DOCSLIB.ORG

Kaitse Kodu! Nr. 2/2006

Total Page：16

File Type：pdf, Size：1020Kb

Download full-text PDF Read full-text
Kaitse Kodu! Nr. 2/2006 KKAITSEAITSE KKODU!KAITSELIIDUO AJAKIRIDNR 2 U(62/508) 2006! KAITSELIIT LEINAB KKAITSELIIDUAITSELIIDU VVÕIMALUSTESTÕIMALUSTEST EE-AJASTUL-AJASTUL ÕÕPPIMISEPPIMISE IIMEME JJAA KKAITSELIIDUAITSELIIDU KKOOLOOL SÕDURITARKUSI TALVEKS EESTIST JA SOOMEST SISUKORD KAITSE KODU! 2’ 2006 (62/508) LK 44 LK 23 LK 29 LK 10 LK 9 MEREPARAAD 2006: ETTEVALMISTUSED JA TEGIJAD Mereparaadi staabi ülem vanemleitnant Toomas Peek selgitab, milliseid ettevalmistusi tuleb mereparaadiks teha, ja tutvustab inimesi, kes sellega on seotud ........................... 10 KAITSELIIDU VÕIMALUSTEST E-AJASTUL Kaitsejõudude peastaabi ülema asetäitja kolonelleitnant Neeme Väli vastab Kaitse Kodu! küsimustele Kaitseliidu arenguvõimalustest infoajastul ........................... 15 JUHT – JUHIM – KÕIGE JUHIM II Kaitseliidu Tallinna maleva Toompea malevkonna malevlane Andres Mihkels jätkab kolme aasta eest alustatud arutelu Eesti riigikaitse juhtimise probleemidest ............... 18 Lipud lehvivad, kahurid pauguvad .............................................................................12 Pool sajandit õpilasvabadusvõitlejate organisatsiooni KAITSELIIT LEINAB Eesti Noorte Malev loomisest ...................................................................................23 Teekond muusikaga ....................................................................................................25 President Õppimise ime ja Kaitseliidu Kool ............................................................................. 26 Lennart-Georg Meri Kaitseliidu kursus “Sõjapidamine talvetingimustes” ............................................. 29 29. märts 1929 – 14. märts 2006 Kaks ööpäeva suusatajate kõrval ja kannul .............................................................32 Märgade varvaste õppetund .....................................................................................37 Kuidas tartlased Riias laskevõistlustel käisid ........................................................ 40 Kaitseliidu ülem major Naiskodukaitse uusi ringkonna esinaisi .................................................................. 41 Benno Leesik Saaremaa Aasta Naine 2005 on naiskodukaitsja Ellen Kask .................................42 17. jaanuar 1960 – 25. märts 2006 Pärnu Kaitseliidu seltsingute kodu .......................................................................... 43 Kartmatu Xonda peab pensionipõlve ........................................................................44 Konguta kodutütred aitavad kodutuid koeri .............................................................46 Loe lk 5–6. Õpi orienteeruma: Suund, kaart ja asimuut ............................................................. 47 KAITSE KODU! NR 2’ 2006 3 PEATOIMETAJA VEERG Kaitseliidu ajakiri Kaitse Kodu! Asutatud 11. september 1925 VÄLJAANDJA KAITSELIIT Ilmub kaheksa korda aastas. Ivar Jõesaar, kapten PEATOIMETAJA: kpt Ivar Jõesaar Pro Patria MAKETT JA KÜLJENDUS: Matis Karu eed lihtsad sõnad on kirjas teenetemärgil, mille kaitseliitlased saa- vad tänutäheks oma vabatahtliku tegevuse eest isamaa hüvanguks. REKLAAM JA LEVI: NSee on sõnum, mis koputab iga teeneka kaitseliitlase südamele, Virgo Tamm kui ta pidupäeva puhul Kaitseliidu teenetemärgi rinda kinnitab. Ja kui- [email protected] gi moodsal ajal kiputakse neile sõnadele omistama kas poliitilist või vä- hemalt arhailist varjundit, on tegutsemine isamaa eest tänagi paljudele TOIMETUS: pingutust väärt. Riia 12, Tartu 51013 Telefon 717 9155 Kaitseliit on paljudele kujunenud osakeseks eluviisist. Need inimesed Faks 717 9150 