DOCSLIB.ORG

Ksenia Haavistu

Total Page：16

File Type：pdf, Size：1020Kb

Download full-text PDF Read full-text
Ksenia Haavistu TeeLehtSUVI 2019 / NR 96 Avameelselt Millist BIMist Eestit me tahame? VÄIKE, AGA TUBLI MIDA TEEB märke- tuul robot sillale? PERSOON: DEFEKTIDE Ksenia INVENTEE- Haavistu: RIMINE meie ülesanne toolilt on selgitada tõusmata 2018. AASTA PARIMAD ETTEVÕTTED JUHTKIRI Kreet STUBENDER-LÕUGAS, Teelehe peatoimetaja uvenumber toob lugejateni 2019. aasta Sriigiteede põnevad koostööobjektid. Näiteks tehakse Vene Föderatsiooniga kooskõlastatult Saatse saabaste kapitaalremont (mitte rekonstrueerimine), mille käigus puid maha võtta ja kraave kaevata ei tohi. ei peatatud. Teeleht uuris, mida saaksime Saustinõmme paarisviadukti rajamisega saab selles vallas ära teha. Sirle Loigo ja avapaugu Rail Balticu põhitrassi ehitamine. Gunnar Meinhard kummutavad müüte Erilised kaitseekraanid hakkavad viaduktialust karmide karistuste mõjust ning selgitavad, rongiliiklust kaitsma autode võimaliku läbi- kuidas juhtida roolijoodik õiguskuulekale sõidu ja lumelükkamisest tingitud ohtude eest. teele. Tehnoloogia tulevik näib olevat väikese- mõõduline. Ajakirjast saab vastuse küsimus- Tehnoloogia tulevik näib tele, kes või mis on pisigeodeet, mida kujutab endast mikromobiilsus ja kuidas aitavad olevat väikesemõõduline. lepatriinud (inglladybug ) teekattedefekte jäädvustada. Alates 21. juulist on avatud Eesti Maantee- muuseumi uus masinahall, mis pakub Kahjuks iseloomustavad Eestimaa suve lisaks põnevat vaatamist, käega katsumist ja teedeehitusele ja heitlikule ilmale endiselt ka kogu kehaga kogemist nii isadele-emadele, joobes juhid. Jaanipäeval eemaldati liiklusest vanavanematele kui ka pere kõige pisema- rekordilised 114 roolikeerajat. Hirmutav on tele. mõelda, kui palju võis olla neid alko- või narkojoobes juhte, keda reidil„“ Kõik puhuvad Kohtumiseni Varbusel! Toimetus Keeletoimetus Trükk Väljaandja OÜ Koop Helika Mäekivi, OÜ Rebellis Maanteeamet OÜ Keelehelin Avalike suhete osakond Peatoimetaja Trükiarv Teelise 4, 10916 Tallinn Kreet Stubender-Lõugas Kujundus, makett 1200 E-post: [email protected] [email protected] Deko Disain OÜ Kaanefoto Veeb: mnt.ee Silver Raidla facebook.com/mnt.ee 2 TEELEHT SUVI 2019 9 21 32 54 Selles numbris 4 2018. AASTA 24 TRANSPORDITARISTU 40 KARMIDE KARISTUSTE ASEMEL PARIMAD ETTEVÕTTED TULEVIKUVAADE EI VÕRDU REHABILITATSIOON JA VIINARAVI SUURPROJEKTIDEGA Tanel Saarmann 6 KSENIA HAAVISTU: PROJEKT ON Taavi Audo EDUKAS SIIS, KUI LÕPUKS 43 KADI AAS: ILMA PRAKTIKATA EI TEA SAAME ÜKSTEISEL SIIRALT 26 KATTEGA TEEDE DEFEKTIDE SA TEGELIKULT MIDAGI KÄTT SURUDA INVENTEERIMISEST EESTIS 44 Kreet Stubender-Lõugas Elmar Aruja LÕPUTÖÖ: MASS-STABILISEERIMINE KIRDALU– KIISA LÕIGUL 9 MAANTEEAMETI 2019. AASTA 30 MAANTEEAMET KATSETAS Andrei Odintsov TÄHELEPANUVÄÄRSED HOOLDEJÄRELEVALVE 46 LÕPUTÖÖ: MIS ON KRUUSA ALL? TEE- EHITUSOBJEKTID SISSEOSTMIST Kreet Stubender-Lõugas Kaarel Ilustrumm 12 QUO VADIS, MAANTEEAMET? 48 32 EESTI TEERAJAJAD LÕPUTÖÖ: PÕLEVKIVITUHAST 14 BIMI KATSEOBJEKTIDE Andres Seene GEOPOLÜMEER ANNAKS EHITUS TÕI VÄLJA UUE JÄÄKMATERJALILE KASUTUST LÄHENEMISE KITSASKOHAD 35 NULLVISIOONI KONVERENTS TOOB Marko Ehrlich Erko Puusaag KOKKU EKSPERDID, TEADLASED JA 50 AUTOTOOTJAD MIDA TEEB TUUL SILLALE? 18 PISIGEODEET Aigar Vaigu 36 OHUTU LIIKLUSKESKKONNA TEID EHITAMAS 52 PARIM HOOLDEAUTOJUHT: TÖÖ ON Mart Rae KUJUNDAMINE LASTEASUTUSTE FÜÜSILINE JA VAJAB VÄGA HEAD LÄHISTEL VASTUPIDAVUST 21 UUS NÄHTUS TEEDEL: KERGE JA Margus Nigol KIIRE ELEKTRIMOOTORI JA AKUGA Indrek Sarapuu 38 JOOBES JUHTE PEAKSID LIIKLEJA 54 RIIGITEEDE HOOLDEAUTOJUHID Hans Lõugas ESIMESENA TAKISTAMA SÕBRAD VÕITSID MÕÕTU KUTSEVÕISTLUSEL Evelin Kütt TEELEHT SUVI 2019 3 2018. aasta parimad ettevõtted Maanteeamet tunnustas 7. mail restoranis R14 möödunud hooaja väljapaistvaid ettevõtjaid. Aasta parima tiitel anti välja ühes hoolde- ja seitsmes ehitusvaldkonna kategoorias. Fotod: Andres Raudjalg soojendusega kaste, kuigi sellist nõuet ei ehitusaegne ajutine liikluskorraldus olnud esitatud. Lõpptulemusena valminud korrektne. Objekt, sh dokumentatsioon, uus teelõik on tasane, mugav ja ohutum valmis tähtajaks. Meeskond oli asjalik ning ning teehooldaja sõnul on tänu sellele koostöö tellija ja inseneriga väga hea. lisandunud märgatavalt liiklejaid. 