ENN Nõu Bibl.Pdf

Total Page:16

File Type:pdf, Size:1020Kb

ENN Nõu Bibl.Pdf Enn Nõu biograafia Sündinud Tallinnas 2. oktoobril 1933 Tallinna linna Keskhaiglas. Isa mag. agr. Joosep Nõu (24.7.1906 Muhus - 13.4.1999 Uppsalas) oli Eesti Vabariigis enne sõda Põllumajanduslike kutsekoolide peainspektor ja oli Rootsis väitekirja kaitsnud agronoomia doktor ja Põllumajandusülikooli dotsent. Ema Alide-Marie (s. 27.4.1907 Asuküla vallas Läänemaal – 12.3.2004 Uppsalas), sündinud Neider, oli lõpetanud Kehtna Kodumajanduskooli käsitöö ja kodumajanduse õpetaja elukutsega. Õde Eeva Björkegren (s.28.7.1935) oli hambaarst enne pensionile minekut. Vend Jaak Nõu (s. 15.2.1938), on väitekirja kaitsnud tehnika teaduste doktor ja olnud Rootsi valitsusele alluva Elektriohutusvalitsuse tehniline direktor Stockholmis. Pensionil. Vend Ants Nõu (s. 7.1.1940), uppunud 10.7.1976, oli kopsuarst ja avaldanud kaks teaduslikku artiklit. Õde Enel-Pille Hägglöf (s. 23.10.1942) on võimlemisõpetaja. Vend Olev Nõu (s. 12.9.1945) on tuntud arhitekt. Nõbu, ema vennatütar, Naima Neidre on tuntud Eesti graafik. Enn Nõu on elanud Eestis Tallinnas (Kodu tänav 18-10) 2.10.1933-31.10.1933, Kuremaal 1.11.1933-31.8.1937, Pollis 1.9.1937-25.7.1938, Tallinnas- Kassisabas (Villardi tänav 23-5) 25.7.1938-27.9.1939 ja Nõmmel-Hiiul (Uus (hiljem Kärje) tänav 13-1) 27.9.1939-1944. Põgenenud Rootsi koos vanemate ja õdede-vendadega augustis 1944. Rootsis peale põgenikelaagreid (Kymmelnäs sept. 1944, Tylösand sept.-nov. 1944 (kuus nädalat isoleeritud Halmstadi nakkushaiglas ja metsabarakis difteeria pisikukandjana), Mölle nov.1944- veebr.1945, Fagerudd veebr. 1945-aprill 1945, Forsby-Vråka aprill 1945-juuli 1945) Uppsalas alates juuli 1945.a. (Kvarngärdsgatan 6 juuli 1945-1952, Årstagatan 12 B 1952-1957, Luthagsesplanaden 36 A 1957-1959, Gröna gatan 25 C 1959-1969 ja Sunnerstas Askvägen 18 A, alates 1969). Elab ka pooleldi Tallinnas (Raua 8-6) alates 2000.a. Õppinud Tallinna Linna 28. algkoolis (Hiiu algkoolis) 1941-1944, Rootsis põgenikelaagrite koolides Mölles, Fageruddis ja Vråkas 1944-1945, Uppsala linna algkoolis (Vaksala koolis) 1945-1946, gümnaasiumis Uppsala Högre Allmänna Läroverketis 1946-1953, mille reaalharu lõpetas abituriendina. Uppsala ülikoolis õppinud arstiteaduskonnas 1953-1961: med.kand. eksam 1955, med.lic. eksam 1961. Kopsuhaiguste spetsialist 1968 ja sisehaiguste spetsialist 1969. Med.dr. 1978 pärast väitekirja ”Quality of Survival in Bronchial Carcinoma ” kaitsmist. Kopsuhaiguste eriala dotsent 1979. Uppsala ülikooli Akadeemilise haigla kopsukliiniku alamarst 1961-1966, sama haigla sisehaiguste kliiniku alamarst 1966-1969, sama haigla kopsukliiniku abiülemarst 1969-1983 ja kopsukliiniku ülemarst 1983-1998. Oli 1983-1993 Kopsumeditsiinilise instituudi prefekti asetäitja. Teaduslik töö hõlmab peamiselt kopsuvähi uurimist. 154-a numbrilisest tööde nimestikust on 77 originaaltööde artiklid. Oli Rootsi Arstide Seltsi liige 1961-2003. On Rootsi Arstide Liidu liige alates 1961 ja Ülemarstide Ühingu liige alates 1976. On Kopsuarstide Ühingu liige alates 1968. Oli 1983-1994 Akadeemilise haigla kopsukliiniku peaarsti asetäitja. Kuulunud Akadeemilise haigla Ülemarstide Ühingu juhatusse suppleandina 1981-1985 ja 1981-1982 Upplands Allmänna 1 Läkarföreningu juhatusse suppleandina. 1977-1983 olnud kohalik ametiühingu SACO-esindaja Akadeemilise haigla kopsukliinikus. Osa võtnud välismaistest arstiteadlikest kongressidest. Eesti Arstide Selts Rootsis liige 1969-1997. Eesti Arstide Selts Rootsis abiesimees 1969-1970. Eesti Teaduslik Selts Rootsis liige 1987-1997. Akadeemilise haigla ja Uppsala Lääni Maakondliku Nõukogu 25.a. teenetemärk 1987. Uppsala Lääni Tuberkuloosivastase Ühingu juhatuse liige suppleandina 1984-1996. 