VILJANDI LINN LINNAVOLIKOGU

MAARUS

30.jaanuar2013 nr 145

Vilj andi linna ähi sveevärgi j a -kanalisatsiooni arendamise kava kinnitamine aastateks 2013'2025

Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse $ 22 löike I punkti 37 ja Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse $ 4 löike 1 alusel.

$ l. Kinnitada Viljandi linna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava koos lisadega aastateks 2013 -2025 (lisatud). g 2. Ttihistada Viljandi Linnavolikogu 25.08.2010 m?iän::;ega nr 43 kehtestatud ,,Viljandi linna tihisveeväirgi j a -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 20 1 0-2 022* .

Koopia: Kantselei Majandusamet AS Viljandi Veevtirk

VILJANDI LINNA ÜHISVEEVÄRGI JA-KANALISATSIOONI ARENDAMISE KAVA

2013 - 2025

Viljandi 2013

Viljandi linna ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava 2013 - 2025

SISUKORD 2

Sissejuhatus 4 1 Olukorra kirjeldus 5 1.1.Lähteandmed 5 1.1.1.Õiguslik baas 5 1.1.2. Veemajanduskava 6 1.1.3.Viljandi linna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava 7 1.1.3.1.Veevarustus 7 1.1.3.2.Kanalisatsioon 7 1.1.3.3.Sademevesi 8 1.1.4.Planeeringud 8 1.1.5.Omavalitsuste vaheline ühistegevus ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamisel 9 1.1.6.Põhjaveevarude uuringud 10 1.1.7.Vee-erikasutusluba 10 1.1.8.Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava 12 2.Keskkond ja sotsiaal-majanduslikud näitajad 12 2.1. Keskkond 12 2.2.Pinnakate ja pinnaveekogud 13 2.3. Põhjavesi 13 2.4. Tehiskeskkond, potentsiaalsed reostusallikad 15 2.5.Sotsiaalmajanduslikud näitajad 15 2.6. Omavalitsuse osalus ühisveevärgi ja - kanalisatsiooni arendamisel 16 3. Kokkuvõte ühisveevärgi ja kanalisatsiooni põhiprobleemidest 17 3.1.Veevarustus 17 3.2.Kanalisatsioon 17 4. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni objektid 19 4.1.Ühisveevärk 19 4.1.1.Puurkaev-pumplad 19 4.1.2. Veetöötlusjaam 20 4.1.3. Veetorustikud 22 4.1.4. Tuletõrje hüdrandid 23 4.2.Ühiskanalisatsioon 24 4.2.1.Kanalisatsioonitorustikud 24 4.2.2.Reoveepumplad 25 4.2.3.Purgimissõlm 25 4.2.4.Reovee puhastusseade 26 4.2.5.Reoveemuda töötlemine 27 4.2.6.Sademeveekanalisatsioon 29 5.Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenindav ettevõte 30 5.1. Veetarve ja veeheide 31 5.1.1. Veetarve 31 5.1.2.Veeheide 31 5.2.Majandusnäitajad 31 6.Ühisveevärgi ja-kanalisatsiooni arendusmeetmed 33 6.1. Veevarustus 33 6.2. Kanalisatsioon 37 6.3.Reoveemuda töötlemise tehnoloogia uuendamine 38 7.Investeeringud 39 7.1.Investeerimisperiood 39 7.2.Investeeringute ajagraafik 40

2 Viljandi linna ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava 2013 - 2025

LISAD (joonised):

1. Vee-ettevõtte tegevuspiirkond

2. Olemasolev veevarustuse üldskeem

3. Planeeritav veevarustuse põhiskeem

4. Olemasolev kanalisatsiooni üldskeem

5. Planeeritav kanalisatsiooni põhiskeem

6. Sademeveetorustiku üldskeem

7. Ühisvoolse kanalisatsiooni sademevee kogumisalad

8. Viljandi linna reoveekogumisala

3 Viljandi linna ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava 2013 - 2025

Sissejuhatus

Käesoleva töö eesmärk on uuendada ja täiendada olemasolevat 2010. aastal koostatud ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava.

Arendamise kava koostamisel tutvuti Viljandi linna vee- ja kanalisatsioonisüsteemide olukorraga ja teostatud projektidega. Lähteandmed käesoleva arendamise kava koostamiseks on saadud vee-ettevõttelt AS Viljandi Veevärk ja Viljandi Linnavalitsuselt. Töö koostamisel täiendavaid uurimistöid ja analüüse ei tehtud. Eelnevalt on koostatud alljärgnevad tööd:  Viljandi linna vee- ja kanalisatsioonisüsteemide rekonstrueerimine ja arendamine. Teostatavusuuring (2009);  Viljandi linna vee- ja kanalisatsioonisüsteemide rekonstrueerimise ja arendamise majandusanalüüs (2009);  Keskkonnamõju eelhindamine. Viljandi linna vee- ja kanalisatsioonisüsteemide rekonstrueerimise ja arendamise (2009). Arendamise kava koostamisel on lähtutud Viljandi linna ühiskanalisatsiooni ja -veevärgi olemasolevast olukorrast, selle arendamise sotsiaal-majanduslikest võimalustest, seadusandluse nõuetest, samuti Pärnu ja Võrtsjärve alamvesikonna veemajanduskavade eesmärkidest. Koostatud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava hõlmab kogu Viljandi linna haldusterritooriumi ja on koostatud aastateks 2013-2025.

4 Viljandi linna ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava 2013 - 2025

1. Olukorra kirjeldus

1.1. Lähteandmed

1.1.2. Õiguslik baas

Viljandi linna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava koostamisel on lähtutud alljärgnevatest seadustest, seadusandlikest aktidest ja normatiivdokumentidest. Eesti Vabariigi põhiseaduse järgi on igaüks kohustatud säästma elu- ja looduskeskkonda ning hoiduma sellele kahju tekitamast. Veeseadus reguleerib veemajanduse valdkonda terviklikult sh veevarustuse ja reovee kanaliseerimist. Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse järgi on kohaliku omavalitsuse ülesandeks korraldada omavalitsuse territooriumil veevarustust ja reovee kanaliseerimist. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seadus reguleerib kinnistute ühisveevärgist veega varustamise ning ühiskanalisatsiooni abil reovee ärajuhtimise ja puhastamise korraldamist ning sätestab riigi, kohaliku omavalitsuse, vee-ettevõtja ja kliendi vastavad õigused ja kohustused . seadusega määratletakse ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kava koostamise põhimõtted. Ühisveevärk ja -kanalisatsioon rajatakse kohaliku omavalitsuse volikogu kinnitatud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava alusel. Kui kohalikul omavalitsusel puudub ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava, võib ühisveevärki ja -kanalisatsiooni rajada detailplaneeringu alusel kuni selle arendamise kava valmimiseni tingimusel, et detailplaneering sisaldab seaduses sätestatud nõudeid. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava koostamist korraldab kohalik omavalitsus. Lisaks eelpoolnimetatud seadustele reguleerivad veemajandust järgmised olulisemad vabariigi valitsuse ja keskkonnaministeeriumi poolt kehtestatud määrused:  „Joogivee kvaliteedi- ja kontrollnõuded ning analüüsimeetodid” Sotsiaalministri määrus nr 82 31. juuli 2001.a. – nõuded joogivee kvaliteedile kontrollile;  „Reovee puhastamise ning heit- ja sademevee suublasse juhtimise kohta esitatavad nõuded, heit- ja sademevee reostusnäitajate piirmäärad ning nende nõuete täitmise kontrollimise meetmed“ Vabariigi Valitsuse määrus nr 99 29.november 2012.a. – nõuded heitvee ja sademevee puhastusele;  „Kanalisatsiooniehitiste veekaitsenõuded“ Vabariigi Valitsuse määrus nr 171 16. mai 2001.a;  „Veehaarde sanitaarkaitseala moodustamise ja projekteerimise kord ning sanitaarkaitsealata veevõtukoha hooldusnõuded põhjavee kaitseks“ Keskkonnaministri

5 Viljandi linna ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava 2013 - 2025

määrus nr 61 16. detsember 1996.a. - reguleerib veehaarete sanitaarkaitsealade moodustamist;  „Joogivee tootmiseks kasutatava või kasutada kavatsetava pinna- ja põhjavee kvaliteedi- ja kontrollinõuded“ Sotsiaalministri määrus nr1, 2. jaanuari 2003.a Viljandi linnas reguleerivad ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni korraldust alljärgnevad linnavalitsuse õigusaktid:  Viljandi linna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava 2010-2022;  Viljandi Linna ehitusmäärus;  Veevarustuse ja heitvee ärajuhtimise teenuse hinna reguleerimise korra kehtestamine, volikogu määrus 13, 27.12.1999;  Viljandi linna sademetevee ärajuhtimise üldskeem, määrus nr 27, 25.04.2003;  Viljandi linna VK liitumise eeskiri, määrus nr 36, 29.12.2006;  Viljandi linna VK kasutamise eeskiri, määrus nr 44, 30.03.2007;  Viljandi linna kaevetööde eeskiri, määrus nr 71, 25.01.2008.

1.1.2.Veemajanduskava Viljandi linn on Viljandimaa halduskeskus Viljandi järve loodekaldal. Hüdrograafilise jaotuse järgi asub Viljandi enamuses Pärnu alamvesikonna territooriumil, linna heitvesi juhitakse Võrtsjärve alamvesikonnas asuvasse Tänassilma jõkke (vt joonis leht 4 Olemasolev kanalisatsiooni üldskeem). Tulenevalt sellest, on Viljandi linna ühiskanalisatsiooni ja -veevärgi arendamise kava koostamisel lähtutud Pärnu ja Võrtsjärve alamvesikonna veemajanduskavade põhieesmärkidest ja abinõudest, mis seisnevad alljärgnevas:  elanikkonna varustamine kvaliteedinõuetele vastava joogiveega;  põhjavee säästev kasutus ja kaitse;  veekogudesse juhitava heitvee normatiivse puhtuse tagamine;  olemasolevate joogivee- ja kanalisatsioonitrasside korrastamine;  joogi- ja heitvee puhastamine;  uute joogivee- ja kanalisatsioonitorustike rajamine. Pärnu alamvesikonna veemajanduskava koostaja on AS Entec ( kinnitatud keskkonnaministri käskkirjaga nr 255, 10.03.2005). Võrtsjärve alamvesikonna veemajanduskava korraldaja on Tartumaa Keskkonnateenistus ( kinnitatud keskkonnaministri käskkirjaga 28.05.2008 )

6 Viljandi linna ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava 2013 - 2025

1.1.3. Viljandi linna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava Viljandi linna arengukava aastateks 2012 - 2016 (kinnitatud linnavolikogu määrusega nr 112, 28.03.2012 ) käsitleb linna vee-ja jäätmekäitlust peatükis 6.1.3 Vee- ja jäätmemajandus. Viljandi linnal on olemas ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2010-2022 (linnavolikogu määrus nr 43, 25.08.2010). Linnas on toimiv ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni süsteem- 98% elanikkonnast on võimalus kasutada (või liituda) ühisveevärgi ja- kanalisatsiooniteenusega. Liitumiseeskirjad on linna ühisveevärgi ja (või) -kanalisatsiooniga liitumise alusdokument, mille alusel liitumist taotlevatele kinnistutele luuakse võimalused vee- ja kanalisatsiooniteenuste pakkumiseks. Teenuse kasutamine on sätestatud Viljandi linna vee- ja kanalisatsiooni kasutamise eeskirjaga. Teenuse hinna kehtestab vee-ettevõtja vastavalt kehtivale seadusele. Viljandi linnal on koostööleping ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamiseks vallaga. Alljärgnevalt on toodud kehtiva arendamise kava lühikokkuvõte.

