Kinnitatud Tabivere Vallavolikogu ……… määrusega nr ……

TABIVERE VALLA ARENGUKAVA 2014 - 2025

Tabivere 2014 Tabivere valla arengukava

TABIVERE VALLA ARENGUKUKAVA AASTANI 2025

SISUKORD

Eessõna ...... 3 1. Üldiseloomustus ...... 4 1.1. Asend ...... 4 1.2. Ajalugu ...... 5 1.3. Looduskeskkond ...... 6 1.3.1. Muinsuskaitse ...... 8 1.4. Rahvastik ...... 9 2. Valla olukorra hinnang - SWOT-analüüs ...... 13 3. Missioon ja visioon ...... 17 3.1. Strateegilised eesmärgid aastaks 2025 ...... 17 4. Arengukava 2005-2018 täitmise analüüs ...... 18 5. Hetkeolukord, eesmärgid, tegevuskava ...... 20 5.1. Haridus ja noorsootöö ...... 20 5.2. Sotsiaalne kaitse ...... 22 5.3. Kultuur, sport ja külaelu ...... 25 5.4. Turvalisus ...... 28 5.5. Taristu ja vallamajandus ...... 29 5.6. Majandus, ettevõtlus ja turism ...... 32 5.7. Valla juhtimine ...... 35 6. Investeeringute kava ja finantseerimine ...... 37 7. Arengukava elluviimine, seire ja hindamine...... 38 Lisa 1. Tegevuskava koondkokkuvõte ...... 39 Lisa 2. Eelarvestrateegia ...... 40

2 Tabivere valla arengukava

EESSÕNA

Arengukava eesmärk on tagada Tabivere valla erinevate piirkondade ja eluvaldkondade tasakaalustatud areng, millega kaasneb kohalike elanike sotsiaalse ja majandusliku olukorra paranemine. Eesmärgiks on arengukavas kajastada Tabivere valla suurimad prioriteedid, kitsaskohad ja tegevuste kavandamisel arvestada planeeritavate uute toetusprogrammide meetmetega. Tabivere valla arengukava suuremate investeeringutegevuste elluviimine sõltub väga suurel määral vallale eraldatavatest projektipõhistest toetustest. Kuna lähenemas on Euroopa Liidu uus rahastamisperiood 2014-2020, siis olulist rolli mängib konkreetne tegevuskava. Valla arengukava koostamine ja elluviimine on pidev protsess, mida tänastes, kiiresti muutuvates oludes ja protsessides tuleb pidevalt täiendada ja erinevate meetmete osas muuta. Tabivere valla arengukava koostamine sai alguse Tabivere valla moodustamisel ning võeti vastu 1992. aastal. Arengukava peab igal aastal olema enne eelarve koostamist üle vaadatud ja kava täiendamiseks ettepanekud tehtud. Viimase arengukava vastuvõtmisest alates on arengukava eesmärke analüüsitud ja täiendatud. Tabivere valla arengukava käsitleb perioodi 2014-2025. Käesolevas arengukavas on üle vaadatud eelnevate aastate tegevused ning võetud välja mitteperspektiivsed ülesanded. Kõiki eesmärke ja tegevusi ei ole ellu viidud. Eelkõige neid, mille tegevused sõltuvad erinevate projektide rahastamisest. 2014. a on läbi viidud arengukava uuendamine, milleks moodustati Tabivere Vallavalitsuse 22. novembri 2013 korraldusega nr 173 viis töörühma – haldus, juhtimine, eelarve; majandus; kultuur, sport, vaba aeg; haridus; sotsiaalne kaitse. Protsessi jooksul toimus 8 erinevat nõupidamist 101 osalejaga. Koostöös koostati SWOT analüüs, mis on lihtne ja laialt levinud analüüsi mudel, mille kaudu kaardistati valla tugevused, nõrkused, võimalused ja ohud. Töörühmad arutlesid visiooni, missiooni ja strateegiliste eesmärkide ning tegevuste üle. Arengukava uue redaktsiooni koostamise käigus on läbi viidud järgmised tegevused: - uuendatud on hetkeolukorra kirjeldust; - planeeritud on tegevused aastani 2018; - lisatud on uutele nõuetele vastav eelarvestrateegia - koostatud on tegevuskava; - arvestatud on kahanevast rahvastikust tulenevalt vähenevaid eelarvelisi võimalusi; - kaasatud on huvirühmad ja arvestatud nende seisukohti. Arengukava on aluseks valla eelarve koostamisele, investeeringute kavandamisele ning nende jaoks vajalike vahendite taotlemisele (sõltumata nende allikast), laenude võtmisele, projektide kirjutamisele ja lisaressursside taotlemisele erinevatest programmidest. Tabivere valla arengukava koostamisel on võetud aluseks Jõgevamaa arengustrateegias 2020+ sätestatu. Valla arengukava on aluseks erinevate vallasiseste strateegiliste dokumentide koostamisel.

3 Tabivere valla arengukava

1. ÜLDISELOOMUSTUS

1.1. ASEND

Tabivere vald paikneb Eestimaa südames, Jõgeva maakonna äärealal ning piirneb lõunast ja idast Tartu maakonnaga, läänest Puurmani vallaga, põhjast Palamuse vallaga ning kagust Saare vallaga. Valla haldusterritoorium on jaotatud 25 maa-asulaks, neist 1 alevik ja 24 küla. Tabivere valla üldpindala on 201 km². Territooriumi pikkus teid mööda põhjast lõunasse on ca 12 km ja idast läände ca 30 km. Funktsionaalselt kuulub Tabivere vald paikkonda, mida iseloomustab orientatsioon Tartule. Moodustunud on laiemalt kaks piirkonda, mis on kujunenud endiste ühismajandite baasil - Tabivere ja Maarja-Magdaleena. Samas on territoriaalselt vallas ka kaks suunda, mis on omavahel suhteliselt isoleeritud, need on Tartu-Jõgeva ja Tartu-Jõhvi suund, tulenevalt suuremate liiklusmagistraalide paiknemisest vallas. Lähemateks suuremateks keskusteks on Tartu linn (20 km) ja Jõgeva linn (29 km), Tallinnast jäädakse 170 km kaugusele. Asendit ja sellest tulenevaid geograafilisi eeldusi võib pidada Eesti tingimustes keskmisteks. Vahemaa Tabivere ja Tartu vahel on soodus igapäevaseks tööalaseks pendelrändeks. Silmas pidades meeldivat elukeskkonda (rahulik ja looduskaunis koht), saab Tabivere vald olla konkurentsivõimeline elukoht ka Tartust välja siirdujatele.

Joonis 1. Tabivere valla asukoht Eestis.

4 Tabivere valla arengukava

Joonis 2. Tabivere valla asukoht Jõgeva maakonnas.

1.2. AJALUGU

Valla halduskeskus Tabivere alevik on oma nime saanud 16. sajandi keskel rajatud mõisa järgi, mille omanikuks oli Lubbert Cambi. Mõisale kuulus Tabbiferi (Tabivere) küla, kus 1582. aastal oli 19 talu ja elas ainult üks inimene. Teiseks külaks mainitakse Kastiküll (Kasteküla). 1652. aastal kinkis kuninganna Kristiina mõisa Cambi tütrele Elisabethile, kes oli abielus kapten Adam Otto Wolffeldtiga. Mõis oli Wolffeldtide valduses 1702. aastani. Wolffeldti matusepaika tekkinud asustus hakkas kandma Voldi nime, mis on säilinud tänapäevani. Aastast 1814 oli mõis Ernst von Münnichi valduses ja nimetatud sellest ajast peale Tabivere mõisana. Peale Vabadussõda annetati mõisa süda (48 ha) kolonel Karl Partsile teenete eest Vabadussõjas soomusrongide diviisi ülemana. Karl Parts nimetas mõisa ümber Vabaduse taluks. 1960. aastate algul lagunes kasutuseta seisnud mõisa peahoone, mis pikkamööda lammutati. Voldi alevik tekkis Tabivere mõisamaadele 1800ndatel aastatel talude tekkega Vestli, Silla, Karina, Adamka talumaade kokkupuutega, kuhu ehitas 1865. aastal Tabivere mõis kivist kõrtsihoone. Tekkisid ka mitmed käsitööliste elamud, apteek, koolimaja, mitmed kauplused ja haigla. 1877. aastal valmis Tapa-Tartu raudteeühendus, mis läbis alevikku. Kohalik Saadjärve vallakeskus asus 1866. aastast Kõdukülas, kuhu ehitati 1870. aastal kivist vallamaja. 1899. aastal ehitati üle tee uus vallamaja. Vana vallamaja võeti kasutusele

5 Tabivere valla arengukava vaestemajana. 1954. aastal moodustati külanõukogud. Tabivere külanõukogu asus tööle Voldi alevikku rekvireeritud majja, kus oli kuni valla moodustamiseni. Endisel Põhja-Tartumaal asuvat Maarja-Magdaleena kihelkonda on esmakordselt mainitud 1443. aastal. Seda loetakse kihelkonna asutamisaastaks. Maarja-Magdaleena kihelkond on loodud kahe muinasmaakonna baasil. 1752. aastal oli Maarja-Magdaleenas 2000-2500 elanikku ja 160 talu. 16.-17. sajandil nimetati Maarja-Magdaleena kirikut st. Marien (tõlkes Püha Maarja). 1627. aastaks oli kirikust järel vaid neli seina, kus käis kord aastas jutlustamas Palamuse kirikuõpetaja. Kirikut lõhuti ja ehitati tagasi sõdade käigus korduvalt. Äksi kihelkonna praegune nimi esineb esimest korda ühes vanas dokumendis 1443. aastal. Edasised andmed Äksi kirikust pärinevad aastast 1634, kus kirikust olid järel ainult katuseta müürid. 1652. aastal valmis uus kirik, mis neli aastat hiljem venelaste poolt põletati. 1671. aastal valmis uus puidust kirik. 1702. aastal põletati kirik jälle maha. 1728. aastal asuti kirikut uuesti üles ehitama. Lõplik ümberehitus toimus 1887-1889, sellisena on see säilinud tänaseni. Üks kuulsamaid kirikuõpetajaid Otto Wilhelm Masing töötas Äksi kirikus aastatel 1815-1832. Valla praegune territoorium on moodustunud 1. jaanuari 1977. aasta seisuga ENSV ÜN Presiidiumi 27.12.1976 seaduse alusel. Tabivere vald Jõgeva maakonnas sai valla staatuse 12. detsembril 1991.

1.3. LOODUSKESKKOND

Tabivere valla territooriumist suurem osa asub Vooremaa maastikukaitsealal. Sellele maastikule annavad ilme suurvoored, mis asetsevad kõik loode - kagu suunas. Voorte pikkus on 2 - 4 km, laius ligikaudu kilomeeter. Voored on valdavalt üles haritud, voortevahelised nõod kannatavad liigvee all. Siin leidub nii järvi, soostunud alasid kui sügava turbakihiga madalsoid. Tabivere valla territooriumil on neli kaunist voortevahelist piklikku järve, mis on valitud ka NATURA 2000 hoiualade võrgustikku, seda eelkõige rikkaliku linnustiku tõttu. Järved asuvad kõrge puhkemajandusliku potentsiaaliga tsoonis, mille põhjal võib neid nimetada puhkejärvedeks. Puhkemaastiku veekogusid kasutavad ka harrastuskalamehed, veespordialade harrastajad ja matkajad. Igale järvele on omane iseloomulik taimestiku- loomastiku kooslus ja kindel energia- ning aineringe. Vooremaa järved paiknevad lähestikku 170 km2 maa-alal ja kuuluvad reostusohtlike veekogude nimekirja. Saadjärv - pindala 723,2 ha, keskmine sügavus 8 m, suurim sügavus 25 m. Saadjärv koosneb kagupoolsest Suurjärvest (jääb Tartu valda) ja Tabivere valda jäävast edelapoolsest kitsamast ja madalamast Tabivere ehk Voldi järvest. Suurjärves on kaldariba valdavalt liivane, kruusane, klibune, Tabivere järves aga mudane ja turbane. Järves vahetub vesi keskmiselt 7,7 korda aastas, väljavool toimub Mudajõe kaudu Amme jõkke. Saadjärv on rohketoiteline, vesi on läbipaistev ja hapnikurikas, viimastel aastakümnetel on järve hapnikurežiim halvenenud. Järves leidub rohkelt haruldasi looma- ja taimeliike (nt niitjas penikeel, kilpkonnakaan, erinevad puruvanaliigid ja karpvähilised). Kalastikus domineerivad särg, ahven, rääbis, haug, latikas.