osalevad kogu riiki hõlmavas võrgustikus ja on vajadusel nõus andma rohkem kui isiklikuks heaoluks vaja. Koostegutsemisoskus ühiste ees- Toimetuse e-mail: märkide nimel, mis tugineb Kaitseliidus saadud koolitusele, on muutu- [email protected] mas väärtuseks, mis on vajalik tugeva kodanikuühiskonna ehitamiseks. [email protected] Eesti isamaad ja Kaitseliitu on neil kurbadel külmadel märtsipäevadel ta- Trükitud ASi Printall trükikojas banud ühtejärgi kaks rasket lööki. Toimetus kaastöid ei Lahkunud on Eesti isamaa, Eesti riigi ja eestlaseks olemise parim sõnas- retsenseeri ega tagasta. taja, Eesti suuruse teenäitaja ja visionäär, rahva kaitsetahte innustaja ja KAITSELIIT INTERNETIS: Kaitseliidu vanematekogu liige president Lennart Meri. President hoidis www.kaitseliit.ee ennast pidevalt kursis Kaitseliidu arenguga ja suutis selle organisatsiooni www.alutaguse.ee eripära tutvustada ka Eestit NATOsse kutsunud riikide poliitikuile. www.jogevamalev.ee laane.kaitseliit.ee Lahkunud on eesti rahva kaitsetahte kollektiivse väljendaja – Kaitseliidu www.staap.ee ülem, organisatsiooni arendaja ja uue sajandi nõudmistega kohandaja, www.hot.ee/parnukl ideede generaator major Benno Leesik. Kaitseliidu ülemana pidas ta va- polva.kaitseliit.ee jalikuks kõikide kaitseliitlaste püsimist ühtses infoväljas ja just seetõttu rapla.kaitseliit.ee jõuab Kaitse Kodu! täna iga aktiivse kaitseliitlaseni. tallinn.kaitseliit.ee akm.zzz.ee Isamaa eest – see on lühim viis kokku võtta nende kahe mehe omas mõõ- www.hot.ee/laanemk dus panust Eesti heaks. Selle töö vilju tarbime me märkamatult iga päev, nomme.kaitseliit.ee olles vabad mehed vabal maal. yhend.kaitseliit.ee www.virumalev.ee Puhkev kevad sunnib meid eluga edasi minema. Saame paremini hak- kama, kui mõtestame endale lahti lahkunud meeste Eesti heaks tehtu tähenduse. Selle tarkuse ja tehatahtmise leidmisega iseendas hoiame Toimetuse kõnetund me miljonikesi üheskoos tuleviku jaoks alal maailma ainukese Eesti. esmaspäeviti kell 13–15 Pro Patria. KK! Tallinnas Toompea 8 4 KAITSE KODU! NR 2’ 2006 IN MEMORIAM LENNART-GEORG MERI 29. märts 1929 – 14. märts 2006 Lennart-Georg Meri oli Eesti Vabariigi president ja seega Eesti riigikaitse kõrgeim juht aastatel 1992–2001, taas- iseseisvunud Eesti Vabariigi esimene välisminister. Lennart-Georg Meri oli paljude kultuuriliste, teaduslike ja poliitiliste ühenduste liige ja auliige, mitmete isa- maaliste ettevõtmiste patroon ning riiklike ordenite, sh Maarjamaa Risti teenetemärgi keti ja Riigivapi ordeni I klassi kavaler. Kõige selle kõrval oli Lennart-Georg Meri Kaitseliidu vanematekogu liige, Kaitseliidu Valgeristi 1. klassi esimene kavaler, Noorte Kotkaste organisatsiooni patroon, Murtud Rukkilille märgi andmise traditsioo- ????????????????????? ni algataja, Balti koostöö arendaja, Eesti NATOsse ja Euroopa Liitu astumise eeskõneleja ning initsiaator paljudele muudele ettevõtmistele, mis aitavad Eestil end suurena tunda. Kaitseliit leinab. KAITSE KODU! NR 2’ 2006 5 IN MEMORIAM Kaitseliidu ülem major BENNO LEESIK 17. jaanuar 1960 – 25. märts 2006 25. märtsi varahommikul suri Tartu Ülikooli Kliini- kaasates nõnda riigikaitseliste küsimustega tegelema kumis pärast lühikest rasket haigust Kaitseliidu ülem Eesti avaliku elu tegelasi. Tänu tema diplomaatilisel major Benno Leesik. juhtimisele hakkas Kaitseliit tegema tihedat koostööd nii kaitsejõudude peastaabi kui ka kaitseministeeriumi- Kaitseliit jääb major Benno Leesikut mäletama kui ga. Mõistes hariduse tähtsust ning teades kaitseliitlaste isamaalist, pühendunud ja algatusvõimelist ohvitseri. vajadusi ja missiooni suutis Benno Leesik kaasata välis- Benno Leesik andis oma sihipärase ja väsimatu tee- partnereid ja rajada Kaitseliidu