VALGAMAA AASTARAAMAT 1998
Valgas, 1999 Valga Maavalitsus Kesk 12, 68203 VALGA telefon (276) 66 111, faks (276) 66 157 e-post: [email protected] Internetis: http://www.valgamv.ee Koostanud ja toimetanud Valga Maavalitsuse osakonnad, rahastanud sihtasutus “Valgamaa Fond” Täname kõiki, kes osutasid abi selle raamatu ilmumisel!
Valga Maavalitsus, 1999 Trükitud AS TRIIP 500 eks., 153 lk. Käesoleva väljaande andmete kasutamisel või tsiteerimisel palume viidata allikale
Eessõna Hea lugeja Peale mitmeid aastakümneid, 1995. aastal hakati taas välja andma Valgamaa aastaraamatut. Raamatu väljaandmist nõudis elu ise. Puudus maakonna ühtne andmeallikas, kust riigiasutustel, omavalitsustel, koolidel, ettevõtetel ja kõigil teistel huvilistel olnuks võimalik hankida teavet erinevate eluvaldkondade kohta, teha analüüse ja võrdlusi.1995. aasta oli ka maakonna ning omavalitsuste arengukavade koostamise algusaasta. Nii selleks tööks kui ka muudeks planeeringuteks olid andmed hädavajalikud. Ilmunud aastaraamatud on üldsusele kättesaadavad kõigis rahva- ja kooliraamatukogudes. Aastaraamatust on saanud vajalik lauaraamat maa- ja omavalitsustöötajaile, õpilastele, üliõpilastele ning kõigile teistele huvilistele. Alates 1995. aastast on koostajad püüdnud igat järgmist aastaraamatut sisukamaks muuta ja täiustada uute peatükkide, valdkondade või võrdluste lisamisega. Käesolev väljaanne on viies omataoline, kajastades põhiliselt 1998. aasta töid, tegemisi ja sündmusi maakonnas, kuid tuues esile ka viimaste aastate arengutendentsid. Viie viimase aasta sisse mahub rõõmustavalt palju kaalukaid sündmusi ning kordaminekuid maakonnas. 1994. aastast jäid eelkõige meelde ülemaailmsed valgamaalaste päevad ja suure hulga Valgamaad tutvustavate trükiste väljaandmine. 1995. aastal loodi maakonna arengunõukogu, avati esimene turismiinfopunkt Otepääl ning alustas tööd esimene kohalik raadio, Tehvandi suusahüppemägi sai uue tehiskatte, asutati liikumise “Kodukant” Valgamaa ühendus, sõlmiti koostööleping Tartu Ülikooliga, Valka rajooniga Lätis ja Ylistaro vallaga Soomes. 1996. aastal avati Valgas esimene erakool - Mainori Majanduskooli filiaal, Valga Keskraamatukogu sai ajakohased ruumid, tegevust alustas Kultuurkapitali Valgamaa ekspertgrupp. 1997. aastal valmis Valgamaa Haigla I etapp, allkirjastati maakonna arengukava aastani 2010 ning tööd alustas äriinfokeskus. 1998. aastat jäävad tähistama Valga Keskraamatukogus avaliku internetitoa ning renoveeritud Valga staadioni avamine, vabaõhuooperi “Porgy ja Bess” kontsertetendus Tõrvas, Valgamaa fotoalbumi ilmumine ja aktiivne osalemine Piirialade Koostöönõukogu töös. Valgamaa aastaraamatu kaasväljaandena ilmus esmakordselt ka taskuformaadis “Valgamaa arvudes”. Olulisemaid arve, fakte ja sündmusi aastate kaupa raamatuks vormides teame, et Sina, hea lugeja, oled nende agar kasutaja. Sinu arvamused ja ettepanekud aastaraamatu kohta on alati oodatud.
Rein Randver maavanem
Valgamaa aastaraamat 1998
1. Sisukord Eessõna ...... 3 1. Sisukord ...... 4 2. 100 aastat tagasi ...... 12 2.1 Maailmas ...... 12 2.2 Eestimaal ...... 12 2.3 Valgamaal ...... 13 3. Tähtsamad sündmused ja üritused ...... 15 4. Valga maakond ...... 19 Kaart 1 Asend ...... 19 Kaart 2 Haldusjaotus ...... 19 4.1 Üldist...... 19 4.2 Maakonna kujunemine ...... 19 4.3 Lipp ja vapp ...... 21 4.4 Haldusjaotus ...... 22 Tabel 4-1 Elanike arv maakonna rahvastiku arvestuse andmebaasi järgi ...... 22 4.5 Kaugused linnulennult ...... 22 5. Rahvastik ...... 23 5.1 Näitajad ...... 23 Graafik 5-1 Jaotus soo järgi 1995-1998 ...... 23 Graafik 5-2 Jaotus vanuse järgi 1995-1998 ...... 23 Graafik 5-3 Jaotus elukoha järgi 1995-1998...... 23 5.2 Iive ...... 23 Tabel 5-1 Registreeritud sünde ja surmi ...... 23 Tabel 5-2 Mehhaaniline iive ...... 23 Graafik 5-4 Loomulik iive 1988-1998 ...... 24 5.3 Abielud ...... 24 5.4 Abielulahutused ...... 24 5.5 Nime muutmised ...... 24 Graafik 5-5 Nimemuutmised, abielud ja abielulahutused 1988-1998 ...... 24 6. Looduskeskkond ja -kaitse ...... 25 6.1 Üldiseloomustus ...... 25 6.2 Kliima ...... 25 Tabel 6-1 Valga õhutemperatuur 1994-1998 (°C) ...... 26 Graafik 6-1 Kuu keskmine õhutemperatuur Valgas (°C ) ...... 26 Graafik 6-2 Keskmine pilvisus pallides Valgas ...... 27 Tabel 6-2 Ööpäevased maksimaalsed sademete hulgad (mm) ...... 27 Graafik 6-3 Sadamete hulk Valgas (mm) ...... 28 Tabel 6-3 Sademetega >=1,0 mm päevade arv ...... 28 6.3 Maavarad ...... 28 Graafik 6-4 Liiva ja kruusa kaevandamine 1994-1998 (m³) ...... 28 Graafik 6-5 Turba kaevandamine 1994-1998 (t) ...... 29 Tabel 6-4 Maavarade kaevandamise load ...... 29 Tabel 6-5 Karjäärid ...... 29 6.4 Vesi ...... 30 Graafik 6-6 Veevõtt maakonnas 1989-1998 (tuh. m³/a) ...... 30 Tabel 6-6 Veekasutus maakonnas 1989-1998 (tuh. m³/a) ...... 31 Tabel 6-7 Veekasutuse jaotus kasutusviiside järgi 1989-1998 (tuh. m³/a) ...... 31 Graafik 6-7 Reovee puhastamine 1989-1998 (tuh. m³/a) ...... 31
4 Tõrge! Rakendage vahekaardi Avaleht kaudu käsk Heading 1 tekstile, mida soovite siin kuvada. Graafik 6-8 Heitvesi aastatel 1994-1998 (tuh. m³/a)...... 32 Graafik 6-9 Heitvee reostuskoormus (t/a) ...... 32 6.5 Mets ...... 32 Graafik 6-10 Raied aastatel 1994-1998 (tuh. tm) ...... 33 Tabel 6-8 Raiesmike kultiveerimine aastatel 1994–1998 (ha) ...... 33 6.6 Jahindus ...... 33 Tabel 6-9 Ulukite arvukus ja küttimine ...... 35 6.7 Kalandus ...... 35 6.8 Välisõhk ...... 36 Tabel 6-10 Paiksetest saateallikatest õhku paisatud kogused (t/a) ...... 36 Tabel 6-11 Suuremad õhusaastajad (t/a) ...... 37 6.9 Jäätmed ...... 37 Tabel 6-12 Jäätmete kogused (t/a) ...... 37 6.10 Karula Rahvuspark ...... 38 6.11 Otepää Looduspark ...... 40 6.12 Eesti Keskkonnafondi (EKF) Valgamaa osafond (OF) ...... 41 Tabel 6-13 Loodusvara kasutusõiguse tasu (tuh. kr) ...... 42 Tabel 6-14 Saastemaksud (tuh. kr) ...... 42 Tabel 6-15 Kulutused keskkonnakaitsele Eesti Keskkonnafondist (tuh. kr) ...... 42 Tabel 6-16 Keskkonnakaitselised kulutused Eesti Keskkonnafondist 1993-1998 (tuh. kr) ...... 42 6.13 Looduskaitse ...... 42 Tabel 6-17 Rikkumiste avastamine asutuste kaupa 1995-1998 ...... 42 Tabel 6-18 Rikkumiste avastamine valdkondade kaupa 1995-1998 ...... 43 Tabel 6-19 Halduskaristuse määramised ja kahjude hüvitamine ...... 43 7. Haridus ...... 44 7.1 Koolid ...... 44 Tabel 7-1 Koolid ...... 44 Graafik 7-1 Pedagoogilise kaadri struktuur 1993-1998 ...... 45 Graafik 7-2 Pedagoogilise kaadri jaotus hariduse järgi 1993-1998 ...... 45 Graafik 7-3 Pedagoogilise kaadri jaotus soo järgi 1993-1998 ...... 46 Tabel 7-2 Pedagoogilise kaadri jaotus staaži järgi ...... 46 Tabel 7-3 Riigieelarvest hariduskuludeks eraldatud vahendid (kr) ...... 46 Tabel 7-4 Põhikooli lõpetamine lõputunnistusega ...... 47 Tabel 7-5 Põhikooli lõpetamine kiitusega ...... 47 Tabel 7-6 Keskkooli/gümnaasiumi lõpetamine lõputunnistusega ...... 48 Tabel 7-7 Keskkooli/gümnaasiumi lõpetamine kuldmedaliga ...... 48 Tabel 7-8 Keskkooli/gümnaasiumi lõpetamine hõbemedaliga ...... 48 Tabel 7-9 Vabariigi presidendi vastuvõtt parematele keskkooli/gümnaasiumi lõpetajatele ...... 48 Tabel 7-10 Koolide varustatus infotehnoloogiaga ja internetiühendused ...... 49 7.2 Koolieelsed lasteasutused...... 50 Tabel 7-11 Koolieelsed lasteasutused ...... 50 Tabel 7-12 Koolieelsete lasteasutuste pedagoogid hariduse järgi ...... 50 Tabel 7-13 Koolieelsed lasteasutused aastail 1994-98 ...... 50 7.3 Muusikakoolid ...... 51 7.4 Noorteühendused ja -organisatsioonid ...... 51 7.5 Huvikeskused, klubid, stuudiod ...... 52 8. Kultuur ...... 53 Tabel 8-1 Rahva- ja kultuurimajad ...... 53
5 Valgamaa aastaraamat 1998
8.1 Raamatukogud ...... 53 Tabel 8-2 Raamatukogud ...... 53 Tabel 8-3 Raamatukogude külastamisi ühe elaniku kohta ...... 53 Tabel 8-4 Kooliraamatukogude töö ...... 53 8.2 Muuseumid ...... 54 Tabel 8-5 Muuseumid ja erakogud ...... 54 Tabel 8-6 Valga Muuseumi tegevus ...... 54 8.3 Otepää Teater ...... 54 Tabel 8-7 Otepää Teatri tegevus ...... 54 Tabel 8-8 Kultuurile eraldatud riiklikud vahendid (tuh. kr) ...... 55 Tabel 8-9 Muinsuskaitseobjektide restaureerimine (tuh. kr) ...... 55 8.4 Kultuurkapitali Valgamaa ekspertgrupp ...... 55 Tabel 8-10 Eesti Kultuurkapitali ja maakondliku ekspertgrupi preemiad ...... 55 Tabel 8-11 Maakondliku ekspertgrupi preemiad ...... 55 8.5 Kirikud ja kogudused ...... 55 Tabel 8-12 Kogudused ...... 55 8.6 Kalmistud ...... 56 9. Sport ...... 62 9.1 Aasta parimad sportlased ...... 62 9.2 Valgamaa spordipreemiate saajad ...... 62 9.3 Rahvusvahelistest tiitlivõistlustest osavõtnud Valgamaa sportlased ...... 62 9.4 Eesti meistrivõistluste parimad ...... 63 9.5 Rekordid ja tipptulemused ...... 63 9.6 Maakonnas toimunud spordivõistlused ja -üritused ...... 64 9.7 Spordiklubid ja ühendused ...... 64 9.8 Aastail 1995-98 valminud spordiobjektid/baasid ...... 65 10. Tervishoid ...... 66 10.1 Meditsiiniasutused ...... 66 10.2 Statsionaarne arstiabi ...... 66 Tabel 10-1 Raviasutused ...... 66 Tabel 10-2 Voodikohtade iseloomustus ...... 66 Tabel 10-3 Ambulatoorne arstiabi ...... 66 Tabel 10-4 Meditsiinipersonal ...... 67 Tabel 10-5 Enamesinenud uued haigusjuhud (%) ...... 67 Tabel 10-6 Enamesinenud surmapõhjused (%) ...... 67 Tabel 10-7 Enesetapud 1995-1998 ...... 67 10.3 Tervishoiukulutused ...... 67 Tabel 10-8 Valgamaa Haigekassa kulutused (tuh. kr) ...... 67 Tabel 10-9 Valgamaa Haigekassa poolt ostetud raviteenust (tuh. kr) ...... 68 Tabel 10-10 Riigieelarvest eraldatud sihtotstarbeliselt (tuh. kr)...... 68 Tabel 10-11 Rahvatervise sihtkapitali poolt rahastatud projektid ...... 68 10.4 Valgamaa Tervisekaitsetalitus ...... 68 Tabel 10-12 Järelvalve all olevate objektide arv ...... 68 Tabel 10-13 Nakkushaigused (haigete arv) ...... 68 11. Sotsiaalkindlustus ja sotsiaalhoolekanne ...... 69 Tabel 11-1 Sotsiaalkindlustus aastail 1994-1998 Valgamaa Pensioniameti andmetel ...... 69 Tabel 11-2 Pensionide väljamaksmine Valgamaa Pensioniameti andmetel (tuh. kr) ...... 69
6 Tõrge! Rakendage vahekaardi Avaleht kaudu käsk Heading 1 tekstile, mida soovite siin kuvada. Tabel 11-3 Lastetoetuste väljamaksmine Valgamaa Pensioniameti andmetel (tuh. kr) ...... 70 Tabel 11-4 Sotsiaaltoetuste maksmine (kr) ...... 70 Tabel 11-5 Sotsiaalprojektide rahastamise allikad (kr) ...... 70 Tabel 11-6 Laste hoolekanne ...... 71 Tabel 11-7 Hoolekandeasutused ...... 71 Tabel 11-8 Sotsiaalhoolekandealane tegevus ...... 71 Tabel 11-9 Toimetulekutoetus ja täiendavad toetused omavalitsuste lõikes (kr) ...... 71 Graafik 11-1 Toetused ...... 72 11.2 Eesti Punane Rist Valgamaa Selts ...... 72 12. Tööhõive ...... 74 Tabel 12-1 Tööturuteenuste osutamine ...... 74 Graafik 12-1 Töötute osakaal tööealisest elanikkonnast (%) ...... 74 Tabel 12-2 Mittetöötavate tööotsijate arveloleku kestus (%) ...... 74 Tabel 12-3 Töötuse tase omavalitsustes (%) ...... 74 13. Sissetulek ja tarbimine ...... 75 Tabel 13-1 Keskmine palk (kr) ...... 75 Tabel 13-2 Leibkondade keskmine sissetulek (kr) ...... 75 Tabel 13-3 Leibkondade keskmine väljaminek (kr) ...... 75 14. Pangandus ja kindlustus ...... 76 14.1 AS Hansapank Valgamaa regioon ...... 76 Tabel 14-1 Pangandusnäitajad ...... 76 14.2 AS Eesti Ühispank Valga kontor ...... 77 Tabel 14-2 Pangandusnäitajad ...... 77 14.3 Leks Kindlustuse Valga filiaal ...... 78 Tabel 14-3 Tegevusnäitajad ...... 78 14.4 BICO Kindlustusgrupp ...... 78 Tabel 14-4 Tegevusnäitajad ...... 79 14.5 Nordika Kindlustuse AS Valga filiaal...... 79 15. Maa- ja omandireform...... 80 15.1 Maareform ...... 80 Tabel 15-1 Maafond omavalitsuste lõikes (ha) ...... 80 Tabel 15-2 Maareformi seis (ha) ...... 80 Graafik 15-1 Maareformi dünaamika 1993-1998 ...... 81 15.2 Õigusvastaselt võõrandatud varade tagastamine ...... 81 16. Ettevõtlus ...... 82 Tabel 16-1 Ettevõtete jagunemine põhitegevusala järgi ...... 82 Tabel 16-2 Ettevõtete jagunemine ettevõtlusvormi järgi ...... 82 Tabel 16-3 Realiseerimise netokäive ja puhaskasum ...... 83 Tabel 16-4 Eksport ja import (tuh. kr) ...... 83 16.2 Ettevõtluse tugisüsteemid maakonnas...... 83 17. Turism ...... 84 17.1 Turismiinfo ja -teenused ...... 84 17.2 Tähtsamad turismiüritused ...... 84 Tabel 17-1 Majutusasutused ...... 86 Tabel 17-2 Toitlustusasutused ...... 86 18. Energeetika ja side ...... 87 18.1 Soojus ...... 87 Tabel 18-1 Soojust tarnivad ettevõtted/asutused ...... 87 Tabel 18-2 Katlamajad ...... 87
7 Valgamaa aastaraamat 1998
Tabel 18-3 Soojusenergia ...... 88 Tabel 18-4 Riigieelarve säästuprogrammi raames tehtud investeeringud ...... 89 18.2 Elekter ...... 89 Tabel 18-5 Valga Elektrivõrgu teenindusmahud ...... 89 Tabel 18-6 Elektrienergia tarbijad ...... 90 Tabel 18-7 Elektrienergia tarbimine (milj. kWh) ...... 90 18.3 Side ...... 90 Tabel 18-8 Telefonijaamade monteeritud numbrite arv ...... 90 Tabel 18-9 Telefoniseerituse tase ...... 90 Tabel 18-10 Investeeringud ...... 91 18.4 AS Eesti Mobiiltelefon (EMT) teenused ...... 91 18.5 Radiolinja Eesti AS teenused ...... 91 18.6 AS Ritabell (Q GSM) teenused ...... 91 19. Ehitus, elamumajandus ja riiklikud investeeringud ...... 92 Tabel 19-1 Aastatel 1994-1998 välja antud ehitus- ja kasutuslubade arv ...... 92 Tabel 19-2 Aastatel 1994-1998 välja antud ehitus- ja kasutuslubade arv kohalike omavalitsuste järgi ...... 92 19.1 Elamumajandus ...... 92 Tabel 19-3 Avaliku sektori eluruumide paiknevus maakonnas ...... 93 19.2 Riiklikud investeeringud ...... 93 Tabel 19-4 Riiklikud investeeringud omavalitsuste järgi (tuh. kr) ...... 93 Tabel 19-5 Sotsiaal- ja tervishoiuasutused (tuh. kr) ...... 94 Tabel 19-6 Haridusasutused (tuh. kr) ...... 94 Tabel 19-7 Spordiasutused (tuh. kr) ...... 94 Tabel 19-8 Muud riigiasutused (tuh. kr) ...... 94 Tabel 19-9 Omavalitsuste objektilised investeeringud (tuh. kr) ...... 95 19.3 Heakord ...... 96 19.4 Maakonnaplaneering ...... 97 19.5 Geograafiline infosüsteem ...... 99 20. Kommunikatsioonid ...... 100 20.1 Teed ...... 100 Tabel 20-1 Riigiteed (km)...... 100 Tabel 20-2 Vallateed (km) ...... 100 Tabel 20-3 Metskonnateed (km) ...... 100 Tabel 20-4 Riigiteede hoiu kulud (milj. kr) ...... 100 20.2 Bussiliiklus ...... 100 Tabel 20-5 Maakonna linnadevahelisi liine teenindavad bussifirmad...... 101 20.3 Maakonnas asuvad raudtee-ettevõtted ...... 101 Tabel 20-6 Raudteejaamad ...... 101 Tabel 20-7 Teised ettevõtted...... 101 Tabel 20-8 Reisijatevedu (inimesi) ...... 102 Tabel 20-9 Kaubavedu (vaguneid) ...... 102 20.4 Väikelaevade sadamad ...... 102 20.5 Perioodika ...... 103 20.6 Televisioon ...... 103 20.7 Ringhääling ...... 103 20.8 Post ...... 104 Tabel 20-10 Töödeldud postisaadetisi aastatel 1994-1998 (tuh. tk) ...... 104 Tabel 20-11 Tellimusi vormistati (tuh. kr) ...... 104 Tabel 20-12 Tellimuste jaotumine ...... 104
8 Tõrge! Rakendage vahekaardi Avaleht kaudu käsk Heading 1 tekstile, mida soovite siin kuvada. Tabel 20-13 Enimtellitud ajalehed ...... 104 Tabel 20-14 Enimtellitud ajakirjad ...... 104 21. Põllumajandus ...... 105 Tabel 21-1 Põllumajandusliku tootmise põhinäitajad ...... 105 Tabel 21-2 Loomade arv (elanike ja talude majapidamisteta) ...... 105 Tabel 21-3 Haritava maa kasutamine valdade lõikes aktsiisimaksu tõusu hüvitamiseks esitatud andmete alusel ...... 105 Tabel 21-4 Toetused põllumajandustootjatele ...... 106 21.1 Riigi Traktoriregistrikeskuse Valgamaa büroo ...... 106 Tabel 21-5 Tegevus ...... 107 Tabel 21-6 Traktorite jagunemine kuuluvuse järgi ...... 107 Tabel 21-7 Traktorite arv võimsuse järgi ...... 107 Tabel 21-8 Masinate vanuseline struktuur ...... 107 21.2 Valga Maaparandusbüroo ...... 108 Tabel 21-9 Riigieelarveliste vahendite ja investeeringute kasutamine kuluartiklite lõikes ...... 108 Tabel 21-10 Kuivendatud maade bilanss ...... 108 21.3 Taimetoodangu Inspektsioon ...... 109 Tabel 21-11 Veetud veoseid ...... 109 Tabel 21-12 Taimekaitsetööde mahud ...... 111 21.4 Valgamaa Veterinaarkeskus ...... 111 Tabel 21-13 Nakkushaiguste diagnostika ...... 111 Tabel 21-14 Nakkushaiguste profülaktika ...... 111 Tabel 21-15 Lihatööstused (teise astme ettevõtted) ...... 111 Tabel 21-16 Lihatööstused (Kolmanda astme ettevõtted - väikeettevõtted) ...... 112 Tabel 21-17 Piimatööstused ...... 112 Tabel 21-18 Linnufarmid ...... 112 Tabel 21-19 Teostatud veterinaar-sanitaarset ekspertiisi lihakehadele ...... 112 21.5 Valgamaa Talupidajate Liit ...... 112 21.6 Valgamaa Põllumajandustootjate Liit ...... 112 22. Riiklikud institutsioonid ...... 114 22.1 Valga Maavalitsus ...... 114 Tabel 22-1 Koosseis ...... 114 Joonis 1 Struktuur ...... 114 22.2 Valga Maakonna Maksuamet ...... 114 Tabel 22-2 Riiklike maksude laekumine (tuh. kr) ...... 114 Tabel 22-3 Füüsiliste isikute tulude deklareerimine ...... 115 Tabel 22-4 Tulu deklareerimine suurusjärkude kaupa 1997. aastal ...... 115 Tabel 22-5 Maksuameti kontrollitöö tulemused ...... 115 22.3 Eesti Kaitseliidu Valgamaa Malev ...... 116 22.4 Valgamaa Pensioniamet ...... 116 22.5 Valgamaa Tööhõiveamet ...... 116 22.6 Valgamaa Tööinspektsioon ...... 117 22.7 Muinsuskaitseinspektsiooni Valgamaa inspektor ...... 117 22.8 Valgamaa Riigikassa ...... 117 22.9 Riigi Tarbijakaitseameti Valgamaa Talitus ...... 117 Tabel 22-6 Kontrollreidid ...... 117 22.10 Valga Piirivalvepiirkond ...... 117 Tabel 22-7 Isikkoosseis ...... 117 Tabel 22-8 Piirilõigu valvamine ...... 118
9 Valgamaa aastaraamat 1998
Tabel 22-9 Piiristatistika ...... 118 22.11 Politsei ...... 119 Tabel 22-10 Politseiametnike jaotus ...... 119 Tabel 22-11 Õigusrikkumiste struktuur ...... 119 Tabel 22-12 Seaduserikkumised omavalitsuste lõikes ...... 120 Tabel 22-13 Kuriteo toimepannud isikud ...... 120 22.12 Notarid ...... 120 22.13 Kodakondsus- ja Migratsiooniameti Valgamaa osakond ...... 121 22.14 Rahvusarhiivi Valga Maa-arhiiv ...... 121 22.15 Valga Maakohus ...... 122 Tabel 22-14 Haldusasjad ...... 122 Tabel 22-15 Haldusõiguserikkumise asjad ...... 122 Tabel 22-16 Kriminaalasjad...... 122 Tabel 22-17 Kriminaalasjades kohaldatud karistused ...... 122 Tabel 22-18 Tsiviilasjad ...... 123 Tabel 22-19 Kinnistusameti tegevusnäitajad ...... 123 22.16 Valga Prokuratuur ...... 124 Tabel 22-20 Prokuratuuri tööd kajastavad andmed aastail 1994-98 ...... 124 22.17 Valgamaa Riigikaitse osakond ...... 124 Tabel 22-21 Tegevusnäitajad ...... 125 22.18 Valga Tolliinspektuur ...... 125 Tabel 22-22 Kogutud riigimakseid (kr) ...... 125 Tabel 22-23 Vormistatud deklaratsioone ...... 125 22.19 Valgamaa Päästeteenistus ...... 126 Tabel 22-24 Väljasõidud teistesse maakondadesse ...... 126 Tabel 22-25 Väljasõidud sündmustele maakonnas ...... 126 Tabel 22-26 Tuleõnnetused esinemiskohtade järgi ¹ ...... 126 Tabel 22-27 Tulekahjude tekkepõhjused ...... 127 Tabel 22-28 Hukkunuid, päästetuid ja vigastatuid ...... 128 22.20 Eesti erakondade esindused maakonnas ...... 128 23. Riiklikud registrid ...... 130 23.1 Rahvastiku arvestuse andmebaas ...... 130 23.2 Ettevõtteregister ...... 130 23.3 Tagastatava ja kompenseeritava vara register ...... 130 23.4 Maa-ameti Valga Maakataster ...... 130 23.5 Valga Maakohtu Kinnistusamet ...... 130 23.6 Ehitusregister ...... 130 23.7 Valga Maakonna Hooneregister ...... 131 Tabel 23-1 Tegevusnäitajad ...... 131 23.8 Eesti Riikliku Autoregistrikeskuse (ARK) Valga Büroo ...... 131 Tabel 23-2 Registris sõidukeid ...... 131 Tabel 23-3 Tegevusnäitajad ...... 131 24. Kohalikud omavalitsused ...... 132 24.1 Kohalike omavalitsuste eelarved ...... 132 Graafik 24-1 Tulude jaotumine...... 132 Graafik 24-2 Kulude jaotumine ...... 132 Graafik 24-3 Tulud ja kulud ühe elaniku kohta (kr) ...... 132 Tabel 24-1 Tulude jaotumine (tuh. kr)...... 133 Tabel 24-2 Kulude jaotumine (tuh. kr) ...... 133 Tabel 24-3 Tulude ja kulude struktuur 1994-1998 (tuh. kr) ...... 134
10 Tõrge! Rakendage vahekaardi Avaleht kaudu käsk Heading 1 tekstile, mida soovite siin kuvada. Tabel 24-4 Omavalitsuste tulud 1995-1998 (tuh. kr) ...... 134 24.2 Helme vald ...... 135 24.3 Hummuli vald ...... 135 24.4 Karula vald ...... 136 24.5 Otepää linn ...... 137 24.6 Palupera vald ...... 139 24.7 Puka vald ...... 140 24.8 Põdrala vald ...... 140 24.9 Pühajärve vald ...... 141 24.10 Sangaste vald ...... 142 24.11 Taheva vald ...... 144 24.12 Tõlliste vald ...... 145 24.13 Tõrva linn ...... 146 24.14 Valga linn ...... 147 24.15 Õru vald ...... 149 24.16 Valgamaa Omavalitsuste Liit ...... 149 Tabel 24-5 Esindajad ...... 150 24.17 Sihtasutus Valgamaa Fond ...... 151 Tabel 24-6 Valgamaa Omavalitsuste Liidu rahalised eraldised (kr) ...... 151 25. Kasutatud kirjandus ...... 153
11 Valgamaa aastaraamat 1998
2. 100 aastat tagasi
2.1 Maailmas 1898. aasta tõi hulga mälestuspidusid: Helveetsia rahvariik sai 100 aastaseks, Taani kuningas Kristjan IX sai 80 aastat vanaks, Austria keiser Franz Joseph pidas aasta lõpul oma valitsuse 50. aastapäeva, Hollandi kuninganna Wilhelmine sai septembris täisealiseks ja ta krooniti, Kölni toomkirik sai 600 aastaseks, Itaalias peeti luuletaja Leopardi 100. sünniaastapäeva. Toimusid Saksa uue Riigipäeva valimised. Saksa lehed kaebasid, et uus Riigipäev palju halvemalt olla kokku seatud kui 1893. a. valimistel. Prantsusmaal jätkus Drefus`i protsess. Prantsuse kirjanik Emile Zola kirjutas riigi esimehele kirja, milles ta sõjaväe valitsuse peale kaebust tõstis, et see Drefusi ilmaasjata vangi saatnud ja Esterhazy vabaks mõistnud. Zola kiri avaldati ajalehes “Aurore”, mispeale nii ajaleht kui kirjutise autor kohtusse kaevati. Zola mõisteti 15 päevaks vangi ja talle määrati 2000 franki tahvi. Peale selle mõisteti “Aurore” toimetajalt välja uurijate kuludeks 5000 franki. Ameeriklaste ja hispaanlaste vahel toimus Santiago merelahing. Kuigi hispaanlaste vahvus olnud lahingus ülisuur, langes Santiago ameeriklaste kätte. Inglise aurulaev “Dilfield” sõitis Sable Islandi juures läbi suure surnukehade välja, mis kõik prantsuse laeva “Bourgogne” peal otsa saanud. Loeti kokku 175 surnukeha, mis meres ujusid. Taani valitsus määras ülemääraste tuludena 500 000 krooni pealinna Kopenhageni kindluste sõjakorrale seadmiseks ja sõjamoona tagavara muretsemiseks. Taani ajalehe “Bort Land” seletuste kohaselt soovisid Inglise sõjalaevad suvel Läänemerele tulla ja seega sõjaväelisest seisukohast suurt tähelepanu endale tõmmata. Ühtlasi teatasid Inglise valitsusjuhid Taani valitsusele, et Inglise ja Venemaa vahel võivat peagi vaenulikke kokkupuuteid ette tulla. Kuulsal Baieri õllevabrikul Leipzig-Lindenaul oli õnnestunud valmistada ilma alkoholita õlut. Seesugusel õllel olnud hea minek. Peterburis tehti sõjaväe arstiteaduse akadeemia ja teoloogia instituudi üliõpilaste hulgas küsitlus: mitu paberossi päevas nad tõmbavad. Vastajaid oli 5000, arstiteaduse üliõpilastest suitsetas 55%, usuüliõpilastest 47%. Ajaleht “Olevik” kommenteerib: selle rahaga, mis arstiüliõpilased aastas ära tõmbavad, võiks juba 40 üliõpilast ülal pidada.
2.2 Eestimaal Jurjevi linn sai enesele aasta algul suure aktsiaseltsi. Hr. M. Fiedrich muutis oma õllekoja viinapuhastamise ja mõduvabriku aktsiaseltsiks, mis nüüd “Tivoli” nime all edasi töötas. “Tivoli” vabrik oli täielikult uue viisi järgi sisse seatud. Aurujõu kõrval töötas isegi elektrimasin. Vabrikul olid oma laevad Peipsil ja Võrtsjärvel ning kolm oma vagunit vedasid raudteel kaupa. Uut, Prantsusmaal löödud hõberaha oli mitu voori Tallinna kaudu Peterburi saadetud. Viimasest saadetisest oli 2 kasti, kummagis 300 rubla hõbedat, Tallinna ja Rakvere vahel raudtee peal vagunist ära varastatud. Ülekuulamisel selgus, et üks varastest oli endine rööbasteseadja, kes 5 aasta eest teenistusest lahti lasti. Ta kargas Tallinna ligidal rongi otsa peale, saagis vaguni seina augu ja viskas rahakastid maha. Teine varas – sadama töömees - tuli rongile järgi ja korjas kastid üles. Pärnus asutati 3 miljoni rublaline aktsiaselts puutselluloosi vabriku ehituseks. Töölisi oli küll paarsada, kuid järgmisel kevadel hakatakse 1000 töölisega peale, nii et 1899. a. sügiseks vabrik katuse alla saab.
12 Tõrge! Rakendage vahekaardi Avaleht kaudu käsk Heading 1 tekstile, mida soovite siin kuvada. Algas Tarvastu pidalitõbiste maja ehitus ja juba järgmisel kevadel võivad hoolealused sisse astuda. Kroonu poolt oli ehituseks Saaremõisas maa antud. 2000 rubla maksev maja saab olema 100 voodiga, sest umbes nii palju pidalitõbiseid on Tarvastu kihelkonnas. Kogu Liivimaal oli 746 pidalitõbist nimepidi teada, neist 220 olid paigutatud pidalitõbiste majadesse. Iga pühapäeva hommikul pidas Rapla priitahtlik tulekaitse selts harjutusi. Pühapäeval, 2. augustil oli seal näha mitut pritsi. Pärast oli kuulda, et mitmed mõisad omale pritsid olid muretsenud ja mehi Raplasse harjutusele saatnud. Soome lauljanna, Moskva keiserliku ooperi primadonna, proua Alma Foström andis 31. augustil Jurjevis kodanikkude musse saalis oma venna Ossian Foströmiga kontserdi. Saal oli kuulajaid täis ja kõik imestelivad “Soome Ööbiku” imeväärt häälekõla. Väeteenistusse võeti Liivimaalt 2855 meest, Kuramaalt 1622 ja Eesti kubermangust 974 meest. Asutati Tartu Jalgrattasõitjate Selts “Taara”, mis kujunes mitmekülgseks spordi- ja kultuuriseltsiks. Krahv E. Ungern-Sternberg asutas Kärdlasse Vabriku-Tööliste Luubisõidu ja Kalapüügi Seltsi – esimese kalurite seltsi Eestis. Esimesena Eesti harrastussportlastest tuli Georg Hackenschmidt Viinis Euroopa meistriks klassikalises maadluses.
2.3 Valgamaal Valgas asutasid Vene raudteeametnikud karskuse seltsi, mis oli esimene vene karskusselts Balti kubermangus. Valga Eesti Karskuse Seltsil oli 336 liiget, seltsimaja oli ruumikam kui ühelgi teisel Eesti karskuse seltsil. Kohalikud haritud mehed võtsid seltsi tegevusest osa. Jaanuari esimesest päevast saadik töötas jälle Sangaste Vastsemõisa õllekoda. Veoraha võrra võis nüüd otradest rohkem nõuda. 23. aprillist suleti kuberneri käsul Otepää kirikukõrts ja Otepää mõisa Kopli kõrts. Kuigatsi (Leevi) Keerdi kool sai jõulupühiks haruldase kingituse. Jõululaupäeval paigutati kooli ruumidesse Peterburist Julius Zimmermanni kauplusest ostetud kuulsas “Penti” vabrikus valmistatud fisharmoonium. Toimus Sangaste Põllumeeste Seltsi 13. koosolek. Vastu võeti 7 uut liiget. Seltsi etteotsa valiti 5 uut liiget. Hr. Kirschbaum rääkis lina harimisest. Järgnes ärev arutelu linahindade võimaliku languse üle, kui väljamaal läheb tõesti korda linade keemiline leotamine. Otsustati koos Helme ja Karula Seltsiga Valgas näitust pidada. Kirjutaja August Perli pani ette seltsi juurde raamatukogu asutada. Ettepanek võeti ka vastu. 17. juunil toimusid Helmes kirikuõpetaja valimised. Ajaleht “Olevik” teatas, et Helme kihelkonnas on kaks kirikut ja paarkümmend tuhat evangeelset luteriusu hinge, peale selle veel Tõrva linn, kus muidugi mõista õpetajat rohkesti tarvitatakse. Valitud õpetajateks said endine abiõpetajaja Sitska ja Pärnu linnast abiõpetaja Weldtman, kes said mõlemad 14 häält. Valga Eesti Jaani koguduses oli 2500 hinge, Eesti Kreeka õigeusu koguduses umbes samapalju, peale selle oli veel palju eestlasi Luke koguduses ja Saksa koguduses. Sellest oli näha, et suurem osa Valga elanikest olid eestlased.
13 Valgamaa aastaraamat 1998
11., 12. ja 13. juulil peeti Sangaste, Helme ja Karula Põllumeeste Seltsi poolt näitus. Väljanäitusele oli toodud kokku 53 hobust, 2 pulli, 18 lehma, 12 mullikat, 1 kult, 1 emis ja peale selle veel vähemaid loomi. Auhinnavõitjad olid H. Shultz, P. Erdell, krahv Fr. Berg. Laatre vallas pandi maksma uuendus: igal kooliminejal olgu arstitunnistus tervise heaolu üle ette näidata. Vastasel korral kooli ei võeta. Ettekirjutuse põhjuseks oli pidalitõbi. Valga linnapeaks valiti W. von Dahl, uueks linnanõunikuks R. Braun. Valgas pandi alus kroonu viinalaole. Kroonu oli linna käest selleks 2600 rubla eest kaks tiinu maad ostnud ja sinna ehitatakse ladu 200 tuhande pangi viina tarvis. 30. augustil toimus Valgas Valga Eesti Karskuse Seltsi näitemüük kirikumaja võlgade tasumiseks. Näitemüügi vaheaegadel lõbustas rahvast muusikakoor ja sega- ning meeskoor pooletosina ettekandega. Üleilmselt tuntud Eesti rammumees hr. Lurich näitas Valgas 17., 18. ja 20. oktoobril oma suurt jõudu. Valga kohta kalliste platside hinnast hoolimata oli kõigil kolmel õhtul Eesti Karskuse Seltsi saal puupüsti rahvast täis. Valgas olid hr. Lurichi jõu vastu võistlema tulnud kingsepp Järv, maaler Nauman, sepp Karu ja Hurt. Tõstmises näitas Karu ja maadlemises Hurt kaunist jõudu, kuna Järv ja Nauman ka tubli mehe eest tegivad, mis võimalik; aga maha kukkusivad nad nõnda ehk teisiti kõik. Karu sai Lurichi käest tõstmise eest hõbe auraha ja nime “Valga esimene rammumees”. Materjalid kogutud ajalehest “Olevik”, kirjaviis enamikus muutmata.
14 Tõrge! Rakendage vahekaardi Avaleht kaudu käsk Heading 1 tekstile, mida soovite siin kuvada.
3. Tähtsamad sündmused ja üritused
Jaanuar 1. Käivitus Kagu-Eesti Regionaalse Arengu (KERA) programm 14. Avati avalik internetituba Valga Keskraamatukogus 14. Keskkonnaminister Villu Reiljan visiidil maakonnas 14. Avati Valga linna uus kanalisatsiooni peapumpla ja survetrass 15. Metsaameti peadirektor Andres Talijärv visiidil maakonnas 17. Maakondlik tantsupäev Valgas 22. Politseiameti peadirektor Harry Tuul Valga Politseiprefektuuris aastakoosolekul 26. Põllumajandusminister Andres Varik visiidil maakonnas 29.-30. Eesti, Läti, Leedu ja Poola raamatukogutöötajate seminar Valga Keskraamatukogus teemal “Rahvaraamatukogud XXI sajandi eel” 31. Vabadussõja Paju lahingu 79. aastapäeva tähistamine 31. Võrtsjärve 16. talimängud Puka vallas
Veebruar 2. Valga Piirivalvepiirkonna 75. aastapäev 3.-4. Rahvusvahelise Juhtimise Projekti FUR AB direktor Örjan Fridner visiidil maakonnas 5. Tartu Ülikooli infopäev maakonna abiturientidele Valga Gümnaasiumis 6.-8. III vabariiklik klaveriansamblite festival Valga Muusikakoolis 8. 30. Tartu Maratoni start Otepääl 11. Muinsuskaitseameti peadirektor Jaan Tamm visiidil maakonnas 13. Valga maavalitsuse korraldusel Lõuna-Eesti ja Kesk-Soome koostöökonverents Tartus Barclay hotellis 14. Kalapidu Pühajärvel 19. Maakondlik sõnakunstipäev Valgas 21. Valga Garnisoni pidulik rivistus Valgas Kesk tänaval 23. Maavanema vastuvõtt Eesti Vabariigi 80. aastapäeva puhul 28. Eesti väikelinnade 16. talimängud Tõrvas
Märts 2.-6. Eesti esimene rahvusvaheline lumeskulptuuride võistlus Otepääl ja Väikesel Munamäel 12. Majandusminister Jaak Leimann visiidil maakonnas 17. Karula Rahvuspargis koostöö arendamise mõttetalgud Valga ja Võru maakonna piirialade omavalitsuste ja turismitöötajate osavõtul 18. Piirilinnade Tornio (Soome) ja Haparanda (Rootsi) ning Valka (Läti) ja Valga turismitöötajate ühisnõupidamine Valga Turismiinfokeskuses 18.-20. Vene Föderatsiooni Novgorodi oblasti Staraja Russa rajooni delegatsioon visiidil maakonnas 19. Valgamaa koolinoorte V moepäevad “Koolimood ‘98” 20. Abiturientide ball Tõrva Gümnaasiumis 21. Vabariiklik harrastustruppide teatriball Otepääl 21.-22. ELO Lõuna-Eesti piirkondlik kokkutulek Patküla Põhikoolis 23. AS Eesti Telefon teleteenuste direktor Jaak Üprus visiidil maakonnas 26. Maanteeameti peadirektor Riho Sõrmus visiidil maakonnas 26. Haridusminister Mait Klaassen visiidil maakonnas
15 Valgamaa aastaraamat 1998
27. Rootsi Kuningriigi Jämtlandi lääni delegatsioon visiidil maakonnas 31. Valga Turismiinfokeskus tutvustas ajakirjanikele ja reisikorraldajatele maakonda Riias Eesti Vabariigi saatkonnas toimunud Lõuna-Eesti päeval
Aprill 1. Sangastes avati päästedepoo 2. Konverents “Koostöö Eesti külas” Tagulas 2. Maakonna õpilaste 30. kodu-uurimiskonverents 4. Teatriball Valgas 5. Maakondlik rahvamuusikapäev Laatres 9. Avati Eesti Akvarellistide Ühenduse kevadnäitus Valgas 16. Põllumajandusminister Andres Varik ja põllumajandusministeeriumi asekantsler Ruve Šank Valgas piirkondlikul euroinfopäeval 17. Pühajärve haridus- ja kultuuritegelase F. Linnamäe 100. ja Pühajärve raamatukogu 85. aastapäeva tähistamine 18. Valgamaa laste murdelaulu ja -luulepäev Valga Muusikakoolis 22. Valgamaa päev Tartu Ülikoolis 22. Tsirguliina raamatukogu 75. aastapäeva tähistamine 24.-25. Tõrva Meeskoori 50. aastapäeva kontserdid Valgas ja Tõrvas
Mai 7. Vabariigi president Lennart Meri maabus helikopteriga Valgas, suundudes siit edasi Valkasse kohtuma Läti presidendi Guntis Ulmanisega 8. Sangaste lossis avati krahv Friedrich Georg Magnus Bergi tuba-muuseum 12.-16. Valga-Valka III rahvakunstipäevad 12. Maavalitsuse päev Karula Rahvuspargis 14. Valga Gümnaasiumi laulu- ja tantsupidu 14. Maakonna lasteaialaste IV folklooripäev Mõniste Koduloomuuseumis 20. Läti Vabariigi Daugavpilsi rajooni kultuuritöötajad õppereisil Valgas 21. Valmis maakonnaplaneering 22. Põllumajanduse ja Maaelu Krediteerimisfondi Nõukogu väljasõiduistung Valgas 23. Helme valla päev 23.-24. Puka valla päevad 28. 1.-4. klasside õpilaste – aineolümpiaadide võitjate vastuvõtt maavalitsuses 29. 5.-12. klasside õpilaste – aineolümpiaadide võitjate vastuvõtt maavalitsuses 30. Valgamaa rahvatantsupidu Otepää suusastaadionil
Juuni 2.-4. Noorte talupäevad Helme Kutsekeskkoolis 5. Piirialade Koostöönõukogu istung Valgas 5.-6. Rahvusvaheline muusikafestival Pühajärve Beach Party 7.-9. Soome Vabariigi Ylistaro valla delegatsioon visiidil maakonnas 11.-13. Valga linna päevad 12. Eesti maavanemad külaskäigul Valgamaal 12.-13. Peaminister Mart Siimann visiidil maakonnas 13. Valga staadioni avamine 17. Valgamaa Aastaraamatu, statistilise miniväljaande ja Valgamaa fotoalbumi esitlus maavalitsuses 17. Teede- ja sideminister Raivo Vare visiidil maakonnas 21.-23. Karula valla päevad
16 Tõrge! Rakendage vahekaardi Avaleht kaudu käsk Heading 1 tekstile, mida soovite siin kuvada. 21. Kirjaniku, riigitegelase ja õpetaja Jaan Lattiku mälestuskivi avamine Karula vallas Mäkistes 22. Tõlliste valla päev 23. Võidupüha 79. aastapäeva üritused maakonnas 30. Taasavati vastremonditud Helme Koduloomuuseum 30. Algas Balti keemiaõpetajate suvekool Helme Kutsekeskkoolis
Juuli 2.-5. Tõrva linna päevad 8. Avati Koorküla Päevakeskus 11. Esmakordselt Eestis Balti meistrivõistlused motokrossis Jaanikese motokeskuses 11.-12. Vabariiklik pere- ja suguvõsaansamblite kokkutulek Otepääl. Otepää pereansambli “Pillipuu” 40. aastapäeva tähistamine 31. Tõrvas avati hotell De Tolly
August 1. Rahvalaulu- ja käsitööpäev Otepääl 1. I Valga aastajooks (1998 m) 3.-8. Rahvusvaheline puuskulptuuride sümpoosium “Puu ‘98” Valgas ja Hiie kojas 6.-7. Ida-Virumaa omavalitsuste juhid visiidil maakonnas 8. Valga-Tartu raudtee ehitamise 110. ja Valga-Pihkva raudtee 100. aastapäeva puhul avati Valgas Jaama puiesteel vedur-mälestusmärk 14.-15. Rahvusvaheline suusatajate võistlus “Suverull ‘98” Otepääl 25.-28. Lõuna-Eesti pianistide suvekool Valga Muusikakoolis 26. Avati hotell Pigilinna Tõrvas 26. Eesti Keskkonnafondi tegevdirektor Jossif Eidelking visiidil maakonnas 28. Eesti Põhjaveekomisjoni väljasõiduistung maakonnas 29. George Gershwini vabaõhuooperi “Porgy ja Bess” kontsertetendus Tõrvas
September 1. Alustas tööd usaldustelefon 66 200 igal nädalapäeval kell 18-22 4. Valga-Valka I rahvajooks 5. Valga-Valka ettevõtluspäev 8. Valga raekoja siseseinal avati mälestustahvel Valga linna esimesele eestlasest linnapeale Johannes Märtsonile 14. Pandi nurgakivi Otepää Gümnaasiumi juurdeehitusele 14.-20. Leivanädala üritused 15. Valga Piirivalvepiirkonna ülemana asus tööle kapten Tõnu Reinup 24. Valga staadioni uues olmehoones avati terviseedendustöö keskus 24. Perede tervise- ja spordipäev Valgas 25.-29. Orienteerumise maailma karikavõistluste etapp Hellenurme ümbruses 26. Tagula kooli 230. aastapäeva tähistamine 30.-1. Regionaalse Kultuuripoliitika Nõukoja õppepäevad maakonnas
Oktoober 1.-2. Riigikogu sotsiaalkomisjoni liikmed visiidil maakonnas 3. Hargla Põhikooli 310. aastapäeva tähistamine 3. Aakre Lasteaed-Algkooli taasavamise 10. aastapäeva tähistamine 6. Venemaa erakorraline ja täievoliline suursaadik Eestis Aleksei Gluhhov visiidil Valgas
17 Valgamaa aastaraamat 1998
9. Piirilinnade koostööd käsitleva ESTLA projekti lõppkonverents Valgas 13. Helme Raamatukogu 70. aastapäeva tähistamine 19. Maakonnaplaneeringu avalik arutelu maavalitsuses 19. Maakonda külastasid ÜRO Lastefondi Eesti Rahvuskomitee juhatuse liikmed Elle Kull ja Leo Tamm 20. Osaühing E & J avas Valgas reisibüroo 22. Konverents Jaan Lattiku 120. sünniaastapäeva tähistamiseks Lüllemäel 23. Valgamaa laste joonistatud postkaartide esitlus maavalitsuses 23. Avati Valgamaa Päästeteenistuse Puka tugikomando 25. Kaagjärve raamatukogu 80. aastapäeva tähistamine 26.-27. Maanteeameti peadirektor Riho Sõrmus visiidil maakonnas
November 3.-28. Valga VIII kunstikuu 5. Kultuuriminister Jaak Allik visiidil maakonnas 12. Briti suursaadik Eestis Timothy Craddock visiidil Valgas, osaledes inglise keele keskuse avamisel 1. Põhikoolis 12. Maakonda tutvustav ekskursioon Lõuna-Eesti turismikonverentsist osavõtjaile 13. Sihtasutuse Lõuna-Eesti Turism konverents Otepääl 14. Puka kooli 230. aastapäeva tähistamine 18. Maavalitsuste põllumajandust kureerivate ametnike nõupidamine maakonnas 20. Valga-Valka rahvusvahelise transiidisõlme ja logistikakeskuse projekti tööseminar Valgas 26. Kodanikupäeva tähistamine 26. Piirialade Koostöönõukogu regionaalplaneeringu töögrupi nõupidamine Valgas 26. Riidaja Põhikooli 165. aastapäeva tähistamine 27. Konverents “Eesti küla areng läbi kohaliku ettevõtluse” ning külaideede konkursi võitjate autasustamine Pühajärve Põhikoolis 30. Vabariigi Valitsus nimetas Rein Randveri Valga maavanema ametikohale järgnevaks 5 aastaks 30. AS Eesti Telefon teenuste ja talituste direktorid visiidil maakonnas
Detsember 3. Moskva oblasti delegatsioon visiidil maakonnas 9. Haridusministeeriumi kutseharidusosakonna juhataja Mati Kask visiidil maakonnas 14.-15. Vene Föderatsiooni Novgorodi oblasti Staraja Russa rajooni delegatsioon visiidil maakonnas 21. Väljaande “Valgamaa kirikud” esitlus maavalitsuses 22. Maavanema kutsetega aastalõpupidu. Valgamaa Fondi aastapreemiate, Kultuurkapitali Valgamaa ekspertgrupi preemiate, maakondliku konkursi “Kauneim kodu” preemiate ja maakondlike spordiautasude kätteandmine 22.-29. Otepää talvemuusika festival 31. Siseminister Olari Taal visiidil maakonnas
18 Tõrge! Rakendage vahekaardi Avaleht kaudu käsk Heading 1 tekstile, mida soovite siin kuvada.
4. Valga maakond Kaart 1 Asend Kaart 2 Haldusjaotus
Tartum aa
Palupera
Põdrala Viljandimaa Puka Otepää
Pühajärve Tõrva Helme Põlvamaa
Õru Sangaste
Hummuli
Tõlliste
Läti Vabariik Valga Karula Võrumaa
Taheva
4.1 Üldist Valga maakond asub Eesti lõunaosas. Maakonna pindala on 2046,49 km², ulatus põhjast lõunasse 65 ja idast läände 59 kilomeetrit. Maakond kuulub majandusgeograafilise ja regionaalpoliitilise liigestuse järgi koos Põlva ja Võru maakonnaga Kagu-Eesti piirkonda, lisaks Viljandi, Tartu ning ka Jõgeva maakonnaga aga Lõuna-Eesti regiooni, mida seovad tihedad ajaloolised sidemed ja maastikuline kuulumine Kõrg-Eestisse. Valgamaad läbivad olulised rahvusvahelised liiklusteed lõunasse ja itta. Maakonna keskusest, Valga linnast, on kaugus Tallinnasse 245, Tartusse 89, Viljandisse 82, Võrru 77, Põlvasse 86, Pärnusse 144, Narva 268 ning Riiga 168 ja Pihkvasse 142 kilomeetrit. Maakond omab piiri lõunas ja edelas Läti Vabariigiga (101 km), idas Võru, põhja- kirdesuunas Põlva ja Tartu ning loodes Viljandi maakonnaga.
