Väljaandja: Vallavolikogu Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst Avaldamismärge: KO 2006, 1, 2

Kaarma valla arengukava 2005-2011 vastuvõtmine

Vastu võetud 14.12.2005 nr 2

Võttes aluseks Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lõige 1 punkt 7 ja Kaarma valla põhimääruse (Kaarma Vallavolikogu 26.05.2000 määrus nr 10) p 36 ning võttes arvesse tehtud ettepanekud, Kaarma Vallavolikogu määrab: 1.Võtta vastu Kaarma valla arengukava 2005 – 2011 (lisatud). 2. Käesolev määrus jõustub 27. detsembril 2005. a.

Volikogu esimees Margus MÄGI

Vastu võetud Kaarma Vallavolikogu 14. detsembri 2005 määrusega nr 2

KAARMA VALLA ARENGUKAVA 2005–2011 ASUKOHT JA ÜLDINFO Kaarma vald asub Saaremaa kesk- ja lõunaosas, ümbritsedes maismaal linna.

Valla pindala on 391 km2, maismaapiiri pikkus on 87 km ja merepiiri pikkus 98 km. Valla elanike arv on 4237 (seisuga 01.01.2005). Vallas on üks alevik – Aste (571 elanikku) ja 69 küla. Suurema elanike arvuga külad on (460 elanikku), Nasva (363 elanikku), Aste küla (209 elanikku), Pähkla (170 elanikku) ja (136 elanikku). Püsiasustusega väikesaarel on 31 elanikku. 1999. aastal ühinesid Kaarma ja Kuressaare vallad uueks Kaarma vallaks. 2004. aastal toimusid Kaarma, ja Kärla valla vahel läbirääkimised valdade võimalikuks ühinemiseks. Rahva arvamuse selgitamiseks läbiviidud küsitlus näitas, et valdav osa küsitlusest osavõtnuist olid ühinemise vastu. Kaarma Vallavolikogu otsustas, et Kaarma vald jätkab iseseisva vallana. Arengu eeldused Kaarma valla arengu eeldusteks on: - soodne asukoht – vald paikneb Kuressaare linna kui maakonnakeskuse ümber; - edumeelsus - pikaajalised hariduse ja kultuuritraditsioonid ning arenenud ettevõtlus, aktiivne külaliikumine, seltside ja seltsingute tegevus; - kõrge haridustase - pikaajalised hariduse traditsioonid. - linnalähedus - annab parema võimaluse kooli valikuks, huvitegevuseks ja kultuuriüritustest osavõtuks; - arenenud ettevõtlus - seotud soodsa asukohaga ettevõtluse olemasoluks ja arenguks,vajaliku tööjõu olemasolu, töö tagamine spetsialistidele, erinevate ettevõtlusvormide olemasolu. - arenev turism - aktiivseks puhkamiseks ja loodusturismiks sobiv rannikuala ja Abruka saar. Jõudsalt arenenud turismi ja majutusteenuse valdkond. - loodus- ja inimressurss – looduslikult ja asendilt soodne piirkond elamiseks, mis tagab lähiajal elanike arvu stabiilsuse ja pikemas perspektiivis selle kasvu. Tegevuse mõte ja arengunägemus

Kaarma valla arengukava 2005-2011 vastuvõtmine Leht 1 / 17 Kaarma vallamissioonon: Soodsa elu- ja ettevõtluskeskkonna loomine, kogu territooriumi tasakaalustatud arenemine, loodusressursside säästliku kasutamise tagamine, piirkondlike traditsioonide ja Abruka väikesaare püsiasustuse säilitamine.

Visioon, milline peaks vald olema: Kaarma vald on arenev ja edumeelne, siia investeeritakse ja soovitakse elama asuda ning on ühtlasi populaarsemaid puhkealasid Saaremaal. HARIDUS Olemasoleva olukorra lühitutvustus Kaarma vallas on kaks põhikooli: Aste Põhikool – 135 õpilast Kaarma Põhikool – 104 õpilast Aste Põhikool on üheksaklassiline, kus kõike klassikomplekte on üks. Kaarma Põhikool koosneb kahes eri kohas asuvast koolihoonest, kus korraldatakse õppetöö ja töötavad huviringid. Eiklas asub üks klassikomplekt, kus on liitklass ja I-II klassis õpib 7 last, Kaarma koolihoones õpib 97 ja klassikomplekte on 7. I klassi ei ole ja II-III klass töötab liitklassina.

Kaarma vallas on 676 õpilast, nendest õpib valla koolides 239 õpilast. Põhikooliealistest õpilastest õpib teiste omavalitsuste koolides 284 õpilast. Väljaspool valda õpib lapsi: Kuressaare Gümnaasium 152 Kuressaare Põhikool 160 Saaremaa Ühisgümnaasium 89 Vanalinna Kool 36 Kuressaare Täiskasvanute Gümnaasium 30 Keskkool 19 Ülejäänutes 17 Õpilaste arvu andmed on seisuga 01.01.2005. Kaarma vallas on Aste Lastepäevakodu 54 lapsega ja Kaarma Põhikooli juures töötav eelkooliealiste rühm 12 lapsega. Kuressaare linna lasteaedades käib 84 Kaarma valla last. Võttes aluseks laste sündivuse vallas aastatel 2004-2011, saame pildi kooliminevate laste arvu kohta lähiaastatel. Kooliminejate prognoos aastateks 2005-2011 elanike registri järgi:

Õppeaasta Aste PK Kaarma PK Kuressaare Kokku Koolid 2005/2006 14 4 20 38 2006/2007 22 13 4 39 2007/2008 10 13 11 34 2008/2009 12 11 12 35 2009/2010 19 10 6 35 2010/2011 5 11 9 25 2011/2012 13 12 7 32 Kokku 102 74 62 238

Leht 2 / 17 Kaarma valla arengukava 2005-2011 vastuvõtmine Prognoos aastateks 2004-2011 Aste Põhikoolis

Klassid 2004/05 2005/06 2006/07 2007/08 2008/09 2009/10 2010/11 2011/12 1.kl. 10 14 22 9 10 14 5 12 2.kl. 11+4 10 14 22 9 10 14 5 3.kl. 10+2 15 10 18 22 9 10 14 4.kl. 12+6 12 15 10 18 22 9 10 KOKKU 43+12 55 65 59 59 55 38 41 5.kl. 20 18 12 15 10 18 22 9 6.kl 14 20 18 12 15 10 18 22 7.kl. 22 14 20 18 12 15 10 18 8.kl. 24 22 14 20 18 12 15 10 9.kl. 15 24 22 14 20 18 12 15 Kokku 95 98 86 79 75 73 77 74 KOKKU 150 153 151 138 134 128 115 115

Prognoos aastateks 2004-2011 Kaarma Põhikoolis

Klassid 2004/05 2005/06 2006/07 2007/08 2008/09 2009/10 2010/11 2011/12 1.kl. 2+5 1+2 6+2 9+3 9+2 6+4 7+2 9+2 2.kl. 4+2 2+5 1+2 6+2 9+3 9+2 6+4 7+2 3.kl 9+3 4+2 2+5 1+2 6+2 9+3 9+2 6+4 4.kl. 6+5 9+3 4+2 2+5 1+2 6+2 9+3 9+2 Kokku 21+15 16+12 13+11 18+12 25+9 30+11 31+13 31+10 5.kl. 6 11 12 6 7 3 8 12 6.kl. 17 6 11 12 6 7 3 8 7.kl. 18 17 6 11 12 6 7 3 8.kl. 20 18 17 6 11 12 6 7 9.kl. 20 20 18 17 6 11 12 6 Kokku 81 72 64 52 42 39 36 36 KOKKU 117 100 88 82 76 80 80 77