Kooli, mis on andnud nistusega Eesti suurima riigikait- Kaitseliidu arengule uue mõõtme. seorganisatsiooni juhtimisel hin- Tema idee oli alustada Kaitseliidu damatu panuse Eesti riigikaitse Koolis maavanemate koolitust, arengusse ja Eesti riikluse tugev- mis on toonud Kaitseliidu rahvale damisesse. lähemale, võimaldades kaitseliit- lastel anda märkimisväärsem pa- Benno Leesik sündis 17. jaanua- nus kohalikul tasandil. ril 1960 Haapsalus. Ta haridus- tee algas Pärnu Internaatkoolis Major Benno Leesiku juhtimisel (1967–1975) ja jätkus Väike-Maa- on pärast iseseisvuse taastamist rja Kutsekeskkoolis (1975–1978). Kaitseliit esmakordselt ületanud 1996. aastal lõpetas Benno Leesik 10 000 liikme piiri. Kaitseliit val- Tartu Ülikooli õigusteaduskonna mistab regulaarselt ette sõjaaja ja Põhja-Balti Politseiakadeemia üksusi. Mittesõjaliste riskide maa- politseitöö juhtimise kursused, ndamiseks ja kriiside lahendami- 1997. aastal läbis ta Ameerika seks käib tihe koostöö jõustruktuu- Ühendriikide Föderaalse Juurd- ride ja ametkondadega. Kaitseliidu lusbüroo erioperatsioonide lä- eriorganisatsioonid on eraldi võt- biviimise kursused, 1998. aastal tes omalaadsete seas Eesti suu- Kaitseväe Lahingukooli vabataht- rimad. Kaitseliidu juhtimine on likud reservohvitseride kursused viidud uuele tänapäeva nõuetele ja aastatel 1999–2000 Soome Rii- vastavale tasemele. Eelmisel aastal gikaitse Kõrgkooli Eesti riigikaitse alustas Kaitseliit missiooniüksuste kõrgema juhtkonna erikursused. komplekteerimist, praegu teenib rühm kaitseliitlasi Euroopa Liidu Pärast ajateenistust Nõukogude armees töötas ta aasta- jõudude koosseisus Balkanil. Need on vaid mõned raja- tel 1982–1998 Haapsalu rajooni siseasjade osakonnas, jooned, mille Kaitseliit major Benno Leesiku juhtimise hiljem Lääne Politseiprefektuuris, tõustes korrapidaja all on ületanud. abi ametikohalt ülemkomissariks. Benno Leesiku südamlikkus, optimism ja võime kee- Benno Leesik liitus Kaitseliiduga 1992. aastal, teenides rulistes olukordades mitte pead kaotada ning igast olu- vabatahtlikuna Lääne maleva rühmapealiku, malev- korrast väljapääs leida on teinud Kaitseliidust edukalt konnapealiku ja mereüksuste pealiku ametikohal. Tänu toimiva, distsiplineeritud ja usaldusväärse riigikaitseor- teenistusele vabatahtlikuna oli Kaitseliidu ülemaks ini- ganisatsiooni.
Load more

Recommended publications
  • Toetuse Saaja Projekti Nimi Toetuse Summa Valdkond Kõnnu Küla
    Toetuse Toetuse saaja Projekti nimi Valdkond summa Kõnnu Küla Seltsing Külaplats on kasutamiseks kõigile 848,00 kogukonnateenused MTÜ Karu-Kati Õpituba Karu-Kati koolitab lapsevanemaid 200,00 õpiring MTÜ Aderkasi Laulu- ja Pöide kaupluse e. seltsimaja parendamine 1 306,00 kogukonnateenused Tantsuselts (jätkuprojekt) MTÜ Anseküla Põllumeeste Eesti lipp 387,00 kogukonnateenused MTÜ EAÕK Tornimäe Neitsi Suunaviida ja infotahvli paigaldamine 734,00 kogukonnapärand Maria kogudus MTÜ EAÕK Tornimäe Neitsi EAÕK Tornimäe kirkuaia peavärava trepi ja 1 200,00 kogukonnateenused Maria kogudus värava parendamione MTÜ Jööri Küla Selts Jööri Folk 2013 394,00 kogukonnapärand MTÜ Karala Külaelu Karala sõprusküla Tremont Eesti X 1 008,00 kohalik areng Arendamise Selts Maapäeval Kavandi Kandi seltsimaja 100. aastapäeva MTÜ Kavandi Kandi Selts 715,00 kohalik areng tähistamine MTÜ Kavandi Kandi Selts Kavandi filmilektoorium 200,00 õpiring MTÜ Kodukandi Sport IX Karala Odagala 2013 - sportlik perepäev 860,00 kohalik areng Vaivere külaplatsi kasutusvõimaluste MTÜ Kodukant Vaivere 831,00 kogukonnateenused parandamine MTÜ Kultuuriselts Kevade Kõljala õunalaat 293,76 kohalik areng Kõrkvere külakeskuse olmetingimuste MTÜ Kõrkvere Selts 1 596,00 kogukonnateenused parandamine Esimese kadakapäeva korraldamine Leedri MTÜ Leedri Küla Selts 850,00 kohalik areng külas koos merelaulude õhtuga MTÜ Medel Meedla mõisaaia palliplatside korrastamine 888,00 kogukonnateenused MTÜ Metsküla Küla Selts Metsküla küla seltsimaja köögi ventilatsioon 1 439,00 kogukonnateenused MTÜ Mustjala