1986-1996 Rootsi kopsuvähi planeerimisgrupi liige. Oli Uppsala ülikooli Akadeemilise haigla kopsukliiniku daatasüsteemide eest vastutav 1988-1996. Alates 1. oktoobrist 1998 pensionil. Avaldanud järgmised suuremad teaduslikud tööd: Comparative measurements of quality of survival of lung cancer patients after diagnosis (kaasaut. E. Carlens ja G. Dahlström), Scand. J. respir. Dis. 1970; 51: 268-275; Quality of Survival in Bronchial Carcinoma, Acta Universitatis Upsaliensis, Abstracts of Uppsala Dissertations from the Faculty of Medicine 290, ISBN 91- 554-0718-8, ISSN 0345-004X, 1978 (väitekiri); Quality of survival in patients with surgically treated bronchial carcinoma (kaasaut. T. Åberg), Thorax 1980; 35: 255-263; Elevated serum immunoglobulin IgE in bronchial carcinoma: its relation to the histology and prognosis of the cancer (kaasaut. R. Hällgren jt.), J. Allergy Clin Immunol. 1981; 67:398-406; The natural five-year course in bronchial carcinoma. Epidemiologic results., Cancer 1984; 53: 2211-2216; Sarcoidosis: Epidemiology and prognosis. A 15-year European study.(kaasaut. G. Hillerdal jt.) Am. Rev. Respir. Dis. 1984; 130: 29-32.; Neurone specific enolase: a useful diagnostic serum marker for small cell carcinoma of the lung (kaasaut. T. Esscher jt.), Thorax 1985; 40: 85-90; A randomized study of radiation treatment in small cell bronchial carcinoma treated with two types of four-drug chemotherapy regimens (kaasaut. O. Brodin ja J. Bergh), Cancer 1988; 62: 1079-1090. Neuron-specific enolase as a follow-up marker in small cell bronchial carcinoma. A prospective study in an unselected series. (kaasaut. L. Steinholtz, J. Bergh, K. Nilsson, S. Påhlman), Cancer 1990; 65: 1380-1385. Etoposide versus methotrexate in small cell bronchial carcinoma. A randomized study of two types of four-drug chemotherapy regimens. (kaasaut. Kristina Lamberg, Ola Brodin), Acta Oncologica 31: 853-860, 1992. Improved care of patients with small cell lung cancer. Nutritional and quality of life aspects. (kaasaut. Bengt Glimelius, Gunnar Birgegård, Katarina Hoffman, Christina Hägnebo, Gunilla Högman, Gerd Kvale, Karin Nordin, Christina Persson, Per- Olow Sjödén), Acta Oncologica 31: 823-832, 1992. A comprehensive cancer care project to improve the overall situation of patients receiving intensive chemotherapy. (kaasaut. Bengt Glimelius, Gunnar Birgegård, Katarina Hoffman, Christina Hägnebo, Gerd Kvale, Karin Nordin, Christina Persson, Per-Olow Sjödén), Journal of Psychosocial Oncology 1993; 11: 17-40. Chemotherapy in non-small cell lung cancer: a meta-analysis using updated data on individual patients from 52 randomised clinical trials. (Non-small Cell Lung Cancer Collaborative Group: W Alberti, G Anderson, A Bartolucci, D Bell, J Blanco Villalba, O Brodin, C Cardiello, F Cartei, R Cellerino, C Chastang, Y Cormier, J D 2 Cox, L Crino, J Crowley, B Dautzenberg, A Depierre, A Dietemann, R O Dillman, O Doi, R Feld, R Figlin, P A Ganz, M R Green, A Gregor, P A Helle, J E Herndon, S Hitomi, H Høst, N Imaizumi, J R Jett, D Johnson, S Kaasa, H Kimura, J Klastersky, H Kondo, H Kreisman, M G Kris, K Kunishima, O Kuwahara, T E Lad, A H Laing, F Macbeth, A Masaoka, K Mattson, E Minatel, J G Mira, T Mori, C F Mountain, N Niederle, A Niiranen, E Nõu, W Page, J Pater, S Piantadosi, K M W Pisters, S Pyrhönen, E Quiox, E Rapp, N P Rowell, T Sahmoud, K Sawamura, D C C Schallier, C Scott, J Simpson, M Stagg, T Teramatsu, M G Trovo,R Tsuchiya, D Tummarello, P Van Houtte, N Van Zandwijk, R G Vincent, H Wada, J E White, C J Williams, R L Woods, Y Yamaguchi.) BMJ 311: 899-909, 1995. Full Chemotherapy in Elderly Patients with Small Cell Bronchial