DOCSLIB.ORG

Tallinna Arengukava 2014–2020” LISA

Total Page：16

File Type：pdf, Size：1020Kb

Download full-text PDF Read full-text
Tallinna Arengukava 2014–2020” LISA 1 Tallinna Linnavolikogu 13. juuni 2013 määruse nr 29 „Tallinna arengukava 2014–2020” LISA TALLINNA ARENGUKAVA 2014–2020 Tallinn 2013 2 Sisukord 1. Sissejuhatus ..................................................................................... 3 2. Kesksed strateegilised arengusuunad, nendega seotud ülesanded ja lahendused ............................................................................................ 6 2.1 Rahvastiku areng .......................................................................... 6 Vajadused ja nende täitmise võimalused ................................................ 8 2.2 Majandusareng ........................................................................... 10 Vajadused ja nende saavutamise võimalused ........................................ 17 Välisrahastuse arvel kavandatavad investeeringuprojektid ...................... 21 2.3 Sotsiaal-kultuuriline areng ........................................................... 22 Vajadused ja nende saavutamise võimalused ........................................ 24 Välisrahastuse arvel kavandatavad investeeringuprojektid ...................... 28 3. Tallinna arenguvisioon ..................................................................... 29 4. Tallinna arendamise põhimõtted ....................................................... 29 5. Tallinna arengu mudel ..................................................................... 29 Arengukava tegevuskava .................................................................... 36 6. Arengukavas püstitatud peaeesmärkide elluviimisega seotud peamised riskid ja nende maandamise võimalused .................................................. 75 7. Arengukava ajakohastamine ............................................................. 77 8. Arengukava kehtivusaega ületavad finantskohustused ......................... 78 Kasutatud materjalid .......................................................................... 78 Lisa 1. 2013. aasta olulisemad projektid ja tegevused valdkonniti ............... 80 Joonis 1. Tallinna arendamise mudel ......................................................... 4 Joonis 2. Kesksed strateegilised arengusuunad ja lahendused ...................... 6 Joonis 3. Tallinna elanikkonna loomulik iive 2008–2011 .............................. 7 Joonis 4. Tallinna rahvastiku soolis-vanuseline struktuur 2013. aastal ........... 8 Joonis 5. Majanduslikult aktiivsete ettevõtete arv Tallinnas 2008–2012 ....... 10 Joonis 6. 15–74-aastaste hõiveseisundi dünaamika Tallinnas ..................... 11 Joonis 7. Hõivatud tegevusalade kaupa 2008–2012 .................................. 12 Joonis 8. Keskmine brutokuupalk 2008–2011 ........................................... 12 Joonis 9. Kasutusse lubatud eluruumide arv 2008–2012 ............................ 13 Joonis 10. Kasutusse lubatud eluruumid Tallinnas 2008–2012 .................... 14 Joonis 11. Kinnisvara hind ja brutopalk eurodes Tallinnas 2008–2011 ......... 15 Joonis 12. Põhiline töölemineku viis ........................................................ 16 Joonis 13. Sõitude arv Tallinna ühistranspordis 2008–2011 ........................ 17 Joonis 14. Tallinna kergliiklusteed ........................................................... 20 Joonis 15. Tallinnaga seotud inimeste osakaal .......................................... 23 Joonis 16. Perekonna sissetulekust sõltuvad ja sõltumatud sotsiaaltoetused (mln eur) 2005–2012 ............................................................................ 23 Joonis 17. Tallinlaste hinnang oma terviseseisundile 2008–2012 ................ 24 Joonis 18. Tallinlase elu tahud ning neile vastavad linna arenguvaldkonnad . 