DOCSLIB.ORG

Regionaaltoetused Saaremaal 2016

Total Page：16

File Type：pdf, Size：1020Kb

Download full-text PDF Read full-text
Regionaaltoetused Saaremaal 2016 Regionaaltoetused Saaremaal 2016 Rahandusministeeriumi regionaalvaldkonna infoleht Infolehes on antud ülevaade 2016. aastal Saare maakonnas Rahandusministeeriumi rakendatavatest regionaalarengu programmidest toetust saanud projektidest. Rahandusministeeriumis on regionaalarengu toetamiseks ellu kutsutud ligi veerandsada toetusmeedet ja -programmi. 2016. aastal tehti toetusotsuseid enam kui 96 miljoni euro ulatuses, millele lisanduvad üle-Eestilised Euroopa territoriaalse koostöö programmide projektid 32 miljoni euroga. Saaremaal elluviidavate projektide toetuseks eraldati 2016. aastal 6,6 miljonit eurot. 1 Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide toetused 2016. aastal toetust saanud projektid: Toetuse saaja Projekti nimi Toetuse summa Piirkondlikud algatused tööhõive ja ettevõtlikkuse edendamiseks SA Saaremaa Saaremaa piirkondlike algatuste tugiprogramm 2015- 91 449 Arenduskeskus 2016 Piirkondade konkurentsivõime tugevdamise investeeringud Kuressaare Linnavalitsus Kuressaare linnakeskuse avaliku ruumi kaasajastamine 2 805 387 Kuressaare kogupere- ja elamuskeskus Hõbevalge (Thule OÜ Hõbekeskus koda) 2 011 202 Regionaalsete kompetentsikeskuste arendamine Tallinna Tehnikaülikool Väikelaevaehituse kompetentsikeskus 699 999 2016. aastal eraldati regionaalprojektide elluviimiseks Saaremaal kokku 5 608 039 eurot Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide vahendeid. Euroopa territoriaalse koostöö programmid Euroopa territoriaalse koostöö programmidest toetatakse projekte, mis suurendavad Euroopa äärealade, linnade, piirkondade ja regioonide vahelist koostööd ja sidusust. Projektide kaasabil suurendatakse ka üleeuroopalist tasakaalustatud sotsiaalmajanduslikku arengut. Euroopa territoriaalse koostöö programme rahastatakse Euroopa Regionaalarengu Fondist (näiteks Eesti-Läti programm 2014-2020) ning osaliselt ka Euroopa naabruspoliitika rahastamisvahendist (näiteks Eesti-Vene programm 2014-2020). EL fondide toetuse summa suurus Eestile sõltub projektipartnerite aktiivsusest ja heade projektitaotluste hulgast. 2016. aastal osalesid Eesti partnerid 95 koostööprojektis, kus Eesti partneritele eraldati toetusi üle 32 miljoni euro. 2 Riigieelarvelised toetused Rahandusministeeriumi haldusalas on ellu kutsutud kümmekond riigieelarvest rahastatavat toetusprogrammi. Lisaks toetatakse riigieelarvest maakondlike arenduskeskuste tegevust. Riigieelarveliste toetuste kogumaht aastal 2016 oli 11,2 miljonit eurot. Saaremaa projektidele eraldati 2016. aastal riigieelarvelisi toetusi 1 005 728 eurot. 