6 Tabivere valla arengukava

Elistvere järv - pindala 129 ha, keskmine sügavus 2 m, suurim sügavus 3,5 m. Järve veetase alanes seoses Amme jõe süvendamisega 1957. aastal. Järv on rikas nii veetaimede kui ka kalade poolest. Kaiavere järv - pindala 246,5 ha, keskmine sügavus 2,8 m, suurim sügavus 5 m. Järve läbib Amme jõgi ja see on Vooremaa järvedest üks kalarikkamaid - peamised kalad latikas, särg, ahven, haug. Raigastvere järv - pindala 111,2 ha, keskmine sügavus 3,2 m suurim sügavus 4,5 m. 1956. aastal alanes järve veetase umbes 0,5 m. Kaldad on valdavalt järsud, veepiiril kitsas soine riba. Lisaks neljale kaunile piklikule voortevahelisele järvele - Elistvere, Raigastvere, Kaiavere ning Saadjärv - piirneb vald ka Soitsjärve, Kaiu järve ja Papijärvega. Valla väikseim järv on Kogrijärv 1,3 ha ning tehisjärvedest on vallas Koogi paisjärv pindalaga 3,7 ha. Valla territooriumi läbib viis jõge. Need on Laeva jõgi, Mudajõgi (ka Mudaoja), Uhmardu jõgi (ka Rahivere jõgi ja Saare oja), Kõlajõgi (ka Kõlaoja) ja Amme jõgi. Tabivere vallas on maad 20 040 ha, sellest (31.12.2013):  põllumaad – 8375 8162 ha, maa hindepunktid on 33-52  loodusliku rohumaad on 999 ha  elamu- ja õuemaad 432,9 ha  tootmismaad 54,8 ha  ärimaad 18,2 ha  üldkasutatavat maad 33,4 ha  transpordimaad 259,3 ha  jäätmehoidla maad 2,9 ha  sihtotstarbeta maad 6,5 ha  muud maad 2241 ha  metsamaad 7830 ha

Tabivere vallas on 31.12.2013. a. seisuga moodustatud 2435 katastriüksust (kinnistuid on 1616) kogupinnaga 18915,2 ha, millest:  haritavat maad on 7933,5 ha,  looduslikku rohumaad 1035,8 ha,  metsamaad 7847,1 ha,  õuemaad 196,9 ha (sealhulgas hoonete all 42,5 ha),  muud maad 1901,9 ha.

Valla munitsipaalomandis on 56 katastriüksust, millest üheksa on korteriomandid. Maakatastris on Tabivere vallas seisuga 31.12.2013 registreeritud 2435 katastriüksust kogupindalaga 18915,2 ha, sealhulgas  riigi omandisse jäetud maad – 4956,7 ha,  kasutusvaldusesse antud maad – 232,6 ha,  munitsipaalomandisse antud maad – 53,4 ha,  ostueesõigusega erastatud maad – 3008,8 ha,  enampakkumisega erastatud maad – 1551,8 ha,  vaba põllumajandusmaana erastatud maad – 1142,1 ha,  vaba metsamaana erastatud maad – 428,5 ha,

7 Tabivere valla arengukava

 tagastatud maad – 7773,9 ha.

Tabivere vald munitsipaliseerib maad, mis on vajalikud kohaliku omavalitsusüksuse ülesannete täitmiseks ja arenguks, samuti valla hoonete ja rajatiste alused ning nende teenindamiseks vajalikud maad.

1.3.1. MUINSUSKAITSE

Tabivere valla territooriumil asuvad järgmised ajaloolis-kultuurilised mälestised:

Arheoloogiamälestised: Reg. nr. Nimi Aadress 9427 Ohvrikivi Õvanurme küla, Alekõrte 9426 Ohverdamiskoht "Hiiemägi Õvanurme küla, Alekõrte 9425 Kalmistu Õvanurme küla, Alekõrte 9424 Asulakoht Voldi küla, Äksi Vesiveski 9423 Asulakoht Valgma küla, Tommersoo 9422 Asulakoht Valgma küla, 14223 Mullavere-Saadjärve tee 9421 Asulakoht Tabivere alevik, Kaldaaluse 9420 Kivikalme Raigastvere küla, Nõlvaku 9419 Asulakoht Raigastvere küla, Päikeseloojangu 9418 Asulakoht Raigastvere küla, Siimu 9417 Rauasulatuskoht Pataste küla, Koidu 9416 Asulakoht Pataste küla, 3 Jõhvi-Tartu-Valga tee 9415 Asulakoht Otslava küla, Kalda Ohvriallikas "Silmaallikas", 9414 Kõrenduse küla, Enno "Soome allikas“ 9413 Kivikalme "Muugemägi Kõrenduse küla, Muugemäe 9412 Asulakoht Kõrenduse küla, Joosti 9411 Asulakoht Kõrenduse küla, Joosti 9410 Ohvrikivi Kassema küla, Marguse 9409 Asulakoht Kassema küla, 14211 Kudina-Maarja tee 9408 Asulakoht Kaiavere küla, Seila 9407 Asulakoht Juula küla, Risti 9406 Kultusekivi Elistvere küla, Veskijärve 9283 Asulakoht Kärksi küla, Pilli

Arhitektuurimälestised: Reg. nr. Nimi Aadress 24073 Äksi pastoraadi peahoone Voldi küla, Äksi koguduse 24072 Äksi kirikuaed Voldi küla, Äksi park 24071 Äksi kirik Voldi küla, Äksi koguduse 24070 Tabivere mõisa valitsejamaja Pargi tn 1 / Tabivere vallamuuseum 24069 Tabivere mõisa park Tabivere alevik, Pikknurme metskond 42 Maarja-Magdaleena pastoraadi Maarja-Magdaleena küla, Maarja-Magdaleena 24068 peahoone koguduse

8 Tabivere valla arengukava

Maarja-Magdaleena küla, Maarja-Magdaleena 24067 Maarja-Magdaleena kirikuaed koguduse Maarja-Magdaleena küla, Maarja-Magdaleena 24066 Maarja-Magdaleena kirik koguduse 24065 Igavere postijaama peahoone Lilu küla, Igavere hobupostijaama 24064 Lilu mõisa laut Lilu küla, Risto 24063 Lilu mõisa moonakatemaja Lilu küla, Suur-Lilo Elistvere mõisa valitsejamaja 24062 Elistvere küla, Loomapargi varemed 24061 Elistvere mõisa park Elistvere küla, Mõisa 24060 Elistvere mõisa ait Elistvere küla, Mõisaaida

Ajaloomälestised: Reg. nr. Nimi Aadress 27114 Vabadussõja mälestussammas Voldi küla, Ausamba 5867 Uhmardu kihelkonnakooli hoone Uhmardu küla, Kooli 5866 Uhmardu kalmistu Uhmardu küla Maarja-Magdaleena küla, Maarja-Magdaleena 5865 Maarja kalmistu kalmistu Maarja-Magdaleena küla, Maarja-Magdaleena 5864 Vabadussõja mälestussammas kalmistu Allikas: Kultuurimälestiste Riiklik Register 01.10.2012

1.4. RAHVASTIK

Tabivere valla elanike arv on liikunud viimase kümne aasta jooksul stabiilselt väikese languse suunas. Kui Statistikaameti algsete andmete põhjal on elanike arv 2003. kuni 2013. aastani vähenenud 69 inimese võrra, siis pärast 2011. aastal läbi viidud rahvaloendust ja registreeritud rahvastikumuutuste - sünni- ja surmajuhtude ning elukohavahetuste - arvestamist on 2013. aastaks valla rahva arv langenud 2179 inimeseni. See tähendab, et kümne aastaga on Tabivere vald kaotanud tegelikult koguni 308 inimest (Tabel 1). Tabivere valla, sarnaselt kogu Jõgevamaale, rahvastiku kahanemise põhjuseks on nii negatiivne loomulik iive kui ka võrreldes sisserändega suurem väljaränne. Rändesaldo on viimase kümnendi puhul püsinud pidevalt negatiivne. Umbes 60% lahkujatest on olnud naised ning 40% mehed, mis tähendab, et prognoosida võib endiselt rahvastiku stabiilset vähenemist ning nais- ja meessoost vallaelanike arvu peatset võrdsustumist. Väljarände peamised suunad, sarnaselt kõigile Eesti maapiirkondadele, on liikumine keskustesse ja välisriikidesse. Väljarände peamisteks põhjusteks on töökohtade vähesus piirkonnas ning palgaerinevus keskuste ja välisriikidega. Sisserännet toetab enim Tartu linna lähedus ja sellega seotud valglinnastumine.

9 Tabivere valla arengukava

Tabel 1. Tabivere valla elanike arv. Aastad 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013

Mehed 1215 1196 1187 1164 1164 1152 1138 1139 1099 1083 1081

Naised 1286 1263 1236 1195 1183 1163 1163 1158 1129 1137 1134

Kokku 2501 2459 2423 2359 2347 2315 2301 2297 2228 2220 2215 Allikas: Statistikaamet, 18.03.2014.

Samasugust tendentsi näitab Tabel 2, mis väljendab Tabivere valla sise- ja välisrännet ning näitab, et mitte ühelgi aastal pole välisränne olnud positiivne ning siserännegi on seda olnud vaid kolmel korral viimase kümne aasta jooksul. Märkimisväärne on 2012. aasta tulemus, mil siserände saldoks oli 24. See on Tabivere valla kõigi aegade positiivseim tulemus rände mõõtmisel.

Tabel 2. Tabivere valla sise- ja välisrände saldo. Aastad 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012

Siseränne -28 -26 -28 6 -18 -19 4 -37 -10 24

Välisränne -4 -14 -26 -19 0 -1 -3 -9 -18 -15 Allikas: Statistikaamet, 03.01.2014.

Rahvastiku vähenemist vallas mõjutab suuresti loomuliku iibe negatiivsus, mis on tingitud täisealiste inimeste vähesusest. Viimase kümne aasta jooksul on iive olnud positiivne vaid kahel aastal (2004 - 1 ja 2008 - 5), kõigil teistel aastatel on olnud surmasid rohkem kui sünde või võrdselt (2006). (Tabel 3)

Tabel 3. Loomulik iive Tabivere vallas. Aastad 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013*

Sünnid 16 32 24 27 26 27 22 20 18 17 24

Surmad 26 31 36 27 43 22 28 43 31 26 35

Iive -10 1 -12 0 -17 5 -6 -23 -13 -9 -11 * täiendavad andmed Tabivere Vallavalitsuselt Allikas: Statistikaamet, 18.03.2014.

Tabivere valla elanike vanuseline koosseis erineb Eesti keskmisest selle poolest, et Tabiveres on rohkem pensionäre ja kuni 19-aastaseid, kuid tööealisi mehi ja naisi on vähem kui riigis keskmiselt (Joonis 3). See on üks mitmetest põhjustest, miks valla elanikkond väheneb ning iive on negatiivne.

10 Tabivere valla arengukava

Joonis 3. Tabivere valla rahvastikupüramiid. Allikas: Statistikaamet, 18.03.2014.

Tabelist 4 võib näha, et Tabivere aleviku järel on valla suurimad elanike arvuga asumid Maarja-Magdaleena ja Voldi küla. Viimase viie aasta jooksul on enim - 14 inimese võrra – suurenenu Uhmardu küla elanikkond.

Tabel 4. Tabivere valla alevi ja külade elanike arv

2009 2010 2011 2012 2013 01.01.2014 1. Tabivere alevik 1017 1022 1012 979 969 961 2. Maarja-Magdaleena küla 250 249 241 238 228 230 3. Voldi küla 147 147 142 137 137 143 4. Pataste küla 102 102 97 86 92 93 5. Valgma küla 90 87 84 84 88 86 6. Koogi küla 77 79 74 76 74 78 7. Sepa küla 55 60 57 60 54 56 8. Juula küla 57 57 57 58 54 53 9. Uhmardu küla 44 46 41 41 55 58 10. Kaiavere küla 53 50 45 43 48 44

11 Tabivere valla arengukava

11. Õvanurme küla 48 48 50 42 44 38 12. Elistvere küa 47 44 47 44 44 45 13. Otslava küla 41 42 41 40 36 34 14. Raigastvere küla 37 37 38 39 37 35 15. Reinu küla 31 36 35 32 38 36 16. Kassema küla 39 34 32 34 38 32 17. Lilu küla 36 35 34 34 31 33 18. Kärksi küla 32 33 33 34 33 33 19. Kõduküla küla 31 30 23 24 21 23 20. Tormi küla 25 23 20 19 19 23 21. Kaitsemõisa küla 26 25 24 23 18 17 22. Vahi küla 20 20 19 19 19 18 23. Sortsi küla 21 17 17 17 17 15 24. Kõrenduse küla 15 15 15 15 18 19 25. Kõnnujõe küla 15 15 16 16 17 14 KOKKU 2356 2359 2294 2248 2238 2227 Allikas: Rahvastikuregister, 27.01.2014.

12 Tabivere valla arengukava

2. VALLA OLUKORRA HINNANG - SWOT-ANALÜÜS

SWOT-analüüs viidi läbi viies arengukava koostamiseks moodustatud töörühmas. Alljärgnevalt on esitatud tulemused pingereas alustades kõige sagedamini nimetatutest.

