Kaitse Kodu! Nr. 2/2006

KKAITSEAITSE

KKODU!KAITSELIIDUO AJAKIRIDNR 2 U(62/508) 2006! KAITSELIIT LEINAB

KKAITSELIIDUAITSELIIDU VÕIMALUSTESTVÕIMALUSTEST EE-AJASTUL-AJASTUL ÕÕPPIMISEPPIMISE IMEIME JAJA KKAITSELIIDUAITSELIIDU KKOOLOOL

SÕDURITARKUSI TALVEKS EESTIST JA SOOMEST

SISUKORD KAITSE KODU! 2’ 2006 (62/508) LK 44

LK 23 LK 29 LK 10

LK 9

MEREPARAAD 2006: ETTEVALMISTUSED JA TEGIJAD Mereparaadi staabi ülem vanemleitnant Toomas Peek selgitab, milliseid ettevalmistusi tuleb mereparaadiks teha, ja tutvustab inimesi, kes sellega on seotud ...... 10

KAITSELIIDU VÕIMALUSTEST E-AJASTUL Kaitsejõudude peastaabi ülema asetäitja kolonelleitnant Neeme Väli vastab Kaitse Kodu! küsimustele Kaitseliidu arenguvõimalustest infoajastul ...... 15

JUHT – JUHIM – KÕIGE JUHIM II Kaitseliidu Tallinna maleva Toompea malevkonna malevlane Andres Mihkels jätkab kolme aasta eest alustatud arutelu Eesti riigikaitse juhtimise probleemidest ...... 18

Lipud lehvivad, kahurid pauguvad ...... 12 Pool sajandit õpilasvabadusvõitlejate organisatsiooni KAITSELIIT LEINAB Eesti Noorte Malev loomisest ...... 23 Teekond muusikaga ...... 25 President Õppimise ime ja Kaitseliidu Kool ...... 26 Lennart-Georg Meri Kaitseliidu kursus “Sõjapidamine talvetingimustes” ...... 29 29. märts 1929 – 14. märts 2006 Kaks ööpäeva suusatajate kõrval ja kannul ...... 32 Märgade varvaste õppetund ...... 37 Kuidas tartlased Riias laskevõistlustel käisid ...... 40 Kaitseliidu ülem major Naiskodukaitse uusi ringkonna esinaisi ...... 41 Benno Leesik Saaremaa Aasta Naine 2005 on naiskodukaitsja Ellen Kask ...... 42 17. jaanuar 1960 – 25. märts 2006 Pärnu Kaitseliidu seltsingute kodu ...... 43 Kartmatu Xonda peab pensionipõlve ...... 44 Konguta kodutütred aitavad kodutuid koeri ...... 46 Loe lk 5–6. Õpi orienteeruma: Suund, kaart ja asimuut ...... 47 KAITSE KODU! NR 2’ 2006 3 PEATOIMETAJA VEERG

Kaitseliidu ajakiri Kaitse Kodu! Asutatud 11. september 1925

VÄLJAANDJA KAITSELIIT Ilmub kaheksa korda aastas. Ivar Jõesaar, kapten PEATOIMETAJA: kpt Ivar Jõesaar Pro Patria MAKETT JA KÜLJENDUS: Matis Karu eed lihtsad sõnad on kirjas teenetemärgil, mille kaitseliitlased saavad tänutäheks oma vabatahtliku tegevuse eest isamaa hüvanguks. REKLAAM JA LEVI: NSee on sõnum, mis koputab iga teeneka kaitseliitlase südamele, Virgo Tamm kui ta pidupäeva puhul Kaitseliidu teenetemärgi rinda kinnitab. Ja kui- [email protected] gi moodsal ajal kiputakse neile sõnadele omistama kas poliitilist või vä- hemalt arhailist varjundit, on tegutsemine isamaa eest tänagi paljudele TOIMETUS: pingutust väärt. Riia 12, Tartu 51013 Telefon 717 9155 Kaitseliit on paljudele kujunenud osakeseks eluviisist. Need inimesed Faks 717 9150 osalevad kogu riiki hõlmavas võrgustikus ja on vajadusel nõus andma rohkem kui isiklikuks heaoluks vaja. Koostegutsemisoskus ühiste ees- Toimetuse e-mail: märkide nimel, mis tugineb Kaitseliidus saadud koolitusele, on muutu- [email protected] mas väärtuseks, mis on vajalik tugeva kodanikuühiskonna ehitamiseks. [email protected]

Eesti isamaad ja Kaitseliitu on neil kurbadel külmadel märtsipäevadel ta- Trükitud ASi Printall trükikojas banud ühtejärgi kaks rasket lööki. Toimetus kaastöid ei Lahkunud on Eesti isamaa, Eesti riigi ja eestlaseks olemise parim sõnas- retsenseeri ega tagasta. taja, Eesti suuruse teenäitaja ja visionäär, rahva kaitsetahte innustaja ja KAITSELIIT INTERNETIS: Kaitseliidu vanematekogu liige president Lennart Meri. President hoidis www.kaitseliit.ee ennast pidevalt kursis Kaitseliidu arenguga ja suutis selle organisatsiooni www.alutaguse.ee eripära tutvustada ka Eestit NATOsse kutsunud riikide poliitikuile. www.jogevamalev.ee laane.kaitseliit.ee Lahkunud on eesti rahva kaitsetahte kollektiivse väljendaja – Kaitseliidu www.staap.ee ülem, organisatsiooni arendaja ja uue sajandi nõudmistega kohandaja, www.hot.ee/parnukl ideede generaator major Benno Leesik. Kaitseliidu ülemana pidas ta va- polva.kaitseliit.ee jalikuks kõikide kaitseliitlaste püsimist ühtses infoväljas ja just seetõttu rapla.kaitseliit.ee jõuab Kaitse Kodu! täna iga aktiivse kaitseliitlaseni. tallinn.kaitseliit.ee akm.zzz.ee Isamaa eest – see on lühim viis kokku võtta nende kahe mehe omas mõõ- www.hot.ee/laanemk dus panust Eesti heaks. Selle töö vilju tarbime me märkamatult iga päev, nomme.kaitseliit.ee olles vabad mehed vabal maal. yhend.kaitseliit.ee www.virumalev.ee Puhkev kevad sunnib meid eluga edasi minema. Saame paremini hakkama, kui mõtestame endale lahti lahkunud meeste Eesti heaks tehtu tähenduse. Selle tarkuse ja tehatahtmise leidmisega iseendas hoiame Toimetuse kõnetund me miljonikesi üheskoos tuleviku jaoks alal maailma ainukese Eesti. esmaspäeviti kell 13–15 Pro Patria. KK! Tallinnas Toompea 8

4 KAITSE KODU! NR 2’ 2006 IN MEMORIAM

LENNART-GEORG MERI 29. märts 1929 – 14. märts 2006

Lennart-Georg Meri oli Eesti Vabariigi president ja seega Eesti riigikaitse kõrgeim juht aastatel 1992–2001, taas- iseseisvunud Eesti Vabariigi esimene välisminister.

Lennart-Georg Meri oli paljude kultuuriliste, teaduslike ja poliitiliste ühenduste liige ja auliige, mitmete isa- maaliste ettevõtmiste patroon ning riiklike ordenite, sh Maarjamaa Risti teenetemärgi keti ja Riigivapi ordeni I klassi kavaler.

Kõige selle kõrval oli Lennart-Georg Meri Kaitseliidu vanematekogu liige, Kaitseliidu Valgeristi 1. klassi esimene kavaler, Noorte Kotkaste organisatsiooni patroon, Murtud Rukkilille märgi andmise traditsioo- ????????????????????? ni algataja, Balti koostöö arendaja, Eesti NATOsse ja Euroopa Liitu astumise eeskõneleja ning initsiaator paljudele muudele ettevõtmistele, mis aitavad Eestil end suurena tunda.

Kaitseliit leinab.

KAITSE KODU! NR 2’ 2006 5 IN MEMORIAM Kaitseliidu ülem major BENNO LEESIK 17. jaanuar 1960 – 25. märts 2006

25. märtsi varahommikul suri Tartu Ülikooli Kliini- kaasates nõnda riigikaitseliste küsimustega tegelema kumis pärast lühikest rasket haigust Kaitseliidu ülem Eesti avaliku elu tegelasi. Tänu tema diplomaatilisel major Benno Leesik. juhtimisele hakkas Kaitseliit tegema tihedat koostööd nii kaitsejõudude peastaabi kui ka kaitseministeeriumi- Kaitseliit jääb major Benno Leesikut mäletama kui ga. Mõistes hariduse tähtsust ning teades kaitseliitlaste isamaalist, pühendunud ja algatusvõimelist ohvitseri. vajadusi ja missiooni suutis Benno Leesik kaasata välis- Benno Leesik andis oma sihipärase ja väsimatu tee- partnereid ja rajada Kaitseliidu Kooli, mis on andnud nistusega Eesti suurima riigikait- Kaitseliidu arengule uue mõõtme. seorganisatsiooni juhtimisel hin- Tema idee oli alustada Kaitseliidu damatu panuse Eesti riigikaitse Koolis maavanemate koolitust, arengusse ja Eesti riikluse tugev- mis on toonud Kaitseliidu rahvale damisesse. lähemale, võimaldades kaitseliit- lastel anda märkimisväärsem pa- Benno Leesik sündis 17. jaanua- nus kohalikul tasandil. ril 1960 Haapsalus. Ta haridus- tee algas Pärnu Internaatkoolis Major Benno Leesiku juhtimisel (1967–1975) ja jätkus Väike-Maa- on pärast iseseisvuse taastamist rja Kutsekeskkoolis (1975–1978). Kaitseliit esmakordselt ületanud 1996. aastal lõpetas Benno Leesik 10 000 liikme piiri. Kaitseliit val- Tartu Ülikooli õigusteaduskonna mistab regulaarselt ette sõjaaja ja Põhja-Balti Politseiakadeemia üksusi. Mittesõjaliste riskide maa- politseitöö juhtimise kursused, ndamiseks ja kriiside lahendami- 1997. aastal läbis ta Ameerika seks käib tihe koostöö jõustruktuu- Ühendriikide Föderaalse Juurd- ride ja ametkondadega. Kaitseliidu lusbüroo erioperatsioonide lä- eriorganisatsioonid on eraldi võt- biviimise kursused, 1998. aastal tes omalaadsete seas Eesti suu- Kaitseväe Lahingukooli vabataht- rimad. Kaitseliidu juhtimine on likud reservohvitseride kursused viidud uuele tänapäeva nõuetele ja aastatel 1999–2000 Soome Rii- vastavale tasemele. Eelmisel aastal gikaitse Kõrgkooli Eesti riigikaitse alustas Kaitseliit missiooniüksuste kõrgema juhtkonna erikursused. komplekteerimist, praegu teenib rühm kaitseliitlasi Euroopa Liidu Pärast ajateenistust Nõukogude armees töötas ta aasta- jõudude koosseisus Balkanil. Need on vaid mõned raja- tel 1982–1998 Haapsalu rajooni siseasjade osakonnas, jooned, mille Kaitseliit major Benno Leesiku juhtimise hiljem Lääne Politseiprefektuuris, tõustes korrapidaja all on ületanud. abi ametikohalt ülemkomissariks. Benno Leesiku südamlikkus, optimism ja võime kee- Benno Leesik liitus Kaitseliiduga 1992. aastal, teenides rulistes olukordades mitte pead kaotada ning igast olu- vabatahtlikuna Lääne maleva rühmapealiku, malev- korrast väljapääs leida on teinud Kaitseliidust edukalt konnapealiku ja mereüksuste pealiku ametikohal. Tänu toimiva, distsiplineeritud ja usaldusväärse riigikaitseor- teenistusele vabatahtlikuna oli Kaitseliidu ülemaks ini- ganisatsiooni. Rahva toetus Kaitseliidule on järjekindlalt mene, kes mõistis kogu organisatsiooni olemust ja laia- kasvanud. põhjalise arengu tähtsust. Varajane iseseisvumine oli andnud talle kogu eluks kaasa teiste inimeste mõistmi- Benno Leesikut on autasustatud Kaitseliidu Valgeristi II se ja murede äratundmise võime, tänu millele oli Kait- järgu, Kaitseväe teenetemärgi, Õhuväe teeneteristi, Me- seliidul võimalik taaselustada heategevuslikud Valge reväe teeneteristi, Piirivalve teeneteristi II klassi, USA Roosi ballid – nende tuludest makstakse stipendiume Marylandi osariigi eeskujuliku teenistuse medali, USA vähekindlustatud noortele, kes tahavad oma hariduse- Marylandi Rahvuskaardi eriteenetemedali, Rootsi FVRF teed jätkata. hõbedase teenetemedali, Taani Kodukaitse teenetemedali, Soome Reservistide Liidu teenetemedali ja Leedu 1998. aastal astus Benno Leesik kaitseväe tegevteenis- Šiauliai Liidu aumärgiga. tusse kõigepealt kaitseväe juhataja nõunikuna Kaitse- liidu küsimustes, kuid peagi juba Kaitseliidu peastaabi Major Leesikut jäävad leinama ema, abikaasa ja täiskas- ülema kohusetäitjana. 1999. aastal nimetas vabariigi vanud lapsed. Avaldame siirast kaastunnet Benno Lee- president Lennart Meri Benno Leesiku Kaitseliidu üle- siku lähedastele ja langetame leinas pea. maks. Kaitseliit Kaitseliit sai endale julge ja avara silmaringiga ülema, Kaitsevägi kes oskas tööle rakendada Kaitseliidu vanematekogu, Kaitseministeerium

6 KAITSE KODU! NR 2’ 2006 UUDISED

LEGENDAARNE NAISLUURAJA JA HALASTAJAÕDE SÕNUMID SALME ILMET SAI MÄLESTUSKIVI KAITSELIIT JA PEALINNA NOORED elme kalmistul ava- Pärast sõda abiellus 15. veebruaril allkirjastasid Hti 10. märtsil Eesti ta Oskar Peetsiga ja Vabadussõja naiskan- asus elama Salve tal- Kaitseliidu Tallinna maleva gelase Salme Ilmeti lu, võttes aktiivselt pealik major Kajari Kletten- mälestuskivi. osa Naiskodukaitse berg ja Tallinna Noorsootöö tööst: oli aastatel Keskuse (TAN) direktor Silver Salme-Melanie Ilmet 1925–1927 Helme Pramann Tallinna maleva ja (Bergmann-Peets) jaoskonna esinaine TANi koostöölepingu. Lepingu sündis Valgamaal ja 1935. aastast Ud- eesmärgiks on arendada TANi Helme kihelkonnas riku Vabadusristi ja Kaitseliidu Tallinna maleva 10. märtsil 1896. Va- Vendade Kodu pe- noorkotkaste ja kodutütarde badussõjas sai neiust renaisena. koostööd ning suurendada luuraja. Teel vaenlaste noorte teadlikkust riigikaitse staapi nägi Salme Il- Ööl vastu 15. juulit alal. Lepingu järgi tagatakse met plakatil oma esi- 1941 ta arreteeriti info liikumine osapoolte va- mesest surmaotsusest. ja saadeti Siberis- hel ja mõlema poole tegevuse Sellele vaatamata tõi se Ke merovo ob- propageerimine, toetatakse eluga riskides vajali- lastisse Mariinski teineteise tegemisi noorte- kud andmed ära. vangilaagrisse, kus ürituste raames ja luuakse ta järjekordselt sur- ühistel alustel arendavaid Luurajatöö kõrval tuli ma mõisteti (hiljem tingimusi noorte vaba aja si- Ilmetil olla rindesani- asendadi surmaot- sukaks veetmiseks. KK! tar. Ta kuulus sel ajal sus 15-aastase van- 3. jalaväerügemendi 10. märtsil avati Vabadussõja kangelase Salme gistuse ja kolme- aastase asumisega). koosseisu ja tegi kaasa Ilmeti haual Helme kalmistul mälestuskivi. kogu vintsutusterohke Laagris määrati ta SAALIJALGPALL võitlustee kuni hiilga- vanemõeks. Süga- va võiduni. Kuulirahe valt usklikuna oskas RAKVERES all haavatute sidumise ja nen- jõe ohutusse kohta haavatuid, ta sisendada kaasvangidesse 26. veebruaril Rakvere spor- de lahinguväljadelt ära toomi- kuni sai ka ise haavata. Siis- elujõudu. dikeskuses peetud saalijalg- sega näitas ta üles erakordset ki jätkas ta teiste päästmist. palliturniiri Rakvere Cup 2006 vaprust. Austkalni talu lähistel Nende teenete eest väärista- Kodumaale tagasi pääses võitis meeskond JK Kaitseliit peetud tulevahetuses Lan- ti teda Vabadusristi II liigi 3. Salme Ilmet 1958. aastal. Ta Kalev, kes alistas ﬁ naalis pä- desveeri vastu kandis Salme järgu, 10 000 marga ja Patküla suri 1979. aastal ja on maetud rast 1:1 lõppenud normaalae- Ilmet lahinguväljalt seljas üle vallas asuva Salve taluga. Helme kalmistule. KK! ga penaltitega 4:3 Tallinna JK. Pronksimänguski läks vaja pe- nalteid, sest SK Rada ja Rapla KAITSELIIDU PÄRNUMAA MALEV SAI MOODSA LASKETIIRU JK Atli mäng lõppes 2:2 viigi- ga. Penaltite sooritamisel olid 3:1 kindlamad raplalased. KK! aitseliidu Pärnumaa ma- numaa koolide õpilased, kes Klev avas 2. märtsil Pärnus saavad siin riigikaitseõpetuse Raba tänavas 12 rajaga 50- raames relvaõpet ja ka kätt VANGLATÖÖTAJAD JA meetrise lasketiiru spordirel- harjutada. Selleks sisustatak- vadest laskmiseks. se tiiru hoones riigikaitseõpe- KAITSELIIT SÕLMISID tuse kabinet.” RAAMLEPINGU See on nõukogudeaegne ALMAVÜ lasketiir, mis re- Lasketiiru saavad kasutada Kaitseliidu peastaabi ülem noveeriti Pärnu linnavalit- ka teised laskmishuvilised. Kaitseliidu ülema ülesannetes suse ja Kaitseliidu rahastusel Avapäeval märgistasid süm- major Urmas Muld ja MTÜ sellisesse järku, et seal saab boolsete kuuliaukudega ühi- Eesti Vanglatöötajate Kut- tänapäeva nõuete kohaselt se märklehe Pärnu jõustruk- seühingu juhatuse esimees laskesporti harrastada. Ka tuuride esindajad ja Pärnu Andres Kurg kirjutasid 13. on uuendatud kõik rajatise linnapea. Avamisele järgnes märtsil alla ühise tegutsemi- tehnovõrgud, tiirus on koh- meeskondlik võistlus spordi- se raamlepingu, mille alusel tunike ruum ja korralik õp- relvadest, kus iga võistkonna organisatsioonid hakkavad peklass. liige pidi kasutama erinevat tegema koostööd. Lepingu laskeasendit. Võistluse võitis eesmärk on harida riigikaitse- “Tiiru hakkavad kasutama kaitseväe Pärnu väljaõppe- liselt vanglatöötajaid, tutvus- Pärnumaa laskesportlased ja keskuse esindus. tada kaitseliitlastele karistus- kaitseliitlased,” lausus Kaitse- Pärnumaa maleva tiiru avamise poliitikat ja vanglasüsteemi liidu Pärnumaa maleva pealik Kaitseliidu Pärnumaa maleva ning toetada teineteist välja- kapten Erik Reinhold. “Lisaks päeval peeti esimene laskevõist- Raba tänava tiir on Pärnumaa õppeliselt. KK! on tiirus oodatud kõigi Pär- lus spordirelvadest. ainus laskespordirajatis. KK! KAITSE KODU! NR 2’ 2006 7 KAITSETAHE

Kaitseliidu ülema major Benno Leesiku 21. veebruari 2006 käskkiri nr 66-P Tänu avaldamine

Õnnitlen kõiki kaitseliitlasi, eriorganisatsiooni liikmeid ja toetajaid seoses Eesti Vabariigi 88. aastapäevaga ning soovin teile jõudu ja edu riigikaitselises töös. Seoses nimetatud tähtpäevaga, kooskõlas Kaitseliidu seaduse § 11 lg 8 ja vastavalt Kaitseliidu keskjuhatuse otsusele

1. AVALDADA KESKJUHATUSE Saaremaa malev Jõgeva malev 7. DETSEMBRI 2005 OTSUS NR 24 Erik AUSNA nr 534 nooremleitnant Risto SIIL nr 2194 1.1. Teenetemedali I klassi kavaler 4.3. Teenetemedali III klassi kavaleride nimekiri lipnik Raivo SAAR nr 2195 Alutaguse malev Lääne malev seersant Alder GUSTKE nr 2196 kapten Eduard VINKLER nr 18 vanemveebel Ülle LEIVALT nr 2177 kapral Ülo PÄRN nr 2197 seersant Mati-Erki NYMAN nr 2178 kapral Evald JÄRAVERE nr 2198 2. AVALDADA KAITSELIIDU KESKJUHATUSE nooremseersant Ivar LEPP nr 2179 kapral Marika KALLEMAA nr 2199 11. JAANUARI 2006 OTSUS NR 1 kapral Siim AKSLI nr 2180 Merle PLOVITS nr 2200 2.1. Teenetemedali eriklassi kavaleride nimekiri reamees Jaanus HABERMANN nr 2181 Olga JÜRMA nr 2201 Rootsi reamees Kajar LAUS nr 2182 Sakala malev Jan KJELLBERG nr 293 reamees Heiki NIINEMETS nr 2183 leitnant Taavo KIKOJAN nr 2202 USA kaitsekoostöö osakond Eestis reamees Harne KOKVEL nr 2184 kapral Alfred LUTS nr 2203 Helve EENMAA nr 294 reamees Priit LILLEMÄE nr 2185 Tallinna malev 2.2. Teenetemedali II klassi kavaleride nimekiri Leo OLLEMA nr 2186 Alf Theoﬁ l PUSKAI nr 2204 Tartu malev Aleksander MATT nr 2187 Võrumaa malev lipnik Raigo POOL nr 521 5. AVALDADA KAITSELIIDU KESKJUHATUSE kapten Ilmar VIITKAR nr 2205 vanemseersant Villi PAAVILAINEN nr 522 15. VEEBRUARI 2006 OTSUS NR 4 nooremveebel Madli LAINEMAA nr 2206 nooremseersant Vello KOOK nr 523 5.1. Valgeristi III klassi kavaleride nimekiri reamees Urmo SIBUL nr 2207 kapral Aivar SEPP nr 524 Rapla malev reamees Maiu TIKS-SUKK nr 2208 2.3. Teenetemedali III klassi kavaleride nimekiri kapten Aarne SILLAMAA nr 547 Tõnis SAARNITS nr 2009 Tartu malev Saaremaa malev Politsei nooremleitnant Enn REMMET nr 2162 kapten Toomas LUIK nr 548 Andre HANSAAR nr 2210 seersant Olev PRUULI nr 2163 Valgamaa malev 6. AVALDADA KAITSELIIDU ÜLEMA nooremseersant Kalle OTS nr 2164 kapten Rein LUHAVÄLI nr 549 20. VEEBRUARI 2006 OTSUS: nooreseersant Viljar KOOK nr 2165 Politsei 6.1. Valgeristi III klassi kavaleride nimekiri kapral Urmas TREIAL nr 2166 Elmar VAHER nr 551 Politsei kapral Sulev SUITS nr 2167 Raivo KÜÜT nr 552 Raivo AEG nr 550 kapral Sulev SAARMETS nr 2168 5.2. Teenetemedali eriklassi kavaleride nimekiri Priit SUVE nr 554 kapral Toomas VÄRK nr 2169 Võimlemistreenerite klubi Katrek Eesti Muinsuskaitse Selts kapral Arvo VENE nr 2170 Aino LÄÄNMÄE nr 297 Priit HERODES nr 553 kapral Uno MATTO nr 2171 Urve KESKKÜLA nr 298 reamees Henno KIRIKMÄE nr 2172 Reet MALSROOS nr 299 7. AVALDAN TÄNUKIRJAGA TÄNU reamees Feodor PAVLENKO nr 2173 Tõnu MURAŠEV nr 300 JÄRGMISTELE KAITSELIITLASTELE: Inge SÕBER nr 2174 Velju RAMMO nr 301 Harju malev Aavo AUNROOS nr 302 lipnik Agu KARELSOHN 3. AVALDADA KAITSELIIDU KESKJUHATUSE Politsei seersant Rainer KÄHRIK 18. JAANUARI 2006 OTSUS NR 2 Veiko RANDLAINE nr 303 seersant Rando ANNI 3.1. Teenetemedali eriklassi kavaler Tarvo INGERAINEN nr 304 nooremseersant Aleksei KIVINUK Kaitseväe Logistikakeskuse lahinguteenindus- 5.3. Teenetemedali II klassi kavaleride nimekiri nooremseersant Tõnu MÄNNIK toetuse väljaõppekeskus Harju malev kapral Urmas VIRMA seersant Aare TUUR nr 295 seersant Andres SILLAOTS nr 535 kapral Mart NASSAR 3.2. Teenetemedali II klassi kavaleride nimekiri reamees Raivo KALLAS nr 536 reamees Kalev VURMA Rapla malev Jõgeva malev Tanel KAUS lipnik Arto DUREJKO nr 525 vanemveebel Meelis MITT nr 537 Rain KRUSTA lipnik Prohhor LOOMIK nr 526 veebel Mart SAAR nr 538 Karl KALDA lipnik Villu ÕUN nr 527 seersant Jaan OKS nr 539 Urmas VEERSALU Mati ÕUN nr 528 nooremseersant Mati VESIKO nr 540 Jõgeva malev 3.3. Teenetemedali III klassi kavaleride nimekiri Järva malev nooremleitnant Kauri RAJU Rapla malev kapten Peeter SGIRKA nr 541 veebel Kaido ÕIM lipnik Heino JUUR nr 2175 lipnik Aare KABEL nr 542 nooremseersant Mallor PEEDO Margit KADAK nr 2176 kapral Janis BARANIN nr 543 Järva malev kapral Jaanus SAARELAHT nr 544 Aavo NUGIS 4. AVALDADA KAITSELIIDU KESKJUHATUSE Eri PURGE nr 545 Lembit OTT 1. VEEBRUARI 2006 OTSUS NR 3 Mati TATRIK nr 546 Ahto ROO 4.1. Teenetemedali eriklassi kavaler Sakala malev Evald HEIN Lääne malev nooremveebel Priit SILLA nr 547 Marko ALEV veebel Esa PIISILÄ nr 296 Villis LINDMÄE nr 548 Margus LAANEP 4.2. Teenetemedali II klassi kavaleride nimekiri 5.4. Teenetemedali III klassi kavaleride nimekiri Sakala malev Lääne malev Harju malev kapten Mati MUMM nooremveebel Raivo HÕIM leitnant Olaf TARU nr 529 nooremleitnant Aivar RIISALU nr 2188 nooremseersant Urmas FELDMANN nooremseersant Anti PAULUS nr 530 nooremveebel Jaanus VIIRLO nr 2189 Ruuben RAHUMETS kapral Tõnu EEVARDI nr 531 seersant Rinaldo ANNI nr 2190 Signe IVANOVA Lembit SAAR nr 532 kapral Ivo MÜÜRSEPP nr 2191 reamees Older UIBO nr 2192 Võrumaa malev Avo TRÄDER nr 533 Riho KLOOSTER nr 2193 kapral Urmas JUHKAM

8 KAITSE KODU! NR 2’ 2006 FOTOREPORTAAŽ

KAITSEJÕUDUDE PARAAD EESTI VABARIIGI 88. AASTAPÄEVAL Reedel, 24. veebruaril tähistas Eesti Vabariik oma 88. aastapäeva kaitsejõu- dude paraadiga Tallinnas Vabaduse väljakul. Paraadrivistusel osalesid Eesti Vabariigi ja kaitseväe liputoimkonnad, Scoutspataljoni, Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste, Üksik-vahipataljoni, Üksik-sidepataljoni, Tapa Väljaõppekeskuse Suurtükiväegrupi, Mereväe, Piirivalveameti, Kaitseliidu Harju ja Tallinna maleva allüksused ning kaitseväe ja piirivalve orkestrid. Kokku oli paraadil 12 lippu ja 767 inimest. Kaitseväe üksused kandsid paraadil esmakordselt uut talvevormi. Kaitseliidu üksused kandsid paraadil vana talvevormi, Üksik-sidepataljoni kaitseväelased olid paraadil täisvarustuses ja valges maskeerimisülikonnas. Liputoimkonnad kandsid kaitsejõudude peastaabi, maaväe, mereväe ja õhuväe tavavorme, samuti kandis tavavormi Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste allük- sus. Pärast paraadi oli huvilistel võimalik tutvuda Vabaduse platsile rivistatud lahingutehnikaga ja maitsta Naiskodukaitse pakutud suppi.

KAITSE KODU! NR 2’ 2006 9 MEREPARAAD Mereparaad 2006: ettevalmistused ja tegijad Mereparaadi 2006 staabi ülem vanemleitnant Toomas Peek selgitab, milliseid ettevalmistusi mereväeparaadiks tehakse ja kui palju inimesi on sellega seotud.

1. PARAADI TÄHENDUSE JA MÕÕTME TÄPSUSTAMINE

Vaadeldes esmakordselt toimuva mereparaadi läbiviimiseks vajalike tegevuste ja toimingute hulka, tundub 1,5–2-aastane ettevalmistusaeg igati mõistlik nii korraldajatele pla- neerimiseks ja ettevalmistamiseks kui ka kutsutavatele otsustamiseks ja vastamiseks antavast ajast lähtu- des. Ja nii sellist paraadi mujal maailmas üldjuhul ka organiseeritakse.