2016. aastal toetust saanud projektid: Toetuse saaja Projekti nimi Toetuse summa Hasartmängumaksust regionaalsete investeeringutoetuste andmise programm Kuressaare Linnavalitsus Kuressaare Tuulte Roosi Lasteaia basseiniruumi 32 000 rekonstrueerimine SA Orissaare Spordihoone Orissaare treeningpargi rajamine 9 205 Pöide Vallavalitsus Kõrkvere päevakeskuse sotsiaaleluruumide ja 21 342 raamatukogu rekonstrueerimine Ruhnu Vallavalitsus Ruhnu raamatukogu abiruumide rekonstrueerimine 29 713 (üleriigiline Saare maakonna projekt) Kergliiklusteede toetus Lääne-Saare Vallavalitsus Kuressaare-Vaivere kergliiklustee rajamine 286 419 Salme Vallavalitsus Mändjala - Tehumardi kergliiklustee 400 000 Väikesaarte programm Kihelkonna Vallavalitsus Vilsandi Vesi 5 303 Ruhnu Vallavalitsus Väiketankla soetamine 13 787 Hajaasustuse programm Saaremaal toetati 65 veesüsteemi, 55 kanalisatsioonisüsteemi ja 4 juurdepääsutee 134 390 rajamist. Kohaliku omaalgatuse programm Saaremaa Vabatahtlik Merepääste Selts Lapsed turvaliselt merel 1 998 Jööri Küla Selts Jööri Folk 2016 1 100 Leedri Küla Selts Leedri kaasaeg ajalukku-lülast filmi tegemine 1 250 Salme Rahva Maja Selts Väärtustame Salme rannaparki 530 Abruka Muuseumi Selts Külapäev "Abruka seltsielu 15" 1 236 MTÜ Karu-Kati Õpituba Rahvusliku käsitöö õpitoad "Lümandas loodud" 877 3 MTÜ FESTIVO Võluhäälega kogukonna heaks 1 600 Ruhnu Kultuuriruum Ruhnu-Kihnu mängude korraldamine 1 620 Saaremaa Merekultuuri Selts Saaremaa ja Gotlandi saare ajaloolised sidemed 2 000 III Laimjala Aeruramm - merekultuuri edasikandev Laimjala Arenguselts peresündmus 1 338 Saaremaa käsitööselts KadakMari Saaremaa esindamine XX Mardilaadal 1 706 EAÕK Muhu-Hellamaa Peetruse ja Pauluse Kogudus Muhu-Hellamaa kiriku 150. aastapäeva tähistamine 770 MTÜ Muhu KESS Trükis "Meie kooli naabermaja - Muhu pastoraat" 1 980 Seltsimaja õu turvalisemaks, atraktiivsemaks, hoone Paadla kandi Selts nähtavamaks 1 464 MTÜ Saarekülade Selts Luhinaranna külaplatsi uus kuub 1 104 MTÜ Karujärve Tervisespordi Keskus Karujärve kettagolfi pargi rajamine I etapp 2 000 Kalli küla selts Kalli küla kiigeplatsi käimla 756 Leisi Vabatahtlik Päästekomando Leisi depoohoone kasutamine turvalisemaks 468 Pöide Valla Arengukoda Tänavaspordi arendamine Pöide vallas 655 MTÜ Randvere Heaks Randvere seltsimaja soojaks! 2 000 Mittetulundusühing Aste Astmelt Edasi Disc-golf - terviseks kõigile 1 560 Kõrkvere Selts Kõrkvere seltsimaja soojaks! 2 000 Atla Küla Selts Atla ranna pingid 1 992 Tõnija Küla Selts Tõnija klubile uued aknad 1 890 Saaremaa Merekultuuri Selts Saaremaa Merekultuuri Seltsi hoone taastamise IV etapp 2 000 Maakondlike tugistruktuuride toetamine 2016. aastal toetati regionaalarengulisi tegevusi kohalike omavalitsuste ja mittetulundusühenduste suunal Saaremaa Arenduskeskuses 18 000 euroga. 4 Ülevaade toetustest teistes maakondades Toetus ühe elaniku kohta oli kõige suurem Võrumaal, kõige väiksem Harjumaal ja Hiiumaal. Toetuse absoluutmahtu arvestades said enim toetust Harjumaa ja Ida-Virumaa. Kõige rohkem projekte 1000 elaniku kohta toetati Hiiumaal. Regionaalvaldkonna toetuste statistika maakondade lõikes: Projektide arv sh siseriiklikud Toetus ühe elaniku Maakond Kokku sh välistoetused toetused kohta (EUR) 277 22 255 24,53 Harju 96 1 95 24,33 Hiiu 158 12 146 93,26 Ida-Viru 136 6 130 147,54 Jõgeva 118 6 112 147,75 Järva 97 4 93 179,56 Lääne 162 9 153 114,35 Lääne-Viru 146 7 139 183,90 Põlva 236 17 219 85,16 Pärnu 95 5 90 120,01 Rapla 172 4 168 194,29 Saare 192 11 181 53,40 Tartu 111 5 106 176,67 Valga 163 6 157 78,41 Viljandi 165 7 158 210,21 Võru 5 Toetus ühe elaniku kohta/EUR 250,00 200,00 150,00 100,00 50,00 0,00 6 7 .
