DOCSLIB.ORG

Kasutatud Allikad Ja Kirjandus

Total Page：16

File Type：pdf, Size：1020Kb

Download full-text PDF Read full-text
Kasutatud Allikad Ja Kirjandus Eesti arheoloogia, 1 Arheoloogiline uurimistöö Eestis 1865–2005 http://www.arheo.ut.ee/ArheoLugu.htm Kasutatud allikad ja kirjandus Käsikirjad Accessionsbuch. Accessions-Katalog der Münzsammlung der Gelehrten Estn. Gesellschaft. (AI) Alttoa, K. 1995a. Lõuna-Eesti arhitektuur 15. saj – 16. saj I poolel. Magistritöö. Tartu. (TÜR) Deemant, K. 1993. Proosa kivikalmistu. Magistritöö. Tartu. (TÜAÕ) Eriksdotter, G. & Reisnert, A. 1990. S:t Michael. A Cistercian Monastery in Tallinn, Estonia. Malmö. (MKA) ERM Mündikogu. ERM-i Mündikogu, I–II. (AI) ERM k/r. Eesti Rahva Muuseum. Ainelise vanavara korjamise raamat. (ERM) Frey, E. 1906. Die Münzsammlung der Gelehrten Estnischen Gesellschaft zu Dorpat. (AI) Jaanits, K. 1989 = Янитс К. Л. Кремневый инвентарь стоянок кундаской культуры. Диссертация на соискание ученой степени кандидата исторических наук. (AI) Jasman, A. 1949. ENSV TA Ajaloomuuseum. Kollektsiooninimestik müntidele. Koostanud A. Jasman jaanuaris 1949. (AM) Jonuks, T. 2003. Eesti metalliaja usundi põhijooni. Magistritöö. Tartu. (TÜAÕ) Kadakas, V. 2001. Ehitusarheoloogilistest uuringutest Tallinna endise Uue Seegi hoones aastatel 1998–1999. Summary: About Archaeological Investigations (Building Archaeology) in Tallinn’s Former “New Hospital” 1998–1999. Tartu. (TÜAÕ) Kiudsoo, M. 2000. Eesti mündiaarded 17. sajandist. Vääringud ja nende käibeareaalid. Zusammenfassung: Währungsgebiete in Estland im 17. Jahrhundert. Peaseminaritöö. Tartu. (TÜAÕ) Kustin, A. 1962a. Saaremaa ja Muhu muistised feodalismi tärkamise perioodist (11. sajandist kuni 13. sajandi alguseni). Disseratsioon ajalooteaduste kandidaadi taotlemiseks. Tallinn. (AI) Körber, E. P. 1822. Vaterländische Alterthümer und Seltenheiten aus Pastor Körbers Sammlung von ihm selbst beschrieben und abgelbildet. Numismatic von Lief- und Ehstland, Bd. IV. Wendau. Best. 169, MB 63. (EKM) Laneman, M. 2002. Kivikirstkalmete uurimislugu Eestis. Peaseminaritöö. Tartu. (TÜAÕ) Lang, V. 1987a = Ланг В. Й. Археологические памятники железного века в низовьях р. Пирита (Северная Эстония). Диссертация на соискание ученой степени кандидата исторических наук. Ленинград. (AI) Lavi, A. 1993. Eesti 13.–17. saj. külaehitiste arheoloogilisest uurimisest (Lehmja asulakoha kaevamistulemuste põhjal). Magistritöö. Tartu. (TÜAÕ) Ligi, P. 1987 = Лиги П. Водский этнический элемент на территории Эстонии. Диссертация на соискание ученой степени кандидата исторических наук. Ленинград. (AI) Lõugas, V. 1970a. Eesti varane metalliaeg (II a-tuh. keskpaigast e.m.a. – 1. sajandini m.a.j.). Kandidaadiväitekiri. Tallinn. (AI) Lätti, P. 2004. Järvamaa muistised ja asustuspilt rauaaja teisel poolel ning kesk- ja varauusajal. Summary: Archaeological sites and settlement pattern in Järvamaa in the second half of the Iron Age, in the Middle Age and Early Modern Age. Bakalaureusetöö. Tartu. (TÜAÕ) Mandel, M. 1992. Võitlusnuga ja mõõk Muinas-Eesti relvastuses. Magistritöö. Tartu. (TÜAÕ) Metsallik, R. 1992. Tartu arheoloogiliste uuringute esialgseid tulemusi. Summary: On the initial conclusions of the archaeological research of Tartu. Magistritöö. Tartu. (TÜAÕ) Molvõgin, A. 1967 = Молвыгин А. Денежное обращение и монетное дело на территории Эстонии в XIII – первой половине XVI вв. Диссертация на соискание ученой степени кандидата исторических наук. Таллин. (AI) MPT k/r. Eesti Muinasvara Päästetoimkond. Ainelise vanavara korjamise raamat. (ERM) Mäesalu, A. 1992. Relvastuse arengust Otepää linnuse leidude põhjal (8.