Enn Nõu biograafia Sündinud Tallinnas 2. oktoobril 1933 Tallinna linna Keskhaiglas. Isa mag. agr. Joosep Nõu (24.7.1906 Muhus - 13.4.1999 Uppsalas) oli Eesti Vabariigis enne sõda Põllumajanduslike kutsekoolide peainspektor ja oli Rootsis väitekirja kaitsnud agronoomia doktor ja Põllumajandusülikooli dotsent. Ema Alide-Marie (s. 27.4.1907 Asuküla vallas Läänemaal – 12.3.2004 Uppsalas), sündinud Neider, oli lõpetanud Kehtna Kodumajanduskooli käsitöö ja kodumajanduse õpetaja elukutsega. Õde Eeva Björkegren (s.28.7.1935) oli hambaarst enne pensionile minekut. Vend Jaak Nõu (s. 15.2.1938), on väitekirja kaitsnud tehnika teaduste doktor ja olnud Rootsi valitsusele alluva Elektriohutusvalitsuse tehniline direktor Stockholmis. Pensionil. Vend Ants Nõu (s. 7.1.1940), uppunud 10.7.1976, oli kopsuarst ja avaldanud kaks teaduslikku artiklit. Õde Enel-Pille Hägglöf (s. 23.10.1942) on võimlemisõpetaja. Vend Olev Nõu (s. 12.9.1945) on tuntud arhitekt. Nõbu, ema vennatütar, Naima Neidre on tuntud Eesti graafik. Enn Nõu on elanud Eestis Tallinnas (Kodu tänav 18-10) 2.10.1933-31.10.1933, Kuremaal 1.11.1933-31.8.1937, Pollis 1.9.1937-25.7.1938, Tallinnas- Kassisabas (Villardi tänav 23-5) 25.7.1938-27.9.1939 ja Nõmmel-Hiiul (Uus (hiljem Kärje) tänav 13-1) 27.9.1939-1944. Põgenenud Rootsi koos vanemate ja õdede-vendadega augustis 1944. Rootsis peale põgenikelaagreid (Kymmelnäs sept. 1944, Tylösand sept.-nov. 1944 (kuus nädalat isoleeritud Halmstadi nakkushaiglas ja metsabarakis difteeria pisikukandjana), Mölle nov.1944- veebr.1945, Fagerudd veebr. 1945-aprill 1945, Forsby-Vråka aprill 1945-juuli 1945) Uppsalas alates juuli 1945.a. (Kvarngärdsgatan 6 juuli 1945-1952, Årstagatan 12 B 1952-1957, Luthagsesplanaden 36 A 1957-1959, Gröna gatan 25 C 1959-1969 ja Sunnerstas Askvägen 18 A, alates 1969). Elab ka pooleldi Tallinnas (Raua 8-6) alates 2000.a. Õppinud Tallinna Linna 28. algkoolis (Hiiu algkoolis) 1941-1944, Rootsis põgenikelaagrite koolides Mölles, Fageruddis ja Vråkas 1944-1945, Uppsala linna algkoolis (Vaksala koolis) 1945-1946, gümnaasiumis Uppsala Högre Allmänna Läroverketis 1946-1953, mille reaalharu lõpetas abituriendina. Uppsala ülikoolis õppinud arstiteaduskonnas 1953-1961: med.kand. eksam 1955, med.lic. eksam 1961. Kopsuhaiguste spetsialist 1968 ja sisehaiguste spetsialist 1969. Med.dr. 1978 pärast väitekirja ”Quality of Survival in Bronchial Carcinoma ” kaitsmist. Kopsuhaiguste eriala dotsent 1979. Uppsala ülikooli Akadeemilise haigla kopsukliiniku alamarst 1961-1966, sama haigla sisehaiguste kliiniku alamarst 1966-1969, sama haigla kopsukliiniku abiülemarst 1969-1983 ja kopsukliiniku ülemarst 1983-1998. Oli 1983-1993 Kopsumeditsiinilise instituudi prefekti asetäitja. Teaduslik töö hõlmab peamiselt kopsuvähi uurimist. 154-a numbrilisest tööde nimestikust on 77 originaaltööde artiklid. Oli Rootsi Arstide Seltsi liige 1961-2003. On Rootsi Arstide Liidu liige alates 1961 ja Ülemarstide Ühingu liige alates 1976. On Kopsuarstide Ühingu liige alates 1968. Oli 1983-1994 Akadeemilise haigla kopsukliiniku peaarsti asetäitja. Kuulunud Akadeemilise haigla Ülemarstide Ühingu juhatusse suppleandina 1981-1985 ja 1981-1982 Upplands Allmänna 1 Läkarföreningu juhatusse suppleandina. 