Horisont Esikaas HEINO KERSNALT
Total Page：16
File Type：pdf, Size：1020Kb
Horisont Esikaas HEINO KERSNALT. Nii me alustasime FEODOR FEODOROV 1 Põlvkonnad demograafiapeeglis KALJO LAAS 10 Rahvastiku ränded NSV Liidus VADIM POK5IŠEVSKI 15 Elu pidurdamine ja anabioos MARTINS BEKERS 25 „ Antiainet otsimas REIN VESKIMÄE 29 ^ Kuidas tekkis päikesesüsteem RAIMUND PREEM, PEETER MÜÜRSEPP 32 «Müra» fotograafiast välja! ÜLO MULLAMAA 40 Suvi polaarjoone taga AIN RAITVIIR 46 Dagerrotüüpiast fotograafiani KALJULA TEDER 51 _ öö mazari juures ALEKSANDR SALIMOV 62_ EESTI NSV ÜHINGU..TEADUS" POPULAARTEADUSLIK Hor-isoiit AJAKIRI • ASUTATUD 1967. A. • ILMUB ÜKS KORD Nr. 12 DETSEMBER 1969 KUUS 9 EKP KESKKOMITEE KIRJASTUS, TALLINN LENIN TEMA IDEED TÄNAPÄEV 1»?0 19»Õ" 1967. AASTAL OLI NSV LIIDUS 4724 TEADUSLIKKU ASUTUST JA 770 OOG TEADUSLIKKU TÖÖTAJAT. 10 000 ELANIKU KOHTA TULI MEIL 33, USA-S 23 (1965. A.) JA INGLIS MAAL 10 TEADUSLIKKU TÖÖTAJAT. NII ME STATISTI KAKOGU Ml KUST. ALUSTASIME Vaevalt olid lõppenud lahingud võõ ramaiste vallutajate ja valgekaartlaste ga, kui Kaug-lda vabariigi Ministrite Nõukogu esimehe asetäitja ja tervis hoiuminister Fjodor Petrov 1 sai korral duse ilmuda Moskvasse. Seäl teatati, et ta õn määratud juhtima organisatsiooni, mida lühidalt hüüti Glavnaukaks, amet likult aga kandis üpris pikka nimetust — Vene NFSV Hariduse Rahvakomissari aadi Teadus-, Kunsti-, Muuseumi-, Teat ri- ja Kirjandusalaste Asutuste ja Orga nisatsioonide Peavalitsus. Varahom mikust õhtuni sagisid inimesed vastloo dud ametkonna koridorides ja tubades. Õpetlased taotlesid fonde laboratooriu- misisustusele, leiutajad nõudsid oma projektide läbivaatamist, luuletajad pa berit värsside trükkimiseks . Peavalit suses võis sageli kohata tuntud tead lasi. Selektsionäär Ivan Mitšurin käis tutvustamas enda aretatud uusi sorte, Nikolai Žukovski heietas haaravalt kiir lennukitest, Kaluuga õpetaja Konstantin Tsiolkovski aga kosmoselendudest. „Mahajäänud ja sõjast kurnatud maal tundusid need jutuajamised tol ajal teostamatute unistustena," kirjutas hil jem . F. Petrov. Ta meenutas üht külas käiku ülemaailmse kuulsusega füsioloo- 1 1 F. Petrov (sünd. 1876) astus NLKP liikmeks 1896. aastal; karastunud revolutsionäär, lõi ter ve rea bolševistlikke organisatsioone tsaari armees; osavõtu eest 1905. a. relvastatud üles tõusust mõisteti sunnitööle, hiljem saadeti asu misele, sõdis partisanina Koltšaki vastu. Hari duselt arst, hiljem meditsiiniajaloo professor. V. I. LENINI KIRJUTUSLAUD. gi Ivan Pavlovi juurde. Auväärne aka väljapaistvaid teadusmehi, nagu Kli deemik istus kasukas ja mütsis, sest tu ment Timirjazev, Konstantin Tsiolkovski, ba oli külm. Küsimusele, kuidas asjad Ivan Mitšurin, Nikolai Žukovski, tervita arenevad, kehitas õpetlane õlgu jo vas sid Oktoobrirevolutsiooni ning tegid sõ tas, et ega need saagi minna: ei jätku nas ja kirjas palju ära, et panna intelli nud katseloom!, neid polnud millegagi gentsi juurdlema oma osa üle uutel sööta, ei olnud küttepuid . „Teie seäl, alustel rajatava riigi elus, teaduse tu peavalitsuses, teate seda?" päris ta .. leviku üle sel maal, õpetlase üllast ko husest teenida rahvast. Selle osa intelli Tõepoolest, ajad olid rasked. Kuid gentsi