Vallavalitsus Sai Kaks Uut Osakonnajuhatajat

Total Page:16

File Type:pdf, Size:1020Kb

Vallavalitsus Sai Kaks Uut Osakonnajuhatajat SaaremaaSaaremaa TeatajaTeataja NrNr 614 II aastakäikII aastakäik Neljapäev, 4.15. aprill august 2019 2019 SAAREMAA VALLAVALITSUSE INFOLEHT facebook.com/saaremaavald KaasavVald pöörab eelarve rõhku teeb PrügiSaaremaa põletamine toidu- Huviharidus-Käesla seltsi tegusus headkoduteenuse ideed kiirelt arengule teoks saastabfestival sinu – aiaviljad maitsvam konverentsillooduse rüpes kui eales varem anti õnne valemeid Loe lk 3 Loe Loelk 4 lk 5 LoeLoe lk lk 5 6 AvanebValla arengukavasse projekti- saab ettepanekuid esitada Vallavalitsus sai kaks toetusteSaaremaa vallavalitsus taotlusvoor on kiitnud heaks ja Lümanda Majas Mittetulundustegevusesuunanud avalikustamisele toetamise Saaremaa projekti- valla toetustearengukava 2019. aastateks aasta taotlusvoor 2019–2030 on muutmise avatud 1. aprillisteelnõu kunija Saaremaa 18. aprillini valla kell eelarvestrateegia 16.00. Toetust antakseaastateks kogukonna 2020–2023 ja vallaeelnõu. arengule Kõigil suunatud huvilis- uut osakonnajuhatajat tegevuste/üritustetel on võimalik eelnõudega toetamiseks tutvuda ning jasamuti anda käivad hoogsalt teisteoma rahastamisallikatearvamus 1.–23. augustini.kaudu esitatavate Ettepane pro-- kuid ootame kuni 23. augusti kella 15-ni otsiaalosakonna juhataja- metajaga Saaremaa areng,“ ütleb jektide oma nantseeringu katmise toetamiseks. aadressil Tallinna 10, Kuressaare linn või na töötab 7. augustist Mare ta. „Olen saanud oma sõna kaasa Tegevused, mis toetuse abil ellu viiakse, pea- [email protected]. Naaber, haridus- ja noorsoo- öelda nii ühenduste, elukeskkonna vad toimuma valla haldusterritooriumil, olema Ootame kõiki ka avalikele aruteludele Stööosakonna juhataja ametisse kui ka ettevõtluse arendamisel. suunatud valla elanikele ja/või esindama valda 21. augustil kell 17 Orissaare kultuurima- asub 26. augustil Urmas Treiel. Olles töötanud kardinaalselt eri- laiemale üldsusele väljaspool valla halduster- sisetööd ritooriumi.jas ja 22. augustil kell 16.30 Kuressaare Mare Naaber töötab Saaremaa nevates valdkondades, näen, et raekojas. Tule ja mõtle kaasa meie valla vallavalitsuses juba eelmise aasta suure pildi tunnetus, analüütilised Maksimaalne toetussumma taotluse kohta on tuleviku osas! augustist, juhtides hoolduskoor- ning finantsalased võimed on uni- 3000 eurot. Ürituste läbiviimist toetatakse 85%ST dinatsiooni projekti. Suuresti tema versaalsed ja võimaldavad panuse projekti eelarvest ja kaasrahastatava oma nant- seeringu toetamise korral 85% minimaalsest töö tulemuseks võib pidada maa- anda erinevates valdkondades.“ Hariduskonverents „Merest konna kolme valla ja Kuressaare oma nantseeringust. Muutustega peab kantudEnne toetuse tarkus“ esitamist tuleb tehtud taas kulutused ei haigla vahel sõlmitud koostöölepet, kaasa minema mille eesmärgiks on suurendada oleNeljapäeval, toetuskõlblikud. 22. augustil Projektitoetust toimub järjekordne antakse järgmistes valdkondades: kultuur; harrastus- ja tervishoiu- ja sotsiaalhoolekan- Urmas Treiel leiab, et hariduse maakonna hariduskonverents. Igal aastal võistlussport; tervishoid ja sotsiaalhoolekanne, desüsteemi koostööd inimeste valdkond on kõige suurem ja on konverents võtnud fookusesse mõne siseturvalisuse ja rahvatervise ennetustöö; toetamisel. mahukam osa valla tööst. „Meie aktuaalse teema. Mullu keskendusid et- haridus- ja teadustegevus; külaelu arendami- PilleMare Mägi Naaberil rõõmustab on Tartu tulevasesülikoolist haridussüsteemi tugevusest sõltub tekanded ja arutelud hariduslikele eriva- ne; füüsilise elukeskkonna parendamine (sh saadudkodumajandusklassis, magistrikraad sotsiaalpeda et ehitustööd- saarlaste elus läbilöömise või- jadustele. Seekord kuulame ja arutleme