseks või Veriora valla elanike arv (seisuga 01.01.2014.a.) külade kaupa lisamata jätmise valla lumetõrje teede nimekirja. Otsus tasu- ta lumetõrje teenuse osutamise kohta tehakse kuni kolmeks Küla nimi Mehed Naised Kokku Pahtpää 51 46 97 aastaks. Veriora vallavalitsus teavitab taotlejat taotluse rahul- damisest või rahuldamata jätmisest ühe kuu jooksul arvates Haavapää 8 7 15 Sarvemäe 3 12 15 määruse § 4 lõikes 1 sätestatud taotluste esitamise tähtaja saa- Himmiste 11 13 24 16 18 34 bumisest (01. oktoober) või taotluse esitamisest. Korraga on Jõevaara 5 2 7 Süvahavva 13 14 27 võimalik tutvuda Veriora valla koduleheküljel www.veriora.ee Jõeveere 9 9 18 Timo 2 4 6 Ka sellel aastal on Veriora vallavalitsus andnud nõusoleku osaleda hajaasustuste programmis, millega võimaldatakse ma- Kikka 13 15 28 12 12 24 japidamistel rajada vee-ja kanalisatsioonisüsteeme, ehitada 10 11 21 Väike-Veerksu 27 18 45 teid ja paigaldada autonoomseid elektrisüsteeme. Program- Koolma 2 1 3 Veriora alevik 228 228 456 mi teostatakse kolmepoolselt- taotleja, kohalik omavalitsus Koolmajärve 3 0 3 Verioramõisa 32 38 70 ja riik. Meede avatakse augustis ja kogu taotlemiseks vajalik informatsioon avaldatakse valla koduleheküljel. Veriora vald Kullamäe 2 4 6 Viira 9 8 17 osaleb programmis 7000 euroga. 5 4 9 Viluste 56 63 119 Sellel aastal on Veriora vallavalitsuse ametnikud juulis kol- Laho 10 12 22 8 6 14 lektiivpuhkusel nelja nädala jooksul. Perioodi jooksul on üks tööpäev - 14. juuli. Sel päeval toimub kõigil ametnikel vastu- Leevi 102 91 193 Võika 17 9 26 võtt (v.a sotsiaalosakond, nende tööpäevaks on 23. juuli). Palu- 8 6 14 Vändra 13 21 34 me mõistvat suhtumist! Mõtsavaara 2 2 4 Valla tähtsusega Ilusat suve! 2 0 2 Männisalu 15 18 33 sissekirjutus Enel Liin Kokku: 702 701 1403 Veriora vallavanem 9 8 17 NR 2 (30) juuni 2014 VERIORA VALLA VAATLEJA 3 Auväärses eas Viluste koolis kohtusid vilistlased Ei unune iialgi Viluste kool, kus kõiki meid ühendas õppi- mishool, need vembud ja tembud, mis tehtud siin said. Head sõbrad ja lapsepõlv ma- ha meist jäid. (Viluste kooli 1964.a vilistlaste voldik)

Tänavu möödub 245 aastat sellest kaugest ajast, kui Viluste koolis ha- kati lastele teadmisi jagama. Kogu õppeaasta on koolipere elanud juu- belisünnipäeva ootuses: meie ini- mestele orienteeritud kooliprojekt, aktused ja kontserdid, kohtumised, koolilood ja uurimistööd. Juubeliaasta päädis 3. mail 2014.a Endine koolimaja. Meenutus 2014. aasta kooli kokkutulekust. vilistlaste kokkutulekuga, kuhu tervituskontserdiga aulas. Kõnede- Koolimaja oli sel päeval muutu- te tööõpetuse klassi eksponaatide kooliajal koostatud kirjanduslikke saabus üle 200 külalise. Kokkutu- le ja kooliga seotud inimeste tun- nud suureks näitusesaaliks, kus jät- järgi sai külastaja teha järelduse, et loometöid. lijad said kingituseks kooli voldiku, nustamisele järgnev isetegevuskava kus vaatamist- lugemist kõigile hu- puust saab teha tõepoolest kõike. Õhtu jätkus lendude pildistami- kuhu olid koondatud kooli vahetud oli huvitavalt koostatud: oli laulu, vilistele. Fuajees sai tutvuda fotode Tüdrukute käsitööd köitsid vaataja- sega, muljete ja mälestuste jagami- väärtused: ajalugu, saavutused ja tantsu, pillimängu- esinejateks nii vahendusel meie inimestega- nii te tähelepanu, peegeldades tegijate sega. Hiliste öötundideni pakkus fotod meie inimestest. Osavõtjate- õpilased kui ka õpetajad. Kava si- õpilaste kui õpetajatega. Kunsti- hoolt ja nobedust. Raamatukogus auväärses eas Viluste kool oma vi- le jäävad kokkutulekut meenutama dusid ühtseks tervikuks laval rin- klassis eksponeeritud iga kunsti- otsis nii mõnigi toonane koolilaps listlastele, endistele õpetajatele ja ka tüdrukute punutud käepaelad gi sagivad värvikad 1.kl lepatriinud, töö oli omaette vaatamisväärsus. vana koolimaja fotodelt oma klas- külalistele mõnusat äratundmis- ja kooli logoga pastakad. Päev al- kes ei väsinud optimistlikult korda- Algklasside klassiruumides ja ko- si aknaid ja tutvus vilistlaste huvi- rõõmu möödunud kooliajast. gas vilistlaste traditsiooniliste võrk- mast: „Nii lihtne see ongi!“, tuues ridoris oli arvukalt värvikaid las- tavate väljapanekutega. Eesti keele Karin Sulg ja korvpallivõistlustega ning jätkus naeratuse publiku nägudele. te joonistusi ning käsitöid. Pois- klassides oli võimalus lugeda oma Viluste Põhikooli direktor

50 aastat hiljem

Kord tahaksin näha ning rajas kooli koduloomuuseu- sind kevades veel ……. mi. Küllap see mõjutas meist nii „Vilistlaste valss“ mõnegi elukutsevalikut. Emakeeleoskust toetas loomu- 1964.aasta kuumal kevadpäe- likult pioneerijuht Siiri Holla- val ulatas Viluste 8-klassilise koo- se hoole all olnud kooliraamatu- li direktor Heino Sokman lõpu- kogu, mille fondist tubli tükk sai tunnistuse 28 noorele inimesele, kooliaastate vältel läbi loetud. kes äsja olid edukalt sooritanud Mis sa muud ikka pikkadel õh- eksamid ning tulvil minekulusti. tutel internaadis teed (kui just Kaskedega ehitud koolisaal, Lai- mürtsu ei tee)! Aga seda viimast ne Kiudorfi juhendatud tütarlas- tegime hoolega. Vana koolima- teansambli laul, lilletoojad sõb- ja teisel korrusel asusid nii pois- rad, omaksed ning tuttavad, ärev te kui tüdrukute raudvoodeid täis ja ülev meeleolu korraga. Piduli- magamistoad – edasiminek Toot- kes rõivastes poisid ning ühtmoo- si-aegadega võrreldes, mil igaüks di heledates kleitides tüdrukud pidi oma puuvoodi kodust kaa- Meie klass kooli kokkutulekul 3. mail 2014. tantsisid viimast koolivalssi, kui sa tooma. Meil juhtus alatihti, et väljas kõmistas äike ja vihmava- raudvoodi reformpõhi tõsteti pai- juba igaveseks lahkunud. Oleme- lingud kastsid janunevat maad. gast ära ja tuppa naasnud ning gi ammu vanaisade-vanaemade Sadu möödas, võiski minna. voodisse heitnud toakaaslane lei- eas ja pole ime, et kõiki lapsepõl- Kahjutunne tuli hiljem, kui dis end äkki põrandalt. Hommi- vekaaslasi ära ei tundnud. Elu on enam ei olnud läheduses endi- kul jälle võis ülestõusmine raskusi meid üksteisest kaugele pilluta- si õpetajaid- kasvatajaid ega koo- valmistada, kuna jalad olid voodi- nud, aga teadaolevalt oleme Ees- likaaslasi. Alles olid jäänud vaid otsa küljes kammitsas. Peeglisse tile truuks jäänud. Ameti poolest mälestused õppimist täis päeva- vaadates selgus mõnele, et ööga on meie hulgas autojuhte ja ag- dest ja internaadilastel ka õhtus- olid järsku vuntsid ja habe kasva- ronoome, õpetajaid ja ehitajaid, test järgmise päeva tundideks et- nud. kultuuri- ja tervishoiutöötajaid, tevalmistust, mis mõnel võttis Loendamatuid vempe pidi silu- ärijuhte ja teenindajaid. Sitkemad aega peaaegu magamaminekuni. ma meie leebe klassijuhataja Sal- on siiani rivis, jätkuvat töörõõmu Kes ikka keemiat ei osanud, sel me Mändsalu (Randmaa), kelle neile! tuli Sokmani rahuliku seletamise vaoshoitus sageli proovile pandi. Aeg teeb oma töö. Meie vana saatel ülesanne tahvlil ära lahen- Naljad läksid teinekord ka üle pii- koolimaja asemel on nüüd uus ja dada. Tänu õpetaja nõudlikkuse- ri, aga ei mäleta, et kedagi oleks ilus, kõigiti kaasaegne ehitis. Kok- le tundus keemia hiljem lihtne ja lausa kiusatud. Üldine õhkkond kutulekust osavõtjad said vaadata Viluste kooli 7. klass ja klassijuhataja Salme Randmaa 1963. aastal. loogiline olevat. Tõsine ja töine koolis oli sõbralik-toetav. Küllap näitusi ja väljapanekuid, mis ka- õhkkond oli ka „matas“, kui õpe- mängis oma osa ka põlvkondlik jastasid kooli olevikku ja mine- taja Helgi Vijar uut ainet seletas järjepidevus – kui ikka terve su- vikku, kuulata kontserti ja tun- või kontrolltööks korrata laskis. guselts on siin õppinud, siis on da jällenägemisrõõmu. Meie lend Ei saa öelda, et reaalained iseen- see kool oma! sai sellest indu tihedamini kokku dast oleks koolijütse distsiplinee- Sel kevadel täitus meie klassil tulla, mitte oodata teist 50 aastat. rinud – keskne figuur oli ikkagi pool sajandit Viluste kooli lõpeta- Suur tänu endistele õpetajatele- autoriteetne pedagoog. Õppeala- misest. Tähtpäev langes kokku ka kasvatajatele nähtud vaeva eest! juhatajast kirjandusõpetaja Mee- kooli 245. aastapäeva tähistami- Jõudu ja indu tänasele Viluste ta Reimann oskas oma ainet hu- sega, nii et oli tõsine põhjus koha- kooliperele edukaks kulgemiseks vitavalt esitada, suunas laste le tulla. 1964. aasta 28 lõpetajast haridusmaastiku kurvilisel teel! lugemis- ja loomeindu, korraldas leidis võimaluse osaleda kümme. Viluste kooli 1964. aasta vilist- meeldejäävaid kirjandusüritu- Selgus kurb tõsiasi, et üheksa en- laste nimel si, õhutas rahvapärimust koguma dist klassikaaslast on meie hulgast Aime Raadla Viluste kooli õpetajad ja direktor Heino Sokman 1963. aastal. 4 VERIORA VALLA VAATLEJA NR 2 (30) juuni 2014 Rohujuure tasandilt ehk üksikisiku ideest ühistegudeni Veriora vallas registreeritud li- le hetkel nii nähtavad kui nen- MTÜ Veriora Tsunft on monditööd on teoks saanud tänu teadmistesse annab ka iga aasta- gi paarikümnest MTÜst (mitte- de juurest välja kasvanud Veriora kuuest kõige noorem, aga juba Verkole. Samuti korraldab Verko ne MTÜde ümarlaud. Ümarlaua tulundusühingust) jäävad oma Mõttekoja omad. Veriora Mõt- tublisti valla elus silmapaistnud mõningaid spordiüritusi. eesmärgiks on kord aastas kok- sotsiaalse ja kultuurilise tege- tekoda korraldab kokkusaamisi MTÜ. MTÜ koondab enda alla Mittetulundusühingute te- ku saada, et jagada oma kogemu- vusega silma põhiliselt kuus huvitavate inimestega, väljasõite käsitööhuvilisi, kes nii toodavad gevus rikastab kohalikku kul- si, tutvuda üksteise tegemistega, MTÜd: Naisselts Mari, MTÜ Te- ehk ekskursioone Eestimaa eri- käsitööd kui õpivad uusi võtteid tuurielu ning pakub inimestele arutada eelseisvaid plaane ning gus Veriora, MTÜ Veriora Tsunft, nevatesse paikadesse, kepikõnni juurde. MTÜ korraldab erinevaid erinevaid võimalusi. Mittetulun- tunnustada tegusamaid. MTÜ Ürgoru Arendamise Selts, pühapäevi, laatasid, näituseid ja õpitubasid ja kursuseid, kuhu on dusühingute toimimist toetab Esimese ümarlaua kokku- MTÜ Võhanduveere ja SK Verko. veel üht-teist. Veriora Mõtteko- oodatud kõik huvilised. Veriora Vallavalitsus mitmel eri- kutsujaks 2011.a. oli Veriora Val- Selgituseks inimestele, kes ei da ühendab inimesi, kes tahavad MTÜ Ürgoru Arendamise neval moel. Juba mitmendat aas- la Kultuur ning see toimus Leevil tea, mida mittetulundusühing kokku tulla ja maailma ja kohali- Selts tegutseb põhiliselt Süva- tat järjest toetatakse MTÜde te- Võhanduveere vabaõhukeskuses. tähendab ja miks selliste asjade- ke asjade üle arutada ning enda ja havval ja on ametis selle kandi gevust läbi tegevustoetuse. Sel 2012.a. ümarlaua võttis enda kor- ga tegeldakse võin lihtsustatult teiste elu sisukamaks muuta. Ta- külaelu arendamise ja hoidmise- aastal oli tegevustoetuse sum- raldada MTÜ Tegus Veriora ning öelda: mittetulundusühing on valiselt toimuvad Mõttekoja ko- ga. Valmis on ehitatud Küladeko- maks 2 000 eurot, mis läks ja- toimumiskohaks oli Lammas- sarnaste huvide, põhimõtete või gunemised Veriora Raamatuko- da ja toimuvad traditsioonilised gamisele toetusetaotluse esita- mäe. Veriora Mõttekoda kutsus eesmärkidega inimeste vabataht- gu-Külakeskuse ruumides. üritused. Au sees on looduslikud nud MTÜde vahel. Lisaks sellele kokku kolmanda ümarlaua ning lik ühendus, millel on oma põhi- MTÜ Tegus Veriora sai eelkõi- eluviisid ja elukeskkonna väär- ei võeta mitte mingisugust ren- toimumiskohaks oli Veriora va- kiri ning mille tegevus pole suu- ge asutatud selleks, et oleks liht- tustamine. ditasu MTÜdelt, kes kasutavad baõhulava. Seekordne (2014.a.) natud kasumi teenimisele. Kui sam avalikke ja kogu valla ela- MTÜ Võhanduveere tegutseb oma tegevuseks (nii üritused kui ümarlaud toimus Süvahavva Kü- nüüd tekib küsimus, et milleks nikkonnale suunatud objekte aktiivselt Leevi ja seda ümbrit- koosolekud) vallavalitsuse halla- ladekojas ning korraldajaks oli vabatahtliku ühenduse puhul on korrastada ja parendada. MTÜ sevate külade elu ja arengu hü- tavate asutuste ruume. Ühistöö- MTÜ Veriora Tsunft. Mida selle tarvis põhikirja ja registreerimist Tegusa Veriora hallata on hetkel vanguks. Rajatud on Võhandu- na sündivate ürituste puhul an- aasta ümarlaual tehti, saad luge- ja üldse kogu seda bürokraatiat, Veriora vabaõhulava, Kirmsi bus- veere vabaõhukeskus, aktiivselt nab oma panuse ürituse heaks da Kairi Parsoni artiklist „MTÜ- siis lihtne vastus on – selleks, et siootepaviljon ja Lammasmäe tegeletakse Leevi koolimaja re- kordaminekuks Veriora Valla de neljas ümarlaud tänas Veriora olla rahastajatele ja koostööpart- terviserajad. MTÜst on välja kas- noveerimisega. Leevi kooli muu- Kultuur ning seda nii läbi nõus- valla aktiivsemaid“. neritele usaldusväärne ning kõik vanud Veriora Perenaiste Selts, seumisse kogutakse ja talletatak- tamise, tööjõu, tehnika kui ka Hea inimene, kui Sa seda artik- MTÜ poolt tehtavad tehingud ja kuhu kuulub paarkümmend eri se hoolega ajalookillukesi ning osade teenuste eest tasumisega. lit lugedes või järgnevaid MTÜde lepingud oleksid seaduslikud. vanuses naist ning mis vähemalt Leeviga seotud inimeste mäles- Järjest enam on jõutud arusaa- endi poolt kirjutatud lühitutvus- Kuna olen eelpool nimeta- korra kuus koguneb samuti Ve- tusi. MTÜ korraldab erinevaid miseni, et koostöös peitub jõud tusi lugedes leiad, et Sa tahad kel- tud kuue Veriora vallas tegutse- riora Raamatukogu-Külakesku- üritusi (vastlapäev, koristuspäev, ning seda nii MTÜde omavaheli- legi tegevusega ühineda ja oma va MTÜga tihedalt koostööd tei- se ruumidesse, et koos süüa teha, külapäev jne) ning seda kas ise- se koostöö kui MTÜde ja Veriora panuse anda, siis tea, et Sa oled nud ja tean nende tegemistest nii uusi kokandusnippe õppida või seisvalt või koostöös Leevi rahva- valla asutuste ja ettevõtete vahe- oodatud seda tegema (infot ja mõndagi, siis luba, hea lugeja, et huvitavaid pere- ja isiksuse tee- majaga (Veriora Valla Kultuur). lise koostöö põhjal. Hea meel on, kontakte saad allakirjutanult)! annan siinkohal kiire omapoolse malisi loenguid kuulata. Samu- Spordiklubi Verko haldab et järjest enam ollakse huvitatud Sügava kummardusega tegijatele ülevaate. ti korraldatakse õppereise välja- hetkel Leevi rahvamaja, s.t et teiste tegemistest ning toimib in- Piret Rammo Naisselts Mari tegemised po- poole Eesti Vabariiki. Leevi rahvamaja ehitus- ja re- fovahetus. Oma osa nendesse Veriora Valla Kultuur juhataja