1.1.3.1.Veevarustus Uued veetorustikud on ehitatud järgmistesse Viljandi linna piirkondadesse: Jakobsoni tn, Allika tn, Järve tn, Tööstuse tn, Raudtee tn, Marmori tn, Pärna tn, Terase tn, Köstri tn, Maasika tn, Hiie tn, Suur-Kaare tn, Roheline tn, Arkaadia aed, Reinu tee, Reinu tee põik.

1.1.3.2 Kanalisatsioon Uued kanalisatsioonitorustikud on ehitatud järgmistesse Viljandi linna piirkondadesse: Jakobsoni tn, Allika tn, Järve tn, Tööstuse tn, Raudtee tn, Marmori tn, Terase tn, Hiie tn, Raua tn, Suur-Kaare tn, Leola tn, Roheline tn, Reinu tee, Reinu tee põik, Arkaadia aed. Rekonstrueeritud on Kalevi ja Savi tn kanalisatsioonitorustikke. Alustamata ehitused on Männimäe uue elamurajoonide torustikud (arendus on seiskunud ) ja Pärnu mnt kanalisatsioonitorustik ca 460 m ulatuses.

7 Viljandi linna ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava 2013 - 2025

1.1.3.3.Sademevesi Sademevee käilemiseks on koostatud Viljandi linna sademevee arengukava ( Töö IB 34/2003). Ehitatud on uued sademevee torustikud Reinu teel, Jakobsoni tn, Allika tn, turuplats kv 141, Leola tn, Reinu tee põik, Raua tn, Arkaadia aed, Nurme tn, Roheline tn, Puidu tn. Sademeveetorustike arendamine kavast on realiseerimata Riia mnt 160 m, Valuoja pst 580 m, Leola tn 490m, Ida tn 170m, Posti tn 270m torustike rajamine. Ühisvoolsete kanalisatsioonitorustike lahkvoolseks ehitamise kava on kogu ulatuses täitmata (kavandati Tallinn tn 180m, Vaksali tn 370m, Kaalu tn 320m ja Suur-Kaare tn 600m ulatuses torustike rajamist). Käesoleval ajal toimub Viljandi Linnavalitsuses kehtiva sademevee arengukava täiustamise kriteeriumide väljatöötamine, lähtudes reaalsetest investeerimisvõimalustest. Sademevee arengukava kaasajastamine tehakse eraldi tööna peale vastava lähteülesande koostamist, seetõttu sademevee käitlemise planeeritavat üldskeemi käesolevas arendamise kavas ei esitata, piirdutakse olemasoleva sademeveetorustike üldskeemiga (vt joonis leht 6). Viljandi linna arengukava veemajanduse eesmärgid aastateks 2012-2016 on alljärgnevad:  vee- ja kanalisatsiooni arendamise kava realiseerimine;  võimaluste otsimine tagastamatu abi saamiseks, vähendamaks tarbijate rahalist koormust;  Viljandi linna sademevee arengukava üldskeemi kaasajastamine, hooldamise ja arendamise kava väljatöötamine;  Sademeveetrasside väljaehitamine ja hooldamine.

1.1.4. Planeeringud

Viljandi linna üldplaneering kehtestati juuni 2010. Üldplaneeringu põhiülesanneteks on linna üldiste arengusuundade määratlemine (s.h. linna rohealad ja perspektiivsed planeerimispiirkonnad). Viljandi linn koosneb 6 suuremast linnaosast – Männimäe, Paalalinn, Kantreküla, Uueveski, Peetrimõisa ja kesklinn. Männimäe ja Paalalinn on korterelamurajoonid, Kantreküla, Uueveski ja Peetrimõisa on valdavalt eramute rajoonid. Kesklinn on planeeritud büroode ja kaubanduse piirkonnaks. Viljandis linna tööstus asub põhiliselt Reinu tee, Raua ja Rohelise tänava tööstuspiirkodadeks. Viljandi linna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni väljaarendamine toimub käesoleval ajal põhiliselt detailplaneeringute alusel kuni linna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise

8 Viljandi linna ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava 2013 - 2025 kava kaasajastamise lõpetamiseni tingimustel, et detailplaneering sisaldaks nõudeid, mis on sätestatud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduses. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kavandatud ehitusprojektidest ei ole realiseeritud Munga tn torustike ja Jämejala tee veetorustike rajamine. Kavandatud on rajada ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni torustikud planeeritavatele uutele elurajoonidele Järveotsa elurajooni ja Karja/Kopli tänavate elurajooni. Elamurajoonide arendajad kaasatakse vastavate detailplaneeringute kaudu linna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendustegevusse.

1.1.5.Omavalitsuste vaheline ühistegevus ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamisel.

AS Viljandi Veevärk osutab vee- ja kanalisatsiooniteenust väljaspool Viljandi linna haldusterritooriumi:  Viiratsi vallas (Viiratsi alevik, Vana-Võidu küla, küla, küla, Tänassilma küla);  Pärsti vallas (Jämejala küla). Põhiliselt tehakse torustike hooldus- ja remonditöid, renoveeritakse tuletõrjehüdrante ja korraldatakse keskkonnaseiret. Viljandi linna Tomuski joogiveehaare asub Pärsti vallas (vt joonis leht 1 Veeettevõtte tegevuspiirkond). Viljandi linna ja Viiratsi valla vahel on sõlmitud kokkulepe: „Viljandi linna ja Viiratsi valla vaheline ühisveevärgi ja-kanalisatsiooni kasutamise ja arendamise haldusleping“(28.05.2009). Selle lepinguga on määratletud :  Viljandi linna ja Viiratsi valla ühisveevärgi ja-kanalisatsiooni hõlmatud ala;  veevarustuse ja kanalisatsiooni teenuste hinnapoliitika;  ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamine;  sademete-, drenaaži- ning muu pinnase- ja pinnavee kanaliseerimine. Viljandi linna ja Viiratsi valla ühisveevärgi ja-kanalisatsiooniga kaetud ühiseks alaks loetakse ala, kus asuvad vee- ja kanalisatsioonirajatised on ühendatud füüsiliselt ühtsesse tehnosüsteemi ja kus tegutseb vee-ettevõtjana Viljandi linna ja Viiratsi valla jaoks sama vee-ettevõtja. Viljandi linnale kuuluv vee-ettevõte AS Viljandi Veevärk ja Viiratsi vallale kuuluv Vee- ettevõte OÜ Viiratsi Veevärk on omavahel sõlminud lepingu: “Viiratsi valla ühisveevärgi ja - kanalisatsiooni varade rendileping“ (09.09.2009), millega AS Viljandi Veevärk rendib OÜ-lt Viiratsi Veevärk varasid Viiratsi vallas ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniteenuse osutamiseks. AS-il Viljandi Veevärk Viiratsi valla territooriumil varad puuduvad.

9 Viljandi linna ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava 2013 - 2025

Varade kasutamise eest tasub AS Viljandi Veevärk OÜ-le Viiratsi Veevärk renti. Rendi suurus on aastate lõikes muutuv ning selle arvestamise aluseks Konkurentsiameti poolt välja töötatud metoodika, mis lähtub põhjendatud tulukusest.

1.1.6. Põhjaveevarude uuringud

Viljandi linna põhjavee tarbevarude hinnangu andmiseks on koostatud 2009. aastal AS Maves poolt uuring: “AS Viljandi Veevärk poolt Viljandi linnas kasutatavate põhjaveevarude ümberhindamine”. Töö annab põhjaliku ülevaate põhjaveevarudest, puurkaevudest ja veetarbimisest.

1.1.7. Vee erikasutusluba

Käesolevaga antakse ülevaade vee erikasutusloas sisalduvate põhinäitajate kohta. Tegelikult võetav veekogus ja ärajuhitava heitvee reostuskoormus 2012. aastal.

Tabel 1 Veevõtt Maakond (linn, vald, alev, alevik, küla) AS Viljandi Veevärk, Viljandi maakond, Viljandi linn, Tartu tn 123 Vee-erikasutusloa väljastaja asutuse Keskkonnaamet Pärnu-Viljandi regioon nimetus Vee-erikasutusloa nr ja kehtestamise aeg L.VV/318318; 01.01.2010 Veehaarde nimetus, Põhjavee- Lubatud Tegelikult võetav puurkaevude arv, riiklik kood kihi nimetus kogus kogus: m3/d/ m3/a m3/d / m3/a 2012. a Tomuski veehaare Puurkaev 1 6879, kat 16047 D2-1 - S1 1 020/372 000 57 / 20 946 Puurkaev 2 6880, kat 16048 D2-1 - S1 1 080/394 000 331 / 120 887 Puurkaev 3 6881, kat 16049 D2-1 - S1 877/320 000 308 / 112 422 Puurkaev 4 6882, kat 16050 D2-1 - S1 548/200 000 66 / 24 014 Puurkaev 5 6883, kat16051 D2-1 - S1 986/360 000 360 / 131 426 Paala puurkaev 4516, kat 7244 D2-1 - S1 660/240 000 603 / 220 194 Suur-Kaare puurkaev 2376, kat D2-1 - S1 740/270 000 326 / 119 009 7213 TOMUSKI VEEHAARE KOKKU 5 911/2 156 000 2 052 / 748 897

Jämejala 1. puurkaev 5233, kat D2-1 - S1 200 / 73 000 7,7 / 2 805 7308 VEEVÕTT KOKKU 6 111/ 2 229 000 2 059 / 751 702

Lisandub 5 reservpumpla lubatud veevõtt kokku 147 tuh.m3/a Normatiivne vee erikasutusõiguse tasu 2012.a 55 002 eurot Ülenormatiivne vee erikasutusõiguse tasu 0 eurot

10 Viljandi linna ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava 2013 - 2025

Tabel 2 Heitvesi Reoveepuhasti nimetus, Reostusnäitajad Lubatud Tegelik suubla nimetus, reostuskoormus reostuskoormus riiklik kood t/aastas t/aastas (2012.a) Kösti reoveepuhasti BHT7 38,87 9,21 Tänassilma jõgi HA 38,87 15,49 vee1018000 Püld 2,59 1,30 Nüld 38,87 9,41 Nafta 5,59 1,16 KOKKU 124,79 36,57 SADEMETEVEED Sademevee puhasti/puhas- Reostusnäitajad Lubatud Tegelik tita, suubla nimetused reostuskoormus reostuskoormus riiklik kood t/aastas t/aastas (2012.a)