korteriühistute-, keskkonnakaitse- ja muin- googikaskulgevad ja praegumajas plaanipäraselt. on ta omanda- mekus ja laiemalt ka Saaremaa kaasa visiooniloomes – millised on tulevi- suskaitsealane tegevus); koguduste tegevus ja mas magistrikraadi sotsiaaltööFoto: Valmar ja Voolaid konkurentsivõime kvaliteetse ning kutööks vajalikud oskused, kuidas vajalike sakraalehitiste parendamine. sotsiaalpoliitika alal. Varem on ta atraktiivse elukeskkonnana. Samas pädevuste omandamist toetada, millised on Toetuste taotlejaks saavad olla kodaniku- töötanud Tallinnas Astangu kut- just hariduse valdkond vajab eel- ekspertide ideed Eesti hariduse arenguks ühendused, kes on registreeritud ja tegutse- serehabilitatsioonikeskuses, algul kõige stabiilsust, läbimõeldud ja ning kuidas kõige selle taustal korraldada vad valla haldusterritooriumil ning loetletud projektijuhi ja hiljem osakonnaju- tasakaalukat lähenemist.“ Saaremaa haridusmaastikku. valdkondades või elukeskkonna parendamise Lümandahatajana, samuti keskusehoone ASis Hoolekan- Lääne-Saare Kultuurivara juhatuse kabinetis hakkab vastu võtma ka bid,Tema mis sõnulPille sõnul on Saaremaa võimaldavad valla Tallinna ülikooli kutsehariduse professor või kohaliku omaalgatuse arengule kaasaaita- deteenused teenuste spetsialisti ja liikme Pille Mägi sõnul ollakse kooliarst. tulevikusharidussüsteem kutsuda majjaväga mängimatugevatel Krista Loogma toob kuulajateni haridus- novembris alanud re- misega. Toetust ei saa taotleda vallavalitsuse arendusjuhina, aga ka sotsiaalmi- töödega ilusasti ajagraafikus. Kui pärast Lümanda sovhoosi professionaalsetalustaladel. „Meie teatrit. haridustöötajad strateegia 2035 peamised ideed. Saaremaa hallatavad asutused ja valla eraõiguslikud montnisteeriumis on jajõudnud ühes Suurbritannia poole „Lammutustööd on tehtud, uued tegevuse lõppu seisis osa ruume onSama väga koha head peale pedagoogid jääb ka jõusaal. ja hu- vallavalitsuse hariduse abivallavanem Helle juriidilised isikud. pealehooldekodus – paras psüühiliste aeg erivajateha- seinad on leidnud oma õiged pikalt tühjana või neid kasutati Teiseleviharidus korrusele on mitmekesine. tulevad noor- Tänu Kahm räägib tuleviku haridusruumist Projektitoetuse eraldamise otsustab vallava- dustega eakate igapäevase hooldaja kohad ning erinevad blokid välja harva, siis pärast remonti lä- tekeskussellele on ja meie Lümanda laste haridustase põhikooli Saaremaal ning Saaremaa laste ja perede väike ülevaade. Maja litsus hiljemalt kolme kuu jooksul pärast taotlu- ning tegevusjuhendajana. moodustunud,’’ tutvustab ta. hevad kasutusse kõik ruumid. esimesedja läbilöögivõime kolm klassi. tugevas Kirjude konku- tugikeskuse juht Aaro Nursi teeb ettekande se saamist valdkondlike hindamiskomisjonide peab valmis saama au- Praegu käivad suures osas vii- Peaaegu kogu maja on ümber PVCrentsis.“ materjalist põrandatega koo- loodud tugikeskuse võimalustest ja välja- Vaja on suurendada ettepanekute alusel, arvestades sealjuures: vas- gusti lõpuks. mistlus-, pahteldus-, ventilatsioo- planeeritud. Alumisele korrusele litsooniKa on (varem valla oliharidusosakond siin Lümanda kutsetest. teenuste kättesaadavast Uued osakonnajuhatajad tahavad panustada arendamisse: sot- tava valdkonna eelarveliste vahendite olemas- ni- ning elektritööd. Pille sõnul on peauksest sisse tulles jääb vasa- sovhoosikomplekteeritud kontor) hakkab tugevate pääsema spet- Kutsekoja juhatuse liige ja OSKA prog- siaalosakonna juhataja Mare Naaber sotsiaalteenuste arendamisse olu; projekti objekti või tegevuse sisalduvust „Minu peamine soov on senisest sisekujunduse peamisteks märksõ- kut kätt raamatukogu, kus maja eraldisialistidega, uksest, ütleb mida Urmas varem Treiel,kasu- rammi arendusjuht Tiia Randma arut- ning haridus- ja noorsootööosakonna juhataja Urmas Treiel hari- arengukavades ja olulisust valla