–14. sajandil). Magistritöö. Tartu. (TÜAÕ) Neumann, A. 1935a. Eesti lossid: kronoloogia ja plaanitüübid. Magistritöö. Tartu. (TÜR) Peets, J. 1992. Eesti arheoloogilised tekstiilid kalmetest ja peitleidudest III–XVI sajandil. Materjal, töövahendid, tehnoloogia. Magistritöö. (TÜAÕ) Rammo, R. 2005. Pronksspiraalkaunistused rõivastel Eesti haualeidude põhjal 11.–14./15. sajandil. Zusammenfassung: Bronzespiralschmuck der Trachten in Estland auf Grund der Grabfunden im 11.– 14./15. Jahrhundert. Peaseminaritöö. Tartu. (TÜAÕ) Russow, E. 2001. Importkeraamika Lääne-Eestis ca 1225–1650. Zusammenfassung: Importkeramik in West-Estland ca 1225–1650. Magistritöö. Tallinn; Tartu. (TÜAÕ) Selirand, J. 1965. Eesti mandri kalmed 11.–13. sajandil. Dissertatsioon ajalooteaduste kandidaadi teadusliku kraadi taotlemiseks. Tallinn. (AI) Sõerd, V. 1955. ENSV TA Ajaloomuuseum. Kollektsiooninimestik end. Õpetatud Eesti Seltsi mündikabineti müntide ja medalite kogule. 4 köidet. Koostatud 1951–1955 V. Sõerdi poolt. (AM) Tamla, T. 1992. Kirde-Eesti linnused. Magistritöö. Tartu. (TÜAÕ) Tamla, Ü. 1998. Hõbeesemete valmistamistehnoloogia Eestist leitud 9.–13. sajandi materjali põhjal. Magistritöö. Tartu. (TÜAÕ) Tõnisson, E. 1988a = Тыниссон Э. Городища Эстонии. Диссертация на соискание ученой степени доктора исторических наук. Москва. (AI) Valk, H. 1992. Lõuna-Eesti talurahva matmiskombestik ja selle uskumuslikud tagamaad 13.–17/18. sajandil. Tartu. Magistritöö. (TÜAÕ) Vassar, A. 1943. Nurmsi kivikalme Eestis ja tarandkalmete areng. Tartu. (TÜR) Veldi, M. 2004. Teed ja kommunikatsioon Kagu-Eestis nooremal rauaajal ja keskajal. Summary: Roads and communication in south-eastern Estonia in the Late Iron Age and the Middle Ages. Bakalaureusetöö. Tartu. (TÜAÕ) Vunk, A. 1991. Ahjukahlid Pärnu arheoloogilistel kaevamistel. Zusammenfassung: Ofenkacheln in den archäologischen Ausgrabungen zu Pernau. Diplomitöö. Tartu Ülikool, Eesti ajaloo kateeder, Tartu. (Chair of Estonian History of the University of Tartu) ÕES märkmed. ÕESi Mündikogu juurde kuuluvad märkmed, I–II. (AI) Kirjandus Aasalo, L. (ed.) 1980. Põllumajandusmaastik Eestis. Tallinn. Abakumova, M. 1990. Taimseid ja loomseid leide Tartu vanalinnast. – Tartu ja Kultuur. Tallinn, 22– 30. Abakumova, M. & Sillasoo, Ü. 1991. Taimseid leide arheoloogilistes proovides. Botaanilised uurimused. – Scripta Botanica, 6, 197–215. Abriss 1964. Abriss der estnischen Volkskunde. Ed. by A. Moora und H. Moora. Tallinn. Ailio, J. 1924. Katsaus Viron myöhäisimpiin arkeologisiin tutkimuksiin. – Suomen Museo, XXX, 41– 58. Allmäe, R. 1996. Tääksi külakalme kranioloogilise materjali analüüs. – Eesti Teaduste Akadeemia Toimetised. Bioloogia, 3/4, 137–154. Allmäe, R. 1998. Tääksi 14.–18. sajandi populatsiooni demograafiline analüüs ja kehapikkuse rekonstrueerimine. Summary: Demographic analysis and stature reconstruction of Tääksi population of 14th–18th cc. – Muinasaja teadus, 5, 163–187. Allmäe, R. 1999a. Dental and cranial pathologies in Tääksi 14th–18th cc. skeletal population. – Papers on Anthropology, VIII, 9–14. Allmäe, R. 1999b. Tääksi 14.–18. sajandi populatsiooni mõnedest odontoloogilistest tunnustest. – Eesti Antropomeetriaregistri Aastaraamat. Tartu, 25–37. Allmäe, R. 2000. Stature and sexual dimorphism in Estonians of the 13th–18th cc. – Papers on Anthropology, IX, 11–23. Allmäe, R. 2003. Läänemaa 5.–13. sajandi kalmete antropoloogiline aines. Zusammenfassung: Landkreis Läänemaa durch das anthropologische Fundmaterial der Grabstätten des 5.