MTÜ-de neljas ümarlaud tänas Veriora valla aktiivsemaid Et märgata ja tunnustada Ve- Külalised ei saanudki suurt sa meelega tagasi Küladekotta. ka juhataja Kai Laanemaa, kes tuli ning koostööst. Tema jutt oli vä- riora vallas tegutsevaid inime- maha istuda kui Reet Pettai, Et rahval oleks peale kuulamise rääkima Orava valla tegemistest, gagi inspireeriv. si, korraldati 24. aprillil MTÜ-de Villavabriku perenaine, viis lä- käelist tegevust, siis punusid kõik projektide kirjutamisest ning rei- Seejärel tuli aeg üksteise tege- neljas ümarlaud. Sel aastal võt- bi ringkäigu Süvahavva villa- Reeda õpetamisel väge täis näpu- simisest. misi kuulata. Kohal oli kuus va- tis ohjad enda kätte MTÜ Veriora vabrik-muuseumis. Reet esit- nööre. Mõnele oli see uueks kat- Tema slaidiseansi abil nähti pil- baühendust: SK Verko, MTÜ Võ- Tsunft, kes hoolitses selle eest, les kõigile kogu villatöötlemise sumuseks, kuid hiljem jäi see lõ- dikesi Orava kandi saavutustest – handuveere, MTÜ Tegus Veriora, et tegijad saaksid kord aastas protsessi. Kogu ringkäik tundus busaks nokitsemiseks. kultuuriprogrammi pakkuvatest Veriora Mõttekoda (Naisselts Ma- kokku. Üritus toimus Süvahavva külalistele muljetavaldav vanade Samal ajal kui näpunööre lõ- Orava noortest, kes on rohkem ri), MTÜ Ürgoru Arendamise Küladekojas Võhandu jõe veerel masinate ning nende ajaloo poo- petati või uut alustati, tuli külla teada kui MTÜ Orava Noorteklu- Selts ja MTÜ Veriora Tsunft. Kõik ning kohal oli 34 inimest. lest ning hoonest lahkuti rõõm- Orava vallast huvijuht ja noorte- bi Tegijad, erinevatest laagritest said kuulda iga MTÜ esindaja-

Osalejad väge kogumas. Maasoola vakad ja õnnenööbid omanike ootel. NR 2 (30) juuni 2014 VERIORA VALLA VAATLEJA 5

telt tegutsemisaja, liikmete ar- Soolavaka MAASOOL vu (selgus, et see oli paras pähkel saajad ja neid esitanud enamustele ), suurimatest ette- võtmistest ja lihtsalt tegemis- organisatsioonid: test. MTÜde tegemistest ja nii HELLE MENDRIK (MTÜ omavahelisest kui vallaasutuste- Võhanduveere, Veriora Valla ga koostööst andis ülevaate Piret Kultuur) Rammo. ÜLLE HERR (SK Verko, Veriora Päeva kõige pidulikum osa oli Mõttekoda) valla vabakonna aktiivsemate ja RIHO LUHT (Veriora Valla tublimate tunnustamine. Ini- Kultuur) mesed, keda peeti kõige aktiiv- KAIRE LEIKIN (Veriora Valla semateks, said meeneks enda- Kultuur) le savist soolavaka, milles peitus ENE TIGAS (Veriora Mõttekoda) Süvahavva Loodustalu uusim REET PETTAI (MTÜ Ürgoru toode – ürdisool. Soolavaka ni- Arendamise Selts) meks sai Maasool, mis sümbo- KAI PETTAI (MTÜ Veriora Tsunft) liseerib inimesi, kes on paiga AIN PIIR (Veriora Mõttekoda) heaks aega ja jõudu panustanud, PIRET RAMMO (korraldajad) mõnikord ka soolast higi vala- nud. Need savist meened val- Õnnenööbi saajad misid läbi MTÜ Veriora Tsunfti (ehk tunnustamiseks korraldustoimkonna, kus tegi- esitatud nominendid): jateks oli Kai, Kairi, Kaja, Kadri, Külli, Luule, Reet, Siiri ja Signe. Esta Sokman Savitöö toimus Räpina Loome- Krista Salf majas savikoja juhendaja Kris- Aime Raadla ta Nageli käe all. Kuna tunnus- Aasa Liiv tamisväärseid oli rohkem, siis Liivi Jõgeva kümmekond tubli inimest said Karmen Oidermaa Maarja Küla savist õnnenööbi. Maret Siilivask Kõikidele leidus lühike kokku- Hans Peentaim võte ja paar kevadist lilleõit. Anton Kübbard Järgmise aasta MTÜ-de ümar- Anu Vihula laua korraldamise võttis enda Tiiu ja Peeter Sohard kanda MTÜ Võhanduveere. Klubi Teine Võimalus Kairi Parson Kadri Kurvits MTÜ Veriora Tsunfti liige Villavabriku külastamine. Kaja Parson

MTÜ Võhanduveere on asutatud 2005. a. Asutajaliikmeid oli 10, praegu on liikmeid 20. Liikmed on eraisikud, kelleks on kohalikud külaelanikud.