1.Kevade sadevesi HA 40mg/l - Valuoja oja Nafta 5 mg/l 2,0 Vee1139400 2Heina sadevesi HA 40mg/l - Valuoja oja Nafta 5 mg/l 0,7 Vee1139400 3Nurme sadevesi HA 40mg/l - Valuoja oja Nafta 5 mg/l 0,7 Vee1139400 4Männimäe sadevesi HA 40mg/l - jõgi Nafta 5 mg/l 0,5 Vee1139100 5Roo sadevesi HA 40mg/l - pinnas Nafta 5 mg/l 1,7 6Tartu sadevesi HA 40mg/l - pinnas Nafta 5 mg/l 1,5 7Raua sadevesi HA 40mg/l - Kurika peakraav Nafta 5 mg/l 2,2 Vee1140400 8Toome sadevesi HA 40mg/l - pinnas Nafta 5 mg/l 0,6 9Jakobsoni sadevesi HA 40mg/l - pinnas Nafta 5 mg/l - 109Reinu sadevesi HA 40mg/l - Kapsi oja Nafta 5 mg/l - Vee1139500 11Roheline sadevesi HA 40mg/l - Uueveski oja Nafta 5 mg/l - Vee1139200 12Leola sadevesi HA 40mg/l - Valuoja oja Nafta 5 mg/l - Vee1139400

Normatiivne saastetasu 2012.a 50 787 eurot

11 Viljandi linna ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava 2013 - 2025

1.1.8.Ühisveevärgi ja kanalisatsiooni arendamise kava

Viljandi linna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2010-2022 võeti vastu Viljandi Linnavolikogu määrusega nr 43, 25.08.2010. Peale arendamise kava kehtestamist on rajatud uusi vee- ja kanalisatsioonitorustikke, suurendatud joogiveega varustamiskindlust ning tegeletud reoveemuda töötlemise ja kasutamise lahenduste otsimise ja täiustamisega. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamisel on eesmärgiks saavutada liitumisvõimaluste loomine kõigile veetarbijatele Viljandi linnas. 2003. aastal koostati Viljandi linna sademevee arengukava üldskeem. Käesoleval ajal kehtiva arendamise kava koostajad on Viljandi Linnavalitsus ja AS Viljandi Veevärk.

2.Keskkonna ja sotsiaal-majanduslikud näitajad

2.1. Keskkond

Viljandi linn ( pindala on 14,6 km2) on iseseisev kohalik omavalitsuseüksus ja Viljandi maakonna halduskeskus, mis paikneb Viljandimaa keskosas. Linn piirneb Viiratsi, Pärsti ja valdadega. Viljandi linnas on elanike arv seisuga 01.01.2013.a rahvastikuregistri andmetel 18 873 inimest. Linn moodustab ühe tervikliku arengupiirkonna, asustustihedusega 1291,67 inim/km2. Viljandis on väljakujunenud tänavavõrgustikuga ja madal-tiheda hoonestusega kesklinn, väikeelamute piirkonnad Uueveskil ja Peetrimõisas, korterelamud jäävad valdavalt Männimäele ja Paalalinna. Suuremad tööstusettevõtted on Raua tn, Reinu tee, Vaksali tn ja Pärnu mnt äärde. Elamuehitus laieneb Uueveski äärealal ja Peetrimõisas ning Viljandi järve kaldal, kesklinna piirkonnas ja Männimäel. 2008. aastal viidi Viljandi kesklinnast välja noortevangla ning vabanenud kvartali kohta on kinnitatud detailplaneering äri- ja elamispindadele mille osalise realiseerimise tulemusena on ehitatud kaubanduskeskus „UKU“ Tööstusehitisi on rajatud viimastel aastatel põhiliselt puidu- ja metallitöötlemise tegevusaladel. Tööealisi elanikke oli Viljandi linnas 2012.a seisuga 11 573 inimest.

12 Viljandi linna ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava 2013 - 2025

2.2.Pinnakate ja pinnaveekogud

Viljandi asub Sakala kõrgustiku põhjaosal, Viljandi-Raudna ürgoru pervel. Linn paikneb orus asuva pikliku Viljandi järve loodekaldal. Linna läbivad Valuoja ja Uueveski - Kösti orud. Hüdroloogiliselt paikneb Pärnu alamvesikonnas. Linna suurim veekogu on Viljandi järv (pindala 158 ha, suurim sügavus 11m, veepinna keskmine kõrgus merepinnast 42,35 m, valgala 73 km2). Viljandi järve veepinna kõikumise on 1,56 m (min. veepind 42.02 m, max veepind 43.58). Viljandi järve põhjaosa on suublaks Kösti ojale, keskosa Valuojale. Järvest voolab välja Raudna jõgi, mis suubub Navesti ja Pärnu jõe kaudu Liivi lahte. Järve põhjatipus asub veelahe, kust algab Tänassilma jõgi, mis kuulub Võrtsjärve alamvesikonda. Viljandi järve kaldad on ümbritsetud kõrkjate ja roovööga ning tugevasti soostunud. Oru allikarohked nõlvad on veepinnast kuni 30 meetri kõrgused, koosnevad moreensetest moodustistest ja osalt devoni liivakivist (algab 8 kuni 28 m allpool maapinda), mis paikneb edelasuunaliselt peaaegu horisontaalselt. Siin avaneb mitmeid selgeveelisi, heade joogiomadustega allikaid. Oru põhja moodustavad turba-, liiva- ja savikihid. Põhjavee kiht asub paiguti 1-2 m sügavusel, millest tulenevalt esineb mittekandvaid kihte ja veesooni. Torustike projekteerimisel nendes piirkondades tuleb läbi viia geoloogilised uurimised. Pinnasevett Viljandi linna ühisveevärgisüsteemis ei kasutata. Samuti puuduvad tuletõrje veevõtukohad looduslikest veekogudest. Reostustundlikud on kõik Viljandi linnas kasutatavad heitveesuublad: Tänassilma jõgi, Raudna jõgi, Uueveski oja, Kapsi oja ja Valuoja oja ning Kurika peakraav. Viljandi järve heitveesuublana ei kasutata. Linna sademeteveed on suunatud peale puhastamist Valuoja ojja, Uueveski ojja ja Viljandi järve. Reoveepuhastusjaamast väljuv heitvesi on suunatud kraavi kaudu Tänassilma jõkke (vt joonis leht 6 Olemasolev sademeveetorustik).

2.3.Põhjavesi

Viljandi linna põhjavee tarbevarude hinnangu andmiseks on koostatud 2009 a AS Maves poolt uuring: “AS Viljandi Veevärk poolt Viljandi linnas kasutatavate põhjaveevarude ümberhindamine”. Töö annab põhjaliku ülevaate põhjaveevarudest, puurkaevudest ja veetarbimisest, seetõttu käesolevas arendamise kavas põhjaveevarude teemat detailselt ei käsitleta. Alljärgnevalt antakse kokkuvõtlik ülevaade põhjaveetarbimisest. (joonis leht 2 olemasolev veevarustuse üldskeem, Tabel 5 ja 6, p.1.7. vee-erikasutusluba).

13 Viljandi linna ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava 2013 - 2025

Viljandi linnas on kasutusel 12 puurkaevu, mille veevõtt ületab 5 m3/d, mis jagunevad järgmiselt:

 AS Viljandi Veevärk – 8 puurkaevu (7 puurkaevu D 2-1 ja 1 puurkaev O-Cm)

 Raua tn 6 – 1puurkaev (D2-1)

 Vabriku tn 2 – 1puurkaev (D2-1-S)  Tähe tn 13 – 1puurkaev (O-Cm)

Keskkonnaameti Viljandi-Pärnu regiooni poolt on väljastatud AS Viljandi Veevärgile vee- erikasutusluba aastateks 2010-2015 (vt.p1.1.7). Põhjaveehorisontidest kasutatakse linna veevarustuses: Kvaternaari, Kesk-Devoni, Kesk- Alam-Devoni-Siluri, Siluri (Tomuski veehaare) ja Ordoviitsium-Kambriumi veekomplekse.

Viljandi linna Tomuski veehaarde põhjavee kvaliteeti seiret tehakse regulaarselt veehaarde rajamisest alates (2002 a) sh toimub regulaarset puurkaevude põhjavee kontroll. Algsed analüüsid rajatava veehaarde puurkaevudele on tehtud Taani Keskkonnakeskuse laboris. Hilisemad veeanalüüsid on tehtud Eesti Tervisekaitseinspektsiooni, AS Tallinna Vesi, OÜ Eesti Geoloogiakeskuse, OÜ Keskkonnauuringute Keskuse ja AS Viljandi Veevärk laborites. Analüüsidest järeldub, et joogiveeallikana kasutatav põhjavesi vastab I kvaliteediklassi piirväärtustele ja mikrobioloogiliste näitajate poolest vastab vesi sotsiaalministri määruse nr. 1 nõuetele. Veekvaliteedilt kuulub põhjavesi üldraua, värvuse ja hägususe poolest aeg-ajalt II ja III kvaliteediklassi. Rauasisalduse vähendamiseks läbib Viljandi linna joogivesi veepuhastusjaama. AS Viljandi Veevärk omab kõikide töötavate, reservis olevate ja tamponeerimise ootel olevate puurkaevude passe. Keskkonnaministri käskkirja nr 1156, 16.07.2009 a. kohaselt on Viljandi linna põhjavee tarbevaruks aastateks 2010-2037 kinnitatud 7000 m3/d. Viljandi linna veehaare koosneb 7 puurkaevust, millest 5 asub Pärsti valla territooriumil ning 2 Viljandi linna territooriumil. Pärsti vallas asub veel Jämejala puurkaev, mis ei ole ühendatud Viljandi linna ühisveevärgiga ja annab töötlemata joogivett Jämejala külale (vt. joonis leht 2 olemasolev veevarustuse üldskeem). Viljandi linna veehaare asub Pärsti vallas Mustivere külas. Veehaarde katastriüksusel (tunnus 62901:002:1720) asuvale 5 puurkaevule on tagatud 50 m raadiusega sanitaarkaitsetoonid. Seal asuvate puurkaevude teenindusteed on tõkestatud piiramaks võõraste pääsu veehaardealale. Tõketele on paigaldatud hoiatavad sildid. Veehaardele ümbritsevat piiret rajatud pole, sest kogu ala on suhtelisest raskesti ligipääsetav (idas raudteetamm, läänes kraavitatud maantee, 14 Viljandi linna ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava 2013 - 2025 lõunas Viljandi Alajaama võrkpiirdega territoorium). Viljandi linnas asuvad Paala ja Suur- Kaare puurkaevud ning Pärsti vallas Jämejala puurkaev on nõutud 50 m sanitaarkaitsetsoon piiratud 1,8 m traatvõrkaiaga ning juurdepääsuteed tõkestatud lukustatud väravatega. Samuti on piirded korras ja juurdepääsuteed suletud reservpuurkaevude (Männimäe, Kolde ja Lina puurkaevud) maa-aladele. Kasutusel mitteolevad puurkaevud Viljandis on Liiva ,ja Hariduse puurkaevud. Pärsti vallas Sakala puurkaev. Need puurkaevud on kaitstud suudmetega (konserveeritud).