–13. Jahrhunderts. – Mandel, M. 2003, 260–262. Alttoa, E. 1995. Täiendusi Villem Raami bibliograafiale. – Ars Estoniæ medii ævi grates Villem Raam, viro doctissimo et expertissimo. Rapla, 209–211. Alttoa, K. 1974. Laiuse linnus Poola ja Rootsi ajal. – Ajalooalaseid töid, V. ÜTÜ ajalooringi kogumik. Tartu, 57–78. Alttoa, K. 1978. Vastseliina piiskopilinnus. – Töid kunstiteaduse ja -kriitika alalt, 2. Tallinn, 284–305. Alttoa, K. 1980. Tartu toomkiriku pikihoone kujunemisest. – Töid kunstiteaduse ja -kriitika alalt, 3. Tallinn, 78–96. Alttoa, K. 1993. Das Konventhaus in Estland. – Castella Maris Baltici, 1. Ed. by K. Drake. Ekenäs, 9–16. Alttoa, K. & Palginõmm, E. 1991. Villem Raam. Bibliograafia. Tallinn. Alttoa, K. & Tamm, J. 1992. Glimpse at research into historic towns in Estonia. Current results and perspectives. – PACT, 37, 63–76. Alttoa, K., Aus, T. & Tamm, J. 1996. Narva castle – an outpost of the occident. – Castella Maris Baltici, 2. Ed. by M. Josephson & M. Mogren. Nyköping, 13–18. Aluve, K. 1978. Eesti NSV lääneosa ehitusmälestiste dendrokronoloogilisest dateerimisest. – Ehitus ja Arhitektuur, 2, 18–23. Aluve, K. 1980a. Kuressaare linnus: arhitektuuriajalooline uurimus. Zusammenfassung: Die Burg Kuressaare. Tallinn. Aluve, K. 1980b = Алуве K. О дендрохронологической датировке памятников архитектуры западной Эстонии. Zusammenfassung: Über die dendrochronologische Datierung der Baudenkmäler Westestlands – TATÜ, 29: 4, 342–354. Aluve, K. 1993. Eesti keskaegsed linnused. Summary: The Medieval Strongholds of Estonia. Tallinn. Aluve, K. 1998. Haapsalu piiskopilinnus. Zusammenfassung: The Haapsalu Episcopal Stronghold. Tallinn. Anderson, W. 1938. Der Münzfund von Vaabina. – ÕES. Ar., 1937: I, 1–84. Anderson, W. 1939. Ein neuer abendländischer Münzfund aus Südostestland. – ÕES. Ar., 1937: II, 1– 44. Anderson, W. & Vasmer, R. 1926. Der Chalifenmünzfund von Kochtel. Acta et Commentationes Universitatis Dorpatensis, B VII : 2. Dorpat. Andreae, J. A. 1785. Beschreibnung einer noch vorhandenen alter ehstnischen Burg, vermuthlich Varbola. – Nordische Miscellaneen, 9/10. Riga, 318–322. Anteins, A. 1962 = Антейн А. Наконечники копей из сварочной узорчатой (дамасской) стали, найденные в Эстонии. – TATÜ, 11: 4, 354–362. Anteins, A. 1973 = Антейн А. Дамасская сталь в странах бассейна Балтийского моря. Рига. Anttonen, V. 1992. “Püha” mõiste rahvausundi uurimises. – Akadeemia, 12, 2514–2535. Anttonen, V. 1996. Ihmisen ja maan rajat. “Pyhä” kulttuurisena kategoriana. Suomalaisen Kirjallisuuden Seuran Toimituksia, 646. Helsinki. Arens, I. 1949. Über die topographische Lage und die Grenzen
Load more

Recommended publications
  • Kaart on Valmistatud Maa-Ametis
    Kavastu Paju- kurmu VARA PIIRISSAARE Tooni Praaga Piirissaar Kaart on valmistatud Maa-ametis. Kaardil kujutatud informat- MÄKSA siooni eest vastutab Maa-amet. Andmeallikad: Eesti Topograa- filine Andmekogu; haldusüksuste piirid, asulate lahkme- Kalli jv Piiri jooned ja nimed (seisuga 01.08.2016.a) - Maaregister. Kastre Meerapalu Leegu Saare Aruaia (Leego) jv Võõpste Ahunapalu V Parapalu R VÕNNU Ä J I A j p Lääniste M i l n l Terikeste Liispõllu Agali a a M K j Ä Kõnnu Haavametsa Jõepera L V E N E M A A MEEKSI Rõka Järvselja Kastmekoja Mehikoorma Aravu Kadaja AHJA Sikakurmu Ibaste Rasina Vanamõisa Meeksi Savimäe Viisli Terepi Kõnnu Naha MOOSTE A Mägiotsa Linte h Laho j a Mooste Säkna j Jaanimõisa Leppemärgid Akste Säässaare RÄPINA Ühineva kohaliku omavalitsus- Meelva Tooste üksuse piir jv Raadama Riigipiir Meelva P I H K V A Noorits- Maakonnapiir metsa J Ä R V Valgesoo Omavalitsusüksuse piir Kaaru Suurmetsa Saareküla Köstrimäe Toola- Asustusüksuse (asula) maa lahkmejoon Eoste PÕLVA Raigla RÄPINA L Linna- või