Tugevused Nõrkused  Valla haridusasutuste madal maine,  Head ühendusteed, asukoht  Elanike vähene huvi vallas toimuva kohta  Hea haridusvõrk - kaks  Vähe raha (oskus raha teenima panna, projektide kooli, õpilaskodu, lasteaed, omaosalus, ruumide rent) huvikool  Nõrk projektide kirjutamine  Piisav lasteaiakohtade  Vallale kuuluvate hoonete halb seisukord - koolid, lastead, olemasolu sotsiaalkeskus, sotsiaalkorterid,  Kohalike hõivatuse tagavate  Hooldekodus ruumipuudus suurte tootmisettevõtete  Erinevate hoolekande- ja tervishoiuteenuste ja toetatud olemasolu, vaba tootmismaa elamise teenuse puudumine  Esmatasandi teenuste  Eelnevate tegevuskavade inventuur, vigade parandus, olemasolu tegevuskavade pingerida  Aktiivne kogukond ja  Pole kaasatud spetsialiste erinevate valdkondade külaliikumine, arendamiseks väljastpoolt vallavalitsust isetegevusringid  Puudub vallale kuuluvate hoonete kasutuse nägemus  Arenev turismivõrgustik, tulevikus puhkealad,  Maarjas ebapiisavad ruumide võimalused kultuurisündmused  Poliitiline otsustamatus ja korraldamatus (riik – KOV)  Looduskeskkond  Heakord, Tabivere atraktiivsuse leidmine (Vooremaa, järved)  Tiheasustusalade turvalisus  Tabivere rahvamaja ja vabaajakeskuse võimalused  Arengudokumentide puudumine – üldplaneering, ÜVK arengukava, teehoiukava, jäätmekava  Maarja-Magdaleena

rahvamaja – Maarja-  Vähene tähelepanu noortele ja noorsootöötaja puudumine Magdaleena Maarahva Selts  Tabivere koolis puudub oma köök (MRS) tegevused  Vähene koostöö allasutustel omavahel, vallavalitsuse ja  Traditsioonide olemasolu teiste KOVga  Vallamuuseumi olemasolu  Vananemine, väljaränne ja väljarände põhjuste mitteteadmine  Hooldekodu, psüühiliste erivajadustega inimestega  Madal töötajate motiveeritus ja palgatase valla asutustes, tegelemine, töötute tunnustamise puudumine valla tasandil rehabilitatsioon  Valla polariseerumine  Sotsiaaltoetuste ja –korterite  Laste mänguväljakute ja koolivälise huvitegevuste vähesus olemasolu  Parkimisplatside väiksus asulates  Omavalitsuse hea koostöö  Erinevatele rahvustele suunatud tegevused sotsiaalvaldkonnas -  Aegunud spordivarustus perearst, kool, politsei,  Tartu linna läheduse piisav kasutamatus Sotsiaalkindlustusamet  Toitlustuskoha puudumine  Alaealiste komisjoni  Koolivastane hoiak (perel ja lastel) olemasolu  Vallasisene ja -väline transport  KiVa projekt  Sobivate mõjutusmeetodite puudumine  Karjääriõpe, nõustamine,  Noortele järelvalvega kooskäimiskoha puudumine

13 Tabivere valla arengukava

koostöö Jõgevamaa  Alkoholism ja narkomaania ning nende ravi puudumine Nõustamiskeskusega  Ebapiisav tänavavalgustus  Väike laenukoormus  Vallavalitsuse maine oma rahva silmis madal  Kvalifitseeritud kaader  Kommunikatsiooni puudulikkus (kodulehe informatiivsuse  Noored õpetajad parandamine, vallaleht väike)  Koolidel kaasaegsed IT-  Hooldekodu asukoht vahendid, arvutiklassid,  Valla teede halb seisukord tahvelarvutid  Kõik reisirongid ei peatu Tabiveres  Maarja koolis ja Tabivere  Kergliiklusteede vähesus lasteaias oma köök  Tankla puudumine Tabiveres  Kergliiklusteede olemasolu  Suutmatus arendada elamuehitust  Head sportimisvõimalused –  Jäätme- ja prügimajanduse ühtne korraldamine vallas korras staadion ja suur  Tabivere mõisapargi potentsiaal kasutamata spordisaal  Sadevete kanalisatsiooni puudumine tiheasustusaladel  Ajaloo- ja kultuuripärand  Tippüritused puuduvad  Avalik saun  Eelkutseõppe võimaluse puudumine  Külade arengukavad  Maarja lasteaia ruumipuudus  Stabiilne elanike arv  Kirikukoguduste vähene aktiivsus, tõrksus sündmuste  Mitmekesine inimkapital suhtes  Raamatukogude väga head  Puudub koolitervishoiu teenuse osutaja fondid  Kohapealse konstaabli ja tegutseva naabrivalve puudumine  Kultuuriprojektide  Suur töötute protsent, pikaajalised töötud kirjutamine  Kahe koguduse olemasolu

Võimalused Ohud  Haridusasutuste renoveerimine ja kaasajastamine  Koostöö puudumine,

 Kasutada projektide raha killustatus (Tabivere ja  Ajupotentsiaali ära kasutamine, kutsuda tagasi haritud Maarja-Magdaleena), arengu inimesi seiskumine  Tööstuslinnak, raudtee, teed, elekter  Päästeameti ettekirjutustest  Aktiviseerimiskeskuse võimalused, avatud päevakeskuse tulenevate nõuete täitmata teenuste kontroll ja parem rakendamine jätmisel trahvid või asutuse  Lastele mänguväljakud sulgemine  Hooldekodu laiendus (uus projekt)  Eesvedajate vähesus,  Looduslik ressurss arendamaks turismi aktiivsete inimeste väsimine  Tartu lähedus kasvatamaks elanikkonna hulka, hea ja lahkumine looduskeskkond, infrastruktuur, töökohad  Terviklahenduste puudumine  Koostöö võimalused (Töötukassa, Sotsiaalkindlustusamet, sotsiaalvaldkonna ruumide teised KOV-d, Tervishoiu Kõrgkool ja TÜ (praktikandid)) osas  Kolmanda sektori suurema kaasamine  Elanike, eelkõige noorte  Valla suursündmuse välja arendamine (idee otsimine) väljaränne Tabiverest  Korraldada lastevanemate harid(t)ust  Seadusandlusest tulenevad  Noortekeskuse avamine (tuulik Tabiveres) kohustused  Valla ehitiste otstarbekas kasutamine, parem haldamine  Valla juhtimine on nõrk  Tervisespordi võimaluste parendamine  Halvad otsused

14 Tabivere valla arengukava

 Teavitustöö sotsiaalvaldkonnas (majanduslikult ja  Abivallavanem (arendus, projektid, hanked) regionaalselt)  Inimeste kaasamine, sihtrühmadele erinevad tegevused  Ressursi (raha, koha)  Vabaajakeskuse võimaluste rohke kasutamine Muuseumile puudumisel hooldekodu, uus fookus päevakeskuse sulgemine  Üritustele ja turismiobjektidele rohkem reklaami meedias  Riigipoolne alarahastus,  Kasutada rohkem valdkondade spetsialistide abi tulubaasi vähenemine  Vabatahtlikud (tugiisikud)  Uute spetsialistide ja  Sotsiaalsed töökohad kohalikes äriühingutes asutustele juhtide leidmine  Turismiettevõtete koostöö, ühisturundus on raskendatud madalate palkade tõttu  Maarja-Magdaleena vana keskuse renoveerimine rahvamajaks  Üksikvanemlus  Laste loovuse arendamine  Uue spetsialisti leidmine raskendatud (töökoormus ja  Jõusaali inventari soetamine palk väike)  Järvede äärsete supluskohtade loomine (Maarja-

Magdaleenas pole ujumiskohta)  Elanikkonna vananemine  Kultuuri- ja spordielus  Koostöö naabervaldadega (projektid ja inimeste jagamine) kaasalööjate vähenemine  Vallavalitsuse initsiatiivil algatada koosolekuid ja koolitusi seoses Tartu magalaks piirkonna ettevõtjatele eesmärgiga suurendada ettevõtjate muutumisega koostööd (ettevõtluspäev), sisekoolitused  Ääremaastumine  Koostada erinevate haldusalade arengukavad  Elanikkonna vähesus,  Lasteaiakohtade loomine tegevusetus, passiivsus,

 Leida koolile-vallale sõpruskool, -vald motivatsioonipuudus  Koguperetegevused ja noorsootöö  Perearsti kadumine seoses  Külakeskuste arendamine tervisekeskuste loomisega  Abipolitsei suurem kaasamine, Naabrivalve piirkondade  Mõne tootmisettevõtte kasv pankrotistumine, tegevuse  Kohalikud FIE-d transpordimurede lahenduseks lõpetamine  Taastuvenergia kasutamine  Riigi rahastamismudel on  Kergteevõrgustiku laiendamine pidevas muutumises  Üldise heakorra parandamine  Ühistransport kallimaks ja  Maarja-Magdaleena haridus- ja kultuurikeskus (lasteaed, ajagraafikud ebasobivamaks kool, rahvamaja, kultuurikeskus)  Suurlinna lähedus (noorte ja  Vabaajakeskus „ajude“ väljavool)  Valla asutuste haldamiseks sihtasutuse loomine  Turismi taluvuspiiri  Vallavanema kohvitund rahvaga ületamine  Siduda erinevate haldusalade arengukavad  Puudulik regionaalareng  Hooldekodu laiendamine riigitasandil  Vallaelanike kaasamine „tagasi kooli“ projekti jaoks  Väärtuslike maastike  Haridusasutuste toetusfondi loomine kadumine  Rahvamaja kaasamine noorsootöösse  Naabervaldade kiirem areng  Varajane kutse-/karjäärinõustamine  Lapsed peavad huvitegevuse  Piirkonna haridusasutuste ja turismiobjektide koostöö jaoks minema mujale ja  Linna lähedus kaotavad sideme  Maarja põhikooli võimlale suurema rakenduse leidmine koduvallaga  Külavanemate motiveerimine (statuut, tunnustus)  Huvitegevuse puudumise  Laagrid Tabivere koolis ja vabaajakeskuses tõttu minnakse alkoholi,  Esinduskollektiiv (idee otsimine) tubaka ja narkootikumide

15 Tabivere valla arengukava

 Äksi villavabrikust töötav muuseum teed  Arendada võistkondlike alade treeninguid  Kindlustunde puudumine  Disc-golfi raja rajamine  Inimeste lahkumine  Erinevate ürituste Elistvere loomapargis, Vudilas läbi tõmbekeskustesse viimine  Eri rahvustest inimeste integratsioon  Ruumide ressursi olemasolu

16 Tabivere valla arengukava

3. MISSIOON JA VISIOON

Tabivere valla missiooniks on tagada omavalitsuse areng, kvaliteetne elu- ja majanduskeskkond, sotsiaalselt toime tulev kogukond ja täisväärtuslikuks toimimiseks vajalikud teenused. Visioon aastaks 2025 Tabivere vald on sotsiaalselt turvaline, hariduse kvaliteeti ja kultuuri ning individuaalset eneseteostust väärtustav omavalitsus, mis asub looduskaunis, arenenud taristuga, ettevõtlust ja turismi toetavas linnalähedases piirkonnas.

3.1. STRATEEGILISED EESMÄRGID AASTAKS 2025

Visiooni ja missiooni sõnastamise kaudu jõutakse strateegiliste eesmärkideni. Strateegilised eesmärgid on visiooni täpsustavad sihid ning ütlevad, kus tahetakse olla konkreetse aja pärast. Strateegilised eesmärgid väljendavad alati mingit taotletavat mõju või näitavad, milliseid konkreetseid ja mõõdetavaid saavutusi visiooni elluviimine nõuab. Tabivere arengukava puhul on olulisteks märksõnadeks elanike heaolu; elanike aktiivsus; noored; seltsielu; puhas, kaunis ja omanäoline loodus- ja elukeskkond; ettevõtlus; turism; sisemine ja väline koostöö; haldussuutlikkus; turvalisus; logistika; jätkusuutlik ja säästev areng, mis kujundavad valla maine ja aitavad säilitada omapära. Arengukava strateegilistes eesmärkides on Tabivere vald 2025. aastaks:

 Hea mainega, arenguvõimeline, inimsõbralike oludega, ajalooliste kultuuri- traditsioonidega ja omanäolise loodusega;  Ajalooliste kultuuritraditsioonide teadvustaja, väärtustaja ja tutvustaja;  Stabiilse rahvaarvu, looduslikult mitmekesise elukeskkonna, aktiivse elanikkonna ja konkurentsivõimelise tööjõuga;  Laste, noorte ja nende vanemate mitmekülgseks arenguks kaasaegsete tingimuste, isiksust arendava, koostööd soosiva ja turvalise arengukeskkonnaga;  Tervist, eneseteostust, loovust, avatust, rahvuslikke püsiväärtusi, innovaatilisust ja turvalist keskkonda väärtustav;  Toetava ettevõtluskliimaga, tugeva ja mitmekesise ettevõtlusega, asukohast tulenevaid looduslikke ja logistilisi võimalusi kasutav, konkurentsi- ja koostöövõimeline avatud majandusega;  Piirkonna inimeste ja ettevõtete eesmärke toetav, avalikke teenuseid arendav, seltside ja külaliikumistele tegevusvõimalusi loov, sisemisele ja välisele koostööle orienteeritud professionaalse kaadriga;  Kõrge elukvaliteediga elamiskoht, mis sisaldab kvaliteetsete avalike, kommunaal- ja teiste teenuste olemasolu ning kättesaadavust, samuti keskkonna-sõbralikku ja turvalist keskkonda.