4.2 Maakonna kujunemine Muinasajal kuulus Valgamaa läänepoolne osa Sakala, idaosa Ugandi maakonda. 3. juulil 1783. a. andis keisrinna Katariina II välja uue halduskorralduse Balti provintsidele, millega moodustati Riia ja Võnnu maakonna kirdeosadest toonane Valga maakond. Maakonna 11 kihelkonnast 9 asusid Lätimaal ja vaid 2 - Luke ja Härgmäe ulatusid ka Eesti alale. 19. sajandi II poolel kuulus Valgamaa Liivimaa kubermangu koosseisu. Valga ja suurem osa Eesti-poolsest ümbruskonnast vabastati punavägedest Vabadussõja käigus Eesti vägede poolt 1. veebruariks 1919. 12. veebruaril andis Eesti Vabariigi Valitsus välja määruse Valga maakonna moodustamise kohta. Lõuna väerinde rekvisitsioonikomisjonile, mille asukoht ja laod paiknesid Valgas, allutati sõjaväe parema varustamise eesmärgil peale Valga maakonna Eesti-osa veel ka järgmised vallad: - Viljandi maakonnast Hummuli, Helme, Patküla, Koorküla, Taagepera, Leebiku, Jõgeveste; - Tartu maakonnast Sangaste, Tõlliste, Keeni, Laatre; - Võru maakonnast Kaagjärve, Karula, Laanemetsa, Taheva, Saru, Mõniste.
19 Valgamaa aastaraamat 1998
Sõjaolukord, kus rinne vajas operatiivset varustamist toiduainete ja küüdihobustega, nõudis aga Valga kui tähtsa keskuse eraldamist eemalasuvatest maakondadest. Tekkis vajadus luua Valka iseseisev administratiivne keskus maakonnavalitsuse näol, kes võtaks lõuna väerinde rekvisitsioonikomisjonilt üle varustus- ja toitluslaod ning asjaajamise. 19. aprillil 1919 seati ametisse Valga maakonnavalitsuse esimees, endine Maapäeva liige Jaan Kurvits. 27. mail sai ta ettekirjutuse koostada 3 päeva jooksul maakonnavalitsus 4 osakonnaga: administratiiv-, toitlustus-, põllumajandus- ja haridusosakond. Eesti Vabariigi valitsus oli huvitatud iseseisva maakonna olemasolust lõunapiiril ja Valga linna arenemisest ning andis seetõttu 6. septembril 1920. a. välja ajutise valitsemiskorra, mille kohaselt asutati Valga linnast ja selle ümbruskonnast iseseisev Valga maakond. Territoriaalselt moodustus see põhiliselt Tartu, Viljandi ja Võrumaale kuulunud Helme, Hargla, Karula ja Sangaste kihelkonnast. Valga linn jagati Eesti ja Läti vahel pooleks. 11. veebruaril 1921. a. kinnitati maakonna piirid, mille kohaselt kuulusid Valga maakonna koosseisu: - Võru maakonnast Kaagjärve, Karula, Laanemetsa, Taheva vald; - Tartu maakonnast Laatre, Keeni, Kuigatsi, Sangaste, Tõlliste vald; - Viljandi maakonnast Helme, Hummuli, Jõgeveste, Koorküla, Leebiku, Lõve, Taagepera vald. Lisaks loeti Valga maakonda kuuluvaks juba olemasolevad Valga maakonna vallad: Omuli, Paju (18. oktoobril 1920 Valga ja Paju vald liideti Paju vallaks), Sooru ja Valga linn. Hiljem toimusid haldusterritoriaalsed muutused alljärgnevalt: - 1921. a. eraldati Patküla vallast Holdre vald ja Tõrva alev; - 1922. a. Paju valla koosseisus olev Puraküla liideti Valga linnaga; - 1924. a. liideti Paju vald Sooru vallaga; - 2. juulil 1926 sai Tõrva linnaks. 1920-ndate aastate teisest poolest kuni 1939. a. haldusreformini oli Valga maakonnal 19 valda: Helme, Holdre, Hummuli, Jõgeveste, Kaagjärve, Karula, Keeni, Koorküla, Kuigatsi, Laanemetsa, Laatre, Leebiku, Lõve, Paju, Patküla, Sangaste, Taagepera, Taheva, Tõlliste. 1939. a. valdade reformi käigus ühendati paljud väikesed vallad elujõulisematega. Valdade arv Valga maakonnas vähenes 19-lt 10-le: Helme, Hummuli, Kaagjärve, Karula, Kuigatsi, Põdrala, Sangaste, Taheva, Tõlliste, Vaoküla. Taoline valdade arv ja piirid püsisid 26. septembrini 1950, mil toonase ENSV Ülemnõukogu Presiidiumi seadlusega likvideeriti ajalooliselt väljakujunenud administratiiv-territoriaalne jaotus. Eestis moodustati senise 13 maakonna ja 233 valla asemele 39 maarajooni, mis jagunesid 636 külanõukoguks. Praegune Valga maakonna territoorium jagunes kolmeks rajooniks: - Valga rajoon: Valga linn ja Kaagjärve, Paju, Iigaste, Karula, Lüllemäe, Kuigatsi, Priipalu, Puka, Keeni, Tagula, Hargla, Koikküla, Laatre, Tõlliste, Restu külanõukogud (va Restu I ja Restu II, mis kuulusid Antsla rajooni); - Tõrva rajoon: Tõrva linn ja Helme, Jõgeveste, Koorküla, Leebiku, Riidaja, Holdre, Taagepera, Unametsa, Vooru, Pikri, Hummuli, Puide, Aruküla, Kärstna külanõukogud; - Otepää rajoon: Otepää linn ja Krüüdneri, Vana-Prangli, Otepää, Päidla, Vidrike, Voki, Kaagvere, Kooraste, Pikajärve, Valgjärve külanõukogud. 3. mail 1952 moodusti ENSV Ülemnõukogu Presiidiumi seadlusega Eesti NSV koosseisus Tallinna, Tartu ja Pärnu oblast. Tartu oblasti koosseisu arvati Tartu linn, Antsla, Valga, Vastseliina, Võru, Jõgeva, Kallaste, Mustvee, Otepää, Põlva, Põltsamaa, Räpina, Tartu ja Elva rajoonid.
20 Tõrge! Rakendage vahekaardi Avaleht kaudu käsk Heading 1 tekstile, mida soovite siin kuvada. 25. aprillil 1953 oblastid likvideeriti. 24. jaanuaril 1959 likvideeriti muude väikeste rajoonide seas ka Valgamaad puudutavad Antsla, Otepää ja Tõrva rajoonid. Valga rajooniga liideti Tõrva linn ning Haabsaare, Helme, Koorküla, Mõniste, Riidaja ja Taagepera külanõukogud. Elva rajooniga liideti Otepää linn ning Otepää ja Pühajärve külanõukogud. 1961. a. likvideeriti Haabsaare, Karula, Koorküla külanõukogud, Mõniste läks Võru rajooni koosseisu. 21. detsembril 1962 arvati Valga rajooni koosseisu endisest Elva rajoonist Otepää linn ning Aakre, Otepää ja Palupera (v.a. Tamme sovhoosi maa-kasutus) külanõukogud. 1963. a. saadi rajoonile lisa Põlva rajoonist, 1966. a. Valtina ümbrus Võru rajoonist. Valga rajooni piirid kujunesid lõplikult välja 1966. a. 25. veebruari 1977. a. ENSV Ülemnõukogu Presiidiumi seadluse kohaselt koosnes Valga rajoon 3 linna- ja 11 külanõukogust 154 külaga. 1. jaanuaril 1999 on Valgamaal 3 linna: Valga, Tõrva, Otepää ning 11 valda: Helme, Hummuli, Karula, Palupera, Puka, Põdrala, Pühajärve, Sangaste, Taheva, Tõlliste, Õru.
4.3 Lipp ja vapp Pärast riigivapi kinnitamist 1925. aastal tõstatus ka maakondade vappide loomise küsimus. 17. detsembril 1925 moodustati vastav komisjon. 17. juunil 1926 kiideti komisjoni poolt heaks esialgsed variandid, mis olid välja töötatud ajaloolase Paul Johanseni poolt. Valgamaa vapi kavandil oli kilbi ülemine pool hõbedane ja alumine must ning sellel punane-kuldne-sinine vikerkaar sümboliseerimaks kahte rahvast ühendavat silda. Valga Maavolikogu polnud aga kavandiga rahul ning pärast mitmete uute kavandite läbivaatamist 1931. aasta märtsis maavolikogu kinnitas kohaliku inseneri Saare vapikavandi. Vapi kilp koosnes neljast väljast: ülemisel paremal valgel väljal oli kuldne “V” täht ja vasakul sinisel neli kuldtähte sümboliseerimaks nelja maakonda, millistest Valgamaa moodustati. Alumisel parempoolsel sinisel väljal oli heinakuhi ja vasakul valgel Vabadusristi kujutis. Vappi ümbritses tammeokstest pärg ja ülal asetsesid ristatud mõõgad. 15. septembril 1931 kinnitas vapi lõpliku kuju (Siseministeeriumi nõudmisel kõrvaldati Vabadusrist) maavolikogu ja 4. märtsil 1932 ilmus see “Riigi Teatajas”. 1934. aastal vaatas Riigi Kunsttööstuskoolis moodustatud toimkond läbi kõikide linnade ja maakondade vapid. Tehti ettepanek vapid ühtlustada, jättes ära neid ümbritsevad kaunistused. 1936. aastal töötas kunstnik G. Reindorff välja maakondade uued vapikavandid, mis olid tunduvalt lihtsustatud. Riigivanema otsusega 5. märtsist 1936 kinnitati uued maakondade vapid ja lipud, millede kirjeldused Valgamaa osas on alljärgnevad: - Valga maakonna vapi väli on lõigatud diagonaalselt kaheks väljaks. Ülemisel sinisel väljal on neli viieharulist hõbedast tähte, sümboliseerides maakondade arvu, millest Valgamaa moodustati. Alumine hõbedane väli on vaba. - Valga maakonna lipp koosneb kahest võrdse laiusega horisontaalsest värvilaiust: ülemine laid on valge, alumine roheline. Lipu laiuse ja pikkuse vahekord on 7:11, lipu normaalsuurus on 1050 x 1650 millimeetrit. Lipu valge laiu keskosas asetseb maakondliku eritunnusena maakonna vapp.
21 Valgamaa aastaraamat 1998
4.4 Haldusjaotus Maakonnas on 3 linna ja 11 valda. Maa-asulaid on kokku 154, neist 7 alevikku ja 147 küla. Maakonna keskus on Valga linn. Tabel 4-1 Elanike arv maakonna rahvastiku arvestuse andmebaasi järgi Omavalitsus Alevikke Külasid Elanikke Elanikke Pindala Asustustihedus 01.01.98 01.01.99 km² in/km² Helme vald 1 14 2590 2549 312,73 8,2 Hummuli vald 1 6 1124 1127 162,70 6,9 Karula vald 14 1315 1269 229,92 5,5 Otepää linn 2438 2383 4,32 551,6 Palupera vald 13 1286 1231 123,48 10,0 Puka vald 1 18 2098 2059 202,41 10,2 Põdrala vald 14 1067 1053 128,70 8,2 Pühajärve vald 21 2131 2137 213,04 10,0 Sangaste vald 1 13 1673 1661 144,73 11,5 Taheva vald 13 1127 1119 204,71 5,5 Tõlliste vald 2 13 2187 2163 193,78 11,2 Tõrva linn 3509 3488 4,80 726,7 Valga linn 15822 15537 16,54 939,4 Õru vald 1 8 673 659 104,63 6,3 Kokku: 7 147 39040 38435 2046,49 18,8
4.5 Kaugused linnulennult
4.5.1 Maakonnakeskused 4.5.2 Väljapoole Eestit Linn Kaugus (km) Asimuut (°) Linn Kaugus (km) Asimuut (°) Haapsalu 196 313 Petseri 94 87 Jõgeva 109 11 Riia 150 233 Jõhvi 194 24 Helsinki 270 347 Kuressaare 217 286 Vilnius 350 188 Kärdla 236 306 Peterburi 350 44 Paide 127 347 Pihkva 136 88 Põlva 68 62 Stockholm 500 294 Pärnu 113 308 Varssavi 690 209 Rakvere 177 6 Moskva 730 102 Rapla 154 332 Kopenhaagen 850 259 Tallinn 199 338 Oslo 910 291 Tartu 82 33 Berliin 1000 239 Viljandi 70 338 Brüssel 1570 249 Võru 58 82 London 1810 258 Pariis 1850 247 Washington 7140 302
22 Tõrge! Rakendage vahekaardi Avaleht kaudu käsk Heading 1 tekstile, mida soovite siin kuvada.
5. Rahvastik
5.1 Näitajad 5.2 Iive 1998. a. sündis 193 tüdrukut ja 183 poissi. Graafik 5-1 Jaotus soo järgi 1995-1998 Kaksikuid sündis kaks paari - tüdruk ja tüdruk
mehi naisi ning poiss ja tüdruk.
45000 80 last registreeriti vallaslastena, 129 lapse
40000 põlvnemine tuvastati, 167 lapse (44%) vanemad
35000 olid seaduslikus abielus. Ema esimese lapsena
30000 sündis 185, teisena 89, kolmandana 57, 21355 21349 20691 20371 25000 neljandana 25, viiendana 11, kuuendana 8 ja
20000 seitsmendana 1 laps. Kõige noorem sünnitaja oli
15000 15, kõige vanem 43 aastane.
10000 18192 18187 18349 18064 5000 Populaarsemad nimed
0 Poisid: Sander ja Kevin. Huvitavamaid nimesid: 1995 1996 1997 1998 Brayan Remii, Rich-Rodger. Graafik 5-2 Jaotus vanuse järgi 1995-1998 Tüdrukud: Sandra. Huvitavamaid nimesid: Kelly
Tööeelses eas Tööeas Pensionieas Kerörin, Kirke Ramona, Teve, Eve-Lyn. 45000 Aastail 1988-98 on maakonnas kõige populaar- 40000 semad lastenimed olnud Martin ja Kristiina.
35000 9096 9370 9994 9762 Tabel 5-1 Registreeritud sünde ja surmi 30000 Omavalitsus Sünnid Surmad 25000 Helme 29 28 20000 21355 21231 21277 21024 Hummuli 19 13 15000 Karula 17 23
10000 Otepää 18 21 Palupera 12 24 5000 9096 8935 7769 7649 Puka 19 40 0 Põdrala 19 15 1995 1996 1997 1998 Pühajärve 24 30 Graafik 5-3 Jaotus elukoha järgi 1995- Sangaste 19 13 1998 Taheva 10 25 Tõlliste 13 56 Linnarahvastik Maarahvastik Tõrva 29 62 45000 Valga 143 288 40000 Õru 5 13 35000 Kokku 376 651 30000 17322 17356 17256 17027 25000 Tabel 5-2 Mehhaaniline iive 20000 15000 1995 1996 1997 1998 10000 22225 22180 21784 21408 Siseränne 5000 - saabujad 943 999 1437 812 0 - lahkujad 1367 1104 1071 934 1995 1996 1997 1998 - saldo -424 -105 366 -122 Välisränne - immigrandid 45 45 36 44 - emigrandid 263 263 72 41 - saldo -218 -218 -36 3
23 Valgamaa aastaraamat 1998
Graafik 5-4 Loomulik iive 1988-1998
Sünnid Surmad
800 694 676 650 642 643 649 651 700 613 613 591 598 600 500 594 619 596 558 564 400 475 458 300 393 420 348 376 200 100 0 1988 1989 1990 1991 1992 1993 1994 1995 1996 1997 1998 5.3 Abielud - Registreeriti 104 abielu (1997. a. 127) - Enne abielu registreerimist elas vabaabielu 87 paari ehk 84% abiellunuist. Üks paar oli koos elanud 27 aastat. Ühised lapsed olid 32 paaril. - 50% paare abiellus esmakordselt - 15 paaris ehk 14,4% olid mõlemad abiellujad töötud - Kõige rohkem mehi abiellus vanuses 26, kõige rohkem naisi vanuses 18 ja 22 aastat - Noorimad abiellujad olid neiud: üks 15, üks 16 ja kaks 17 aastased - Vanim abiellunud mees oli 79 aastane, vanim naine 72 aastane - Abiellunute hulgas oli kõige rohkem keskharidusega ja kõige vähem kõrgharidusega inimesi - Abiellujate hulgas oli 63 eestlaste paari, 7 eestlast abiellus venelasega, 2 eestlast lätlasega, 1 eestlane kanadalasega
5.4 Abielulahutused - Abielulahutuse akte koostati 71 - Ühise avalduse alusel lahutati 67 ja varasemate kohtuotsuste alusel 4 abielu - Kõige enam (10%) lahutati 9 aastat kestnud abielusid. Lahutati ka üks 30 ja üks 40 aastat kestnud abielu
5.5 Nime muutmised Nimemuutmise akte koostati 8, neist 6 juhul muudeti perekonnanime, 2 juhul nii perekonna kui ka eesnime. Graafik 5-5 Nimemuutmised, abielud ja abielulahutused 1988-1998
Abielud Abielulahutused Nimemuutmised
350 294 300 260 260 250 221
200 178 164 146 149 125 127 150 104
100 128 70 120 125 117 117 103 115 106 109 71 50 23 21 5 8 8 11 20 15 17 16 8 0 1988 1989 1990 1991 1992 1993 1994 1995 1996 1997 1998
24 Tõrge! Rakendage vahekaardi Avaleht kaudu käsk Heading 1 tekstile, mida soovite siin kuvada.
6. Looduskeskkond ja -kaitse
6.1 Üldiseloomustus Valga maakonna pinnaehitus on väga mitmekesine. Maakonna lääneosa jääb Sakala kõrgustiku kaguossa. Selles on valitsev ürgorgudest liigestatud lainjas moreentasandik siin- seal kerkivate kuplite ning seljakutega. Põhja pool annavad maastikule ilme põhja-lõuna suunalised väikevoored ning madalamatel niiskematel aladel puisniidud ja metsad. Tõrva- Helme ümbrus on tasasem, kuid liigestatud Õhne ja ta lisajõgede orgudest. Paljudes kohtades paljanduvad siin orgude veerudel aluspõhja liivakivid. Sellel tihedasti asustatud alal vahelduvad laialdased põllumaad niitude, lohkudes asetsevate järvede ning üksikute metsatukkadega. Lõuna pool - Hummuli ja Taagepera ümbruses, leidub ka kuplistikke. Läti Vabariigi piiril esineb laialdane liivaala suurte metsade, nõmmede ja soodega. Maakonna keskosa hõlmab põhja-lõuna suunaline Väikese Emajõe orund ning selle jätkuks olev Valga nõgu, kus valitseb suuremalt osalt lainjas moreenmaastik, läbitud madalatest lamm- või moldorgudest. Orgudest on määravaim Väikese Emajõe org, millesse Tõlliste kohal suubub Pedeli ürgorg. Valga nõo keskosas esineb laialdane soostunud Korva luht. Laiemad põllualad on levinud Sangaste ja Laatre ümbruses. Reljeefi vahelduvaim ja kõrgeim osa maakonnast on Otepää ümbruses. Kõrgeimad tipud on Kuutsemägi (217 m), Meegaste mägi (214 m), Harimägi (212 m). Otepää ümbruses on valitsev väga vahelduv kupliline moreenmaastik suurte kuppelmägede ning rohkete järvedega. Kauneim neist on Pühajärv. Kõrgustiku servaaladel on kõrgusvahed küll väikesed, kuid reljeef on siin samuti väga liigestatud. Valga nõost kagus kerkib lääne-idasuunalise vöötmena Karula kuplistik. Eriti vahelduva reljeefiga on kuplistiku idaosa. Lääne suunas pinnavormid madalduvad künnisteks, mis jätkuvad ka Läti Vabariigi piires. Karula ümbrus on rikas järvedest. Tuntuim neist on Karula Pikkjärv kuplistiku põhjaserval. Maakonna lõunaossa jääb Hargla nõgu - kõrgustike vaheline tasane ala, kus metsade keskel kerkib kohati üksikuid moreenkupleid ja kühme. Omapärase kauni loodusega on Koiva ja Mustjõe orud ning Aheru järve ümbrus. Maakonna aluspõhja moodustavad devoni liivakivid, mis on suhteliselt suure poorsusega, vilgurikkad ja nõrgalt tsementeerunud. Suuremal osal maakonna territooriumist levivad kesk- devoni burtnieki lademe heledavärvilised liivakivid, milledega vaheldumisi esinevad savi- ja merglikihid. Maakonna põhjaosa kitsal ribal avanevad kesk-devoni Aruküla lademe liivakivid, mis on põimjaskihilised aleuroliitide, savide ning dolomiidi vahekihtidega. Aluspõhja katab kvaternaarsete setete kompleks (glatsiaalsed, limnoglatsiaalsed ja fluvioglatsiaalsed setted). Pindalaliselt domineerib maakonna põhja- ja keskosas moreen. Hajutatult esinevad kruusad-liivad, liivsavid ja soosetted. Pinnakatte geoloogiline ehitus on keeruline (paksus varieerub 10 - üle 100 m). Pinnasevesi lasub 0-10 m sügavusel, küngastel kohati sügavamalgi. Ehitusgeoloogiliselt on maakonna pinnased valdavalt hea kandevõimega, kuid ehitustegevust võib takistada reljeef.
6.2 Kliima Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituudi poolt koostatud kliimaülevaates on põhinetud Valga Meteoroloogiajaama (MJ) pikaajaliste meteoroloogiliste vaatluste andmetele, mis kajastavad Lõuna-Eesti tasandikulise ala kliimatingimusi. Vaadeldakse viimase viie aasta
25 Valgamaa aastaraamat 1998
(1994-1998) kliimanäitajaid, võrreldes neid perioodi 1961-1990 keskmiste näitajatega ehk niinimetatud kliimanormidega.
6.2.1 Õhutemperatuur Kõige soojemaks kuuks on juuli ja kõige külmemaks veebruar. Soe periood algab tavaliselt aprilli algul ning lõpeb novembri saabumisega. Aasta keskmine temperatuur on viimase 5 aasta keskmisena Valgas 5,5 kraadi, mis on 0,4 kraadi kõrgem normist. Üksikute aastate piires kõigub see 4,6 kraadist 1996.aastal kuni 6,1 kraadini 1995. aastal, olenevalt sellest, missuguse temperatuurirežiimiga aastaga oli tegemist. Viimaste aastate jooksul on kuude temperatuurid olnud küllaltki muutlikud ning osadel aastatel erinenud oluliselt paljuaastasest keskmisest. Näitena võib tuua 1994. a. juulikuu, kus kuu keskmine temperatuur oli 19,6 kraadi (3,0 kraadi normist kõrgem), samuti 1995. aasta juunikuu, kus vastav näitaja oli 18,2 kraadi (norm 15,3 kraadi) ja 1997. aasta juuli- ja augustikuu üle 18-kraadise keskmise temperatuuriga. 1994-1998 aastate kuumarekord 33,8 kraadi vilus 30. juulil 1994.aastal jääb siiski alla maksimaalsele õhutemperatuurile 34,3 kraadi, mis registreeriti Valga MJ-s 1992. a. augustis. Ka kõige madalam temperatuur viimastel aastatel - 32,0 kraadi 8. veebruaril 1996. aastal ei saa võistelda varasema, sajandi teise poole külmarekordiga -40,5 kraadi 1978. a. detsembris. Viimase viisaastaku talvekuud on olnud pehmed, eriti 1995. aasta jaanuar- veebruar-märts, samuti ka 1997. aasta veebruar ning 1998. aasta jaanuar ja veebruar. Üldse on aasta külmimas kuus veebruaris näidanud kraadiklaas kolmel aastal viiest päevasooja 7 kraadi, mida võib lugeda märguandeks kliima pehmenemise suunas. Seda näitab ka temperatuuri aasta-amplituud so kõige külmema ja kõige soojema kuu temperatuuride erinevus. Kui perioodil 1961-1990 oli amplituud 23 kraadi, siis viimase 5 aasta keskmisena 21 kraadi. Tabel 6-1 Valga õhutemperatuur 1994-1998 (°C) I II III IV V VI VII VIII IX X XI XII Aasta keskmine -3,9 -5,6 -1,4 5,6 10,7 15,7 17,2 16,3 10,7 5,9 -0,6 -5 5,5 keskm. maksimaal. -1,5 -1,9 3 11,1 16,5 21,2 22,9 22,5 15,7 9,5 2,1 -2,3 9,9 keskm. minimaal. -6,6 -9,1 -5,3 0,6 5,2 10,5 11,6 10,6 6,4 2,8 -3,1 -7,5 1,3 abs. maksimum 4,4 7,5 14,4 26,7 30,7 31,3 33,8 30,2 27,9 20,4 12,9 7,1 33,8 abs. miinimum -26,5 -32 -21,9 -11,1 -3,9 2 5,7 3,6 -4 -7,6 -19,2 -30,1 -32 Graafik 6-1 Kuu keskmine õhutemperatuur Valgas (°C ) 20,0
15,0 16,0 16,2 14,0 10,0 12,0 11,1
5,0 6,3 5,6 0,0 -0,8I II III IV V VI VII VIII IX X XI XII -5,0 -2,8 -2,3 -3,7 -6,2 -10,0 Viimane öökülm õhus 1998. a. kevadel: 16. aprillil -1,7 °C Esimene öökülm õhus 1998. a. sügisel: 26. septembril -0,6 °C
26 Tõrge! Rakendage vahekaardi Avaleht kaudu käsk Heading 1 tekstile, mida soovite siin kuvada. 6.2.2 Pilvisus ja sademed Eesti ilma mõjutavad oluliselt Atlandi ookeanilt ida poole liikuvad tsüklonid. Nendega kaasnev pilvisus lühendab maale langeva päikesepaiste kestust. See moodustab Eesti keskmisena 1735 tundi, mis on ainult 39% võimalikust väärtusest ehk päikesepaistest pilvitu taeva korral. Kuna päikesepaiste kestuse vaatlusi Valga MJ-s ei tehta, siis on siinkohal kasutatud pilvisuse andmeid. Üldiselt on pilvisus väiksem kevad-suvisel perioodil. Kõige vähem päikest on novembris-detsembris ja ka jaanuaris. Perioodil 1994-1998 on pilvisuse aastases käigus omad iseärasused, mis ilmnevad pilvisuse suurenemises mais-juunis ja vähenemises juulis-augustis. Pilvisust hinnatakse 10-pallise skaala järgi, esitatud on keskmistatud andmed alumise pilvisuse kohta. Graafik 6-2 Keskmine pilvisus pallides Valgas
Üldine Alumine
10 8 6 4 2 0 I II III IV V VI VII VIII IX X XI XII Õhus sisalduva niiskuse näitajaks on keskmine suhteline õhuniiskus, mis püsis vaadeldaval perioodil (1994-1998) kogu aasta kestel suhteliselt kõrgena (80-86%). Pilvisuse ja õhuniiskusega on tihedalt seotud sademed. Paljuaastase keskmisena langeb Valgas ja selle vahetus ümbruses 711 mm sademeid aastas, ületades Eesti keskmise sademete hulga 626 mm ehk 14% võrra. 33% sademetest sajab külmal ja 67% soojal aastaajal. Atmosfääritsirkulatsiooni iseärasuste tõttu on sademetehulkade muutlikkus kuude lõikes küllaltki suur. Võttes vaatluse alla viimase 5 aasta sademeteandmed, võime näha sademete hulga kasvu võrreldes normiga mais, juunis ja oktoobris, normist vähem on sademeid juulis, augustis ja septembris. Suur erinevus on aastasummades, ulatudes 530 mm-st 1996. aastal kuni 849 mm-ni 1998. aastal. Põllumajanduse seisukohast pakuvad erilist tähelepanu suveperioodi (juuni-august) sademed. Nii sadas ühel kuivemal – 1996. aasta augustis tavalise 93 mm asemel ainult 8,2 mm vihma ning 1997. aastal veelgi vähem – ainult 3,2 mm, mis moodustab 3% normist. 1998. aasta kolme suvekuuga tuli Valgas aga 402 mm vihma, mis on üle 1,5 korra tavalisest rohkem. Vaatluspostide andmeil oli samasugune sademeterohkus üle kogu Valga maakonna: Otepääl 463 mm, Tõrvas 410 mm ja Tõllistes 417 mm. Paduvihmadega kaasnes äike ja rahe. Tabel 6-2 Ööpäevased maksimaalsed sademete hulgad (mm) I II III IV V VI VII VIII IX X XI XII XI-III IV-X Aasta Valga 1994-98 19,9 13,8 9,5 16,4 46,1 33,8 31,5 37,7 19,1 25,3 19,2 10,9 19,9 46,1 46,1 Valga 1961-90 19,2 13,2 18,2 23,1 36 60,4 86,8 65,3 40,4 21,8 24,7 23,7 24,7 86,8 86,8 Eesti. 1961-90 33,4 37,1 28,1 49,8 72,9 83,4 130,8 81,1 74,5 40,1 47,2 32,9 47,2 130,8 130,8 Tavaliselt on sajupäevi minimaalselt varakevadel. Suvel ja sügisel sajupäevade arv suureneb, saavutades maksimumi sügisel ja talvel. 1994-1998. a. avaldasid ilma kujunemisel suurt mõju suvised antitsüklonid, vähendades pilvisust ja sademete teket ning sajupäevi registreeriti juulis, augustis ja septembris tavalisest vähem.
27 Valgamaa aastaraamat 1998
Graafik 6-3 Sadamete hulk Valgas (mm)
180 166 160 140 127 120 118 109 100 89 80 60 50 54 40 40 39 20 23 21 13 0 I II III IV V VI VII VIII IX X XI XII Tabel 6-3 Sademetega >=1,0 mm päevade arv I II III IV V VI VII VIII IX X XI XII XI-III IV-X Aasta Valga 1994-98 11 10 10 8 11 12 8 8 8 12 11 12 54 67 121 Valga 1961-90 11 9 9 7 8 10 11 12 12 12 13 13 55 72 127 Eesti 1961-90 10 7 8 7 7 8 10 10 12 12 13 12 50 66 116 Külma poolaasta tahkete sademete hulk määrab ära talvised lumeolud. Kui võrrelda kahe perioodi lumeolusid, siis aastate 1994-1998 keskmine lumikate oli oma kestuselt lühem kui paljuaastane keskmine ja ka enamike dekaadide lumepaksus jäi sellest maha.
6.3 Maavarad Maakonnas leiduvad maavarad on: savi, ehitusliiv, ehituskruus, sapropeel, rauaooker ning põhjavesi. Mineraalsetest maavaradest kaevandati 1998. a. ehitusliiva, ehituskruusa ja turvast.
6.3.1 Ehitusliiv ja ehituskruus 1999. a. alguses oli maakonnas 31 liiva- ja kruusakarjääri, kaevandamine toimus neist kaheksas. Mäeeraldiste piires kaevandati 1900 m³ ehitusliiva ja 27 600 m³ ehituskruusa. Peale selle kaevandati Sulevi karjäärist 5600 m³ maa-ainest (täitepinnast). Suurimaks kaevandajaks oli Valga Teedevalitsus. Ülejäänud kaevandajateks olid AS Valmap Grupp ja munitsipaalettevõtted. Kaevandatud materjali kasutati maakonna piires teede- ja ehitustöödel ning remondiks. Graafik 6-4 Liiva ja kruusa kaevandamine 1994-1998 (m³)
Ehitusliiv Ehituskruus
70000 60000 50000 40000 61700 30000 54400 20000 28700 27200 27600 10000 4700 1400 300 2200 1900 0 1994 1995 1996 1997 1998
28 Tõrge! Rakendage vahekaardi Avaleht kaudu käsk Heading 1 tekstile, mida soovite siin kuvada. 6.3.2 Turvas Maakonnas on 4 turbaraba, neist 3 rabas toodeti 1998. a.kokku 14 800 tonni turvast, sellest vähelagunenud 13 500 t ja hästilagunenud turvast 1 300 t. Kaevandajaks oli AS Valmap Grupp. Turvast kasutati põllumajanduses ja kütteks. Graafik 6-5 Turba kaevandamine 1994-1998 (t)
Vähelagunenud turvas Hästilagunenud turvas
20000 15000 1300
10000 13500 5000 8400 10200 2500 6900 0 1994 1995 1996 1997 1998
Tabel 6-4 Maavarade kaevandamise load Maakonnas kehtivad järgmised Valga Maavalitsuse poolt väljastatud maavarade kaevandamise load. Loa valdaja Karjääri asukoht Maavara AS Valmap Grupp Helme raba, Helme vald Turvas AS Valmap Grupp Kantsi raba, Karula vald Turvas AS Valmap Grupp Lagesoo raba, Helme vald Turvas Valga Teedevalitsus Palupera karj., Palupera vald Ehituskruus Valga Teedevalitsus Neeruti karj., Palupera vald Ehituskruus Valga Teedevalitsus Vanaveski, Helme vald Ehituskruus, ehitusliiv Valga Teedevalitsus Kurejärve II, Puka vald Ehitusliiv Valga Teedevalitsus Vuti karj., Puka vald Ehitusliiv Tabel 6-5 Karjäärid Maakonnas on arvel 31 karjääri. 1998. aastal rekultiveeriti kaks omanikuta karjääri Sangaste vallas: Tiidu 1 ha ja Palu 1,75 ha karjäär. Töid finantseeris Eesti Keskkonnafond. Karjääri Asukoht Valdaja Pindala Maa- Tarbevaru Reservvaru Prognoos- nimetus (ha) vara (m³) (m³) varu (m³) Ande Sangaste Eraomandis 3,65 L 31200 250000 Arula Pühajärve Pühajärve vald 3,99 Kr 107300 350000 Asu Hummuli Hummuli vald 6,04 L 93000 2000000 Holdre Helme AS Valmap 15,36 Kr 805000 719500 500000 Härma Helme Helme vald 5,42 L 147000 228000 Jõgeveste Helme Eraomandis 2,8 Kr 4700 Kanasiiva I Karula Valga Teedevalitsus 3,04 L 75000 1000000 Kirbu Karula Valga Teedevalitsus 5,65 L 42100 Koosa Puka Aakre Metskond 2,22 Kr 18000 800000 Kure Puka Valga Teedevalitsus 13,67 Kr 0 898000 Kurejärve I Puka Valga Teedevalitsus 4,43 Kr 0 Kurejärve II Puka Valga Teedevalitsus 1,65 L 34200 67000 Laanemetsa Taheva Taheva vald 6,47 Kr 653900 1505000 4000000 Matsi Tõlliste Tõlliste vald 2,24 L 80700 296500
29 Valgamaa aastaraamat 1998
Metsoja I Karula Valga Teedevalitsus 2,47 Kr 23300 Metsoja II Karula Karula Metskond Kr 27200 1000000 Neeruti Palupera Valga Teedevalitsus 3,02 Kr 47300 Oona Puka Puka vald 2,85 Kr+L 9600 422500 5000000 Palupera Palupera Valga Teedevalitsus 20,04 Kr 247100 609000 Puurina Karula omanikuta 0,68 M-a 8300 Rautina Karula Eraomandis 6 L 190700 100000 Riidaja, Lahtre Põdrala Põdrala vald 1,67 Kr 0 590900 Restu Sangaste Valga Teedevalitsus 15 Kr 0 Siimu Sangaste AS Valmap 11,89 Kr 151900 340600 Sulevi Hummuli Valga Teedevalitsus 8,5 M-a 489200 2000000 Tinuküla Tõlliste Tõlliste vald 1,5 L 10700 Tornimäe Tõlliste Tõlliste vald 1,5 L 198700 1620000 1700000 Vanaveski Helme Valga Teedevalitsus 6,47 Kr 430200 L 41000 Voola I Helme Koorküla Metskond 3,43 Kr 107000 547200 2000000 Voola II Helme Valga Teedevalitsus 3,38 Kr 0 Vuti Puka Valga Teedevalitsus 8,7 L 313100 861000 200000 Maavara: L - liiv, Kr – kruus, M-a – maa-aines
6.4 Vesi
6.4.1 Veevõtt ja veekasutus Vee kaitset ja kasutamist reguleerib Veeseadus, samuti Ranna ja kalda kaitse seadus. Valgamaa joogiveeallikaks on põhjavesi. Pinnavett kasutatakse vaid kunstlume valmistamiseks Väikesel Munamäel ja Kuutsemäel. Valgamaal võetakse põhjavett valdavalt devoni veeladestust, ordoviitsiumi ladestust võetakse alla 1% maakonna veetarbest. Veevõtt on maakonnas alates 1990. a. pidevalt vähenenud. Veetarbe vähenemist on põhjustanud riikliku suurtootmise asendumine eraettevõtlusega. Kui näiteks 1989. a. moodustas veetarvitus kalakasvatuses 18% kogu veetarbest, siis 1992. aas- taks oli kalakasvatus likvideeritud. Põllumajanduslik veetarve vähenes 1993. a. jooksul 5,9 korda, moodustades koguveetarbest vaid 8%. Alates 1994. a. on veetarbe vähenemine aeglus- tunud, kuid languse tendents jätkub. Veevõtu vähenemist tingib ka veehinna pidev tõus. Graafik 6-6 Veevõtt maakonnas 1989-1998 (tuh. m³/a)
6000
5000
4000
3000
2000
1000
0 1989 1992 1993 1994 1995 1996 1997 1998
30 Tõrge! Rakendage vahekaardi Avaleht kaudu käsk Heading 1 tekstile, mida soovite siin kuvada. Veevõtt ja vee tarbimine jaotuvad piirkonniti väga erinevalt. Kui Valga linna veetarve moodustab umbes poole maakonna koguveetarbest, siis Õru valla veetarbimine vaid alla 1%. Tabel 6-6 Veekasutus maakonnas 1989-1998 (tuh. m³/a) Aasta Valga Tõrva Otepää Vallad Kokku 1989 2250 470 220 2670 5610 1994 1130 247 112 619 2108 1995 1053 136 79 518 1786 1996 959 139 106 558 1762 1997 852 139 111 523 1625 1998 628 80 101 531 1340 Tabel 6-7 Veekasutuse jaotus kasutusviiside järgi 1989-1998 (tuh. m³/a) Veekasutus kokku olme tootmine põllumajandus 1989 5610 2170 1010 2430 1994-1998 1724 1266 316 142
6.4.2 Heitvee käitlus Graafik 6-7 Reovee puhastamine 1989-1998 (tuh. m³/a)
Kokku reovett puhastatud puhastatud nõuetekohaselt
3310 3500 3128 3000 3220 3056 2395 2500 2093 2077 2000 1801 2312 1500 1717 2034 2058 1000 720 686 387 500 338 307 315 0 1989 1994 1995 1996 1997 1998
Veeheide on inimese poolt mitmeks otstarbeks kasutatud vee tagasi juhtimine loodusesse puhastatud või puhastamata kujul. Selles valdkonnas kasutatakse kahte erinevat sõna : reovesi ja heitvesi. Reovesi on puhastamata veeheide ja heitvesi on reovesi, mis on läbinud spetsiaalse töötluse (mehaanilise, bioloogilise ja keemilise). Koos veekasutuse vähenemisega on vähenenud ka loodusesse juhitava heitvee kogus. Aastatel 1994-1998 on puhastusseadmetest veekogusse väljuvat heitvett mõõdetud suurematel veetarbijatel (linnad ja suuremad maa-asulad). 1996.a. oli biotiikidest heitvee kadu infiltratsiooni ja aurumise tõttu suur, mis põhjustas heitveekoguse tuntava vähenemise.
31 Valgamaa aastaraamat 1998
Graafik 6-8 Heitvesi aastatel 1994-1998 Graafik 6-9 Heitvee reostuskoormus (t/a) (tuh. m³/a) BHT7 Üldlämmastik Üldfosfor Vallad 19% 250
200 11,8 12,5 10,6 150 10,3 64,1 Otepää 10,3 69,2 64,7 8% 100 62,5 Valga 59,3 66% 119,2 Tõrva 50 86,5 79,6 67,9 7% 55,7 0 1994 1995 1996 1997 1998 Looduslikesse veekogudesse juhitakse pu- *BHT7 - biokeemiline hapnikutarve ehk hastamata heitvett vähe. Puhastamata hei- hapniku hulk milligrammides, mis kulub ühes tvesi moodustab kogu heitveest alla 1%. liitris vees oleva orgaanilise aine lagunda- Valdav enamus (üle nelja viiendiku) miseks adapteerunud mikroorganismide poolt 7 heitveest on bioloogiliselt puhastatud, kuid päeva jooksul. kõikide linnade reovesi on puhastatud vaid Kui veetarbimine ja veekogudesse juhitava järelpuhastuseks mõeldud biotiikides, kuna heitvee hulk on viimase 10 aasta jooksul põhipuhastid puuduvad. pidevalt langenud, siis veekogudesse juhitava Maa-asulatel on valdavalt väikepuhastid heitvee reostuskoormus on hakanud pärast olemas, kuid vajavad rekonstrueerimist. 1996. a tõusma. Suurim veekasutaja, kel puuduvad Reostuse kasv on tingitud eelkõige linnade puhastusseadmed täielikult, on Tsirguliina puhastusseadmete puudumisest. Praegu alevik. moodustab Valga linna reostus kaks kolmandikku maakonna kogureostusest. Olukord paraneb lähiaastatel, Valga linna puhastusseadmete ehitamise alustamisega 1999. aastal. Jätkub ka Otepää linna puhastusseadmete ehitamine.
6.5 Mets Maakonna metsamaa pindala on 105 152 ha, millest 46 764 ehk 44,5% on riigimets. Puistute üldtagavara on 20,5 milj. tm, seega 1 hektari tagavara on küllaltki kõrge - 195 tm. Metsade keskmine vanus on 58 aastat. Männikud moodustavad 40%, kuusikuid ja kaasikuid on võrdselt 24%, haava enamusega puistuid 6% ja muud, sh lepikud 6%. Aasta keskmine juurdekasv on 568 000 tm. Riigimetsi haldab 8 metskonda, mis alluvad Riigimetsa Majandamise Keskusele. Maareformi käigus on kinnistatud taludele senini ligi 33 000 ha metsa.
6.5.1 Raied Valgamaa metsadest raiuti 1998. aastal kokku 405 600 tm puitu, so 9% enam kui 1997. aastal. Raiemaht suurenes tunduvalt riigimetsades, kus raiuti 188 600 tm, sellest metskondade endi poolt 85 600 tm, ehk 45%. Ülejäänud osa müüdi kasvava metsana teistele firmadele ja eraisikutele.
32 Tõrge! Rakendage vahekaardi Avaleht kaudu käsk Heading 1 tekstile, mida soovite siin kuvada. Graafik 6-10 Raied aastatel 1994-1998 (tuh. tm) 1994 1995 1996 1997 1998 kokku sh kokku sh kokku sh kokku sh kokku sh lõppraie lõppraie lõppraie lõppraie lõppraie Riigi- 198,8 108,3 198,3 94,2 187,9 105,9 145,9 91,0 188,6 136,6 metsas Era- 39,2 6,8 54,9 19,3 90,7 51,1 225,1 156,1 217,0 145,7 metsas Kokku 238,0 105,1 253,2 113,5 278,6 157,0 371,0 247,1 405,6 282,3 Metsakorraldustööd riigimetsades teostati 1996. aastal, mil määrati raietele arvestuslangid. Seoses sellega langes raiemaht 1997. aastal, kuid edaspidi peaks see jääma 1998. aasta tasemele. Erametsade raie on aasta aastalt suurenenud, tehes tugeva hüppe 1997. aastal. Valgamaal kasutatakse metsa säästlikult, puistute juurdekasv ületab tunduvalt väljaraiutava mahu.
6.5.2 Metsade uuendamine Metsaseaduse järgi tuleb kõik raiesmikud taasmetsastada. Harilikult kolmandik lageraielankidest uueneb looduslikult, kahele kolmandikule peab inimene ise külvama või istutama vastavalt kasvukohatingimustele sobiva puuliigi. Tabel 6-8 Raiesmike kultiveerimine aastatel 1994–1998 (ha) 1994 1995 1996 1997 1998
Riigimetsas Lageraiete maht 447 407 447 400 522 Uuendatud 246 296 315 363 385
Erametsas Lageraiete maht 24 106 225 800 849 Uuendatud 17 98
6.5.3 Metsakahjustused Riigimetsades peetakse kahjustuskollete kohta täpset arvestust. Erametsades koldeid arvele ei võeta, sest nende likvideerimine raietega toimub koheselt avastamise aastal. Riigimetsades oli kahjustatud puistusid arvel 1248 ha, millest suurem osa oli ulukikahjustused (723 ha) ja juuremädanikud (313 ha). 1998. aastal võeti arvele 180 ha tuule poolt kahjustatud metsa, millest suurem osa ka koristati. Arvele jäi 42 ha. Koprad on üle ujutatud 88 ha metsa, mis ebasoodsa veerežiimi tõttu hukkub.