Eesti võiduparaadi korraldajatele toimetamiseks antud viis kuud aga sarnaneb rohkem tõelisele lahingu- ülesandele. Seda ta ju ongi meie endi väite põhjal, et paraadi üheks ees- märgiks sõjalises mõistes on NATO- võimekuse proov vastuvõtva riigi 28. september 2005. NATO kiirreageerimisjõudude eskaader SNMG-1 Tallinnas. Fregati toetuse (host nation support) tähen- Bayern maabumistrepp. Kaitseliidu meredivisjoni ohvitserid hetk enne ametikohustuste duses. Muuseas, neli-viis kuud on tä- täitmisele asumist (vasakult): lipnik Kuno Peek, vanemleitnant Toomas Peek (meredivisjoni nases maailmas ka see aeg, mis kulub pealik), lipnik Tiit Einberg ja lipnik Alo Tamm. Tänavu täidavad kõik neli staabiohvitseri kriisiolukorras otsuse vastuvõtmisele kohustusi 2006. aasta mereparaadi staabis. järgnevateks ettevalmistusteks enne tegeliku sõjategevuse alustamist. institutsioonide toimimist nii oma Mereparaad 2006 on läbi aegade Fakt, et vaatamata ülilühikesele vastutusalas kui ka vastutusalade üks suurimaid kaasamis- ja koos- etteteatamistähtajale on selle kir- piirimail, et tuua välja nõrgad ja tööprojekte, mis Eestis kunagi teoks jatüki valmimise ajaks pidulikust reguleerimist vajavad kohad ning on saanud. Kui juba ülesanne, siis mereväeoperatsioonist osavõtjate puutepunktid, arendada ametnikes olgu päris lahinguülesanne! nimekirjas juba kümme välisriikide loovat mõtlemist ja tahet ning liita sõjalaeva, on võimas sõnum liitlaste neid koostöös. Vastutasuks paku- 2. MÕNED KEERULISEMAD ÜLESANDED valmidusest olla koos meiega, sest takse uhkust ja vaimustust ühiselt mereväes on tavaliselt aprilli algu- läbi viidud õnnestunud ettevõtmise KESKKONNATINGIMUSTE ARVESTAMINE seks järgmine tegevusaasta planee- üle. Ja mis kõige tähtsam – paraadi Lähtudes asjaolust, et võiduparaad ritud ja n-ö lukku löödud. (pidupäeva) kaudu saab meie seni 2006 saab teoks Küdema lahe ak- deklaratiivne suutlikkus reaalseks vatooriumil, mis asub Natura 2000 Kui ülilühikesele ettevalmistusajale suutlikkuseks nii meie endi kui ka alal, on keerulisimaks ülesandeks lisada keerulised ja karmid keskkon- maailma silmis. Olen veendunud, paraadi kaitseala tingimustesse so- natingimustest johtuvad piirangud, et suuremat, paremat ja loomuli- bitamine. Lihtsamalt öeldes vajab veel olematu infrastruktuur kaldal, kumat ülesannet Eesti riigi haldus- lahendamist probleem, kuidas pa- side- ja kommunikatsioonisüsteemi- suutlikkuse prooviks ja tegelikuks raad saaks tehtud nii, et maapind, de puudumine, kaugus pealinnast tõestamiseks on raske välja mõelda. taimed, linnud ja loomad jääksid Tallinnast, võimalik udu, tugev tuul ja tundmatud rannakivid, kaasatava- KESKKONNATOIMKONNA ÜLESANDED te inimeste, institutsioonide ja amet- 1. Määratleda üldised keskkonnatingimused mereparaadi piirkonnas. kondade suur hulk ja nende suhes- 2. Määratleda keskkonnanõuded mereparaadiks planeeritud tegevustele nii maismaal tumise keeruline süsteem, sarnaneb kui ka mereakvatooriumis. kõik pigem ettevalmistustega päris 3. Hinnata mereparaadi läbiviimisega kaasnevaid keskkonnariske ja töötada koostöös sõjaks kui pidupäevaparaadiks. teiste toimkondadega välja riskide ohjamise kava. 4. Anda sisend kriisikomisjoni töösse, kattes kõik võimalikud kriisiolukordadega kaas- Kuid korraldajate üheks eesmär- nevad keskkonnaaspektid. giks ongi testida ja siluda erinevate 10 KAITSE KODU! NR 2’ 2006 MEREPARAAD samasse kohta tervete ja häirima- pangad), sadam, paraadi administ- TÄNAME JUBA KAASATUD tutena alles. Kindlasti leitakse siin- ratsioon (üldjuhtimine) ja reserv. gi lahendused, mis lähtuvad Na- AMETKONDI JA ETTEVÕTTEID tura 2000 filosoofilisest olemusest Raporteerimissüsteemi logi and- Kaitseliit, Kaitsejõudude Peastaap, Me- – kooselust loodusega. metel on artikli kirjutamise ajaks revägi, KAPO, Välisministeerium, Kaitse- toimkonna arvel ühtekokku 78 nõu- ministeerium, Keskkonnaministeerium, Selle keerulise ülesande lahenda- pidamist, läbirääkimist, analüüsi, Siseministeerium, Piirivalve, Tallink, Tal- mist korraldab ja jälgib staabis tsi- modelleerimist, kooskõlastamist, linna Sadam, Elion, EMT, Eesti Post, Vee- viilelus keskkonnaministeeriumi algatatud projekti jne. teede Amet, Eesti Mereakadeemia, Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituut, abiministri ametit pidava keskkon- Eesti Evangeelne Luterlik Kirik, Saare naohvitseri kapten Olavi Tamme- Mõistva suhtumise, isikliku pa- maavalitsus, Kaarma vallavalitsus, Saa- nustamise ning lisaressursside mäe juhitav keskkonnatoimkond, remaa keskkonnateenistus, Eestimaa kaasamise eest paraadi läbiviimi- kuhu liikmetena kuuluvad Saare- Looduse Fond, Riiklik Looduskaitsekes- maa keskkonnateenistuse juhata- seks vajalike keeruliste ja kallite kus, Keskkonnainspektsioon, Üksik-vaja Raivo Kallas, Eestimaa Looduse insenertehniliste lahenduste ja hipataljon, Politsei, Julgestuspolitsei, Fondi juhatuse liige Jüri-Ott Salm, süsteemide ülesehitamisel tänan Päästeamet, Lootsiteenistus, Lipuvab- Riikliku Looduskaitsekeskuse pea- eriti EMT ja Elioni juhtkonda. rik, Soome merepääste SAR, Eesti Vaba- direktor Jaanus Tuusti, Riikliku Ilma nende firmade abi ja teotuse- riigi valitsus, Hill & Knowlton Eesti, Eesti Looduskaitsekeskuse Saare regioo- ta oleks nõutud tasemel vastuvõt- Televisioon, Tervishoiuamet ni direktor Tõnu Talvi ja Keskkon- va maa (riigi) kohustuste täitmine nainspektsiooni peadirektori ase- mõeldamatu. täitja Tarvo Roose. inimest. Partnerite nimekirjas on ligi 3. PROJEKTI KULG JA KAASAMISED 20 inimest ja kindlasti on sama pal- 10. märtsiks 2006 sai valmis sel- ju või rohkemgi paraadiga seotuid le toimkonna esimene dokument Vastavalt projekti kalenderplaanile ametis muudes firmades, ametites, “VP2006 üldised keskkonnatingi- konsolideeriti kõik alamprojektid ministeeriumides, organisatsiooni- mused”, mis on jagatud kõikidele üheks suurprojektiks ja seda esit- des jne. Seega võib mereparaadi lä- paraadiga seotud osapooltele. leti 15. märsil 2006 peetud võidu- biviimisega olla praeguseks seotud paraadi staabi laiendatud töökoos- juba 150–200 inimest. Mereparaadi SIDE JA KOMMUNIKATSIOONI TAGAMINE olekul. Koordinatsiooniohvitseri läbiviimine sarnaneb olümpiamän- Mereparaadi kui keerulise suurüri- lipnik Kuno Peegi administreerita- gude korraldamisele, kus lõpptule- tuse eduka läbiviimise üheks võtme- val projektiplaanil saab jälgida 433 mus sõltub motiveeritud vabataht- küsimuseks on vältimatult vajalike olulise tegevuse ajalist kulgemist ja likkuse kaasamise võimest. side- ja kommunikatsioonikanalite nende seoseid, samuti on seal välja (-süsteemide) olemasolu ning nen- toodud tegevusteks vajalikud res- Staabi nimel tänan kõiki projekti- de ressursi eelnevalt kavandatud sursid. ga “Paraad 2006” mis tahes viisil administreerimine. Kõiki insene- liitunud inimesi nende kõrge pro- rilahendusi nõudvaid toiminguid Lisaks 12 staabiohvitserile on erine- fessionaalsuse, abivalmis ja mõist- koordineerib inseneriteenistuse oh- vatesse toimkondadesse kaasatud va suhtumise ning tahte eest anda vitseri leitnant Kuno Peegi juhitav 48 ametnikku ja spetsialisti. Kokku oma panus mereparaadi edukaks inseneriteenistuse toimkond, kuhu on otseselt staabi juhtimise all 60 läbiviimiseks. KK! kuuluvad lipnik Holger Haljand (GSM/3G side Hollandi miinijahtija Urk paraadil. Lae- korraldus) ja leitnant Tiit val on näha nii lipuehe kui ka NATO vim- Ling (raadioside üldine pel. Kolmnurkne vimpel triibuga keskel korraldus). on märgiks, et komandör ei viibi laeval.

Mõningase ülevaate lahendamist vajavatest ülesannetest annab nõuete loetelu Elioni kommunikatsioonires- sursile: kommertsside (Elion, GSM-operaato- rid, ETV, Raadio, CNN jne), eriside (laevastik, maavägi, lennuvägi, SAR, Kaitseliit, KAPO, julgestuspolitsei, politsei, kiirabi, päästeamet, lootsiteenistus, piirivalve, maksu- ja tolliamet,

KAITSE KODU! NR 2’ 2006 11 MEREPARAAD Lipud lehvivad, kahurid pauguvad

Korralik laevastikuparaad peab võimaldama toredat elamust kõigile, kes seda lähemalt või kaugemalt jälgivad. Pakuvad ju lehvivad lipud ja paukuvad kahurid ta ju võimsat vaatepilti.

Tekst: REET NABER suured ja silmapaistvad lipud. Näi- dulikkusega. Eriti oluline on laeval teks Taani Kuningliku laevastiku esmakordne lipu heiskamine – see smajärjekorras hakkavad silma paraadlipp on ahtris otstega peaae- näitab ta täieõiguslikku kuuluma laevade lipud ja vimplid. Need gu vees, möödunudsuvisel merepa- hakkamist oma riigi laevastikku. Eon läbi aegade vanimad vahen- raadil Portsmouthis olid mõned La- See on alati pidulik külaliste kohal- did, mille abil on laevad vahetanud dina-Ameerika suurpurjekad ehitud olekuga vääristatud tseremoonia. teavet omavahel merel või kaldaga. purje mõõtu lipuga. Meeldetuletuseks, eriti vormikand- jaile: sõjalaeva pardale astudes ter- RIIKLIKU KUULUVUSE NÄITAJAD Eesti sõjalaevade ahtrilipp on kol- vitatakse laeva lippu. Seda tehakse meharuline riigilipp, millel on väike trapi viimasel astmel, kus jäädakse Kõige tähtsam on riigilipp, mis on riigivapp. 1928. aastani puudusid seisma, pööratakse end näoga ahtri seisu ajal laeva ahtris, sõidu ajal leh- Eesti sõjalaevadel spetsiaalsed lipud poole ja tervitatakse. vimas kindlaksmääratud kohas. See ja vimplid, mis teistes laevastikes on näitab laeva kodumaad, paljude rii- kasutusel olnud aastasadu. Et harili- MUUD LIPUD JA VIMPLID kide puhul saab teha ka vahet, kas ku riigilipu järgi ei saanud teha vahet tegemist on sõja- või tsiviillaevaga. sõja- ja kaubalaeval, tõi see kaasa se- Lisaks riikliku kuuluvuse näitamise- Ahtritekk on laeval kõige auväärsem gadusi välisriikidega suhtlemisel, eriti le heisatakse laevadel ka teisi lippe ja koht. Maapealne tava, et ükski lipp aga mereväeetiketi järgimisel. Seepä- vimpleid, mis annavad laeva kohta ei tohi lehvida kõrgemal rahvusli- rast töötati mereväes välja merejõu- lisateavet. Nii näidatakse teatavatel pust (riigilipust), laeva pardal ei keh- dude lippude ja vimplite kavandid, väärikatel ametipostidel olijate või ti. Laeval on ahtris lehviv lipp alati mis kinnitati valitsuses 18. mail 1927 kõrgemate ülemate viibimist laevas. kõige tähtsam, olenemata sellest, ja hakkasid kehtima 1. jaanuarist Tähtsaimad on riigipeade standar- millised lipud on heisatud ükskõik 1928. Et lippude valmistamine venis, did, oma lipud-vimplid on enamasti kus mujal pardal. Lisaks ahtrilipule heisati need laevadel ja merekindlus- ka kaitse- või sõjaministritel, kaitse- ja on sõjalaevadel ankrus või kai ääres tes pidulikult Eesti Vabariigi 10. aas- merejõudude juhatajatel, divisjoniüle- seistes ka eriline vöörilipp – güüs. tapäeval 24. veebruaril 1928. matel. Auastmelippe kasutatakse tra- ditsiooniliselt kõrgemate mereväeoh- Paljudes riikides on kombeks eriti Lipuheiskamist toimetatakse laevas vitseride (nn admiralilipud; madalaim pidulikel puhkudel heisata tõeliselt iga päev väiksema või suurema pi- auaste selle au saamiseks on kommo-

Lipuheiskamine mereväe Laevad 2005. aasta suvel Porth- miinitraaleril Vaindlo. mouthi mereparaadil. Esiplaanil Laev ise on lipuehtes. on näha Eesti sõjaleva güüs.

12 KAITSE KODU! NR 2’ 2006 MEREPARAAD

hulgas kätte ka teiste riikide täht- NELSON’S SIGNAL TO HIS FLEET päevade kalender, mil siis kõik koos lipud heiskavad. Nii on Kieli nädalal England expects that every man will pärast pingutavat BALTOPSi õppust sadamafaasi veetvatel laevadel alati 23. ja 24. juunil kõik alused lipuehtes Eesti riigipühade auks. Ja meie laevad vastavad samamoodi ka kõi- gi teiste riikide pidupäevadel.

SIGNAALKOODI LIPUD

Argipäeviti on rahvusvahelise signaalkoodi lipud (International Code of Signals) aastasadade jooksul väl- ja kujunenud mereside süsteemi do his D U T Y üks komponent, mida kauba- ja sõjalaevad kasutavad oluliste tea- dete edasiandmiseks laeva olukorra kohta või tema kapteni (komandöri) kavatsuste kohta keelebarjääri kart- mata. Need värvilised lipud-vimplid aitasid juba enne raadio leiutamist merel ja kaldaga suhelda. Igal neist on tähe- või numbritähendus, aga mõned näitavad ka üht osa kokku- leppelist ühe-, kahe- või kolmelipu- Admiral Nelsoni sõnum oma laevastikule Trafalgeri lahinguks 1805. aastal. list signaalist. Kuigi tavaline A-lipp ehk Alpha tähistab eelkõige A-täh- door) laeva tuleku puhul. Nii saab ka laevu lipuehtes. Selleks tõmmatakse te, antakse seda kasutades edasi ka kaugemalt aru, kui pardale tuleb riigi- vöörist ahtri poole üle mastide rah- teadet “Mul on tuuker all (vees)”. pea, sest siis tõmmatakse masti tema vusvahelise signaalkoodi lipud ja vimpel. Tegelikkuses väljendab see ka vimplid vastavalt riigis kehtestatud Signaalkoodindust koordineerib laeva tema käsu alla minekut. korrale. Hea tava eeldab, et riigilip- alates 1947. aastast Rahvusvaheline pudele sarnaseid lippe lipuehtesse Mereorganisatsioon (International Eesti sõjalaevade mastis võib näha ei heisata. Pimedal ajal täidab sama Maritime Organization), mille pea- lehvimas veel üht pikka valget funktsiooni illuminatsioon. Kui ol- kontor asub Londonis. Sõjalaevasti- vimplit, mille vardapoolses osas on lakse välismaal, järgitakse sealseid kel on oma kord. Näiteks NATO sel- sinimustvalged värvid. See on sõja- tavasid. lekohane materjal on salastatud. laeva- ehk komandörivimpel, mis näitab, et laev on teenistusvalmis. Kui rahvusvaheline laevade koon- Signaallippudega näidatakse ka Komandörivahetusel langetatak- dis seisab mingis sadamas, näiteks laeva kutsungit ehk seda tähekom- se vana komandöri vimpel, mille õppuste või operatsioonide ajal, binatsiooni, millega ta on registree- ta endale mälestuseks kaasa saab, jagatakse kõigile osalistele juhiste ritud rahvusvaheliselt ja mille järgi ja heisatakse uue komandöri oma. Komandörivimplit ei langetata. Ko- mandöri laevast eemalolekust saab Lipuehtes on nii Brasiilia purjekas teadlik vaataja aru selle järgi, et kai- kui ka Prantsuse allveelaev. Mehi- poolses kahvlis lehvib rahvusvahe- tatud raasid näeb purjekatel ainult lise signaalkoodi 3. asendaja. kõige pidulikematel puhkudel.

Kui laev kuulub rahvusvahelise üksu- se koosseisu, võib kahvlis näha ka selle lippu. Eestis on olnud võimalus näha Balti riikide ühise miinitõrjeeskaadri BALTRONi ja NATO lippu. Viimast on meie laevadest esimese ja seni ainuke- sena kandnud Admiral Pitka.

LAEVAD LIPUEHTES Määrustikes kinnitatud päevadel ja eriti pidulikel juhtudel võib näha KAITSE KODU! NR 2’ 2006 13 MEREPARAAD

Allveelaev Kalev 1937. aastal kodusadamas. Uhkelt lehvivad on teda võimalik muul viisilgi kui nii güüs kui ka ahtrilipp, mas- lippudega välja kutsuda. Kutsungid tis on näha sõjalaeva vimplit. on rahvusvaheliselt üldaktseptee- Tagaplaanil ahtrilipuga paat. ritavad ja nende esimesed tähed näitavad laeva riiklikku kuuluvust. Lipukandmiskultuuri juurde Üleval: Eesti esimene kinnitatud sõjalaevalipp. Eesti laevadel on see ES ehk Echo- kuulub tava, et kui kaubalaev All: Eesti Vabariigi valitsuses 1927. aastal kinnitatud Sierra ja siis veel kaks tähte. Me- kohtab merel sõjalaeva, ter- güüsi (kasutamiseks sõjalaeva vöörilipu ja mere- reväe lipulaeval Admiral Pitka on vitab ta seda lipulangetami- kindluste lipuna) kavand. need QF ehk Quebec Foxtrot. sega. Viimane vastab sama- ga. Tervitatakse nende riikide Eesti sõjalaevadel tõmmatakse kut- laevu, millega on diplomaatilised saabuja pooled kindlaksmääratud sungilipud koos käigulipuga üles, suhted. Kui laevamehed täpselt ei aupaukudest, siis vastab vastuvõt- kui sadamast kai äärest äramineku tea, kuidas diplomaatiaga lood on, ja. Paraadidel vastastikust laskmist manööver on lõpetatud. Ja sildumi- tervitatakse meremeeste ühtekuu- pole, sest need korraldatakse tea- se ajal vastupidi. Sõjalaevadele te- luvustunde järgi vastu. Ainus keeld tud sündmuse auks ja aupaugud on gevuse ja manöövritega seostuvad ses osas oli Saksa Demokraatliku ära teeninud enamasti riigipea. See, enamasti seostuvad ka vilesignaalid. Vabariigi (SDV) eksisteerimise ajal, kui palju pauke ja millise ajavahega kui Saksamaa Liitvabariigi laevadel lastakse, sõltub tervitatava tähtsu- KOODISÜSTEEM JA SUHTLUSKULTUUR oli keelatud SDV omade tervitusele sest. Kõige tähtsam on 21-lasuline vastata, ise tervitamisest rääkimata. nn rahvussaluut riigi või riigipea Varemalt olid riikidel oma koodi- Tänapäeval on sagedamini kasutu- auks. Praegu kasutatakse peamiselt raamatud, mille järgi sai laevu välja sel laevade vastastikune viletervitus. 40 mm saluudikahureid, kusjuures kutsuda ja teateid edasi anda. Tun- mürsud laaditakse nii, et pärast las- tuim signaal on 1805. aasta Trafal- SALUUDID JA AUPAUGUD ku oleks näha ka suitsu ja tuld. gari lahingu aegne Briti admirali Horatio Nelsoni (1758–1805) teade Ka saluudid kuuluvad mereväe tra- RAHVUSVAHELINE ETIKETT lipulaevalt Victory oma laevadele, ditsioonide hulka. See vana tava on kui ees ootas otsustav lahing Prant- osa diplomaatilisest etiketist. Hilje- Lippude kasutamise tavad ja reeglid suse laevastikuga England Expects malt 16. sajandil oli diplomaatidel kujunesid laevnike pikaajalises suht- That Every Man Will Do His Duty, kombeks visiite tehes oma relv ära luses, riigiti on tänini säilinud mõned mis edastati Briti Admiraliteedi anda. Samast ooperist on ka laevade eripärad. Mereväe tseremooniate ja 1803. aastal kinnitatud koodi kasu- suurtükisaluudid. Saabudes võõrriik- etiketi ühtlustumisega hakati tegele- tades. ki, demonstreeritakse rahumeelseid ma 19. sajandil. Oma osa andis selles- kavatsusi sellega, et tühjendatakse se suur Prantsuse väejuht Napoleon, Neljatähelised (ehk -lipulised) lae- vastastikku suurtükid. Enamasti on õigemini tema lüüasaamine. vatunnused on koodiraamatutes seda tehtud teatud merekindlustest kasutusel aastast 1857. aastast. möödumisel. Need nn saluudikohad Diplomaatiline etikett, sh mõned sõ- Rahvusvaheliseks hakati süstee- on riigiti kindlaks määratud ja selles, jalaevade tseremooniad, ennekõike mi nimetama 1870. aastatest. Ees- kas pauku tehakse või ei, lepivad pro- saluteerimise kord, fikseeriti 1818. ti laevad kasutasid enne Esimest tokolliametnikud eelnevalt kokku. aasta Aix-la-Chapelle’i (tänapäeval maailmasõda Vene koode, sest olid Enne Teist maailmasõda lasti Eestis Aachen Saksamaal) rahulepingus. registreeritud tsaaririigi lipu alla. tähtsamate visiitide korral aupauke Väidetavalt olevat see dokument, 1932. aasta rahvusvahelise raadio- Aegna merekindlusest möödumisel. mis reguleeris laevade ja merekind- telegraafi Madridi konverentsil ühi- luste saluteerimise korda, dateeritud neti riigina ametlikult koodisüstee- Vastastikune aupaukude laskmi- 21. novembriga. Eestis tähistatakse miga ja saadi oma riigitunnus. ne käib nii, et algul tulistab külla sel päeval mereväe aastapäeva. KK!

14 KAITSE KODU! NR 2’ 2006 PARA BELLUM Kaitseliidu võimalustest e-ajastul Intervjuu kaitsejõudude peastaabi ülema asetäitja kolonelleitnant Neeme Väliga

Tekst: IVAR JÕESAAR, kapten Üks minu vana hüpotees Kaitselii- du loomise põhjusest Teise maail- Mida peaks kaitseliitlane ootama alanud masõja eelses Eestis on selline, et aastalt? teda ei loodud mitte niivõrd riigi sõjalise kaitse tagamiseks, kuivõrd Peame vaatama Kaitseliitu tema tä- tema varjatud ülesanne oli kasvata- nases keskkonnas. Täiesti uudne on da riigitruud kodanikku. Kaitseliidu see, et Kaitseliit on oma üksusega liikmeks oli ju kogu pere. Kui vaata- välismissioonil Bosnias. Üksikud me tollast Eesti ühiskonda, siis seda kaitseliitlased on küll käinud välis- ei saa võrrelda tänasega, mil pool missioonidel, kuid nüüd on Kaitse- rahvast elab Tallinnas. See oli küla- liidule kui organisatsioonile pandud ühiskond – elu käis külas. Seal olid uue vastutusena osalemine riigivä- oma küla kõrts, pritsimaja ja kool, listes operatsioonides. Teine kohe olid külavanem ja vallavanem ning pähetorkav asi on struktuurimuu- väga palju asju tehti ühiselt: rehe- tus – Kaitseliidu seaduse parandus, peks, masinaühisused, jaanituli. mis käsitleb ühtse avalik-õigusliku Kaitseliidus olid pereisa, pereema, isiku loomist. poeg, tütar... See oli ühistegemi- ne, mis tugines muudel ühiskonna Kaitseliit peab kaasas käima muu- ühistegemisel. Kui poissi õpetati tustega, mis toimuvad nii riigi sees maast-madalast noorkotkana oma kui ka riigi ümber. Lähtepunkt on riiki austama, siis on selge, kust tuli teadmine, et Kaitseliit on Eesti Kolonelleitnant Neeme Väli. see 1940. aastate hirmus suur kait- riigi, mitte Eesti riik Kaitseliidu setahe. Sõnaga, oli suur riigile ustav jaoks. Kaitseliit on loodid Eesti Kui rääkida muudatustest, peaks struktuur, mis tegutses ühtselt ja oli riiki kaitsma väga avaras mõttes. minu meelest ühe esimese asjana riigi kontrolli all. Sellel oli tohutu Tema tegevusväli on ääretult lai, üle vaatama organisatsiooni liik- potentsiaal. palju laiem kui kaitseväel, aga ini- meks oleku alused. Peaksime saa- meste ootus on ikkagi selline, et vutama olukorra, kus võimalikult Kaitseliidu liikmeskond on kümme- kui kaitseliitlased kannavad vor- laiad elanikkonna kihid leiaksid kond aastat püsinud üsna stabiilse- mi, siis tegelevad nad sõjaliste as- oma tegevusele väljundi Kaitseliidu na. Minu Kaitseliidu juhtkonnas ole- jadega. Kaitseliidu potentsiaal on kaudu. Viimasel ajal on Kaitseliidu ku ajal (aastatel 1993–1997 – toim) palju suurem. tegevus olnud valdavalt reservõp- rääkisime kaheksast tuhandest liik- pustepõhine. Kuid inimese huvi or- mest, nüüd räägime kuni kümnest Kaitseliit on pidanud arenema kiiremini ganiseeritud olla võib piirduda näi- tuhandest. Kvantiteedi optimum kui Eesti ühiskond, sest tal on tulnud teks vaid sellega, et kui kodukülas praeguse liikmeskonna liigendatu- teha arenguhüpe üle poole sajandi. Äkki eksib laps metsa, on ta valmis misega on ilmselt saavutatud. jääb nüüd mulje, et Kaitseliidult nõutak- nema teda otsima. Kaitseliiduga ta se liiga palju ja vabatahtlikkuse hinda- ennast ei samasta. Ta teab, et selle Kuidas oleks võimalik Kaitseliidus mida- mine jääb kõrvale? liikmeks astumisega kaasneb hulk gi teisiti teha? kohustusi, millega ta ennast siduda Riigikaitseliste ülesannetega seotud ei taha. Üks võimalus on leida Kaitseliidu nõudmised Kaitseliidu suhtes on kaudu inimestele selliseid rakendu- läinud palju konkreetsemaks ja kord Kaitseliit peaks püüdlema selle poo- si, mis pole seotud pelgalt sõjalise karmimaks. Käsu ja vabatahtlik- le, et arendada proportsionaalselt tegevusega. Organisatsiooni liik- kuse vahekord on muutunud käsu riikliku vajadusega ka kõiki mittesõ- meskonda võiks määratleda nii, et kasuks. Aga see on suunatud kõige jalisi külgi. Kaitseliidu liikmeskond kõige alumine, arvukaim ja laiem aktiivsematele Kaitseliidu liikmete- peaks koosnema mitmest kihist, kiht on organisatsiooniga kõige lõd- le, kes tahavad pidevalt tegutseda, olema nagu astmeline püramiid. vemalt seotud. Pole vaja mingeid käia õppustel, arendada Kaitseliidu Sealjuures peab Kaitseliit suutma avaldusi ega soovitusi – inimene puhtsõjalist külge. Peame jälgima, pakkuma igale kihile väljundit. Kait- annab lihtsalt teada, et see ma olen et samal ajal ei kaotaks kogu üle- seliidu riigikaitseline tähtsus põhi- ja teadliku kodanikuna olen valmis jäänud seltskond Kaitseliidus oma neb ju suuresti tema liikmeskonna osalema teatud ühistegevuses. Kui väljundit. suurusel. on vaja minna naftareostuses kan-

KAITSE KODU! NR 2’ 2006 15 PARA BELLUM natada saanud linde päästma või kadunud last otsima, saade- tagu mulle mobiilile teade ja ma tulen.

See oleks omalaad- ne Kaitseliidu sõprade selts?