    [Show full text]
  • Regionaaltoetused Saaremaal 2016
    Regionaaltoetused Saaremaal 2016 Rahandusministeeriumi regionaalvaldkonna infoleht Infolehes on antud ülevaade 2016. aastal Saare maakonnas Rahandusministeeriumi rakendatavatest regionaalarengu programmidest toetust saanud projektidest. Rahandusministeeriumis on regionaalarengu toetamiseks ellu kutsutud ligi veerandsada toetusmeedet ja -programmi. 2016. aastal tehti toetusotsuseid enam kui 96 miljoni euro ulatuses, millele lisanduvad üle-Eestilised Euroopa territoriaalse koostöö programmide projektid 32 miljoni euroga. Saaremaal elluviidavate projektide toetuseks eraldati 2016. aastal 6,6 miljonit eurot. 1 Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide toetused 2016. aastal toetust saanud projektid: Toetuse saaja Projekti nimi Toetuse summa Piirkondlikud algatused tööhõive ja ettevõtlikkuse edendamiseks SA Saaremaa Saaremaa piirkondlike algatuste tugiprogramm 2015- 91 449 Arenduskeskus 2016 Piirkondade konkurentsivõime tugevdamise investeeringud Kuressaare Linnavalitsus Kuressaare linnakeskuse avaliku ruumi kaasajastamine 2 805 387 Kuressaare kogupere- ja elamuskeskus Hõbevalge (Thule OÜ Hõbekeskus koda) 2 011 202 Regionaalsete kompetentsikeskuste arendamine Tallinna Tehnikaülikool Väikelaevaehituse kompetentsikeskus 699 999 2016. aastal eraldati regionaalprojektide elluviimiseks Saaremaal kokku 5 608 039 eurot Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide vahendeid. Euroopa territoriaalse koostöö programmid Euroopa territoriaalse koostöö programmidest toetatakse projekte, mis suurendavad Euroopa äärealade, linnade, piirkondade ja regioonide
    [Show full text]
  • Koolieelsete Lasteasutuste Teeninduspiirkondade Kinnitamine“ LISA 1
    Kihelkonna Vallavolikogu määruse nr 14 „Koolieelsete lasteasutuste teeninduspiirkondade kinnitamine“ LISA 1 Saaremaa ühinevate omavalitsuste ametiasutuste hallatavate koolieelsete lasteasutuste teeninduspiirkonnad 1. Aste Lasteaia teeninduspiirkond on Anijala, Ansi, Aste, Asuküla, Aula-Vintri, Eikla, Endla, Haamse, Hakjala, Hübja, Irase, Jootme, Jõe, Kaarma, Kaarma-Kirikuküla, Kaarmise, Kaisvere, Kaubi, Kellamäe, Keskvere, Kiratsi, Koidu, Koidula, Kuke, Kungla, Käku, Laadjala, Laoküla, Maleva, Meedla, Metsaküla, Mullutu, Nõmme, Piila, Põlluküla, Pähkla, Pärni, Randvere, Saia, Sepa, Tamsalu, Tõlli, Tõrise, Tõru, Uduvere, Unimäe, Vantri, Vestla, Viira, Õha külad ning Aste alevik. 2. Kaali Kooli teeninduspiirkond on Eiste, Ennu, Haeska, Hämmelepa, Iilaste, Ilpla, Kaali, Kailuka, Kangrusselja, Kiritu, Kuusiku, Kõljala, Kõnnu, Laheküla, Leina, Liiva, Liiva- Putla, Masa, Matsiranna, Metsaküla, Mustla, Nässuma, Pihtla, Püha, Rahniku, Rannaküla, Reeküla, Reo, Räimaste, Sagariste, Salavere, Sandla, Sauaru, Saue-Putla, Sepa, Sutu, Suure-Rootsi, Tõlluste, Vanamõisa, Väike-Rootsi, Väljaküla külad. 3. Kahtla Lasteaed-Põhikooli teeninduspiirkond on Aaviku, Asva, Audla, Jõe, Kahtla, Kapra, Kingli, Kõiguste, Käo, Laheküla, Laimjala, Mustla, Mägi-Kurdla, Nõmme, Pahavalla, Paju-Kurdla, Randvere, Rannaküla, Ridala, Ruhve, Saareküla, Saaremetsa, Viltina, Üüvere külad. 4. Kihelkonna Kooli teeninduspiirkond on Abaja, Abula, Kallaste, Kalmu, Karujärve, Kehila, Kiirassaare, Kotsma, Kuralase, Kuremetsa, Kurevere, Kuumi, Kuusiku, Kõruse, Kõõru, Liiva, Loona, Lätiniidi,
    [Show full text]
  • Saaremaa Vald Külad 1) Aaviku 2) Abaja 3) Abruka 4) Abula 5