30 Joonis 19. Arendustegevuse eesmärgid ................................................... 32 Joonis 20. Perspektiivsed rööbassõidukite koridorid .................................. 33 Joonis 21. Perspektiivsed magistraaltänavad ............................................ 34 Joonis 22. Tallinna jalgrattateed ............................................................. 35 3 1. Sissejuhatus Tallinna arengukava koostamise õiguslik alus on kohaliku omavalitsuse korralduse seadus, mille § 37 lg 1 kohaselt peab igal kohalikul omavalitsusel olema arengukava. Tallinna arengukava on koostatud perioodiks 2014−2020. Arengukava koosseisus olev tegevuskava on koostatud aastani 2017. Arengukavas on võetud aluseks Tallinna Linnavolikogu 19. juuni 2008 otsusega nr 129 kinnitatud Tallinna arengukavas 2009–2027 püstitatud eesmärgid. Arengukava peaeesmärgid võtavad aluseks ning täpsustavad Tallinna arengustrateegias „Tallinn 2030” seatud eesmärke. Peale selle on arengukavas arvesse võetud Tallinna valdkondlikke ja linnaosade arengukavasid, Tallinna linna eelarvestrateegia põhiseisukohti ja Tallinna üldplaneeringut. Arengukavas loetletud eesmärkide elluviimisel arvestatakse arengustrateegia keskkonnamõju strateegilise hindamise aruandes esitatud soovitusi. Arengukava elluviimiseks vajalikud vahendid kavandatakse linna eelarvestrateegias ja täpsemini nähakse need ette linna eelarves. Arengukavaga seotud linna eelarvestrateegia on linna eelarve koostamise, investeeringute tegemise ning vajaduse korral laenude võtmise aluseks. Arengukava loob võimaluse sihiteadlikult kaasata Tallinna arengusse riigi, Euroopa Liidu, erasektori ja mittetulundussektori potentsiaali. Uuendatud arengukava seab keskseks eesmärgiks sotsiaalselt turvalise ja puhta elukeskkonnaga Tallinna. Muu hulgas on selles ette nähtud meetmed tööhõive parandamiseks nii lühemaajalises, majanduskriisi tagajärgedega tegelemise järgus, kui ka pikemas perspektiivis. Tallinna arengukava muutmisel on pealinnale keskendumise kõrval võetud arvesse ka linnaregioonis toimuvaid suundumusi, sest paljud Tallinna tulevikulahendid saavad edukalt toimida vaid tänu koostööle naaberomavalitsustega ning ühistele investeeringutele sotsiaalsesse ja tehnilisse infrastruktuuri. Nii Tallinna ja pealinnaregiooni kohalike omavalitsuste kui ka riigi üksmeelne poliitika aitab edukamalt täita arengukavas seatud ülesandeid, mille eesmärk lõppkokkuvõttes on tagada Tallinna kui maakonnakeskuse ja Eesti pealinna elanike heaolu ning suurendada linna konkurentsivõimet maailma mastaabis. Seetõttu on tähtis, et arengukavas püstitatud eesmärkide saavutamist toetaks ka riik, näiteks üleriigilise tähtsusega objektide kaasrahastamisega. Arengukava koosneb sissejuhatusest, Tallinna arengu ülesandeid ja valikuid esitavast lühikäsitlusest, Tallinna visiooni ja juhtimise põhimõtete sõnastusest ning tegevuskava osast. Tegevuskava esitab kuus peaeesmärki, alleesmärgid, nende saavutamise meetmed ja tulemusnäitajad ning tegevuste loendi aastateks 2014−2017. Eraldi osana esitatakse arengukavas püstitatud eesmärkide saavutamise riskid ja nende maandamise võimalused. Töö lõpus on nimekiri arengukava koostamisel kasutatud materjalidest. Tallinna arengukava 2014–2020 seoseid linna teiste kesksete arengudokumentide ning arengukava osasid siduv seaduspära on kokkuvõtlikult esitatud joonisel 1. 