201520152015 Valgamaa Valgamaa Valgamaa Valgamaa Valgamaa aastaraamat aastaraamat aastaraamat

Valgamaa aastaraamat 2015 Valgamaa aastaraamat 2015

Valga 2016 Valga maavalitsus Kesk 12, 68203 Valga Internetis http://www.valga.maavalitsus.ee

Koostanud Valga maavalitsus. Kui ei ole tegemist Valga maavalitsuse andmetega, siis on tabelitele lisatud vastav viide.

Täname kõiki, kes aitasid kaasa raamatu valmimisele!

Valga maavalitsus 2016

Keeleline korrektuur Sirje Ääremaa Kujundus ja küljendus Katrin Põdra Trükk Vali Press OÜ 300 eks, 170 lk

Kaanefotol vaade Valga vanalinnale. Foto: SA Valga Isamaalise Kasvatuse Püsiekspositsioon VALGAMAA AASTARAAMAT 2015 3

Hea Valgamaa aastaraamatu lugeja!

Valgamaa aastaraamat 2015, mis kannab järjekorranumbrit 22, on jõudnud lugejateni. Aasta 2015 jääb valgamaalastele meelde juubeliaastana. Tähistasime erinevate üritustega läbi kogu aasta maakonna 95. sünnipäeva. Nende sündmustega rõhutasime maakonna ühtsust ja tervikut, püüdes ühendada meie nii omapärased ja erinevad piirkonnad. Erinevad üritused toimusid kogu aasta jooksul ja tipnesid kontserdiga, kus oma oskusi ja võimekust näitasid maakonna kõik 13 omavalitsust. Tegemist oli suurepärase näitega koostööst. Vaadates tagasi aastale 2015 kerkivad esile uued märgilised teemad. Riigikogu valimiste järgselt moodustatud valitsuskoalitsioon on ühe oma suurima eesmärgina sõnastanud riigireformi ja ka Valgamaa omavalitsused on läbi rääkimas ja kokkuleppeid sõlmimas ning selle tulemusena oma arvu ja piire muutmas. Riigi- ja haldusreform ning pagulased ongi kõige põletavamad teemad, mis aastat 2015 saadavad. Mul on heameel tõdeda, et vaatamata vahepeal päris tuliseks kujunenud aruteludele on Valgamaa säilitanud kaine meele ja ühtsuse ning asunud otsima konstruktiivseid lahendusi. Tean, et sama toimub meie Kagu-Eesti naabrite juures. Üheskoos saime valmis Kagu-Eesti tegevuskava ja lõppjärku jõuab maakonnaplaneeringute koostamine. Nende elluviimise edukusest sõltub meie maakondade käekäik tulevikus. Maakonnasisest koostöövõimekust näitas ka piirkondade konkurentsivõime tugevdamise investeeringutoetuste pingerea koostamine. Valgamaa piirkonnad ja omavalitsused suutsid saavutada kokkuleppe, mis arvestab kõige enam maakonna vajadustega ja peab lisama majanduslikku võimekust ning tõstma turismipotentsiaali. Usun, et projekti esimestest tulemustest saame rääkida juba järgmises aastaraamatus. Aastasse 2015 jäävad ka maakonna noorte saavutused kultuuri ja spordi vallas. Hans Teearu saavutas murdmaasuusatamise MM-il kolm kuldmedalit. Gertu Pabbo võitis paljude eestlaste poolehoiu ja superstaarisaate teise koha. Tanel Laanmäe võit suveuniversiaadil ja Magnus Kirti suurepärased tulemused odaviskes ainult kinnitavad, et sport on maakonnas au sees ja võimalused selle harrastamiseks olemas. Ka ettevõtluses on noored tublid. Meil on vähemalt kümme mini- ja õpilasfirmat, kes osalesid edukalt Eesti suurimal õpilasfirmade laadal. Maakonnas on registreeritud ligi 2000 äriühingut ja 900 füüsilisest isikust ettevõtjat. Mittetulundussektoris aitab meie elujärge parandada üle 700 ühenduse. Valgamaal on head metsa- ja rikkalikud põllumaad. On inimesi, kes oskavad neid väärtusi kasutada. Eestimaa aasta talu ja ühtlasi parima tootmistalu 2015 tiitli pälvisid Suitsu talu peremees Urmas Tekkel ja perenaine Elen Tekkel.

Hea valgamaalane! Ma loodan, et meil on soovi ja tahtmist oma väärtusi ning koos nendega Valgamaad hoida ja kaitsta. Me kõik oleme osalised kohaliku elu ja Eestimaa arengus. Seega loodan, et reformide ja muutuste tulemus on võimekam ning kogukonna arengut arvestav omavalitsus ja riik.

Parimate soovidega

Margus Lepik Valga maavanem 4 VALGAMAA AASTARAAMAT 2015

Sisukord

1. Eessõna ...... 3 2. Elu Valgamaal 1915. aastal 7 3. Valik 2015. aasta tähtsamatest sündmustest 9 4. Juhtimine ja regionaalhaldus ...... 15 Valga maakond. Asend ja haldusjaotus...... 15 Maakonna kujunemine 16 Lipp ja vapp ...... 17 4.1. Haldusjaotus ja rahvastik ...... 18 4.2 Riiklikud institutsioonid 21 Valga maavalitsus ...... 21 Kaitseliidu Valgamaa malev ...... 28 Päästeameti Lõuna päästekeskuse Valgamaa päästepiirkond 29 Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri Valga politseijaoskond ...... 31 Lõuna ringkonnaprokuratuuri Valga prokurörid ...... 34 Tartu maakohtu Valga kohtumaja ...... 34 Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Valga esindus ...... 35 Keeleinspektsiooni Lõuna-Eesti järelevalvetalitus ...... 35 Muinsuskaitseameti Lõuna-Eesti järelevalveosakond 36 Riigiarhiivi Valga osakond ...... 36 Tarbijakaitseamet ...... 37 Sihtasustus Innove Valgamaa Rajaleidja keskus ...... 37 Valgamaa nõustamiskomisjon ...... 38 4.3 Kohalikud omavalitsused 40 Kohalike omavalitsuste eelarve 40 Kohalike omavalitsuste välissuhted ...... 44 Valgamaa Omavalitsuste Liit ...... 45 Helme vald ...... 49 Hummuli vald 50 Karula vald 51 Otepää vald ...... 52 Palupera vald ...... 54 Puka vald 55 Põdrala vald 56 Sangaste vald 58 Taheva vald ...... 59 Tõlliste vald ...... 61 Tõrva linn ...... 63 Valga linn ...... 65 Õru vald ...... 66 5. Looduskeskkond ja keskkonnakaitse ...... 67 5.1 Valgamaa looduse üldiseloomustus 67 5.2 Meteoroloogiline ülevaade ...... 67 5.3 Keskkonnaameti Põlva-Valga-Võru regioon ...... 69 Keskkonnaameti looduskaitselised tegevused ...... 69 Keskkonnaameti keskkonnahariduslikud tegevused ...... 70 Maavarad ...... 71 Valgamaa paisud, puhastid ja veevõtt ...... 73 Jahindus ...... 73 VALGAMAA AASTARAAMAT 2015 5

Kalandus ...... 74 Jäätmed ...... 74 Välisõhk ...... 74 Metsandus 75 5.4 Riigimetsa Majandamise Keskuse Valgamaa metskond 76 5.5 MTÜ Valgamaa Erametsaühing ...... 77 5.6 Keskkonnainspektsiooni Valgamaa büroo ...... 78 5.7 SA Keskkonnainvesteeringute Keskuse Valgamaa esindus 79 5.8 MTÜ Valgamaa Omavalitsuste Liidu keskkonnaosakond ...... 79 6. Haridus ja noorsootöö 81 6.1 Koolivõrk ja õpilased ...... 81 Õpilased ja koolide lõpetamine ...... 82 Õpetajad 84 Valgamaa kutseõppekeskus 85 6.2 Koolieelsed lasteasutused ...... 87 6.3 Noorsootöö ...... 88 Valgamaa noorteühendused ja -organisatsioonid 88 Valgamaa avatud noortekeskused 90 Noorteühendused ja -organisatsioonid koolides ...... 91 Õpilasesindused ...... 93 6.4 Huvikoolid ...... 93 6.5 Erinoorsootöö 93 Alaealiste komisjonide tegevus 93 7. Majandus ja tehniline infrastruktuur 95 7.1 Tööhõive ...... 95 Eesti töötukassa Valgamaa osakond 96 Tööinspektsiooni Lõuna inspektsioon ...... 101 7.2 Palk ...... 102 7.3 Maksu- ja tolliameti Valga teenindusbüroo ...... 103 7.4 Pangandus 106 Laenud, säästud ...... 106 SEB Pank AS Valgamaal 106 Swedbank AS esindused Valgamaal 107 7.5 Maa- ja omandireform ...... 107 Maa-ameti Valga katastribüroo 107 Maareformi tulemused Valgamaal 107 7.6 Ettevõtlus ...... 110 Väliskaubandus 111 Edukamad ettevõtted maakonnas 111 Konkurss „Valgamaa ettevõtluse auhind“ ...... 112 SA Valgamaa Arenguagentuur ...... 113 Valgamaa Äriklubi ...... 114 MTÜ Valgamaa Partnerluskogu 114 7.6.1 Turism ...... 115 Valgamaa vaatamisväärsused 118 7.6.2 Põllumajandus 120 Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti Viljandimaa-Valgamaa büroo 120 Põllumajandusameti Valga keskus ...... 122 Valgamaa veterinaarkeskus ...... 124 7.7 Elekter 126 7.8 Planeeringud ...... 127 6 VALGAMAA AASTARAAMAT 2015

7.9 Heakord – rahvuslik programm „Eesti kaunis kodu” ...... 128 7.10 Maanteeamet ...... 129 Teed 130 Liiklusregistri Valga teenindusbüroo ...... 132 7.11 Transport ...... 133 7.12 Perioodika ...... 135 7.13 Televisioon ja ringhääling 135 7.14 Internet ...... 136 8. Sotsiaalhoolekanne ja tervishoid ...... 137 8.1 Sotsiaalkindlustus ja -hoolekanne ...... 137 Sotsiaalkindlustusameti Valga klienditeenindus ...... 137 8.2 Tervishoid ...... 142 Terviseameti Lõuna talituse Valgamaa esindus 145 8.3 Tervisedendus 147 8.4 Eesti Punase Risti Valgamaa Selts 147 9. Kultuur ja sport ...... 149 9.1 Raamatukogud ...... 149 9.2 Muuseumid ...... 150 Valga muuseum ...... 150 9.3 Kultuuri- ja rahvamajad 151 9.4 Kultuurkapitali Valgamaa ekspertgrupp ...... 152 9.5 Valgamaa Rahvakunsti ja Käsitöö Keskselts ...... 153 9.6 Sport ...... 154 Valgamaa Spordiliit ...... 154 Valga maakonna 2015. aasta edukamateks valitud sportlased ...... 154 2015. aasta rahvusvaheliste tiitli- ja karikavõistluste edukamad Valgamaa sportlased ...... 155 Valgamaa spordiklubide sportlaste poolt 2015. aasta Eesti meistrivõistlustelt võidetud medalid . . . 156 Fotomeenutusi aastast ...... 163 VALGAMAA AASTARAAMAT 2015 7

