Nr 8 (132) Teisipäev, 23. oktoober 2012 Hind 0.32 €

SAARDE VALLAVOLIKOGU

OTSUS Kilingi-Nõmme 26. september 2012 nr 25 Saarde valla tunnustuse omistamine

Võttes aluseks Saarde Vallavolikogu 13.09.2006.a. määruse nr. 28 “Saarde valla füüsiliste ja juriidiliste isikute tunnustamise statuudi kehtestamine” ja volikogu liikmete salajase hääletamise tulemused, Saarde Vallavolikogu o t s u s t a b: 1. Anda Saarde valla Suur Vapimärk aarne link´ile pikaajalise töö eest Saarde valla hariduse arendamisel. 2. Anda Saarde valla Väike Vapimärk: 2.1. eha Gentalen´ile, lasteaed „Krõll“ kauaaegsele pedagoogile, alushariduse edendamise eest Saarde vallas. 2.2. maire Saar´ele pikaaegse pühendumusega tehtud töö eest tervishoiusüsteemis. 3. Anda Saarde valla aasta noore preemia rasmus paimre´le võimaluste loomise eest ekstreemspordialadega tegelemiseks.

Erli Aasamets Vallavolikogu esimees

KILINGI-NÕMME KLUBIS 25.NOVEMBRIL KELL 18.00 „EESTLANNA PARIISIS“ “Eestlanna Pariisis” on inimsuhete draama kahest eesti naisest Pariisis. Eesti väikelinnast pärit naisel avaneb võimalus teha tööd Pariisi kesklinnas hooldades suitsiidikalduvusega vanaprouat. Üksildase suurlinna ilmadaami ja provintsihooldaja suhe kasvab ûle inimlikuks sidemeks, mis annab mõtte nende edasiseks eluks. Maailma esilinastus: 4. august 2012, Locarno Filmifestival, Šveits Eesti esilinastus: 12. oktoober 2012 Prantsusmaa esilinastus: 26. detsember 2012

Stsenaristid: , Agnès Feuvre ja Lise Macheboeuf Režissöör: Ilmar Raag Operaator: Laurent Brunet Monteerija: Anne-Laure Guegan Helilooja: Dez Mona Osades: , Laine Mägi, Patrick Pineau, Ita Ever, , Ago Anderson, Roland Laos, Liis Lass, Tõnu Mikiver, Helle Kuningas, Produtsendid: Riina Sildos, Miléna Poylo, Gilles Sacuto Kaasprodutsent: Philippe Kauffmann Tootjad: Amrion, TS Productions (Prantsusmaa) Kaastootja: La Parti Production (Belgia) Võttekoht: Eesti, Prantsusmaa Mängufilm / 95 min Festivalid ja auhinnad: Locarno Filmifestival, Šveits - võistlusprogramm, oikumeenilise žûrii auhind. Pilet: 1.60€

visuality INTERNETILAHENDUSED, Soovin üürida 2-3 toalist MIS KÖIDAVAD pesemisvõimalusega korterit INTERNETILAHENDUSED, Kilingi-Nõmmes. MIS MÜÜVAD 5305 0292 Tel 54526467. [email protected] WWW.VISUALITY.EE 2 Nr 8 (132) teisipäev, 23. oktoober 2012

SAARDE VALLA 2012. AASTA I LISAEELARVE PÕHITEGEVUSE TULUD 3000 Füüsilise isiku tulumaks 60000 08102 Tihemetsa spordihoone remont 50000 3220 Muud tulud haridusest 8643 08102 Tihemetsa spordihoone katlamaja -4000 3227 Päästeameti tulud 2400 08103 Mänguväljaku osalus -1500 3818 Varude müük 5000 09220 Gümnaasiumi staadion 619280 3500 Tiigrihüppelt gümnaasiumile 1835 09110 Krõlli remont 1320 3500 KIK-ilt Tihemetsa põhikoolile 944 INVESTEERIMISTEGEVUSE KULUD KOKKU 720560 3500 Eesti Noorteühenduste Liidult 3019 FINANTSEERIMISTEGEVUS 3500 Koolipiim 1417 2082.6 Spordihoone rendimaksed -10500 3500Sotsiaalmimisteeriumilt matusetoetus 646 2082.6 Vallavalitsuse autorent 760 3500Maavalitsuselt ujumise algõpetuseks 692 FINANTSEERIMISTEGEVUS KOKKU -9740 3500 Maavalitsuselt noortekeskusele 1100 TULUD kontroll 761761 3500Maavalitsuselt alaealiste komisjonile 330 KULUD kontroll 761761 3500 Maavalitsuselt lastehoiuteenus 2806 3500 Õpilasmalevale 527 3500 Kultuurkapitalilt klubile 1260 352 Tasandusfondi lõige 2 hariduse investeering 8199 SAARDE VALLAVALITSUSE SELETUSKIRI 352 Hariduskuludeks 1162 PÕHITEGEVUSE TULUD KOKKU 99980 2012. AASTA I LISAEELARVE JUURDE INVESTEERIMISTEGEVUSE TULUD 3502 EAS-ilt gümnaasiumi staadionile 619280 PÕHITEGEVUSE TULUD ettekirjutusega on suurenda- laekuma 619 280 eurot. Nime- 352 Tasandusfondi lõige2 hariduse investeering -8199 Lisaeelarvesse on planeeritud tud Allikukivi raamatukogu tatud summa on kirjutatud ka 3502 Muinsuskaitseametilt 700 ülelaekunud tulud ja mitme- majanduskulusid ahjude re- kulude poolele. 3502 Kultuuriministeeriumilt Tihemetsa spordihoonele 50000 sugused sihtotstarbelised toe- mondi võrra. Kultuuriministeeriumilt on INVESTEERIMISTEGEVUSE TULUD KOKKU 661781 tused. Ka on ümber paiguta- Tali seltsimaja kütteku- Tihemetsa spordihoonele eral- TULUD KOKKU 761761 tud vastuvõetud eelarves hari- lusid on suurendatud seoses datud 50 000 eurot, mis on et- PÕHITEGEVUSE KULUD dusinvesteeringute eraldised, küttehindade tõusuga ja suur- te nähtud lastebasseini veesüs- 01112 Vallavalitsus juhendajatasudeks art.500 175 mis tuleb näidata toetusfondi te kuludega aasta alguses. Ka teemi rekonstrueerimiseks ja art.506 60 koosseisus ja põhitegevustu- on ümber paigutatud tööjõuku- sanitaarremondiks. 