Ühingu eesmärgiks on Leevi laplats püsib korras ja pole esine- *2009.a. Leevi külaplatsile vä- *2014.a. Leevi kooli muuseumi konna ajalugu, koostatud kroo- ümbruse külade elanike ja nen- nud lõhkumisi. Organisatsioo- likäimla rajamine. PRIA toetus akende vahetus ja õhksoojuspum- nika-albumid, kogutud mälestu- dega seotud isikute ühtekuulu- ni tugevnedes asusime koostama 24 582 krooni. Teostus 2010 keva- ba paigaldamine. KOP toetus si, fotosid, meeneid. Tänaseks on vustunde taastamine, kultuu- küla arengukava, hiljem Põlva- del. 2000 eurot. kool likvideeritud, kuid hariduse rielu edendamine, tervislike maa Arenduskeskuse abiga ka kü- *2010.a. Leevi küla Võhandu- *2014.a. Leevi kodukandipäev andmisest ja omandamisest ning eluviiside ja tervisespordi pro- la arengukontseptsiooni. veere vabaõhukeskuse II etapp. ning selle raames etenduse „Võ- piirkonna elust ja tegevusest on pageerimine, säästva arengu, 2006. aastal lõpetas kohalik alg- (Rajada mänguväljak, telkimis- handuveere Vabariik“ lavale too- säilinud olulist ning ajalooliselt loodushoiu, maastikuhoolduse kool oma tegevuse ja võtsime ees- plats ja lõkkekoht, parklad, püsti- mine.“ KOP toetus 1648 eurot ning väärtuslikku materjali, millega ja heakorra parendamisega märgiks kooli territooriumile, tada grillikojad.) Meede 3.2 toetus Vana-Võrumaa kultuuriprogram- saab muuseumis tutvuda. seotud projektide algatamine mis asub kaunis kohas Võhandu 668 736 krooni, kogumaksumus mi toetus 500 eurot. Leevil tegutseb alates 2012. aas- ja elluviimine, liikmelisuse kau- jõe kaldal, kujundada külaplats. 743 040 krooni. Ehitamine 2011.a., tast näitetrupp Pungad. Selle aja du teadmiste omandamine ja ha- Praeguseks on enamik soovitust avamine oktoober 2011.a. Tahame, et Leevi oleks koht, jooksul on lavastatud ja esitatud rituse tõstmine (õpiringid ja va- valmis ning korrastamisjärg on *2010.a. Leevi külapäev. KOPi kus meil endal on hea olla, kuhu viis näidendit. Näitetrupi suu- baharidustegevus), kohalike jõudnud vana koolimaja hoone- toetus 9 907 krooni,KULKA toe- teised tahavad tulla ja kuhu siit rus on kasvanud 8 inimeselt um- traditsioonide taaselustamine ja ni. 2012.a. sai koolimajale paigal- tus 2 000 krooni, kogumaksumus pärit noored tahaksid taas taga- bes 25 amatöörnäitlejaga trupiks, jätkamine, talukultuuri kui elu- datud uus katus. Järgmiseks soo- 11 017 krooni. Osalejaid 223. si tulla. kusjuures enamus näitetrupi viisi propageerimine nii tootmis-, vime asuda vana koolimaja ruume *2012 a. Võhanduveere Loodus- Selle saavutamiseks on täht- liikmetest kuuluvad ka MTÜ Võ- äraelamis- kui hobitalu näol, piir- korrastama, kus esimeseks sam- keskuse katuse vahetamine LEA- sal kohal traditsioonid, kaasami- handuveere liikmete hulka või konna küla- ja kultuurielu tutvus- muks oleks muuseumiruumide DER meede 20 000 eurot. Teostus ne, koostöö ja eeskuju. Nii oleme- on nende pereliikmed. Osaleja- tamine maakonnas ja väljaspool akende vahetus. 2013 kevadel. gi toimetanud: arutanud tegemisi te vanus ulatub lasteaiaealistest maakonda, kodukoha ajaloopä- Viimase viie aasta tähtsamad *2012.a. Leevi kodukandipäev. koos kõigi külaelanikega, kaasa- pensionärideni, eriti palju on li- randi kogumine ja tutvustamine. projektid: KOP toetus 924 eurot. Osalejaid nud tegevustesse oma lapsed ja sandunud viimase aasta jooksul Oma tegevuse alguses korral- *2009.a. Võhanduveere vaba- 142. külalapsed juba väikesest peale lapsi. dasime külas ühiseid üritusi. õhukeskuse põhiprojekti koosta- *2012.a. kogumik „Sarvemäelt (tahab ju iga väike laps olla mil- Etendunud on järgmised la- Need on jäänud traditsioonilis- mine. Leevile“ - Leevi ja selle lähipiir- legi osaline ja tunda vastused: 2012 suvel „Pungad“ teks ja toimuvad ka praegu. Ju- Kultuuriministeeriumi toetus konna külade ajalugu, lähiaja- ennast tähtsana täiskasvanute ja „Külalised“, 2012 talvel „Vana ba hulk aastaid enne „Teeme Ära“ 50 000 krooni, Veriora vallavalit- lugu, pärandkultuuri ning oluli- seas), olnud ise eeskujuks näida- jõululaul“; 2013 suvel „Taevas si- kampaaniat ja MTÜ moodusta- suse toetus 90 420 krooni. si inimesi tutvustav raamat. KOP tes, et ükski töö pole häbiväärne nisem ja rohi rohelisem ehk pil- mist korraldasime külas kevadi- *2009.a. Võhanduveere vaba- 1475 eurot. ja kõike ei pea raha eest tegema, dikesi koolielust“; 2013. a. jõulu- si koristustalguid, vastlapäeva õhukeskuse I etapi ehitamine. *2013.a. Kodukandipäev – Lee- püüdnud leida noortele ja eaka- näidend „Tuhkapriidu seiklused“. ja külapäeva. Üritused on olnud PRIA toetus 737 107 krooni, üld- vi kool 85. KOP toetus 1 595.50 tele huvipärast tegevust üritus- 2014. a. suviseks külapäevaks on rahvarohked, näiteks viimasel maksumus 821 677 krooni. eurot, projekti eelarve kokku tel ja nende ettevalmistamisel, planeeritud näidend külapäeval osales üle 300 inime- *2009.a. Leevi piirkonna aren- 1775,00 eurot, külapäeval osales hoidnud au sees traditsioone. „Võhanduveere Vabariik“. se. Juba esimesel koristuspäeval gukontseptsiooni koostamine. üle 300 inimese. Piirkonna ajalugu on talletatud osalesid lapsed koos vanemate- Kontseptsiooni koostamine aitab *2013.a. Vildivaimustus Leevil Leevi kooli muuseumis, mis ava- Aire Ilves-Luht ga ja sellest ajast on jäänud noo- kaasa piirkonna arengu kavanda- (viltimise õpitoad). KOP toetus ti 2007. aastal kauaaegse Lee- MTÜ Võhanduveere red meie tegemiste juurde. See on misele. PRIA toetus 89 048 kroo- 200 eurot, toimus 8 korda kesk- vi põhikooli õpetaja initsiatiivil. juhatuse liige Maasoola vakad ja õnnenööbid omanike ootel. ka ehk põhjuseks, miks meie kü- ni. miselt 15 osalejaga. On uuritud Leevi kooli ja kogu- 6 VERIORA VALLA VAATLEJA NR 2 (30) juuni 2014 MTÜ Ürgoru Arendamise Selts registreeriti 23.12.2008. Asutajad: Agu Puniste, Peep Suuremad teostatud projektid tuste korraldamine ja telgi soeta- *2013.a. Territooriumi hooldus- Projektirahastuse saamiseks nõu- Tobreluts, Tiiu Sohard, Raige ja nende rahastajad: mine (KOP) vahendid (KOP) tava omafinantseeringu teenime vil- Säde, Kai Pettai ja Reet Pettai. *2010.a. novembris lõpetati LE- *2014.a. Küladekoja aknakatted lavabrik- muuseumi ekskursiooni- Hetkel kuulub MTÜsse kümme *2009.a. koostasime Võhandu ADER programmist rahastatud (KOP) dest ja Küladekoja rendist. Lisaks inimest ning lisaks neile on ürgoru Süvahavva kandi arengu- “Süvahavva villavabrik- muuseu- Lisaks erinevatele projektide- korraldame heategevusmüüke ja erinevate ürituste korraldamisel kava aastateks 2009- 2015 mi välisilme rekonstrueerimine” le on meie iga-aastasteks tradit- kogume annetusi külaelu toetuseks. veel abiks hulk inimesi ehk *2009.a. augustis toimus õppereis *2012.a.valmis Küladekoda sisustuse- siooniks korraldada nääripidu, Reet Pettai „tagalateenistus“. MTÜ juhatus on Rohelisele jõemaale (LEADER) ga ja telgimööbel (LEADER ja MES) “Teeme Ära “ talgud, Muuseumi MTÜ Ürgoru Arendamise Selts kolmeliikmeline. *2009.a. Süvahavva avalike üri- *2013.a. “Kollane aken” öö ja küladepäev. juhatuse liige

MTÜ Veriora Tsunft loodi 17. septembril 2012. aastal, koondamaks kohalikke käsitöötegijaid ja –huvilisi ning kaasamaks kogukonna liikmeid, et pakkuda neile mitmekülgset käelist tegevust.

Käsitöö kõrval tegeletakse veel ti tutvuda peatselt valmival ning taaskasutuse propageerimise- samuti Leader-meetmest toeta- ga. Kahe aasta jooksul on re- tud kodulehel. gulaarselt läbi viidud erinevaid 2013. aasta „Põlvamaa Vaba- õpitubasid ja tegeletud vana ühenduste Suurpäeval“ sai MTÜ mööbli restaureerimisega, kor- Veriora Tsunft kodanikeühen- raldatud näitusi. Lisaks osale- duste tänukirja silmapaistva te- vad tsunftiliikmed aktiivselt gevuse eest Leader algatuse el- laatadel, enamasti suveperioo- luviimisel ning allakirjutanut dil ning otsitakse ka muid kana- märgati ja tunnustati sädeinime- leid oma käsitöö turustamiseks. sena tänukirjaga. Meie motoks on: ET OSKUSTEST Uuest hooajast ehk sügisest SAAKS ÜHINE VARA! tsunft kogukonnale regulaar- Liikmeid on tsunftis 1. mai 2014 selt toimuvaid õpitubasid ei pa- seisuga 20 (autori märkus: 1 liige ku. Üheks põhjuseks on selleks astus 01.05.14 MTÜst välja, samas sobivate ruumide või oma ruumi on tsunftil kavas käesoleval aas- puudumine, teiseks kogukonna tal oma ridades „puhastustööd“ leige huvi õpitubade vastu. Selle teha). Juhatus on 2-liikmeline. asemel keskenduvad tsunftiliik- Viimase hooaja 2 suuremat pro- med oma oskuste täiendamisele jekti olid KOPi õpiringide projekt ja arendamisele ning õpitubade „Kõik köitmisest“ ning Leader- pakkumisele tellimisel. Restau- meetmest toetatud projekt „Ve- reerimise õpikoda soovib igal ju- riora Tsunfti motivatsiooniprog- hul sügisel jätkata, kuid siingi on ramm“, mille viimane tegevus, raskuspunktiks sobivate ruumide Tsunftirahvas meeneid valmistamas Räpina Loomemajas. täpsemalt motivatsioonikoolitus, puudumine, mis asuksid ka põhi- toimub eeloleval sügisel. Väga tegijatele sobivas kohas. meeldiv on olnud koostöö Verio- Veriora Mõttekojaga. Veriora Val- üritusega „24 tundi Eestimaa taureerimise õpikoda toimusid ra Valla Kultuuriga, MTÜ Võhan- la Kultuuriga koostöös toimus rahvamajas“. Ka tsunfti köitmi- Leevil. Väljaspool valda on tsunf- Signe Strohm duveerega, MTÜ Ürgoru Aren- 2013 oktoobris Leevi Rahvama- se õpiringid ning restaureerimis- ti koostööpartnerite nimekiri üs- MTÜ Veriora Tsunft damise Seltsiga, vähemal määral jas „Käsitöökojad üle maa“ koos koolitus ja sellele järgnev res- na pikk. Sellega saab loodetavas- juhatuse liige

MTÜ Tegus Veriora asutati 08.11.2006 seitsme inimese poolt. Praeguseks hetkeks on liikmeskond kasvanud paarikümneni.