Carcinoma. Acta Oncologica 35: 399-406, 1996. Comparison of Induction Chemotherapy Before Radiotherapy with Radiotherapy Only in Patients with Locally Advanced Squamous Cell Carcinoma of the Lung. (kaasaut. O. Brodin, C. Mercke, C. J. Lindén, R. Lundström, Å. Arwidi, J. Brink and U. Ringborg for the Swedish Lung Cancer Study Group). European Journal of Cancer 32A: 1893-1900, 1996. Näitus ”Enn Nõu arstiteadlasena” Teaduste Akadeemia Raamatukogus 1996. Samaaegselt eesti kirjanik. Välismaise Eesti Kirjanike Liidu liige 1971- 2000. Välismaise Eesti Kirjanike Liidu esimees 1999-2000. Sveriges Invandrarförfattarförbundi liige 1976-1997. Eesti PEN klubi liige alates 1978 kuni selle hajumiseni 1994 ja uuesti alates 2010. Juhatuse liige abiesimehena alates 1992 kuni 1994. Sveriges Författarförbundi liige 1988-1998. Eesti Kirjanike Kooperatiivi aktsiaseltsi liige 1973-1996.a. Statens Kulturrådi lektöör 1978-1980 (eesti kirjandus). Eesti Kultuuri Koondise kirjandustoimkonna liige 1966.a. Balti Instituudi liige 1976-1996. Kultuuriajakirja ”Mana” kolleegiumi liige 1965-1999. Esinenud loengutega Metsaülikoolis Kanadas 1978 ja Metroos Rootsis 1980, 1981 ja 1983. Juhatanud laudkonnavestlusi Metroos Rootsis 1980, 1981, 1983 ja 1986. Esinenud loenguga eesti pagulaskirjandusest 1944-1985 Uppsala ülikooli Multietnilise uurimis-tsentrumi seminaripäevadel Uppsalas 1985. Eesti Keele ja Kirjanduse Instituudi liige 1975-1993. Reisid: Itaaliasse 1958 ja 1995, Eestisse 1967, 1988, kolm korda 1989, kolm korda 1990, kaks korda 1991, üks kord 1992, kaks korda 1993 ja kolm korda 1994, kaks korda 1995, kaks korda 1997, neli korda 1998, viis korda 1999, kuus korda 2000, kuus korda 2001 ja 5 korda 2002 (alates aastast 2000 pooleldi Eestis, Tallinnas, kolm kuud aastas elav), Šveitsi 1971, 1988 (Interlaken) ja 1988 (Lugano), Soome 1967, 1972, 1982, 1983, 1987, 1989, 1991, 1992, 1994 ja 1996, Norrasse 1973 ja 1997, Taani 1965, 1975 ja 1980, Inglismaale 1974 ja 1992 (Šotimaale), Kanadasse ja USA- sse 1978, Saksamaale 1982, Belgiasse 1982 ja Austriasse 1984. Tartu Kunstiühing “Pallas” korrespondentliige alates 1989. Eesti Kirjanike Liidu liige alates 1992. Eesti Kirjanduse Seltsi liige alates 2000. Auliige alates 2006. a. Karl Ristikivi autoriõigusi ja pärandust haldava Sihtasutuse
Recommended publications
  • Antsla Rõuge Võru Karula Kanepi Veriora Orava Lasva
    OTEPÄÄ v r ä j a h ü L Piigandi Veriora P L jv i g õ j a VERIORA d KANEPI Kä aart on valmistatud Maa-ametis. Kaardil kujutatud informat- Msiooni eest vastutab Maa-amet. Andmeallikad: Eesti Topograa- Kanepi L filine Andmekogu; haldusüksuste piirid, asulate lahkme- j jooned ja nimed (seisuga 01.02.2017.a) - Maaregister. Värska e l k L o K L LAHEDA Sill aotsa Päka j Rebas- mäe Kahkva Peraküla Pääväkese Pikasilla Pille Riihora Soe Kamnitsa Lauga Tsolgo Rõssa VÄRSKA Raiste Oleski Paidra Kärgula URVASTE gi jõ Orava Haamaste ra Kannu O Parksepa Lapi j Sulbi Pindi Kõivsaare sula Kärna- Kõrges- Kõvera Vi Mustja mäe saare L Rummi Leiso Lilli- Tagaküla Vivva Anne Listaku ORAVA Loosu Mõrgi Madala Jantra Korgõ- Pulli LASVA Lakovitsa Heeska Kahro Mäekülä Navi Väimela mõisa Uhtjärv Pika- Kakusuu Kliima L Rauskapalu Osula kannu Rusima Hanikase Ant Hutita Kühmamäe Madi sla Horma Väiso Lasva Suuremetsa Kõliküla j Hargi Kääpa Mäes- Marga Luuska Linnamäe Alakülä L saare Ala- Pässä Majala põdra Varese Puu- Oro Liinamäe sepa Otsa Vagula Lõõdla jv Järvere Voki- Tuderna L Tamme Lepassaare Soena Piusa Sõmerpalu Tammsaare Vana-Antsla Haava Husari Praakmani jv L Võru- L gula Tamme Liiva Va Roosi- mõisa Helle- Haidaku Pritsi Sõmerpalu saare Tamula jv kunnu Lehe- Nõnova Kaku Tiri Tabina VÕRU metsa j Keema a Kobela Mustas- n Lindora Noodask - saare Umbsaare s Sooküla L Võlsi küla I SÕMERPALU Hänike Sutte Mäe- Kurenurme VÕRU Kose Palo- Tüütsmäe Meego- metsa Kõoküla Antsla Udsali mäe Veri- Saaremaa RÕUGE R Juba Loosi MEREMÄE õ järve Andsu- Puutli VASTSELIINA u Käätso
