DOCSLIB.ORG

Tabivere Valla Arengukava 2014 - 2025

Total Page：16

File Type：pdf, Size：1020Kb

Download full-text PDF Read full-text
Tabivere Valla Arengukava 2014 - 2025 Kinnitatud Tabivere Vallavolikogu ……… määrusega nr …… TABIVERE VALLA ARENGUKAVA 2014 - 2025 Tabivere 2014 Tabivere valla arengukava TABIVERE VALLA ARENGUKUKAVA AASTANI 2025 SISUKORD Eessõna ....................................................................................................................................... 3 1. Üldiseloomustus .................................................................................................................. 4 1.1. Asend ........................................................................................................................... 4 1.2. Ajalugu ........................................................................................................................ 5 1.3. Looduskeskkond .......................................................................................................... 6 1.3.1. Muinsuskaitse .......................................................................................................... 8 1.4. Rahvastik ..................................................................................................................... 9 2. Valla olukorra hinnang - SWOT-analüüs ......................................................................... 13 3. Missioon ja visioon ........................................................................................................... 17 3.1. Strateegilised eesmärgid aastaks 2025 ...................................................................... 17 4. Arengukava 2005-2018 täitmise analüüs .......................................................................... 18 5. Hetkeolukord, eesmärgid, tegevuskava ............................................................................ 20 5.1. Haridus ja noorsootöö ................................................................................................ 20 5.2. Sotsiaalne kaitse ........................................................................................................ 22 5.3. Kultuur, sport ja külaelu ............................................................................................ 25 5.4. Turvalisus .................................................................................................................. 28 5.5. Taristu ja vallamajandus ............................................................................................ 29 5.6. Majandus, ettevõtlus ja turism ................................................................................... 32 5.7. Valla juhtimine .......................................................................................................... 35 6. Investeeringute kava ja finantseerimine ............................................................................ 37 7. Arengukava elluviimine, seire ja hindamine..................................................................... 38 Lisa 1. Tegevuskava koondkokkuvõte ..................................................................................... 39 Lisa 2. Eelarvestrateegia .......................................................................................................... 40 2 Tabivere valla arengukava EESSÕNA Arengukava eesmärk on tagada Tabivere valla erinevate piirkondade ja eluvaldkondade tasakaalustatud areng, millega kaasneb kohalike elanike sotsiaalse ja majandusliku olukorra paranemine. Eesmärgiks on arengukavas kajastada Tabivere valla suurimad prioriteedid, kitsaskohad ja tegevuste kavandamisel arvestada planeeritavate uute toetusprogrammide meetmetega. Tabivere valla arengukava suuremate investeeringutegevuste elluviimine sõltub väga suurel määral vallale eraldatavatest projektipõhistest toetustest. Kuna lähenemas on Euroopa Liidu uus rahastamisperiood 2014-2020, siis olulist rolli mängib konkreetne tegevuskava. Valla arengukava koostamine ja elluviimine on pidev protsess, mida tänastes, kiiresti muutuvates oludes ja protsessides tuleb pidevalt täiendada ja erinevate meetmete osas muuta. Tabivere valla arengukava koostamine sai alguse Tabivere valla moodustamisel ning võeti vastu 1992. aastal. Arengukava peab igal aastal olema enne eelarve koostamist üle vaadatud ja kava täiendamiseks ettepanekud tehtud. Viimase arengukava vastuvõtmisest alates on arengukava eesmärke analüüsitud ja täiendatud. Tabivere valla arengukava käsitleb perioodi 2014-2025. Käesolevas arengukavas on üle vaadatud eelnevate aastate tegevused ning võetud välja mitteperspektiivsed ülesanded. Kõiki eesmärke ja tegevusi ei ole ellu viidud. Eelkõige neid, mille tegevused sõltuvad erinevate projektide rahastamisest. 