vallavalitsus Adiste Miiaste Beresje Leevaku Nulga Võõpsu MEEKSI Kauksi Sillapää Risti- Vald Kanassaare Jaanikeste palo Himmaste Sülgoja j Võõpsu RÄPINA Linn Vanaküla ä Lüübnitsa Holvandi ä p Veriora t Rahumäe PÕLVA Kassi- Varesmäe Alev, alevik Võuküla laane h Ruusa a Audjassaare Määsovitsa j P Suure- u Lutsu s Uibujärve j Võika Veerksu Toomasmäe Küla t u Kirmsi u Võiardi d L n a Laossina Rosma h Pahtpää õ Pindi Tsirksi MIKITAMÄE Partsi V Kahkva Männisalu Väike- Peri Veerksu Rääsolaane Pääsna Mõtsa- Mikitamäe Meemaste Jõe- vaara Rõsna
    [Show full text]
  • Piimaringide Korraldamise Rakendus
    Piimaanalüsaatorite korraline hooldus ja remont toimub Hoolduspäeval laborisse toodud piimaproovid analüüsitakse sellele järgneval tööpäeval. SEPTEMBER 2019 T.03 Noorma 10 Valingu 11.00, Kumna 11.20, Alliku 11.45, Ääsmäe 12.10, Saku 12.40, Nabala 13.30, Pahkla küla 13.50, Juuru 14.30, Kaiu (laut) 515 3381 15.00, Pae 15.20, Keava 15.40, Kehtna 15.50, Lokuta 16.15 K.04 15 Kärasi 09.40, Edise 10.50, Uniküla 11.35, Purtse 12.00, Rannu 12.15, Viru-Nigula 13.00, Kohala 13.25, Kaarli 13.50, Vetiku 14.10, Vinni 14.25, Kakumäe 14.40, Viru-Jaagupi 14.55, Muuga 15.40, Laekvere 15.55, Venevere 16.10, Ulvi küla 16.20 N.05 Noorma 6 Kanaküla 10.00, Põld majapidamine 10.30, Surju 11.00, Pärivere 11.45, Kangru küla 11.50, Libatse 12.00, Tõnumaa 12.30, Maima 515 3381 13.00, Jööpre 13.30, Uulu küla 14.15, Kamara küla 15.00, Abja-Paluoja 15.15, Karksi-Nuia 15.30, Ainja küla 15.40, Halliste 16.00, Kaarli küla 16.15 N.05 Tamm 20 Laimjala 07.45, Kipi 08.00, Kotlandi 08.15, Lassi 09.00, Salme 09.15, Kuressaare 09.30, Tahula 09.35, Kõljala 10.00, Tornimäe 5332 4204 11.00, Liiva 11.15, Hellamaa 11.30 T.10 Noorma 4 Leie alev 10.30, Oiu k. 10.45, Tõnuküla 11.15, Ruudiküla 11.30, Intsu küla 11.45, Saimre 11.55, Suuga küla 12.10, Metsla küla 515 3381 12.30, Porsa 13.00, Villa küla 13.05, Jakobimõisa küla 13.20, Pikru küla 13.35, Tamme 14.45, Hummuli 15.15, Rannu 16.00, Kureküla 16.15, Koopsi küla 16.30, Meeri küla 17.00 K.11 Noorma 5 Kabala 10.30, Jaska I 11.00, Lõhavere küla 11.15, Sürgavere küla 11.40, Metsküla 12.10, Kõpu 12.30, Päri küla 13.00, Alustre küla 515
    [Show full text]
  • Alevist Vallamajani from Borough to Community House
    Eesti Vabaõhumuuseumi Toimetised 2 Alevist vallamajani Artikleid maaehitistest ja -kultuurist From borough to community house Articles on rural architecture and culture Tallinn 2010 Raamatu väljaandmist on toetanud Eesti Kultuurkapital. Toimetanud/ Edited by: Heiki Pärdi, Elo Lutsepp, Maris Jõks Tõlge inglise keelde/ English translation: Tiina Mällo Kujundus ja makett/ Graphic design: Irina Tammis Trükitud/ Printed by: AS Aktaprint ISBN 978-9985-9819-3-1 ISSN-L 1736-8979 ISSN 1736-8979 Sisukord / Contents Eessõna 7 Foreword 9 Hanno Talving Hanno Talving Ülevaade Eesti vallamajadest 11 Survey of Estonian community houses 45 Heiki Pärdi Heiki Pärdi Maa ja linna vahepeal I 51 Between country and town I 80 Marju Kõivupuu Marju Kõivupuu Omad ja võõrad koduaias 83 Indigenous and alien in home garden 113 Elvi Nassar Elvi Nassar Setu küla kontrolljoone taga – Lõkova Lykova – Setu village behind the 115 control line 149 Elo Lutsepp Elo Lutsepp Asustuse kujunemine ja Evolution of settlement and persisting ehitustraditsioonide püsimine building traditions in Peipsiääre Peipsiääre vallas. Varnja küla 153 commune. Varnja village 179 Kadi Karine Kadi Karine Miljööväärtuslike Virumaa Milieu-valuable costal villages of rannakülade Eisma ja Andi väärtuste Virumaa – Eisma and Andi: definition määratlemine ja kaitse 183 of values and protection 194 Joosep Metslang Joosep Metslang Palkarhitektuuri taastamisest 2008. Methods for the preservation of log aasta uuringute põhjal 197 architecture based on the studies of 2008 222 7 Eessõna Eesti Vabaõhumuuseumi toimetiste teine köide sisaldab 2008. aasta teaduspäeva ettekannete põhjal kirjutatud üpris eriilmelisi kirjutisi. Omavahel ühendab neid ainult kaks põhiteemat: • maaehitised ja maakultuur. Hanno Talvingu artikkel annab rohkele arhiivimaterjalile ja välitööaine- sele toetuva esmase ülevaate meie valdade ja vallamajade kujunemisest alates 1860.