2. Elu Valgamaal 1915. aastal

Omaaegse ajakirjanduse (Postimees) põhjal

Sirvides 1915. aasta Postimehi, torkab neis üha enam silma sõja temaatika (on ju käsil I maailmasõja teine sõja- aasta). Siiski ei puudu lehtedest ka huvi inimeste olmeprobleemide vastu. Võrreldes eelmise aastaga (so aastaga 1914), hakkab aga sõda üha enam mõjutama inimeste igapäevaelu. Hakkavad tekkima esimesed tõsisemad probleemid inimeste varustamisega igapäevaste tarbekaupadega (suhkur, sool, petrooleum jne). Isegi ajalehepaberi tarnimisega tekib raskusi, mistõttu aasta teisel poolel ilmub Postimees vahel ettenähtud nelja lehekülje asemel kõigest kaheleheküljelisena. Aasta algul teatatakse Valgast, et vargad on seal endale uue „äri“ välja mõelnud: niipea kui turule tulnud maainimene vankrile selja pööras, viidi kraam ära. Nii varastati ühelt talumehelt neli parti, teiselt kalkunid, kolmandalt võinõu jne. Positiivsema uudisena tuuakse välja, et pea kogu Valga kesklinn on saanud elektrivalgustuse ja et ka äärelinna uulitsatel on nii mõnigi lamp üles seatud. Nuustakul oli aasta algul ohtlik sarlakihaigus laialt liikumas, nii et ka kaunis suured lapsed tema ohvriks langesid. Samas puudus Nuustakul endiselt oma tohter, millest juba 1914. aasta lehed kirjutasid. Veel teatatakse, et ühest sealsest külast lausa kuus perepoega sõjaväkke kutsuti, jättes koju vaid ühe töövõimetu poja koos emaga. Vana ja haige naine pidi ennast kroonu abirahast elatama, kuna pereisa juba enne sõda surnud oli. Salakõrtside arv näis Valgas kõrge olevat, sest et joobnud inimesi võis tihti uulitsatel kohata. Niisamuti oli kettidega hoolikalt kinni kaetud õllekoormaid teatud kohtadesse sisse keeramas nähtud. I maailmasõja ajal keelati kogu Vene impeeriumis viina müük. Keeld kavandati küll ajutisena, seetõttu ei keelatud viina tootmist. Tagajärjeks oli suurte alkoholivarude tekkimine ladudesse. Samas avati endiste rohkearvuliste õllepoodide asemel Valga linna palju uusi söögimajasid. 1915. aastal oli valdadele suureks lisakohustuseks veovoori ja sõjaväe tarvis hobuste saatmine (rekvireerimine). Aasta lõpus polnud mõnedes kohtades enam hobuseid anda, seda isegi Valga linnas. Otepäält antakse teada ühest petisest meesterahvast, kes müüs vaskasjade puhastamise pulbrit. Müümise juures võttis ta pulbri välja ja puhastas imeruttu erinevaid vaskesemeid. Kui inimesed ostetud pulbriga koju läksid ja seda proovima hakkasid, selgus, et see ei kõlba kuhugi. Valgast kurdetakse, et kui paljudes teistes linnades on toiduainete hindade üleliigse tõstmise vastu abinõusid tarvitusele võetud, siis siin mitte. Vastav määrus oli küll vastu võetud, ent see kehtis vaid mõni päev. Nii tõusis näiteks puuda jahu hind 126 kopikalt 160 kopikale. Ka teiste kaupade hinnad tõusid. Linnavalitsusele tehti ettepanek hinnad pikema aja peale kindlaks määrata ja selle järele vaadata, et vastavaid määrusi ka täidetaks. Nagu aasta lõpu poole lehtedest lugeda oli, siis ei suudetud seda teha. Valga Õppeasutuste Punase Risti Komitee saatis märtsikuus juba kolmandat korda Petrogradi kaudu sõjaväe tarvis sooje riideid, pesu jms. Hiljuti toodi Valka ka uusi haavatuid, kes Valga ja ümbruskonna haigemajadesse paigutati. Üks haigemaja avati ka endise Cimze seminari hoones. Valga linnas oli probleeme hambaarstidega. Siin töötas küll kaks hambaarsti, ent üks neist oli töödega liialt kurnatud ja teine oli sõjaväljal. Ajaleht soovitas ühel tublil Eesti hambaarstil Valga linna elama asumist. Sõjaväkke oli kutsutud ka Valga tuntud loomaarst Adam Morel. 15. mail 1915 avas Rahvahariduse Selts oma kooli juures suvise lasteaia. Lasteaeda võeti vastu kuue- kuni üheksa- aastaseid lapsi. Neile õpetati emakeeles lugemist ja kirjutamist, laulmist, joonistamist, voolimist, turnimist, mitmesugust käsitööd, laulumängusid; vanematele lastele ka vene keeles kõnelemist. Lasteaias said lapsed olla pea terve päeva, hommikul 9-st 12-ni ja õhtupoole poole kolmest seitsmeni. Valgast tuli ka üks väga traagiline uudis. Nimelt oli seal üks 14-aastane tütarlaps Võru uulitsal üheksa-aastasele tüdrukule püssiga pahemalt poolt rinnust kuuli läbi lasknud. Tohtri arvamise järgi ei olnud haavatud tüdrukul elulootust. Lapsed olid päris relvadega sõda mänginud … Karula kandist anti teada, et seal veel 22. ja 23. mail hall maas oli. Tuli ka mõni hoog peenikest vihma, mis tuulega kuiva maa peal peagi ära kadus. Juunikuus tulid sealtkandist teated suurte metsatulekahjude kohta, et pea igal päeval seal suitsusambad taeva poole tõusid … 30. ja 31. mail pandi Nuustakul sõjahädaliste tarvis korjandused toime. Kokku koguti viis karbitäit raha. Katsu nüüd aru saada, palju seda raha koguti, aga kõige tähtsam oli asja juures, et see abi ikka õigete inimesteni jõudis! Valgast ja ka mujalt maakonnast kurdeti, et seal peenrahast tõsine puudus käes oli. Inimesed olid hakanud sõjasündmuste tõttu endale münte varuma, nii et neist kaubanduses tõsine puudus tekkis. Võimud püüdsid inimesi küll üles kutsuda, et seda mitte ei tehtaks, aga erilisi tulemusi see ei andnud. Valga Koolikolleegium oli linna poeglaste algkooli õpetajatele 15 rubla kuus lisapalka määranud, samas kui tütarlaste algkooli naisõpetajatele oli palgatõus vaid 5 rubla kuus … Nii et meeste ja naiste palgalõhe küsimus oli aktuaalne juba 100 aastat tagasi! 8 VALGAMAA AASTARAAMAT 2015

Suur Emajõe sild Sooru ja Tõlliste mõisate vahel valmis lõplikult 1915. aasta septembris. Sild oli rauast ja betoonist ehitatud ja oli kokku 1/4 versta pikk (ligi 250 m). Aasta lõpus tuli üha enam teateid suhkru ja petrooleumi puuduse üle. Ja kui neid ka kuskil saada oli, siis oli hind väga kõrge. Nii tõusis nt Valgas suhkru hind kuni 30-36 kopikani naela eest (üks nael oli umbes 0,4 kg), samas kui see veel aasta algul oli olnud 14-16 kopikat nael! Tuleõli (petrooleumi) puudusel ei olnud inimestel pimedatel õhtutel võimalik tööd teha ega koolilastel õppida. Koolides, kus oli elektrivalgustus sees, korraldati ühiseid õhtuseid õppetunde lastele. 1915. aastal tuli juba teateid ka sõjapõgenike voolust Valga linna. Enamus neist olid üsna vaesed inimesed, kes olid oma varanatukese sunnitud maha jätma. Järgmistel sõja-aastatel see probleem paraku vaid süvenes. Kokkuvõtteks võib 1915. aasta kohta öelda, et sõda oli hakanud inimeste igapäevaelu üha enam mõjutama. Üha enam mehi saadeti rindele, tekkis puudus mitmetest esmatarbekaupadest jne, jne. Nagu me teame, suurenesid rahva kannatused järgnevatel aastatel veelgi.

Koostas Priit Riemann, Valga muuseumi teadur-varahoidja Artikli koostamisel on kasutatud Eesti Kirjandusmuuseumi digitaalset andmebaasi. VALGAMAA AASTARAAMAT 2015 9

3. Valik 2015. aasta tähtsamatest sündmustest

Jaanuar 02.–03.01 Eesti Koolispordi Liidu õpetajate võrkpallivõistlused Valgas ja Valkas. 03.01 Vabadussõjas langenute mälestusüritus Priimetsa kalmistul Valgas. 07.01 Näituse „Valga Muuseum 60 ja 15” avamine Valga muuseumis. 10.01 Valga-Valmiera noorte sisekergejõustiku võistlused Valga spordihallis. 10.01 II Suusahullude maraton Tehvandil. 10.01 Eesti noorte ja juunioride meistrivõistlused murdmaasuusatamises Tehvandil. 12.01 Mari Kulli kultuuripreemiate üleandmine Tõrva kirik-kammersaalis. 16.01 Tartu maratoni 55. juubeli retrosõit marsruudil Tehvandi-Matu-Tehvandi. 17.–18.01 Rahvusvaheline murdmaasuusatamise FIS maailmakarika Otepää etapp. 21.01 Valgamaa 2014. aasta turismitegija tunnustamine ja Valga külastuskeskuse avamine. 23.01 Palupera valla mälumänguturniir ja Valgamaa võistkondlikud meistrivõistlused mälumängus Nõuni maakultuurimajas. 27.01 Õhuväe radariposti avamine Tõikamäel. 27.01–03.02 IBU laskesuusatamise Euroopa meistrivõistlused Otepääl. 30.01 Valga lasteaia Buratino juubelipidu „Säragu Buratino!” Valga kultuuri- ja huvialakeskuses. 31.01 Paju lahingu ning Valga vabastamise 96. aastapäevale pühendatud mälestusüritused. 31.01 Valga muuseumi 60. aasta juubelipidustused. 31.01 Paju lahingu ja Valga vabastamise 96. aastapäevale ning Valga muuseumi 60. aastapäevale pühendatud ajalookonverents Valga muuseumis. 31.01 Kaitseliidu meistrivõistlused suusatamises Käärikul.

Veebruar 01.02 22. Paju lahingu aastapäeva jooks. 05.02 Valga maavalitsuse ja Põhjamaade Ministrite Nõukogu Eesti esinduse koostöölepingu sõlmimine. 06.02 III Valgamaa talveöölaulupidu Otepääl. 06.02 Valga raamatukogu 150. aastapäeva juubeliüritused ja ränduriraamatukogu avamine Valga jaamahoones. 07.02 Tõrva-Helme CUP 2015 saalijalgpallis. 08.02 4. Tartu teatemaraton. 08.02 43. Tartu maratoni avatud rada. 12.02 Valga linnaorienteerumine „Sõprade Sõbrad 2015“ Valga noortekeskuses. 13.02 Siseminister kinnitab Kagu-Eesti tegevuskava 2015–2020 ja selle rakendusplaani. 14.02 43. Tartu maratoni lastesõidud. 15.02 43. Tartu maraton. 17.02 Väliskaubandus- ja ettevõtlusminister Anne Sulling töövisiidil Valgamaal. 20.02 Eesti-Läti valitsustevahelise komisjoni töönõupidamine Taagepera lossis. 20.02 Eesti Vabariigi 97. aastapäevale pühendatud maavanema Margus Lepiku ja Valgamaa Omavalitsuste Liidu esimehe Agu Kabritsa pidulik vastuvõtt Otepää gümnaasiumis. 22.02 VI Euroopa saunamaraton Otepääl. 24.02 SA Valga Isamaalise Kasvatuse Püsiekspositsiooni territooriumil Eesti Vabariigi 97. aastapäevale pühendatud perepäev. 26.02 Valgamaa koolinoorte haridusmess „Vali nutikalt!“ Valga spordihallis. 28.02 –01.03 Eesti linnade talimängud Valgas.

Märts 06.03 Valga linna spordi- ja kultuurirahva pidu Valga spordihallis. 07.03 Valgamaa X poistelaulu konkurss Valga kultuuri- ja huvialakeskuses. 08.03 Kekkose 21. suusasõit. 10 VALGAMAA AASTARAAMAT 2015

12.03 Valgamaa abiturientide ball Valga kultuuri- ja huvialakeskuses. 13.03 Valgamaa interaktiivne emakeelepäeva viktoriin. 14.03 Laulukonkurss „Valga laululaps“ Valga kultuuri- ja huvialakeskuses. 15.03 Valgamaa memmede talvine tantsupäev Ala rahvamajas. 19.03 Valgamaa valdade ja linnade talimängud Helme vallas Ritsu spordihoones. 21.03 Valgamaa spordiveteranide spordipäev Valga spordihallis. 22.03 Valgamaa kooride päev Tsirguliina rahvamajas. 25.03 Märtsiküüditamise 66. aastapäeva mälestusüritus Keeni raudteejaamas. 27.03 Maailmaharidusseminar Valga vene gümnaasiumis. 28.03 Valga-Valka taidlejate kontsert Valka kultuurimajas. 28.03 Valgamaa harrastusteatrite päev Harglas.