Enamik liikmetest osaleb aktiiv- saime Veriora vabaõhulava iste- küla turismiinfopunkti ja bussi- tid, õmblusmasinad, overlokk- Imatra piirkonda; selt Perenaiste Seltsi tegevustes pingid; jaama renoveerimine. Talgutööd masin); 2013. a. – õppereis Läti Vabariiki; ja koristustalgutel. ümbruse korrastamiseks ja hal- 2009. a. – Viluste Põhikooli al- 2011. a. – MTÜ liikmetega ühine 2013. a. – Veriora vabaõhulava jastamiseks; Teostatud projektidest võiks manahh; Olustvere hoidistemessi külastus; välisilme parendamine; nimetada: 2010. a. – Viluste vabaaja-ja ter- 2009. a. – 2 MTÜ liiget osale- 2011. a. – Põlva Maakonna 2013. a. – Punutiste õpitoa kor- visespordikeskuse I etapi rajami- 2008. a. - kirjutatud näitemäng sid 2 päevasel õppereisil Läti Va- MTÜ-de koostööpäeval MTÜ Te- raldamine Leevi rahvamajas; „Sõatare“ kohaliku legendi järgi; bariigis; ne; gus Veriora tutvustamine; 2014. a. – Vitskorvide punumise 2011. a.- Veriora külakeskusesse 2008. a. – rekonstrueeritud Ve- 2009. a. – Gordoni perekoolitus 2012. a. – Veriora valla MTÜde II õpituba Leevi rahvamajas vajalike vahendite muretsemine( riora vabaõhulava järve ääres Ve- kahele lapsevanemate grupile; ümarlaua korraldamine; Kaire Leikin võimlemispallid, muusikainstru- riora alevikus; 2010. a. – Veriora valla turismi- 2012. a. - Veriora perenaiste selt- MTÜ Tegus Veriora mendid, lauatennise laud, reke- 2008. a. - projekt, mille kaudu info välikaartide ostmine, Kirmsi si koolitusreis Soome Vabariiki juhatuse liige NR 2 (30) juuni 2014 VERIORA VALLA VAATLEJA 7

Ahoj Slovakkiast! KOOLIUUDISTE Projekti „Europe Makes School in ütles, et seetõttu on Eestis väga liht- VEERG “ raames külastas Vilus- ne üksi olla- lähed välja ja oledki ük- te Põhikooli Tartu Ülikooli välistu- si, seevastu Slovakkias on selline või- MAI deng Lucie Kremenova. Lucie on malus harv. • 3.5.14. Kooli 245.aastapäevale pühenda- pärit Slovakkiast ja õpib TÜ-s ühe Külaline tutvustas meile põgu- tud VILISTLASTE KOKKUTULEK. semestri vältel. salt Slovakkia ajalugu ja tänapäe- • RAAMATUKOGUS: Külastusele eelnevalt palusin 8. ja va. Ka Slovakkia ühines Euroopa Tiiu Leesi taimeseade – kott suveraamatu- 9. klassi õpilastel mõelda teemasid Liiduga 2004.a 1. mail nagu Eestigi. te kandmiseks. ja küsimusi, millest Lucie võiks rää- Ka Slovakkias on olnud pikk ja val- Vilistlaste Tiiu Leesi taimeseaded ja Urmas kida ja millele vastata. Selgus, et pal- lutusterikas ajalugu, millest anna- Sokmani autopildid. jud õpilased ei tea Slovakkiast suurt vad tunnistust paljud kindlused. Elu Vilistlaste ja õpetajate trükilooming midagi. Sellest tulenevalt leppisime Slovakkias on veidi odavam kui Ees- Kooliloo pildid ja arvutiesitlused, projekti- Luciega kokku, et ta annab ülevaate tis. Slovakkia mäesuusakeskused ja pannkoogid ja struudlid. vaki keelt õppides. Saime teada mõ- de materjalid oma kodumaast, tutvustab Slovakkia keskaegsed linnused ootavad turiste. Selgus, et Slovakkia koolisüsteem ned elementaarsed fraasid. Oskame • 7.5.14. oli Viluste kooli võrkpallitüdruku- koolisüsteemi ja räägib põgusalt ka Igal maal on omad kombed ja nii on suures osas üsna sarnane kooli- nüüd slovaki keeles tervitada ning tel rõõm näha enda ees treenerina Saksa- oma Eesti muljetest. ka Slovakkias. Kevadpühade paiku süsteemiga Eestis. Õpilased käivad end tutvustada. Harjumatu on kaa- maa naiste korvpalli kõrgliigas DJK Brose Külastus leidis aset 15. mail koo- on noormeestel komme tungida tü- koolis 5 päeva nädalas. Päevas on ole- shäälikute paljusus ja rõhumärkide Bambergi ridades pallivat meie kooli vilist- li raamatukogus. Lucie palus meil tarlaste magamistuppa ja valada ma- nevalt vanusest 4-8 tundi. Küll aga al- kasutamine. Läbi viidi ka mõnelau- last Liisi Sokmanit, kes viibib kodus puh- hoolikalt kuulata kokkuvõtet Slovak- gav neiu üle külma veega. Lisaks sel- gab koolis õppimise kohustus lapse seline etteütlus, mis osutus päris kee- kusel. Külalistreener tõi elevust ja vahel- kiast, sest veidi hiljem oli tal meile lisele piinale, peab neiu noormeestele 6 aastaseks saamisel ja kestab 10 aas- ruliseks pähkliks. dust meie võrkpallitrenni ja õpetas meie plaanis ka viktoriin korraldada. Sai- ka kaunilt värvitud mune, toitu ja raha tat. Kõige parem hinne on „1“ ja hal- Plaanitud kahe õppetunni asemel pallimängijale uusi väga vajalikke tasakaa- me teada, et Slovakkia, riik Kesk-Eu- andma. Komme on üsna levinud ka vim „5“. veetsime koos kolm tundi. Loodan, lu- ja koordinatsiooniharjutusi (õp E. Sok- roopas, on tuntud oma kaunite mäe- tänapäeval, eriti väiksemates külades. Külalise poolt antud ülevaade kuu- et Lucie Kremenova külaskäik aitas man). ahelike, kanjonite ja rohkearvuliste Saime ka ülevaate Slovakkia köö- latud, oligi käes aeg värskeid tead- meie õpilastel näha võõrkeelte õppi- • 8.5.14. Maakonna koolide murdmaajook- koobaste poolest. Saime ka teada, et gist. Traditsioonilised road on kartu- misi testida. Õpilased said hakka- mise vajalikkust ja lisas veidi rahvus- suvõistlused. pindalalt on Slovakkia vaid veidi suu- liklimbid lambapiimast valmistatud ma üsna hästi ja esikoha ning väikese vahelist hõngu igapäevasesse rutiini. • Heategevuslik teatejooks Põlvas. rem kui Eesti, aga rahvaarvu erinevus juustuga, kartulipannkoogid küüs- auhinna pälvis 8. ja 9. klassi poistest Ahoj! • 12.5.14.Ülekooliline rekordite päev. Saavu- on mitmekordne- Slovakkias elab lauguga, saia sisse uuristatud avas pa- koosnev võistkond. Kairi Kase tati 2 uut rekordit: 6.-7.kl T 100m jooks Ag- peaaegu 5,5 miljonit elanikku. Lucie kutav küüslaugusupp, erinevat sorti Viimase õppetunni veetsime slo- Viluste Põhikooli inglise keele õpetaja nes Nugis tulemusega 14,27 ja 6.-7.kl 1000m jooks Uku Rätsep tulemusega 3,34,25. • Kohtumine TÜ välistudengi Lucie Kre- menovaga Slovakkiast (8. ja 9. kl õp K. Ka- se) Kevadised tegemised lasteaias Õnneseen • 17.5.14. RÄPINA LAULU- ja TANTSU- PEOL osalesid tantsurühmad Vipsik, Vin- On juunikuu... Lasteias oli lõpupidu, gerdi ja No Selge (õp K. Salf ja E. Sokman). pääsupojad läksid pesast teele, et • 8.kl uurimistööde kaitsmine raamatuko- oma tiibade tugevust proovida. Al- gus (direktor K. Sulg) gavad suvepuhkused, kõik mõtlevad, • 19.5.14. Kooliajalooline matkamäng pro- kuidas puhkust parimal viisil kasuta- jektipäeval Katuseteatrilt : da. Kõik me vajame midagi kosutavat 1. Koolipere külastas ühiselt esimest tea- hingele, kehale, vaimule. daolevat kooli asupaika Siilbaumi talu- Järjest rohkem hakkame tagasi vaata- maadel, kus Evi Mähhari ja Ivo Tombaku ma oma juurte poole, väärtustama oma kaasabil istutasid 9. klassi õpilased tam- rahva kultuuripärandit, esivanemaid, me Viluste kooliloo kestvuse märgiks, kõik loodust. Õppeaasta jooksul oleme suu- klassid sidusid tammele soovipaelad. nanud lapsi põhiväärtusi paremini 2. Peatuti vallamaja juures ja eelmiste koo- märkama, mõistma ja ellu rakendama, limajade asukohtades. Ajalugu tutvustas tehes seda kõike läbi tähtpäevade, ühis- Katuseteater ja ühiselt loeti kooliluulet. tegemiste, muinasjuttude, vanasõnade 3. Koos Tiiu Leesiga meisterdati loodusku- ja kõnekäändude. Koostööna on teoks ju. saanud palju toredaid ettevõtmisi. 4. Õp Riina Villaku juhendamisel sai vaa- Siikohal anname väikese ülevaate laste- data vikerkaart, määrata tuule suunda ja aia kevadistest toimetustest: teha õhukatseid. • Ruudo issi Marko käis lastele hommi- Spordifestivalil. 5. Õp Rommi Aia kontrollpunktis sai vee- kuringis pilli mängimas. Koos oli tore ta vaheaega vana moodi ja kuulda Sibula- laulda ja lustida. Aitäh mõnusa muusi- datud jäätisepaberi kujundamise kon- ses tekitas palju elevust. • Õppeaasta jooksul on õpetajate Ka- mäe ajaloost. kahommiku eest! kursil „Minu jäätis“. • Koos Ruudo issiga meisterdati uh- rini, Anneli ja Annika nobedate näp- 6. Endiselt õpetajalt Evi Mähharilt sai küsi- • Külastasime kooli raamatukogu ja • Munapühade ehk lihavõttepühade keid laevukesi. Lastele pakkus puutöö pude alt valminud ilusad esinemis- da vana aja koolielu kohta. uudistasime õpilastööde näituseid. tähistamine on tore traditsioon, mis suurt huvi, kõik olid agaralt ametis. Nii kostüümid. Sebastiani emme Leiu on 7. Õp Ene Mähari juures toimus pioneeri- • Emakeele päeva raames toimus las- rikastab lasteaia igapäevaelu ja annab mõnigi laps nõudis õhtul emmelt-issilt varustanud meid mitmesuguste kan- aegne rivivõistlus. teaias luulehommik. Iga laps õppis juurde uusi teadmisi. Lihavõttepühade saage ja peitlit. Aitäh Ruudo issile õpet- gaste, peakatete ja maskidega. Aitäh 8. Katuseteatri juures sai teha kino ja la- kodus luuletuse, mida lasteaias kor- nädalal dekoreerisime ruume, kaunis- liku ja huvitava koostegevuse eest! Sulle! hendada salakirju. dasime. Kõik lapsed said medali ja tä- tasime munakarpe ja meisterdasime • Võro Instituudi ja MTÜ Sänna Mõi- • Tänusõnad meisterdamisvahendite 9. Endised Katuseteatri tegijad pildistasid nukirja osalemise eest. Kohal olid ka plastmunadest lihavõttejäneseid. sakeskuse korraldatud Adsoni-nimeli- eest meie sõbrale Taavole! ja kirjutasid toimuvast reportaaži. kostüümides üllatuskülalised, kelleks • Võru kultuurimajas “Kannnel“ käisi- sel luulõlugõmisvõistlusõl sai Maritte • Osalesime Põlva maakonna koolieeli- 10. Mängu lõpetamisel kuulasime klasside osutusid lapsevanemad. Täname ülla- me vaatamas harivat ja imelist loodus- Arianne Plaado oma vanuserühmas I kute XIII spordifestivalil „Maade ja rah- luuletusi. tajaid! filmi „Pruunkarude elust“. koha. Suur tänu luuletuse „Titt ja kurõ“ vaste tantsud“. Loosi tahtel tuli meil 11. Kõikidele majapidamistele kooli lähedu- • Vastse-Kuustes toimunud X luule- • Oma ametist palusime rääkima Otto- esitajale Maritte Ariannele, autorile pr. esitada tänavatants. Tantsu jaoks meis- ses, kus kunagi elasid õpetajad, kinkisime päeval Põlva maakonna lasteaedade- mari emme Kristeri, kes töötab Põlva Sirje Mältonile ja Maritte Arianne ema- terdas Marti ja Rivo vanaisa Gustav las- suviseks kasvatamiseks rukkililli. le „Kõnnin üle vikerkaare-pihud luu- Haigla sünnitusosakonnas õendusju- le Marile. tele puidust autoroolid. Brigitta Miia • 21.05.14. Tilsis maakonna 1.-4.kl KERGE- lehelmeid täis“, esindasid lasteaeda hina. Ta rääkis lastele oma tööst, õpetas • Selle-aastane tervisenädal oli seotud issi Kalve muretses liiklusmärgid. Tä- JÕUSTIKUVÕISTLUSED Kristiina Viita 4.a., Riko Matto 3.a. ja lihtsamaid esmaabivõtteid, haava si- liikumisaastaga ja vabariikliku süda- nu teie abile muutus meie tants väike- Kirke Tammpere- 60m jooks, kaugushüpe Maritte Arianne Plaado 5.a., kes sai eri- dumist ja plaastri kasutamist kriimus- menädalaga. Tegime sporti ja õppisi- seks lavastuseks ja pälvis palju kiidusõ- ja 600m jooks 2.koht. auhinna näitlejameisterlikkuse eest. tuste puhul. Kõik rühma nukud said me, kuidas olla tervem ja tugevam. nu. Suur aitäh teile! Uku Rätsep- kaugushüpe 3.koht, 800m Alati ei ole oluline võit, vaid hoopis osa- plaasterdatud ja sidemetesse. Ottoma- • Lasteaeda külastas Ameerika Ühend- • Osalesime Peugeot esinduse korral- jooks 2.koht. võtt ning julgus, soov ja tahe proovida ri emme kinkis Õnneseene rühmale riikide haridusantropoloog professor datud laste joonistusvõistlusel „Euroo- • 26.5.14. Põltsamaa ametikooli tutvustus ning kogeda midagi uut. Aitäh tublide- beebi-nuku. Suur aitäh õpetlike nõu- Kara Brown, kes uuris võro keele õpeta- pa aasta auto Peugeot 308“. 8.-9.kl (õp K. Kase) le lastele! annete eest! mist lasteaias. Talle meeldis meie laste- • Toimus lasteaialõpetajate piknik, see- • 29.5.14. Viimane koolikell 9.kl (8.kl ja õp • Vastlapäev oli kahjuks lumeta ja pika • Koos Raneli emme Margitiga meis- aias väga, samuti oli ta lummatud meie kord lustisime Leevi külaplatsil. Täna- M. Seppo) liu võistlus jäi seekord pidamata. Tut- terdati ralliautosid. Margit õpetas las- kodukoha kaunist loodusest. me korraldajaid! • 30.5.-1.6.14. VÕIMLEMISPEOL Tallinnas vustasime lastele vanu rahvakombeid, tele kaartide valmistamise võtteid ja • Tähistasime emadepäeva kontserdi- • Lasteaia ühistegevused lõpetasime osaleb tantsurühm No Selge (õp K. Salf). vastlatoite ja-mänge, rääkisime ka töö- tehnikaid ning näitas vajaminevaid va- ga, kus lastel oli võimalus näidata, mi- 1.juunil traditsioonilise kevadpeoga, dest ja tegemistest, mida tohtis sel päe- hendeid ja tööriistu. Oli tore hommi- da kõike on nad aasta jooksul õppinud. kus esinesid kontserdiga lasteaia lap- JUUNI val teha ja mida mitte. kupoolik, aitäh Sulle! • Külastasime Veriora raamatukogus sed ja koolist õpetaja Helle Mendriku • 1.6.14. 3.kl võru keele ring esineb näiden- • Koostöös Veriora Valla Kultuuri- • Külastasime Põlva Kultuurikeskuses fotonäitust „Liblikad“ ja kohtusime fo- klassi lapsed. Aitäh osalejatele mõnu- diga lasteaia kevadkontserdil (õp H. Mend- ga tähistasime vanavanemate päeva, teatrietendus „Jälle need naksitrallid“. tode autori Heidi issi Ainiga, kes väga sa koostöö eest! rik ja A. Liiv) kus esinesid lapsed meeleoluka kont- • Liikumisaasta raames toimus maa- huvitavalt rääkis liblikatest. Milliseid Tänan kolleege, lapsi ja nende vane- • 2.6.14. 1.-8.kl MATKAPÄEV serdiga. Vahvate tantsudega üllata- konna lasteaedade ühisliikumine „Sinu liike on meil Eestis, kus nad elavad, maid, vallavalitsust, kooli, Veriora Val- • 5.6.14. 1.-8.kl LÕPUAKTUS sid memmede tantsurühm Eideratas sammud loevad“. Kõigi maakonna las- mida söövad-joovad, kuidas käib libli- la Kultuuri ja kogukonda meeldiva ja • 7.6.14. Põlvamaa LAULU- ja TANTSU- ja külalisesinejaks oli tuntud loomade teaedade lapsed tegid tervissporti ühel ka eluring ning kuidas liblikaid jälgida. sujuva koostöö eest! Soovin teile ilusat PEOL osalevad tantsurühmad Vipsik, Vin- hingeelu tundja Aleksei Turovski. Tä- ja samal kellaajal. Lastel tekkis palju küsimusi ja need kü- päikselist suve, tõhusat puhkust ning gerdi ja No Selge (õp E. Sokman ja õp K. nusõnad edastame • Võro Instituudist külastas lasteae- simused said ka vastused. Aitäh õpetli- suurepäraseid uusi ideid ja mõtteid! Salf), mudilaskoor, lastekoor, poistekoori Piretile, kõikidele esinejatele, õpetaja- da Terje Lillmaa. Tema tutvustas oma ku ja huvitava ettekande eest Ainile ja Taaskohtumiseni ! poisid (K. Juurma). tele ja osalejatele! armsat pupiteatrit. Etenduses said ka vastuvõtu ning kostitamise eest Hel- Reet Aasma • 13.6.14. 9.kl LÕPUAKTUS • Osalesime AS Balbiino poolt korral- lapsed kaasa lüüa. Osalemine etendu- vele! lasteaia direktor 8 VERIORA VALLA VAATLEJA NR 2 (30) juuni 2014 Selles lehenumbris jagab lehelugejaga oma reisimuljeid Kaia Kaldoja, kes töötas ja reisis aasta Austraalias

