DOCSLIB.ORG

Tallinna Tehnikaülikooli Lõpetajad

Total Page：16

File Type：pdf, Size：1020Kb

Download full-text PDF Read full-text
Tallinna Tehnikaülikooli Lõpetajad LÕPETAJAD JAANUAR 2011 Õnnitlen tublisid ülikoolilõpetajaid! Uus aasta 2011 tähendab Teile uut taset elus, olete nüüd kõrgharitud spetsialis tid, ühed Eesti hinnatuimad inimesed. Ühtaegu usun, et paljud Teist ei ar va, nagu oleks sellega saavutatud mingi lõplik tase, mingi selline kompetents, mis õigustab ennast ise. Loodan, et suudate kainemalt ja küpsemalt hinnata eelseis vat, et mõistate – tänases tihedas konkurentsis püsimiseks peab ennast harima kogu elu. Ülikooliharidus on vaid teejuht tõeliste teadmiste ja oskuste juurde, tõhus tõrvik ka elutee pimedaimates kohtades toimetulekuks. Jah, Tehnikaülikooli lõpetajad on Eestis endiselt kõrgelt hinnatud, kuid see on selline üldine teadmine, mida igaühel Teist tuleb oma elu ja tööga pidevalt tõestada. Meie riigis on lõpuks hakatud väärtustama tehnika- ja tehnoloogia-alast haridust, insenerikutset. Mitte hingede inseneridena, nagu kunagi irooniliselt rää giti kirjanikest. Tänaste inseneride õlul on Eesti kui iseseisva ja toimetuleva riigi saatus. Eriti vajame täna innovaatilist mõtlemist ja oskust ennast globaalselt tõestada. Et Eesti 500 edu- kaima ettevõtte juhtidest pea pooled on saanud hari duse TTÜ seinte vahel, ei anna põhjust loorbereile puhkama jäämiseks. Nii ettevõtluses, aga nüüd üha enam ka riigi ja omavalitsuse halduses, võiksid meie lõpetajad moodustada valdava osa. Alati tuleb seada ju kõrgemaid eesmärke, kui on seni suudetud saavutada! Eesti tänane areng sisendab meile usku paremasse tulevikku, sest majandus on haka nud toibuma ning Eesti siirdumine 2011. aastast eurotsooni kinnitab, et oleme Euroopas tõsiseltvõetav riik. Ent väga palju on teha veel meie ühiskonna arendamisel õigete väärtushinnangute omaksvõtmise ja kinnistamise suunas. Näiteks debatt kõrg hariduse tasuliseks muutmise ümber eeldab sügavuti minevat analüüsi ning kõigi sotsiaalsete komponentide arvestamist. Ent parima hariduse nimel ei tohiks kunagi rahast kahju olla, ei riigil ega ühelgi tõsiselt oma tulevikule mõtleval noorel inimeselgi. Tallinna Tehnikaülikoolis on valmimas arengukava aastateks 2011-2015, ette valmistatud on Tehnikaülikooli seaduse eelnõu. Need dokumendid annavad suuna ülikooli lähiaastate arenguks, milles kesksel kohal on hariduse kvaliteedi tõstmine Euroopas igati konkurentsivõimelisele tasemele. Selle nimel peame rahvusvahelistuma nii õppekavade, õppejõudude kui üliõpilaste osas. Jõudmine tehnika- ja tehnoloogia- ülikoolide maailmaeliiti on üks neid julgeid eesmärke, mille peame täna enda ette seadma. Üksnes see tase tagab meie lõpetajaile võimaluse teostada ennast mitte ainult kodumaal, vaid ka mujal maailmas, jätkates õpinguid või kraadiõpet ning konkureerides hinnatud töökohtadele rahvusvahelises ettevõtluses. Seepärast tuleks paljudel Teistki mõelda oma haridustee jätkamisele. Maailm on muutunud üha keerulisemaks, üha rohkem seotuks mitmesuguste võrgus- tike (sealhulgas elektrooniliste) kaudu, riigid ja rahvad on täna üha sõltuvamad üks teisest. Selline maailm eeldab kiiret siirdumist teadmistepõhisesse majandusse, mis ku juneb otsustavaks teguriks riikide majandusliku ja sotsiaalse arengu tagamisel, kogu globaalse kogukonna normaalsel toimimisel. Haridus tähtsustub üha rohkem, eelkõige selline haridus, millel on väljund tegelikku elusse, ühiskonna ees seisvate oluliste prob- lee mide lahendamisse. Võin veendunult kinnitada, et meie ülikool pakub just sellist haridust. Soovin teile järjekindlust uuel eluetapil, enda ette üha kõrgemate eesmärkide püsti- ta mist, aga ka oskust hinnata saavutatut ja sellest inimlikult rõõmu tunda. Ilma positiivsete emotsioonideta pole positiivset isiksust. Säilitage toredaid mälestusi oma põnevast tudengiajast, pidage oma Alma Materit hea sõnaga meeles ja osalege aktiiv- selt ka vilistlasliikumises. Andke oma tubli töö ja väärika eluga kaalukas