2. Tallinna–Pärnu–Ikla maantee (põhimaantee nr 4) 28.–37. kilomeetril asuva Ääsmäe–Kohatu lõigu 2 + 1 möödasõidualade ehitus Projekti eesmärk oli rekonstrueerida lõik Ain Pähkel 2 + 1 möödasõidualadega maanteeks koos tagasipöördekohtade ja kohalike liiklus- PARIM TEE-EHITAJA – lahendustega. Rajati Kohatu ökodukt ja uus Kernu sild. Terve objekti ulatuses Nordecon AS ehitati kahele poole loomatarad koos tagasihüppekohtadega. Töövõtja oli kokku Ott Talvik 1. Keila–Haapsalu maantee (tugimaantee pannud piisava suuruse ja pädevusega nr 17) 44,6.–54,9. kilomeetril asuva meeskonna. Objekti muutis keerukaks PARIM TEEPROJEKTEERIJA – Seljaküla–Keedika teelõigu rekonstrueeri- asjaolu, et samal ajal tuli tagada 1 + 1 mine sõiduradadega läbipääs ehitustandrist. See SWECO Projekt AS Projekti eesmärk oli tõsta teelõigu on esimene sellist laadi liikluslahenduse- liiklusohutuse taset, ehitada teekate selle ga teelõik Eestis ja lõpptulemus tagab 2018. aastal projekteeris SWECO Projekt AS kandevõime suurendamiseks ümber ja ohutuma möödasõidu kui varem. teelõigud Jõhvi–Kose maantee parandada tee seisukorda. Tööde käigus (tugimaantee nr 33) 1,6.–3,4. kilomeetril ja rajati kompleksstabiliseeritud alusele uus 3. Riia–Pihkva maantee (põhimaantee Jõhvi–Ereda maantee (kõrvalmaantee kahekihiline asfaltbetoonkate, uued nr 7) 195,6.–205,8. ja 207,8.–209,2. kilo- nr 13101) algusest kuni 2,9. kilomeetrini. veeviimarid ja paigaldati uued liiklus- meetril asuva Tsiiruli–Missokülä teelõigu Projekteerija oli oma tööd tehes olnud korraldusvahendid. Kohati asendati ka rekonstrueerimine hoolikas – mõlema projekti konstruktsi- külmakerkeohtlik muldkeha. Töid tehti Projekti eesmärk oli parandada sõidu- oonid olid optimaalsed ja ehitusmaksumus tempokalt ja kogu aeg oldi graafikus. mugavust ja tee kandevõimet. Selleks ei ületanud eelarvet. Ka ehituse käigus ei Töövõtja meeskond oli tasemel: objektist ja likvideeriti ebatasane teekate ja põlevkivi- ilmnenud projektis mahulisi ega tehnilisi tehtavatest töödest oli pidevalt ülevaade tuhaga stabiliseeritud alus ning rajati uus vigu. Ehitustööde järel tehtud liiklus- olemas ja kõik oli planeeritud läbimõeldult. katendikonstruktsioon. Töö oli kiire, ohutuse auditite ettepanekute täitmine ei Asfaltbetooni objektiveol kasutati 30% kvaliteetne, kogu asjaajamine veatu ja tekitanud erilisi lisakulusid. 4 TEELEHT SUVI 2019 ohjamiseks. Villmäe on alati olnud aktiivne kaasarääkija uute omanikujärelevalve lepingutingimuste kokkupanemisel ja arendamisel ning seda ootame ka tulevi- kus. Aivar-Oskar Saar Jaanus Taro PARIM SILLAEHITAJA – PARIM ASFALTKATETE OÜ Järelpinge Inseneri- PAIGALDAJA – büroo TREF AS Kikivere sild asub Tartu lähedal Parima asfaltkatete paigaldaja väljavali- Andres Agukas ja Tarmo Lood Vedu–Kikivere maantee (kõrvalmaantee misel hinnati parenduste rakendamist, nr 22232) 4,3. kilomeetril. Vana sild mahaarvamiste hulka ja tööde kvaliteeti. lammutati ja asemele ehitati uus TREF AS kasutas oma töös eelsöötjat ja PARIM PINDAJA – integraalsild laiusega 10,3 meetrit, osaliselt soojustatud kastidega veokeid, AS Eesti Teed kogupikkusega 18,3 meetrit ja keskmise mille tulemusel saavutati väga hea kvali- avaga 15 meetrit. Ehitustööd tehti kiiresti, teet. Töö valmis kiirelt ja tähtajal ning AS Eesti Teed on pikaajaliste kogemustega 2,5 kuuga, ning