    [Show full text]
  • (Riik+KOV) 1 Igor Bogdanov Kesa Talu, Osula Küla
    Hajaasustuse programmist toetuse saajad 2018 Toetuse Nr Toetuse saaja/kaastaotleja Projekti nimetus suurus (Riik+KOV) 1 Igor Bogdanov Kesa talu, Osula küla - kvaliteetse joogivee tagamine(veepuhastusseadmed) 1038,50 2 Ats Aniott/Liis Aniott Atsi ja Mattiase, Tagaküla kanalisatsioonisüsteemi rajamine 2056,90 3 Ivar Hillep Mõksi, Väike Kärsi truubi vahetus 1514,77 4 Ivar Hillep Mõksi, Väike Kärsi kanalisatsiooni ehitus 2154,43 5 Madis Davõdov Lohu , Sika küla veesüsteemid 1388,91 6 Madis Davõdov Lohu , Sika küla kanalisatsioon 2887,97 7 Ene Andrejev Turnu talu, Tagaküla kanalisatsioon 1961,76 8 Aarne Rätsepp Nõela talu, Hanikase kanalisatsioonisüsteem 2225,00 9 Ainar Ilumäe Kapera kauplus, Kapera küla puurkaevu rajamine 3031,08 10 Mirelle Vetemäe Vahtse-Luka, Navi küla septik-imbsüsteemi ehitus 2733,60 11 Jane Kupp Vahtra, Lompka küla kaevu ja trassi ehitus 2713,50 12 Piia Raamat Jaama, Plessi küla salvkaevu rajamine 2347,69 13 Heljut Veske Saia kinnistu, Alaküla veevarustusüsteemide rajamine, puurkaev 6500,00 14 Adele Raag Tammiku talu, Loosu küla veesüsteemi rajamine 1132,30 15 Tiina Pettai Pedaja, Heinasoo küla juurdepääsutee, sh sild 5246,78 16 Reger Alla Pragi talu, Kirumpää küla ühisveevärgiga liitumine 4695,36 17 Helle Truija Nurmeotsa Kliima küla veesüsteemid 1067,71 18 Kristina Tiganik Kübarsepa, Majala küla kanalisatsioon 1744,67 19 Rein Toome Mändsaare, Hindsa küla kanalisatsioonisüsteem 2130,60 20 Ivar Hillep Mõksi, Väike Kärsi salvkaevu pump 473,93 21 Margus Parv Katla talu, Mõisamäe küla kanalisatsiooni rajamine 4720,00 22
    [Show full text]
  • Muinsuskaitse Aastaraamat 2019
    Rahutu „Hommik“ Rahu kinos / Hoonete hoolduse ABC ABC hoolduse / Hoonete kinos Rahu „Hommik“ Rahutu Persoonilugu Lilian Hansarist / Muinsuskaitsealad muutuses muutuses / Muinsuskaitsealad Hansarist Lilian Persoonilugu Haapsalu linnuse muuseum / Noblessneri metamorfoosid / Kodu puitlossis / Elus linn linn / Elus puitlossis metamorfoosid / Kodu / Noblessneri muuseum linnuse Haapsalu Muinsuskaitse MUINSUSKAITSE AASTARAAMAT 2019 KAANELUGU ARHITEKTUUR KODU LINNARUUM ARHEOLOOGIA UURINGUD KUNST PRAKTILINE PÄEVAKAJALINE PERSOON KROONIKA MUINSUSKAITSE AASTARAAMAT 2019 AUTORID Toimetaja Kais Matteus MUINSUSKAITSEAMET: peadirektor Siim Raie, kunstipärandi Keeletoimetaja Airi Männik (OÜ Päevakera) valdkonna juht – osakonna juhataja Linda Lainvoo, ehitus- Korrektor Kristel Ress (OÜ Päevakera) pärandi valdkonna juht Anni Martin, pärandihalduse osakonna Kujundaja Tuuli Aule juhataja Karin Merilo, Järvamaa nõunik Karen Klandorf, Saaremaa nõunikud Üllar Alev ja Keidi Saks, Valgamaa nõunik Margis Sein, Väljaandjad Muinsuskaitseamet, Tallinna Linnaplaneerimise allveearheoloogia nõunik Krista Karro, pühakodade nõunik Ameti muinsuskaitse osakond, Eesti Kunstiakadeemia Sille Sombri ja vanalinnade nõunik Kaarel Truu muinsuskaitse ja konserveerimise osakond EESTI KUNSTIAKADEEMIA: kunstikultuuri teaduskonna dekaan Lilian Hansar, muinsuskaitse ja konserveerimise osakonna Kolleegium Boris Dubovik, Lilian Hansar, Hilkka Hiiop, professor Hilkka Hiiop, muinsuskaitse ja konserveerimise Juhan Kilumets, Madle Lippus, Anni Martin, Kais Matteus, osakonna juhataja Anneli