2.4.Tehiskeskkond, potentsiaalselt ohtlikud reostusallikad

Viljandi linna ühisveevärgi veetorustike kogupikkus on 107,0 km (s. h veehaarde toorveetorustik 2,4 km) Ühisveevärgi reoveekanali torustike kogupikkus on 99,7 km Ühisveevärgi sademeveetorustike kogupikkus on 19,1 km 407 restkaevuga, millele lisandub 6,8 km ühisvoolset kanalisatsiooni (kogumisaladel) 179 restkaevuga (vt joonis leht7). Tuletõrjevee varustamine toimub tänavahüdrantide kaudu, mille asukohad määrab Viljandimaa Päästeteenistus Ehitiste tuleohutuse standardi EVS 812-6:2012 alusel ning neid hooldab AS Viljandi Veevärk (kinnistu veevärgil paiknevaid hüdrante hooldab kinnistu valdaja) AS Viljandi Veevärk nimistus on registreeritud seisuga 01.01.2013 kokku 318 hüdranti. (s.h. Tabel 10 joonis leht 2 Olemasolev veevarustuse üldskeem). Viljandi linna Tomuski veehaarde sanitaarkaitsealal ei ole potentsiaalseid reostusallikaid. Sanitaarkaitseala piirneb raudtee ja maanteetammiga. Lähim potentsiaalne reostusallikas on AS Favora tankla (400 m kaugusel). Teised võimalikud reostusallikad- farmid katlamaja jmt, paiknevad kaugemal kui 500m veehaardest. Põhjavesi on veehaardes reostuse eest hästi kaitstud.

2.5. Sotsiaal-majanduslikud näitajad Elanike arvu poolest on Viljandi linn suuruselt kuues linn Eestis. Statistikaameti andmete põhjal elas 01.01.2013.a. seisuga Viljandi linnas 18 873 ja Viljandi Maakonnas 51 228 elanikku. Tabelist 3 nähtub, et nii Viljandi linna kui ka maakonna elanike arv on viimase nelja aasta jooksul stabiilselt vähenenud. Maakonnas on viimastel aastatel keskmiselt vähenenud elanike arv 0,43% ja linnas 0,42% võrra. Elanikkonna arvu muutuste dünaamika on nii maakonnas kui ka linnas üsna sarnane ja on mõnevõrra kõrgem kui Eesti vastav näitaja (0,37%).

15 Viljandi linna ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava 2013 - 2025

Tabel 3. Rahvaarv ja - asustustihedus Viljandi Maakonnas ja Viljandi linnas. 2010 2011 2012 2013 Piirkond Rahvaarv Tihedus Rahvaarv Tihedus Rahvaarv Tihedus Rahvaarv Tihedus Viljandi 55 447 16,20 52 899 15,45 52 100 15,22 51 228 14,97 Maakond Viljandi 19 963 1 365,46 19 195 1 314,73 19 107 1 308,70 18 873 1 292,67 linn Märkus: rahvastiku tiheduse ühikuks on : elanikku 1 km2 kohta.

Viljandis on 2012 aastal 98% elanikkonnast liitunud või omab võimalust liituda ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga.

Suurima kliendigrupi (ca 80% klientide koguarvust) Viljandi Veevärk AS klientuurist moodustavad eramud. Klientuur on viimaste aastate jooksul vähesel määral kasvanud.

Tabel 4. Viljandi Veevärk AS tarbijad.

Tarbija /aasta 2010 2011 2012 Eramud 2458 2471 2473 Kortermajad 330 333 335 Asutused 31 26 26 Ettevõtted 262 263 275 KOKKU: 3081 3093 3109 sh väljaspool Viljandit 374 380 367

2.6. Omavalitsuse osalus ühisveevärgi ja - kanalisatsiooni arendamisel

Viljandi linna vee-ettevõte AS Viljandi Veevärk kuulub Viljandi linnale. Kogu tegutsemisaja jooksul on vee-ettevõte tootnud kasumit. Viljandi Linnavalitsus ei võta ettenähtud kasumit omanikutuluna vee- ettevõttest välja, vaid suunab selle läbi Viljandi Veevärgi linna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamistegevusse. Seega toimub Viljandi linnas kohaliku omavalitsuse poolne ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamine läbi omavalitsusele kuuluva äriühingu ja see ei kajastu otseselt Viljandi linna eelarves.

16 Viljandi linna ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava 2013 - 2025

3.Kokkuvõte ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni põhiprobleemidest 3.1.Veevarustus: 1. Veetorustiku normatiivse kasutusaja on ületanud ca. 40% veetorustikest (üle 30 a). Enamus normatiivse kasutusaja ületanud torustikest paiknevad Viljandi vanalinnas (muinsuskaitsealal), nende renoveerimine on hädavajalik (vähendab oluliselt piirkonna hooldus- ja avariiliste remonditööde ressursikulu -tööjõu, materjali ja veekaod); 2. Veehaarde pumplad ja veetöötlusjaam (rajati 2003 a) töötab täisautomaatse juhtimissüsteemi abil, mis on elektrivoolu pingekõikumiste ja –katkestuste suhtes kergesti häiritav. Automaatne juhtimissüsteem ja veevarustusprotsessi visualiseerimisprogramm SCADA on käigus olnud 9 aastat ning ekspluatatsioonis on esinenud tõsiseid häireid veehaarde puurkaevude, veepuhastusjaama ning seal asuvate II astme pumpade juhtimissüsteemis. Selle tagajärjel on olnud häiritud Viljandi linna klientide veega varustamine. Juhtimisautomaatika pärineb USA-st, automaatikat kontrolliv arvutiprogramm Taanist. Eestis on vähe spetsialiste, kes nimetatud juhtimisautomaatikat ja arvutiprogrammi valdavad. Viljandi Veevärgil puudub oma spetsialist häirete kiireks kõrvaldamiseks. Lähemas perspektiivis on vajalik välja vahetada kogu veepuhastusjaama ja puurkaevude juhtimissüsteemi automaatika ja tarkvara kaasaegsema ning töökindlama vastu. Samaaegselt on vajalik lahendada linna ajutine veega varustamise avariiolukordade ajal olemasolevate (reserv)puurkaevude baasil (Männimäe, Kolde, Lina reservpuurkaevud ja Jämejala puurkaev peale Jämejala asula ühendamist Viljandi linna ühisveevärgiga). Nimetatud puurkaevud vajavad rekonstrueerimist ja lokaalset veepuhastussüsteemi (aeratsioon ja rauaärastus); 3. Viljandi Veevärk AS teeninduspiirkonnas oleva Jämejala küla tarbijad kasutavad töötlemata vett Jämejala puurkaevust. Jämejala piirkond oleks vajalik ühendada Viljandi linna ühisveevärgiga, selleks on tuleks rekonstrueerida 496 m veetorustikku ja rajada 345 m uut veetorustikku.

3.2. Kanalisatsioon: 1. Kanalitorustikust on ületanud normatiivse kasutusaja ca 36% torustikest (üle 30 a vanad torustikud). Vanalinnas (muinsuskaitsealal) olevad torustikud on kõik ületanud normatiivse kasutusaja (rajatud 1930). Torustikud lekivad ja nendesse infiltreerub pinnasevesi. Tugevalt infiltreerivad kanalisatsioonitorustikud Viljandis on ringteeäärne kollektor (läbimõõt D=1000 mm r/b muhvtoru L=1870 m ning Suur-Kaare tn ja Tüma reoveepumpla vaheline kollektortorustik D=1000 r/b muhvtoru L= 1140 m);

17 Viljandi linna ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava 2013 - 2025

2. Lossi, Posti, Uue ja Suur-Kaare tänate piirkonnas tekitab vana ühisvoolse kanalisatsioonitorustiku infiltratsioon veerikastel perioodidel reoveepuhastile suure hüdraulilise ülekoormuse, häirides oluliselt puhastusprotsessi. Reoveetorustike läbilaskevõime sademetevee ärajuhtimiseks ei ole piisav (-suurte vooluhulkade korral liigutab veesurve kaevudelt eemale luuke tekitades avariiohtlikke olukordi). Reoveepuhasti hüdraulilist ülekoormust veerikastel perioodidel ei suuda leevendada 2 puhvermahutit Kösti reoveepuhastis (V=2000 m3) ja Ranna puiesteel (V=1000 m3). Reoveepuhasti puhastusprotsessi häirib oluliselt ka Vana-Võidu külast ja Viiratsi alevikust ühiskanalisatsiooni juhitav sademete- ja pinnasevesi, mis veerikastel perioodidel suurendab kuni 5 korda nimetatud piirkonna vooluhulkasid;

3. Viljandi linna reovee põhiskeemi koostamise käigus valiti Tüma reoveepumpla asukoht 1996 aastal Tüma reoveepuhasti territooriumile, linna piirist ca 0,5 km kaugusele Pärsti valda. Kollektortorustike rekonstrueerimise asemel võiks kaaluda alternatiivset lahendust: põhireoveepumpla rajada Ringtee ja raudtee vahelisele alale. Ringtee kollektori renoveerimise asemel oleks otstarbekas lahendada reovee äravool Pärnu mnt ja Mai tn piirkonda rajatava pumpla baasil, rajades 1150 m survetoru piki Pärnu maanteed kuni raudteeäärse isevoolse kanalisatsioonikollektorini.

4. Viljandi linna kanalisatsioonirajatiste hooldamiseks on kasutusel amortiseerunud ja põhjamaa kliimale mittevastav hooldusauto. Õhutemperatuuril alla -10C on hooldusauto kasutamine raskendatud ja temperatuuril alla -15C võimatu. Auto alusraam ei pea vastu erilahendusena ehitatud pealisehitusele (veepaak ja pumbad) mille tõttu laguneb tugevalt auto käiguosa. Remondi ja hoolduskulud on ebaproportsionaalselt suured ning kasvavad iga aastaga. Auto poolt tekitatav veesurve ei ole piisav suurte ning pikkade torustike pesuks. Lahenduseks on uue hooldusauto soetamine. Auto oleks vajalik varustada ka torustike videouuringute läbiviimiseks vajalike seadmetega.

5. Männimäe edela osas ei ole Veevärgil võimalik kindlustada arenevatele piirkondadele (Järveotsa elamurajoon ja Reinu tee ringtee äärne tööstuspiirkond) liitumist ühiskanalisatsiooniga. Reljeefse pinnase tõttu ei ole võimalik ringtee ligidusse ehitada isevoolset kanalisatsioonitorustikku. Vajalik on piirkonna reoveepumpla ehitamine.