planeeritult, tõhusalt ja katte tasasus oli hea. TREF AS on aastate ettevõte, kes teeb kvaliteetset pindamis- kvaliteetselt. Sillal mahaarvamisi ei tehtud. jooksul pidevalt oma asfalditehnoloogiat tööd. 2018. aastal oli ta töövõtja Ida-Viru, Tellija on töövõtja ja omanikujärelevalve arendanud ja jälginud kvaliteeti, et saada Lääne-Viru, Järva, Harju, Rapla, Hiiu, Saare, meeskonnaga rahul. Lõpptulemusena parimat tulemust. Ta oli üks esimesi, kes Pärnu ja Viljandi maakonna pindamis- valmis ilus ja kvaliteetne sild. võttis kasutusele kummiratastega rullid, töödel. Kogu lepinguperioodi jooksul oli eelsöötja ja termokaamerad. koostöö temaga meeldiv ja vahetu ning ükski probleem ei jäänud lahenduse või vastuseta. Nii projektijuht kui ka tema meeskond täitsid ülesanded kiiresti, korrektselt ja õigel ajal. Hea näide sellest oli organiseerimistegevus Harju ja Rapla maakonnas, kus pindamiseelsete töödega (nt asfaltbetoonist profiili parandused) alustati võimalikult varakult. Seetõttu sai töövõtja juba juulis teatada pindamistööde lõpetamisest ja teha jäid veel mõningad teekatte märgistustööd. Tellija küsimustele vastati kiirelt ja koostöös leiti erinevatele Margo Märdin takistustele lahendusi. Töid tehti väga Tõnis Villmäe kvaliteetselt, arvestades 2018. aasta PARIM küllaltki kuuma suve, mis tingis üksikute SILLAPROJEKTEERIJA – PARIM teekatete higistamise ja lahti tuleva killustiku. Nendel juhtudel reageeris Margo Märdin OMANIKUJÄRELEVALVE – töövõtja ülikiiresti. (Skepast&Puhkim OÜ) Tõnis Villmäe (Lindvill OÜ) 2018. aastal valmisid Skepast&Puhkim OÜs PARIM TEEHOOLDAJA – Tallinna–Pärnu–Ikla maantee (põhimaantee nr 4) Pärnu–Uulu ja Tõnis Villmäe valiti parimaks omaniku- AS Eesti Teed Are–Libatse ümbersõidu uute rajatiste järelevalve tegijaks seepärast, et ta on projektid. Nendeks rajatisteks on jalakäijate väga operatiivne ja pädev insener nii Parima teehooldaja väljaselgitamisel võeti tunnelid ja erinevad 50–80meetrised sildade kui ka teede alal. Viimastel arvesse lepingulisi mahaarvamisi, tähtaja viaduktid. Projektide lahendused on avarad aastatel on Villmäe teinud järelevalvet ületanud puuduste arvu, perioodiliste
Load more

Recommended publications
  • Töötuskindlustusmakse Määr Jääb Samaks
    Äripäeva online-uudised: www.aripaev.ee ÄP indeks HEX indeks -0,03% 5857,885857,88 +0,35% 08.10.2003 825,81825,81825,81 08.10.2003 5857,885857,885857,88 Tänases erilehes Hiiumaa TOP: Edukaim Hiiumaa ettevõte on EstPak Plastik neljapäev 9. oktoober 2003 nr 181 (2486) hind 15 kr Majanduskasvu allikad on muutunud Tänavuse Majanduskasv II kvartali II kvartalis viimaste majanduskasv aastate väikseim valmistas justkui SKP kasv % 7,2 pettumuse, kuid 6,2 pettumuse 3,5 põhjuseks polnud mitte kasvu kiirus, 2001 2002 2003 vaid see, et Allikas: statistikaamet kasvu allikad polnud need, mida oleme harjunud pidama elatustaseme tõusu tõukejõudu- deks, väidab Andres Saarniit Eesti Pangast. lk 27 Konkurents autoturul toob kasu tarbijale Euroopa Liiduga ühinemine toob Kadunud endaga kaasa muudatusi Eesti autokau- banduses, tähendades autokaupmehe jaoks esialgu suurt segadust, tarbija jaoks aga teravnenud konkurentsi tingimustes hindade alanemist. lk 25 vilja saladus Tulemustasu aluseks Eelmisel reedel ametlikult pankrotistunud laoette- saab ennetustöö Edaspidi on maksu- ja võte Jõgeva Viljahoidla peidab endas Eesti ühte tolliameti tulemustasu kiivamalt hoitud saladust nimega “riigilt varasta- aluseks ametite enne- tud vili”. Juba mitu aastat hinge vaakunud ette- tustöö. Tulemustasud võtte juhataja Ivar Toming suutis ettevõttesse jäävad, kuid nüüd on matta miljoneid maksumaksja kroone ning ära rahandusministril võimalus hinnata nende kaotada osa riigi viljareservist. lk 8–9 ametite ennetuslikku Aivar Rehe tegevust, selgitas maksuameti peadirek- tori kohuseid täitev Aivar Rehe. lk 4 Jõgeva Viljahoidla juht Ivar Toming raudtee ääres, mille rekonstrueerimiseks sai ta veel eelmisel aastal riigilt 1,5 mln krooni. Kaupade liikumisest tuleb ette teatada Res Publical suurimad sponsorsummad Kaupade ekspordi ja impordiga tegele- Töötuskindlustusmakse III kvartalis tehtud suurimad annetused erakondade kaupa vatel ettevõtetel tekib euroliidus lähiaas- tatel kaupade liikumise kohta 24tunnine Res Publica AS Amserv Auto 700 000 etteteatamiskohustus.