üldise arengu enam panustada aega arendustege- nadeks rahvuslikkus ja retro ning algusaastail olid arstikabinetid. tasidrõhutades, raamatukogu et samas külastajad. toimuvad leb oma ettekandes teemal, millised on duse konkurentsivõime tõstmisse. seisukohalt; projekti eelarve kulude põhjenda- vustesse – sotsiaalteenuste ja töö- väljast hakkab maja välja nägema Varem asus raamatukoguFOTO: Risto hoopis Kaljuste Sellesmeid ümbritsevasosas on kolm maailmas klassiruumi, üha vajalikud tulevikutöö oskused – mida tust; taotleja võimekust projekti elluviimisel ja korralduse parendamisesse,“ ütleb nagu algusaastatel, 1980ndail – ülakorrusel. õpetajatekiirenevad tuba muutused ning kodundusk- ja pidevalt kooliõpetajad peaksid sellest teadma, et edasist jätkusuutlikkust; projekti elluviimiseks Naaber. „Olles töötanud samas valgekvaliteediga, ja pastelselt ent elu, kollane. inimeste va- tegevustele,Ka koolisöökla mis toetavad hakkab spetsia paik-- lass.arenemata Viimane ei suuda asub tänases kunagises maa- tuleviku-tööjõudu ette valmistada. Bolti vajalike nantsressursside, sh taotleja oma - meeskonnas hoolduskoordinaato- jadused ja riigi nõuded muutuvad nemalisti tema allkorrusel. rollis.“ sovhoosidirektoriilmas enam konkurentsis ja hilisemas püsida. asutaja Martin Villig räägib tulevikutöö Kõik ruumid kasutusse nantseeringu olemasolu; toetusest kasusaajate rina pea aasta, näen, et oleme sel- pidevalt ning meie roll on nende KõigeUrmas vähem Treiel muudatusi töötab tehaksepraegu vallavanemaUrmas Treielil kabinetis on omandatud ning sel oskustest ettevõtja pilgu läbi. arvu; tegevusvaldkondade mitmekesisust. leks valmis ja selle järele on vajadus. ootustegaUue nimega kaasas Lümanda käia.“ Majas saalis,Saaremaa mida arenduskeskuses hakatakse kasutama Saa- onTartu ka eraldiülikoolis sissepääs magistrikraad juhuks, kuiäri- Heidi Uustalu, Kiviõli 1. keskkooli Taotlused koos kõigi nõutud lisadega tuleb MerilOn positiivne, Kallasmaa et vald pakub täna hakkavadMare Naaberi pärast hoonesõnul onvalmimist ka sot- niire-, kultuurimaja Hiiu- ja Läänemaa saali kui piirkonna ka koo- kodundusklassijuhtimises. Lisaks soovib
Recommended publications
  • Kahtla-Kübassaare Hoiuala, Kübassaare
    v Kahtla-Kübassaare hoiuala, Kübassaare maastikukaitseala, Muraja merikotka ja Ruhve merikotka püsielupaikade (Kahtla-Kübassaare linnu- ja loodusala) kaitsekorralduskava 2013-2022 1 SISUKORD 1. KAITSEKORRALDUSKAVA KOOSTAMISE TAUSTINFORMATSIOON............................................................................. 4 2. ISELOOMUSTUS ......................................................................................................................................................... 4 2.1 Õiguslik alus - kaitseala ja hoiuala kujunemine ning staatus ....................................................................... 4 2.2 Eesmärk ja kaitsekord .................................................................................................................................. 5 2.2.1 Kaitse-eesmärk ........................................................................................................................................... 5 2.2.2 Kaitsekord ................................................................................................................................................... 6 2.3 Biogeograafiline iseloomustus ..................................................................................................................... 7 2.3.1 Üldiseloomustus ......................................................................................................................................... 7 2.3.2 Maastik ......................................................................................................................................................