04510 Teede ja tänavate korrashoid 10000 lude osas.. lusid Tali põhikoolile klaveri- Muinsuskaitseamet toetab 04600 Internetiseerimine -1500 PÕHITEGEVUSE KULUD. õpetuse tarbeks. lepingu alusel Saarde kalmis- 06300 Päästeteenused art 500 500 Põhiliselt on kulurida- Lasteaiale Krõll on juurde tu inventeerimistöid. art.506 170 dele jagatud sihtotstarbelisi planeeritud küttekulusid, kuna Intresside rea- art.5513 1000 vahendeid. küttehinnatase oli jäetud 2010. le on lisatud intressid art.5515 100 Teede ja tänavate korras- aasta tasemele. Ka on suuren- sildfinantseerimislaenult. 06605 Kommunaalmajanduse haldamine art 5512 13000 hoiule on lisaks planeeritud va- datud palgakulusid seoses ka- Veelikse paisjärve rekonst- 08108 K-Nõmme Vabaajakeskus sihtotstabelised tulud 188 hendeid lumetõrjeks. Interneti- he töötaja kvalifikatsiooni rueerimise ja Tihemetsa Spor- noorte projektide läbiviimiseks art.5513 45 seerimise rida on vähendatud tõstmisega. dihoone katlamaja rida on vä- infotehnoloogiale art.5514 635 seoses teenuse kadumisega. Seoses Tihemetsa põhikoo- hendatud seoses vahendite inventarile art.5515 2442 Kommunaalmajanduse li sulgemisega on kooli eelar- ülejäägiga. üritustele art.5525 472 halduse reale on üle toodud verida vähendatud kasutamata Kilingi-Nõmme Veetööt- transpordile art.5540 337 investeerimisossa planeeritud jäägi võrra. lusjaamale on praeguses lisa- 08102 Sporditegevus art.5540 ujumise algõpetus 692 vahendid, kuna tehtud remon- Gümnaasiumi osas on vä- eelarves kulutusteks lisatud 08102 Tihemetsa Spordikompleks art.500 -12200 ditööd on jäänud alla kapitali- hendatud kasutamata palgaku- 74 900 eurot. Kokku on puu- art.506 -4200 seerimise piiri. Lisatud on va- lusid. Lisatud sihtotstarbelised duolev osa 100 900 eurot. 08102 Spordihoone art.500 2200 hendid Tihemetsa põhikooli vahendid. Mänguväljaku omaosa- art.506 760 hoone hooldamiseks. Tihemetsa hooldekodule lus nihkub järgmisse eelar- art.601 rendi käibemaks 18650 Tihemetsa spordikomplek- on juurde planeeritud ventilat- veaastasse ja eelarvestatak- 08107 Lastelaagrid toitlustamiseks art.5521 527 si real on vähendatud kasuta- siooni ehituskulud ja korstnate se uuesti. 08201 Allikukivi raamatukogu ahju remondiks art.5511 450 mata palgakulusid. remondikulud. Krõlli remondikulude kat- 08202 Tali seltsimaja küte art.5511 8000 Spordihoone reale on täien- Sotsiaalhoolekandeteenu- teks on lisatud vahendeid seo- art.500 -425 davalt planeeritud palgava- sed eakatele reale on täienda- ses lisatööde ilmnemisega. art.506 -146 hendeid juhatajale seoses töö- valt lisatud 454 eurot matuse- FINANTSEERIMISTEGE- 08202 Klubi sihtotstarbeline kontsertideks art.5525 1260 ülesannete suurenemisega ja kuludeks ja ülejäänud hooldu- VUS 09110 Krõll küte art.5511 10300 administraatorite ametikoha sele kevadel lisandunud Vil- Vallavalitsuse autorendi art.500 pedagoog-metoodik palk 528 viimisele täiskohani. Spordi- jandimaa Hoolekandeasutuses kohustus suurenes seoses ren- art.506 182 hoone reale on toodud ka fi- ja Kilingi-Nõmme Tervise- ja dilepingu pikendamisega. art.5521 koolipiim 612 nantseerimisosast spordihoo- Hoolduskeskuses viibivate abi- Kokku suureneb eelarve 09212 Tihemetsa põhikool kulude vähendamine -20000 ne rendimaksete käibemaks ja vajajate arvu kasvu tõttu. maht 761 761 euro võrra. 09212 Koolitoit koolipiim art.5521 398 investeerimisosast intresside INVESTEERIMISTEGEVUS 09212 Tali kooli klaveriõpetaja art.500 425 käibemaks. Gümnaasiumi staadioni- art.506 146 Seoses päästeameti le peab EAS-i otsuse alusel 09220 Gümnaasiumi palgafondist art.500 -6375 art.506 -2185 infotenholoogiale art.5514 4335 lähetusteks art.5503 500 inventarile art.5515 4448 09220 Pedagoogid art.500 864 art,506 298 10200 Tihemetsa hooldekodu vent.ehitus, korstnad art.5511 1345 10201 Sots.hoolekandeteenused eakatele hoolduskulud 8600 ja matusekulude katteks art.5526 10402 Sots.hoolekandeteenused peredele lastehoiuteenus art.5526 2806 alaealiste komisjonile art.500 223 art.506 77 art.5500 30 10702 Sots.hoolekandeteenused riskirühmadele matusetoetusteks art.5526 192 PÕHITEGEVUSE KULUD KOKKU 50941 INVESTEERIMISTEGEVUSE KULUD 01700 Intressid sildfinantseerimislaenult art.6501.8 400 intresside KM -6900 05400 Veelikse paisjärv -7000 06605 Kommunaalmajanduse haldamine -6000 See kast Keskpargi kõrval on elektriautode tankla. Ei tea, kas kellelgi Saar- 06605 Tihemetsa sauna remont 60 des ka elektriauto on? Tagaplaanil etendub „Ilse Kioski viimased päevad”. 06300 Veevarustus 74900 Nr 8 (132) teisipäev, 23. oktoober 2012 3