Seda võib ka nii ni- metada. Aga sellise kirjapanekuga ei kaasneks erilisi kohustusi ja samas ei kaasneks sellega ka erilisi õigusi. Kui kohustused kasvavad, kasvavad ka õigu- sed. Selle nn sõp- rade seltsiga võiks liituda iga inimene, kes tunneb endas Kolmanda püramiidiastme võik- võimaluste pakkumise tööd ei tee, piisavat ühiskondlikku aktiivsust sid moodustada aktiivsed ehk val- tunnevad inimesed mingil het- ja tahab teha midagi oma riigi või miduskaitseliitlased. Need mehed kel end hüljatuna ja pettuvad. Kui küla heaks – on valmis oma vaba käivad pidevalt oma üksuste juures neid ei haarata liitumissoovi aval- aega sinna investeerima. Ta võib koos ja osalevad regulaarselt kor- damise järel kohe laiemas mõttes võtta lähima Kaitseliidu malevaga dusõppustel. Neid kutsutakse välja kodukaitsega seotud mahedatesse ühendust ja öelda, kes ta on, kus eriolukordade puhul. Neil on suu- ettevõtmistesse, nad enam kaasa ei elab, millised on temaga kontak- remad õigused ja kohustused, sõ- tule. Kui sõdurit narrid, võid pari- teerumise võimalused ja ta oleks duri täisvarustus ja relv kodus. mal juhul saada vähemotiveeritud Kaitseliidu infoväljas sees. sõduri, kes läbib kuidagi ajateenis- Järgmisel astmel võiksid olla male- tuse, sest sealt pole pääsu. Kui kait- See eeldab muidugi Kaitseliidu vate loodavate kiirreageerimisük- seliitlast narrid, siis oled temast suutlikkust hallata kasvavat infoväl- suste mehed, kelle seast tulevad ka ilma. ja. Kui inimene tuleb küsima ühis- välismissiooniüksuste liikmed. Nad tegevuse võimalust, aga ei pääse on saanud põhjaliku väljaõppe ning Elu on näidanud, et panustatakse ikkagi infole ligi ega tea, mis toimub, on nende varustus ja relvastus peak- militaarsesse suutlikkusse, mida on või- inimeste kaasamise pingutus täies- sid olema täpselt sellised, nagu on malik mõõta kokkuharjutatud üksustega. praegu Scoutspataljonil – kõige aja- ti kasutu. Kaitseliidu infoväli peab Äkki peaks Kaitseliidu struktuuri ümber olema operatiivne, võimas ja agres- kohasemad, kõige paremad. siivne. Selleks saavad olla kas või tegema, nii et selles oleks ka n-ö tsiviil- malevate koduleheküljed, mis pea- Praegu on Kaitseliit jäänud pidama pool? vad olema pidevas aktiivses muu- teise ja kolmanda tasandi piirimaile. tumises, sealne kuulutusterubriik Kusjuures suutmatusest kiputakse Ka sõjaeelsel ajal kasutati Kaitseliitu peab pakkuma inimestele pidevalt kokku hoidma alumise astme pealt selleks, et rakendada organisatsioo- võimalusi end erinevateks ühiste- ja ülemistele pole ka jaksu piisavalt ni kaudu riigikaitse hüvanguks see gevusteks kirja panna, tulla ja teha. panustada. Aga kui kõige alumine rahva potentsiaal, mida riik ise ei tasand on kõhnukene, on loogiline, suutnud hallata. Olid mitmesugu- Teine aste meie püramiidis võiks et ka ülemistesse ei tule piisavalt sed korjandused näiteks soomusau- olla juba kõvem klass. Need on ini- rahvast. tode soetamiseks või allveelaevade mesed, kes võtavad endale rohkem sihtasutus. Edendati rahva suusa- kohustusi, kellel on rohkem õigusi Sellist kodanike Kaitseliitu hõlva- tamisoskust jne. Kaitseliidu kaudu ja kes oleks nn nädalavahetusekait- mise printsiipi järgides võib or- realiseeriti rahva kaitsetahe ja usk seliitlased. Nad on täitnud nõutavad ganisatsioon kasvada kuni 20 000 oma riiki ning rahva soov panusta- sisseastumisdokumendid ja peavad liikmeni. Rõhutan veel kord, et korda sellesse riiki midagi lisaks mak- soetama vormiriietuse. Igal sellisel raliku infoväljata ei halda Kaitseliit sudele, mida riigieelarvesse nagunii meie praeguses mõttes tavakaitse- sellist liikmeskonda ära. Võime korjati. liitlasel on läbitud baasväljaõppe- küll jõuda suure liikmeskonnani, kursus, kus ta saab piisava sõjalise kuid kui info ei liigu ning Kaitseliit Sama printsiipi saaks rakendada tä- algõppe, et talle võib vajadusel püs- argessiivset kaasalöömise ja mille- napäeval. Paraku on riik oma prae- si kätte usaldada. gi ühiskondlikus korras tegemise guses majandusarengus selline, et 16 KAITSE KODU! NR 2’ 2006 PARA BELLUM kõigele ei jätku ressurssi. Riik peab titada ja neid suunata ning mida misvõimalust, ilma et neid piitsuta- seadma mingid prioriteedid ja on tahetakse vastu saada. Kaitseliidu taks tipptulemusi saavutama. selge, et Kaitseliidu alumine osa rakendusplaane tehes peaks seal jääb selles prioriteetide reas üsna virtuaalne mõõde kohustuslikult Võib-olla peaks Kaitseliidu peastaa- taha. Siin tuleb taas mängu Kaitse- sees olema. bis olema lisaks eriorganisatsiooni- liidu unikaalsus: Kaitseliit peab ole- dele ka spordiorganisatsioon, mida ma võimeline suurelt jaolt ise oma Aastal 1995 olin jalaväekoolis Sak- juhib spordikoordinaator. Kaitse- vundamenti ülal pidama. Kaitseliit samaal ja juba siis olid CD peal liidu tiiva all võiks leida võimaluse, on läbi aegade majandustegevust astmelised väljaõppeprogrammid. et parandada kogu rahva füüsilist harrastanud. Kui väljaõpperaha tu- Kui läbisid esimese astme, aga and- tervist. See on väga otseses mõttes leb riigieelarvest, siis ühiskondlike sid küsimustele liiga palju valesid riigikaitse osa. ürituste tarbeks vajalik raha peaks vastuseid, järgmisele tasemele ei teenitama oma majandustegevuse, lastud. Läksid tagasi algusesse ja Milline oleks teie sõnum Kaitseliidule sponsorluse ja vaba teha tahtmise nägid, mis sa valesti tegid ja mida kaitsejõudude peastaabi ülema asetäit- abil. pead juurde õppima. jana?

Seega peab Kaitseliit nõudma vabataht- Meil on vähe teadmisest, et kaitseliitla- Kaitseliit on loodid selleks, et ini- likelt kogudelt rohkem algatust? sed on head eesti mehed, kes on valmis mesed saaksid oma tahet realiseeri- Eesti eest püssi kätte võtma. Kaitseliidu da. Kutsun inimesi üles seda aktiiv- Iga maleva juhatus võiks välja tulla sooviavaldusest saame teada meeste semalt tegema. Pole mõtet oodata, kavaga, kuidas seda või teist ideed eriala Nõukogude armees, aga me ei tea mida lusikaga suhu pannakse, vaid realiseerida. See sõltub paljus ini- midagi tema tsiviilelu oskustest. Äkki kasutada ise võimalusi, mis on Kait- mestest. Olen ise alati eelistanud peaksime ka seda kõigilt küsima? seliidu kaudu kätte antud. Neid olukordi, kus antakse võimalikult võimalusi on palju. Omaalgatuslik vabad käed. Püstitatakse ülesanne Vajadus igasuguste erialade spet- vaim ei tohiks kaduda. või visatakse vette ja pead ujuma. sialistide järele tänapäevastes konf- Inimesed peaksid mõtlema, et kui Arengukavad ei tohi mingil juhul liktikolletes on järjest suurenenud. nad tulevad Kaitseliitu, on see või- käsitleda ainult sõjalist poolt, ka Näiteks pidi Kosovos, kus pärast malus ennast realiseerida. Mitte ko- teine pool tuleks sinna tingimata pommitamist püüti alustada nor- hustus, vaid võimalus. sisse kirjutada. Me ei piirdu mingil maalse eluga, panema esimese kri- juhul vaid kordusõppuste korral- minaalkurjategijate vangla käima See osa organisatsioonist, mis te- damise ja reservpataljonide toot- geleb mittesõjaväeliste asjadega, ei Saksa hauptmann, sest tsiviilvangla misega. Kaitseliidu potentsiaal on peaks olema sõjaväeliselt üles ehi- spetsialisti polnud kusagilt võtta. Ka tunduvalt laiem, see tuleb täisma- tatud. Kaitseliidu malevad peaksid esimese panga käivitasid seal sõja- hus ära kasutada. Vaja on kaardis- ennast rohkem lahti kirjutama ja väelased. Igasuguste spetsialistide tada erinevate inimeste suutlikus ja leidma oma mittesõjaliste suutlik- vajadus on meeletu. Inimene ei pea tekitada sellest sünergia. Peaksime kuste jaoks tegijad ja võimalused, minema missioonile sugugi kuuli- leidma modus operandi, kus kaks et inimesed saaksid ennast näidata. pildurina, ta võib minna ka tee-ehi- kaitseliitlast pluss kaks kaitseliit- Ma ei usu, et inimeste algatusvõi- tajana. last poleks neli, vaid kümme. See meline tegevus jääks tunnustama- on asi, mis meil tuleb välja mõelda. ta. Võtmesõna on tasakaalustatud Noorte meeste füüsiline tervis on üha Inimesi peaks julgustama, et kuskil areng, et me ei unustaks ära ega jä- kehvem. Äkki peaks Kaitseliit oma või- Kükametsa külas ei juhtuks nii: tu- taks kasutamata ühtegi võimalust, malusi ka nende järeleaitamiseks kasu- leb õhtul jagu pealiku juurde kokku mida Kaitseliidu-taoline organisat- tama? ja hakkab mõtlema, et mis me siin sioon annab. enam… Nii ei tohiks mingil juhul Kaitseliitu kuulub häid sportlasi, mõelda. Järelikult peab Kaitseliit moodsal ajal kes võiksid võtta ja vedada mõnd tegutseda suutmiseks tegema läbi vir- treeningurühma. Puutusin hiljuti Maailm on avatud ja enamasti pii- tuaalrevolutsiooni? pojale trenni otsides kokku olukor- rab võimalusi vaid inimeste mõt- raga, et treeninguvõimalused on lemisvõime ulatus. Kaitseliidus ei Kaitseliit peab omandama virtuaal- kokku kuivanud. Spordiklubid võta- peaks olema nii, et pealik ajab eelse mõõtme. See on infoühiskonnas vad vastu vaid poisse, kellest eelda- arves näpuga rida ja ütleb, et seda väga oluline. Enam pole peamine, et takse, et neist saab tingimata tipp- pole meile ette nähtud. Reaktsioon inimesed nädalavahetusel Kaitselii- sportlane. Keegi ei taha inimest, kes peaks olema: vägev, teeme ära! Va- du õppusele kohale läheksid ja rivvi teeb trenni selleks, et tal oleks hea batahtlike ülesanne on välja mõel- võtaksid, vaid nad logivad ennast toonus ja enesetunne. Lastele pan- da, mis vahenditega. Selleks ongi arvutisse sisse ja ongi Kaitseliidus. nakse selline tamp peale, et paljud Kaitseliidul valitavad organid, mille Lauaarvuti taga istuvad inimesed ei peagi vastu. Siin on suur vaakum, tegevus peaks kompenseerima need võivad väga palju ära teha. Sõltub mille saaks täita näiteks Kaitseliit, augud, mida riigieelarvest eralda- sellest, kuidas neile ülesandeid püs- kes võiks pakkuda inimestele tege- tud ressursid ei täida. KK!

KAITSE KODU! NR 2’ 2006 17 ARVAMUS

Tekst: ANDRES MIHKELS, Kaitseliidu Tallinna maleva Toompea malevkonna malevlane JUHT – JUHIM – KÕIGE JUHIM II Eesti riigikaitse juhtimise probleemidest

Alljärgnev on teine osa Kaitse Kodu! 2003. aasta 1. numbris ilmunud artiklist “Juht – juhim – kõige juhim”, mis jäi tookord ilmumata autorist ja Kaitse Kodu! toimetusest olenemata põhjustel. Kellel võimalik, oleks kõige õigem enne alloleva juurde asumist mälu värskendamiseks 2003. aastal ilmunu uuesti läbi lugeda. Teistele selgituseks niipalju, et artikli kirjutamise ajendiks oli küll Lauri Almani raamat “Eesti riigikaitse juhtimine”, tegelik sisu aga hoopis laiem – riigikaitse juhtimise probleemid Eestis. Paraku on aeg on näidanud, et probleemid püsivad ja võivad isegi süveneda. Artiklis vaatluse all olevas rahuaja riigikaitse seaduses on pärast kirjutise valmimist tehtud küll mõningaid muudatusi, aga need ei puuduta käsitlevat valdkonda.

KAITSEMINISTER JA KAITSEVÄE JUHATAJA damiseks (lk 33). Kaitseministri riigiõiguslikku seisundit vaatleme allpool. Siin on Almann hoobilt võrdsustanud Põhiseaduse 94. paragrahvist: Valitsemisalade korral- valitsemisalasse kuuluvate küsimuste korraldamise ja damiseks moodustatakse seaduse alusel vastavad mi- kaitseväe ning Kaitseliidu tegevuse korraldamise. nisteeriumid. Minister juhib ministeeriumi, korraldab ministeeriumi valitsemisalasse kuuluvaid küsimusi, Paar lauset edasi, viidates uue rahuaja riigikaitse seadu- annab seaduse alusel ja täitmiseks määrusi ja käskkirju sega kaitseministrile antud õigusele anda kaitseväele ja ning täidab muid ülesandeid, mis talle on pandud sea- Kaitseliidule määrusi ja käskkirju, läheb ta veelgi kau- dusega sätestatud alustel ja korras. gemale: Sellega on kaitseministrile antud väga selged juhtimisvolitused kaitseväe ja Kaitseliidu üle (lk 33). See säte on äärmiselt oluline. Et siin on kasutatud kaht erinevat mõistet (juhtima ja korraldama), on ilmselt VASTUOLU PÕHISEADUSEGA nende sisu erinev ja nii see kahtlemata ongi. Pöörakem tähelepanu – minister juhib ainult ministeeriumi, seega Tuletan siinkohal meelde põhiseaduse § 94 lõiget 2: Mi- kaitseminister juhib ainult kaitseministeeriumi, ei min- nister juhib ministeeriumi, korraldab valitsemisalasse git teist täidesaatva riigivõimu asutust ega muud struk- kuuluvaid küsimusi [...]. Et kaitseminister saaks juhtida tuuri. Ka ei juhi minister ministeeriumi valitsemisala, kaitseväge ja Kaitseliitu, tuleks need enne kaitseminis- vaid üksnes korraldab valitsemisalasse kuuluvaid küsi- teeriumiks ümber kujundada. musi. Ministri õigus anda määrusi ja käskkirju ei tohi minna vastuollu põhiseaduse sättega, et ta juhib ikkagi Lauri Almann: Rahuaja riigikaitse seadus sätestab sa- ainult ministeeriumi. muti, et kaitseväe juhatajal on kaitseministri ees aru- andekohustus. Eelnõu (? – A.M.) selline sõnastus allutab Lauri Almanni ei näi see häirivat, sest ta kuulutab: Va- kaitseväe juhataja kaitseministrile […]. (lk 35). Rahu- bariigi valitsuse seaduse § 49 lg 1 p-s 2 ettenähtud vastu- aja riigikaitse seaduses on loetletud ka muud kaitseväe tust ning põhiseaduse § 49 lg-s 2 sätestatud riigiõigus- juhataja ülesanded, millest tsiviilkontrolli teostamise likku seisundit arvestades peavad kaitseministril olema seisukohalt on olulisemad kaitseväe juhataja aruan- selged volitused kaitseväe ja Kaitseliidu tegevuse korral- dekohustus vabariigi valitsuse ja kaitseministri ees […]

18 KAITSE KODU! NR 2’ 2006 ARVAMUS

Sellega on kaitseväe juhataja selgelt ja ühemõtteliselt al- tegelikult kõrgem “konstitutsiooniõiguslik positsioon” lutatud vabariigi valitsusele ja kaitseministrile (lk 42). – vaieldamatult kaitseväe juhatajal. Kaitseministri ja kaitseväe juhataja vahel ei saa olla alluvusvahekorda, Kuigi keegi ei ole seda seni kohtus vaidlustanud, on uus vaid ainult koostöövahekord. rahuaja riigikaitse seadus põhiseadusega vastuolus. Muide, vastuolu on ka Lauri Almannil endal, sest lk 40 Õiguskantsler Eerik-Juhan Truuvälja 25. septembri väidab ta: […] kaitsevägi allub vabariigi valitsusele ja 1997 ettekandest Riigikogule: [...] Kuna kaitseväe ju- on kaitseministeeriumi valitsemisalas. Kui Almann väi- hataja saab oma volitused Riigikogult, siis allub ta jä- dab, et uus rahuaja riigikaitse seadus on põhiseadusega relikult Riigikogule. Kaitseminister saab oma volitused igati kooskõlas, ei tohiks ta vastu vaielda ka sellele, kui vabariigi presidendilt, sest president kinnitab vabariigi lihtseadustega allutataks Riigikohtu esimees ja õigus- valitsuse koosseisu. Järelikult ei ole nende kahe institut- kantsler justiitsministrile ning Eesti Panga nõukogu esi- siooni vahel – vähemalt mina seda ei näe – otsest verti- mees ja riigikontrolör rahandusministrile. Et kaitseväe kaalalluvust, seda võimalust ei ole [...]. juhataja peab olema aruandekohustuslik nii valitsuse kui ka selle ühe liikme, kaitseministri ees, on hea näide Uue rahuaja riigikaitse seaduse § 8 lõige 1: Kaitsemi- tsiviilkontrolli väärast elluviimisest. nister korraldab riigikaitset kaitseministeeriumi valitsemisalas. Kui vaatate kaitseministeeriumi poolt tavaliselt esitatavat riigikaitse juhtimise skeemi, näete, et kaitseväe juhataja Mis on kaitseministeeriumi valitsemisala? Vastuse leia- on sellel paigutatud kaitseministrist allapoole (skeem on me vabariigi valitsuse seaduse § 60 lõikest 1: Kaitsemi- ka Almanni raamatus lk 14), kaitseministri nisteeriumi valitsemisalas on riigikaitse alluvusse. Muide, nii toimiti ammu enne inistri õigus anda korraldamine ja seoses sellega ettepaneku- uue rahuaja riigikaitse seaduse jõustumist. Mmäärusi ja käskkirju te tegemine riigikaitsepoliitika kujundami- ei tohi minna vastuollu seks, riigikaitse elluviimine, rahvusvahelise Almann: Rahuaja riigikaitse seadus sä- põhiseaduse sättega, kaitsealase koostöö koordineerimine, mo- testab ka kaitseväe juhataja ühemõttelise et ta juhib ikkagi ai- bilisatsiooni ettevalmistamine ja läbivii- teenistusalluvuse kaitseministrile, mille nult ministeeriumi. mine, kutsealuste kutsumine ajateenistus- aluseks on kaitseministri kõrgem konsti- se, kaitseväe reservi arvestuse ja väljaõppe tutsiooniõiguslik positsioon põhiseaduse korraldamine, kaitseväe ja Kaitseliidu rahastamine ja paragrahvides 86, 87 lg 1 ning 101 lg 1 kohaselt (lk 13). varustamine, kaitsetööstuse arendamine, kaitseväe ja Kaitseliidu tegevuse kontrollimine ning vastavate õigus- Loomulikult tekib huvi, miks Almann ei tsiteeri viidatud aktide eelnõude koostamine. sätteid ja mida need õigupoolest sisaldavad. Võtame lahti põhiseaduse ja loeme § 86: Täidesaatev riigivõim (2) Kaitseministeeriumi valitsemisalas on kaitsevägi, kuulub vabariigi valitsusele; § 87 punkt 1: Vabariigi va- Kaitseliit ja Teabeamet. litsus viib ellu riigi sise- ja välispoliitikat; § 101 punkt 1: Vabariigi valitsuse liiget saab kriminaalvastutusele võt- Kõrvutades kaht seadust, selgub, et kaitseministri üles- ta ainult õiguskantsleri ettepanekul Riigikogu koosseisu anne on korraldada riigikaitset riigikaitse korraldami- enamuse nõusolekul. Kuidas saab neist põhiseaduse sä- ses(?) ja riigikaitse elluviimises(?). Kui aga arvestada, et tetest tuletada kaitseministri kaitseväe juhatajast “kõr- kaitseministeeriumi valitsemisalas on ka kaitsevägi ja gema konstitutsiooniõigusliku positsiooni”, see jäägu Kaitseliit, tuleb välja, et kaitseminister korraldab riigi- küll Almanni südametunnistusele. kaitset ka kaitseväes ja Kaitseliidus…

Põhiseaduse § 127 kohaselt nimetab kaitseväe juhataja Uue rahuaja riigikaitse seaduse § 8 lõige 2: Kaitseminis- ametisse ja vabastab ametist Riigikogu. Vabariigi valit- ter annab seaduse alusel määrusi ja käskkirju kaitse- suse, sh ka kaitseministri ametisse nimetamiseks piisab väele ja Kaitseliidule täitmiseks. vabariigi presidendi otsusest (põhiseaduse § 89). Põhi- seaduses ei esine kordagi sõna kaitseministeerium ega Kõigepealt, nagu veendusime eespool, pole tal põhisea- kaitseminister. See tähendab, et kaitseministeeriumi ja duse § 94 järgi sellist õigust. Ka ei sätesta seadus, millises kaitseministri ametikoha võib lihtseaduse muudatu- konkreetses valdkonnas võib minister määrusi ja käsk- sega kaotada. Seevastu kaitseväe juhataja ametikoha kirju anda, seega tuleb järeldada, et kõigis. See aga tähen- kaotamiseks oleks vaja muuta põhiseadust. Isegi põhi- dabki otsest vertikaalalluvust, mille lubamatusele juhtis seaduse ekspertiisikomisjon tunnistas, et kaitseväe ju- tähelepanu õiguskantsler. Kaitseministri ja kaitseväe juhataja legitimatsioon on seega kõrgem kui kaitseminist- hataja vahel vertikaalalluvust ei ole. Aga isegi juhul, kui ril, kuna viimase nimetamise aluseks presidendi poolt ministril oleks õigus selliseid määrusi ja käskkirju anda, on kõigest peaministri otsus. tuleks need edastada kaitseväe juhatajale kooskõlasta- miseks. Eriti oluline on see seetõttu, et kaitseministri ja LUBATUD VAID KOOSTÖÖVAHEKORD kaitseväe juhataja pädevustes võib olla kattuvusi.

Põhiseadus võib meeldida või mitte, aga ka ilma ju- Uue rahuaja riigikaitse seaduse § 9 lõige 3: Kaitsemi- riidilise hariduseta inimesele on selge, kellel on Eestis nister võib käskkirjaga kaitseväe juhataja käskkirja või

KAITSE KODU! NR 2’ 2006 19 ARVAMUS toimingu selle ebaotstarbekuse motiivil kehtetuks tun- JUTT ON VALITSUSASUTUSEST nistada, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 4 sä- testatud juhtudel. Tuletan meelde Riigikohtu otsust: Põhiseaduse § 87 p 2 järgi suunab ja koordineerib vabariigi valitsus riigikait- Et seadus ei täpsusta otstarbekuse mõistet, võib ots- se alal kõigi valitsusasutuste tegevust. Kaitseministee- tarbekuse all mõista ka sõjalist otstarbekust. See eel- rium on moodustatud vastava valitsusala korraldami- dab muidugi, et kaitseminister teab kaitseväe juha- seks. Panite tähele, jutt on valitsusasutustest. tajast paremini, mis on sõjaliselt otstarbekas ja mis mitte. Teiseks sätestab ju sama seaduse § 14 lõike 3 Siia ongi koer maetud: kaitseväest tehti riigivõimu asu- punkt 6 niigi, et kaitseväe juhataja vastutab kaitse- tus selleks, et allutada ta täielikult täitevvõimule. Lauri väele pandud ülesannete õiguspärase ja otstarbeka Almann kirjutab: Kaitseväe kui riigi kaitsmise ultima täitmise eest ja § 14 lõike 3 punkt 19, et kaitseväe ju- ratio õiguslik seisund riigi täitevvõimu tervikus on eri- hataja teostab teenistuslikku järelevalvet ja inspek- line, kuid mitte mingil juhul sellest eraldiseisev (lk 12). teerib isiklikult või oma alluvate kaudu valmisolekut Millegi muu kui tsiviilkontrolli väära elluviimisega pole riigikaitseks kaitseväes, Kaitseliidus ning kooskõlas- kaitseväe lahterdamine riigivõimu asutuste hulka kui- tatult kaitseministri ja siseministri või muu (? – A.M.) dagi põhjendatud. asjaomase ministriga teistes sõjaväeliselt korraldatud üksustes. Põhiseaduse § 126 järgi on kaitsevägi eriline, põhi- seaduslik ja suhteliselt iseseisev institutsioon. Näiteks KES JUHIB KAITSEVÄGE? erinevalt kaitseväest pole põhiseaduses ni- t kaitseminister metatud ühtki ministeeriumi. Seadusega Uus seadus ei anna kaitseväe juhatajale saaks juhtida on aga kaitsevägi taandatud ministeeriumi mingit võimalust vaidlustada kaitseministri E kaitseväge ja Kaitse- valitsemisalas oleva ameti (inspektsiooni) määrust, käskkirja ega teenistusliku järele- liitu, tuleks need enne staatusse, kelle üle ministeerium (minis- valve teostamise käigus tehtud otsustust. ter) teostab teenistuslikku järelevalvet selle Kes siis lõppude lõpuks juhib kaitseväge, kaitseministeeriumiks ülesehituse üle (§ 9 lõige 4), suunab ja kor- kas kaitseväe juhataja, nagu selle sätestab ümber kujundada. raldab kaitseväe personalipoliitika välja- põhiseadus, või kaitseminister, nagu selle töötamist (§ 10 lõige 2 punkt 8), omab õigust tunnista- sätestab uus rahuaja riigikaitse seadus? Kaitseväelased da kaitseväe juhataja käskkirju ja toiminguid kehtetuks on seaduskuulekad kodanikud ega soovi avalikku konf- (§ 9 lõige 2, lõige 3) jne, jne. likti, samas on nad on pidevalt juhtinud tähelepanu põhiseaduse ülimuslikkusele. Kas saab neile seda ette Kaitseväe juhatajale pandi kohustus saata kaitseminist- heita? On täiesti lubamatu, et tsiviilkontrolli sildi all ri nõudmisel ministrile ärakiri oma käskkirjast kolme rikutakse põhiseadust ja pannakse sõjaväelased olu- päeva jooksul (§ 15 lõige 2). Seega on seadusega püü- korda, kus nad ühel hetkel on sunnitud ise valima, kas tud luua otsene vertikaalalluvus, mille eest hoiatas õi- järgida põhiseadust või sellega vastuolus olevat lihtse- guskantsler juba 1997. aastal. adust. Milliseid ohte see võimalus endas sisaldab, peaks igaühele selge olema. SÕJAVÄELISELT KORRALDATUD ÜKSUSED Uues rahuaja riigikaitse seaduses on palju muid puu- Lauri Almann on oma raamatus lk 37 oleval joonisel dusi ja ebamäärasusi, mille põhjalikum käsitlemine “Kaitseministeeriumi valitsemisala” paigutanud kait- läheks siinkohal liiga pikale. Siinkohal siiski üks ku- seministeeriumi valitsemisalasse kaitsejõud. Ometi on rioosum: seaduse § 12 lõike 3 punkt 4 kohaselt osaleb isegi uue rahuaja riigikaitse seaduse § 11 sätestatud, et kaitsevägi pääste- ja hädaabitöödel. Et päästetöödel, kaitsejõududeks on kaitsevägi, Kaitseliit ja siseminis- on mõistetav. Aga hädaabitöödel? Tööturuteenuse teeriumi valitsemisalas (NB!) olevad sõjaväeliselt kor- seaduse § 3 punkti 7 järgi on hädaabitöö üks töötu- raldatud üksused. ruteenuse liike, § 20 järgi ajutine tasuline töö, mille tegemiseks ei ole üldjuhul vaja kutse-, eriala- ega Almann: Seadus sätestab põhimõtte, mille kohaselt võ- ametialast ettevalmistust ja mida korraldab töötuile tavad riigikaitse ettevalmistamisest osa kõik ministee- tööhõiveamet. Miks peaks sellises tegevuses osalema riumid, maavalitsused ja kohalik omavalitsus. Sellega kaitsevägi? rõhutatakse riigikaitse terviklikkuse põhimõtet – riigikaitse ei ole mitte ainult kaitseväe ja Kaitseliidu ülesan- Uue rahuaja riigikaitse seaduse § 12 lõike 12 järgi on ne, vaid eeldab kogu riigi ühtset pingutust (lk 47). Tege- kaitsevägi vabariigi valitsuse alluvuses olev sõjaväeliselt likult ei pannud ka eelmine rahuaja riigikaitse seadus korraldatud täidesaatva riigivõimu asutus. Miks oli vaja riigikaitset üksnes kaitseväe ja Kaitseliidu ülesandeks, kaitseväest teha riigivõimu asutus? Muide, pangem tä- vaid sätestas, et sõjalise tegevusega (NB!) kaitsevad riiki hele, et isegi selle ebaõnnestunud seaduse järgi on kait- kaitsejõud. Ka arutati riigikaitsekomisjonis tookord, kas sevägi vabariigi valitsuse, mitte kaitseministeeriumi või panna riigikaitselised ülesanded kõikidele ministeeriu- kaitseministri alluvuses. midele. Lõpuks leidis komisjoni liikmete enamuse toe-