17 Tabivere valla arengukava

4. ARENGUKAVA 2005-2018 TÄITMISE ANALÜÜS

Tabivere Valla Arengukava 2005-2018 sisaldas kokku 246 konkreetset eesmärki või tegevust. Paljud tegevused on olnud sellised, milledega tegeletakse ka edaspidi, hoolimata sellest kas need on antud perioodil täidetud, täitmata või täidetud osaliselt. Planeeritud eesmärkidest saab lugeda täidetuks 66, mis moodustab 27 % kõikidest eesmärkidest. Täidetuks arvestasime eesmärgid, mis on teostatud lõplikult või on teostatud antud perioodil maksimaalselt. Suurim osa eesmärkidest on täidetud osaliselt. Osaliselt täideti 98 eesmärki. Siia alla loeti eesmärgid, millede eesmärki ei ole otseselt saavutatud või on plaanitud tegevused teostatud osaliselt. Täidetud ja osaliselt täidetud eesmärgid kokku moodustasid 2/3 planeeritutest. Täitmata eesmärgid moodustavad 1/3 planeeritutest. Mõningatel juhtudel on eesmärkidest ka loobutud, kuna need on muutunud mittevajalikuks. Lahtri jätkuv alla on arvestatud täidetud ja osaliselt täidetud tegevused, milledega tegelemist peab või on soovitatav jätkata ka edaspidi. Selle arvestuse põhjal saab teha järelduse, et antud perioodi jooksul on täidetud 20 ühekordset eesmärki. Arengukava täitmist hinnates tuleb arvestada ka erinevate teguritega, mis on mõjutanud eesmärkide saavutamist. Eesmärkide ja ülesannete alla oli pandud suhteliselt palju tegevusi, mis ei sõltu üldse või sõltuvad väga vähesel määral vallavalitsuse tööst, vahepealsest majandussurutisest tulenevalt muutusid ootamatult eelarvelised võimalused, eesmärgi täitmata jäämine ei tähenda otseselt, et sellega ei oleks tegeletud. Lisaks tuleb arvestada, et mõnedki hetkel täitmata või osaliselt täidetuks loetud tegevused viiakse ellu lähiaastatel ja eeltöö on juba ära tehtud.

Peatükk Täidetud Täitmata Täidetud Jätkuv osaliselt 4. LOODUSVARAD 2 4 4 4 5.1 MAJANDUS JA 0 11 3 3 ETTEVÕTLUS 5.3 TURISM JA 8 11 9 14 KÜLAELU 5.4.1 TEED 4 6 5 7 5.4.2 ÜHISTRANSPORT 4 0 2 5

5.4.3 VEEVARUSTUS, 3 4 6 7 KANALISATSIOON, SOOJAMAJANDUS

5.4.4 ENERGEETIKA, 2 0 2 2 TELEFONISIDE, INTERNET

18 Tabivere valla arengukava

5.5 2 2 8 9 KESKKONNAKAITSE

5.6 HEAKORD 0 6 3 3 5.7 ELAMUMAJANDUS 1 0 2 3

5.8 TOIMETULEK 6 6 1 5 5.9.2 4 6 3 6 TERVISEEDENDUS 5.10 HARIDUS JA 4 11 10 13 NOORSOOTÖÖ 5.11 SPORT JA 14 6 11 24 KULTUUR 5.13 TURVALISUS 4 4 3 7 5.14 MUINSUSKAITSE 0 11 1 1

5.15 2 6 1 2 REMONDIKORRALDU S 5.16 HALDUS 6 4 8 13

KOKKU 246 66 98 82 128

19 Tabivere valla arengukava

5. HETKEOLUKORD, EESMÄRGID, TEGEVUSKAVA

5.1. HARIDUS JA NOORSOOTÖÖ

Alusharidust pakub Tabivere Lasteaed Tabiveres, kus töötab neli tavarühma ja Maarja- Magdaleenas, kus töötab üks liitrühm. Valla laste järjekord lasteaia koha saamiseks on hetkel Maarja-Magdaleena rühma kolm last. Lasteaias toimuvad ka muusikaõpetuse ning liikumise tunnid. Lasteaias on hästi rakendunud riikliku raamõppekava ühendamine "Hea Algus" programmi metoodikaga. Üks kord nädalas toimuvad beebikooli tunnid kõige pisimatele vallakodanikele. Üldharidusasutustest tegutsevad vallas Tabivere Gümnaasium (alates 2014/2015. õppeaastast Tabivere Põhikool) ja J.V. Veski nimeline Maarja Põhikool. Mõlemas koolis on kaasaegsed õppevahendid, k.a arvutiklass ja interneti püsiühendus. Maarja põhikool koos õpilaskoduga tagab põhihariduse kõrval lastele õpilaskodu teenuse ja tasuta huvihariduse: arvutiõpetus, majandusring, korvpall, näitemänguring, mudilaskoor, algklasside tantsuring, line-tants ja käsitööring. Tabivere Gümnaasiumi hoones tegutsevad lisaks koolile Tabivere Huvikool ja Tabivere rahvaspordiklubi. Renoveeritud on kooli staadion. Koolil on potentsiaal kujuneda kohalikuks elukestva õppe- ja huvikeskuseks. 2013. aastal pälvis Tabivere Gümnaasium tiitlid „Väärtuskasvatuse kool 2013“ ja „Hea kooli rajaleidja“. Mõlemad koolid ei ole hetkel naabervaldade koolidega võrreldes konkurentsivõimelised vananenud ja remontimata hoonete tõttu. Vajalik on renoveerida koolimajad ja leida ruumidele optimaalne rakendus. Asukohtade poolest on sobivate tingimuste olemasolul võimalik hakata korraldama erinevaid laagreid ja üritusi, mis tõstaks nii koolide kui valla mainet. Laste koolivälist tegevust pakuvad Tabivere Huvikool, Tabivere ja Maarja-Magdaleena Noored Kotkad ja Kodutütred, Tabivere Rahvamaja vabaajakeskus, Tabivere Rahvaspordiklubi ja koguduste pühapäevakoolid. Huvikoolis on võimalik õppida klaverit, akordionit, kitarri ja flööti mängima, lisaks tegutsevad laulu- ja tantsustuudio. Tabivere Rahvamaja vabaajakeskuses on noortel võimalik käia kindlal ajal tasuta harrastuskeeglit ja piljardit mängimas. Tegutsevad erinevad huviringid. Spordialadest on võimalik tegeleda kergejõustiku, tõstmise, jalgpalli, jalgrattaspordi, lauatennise, võrkpalli ja aeroobikaga ning kasutada jõusaali. Lisaks pakuvad tegevust lastele ja noortele erinevate ürituste näol Maarja-Magdaleena Maarahva Selts, MTÜ Juula Küla Heaks, MTÜ M.A.R.S.S. Noorsootöötaja Tabivere vallas puudub.

Tabel 4. Õpilaste arv valla koolides Aastad 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 Tabivere 231 215 206 183 173 156 131 117 106 Gümnaasium J.V. Veski nim Maarja 81 82 80 81 70 65 63 63 73 Põhikool Allikas: Tabivere Vallavalitsus, 18.03.2014. Tabel 5. Laste arv valla lasteaias

20 Tabivere valla arengukava

Aastad 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013

Tabivere 75 80 77 79 80 80 82 85 88

Maarja- 15 18 17 16 18 18 19 20 20 Magdaleena Allikas: Tabivere Vallavalitsus, 18.03.2014.

Eesmärgid:

 Valla haridusasutused on kaasaegse õpi- ja arengukeskkonna ning hea mainega;  Tabivere vallas elavad õpilased õpivad oma valla koolides;  Maarja lasteaiarühma liitmine J.V. Veski nimelise Maarja Põhikooliga lasteaed- põhikooliks;  Haridusasutuste ruumide kasutamine on otstarbekam;  Põhikoolide õppekavades on välja arendatud koolide eripäraga seotud õppesuunad (nt. infotehnoloogia, ettevõtlus, loodusturism vms);  Põhikoolid on elukestva õppe keskused, kus korraldatakse pedagoogilise tegevusega seotud üritusi ja koolitusi lastele ning vabahariduslikke koolitusi täiskasvanutele;  Huviharidus toetab laste ja noorte mitmekülgset arengut ning valla traditsioonide järjepidevust;  Noorsootöö tõhustamine ja aktiviseerimine ning toimiva ja toetava koostöövõrgustiku loomine;

Tegevuskava:

Nr Tegevus Kogu- Muu Vastu- kulu rahasta- taja (tuh.eur) 2014 2015 2016 2017 2018 mine 5.1.1 Tabivere Gümnaasiumi X X X X EL VV, hoone (sh huvikool, köök- KOOL söökla) rekonstrueerimine 5.1.2 J.V. Veski nimelise Maarja X X X X EL VV, Põhikooli hoone (sh KOOL õpilaskodu ja lasteaia rühma ruumid) rekonstrueerimine 5.1.3 Tabivere Lasteaia ruumide X X X X X EL, RIIK VV, rekonstrueerimine LAST EAED 5.1.4 Haridusasutuste X X X X X VV, populariseerimine ja VO, turundamine ASUT USED 5.1.5 Haridusasutuste personali X X X X X VV ja õpilaste tunnustamine 5.1.6 Põhikoolides erinevate X X X X X KOOL õppesuundade arendamine

21 Tabivere valla arengukava

5.1.7 Elukestva õppe tegevuste X X X X X RIIK VV, rakendamine KOOL 5.1.8 Huvikooli erialade ja X X X X X VV, huviringide HUVI mitmekesistamine ning KOOL säilitamine RM 5.1.9 Noorsootöötaja ametikoha X VV, täitmine RM 5.1.10 Noortekeskuse tööle X X VV, rakendamine RM 5.1.11 Noortele töö- ja X X X X X VV, puhkelaagrite korraldamine RM, MTÜ 5.1.12 Maarja-Magdaleena X EL VV, mänguväljaku ehitamine MTÜ 5.1.13 Tabivere kaasaegse X EL VV mänguväljaku ehitamine

5.2. SOTSIAALNE KAITSE

Tabivere valla sotsiaalhoolekande ülesanneteks on isiku või perekonna toimetulekuraskuste ennetamine, abi osutamine ja erivajadustega isikute sotsiaalsele turvalisusele, arengule ja ühiskonnas kohanemisele kaasaaitamine, hoolduse ja eestkoste korraldamine. Vallavalitsuse koosseisusus on kaks sotsiaaltöötajat. Sotsiaaltöö- ja lastekaitsespetsialist osaleb ka Tabivere valla alaealiste komisjoni töös. Selle eesmärgiks on alaealistele õigeaegselt optimaalsete mõjutusvahendite kohaldamine ja tugivõrgustiku rakendamine ning samuti alaealistele tehtava kriminaalpreventiivse töö koordineerimine koostöös teiste institutsioonidega. Sotsiaaltöö valdkonnas tegeletakse eeskoste korraldamisega, nõustamisega, aidatakse lahendada konkreetseid sotsiaalseid probleeme, organiseeritakse asenduskodu teenust ning tegeletakse toetustega. Valla vahenditest makstakse toetust kooli alustamiseks ja lõpetamiseks, jõulukinkideks eelkooliealistele lastele, sünnitoetusteks ja matusetoetusteks, üksikutele lasteta vanuritele küttepuude kompenseerimiseks, ühekordseteks toetusteks toimetulekuraskustes ja suurtele peredele, vanglast vabanenutele ja Tšernobõli katastroofis osalenutele, puuetega laste ning raske ja sügava puudega eakatele hooldaja- ja ravimitoetust. Tabivere valla halduses on elamufondina arvel

 kolm korterit Tabivere alevikus aadressiga Tuuliku 5-1, Tuuliku 5-2 ja Tuuliku 9-16;  sotsiaalmaja Valgma külas;  3-toaline korter Koogi külas;  kaks korterit Maarja-Magdaleena külas;  kaks 3-toalist korterit Otslava külas. Tabivere Sotsiaalkeskuse alla kuulub 35 inimest mahutav hooldekodu, mis pakub lisaks sealsete elanike majutamisele võimalust kodus elavatel puuetega inimestel üks kord nädalas tasuta pesemas käia. Hooldekodu ootejärjekorras on mitmeid inimesi. Vajadusel on kasutatud hooldekodu teenust väljaspoolt valda, kuid ka seal on koha saamine problemaatiline.