Euroopa Suurperede Konverentsilt

Pikkadele aruteludele keskendu- tarbimise vastu vahetanud, valdav õpetama. siin elus on kaks poolt. peredele peale pressitud. Oluline nud päevale lisas pärast kohvipau- enamus arenenud ja kõrge elustan- Olla inimene peaks olema uh- Lapsed väärivad ühiskonna- oli tõdeda sotsialiseerimiskeskkon- si veel elevust ja särtsakust majan- dardiga rahvaid sünnitab vähe. Pe- ke ja hea... poolset tähelepanu ja hoolt, võrd- na vajalikkust: dusteadlane ANDRES ARRAK. remudel, kus neli põlvkonda koos Tiheda päeva lõpetasid diskus- ne peaks olema suhtumine kõigis- eneseväärikus versus avalik Oma sõnavõttu alustas ta vägagi elasid ja majandasid, on asendu- sioonid, kus osalesid mitmed polii- se lastesse, mis omakorda tagaks kuvand, resoluutselt: „Tänase seisuga ei ole nud üheliikmelise tüüpmudeliga. tikud ja saalisviibijad. avaliku, era- ja vabasektorite va- sõltuvus riigist vs sotsiaalne kriisis mitte finants- ega majandus- Enamik lapsi ei sünni ega kasva helise koostöö. Vajadus on olemas kapital, sektor, vaid perekond! Eesti tüüpili- täisväärtuslikus perekonnas, kus TEINE PÄEV, 21. juuli ja otsesuunatus annaks võimalu- materiaalne kapital vs sotsiaa- ne pere on nagu „Seks ja linn“ fil- on ema-isa, õed-vennad ja vana- se lapsekeskselt igale lapsele an- lne kapital, mist – üks kiimaline naine!” Saa- isa-vanaema. Tänane perekond ei Virgutav hommikukohv, taas- da kätte lähtesuuna ja lapse jõus- hedonism ja konsumerism vs lis turtsatati ja kihistati naeru, kuid ole enam ka majandamisüksus ega kohtumisrõõm ja osalejate säravad tamise, hea oleks omada selleks eluvõitlus, oma tõde ju selles jutus on. sotsiaalse turvalisuse tagaja. Põlv- silmad andsid sissejuhatuse teise- kultuurikaarti. individualism vs hoolivus ja Kui aastatuhandeid on inim- kondade side on katkenud. le päevale. Suurpere suureks ja vägagi vastastikune abi, kond elanud, maad harinud ja en- Väga emotsionaalne ja tempo- Sõnavõtuks sai mikrofoni ette drastiliseks erinevuseks on väljund, üksindus vs kuuluvus pereside- nast majandanud ning oma toitmi- kas teemaarendus haaras kaasa saa- astuda Ülikooli sotsiaalpolii- et lapsed ise paljundavad nii rikkust mete võrgustikku. sega ise hakkama saanud, siis täna- lis osalejad ja suure aplausi teenis tika dotsent DAGMAR KUTSAR. kui ka vaesust, võttes lapsepõlve- Suurperedelt saaks kõik õppi- seks on elukeskkond viimase saja A. Arrak saalist oma avaldusele: Tema loengust kumas läbi äratund- kodu mustreid kaasa oma iseseis- da säästmist, keskkonnasõbralik- aastaga drastiliselt muutunud. Pe- „Kõik kaubad peaksid suurperede- mist peredes toimuvast ja arusaa- vasse ellu. Ühiskonna huvi on, et ku eluviisi ja otstarbekuse mõtesta- red on kolinud linnadesse, jätnud le olema käibemaksuvabad!“ madest nii heas kui halvas. Numbri- see väljund oleks võimalikult hea. mist. Lasterikkad pered unistavad tegemata lapsed, ostavad juurikaid ALEKSEI TUROVSKI sai sõna listest näitajatest rääkides tõdesime Kuidas saaks ühiskond selles kaa- kõige vähem kergest elust ja kan- ja toitu – ei tooda ise... ja tahavad loomade vaatevinklist rääkides, mi- fakti, et 3- ja enamalapselisi peresid sa aidata? navad endas väga suurt kultuuri- pensioni ning selle eest jõukalt ela- da tähendab paljusus ja järglastesse on üldrahvastiku arvust umbes 3% Elust Eesti suurperedes kõne- list potentsiaali. da! Selline elu ei saa kaua kesta, sest investeerimine. Tema üks huvitava- (260 570 last) ja nendest elab 21% les juba edasi MARJU LAURIS- Sellised olid lühidalt märksõnad kõik ressursid ammenduvad. maid seletusi oli, et zooloogias mää- (55 000 last) suurperedes. Veeran- TIN, kes on õppejõud ja poliitik, ja jutud, millest räägiti kahel kau- Rääkides elukvaliteedist ja taas- ratakse bioloogiline edukus laste- dik meie Eestimaa lastest on pärit kahe tütre ema ja 6 lapselapse va- nil suvepäeval Tartus Dorpati kes- tootmisest, siis Nigeri naine sünni- laste generatsiooni võimsuse järgi. suurperedest! naema. Oma sõnavõtus tugines ta kuses. Lähemalt saab vaadata ja uu- tab praegustel andmetel 7,68 last, See tähendab, et laps võib olla, aga Suurperede puhul ilmnes liiga- paljuski isiklikele kogemustele tüt- rida Eesti Lasterikaste Perede Liidu elukvaliteedilt on aga riik majan- kas sellest lapsest ka omakorda va- gi sageli teadmist, et peres õpitak- re 4-lapselises peres ning ilmestas kodulehelt, sisestades internetiaad- dustabelites tagantpoolt teine – nem saab? Mida rohkem lapselap- se ütlema ei oma soovidele ja taht- juttu vägagi tundeküllaste tabelite- ressi www.lasterikkad.ee seal ei ole heaoluühiskonda. Eesti si, seda edukam esivanem. mistele, kuid samas jagatakse as- ga, millelt kumas vastu suurpere- Minu heietuste kolmas osa on (antud tabelis, mis meil ekraa- Loomariigis on aus ja julm elu- ju, ruumi ja aega õdede-vendade- de vanemate ennastsalgav pühen- räägib aga sellest, mida tegid tei- nil) tagantpoolt kolmas ja sünnitab korraldus, eksimine saab tihti ta- ga. Paraku võib kaasneda sellega dumus hakkamasaamisel ja hooli- sed pereliikmed sel ajal Tartus ja 1,43 last naise kohta. Väljasuremi- sutud surmaga. Loomad peavad madal enesetunnetus või siis hoo- mine oma lastest. Tartumaal. ne on ju silmnähtav. selleks, et edasi anda oma geene, pis konkurentsi ja võitluse tõttu are- Professor tõdes, et väärtushin- Jätkub... Arenenud maailm on lapsed ka oma järglasi aktiivselt toitma ja neb suurem enesekesksus. Kõigel nangud on pahatihti lasterikastele Janne Kore