4 Joonis 1. Tallinna arendamise mudel Kesksed arengud Tallinna ja väljakutsed arenguvisioon • rahvastikuareng • majandusareng • sotsiaal-kultuuriline areng Arengustrateegia Järeldused arengutest arengustrateegia kontekstis Arengukava Tallinna Peaeesmärgid eelarvestrateegia Alaeesmärgid Meetmed Tegevused Arengukavas on ette nähtud järgmised linna arendamise prioriteedid peaeesmärkide lõikes: 1) Ettevõtluse, turismi ja tööhõive vallas on prioriteediks alustavatele ja loomeettevõtetele soodsa kasvukeskkonna loomine. Samuti on oluline ettevõtete rahvusvahelistumise toetamine. Lühemaajaliselt on tähtis tööjõuressursi säilitamine ning selleks linnaelanikele ja ettevõtjatele mõeldud Tallinna abiprogrammide paindlik elluviimine. Olulisemate projektide seas on Lasnamäe tööstuspargi laiendamine ja Suur-Sõjamäe tööstuspargi valmisehitamine. Samuti on tähtis ettevõtlust toetavate tugistruktuuride arendamine, turismiteenuste innovatsioon ja ettevõtlikkuse väärtustamine tervikuna, mis seisneb ettevõtluse propageerimises, asjaomaste ürituste korraldamises ja läbiviimise toetamises. Oluline on koostöö soodustamine ülikoolide, rakenduskõrgkoolide, kutseõppeasutuste ja ettevõtete vahel. Tööhõive kasvu tagamiseks on peamisteks tegevusteks tööjõu oskuste ja teadmiste edendamine ning tööturule sisenemise tõkete alandamine. 2) Hariduse ja noorsootöö vallas tuginetakse üldhariduskoolide võrgu arendamisel ka edaspidi koduläheduse printsiibile, mille kohaselt on eesmärk tagada igale lapsele koolikoht kodu lähedal. Soovijatele tagatakse üldkeskhariduse kättesaadavus. Kutsehariduses suurendatakse linnale vajalike erialade valikut. Alushariduse valdkonnas on olulisim Tallinna koolieelsete munitsipaallasteasutuse arendamise programm 2013–2021 „Lasteaiakoht igale lapsele”. Kavas on luua enam kui 600 lasteaiakohta aastas, mis kokku moodustab perioodi lõpuks linnas kokku 26 300 lasteaiakohta. Lasteaiaks kohandatakse Koidula tn 23 hoone. Samuti on kavas Tallinna Pääsküla Gümnaasiumi, Tallinna Tondi Põhikooli, Tallinna Õismäe Vene Lütseumi, Tallinna Prantsuse Lütseumi spordihoone, Gustav Adolfi Gümnaasiumi võimla ja algklasside hoone renoveerimine, Vanalinna Hariduskolleegiumi põhikooli hoone renoveerimine, Tallinna 26. Lasteaia (Kiisa tn 6) rekonstrueerimise lõpetamine, Pirita-Kose ja Veerise lasteaia ehitus, Õismäe tee 24 asuva lasteaiahoone renoveerimine, Tallinna Mardi Lasteaia renoveerimine. Eri rahvusgruppide lähendamiseks ja vastastikuse usalduse 5 suurendamiseks jätkatakse Kodurahuprogrammi. Noorsootöös arendatakse mobiilseid, virtuaalseid
Load more

Recommended publications
  • Event Reader
    EÜL is very grateful for the support of the European Youth Foundation of the Council of Europe, Estonian National Foundation of Civil Society (Kodanikuühiskonna Sihtkapital), Estonian Ministry of Education and Research, Tallinn University and Tartu Mill. Welcome! Dear Friends from the European student movement, I am most happy to welcome you on behalf of Federation of Estonian Student Unions (EÜL) to the 35th European Students’ Convention (ESC) in Tallinn. EÜL is hosting ESC for the very first time and we have chosen our medieval yet high tech capital as the intriguing venue. The ESC “Inclusive Student Movement” concentrates on the safety and well- being of international students in the society and their inclusion in the student movement. EÜL sees problems with the latter aspects both in Estonia and in Europe at large. Together with globalization the internationalisation of higher education in Europe has increased rapidly. Each year there are more and more students who continue their studies abroad. Unfortunately, different societies are not always welcoming of international people, causing the students to experience discrimination in different forms. Furthermore not all higher education institutions are prepared to offer the necessary support and information needed to make the integration of international students and the overcoming of cultural barriers smooth. In addition, there is also a lack of representation of international students on the local, national and international level in the student bodies. The prior description paints a quite gloomy picture. We see there’s a lot of room for improvement. And there always will be because its like Don Quixote and his fights with the windmills.