    [Show full text]
  • Metsast Leitud Kirik/Mõtsast Löütü Kerik. Urvastõ Kohapärimus
    Metsast leitud kirik Mõtsast löütü kerik Urvastõ kohapärimus EESTI RAHVALUULE ARHIIVI TOIMETUSED COMMENTATIONES ARCHIVI TRADITIONUM POPULARIUM ESTONIAE 28 Metsast leitud kirik Mõtsast löütü kerik Urvastõ kohapärimus Koostanud Valdo Valper EESTI KIRJANDUSMUUSEUMI TEADUSKIRJASTUS TARTU 2010 Toimetaja: Mall Hiiemäe Kujundus, joonistused: Eve Valper Korrektuur: Mari Sarv Kaardid: Tõnu Laos Trükk: Trükikoda Greif Esikaanel kasutatud foto: Urvastõ Kerikumägi. ERM Fk 139:7, B. Kangro 1913 Sarja peatoimetaja: Risto Järv. Toimetuskolleegium: Irma-Riitta Järvinen (Soome Kirjanduse Selts), Eda Kalmre (Eesti Kirjandusmuuseum), Aado Lintrop (Eesti Kirjandusmuuseum), Raimo Raag (Uppsala Ülikool), Jonathan Roper (Tartu Ülikool), Pille Runnel (Eesti Rahva Muuseum), Taive Särg (Eesti Kirjandusmuuseum), Ergo-Hart Västrik (Tartu Ülikool) Sarja kodulehekülg: http://www.folklore.ee/kirjastus/?sari=7 Indekseeritud: Internationale Volkskundliche Bibliographie / International Folklore Bibliography Raamatu valmimisele aitasid kaasa: Eesti Kultuurkapitali rahvakultuuri sihtkapital Eesti Kultuurkapitali Võrumaa ekspertgrupp Haridus- ja teadusministeerium (programm Eesti keel ja kultuurimälu 2009–2013) Kultuuriministeerium (Vana Võrumaa kultuuriprogramm 2010–2013) Autoriõigus: Valdo Valper, 2010, tekst Eve Valper, 2010, kujundus Kontakt: Valdo Valper Eesti Rahvaluule Arhiiv Eesti Kirjandusmuuseum Vanemuise 42 Tartu 51003, Eesti Tel.: +372-7377 738 e-post: [email protected] ISBN 978-9949-446-80-3 ISSN 1406-636X Sisukord Hea lugeja! 6 Kohapärimusest 8 Rahvaluule
    [Show full text]
  • Tallinna Tehnikaülikooli Lõpetajad
    LÕPETAJAD JAANUAR 2011 Õnnitlen tublisid ülikoolilõpetajaid! Uus aasta 2011 tähendab Teile uut taset elus, olete nüüd kõrgharitud spetsialis tid, ühed Eesti hinnatuimad inimesed. Ühtaegu usun, et paljud Teist ei ar va, nagu oleks sellega saavutatud mingi lõplik tase, mingi selline kompetents, mis õigustab ennast ise. Loodan, et suudate kainemalt ja küpsemalt hinnata eelseis vat, et mõistate – tänases tihedas konkurentsis püsimiseks peab ennast harima kogu elu. Ülikooliharidus on vaid teejuht tõeliste teadmiste ja oskuste juurde, tõhus tõrvik ka elutee pimedaimates kohtades toimetulekuks. Jah, Tehnikaülikooli lõpetajad on Eestis endiselt kõrgelt hinnatud, kuid see on selline üldine teadmine, mida igaühel Teist tuleb oma elu ja tööga pidevalt tõestada. Meie riigis on lõpuks hakatud väärtustama tehnika- ja tehnoloogia-alast haridust, insenerikutset. Mitte hingede inseneridena, nagu kunagi irooniliselt rää giti kirjanikest. Tänaste inseneride õlul on Eesti kui iseseisva ja toimetuleva riigi saatus. Eriti vajame täna innovaatilist mõtlemist ja oskust ennast globaalselt tõestada. Et Eesti 500 edu- kaima ettevõtte juhtidest pea pooled on saanud hari duse TTÜ seinte vahel, ei anna põhjust loorbereile puhkama jäämiseks. Nii ettevõtluses, aga nüüd üha enam ka riigi ja omavalitsuse halduses, võiksid meie lõpetajad moodustada valdava osa. Alati tuleb seada ju kõrgemaid eesmärke, kui on seni suudetud saavutada! Eesti tänane areng sisendab meile usku paremasse tulevikku, sest majandus on haka nud toibuma ning Eesti siirdumine 2011. aastast eurotsooni kinnitab, et oleme Euroopas tõsiseltvõetav riik. Ent väga palju on teha veel meie ühiskonna arendamisel õigete väärtushinnangute omaksvõtmise ja kinnistamise suunas. Näiteks debatt kõrg hariduse tasuliseks muutmise ümber eeldab sügavuti minevat analüüsi ning kõigi sotsiaalsete komponentide arvestamist. Ent parima hariduse nimel ei tohiks kunagi rahast kahju olla, ei riigil ega ühelgi tõsiselt oma tulevikule mõtleval noorel inimeselgi.