2014. a on läbi viidud arengukava uuendamine, milleks moodustati Tabivere Vallavalitsuse 22. novembri 2013 korraldusega nr 173 viis töörühma – haldus, juhtimine, eelarve; majandus; kultuur, sport, vaba aeg; haridus; sotsiaalne kaitse. Protsessi jooksul toimus 8 erinevat nõupidamist 101 osalejaga. Koostöös koostati SWOT analüüs, mis on lihtne ja laialt levinud analüüsi mudel, mille kaudu kaardistati valla tugevused, nõrkused, võimalused ja ohud. Töörühmad arutlesid visiooni, missiooni ja strateegiliste eesmärkide ning tegevuste üle. Arengukava uue redaktsiooni koostamise käigus on läbi viidud järgmised tegevused: - uuendatud on hetkeolukorra kirjeldust; - planeeritud on tegevused aastani 2018; - lisatud on uutele nõuetele vastav eelarvestrateegia - koostatud on tegevuskava; - arvestatud on kahanevast rahvastikust tulenevalt vähenevaid eelarvelisi võimalusi; - kaasatud on huvirühmad ja arvestatud nende seisukohti. Arengukava on aluseks valla eelarve koostamisele, investeeringute kavandamisele ning nende jaoks vajalike vahendite taotlemisele (sõltumata nende allikast), laenude võtmisele, projektide kirjutamisele ja lisaressursside taotlemisele erinevatest programmidest. Tabivere valla arengukava koostamisel on võetud aluseks Jõgevamaa arengustrateegias 2020+ sätestatu. Valla arengukava on aluseks erinevate vallasiseste strateegiliste dokumentide koostamisel. 3 Tabivere valla arengukava 1. ÜLDISELOOMUSTUS 1.1. ASEND Tabivere vald paikneb Eestimaa südames, Jõgeva maakonna äärealal ning piirneb lõunast ja idast Tartu maakonnaga, läänest Puurmani vallaga, põhjast Palamuse vallaga ning kagust Saare vallaga. Valla haldusterritoorium on jaotatud 25 maa-asulaks, neist 1 alevik ja 24 küla. Tabivere valla üldpindala on 201 km². Territooriumi pikkus teid mööda põhjast lõunasse on ca 12 km ja idast läände ca 30 km. Funktsionaalselt kuulub Tabivere vald paikkonda, mida iseloomustab orientatsioon Tartule. Moodustunud on laiemalt kaks piirkonda, mis on kujunenud endiste ühismajandite baasil - Tabivere ja Maarja-Magdaleena. Samas on territoriaalselt vallas ka kaks suunda, mis on omavahel suhteliselt isoleeritud, need on Tartu-Jõgeva ja Tartu-Jõhvi suund, tulenevalt suuremate liiklusmagistraalide paiknemisest vallas. Lähemateks suuremateks keskusteks on Tartu linn (20 km) ja Jõgeva linn (29 km), Tallinnast jäädakse 170 km kaugusele. Asendit ja sellest tulenevaid geograafilisi eeldusi võib pidada Eesti tingimustes keskmisteks. Vahemaa Tabivere ja Tartu vahel on soodus igapäevaseks tööalaseks pendelrändeks. Silmas pidades meeldivat elukeskkonda (rahulik ja looduskaunis koht), saab Tabivere vald olla konkurentsivõimeline elukoht ka Tartust välja siirdujatele. Joonis 1. Tabivere valla asukoht Eestis. 4 Tabivere valla arengukava Joonis 2. Tabivere valla asukoht Jõgeva maakonnas. 1.2. AJALUGU Valla halduskeskus Tabivere alevik on oma nime saanud 16. sajandi keskel rajatud mõisa järgi, mille omanikuks oli Lubbert Cambi. Mõisale kuulus Tabbiferi (Tabivere) küla, kus 1582. aastal oli 19 talu ja elas ainult üks inimene. Teiseks külaks mainitakse Kastiküll (Kasteküla). 1652. aastal kinkis kuninganna Kristiina mõisa Cambi tütrele Elisabethile, kes oli abielus kapten Adam Otto Wolffeldtiga. Mõis oli Wolffeldtide valduses 1702. aastani. Wolffeldti matusepaika tekkinud asustus hakkas kandma Voldi nime, mis on säilinud tänapäevani. Aastast 1814 oli mõis Ernst von Münnichi valduses ja nimetatud sellest ajast peale Tabivere mõisana. Peale Vabadussõda annetati mõisa süda (48 ha) kolonel Karl Partsile teenete eest Vabadussõjas soomusrongide diviisi ülemana. Karl Parts nimetas mõisa ümber Vabaduse taluks. 