    Saaremaa vald Külad 1) Aaviku 50) Jaani 99) Kaunispe 2) Abaja 51) Jauni 100) Kavandi 3) Abruka 52) Jootme 101) Kehila 4) Abula 53) Jursi 102) Kellamäe 5) Allikalahe 54) Jõe 103) Keskranna 6) Anepesa 55) Jõelepa 104) Keskvere 7) Angla 56) Jõempa 105) Kihelkonna-Liiva 8) Anijala 57) Jõgela 106) Kiirassaare 9) Anseküla 58) Jõiste 107) Kingli 10) Ansi 59) Jämaja 108) Kipi 11) Arandi 60) Järise 109) Kiratsi 12) Ardla 61) Järve 110) Kirderanna 13) Are 62) Järveküla 111) Kiritu 14) Ariste 63) Jööri 112) Kiruma 15) Arju 64) Kaali 113) Kogula 16) Aru 65) Kaali-Liiva 114) Koidula 17) Aruste 66) Kaarma 115) Koiduvälja 18) Aste 67) Kaarma-Jõe 116) Koigi 19) Asuka 68) Kaarma-Kirikuküla 117) Koigi-Väljaküla 20) Asuküla 69) Kaarma-Kungla 118) Koikla 21) Asva 70) Kaarmise 119) Koimla 22) Atla 71) Kaavi 120) Koki 23) Audla 72) Kahtla 121) Koksi 24) Aula-Vintri 73) Kahutsi 122) Koovi 25) Austla 74) Kailuka 123) Kopli 26) Easte 75) Kaimri 124) Kotlandi 27) Eeriksaare 76) Kaisa 125) Kotsma 28) Eikla 77) Kaisvere 126) Kugalepa 29) Eiste 78) Kakuna 127) Kuiste 30) Endla 79) Kalju 128) Kuke 31) Ennu 80) Kallaste 129) Kungla 32) Haamse 81) Kallemäe 130) Kuninguste 33) Haapsu 82) Kalli 131) Kuralase 34) Haeska 83) Kalma 132) Kuremetsa 35) Hakjala 84) Kalmu 133) Kurevere 36) Hiievälja 85) Kandla 134) Kuumi 37) Himmiste 86) Kangrusselja 135) Kuuse 38) Hindu 87) Kanissaare 136) Kuusiku 39) Hirmuste 88) Kapra 137) Kuusnõmme 40) Hämmelepa 89) Karala 138) Kõiguste 41) Hänga 90) Kareda 139) Kõinastu 42) Hübja 91) Kargi 140) Kõljala 43) Iide 92) Karida 141) Kõnnu 44)
    [Show full text]
  • Kaarma Kogukonna Põhimäärus
    Väljaandja: Saaremaa Vallavolikogu Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: 08.06.2020 Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Hetkel kehtiv Avaldamismärge: RT IV, 05.06.2020, 60 Kaarma kogukonna põhimäärus Vastu võetud 28.05.2020 nr 20 Määrus kehtestatakse Saaremaa Vallavolikogu 8. detsembri 2017. a määruse nr 15 „Saaremaa valla põhimäärus“ § 40 lõike 3 alusel. § 1. Kogukonna nimi ja piirid (1) Kogukonna nimi on Kaarma kogukond (edaspidi kogukond). (2) Kogukond on Saaremaa valla (edaspidi vald) territooriumil ja koosseisus Saaremaa Vallavolikogu (edaspidi volikogu) kinnitatud põhimääruse ja kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse alusel tegutsev piirkondlik üksus, mille eesmärk on kohaliku initsiatiivi ja identiteedi hoidmine, elanike kaasamine kohaliku elu küsimuste otsustamisse ning piirkondlike huvide esindamine valla ülesannete täitmisel. (3)Kogukonna haldusterritoorium on valla õiguseellaseks Lääne-Saare vallaks ühinenud Kaarma valla haldusterritoorium ning kogukonna piir on valla õiguseellaseks Lääne-Saare vallaks ühinenud Kaarma valla piir. § 2. Kogukonna sümboolika (1)Kogukonnal võib olla oma lipp ja vapp, mida kasutatakse piirkonna sümboolikana. (2) Vappi on lubatud kasutada: 1) kogukonnakogu dokumentidel; 2) kogukonna autasudel ja meenetel; 3) muudel juhtudel kooskõlastatult kogukonnakoguga. (3) Kogukonna lippu on lubatud kasutada: 1) piirkonna üritustel; 2) valla üritustel piirkonda esindades; 3) muudel juhtudel kooskõlastatult kogukonnakoguga. § 3. Kogukonnakogu (1)Kogukonna elanike esinduskoguks on kogukonnakogu, mis moodustatakse ja tegutseb käesolevas põhimääruses sätestatud korras. (2)Kogukonnakogu volituste aeg on võrdne volikogu volituste ajaga. § 4. Kogukonnakogu moodustamine (1)Kogukonnakogul on 11 liiget. (2)Kohaliku omavalitsuse volikogu valimistel valitud volikogu liige on tema nõusolekul elukohajärgse kogukonnakogu liige. Sellisel juhul on kogukonnakogu liikmete arv volikogu liikmete arvu võrra käesoleva paragrahvi lõikes 1 märgitust suurem. Isik annab kirjaliku nõusoleku osalemaks kogukonnakogu töös.