    [Show full text]
  • Mass-Tourism Caused by Cruise Ships in Tallinn: Reaching for a Sustainable Way of Cruise Ship Tourism in Tallinn on a Social and Economic Level
    Mass-tourism caused by cruise ships in Tallinn: Reaching for a sustainable way of cruise ship tourism in Tallinn on a social and economic level Tijn Verschuren S4382862 Master thesis Cultural Geography and Tourism Radboud University This page is intentionally left blank Mass-tourism caused by cruise ships in Tallinn: Reaching for a sustainable way of cruise ship tourism in Tallinn on a social and economic level Student: Tijn Verschuren Student number: s4382862 Course: Master thesis Cultural Geography and Tourism Faculty: School of Management University: Radboud University Supervisor: Prof. Dr. Huib Ernste Internship: Estonian Holidays Internship tutor: Maila Saar Place and date: 13-07-2020 Word count: 27,001 Preface In front of you lays my master thesis which was the final objective of my study of Cultural Geography and Tourism at the Radboud University. After years of studying, I can proudly say that I finished eve- rything and that I am graduated. My studying career was a quite a long one and not always that easy, but it has been a wonderful time where I have learned many things and developed myself. The pro- cess of the master thesis, from the beginning till the end, reflects these previous years perfectly. Alt- hough I am the one who will receive the degree, I could not have done this without the support and help of many during the years of studying in general and during the writing of this thesis in particular. Therefore I would like to thank the ones who helped and supported me. I want to start by thanking my colleagues at Estonian Holidays and especially Maila Saar, Lars Saar and Mari-Liis Makke.
    [Show full text]
  • Tallinn Estonia
    070201/ENV/2014/691401/SFRA/A2 1 Capital factsheet on separate collection Note: This ‘Capital factsheet’ has been prepared within the EC study “Assessment of separate collection schemes in the 28 capitals of the EU”. The document represents the status-quo of the EU Member States capitals in May2015. The information included in this document has been elaborated for all 28 EU-capitals based on expert interviews with various stakeholders on capital level, e.g. capital administrations, waste management operators, associations etc. as well as further publically available reports, statistics and websites. All information is cited in the factsheet and a complete list of information sources including the interviews held can be found at the end of this document. Tallinn Estonia SUMMARY: In Tallinn, there are a number of waste management models for separate collection of waste operating in Tallinn run by the municipality and private actors. Tallinn collects around 53% of the municipal waste separately, accounting for separately collected municipal and packaging waste. Almost 100% of households are covered with door-to-door separate collection of paper and bio-waste and a co-mingled door-to-door collection of mixed packaging materials 1 Capital general data City population (inhabitants) 419 830 inhabitants (as of 1 January 2013) City area (km2) 159.35 km2 City density (persons/km2) 2 635 persons/ km2 City climate (mediterranean, continental, oceanic, Continental nordic; relevant for bio-waste collection) 2. Capital waste data Total (municipal) waste generation (t in indicated year) 202 011 t in 2012 [1] Total (municipal) waste generation (kg/cap) 481.17 kg/cap Total separate collection (kg/cap) & (% of generation) 256.97 kg/cap : 53% of generation (accounting for separately collected municipal and packaging waste) Percentage breakdown of total collection for separate 40% paper and cardboard [1] collection by fraction 21% glass [1] 10% plastic [1] 5% metal [1] 14% bio-waste [1] 10% other [1] 3.
    [Show full text]
  • Jalgrattateede Kaart Map of Bicycle Paths Kapта Велосипедных Дорожек Lk 14-15 Pirita
    2017 Jalgrattateede kaart Map of bicycle paths Kapта велосипедных дорожек Lk 14-15 Pirita Lk 12-13 Põhja-Tallinn Lk 18-19 Haabersti Lk 16-17 Lasnamäe Lk 10-11 Kesklinn Lk 20 Vanalinn Lk 8-9 Kristiine Lk 4-5 Mustamäe Lk 6-7 Nõmme 4 Mustamäe 19 9 5 1:15 000 6 7 6 Nõmme 4 5 9 7 1:26 000 8 Kristiine 10 11 9 1:17 000 19 4 10 Kesklinn 16 11 1:30 000 13 8 9 7 12 Põhja-Tallinn 13 1:25 000 10 19 8 14 Pirita 15 1:25 000 16 17 16 Lasnamäe 14 15 17 1:27 000 10 18 Haabersti 12 19 1:30 000 8 4 20 Vanalinn 10 Eestis kehtivad kohustused ja keelud jalgratturile / Duties and restrictions applicable to cyclist 1:10 000 in Estonia / Действующие в Эстонии обязанности и запреты, касающиеся велосипедистов: 1. Jalgrattur ei tohi sõita kõnniteel, välja arvatud alla 13-aas- A bicycle must be fitted with a white light to the front and a tane jalgrattur ja tema kuni kaks saatjat ning väikelast red light to the rear and a yellow or white reflex-reflector -fit rattatoolis sõidutav jalgrattur ning jalgrattur, kui sõiduteel ted on both sides of at least one wheel. sõitmine tee seisukorra tõttu on oluliselt raskendatud. Велосипеды должны иметь спереди – светоотража- Cyclists may not ride on the sidewalk, except for a cyclist aged тель белого, а сзади – красного цвета, по обе стороны below 13 years of age and up to two persons accompanying как минимум одного колеса светоотражатели желтого them, as well as a cyclist with a small child in a child’s chair или белого цвета and a cyclist if riding on the carriageway is seriously inhibited 5.