20 KAITSE KODU! NR 2’ 2006 ARVAMUS tuse seisukoht, et piisab vabariigi valitsusele pandavast ja kaitseministeeriumi ning teiselt poolt kaitseväe juha- ülesandest valmistada riiki ette kaitseks. taja ja kaitseväe puhul. Põhiseaduse § 127 lg 3 kohaselt juhib Eesti kaitseväge ja riigikaitseorganisatsioone ra- Selgitades kaitsejõudude koosseisu, nimetab autor, et huajal kaitseväe juhataja, sõjaajal kaitseväe ülemjuha- […] osa kaitsejõududest moodustavad siseministee- taja. Seega on kaitseväe juhataja “üldpädevus” juhtida, riumi valitsemisalas olevad sõjaväeliselt korraldatud mitte olla lihtsalt kõrgeim sõjaväelane. üksused. […] Neil üksustel on ka üks eritunnus – vabariigi valitsuse poolt kehtestatud korra järgi võivad nad Rahuaja riigikaitse seaduse eelnõu kohaselt pidi kaitse- minna kaitseväe koosseisu (lk 41–42). tegevuse riikliku operatiivkava kehtes- Edasi kiidab ta uue seaduse paremust, ui Almann väidab, et uus tama kaitseväe juhataja, kuulanud ära võrreldes eelmisega: Vastavalt viima- Krahuaja riigikaitse seadus on vabariigi valitsuse julgeolekukomis- tinimetatule kuulusid kaitsejõudude põhiseadusega igati kooskõlas, ei joni liikmete arvamuse. Uue seaduse koosseisu “siseministeeriumi sõjaväeli- tohiks ta vastu vaielda ka selle- § 28 kohaselt kehtestab kaitsetegevuse selt korraldatud asutused ja üksused”, le, kui lihtseadustega allutataks operatiivkava kaitseväe juhataja, kuu- mis sõjaajal lähevad kaitseväe ülemju- lanud enne ära riigikaitse nõukogu ja Riigikohtu esimees ja õiguskants- hataja alluvusse (lk 42). Autori arvates vabariigi valitsuse julgeolekukomis- eelmises rahuaja riigikaitse seaduses ler justiitsministrile ning Eesti joni liikmete arvamuse. Arusaama- […] ei olnud lõplikult selge, mida tä- Panga nõukogu esimees ja riigi- tu, miks üldse peaksid nii spetsiifilist hendab “sõjaväeliselt korraldatud” […] kontrolör rahandusministrile. puhtsõjalist dokumenti arutama tsi- (lk 42). Kurb küll, kui riigikaitsealaseid viilisikud. Nende arvamusel saaks seaduseelnõusid koostavad inimesed, kes ei tea, mida mingit väärtust olla ainult juhul, kui neil oleks sõjaväe- tähendab “sõjaväeliselt korraldatud üksused”. Ometi lise operatiivplaneerimise kogemus. pole see takistanud sama mõiste kasutamist ka uues seaduses. Lauri Almann: Tuleb juhtida tähelepanu, et riigikaitse nõukogusse kuuluvad kõik need ministrid, kes on Lauri Almann: Samuti oli kaheldav nende üksuste ja ka vabariigi valitsuse julgeolekukomisjoni liikmed asutuste andmine otse kaitseväe juhataja alluvusse. (lk 24). Kehtiv korraldus on täpne ja paindlik. […] Samuti on paindlikumalt sätestatud nimetatud üksuste alluvuse Ta ei täpsusta, miks nimelt ta sellele tähelepanu juhib. küsimus – varasem alluvus vaid kaitseväe ülemjuha- Tähelepanu äratab see niigi. Kuuluvad ju valitsuse julge- tajale oli kaitseväe efektiivset juhtimist silmas pidades olekukomisjoni peaminister, justiitsminister, kaitsemi- äärmiselt ebaotstarbekas. Kehtiva korralduse kohaselt nister, rahandusminister, siseminister ja välisminister, on võimalik siseministeeriumi valitsemisala üksused st täpselt samad ministrid, kes kuuluvad ka riigikaitse integreerida nende kaitseväe struktuuridega, mis on nõukogusse. Kas ministrid soovisid oma arvamust ope- näiteks operatsioonide läbiviimise seisukohalt kõige ratiivkava kohta avaldada kahel korral või kahes kohas? otstarbekam (näiteks võib allutada Piirivalve lennusal- Põhiseadusega sobiks paremini kokku, kui operatiivka- ga õhuväe ülemale jne) (lk 42). va kinnitaks riigikaitse kõrgeim juht, vabariigi president kaitseväe juhataja ettepanekul, kuulanud ära riigikaitse Tegelikult sätestas eelmise rahuaja riigikaitse seaduse nõukogu. § 3, et kõnealused üksused oleks antud kaitseväe ülem- juhataja, mitte juhataja alluvusse ja selles on väga suur KAITSEMINISTEERIUM VÕI KAITSEVÄEMINISTEERIUM? vahe. Et üleminek võib nüüd toimuda ka rahuajal, on igati positiivne. Samas ei tohiks unustada, et sõjaaja rii- Uue rahuaja riigikaitse seaduse § 14 lõige 1 punkt 1: gikaitse seaduse § 12 kohaselt juhib kaitsejõude sõjaajal Kaitseväge ja Kaitseliitu juhib kaitseväe juhataja, sõ- kaitseväe ülemjuhataja, kes juhib sõjategevust ainuisi- jaajal kaitseväe ülemjuhataja. Kuigi siin sisuliselt kor- kuliselt, otsustab kaitsejõudude struktuuri ja juriidilise ratakse põhiseaduse sätet, on uues rahuaja riigikaitse isiku õigustes struktuuriüksuste moodustamise, üm- seaduses kaitseväe juhataja juhtimisfunktsioon tegeli- berformeerimise, laialisaatmise ja dislokatsiooni ning kult muudetud sümboolseks ning kaitseministeeriumi kinnitab ja muudab nende koosseise. Loodetavasti ei (kaitseministri) suunav ja koordineeriv funktsioon juh- hakata neid sätteid muutma ja panema neid ülemju- timisfunktsiooniks. Kaitseministeerium on üha rohkem hataja funktsioone valitsusele, kaitseministeeriumile, muutumas kaitseväeministeeriumiks. kaitseministrile või üldse isikutele, kes ei tea näiteks, mis on sõjaväeliselt korraldatud üksused. Sama paragrahvi lõige 2: Kaitseväe ülemjuhatajal on käesolevas seaduses sätestatud kaitseväe juhataja KAITSEVÄE JUHATAJAST pädevus. Siit loeme sõna-sõnalt, et kaitseväe ülem- juhatajal on kaitseväe juhataja pädevus, mitte roh- Lauri Almann: Kaitseväe juhataja on kõrgeim sõjaväe- kem. Sõjaaja riigikaitse seaduse järgi on aga kaitseväe lane rahuajal. See on kaitseväe juhataja üldpädevus ülemjuhataja pädevus tunduvalt suurem kui kaitse- (lk 42). Siinkohal tasuks võrrelda tema täiesti erinevaid väe juhatajal. Milleks üldse see säte rahuaja riigikait- lähenemisi mõistele juhtima ühelt poolt kaitseministri se seaduses?

KAITSE KODU! NR 2’ 2006 21 ARVAMUS

Sama paragrahvi lõike 3 punkt 2: (kaitseväe juhataja) nisteeriumid. Minister juhib ministeeriumi, korraldab on aruandekohustuslik vabariigi valitsuse ja kaitsemi- ministeeriumi valitsemisalasse kuuluvaid küsimusi, nistri ees. Miks valitsuse ja lisaks veel selle ühe liikme annab seaduse alusel ja täitmiseks määrusi ja käskkirju ees? Kuhu ununes “tasakaalustatud toime”? Kaitse- ning täidab muid ülesandeid, mis talle on pandud sea- väe juhataja nimetab ametisse ja vabastab ametist dusega sätestatud alustel ja korras. Riigikogu, seega allub kaitseväe juhataja Riigikogule ja peab olema tema (nt riigikaitsekomisjoni) ees aru- Õiguskantsler Eerik-Juhan Truuväli: [...] Kuna kaitse- andekohustuslik. Riigikaitse kõrgeimaks juhiks on va- väe juhataja saab oma volitused Riigikogult, siis allub bariigi president. Miks ei võiks kaitseväe juhataja olla ta järelikult Riigikogule. Kaitseminister saab oma voli- aruandekohustuslik tema ees? Tsiviilkontroll on kogu tused vabariigi presidendilt, sest president kinnitab va- seaduse ulatuses ilmselgelt kiivas täidesaatva võimu, bariigi valitsuse koosseisu. Järelikult ei ole nende kahe ja mis eriti halb, selle ühe esindaja, kaitseministri suu- institutsiooni vahel nas. õrvutades kaht seadust, – vähemalt mina seda Kselgub, et kaitseminist- ei näe – otsest vertikaa- Sama lõike punkt 3: (kaitseväe juhataja) on vabariigi ri ülesanne on korraldada lalluvust, seda võima- valitsuse ja kaitseministri kõrgeim sõjaline nõuandja. riigikaitset riigikaitse kor- lust ei ole [...]. Jälle – valitsuse ja lisaks veel selle ühele liikme. Millised raldamises(?) ja riigikait- õigused ja volitused see säte kaitseväe juhatajale an- Põhiseaduse § 4: Riigi- se elluviimises(?). nab? Kuivõrd peavad vabariigi valitsus ja kaitseminis- kogu, vabariigi presi- ter tema arvamust arvestama? Kui valitsus ja kaitsemi- dendi, vabariigi valitsu- nister kaitseväe juhataja nõu ei arvesta, kuhu ja kuidas se ja kohtute tegevus on korraldatud võimude lahususe saab kaitseväe juhataja oma arvamuse kaitseks ja sellest ja tasakaalustatuse põhimõttel. teadvustamiseks pöörduda? Uue seaduse järgi võivad vabariigi valitsus ja kaitseminister sisuliselt laiendada Ongi kontsentreeritud kujul need põhimõtted, millest oma ainuotsustusõigust ka puhtalt sõjalistele küsimus- tuleb lähtuda riigikaitse juhtimisel ja riigikaitsealaste tele. Ja kes on riigikaitse kõrgeima juhi, vabariigi presi- seaduste loomisel. Nende eiramine üksnes tekitab ja dendi kõrgeim sõjaline nõuandja? süvendab probleeme.

KOKKUVÕTTEKS Ma ei näe mingit vajadust muuta põhiseaduse riigikaitse juhtimist puudutavat osa. Kõik riigikaitse Kordame üle põhilise. juhtimise probleemid on tekitatud lihtseadustega ja neid on võimalik korrektsete lihtseadustega ka la- Põhiseaduse § 78 punkti 16 ja § 127 lõike 1 järgi on Ees- hendada. ti riigikaitse kõrgeimaks juhiks vabariigi president ja § 127 järgi juhib kaitseväge ja riigikaitseorganisatsioo- Riigikaitse kõrgeima juhi vabariigi presidendi ja kait- ne kaitseväe juhataja, kelle nimetab ametisse Riigikogu seväe juhataja võimalused osaleda seadusloomes on vabariigi presidendi ettepanekul. meie seaduste järgi peaaegu olematud. Seda olukorda aga ei tohiks kuritarvitada, kui arvestame võimude ta- Riigikohus leidis, et vabariigi presidendil kui riigikait- sakaalustatuse vajadust. Tean isiklikest kogemustest, se kõrgeimal juhil peavad olema veel mingid, põhisea- et nii mõnelegi poliitikule (eriti kaitseministritele) ei duse paragrahvis 127 ole algusest peale meeldinud vabariigi presidendi roll nimetamata volitused urb küll, kui riigikaitse- riigikaitse kõrgeima juhina. Selle asemel, et anda liht- riigikaitse alal. Edasi tsi- Kalaseid seaduseelnõusid seadustega põhiseaduse vastavale sättele konkreet- teerin: Juhtimisfunkt- koostavad inimesed, kes ei sem, seejuures põhiseadusega kooskõlas olev, kõigile asjaomastele vastuvõetav sisu, hakati otsima, ja nagu siooni teostamise üheks tea, mida tähendab “sõjaväe- võisime veenduda, otsitakse praegugi võimalusi põ- vormiks on korralduste liselt korraldatud üksused”. andmine alluvatele. Isi- hiseadusest möödahiilimiseks, “ärategemiseks”. Ta- kul, kes on mingi vald- hes-tahtmata tuleb siinkohal meelde lastemäng “Ki- konna kõrgeim juht, peab olema õigus anda teatavaid vikuningas”. Sellisest lähenemisviisist tuleb kindlasti korraldusi selles valdkonnas. loobuda.

Ühtlasi leidis Riigikohus, et põhiseaduse § 87 p 1 annab Uus rahuaja riigikaitse seadus andis suurepärase või- vabariigi valitsuse pädevusse riigi sise- ja välispoliitika maluse seni tehtud vead parandada. Oli võimalus tuua elluviimise, sh ka riigikaitse alal. Põhiseaduse § 87 p 2 riigikaitse juhtimisse see, millele puudumisele osutas järgi suunab ja koordineerib vabariigi valitsus riigikait- Riigikohtu otsus – tasakaal ja koostöö. Koostöö presi- se alal kõigi valitsusasutuste tegevust. Kaitseministee- dendi, seaduseandja, kaitseväe juhataja ja täidesaatva rium on moodustatud vastava valitsemisala korralda- võimu vahel. Paraku nii ei läinud. Nagu nägime, jäid miseks. arvukad probleemid alles, ja mis veelgi hullem, neid tekitati juurde. Rahuaja riigikaitse seadus tuleb või- Põhiseaduse paragrahvist 94: Valitsemisalade korral- malikult kiiresti ümber teha. Seda nõuavad riigikaitse damiseks moodustatakse seaduse alusel vastavad mi- huvid. KK!

22 KAITSE KODU! NR 2’ 2006 PARA BELLUM Pool sajandit õpilasvabadusvõitlejate organisatsiooni Eesti Noorte Malev loomisest Vabadussõja (1918–1920) õppursõdurite vaimu jätkus nii kahe suure sõja vahelisel ajal iseseisvas Eestis kui ka esimeseks punaseks aastaks ja saksa ajaks.

Tekst: ENN TARTO Jõulude ajal käisime Peetri kirikus. sembril 1956 arreteeriti seitse ENMi Õpetajatest ja komnoortest patrull liiget. KGBlased hooplesid: “See on ärast Eesti taasokupeerimist ei suutnud meid peatada. teile jõulukingitus.” Nõukogude Liidu poolt 1944. Paasta sügisel jäi metsavendade Meie eesmärk oli Eesti Vabariigi 12. ja 13. märtsil 1957 peetud kinni- relvastatud võitluse kõrval poliitili- taastamine. Tsitaat programmist: sel kohtuistungil mõistis Eesti NSV se vastupanu peamine raskus noor- “Oma lõppeesmärgiks seame kom- Ülemkohus kaheksale noormehele te kanda. munistliku diktatuuri kukutamise vabadusekaotuse 3–7 aastani. Süü- üldrahvaliku revolutsiooni teel ja distati nõukogudevastase propa- 1955.–1956. aastaks oli massiline vene okupantide väljaajamise Ees- ganda ja agitatsiooni läbiviimises ja relvastatud vabadusvõitlus end am- tist, demokraatliku Eesti Vabariigi kuulumises nõukogudevastasesse mendanud ja koolinoored jätkasid loomise.” organisatsiooni. Vangi läksid Jaan võitlust nüüd juba iseseisvalt. Um- Isotamm (7 aastat), Voldemar Kohv bes sada noorteorganisatsiooni oli Sügisel kuulsime välisraadiotest, et (6 aastat), Enn Tarto (5 aastat), Jüri purustatud ja nende liikmed van- Ungaris on alanud ülestõus. Otsus- Rebane (4 aastat), Lembit Soosaar (4 gistatud. Ent 1956. aasta jooksul tasime toetada ungarlasi lendleh- aastat), Tõnis Raudsepp (3 aastat), vabanes enamik ellujäänud õpilas- tede levitamisega Tartus ööl vastu Jüri Lõhmus (3 aastat) ja Enn Kaupo vabadusvõitlejaid kommunistli- 4. novembrit 1956. Lendlehed võe- Laanearu (algul 1 aasta ja varsti veel kest koonduslaagritest (GULAGist) ti rahva hulgas soojalt vastu. Teade 5 aastat vabadusekaotust). seoses alanud nn Hruštšovi sulaga. Ungari ülestõusu toetavatest lend- Võitlust aga jätkasid nooremad õpi- lehtedest jõudis ka Läände, seda Karistust kandsime Mordva ANSVs. lasvabadusvõitlejad. kuuldi raadiost Ungaris, Ukrainas Osa Eesti noori poliitvange jätkas ja Moskvas. võitlust ka laagris. Õppisime tund- 12. märtsil 1956 asutasid Tartu 3. ma Eesti ajalugu, lõime sidemeid keskkooli õpilased Toomemäel põ- Umbes 300 lendlehte oli trükitud re- teiste vangidega (eriti leedulastega), randaaluse noorteorganisatsiooni gistreerimata kirjutusmasinal, need käisime läbi soomlaste, Taga-Kar- Eesti Noorte Malev (ENM). ENMil meid ei reetnud. Saatuslikuks said paatia ungarlaste, komide, maride- olid programm, vandetõotus, põ- umbes 50 käsitsi trükitähtedega kir- ga. Meil olid vangilaagris spordirõi- hikiri. Ettevalmistamisel oli ajakirja jutatud lendlehte – 25. det- vad Eesti riigivapi kujutisega Saagem Vabaks esimene number. rinnal, hiljem sinimustvalge Organisatsiooni liik- värvikombinatsiooniga. Lõi- mete hulgas oli ka alla- me Mordva vangilaagrites kirjutanu. kaks salaorganisatsiooni. Ühega neist jäime vahe- Leidsime, et võitlust le. Kuulumise eest sellesse Eesti eest ja võõrvõimu organisatsiooni ja võitluse vastu tuleb jätkata. See eest laagrites tuli osal meist oli meie teadlik ja vaba- uuesti vangi minna. Ent tahtlik otsus. Esimeheks kõigele vaatamata jätkas oli märtsist septembrini osa Eesti Noorte Maleva Jaan Isotamm, septemb- liikmeid erinevates vor- rist detsembrini allakir- mides võitlust Eesti eest jutanu Enn Tarto. ENM 1991. aastani – Eesti taas- tegutses rahulikult. Ko- iseseisvumiseni. guti, loeti ja levitati keelatud raamatuid. Valmistati Mordva vangilaagritest paberist sinimustvalgeid pöördusid kõik ENMi kuulunud lipukesi, tehti vastupropa- Eesti Noorte Maleva liikmed pärast poisid Eestisse elusana tagasi, gandat noorkommunistidele. Riikli- Mordva vangilaagrisse jõudmist 1957. kuid tänaseks on meie keskelt lah- kel pühadel käisime rahvuskangela- aasta aprillis (vasakult): Tõnis Raudsepp (†), kunud Enn Kaupo Laanearu, Tõ- se Julius Kuperjanovi haual, viisime Voldemar Kohv (†), Enn Tarto, Jüri Lõhmus ja nis Raudsepp, Voldemar Kohv ja sinna pärgi, süütasime küünlaid. Lembit Soosaar (†). Lembit Soosaar. KK! KAITSE KODU! NR 2’ 2006 23 MÄLU Vanad relvavennad valmistuvad tegusaks suveks

Tekst: LEONHARD PUMPER vallas Ebaveres Pitka talu varemete juures kümme dmiral Johan Pitka Rel- endist vabadusvõitlejat ja vavendade Ühenduse pitkapoissi (kunagise Pitka A95 liiget on küll eakad löögiüksuse liiget). Ühen- mehed, kuid nad on senini dusse kuuuvad on mehed, aktiivsed teotahtelised. 30. kes võitlesid Eesti Vabariigi juunil ootab neid kolme- iseseisvuse ja vabaduse eest päevane puhkelaager Võ- Teise maailmasõja ajal ja rumaal Pähnil Riigimetsa pärast sõja lõppu Vene oku- Majandamise Keskuse loo- patsiooni tingimustes Eesti duskeskuses, mille juurde metsades. on kavas paigaldada mä- lestustahvel 18 metsaven- Läinud aasta märtsiküüdita- nale, kes langesid aastatel Admiral Johan Pitka Relvavendade Ühendus oma uue lipuga mise aastapäeval (25. märt- 1944–1953 Roosa metskon- Kaitseliidu Tartu malevas 2005. aasta jõulude eel. sil) õnnistati Tartu Pauluse na maadel. Koos mälestus- kirikus ühenduse lipp, mille fondiga Ristideta Hauad on valmistamist rahastas kait- metsavendade mälestuskive paigal- memoriaali Harjumaal Kõue vallas. seministeerium. Lipu valmistas li- datud varemgi. Nagu igal aastal, osaletakse ka sel pumeister Magda Pentsa. Tänavu suvel vaatlejatena Erna retkel. 24. veebruaril tunnustas kaitsemi- Tänavu saab üheksa veterandi pa- nisteerium Vabadusvõitleja mäles- randada tervist Raplamaal Seli tervi- Ühendus asutasid vabadusristi päe- tusmedaliga ühenduse liiget Mani- sekeskuses. Suvel külastatakse Pitka val, 17. augustil 2002 Väike-Maarjas vald Hiisi. KK! Teine Laidoneri marss tegi peatuse Päril

indral Johann Laidoneri sün- Punase Risti ja Kaitseliidu Järva ma- liigi 2. järk) ja kolonelleitnant Jo- niaastapäeval (12. veebruaril) leva esindused. han Schmidtile (Vabadusristi I lii- Kkorraldati Viljandi lähedal Saka- gi 2. järk ning II liigi 2. ja 3. järk). la maleva teine 20-kilomeetrine rän- Laidoneri ratsamonumendi juures Saanud põllumeesteks, hoidsid nakmarss, milles osales sadakond olid legendaarse kindrali sünni- Unt, Hellat ja Schmidt kokku ning kaitseliitlast ja Kaitseliidu sõpra. aastapäeva tähistamas ja marssi- moodustasid majanduskolmiku, jaid teele saatmas Viljandi linna- et paremini talutöödega toime Laidoneri marsi algatas möödunud pea Peep Aru, ekslinnapea Heiki tulla. aastal Sakala maleva pealik kapten Raudla, Omavalitsuste Liidu esin- Mehis Born eesmärgiga meenutada daja Ele Saar, ajalooõpetajaid jt. Puhkepausi ajal Päril meenutati Vabadussõja-aegset marssijatele nende meeste tegu- vägede ülemjuhatajat, ännakmarss kulges Et Viljandimaa ja sid. Päri mõisast ja tema ilusast haugata sõõm värs- Rmööda liigeldavaid teid, Viljandi linna ümb- häärberist pole praegu järel muud ket õhku ja nautida et ka rahvas näeks 150 rus kubiseb kuul- kui maakivist talli varemed. Ta- küünarnukitunnet. meetri pikkust kolonni. sate sõjameestega ludest on kõige paremini läinud Marss kulges mööda seotud paikadest, Kannikmäel, kus praegune oma- liigeldavaid teid, et ka tuli marss nendega nik hoiab hooneid korras ja õuel rahvas näeks 150 meetri pikkust ko- seostada. Üheks peatuspaigaks on kolonel Jüri Hellati mälestuski- lonni. valiti Päri. Siinse mõisa südamest vi. Ka kolonel Hellati poeg kirjanik oli Vabadussõja autasumaadena Henn-Kaarel Hellat pole Kannik- Tänavu algas marss Viljandi lossi- eraldatud kolm talu: Mäeotsa, mäel võõras inimene. mägedest Laidoneri ratsamonu- Kannikmäe ja Lensi. Need anti mendi juurest, kulges läbi Ramsi, teenekatele Vabadussõja ohvitse- Ilm oli kaunis, marssijate meeleolu Heimtali ja Päri ning lõppes Sakala ridele kindralmajor Johan Undile mõnus ja teade Kristina Šmiguni maleva staabis. Peale Kaitseliidu (autasustatud Vabadusrist I liigi samal päeval Torino taliolümpia- Saksala maleva meeste, naiste ja 2. järgu ja III liigi 2. järguga), ko- mängudel võidetud kuldmedalist noorte võtsid sellest osa ka politsei, lonel Jüri Hellatile (Vabadusristi I võeti vastu nagu oma võit. KK!

24 KAITSE KODU! NR 2’ 2006 ORKESTER Teekond muusikaga

Tekst: MARIS AMON-MERILAIN seerija”, olles muu hulgas orkest- – kannab valmimiskuupäeva 7. jaa- ri kroonikakirjutaja ja noodikogu nuar 2006. aitseliidu Tallinna maleva haldur. Tema tegemised orkestri puhkpilliorkester andis 21. jaa- heaks ja orkestri sees võttis diri- ORKESTER JA AJALUGU Knuaril Tallinna Tehnikaülikooli gent Karlis kokku sõnadega: “Alf aulas kontserdi “Meie Alf saab 75”. on super!” Muusika on kunst ajahetkes, aga Juubelikontserdiga tähistati orkest- aeg ei peatu. Siiski said aega trot- ri kauaaegse mängija Alf-Theophil ÜLE PAARISAJA ORKESTREERINGU sides Alf Puskai juubelikontserdil Puskai sünnipäeva ja tunnustati kokku orkestriga Kalev töötanud di- tema laiahaardelist tegevust puhk- Alf Puskai lemmiktegevuseks muu- rigendid Leho Muldre (dirigent aas- pillimuusika orkestreerijana. Kava sikas oli ja on kahtlemata orkest- tail 1967–1992) ja Ahti Rääst (1992– koosnes eranditult Puskai meist- reerimine. Miks seda vajatakse? 1995). Kolme dirigendi juhatusel rikäega tehtud muusikaseadetest Maailmas on kirjutatud väga palju esitas 40-liikmeline orkester kuula- puhkpilliorkestrile. ilusat muusikat, aga kahjuks on jaile tunni jooksul kõrgetasemelist puhkpilliorkestrile mängimiseks ja emotsionaalselt nauditavat eesti Hobi oleks liiga küündimatu sõna sobivat repertuaari sootuks vähem. ja välisautorite puhkpillimuusikat. väljendamaks Alf Puskai suhet Silmas pidades puhkpillimuusi- Eesti heliloojate loomingust mängi- muusikasse. See on pigem tõeline kahuvilist kuulajat ongi Alf Puskai ti Heino Elleri “Kodumaise viisi” ja armastus, mis algas koolipäevil Ta- alates aastast 1978 tegelnud erine- Raimund Kulli “Kontsertvalsi” sea- pal õpetaja Juhan Krooni muusika- vatest sajanditest ja eri žanridest deid. tundides. Tunnustatud koolijuhata- muusika seadmisega puhkpillior- ja Kroon on läkitanud muusikuteele kestrile. Päevakangelase austamise tsere- mitmeid nimekaid laulu- ja pillime- mooniat alustas orkestripealiku hi, teiste hulgas omaaegse menu- Puskai orkestreeringute aluseks abi Vello Jõesaar. Seejärel andis laulja Artur Rinne. olev alliknoodimaterjal pärineb leitnant Jaanus Ende üle Kaitse- Rahvusraamatukogu, Eesti Muusi- liidu Tallinna maleva tänukir- KAPRIISSE METSASARVE TALTSUTAJA kaakadeemia ja Tallinna Muusika- ja ja Lääne malevkond omistas keskkooli noodikogudest. Kokku on Alf Puskaile teeneteplaadi nr 13. Keskkoolipõlves mängis Alf Puskai Puskai teinud puhkpilliorkestrisea- Muusikalise õnnitluse – Bill Mar- keelpille ja alustas orkestreerimist deid tublisti üle paarisaja, kusjuures tini “Õnnesoovid” – esitas metsa- instrumentaalansamblile. Puhkpil- ainuüksi suurele orkestrikoosseisu- sarvekvartett koosseisus H. Illak, lidest on vastne juubilar mänginud le seatud muusikapalu on 84. Värs- V. Uusmäe, K. Kiik ja T. Künnapas. aastani 1951 trompetit ja mängib keim töö – Jüri Niksmanni (Kuru) Kontserdi lõpupalana kõlas tavapära- tänaseni cornot ehk metsasarve – marsi “Eesti husaar” orkestreering selt Priit Veebeli “Kalevite kants”. KK! kõige kapriissemat ja nõudlikumat vaskpuhkpilli. Professionaalse ta- semega cornomängijaks sai Puskai sõjaväeteenistuses Eesti Diviisi 371. polgu orkestris Jõhvis. Kuid tema kui puhkpilliorkestrandi elu algas varem – aastal 1949, mil ta hakkas mängima töönduskooperatiivi pea- valitsuse klubi orkestris. 1965. aastani tegutsenud orkestrit juhatasid Alfred Märtin (omaaegne Kaitselii- du Kopli malevkonna orkestrijuht) ja Leopold Vigla.

1972. aastast on Puskai muusikaline tegevus seotud puhkpilliorkestriga Kalev. Viimased kuus aastat kuulub nimetatud orkester Kaitseliidu Tallinna maleva alluvusse ja Alf Puskai on selle orkestri sekretär – dirigent Jaak Karlise sõnul on ta Kaitseliidu Tallinna maleva puhkpilliorkester, esireas paremalt neljas juubilar “orkestri tegevuse sisuline organi- Alf-Theophil Puskai.

KAITSE KODU! NR 2’ 2006 25 HARITUD SÕDUR Õppimise ime ja Kaitseliidu Kool

Tekst: MERLE SIKKA, Kaitseliidu Kooli instruktor, Tallinna Ülikooli magistrant

aitseliitu on tema arendamisel aidatud paljude üksikisikute ja Korganisatsioonide nõu ja jõuga nii kodumaalt kui ka piiri tagant. Oleme õppinud võimete kohaselt, ja mulle tundub, et praegu on suu- rimaks saavutuseks organisatsiooni säilimine. Kas suudame organisatsiooni säilitada ka edaspidi, kui poliitikute ja muude huvirühmade mõjul on ellu viidud kõik need muu- datused, mis juhivad meid õitsen- gusse, suurendavad läbipaistvust ja muudavad Kaitseliidu hõlpsamini kontrollitavaks, seda näitavad lähi- aastad. Lootkem, et tõmbetuultes säilib siiski niisugune põhiväärtus Juhtimiskursuse happening: meid on pal- nagu vabatahtlik initsiatiiv. ju, kuid me ei jäta oma võitlejaid maha.