1960. aastate algul lagunes kasutuseta seisnud mõisa peahoone, mis pikkamööda lammutati. Voldi alevik tekkis Tabivere mõisamaadele 1800ndatel aastatel talude tekkega Vestli, Silla, Karina, Adamka talumaade kokkupuutega, kuhu ehitas 1865. aastal Tabivere mõis kivist kõrtsihoone. Tekkisid ka mitmed käsitööliste elamud, apteek, koolimaja, mitmed kauplused ja haigla. 1877. aastal valmis Tapa-Tartu raudteeühendus, mis läbis alevikku. Kohalik Saadjärve vallakeskus asus 1866. aastast Kõdukülas, kuhu ehitati 1870. aastal kivist vallamaja. 1899. aastal ehitati üle tee uus vallamaja. Vana vallamaja võeti kasutusele 5 Tabivere valla arengukava vaestemajana. 1954. aastal moodustati külanõukogud. Tabivere külanõukogu asus tööle Voldi alevikku rekvireeritud majja, kus oli kuni valla moodustamiseni. Endisel Põhja-Tartumaal asuvat Maarja-Magdaleena kihelkonda on esmakordselt mainitud 1443. aastal. Seda loetakse kihelkonna asutamisaastaks. Maarja-Magdaleena kihelkond on loodud kahe muinasmaakonna baasil. 1752. aastal oli Maarja-Magdaleenas 2000-2500 elanikku ja 160 talu. 16.-17. sajandil nimetati Maarja-Magdaleena kirikut st. Marien (tõlkes Püha Maarja). 1627. aastaks oli kirikust järel vaid neli seina, kus käis kord aastas jutlustamas Palamuse kirikuõpetaja. Kirikut lõhuti ja ehitati tagasi sõdade käigus korduvalt. Äksi kihelkonna praegune nimi esineb esimest korda ühes vanas
Load more

Recommended publications
  • Turundusmaterjalide Roll Lõuna-Eesti Turismisihtkoha Kujundamisel
    Tartu Ülikool Loodus- ja täppisteaduste valdkond Ökoloogia ja maateaduste instituut Geograafia osakond Bakalaureusetöö inimgeograafias (12 EAP) Turundusmaterjalide roll Lõuna-Eesti turismisihtkoha kujundamisel Merli Ilves Juhendaja: MSc Janika Raun Kaitsmisele lubatud: Juhendaja: Osakonna juhataja: Tartu 2017 Annotatsioon Turundusmaterjalide roll Lõuna-Eesti turismisihtkoha kujundamisel. Bakalaureusetöö eesmärk on uurida, millised on Lõuna-Eesti turismi tuumikalad turundusmaterjalide ja välisturistide külastuste põhjal. Turundusmaterjalidest kuulusid uurimise alla SA Lõuna-Eesti Turismi välja antud trükised ja Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse koostatud veebimarsruudid. Empiirilises analüüsis uuriti, millised Lõuna-Eesti kohalikud omavalitsused ja atraktsioonid on turundusmaterjalides enim esindatud. Lisaks kasutati passiivse mobiilpositsioneerimise andmeid välisturistide külastustest Lõuna-Eestisse ajavahemikus 2011–2016. Uurimistöö teema on oluline turismiasutuste turundustegevuse efektiivsemaks koordineerimiseks. Märksõnad: turismigeograafia, turism, Lõuna-Eesti, sihtkoht, turundus CERCS kood: S230 Sotsiaalne geograafia Annotation The role of promotional materials in forming South-Estonian tourism destination. Current thesis studies what are the tourism core areas in South-Estonian tourism destination according to promotional materials and foreign visitors’ data. Data from promotional materials was collected from brochures published by Foundation South-Estonian Tourism and self-guided tours from website www.visitestonia.com published
    [Show full text]
  • Lisa 1. Valla Üldiseloomustus Asend Ja Asustussüsteem Tartu Vald Asub
    Lisa 1. Valla üldiseloomustus Asend ja asustussüsteem Tartu vald asub Tartu maakonna põhjaosas. Tartu valla administratiivne keskus asub Kõrvekülas, teenuskeskused Tabiveres alevikus, Laeva külas ja Piirissaare saarel. Valla pindala on 742 km². Valla territooriumil on 71 küla ja 5 alevikku (Vahi, Tabivere, Kõrveküla, Äksi, Lähte, Vasula). Kohalike omavalitsuste haldusreformi käigus ühinesid Tartu, Laeva ja Piirissaare vallad (ühinemisleping allkirjastati 20.12.2016).Uue valla nimeks sai Tartu vald. Vabariigi valitsuse otsustas uue vallaga liita Tabivere valla. Suurenenud Tartu vald tekkis peale kohalike omavalitsuste valimisi 24. oktoobril 2017. Ühinenud omavalitsused ja nende rahvaarv ühinemise hetkel: a) Tartu vald (pindala 300 km² ja rahvaarv 7298), b) Tabivere vald (pindala 200 km² ja rahvaarv 2240), c) Laeva vald (pindala 233 km² ja rahvaarv 756), d) Piirissaare vald (pindala 8 km² ja rahvaarv 103). Joonis: Tartu valla kaart koos Piirissaarega (googlemaps). Funktsionaalselt, tulenevalt erinevatest looduslikest (maastikud, reljeef, vetevõrk, maakasutus), sotsiaalmajanduslikest (asustusstruktuur, kommunikatsioonid, funktsionaalsed seosed ümbritsevaga) ja logistilistest (teedevõrk, muu infrastruktuur) arengueeldustest võiks, küll üsnagi tinglikult, jagada valla territooriumi 13 piirkonnaks: • Vahi-Raadi piirkond (tööstus, ettevõtlus, elupaigad), • Kõrveküla piirkond (elupaigad, tööstus, ettevõtlus, aktiivne areng), • Tabivere (tööstus, ettevõtlus, elupaigad), • Lähte piirkond (elupaigad, ettevõtlus, puhkemajandus, turism), • Äksi-Saadjärve-Kaiavere