Load more

Recommended publications
  • Toetuse Saaja Projekti Nimi Toetuse Summa Valdkond Kõnnu Küla
    Toetuse Toetuse saaja Projekti nimi Valdkond summa Kõnnu Küla Seltsing Külaplats on kasutamiseks kõigile 848,00 kogukonnateenused MTÜ Karu-Kati Õpituba Karu-Kati koolitab lapsevanemaid 200,00 õpiring MTÜ Aderkasi Laulu- ja Pöide kaupluse e. seltsimaja parendamine 1 306,00 kogukonnateenused Tantsuselts (jätkuprojekt) MTÜ Anseküla Põllumeeste Eesti lipp 387,00 kogukonnateenused MTÜ EAÕK Tornimäe Neitsi Suunaviida ja infotahvli paigaldamine 734,00 kogukonnapärand Maria kogudus MTÜ EAÕK Tornimäe Neitsi EAÕK Tornimäe kirkuaia peavärava trepi ja 1 200,00 kogukonnateenused Maria kogudus värava parendamione MTÜ Jööri Küla Selts Jööri Folk 2013 394,00 kogukonnapärand MTÜ Karala Külaelu Karala sõprusküla Tremont Eesti X 1 008,00 kohalik areng Arendamise Selts Maapäeval Kavandi Kandi seltsimaja 100. aastapäeva MTÜ Kavandi Kandi Selts 715,00 kohalik areng tähistamine MTÜ Kavandi Kandi Selts Kavandi filmilektoorium 200,00 õpiring MTÜ Kodukandi Sport IX Karala Odagala 2013 - sportlik perepäev 860,00 kohalik areng Vaivere külaplatsi kasutusvõimaluste MTÜ Kodukant Vaivere 831,00 kogukonnateenused parandamine MTÜ Kultuuriselts Kevade Kõljala õunalaat 293,76 kohalik areng Kõrkvere külakeskuse olmetingimuste MTÜ Kõrkvere Selts 1 596,00 kogukonnateenused parandamine Esimese kadakapäeva korraldamine Leedri MTÜ Leedri Küla Selts 850,00 kohalik areng külas koos merelaulude õhtuga MTÜ Medel Meedla mõisaaia palliplatside korrastamine 888,00 kogukonnateenused MTÜ Metsküla Küla Selts Metsküla küla seltsimaja köögi ventilatsioon 1 439,00 kogukonnateenused MTÜ Mustjala
    [Show full text]
  • Koolieelsete Lasteasutuste Teeninduspiirkondade Kinnitamine“ LISA 1
    Kihelkonna Vallavolikogu määruse nr 14 „Koolieelsete lasteasutuste teeninduspiirkondade kinnitamine“ LISA 1 Saaremaa ühinevate omavalitsuste ametiasutuste hallatavate koolieelsete lasteasutuste teeninduspiirkonnad 1. Aste Lasteaia teeninduspiirkond on Anijala, Ansi, Aste, Asuküla, Aula-Vintri, Eikla, Endla, Haamse, Hakjala, Hübja, Irase, Jootme, Jõe, Kaarma, Kaarma-Kirikuküla, Kaarmise, Kaisvere, Kaubi, Kellamäe, Keskvere, Kiratsi, Koidu, Koidula, Kuke, Kungla, Käku, Laadjala, Laoküla, Maleva, Meedla, Metsaküla, Mullutu, Nõmme, Piila, Põlluküla, Pähkla, Pärni, Randvere, Saia, Sepa, Tamsalu, Tõlli, Tõrise, Tõru, Uduvere, Unimäe, Vantri, Vestla, Viira, Õha külad ning Aste alevik. 2. Kaali Kooli teeninduspiirkond on Eiste, Ennu, Haeska, Hämmelepa, Iilaste, Ilpla, Kaali, Kailuka, Kangrusselja, Kiritu, Kuusiku, Kõljala, Kõnnu, Laheküla, Leina, Liiva, Liiva- Putla, Masa, Matsiranna, Metsaküla, Mustla, Nässuma, Pihtla, Püha, Rahniku, Rannaküla, Reeküla, Reo, Räimaste, Sagariste, Salavere, Sandla, Sauaru, Saue-Putla, Sepa, Sutu, Suure-Rootsi, Tõlluste, Vanamõisa, Väike-Rootsi, Väljaküla külad. 3. Kahtla Lasteaed-Põhikooli teeninduspiirkond on Aaviku, Asva, Audla, Jõe, Kahtla, Kapra, Kingli, Kõiguste, Käo, Laheküla, Laimjala, Mustla, Mägi-Kurdla, Nõmme, Pahavalla, Paju-Kurdla, Randvere, Rannaküla, Ridala, Ruhve, Saareküla, Saaremetsa, Viltina, Üüvere külad. 4. Kihelkonna Kooli teeninduspiirkond on Abaja, Abula, Kallaste, Kalmu, Karujärve, Kehila, Kiirassaare, Kotsma, Kuralase, Kuremetsa, Kurevere, Kuumi, Kuusiku, Kõruse, Kõõru, Liiva, Loona, Lätiniidi,
    [Show full text]
  • Saaremaa Vald Külad 1) Aaviku 2) Abaja 3) Abruka 4) Abula 5