Eesti valis oma kahest Baltikumi süsteem: väljaõpe toimub tsükliõp- seliidu peastaabi väljaõppejaos- naabrist erineva tee riigikaitset toe- pena, kooli personal on suhteliselt konnas töötanud kapten Tõnu Piip tavale vabatahtlikule ühendusele. väike, suur on aga mittekoossei- (kes juba mitu aastat manalamees) Kui tõmmata paralleele Kaitseliidu, suliste koolitajate võrgustik. Need ja Taanist kaptenleitnant Jens Koe- KASP ja Zemessardze edendamise koolitajad saabuvad akadeemiasse føed. Neid mehi ühendas peale tei- ning kinnisvara arendamise vahel, kursuse ettevalmistuse ja läbiviimi- neteisemõistmise ka lopsakas lõua- on Kaitseliit vana väärikas häärber, se ajaks. Neid on nii tegevsõjaväe- habe. Projekti algusaastatel võeti mida me restaureerime, arvestades laste seast, kelle jaoks perioodiline sageli jutuks habemike vandenõu, muinsuskaitsega ja püü- töö akadeemias on loo- mille tulemusena toodi maale uus dis toime tulla nappide äsutamisstiililt mulik osa nende karjää- vaatenurk – kultuur kui juhtimis- vahenditega. Läti ja Lee- Kväärtushinnangute rist, kui ka vabatahtlike instrument, töötajate juhtimine du lähenesid problee- stiilile üleminek nõuab hulgast, kellele on Taani kultuuri kaudu. mile teisiti ja ehitavad julgust ja õppimise imet. Kodukaitse tegevuses uut tänapäevast hoo- osalemine hobi ja kes Alguses püüti võrguga kinni selts- net, eeskujuks Ameerika töötavad muul ajal eri- kond kaadrikaitseväelasi nii Kait- Rahvuskaart. Mingis mõttes on neil nevates eluvaldkondades. Erilise seliidu peastaabist kui ka male- kindlasti lihtsam. tähenduse omandab see just juhti- vate staabikoosseisudest ja viidi miskoolitusel, sest kasumile suuna- Jüüti poolsaarele Taani Kodukait- Taanlaste Baltikumi-projekt, mis sai tud äriühingutes töötavate inimeste se Akadeemiasse. Vene keele va- alguse 1990. aastate esimesel poo- kogemustepagas annab kursustele hendusel (eesti tõlgid kaasati hil- lel, algas korraga kolmel maal. Väik- lisaväärtuse. jem) süstiti n-ö otse semas mahus kestab see projekt üüame järgida põhimõtet, soonde väärtusi ja tänini. Ühisprojekti raames on koo- Akadeemia tegeleb Pet nais- ja meesenergia hoiakuid, mille- litatud sadu inimesi. Nende mäles- pidevalt koolitaja- oleks kursustel esindatud ga oli kavas hakata tused, läbielamised, kogemused ja te väljasõelumisega enam-vähem võrdselt, nii Kaitseliidu välja- õpitu moodustavad kirka mosaiigi, kursuslaste seast ja klassi sees kui ka klassi ees. õpet uueks looma. mida ei tohi lasta unustusse vajuda. järgnevatele taseme- Taanis õpiti korraga Järgnev põgus tagasivaade koosneb tele suunamisega. Sellise süsteemi paari-kolme nädala kaupa. Jüü- mõnest isiklikust värvikillust. loomine võeti eesmärgiks ka Balti- timaal kogetule järgnesid paari kumi-projekti puhul. aasta möödudes kursused Eestis HABEMIKE VANDENÕU ja taanlased rakendasid Kaitse- Kaitseliidu uue koolitussüsteemi liidu ohvitsere samadel kursustel Taani Kodukaitse Akadeemias keh- rajamisel oli palju võtmeisikud, õpipoistena, hiljem koolitajate- tib juba aastakümneid järgmine kuid nimetagem kaht: Eestist Kait- na.

26 KAITSE KODU! NR 2’ 2006 HARITUD SÕDUR

kooli võimuses, et 500 kaitseliit- JUHTIMISKURSUSTE MÄRKSÕNAD last, naiskodukaitsjat ja noorte- Juhtimiskursus I: grupiprotsessid, töötajate individuaalsed omadused, erinevad juh- juhti aastas oma vajaliku täiend- timisstiilid, juhi suhtlemisvilumused ja -oskused, sotsiaalsed suhted, grupist tulenev õppe või põhikursused läbitud moraal ja motivatsioon. saaksid. Juhtimiskursus II: demokraatlik konsensusetaotlus, ratsionaalne otsustamisprotsess, infole tuginev kontroll, koostöö hindamine. SEE TAANI JURA Juhtimiskursus III: inimesed kui organisatsooni kõige väärtuslikum kapital, kellesse tuleb investeerida; inimese ja organisatsiooni edukus kattuvate mõistetena; organi- Varem kuulis üsna sageli lausekat- satsiooni juht töötajate teenistuses; visioon, missioon, eesmärgid ja ülesanded. ket: “Ah, see on see Taani jura...” Nüüd kõlab see üha harvemini. Teoreetilised käsitlused, millele on Esimese põlvkonna eestlastest kur- Kaitseliidu Kool on taanlaste eesku- rajatud Kaitseliidu Kooli juhtimis- suslaste koolitajakogemus piirdus jul üles ehitatud tsükliõppele. Kooli kursused, ei ole pärit Taanimaalt. sageli ühe-kahe kursusega. Vanast personal on ülinapp ja ülinapilt on Need alustalad põhinevad tsivili- koolitajate kaadrist ei ole tänaseks ka mittekoosseisulisi koolitajaid. seerituse ja humanistliku kultuuri peaaegu midagi järel. Põhjusi, miks Oleme alles alguses ja personali- peamistel pürgimustel ja inimesse esimesest koolitajate lainest on probleemidega tegelemine, et kur- uskuval juhtimisstiilil. jäänud üksnes tühjad pihud, võib suste koolitusmeeskonnad komp- hoolega otsides leida mitmeid: kes lekteeritud saaksid, võtab suure osa Taani Kodukaitse Akadeemia õppe- on pensionil, kes teenib välismaal, ajast. jõud ei ulatanud Kait- kes on liiga hõivatud ametikohus- oolitaja roll on olla seliidu Koolile valmis tustega. Pähe trügib ketserlik mõte, Lõpuks ometi on Kait- Kõppimist soodustava õppekavade pakette et põhjuseks võis olla ka suutma- seliidus tööle hakanud dünaamilise õhkkonna – saime vaid hädavaja- tus tegelikult uut kultuuri omaks rotatsioon. Uusi ini- looja ja protsessi juhtija. liku oskusteabe, et toi- võtta. Võõra ideoloogia puhul on mesi tuleb nii Toom- me tulla. Enda kohta ju selge, mida teha – otse ojasse, pea jalamile peastaapi väidan, et akadeemi- seep ja nuustik kaasa. Käsutamis- kui ka malevate võtmepositsiooni- liste taustaõpinguteta humanitaa- stiililt väärtushinnangute stiilile dele. Kahjuks unustatakse neid tea- ralal oleks kursuste teoreetilise baa- üleminek nõuab julgust ja õppimi- vitada sellest, et malevate personali si arendamine olnud väga keeruline se imet. kaasamine Kaitseliidu Kooli õppe- ja kvaliteet kindlasti kehvem. protsessi on ainus võimalus, et kool NAISED TULID LAGEDALE üldse toimida saaks. Nii tuleb üsna Üks põhjustest, miks meid ei va- tihti tegelda nendega, kes ei taha rustatud õppekavadega, on tõe- Taani Kodukaitse Akadeemia kor- oma inimesi koolitama saata – põh- näoliselt see, et juhtimiskursused raldatud esimene juhtimiskursus jendusi loetletakse terve lehekülg. on akadeemias litsentseeritud ja Naiskodukaitse juhtivkoosseisule neid müüakse edukalt Taani kait- sai teoks Haapsalus 1999. aastal. Täname kõiki juhte, kes on meid seväele ja tsiviilorganisatsiooni- Meeste selja tagant väljatulemisega mõistnud, sest pole tõesti ainult dele. algas ühtlasi ka viktoriaanlik ajastu. Mehi ja naisi koolitati juhtimis- ja pedagoogikakursustel rangelt eraldi. Naistel olid oma rühmad, meestel omad ja kokku lubati vaid söögi- vahetundidel. Põhjendused kõlasid minu mälu järgi selliselt “...sest naisi tuleb hoida...”, “…sest mehi tuleb hoida…”, “…naised pole kellegi mehed...” jne. Küllap tuleb taanlas- telt pärida, miks see täpselt nii oli. Imelik tundus see juba sellepärast, et taanlased omal maal mingit vahet ei teinud.

Juba esimeste iseseisvate kursuste- ga naasis Kaitseliidu Kool tänapäe- va. Õppimine on mitmekülgsem, kui kaasatud on mõlemast soost isi- kud. Püüame järgida põhimõtet, et nais- ja meesenergia oleks kursustel esindatud enam-vähem võrdselt, nii klassi sees kui ka klassi ees. Ülesande lahendamine tingimustes, kui juhendis ei kajastu, kes peab juhtima.

KAITSE KODU! NR 2’ 2006 27 HARITUD SÕDUR

Ka Eesti kaitseväelased on meie kursuste väärtuse juba ära näinud, on otsast osalenud ja tunnevad huvi jätkukursuste vastu. Kait- seliidu poolelt vajab reguleerimist, kuidas nende osalemist korraldada, sest head kraami ei tohi üksnes endale hoida. Miks mitte mõelda ka tsiviilsektorile. Muret teeb see, et vajame kaitset oma kursustele, sest juba on kohal tegelased, kes on varmad rakendama tasuta saadud hüvesid isikliku kasu vankri ette.

JUHTIMISÕPPEST KAITSELIIDU KOOLIS

Organisatsioonidel on hä- davajadus kasvatada juhte kõigil tasandeil. See kehtib nii ärielus kui ka kodani- Auastmetärnid on jäetud ukse taha. Juhtimiskursuse kuulajad lõdvestumas kui üks mees uute katsu- kuühendustes. Juhtimis- muste ootuses. teoreetik Stephen R. Covey väidab, et ainus inimene, keda on on mõeldud eelkõige vabatahtlikele tohi ta ka enese arendamise rasket võimalik otseselt ja koheselt mõju- juhtidele ja kujutavad endast näda- vaeva ja tüli. tada, on inimene ise. laste kursuste lühivariante. KOOLITAJA ROLL Järelikult on inimese enda võimed Kasutame aktiiv- ja kogemusõppe tema kõige olulisem ressurss, mida põhimõtteid ja meetodeid. Olulised Koolitaja roll on olla õppimist soo- arendada, täiustada ja säilitada. valdkonnad ja teemad kogetakse, dustava dünaamilise õhkkonna Soome juhtimisteoreetikud Esa käsitletakse ja immutatakse kom- looja ja protsessi juhtija. Taotleme Saarinen ja Kirsti Lonka on öelnud, binatsioonis sidrunite, mürgiämbri, ühtsustunde kasvu ja järgime põ- et õppimise ime on klaasi, savi, plastilii- himõtteid, et iga inimest väärtusta- usk sellesse, et ini- nimkeskne juhtimine ja ni, roostes naelte ja takse ja igaühel on võimalik arenda- mese olemuses on Ipehmete mõjutusvahenditega jupi nööriga. Kõik da oma potentsiaali. imeline läbimurrete toimimine on hoopis uued relvad, Kaitseliidu Kooli kui keskus. Tõhusa juh- mis tuleb kõigepealt omaks moodsa koolitus- Liigume tulevikku, mis eeldab uusi timise oskused tuleb võtta ja mille menetlemist saab keskuse võimalused oskusi (väärtustada, innustuda, jät- omandada eelkõige tasapisi harjutama hakata. on kursuslaste tee- ta muljet, imestada, austada, kon- enda jaoks, muutes nistuses. Kursustel takteeruda), eeldab õppimise imet, selle elu parimaks kohtuvad kaitse- vanadest sisseharjunud võtetest loo- investeeringuks. Iseenda oskuslik väelased, avalikud teenistujad, va- bumist ja kohanemisvõimet. Inim- ja tõhus juhtimine loob eeldused ka batahtlikud. Uksel eemaldatakse keskne juhtimine ja pehmete mõju- teiste edukaks juhtimiseks ja eest- pagunid ja osaletakse tsiviilriietes. tusvahenditega toimimine on hoopis vedamiseks. Koos veedetakse pikad, 12-tunnised uued relvad, mis tuleb kõigepealt tööpäevad, mis toovad välja inim- omaks võtta ja mille menetlemist Kaitseliidu Koolis rakendame kol- loomuse nüansse. saab tasapisi harjutama hakata. me erineva tasandi juhtimiskursust (ajaline maht 48 tundi), lisaks lü- Nendele, keda asi huvitab, kelle Kui maname silme ette pildi kait- hendatud (22 tundi) praktilisi va- isikuomadused on sobivad ja and- seväelastest ja kaitseliitlastest, kes riante jao- ja rühmaülema kursuse ragoogiline lähenemine võõrutus- teenivad missioonidel, siis nende moodulitena ning mõned teemad nähtusi ei tekita, saabub II etapp töö igapäevane rutiinne sisu – suht- tulevad käsitlusele Naiskodukaitse – koolitajaks õppimine. Mõisted, lemine kohalikega info kogumise jaoskonna esinaise kursusel. nagu sotsiaalne kohanemine, tervik eesmärgil ja motivatsiooni hoidmi- on tähtsam kui osa, suhtlemisosku- ne pikaajalise kodust eemaloleku 2007. aastast püüame lülitada aas- sed, õiglus ja võrdsus põhiväärtu- vältel – vajavad just nimelt eelnime- taplaani nädalavahetusekursused sena, peaksid olema koolitajakan- tatud omaduste ja oskuste arenda- “Juhtimine praktikas” I ja II. Need didaadile arusaadavad ja peljata ei mist. KK! 28 KAITSE KODU! NR 2’ 2006 HARITUD SÕDUR Kaitseliidu kursus “Sõjapidamine talvetingimustes”

Juba mitu aastat on Kaitseliit saatnud vabatahtlikke Norra Kuningriiki kursusele “Talvesõdur”. Nüüd sai samalaadne õppimine teoks ka Eestis. Eelmisel aastal pandi koostöös Norra kolleegidega kokku Eesti oludele kohandatud õppekava ja tänavuse aasta alguses viidi nädalane kursus läbi.

Tekst: JÜRI PILM, nooremleitnant, Kaitseliidu Tartu maleva instruktor

õsine talv on meie laiuskraadil paratamatus ja talveoludega Toleme kõik harjunud. Mis probleeme võib siis sõjapidamine talvetingimustes tekitada? Kuna osale kursuslastest oli see juba elu 30.–40. talv, võiski neil olla ettekujutus, et mitte mingisuguseid. Kuid kursuse käigus tuli välja, et talvel on igale inimesele varuks piisavalt üllatusi.

Talvine metsasolek on peaaegu Varustuskelgu vedamine on omaette sama mis kõrbes olemine. Ega siis kunst, mis nõuab hoolt ja harjutamist, nalja pärast valmistu USA ohvitse- enne kui rutiin välja kujuneb. rid Iraaki minekuks Põhja-Norras. Vedelikukaotus, organismi poolt tarbitava energia hulk ja psühho- samaks, olgu see talv või suvi, kuid muudki paneb ülema proovile. Ta loogilised probleemid iseloomusta- talv seab nendele oma nõudmised peab meeles pidama, et ühtegi toi- vad mõlemal puhul seda äärmiselt ja piirangud. Norra kolleeg ütles mingut ega tegevust ei tohi külma rasket keskkonda, milles sõdur peab selle kohta piltlikult, et iga tegevus tõttu ära jätta, kuid vajadusel tuleb mitte ainult oma heaoluga toime võtab talvel vähemalt tunni, ja tal leida alternatiiv. Ta peab kogu aeg tulema, vaid säilitama ka võitlusvõi- on põhimõtteliselt õigus – iga tee- ilmutama hoolivust, olema kindel me. Kõigi tasemete juhtidel lasub ma puhul kerkib piisavalt karisid. oma otsustes ja näitama isiklikku talvises sõjas tohutu vastutus sõdu- Mõnigi kursuslane oli üllatunud, eeskuju. Nõuda tohib ta vaid seda, rite tervise ja et vee keema mida ise suudab teha. ülesannetega õnigi kursuslane oli üllatunud, et vee kee- ajamiseks ka- toimetulemi- Mma ajamiseks katelokis kulub pool tundi, telokis kulub Õppuse kõige põnevamateks osa- se eest. suusarännaku esimene puhkepaus tuleb teha pool tundi, deks olid liikumine mootorkelgu hiljemalt 20 minutit pärast liikuma asumist, suusaränna- järel, veekogu ületamine, vette- Jaanuarikuis- alajahtunud inimesel ei pruugi hingamist ega ku esimene tel kursustel pulssi ära tunda, veekogus võib jää paksus kõi- puhkepaus osales üheksa tuleb teha KURSUSTEL KÄINUD: kuda üsna väikesel alal viiest 40 sentimeetrini. vabatahtlikku hiljemalt 20 oskavad riietuda talvetingimus- kaitseliitlast, minutit pä- tes vastavalt ilmastikule; kõik pikaajalise juhtimiskogemu- rast liikuma asumist, alajahtunud suudavad jääda talvetingimustes sega mehed. Teadagi õpib kõige inimesel ei pruugi hingamist ega tegutsedes terveks; paremini ise tehes. Nii pididki kur- pulssi ära tunda, veekogus võib jää oskavad rakendada talvise rän- suslased olema üksikvõitleja rollis paksus kõikuda üsna väikesel alal naku erisustega seotud teadmi- ja ületama kõiki raskusi, mida sõdur viiest 40 sentimeetrini. si; talvel kogeb. Arvestades, et kursuslased on all- oskavad rakendada talvise maju- tuse erisustega seotud teadmisi; TALVISED ISEÄRASUSED üksuste ülemad, seadsime priori- teediks juhtimise. Külma ja lume oskavad rakendada talviste tak- Kursuse raskuspunktiks olid talvi- hirm, soov õues olemist võimalikult tikaliste protseduuride erisuste- sed eripärad. Toimingud ju jäävad mugavalt välja kannatada ja palju ga seotud teadmisi.

KAITSE KODU! NR 2’ 2006 29 HARITUD SÕDUR kukkunu päästmine, püstkoja ehi- sest saapad ei puutu lumega kokku Kui teil on kaasas kelk, tehakse kel- tamine, saun sissitelgis ja kolme- ja tänu sellele jalad ei külmeta. guvedaja vahetus kohe, kui jagu kümnekilomeetrine suusarännak seisma jääb – see on aeganõudev te- täisvarustuses. Rõõm oli vaadata, Hoidke käepärast erinevad peakat- gevus ja peamine pidur jao liikuma kuidas rutiinseid toiminguid teos- ted (talvevormi müts, kiivrialune asumisel. Peatuse ajal katavad sõ- tati aina kindlamalt, puhkepeatusi müts) – saate neid vajadusel vahe- durid ülakeha millegi tuulekindla, tehti õigel ajal, riietuti julgemalt (st tada ja reguleeri- näiteks telkmant- rännaku ajal pandi riideid selga või da soojusenergia ursuse käigus selgus, et meestel li või talvevormi võeti vähemaks vastavalt oludele), kadu organismist. Klähevad tihtipeale meelest ära kuuega. Tuleb jäl- abistati kaasvõitlejaid ja arvestati Püksirihmale eelis- kõige lihtsamad asjad, seepärast gida, et sõdurid nendega. tage trakse, et õhk jätke meelde: pidamismääret jooksid palju vett. saaks liikuda kogu (wax) pannakse suusa keskele, Talvel tuleb veepu- TASUB TEADA LIIKUMISEL keha ulatuses. ülejäänud pind määritakse libi- delit kanda rihma- ga kaelas, et vesi Samuti kasutage semismäärde ehk parafiiniga. Toon välja mõningad näpunäited neid riideesemeid, ei jäätuks ja oleks nii üksikvõitlejatele kui ka allüksus- mis hõlbustavad joomissoe. te ülematele. Rõivaste valikul tuleb keha ventileerimist (näiteks lukuga lähtuda neljast põhimõttest: riie- pesu). Muretsege endale sall või to- Pikematel peatustel kohendatak- tus olgu kihiline, kusjuures üks kiht rumüts, et saaksite pakasega kaela se varustust ja määritakse suuski. peaks olema soojusthoidev (soe kinni katta. Kursuse käigus selgus, et meestel aluspesu, võrkpesu, villased sokid), lähevad tihtipeale meelest ära kõi- teine tuulekindel (selleks sobib häs- Rännakul tehke esimene paus hilje- ge lihtsamad asjad, seepärast jät- ti maskeerimisülikond) ja kolmas malt 20 minutit pärast liikuma asu- ke meelde: pidamismääret (wax) veekindel (võimalusel GoreTex, mist. Selle ajaga läheb keha soojaks pannakse suusa keskele, ülejäänud kuid sellest on kasu ainult kuni 20 ja mõned rõivaesemed muutuvad pind määritakse libisemismäärde külmakraadi puhul). Kui kasutate üleliigseteks. Seejärel tehke küm- ehk parafiiniga. Mida raskem on va- talvekummikuid, ei tee paha teine neminutilisi peatusi iga 50 minuti rustus, seda vähem “pidamist” pan- komplekt sisevilte (saate niiskeid tagant. Sellega tagate sõdurite in- nakse. Igal sõduril peavad olema telgis kuivatada, kuivad on aga ja- formeerituse ja hoiate ära tarbetud taskus varusuusarihmad juhuks, las). Kui teil talvekummikuid ei ole, küsimused: “Kaua veel?” Peatuse kui mõni sidemetest rebeneb. tuleb muretseda saapakatted (ingli- ajal suuski jalast ei võeta; kui selja- se k overboots), mis ei lase saabas- kott seljast võetakse, istub suusata- Rühma- või jaoülem vaatab kaarti ja tel märjaks minna ja hoiavad sooja, ja sellele. paneb paika marsruudi puhkepeatuste ajal. Kui on vajadus kaarti vaadata muul ajal, tehke seda käigult Rootslastel on olnud palju või kuulutage välja puhkepeatus, et aega sõdurite välitoitlustus- võitlejad ei peaks, selg küürus nagu seadmeid välja töötada. Meile kaamelil, teid ootama – see väsitab jääb rõõm osata neid sihipä- neid liikumisest tunduvalt enam. raselt kasutada (vasakul). Välipliit, mida köetakse lam- Talvise rännaku ajal tuleb veekogu biõliga, mille pudelil on silt ületamine hästi hoolikalt ette val- “Spirit 35” (all vasakul). mistada. Esiteks peab ülem juba Rootsimaal harjumuspärane enne veekogu ületamist valima lumerohkus on kasvatanud kaardi järgi selleks sobiliku koha. nende pioneerilabidale lumel- Vältida tuleb jõekäänakuid, silda- abidasuutlikkuse (all paremal). de lähedust, kitsaid kohti. Veekogu ületamist alustatakse jää paksuse kontrollimisest. Selleks liigub üks võitleja, keda köiega julgestatakse, lahtiste klambritega suuskadel jääle ja kontrollib iga viie meetri tagant noa või puuriga jää paksust. Siin tuleb lähtuda järgmistest miini- mumnõuetest: jää peab varustuse- ga üksikvõitleja liikumiseks olema viie, kelgu vedamise korral kümne sentimeetri paksune. Vahed võitle- jate vahel peavad olema vähemalt kümme meetrit, suusaklambrid tuleb jätta lahti ja seljakotti kantakse ühel õlal.

30 KAITSE KODU! NR 2’ 2006 HARITUD SÕDUR

Talvesõdurile kuluvad põhjamaa metsarahvaste püstkoja ehita- mise tarkused marjaks ära.

Jäätunud veekogu üle- tamine nõuab põhjalikku ettevalmistust ja julges- tatud jääluuret.

Kui keegi peaks läbi jää vajuma, vis- kuivatamiseks. kab ta seljakoti maha ja veeretab en- Samuti peab nast tuleku suunas tagasi. Liikumi- olema võimalus sel kasutatakse julgestusköit. Vette hügieeniprot- sattunu peab ennast jääle tõmba- seduuride te- miseks kasutama teravaid esemeid, gemiseks (üks nagu naasklid, nuga või suusakepid. parimaid või- Ülejäänud abistavad teda, viskudes malusi ülalmai- maha suuskadele ja sikutades abi- nitud tegevuste vajaja köie abil jääaugust välja. See- tarvis on lange- järel tuleb anda esmaabi – vahetada varjust püstko- vettekukkunu riided, katta ta soojalt da, vähemasti ja anda kuuma jooki. siis, kui see lan- Et jagu saaks suuskadel võimalikult kaua ja kaugele liuelda, peab gevari kusagilt ülem jälgima sõidu ja puhkepeatuste rütmi, suuskade määrimist, TASUB TEADA LAAGRIPAIGAS võtta on). meeste vedelikutarvitust ja veel tuhandet pisiasja.

Laagris oleku ajal pöörake lisaks ta- Ahjuvalve mitte ainult ei valva tuld Latriin ehk välikemmerg peab asu- valistele rutiinidele tähelepanu tel- ahjus, vaid jälgib, et varustus ei lä- ma vähemalt 50 meetri kaugusel gi soojustamisele: pange põhja alla heks kärssama, sulatab lumest pe- telkidest ja olema tuule eest kaits- paks kiht kuuseoksi ja katke telgi ää- semisvett, keedab joogivett ja täidab tud (näiteks telkmantlitega). Ilmselt red lumega. Söögitegemiseks kasu- termoseid, mis on loodetavasti igal kõik on kuulnud, kuidas mehi just tage meil olemasolevaid jao väliplii- mehel olemas. Relvad ja üksikvõit- loomulike vajaduste rahuldami- te (kõnekeeles kantiine), millel saab leja varustus (rakmed, kiivrid, sel- sel rajalt maha võetakse, seepärast süüa teha korraga tervele jaole. Tu- jakotid, suusad) jäetakse väljapoo- käiakse latriinis kahekaupa: üks leohutusnõuded ei luba valmistada le telki. Kui on karta, et keegi need võitleja julgestab teist. sööki telgis ja seetõttu on üldjuhul pihta paneb, on teie laagrivalve nii, et terve jagu külmetab väljas ja halvasti organiseeritud. Ja mis kasu Talvel võib teha telgis sauna, kuid ootab, millal vesi keema läheb ja toit teil olekski seljakottidest telgis, kui selles käimisel oldagu äärmiselt valmis saab. Selline tegevus ei ole kõrilõikajad on juba telgis sees. ettevaatlikud. Oluline on kanda ja- latseid, sest maapinna lähedal on otstarbekas. Parem on, uigi see võib tunduda kui jagu puhkab soojas Telki sisenedes tuleb miinuskraadid, kuigi üleval pool on ahistamisena, peab jao- telgis ja toitu valmistab K rõivastelt riideharjaga õhk lausa palav. üks võitleja. Oluline on ülem isiklikult kontrollima lumi maha pühkida. meeles pidada, et väli- igal õhtul iga mehe jalgu. Magamise ajal saab KOKKUVÕTTEKS pliit töötab lambiõliga magamiskotis keha (kuigi kütusepudeli peal on kirjuta- peal kuivatada väiksemad riideese- Kursuse ettevalmistamise käigus tud “Spirit 35” – ongi see lambiõli). med, nagu sokid, mütsid ja kindad. koostati korralikud õppematerja- Kui kasutate laagris suuskade tõrva- lid, plaankonspektid ja esitlused. miseks Rootsi leeklampe, siis nendes HÜGIEENIST TALVEL Loodan siiralt, et selline hädavajalik tuleb kasutada tõepoolest piiritust. kursus leiab jätkuvalt huvitundjaid Erilist tähelepanu peab pöörama jal- nii osavõtu kui ka läbiviimise seisu- Allüksuste ülematele panen süda- gade hügieenile. Kuigi see võib tun- kohast ja sellelaadsed kursused saa- mele, et nad laseksid sõduritel pu- duda ahistamisena, peab jaoülem vad meil olema üksikvõitleja välja- hata soojas nii palju, kui võimalik. isiklikult kontrollima igal õhtul iga õppe üheks osaks. Ärge ajage neid ilma suurema vaja- mehe jalgu. Habet aetakse õhtul, et duseta telgist välja (nõupidamiseks öö jooksul tekiks nahale loomulik Oleme põhjamaa rahvas ja talv ei või käsu andmiseks). Jälgige, et sõ- kaitsekiht. Ja veel kord – hoidke joo- ole jätnud meid ühelgi aastal külas- duritel oleksid kuivad riided sel- givett ja kasutage pesemiseks lõkkel tamata. Olgem siis tema tulekuks jas, ja looge kõik võimalused riiete soojendatud sulavett. valmis. KK! KAITSE KODU! NR 2’ 2006 31 SÕJAVÄESPORT

Kaks ööpäeva suusatajate kõrval ja kannul

Aastavahetuse paiku palus nooremleitnant Tanel Järvet mu EROK võistkonna tugiisikuks 2006. aasta Utti-Pajulahti-Utti 48-tunnisele suusaretkele, soome keeles kaukopartiohiihtole.

Tekst: ANNE MUST, lipnik 23. VEEBRUAR Fotod: MARGUS HERGAUK, leitnant Pärastlõunaks oleme napilt jõudnud pühade-eelse- le puupüsti täis laevale, kus ei õnnestu kusagile vaik- heksandat korda korraldatava kahe ööpäeva semasse nurka magama heita ja enne ränka võistlust pikkuse suusaretke anti Eesti Vabariigi aasta- jõudu koguda. Helsingis võtab maaletulek aega, sest päeva hommikul. Mu nõusolek tugimeheks kaiäärne on miskipärast jäätunud ja laev ei saa kuidagi hakata pole ajendatud soovist mitu ööpäeva rampi alla lastud. Pooletunnise “vingugaasisauna” järel autoroolis istuda, pigem tahan näha, kas need autotekil pääseme lõpuks maale ja paneme Microsoft Ühullud sellisel suusaretkel tõepoolest vastu peavad. Autoroute 2006 juhendamisel Utti poole ajama.

22. VEEBRUAR Meie üheksaliikmeline seltskond leiab majutuskoha Utti Jäägrirügemendi kasarmu 15 m2 suuruses garderoobis. Mul pole tugimeheks olemise kogemusi, sestap suh- Poisid mäletavad, et eelmisel aastal käis paremate ööbi- tun varustuse komplekteerimisse loominguliselt. Uitan mispaikade pärast tõsine rebimine, sestap soovitas meie pärastlõunal mõtliku näoga mööda majapidamist ja teine ekipaaž, kes laevalt alles pool tundi pärast meid haaran kaasa esemeid, mille kohta mu sabatunne väi- maale pääses, kähku parim saadaolev ruum hõivata ja dab, et neid võib tugiisiku töös vaja minna. Seljakotti konkurentide peletamiseks ohtralt põrandale sülitada. rändavad peale pealambi, priimuse, kateloki, termose ja Leathermani muu hulgas näiteks ka kulp, meepurk Kasarm oli meie kohale jõudes aga tühi ja pime – olime ja nõudepesuvahend. Kallan ka oma esmaabikapi sisu esimesed. Sülg sai kokku hoitud ja võtsime oma valdu- padrunitsingi sisse. Autokatusele saab kinnitatud suu- sesse duširuumi ja WCga “sviidi”. saboks. Asun teele Tallinna poole. Hommikul rajale minejad tunnevad end nagu kalad Pealinna jõudnud, meenub, et arvuti autoadapter jäi vees ja teevad enne magamaminekut viimaseid võist- maha. Kurdan nooremleitnant Järvetile, et nüüd ei saa- lusettevalmistusi. Mõlemad tugimehed on esimest gi GPSi kasutada. Too noomib tõsise sõjamehena, et korda ametis ja sebivad pisut närvilisena meeskonnal ohvitserile piisab kaardist. Aga ma arvan, et lipnik ei ole jalus, esitades silmanähtavalt primitiivseid küsimusi veel päris ohvitser, ja laenan leitnant Margus Hergau- oma ülesannete kohta ja püüdes kaardilt vahepunkte kilt ikkagi adapteri. meelde jätta.