    [Show full text]
  • Tartu Valla Üldplaneeringu Lähteseisukohad Ja Keskkonnamõju Strateegilise Hindamise 3 Väljatöötamise Kavatsus
    Versioon 1 7 .0 6 . 201 9 /// TÖÖ NR 18003218 Tartu valla üldplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus Töö nr 18003218 Tartu 2019 Jaak Järvekülg KSH juhtekspert Marika Pärn Üldplaneeringu projektijuht Martin Ruul KSH projektijuht Tartu valla üldplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise 3 väljatöötamise kavatsus SISUKORD SISSEJUHATUS ......................................................................................................... 5 TARTU VALLA ÜLDPLANEERINGU LÄHTESEISUKOHAD ......................................... 5 2.1. Tartu valla üldplaneeringu koostamise eesmärk .................................................... 5 2.2. Üldplaneeringuga lahendatavad ülesanded ........................................................... 5 2.3. Väärtustepõhine lähenemine valla üldplaneeringu koostamisel .............................. 9 2.4. Valla arenguvisioon ja lähtematerjalid ................................................................... 9 ÜLDPLANEERINGU KESKKONNAMÕJU STRATEEGILISE HINDAMISE VÄLJATÖÖTAMISE KAVATSUS ..................................................................................... 10 3.1. Keskkonnamõju strateegilise hindamise eesmärk ja ulatus .................................. 10 3.2. Mõjutatava keskkonna ülevaade ja KSH käigus käsitletavad keskkonnamõjud ..... 10 3.2.1. Planeeringuala asukoht ............................................................................... 10 3.2.2. Rahvastik ...................................................................................................
    [Show full text]
  • Leader Tartumaal Tartumaa Hingab Emajõe Rütmis
    Leader Tartumaal Tartumaa hingab Emajõe rütmis Kui soovid minna kiiresti, siis mine üksi. Kui soovid jõuda kaugele, siis minge koos. Waen Buff TARTUMAA hingab Emajõe rütmis Tartumaa. Legend Tartumaa sümboli – Emajõe – Tartumaad ühendab Emajõgi Võrtsjärvest Peipsini sünnist pajatab loo muistsest ajast, mil Vanemuine kui võimas veetee – otsekui Eestimaa Amazonas, mis õpetanud loomad ja linnud koostööd tegema. Ni- seob selle rikka ja puutumatu loodusega paiga ning melt vihastanud vanataat metsarahva peale, et nad siinsed kogukonnad ühtseks tervikuks. Tartumaa elust rõõmu tundmise asemel omavahel kisklevad. kogukonnad loovad ja hoiavad väärtusi, tehes Ta otsustas määrata loomadele kuninga ning käskis koostööd jätkusuutlike lahenduste juurutamiseks ja kaevata kuninga vastuvõtuks ilusa ja sügava jõe, tutvustamiseks ka huvilistele kaugemalt. Tartumaal mille kallastel pidi olema künkaid ja orge, varjurik- võib teadmisi ja tarkust ammutada erinevatest muu- kaid puudesalusid ja rohuniite, et kuningale rõõmu seumitest, teiste seas Eesti Põllumajandusmuuseu- valmistada. Kui loomad lõpuks ühise tööga valmis mist, Lennundusmuuseumist ning tähti ja galaktikaid said, kallas Vanemuine kuldse kulbiga jõesängi vee uurivast TartuObservatooriumist Tõraveres. ja andis voolule suuna. Nii oligi sündinud Emajõgi. Tartumaa mitmekülgsust saab kogeda erinevaid mõisnik parun Nikolai von Essen. Oma silmaga üle- piirkondi külastades. Põhja-Tartumaal Peipsi järve kaemist väärib nii Eesti esimene metsakaitseala, ehe kaldal lookleb Sibulatee, mis on võtnud oma lipu- ning peaaegu sada aastat inimkätest puutumata kirjaks „Üks piirkond, kaks rahvust, kolm kultuuri!“: Järvselja ürgmets kui ka enam kui kuuekümne põimuvad siin ju mõisa-, talupoja- ja vene vanausu- erineva puu- ja põõsaliigiga arboreetum. Järvselja liste kultuur. Tartumaa edelaosas ehk Elva puhke- metsadeni jõuab ka mööda Emajõge tulles. piirkonnas võib elamuste jahil end sootuks unus- tada: ratsutades, matkates, lasketiirus kätt proo- Tartumaa rahvas – justkui Emajõe sünnilegendi vides või kalepurjekaga Võrtsjärvel seilates.