panus meie ülikooli hea nime edasikestmisse! Andres Keevallik Rektor 3 BAKALAUREUSEÕPE Ehitusteaduskond Logistika Heiko Kurtmann EHITUSINSENERIÕPE Valeria Martens Heimo Sammal Transpordiehitus Dmitri Firsov tehnikateaduse magister Natalia Golubnitšaja tehnikateaduse magister Priit Hanni tehnikateaduse magister Randar Jõesaar tehnikateaduse magister Anna Roos tehnikateaduse magister Kristina Suits tehnikateaduse magister Tööstus- ja tsiviilehitus Aleksandra Andrejeva tehnikateaduse magister Dimitri Anfilatov tehnikateaduse magister Alari Arro tehnikateaduse magister Olga Fedorenko tehnikateaduse magister Tanel Friedenthal tehnikateaduse magister cum laude Jevgenija Gavrilova tehnikateaduse magister Els-Hedvig Kerge tehnikateaduse magister cum laude Herlet Kivima tehnikateaduse magister Triin Kõrge tehnikateaduse magister Roman Mutonen tehnikateaduse magister Margo Märdin tehnikateaduse magister Harly Soppe tehnikateaduse magister Martin Sutter tehnikateaduse magister Rando Tomson tehnikateaduse magister Sander Vaher tehnikateaduse magister Gleb Zilberkan tehnikateaduse magister MAGISTRIÕPE Keskkonnatehnika Taivo Tuulik tehnikateaduse magister Logistika Aleks Kuznetsov tehnikateaduse magister Aet Soonvald tehnikateaduse magister cum laude Transpordiehitus Madis Sisask tehnikateaduse magister Tööstus- ja tsiviilehitus Viire Põder tehnikateaduse magister 4 5 Energeetikateaduskond Infotehnoloogia teaduskond MAGISTRIÕPE MAGISTRIÕPE Elektroenergeetika Arvutisüsteemid Marko Enula tehnikateaduse magister Anton Leškov tehnikateaduse magister Aleksei Gubin tehnikateaduse magister Valentin Tihhomirov tehnikateaduse magister Valdur Schiffer tehnikateaduse magister cum laude Delia Viirmaa tehnikateaduse magister Elektroonika ja bioonika Elektriajamid ja jõuelektroonika Heigo Kullang tehnikateaduse magister Dmitri Sarviro tehnikateaduse magister Rait Rääk tehnikateaduse magister cum laude cum laude Geotehnoloogia Informaatika Tennobert Haabu tehnikateaduse magister Ali Baloi tehnikateaduse magister Aleksandr Blinov tehnikateaduse magister BAKALAUREUSEÕPE Deniss Kašin tehnikateaduse magister Inna Khudoleeva tehnikateaduse magister Elektriajamid ja jõuelektroonika Jegor Linski tehnikateaduse magister Priit Noor Andrei Lunin tehnikateaduse magister Tiit Simonlatser Joosep Simm tehnikateaduse magister Anderi Tjutnev Kirill Tšepurov tehnikateaduse magister Janno Vares tehnikateaduse magister Geotehnoloogia Martin Kaljuste Informaatika mitteinformaatikutele Mikk Sarv Toomas Talts tehnikateaduse magister Telekommunikatsioon Oksana Dolintšuk tehnikateaduse magister Anna Leškova tehnikateaduse magister Marina Žuravljova tehnikateaduse magister Aleksei Volkov tehnikateaduse magister Äriinfotehnoloogia Polina Antonova tehnikateaduse magister Anet Aselmaa tehnikateaduse magister Pirgit Lekko tehnikateaduse magister Elo Pelovas tehnikateaduse magister Marju Soonets tehnikateaduse magister BAKALAUREUSEÕPE Arvutisüsteemid Jaanus Alnek Vjatšeslav Jevsejev Marek Jõela Priit Järv Andrei Kožemjakin Tõnis Laur 6 7 Evgeniy Mikheev Timur Petker Keemia- ja materjalitehnoloogia Priit Rebina teaduskond Priit Ruberg Erik Tambaur Kalle Tamm MAGISTRIÕPE Elektroonika ja bioonika Keemia- ja keskkonnakaitse tehnoloogia Karl Mädamürk Pille Alder tehnikateaduse magister cum laude Informaatika Jana Pilnik-Sudareva tehnikateaduse magister Kadiriin Daniel Teele Pullisaar tehnikateaduse magister Darja Iljenko cum laude Alexander Obrezkov Monica Pärno tehnikateaduse magister Andrey Obrezkov Stanislav Prokopov Materjalitehnoloogia Elari Saal spetsialiseerumine: polümeer- ja elektronmaterjalide tehnoloogia Alexander Sibul Kairi Kivistik tehnikateaduse magister Nikita Sviridov cum laude Tanel Taimsaar Taavi Tarien spetsialiseerumine: tekstiili- ja rõivatehnika Evelyn Tinno Monika Rüütli tehnikateaduse magister Kethrin Sihtmäe tehnikateaduse magister Telekommunikatsioon Marek Lehtsalu Toidutehnika ja tootearendus Tanel Sarri Liina Joab tehnikateaduse