Märkus: Aste ja Kaarma Põhikooli prognoosides on +-ga märgitud Randveres ja Eiklas õppijate arv. Lisaks kooli tulevate laste arvu vähenemisele on valla põhikoolide õpilastega komplekteerimise oluliseks puuduseks see, et õppimiseks valitakse Kuressaare linna koolid ja Eikla piirkonnas Leisi Keskkool. Õppetöö lõpetamine Randveres toob paratamatult kaasa selle piirkonna enamuse laste siirdumise Kuressaare linna koolidesse. Valla koolides töötab kokku 36 pedagoogi, neist Astes 20 ja Kaarmal 16. Vald on hästi kaetud õpilastranspordiga, valla koolid on komplekteeritud pedagoogilise personaliga, koolihooned on suhteliselt heas korras, mis on eelduseks, et vaatamata lähiperioodi õpilaste arvu vähenemisele jätkub õppetöö Aste ja Kaarma Põhikoolides pikas perspektiivis. Õppetöö tingimuste parandamiseks vajab Aste Põhikool juurdeehitust, kus paikneksid koolisöökla, raamatukogu ja infotuba. Kaarma Põhikooli ruumide defitsiidi lahendab pööningukorruse väljaehitamine. Remondivajadus on kõige pakilisem Aste Lasteaias, kus remonti vajab kogu maja. Tekkinud on ka vajadus veel ühe rühma avamiseks. Eesmärgid ja ülesanded - Pakkuda valla koolides konkurentsivõimelist haridust ja sisukat ning mitmekülgset vaba aja veetmise võimalust. - Koolidel teha tihedat koostööd lastevanematega, et tagada enamuse kooli teenindus- piirkonnas elavate laste õppimine valla koolides. - Pedagoogilise personali ratsionaalne kasutamine parimate õpitulemuste nimel valla haridusasutustes. - Läbi viia uuring valla põhikoolide ühendamise otstarbekuse selgitamiseks. - Korraldada seltsidele, seltsingutele, külaaktivistidele ja valla asutuse töötajatele koolitusi projektide taotluste koostamiseks.

Kaarma valla arengukava 2005-2011 vastuvõtmine Leht 3 / 17 - Ergutada haridusasutuste osalemist erinevates projektides. - Juurutada lastepäevahoiu erinevaid vorme. - Luua tingimused ja tagada vallapoolne toetus eralasteaia loomiseks Eiklas. Konkreetsemad eri valdkondade eesmärgid ja ülesanded on toodud koolide ja lasteaia arengukavades. Investeeringud 1. Aste Lastepäevakodu rekonstrueerimine. 2. Kaarma Põhikooli rekonstrueerimine ja II korruse väljaehitamine. 3. Aste Põhikooli rekonstrueerimine ja juurdeehitus (söökla, raamatukogu).

4. Koolide IT seadmete uuendamine. KULTUUR Olemasoleva olukorra lühitutvustus Kaarma vallas on kolm aktiivselt tegutsevat kultuuriasutust: - Nasva klubi, kus töötab klubi juhataja ja 2 lepingulist ringijuhti. Piirkonnas elab 350 inimest. - Eikla klubi, mis on lepingu alusel antud kohaliku seltsi hallata. Klubis töötab 1ringijuht. Piirkonnas elab 350 inimest. - Aste klubi, kus töötab klubi juhataja ja 3 lepingulist ringijuhti. Piirkonnas on 1000 inimest.

Kaarma maalinn on suveperioodil (maist septembrini) ülevallaliste suurürituste ja rahvakultuuriürituste läbiviimise kohaks.

Kaarma kirik toimib ka kontsertsaalina. Kultuuriürituste läbiviimiseks kasutakse osaliselt Kaarma Spordimaja. Lastele ja lastevanematele mõeldud kultuuriüritusi ja ringide tööd korraldavad koolid ja lasteaed. Vaivere piirkonna kasutuses on endine Vaivere koolihoone, mida haldab kohalik külaselts. Randvere piirkonna kasutuses on endises koolihoones ruumid, mida haldab kohalik selts. Kaarma vallas on viis raamatukogu: - Aste Raamatukogu ca 330 lugejat - Kaarma Raamatukogu ca 280 lugejat - Eikla Raamatukogu ca 170 lugejat - Randvere Raamatukogu ca 130 lugejat - Abruka Raamatukogu ca 40 lugejat Lisaks korraldab Eikla raamatukogu raamatute laenutamist rändraamatukoguna. Kõigis raamatukogudes töötavad avalikud internetipunktid. Väga aktiivne on piirkondlike seltside ja seltsingute tegevus. Seda mitte ainult seltsisiseses tegevuses, vaid küla või külade piirkonna arendustegevuses ühiskasutuseks mõeldud külaplatside, kokkutulekukohtade jm. rajamisel. Seltsid on olnud edukad projektidest raha taotlemisel, kus vald on olnud alati toeks kaasfinantseerijana. Aktiivsemalt tegutsevad seltsid on: Kaarma Maanaiste Selts, Randvere Taluselts Kadakane, MTÜ Kodukant Vaivere, MTÜ Kodukant , MTÜ Elme Mõis, Laoküla Külaselts, Küla Arenduse Selts, Eikla Naisselts jt. Usuühingutest töötab Kaarma kiriku juures EELK Kaarma Peeter-Pauli Kogudus, EEKB Eikla Priikogudus ja EAÕK Peaingel Miikaeli Kogudus. Vallal on hea koostöö Kaarma Peeter-Pauli Kogudusega ühiste ürituste korraldamisel. Eesmärgid ja ülesanded: - Jätkata eelisjärjekorras rahvakultuuril ja kohalikel traditsioonidel põhineva kultuurielu arendamist ja kultuuriürituste korraldamist. Traditsioonilised valla kultuuriüritused on: • Eesti Vabariigi aastapäeva tähistamine • Valla laste lauluvõistlus Kaarma Laululind • Kiigepeod: maikuus- oma valla taidlejatele ja kooliõpilaste aasta aruandluskonsert;

Leht 4 / 17 Kaarma valla arengukava 2005-2011 vastuvõtmine juunikuus- võistlused rahvalikel spordialadel ja jaaniõhtu; juulikuus- selle suve tantsu valimine ja Eesti Vabariigi taasiseseisvumisele pühendatud öölaulupidu • Naljapäev Astes • Nasva nõiaralli • Oma pere päev valla taidlejatele novembris • Kultuuritöötajate õppereisid - Suveperioodil korraldada ülevallalised ja laiema kandepinnaga kultuuriüritused põhiliselt Kaarma maalinna ja kiriku baasil tasuta. • Tugevdada koostööd klubide ja kohalike seltside, seltsingute ja külavanematega piirkondlike ürituste korraldamiseks ja ühiskasutusega rajatiste (kiigeplatsid, palliväljakud jm.) püstitamiseks. • Valda tutvustava bukleti koostamine ja väljandmine. • Ringijuhtide töötasu järk-järguline tõstmine, palgasüsteemi ühtlustamine ja koolituse tagamine • Kaarma raamatukogu laiendamine • Ühte raamatukogusse muusikatoa rajamine, CD ja DVD fondide moodustamine. • Randvere raamatukogusse lugemistoa ehitamine. • Valla Koolimuuseumi rajamine Kallaste maja baasil. • Kinoseansside korraldamine Astes, Eiklas, Nasval ja Randveres. • Kaarma pastoraadi ruumide baasil I-punkti avamine. Investeeringud 1. Nasva klubi rekonstrueerimine 2. Kaarma maalinna valgustus