6.6 Jahindus Valgamaa jahimaade pindala on 184 021 ha, mis on jaotatud viie jahindusorganisatsiooni vahel. Suurim nendest on Valga Jahi- ja Kalameeste Ühistu, kellel on jahimaid 153 498 ha ning need on jaotatud 14-ks rendijahipiirkonnaks kokku 26 jahiseltsiga. Ühistusse on koondunud üle 600 jahimehe. Ülejäänud neli jahindusorganisatsiooni - OÜ AET ja KO, OÜ Tündre, Koorküla Jahimeeste Selts ning mittetulundusühing Küti Mets - asuvad maakonna äärealadel ning hõlmavad igaüks ühte rendijahipiirkonda. Enamik jahimehi kuulub paralleelselt ka Valga Jahi- ja Kalameeste Ühistu ridadesse.
33 Valgamaa aastaraamat 1998
Maakonna jahindust juhivad Valga Maavalitsus ning maavanema korraldusega asutatud üheksaliikmeline jahindusnõukogu. Valgamaa jahimeestel oli 1998. aasta algul arvel 106 jahikoera, neist 33 laikat, 22 hagijat, 19 taksi, 1 linnukoer ning 31 terjerit. Valgamaal Helme vallas Rullis asub Valga Jahi- ja Kalameeste Ühistule kuuluv kõigile nõuetele vastav poolkinnine jahilasketiir, kus jahimehed saavad harjutada ja sooritada laskeinstruktori juuresolekul suuruluki laskekatseid. 1998. aastal viidi siin neljal korral läbi laskekatsed jahimeestele. Maakonda kuulub ka osa Karula Rahvuspargist – 5167 ha. Sellel territooriumil toimub vaid ulukite arvukuse reguleerimine. Vastavalt rahvuspargi ettepanekule kütitakse siin piiratud ulatuses põtru, hirvi, metssigu ning metskitsi. Suure arvukuse tõttu on kehtestatud vajaduse korral piiramatud küttimisnormid koprale ja rebasele, samuti kährikule ja mingile. 1998. aastal kehtestati ulukite arvukuse reguleerimiseks Karula Rahvuspargis küttimisnormid suurulukitele järgmiselt: 2 põtra, 8 metssiga, 3 metskitse ning 2 hirve. Samades mahtudes on siin küttimisnormid olnud ka paaril viimasel aastal. Jahimeeste arvukus on maakonnas aasta-aastalt vähenenud, näiteks viimase kolme aasta jooksul on jahimeeste arvukus langenud ligi 200 jahimehe võrra. Arvestades jahimeeste keskmist vanust ning asjaolu, et jahipidamises ei suudeta osaleda materiaalsetel kaalutlustel, võib jahimeeste arvukus maakonnas veelgi langeda. Eelmisel jahiperioodil – jahiaastal 1997/1998 - külastas Valgamaad 155 jahikülalist Soomest ja Rootsist. 1995/1996 ja 1996/1997 jahiaastal oli välismaalastele antud ühekordsete jahitunnistuste arv vastavalt 7 ja 105. 1998/1999 jahiaastal külastas Valgamaad 163 jahikülalist Soomest Rootsist ja Norrast. Jahirendist ja ulukiküttimise hinnast kogunes 1998. aastal Eesti Keskkonnafondi Valgamaa osafondi jahinduse sihtkapitali 160 000 kr. Kogutud raha kasutatakse peale seadusejärgsete kohustuslike ülekannete tegemist eelarve kohaselt maakonna jahinduse arendamiseks. Hundijahtidel tehtud kulutuste katteks makstakse maakonnas iga kütitud hundi eest keskkonnafondi maakonna osafondi nõukogu otsuse kohaselt kohalikule jahindusorganisatsioonile hüvitist. 1998. aasta algul tehtud ulukite loenduse põhjal selgus, et maakonnas on praegu 381 põtra (kütiti jahiaastal 1998/1999 78), 1588 metskitse (241), 483 metssiga (140), 67 punahirve (3), 6 karu, vaid 1 hunt, 96 ilvest (9). Kuna loendustulemustest selgus, et põtrade ja metssigade arvukus on tõusnud, siis jahindusnõukogu ettepanekul lubatakse küttida neid 1998/1999. jahiaastal ka rohkem - vastavalt 80 ja 270. Metskitsede osas jäi laskelimiit võrreldes eelmise jahiperioodiga muutumatuks. 1998/1999 jahiaastal jäi küttimata ligi pool jahindusnõukogu poolt soovitatud metssigade küttimiseks ettenähtud laskelimiidist. Meie ulukifaunas varem võrdlemisi eksootiline loom – hirv - laiendab pidevalt oma leviala, eriti Eesti ja Läti piirialadel asuvatel jahimaadel. Hirv on põdrale toidukonkurendiks. Tema vitaalsus on põdra omast suurem. Populaarsust on kaotamas veelinnujaht. Aruannete kohaselt tabati 1998/1999 jahindusaastal vaid 222 parti ning 5 hane. Muret teevad Valgamaal koprad, kelle tegevuse tõttu ummistuvad kuivenduskraavid ning hävib mets.
34 Tõrge! Rakendage vahekaardi Avaleht kaudu käsk Heading 1 tekstile, mida soovite siin kuvada. Kui 1996. aastal loendati maakonnas 596 kobrast ja kütiti 69, siis 1998. aastal loendati neid juba 997. 1998/1999 jahiaastal kütiti 218 kobrast. 1998. aasta 25. septembril oli Karula Rahvuspargi ning Valga Jahi- ja Kalameeste Ühistu eestvõttel Karula Rahvuspargi külastuskeskuses nn koprapäev. Peale sõnavõtte ning arutelu toimus näitlik koprapüük, mille käigus suudeti kätte saada kolm kobrast. 1998. aastal avastati maakonnas 14 jahipidamise eeskirjade rikkumist, haldustrahvide kogusumma oli 2314 krooni. Tabel 6-9 Ulukite arvukus ja küttimine Loendati Kütiti 1996 1997 1998 1995/ 1996/ 1997/ 1998/ 1996 1997 1998 1999 Põtru 250 310 381 37 47 57 78 Punahirvi 59 73 67 2 6 6 3 Metskitsi 1868 1610 1588 349 287 179 241 Metssigu 522 433 483 154 104 187 140 Ilveseid 98 97 96 7 10 4 9 Hunte 26 5 1 8 6 5 - Pruunkarusid 5 7 6 - - 1 1 Kopraid 596 802 997 69 135 177 218 Rebaseid kütiti 1998/1999 jahiaastal 301, kährikuid 15, valgejäneseid 23, halljäneseid 62, metsnugiseid 8.
6.7 Kalandus Maakonnas on kokku 128 avalikult kasutatavat järve ning 21 paisjärve. Suuremad järvestikud asuvad Otepää, Päidla ja Koorküla ümbruses. Populaarsemateks kalaveekogudeks on maakonna elanike hulgas Väike-Emajõgi, Aheru järv, Pühajärv ja Koorküla Valgjärv. Maakonda piires asuvas Võrtsjärve lõunatipus (u 30 ha), on kalapüük kalapüügieeskirjade kohaselt aastaringselt keelatud. Vooluveekogusid valgala pindalaga üle 25 km² on maakonnas kokku 31, neist 11 on keskkonnaministri määrusega kuulutatud lõhilaste kudejõgedeks. Tähtsaimaks vooluveekoguks on Väike-Emajõgi, kus koeb suurem osa hiljem Võrtsjärve siirduvast kohast ning ka mitmetest teistest kalaliikidest. Kirjanduse andmetel on Valgamaal leitud 42 kalaliiki 12st sugukonnast. Tähtsamad kalaliigid on koha, angerjas, haug ja latikas. Esineb ka kaitsealuseid liike, nagu harjus ja tõugjas. Mitmetes jõgedes esineb jõeforell. Koiva jõe vesikonda kuuluvatesse vooluvetesse tulevad võrdlemisi harva kudema ka lõhed. Kalavarude kaitseks röövpüüdjate eest, eeskätt kevadisel kudeperioodil, on igaaastaselt teostatud tõhusat kontrolli. Suuremateks rikkumisteks on ebaseaduslik võrgupüük ning püük elektrivoolu abil. Võrkpüüniseid on viimastel aastatel veekogudest välja võetud sadu. 1998. aastal avastatud rikkumiste arv mõnevõrra vähenes, kuna ei olnud piisavalt vahendeid Valga Maavalitsuse keskkonnaosakonna ja Kaitseliidu Valgamaa maleva ühise kalakaitselise välilaagri korraldamiseks, nagu seda oli tehtud paaril eelneval aastal. 1998. aastal avastati 60 kalapüügieeskirjade rikkumist. Halduskaristusena määratud trahvide kogusumma oli 6795 kr.
35 Valgamaa aastaraamat 1998
Kalade ning jõevähivarude parendamise programm, tuginedes teadlaste soovitustele, toimib maakonnas juba kolm aastat. Maakonna jõevähivarude uuringuid on teostatud nii Eesti-Norra vähiuuringute projekti raames kui ka vabariigi tuntumate jõevähiuurijate poolt. 1998. aastal teostasid jõevähiuurijad Jaanus Tuusti, Mati Kivistik ning Margo Hurt Valgamaa vähiveekogude (Aheru, Udsu, Pülme, Vidrike ja Voki järved) ja vähivarude seisundi põhjaliku analüüsi. Kuigi vähivarude seisund on mõneti paranenud, ei ole rahuloluks siiski põhjust. Aastail 1996–1998 on vähke asustatud Aheru järve ja Laanemetsa ojja, kohamaime Pühajärve, Aheru järve ja Tündre järve, haugimaimu Aheru järve. Asustusmaterjali ostmist on toetanud Eesti Kalakapital. Maakonna kalavarude parendamise programmi jätkatakse. Kalameestele väljastati 1998. aastal 2400 kalastuskaarti, 59 kaluri kalapüügiluba ning 18 jõevähi püügiluba. Kaluri kalapüügilubade ning jõevähi püügilubade alusel väljapüütud saak on esitatud andmete kohaselt kahjuks olnud võrdlemisi väike. Põhiliselt on siiski tegemist olnud looduses viibimise võimaluse otsimisega. Inimesi, kellele kalapüük oleks arvessevõetavaks tuluallikaks, Valgamaal ei ole. Kalastuskaarte väljastavad peale Valga Maavalitsuse keskkonnaosakonna veel sõlmitud lepingute alusel OÜ Adelarg kauplus Konks Valgas, Vabaduse 18, Valga Jahi- ja Kalameeste Ühistu Valgas, Kuperjanovi 76 ning Otepää Metskond-Looduspark Otepääl, Kolga tee 28. Kaluri kalapüügilubasid püügiks kutseliste püügivahenditega (võrkpüünised, õngejadad) väljastab vaid Valga Maavalitsuse keskkonnaosakond.
6.8 Välisõhk Eesti keskkonnastrateegia (RT I 1997, 26) järgi on õhu kvaliteedi parandamise peaeesmärgiks õhku suunatavate saasteainete vähendamine, eeskätt kliimamuutust põhjustavate ning osoonikihti kahandavate ainete ja transpordisaaste vähendamine. Käesolev ülevaade hõlmab maakonnas asuvaid paikseid saasteallikaid (katlamaju). Transpordivahendeist tulev õhusaaste jääb siinkohal arvesse võtmata, sest puudub vastav uurimistöö. Õhusaaste on aasta-aastalt vähenenud seoses katlamajade arvu vähenemisega ja puidu osakaalu suurenemisega kütuses. Õhku emiteeritakse peamiselt süsinikoksiidi (CO), lämmastikoksiide (ümber arvutatud lämmastikdioksiidiks – NO2), vääveldioksiidi (SO2) ja tahma. Tabel 6-10 Paiksetest saateallikatest õhku paisatud kogused (t/a)
NO2 SO2 CO Tahked Kokku Katlamajade arv 1994 83,012 603,906 564,683 346,069 1597,670 48 1995 143,535 453,437 621,029 149,592 1367,593 47 1996 100,909 469,477 580,568 76,224 1227,178 46 1997 84,170 316,639 595,243 57,961 1054,013 43 1998 76,601 220,525 560,881 47,425 905,432 35 Võrreldes 90-ndate aastate algusega on suurenenud puidu ja turba osakaal kütuses. Nii põletati 1996. a. 16 ettevõtte katlamajades 34 528,55 tonni puitu ja ja 4 ettevõtte katlamajades 5545 tonni turvast. 1998. a. põletati 18 ettevõtte katlamajades 32 495,625 tonni puitu ja 3 ettevõtte katlamajades 4671 tonni turvast. Kohaliku kütuse osatähtsuse kasvu prognoositakse ka järgmistel aastatel.
36 Tõrge! Rakendage vahekaardi Avaleht kaudu käsk Heading 1 tekstile, mida soovite siin kuvada. Tabel 6-11 Suuremad õhusaastajad (t/a) AS Valga Soojus (2)* 271,736 OÜ Sagnitz (1) 92,171 L-katlamaja AS (1) 86,46 AS Valga Liha- ja Konservitööstus (2) 76,44 AS Valga Gomab Mööbel (2) 39,547 OÜ Helme Teenus (6) 38,599 Valga Teedevalitsus (2) 36,5 AS Valga Külmutusvagunite Depoo (1) 36,01 AS Sangar Valga Vabrik (1) 34,348 AS Otepää Veevärk (1) 30,716 *sulgudes katlamajade arv
6.9 Jäätmed Jäätmekäitluse prioriteetideks on jäätmekoguste ja prügilate arvu vähendamine, ohtlike jäätmete ning teisese toorme kogumissüsteemi väljaarendamine ja jäätmete taaskasutuse suurendamine. 1994. a. oli maakonnas 18 olmejäätmete prügilat ja 8 tootmisjäätmete ladustus- ning matmiskohta. Arvestades Eesti keskkonnastrateegia nõudeid prügilate arvu optimeerimiseks oli 1998. a. lõpuks maakonna prügilate arvu suudetud vähendada ja kasutusel on 12 olmejäätmete prügilat ning 6 tootmisjäätmete ladustus- või matmiskohta. Rekultiveeritud on Käpa ja Tiidu, suletud Sooru, Pugritsa, Hellenurme ning Asiku prügilad, Valga assenisatsiooniväljak ja Priimetsa puidujäätmete ladustuskoht. 1998. a. lõpetati fekaalide ladustamine maapinnale, fekaalid veetakse linnade heitveepuhastitesse. Tabel 6-12 Jäätmete kogused (t/a) 1994 1995 1996 1997 1998 Ohtlikud jäätmed 176,6 489,7 1363,4 2274,2 1033,1 Tavajäätmed 17245,0 15958,7 15685,6 10752,2 11002,9 nendest korduvkasutatud 3520,0 4259,3 6894,4 6672,2 6219,0 Prügilatesse ladustatud 13725,0 11699,4 8791,2 4080,0 4783,9 Kokku 17421,6 16448,4 17049,0 13026,4 12036,0 Maakonna ühe elaniku kohta tekib 320-410 kg jäätmeid aastas, nendest prügilatesse ladustatakse 140-200 kg elaniku kohta. Taaskasutatud jäätmetest moodustavad põhilise osa katlamajades kütuseks kasutatud puidujäätmed. Erilist tähelepanu on pööratud ohtlike jäätmete kogumisele ja nende suunamisele kogumispunktidesse.1995. a. saadeti endiste majandite taimekaitsevahendite ladudest kahjutustamisele 3,2 t vedelaid taimekaitsevahendeid. 1996. a. suunati ohtlike jäätmete hoidlasse 5,526 t teravilja puhtimispreparaati Granosaan. 1997. a. koguti ja suunati ohtlike jäätmete hoidlasse 22,3 t tundmatuid ja vananenud taimekaitsevahendeid. Töid teostasid ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavad ettevõtted AS Siku ja AS Eco-Pro Tallinnast. Töid finantseeriti Keskkonnafondist kogumaksumusega 140 482 kr. 1997. a. viidi läbi Valga linna prügila õlibasseinide saneerimine. Õlibasseinidest kogutud vedel õli põletati Tartus, õlisegune vesi puhastati filtrimissüsteemis. Õlisegune muda segati komposteerimisväljakul freesturba, saepuru ja hobusesõnnikuga, mille tulemusena moodustusid kompostiaunad mahuga ca 3500 m³. Komposti valmimisel hakatakse sellega
37 Valgamaa aastaraamat 1998 katma prügilat. Töid teostas firma RECI Eesti AS kogumaksumusega 487 000 kr. Suuremad rahastajad Keskkonnafond ja Valga Linnavalitsus. 1996. a. hakati kavandama ohtlike jäätmete kogumissüsteemi rajamist maakonnas. Linnavalitsuste tellimusel on paigaldatud ohtlike jäätmete statsionaarsed vastuvõtupunktid Otepääl, Valgas ja Tõrvas. Elanikel on võimalik kogumispunktidesse viia olmes tekkivad ohtlikud jäätmed: akud, õlid, patareid, õlifiltrid, päevavalguslambid jne. AS Epler & Lorenz (Tartu) paigaldas Valga Linnavalitsusega sõlmitud lepingu alusel plastkonteinerid Valga kolme piirkonda vanade akude ja õlide kogumiseks. Väikepatareide kogumiskast on Otmari kaubanduskeskuses, vanade ravimite kogumiseks Keskapteegis. Kogumissüsteemi laiendamine jätkub. 1997. a. valmis töö “Otepää linna, Pühajärve, Palupera ja Puka valla ohtlike jäätmete piirkondlik käitlussüsteem”, koostaja AS MASP Tallinnast. Ettevalmistused on tehtud Valga maakonna jäätmekava koostamiseks, et õigeaegselt lülituda kavandatavasse vabariigi jäätmekäitluse süsteemi.
6.10 Karula Rahvuspark Aadress: Ähijärve küla, Antsla vald, 66405 Võrumaa Telefon/faks (278) 52 456; (252) 51 552 Direktor Pille Tomson
6.10.1 Ajalugu 1960. aastad Looduskaitse Valitsuses, Teaduste Akadeemia Looduskaitsekomisjonis ja Tartu Ülikoolis tehakse ettepanekuid Karula looduse kaitse alla võtmiseks 1970. aastad tehakse teadustööd kaitseala ettevalmistamiseks 1979 Karula maastikukaitseala moodustamine, administratsiooni ei ole 1990. aastate algus Eesti Loodusuurijate Selts ja Eestimaa Looduse Fond teevad ettepanekud muuta maastikukaitseala Karulas rahvuspargiks 1993 Vabariigi Valitsus kinnitab määruse, millega luuakse Karula rahvuspark 1994 Karula Rahvuspark hakkab asutusena tööle kontoriga Lüllemäe Põhikooli ruumes 1995 Vabariigi Valitsus kinnitab Karula rahvuspargi kaitse-eeskirja, mis on põhiline seaduslik alus Karula Rahvuspargi looduskaitselisele tegevusele 1996 hakkavad kehtima maamaksusoodustused kaitsevööndite kaupa 1997 valmib Karula Rahvuspargi Ähijärve keskus Karula Rahvuspark kuulub Keskkonnaministeeriumi haldusalasse ja on üks Eesti neljast rahvuspargist. Karula Rahvuspark kaitseb ja tutvustab Lõuna-Eesti metsa- ja järverikkaid kuppelmaastikke ja Lõuna-Eesti kultuuri. Rahvuspargi territooriumist asub Valga maakonnas 5167,2 ha ja Võru maakonnas 5930,1 ha.
6.10.2 Tegevus aastatel 1994 – 1998
Metsa kaitse ja säästlik metsamajandus Praeguseks on juba oluline vahe rahvuspargi metsade ja muude metsade vahel. Rahvuspargi ala kohta on olemas metsakorraldus, kus on arvestatud metsade kaitsevajadustega. Lageraiekeeld ei luba rahvuspargi territooriumil jätta maha rüüstatud lanke. Valik- ja
38 Tõrge! Rakendage vahekaardi Avaleht kaudu käsk Heading 1 tekstile, mida soovite siin kuvada. hooldusraied toimuvad peamiselt looduskaitse nõudeid arvestades. Kooskõlastatud on kahe metskonna rahvuspargi kaitse-eeskirjaga kooskõlas olevat metsamajandamiskava ning 37 erakinnistu metsamajandamiskava.
Maastikuhooldus Rahvuspargi üks ülesanne on Karula kauni kuppelmaastiku võsavabana hoidmine ja vaadete alleshoidmine. Selleks tellib rahvuspark maastikuhooldustöid – heina niitmine, võsaraie jne. Võsaraiet on tehtud Vihmjärve, Ubajärve ja Ähijärve ääres, Tornimäel ja Mikile ümbruses. 1998. a. käivitus niitmine kohustusliku niitmisega aladel. Lepingute alusel tehti niitmise ettevalmistustööd ja niitmine esimesel 25 hektaril. Neli suuremat kunagist kruusakarjääri on saanud reljeefi taastamistöödega looduslikuma ilme.
Maa ostmine riigi looduskaitsemaaks ja maade asendamine Väärtuslikumaid maid ostetakse eraomanikelt riigi looduskaitsemaaks. Kinnitatud on määrus, mille alusel eraomanduses olevaid sihtkaitsevööndi maid (väärtuslikud loodusalad) asendatakse omanikele väljaspool rahvusparki olevate maadega. Avaldused maade asendamiseks on kogutud ja menetlusse antud. Rahvuspargi looduskaitsepiiranguid tutvustab maaomanikule kaitsekohustuse teatis. Neid on nüüdseks välja antud üle 116.
Kaitsekorralduskava 1997. a. alustati ja 1998. a. jätkati töid kaitsekorralduskava loomiseks. Kaitsekorralduskava hõlmab kogu rahvuspargi looduse ja kultuuri kaitse korraldamist ning sisaldab teadlaste ja praktikute antud põhjendatud juhiseid looduskaitsetöödeks ja -meetmeteks Karula Rahvuspargi alal.
Rahvuspargi keskus 1994. aastal, mil Karula Rahvuspark alustas oma tegevust, paiknes selle kontor Lüllemäe Põhikooli ruumes. 1995. aastal alustati Võru metsamajandile kuulunud Ähijärve külas asuva Ähijärve talu baasil rahvuspargi keskuse rajamist. 1997. aastal valmiski Ähijärvel keskusemaja, kus asuvad kaasaegsed kontoriruumid, seminari- ja näituseruum, köök, söögituba ning külastuskeskus infopunktiga. Kõrvalhoonetest restaureeriti ait. Talu kolmas elumaja sai rahvuspargi keskusena esimest korda täielikult välja ehitatud. Ehitust finantseeriti riigieelarvest, Keskkonnafondist ning toetas ka Hollandi Kuningriigi saatkond.
Trükised Välja on antud rahvuspargi turismikaart, voldikud kolme turismiraja kohta, külastuskeskust tutvustav voldik, voldik “Karula rahvuspark” koos kaardiga. Valmimas on Ähijärve õpperaja voldik. 1998. a. ilmus “Eesti Looduse” erinumber Karula Rahvuspargist, kus sees huvitavaid lugusid loodusest, kultuurist, sekka ilusaid looduspilte ning matkasõbrale rahvuspargi kaart ja juhis matkaradadele minekuks. Läbi aastate on Karula Rahvuspargi vastu huvi tundnud meedia – ajalehed, ajakirjad, raadio ja televisioon.
39 Valgamaa aastaraamat 1998
Üritused Oma tegevuse algusest alates on rahvuspargis heaks tavaks olnud korraldada üritusi kohalikule rahvale ja teistele huvilistele. Traditsioonilised on nüüdseks rahvuspargi simman juulikuus ja jüripäeva mõttetalgud aprillis. Igal aastal korraldatakse laste looduskaitselaager koos Haanja ja Otepää loodusparkidega. 1998. a. oli tänu Hollandi Kuningriigi toetusele võimalik organiseerida hulk üritusi koostöös Valga Jahi- ja Kalameeste Ühistu, Kaika Naisseltsi, Karula Muinsuskaitse Seltsi, Võru Instituudi ja ajakirja “Eesti Loodus” toimetusega: turismiseminar, jüripäeva mõttetalgud, mõttetalgud endise Lüllemäe spordibaasi uute kasutusvõimaluste üle, koprapäev, Kaika laste päev Karula rahvuspargis, rahvuspargi simman (Ähijärvele Suurmäele ehitati külakiik), joonistuslaager, “Eesti Looduse” Karula Rahvuspargi erinumbri esitlus-autoriõhtu, kirjanik Jaan Lattiku 120. sünniaastapäevale pühendatud konverents (põhikorraldaja Võru Instituut), seminar “Karula maastikukaitseala ja rahvuspargi moodustamise lugu.” Keskuses korraldati näitusi: seenenäitus, Epp Margna joonistused, Toomas Trapido fotod, Mare Raidma kavandid Karula Rahvuspargi keskuse kujundusest ja rahvuspargi meenetest, õlimaalid Ähijärve maastikust, lastejoonistused Ähijärvest, turismiseminarile eelnenud küsimustiku tulemused ja fotod seminarist.
Loodusharidus ja turism Kolmel viimasel aastal on rahvuspark osalenud turismimessidel Tourest, kus on hangitud hulgaliselt kontakte ning reklaamitud Karula vaatamisväärsusi ja siinsete turismiettevõtjate poolt pakutavaid teenuseid. Viie aasta jooksul on rahvuspargi töötajad ise tublisti Karulat tundma õppinud ja seda teistele tutvustanud. Külastajate hulk on aasta-aastalt tõusnud, ulatudes 1998. aastal 2500 inimeseni. Ekskursioonidel käivad peamiselt kooliõpilased. Enamus külastajaist on eestlased. Rahvuspark on rajatud enamkasutatavatele järverandadele 7 telkimis- ja laagriplatsi, kuhu on paigaldatud pingid, prügikastid, lõkkel toiduvalmistamise konstruktsioonid ning 4 matkaonni – laavut. Rahvuspargi käidavamatesse kohtadesse on paigaldatud infotahvlid kaartide ja tekstidega; viidad ja sildid juhatavad külastajatele teed. Radasid on rahvuspargil praegu neli: Peräjärve metsarada, Ähijärve teerada, Tornimäe matkarada ning Lüllemäe külarada. Rajad tutvustavad loodust ja kultuuri, pakkudes ka füüsilise pingutuse võimalust.
6.11 Otepää Looduspark Aadress: Kolga tee 28, 67405 Otepää Telefon 55 876, faks 55 284 Juhataja Tarmo Evestus 1998. aastal oli Otepää Looduspargi kolme töötaja peamisteks töösuundadeks keskkonnahariduse edendamine, loodushoiutöö, seire ja järelvalve. Keskkonnahariduse edendamise valdkonnas anti välja Pühajärve matkaraja skeem ja bukletid, alustati Väikese Emajõe matkaraja projekti ning Kääriku matkaradade skeemi koostamisega. Suurimad edusammud tehti looduse ja looduskaitse tutvustamisel kohalike noorte hulgas. Koostöös Karula Rahvuspargi ja Haanja Looduspargiga jätkati kooliõpilastele looduskaitselaagrite korraldamise traditsiooni, seekordseks kohtumispaigaks oli Pühajärve lähikond. Pühajärve põhikoolis valmistati lindude pesakaste, koristati Pühajärve kaldal võsa. Oktoobris kutsuti savipäevi juhendama õppejõud Tartu Lastekunstikoolist ja detsembris korraldati suveniiride valmistamise konkurss. Looduspargis oli praktikal kolm Räpina Kõrgema Aianduskooli keskkonnakaitse eriala õpilast. Loodushoiutööd olid põhiliselt seotud
40 Tõrge! Rakendage vahekaardi Avaleht kaudu käsk Heading 1 tekstile, mida soovite siin kuvada. Pühajärvega – kevadel korraldati võsalõikused kalakudealadel ning haugi kudeajal hoiti veetaset suurvee tasemel. Kaitsekorralduskava raames alustati töid lähteülesannete väljatöötamise, turismi arengukava koostamise ja kaitsealuste liikide seirega. Juulis muutis Vabariigi Valitsus õiguskantsleri ettepanekul Otepää looduspargi kaitse- eeskirja punktid, mis olid seadustega vastuolus. Viie aastaga (1994-1998) on Otepää Looduspark läbi teinud suured muutused. Kui 1994. a. tegutseti Otepää Maastikukaitseala nime all, siis 1996. a. reformi käigus liituti Otepää Metskonnaga. Nii tekkis raskesti klassifitseeritav asutus – Otepää Metskond-Looduspark. Reformi tulemusel vähenes tunduvalt Looduspargi töötajaskond, mistõttu on kõige rohkem kannatanud järelvalve. 1997. a. kevadel kinnitas Vabariigi Valitsus looduspargi välispiiri kirjelduse ning kaitse- eeskirjad, mis andsid looduspargile seadusandliku jõu. Välispiirina kohaldati endist maastikukaitseala piiri, mistõttu Kooraste aheljärvestik jäi looduspargi piirest välja. Samasse perioodi jääb ka looduspargi külastuskeskuse väljaehitamine, mis loodetakse lõpetada sajandivahetuseks. 1998. a. lõpuks olid valmis kontoriruumid, teise korruse puhketoad ning maja välisviimistlus. Märgatavalt paremini on viimastel aastatel finantseeritud loodushoiu ja looduskaitseharidust käsitlevaid projekte. Tunduvalt on täienenud ka tehniline varustatus arvutite, mobiilside ja transpordivahenditega. Looduspargis on eriti tuntav inimmõju loodusele. Sagenenud on ebaseaduslikud metsaraied, rikutakse ehitustegevuse- ning jäätmekäitluse nõudeid. Rõõmustav on kalakotka elama asumine looduspargi naabrusse.
6.12 Eesti Keskkonnafondi (EKF) Valgamaa osafond (OF) Keskkonnafond on riiklik organisatsioon keskkonnaministri valitsemisalas. Keskkonnafondi ülesanne on looduskeskkonna ja – varade kaitseks täiendavate rahaliste vahendite kogumine ning looduskeskkonna ja – varade kaitsemeetmete lisafinantseerimine. Oma ülesande täitmiseks ning looduskeskkonna ja - varade kaitsemeetmete ja programmide realiseerimiseks annab fond: - toetusi rahvusvahelistele, riiklikele ja kohalikele projektidele ja programmidele; - subsiidiume; - soodustingimustel laenu; - rahalisi vahendeid laenuprotsentide maksmiseks. Looduskasutuse maksustamine toimub veeseaduse, saastekahju hüvitise seaduse ning nendest tulenevate Vabariigi Valitsuse ja keskkonnaministri määruste alusel. Looduskasutuse maksustamist korraldab maakonna keskkonnaosakond. Vee kasutusõiguse tasu jaotub 50% Eesti Keskkonnafondile ja 50% kohalikule omavalitsusele. Maavara kasutusõiguse tasu laekub kohalikule omavalitsusele. Nende maksude arvestuse õigsuse kontrolli ja kogumisega tegeleb keskkonnaosakond. Teine oluline looduskasutuse maksustamise lõik, millega keskkonnaosakond tegeleb, on saastekahju hüvitiste kogumise korraldamine. See eeldab esitatud algandmete õigsuse kontrollimist, maksetähtaegadest kinnipidamise kontrolli ning heitveeseire teostamist. Vee saastekahju hüvitisest, jäätmete ladustusmaksust ja atmosfääri paisatavate saasteainete maksust 50% tsentraliseeritakse keskfondi ja 50% jääb maakondliku osafondi. Enamiku hüvitistest moodustab vee saastekahju hüvitis (u 92%).
41 Valgamaa aastaraamat 1998
Tabel 6-13 Loodusvara kasutusõiguse tasu (tuh. kr) 1995 1996 1997 1998 Vesi EKF 122,1 160,1 127,6 132,4 OV 122,1 160,1 127,6 132,4 Turvas OV 1,8 8,6 17,8 26,4 Mineraalsed ehitusmaterjalid OV 89,8 104,7 115,0 127,3 Kokku 335,8 433,5 388,0 418,5 Tabel 6-14 Saastemaksud (tuh. kr) Tabel 6-15 Kulutused keskkonnakaitsele Eesti 1995 1996 1997 1998 Keskkonnafondist (tuh. kr) Vesi EKF 50,6 112,8 157 221,5 OF 50,7 112,8 157 221,5 Valdkond EKF OF Kokku Õhk EKF 9,1 11,3 7,9 9,0 Veeprogramm 1601 155 1756 OF 9,1 11,3 7,9 9,0 Jäätmekäitlus 141 51 192 Jäätmed EKF 26,1 13,6 10,9 15,4 Järelevalve 100 100 OF 26,1 13,6 10,9 15,4 Rekultiveerimine 80 80 Kokku 171,7 275,4 351,6 491,8 Looduskaitse 97 89 186 Koolitus 11 23 34 Kokku 1930 418 2348 Tabel 6-16 Keskkonnakaitselised kulutused Eesti Keskkonnafondist 1993-1998 (tuh. kr) Valdkonnad 1993 1994 1995 1996 1997 1998 Kokku jäätmemajandus 10 50 65 166 192 483 karjääride rekultiveerimine 130 30 80 240 looduskaitse 5 18 32 84 152 283 põllumajandusmürkide utiliseerimine 32 99 131 veekaitse 500 350 1497 2674 1718 6739 Kokku 500 15 418 1756 3053 2142 7876
6.13 Looduskaitse Tabel 6-17 Rikkumiste avastamine asutuste kaupa 1995-1998 1995 1996 1997 1998 Maavalitsus 100 100 48 60 Politsei 51 31 55 34 Tervisekaitse talitus 13 13 4 10 Mereinspektsioon 54 52 40 4 Metsaamet 15 20 22 53 Metskonnad 66 64 Kaitsealad 33 18 Keskkonnainspektsioon 176 210 Omavalitsused 18 69 38 148
42 Tõrge! Rakendage vahekaardi Avaleht kaudu käsk Heading 1 tekstile, mida soovite siin kuvada. Tabel 6-18 Rikkumiste avastamine valdkondade kaupa 1995-1998 Looduskaitse tegevusvaldkond 1995 1996 1997 1998 Vee kaitse 43 73 35 30 Välisõhu kaitse mootorsõidukite saasta eest 1 Välisõhu muu kaitse 5 1 1 Kaitse müra ja elektromagnetkiirguse eest 11 1 Kaitse radioaktiivse saasta eest Jäätmekäitlusnõuete järgimine 18 42 21 135 Ohtlike ainete käitluse nõuete järgimine 1 3 Maade eraldamise nõuete järgimine 1 Mulla ja mullaviljakuse kaitse 1 Maapõue kaitse 8 1 4 Metsade tulekaitse 2 Metsade kaitse muude metsarikkumiste eest 144 113 283 256 Taimestiku muu kaitse 13 7 20 Jahieeskirjade nõuete järgimine 4 3 16 Kalapüügi eeskirjade nõuete järgimine 56 47 41 59 Loomastiku muu kaitse 1 18 3 3 Kaitsealuste loodusobjektide kaitse 1 1 1 Väikelaevade ja sadamate kasutamisnõuete järgimine 23 37 16 1 Omavoliline ehitamine ja planeerimisnõuete eiramine 8 6 Kokku 317 349 416 537 Tabel 6-19 Halduskaristuse määramised ja kahjude hüvitamine Looduskaitse tegevusvaldkond Ette- trahvitud trahvi- materiaalse kahju- laekus kirjutusi isikuid summa kahjuga summa (kr) (kr) seotud (kr) asjade arv Vee kaitse 9 1 360 21 55501 55501 Välisõhu muu kaitse 1 Jäätmekäitlusnõuete järgimine 134 6 1220 Ohtlike ainete käitluse nõuete 3 järgimine Maade eraldamise nõuete järgimine 1 1800 Mulla ja mullaviljakuse kaitse 1 Maapõue kaitse 4 Metsade kaitse muude 25 130 71278 137 5114350 348893 metsarikkumiste eest Taimestiku muu kaitse 20 4 1280 Jahieeskirjade nõuete järgimine 16 2314 1 6000 Kalapüügi eeskirjade nõuete järgimine 1 36 6795 1 450 Loomastiku muu kaitse 3 900 Kaitsealuste loodusobjektide kaitse 1 Väikelaevade ja sadamate 1 50 kasutamisnõuete järgimine Omavoliline ehitamine ja 6 2 250 planeerimisnõuete eiramine Kokku 205 200 86247 160 5176301 404394
43 Valgamaa aastaraamat 1998
7. Haridus
7.1 Koolid Tabel 7-1 Koolid Õpilasi Klassikomplekte Pedagoogilisi töötajaid Helme vald - Ritsu Lasteaed-algkool 53 4 7 - Ala Põhikool 101 9 14 - Helme Kutsekeskkool 321 õpperühmi 21 35 - Helme Sanatoorne 156 8 31 Internaatkool Hummuli vald - Hummuli Põhikool 143 9 18 Karula vald - Kaagjärve Põhikool 39 5 8 - Lüllemäe Põhikool 110 9 13 Otepää linn - Otepää Gümnaasium 657 24 56 - Otepää Gümnaasiumi õhtune 37 3 - osakond - Eesti Spordigümnaasiumi 73 5 29 Otepää filiaal Palupera vald - Nõuni Algkool 28 2 3 - Palupera Põhikool 79 7 15 Puka vald - Aakre Lasteaed-algkool 68 5 12 - Puka Keskkool 231 12 23 - Kuigatsi Kool 65 7 21 Põdrala vald - Pikasilla Põhikool 57 5 10 - Riidaja Põhikool 95 8 14 Pühajärve vald - Pühajärve Põhikool 173 9 26 Sangaste vald - Sangaste Lasteaed-algkool 22 2 5 - Keeni Põhikool 174 9 18 Taheva vald - Koikküla Lasteaed-algkool 43 4 6 - Hargla Põhikool 109 9 14 Tõlliste vald - Laatre Algkool 42 4 6 - Tagula Algkool 10 2 3 - Tsirguliina Keskkool 284 15 28 Tõrva linn - Patküla Põhikool 222 10 18 - Tõrva Gümnaasium 601 24 39 Valga linn
44 Tõrge! Rakendage vahekaardi Avaleht kaudu käsk Heading 1 tekstile, mida soovite siin kuvada. - Valga 1. Põhikool 227 10 24 - Valga 2. Põhikool 323 14 24 - Valga 3. Põhikool 246 9 21 - Valga Gümnaasium 875 32 59 - Valga Vene Gümnaasium 550 23 45 - Valga Kaugõppegümnaasium 171 9 14 - Valga Internaatkool 75 7 30 - Valga Kutsekool 175 õpperühmi 13 26 - Mainori Majanduskooli 40 gruppe 2 - Valga filiaal Õru vald - Õru Lasteaed-algkool 20 2 3 Pedagoogiliste töötajate all on mõeldud kõiki haridusasutustes põhikohaga või kohakaaslusega töötavaid pedagoogikaspetsialiste (juhid, õpetajad, eripedagoogid, psühholoogid, kasvatajad, ringijuhid jm). Järgnevas pedagoogilise kaadri iseloomustuses on alates 1996/97.õ.-a. andmed esitatud koos Valga Kutsekooli, Helme Kutsekeskkooli ja ESG Otepää filiaali andmetega. Graafik 7-1 Pedagoogilise kaadri struktuur 1993-1998
Ped. töötajaid põhikohaga õpetajaid kohakaaslasi
800 726 698 715 700 656 649
600 516 495 500 451 457 469
400
300
200 77 100 35 45 44 55 0 1993/94 1994/95 1995/96 1996/97 1997/98
Graafik 7-2 Pedagoogilise kaadri jaotus hariduse järgi 1993-1998
kõrgharidusega keskeriharidusega keskharidusega
800
700 57 55 64 69 600 89 181 174 188 500 145 153
400
300 460 488 472 200 422 427
100
0 1993/94 1994/95 1995/96 1996/97 1997/98
45 Valgamaa aastaraamat 1998
Graafik 7-3 Pedagoogilise kaadri jaotus soo järgi 1993-1998
Mehi Naisi
800 700 600 500 592 583 400 538 538 569 300 200
100 118 111 129 134 132 0 1993/94 1994/95 1995/96 1996/97 1997/98
Tabel 7-2 Pedagoogilise kaadri jaotus staaži järgi 0-2 a 2 - 5 a 5 - 8 a 8 - 11 a 11 - 15 a üle 15 a 1993/94 68 76 63 54 79 316 1994/95 51 62 61 62 74 339 1995/96 42 66 58 69 81 379 1996/97 54 65 61 67 81 398 1997/98 40 75 70 66 85 379 Tabel 7-3 Riigieelarvest hariduskuludeks eraldatud vahendid (kr) õpetajate sotsiaal- täiend- õpikud Kokku töötasu maks koolitus Helme 744400 245600 14061 30510 1034571 Hummuli 613800 202600 5880 29020 851300 Karula 872200 287900 19050 29910 1209060 Otepää 2180900 719800 14652 134710 3050062 Palupera 500000 165000 11330 21990 698320 Puka 1350300 445600 23550 61800 1881250 Põdrala 840400 277400 19530 31890 1169220 Pühajärve 639900 211200 10962 31990 894052 Sangaste 1089600 359500 13015 42390 1504505 Taheva 668900 220700 11440 29320 930360 Tõlliste 1312000 433000 17310 68940 1831250 Tõrva 2646500 873300 18830 168080 3706710 Valga 7862900 2594600 111216 501690 11070406 Õru 139100 45900 2775 4360 192135 Maavalitsus 76399 76399 Maakond kokku 21460900 7082100 370000 1186600 30099600 - Riigikeele õpetaja kulude katteks (Valga Linnavalitsus) 44300 - Noorsooprojektid 19500 - Maakondlikud üritused 44000 - Vene koolide aineõpetajatele eesti keele õpetamiseks 45000 - Eesti Vabariigi 80. aastapäeva üritusteks 43334
46 Tõrge! Rakendage vahekaardi Avaleht kaudu käsk Heading 1 tekstile, mida soovite siin kuvada. Tabel 7-4 Põhikooli lõpetamine lõputunnistusega Kool 1995 1996 1997 1998 Valga Gümnaasium 48 67 60 49 Valga Vene Gümnaasium 40 41 35 47 Tõrva Gümnaasium 39 38 37 40 Otepää Gümnaasium 29 49 28 35 Tsirguliina Keskkool 21 34 23 22 Puka Keskkool 16 16 19 16 ESG Otepää Suusakool 20 18 13 15 Valga Kaugõppegümnaasium 21 15 21 20 Valga 2. Põhikool 41 36 30 28 Valga 3. Põhikool 19 9 20 21 Patküla Põhikool 27 22 27 21 Ala Põhikool 6 10 7 10 Hargla Põhikool 7 11 4 9 Hummuli Põhikool 9 12 9 9 Kaagjärve Põhikool 6 4 7 4 Keeni Põhikool 8 11 22 16 Lüllemäe Põhikool 12 15 13 7 Palupera Põhikool 2 5 3 5 Pikasilla Põhikool 5 4 5 5 Pühajärve Põhikool 7 14 11 4 Restu Põhikool 4 3 5 1 Riidaja Põhikool 9 9 12 7 Helme SIK 12 15 12 10 Kokku 408 458 423 401 Kuigatsi Kool 11 10 18 8 Valga Internaatkool - 7 10 8 Kõik kokku 419 475 451 417 Tabel 7-5 Põhikooli lõpetamine kiitusega Kool 1995 1996 1997 1998 Ala Põhikool 1 ESG Otepää Suusakool - 5 2 - Hummuli Põhikool 1 1 - - Lüllemäe Põhikool 1 1 Otepää Gümnaasium - 6 1 - Patküla Põhikool 1 - 3 3 Pikasilla Põhikool 1 1 - 1 Riidaja Põhikool - - - 1 Tsirguliina Keskkool - 1 - - Tõrva Gümnaasium 2 2 - 1 Valga Gümnaasium 2 2 1 - Valga 2. Põhikool - 2 1 1 Valga 3. Põhikool - - 1 4 Valga Vene Gümnaasium 1 1 1 3 Kokku 8 21 11 16
47 Valgamaa aastaraamat 1998
Tabel 7-6 Keskkooli/gümnaasiumi lõpetamine lõputunnistusega Kool 1995 1996 1997 1998 Valga Gümnaasium 62 80 92 69 Valga Vene Gümnaasium 36 36 48 34 Tõrva Gümnaasium 32+5k* 36 65 46 Otepää Gümnaasium 48+7k* 28 43 18 Tsirguliina Keskkool 16 16 13 10 Puka Keskkool 9 7 14 8 Valga Kaugõppegümnaasium 35 30 29 17 ESG Otepää Suusakool 8 16 12 19 Kokku 246+12k* 249 316 221 * k - kaugõppeosakond Tabel 7-7 Keskkooli/gümnaasiumi lõpetamine kuldmedaliga Aasta Lõpetaja Kool 1995 Kairi Koha Valga Gümnaasium Esme Kassak Valga Gümnaasium Jana Aleskovskaja Valga Vene Gümnaasium Julia Abramova Valga Vene Gümnaasium Kristel Schütz Tõrva Keskkool 1996 Natalja Gutovskaja Valga Vene Gümnaasium Krista Orav Tõrva Gümnaasium 1997 Laura Ehrlich Valga Gümnaasium 1998 - Tabel 7-8 Keskkooli/gümnaasiumi lõpetamine hõbemedaliga Aasta Lõpetaja Kool 1995 Vladimir Belov Valga Vene Gümnaasium 1996 Kaie Sinisalu Valga Gümnaasium Marko Tiislär Valga Gümnaasium Olga Jekimova Valga Vene Gümnaasium Liia Kängsepp Valga Vene Gümnaasium Rita Arik Otepää Keskkool Kaidi Kuškis Tõrva Gümnaasium Annika Schütz Tõrva Gümnaasium Eva Noormaa Tõrva Gümnaasium Merle Ojanurm Tõrva Gümnaasium Ulvi Ragun Tõrva Gümnaasium Margit Lill ESG Otepää Suusakool 1997 - 1998 - Tabel 7-9 Vabariigi presidendi vastuvõtt parematele keskkooli/gümnaasiumi lõpetajatele Kuupäev Lõpetaja Kool 20.06.1995 Kairi Koha Valga Gümnaasium Jana Aleskovskaja Valga Vene Gümnaasium Kristel Schütz Tõrva Keskkool Herko Sunts Otepää Keskkool
48 Tõrge! Rakendage vahekaardi Avaleht kaudu käsk Heading 1 tekstile, mida soovite siin kuvada. 20.06.1996 Marko Tiislär Valga Gümnaasium Natalja Gutovsakaja Valga Vene Gümnaasium Krista Orav Tõrva Gümnaasium Rita Arik Otepää Gümnaasium 19.06.1997 Laura Ehrlich Valga Gümnaasium Kristina Noor Valga Vene Gümnaasium Olga Kulik Valga Vene Gümnaasium Gunnar Väärsi Otepää Gümnaasium 18.06.1998 Katrin Käis Valga Gümnaasium Igor Kunovski Valga Vene Gümnaasium Janno All Otepää Gümnaasium Kadri Kõressaar Tõrva Gümnaasium Tabel 7-10 Koolide varustatus infotehnoloogiaga ja internetiühendused Kool Töökohaarvuteid Õpilasi arvuti kohta Internetiühendus Õru Lasteaed-algkool 3 6,7 Pikasilla Põhikool 8 7,1 Keeni Põhikool 23 7,6 püsiühendus Ala Põhikool 11 9,2 püsiühendus Palupera Põhikool 8 9,9 sissehelistamisega Tõrva Gümnaasium 49 12,3 püsiühendus Tsirguliina Keskkool 22 12,9 püsiühendus Lüllemäe Põhikool 7 15,7 Hargla Põhikool 6 18,2 Riidaja Põhikool 5 19,0 Valga Kaugõppegümnaasium 8 21,4 Sangaste Lasteaed-algkool 1 22,0 Valga 1. Põhikool 10 22,7 Puka Keskkool 10 23,1 püsiühendus Hummuli Põhikool 6 23,8 Otepää Gümnaasium 27 24,3 püsiühendus Valga Internaatkool 3 25,0 Valga 2. Põhikool 12 26,9 Pühajärve Põhikool 6 28,8 Aakre Lasteaed-algkool 2 34,0 Kaagjärve Põhikool 1 39,0 Valga Vene Gümnaasium 14 39,3 sissehelistamisega Valga 3. Põhikool 6 41,0 Valga Gümnaasium 21 41,7 Laatre Algkool 1 42,0 Helme Sanatoorne Internaatkool 3 52,0 Ritsu Lasteaed-algkool 1 53,0 püsiühendus Kuigatsi Kool 1 65,0 Patküla Põhikool 1 222,0 püsiühendus ESG Otepää filiaal 0 Koikküla Lasteaed-algkool 0 Nõuni Algkool 0 Tagula Algkool 0
49 Valgamaa aastaraamat 1998
7.2 Koolieelsed lasteasutused Tabel 7-11 Koolieelsed lasteasutused Omavalitsus Asutus laste arv rühmade arv Helme vald Helme Lasteaed 21 1 Ritsu Lasteaed-algkool 61 3 Hummuli vald Lastepäevakodu “Sipsik” 24 1 Karula vald Kaagjärve Lastepäevakodu 15 1 Karula Lastepäevakodu 18 1 Otepää linn Lastepäevakodu “Pähklike” 96 5 Palupera vald Hellenurme Lastepäevakodu 19 1 Puka vald Aakre Lasteaed-algkool 25 1 Puka Lastepäevakodu 40 2 Pühajärve vald Lasteaed-taastusravikeskus “Võrukael” 82 3 Pühajärve Põhikooli lastepäevakodu rühm 18 1 Sangaste vald Keeni Põhikooli lastepäevakodu rühm 21 1 Sangaste Lasteaed-algkool 33 2 Taheva vald Koikküla Lasteaed-algkool 26 1 Tõlliste vald Laatre Lasteaed-algkool 26 2 Sooru Lastepäevakodu 23 2 Tsirguliina Lastepäevakodu 23 1 Tõrva linn Lastepäevakodu “Mõmmik” 73 3 Lastepäevakodu “Tõrvalill” 66 3 Valga linn Lasteaed-ühistu “Bona” 22 1 Lastepäevakodu “Buratino” 169 9 Lastepäevakodu “Kaseke” 121 6 Lastepäevakodu “Pääsuke” 123 8 Lastepäevakodu “Walko” 151 9 Õru vald Õru Lasteaed-algkool 18 1 Tabel 7-12 Koolieelsete lasteasutuste pedagoogid hariduse järgi ped. kõrgharidusega 23 muu kõrgharidusega 3 ped. kesk-eriharidusega 104 muu kesk-eriharidusega 17 keskharidusega 23 Tabel 7-13 Koolieelsed lasteasutused aastail 1994-98 Aasta laste arv rühmi pedagooge 1994 1432 73 185 1995 1462 75 180 1996 1407 72 175 1997 1425 72 178 1998 1333 69 170
7.2.1 Traditsioonilised üritused - maakonna kasvatajate teabepäevad “Mina teen nii” - Valgamaa lasteaialaste folklooripäevad
50 Tõrge! Rakendage vahekaardi Avaleht kaudu käsk Heading 1 tekstile, mida soovite siin kuvada. 7.3 Muusikakoolid
Valga Muusikakool Kesk 22, 68203 Valga Direktor Aime Lõhmus Telefon 41 615 Õpilasi 245, pedagooge 21 Filiaalid: - Hummuli Põhikoolis (õpilasi 27, pedagooge 5) - Keeni Põhikoolis (õpilasi 25, pedagooge 3) - Tsirguliina Keskkoolis (õpilasi 18, pedagooge 1) - Hargla Põhikoolis (õpilasi 5, pedagooge 1)
Tõrva Muusikakool Otepää Muusikakool Puiestee 1, 68606 Tõrva Virulombi 15, 67404 Otepää Direktor Aino Orgse Direktor Vello Soots Telefon 33 422 Telefon 55 109 Õpilasi 70, pedagooge 9 Õpilasi 81, pedagooge 13
7.4 Noorteühendused ja -organisatsioonid
7.4.1 Eesti Laste Organisatsioon (ELO) Juht Mall Lepik - Patküla Põhikool, 68606 Tõrva, Spordi 1, tel. 33 212 Eesmärk: Aidata kaasa lapse igakülgsele arengule; kujundada lastel humaanset maailmavaadet loodusseaduste mõistmisel, sallivust, abivalmidust; õpetada lastele demokraatiat, anda üheskoos tegutsemise tarkust ja organiseerimiskogemust; anda lastele võimalus kaasa rääkida Eesti elu korraldamisel; kaitsta laste huve ja õigusi.