Kalmistukultuurist Tervise-ja 19. septembril käis muinsuskaitsja nii lihtsaid kui ka harulisi, samuti ilu- säravalt läikivana hoidma, samblamüts Hoolduskeskuses Eduard Rajari Saarde koduloohuvi- said raudriste. Mõned Eestimaa kal- kivil on loomulik, kuid kiri peab ole- liste kutsel rääkimas Kilingi-Nõmme mistud on ažuursetest malmristidest ma nähtav. Oktoobri alguses tähistatak- laulge hinges kaasa!“ Oli Vabaajakeskuses hauatähiste hoolda- tühjaks tehtud. Veel juhiti tähelepanu sellele, et he- se eakatepäeva. Selle päeva tunda, et seda ka tehti. Esine- misest ja kalmistu inventeerimisest. Malmristide üks kadumise põhjus levalge liiv vanal kalmistul mõjub võõ- puhul oleme oma maja hoo- jate poolt meile jäetud plaa- Kokkutulnud kümmekond inimest said on see, et soklikivi laguneb ilmastiku rana. Loomulik on mullapind ja tai- lealuseid ikka meeles pida- dimuusikat kasutame ühistes väga tarvilikku teavet ja nõu, millele toimel ja rist kukub välja. Malm on ka mestik, mis sellele kohale omased. Sa- nud, püüdnud neile pakku- võimlemistundides, mis toi- tähelepanu pöörata perekonna haua- väga habras – võib murduda lume ras- muti ei sobi hauaplatsile ehitusmaterja- da midagi teistsugust kui muvad meie majas kolm kor- platsi hooldamisel. kuse või viltu vajunult iseenda raskuse lid: kergkruus, killustik, ehitusplokid, tavaline argipäev. Sel aas- da nädalas esimesel ja teisel Rajaril on käsil Saarde kalmistu in- mõjul. Rajari rääkis, et murdunud risti plastpiirded jne. Kunstlilled kalmul on tal käis esimesel oktoobril korrusel. venteerimine. See tähendab, et kalmis- kanna saab kivi seest kätte leeklambi- aktsepteeritud, kuid talveks tuleb need meile meeleolu loomas Pee- 26. oktoobril plaanib tu kaardistatakse ja kaardile märgitak- ga kuumutades. Ja risti tagasi kivisse ära koristada – mõjuvad valges lumes ter Kaljumäe, kes esitas lõ- meile tulla Pärnu akordioni- se kõik olemasolevad hauatähised: ris- saab lihtsalt panna EPO liimiga. Rist ebaloomulikult. busaid operetiaariaid ja po- päevadel osalev muusikate- tid, tahvlid, sambad, kivid, sepisaiad. tuleb terasharjaga puhastada, töödel- Platsi kujundades tuleks vaadata ka purrii Kopvillemi lugudest. rapeut, kes viib läbi muusi- Kõik hauatähised, mis on vanemad da roostevastase vahendiga ja värvida veidi naabreid või proovida kokku lep- Kontserdi lõppedes oli saa- kateraapiaalase näidistunni. kui 50 aastat, loetakse ajalooliseks ja Hammerite`i metallikaitsevärviga. pida kujunduse osas. Ei ole ilus kuh- list lahkuva kuulajaskonna Esmaspäeviti teeb saa- kuuluvad säilitamisele. Saarde kalmis- Risti ei pea alati värvima mustaks, jata oma platsile koormatäit liiva, kui seas mõnus elevus. Kalju- lis vallarahvale hatha-joo- tu eripäraks on laialdaselt kasutatud võib kasutada ka sinist, rohelist, lillat, naaberplats jääb selle võrra tasapinna- mäe oli suutnud rahvale hea gat Toomas Õunap ja lähi- pealt kumerad platside betoonpiirded. valget, hõbedast tooni. Vanasti olid liselt madalamale. Eduard Rajari mär- meeleolu luua – mis oli ka ajal alustab lisaks taas Kalle Siin leidub veel hulgaliselt malmriste, kalmistud värvilised. Raudristidest ja kis, et sageli on plats korralikult hool- eesmärgiks. Hetkelinegi po- Koop oma joogatundidega. aedadest tuleb hoida eemal puud datud, kuid hauatähis täiesti loetama- sitiivne emotsioon aitab päe- Suur tänu Tervise- ja ja põõsad, sõnajalad, eemaldada tu või lagunenud. Samuti jäi kõlama, vamuredest üle olla. Oleme Hoolduskeskuse personali- pinnas, hoida eemal sool ja ha- et loodus ja taimed on ilusad küll, kuid tänulikud meie maja Keld- le, kes kohusetundlikult tee- pe (lumetõrje). Puhastada samuti ajaloopärandi s. o kaunite hauatähiste rikohvikule, kes tähtpäeva- vad oma tööd ja abistavad nagu malmriste ja värvida. säilimise seisukohalt tuleb piirata tai- del rõõmustab meid maits- eakaid, abivajajaid. Looda- Hauakivil või plaadil peab mestiku: põõsaste, sõnajalgade, elu- vate küpsetistega. me, et streigitulemus annab olema kiri nähtav. Sambla ja puude vohamist ja hoolega enne mõ- 2. oktoobril tulid klubis- hooldajatele ja õdedele posi- mustuse eemaldamiseks võib telda, kui istutada. se Reet Linna ja Tõnu Raa- tiivseid emotsioone, nende pesta leelisega, aluselise va- dik. Uurisin eelnevalt hoo- tööst sõltub ju otseselt meie hendiga. Pesuseep või RS pasta Eduard Rajari jätkab Saarde kal- lealustelt, kas nad sooviksid hoolealuste heaolu. (saab aianduspoest) lahjendada mistu inventeerimist ja ta pani süda- ka nendega kohtuda. Vastu- Kristi Sutt ja kanda kivile. Lasta 2–24 tun- mele, et seda infot levitataks ja kui ise seks sain kõigilt ühise arva- SA Killingi-Nõmme Ter- di seista kile all, pesta suure vee- ei oska või ei suuda murdunud, lagu- muse: „Kui nad meie majja vise- ja Hoolduskeskus ga ja pesuharjaga maha, loputa- nenud hauatähisega midagi peale ha- tulevad, kuulame hea mee- Toimetajalt: Palusin hool- da hoolsalt. kata, siis küsida abi restauraatoritelt. lega, rohkem soovime laulu dekogul kirjutada lehte, mi- Kui kiri on halvasti loe- Eduard Rajari meiliaadress on kui juttu. Ise klubisse minna da uut neil on. Ilmselt taga- tav, tuleks kirja või tausta vär- [email protected] või tel: 56621043 ei jaksa.“ Nii võtsingi Reet sihoidlikkusest ei kirjuta dr vida. Selleks sobivad lakipõ- Saarde koduloohuvilised loodavad, Linnaga ühendust. Hoolima- Sutt saavutustest „riistva- hised metallvärvid. Ajaloolis- et kunagi saab valmis Saarde kalmistu ta kiirest töögraafikust tuli ta ra“ alal. Mõtlen siin katuse te hauakivide ümberraiumine plaan, millele on märgitud tähtsama- meile vastu. Meie renoveeri- remonti, kolmanda korru- ei ole lubatud. Kui hauaplats on te kultuuri- ja ühiskonnategelaste kal- tud III korrusel sai kõlada ki- se saal on ilusasti korda teh- suurte puude all, ei pea kivi just mud. Tiina Kuum tarri- ja viiulimäng ning to- tud, nüüd pääsevad saali ka Selle risti saaks veel kivisse tagasi re ühislaul. Reet Linna soo- hoolealused, sest lift sõidab liimida. vitas: „Kel lauluhäält ei ole, kolmandale korrusele. 4 Nr 8 (132) teisipäev, 23. oktoober 2012 Nr 8 (132) teisipäev, 23. oktoober 2012 5 Minu mälestised Hea töö on head inimesed sinu ümber Leonida Rebane