    [Show full text]
  • 163 Buss Sõiduplaan & Liini Marsruudi Kaart
    163 buss sõiduplaan & liini kaart 163 Jõgeva Vaata Veebilehe Režiimis 163 buss liinil (Jõgeva) on üks marsruut. Tööpäeval on selle töötundideks: (1) Jõgeva: 9:00 Kasuta Mooviti äppi, et leida lähim 163 buss peatus ning et saada teada, millal järgmine 163 buss saabub. Suund: Jõgeva 163 buss sõiduplaan 101 peatust Jõgeva marsruudi sõiduplaan: VAATA LIINI SÕIDUPLAANI esmaspäev 9:00 teisipäev Ei sõida Jõgeva 1a Estakaadi Tänav, Jõgeva kolmapäev Ei sõida Kooli neljapäev 9:00 49 Suur, Jõgeva reede Ei sõida Uku laupäev Ei sõida 88 Suur Tänav, Jõgeva pühapäev Ei sõida Eristvere Painküla Juhani 163 buss info Suund: Jõgeva Kalevi Peatust: 101 Reisi kestus: 399 min Kassinurme Liini kokkuvõte: Jõgeva, Kooli, Uku, Eristvere, Painküla, Juhani, Kalevi, Kassinurme, Kaarepere, Kaarepere Visusti, Mullavere, Nava, Nava Kool, Metsavahe, Metsavahi, Luua, Sääsküla, Raadivere, Palamuse, Visusti Toovere, Väljaotsa, Varbevere, Imukvere, Varbevere, Väljaotsa, Toovere, Palamuse, Palamuse, Toovere, Väljaotsa, Varbevere, Imukvere, Varbevere, Mullavere Väljaotsa, Toovere, Palamuse, Raadivere, Sääsküla, Luua, Metsavahi, Metsavahe, Nava Kool, Nava, Nava Mullavere, Visusti, Kaarepere, Pikkjärve, Lepiku, Nava, Kärksi, Raigastvere, Elistvere (Mõis), Silma, Nava Kool Juula, Silma, Elistvere (Mõis), Õunaaia, Kaiavere, Rillo, Varese, Maarja-Magdaleena, Varese, Rillo, Metsavahe Kaiavere, Elistvere (Mõis), Varbemäe, Õvanurme, Järveotsa, Tabivere, Tabivere, Järveotsa, Õvanurme, Metsavahi Varbemäe, Elistvere (Mõis), Silma, Juula, Silma, Elistvere (Mõis), Õunaaia, Kaiavere, Rillo,
    [Show full text]
  • Land of Drumlins’: Vooremaa, East Estonia Issue Date: 2020-12-03 2 the Study Region – Vooremaa in East Estonia
    Cover Page The handle http://hdl.handle.net/1887/138482 holds various files of this Leiden University dissertation. Author: Veldi, M. Title: A landscape biography of the ‘Land of Drumlins’: Vooremaa, East Estonia Issue date: 2020-12-03 2 The study region – Vooremaa in East Estonia Vooremaa is situated in the Eastern part of Estonia. The region measures 55 km from south to north and 25 km from west to east, with a total surface cover of almost 1000 km2. The highest point of the region is the top of the Laiuse drumlin at 144 m above sea level (Arold 2005, 205). The region includes the counties of Jõgevamaa and Tartumaa. Drumlin fields are rhythmic landscapes, which are comprised by parallel oblong moraine elevations with low swampy basins or lakes in between. The land use is “composed” on this rhythmic structure as well. Agricultural lands are situated on the slopes of the drumlins, and wet forest lands in the basins. Altogether there are around 1000 drumlins in Estonia, of which Vooremaa region is the most outstanding. In geology and geography the landscape region of Vooremaa has also been addressed as the Saadjärve drumlin field (Rõuk 1974; Rattas 2004). The drumlin field functions as a watershed between the basin of Lake Peipsi and the Central Estonian Plain. The drumlins are oriented in NW – SE direction, reflecting the course followed by the glaciers during the Late Weichselian (Rattas 2004, 15). The word drumlin (1833, diminutive of drum (1725)) in English comes from the Gaelic druim, meaning “back or ridge”, “ridge or long, narrow hill”, often separating two parallel valleys (OED: drumlin).