    [Show full text]
  • Esita Oma Ettepanek Rõuge Valla Kaasavasse Eelarvesse! Veel 27
    NR 16 10. DETSEMBER 2020 Esita oma ettepanek Rõuge valla kaasavasse eelarvesse! Veel 27. detsembrini saab esitada ettepanekuid Rõuge valla kaasavasse eelarvesse. Idee peab olema teostatav 2021. aasta jooksul ja ühe idee maksimaalne rahastus on 15 000 eurot. Ettepanekute esitamine Ettepanekud tuleb esitada vallavalitsusele Kas sinu ideed on sama kaasahaaravad allkirjastatult paberil või e-posti aadressil [email protected] hiljemalt 27. detsembril 2020. Ettepanekuid võib esitada igaüks. kui sügisene tuuleiil Mary Poppinsi vihmavarju all? Kaasava eelarve objekt peab olema meie vallaga seotud, pakkuma avalikku hüve ja olema avalikus kasutuses ning sellest ei tohi tekkida ebamõistlikke kulusid valla järgnevate aastate eelarvetele. Kaasava eelarve objektiks ei sobi investeeringud, mille Esita oma ettepanek Rõuge valla realiseerimine tooks kellelegi otseselt ärilist kasu või võimaldaks kellelgi enda kohustusi vähendada. kaasavasse eelarvesse! Ettepanek peab sisaldama järgmist: Investeerime 2 x 15 000 eurot • esitaja nimi, kontakttelefon ja e-posti aadress; rahvahääletusel kõige enam hääli saanud ideedesse. • ettepaneku nimetus (lühike fraas, mis iseloomustab ettepaneku sisu); • idee kirjeldus, planeeritav asukoht, Esita ettepanek hiljemalt 27. detsembril 2020! eesmärk ja olulisus (lühike kirjeldus, millisele Rõuge valla vajadusele ettepanek vastab, millise probleemi lahendab või Rohkem infot: [email protected], 520 6945 millise uue võimaluse avab; mis on ettepaneku eesmärk; miks on ettepaneku Ettepaneku esitamise vorm kodulehel: rauge.ee/kaasav-eelarve
    [Show full text]
  • Haanjamaa Leidub Kahepaiksetest
    VEEKOGUD TAIMESTIK 2012 ©Keskkonnaamet Haanjamaad on õigustatult nimetatud järvede maaks – ainuüksi Haanjamaa salumetsadele on iseloomulik omapärane rohttaim – AS Aktaprint Trükk: Küljendus: Akriibia OÜ Akriibia Küljendus: kõrgustiku keskosas koos Rõuge ürgoru ja Kütioruga asub enam tähkjas rapuntsel. Mujal Eestis on see liik haruldane. Haruldustest Michelson L. maastik, Haanja kui kuuskümmend järve. Kunagi oli nende hulk suuremgi, kuid esinevad veel võsu-liivsibul, ahtalehine jõgitakjas ja Brauni astel- foto: Esikaane paljud on nüüdseks kinni kasvanud ja nende kohti tähistavad sood. sõnajalg, mis on selle liigi ainus teadaolev kasvukoht Eestis. Niis- Kivistik M. Pungar, D. koostaja: Trükise Haanjamaa järvede seas leiame nii Eesti sügavaima, Rõuge Suur- ketes küngastevahelistes nõgudes kasvab kümmekond liiki käpalisi Keskus www.rmk.ee SA Keskkonnainvesteeringute Keskkonnainvesteeringute SA järve (sügavus 38 m) kui ka Eesti järvedest kõige kõrgemal asuva – ehk orhideesid. Ka järvedes on oma haruldused: vaid Kagu-Eestis [email protected] Trükise väljaandmist toetas: väljaandmist Trükise Tuuljärve (257 m ü.m.p). leiduvat, harvaesinevat vahelduvaõielist vesikuuske on siinkandis 9090 782 tel Haanjamaa järved on omapärase tekkelooga. Jääaja lõpus jäid leitud seitsmest järvest. teabepunkt Haanja RMK Lõuna-Eesti piirkond Lõuna-Eesti üksikud hiiglaslikud mandrijääst eraldunud pangad kauaks sula- loodushoiuosakond RMK mata, sest olid kaetud paksu moreenikihiga. Kliima soojenemisel ILMASTIK KORRALDAJA KÜLASTUSE KAITSEALA jääpangad sulasid ja järgi jäid sügavad veesilmad. Moreenkiht vajus Haanjamaa suur kõrgus, liigestatud reljeef ja asend loovad tingi- www.keskkonnaamet.ee Foto: Vorstimägi, M. Muts järve põhja, seetõttu on Haanjamaa veekogude põhi enamasti kõva mused sademeterohke ja samas suurte temperatuurierinevustega [email protected] ja kruusane. Kunagiste mattunud orgude kohale tekkinud järvi ise- Foto: Haki männid, R. Reiman ilmastiku tekkeks.