7.4.2 Kodutütred Juht Anu Lillipuu - kaitseliidu staap, 68205 Valga, Võru 12, tel. 63 535 Eesmärk: Kasvatada Eesti Vabariigi naiskodanike rahvuslikku meelsust ja austust Jumala vastu, süvendada armastust kodu ja isamaa vastu, õpetada austama ja armastama eesti keelt ja eesti meelt; kasvatada kõrge moraaliga isiksust; valmistada ette naise ja ema ülesannete täitmisele.
7.4.3 Noored Kotkad Juht Rein Säinas - kaitseliidu staap, 68205 Valga, Võru 12, tel. 63 535 Eesmärk: Skautlike kasvatus- ja treenimismeetodite kaudu igakülgselt arenenud patriootiliste noorte meeste kasvatamine.
7.4.4 Skaudid Juht Peeter Mändla - Otepää Gümnaasium, 67403 Otepää, Koolitare 5, tel. 55 136 Eesmärk: Skautliku noorteprogrammi arendamine, võttes aluseks maailma skautluse uuemad arengusuunad, Eesti ühiskonna vajadused ja noorte huvid.
7.4.5 Eesti Punase Risti noored Juht Aina Pääro - 68205 Valga, Aia 20, tel. 43 856
51 Valgamaa aastaraamat 1998
Eesmärk: Aidata enim abivajajaid, arendada sallivust noortes inimestes, õppida aitama inimesi läbi oma tegevuse Punases Ristis.
7.4.6 Euroopa Noored Juht Raul Oreškin - 68203 Valga, Kesk 1, tel 41 883 Juht Siiri Kravtsov - Pikasilla Põhikool, 68702 Põdrala vald, tel. 34 445 Eesmärk: Võimaldada Eesti noortel ja noorsootöötajatel osaleda Euroopa Liidu noorsooprogrammis “Youth for Europe”
7.5 Huvikeskused, klubid, stuudiod
7.5.1 Valga Kultuuri- ja Huvialakeskus 68203 Valga, Kesk 1 Direktor Lukretsia Järv Telefon 41 883 Huvialaringe 16, pedagooge 20
7.5.2 Kesk-Eesti Arenduskeskuse (KEA) Valga Õppekeskuse Laste kool 68207 Valga, Kuperjanovi 79 Juhataja Piret Kõvask Telefon 61 597 Õpilasi 64, pedagooge 7
7.5.3 Noorteklubi “Junger” 68203 Valga, Kesk 1 Juht Raul Oreškin Telefon 41 883 30 liiget
7.5.4 Stuudio “Joy” 68203 Valga, Kesk 3-7 Juhataja Marina Jerjomina Telefon 61 407, (251) 00 838 Õpilasi 93, pedagooge 6
7.5.5 Res Publica Valga klubi Asutatud 8. märtsil 1996. aastal Juhatus: (Annemari Koha tel 41 195, Kalev Laul tel 41 062, Mirko Ojakivi tel 40 452) Üritused: - poliitikakool - suvelaager/seminar - jalgrattamatk “Tunne kodulinna” - jalgpallimatš Res Publica – Res Publica Valga klubi vahel
52 Tõrge! Rakendage vahekaardi Avaleht kaudu käsk Heading 1 tekstile, mida soovite siin kuvada.
8. Kultuur Tabel 8-1 Rahva- ja kultuurimajad Maakonnas 1996 1997 1998 Rahva- ja kultuurimajade arv 20 18 18 Taidluskollektiivide arv 293 298 265 neis osalejaid 5075 4740 4000 laste osatähtsus (%) 75,6 81,8 76,2 Huvialaringide arv 115 80 125 neis osalejaid 1628 1015 2093 laste osatähtsus (%) 90,7 80,3 89,3
8.1 Raamatukogud Maakonnas on 26 rahvaraamatukogu. Rahvaraamatukogude arv maakonnas viie viimase aasta jooksul muutunud ei ole. Tabel 8-2 Raamatukogud 1994 1995 1996 1997 1998 Kogud 326342 329000 335717 341369 356206 Lugejaid 10300 11100 12400 13500 13464 Laenutusi (tuhat arvestusüksust) 363 437 440 532 518 Laenutuste arv ühe lugeja kohta 35,3 39,4 35,3 39,5 38,5 1996/97 õppeaastal oli maakonnas 24 kooliraamatukogu, 1997/98 õppeaastal 22 kooliraamatukogu (Tsirguliina Keskkooli ja Tsirguliina külaraamatukogu ühendati ning Valga Keskraamatukogu laenutuspunkt Valga 1. Põhikoolis suleti). Jätkus raamatukogude arvutiseerimise protsess. 14. jaanuaril 1998 avati avalik internetituba Valga Keskraamatukogus. Arvutit ja tarkvara “Kirjasto 3000” raamatukogutöös hakkasid kasutama ka Pühajärve külaraamatukogu, Otepää ja Tõrva linnaraamatukogud. Arvuti sai Riidaja külaraamatukogu ja programmi “Kirjasto 3000” Sangaste külaraamatukogu. Peale Valga Keskraamatukogu omavad arvuteid 2 linna– ja 3 külaraamatukogu. Tarkvara said lisaks Valga Keskraamatukogule 4 raamatukogu. Kogu maakonnas tehti raamatukogude infotehnoloogiale kulutusi 346 000 krooni ulatuses. Laenutussagedus oli Valga Keskraamatukogus 41,4, vabariigi keskmine näitaja 35,8. Külaraamatukogudes 40,8, vabariigi keskmine 35,5. Tabel 8-3 Raamatukogude külastamisi ühe elaniku kohta 1997 1998 Valga Keskraamatukogus 5,0 4,7 Vabariigi keskraamatukogudes keskmine 3,6 4,1 Maakonna külaraamatukogudes 5,2 5,8 Vabariigi külaraamatukogudes keskmine 3,8 4,0 Tabel 8-4 Kooliraamatukogude töö 1996/97 1997/98 Põhikogu arvestusüksust 211200 189700 Õpikukogu 189600 174400 Lugejaid 5713 5107
53 Valgamaa aastaraamat 1998
Külastusi 73586 79198 Laenutusi 91200 99200
8.2 Muuseumid Tabel 8-5 Muuseumid ja erakogud Valga Muuseum Valga, Pärna pst. 11-18 üldtüüp Barclay de Tolly mausoleum Helme vald, Jõgeveste mausoleum Helme Koduloomuuseum Helme vald, Helme kodulugu pastoraat Eesti Lipu Tuba Otepää, Kirikumõis ajalugu Otepää Gümnaasiumi Koduloomuuseum Otepää, Koolitare 9 kodulugu G.Wulff- Õie Kirjandus- ja Pühajärve vald, Nüpli küla kirjandus, Koduloomuuseum kodulugu Elmar Maasiku Eramuuseum Põdrala vald, Pikasilla ajalugu Enn Nilenderi Eratalumuuseum Palupera vald, Nõuni küla kodulugu 8. mail 1998 avati Sangaste lossi mõisakompleksis krahv Friedrich von Bergi tuba-muuseum. Muuseumi haldajaks on krahv Friedrich von Bergi Fond.
8.2.1 Valga Muuseum Algas Valga Muuseumi uute ruumide ehitus Valgas, Vabaduse 8. Aasta jooksul laekus kogudesse 405 uut museaali, neist 93 osteti ja 312 kingiti. Tabel 8-6 Valga Muuseumi tegevus 1996 1997 1998 Museaale 64500 65300 65700 Näitusi 10 11 15 Külastajaid 1748 3157 2791
8.3 Otepää Teater 1998. a. oli mängukavas: - J. Metua “Palju tarku targutajaid” – lavastaja Ernst Raiste - L. Koorits “Kiusatus” – lavastaja Ernst Raiste (uuslavastus) - Lasteetendus M. Beregova “Uusaastapoisi seiklused” – lavastaja Margus Möll (uuslavastus) Tähtsündmused Otepää Teatris 1998. a. - 21. märtsil korraldas Otepää Teater Eesti Harrastusteatrite teatripäeva “Tagasi lapsepõlve” - 3. mail pälvis Otepää Teater Põlvas harrastusteatrite riigifestivalil I kategooria harrastusteatri nimetuse (sertifikaat nr. 1) lavastusega J. Metua “Palju tarku targutajaid” - 15. mail võõrustas Otepää Teater sõprusteatrit Vihtist (külalisetendus Moliere’i “Ihnuskoi”) - 21.-25. juulini viibis teater 42. suve järjest Saaremaal ringreisil etendusega L. Koorits “Kiusatus” Tabel 8-7 Otepää Teatri tegevus 1995 1996 1997 1998 Antud etendusi 47 28 45 36 Külastajaid 3866 2100 3648 2581
54 Tõrge! Rakendage vahekaardi Avaleht kaudu käsk Heading 1 tekstile, mida soovite siin kuvada. Tabel 8-8 Kultuurile eraldatud riiklikud vahendid (tuh. kr) 1996 1997 1998 Kultuuriürituste toetamine 47,6 54,0 59,0 Teatrite väljasõiduetenduste toetamine 80,0 80,0 120,0 Kultuurkapitali maakondliku ekspertgrupi toetused 250,0 350,0 450,0 Toetus raamatukogudele kokku 4227,3 1069,9 1022,4 sellest uute raamatute soetamine 380,4 731,7 764,7 Tabel 8-9 Muinsuskaitseobjektide restaureerimine (tuh. kr) 1996 1020,0 1997 1265,9 1998 1000,0 - Valga “Säde” seltsimaja hoone 500,0 - Sangaste mõisahooned 100,0 - Helme pastoraat (Koduloomuuseum) 300,0 - Hargla kirik ja Otepää kabel ning luukamber 100,0
8.4 Kultuurkapitali Valgamaa ekspertgrupp 1998. a. veebruaris kinnitas Eesti Kultuurkapitali nõukogu kõikides maakondades kultuurkapitali ekspertgruppide uue koosseisu. Valgamaa ekspertgrupi koosseisu kuuluvad Helve Braun (esimees), Valev Elerand, Silver Eljand, Ene Kaas, Kärt Vuks. Ekspertgrupile eraldati maakondlike projektide toetamiseks 450 000 krooni. Tabel 8-10 Eesti Kultuurkapitali ja maakondliku ekspertgrupi preemiad Eesti Kultuurkapitali rahvakultuuri sihtkapitali jõulutoetus - Minni Vähi, endine tantsujuht Valgas – 3000 kr Tabel 8-11 Maakondliku ekspertgrupi preemiad Helvi Jallai koduloo-uurija, kooli raamatukoguhoidja Riidaja 2000 Meinhard Järlik Valgamaa Spordiveteranide Seltsi nõukogu liige Valga 2000 Helju Keskpalu ajalehe “Valgamaalane” kultuuritoimetaja Valga 2000 Ants Puusta puhkpillimuusika õpetaja Valga 2000 Elmar Rebane koduloo-uurija Puka 2000 Kalmer Tramm spordiorganisaator Pühajärve 2000
8.5 Kirikud ja kogudused Tabel 8-12 Kogudused
Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku (EELK) Valga praostkonna kogudused - Hargla Diakon Erlend Kollom - Helme Hooldajaõpetaja Ivo Pill - Karula Diakon Enno Tanilas - Laatre Hooldajaõpetaja Ivo Pill - Otepää Koguduse õpetaja Jüri Stepanov - Sangaste Koguduse õpetaja Ivo Pill - Taagepera Hooldajaõpetaja Ivo Pill
55 Valgamaa aastaraamat 1998
- Valga Koguduse õpetaja Peep Audova - Otepää Diakoonia Sotsiaalpunkt Juhataja Heli Linnamägi - Valga praostkond Praosti kt. Peep Audova
Eesti Apostlik-Õigeusu Kiriku kogudused - EAÕK Valga Issidori Peakiriku kogudus Preester Priit Keres (isa Gabriel) - EAÕK Karula Jumalasünnitaja Kaitsmise kogudus
Rooma-Katoliku kirik - Pühavaimu kogudus Preester Alfonso di Giovanni (isa Alfonso)
Eesti Evangeeliumi Kristlaste ja Baptistide Liit - Otepää evangeelne vabakogudus "Palverändur" Pastor Kalev Ainlo - Palupera baptisti kogudus Pastor Peeter Sula - Puka vabakogudus Pastor Ago Rand - Tõrva Immanueli kogudus Pastor Enn Palmik - Valga "Betaania" baptisti kogudus Pastor Üllas Linder - Valga Peeteli evangeeliumi kristlaste-baptistide kogudus Pastor Viktor Zuravljov
Seitsmenda Päeva Adventistide Eesti Liit - Valga kogudus
Uusapostlik Kirik Eestis - Valga kogudus Pastor Rudo Lilleleht
Eesti Kristlik Nelipühi Kirik - Valga kogudus Pastor Margus Malleus
Eesti Jehoova Tunnistajate Koguduste Liit - Jehoova tunnistajate Valga kogudus
8.6 Kalmistud Valga maakonnas on 20 kalmistut, mis asuvad 10 omavalitsuse territooriumil. Kalmistut ei ole Palupera, Põdrala ja Hummuli vallas ning Tõrva linnas. Olemasolevast 20 kalmistust on matmiseks suletud kaks – Lüllemäe vana kalmistu (Karula vald) ja Kastolatsi kalmistu (Pühajärve vald). 1965. aastal likvideeriti Valga linna vana kalmistu nn “Saksa surnuaed”, hiljem rajati sinna haljasala ja kunagist ajalooliste isikutega seotud matmispaika tähistab tekstiga kivi.
8.6.1 Maakonna kalmistud ning teadaolevad kuulsate isikute hauad
Hargla kalmistu Gotthard Wilhelm v. Wassermann kindralmajori, Laanemetsa mõisa omaniku perekonna matusepaik kabelis Alfred Mõttus (küüditatud) endise haridusministri ja kultuuritegelase kenotaaf Jaan Kruus (küüditatud) kindrali kenotaaf
56 Tõrge! Rakendage vahekaardi Avaleht kaudu käsk Heading 1 tekstile, mida soovite siin kuvada. Guno Lindmäe Hargla koolijuhataja haud Leonhard Must Hargla koolijuhataja haud Eichenbaum 1905. a. revolutsiooni ohvri haud Alfred Lepp 1900-1984 kirikuõpetaja, rahva vanavara koguja ja Mõniste muuseumi asutaja haud
Helme kalmistu Hendrik Adamson 1891-1946 luuletaja ja esperantisti haud Marie Kull 1901-1972 Valga Tütarlaste Gümnaasiumi õpetaja ja tuntud koorijuhi haud Andreas Erlemann 1833-1915 köster-koolmeistri, Eesti Kirjameeste Seltsi liikme haud Märt Jakobson 1828-1904 Helme koolmeistri, rahvusliku liikumise silmapaistva tegelase haud Ado Kaat 1867-1943 koolijuhataja ja kultuuritegelase haud Anna 1867-1937 ja Jaan 1860-1928 Lammas ajakirjanike ja koolitegelaste hauad Johannes Märtson 1868- Valga esimese eestlasest linnapea ja proviisori haud Tõnis Nälk 1812-1860 ärkamisaja tegelase, õllevabrikandi, Eesti Üliõpilaste toetuskapitali annetaja haud Madis Reisenbuk 1877-1947 koolijuhi ja kultuuritegelase haud Karl Ruut 1862-1929 koolmeistri ja Valgamaa esimese kodu-uurija haud Lembit Tangsoo 1921-1971 Tõrva Aiandus-Mesindusseltsi asutaja ja Helme muuseumi loomise mõtte algataja haud Herbert Pinka 1890-1919 Vabadusristi kavaleri haud Friedrich Pinka 1895-1942 koloneli kenotaaf Salme Bergmann-Ilmet Vabadusristi kavaleri haud Andres Eichenbaum 1898-1987 Helme vallasekretäri ja kodu-uurija haud Liisa Perandi 1879-1946 luuletaja ja prosaisti haud
Ilmjärve kalmistu
Kastolatsi kalmistu
Laanemetsa kalmistu
Laatre kalmistu I Joseph Kuhlbars 1836-1917 Uniküla vallakirjutaja ja luuletaja haud Friedrich Raudsep 1900-1919 Vabadussõjas langenu haud Leonhard Pawel 1891-1919 Paju lahingus langenu haud Jakob Pawel 1887-1919 Vabadussõjas langenu haud Peeter Suvi 1886-1951 Laatre köstri haud August ja Agnes Gailit kirjanik August Gailiti vanemate hauad Väino Einer 1926-1998 kodu-uurija ja Einerite sugupuu presidendi haud
Laatre kalmistu II Alviine ja Jaan Ani “Vanemuise” teatri ooperilaulja Endel Ani vanemate hauad Ants Lõhmus 1885-1962 Vabadusristi kavaleri haud Mihkel Kaska Laatre Algkooli juhataja haud
57 Valgamaa aastaraamat 1998
Aleksander Püvi “Estonia” teatri ooperilaulja haud
Lüllemäe uus kalmistu Robert Kannukene 1910-1992 kultuuritegelase ja pastori haud Aleksander Anton 1869-1935 Karula köster-koolmeistri, koorijuhi ja kultuuritegelase haud Johannes Lukin 1883-1934 Kaagjärve koolmeistri, koorijuhi ja kultuuritegelase haud Jaan Lattiku vanemate hauad Valev Uibopuu 1913-1997 kirjaniku ja kultuuritegelase haud Peeter Puudersell 1903-1985 koolijuhataja ja kultuuritegelase haud
Lüllemäe vana kalmistu Karl Stimm 1823-1895 Karula köster-koolmeistri, koorijuhi ja kultuuritegelase haud Hans Wühner 1836-1911 rahvusliku liikumise tegelase ja pastori haud
Otepää uus kalmistu Valter Jalviste 1877-1959 Otepää tuntud kultuuritegelase, kirjamehe, proviisori ja kodu-uurija haud Gustav Wulff-Õis 1865-1946 kultuuritegelase ja luuletaja haud Olga (Luksep) Wulff 1888-1979 ühiskonnategelase haud Leonhard Kruse 1899-1966 polaarlenduri haud Märt Laarman 1896-1979 graafiku, teenelise kunstniku haud Alfred Kukk 1906-1981 laskuri, mitmekordse maailmameistri haud Jakob Kuusk 1871-1926 teeneka kooli- ja kultuuritegelase, Otepää Gümnaasiumi I direktori haud August Krents 1903-1979 muusikapedagoogi, kauaaegse koori- ja orkestrijuhi haud Konstantin Vanik 1901-1947 Otepää Gümnaasiumi direktori ja tõlkija haud Jaan Speek-Leidin 1866-1921 koolmeistri ja kirjamehe, Eesti Kirjanduse Seltsi aktivisti haud Hendrik Steinfeldt Otepää esimese alevivanema (1919), kultuuri- ja ühiskonnategelase haud Enn Volmere 1908-1978 kunstniku ja ühiskonnategelase haud Adelbert Eljand 1914-1982 koolmeistri ja kodu-uurija haud Kalju Eljand 1921-1992 sportlase (tõstja), spordipedagoogi ja ühiskonnategelase haud Arne Laos 1933-1989 Otepää rahvateatri, “Ugala” teatri ja filminäitleja haud Karl Kikkas 1914-1992 tuntud lõõtspillimängija ja kultuuritegelase haud Olga Väärand 1909-1975 Otepää rahvateatri nimeka näitleja haud Hindrik Väärand 1908-1959 spordiorganisaatori ja -kohtuniku, ühiskonnategelase haud Kalju Ruuven 1919-1996 Otepää rahvateatri rajaja ning peanäitejuhi, teenelise kultuuritöötaja ja Otepää linna aukodaniku haud Juhan Jägel 1904-1984 pedagoogi, koorijuhi ja ühiskonnategelase haud Ferdinand Linnamägi 1898-1980 pedagoogi ja ühiskonnategelase haud Olev Tõnsuaadu 1923-1989 spordipedagoogi, -kohtuniku ja -treeneri haud
58 Tõrge! Rakendage vahekaardi Avaleht kaudu käsk Heading 1 tekstile, mida soovite siin kuvada. Otepää vana kalmistu Carl Friedrich Eisenschmidt teeneka põllumehe, kultuuritegelase ning “Eesti Postimehe” kirjasaatja haud Karl Eisenschmidt Otepää kultuuritegelase, karskusseltsi “Edasi” asutaja haud Bernhard Sperlingk rahvusliku liikumise tegelase, EÜS-i esimehe haud Johann Martin Hehn 1743-1793 esimese ilmaliku sisuga eestikeelse raamatu autori haud August Armolik 1891-1978 kauaaegse Vana-Otepää koolijuhi ja ühiskonnategelase haud Elisabeth Urm pedagoogi ja kultuuritegelase haud
Priipalu kalmistu Juhan Künnapuu 1893-1918 Vabadussõjas langenu haud Jakob Haug 1890-1919 Vabadussõjas langenu haud
Puka kalmistu Alide Ertel 1877-1955 tuntud kirjaniku haud Ahto Praks kodu-uurija haud Tammemäe seltskonnategelase ja kaupmehe haud Mikk seltskonnategelase ja kaupmehe haud Paapstel seltskonnategelase ja kaupmehe haud
Sangaste kalmistu Krahv Friedrich Berg 1845-1938 põllumajanduse edendaja, Sangaste rukki aretaja, Tartu Ülikooli audoktori haud Constance Ploom Kalm 1892-1957 sordiaretaja, krahv Bergi kaastöölise haud Karl Hellat 1862-1935 õigusteadlase, karskustegelase ning Läänemaa laulupidude korraldaja haud Peeter Hellat meditsiinidoktori haud Herbert Raap 1917-1971 Sangaste metsaülema, teenelise metsakasvataja haud Jaan Visman 1863-1942 sepa, Sangaste Laulu- ja Mänguseltsi kauaaegse esimehe ja 1905.a. revolutsionääri haud Alleks Vallner 1911-1986 tunnustatud koolimehe ja kodu-uurija haud
Taagepera (Ala) kalmistu Mats Erdell taluperemehe, esimese eesti soost mõisaomaniku perekonna matusekabel Katariina Murrik H. Murrik-Vuolijoe ema haud Leenu ja Ott Kokamägi H. Murrik-Vuolijoe vanaema ja vanaisa haud
Priimetsa kalmistu Valgas August Pobul 1887-1959 populaarse Valga arsti haud Johannes Klasmann 1895-1932 tuntud Valga kaupmehe haud Johann Pastarus endise köstri ja organisti haud Juhan Pastarus 1892-1978 tuntud kodu-uurija haud Vabadussõjas langenute matmispaik mälestussambaga II maailmasõjas langenute matmispaik mälestussambaga
59 Valgamaa aastaraamat 1998
Tartu maantee kalmistu Valgas Richard Wühner 1897-1919 EELK Valga Peetri koguduse õpetaja haud Jaan Audova EELK Valga Peetri koguduse õpetaja haud
Tartu tänava kalmistu Valgas Aleksander Ojakäär 1897-1941 Valga Linnaraamatukogu juhataja haud Melanie Laats koolijuhi ja õpetaja haud Georg Säinas koolijuhi ja õpetaja haud Johann Pullisaar Valga koolijuhi ja seltsitegelase haud Julius Lee 1906-1957 koolijuhi haud Joann Melts 1879-1951 EAÕ koguduse ülempreestri haud Valentin Savin 1913-1994 EAÕ koguduse ülempreestri haud Boris Melts 1901-1977 Eesti Vabatahtliku Tuletõrje Liidu ja Balti Tuletõrje Liitude Liidu esimees aastatel 1934-1940 Eduard Lemmiste Valga “Säde” teatri näitejuhi haud Heldi Lemmiste näitleja ja lauluõpetaja haud Jaan Saarmäe 1899-1989 kodu-uurija ja Valga esimese kodulooringi rajaja haud Perekond Želnini suguvõsa matmispaik hauamonumendiga
Toogipalu kalmistu Angelina Simson 1902-1993 koolijuhataja ja õpetaja haud Ott Raudheiding näitleja haud
Vissi kalmistu Mikk Tamm 1877-1951 näitejuhi ja muusikategelase haud
Luke kalmistu (Läti-Valkas) Hans Einer 1856-1927 kooliõpetaja, seltskonnategelase, Valga esimese eestikeelse kooli juhataja, Valga Peetri koguduse kauaaegse köster-organisti haud Liina Reimani vanemate hauad Silvia Rāgas 1928-1976 tuntud filoloogi ja tõlkija haud Karl Ulmann 1829-1890 Valga pastori haud Carl Ulmann 1793-1871 Tartu Ülikooli rektori ja piiskopi haud Fr. Simon 1903-1977 mustlaste paruni haud Anton Rudit 1868-1930 tuntud Valga fotograafi haud Aleksander Karolin Eesti tuntud tsirkuseartisti haud Jaan Mahlapuu 1894-1917 tsaariarmee lenduri, esimese eestlasest äss-lenduri haud
8.6.2 Kabelid ja perekonnakalmistud
Helme vallas - Jõgevestel Barclay de Tolly mausoleum (1823) - Taagepera (Ala) kalmistul Mats Erdelli – peremehe, esimese eesti soost mõisaomaniku perekonna matusekabel
Palupera vallas Hellenurmes Middendorffide perekonnakalmistu, kuhu on maetud akadeemik Aleksander Middendorff ja ornitoloog Ernst Middendorff
60 Tõrge! Rakendage vahekaardi Avaleht kaudu käsk Heading 1 tekstile, mida soovite siin kuvada. Põdrala vallas Riidaja mõisa kabelihoone (1795)
Taheva vallas Hargla kalmistul kindralmajor Gotthard Wilhelm v. Wassermanni, Laanemetsa mõisa omaniku perekonna kabelihoone matusepaigana (1781)
8.6.3 Paigaldatud mälestusmärgid - riigitegelase, kirjaniku ja ajakirjaniku Jaan Lattiku (1878-1967) 120. sünniaastapäeva puhul mälestuskivi Karula vallas Mäkiste talu juures 21. juunil - mälestustahvel esimesest eestlasest Valga linnapeale Johannes Märtsonile Valga raekojas 8. septembril
61 Valgamaa aastaraamat 1998
9. Sport
9.1 Aasta parimad sportlased Naised Katrin Šmigun (Otepää Spordiklubi) Kristina Šmigun (Otepää Spordiklubi) Helen Novikov (SK ”Viraaž”) Mehed Pavel Loskutov (SK ”Maret–Sport”) Elmo Kassin (Otepää Spordiklubi) Andrus Paul (SK ”Jäämees”) Neiud Kadri-Liis Vähi (SK” Maret-Sport”) Kristel Lääts (SK ”Maret-Sport”) Aiki Aigro (Otepää Spordiklubi) Noormehed Taavi Kirsimäe (SK ”Uudmäe Track”) Imre Laretei (SK ”Maret-Sport”) Kaspar Rõivassepp (SK ”Maret-Sport”) Naine spordiveteran Ene Aigro (Otepää Spordiklubi) Tiiu Nukki (Valga SVS) Liivi Parik (Otepää Spordiklubi) Mees spordiveteran Kalev Urbanik (SK ”Walketa”) Eduard Sokolovski (Valga Laskurklubi) Enn Meriroos (Valga SVS) Täiskasvanute võistkond Otepää Spordiklubi 3 x 5 km murdmaasuusatamise naiskond (Katrin Šmigun, Kristina Šmigun, Aiki Aigro) Neidude võistkond Tõrva-Helme käsipallivõistkond (Eglit Niittee, Kadri Tarsalainen, Monika Martin, Sirli Lõhmus, Angela Abolkaln, Kristi Järv, Triinu Viilup) Noormeeste võistkond Valgamaa koondvõistkond 4 x 1500 m teatejooksus (Indrek Kallas, Sergei Nevetšerja, Imre Laretei, Tarmo Hõbe) Edukaim treener Anatoli Šmigun Edukaim spordiaktivist Lembit Leppik
9.2 Valgamaa spordipreemiate saajad Anton Hermann Puka vald (Valgamaa Fondi spordipreemia) Meinhard Järlik Valgamaa SVS (Kultuurkapitali Valgamaa ekspertgrupi spordipreemia) Kalmer Tramm Otepää Spordiklubi (Kultuurkapitali Valgamaa ekspertgrupi spordipreemia)
9.3 Rahvusvahelistest tiitlivõistlustest osavõtnud Valgamaa sportlased
9.3.1 XXVIII Taliolümpiamängud 07.-22.02. 1998 Naganos Katrin Šmigun murdmaasuusatamine (15. koht 5 km k ja10 km v) Kristina Šmigun murdmaasuusatamine (46. koht 30 km v) Helen Novikov kelgutamine (20. koht) Andrus Paul kelgutamine (diskvalifitseeriti) Elmo Kassin murdmaasuusatamine 43. koht (10 km k ja 15 km v) Magnar Freimuth suusakahevõistlus (33. koht)
62 Tõrge! Rakendage vahekaardi Avaleht kaudu käsk Heading 1 tekstile, mida soovite siin kuvada. 9.3.2 Kergejõustiku Euroopa meistrivõistlused 18. – 23.08.1998. Budapestis Pavel Loskutov maratonijooks (29. koht 2.19.38)
9.3.3 Maailmakarikavõistluste etappidest osavõtjad Katrin Šmigun murdmaasuusatamine Kristina Šmigun murdmaasuusatamine Villu Teder kahevõistlus Helen Novikov kelgutamine Andrus Paul kelgutamine
9.4 Eesti meistrivõistluste parimad
9.4.1 Kuldmedalivõitjad Kristina Šmigun 5 km suusatamine vabastiilis Kristina Šmigun 15 km suusatamine vabastiilis Katrin Šmigun 5 km suusatamine klassikalises stiilis Katrin Šmigun 3x5 km suusatamine Kristina Šmigun 3x5 km suusatamine Aiki Aigro 3x5 km suusatamine Kadri-Liis Vähi vasaraheide Kerttu Siim slaalom Pavel Loskutov 3000 m jooks (sisevõistlustel) Pavel Loskutov 10 000 m jooks Kalev Sumero sõiduautode kross 2500 cm³ Andres Balodis sõiduautode kross 1600 cm³ Andrus Tiideberg veobagi kross
9.4.2 Hõbemedalivõitjad Liis Vasemägi slaalom Katrin Šmigun 5 km suusatamine vabastiilis Elmo Kassin 15 km suusatamine vabastiilis Magnar Freimuth suusahüpped Tenno Kahr sõiduautode kross 2500 cm³ Rudolf Sarv veobagi kross
9.4.3 Pronksmedalivõitjad Liis Vasemägi suurslaalom Kalev Urbanik poolmaraton Jaan Jüris suusahüpped Allain Karuse sõiduautode kross 2500 cm³ Aavo Tamm sõiduautode kross 1600 cm³
9.5 Rekordid ja tipptulemused
9.5.1 Eesti rekordi püstitanud Valgamaa sportlane Pavel Loskutov 2000 m jooks 5.13,54
9.5.2 Eesti tipptulemuse püstitanud Valgamaa sportlased Kadri–Liis Vähi vasaraheide 45.91
63 Valgamaa aastaraamat 1998
Pavel Loskutov maratonijooks 2.15,36
9.5.3 Eesti veteranide tipptulemuse püstitanud Valgamaa sportlased Enn Meriroos 100 mtj. M-50 19,6 Kalev Urbanik 1000 m M–40 2.39,2 Kalev Urbanik 2000 m M–40 5.46,5 Kalev Urbanik 3000 m M–40 8.56,4 Kalev Urbanik 5000 m M–40 15.20,6 Kalev Urbanik 1 miil M–40 4.39,0 Kalev Urbanik 21 097,5 m M–40 1.12:16,0
9.6 Maakonnas toimunud spordivõistlused ja -üritused
9.6.1 Maakonnas toimunud rahvusvahelised tiitlivõistlused MK- 10.ja 11. etapp suundorienteerumises 26.-29.09. Otepää EM- etapp 125 cm³ motokrossis Põhjamaade tsoon 20.-21.06. Valga
9.6.2 Maakonnas toimunud rahvusvahelised võistlused Balti riikide meistrivõistlused orienteerumises 15.-16.08. Otepää Jalgpallturniir Valga–Vantaa–Smiltene 30.07-01.08. Valga
9.6.3 Maakonnas toimunud üle-eestilised üritused TV-10 olümpiastarti finaalvõistlused kergejõustikus 25.-26.06. Valga Rukkilillemängude teatejooksude meistrivõistlused 24.05. Valga Valga Keskstaadioni avavõistlused 13.06. Valga Jalgpalli maavõistlus Eesti-Läti 25.06. Valga Eesti meistrivõistlused poolmaratonis 09.05. Tõrva Eesti Väikelinnade Talimängud 28.02. Tõrva Pühajärve Regatt 12.09. Otepää Eesti karikavõistlused laskesuusatamises 04.-05.01. Otepää Eesti meistrivõistlused laskesuusatamises täiskasvanuile, juunioridele ja veteranidele 27.02.-01.03. Otepää Eesti meistrivõistlused murdmaasuusatamises 10. ja 28.01. Otepää Tartu Maraton 08.02. Otepää Eesti Noorte Talimängud 14.-15.02. ja 21.-22.02.Otepää Eesti meistrivõistluste etapid sõiduauto-, bagi- ja veoautokrossis 03.-04.10. Valga
9.6.4 Maakonnas läbiviidud tähtsamad spordiüritused Valga–Valka I Rahvajooks (osavõtjaid 667, joosti Eesti ja Läti Vabariigis) 04.09. Valga XVII ümber kolme järve jooks 18.09. Tõrva VI Valga ööjooks 15.09. Valga
9.7 Spordiklubid ja ühendused Klubi/ühendus Aadress Esimees Valgamaa Spordiliit Kesk 12, Valga Arvo Saal Valgamaa Spordiveteranide Selts Tähe 16a–39, Valga Aavo Hõbe Valgamaa maleklubi “Helme” pk. 18 Helme Sven Malm
64 Tõrge! Rakendage vahekaardi Avaleht kaudu käsk Heading 1 tekstile, mida soovite siin kuvada. Otepää Spordiklubi Lipuväljak 11,Otepää Arvo Saal Spordiklubi ”Maret-Sport” Pargi 5, Valga Riho Meri Kergejõustikuklubi ”Uudmäe Track” Pikk 4, Otepää Jaak Uudmäe Valga Bridgeklubi Roheline 4-3, Valga Rein Augas Jaanikese Motoklubi Tõlliste vald Ainar Haavistu Spordiklubi “Jäämees” Vanamõisa 8, Tõrva Peeter Kirt Valga Kabeklubi Tähe 13-16, Valga Toivo Tiislär Spordiklubi “Käval” Kuperjanovi 3a-47 Ülo Mere Orienteerumisklubi ”Käbi” Peetri 10-34, Valga Siiri Baranova Valga Laskurklubi Rahu 6-4, Valga Eduard Sokolovski Spordiklubi ”Lokomotiiv” Võru 5, Valga Ljudmilla Kannel Valga Maleklubi Sepa 11-37, Valga Juri Fomin Spordiklubi “Mesilased” Lembitu 1, Valga Tarmo Post Mäesuusaklubi “Väike-Munamägi” Lipuväljak 11, Otepää Peeter Siim Otepää Motoklubi Lipuväljak 11, Otepää Argo Raid Puka Spordiklubi Kooli 3, Puka Heikki Kadaja “Põhjakotkas” Otepää suusaklubi Lipuväljak 11, Otepää Silver Eljand Spordiklubi ”Pühajärve” Koolitare 9, Otepää Silver Eljand Tervisespordiklubi ”Toonus Pluss” Pühajärve v., Arula Toomas Uibo Tõrva Võrkpalliklubi Valga 70, Tõrva Tiiu Loorman Korvpalliklubi “Valkor” J. Kuperjanovi 70-30, Valga Märt Rebane Spordiklubi ”Viktooria” Jakobi 5-16, Valga Vassili Dinis Spordiklubi ”Viraaž” Ehitaja 6-21, Tõrva Viljo Grauding Spordiklubi ”Walketa” Pärna 3a-6, Valga Kalev Urbanik Jalgpalliklubi FC “Warrior” Tähe 4-39, Valga Margus Kuivits Korvpalliklubi “Spark–S” Vabaduse 13, Valga Vladimir Pozdejev
9.8 Aastail 1995-98 valminud spordiobjektid/baasid OETK “Tehvandi” 70 m suusahüppemäe rekonstrueerimine (tehiskate) 1995 Pühajärve Põhikooli võimla 1996 Tõrva linna Vanamõisa järve spordi- ja puhkekompleks 1996 Ala Põhikooli kultuuri- ja spordikompleks 1997 Valga linna Keskstaadion 1998
65 Valgamaa aastaraamat 1998
10. Tervishoid
10.1 Meditsiiniasutused Maakonnas on: 4 haiglat, 3 polikliinikut, 7 perearstikeskust, 3 kiirabiosakonda, 10 velskri -ja 4 tervishoiupunkti, 2 hambaproteesikabinetti, 18 eraarsti kabinetti, lastesanatoorium, laste taastusravikeskus, tervisekaitsetalitus ja 10 apteeki.
10.2 Statsionaarne arstiabi - AS Valga Haigla 131 voodikohta (sise, pikaravi, kirurgia, sünnitus, günekoloogia, laste, nakkus, naha-sugu, neuroloogia) - Otepää Haigla 30 voodikohta ( sise, pikaravi) - Tõrva Haigla 30 voodikohta ( sise, pikaravi) - OÜ Taagepera Haigla 60 voodikohta (psühhiaatria) Tabel 10-1 Raviasutused Asutuse nimetus Voodikohti Ravitud haigeid Voodikoormus Keskmine ravikestvus 1994 1998 1994 1998 1994 1998 1994 1998 AS Valga Haigla 135 131 3225 3976 279,1 253,6 11,9 8,5 Otepää Haigla 30 30 485 529 303,5 302,2 18,2 17,3 Tõrva Haigla 30 30 813 795 329,1 251,5 13,7 9,5 OÜ Taagepera Haigla 60 60 748 730 321,3 306,7 32,1 25,4 Hargla Haigla 15 - 68 - 397,1 - 40,2 - Kokku 270 251 5339 6030 301,7 271,6 15,9 11,5 Tabel 10-2 Voodikohtade iseloomustus Voodikohtade profiil Voodikohti Ravitud haigeid Voodikoormus Keskmine ravikestvus 1994 1998 1994 1998 1994 1998 1994 1998 sise 70 65 1673 1495 299,2 253,2 13,2 12,4 pikaravi 45 42 152 772 294,9 307,2 24,4 11,4 nakkus 10 10 290 275 326,5 267,6 13,6 8,9 kirurgia 25 21 900 848 317,5 239,7 10,2 6,6 sünnitus 20 10 455 341 210,8 161,0 10,4 7,3 günekoloogia 10 11 274 485 318,9 210,9 14,1 4,7 neuroloogia 15 15 301 468 297,3 313,3 13,5 11,2 psühhiaatria 60 60 748 730 321,3 306,7 32,1 25,4 naha-sugu - 2 - 68 - 329,0 - 9,8 laste 15 15 546 548 345,9 275,1 10,7 7,6 kokku 270 251 5339 6030 301,7 271,6 15,9 11,5 Tabel 10-3 Ambulatoorne arstiabi Ühe elaniku kohta 1994 1998 Külastusi arsti juurde 3,9 4,3 Arsti kodukülastusi 0,4 0,4 Külastusi hambaarsti juurde 1,6 1,3 Kiirabi külastusi 0,3 0,2
66 Tõrge! Rakendage vahekaardi Avaleht kaudu käsk Heading 1 tekstile, mida soovite siin kuvada. Tabel 10-4 Meditsiinipersonal Töötavad Arst Hambaarst Kesk-med. 1994 1998 1994 1998 1994 1998 Haiglates 30 27 - - 90 83 Perearstikeskustes 7 7 4 1 24 21 Polikliinikutes 47 38 14 11 118 76 Erameditsiinis 2 5 4 9 6 8 Mujal 7 12 - - 41 16 Kokku 93 89 22 21 279 204 Tabel 10-5 Enamesinenud uued haigusjuhud (%) Täiskasvanud 1994 1998 Lapsed 1994 1998 hingamiselundite haigused 24,0 30,9 hingamiselundite haigused 62,0 62,1 vigastused ja mürgistused 7,4 8,3 nahahaigused 7,3 8,4 närvisüsteemi haigused 2,6 3,1 nakkus-parasitaarhaigused 6,0 3,0 lihas-luukonna haigused 8,6 11,4 närvisüsteemi haigused 1,4 0,6 kuse-suguelundite haigused 11,7 8,2 seedeelundite haigused 4,5 3,7 vereringeelundite haigused 8,5 5,9 vigastused ja mürgistused 3,8 4,0 seedeelundite haigused 4,2 5,3 kuse-suguelundite haigused 1,2 1,3 nahahaigused 4,5 5,9 lihas-luukonna haigused 2,2 1,4 muud haigused 28,5 21,0 muud haigused 25,0 13,5 Tabel 10-6 Enamesinenud surmapõhjused (%) Täiskasvanud 1994 1998 Lapsed 1994 1998 vereringeelundite haigused 69,8 70,8 õnnetusjuhtumid 12,5 37,5 pahaloomulised kasvajad 12,1 11,8 kaasasündinud väärarengud 37,5 25,0 õnnetusjuhtumid 6,8 5,8 sügav enneaegsus 12,5 12,5 alkoholimürgistused 2,5 4,3 kopsude hüaliinmembraantõbi - 12,5 enesetapud 3,1 2,0 kopsupõletik - - tapmised 0,9 1,2 imiku äkksurm 12,5 12,5 muud haigused 4,8 4,1 muud haigused 25,0 - Tabel 10-7 Enesetapud 1995-1998 1995 1996 1997 1998 Kokku 21 15 11 14 mehi 20 14 9 11 naisi 1 1 2 3 linnades 9 9 3 8 valdades 12 6 8 6 kuni 35 a. 5 4 1 4 36-55 a. 7 7 5 4 üle 55 a. 9 4 5 6
10.3 Tervishoiukulutused Tabel 10-8 Valgamaa Haigekassa kulutused (tuh. kr) 1994 1995 1996 1997 1998 Ravikindlustusmaksu laekumine 21373,7 29610,2 32048,8 33254,1 38915,6 Ostetud raviteenust 21631,2 38234,5 54031,5 54168,1 64351,3 Hüvitatud ravimeid 4380,7 4122,1 4380,7 7152,8 10153,3 Makstud haigushüvitisi 4279,3 6856,3 7694,6 8161,1 9354,3
67 Valgamaa aastaraamat 1998
Tabel 10-9 Valgamaa Haigekassa poolt ostetud raviteenust (tuh. kr) 1996 1998 AS Valga Haigla 19102,9 19786,3 Otepää Haigla 3650,1 3834,7 Tõrva Haigla 3440,0 3754,0 OÜ Taagepera Haigla 3423,0 5435,9 Taheva Lastesanatoorium 582,6 - Puka Perearstikeskus 408,3 390,3 Sangaste Perearstikeskus 335,5 314,3 Lüllemäe Perearstikeskus 289,1 245,8 Tõlliste Perearstikeskus 518,4 367,7 Taheva Perearstikeskus 290,7 201,0 Hummuli Perearstikeskus 206,5 274,4 Eraarstid 2293,6 4512,4 Teiste maakondade raviasutused 20720,0 25234,4 Tabel 10-10 Riigieelarvest eraldatud sihtotstarbeliselt (tuh. kr) 1994 1995 1996 1997 1998 Haiglate kommunaal- ja remondikulud 1866,4 2866,6 3061,2 1317,0 - Kiirabitoetus 643,0 613,4 435,5 - 3464,2 Sünnitusabitoetus 12,3 70,6 87,0 86,7 - Ravikindlustusega hõlmamata isikute - 562,2 807,2 896,1 1406,5 vältimatu abi Valga uue haigla ehitus 740,0 8418,1 13611,0 12901,5 11720,3 Valga uue haigla sisustus - - - 7349,8 - Kokku 3261,7 12530,9 18001,9 22551,1 16591,0 Tabel 10-11 Rahvatervise sihtkapitali poolt rahastatud projektid 1996 1997 1998 Rahvatervise sihtkapitalist finantseeritud projektid (tuh. kr) 182 117 163
10.4 Valgamaa Tervisekaitsetalitus Tabel 10-12 Järelvalve all olevate Tabel 10-13 Nakkushaigused (haigete objektide arv arv) 1994 1996 1998 Haiguse nimetus 1994 1996 1998 Kommunaalobjekt 528 456 469 Gonokokknakkus 42 21 10 Toiduobjekt 298 303 242 Gripp 1203 2894 1439 Tööstusobjekt 78 108 109 Leetrid 10 1 _ Lasteasutused 66 61 61 Läkaköha 2 1 39 Mumps 2 1 21 Punetised 53 1 1 Puukentsefaliit 7 8 4 Süüfilis 44 20 19 Tuberkuloos 11 9 10