    [Show full text]
  • Abiks Loodusevaatlejale 100 Saksa-Eesti Kohanimed
    EESTI TEADUSTE AKADEEMIA EESTI LOODUSEUURIJATE SELTS Saksa-Eesti Kohanimed Abiks loodusevaatlejale nr 100 Tartu 2016 Eesti Looduseuurijate Seltsi väljaanne Küljendus: Raino Suurna Toimetaja: Rein Laiverik Kaanepilt on 1905. a hävinud Järvakandi mõisahoonest (Valdo Prausti erakogu), Linda Kongo foto (Rein Laiveriku erakogu). ISSN 1406-278X ISBN 978-9949-9613-6-8 © Eesti Looduseuurijate Selts Linda Kongo 3 Sisukord 1. Autori eessõna .............................................................................................................................................................................. 5 2. Sada tarka juhendit looduse vaatlemiseks ................................................................................................................................... 6 3. Lühenditest ................................................................................................................................................................................... 9 4. Kohanimed ................................................................................................................................................................................. 10 5. Allikmaterjalid .......................................................................................................................................................................... 301 4 Eessõna Käesolevas väljaandes on tabeli kujul esitatud saksakeelse tähestiku alusel koos eestikeelse vastega kohanimed, mis olid kasutusel 18. ja 19. sajandil – linnad, külad, asulad
    [Show full text]
  • Innovation South Estonia
    Sustainable Tartu Visitors Centre Raekoja plats 1A (Town Hall Square), Tar tu Solutions +372 744 2111 [email protected] www.visittartu.com www.visitsouthestonia.com Jõgevamaa Tourist Information Centre and Innovation Suur St. 3, Jõgeva +372 776 8520 [email protected] www.visitjogeva.com In natural building, the energy sphere, creative Võrumaa Tourist Information Centre industry – everywhere where creative ideas, Jüri St. 12, Võru technological knowledge, professional know-how and +372 782 1881 modern technology can be joined, one can feel the [email protected] taste of innovation. www.visitvoru.ee An innovative chicken coop. Põlvamaa Tourist Information Centre The ve chicken living here At least this is how it is in South Estonia where there Kooli St. 1, Räpina, Räpina rural probably don't know that the The joy of self-activity of people who took part in trainings and communal workdays can be seen Chips are ying. A bagpipe maker from the younger generation, On the forefront of product development. Mistress of the Nopri dairy, municipality, Põlva County solar panels (2.8 kW) placed are many clever entrepreneurs who have managed in the summer kitchen in Tuderna, which was made using different clay techniques under Andrus Taul, working very hard at Torupillitalu. July 2014, Valga County. Vilve Niilo, trying out a new product, goat cheese. July 2014, Võru County. +372 799 5001 on their roof provide the watchful eye of natural builder Jaanus Viese. July 2014, Põlva County. [email protected] electricity for their master's to join the old and new to contribute into offering www.visitpolva.ee 50 m² clay house all year more sustainable products and services as well as Wood and Handicraft LÄÄNE- VIRU IDA- VIRU www.visitsetomaa.ee round.