18 Viljandi linna ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava 2013 - 2025

4.Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni objektid 4.1 Ühisveevärk 4.1.1 Puurkaev-pumplad

Tabel 5 Puurkaev -pumplad

Jrk Objekti Objekti Keskmine Puurkaevu passi Hinnang tehnilise seisukorra nr nimetus valmimisa pumbatud nr/katastri nr kohta (hea, rahuldav, asta vee kogus mitterahuldav) m3/d 1 Jämejala 1983 7,7 5233 / 7308 rahuldav 2 PK1 2002 57 6879 / 16047 hea 3 PK2 2002 331 6880 / 16048 hea 4 PK3 2002 308 6881 / 16049 hea 5 PK4 2002 66 6882 / 16050 hea 6 PK5 2002 360 6883 / 16051 hea 7 Paala (PK7) 1978/2002 603 4516 / 7244 hea 8 Suur-Kaare 1969/2002 326 2376 / 7213 hea (PK8) Tabel 6 Reservpumplad

Jrk Objekti Objekti Tegelik Puurkaevu passi Hinnang tehnilise seisukorra nr nimetus valmimisaasta max nr kohta (hea, rahuldav, pumbata mitterahuldav) vvee kogus m3/h 1 Männimäe 1973 18 3544 / 7237 mitterahuldav 2 Kolde 1967 35 1616 / 7214 mitterahuldav 3 Lina 1978 20 4514 / 7243 mitterahuldav 4 Jämejala 2 1984 30 5218 / 7306 mitterahuldav

Tabel 7 Survetõstepumplad

Jrk Objekti Objekti Keskmine Veereservuaari(de) Hinnang tehnilise seisukorra nr nimetus valmimi pumbatud arv ja kogumaht kohta se aasta vee kogus V(m3) (hea, rahuldav, mitterahuldav) Q(m3/d) 1 II astme 2002 2400 2x1300 m3 rahuldav pumpla

19 Viljandi linna ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava 2013 - 2025

4.1.2 Veetöötlusjaam

Viljandi linna veetöötlemisjaam asub Suur-Kaare tn 37 a. Jaama ja veehaarde projekteeris ning ehitas Taani firma AS Krüger. Veetöötlusjaam rakendati tööle 2003 a II kvartalis.

Vee töötlemisel eemaldatakse toorveest raud ja vajadusel ka mangaan. Toorvesi pumbatakse veehaarde 7 puurkaevust 170-200 m sügavuselt Kesk-Alam-Devoni-Siluri (D2-1) veehorisondist. Alljärgnevalt on toodud veetöötlemisprotsessi lühikirjeldus.

Toorvesi pumbatakse veehaardest veepuhastusjaama veetorustiku kaudu (läbimõõdud 140…315 mm). Veepuhastusjaamas suunatakse vesi oksüdatsioonimahutisse (V=26 m3), kus toimub toorvee suruõhuga aereerimine. Oksütatsioonipuhurid rakendatakse töösse kui puurkaevudest pumbatakse vett veetöötlemisjaama. Puhurid töötavad vee pumpamisel ja nende võimsus on proportsionaalne veepuhastusjaama suunatava toorveehulgaga, mida mõõdetakse puurkaevudesse paigaldatud vooluhulgamõõturitega. Aereeritud vesi läbib reaktsioonipaagi ja suunatakse filterpaakidesse (3 paralleelse filtermahutit V=17 m3, S=6,6 m2). Igas filtris on nelja erineva fraktsiooniga spetsiaalne liiv, millele ladestuvad rauaosakesed. Rauaärastusfiltreid läbinud vesi juhitakse filterhoone juurde rajatud iseseisvasse veereservuaari, mis koosneb 2 paralleelsest mahutist, kumbki mahutavusega 1300m3. Puhta vee mahutitest pumbatakse vesi II astme pumpade abil magistraaltorustiku kaudu linna jaotusvõrku.

II astme pumpade koosseisus on neli sagedusmuunduriga ja kaks sagedusmuundurita pumpa. Pumpade tööparameetrid juhitakse väljuva vee koguse ja rõhu järgi. Ühte pumpa on avariiolukorras võimalik tööle lülitada ka käsitsi. Väljuva vee rõhk jaamast hoitakse max 3,0 bar´i. Veetöötlusjaama võimsus on 250m3/h.

Veetöötlusjaamas on võimalus eriolukorras (bakterioloogilise reostuse ilmnemisel) lisada väljuvasse vette naatriumhüpokloriidi. Nimetatud lahuse doseerimine on automaatne. Kloreerimisruumis asuva dosaatorpumbaga lisatakse vajadusel väljuva vee vooluhulgamõõtja hetkelise mõõteväärtuse alusel jaamast väljuvasse vette antud kemikaali kontsentratsiooniga, mille seadeväärtust saab operaator ette anda juhtarvutist.

Veetöötlusjaam on varustatud diiselgeneraatoriga. Elektrienergia katkemisel käivitub kahe sekundi jooksul automaatselt diiselgeneraator, mis töötab elektrivarustuse taastumiseni ja seiskub ise programmis etteantud aja möödumisel. Elektrigeneraatori abil hoitakse töös ainult II astme pumbad. Toorvee pumpamine veehaardest ja puhastusprotsess jaamas seiskub. Olukord normaliseerub automaatselt elektritoite taastumisel. Juhtarvuti töötab voolukatkestuse korral sõltumatu toiteallika (UPS) abil. Kogu protsessi juhitakse automaatselt arvutiprogrammi

20 Viljandi linna ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava 2013 - 2025 abil. Juhtimiskeskus asub veetöötlusjaamas. Veepuhastusjaama ja veehaarde puurkaev- pumpade vahel on andmeside tagatud optilise kaabliga. Süsteemi häired antakse edasi GSM võrgu abil valvelukksepa telefonile ööpäevaringselt.

AS Viljandi Veevärgi laboratoorium kontrollib regulaarselt töödeldud vee kvaliteeti.

Tabel 8.Töödeldud vee kvaliteedi andmed (12.11.2012)

Näitaja Ühikud Piirsisaldus Sisaldus Fluoriid mg/l 1,5 0,9 Nitraat mg/l 50 <0,44 Nitrit mg/l 0,50 <0,005 Ammoonium mg/l 0,50 0,2 Elektrijuhtivus µS cm 20 C 2500 547 Kloriid mg/l 250 19 Mangaan µg/l 50 8 Naatrium mg/l 200 36 Üldraud µg/l 200 <20 Oksüdeeritavus mg/l O2 5 1 Üldkaredus mg ekv/l 5,2 Sulfaat mg/l 250 9,7 Vesinikioonide pH >6,5 ja <9,5 7,8 kontsentratsioon Hägusus Tarbijale <0,2 vastuvõetav ebatavaliste muutusteta Maitse " 0 Lõhn " 0 Värvus " 3,4 Mikrobioloogilised näitajad Escherichia coli PMÜ/100 ml 0 0 Enterokokid PMÜ/100 ml 0 0 Ebaloomulike Kolooniate arv 22 C PMÜ/1 ml 0 muutusteta Coli-laadsed bakterid PMÜ/100 ml 0 0

21 Viljandi linna ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava 2013 - 2025

4.1.3Veetorustikud

Tabel 9 Veetorustikud kokku

Toru Toru läbimõõt materjal mm 0…5 6…10 11…15 16…20 21…25 26…30 üle 30 Kokku m malm 50 62 672 65 47 31 2426 3303 65 54 310 41 350 349 612 1716 75 243 60 2592 2895 100 155 1906 516 1392 1137 1080 19109 25295 125 286 453 739 150 1368 180 3588 448 13987 19571 200 33 2435 218 2686 PVC 90 55 150 205 110 152 1556 1266 154 140 340 3608 160 479 1163 1642 280 358 358 PE 25 19 96 115 32 2487 5316 1813 149 322 80 1516 11683 40 2239 2342 1172 12 480 6245 50 1429 1796 1898 57 56 5236 63 730 1299 1527 385 51 3992 75 225 63 537 47 872 90 434 1731 2165 110 1421 2013 442 216 4092 140 798 798 160 1765 3114 6 3 582 5470 200 595 595 225 2118 2118 250 340 340 280 886 886 315 363 363 Kokku m 11153 29478 11253 2555 5482 4286 42781 106988

vt joonis „LEHT 2 Olemasolev veevarustuse üldskeem“

22 Viljandi linna ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava 2013 - 2025

4.1.4.Tuletõrjehüdrandid

Tabel 10. Tuletõrjehüdrandid

Jrk Hüdradi tüüp Kokku nr ja paigaldamis Hüdrantide vanus aastates viis

0 0..5 6...10 11..15 16..20 21...25 26...30 üle 30 1 Maaalune T 55 115 60 15 245 2 Maaalune M 3 7 1 62 73 3 Maapealne T 5 5 kokku 323

23 Viljandi linna ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava 2013 - 2025

4.2 Ühiskanalisatsioon

4.2.1.Kanalisatsioonitorustikud

Tabel 11. Kanalisatsioonitorustikud kokku Toru läbimõõ 11…1 materjal t mm 0…5 6…10 5 16…20 21…25 26…30 üle 30 Kokku m betoon 150 11 157 168 200 182 23 83 1986 2274 250 64 1166 1230 300 443 207 298 6178 7126 400 40 1484 1524 450 36 44 558 638 500 1078 55 853 242 2030 4258 600 758 758 700 64 64 800 971 971 1000 2203 870 103 3176 keraamil 150 132 45 873 991 2041 200 862 296 5135 6293 250 32 75 1248 1355 300 52 334 2409 5591 8386 350 51 51 500 689 689 asbotsem 125 220 220 150 292 1322 337 1519 3470 200 511 1429 93 230 2120 4383 250 138 138 300 131 395 1409 303 565 2803 400 147 108 264 530 1049 malm 100 111 111 150 56 267 98 421 300 117 59 176 PVC 110 198 70 147 10 425 160 5397 8760 2275 45 266 16743 200 1203 3321 966 7 84 5581 250 389 726 754 35 1904 315 705 1258 379 37 2379 PE/PP 50 393 393 63 338 338 75 305 170 475 90 875 875 110 15 119 134 160 310 310 200 321 307 217 13 858 225 16 16 250 198 549 579 582 1908 280 1124 1124 315 376 2324 474 6 3180 355 443 443 24 Viljandi linna ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava 2013 - 2025

400 493 1659 166 12 2330 450 11 976 125 1112 500 84 84 560 1117 794 913 2 2826 670 169 3 6 5 183 925 898 898 1268 1433 1433 Kokku m 11340 24471 15050 2796 3977 6625 35466 99725