    [Show full text]
  • SEB XI Sügisjooks 10 Km
    SEB XI Tallinna Sügisjooks 10 km tulemused - 10 km results N Neto Koht koht Nimi Riik Klubi Aeg aeg Vkl Koht 1 NURME TIIDREK EST TÜASK 0:30:04 0:30:01 M 1 2 FLOROSEKS MAREKS LAT 0:30:13 0:30:11 M 2 3 BOSTRÖM MARTEN FIN Sjundea IF 0:30:19 0:30:15 M 3 4 ZOLNEROVICS VALERIJS LAT 0:30:33 0:30:30 M 4 5 DILIUNAS MARIUS LTU 0:30:59 0:30:57 M 5 6 HOLMEN JANNE FIN 0:31:24 0:31:23 M 6 7 KITS KEIO EST 0:31:31 0:31:30 MN 1 8 FOSTI ROMAN EST Stamina SK 0:31:43 0:31:39 M 7 9 SALII MAKSYM UKR 0:31:46 0:31:43 M 8 10 JANKUNAS KESTUTIS LTU 0:31:50 0:31:48 M 9 11 PARTANEN MARKO FIN 0:32:05 0:32:04 M 40 1 12 KOŠELEV VJATŠESLAV EST KJK"Kalev"Sillamäe/EPSK 0:32:06 0:32:04 M 40 2 13 SOOLO LAURI EST VAK STAIER 0:32:20 0:32:17 M 10 14 SAUCIKOVAS DAINIUS LTU 0:32:27 0:32:25 M 11 15 TŠEREPANNIKOV SERGEI EST Stamina SK 0:32:29 0:32:28 M 12 16 VALLIMÄE VILJAR EST SIDEPATALJON I 0:32:29 0:32:25 M 13 17 AUS PRIIT EST TIPP 0:32:55 0:32:53 MN 2 18 KIVIKAS KENNY EST 0:33:22 0:33:20 MJ 1 19 MÄNNI ALLAN EST Sportkeskus.ee 0:33:24 0:33:23 M 14 20 JUKNEVICIUS ANDRIUS LTU 0:33:51 0:33:50 MJ 2 21 TRUUSALU JAAGUP EST OK Võru 0:33:52 0:33:50 MN 3 22 KOŠELEV DENISS EST TÜASK 0:34:06 0:34:05 MN 4 23 BASMANOV ANTON EST 0:34:09 0:34:07 MJ 3 24 NIKOLAJEV ILJA EST Stamina SK 0:34:12 0:34:10 M 15 25 VIRTANEN TAPANI FIN HKV 0:34:15 0:34:13 M 16 26 LITVIN JEVGENI EST Sillamae Kalev 0:34:15 0:34:14 M 17 27 MITT RAIDO EST 0:34:18 0:34:17 MJ 4 28 1 POLUSKINA INNA LAT 0:34:19 0:34:28 N 1 29 MILJAND KARL-RAUNO EST Triatloniklubi 21CC 0:34:24 0:34:22 MN 5 30 MOROZOV NIKOLAI EST KJK Kalev Sillamäe
    [Show full text]
  • Die Häufigsten Namenelemente Der Toponymie Von Võrumaa Im Südestnischen Sprachgebiet
    SUSA/JSFOu 92, 2009 Evar SAAR (Võru) Die häufigsten Namenelemente der Toponymie von Võrumaa im südestnischen Sprachgebiet 1. Einleitung Das historische Võrumaa (deutsch Werroland1) oder der Altkreis Võru (hier so benannt zur Unterscheidung von dem heutigen Kreis Võru, estnisch Võrumaa oder Võru maakond) ist das Kerngebiet des Südestnischen. Seit Ferdinand Johann Wiedemann diese ostseefinnische Varietät im Jahre 1863 mit seinem „Versuch ueber den Werroehstnischen Dialekt“ (Wiedemann 2002) als Werroestnisch bestimmte, hat das ländliche Gebrauchsareal des Südestnischen sich wesentlich verkleinert und reicht heute nur archipelartig über die Nordwestgrenze des Werrolandes, des histori- schen (1783–1920) Kreises Võru (deutsch Werro)2, hinaus. Die Ortsnamen des sich östlich anschließenden südestnischen Gebiets Setomaa müssen wegen des mächtigen russischen Superstrats, das dort seinen Niederschlag gefunden hat, getrennt behan- delt werden. Die von Wiedemann als „werroehstnischer Dialekt“ beschriebene süd- estnische Varietät, für die sich noch kein moderner deutscher Terminus eingebür- gert hat, wird im Folgenden Võruisch genannt. Võruisch, Setoisch, das in Tartumaa gesprochene Tartuisch (deutsch früher auch Dörptsch oder Dörptsch-Estnisch) sowie die im südlichen Viljandimaa gesprochene Mulgi-Sprache konstituieren gemeinsam das Südestnische. (Vgl. auch Pajusalu 1996: 1–4.) Es soll nachstehend eine synchron orientierte Übersicht über die gebräuchlich- sten Elemente der võruischen Toponymie dargeboten werden. Das will heißen, dass die häufigsten
    [Show full text]
  • Lisa [RT I, 19.03.2013, 30 – Jõust