Oma keskel. Lubatagu, et ma siin oma vendi-õde- sid tutvustan, sest nendest saab edas- pidi juttu olema. 1) Kasper (1850­–1909): Esimene sün- dimise õigus, seep. pretendeerib pe- remehe nime peale ja vaatab teiste peale üleolevalt. Oskab vibus sülita- da. Karmi loomuga. Kui kaklus tuleb – ja seda sünnib tihti – saab ta harili- kult kolki, sest teised kõik on suures opositsioonis. 2) Ann (1852–1927): Selge mõistuse- ga, arukas tüdruk, seltsib enam kahe noorema vennaga. Pidu 8. jaanuaril 1948. a Nõmmes. 3) Peeter (1854–1921), 4) Jaan: Kaksi- Hakkasime viiekesi töö- loomulikuna ja õigena, erinevatel aegadel su- kohtasin ühistu maja kud. Esimene neist katsub ikka num- le väga väikeses ruumis seejuures ei ole mul kor- rid Siberis või lasti ma- ees Eduard Mutlit, kel- ber üks olla, mis teist pahandab. Oma 8) Ants (1863–1865), 9) Kaarli (1865– nagu kilud karbis. Sai- dagi meeles, et oleks ol- ha ka tema kolm venda, lele ütlesin üsna nipsa- keskel sagedasti sõjajalal, aga niipea 1866): Mõlemad suiguvad vara sur- me seal pead-jalad koos nud hirm. Mulle on kor- kõik politseinikud. kalt, et „ma täna tööle ei kui väljastpoolt ligineb hädaoht, unus- male – rõuged. Esimest peavad tei- väga hästi läbi, kui just duvalt öeldud, et see ei Sel ajal sündis ka tule, mul on teised üles- tavad vaenu ja opereerivad üksmeeles sed „imelapseks“, sest et väga erksa minu ja Edgari ajutised ole võimalik ja „sa ei lause, mis saadab meid anded!“ Ta vaatas mul- – kumbki ei võta midagi ette, enne kui vaimuga. pahuksis olemised välja saanud nii loll olla!“, aga siiamaani. Sellega sai le pikalt ja nagu tundus, oma vahel pole kokku räägitud. 10) Juhan (1867–): On alles noor ja väe- arvata. Aga need lõpe- paraku tuleb tunnistada, hakkama minu vanaonu kurvalt järele, küllap 5) Peet (1856–1895): Terav hea loomu- tikene, seep. ilma reaalse jõuta selja tas Mutli kohe ära, luge- et sel ajal olin. Ma olin tütar Ludmilla Ausman, teadis kõike. Mis neil ga poiss. On vägitükkide peale val- taga, mispärast suuremate poolt har- des meile ükshaaval sõ- vabas Eestis kasvanud kellest aga mingil põh- päevil juhtus, on aga ju- mis. Väga elava loomuga, jutukas ja va arvesse võetud. On alles tundma- nad peale. laps ja ma ei suutnud tol jusel kasvas meie sugu- ba omaette lugu, igal ju- aupüüdja. tu suurus. Aga kui midagi tarvis, siis Tegemist oli pal- ajal uneski ette kujuta- võsa ainukene kommu- hul jäime ellu, küll põle- 6) Tõnis (1858–): Ei seisa kunagi ega hüütakse, poiss mine too seda ja poiss, ju, töötasime pikad päe- da, kui kuri võib vaen- nist ja veel kange kom- tati järgmisel päeval ma- kuskil paigal. Sümpatiseerib enesest mine too teist. vad, ikka arvelaua ja va- lane olla. munist. 1924. aasta rii- ha meie maja koos kõige- vanema venna Peediga ja kui mida- 11) Kadri (1870–1873): Sureb varakult na armsa Felixiga. Arve- Käisime Valvega öö- gipöörde organiseeri- ga, mis meil oli. gi suuremat ette võetakse, kutsutakse rõugeisse. See tõbi on sage külaline lauaga õppisin tol ajal nii siti salajases korteris mise eest sai ta 22–aas- 5. juuli õhtul 1941 noorem õde Juula seltsi. (jumala vits), mille vastu ei teata abi. kiiresti arvestama, et mu mingeid lube ja liikme- tase tüdrukuna 15 aastat, olin ma siis 18–aastase 7) Juula (1861–): Õrna loomuga tark Järgneb. lapsed ütlesid mulle pal- kaarte trükkimas, sest oleks saanud amnestia, tüdrukuna Jäärjas Val- tüdruk. Palju loomulikku mõistust. ju aastaid hiljem, et ma me mõlemad valdasime aga keeldus! Vene võim ve ema juures venelaste võiks selliste oskustega masinakirja. Doktor laskis ta lahti ja andis eest peidus, isa, ema ja lausa tsirkusesse minna. Juhan Reimaste juures mingis Rahvakomissa- kaks venda küüditatud, See tuli kuidagi auto- õppisime esmaabi. Al- riaadis kõrge koha. Tema vend Mihkel ja õde Lin- Vabaajakeskuse algatusel ja Spordihoone maatselt ja oskused jäid guses olid meil Valve- juures käidi palumas, et da kuskile kadunud, sel- eluks ajaks alles. Aastaid ga olemas sanitaarpau- ehk aitab meie omad Si- jas kogu mu riie ehk sit- toetusel üleskutse igas vanuses hiljem, Pandivere poes nad, hiljem saksa ajal berist tagasi, aga ta vas- sikleit, mille taskus paar ALGAJATELE inventuuri kokku lüües, aga lausa väikesed puust tas, et „Ausmaasid ei perepilti. Ainsatel jala- tervisespordihuvilistele tegime mehe ja pojaga kohvrikesed esmaabiva- tooda, Ausmaasid viiak- nõudel, valgetel tennis- võistluse, et kes saab in- henditega. Need kohvrid se!“ Sellega oli meie koht tel, olid pruunid randid Kõik, kes soovivad end liigutama ha- turgutab motivatsiooni Margit ventuuri kiiremini kok- tegi meie vendade Palge- uue võimu ees paigas ja peal, sest eelmise päeva kata, kasutades olemasolevaid või- Schmidt. ku, kas mina arvelauaga te puutöökoda, mis aset- vaenlane selge. sanitaritööst olid need malusi, kuid ei tea, millest või kuidas 1x kuus on vestlusring treeneriga. või nemad kalkulaatori- ses Kiriku tänaval. Pu- Milleks meil neid üleni verised ja pärast alustada, on oodatud grupiga liituma. Motivatsioonikohtumised on igal teisi- ga. Meestel polnud min- delikesed, kuhu table- sanitaarpaunu vaja läks, pesu ei olnud päris puh- Laupäeval, 27. okt. kell 11.00 päeval 18.00 Vabaajakeskuses. Igapäe- git šanssi, ma olin palju tid ja rohud sisse pan- sain teada 4. juulil Lii- taks saanud. Elu õpetas on „Hakkame liikuma” klubilis- vane liikumine on osaleja enda planee- kiirem. na, saime Valvega nii- vamäe lahingu ajal. Hos- täiskasvanuks liigagi te tellimusel spordihoone jõusaalis rida. Kõik grupiga liitunud suhtlevad Õppisin töö käi- moodi, et tema pangas pidali restorani peal pi- kiiresti…..Ainsana olid ringtreening Toivo Tallo juhenda- omavahel suletud FB grupis „Hakka- gus palju ja varsti ja mina ühistus korjasi- dasid Kodukaitse nai- alles töökoht ja kollee- misel: ülakeha. käte-, kõhu- ja rin- me liikuma”. Planeerimisel on juba sai minust kaupluste me kokku tühjad kandi- nalihaste treening (2 tunni jõusaa- väljasõidud ujulasse (Karsi-Nuia) ja raamatupidaja. lised tindipotid, pesime li pääse 2 € või kuukaardiga 13 €). bowlingusse (Pärnu), tervisekontrolli Üsna kohe hakkasin puhtaks ja võtsime uues- Teisipäeval, 6. nov. kell 18.00 vest- (Pärnu). Ühistegevus on planeeritud käima ka Kilingi Nõm- ti kasutusse. lusring tervist edendavatel teemadel ja oktoobrist aprillini, kõik huvilised on me segakooris laulmas Kogu eelnev elu pu- motivatsiooni turgutus. Külas on tree- jätkuvalt oodatud grupiga liituma. ja ka linna rahvatant- runes aga järsku paari ner ja joogaõpetaja Kalle Koop. An- sugrupis. Olin siis ju- nädal jooksul. netus minimaalselt 1€ lektori kasuks. Heli Juhkamsoo ba väikelinna ellu täiesti 14. juuni 1941 küü- Detsembri alguse vestlusringis sisse sulanud, vähemalt ditamise ajal olin ise nii mulle tundus. Kodus Nõmmes, Urissaarest käisin suhteliselt harva, said venelased aga kätte sest ühendus Urissaare- isa, ema ja venna Kalju. ga ei olnud sugugi hea, 11–aastase Erichi (Ee- kuigi kaubaauto mehed ri) leidsid nad Aara- mind vajaduse korral malt üles ja viskasid va- alati sinna sõidutasid. gunisse Tamsalus, jalas Kilingi Nõmmel te- lühikesed püksid ja käes gutses tugev kaitseliit, kotike paarisaja gram- siis juba loomulikult sa- mi kommidega. Kauba- laja ja kuidagi sattusin auto mehed viisid mind ka mina nende sekka. vanematekoju samal õh- Ma ei tea siiani, mis or- tul, tuppa küll sisse sain, ganisatsioon see oli, aga aga midagi kaasa ei lu- igal juhul inimesed te- batud võtta, hiljem müü- gutsesid. Miks nad mind di kogu meie vara oksjo- kutsusid, ei tea, tõenäoli- nil maha. Minul midagi Vennad Ausmaad, politseinikud. selt nad lihtsalt usalda- osta ei lubatud, aga kol- sid kui politseiniku tü- leegid panid raha kok- sed, meid Valvega saa- gid ühistus, aga kas ka tart. Öelda, et ma kõi- ku ja mõne asja siiski tis dr Reimaste aga koos tegelikult olid, seda ma gest aru sain, mis siis päästsime. meestega eesliinile sani- sel ajal veel ei teadnud. toimus, oleks liig, aga Isa suri Sosvas ju- tariks. Hommikul, en- Nostalgiline pildike Kalitalt. selline tegevus tundus ba novembris 1941, ne Liivamäele minekut Järgneb. 6 Nr 8 (132) teisipäev, 23. oktoober 2012