32 KAITSE KODU! NR 2’ 2006 SÕJAVÄESPORT

EROK meeskond (leitnant Kaido Ruul, Signe Kaplan, nooremleitnant Tanel Järvet, leitnant Indrek Reismann, nooremleitnant Tiit Riisa- lo, reamees Janno Remmelgas ja reamees Alar Nigul) lahkumas Utti kaugsuusa retke esimesest vahepunktist.

24. VEEBRUAR

Hommik algab kell 6 á la carte pudrulauaga: võimalik on valida piima ja veega valmistatud kaerahelbepudru vahel. Kiirelt saavad otsa igatahes mõlemad. Pärast hommikusööki teeme isamaa sünnipäeva auks maja ees väikese rivistuse. Vardasse saab tõmmatud korralik suur sinimustvalge ja laulame ka hümni, nii hästi, kui keegi mõistab. Seejärel suunduvad võistlejad starti ja tugimees Hergauk esimesse vahepunkti 9 km kaugu- sele. Mina tassin toiduko- äev algab 24. veebruaril tid kasarmust autosse ja Pkell 6 á la carte pudru- asun teele stardist 27 km lauaga: võimalik on valida kaugusel asuva Ulkoiluma- piima ja veega valmistatud ja punkti poole. Sülearvuti kaerahelbepudru vahel. loeb kõrvalistmel marsruu- ti ette ning ma tunnen end tõelise 21. sajandi tugimehena. Leitnant Kaido Ruuli 26. veebruari kesköö: 300 km on seljataga, 25 veel ees. Kaido Ruul ja ütles eelmisel päeval targalt: “Robotit ei saa usaldada.” Alar Nigul asuvad Tiit Riisalo õpetuste saatel teele finiši suunas. See meenub, kui monotoonne robotihääl juhatab mu metsateele, mida sel talvel veel sõidetud pole. Lumi on Uttist Pajulahtisse on kõige otsemat teed pidi 75 km, nii paks, et mu võimas Briti päritolu sõiduk ukerdab va- kuid sisse on sõidetud ka 100 km pikkune rada. Vasta- hepeal päris haledalt kraavi suunas. Õnneks on sellist valt püstitatud eesmärkidele liigub meie seltskond kol- teed vaid mõni kilomeeter. Kõigele vaatamata on robot mes grupis. Leitnant Kaido Ruul ja reamees Alar Nigul aga täpne – olen jõudnud õigesse kohta. Suusatajate tahavad läbi sõita 350 km, seega tuleb neil teha kaks saabumiseni on veel poolteist tundi, seega jõuan vä- pikendatud tiiru Pajulahtisse ja tagasi. Nooremleit- liköögi püsti seada ning neile natuke võileibu ja sooja nant Tanel Järvet ja leitnant Indrek Reismann teevad spordijooki valmistada. kaks hariliku pikkusega tiiru, see on siis 4x75=300 km.

KAITSE KODU! NR 2’ 2006 33 SÕJAVÄESPORT

Tsiviilisikuna kaasa lööv sotsiaal- ministeeriumi peaspetsialist Signe KAUGSUUSARETKE VARUSTUSEST Kaplan, nooremleitnant Tiit Riisalo SOOVITAB LEITNANT KAIDO RUUL ja reamees Janno Remmelgas lepivad ühe tiiruga, mis teeb kokku Soovitan kitsamat sorti Madshusi matkasuuski (mudelid Lillehammer ja 2x75=150 km. Normarka) – need libisevad paremini. Tähtis on kasutada kiirmäärdeid, eriti pidamismäärdeid, sest pidamise- Praegu liiguvad Järvet, Riisalo, Reis- ta kaua ei suusata (käed väsivad ja pidev suusa tagasiandmine ruineerib mann ja Kaplan veel koos. Nad lah- psüühikat). kuvad poole kolme paiku päeval Kummikutena soovitan Soome Nokia talvekummikuid, mille sisse käivad Jokue tankla vahepunktist ja asuvad poolkõrged vildid ja sokid. tänasele pikimale lõigule, mägise- Kepid peavad olema krõpsudega randme ümber kinnitatavad ja teravaot- le ja võsasele teekonnale Pajulahti salised, sest jäisel teel suusatades ei saa muidu korralikult hoogu lükata. poole. Remmelgas jääb kehvemate Rõivastus: veekindlad voodrita (vooder higistatakse märjaks ja siis on rõi- suuskade tõttu teistest umbes poole GoreTex tunni jagu maha. Eraldi paarina lii- vad hoopis külmad) matkapüksid (materjal meenutab i), all soojad guvad mööda pikemat rada Ruul ja Brynje aluspüksid (mulle isiklikult ei meeldi – palav hakkab, seepärast pa- Nigul. nen soojad püksid jalga alles siis, kui temperatuur on alla -15 °C), laiguline voodrita GoreTex-jope (kui temperatuur on -8 kuni -10 °C, siis jope alla Passin tanklas, oodates Remmelga, vaid Brynje soe särk, külmema ilmaga selle peale Helly Hanseni soe särk), Ruuli ja Niguli saabumist. Tühjen- kaela sall, pähe ISC suusamüts ja vajadusel ka Helly Hanseni peamask. dan ajaviiteks pagasiruumi mees- konna asjadest Hergauki autosse, aega täpselt 10 tundi. 100 km läbi- ihuüksi Lõuna-Soome kottpimeda- sest tema järgmine ülesanne on miseks läks Ruulil ja Nigulil pool tel maanteedel, väsimus kontides valmistuda seltskonna vastuvõtmi- tundi rohkem. Viimased kavatsevad ja tagaistmel lõhnamas neli paari seks pöördepunktis Pajulahtis, voo- ikka veel läbida kokku 350 km. läbihigistatud kummikuvilte. Maan- derdada neile sinna pehme pesa ja tee kõrval pimeduses vilksatab aeg- panna hakkama soe supp. Kaplan, Pajulahtis ei mallanud poisid puha- ajalt pealampide sinakaid tuluke- Riisalo ja Remmelgas jäävad ööseks ta enam kui pool tundi. Igaüks sõi si. Tean, et mõned neist kuuluvad Pajulahtisse. Järvet, Reismann, Ruul ühe Saksa päritolu energiapommi Eesti vapratele suuskuritele. Hoian ja Nigul alustavad pärast väikest (mingi lahustuv toidupulber, mis oli neile pöialt ja hakkan juba uskuma, puhkust tagasiteed Utti poole, kuhu neil ainsa toidumoonana kaasas ka et nad saavad võetud ülesandega nad peaksid eeldatavasti jõudma Erna retkel, pannes kohtunikud ar- hakkama. kella 1–2 paiku öösel. vama, et võistkond nr 10 toitub teel olles õhust ja armastusest) ja läinud 25. VEEBRUAR Praeguseks on sõidetud 7 tundi, nad jälle olidki. temperatuur püsib nulli kandis ja Poisid jõudsid hommikul kella viie ilm on pilvine. Tagasiteel tanklasse meenub, et on paiku kasarmusse, ent väsimus oli reede õhtu ja mõistlikumad eakaas- nii suur, et magama jääda ei õn- Poole üheksa paiku õhtul olen Paju- lased sätivad ilmselt praegu selga nestunudki. Kell 6.30 sai Järvetil lahtist tagasi Jokue tanklasse jõud- uut toppi ja kohendavad meiki, madratsil vähkremisest kõrini ja nud. 75 km läbimine võttis juhtgru- et minna ööklubisse nädalalõppu kuulutati välja äratus. Järveti esi- pil koos vahepealsete puhkustega tähistama, mina aga orienteerun algse plaani (Indrek, lonks jogurtit ja lähme!) laitsin emaliku kindla- käelisusega maha. Et keegi oli õh- tul kasarmu köögi lukku pannud, tuli leida alternatiivseid võimalusi hommikusöögi valmistamiseks. Ei- rasin kõiki ohutusnõudeid ja sead- sin priimuse üles duširuumis.

Mõne minuti pärast oli puljongi- kuubikuga maitsestatud kaerahel- bepuder valmis, esimene ekipaaž (Järvet ja Reismann) sõi sõnakuu- lelikult oma taldrikud tühjaks ning asus taas teele. Ruul ja Nigul starti-

Utti-Pajulahti-Utti retkel 325 km läbinud reamees Alar Nigul ja leitnant Kaido Ruul alusta- mas 225. kilomeetrit.

34 KAITSE KODU! NR 2’ 2006 SÕJAVÄESPORT sid veerand tundi hiljem. Poisid olid tud seisva auto mootorit töös hoida säilitanud neile omase rahulikkuse ainult kolm minutit. Eks ma istunud TUGIISIKU ESMAABIPAUN ning minu koolitamata silm neil ju eelmisel õhtul suusamehi ooda- Marliside, elastikside, plaastrid, kipsi- peale punaste jänkusilmade ja re- tes autos soojas... alune vatt (hea saabastesse või ker- gistri võrra madalama hääletämb- gestihõõrduvatele kohtadele polstriks Täheldan mõningaid mõtlemise ri olulisi väsimusmärke ei tähel- panna), vesinik, Cutasept, ibuprofeen, danud. Ruul oli särasilmselt nõus erinevusi. Eestis istuvad pensionä- gripitee, kurgupastillid, Lioton (vähen- minema veel ühele 100 km ringile, rid õhtuti kodus, hoiavad elektrit dab jalgade turset), Fastum (leevendab ent Nigulile polnud see mõte enam kokku ja kiruvad pimedas ajaviiteks liigese- ja lihasvalu), külmaaerosool meeltmööda. Ise jõudsin taas Ul- valitsust, Soome eakad aga veeda- (talvisel ajal pole tarvis), pantenool, koilumaja vahepunkti, kuhu tunni vad oma reedeõhtu bensiinijaama talk, söetabletid. pärast on oodata esimesi tšempio- kohvikus telekast curlingut vaada- EROK võistkonna esmaabipauna komp- neid. Pajulahti poolt olid kell 8 star- tes ja häälekalt kaasa elades. Veel lekteeris ortopeediaresident lipnik Kris- tinud Kaplan, Riisalo ja Remmelgas, üks tähelepanek – meil nimetatak- to Kask. kes peaksid pikemat otsa sõitvate se 60 km distantsi maratoniks, siin meestega kusagil ra- räägivad mehed 75 eel üks tähelepanek jal kohtuma. km pikkusest sõidust Uttisse ning puhkavad juba sõidu- – meil nimetatakse 60 km V kui sprindiks. Eks ta väsimust. Õhtul poole kahek- distantsi maratoniks, siin ole. räägivad mehed 75 km pikku- saks on Ulkoilumaja 26. VEEBRUAR punktis asuva suusa- sest sõidust kui sprindiks. Vaprad Eesti reser- maja peremees pisut vohvitserid on hetkel On uue päeva esimene tund. Sel- tõredaks muutnud: tulevad mingid võtmas kes kahesaja viiekümnen- jataga on esimene ebaõnnestu- eestlased suurte poriste autodega, dat, kes kahesaja seitsmekümne mine – Järveti murdus poolel teel soome keelt ei oska, puhvetile mi- viiendat kilomeetrit. 350 km grupist Pajulahtist Jokuesse suusakepp. dagi sisse ei too, tallavad lumiste on tänu Niguli meelekindlusele saa- Oleksin võinud varukepi teele vas- saabastega tuppa, nõuavad kuuma nud 325 km grupp ja nad on muu tu viia, aga ta ei raatsinud suures vett, ajavad laudlinale seljankaplek- hulgas 300 km meeskonnast ette vapruses mulle helistada. Niimoo- ke ja laua alla leivapuru. Peremees jõudnud. Lihtne füüsika – Ruulil ja di ta siis “lonkas” tanklani välja ja mõtleb tükk aega, kuidas oma ra- Nigulil on lihtsalt poole pikemad sai alles seal uue kepi. Pärast pois- hulolematust väljendada, ja tuleb jalad. Kaplan, Riisalo ja Remmelgas te väljasaatmist kell 22.30 kihutan viimaks ütlema, et Soomes on luba- olid jõudnud pärastlõunal tagasi ise Ulkoilumaja punkti, kus peale Hergauki ootavad Kaplan, Riisalo FAKTE UTTI RETKE KOHTA ja Remmelgas, kes on tulnud rajal edasi rassivatele relvavendadele Utti Jäägrirügement korraldab Utti retke alates 1998. aastast. kaasa elama. Kohale jõuan üheaeg- Suusarännakuga peetakse meeles Soome kaugluurepatrullide tegevust selt Ruuli ja Niguliga, kes on just Talvesõjas. lõpetanud oma 300. kilomeetri. Vii- maste moraal oli kohad vahetanud 2005. aasta seisuga oli 300 km läbitud kokku 19 korral. Distantsi läbinud – hommikul veel särasilmselt starti- mehi on veel vähem, sest osa neist on seda vahemaad suusatanud mitmel nud Ruul toetab rasket pead kätele, korral. 2005. aastal läbis üks soomlane 48 tunniga 350 km. vana suusahunt Nigul on aga oma 2006. aastal startis erineva pikkusega (30–350 km) radadele 380 võistle- jõuvarusid õigesti jaotanud, sellest jat. annab märku täies mahus säilinud Enamik osalejaid olid Soome reservistid, ent osa võtsid ka Utti Jäägrirü- huumorimeel. Punktist lahkumise gemendi ajateenijad. ajaks suudab tass kohvi õnneks ka Sõita tuleb sõjaväesaabastes või -kummikutes. Ruuli taas elustada ja lahingupaar läheb taas rajale. Leitnant Herga- EROK meeskond võtab sellest peamiselt Soome-sisesest retkest ainsate uk jääb punkti Järveti ja Reismanni eestlastena osa juba kolmandat aastat. 2004. aastal läbisid EROK parimad saabumist ootama, ülejäänud suun- esindajad 48 tunniga 200 km, 2005. aastal sama ajaga 300 km ja 2006. duvad kasarmusse puhkama. aastal 325 km. 2006. aastal kuulusid meeskonda leitnant Kaido Ruul, leitnant Indrek Reismann, nooremleitnant Tiit Riisalo, nooremleitnant Tanel Mida aga öösel ei tule, on uni. Mure, Järvet, reamees Alar Nigul, reamees Janno Remmelgas ja Signe Kaplan. Tu- ootusärevus ja energiajoogi üledoos giisikute kohuseid täitsid leitnant Margus Hergauk ja lipnik Anne Must. panevad magamiskotis vähkrema. Kaukopartiohiihto on võistlus, kus hinnatakse ﬁ kseeritud ajaga teatud va- Kell kaks jõuab tagasi Hergauk, kes hemaa läbimist: 48 tunni jooksul 300 km läbinud saavad tammelehtede on Järveti ja Reismanni Ulkoiluma- ja Utti Jäägrirügemendi embleemiga kuldmedali, 48 tunni jooksul 200 km ja punktist Utti poole teele saatnud. läbinud tammelehtedeta kuldmedali, 48 tunni jooksul 150 km läbinud hõ- Kell neli naasevad 325 km lõpeta- bemedali, 24 tunni jooksul 75 km läbinud pronksmedali ja 12 tunni jook- nud Nigul ja Ruul. Ilmselt pole ma sul 30 km läbinud tunnistuse. ainus, kes und ei saanud. Näen, kuidas Nigul vaatamata väsimuse-

KAITSE KODU! NR 2’ 2006 35 SÕJAVÄESPORT

lisuse pärast. Viimaks jõuame lae- MIDA EROK TIIM VÕISTLUSE AJAL SÖÖB vale. Mõte kodusest voodist tundub Hommikusöök: täisterakaerahelbepuder, jogurt, banaan. kättesaamatu igatsusena. Tegelikult Rajale kaasa: müslibatoonid, soe spordijook (Carbococ, Isostar vms). lahutab mind sellest pärast randu- mist Tallinnas vaid 186 kilomeetrit. Lõunaoode (iga paarikümne kilomeetri takka): juustu-, singi- või pasteedivõileivad, meega tee, puljong. Lõuna: supp, pastaroog, mustikakissell (legendaarne roog, milleta ei möödu ükski EPILOOG EROK väliüritus), sai. Episood laevalt. Üks isamaa raha- Õhtuoode (iga paarikümne kilomeetri takka): juustu-, singi- või pasteedivõileivad, näljas hüljanud ehitusmees on oma meega tee, puljong. uutes tossudes teel koju Valgamaale Õhtusöök: kogemus näitas, et kui tekib võimalus väikeseks puhkuseks päeva lõpus, ei puhkust veetma. Silmanähtavalt ja- raatsi võistlejad enam une arvelt söömise peale aega raisata. Kui aga järgida spordi- nuneb ta maakeelse suhtluse järele ja teadlaste nõuandeid, peaks kiirema taastumise huvides enne puhkust siiski valgu- ja leiab laevapõrandal tulutult uinuda süsivesikurikka eine sööma. püüdvas oimetus Järvetis sobiva vest- Toidulisandid: päevas 1000 mg C-vitamiini, 3000 mg magneesiumi. Võistluste-eelsel luspartneri. Tema aimdus hingesugu- treeninguperioodil ja võistlusjärgsel taastumisperioodil peaks vastupidavusala harras- luse kohta suureneb veelgi, kui ta Jär- tav sportlane lisaks igapäevatoidule saama peale eelnimetatud lisandite veel E-vita- veti kõrval Vichy vee pudelit märkab. miini, tsinki, kaltsiumi, rauda, kaaliumi ja seleeni. “Kurat, sul ka raske öö old. Tiad, mul on ka nii, et see vissi-vesi on ainuke, le toa teises servas aeg-ajalt istuki- Uksepaugatus on ka kõige sügava- mis pohmakaga sisse läheb.” le tõuseb ning murelikult Järveti ja mas unes olijatele äratussignaaliks Reismanni tühje asemeid takseerib. ning algab kibekiire asjade pakki- Koju jõudes leian telefonist lipnik Kell 6.30 pole poisid ikka veel ko- mine. Pool kaheksa alustame kodu- Jaanus Piirsalu sõnumi küsimusega: hale jõudnud ja mure hakkas juba teed. Magamata ööd annavad tunda “Kes võitis?” Kes võitis, kes võitis... üsna teravalt närima. Kümme mi- ning soojas autos ühtlase kiirusega Meie omad loomulikult. Eks tehke nutit hiljem paugub kasarmuuks ja Helsingi poole sõites hoiab mind järele. KK! oodatud vajuvad väsinult sisse. ärkvel vaid hirm kaassõitjate turva- Tähelepanekuid kaukopartiohiihto võistlusrajalt

Tekst: KAIDO RUUL, leitnant teeületuskohas ootav tädi meiega ei tundunudki järgmisel päeval õiendama kukkus, et mis me tema liikuma saamine raskena. […] eise kontrollpunkti eel läks golfiväljakul teeme. Alar vabandas meie 100 km rada 75 km ra- inglise keeles. Õnneks tädi inglise Otsustasime teisel päeval loobuda Tjast lahku. Olime pikemal ra- keelt eriti ei osanud ja jättis meid 100 km etapist ja minna mööda 75 jal ilmselt esimesed suusatajad, rahule. km rada. Pöördepunkti jõudsime sest suusajälgi kattis 5 cm paksu- kella 17.30 paiku. Kavatsesime tun- ne värske lumi. Järgmised 16 km Järgmisel lõigul kaotasime õige suu- di paar magada, kuid und ei tulnud, pidimegi läbi värske lumekatte saraja. Ilmselt olime küll õigel rajal, ning asusime kell 18.15 viimasele rada lükkama. Kontrollpunkt asus ent selle all oli küntud põld, mille 75 km pikkusele etapile. […] metsamajas, kuid see oli lukus. Et mullavaalud ulatusid läbi lume. seal vett juurde ei saanud, lõppes Rada läks nõnda kehvaks, et püüd- Ühes kohas kulges rada mööda mul jook ca 7 km enne kolmandat sime edasi liikuda mööda teed. Ka raudtee äärt. Kuulsin seal äkki kontrollpunkti. Sain hea õppetun- tee ei olnud suusatamiseks sobiv ja rongi häält ja nägin ees puude va- ni, et lisaks 0,75 l veepudelile tuleb paar kilomeetrit lausa kõndisime, hel kolme väikest lambikest. Mõt- võtta kaasa ka 0,5 l pudel. […] suusad käe otsas, kuni Alar silmas lesin, et rong on veel üsna kaugel, tee ääres üht rada, mis polnud küll ja libistasin end laugest mäest 4 km tuli sõita mööda järve. Sealt õige, ent läks õiges suunas. See paraja hooga alla. Rongi hääl läks ära keerates sattusime keelusil- etapp oli meile kaukopartiohiihto aina valjemaks, kuid puude vahelt dile – mingi agar mammi oli ke- raskeim. […] paistvad rongituled tundusid ikka set suusarada ajanud püsti sildi kuidagi väikesed. Ühel hetkel tai- “Suusatamine keelatud. Golfiväl- Uttisse tagasi jõudsime 25. veeb- pasin, et need väiksed tuled on jak!”. Arutasime seal Alar Niguliga ruaril kell 5.20. Sain vaevalt pikali kõigest 3–4 m kaugusel. Tegin jär- mõne minuti, et ega suusatamine heita, kui juba üles aeti – kell oli su põike kõrvale ja suutsin vaevu saa golfiväljakule midagi teha, kui märkamatult seitse saanud. Mä- mööduda vastutulevatest suusa- seda katab poole meetri paksune letasin eelmisest aastast veel häs- tajatest, kes mööda lauget nõlva lumi, ning sõitsime sildist lihtsalt ti, kui raske oli järgmisel päeval üles ronisid. See vahejuhtum pe- mööda. Ei kulunud palju aega, kui uuesti liikuma saada, kuid tänavu letas mõneks ajaks une. KK!

36 KAITSE KODU! NR 2’ 2006 KODU KAITSEL Märgade varvaste õppetund

Mida kõrgem on Pärnu lahes vesi, seda lühem on kriisikomisjonis jutt. (Pärnumaa uuem rahvatarkus)

Tekst: ERIK REINHOLD, kapten, täitmise piiresse. Ma ei taha siinko- tagasi tavaellu”, on ja jääb teoreeti- Kaitseliidu Pärnumaa maleva pealik hal ette võtta selle asjaolu põhjuste kute illusiooniks. Tegelikkus sunnib analüüsi – leppigem teadmisega, et kriisireguleerijat esmalt kõigi ole- ugenud nooremleitnant Jüri Pil- asjalood olid sellel hetkel just niisu- masolevate jõududega reageerima mi kirjutist Kaitseliidu Tartu ma- gused. sellele vähesele informatsioonile, Lleva tegemistest-toimetamistest mis temani üldse jõuab. Pärnus jaanuaritormi järel ajal, tekkis Täpselt sama inimlik nagu mugavu- tahtmine mõnda asjaolu ka pärnaka- ses laisklemine, on ka see, et hädas Lihtne näide: kui politsei teatas, et te vaatevinklist valgustada. Juhtisin olles muutuvad inimesed üliaktiiv- politseiautodega ei ole rannapiir- Kaitseliidu Pärnumaa maleva pealiku seks ja leiavad ka täiesti lootusetuna konnas enam võimalik liikuda, raja kriisikomisjoni liikmena kõigi kait- näivatest olukordadest väljapääsu. kendati reaktsioonina sellele Kaitse- seväe ja Kaitseliidu allüksuste tege- liidu MB Unimoqi maasturid – esmalt vust kriisipiirkonnas ja mul on tänu Kui 9. jaanuaril öösel kella kahe luureks, seejärel evakuatsiooniks. Kui sellele ehk mõnevõrra üldisem vaade paiku Pärnumaa selgus, et vesi tõuseb uudust tunti tegelikult vaid asjade käigule ja tagamaadele. maavanem ja kriisi- nii kõrgele, et ka kõr- komisjoni esimees Pkummipaatidest, elektri- ged maasturid ei pää- Esitan siin oma isiklikke seisukohti Toomas Kivimägi generaatoritest jms tehnili- se enam edasi, hakati ega arva, et need sisaldavad viimase otsustas, et nüüd sest varustusest, kuid mitte mõtlema paatidele. instantsi tõde. Vaevalt et keegi suu- on kriis tõepoolest teotahtelistest inimestest. Kriisi algfaasis, kui dab anda niivõrd emotsionaalsest käes, oli Pärnu häi- teave olukorrast oli sündmusest üldse täiesti objektiiv- rekeskuse ruumidesse kogunenud äärmiselt lünklik ja vastuoluline, pol- se pildi. kuus-seitse inimest – maavanem, nud kellelgi aega ega võimalust pida- linnapea, päästeteenistuse direktor, da pikka plaani – siis tehti tõepoolest KRIIS ONGI KRIIS politsei ülemkomissar, Kaitseliidu kiireid otsuseid, kusjuures jäädi loot- maleva pealik ja veel mõned linna- ma sellele, et n-ö reageerijate ehk siis Peame alustama elementaarsete tõ- majanduse võtmeisikud. Keegi ei politsei, päästeteenistuse, Kaitseliidu siasjade selgitamisest. Inimene ki- rullinud lahti mingit kriisireguleeri- ja ka teiste tegutsejate sisemised juh- pub olema just nii laisk, kui olukord mise plaani, keegi ei teadnud, kas ta timismehhanismid on nii võimekad, talle seda võimaldab. Sellel inimli- on ikka kriisikomisjoni liige või mit- et kriisikomisjonis tehtud otsuste kult mõistetaval põhjusel ei olnud te – sest selliseid pabereid polnud täitmise juhtimise saab usaldada tollel jaanuariööl Pärnu linnas ega sel hetkel ilmselt olemas ja kellelgi juba allapoole. maakonnas tehtud mitte mingeid polnud aega ega tahtmist sellele ka märkimisväärseid mõelda. Sel hetkel VÄHEM KRIISI – ROHKEM JUTTU ettevalmistusi nii- riis ongi sellepärast kriis, et oli vaja vaid tegut- suguses mastaabis Kmis tahes põhjusel tekkinud seda. 9. jaanuari keskpäevaks oli linnas ohu tõrjumiseks. ebatavaline olukord sunnib meid kujunenud olukord, kus evakueeri- Pean ausalt tunnis- otsima ebatavalisi lahendusi. Väidan, et kriisi al- tud, täpsemalt öeldes evakueerumi- tama, et olen olnud gfaasis toimis juh- se võimalusest teavitatud, oli suu- Kaitseliidu Pärnu- timine asjaosalis- rem osa vee alla jäänud linnaosade maa maleva pealik üle kolme aasta, te ametkondade juhtide tasandil elanikest. Otsest ohtu inimeludele kuid pole kunagi enne jaanuaritor- improviseerides, kuid samas kiirelt, enam ei olnud ja ka veetase hakkas mi osalenud maakondliku kriisiko- otstarbekalt ja tõhusalt. Täpselt nii tasapisi alanema. Tehniliselt võttes misjoni istungil. Sest neid pole liht- nagu see käima peabki. Kriis ongi oli kriis kui selline möödas. Linnas salt peetud. Nagu hiljem selgus, oli sellepärast kriis, et mis tahes põh- avanev pilt oli samas muidugi ko- samasuguses olukorras ka näiteks jusel tekkinud ebatavaline olukord hutav – suur osa infrastruktuuridest kohaliku päästeteenistuse direktor. sunnib meid otsima ebatavalisi la- olid jätkuvalt rivist väljas, elektriva- hendusi. Ettekujutus, et kvaliteetne rustus ja side lünklikud, osa tänava- Niisiis oli Pärnumaal kriisiregulee- staabitöö ja korrektselt riiulitesse test jätkuvalt vee all, murtud puid, rimine selleks hetkeks kujunenud pandud viisakalt vormistatud tege- maas vedelevaid katuseid ja muud mitteprioriteetseks tegevusvald- vusplaanid muudavad kriisi lahen- segadust võis näha kõikjal. Ka krii- konnaks ja sellega tegelemine jää- damise korrapäraseks, ettearvata- sijuhtimises tõi see esialgu teatud nud ehk mõningate formaalsuste vaks ja juhitavaks “jalutuskäiguks pingelanguse. KAITSE KODU! NR 2’ 2006 37 KODU KAITSEL

Loomulikult ei jää- nud see tarkus kõigi teistega jagamata. Oli mida arutada ja nüüd näis, et on ka aega, et arutada. Asuti kaardistama kahjusid ja püüti hakata tegema midagi staabitöö sar- nast.