magister Yulia Zasovenko Silvie Lainela tehnikateaduse magister Raili Pall tehnikateaduse magister Äriinfotehnoloogia Kristi Rämmal tehnikateaduse magister Jelena Avtonomova Margit Saul tehnikateaduse magister Anna Brjuhhova Ekaterina Bušujeva BAKALAUREUSEÕPE Kadri Jõesoo Julia Müller Keemia- ja keskkonnakaitse tehnoloogia Kaur Piho Nikolai Issatšenko Julia Popereka Mait Soots Jelena Surkina Timo Tomson Materjalitehnoloogia Aleksandr Tšutšelov spetsialiseerumine: tekstiili- ja rõivatehnika Sofja Vostrikova Tatiana Mikhaylova Kerli Roslender Triin Teeorg Elena Tolmacheva Toidutehnika ja tootearendus Aivar Lipp 8 9 Merle Keskel sotsiaalteaduse magister Majandusteaduskond Ksenia Kolobova sotsiaalteaduse magister Ebe Lipp sotsiaalteaduse magister Rain Sarapuu sotsiaalteaduse magister MAGISTRIÕPE Aveliin Sule sotsiaalteaduse magister Aire Ventsel sotsiaalteaduse magister Juhtimine ja turundus Gerda-Annika Aaslaid sotsiaalteaduse magister Katrin Kaskpeit sotsiaalteaduse magister BAKALAUREUSEÕPE Olga Knjazeva sotsiaalteaduse magister cum laude Rahvamajandus Igor Kvašnin sotsiaalteaduse magister Jekaterina Ašarova Kelly Poopuu sotsiaalteaduse magister Irina Burakova Fred Randver sotsiaalteaduse magister Mare Ilumets Janika Tobi sotsiaalteaduse magister Kristina Makalengva Maria Vassilevskaja sotsiaalteaduse magister David Matevosjan Andra Mesila Rahvamajandus Nele Noormägi Oleg Firsov sotsiaalteaduse magister Heleri Puusepp Aljona Karlõševa sotsiaalteaduse magister Nelja Saveljeva Liisa Mägi sotsiaalteaduse magister Anastassia Toming Jaana Uustalu sotsiaalteaduse magister Jekaterina Tsalpanova Merike Viilmann sotsiaalteaduse magister Triin Villemson Rahvusvaheline ärikorraldus Rahvusvaheline ärikorraldus Marco Scarsella ärijuhtimise magister Jelena Aleksejenko Engin Ünlübas ärijuhtimise magister Huiyu Gao Jana
Load more

Recommended publications
  • Töötuskindlustusmakse Määr Jääb Samaks
    Äripäeva online-uudised: www.aripaev.ee ÄP indeks HEX indeks -0,03% 5857,885857,88 +0,35% 08.10.2003 825,81825,81825,81 08.10.2003 5857,885857,885857,88 Tänases erilehes Hiiumaa TOP: Edukaim Hiiumaa ettevõte on EstPak Plastik neljapäev 9. oktoober 2003 nr 181 (2486) hind 15 kr Majanduskasvu allikad on muutunud Tänavuse Majanduskasv II kvartali II kvartalis viimaste majanduskasv aastate väikseim valmistas justkui SKP kasv % 7,2 pettumuse, kuid 6,2 pettumuse 3,5 põhjuseks polnud mitte kasvu kiirus, 2001 2002 2003 vaid see, et Allikas: statistikaamet kasvu allikad polnud need, mida oleme harjunud pidama elatustaseme tõusu tõukejõudu- deks, väidab Andres Saarniit Eesti Pangast. lk 27 Konkurents autoturul toob kasu tarbijale Euroopa Liiduga ühinemine toob Kadunud endaga kaasa muudatusi Eesti autokau- banduses, tähendades autokaupmehe jaoks esialgu suurt segadust, tarbija jaoks aga teravnenud konkurentsi tingimustes hindade alanemist. lk 25 vilja saladus Tulemustasu aluseks Eelmisel reedel ametlikult pankrotistunud laoette- saab ennetustöö Edaspidi on maksu- ja võte Jõgeva Viljahoidla peidab endas Eesti ühte tolliameti tulemustasu kiivamalt hoitud saladust nimega “riigilt varasta- aluseks ametite enne- tud vili”. Juba mitu aastat hinge vaakunud ette- tustöö. Tulemustasud võtte juhataja Ivar Toming suutis ettevõttesse jäävad, kuid nüüd on matta miljoneid maksumaksja kroone ning ära rahandusministril võimalus hinnata nende kaotada osa riigi viljareservist. lk 8–9 ametite ennetuslikku Aivar Rehe tegevust, selgitas maksuameti peadirek- tori kohuseid täitev Aivar Rehe. lk 4 Jõgeva Viljahoidla juht Ivar Toming raudtee ääres, mille rekonstrueerimiseks sai ta veel eelmisel aastal riigilt 1,5 mln krooni. Kaupade liikumisest tuleb ette teatada Res Publical suurimad sponsorsummad Kaupade ekspordi ja impordiga tegele- Töötuskindlustusmakse III kvartalis tehtud suurimad annetused erakondade kaupa vatel ettevõtetel tekib euroliidus lähiaas- tatel kaupade liikumise kohta 24tunnine Res Publica AS Amserv Auto 700 000 etteteatamiskohustus.