1977-1983 olnud kohalik ametiühingu SACO-esindaja Akadeemilise haigla kopsukliinikus. Osa võtnud välismaistest arstiteadlikest kongressidest. Eesti Arstide Selts Rootsis liige 1969-1997. Eesti Arstide Selts Rootsis abiesimees 1969-1970. Eesti Teaduslik Selts Rootsis liige 1987-1997. Akadeemilise haigla ja Uppsala Lääni Maakondliku Nõukogu 25.a. teenetemärk 1987. Uppsala Lääni Tuberkuloosivastase Ühingu juhatuse liige suppleandina 1984-1996. 1986-1996 Rootsi kopsuvähi planeerimisgrupi liige. Oli Uppsala ülikooli Akadeemilise haigla kopsukliiniku daatasüsteemide eest vastutav 1988-1996. Alates 1. oktoobrist 1998 pensionil. Avaldanud järgmised suuremad teaduslikud tööd: Comparative measurements of quality of survival of lung cancer patients after diagnosis (kaasaut. E. Carlens ja G. Dahlström), Scand. J. respir. Dis. 1970; 51: 268-275; Quality of Survival in Bronchial Carcinoma, Acta Universitatis Upsaliensis, Abstracts of Uppsala Dissertations from the Faculty of Medicine 290, ISBN 91- 554-0718-8, ISSN 0345-004X, 1978 (väitekiri); Quality of survival in patients with surgically treated bronchial carcinoma (kaasaut. T. Åberg), Thorax 1980; 35: 255-263; Elevated serum immunoglobulin IgE in bronchial carcinoma: its relation to the histology and prognosis of the cancer (kaasaut. R. Hällgren jt.), J. Allergy Clin Immunol. 1981; 67:398-406; The natural five-year course in bronchial carcinoma. Epidemiologic results., Cancer 1984; 53: 2211-2216; Sarcoidosis: Epidemiology and prognosis. A 15-year European study.(kaasaut. G. Hillerdal jt.) Am. Rev. Respir. Dis. 1984; 130: 29-32.; Neurone specific enolase: a useful diagnostic serum marker for small cell carcinoma of the lung (kaasaut. T. Esscher jt.), Thorax 1985; 40: 85-90; A randomized study of radiation treatment in small cell bronchial carcinoma treated with two types of four-drug chemotherapy regimens (kaasaut. O. Brodin ja J. Bergh), Cancer 1988; 62: 1079-1090. Neuron-specific enolase as a follow-up marker in small cell bronchial carcinoma. A prospective study in an unselected series. (kaasaut. L. Steinholtz, J. Bergh, K. Nilsson, S. Påhlman), Cancer 1990; 65: 1380-1385. Etoposide versus methotrexate in small cell bronchial carcinoma. A randomized study of two types of four-drug chemotherapy regimens. (kaasaut. Kristina Lamberg, Ola Brodin), Acta Oncologica 31: 853-860, 1992. Improved care of patients with small cell lung cancer. Nutritional and quality of life aspects. (kaasaut. Bengt Glimelius, Gunnar Birgegård, Katarina Hoffman, Christina Hägnebo, Gunilla Högman, Gerd Kvale, Karin Nordin, Christina Persson, Per- Olow Sjödén), Acta Oncologica 31: 823-832, 1992. A comprehensive cancer care project to improve the overall situation of patients receiving intensive chemotherapy. (kaasaut. Bengt Glimelius, Gunnar Birgegård, Katarina Hoffman, Christina Hägnebo, Gerd Kvale, Karin Nordin, Christina Persson, Per-Olow Sjödén), Journal of Psychosocial Oncology 1993; 11: 17-40. Chemotherapy in non-small cell lung cancer: a meta-analysis using updated data on individual patients from 52 randomised clinical trials. (Non-small Cell Lung Cancer Collaborative Group: W Alberti, G Anderson, A Bartolucci, D