68 Tõrge! Rakendage vahekaardi Avaleht kaudu käsk Heading 1 tekstile, mida soovite siin kuvada.
11. Sotsiaalkindlustus ja sotsiaalhoolekanne Tabel 11-1 Sotsiaalkindlustus aastail 1994-1998 Valgamaa Pensioniameti andmetel 1994 1995 1996 1997 1998 Kindlustajate arv kokku 725 1016 1183 1420 1520 sh üksikisikud 146 192 283 438 635 Töötajate keskmine arv (inimest) 14036 12705 12456 11878 11858 Summa, millelt arvestati sots. maks (tuh. kr) 204962 276501 295406 321575 368538 sh töötasudeks arvestatud summa 202674 273983 290808 318712 365516 Sotsiaalmaksu võlg aasta lõpuks (tuh. kr) 8183 18084 24624 27308 28163 Kindlustajate poolt arvestatud sotsiaalmaks 40989 55296 59081 64315 73708 Ühe töötaja keskmine palk 1203 1798 1946 2236 2569 Eraldatud ravituusikuid pensionäridele (arv) 90 97 88 77 97 Tabel 11-2 Pensionide väljamaksmine Valgamaa Pensioniameti andmetel (tuh. kr) pensionäre neist pensionideks pensione töötavaid makstud määratud (in) Pensionisaajaid kokku 10856 1240 15407,2 669 neist naised 7292 791 10247,6 376 elavad maal 4391 352 6061,1 304 Vanaduspensionärid 8024 1006 12097,3 341 neist säilitatud vanaduspensioniga 8 6,1 soodustingimustel pensionärid 781 94 1200,2 26 sh kasvatanud lapsinvaliidi, invaliidi 313 26 501,5 8 lapseeast, 5 või enamat last avaliku teenistuse ametniku pensioni 37 27 84,2 6 saajad Pensionärid pensioniga väljateenitud aastate 40 19 43,1 6 eest Invaliidsuspensionärid 2280 215 2642,9 267 neist I grupp 236 5 325,9 8 II grupp 1511 94 1878,6 134 III grupp 393 116 320,4 99 lapsinvaliidid 140 118,0 26 Toitjakaotuspensioni saajaid 411 543,4 52 neist ühe töövõimetuga 260 224,3 29 kahe töövõimetuga 95 158,4 12 kolme ja enama töövõimetuga 56 160,8 11 Töövõimetute pereliikmete üldarv, kellele 644 543,4 89 on määratud pension Rahvapensioni saajad 101 80,5 3
69 Valgamaa aastaraamat 1998
Tabel 11-3 Lastetoetuste väljamaksmine Valgamaa Pensioniameti andmetel (tuh. kr) toetuse saajaid summa Lapse sünnitoetus 385 987,3 Lapse toetus 9604 21769,3 sellest esimese lapse toetus 5539 9877,8 teise lapse toetus 2815 7186,3 kolmanda ja enama lapse toetus 1250 4705,2 Ülalpidamistoetus 1094 6451,2 kuni 2 a. lapsega lapsehoolduspuhkusel 671 5031,6 2-3 a. lapsega lapsehoolduspuhkusel 356 1182,0 3-18 a. lapsinvaliidi mittetöötavale vanemale 67 237,6 Lapse koolitoetus 6526 2936,7 Üksikvanema lapse toetus 886 1624,7 sh toetus last üksi kasvatavale invaliidile 43 129,0 Eestkostetava või perekonnas hooldamisel oleva lapse toetus 120 423,9 Elluastumistoetus 1 3,0 Täiendav ülalpidamistoetus nelja - ja enamalapselisele perele 100 358,0 Ajateenija lapse toetus 3 21,6 Tabel 11-4 Sotsiaaltoetuste maksmine (kr) 1997 1998 Toimetulekutoetus 13 867 400 15 865 800 Tsernobõli avarii tagajärgede likvideerimisel osalenute toetus 94 620 112 460 Transpordi kasutamise hüvitis 77 635 150 000 50 % sõidusoodustus II grupi invaliididele 258 082 206 400 Elektrisideteenuste (telefon) toetus 64 489 64 900 Kinnipidamiskohtadest vabanenute toetus 5 160 6 690 Liikluskindlustuse maksesoodustus 152 086 251 459 Tabel 11-5 Sotsiaalprojektide rahastamise allikad (kr) 1997 1998 Hasartmängumaksu fondist saadud toetused 1 065 500 684 000 Sotsiaalministeeriumi projektidest kokku 839 921 943 993 - Kriminaalpreventsioon 37 000 75 000 - Preventiivne töö sotsiaalsektoris 130 070 308 317 - Avahoolduse rakendamine 110 700 140 676 - Sotsiaalhoolekandeasutuste reorganiseerimine 562 151 420 000 Eesti Regionaalarengu Sihtasutus 100 000 Sotsiaalministeeriumi eelarvest - Taheva Lastesanatooriumile 75 000 Kagu - Eesti Regionaalse Arengu programm 110 000 Eesti Puuetega Inimeste Koja Fondi toetusprojektid 122 000 103 000 Ida - Euroopa Hollandi Fondide Ühenduselt said rahalist toetust - Valga 1. Põhikooli toimetulekuklass 103 000 - Otepää Invaühing sotsiaalkeskuse jaoks 127 000 - Taheva valla pereklubi ”Sügislilled” 50 000 - Hummuli valla pereklubi “Mesilane” 42 000
70 Tõrge! Rakendage vahekaardi Avaleht kaudu käsk Heading 1 tekstile, mida soovite siin kuvada. Tabel 11-6 Laste hoolekanne 1997 1998 Esmakordselt arvele võetud vanemliku hoolitsuseta lapsi 122 76 Paigutatud lastekodusse 8 15 Vormistatud eestkostet või hooldust 13 12 Oli eestkostel või hooldusel 110 117 Lapsendati 4 4 Lapsendatud lapsi arvel 198 187 Tabel 11-7 Hoolekandeasutused Hoolekandeasutus kohti asukoht haldaja Paju Hooldekodu 50 Tõlliste vald Tõlliste vald Valga Hooldekodu 80 Piiri 19, Valga Valga linn Valga Väikelastekodu 20 J. Kuperjanovi 9,Valga Valga Maavalitsus Taheva Lastesanatooriumi lastekodu 20 Taheva vald Valga Maavalitsus osakond Hellenurme Hooldekodu 20 Hellenurme Palupera vald Helme Hooldekodu 20 Taagepera Helme vald Hargla Hooldekodu 12 Hargla Taheva vald Hummuli Avahooldekeskus 8 Hummuli Hummuli vald Karula Hooldemaja 15 Lüllemäe Karula vald Tõrva vanurite ja invaliidide pansion 7 Valga mnt. 58a, Tõrva Tõrva linn Laatre Sotsiaalmaja 8 Laatre Tõlliste vald Tabel 11-8 Sotsiaalhoolekandealane tegevus Sotsiaalhooldajate arv maakonnas 29 Teenindatavate isikute arv 134 Teenindamisega seotud kulud kr (omavalitsuste eelarve) 418 817 Tabel 11-9 Toimetulekutoetus ja täiendavad toetused omavalitsuste lõikes (kr) Omavalitsus Toimetulekutoetus Täiendav toetus Toetused kokku Täiend. toetuse osatähtsus toimetuleku toetusest (%) 1997 1998 1997 1998 1997 1998 1997 1998 Helme 528614 500450 127886 278550 656500 779000 19,5 35,8 Hummuli 173510 169340 127090 146460 300600 315800 42,3 46,4 Karula 492210 318012 389990 439188 882200 757200 44,2 58 Otepää 270849 215861 239551 390839 510400 606700 46,9 64,4 Palupera 234309 231349 93692 167651 328000 399000 28,6 42 Puka 420348 545776 160752 212224 581100 758000 27,7 28 Põdrala 197402 189595 118598 160705 316000 350300 37,5 45,9 Pühajärve 495402 693082 270398 308018 765800 1001100 35,3 30,8 Sangaste 312272 169917 234228 343383 546500 513300 42,9 66,9 Taheva 508081 419367 202719 205133 710800 624500 28,5 32,8 Tõlliste 210148 98289 462452 574311 672600 672600 68,8 85,4 Tõrva 217206 150231 504594 647569 721800 797800 69,9 81,2 Valga 5813891 6520205 468509 1176595 6282400 7696800 7,5 15,3 Õru 494382 446855 98318 146845 592700 593700 16,6 24,7 Kokku 10368623 10668329 3498777 5197471 13867400 15865800 25,2 32,8
71 Valgamaa aastaraamat 1998
Graafik 11-1 Toetused
Kokku toetusi 1 elaniku kohta Toimetulekutoetus 1 taotluse kohta
1000 900 800 700 600 500 400 300 200 100 0
Õru Puka Karula Tõrva Valga Kokku Helme Otepää Põdrala TahevaTõlliste Palupera Hummuli PühajärveSangaste 11.1.1 Olulisemad sündmused - jätkus koostöö Soome Kehitysvammaliitoga maakonna sotsiaalhoolekande töötajate (sotsiaalnõunikud, hoolekandeasutuste töötajad) koolitamisel; - jätkus koostöö Rootsi riigi Östhammari kommuuniga Valga töötute aktiviseerimiskeskuse loomisel ja rakendamisel; - jätkus Valga, Võru ja Põlva maakonna ning Rootsi riigi Jämtlandi lääni ühisprojekt laste hoolekande alal; - toimus suhtlemispsühholoogia baaskursus sotsiaaltöötajaile Nakatu turismitalus; - toimusid maakonna III sotsiaaltöötajate päevad Karaskil.
11.2 Eesti Punane Rist Valgamaa Selts Aadress: Aia 20, 68205 Valga Telefon 43 856 Sekretär Aina Pääro Seltsi liimeid 549, neist noorliikmeid 369 Juhatus: - esimees Rudo Lilleleht - liikmed Kalle Ristol, Ants Pruler, Sulev Lauk, Aasa Põder, Silvi Norman, Siiri Kravtsov
11.2.1 Seltsi tegevusvaldkonnad - vabatahtlike koolitamine - esmaabikursuste korraldamine elanikkonnale - tervistavate ürituste korraldamine noortele - eriolukorda sattunute abistamine (riide- ja toiduabi jm. eluks hädavajalik) - veredoonorluse propageerimine - osalemine vähekindlustatud ja ühiskonna enimhaavatavate rühmade toetamisprogrammides
11.2.2 Olulisemad sündmused - koostöölepingu sõlmimine Soome Punase Risti Keski-Suomen organisatsiooniga esmaabikoolituse ja noortetöö arendamiseks - Eesti Punase Risti ja Šveitsi Punase Risti koostöö raames toimus Valga Haiglas seminar teemal “Sterilisatsioon, hügieen, desinfektsioon”, millest võttis osa seitse Eesti haiglat
72 Tõrge! Rakendage vahekaardi Avaleht kaudu käsk Heading 1 tekstile, mida soovite siin kuvada. - toimus seltsi korraline aruande-valimiskonverents, kus valiti uus juhatus, revisjonikomisjon ja delegaadid Eesti Punase Risti kongressile - seltsi külastas Rahvusvahelise Punase Risti Komitee esindaja F. Zen Ruffinen - Rahvusvahelise Punase Risti Komitee rahalisel toel sai võimalikuks osta seltsile kaasaegset kontoritehnikat, õppevahendeid esmaabikursuste korraldamiseks ja käivitus projekt “Perekondade ühinemise keskus” - jätkus seltsile Valga linnavalitsuselt 1997. aastal renditud hoone renoveerimine ja kohaldamine seltsi tegevuse laiendamiseks - selts tutvustas oma tegevust ja propageeris noorte huvitegevust Punase Risti organisatsioonis infomessil “Teeviit ´98”
11.2.3 Osalemine programmides - “Rõõmsat esimest koolipäeva igale lapsele” - “Eluterve noor” - “Rahvusvaheline Punase Risti nädal”
11.2.4 Heategevusüritused - lihavõttepüha üritus “Kirju muna” orbudele ja eestkostel lastele - Eesti Vabariigi 80. aastapäeva tähistamiseks seminar invanoortele teemal “Minu võimalused Eesti ühiskonnas” - jõuluüritused vähekindlustatud peredele, üksikvanuritele, orbudele, invanoortele ja laps- invaliididele - Eesti Punase Risti noorte 75. aastapäeva heategevuskontsert ansambliga Anarch ja Moodsa Kunsti Stuudioga
11.2.5 Valgamaa Punase Risti Seltsi kaudu vahendatud abiprogrammid 1994-98 - Rahvusvahelise Punase Risti Föderatsioonilt tasuta difteeria vaktsiini eraldamine elanikkonna vaktsineerimiseks 1995. a. Eesti Punase Risti kaudu: - “Estonia” katastroofi tagajärjel orvuks jäänutele Rootsi riigilt laekuva haridustoetuse maksmine (maakonnas 4 alaealist ja 1 täiskasvanu) - Šveitsi riigi neonatoloogia programm Eesti sünnitusmajade, sh Valga Haigla lasteosakonna mitteelujõuliste vastsündinute toetamiseks - Šveitsi riigi programm “Sterilisatsioon, hügieen, desinfektsioon” Valga Haigla toetamiseks uute seadmete ostmisel 4,1 milj. kr ulatuses ja töötajate koolitamisel
73 Valgamaa aastaraamat 1998
12. Tööhõive Tabel 12-1 Tööturuteenuste osutamine Kokku registreeritud tööotsijaid 3022 neist uusi 1341 koondatuid 148 töötu abiraha saajaid 1757 ümber- või täiendõppe läbinuid 253 osales hädaabitöödel 188 rakendus tööle 381 neist: tööturutoetusega töötule 24 tööturutoetusega tööandjale 5 Graafik 12-1 Töötute osakaal tööealisest elanikkonnast (%)
Maakond Vallad Eesti
6
5
4
3
2
1
0 1994 1995 1996 1997 1998 1999 Tabel 12-2 Mittetöötavate tööotsijate arveloleku kestus (%) 1995 1996 1997 1998 kuni 6 kuud 37,7 35,3 38,8 38,0 6-12 kuud 20,8 24,6 32,9 15,2 üle 12 kuu 41,5 40,1 28,2 46,8 Tabel 12-3 Töötuse tase omavalitsustes (%) Omavalitsus 01.01.1995 01.01.1999 tööotsijad neist töötud tööotsijad neist töötud Helme 3,4 1,8 3,7 3,4 Hummuli 4,7 3,1 4,0 2,8 Karula 11,7 4,8 7,0 2,8 Otepää 2,2 0,8 2,7 1,5 Palupera 2,6 1,6 2,9 2,8 Puka 3,4 2,8 4,2 3,4 Põdrala 10,0 4,8 3,6 3,2 Pühajärve 6,2 1,7 7,2 2,6 Sangaste 9,8 7,6 5,2 2,8 Taheva 9,3 4,5 6,3 2,7 Tõlliste 3,7 3,0 3,9 3,0 Tõrva 2,0 0,9 2,4 2,1 Valga 5,7 3,2 9,6 4,8 Õru 7,8 6,2 11,4 5,1 Maakond 5,3 2,9 6,5 3,6
74 Tõrge! Rakendage vahekaardi Avaleht kaudu käsk Heading 1 tekstile, mida soovite siin kuvada.
13. Sissetulek ja tarbimine Tabel 13-1 Keskmine palk (kr) 1998 1995. a. I kv II kv III kv IV kv keskmine Keskmine brutopalk kuus 2736 3272 2979 3298 2036 Eesti keskmine brutopalk kuus 3743 4255 4011 4389 2467 Keskmine tunnitasu 16,43 17,71 17,40 18,15 12,12 Eesti keskmine tunnitasu 22,31 24,11 23,28 24,40 14,49 Tabel 13-2 Leibkondade keskmine sissetulek (kr) Eesti Valga Netosissetulek 1889,4 1471,9 sh sissetulek palgatööst 1205,7 810,3 tulu individuaalsest töisest tegevusest 117,2 138,2 omanditulu 7,5 siirded 454,6 467,0 muu sissetulek 29,5 8,0 mitterahaline sissetulek 74,9 48,5 Tabel 13-3 Leibkondade keskmine väljaminek (kr) Eesti Valga Väljaminek 1864,3 1475,0 sh tarbimiskulu 1830,5 1460,8 toit, söömine 700,9 681,1 alkohoolsed joogid ja tubakatooted 6,9 56,1 riided ja jalanõud 134,9 109,2 eluase 334,8 207,7 majapidamiskulud 95,7 89,6 tervishoid 29,0 26,6 transport 121,8 60,9 vaba aeg 134,1 117,2 haridus 20,6 3,0 mitmesugused kaubad ja teenused 101,5 70,1 sh side 50,4 34,8 mitterahaline tarbimine 43,1 17,7 muud kulutused 33,9 14,3
75 Valgamaa aastaraamat 1998
14. Pangandus ja kindlustus
14.1 AS Hansapank Valgamaa regioon 1998. aasta alguses alustati Eesti Hoiupanga ja Hansapanga ühinemisprotsessi. Kahe suure, samal turul tegutsenud panga ühendamine lõppes juriidiliselt aasta teisel poolel. Peale kande tegemist äriregistrisse 21. juulil muutusid Hoiupanga juriidilised rekvisiidid Hansapangaga ühiseks: AS Hansapank, registrikood 100060701, aadress Liivalaia 8, Tallinn. Tekkinud universaalpanga varade maht oli 1998. a. lõpul 21,3 mld, laenuportfelli suurus 12,2 mld ja hoiuste maht 12,4 mld Eesti krooni. Ühinemise lõppedes oli Hansapanga Grupi kapitaliseeritus tugevasti langenud, mistõttu kaasati uue aktsiaemissiooni kaudu strateegiline investor - Förenings Sparbanken (Swedbank).
14.1.1 AS Hansapank Valgamaa regiooni kontorid Regiooni direktor Maimor Vill Aadress: Aia 18, 68205 Valga Telefon 68 230, faks 68 238
Valga kontor Otepää kontor Aadress: Aia 18, 68205 Valga Aadress: Lipuväljak 4, 67403 Otepää Telefon 68 230, faks 68 238 Telefon 68 090, faks 68091 Saalijuhataja Merle Närska Juhataja Tiina Orm
Tõrva kontor Sularahaautomaadid Aadress: Valga mnt.1, 68605 Tõrva Valgas: Vabaduse 26, Kesk 10, Telefon 68 510, faks 68 519 J. Kuperjanovi 79 Juhataja Diana Mägi Otepääl: Lipuväljak 4, Tartu mnt. 24 (Neste bensiinijaam) Tabel 14-1 Pangandusnäitajad 01.01.98 01.01.99 Kasv % Laenuportfell (mln. kr) 36,754 31,346 -14,7 Hoiuste maht (mln. kr) 65,854 80,911 22,9 sh erahoiuste maht (mln. kr) 56,235 61,477 9,3 ärihoiuste maht (mln. kr) 9,619 19,514 102,9 Pangakaarte (tk) 6931 7767 12,1 Elektroonilisi teeninduskanaleid (pangaliin, panganet, 120 1035 762 telepank) tk * kajastatud ei ole keskvalitsuse ja eelarveväliste fondide laene ja hoiuseid
14.1.2 Tegevusnäitajad - renoveeriti Valga ja Tõrva kontorid - Valgas paigaldati kolmas sularahaautomaat - sõlmiti otsekorralduslepingud “Arve tasub ennast ise ära” Eesti Telefoni ja Eesti Mobiiltelefoniga - kontorites alustati liiklus- ja elukindlustuse müüki
76 Tõrge! Rakendage vahekaardi Avaleht kaudu käsk Heading 1 tekstile, mida soovite siin kuvada. 14.2 AS Eesti Ühispank Valga kontor Aadress: Aia 5, 68205 Valga Telefon 43 991, faks 61 184 Direktor Eduard Rebane
14.2.1 Harukontorid
Otepää harukontor ARK (Autoregistriharukontor) Aadress: Lipuväljak 11, 67404 Otepää Aadress: Metsa 21, 68206 Valga Telefon 55 444, faks 61 228 Telefon 42 255, faks 61 148 Juhataja Toivo Lukka Sularahaautomaadid Tõrva harukontor Valgas: Aia 5, Vabaduse 39 Aadress: Kevade 1, 68605 Tõrva Otepääl: Lipuväljak 11 Telefon 32 192, faks 61 230 Tõrvas: Tartu mnt. 6 Juhataja Liivi Tarsalainen
14.2.2 Tegevus AS Eesti Ühispanga Valga kontor pakub klientidele kõiki põhilisi finantsteenuseid. Oluliselt on kasvanud elektrooniliste teeninduskanalite kasutamine: - kliente teenindab 25 makseterminaali - on sõlmitud 412 telefonipanga ja 151 internetipanga lepingut - on sõlmitud 111 teleteenuse lepingut - on väljastatud 3362 pangakaarti (VISA Elektron, Classic, Gold, Junior) Tabel 14-2 Pangandusnäitajad 01.01.98 01.01.99 Kasv % Bilansimaht (tuh. kr) 141570 257842 82,1 Laenuportfell (tuh.kr) 74382 93995 26,4 Klientide arv 12096 12458 3,0 sh eraisikud 10777 11279 4,7 juriidilised * 1319 1179 -10,6 Hoiuste maht (tuh.kr) 84946 95862 12,8 sh eraisikud 36829 47105 27,9 juriidilised 48117 48757 1,3 * vähenemine tingitud 1998. a. pangabilansi puhastamisest st suleti arved, kus aasta jooksul ei toimunud kontol ühtegi käivet ning ettevõtete arved, kes ei registreerunud äriregistrisse.
14.2.3 Viimase viie tegevusaasta olulisemad tähised 1994. aastal alustati - tehinguid EVP-arvetega - väärtpaberitehinguid - teleteenuste pakkumist 1995. aastal - renoveeriti Valga kontor ja Tõrva harukontor - paigaldati sularahaautomaat Valga kontorisse - võeti kasutusele VISA Electron ja Classic kaart - käivitus telefonipank 1996. aastal
77 Valgamaa aastaraamat 1998
- renoveeriti Otepää harukontor - avati harukontor Valgas Metsa 21 - võeti kasutusele VISA Gold ja VUPI kaardid - hakati väljastama tarbimislaenu eraisikutele 1997. aastal - võeti kasutusele VISA Junior kaardid - juurutati uued pangatooted: Multikonto, postipakett, eraisikute laenud (arveldus-, eluaseme-, reisi-, õppe-), kindlustustooted 1998. aastal - paigaldati sularahaautomaadid Valgas Vabaduse 39 ja Tõrvas Tartu mnt. 6 - käivitus telefonipank U-liin - käivitus internetipank U-NET Aastatel 1994-98 on panga bilansimaht kasvanud 6, laenuportfell 4,3 ja klientide arv 3 korda.
14.3 Leks Kindlustuse Valga filiaal Aadress: Kesk 8, 68203 Valga Telefonid 61 089, 61 309, faks 61 098 Filiaali juhataja Maris Tann Leks Kindlustus tegutseb maakonnas alates 1991. aastast. Leks Kindlustuses saavad kindlustada: erakliendid: ärikliendid: - elu - hooneid, rajatisi, inventari, seadmeid, - kodu - toorainet, toodangut, kaupa - koduloomi - äritegevust - autot - ehitustegevust - reise - põllumajandustegevust - sääste - firma töötajaid - sõidukeid Tabel 14-3 Tegevusnäitajad - oli Valga filiaali käive üle 4,5 milj. kr - kindlustuspreemiate maht kasvas 20% võrreldes 1997. aastaga - hüvitisi väljastati 1,8 milj. kr ulatuses - kõige enam sõlmiti liikluskindlustuse lepinguid - oluliselt kasvas vabatahtliku sõidukikindlustuse (kasko) ning kodukindlustuse maht
14.4 BICO Kindlustusgrupp on rahvusvahelise firma ALTE LEIPZIGER tütarfirma. Valga maakonnas esindab BICO Kindlustusgruppi OÜ Viko Puit. Aadress: Vee 7, 68207 Valga Telefon 41 353, faks 41 661 Juhataja Leo Sinisalu BICO Kindlustusgrupis saab kindlustada - ehitusi ja ehitusmasinaid - muusikainstrumente - elektroonikaseadmeid - veoseid - ettevõtete vara - autot (kasko) - kodu - reise jm. Pakutakse ka haridus-, kogumis-, pensioni- ja riskikindlustust.
78 Tõrge! Rakendage vahekaardi Avaleht kaudu käsk Heading 1 tekstile, mida soovite siin kuvada. Tabel 14-4 Tegevusnäitajad - kindlustati esinduse kaudu varasid ja riske 170 579 800 kr ulatuses - kindlustuspreemiaid koguti 183 570 kr (kasv 30% võrreldes 1997. aastaga) - kõige enam sõlmiti varakindlustuslepinguid - suuremad kliendid Valga Linnavalitsus, AS Vallai, AS Sanwood, AS Sangaste Linnas
14.5 Nordika Kindlustuse AS Valga filiaal Aadress: Kesk 10, 68203 Valga Telefon 61 599, faks 61 268 Juhataja Jorma Trašanov Nordika Kindlustus tegutseb maakonnas alates 1998. aasta juunikuust, pakkudes kindlustustooteid nii era- kui ka äriklientidele. Nordika Kindlustus pakub alljärgnevaid kindlustusliike erakliendid: ärikliendid: - elukindlustus - hoonete, rajatiste, toodangu, kauba - kodukindlustus kindlustus - loomakindlustus - garantiikindlustus - liikluskindlustus - veosekindlustus - vabatahtlik sõidukikindlustus - vastutuskindlustus - reisikindlustus - veesõidukikindlustus - õnnetusjuhtumikindlustus - õhusõidukikindlustus - rahvusvaheline liikluskindlustus - ehitusriskikindlustus - sõidukitekindlustus 1998. aasta 7 kuu käive oli Valga filiaalis üle 0,5 milj. krooni. Suurema osa käibest moodustab vabatahtlik sõidukikindlustus.
79 Valgamaa aastaraamat 1998
15. Maa- ja omandireform
15.1 Maareform Tabel 15-1 Maafond omavalitsuste lõikes (ha) Oma- Maafond sealhulgas valitsus kokku Haritav Looduslik Metsamaa sellest Muu maa rohumaa kokku Riigimets Muu mets maa Helme 31273 7867 1363 17674 7330 10344 4369 Hummuli 16270 4594 524 9200 4057 5143 1952 Karula 22992 5555 864 13017 6822 6195 3556 Otepää 432 156 117 39 276 Palupera 12348 4253 992 5251 1391 3860 1852 Puka 20241 5767 997 10375 5062 5313 3102 Põdrala 12870 4247 929 5879 2468 3407 1815 Pühajärve 21304 5317 1613 10130 2306 7824 4244 Sangaste 14473 6163 926 5441 1785 3656 1943 Taheva 20471 3657 1423 13156 7709 5447 2235 Tõlliste 19378 6881 1023 8686 4403 4283 2788 Tõrva 480 96 96 384 Valga 1654 441 168 273 1213 Õru 10463 3207 447 5650 3146 2504 1159 Kokku 204649 57508 11101 105152 46764 58388 30888 Tabel 15-2 Maareformi seis (ha) Oma- Maafond Tagastatud Erasta- Antud mu- Jäetud riigi- Kokku Osakaal valitsus kokku omandisse tud nitsipaal- omandisse katastris (%) omandisse Helme 31273 8568,8 2853,7 6,6 7729,7 19158,8 61,3 Hummuli 16270 4466,2 1452,9 4556,2 10475,3 64,4 Karula 22992 3613,6 1731,4 7648,9 12993,9 56,5 Otepää 432 13,8 53,4 3,1 70,3 16,3 Palupera 12348 4102,4 1000,1 24,0 5126,5 41,5 Puka 20241 4866,3 708,4 10,4 5585,1 27,6 Põdrala 12870 3645,2 1320,8 4966,0 38,6 Pühajärve 21304 5721,3 2312,4 70,2 8103,9 38,0 Sangaste 14473 3354,7 1256,2 4610,9 31,8 Taheva 20471 3516,5 669,5 8723,0 12909,0 63,0 Tõlliste 19378 4058,3 1787,6 4,9 5099,0 10949,8 56,5 Tõrva 480 26,4 44,6 71,0 14,8 Valga 1654 174,6 195,0 556,3 12,5 938,4 56,7 Õru 10463 2538,1 561,3 3343,8 6443,2 61,6 Kokku 204649 48666,2 15947,3 567,8 37220,8 102402,1 50,0
80 Tõrge! Rakendage vahekaardi Avaleht kaudu käsk Heading 1 tekstile, mida soovite siin kuvada. Graafik 15-1 Maareformi dünaamika 1993-1998 Aasta Katastriüksuste arv Katastrisse kantud pindala (ha) 1993 190 2724 1994 403 4371 1995 736 7680 1996 1314 27636 1997 2400 40629 1998 3026 21276
15.2 Õigusvastaselt võõrandatud varade tagastamine Maakonnakomisjonile esitatud kokku 15347 avaldust mille alusel komplekteeritud 10237 toimikut neist maaüksuste ja nendel asunud hoonete kohta 6625 toimikut ühistatud varade kohta 3612 toimikut Komisjoni poolt õigustatud subjektsuse otsuseid langetatud 10775 neist maaüksuste kohta 7331 ühistatud varade kohta 3443 Otsused puuduvad 15 maaüksuse kohta.
81 Valgamaa aastaraamat 1998
16. Ettevõtlus Tabel 16-1 Ettevõtete jagunemine põhitegevusala järgi Põhitegevusala ettevõtete arv osakaal (%) Kaubandus 267 28,6 Põllumajandus 235 25,2 Teenindus 98 10,5 Tootmine 46 5,0 Ehitus 40 4,3 Puidutöötlemine 34 3,6 Turism, majutus 32 3,4 Transport 32 3,4 Metsamajandus, metsavarumine 29 3,1 Kinnisvaratehingud 29 3,1 Toitlustus 26 2,8 Õmblemine, kudumine 17 1,8 Ravi 10 1,1 Muud 38 4,1 Kokku 933 100,0 Tabel 16-2 Ettevõtete jagunemine ettevõtlusvormi järgi ettevõtete arv osakaal (%) Osaühingud 387 41,4 Aktsiaseltsid 132 14,0 Ühistud 24 3,0 Täisühingud 12 1,3 Usaldusühingud 3 0,3 Füüsilisest isikust ettevõtjad 375 40,0 Kokku 933 100,0
Valgamaa ettevõtted Eesti ettevõtete rentaabluse TOP 200-s 1997. a. 73. kohal Valga Gomab Mööbel AS
Valgamaa ettevõtted Eesti ettevõtete kasumi TOP 200-s 1997. a. 91. kohal Valga Gomab Mööbel AS 175. kohal Estreftransservice AS
Valgamaa ettevõtted Eesti ettevõtete kasumikasvu TOP 200-s 1997. a. 177.kohal Valga Gomab Mööbel AS
Valgamaa ettevõtted Eesti ettevõtete käibe TOP 500-s 1997.a. 61. kohal Estreftransservice AS 121. kohal Valga Liha- ja Konservitööstus AS 214. kohal Valga Gomab Mööbel AS
Valgamaa ettevõtted Eesti ettevõtete käibekasvu TOP 200-s 1997.a. 163. kohal Estreftransservice AS 168. kohal Valga Gomab Mööbel AS
Valgamaa ettevõtted Eesti transpordiettevõtete kogukäibe TOP 30-s 1998. a. Estreftransservice AS
82 Tõrge! Rakendage vahekaardi Avaleht kaudu käsk Heading 1 tekstile, mida soovite siin kuvada. Tabel 16-3 Realiseerimise netokäive ja puhaskasum 1998 1997 Tegevusala Ette- Tööta- Realisee- Kasum/kahjum Realiseeri Kasum/ võtete arv jate arv rimise enne maksus- mise kahjum valimis netokäive tamist netokäive enne maksust amist Tööstus 31 1705 687169 34892 547285 18355 Veondus, laondus ja side¹ 8 562 261629 -2149 361146 -14816 Hulgi- ja jaekaubandus 35 480 271595 11259 155320 -2328 Ehitus 16 309 77907 886 49767 544 Energeetika, gaasi- ja vesivarustus 17 149 31743 -464 31954 -893 Finantsvahendus, kinnisvara-, 13 127 19711 2996 16162 -2367 üürimis- ja äriteenindus Hotellid ja restoranid 5 38 5139 -336 3523 -447 Muud 10 129 51591 -3607 66961 -340 KOKKU: 135 3499 1406484 114727 1232118 -2292 ¹ ilma Estreftransservice AS kasumita - 33 ettevõttel 135-st puudus majandustegevus - 4 ettevõtet lõpetas tegevuse 1998. aasta jooksul Tabel 16-4 Eksport ja import (tuh. kr) Aasta Eksport, Eestis Valga maakonnas Võru maakonnas Põlva maakonnas import 1996 Eksport 25010635,3 249808,3 246490,6 481998,8 Import 38558182,1 255820,4 94510,7 265962,4 Bilanss -13547546,8 -6012,1 151979,9 216036,4 1997 Eksport 40407831,0 421870,6 359419,8 657900,4 Import 61324686,0 442472,5 142897,1 352412,2 Bilanss -20916855,8 -20601,9 216522,7 305488,2 1998 Eksport 45567564,4 822499,9 454613,4 477550,8 Import 67350570,4 904233,0 176104,0 337714,2 Bilanss -21783006,0 -81733,1 278509,4 139836,6 Maakonnas ületab import ekspordi enim sõidukite ja muude transpordivahendite osas (-151 174 600 kr), tekstiili ja tekstiilitoodete (-87 386 600 kr), metalli- ja metallitoodete (-48 229 600 kr) ning masinate, elektri- ja mehaaniliste seadmete (-30 877 200 kr) osas. Eksport ületab impordi puidu ja puidutoodete (25 288 300.kr) ja paberimassi (12 310 800. kr) osas.
16.2 Ettevõtluse tugisüsteemid maakonnas
16.2.1 Sihtasutus Valgamaa Äriinfokeskus Aadress: Kesk 12, kab.410, 68203 Valga Telefon/faks 66 115 Konsultandid Krista Kink ja Anneli Kattai
Tegevusnäitajad - anti konsultatsiooni 268 inimesele - korraldati 5 koolituskursust 117 osavõtjale - korraldati maakonnas 3 infopäeva - korraldati 38 kontaktivahetust Rootsi, Saksamaa, Soome, Taani ja Inglismaa firmadega - korraldati Valga-Valka ettevõtluspäev - osaleti Kagu-Eesti Logistikakeskuse juhtkomitee töös
83 Valgamaa aastaraamat 1998
17. Turism
17.1 Turismiinfo ja -teenused 1. Valga Turismiinfokeskus (infoteenused). Kesk 11, 68203 Valga, tel/faks 61 699, e-post: [email protected], Internetis: http://www.tourism.ee/valga 2. Otepää Turismiinfokeskus (infoteenused). Lipuväljak 13, 67405 Otepää, tel.55 364,faks 61 246, e-post: [email protected]; Internetis: http://www.tourism.ee/otepaa 3. Tõrva Turismiinfopunkt (infoteenused). Valga 1, 68605 Tõrva, tel 61 730, faks 61 731 4. AS Hansareisibüroo (turismireisid, laeva-, bussi-, rongi- ja lennupiletid, kindlustused, auto- ja bussirent, viisade vormistamine). Pärna pst 1, 68207 Valga, tel/faks 61 542 5. Otepää Reisibüroo (turismireisid, laeva-, bussi-, rongi- ja lennupiletid, kindlustused, viisade vormistamine). Lipuväljak 11, 67405 Otepää, tel 54 060 6. Valga Reisibüroo (turismireisid, laeva-, bussi-, rongi- ja lennupiletid, kindlustused, viisade vormistamine). Mesipuu 1, 68203 Valga, tel/faks 61 055 7. R&J Reisibürood (turismireisid, laeva-, bussi-, rongi- ja lennupiletid, viisateenused). Kesk 8, 68203 Valga, tel/faks 68 723 8. Sihtasutus Valgamaa Turism (maakondlikud turismiprojektid, arendustöö) Kesk 11, 68203 Valga, tel/faks 61 699, e-post: [email protected]
17.2 Tähtsamad turismiüritused
17.2.1 Messidel osalemine - Turismimess Matka `98 - Soome, Helsingi - Turismimess Balttour`98 - Läti, Riia - Turismimess Bit`98 - Itaalia, Milano - Turismimess Intourest`98 - Venemaa, St. Peterburg (saadetud materjalid) - Turismimess ITB Berlin`98 - Saksamaa, Berliin ( saadetud materjalid) - Turismimess MITT`98 - Venemaa, Moskva - Turismimess Matkamiks`98 - Eesti, Paide - Valga-Valka ettevõtlusmess`98 - Eesti, Valga - Turismimess TOUREST `98 - Eesti, Tallinn - Kagu-Eesti ettevõtlusmess `98 - Eesti, Põlva
17.2.2 Esitlused, tutvustavad üritused - Riias Eesti saatkonnas – Lõuna-Eesti esitlus ajakirjanikele ja reisikorraldajatele - Helsingis Eesti saatkonnas – Lõuna-Eesti esitlus ajakirjanikele ja reisikorraldajatele - Moskvas Eesti saatkonnas- Lõuna-Eesti esitlus ajakirjanikele ja reisikorraldajatele - Tõrva-Helme piirkonna tutvustus St. Peterburi ajakirjanike delegatsioonile - Tõrva-Helme piirkonna tutvustus SA Viljandi Turism delegatsioonile - Otepää-Pühajärve piirkonna tutvustus Prantsusmaa ajakirjanike delegatsioonile - Otepää-Pühajärve piirkonna tutvustus Soome ajakirjanike delegatsioonile - Otepää-Pühajärve piirkonna tutvustus Eesti ajakirjanikele ja reisikorraldajatele - Valgamaad tutvustav ekskursioon Ida-Virumaa omavalitsusjuhtidele - Lõuna-Eesti turismikonverents Otepääl ja Valgamaad tutvustav ekskursioon konverentsist osavõtjatele
84 Tõrge! Rakendage vahekaardi Avaleht kaudu käsk Heading 1 tekstile, mida soovite siin kuvada. 17.2.3 Trükised - raamat “Valga-Valka” eesti, läti, vene ja inglise k. - raamat “Valgamaa kirikud” eesti ja inglise k. - voldik “Piirilinn Valga” eesti ja inglise k. - Valgamaa infovihik - Talvevoldik - Otepää majutusvoldik - Otepää üldinfovoldik - Otepää Looduspargi kaart eesti ja inglise k. - Helme-Tõrva vaatamisväärsuste voldik eesti ja inglise k. - Voldik “Tere tulemast Tõrva ja Helme” - Helme Koduloomuuseumi voldik Osalus trükistes: - Aktiivne puhkus Lõuna-Eestis - Lõuna-Eesti reisijuht eesti, inglise, soome ja vene keeles - Tallinn In Your Pocket november `98 Otepää eri
17.2.4 Populaarseimad turismitooted piirkonnas - Kanuumatkad - Suusatamine (mäesuusatamine) - Ratsutamine - Jalgrataste jm spordivarustuse laenutus - Omapärane talumajutus - Kultuuriüritused (Pühajärve Beach Party, Pühajärve Kalapidu, Puuskulptuuride sümpoosium, Valga-Valka rahvakunstipäevad jne.) - Rahvusvahelised spordiüritused (Suverull, Tartu Maraton, Rattaralli, motokrossid, Vidrike Galopp jne.) - Tennis Uued tooted: - Lumetaksod - Suusaõpe - Rattamaraton - Süstaralli Väikesel Emajõel - Fan-Bal - Kanuumatkad Koiva jõel - Taimedega värvimise ja käsitöökursused Deivi Oru käsitöötalus - Mägijalgratta- ja orienteerumisrajad Jaanikeses
85 Valgamaa aastaraamat 1998
Tabel 17-1 Majutusasutused
Tabel 17-2 Toitlustusasutused
86 Tõrge! Rakendage vahekaardi Avaleht kaudu käsk Heading 1 tekstile, mida soovite siin kuvada.
18. Energeetika ja side
18.1 Soojus
18.1.1 Soojusettevõtted Käesolevas aastaraamatus käsitletakse soojuse tootmist maakonna kõikides ettevõtetes, mis toodavad põhi- või abitootmises soojusenergiat ja müüvad seda elanikkonnale ja/või riiklikele ning munitsipaaltarbijatele. Tabel 18-1 Soojust tarnivad ettevõtted/asutused Omavalitsus Ettevõte, asutus Juhataja Helme Helme Teenus OÜ Üllar Mölder Helme Helme Kutsekeskkool Tarmo Tamm Helme Helme Sanatoorne Internaatkool Tiia Mägi Helme Taagepera Haigla Jüri Ausmees Hummuli OÜ Soe Kodu Koit Möldre Karula Savelen OÜ Ants Kilo Otepää Otepää Veevärk AS Neeme Ernits Puka Puka Vallavalitsuse EMO Toomas Tiidt Põdrala Riidaja Põhikool Ave Rõõm Pühajärve Pühajärve Vallavalitsus Andrus Eensoo Pühajärve AS Bach Aarne Steinbach Sangaste OÜ Sagnitz Toomas Lindmets Sangaste AS Sanwood Eduard Aamer Taheva Taheva Lastesanatoorium Heli Rasva Taheva OÜ Mauro Kalev Tamm Tõlliste Tõlliste Vallavalitsus Mati Raud Tõrva Tõrva Gümnaasium Ivar Hanvere Tõrva AS Riiska Aina Sumberg Tõrva AS L-Katlamaja Vello Lips Valga AS Valga Soojus Toomas Piller Valga Valga Liha- ja Konservitööstus Elmut Paavel Valga AS Sangar Valga Vabrik Mart Altvee Õru Õru Soojus Kalle Tiideberg Tabel 18-2 Katlamajad Oma- Katlamaja nimetus Katlad Katelde kogu- Kasutatav kütus valitsus võimsus (MW) tüüp arv Helme Linna küla katlamaja Kiviõli 80, 50 2 1,40 puit, süsi Helme Ala katlamaja Kiviõli 25 1 0,20 küttepuud Helme Karjatnurme katlamaja Kiviõli 18 1 0,15 küttepuud Helme Linna küla elamu nr. 10 Warm-100 2 0,20 küttepuud Helme Helme Kutsekeskkool ¹ Kiviõli 80, 50 2 1,60 kerge õli, hake Helme Helme Sanatoorne Internaatkool ¹ Kiviõli 80 3 2,10 puit, süsi, turvas Helme Taagepera Haigla Hamworthy 2 1,29 kerge õli Hummuli Hummuli katlamaja T - 4,5 2 8,20 küttepuud Hummuli Hummuli katlamaja E 1/9 2 3,20 küttepuud Karula Lüllemäe katlamaja Konteiner 1 1,74 masuut Karula Lüllemäe katlamaja Konteiner 1 1,16 masuut Karula Kaagjärve Kiviõli 80 1 0,80 küttepuud
87 Valgamaa aastaraamat 1998
Karula Kaagjärve Kiviõli 35 1 0,50 küttepuud Otepää Otepää linna katlamaja ¹ Kiviõli 80 5 4,00 hake, põlevkiviõli Puka Puka katlamaja Bratsk 3 3,09 kivisüsi Puka Aakre katlamaja Kiviõli-50 2 1,30 küttepuud, kivisüsi Põdrala Riidaja Põhikooli k/m Kiviõli 2 0,50 kivisüsi, küttepuud Pühajärve Sihva Kiviõli-80 1 0,80 küttepuud Pühajärve Sihva Termax 1 1,60 raske kütteõli Pühajärve Pühajärve keskuse katlamaja Kiviõli 80 1 0,80 masuut Pühajärve Pühajärve keskuse katlamaja T - 4,5 2 5,80 puidujäätmed Sangaste Sangaste katlamaja ¹ Kiviõli 80 1 1,00 saepuru Sangaste AS Sanwood katlamaja Kiviõli 80 2 1,60 hake Taheva Taheva Lastesanatooriumi k/m ¹ "Kiviõli" 1 0,70 küttepuud Taheva Taheva Lastesanatooriumi k/m ¹ "Kiviõli" 1 0,70 põlevkiviõli Taheva Taheva Lastesanatooriumi k/m ¹ "Etna" 1 0,30 puiduhake Taheva Koikküla katlamaja Bratsk 4 5,20 küttepuud, brikett Taheva Hargla katlamaja Universaal 2 0,44 küttepuud, brikett Tõlliste Tagula Rahvamaja Unimet 3 0,30 küttepuud, kivisüsi Tõlliste Laatre Sotsiaalmaja Elekrikatel 1 0,04 elekter Tõlliste Laatre rahvamaja Elektrikatel 1 0,07 elekter Tõlliste Laatre Algkool-lasteaed Molle 2 0,10 küttepuud Tõlliste Laatre Ambulatoorium Molle 3 0,15 küttepuud Tõlliste Sooru Lasteaed Neris 2 0,10 küttepuud, kivisüsi Tõlliste Tsirguliina Keskkool Kiviõli 50 2 1,00 kivisüsi Tõrva Tõrva Gümnaasiumi k/m GT410 1 0,50 kerge kütteõli Tõrva AS Riiska KT-500 1 0,30 küttepuud, kivisüsi Tõrva Tõrva Linna Haigla sukelkatlad 6 0,84 elekter Tõrva L-Katlamaja AS ¹ DKVR 6,5-13 2 5,00 puidujäätmed Valga Valga keskkatlamaja ¹ DKVR 10-13 2 14,00 masuut Valga Valga keskkatlamaja ¹ DKVR 10-13 ² 1 6,00 puiduhake Valga Kuperjanovi 99 katlamaja ¹ Kiviõli 80 2 2,00 masuut Valga Kuperjanovi 99 katlamaja ¹ Kadrina 0,8 2 1,60 masuut Valga Valga Liha-ja Konservitööstus DKVR 10-13 1 7,20 raske kütteõli Valga Valga Liha-ja Konservitööstus DKVR 10-13 1 5,60 tükkturvas, puidujäätmed Valga Valga Liha-ja Konservitööstus DE 16 1 8,50 masuut Valga Valga Liha-ja Konservitööstus E 1/9 4 3,00 põlevkiviõli Valga AS Sangar Valga Vabrik ¹ Kiviõli-80 5 4,00 põlevkiviõli Valga AS Sangar Valga Vabrik E-1/9-1M 1 1,00 põlevkiviõli Õru Õru katlamaja Bratsak 4 4,90 küttepuud ¹ varustatud soojusarvestiga ² eelkoldega BS23-S Tabel 18-3 Soojusenergia Soojuse tootmise ja realiseerimise andmete käsitlemisel on kasulik teada, et enamuses katlamajades puuduvad soojusarvestid toodetud soojuse koguse mõõtmiseks, mistõttu kogused on arvestuslikud. Samal põhjusel tuleb ka müüdud soojuse koguseid ja MWh hindu käsitleda arvestuslikena. Oma- Soojusettevõte Toodetud Realiseeritud soojust Keskmine valitsus soojust (MWh) müügihind (MWh) (kr/MWh) kokku sh elanikkond Helme OÜ Helme Teenus 2365,8 2299,0 864,8 262 Helme Helme Kutsekeskkool 3035,7 2471,3 564,4 Helme Helme Sanat. Internaatkool 1530,5 1530,5 182,7 258 Helme OÜ Taagepera Haigla 1340,0 1173,0 167,0 257 Hummuli OÜ Soe Kodu 3410,0 3280,0 2570,0 311 Karula OÜ Savelen 1973,0 1525,0 1042,0 350
88 Tõrge! Rakendage vahekaardi Avaleht kaudu käsk Heading 1 tekstile, mida soovite siin kuvada. Otepää AS Otepää Veevärk 7914,0 5913,0 2800,0 354 Puka Puka Vallavalitsuse EMO 3003,0 2472,0 1039,0 382 Põdrala Riidaja Põhikooli k/m 277,0 277,0 0,0 Pühajärve Pühajärve Vallavalitsus 900,0 900,0 0,0 300 Pühajärve AS Bach 654,0 654,0 584,0 360 Sangaste OÜ Sagnitz 2220,0 1777,0 1297,0 285 Sangaste AS Sanwood 2891,0 2108,0 210 Taheva Taheva Lastesanatoorium 1982,0 1518,0 174,0 216 Taheva OÜ Mauro 1973,0 1973,0 1677,0 351 Tõlliste Tõlliste Vallavalitsus 2460,0 2460,0 Tõrva Tõrva Gümnaasiumi k/m 1357,0 1357,0 279,0 348 Tõrva AS Riiska 563,0 501,9 31,5 600 Tõrva Tõrva Linna Haigla 376,4 376,4 0,0 Tõrva AS L-Katlamaja 7696,0 6159,0 4504,0 343 Valga AS Valga Soojus 56763,0 37316,0 28774,0 381 Valga AS Valga Liha-ja Konservit. 10893,0 2453,0 2440,0 valga AS Sangar Valga Vabrik 7654,0 6237,0 5039,0 336 Õru Õru Soojus 742,0 742,0 695,0 397 Tabel 18-4 Riigieelarve säästuprogrammi raames tehtud investeeringud Omavalitsus Investeeringu otstarve Summa (kr) Sangaste Soojussõlmede ehitamine Keeni külas 374 000 Valga Lastepäevakodu “Anneke” küttesüsteemi rek. 126 000
18.2 Elekter
18.2.1 Üldist Maakonda varustab elektriga Eesti Energia AS Lõuna Elektrivõrkude Valga Elektrivõrk. Ettevõttes töötab 95 inimest. Võrku on lülitatud 19 038 tarbijat. 1998. aastal anti maakonna elektrivõrku 124 milj. kWh elektrienergiat, sellest realiseeriti 94,8 milj. kWh. Kadu moodustas 23,6%, sellest tehniline kadu 12%.