    [Show full text]
  • Helmi Üprus and the Old Town of Tallinn
    Lilian Hansar HELMI ÜPRUS AND THE OLD TOWN OF TALLINN The current paper focuses on the establishment of the protection zone in the old town of Tallinn. The leading researcher of the previous compre- hensive work in the 1950s and 1960s was Helmi Üprus1. The contribution of the prominent art historian in the international arena, as well as in the context of today’s local national heritage, has not received the recogni- tion it deserves. The role of Helmi Üprus, one of the most outstanding and versatile 20th century Estonian art historians, has been especially crucial in initiating several new research trends. One example is the complex study of the historical centre of Tallinn, which led to state pro- tection of the old town in 1966. Various authors have written on Üprus’s contribution to protecting the Tallinn old town,2 but the considerable volume of her research in urban construction requires a much more thorough introduction. The bibliography of her works compiled in 1991 contains a list of her sci- Translated by Tiina Randviir. 1 Helmi Üprus (1911–1978) studied at the University of Tartu (1930–1936), worked in the Estonian National Museum (1936–1947) and in the Art History Department of the Soviet Estonian Institute of History (1947–1950). From 1953 until her death, she was a researcher at the Restoration Workshop (later the State Restoration Board and State Design Institute of Cultural Monuments). She wrote papers on architecture, art and folk art and was one of the main authors of “Eesti arhitektuuri ajalugu” (1965) (Mart Eller, “Helmi Üprus kunstiteadlasena“, Vana Tallinn VI (X) (Tallinn: Estopol, 1996), 11–15).
    [Show full text]
  • Lasnamäe Ülemiste Pirita Vanalinn Haabersti
    Tuule Aia teetee Merivälja Kaasiku Mõisapargi Viimsi Kopli Sepa Marati Viimsi Viimsi kool 2 vallamaja keskus Mähe tee 1 Sirbi 1 Populaarsemad Randvere tee 72 Maleva ühistranspordiliinid 73 Karjamaa Supluse puiestee Lõime Tööstuse PIRITA Madala Erika Kari Miinisadam Noblessneri Randla Pirnipuu pstKardheina Kabelikivitee Lennu- Muuga aedlinn Sitsi olta sadam Pirita V Kalmuse teeMetsakalmistuKloostrimetsaTeletorn Reisisadam RummukõrtsiRummu Käära 34 Kirsipuu HiireherneÕunapuu Pelguranna 3 Ehte Pärnamäe tee pst tee pst Angerja Kalarand (A-terminal) Krulli Kungla LaiakülaRistaia 2 Reisisadam 40 Nisu Volta (D-terminal) KalamajaPõhja Linnahall MaarjamägiLillepi Salme pst F Kolde . R. Kanuti Lillepi park puiestee Hobujaama KreutzwaldiUus-Sadama Lauluväljak Vihuri Telliskivi J Puhangu Maisi Balti Pronksi . Saare Supelranna jaam Poska Tamme Härjapea 43 Nurmiku teeMetsakooli tee Hipodroom Ädala Urva Sarapuu Haljas teeLükati tee Kose Haabersti 5 Mere puiestee 5 Mustjõe Humala Telliskivi Looga Hotell Kose tee Helmiku tee Zoo Pirni Lille Sõle 4 Kelluka tee ehnika KelmikülaTallinn HAABERSTI Sinilille Ristiku T VANALINN Oru Karikakra Tallinna Oruvärava Välja Ülikool Nurmenuku Lasnamägi L. Koidula Marja Ülase Hotell Kadriorg Paevälja V Kullerkupu Löwenruh Tallinn Vabaduse Väike-Õismäeäike-Õismäe Endla väljak 1 3 Meeliku LoopealseKatleri Läänemere tee Viru keskus Maneeži Mooni A. Adamsoni Tõnis- Kuristiku parkla MUSTAMÄE mägi 40 18 1 34 60 Aiandi Taksopark A. Laikmaa Priisle kauplus A. Viru LASNAMÄE Ussimäe tee 43 H. Sääse Koidu 36 60 Tammsaare KRISTIINE KESK- 42 Koskla Lilleküla LINN 68 36 Järveotsa Estonia 58 tee Szolnok tee Tihase Reinu Kitseküla Kivisilla K. Priisle Kosmos Gonsiori Laulupeo Kumu MehaanikakoolPaesilla Kotka Laagna Sabatähe Taevakivi Mustakivi Kärberi Järveotsa Akadeemia tee T kauplus Kiviku kool Kaja edre 68 67 Vineeri Kaubamaja Linnu tee Paberi 67 Tondi 1 3 42 3 4 Tallinn- Kalevipoja Varraku 50 Pöörise Siili V äike 73 Keskturg Raadiku RaadikusillaÜmera Seli Kalev Liivalaia Tornimäe Uus-Pae Vilde Hotell Mahtra Kadaka tee E.
