Kadri Tooming Lõuna-Eesti Küla Vene Impeeriumi Keskvalitsuse Kolonisatsioonipoliitika Mõjuväljas 1889-1914
Total Page：16
File Type：pdf, Size：1020Kb
TARTU ÜLIKOOL FILOSOOFIATEADUSKOND AJALOO JA ARHEOLOOGIA INSTITUUT KADRI TOOMING LÕUNA-EESTI KÜLA VENE IMPEERIUMI KESKVALITSUSE KOLONISATSIOONIPOLIITIKA MÕJUVÄLJAS 1889-1914 MAGISTRITÖÖ Juhendaja: prof Aadu Must TARTU 2008 SISUKORD SISSEJUHATUS.......................................................................................................4 Terminoloogiast..................................................................................................................4 Historiograafia....................................................................................................................5 Probleemipüstitus...............................................................................................................8 Allikad................................................................................................................................9 I VENE IMPEERIUMI KOLONISEERIMISPOLIITIKA ARENG JA LIIVIMAALT VÄLJARÄNDAMISE KORRALDUS......................................................................11 1.1. Väljarändamise seadustamine...................................................................................11 1.2. Seaduse mõju Liivimaalt väljarändamisele...............................................................14 1.3. Koloniseerimispoliitika julgemad ilmingud 1890. aastate keskel.............................17 1.4. Väljarändamispalaviku asemele teadlik suhtumine..................................................20 1.4.1. Väljarändajale suunatud teave............................................................................21 1.4.2. Maakuulamine....................................................................................................22 1.5. Liivimaa talurahvaasjade komisjoni põhimõtted väljarände lubamisel....................24 1.6. Omavolilise väljarändamise piiramine......................................................................26 1.7. Väljarändamise korraldus Vene-Jaapani sõja ja 1905.-1907. aasta revolutsiooni järel ..........................................................................................................................................28 1.7.1. Uued ümberasumisseadused 20. sajandi alguses...............................................28 1.7.2 Muutused Liivimaalt väljarändamise korras.......................................................31 1.7.3. Maakuulamise suunamine .................................................................................32 1.7.4. Väljarändajate kohaleveo süsteem.....................................................................33 1.8. Liivimaa suurmaaomanike suhtumine väljarändamisse............................................35 II ALLIKAD JA METOODIKA ................................................................................38 2.1. Talurahvaasjade komissari institutsioon...................................................................38 2.2. Talurahvaasjade komissaride arhiivid.......................................................................40 2.3. Talurahvaasjade komisjoni ja komissaride fondide materjalid 1904. aastani...........41 2.3.1. Vallavalitsuste aruanded.....................................................................................43 2.3.2. Põhja-Tartumaa väljarändamisliikumise andmebaas.........................................45 2.3.3. Andmete lünklikkus...........................................................................................49 2.4. Talurahvaasjade komissaride fondide materjalid 1906-1914....................................50 2.4.1. Väljarändaja dokumentide väljastamise aruanded.............................................52 2.4.2. Väljarändaja tunnistuste kontsud........................................................................53 2.4.3. Pass maakuulaja tunnistusena............................................................................55 2. 5. Maakondade politseivalitsused ja nende materjalid.................................................56 2.6. Ühest maksukogukonnast teise.................................................................................58 2.6.1. Kroonupalati ümberkirjutustoimikud.................................................................59 III TARTU- JA VÕRUMAALT SIBERISSE.............................................................61 3.1. Väljarändamisliikumine orienteerub Siberile............................................................61 3.1.1. „Saksad isse on neid käskosid trükkinud“..........................................................63 3.2. Väljarändaja sotsiaalne kaitsetus...............................................................................65 3.3. „Väljarändamine ja väljajooksmine“.........................................................................68 