147

1945 Taastati ja alustas tööd lin- 29. oktoobril olid metsaven- Nn sõjamaksu tuli inimestel na translatsioonivõrk, mis tähen- nad Kamalis telefonijuhtmed lä- maksta 180 rbl kuus. Raamatupida- das seda, et Soo Jaani majja (Pär- bi lõiganud. ja palk oli 350 rbl kuus. Sõjamaks nu tn) oli üles pandud raadiovastu- Sügisel arreteeriti Kilingi-Nõm- oli kehtestatud Venemaal 29. det- võtja koos võimendusega ja kesk- mes major Juhan Purga, Kikeperas sembril 1941. a. linnas posti otsas oli plekist ämb- sai arreteerimisel surma metsavend Rahva seas levis lauluke: „Sta- rikujuline valjuhääldi, mis linna- Alfred Puusaar. lin Kremlis keeras vuntsi/ ütles rahvale päeval muusikat lasi. Muu- Novembris algasid Kilingi- käes on Eestimaa/ õpetan teil seda sika eest hoolitses majas elav side- Nõmme kultuurimajas vene keele kunsti /kuidas nälgas elada.“ mees Jaan Soo. kursused algajatele ja edasijõudnui- Viljavarumise plaani täitmise Kilingi-Nõmme MTJ alla kuu- le, mis kestsid 6 kuud. Läbiviijaks eest seati vabariigi autahvlile Saa- lus 9 hobulaenutuspunkti, kus olid oli Kilingi-Nõmme mittetäieliku rde vald – esimees Võime, parteior- vajalikud tööriistad, 27 viljaniidu- keskkooli õpetaja Nikolai Kutusov. ganisaator sm Mihailov, varumis- kit, 39 rohuniidukit, 57 looreha, 39 Kultuurimajas töötas ka poliitring, agent sm Sillari. kartulivõtumasinat. Igal laenutus- kus lektoriteks olid Kilingi-Nõmme Nahatööstus Rinnaku sai ränd- punktil oli oma abimajand, kus töö- TK esimees Jaan Kukk ja kultuuri- punalipu ja 2000 rbl preemiat, mil- Kilingi-Nõmme turuplats pärast sõda. tajatel oli 0,2 ha maad. maja juhataja A. Veljesto. le võttis vastu tööstuse tehniline ju- Saarde Tarbijate Kooperatiiv 7. novembril, Oktoobrirevolut- hataja Joonsaar. sõlmis linamüügi lepinguid – kok- siooni 28. aastapäeval, peeti lin- Rahvamajas tähistati 40 aas- ku 345 lepingut ja linaseemne müü- na kultuurimajas pidulik koosolek, ta möödumist 1905. a revolutsioo- giks 9 204 kg ulatuses. kus esinesid kõnega Kilingi-Nõm- nist. Aktusest võtsid osa revolut- Allikukivi rahvamajas toimus me TK esimees sm Jaan Kukk ja siooni veteranid Jaan Kuningas ja aktus. Peeti kõne konstitutsioonist kultuurimaja juhataja sm A. Veljes- J. Mihkelson. ja jagati külavolinikele ametialaseid to. Eeskavas esinesid solistid Ma- Valdade allüksustena loodi kü- rinnamärke. rie Palge ja sm Kutusov. Üles as- lanõukogud. Jääb pooleli. Septembris avas Tarbijate Koo- tus ka äsjaloodud keelpilliorkester Olev paukson peratiiv linnas tekstiilikaupluse. A. Ehtma juhatusel. Esitati näidend 12. septembril saadeti Kanakü- „Udune hommik“. Aktusest osavõt- last „punavoor“ viljaga Tihemetsa. jate poolt saadeti tervitustelegramm 28. septembril tähistati Kilingi- sm J. V. Stalinile. Nõmme vabastamise aastapäeva. 7. novembril, Oktoobripühade Linn oli kaunistatud lippude ja loo- puhul, kiitis Pärnu parteijuht kü- sungitega. Rahvamajas oli koos 400 lavolinikke Saardest ja Tihemet- inimest, mängiti A. Veljeste näiden- sast – Aleksander Pedajat ja Jaan dit „Punaste lippude all“. Kraavi. Oktoobris alustati linnas hoog- 16. novembril lõigati telefo- Kilingi-Nõmme Kooperatiivi „Internatsionaal” palgiveol. töö-pühapäevakuid, et puhastada nijuhtmed läbi nii Kamalis kui Pärnu ja Kiriku tänav mahapõle- Kilingi-Nõmmes. nud hoonete rusudest. 18. novembril toimus Kilingi- Vabatahtlik Tuletõrjeühing tä- Nõmmes esimene sõjajärgne jõu- histas oma 51. aastapäeva. Sel pu- vankrite tehniline ülevaatus. hul tõsteti esile parimaid: ühingu Novembris hakati nn maaintel- esimees Villem Tamm, divisjoni ligentsile jagama talonge, mille eest ülem Jaan Vabrit, kompanii ülem sai: 1 kg suhkrut, 100 g teed, 100 g Elmar Lankots, autopritsi korras- majapidamisseepi, 9 toosi tuletikke, hoidja Arnold Ahtman. Ühingul oli 1,2 kg soola, 1,8 kg liha-kala, 400 g ca 200 liiget, vanemad neist And- rasva, 1,2 kg tangaineid, 3 l petroo- res Purju, Hans Sepp, Aleksander li lampide jaoks, kus ei ole elektrit, Vill, kes ühingus olnud pea poolsa- või 1,5 l, kus elekter on. da aastat. Õhtul etendati A. Lauteri Kui perekonnas oli 1 laps, tu- näidendit „Hirmu silmad“. li NSVL seaduse alusel maksta 50 MTJ täitis künniplaani 900 rbl „Vallalistelt, üksikutelt ja vähe- ha, parimaks traktoristiks Pee- lastelistelt NSVL kodanikelt võeta- ter Pärn. vat maksu“. 