    Regionaalministri 22. detsembri 2006. a määruse nr 9 „Asustusüksuste nimistu kinnitamine ning nende lahkmejoonte määramine“ lisa [RT I, 19.03.2013, 30 – jõust. 22.03.
    [Show full text]
  • Tartu Ülikool Filosoofiateaduskond Eesti Keele Ajaloo Ja Murrete Õppetool
    TARTU ÜLIKOOL FILOSOOFIATEADUSKOND EESTI KEELE AJALOO JA MURRETE ÕPPETOOL Mariko Faster VÕRU- JA SETUMAA KOHANIMEDE DETERMINANDID Magistritöö Juhendaja professor Karl Pajusalu TARTU 2005 SISUKORD 1. Sissejuhatus ..................................................................................................................4 1.1. Uurimuse eesmärk ................................................................................................4 1.2. Ainestik .................................................................................................................5 1.3. Varasemad uurimused ...........................................................................................7 1.4. Uurimisalast ..........................................................................................................8 1.4.1. Loodus ...........................................................................................................8 1.4.1. Ajalugu ........................................................................................................10 1.4.2. Keel .............................................................................................................15 2. Determinanditeooriat ..................................................................................................20 2.1. Determinandi mõistest ........................................................................................20 2.2. Determinantide hämardumine .............................................................................21 2.3. Kohanimede
    [Show full text]
  • Reflections on Heritage Projects on Kihnu Island, in Viljandi County, and in Various Protected Areas
    SUSTAINABLE COMMUNITY MANAGEMENT IN ESTONIA: REFLECTIONS ON HERITAGE PROJECTS ON KIHNU ISLAND, IN VILJANDI COUNTY, AND IN VARIOUS PROTECTED AREAS KESTLIK KOGUKONNAKORRALDUS: KULTUURIPÄRANDIGA SEOSTUVATE ARENDUS TEGEVUSTE PEEGELDUSI KIHNU SAARELT, VILJANDI MAAKONNAST JA EESTI KAITSEALADELT PRIIT-KALEV PARTS A Thesis for the award of the degree of Doctor of Philosophy in Environmental Protection Väitekiri filosoofiadoktori kraadi taotlemiseks keskkonnakaitse erialal Tartu 2015 EESTI MAAÜLIKOOL ESTONIAN UNIVERSITY OF LIFE SCIENCES SUSTAINABLE COMMUNITY MANAGEMENT IN ESTONIA: REFLECTIONS ON HERITAGE PROJECTS ON KIHNU ISLAND, IN VILJANDI COUNTY, AND IN VARIOUS PROTECTED AREAS KESTLIK KOGUKONNAKORRALDUS: KULTUURIPÄRANDIGA SEOSTUVATE ARENDUS­TEGEVUSTE PEEGELDUSI KIHNU SAARELT, VILJANDI MAAKONNAST JA EESTI KAITSEALADELT PRIIT-KALEV PARTS A Thesis for the award of the degree of Doctor of Philosophy in Environmental Protection Väitekiri filosoofiadoktori kraadi taotlemiseks keskkonnakaitse erialal Tartu 2015 Institute of Agricultural and Environmental Sciences Estonian University of Life Sciences According to verdict No 6-14/8-10 of June 25, 2015, the Doctoral Committee for the Environmental Sciences and Applied Biology of the Estonian University of Life Sciences has accepted the thesis for the defence of the degree of Doctor of Philosophy in Environmental Protection. Opponent: Prof. Jussi S. Jauhiainen Professor of Geography University of Turku Finland Supervisor: Prof. Kalev Sepp Department of Landscape Management and Nature Conservation Institute of Agricultural and Environmental Sciences Estonian Univesrity of Life Sciences Venue and time for defence of the thesis: Estonian University of Life Sciences, Baer House in Tartu, 4 Veski St, on August 21, 2015, at 11:00. The English text in the thesis has been revised by Meelis Leesik and the Estonian by Helen Kästik.