    [Show full text]
  • Lihula Valla Terviseprofiil
    Lisa 1 Kinnitatud Lihula Vallavolikogu 28.10.2010 määrusega nr 24 Lihula valla terviseprofiil 2010 1 Sisukord Sisukord 1. Üldandmed ...................................................................................................................................... 3 1.1. Lihula valla asend, pindala, haldusjaotus .......................................................................... 3 1.2. Rahvastik ........................................................................................................................... 3 1.3. Lihula valla loomulik iive .................................................................................................. 7 1.4. Lihula valla eelarve ............................................................................................................ 7 2. Sotsiaalne sidusus ja võrdsed võimalused ...................................................................................... 9 2.1. Tööturu olukord ja toimetulek ........................................................................................... 9 2.2. Tööpuudus, igapäevane tööalane ränne ............................................................................. 9 2.3. Sotsiaalhoolekanne ......................................................................................................... 10 2.4. Sotsiaalselt vähevõimekate suur arv ................................................................................ 12 3. Kogukonna tegevused ja kaasamine ............................................................................................
    [Show full text]
  • Lisatsiooni Arendamise Kava Aastateks 2017-2029
    LIHULA VALLAVALITSUS LIHULA VALLA ÜHISVEEVÄRGI JA -KANALISATSIOONI ARENDAMISE KAVA AASTATEKS 2017-2029 TÖÖ NR 201707 TALLINN 2017 Lihula valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava 2017-2029 SISUKORD 1 SISSEJUHATUS ............................................................... 7 2 ÜLEVAADE ÜHISVEEVARUSTUST JA – KANALISATSIOONI KÄSITLEVATEST ALUSDOKUMENTIDEST ....................................................... 9 2.1 ÜLDIST .............................................................................................................. 9 2.2 ÜLEVAADE ÜVK-d PUUDUTAVATEST ÕIGUSAKTIDEST JA DIREKTIIVIDEST ....................................................................................................... 9 2.3 ÜLEVAADE LÄHTEANDMETEST JA ALUSDOKUMENTIDEST ...... 10 2.3.1 Lääne-Eesti vesikonna veemajanduskava ..................................................... 10 2.3.2 Lihula valla üldplaneering............................................................................. 12 2.3.3 Lihula valla arengukava ................................................................................ 13 2.3.4 Valla õigusaktid ............................................................................................ 14 2.3.5 Vee erikasutusluba ........................................................................................ 14 2.3.6 Lihula valla ÜVK piirkonna varasemad veeprojektid .................................. 16 2.3.7 Veekvaliteedi kontrollikavad ........................................................................ 17 2.3.8
    [Show full text]
  • Asustusüksuste Nimistu Kinnitamine Ning Nende Lahkmejoonte Määramine” Lisa (Muudetud Sõnastuses)
    Regionaalministri 22. detsembri 2006.