mõtteid ja püüdlusi annab ehk kõnealuse peavalitsuse moodustamise kõige paremini edasi 1920. aastal ilmu hetkeks 1923. aastal oli juba toimunud nud K. Timirjazevi publitsistlike sõna murrang teadlaste suhtumises nõuko võttude ja kirjutiste kogumik „Teadus ja gude võimu. Tsarismilt päritud paari- demokraatia", mille kohta V. I. Lenin kümne, täpsemalt 18 teadusliku asutuse kirjutas teadlasele: asemel tegutses neid viis aastat hiljem üksnes Hariduse Rahvakomissariaadi al „Kallis Klimenti Arkadjevitš! Suur tä luvuses 57. Ning peavalitsuse ette seati nu Teile Teie raamatu ja lahkete sõnade ülesanne otsida teid ja võimalusi tea eest. Mo olin õtse vaimustuses, lugedes duse ja kunsti tihedamaks seostamiseks Teie märkusi kodanluse vastu ja nõuko sotsialistliku ülesehitusega. gude võimu poolt..." Ent vahetult pärast Oktoobripööret, Leidus rohkesti kä neid teadlasi, kes 1917. a. ja 1918. a. algul ei tahtnud pal küll ei suutnud korraga tunnetada toi jud intelligendid, sealhulgas kä teadla munu kogu tähtsust, kuid kes ei läinud sed, kuuldagi teaduse jo töölisklassi lii kaasa kontrrevolutsiooni ja nõukogude dust jo koostööst uue elu ehitamisel. võimu saboteerijate poolele, vaid jät Ant! mõista, et teadus peab seisma kasid keerukates ja rasketes tingimustes eemal poliitikast. Akadeemik P. Valden teaduse teenimist. Nii toimisid Ivan näiteks kirjutas to! ajal välja antud raa Pavlov, keemik Nikolai Zelinski, füüsik matu „Elu ja teadus" eessõnas: „Jäägu Abram Joffe, geoloog akadeemik Alek teadus ja teaduslik looming väljapoole sandr Karpinski, keemik akadeemik Ni ajutiste meeleolude ja parteilise võitluse kolai Kurnakov, füüsik akadeemik Pjotr piire." Lazarev, matemaatik akadeemik Vladi mir Steklov jo teised. Intelligentsi sabotaaž tõi rahvale suurt kahju. Jaanuaris 1918. aastal, III Ometi olid need esimesed seosed ülevenemaalisel nõukogude kongressil tolles teaduse esindajate, proletariaadi oli V. I. Lenin sunnitud ütlema: „Ne ja tehnika liidus, mille vastu V. I. Lenini mad - professorid, õpetajad, insenerid arvates ei suuda seista ükski pime jõud. — muudavad oma teadmised töötava Polnud ju kahtlust, et pärast sotsiaalset rahva ekspluateerimise tööriistaks, öel revolutsiooni tuli teha otsustav pööre kä des: ma tahan, et mu teadmised teenik tehnika ja majanduse valdkonnas. Neis sid kodanlust, muidu ma ei hakka töö ümberkorraldustes pidi ütlema kaaluka le." sõna teadus. Teisiti poleks olnud või Kas klassivõitluse rinde teisel, tööliste malik. Pealegi tuli rajada uut majan ja talupoegade poolel polnud üldse dust ja kultuuri olemasoleval baasil. teadlasi? üks ülesandeid seisnes selles, et pidi Veel enne Oktoobripööret liitusid pro tugevdama teaduse ja töölisklassi liitu. letariaadiga, võtsid omaks tema ideed Esimesed nihked selle suunas ilmnesid ja võitlesid bolševike partei sõduritena tehnika ja tööstusega seotud teadusli Moskva ülikooli astronoomiaprofessor ke töötajate hulgas. Märksa raskem oli Pavel Sternberg, ajaloolane Mihhail koostööd jalule seada Teaduste Aka Pokrovski, biokeemik Aleksei Bach, kee deemiaga, riigi peamise teadusliku mik, Moskva parteikomitee sekretär aas keskusega. Miks? Eespool märgitud as tail 1906-1907 Lev Karpov jt. Terve rida