    [Show full text]
  • Jaan Kross and the Case of Balthasar Russow
    Talivee: Tallinn Historical Fiction 109 Layers of the Past in Tallinn Historical Fiction: Jaan Kross and The Case of Balthasar Russow Elle-Mari Talivee Under and Tuglas Literature Centre of the Estonian Academy of Sciences _____________________________________ Abstract: A tetralogy called Kolme katku vahel (Between Three Plagues: The Story of Balthasar Russow) by the Estonian author Jaan Kross was published in the 1970s. Kross’s aim in this historical novel sequence was to educate his readers about the history of Tallinn and to activate their cultural memory. Kross was inspired by three texts about Tallinn: Balthasar Russow’s Chronika der Provintz Lyffland (‘Chronicle of the province of Livonia’, 1578), a short story entitled ‘Katsumus’ (‘An ordeal’, 1947) published by the exiled Estonian writer Gert Helbemäe in 1947 in Sweden, and a hypothesis by the historian Paul Johansen proposing that the author of the chronicle, Russow, might have been the son of an Estonian wagoner from the Tallinn Vorstadt of Kalamaja. This article discusses how Jaan Kross’s novel differs from earlier fictional treatments by major Estonian novelists of the Baltic German past of Tallinn. Through its comparisons between the varied sources of a modern historical novel sequence, the article’s aim is to show how and why the main character of Kross’s tetralogy changed existing spatial perceptions of Tallinn by unearthing buried elements of the city’s history. Keywords: Literary urban studies; cultural memory; literary geographies; Jaan Kross; Balthasar Russow. Author contact: [email protected] Literary Geographies 7(1) 2021 109-126 Talivee: Tallinn Historical Fiction 110 Introduction A historical city novel allows the reader to perceive a former city space as a thrilling blend of time and space, and to meet the inhabitants of this chronotope.
    [Show full text]
  • Sotsrealistlik Keskaeg. Tallinna Vanalinn ENSV Mängufilmis 1969–1972
    Sotsrealistlik keskaeg. Tallinna vanalinn ENSV mängufilmis –* Eva Näripea Tallinna vanalinn, mille tänini säilinud ilmet sätestav kude kujunes peamiselt 13.–15. sajandil, on alati olnud pildilisele meediale atraktiivne motiiviallikas. Tähelepanuväärse lõigu selle kujutamise ajaloos moodustavad aga 20. sajandi kuuekümnendad ja seitsmekümnendad aastad, mil vanalinn ja keskaja temaatika laiemalt omandasid korraga erilise aktuaalsuse nii akadeemiliste ringkondade kui massikultuuri jaoks, inspireerisid nii pildilist kui sõnakunsti. See nostalgilis- romantiline “vanalinnamood” materialiseerus lugematus hulgas tarbeesemetes, arvukates interjöörikujundustes ning terves reas filmides. Eesti kahes filmistuu- dios, “Tallinnfilmis” ja “Eesti Telefilmis” valmis nende kahe kümnendi jooksul 1950. või 1980. aastate toodanguga võrreldes märkimisväärselt palju vanalinna kujutavaid-käsitlevaid kontsert-, dokumentaal- ja vaatefilme. Eriti reljeefselt ja ajaliselt kontsentreeritult kajastus see aga mängufilmis: 1969–1972 valminud umbes paarikümnest mängufilmist tuginesid vanalinna kujundistule koguni viis.1 Käesolev artikkel püüabki nende näitel mõtiskleda keskajavaimustuse am- bivalentse, kohati paradoksaalse olemuse ja tihti konfliktsete tähendusväljade üle ning esile tuua motiivikasutuse erinevaid paradigmasid. 1. Tardunud vaated: fragmendid, monumendid, panoraamid 1925. aastal kirjutas Le Corbusier oma märkustes Plan Voisin’ile: “Voisin’i projekt 1 isoleerib kogu iidse linna ning toob rahu ja vaikuse Saint Gervais’st tagasi Etoile’i {---] nii pole minevik