3. Kaarma valla Koolimuuseumi rajamine 4. Kaarma raamatukogu laiendamine 5. Randvere raamatukogu lugemistoa rajamine. SPORT Olemasoleva olukorra lühitutvustus Sporditööd korraldab valla noorte- ja spordijuht. • Võimlad on: Aste Põhikoolis ja Kaarma Spordimajas. • Staadionid: mõlemal põhikoolil • Kaasaegsed palliplatsid: Randveres, Eiklas, Kaarmal ja Kudjapeal. • Üldkasutatav jõusaal on Aste Lasteaias. • Terviserada (Kudjape-Upa) – suusa-, jooksu-, jalgrattaüritused, matkamine, orienteerumine • Kaarma maalinn Aktiivselt kasutatakse vabaaja veetmiseks ja sportimiseks linna spordirajatisi. Traditsioonilised spordiüritused: • perespartakiaad Astes • talvine suusavõistlus Kudjape-Upa terviserajal • Jüriöö jooks • Valla lauatennise turniir • Tervisejooks Loodes • Jaanipäeval küladevahelised võistlused rahvalikel spordialadel Plaanis: - piirkondade vahelised võistlused külaväljakutel (pallimängud ja muud alad) Eesmärgid ja ülesanded: • olemasolevate sportimisvõimaluste säilitamine ja edasiarendamine • tervete eluviiside ja tervisespordi propageerimine • valla sportlaste toetamine maakondlikel ja vabariiklikel spordivõistlustel • traditsiooniliste aastaringselt toimuvate spordiürituste toetamine • erasektori kaasamine valla spordiürituste finantseerimisele • süsteemi väljatöötamine tippsportlaste toetamiseks Investeeringud 1. Piirkondlikud mänguväljakud (Aste, Kaarma maalinn,Nasva ja teistes piir- kondades)

Kaarma valla arengukava 2005-2011 vastuvõtmine Leht 5 / 17 2. Kaarma staadion 3. Aste staadion 4. Mänguväljakute, kiigeplatside rajamise toetus 5. Eikla mänguväljakute rekonstrueerimine 6. Aste staadionimaja rekonstrueerimine. NOORSOOTÖÖ JA VABA AEG Olemasoleva olukorra lühitutvustus • vaba aja tegevusvõimalused on muutunud mitmekesisemaks • huviharidusega tegeldakse nii koolis, klubis kui ka Kuressaare linna huvikoolides ja spordiklubides • perede võimalused laste huvihariduse eest tasuda on erinevad • vald toetab õpilaste huviharidust, tasudes huvikoolide kohamaksud • avatud noorsootöö keskused aktiviseeruvad • noorte juhte on vähe, on vajadus palgalise noorsootöötaja järele, kes tegeleks ka ANK-iga. Eesmärgid ja ülesanded: • välja selgitada noorte soovid huviringide ja tegevuse osas • siduda klubi (kultuuri) töötaja amet noorsootööga • täiendada klubitöötajate ametijuhendit noorsootöö kohustustega ja kompenseerida seda lisatasuga.

INFRASTRUKTUURID VEEVARUSTUS JA KANALISATSIOON

Olemasoleva olukorra lühitutvustus. Kaarma valla territooriumil kasutatav põhjavesi ammutatakse põhiliselt siluri horisondist, mis on nõrgalt kaitstud. Seda tingib õhuke pinnakate, karstialad ja aluspõhja avavad eesvoolud. Siit tuleneb vajadus põhjavett kaitsta võimaliku reostumise eest. Kaarma vallast, Tõlli-Ansi ja Unimäe veehaardest ammutatakse põhjavesi Kuressaare linna vajadusteks. Kaarma valla ühisveevärgiga hõlmatud alad on: - Aste alevik 600 inimest - Aste küla 200 inimest - Eikla küla 150 inimest - Kudjape küla 490 inimest - Kaarma küla 20 inimest - Nasva küla tootmisettevõtted Lisaks on ühisveevärgiga alad endised suvilakooperatiivid ja väiksemad majade grupid, kus puudub ühiskanalisatsioon. Eesmärgid ja ülesanded: - Elanikele ja tootmisettevõtetele kvaliteetse joogi- ja tootmisveega varustatuse ja kanaliseerimise tagamine - Kaasa aidata hajaasustuse aladel mitmeid peresid ühendava veevarustuse süsteemide arendamiseks. - Nasva küla trasside rajamine koos kõnniteega. - Asuküla elamu - Nasva - Salme trassi äärde purgla rajamine Mändjalga. - Nasva – Salme trassi tasuvusuuringute teostamine - Aste küla piirkonna vee- ja kanalisatsioonisüsteemi omandiprobleemi selgitamine - Randvere korterelamu kanalisatsiooniprobleemide korraldamine ja lahendamine - - Vaivere trassi küsimuse lahendamine - Mändjala piirkonna joogivee probleemi lahendamise konseptsioon - Kaevude puurimise toetamine - Puhta joogivee tagamine elanikele - Šahtkaeve kasutatavate majapidamiste heitvee ärajuhtimise korraldamine - küla majade ja kooperatiivi (Energia) perede veeprobleemi lahendamine LISA 1: Kaarma valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava. Investeeringud 1. Eikla, Kudjape, Laheküla, Muratsi, Upa vee- ja kanalisatsioonirajatiste rekonstrueerimine ja ehitus 2. Nasva-Läätsa kanalisatsioonitrassi rajamine.

Leht 6 / 17 Kaarma valla arengukava 2005-2011 vastuvõtmine 3. Nasva küla elamupiirkonna vee- ja kanalisatsioonitrasside väljaehitamine. 4. Aste küla vee- ja kanalisatsioonirajatiste rekonstrueerimine 5. Hajaasustuspiirkondade veevarustuse ehituste-rajatiste ehitamine kvaliteetse joogivee tagamiseks ja reovee puhastamiseks. TEED, TÄNAVAD, LIIKLUS Olemasoleva olukorra lühitutvustus Kaarma valda läbivad kohaliku tähtsusega riigimaanteed. Nendeks on Kuressaare-Kuivastu, Kuressaare-Sääre, Kuressaare-, Kuressaare-Püha-Masa, Kuressaare-Panga, Upa-Leisi, Tõlli- maanteed.

Kaarma vallas on kohalikke- ja erateid ja tänavaid kokku 355 km, sellest valla teid ja tänavaid 136,6 km, sellest on tolmuvaba kattega 10,2 km. Kaarma vallal on oma teedeehituseks ja remondiks järgnevatel aastatel võimalik kasutada Tõrise karjäärist kaevandatavat ehitusmaterjali. Karjääri kaevandatavad mahud katavad teede remondi ja ehituse materjalide vajaduse pikaks perioodiks. Tõrise karjäärist saab kaevandada 62 tuhat m3ehitusliiva, 73 tuhat m3ehituskruusa ja 196 tuhat m3maaainest. Vallas on 7 silda (Nasva, Matu, Upa, Lehmise, Abaja, , ).