Huvitaval kombel andis varasema nn rahuaegse ettevalmistuse ja koolituse puudulikkus va- lusasti tunda just selles teises, “ra- hulikumas” faasis, kus selge ja auto- ritaarne juhtimine väheste vastutavate juhtide poolt asen- Tagalapataljoni kaitseväelased seavad lahingukorda Rootsi kummipaate, mis sobisid ainsana liikumiseks seal, kuhu dus paljude asjasse autod enam ei pääsenud. Tartlased ei saanud oma mootorpaate, mis nüüdseks on (ilma kärudeta!) Tapale viidud ja rohkem või vähem seal turvaliselt virna laotud, vette lasta, sest Pärnu tänavatel polnud nii sügavat vett. Kasutamata jäi ka Tapalt puutuvate tarkpea- kohale toodud amfiibveok. Aga olgem õnnelikud, et kohal oli rohkem vahendeid kui tarvis läks, mitte vähem. de jututoaga. Sõna said kõik – nii need, Oma rolli edasiste sündmuste tuleb vastakat ja ebamäärast infot kellel midagi öelda, kui ka need, mõnevõrra ebaloogilises arengus selle kohta, et järgmisel öösel läheb kellel lihtsalt isu omaenda häält mängisid ilmaennustajad. Nimelt asi veel hullemaks. Samas saabu- kuulda. Asjal ei puudu muidugi ennustasid mitmed ilmatargad, et vad ka lahked abipakkumised – sest oma objektiivne külg: kui kriitilises olukord teravneb taas, või veelgi hommikuks oli ärganud ka ülejää- faasis oli vaja tegelda suhteliselt hullem, õige tormi kõrghetk saabub nud Eestimaa ja kõik tublid ja to- väheste küsimustega – peamiselt alles järgneval ööl. Kes teist tahaks redad inimesed olid appi tõttamas. vaid ühe, st inimelude säästmisega olla selle inimese nahas, kes peab Mida siis teha: öelda rahulikult, et –, siis hiljem laienes lahendamist otsustama, kas uskuda seda hoia- olge head ja jääge koju, meil on siin vajavate probleemide ring oluliselt. tust või mitte. tegelikult juba hullem möödas ja Sellest tulenes ilmselt ka tõsiasi, et saame ise hakkama? Riskida sellega, otsuste tegemine võttis palju aega Nüüd ongi õige aeg rääkida väljast- et järgmisel ööl tuleb samasugune või kulus aega sellelegi, et jõuda jä- poolt Pärnut saabunud abijõudude või hullem tormipuhang ja selleks relduseni, et mõni konkreetne kü- rakendamisest. Ütlen täie vastu- ajaks on omad ressursid juba tõesti simus kriisikomisjoni pädevusse ei tustundega, et objektiivselt oleks ammendunud? Niisiis balansseeriti kuulu. ilmselt Pärnus kohapeal olnud jõu- ülereageerimise ja riskide alahinda- dudest antud krii- mise piiril ja selles iisiis tulebki heade tart- KANGELASTEOST ILMA JÄETUD si lahendamiseks olukorras võeti vas- KANGELASED piisanud. Puudust Nlaste Pärnu-seiklusele tu ilmselt ainuõige tunti tegelikult vaid lisada lause: kui tartlased Pärnu otsus: lähtuda hal- Niisiis tulebki heade tartlaste Pär- kummipaatidest, uputust likvideerima jõudsid, vimast võimalikust nu-seiklusele lisada lause: kui elektrigeneraatori- oli uputus juba lõppenud. arenguvõimalusest. tartlased Pärnu uputust likvidee- test jms tehnilisest Niisiis öeldigi kõigile rima jõudsid, oli uputus juba lõp- varustusest, kuid mitte teotahtelis- abipakkumistele selgelt: jah, tulge, penud. Paraku oligi see nii – täp- test inimestest. me vajame teid! selt nagu ka mõnede kaitseväe allüksustega, kes jõudsid kohale Aga püüdkem nüüd kujutada ette Kriisikomisjon oli selleks ajaks koli- ajaks, mil kriitiline abivajadus seda olukorda, milles otsuste tegi- nud politseimaja saali ja komisjoni oli tegelikult möödas ja kriisi- jad tegelikult olid. Ühest küljest oli istungil osalevate inimeste hulk oli juhtimisega tegelevad inimesed just seljataga hullumeelne öö – kõik võrreldes öise kriitilise ajaga kas- mõtlesid hoopis teistele asjadele ressursid, mis olid välja panna, olid vanud mitmekordseks. Kohal oli kui kohalesaabunud kangelastele rakendatud. Üle noatera oli õnnes- tähtsaid tegelasi Tallinnast ja mu- väärika kangelasteo sooritamise tunud vältida inimohvreid. Teisalt jaltki – kõigil palju tarkust varuks. võimaluse korraldamine.

38 KAITSE KODU! NR 2’ 2006 KODU KAITSEL

Siin sai tegelikult loota ainult saa- täitmine näib meile endile jõukoha- täpselt nagu ka kohaletormanud “ka- bunud jõudude iseorganiseeru- sem olevat. Veidi laiemalt vaadates tastroofituristid” näitasid üles era- misvõimele. Ja see ju töötas – iga on aga tegemist vastutustundetu kordset matslikkust ja hoolimatust. ohvitser teab, et lahingus olles võib mõtteviisiga kas või sellepärast, et Kriisireguleerimisjuhid tegid nii tarku ta alati sattuda olukorda, kus juhti- ignoreeritakse küsimust, kes ja kui- kui ka rumalaid otsuseid. Pärnakate mine ülalt katkeb ja siis tegutsetak- das täidab kodanikukaitse funkt- hulgas leidus nii neid, kes olid pääs- se vastavalt olukorrale iseseisvalt. sioone siis, kui kaitsevägi peabki tetööde korraldusega väga rahul, väga Seda ka tehti. Ma ei saa nõustuda täitma oma peamist ülesannet, rahulolematud või kellele oli see kõik nooremleitnant Jüri Pilmi väitega, kaitsma riiki sõjaliselt. täiesti ükstaspuha. Päästjate hulgas nagu oleksid tart- leidus neid, kes olid enda arvates ko- lased istunud Pär- smapilgul näib militaristi- Jäägem ikkagi sel- hutavalt üle koormatud, aga ka neid, nus, käed rüpes. Edele küll meelitavana võtta le juurde, et tsiviil- kes väidavad, et istusid käed rüpes. Mulle teadaolevalt “oskamatutelt tsivilistidelt” üle võim peab täitma Aset leidis üks veidi erakordne epi- osalesid tartlased funktsioonid, millede täitmine näib oma funktsioone sood muidu tavapärases Eesti elus. mitmete ülesanne- meile endile jõukohasem olevat. ja meie, militaa- te täitmisel, sh näi- rstruktuurid, ole- Selliseid episoode on olnud ja tu- teks Tartu Ülikooli Pärnu kolledži me kutsutud ja seatud neid selles leb veel. Pärast tormi on Pärnumaa raamatukogu evakueerimisel. Mis abistama. kriisikomisjon reaalselt olemas, käib saakski olla õigem töö ülikoolilin- koos, peab plaani ja on ilmselt järg- nast saabunud abilistele? Suhteli- PÄRNU JÄI ALLES misel korral, kui mõni kriis meie õue- selt iseseisvalt tegutsesid ka näiteks le jõuab, selleks paremini valmis. kapten Margus Neudorfi juhitud Vaatamata kõigele, mis oleks võinud pioneeriallüksuse Tapalt saabunud minna paremini või hullemini, kui Olgu komisjon kui tark tahes ja ka- kaitseväelased ja teisedki. tegelikult läks, elas Pärnu sajandi pitäis plaane uut kriisi ootamas, tormiks nimetatud kriisi üle. Äralen- otsustavaks faktoriks kujuneb ikka Asjatundlik sõjaväelane ei istu tui- nanud katused on uutega asendatud, üks – see on inimene. Mulle andis malt ülesannet oodates ja juhtkon- murtud puud on leidnud tee puurii- selle kriisi reguleerimise juhtimises na juhmuse üle targutades, vaid tadesse ja äraujunud puuriidad jõud- osalemine ühe kogemuse: meil on leiab oma juhitavale allüksusele nud tagasi koju. Nutikamad on kind- jätkuvalt palju tublisid ja tarku ini- otstarbekohase tegevuse igas olu- lustusfirmast saanud tagasi kaotatud mesi, kes suudavad end raskel het- korras. raha ja eriti nutikad rohkemgi. kel kokku võtta ja teha, mida vaja. See annab lootust, et saame ühes- Pole kahtlust, et 9. jaanuari pärast- Nii pärnakad kui appitõtanud inime- koos üle hullematestki asjadest kui lõunal Pärnusse saabunud allük- sed mujalt näitasid üles suurepärast ühe väikese mereäärse linna märjad suste kõrge motivatsioon ja suutlik- teotahet ja organiseerumisvõimet, varbad. KK! kus ei leidnud täielikku rakendust. Samas olid sellel omad objektiiv- sed põhjused, mis ei tulenenud sugugi kohaliku kriisijuhtimise pahast tahtest või ru- malusest. Kriis ongi kriis ja seda ei tee võlu- vitsana olematuks isegi mitte kaitseväelase määramine kriisiregu- leerijate etteotsa.

Ka kaitseväelane võiks teada, et Eesti on demokraatlik kodaniku- ühiskond, kus kõigi tarvilike funktsioonide täitmine ja vastutus on jagatud erinevate institutsioonide vahel. Esmapilgul näib mili- taristidele küll meelitavana võtta “oskama- Tartu kaitseliitlased ja kaitseväelased päästeametnikult ülesannet saamas. Päästetöödel abiks olles peame harju- tutelt tsivilistidelt” üle ma sellega, et käsuandjaks ei pruugi olla sõjaväelane ja ka ülesande andmise vorm ei pruugi ühtida meile harjumus- funktsioonid, millede päraste standarditega. Oluline pole käsu andja isik ja käsu andmise viis, vaid see, et tarvilik töö saaks tehtud.

KAITSE KODU! NR 2’ 2006 39 RELVASTATUD RAHVAS Kuidas tartlased Riias laskevõistlustel käisid Tekst: ERNST TUNGEL

iias peeti 9.–11. märtsini Ze- messardze lahtised laskevõist- Rlused. Neid korraldatakse juba kuuendat aastat, aga eestlased olid kohal esmakordselt. Eestit esin- dasid Tartu kaitseliitlased vennad Olev ja Sulev Lomp, Kalev Koppel, Joa Pruks ning allakirjutanu.

Teel Tartust Riiga jagasime omavahel võistlusalasid (otsustasin loobuda tankitõrjegranaadiheitja alaka- Tartu kaitseliitlastelt nõudis Rootsi püs- liibrist, sest olen seda lasknud vaid tolkuulipildujaga laskma õppimine võist- korra 1998. aastal). luste käigus täit tähelepanu.

SEGADUS VÕISTLUSREEGLITEGA võõras relv osutuski võistkonna 278 punkti ja 11. koht. See oli eest- nõrgimaks alaks. laste parim saavutus. Isegi neljas Riias olid lisaks lätlastele võistlemas koht oli käeulatuses, kuid vähene külalised Rootsist, Poolast ja Eestist Rootsi püstolkuulipilduja laskmise treening ei lubanud võimeid reali- – kokku 120 võistlejat (32 võistkon- tegi eriliselt ebameeldivaks asja- seerida. Kolme harjutuse kokkuvõt- da). olu, et relval puudub üksiklaskude tes tuli eestlastele keskpärane 15. tulerežiim. Allakirjutanul õnnestus koht. Võitsid rootslased, seda suu- Saime ingliskeelse võistlusjuhendi, viiest proovist ja 30 võistluslasust resti tänu armeepüstoli alavõidule mis oli ka ainus ingliskeelne paber saada ainult kaks üksiklasku. Teistel (kogu esinelik Rootsist). võistluste jooksul. Kõik protokollid, läks paremini, aga esimesse tabeli- ohutustehnikalehed, padruniväljas- poolde mahutas end ainult Koppel TUNDMATU VÕISTLUSALA tamislehed jm olid lätikeelsed. Läti – 176 punkti ja 33. koht. Võistkond- keeles olid ka kõik laskekäsklused, likult saime 900 võimalikust 411 Viimane ala oli riikidevaheline võist- tõsi, enne alustamist küsis enamik punkti ja 18. koha. Et sel alal jagati konnavõistlus. Igast riigist osales (kolm neljast) laskmise läbiviijaid välja pooled võistkondliku arves- viis võistlejat. Lasti spordipüstolist žestide keeles, et kas saime aru, kui- tuse punktid, kadus lootus kokku- ühe käega kuus seeriat, á viis lasku das lastakse. Vajadusel püüti asju võttes head kohta saavutada, jäi üle (10, 8 ja 6 sekundit, seega igat see- kuidagiviisi selgitada vene või ing- sihtida üksnes alavõite. riat kaks korda). Märkleht oli tava- lise keeles või vähemalt otsiti keegi, lise püstolilehe suurune, aga üleni kes suutis selgitada. Loosiga sattus allakirjutanule esi- must ja punktiringid olid ebatavali- mesel võistluspäeval veel 3x5 lasku selt suured. Sellist harjutust polnud Läti keele mittemõistmine tuli meile spordipüstolist (10, 8 ja 6 sekundit) eestlased varem lasknud. Viiest Ees- mõistagi kahjuks, eriti kiirlaskmiste püstolilehte. Kasutada võis kahte ti laskurist said kolm tõenäoliselt juures. Paljud nüansid jäid aru- kätt. Ei läinud kuigi hästi – 99 punk- eekõige seetõttu karistusi. Tulemu- saamatuks ja näiteks võistkonna- ti 150 võimalikust (52. koht). Teisel sed: Tungel 214 punkti, Koppel 205, laskmises sai kolm meie võistlejat päeval ala jätkus. Sulev Lomp sai Sulev Lomp 204, Pruks 184 ja Olev miinuspunktidena kajastunud ka- 107 punkti (individuaalselt 34. koht) Lomp 77 punkti. Riikide järjestus: ristusi (sh allakirjutanu näiteks selle ja Koppel 98 punkti (55.) ning Eesti- Läti, Rootsi, Poola ja Eesti. eest, et ta käsi käis ettevalmistusajal le tuli 12. koht. korraks kõrgemal kui 45º). Just neid Vaatamata pisipuudustele võiks asju, mille vastu eksisime, ei kirjel- Armeepüstoli arvestuses lasksime Lätti uuesti võistlema minna. Järg- datud ka esimesel päeval jagatud Makarovist kolm seeriat‚ igaühes miseks korraks tuleb teha rohkem ingliskeelses võistlusjuhendis, mil- tuli 10 sekundi jooksul (kuigi eelne- ettevalmistusi ja võtta kaasa oma lest pealegi täpselt kinni ei peetud. valt jagatud ingliskeelses juhendis relvad. Näiteks rootslased ei kasu- oli ajaks märgitud 15 sekundit) teha tanud ühtki korraldajate relva. Ei Eelteates nimetatud tankitõrjegra- viis lasku viide standardpüstolimär- ole õige kogu ebaedu relvade kaela naadiheitja alakaliiber osutus hoo- ki (igasse üks lask). Jällegi võis ka- ajada, aga tunnistan, et kasutada pis Rootsi püstolkuulipildujaks. Et sutada kaht kätt. Tulemused: Ernst antud spordirelvad olid niisugu- tartlased seda relva varem proovi- Tungel 97 punkti (35.), Olev Lomp sed, et ega nendega oleks Kaitselii- nud polnud, sai laskmisel lamades, 94 (41.), Sulev Lomp 91 (44.) ja Kop- du Tartu maleva karikavõistlustele põlvelt ja püsti üksjagu nalja ning pel 87 punkti (50.), võistkondlikult küll minna julgenud. KK!

40 KAITSE KODU! NR 2’ 2006 PERSONAALIA

Naiskodukaitse Järva ringkonna esinaine MAIRE ARRO Naiskodukaitse Saaremaa ringkonna esinaine RITA LOEL Sündinud 29. mail 1973 Paides Sündinud 29. detsembril 1966 Kuressaares HARIDUS HARIDUS 1980–1991 – Paide 1. Keskkool 1985 – Saaremaa Ühisgümnaasium 1991–1994 – Õisu Põllumajandustehnikum, 1986 – Tallinna 1. kutsekool, sekretär toiduainete tehnoloogia Naiskodukaitse ja Kaitseliidu koolitused USAs, Soomes, Rootsis ja Taanis TÖÖKÄIK TÖÖKÄIK 1994– 1995 – Paide Lihatööstuse lihatoodete 1985–1993 – Eesti Raadio masinakirjutaja ja ettevõtte Kommunaal meister reklaamikujundaja 1999 – Paide Maksimarketi vanemmüüja 1994–2003 – maakonnalehtede, Õhtulehe, Postimehe ja Raadio Kadi Alates 2001 – Järva Tarbijate Ühistu kaupluse Saldus juhataja ajakirjanik, Paldiski linnavalitsuse pressiesindaja TEGEVUS NAISKODUKAITSES Alates 2004 – SA Kuressaare Sõnumid tegevjuht-peatoimetaja 1. oktoobrist 2001 – Naiskodukaitse Järva ringkonna liige TEGEVUS NAISKODUKAITSES 15. septembrist 2003 – Naiskodukaitse Paide jaoskonna esinaine alates 1994 – Naiskodukaitse tegevliige 7. märtsist 2006 – Naiskodukaitse Järva ringkonna esinaine 1994–1995 – Naiskodukaitse Saaremaa ringkonna esinaine 1994–1998 ja alates 2001 – Naiskodukaitse keskjuhatuse liige AUTASUD 1996–2001 – Naiskodukaitse Harju ringkonna esinaine 2002 – Naiskodukaitse Järva ringkonna esinaise tänukiri 2004–2006 – Naiskodukaitse Saaremaa ringkonna Pihtla jaoskonna 2003 – Naiskodukaitse keskjuhatuse tänukiri, Kaitseliidu esinaine Järva maleva tänukiri ja Noorte Kotkaste organisatsiooni 4. märtsist 2006 – Naiskodukaitse Saaremaa ringkonna esinaine keskjuhatuse tänukiri Missioonil olevate kaitseväelaste peretoetusprogrammi, militaarse 2004 – Noorte Kotkaste organisatsiooni keskjuhatuse tänukiri ja volbriöö korraldamise ja Military Fatheri valimiste (1996), Paldiski “la- Naiskodukaitse Liiliaristi tunnistus piliste” laste jõulupuu (1998) algataja, Kodutütarde rühmajuht (1999) 2005 – Kaitseliidu Järva maleva tänukiri, Noorte Kotkaste AUTASUD Järva maleva tunnistus õiguse kohta kanda Noorte Kotkaste 1996–2002 – Kaitseliidu ülema, keskjuhatuse ja Harju maleva, Järva maleva rinnamärki ja Kaitseliidu Järva maleva tunnistus Naiskodukaitse keskjuhatuse ja Naiskodukaitse Saaremaa ringkon- õiguse kohta kanda Kaitseliidu Järva maleva rinnamärki na ning Paldiski linnavolikogu tänukirjad PEREKOND: vabaabielus, peres kasvab 10-aastane poeg 1997–2001 Naiskodukaitse, Kaitseliidu Harju maleva ja Rahuope- ratsioonide Keskuse teenetemärgid ning kodanikupäeva aumärk 2002 – Naiskodukaitse Liiliaristi V klass Naiskodukaitse Tallinna ringkonna esinaine LIIVI KOSK 2005 – Naiskodukaitse Liiliaristi III klass PEREKOND: abielus, ühe poja ja kolme tütre ema Sündinud 2. augustil 1977 HOBID: lugemine, erakonna Res Publica, Saaremaa NNKÜ-NMKÜ ja HARIDUS Martin Körberi Seltsi liige 1995 – Tallinna Mustamäe Gümnaasium 2003 – Tartu Ülikool, ajalugu Naiskodukaitse Pärnumaa ringkonna esinaine LY EISENSCHMIDT (bakalaureusekraad) Sündinud 24. veebruaril 1966 Kiviõlis alates 2003 – Tartu Ülikool, ajaloo magistriõpe HARIDUS TÖÖKÄIK 1984 – Pärnu Ülejõe Gümnaasiumi (4. keskkool), 2003–2004 – Riigiarhiiv, arhivaar bioloogia ja meditsiini süvaklass Alates 2004 – Kaitseministeeriumi rahvusvahelise 1985–1989 Tallinna Pedagoogikakool, koostöö osakond algklasside õpetaja TEGEVUS NAISKODUKAITSES 1994–2003 – täiendõpe Tartu ja Tallinna Pedagoogilises 2000 – Naiskodukaitse liikmekandidaat Instituudis (loodusainete, inglise keele ja tütarlaste käsitöö lisaeriala, Hea Alguse koolitus) 2002 – Naiskodukaitse Tartu Akadeemilise jaoskonna liige 2003–2005 – Tallinna Ülikool, haridusteaduse magistri 2003 – Naiskodukaitse Tallinna Akadeemilise jaoskonna kraad (klassiõpetaja). aseesinaine TÖÖKÄIK 2004 – Naiskodukaitse Tallinna ringkonna juhatuse liige, Alates 1989 – Pärnu Ülejõe Gümnaasiumi algklassiõpetaja- Naiskodukaitse Tallinna Akadeemilise jaoskonna esinaine klassiõpetaja Alates märtsist 2005 – Naiskodukaitse Tallinna ringkonna TEGEVUS NAISKODUKAITSES esinaine 2004 – Naiskodukaitse tegevliige AUTASUD Alates jaanuarist 2006 – Naiskodukaitse Pärnumaa ringkonna 2005 – Naiskodukaitse Tallinna ringkonna juhatuse tänukiri esinaine PEREKONNASEIS: vallaline PEREKOND: abielus, peres kasvab kolm last HOBID: ujumine, laulmine, lugemine HOBID: loodus, aiandus, käsitöö

KAITSE KODU! NR 2’ 2006 41 NAISKODUKAITSE Saaremaa Aasta Naine 2005 on naiskodukaitsja ELLEN KASK

Tekst: RITA LOEL, Naiskodukaitse NAISKODUKAITSE JA TÄNAPÄEV keskjuhatuse liige ja Saaremaa Sõjaeelses Eestis oli nii kooliõpeta- ringkonna esinaine jatele kui ka teistele endast lugupi- Foto: IRINA MÄGI/Meie Maa davatele daamidele auasjaks kuuluda Naiskodukaitsesse, seega võib aistepäeval andis Saaremaa Et- Ettevõtlike Naiste Assotsiatsiooni tevõtlike Naiste Assotsiatsioon sammu valida Saaremaa Aasta Nai- kauaaegsele Naiskodukaitse N seks Naiskodukaitse aktivist Ellen Saaremaa ringkonna esinaisele ja Kask pidada seda mõttemalli taas- keskjuhatuse liikmele Ellen Kase- tavaks märgiks. le Saaremaa Aasta Naise 2005 tiitli. Tegemist on tunnustusega väärikale Praegu pole paraku harvad juhud, naiskodukaitsjale ja kogu Naiskodu- mil üsnagi prestiižikatele kohtade- kaitse Saaremaa ringkonnale. le jõudnud kodanikud ei tee vahet kodutütardel ja naiskodukaitsjatel. ÕPILASED TÕID KAITSELIITU “Ellen Kasele omistatud tiitel aitab kindlasti inimestele meie organi- “Mind tõid Naiskodukaitsesse minu satsiooni tuttavaks teha,” on Saare- õpilased,” lausub Ellen Kask, kui kü- maa naiskodukaitsjad veendunud. sin, miks ta võttis 1996. aastal nõuks Tutvusest sõpruseni pole aga enam end Kaitseliidu naisorganisatsioo- teab kui pikk maa. Ka leiavad nad, niga siduda. “See oli aeg, mil Ku- nekut võtnud südameasjaks esma- et üldse peaks naisi, kes on võt- ressaare gümnaasiumis moodustati abi erialarühma töölerakendamise, nud nõuks tegelda pärast põhitööd poisteklass. Direktor Toomas Takkis pole harvad juhud, kui teda kohtab pere kõrvalt vabatahtlikult oma riigi palus mul seda klassi lasketiirus. kaitsmisega, palju enam tunnusta- juhatada. Kui pois- õjaeelses Eestis oli nii kooliõpe- ma. tega tööle hakka- Stajatele kui ka teistele endast “Et Kaitseliit on mi- sin, mõistsin, et neil lugupidavatele daamidele auasjaks litaarne organisat- “Oleme need, kelle poole ju vaada- peab olema ka mingi kuuluda Naiskodukaitsesse, seega sioon, peavad naised takse, kui midagi juhtub,” ütlevad huvipakkuv tegevus. ka relvi tundma,” võib Ettevõtlike Naiste Assotsiat- naiskodukaitsjad. Ka vastne Saare- Tundsin Kaitseliidu ütleb ta selgituseks, siooni sammu valida Saaremaa maa Aasta Naine on kohanud usal- Saaremaa maleva kinnitades samas, davaid pilke just siis, kui häda käes Aasta Naiseks Naiskodukaitse inimesi – seal olid et tõelisest milita- – olgu koolis kolleegide seas või ko- mu endised õpilased aktivist Ellen Kask pidada seda rismist on tema kui dusaare massiüritusel. Sest ollakse noored ohvitserid mõttemalli taastavaks märgiks. ema ja kahekord- näinud, et kaitseliitliku naisorgani- Kaido Jalakas ja Riho se vanaema vaated satsiooni liikmetel on esmaabipaun Lonn. Läksin nende juurde ja palu- üsna kaugel. enamasti käepärast. KK! sin abi. Nii tõingi poisid Kaitseliitu, neile see meeldis. Siis küsis toonane Kaitseliidu Saaremaa maleva pealik NAISKODUKAITSE SAAREMAA RINGKOND Mati Vendel, kas ma Naiskodukait- Naiskodukaitse Saaremaa ringkonna tegevus algas 8. detsembril 1925, mil Kuressaa- sest ei ole huvitatud, sest naiste töö re linnavalitsuse saali kogunes tolleaegse Kaitseliidu Saaremaa maleva pealiku major malevas oli tolleks ajaks soiku jää- Teimanni üleskutsel 64 aktiivset naistegelast ja Kuressaare Kaitseliidu Naisorgani- nud. Nii see algas.” satsiooni nime all moodustati hilisem Naiskodukaitse Kuressaare jaoskond. 1937. aastal kuulus Naiskodukaitse Saaremaa ringkonda 17 jaoskonda: Kihelkonna, Tsiviilametilt on Ellen Kask Ku- Kuressaare, Kärla, Laimjala, Leisi, Loona (Kaarma), Lümanda, Maasi, Muhu, Mustjala, ressaare Gümnaasiumi vene keele Pihtla, Randvere, Salme, Torgu, Uuemõisa, Vaivere ja Valjala. õpetaja ja ehkki ta on olnud kool- Naiskodukaitse Saaremaa ringkonda hakati taastama 13. septembril 1994, mil too- meister 42 aastat, peab ta väga oluli- nase Kaitseliidu Saaremaa maleva pealiku leitnant Mati Vendeli üleskutsel kogunes seks ka ise õppida. “Naiskodukaitse Kaitseliidu Saaremaa maleva staapi viis teotahtelist naist, kelle ümber koondusid on just selline organisatsioon, mis kiiresti huvilised Kuressaarest, Kihelkonnalt ja Mustjalast. 1996. aasta 8. novembril meid, naisi, väga palju arendab,” on istusid seitse tublit saare naist uuesti laua taha, et vahepeal soikunud tegevus taas- ta veendunud. Ehkki Kask on pärast käivitada. 2006. aastal kuulub Naiskodukaitse Saaremaa ringkonda neli jaoskonda: ringkonna esinaise ameti mahapa- Kuressaare, Orissaare, Pihtla ja Sõrve.

42 KAITSE KODU! NR 2’ 2006 Pärnu Kaitseliidu seltsingute kodu

Tekst: VIIRE VILLANDI Pärnu noorkotkad ja tega pooleks tunnistada, et kõige- Fotod: IVAR JÕESAAR kodutütred said uued ruumid pealt peaks Noorte Kotkaste ja Ko- dutütarde organisatsiooniga liituda ärnumaal tegutseb ligi pool vanasse pritsimajja tahtja läbima noortejuhi otsimise tuhat noorkotkast ja kodutü- kursused. Tasuta tegevuse võimal- Ptart. Suur osa neist on leidnud damine on tänuväärne ja kõhnema ruumid maakonna koolides. Pärnu laagri juurde ja sisustab traditsioo- rahakotiga peredest pärit maalap- linna kaitseliitlikud noorteorgani- niliselt lõpuõhtu. Laagrisse tullakse sed ongi kaitseliitlike noorteorga- satsioonid pidid kaua läbi ajama ikka laagrielu nautima ja iseseisvust nisatsioonidega liitunud agaramalt 12-ruutmeetrise toapugerikuga. õppima. Mis sest, et selle juurde kui linnalapsed, kuid siingi on oma Veebruari lõpul said Kaitseliidu kuulub ka köögitoimkond – põne- aga, sest rühmajuhtideks olevad seltsimajaks remonditavas endises vamad ettevõtmised kaaluvad selle täiskasvanud peavad oma tööd sa- tuletõrjedepoos Tallinna maantee üles. Pealegi pole ise hakkamasaa- muti tasuta tegema. Kui üldse lei- 49a nende tarvis korda neli ruumi, mise võlu sugugi väike. takse neid, kes teevad. mida remontisid instruktor-noorte- juhid Lea Pikker ja Rait Vaeno oma Lea Pikkeri sõnul pole Pärnumaa Pärnus on olukord seda raskem, kätega – alates remondieelsetest ko- noorkotkaste ja kodutütarde laagrid et linnakoolides on väga populaar- ristustöödest kuni laminaatparketi eriti rahvarohked – kohal on kesk- seks saanud noorteühing Eesti 4H, paigaldamiseni. Peale üri- miselt 80 õpilast –, kui mille egiidi all entusiastlikumad aagriteta tusteks kohase üldruumi seetõttu on nende ohja- pedagoogid nagunii laste õppetöö- on seal õmblusmasinatega Lnoortetööd ei mine ja igaühele midagi välist tegevust suunavad. Rühma- varustatud käsitööklass, tee ja diskota ei põnevat pakkuva päeva- juhiks võiksid aga hakata ka lapse- noortejuhtide tööruum ole õiget laagrit. kava koostamine korral- vanemad, kes mõnel pool ongi selle ja maitsekalt kujundatud dajatele jõukohane. raske töö oma lapse pealekäimisel isamaaliselt hariva väljapanekuga või tema arendamise huvides kan- muuseum. Kaitseliidu noorteorganisatsiooni- da võtnud. Nii et lapsed, emad ja dega liitunud laste huvi keskmes isad, vanemad õed ja vennad ning Endine tuletõrjedepoo sobib huvi- on noortejuhtide sõnul laskesport. kõik need täiskasvanud, kes justkui tegevuseks: siin ootab remonti saal, “Eriti poiste seas on väga populaa- iseendast on sattunud mõne laste- tahavad korrastamist garaažid... rne ka takistusriba läbimine – seal salga huvitegevuse keskele – äkki Ülejõe Gümnaasium ja Rääma põ- tuleb täita palju erinevaid üles- lööte käed Kaitseliiduga. Olgu siis hikool asuvad ligidal, nii et õpilased andeid ja saab üksjagu rassida,” teie ettevõtmise põhisisu lapiteki saavad huvitegevuseks kodulähe- ütleb Rait Vaeno, kes on Noorte õmblemine või garaažis kartauto dase paiga. Kotkaste organisatsiooniga seo- putitamine, koogiküpsetamine või tud juba Sindi gümnaasiumis õp- pallimängud. LAAGRITETA POLE NOORTETÖÖD pimise päevist. “Viimasel ajal on harrastajaid võitnud orienteeru- Aktiivselt pillimängu harrastav “Laagriteta noortetööd ei tee ja dis- mine,” lisab Pikker. Kaitseliidu Pärnumaa maleva pea- kota ei ole õiget laagrit,” ütleb Lea lik kapten Erik Reinhold oli kindel, Pikker, kui küsin, mis on Pärnumaa OTSI NOORTEJUHTI! et küllap saab korda ka pritsimaja kaitseliitlike noorteorganisatsiooni- suur saal, kus Kaitseliidu Pärnumaa de “firmaüritus”. Kuigi kaitseliitlikud noorteorgani- maleva orkester juba praegu proo- satsioonid võivad kätt südamele vi tegemas käib, ning sellest saab Muidugi pole tantsuõhtu see, mis pannes öelda, et nende tegevus on kujuneva Kaitseliidu seltsimaja üks laagrisse veab – see lihtsalt käib õige lastele tasuta, tuleb nalja ja pisara- tõmbenumbritest. KK!