    [Show full text]
  • Lisa (Majandus- Ja Taristuministri 09.04.2021 Määruse Nr 14 Sõnastuses)
    Majandus- ja taristuministri 25.06.2015. a määrus nr 72 „Riigiteede liigid ja riigiteede nimekiri” Lisa (majandus- ja taristuministri 09.04.2021 määruse nr 14 sõnastuses) RIIGITEEDE LIIGID JA RIIGITEEDE NIMEKIRI Terviktee Riigitee asukoha kirjeldus tervikteel Tee nr Nimi (E–tee nr) 1 2 3 1. Põhimaanteed Tallinna linnas (asustusüksus, Lasnamäe linnaosa) Väo tänava ristmikust kuni Narva 1 (E20) Tallinn–Narva linna (asustusüksus) läänepoolse piirini; Narva piiripunkti idapoolsest pääslast kuni Vene Föderatsiooni piirini Narva jõe sillal Tallinna linna (asustusüksus, Kesklinna 2 (E263) Tallinn–Tartu–Võru–Luhamaa linnaosa) lõunapiirilt kuni tee lõpuni ristmikul riigiteega 7 Napi külas Tee algusest ristmikul riigiteega1 kuni ringristmikuni riigiteega 13213 Jõhvi linna (asustusüksus) läänepoolsel piiril; Jõhvi linnas (asustusüksus) ringristmikust Veski ja Uue tänavatega kuni ringristmikuni Pargi tänava ja Puru teega; Jõhvi linna 3 (E264) Jõhvi–Tartu–Valga (asustusüksus) lõunapiirilt kuni Tartu linna (asustusüksus) põhjapiirini ristmikul Kvissentali teega; Tartu linnas (asustusüksus) liiklussõlmest riigiteega 2 kuni tee lõpuni riigipiiril Läti Vabariigiga Valga linnas Tallinna linna (asustusüksus, Nõmme linnaosa) läänepoolselt piirilt Pääsküla jõe 4 (E67) Tallinn–Pärnu–Ikla sillal kuni tee lõpuni riigipiiril Läti Vabariigiga Ikla külas Pärnu linna (asustusüksus) idapoolselt piirilt 5 Pärnu–Rakvere–Sõmeru kuni tee lõpuni ristmikul riigiteega 1 Sõmeru alevikus Valga linna (asustusüksus) lääneosas Ränioja 6 Valga–Uulu truubilt kuni tee lõpuni ristmikul
    [Show full text]
  • Maarja- Magdaleena Kihelkonna KOOLID Läbi Nelja Sajandi
    Maarja- Magdaleena kihelkonna KOOLID läbi nelja sajandi 2010 1 Eessõna Mõte, koostada kogumik Maarja-Magdaleena kihelkonna koolide ajaloost, tekkis mõned aastad tagasi. Tegutsema innustas 2009. aastal maakonnas ilmunud raamat "Haridustöötajad Kalevipoja tegude maalt". Oli teada, et tänase J. V. Veski nim Maarja Põhikooli juured ulatuvad peaaegu nelja sajandi tagusesse aega. Palju vajalikku tööd oli eelnevalt tehtud proua Ene Soodla poolt, kelle diplomitöö käsitles meie kihelkonna koolide ajalugu XVIII-XIX sajandil. Püüdsime kirja panna koolielu XX sajandil, keskendudes eelkõige vilistlaste ja endiste õpetajate mälestuste ja elulugude kogumisele. Kasutasime ka Sõnumilehes varem ilmunud teemakohaseid artikleid Kogumik, mis sündis suuresti tänu minu hea õpetaja ja kolleegi Endla Sepp´a ihu ja hingega osutatud abile, on valmis. Mitte vähema energia ja töökusega toetas mind minu teine hea õpetaja ja kolleeg Juhan Pihelo. Suur ja südamlik tänu mõlemale! Usun, et kogumik aitab nii mõnelgi oma suguvõsa juurteni jõuda ja elustab meis koolimälestusi. Suur tänu abikäe eest teile: Endla Sepp, Juhan Pihelo, Ariana Mikiver-Rooba, Egle Haossar, Laili Aunap ja paljud teised. Merle Haossar Maarja-Magdaleena, 2010 2 SISUKORD SISUKORD....................................................................................................................1 Maarja-Magdaleena kihelkonna ajaloost .......................................................................6 Lisa 1 Maarja-Magdaleena koguduse õpetajad........................................................15
    [Show full text]