Suuremad tööd ja investeeringud - võrgu rekonstrueerimine 6,9 milj. kr eest; - investeeringuid uute objektide näol 2,8 milj. kr eest - pinge parandamiseks ja uute tarbijate liitumiseks paigaldati 25 trafoalajaama; - ehitati 16 km uut 10–15 kV õhuliini ; - telejuhtimisele viidi üle Taari ja Otepää 35/10 kV alajaamad; - sõlmiti uusi liitumislepinguid 362 tarbijaga
18.2.2 Teenindusmahud Tabel 18-5 Valga Elektrivõrgu teenindusmahud Pinge (kV) Õhuliinid (km) Kaabelliinid (km) Alajaamad (tk) 330 95 - 1 110 148 - 3 35 67 - 2 15 273 10 173 10 594 71 483 0,4 1824 55
89 Valgamaa aastaraamat 1998
Tabel 18-6 Elektrienergia tarbijad Elektrienergia tarbijate arv kokku 19 038 neist ärikliendid 627 olmekliendid 18 411 Tabel 18-7 Elektrienergia tarbimine (milj. kWh) Kogu tarbimine 94,800 1.grupi tarbijad (tarbijad lepingulise võimsusega ühe alajaama kohta üle 400 kW) 10,003 2. grupi tarbijad (tarbijad lepingulise võimsusega ühe alajaama kohta alla 400 kW) 35,008 3. grupi tarbijad (hulgiostjad ja edasimüüjad) 0,252 4. grupi tarbijad (olmetarbijad) 24,713 Elektrienergia tarbimine soodustariifiga - 1. grupi tarbijad 4,519 - 2. grupi tarbijad 15,600 - 3. grupi tarbijad 0,015 - 4. grupi tarbijad 4,690
18.3 Side
18.3.1 AS Eesti Telefon teenused
Linnade telefoniseeritus Linnade telefoniseerimiseks on paigaldatud automaat-telefonijaamad (ATJ), raadiotelefonijaamad (näiteks RAS süsteem) ja ametkondlikud telefonivahendusjaamad (PABX). Tabel 18-8 Telefonijaamade monteeritud numbrite arv Linn Automaat- Raadiotelefoni- Ametkondlikes Vahendus- telefoni- jaamades jaamades jaamades* jaamades analoog digitaal Valga 12900 5400 430 500 900 Tõrva 1500 0 0 0 30 Otepää 1400 0 0 0 40 * andmed kajastavad vahendusjaamale eraldatud numbrivälja ,st võimalikku numbrite arvu Tabel 18-9 Telefoniseerituse tase Linn Elanike arv Telefonide arv Taksofonide arv Telefone 100 elaniku kohta Valga 15537 4437 29 28,6 Tõrva 3488 1213 5 34,8 Otepää 2383 1121 5 47,0
18.3.2 Maapiirkonna telefoniseeritus Automaat-telefonijaamade arv kokku 32 Automaat-telefonijaamade monteeritud maht 4600 Paigaldatud telefone kokku 2672 (sh traatside 2332 ja raadioside 340) Telefone 100 elaniku kohta 15,7 Taksofonide arv 13
90 Tõrge! Rakendage vahekaardi Avaleht kaudu käsk Heading 1 tekstile, mida soovite siin kuvada. Tabel 18-10 Investeeringud Investeeringu objekt Maht Investeeringu summa (milj. kr) Valga linnas RAS-1000 süsteemi 430 numbrit 4,97 paigaldamine Lüllemäe ja Ala ATJ-de ümberpaigutus 300 numbrit 0,6
18.4 AS Eesti Mobiiltelefon (EMT) teenused EMT mobiiltelefonide arvu kohta puudub arvestus maakondade lõikes. Sama kehtib ka teiste mobiilside operaatorite kohta. Vabariigis on EMT võrgus registreeritud u 150 000 mobiiltelefoni, sh NMT süsteemis 15 000 ja GSM süsteemis 135 000 telefoni. NMT levialaga on hõlmatud kogu Eesti, GSM levialaga 95% territooriumist. EMT-GSM levialas elab 97% Eesti elanikkonnast.
18.5 Radiolinja Eesti AS teenused Radiolinja Eesti AS tugijaamad asuvad Valgas ja Kuutsemäel.
18.6 AS Ritabell (Q GSM) teenused Q GSM alustas mobiilsideteenuste pakkumist Eesti turul aprillis 1997. a. Senise tegevusaja jooksul on toimunud leviala kiire laiendamine. 1998. a. lõpuks elab Q GSM levialas üle 85% Eesti elanikkonnast. Valgamaal on Q GSM võrku võimalik kasutada Otepää linnas ja ümbruskonnas. Ettevalmistamisel on leviala laiendamine Valga linnas ja Valgamaa nendes piirkondades, kus võrgu kasutamine ei ole veel võimalik. 1998. aasta lõpuks oli Eestis Q GSM võrgus kokku üle 45 000 telefoni.
91 Valgamaa aastaraamat 1998
19. Ehitus, elamumajandus ja riiklikud investeeringud Maakonna ehitusregistri andmetel väljastati kohalike omavalitsuste poolt 1998. a. 84 ehitusluba ja 43 kasutusluba. Järgnevates tabelis on andmed viimase viie aasta jooksul antud ehitus- ja kasutuslubadest: Tabel 19-1 Aastatel 1994-1998 välja antud ehitus- ja kasutuslubade arv Ehitajate Ehitusload Kasutusload grupp 1994 1995 1996 1997 1998 1994 1995 1996 1997 1998 Asutused 27 14 30 33 30 39 43 25 35 9 Eraisikud 36 25 28 23 54 53 62 61 67 34 Kokku 63 39 58 56 84 92 105 86 102 43 Tabel 19-2 Aastatel 1994-1998 välja antud ehitus- ja kasutuslubade arv kohalike omavalitsuste järgi Omavalitsus Ehitusload Kasutusload Kokku sealhulgas Kokku sealhulgas asutused eraisikud asutused eraisikud Helme 19 11 8 35 13 22 Hummuli 10 1 9 11 6 5 Karula 9 4 5 31 1 30 Otepää 30 8 22 25 3 22 Palupera 19 5 14 7 3 4 Puka 7 2 5 13 2 11 Põdrala 6 2 4 19 1 18 Pühajärve 34 20 14 40 11 29 Sangaste 7 2 5 7 1 6 Taheva 5 4 1 4 4 0 Tõlliste 14 4 10 25 4 21 Tõrva 53 17 36 51 16 35 Valga 96 53 43 150 85 65 Õru 2 1 1 10 1 9 Kokku 311 134 177 428 151 277 1999. a. 1. jaanuari seisuga oli ehitamisel 178 elamut, millest 166 finantseeriti eraisikute poolt ja 12 muudest allikatest. Kokku anti 1998. a. välja ehitusluba 20 elamu, 14 mitteelu- hoone ja 50 rajatise ehitamiseks. Elamutele väljastati kasutuslube 5, mitteeluhoonetele 15 ja rajatistele 23. Kokku on ehitusregistris salvestatud andmed 1013 ehitise kohta, neist 484le on antud kasutusluba. Maakonna projektide läbivaatamise komisjonile esitati kooskõlastamiseks 1994. a. 45, 1995. a. 36, 1996. a. 29, 1997. a. 34 ja 1998. a. 41 ehitusprojekti.
19.1 Elamumajandus Valga maakonnas oli 1. jaan. 1998. a. eluruume kokku 18 629 - avalik sektor 1 404 ehk 8% - erasektor 17 225 ehk 92% Eluruumide pind kokku 1 046 tuh. m² - avalik sektor 65 tuh. m² ehk 6% - erasektor 981 tuh. m² ehk 94%
92 Tõrge! Rakendage vahekaardi Avaleht kaudu käsk Heading 1 tekstile, mida soovite siin kuvada. Tabel 19-3 Avaliku sektori eluruumide paiknevus maakonnas Omavalitsus Eluruume Kogupind (m²) Elamispind (m²) Helme 197 10266 6787 Hummuli 41 1906 1437 Karula 190 11476 7409 Otepää 12 288 201 Palupera 49 3039 1850 Puka 70 3979 2981 Põdrala 1 67 43 Pühajärve 35 2013 1250 Sangaste 5 369 262 Taheva 50 2974 2100 Tõlliste 65 2615 1616 Tõrva 97 4908 3024 Valga 535 18148 11611 Õru 57 3217 2216 Kokku 1404 65265 42787
19.2 Riiklikud investeeringud Investeeringute eraldus riigieelarvest on Valgamaale aasta- aastalt suurenenud, kuid tegelikku vajadust see veel ei kata. Pealegi on osadele objektidele konkreetse aasta investeeringute eraldus suhteliselt väike võrreldes projekti üldmaksumusega, mis tingib ehituskestvuse suurenemise ja ka ehituse kallinemise.
19.2.1 Maakonna riiklikud investeeringud aastatel 1993-1998 Tabel 19-4 Riiklikud investeeringud omavalitsuste järgi (tuh. kr) 1993 1994 1995 1996 1997 1998 Kokku sh keskkond Helme 185 471 957 1694 1095 4402 Hummuli 45 93 140 110 150 538 Karula 50 151 280 100 300 881 Otepää 1955 70 2037 1700 1421 6300 13483 5100 Palupera 155 208 775 390 300 1828 Puka 80 255 270 300 315 1220 Põdrala 45 42 420 250 284 1041 Pühajärve 1033 600 636 1100 1460 357 5186 Sangaste 160 187 200 550 1097 Taheva 30 138 260 230 300 958 Tõlliste 40 324 347 220 300 1231 Tõrva 50 155 1507 795 1150 2450 6107 4000 Valga 205 2613 2470 6266 6179 17733 5300 Õru 275 350 625 Kokku 3038 1660 8635 9701 14066 19230 56330 14400 Investeeringutes on arvestatud kõikide munitsipaalobjektide riiklikke investeeringuid.
93 Valgamaa aastaraamat 1998
Tabel 19-5 Sotsiaal- ja tervishoiuasutused (tuh. kr) 1993 1994 1995 1996 1997 1998 Kokku Valgamaa Haigla 4000 4000 10000 14000 21800 12000 65800 Taheva Lastesanatoorium 1200 270 830 2300 Valga Väikelastekodu 45 74 110 420 649 Taagepera Haigla 400 400 Paju Erihooldekodu 70 280 350 Kokku 4000 5200 10045 14414 23420 12420 69499 Tabel 19-6 Haridusasutused (tuh. kr) 1993 1994 1995 1996 1997 1998 Kokku Helme Kutsekeskkool 20 100 100 150 555 925 Helme Sanatoorne 100 100 180 560 350 1290 Internaatkool Kuigatsi Kool 322 210 130 88 200 56 1006 Eesti Spordigümnaasiumi 20 18 22 17 125 2100 2302 Otepää filiaal Valga Kutsekool 200 470 50 200 920 Valga Internaatkool 150 107 107 510 2000 2874 Kokku 692 818 509 492 1745 5061 9317 Tabel 19-7 Spordiasutused (tuh. kr) 1993 1994 1995 1996 1997 1998 Kokku Tehvandi Õppe- 3000 1700 2350 7050 treeningkeskus TÜ Kääriku õppe- 235 235 spordibaas EPMÜ Marguse õppe- 400 400 spordibaas Kokku 235 3000 1700 2750 7685 Tabel 19-8 Muud riigiasutused (tuh. kr) 1993 1994 1995 1996 1997 1998 Kokku Valga Maavalitsus 187 309 1088 785 1066 1130 4565 Valga Maakonna 450 450 Maksuamet Tolliameti Valga 1000 2000 3000 piiripunkt Valga Politseiprefektuur 450 450 Valgamaa Päästeteenistus 345 107 220 200 300 840 2012 Valga Muuseum 182 412 7200 7794 Valgamaa Arhiiv 1030 1030 KMA Valgamaa osakond 500 500 Kokku 532 416 1808 1617 3228 12200 19801
94 Tõrge! Rakendage vahekaardi Avaleht kaudu käsk Heading 1 tekstile, mida soovite siin kuvada. Tabel 19-9 Omavalitsuste objektilised investeeringud (tuh. kr) Objekt Omavalitsuse Riiklikud Muud vahendid Kokku vahendid vahendid Helme 770 1095 100 1965 Helme Lasteaed 83 361 444 Helme Koduloomuuseum 49 735 100 884 Ritsu ujula 261 261 Ritsu võimla 245 245 Ritsu Lasteaed-algkool 129 129 Hummuli 53 150 95 298 Hummuli Rahvamaja 41 150 191 Hummuli Põhikool 12 12 Alevi puhastusseade 71 95 166 Karula 74 300 1575 1948 Lüllemäe Põhikool (PK) kap. rem. 17 150 167 Karula vallavalitsuse hoone 25 150 175 Lüllemäe PK jooksev rem. 10 10 Kaagjärve Lasteaed-Põhikool 21 1575 1596 Otepää 3266 6300 6750 16316 Kultuurikeskus 195 195 Sotsiaalkeskus 216 105 320 Otepää Gümnaasium 1600 5000 6600 Osalus Pühajärve ranna tualettide 50 50 ehitamises Vesivarustus ja puhastusseadmed 1400 1000 6750 9150 Palupera 1228 300 1528 Palupera Põhikooli kap. rem. 1030 300 1330 Nõuni Algkool 11 11 Nõuni Kultuurimaja 60 60 Hellenurme Kultuurimaja 92 92 Hellenurme hooldekodu 15 15 Palupera Põhikooli staadion 20 20 Puka 346 315 661 Aakre Lasteaed-algkool 56 315 371 Puka Keskkool 177 177 Puka Lastepäevakodu 27 27 Puka vallavalitsus 51 51 Aakre Kultuurimaja 21 21 Aakre katlamaja 15 15 Põdrala 369 284 653 Riidaja Põhikool 92 254 346 Riidaja Kultuurimaja 14 30 44 Pikasilla Põhikool 48 48 Põdrala vallamaja 189 189 Riidaja mõisahoone 26 26 Pühajärve 296 357 93 746 Pühajärve Lasteaed, raamatuk. 17 147 164 Pühajärve Põhikool (PK) 50 150 200 Lasteaed Võrukael 20 60 80 Sihva asula kanalisatsioon 104 93 197
95 Valgamaa aastaraamat 1998
Pühajärve PK arvutikl. elektrif. 15 15 Pühajärve PK haljastus 40 40 Osalus Pühajärve rannahoone 50 50 tualettide ehitusel Sangaste 519 550 374 169 Keeni Põhikool 50 350 400 Sangaste vallamaja 413 413 Keeni raamatukogu 36 36 Sangaste ambulatoorium 20 20 Sangaste mõisahooned 200 200 Soojussõlmed 374 374 Taheva 105 300 405 Hargla Põhikool 101 250 351 Hargla Kultuurimaja 4 50 54 Tõlliste 370 300 670 Tsirguliina Keskkool 370 300 670 Tõrva 4631 2450 7081 Tõrva Kultuurimaja 171 171 Kõrtsihoone 1500 479 1979 Reoveepuh., kanal. ja veehaare 1800 1800 Lasteaed Tõrvalill 73 73 Tõrva Gümnaasium 190 190 Tänavavalg. ja hoonete rek. 1292 1292 Keskväljaku rekonstr. 1575 1575 Valga 6865 6179 2681 15725 Valga Raekoda 197 197 Linnavalitsuse admin. hoone 918 918 Valga I Põhikool 215 215 Valga II Põhikool 78 78 Valga III Põhikool 167 545 712 Valga Vene Gümnaasium 127 1270 1397 Valga Gümnaasium 1028 1028 Valga Kaugõppegümnaasium 28 28 Valga Muusikakool 87 87 Valga Kultuuri- ja Huvikeskus 12 12 Valga staadion 739 979 1718 Lastepäevakodu Walko 149 149 Lastepäevakodu Pääsuke 495 495 Lastepäevakodu Buratino 50 50 Valga paisjärv 1121 564 1685 Võru tn ja elamukvartal 1455 1117 2572 Vesivarustus ja kanalisatsioon 3000 1000 4000 Kuperjanovi tn elamu rest. 385 385 Õru 57 350 407 Õru Kultuurikeskus 57 350 407
19.3 Heakord Maakonnas on heakorraküsimustele alati pööratud suurt tähelepanu. Kui eelnevatel aastatel tegeldi peamiselt suurtööstuste territooriumide heakorrastamisega, siis viimastel aastatel on oluliselt rohkem hakatud korrastama eramute ümbrusi ja koduaedu.
96 Tõrge! Rakendage vahekaardi Avaleht kaudu käsk Heading 1 tekstile, mida soovite siin kuvada. Tulenevalt Eest Vabariigi Presidendi üleskutsest 1997. a. emadepäeval kodukaunistamise liikumise hoogustamiseks on ka Valgamaal moodustatud kodukaunistamise maakondlik toimkond. Toimkonna ülesandeks on teha selgitustööd ja korraldada maakondlikke konkursse kaunite kodude ja koduaedade ning heakorrastatumate koolide väljaselgitamiseks. Eriti hoogsalt tegutseti 1998. aastal. Konkursile “Kaunis Kodu” esitati omavalitsuste poolt 18 ettepanekut, milledest toimkond selgitas välja maakondliku- ja ühtlasi ka vabariikliku konkursi võitjad alljärgnevalt: - Hummuli alevikus asuv Kalev Laari eramu - Taheva vallas Hargla külas asuv Juta ja Vambola Pütsepa Luigamäe talu - Tõlliste vallas Tsirguliina alevikus Mõneku 12 asuv Nadežda Tamme eramu - Valga linnas Kase 12 asuv Merike ja Rein Jeetsi eramu Konkursi “Kaunis Koduaed” võitjateks osutusid maakonnas: - Puka vallas asuv Reet Kõivupuu Lülleveski talu koduaed - Valga linnas Lembitu 4a asuv Carmen Kruška koduaed Mõlemad koduaiad pälvisid vabariiklikul konkursil II koha. Konkursiga “Kaunis Kool” haarati kõik maakonna koolid. Võitjateks osutusid: - I koht Hummuli Põhikool - II koht Ala Põhikool - II koht Valga 2. Põhikool Kaunimaks tunnistatud Hummuli Põhikooli kooliaed on aednik Hilja Söödi hooldusel.
19.4 Maakonnaplaneering Valga maakonnaplaneeringu koostamisel osalesid Valga Maavalitsuse osakonnad ja maakonna omavalitsused, Valgamaa Metsaamet, Valga Teedevalitsus, Valga ja Otepää Elektrivõrk, Muinsuskaitse Inspektsioon ning teised riiklikud asutused. Töö koostamisel kasutati algmaterjalina varem koostatud projekte, vabariiklikke haruskeeme, olemasolevaid ja ka täiendavalt kogutud statistilisi andmeid. Maakonnaplaneeringu koostamisel arvestati arengunõukogu poolt välja töötatud ning Valga maavanema ja Valgamaa Omavalitsuste Liidu juhatuse esimehe poolt alla kirjutatud Valgamaa arengukava aastateks 1997-2010. Planeeringus pöörati peatähelepanu territooriumi kasutamisele ja selle ehituslikule organiseerimisele. Püüti välja selgitada ja läbi analüüsida maakonna kui terviku praegune seisund ja arengupotentsiaal, arvestades seejuures looduskaitse, muinsuskaitse jm. piiranguid. 11. veebruaril 1997 toimunud planeeringunõupidamisel moodustati 9 töögruppi, kes koostasid oma alalõigu temaatika planeerimis- ja ehitusseadusest tulenevate küsimuste käsitlemiseks. Planeeringu koostamisel oli töögruppidel tihe koostöö kohalike omavalitsustega ja ministeeriumidega. Omavalituste ametnike osavõtul viidi läbi nõupidamised naabermaakondade, Keskkonnaministeeriumi ja Eesti Tuleviku Uurimise Instituudi esindajatega. Valminud maakonnaplaneering on koondatud kahte kausta. 122 leheküljeline kaust sisaldab põhilisi maakonna praegust olukorda iseloomustavaid andmeid. Kaust on varustatud vajalike teemakaartidega, mis annavad hea ülevaate maakonna kõigist ressurssidest. Teises, 189 leheküljelises kaustas on põhitähelepanu suunatud maakonna arengukavast lähtuvatele planeeringueelistustele ja seadustest tulenevatele piirangutele. Kaust on varustatud vajalike teemakaartidega. Eraldi peatükis on käsitletud planeeringu elluviimise kava. Planeerimisprotsess ei lõpe maakonnaplaneeringu valmimisega. Planeeringu elluviimiseks on tarvis jätkata mitmete teemaplaneeringutega ning arendusprogrammide ja uuringute koostamisega, samuti osaleda koos lähinaabritega Kagu- ja Lõuna - Eesti regiooni
97 Valgamaa aastaraamat 1998 koostööprogrammide ja -projektide või kogu vabariiki haaravate kompleksprogrammide väljatöötamisel. Esmatähtsaks peame, et ruumilise planeerimise protsessi rõhuasetus kanduks omavalitsustele. Koostamise järgus on Valga linna, Pühajärve, Palupera ja Puka valla üldplaneeringud. Üldplaneeringuid vajavad ka kõik teised omavalitsused.
Valga maakonnaplaneeringu koostamise kronoloogia 1995 mai valmis ülesanne Valga maakonnaplaneeringu koostamiseks, mis kinnitati maavanema 29.05.95. a. korraldusega nr. 115. 1995 mai RE “Eesti Maauuringud” maaplaneeringute osakonnalt telliti tol ajal saadaolevad Valga maakonna topograafiliste kaartide koopiad mõõtkavas 1:100000, mis paljundati ja jagati kõigile planeeringu koostajaile töökaartideks. 1995 juuni jaotati tööülesanded planeeringu koostajate vahel. Planeeringu üldkoordineerijaks oli maavalitsuse ehituse- ja planeeringuosakond, osalesid peaaegu kõik maavalitsuse osakonnad ja maakonnas paiknevad riiklikud ametid. 1995 juuni - 1996 märts Valga maakonnaplaneeringu I osa - olemasoleva olukorra ülevaate ja riiklike huvide määratlemise koostamine. Planeeringu koostamise käigus kogutud andmed kanti eraldi teemakaartidele, mis koondati maakonnaarhitekti poolt 6 koondkaardile. Oli selge, et kaartide täpsus jättis soovida, sest jooniste mehaaniline paljundamine tõi paratamatult sisse moonutusi. 22. juuli 1995 jõustus Riigikogus 14. juunil 1995. a. vastu võetud planeerimis- ja ehitusseadus, mis sai aluseks maakonnaplaneeringu järgmiste etappide koostamisele. 1996 mai maavalitsuse poolt osteti planeerimistegevuse hõlbustamiseks ja kaasajastamiseks vajalik arvutiprogramm ja toimus selle ala töötajate väljaõpe. 1996 detsember RE “Eesti Kaardikeskuses” valmis maavalitsuse poolt juba 1995. a. lõpus tellitud Valgamaa digitaalkaart. 1997 algus töö varem kogutud andmete kandmisel digitaalkaardile ja vastavate andmebaaside salvestamisel arvutisse. 1997. a. algust võib lugeda GIS (geograafiline infosüsteem) tehnoloogia juurutamise alguseks Valga Maavalitsuses. 1997 veebruar moodustati töörühmad planeerimis- ja ehitusseadusest tulenevate teemade käsitlemiseks maakonnaplaneeringus. Töörühma juhtideks olid maavalitsuse osakondade juhatajad ja peaspetsialistid. Töösse kaasati haruministeeriumid, kohalikud omavalitsused ja maakonnas paiknevad riiklikud ettevõtted. 10. oktoober 1997 toimus Valgamaa arengukonverents, kus enamuse ministeeriumide ja ametite esindajate, maakonna erinevate eluvaldkondade spetsialistide ning asjasthuvitatute osavõtul arutati läbi Valga maakonna arengukava VALGAMAA 2010. 10. detsember 1997 Valgamaa arengukava kiideti heaks ja allkirjastati tegevuskavana kohalike omavalitsuste liidu esimehe ja maavanema poolt. 1998 mai Valgamaa arengukavas väljatöötatud arengusuundadest ja - prioriteetidest lähtuvalt koostatud maakonnaplaneering saadeti kooskõlastamiseks kohalikele omavalitsustele, naabermaakondadele ja ministeeriumidele.
98 Tõrge! Rakendage vahekaardi Avaleht kaudu käsk Heading 1 tekstile, mida soovite siin kuvada. 14. juuli 1998 maavanema korraldusega võeti maakonnaplaneering vastu avalikustamiseks. Planeeringuga oli kõigil võimalus tutvuda 27.juulist kuni 21. septembrini maavalitsuses, Otepää ja Tõrva Linnavalitsuses ning Valga Keskraamatukogus. 19. oktoober 1998 toimus maakonnaplaneeringu avalik arutelu, kus vaadati läbi avalikustamise käigus saabunud ettepanekud ja nende põhjal planeeringusse sisse viidud parandused. Maakonnaplaneering otsustati esitada järelevalve teostajale Keskkonnaministeeriumile läbivaatamiseks. 27. oktoober 1998 maakonnaplaneering esitati Keskkonnaministrile läbivaatamiseks ja heakskiitmiseks.
19.5 Geograafiline infosüsteem Seoses maakonnaplaneeringu koostamisega hakati Valga Maavalitsuses 1997. aasta alguses koguma geograafilist infot, st. informatsiooni objektide, alade ja nähtuste kohta, mis on seotud konkreetse geograafilise asukohaga kaardil. Kogu info salvestatakse digitaalselt arvutisse erinevatele kaardikihtidele, kusjuures iga kiht on seotud andmebaasiga, milles sisalduvad antud kihil olevate objektide parameetrid. 1998. aastal alustati geograafiliste andmete korrastamise ja süstematiseerimisega. Praeguseks hõlmab maakondlik geoinfosüsteem küllaltki suurel hulgal informatsiooni maakonna looduskeskkonna, tehnilise- ja sotsiaalse infrastruktuuri, maardlate ja looduskaitse all olevate alade ning üksikobjektide kohta. Need andmed pidevalt täienevad ja täpsustuvad. Maakondlik geoinfosüsteem on tähtis eelkõige tervikliku ülevaate saamiseks maakonda planeeritavatest objektidest, kuna ta hõlmab praktiliselt kõiki valdkondi ja võimaldab neid vaadelda teemade kaupa omavahel seostatuna. Samas on maakondlikud andmed aluseks omavalitsustele oma geograafilise infosüsteemi loomisel ning tööks üldplaneeringutega. Geoinfosüsteem võimaldab andmeid visualiseerida ka kaardil. Seega on võimalik Valga maakonda puudutavaid kaarte kohapeal välja trükkida.
99 Valgamaa aastaraamat 1998
20. Kommunikatsioonid
20.1 Teed Tabel 20-1 Riigiteed (km) Kokku sh kattega kruusateed pinnasteed Põhimaanteed 85,96 85,96 - - Tugiteed 164,46 157,74 6,72 - Kohalikud teed 866,93 153,36 688,26 25,31 Kokku: 1117,35 397,06 694,98 25,31 Riigiteedel on 56 silda kogupikkusega 1096 m Tabel 20-2 Vallateed (km) Tabel 20-3 Metskonnateed (km) Teede pikkus 2117,3 Teede pikkus 1258,8 Valdade nimekirjas 601,4 Metskondade nimekirjas 607,1 Omanikuta teed 1515,9 Omanikuta teed 651,7 Tabel 20-4 Riigiteede hoiu kulud (milj. kr) (Koos lisainvesteeringutega sildade remondiks ja ülekatte tegemiseks) 1996 1997 1998 Maanteede hoole kokku: 6,300 7,611 10,652 - suvehoole 3,208 3,683 6,973 - talihoole 2,052 3,572 3,256 - teerajatiste hoole 0,040 0,053 0,045 - piirkondade kulud 0,894 0,271 0,375 - tootmisbaaside kulud 0,106 0,032 0,003 Taastusremont kokku: 5,108 13,025 2,283 - ülekatted - 6,347 0,003 - korduspindamine 4,208 3,287 0,848 - kruusateede remont - 1,305 0,474 - rajatiste remont 0,447 0,036 0,028 - piirkondade tootmisbaaside remont 0,453 2,050 0,930 Ehitus ja rekonstruktsioon kokku: 0,383 5,426 15,141 - maanteede uued katted - 2,808 14,525 - teerajatised - 1,793 0,045 - piirkonnad 0,383 0,825 0,571 Tehniline areng: masinad, tehnoloogia, koolitus 0,917 3,758 4,249 Kulud kokku 12,708 29,820 32,325
20.2 Bussiliiklus 1995 1996 1997 1998 Liinide arv 37 48 50 50 - linnaliine 2 2 2 2 - maakonnaliine 35 46 48 48 Bussivedude maht (tuh. km) 1235,0 1769,4 1787,97 1806,25 - linnaliinid 217,1 249,1 230,0 230,0 - maakonnaliinid 1017,9 1520,3 1557,9 1576,25 Piletitariifid (kr)
100 Tõrge! Rakendage vahekaardi Avaleht kaudu käsk Heading 1 tekstile, mida soovite siin kuvada. - linnaliinidel 1,50 2,00 2,50 2,50 - maakonnaliinidel 0,20 0,25 0,30 0,40 Saadud dotatsioone (tuh. kr) 3570,9 4456,9 5693,5 6693,1 - ministeeriumilt 3239,0 3575,0 4033,2 5048,5 - omavalitsustelt 331,9 881,9 1660,3 1644,6 Tabel 20-5 Maakonna linnadevahelisi liine teenindavad bussifirmad Bussifirma 1996 1997 1998 AS Mootor 5 5 5 AS Sebe 2 3 4 AS Tarbus 7 7 7 AS Pärnu ATP 4 3 3 AS Viljandi ATP 5 5 4 AS Tigu 4 3 - AS Võru AB 2 2 2 OÜ Vesterom - - 3 AS Midima - - 1 Eraettevõte - - 1
20.3 Maakonnas asuvad raudtee-ettevõtted Tabel 20-6 Raudteejaamad Jaam Aadress, ülem Töötajaid Tööülesanded Valga Jaama pst. 10, Valga 56 Rongide liikluse organiseeri- Niina Sotnik, tel. 64 200 mine, vagunite laadimine Sangaste Valga mnt. 1, Tsirguliina, Tõlliste 8 -“- vald. Sinaida Kiil, tel 64 455 Puka Puka alevik, Puka vald 5 -“- Tatjana Stets, tel 64 625 Karula Vähero küla, Karula vald 2 Rongide liikluse Elfride Kond, tel 64 463 organiseerimine Keeni Keeni, Õru vald 6 -“- Tatjana Datšenko, tel 64 688 Palupera Palupera vald 6 -“- Naima Kikkas, tel 64 482 Tabel 20-7 Teised ettevõtted Ettevõtte nimi Aadress, juhataja Töötajaid Tööülesanded 1997 1998 EDELARAUDTEE Tartu, Vaksali 6 13 10 Reisijateveo Lõunapiirkond Lõunapiirkonna juht organiseerimine ja Rein Parts, koordineerimine tel (27) 373 274 AS Eesti Raudtee Jaama pst. 8, Valga 44 42 Vagunite järelvaatus, Tallinna Pavel Melnikov, remont, ettevalmistus Vagunidepoo tel 64 420 laadimiseks Valga hoolduspunkt Valga Veduridepoo Võru 5, Valga 49 50 Rongide veduritega Heldur Veeväli teenindamine tel 64 208
101 Valgamaa aastaraamat 1998
AS Eesti Raudtee Tuule 1, Valga 8 8 Raudtee allasutuste Elektrivõrkude Valga Eevald Ehaste, elektriga varustamine Võrgurajoon tel 64 214 AS Eesti Raudtee Vahtra 4, Valga 23 15 Raudtee korrashoid ja Infrastruktuuri Rimantas Noreikis, remont teenistus tel 64 438 Tartu Teeosakond AS Valga Võru 5, Valga 318 295 Vedu isotermiliste Külmutusvagunite Väino Tõemets, vagunitega, raudtee- Depoo tel 64 415 veeremi remont, pesumaja, keemiline puhastus AS Estreftransservice Jaama pst 4, Valga 23 32 Kaupade transport ja Eduard Koger, ekspedeerimine tel 61 561 raudteel AS Baltrayltrans Võru 5, Valga 24 21 Raudteetranspordi Vladimir Dobrovolski, korraldamine, tel 61 362 sekundaarse tooraine vastuvõtmine ja töötlemine, kinnis- varatehingud ja kinnisvara hoolda- mine, reklaamialane tegevus (blanketid, logod) Tabel 20-8 Reisijatevedu (inimesi) Jaam 1996 1997 1998 kohalik rahvus- kohalik rahvus- kohalik rahvus- vaheline vaheline vaheline Valga 128164 4088 75894 5246 30000 (kassast) - 72000 (rongides) Karula 6012 - -“- Sangaste 17597 - -“- Keeni 5912 - -“- Tabel 20-9 Kaubavedu (vaguneid) Jaam 1996 1997 1998 Välja- Sisse- Välja- Sisse- Välja- Sisse- minev tulev minev tulev kaup minev tulev kaup kaup kaup kaup kaup Valga 1092 670 4797 4823 6134 5018 Sangaste 398 337 512 362 618 408 Keeni ------Puka 285 - 628 3 536 -
20.4 Väikelaevade sadamad 2 registreeritud sadamat: Kulli (Põrja Porijärvel) ja Pühajärve
102 Tõrge! Rakendage vahekaardi Avaleht kaudu käsk Heading 1 tekstile, mida soovite siin kuvada. 20.5 Perioodika
20.5.1 Valgamaalane Aadress: Kesk 6, 68203 Valga Telefon 41 056, 41 177, faks 61 024 Väljaandja AS Litero. AS Litero tegeleb ka muu kirjastustegevusega. - Juhatuse esimees Toivo Gulbe, ajalehe peatoimetaja Urve Sinisalu 15.jaanuarist 1998 - Ajaleht ilmub kolm korda nädalas. Kord kuus ilmub ajaleht ka venekeelsena.
20.5.2 Otepää Teataja 20.5.4 Tõlliste Teataja ilmub üks kord kuus, kajastades Otepää ilmub üks kord aastas. Toimetaja Heinar linna, Pühajärve, Palupera ja Puka valla Hernits. elu. Tiraaž 3000 eks. Toimetaja Ain Kruusmaa. 20.5.5 Hummuli valla infoleht ilmub üks kord aastas. 20.5.3 Helme-Tõrva Elu ilmub kaks korda kuus Tõrva linna ja 20.5.6 Põdrala Teataja Helme valla elu kajastava ajalehena. ilmub üks kord kvartalis. Tiraaž 850 eks. Peatoimetaja Talvi Must. 20.5.7 Taheva valla infoleht ilmub üks kord aastas.
20.6 Televisioon
20.6.1 ETV Lõunakanal Valgamaa reporter Valdur Sepp Aadress: Munamäe 20, 67403 Otepää Telefon 55 744, (251) 37 977 ETV regionaalprogramm on eetris igal laupäeva hommikul ja on nähtav kuues Lõuna-Eesti maakonnas. Kuni kaks korda kuus toodetakse saateid programmile VIRUST VÕRUNI, mis on eetris neljapäeva õhtuti. 1998. a. valmis 36 saadet Lõunakanalile ning 7 saadet programmile VIRUST VÕRUNI. Käsitletud teemad: mets, turism, haridus, kultuur, tervishoid, rahandus, tööhõive jt.
20.6.2 ETV Valga korrespondendipunkt Korrespondent Ragnar Kond Aadress: Puiestee 8, 68203 Valga Telefon 40 470, faks 61 038
20.7 Ringhääling
20.7.1 Raadio Ruut Aadress: Sepa 2, 68203 Valga Telefon 41 111, faks 68269 Eetris lainepikkusel 96,6 MHz
20.7.2 Raadio Valga Lakkas tegutsemast 1998. aastal
103 Valgamaa aastaraamat 1998
20.8 Post
20.8.1 Valgamaa Postkontor Aadress: Kesk 10, 68203Valga Telefon 43 663, faks 61 147 Tegevdirektor Eha Kuha Tabel 20-10 Töödeldud postisaadetisi aastatel 1994-1998 (tuh. tk) 1994 1995 1996 1997 1998 sisse kirjad 515,3 550,8 575,5 589,1 575,7 postipakid 7,0 21,1 23,2 35,0 55,5 rahakaardid 21,5 14,6 12,6 7,5 6,6 välja kirjad 487,1 488,8 517,3 597,2 956,4 postipakid 1,7 1,7 1,1 1,0 0,5 rahakaardid 21,6 14,5 11,0 9,5 6,9
20.8.2 Perioodika tellimine Tabel 20-11 Tellimusi vormistati (tuh. Tabel 20-12 Tellimuste jaotumine kr) 1997 ajalehti 102 nimetust 1994 4020 ajakirju 159 nimetust 1995 4920 1998 ajalehti 102 nimetust 1996 5500 ajakirju 234 nimetust 1997 6233 1998 6304
Tabel 20-13 Enimtellitud ajalehed Tabel 20-14 Enimtellitud ajakirjad Valgamaalane 3516 Kodukiri 758 Postimees 2331 Kroonika 568 Maaleht 1763 Pere ja kodu 419 Teleleht 610 Eesti Naine 267 Sõnumileht 401 Stiil 198 TV nädal 376 Maakodu 184 Videvik 361 Riigi Teataja I osa 172 Eesti Päevaleht 344 Täheke 117 Terviseleht 218 Käsitööleht 114 Äripäev 197 Luup 86 Ilutegija 173
20.8.3 Olulisemad sündmused - Helme sidejaoskond reorganiseeriti postipunktiks - Hummuli ja Kaagjärve sidejaoskond viidi üle uutesse ruumidesse - Tähistati Eesti Posti 80. aastapäeva - Juurutati uus sihtnumbrite süsteem - Juurutati uus teenus - ELS Ekspress saadetised uksest ukseni
104 Tõrge! Rakendage vahekaardi Avaleht kaudu käsk Heading 1 tekstile, mida soovite siin kuvada.
21. Põllumajandus Tabel 21-1 Põllumajandusliku tootmise põhinäitajad elanike ja talude majapidamisteta Põhinäitaja Mõõtühik 1994 1998 Võrreldes 1994 (%) Liha kokkuost eluskaalus t 1028 920 89 Lüpstud piima t 8839 9801 111 Lüpstud piima lehma kohta kg 2554 3353 131 Teravilja külvipind ha 5399 4149 77 Teravilja kogusaak t 9831 7033 72 Teravilja saagikus ts/ha 19,8 16,9 85 Kartuli külvipind ha 54 32 59 Kartuli kogusaak t 568 275 48 Kartuli saagikus ts/ha 114 86 75 Varutud heina t 5653 1121 20 Varutud silo ja kuivsilo t 11215 21525 192 Varutud põhku t 865 881 102 Taliteraviljakülv ha 685 446 65 Taime- ja loomakasvatussaaduste tootmine endiste ühismajandite baasil moodustatud struktuuriüksustes on täielikult lõpetatud Karula, Taheva, Pühajärve ja Õru vallas. Tabel 21-2 Loomade arv (elanike ja talude majapidamisteta) 1994 1998 Võrreldes 1994 (%) Veised 6848 5600 82 sh lehmad 3624 2800 77 Sead 5863 4700 80 Tabel 21-3 Haritava maa kasutamine valdade lõikes aktsiisimaksu tõusu hüvitamiseks esitatud andmete alusel Vald Kokku sellest kasutatud % haritav maa 1996 1997 1998 Helme 7867 2743 3438 4192 53 Hummuli 4594 2908 2773 2888 63 Karula 5555 746 898 1005 18 Palupera 4253 2260 2432 2900 68 Puka 5767 2559 2443 2957 51 Põdrala 4247 1814 1948 1864 44 Pühajärve 5317 811 2187 2243 42 Sangaste 6163 1706 1924 2742 44 Taheva 3657 522 1109 1004 27 Tõlliste 6881 4186 4500 4348 63 Õru 3207 790 1182 2071 65 Kokku: 57508 21045 24834 28214 49
105 Valgamaa aastaraamat 1998
Tabel 21-4 Toetused põllumajandustootjatele Näitajad 1996 1997 1998 Põllumajanduslik nõustamine - sõlmitud lepinguid (tk) 124 144 259 - toetus (tuh. kr) 158,0 390,0 597,3 Mootorikütuse aktsiisi osaline kompenseerimine - taotlejaid (tk) 725 924 706 - toetus (tuh. kr) 1365,0 2217,0 3755,1 Laenuintresside osaline kompenseerimine - taotlejaid (tk) 95 125 105 - toetus (tuh. kr) 403,5 432,0 375,3 Kapitalitoetus - projekte (tk) - 9 36 - toetus (tuh. kr) - 1135,0 2932,1 Eelarvelised assigneeringud infrastruktuuri 2562,0 2843,0 2618,0 objektide ehitamiseks maale maaparandusbüroo kaudu - teed, kaevud, side, elekter, maaparandus, muldade lupjamine (tuh. kr) Otsetoetused - teraviljatoetus: - taotlejaid (tk) - - 467 - toetus (tuh. kr) - - 5347,8 - piimalehmatoetus: - taotlejaid (tk) - - 53 - toetus (tuh. kr) - - 2183,0 Muud toetused - rahetoetus: - taotlejaid (tk) - - 68 - toetus (tuh. kr) - - 255,0 - ikaldustoetus - taotlejaid (tk) - - 813 - toetus (tuh. kr) - - 10253,2 Kokku 4488,5 7017,0 28316,8
21.1 Riigi Traktoriregistrikeskuse Valgamaa büroo Aadress: Lai 19, 68203 Valga Telefon 41 792 Juhataja Peeter Rosenberg Kooskõlas Vabariigi Valitsuse 08.10.1996. a. määrusega nr.244 “Valitsusasutuste hallatavate riigiasutuste moodustamise ja ümberkorraldamise ning nende tegevuse lõpetamise korra kinnitamine”, moodustati põllumajandusministri 18.03.1998. a. määrusega nr. 6 Riigi Trak- toriregistrikeskus. Sama määruse alusel lõpetati Riigi Põllumajandustehnika Inspektsiooni tegevus. Riigi Traktoriregistrikeskus alustas tegevust 1. aprillil 1998. Põllumajandus- ministeeriumi hallatava riigiasutusena asukohaga Tallinnas Lai 39. Riigi Traktoriregistri- keskuse ülesanded on samad, mis olid tema eelkäijal Põllumajandustehnika Inspektsioonil. Riigi Traktoriregistrikeskuse Valgamaa büroo registris on 01.01.1999. a. seisuga 3091 traktorit ja liikurmasinat (sh 2729 traktorit) ning 874 haagist. 1998. a. registreeriti 30 uut masinat (neist 26 traktorit ja liikurmasinat) ja 4 haagist. 50,2% traktoritest ja liikurmasinatest on vanemad kui 15 aastat. Uusi masinaid (vanus kuni 3 a.) on registris 1,1%.
106 Tõrge! Rakendage vahekaardi Avaleht kaudu käsk Heading 1 tekstile, mida soovite siin kuvada. Tabel 21-5 Tegevus 1995 1997 1998 Vormistati registreerimise ja ümberregistreerimisi - traktoritele 317 564 459 - haagistele 57 169 83 Registreeriti uusi - traktoreid 18 7 26 - haagiseid 4 8 4 Esitati tehnoülevaatusele - traktoreid 1176 1218 1147 - haagiseid 196 274 236 Atesteeriti masinajuhte kokku 79 109 72 - neist juhiloa esmakordsel taotlusel 28 40 17 Vahetati juhilubasid uue vormi vastu 774 148 41 Tabel 21-6 Traktorite jagunemine kuuluvuse järgi 1995 1997 1998 arv % arv % arv % Juriidilistele isikutele 1148 41,8 1006 36,8 945 34,6 Talupidajatele 244 8,9 275 10,1 294 10,8 Eravaldajatele 1351 49,3 1452 53,1 1490 54,6 Kokku 2743 100,0 2733 100,0 2729 100,0 Tabel 21-7 Traktorite arv võimsuse järgi Mootori võimsus 1997 1998 KW hj arv % arv % kuni 25 kuni 34 938 34,3 932 34,2 26…44 35…60 696 25,5 697 25,5 45…55 61…75 552 20,2 543 19,9 56…74 76…101 313 11,5 326 11,9 75…116 102…158 26 1,0 28 1,0 117…141 159…191 168 6,1 165 6,0 142…201 192…273 39 1,4 37 1,4 202…237 274…322 1 - 1 - Tabel 21-8 Masinate vanuseline struktuur 1997 1998 Traktorid ja Haagised Traktorid ja Haagised liikurmasinad liikurmasinad arv % arv % arv % arv % - kuni 3 a 28 0,9 27 3,1 33 1,1 24 2,8 - 4…8 a 435 14,2 117 13,3 321 10,4 84 9,6 - 9…15 a 1218 39,8 456 51,7 1179 38,3 432 49,4 - üle 15 a 1382 45,1 282 31,9 1548 50,2 334 38,2 Kokku: 3063 100 882 100 3081 100 874 100 sh juriidilistel isikutel: - kuni 3 a 15 0,5 6 0,7 18 0,6 10 1,1 - 4…8 a 134 4,4 46 5,2 79 2,6 28 3,2 - 9…15 a 726 23,7 373 42,3 648 21,0 328 37,5
107 Valgamaa aastaraamat 1998
- üle 15 a 387 12,6 174 19,8 463 15,0 216 24,7 Kokku: 1262 41,2 599 68,0 1208 39,2 582 66,6 talupidajatel: - kuni 3 a 1 0,1 3 0,3 6 0,2 3 0,3 - 4…8 a 86 2,8 20 2,3 68 2,2 14 1,6 - 9…15 a 84 2,7 24 2,7 97 3,1 33 3,8 - üle 15 a 136 4,5 24 2,7 158 5,1 27 3,1 Kokku: 307 10,1 71 8,0 329 10,7 77 8,8 eravaldajatel: - kuni 3 a 12 0,4 18 2,0 9 0,3 11 1,3 - 4…8 a 215 7,0 51 5,8 174 5,6 42 4,8 - 9…15 a 408 13,3 59 6,7 434 14,1 71 8,1 - üle 15 a 859 28,0 84 9,5 927 30,1 91 10,4 Kokku: 1494 48,7 212 24,0 1544 50,1 215 24,6
21.2 Valga Maaparandusbüroo Aadress: E. Enno 32, 68204 Valga Telefon 40 550, faks 40 167 Juhataja Eduard Põder Tabel 21-9 Riigieelarveliste vahendite ja investeeringute kasutamine kuluartiklite lõikes Kuluartikkel 1997 1998 tuh. kr füüs. üh tuh. kr füüs. üh Talude maaparandusabi 169,0 22 ha 17,0 0,5 km Talude metsamaade maaparandusabi 22,0 23 ha - - Taluteede ehitus 99,0 0,8 km 502,0 3,5 km Kaevude ehitus taludele 150,0 8 tk 341,0 8 tk Talude elektrifitseerimine 670,0 23 talu 858,0 12 talu Taluside arendamine 218,0 31 ab. - - Happeliste muldade lupjamine 400,0 316 ha 990,0 866 ha Riiklike veejuhtmete kap. remont 100,0 95,0 Infrastruktuuri objektid 210,0 250,0 Kokku 2038,0 3053,0 Tabel 21-10 Kuivendatud maade bilanss Nimetus Mõõtühik Eestis Valga MB % Kuivendatud põllumajandusmaad kokku ha 740000 41697 5,6 drenaažiga ha 645000 37435 5,8 Rajatud lahtisi veejuhtmeid km 45300 1807 4,0 torujuhtmetega km 323013 16013 4,9 Büroo hooldada on 170,7 km riiklikke veejuhtmeid. Maakonnas on maaparandusühistud Helmes, Tagulas ja Aakres, kellede hooldada on kuivendatud maid kokku 3092 ha. 1997. a. renoveeriti Maailmapanga laenu abiga Helme vallas Helme maaparandusühistu kuivendussüsteemid kokku 837 ha-l ja 1998. a. Tagula kuivendussüsteemid 1357 ha. Alates 1998. a. tegeleb maaparandusbüroo talude ja äriühingute teraviljatoetuste ning kütuseaktsiisi taotluste vastuvõtmise ja vormistamisega.