    [Show full text]
  • Rahvastiku Ühtlusarvutatud Sündmus- Ja Loendusstatistika
    EESTI RAHVASTIKUSTATISTIKA POPULATION STATISTICS OF ESTONIA __________________________________________ RAHVASTIKU ÜHTLUSARVUTATUD SÜNDMUS- JA LOENDUSSTATISTIKA REVIEWED POPULATION VITAL AND CENSUS STATISTICS Saaremaa 1965-1990 Kalev Katus Allan Puur Asta Põldma Muhu Leisi Pöide Mustjala Laimjala Kihelkonna Valjala Kuressaare Pihtla Kärla Lümanda KURESSAARE Salme Ruhnu Tallinn 2003 EESTI KÕRGKOOLIDEVAHELINE DEMOUURINGUTE KESKUS ESTONIAN INTERUNIVERSITY POPULATION RESEARCH CENTRE RAHVASTIKU ÜHTLUSARVUTATUD SÜNDMUS- JA LOENDUSSTATISTIKA REVIEWED POPULATION VITAL AND CENSUS STATISTICS Saaremaa 1965-1990 Kalev Katus Allan Puur Asta Põldma RU Sari C Nr 14 Tallinn 2003 © Eesti Kõrgkoolidevaheline Demouuringute Keskus Estonian Interuniversity Population Research Centre Kogumikuga on kaasas diskett Saaremaa rahvastikuarengut kajastavate joonisfailidega, © Eesti Kõrgkoolidevaheline Demouuringute Keskus. The issue is accompanied by the diskette with charts on demographic development of Saaremaa population, © Estonian Interuniversity Population Research Centre. ISBN 9985-820-71-1 EESTI KÕRGKOOLIDEVAHELINE DEMOUURINGUTE KESKUS ESTONIAN INTERUNIVERSITY POPULATION RESEARCH CENTRE Postkast 3012, Tallinn 10504, Eesti Kogumikus esitatud arvandmeid on võimalik tellida ka elektroonilisel kujul Lotus- või ASCII- formaadis. Soovijail palun pöörduda Eesti Kõrgkoolidevahelise Demouuringute Keskuse poole. Tables presented in the issue on diskettes in Lotus or ASCII format could be requested from Estonian Interuniversity Population Research Centre. II EESSÕNA
    [Show full text]
  • (Silurian) Conodont Biostratigraphy of Saaremaa, Estonia, and a Correlation with Britain
    Journal of’ Micropalaeontology, 17: 33-50. 0262-821)</98 $10.00 0 1998 British Micropalaeontological Society. Upper Wenlock to Lower Piidoli (Silurian) conodont biostratigraphy of Saaremaa, Estonia, and a correlation with Britain VIIVE VIIRA’ & RICHARD J. ALDRIDGE’ ’ Institute of Geology, Estonia Avenue 7, EE0105 Tallinn, Estonia. Department of Geology, University of Leicester, Leicester LEI 7RH, UK ABSTRACT - The closely related conodonts Ozarkodina bohemica, 0. snajdri and 0. crispa form a clade that provides useful biostratigraphical indices through the upper Silurian. Collections from boreholes and surface outcrops on Saaremaa and from a borehole at Kolka, Latvia, contain new morphotypes of 0. bohemica and 0.crispa. A new subspecies, 0. snajdriparasnajdri, is also distinguished, occurring above 0. crispa in the Kuressaare and lowermost Kaugatuma stages. Evidence from conodonts and other fossils; primarily chitinozoans, ostracods and ichthyoliths, can be used to correlate the upper Silurian succession of Saaremaa with those of the Welsh Borderland and Gotland, although some problems remain to be solved. The microfossil distribution suggests that there may be a major break at the base of the Ludlow Bone Bed Member at Ludlow, equivalent to the Kuressaare Formation on Saaremaa. J. Micropalaeontul. 17(1): 33-50, April 1998. INTRODUCTION display frequent discontinuity surfaces, mud cracks, ripple The study of the Silurian rocks of Estonia dates back to the last marks and trace fossils. Abundant stromatolites and oncolites century, with the establishment of a Lower Palaeozoic occur, but the Fauna is restricted to eurypterids, thelodonts and stratigraphical scheme by Schmidt (1858). Details were added conodonts. The Paadla Formation is 26-32 m thick and consists in the earlier part of this century, and more recently scientific of detrital biomorphous and biohermal stromatoporoid-coral investigations have been considerably advanced by a group of limestones, dolomites and mark.
    [Show full text]
  • Saare Maakonnaplaneering 2030+
    Saare maakonnaplaneering 2030+ Algatatud 18.07.2013 Vastu võetud 06.09.2016 Kehtestatud 1 2 Sisukord Sisukord ............................................................................................................................................................... 2 Sissejuhatus ......................................................................................................................................................... 4 1. Ruumiline areng............................................................................................................................................... 6 1.1 Ruumilise arengu analüüs ......................................................................................................................... 6 1.2. Trendid ..................................................................................................................................................... 7 1.3. Ruumilise arengu visioon ......................................................................................................................... 9 1.4. Ruumilise arengu põhimõtted ................................................................................................................ 11 2. Austusstruktuur ja asustuse suunamine ....................................................................................................... 12 2.1. Toimepiirkond ........................................................................................................................................ 12 2.2. Teenuskeskused ....................................................................................................................................