    [Show full text]
  • Esita Oma Ettepanek Rõuge Valla Kaasavasse Eelarvesse! Veel 27
    NR 16 10. DETSEMBER 2020 Esita oma ettepanek Rõuge valla kaasavasse eelarvesse! Veel 27. detsembrini saab esitada ettepanekuid Rõuge valla kaasavasse eelarvesse. Idee peab olema teostatav 2021. aasta jooksul ja ühe idee maksimaalne rahastus on 15 000 eurot. Ettepanekute esitamine Ettepanekud tuleb esitada vallavalitsusele Kas sinu ideed on sama kaasahaaravad allkirjastatult paberil või e-posti aadressil [email protected] hiljemalt 27. detsembril 2020. Ettepanekuid võib esitada igaüks. kui sügisene tuuleiil Mary Poppinsi vihmavarju all? Kaasava eelarve objekt peab olema meie vallaga seotud, pakkuma avalikku hüve ja olema avalikus kasutuses ning sellest ei tohi tekkida ebamõistlikke kulusid valla järgnevate aastate eelarvetele. Kaasava eelarve objektiks ei sobi investeeringud, mille Esita oma ettepanek Rõuge valla realiseerimine tooks kellelegi otseselt ärilist kasu või võimaldaks kellelgi enda kohustusi vähendada. kaasavasse eelarvesse! Ettepanek peab sisaldama järgmist: Investeerime 2 x 15 000 eurot • esitaja nimi, kontakttelefon ja e-posti aadress; rahvahääletusel kõige enam hääli saanud ideedesse. • ettepaneku nimetus (lühike fraas, mis iseloomustab ettepaneku sisu); • idee kirjeldus, planeeritav asukoht, Esita ettepanek hiljemalt 27. detsembril 2020! eesmärk ja olulisus (lühike kirjeldus, millisele Rõuge valla vajadusele ettepanek vastab, millise probleemi lahendab või Rohkem infot: [email protected], 520 6945 millise uue võimaluse avab; mis on ettepaneku eesmärk; miks on ettepaneku Ettepaneku esitamise vorm kodulehel: rauge.ee/kaasav-eelarve
    [Show full text]
  • Haanjamaa Leidub Kahepaiksetest
    VEEKOGUD TAIMESTIK 2012 ©Keskkonnaamet Haanjamaad on õigustatult nimetatud järvede maaks – ainuüksi Haanjamaa salumetsadele on iseloomulik omapärane rohttaim – AS Aktaprint Trükk: Küljendus: Akriibia OÜ Akriibia Küljendus: kõrgustiku keskosas koos Rõuge ürgoru ja Kütioruga asub enam tähkjas rapuntsel. Mujal Eestis on see liik haruldane. Haruldustest Michelson L. maastik, Haanja kui kuuskümmend järve. Kunagi oli nende hulk suuremgi, kuid esinevad veel võsu-liivsibul, ahtalehine jõgitakjas ja Brauni astel- foto: Esikaane paljud on nüüdseks kinni kasvanud ja nende kohti tähistavad sood. sõnajalg, mis on selle liigi ainus teadaolev kasvukoht Eestis. Niis- Kivistik M. Pungar, D. koostaja: Trükise Haanjamaa järvede seas leiame nii Eesti sügavaima, Rõuge Suur- ketes küngastevahelistes nõgudes kasvab kümmekond liiki käpalisi Keskus www.rmk.ee SA Keskkonnainvesteeringute Keskkonnainvesteeringute SA järve (sügavus 38 m) kui ka Eesti järvedest kõige kõrgemal asuva – ehk orhideesid. Ka järvedes on oma haruldused: vaid Kagu-Eestis [email protected] Trükise väljaandmist toetas: väljaandmist Trükise Tuuljärve (257 m ü.m.p). leiduvat, harvaesinevat vahelduvaõielist vesikuuske on siinkandis 9090 782 tel Haanjamaa järved on omapärase tekkelooga. Jääaja lõpus jäid leitud seitsmest järvest. teabepunkt Haanja RMK Lõuna-Eesti piirkond Lõuna-Eesti üksikud hiiglaslikud mandrijääst eraldunud pangad kauaks sula- loodushoiuosakond RMK mata, sest olid kaetud paksu moreenikihiga. Kliima soojenemisel ILMASTIK KORRALDAJA KÜLASTUSE KAITSEALA jääpangad sulasid ja järgi jäid sügavad veesilmad. Moreenkiht vajus Haanjamaa suur kõrgus, liigestatud reljeef ja asend loovad tingi- www.keskkonnaamet.ee Foto: Vorstimägi, M. Muts järve põhja, seetõttu on Haanjamaa veekogude põhi enamasti kõva mused sademeterohke ja samas suurte temperatuurierinevustega [email protected] ja kruusane. Kunagiste mattunud orgude kohale tekkinud järvi ise- Foto: Haki männid, R. Reiman ilmastiku tekkeks.