4.2.2. Reoveepumplad Tabel 12 Reoveepumplad

Jrk Objekti nimetus Objekti Keskmine Reovee Hinnang tehnilise nr valmimi pumbatav kogumisreservuaaride olukorra kohta se aasta vee kogus arv/kogumaht V(m3)/ 3 (hea, rahuldav, Q(m /h) / D, materjal mitterahuldav) l/sek 1 Tüma 2005 180 / 50 1 /7,0 / 3000 PE hea 2 Männimäe 2005 200/ 55 1 / 9,0 / 3000 PE hea 3 Kaevu 1 2005 7 / 0,15 1 / 0,2 / 560 PE hea 4 Kaevu 2 2005 7 / 0,15 1 / 0,2 / 560 PE hea 5 Kaevu 3 2005 5 / 0,1 1 / 0,2 / 560 PE hea 6 Musta 1985 - / 21 1 / 3,7 / 2000 rb rahuldav 7 Karja 1999 - / 15 1 / 0,6 / 1000 klaaspl rahuldav 8 Kõrgemäe/Roo 2005 - / 1,0 1 / 1,2 / 1500 PE hea 9 Vesiflirdi 2000 18 / - 1 / 1,2 / 1000 klaaspl rahuldav 10 Vetelpääste 2007 - / 3,5 1 / 1,1 / 1200 PE hea 11 Kanepi 2003 31 / - 1 / 1,1/1200PE rahuldav 12 Kalevi 2007 - / 1,8 1 / 1,1 / 1200 PE hea 13 Männimäe lastead 1975 - / 26 1 / 6,0/ 3000 rb rahuldav

4.2.3 Purgimissõlm

Viljandi linna purgimissõlm asub reoveepuhastusjaamas (Tartu tn 123). Purgla vajab rekonstrueerimist. Purgimissõlme läbivad reoveekogused peavad olema mõõdetavad.

25 Viljandi linna ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava 2013 - 2025

4.2.4 Reovee puhastusseadmed

Viljandi reoveepuhastusjaam asub Viljandi linnas, Tartu tn 123 ja kuulub AS Viljandi Veevärgile. Puhasti rajati 2004-2005.a. Tööle rakendati 2005.a. Puhasti võimsus on 7100 m3/d e. 295 m3/h ning reostuskoormuseks:

BHT7 = 1500kg/d

HA = 1090kg/d

Nüld = 300kg/d

Püld = 65kg/d

Reoveepuhastist väljuvale heitveele on vee erikasutusloaga kehtestatud normid:

BHT7 alla 15 mg/l

HA alla 15 mg/l

Nüld alla 15 mg/l

Püld alla 1,0 mg/l

Viljandi linnas on üks reoveekogumisala. Kõik kogutud reoveed suunatakse reoveepuhastusjaama jaotuskaevu. Jaotuskaevust juhitakse reoveed puhastusprotsessi (suuremate vooluhulkade korral puhvermahutisse V=2000m3). Jaotuskaevust suunatav reovesi läbib eelpuhastusprotsessi (võred ja liivapüüduri). Reovesi voolab läbi kahe automaatse võre, mis eemaldab kõik üle 3 mm läbimõõduga tahked osised. Tahked osised kantakse tigukonveieriga konteinerisse.

Liiva eraldamine liivapüüduris vähendab pumpade ja siibrite kulumist. Liivapüüduris settinud liiv eemaldatakse liivapüüduri põhjast pumbaga ja suunatakse liivaseparaatorisse. Liiv eraldatakse ja reovesi suunatakse tagasi bioloogilisse puhastusprotsessi.

Bioloogilise puhastusprotsessi läbinud reovesi suunatakse anaeroobsete tingimustega fosforärastusbasseini. Anaeroobsetes tingimustes kasutavad aktiivmudas sisalduvad bakterid mikroorganismides akumuleerunud polüfosfaate energiaallikana, kusjuures vabaneb fosfor ortofosfaadina, mis aeroobses keskkonnas seotakse uuesti baktermassi koosseisus polüfosfaatidena – toimub nn “fosfori ülesidumine”. Bioloogilise fosfori ärastuseks vajaliku mahuti (Bio-P) suuruseks on kummaski puhastusliinis arvestuslikult 375m3 (2 mahutit kokku 750 m3). Tehnoloogiliselt on mõlema Bio-P mahuti jagatud kaheks tsooniks ja igasse mahutisse on reovee ja aktiivmudasuspensiooni settimise vältimiseks paigaldatud segur. Anaeroobsest basseinist juhitakse reovee- ja aktiivmudasuspensioon rõngaspuhasti anoksilise keskkonnaga (keskkonnas puudub vaba hapnik) denitrifikatsioonibasseini ja sealt edasi 26 Viljandi linna ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava 2013 - 2025 rõngaspuhasti aereeritavasse basseini, kus toimub reovee õhustamine e. aereerimine. Aereerimise tulemusel oksüdeeruvad reovees sisalduvad lämmastikühendid nitraatideks (nitrifikatsioon) ning toimub orgaanilise reostuse degradeerumine aeroobsete protsesside käigus. Aereeritavast rõngaspuhasti tsoonist (basseinist) juhitakse reovee- ja aktiivmudasuspensioon tagasi anoksiliste tingimustega denitrifikatsioonibasseini, kus anaeroobses keskkonnas nitraatideni oksüdeerunud lämmastikühendid redutseeruvad ja eraldub gaasiline lämmastik. Peale bioloogilist puhastust suunatakse puhastunud vee ja aktiivmudasuspensioon järelsetitisse, kus settimise teel muda eraldub. Puhastatud vesi voolab ülevoolurenni ja torustiku kaudu mõõte-ülevoolukaevu, sealt edasi suublasse (Tänassilma jõkke). Setiti põhja vajunud muda kogutakse põhjakraapide abil tagastusmudataskutesse, kust see pumbatakse tagasi bioloogilise puhastusprotsessi algusesse. Reovee bioloogilise puhastamise käigus juurde kasvanud mikroorganismide biomass (liigmuda) eraldatakse tagastusmudasüsteemist pumpade abil ja suunatakse muda tihendajasse ( siin kasutatakse selleks lintpresse) liigvee eraldamiseks (veetustamiseks).

Protsessimahuteid on kokku 2 (ühe mahuti V=3000m3) ja rajatud paralleelselt, töötades korraga. Mahutid on raudbetoonist ja 30 m läbimõõduga. Mahuti on jagatud vaheseinte ja läbivooluavadega abil basseinideks.

Reovee puhastusprotsess on jälgitav automaatselt arvutisüsteemiga, mis toimib etteantud parameetrite järgi ja vastavalt saabuvatele reoveekogustele. Puhastusprotsessi parameetreid on võimalik operaatoril muuta, kui väljuva heitvee analüüside tulemused on etteantud piirväärtustest kõrvale kaldunud.

4.2.5. Reoveemuda töötlemine

Pärast vee eraldamist viiakse jääkmuda kompostväljakule. Jääkmuda kompostimisel segatakse see tugiainega (põhk, puukoor, turvas) ja hoitakse vaaludes. Komposti valmimise ajal segatakse vaalu vastavalt komposteerimise tehnoloogiale. Valmikompost transporditakse järelladustusväljakule.

Komposteerimisprotsessi etapid on järgmised: 1. pressitud toormuda kogumine ja väljavedu komposteerimisväljakule; 2. tugiaine (põhk, puukoor, turvas) transport komposteerimisväljakule; 3. tugiaine jaotamine vaaludesse; 4. toormuda jaotamine tugiainevaaludesse; 5. vaalude segamine (õhutamine); 6. komposti transport järelladustusväljakule; 27 Viljandi linna ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava 2013 - 2025

7. komposti realiseerimine. Töödeldava toormuda kogus aastas on ca. 3000 tonni. Töötluse tulemusena saadava komposti kogus aastas on ca. 3500 tonni. Muda kompostiks töötlemise käigus on esile kerkinud terve rida probleeme, mis vajavad lahendamist: 1. Muda väljub reoveepuhastusjaamast suhtelistelt väikese kuivainesisaldusega ( kuni 15%). Muda efektiivsemaks käitlemiseks ükskõik millise tehnoloogi abil või muda transportimiseks jäätme- või reoveemudakäitlemise keskustesse ( Keskkonnauuringute keskuse uurimustöö 2008-2011) on vaja muda kuivainesisaldus viia võimalikult suureks. Näiteks tsentrifuugimise teel (kuivainesisaldus kuni 25%) 2. Toormuda ja tugiaine segamine on töö- ja ressursimahukas (käesoleval ajal teostatakse frontaallaaduri või kopaga) ja tulemus ebaühtlane. Otstarbekam on soetada spetsiaalne doseerimis-laotuskäru; 3. Kompostivaalud on ilmastiku mõju all (sademed, madal temperatuur), mis põhjustab protsessi ebastabiilsust. Sügisel ja talvisel ajal on komposteerimise protsessi juhtimine keerukas või ka kohati võimatu; 4. Puudub tugiaine ladustusplats, seetõttu tugiained märguvad ja riknevad sademete mõjul; 5. Komposteerimisplats on väike, vaalude komposteerimiseks vajalik 8- nädalane tsükkel on praeguse platsi suuruse juures praktiliselt saavutamatu. Vajalik on komposteerimisväljaku laiendamine; 6. Valmiskompost sisaldab suuri osiseid (puukoore tükid, jne). Komposti realiseerimine eeldab komposti sõelumist ning võimalusel ka pakendamist; 7. Ettenähtud tehnoloogia kasutamisega tekib komposteerimisprotsessi käigus paratamatult ebameeldiva lõhnaga gaase, mis häirivad reoveepuhasti läheduses olevate elamurajoonide elanikke. Ebameeldiva lõhna teket suurendab ka asjaolu, et välitingimustes komposteerimistehnoloogiat on võimatu kasutada perioodil, mil välitemperatuur on alla -5C. Sel perioodil tekkinud muda külmub läbi ning kevadel sulades tekitab mürgist ja väga ebameeldivat haisu. Talvisel perioodil kogunenud muda tuleb komposteerida suvisel perioodil, mis toob endaga kaasa mahtude kahekordistumise. Samuti on talvisel perioodil mudas hävinenud protsessiks vajalikud mikroorganismid ning segunedes suvise mudaga häirib see tugevalt komposteerimisprotsessi. Kõik see muudab komposteerimisprotsessi tehnoloogiast kinnipidamise raskeks kui mitte võimatuks. Kokkuvõttes võib öelda, et praegu kasutatav tehnoloogia muda aeroobseks kääritamiseks (komposteerimine) välitingimustes on väga problemaatiline ja häirib tugevalt Viljandi elanikke tekkiva haisuga.