    [Show full text]
  • Politsei Tabas Kuressaares Korteripeolt 15 Purjus Last Üks Nooruk Ähvardas Marientali De Patrullidega, Kuna Maja Seestpoolt Lukku,” Rääkis Sikk Su Alkoholi
    “Ükskord Riigigümnaasium lindilõikamise ootel LK 2 • Kauneimad kodud: suur fotogalerii LK 6-8 nägin rada ainult läbi Taasiseseisvumis- prillidel päeval heiskame olevate riigilipu! väikeste pilude.” KUUEAASTANE Järgmine Saarte Hääl MOTOSPORTLANE ilmub laupäeval, 21.08 NIKLAS JOHANSON LK 4 Neljapäev, 19. august 2021 • Nr 135 (5389) • Hind 1,20 € VÄLJAKUTSELE KÕIK VABAD JÕUD: Politseil oli alust arvata, et tegemist tuleb suure hulga alkoholi tarvitanud noortega. Nii oligi. FOTOMONTAAŽ / LIINA ÕUN Politsei tabas Kuressaares korteripeolt 15 purjus last Üks nooruk ähvardas Marientali de patrullidega, kuna maja seestpoolt lukku,” rääkis Sikk su alkoholi. Aga oli ka neid, kes olid räägitud. Lugu ise oli Siku sõnul vägagi korterelamu kolmandal korrusel ukse ees oli kümmekond Marientali operatsioonist. jõudnud ära juua pudeli või rohkem.” õpetlik. Esmaspäeva pealelõuna ja õh- peetud peol aknast alla hüpata. jalgratast. Siiski õnnestus politseil Leiti ka sigarette ja e-sigaret. Siku tupoolik tunduvad olevat üsna süütu “Tuppa astudes oli tunda tugevat “Et oleks nende lastega ust lõhkumata korterisse sõnul võib arvata, et üht-teist jõudsid aeg, mil poleks nagu erilist põhjust las- alkoholilõhna,” ütleb politsei. seal jõudu tegeleda,” põh- pääseda ning üsna pea noored ka tualetipotist alla lasta. te tegemisi kontrollida, midagi taolist jendas Sikk, viidates, et oli saabus kohale ka korteri Tabatud noored viidi politseijaos- eeldaks pigem nädalavahetuselt. alust arvata, et tegemist tu- omanik. Pidutsejate vanus konda, koostati protokollid ning lapse- Tõenäoliselt mängis korterisse ko- Kadri Häng-Nuum, Raul Vinni leb suure hulga alkoholi tar- jäi vahemikku 13–17, ena- vanemad tulid võsukestele järele. gunemisel oma rolli vihmane ilm. [email protected] vitanud noortega. masti oli tegu 13–15-aastaste- Pealtnägijate sõnul käisid lapsevane- “Muidu oleks nad võib-olla kuskil Esmalt tabati trepikojast kaks ga.
    [Show full text]
  • SKK Hindamiskomisjoni 03.03.2010 Protokoll (Meede 3)
    Saarte Koostöökogu Hindamiskomisjoni koosoleku PROTOKOLL Koosolek toimus 03.03.2010 Elektrumi Ärimajas, Tallinna 58, Kuressaare linn. Koosolek algas kell 9.00 ja lõppes 19.00. Koosolekust võtsid osa hindamiskomisjoni liikmed: Vastavalt osalejate nimekirjale . Koosolekule olid kutsutud kõik Meetmesse 3 projektitaotluse esitanud isikute esindajad. Koosolekut juhatas Koit Kelder SKK esindaja hindamiskomisjonis, kes valiti komisjoni liikmete poolt komisjoni esimeheks. Koosolekut protokollis SKK nõustaja Sulvi Munk. Koosoleku päevakord: 1. Meede 3 taotluste hindamine; 2. Meede 3 taotlejate nimekirja kinnitamine. 1. Meede 3 taotluste hindamine Hindamiskomisjon kuulas ära taotlejad ja hindas taotlusi järgmises järjekorras: MTÜ Saaremaa Õppekeskus (suuliselt ei esitletud), Metsa Johani Talu – FIE Andrus Sepp (suuliselt esitles Andrus Sepp), MTÜ MEDEL (suuliselt esitles Kati Aru), Laimjala Vallavalitsus (suuliselt esitles Vilmar Rei), MTÜ Saarte Jahimeeste Selts (suuliselt esitles Vilmar Rei), Kihelkonna Vallavalitsus (suuliselt esitles Raimu Aardam), MTÜ Reinuldi (suuliselt esitlesid Jone Koppel ja Kristjan Koppel), MTÜ Tagavere Optimistid (suuliselt esitles Astrid Vaba), MTÜ Saarte Terviserajad (suuliselt esitles Raul Traumann), Leisi Vallavalitsus (suuliselt esitles Andres Jalakas), MTÜ Koolijaagu (suuliselt esitles Aivo Aadam), MTÜ Saaremaa Valdade Spordiliit (suuliselt esitles Krista Riik), SA Orissaare Spordihoone (suuliselt esitles Krista Riik), MTÜ Saaremaa Kodukant („külad aktiivseks“, suuliselt esitles Elvi Viira), MTÜ Saaremaa Kodukant
    [Show full text]
  • Detailplaneeringu Kooskõlastused
    Muratsi külas SÜLLA, KADAKA, TAMMIKU, VÄIKE-KAARDI, MURATSI maaüksuste maa- alade detailplaneering Märts 2003 TÖÖ NR. 03 - 24 DAGOpen OÜ Projektbüroo Sülla, Kadaka, Tammiku, Väike-Kaardi, Muratsi maaüksuste DETAILPLANEERINGU KOOSKÕLASTUSED 1. 2. 3. 