    [Show full text]
  • SEB XI Sügisjooks 10 Km
    SEB XI Tallinna Sügisjooks 10 km tulemused - 10 km results N Neto Koht koht Nimi Riik Klubi Aeg aeg Vkl Koht 1 NURME TIIDREK EST TÜASK 0:30:04 0:30:01 M 1 2 FLOROSEKS MAREKS LAT 0:30:13 0:30:11 M 2 3 BOSTRÖM MARTEN FIN Sjundea IF 0:30:19 0:30:15 M 3 4 ZOLNEROVICS VALERIJS LAT 0:30:33 0:30:30 M 4 5 DILIUNAS MARIUS LTU 0:30:59 0:30:57 M 5 6 HOLMEN JANNE FIN 0:31:24 0:31:23 M 6 7 KITS KEIO EST 0:31:31 0:31:30 MN 1 8 FOSTI ROMAN EST Stamina SK 0:31:43 0:31:39 M 7 9 SALII MAKSYM UKR 0:31:46 0:31:43 M 8 10 JANKUNAS KESTUTIS LTU 0:31:50 0:31:48 M 9 11 PARTANEN MARKO FIN 0:32:05 0:32:04 M 40 1 12 KOŠELEV VJATŠESLAV EST KJK"Kalev"Sillamäe/EPSK 0:32:06 0:32:04 M 40 2 13 SOOLO LAURI EST VAK STAIER 0:32:20 0:32:17 M 10 14 SAUCIKOVAS DAINIUS LTU 0:32:27 0:32:25 M 11 15 TŠEREPANNIKOV SERGEI EST Stamina SK 0:32:29 0:32:28 M 12 16 VALLIMÄE VILJAR EST SIDEPATALJON I 0:32:29 0:32:25 M 13 17 AUS PRIIT EST TIPP 0:32:55 0:32:53 MN 2 18 KIVIKAS KENNY EST 0:33:22 0:33:20 MJ 1 19 MÄNNI ALLAN EST Sportkeskus.ee 0:33:24 0:33:23 M 14 20 JUKNEVICIUS ANDRIUS LTU 0:33:51 0:33:50 MJ 2 21 TRUUSALU JAAGUP EST OK Võru 0:33:52 0:33:50 MN 3 22 KOŠELEV DENISS EST TÜASK 0:34:06 0:34:05 MN 4 23 BASMANOV ANTON EST 0:34:09 0:34:07 MJ 3 24 NIKOLAJEV ILJA EST Stamina SK 0:34:12 0:34:10 M 15 25 VIRTANEN TAPANI FIN HKV 0:34:15 0:34:13 M 16 26 LITVIN JEVGENI EST Sillamae Kalev 0:34:15 0:34:14 M 17 27 MITT RAIDO EST 0:34:18 0:34:17 MJ 4 28 1 POLUSKINA INNA LAT 0:34:19 0:34:28 N 1 29 MILJAND KARL-RAUNO EST Triatloniklubi 21CC 0:34:24 0:34:22 MN 5 30 MOROZOV NIKOLAI EST KJK Kalev Sillamäe
    [Show full text]
  • EESTI JÄRVEDE NIMESTIK Looduslikud Järved
    EESTI JÄRVEDE NIMESTIK looduslikud järved tehisjärved KESKKONNAMINISTEERIUMI INFO- JA TEHNOKESKUS EESTI JÄRVEDE NIMESTIK Looduslikud ja tehisjärved Koostaja: Ruta Tamre Tallinn 2006 SISUKORD EESSÕNA 6 SISSEJUHATUS 8 EESTI JÄRVEDE NIMESTIK 13 Läänesaarte alamvesikond 14 Matsalu alamvesikond 22 Harju alamvesikond 26 Pärnu alamvesikond 37 Viru alamvesikond 50 Peipsi alamvesikond 58 Võrtsjärve alamvesikond 90 Koiva alamvesikond 101 LISAD 109 Eesti Põhikaardi välikaardistuse aastad 110 Eesti suurimad järved 111 Saarterohkeimad väikejärved 112 JÄRVEDE TÄHESTIKULINE LOEND 113 KASUTATUD KIRJANDUS 144 KAARDID ALAMVESIKONDADE KAUPA 145 Läänesaarte alamvesikond 147 Matsalu alamvesikond 149 Harju alamvesikond 151 Pärnu alamvesikond 153 Viru alamvesikond 155 Peipsi alamvesikond Tartu, Viljandi, Jõgeva, Järva, Lääne-Viru ja Ida-Viru maakonna osas 157 Peipsi alamvesikond Põlva ja Valga maakonna osas 159 Peipsi alamvesikond Võru maakonna osas 161 Võrtsjärve alamvesikond 163 Koiva alamvesikond 165 © Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus, 2006 Tamre, Ruta (koostaja) 2006. Eesti järvede nimestik. Tallinn, Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus, 168 lk. ISBN 978-9985-881-40-8 EESSÕNA Käesoleva nimestiku koostamisel on aluseks võetud Eesti Looduse Infosüsteemi (EELIS) Lisaks järvede olulisusele maastiku- ja loodusobjektidena ning elupaigatüüpidena, on järvede nimistu, mis tugineb mitmetele allikatele. Eelkõige on olnud aluseks 1964. aas- nad tähelepanuväärsed ka kohanimeobjektidena. Suur osa järvenimesid on korrigeeritud tal ilmunud “Eesti NSV järvede
    [Show full text]
  • Võru Kirjakeele Sõnamuutmissüsteem