jaolude kõrva! etendasid oma osa Aka- deemios aastakümnete jooksul juurdu Jo jaanuarikuu lõpupäevadel anti nud tavad ja elukorraldus. Kuni Veeb Akadeemia alalisele sekretärile edesi ruarirevolutsioonini nimetati Venemaa juba pikem dokument. See koosnes Teaduste Akadeemiat „keiserlikuks" seitsmest punktist. Kõne all olid peami asutuseks ja tsaar määras kohale selle selt organisatsioonilist laadi ülesanded. presidendi. Veebruaripäevil valisid aka Kä märgiti vajadust uurida riigi loodus deemikud ise TA presidendiks Aleksandr likke tootlikke jõude ja tootmist põhi Karpinski2, kes oli nimetatud ametikohal listes rahvamajandusharudes, kuid need elu lõpuni. üldprobleemid jäid konkretiseerimata teaduslik-tehnilisest küljest. Sellele vaa Ometi jäi riigi keskse teadusliku asu tamata suhtus Akadeemia kõnealusesse tuse seinte vahele mõndagi endistest dokumenti täie tõsidusega. 3. veebrua aegadest. Kehtiv oli 1724. aastal vastu ril valiti ettepanekute läbivaatamiseks võetud põhiseadus. Kuigi nõukogude seitsmest akadeemikust koosnev komis võim tühistas kõik seisused jo tiitlid, jon. Kolm päeva hiljem arutas komis vilksatasid Akadeemia dokumentides ja jon Akadeemia üldkogu otsuse projekti tema liikmete kõnedes „senaatorid", nimetatud küsimuses ja tutvus KEPS-i4 „krahvid" jo „vürstinnad". Peamine hä teadusliku sekretäri Aleksandr Fersmani da seisnes aga selles, et jäid kehtima (1883 — 1945) mõtetega uute ettepane endised töö korraldamise põhimõtted: kute kohta. riigi kõrgemal teaduslikul asutusel oli „Pean märgukirja ülimalt huvitavaks, nõrk side elu ja igapäevase praktika idee poolest õigeks, ent praktiliselt ras ga, to ei pidanud sammu majanduse kesti teostatavaks. nõudmistega. Arvati, et rakendusteadus- üldiselt võib kirjas toodut jagada kol tega tegelemine halvab teoreetiliste ot meks ülesandeks: singute suuri ideaale. 1) looduslike tootlike jõudude tund Niisuguses olukorras algasid 1918. a. maõppimine; jaanuaris läbirääkimised Hariduse Rah 2) erinevate rahvamajandusharude vakomissariaadi ja Teaduste Akadeemia majandusalane jo tehniline uurimine vahel. Söma kuu kahekümne neljandal ning päeval arutati Akadeemia üldkogu era 3) teaduslike jõudude ja teaduslike korralisel istungil teadlaste jo nõuko asutuste arvelevõtmine," kirjutas A. Fers- gude võimu koostööd. Vastuvõetud ot man. To pooldas üksnes esimese jo kol suses märgiti: „Volitada alalist sekre manda ülesande lahendamist. Kuigi tei täri 3 vastama, et Akadeemia võib anda se probleemi osas oli seletuskirja au vastuse iga üksiku küsimuse kohta sõl tori sõnade järgi tol ajal üht-teist juba tuvalt selle teaduslikkusest jo tema kä tehtud, arvas ta siiski küsimuse kuulu sutuses olevatest jõududest Akadeemia vat teostamatute hulka. äranägemisel." Akadeemia komisjon ei ühinenud Nagu kirjutab kõnealuste läbirääki A. Fersmani arvamusega. Seda kinnitab miste käiku üksikasjalikult uurinud Ilja 20. veebruaril Teaduste Akadeemia koos Smirnov, oleks asjatu otsida otsusest olekul vastuvõetud otsus, milles muu ettepaneku tulist heakskiitmist. Pigem hulgas öeldakse: „...Akadeemia arvab, õn tegu vaikiva nõusolekuga. Lõpliku et suure osa ülesandeid püstitab elu ise, otsuse lubasid akadeemikud anda pä ja Akadeemia õn