22 Tabivere valla arengukava

Tabivere vallas tegutseb 15 inimest mahutav päevakeskus erivajadustega tööealistele inimestele. Avatud päevakeskus, mis on välja töötatud abitööde programmi raames pikaajaliste töötute aktiviseerimiseks ja tööhõive soodustamiseks. Avatud päevakeskus osutab täiendavalt pesupesemise ja dušširuumi kasutamise teenust. Tervishoiuteenuse pakkujatest töötab Tabivere alevikus hambaarst. Vallas töötab perearst Minija Pääslane (FIE), kelle nimistusse kuulub umbes 2/3 valla elanikest, teised elanikud on valinud perearsti väljastpoolt valla piire. Tabivere perearstipunktis on perearsti ja pereõe vastuvõtt igal tööpäeval, Maarja-Magdaleena perearstipunktis on pereõe vastuvõtt igal tööpäeval, perearsti vastuvõtt kahel päeval nädalas. Valla territooriumil puudub haigla (sh hooldushaiglad), ei pakuta eriarstiabi, puuduvad töötervishoiu teenuse osutajad, ämmaemanda- ja koduõendusteenus. Ravimite müük toimub Tabivere Apteegis ja Palamuse apteegi Maarja-Magdaleena haruapteegis. Tervise edendamiseks on loodud Tabivere valla tervisenõukogu, kuhu kuuluvad inimesed erinevatest valdkondadest. Tabivere valla terviseedenduslik tegevus lähtub 2010. aastal valminud Tabivere valla terviseprofiilist. J. V. Veski nim Maarja Põhikoolis tegutseb kooli tervisenõukogu ja kool kuulub Tervist Edendavate Koolide võrgustikku. Ülalpeetavate määr kasvas 2014 aastal Eestis esmakordselt üle 50% . See tähendab, et ülalpeetavate arv moodustab enam kui poole tööealiste elanike arvust. Tabivere vallas on see piirmäär ületatud juba 2003 aastast alates. Ülalpeetavate määr iseloomustab rahvastiku vanuskoosseisu ja see näitab tööealiste inimeste hulga suhet alla 14- ja üle 65-aastaste inimeste hulka. Mida suurem on number, seda rohkem on ülalpeetavaid võrreldes tööealise elanikkonnaga.

Tabel 5. Ülalpeetavate määr. Aastad 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013

Ülalpeetavate 55,1% 53,2% 53,2% 53,1% 50,4% 51,4% 52,7% 52,7% 52,7% 54,1% 60,7% määr Allikas: Statistikaamet, 18.03.2014.

Eesmärgid:

 Kogukond on sotsiaalselt toimetulev, talle on kättesaadav arstiabi, sotsiaalteenused ja muud toimimiseks vajalikud teenused;  Hooldekodu ruumiliste võimaluste laiendamine rekonstrueerimise kaudu uute teenuste osutamiseks;  Sotsiaaleluruumide süsteemi korrastamine;  Sotsiaalala töötajate professionaalsuse tõstmine;  Sõltuvusprobleemide vähendamine;  Tervislike eluviiside edendamine;  Tervishoiuteenuste kättesaadavuse toetamine;  Kuriteoennetusalase tegevuse kvaliteedi parandamine ja võrgustiku loomine;

23 Tabivere valla arengukava

Tegevuskava:

Nr Tegevus Kogu- Muu Vastu- kulu rahasta- taja (tuh.eur) 2014 2015 2016 2017 2018 mine 5.2.1 Hooldekodu ruumiliste X X X X EL VV, võimaluste laiendamine SK rekonstrueerimise kaudu 5.2.2 Sotsiaaleluruumide X X X X X EL, RIIK VV rekonstrueerimine 5.2.3 Koduhooldusteenuse X X X X VV osutamine 5.2.4 Sõltuvusprobleemide alase X X X X X EL VV, teavitustöö tegemine, KOOL koolituste ja sündmuste korraldamine 5.2.5 Sotsiaalala töötajate X X X X X EL VV koolitamine ja nõustamine 5.2.6 Sotsiaaleluruumide X X VV pingerea loomine 5.2.7 Maarja-Magdaleena külas X VV perearsti ja apteegi ruumide ühendamine rekonstrueerimise kaudu 5.2.8 Koduõendusteenuse X Perear võimaluse loomine st

5.2.9 Päevakeskuste tegevuste ja X X X X X Töötu- SK teenuste arendamine kassa

5.2.10 Perearsti töö toetamise X X X X X VV jätkamine 5.2.11 Kogukonnapõhise X X EL VV, kuriteoennetusalase KOOL tegevuse teostamiseks koostatakse varase märkamise ja sekkumise mudel 5.2.12 Koostöö arendamine X X X X X VV, kodanikuühendustega MTÜ sotsiaalsete teenuste osutamiseks;

5.2.13 Tervisenõukogu töö X X VV aktiviseerimine 5.2.14 Tervisedenduslike X X X X X VV, sündmuste korraldamine MTÜ 5.2.15 Sünnitoetuse X X X VV, suurendamine VO

24 Tabivere valla arengukava

5.3. KULTUUR, SPORT JA KÜLAELU

Tabivere vallas asub kaks rahvamaja: Tabiveres ja Maarja-Magdaleenas. Mõlemas on olemas korralik teatri ja kino näitamise võimalus. Vallas tegutsevad kultuuriga tegelevad huviringid: estraadiring, harrastusteatrid, segakoor, meesansambel, kapell, lauluklubi, memmede tantsurühm, lauluansambel, line-tantsijad, seeniortantsurühm, käsitööringid ja erinevad tervist edendavad ringid. Tabivere Rahvamajaga samas hoones tegutseb Tabivere vabaajakeskus, kus on võimalik tasu eest mängida bowlingut ja piljardit, lisaks on võimalik külastada erinevaid saunu ja solaariumit. Tabivere alevikus asub Tabivere vallamuuseum, mis on avatud etteteatamisel. Muuseumi on kogutud andmeid ja esemeid, mis kajastavad kohalikku ajalugu. Alustatud on Kalevipoja- muistenditest ja nendega seotud paikadest ning jõutud välja lähiminevikku. Püsiväljapanekud jutustavad erinevaist perioodidest ja on paigutatud vastavalt viide ruumi. Muuseumi külastatavus on aastate jooksul stabiilne 1000 külastaja piires. Vallas on kaks kirikut – Maarja-Magdaleena ja Äksi püha Andrease kirik. Mõlemad kirikud kuuluvad Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku alla. Tabivere vallas on kolm raamatukogu ja avalikku internetipunkti - Tabiveres, Elistveres ja Maarja-Magdaleenas. Registreeritud kasutajaid oli 2013. aastal Tabivere raamatukogus 597, Elistvere raamatukogus 122, Maarja raamatukogus 255. Külastusi registreeriti Tabivere raamatukogus 12473, Elistvere raamatukogus 2350, Maarja raamatukogus 4680. Laenutusi registreeriti Tabivere raamatukogus 28545, Elistvere raamatukogus 6779, Maarja raamatukogus 10189. Traditsiooniks on kujunenud raamatukogupäevade tähistamine oktoobris.

Tabel 6. Tabivere valla raamatukogude kasutamine Registreeritud Külastusi kasutaja Laenutusi kasutaja 2013 kasutajaid kohta kohta Tabivere 597 20,9 47,8 Maarja- 255 18,4 40,0 Magdaleena Elistvere 122 19,3 55,6 Allikas: Tabivere Vallavalitsus, 10.02.2014.

Traditsioonilistest kultuurisündmustest toimuvad Tabivere piirkonnas „Head uut aastat“ tantsuõhtu, Eesti Vabariigi aastapäeva pidulik tähistamine, Tabivere valla "Laulupärlike", Tabivere valla Kevadlaat, Tabivere rahvamuusikapäev, jaanipäev, Äksi Kihelkonnapäev, Koogi järvemuusika kontsert, Tabivere Harrastusteatri suvelavastused, jõululaat; Maarja- Magdaleena piirkonnas Maarja-Magdaleena Wiera teatri lavastused, külalisetendused lastele, Maarja kooli “Laulupärlike” Maarja-Magdaleena segakoori ja meesansambli kontserdid, Tabivere valla laulupäev, rahvakalendri tähtpäevade tähistamine, Maarja-Magdaleena kodukandipäev, Tabivere valla külade Päev, Maarja-Magdaleena kevad- ja sügislaat, talgud, mälumäng, jürijooks, jaaniõhtu, laadad, külade päevad, lauluüritused, erinevad suvepeod, noortepeod, KaraokeFest, terviseteemalised sündmused, Eesti Vabariigi taasiseseisvumispäeva tähistamine, jõulunädala sündmused, ”Uusaasta tantsuöö”. Korraldatakse laagreid ja näitusi.

25 Tabivere valla arengukava

Vallas aktiivselt tegutsevad kultuuri- ja külaeluga tegelevad organisatsioonid: seltsing Lumeroos, Koogi Külaseltsing, Maarja-Magdaleena Maarahva Selts, MTÜ Juula Küla Heaks, Kassema Küla seltsing, MTÜ Kõrenduse Seltskond ja MTÜ Meie Tigu. Need organisatsioonid tegelevad külaelu arendamisega, vabaaja sisustamisega, sündmuste, koolituste ja huvialaringide korraldamisega, projekti kirjutamise ja elluviimisega, ja erinevate teenuste osutamisega. Külaseltside poolt on rajatud erinevaid tegevusvõimalusi: Juula külamaja, Maarja- Magdaleena külatuba, Raigastvere mängu- ja puhkeala, Otslava külapark, Maarja-Magdaleena puhkeala, külaplatsid on Koogil, Kõrendusel, Otslaval ja Juulal. Sporditööd juhib ja korraldab vallas spordijuht, kes kuulub 2005. aastal asutatud MTÜ Tabivere Rahvaspordiklubi (TRSK) juhatuse koosseisu. Tehakse koostööd teiste spordiklubidega (Jalgrattaspordiklubi Vooremaa Centrum ja FC Helios) ning ollakse Jõgevamaa Spordiliit “Kalju”, Ühendus Sport Kõigile ja Eesti Tõstespordi Liidu liikmeks. Vallas on kokku 17 üldkasutatavat spordirajatist ja kaks asfalteeritud kattega kergteed Tabivere alevikus ja Maarja-Magdaleena külas tervisespordi harrastamiseks. Tabivere alevikus on renoveeritud tartaankattega staadion, jalgpalliväljak, tänavakorvpalli plats ja 2010. aastal valminud multifunktsionaalne mänguväljak mini-arena. Spordihoones asub täismõõtmetes võimla, jõusaal, aeroobikasaal ja jalgrattabaas. Tabivere pargis on valgustamata rada tervisespordi harrastamiseks, kuhu talvel on rajatud suusarajad. Tabivere rannas on kolm rannavõrkpalli platsi ja ujumiskoht. Tabivere aleviku serval asub Saadjärve Rattaaed. Tegemist on esimese Eesti velotreki, mille muldvall on praeguseni säilinud, asukohaga. Sinna on paigaldatud mälestuskivi eesti esimesespordiseltsi Saadjärve Jalgrattasõitjate Selts auks. 2014 aastal valmib vana velotreki ringi sees BMX rataste rada. Maarja-Magdaleena külas on J.V.Veski nimelise Maarja Põhikooli staadion, jalgpalliväljak, võimla, aeroobikasaal, võrkpalliplats ja tänavakorvpalli plats. Lisaks on rannavõrkpalliväljakud Juula ja Koogi külas. Voldi külas asub Äksi Motelli tennise- ja rannavõrkpalliväljak. Läheduses Tartu valla territooriumil asuvad Saadjärve purjespordikeskus, Äksi Motospordiklubi rada, Lähte spordihoone, suusa - ja matkarajad ning uisuväljak. Traditsiooniliseks spordiürituseks vallas on kolmest etapist koosnevad Tabivere valla talimängud, mis peeti esimest korda 2005. aastal. Lisaks valla lahtised meistrivõistlused lauatennises ja tõstmises, kevad- ja sügismatkad, kevadturniir võrkpallis, rannavõrkpalli võistlused Tabivere rannas, spordiveteranide võistlused kergejõustikus ja petankis, laste jooksu- ja jalgrattavõistlused, Elmar Kivistiku mälestusvõistlused laskmises, Tabivere Cup ja jõuluturniirid saalijalgpallis, noorte kergejõustikuvõistlus “Hüppajate päev”. Äksi Kihelkonna päevade raames korraldatakse kiviviskevõistlust „Äksi Äss“.

Eesmärgid:

 Kaasaegsete tingimuste loomine kultuuri- ja sporditegevuste arendamiseks ;  Traditsiooniliste kultuuri- ja spordisündmuste korraldamise toetamise jätkamine ning uute sündmuste toetamine;  Kultuuri- ja sporditegevus on mitmekülgne ja kõrge tasemega;

26 Tabivere valla arengukava

 Koostöö soodustamine valla kultuuri- ja spordiorganisatsioonide ning külaseltside vahel;  Rahvusvahelise koostöö arendamine;  Valla kultuuri-ja spordisündmuste parem tutvustamine meedias;  Külaseltside algatuste ergutamine ja kogukonnainitsiatiivi toetamine;  Kogukonnateenuste osakaalu suurendamine;  Tabivere valla kultuuritegelaste, sportlaste ja külaelu edendajate toetamine ja tunnustamine;  Vallast pärit aja- ja kultuurilooga seotud inimeste elu- ja tegevuse uurimine ja paikade tähistamine;  Sotsiaalkorterite pingerea loomine, võlglaste üle viimine pingerea madalamasse korterisse.