Bell, J Blanco Villalba, O Brodin, C Cardiello, F Cartei, R Cellerino, C Chastang, Y Cormier, J D 2 Cox, L Crino, J Crowley, B Dautzenberg, A Depierre, A Dietemann, R O Dillman, O Doi, R Feld, R Figlin, P A Ganz, M R Green, A Gregor, P A Helle, J E Herndon, S Hitomi, H Høst, N Imaizumi, J R Jett, D Johnson, S Kaasa, H Kimura, J Klastersky, H Kondo, H Kreisman, M G Kris, K Kunishima, O Kuwahara, T E Lad, A H Laing, F Macbeth, A Masaoka, K Mattson, E Minatel, J G Mira, T Mori, C F Mountain, N Niederle, A Niiranen, E Nõu, W Page, J Pater, S Piantadosi, K M W Pisters, S Pyrhönen, E Quiox, E Rapp, N P Rowell, T Sahmoud, K Sawamura, D C C Schallier, C Scott, J Simpson, M Stagg, T Teramatsu, M G Trovo,R Tsuchiya, D Tummarello, P Van Houtte, N Van Zandwijk, R G Vincent, H Wada, J E White, C J Williams, R L Woods, Y Yamaguchi.) BMJ 311: 899-909, 1995. Full Chemotherapy in Elderly Patients with Small Cell Bronchial Carcinoma. Acta Oncologica 35: 399-406, 1996. Comparison of Induction Chemotherapy Before Radiotherapy with Radiotherapy Only in Patients with Locally Advanced Squamous Cell Carcinoma of the Lung. (kaasaut. O. Brodin, C. Mercke, C. J. Lindén, R. Lundström, Å. Arwidi, J. Brink and U. Ringborg for the Swedish Lung Cancer Study Group). European Journal of Cancer 32A: 1893-1900, 1996. Näitus ”Enn Nõu arstiteadlasena” Teaduste Akadeemia Raamatukogus 1996. Samaaegselt eesti kirjanik. Välismaise Eesti Kirjanike Liidu liige 1971- 2000. Välismaise Eesti Kirjanike Liidu esimees 1999-2000. Sveriges Invandrarförfattarförbundi liige 1976-1997. Eesti PEN klubi liige alates 1978 kuni selle hajumiseni 1994 ja uuesti alates 2010. Juhatuse liige abiesimehena alates 1992 kuni 1994. Sveriges Författarförbundi liige 1988-1998. Eesti Kirjanike Kooperatiivi aktsiaseltsi liige 1973-1996.a. Statens Kulturrådi lektöör 1978-1980 (eesti kirjandus). Eesti Kultuuri Koondise kirjandustoimkonna liige 1966.a. Balti Instituudi liige 1976-1996. Kultuuriajakirja ”Mana” kolleegiumi liige 1965-1999. Esinenud loengutega Metsaülikoolis Kanadas 1978 ja Metroos Rootsis 1980, 1981 ja 1983. Juhatanud laudkonnavestlusi Metroos Rootsis 1980, 1981, 1983 ja 1986. Esinenud loenguga eesti pagulaskirjandusest 1944-1985 Uppsala ülikooli Multietnilise uurimis-tsentrumi seminaripäevadel Uppsalas 1985. Eesti Keele ja Kirjanduse Instituudi liige 1975-1993. Reisid: Itaaliasse 1958 ja 1995, Eestisse 1967, 1988, kolm korda 1989, kolm korda 1990, kaks korda 1991, üks kord 1992, kaks korda 1993 ja kolm korda 1994, kaks korda 1995, kaks korda 1997, neli korda 1998, viis korda 1999, kuus korda 2000, kuus korda 2001 ja 5 korda 2002 (alates aastast 2000 pooleldi Eestis, Tallinnas, kolm kuud aastas elav), Šveitsi 1971, 1988 (Interlaken) ja 1988 (Lugano), Soome 1967, 1972, 1982, 1983, 1987, 1989, 1991, 1992, 1994 ja 1996, Norrasse 1973 ja 1997, Taani 1965, 1975 ja 1980, Inglismaale 1974 ja 1992 (Šotimaale), Kanadasse ja USA- sse 1978, Saksamaale 1982, Belgiasse 1982 ja Austriasse 1984. Tartu Kunstiühing “Pallas” korrespondentliige alates 1989. Eesti Kirjanike Liidu liige alates 1992. Eesti Kirjanduse Seltsi liige alates 2000. Auliige alates 2006. a. Karl Ristikivi autoriõigusi ja pärandust haldava Sihtasutuse