    [Show full text]
  • Kasutatud Allikad
    809 KASUTATUD ALLIKAD Aabrams 2013 = Aabrams, Vahur. Vinne õigõusu ristinimeq ja näide seto vastõq. — Raasakõisi Setomaalt. Hurda Jakobi silmi läbi aastagil 1903 ja 1886. Hagu, P. & Aabrams, V. (koost.) Seto Kirävara 6. Seto Instituut, Eesti Kir- jandusmuuseum. [Värska–Tartu] 2013, lk 231–256. Aben 1966 = Aben, Karl. Läti-eesti sõnaraamat. Valgus, Tallinn 1966. Academic = Словари и энциклопедии на Академике. Академик 2000–2015. http://dic.academic.ru/. Ageeva 1989 = Агеева, Р. А. Гидронимия Русского Северо-Запада как источник культурно-исторической информации. Наука, Москва 1989. Ageeva 2004 = Агеева, Р. А. Гидронимия Русского Северо-Запада как источник культурно-исторической информации. Издание второе, исправленное. Едиториал УРСС, Москва 2004. Ahven 1966 = Ahven, Heino. Härgla või Härküla? — Ühistöö 04.08.1966. Aikio 2000 = Aikio, Ante. Suomen kauka. — Virittäjä 2000, lk 612–613. Aitsam 2006 = Aitsam, Mihkel. Vigala kihelkonna ajalugu. [Väljaandja Vigala Vallavalitsus ja Volikogu.] s. l. 2006. Alasti maailm 2002 = Alasti maailm: Kolga lahe saared. Toimetajad Tiina Peil, Urve Ratas, Eva Nilson. Tallinna Raamatutrükikoda 2002. Alekseeva 2007 = Алексеева, О. А. Рыболовецкий промысел в Псковском крае в XVIII в. — Вестник Псковского государственного педагогического университета. Серия: Социально-гуманитарные и психолого-педаго- гические науки, № 1. Псков 2007, 42–53. http://histfishing.ru/component/content/article/1-fishfauna/315- alekseeva-oa-ryboloveczkij-promysel-v-pskovskom-krae-v-xviii-v (Vaadatud 02.11.2015) Almquist 1917–1922 = Den civila lokalförvaltningen i Sverige 1523–1630. Med särskild hänsyn till den kamerala indelningen av Joh. Ax. Almquist. Tredje delen. Tabeller och bilagor. Stockholm 1917–1922. Aluve 1993 = Aluve, Kalvi. Eesti keskaegsed linnused. Valgus, Tallinn 1993. Alvre 1963 = Alvre, Paul. Kuidas on tekkinud vere-lõpulised kohanimed.