Aprill 01.04 Otepää linna 79. sünnipäeva tähistamine Otepää gümnaasiumis. 01.04 Valgamaa kooliteatrite festival Valga kultuuri- ja huvialakeskuses. 09.04 Juhan ja Jakob Liivi loomingule pühendatud etluskonkursi Valgamaa voor Sangaste seltsimajas. 11.04 Lauluvõistlus „Valgamaa Laululaps 2015“ Otepää gümnaasiumis. 11.–12.04 Mulgi kultuuripäev ja II Mulgi filmifestival Tõrvas. 16.–18.04 Maamess Tartus. Messil osalesid Valgamaa ettevõtted ühisboksiga. 18.04 Ameerika traditsioonilise muusika (folk, bluegrass) ansambli Tumbling Bones`i kontserdid Valgamaal. 18.04 Valgamaa ja Kagu-Eesti vokaalansamblite päev Nõuni maakultuurimajas. 19.04 Kaitseliidu noorteorganisatsioonide võistlusmatk „Väle Jänes“ Valgamaal. 20.–26.04 Üle-eestiline südamenädal „Sinu sammud loevad“. 24.04 Aakre-Puka jooks.

Mai 05.05 33. Tartu jooksumaraton. 07.05 Heategevuslik teatejooks Valgas ja Otepääl. 08.05 Valga maavanema Margus Lepiku ja Valgamaa rahvakunsti- ja käsitöö keskseltsi esinaise Marge Tadolderi tänuüritus maakonna aasta ema nominentidele ja pärandihoidjatele Nõuni maakultuurimajas. 09.05 Hummuli pargijooks. 09.–10.05 Valga-Valka piirilaat ja Lõuna-Eesti meistrivõistlused grillimises Valgas – Grillfest. 11.–17.05 Juku-Peedu orienteerumistrimm Lüllemäel. 16.05 Pavel Loskutovi 13. rahvajooks Valgas ja Valkas. 16.05 Helme valla IX jalgrattasõit. 19.05 Eesti Eriolümpia kergejõustikuvõistlused Valga keskstaadionil. 23.05 Rahvusvaheline vanavara- ja käsitöölaat SA Valga Isamaalise Kasvatuse Püsiekspositsiooni territooriumil. 23.05 Valgamaa tantsupidu „Tants – hinge peidetud keel“ Otepääl. 28.05 Valga maavanema Margus Lepiku ja Valgamaa Omavalitsuste Liidu esimehe Agu Kabritsa vastuvõtt aineolümpiaadide võitjatele, nende õpetajatele ning parimatele abiturientidele Valga kultuuri- ja huvialakeskuses. 31.05 34. Tartu rattaralli.

Juuni 01.–02.06 Maakonna õpilaste ohutuslaager „Kaitse end ja aita teist“ Kaldavere turismitalus. 02.06 Credit24 suvevolle mängud Pühajärvel. 03.06 Gustav Wulff-Õie (Wulff-Õis) 150. sünniaastapäeva üritused Otepääl. 03.06 Kaitseliidu, Kaitseväe ja Ameerika Ühendriikide armee korraldatud tsiviil-sõjaline koostööseminar Kaitseliidu Valgamaa maleva staabis. 03.06 Valgamaa orienteerumiskolmapäevak Otepää vallas. 03.06 Valga-Valka kaksiklinnade festivali ja loomeinimeste ühisnäituse „Helisev Liivimaa“ avamine Valga kultuuri- ja huvialakeskuses. VALGAMAA AASTARAAMAT 2015 11

03.–07.06 Valga-Valka kaksiklinnade festival „Helisev Liivimaa“. 04.06 Eesti lipu 131. aastapäeva tähistamine Otepääl. 05.–07.06 Otepää jooksutuur. 06.06 Leigo suvekontserdid Leigo talus. 06.-07.06 A. Le. Coq. 20. Tartu Velo Tuur Otepääl ja selle lähiümbruses. 07.06 Lõuna-Eesti memme-taadi suvepidu „Päritud lood“ Valgas. 09.06 Credit24 suvevolle mängud Pühajärvel. 12.–14.06 Rahvusvaheline mootorratturite kokkutulek Otepää Tour. 10.–20.06 Valgamaa valdade ja linnade suvemängud. 13.06 Autoralli EAL Otepää rahvasprint. 13.06 II EMV etapp - Otepää mootorrataste mäkketõus. 14.06 Eesti juuniküüditamise aastapäeva mälestusüritused Valgamaal. 16.06 Credit24 suvevolle mängud Pühajärvel. 17.06 Valgamaa orienteerumiskolmapäevak Tõrvas. 17.06 Valgamaa ja Võrumaa matškohtumine jalgpallis Valga keskstaadionil. 18.06 Valgamaa militaarteemapargi uue väliatraktsiooni avamine Tõlliste vallas. 20.06 Valgete Teede rattaralli Sangaste vallas Lossikülas. 20.–21.06 Valga-Valka Helen triatlon ehk Eesti ja Läti meistrivõistlused poolpikal distantsil. 22.–23.06 Jaanipäeva festival „Pühajärve jaanituli 2015“. 26.06 4. Hellenurme suvejooks. 26.06 Konkursi „Eesti kaunis kodu“ tunnustusüritus ja Valgamaa aastaraamatu esitlus Palupera põhikoolis.

Juuli 04.07 34. jooks ümber Pühajärve. 07.07 Credit24 suvevolle mängud Pühajärvel. 11.07 IV Tõrva krosstriatlon. 12.07 Karula-Kaika triatlon Õdre järve ääres. 14.07 Credit24 suvevolle mängud Pühajärvel ja Riiska väljakutel. 15.07 Skulptor Ferdi Sannamehe 120. juubeliaastapäeva 3D kunstikonkurss-näituse avamine Arula külas. 17.–19.07 auto24 Rally Estonia – FIA Euroopa autoralli meistrivõistluste etapp, FIA historic-autode Euroopa meistrivõistluste etapp ja Eesti autoralli meistrivõistluste etapp Lõuna-Eestis. 20.–22.07 Valgamaa noorte suvekool Helme vallas. 21.07 Credit24 suvevolle mängud Pühajärvel. 24.–26.07 Pühajärve puhkpillipäevad Otepääl. 25.07 Sangaste Rukkihundi rahvajooks ja kepikõnd. 26.07 26. Iigaste metsajooks Tõlliste vallas Iigaste külas. 26.07 Sangaste rukki päev. 29.07 Maaeluminister Urmas Kruuse töövisiidil Valgamaal. 31.07–01.08 Leigo järvemuusika Leigo talus. 31.07–02.08 TriSmile triatlon Pühajärve ümbruses.

August 02.08 Otepää XIX käsitöömeistrite ja rahvamuusikute päev. 02.08. Restu spordipäev Sangaste vallas. 05.08 Valgamaa orienteerumiskolmapäevak Otepää vallas. 07.08 Paju pansionaadi 55. juubel ja renoveeritud mõisahoone avamine. 08.08 „Tõrva Loits – Kilplaste tagasitulek“ Veskijärve ääres. 09.08 XVI Otepää Rattamaraton. 11.08 II Arnold Viidingu mälestusvõistlused kergejõustikus Valga keskstaadionil. 12.–13.08 Euroopa Liidu Eesti teavitusvõrgustiku suvekool Otepää vallas. 13.08 Valgamaa-Jämtlandi lääni majandusühistu aastakoosolek Otepääl. 12 VALGAMAA AASTARAAMAT 2015

14.08 Rahandusministeeriumi ja siseministeeriumi esinduse visiit Valgamaale. 14.08 Jõekääru kontsert Valgas Pedeli paisjärve saarel. 14.–15.08 Ameerika autode kokkutulek „POWER CAMP 2015“ Annimatsil. 15.–16.08 Nõuni Purjeklubi IV regatt Nõuni järvel. 14.–16.08 VII rahvusvaheline Valga militaarajaloo festival. 18.08 Riigihalduse minister Arto Aas tutvustab maakonna omavalitsusjuhtidele maavanema kandidaat Margus Lepikut. 19.08 Valgamaa orienteerumiskolmapäevak Vilaskis. 19.08 VIII öölaulupidu Pukas. 19.–20.08 Balti Keti Velotuur 2015. Tuuri kolmest etapist kaks on seotud Valga linnaga. 20.08 Eesti Vabariigi taasiseseisvuspäeva üritused Valgamaal. 22.08 Pühajärve Spinning 2015. 22.08 Tõrva-Valga 30 km maanteejooks. 26.08 Valga linna hariduskonverents „Haridus kui võimalus“ Valga kultuuri- ja huvialakeskuses. 29.08 Rahvarõiva tuulutamise päev Säde pargis Valgas. 29.08 Räbiküla jooksukross Palupera vallas. 30.08 Puka valla lahtised kergejõustikuvõistlused. 30.08 Muinastulede öö Valgas Pedeli jõekäärus.

September 02.09 Valgamaa orienteerumiskolmapäevak Marjamäel. 03.09 Valga linna huvihariduse mess Valga kultuuri- ja huvialakeskuses. 04.09. Jooks ümber Tõrva linna kolme järve. 05.–06.09 Eesti lahtised meistrivõistlused suvebiathlonis ja Summer Baltic Biathlon Cup – EST Tehvandil. 06.09 Maakonna sünnipäeva puhul toimub neljandat korda Valgamaa aaretejaht. 07.–13.09 Euroopa koolide liikumisnädal. Valgamaalt liitus projektiga 12 kooli. 09.–11.09 Valgamaa 95. sünnipäeva koostöömängud Tõrvas, Valgas ja Otepääl. 10.09 Maaeluministeeriumi korraldatud ringsõit Eestis resideeruvatele diplomaatidele, mis hõlmas ka Valgamaad. 11.09 Eesti suvised meistrivõistlused suusahüpetes ja kahevõistluses Tehvandil. 11.09 19. Valga-Valka rahvajooks. 13.09 18. Tartu rattamaratoni ühistreening Tehvandil. 16.09 Valgamaa öine orienteerumiskolmapäevak Purtsil. 19.09 Rahvusvaheline odaviskevõistlus Valga-Smiltene Valga keskstaadionil. 20.09 18. Tartu rattamaraton marsruudil Otepää-Elva. 23.09 Valgamaa orienteerumiskolmapäevak Kastolatsil. 25.09 Orienteerumisvõistlus Euromeeting 2015 Tehvandil. 25.09 Valgamaa infootsingu võistlused Valga keskraamatukogus. 25.09 Teadlaste ÖÖ Otepää talispordimuuseumis. 25.09 Maakondliku infootsingu võistlus „Muusika meie ümber” Valga keskraamatukogus. 25.–29.09 MTÜ Euregio Pskov-Livonia tegevuse ja Eesti-Läti piirialase koostöö raames külastab Valga maakonna ja Valka novadsi delegatsioon Tšernigivi oblastit Ukrainas. 26.09 Värska Vesi noortesari suvebiathlonis Tehvandil. 26.09 Liivimaa töömess Valga kultuuri- ja huvialakeskuses. 26.09 Sooru järve jooks. 26.–27.09 Rahvusvaheline orienteerumisvõistlus Suunto Games 2015 Otepää vallas. 30.09 Eesti Koolispordi Liidu maastikuteatejooksu karikavõistlused Tõrva gümnaasiumi pargis. 30.09–03.10 Valgamaa seenepäevad. VALGAMAA AASTARAAMAT 2015 13

Oktoober 01.10 Eakate terviseseminar Valga kultuuri- ja huvialakeskuses. 01.10 Rahvusvahelise muusikapäeva kontserdid Valga maavalitsuses ja Valgamaal. 02.10 Valga lastekodu Kurepesa paarisperemaja avamine. 02.10 SA Valga Isamaalise Kasvatuse Püsiekspositsiooni 15. aastapäeva tähistamine. 02.10 Valgamaa keskkonna-aabitsa esitlus Valgamaa kutseõppekeskuses. 02.10 Valga maavanem Margus Lepik, Valgamaa Haridustöötajate AÜ Liidu esimees Sille Allik ja Valgamaa Omavalitsuste Liidu esimees Agu Kabrits võõrustavad Otepää gümnaasiumis maakonna õpetajaid. Valgamaa aasta õpetaja väljakuulutamine. 03.10 Liivimaa Mihklilaat ja rahvalik pidu Valga kesklinnas. 05.–09.10 Valgamaa ettevõtlusnädal. 06.10 Valga maakonna 95. aastapäeva juubelikontsert Valga kultuuri- ja huvialakeskuses. Ühise kontsertkavaga olid laval maakonna kõik 13 omavalitsust. 07.10 Läti sihtturuseminar „Ei saa me läbi Lätita“ Valga maavalitsuses. 08.10 Otepää ettevõtlusseminar Otepää gümnaasiumis. 09.10 Ettelugemise võistluse maakondlik eelvoor Valga keskraamatukogus. 10.10 Käsitööettevõtjate foorum Valga kultuuri- ja huvialakeskuses. 10.–11.10 Jazz-festival Tõrvas. 14.10 Täiskasvanud õppija nädala tunnustusüritus Valgamaa kutseõppekeskuses. 17.10 Eesti maastikukrossi karikasari „Sügis 2015“ superfinaal Apteekrimäel. 17.–19.10 Tõrva Dokfest. 17.–19.10 Valgamaa kutseõppekeskus võõrustab rahvusvahelise koostöö arendamise eesmärgil kaheksaliikmelist Armeenia delegatsiooni. 19.10–15.11 Alkoholi liigtarvitamise vastane kampaania „Vähem alkoholi = rohkem elu“. 20.10 Tõrva lasteaia Mõmmik 40. juubeliaastapäev. 24.10 Eesti meistrivõistlused suusahüpetes Tehvandil. 28.10 XVII Jaan Lattiku mälestusüritus.