Tegevuskava:

Nr Tegevus Kogu- Muu Vastu- kulu rahasta- taja (tuh.eur) 2014 2015 2016 2017 2018 mine 5.3.1 Traditsiooniliste kultuuri- X X X X X RIIK VV, ja spordisündmuste RM korraldamise ja toetamise jätkamine 5.3.2 Uue traditsioonilise X X EL, RIIK VV, ülevabariigilise või RM rahvusvahelise tunnussündmuse väljaarendamine 5.3.3 Kultuuritegelaste ja X X X X X VV sportlaste toetamine 5.3.4 Kultuuritegelaste ja X X X X X VV sportlaste tunnustamine 5.3.5 Kultuuri- ja spordilaagrite X X X X X RIIK MTÜ, korraldamine VV 5.3.6 Osalemine maakondlikes X X X X X RIIK RM, ja vabariiklikes kultuuri- ja MTÜ spordialastes tegevustes VV

5.3.7 Pärimuskultuuri X X X X X RIIK RM, väärtustamine ja hoidmine MTÜ

5.3.8 Kogukonnateenuste X X VV, vajalikkuse ja võimaluste MTÜ selgitamine 5.3.9 Suuremate sündmuste X X X X X VV, kajastamine maakondlikus RM, ja üleriigilises meedias MTÜ 5.3.10 Väliskontaktide ja X X EL VV, sõprussidemete taastamine ASUT ning loomine USED, MTÜ

27 Tabivere valla arengukava

5.3.11 Soodustada kino näitamise X X RIIK VV, traditsiooni arengut MTÜ 5.3.12 Professionaalsete X X X X X RM, juhendajate kaasamine MTÜ huvialaringide töösse. 5.3.13 Näitleja Mari Möldre X RIIK VV, sünnikoha tähistamine MTÜ viitade ja teabetahvliga

5.3.14 Tabivere laululava X X EL VV taastamine 5.3.15 Tabivere mõisaparki X X X EL VV, terviseraja loomine MTÜ

5.3.16 Tabivere Rattaaia X X X EL MTÜ arendamine BMX treeningkeskuseks 5.3.17 Suvise peredele mõeldud X X X X MTÜ rahvaspordi ürituse loomisele kaasaaitamine 5.3.18 Tabivere Gümnaasiumi X X X X X MTÜ spordihoone majutuskohtade aktiivne pakkumine suviste laagrite korraldamiseks.

5.3.19 Külaplatside ja puhkealade X X X X X VV, heakorrastamise toetamine MTÜ

5.3.20 Laatade ja X X EL MTÜ kauplemiskohtade väljakujundamise toetamine valla asulates

5.4. TURVALISUS

Lõuna Päästekeskuse Jõgevamaa päästepiirkonnas tegutseb Tabivere alevikus ööpäevase valvega Tabivere päästekomando. Valla omandis olevate hoonete tuleohutus- ja evakuatsiooninõuete täitmise osas on puudusi. Tabivere ja Palamuse vald on Politsei- Piirivalveameti Lõuna Prefektuuri Jõgeva politseijaoskonna alla kuuluva ühe konstaabli piirkond. Konstaablil on abiks abipolitseinikud. Lisaks hoolitsevad kodanike turvalisuse eest eraturvafirmad ning tegutseb naabrivalve (Särje, Kaiavere, Juula piirkonnas). Üldiselt on Tabivere vald turvaline, raskeid isikuvastaseid kuritegusid esineb harva. Eelkõige on probleemiks alkoholism ja sellest tulenevad väärteod. Lähisuhte vägivallajuhtumite puhul toimib koostöö politsei ja kohaliku omavalitsuse vahel. Kõrgendatud ohu allikaks on valla territooriumi läbiv raudtee, sellega seotud kütusevedu ja puuduv turvaline raudtee ületuskoht jalakäijatele.

28 Tabivere valla arengukava

Eesmärgid:

 Turvalisuse suurendamine valla asulates;  Munitsipaalhoonete tuleohutus- ja evakuatsiooninõuetele vastavaks viimine;  Asulates jalakäijate ohutuse suurendamine;  Tabivere päästekomando säilitamine;

Tegevuskava:

Nr Tegevus Kogu- Muu Vastu- kulu rahasta- taja (tuh.eur) 2014 2015 2016 2017 2018 mine 5.4.1 Koostöö tõhustamine X X X X X VV politseiga 5.4.2 Uute naabrivalve X X X X X MTÜ, piirkondade tekkimisele VV kaasaaitamine 5.4.3 Valvekaamerate X X VV paigaldamine Tabivere ja Maarja-Magdaleena asulate probleemsematesse kohtadesse 5.4.4 Tuleohutus- ja X X X X X RIIK, EL VV evakuatsiooninõuete puuduste likvideerimine 5.4.5 Tabivere alevikku X X EL, RIIK VV jalakäijate raudteeületussilla rajamine 5.4.6 Tabivere raudteejaama X RIIK VV juurde viivate tänavate valgustamine 5.4.7 Tabivere parki läbiva X RIIK, EL VV kõnnitee valgustamine 5.4.8 Maarja-Magdaleena külas X EL, RIIK VV Muugemäe tee valgustamine

5.5. TARISTU JA VALLAMAJANDUS

Tabivere valla territooriumil olevad teed on jaotatud järgmistesse gruppidesse:

 riigiteed (hoolduse ja remondi tagab riik);  vallateed ja tänavad (korrashoiu tagab vallavalitsus);  avalikku kasutusse antud teed (korrashoiu tagab vallavalitsus);  erateed (korrashoiu tagab omanik); Paljud erateed on sisuliselt avalikult kasutatavad teed, mis on mõõdistatud lõikudena eraomandis olevate kinnistute koosseisu.

29 Tabivere valla arengukava

Euroopa Struktuurfondi rahastamisel ja koostöös Tartu Teedevalitsusega valmis 2007. aastal Tabivere - Voldi kergtee. 2009. aastal valmis kergtee Maarja-Magdaleena alevikus ja 2012. aastal uus lõik Tabiveres nn Puurmani ristist Tormini. Parkide ja suuremate haljashalade hooldamiseks on igal aastal sõlmitud lepingud. Teeäärte heakorrastamisel rakendatakse rehabilitatsiooni raames pikaajalisi töötuid. Haljastuse ja heakorraga seotud tegevusi koordineerib vallaasutus Tabivere Vallavara.

Tabel 7. Tabivere valla kulutused teehooldele 2008-2013 (eurodes). Aasta 2008 2009 2010 2011 2012 2013 Kulu 20643,8 10957,6 22742,3 41575,3 43213,5 74490 Allikas: Tabivere Vallavalitsus 04.02.2014

Valda läbivad Tartu-Jõgeva-Rakvere ja Tartu-Jõhvi suunalised kaugbussiliinid ning maakonnasisesed bussiliinid. Maakonnasisest bussiliiklust korraldab Jõgeva Ühistranspordikeskus. Samuti peatuvad Tabivere alevikus ka Tallinn - Tartu liinil sõitvad rongid. Vallas töötab kolm koolibussiringi. Valla õpilaste igapäevane vedu on korraldatud vallaliinidega Tabivere - Koogi - Kõnnujõe - Tabivere, Maarja-Magdaleena - Särje - Nigula - Kukemetsa - Igavere - Maarja-Magdaleena, Juula - Tabivere - Õvanurme - Kärksi - Raigastvere - Elistvere - Maarja-Magdaleena. Väljaspool Tabivere valda koolis käivate laste jaoks on käigus õpilasliin Tabivere - Äksi - Lähte kool koostöös Tartu vallaga. Juula küla lapsed õpivad peamiselt Lähte Ühisgümnaasiumis. 2012. aastal valmis MTÜ Juula Küla Heaks eestvedamisel Jõhvika bussipeatus, mis parandab koolitranspordi toimimist. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendatus Tabivere alevikus ja Maarja-Magdaleena külas peab tagama kõigi kinnistute nõuetekohase veega varustamise ja heitvee ärajuhtimise, selle arendamise eest vastutab Tabivere Vallavalitsus, nõuetekohase toimimise eest Tabivere alevikus vee-ettevõtja AS Emajõe Veevärk ja Maarja-Magdaleena külas Veemajanduse OÜ. Kaugkütte korraldamine Tabivere alevikus toimub Tabivere Soojus OÜ poolt ühe katlamaja baasil. 2012. aastal mindi katlamajas üle hakkepuiduga kütmisele. Kommunaalteenuseid osutab vallas enamasti OÜ Tabivere Kommunaal. Kortermajade suuremaks probleemiks on haldamine, hooned lagunevad, sest elanikud ei suuda tagada korrashoiuks vajalikke investeeringuid. Korrusmajad on enamjaolt kaugküttevõrgus. Tabivere vald oma soodsa geograafilise asendiga toetab ja soodustab elamute rajamist. Olemasolev välja arendatud infrastruktuur ja sotsiaalsfäär on elamuehituseks igati sobiv ja soosiv. Valla oluline osa elamuehituse arendamisel on võimalikult väheste takistuste loomine, tulevikus potentsiaalsete elanike (majandus) tegevuse soosimine. Avatud internetipunktid on loodud kohalike raamatukogude baasil Tabiveres, Elistveres ja Maarja - Magdaleenas. Alates 2005. aasta aprillist on Tabivere alevikus ja selle ümbruses võimalus kasutada kuumaksuta traadita internetti Hostsupport OÜlt, mille levimist toetab Tabivere vald. Telefoniside ja telekommunikatsiooni võimalused on elanikele kättesaadavad. Tänavavalgustus on olemas valla suuremates asulates ja elamupiirkondades, lisaks osaliselt kergliiklusteedel. Tänavavalgustuse hooldamist ja remonti korraldab Tabivere Vallavara.

30 Tabivere valla arengukava

Valda läbib Tartu-Rakvere magistraalgaasitorustik, millelt lähtuvad kõrvalharud Tabivere alevikku ja Elistvere külla.

Eesmärgid:

 Munitsipaalhoonete säästlikum ja otstarbekam kasutamine;  Valla teede ja tänavate seisukorra parandamine ning ohutumaks muutmine;  Vallasisese ühistranspordi parem korraldamine;  Ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamine;  Soodustada taastuvenergia ja energiasäästlike lahenduste laialdasemat kasutuselevõttu;  Jäätmemajanduse korrastamine;  Vallavalitsuse maafondi korrastamine;  Valla heakorra parandamine;

Tegevuskava:

Nr Tegevus Kogu- Muu Vastu- kulu rahasta- taja (tuh.eur) 2014 2015 2016 2017 2018 mine 5.5.1 Munitsipaalomandis X X VV olevatele kasutuseta hoonetele rakenduse leidmine 5.5.2 Valla hoonete haldamise X X VV koondamine Vallavara alla

5.5.3 ÜVK arengukava X X X X X VV koostamine ja sellest lähtuvalt tegevuste teostamine 5.5.4 Jäätmekava koostamine ja X X X X X VV sellest lähtuvate tegevuste elluviimine 5.5.5 Tabivere alevikus sadevete X X X RIIK, EL VV probleemi lahendamine 5.5.6 Tabivere mõisapargi X X X X RIIK, EL VV rekonstrueerimine

5.5.7 Vallasisese ühistranspordi X X X X X VV parem korraldamine 5.5.8 Kiirrongide peatumise X X VV saavutamine Tabiveres 5.5.9 Tabivere mõisaaida seinte X VV korrastamine 5.5.10 Avalik tualett Maarja- X X VV Magdaleenasse ja Tabiverre 5.5.11 Tabivere alevikku X X VV paigaldada prügikastid

31 Tabivere valla arengukava

5.5.12 Asulate siseste X X X X X VV kruusateelõikude kõvakatte alla viimine. 5.5.13 Kaasa rääkida riigi teede X X X X X VV kõvakatte alla viimiseks 5.5.14 Tabivere alevikus X X X X X VV kõnniteede rajamine 5.5.15 Koostöös teiste X X X X X VV omavalitsustega Jõgeva - Tartu vahelise kergliiklustee täies ulatuses väljaehitamine 5.5.16 Hoogtööpäevakute X X X X X MTÜ, korraldamine VV 5.5.17 Heakorrakonkursi X X X X VV korraldamine, ilusate majapidamiste tunnustamine 5.5.18 Asulates niitmise parem X X X X X VV korraldamine 5.5.19 Korterelamute X X X X X VV energiasäästlikumaks muutmisele kaasaaitamine 5.5.20 Eramute X X X X X VV energiasäästlikumaks muutmisele kaasaaitamine 5.5.21 Tabivere aleviku X X OÜ katlamaja elektri ja soojuse koostootmisele üleviimise toetamine 5.5.22 Avalikes huvides X X X VV kasutatavate maade munitsipaliseerimine

5.6. MAJANDUS, ETTEVÕTLUS JA TURISM

Äriregistri andmebaasile tuginedes on Tabivere vallas registreeritud 222 ettevõtjat. Peamised ettevõtlusvaldkonnad on põllumajandus, metsamajandus, töötlev tööstus, ehitus, toitlustus ja jaekaubandus. Suuremad tegutsevad ettevõtted Tabivere vallas on OÜ Baltic Connexions, OÜ Same, Mayeri Industries AS, OÜ Lingalaid, OÜ Äksi Puhkemaja, OÜ Vudila Mängumaa Vallal on olemas head eeldused turismi- ja puhketeenuste pakkumiseks laiale tarbijaskonnale. Piirkonnas on võimalus arendada loodus-, öko- ja konverentsturismi. Puhas loodus meelitab turiste oma meelistegevust harrastama, seega tuleks arendada ka orienteeritud turismi. Siia kuuluvad jahi-, kalastus-, jalgratta-, ratsutamise- jms turism, lisaks erihuviturism. Prioriteetseteks puhkemajanduse arengu piirkondadeks on Saadjärve, Kaiavere ja Elistvere piirkond kui osad üldisest Vooremaa piirkonnast. Külaturismi arengu piirkonnaks on Maarja- Magdaleena. Kaasaegseks turismi ja puhkalaks kujunemiseks on vajalik valla piirkondade võimaluste arendamine, kohalike eelduste otstarbekas esiletoomine ning oma imago leidmine, et eristuda teistest sarnastest puhkealadest.