28 Viljandi linna ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava 2013 - 2025

Viljandi Veevärk on otsinud valdkonna spetsialistide kaasabil olukorrale lahendust. Valminud on kaks uurimustööd: 1. „ Viljandi reoveepuhasti settekäitluse tehnoloogiline kontseptsioon“ OÜ Aqua Consult Baltic 2012.a 2. „Viljandi reoveepuhasti settekäitluse kontseptsioon – alternatiivide võrdlus“ OÜ Aqua Consult Baltic 2011.a

Töödest järeldub, et probleemi lahendamiseks on vaja muuta settekäitluse tehnoloogiat (anaeroobne kääritamine, põletamine) või viia muda töötlemine Viljandi linnast välja (vajalik soetada maa-ala muda töötlemiseks, ladustamiseks ja realiseerimiseks). Mõlemal juhul on vaja teha märkimisväärseid kulutusi seadmetele ja tehnikale (väljaveo puhul spetsiaalveok). Igal juhul on mõistlik muuta muda tahendamise tehnilist lahendust so. asendada olemasolevad lintpressid efektiivsemate seadmetega (tsentrifuug).

4.2.6 Sademeveekanalisatsioon

Viljandi linna sademeveetorustiku rajamisega alustati umbes 40 aasta eest, selle aja jooksul on rajatud ca 19 km äravoolutorustikke sh 351 restkavu. Sademevee suublaid loodusesse on 12, neist 6-st juhitakse heitvesi loodusesse läbi õli-liivapüünise või biotiikide (vt joonis leht 6 Olemasolev sademeveetorustik).

Lossi tn, Posti tn, Uue tn, Suur-Kaare tn ühisvoolne kanalisatsioonitorustik, Viiratsi aleviku ja Vana-Võidu küla torustikud tekitavad amortiseerunud torustike infiltratsioonist tingituna veerikastel perioodidel reoveepuhastile suure hüdraulilise ülekoormuse, mis häirib puhastusprotsessi ja raskendab normidele vastavate heitveenäitajate saavutamist või muudab selle võimatuks.

Sademevee käitlemiseks on koostatud Viljandi linna sademevee arengukava (Töö nr.IB34/2003). Käesoleval ajal käib olemasoleva sademevee arengukava täiustamise kriteeriumide väljatöötamine ja lähteülesande koostamine sademevee arengukava muutmiseks, seetõttu käesolevas arendamise kavas käsitletakse ainult sademevee käitlemise olevat olukorda, planeeritavad perspektiivsed lahendused antakse Viljandi linna sademevee uuendatud arengukavas.

29 Viljandi linna ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava 2013 - 2025

Tabel 13 Sademeveetorustikud

Jrk Toru Toru Torustiku vanus aastates Kokku nr mater- läbi- jal mõõt mm 0..5 6..10 11..15 16..20 21..25 üle 30 Torustiku pikkus km Betoon 600 760 1881 2641 1000 1816 332 1056 3204 Asbo 200 7 21 130 158 tsement 400 724 13 210 947 Plast 110 48 48 160 20 20 200 1213 738 129 22 2102 250 1620 880 62 2562 315 837 1563 221 2621 400 665 494 1159 450 143 143 500 156 264 450 560 1022 1082 813 2917 670 143 143

kokku 5799 7618 2067 354 3277 19115

(vt. joonis leht 6 Olemasolev sademeveetorustik ja leht 7 Ühisvoolse kanalisatsiooni sademevee kogumisalad).

5. Ühisveevärki ja -kanalisatsiooni teenindav ettevõte

Viljandi linna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni infrastruktuur (torustikud, puhastusjaamad, pumbajaamad jmt.) kuuluvad AS-ile Viljandi Veevärk. Hoonete alune maa on samuti ettevõtte omandis. Torustike ja rajatiste alune maa kuulub enamuses Viljandi linnale. Viljandis tarbis 2012. aastal 98% elanikkonnast ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenust. Teenust mittekastava elanikkonna joogivesi vastab nõuetele. Viljandis ei ole esinenud veega levivate nakkushaiguste nähtusi.

30 Viljandi linna ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava 2013 - 2025

5.1.Veetarve ja veeheide

5.1.1 Veetarve

AS-i Viljandi Veevärk poolt 2012.a. ühisveevõrku pumbatud vee kogus oli 739 793 m3 sh:  elanikkonna poolt tarbitud vesi 500 224 m3  asutuste/ettevõtete poolt tarbitud vesi 182 985 m3  vee-ettevõtte omatarbevesi 27 290 m3  arvestamata vesi (veekadu) 29 294 m3

5.1.2.Veeheide

 elanikkonnalt vastuvõetud reovesi 506 228 m3  asutustelt/ettevõtetelt vastuvõetud reovesi 339 438m3  reoveepuhastil mõõdetud heitvesi 2 020 858 m3

5.2.Majandusnäitajad

Tabel 14. Viljandi Veevärk AS olulisemad majandusnäitajad (eurot)

Periood/Näitaja Real. netokäive Puhaskasum Omakapital Müügitulu 1 töötaja kohta 2009 1 429 339 168 786 3 747 153 59 556 2010 1 509 479 207 304 3 954 457 60 379 2011 1 721 926 190 149 4 144 606 68 877

Tabel 15. Viljandi Veevärk AS tootmisnäitajad.

Tootmisvõimsus 2 200 m3/ööpäevas Aastane veetoodang 803 000 m3 Teenindavate elanike arv 20 800 inimest Kasutatavate puurkaevude arv 7

31 Viljandi linna ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava 2013 - 2025

Tabel 16. Viljandi Veevärk AS Vee- ja kanalisatsiooniteenuste hinnad.

Vee- I II III IV varustuse Reovee Kompleks- Hinna- Hinna- Hinna- Hinna- teenus ärajuhtimine hind lisandi lisandi lisandi lisandi grupp grupp grupp grupp 2012 0,719 0,943 1,662 0,377 0,472 0,566 0,754 2013 0,769 0,987 (I grupp) 1,756 (I grupp) 0,987 1,423 1,641 -

Märkus: hinnad ei sisalda käibemaksu.

Tabel 17. Vee- ja kanalisatsiooniteenuste arvete tasumine

Näitaja 2010 2011 Müügitulu 1 509 479 1 721 926 Mittelaekuvad arved 14 250 10 489 Laekumise % 99,06 99,39

32 Viljandi linna ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava 2013 - 2025

6. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendusmeetmed

6.1.Veevarustus

Tabel 18. Rekonstrueerimist vajavad veetorustikud

Jrk Objekti nimetus Torustiku pikkus m 1 Trepimäe Linnu-Supeluse -rek 254 amortiseerunud avariiohtlik 2 Kraavi Tartu-Oru -rek 73 “ 3 Liiva Tartu - Ranna 230 “ 4 Väike-Turu Kauba-Lossi -rek 196 “ 5 Oru Lossi-Kraavi -rek 225 “ 6 Lossi Kauba-Pikk -rek 160 “ 7 Lossi Tartu-Jakobsoni 320 “ 8 Vaksali Kauba Hariduse 260 “ 9 Kauba Tallinna-Väike-Turu 208 “ 10 Ranna Supeluse 14 -Ranna 42 “ 11 Vahe Köstri-Kevade 165 „ 12 Endla Endla 25/27 ühendus 47 „ 13 Männimäe-Toome Riia 32-Toome 18 146 „ 14 Uus Kalda-Uus 48 110 „ 15 Uus Allika-Koidula 235 „ 16 Lõuna põik Lõuna- Lõuna 17 112 „ 17 Tallinna Kauba-Turu 236 “ 18 Kivi Uku-Jakobsoni 211 „ 19 Jakobsoni Kivi-Tallinna 241 „ 20 Jämejala Haigla-Jämejala katlamaja 496 „ 21 Esro / Riia Riia 54b-Riia 54G 120 „ 22 Reinu Reinu 44-Riia 375 „

kokku: 4 462m

33 Viljandi linna ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava 2013 - 2025

Tabel 19. Ehitamist vajavad veetorustikud

Jrk Objekti nimetus Torustiku pikkus m 1 Munga Sepa-Lossi 60 2 Sepa Pikk-Munga 90 3 Põhja Põhja pst 2c, 4, 6, 8 26 4 Endla Maramaa-Pärna 135 5 Loode Loode 9, 11 ühendus 125 6 Uus Uus 48 - Allika 130 7 Malmi Riia mnt -Vabriku 220 8 Vikerkaare Kauge – Vikerkaare 5 125 9 Vilja Tähe-Kõpu 177 10 Jämejala Lauri-Haigla 375 11 Esro III/ Riia Riia mnt 54b ühendus 90 12 Kalevi Side-Kalevi 3 216 13 Side Vaksali-Side 6 85 14 Lennuki Lennuki 3-Männimäe tee 236 15 Tina Lennuki-Reinu 150 16 Näituse põik Lõikuse-Näituse 125 17 Riia Reinu Riia kv 97/kv 232 215 18 Reinu Reinu –Reinu 46 200 19 Kõue Pärna- Kõue 10 85 20 Männimäe eluraj Planeerimisel, uusehitus 21 Karja/Kopli eluraj Planeerimisel, uusehitus

kokku: 2865 m

34 Viljandi linna ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava 2013 - 2025

Tabel 20. Rekonstrueeritavad tuletõrjehüdrandid.

Jr Hüdrandi Asukoht Vee- Jr Hüdrandi Asukoht Vee- k. nr. toru D k. nr. toru D 1 6 Lossi/Posti 150 38 178 Paala 7a 150 2 7 Lossi / Jakobsoni 100 39 179 Kolde/Kodu 150 3 11 Jakobsoni 28 100 40 180 Planeedi /Pärnu 24 150 4 27 Köstri 20 150 41 181 Tallinna 97 100 5 41 Lõikuse 14 150 42 184 Põhja/Kesk-Kaare 150 6 45 Laidoneri/Lutsu 100 43 186 Reinu 18 150 7 49 Paala 4 100 44 187 Reinu 25 150 8 53 Tallinna 6 100 45 193 Ilmarise 3 150 9 54 Reinu 3 200 46 194 Ilmarise 9 150 10 61 Reinu/Hariduse 200 47 195 Ilmarise 18 150 11 72 Liiva 4 100 48 198 Suur-Kaare 43 100 12 77 Veske 3 150 49 200 Kesk-Kaare 24 150 13 81 Kalda/Allika 150 50 202 Kolde 9 150 14 82 Kalda 41 150 51 203 Kodu 6 100 15 84 Vaksali/Köstri 150 52 206 Metsküla 4 150 16 87 Vaksali 22 150 53 209 Valuoja 18 100 17 89 Vaksali/Vene 150 54 220 Riia 85 (ek."Järve") 150 18 90 Pärnu 7 150 55 221 Valuoja /Tammela 150 19 99 Valuoja 4 150 56 227 Männimäe 35 150 20 103 Jämejala tee, pumpla 150 57 228 Toome 4 100 21 105 Puidu 15 150 58 229 Musta 24 100 22 107 Männimäe 28 150 59 232 Kalevi/Vene 100 23 111 Valuoja 17A 150 60 234 Riia /Malmi 200 24 112 Põhja 2a/2b 150 61 241 Jämejala katlamaja 150 25 113 Põhja/Ida 100 62 242 Jämejala tee /Peetri 150 26 117 Valuoja 51 150 63 244 Riia /Lennuki 200 27 120 Valuoja39/Kesk-Kaare 100 64 253 Lennuki / Tina 150 28 122 Vabaduse pl.2 150 65 255 Vene / Marmori 150 29 124 Raua 1 100 66 256 Põllu 14 100 30 129 Valuoja 5 100 67 266 Tallinna 58 100 31 132 Kesk-Kaare 46 150 68 268 Põltsamaa /Pirni 150