    [Show full text]
  • Asustusüksuste Nimistu Kinnitamine Ning Nende Lahkmejoonte Määramine
    Väljaandja: Regionaalminister Akti liik: määrus Teksti liik: terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: 11.02.2008 Redaktsiooni kehtivuse lõpp: 19.07.2008 Avaldamismärge: Asustusüksuste nimistu kinnitamine ning nende lahkmejoonte määramine Vastu võetud 22.12.2006 nr 9 RTL 2006, 93, 1729 jõustumine 01.01.2007 Muudetud järgmiste määrustega (kuupäev, number, avaldamine Riigi Teatajas, jõustumise aeg): 25.01.2007 nr 1 (RTL 2007, 11, 174) 4.02.2007 18.07.2007 nr 5 (RTL 2007, 61, 1104) 29.07.2007 29.01.2008 nr 1 (RTL 2008, 13, 172) 11.02.2008 «Eesti territooriumi haldusjaotuse seaduse» § 6 lõike 51alusel ning arvestades Vabariigi Valitsuse 25. novembri 2004. a määruses nr 335 «Asustusüksuse liigi, nime ja lahkmejoonte määramise alused ja kord» sätestatut, regionaalminister määrab: 1.Kinnitada asustusüksuste nimistu vallasiseste linnade, alevite, alevike ja külade lõikes (juurde lisatud). 2.Määrata asustusüksuste lahkmejoonteks seisuga 10. detsember 2006. a katastrikaardile kantud asustusüksuste lahkmejooned. 3.Määrust kohaldatakse tagasiulatuvalt 10. detsembrist 2006. a. Märkus. Lisa on avaldatud elektroonilises Riigi Teatajas. (Alus: «Riigi Teataja seaduse» § 4 lõige 2 ja riigisekretäri 27.12.2006. a resolutsioon nr 17-1/06-08671.) Regionaalministri 22. detsembri 2006. a määruse nr 9 „Asustusüksuste nimistu kinnitamine ning nende lahkmejoonte määramine” lisa [RTL 2008, 13, 172– jõust. 11.02.2008] Asustusüksuste nimistu HARJU MAAKOND AEGVIIDU vald Alevid Aegviidu ANIJA vald Vallasisesed linnad Kehra Asustusüksuste nimistu kinnitamine ning nende
    [Show full text]
  • Tallinna Tehnikaülikooli Lõpetajad
    LÕPETAJAD JAANUAR 2011 Õnnitlen tublisid ülikoolilõpetajaid! Uus aasta 2011 tähendab Teile uut taset elus, olete nüüd kõrgharitud spetsialis tid, ühed Eesti hinnatuimad inimesed. Ühtaegu usun, et paljud Teist ei ar va, nagu oleks sellega saavutatud mingi lõplik tase, mingi selline kompetents, mis õigustab ennast ise. Loodan, et suudate kainemalt ja küpsemalt hinnata eelseis vat, et mõistate – tänases tihedas konkurentsis püsimiseks peab ennast harima kogu elu. Ülikooliharidus on vaid teejuht tõeliste teadmiste ja oskuste juurde, tõhus tõrvik ka elutee pimedaimates kohtades toimetulekuks. Jah, Tehnikaülikooli lõpetajad on Eestis endiselt kõrgelt hinnatud, kuid see on selline üldine teadmine, mida igaühel Teist tuleb oma elu ja tööga pidevalt tõestada. Meie riigis on lõpuks hakatud väärtustama tehnika- ja tehnoloogia-alast haridust, insenerikutset. Mitte hingede inseneridena, nagu kunagi irooniliselt rää giti kirjanikest. Tänaste inseneride õlul on Eesti kui iseseisva ja toimetuleva riigi saatus. Eriti vajame täna innovaatilist mõtlemist ja oskust ennast globaalselt tõestada. Et Eesti 500 edu- kaima ettevõtte juhtidest pea pooled on saanud hari duse TTÜ seinte vahel, ei anna põhjust loorbereile puhkama jäämiseks. Nii ettevõtluses, aga nüüd üha enam ka riigi ja omavalitsuse halduses, võiksid meie lõpetajad moodustada valdava osa. Alati tuleb seada ju kõrgemaid eesmärke, kui on seni suudetud saavutada! Eesti tänane areng sisendab meile usku paremasse tulevikku, sest majandus on haka nud toibuma ning Eesti siirdumine 2011. aastast eurotsooni kinnitab, et oleme Euroopas tõsiseltvõetav riik. Ent väga palju on teha veel meie ühiskonna arendamisel õigete väärtushinnangute omaksvõtmise ja kinnistamise suunas. Näiteks debatt kõrg hariduse tasuliseks muutmise ümber eeldab sügavuti minevat analüüsi ning kõigi sotsiaalsete komponentide arvestamist. Ent parima hariduse nimel ei tohiks kunagi rahast kahju olla, ei riigil ega ühelgi tõsiselt oma tulevikule mõtleval noorel inimeselgi.