32 Tabivere valla arengukava

Loodud on sihtasutus Vooremaa Looduskeskus ja selle ühe alaprojektina on 1997. aastal rajatud Elistvere Loomapark, mis paikneb omaaegse Elistvere mõisa südames ja seda ümbritsevas parkmetsas. Seal on võimalik näha peamiselt Eesti metsades elavaid loomi võimalikult looduslikus keskkonnas. Näha saab euroopa piisonit, põtra, põhjapõtra, metssiga, metskitse, kabehirve, pruunkaru, ilvest, rebast, kährikkoera, harilikku oravat, metsnugist, tuhkrut, halljänest ja faasanit. Siseruumides võib tutvuda merisigade, deegude, hamstrite, liivahiirte, kairo ogahiirte, laborirottide, tšintšiljade, laborihiirte ja suhkruoravaga. Eriti populaarne on park laste ja noorte hulgas, mille tunnistajaks on ”Kiikhobu” ehk UNICEF-i peapreemia lapsesõbralikumale kohale Eestimaal. Tabivere aleviku pargis asub kolonel Karl Partsi abikaasale kuulunud taluhoones Tabivere Vallamuuseum, kus on väljapanekud Eesti riigikaitsele aluse pannud organisatsioonide ja kodanike kohta. Kaiavere külas asub 2010. aastal avatud kogupere mängumaa Vudila. Vudila mängumaal on erinevad kiiged, liumäed, turnimisatraktsioonid, batuudid, sky-jump, elektriautod, ATV ja bagirajad, bassein liumäega, saab mängida veejalgpalli, paintballi, toimub toitlustamine ja ruumide rent. Toitlustus- ja majutusteenust pakuvad Äksi Puhkemaja OÜ, Tempos Grupp OÜ, Kõnnujõe talu OÜ, Tabivere Rahvamaja, Jaama puhkemaja ja Tabivere kool. Kauplustest asuvad Tabivere alevikus Jõgeva Majandusühistu Saadjärve kauplus ja RR Lektus AS (Meie Toidukaubad) Tabivere pood, Maarja- Magdaleena külas on Jõgeva Majandusühistu Maarja kauplus. Aktiivse puhkuse teenustest on esindatud purjetamisvõimalused Saadjärve Jahtklubis, paadimatkad Järveääre talus, tennisemänguvõimalus, paadi- ja vesijalgrattalaenutus OÜ Äksi Puhkemajas, Äksi kiriku kiigepark, matkad külaradadel ja puhkamisvõimalused Otslava küla Päikesepargis, Maarja-Magdaleena Puhkealal ja Kurepesa talus Maarja-Magdaleena Maarahva Seltsilt. 2005. aastal avati Tabivere Rahvamajas vabaajakeskus, kus on olemas saunad, solaarium, bowling ja piljard, pakutakse majutusteenust ning konverentsi- ja kultuuriteenuseid. Tabivere rannas on võimalik käia ujumas, mängida võrkpalli, kasutada paadisadamat ja grillmajakest. Piirkonna arendamiseks on ühistöös teiste Vooremaa piirkonna omavalitsustega koostatud Vooremaa piirkonna arengustrateegia, millest tulenevad mitmed perspektiivsed turismitooted (Näiteks Via Vooremaa turismimarsruut jt), samuti on koostöös Tartu vallaga valminud “Saadjärve puhkepiirkonna väljaarendamise kava”. Turismivaldkonna edasist arendamist toetab olulisel määral Euroopa Liidu struktuuriabi, millest nii omavalitusel kui ettevõtjatel on võimalik investeeringutoetusi taotleda.

Eesmärgid:

 Ettevõtluse toetamine ja tunnustamine;  Ettevõtete arvu ja töökohtade arvu suurenemine vallas;  Valla turismipotentsiaali veelgi parem ärakasutamine;  Osalemine piirkondlikes turismi arengule suunatud ühistegevustes;  Piirkonna ajalooga seotud kohtade tähistamine;

33 Tabivere valla arengukava

Tegevuskava:

Nr Tegevus Kogu- Muu Vastu- kulu rahasta- taja (tuh.eur) 2014 2015 2016 2017 2018 mine 5.6.1 Aidata kaasa Tabivere X X X X OÜ, EL, VV tööstusala RIIK väljaarendamisele 5.6.2 Soodustada uute ettevõtete X X X X X VV tulemist/tekkimist 5.6.3 Ettevõtluspäeva ja X X X X VV kontaktseminari korraldamine 5.6.4 Ettevõtjate tunnustamine X X X X VV

5.6.5 Ettevõtlus- ja X X X X X VV, turundusalase koostöö MTÜ arendamine III sektori organisatsioonidega 5.6.6 Osalemine Vooremaa X X X X X EL, RIIK VV Geopargi rajamises ja tegevustes 5.6.7 Tabivere Saadjärve äärse X X X EL, RIIK VV puhkeala kontseptsiooni koostamine ja arendamine avalikuks rannaks

5.6.8 Äksi Villaveski X X X EL, RIIK, MTÜ külastuskeskuse loomisele VV kaasaaitamine 5.6.9 Koostöös RMK-ga X X X X EL, RIIK VV Elistvere mõisa aita looduskeskuse rajamine 5.6.10 Avalike supluskohtade X X X X EL, RIIK VV, rajamine Kaiavere, MTÜ Elistvere ja Raigastvere järvede äärde 5.6.11 Vooremaa piirkonna X X X EL, RIIK VV, turismi arengustrateegia ja MTÜ Saadjärve puhkepiirkonna väljaarendamise kava uuendamine 5.6.12 Vooremaa X X X X X EL, RIIK VV, turismipiirkonna terviklik MTÜ arendamine 5.6.13 Turismimarsruutide (Via X X X X X EL, RIIK VV, Hanseatica, Piibe Maantee, MTÜ Via Vooremaa) väljaarendamise toetamine 5.6.14 Tabivere vallamuuseumi X X X EL, RIIK VV kompleksi arendamise jätkamine

34 Tabivere valla arengukava

Pidevalt täiendada X X X EL VV 5.6.15 Tabivere valda tutvustavat infovoldikut 5.6.16 Järvedele vaadete avamine X X X X EL, RIIK VV, MTÜ, RIIK 5.6.17 Õvanurme küla X MTÜ katkusurnute ja ohvrikivi tähistamine 5.6.18 Tähistada Tabivere X VV kunagise mõisniku Otto Adam Wolfeldi oletatav matusepaik Voldi külas 5.6.19 Koostöö arendamine X VV Keskkonnaametiga Vooremaa järvedel elektrimootori kasutamiseks 5.6.20 Turismiinfo paigaldamine X EL VV, Jõgeva-Tartu mnt. MV peatuskohta Tormi külas

5.7. VALLA JUHTIMINE

2013. aasta oktoobris valitud Tabivere Vallavolikogu on 13-liikmeline ja on moodustatud kolm alalist komisjoni: majandus- ja eelarve-, revisjoni- ja valla elu juhtimise komisjon. Esindatud on Sotsiaaldemokraatlik Erakond, Erakond Isamaa ja Res Publica Liit, Eesti Keskerakond, Eesti Reformierakond ja Valimisliit Tabivere valla Uus Kurss. Tabivere Vallavalitsus on 3-liikmeline. Sinna kuuluvad vallavanem, abivallavanem ja üks vallavalitsuse liige. Tabivere valla hallatavate asutuste hulka kuuluvad koolid, lastead, rahvamajad, raamatukogud, vallamuuseum, sotsiaalkeskus ja vallavara. Tabivere vald on liige 9 mittetulundusühingus: MTÜ Jõgevamaa Omavalitsuste Liit, MTÜ Jõgevamaa Koostöökoda, MTÜ Peipsi Kalanduspiirkonna Arendajate Kogu, Hangete Korraldamise MTÜ, MTÜ Jõgevamaa Ühistranspordikeskus, MTÜ Jõgevamaa Omavalitsuste Aktiviseerimiskeskus, MTÜ Eesti Maaomavalitsuste Liit, SA Vooremaa Looduskeskus, MTÜ Peipsi Piirkonna Arenduskoda. Tabivere vallal on osalus 2 äriühingus AS Emajõe Veevärk ja AS Seitung. Tabivere valla eelarvestrateegia (lisa 3) annab ülevaate vallaeelarvest. Eesmärgid:

 Avaliku teenuse kvaliteedi tõstmine;  Avaliku info parem kättesaadavus;  Aktiivsem koostöö naabervaldadega;  Valla ja külade vaheline koostöö arendamine;  Valla elanikkonna suurenemine;  Ettevalmistamine võimalikuks haldusreformiks;

35 Tabivere valla arengukava

Tegevuskava:

Nr Tegevus Kogu- Muu Vastu- kulu rahasta- taja (tuh.eur) 2014 2015 2016 2017 2018 mine 5.7.1 Valla asutuste töötajate X X X X X EL, RIIK VV koolitamine ja kompetentsi tõstmine

5.7.2 Projektipõhiste X X X X X VV spetsialistide kaasamine

5.7.3 Külavanema statuudi X VV, väljatöötamine MTÜ 5.7.4 Valla tutvustamine hea X X X X X VV elamis-, töötamis- ja õppimiskohana 5.7.5 Motiveerida Tabivere X X X X X VV vallas elavate inimeste registreerimist elanike registris 5.7.6 Mainekujunduskava X X X X EL VV koostamine ja tegevuste elluviimine 5.7.7 Tabivere vallalehe X X X X X VV väljaandmise jätkamine 5.7.8 Infotablood avalikesse X X VV kohtadesse ( kauplus, raamatukogu ) 5.7.9 Vallavalitsuse ja volikogu X X X X X VV, esindajate koostöö VO tihendamine

36 Tabivere valla arengukava

6. INVESTEERINGUTE KAVA JA FINANTSEERIMINE

Eesmärkide elluviimine on korraldatud omavalitsuse poolt ja rahastamisel kasutatakse osaliselt või täiel määral omavalitsuse omavahendeid. Valla arengukava finantseerimise täiendavate katteallikatena arvestatakse lisaks omavalitsuse omavahenditele või valla poolt võetava pangalaenule, ka Eesti riigi eelarvest eraldatavaid finantstoetusi ning Eesti, välisriikide või rahvusvaheliste organisatsioonide abi- ja koostööprogrammidest (-fondidest) saadavaid sihtfinantseeringuid, samuti erasektori kaasfinantseeringuid.

Nr Tegevus Kogu- Muu Vastu- kulu rahasta- taja (tuh.eur) 2014 2015 2016 2017 2018 mine 6.1 Tabivere Gümnaasiumi X X X X EL, RIIK VV hoone (sh huvikool, köök- söökla) rekonstrueerimine

6.2 J.V. Veski nimelise Maarja X X X X EL, RIIK VV Põhikooli hoone (sh õpilaskodu ja lasteaia rühma ruumid) rekonstrueerimine

6.3 Tabivere Lasteaia ruumide X X X X X EL, RIIK VV, rekonstrueerimine LAST EAED 6.4 Hooldekodu ruumiliste X X X X X EL, RIIK VV, võimaluste laiendamine SK rekonstrueerimise kaudu

6.5 Sotsiaaleluruumide X X X X X EL, RIIK VV rekonstrueerimine 6.6 Tabivere laululava X X EL, RIIK VV taastamine

6.7 Tabivere mõisapargi X X X X EL, RIIK VV rekonstrueerimine 6.8 Tabivere alevikus X X X EL, RIIK VV sadeveekanalisatsiooni ehitus

37 Tabivere valla arengukava

7. ARENGUKAVA ELLUVIIMINE, SEIRE JA HINDAMINE

Arengukava täitmist kontrollib ja hindab vallavolikogu, kes iga aasta lõpus teeb analüüsi ja kokkuvõtte saavutatust. Arengukava ajakohastamise käigus aktualiseeritakse valla olukorda iseloomustavad faktandmed ning olukorrast tulenevad probleemipüstitused, hinnatakse arengukava elluviimise edukust ja toimunud progressi, vajadusel täpsustades arengukava eesmärke ja ülesandeid. Seejärel seatakse järgneva aasta tegevusprioriteedid ning koostatakse ja täpsustatakse valla lähiaastate tegevus- ja investeeringutekava.

38 Tabivere valla arengukava

LISA 1. TEGEVUSKAVA KOONDKOKKUVÕTE

39 Tabivere valla arengukava

LISA 2. EELARVESTRATEEGIA

Tabivere valla eelarvestrateegia aastateks 2014-2017

Tabivere valla eelarvestrateegia on koostatud vastavalt Kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse § 20 nõuetele.