    [Show full text]
  • ABP Loetelu 27.07.2021
    Last amendment of this list /viimati muudetud nimekirja: 27.07.2021 Section XIII Other registered operators Teised registreeritud käitlejad Associated Approval/Reg No Name Town/Region Category Activities Product types activities Remarks CHAN Tunnustamise/reg. nr Nimi Aadress Kategooria Tegevusalad Toote tüüp Lisategevusalad Märkused Piibumäe küla, Peipsiääre vald, R/04/ABP/002 FIE Tiit Vene 3 TRANS 49413 Tartumaa Aude talu, Alamõisa küla, Tõrva OTHER (lay out R/13/ABP/001 Ülle Parek Aude Talu 2 DTC; MANU vald, 68403 Valgamaa to land) Tehase 21-63, Aseri, Viru-Nigula in package of not R/03/ABP/001 Kaja Tinnuri 2 UFERT FERT (Cat II MBM) vald, 43401 Ida-Virumaa more than 50 kg Käru mnt 2, Simuna, Väike-Maarja in big bags of not R/07/ABP/003 OÜ Simuna Ivax 2 UFERT FERT (Cat II MBM) vald, 46401 Lääne-Virumaa more than 1000 kg R/02/ABP/002 OÜ Hiiu Autotrans Rookopli 17, 92413 Kärdla, Hiiumaa 1; 2; 3 TRANS Operating in remote R/02/ABP/003 OÜ Hiiu Autotrans Rookopli 17, 92413 Kärdla, Hiiumaa 1; 2; 3 OTHER area (Hiiumaa) Muuli tee 8, Miiduranna küla, 74015 R/01/ABP/008 Selteret OÜ 2 OTHER (retail) FERT (MANP) Viimsi vald, Harjumaa Pärnasalu põik 11, 76505 Saue R/01/ABP/007 Arco Transport AS 2 TRANS linn, Saue vald, Harjumaa Jõgeva MÜ kauplus Jõgeva Suur 11, 48306 Jõgeva, R/04/ABP/004 2 OTHER (retail) FERT (MANP) Ehitusmaterjalid Jõgevamaa Väike-Ameerika 30, 10129 Tallinn, R/01/ABP/011 Workshop OÜ 2 OTHER (retail) FERT (MANP) Harjumaa Puuri küla, Põlva vald, 63220 R/08/ABP/002 OÜ Bestran 2 TRANS FERT Põlvamaa Põlgaste küla, Kanepi vald, 63108 OTHER
    [Show full text]
  • Tiitelleht Ja Sisukord
    Tartu Ülikool Loodus- ja tehnoloogiateaduskond Ökoloogia ja Maateaduste instituut Geograafia osakond Lõputöö Matsalu lahe lõunakalda puisrohumaade pindala muutused II maailmasõja järgsel perioodil Mikk-Erik Saidla Juhendaja: PhD Anneli Palo Kaitsmisele lubatud: Juhendaja: Osakonna juhataja: Tartu 2013 Sisukord Sissejuhatus ................................................................................................................................ 3 1. Puisrohumaad ......................................................................................................................... 4 1.1. Puisniidu mõiste .............................................................................................................. 4 1.2. Puiskarjamaa mõiste ........................................................................................................ 4 1.3. Puisrohumaade tähtsus looduskaitses ja hooldamine ...................................................... 5 1.4. Matsalu lahe lõunakalda puisrohumaad .......................................................................... 8 2. Materjal ja metoodika ........................................................................................................... 11 2.1. Uurimisala ..................................................................................................................... 11 2.2. Töö Maa-ameti arhiivis ................................................................................................. 11 3. Tulemused ...........................................................................................................................