November 01.11 Võimlemisfestival „Valgamaa liigub ja võimleb“. 01.–30.11 Valga 25. kunstikuu teemal „Usk, lootus, armastus“. 03.–30.11 Maakonna avaliku sektori kunstinäitus „Minu kallim taies“ Valga maavalitsuses. 05.11 Valgamaa noortekonverents „Võtame ette“ Valga põhikoolis. 06.11 Valgamaa abielupaaride austamisgala „Kaunimad aastad“ ja maakonna aasta isa väljakuulutamine Valga kultuuri- ja huvialakeskuses. 07.11 Keeni põhikooli 175. aastapäev. 07.11 25. Mardijooks Valgas. 10.11 Etlusvõistluse Koidulauliku Valgel Valgamaa voor Valga gümnaasiumis. 14.11 Eesti esimese olümpiavõitja Alfred Neulandi mälestusvõistlused tõstmises Valga spordihallis. 18.11 Mulgi mälumäng Tõrva kultuurimajas. 20.11 Valgamaa Rajaleidja keskuse konverents „Kõik lapsed peavad saama võimaluse õnnestuda” Valgamaa kutseõppekeskuses. 20.11 Valgamaa kultuurikonverents „Mustrite murdmine“ Valga kultuuri- ja huvialakeskuses. 21.11. Eestimaa Spordiliit Jõud meistrivõistlused kiirmales Valga spordihallis. 26.11 Valgamaa MTÜde ja Väärt Kodupaik 2015 nominentide tunnustamine Aakre rahvamajas. 26.11 „Koolimood 2015“ Valga kultuuri- ja huvialakeskuses. 27.11 Kaitseliidu Valgamaa maleva aastapäeva tähistamine Valga spordihallis. 28.11 Tõrva noortevolikogu aastapäev Tõrva kirik-kammersaalis. 14 VALGAMAA AASTARAAMAT 2015

Detsember 04.12 Valgamaa ettevõtlusgala Valgamaa kutseõppekeskuses. Osales peaminister Taavi Rõivas. 04.12 Peaminister Taavi Rõivase töövisiit Valgamaale. 04.12 Maakondlik jõululuuletuste lugemise konkurss 1.–4. klasside õpilastele Valga keskraamatukogu lastekirjanduse osakonnas. 09.12 Siseminister Hanno Pevkuri töövisiit Valgamaale. 11.12 Valgamaa suurperede jõulupidu Valga kultuuri- ja huvialakeskuses. 18.12 Valgamaa Spordiliidu ja Eesti Kultuurkapitali Valgamaa ekspertgrupi 2015. aasta preemiate üleandmine. Maakonna noorte tunnustamine ning Valgamaa aasta teo väljakuulutamine Valga kultuuri- ja huvialakeskuses. 21.12 Talvepealinna tiitli vastuvõtmine Otepääl. 28.–30.12 Eesti meistrivõistlused murdmaasuusatamises Tehvandil. 14 VALGAMAA AASTARAAMAT 2010 Juhtimine ja regionaalhaldus 14 VALGAMAA AASTARAAMAT 2010 14 VALGAMAA AASTARAAMAT 2010 Juhtimine ja regionaalhaldus

VALGAMAAVALGAMAA AASTARAAMATAASTARAAMAT 20152012 15 Juhtimine ja regionaalhaldus VALGAMAA AASTARAAMAT 2012 13

4. Juhtimine ja regionaalhaldus 4. Juhtimine4. Juhtimine ja regionaalhaldusja regionaalhaldus 4. Juhtimine4. Juhtimine ja regionaalhaldusja regionaalhaldus 4.1 Valga maakond 4.1 Valga4.1 Valga maakond maakond 4.1 ValgaValga maakondmaakond. Asend ja haldusjaotus. Joonis 1 Asend JoonisJoonis 1 Asend 1. Asend JoonisJoonis 1 Asend 4-1. Asend

Joonis 2. Haldusjaotus JoonisJoonis 2 Haldusjaotus 4-2. Haldusjaotus Joonis 2 Haldusjaotus

4.1.1 Üldist

Valga maakond asub Eesti lõunaosas. Maakonna pindala on 2046,49 km² (koos Võrtsjärve osaga), ulatus põhjast Valga Üldistmaakond4.1.1 Üldistasub Eesti lõunaosas. Maakonna pindala on 2046,49 km² (koos Võrtsjärve osaga), ulatus põhjast lõunasseValga4.1.14.1.1 65 maakondÜldist ja idast Üldist asubläände Eesti 59 lõunaosas. kilomeetrit. Maakonna Maakond pindala kuulub on 2043,01majandusgeograafilise km² (ei sisalda Võrtsjärve ja regionaalpoliitilise osa), ulatus põhjast liiges - tuse järgilõunasse koos 65 Põlva ja idast ja Võruläände maakonnaga 59 kilomeetrit. Kagu-Eesti Maakond kuulubpiirkonda, majandusgeograafilise lisaks Viljandi, Tartu ja regionaalpoliitilisening ka Jõgeva maakonna liigestuse - ga agajärgi Lõuna-Eesti koos Põlva regiooni, ja Võru maakonnaga mida seovad Kagu-Eesti tihedad piirkonda,ajaloolised lisaks sidemed Viljandi, ja maastikulineTartu ning ka Jõgevakuulumine maakonnaga Kõrg-Eestisse. aga ga agaValga Lõuna-EestiValga maakond maakond regiooni, asub Eestiasub mida lõunaosas. Eesti seovad lõunaosas. Maakonna tihedad Maakonna ajaloolisedpindala on 2046,49sidemedpindala km² onja maastikuline (koos2046,49 Võrtsjärve km² kuulumine (koos osaga), Võrtsjärve ulatus Kõrg-Eestisse. põhjast osaga), ulatus põhjast ValgamaadLõuna-Eestilõunasse läbivad 65 regiooni, ja idastolulised läände mida rahvusvahelised seovad 59 kilomeetrit. tihedad liiklusteed ajaloolisedMaakond kuulub sidemedlõunasse majandusgeograafilise ja ja maastikuline itta. kuulumine ja regionaalpoliitilise Kõrg-Eestisse. Valgamaad liigestuse Valgamaadläbivadlõunasselõunasse läbivad olulised 65 ja 65idastolulised rahvusvahelised ja läände idast rahvusvahelised 59läände kilomeetrit. liiklusteed 59 kilomeetrit. liiklusteed Maakond lõunasse kuulubja lõunasse itta.Maakond majandusgeograafilise ja itta. kuulub majandusgeograafilise ja regionaalpoliitilise jaliigestuse regionaalpoliitilise liiges- järgi koos Põlva ja Võru maakonnaga Kagu-Eesti piirkonda, lisaks Viljandi, Tartu ning ka Jõgeva maakonnaga aga Maakonnatuse keskusest järgi koos ehk ValgaPõlva linnast ja Võru on maakonnagakaugus Tallinnasse Kagu-Eesti 267, Tartusse piirkonda, 86, Viljandisse lisaks Viljandi, 88, Võrru Tartu 73, Põlvasse ning ka 96, Jõgeva maakonna- Pärnusse ga141, aga Narva Lõuna-Eesti 264 km (kaugus regiooni, kesklinnast mida sihtpunkti seovad tihedad linnakeskusse; ajaloolised allikas Maanteeameti sidemed ja maastikulinekoduleht www.mnt.ee) kuulumine. Kõrg-Eestisse. Valgamaad läbivad olulised rahvusvahelised liiklusteed lõunasse ja itta. Maakonna keskusest ehk Valga linnast on kaugus Tallinnasse 267, Tartusse 86, Viljandisse 88, Võrru 73, Põlvasse 96, Pärnusse 141, Narva 264 km (kaugus kesklinnast sihtpunkti linnakeskusse; allikas Maanteeameti koduleht www.mnt.ee). 16 VALGAMAA AASTARAAMAT 2015 Juhtimine ja regionaalhaldus

Maakonna keskusest, Valga linnast, on kaugus Tallinnasse 267, Tartusse 86, Viljandisse 88, Võrru 73, Põlvasse 96, Pärnusse 141, Narva 264 km. Riia asub 157 km kaugusel. Maakond omab piiri lõunas ja edelas Läti Vabariigiga (102,4 km), idas Võru, põhja- kirdesuunas Põlva ja Tartu ning loodes Viljandi maakonnaga.