    [Show full text]
  • Lisa (Majandus- Ja Taristuministri 09.04.2021 Määruse Nr 14 Sõnastuses)
    Majandus- ja taristuministri 25.06.2015. a määrus nr 72 „Riigiteede liigid ja riigiteede nimekiri” Lisa (majandus- ja taristuministri 09.04.2021 määruse nr 14 sõnastuses) RIIGITEEDE LIIGID JA RIIGITEEDE NIMEKIRI Terviktee Riigitee asukoha kirjeldus tervikteel Tee nr Nimi (E–tee nr) 1 2 3 1. Põhimaanteed Tallinna linnas (asustusüksus, Lasnamäe linnaosa) Väo tänava ristmikust kuni Narva 1 (E20) Tallinn–Narva linna (asustusüksus) läänepoolse piirini; Narva piiripunkti idapoolsest pääslast kuni Vene Föderatsiooni piirini Narva jõe sillal Tallinna linna (asustusüksus, Kesklinna 2 (E263) Tallinn–Tartu–Võru–Luhamaa linnaosa) lõunapiirilt kuni tee lõpuni ristmikul riigiteega 7 Napi külas Tee algusest ristmikul riigiteega1 kuni ringristmikuni riigiteega 13213 Jõhvi linna (asustusüksus) läänepoolsel piiril; Jõhvi linnas (asustusüksus) ringristmikust Veski ja Uue tänavatega kuni ringristmikuni Pargi tänava ja Puru teega; Jõhvi linna 3 (E264) Jõhvi–Tartu–Valga (asustusüksus) lõunapiirilt kuni Tartu linna (asustusüksus) põhjapiirini ristmikul Kvissentali teega; Tartu linnas (asustusüksus) liiklussõlmest riigiteega 2 kuni tee lõpuni riigipiiril Läti Vabariigiga Valga linnas Tallinna linna (asustusüksus, Nõmme linnaosa) läänepoolselt piirilt Pääsküla jõe 4 (E67) Tallinn–Pärnu–Ikla sillal kuni tee lõpuni riigipiiril Läti Vabariigiga Ikla külas Pärnu linna (asustusüksus) idapoolselt piirilt 5 Pärnu–Rakvere–Sõmeru kuni tee lõpuni ristmikul riigiteega 1 Sõmeru alevikus Valga linna (asustusüksus) lääneosas Ränioja 6 Valga–Uulu truubilt kuni tee lõpuni ristmikul
    [Show full text]
  • Ruumi Tajumine Ja Kasutamine Ning Kohalikku Identiteeti Kajastavad Väärtused
    Ruumi tajumine ja kasutamine ning kohalikku identiteeti kajastavad väärtused Eeluuring Kuressaare linna ja Kaarma valla kontaktvööndi ühisplaneeringule Linnalabor 2009-2010 Tellija: Kuressaare Linnavalitsus Autorid: Teele Pehk, Kadri Vaher, Tauri Tuvikene Joonised ja kaardid: Kadri Vaher Fotod: Teele Pehk, Liis Laine Autoriõigus © MTÜ LINNALABOR 2009-2010 LINNALABOR Kuressaare-Kaarma uuring 2 Sisukord SISSEJUHATUS 4 1. ALADE LÜHITUTVUSTUS 5 2. UURINGU LÄHTEKOHAD 7 3. METOODIKA 8 3.1 Intervjuude läbiviimine 8 3.2 Küsitluse läbiviimine 9 3.3 Küsitlusele vastanute taust 10 4. ELUKESKKONNA TAJUMINE, KASUTAMINE JA VÄÄRTUSED 11 4.1 Kuressaare linnaruumi tajumine ja identiteet 11 4.2 Kuressaare linnaruumi kasutamine 13 4.3 Kuressaare elukeskkonna kvaliteet ja sealsed väärtused 18 4.4 Linnalähedaste külade elukeskkond 26 4.5 Tagamaa külade elukeskkond 34 4.6 Elukeskkonna koondkaardid 41 5. JÄRELDUSED JA SOOVITUSED 44 5.1 Kuressaare linnaruum 44 5.2 Külade elukeskkond 45 6. KOKKUVÕTE 48 KASUTATUD MATERJALID 49 Lisa 1 Intervjueeritud huvirühmade nimekiri 50 Lisa 2 Kuressaare veebiküsimustik 51 Lisa 3 Küsimustiku reklaamid 56 Lisa 4 Liiklusprobleemsed kohad Kuressaare linnas 57 LINNALABOR Kuressaare-Kaarma uuring 3 Sissejuhatus Kuressaare linna ja lähialade areng Kaarma vallas on viimastel aastatel väga intensiivne olnud. Tugeva arendussurve tõttu nii linna sees kui ka linnalähedastes kantides on kohalik identiteet ja elanike väärtused planeerimises tahaplaanile jäänud. Sellest olukorrast lähtudes püüab käesolev uuring lahti mõtestada elukeskkonna väärtused ning kohaliku identiteedi. Uuringu eesmärgiks on kohalike elanike arvamuste kaardistamine Kuressaare linna ja Kaarma valla kontaktvööndi ühisplaneeringu tarbeks. Sellest tulenevalt on uuringu keskseteks teemadeks ühisplaneeringust lähtuvad aspektid ehk need valdkonnad, millele on võimalik leida ruumiline väljund. Uuringu teostasime ajavahemikul oktoober 2009 kuni veebruar 2010.