    [Show full text]
  • Võru Valga Otepää Antsla Suur Munamägi
    Saksaküla Päidre Aidu Vanausse Rannu Kulli Pööritsa Lalli Rebase Kosova Mõtsküla Vanamõisa Sammaste Sultsi Luke t Kambja Logina Raassilla Kurelaane Otepää n Sirvaku Võru Uue-Kariste Tarvastu Vehendi Utukolga ELVA Lootvina Ahja Mulgi m Suure-Kambja Rasina KOLMAS PÄEV – ESMASPÄEV 21.06 (päeva läbisõit 184 km) Kivilõppe Konguta Kõrkküla Kadaja Kassi Uuta u Mustla t Mõõnaste Kipastu Sulu r Kaatsi Loko Käärdi Pangodia i tee Mustakurmu Kärsa Ervu Illi T nep S Viisli 09.30-10.15 kogunemine Waide Motelli juures. Kuressaare Ka Talvikese e Niguli Soe Etsaste m Terepi Ereste Kalvre Tinnikuru Tammiste in Suuga Kavandu Raanitsa a Kamali10.15-11.00 Elva – Rõngu – Otepää, 31 km. Järveküla Valguta Uderna Kodijärve ri Akste Õisu Teedla e Vissi Vooreküla N Mooste Kaarli Ämmuste Unametsa e Laho Kalme t Kammeri Muri Rannaküla Sassi Riiviku Vastse-Kuustela 11.00-12.00Maru NÄITUS Otepääl TehvandiÜ lemSpordikeskuseõisa parklas. Lapetukme Kääni e u Säässaare Vabamatsi Hõbemäe Tilga v Prangli id Tuhalaane Pahuvere r Leevijõe Valgemetsao Jaanimõisa Vana-Kariste Kirepi Laguja jä Ivaste .K 12.00-13.00 Otepää – Kanepi – Võru,Toosi 43 km. Lossimäe a L h Lutike Maaritsa Kiidjärve Nooritsmetsa Halliste Muksi ü Karilatsi Raja Suislepa u Sarja Pärsi Anikatsi Hellenurme P rt Valgesoo 13.00-14.00 NÄITUSPäigiste Võrus, Seminari tn, kogunemine linna piiril. Roosilla Rõngu F a Kaaru Pornuse Kärstna Koruste Karilatsi TKoorvere Oti Maltsa Nõuni Krüüdneri Hirmuküla Urmi Eoste 14.00-14.30 VõruVeskim – Haanja,äe 17 km. Päidla Adiste Kannuküla Vooru Palupera Räbi Veski Häätaru Taevaskoja ABJA-PALUOJA Polli Reti Karu Puugi Pikareinu 14.30-17.00Kamara NÄITUS Haanjas, Suure MunamäeKarksi kõrval, lõunasöök.
    [Show full text]
  • Toimepiirkondade Määramine Raport
    Siseministeerium Toimepiirkondade määramine Raport Täitja: Statistikaamet Koostajad: Anu Tõnurist, Mihkel Servinski, Ülle Valgma Tallinn 2014 Sisukord 1. Lähteülesande kirjeldus ............................................................................................................... 5 2. Analüüsi etapid............................................................................................................................ 7 3. Andmeallikad ............................................................................................................................... 8 4. Metoodilised lähtekohad andmeanalüüsi teostamiseks .............................................................. 9 4.1 Pendelrände lähtekoht ja sihtkoht....................................................................................... 9 4.2 Pendelrände ulatus ............................................................................................................. 9 4.3 Peamine pendelrände sihtkoht ........................................................................................... 9 4.4 Toimepiirkonna sisemine tsoneering .................................................................................. 9 4.5 Linnaliste asulate käsitlemine kandina.............................................................................. 10 4.6 Toimepiirkondade liitmine ................................................................................................. 10 5. Linnalised asulad ja kandid Eestis............................................................................................
    [Show full text]
  • Võrumaa Omavalitsuste Ühine Jäätmekava 2015 - 2020
    Võrumaa omavalitsuste ühine jäätmekava 2015 - 2020 Võrumaa 2015 Sisukord Sissejuhatus ............................................................................................................................... 4 1. Võrumaa üldine iseloomustus ............................................................................................. 6 1.1. Asustus ja rahvastik ................................................................................................. 6 1.2. Omavalitsuste sotsiaalmajanduslik olukord ............................................................ 8 1.3. Looduskeskkond .................................................................................................... 11 2. Jäätmemajandust mõjutavad õigusaktid ......................................................................... 12 2.1. Riigi õigusaktid ..................................................................................................... 12 2.2. Muud seadused ...................................................................................................... 15 2.3. Vabariigi Valitsuse määrused ................................................................................ 16 2.4. Keskkonnaministri määrused ................................................................................ 17 3. Tekkivate jäätmete kogused ja koostis ............................................................................. 19 3.1. Andmed tekkivate jäätmete kohta ning jäätmevoogude areng tulevikus .............. 19 3.1.1. Olmejäätmed......................................................................................................