Maakonna kujunemine

Muinasajal kuulus Valgamaa läänepoolne osa Sakala, idaosa Ugandi maakonda. 3. juulil 1783. aastal andis keisrinna Katariina II välja uue halduskorralduse Balti provintsidele, millega moodustati Riia ja Võnnu maakonna kirdeosadest toonane Valga maakond (ehk Valga kreis). Suures osas tänapäeva Läti alale moodustatud Valga maakond koosnes 11 kihelkonnast: Luke, Härgmäe, Volfahrth, Trikata, Smiltene, Palzmar, Tirsa, Oppekaln, Schwaneburg e Gulbene, Marienburg, Adsel ehk Koivalinn ehk Gauijena. Maakonna 11 kihelkonnast 9 asusid Lätimaal ja vaid 2 - Luke ja Härgmäe ulatusid ka Eesti alale. 19. sajandi II poolel kuulus Valgamaa Liivimaa kubermangu koosseisu. Valga ja suurem osa Eesti-poolsest ümbruskonnast vabastati punavägedest Vabadussõja käigus Eesti vägede poolt 1. veebruariks 1919. 12. veebruaril andis Eesti Vabariigi Valitsus välja määruse Valga maakonna moodustamise kohta. Lõuna väerinde rekvisitsioonikomisjonile, mille asukoht ja laod paiknesid Valgas, allutati sõjaväe parema varustamise eesmärgil peale Valga maakonna Eesti-osa veel ka järgmised vallad: Viljandi maakonnast Hummuli, Helme, Patküla, Koorküla, Taagepera, Leebiku, Jõgeveste; Tartu maakonnast Sangaste, Tõlliste, Keeni, Laatre; Võru maakonnast Kaagjärve, Karula, Laanemetsa, Taheva, Saru, Mõniste. Sõjaolukord, kus rinne vajas operatiivset varustamist toiduainete ja küüdihobustega, nõudis aga Valga kui tähtsa keskuse eraldamist eemalasuvatest maakondadest. Tekkis vajadus luua Valka iseseisev administratiivne keskus maakonnavalitsuse näol, kes võtaks lõuna väerinde rekvisitsioonikomisjonilt üle varustus- ja toitluslaod ning asjaajamise. 19. aprillil 1919 seati ametisse Valga maakonnavalitsuse esimees, endine Maapäeva liige Johann (Jaan) Kurvits. 27. mail sai ta ettekirjutuse koostada 3 päeva jooksul maakonnavalitsus 4 osakonnaga: administratiiv-, toitlustus-, põllumajandus- ja haridusosakond. Maakonnavalitsusele eraldati ruumid Pihkva tänaval ning uus maakonnavalitsus hakkas tööle 29. mail. Johann (Jaan) Kurvits kui esimees oli administratiivosakonna juhataja, toitlustusosakonna juhatajaks nimetati Timofei Ristkok, kes oli varem olnud Võru maakonnavalitsuses sama osakonna juhatajaks, haridusosakonna juhatajaks valiti algselt Karl Kirp, kes aga loobus ja tema asemele sai ametikoha August Kõiv. Põllumajandusosakonna juhatajaks sai Karl Unt, kes siirdus 1920. aastal Tallinna. Tema asemel valiti Johannes Täht Sarust. Sekretäriks oli Jaan Lõhmus. Eesti Vabariigi valitsus oli huvitatud iseseisva maakonna olemasolust lõunapiiril ja Valga linna arenemisest ning andis seetõttu 6. septembril 1920 välja ajutise valitsemiskorra, mille kohaselt asutati Valga linnast ja selle ümbruskonnast iseseisev Valga maakond. Territoriaalselt moodustus see põhiliselt Tartu, Viljandi ja Võrumaale kuulunud Helme, Hargla, Karula ja Sangaste kihelkonnast. Valga linn jagati Eesti ja Läti vahel pooleks. 11. veebruaril 1921 kinnitati maakonna piirid, mille kohaselt kuulusid Valga maakonna koosseisu • Võru maakonnast Kaagjärve, Karula, Laanemetsa, Taheva vald; • Tartu maakonnast Laatre, Keeni, Kuigatsi, Sangaste, Tõlliste vald; • Viljandi maakonnast Helme, Hummuli, Jõgeveste, Koorküla, Leebiku, Lõve, Taagepera vald. Lisaks loeti Valga maakonda kuuluvaks juba olemasolevad Valga maakonna vallad: Omuli, Paju (18. oktoobril 1920 Valga ja Paju vald liideti Paju vallaks), Sooru ja Valga linn. 1921. aasta juulis toimusid maakonnavalitsuse valimised. Esimeheks valiti August Sild, abiesimeheks ja põllumajandusosakonna juhatajaks Hans Hiiop, administratiivosakonna juhatajaks Jaan Mõttus, töö- ja hoolekande osakonna juhatajaks ja sekretäriks Jaan Lõhmus, haridusosakonna juhatajaks Aleksander Vibo. Revisjonikomisjoni koosseisu kuulusid Printsmann, Tuvikene, Orgusaar, Kolk ja Pommer. 1921. aastast alates toimus haldusterritoriaalses korralduses veel rida muutusi: • 1921. aastal eraldati Patküla vallast Holdre vald ja Tõrva alev; • 1922. aastal liideti Paju valla koosseisus olev Puraküla Valga linnaga; • 1924. aastal liideti Paju vald Sooru vallaga; • 2. juulil 1926 sai Tõrva linnaks. 1920. aastate teisest poolest kuni 1939. aasta haldusreformini oli Valga maakonnal 19 valda: Helme, Holdre, Hummuli, Jõgeveste, Kaagjärve, Karula, Keeni, Koorküla, Kuigatsi, Laanemetsa, Laatre, Leebiku, Lõve, Paju, Patküla, Sangaste, Taagepera, Taheva, Tõlliste. 1939. aasta valdade reformi käigus ühendati paljud väikesed vallad elujõulisematega. Valdade arv Valga maakonnas vähenes 19-lt 10-le: Helme, Hummuli, Kaagjärve, Karula, Kuigatsi, Põdrala, Sangaste, Taheva, Tõlliste, Vaoküla. Taoline valdade arv ja piirid püsisid 26. septembrini 1950, mil toonase ENSV Ülemnõukogu Presiidiumi seadlusega likvideeriti ajalooliselt väljakujunenud administratiiv-territoriaalne jaotus. Eestis moodustati senise 13 maakonna ja 233 valla asemele 39 maarajooni, mis jagunesid 636 külanõukoguks. Praegune Valga maakonna territoorium jagunes kolmeks rajooniks: Juhtimine ja regionaalhaldus VALGAMAA AASTARAAMAT 2015 17

Valga rajoon: Valga linn ja Kaagjärve, Paju, Iigaste, Karula, Lüllemäe, Kuigatsi, Priipalu, Puka, Keeni, Tagula, Hargla, Koikküla, Laatre, Tõlliste, Restu külanõukogud (va Restu I ja Restu II, mis kuulusid Antsla rajooni); Tõrva rajoon: Tõrva linn ja Helme, Jõgeveste, Koorküla, Leebiku, Riidaja, Holdre, Taagepera, Unametsa, Vooru, Pikri, Hummuli, Puide, Aruküla, Kärstna külanõukogud; Otepää rajoon: Otepää linn ja Krüüdneri, Vana-Prangli, Otepää, Päidla, Vidrike, Voki, Kaagvere, Kooraste, Pikajärve, Valgjärve külanõukogud. 3. mail 1952 moodustati ENSV Ülemnõukogu Presiidiumi seadlusega Eesti NSV koosseisus Tallinna, Tartu ja Pärnu oblast. Tartu oblasti koosseisu arvati Tartu linn, Antsla, Valga, Vastseliina, Võru, Jõgeva, Kallaste, Mustvee, Otepää, Põlva, Põltsamaa, Räpina, Tartu ja Elva rajoonid. 25. aprillil 1953 oblastid likvideeriti. 24. jaanuaril 1959 likvideeriti muude väikeste rajoonide seas ka Valgamaad puudutavad Antsla, Otepää ja Tõrva rajoonid. Valga rajooniga liideti Tõrva linn ning Haabsaare, Helme, Koorküla, Mõniste, Riidaja ja Taagepera külanõukogud. Elva rajooniga liideti Otepää linn ning Otepää ja Pühajärve külanõukogud. 1961. aastal likvi­deeriti Haabsaare, Karula, Koorküla külanõukogud, Mõniste läks Võru rajooni koosseisu. 21. detsembril 1962 arvati Valga rajooni koosseisu endisest Elva rajoonist Otepää linn ning Aakre, Otepää ja Palupera (va Tamme sovhoosi maa-kasutus) külanõukogud. 1963. aastal saadi rajoonile lisa Põlva rajoonist, 1966. aastal Valtina ümbrus Võru rajoonist. Valga rajooni piirid kujunesid lõplikult välja 1966. aastal. 25. veebruari 1977 koosnes Valga rajoon ENSV Ülemnõukogu Presiidiumi seadluse kohaselt 3 linna- ja 11 külanõukogust 154 külaga.

1. jaanuaril 2016 on Valgamaal kaks linnavalitsust: Valga ja Tõrva ning 11 vallavalitsust: Helme, Hummuli, Karula, Otepää, Palupera, Puka, Põdrala, Sangaste, Taheva, Tõlliste, Õru, hõlmates kokku ühe vallasisese linna, seitse alevikku ja 150 küla.

Lipp ja vapp

Pärast riigivapi kinnitamist 1925. aastal tõstatus ka maakondade vappide loomise küsimus. 17. detsembril 1925 moodustati vastav komisjon. 17. juunil 1926 kiideti komisjoni poolt heaks esialgsed variandid, mis olid välja töötatud ajaloolase Paul Johanseni poolt. Valgamaa vapi kavandil oli kilbi ülemine pool hõbedane ja alumine must ning sellel punane-kuldne-sinine vikerkaar sümboliseerimaks kahte rahvast ühendavat silda. Valga Maavolikogu polnud aga kavandiga rahul ning pärast mitmete uute kavandite läbivaatamist kinnitas 1931. aasta märtsis maavolikogu kohaliku inseneri Saare vapikavandi. Vapi kilp koosnes neljast väljast: ülemisel paremal valgel väljal oli kuldne „V” täht ja vasakul sinisel neli kuldtähte sümboliseerimaks nelja maakonda, millistest Valgamaa moodustati. Alumisel parempoolsel sinisel väljal oli heinakuhi ja vasakul valgel Vabadusristi kujutis. Vappi ümbritses tammeokstest pärg ja ülal asetsesid ristatud mõõgad. 15. septembril 1931 kinnitas vapi lõpliku kuju (Siseministeeriumi nõudmisel kõrvaldati Vabadusrist) maavolikogu ja 4. märtsil 1932 ilmus see „Riigi Teatajas”. 1934. aastal vaatas Riigi Kunsttööstuskoolis moodustatud toimkond läbi kõikide linnade ja maakondade vapid. Tehti ettepanek vapid ühtlustada, jättes ära neid ümbritsevad kaunistused. 1936. aastal töötas kunstnik G. Reindorff välja maakondade uued vapikavandid, mis olid tunduvalt lihtsustatud. Riigivanema otsusega 5. märtsist 1936 kinnitati uued maakondade vapid ja lipud, mille kirjeldused Valgamaa osas on alljärgnevad: – Valga maakonna vapi väli on lõigatud diagonaalselt kaheks väljaks. Ülemisel sinisel väljal on neli viieharulist hõbedast tähte, sümboliseerides maakondade arvu, millest Valgamaa moodustati. Alumine hõbedane väli on vaba. Valga maakonna lipp koosneb kahest võrdse laiusega horisontaalsest värvilaiust: ülemine laid on valge, alumine roheline. Lipu laiuse ja pikkuse vahekord on 7:11, lipu normaalsuurus on 1050 x 1650 millimeetrit. Lipu valge laiu keskosas asetseb maakondliku eritunnusena maakonna vapp. 18 VALGAMAA AASTARAAMAT 2015 Juhtimine ja regionaalhaldus

4.1. Haldusjaotus ja rahvastik

Maakonnas on kaks linna- ja 11 vallavalitsust. Linnu on kaks: Tõrva ja Valga ning üks vallasisene linn – Otepää. Maa- asulaid on kokku 157, neist seitse alevikku ja 150 küla. Valga maakonna keskus on Valga linn.

Tabel 4-1. Kohalike omavalitsusüksuste rahvaarv, pindala ja asustustihedus, 2015–2016

Alevikke Külasid Elanikke Elanikke Asustustihedus in/ Linn/vald Pindala km2 1.01.2016 1.01.2016 1.01.2015 1.01.2016 km2 1.01.2016 Helme vald 1 14 2045 2009 312,82 6,42 Hummuli vald 1 8 855 843 162,54 5,19 Karula vald - 14 1001 974 229,91 4,24 Otepää vald - 21 4019 3962 217,24 18,24 Palupera vald - 14 1091 1061 123,32 8,60 Puka vald 1 18 1632 1612 200,83 8,03 Põdrala vald - 14 786 762 127,05 6,00 Sangaste vald 1 13 1312 1288 144,64 8,90 Taheva vald - 13 753 746 204,76 3,64 Tõlliste vald 2 13 1656 1616 193,84 8,34 Tõrva linn - - 2855 2861 4,79 597,29 Valga linn - - 13 322 13 150 16,65 789,79 Õru vald 1 8 467 472 104,62 4,51 Kokku 7 150 31 794 31 356 2043,01 15,35

Allikas: rahvastikuregister. Pindala maa-ameti andmetel seisuga 31.12.2015.