  • TABIVERE VALLA ARENGUKAVA Aastateks 2005 - 2013
    TABIVERE VALLA ARENGUKAVA aastateks 2005 - 2013 Tabivere 2009 Kinnitatud Tabivere Vallavolikogu 20. märts 2009. a määrusega nr 14 TABIVERE VALLA ARENGUKAVA AASTATEKS 2005-2013 SISUKORD 2 Eessõna 3 I Ajaloolised ja geograafilised tingimused 3 II Tabivere valla inimressurss ja elukeskkond 4 2.1 Elanike arv 4 2.2 Valla elanike sooline ja vanuseline koosseis 5 2.3 Rahvastiku muutuskomponendid 5 2.4 Rahvastiku ruumilise paigutuse kirjeldus 6 2.5 Toimetulek 6 III Maafond ja selle kasutamine 7 IV Loodusvarad 7 V Tabivere valla arenduseesmärgid 9 5.1 Majandus ja ettevõtlus 9 5.2 Põllumajandus 9 5.3 Turism ja külaelu 10 5.4 Infrastruktuur 12 5.4.1 Teed 12 5.4.2 Ühistransport 13 5.4.3 Veevarustus, kanalisatsioon, soojamajandus 13 5.4.4 Energeetika, telefoniside, internet 14 5.5 Keskkonnakaitse 14 5.6 Heakord 15 5.7 Elamumajandus 15 5.8 Sotsiaalsfäär 16 5.9 Tervis 17 5.10 Haridus ja noorsootöö 18 5.11 Kultuur ja sport 20 5.12 Raamatukogud 21 5.13 Turvalisus 22 5.14 Muinsuskaitse 22 5.15 Remondikorraldus 24 5.16 Haldus 24 VI Arengukava elluviimine, seire ja hindamine 26 2 EESSÕNA Arengukava eesmärk on tagada Tabivere valla erinevate osade ja eluvaldkondade tasakaalustatud areng, millega kaasneb kohalike elanike sotsiaalse ja majandusliku olukorra paranemine. Valla arengukava koostamine ja elluviimine on pidev protsess, mida tänastes kiiresti muutuvates oludes ja protsessides tuleb pidevalt täiendada ja erinevate meetmete osas muuta. Tabivere valla arengukava koostamine sai alguse Tabivere valla moodustamisel ning võeti vastu 1992. aastal. Arengukava on igal aastal enne eelarve koostamist üle vaadatud ja tehtud ettepanekud kava täiendamiseks.
    [Show full text]
  • Kullavere, Luua, Pikknurme Ja Saadjärve Jahipiirkonna Moodustamine Ning Jahipiirkonna Kasutusõiguse Loa Andja Määramine
    Väljaandja: Keskkonnaminister Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: 08.05.2004 Redaktsiooni kehtivuse lõpp: 31.01.2009 Avaldamismärge: RTL 2004, 56, 934 Kullavere, Luua, Pikknurme ja Saadjärve jahipiirkonna moodustamine ning jahipiirkonna kasutusõiguse loa andja määramine Vastu võetud 28.04.2004 nr 34 Määrus kehtestatakse «Jahiseaduse» (RT I 2002, 41, 252; 63, 387; 2003, 13, 70) § 6 lõike 3 ja § 11 lõike 2 alusel. § 1. Kullavere jahipiirkonna pindala ja piirikirjeldus (1) Kullavere jahipiirkonna pindala on 43 060 hektarit. (2) Kullavere jahipiirkonna piirikirjeldus on järgmine: Kullavere rendijahipiirkonna piir kulgeb Mustvee jõe ja Mustvee linna piiri ristumiskohast mööda Mustvee linna piiri Peipsi järveni; sealt mööda Peipsi järve rannajoont Kodavere ojani, mis on ühtlasi Jõgeva maakonna piir (jahipiirkonna juurde kuulub Peipsi järve akvatooriumi osa, mis ulatub 200 meetri kaugusele rannajoonest); edasi mööda Kodavere oja Mustvee–Kallaste maanteeni ning mööda Mustvee–Kallaste maanteed Kadrina– Kodavere maanteeni; teeristist mööda Kadrina–Kodavere maanteed Punikvere teeni ning mööda Punikvere teed Kasahstani kraavini; siitpeale mööda Kasahstani kraavi Ööbiku sihini, jätkudes mööda Ööbiku sihti Halliku metskonna kvartali 476 lõunasihini; edasi mööda Halliku metskonna kvartalite 476 ja 475 lõunasihti Kadrina ojani; sealt mööda Kadrina oja Viljuse–Karjamõisa teeni, jätkudes mööda Viljuse–Karjamõisa teed Kaasiku– Viljuse teeni; teeristist mööda Kaasiku–Viljuse teed Alatskivi–Pala maanteeni ning mööda