    Saaremaa vald Külad 1) Aaviku 50) Jaani 99) Kaunispe 2) Abaja 51) Jauni 100) Kavandi 3) Abruka 52) Jootme 101) Kehila 4) Abula 53) Jursi 102) Kellamäe 5) Allikalahe 54) Jõe 103) Keskranna 6) Anepesa 55) Jõelepa 104) Keskvere 7) Angla 56) Jõempa 105) Kihelkonna-Liiva 8) Anijala 57) Jõgela 106) Kiirassaare 9) Anseküla 58) Jõiste 107) Kingli 10) Ansi 59) Jämaja 108) Kipi 11) Arandi 60) Järise 109) Kiratsi 12) Ardla 61) Järve 110) Kirderanna 13) Are 62) Järveküla 111) Kiritu 14) Ariste 63) Jööri 112) Kiruma 15) Arju 64) Kaali 113) Kogula 16) Aru 65) Kaali-Liiva 114) Koidula 17) Aruste 66) Kaarma 115) Koiduvälja 18) Aste 67) Kaarma-Jõe 116) Koigi 19) Asuka 68) Kaarma-Kirikuküla 117) Koigi-Väljaküla 20) Asuküla 69) Kaarma-Kungla 118) Koikla 21) Asva 70) Kaarmise 119) Koimla 22) Atla 71) Kaavi 120) Koki 23) Audla 72) Kahtla 121) Koksi 24) Aula-Vintri 73) Kahutsi 122) Koovi 25) Austla 74) Kailuka 123) Kopli 26) Easte 75) Kaimri 124) Kotlandi 27) Eeriksaare 76) Kaisa 125) Kotsma 28) Eikla 77) Kaisvere 126) Kugalepa 29) Eiste 78) Kakuna 127) Kuiste 30) Endla 79) Kalju 128) Kuke 31) Ennu 80) Kallaste 129) Kungla 32) Haamse 81) Kallemäe 130) Kuninguste 33) Haapsu 82) Kalli 131) Kuralase 34) Haeska 83) Kalma 132) Kuremetsa 35) Hakjala 84) Kalmu 133) Kurevere 36) Hiievälja 85) Kandla 134) Kuumi 37) Himmiste 86) Kangrusselja 135) Kuuse 38) Hindu 87) Kanissaare 136) Kuusiku 39) Hirmuste 88) Kapra 137) Kuusnõmme 40) Hämmelepa 89) Karala 138) Kõiguste 41) Hänga 90) Kareda 139) Kõinastu 42) Hübja 91) Kargi 140) Kõljala 43) Iide 92) Karida 141) Kõnnu 44)
    [Show full text]
  • Kaarma Kogukonna Põhimäärus
    Väljaandja: Saaremaa Vallavolikogu Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: 08.06.2020 Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Hetkel kehtiv Avaldamismärge: RT IV, 05.06.2020, 60 Kaarma kogukonna põhimäärus Vastu võetud 28.05.2020 nr 20 Määrus kehtestatakse Saaremaa Vallavolikogu 8. detsembri 2017. a määruse nr 15 „Saaremaa valla põhimäärus“ § 40 lõike 3 alusel. § 1. Kogukonna nimi ja piirid (1) Kogukonna nimi on Kaarma kogukond (edaspidi kogukond). (2) Kogukond on Saaremaa valla (edaspidi vald) territooriumil ja koosseisus Saaremaa Vallavolikogu (edaspidi volikogu) kinnitatud põhimääruse ja kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse alusel tegutsev piirkondlik üksus, mille eesmärk on kohaliku initsiatiivi ja identiteedi hoidmine, elanike kaasamine kohaliku elu küsimuste otsustamisse ning piirkondlike huvide esindamine valla ülesannete täitmisel. (3)Kogukonna haldusterritoorium on valla õiguseellaseks Lääne-Saare vallaks ühinenud Kaarma valla haldusterritoorium ning kogukonna piir on valla õiguseellaseks Lääne-Saare vallaks ühinenud Kaarma valla piir. § 2. Kogukonna sümboolika (1)Kogukonnal võib olla oma lipp ja vapp, mida kasutatakse piirkonna sümboolikana. (2) Vappi on lubatud kasutada: 1) kogukonnakogu dokumentidel; 2) kogukonna autasudel ja meenetel; 3) muudel juhtudel kooskõlastatult kogukonnakoguga. (3) Kogukonna lippu on lubatud kasutada: 1) piirkonna üritustel; 2) valla üritustel piirkonda esindades; 3) muudel juhtudel kooskõlastatult kogukonnakoguga. § 3. Kogukonnakogu (1)Kogukonna elanike esinduskoguks on kogukonnakogu, mis moodustatakse ja tegutseb käesolevas põhimääruses sätestatud korras. (2)Kogukonnakogu volituste aeg on võrdne volikogu volituste ajaga. § 4. Kogukonnakogu moodustamine (1)Kogukonnakogul on 11 liiget. (2)Kohaliku omavalitsuse volikogu valimistel valitud volikogu liige on tema nõusolekul elukohajärgse kogukonnakogu liige. Sellisel juhul on kogukonnakogu liikmete arv volikogu liikmete arvu võrra käesoleva paragrahvi lõikes 1 märgitust suurem. Isik annab kirjaliku nõusoleku osalemaks kogukonnakogu töös.