    DISSERTATIONES PHILOLOGIAE ESTONICAE UNIVERSITATIS TARTUENSIS 20 DISSERTATIONES PHILOLOGIAE ESTONICAE UNIVERSITATIS TARTUENSIS 20 VÕRU KIRJAKEELE SÕNAMUUTMISSÜSTEEM SULEV IVA Tartu Ülikooli filosoofiateaduskond, eesti ja üldkeeleteaduse instituut Väitekirja on kaitsmisele suunanud Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonna eesti ja üldkeeleteaduse instituudi nõukogu 20. novembril 2007. Juhendajad: professor Karl Pajusalu, emeriitprofessor Tiit-Rein Viitso Retsensendid: professor Riho Grünthal (Helsingi ülikool) professor Jüri Viikberg (Tallinna ülikool) Kaitsmine toimub 18. detsembril 2007 kell 15.45 Tartu Ülikooli nõukogu saalis. Keeleteaduse ja -tehnoloogia doktorikool ISSN 1406–1325 ISBN 978–9949–11–791–8 (trükis) ISBN 978–9949–11–792–5 (PDF) Autoriõigus Sulev Iva, 2007 Tartu Ülikooli Kirjastus www.tyk.ee Tellimus nr 512 EESSÕNA Oma emakeele, võru keele probleemidega olen tegelnud eelmise kümnendi algusest saadik. Kogu selle aja on mul võimalik olnud jälgida võru kirjakeele arengut, sellele ka ise kaasa aidates. 1980. aastate lõpus avaldatud esimesed võru kirjakeele põhimõtted arenesid edasi võrukeelsetes suveülikoolides, mille keeletoimkondade liikmeks mul on olnud au olla. Ühise keeletöö tulemusena ilmus esimene võru kirjakeele praktiline grammatika (Jüvä 1994), mille sünnile andsid suure panuse Enn Kasak ja Toomas Help, kes innustasid mind ka võru kirjakeelega edasi tegelema. Edasi on mul olnud hea võimalus võru kirjakeelega tegelda juba igapäeva- tööna Võru Instituudis, alates selle asutamisest 1995. aastal. Töös sain innustust instituudi
    [Show full text]
  • ENN Nõu Bibl.Pdf
    Enn Nõu biograafia Sündinud Tallinnas 2. oktoobril 1933 Tallinna linna Keskhaiglas. Isa mag. agr. Joosep Nõu (24.7.1906 Muhus - 13.4.1999 Uppsalas) oli Eesti Vabariigis enne sõda Põllumajanduslike kutsekoolide peainspektor ja oli Rootsis väitekirja kaitsnud agronoomia doktor ja Põllumajandusülikooli dotsent. Ema Alide-Marie (s. 27.4.1907 Asuküla vallas Läänemaal – 12.3.2004 Uppsalas), sündinud Neider, oli lõpetanud Kehtna Kodumajanduskooli käsitöö ja kodumajanduse õpetaja elukutsega. Õde Eeva Björkegren (s.28.7.1935) oli hambaarst enne pensionile minekut. Vend Jaak Nõu (s. 15.2.1938), on väitekirja kaitsnud tehnika teaduste doktor ja olnud Rootsi valitsusele alluva Elektriohutusvalitsuse tehniline direktor Stockholmis. Pensionil. Vend Ants Nõu (s. 7.1.1940), uppunud 10.7.1976, oli kopsuarst ja avaldanud kaks teaduslikku artiklit. Õde Enel-Pille Hägglöf (s. 23.10.1942) on võimlemisõpetaja. Vend Olev Nõu (s. 12.9.1945) on tuntud arhitekt. Nõbu, ema vennatütar, Naima Neidre on tuntud Eesti graafik. Enn Nõu on elanud Eestis Tallinnas (Kodu tänav 18-10) 2.10.1933-31.10.1933, Kuremaal 1.11.1933-31.8.1937, Pollis 1.9.1937-25.7.1938, Tallinnas- Kassisabas (Villardi tänav 23-5) 25.7.1938-27.9.1939 ja Nõmmel-Hiiul (Uus (hiljem Kärje) tänav 13-1) 27.9.1939-1944. Põgenenud Rootsi koos vanemate ja õdede-vendadega augustis 1944. Rootsis peale põgenikelaagreid (Kymmelnäs sept. 1944, Tylösand sept.-nov. 1944 (kuus nädalat isoleeritud Halmstadi nakkushaiglas ja metsabarakis difteeria pisikukandjana), Mölle nov.1944- veebr.1945, Fagerudd veebr. 1945-aprill 1945, Forsby-Vråka aprill 1945-juuli 1945) Uppsalas alates juuli 1945.a. (Kvarngärdsgatan 6 juuli 1945-1952, Årstagatan 12 B 1952-1957, Luthagsesplanaden 36 A 1957-1959, Gröna gatan 25 C 1959-1969 ja Sunnerstas Askvägen 18 A, alates 1969).