Ilmast ja põllust

„Õhtust (läänekaarest – S. Rand- Venemaa kohale. Tormituulte kaas- kliima soojenemist, talved muutu- võtma pidanud. Tihemetsa vaatlus- sügised on enamasti pikemalt tal- maa) musti pilvi vajub, rahest ras- lasteks on enamasti sajupilved, mõ- vad pehmemaks. Külmad õhumas- postis kogutud andmete järgi ole- vesse veninud. Kui siis külmemat keid, vihma täis. Aga nende kan- nikord äikesed. Suurim kahjutekita- sid pole kuskile kadunud ja nende me sademete hulgalt paljude aastate ilma näitabki, tuleb edaspidi jäl- nul raju piitsa vihistades käib …“ ja on siiski tugev tuul, eriti kui esi- äkilised pealetungid võivad täna- keskmise näitaja tasemel püsinud. le poriaega. Vanasõnagi märgib, kirjeldas Juhan Smuul luulevormis neb puhangutena. Statistika järgi vugi ohuolukordi tekitada. Välista- Septembris sadas 76 mm (keskmi- et „kui hani mardipäeval (10. nov) meie kodumaist sügisilmastikku. oli eelmise sajandi 50-ndatel suh- tud pole külma-soojema õhu piiril ne 80 mm), oktoobris näib sama astub jää peal, siis jõulute ajal po- Sügistormide hooaeg algab tavali- teliselt tormine, 60-ndate alguspool (frondil) äikesepuhangute esinemi- seis tulevat. Üleujutused Kamalis ris soperdab“. Või „kui enne mar- selt septembris. Kõige tormisemad tuulevaiksem, aga teisel poolel hak- ne koos trombe sünnitavate pööris- tulevad arvatavasti Mulgimaa poo- te külmetab, siis kadri (25. nov) on november ja detsember – kui- kas tormipäevade arv tõusma. Sel- tega. Tänavu septembri lõpul Lää- lelt, Halliste jõe valgalast koguneva teeb sula“. Nii enamasti sügistal- das kunagi. Tormid käivad sageli lesse aega kuulub 1967. a augusti- ne-Eestis möllanud äike (väisas ser- vee arvelt. Üldiselt on tänavu õhu- ve ilmaseis meile ennast välja näi- järjest, üksteisele järgnevatel päe- ja oktoobrimaru. Edasi tormid sa- vaalaga öösel ka meid) tegi Tallin- niiskus kõrge, aurumine maapin- danud on, ega tänavugi erandit oo- vadel. Selles pole midagi imelik- genesid ja jõudsid maksimumini nas Pirita kandis korraliku park- nalt pea olematu – nii need mullad data ole. Vahelduvalt sajust ja vei- ku, sest tormised tuuled kuuluvad 1980-ndate lõpu poole ja 1990-n- metsa rüüste. Eramuomanikke rää- märjana püsivad. Õhusoojust on ja- di kuivemat päeva – väga püsivat, meist ülekihutavate tsüklonite juur- date algul. Mõneks aastaks tuli lü- kis, et tundsid end nagu muinasju- hedate ilmade ülekaalust hoolima- laiaulatuslikku kõrgrõhuala ilma- de. Tsüklonite teke on kõige elavam hike rahu, siis 1999. a lõpust sage- tust „Kolm põrsakest“, kelle majad ta veidi rohkem kui keskmiselt. Öö- kaartidelt välja ei loe. Olgem tub- sügisel ja talvel. Ägedamad neist nesid väga tugevate tormidega aas- tugevast tuulest kõikumalöödult külmi pole ju praktiliselt esinenud- lid ja peame vastu! kujunevad Islandi lähistel, mõned tad. 2004/2005 a sügistalv põhjus- veel vaevalt koos püsisid. „See oli ki. Ööpäevade keskmine õhutempe- svea randmaa aga ka Läänemerel, otse meie külje tas uputuse Pärnu linnas, mujal õn- jube elamus!“ … Üldse on Lääne- ratuur langes alla 100C nädal aega all ja liiguvad läänetuulte toel – mõ- neks vähemate kahjudega. Klimato- maa tänavu suvel-sügisel kõige roh- hiljem, alla 50 oleks siis pärast kad- nepäevaste vahedega – ida suunda, loogid nimetavad süüdlaseks üldist kem vihmasadusid ja äikeseid vastu ripäeva. Viimase aastakümnendi Nr 8 (132) teisipäev, 23. oktoober 2012 7 KOKOJO 2 Hea õpetaja kuu Seekord siis niimoodi, et peakohtunikul Kuro Lin- kõndijate läbilaskmiseks. Oktoobrikuu algus koolima- kellele vastav diagnoos on väl- keelud. Kolme Koolimaja jook- gil grupp abilisi. Kõik numbrid ja nimed jas oli rahvarohke. Aineõpeta- ja pandud, esineb vähe, ainult 5 Täiskasvanu peab ole- su protokolli kanti 272 ni- Õpilased, õpetajad ja said ritta tänu täpsetele jate jutule tuldi üksi ja mitme- %. Samas võib saadud nõuan- ma järjekindel, küsima abi me. Kaks neljajalgset sõp- kooli töötajad said direk- abilistele: Siret Lohk, Pi- kesi, räägiti uue kooliaasta rõõ- netest kasu olla ka täiesti tava- spetsialistidelt. ra, kes jooksuraja läbi siba- tori käest käskkirjaga ning ret Link, Malle Lehtmaa, mudest ja kahjuks ka muredest, liste aktiivsete laste vanematel Allikas: Eesti Lastefondi in- sid, said peremeeste (-nais- suusõnaliselt kiita. Siinko- Krista Sta kevit , Argo Ta- saadi tuttavaks uute õpetajate- ja õpetajatel. foleht „Nõuandeid vanematele, te) käest kindlasti paljusõ- hal korraldajate suur, suur li. Siim Kolla tegi võimali- ga. Õpetajad lugesid kõik pöör- Nõuandeid vanematele, mi- mida tasub ATH-lapse toetami- naliselt kiita ja pai. Jooks- tänu kõikidele abiliste- kuks, et spordireporteri ja dumised kokku ja neid oli väga da tasub proovida: sel proovida”. jatest parimate nimed ja le. Abiliste hulka võiksid kogu ürituse vedaja Toivo palju – 207. Lapsele on abiks kindel päe- Aitäh lastevanematele, kel kogu protokolli võite lei- end arvata ka pealtvaata- Tallo hääl ning lõbus muu- Lastevanemate õhtule olid vakava, mis on lapsega koos meie esimesele õhtule oli või- da spordiklubi Saarde ko- jad, kes ergutushüüetega sika kaugele kostaks. Kiir- seekord saabunud ka külalised koostatud ja millest kõik pere- malus tulla. On väga oluline, et duleheküljelt. Kulda, hõ- kaasa lõid. Nii mõnigi teie abiauto ja tohtrite valvsa Tallinnast. 5. klasside õpilased liikmed kinni peavad. saaksime teiega oma rõõme ja- bedat ja pronksi jagasid hulgast võiks osalejate ri- pilgu all oli tervisesport- ja vanemad on sel aastal seotud Muudatustest kodus või gada. Veel olulisem, et usaldate seekord omavahel Nee- du juba järgmisel aastal laste samm pikem ja süda Tervise Arengu Instituudi alus- koolis tuleb last teavitada, et meile oma muresid. Koostöö on me Teearu, Karl Maidle ja täiendada. rõõmsam. tatud alkoholiennetuse prog- ta jõuaks kohaneda ja muutuse suur jõud. Järgmine kokkusaa- Raido Kull meeste hulgas. Spordimehe hing ei lu- Kuro Link oli jooksu rammiga „Efekt”. Põhieesmärk omaks võtta. mine on planeeritud jõulukuu Naiste kolm paremat olid banud endisel direktoril lõppedes rõõmus, et üri- on lastevanemate harimise abil Eakaaslastega suhtlemi- algusesse. 3. detsembril oota- Katrin Vinkel, Siiri Rist Aarne Lingil ürituse suh- tus õnnestus, ja arvas, et vähendada noorte alkoholi tar- ne ei tohiks olla lapsele väsi- me teid taas koolimajja. ja Gerda Koop. tes ükskõikseks jääda. Te- koos korraldajatega oli sel vitamist ning edasi lükata al- tav. Üks külaline korraga ja Hea õpetaja kuu teiseks olu- Ettevalmistus jooksuks ma turvas jooksu isegi ka- päeval väljas üle 300 ini- koholi tarvitamise alustamise lapsevanema kohalolek on siin liseks sündmuseks oli 5. ok- ei toimunud ainult pliiatsi hes kohas. Robert Kro ets- mese. Peasponsor Ilma- vanust. Emadele jagas sel õh- märksõnadeks. toobril õpetajate päeva tähis- ja paberiga. olulised olid kin, Ville Vinkel, Urmas taat andis seekord jälle tul esimesi õpetussõnu Tervise Hüperaktiivsele lapsele on tamine. Õpetajad olid sel päe- ka raja mahamärkimine, Tihane, Aivo Kuningas, oma parima. Arengu Instituudi teadur. parim, kui tema kõrval on ra- val kohustuslikult glamuursed, piirete kohalevedamine, Urmas Vares ja Kilingi- Järgmine jooks juba Sirje Grossmann-Loot Ees- huliku loomuga laps. abituriendid andsid tunde ja turvajate läbihelistami- Nõmme tublid politseini- järgmisel aastal, koolima- ti Lastefondist esines teemal Oluline on koostöö lapseva- näitasid eeskuju, kuidas tuleb ne, teekeetmine jpm. Igas kud valvasid, et liiklus tä- ja 52. sünnipäeval. „Täiskasvanute koostöö ai- nema ja õpetaja vahel. üks korralik aktus läbi viia. Ei lõigus oli jooksuürituse navatel peatuks jooksjate, Mari Karon tab ATH (aktiivsus- ja tähele- Koolis ja lasteaias saab ko- unustatud hommikust vastuvõt- panuhäire) last”.Suure koge- du tegemisi toetada. Andke tu, 13.Õ klassile koolimaja tut- mustepagasiga spetsialist rää- õpetajale teada, mida olete lap- vustamist, pidevat pildistamist kis kuulajatele, kuidas hüper- sele õpetamas. ja direktori turvamist. Õpeta- Terepidu Krõllis aktiivset last ära tunda, kuidas Keelavad laused sõnastage jad said suure tähelepanu osa- aidata teda kodus ja koolis. Ja- abistavateks. „Ära võta piima- liseks Oscari galal, kuldplaate gati ka praktilisi nõuandeid ja kannu!” asemel lausuge: „Võta jätkus kõikidele kohaletulnud soovitati lisaks uurida interne- siit kinni ja toeta teise käega!” päevakangelastele. Siinkohal tist aadressil WWW.ATH.EE Tunnustus ja kiitus järgne- tänusõnad 12. klasside tublide- . Samal teemal on kirjutanud vad igale õnnestumisele. le õpilastele ja klassijuhatajate- raamatu M.Lina: „Minu armas Õdede, vendade kiusamise le vahva päeva eest! Hüpi”. Hüperaktiivseid lapsi, vältimiseks koostage kindlad Mari Karon