    [Show full text]
  • Rahvastiku Ühtlusarvutatud Sündmus- Ja Loendusstatistika
    EESTI RAHVASTIKUSTATISTIKA POPULATION STATISTICS OF ESTONIA __________________________________________ RAHVASTIKU ÜHTLUSARVUTATUD SÜNDMUS- JA LOENDUSSTATISTIKA REVIEWED POPULATION VITAL AND CENSUS STATISTICS Saaremaa 1965-1990 Kalev Katus Allan Puur Asta Põldma Muhu Leisi Pöide Mustjala Laimjala Kihelkonna Valjala Kuressaare Pihtla Kärla Lümanda KURESSAARE Salme Ruhnu Tallinn 2003 EESTI KÕRGKOOLIDEVAHELINE DEMOUURINGUTE KESKUS ESTONIAN INTERUNIVERSITY POPULATION RESEARCH CENTRE RAHVASTIKU ÜHTLUSARVUTATUD SÜNDMUS- JA LOENDUSSTATISTIKA REVIEWED POPULATION VITAL AND CENSUS STATISTICS Saaremaa 1965-1990 Kalev Katus Allan Puur Asta Põldma RU Sari C Nr 14 Tallinn 2003 © Eesti Kõrgkoolidevaheline Demouuringute Keskus Estonian Interuniversity Population Research Centre Kogumikuga on kaasas diskett Saaremaa rahvastikuarengut kajastavate joonisfailidega, © Eesti Kõrgkoolidevaheline Demouuringute Keskus. The issue is accompanied by the diskette with charts on demographic development of Saaremaa population, © Estonian Interuniversity Population Research Centre. ISBN 9985-820-71-1 EESTI KÕRGKOOLIDEVAHELINE DEMOUURINGUTE KESKUS ESTONIAN INTERUNIVERSITY POPULATION RESEARCH CENTRE Postkast 3012, Tallinn 10504, Eesti Kogumikus esitatud arvandmeid on võimalik tellida ka elektroonilisel kujul Lotus- või ASCII- formaadis. Soovijail palun pöörduda Eesti Kõrgkoolidevahelise Demouuringute Keskuse poole. Tables presented in the issue on diskettes in Lotus or ASCII format could be requested from Estonian Interuniversity Population Research Centre. II EESSÕNA
    [Show full text]
  • (Silurian) Conodont Biostratigraphy of Saaremaa, Estonia, and a Correlation with Britain
    Journal of’ Micropalaeontology, 17: 33-50. 0262-821)</98 $10.00 0 1998 British Micropalaeontological Society. Upper Wenlock to Lower Piidoli (Silurian) conodont biostratigraphy of Saaremaa, Estonia, and a correlation with Britain VIIVE VIIRA’ & RICHARD J. ALDRIDGE’ ’ Institute of Geology, Estonia Avenue 7, EE0105 Tallinn, Estonia. Department of Geology, University of Leicester, Leicester LEI 7RH, UK ABSTRACT - The closely related conodonts Ozarkodina bohemica, 0. snajdri and 0. crispa form a clade that provides useful biostratigraphical indices through the upper Silurian. Collections from boreholes and surface outcrops on Saaremaa and from a borehole at Kolka, Latvia, contain new morphotypes of 0. bohemica and 0.crispa. A new subspecies, 0. snajdriparasnajdri, is also distinguished, occurring above 0. crispa in the Kuressaare and lowermost Kaugatuma stages. Evidence from conodonts and other fossils; primarily chitinozoans, ostracods and ichthyoliths, can be used to correlate the upper Silurian succession of Saaremaa with those of the Welsh Borderland and Gotland, although some problems remain to be solved. The microfossil distribution suggests that there may be a major break at the base of the Ludlow Bone Bed Member at Ludlow, equivalent to the Kuressaare Formation on Saaremaa. J. Micropalaeontul. 17(1): 33-50, April 1998. INTRODUCTION display frequent discontinuity surfaces, mud cracks, ripple The study of the Silurian rocks of Estonia dates back to the last marks and trace fossils. Abundant stromatolites and oncolites century, with the establishment of a Lower Palaeozoic occur, but the Fauna is restricted to eurypterids, thelodonts and stratigraphical scheme by Schmidt (1858). Details were added conodonts. The Paadla Formation is 26-32 m thick and consists in the earlier part of this century, and more recently scientific of detrital biomorphous and biohermal stromatoporoid-coral investigations have been considerably advanced by a group of limestones, dolomites and mark.