    [Show full text]
  • Kasutatud Allikad Ja Kirjandus
    Eesti arheoloogia, 1 Arheoloogiline uurimistöö Eestis 1865–2005 http://www.arheo.ut.ee/ArheoLugu.htm Kasutatud allikad ja kirjandus Käsikirjad Accessionsbuch. Accessions-Katalog der Münzsammlung der Gelehrten Estn. Gesellschaft. (AI) Alttoa, K. 1995a. Lõuna-Eesti arhitektuur 15. saj – 16. saj I poolel. Magistritöö. Tartu. (TÜR) Deemant, K. 1993. Proosa kivikalmistu. Magistritöö. Tartu. (TÜAÕ) Eriksdotter, G. & Reisnert, A. 1990. S:t Michael. A Cistercian Monastery in Tallinn, Estonia. Malmö. (MKA) ERM Mündikogu. ERM-i Mündikogu, I–II. (AI) ERM k/r. Eesti Rahva Muuseum. Ainelise vanavara korjamise raamat. (ERM) Frey, E. 1906. Die Münzsammlung der Gelehrten Estnischen Gesellschaft zu Dorpat. (AI) Jaanits, K. 1989 = Янитс К. Л. Кремневый инвентарь стоянок кундаской культуры. Диссертация на соискание ученой степени кандидата исторических наук. (AI) Jasman, A. 1949. ENSV TA Ajaloomuuseum. Kollektsiooninimestik müntidele. Koostanud A. Jasman jaanuaris 1949. (AM) Jonuks, T. 2003. Eesti metalliaja usundi põhijooni. Magistritöö. Tartu. (TÜAÕ) Kadakas, V. 2001. Ehitusarheoloogilistest uuringutest Tallinna endise Uue Seegi hoones aastatel 1998–1999. Summary: About Archaeological Investigations (Building Archaeology) in Tallinn’s Former “New Hospital” 1998–1999. Tartu. (TÜAÕ) Kiudsoo, M. 2000. Eesti mündiaarded 17. sajandist. Vääringud ja nende käibeareaalid. Zusammenfassung: Währungsgebiete in Estland im 17. Jahrhundert. Peaseminaritöö. Tartu. (TÜAÕ) Kustin, A. 1962a. Saaremaa ja Muhu muistised feodalismi tärkamise perioodist (11. sajandist kuni 13. sajandi alguseni). Disseratsioon ajalooteaduste kandidaadi taotlemiseks. Tallinn. (AI) Körber, E. P. 1822. Vaterländische Alterthümer und Seltenheiten aus Pastor Körbers Sammlung von ihm selbst beschrieben und abgelbildet. Numismatic von Lief- und Ehstland, Bd. IV. Wendau. Best. 169, MB 63. (EKM) Laneman, M. 2002. Kivikirstkalmete uurimislugu Eestis. Peaseminaritöö. Tartu. (TÜAÕ) Lang, V. 1987a = Ланг В.
    [Show full text]
  • Rahvastiku Ühtlusarvutatud Sündmus- Ja Loendusstatistika
    EESTI RAHVASTIKUSTATISTIKA POPULATION STATISTICS OF ESTONIA __________________________________________ RAHVASTIKU ÜHTLUSARVUTATUD SÜNDMUS- JA LOENDUSSTATISTIKA REVIEWED POPULATION VITAL AND CENSUS STATISTICS Võrumaa 1965-1990 Kalev Katus Allan Puur Asta Põldma Urvaste Lasva Sõmerpalu VÕRU Antsla Võru Meremäe Antsla Vastseliina Rõuge Haanja Varstu Misso Mõniste Tallinn 2003 EESTI KÕRGKOOLIDEVAHELINE DEMOUURINGUTE KESKUS ESTONIAN INTERUNIVERSITY POPULATION RESEARCH CENTRE RAHVASTIKU ÜHTLUSARVUTATUD SÜNDMUS- JA LOENDUSSTATISTIKA REVIEWED POPULATION VITAL AND CENSUS STATISTICS Võrumaa 1965-1990 Kalev Katus Allan Puur Asta Põldma RU Sari C Nr 17 Tallinn 2003 © Eesti Kõrgkoolidevaheline Demouuringute Keskus Estonian Interuniversity Population Research Centre Kogumikuga on kaasas diskett Võrumaa rahvastikuarengut kajastavate joonisfailidega, © Eesti Kõrgkoolidevaheline Demouuringute Keskus. The issue is accompanied by the diskette with charts on demographic development of Võrumaa population, © Estonian Interuniversity Population Research Centre. ISBN 9985-820-76-2 EESTI KÕRGKOOLIDEVAHELINE DEMOUURINGUTE KESKUS ESTONIAN INTERUNIVERSITY POPULATION RESEARCH CENTRE Postkast 3012, Tallinn 10504, Eesti Kogumikus esitatud arvandmeid on võimalik tellida ka elektroonilisel kujul Lotus- või ASCII- formaadis. Soovijail palun pöörduda Eesti Kõrgkoolidevahelise Demouuringute Keskuse poole. Tables presented in the issue on diskettes in Lotus or ASCII format could be requested from Estonian Interuniversity Population Research Centre. II EESSÕNA Eesti rahvastiku-uuringute
    [Show full text]