KAITSE KODU! NR 2’ 2006 43 KKartmatuartmatu XXondaonda ppeabeab pensionipõlvepensionipõlve

Erukapral Elle Tamm on koos praegu pensioni- põlve pidava Unerschrocken Xondaga käinud läbi hooneid, kus oodatakse kõrgeid külalisi, otsinud läbi koole ja kaubamaju, kus ähvar- daja lubatud pommi pole kunagi olnudki, kuid leidnud ka hulga sõjapäevist maasse jäänud lõhkekehi.

44 KAITSE KODU! NR 2’ 2006 Tekst: VIIRE VILLANDI visiooni lauluvõistluse eel ja ajal. ja siis asuvad tegevusse juba raskes Fotod: IVAR JÕESAAR Ta kõndis koos perenaisega läbi ka kaitseriietuses demineerijad, Tallin- Tartu Miina Härma Gümnaasiumi, nas koguni robot,” selgitab koera- änu inimesest kümneid kordi enne kui prints Charles õpilastele juht pommikoera tööd. paremale haistmisele saavad külla pääses, vaatas üle hooned, Tkoerad neid aidata paljudes kuhu oodati dalai-laamat ja isa Tööle eelneb õppimine, mille esime- head nina nõudvates valdkonda- Bartholomeusi ja... ne aste on tavaline kuulekustreening, des, sh ka lõhkeaineid sisaldavate selgitab koeratreener Heli Talvik. esemete ehk pommide otsimisel. KOERA TÖÖ JA KOERAJUHI TÖÖ Kõik teenistuskoerad, sh pommikoe- Seitse aastat tegi Tartumaal ja lausa rad hakkavad ametit õppima alles kogu Lõuna-Eestis seda rasket tööd “Eurovisioni-aegsed kaheksatunni- pärast seda. See, millisesse ametisse ainsana saksa lambakoer Unersch- sed tööpäevad olid rängad nii mul- koer sobib, sõltub tema iseloomust ja rocken Xonda, kes praeguseks on le kui koerale,” ütleb erukapral Elle võimetest. Tamme sõnul peab pom- juba paar aastat kaitseliitlasest pe- Tamm. “Inimene on õnneks harju- mikoer olema rahulik, tasakaalukas renaise reservkapral Elle Tamme nud, et tema tööpäev on just nii pikk, ja täpne, aga ka sõbralik, sest sageli seltsis pensionipõlve pidanud. ja õpetatud koer kannatab selle välja, tuleb töötada inimeste seas. sest temal on mitte üksnes tahe, vaid LEGENDAARNE POMMIKOER lausa vajadus oma peremeest võima- OHUD JA VÕLUD KAALUKAUSIL likult palju aidata.” Selle tõestuseks Kennelnimega Unerschrocken üritab Xonda praegugi jalutuskäiku- Mõnigi loomasõber suhtub nel- (saksa k ‘kartmatu’) koer on ilmselt del oma jalutusrihma hambus kanda jajalgse pommiotsija kasutamis- enamikule Tartu kandi lastele tut- se umbusuga, öeldes, et see loom tav, sest tema töötamise aastates- saab oma ametit pidada ja üleüld- se jäi aeg, kui peaaegu igas koolis se elada vaid esimese eksimuseni. püüdis keegi raskest kontrolltööst Elle Tamm noogutab ja täpsustab: pommiga ähvardades pääseda. minu, st koerajuhi esimese eksimuseni. Eestis tema teada pommikoe- “See oli hull aeg,” räägib staa- rad teenistusülesannete täimisel žikas koerajuht Elle Tamm. hukkunud pole, küll aga hukkus “Noored pommiähvardajad 2004. aasta 25. novembri ööl ene- isegi ei mõelnud, kui paljude- setapjast kurjategija põhjustatud le nad oma “naljadega” tüli pommiplahvatuses politseikoer teevad.” Lisaks sellele, et po- Vaiche Brayn koos koerajuhi litseinikud sellised “naljaven- konstaabel Julia Gorbatšjovaga. nad” kiiresti kätte said, aitas koolide pommiähvardusi tõe- Ent lõhkeaineid on Xonda leidnud näoliselt vähendada ka Xonda. küll. Tõsi küll, mitte pommiähvar- See tihti tänu unikaalsele tööle duse saanud koolidest, muuseumi- ajalehepiltidele sattunud koer käis dest ega kaubamajadest, vaid sealt, ka sageli laste ees demonstratsioo- kus need on olnud jäänukina möö- nesinemistel näitamas, kuidas ta dunud sõjast või siinviibinud Nõu- töötab. Nukkertõsise pilguga rahu- kogude armeest. Kartmatu Xonda lik ja paitamist lubav sõbralik loom – peamine, et saaks perenaist kuidagi oli ju koos oma perenaisega seitse võitis paljude südame ja ju kadus aidata. aastat tööl Tartu Päästekompaniis. tema pilku meenutades mõnelgi mehehakatisel tahtmine pommi- Sõna “koeratöö” tähendab rasket Kui koer tegi oma rasket tööd soo- naljaga koolipäev kihva keerata. ja tänamatut tööd, mida inimene- vist perenaisele meeldida, siis kuigi meelelsasti ei tee. Ka tegelikus Elle Tamm soovist töötada koera- Pommikoerale ei anna tööd aga elus teevad koerad inimese eest ära ga. Tema neljajalgseks partneriks üksnes pommiähvardajad. Maa- mõndagi rasket ja ohtlikku. Pommi- on olnud ka valve- ja päästekoe- ilmas, kus kurjade kavatsustega koera töö on üks neid. “Pommikoer rad. Pommikoera juhina tuli nai- pandud pommid keset kõige rahu- on treenitud tundma lõhna järgi ära sel pidada tegelikult kolme ame- likumat elu siiski aeg-ajalt pahan- lõhkeainet. Xonda näiteks on treeni- tit: hommikul 8.15 sõjaväelasena dust teevad, on näiteks tähtsate tud avastama püssirohtu, trotüüli, päästekompanii hommikurivistu- külaliste tuleku eel või suurüritus- ammoniiti, plastiiti ja nende segu- sele, väljakutse korral vilkuritega te ajal vaja olla kindel, et keegi ega sid,” selgitab Elle Tamm. Töö koe- alarmauto rooli ja sealt koeraga miski turvalisust ei ohusta. Xonda raga käibki nii, et koerajuht kõnnib pommiotsingule. Valmisolek olla oli üks neljast üle eesti kokku tul- temaga koos läbi kõik pommiähvar- võimeline alarmsõidukit juhtima nud pommikoerast, kes kontrol- duse saanud või VIP-külalist oota- kestis 24 tundi ööpäevas. Sest lisid üksteise alla Tallinnas Saku vad ruumid. “Kui koer maha istub, Xonda oli kaua aega Lõuna-Eesti Suurhalli 2002. aasta mais Euro- siis on ta midagi ohtlikku leidnud ainuke pommikoer. KK!

KAITSE KODU! NR 2’ 2006 45 Konguta kodutütred aitavad kodutuid koeri

Tekst: ANETTE-MARLEN OTT, Konguta rühma kodutütar Fotod: IVAR JÕESAAR

ord küsis õpetaja Katrin Libe meie 5. klassilt, kuhu tahaksi- Kme minna tutvumiskäigule. Et mind huvitavad loomad ja tahan neid aidata, pakkusin, et võiksime külastada Tartu loomade varju- paika. Käik võetigi kavasse. Otsisin teavet loomade varjupaikade kohta internetist ja võtsin ühendust varju- paigas töötavate inimestega.

Otsustasime, et tühjade kätega me Tartu varjupaigaloomi vaatama lähe, kuid seda, mida neile viia, ei osanud me ise välja mõelda. Rää- kisin isale-emale augu pähe ja ühel Konguta algkooli 5. klassi kogutud an- päeval otsisimegi perega selle paiga isolaatori rajamiseks. Tegime koolis netusi andis lastel Tartu loomade var- üles. Sealne olukord oli üpris kurb ja kuulutuse, panime korjanduskar- jupaika tassida. ümberringi valitses külm talv, kuid bid poodi ja lasteaeda, käisime ise loomad (12 koera ja kassid) olid ära- inimestega rääkimas, sõbrapäeval ütlemata rõõmsad ja sõbralikud. korraldasime koolis heategevus- müügi. Loodame, et suudame ka AS See kõik aga on hädaabi. Tegelik abi Saime teada, et uuest aastast on Lihameistri oma sõbraks saada. oleks see, kui mõni neist loomadest varjupaik Eesti Loomakaitse Seltsi leiaks endale tõelise kodu. Kui kee- hoole all ja sügiseks peaks olema Tänaseks oleme kogunud palju gi tunneb, et on võimeline ja valmis palju muutunud. Abi on aga ala- tekke, mänguasju ja 1456 krooni talle seda pakkuma, siis leiab ta tea- ti teretulnud. Võtsime ülesandeks raha. Annetanud on lasteaialapsed, vet veebilehelt http://www.koerte- koguda tekke, mänguasju ja raha kasvatajad, külaelanikud, vallatöö- koda.ee. Võib saata ka e-kirja otse tajad, kooliõpetajad, õpilased jne. siinkirjutajale aadressil Hannah12@ Aitäh kõigile! Veel paljud on avalda- mail.ee. KK! Konguta algkooli 5. klassi tüdrukud nud soovi loomi aidata. Võtame abi Anette-Marlen Ott ja Meril Närksa tea- vastu edaspidigi ja lubame, et abi vad, et ka varjupaigakoerad vajavad jõuab meie neljajalgsete sõpradeni. hoolt ja armastust. KONGUTA KODUTÜTARDE RÜHMA JUHT KATRIN KEERLA: Mõttele aidata koeri tuli Anette-Marlen Ott ja tema kaasas ettevõtmisse ka teisi kodutütreid. Seejärel alustasime kam- paaniat ja rahakogumist. Tüdrukud käi- sid külas majast majja ning poes, koolis, vallamajas ja lasteaias olid korjandus- karbid. Palusime ka tuua vanu tekke ja mänguasju. Enne sõbrapäeva tegime meisterdamistubasid, kus valmisid kae- lakeed, kaardid, seinapildid (koerte ja kasside piltidega) ning ehteid. Sõbrapäe- vaks küpsetasid tüdrukud kooke ja kor- raldati suur bingoloto stiilis loosimine. Kogu päeva tulu läks kodutute koerte heaks. Kokku teenisime tubli summa ja andsime selle koos kogutud loomatar- vete ja -toiduga 17. märtsil Tartu loomade varjupaigale üle.

46 KAITSE KODU! NR 2’ 2006 Leevi kodutütred ja noorkotkad tegutsevad külarühmana

Tekst: KARMEN KUKK, gust Sab(b)e hukkumispaigas Kodutütarde Leevi rühma vanem – on olulisel kohal väljasõidud (Otepää lumeparki, Tartusse eevi Noorte Kotkaste Aura veekeskusesse, Kaitse- ja Kodutütarde rühma väe Ühendatud Õppeasutus- Lloomiseks hakati esi- se ja Lõunakeskuse jäähalli) mesi samme astuma 1992. ning silmaringi arendavad aastal. Initsiaatoriteks olid kohtumised (näiteks teleaja- kaitseliitlased ja kaasalöö- kirjanik Maire Aunastega saa- jaks Leevi põhikooli direk- te “Meie” videolõigu lindista- tor Rein Raadla. Esimesed misel). Üht-teist võetakse ette noorkotkad ja kodutütred ka koos külarahvaga: näiteks andsid vande ning said kae- veebruaris tehti ühiselt vast- laräti, embleemi ja märgi 19. lasõitu. mail 1993. Kool mitte üksnes ei võt- Noorte Kotkaste ja Kodutütarde te- nud lasteorganisatsioone oma tiiva gevus tõi kaasa palju uut ja huvita- Lisaks noortejuhtide kirjutatud pro- alla, vaid ka rahastas jõudumööda vat: koondused, laagrid, rännakud, jektidel põhinevale rahastusele toe- nende tegevust oma eelarvest. meditsiiniõppused, karatetreening tab lastetööd Veriora vallavalitsus. koos kaitseliitlastega, laskmine… Kevadeks peaks korda saama noor- Tõenäoliselt aitas rühma moodus- Leevi rühm on olnud loomisest saa- teorganisatsioonide tuba. tamisele kaasa see, et Leevil väga dik üks Põlvamaa tugevamaid. Loo- tugev ja üksmeelne kaitseliitlaste misjärgsetel aastatel tuli edu eel- Algusest peale on Leevi rühma juh- rühm ja just Kaitseliidu liikmete kõige pallimängudes, viimasel ajal tinud kaitseliitlane Urmas Kukk, al- lapsed olid agaraimad kaasalööjad. maakondlikul Kotka rännakul. gul oli tema kõrval Villi Soodla, hiljem mõned aastad Kuldar Kollom. 2002. aastast, kui tänavu kevadel ilm- Algul oli oluline käia võimalikult Et poisid ja tüdrukud tegutsevad selt viimast koolikella helistav põhi- palju maakondlikel üritustel (pa- enamasti koos, on Urmas Kukk te- kool algkooliks muudeti, tegutsevad rimad pääsesid ka üleriigilistele), gelnud ka tüdrukutega, kuid nende Leevi kaitseliitlikud noorteorganisat- nüüd on intensiivistunud rühma- juhendajana on kätt proovinud veel sioonid külarühmana, kuhu kuulub sisene töö. Koonduste kõrval – üks Anne Luht, Ülle Taal, Eva Morel, 11 noorkotkast ja 15 kodutütart. näiteks viimase metsavenna Au- Kadi Kukk ja Karmen Kukk. KK! ÕPI ORIENTEERUMA: SSuund,uund, kkaartaart jjaa aasimuutsimuut

ühelt ja 7º30’ teiselt poolt kokkulep- musena on suveajal kehtides Eestis Tekst: KALLE KALM pelist meridiaani. päike lõunas kell 13.15. Seda tunniaja- list nihet tuleb kindlasti arvesse võtta MILLAL ON PÄIKE LÕUNAS Vaatame nüüd Eestit. Idaservas asuv ilmakaarte määramisel kella abil. Narva on 28. ja 29. pikkuskraadi va- Päike tõuseb idast ja loojub läände. hel ja läänetippu jääv Vilsandi 20. ja EKSIMINE ON INIMLIK Keskpäeval ehk kell 12 peab päike 21. pikkuskraadi vahel. Seega erineb olema lõunas. Aga kas see on ikka päikese tegelik asend Eestis kella- Asimuutliikumisel kompassi abil nii? ajast ligikaudu pool tundi. Kui Nar- või liikumisel kaudse suunamäära- vas on päike praktiliselt lõunas tõesti misega (päikese või tähtede järgi) Maakeral on 24 ajavööndit ehk 24 kell 12.00, siis Vilsandil on päike lõu- tuleb igal juhul viga sisse ja sellega tundi, mille jooksul päike teeb tae- nas alles kell 12.30. Seega on Eestis tuleb arvestada. Kompassi puhul vakaarel 360-kraadise ringi. See tä- keskmiselt päike lõunas kell 12.15. võivad vea põhjustada suunanäitaja hendab, et igas tunnis läbi päike 15º enda tehnilised omadused, ebatäp- ringjoonest. Kokkuleppeliselt on iga Kõik see on nii aga ainult sel perioodil, ne käsitlemine, silma eripära, kõver- ajavööndi keskjooneks mingi meri- kui Eestis kehtib vööndi- ehk talveaeg. jooneline liikumine jne. Päikese järgi diaan. 0º on Lääne-Euroopa aeg, Suveajale minnes nihutame me kella liikumissuuna määramine on üldse 15º idapikkust Kesk-Euroopa aeg, tunni võrra ette ehk liigume eelmi- üks väga ebatäpne tegevus, sest siin 30º Ida-Euroopa aeg ja 45º Mosk- sesse ajavööndisse, kus aeg on meie mängib rolli ka ajafaktor, st päikese va aeg. Ajavöönd ise hõlmab 7º30’ omast tunni võrra hilisem. Selle tule- asendi pidev muutumine taevakaarel.

KAITSE KODU! NR 2’ 2006 47 Võtame näiteks sellesama 15º ja vaatame, mis juhtub. Matemaatiliselt põhjustab viga 15º 1 km kohta kõrvale- 15O kalde ~270 m. Lagedal ja tasasel maal võib see ju jääda nähtavuse piiridesse, kuid metsasel ja künklikul maastikul selgub, et ollakse küll kusagil, aga aru KP ei saa, kus. Välja aitab ainult kaart ja väga hea kaarditundmine.

Juuresoleval kaardil on näidatud, mis KP1 võib juhtuda. Liikumisteele kontrollpunkti (KP) suunas jäävad ette soo, reljeef, teed ja rajad, lagedad alad. Kui jõutaksegi õigele teele, tekib kohe “Vastaja võidab alati” on Kaitse Kodu! noortelehe Proovikivi nuputamisrub- küsimus, kummale poole pöörata. riik. Siin hakkavad ilmuma 10 küsimusest koosnev ajaloo ja Eesti teemaline Isegi õigele poole pöörates jääb liiku- viktoriin ning kaardi- ja orienteerumisülesanded. Edaspidi lisandub ehk misteele objekt KP1. See on tüüpiline muudki huvitavat. Küsimused on mõeldud kodutütre- ja noorkotkaealiste- paralleelsituatsioon, mis sarnaneb le ehk 8–16-aastastele õpilastele. õigele KP-le. Kehva kaarditundmise puhul võib selline paralleelsituat- TÄHELEPANU! Suur küsimisvõistlus “KÜSIMINE TEEB TARGAKS” jätkub! sioon põhjustada segadust ja ajakulu. Kui aga võrrelda nende kahe punkti Ootame 15. maiks aadressil [email protected] sinu koostatud kümmet ümbrust, siis leidub piisavalt iseloo- küsimust, teemaks ajalugu, Eestimaa, kodukaitse, sõjandus ja kõik muu, mulikke objekte ja detaile, mille järgi mida arvad sobivat Kaitse Kodu! noortelehe temaatikaga. Lisage ka õiged on võimalik otsustada, et asutakse vastused ja loetelu kasutatud kirjandusest. Parimad küsimustikud ilmuvad lõunapoolsema soo ääres ja tuleb lii- Kaitse Kodu! noortelisa rubriigis “Vastaja võidab alati”. kuda veel edasi, kuni jõutakse KP-ni.

Et vältida võimalikke eksimisi ja sel- VASTAJA VÕIDAB ALATI lest tulenevat ajakaotust, tuleks sellist 1. Milline oluline sündmus toimus 1884. aastal Otepää kirikus? etappi läbida nii, et liigutakse kom- 2. Vabadussõja ajal Eestil oma parlamendihoonet polnud. Millises Tallinna hoones tuli passiga kindlas suunas, lugedes kaarti 1919. aasta sügisel kokku Eesti Asutav Kogu? ja selle järgi vajadusel liikumissuunda korrigeerides. Selline kombineeri- 3. Kellele kuuluvad järgnevad 1988. aastal lausutud sõnad: “Ükskord me võidame niikui- nii!” Küsitav isik on tuntud ka kunstnikuna. tud meetod tagab parima tulemuse. Kui aga liigutakse tõesti ainult asi- 4. Milline Vabadussõja sangar põgenes 1940. aastal Soome, aga muudiga, tuleks väga täpselt jälgi- naasis 1944. aastal võõrvõimule (NSVLile) vastupanu organisee- da suunda ja loomulikult lugeda ka rimiseks Eestisse, kus jäi kadunuks. Tema nime kannab Eesti Me- samme. Aga sammulugemine on reväe lipulaev. juba omaette teadus. KK! 5. Selle Kaitse Kodu! esinumbriga seotud karikatuuri autor on 1930. aastatel populaarseks saanud Eesti karikaturist. Millise nime all ta tuntuks sai ja mis oli tema tollaegne kodanikunimi. Sündi- ÜLESANDED des sai ta nimeks Grigori Tõnisson. 1. Rühm liikus 200 m asimuudiga 6. Kes oli 1978. aastal KGB agentide eest 180º, 100 m asimuudiga 270º, 300 m põgenemisel surnud August Sab(b)e? asimuudiga 360º ja 100 m asimuu- 7. Millega on läinud Eesti kultuurilukku Anton Thor Helle ja diga 90º. Kui kaugele ja mis suunas Eberhard Gustleff? Mil viisil on nende meeste saavutusega seo- alguspunktist jõudis rühm? tud aastaarv 1739? 8. Mis oli muistse Sakala vanema Lembitu linnuse nimi? Kuidas 2. Rühm liikus 500 m asimuudiga on see tänapäeval tähistatud? 150º, 500 m asimuudiga 270º ja 500 9. Mis maakonna kontuure näete kaardil? m asimuudiga 30º. Kui kaugele ja mis 10. Milline Eesti kahekordne olümpiavõitja kandis kuni 1935. suunas alguspunktist jõudis rühm? aastani perekonnanime Trossmann? Pärast eestistamist võttis ta uue nime, mille all teda ka olümpiavõitajana tuntakse. Vastuseid ootame 15. maiks aadressil [email protected]. Õigesti vastanute vahel loosime välja Kaitseliidu Küsimused koostas Tartu Kivilinna Gümnaasiumi 9. klassi õpilane Ants Siim. sümboolikaga meeneid, kogu aasta Vastuseid ootame aadressil [email protected] 15. maiks 2006. Parimate vahel loosi- õigeid vastuseid saatnute vahel aga takse Kaitseliidu sümboolikaga auhinnad. üllatusauhinna. 48 KAITSE KODU! NR 2’ 2006 RISTSÕNA

KAITSE KODU! NR 2’ 2006 49 VARIA

KAITSELIITLASTEST SUMMARY ABIPOLITSEINIKUD IN MEMORIAM CHIEF OF KAITSELIIT AITAVAD LASNAMÄEL MAJOR BENNO LEESIK January 17th 1960 – March 25th 2006 KORDA PIDADA The Chief of Kaitseliit Benno Leesik passed away in the early morning of March 25th after a short serious illness. aitseliidu Tallinna malev, Lasna- Kaitseliit will remember major Leesik as a na- Kmäe linnaosa valitsus ja Põhja Po- tional and dedicated man of initiative who gave litseiprefektuur sõlmisid 16. märtsil with his determined and tireless service an inva- koostöölepingu Kaitseliidu kaasa- luable contribution to the development of Esto- nian national defence and to the consolidation miseks avaliku korra tagamisel Las- KÜSIMUS LUGEJATELE of Estonian statehood by leading the largest namäe linnaosa territooriumil. Le- Estonian national defence organisation. ping kirjutati alla Pae tn 19 hoones, Kui pikk on Leathermani Benno Leesik joined Kaitseliit in 1992 as he ser- kus linnaosavalitsus on eraldanud ved in the Kaitseliit Lääne Unit as a voluntary multitööriistade garantii? platoon leader, then as the leader of the subunit ruumid Kaitseliidu Tallinna male- and as the leader of the seadivision. va Ühendmalevkonnale. Kaitseliit Vastuse leiad Kaitse Kodu! eel- In 1999 the President of Estonia Lennart Meri korraldab omalt poolt kaitseliitlaste misest numbrist või internetist named him the Chief of Kaitseliit. The humanity of Benno Leesik and his ability to fi nd a way out suunamist abipolitseinike koolitu- leheküljelt www.leatherman.ee. sele, politsei aga loob tingimused of every complicated situation has made Kait- Vastuseid ootame 15. maini 2006 seliit a well-working, disciplined and trustwort- kaitseliitlaste osalemiseks abipolit- aadressil [email protected]. hy national defence organisation. The support seinike koolitusel, korraldades seda Kõikide õigesti vastanute vahel of people has risen consistently. ja viies läbi ka täiendõpet. Lepingu- loosime välja Leathermani popu- Major Leesik is mourned by his mother, wife and children. Page 8. le kirjutasid alla Lasnamäe linnaosa laarseima mudeli Wave (pildil). vanem Kalle Klandorf, Kaitseliidu Tallinna maleva pealik major Kajari HALF A CENTURY FROM CREATION OF Klettenberg ja Põhja Politseiprefek- ESTONIAN YOUTH UNIT – FIGHTERS FOR tuuri prefekt Raivo Küüt. KK! FREEDOM ORGANISATION OF PUPILS The spirit of the schoolboys participating in the Estonian War of Independence (1918–1920) las- VÄLIKOKA RETSEPTIRAAMATUST ted during the independent Estonian Republic between the two world wars as well as during the Naiskodukaitse Kirde piirkonna vanem ELLE VINNI soovitab: fi rst soviet year and during the German time. After the reoccupation of Estonia by the Soviet HIINA LIHAPADA (1 PORTSJON = 300 DL) Union in the fall of 1944 the main political resis- Koostisained 1 portsjon 10 portsjonit 100 portsjonit tance besides the armed opposition of partisans in the woods was carried out by the young. On sealiha 150 g 1,5 kg 15 kg March 12th 1956 the pupils of Tartu School Nr 3 founded a secret youth organisation called Esto- toiduõli 10 g 100 g 1 kg nian Youth Unit (EYU) at Toomemäe. EYU had a Vesi 1 dl 1 l 10 l programme, an oath and a statutes. But already during the same fall seven members of EYU were puljongipulber 3 g 30 g 300 g arrested by the KGB. sibul 15 g 150 g 1,5 kg On March 12th and 13th 1957 at a closed court session the Supreme Court of Soviet Republic of konserveeritud šampinjonid 30 g 300 g 3 kg Estonia sentenced 3–7 year loss of freedom for eight young men. Page 23. nisujahu 15 g 150 g 1,5 kg värske kapsas 15 g 150 g 1,5 kg COURSE “WARFARE IN WINTER” konserveeritud ananassitükid 15 g 150 g 1,5 kg AT KAITSELIIT grillimaitseaine 2 g 20 g 200 g For the last couple of years Kaitseliit has been hiina sojakaste 15 ml 1,5 dl 1,5 l able to send its volunteers to Norway to attend the course “Winter Soldier”. Now it is possible to maitseained participate in a similar course in Estonia. Last year a programme adapted for Estonian conditions Valmistamine was put together in cooperation with Norwegian Lõika liha kuubikuteks. Pruunista liha pooles koguses rasvas, colleagues and at the beginning of this year the maitsesta, pane katlasse ja lisa vesi, osa puljongist, soja ja ana- fi rst course lasting one week was carried out. nassikonservi vedelik. Puhasta sibul ja kapsas ning lõika väikse- Winter in our latitude is a common season and we are all used to it. So what kind of problems mateks tükkideks. Pane šampinjonid nõrguma. Pruunista sibul, may rise concerning warfare in winter? As for kapsas ja šampinjonid ülejäänud toiduravas ja pane katlasse, most of the participants it was their 30. or even kusjuures vesi ja šampinjonikonservi vedelik peavad katma liha 40. winter, they may have had the illusion that ja köögivilja. Keeda umbes 30 minutit. Maitse ja lisa vajadusel nothing special. Yet as it was discovered during puljongipulbrit. Paksenda jahuga ja lisa ananassitükid. Maitse the course – winter has surprises for everyone. Page 29. ja serveeri.

50 KAITSE KODU! NR 2’ 2006 KKõigileõigile kaitseliitlastele!kaitseliitlastele! Kaitseliidu komplekteeritaval missioonil ESTGUARD-3 on veel vabu kohti.

MMISSIOONILEI S S I O O N I L E RREGISTREERUJAE G I S T R E E R U J A PPEABE A B OOLEMA:L E M A : 1) Kaitseliidu liige; 2) kuni 35 aasta vanune; 3) hea füüsilise ja vaimse tervisega (läbitakse kontroll kaitseväe keskmeditsiinikomisjonis); 4) reamehe ja kaprali auastmes vähemalt põhiharidusega; 5) nooremseersandi, seersandi ja vanemseersandi ausastmes vähemalt keskharidusega; 6) kohtulikult karistamata.

Missiooni väljaõpe algab 2006. aasta juuli alguses Paldiskis Rahuoperatsioo- nide Keskuses. Missioonile minnakse 2006. aasta detsembris ja tagasi tullakse 2007. aasta juunis. Missioonipiirkond asub Bosnia-Hertse- goviinas Tuzla lennuväljal, ESTGUARD-3 ülesandeks on Tuzla lennubaasi valve ja kaitse Euroopa Liidu jõudude rahvusvahelise kompanii koosseisus.

Registreerimissoovist teatage hiljemalt 14. aprilliks 2006 telefonil 520 6067 või e-aadressil: [email protected] (leitnant Kristjan Muld).