    [Show full text]
  • Saare Maakonnaplaneering 2030+
    Saare maakonnaplaneering 2030+ Algatatud 18.07.2013 Vastu võetud 06.09.2016 Kehtestatud 1 2 Sisukord Sisukord ............................................................................................................................................................... 2 Sissejuhatus ......................................................................................................................................................... 4 1. Ruumiline areng............................................................................................................................................... 6 1.1 Ruumilise arengu analüüs ......................................................................................................................... 6 1.2. Trendid ..................................................................................................................................................... 7 1.3. Ruumilise arengu visioon ......................................................................................................................... 9 1.4. Ruumilise arengu põhimõtted ................................................................................................................ 11 2. Austusstruktuur ja asustuse suunamine ....................................................................................................... 12 2.1. Toimepiirkond ........................................................................................................................................ 12 2.2. Teenuskeskused ....................................................................................................................................
    [Show full text]
  • Lisa (Majandus- Ja Taristuministri 09.04.2021 Määruse Nr 14 Sõnastuses)
    Majandus- ja taristuministri 25.06.2015. a määrus nr 72 „Riigiteede liigid ja riigiteede nimekiri” Lisa (majandus- ja taristuministri 09.04.2021 määruse nr 14 sõnastuses) RIIGITEEDE LIIGID JA RIIGITEEDE NIMEKIRI Terviktee Riigitee asukoha kirjeldus tervikteel Tee nr Nimi (E–tee nr) 1 2 3 1. Põhimaanteed Tallinna linnas (asustusüksus, Lasnamäe linnaosa) Väo tänava ristmikust kuni Narva 1 (E20) Tallinn–Narva linna (asustusüksus) läänepoolse piirini; Narva piiripunkti idapoolsest pääslast kuni Vene Föderatsiooni piirini Narva jõe sillal Tallinna linna (asustusüksus, Kesklinna 2 (E263) Tallinn–Tartu–Võru–Luhamaa linnaosa) lõunapiirilt kuni tee lõpuni ristmikul riigiteega 7 Napi külas Tee algusest ristmikul riigiteega1 kuni ringristmikuni riigiteega 13213 Jõhvi linna (asustusüksus) läänepoolsel piiril; Jõhvi linnas (asustusüksus) ringristmikust Veski ja Uue tänavatega kuni ringristmikuni Pargi tänava ja Puru teega; Jõhvi linna 3 (E264) Jõhvi–Tartu–Valga (asustusüksus) lõunapiirilt kuni Tartu linna (asustusüksus) põhjapiirini ristmikul Kvissentali teega; Tartu linnas (asustusüksus) liiklussõlmest riigiteega 2 kuni tee lõpuni riigipiiril Läti Vabariigiga Valga linnas Tallinna linna (asustusüksus, Nõmme linnaosa) läänepoolselt piirilt Pääsküla jõe 4 (E67) Tallinn–Pärnu–Ikla sillal kuni tee lõpuni riigipiiril Läti Vabariigiga Ikla külas Pärnu linna (asustusüksus) idapoolselt piirilt 5 Pärnu–Rakvere–Sõmeru kuni tee lõpuni ristmikul riigiteega 1 Sõmeru alevikus Valga linna (asustusüksus) lääneosas Ränioja 6 Valga–Uulu truubilt kuni tee lõpuni ristmikul
    [Show full text]
  • Ruumi Tajumine Ja Kasutamine Ning Kohalikku Identiteeti Kajastavad Väärtused