35 Viljandi linna ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava 2013 - 2025

Jr Hüdrandi Asukoht Vee- Jr Hüdrandi Asukoht Vee- k. nr. toru D k. nr. toru D 32 144 Õuna 15 100 69 269 Pirni/Sõstra 100 33 148 Endla 17 100 70 270 Ploomi/Sõstra 100 34 152 Musta tee 22A 100 71 271 Kirsi/Sõstra 100 35 156 Suur-Kaare 30 150 72 272 Oja tee/Sõstra 100 36 162 Lohu 11 100 73 273 Põltsamaa /Ploomi 100 37 167 Männi 2 100

Olemasolevast 323 tuletõrjehüdrandist vajab 73 uuendamist (23%). Enamuses vajavad väljavahetamist "M" tüüpi üle 30 aasta vanad hüdrandid. (vt joonis leht 2 Olemasolev veetorustik)

Tabel 21. Perspektiivis rekonstrueeritavad puurkaev-pumplad

Jrk Objekti Objekti Max Puurkaevu Hinnang tehnilise seisukorra nr nimetus valmimis pumbatav vee passi nr kohta (hea, rahuldav, aasta kogus m3/h mitterahuldav) 1 Männimäe 1973 18 3544 / 7237 mitterahuldav 2 Kolde 1967 35 1616 / 7214 mitterahuldav 3 Jämejala 1983 20 5233 rahuldav 4 Lina 1978 20 4514/7243 mitterahuldav

Rekonstrueerimise eesmärk on tagada Viljandi linna veega varustamine eriolukorras, kus veehaarde ja/või veetöötlusjaama töö on häiritud või seiskunud.

Rekonstrueerimisega on plaanis teostada järgmised tegevused:  puurkaevu-pumba vahetamine;  torustike ja siibrite vahetamine;  aereerimise- ja rauaeraldusseadmete paigaldamine;  elektrisüsteemide uuendamine;  automaatika-, juhtimis-, häireedastus- ja kontrollseadmete paigaldamine;  juhtimissüsteemi sidumine ühtsesse SCADA süsteemi;  puurkaevu hoone siseruumide ja välispiirete uuendamine ja territooriumi korrastamine; ning piirete paigaldamine/uuendamine;  diiselgeneraatorite paigaldamine tagamaks sõltumatu elektritoite.

36 Viljandi linna ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava 2013 - 2025

6.2.Kanalisatsioon

Tabel 22 Rekonstrueerimist vajavad kanalisatsioonitorustikud

Jrk Objekti nimetus Tööde maht m 1 Pikk Varese sild - Pikk tn 138 (amortiseerunud avariiohtlik) 2 Lossi Kauba - Varese sild 236 “ 3 Kauba Kauba 5 - Lossi 89 “ 4 V-Turu V-Turu 6b - Lossi 96 “ 5 Oru Oru13 - Kraavi 30 “ 6 Oru Lossi - Linnu 128 “ 7 Supeluse Kraavi - Supeluse 3 104 “ 8 Liiva Liiva 4 - Ranna 164 “ 9 Kaalu Kaalu 7 -Kiriku 136 “ 10 Kaalu Kiriku - Vaksali 146 “ 11 Kiriku Kaalu - Leola 171 “ 12 Turu Kaalu - Tallinna 181 “ 13 Turu Turu 9 - Leola 119 “ 14 Tallinna Turu - Tartu 67 “ 15 Tallinna Tallinna 3 - Vaksali 162 “ 16 Vaksali Tallinna - Hariduse 237 “ 17 Hariduse Vaksali - lauluväljaku tee 151 “ 18 Lõikuse Paala - Suur-Kaare 364 19 Tartu Mäe - Aasa 245 “ 20 Kivi Jakobsoni - Uku 211 “ 21 Uku Uku 9 - Uku 11a(Kivi-Savi) 105 “ 22 Tallinna Tallinna 44 - Tallinna 32 246 “ 23 Kalevi Vene - Kalevi 15 177 “ 24 Köhleri Köhleri 4 - Uku 70 “ 25 Köstri Kalevi -Vaksali 280 “ 26 Ringtee Tähe - Raua/Tüma kollektor 1870 “ 27 Raua-Tüma Lõikuse -Tüma pumpla 1140 “ 28 Uus Uueveski-Lossi 414 “ 29 Uus Uus 4 - Lossi 204 “ 30 Põhja Põhja 2c-4 sissesõit 37 “ 31 Lõuna põik Lõuna 23 - Paala tee 125 “ 32 Maramaa Uus -Kõue 569 “ 33 Vaksali Vaksali 20 - Kalevi 400 “ 34 Tähe Tähe 5 - Puiestee 51 “ 35 Tamme Pärna - Lembitu 185 “ 36 Edela Edela 8-Väike-Kaare 131 “ 37 Kesk-Kaare Kodu - Kolde 447 “ 38 Jakobsoni Kivi - Savi 104 “ 39 Tehnika Terase - Vaksali 180 “ 40 Terase Tehnika - Vabriku 144 “

Kokku 10 054 m vt. joonis leht 5 planeeritav kanalisatsiooni põhiskeem

37 Viljandi linna ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava 2013 - 2025

Tabel 23 Ehitamist vajavad kanalisatsioonitorustikud

Jrk Objekti nimetus Tööde maht m 1 Munga Sepa - Lossi 81 2 Sepa Sepa 6 - Munga 41 3 Pärnu - Pärnu 27 180 4 Köhleri Köhleri 8 - Köhleri 4 108 5 Köstri Lille - Vaksali 118 6 Vaksali Vaksali 24 - Kalevi 400 7 Kõue Kõue 10 - Pärna 126 8 Lennuki Lennuki 2 - Männimäe tee 175 9 Tina Tina 6 - Lennuki 80 10 Valuoja Valuoja 43a – Valuoja 8 114 11 Riia Reinu - Ringtee pumpla 520 12 Reinu Reinu 44 - Riia 260 13 Näituse põik Näituse - Lõikuse 103 14 Männimäe eluraj Planeerimisel 15 Karja/Kopli eluraj Planeerimisel

Kokku 2 306 m

6.3. Reoveemuda töötlemise tehnoloogia uuendamine

Reoveemuda töötlemise tehnoloogia, asukoha või põhimõtte muutmine sõltub riiklikust jäätmekäitluspoliitikast, - kaasfinantseerimise võimalustest ning seadusandlusest. Reoveemuda töötlemise tehnoloogia uuendamiseks või muutmiseks on vaja : 1.Muuta muda tahendamise tehnilist lahendust so. asendada olemasolevad lintpressid efektiivsemate seadmetega (tsentrifuug). 2. Muda töötlemise viimisel linnast välja: 2.1. Soetada maad asukohaga 3-10 km linna piirest ning viia sinna üle muda töötlus ja võimalusel ka realisatsioon (energiavõsa, biokütus); 2.2. Veok tahendatud muda ja valmiskomposti transpordiks; 2.3. Kompostsegu doseerimisseade (järelveetav, ajam traktori, ca 40 HJ, jõuvõtuvõllilt (540 p/min), varustatud kaalumisseadmega optimaalse segu valmistamiseks ja väljalaadimis- transportööriga , maht10 m3); 2.4. Trummelsõel (20 m3/h, diiselmootorajamiga,16,5 kW, ratastel-järelveetav) komposti sõelumiseks enne realiseerimist; 3. Muda töötlemise tehnoloogia muutmisel: 3.1. Anaeroobse kääritamise, trummelkomposteri, kuivatus/põletusseadmete või muu tehnoloogia soetamine; 3.2. veok tahendatud muda ja valmiskomposti transpordiks

38 Viljandi linna ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava 2013 - 2025

7. Investeeringud

Tabel 24. Investeerimisvajadused Maksumus jrk Meede Maht eurodes 1. Veetorustikud renoveeritavad 4 462 m 491 000 2. Veetorustikud ehitatavad 2 865 m 372 000 3. Tuletõrjehüdrandid 73 tk 95 000 4. Puurkaev-pumplad renoveeritavad 4 tk 300 000 5. Kanalisatsioonitorustikud renoveeritavad 10 054 m 1 055 000 6. Kanalisatsioonitorustikud ehitatavad 2 306 m 323 000 Männimäe kanalisatsioonipumpla ehitus koos 174 000 7. 1 kompl survetorustikuga Tüma reoveepumpla teisaldamine, vahepumpla 200 000 8. 1 kompl rajamine, survetorustiku rajamine 9. Reoveemuda töötlemise tehnoloogia sh 789 000 9.1. sh muda settetahendusseadmed (tsentrifuugid) 2 tk 220 000 9.2. sh komposti doseerimisseade 1 tk 55 000 9.3. sh trummelsõel 1 tk 64 000 9.4. sh veoauto muda transpordiks 1 tk 150 000 9.5. sh maa soetamine 30 ha 300 000 Mudatöötluse uue tehnoloogia soetamine (boigaas, 9.6. 1 kompl N/A kuivatamine/põletamine, trummelkompostimine) Survepesu / kanalisatsioonihooldusauto koos 10. 1 tk 410 000 kaamerasüsteemiga 11. uus veetöötlusjaama automaatika ja SCADA programm 1 kompl 270 000

Kokku: 3 424 000

7.1. Investeerimisperiood

Käesolev arendamise kava näeb ette investeerimisperioodiks kogu planeeritava perioodi. Investeeringu kogumaksumus on 3 424 000 eurot. AS Viljandi Veevärk AS planeerib arendustegevuste läbiviimiseks taotleda finantseerimistoetusi riiklikest struktuur- fondidest.

39 Viljandi linna ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava 2013 - 2025

7.2. Investeeringute ajagraafik

Tabel 25. Investeeringute ajagraafik 2017 Meede eurot 2013 2014 2015 2016 2025

Veetorustikud renoveeritavad 491 000

Veetorustikud ehitatavad 372 000

Tuletõrjehüdrandid 95 000 Puurkaev-pumplad 300 000 renoveeritavad Kanalisatsioonitorustikud 1 055 000 renoveeritavad Kanalisatsioonitorustikud 323 000 ehitatavad Männimäe kanalisatsiooni- 174 000 pumpla ja torustik Tüma reoveepumpla 200 000 Reoveemuda töötlemise 789 000 tehnoloogia Mudatöötluse uue tehnoloogia soetamine (boigaas, kuivatamine N/A / põletamine, trummel- kompostimine) Survepesuauto 410 000 veetöötlusjaama automaatika ja 270 000 SCADA programm KOKKU 3 424 000

40