Rahvastik Rahvastikuregistri andmetel elas 1. jaanuaril 2016 maakonnas 31 356 inimest. 2015. aastal vähenes elanikkond 438 inimese võrra. Enim vähenes elanike arv üldarvudes Valga linnas, kus 1. jaanuari 2016 seisuga elas 172 inimest vähem. Otepää vallas elas sama seisuga 57 inimest ja Tõlliste vallas 40 inimest vähem. Protsentuaalselt on kõige enam rahvastik kahanenud Põdrala vallas - 3,1%, järgnevad Palupera, Karula ja Tõlliste. Rahvaarv suurenes vaid Tõrva linnas kuue ja Õru vallas viie inimese võrra. 57,38% Valgamaa elanikest elab linnades – Valgas, Tõrvas ja Otepää vallasiseses linnas. 51,26 % maakonna elanikest on naised ja 48,74% mehed. Joonis 4-3. Rahvaarvu dünaamika 1. jaanuari seisuga, 2007–2016

36 000 35 007 35 000 34 579 34 241 33 993 33 686 34 000 33 299 32 754 33 000 32 177 31 794 32 000 31 356

31 000

30 000

29 000 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016

Allikas: rahvastikuregister. Juhtimine ja regionaalhaldus VALGAMAA AASTARAAMAT 2015 19

Joonis 4-4. Rahvastiku jaotus elukoha järgi 1. jaanuari seisuga, 2012–2016

35 000

30 000

25 000 19 020 13 363 18 762 18 413 18 224 20 000 Linnarahvastik 15 000 Maarahvastik

10 000 17 993 14 279 13 992 13 764 13 570 5 000

0 2012 2013 2014 2015 2016

Allikas: Valga maavalitsus rahvastikuregistri andmetel. Linnarahvastik – Tõrva linna, Valga linna ja Otepää vallasisese linna elanikud. Maarahvastik – alevike ja külade elanikud.

Joonis 4-5. Rahvastiku jaotus soo järgi 1. jaanuari seisuga, 2012–2016

35 000

30 000

25 000 15 975 15 755 15 572 15 460 16 072 20 000 Mehed Naised 15 000

10 000 17 324 16 999 16 605 16 334 15 284 5 000

0 2012 2013 2014 2015 2016

Allikas: Valga maavalitsus rahvastikuregistri andmetel.

Joonis 4-6. Rahvastiku vanuseline koosseis 1. jaanuari seisuga, 2012–2016

35 000

30 000 6 545 6 496 6 582 6 646 6 694 25 000

20 000

21 989 15 000 21 623 21 047 20 630 20 199

10 000

5 000 4 765 4 635 4 548 4 518 4 463 0 2012 2013 2014 2015 2016

0‐14 15‐64 65+

Allikas: Valga maavalitsus rahvastikuregistri andmetel.

Rahvastikusündmused

Valga maavalitsuses ja kohalikes omavalitsustes registreeriti 2015. aastal 261 lapse sünd (aasta varem samuti 261), neist 127 olid poisid ja 134 tüdrukud. Pere esimese lapsena sündis 86, teisena 109, kolmandana 33, neljandana 16, viiendana kuus, kuuendana neli, seitsmendana kaks, kaheksanda kaks ja üheksandana kaks. Üks laps sündis Sangaste vallas elavasse perre seitsmeteistkümnenda lapsena. 20 VALGAMAA AASTARAAMAT 2015 Juhtimine ja regionaalhaldus

Populaarseimaks poisinimeks oli Valgamaal Robin, mis pandi viiele poisile. Järgnesid Andero, Artjom ja Gregor – kõiki pandi neljal korral. Kolmel korral pandi poisslapsel nimeks Tanel, Artur, Martin ja Oliver. Tüdruku nimeks sai kolmel korral Johanna, Lisandra ja Mirell, järgnesid kahe korraga Alina, Alisa, Darja, Emily, Janelle, Lenna, Marleen, Sofia ja Sandra. Kaks eesnime said tüdrukutest 18 ja poistest 12 last. 2015. aastal registreeriti Valgamaal 398 surmakannet. Suri 205 naist ja 193 meest.

Joonis 4-7. Registreeritud sünnid ja surmad, 2006–2015

600 560

502 507 500 441 453 429 438 412 405 398 400 333 334 320 307 Sünnid 285 293 284 275 261 261 300 Surmad

200

100

0 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015

Allikas: rahvastikuregister.

Tabel 4-2. Valga maavalitsuses ja kohalikes omavalitsustes registreeritud sünnid ja surmad, 2014–2015 Registreerimise Loomulik iive Loomulik iive Sünnid 2014 Surmad 2014 Sünnid 2015 Surmad 2015 koht 2014 2015 Valga linn 135 224 116 220 -89 -104 Tõrva linn 15 28 23 30 -13 -7 Helme vald 19 23 24 26 -4 -2 Hummuli vald 6 9 10 12 -3 -2 Karula vald 6 4 10 4 +2 +6 Otepää vald 43 49 40 42 -6 -2 Palupera vald 4 10 7 7 -6 - Puka vald 13 18 9 12 -5 -3 Põdrala vald 3 12 2 9 -9 -7 Sangaste vald 4 8 9 17 -4 -8 Taheva vald 5 10 2 11 -5 -9 Tõlliste vald 5 8 5 4 -3 +1 Õru vald 3 2 4 4 +1 - KOKKU 261 405 261 398 -144 -137

Allikas: rahvastikuregister.

Abielud, abielulahutused ning uue ees- ja/või perekonnanime andmine

Sõlmiti 75 abielu, neist 72 registreeriti maavalitsuse poolt ja kolmel juhul pani inimesed paari Helme koguduse õpetaja Arvo Lasting (registrikanded teeb maavalitsus). Esimese abielu sõlmis 58 naist ja 56 meest. Korduva abielu sõlmis 17 naist, nendest 16 teist ja üks kolmandat korda. 18 meest võttis naise teist ja üks kolmandat korda. Viis abielu sõlmis ka Valga notar Katri Kutsar. Abiellumise iga on aasta-aastalt kasvanud. Vanim peig oli 60- ja pruut 54-aastane. Suurim vanusevahe abiellujatel oli 19 aastat. Kahe abielu puhul oli peig välisriigi kodanik. Segarahvusest abiellujaid esines kümnel korral, enamikel juhtudel abiellusid eestlased venelasega, kuid ka leedulase, lätlase või ukrainlasega. Juhtimine ja regionaalhaldus VALGAMAA AASTARAAMAT 2015 21

2015. aastal esitati lahutamiseks 43 avaldust, millest lahutuse vormistamiseni jõudsid 32 abielupaari. Paarile viimasele aastale on iseloomulik pikaajaliste ehk 20 ja rohkem aastat kestnud abielude lahutamine, mis moodustasid enam kui kolmandiku lahutuste koguarvust. Lahutuseni jõudsid aga näiteks ka 38 ja 40 aastat koos elanud paarid. Samuti lahutas paar, kes oli abielus olnud ainult aasta, ning paarid, kel koos elatud mõned kuud üle aasta. Avaldusi uue ees- ja perekonnanime saamiseks esitati 25, neist neli eesnime muutmiseks, 19 perekonnanime ning kaks ees- ja perekonnanime muutmiseks. Ühel juhul keelduti uut perekonnanime andmast, kuna see ei olnud eestipärane. Joonis 4-8. Valga maavalitsuses sõlmitud abielud, registreeritud abielulahutused ning uue ees- ja/või perekonnanime andmine, 2006–2015

140 131 118 120 113 108 99 100 94 87 91 87 Abielud

80 75

Abielulahutused 60 50 51 40 41 36 36 40 40 51 31 32 21 24 21 16 Uue ees- ja/või 20 14 18 6 10 11 7 perekonnanime andmine 0 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015

Allikas: rahvastikuregister.

4.2 Riiklikud institutsioonid

Riiklike institutsioonide tegevust on kajastatud nii alljärgnevates alapunktides kui ka temaatiliselt vastavates aastaraamatu peatükkides.

Valga maavalitsus

Aadress: Kesk 12, 68203 Valga Veeb: www.valga.maavalitsus.ee Maavanem Margus Lepik

Koosseis ja struktuur 31.12.2015. a seisuga oli Valga maavalitsuse koosseisus 33,5 teenistuskohta, neist 28 ametikohta ja 5,5 töökohta. Täitmata oli 2 ametikohta ja 0,4 töökohta. Maavalitsuse struktuuris on 2015. aasta lõpu seisuga: • kantselei: koosseisus õigustalitus ja rahvastiku toimingute talitus; • arengu- ja planeeringuosakond, mille koosseisu kuulub maatoimingute talitus; • haridus- ja sotsiaalosakond, mille koosseisu kuuluvad haridus- ja kultuuritalitus ning sotsiaal- ja tervishoiutalitus; • siseauditi osakond.

Ülevaade maavalitsuse olulisematest tegevustest 2015. aastal

Valgamaa Vapimärgi ja Teenetemärgi väljaandmine Maakonna kõrgeim autasu on Valgamaa Vapimärk – hõbedast kaheksaharuline stiliseeritud rukkilill, mille peal on hõbedast rukkipeadest pärg. Pärja keskel on Valgamaa vapp. Seda autasu antakse elutöö eest ja neile, kes oma töö ja tegevusega on kaasa aidanud Valgamaa arengule. Sellega kaasneb rahaline preemia, mille suuruse otsustab vastav nõukogu. Valgamaa Vapimärki antakse välja kord aastas. 22 VALGAMAA AASTARAAMAT 2015 Juhtimine ja regionaalhaldus

Teine autasu – Valgamaa Teenetemärk – on samuti hõbedast, see kujutab endast rukkipeadest pärga, mis ümbritseb Valgamaa vappi. Autasu antakse neile, kes on silma paistnud märkimisväärse, maakonna jaoks olulise saavutusega. Teenetemärki võib korraga välja anda mitmele isikule ning siin on silmas peetud nn aasta tegu. Teenetemärgiga kaasneb samuti rahaline preemia, mille suuruse otsustab vastav nõukogu. Vapi- ja Teenetemärgi Nõukogu on moodustatud Valga maavanema korraldusega. Nõukogu on seitsmeliikmeline ja sinna kuuluvad: Valga maavanem, Valgamaa Omavalitsuste Liidu esimees, üks Valgamaa ettevõtjate esindaja, üks Otepää, Valga ja Tõrva piirkonna esindaja ning maavalitsuse avalike suhete juht.

Valgamaa Vapimärk 2015 Ants Randmaa – AS Ritsu asutaja, omanik ja juhatuse esimees. Tema panus Valgamaa arengusse ettevõtja ja kodanikuna on leidnud äramärkimist ja tunnustust nii kohalikul kui riiklikul tasandil. 2008. aastal pälvis ta Valgetähe IV klassi teenetemärgi. Palkmaju tootev AS Ritsu alustas tegevust 1991. aastal puidutöötlemisseadmete projekteerimisega ning valmistamisega kohaliku puidutööstuse tarbeks. Praegu töötavad Ritsus toodetud masinad lisaks koduturule paljudes naaberriikides. Jätkusuutlik mõtlemine ja pidev tootearendus käivad ettevõtte igapäevase töö juurde. Ümarpalkide tootmiseks on tehases käigus kaks tootmisliini, nelikantpalk- ja freesprussmajade valmistamiseks kasutatakse nelja tootmisliini. Ettevõtte ekspordi osatähtsus kogukäibest on püsinud 70-80% ning toodangut on eksporditud 40 riiki. Ettevõttes töötab ca 80 inimest. Maakonna vapimärgi kandidaadiks esitas ettevõtja Helme vallavalitsus.

Valgamaa Teenetemärk 2015 Pilve Kängsepp – Keeni kooli õpetaja. Maakonna teenetemärgi omanik Pilve Kängsepp alustas õpetajatööd 1969. aastal ning 1971. aastast praeguseni töötab Keeni põhikoolis klassiõpetajana. Ta on aastaid uurinud õpilaste võimeid ja võimalusi toetada nende edasijõudmist. Tema sulest on ilmunud mitu publikatsiooni. Õpetajana on ta aktiivselt kaasa aidanud Eesti hariduselu edendamisele. Tema eluaegne teadmistejanu ja õpihimu päädis 30. jaanuaril 2015 Tartu Ülikooli haridusvaldkonna filosoofiadoktori kraadiga, mille ta pälvis ühisnõukogu otsusega. Teenetemärgi nominendiks esitas õpetaja Keeni põhikooli direktor Diana Sarapuu.