    [Show full text]
  • Tallinna Positiivne Programm 2014–2018 Iivne Programm 2014–2018 T Iivne Posi Tallinna Sisukord
    Tallinna positiivne programm 2014–2018 IIVNE PROGRAMM 2014–2018 IIVNE T TALLINNA POSI TALLINNA Sisukord Linnapea eessõna 5 Tallinna põhilised arengusuunad, väljakutsed ja ülesanded 7 Rahvastiku areng 7 Sotsiaalareng 9 Majandusareng 10 Valdkondlikud prioriteedid 11 Valimuuring linnaosade väärtustest 18 Mida linnaosades väärtustatakse? 18 Millest linnaosades enim puudust tuntakse? 20 Haabersti linnaosa elanike positiivse programmi ettepanekud ja ideed 22 Sissejuhatus 24 Esitatud ettepanekud valdkonniti 25 Tallinna Kesklinna elanike positiivse programmi ettepanekud ja ideed 30 Sissejuhatus 31 Esitatud ettepanekud valdkonniti 32 Kristiine linnaosa elanike positiivse programmi ettepanekud ja ideed 38 Sissejuhatus 40 Esitatud ettepanekud valdkonniti 41 Lasnamäe linnaosa elanike positiivse programmi ettepanekud ja ideed 46 Sissejuhatus 33 Esitatud ettepanekud valdkonniti 50 Mustamäe linnaosa elanike positiivse programmi ettepanekud ja ideed 52 Sissejuhatus 54 Esitatud ettepanekud valdkonniti 57 Nõmme linnaosa elanike positiivse programmi ettepanekud ja ideed 62 Sissejuhatus 64 Esitatud ettepanekud valdkonniti 65 Pirita linnaosa elanike positiivse programmi ettepanekud ja ideed 70 Sissejuhatus 72 Esitatud ettepanekud valdkonniti 74 Põhja-Tallinna linnaosa elanike positiivse programmi ettepanekud ja ideed 76 Sissejuhatus 78 Esitatud ettepanekud valdkonniti 79 2 3 Tallinna linn alustas kevade hakul projektiga „Tallinna positiivne programm“, mille esimeses etapis ootasime Teie mõtteid ja ettepanekuid oma kodukoha ning üldiselt Tallinna kui elukeskkonna
    [Show full text]
  • Communities' Role in Shaping Urban Environment: Tallinn Neighbourhoods
    Communities’ role in shaping urban environment: Tallinn neighbourhoods Teele Pehk Community expert at the Estonian Urban Lab / Linnalabor leader of the Urban Idea initiative Opening of the Soo street in Tallinn, 4.09.2013 Watch the video with English explanations: http://vimeo.com/76189912 The old Soo street: - racing corridor with two one-way lanes - unpleasant street for locals The new Soo street: - good example of community-municipality collaboration - human-friendly street design - activating public life through public space Who was behind it? Telliskivi selts – neighbourhood association of two milieu districts close to the centre over 20 neighbourhood associations in Tallinn with more emerging each year How do these communities shape their living environment? ‘Branding‘ places & neighbourhoods in Professors’ Village, Kopli, Tallinn Working with streetscape, protecting the rights of the ‘minorities’ (pedestrians, bikers) Baby pram ride in Kalamaja, May 2012 Promoting local economy models Local food markets, flea markets & street cafes during festivals Defining local collaborative democracy Discussion series between city officials, experts and local residents Protecting milieu values Karlova association’s (Tartu) public space committee Reclaiming public space Public sauna party in Kalarand, close to the centre of Tallinn, in July 2012 Kalarand case: how the local community has influenced the detailed plan KALARAND Old Town Official plan of Kalarand (originating from 10 years ago): Alternative ideas for Kalarand: The state of neighbourhood
    [Show full text]