4. DAGO pen OÜ Projektbüroo 1 Muratsi külas SÜLLA, KADAKA, TAMMIKU, VÄIKE-KAARDI, MURATSI maaüksuste maa- alade detailplaneering Märts 2003 Sisukord A. SELETUSKIRI 1. Üldosa 2. Lähteolukord ja ajalooline taust 2.1 Lähteolukord 2.2 Ajalooline taust 3. Planeeritava ala asukoht ja olemasolevad tingimused 3.1 Planeeritava ala asukoht 3.2 Looduslikud tingimused 3.3 Geoloogilised tingimused 3.4 Olemasolev insenerivarustus 4. Planeerimislahendus 4.1 Üldlahendus 4.2 Maakasutus - krundijaotus, kruntide kasutuse sihtotstarve ja servituutide vajadus 4.3 Kruntide ehitusõigus ja olulisemad arhitektuurinõuded 4.4 Keskkonna-ja tulekaitsenõuded 4.5 Teedevõrk ja liikluskorraldus 4.6 Insener-tehniline varustus 4.7 Tehnilised näitajad 5 Haljastus ja heakorrastus 6. Kasutatud kirjandus B. GRAAFILINE OSA 1. Situatsiooniskeemid M 1 : 10 000, 1 : 150 000 2. Muratsi m/ü tugiplaan M 1: 1000 3. Sülla, Kadaka, Tammiku ja Väike – Kaardi m/ü tugiplaan, krundijaotusplaan M 1 : 2000 4. Muratsi m/ü krundijaotusplaan M 1 : 1000 5. Muratsi m/ü ehitusõiguse plaan ja nõuded ehitustele M 1 : 1000 6. Sülla, Kadaka, Tammiku ja Väike – Kaardi m/ü krundi- jaotusplaan, ehitusõiguse plaan ja nõuded ehitustele M 1 : 2000 7. Muratsi m/ü insener-tehniliste võrkude koondplaan, liikluskorralduse skeem M 1 : 1000 8. Sülla, Kadaka, Tammiku ja Väike – Kaardi m/ü insener- tehniliste võrkude koondplaan, liikluskorralduse skeem M 1 : 2000 C. LISAD • Detailplaneeringu lähteülesanne nr. 24 – Kaarma Vallavalitsus; • Tehnilised eeltingimused elektrienergia saamiseks nr. 2 21.01.2003.a.
    [Show full text]
  • MTÜ Saarte Koostöökogu Strateegia 2008-2013 (VANA!)
    Strateegia on vastu võetud MTÜ Saarte Koostöökogu üldkoosolekul 26.06.2008, muudetud 02.12.2010 Saarte Koostöökogu "Tegevuspiirkonna arengustrateegia" 2008 – 2013 2007-2010 Sisukord Sisukord ........................................................................................................................................... 2 1 Kokkuvõte ................................................................................................................................ 4 2 Tegevusgrupi üldiseloomustus ................................................................................................. 7 2.1 Tutvustus ........................................................................................................................... 7 2.2 Liikmete kogemused ......................................................................................................... 8 2.3 Saarte Koostöökogu põhiväärtused ................................................................................... 9 2.3.1 Huvigrupid ................................................................................................................. 9 2.3.2 Missioon ..................................................................................................................... 9 2.3.3 Visioon ja arengueesmärgid ..................................................................................... 10 2.4 Juhtimine ......................................................................................................................... 10 2.4.1 Töökorraldus ja juhtimine
    [Show full text]
  • Haldusterritoriaalse Reformi Mõiste Selgitamiseks on Sulev Mäeltsemees Koostanud Maatriksi (Vt Tabel 1)
    View metadata, citation and similar papers at core.ac.uk brought to you by CORE provided by DSpace at Tartu University Library TARTU ÜLIKOOL Majandusteaduskond Triin Saarma SAAREMAA OMAVALITSUSTE ÜHINEMISE MAJANDUSLIKKE TAGAJÄRGI Magistritöö sotsiaalteaduse magistrikraadi taotlemiseks majandusteaduses Juhendaja: prof. Olev Raju Tartu 2015 Soovitan suunata kaitsmisele ................................................ (prof. Olev Raju) Kaitsmisele lubatud “ “................... 2015. a Riigimajanduse ja majanduspoliitika õppetooli juhataja Kadri Ukrainski ....................................................................... (õppetooli juhataja allkiri) Olen koostanud töö iseseisvalt. Kõik töö koostamisel kasutatud teiste autorite tööd, põhimõttelised seisukohad, kirjandusallikatest ja mujalt pärinevad andmed on viidatud. .................................................. (Triin Saarma) SISUKORD Sissejuhatus ....................................................................................................................... 5 1. Riigi haldusterritoriaalne korraldus ja selle muutmine ............................................. 8 1.1. Töös kasutatavatest põhimõistetest .................................................................... 8 1.2. Kohaliku haldustasandi haldusterritoriaalse korralduse teoreetilised alused ... 16 2. Haldusterritoriaalse reformi tulemustest Eestis ....................................................... 30 2.1. Eesti haldusterritoriaalse jaotuse kujunemine ja kohalike omavalitsuste ühinemine Eestis ........................................................................................................