Eesmärgid ja ülesanded - Valla teeregistri asutamine ja teehoiukava koostamine - Rajada Aste alevikku kergliiklustee - Aidata kaasa ja osaliselt finantseerida kergliiklusteede rajamist linna ringteest - Upani, Mändjalani ja Muratsi sadamani ja Vaivere teeni: - Tagada hea sõidetavus ja liiklusohutus teede korrashoiuga - Viidamajanduse arendamine ja korrastamine – külad, talud (kinnistute omanikud, vald) - Kudjape kalmistu teeomandi selgitamine - suurema liiklusega valla teede-tänavate mustkatte alla viimine või tolmuvabaks muutmine (Lilbi-Kärdu, Eikla vana koolimaja lõik, Elme mõisa juures, Kellamäe, Ansi) - Tänavavalgustuse rajamine kompaktse asustusega külades ja piirkondades. Investeeringud 1. Aste aleviku tänavate tolmuvaba kate 2. Tiheasustusega külade ja intensiivse liiklusega teelõikude tolmuvaba kate* 3. Kruuskattega teede kapitaalremont ja bussiootepaviljonide ehitus* * Määratakse igal aastal volikogu otsusega SADAMAD JA ÜHENDUS VÄIKESAARTEGA Olemasoleva olukorra tutvustus Kaarma valla territooriumil on neli sadamat, millest Abruka ja Muratsi on munitsipaalomandis. Nasva sadam, mis on eraomandis ja jaguneb kahe erafirma vahel. Vahase sadama kui sildumiskoha staatus on määratlemata. Abruka sadam on esmatähtis ühenduse tagamiseks püsiasustusega saarega. Sadam ei rahulda turismi vajadusi ja vajab rekonstrueerimist ka püsiühendusega seotud laevaliikluse ohutuse tagamiseks. Muratsi sadam vajab põhjalikku rekonstrueerimist, et sadamarajatised viia seisundisse, mis rahuldaks kutseliste- ja harrastuskalurite ning merehuviliste vajadused. Abrukaga ühendust pidav laev rahuldab püsielanike vajadused, kuid on mahutavuselt ebapiisav suuremagabariidiliste materjalide ja suvekülastajate üleveo tarvis. Puudub veesõiduk, millega tagatakse püsiühendus Abrukaga laeva plaanilise ja avariiremondi korral. Samuti puudub ka veesõiduk püsiühenduseks Vahase saarega ja ühenduse pidamine Abruka ja Vahase saare vahel.

Kaarma valla arengukava 2005-2011 vastuvõtmine Leht 7 / 17 Eesmärgid ja ülesanded - Abruka sadama kui püsiühenduseks vajaliku sadama vesiehitiste üleandmine riigile - Vahase sadama omandiküsimuse lahendamine - Muratsi sadama rekonstrueerimine ja arendamine - Turismiga seotud üleveoteenuste jätmine erasektorile - Kaasa aidata Nasva sadama tormikahjude likvideerimise investeeringute saamisele - Lahendada püsiühenduse pidamine Abruka saarega jääkatte perioodil. - Lahendada aastaringse püsiühenduse tagamine ning materjalide, masinate, seadmete ja olmejäätmete transport Roomassaare-Abruka liinil. - Lahendada veesõiduki hankimine, mis asendab laeva selle plaanilise ja avariiremondi perioodil Roomassaare- Abruka liinil ning see peab ka vastama tingimustele, et tagada püsiva ühenduse pidamine Abruka-Vahase ja Roomassaare-Vahase liinil.

Investeeringud 1. Abruka sadama tormikahjude likvideerimine 2. Muratsi sadamarajatiste rekonstrueerimine 3. Abrukale materjalide veoks vajaliku pargase hankimine. 4. Abrukaga püsiühenduse kindlustamiseks paadi, mootorsaani ja roomikauto soetamine. JÄÄTMEKÄITLUS

Olemasoleva olukorra lühitutvustus Kaarma vallas Kudjapel on prügila, mis teenindab suuremat osa maakonda. Prügila olemasolev ladestusala vajab sulgemist. Vajalik on ehitada uus, nõuetele vastav ladestusala.

Kaarma vallas on nii tihe- kui hajaasustusega ala kaetud piisava arvu prügikonteineritega. Süstemaatilist konteinerite tühjendamist korraldab vald koostöös operaatorfirma OÜ-ga Prügimees. Hajaasustusega alade jäätmete äraveo kulud katab vald. Abruka ja Vahase saarel on lahendamata jäätmete kogumine ja äravedu. Eesmärgid ja ülesanded - Ühisfirma loomine (loomises osalemine) Kudjape prügila kasutusel oleva ladestusala sulgemiseks ja nõuetele vastava prügila ehituseks - Järk-järguline üleminek sellele, et elanikust jäätme tekitaja kannab kõik nende ohustutamisega seotud kulutused. - Üks kord aastas korraldada suuremahuliste jäätmete kogumine ja äravedu - Tootmise ja äriga seotud ettevõtete jäätmete kogumise, äraveo ja ohustutamise kulud on tootja ja äriettevõtte oma kanda. - Sorteeritud jäätmemajanduse arendamine - Täiendavate prügikonteinerite muretsemine, sealhulgas sorteeritud jäätmete kogumiseks - Kevadiste prügivedude korraldamine - Lahendada jäätmete äravedu Abruka ja Vahase saarelt. Investeeringud 1. Konteinerite soetamine jäätmete äraveo optimeerimiseks 2. Kaasfinantseering maakonna prügila nõuetele vastavusse viimiseks või uue tegemisel KALMISTUD, HALJASALAD, HEAKORD Olemasoleva olukorra lühitutvustus Kaarma valla territooriumil on 6 kalmistut, neist viies korraldab tegevust vald. Kuressaare linn korraldab Kudjape kalmistu tegevuse. Vald ja vallaasutused korraldavad haljasalade hooldamise ja heakorrastamise Aste alevikus, Kaarma maalinnal ja vallaasutuste territooriumitel. Eesmärk ja ülesanded: - Heakorragrupi tegevuse laiendamine enamusele valla hooldatavatele aladele - Perspektiivis - heakorrateenuse ostmine erafirmalt - Bussipaviljonide ehitamine ( projekt ja teostus külalt, materjal vallalt) - Linna kalmistu maaomandi küsimuse lahendamine

Leht 8 / 17 Kaarma valla arengukava 2005-2011 vastuvõtmine - Tööriistakuuri ja WC (kompleks) ehitamine Kaarma kalmistule - Saia kalmistule WC ehitamine Investeeringud 1. Muruniidukite soetus 2. Trimmerite soetus 3. Tööriistakuuri ja WC-de ehitus ELAMUMAJANDUS

Olemasoleva olukorra lühitutvustus Kaarma vallal on sotsiaalkorterid, mida üüritakse välja lepingute alusel. Lähiaastatel puudub vajadus munitsipaalelamufondi suurendamiseks. SOOJAMAJANDUS Olemasoleva olukorra lühitutvustus Tsentraalse kaugküttesüsteemiga on ainsana ühendatud osa Kudjape külast. Süsteemi haldaja on AS Kuressaare Soojus.

Kaarma Põhikooli õppehoone, Eikla koolihoone, Kaarma Spordimaja, Aste Lastepäevakodu ja Aste Põhikool saavad vajaliku soojuse kergõliküttel töötavatelt individuaalkateldelt, millede tööd ja hooldust korraldab lepingute alusel AS Kuressaare Soojus. Aste klubile vajalik soojus ostetakse lepingu alusel AS Sarmetilt. Eesmärgid ja ülesanded - Koostöös AS Kuressaare Soojusega katsetada alternatiivsete kütuste kasutamist soojavarustuse odavdamiseks. - Kaarma Spordimaja rekonstrueerimine (soojaenergia kokkuhoiuks vajalike tööde tegemine). Investeeringud 1. Alternatiivkütusele ülemineku otstarbekuse uuring (kergkütteõli asemel) 2. Alternatiivkütusel töötava katlamaja ehitus PUHKEALAD JA KESKKONNAKAITSE Olemasoleva olukorra lühitutvustus Kaarma valla Kuressaare linna lähiümbrus, mere rannikuala, eriti aga Nasva-Mändjala--Järve rannikuala on valla elanikele, Saare maakonnale kui ka turistidele oluline puhkepiirkond, mis omakorda on tugevaks baasiks turismi ja majutusteenuse arengule vallas. 2005. aastal lõpeb PHARE projekti arendustegevus, mis muudab just Nasva-Mändjala-Keskranna-Järve rannikuala puhkemajandusliku kasutuse tunduvalt atraktiivsemaks ja eeldatavalt peaks suurendama Saaremaa kohaliku elanikkonna , eriti aga turistide arvu puhkealal, mis on omakorda eelduseks seni vallas puuduva puhkealade teeninduse arenguks. Eikla piirkonnale on kättesaadavaks Tõrise ammendatud karjääridest kujunenud puhkesuplusala. Pikemas perspektiivis on eeldus, et sinna kujuneb arvestatav puhkeala koos teenindusvõrguga just valla karjääride baasil (olemasolev veeala ja sellega piirnevad alad on eravalduses). Probleemsed on suuremate farmide ümbrused (,Kiratsi,Uduvere ja Pähkla) ja Kuressaare linna veehaarde tsoon. Väga tundlikud piirkonnad on Paduri mäe () ja Aula- piirkond. Laiendamist vajavad parklad Mändjala ja Keskranna külas, kuna piirkond on aktiivse külastavusega turmispiirkond. Eesmärgid ja ülesanded: - Jätkata Nasva-Mändjala-Järve puhkeala arendamist just erasektori kaasamiseks puhkajatele vajalike teenuste osutamiseks