    [Show full text]
  • Haanja Looduspargi Kaitsekorralduskava
    KINNITATUD Keskkonnaameti peadirektori 21.06.2013. a käskkirjaga nr 1-4.2/13/303 MUUDETUD Keskkonnaameti peadirektori 05.09.2017 käskkirjaga nr 1-2/17/25 Haanja looduspargi kaitsekorralduskava 2013-2022 1. SISSEJUHATUS .................................................................................................................................. 10 1.1 ALA ISELOOMUSTUS......................................................................................................................................... 10 1.1.1 HAANJA LOODUSPARGI ASUKOHT JA KAITSE ALLA VÕTMISE AEG ...................................................................................... 10 1.1.2 HAANJA LOODUSPARGI KAITSE-EESMÄRGID .................................................................................................................. 11 1.1.3 HAANJA LOODUSPARGI MAASTIKULINE ISELOOMUSTUS .................................................................................................. 12 1.1.4 HAANJA LOODUSPARGI BIOLOOGILINE ISELOOMUSTUS ................................................................................................... 15 1.1.5 HAANJA LOODUSPARGI RAHVUSVAHELINE STAATUS ....................................................................................................... 21 1.2 MAAKASUTUS .................................................................................................................................................. 22 1.3 HUVIGRUPID ...................................................................................................................................................
    [Show full text]
  • Die Häufigsten Namenelemente Der Toponymie Von Võrumaa Im Südestnischen Sprachgebiet
    SUSA/JSFOu 92, 2009 Evar SAAR (Võru) Die häufigsten Namenelemente der Toponymie von Võrumaa im südestnischen Sprachgebiet 1. Einleitung Das historische Võrumaa (deutsch Werroland1) oder der Altkreis Võru (hier so benannt zur Unterscheidung von dem heutigen Kreis Võru, estnisch Võrumaa oder Võru maakond) ist das Kerngebiet des Südestnischen. Seit Ferdinand Johann Wiedemann diese ostseefinnische Varietät im Jahre 1863 mit seinem „Versuch ueber den Werroehstnischen Dialekt“ (Wiedemann 2002) als Werroestnisch bestimmte, hat das ländliche Gebrauchsareal des Südestnischen sich wesentlich verkleinert und reicht heute nur archipelartig über die Nordwestgrenze des Werrolandes, des histori- schen (1783–1920) Kreises Võru (deutsch Werro)2, hinaus. Die Ortsnamen des sich östlich anschließenden südestnischen Gebiets Setomaa müssen wegen des mächtigen russischen Superstrats, das dort seinen Niederschlag gefunden hat, getrennt behan- delt werden. Die von Wiedemann als „werroehstnischer Dialekt“ beschriebene süd- estnische Varietät, für die sich noch kein moderner deutscher Terminus eingebür- gert hat, wird im Folgenden Võruisch genannt. Võruisch, Setoisch, das in Tartumaa gesprochene Tartuisch (deutsch früher auch Dörptsch oder Dörptsch-Estnisch) sowie die im südlichen Viljandimaa gesprochene Mulgi-Sprache konstituieren gemeinsam das Südestnische. (Vgl. auch Pajusalu 1996: 1–4.) Es soll nachstehend eine synchron orientierte Übersicht über die gebräuchlich- sten Elemente der võruischen Toponymie dargeboten werden. Das will heißen, dass die häufigsten
    [Show full text]
  • Antsla Rõuge Võru Karula Kanepi Veriora Orava Lasva
    OTEPÄÄ v r ä j a h ü L Piigandi Veriora P L jv i g õ j a VERIORA d KANEPI Kä aart on valmistatud Maa-ametis. Kaardil kujutatud informat- Msiooni eest vastutab Maa-amet. Andmeallikad: Eesti Topograa- Kanepi L filine Andmekogu; haldusüksuste piirid, asulate lahkme- j jooned ja nimed (seisuga 01.02.2017.a) - Maaregister. Värska e l k L o K L LAHEDA Sill aotsa Päka j Rebas- mäe Kahkva Peraküla Pääväkese Pikasilla Pille Riihora Soe Kamnitsa Lauga Tsolgo Rõssa VÄRSKA Raiste Oleski Paidra Kärgula URVASTE gi jõ Orava Haamaste ra Kannu O Parksepa Lapi j Sulbi Pindi Kõivsaare sula Kärna- Kõrges- Kõvera Vi Mustja mäe saare L Rummi Leiso Lilli- Tagaküla Vivva Anne Listaku ORAVA Loosu Mõrgi Madala Jantra