    [Show full text]
  • Saarlased Soovivad Puhast Ja Turvalist Koduvalda
    Pangal avatakse EV100 Saaremaa tammepark 21. mail istutavad Tornimäe, Orissaare ja Aste kooli õpilased Saaremaa valla eestvõt- tel omakasvatatud istikutest Panga panga- le 100 tamme pargi. “Tammepargi loomi- ne mere äärde kannab edasi saarlaste igi- Teataja põlist seost maa ja merega – mõlemad on üliolulised meie edasikestmisel,” ütles Saa- Nr 10 I aastakäik Neljapäev, 17. mai 2018 Tasuta infoleht remaa vallavolikogu esimees Tiiu Aro. Pargi rajamine on kingitus Eesti Vaba- riigile 100. sünnipäevaks. “Samavõrra on see kingitus Saaremaale ning meie praegus- tele ja ka tulevastele põlvedele, kel on par- gi rajamisel kanda põhiroll – on ju tammeis- tikuid hoolega kasvatanud meie oma koo- liõpilased,” lausus Aro. Istutamine algab kell 13 ja sellest võta- vad kooliõpilaste ja õpetajate kõrval osa Saa- remaa vallavolikogu ja vallavalitsuse esin- dajad, kohalik kogukond ning Riigimetsa Majandamise Keskuse esindajad. Kõik hu- vilised on oodatud! Panga 100 tamme park avatakse pidulikult 1. juunil. Riigikantselei algatusega “Eesti 100 tam- me” rajatakse juubeliaastal vähemalt üks tammik igasse maakonda. Tammepuid on juubeliaastal oodatud istutama kõik era- isikud, pered, kohalikud kogukonnad, et- tevõtted ja organisatsioonid nii Eestis kui ka välismaal. Vallavalitsus pakub tööd allavalitsus on kuulutanud välja avaliku konkursi järgmistele töö- IDEEKORJE: Ühe ettepanekuna pakkusid vallaelanikud välja, et Kuressaarest võiks saada Eesti rattapealinn. See foto on tehtud eelmise aasta kevadel Kuressaares toimunud Tour d´Ööl. ja ametikohtadele: kultuuri- Jaagup Jalakas / Tour d'ÖÖ tööspetsialist, vallaarhitekt, arhi- tektV ja vallavaranõunik. Vallaarhitekti ja ar- hitekti ametikohale saab kandideerida 28. maini (k.a) ning kultuuritööspetsialis- ti töökohale ja vallavaranõuniku ametiko- hale 4. juunini (k.a). Täpsema info ja ame- Saarlased soovivad puhast tijuhendid leiab valla kodulehelt www.saa- remaavald.ee/et/tookohad.