Riikliku järelevalve teostamine Maavalitsus teostab järelevalvet kas plaaniliselt või juhtumipõhiselt. Seoses eeltooduga kujuneb valdkonnapõhine järelevalve erinevaks. Nii ei teostatud 2013. aastal juhtumipõhist järelevalvet kohalike omavalitsuste üksikaktide üle, kuivõrd kaebusi sel teemal maavanemale ei esitatud. 2014. ja 2015. aastal aga laekus taolisi kaebusi kolm. Alates 2014. aastast toimub omandireformialane järelevalve kõigi lõpetamata omandireformi toimikute üle nii kompenseerimis- kui ka tagastamismenetluses. Tervishoiu- ja sotsiaalvaldkonnas toimub järelevalve samuti juhtumipõhiselt. Seoses ühistranspordi järelevalve ümberkorraldusega ja kaamerasalvestiste kontrolliga on järelevalve oluliselt tõhustunud – maakonnaliinide busse on kontrollitud 907 korral ja määratud leppetrahve summas 223,69 eurot. Haridusjärelevalve prioriteedid ja kava määratakse kindlaks haridus- ja teadusministeeriumi poolt. Kõige suurema valdkonna moodustab maareformiga seotud järelevalve, kuna kontrollida tuleb iga maa tagastamise, erastamise, munitsipaalomandisse andmise ja riigi omandisse jätmise toimikus sisalduvate materjalide ja üksikaktide vastavust õigusaktidele.

Tabel 4-3. Valga maavalitsuse poolt teostatud riiklik järelevalve, 2013–2015 Arv Arv Arv Valdkond 2013 2014 2015 kohalike omavalitsuste - 3 3 üksikaktid omandireform 6 6 5 haridus 5 5 5 sotsiaal- ja tervishoid 4 16 3 planeering 11 3 5 maareform 191 127 171 ühistransport 86 100 35

Selgitus: 2013. a omandireformi andmed sisaldavad läbi viidud järelevalvet maa tagastamise üle ning aastatel 2014 ja 2015 nii tagastamise kui ka kompenseerimismenetluse üle. Juhtimine ja regionaalhaldus VALGAMAA AASTARAAMAT 2015 23

Valga maakonna arengunõukogu ja maakonna arengustrateegia uuendamine Valga maakonna arengunõukogu on Valga maavalitsuse juures asuv nõuandev ja maakonna arenguküsimusi koordineeriv kogu. Nõukogu koosneb maavalitsuse, kohalike omavalitsuste ja teiste asutuste, ettevõtete ning organisatsioonide esindajatest. Nõukogu esimees on Valga maavanem Margus Lepik. Arengunõukogu juurde on moodustatud kaheksa valdkondlikku töökomisjoni: hariduse komisjon; juhtimise ja regionaalhalduse komisjon; kultuuri, spordi ja vaba aja komisjon; looduskeskkonna ja keskkonnakaitse komisjon; majandusarengu komisjon; sotsiaalhoolekande, tervishoiu ja turvalisuse komisjon ning noorsootöö komisjon. Komisjonide tööd koordineerib arengunõukogu juhtrühm. Arengustrateegia „Valgamaa 2020“ koostamisel on lähtutud maakonna arengu peamistest kitsaskohtadest, pakkudes võimalusi nende lahendamiseks. Strateegias nähakse ette, et aastaks 2020 on Valgamaa atraktiivne, kolme tugeva tõmbekeskusega (Valga, Tõrva, Otepää) maakond – parim paik maailmas. Strateegia koostamise käigus on valitud välja kolm maakonna eelisarendatavat piirkonnaspetsiifilist valdkonda. Nendeks on hoolekanne ja väärikas vananemine, turism ning transport ja logistika. Samuti on seatud eesmärgid ning koostatud tegevuskavad maakonnas pakutava hariduse kvaliteedi tõstmiseks; kohalike omavalitsuste haldus- ja jätkusuutlikkuse parandamiseks; kogukonnakeskuste, noorsootöö, huvitegevuse ning spordi- ja kultuurielu elavdamiseks; elanikele kvaliteetsete tervishoiuteenuste osutamiseks; valgamaalaste tervisekäitumise parandamiseks; energia- ja loodusressursside säästlikumaks kasutamiseks ning Valgamaa maine ja atraktiivsuse tõstmiseks.

Kuna maakonna arengustrateegia läbis aasta varem põhjaliku uuenduskuuri, siis 2015. aastal olulisi sisulisi muudatusi strateegiasse sisse ei viidud. Küll aga viidi läbi arengustrateegia elluviimise seire, mille tulemusena täpsustati strateegias seatud eesmärkide saavutamiseks ette nähtud tegevusi ning vaadati üle maakonna investeeringuvajadused. Valdkondlikest arengukavadest uuendati „Valgamaa noorsootöö arengustrateegia 2009– 2020“ ning alustati maakonna kultuuri arengukava koostamist.

Maakonna arendusorganisatsioonide ümarlaud Jätkusid 2012. aastal käivitatud maakonna arendusorganisatsioonide ümarlaua tegevused, mille eesmärgiks on tõhustada erinevate organisatsioonide koostööd ning viia ühiselt ellu maakondlikke arendustegevusi. Ümarlaual osalevad Valga maavalitsuse, MTÜ Valgamaa Partnerluskogu, Liidu, SA Valgamaa Arenguagentuuri, Eesti töötukassa, MTÜ Valgamaa Noorsootöö Keskuse Tankla, MTÜ Valgamaa Põllumeeste Liidu, Valga linna, Tõrva linna ja Otepää valla esindajad. Vajadusel kaasatakse teisi spetsialiste. 2015. aasta jooksul toimus kuus kohtumist, mille raames arutati maakonna jaoks olulise tähtsusega teemasid. Nii olid arutluse all näiteks piirkondade konkurentsivõime tugevdamise Valgamaa tegevuskava ja maakonna tööhõivekava koostamine, maakondliku ettevõtluskonkursi ning ettevõtlusnädala jt ürituste korraldamine.

Europe Directi teabekeskus - Valgamaa Aadress: Kesk 12, Valga

Teabekeskus on loodud selleks, et inimesed saaksid rohkem infot Euroopa Liidu (EL) kohta. Avatud infopunktis saab arvuti abil hankida internetist infot ELi kohta, tutvuda trükistega ning kaasa võtta erinevaid ELi alaseid materjale. Teabekeskuse töötajad aitavad leida vastuseid ELi puudutavatele küsimustele. Teabekeskuse tegevuse raames korraldati 2015. aastal maakonna haridusmess, viidi läbi loenguid, majanduskoolitus ja õppereis koolinoortele ning tähistati Euroopa päeva. Teabekeskuse telgiga osaleti haridusmessil ja Valgas Liivimaa laadal, kus jagati ELi alast informatsiooni ja erinevaid trükiseid. Europe Directi teabekeskuse avatud infopunkti Valga maavalitsuse esimesel korrusel külastas aastas umbes 800 inimest. Teabekeskuse tegevust rahastab Euroopa Liit.

Siseriiklike toetusprogrammide menetlemine 2015. aastal menetles Valga maavalitsus kolme riigieelarvest rahastatavat programmi: kohaliku omaalgatuse programmi, maakondliku arendustegevuse programmi ja kogukondliku turvalisuse väikeprojektide toetusprogrammi. Neist viimane on jätkuks siseministeeriumi poolt 2014. aastal ellu kutsutud siseturvalisuse toetusprogrammile. Regionaalsete investeeringutoetuste andmise programmi osas oli maavalitsuse ülesandeks laekunud taotluste hindamine. Lisaks koordineeris maavalitsus 2013. aastal käivitunud hajaasustuse programmi elluviimist, mille toetusvahenditest kuni 50% moodustab riigi toetus ja vähemalt 50% programmis osalevate kohalike omavalitsuste toetus. Programmi rakendati 2015. aastal kõikides Valgamaa valdades. Alljärgnevas tabelis on eelnimetatud programmi osas näidatud eraldatud riigi ja kohalike omavalitsuste toetus kokku. Hajaasustuse programmi projektide arvu hüppelise kasvu 2015. aastal tingis peamiselt programmi muudatus, millega anti õigus toetust taotleda ka nendele elanikele, kelle leibkonda ei kuulu kuni 18-aastast last. 24 VALGAMAA AASTARAAMAT 2015 Juhtimine ja regionaalhaldus

Tabel 4-4. Esitatud ja toetatud siseriiklikud projektid Valgamaal, 2014–2015

2014 2015 Programm Esitati Rahastati Toetus Esitati Rahastati Toetus (tk) (tk) (eurot) (tk) (tk) (eurot) Regionaalsete investeeringutoetuste 16 6 146 592,32 16 6 143 179,42 andmise programm Kohaliku omaalgatuse programm 95 36 54 420,44 92 35 54 331,71 Maakondliku arendustegevuse 19 19 21 521,77 18 18 24 032,68 programm Hajaasustuse programm 45 39 156 365,03 120 65 184 961,40 Siseturvalisuse vabatahtliku tegevuse 4 3 10 000,00 - - - toetusprogramm Kogukondliku turvalisuse - - - 6 5 9998,00 väikeprojektide toetusprogramm Kokku 179 103 388 899,56 252 129 416 503,21

Tabel 4-5. Regionaalsete investeeringutoetuste andmise programmi kaudu toetatud valdkonnad, 2013–2015

2013 2014 2015 Projekte (tk) Toetus (eurot) Projekte (tk) Toetus (eurot) Projekte (tk) Toetus (eurot)

Haridus 3 87 279,04 3 64 470,02 4 80 783,42 Sotsiaal - - 2 50 166,30 - - Kultuur 2 63 398,52 1 31 956,00 2 62 396,00 Kokku 5 150 677,56 6 146 592,32 6 143 179,42

Joonis 4-9. Regionaalsete investeeringutoetuste andmise programmi kaudu toetatud valdkondade osakaal toetusest (%), 2015

kultuur 43,58%

haridus 56,42%

Tabel 4-6. Regionaalsete investeeringutoetuste andmise programmist toetust saanud, 2011–2015

2011 2012 2013 2014 2015 Toetuse saaja toetus toetus toetus toetus Toetus (eurot) (eurot) (eurot) (eurot) (eurot)

Helme vald - - - 31 628,00 - Hummuli vald - 31 956,00 - - - Karula vald - 28 605,33 26 853,12 - - Mittetulundusühing Carma Motoklubi - - 31 442,52 - - Juhtimine ja regionaalhaldus VALGAMAA AASTARAAMAT 2015 25

2011 2012 2013 2014 2015 Toetuse saaja toetus toetus toetus toetus Toetus (eurot) (eurot) (eurot) (eurot) (eurot)

Mittetulundusühing Hellenurme Mõis - - - - 11 212,00 MTÜ Jalgpalliklubi FC WARRIOR - - - - 30 396,00 Mittetulundusühing Puka noortepesa - - - 18 144,84 MTÜ Erivajadustega Laste Tugikeskus - - - - Sinilill Otepää Tervisekeskus SA 31 950,00 29 704,17 - - Otepää vald - - - - 32 000,00 Palupera vald 27 770,00 - 31 870,00 - - Puka vald 13 308,73 - 31 956,00 - - Taheva vald - 31 956,00 - 25 468,00 32 000,00 Tõlliste vald 12 171,42 Tõrva linn 31 956,00 - - 31 956,00 - Valga Isamaalise Kasvatuse 7813,16 - - - - Püsiekspositsioon SA Valga linn - - 28 555,92 14 697,18 - Õru vald - - - 24 698,30 25 400,00 Kokku 112 797,89 122 221,50 150 677,56 146 592,32 143 179,42

Tabel 4-7. Kohaliku omaalgatuse programmist toetust saanud, 2015

Toetus Toetuse saaja Projekt (eurot)

MTÜ Aakre Külaselts Istumine ilusamaks ja tegemine tegusamaks! 1710,00 MTÜ Arula Külaselts Ferdi Sannamehe päev Arula külas 1559,76 MTÜ Avatud Hellenurme Hellenurme Noortekeskuse inventari täiustamine 1102,00 Noortekeskus MTÜ Carma Motoklubi Carma Motoklubi klubihoone turvaliseks muutmine 2000,00 MTÜ Christine Gild Mulgid tegutsevad 1382,56 MTÜ Christine Gild Mulgi kammer uueneb 1547,02 MTÜ Epre Arendus Õru valla küladepäev 1650,00 MTÜ Helme Valla Noored Helme valla noorte interaktiivne tegevus 1700,80 MTÜ Karula Muinsuskaitse Selts Kodukoha ajalooga tutvumine läbi ühistegevuse 1689,40 MTÜ Karula Vabatahtlik Tuletõrjeselts Oma mahla - kogu külale! 1151,91 MTÜ Kodupaiga Külaselts Suvekohvik Kuigatsis 1632,00 MTÜ Kungla Muusikalise etenduse „Harry Potter“ lavastamine 1910,00 MTÜ Mulgi Mekk Tõrva Mulgituru arendamine 1998,40 MTÜ Parmu Ökoküla Tsirgumäe-Sooblase külapäev 2015 1400,98 MTÜ Pedajamäe Külaselts Järvekino 1755,00