Korgõ- Pulli LASVA Lakovitsa Heeska Kahro Mäekülä Navi Väimela mõisa Uhtjärv Pika- Kakusuu Kliima L Rauskapalu Osula kannu Rusima Hanikase Ant Hutita Kühmamäe Madi sla Horma Väiso Lasva Suuremetsa Kõliküla j Hargi Kääpa Mäes- Marga Luuska Linnamäe Alakülä L saare Ala- Pässä Majala põdra Varese Puu- Oro Liinamäe sepa Otsa Vagula Lõõdla jv Järvere Voki- Tuderna L Tamme Lepassaare Soena Piusa Sõmerpalu Tammsaare Vana-Antsla Haava Husari Praakmani jv L Võru- L gula Tamme Liiva Va Roosi- mõisa Helle- Haidaku Pritsi Sõmerpalu saare Tamula jv kunnu Lehe- Nõnova Kaku Tiri Tabina VÕRU metsa j Keema a Kobela Mustas- n Lindora Noodask - saare Umbsaare s Sooküla L Võlsi küla I SÕMERPALU Hänike Sutte Mäe- Kurenurme VÕRU Kose Palo- Tüütsmäe Meego- metsa Kõoküla Antsla Udsali mäe Veri- Saaremaa RÕUGE R Juba Loosi MEREMÄE õ järve Andsu- Puutli VASTSELIINA u Käätso
    [Show full text]
  • Haanja Looduspargi Maastikuline Tsoneering
    Artes Terrae OÜ Akadeemia tn 4, Tartu tel 07 420 218 http://www.artes.ee HAANJA LOODUSPARGI MAASTIKULINE TSONEERING Maastikuarhitekt: AGE MERILA MAARIA SEMM Nõustaja: maastikuarhitekt NELE NUTT TARTU 2007 SISUKORD Haanja looduspargi maastikuline iseloomustus _____________________________ 1 Sisukord ____________________________________________________________ 2 Metoodika ___________________________________________________________ 4 Kirjanduse analüüs _________________________________________________ 4 Kaardianalüüs _____________________________________________________ 4 Välitööd __________________________________________________________ 4 Maastikuruumide piiritlemine ________________________________________ 4 Piirangute ja soovituste väljatöötamine ________________________________ 5 Koosolek ja arutelu _________________________________________________ 5 Täiendava töö vajalikkus ____________________________________________ 6 Kirjanduse analüüs ___________________________________________________ 7 Maastiku omapära _________________________________________________ 7 Vaated ___________________________________________________________ 7 Maastikumuster ___________________________________________________ 8 Maakasutus _______________________________________________________ 8 Maareformid _____________________________________________________ 9 Maakasutuse muutused ____________________________________________ 10 Ajalooline asustus _________________________________________________ 11 Hoonestus ________________________________________________________
    [Show full text]
  • Eesti Loodusturism Kui Majandusharu
    EESTI LOODUSTURISM KUI MAJANDUSHARU. Loodusturismi rahalise mahu hindamise metoodika, ülevaade teenusepakkujatest, külastajate hulgast ja Eesti loodusturismi rahalisest mahust 2012. aastal. Üllas Ehrlich Tallinn 2013 Sisukord SISSEJUHATUS ...................................................................................................................... 3 1. LOODUSTURISMI MÄÄRATLUS JA SEOS TEISTE TURISMILIIKIDEGA.......... 4 1.1. LOODUSTURISMI SUHE MAATURISMIGA ............................................................................ 5 1.2. LOODUSTURISMI SUHE ÖKOTURISMIGA ............................................................................. 6 1.3. LOODUSTURISMI NÕUDLUSE JA PAKKUMISE STRUKTUUR .................................................. 7 2. EUROOPA LIIDU TURISMISTATISTIKA .................................................................... 8 2.1 RASKUSED LOODUSTURISMI KÄSITLEVATE ANDMETE KOGUMISEL .................................. 10 2.2 ANDMED EESTI LOODUSTURISMI KOHTA ......................................................................... 11 3. LOODUSTURISMI MAJANDUSLIKU MAHU ARVESTAMISE VÕIMALUSED . 12 3.1 AINULT (VÕI PEAMISELT) LOODUSTURISMIGA TEGELEVATE JURIIDILISTE ISIKUTE (PAKKUJATE) KÄIBEPÕHINE ARVESTUS .................................................................................. 12 3.2 OSALISELT LOODUSTURISMIGA TEGELEVATE JURIIDILISTE ISIKUTE (PAKKUJATE) KÄIBEPÕHINE ARVESTUS ........................................................................................................ 12 3.3 PAKKUJATE TEENUSEID
    [Show full text]