  • Kalamaja’S Bohemian, Weathered, Trend Setting Kalamaja Is One Romantic and Bluesy Ambience
    It is hard to resist Kalamaja’s bohemian, weathered, Trend setting Kalamaja is one romantic and bluesy ambience. Trend setting Kalamaja is actually one of the oldest of the oldest urban areas of urban areas of Tallinn. During the middle ages, Tallinn. During the middle ages, mainly fishermen and pilots lived here and they gave the area its name. (Kalamaja means fish Kalamaja mainly fishermen and pilots lived house in Estonian). Between the 17th and the 19th centuries Kalamaja with its defensive buildings here and they gave the area its was a strategically important area. The end of the name. (Kalamaja means fish house 19th century and the 20th century brought fast industrial development. Up until the beginning of in Estonian). World War II, Estonia’s most important fishing port was located here. The area came into its prime in the 1920s and 1930s. Many new houses were built which gave Kalamaja its charm today; the two and three storey dwellings, or so called “Tallinn houses”. Back in SEAPLANE HARBOUR the 30s, Kalamaja was idyllic. Inner courtyards behind high fences were full of children’s laughter. There were Tallinn Areas: Vanalinn Pirita large patches greenery for gardens and orchards. Kadriorg Kalamaja But from the 1940s the area started to slide into Kadriorg Nõmme Old Kalamaja Town decline. The first decade of 21st century saw the Rocca Kesklinn al Mare Pirita gentrification of Kalamaja. The new arty inhabitants Nõmme Rocca al Mare have brought in local businesses and have created a strong local community. www.tourism.tallinn.ee VisitTallinn ARCHITECTURE has its very own shop street with TALLINN HOUSES FISH design, interior and eco shops.
    [Show full text]
  • Introduction to Tallinn & Estonia
    INTRODUCTION TO TALLINN & ESTONIA Brought to you by the 2009-10 Tallinn Fulbrighters Kristina (Fellow, Visual Art and Animation, EAA) Kaleb (Fellow, Film and Animation, EAA) Cid (Scholar, Choreography, Tallinn Univ.) Eric (Scholar, Sustainable Engineering, Tallinn U of Technology) Erin (Fellow, International Relations, Arengufond/Univ. Tartu) With help from the “““Half-brighters ””” Polly Luke Nathan David 6/5/2012 1 CONDUCTING A FULBRIGHT IN TALLINN, CHECKLIST: TO DOS BEFORE LEAVING HOME BUILD CONTACTS. SET EXPECTATIONS WITH YOUR HOST ESTONIA BANKING. TALK TO YOUR BANK PACKING. BRING IMPORTANT PAPERS WITH YOU WE ’VE COLLECTED A NUMBER OF GETTING AROUND AND TRAVEL SUGGESTIONS AND ARRIVAL AND FLIGHTS. AVOID FEES AND STRESS RECOMMENDATIONS AFTER OUR 12, TALLINN ORIENTATION. ROAD NAMES DESCRIBE THEIR 9, OR 6-MONTH TENURES AND ENDPOINTS HOPE THEY WILL BE HELPFUL FOR VACATION TIME. GET OUT AND SEE THE COUNTRY YOU AS YOU PLAN, ARRIVE, AND BASICS OF LIVING IN TALLINN THRIVE IN ESTONIA. RENTING AN APARTMENT. WAIT UNTIL YOU ARRIVE OBTAINING YOUR RESIDENCY PERMIT. PREPARE TO USE PATIENCE ERIC, CAMERON, AND CHELSEA SHOPPING AND FOOD. WHERE AND WHAT TO BUY WILL SHARE SOME OF THE STORIES WEATHER AND SAFETY . BEWARE THE ICICLES AND ANECDOTES BEHIND THESE TRANSPORT. BUSES, TRAMS, AND TAXIS SUGGESTIONS, BUT DON ’T INTERNET. IT ’S EVERYWHERE HESITATE TO CONTACT US WITH CULTURAL TRANSLATION AND TIPS COMMUNICATING. IT ’S OK IF YOU DON ’T HEAR “THANK ANY QUESTIONS OR TO LEARN YOU ” MORE! WORKING. EXPECT THINGS TO WORK A BIT DIFFERENTLY SOCIAL AND INVITATIONS. MAKE FRIENDS BEFORE WINTER 6/5/2012 2 • Set expectations with your host institution.
    [Show full text]