Inimeste võimalused reisida Millega Austraalia Sind ülla- ja maailma näha on täna tun- tas, nii heas kui ka halvas mõt- duvalt suuremad kui kas või tes? kümme aastat tagasi. Samuti Kõige suuremaks üllatuseks on inimeste põhjused reisimi- oli ehk see, et heas kliimas tõe- seks erinevad. Miks Sina, Kaia, poolest ei saagi kehva tuju tekki- tahtsid minna Austraaliasse? da. Inimesed on igal pool rõõm- Reisihuvi tekkis juba aastaid ta- sameelsed ja vastutulelikud ning gasi, siis soovisin vahetusüliõpi- kuigi neid ehk iga kord ei huvita- lasena mõnes välisülikoolis mõ- gi vastus küsimusele: “ Hey, how ned kuud studeerida. Kuna elul are you?”, siis võib ka täiesti võõra on omad käigud, siis jõudsin sel- inimese naeratus tuju heaks teha. le unistuse realiseerimiseni al- les 2012. aastal, mil alustasin vä- Kui kaua Sa Austraalias olid lisüliõpilaste vahetusprogrammi ja kas Sa soovid sinna veel ta- kaudu Austraalia koolidesse kan- gasi minna? dideerimisega. Kandideerimis- Olin Austraalias natukene alla protsess oli pikk ning kuna elu ühe aasta. Ilmselt oleks soovinud Austraalias tundus Eesti elust isegi teist aastat seal veeta, kuna oluliselt kallim, siis otsustasin riik on nii suur, nii mitmekülgne mõned kuud varem Austraaliasse ning nii palju jäi nägemata, siis kohale lennata. Hiljem selgus, et sellegipoolest otsustasin vahe- see otsus oli õppimise stipendiu- peatuse Eestis teha, et pooleliole- mi saamiseks vale. Küll aga oli sel- vad õpingud ära lõpetada. leks ajaks mind Austraalia loodus, Juhul kui jalad ei kanna, siis Austraalia ute’ga (kastiga auto) jõuab randa igal juhul. kliima ja inimesed ära võlunud Kui Sa võrdled noorte elu ning otsustasin terve aasta lõpu- Eestis ja Austraalias, siis milli- pakub. Selleks peab ikka ise pin- reisiga läbi sõita mandri lääne- lemmiktoit? Millisest Eesti toi- ni olla, kuigi esialgne eesmärk jäi sed on erinevused? gutama. Minule, eestlaslikult ta- külg. Reis oli täpselt planeeritud dust puudust tundsid? täitmata. Sellegipoolest võib öel- Austraalia noorte elu on küllalt- gasihoidliku loomuga tüdrukule, augustikuusse, kui Perthis näpis- Kahjuks jäi Austraalia rahvus- da, et reisimise käigus saadud ki sarnane Eesti omaga, v.a ehk see oligi esmalt ebamugavalt võõras tasid öökülmad, üleval põhjapool roog steik friikartulitega, tradit- kogemus, mälestused ja ka kee- rannakultuur. Iga vaba päikeseli- tööandjale mitmel korral endast oli iga rannaskäigu tulemusena siooniline känguruliha ja lihapir- lepraktika olid ehk väärtusliku- ne hetk veedetakse rannas surfa- märku anda. Aga ainult nii jää- päikesepõletus garanteeritud. Ko- kukas minul maitsmata. Küll sai madki. tes, randades paiknevatel avalikes dakse silma ja meelde! gu reisi vältel hämmastas Aust- nii mitmelgi korral proovitud ing- grillikohtades toitu valmistades Samuti ei tähenda Austraalias raalia loodus, mis esialgse etteku- lise mõjutustega “fish and chips”i Millisena Sa seda maad ja ja sõprade või perega aega veetes. töötamine ainult sidrunikorja- jutuse kohaselt oleks pidi olema ehk fritüüritud kala ja friikartu- rahvast ette kujutasid? Milline Kohati üllatas mind kokkupuude mist ja jubedat tööd loomafarmis, vaid suur liivakõrb. Ere tähistae- leid. Kuna viimane on minu jaoks oli tegelikkus? nii mitmegi noorega, kes on juba nagu on üldkujunenud arvamus vas, suurepärased päikeseloojan- liiga rammus, siis kujunesid mi- Kuna enne minu reisi olid vä- viieteistkümneselt kooli pooleli meie kaasmaalaste seas. Kui suu- gud kaljulistel randadel, 80 miili nu lemmikuteks kohalikud Aa- ga paljud eestlased Austraalias jätnud, et vanemate farmis tööte- relt unistada ja ka unistuste täide- pikad puhtad liivarannad, koral- sia toidunurgad. Austraalia on vä- käinud ning sellest ka raamatu- gemisega alustada, kuigi selliseid viimiseks midagi teha, siis võib ka lid, helesinine merevesi, milles ga multikultuurne, siis võin ehk te, blogide ja facebooki suhtlus- juhuseid oli pigem kaugemates erialast tööd leida. toimetavad erkkirjud kalad ning Austraalia indialaste poolt valmis- gruppide kaudu kogemusi jaga- maapiirkondades, mitte linnas. Hariduse omandamine on kee- kuristikud, kus vahel voolab jää- tatud karrit oma lemmik- Aust- nud, siis otsustasin kogu selle Kuna lisaks Austraalia noor- rulisem ja seda just rahaliste res- külm ja kristalselt puhas vesi ning raalia toiduks pidada. Eesti toi- infokülluse juures alustada täies- tele on riigis ka palju eri riikide sursside tõttu. Välismaalas- veel palju muud. dust igatsesin kõige rohkem leiba ti avatud meele ja puhta lehena. rändureid, noori backpacker’eid, te õpingute kulud väga kõrged. ja tatart, mis tegelikult on kõik ka Iga inimese kogemus on ju erinev siis nende igapäevast elu jälgi- Õpingute finantseerimiseks peab Kas Sul õnnestus kohtuda Austraalias kättesaadavad. Peab ja kehv kogemus ei tähenda, et des võib seda pidadagi nö iseen- palju töötama, lubatud piirmää- põlisrahvastega? Mis nendest lihtsalt õigest kohast otsima. midagi reisisihtkohal viga oleks. daga toimetuleku, töötamise ja rast (20 töötunnist nädalas), tih- kohtumistest meelde jäi? Kohvrit pakkides oli ainus ette- võõrkeele õppeks. Paljud noored tipeale ei piisa. Kohtasin minagi Tõesti, sellesama kuuajase rei- Kas Sa soovitaksid ka teistele kujutus selle maa kliimast, mis backpacker’id on vahetult güm- juhuse tahtel Lõuna- Korea noori, si jooksul sattusime ühest kohali- sellist kogemust? hiljem osutus samuti petlikuks. naasiumi või ülikooli lõpetanud kes kõik kooli kõrvalt vabaks jää- kust põlisrahva grillfestist mööda Austraalia viisa raames tehtav Sõbrad ja tuttavad soovitasid na- ning on tulnud nö vaheaastale, nud aja ümbrikupalga teenimi- jalutama. Külalislahke pererah- töö on “juhusliku loomuga”, mis tukenegi soojemaid riideid kaa- et reisi-, töötamise- ja keelekoge- seks kulutasid. vas jagas muusikat, jutte ja janus- sobib hästi kokku ideega reisi- sa võtta, sest kuigi Austraalia on must saada. tele joogipoolist. Seega oli vahe- da ja maad näha, olles samaaeg- suvel paras kuum kõrb, siis talvel Austraalia on suur maa, mis tu kokkupuude põlisrahvaga tore. selt ideaalseks abivahendiks rei- võib ka jahedamaid ja vihmase- Kui lihtne on Austraalias läbib mitut kliimavöödet ja Samuti kohtas linnatänavatel pal- siraha teenimiseks. Reisimine maid ilmasid ette tulla. Mina se- tööd leida, haridust omanda- kus leidub mitmeid äärmusi. ju didžeriduud ehk bambusest ei pea ainult piirduma Austraa- da soovitust kuulda ei võtnud, no da? Kui palju Sinul õnnestus möö- valmistatud aborigeenide muu- liaga, kuna häid reisipakkumi- kui jahedaks seal ikka saab min- Hoolimata erinevates foorumi- da riiki liikuda? sikainstrumenti mängivaid ko- si sealt leiab ka Aasiasse. Leian, na?! Nüüd tean, et teatud piir- tes väljaöeldud hoiatustele töö Austraalia on tõesti kohutavalt halikke ning linnaparkides suu- et kogemuse mõttes võiksid kõik kondades on tõesti aastaringselt leidmise keerukusest, leian mi- suur maa. Kohe nii suur, et Eesti reliikmelisi perekondasid päeva noored seda huvi korral proovi- 30 soojakraadi, kuid Perthis, kus na isiklikult, et asjalik, huvitatud tuttavatel ei mahu kuidagi pähe, püüdmas. da. Minul pole miskit kahetse- mina esialgu paiknesin, liginesid ja töötahteline noor leiab kind- kuidas mandri teisel serval paik- da! Olen rõõmus, et ühe unistu- talve varahommikutel soojakraa- lasti tööd. Ei tohi lootma jääda, et nevaid sõpru ei kohata. Sellegi- Mida austraallased söövad, se julgesin teostada. did pigem nulli ligi. keegi sinu uksele koputab ja tööd poolest õnnestus minul kuuajase milline on Sinu nö Austraalia Küsis Enel Liin