Kaarma valla arengukava 2005-2011 vastuvõtmine Leht 9 / 17 - Seoses laieneva elamuehitusega Muratsi-Vaivere piirkonnas lahendada Muratsi sadama rekonstrueerimine nii, et oleks arvestatud ka puhkajate vajadus - Aste aleviku basseini rekonstrueerimine väliujulaks - Randvere tiigi korrastamine - Muratsi supelranna arendus-loomine. - järve ning selle ümbruse kujundamine puhkealaks. - Taotleda munitsipiaalomandisse maad Tõrisele ujumis-puhkeala rajamiseks. - Mändjala ranna edasiarendamine. - järve (Suurlaht) puhastamine - Koostöös AS Saare Dolomiit- Väokiviga rekultiveerida Kaarma ammendatud dolomii- karjäär dolomiidipargiks vastavalt valla poolt esitatud korrastustingimustele. - Taotleda raha avalike parklate korrastamiseks. - Teha ettepanek Kuressaare linnale koostöö arendamiseks tulenevalt vajadusest valla piir loogiliselt paika panna (ringtee peaks jääma piiriks). MAJANDUS Olemasoleva olukorra lühitutvustus Kaarma vallas on hästi arenenud ettevõtlus, mis kindlustab töökohtadega lisaks valla elanikele ka maakonna teiste omavalitsuste elanikke. Suuremad tööandjad paiknevad küll ca 10 km raadiusega Kuressaare linnaga piirneval alal, kuid praeguste ja arenevate liiklusvõimaluste juures ei ole see töölkäimisel oluliseks probleemiks. Arvestades linnas asuvate tööandjate ja valla ettevõtete olemasoluga on töökohtadega valla elanikud hästi kindlustatud.

Kaarma vallas on äriregistris registreeritud: 1. Füüsilisest isikust ettevõtjad 248

2. Osaühingud 82 3. Aktsiaseltsid 20 4. Tulundusühistud 3 5. Täis- ja usaldusühingud 1

......

Kokku: 354 Ettevõtluse struktuur tegevusalade lõikes: 1. Põllumajandus 86 2. Kaubandus, teenindus, transport 84 3. Ehitus, tööstus, metsandus 58 4. Kalandus 26 5. Muud( mitmekesisus) 100

......

Kokku: 354 Vallas on suurim tööandja OÜ Merinvest- üle 180 töötaja. Samas on olulised tööandjad püüdnud luua stabiilse töökeskkonna ja püsiva ettevõtte arengu. Vallas on üle 2500 tööealist elanikku ja töötuse tase on väga madal – alla 2 %. Eesmärgid ja ülesanded: - Igakülgne kaasaaitamine ettevõtluse toimimisele ja arengule, eeskätt koostöö ettevõtjatega neile vajaliku infrastruktuuri arendamiseks. - Ettevõtluspäevade korraldamine ettevõtjatega koostöövajaduste väljaselgitamiseks. - Kaasa aitamine ettevõtjate projektitaotluste koostamisele. SOTSIAALHOOLEKANNE Olemasoleva olukorra lühitutvustus

Leht 10 / 17 Kaarma valla arengukava 2005-2011 vastuvõtmine Kaarma valla hoolekandealast tegevust juhib valla sotsiaaltalitus, kus töötab 3 inimest: sotsiaaltalituse juhataja, vanemspetsialist ja hooldustöötaja. Moodustatud on sotsiaaltoetuste- ja teenuste määramise komisjon ning laste hoolekandekomisjon. Sotsiaaltalitusele allub Pähkla hooldekodu, kus on 13 voodikohta. 2005 a. 01. juuli seisuga on vallas 4270 elanikku. Naisi 2119 Mehi 2151 Tööealisi elanikke 2584

Lapsikuni 18 eluaastani on 918, nendest kooli kohuslasi 674 last. Asendushooldusel on 17 last. Kohtuotsusega on eestkostel 1 laps Lepinguga hooldusperes 8 last Kuressaare Väikelastekodus 5 last Keila SOS Lastekülas 3 last

Lastega peresid on vallas 506. neist: 1 lapsega 202 2 lapsega 220 3 lapsega 66 4 lapsega 13 5 lapsega 4 6 lapsega 1 Pensioniealisielanikke on vallas 768 inimest neist: naisi 485 ja mehi 266 Kuni 69 aastaseid on 389 70-79 aastaseid 268 80-89 aastaseid 82 üle 90 aastaseid 12 Puuetega inimesion vallas 01.07.05 seisuga kokku 410, mis on 9,6 % valla elanikkonnast. Puudega tööealisi on 220 ehk 8,5 % tööealisest elanikkonnast. Puudega inimestest on 33 sügava puudega, 132 raske puudega ja 110 keskmise puudega. Puudega lapsi on 21, nendest 9 vaimupuudega. Töövõime kaotuse protsendiga on 114 inimest. Psüühikahäirega inimesi 34, nendest 17 on tööealised. Töötute keskmine arvon tööhõive ameti andmeil 48, mis on tööealisest elanikkonnast 1,9 % Sotsiaalprobleemid

Kaarma valla arengukava 2005-2011 vastuvõtmine Leht 11 / 17 Vanemliku hoolitsuseta lapsed Laste ja noorte hulgas on laialt levinud alkoholi tarbimine, suitsetamine, ka narkootikumid. Sotsiaaltöötaja tegevusväljal on selliseid alaealisi, kes ei täida koolikohustust ja on juba õigusrikkujad. Kasvatusraskused on saanud alguse kodust, kus lapsega ei ole tegeldud vajalikul määral erinevatel põhjustel. Kooliõpetajal ei jää õpetamise kõrvalt aega sotsiaalprobleemide lahendamiseks. Sotsiaaltalitus tegeleb laste asendushoolduse korraldamisega, mis tähendab laste eraldamist bioloogiliste vanemate juurest. Arendamist vajab perekonnas hooldamise teenus, mis eeldab koolitatud perede olemasolu, kes on valmis võõrast last kasvatama. Preventiivse töö korraldamiseks on vaja uusi meetmeid. Õhtuti on noored kampades, sihipärane tegevus puudub ja nii satutakse kuritegelikule teele. Alaealiste Komisjonil on mõjutusvahenditeks õigusrikkujate tööle rakendamine, erialaspetsialisti vastuvõtule suunamine, erikooli saatmine. Igal suvel korraldab sotsiaaltalitus töö- ja puhkelaagri, kuhu eelkõige suunatakse alaealisi õigusrikkujaid. Noorte vaba aja sisustamiseks on võimalusi vähe. Väikelaste vanemad vajavad koolitust, kasuks tuleb ka perelastehoiu juurutamine. Puuetega lapsed ja noored Füüsilise puudega laste koolitus peab toimuma tavakooli ruumides, et nad saaksid osaleda sotsialiseerumisprotsessis. See eeldab tugiisikut lapse kõrvale ja eraldi transpordi korraldamist. Puuetega laste vanemad vajavad enam tuge ja koolitust. Erivajadustega noortel puuduvad vajalikud teenused, mis võimaldavad neile iseseisva toimetuleku. Ka puudega noor tahab omaette elama asuda, leida jõukohast tööd, saada vajalikku nõustamist ja muud abi. Hetkel elab puudelapse perekond üksinda oma murede ja hirmudega tuleviku ees.