    [Show full text]
  • Kaarma Valla Üldplaneering
    ERKAS Pärnu Instituut OÜ Kaarma Vallavalitsus KAARMA VALLA ÜLDPLANEERING Osaline kehtestamine Kaarma Vallavolikogu 07.07.2010 määrusega nr 9 Kuressaare-Pärnu 2008/2010 ERKAS Pärnu Instituut OÜ / Kaarma Vallavalitsus KAARMA VALLA ÜLDPLANEERING EESSÕNA Kaarma valla üldplaneeringut on koostatud pikalt. Üldplaneering algatati kui Kaarma ja Kuressaare vallad ühinesid. Üldplaneering algatati Kaarma Vallavolikogu 20.10.2000. a otsusega nr 68. 31.01.2007 algatas Kaarma Vallavolikogu otsusega nr 10 üldplaneeringuga kavandatud tegevustele keskkonnamõju strateegilise hindamise. 29.06.2009 kiitis Keskkonnaameti Hiiu-Lääne-Saare regioon oma kirjaga HLS 6-8/14399 Kaarma valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise heaks. 23.09.2009. otsusega nr 68 algatas Kaarma Vallavolikogu Kuressaare linna ja Kaarma valla ühisplaneeringu. Käesolev üldplaneering on koostatud selliselt, et planeeringupõhilahendused ei hõlma ühisplaneeringuga planeeritavat ala. Järgnevad üldplaneeringu lahendused on eelneva pika ja põhjaliku töö täiendatud tulem, kus kaalutlemise ja mõjude hindamise tulemusena leiti parimad lahendused säästvaks ja tasakaalustatud arenguks. Kaarma valla üldplaneering1 valmis Kaarma valla ja ERKAS Pärnu Instituut OÜ vahelises koostöös. Planeeringu koostamisel on kasutatud ka 2003. aastal koostatud Saare maakonna rannaalade tsoneeringu2 tulemusi. Planeeringu koostamisel osales töögrupp: Margus Mägi Kaarma vallavanem; Aare Saar Kaarma valla arengu peaspetsialist; Urmas Sepp Kaarma valla abivallavanem; Peeter Tammai Kaarma valla planeerimis-
    [Show full text]
  • Kaarma Valla Arengukava 2005-2011 Vastuvõtmine
    Väljaandja: Kaarma Vallavolikogu Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst Avaldamismärge: KO 2006, 1, 2 Kaarma valla arengukava 2005-2011 vastuvõtmine Vastu võetud 14.12.2005 nr 2 Võttes aluseks Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lõige 1 punkt 7 ja Kaarma valla põhimääruse (Kaarma Vallavolikogu 26.05.2000 määrus nr 10) p 36 ning võttes arvesse tehtud ettepanekud, Kaarma Vallavolikogu määrab: 1.Võtta vastu Kaarma valla arengukava 2005 – 2011 (lisatud). 2. Käesolev määrus jõustub 27. detsembril 2005. a. Volikogu esimees Margus MÄGI Vastu võetud Kaarma Vallavolikogu 14. detsembri 2005 määrusega nr 2 KAARMA VALLA ARENGUKAVA 2005–2011 ASUKOHT JA ÜLDINFO Kaarma vald asub Saaremaa kesk- ja lõunaosas, ümbritsedes maismaal Kuressaare linna. Valla pindala on 391 km2, maismaapiiri pikkus on 87 km ja merepiiri pikkus 98 km. Valla elanike arv on 4237 (seisuga 01.01.2005). Vallas on üks alevik – Aste (571 elanikku) ja 69 küla. Suurema elanike arvuga külad on Kudjape (460 elanikku), Nasva (363 elanikku), Aste küla (209 elanikku), Pähkla (170 elanikku) ja Eikla (136 elanikku). Püsiasustusega Abruka väikesaarel on 31 elanikku. 1999. aastal ühinesid Kaarma ja Kuressaare vallad uueks Kaarma vallaks. 2004. aastal toimusid Kaarma, Pihtla ja Kärla valla vahel läbirääkimised valdade võimalikuks ühinemiseks. Rahva arvamuse selgitamiseks läbiviidud küsitlus näitas, et valdav osa küsitlusest osavõtnuist olid ühinemise vastu. Kaarma Vallavolikogu otsustas, et Kaarma vald jätkab iseseisva vallana. Arengu eeldused Kaarma valla arengu eeldusteks on: - soodne
    [Show full text]