Töö Austraalias ei kujuta ainult Karijini looduspark - uskumatult looduskaunis koht kaljude ja külma endast raske õunakoorma all allikaveega. Pinnacles - kõrb lubjakivi moodustistega. ägamist, võib ka lilli noppida. NR 2 (30) juuni 2014 VERIORA VALLA VAATLEJA 9 Pool sajandit apteegitööd ÕIGE AEG 29. aprillil tähistas oma suurt sovhoosile kuuluvasse uude maj- _ juubelit põline Veriora apteeker ja, praegu Uus tn.7. LINDA 90 ON ÕPPIDA! Linda-Helene Punnek. Peale pensionile jäämist töötas Linda alustas oma apteekri- Linda Punnek veel edasi osalise Linda on olnud Kevadetüdruk, Jaanika Kogri (35), elab Põlvamaal, kuid ametit 1948.aastal praeguses Jaa- tööajaga kuni aastani 2000 – see- Linda on olnud Kevadeneiu, valiti 2012. aastal Võrumaa aasta õppijaks ma tn.39 majas. Veriora apteek ga pool sajandit apteegitööd. ning Eestimaa aasta õppija eripreemia lau- nendes ruumides avati peale sõda Lindast (rahvasuus Apteegi Lindal on kevadel lilled süles, reaadiks. 1947.aastal. Linda) kirjutama ajendas meid Tema kooliteele jätsid juba alguses oma Koos tööle asumisega alustas austus ja lugupidamine tema vas- Sünnipäev tõstab me Linda nüüd üles. pitseri terviseproleemid. „Olen lapsest saa- Linda õpinguid Tallinna Meditsii- tu. Linda poole minnes saad alati ti olnud pidevalt arstide järelvalve all. Selle nilises Keskkoolis. Õpingute ajal sõbraliku naeratuse ja sooja vas- Aastad on toonud nii muret kui rõõmu, tõttu vabastati mind põhikooli lõpueksami- suunati teda ka teistesse apteeki- tuvõtu osaliseks,vajadusel ka ter- Arstirohtugi mõne sõõmu. test ning Rannu Keskkoolgi jäi kümnendas desse. Nii on Linda töötanud ka visehäda leevendamiseks head klassis pooleli. Läksin arstide soovitusel too- Võru,Lepassaare ja Leevi aptee- nõuannet. Vaatamata kõrgele ea- Armas ja kallis oled me Linda, nasesse Tartu Ehitus- ja Kergetööstuskoo- gis. le on Linda ikka tegus ja toime- li masinõmbleja eriala õppima, sest sealne 1956.aastal, asus ta Veriora ap- kas. Üks Lindat armsaks pidav sõ- Käes on 90 ja seda Sa hinda. õppekorraldus võimaldas õpipinget hajuta- teegi juhataja kohale. Kuna siis ber kirjutas ilusa ja juubilari igati da,“ meenutab Jaanika. Aga pooleli jäi seegi puudus kiirabi, oli apteegiperso- iseloomustava luuletuse. Sõbrad Sind tänavad,hing on Sul hea, kool – nii tervise kui pere suurenemise tõttu. nalil kohustus osutada ka ööpäe- Tervist ja õnne ja palju,palju veel head!!! Hiljem õnnestus Jaanikal masinõmbleja kut- varingset arstiabi. Maika Varrask se küll omandada, kuid keskharidust ta pa- Aastal 1982 kolis apteek Veriora Marve Petersell Milvi Aia raku ei saanud. Aastad läksid, pere suurenes. Vahepeal käis Jaanika tööhõiveameti kaudu kokakur- sustel, kuid oli eelkõige täiskohaga ema. „Pi- dasin vajalikuks end igal võimalikul juhul lapsevanemana koolitada ja kuigi ma palju aastaid tööturul ei osalenud, olen uhke, et olin ja olen edaspidigi oma elu kõige väär- tuslikumas – ema ametis.“ Suur soov oman- dada keskharidus sai ometi teoks 2012. aas- tal, kui kooli lõputunnistus ulatati Jaanikale koos hõbemedaliga. „Loomulikult tuli õp- pima asudes kodune elu ümber korraldada. See õnnestus elukaaslase toel, kes suure osa enda kanda võttis,“ on naine tänulik. „Ras- kustest saimegi koos perega üle, aga ka ene- se tahte ja kohusetundeta ei sünniks midagi. Õpetajad ja klassikaaslased olid samuti in- nustajateks. See kõik oli üks suur meeskon- natöö! Minu jaoks oli tähtis ka see, et oleks hetki, mil saab ennast kõigest välja lülitada – see aitas väga.“ Jaanika jaoks on õppimine aidanud leida suuremat enesekindlust, sest väikest kasvu heledapäist nelja lapse ema ei pruugita ala- ti tõsiselt võtta. „Saan kaasa rääkida kodu- Linda apteekriameti alguses. Linda oma 90. aasta juubelil. koha arengut puudutavates küsimustes – ma ju tahan, et minu lastel oleks seal hea elada! Tänapäeval ei saa enam nii, et töötad ühel kohal 30 aastat ja teed muudkui ühtesid ja samu asju, kõik muutub ja areneb,“ leiab Rä- pina lasteaias kokana töötav naine, kes tant- Tunnustusüritus sib rahvatantsu, tegeleb vabatahtlikuna ko- 08. aprillil 2014 tunnustati aktiivsemaid dukoha noortega ja kavatseb sel kevadel abipolitseinikke Veriora Vallavalitsuses ülikooli astuda. „Õpin, et oma elu edenda- tehtud töö ja igakülgse abi eest. da,“ võtab Jaanika jutu kokku. Põlva politseijaoskonna teenistuse va- Täiskasvanud õppija nädala raames tun- nem Arvo Turba ja Veriora vallavanem nustame taas tublisid inimesi ja organisat- Enel Liin andsid pidulikult üle koostöös sioone üle Eesti. Kui tead kedagi, kes võiks politsei ja Veriora Vallavalitsusega soe- olla tunnustust väärt, esita kandidaat aas- tatud taktikalised vestid. Vestide uuteks ta õppija, koolitaja, koolitussõbralikuma or- omanikeks said muljetavaldava staažiga ganisatsiooni või koolitussõbralikuma oma- abipolitseinik Tiit Mähar, kes on vaba- valitsuse tiitlile hiljemalt 1. juuniks 2014. tahtliku tööd teinud juba 19 aastat ning Tunnustamise reglemendi koos esitami- 2013 aasta oktoobris liitunud ja erakord- se vormidega leiad www.andras.ee/tunnus- set aktiivsust üles näidanud Rudolf Tiga- tamine sing. Veriora vallas on neli abipolitseinikku, Külliki Steinberg kes on eelmise aasta jooksul kogukonna Eesti Täiskasvanute Koolitajate Assotsiatsioon turvalisust taganud kokku 250 tunni ula- Andras tuses. Statistika näitab, et 2013. aastal oli Veriora vallas keskmine kuritegevuse ta- se tunduvalt madalam Põlva maakonna, kui ka kogu Eesti keskmisest. Väiksem KASUTA OMA ÕIGUST ÕPPIDA! kuritegevuse tase Põlvamaa omavalitsus- NÕU JA INFOT SAAD: te hulgas on vaid Vastse- Kuuste vallas. www.kutseharidus.ee Kes on abipolitseinikud? Abipolitsei- www.vabaharidus.ee nikud on inimesed, kes osalevad politsei Abipolitseinikuks võib saada iga täis- napolitseinik ja Lõuna prefektuuri va- www.koolitusinfo.ee tegevuses vabatahtlikult ja omast vabast ealine Eesti kodanik, kes valdab keh- batahtlike koordineerija Rauno Arna ( www.rajaleidja.ee ajast. Olles siseturvalisuse tagamisel po- testatud nõuetele vastaval määral ees- [email protected], 730 8753). Li- www.tootukassa.ee litseile oluline partner, aitavad nad luua ti keelt, kelle minevik on laitmatu ning saks on võimalik üld-informatsiooni saa- www.cvkeskus.ee turvalisust, täiendavad politseiorgani- kelle kehaline ettevalmistus ning tervise- da aadressilt www.abipolitseinik.ee. www.eures.ee satsiooni, toovad juurde teadmisi ja os- seisund võimaldavad täita abipolitseini- www.ank.ee kusi ning on turvalisuse saadikud kogu- ku ülesandeid. Kaide Kivisild konnas. Täpsemat infot jagavad Sinu piirkon- Siekaitseakadeemia kadett 10 VERIORA VALLA VAATLEJA NR 2 (30) juuni 2014 Kui oma perearst pole kättesaadav, vali 1220 Üleriigiline perearsti nõuande- Sagedasemad mured, mille tõt- telefon on kättesaadav olnud juba tu nõuandetelefonile helistatak- 8 aastat, ent siiski kõik ei ole enda- se, on näiteks vanematel inimes- le selle meditsiinilise konsulteeri- tel vererõhuprobleemid (kellel mise võimalust teadvustanud. on rõhk liiga kõrge, kellel madal) Kui tööajal eelistavad inimesed ning noortel lapsevanematel mu- võtta ühendust eelkõige omaenda re väikelapse ootamatu tervise- perearstiga, siis töövälisel ajal ja muutuse pärast. Keskmine helista- nädalavahetustel eelistatakse kut- ja on keskealine eesti keelt kõnelev suda kiirabi või pöörduda erakor- naisterahvas. Venekeelsete kõne- ralise meditsiini osakonda. Üksnes de osakaal on kolmandik kõikidest väike osa Eesti inimestest kasutab kõnedest. nõuandetelefonile 1220 helistami- se võimalust. 2013. aastal helistati nõuande- Helistamine võib olla abiks kui telefonile üle 230 000 korra. 90 • Teie perearst ei ole kättesaadav, protsenti perearsti nõuandeliini- • arvate, et terviseprobleem ei vaja le helistajatest saavad nõustajalt perearsti poole pöördumist, juhiseid, kuidas end kodus ravida. • viibite Eestis mõnes teises maa- 10 protsenti helistajatest suuna- konnas, takse arsti vastuvõtule ning neist • olete välismaal ega saa ko- omakorda 0,3 protsenti on kõi- he oma perearsti poole pöördu- ge tõsisemad juhtumid, mil läheb da (välismaalt helistades valige tarvis kiirabi. +372 6 304 107), • vajate konsultatsiooni kellegi teise Perearsti nõuandetelefonile (lapse, lähedase) tervise asjus. helistab üle 600 inimese ööpäevas Lühinumbrilt 1220 saab meditsii- Nõuandetelefon on helistajale nilist nõustamist ja vajadusel teavet kas kohaliku kõne hinnaga või mo- tervishoiu korralduslikes küsimus- biiltelefonilt helistades lühinumbri tes. Telefonile vastavad ööpäev läbi paketipõhise minutihinnaga. kogemusega pereõed ja perearstid Kuna 1220 teenust rahastab hai- nii eesti kui vene keeles ja helistada gekassa, siis kulu inimesele on seo- võivad ka ravikindlustuseta inime- tud vaid kõneteenuse maksumuse- sed. Infotelefonile vastavad mee- ga helistatavalt numbrilt numbrile dikud jagavad helistajatele kiiret 1220. teavet, mida teha tervisemure lee- Kui kahtled, kas valida 112, min- vendamiseks. na haigla valvetuppa või valida Tänaseks on helistajate arv kas- 1220, siis vali viimane ning leia koos vanud ning meedikud vastavad iga nõustajaga, mida oleks konkreetse päev peaaegu 650-le kõnele. Roh- terviseprobleemi korral kõige ots- Motopolitseinik: tsiklimehe kem helistajaid ongi õhtuti, siis, tarbekam ette võtta. kui perearstikeskused on oma uk- Kui olete helistanud 1220-le ja kõ- sed sulgenud, samuti pühade ajal, ne käigus selgub, et Teie tervislik turvavarustuse pealt kokku kui oma perearst ei ole kättesaa- seisund vajab vältimatut arstiabi, dav. Päris ravimisele nõuandetele- suunatakse Teie kõne kohe edasi fon ei pretendeeri – eesmärk on an- Häirekeskuse numbrile 112 kiirabi da operatiivselt arstlikku nõu. väljasaatmiseks. hoida ei tohi