Puuetega täiskasvanud Puuetega inimeste teenuste vajadused on täielikult katmata. Ainuüksi Kaarma vallas on 7 % tööealisest elanikkonnast puudega. Täpset ravikindlustusega hõlmamata isikute arvu ei teata.. Arsti juurde ei juleta minna, kuna pole haigekassat. Pole välistatud psüühikahäiretega inimeste juurdekasv lähitulevikus veelgi. Kui inimene ei saa tervislikel põhjustel töötada täiskoormusega, ei tähenda see, et ta peab elama ainult toetustest. Praegu puudub võimalus rehabilitatsioonialaseks tegevuseks, mis taastaks teatud määral töövõime. Erivajadustega inimestele on vaja luua uusi teenuseid: toetatud elamine, igapäevaelu toetamine ja töötamise toetamine. Puuetega inimestele on vaja kohandada kodud selliselt, et nende toimetulek oleks kindlustatud. Mitmele puudega valla elanikule on vaja isikliku abistaja ja tugiisiku teenust. Vanurid Üle 70 aastaseid vanureid on vallas 363 inimest. Üksi elavatele vanuritele, kellel puuduvad ka lähedased ja sugulased osutatakse koduteenust. Statsionaarset hooldusteenust osutab Pähkla Hooldekodu, kus on 13 kohta ja tööd saavad 7 kohalikku elanikku. Kõrvalhoones on kaminasaal, mida saavad kasutada nii hooldekodu inimesed kui ka külaelanikud. Olemasolev hooldekodu ei vasta enam tänapäeva nõuetele. Kitsad elamistingimused on tekitanud probleeme hoolealuste omavahelistes suhetes. Rekonstrueerimise tulemusena on võimalik luua privaatsust, mis parandab suhteid ja muudab hoolealuse elamistingimused vanainimesele sõbralikumaks kuid peame vähendama kohtade arvu 6-le Vajadus hooldekodu teenuse järgi tingib leidma variante nende arendamiseks ja kvaliteedi parandamiseks. Aeg on hakata juurutama diferentseeritud hooldusteenuseid. Töötud Töötus on suurimaks probleemiks, millest omakorda tekib rida teisi sotsiaalseid probleeme. Töötus on suureks ohuallikaks ka inimeste tervisele. Suure riskirühma moodustavad pikaajalised töötud, kes on omandanud õpitud abituse. Sotsiaalabisüsteem on siiani seda sündroomi kahjuks säilitanud ja isegi süvendanud. Inimestel hakkab kaduma tööharjumus. Halvim selle probleemi juures on asjaolu, et lapsed harjuvad samuti sellise ellusuhtumisega ja peavad seda loomulikuks. Tänu töötusele lokkab alkoholism. Alkohoolikute ravi ja hilisem rehabilitatsioon puudub. Kannatavad kõik pereliikmed, kõige rohkem lapsed. Inimestele, kes on väiksema konkurentsivõimega tööturul on vaja hakata juurutama teenuseid, mis taastavad nende tööharjumuse ja aitavad neid tagasi pöörduda tööellu. Kodutud Vallal on kaks sotsiaalkorterit, kus elavad inimesed, kes ise ei suuda endale eluaset soetada. (Eiklas ja Aste külas). Kodutute arv vallas on 6-7 inimest, kuid eluasemeteenust rohkem me täna pakkuda ei suuda. Eesmärgid ja ülesanded - Moodustada sotsiaalpedagoogi või lastekaitsetöötaja ametikoht. - Väikelaste vanemate koolitus Aste Lastepäevakodus - Kasuperede koolitus - Töö- ja puhkelaagrite toetamine

Leht 12 / 17 Kaarma valla arengukava 2005-2011 vastuvõtmine - Puuetega laste vanemate koolitus - Puuetega täiskasvanutele teenuste arendamine. - Puuetega inimeste igapäevaelu toimetulekuks kodude kohandamine - Eakatele erinevate hoolekandeteenuste arendamine ja kvaliteedi parandamine. - Töötutele ja teistele väiksema konkurentsivõimega valla elanikele rehabilitatsiooni teenuste (sealhulgas tööturuteenuste) arendamine. - Koduõendusteenuse arendamine koostöös perearstiga. - Säilitada ja arendada eluasemeteenuseid kodututele. TERVISHOID Olemasoleva olukorra lühitutvustus

Üldjuhul on tervishoiu teenuse kättesaadavus Kaarma vallas hea. Seda soosivad nii asukoht kui ka tihe teedevõrk, ning inimeste harjumus pöörduda abi saamiseks Kuressaare linnas töötavate arstide poole. Valla elanike vajadusi katavad põhiliselt kaks perearsti. Vähemal määral on aga kõikide linnas töötavate perearstide nimistutes ka Kaarma valla elanikke. Mõnevõrra halvemas seisus on valla äärealad, kus bussiliiklus pole nii hea kui põhimaanteedel. Valla territooriumil on kolm perearsti vastuvõtu punkti: Astes, Kaarmal ja Eiklas. Perearstide tööga ollakse üldjuhul rahul, rohkem on probleeme eriarstiabi kättesaadavusega ja kiirabiga, seda peamiselt tervishoiu poliitilistel põhjustel. Arvestades vanuselist struktuuri on haigustest juhtival kohal kroonilised südame-veresoonkonna haigused, kroonilised liigesehaigused ja pahaloomulised kasvajad. Sessoonselt on aktuaalsed viiruinfektsioonid jt. ägedad haigestumised.

Tervisespordiga tegelemise võimalused on piirkonniti erinevad. Tervishoiuprobleemid Tervishoiuteenuse kättesaadavus Äärelade elanikel on arstiabi kättesaadavus ebastabiilne. Mõnevõrra leevendab olukorda kolm perearsti vastuvõtu punkti, kuid tehniline ja instrumentaalne varustus on neis väga halb. Astes, Kaarmal ja Eiklas on võimalik teha esmane arstlik läbivaatus, kuid instrumentaalsete uuringute teostamiseks ja ravimite soetamiseks on vajalik sõita Kuressaarde. Kindlustamata isikud Suurimaks probleemiks on kindlustamata isikute krooniliste haiguste ravi tagamine. Keeruline on ka eriarsti konsultatsioonile pöördumine ja haigusspetsiifiliste materiaalselt kulukate uuringute tegemine. Kindlustamata isikud tuleks kindlasti kaardistada, et oleks võimalik planeerida edaspidi tööhõive küsimusi jt. kulutusi. Murepunktiks on ka keskealised töötud sõltuvusprobleemidega inimesed, kes ei ole aastaid regulaarselt tööl käinud. Seoses vanuse ja tervisekäitumisega ilmnevad neil sageli väga tõsised terviseprobleemid, mille lahendamine kindlustuse puudumise tingimustes on keeruline. Tervisekäitumine Liikumisharrastuse alahindamine, tervislike eluviiside eiramine ja madal tervisekasvatuslik haridustase, on peamised probleemid kuhu peame rohkem tähelepanu suunama. Väga suurt rõhku pöörata koolinoorte tervisekäitumisele. Selgituste/ürituste ja loengutega tuleks alustada juba algkoolist. Enamus hilisemas eas tekkivaid vaimse ja füüsilise tervise probleeme on võimalik eduka preventsiooniga ära hoida või leevendada. Olemasolevad spordibaasid, spordisaalid kasutada aktiivseks tegevuseks. Kaasata võimalikult palju kohalikke noori ja tagada neile regulaarne organiseeritud tegevus.. Tervisekaitse Paljudes töökohtades eiratakse süstemaatiliselt töökaitsealaseid norme, kuid töötajad ei julge töökoha kaotuses midagi ette võtta. Seetõttu jäävad registreerimata mitmed tööõnnetused ja sageli ei julgeta ka töövabastust võtta. Eesmärgid ja ülesanded - Toetada koduõenduse ellurakendamist koostöös haigekassa, omavalitsuse ja pere - arstikeskustega. - Juurutada erinevaid hoolekandeteenuseid kasutades kohalikku inim- ja materiaalset ressurssi