2 3.4. Ulatusliku väljarändamise tulemus...........................................................................69 3.5. Kes kirjutasid talupoegadele palvekirju?..................................................................72 3.5.1. Danil Lifljandski.................................................................................................73 3.5.2. Õigeusu vaimulikud ja salmilauljad...................................................................73 3.6. Sangaste jaamaülema „ässitustöö“............................................................................74 3.7. Väljarändamisliikumise areng Tartumaa näitel.........................................................76 3.8. Siberisse rändamise kõrgperioodile iseloomulikke jooni..........................................79 3.9. Omavoli aspekt Siberisse rändamisel........................................................................82 3.10. Rände iseloom.........................................................................................................87 3.11. Väljarändamise sotsiaalsed tagamaad.....................................................................88 3.11.1. Kes rändasid maad saama? ..............................................................................90 KOKKUVÕTE.........................................................................................................93 KASUTATUD ALLIKAD JA KIRJANDUS.............................................................96 ARHIIVIALLIKAD...................................................................................................96 Summary........................................................................................................................101 LISAD....................................................................................................................105 LISA 1. Tartu- ja Võrumaa talurahvaasjade komissaride jaoskondade piirid...............106 LISA 2. Väljarändamisliikumise sündmuspaigad fotodel..............................................107 LISA 3. Väljarändamisliikumine arvudes......................................................................109 LISA 4. Kuigatsi talupoja Toomas Lauti väljarändaja tunnistuse konts 1910. aastast..110 ........................................................................................................................................110 LISA 5. Palupera talupoja Jaan Oja maakuulaja tunnistus 1907. aastast.......................111 LISA 6. Sangaste talupoja Jaan Andersoni kiri Laatre õigeusu preestrile Zolotaja Niva asundusest.......................................................................................................................112 LISA 7. Venemaa Euroopa osa raudteevõrgu skeem 1911. aastast...............................113 LISA 8. Alatskivi vallavalitsuse aruanne komissarile 1900. aastal väljarändamisluba taotlenute pere suuruse ja vara kohta.............................................................................114 LISA 9. Lääne- ja Ida-Siberi koloniseerimisjaoskondade kaart 1911. aastast...............115 3 SISSEJUHATUS 19. sajandi teine pool oli Eesti ühiskonnas kiirete ja kardinaalsete muutuste aeg paljudes eluvaldkondades. Agraarühiskond oli arenemas industriaalseks. Sarnaselt muule Euroopale suurenes siingi märgatavalt rahvastiku mobiilsus – vajadusest leida senisest paremaid elu- ja töötingimusi siirduti elama ja tööle teise külla, valda, maakonda, kubermangu, linna või riiki. Põllumajanduse ratsionaliseerimise tõttu vabanenud agraarse elanikkonna ümberpaiknemiseks oli industrialiseerumine aeglane, puudusid suured tööstuskeskused. Teisalt mõjutas maaelanikkonda soov jääda harjumuspärase eluviisi juurde. Nii sai 1860. aastatest alguse agraarne väljarändamisliikumine ehk Suur väljaränne1, mis kestis tõusude ja mõõnadega 1917. aastani. Väljarändajate peamisteks tõmbekeskusteks olid Vene impeeriumi väheasustatud piirkonnad, kus oli võimalus realiseerida unistus oma põllumaast ja majanduslikult iseseisvuda. Asumispiirkonnad hõlmasid erinevaid impeeriumi kubermange nii Venemaa Euroopa kui Aasia osas, ulatudes Kaug-Itta välja. Tingimused erinevatesse piirkondadesse asumiseks polnud ühesugused. Seetõttu ei ole otstarbekas uurida mingi perioodi erinevatele asumispiirkondadele suunatud rännet. Pidevuse, ulatuse, reguleerituse ja arhiiviallikatega kaetuse poolest tõuseb esile Siberisse väljarändamine. Siberis elas 1918. aastaks Jüri Viikbergi hinnangul ligikaudu 150 külas umbes 40 000 eestlast. Selle numbri alla mahuvad ka sundasumisele saadetud, nende järeltulijad ja väljarännanute järeltulijad, kuid enamus oli sinna jõudnud 1890. aastatel alanud vabatahtliku väljarändamise käigus.2 Terminoloogiast 20. sajandi algusest tänaseni ilmunud käsitlustes võib täheldada terminoloogilist segadust – kas me räägime ümberasumisliikumisest või väljarändamisliikumisest?