    [Show full text]
  • Liiklusloenduse Tulemused 2007. Aastal
    Liiklusloenduse tulemused 2007. aastal AS Teede Tehnokeskus 2008 MAANTEEAMET Tallinn 2008 AS TEEDE TEHNOKESKUS PMS GRUPP & LIIKLUSUURINGUD JA TEEILMAJAAMAD LIIKLUSLOENDUSE TULEMUSED 2007. AASTAL Tööde teostajad: Tiit Kaal, PMS-grupi projektijuht Stanislav Metlitski Osakonna juhataja Veiko Tikas PMS-grupi peaspetsialist Maret Jentson PMS-grupi peaspetsialist Egon Horg, PMS-grupi peaspetsialist Luule Kaal Osakonna juhataja Tallinn 2008 Liiklusloendus 2007 aastal SISUKORD SISSEJUHATUS ……………………………………………………………………..….. 3 LÜHENDITE SELGITUSED ……………………………………………………...…..… 5 MAJANDUS 2007. aastal …...………………………………………...………………... 6 Mootorikütus ………………………………………………………………………. 8 Sõidukid ja juhiload ……………………………………………………………….. 9 ILMASTIK 2007. aastal …..…………………………………………………………..…. 12 Õhutemperatuur ............................................................................................. 12 Sademed ........................................................................................................ 13 LIIKLUSLOENDUSSEADMETE KIRJELDUS ….…………………………………..… 14 Pikaajaline liiklusloendus …………………………..…………………………….. 14 Lühiajaline liiklusloendus …………………………..…………………………….. 15 LOENDUSSEADMETE JA VOOLIKUTE PAIGALDUSSKEEMIDE VÕRDLUS ….. 17 Liiklusloendurite võrdlus …………………………………………………………. 17 Voolikute paigaldusskeemi võrdlus ……………………………………………... 20 LIIKLUSLOENDUSANDMETE TEISENDAMINE AKÖL-ks ……………………….... 22 LIIKLUSLOENDUS 2007. aastal …..………………………………………………..…. 24 Liiklussagedus püsiloenduspunktides …………………………………..…..... 24 Liiklussagedus põhimaanteedel ……………………………………………….
    [Show full text]
  • Tartu Valla Ettevõtluse Uuring
    Versioon 1 1 .12.2019 / / / Töö nr 3218 Tartu valla ettevõtluskeskkonna analüüs Töö nr 3218 Tartu 2019 Ann Ideon Projektijuht Raekoja plats 8 Maakri 29 Hendrikson & Ko 51004 Tartu 10145 Tallinn www.hendrikson.ee tel +372 740 9800 tel +372 617 7690 [email protected] Tartu valla ettevõtluskeskkonna analüüs Sisukord 1 ANALÜÜSI EESMÄRK ............................................................................................ 5 2 PIIRKONDLIKUD ETTEPANEKUD ......................................................................... 5 2.1 Laeva piirkond ....................................................................................................................................5 2.2 Kõrveküla piirkonna ettepanekud .......................................................................................................7 2.3 Äksi piirkonna ettepanekud ............................................................................................................. 11 3 ETTEVÕTJATE ÜMARLAUA KOKKUVÕTE JA JÄRELDUSED ......................... 14 Tartu valla ettevõtluskeskkonna analüüs 5 1 ANALÜÜSI EESMÄRK Tartu valla ettevõtluskeskkonna analüüsi eesmärgiks oli selgitada lisaks faktilisele infole (vt ettevõtluse ülevaade üldplaneeringu lähteseisukohtade ja keskkonnamõju väljatöötamise kavatsus ehk LS ja KSH VTK) välja ettevõtjate arvamused: millised on iga ettevõtja tänased probleemid ja kitsaskohad, tulevikuplaanid ja -visioonid. Samuti oli eesmärgiks välja selgitada erinevate tegevusvaldkondade tänased kitsaskohad ja võimalused laiemalt. Analüüsi
    [Show full text]