Kaarma valla arengukava 2005-2011 vastuvõtmine Leht 13 / 17 - Tagada äärealadele transport stabiilse meditsiini- ja sotsiaalteenuste osutamiseks. - Noorte vabaaja organiseeritud tegevuse korraldamine. - Tervisepäevade, loengute korraldamine kaasates autoriteetseid inimesi Investeeringud - Eikla koolihoone lasteaia osa rekonstrueerimine vanurite hooldekoduks - Randvere koolihoone rekonstrueerimine rehabilitatsiooni- ja tööõppekeskuseks. - Pähkla Hooldekodust kohandada eluase kodututele ja peavarjuta inimestele. KÜLAD JA PIIRKONNAD Olemasoleva olukorra lühitutvustus

Külade areng saab toimuda eelkõige läbi inimese. Valla elanikkond moodustub Aste aleviku ja 69 küla 4303. elanikust. Küla (alevikku) iseloomustab kogukond, kus inimesed tunnevad ühtsust, vaimsust, turvalisust ja tahtmist ühiselt midagi ette võtta oma küla arendamiseks, järelkasvu ja vanurite eest hoolitsemiseks ning aegade jooksul kujunenud kultuuri- ja looduspärandi säilitamiseks. Iga piirkond ja küla püsib ning toimib sõltuvalt elanikest. Tähelepanuväärne on mitmete piirkondade ja külaelu eestvedajate aktiivsus. Oma eesmärkide paremaks saavutamiseks ja lisavahendite hankimiseks võib küla asutada erinevaid tulundus- ja mittetulundusühendusi. Küla kogukond nimetab suhtlemiseks küla nimel, küla jooksva elu korraldamiseks ja kogukonna poolt sõnastatud küla (piirkonna) arengukava elluviimiseks külavanema. Külavanem on ühiste huvide esindaja, kes juhindub oma tegevuses küla ühistest seisu- kohtadest ja arengukavast. Koostöö aluseks küla (aleviku) elanike ja valla vahel on sõlmitud kolmepoolsed koostöölepingud vallavolikogu, -valitsuse ja valitud külavanema vahel. Mitmed külad ja piirkonnad on koostanud oma arengukavad, mis on saanud küla või piirkonna üldkoosolekul heakskiitva hinnangu. Käesolevaks hetkeks (kehtivad) on küla või piirkonna arengukava koostatud ja esitatud: • Vaivere küla arengukava 2003 – 2008 • Laoküla küla arengukava 2003 – 2008 • Nasva küla arengukava aastani 2015 • ja Kellamäe külad arengukava 2004 – 2009 • Ansi küla arengukava 2005 – 2015 • Kaarmise küla arengukava 2005 – 2010 • Tahula,Mõisaküla,Upa,Lilbi, Kärdu ja külade arengukavad 2004 – 2009 • Kaarma piirkonna • (Kirikuküla, Käku, Jõe, Kaarma ja ) külade arengukava 2005 – 2010 • Randvere piirkond (Ansi, Koidu, Mullutu, Põllu, Pärni, Randvere, • Tamsalu, Tõlli, Viira) külade arengukavad 2005 – 2008 Arengukava kõige esimene koostaja oli Laadjala küla ja see oli koostatud aastateks 2000 – 2003. Elektrooniliselt esitatud külade ja piirkondade arengukavad on avaldatud Kaarma valla kodulehel www.kaarma.ee Probleemid ja arenguvajadused Elekter ja side Elektrisüsteemid on deformeerunud, elektripostid poolkõdunenud, liinid võssa kasvanud, traadid välja veninud ja tuule ning tormiga löövad kokku, mis tekitab sagedasi voolu- katkestusi ja pinge kõikumisi. - elektriliinide remont ja alajaamade võimsuse tõstmine (Kudjape, Tahula, Vaivere, Laoküla, Koidula, Mändjala, Keskranna, Nasva, Viira töökoja poolne ots) piirkondade külaelanike avalduste alusel ja vallavalitsuse toetusel - elektriliinide võsast puhastamine - külakeskustesse tänavavalgustuse rajamine. - Nasva küla tänavate valgustuse rajamine - avaliku internetipunkti rajamine Kaarma kiriklasse ja internetiühenduste loomine kõigisse valla küladesse - postkastimajanduse korrastamine Teed - teeäärte ja kraavide võsast puhastamine kinnistute omanike poolt - külavaheteede, tänavate remont ja tolmuvabaks muutmine (Tahula, Irase, Saia-, Kellamäe, Nasva Mere tänav, – Kiratsi vaheline ja Kuke küla tee, Laoküla, Keskvere, Piila) Aste aleviku tänavate remondi lõpetamine truupide remont (Irase, Ansi) - bussipaviljonide ehitamine, remontimine (Nasva, Ansi, Kaarmise, Asuküla) - kergliiklustee rajamine koostöös Saarte Teedevalitsusega linna ringteest Upa külla, Kuressaare linna piirist Salme valla piirini, Pihtla teest Vaivereni, Aste ale- viku jalgrattatee pikendus Aste külani - Nasva silla rekonstrueerimine , spordiväljaku juurdepääsutee ja parkimisplatsi rajamine