Kuulsin kord üht tabavat ütlust, et mootorrat- olla, et jalavigastused ei jää tulemata. Ka kin- turid kohtlevad enda tsiklit kui kulda, aga en- dad on oluliseks kaitsevahendiks, kuna kukku- Päästjad aitavad nõustades da kehaga käivad sõitu minnes ümber kui va- des paneb inimene alati instinktiivselt käed et- narauaga. te. Kasutada võiks mootorratturitele mõeldud parandada kodude tuleohutust Linnatänavatel sõites võib üksjagu näha neid ilmastikukindlaid kindlaid, mis hoiavad kukku- „Kodu tuleohutuks!“ käigus nõus- info kättesaamine ja mõistmine ol- noori rattureid, kel seljas tavaline dressipluus des ära suuremad vigastused. tavad Päästeameti töötajad alates la raskendatud. või jakk ning kintsusid katavad teksad või sui- · hõõrdumiskindlast materjalist riided, maikuust inimesi üle Eesti tuleo- Kodukülastusi teevad vabataht- sa lühikesed suvepüksid. Ainuüksi sellist “keva- mille sisse ehitatud vähemalt põlvekaitsmed, hutuse teemal nende enda kodus. likud ja kutselised päästjad ning dist tsiklimeest“ vaadates tuleb kananahk ihu- küünarnukikaitsmed, õlavööndi kaitsmed ja Kõik tänavu traagiliselt lõppenud päästespetsialistid. Külastusest le. Hullem sellest on vaid politseinikele paistev seljakaitse. Kui riietuse sisse seljakaitset ehita- tulekahjud on juhtunud inimes- teatatakse ette telefoni või teati- reaalne vaatepilt avariipaigalt, kus sellise riietu- tud ei ole, võiks tõsiselt kaaluda selle eraldi ost- te kodudes. Teadmiste puudumi- se teel. Kodukülastuse läbiviijad sega rattur asfaldil lohisedes oma viimsegi na- mist. Ka müüakse spetsiaalseid kaitseveste, kus ne, oskus ohtu näha ja ennetada tunneb ära Päästeameti eraldus- ha seljast ära on andnud. Kusjuures, pealtnäha on kõik kaitsmed küljes. ning ohtlikud käitumisharjumu- märkidega riietuse ning holo- kangemast kangast teksariiegi rebeneb asfaldil · silmi kaitsva visiiriga ja sobivas suuruses sed suurendavad tulekahju puh- grammiga punase töötõendi järgi. lohisedes seljast esimese meetriga. Tsiklimeest kiiver. Erinevate tsiklitega sõites kasutatakse kemise võimalust kodus. Infot nii ametnike kui kodukülas- kaitseb sellises olukorras vaid spetsiaalne turva- täiesti erinevaid kiivreid. Igal juhul on aga kin- Kodukülastuste eesmärk on tuste kohta saab päästeala infote- riietus. del lähtuda printsiibist, et kui ka kiiver ja tsikkel aidata inimestel mõista tulega lefonilt 1524. Möödunud aastal juhtus Eestis mootorrattu- kokku ei passi, on parem ükspuha milline kiiver seonduvaid ohte kodus, suitsuan- „Kodu tuleohutuks!“ on Pääs- rite osalusel 104 liiklusõnnetust, milles said vi- kui motomehe raudkübar üldse pähe panemata duri vajalikkust, olemasolu ja töö- teameti nõustamisteenus, mille ga ühtekokku 89 mootorratturit. Nende sõidu- jätta. Peavigastuste saamiseks ei pea ratta kiirus korda ning hinnata elektri- ja küt- eesmärk on muuta Eestimaa ko- rõõm niigi napist motohooajast jäi üürikeseks olema üldse suur. Piisab ka lühikesest distant- teseadmete korrashoidu. Päästjad dud tuleohutumaks. Nõustamisi ning ühtlasi jäid sellest neile halvad mälestused sist, keskmisest kiirusest ja külili läinud tsiklist, oskavad jagada soovitusi, kuidas viiakse läbi maist kuni aasta lõpu- läbielatud õnnetuse näol. Et tsiklimeestele sõi- et saada väga tõsiseid peavigastusi. ja mida saab inimene enda ja lä- ni ning külastatakse kuni 10 000 durõõmu pikemaks ajaks jaguks, soovitan kõigil · Riietus võiks olla erksavärviline, sest kahel hedaste turvalisuse tagamiseks majapidamist. enne sadulasse istumist meelde tuletada pika rattal liikleja on sageli liikluses teistele raskemi- ära teha. Lisainfo saamiseks võib pöördu- talvega rooste läinud sõiduvõtted, oma tsikkel ni märgatav. Abiks on kõikvõimalikud helkur- Eelmiste aastate kodukülastus- da lähima päästekomando pealiku korda seada ja korralikud rehvid raudhobule al- vestid, -paelad, ja –vööd. te kogemused on näidanud, et ini- poole. la panna. Ja mis kõige olulisem – muretseda en- Mis peamine, ükski tänane või tulevane tsikli- mesed vajavad oma kodustest tin- Astra Pintson-Käo dale turvaline varustus. mees ei tohiks turvavarustust soetades ülemää- gimustest lähtuvat ohutusalast pressiesindaja, Lõuna päästekeskus Milline on mootorratturi turvaline varustus? ra kokku hoida, sest kulda väärt tsikli kõrval on nõustamist. Koostööd tehakse ko- Päästeamet · hüppeliigesekaitsega saapad ja kindad. kõige hinnalisem ikkagi sadulas istuja tervis ja halike omavalitsusega, et jõuda eel- e-post: [email protected] Saapad vähendavad vigastuste raskust, kui jalg elu. kõige nende inimesteni, kellel võib tel. 5308 1211, 7337326 peaks kukkudes asfaldi ja ratta vahele jääma. Ove Saar Tavalised ketsid lendavad õnnetusse sattunud Lõuna prefektuuri motopolitseinik ratturi jalast otsemaid minema ja võib kindel NR 2 (30) juuni 2014 VERIORA VALLA VAATLEJA 11 Alaealised ja alkohol – kas see on normaalne nähtus?

Alkoholi liigtarbimine Eestis on rele ajule ühtemoodi halvasti. gi tarbimise ning sama seaduse Nii noored ise kui ka pal- seda tähistama koos alkohoolse- justkui loomulik nähtus. Iga Soojad kevadilmad ja lähenev järgmine paragrahv keelab alko- jud lapsevanemad pole enda- te jookidega. Samuti tasuks hu- tähtpäeva puhul tõstetakse koolivaheaeg paneb politseini- hoolse joogi pakkumise, võõran- le teadvustanud kurba asjaolu, vi tunda, kus ja kuidas peetak- klaasike või paar, üritustel või kud muret tundma noorukite damise või üleandmise alaeali- et noor organism ei talu alkoho- se lapse sõprade sünnipäevi või koosviibimistel pakutakse al- üle, kes aina enam aega loodu- sele Olgu siinkohal öeldud, et li ning seetõttu satuvad nad sa- klassiõhtuid. kohoolseid jooke, sageli joo- ses head ilma ja head seltskon- alaealisele alkohoolse joogi ost- geli eluohtlikesse olukordades- Vähendamaks alaealiste seas vad ka edukad mehed ja naised da nautides veedavad. Paraku mise eest võib karistada seadust se – noorte alkoholi tarvitamine alkoholi tarvitamist on väga olu- õhtuti õlut, siidrit või veini. kipub nii olema, et ühe lõbu- rikkunud kodanikku rahatrahvi- lõpeb kas kakluste või laamen- line kaaskodanike ja lapsevane- Millise signaali me seeläbi sa noorteseltskonna oluliseks ga kuni 1200 eurot. damistega, mürgistuste ja sek- mate suhtumine alkoholijoobes oma lastele anname? kaaslaseks on pahatihti ka alko- Alkohoolse joogi pakkumine suaalse ahistamisega. Harvad alaealistesse. Kahjuks nii mõ- Seda tulemust näeme kõige hol. Seetõttu on jätkuvalt polit- ning seeläbi noore alkoholi tar- pole ka juhud, kus kodanikel negi lapsevanema meelest ei tee paremini meie, politseinikud, sei üheks prioriteediks ennetada bimisele kallutamine, on lau- tänaval või politseil tuleb palu- paar siidrit midagi halba, kuid oma igapäevatöös. Näeme lap- ja vähendada alkoholi tarvita- sa kriminaalkorras karistatav. da kiirabi abi, et noor taas elule just selline suhtumine kasva- si, kes juba varakult samamoodi mist alaealiste poolt ning veelgi Ometi leidub sellest hoolima- turgutada. tabki lastes teadmist, et alkoholi siidrit ja õlut joovad, uskudes, et suuremaks prioriteediks täisea- ta täisealisi, kes naudivad alaea- Politseitöö praktika näitab, tarbimine on lubatud. see lahja alkohol neile kahju ei liste tabamine, kes teevad alaea- liste seltskonda ning lasevad tei- et lapsevanemad peaks eriti tä- Ärge laske oma lapsel noorust tee. Tõsiasi on, et nii viina kui ka listele alkoholi kättesaadavaks. nekord lausa lapseohtu noortel helepanelikult jälgima noorte joobes veeta! siidri puhul juuakse end purju Alkoholiseaduse paragrahv 46 alkoholi tarvitada. Motiivid sel- käimisi ja tegemisi koolivahe- Artur Spassov etanoolist ning see mõjub noo- keelab alaealisel alkohoolse joo- le juures võivad olla erinevad. aegade alguses – siis kiputakse politseikadett