    Ruumi tajumine ja kasutamine ning kohalikku identiteeti kajastavad väärtused Eeluuring Kuressaare linna ja Kaarma valla kontaktvööndi ühisplaneeringule Linnalabor 2009-2010 Tellija: Kuressaare Linnavalitsus Autorid: Teele Pehk, Kadri Vaher, Tauri Tuvikene Joonised ja kaardid: Kadri Vaher Fotod: Teele Pehk, Liis Laine Autoriõigus © MTÜ LINNALABOR 2009-2010 LINNALABOR Kuressaare-Kaarma uuring 2 Sisukord SISSEJUHATUS 4 1. ALADE LÜHITUTVUSTUS 5 2. UURINGU LÄHTEKOHAD 7 3. METOODIKA 8 3.1 Intervjuude läbiviimine 8 3.2 Küsitluse läbiviimine 9 3.3 Küsitlusele vastanute taust 10 4. ELUKESKKONNA TAJUMINE, KASUTAMINE JA VÄÄRTUSED 11 4.1 Kuressaare linnaruumi tajumine ja identiteet 11 4.2 Kuressaare linnaruumi kasutamine 13 4.3 Kuressaare elukeskkonna kvaliteet ja sealsed väärtused 18 4.4 Linnalähedaste külade elukeskkond 26 4.5 Tagamaa külade elukeskkond 34 4.6 Elukeskkonna koondkaardid 41 5. JÄRELDUSED JA SOOVITUSED 44 5.1 Kuressaare linnaruum 44 5.2 Külade elukeskkond 45 6. KOKKUVÕTE 48 KASUTATUD MATERJALID 49 Lisa 1 Intervjueeritud huvirühmade nimekiri 50 Lisa 2 Kuressaare veebiküsimustik 51 Lisa 3 Küsimustiku reklaamid 56 Lisa 4 Liiklusprobleemsed kohad Kuressaare linnas 57 LINNALABOR Kuressaare-Kaarma uuring 3 Sissejuhatus Kuressaare linna ja lähialade areng Kaarma vallas on viimastel aastatel väga intensiivne olnud. Tugeva arendussurve tõttu nii linna sees kui ka linnalähedastes kantides on kohalik identiteet ja elanike väärtused planeerimises tahaplaanile jäänud. Sellest olukorrast lähtudes püüab käesolev uuring lahti mõtestada elukeskkonna väärtused ning kohaliku identiteedi. Uuringu eesmärgiks on kohalike elanike arvamuste kaardistamine Kuressaare linna ja Kaarma valla kontaktvööndi ühisplaneeringu tarbeks. Sellest tulenevalt on uuringu keskseteks teemadeks ühisplaneeringust lähtuvad aspektid ehk need valdkonnad, millele on võimalik leida ruumiline väljund. Uuringu teostasime ajavahemikul oktoober 2009 kuni veebruar 2010.
    [Show full text]
  • Kaarma Valla Üldplaneering
    ERKAS Pärnu Instituut OÜ Kaarma Vallavalitsus KAARMA VALLA ÜLDPLANEERING Osaline kehtestamine Kaarma Vallavolikogu 07.07.2010 määrusega nr 9 Kuressaare-Pärnu 2008/2010 ERKAS Pärnu Instituut OÜ / Kaarma Vallavalitsus KAARMA VALLA ÜLDPLANEERING EESSÕNA Kaarma valla üldplaneeringut on koostatud pikalt. Üldplaneering algatati kui Kaarma ja Kuressaare vallad ühinesid. Üldplaneering algatati Kaarma Vallavolikogu 20.10.2000. a otsusega nr 68. 31.01.2007 algatas Kaarma Vallavolikogu otsusega nr 10 üldplaneeringuga kavandatud tegevustele keskkonnamõju strateegilise hindamise. 29.06.2009 kiitis Keskkonnaameti Hiiu-Lääne-Saare regioon oma kirjaga HLS 6-8/14399 Kaarma valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise heaks. 23.09.2009. otsusega nr 68 algatas Kaarma Vallavolikogu Kuressaare linna ja Kaarma valla ühisplaneeringu. Käesolev üldplaneering on koostatud selliselt, et planeeringupõhilahendused ei hõlma ühisplaneeringuga planeeritavat ala. Järgnevad üldplaneeringu lahendused on eelneva pika ja põhjaliku töö täiendatud tulem, kus kaalutlemise ja mõjude hindamise tulemusena leiti parimad lahendused säästvaks ja tasakaalustatud arenguks. Kaarma valla üldplaneering1 valmis Kaarma valla ja ERKAS Pärnu Instituut OÜ vahelises koostöös. Planeeringu koostamisel on kasutatud ka 2003. aastal koostatud Saare maakonna rannaalade tsoneeringu2 tulemusi. Planeeringu koostamisel osales töögrupp: Margus Mägi Kaarma vallavanem; Aare Saar Kaarma valla arengu peaspetsialist; Urmas Sepp Kaarma valla abivallavanem; Peeter Tammai Kaarma valla planeerimis-
    [Show full text]
  • Kaarma Valla Arengukava 2005-2011 Vastuvõtmine