Leht 14 / 17 Kaarma valla arengukava 2005-2011 vastuvõtmine Keskkond • Sosnovski karuputke hävitamine • Kaarmise järve puhastamine • Läbi kampaania «Iga talu tuleohutuks» peredesse suitsuandurite soetamine • tuletõrje veevõtukohtade planeerimine ja väljaehitamine piirkondadesse (küladesse) Veemajandus ja kanalisatsioon • külakaevude veeanalüüsi tegemine, joogivee kvaliteedi parandamine • kompaktse asustusega küladesse ühiskasutusega kaevude rajamine (Sepa, Tõlli, Ansi) • uute puurkaevude rajamine valla toetusel • puurkaevu rajamine Kaarma uuele kalmistuosale Heakord • kiviaedade taastamine ja rajamine • mittevajalike piirdeaedade lammutamine • osalemine valla heakorrakonkursil • kiigeplatside, spordiplatside, postkastide korrastamine Traditsioonid, seltsielu, vaba aeg • külamuuseumi rajamine Tassile (Kirikukülla) • päevakeskuse planeerimine Kaarma pastoraadihoonesse • külakeskuste, kiige- ja palliplatside rajamine • tõmbekeskuse planeerimine ja kujundamine Kaarma kiriku juurde ( kirik, maalinn, muuseum, matkas- ja jalgrattarajad, Laoküla külakeskus) • tervisespordi edendamine • rannaäärne puhkeala Nasvale (parkimisplats, kabiinid, WC) • Nasva klubi remont (katus, katusealune) • Laadjala Tõllakuuri renoveerimine piirkonna seltsimajaks Sadamad - Nasva sadama faarvaatri süvendamine Eesmärgid ja ülesanded: - Valida kõikide külade (aleviku) vanemad 2005 – 2006. a. Väiksemates külades valida piirkonnale üks külavanem. Piirkondade kujundamise aluseks on sealsete elanike soov ja initsiatiiv. - Sõlmida koostöölepingud - Külade igakülgseks koostööks ja arendamiseks võiks moodustada Kaarma Küla- vanemate Koostöö Kogu, kusjuures kogu tööd korraldavad külavanemad ise. INTERNET JA ANDMESIDE Olemasoleva olukorra lühituvustus Hetkel on Kaarma vallas avalikud internetipunktid Kudjapel ja Vaiveres, avalikuks kasutuseks on arvutid järgmistes raamatukogudes: Kaarma, Aste, Randvere, Eikla ja Abruka ning Nasva klubis. Interneti püsiühenduse võimalus Kaarma vallas on enamuses külades. Probleemsemad piirkonnad: Upa, Muratsi, Maleva, Kaarma, Tõrise. Valla koduleht – hetkel info minimaalne. Eesmärgid ja ülesanded Interneti püsiühenduse kättesaadavuse parandamine valla territooriumil koostöös kohalike teenusepakkujatega (Elion, EQ Computer, Teetormaja). KülaTee 3 projekti kaasfinantseerimine (20%) Avalike Wifi levialade loomise soodustamine E-teenuste arendamine ja valla kodulehe kaudu kättesaadavaks tegemine. Valla kodulehe arendamine. Vallamajas • keskserveri võimsuse tõstmine • töötajate arvutite osaline uuendamine • töötajate arvutialane täienduskoolitus • täiendava CAD tarkvara soetamine * valla registrite uuendus ja integratsioon

Kaarma valla arengukava 2005-2011 vastuvõtmine Leht 15 / 17 LISA Kaarma valla 2005–2011 arengukavale Kaarma valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava 2005 kuni 2016 Olemasoleva olukorra lühitutvustus Käesoleva kava eesmärk on välja tuua kogu Kaarma valla territooriumil uute rajatavate ning rekonstrueeritavate ühisvee- ja -kanalisatsioonisüsteemide väljaarendamine, piirkondade elanike parem varustamine eelpool nimetatud teenusega ning üldise keskkonna seisundi parandamine. Käesolev kava on aluseks koostatavale üldplaneeringule ja valla arengukavale. Valla territooriumil kasutatav põhjavesi tuleb põhiliselt siluri horisondist, mis on aga nõrgalt kaitstud ja seda tingib õhukene pinnakate, karstialald ja aluspõhja avavad eesvoolud. Sellest tuleneb vajadus kaitsta põhjavett, sest majanduslikult on odavam olemasoleva põhjavee varu kaitse, kui teha suured kulutused veevarude täiendamiseks ja trasside rajamiseks. Reostuse eest kaitsmata aladel ei tohiks lubada loomakasvatushoonete juurest sõnnikuhoidlatest sõnniku välja voolamist (Tahula suurfarm, Pähkla sigala jne.), vaid tuleb vedada komposteerimisväljakutele. Vallas on neli kompaktse asustusega piirkonda, kus on juba väljaarenenud tsentraalne veevõrk ja kanalisatsioon. Need on Aste alevik, Aste küla, Eikla ja Kudjape külad. Plaanis on need veel rajada Nasva, Mändjala, Keskranna, Laheküla, Upa ja Muratsi küladesse. Samas on plaanis laiendada Kudjape külas ühiste insenervõrkudega haaratavat maa-ala, seega suurendada selle teenusega hõlmatavate inimeste hulka põhiliselt uute tekkivate elamupiirkondade baasil. Käesolevaks ajaks on kõik olmevee- ning kanalisatsioonitrassid ja nende täiendavad rajatised inventariseeritud.

Kaarma vallas on ühisveevärgiga hõlmatud kompaktselt asustatud piirkonnas ning elankonna hulk alljärgnevalt: Aste alevik 600 inimest 85 kuupmeetrit ööpäevas

Aste küla 200 inimest 45 kuupmeetrit ööpäevas Eikla küla 150 inimest 16 kuupmeetrit ööpäevas Kudjape küla 490 inimest ühendatud linna vee- ja kanalisatsioonivõrku Lisaks olemasolevatele on veel väiksemad ühisveevärgiga hõlmatud alad, nagu näiteks endised suvilakooperatiivid ja väiksemad majade rühmad, kuid kus kanaliseerimine on lahendatud kas äraveoga või maasse immutamisega. Täielikult on lahendamata aga Nasva küla ja Mändjala suvilate piirkonna vesivarustuse ja kanaliseerimise küsimus. Eelpool nimetatud piirkondades toimub heitvete puhastamine alljärgnevalt:

Aste alevik Lokaalne puhastusseade Aste küla Lokaalne puhastusseade Eikla küla Lokaalne puhastusseade Kudjape küla Ühendatud tsentraalsesse linna võrku

Seoses eramute ehituse piirkondade laiendamisega ning kunagiste suvemajade ümberehitamisega elamuteks, laieneb ka vajadus tsentraalse vesi- ja kanalisatsioonivarustuse rajamiseks nendes piirkondades. Nimetatud protsess tagab nende piirkondade elanikele käesolevate nõuete kohase puhta olmevee ning heitvete tsentraalse ärajuhtimise, mis vähendab piirkonna pinnareostust, tagab piirkonnast keskkkonna- ja põhjaveekaitstuse. Kaarma vallas ühisvee- ja kanalisatsioonisüsteemidega hõlmatud uued alad on alljärgnevad:

Nasva küla 343 inimest Mändjala küla 416 inimest Keskranna küla 83 inimest Laheküla küla 88 inimest Eikla küla 137 inimest Olemasoleva rekonstrueerimine Upa küla 125 inimest Muratsi küla 140 inimest Kudjape küla 627 inimest Olemasoleva laiendus

Eelpool kirjeldatud uute piirkondade heitvete kanaliseerimised piirkondade heitvete puhastitesse:

Nasva küla Läätsa küla (Salme vald) heitvete puhasti Mändjala küla Läätsa küla (Salme vald) heitvete puhasti

Leht 16 / 17 Kaarma valla arengukava 2005-2011 vastuvõtmine Keskranna küla Läätsa küla (Salme vald) heitvete puhasti Laheküla küla Ühendada Kuressaare linna tsentraalsesse võrku Eikla küla Eikla küla lokaalne heitvete puhasti Upa küla Ühendada Kuressaare linna tsentraalsesse võrku Muratsi küla Ühendada Kuressaare linna tsentraalsesse võrku Kudjape küla Ühendada Kuressaare linna tsentraalsesse võrku

Vastavalt eelpool kirjeldatud piirkondade varustamisele insenervõrkudega näeb Kaarma vald oma eelarves ette meetmeid eelpool nimetatud investeeringute tegemiseks alljärgnevalt: Investeeringud

(Esimene veerg on objekti planeeritav maksumus)

Nasva-Mändjala-Keskranna küla 16 500 000.- 1 100 000.- kanalisatsioonitrassi ehitus Laheküla küla vee- ja 14 120 000.- 1 410 000.- kanalisatsioonitrass ehitus Muratsi küla vee- ja 4 260 000.- 426 000.- kanalisatsioonitrassi ehitus Kuressaare ja Upa küla 3 040 000.- 304 000.- vahelise ühenduse vee- ja kanalisatsioonitrassi ehitus Eikla küla vee- ja kanalisatsiooni 1 100 000.- 110 000.- tsentraalvõrgustiku rekonstrueerimine

* Hinnad on 2004. a. hinnatasemes.

Kaarma valla arengukava 2005-2011 vastuvõtmine Leht 17 / 17