    [Show full text]
  • MERELINE SAAREMAA Saaremaa
    MERELINE SAAREMAA Saaremaa Priit Noogen Margit Kõrvits Kristina Mägi KUIDAS SAADA SAARELE OLULISED NUMBRID: SAARE MAAKOND Saaremaa pikk ja rahulik rannajoon on ümbritsetud külalislahkete sadamatega, kuhu oma purjelaevaga randuda. Vaid paar lehte edasi ja juba Hädaabi ja merepääste 112 Pindala 2922 km2 (6,5% Eesti pindalast), kokku 710 saart leiadki külalissadamate info. Ahhoi! Saaremaa Vabatahtlik Merepääste Selts +372 5119922 Suuremad saared: Saaremaa, Muhu, Ruhnu, Abruka, Vilsandi Olgu talv või suvi, uued parvlaevad toovad Sind muretult kohale. Kui soovid viivitamata ja kindlal ajal oma roositud pätiga saarele astuda, saad pileti ette osta www.praamid.ee Kuressaare Haigla, EMO +372 4520040 Rannajoone kogupikkus 1414 km 2 Saaremaa Turismiinfokeskus, Rahvaarv ca 34 000, 13,1 inimest/km Kõrgelt õhust on imeline vaade meie saarte maale. Saaremaa ja Muhu, Vilsandi ja Abruka, ehk paistab ka servake Ruhnut. Lehvita meie Tallinna 2, Kuressaare, Eesti, Administratiivne jaotus: headele naabritele Hiiumaal. Sellist luksust pakub lennureis, vaid 30-40 minutit Tallinnast Kuressaarde. +372 453 3120, 3 valda - SAAREMAA, MUHU, RUHNU Vaata infot www.saartelennuliinid.ee [email protected] 1 linn - KURESSAARE, rahvaarv ca 13 000 www.visitsaaremaa.ee Külma ja jäist talve rannarahvale igal aastal ei anta. Kui see siiski tuleb, on võimalik saartele sõita üle mere ka jääteed pidi. Seda unikaalset võimalust tuleb kindlasti kasutada! Liikuda võib ainult ametlikel avatud jääteedel ja kindlasti jälgida märgistust ja reegleid. Lähemalt vaata www.mnt.ee/et/tee/jaateed Suved on meil päikeselised ja ilusad, peale jaanipäeva pole lootustki jääteed kasutada! MERELINE SAAREMAA Jarmo Vehkakoski Priit Noogen Priit Noogen Karl Jakob Toplaan SAAREMAA – osa üleilmsest UNESCO võrgustikust! UNESCO programm „Inimene ja biosfäär“ keskendub tänasel päeval just sellele, et üha rohkem inimesi teeksid valikud jätkusuutlikuma eluviisi kasuks.
    [Show full text]
  • Lääne-Saare Valla Ühisveevärgi Ja –Kanalisatsiooni Arendamise Kava Aastateks 2015—2026
    LÄÄNE-SAARE VALLA ÜHISVEEVÄRGI JA –KANALISATSIOONI ARENDAMISE KAVA AASTATEKS 2015—2026 Lääne-Saare valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2015—2026 SISUKORD 1 SISSEJUHATUS .................................................................................................................. 5 2 OLUKORRA KIRJELDUS ................................................................................................... 6 2.1 Arendamise kava koostamiseks vajalikud lähteandmed .......................................... 6 2.1.1 Veemajanduskava ............................................................................................ 7 2.1.2 Omavalitsuse arengukava ................................................................................ 8 2.1.3 Planeeringud .................................................................................................... 9 2.1.4 Vee erikasutusload ..........................................................................................10 2.1.5 Ühisveevärgi ja kanalisatsiooni arendamise kava ............................................13 2.1.6 Reovee kogumisalad .......................................................................................18 2.2 Keskkonna ülevaade ..............................................................................................20 2.2.1 Üldandmed ......................................................................................................20 2.2.2 Pinnakate ja selle ehitus ..................................................................................23
    [Show full text]
  • SÜG Kardab Koroona Levikut Kuigi Saare- Ja Muhumaa on Suuremast Haiguslainest Seni Säästetud, on Ohu Märk Nakkuse Kandumine Suurtesse Kollektiivi- Desse
    “Kivihaaval on SOTSIAALMAJA SAAB TÖÖJÕUDU JUURDE LK 2 • IMRE SOOÄÄRE 300 AASTAT MUHU JUURI LK 4 ääremaastumise müüri ehitatud.” SÕRULANE KAUPO VIPP AVALIKES KOHTU- SISERUUMIDES REFORMIST KANNAME LK 5 MASKI Reede, 20. november 2020 • Nr 180 (5228) • Hind 1,20 € SÜG kardab koroona levikut Kuigi Saare- ja Muhumaa on suuremast haiguslainest seni säästetud, on ohu märk nakkuse kandumine suurtesse kollektiivi- desse. Kristina Õun [email protected] Saare maakonnas on alates märtsist tehtud kokku 11 101 testi, millest 600 on olnud positiivsed. Üleeile tehtud 132 testist olid positiivsed neli. Saaremaal on viimastel nädalatel andnud positiivse proovi üks-kaks ini- mest päevas, kuid pigem on olnud tes- timisel positiivsete vastuste osas nulli- ring. Reeglina on terviseametile olnud teada ka nakkuse allikas. Kuid viimas- te päevade nakatumiste puhul ei tea inimesed enam täpselt, kust nad hai- guse külge said. Nädalavahetusel selgus, et koroo- nasse on nakatunud üks Saaremaa ühisgümnaasiumi 8. klassi õpilane, kes sai viiruse Soomest tulnud pereliikmelt. Tema klass läks esmaspäevast distants- õppele. Eile saadeti koolist koju ka üks 9. klass. SÜG-i direktor Viljar Aro ütles, et üks 9. klassi noormees oli pidevas kon- taktis distantsõppel oleva 8. klassi ko- roonapositiivsega. “Kui noormehe test osutub nega- tiivseks, saab 9. klass esmaspäeval koo- roonapuhanguks valmis olla. “Õpeta- jad on kätte saadavad telefoni ja e-pos- SIIN SAAB PROOVI ANDA: Maris Sink, kes on üks neist, kel tuleb saar- li tagasi. Kui positiivseks, selguvad jad valisid välja programmi, mida nad ti teel. Järgmise nädala töökorraldus ot- lastelt COVID-19 proove võtta, rõhutab, et testimisele pääsemiseks on uued meetmed,” sõnas direktor. distantsõppeks kasutavad, ning sügi- sustatakse esmaspäevaks.