    Väljaandja: Kaarma Vallavolikogu Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst Avaldamismärge: KO 2006, 1, 2 Kaarma valla arengukava 2005-2011 vastuvõtmine Vastu võetud 14.12.2005 nr 2 Võttes aluseks Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lõige 1 punkt 7 ja Kaarma valla põhimääruse (Kaarma Vallavolikogu 26.05.2000 määrus nr 10) p 36 ning võttes arvesse tehtud ettepanekud, Kaarma Vallavolikogu määrab: 1.Võtta vastu Kaarma valla arengukava 2005 – 2011 (lisatud). 2. Käesolev määrus jõustub 27. detsembril 2005. a. Volikogu esimees Margus MÄGI Vastu võetud Kaarma Vallavolikogu 14. detsembri 2005 määrusega nr 2 KAARMA VALLA ARENGUKAVA 2005–2011 ASUKOHT JA ÜLDINFO Kaarma vald asub Saaremaa kesk- ja lõunaosas, ümbritsedes maismaal Kuressaare linna. Valla pindala on 391 km2, maismaapiiri pikkus on 87 km ja merepiiri pikkus 98 km. Valla elanike arv on 4237 (seisuga 01.01.2005). Vallas on üks alevik – Aste (571 elanikku) ja 69 küla. Suurema elanike arvuga külad on Kudjape (460 elanikku), Nasva (363 elanikku), Aste küla (209 elanikku), Pähkla (170 elanikku) ja Eikla (136 elanikku). Püsiasustusega Abruka väikesaarel on 31 elanikku. 1999. aastal ühinesid Kaarma ja Kuressaare vallad uueks Kaarma vallaks. 2004. aastal toimusid Kaarma, Pihtla ja Kärla valla vahel läbirääkimised valdade võimalikuks ühinemiseks. Rahva arvamuse selgitamiseks läbiviidud küsitlus näitas, et valdav osa küsitlusest osavõtnuist olid ühinemise vastu. Kaarma Vallavolikogu otsustas, et Kaarma vald jätkab iseseisva vallana. Arengu eeldused Kaarma valla arengu eeldusteks on: - soodne
    [Show full text]
  • Detailplaneeringu Kooskõlastused
    Vaivere küla KÕRTSISAUNA maaüksuse maa-ala detailplaneering Veebruar 2004 TÖÖ NR. 04 - 10 DAGOpen OÜ Projektbüroo Kaarma valla Vaivere küla Kõrtsisauna maaüksuse detailplaneering DETAILPLANEERINGU KOOSKÕLASTUSED 1. 2. 3. 4. DAGO pen OÜ Projektbüroo Töö nr 04 - 10 1 Vaivere küla KÕRTSISAUNA maaüksuse maa-ala detailplaneering Veebruar 2004 Sisukord A. SELETUSKIRI 1. Üldosa 2. Planeeritava ala asukoht ja olemasolevad tingimused 2.1 Planeeritava ala asukoht 2.2 Looduslikud tingimused 2.3 Geoloogilised tingimused 2.4 Olemasolev insenerivarustus 3. Planeerimislahendus 3.1 Üldlahendus 3.2 Maakasutus - krundijaotus, kruntide kasutuse sihtotstarve ja kasutusõiguse kitsendused 3.3 Kruntide ehitusõigus ja olulisemad arhitektuurinõuded 3.4 Keskkonna- ja tulekaitsenõuded 3.5 Teedevõrk ja liikluskorraldus 3.6 Insener-tehniline varustus 3.7 Tehnilised näitajad 4. Haljastus ja heakorrastus 5. Kasutatud kirjandus B. GRAAFILINE OSA 1. Situatsiooniskeemid M 1 : 10 000, 1 : 150 000 2. Tugiplaan M 1 : 1000 3. Krundijaotusplaan M 1 : 1000 4. Ehitusõiguse plaan ja nõuded ehitustele M 1 : 1000 5. Insener-tehniliste võrkude koondplaan,liikluskorralduse skeem M 1 : 1000 C. LISAD • Detailplaneeringu lähteseisukohad nr. 50 – Kaarma Vallavalitsus; • Detailplaneeringu lähteseisukohtade kinnitamine – Kaarma Vallavalitsuse korraldus 28.mai 2003.a. nr. 383 • Detailplaneeringu algatamine Kaarma Vallavolikogu otsus 14. mai 2003 nr 88 • Sõidukite ruumivajadus ristprofiilis DAGO pen OÜ Projektbüroo Töö nr 04 - 10 2 Vaivere küla KÕRTSISAUNA maaüksuse maa-ala detailplaneering Veebruar 2004 A.SELETUSKIRI 1. ÜLDOSA Käesolev töö "Saare maakonna Kaarma valla Vaivere küla Kõrtsisauna maaüksuse detailplaneering" on koostatud vastavalt Kaarma Vallavalitsuse poolt koostatud lähteseisukohtadele. Detailplaneering on algatatud Kaarma Vallavolikogu otsusega nr. 88 14.mai 2003.a. Käesoleva detailplaneeringu koostamisest võtsid osa DAGOpen OÜ Projektbüroo arhitekt Jüri Kuusemets, insenerid Urmas Voolma ja Taavi Stomma.
    [Show full text]