108 Tõrge! Rakendage vahekaardi Avaleht kaudu käsk Heading 1 tekstile, mida soovite siin kuvada. 21.3 Taimetoodangu Inspektsioon
21.3.1 Taimetoodangu Inspektsiooni Valga piiripunkt Aadress: Lai 19, 68203 Valga Telefon 41 432 Juhataja Heldur Luts Valga piiripunkti maantee- ja raudteejaama kaudu veeti veoseid kokku 9390, neist autodega 5549 ja vagunitega 3841. Piiripunktis on koostatud importkauba ülevaatuseks 1730 akti, neist maanteel 973, raudteel 757. Importkarantiiniloa puudumise tõttu peeti kaupu kinni alljärgnevalt: toidukartul 1657 t, rukkijahu 67,2 t, jõusööt 1067 t, päevalilleseemned 33,4 t, tangud 375 t, linnased 16 t, nisu- jahu 324 t, oder 251 t, söödanisu 550 t, mais 841 t, tatar 131 t, puitliiprid (immutamata) 266,8 m³. Väljastati fütosanitaarsertifikaate ekspordiks: originaale 1300, reekspordiks 65. Teostatud 108 teistkordset kontrolli kohapeal. Tabel 21-11 Veetud veoseid Kauba nimetus Mõõt- Import Eksport Re- Transiit ühik eksport Puuviljad ja tsitruselised tonni 1879 - - 358 Köögiviljad “ 1130 24 - 954 Marjad “ 2268 710 - 106 Toiduained “ 8006 23 10 103 Suhkur “ 126 1004 200 150 Toidukartul “ 3103 - - 137 Seemnekartul “ - 35 - - Toiduteravili “ 10586 2387 - 155 Söödateravili “ 7600 - - - Jõusööt “ 18360 652 - 1731 Linnased “ 1546 12337 100 102 Päevalilleseemned “ 1345 - - - Köömned “ - 23 - - Kakao-, kohvioad “ 486 - 7285 1003 Linakiud “ 63 - - - Turvas “ - 9580 - 43 Puuvill “ 16992 - - - Hein “ 6 - - - Lõikelilled tk 2150 - 269656 267730 Istutusmaterjal: istikud “ 10793 - - - Istutusmaterjal: sibulad tk 157205 - - - Seemned: teravili tonni - 67 - - Seemned: köögivili kg 3662 1383 - - pakki 56680 - - - Saematerjal: Läti m³ 2033 125 - - Leedu “ - 406 - - Poola “ - 4322 - - Saksamaa “ 73 34487 - 31
109 Valgamaa aastaraamat 1998
Taani “ - 4791 - 93 Holland “ - 14649 - 97 Belgia “ - 7874 - - Prantsusmaa “ - 2471 - 65 Hispaania “ - 370 - 56 Luksemburg “ - 93 - - Austria “ - 716 97 - Ungari “ - 918 - 41 Itaalia “ - 135 - - Tšehhi “ - 124 - - Valgevene “ 113 - - - Ukraina “ 19 34 - - Venemaa “ 277 - - - Soome “ - - - 495 Rootsi “ - 244 - 154 Jaapan “ - 218 - - Hiina “ - 34 - - Šveits “ - 35 - 26 Paberipuu: Läti m³ 44567 - - 2542 Valgevene “ 4863 - - - Venemaa “ 145 - - - Saksamaa “ - 319 - - Palgid: Läti m³ 253 35 - - Šveits “ 839 - - - Poola “ 136 - - - Venemaa “ 167 - - - Muu, sh: aia- ja suvemajad m³ - 16364 - - mööbel “ - 372 - - aiapostid “ - 1964 - - telefonipostid “ - 2905 - - puitdetailid “ - 188 - - kauba-alused “ - 1716 - -
21.3.2 Taimetoodangu Inspektsiooni Valga büroo Vastavalt põllumajandusministri 15.05.1998. a. määrusele nr.14 nimetati Taimetoodangu Inspektsiooni Valga kontrollpunkt Taimetoodangu Inspektsiooni Valga bürooks. Aadress: Lai 19, 68203 Valga Telefon 43 918, faks 40 831 Juhataja Sirje Allik Aadress: Lai 19, 68203 Valga Telefon 40 831 Taimekasvatuse peainspektor Valve Raudsepp Seemnepõldude eelkontrolli teostati 160 ha. Tunnustatud põlde 13, kokku 160 ha. Tunnustatud põldudelt saadud seemnest võeti proove 6 korral, mis saadeti analüüsimiseks Taimse Materjali Kontrolli Keskuse Seemnekontrolli laboratooriumisse. Seemnete müügikohti ja kauplusi kontrolliti 9 korral.
110 Tõrge! Rakendage vahekaardi Avaleht kaudu käsk Heading 1 tekstile, mida soovite siin kuvada. Tabel 21-12 Taimekaitsetööde mahud 1997 1998 Teravilja puhtimine (t) 1050 1230 Umbrohutõrje kokku (ha) 9560 12250 sellest teravili (ha) 9160 11200 Haiguste tõrje kokku (ha) 1530 1620 sellest teravili (ha) 1500 1500 Kahjurite tõrje kokku (ha) 250 1150
21.4 Valgamaa Veterinaarkeskus Vastavalt põhimäärusele, mis on kinnitatud 30.03.1998. a. põllumajandusministri määrusega nr. 8, nimetati Valga Maakonna Veterinaarkeskus Valgamaa Veterinaarkeskuseks. Aadress: Tartu 79, 68205 Valga Telefon 43 693, faks 41 329 Juhataja Urve Laidvee
21.4.1 Loomatervishoid Tabel 21-13 Nakkushaiguste diagnostika Haiguse nimetus Teostatud Reageeris uuringuid positiivselt Veised Tuberkuloos 8873 0 Leukoos 10796 10 Brutselloos 5426 0 Sead Tuberkuloos 118 0 Leptospiroos 37 0 Brutselloos 37 0 Atroofiline riniit 39 0 Mükoplasmoos 39 4 Aujeszky haigus 18 0 Marutaudi diagnoositi kahel metsrebasel Tabel 21-14 Nakkushaiguste profülaktika Haiguse nimetus Vaktsineeritud looma liik Vaktsineeritud loomade arv Kolibakterioos veised 93 Punataud sead 5377 Marutaud koerad 3456 Marutaud kassid 60 Marutaud veised 2
21.4.2 Loomsete toiduainete veterinaar-sanitaarne järelevalve Tabel 21-15 Lihatööstused (teise astme ettevõtted) - AS Valga Liha- ja Konservitööstus – Tegevus: tapamaja, lihalõikus, külmhoone, lihatooted kuumtöödelduna ja konservidena; Loomaliigid: veis, siga, lammas; eksport (va EL)
111 Valgamaa aastaraamat 1998
- AS Otepää Lihatööstus Edgar– Tegevus: tapamaja, lihalõikus, külmhoone, lihatooted kuumtöödelduna; Loomaliigid: veis, siga, lammas; eksport (va EL) Tabel 21-16 Lihatööstused (Kolmanda astme ettevõtted - väikeettevõtted) - OÜ Otepää Oskar – tapamaja; sealiha - OÜ Tulevik – tapamaja; veise- ja sealiha - OÜ Päidla – tapamaja; sealiha - Viive Sikk – tapamaja; veise-, sea- ja lambaliha - Helju Rae - tapamaja; veise-, sea- ja lambaliha - Endla Krimses - tapamaja; veise-, sea- ja lambaliha - Astre Jaaganti Linnu talu – tapamaja, kanaliha Tabel 21-17 Piimatööstused Otepää Piimaühistu (juustu tootmine) Tabel 21-18 Linnufarmid Astre Jaaganti Linnu talu (kanamunade ja -liha tootmine) Tabel 21-19 Teostatud veterinaar-sanitaarset ekspertiisi lihakehadele Loomaliik Kontrollitud lihakehade arv Veised 14362 Sead 39824 Lambad 118 Hobused 22 Kanad 830 Jääkainete seireprogrammi raames uuriti lihakehades raskemetallide, ravimite jääkide ja hormoonide sisaldust 213 proovis. Kõikide proovide analüüsitulemused olid negatiivsed.
21.5 Valgamaa Talupidajate Liit Aadress: Lai 19, 68203 Valga Telefon 42 995, faks 61 209 Juhatuse esimees Arno Kõiv Hõlmab 230 liiget, kuid suhtleb enamike Valgamaa talunike ja ühistutega. Tegeletakse osaliselt tasustatava nõuandeteenistusega. Aasta jooksul sõlmiti 125 kompleksset nõustamislepingut. Individuaalkorras nõustati põhiliselt taime- ja loomakasvatuse- ning raamatupidamisõpetust vajavaid talunikke. Korraldati 11 õppepäeva 198 osavõtjale, neist osa peeti taludes või valdades kohapeal. Jätkus talunike varustamine kasutatud põllutöömasinatega Taanist. See sündis koos Skjern- Tarmi Talupidajate Liiduga ning talupidaja Jens Toftiga. Nimetatud taluliidu talunikud külastasid 1998. a. suvel Valgamaad. Valgamaa talupidajad osalesid Eesti Talupäevadel Jänedal, kus Vaida ja Heinz Ollinole anti üle auhind külaliikumise toetamise programmilt. Auhind saadi vanade traditsioonide ja elukorralduse säilitamise eest talus.
21.6 Valgamaa Põllumajandustootjate Liit Aadress: Lai 19, 68203 Valga Telefon/faks 41 754 Juhataja Jaan Bachmann
112 Tõrge! Rakendage vahekaardi Avaleht kaudu käsk Heading 1 tekstile, mida soovite siin kuvada. Valgamaa Põllumajandustootjate Liit ühendab endas 23 liiget ja 26 assotsieerunud liiget, kelleks on põllumajandustootjad ja -töötlejad. Liikmeteks on põhiliselt suuremad tootmisüksused, kuid koostööd tehakse kõigi tootjate ja töötlejatega. Liidu eesmärgiks on tootjate ja töötlejate vahelise koostöö arendamine ning nende huvide kaitsmine. Oluliseks töölõiguks on ka informatsiooni jagamine oma liikmetele. Liitu kuuluvad tootjad annavad umbes 60% kogu maakonna põllumajandustoodangust. Enamus töödeldavaist põllumajandussaadustest saadakse liiduga seotud ettevõtetest. 1998. aastal korraldati liikmetele 8 õppust kokku ligi 200 inimesele. Tootjaile antakse ökonoomika- ja raamatupidamisalast nõu, aidatakse koostada toetuste ning laenude saamiseks projekte. Tehakse koostööd Valgamaa Talupidajate Liiduga.
113 Valgamaa aastaraamat 1998
22. Riiklikud institutsioonid
22.1 Valga Maavalitsus Joonis 1 Struktuur Aadress: Kesk 12, 68203 Valga Maavanem Telefon 66 111, faks 66 157 e-post: [email protected] Arengu- ja planeeringuosakond
Internetis: http://www.valgamv.ee Maamajandustalitus Maavanem Rein Randver Haridus- ja kultuuriosakond Tabel 22-1 Koosseis Kultuuri- ja sporditalitus Mehed Naised Kõrgemad ametnikud 10 7 Infosüsteemide osakond
Vanemametnikud 13 35 Hooneregistri talitus Nooremametnikud 1 5 Kokku ametnikud 24 47 Registrite talitus Abiteenistujad 4 14 Rahandusosakond Koosseisuväliseid ametnikke 8 Kantselei
Koosseisuväliseid abiteenistujaid 3 Arveldustalitus
Majandustalitus
Õigustalitus
Keskkonnaosakond
Maaosakond
Majandusosakond
Perekonnaseisuosakond Sotsiaal- ja tervishoiuosakond
22.2 Valga Maakonna Maksuamet Aadress: Vabaduse 15, 68204 Valga Telefon 40 228, faks 61 075 Direktori kohusetäitja Jaan Kull Teenistuses on 29 spetsialisti ja 2 abiteenistujat. Tabel 22-2 Riiklike maksude laekumine (tuh. kr) 1994 1995 1996 1997 1998 Ettevõtte tulumaks 10399 10610 9364 8179 11375 Käibemaks -6292 -80 4775 3858 -23627 Aktsiisimaks 28 112 57 31 1 Maamaks 818 4449 7404 7258 8814 Tehnilise järelvalve tulud 37 17 38 47 52 Trahvid 336 552 689 971 262 Muud tulud 194 14 7 18 44 Riigi omanikutulu 319 476 72 40 130 Füüsilise isiku tulumaks 18325 51496 62047 63498 75888 Riigilõiv 803 2137 1713 1976 17314 Hasartmängumaks - 4 - - -
114 Tõrge! Rakendage vahekaardi Avaleht kaudu käsk Heading 1 tekstile, mida soovite siin kuvada. Kokku 24967 70115 86166 85876 90253
22.2.1 Maksuvõlad 1998. a. lõpuks olid maakonna ettevõtted maksuameti kaudu laekuvate riigimaksude osas võlgu 34,5 milj. kr, sellest 17,8 milj. kr intressivõlad. Suuremad maksuvõlglased AS Vabe 2,5 milj. kr, AS PBP 1,9 milj. kr ja AS Trans Trade 1,8 milj. kr Suuremad võlglased: - Valga Külmutusvagunite Depoo (230+3455=3685 tuh. kr) - Valga Liha- ja Konservitööstus (0+1591=1591 tuh. kr) - Osako AS (435+588=1023 tuh. kr) 1994. a. võlad olid kokku 12301 tuh. kr, sh intress 8732 tuh. kr. Tabel 22-3 Füüsiliste isikute tulude deklareerimine 1994 1995 1996 1997 Deklareeris kokku 8319 8194 7748 7837 sh ühised 2588 2546 2618 Tagastatud tulumaksu kr 3017728 4941666 5578079 Määratud tasumiseks kr 1029648 740749 2449568 Deklareeris ettevõtlust kokku tk 1734 1146 1652 1674 neist deklareeris kasumit tk 813 702 782 summa (kr) 5262550 4990467 8208449 deklareeris kahjumit tk 141 143 466 summa (kr) 1590551 2638908 6033662 Tulud-kulud tasakaalus tk 185 8 536 Põllumajanduslikust tulust 758 781 544 mahaarvamine kuni 35000 kr tk summa kr 4871106 7112948 6144965 Tabel 22-4 Tulu deklareerimine suurusjärkude kaupa 1997. aastal Deklareerinuid Deklareeritud aastatulu kr kahjum 130 -3234864 0-3600 1282 1796443 3601-10000 1497 9866888 10001-50000 3818 98005456 50001-100000 897 60362635 100001-500000 202 29438543 500001-1000000 3 2381358 > 1000000 1 1003189 Keskmine tulu ühe deklaratsiooni esitamise kohta 1997. aastal oli 25471 kr, 1996. aastal 21030 kr. Tabel 22-5 Maksuameti kontrollitöö tulemused 1995 1996 1997 1998 Ettevõtete üldarv 1567 1660 1733 1033 Teostatud kontrollimisi 110 87 179 250 Kontrollimisel juurde määratud (tuh.kr): maksu ja intressi 5309 6554 7610 4875 trahve 15,6 20 52,9 17 kokku 5324 6574 7662,9 4892
115 Valgamaa aastaraamat 1998
Maksuameti poolt kasutatud aastane palgasumma 1061 1170 1624 1910,6 (tuh. kr) Maksuameti kontrollitöö efektiivsus (avastatud 5 5,6 4,7 2,6 summade suhe maksuameti palgafondi) Kontrollimise käigus määratud summade laekumine 4998 2556 2003 1771 (tuh. kr)
22.3 Eesti Kaitseliidu Valgamaa Malev Aadress: Võru 12, 68205 Valga, tel 63 530 Maleva pealik leitnant Harri Tromp Staabiülem leitnant Jaan Kroon
22.3.1 Naiskodukaitse Liikmeid 15 Esinaine Eve Liiv
22.3.2 Noorkotkad 22.3.3 Kodutütred Liikmeid 142 Liikmeid 61 Maleva pealik Arvi Sokk Ringkonna vanem Natalie Lezik
22.3.4 Olulisemad sündmused - valmis uus nõuetekohane relvahoidla - korraldati B-kategooria pioneeriväljaõppe kursus - õnnistati sisse Otepää Malevkonna lipp - lahingkooli lõpetasid 2, instruktorite kursuse 1 kaitseliitlane - tähistati kaitseliidu 80. aastapäeva - alustati malevasiseste karikavõistlustega laskmises - täielikult taastati noorkotkaste maleva põhilised struktuurid - Valgamaa Fondi toetusel võeti tööle noorteinstruktor - kodutütardele korraldati esmaabikursus
22.4 Valgamaa Pensioniamet Aadress: Kesk 12, 68203 Valga Telefon 66 255, faks 66 187 Direktor Aili Unt
22.5 Valgamaa Tööhõiveamet Aadress: Pärna pst 22, 68205 Valga Telefon 61 344 Telefon/faks 61 114 Direktor Aira Varblane
22.5.1 Tõrva konsultatsioonipunkt 22.5.2 Otepää konsultatsioonipunkt Aadress: Tartu 20, 68606 Tõrva Aadress: Lipuväljak 13, 67405 Otepää Telefon 33 670 Telefon 55 835 Konsultant Eduard Nigol Konsultant Anu Raudla
116 Tõrge! Rakendage vahekaardi Avaleht kaudu käsk Heading 1 tekstile, mida soovite siin kuvada.
22.6 Valgamaa Tööinspektsioon Aadress: Lai 19, 68203 Valga Telefon/faks 40 962 Juhataja Olev Laul
22.6.1 Valgamaa Tööinspektsiooni töövaidluskomisjon Telefon 42 906, faks 40 962 Komisjoni juhataja Heino Jaakson
22.7 Muinsuskaitseinspektsiooni Valgamaa inspektor Mari-Liis Paris Aadress: Kesk 12, 68203 Valga Telefon 66 161
22.8 Valgamaa Riigikassa Aadress: Kesk 12, 68203 Valga Telefon 66 145, faks 61 116 Juhataja Ruth Keelman
22.9 Riigi Tarbijakaitseameti Valgamaa Talitus Aadress: Aia 17, 68203 Valga Telefon 66 177 Peainspektor Eduard Reitsnik Tabel 22-6 Kontrollreidid Aasta Kokku Toidu- Tööstus- Toitlus- Hulgi- Tööstus- Teenindus- ainete kaupade tusärid laod ettevõtted ettevõtted kauplused kauplused 1996 158 74 50 12 12 2 8 1997 175 85 52 16 3 3 16 1998 202 88 66 10 9 8 21 Aastail 1996-98 määratud rahatrahve 86 000 krooni.
22.10 Valga Piirivalvepiirkond Staap: Pikk 16, 68206 Valga Kantselei: (276) 40 246, e-post: [email protected] Korrapidaja: (276) 43 750, faks (276) 61 044 Ülem: kapten Tõnu Reinup (kuni 14.09.1998 major Uno Kaskpeit) Valga Piirivalvepiirkonna valvatava piirilõigu pikkus on 154 km. Sellest: - maapiiri 114,5 km - jõepiiri 34,0 km - linnapiiri 5,5 km Tabel 22-7 Isikkoosseis Kategooria 1992 1993 1994 1995 1996 1997 1998 Ohvitserid 3 3 6 9 13 20 20 Kaadriallohvitserid 9 16 23 21 27 29 25 Kutseline reakoosseis 28 55 69 93 109 123 129
117 Valgamaa aastaraamat 1998
Ajateenijad 87 109 81 63 56 79 24 Ametnikud ja 11 19 30 36 41 47 47 abiteenistujad Kokku 138 202 209 222 246 298 245 sh kutseline koosseis 40 74 98 123 149 172 174 Tabel 22-8 Piirilõigu valvamine Kordon Piirivalvurite arv Piirilõigu pikkus (km) Kilomeetreid 1 piirivalvuri kohta Vastse-Roosa 24 45 1,875 Taheva 14 37 2,643 Valga 59¹ 30 0,508 Holdre 14 42 3,000 Kokku 111¹ 154 1,387 ¹ Koos 24 ajateenijaga Tabel 22-9 Piiristatistika Sündmus 1994 1995 1996 1997 1998 Sissesõitjaid 685875 450668 540051 532838 439476 - neist viisadega 16340 11760 11555 3404 5066 Väljasõitjaid 697021 440923 535323 537008 436910 - neist viisadega 14632 11047 11047 3146 4366 Piirilt saadeti tagasi isikuid 566 664 481 1358 694 Piiril peeti kinni - politsei poolt tagaotsitavaid 5 1 4 15 16 - ärandatud transpordi- 3 1 10 24 15 vahendeid - varastatud/kaotatud 4 6 4 33 32 dokumente Haldusõiguserikkumise 459 193 613 506 276 protokolle koostati - ebaseadusliku piiriületuse 145 453 414 200 eest - viisarežiimi eeskirjade 43 27 51 133 rikkumise eest - piirivalvuri korralduse 4 3 3 1 eiramise eest Riigipiiril peeti kinni salakaupa 33 9 67 21 13 (kordi) - viina (l) - 3191 102 22 - piiritust (l) 4560 3941 27 9803 - sigarette (pk) - 2659 1890 178 - muud (juhtumeid) 3 10 - 4 Rahatrahve määrati (kr) 10585 11395 89779 84743 84580 Valga Maakohtusse edastati 6 6 47 30 7 materjalid karistuse määramiseks (isikuid)
118 Tõrge! Rakendage vahekaardi Avaleht kaudu käsk Heading 1 tekstile, mida soovite siin kuvada. 22.10.1 Olulisemad sündmused - 01.07.1998 taasavati piiriületuseks Holdre piiripunkt
22.11 Politsei
22.11.1 Prefektuur ja jaoskonnad - Valga Politseiprefektuur, prefekt Aivar Otsalt, Puiestee 4, 68203 Valga, tel 68 110 - Tõrva Politseijaoskond, komissar Juhan Ilisson, Veski 5, 68604 Tõrva, tel 33 260 - Otepää Politseijaoskond, komissar Jan Vaidla, Lipuväljak 13, 67405 Otepää, tel 55 002
22.11.2 Koosseis Aasta lõpus töötas prefektuuris 108 politseiametnikku. Kõrgharidusega töötajaid oli 22, kesk- eriharidusega 31 ja keskharidusega 55. Politseiteenistuse staaž alla 3 aasta oli 2 ametnikul, kuni 10 aastat 55 ametnikul ja üle 10 aasta 51 ametnikul. Naisi töötas politseis 18, eestlasi 90. Tabel 22-10 Politseiametnike jaotus Koosseis/ Komplekteeritud Maakond Valga regioon Otepää regioon Tõrva regioon Kõrgemad politseiametnikud 8/8 1/1 1/1 Korrapidamistalitus 37/31 13/13 12/11 12/7 Kriminaalpolitsei 36/29 10/8 3/3 3/3 Välipolitsei 38/26 23/13 5/3 5/4 Liikluspolitsei 8/8 Arestikamber 10/6 Kokku 137/108 46/34 21/18 21/15
22.11.3 Õiguskord 1998. aastal registreeriti Valgamaal 829 ja avastati 449 kuritegu ehk 54,2% registreeritud kuritegudest. Viimase viie aasta jooksul on kuritegude arv püsinud kõrgel stabiilsel tasemel ja kõikunud mõne protsendi piires. Kuritegude tagajärjel hukkus maakonnas 9 inimest. Tekitati kahju 25,7 miljoni krooni ulatuses. Maakonna kuritegevuse üldise taseme ja dünaamika määravad valdavalt varavastased kuriteod, mille osakaal moodustas 81,4%. Valgamaal 1998. aastal toimepandud kuritegude üldarvus võrreldes 1997. aastaga kasvas enim autode rüüstamiste (70%) ja metsaga seotud kuritegude (60%) arv. Vormistati 6430 haldusõiguserikkumist. Tabel 22-11 Õigusrikkumiste struktuur Registreeritud/avastatud 1994 1995 1996 1997 1998 Kuritegusid kokku 836/379 866/453 828/498 844/481 829/449 I astme(raskeid) kuritegusid 35 28 29 15 22 sh. tahtlikke tapmisi 5 6 5 2 6 tahtlikke kehavigastusi 16 11 11 12 10 Varavastaseid kuritegusid 634 661 615 605 675 sh röövimisi 10 7 11 4 11 avalikke vargusi 31 33 26 21 26 salajasi vargusi 582 581 554 519 584 Majanduskuritegusid 33 46 57 110 50 Haldusõiguserikkumisi 7878 9111 8415 7493 6430 sh korrarikkumisi 2184 2795 2028 1598 1235 LE rikkumisi 5555 6071 6160 5682 5094
119 Valgamaa aastaraamat 1998
Tabel 22-12 Seaduserikkumised omavalitsuste lõikes Oma- Kuritegusid Avaliku korra Liikluseeskirja valitsus rikkumisi rikkumisi 1996 1997 1998 1996 1997 1998 1996 1997 1998 Valga 404 389 373 1290 917 723 3830 2684 2188 Karula 46 28 33 19 23 30 50 56 105 Sangaste 34 37 34 34 19 27 80 138 159 Taheva 13 26 26 26 15 18 57 30 79 Tõlliste 68 45 39 83 67 72 285 406 394 Õru 6 9 21 19 29 11 37 101 12 Regioon 571 534 526 1471 1070 881 4339 3415 2937
Tõrva 39 29 45 161 208 139 384 477 286 Helme 66 57 51 62 129 75 413 659 710 Hummuli 23 26 30 55 63 58 116 59 81 Põdrala 15 23 22 36 49 38 70 61 76 Regioon 143 133 148 314 449 310 983 1256 1153
Otepää 20 52 28 245 176 120 391 461 520 Palupera 31 26 24 27 19 22 138 164 169 Puka 24 33 51 56 37 35 138 100 126 Pühajärve 39 64 52 65 60 21 171 286 189 Regioon 114 175 155 393 292 198 838 1011 1004
Maakond 828 844 829 2178 1811 1389 6160 5682 5094 Tabel 22-13 Kuriteo toimepannud isikud 1996 1997 1998 Kokku selgitati välja 539 410 447 Neist eestlasi 368 262 289 valgamaalasi 433 313 338 mehi 491 360 400 naisi 48 50 47 alaealisi 76 56 77 Sooritasid kuriteo joobes 202 151 206 grupis 356 224 263 Kuriteo toimepaneku ajal ei töötanud 308 209 248 Varem kohtulikult karistatud 192 142 199 Enne paljastamist sooritasid mitu kuritegu 163 85 87
22.12 Notarid
22.12.1 Notar Anna Rästa 22.12.2 Notar Inga Anipai Aadress: Lipuväljak 13, 67405 Otepää Aadress: Lai 3, 68203 Valga Telefon 54 043 Telefon/faks 40 125 Notariaaltoiminguid 2467 Notariaaltoiminguid 6797
120 Tõrge! Rakendage vahekaardi Avaleht kaudu käsk Heading 1 tekstile, mida soovite siin kuvada.
22.13 Kodakondsus- ja Migratsiooniameti Valgamaa osakond Aadress: Aia 18, 68205 Valga Telefon 40 679, 41 526, faks 61 099 Juhataja Sirje Orgel
22.13.1 Tegevusnäitajad
Elamisload Vastuvõetud taotlusi: - - tähtajalise elamisloa taotlusi 175 - - alalise elamisloa taotlusi 575 Elamislubade pikendused, ümberkandmised uude dokumenti, kaotatud elamisloa uuendused: - - tähtajalise elamisloa taotlusi 413 - - alalise elamisloa taotlusi 9 Elamisluba väljastatud: - - tähtajalised elamisload 520 - - alalised elamisload 86
EV kodaniku passid Väljastatud: - - täiskasvanute passe 1028 - - lastepasse 631
Eesti kodakondsuse taotlused - Vastuvõetud taotlusi 47 - Antud kodakondsus 76
Välismaalase passid - Vastuvõetud taotlusi 152 - Pikendused, uuendused 287 - Väljastatud passe 442
Viisakutsed 1117
Viisapikendused 32 26. novembril 1998. a. möödus 80 aastat Eesti elanike dokumenteerimise algusest. Kodakondsus- ja Migratsiooniameti algatusel tähistati sel päeval esmakordselt kogu vabariigis kodanikupäeva.
22.14 Rahvusarhiivi Valga Maa-arhiiv Aadress: Raja 6, 68203 Valga Telefon 41 824 Maa-arhivaari kt. Aino Lillipuu Arhiiviseaduse alusel korraldati alates 01.01.1999 Valgamaa Arhiiv ümber Rahvusarhiivi Valga Maa-arhiiviks. Arhiivi ametnikud hakkasid tööle avaliku teenistuse seaduse alusel. Seisuga 01.01.1999 on arhiivis 72919 säilikut.
121 Valgamaa aastaraamat 1998
22.14.1 Tegevusnäitajad - võeti vastu 3203 säilikut - vastati 519 päringule - teenindati 813 kodanikku
22.14.2 Tähtsamad sündmused Valga Maavalitsuse tellimusel valmis tööprojekt piirkondliku arhiivi väljaehitamiseks Valgas, Vabaduse 6.
22.15 Valga Maakohus Aadress: Vabaduse 5, 68204 Valga Telefon 43 738-kantselei, faks 40 394 Kohtu esimees: Kalju Kutsar Kohtunikud: Aare Kaldma, Aivar Pellja, Mai Rooste Halduskohtunik: Heli Selezen
22.15.1 Valga Maakohtu Otepää filiaal Aadress: Lipuväljak 13, 67405 Otepää Telefon 55 078 Kohtunik: Aivar Pellja Tabel 22-14 Haldusasjad 01.01.1998. a. seisuga oli kohtus lahendamata 14 haldusasja, aasta jooksul saabus 48 haldusasja juurde ning lahendati 39 haldusasja. Tabel 22-15 Haldusõiguserikkumise asjad Haldusõiguse rikkumise liik Läbi vaadatud Karistatud Karistatud isikuid materjale isikuid trahviga arestiga Pisihuligaansus 120 23 83 Avaliku korra rikkumine (joobnuna 187 28 145 avalikus kohas viibimine, rahu rikkumine jms.) Politseiniku korralduse eiramine 35 10 23 Võimuesindaja solvamine 30 8 22 Välismaalaste seaduse rikkumine 4 1 3 Pisivargus 11 1 10 Muud õiguserikkumised 242 91 111 Kokku 629 162 397 Tabel 22-16 Kriminaalasjad Tabel 22-17 Kriminaalasjades Jääk 01.01.1998 94 kohaldatud karistused Saabus 240 Vabadusekaotus 60 Lahendati 268 Rahatrahv 91 Kohtu all olnud isikuid 475 Arest 18 Jääk 01.01.1999 59 Tähtajalise vabadusekaotuse 269 tingimuslik mittekohaldamine Õigeks mõisteti 11 isikut ning 6 inimese suhtes lõpetati kriminaalasjas menetlus.
122 Tõrge! Rakendage vahekaardi Avaleht kaudu käsk Heading 1 tekstile, mida soovite siin kuvada. Tabel 22-18 Tsiviilasjad Jääk 01.01.1998 158 Saabus 425 Lahendati 444 Jääk 01.01.1999 116 Kõige enam lahendati võlaõiguslikke vaidlusi - 187 (sh müük-71) ja perekonnaõiguslikke vaidlusi - 77 (sh laste ülalpidamiseks elatiste nõudes - 34).
22.15.2 Valga Maakohtu Kinnistusamet Aadress: Vabaduse 5, 68204 Valga Telefon 61 256, faks 42 186 Kinnistuskohtunik: Aivar Pellja Juhataja: kohtunikuabi Aita Kastor Kohtunikuabi: Ellen Kamm, tel.42 186 Tabel 22-19 Kinnistusameti tegevusnäitajad ületulevaid avaldusi 1997. aastast 1361 esitati uusi kinnistamisavaldusi 3232 avati kinnistusregistriosi 2955 neist hoonestusõigusele 1 korteriomandile 1141 tehti muid kinnistuskandeid (tehinguid) 701 kinnistamisest keeldumisi 11 anti täiendav tähtaeg dokumentide korrastamiseks 37 1999. aastasse ületulevaid esitatud kinnistamisavaldusi 422
22.15.3 Valga Maakohtu Kriminaalhooldusosakond Aadress: Vabaduse 5, 68204 Valga Telefon 41 451, faks 42 118 Juhataja Silvi Kõiv Kriminaalhooldusametnikud: Viktor Antonov, Tiina Tikk, Margus Malleus
Filiaal Tõrvas Filiaal Otepääl Valga mnt. 60-301, 68606 Tõrva Lipuväljak 13, 67405 Otepää Telefon/faks 32 261 Telefon 55 073, faks 54 224 e-post: [email protected] Kriminaalhooldusametnik Margus Malleus Kriminaalhooldusametnik Vaike Kiitsak Valga Maakohtu Kriminaalhooldusosakond alustas tööd 1. mail 1998. a. Kriminaalhoolduse käigus valvatakse kriminaalhooldusaluse käitumise ja temale kohtu poolt pandud kohustuste ja kontrollnõuete täitmise järele ning soodustatakse kriminaalhooldusaluse sotsiaalset kohanemist eesmärgiga mõjutada teda hoiduma uute kuritegude toimepanemisest. Seisuga 01.01.1999 oli arvel 84 kriminaalhooldusalust: - 74 kohtu poolt tingimisi karistatut - 10 kinnipidamiskohast ennetähtaegselt vabastatut - 77 meest - 7 naist - 18 alaealist Enamus kriminaalhooldusalustest on sooritanud varavastase kuriteo.
123 Valgamaa aastaraamat 1998
22.15.4 Valga Maakohtu Täitevosakond Aadress: Riia 9, 68203 Valga Telefon 41 451, faks 42 118 Juhataja: Annemarie Koha alates 15.juunist 1998.a. Kohtutäiturid: Merike Müller, Vahur Korp, Kalle-Arkadi Oper, Maire Mõttus, Urve Kõivik, Valev Ilisson, Mairi Väljan Sekretär-asjaajaja: Kersti Eglit
Tegevusnäitajad Seisuga 01.01.1998. a. oli Valga Maakohtu täitevosakonnas täitmisel 6219 lahendit. 1998. a. jooksul saabus täitmisele 4275 lahendit. Kohtutäiturite poolt täideti 1998.a. jooksul 4757 lahendit. Seisuga 01.01.1999.a. on Valga Maakohtu täitevosakonnas täitmisel 5737 lahendit.
22.16 Valga Prokuratuur Aadress: Vabaduse 5, 68204 Valga Telefon 61623, faks 61138 Vanemprokurör Küllike Taits Tabel 22-20 Prokuratuuri tööd kajastavad andmed aastail 1994-98 1994 1995 1996 1997 1998 - esindatud riiklikku 88 asjas 260 asjas 357 asjas 395 asjas 266 asjas süüdistust kohtus osavõtu % 96 100 100 100 100 - teostatud järelevalvet 783 739 asjas 679 asjas 675 asjas 729 asjas juurdluse ja eeluurimise asjas üle - saadetud täiendavaks 16 asja 13 asja 14 asja 10 asja 11 asja uurimiseks - tühistatud ebaseadus- 6 11 6 12 10 likke määrusi - antud juhiseid ja tehtud 26 40 24 27 21 ettekirjutisi - kohaldatud lihtmenetlust - - - 103 105
22.17 Valgamaa Riigikaitse osakond Aadress: Lai 19, 68203 Valga Telefonid 40 230; 43 586; 61 088; 61 681, faks 40 230 Ülem: Adam Alliksaar Koosseisus 7 töötajat Allub Eesti Vabariigi Kaitseministeeriumile Riigikaitse osakond: - kogub, töötleb ja säilitab riigikaitset puudutavat informatsiooni ja materjale; - tagab riigikaitseliste ülesannete täitmise maakonnas, peab kutsealuste, reservväelaste ja mobilisatsiooniressursside arvestust; - korraldab kutsekomisjoni tööd, arstlikku läbivaatust ning suunab kutsealused ajateenistusse; - kutsub reservväelasi õppekogunemistele, mobilisatsiooni korral kutsub teenistusse; - teenindab elanikkonda riigikaitset ja kaitsejõude puudutavates küsimustes; - tegutseb koostöös omavalitsuste, kaitseliidu, piirivalve, politsei ja päästeteenistusega.
124 Tõrge! Rakendage vahekaardi Avaleht kaudu käsk Heading 1 tekstile, mida soovite siin kuvada. Tabel 22-21 Tegevusnäitajad 1994 1995 1996 1997 1998 Kutsutud tegevteenistusse kutsealuseid 134 114 122 112 62 neist vabatahtlikke 37 24 34 30 9 Arvele võetud kutsealuseid 251 298 208 228 218 Kutsealuseid maakonnas kokku 555 600 516 489 529 Reservväelasi maakonnas kokku 5668 5920 5885 5830 5800
22.18 Valga Tolliinspektuur Metsa 23, 68206Valga Telefon 61 057, faks 61 056 Juhataja Enn Simson Koosseisus 67 töötajat sh 65 ametnikku ja 2 abitöötajat. Koolituskursustel osales 48 ametnikku, neist 2 välismaal. Tabel 22-22 Kogutud riigimakseid (kr) 1997 1998 +/- % Importkauba käibemaks juriidilistelt 38745689.- 49177319.- +10431630.- +26,9 isikutelt Mootorsõiduki aktsiis 6180081.- 9100581.- +2920500.- +47,3 Alkoholi aktsiis 3046534.- 110423.- -2936111.- -96,4 Üksikisiku käibemaks 1837848.- 1728168.- -109680.- -6,0 Laekumine kokku 51739059.- 62109049.- +10369990.- +20,0 Tabel 22-23 Vormistatud deklaratsioone 1997 1998 +/- Import 2879 3460 +581 Eksport 4096 5066 +970 Valga maantee tollipostis teostati tollivormistusi impordile 8615 (+7%) ja ekspordile 16060 (+33%) korral. Tollikontrolli teostati tühjadele kaubaautodele 12330 korral. Valga raudtee tollipostis teostati tollivormistus impordil 17100 vagunile ja ekspordil 25370 vagunile. Tollikontrolli teostati 16290 tühjale vagunile. Valga postitolli piiriposti kaudu saabus 1690 rahvusvahelist postisaadetist ja saadeti Eestist välja 715 saadetist. Tollipostides tehti kaupade läbivaatusi 388 korral. Firmades viidi läbi 26 korral järel- kontrolli, mille käigus avastati rikkumisi 4 korral. Tollirežiimi rikkumiste kohta koostati 64 protokolli ja tehti 4 ettekirjutist, mille käigus määrati rahatrahve summas 72439 kr ning nõuti sisse: - käibemaksu 189549 kr - aktsiisi 53180 kr Erikonfiskeerimist kohaldati 12 korral: - alkoholi 12 liitrit - õlut 40 liitrit - sigarette 6540 tk - telefoniaparaate 2 tk 1998. a. tehti projekteerimistööd Valga maantee piiritolliposti väljaehitamiseks.
125 Valgamaa aastaraamat 1998
22.19 Valgamaa Päästeteenistus Aadress: Jaama pst. 16, 68204 Valga Faks 69 759 Direktor Väino Rimm tel 69 711 Järelvalveosakonna juhataja Maido Männiste tel 69 715
22.19.1 Häirekeskus Telefon 01, 112, 69 718, faks 69 744 Juhataja Lea Leesik tel 69 740 Tabel 22-24 Väljasõidud teistesse maakondadesse Maakond 1995 1996 1997 1998 Tartu maakond 1 2 2 1 Põlva maakond 2 3 2 - Võru maakond 1 - 1 - Viljandi maakond 1 - - - Valka (Läti Vabariik) - 2 4 - Tabel 22-25 Väljasõidud sündmustele maakonnas Sündmus 1995 1996 1997 1998 Tulekahju 278 440 291 300 Naftasaadustega saastumine - - 4 8 Mürkainetega saastumine - 1 - - Loodusjõududest põhjustatud sündmused - - - 23 Pommiteade, pommiähvardus - - 1 7 Lõhkekeha leidmine ja kahjutustamine 13 18 25 42 Liiklusõnnetus 28 24 22 28 Õnnetus veekogul 15 6 5 3 Kommunaalavarii 62 36 14 11 Elektrivõrkude avarii 1 - 4 1 Gaasiavarii - - 2 - Töö või olmetrauma - - 2 - Teadlikult vale väljakutse 7 5 4 9 Ekslik väljakutse 32 28 22 30 Teenus 36 101 79 85 Õppus 103 94 46 7 Kiirabi - - - 1 Muud 31 51 64 75 Kokku väljasõite 606 804 585 630 Tabel 22-26 Tuleõnnetused esinemiskohtade järgi ¹ 1995 1996 1997 1998 Elu Muu Väljas Elu Muu Väljas Elu Muu Väljas Elu Muu Väljas Helme 2 3 13 3 13 22 2 6 15 1 5 14 Hummuli - 2 7 - - 8 - 1 10 - - 6 Karula - 3 9 - 3 41 3 - 20 2 1 20 Otepää 3 6 7 2 4 5 2 - 4 1 3 3 Palupera - 2 5 2 2 8 - - 12 1 2 6 Puka - 5 11 1 8 16 5 1 10 1 2 22
126 Tõrge! Rakendage vahekaardi Avaleht kaudu käsk Heading 1 tekstile, mida soovite siin kuvada. Põdrala - 1 7 1 2 6 2 1 7 1 2 1 Pühajärve - 4 7 5 6 21 2 3 6 4 6 15 Sangaste 3 5 11 1 5 14 2 1 6 2 2 7 Taheva 4 4 11 1 5 19 2 - 16 1 1 17 Tõlliste 4 9 17 4 10 36 4 - 19 4 4 7 Tõrva 6 8 4 2 5 4 2 - 9 2 2 9 Valga 30 51 62 36 62 97 31 16 56 36 20 53 Õru - - 4 - 1 17 3 - 12 2 1 10 Kokku 52 103 175 58 126 314 60 29 202 58 51 190 ¹ Elu – eluhooned, muu – muud hooned, väljas – väljaspool hooneid Tabel 22-27 Tulekahjude tekkepõhjused Tekkepõhjused 1995 1996 1997 1998 Hooletus 97 67 72 32 - Lahtise tule kasutamisel 18 14 3 5 - Suitsetamisel 38 10 10 7 - Tuletöödel 1 - 1 2 - Elektriseadmete kasutamisel 2 1 2 2 - Kütteseadmete kasutamisel 10 7 7 3 - Toiduvalmistamisel (kõrbemine) 4 14 6 4 - Tehnoloogilise protsessi teostamisel 6 4 5 3 - Isesüttivate materjalide-ainete hoidmisel 1 - - - - Laste vallatlemisel tulega 9 2 4 4 - Muu hooletus 8 15 34 2 Ebaõige käitumine 75 271 188 160 - Süütamine 61 25 34 12 - Kulu põletamine - - - 124 - Muu kuritahtlik tegu 2 4 3 2 - Teadmatus 3 2 3 - - Muu ebaõige käitumine 9 240 148 22 Loodusnähtused 3 - 10 2 - Pikselöök, keravälk 1 - 3 2 - Tormid, tuuled 1 - 5 - - Muud loodusnähtused 1 - 2 - Seadmete rikked 30 32 40 28 - Tehniliste seadmete rikked 2 1 5 1 - Rikked elektriseadmetes 6 6 8 6 - Rikked elektrijuhtmetes 13 14 8 6 - Rikked kütteseadmetes - 1 - - - Tahma süttimine suitsulõõris - - - 7 - Mootorsõidukite el. ja toitesüst. rikked 5 3 6 5 - Summutist jt. seadm. lenduvad sädemed 2 7 9 3 - Konstruktsioonipuudused 2 - 4 - Kindlaks tegemata põhjused 53 37 43 69 Muud põhjused 20 33 232 9 Kõik kokku 278 440 585 300
127 Valgamaa aastaraamat 1998
Tabel 22-28 Hukkunuid, päästetuid ja vigastatuid 1995 1996 1997 1998 Hukkunuid 4 10 14 7 - tulekahjul 1 9 5 1 - liiklusõnnetuses - 1 5 3 - veekogul 3 - 4 3 Vigastatuid - 6 11 12 - tulekahjul - 4 1 7 - liiklusõnnetuses - - 9 5 - töö- või olmetrauma - 2 1 Päästetud 24 16 26 22 - tulekahjul 5 8 21 19 - liiklusõnnetuses - - 1 2 - veeõnnetuses 19 7 2 1 - töö- või olmetrauma - 1 1 - - muud - - 1 -
22.19.2 Tähtsamad sündmused - 1. aprillil avati Sangaste , Tõlliste ja Õru valla ning Valgamaa Päästeteenistuse koostööna Sangaste tugikomando. Sangaste tugikomando on kolme valla suhtes strateegilises keskmes ja tagab ööpäevaringse valve. - 1. novembril avati Puka vallavalitsuse, sponsorite ja Valgamaa Päästeteenistuse koostööna Puka tugikomando. Puka tugikomando tagab teeninduspiirkonnas ööpäevaringse valvesoleku. - 1. juulist 1999. a. rakendub töösse üldine hädaabi number 112. Vastavalt maakonna arengukavale viidi 1998. a. detsembris lõpule ühtse sidesüsteemi ehitustööd - Valgamaa Päästeteenistusele paigaldati oma kodukeskjaam.
22.20 Eesti erakondade esindused maakonnas
22.20.1 Arengupartei Valga 22.20.3 Eesti Koonderakonna Valga Maakonnaorganisatsioon piirkondlik organisatsioon asutatud 1997. aastal asutatud 1992. aastal liikmeid 32 kohalikud organisatsioonid Valgas, Tõrvas Jaan Bachmann ja Otepääl tel. (250) 42 260, faks 41 423 liikmeid 42 Jüri Kork kuni maini 1999, Uno Heinla 22.20.2 Eesti Keskerakonna Valga alates maist 1999, tel. 69 910 osakond asutatud 1991. aastal 22.20.4 Eesti Maarahva Erakonna liikmeid 54 Valga maakonnaühendus Toivo Põldma asutatud 26. jaanuaril 1998. aastal 68608 Helme, Vahe 5, Valgamaa liikmeid 24 tel. 34 224, (250) 51 187 Ene Silla e-post: [email protected] 68101 Lüllemäe, Valgamaa tel/faks 40 624
128 Tõrge! Rakendage vahekaardi Avaleht kaudu käsk Heading 1 tekstile, mida soovite siin kuvada. 22.20.5 Eestimaa Ühendatud Rahvapartei Valga osakond 22.20.8 Erakond Mõõdukad Valgamaa asutatud 1994. aastal organisatsioon liikmeid 23 asutatud 1996. aastal Natalja Tesla liikmeid 80 Tehnika 7, 68205 Valga Agur Piirisild tel/faks 68 280 67001 Sangaste, Valgamaa tel 91 318, 68 045, faks 68 041 22.20.6 Eesti Pensionäride ja Perede e-post: [email protected] Erakonna Valgamaa organisatsioon asutatud 24. juulil 1994. aastal 22.20.9 Isamaaliidu Valga piirkond algorganisatsioonid Valga ja Tõrva linnas asutatud 2. detsembril 1995. aastal ning Taheva, Hummuli ja Helme vallas liikmeid 14 liikmeid 124 Edgar Umblia Theodor Talvik Valga 4, 68606 Tõrva J. Kuperjanovi 62a-10, 68207 Valga tel 61 215 tel 61 645, faks 43 928 22.20.10 Valgamaa Põllumeeste Kogu 22.20.7 Eesti Reformierakonna Valga asutatud 1992. aastal piirkond liikmeid 54 asutatud 1994. aastal Eldur Parder liikmeid 16 Pikk 8a-11, 68206 Valga Peeter Varik tel 43 977 Tartu 79a, 68205 Valga tel./faks 61 410
129 Valgamaa aastaraamat 1998
23. Riiklikud registrid
23.1 Rahvastiku arvestuse andmebaas Aadress: Kesk 12, 68203 Valga Telefon 66 129 Valga Maavalitsuse registrite talituse juhataja Hilje Paris Maakonna elanike arv andmebaasi andmetel 1999. a. alguses 38 435.
23.1.1 Tegevusnäitajad - sisestati 5434 elukoha registreerimisteadet; - sisestati 6215 dokumenti (passid, sünni-ja surmatunnistused, elamisload jne.); - teostati võrdlusi kohalike omavalitsuste, maakonna rahvastiku arvestuse andmebaasi ja keskandmebaasi vahel; - andmeid väljastati kohalikele omavalitsustele, Haigekassale, Politseiprefektuurile, Pensioniametile ja Riigikaitse osakonnale.