Väikelooma naha parkimine

Sithrühm: käsitöölised, väikeloomade kasva- erinevad parkimise meetodid, tajad, kodukäsitöö tegijad, nahaparkimise hu- nahaparkimises kasutatavad tööriistad, vilised, jahimehed. mineraalpargis kasutatavad ained ja nende Aeg: 11.–13. november 2012. omadused, Maht: 28 tundi. nahkade leotamine, Toimumiskoht: Pärnumaa Kutsehariduskes- nahkade puhastamine ja pesemine, kus, Voltveti koolituskeskus Tihemetsas, Pea- parkvedeliku valmistamine ja kasutamine. hoone tee 2. Praktilise töö teemad (17 tundi): Eesmärk: tutvustada jahindusega kaasnevat nahkade leotamine, (mets)loomade nahkade töötlemist. Tutvutakse nahkade puhastamine ja pesemine, Ühel veidi sombusel hommikul kogunes jänes kaotas jälle oma saba ära. Lastele naha töötlemise pärandtehnoloogilise toorna- parkvedeliku valmistamine ja kasutamine, Krõllipere: Tibupojad, Sipsikud, Mesi- pakkus see väga palju nalja. Rongisõit tu- ha konserveerimise meetodiga ja valmistatakse nahkade tahendamine, mummud, Mõmmikud, Lepatriinud ja li ka hästi välja. Lepatriinude rühma rong kursuse käigus mineraalpargitud väikelooma- pargitud nahkade rasvatamine, Jänkud saali, et maha pidada üks tore keris end hoopis ussiks kokku. nahk, millest on osalejal võimalik hiljem val- naha kuivatamine ja venitamine, terepidu. See on saanud juba traditsioo- Sirli ja Reet õpetasid toredaid mänge mistada erinevaid käsitööesemeid. Kursuse lä- naha lihvimine ja viimistlemine. niks, sest igal uuel õppeaastal on krõlli- ja tantse. Teretamismänguga said kõik biviimisega toetatakse jahinduse väärtustamist Põhilektor: Tuuli Jõesaar (Olustvere Teenin- pere muutunud uute laste poolest. lapsed omavahel tuttavaks. koos pärandtehnoloogiliste teadmiste alalhoid- dus- ja Maamajanduskool 2009–2012 rahvusli- Kõik rühmad said end tantsuga või Krõlli ennast ei paistnud kohal olevat, mise, edasikandmisega ja propageerimisega. ku tekstiili eriala, rahvakunsti- ja käsitöömeis- lauludega tutvustada ja ka uusi väikeseid aga ta oli peitnud kommikotid meie jaoks Koolituse teemad: ter tekstiili alal). krõllilapsi on tublisti juurde tulnud. Mesi- ära. Mis pidu ilma kommita ikka oleks! Auditoorse töö teemad (11 tundi): Grupp: 5–10 inimest. mummud tantsisid koos uue õpetaja An- Õuemineku ajaks olid vihmapil- jahindus ja jahipidamine, Maksumus: 160 €/inimene (sisaldab toitlusta- nikaga meile mesimummude tantsu. Ti- ved kadunud ja soe päike tervitas meid. nahaparkimise ajalugu, mist). bupojad on küll kõige pisemad, aga koos Ilusat päikselist lasteaia-aastat kogu naha ehitus ja selle keemiline koostis, Lisainformatsioon ja registreerimi- kanaemaga olid nad väga julged ja proo- krõlliperele! kvaliteetse karusnaha saamine, ne: Hanna-Liisa Pikkur, hanna-liisa.pik- visid tibutantsu tantsida. Aga üks vallatu Ulvi lepp lihtsamad konserveerimise viisid, [email protected], tel 449 1062. karva eemaldamise erinevad võimalused,

Kas okete juba külastanud uuendatud Kaalu järve Laiksaares? Kaalu järve kalatrepp on vaatamist väärt! 8 Nr 8 (132) teisipäev, 23. oktoober 2012

Reedel, 26. 10. kell 19 Kilingi-Nõmme Klubis Klubi Eakas HAYLEEN ORAV 21.09.2012 Leonida JüRISOO 91 Teisipäeval, 30. 10. 11 Krõllis KASPAR KINGISSEPP 19.09.2012 Maret SAI 91 K Klubi koosolek EGELY JUHKAMSOO 07.10.2012 Marta JUURIKAS 90 Neljapäeval, 01. 11. kell 10 Kilingi-Nõmme Klubis Lehta REMMEL 90 OÜ Silmarõõm silmade kontroll Ann SAAR 90 Pauline KÄNGSEP 88 Reedel, 02. 11. kell 19 Kilingi-Nõmme Klubis Jelena KASELA 87 Kontsert. Esineb RAM. Leida KARON 86 Neljapäeval, 08. 11. kell 12–15 Kilingi-Nõmme Klubis MAIMU TAMMAN Elsa VARES 85 Tasuta veresuhkru ja luutiheduse mõõtmine 08.08.1930 – 29.08.2012 Valli BlumfELDT 85 Vilma TALTS 84 Pühapäeval, 11. 11. kell 9 Suveaias JENNY MÄNDMETS Heljo KREITAL 84 Laat 28.03.1931 – 04.10.2012 Linda TALTS 83 Pühapäeval, 11. 11. Kilingi-Nõmme Spordihoones Sale MITT 83 SK Saarde 5. kiiruslik tšempionaat MARTIN LUHAKÄÄR Eduard UDRAS 82 Pühapäeval, 11. 11. Kilingi-Nõmme Klubis 26.06.1931 – 05.10.2012 Saima KOHV 82 Isadepäeva maleturniir Luule ARUMÄE 82 ANDRUS RUUL Koidula ALLIK 81 Pühapäeval, 11. 11. kell 1230 Kilingi-Nõmme Spordihoones 21.07.1977 – 06.10.2012 Eino MUINASTE 81 Isadepäeva perepäev Aki RUUSMANN 80 Reedel, 16. 11. Kilingi-Nõmme Klubis ELLE STAMM Hilja-Johanna PÄÄSUKE 80 03.11.1937 – 14.10.2012 Klubi Rock Väino-Hermann Priedenthal 80 Reet LENSMENT 75 Teisipäeval, 20. 11. kell 18 Kilingi-Nõmme Klubis Endel Teearu 75 Mälumäng Ostame kasvavat võsa ja väheväärtuslik- Asta TAMM 75 Reedel, 23. 11. kell 19 Kilingi-Nõmme Klubis ku puud, teostame erinevaid raideid. Vello MEOLA 75 Klubi Eakas RSG Invest OÜ tel 56881135. Rein LAANSALU 70 Pühapäeval, 25. 11. kell 18 Kilingi-Nõmme Klubis Jaan NURM 70 Kino „Eestlanna Pariisis” Kuna Saarde Sõnumid ilmub reeglina üks kord Milvi LEHISMETS 70 kuus, siis võib juhtuda, et kavandatud ürituste osas Elmar KARTAU 70 AS MIVAR-VIVA (asukohaga linn, Lossi t 41, bussijaama võib toimuda vahepeal muudatusi. Seetõttu palume Eduard-Johannes Kogger 70 juures) võtab tööle töömahu suurenemise tõttu Teid ikka kontrollida mitmest allikast, kus ja millal Ruth ANTON 70 ÕMBLEJAID midagi toimub. Sellega päästate toimetaja süüdis- LIINIMEHAANIKUID tusest valeinformatsiooni levitamises! SS VAAKUMPAKKIJAID (noormehed) Töö on tekstiilitööstuse (tekid, padjad jne) tootmisliinil. Tasu vastavalt tehtud tükitöö kogustele ja preemia normitäitmise eest .Lõunaks soe toit soodsa hinnaga oma maja sööklast. Tööd küsima, vaatama ja läbirääkimisi pidama võib tulla igal tööpäeval. Tel 43 33 748 või 43 34 296. Kuulutus ei aegu! ſSILMADE KONTROLL ſSILMARÕHU MÕÕTMINE ſPRILLIDE MÜÜK ſPRILLIDE PISIREMONT ſOPTILISED Pangabuss PÄIKESEPRILLID Kõik oma rahaasjad saate korda ajada Pangabussis!

Pangabussi peatused: 1. november 2012. a. Tihemetsa IV kvartalis KELLA 10:00-st kaupluse juures kell 9.00–10.00 1. ja 15. novembril Kilingi-Nõmme 6. ja 20. detsembril KILINGI-NÕMME klubi ees kell 10.30–13.00 KLUBIS

Mõisaküla IV kvartalis Nägemisteravuse kontroll maksab 6€. Prillitellijale on kontroll TASUTA. linnavalitsuse juures kell 12.00–14.00 12. ja 26. novembril INFO ja etteregistreerimine 10. ja 21. detsembril telefonil: 4490135

Bussist saate nõu pangateenuste kohta, tellida ja kätte pangakaardi, makseautomaadist oma kontole Pottsepatööd sularaha kanda ja välja võtta, teha arvuti abil mak- seid, avada hoiuseid ja sõlmida muid lepinguid. Pliidid, ahjud,kaminad, Tutvuge Pangabussi sõiduplaani ning nantstee- nuste tingimustega aadressil www.swedbank. ehitus ja remont ee. Lisainfot Pangabussi teenuste, kellaaegade ja peatuste kohta saate 24h telefonilt 6 310 310. Tel. 55 506 605 Hannes e-mail [email protected]