    [Show full text]
  • Hr Kalle Karoles Keskkonnateabe Keskus Mustamäe Tee 33 10.05.2011 Nr 12-15/3640-1 10616 Tallinn
    Hr Kalle Karoles Keskkonnateabe Keskus Mustamäe tee 33 10.05.2011 nr 12-15/3640-1 10616 Tallinn Keskkonnaregistri veekogude nimistu täiendamine Austatud härra Karoles Keskkonnaregistri seaduse § 4 lg 1 alusel keskkonnaregistri vastutava töötlejana palun kanda keskkonnaregistri seaduse § 39 lg 3 alusel keskkonnaregistri veekogude nimistusse käesoleva kirja lisas loetletud veekogud. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Harry Liiv Asekantsler kantsleri ülesannetes Lisa: Veekogude nimekiri Irja Truumaa 626 2899; [email protected] 1 Lisa 10.05.2011 kirjale nr 12-15/3640. Veekogude nimekiri Vooluveekogud Jrk nr Registrikood Veekogu nimi Tüüp 1 VEE1000202 Savioja Oja 2 VEE1000203 Piiroja Oja 3 VEE1000204 Kõrvõ oja Oja 4 VEE1000205 Süväoro oja Oja 5 VEE1000206 Leoski oja Oja 6 VEE1000207 Piiroja Oja 7 VEE1000208 Matsuri oja Kraav 8 VEE1000209 Saabolda oja Oja 9 VEE1000210 Praakmani oja Oja 10 VEE1000211 Veremäe oja (Mustoja) Oja 11 VEE1000212 Julga oja Oja Avimehe oja (Tõiva oja (alamjooksul), 12 VEE1000300 Korla oja (ülemjooksul)) Oja 13 VEE1000301 Jordani oja Oja 14 VEE1000302 Lapistu oja Oja 15 VEE1000400 Surja oja Oja 16 VEE1000500 Vana-Saaluse oja Oja 17 VEE1000600 Rauba oja Oja 18 VEE1000700 Vastseliina oja Oja 19 VEE1000701 Illimäe peakraav Peakraav 20 VEE1000702 Ronkuse oja Oja 21 VEE1000800 Raudoja Oja 22 VEE1000900 Kivioja Oja 23 VEE1001000 Mustoja Oja 24 VEE1001100 Meeksi oja Oja 25 VEE1001200 Korgõsilla oja (Raagsilla oja) Oja 26 VEE1001202 Alasilla Oja Oja 27 VEE1001203 Kungioja Oja 28 VEE1001204 Kalsaoja Oja 29 VEE1001205
    [Show full text]
  • LISA 1. Setomaa Ettevõtluskeskkonna Teemaplaneeringu Ja Selle KSH LÄHTEANDMETE ANALÜÜS
    LISA 1. Setomaa ettevõtluskeskkonna teemaplaneeringu ja selle KSH LÄHTEANDMETE ANALÜÜS Mikitamäe Vald Värska Vald Meremäe Vald Misso Vald 2015 Setomaa ettevõtluskeskkonna teemaplaneeringu ja selle KSH LÄHTEANDMED SISUKORD Eessõna ........................................................................................................................................................... 5 1. TEEMAPLANEERINGU SEOSED MUUDE ASJAKOHASTE STRATEEGILISTE DOKUMENTIDEGA ...... 6 1.1 RIIGI TASAND ............................................................................................................ 6 1.1.1 ÜLERIIGILINE PLANEERING EESTI 2030+ .............................................................................. 6 1.1.2 RIIKLIKUD ARENGUKAVAD ................................................................................................... 9 1.1.3 KAVANDATAVAD TÕMBEKESKUSED .................................................................................... 12 1.1.4 EESTI-VENE KONTROLLJOONE VÕIMALIKUD MUUTUSED ................................................... 13 1.2 MAAKONNA TASAND ................................................................................................ 14 1.2.1 MAAKONNAPLANEERINGUD ................................................................................................ 14 1.2.2 MAAKONNA TEEMAPLANEERINGUD ................................................................................... 16 1.2.3 MAAKONDLIKUD ARENGUKAVAD .......................................................................................
    [Show full text]