Tööd elektriliinide läheduses tuleb kooskõlastada Käesoleva aasta kolme kuuga on Möödunud aastal tekitati Elekt- kaeve-, metsa- ja teiste välitöö- rilevile kokku 504 liinilõhkumise- de käigus lõhutud elektriliine ga ligikaudu 220 000 eurot kahju. 59 korral. Hooletud töövõtted Kõigist toimunud elektrikatkes- on põhjustanud elektrikatkes- tustest põhjustas elektriliinide tuse 3506 majapidamisele, kuid lõhkumine rohkem kui 6 protsen- elektrita jäänud pahastest klien- ti ja elektrita jäi aasta jooksul ligi tidest ja materiaalsest kahjust 79 000 majapidamist. veelgi tõsisem on oht tööde tegi- Inimeste, vara ja keskkonna jate elule ja tervisele. kaitseks kehtivad elektriliinide Statistika näitab, et lõviosa kaitsevööndis tegutsemisel pii- elektriliini kaitsevööndis juhtu- rangud, mille ulatus on olene- nud õnnetustest toimub võrguet- valt elektriliini pingeklassist 2-25 tevõttega kooskõlastamata tööde meetrit ning maakaabelliini kor- puhul. Et vältida kahetsusväär- ral liini äärmistest kaablitest üks seid olukordi, kus liini vigastanud meeter. Elektriohutusseaduse jär- sõidukijuht või tööline saab elekt- gi on õhuliinide kaitsevööndis rilöögi, tuleb ohutuse tagamiseks keelatud elektripaigaldise oma- ja kahju vältimiseks kindlasti jär- niku loata langetada puid ja sõita omanikuga, kelleks välise elektri- su on kulupõhine ja sõltub sel- liinidele langedes põhjustada õn- gida seadusi, mis nõuavad liinide masinatega, mille üldkõrgus maa- võrgu puhul on sageli Elektrilevi. lest, kas vajalik on ka kohale tul- netuse. Seetõttu on mõistlik usal- läheduses tehtavate tööde koos- pinnast on üle 4,5 meetri. Maa- Lisaks terviseohtudele võib loata la kaabli asukohta näitama või on dada töö spetsialistidele, kellel on kõlastamist. kaabelliinide kaitsevööndis on ja seega vajalike ennetusmeetme- tegemist „maapealsete“ elektri- olemas tehnika ja teadmised töö Üks lähimineviku tõsisemaid keelatud töötada löökmehhanis- teta töötamine kaasa tuua tsiviil- võrgu objektidega. Lisainfot kait- ohutuks tegemiseks. õnnetusi toimus möödunud aasta midega ja teha mullatöid sügava- menetluse ja Tehnilise Järelvalve sevööndis tehtavate tööde koos- Kui aga siiski on juhtunud elekt- aprillis Jõhvis, kus ehitusjäätmeid mal kui 0,3 meetrit. Ameti trahvi, samuti võimaliku kõlastamise kohta saab veebilehel riliini vigastamine, tuleb säilitada kallutanud veoki juht ei märganud ulatusliku kahju hüvitamise. toodud kontaktidelt või kliendi- külm närv ja eemalduda õnnetus- keskpinge elektriliini ja tõstis kasti Taotle luba ka õhuliini lähedaste Alates käesolevast aastast on telefonilt 1545. kohalt lühikeste sammudega jal- elektriliinidesse. Auto jäi pinge al- tööde korral töid kaitsevööndis võimalik kii- gu üksteise vastu libistades neid la ja juht pääses eluohtlikust olu- Kui kaevetööde puhul osatak- relt ja mugavalt kooskõlasta- Ohust või õnnetusest teata teineteisest eemaldamata või ja- korrast vigastusteta ainult tänu se kaabli asukoha täpseks teada- da ka Elektrilevi iseteeninduses. Elektrilevi rikketelefonil 1343 lad koos hüpates. Nii väldid elekt- suurele õnnele. Auto, mille rehvid saamiseks ja ohu vältimiseks ena- Taotluse laekumisel kontrollime Leides õhuliini poole kaldu ole- rilöögi saamist eluohtlikust sam- pinge alla jäädes suitsema hakka- masti Elektrilevi poole pöörduda, Elektrilevile kuuluvate kaablite va, liinidesse kasvanud või muul mupingest. Õnnetuse korral tuleb sid, päästis süttimisest Elektrile- siis sellest, et ka õhuliinide juures olemasolu tööde tegemise piir- moel ohtliku puu, ei tohi haka- sellest teavitada Elektrilevi rikke- vi juhtimiskeskuse kiire tegutse- tegutsemine tuleb kooskõlastada, konnas ja õhuliinide puhul nende ta seda ise eemaldama, vaid tuleb telefonil 1343, viga saanud inimes- mine. Tulekahju ei õnnestunud teatakse vähem. kaugust tööde asukohast. Selgita- teavitada liini omanikku. Elekt- te korral aga helistada kiiresti häi- aga vältida eelmise aasta aprilli lõ- Vajadus loa taotlemiseks kait- me liinide läheduses olevaid ohte, rilevi saab liinile ohtlikust puust rekeskusesse 112. pus Kehra lähistel, kui hoolimatu- sevööndis tegutsemiseks tuleneb võtame ette meetmed nende maa- teavitada telefonil 1343. Tuleb sil- Andrus Kraht te töövõtete tõttu liinile langetud elektriohutusseadusest. Töö tuleb ndamiseks ja vajadusel väljastame mas pidada, et ka kaitsevöön- Elektrilevi kaitsevööndi järelevalve puu tekitas kulupõlengu. kooskõlastada elektripaigaldise taotlejale loa. Loa väljastamise ta- di lähedusse jäävad puud võivad sektori juhataja

15.-17.augustini 2014 toimub Põlvamaal traditsiooniline Ökofestival “Rohelisem Elu”

Üheksas ökofestival „Roheli- sul toimub Põlvamaa eri paigus süüa-juua. Perepäeval osalemine sem elu” ootab Põlvamaale kõi- paarkümmend eriilmelist üritust, on külastajatele piletita, kuid par- ki neid, kellele on südamelähe- kus osalejatel on võimalust näha, kimine on tasuline. Tasuta parki- dane loodusega samas rütmis kuulda ja ise käed külge panna. da saavad bussid ja jalgrattad. elamine, puhas toit ning nutikad Pühapäeval, 17. augustil on kõik Põlvamaa Ökofestivali korraldab lahendused koduses majapida- oodatud Perepäevale, mis toimub SA Põlvamaa Arenduskeskus. Fes- mises. traditsiooniliselt Põlva Talurahva- tivali rahastavad Keskkonnainves- Ökofestivali erinevate üritus- muuseumis Karilatsis. Omamaise teeringute Keskus, Põlva maavalit- te – loodusretkede, seminaride toodangu turgudel kaubeldakse sus ja Põlvamaa Omavalitsuste Liit. ja õpitubade kaudu tutvustatak- kohaliku toidukraami, taimede ja Täpsemat informatsiooni Öko- se säästvaid ja keskkonda hoid- käsitööga. Tegevust jätkub terve- festivali kohta saab festivali kodu- vaid tegutsemise viise, Põlvamaa le perele – toimuvad mitmed õpi- lehelt www.ecofest.ee, retkedele puhast loodust ja traditsiooni- toad, saab vaadata näitust, män- ja õpitubadesse saab registreeru- list elulaadi. Kolme päeva jook- givad muusikud, kohapeal saab da alates 1.juulist. 12 VERIORA VALLA VAATLEJA NR 2 (30) juuni 2014

ÕNNITLEME: SSUVISEDUVISED SÜNDMUSED!SÜNDMUSED! 70 90 JAANIK VERIORA VABAÕHULAVAL Mai Raudsaar Linda-Helene Punnek 22.JUUNIL ALGUSEGA KELL 20.00 02.05.1944 29.04.1924  Vallavanema tervitus Raissa Ilves Voldemar Lahk  Kauni Kodu konkursi võitjate tunnustamine 01.04.1944 08.05.1924  Kontsert kõigilt Veriora valla isetegevusrühmadelt Madis Taavel Selma Kalda  Tantsuks ansambel SINGAPUR  Söökide-jookidega kohvik AAL 06.04.1944 17.05.1924 Heli Jõks Virve Johanna Kõosaar JAANIK LEEVIL VÕHANDUVEERE VABAÕHUKESKUSES 06.04.1944 28.05.1924 23.JUUNIL ALGUSEGA KELL 20.00

 Raplamaalt Valtu näitering Ideeraasuke etendustega „Kosilane Rakverest“ 75 91 (E.Vilde naljajutustuse põhjal) ning „Limonaadi Ets“  Tantsuks Toomas ja Tauri Anni Mait Jõks Johannes Kanarik  Kaasa piknikukorv NB! Leevi kauplus avatud kuni kella 21.00 19.04.1939 28.05.1923 Leho Mähar LEEVI KÜLADEPÄEV 02.06.1939 92 VÕHANDUVEERE VABAÕHUKESKUSES 09.AUGUSTIL Aino Kolk *Leevi näitetrupilt Pungad etendus „Võhanduveere vabariik“ 80 23.04.1922 *Laine Jõgeva käsitöönäitus (Leevi rahvamajas) Heino Palopson Teodor Tobreluts *avatud on kodukandimuuseum 11.06.1934 07.06.1922 *Sepatöö õpituba Enno Sabbal *Seebitegemise õpituba 11.06.1934 * erinevate madude tutvustamine * Lastele: batuudil/takistusrajal hüppamine, hüppekargud ja pamperpallid 85 * suured lõbusad seebimullid (osalejad saavad teha suuri mulle ja olla ise mulli sees) Linda Sõukand *Simman Rahvapilliorkestriga Oravapoisid 26.05.1929 *Noortele laserdisko

ROCK STROGANOFF VERIORA VABAÕHULAVAL 15.AUGUSTIL

KÜLADEPÄEV SÜVAHAVVA KÜLAS 16.AUGUSTIL KELL 16.00 UUS VALLAKODANIK:

*Villavabrikus käsitöönäitus, heategevuslik kohvik Rosaline Vijard *Avatud kogukonnaliikmete käsitöö kauplus "Villakalli puut" 24.04.2014 *Tantsuks mängivad muusikud pärispillidel Soovime õnne vanematele!

TEATED: VERIORA RAAMATUKOGU on Toetus(t)e väljamaksmine toimub Verio- Pangabuss SULETUD 01.juuli – 29. juuli 2014.a. ra Vallavalitsuse kassast lõputunnistuse Kõik oma rahaasjad saate korda ajada Pangabussis! ( juhataja puhkus). esitamise alusel alates 04.08.2014 kuni AVATUD 14.juulil kella 8.00 – 16.00ni. käesoleva aasta lõpuni. Pangabussi peatus: Surnuaiapüha Leevi kalmistul Veriora Vallavalitsus on kollektiivpuhku- Veriora II ja III kvartalis 22. juuni kell 13.00. sel juulis nelja nädala jooksul. vallamaja juures 12. juunil Perioodi jooksul on üks tööpäev – kell 13.00–14.00 10. juulil Kutseõppeasutuse päevase õppevormi 14. juuli, kus toimub kõigil ametnikel 7. augustil (kutseõpe keskhariduse ja kutseõpe põhi- vastuvõtt (v.a sotsiaalosakond – vastu- 11. septembril hariduse baasil õppetasemega, v.a raken- võtt 23. juulil). duskõrghariduse õppetase) 2014. aasta lõpetajatele, kelle alaline elukoht Eesti Veriora Vallavolikogu 24.04.2014 otsuse- Bussist saate nõu pangateenuste kohta, rahvastikuregistri andmetel on Veriora ga nr 5 kinnitati Veriora valla üldplanee- tellida ja kätte pangakaardi, makseau- vald, makstakse ühekordset toetust 35 ringu ülevaatamise tulemused. tomaadist oma kontole sularaha kanda ja välja võtta, teha arvuti abil makseid, eurot. Kiitusega kutseõppeasutuse (päe- Nimetatud otsusega on võimalik tutvuda avada hoiuseid ja sõlmida muid lepinguid. vane õppevorm, v.a rakenduskõrgharidu- valla koduleheküljel (www. veriora.ee) Tutvuge Pangabussi sõiduplaani ning se õppetase) lõpetajale makstakse veel või paberkandjal Leevi ja Veriora raama- finantsteenuste tingimustega aadressil täiendavalt ühekordset toetust 65 eurot. tukogudes. www.swedbank.ee. Lisainfot Pangabussi teenuste, kellaaegade ja peatuste kohta saate 24h telefonilt 6 310 310.

Toimetus: Maarja Sõukand, [email protected] LANGETAME PEA: Toimetaja kontakttelefon: 795 8333 Alli Peedosk 01.04.2014 Anna Lillo 13.04.2014 Tehniline teostus: Kalurileht Tel. 5649 5252. Valjo Kattai 10.04.2014 Mall Kübard 02.06.2014 www.kalurileht.ee, e-post: [email protected]