23.2 Ettevõtteregister Aadress: Kesk 12, 68203 Valga Telefon 66 131 Valga Maavalitsuse peaspetsialist ettevõtteregistri alal Evi Koop. Ettevõtteregister sisaldab andmeid Valga maakonna kohalike omavalitsusasutuste, riigiasutuste, mittetulundusühingute, äriühingute, tegevuskohtade ja usuühingute kohta.
23.3 Tagastatava ja kompenseeritava vara register Aadress: Kesk 12, 68203 Valga Telefon 66 132 Peaspetsialist võõrandatud vara ja rahvastiku registri alal Maret Kaasik
23.4 Maa-ameti Valga Maakataster Aadress: Kesk 12, 68203 Valga Telefon 66 250, 66 266 Juhataja Juta Jensen Katastriüksusi 8025
23.5 Valga Maakohtu Kinnistusamet Aadress: Vabaduse 5, 68204 Valga Telefon 61 256, faks 42 186 Kinnistuskohtunik: Aivar Pellja Juhataja: kohtunikuabi Aita Kastor Kohtunikuabi: Ellen Kamm, tel.42 186
23.6 Ehitusregister Aadress: Kesk 12, 68203 Valga Telefon 66 158 Registripidaja: maakonna arhitekt Vello Lepik Registris on 1013 ehitist, neist 484 on saanud kasutusloa. 1998. aastal väljastati 84 ehitusluba ja 43 kasutusluba.
130 Tõrge! Rakendage vahekaardi Avaleht kaudu käsk Heading 1 tekstile, mida soovite siin kuvada. 23.7 Valga Maakonna Hooneregister Aadress: Kesk 12, Valga Telefon/ faks 66 127 Juhataja Vaike Liba Tabel 23-1 Tegevusnäitajad Teenindati kliente 4189 neist vormistasid korterite erastamist 101 pangalaenude registreerimist 90 vallasasjade ostu-müügi, kinkimise, pärimise või 702 muud võõrandamisega seotud dokumente dokumente maa ostueesõigusega erastamiseks 3296 - Registris kokku hooneid 27032 - juurdekasv võrreldes 1997. a. 1858
23.8 Eesti Riikliku Autoregistrikeskuse (ARK) Valga Büroo Aadress: Metsa 21, 68206 Valga Telefon 61 176, faks 40 915 Juhataja Eedo Planken Tabel 23-2 Registris sõidukeid 01.01.1996 01.01.1999 Sõiduautosid 11016 12821 sh eraomanduses 10193 11886 Busse 203 207 sh eraomanduses 65 68 Veoautosid 2227 2530 sh eraomanduses 1113 1314 Mootorrattaid 249 258 Haagiseid 863 870 Tabel 23-3 Tegevusnäitajad 1995 1998 Võeti vastu juhiloa taotlusi 4785 3965 Sooritati liikluseksameid 1301 1846 neist: LE tundmises 671 922 sõidueksamit 630 924 Väljastati registreerimistunnistusi 6681 4849 sõidukite registreerimismärke 3624 3297 piiratud õigusega juhilube 39 42 ajutisi juhilube 87 90 Aastakäive (kr) 2 073 528 2 924 531
131 Valgamaa aastaraamat 1998
24. Kohalikud omavalitsused
24.1 Kohalike omavalitsuste eelarved Graafik 24-1 Tulude jaotumine Graafik 24-2 Kulude jaotumine
muud tulud laenude teistelt 10% üksikisiku arvlemine tagastamine omavalitsustelt tulumaks 3% 2% 2% 27%
laenud majandus haridus 8% 24% 35%
kulude katteks suunatud 3% valitsemine 12% kultuur, sport riigieelarvest maamaks 9% sotsiaalhoolekan saadud 4% ne tervishoid 46% 14% 1% Graafik 24-3 Tulud ja kulud ühe elaniku kohta (kr)
10000 9000 8000 7000 6000 tulud 5000 kulud 4000 3000 2000 1000 0
Õru Puka Karula Tõrva Valga Helme Otepää Põdrala Taheva Tõlliste Hummuli Palupera PühajärveSangaste
132 Tõrge! Rakendage vahekaardi Avaleht kaudu käsk Heading 1 tekstile, mida soovite siin kuvada.
Tabel 24-1 Tulude jaotumine (tuh. kr)
Tabel 24-2 Kulude jaotumine (tuh. kr)
133 Valgamaa aastaraamat 1998
Tabel 24-3 Tulude ja kulude struktuur 1994-1998 (tuh. kr) Tulud 1994 1995 1996 1997 1998 Üksikisiku tulumaks 19543 31053 39150 46246 54299 Maamaks 4211 3666 7406 7882 8874 Loodusvarade maks 66 124 281 263 288 Majandustegevusest ja varadest 423 2048 7309 10114 17672 Muud tulud 4328 5766 3970 1891 1538 Laenud 1539 3300 2834 10160 16771 Teistelt omavalitsustelt (arvlemised) 1335 2697 3373 3916 4785 Sihtotstarbeliselt riigieelarvest 5843 1857 25895 31350 Investeeringud riigieelarvest 5300 5370 9856 12250 Maakonna toetusfond 2256 2269 3796 Toetus riigieelarvest 26329 32067 36043 40493 42682 1995. a. alguse jääk 3525 Kulude katteks suunatud 4831 4042 2708 3114 6049 Kokku tulud 68448 93588 112556 162099 200354 Kulud Valitsemine 9968 15469 18281 19254 22617 Korrakaitse 108 256 358 624 702 Haridus 27401 40370 47530 53635 68948 Kultuur 3877 5980 9621 9971 13019 Sport 224 1085 4110 8005 4321 Tervishoid 539 2728 1258 3275 1649 Sotsiaalhoolekanne 2001 3948 5381 22910 26497 Majandus 12496 14489 15689 28466 47689 Arvlemine 1337 2705 3625 4492 6034 Muud kulud 1100 1306 Laenude tagastamine 1037 2176 3674 5385 3575 Kokku kulud 60088 90512 109529 156016 195052 Tabel 24-4 Omavalitsuste tulud 1995-1998 (tuh. kr) 1995 1996 1997 1998 Helme 6023 8430 11213 12381 Hummuli 2899 3202 3642 4545 Karula 3088 4381 4993 6171 Palupera 2633 3301 4644 6514 Puka 4767 5538 7716 8831 Põdrala 2278 2817 3804 4365 Pühajärve 4823 5808 8396 9442 Sangaste 3631 4186 5541 8340 Taheva 3040 3402 4452 5584 Tõlliste 4932 5793 7270 8058 Õru 1691 1871 2938 3754 Otepää 9439 8467 13953 22212 Tõrva 10116 10235 14299 24130
134 Tõrge! Rakendage vahekaardi Avaleht kaudu käsk Heading 1 tekstile, mida soovite siin kuvada. Valga 34227 45124 69237 76028 Kokku 93588 112556 162099 200354
24.2 Helme vald Pindala 313 km² Elanikke 2548 Külasid 14, alevikke 1 Keskus Tõrva linnas. Kaugus maakonnakeskusest 28 km.
24.2.1 Vallavalitsus 24.2.2 Volikogu Töötajaid 11 Liikmeid 15 Vallavanem Toivo Põldma Esimees Andres Parts Vallasekretär Tiina Õunpuu
24.2.3 Sotsiaalne infrastruktuur 24.2.4 Tähtsamad - põhikool majandusvaldkonnad - lasteaed-algkool - puidutööstus - lasteaed - metsamajandus - sanatoorne internaatkool - põllumajandus - kutsekeskkool - kaubandus - 2 raamatukogu - 2 rahvamaja 24.2.5 Arenguvõimalused - 2 spordisaali - turism - perearsti keskus - puhke- ja jahimajandus - hooldekodu
24.2.6 Olulisemad sündmused - Tõrva-Helme metsajooks 22. mail - Helme valla päev Koorkülas 23. mail - noorte talupäevad Helme Kutsekeskkoolis 2.-4. juunil - Helme raamatukogu 70. aastapäev - Helme koduloomuuseumi taasavamine pärast remonti
24.3 Hummuli vald Pindala 162,7 km² Elanikke 1124, majapidamisi 508, sh katastriüksusi 407 Hummuli alevik ja 6 küla. Alates 01.01.1999 taastati vallas kaks endist küla nende ajalooliste kohanimedega - Soe ja Ransi küla. Seega on vallas kokku 8 küla. Keskus Hummuli alevikus, kaugus maakonnakeskusest 15 km.
24.3.1 Vallavalitsus 24.3.2 Volikogu Töötajaid 9 Liikmeid 9 Vallavanem Kalev Laar Esimees Arno Loorist Vallasekretär Asta Lihu
135 Valgamaa aastaraamat 1998
24.3.3 Sotsiaalne infrastruktuur 24.3.4 Tähtsamad - vanurite hoolekandekeskus majandusvaldkonnad ja ettevõtted - ambulatoorium - 2 põllumajanduslikku osaühistut - põhikool - õmblusfirma AS Astra - lastepäevakodu - 3 puidutöötlemisettevõtet - päevakeskus - autorehvide protekteerimisettevõte AS - ramatukogu Vallai - rahvamaja - kooli staadion 24.3.5 Arenguvõimalused ja -eeldused - põllumajanduse taastamine ja väikeettevõtluse arendamine
24.3.6 Vaatamisväärtused Hummuli loss, Hummuli park, Koorküla Valgjärv
24.3.7 Olulisemad sündmused ja üritused - Vallavalitsus sai püsiühenduse Internetiga - Eesti Vabariigi 80. aastapäeva tähistamine - Hummuli pargijooks - Valla perepäev - Vallapäev - Koorküla Päevakeskuse avamine - Ekskursioon pensionäridele Pärnumaale - Hummuli Põhikooli 311. aastapäeva tähistamine - Leivapäev Hummuli Põhikoolis - Valga Muusikakooli Hummuli filiaali 5. aastapäeva tähistamine - Hummuli Põhikooli õpilaste kontsert Kuldre Põhikoolis - Kadrikarneval
24.3.8 Seltsid ja ühingud 24.3.9 Kohalik infoleht pensionäride ühendus Ilmub üks kord aastas.
24.3.10 Ajaloost Esmakordselt mainitakse Hummuli nime (terra Humularia) 1226. a. Tartu piiskopi ja ordu maajagamisaktis. Esimene kirjalik ülestähendus pärineb Läti Henrikult. See kirjeldab Puide küla lähedal 1218. aasta augustis Vene vägede ja Saksa ristirüütlite vahel toimunud lahingut. Euroopa ainulaadne, umbes 1400 aasta vanune vaiehitis Koorküla Valgjärve põhjas annab tunnistust Hummuli vanimast inimasustuse kohast. 1702. aastal toimus Põhjasõja Hummuli lahing Vene ja Rootsi vägede vahel umbes 16 000 mehe osavõtul. Lahingus langenud rootslaste matmispaika tähistab küngas Hummuli pargi servas. 19. sajandi lõpul ehitas mõisnik Samson von Himmelstierna Hummuli lossi ning rajas selle ümber liigirikka pargi. Kool asutati Hummulis 1767. aastal, 1930. aastast asub kool lossis.
24.4 Karula vald
136 Tõrge! Rakendage vahekaardi Avaleht kaudu käsk Heading 1 tekstile, mida soovite siin kuvada. Pindala 229,92 km² Elanikke 1272 Külasid 14 Keskus Lüllemäe külas. Kaugus maakonnakeskusest 25 km. Vald asub suures osas Karula kõrgustikul, mille kõrgeim tipp on Tornimägi - 137,85 m üle merepinna. 56% valla territooriumist on kaetud metsaga. Karula Rahvuspargi alla kuulub 50 km² ehk 22% valla territooriumist. Põhilised majandusharud on metsatöötlemine ja põllumajandus. Harrastatakse jahindust ja kalandust.
24.4.1 Vallavalitsus 24.4.2 Volikogu Ametnikke 9 Liikmeid 7 Vallavanem Roland Sonne Esimees Eduard Õunapuu Vallasekretär Ene Silla
24.4.3 Sotsiaalne infrastruktuur 24.4.4 Arenguvõimalused ja -eeldused - 2 põhikooli - metsatöötlemine - 2 lasteaeda - turism - 2 raamatukogu - väikeettevõtlus - perearsti keskus - teenindus - kultuurimaja - puhkemajandus - hooldekodu - põllumajandus
24.4.5 Koostööpartner Rootsi Kuningriigi Bräcke kommuun
24.4.6 Olulisemad sündmused ja üritused - valla lipu pühitsemine Karula kirikus 24. veebruaril - seminar “Karula - minu koduvald” 24. veebruaril - laste lauluvõistlus 8. märtsil - jüriöö jooks 23. aprillil - Karula ja Taheva valla ühine spordipäev 22. juunil - valla päevad 21.-23. juunil - kirjanik Jaan Lattiku 120. sünniaastapäeva tähistamine 22. oktoobril
24.4.7 Osalemine projektides, programmides Rootsi Kuningriigi Jämtlandi lääni ja Valga maakonna ühises kohalike omavalitsuste ametnike koolitusprogrammis.
24.5 Otepää linn Pindala 4,3 km² Elanikke 2370 Kaugus maakonnakeskusest 50 km
Linnasekretär Marina Lehismets 24.5.1 Linnavalitsus Töötajaid 13 Linnapea Aivar Nigol
137 Valgamaa aastaraamat 1998
Esimees Jaanus Barkala (alates 24.5.2 Volikogu 19.11.1998) Liikmeid 13
24.5.3 Sotsiaalne infrastruktuur - haigla - spordigümnaasium - polikliinik - 2 raamatukogu - gümnaasium - gümnaasiumi koduloomuuseum - muusikakool - gümnaasiumi spordiväljak - lastepäevakodu - tenniseväljak - kultuurikeskus - laululava
24.5.4 Tähtsamad majandusvaldkonnad ja ettevõtted - puhke- ja turismipiirkonnale iseloomulikud teenindusettevõtted: majutus-, toitlustus-, lõbustus- ja puhkeasutused jne. - tööstus
24.5.5 Arenguvõimalused ja -eeldused - infrastruktuuri täiustamine - soodsamate tingimuste loomine eraettevõtluseks turismi- ja puhkemajanduse alal - Otepää Gümnaasiumi juurdeehituse lõpetamine - sotsiaalkeskuse lõplik väljaarendamine - Otepää Gümnaasiumi muuseumi väljaarendamine linna muuseumiks - Otepää linna ja Pühajärve valla ühinemisprotsessi lõplik elluviimine loob uued võimalused kogu piirkonna kui terviku arenguks
24.5.6 Olulisemad sündmused ja üritused - lõpetati sotsiaalkeskuse I etapi ehitus - alustati Otepää Gümnaasiumi juurdeehitust - toimusid ühinemisläbirääkimised Otepää linna ja Pühajärve valla vahel - Pühajärve Beach Party - rahvalaulupäev - Suverull´98 - jalgrattapäev - kalapidu – Suveõng - Pühajärve karikas korvpallis - rahvamatk - maailma meistrivõistluste B-grupi kahevõistlus Tehvandi hüppemäel - jõulusprint - talvemuusika festival - sügisõhtu Valgre muusikaga
24.5.7 Osalemine projektides ja programmides - Otepää reoveepuhastus- ja põhjaveevarustussüsteemi väljaehituse jätkamine koostöös Šveitsi partneriga. Läbirääkimised Taani poolse partneriga projekti edasiseks jätkamiseks - Sotsiaalkeskuse ehitus koostöös Kumla Kommuuniga - Gümnaasiumi juurdeehituse alustamine. Ehitaja AS FKSM, AS TEVO - Rahvusvaheline puhaste randade liikumise SINILIPP tunnistuse taotlemine Pühajärve rannale
138 Tõrge! Rakendage vahekaardi Avaleht kaudu käsk Heading 1 tekstile, mida soovite siin kuvada. - Phare projekti “Neitsijärve ja teiste Otepää linnasiseste veekogude seisundi ja saneerimisvõimaluste hindamine” käikuandmine - Otepää Bioenergia Pilootprojekti käivitamine (katlamajandus) koostöös Soome Põllumajanduse ja Metsamajandusministeeriumi, Soome Kaubanduse- ja Majandusministeeriumi, Eesti Vabariigi ja Phare programmiga
24.6 Palupera vald Pindala 123,48 km² Elanikke 1240, majapidamisi 554, sh talud 128 Külasid 13 Keskus Hellenurme külas. Kaugus maakonnakeskusest 58 km.
24.6.1 Vallavalitsus 24.6.2 Volikogu Töötajaid 6 Liikmeid 11 Vallavanem Terje Korss Esimees Valdeko Värva Vallasekretär Imbi Parvei
24.6.3 Sotsiaalne infrastruktuur - hooldekodu - Palupera raudteejaam - 3 velskripunkti - 2 rahvamaja - põhikool - 2 raamatukogu - algkool - 2 vabaõhulava - lasteaed - võrkpalliväljakud
24.6.4 Tähtsamad majandusvaldkonnad ja ettevõtted - põllumajandus - puidutööstus - turismitalud
24.6.5 Arenguvõimalused ja –eeldused - taluturismi arendamine - alternatiivsete põllukultuuride (raps, astelpaju, maasikad jm.) kasvatuse arendamine - kalakasvatuse, kitsekasvatuse, mesinduse arendamine - skautide abiettevõtluse toodetele turu leidmine - looduse ja mõisate korrastamine ning parem eksponeerimine - maastikukujundamine, atraktiivse maastiku eksponeerimine - sporditegevuse arendamine - viidamajanduse korrastamine
24.6.6 Olulisemad sündmused ja üritused - võrkpalli karikamängud - omavalitsuste talimängude I koht Valgamaal - IV mälumänguturniir Palupera valla karikale - osalemine Rootsi Kuningriigis Dolardivaj II koolitusseminaril demokraatlikest valimistest - Valgamaa külade perepäev Nõunis - Leigo talu I järvemuusikakontsert - kooliõpilaste laager Annimatsil koos Soome õpilastega - osalemine Sihtasutuse Valgamaa Fond ja Vapramäe-Vellavere-Vitipalu Sihtasutuse asutamisel
139 Valgamaa aastaraamat 1998
- laenurahadega valmis Palupera koolimaja-mõisahoone restaureerimis- renoveerimisprojekt ja teostati välisfassaadi remont - volikogu otsusega võeti vastu valla üldplaneering, toimus selle avalikustamine - viidi läbi rahvaküsitlus kolme omavalitsuse - Otepää linna, Palupera ja Pühajärve valla - ühinemise kohta, millele järgnes vallavolikogu eitav otsus ühinemisele.
24.7 Puka vald Pindala 202,41 km² Elanikke 2071, talusid 240 Külasid 18, alevikke 1 Keskus Puka alevikus. Kaugus maakonnakeskusest 36 km.
24.7.1 Vallavalitsus 24.7.2 Volikogu Töötajaid 10 Liikmeid 13 Vallavanem Heikki Kadaja Esimees Toomas Tiidt Vallasekretär Anita Kallis
24.7.3 Sotsiaalne infrastruktuur 24.7.4 Tähtsamad - ambulatoorium majandusvaldkonnad - keskkool - puidu töötlemine - lasteaed-algkool - mööbli valmistamine - lastepäevakodu - põllumajandus - 2 kultuurimaja - jahindus - 3 raamatukogu - teenindus
24.7.5 Arenguvõimalused ja -eeldused - ettevõtluse arendamine ja toetamine - spordi, turismi- ja puhkemajanduse arendamine - raudtee ja suuremate maanteede olemasolu - valla üldplaneeringu alusel prioriteetide väljaselgitamine
24.7.6 Vaatamisväärsused - Jaanimäe mänd Meegaste külas - Kuigatsi mõisa park ja hooned Kuigatsi külas - Puka põlispuude grupp - Komsi puistu Puka-Otepää mnt.ääres Komsi külas - Aakre mõisa hooned ja park Aakre külas
24.7.7 Seltsielu Tegutsevad Puka Naisselts ja Puka Spordiklubi.
24.7.8 Olulisemad sündmused - valla päevad - Puka laat - osavõtt Võrtsjärve tali- ja suvemängudest - Puka Päevakeskuse väljaehitamine
24.8 Põdrala vald
140 Tõrge! Rakendage vahekaardi Avaleht kaudu käsk Heading 1 tekstile, mida soovite siin kuvada. Pindala 127,2 km² Elanikke 1053, majapidamisi 443, sh kinnistuid 215 Külasid 14 Keskus Riidaja külas. Kaugus maakonnakeskusest 42 km.
24.8.1 Vallavalitsus 24.8.2 Volikogu Töötajaid 6 Liikmeid 8 Vallavanem Aivar Uibu Esimees Sulev Sildna Vallasekretär Saima Ilisson
24.8.3 Sotsiaalne infrastruktuur 24.8.4 Tähtsamad - 2 põhikooli majandusvaldkonnad - 2 koolistaadioni - põllumajandus - 2 kultuurimaja - metsatööstus - raamatukogu - teenindus - vabaõhulava Pikasillas - kaubandus - Põdrala Tervisekeskus - väikeettevõtlus
24.8.5 Arenguvõimalused ja -eeldused - põllumajanduse ja talumajapidamise taasareng - metsatööstuse areng - turism, puhkemajandus - jahindus - väikeettevõtluse toetamine ja areng
24.8.6 Kohalik infoleht “Põdrala Teataja” ilmub kord kvartalis.
24.8.7 Olulisemad sündmused ja üritused - XXVII Võrtsjärve mängudest osavõtt - Riidaja kabeli restaureerimine - Riidaja Põhikooli 165. aastapäeva tähistamine
24.9 Pühajärve vald Pindala 213,04 km² Elanikke 2136 Külasid 21 Keskus Otepää külas Otepää linna piiril. Kaugus maakonnakeskusest 50 km.
24.9.1 Vallavalitsus 24.9.2 Volikogu Teenistujaid 15 Liikmeid 13 Vallavanem Riho Raave Esimees Jüri Kork Vallasekretär Ants Manglus - põhikool 24.9.3 Sotsiaalne infrastruktuur - lasteaed-taastusravikeskus - velskripunkt - lasteaed
141 Valgamaa aastaraamat 1998
- Vidrike arvuti- ja teabetuba - raamatukogu 24.9.4 Tähtsamad - Eesti Rahva Muuseumi liputuba majandusvaldkonnad ja ettevõtted - G.Wulff-Õie majamuuseum - puhkemajandus ja turism - 3 spordikompleksi (Eesti Olümpia - metsa- ja puidutööstus õppe-treeningkeskus, TÜ Kääriku - teenindus/toitlustamine spordibaas, Pühajärve Põhikooli - põllumajandus spordihoone) - 9 slaalominõlva, neist suurimad 24.9.5 Arenguvõimalused ja -eeldused Kuutsemäe, Väike Munamägi, - taluturismi arendamine, Marjamägi mahepõllumajandus - 13 puhkemaja - spordi- ja puhkemajanduse - TPÜ Vana-Otepää baas arendamine, selleks sobiva - EPÜ Marguse õppe- ja puhkekeskus infrastruktuuri ning teenindusvõrgu - hotell Karupesa väljaarendamine ja teenindajate - Vidrike ratsasporditalu koolitamine - 2 puhkekeskust (Piiri, Madsa) - metsa- ja puidutööstuse areng, - 3 motelli (Arula, Setanta, Pühajärve välisinvesteeringute kaasamine puhkekodu) - väikeettevõtluse toetamine ja areng - Otepää metskond-looduspark - laululava Pühajärve pargis - Otepää kirik - taarausukeskus “Hiie Koda” - Pühajärve Haridusselts
24.9.6 Olulisemad sündmused ja üritused - 30. Tartu Maratoni start - konverents “Eesti küla areng läbi - Pühajärve Kalapidu ‘98 kohaliku ettevõtluse” - Vidrike Galopp’98 - 10. detsembril võttis vallavolikogu - Pühajärve Beach Party ‘98 vastu otsuse Pühajärve valla ja Otepää - Suverull ‘98 linna ühendamiseks üheks - valla päev omavalitsusüksuseks - 12.-17.10.1998 rahvaküsitlus valla ja - Otepää Talvemuusikafestival linna ühinemiseks - I rahvusvaheline lumeskulptuuride sümpoosium Väikesel Munamäel
24.10 Sangaste vald Pindala 144,73 km² Elanikke 1684 Külasid 13, alevikke 1 Asustustihedus 11,6 in/km²
Elanikkonna keskmine vanus 37 aastat Keskus Sangaste alevikus. Kaugus maakonnakeskusest 30 km. Vald asub maakonna idapiiril, piirnedes nelja Valgamaa vallaga – Pühajärve, Puka, Õru, Tõlliste ning Võrumaa Urvaste vallaga. Vallasekretär Janno Sepp (alates 24.10.1 Vallavalitsus 10.03.1998) Ametnikke 9 Vallavanem Rein Org
142 Tõrge! Rakendage vahekaardi Avaleht kaudu käsk Heading 1 tekstile, mida soovite siin kuvada. 24.10.2 Volikogu Esimees Jaan Vaher (alates 4.02.1999 Uko Liikmeid 10 Künnap)
24.10.3 Sotsiaalne infrastruktuur - ambulatoorium - põhikool - velskripunkt - 2 raamatukogu - eraapteek - koolivõimla - 2 sidejaoskonda - staadion - lasteaed-algkool
24.10.4 Tähtsamad majandusvaldkonnad ja ettevõtted - puidu töötlemine - põllumajandussaaduste tootmine ja ümbertöötlemine - teenindus - kaubandus, toitlustamine - reisi-, majutus- ja konverentsikorraldus Äriregistris on 57 valla territooriumil tegutsevat ettevõtjat: - 7 aktsiaseltsi - 13 osaühingut - 1 tulundusühistu - 36 füüsilisest isikust ettevõtjat (ilma maksuametis registreerituteta) Mittetulundusühinguid on 9: - 6 talu- ja talupidajate seltsi - 2 naisseltsi - 1 masinaühing
24.10.5 Kirikud ja kogudused EELK Sangaste kirik ja kogudus. Õpetaja Ivo Pill
24.10.6 Fondid Sangaste Kultuurifond loodi 1997. a. Kahe aasta jooksul on fond jaganud toetusi ja stipendiume kultuurikollektiividele ja -üritustele umbes 400 000 kr ulatuses. Esimees Rein Org
24.10.7 Vaatamisväärsused - Sangaste loss ja lossipark - Sangaste kirik - Sangaste kalmistu - Sangaste linnamägi - August Gailiti sünnikodu - Kirgjärv ja Presnikovi järv
24.10.8 Viimaste aastate olulisemad tähised - on loodud ladusalt toimiv valla juhtimise institutsionaalne raamistik. Valla struktuur on valmis ühinemiseks teiste valdadega ning võimeline tegutsema uute finantseerimisskeemide vm uuenduste korral - käivitatud on infotehnoloogia arengukava ellurakendamine valla koolides, raamatukogudes, vallavalitsuses
143 Valgamaa aastaraamat 1998
- 1997. aastal kujundati ümber valla kultuurielu rahastamispoliitika, minnes üle kultuurisfääri rahastamisele kultuurifondi kaudu - alates 1. aprillist 1998 asub Sangastes päästeteenistuse tugikomando, mis tagab ööpäevaringse valve ka kahes naabervallas - Sangaste lossi säilitamise huvides alustati läbirääkimisi riigiasutustega lossi munitsipaalomandisse saamiseks. 3. märtsil 1999 andis Erastamisagentuuri nõukogu Sangaste lossi valla omandisse - tänu kiiresti arenevale väikeettevõtlusele on oluliselt kasvanud vallaelanike sissetulekud. Aastail 1994-98 on palgasaajate kogupalk kasvanud ligi kolm korda
24.11 Taheva vald Pindala 204,7 km² Elanikke 1115 Külasid 13 Keskus Laanemetsa külas. Kaugus maakonnakeskusest 25 km. Vald asub maakonna lõunaosas, Hargla nõos. Maastikku ilmestavad Koiva ja Mustjõgi ning Aheru järv. Riigimetsa on valla territooriumil 8730 hektaril ehk 42,6%.
24.11.1 Vallavalitsus 24.11.2 Volikogu Töötajaid 10 Liikmeid 9 Vallavanem Rein Laidre Esimees Tõnu Prangli Vallasekretär Mare Roosipuu
24.11.3 Sotsiaalne infrastruktuur - Taheva Lastesanatoorium koos - eraapteek lastekodu osakonnaga - hooldekodu - Hargla Põhikool - 3 sidejaoskonda - Koikküla Lasteaed-Algkool - 5 kauplust - kultuurimaja - bensiinijaam - 2 raamatukogu - juuksuritöökoda - ambulatoorium - OÜ MAURO (kommunaalteenused) - velskripunkt - 2 turismitalu
24.11.4 Kirik ja kogudus Hargla uusgooti stiilis ehitatud kirik on 126 aastat vana ning on arvel muinsuskaitseobjektina. 1694. aastal tunnistas Rootsi kuningas Karl XI EELK Hargla koguduse iseseisvaks. EELK Valga praostkonna Hargla kogudusel on praegu ligi 200 liikmega. Restaureerimisel on Hargla kalmistu kabel.
144 Tõrge! Rakendage vahekaardi Avaleht kaudu käsk Heading 1 tekstile, mida soovite siin kuvada.
24.12 Tõlliste vald Pindala 193,78 km² Elanikke 2138, majapidamisi 987, sh talud 51 Külasid 13, alevikke 2 Keskus Laatre alevikus. Kaugus maakonnakeskusest 18 km.
24.12.1 Vallavalitsus 24.12.2 Volikogu Töötajaid 13 Liikmeid 13 Vallavanem Madis Gross Vallasekretär Helle Mets (alates 25.05.1998) Esimees Martin Maask
24.12.3 Sotsiaalne infrastruktuur - Paju Hooldekodu - 3 lasteaeda - 2 sotsiaalelamut - 4 rahvamaja - ambulatoorium - 4 raamatukogu - 3 velskripunkti - koolistaadion - keskkool - Jaanikese motokrossirada - 2 algkooli
24.12.4 Tähtsamad 24.12.5 Arenguvõimalused ja eeldused majandusvaldkonnad - lähedus Valga linnale - põllumajandus - raudtee ja suuremate maanteede - kaubandus olemasolu - toitlustus - suhteliselt mitmekesine majandusliku - teenindus ja sotsiaalse infrastruktuuri olemasolu - metsa- ja puidutööstus - riigipiiri lähedus
24.12.6 Olulisemad sündmused ja üritused - Valgamaa tantsumuusikaansamblite päev Sooru rahvamajas - teaduslik-rakenduslik konverents “Koostöö Eesti külas” Tagula rahvamajas - Valgamaa rahvatantsijate simman Tagula rahvamajas - Jüriöö jooks - Valgamaa rahvamuusikaansamblite simman Laatre rahvamajas - Iigaste päevakeskuse avamine - Tagula Algkooli 230.aastapäeva tähistamine - veepidu “Karsumm” Soorus - Iigaste maanteejooks - valla spordipäev - “Jalgrattapäev” Tsirguliinas - 8. valla päev Laatres - “Valla rammumees-98” Laatres - Tsirguliina Keskkooli internaadihoone osaline rekonstrueerimine, mille tulemusena said uued ruumid arvutiklass, tööõpetuse klass, köök ja söögisaal
145 Valgamaa aastaraamat 1998
24.13 Tõrva linn Pindala 4,8 km² Elanikke 3494 Kaugus maakonnakeskusest 28 km
Linnasekretär Tiina Mitt (alates 1.09.1998) 24.13.1 Linnavalitsus Töötajaid 14 24.13.2 Volikogu Linnapea Edgar Umblia Liikmeid 15 Esimees Ivar Hanvere
24.13.3 Sotsiaalne infrastruktuur - hooldekodu - 2 lastepäevakodu - haigla - rahvamaja - polikliinik - 2 raamatukogu - perearstikeskus - kino - apteek - vabaõhulava - gümnaasium - kammersaal - põhikool - spordisaal - muusikakool - huvialastuudio
24.13.4 Tähtsamad majandusvaldkonnad ja ettevõtted - toiduainetetööstus - energeetika - kaubandus - puidutöötlemine - teenindus - pangandus - ehitus - õmblusettevõtted
24.13.5 Arenguvõimalused ja –eeldused - ainulaadse looduskeskkonna ja pikaajaliste tootmistraditsioonide ärakasutamine - puhkemajanduse arendamise eeldused - tugevad kultuuritraditsioonid, rohked isetegevusringid
24.13.6 Olulisemad sündmused ja üritused - noortebändide festival “Noor Rock ‘98” - Tõrva meeskoori 50. aastapäeva kontsert - Tõrva meesansambli 30. aastapäeva kontsert - laulukonkursi “Valgete ööde Valss´98” maakondliku etapi korraldamine - V Tõrva linna päevad - vabaõhu-ooperi “Porgy ja Bess” etendus Tõrva kesklinnas - endise kõrtsihoone (Valga 1) restaureerimine - Sihtasutuse Lõuna-Eesti Turism poolt tunnistati Tõrva-Helme piirkond aasta parimaks turismiobjektiks Lõuna-Eestis - Valgamaa sügavaima, Kaarlimäe puurkaevu rajamine - alustati Kaarlimäe veehaarde ja torustike ehitust - Tartu tn., gümnaasiumi ümbruse, Kooli tn. tänavavalgustuse ehitamine - Tõrva keskväljaku rajamise I etapp - avati esimesed hotellid Tõrva linnas “De Tolly” ja “Pigilinna”
146 Tõrge! Rakendage vahekaardi Avaleht kaudu käsk Heading 1 tekstile, mida soovite siin kuvada. 24.13.7 Osalemine projektides ja programmides - Tõrva linna reoveepuhasti, kanalisatsioon ja veehaare - Tõrva linnavalitsuse arvutivõrgu rajamine - interneti ühenduse loomine gümnaasiumis ja linnavalitsuses - kommunaalteenuseid osutava AS Riiska (100% aktsiaid kuulub linnale) asutamine - osalemine turismimessil TourEst ‘98 - viidi ellu kodumajutusprojekt majutusteenuse osutamiseks
24.13.8 Sõpruspiirkonnad välismaal - Timra kommuun Rootsis - Laihia vald Soomes
24.14 Valga linn Pindala 16,54 km² Elanikke 15524 Valga linn on Valga maakonna keskus
24.14.1 Linnavalitsus 24.14.2 Volikogu Töötajaid 63 Liikmeid 21 Linnapea Uno Heinla Esimees Ene Kulasalu Linnasekretär Egle Lääne
24.14.3 Sotsiaalne infrastruktuur - hooldekodu - kutsekool - väikelastekodu - 4 munitsipaal-lasteaeda - päevakeskus - eralasteaed - perekeskus - polikliinik - 2 gümnaasiumi - haigla - kaugõppegümnaasium - terviseedendamise keskus - 3 põhikooli - kultuuri- ja huvialakeskus - internaatkool - raamatukogu - laululava - muuseum - keskstaadion - ujula - jalgpalli harjutusväljak - spordisaal - 4 koolivõimlat - lasketiir
24.14.4 Tähtsamad majandusvaldkonnad ja ettevõtted - toiduainetetööstus - kaubandus - tekstiilitööstus - teenindus - mööblitööstus - transport - põllumajandussaaduste - energeetika, kütus ümbertöötlemine - pangandus - masinatööstus - turism - metsandus
24.14.5 Arenguvõimalused ja –eeldused - võimalus kujuneda rahvusvaheliseks transpordi-, transiidi- ja logistikakeskuseks
147 Valgamaa aastaraamat 1998
- soodsad tingimused vabamajandustsooni loomiseks - turismi, sh transiitturismi ja sporditurismi areng - töötleva tööstuse areng - hariduse edendamiseks on kavas asutada Eesti-Läti Instituut - keskkonnakaitsega seotud probleemide lahendamine (puhas joogivesi, puhastatud reoveed)
24.14.6 Viimase viie aasta olulisemad tähised - Pedeli luha korrastustööde alustamine (paisjärve rajamine) (1994) - renoveeriti Valga Keskraamatukogu ruumid (1996) - teostus Valga-Valka vaheline piirialane koostööprojekt ESTLA koostöös Soome-Rootsi piirilinnade Tornio-Haparandaga (1996-1998) - avati Valga haigla esimene korpus (1997) - avati Valga Turismiinfokeskus (1997)
24.14.7 1998. a. - mälestustahvli avamine raekojas esimesest eestlasest linnapeale Johannes Märtsonile - avati terviseedendamise keskus - avati rahvusvahelisele nõuetele vastav Valga Keskstaadion - alustati “Säde” maja renoveerimist muuseumi ja regionaalse arhiivi tarvis - alustas tegevust töötute aktiviseerimiskeskus - valmis linna üldplaneeringu II etapp - Valga Keskraamatukogus avati internetipunkt - osaleti valitsusdelegatsiooni töös Valga-Valka piiriprobleemide lahendamisel - II Valga-Valka ettevõtluspäev - rahvusvaheline puuskulptuuride sümpoosium - avati vedur-mälestusmärk Valga-Tartu ja Valga-Pihkva raudteeliini 110. aastapäevaks - jätkusid tööd Pedeli luha korrastamisel ja paisjärve ehitamisel - Paju veehaarde ehituse käivitamine - Valga reoveepuhastusjaama ehituse konkursi väljakuulutamine
24.14.8 Lahendamistvajavad probleemid - kohalikule elanikkonnale lihtsustatud piiriületuskorra kehtestamine - ühekordse piirikontrolli kehtestamine - vabamajandustsooni loomine - transiidi- ja logistikakeskuse loomine - Valga-Valka vahelise koostöö tõhustamine - ESTLA II projekti käivitamine - Eesti-Läti Instituudi loomine - rahvusvahelise rongiliikluse taastamine - keskkonnaalaste probleemide lahendamine (puhas joogivesi, reovete puhastamine) - Pedeli luha korrastamine
24.14.9 Koostööpartnerid ja –valdkonnad Eestis: - Kagu-Eesti omavalitsused - piiriäärsete alade koostöö ettevõtluse, turismi ja logistika arendamiseks - Kõik regioonid Eesti Linnade Liidu ja Omavalitsusliitude Koostöökogu raames - kõikides valdkondades Väljaspool Eestit:
148 Tõrge! Rakendage vahekaardi Avaleht kaudu käsk Heading 1 tekstile, mida soovite siin kuvada. - Valka linn (Läti Vabariik) - kultuur, keskkonnakaitse, turism, sotsiaalsfäär ja meditsiin, päästeteenistus, sport, regionaalne areng - Põhja-Läti - piirialade koostöö - Pihkva (Vene Föderatsioon) - piiriäärsete alade koostöö - Kalundborg (Taani Kuningriik) - noorsootöö - Tornio (Soome Vabariik) - piirilinnade koostöö, turism, kultuur, haridus, majandus, keskkonnakaitse - Haparanda (Rootsi Kuningriik) - piirilinnade koostöö, turism, kultuur, haridus, majandus, keskkonnakaitse - Ylistaro vald (Soome Vabariik) - kultuur - Lübzi linn (Saksamaa) - kultuur - Staraja Russa (Vene Föderatsioon) - suhete loomise staadium - Parchimi maakond (Saksamaa) - kultuur, haridus - Hallsbergi kommuun (Rootsi Kuningriik) - kultuur, haridus - Moskva oblast (Vene Föderatsioon) - suhete loomise staadium
24.15 Õru vald Pindala 104,6 km² Elanikke 666, majapidamisi 313, sh talusid 129 Külasid 8, alevikke 1 Keskus Õru alevikus. Kaugus maakonnakeskusest 22 km
24.15.1 Vallavalitsus 24.15.2 Volikogu Töötajaid 8 Liikmeid 7 Vallavanem Andres Palloson Esimees Avo Allik Vallasekretär Klaudia Tuhkanen
24.15.3 Sotsiaalne infrastruktuur 24.15.4 Tähtsamad - velskripunkt majandusvaldkonnad ja ettevõtted - lasteaed-algkool - puidutöötlemine - 2 raamatukogu - teenindus - spordiplats - kaubandus - metsandus
24.15.5 Arenguvõimalused ja -eeldused - ettevõtluse areng
24.16 Valgamaa Omavalitsuste Liit Kantselei Kesk 12, 68203 Valga, tel 66 164 Esimees Riho Raave Aseesimees Uno Heinla, Rein Org Sekretär Ellen Eglit Liidu kõrgeimaks juhtorganiks ja esinduskoguks on suurkogu. Suurkogusse kuuluvad kõikide liidu liikmete kaks hääleõiguslikku esindajat.
149 Valgamaa aastaraamat 1998
Tabel 24-5 Esindajad valla/linnavolikogu poolt volitatud vallavanem/linnapea esindaja (volikogu esimees) Helme Andres Parts Toivo Põldma Hummuli Arno Loorist Kalev Laar Karula Eduard Õunapuu Roland Sonne Otepää Jaak Uudmäe (kuni 08.10.98) Aivar Nigol Jaanus Barkala (alates 19.11.98) Palupera Valdeko Värva Terje Korss Puka Toomas Tiidt Heikki Kadaja Põdrala Sulev Sildna Aivar Uibu Pühajärve Jüri Kork Riho Raave Sangaste Jaan Vaher (kuni 21.12.98) Rein Org Taheva Tõnu Prangli Rein Laidre Tõlliste Martin Maask Madis Gross Tõrva Ivar Hanvere Edgar Umblia Valga Ene Kulasalu Uno Heinla Õru Avo Allik Andres Palloson Suurkogudevahelisel perioodil teostab liidu juhtimist juhatus, mille koosseisu kuuluvad kõik vallavanemad ja linnapead. Valgamaa Omavalitsuste Liit kuulub Eesti Omavalitsusliitude Ühendussse, kus esindajateks on Riho Raave ja Rein Org. Otepää, Tõrva ja Valga linn kuuluvad Eesti Linnade Liitu. Eesti Linnade Liidu esindajana osaleb Omavalitsusliitude Koostöökogu delegatsioonis Uno Heinla ja Eesti Omavalitsusliitude Ühenduse esindajana Riho Raave.
24.16.1 Tähtsamad arutatud küsimused ja tehtud otsused raha eraldamine Valgamaa Fondile maakondlike kultuuri-, haridus- ja spordiürituste läbiviimiseks ning infotehnoloogia arenguks; RIP-i rahade jaotusettepanekute kooskõlastamine; toimetulekutoetuse jaotuse kooskõlastamine; hariduskulude eelarve kooskõlastamine; õpilaste sõidusoodustuseks eraldatud summa jaotuse kooskõlastamine; raha eraldamine munitsipaalkoolidele lipumastide paigaldamiseks koos riigilippudega; “Tiigrihüppe” programmi jätkamine ja programmi koordinaatori tegevuse finantseerimine; kaasfinantseerimine ja osalemine SA “Lõuna-Eesti Turism” töös; õppekirjanduse tellimiseks otselepingute sõlmimine kirjastuste ja kohalike omavalitsuste vahel; projektide “Valgamaa Reklaamraamat” ja “Valgamaa Viidaprojekt” käivitamine; SA “Valgamaa Fond” asutamine kõigi maakonna omavalitsusüksuste poolt; kaasaaitamine Taheva Lastesanatooriumi edasise arengu ja rakendusvõimaluste leidmisele; osalemine Kagu-Eesti Logistika Arengu nõukogu töös ja Kagu-Eesti Logistika Keskuse projekti töögrupis; maavanema Rein Randveri kandidatuuri kooskõlastamine järgmiseks ametiajaks.
150 Tõrge! Rakendage vahekaardi Avaleht kaudu käsk Heading 1 tekstile, mida soovite siin kuvada. 24.16.2 Olulisemad üritused ja sündmused omavalitsuste liidu raames kohtumised peaminister Mart Siimanni, regionaalminister Peep Aru, põllumajandusminister Andres Variku, keskkonnaminister Villu Reiljani, majandusminister Jaak Leimanni, teede- ja sideminister Raivo Vare, kultuuriminister Jaak Alliku ja siseminister Olari Taaliga; kohtumised Politseiameti peadirektori Harry Tuulega ja Kaitsepolitsei piirkondliku esindajaga, Metsaameti peadirektor Andres Talijärve ja Maanteeameti peadirektor Riho Sõrmusega, Võru Instituudi direktor Kaido Kamaga; Ida-Virumaa omavalitsusjuhtide õppereis Valgamaale; Kagu-Eesti maakondade omavalitsusjuhtide ühisseminar Värskas; projekti DOLARDIVAJ-2 raames ühisseminar Pühajärvel ja õppereis Rootsi Östersundi; konverentside “Koostöö Eesti külas” ja “Eesti küla areng” läbiviimine; Eesti-Läti-Vene piiriäärsete alade koostöönõukogu töös osalemine; koostöösuhete loomine Vene Föderatsiooni Novgorodi oblasti Staraja Russa rajooniga; aasta tööst kokkuvõtete tegemine koos maakonna omavalitsustöötajatega Pühajärvel.
24.17 Sihtasutus Valgamaa Fond 2. oktoobril 1998 asutasid Valgamaa 14 omavalitsusüksust Sihtasutuse Valgamaa Fond, mis põhimõtteliselt on varem tegutsenud samanimelise mittetulundusühingu tegevuse jätkaja, kogudes vahendeid ja kasutades neid maakonna tervishoiu, sotsiaalhoolekande, hariduse, spordi- ning kultuurivaldkonna arendamiseks. Mittetulundusühing lõpetas oma tegevuse 4. veebruaril 1999.a. Sihtasutuse nõukogu on 9-liikmeline: Rein Randver-esimees, Uno Heinla- esimehe asetäitja, liikmed- Toivo Gulbe, Heikki Kadaja, Terje Korss, Sulev Lauk, Toivo Põldma, Valeri Talu, Georg Trašanov. Sihtasutuse igapäevast tööd korraldab juhataja Helve Braun. Tabel 24-6 Valgamaa Omavalitsuste Liidu rahalised eraldised (kr) Maakondlikeks üritusteks 478200 - Haridus 122900 - Alusharidus 20650 - Kultuur 56000 - Koolisport 68050 - Meistri- ja karikavõistlused 60400 - Noorsooüritused 75000 - Sotsiaal- ja tervishoid 75200 Taotluste rahastamine 411800 Muud ettevõtmised 55000 - Koostöö Tartu Ülikooliga 25000 - Toetus Eesti TV Lõunakanalile 30000 Trükised 55000 - Valgamaa aastaraamatu väljaandmine 25000 - Infovoldiku “Valga maakond arvudes” väljaandmine 10000 - Brošüüri “Valgamaa kirikud” väljaandmine 10000 Valgamaa Fondi toetasid rahaliselt kogusummas 31500 krooniga: AS Astra, AS Eesti Telefon ,AS Eesti Ühispank. AS Otepää Lihatööstus Edgar, AS Sangaste Linnas, AS Valga Külmvagunite Depoo, OÜ E ja J Ehitus, Tartu Tootjate Liit
151 Valgamaa aastaraamat 1998
24.17.1 Valgamaa Fondi aastapreemiad Valgamaa Fond andis teist aastat järjest välja aastapreemiaid, millega tunnustati inimeste teeneid Valgamaa hariduse, kultuuri, spordi, tervishoiu ja sotsiaalhoolekande arendamisel. Rahalise preemiaga kaasnes tänukiri ja tunnustusmedal.
Aastapreemiate saajad - Anton Hermann – spordipreemia, Puka valla pensionär, spordiaktivist - Ene Kornet – tervishoiupreemia, AS Valga Haigla naistearst - Marina Mägi – sotsiaalhoolekande preemia, lasteaed - taastusravikeskuse “Võrukael” juhataja - Irja Piiskoppel – kultuuripreemia, Tõrva linna kultuurijuht - Urve Sillaste – hariduspreemia, Valga Gümnaasiumi inglise keele õpetaja
152 Tõrge! Rakendage vahekaardi Avaleht kaudu käsk Heading 1 tekstile, mida soovite siin kuvada.
25. Kasutatud kirjandus 1. Ajaleht “Olevik” 1898. aasta numbrid 2. Ajaleht “Sõnumileht” 14.05.1998 3. Ajaleht “Äripäev” 25.11.1998 4. Eesti Statistika. Kuukiri 5/98, Statistikaamet, Tln., 1998 5. Eesti Statistika. Kuukiri 9/98, Statistikaamet, Tln., 1998 6. Palk 1995. Statistikaamet, Tln., 1996 7. Palk 1/98, Statistikaamet, Tln., 1998 8. Palk 2/98, Statistikaamet, Tln., 1998 9. Palk 3/98, Statistikaamet, Tln., 1999 10. Palk 4/98, Statistikaamet, Tln., 1999 11. Väliskaubandus nr. 4/1998. Statistikaamet, Tln., 1999
153