    [Show full text]
  • Harju Maakonna Kaitsealuste Parkide Piirid
    Väljaandja: Vabariigi Valitsus Akti liik: määrus Teksti liik: terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: 08.03.2015 Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Hetkel kehtiv Avaldamismärge: RT I, 26.02.2015, 56 Harju maakonna kaitsealuste parkide piirid Vastu võetud 22.06.2006 nr 148 RT I 2006, 33, 249 jõustumine 20.07.2006 Muudetud järgmiste aktidega Vastuvõtmine Avaldamine Jõustumine 19.01.2009 RT I 2009, 7, 48 01.02.2009 19.03.2010 RT I 2010, 13, 70 01.04.2010 10.06.2010 RT I 2010, 33, 168 21.06.2010 19.02.2015 RT I, 26.02.2015, 33 08.03.2015 Määrus kehtestatakse «Looduskaitseseaduse» § 10 lõike 1 alusel ja kooskõlas § 11 lõike 1 punktiga 3. § 1. Parkide piirid Harju maakonnas paiknevate järgmiste parkide piirid on esitatud kaardil määruse lisas1: 1) Alavere mõisa park3; 2) Anija mõisa park2; 3) Haiba mõisa park4; 4) Harku mõisa park5; 5) Harmi mõisa park4; 6) Keila mõisa park4; 7) Keila-Joa mõisa park2; 8) Kernu mõisa park4; 9) [Kehtetu RT I, 26.02.2015, 33- jõust. 08.03.2015] 10) Kose-Uuemõisa mõisa park3; 11) Kostivere mõisa park3; 12) Maardu mõisa park3; 13) Muraste mõisa park4; 14) Ohtu mõisa park4; 15) Padise mõisa park4; 16) Paunküla mõisa park4; 17) Pikva mõisa park4; 18) Ravila mõisa park2; 19) Riisipere mõisa park2; 20) Saku mõisa park2; 21) Saue mõisa park4; 22) Tuhala mõisa park2; 23) Vasalemma mõisa park4; 24) Viimsi mõisa park4; 25) Vääna mõisa park4; 26) Kiiu mõisa park3; 27) Kiviloo mõisa park3; 28) Kodasoo mõisa park3; Harju maakonna kaitsealuste parkide piirid Leht 1 / 3 29) Kumna mõisa park4; 30) Kurna mõisa park3; 31) Kõue-Triigi mõisa park4; 32) Külma talu park3; 33) Laitse mõisa park4; 34) Peningi mõisa park4; 35) Vihterpalu mõisa park4; 36) Viti mõisa park4.
    [Show full text]
  • Eesti ANK Liikmed
    Eesti ANK liikmed 14 juriidilist HARJUMAA 14 KOV 38 noortekeskust isikut Tallinna linn Tallinna Spordi- ja Noorsooamet Pääsküla noortekeskus Valdeku noortekeskus Mustamäe Avatud Noortekeskus Haabersti noortekeskus Põhja-Tallinna Noortekeskus Kristiine noortekeskus Kesklinna noortekeskus Lasnamäe Noortekeskus Kose Vaba Aja Keskus Mähe avatud noortekeskus Keila linn Keila Linnavalitsus Keila Noortekeskus Loksa linn Loksa Linnavalitsus Loksa Noortekeskus Saue vald Saue Saue Valla Noortekeskus Noortekeskus Haiba noortetuba Laagri Noortetuba Riisipere Noortetuba Raasiku vald Raasiku Vallavalitsus Aruküla Noortekeskus Raasiku Noortekeskus Maardu linn MTÜ Maardu noortekeskus MTÜ Maardu noortekeskus Lääne-Harju Lääne-Harju vald kultuurikeskus Klooga Kultuuri- ja Noortekeskus Kose vald Kose Vallavalitsus Kose Avatud Noortekeskus Oru Noortekeskus Ravila Noortekeskus Habaja Noortekeskus Ardu Noortekeskus Saku vald Saku Valla Saku Noortekeskus Noortekeskus Kiisa Noortekeskus Kiili vald Kiili Vallavalitsus Kiili Valla Noortekeskus Kuusalu vald Kuusalu Vallavalitsus Kuusalu Noortekeskus Jõelähtme vald Jõelähtme Vallavalitsus Loo Noortekeskus Kostivere Noortekeskus Anija vald Anija Valla Noortekeskus (Anija Vallavalitsus) Kehra noortekesus Alavere noortekeskus Rae vald Rae Noortekeskus (Rae Vallavalitsus) Vaida Noortekeskus Järveküla Noortekeskus Rae Noortekeskus Lagedi Noortekeskus Jüri Noortekeskus Hiiumaa 1 KOV 1 juriidilist isikut 3 noortekeskust Hiiumaa vald Kärdla Noortekeskus (Kärdla Osavalla Kärdla noortemaja Valitsus) Kõrgessaare noortemaja
    [Show full text]