Eelarvestrateegia koostamise eesmärgiks on tagada omavalitsuse finantspoliitika jätkusuutlikkus, positiivne eelarvetulem, piisav laenuteenindamise- ja investeerimisvõimekus. Eelarvestrateegia koostatakse vähemalt nelja eelseisva eelarveaasta kohta.

Eelarvestrateegias esitatakse eelarvestrateegia koostamisele eelnenud 2012. aasta tegelikud, jooksva 2013. aasta eeldatav täitmine ja eelarvestrateegia perioodiks 2014 – 2017. aastaks prognoositavad põhitegevuse tulud, kulud ja muud andmed vastavalt kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse § 20 nõuetele.

Eelarvestrateegia on koostatud kassapõhiselt.

Eelarvestrateegia 2013 2012 eeldatav 2014 2015 2016 2017 täitmine täitmine eelarve eelarve eelarve eelarve

Põhitegevuse tulud kokku 1 996 552 2 066 486 2 127 000 2 179 000 2 247 000 2 307 000

Maksutulud 979 378 1 060 000 1 110 000 1 162 000 1 230 000 1 290 000

sh tulumaks 902 550 990 000 1 040 000 1 092 000 1 160 000 1 220 000

sh maamaks 76 828 70 000 70 000 70 000 70 000 70 000

sh muud maksutulud 0 0

Tulud kaupade ja teenuste müügist 292 800 274 480 275 000 275 000 275 000 275 000

Saadavad toetused tegevuskuludeks 721 454 730 406 740 000 740 000 740 000 740 000

sh tasandusfond ( lg 1) 251 309 236 062 240 000 240 000 240 000 240 000

sh toetusfond ( lg 2) 400 938 436 143 440 000 440 000 440 000 440 000

sh muud saadud toetused tegevuskuludeks 69 207 58 201 60 000 60 000 60 000 60 000

Muud tegevustulud 2 920 1 600 2 000 2 000 2 000 2 000

Põhitegevuse kulud kokku 1 912 890 2 048 453 2 025 000 2 066 500 2 109 000 2 147 500

Antavad toetused tegevuskuludeks 128 094 117 639 80 000 80 000 80 000 80 000

Muud tegevuskulud 1 784 796 1 930 814 1 945 000 1 986 500 2 029 000 2 067 500

40 Tabivere valla arengukava

sh personalikulud 973 178 1 075 078 1 080 000 1 100 000 1 122 000 1 140 000

sh majandamiskulud 811 414 855 236 855 000 876 500 897 000 917 500

sh alates 2012 sõlmitud katkestamatud kasutusrendimaksed

sh muud kulud 204 500 10 000 10 000 10 000 10 000

Põhitegevuse tulem 83 662 18 033 102 000 112 500 138 000 159 500

Investeerimistegevus kokku -7 249 -90 226 -90 300 -156 300 -159 200 -160 300

Põhivara müük (+) 262 17 000 15 000

Põhivara soetus (-) -34 372 -103 226 -132 000 -150 000 -150 000 -150 000

sh projektide omaosalus 0 -100 000 -150 000 -150 000 -150 000

Põhivara soetuseks saadav sihtfinantseerimine (+) 35 000 0 32 000 0 0 0

Finantstulud (+) 715 500 200 200 200 200

Finantskulud (-) -8 854 -4 500 -5 500 -6 500 -9 400 -10 500

Eelarve tulem 76 413 -72 193 11 700 -43 800 -21 200 -800

Finantseerimistegevus 17 631 -65 000 -6 000 29 000 24 000 23 000

Kohustuste võtmine (+) 100 000 30 000 100 000 150 000 150 000 150 000

Kohustuste tasumine (-) -82 369 -95 000 -106 000 -121 000 -126 000 -127 000

Likviidsete varade muutus (+ suurenemine, - vähenemine) 94 044 -137 193 5 700 -14 800 2 800 22 200

Likviidsete varade suunamata jääk aasta lõpuks 169 666 32 473 38 173 23 373 26 173 48 373

Võlakohustused kokku aasta lõpu 597 247 532 247 seisuga 526 247 555 247 579 247 602 247

sh sildfinantseering 0 0

Netovõlakoormus (eurodes) 427 581 499 774 488 074 531 874 553 074 553 874

Netovõlakoormus (%) 21,4% 24,2% 22,9% 24,4% 24,6% 24,0%

Netovõlakoormuse ülemmäär (eurodes) 1 197 931 1 239 892 1 276 200 1 307 400 1 348 200 1 384 200

Netovõlakoormuse ülemmäär (%) 60,0% 60,0% 60,0% 60,0% 60,0% 60,0%

Vaba netovõlakoormus (eurodes) 770 350 740 118 788 126 775 526 795 126 830 326

E/a kontroll (tasakaal) 0 0 0 0 0 0

Põhitegevuse tulude muutus - 4% 3% 2% 3% 3%

Põhitegevuse kulude muutus - 7% -1% 2% 2% 2%

41 Tabivere valla arengukava

Omafinantseerimise võimekuse näitaja 1,04 1,01 1,05 1,05 1,07 1,07

2013 Investeeringuprojektid* (alati "+" eeldatav 2014 2015 2016 2017 märgiga) täitmine eelarve eelarve eelarve eelarve

Hariduse investeeringud 0 94 000 150 000 150 000 150 000

sh toetuse arvelt

sh muude vahendite arvelt (omaosalus) 94 000 150 000 150 000 150 000

Tabivere lasteaiahoone renoveerimine 0 38 000 0 0 0

sh toetuse arvelt 32 000

sh muude vahendite arvelt (omaosalus) 6 000

KÕIK KOKKU 0 132 000 150 000 150 000 150 000

sh toetuse arvelt 0 32 000 0 0 0

sh muude vahendite arvelt (omaosalus) 0 100 000 150 000 150 000 150 000

Põhitegevuse ja investeerimistegevuse kulud valdkonniti 2013 2012 eeldatav 2014 2015 2016 2017 täitmine täitmine eelarve eelarve eelarve eelarve

01 Üldised valitsussektori teenused 125 171 149 248 124 500 131 500 139 400 150 500

Põhitegevuse kulud 116 317 123 148 119 000 125 000 130 000 140 000

sh saadud toetuste arvelt

sh muude vahendite arvelt 116 317 123 148 119 000 125 000 130 000 140 000

Investeerimistegevuse kulud 8 854 26 100 5 500 6 500 9 400 10 500

sh saadud toetuste arvelt

sh muude vahendite arvelt 8 854 26 100 5 500 6 500 9 400 10 500

03 Avalik kord ja julgeolek 47 381 40 170 40 500 40 500 40 500 40 500

Põhitegevuse kulud 47 381 40 170 40 500 40 500 40 500 40 500

sh saadud toetuste arvelt

sh muude vahendite arvelt 47 381 40 170 40 500 40 500 40 500 40 500

Investeerimistegevuse kulud 0 0 0 0 0 0

42 Tabivere valla arengukava

sh saadud toetuste arvelt

sh muude vahendite arvelt

04 Majandus 172 803 231 663 200 000 209 500 222 500 232 500

Põhitegevuse kulud 172 803 195 063 200 000 209 500 222 500 232 500

sh saadud toetuste arvelt

sh muude vahendite arvelt 172 803 195 063 200 000 209 500 222 500 232 500

Investeerimistegevuse kulud 0 36 600 0 0 0 0

sh saadud toetuste arvelt

sh muude vahendite arvelt 36 600

05 Keskkonnakaitse 23 706 38 670 28 000 30 000 35 000 38 500

Põhitegevuse kulud 23 706 28 830 28 000 30 000 35 000 38 500

sh saadud toetuste arvelt

sh muude vahendite arvelt 23 706 28 830 28 000 30 000 35 000 35 000

Investeerimistegevuse kulud 0 9 840 0 0 0 0

sh saadud toetuste arvelt

sh muude vahendite arvelt 9 840

06 Elamu- ja kommunaalmajandus 26 506 44 550 33 000 36 000 40 000 40 000

Põhitegevuse kulud 26 506 33 050 33 000 36 000 40 000 40 000

sh saadud toetuste arvelt

sh muude vahendite arvelt 26 506 33 050 33 000 36 000 40 000 40 000

Investeerimistegevuse kulud 0 11 500 0 0 0 0

sh saadud toetuste arvelt

sh muude vahendite arvelt 11 500

07 Tervishoid 63 400 500 1 000 1 000 1 000

Põhitegevuse kulud 63 400 500 1 000 1 000 1 000

sh saadud toetuste arvelt

sh muude vahendite arvelt 63 400 500 1 000 1 000 1 000

Investeerimistegevuse kulud 0 0 0 0 0 0

sh saadud toetuste arvelt

sh muude vahendite arvelt

08 Vabaaeg, kultuur ja religioon 262 137 271 198 260 000 270 000 275 000 280 000

43 Tabivere valla arengukava

Põhitegevuse kulud 262 137 265 698 260 000 270 000 275 000 280 000

sh saadud toetuste arvelt

sh muude vahendite arvelt 262 137 265 698 260 000 270 000 275 000 275 000

Investeerimistegevuse kulud 0 5 500 0 0 0 0

sh saadud toetuste arvelt

sh muude vahendite arvelt 5 500

09 Haridus 1 076 366 1 112 726 1 212 000 1 234 500 1 240 000 1 245 000

Põhitegevuse kulud 1 041 994 1 094 540 1 080 000 1 084 500 1 090 000 1 095 000

sh saadud toetuste arvelt 383 089 416 884 400 000 400 000 400 000 400 000

sh muude vahendite arvelt 658 905 677 656 680 000 684 500 690 000 695 000

Investeerimistegevuse kulud 34 372 18 186 132 000 150 000 150 000 150 000

sh saadud toetuste arvelt 34 372 32 000

sh muude vahendite arvelt 18 186 100 000 150 000 150 000 150 000

10 Sotsiaalne kaitse 221 983 267 554 264 000 270 000 275 000 280 000

Põhitegevuse kulud 221 983 267 554 264 000 270 000 275 000 280 000

sh saadud toetuste arvelt 17 777 17 575 18 000 20 000 20 000 20 000

sh muude vahendite arvelt 204 206 249 979 246 000 250 000 255 000 260 000

Investeerimistegevuse kulud 0 0 0 0 0 0

sh saadud toetuste arvelt

sh muude vahendite arvelt

KOKKU 1 956 116 2 156 179 2 162 500 2 223 000 2 268 400 2 308 000

Põhitegevuse kulud 1 912 890 2 048 453 2 025 000 2 066 500 2 109 000 2 147 500

sh saadud toetuste arvelt 400 866 434 459 418 000 420 000 420 000 420 000

sh muude vahendite arvelt 1 512 024 1 613 994 1 607 000 1 646 500 1 689 000 1 719 000

Investeerimistegevuse kulud 43 226 107 726 137 500 156 500 159 400 160 500

sh saadud toetuste arvelt 34 372 0 32 000 0 0 0

sh muude vahendite arvelt 8 854 107 726 105 500 156 500 159 400 160 500

44 Tabivere valla arengukava

Finantsdistsipliini analüüs Koondülevaade Tabivere valla finantsdistsipliini tagamise meetmete täitmisest on toodud järgnevas tabelis.

2013 2012 eeldatav 2014 2015 2016 2017 Arvestusüksus (nimi) täitmine täitmine eelarve eelarve eelarve eelarve

Põhitegevuse tulud kokku 1 996 552 2 066 486 2 127 000 2 179 000 2 247 000 2 307 000

Põhitegevuse kulud kokku 1 912 890 2 048 453 2 025 000 2 066 500 2 109 000 2 147 500

sh alates 2012 sõlmitud katkestamatud kasutusrendimaksed 0 0 0 0 0 0

Põhitegevustulem 83 662 18 033 102 000 112 500 138 000 159 500

Investeerimistegevus kokku -7 249 -90 226 -90 300 -156 300 -159 200 -160 300

Eelarve tulem 76 413 -72 193 11 700 -43 800 -21 200 -800

Finantseerimistegevus 17 631 -65 000 -6 000 29 000 24 000 23 000

Likviidsete varade muutus (+ suurenemine, - vähenemine) 94 044 -137 193 5 700 -14 800 2 800 22 200

Nõuete ja kohustuste saldode muutus (tekkepõhise e/a korral) (+/-) 0 0 0 0 0 0

Likviidsete varade suunamata jääk aasta lõpuks 169 666 32 473 38 173 23 373 26 173 48 373

Võlakohustused kokku aasta lõpu seisuga 597 247 532 247 526 247 555 247 579 247 602 247

sh sildfinantseering (arvestusüksuse väline) 0 0 0 0 0 0

Netovõlakoormus (eurodes) 427 581 499 774 488 074 531 874 553 074 553 874

Netovõlakoormus (%) 21,4% 24,2% 22,9% 24,4% 24,6% 24,0%

Netovõlakoormuse ülemmäär (eurodes) 1 197 931 1 239 892 1 276 200 1 307 400 1 348 200 1 384 200

Netovõlakoormuse ülemmäär (%) 60,0% 60,0% 60,0% 60,0% 60,0% 60,0%

Vaba netovõlakoormus (eurodes) 770 350 740 118 788 126 775 526 795 126 830 326

45