    [Show full text]
  • Lääne-Saare Valla Arengukava 2015–2023 (2030)
    Lisa 1 Lääne-Saare vallavolikogu 21.08.2017 määruse nr 10 juurde LÄÄNE-SAARE VALLA ARENGUKAVA 2015–2023 (2030) Lääne-Saare valla arengukava aastateks 2015-2023(2030) Sisukord 1. LÄÄNE-SAARE VALLA PRAEGUNE OLUKORD JA ARENGUSUUNDUMUSED ......................... 4 1.1 ASUKOHT JA TERRITOORIUM ................................................................................................. 4 1.2 ASUSTUS JA RAHVASTIK ........................................................................................................... 6 1.3 TÖÖHÕIVE ................................................................................................................................... 9 2. KOHALIKU OMAVALITSUSE JUHTIMINE JA HALDAMINE ........................................................... 11 2.1. VALLA JUHTIMINE .............................................................................................................. 11 2.2. KOHALIK EELARVE ............................................................................................................. 11 2.3 KOONDHINNANG PRAEGUSELE OLUKORRALE ......................................................... 12 2.4 VALITSEMISEKS VAJALIKUD HOONED JA RAJATISED ...................................................... 13 3. LÄÄNE-SAARE VALLA ARENGUNÄGEMUS ....................................................................................... 14 3.1. VISIOON AASTAKS 2023 ........................................................................................................ 14 3.2. STRATEEGILISED EESMÄRGID ............................................................................................
    [Show full text]
  • Saaremaa Omavalitsuste Ühinemiskokkulepe
    EELNÕU SAAREMAA OMAVALITSUSTE ÜHINEMISKOKKULEPE Kihelkonna vald, Kuressaare linn, Laimjala vald, Leisi vald, Lääne-Saare vald, Mustjala vald, Orissaare vald, Pihtla vald, Salme vald, Torgu vald ja Valjala vald on heaks kiitnud ühinemislepingu (edaspidi ühinemisleping), esitanud Vabariigi Valitsusele taotluse haldusterritoriaalse korralduse muutmiseks ning Vabariigi Valitsuse 29.12.2016 määrusega nr 169 „Kihelkonna valla, Kuressaare linna, Laimjala valla, Leisi valla, Lääne-Saare valla, Mustjala valla, Orissaare valla, Pihtla valla, Salme valla, Torgu valla ja Valjala valla osas haldusterritoriaalse korralduse ja Vabariigi Valitsuse 3. aprilli 1995. a määruse nr 159 „Eesti territooriumi haldusüksuste nimistu kinnitamine“ muutmine“ on Kihelkonna valla, Kuressaare linna, Laimjala valla, Leisi valla, Lääne-Saare valla, Mustjala valla, Orissaare valla, Pihtla valla, Salme valla, Torgu valla ja Valjala valla osas haldusterritoriaalset korraldust muudetud ja otsustatud Saaremaa Vallavolikogu valimistulemuste väljakuulutamisel moodustada uus haldusüksus Saaremaa vald. Vabariigi Valitsus algatas 15.02.2017 esitatud ettepanekuga ehk Vabariigi Valitsuse määruse „Kihelkonna valla, Kuressaare linna, Laimjala valla, Leisi valla, Lääne-Saare valla, Mustjala valla, Orissaare valla, Pihtla valla, Pöide valla, Salme valla, Torgu valla ja Valjala valla osas haldusterritoriaalse korralduse ja Vabariigi Valitsuse 3. aprilli 1995. a määruse nr 159 „Eesti territooriumi haldusüksuste nimistu kinnitamine“ muutmine“ eelnõuga1 Pöide valla osas haldusterritoriaalse
    [Show full text]