Muusikainstrumente valdavate kogukondlaste kaasamine MTÜ Piirilinna Bigbänd 1369,72 instrumentaalmuusika edendamisse

MTÜ Puka noortepesa Noortekeskus – kus, miks, kellele, kuidas? 1656,00 MTÜ Põdrala Külade Ühendus Perepäev Riidajas 720,00 26 VALGAMAA AASTARAAMAT 2015 Juhtimine ja regionaalhaldus

Toetus Toetuse saaja Projekt (eurot)

MTÜ Sooru Arendus Sooru kogukonna õpiringid 1022,08 MTÜ Spordiklubi Karula Talvine suusaõpe Lüllemäe suusamäel 1470,00 MTÜ Spordiklubi Musket Sportrelva soetus Puka laskuritele 1360,00 MTÜ Spordiklubi RAUDSÕRMUS Kvaliteetsed suusarajad viie valla elanikele 2000,00 MTÜ Stuudio TIINA Õmblustoa avamine 2000,00 MTÜ Taagepera Külaselts Taagepera moosipäev 2015 1260,00 MTÜ Taagepera Külaselts Vabaajategevuste mitmekesistamine Taagepera käsitöökojas 2000,00 MTÜ Taheva Valla Külade Selts Hargla kandi külapäev 2015 927,53 MTÜ Taheva Valla Külade Selts Taheva kandi noored aktiivseks! 1025,00

MTÜ Tõlliste Avatud Noortekeskus Vana mööbel uues kuues 920,00 TANK

Ressiiveri ja kõlarite soetamine Tõrva kinno piirkonna MTÜ Tõrva Kinosõprade Selts 1980,00 kinotraditsiooni jätkusuutlikuks arendamiseks

MTÜ Tõrva Spordiselts Disc golfi arendamine Tõrva linnas 1557,40 MTÜ Valga Motoklubi Õpime rullitama 2000,00 MTÜ Valga Spordiselts Kalev Noorte liikumisharrastuse tõstmine läbi spordi 1986,68 MTÜ Valgamaa Kodukandi Ühendus Valgamaa külakogukondade võrgustiku edasiarendamine 1499,00

MTÜ Valgamaa Noorsootöökeskus Tankla TV arendamine läbi tehnikapargi suurendamise 1579,47 Tankla

MTÜ Valgamaa Noorsootöökeskus Monteerimisarvuti komplekti soetamine Tankla TV 1809,00 Tankla tehnikaparki

Kokku 54 331,71

Joonis 4-10. Esitatud ja rahastatud hajaasustuse programmi taotlused Valgamaal (arv), 2015

25

20

15

10

5

0 Helme Hummuli Karula Otepää Palupera Puka Põdrala Sangaste Taheva Tõlliste Õru vald arv vald vald vald vald vald vald vald vald vald vald

Esitatud taotluste arv Rahastatud taotluste arv Juhtimine ja regionaalhaldus VALGAMAA AASTARAAMAT 2015 27

Joonis 4-11. Hajaasustuse programmi rahastatud projektide tegevused valdkondade lõikes (%), 2015

Juurdepääsuteede valdkond Joogivee valdkond 11,54% 43,59%

Kanalisatsiooni valdkond 44,87%

Tabel 4-8. Kogukondliku turvalisuse väikeprojektide toetusprogrammist rahastatud taotlused, 2015

Toetus Toetuse saaja Projekt (eurot) MTÜ Sangaste Vabatahtlik Sangaste vabatahtlike päästjate reageerimisvõimekuse tõstmine 3000,00 Tuletõrjeühing Tõlliste vallavalitsus Turvalisuse tõstmine Tõlliste vallas 2094,00 Puka vallavalitsus Puka alevikus turvalisuse parandamine 3000,00 Ühendame jõud – koostöövõimalusi ja parimaid praktikaid SA Lõuna Koolitus 784,00 tutvustav koolitus Raadiosidevahendid vabatahtlikele parema kvaliteedi MTÜ Carma Motoklubi 1120,00 saavutamiseks Kokku 9998,00

Valga maavalitsuse välissuhted Valga maavalitsus on väliskoostöö lepingud sõlmitud kaheksa partneriga: Läti Valka kihelkond (novads), Rootsi Jämtlandi lään, Moldova Nisporeni rajoon, Ungari Somogy maakond, Ukraina Šatski rajoon, Vene Staraja Russa rajoon, Saksa Parchimi maakond, Valgevene Braslavi rajoon. Aktiivsem tegevus toimus järgmiste partneritega: Läti Vabariigi Valka kihelkond (novads). Iga kuu esimesel esmaspäeval toimusid info vahetamiseks regulaarselt Valga ja Valka juhtide koosolekud. Kohtumiste võõrustaja, kes vastutas koosoleku läbiviimise eest, roteerus. Ürituste tehnilise teenindamise eest vastutas Läti-Eesti Instituut. Päevakorras olid peamiselt jooksvad küsimused, mis vajasid ühiseid otsuseid või ühiste tegevuskavade koostamist. Moldova Vabariigi Nisporeni rajoon. Sõprussidemed said alguse 2012. aasta sügisel, mil Valga maavalitsuse delegatsioon külastas Nisporeni rajooni. Visiidi käigus, 25. septembril 2012. aastal, sõlmiti Nisporeni rajooniga leping edasise koostöö arendamiseks kahe sõpruspiirkonna vahel. See hõlmab põllumajanduse, tööstuse, transpordi, hariduse, kultuuri, regionaalse arengu, turismi ning sotsiaalvaldkonda. 2013. aastal sõlmiti koostöökokkulepped Valga ja Nisporeni linna vahel. Partnerid Nisporeni rajoonis leidsid ka Otepää gümnaasium (Nisporeni lütseum) ja Valgamaa kutseõppekeskus (Nisporeni kutsekool). 2015. aastal koostati ühine arengukoostöö projekt välisministeeriumile, mille raames sooviti vahetada kompetentsi õpilasfirmade arendamise osas. Projekt rahastamist ei leidnud. Rootsi Kuningriigi Jämtlandi lään. Lepingupartnerina osaleb koostöös aktiivselt ka MTÜ Valgamaa Omavalitsuste Liit. 2012. aasta lõpus sõlmiti viies viieaastane sõpruse ja koostöö raamleping kuni aastani 2017, mis näeb ette koostööd sellistel aladel nagu haridus, kultuur, tervishoid, sotsiaalpoliitika, keskkond, demokraatia areng, ettevõtlus, luterlike koguduste vaheline koostöö jne. Augustis 2015 toimus senise tegevuse ülevaatamine Otepääl toimunud aastakoosolekul ja püüti leida uusi ideid koostöö aktiviseerimiseks. Euregio Pskov-Livonia koostöös osalevad Valga maavalitsus ja MTÜ Valgamaa Omavalitsuste Liit koos. MTÜ Euregio Pskov-Livonias osalemine on maavalitsusele oluline hoidmaks sidemeid Vene Föderatsiooni lähipiirkonna omavalitsuste ja regionaalsete partneritega. 25.-29.10 külastati MTÜ Euregio Pskov-Livonia tegevuse ja Eesti-Läti piirialase koostöö raames Tšernigivi oblastit Ukrainas. Eesmärgiks oli tutvuda ettevõtlus- ja turismivaldkonnaga ning luua kontaktid koostöö edendamiseks Valga maakonna, Valka kihelkonna ja Tšernigivi oblasti omavalitsuste vahel. 28 VALGAMAA AASTARAAMAT 2015 Juhtimine ja regionaalhaldus

Kaitseliidu Valgamaa malev

Staap: Võru 12, Valga linn Malevapealik major Tõnis Org Staabiülem major Indrek Sild

Kaitseliit on kaitseministeeriumi valitsemisalas tegutsev vabatahtlik, sõjaväeliselt korraldatud, relvi valdav ja sõjaväeliste harjutustega tegelev riigikaitseorganisatsioon. Kaitseliidu eesmärk on suurendada vabale tahtele ja omaalgatusele toetudes rahva valmisolekut kaitsta Eesti iseseisvust ja põhiseaduslikku korda. Kaitseliitu võidakse kaasata hädaolukorra lahendamisele, päästetöödele ja muudele siseturvalisust ohustavate sündmuste lahendamisele. Valgamaa malev on maakonna territoriaalse vastutuspiirkonnaga Kaitseliidu struktuuriüksus, mille koosseisu kuulub Helme, Otepää ja Valga üksikkompanii.

Liikmeskond Kaitseliitlasi 486 Noorkotkaid 258 Kodutütreid 305 Naiskodukaitse 103

Olulisemad sündmused malevas 2015. aastal • Paju lahingu 96. aastapäeva tähistamine • Maakaitsepäeva tähistamine • Osalemine luurevõistlusel „Admiral Pitka retk“ • Metsnikul uue lasketiiru valmimine • Regulaarsed sõjalised harjutused ja suurõppusel Siil osalemine

Kodutütarde ja Noorte Kotkaste üritused • Võistlusmatka „Väle Jänes” korraldamine • Võistlusmatka „Kuperjanovlaste rada” korraldamine • Suve-, sügis- ja talilaagri korraldamine • Noorte Kotkaste ja Kodutütarde üleriigiline suurlaager Madsal • Osalemine Rootsi Kodukaitse noorte talilaagris

Naiskodukaitse Valga ringkonna üritused • Naistepäeva laskevõistluse läbiviimine • Naiskodukaitse üleriigilisel koormusmatkal osalemine • Osalemine luurevõistlusel „Admiral Pitka retk“ • Naiskodukaitse üleriigilisel laskevõistlusel osalemine • Naiskodukaitse üleriigilisel side ja staabi erialavõistlusel osalemine • Naiskodukaitse üleriigilisel avalike suhete ja ajaloo erialavõistlusel osalemine

Spordi- ja seltskonnaüritused • Laskevõistluse „Koloneli laskmine” korraldamine • Osalemine Valga linna päevadel ja teistel kohalike omavalitsuste üritustel • Osalemine Kaitseväe ning teiste malevate spordi- ja laskevõistlustel

Koostöö teiste ametkondade ja organisatsioonidega • Kaitseliitlastest abipolitseinike toetamine korrakaitse ja avaliku korra tagamisel • Riigikaitseõpetuse toetamine maakonna gümnaasiumides • Ühisüritused politsei- ja päästeametiga laste ning noorsooürituste läbiviimisel Juhtimine ja regionaalhaldus VALGAMAA AASTARAAMAT 2015 29

• Ühised laskevõistlused politsei, piirivalve ja teiste jõustruktuuridega • Olulisemate ajaloo- ja mälestusürituste tähistamine ning toetamine koostöös maakonna organisatsioonide ja kohalike omavalitsustega

Päästeameti Lõuna päästekeskuse Valgamaa päästepiirkond

Aadress: Karja 16, Valga Juhataja Alar Roop

Valgamaa päästepiirkond on päästeameti Lõuna päästekeskuse piirkondlik struktuuriüksus Valgamaal. Valgamaa päästepiirkond koosneb kolmest allstruktuuri üksusest (päästekomandost).

Päästekomandod: Valga päästekomando, pealik Raivo Pavlovitš; Tõrva päästekomando, pealik Alor Kasepõld; Otepää päästekomando, pealik Heikki Must.

Maakonnas paiknevad sellele lisaks veel kaks tuleohutusbüroo vaneminspektorit ja ennetustöö vanemspetsialist.

Päästevaldkond Valgamaa päästekomandode päästjad ja meeskonnavanemad läbisid edukalt päästetöötajate hindamise. Meeskondades viidi läbi komandosisene õpe ning sooritati edukalt füüsilised kontrollkatsed. Kõikidele katsetust ja hooldust vajavatele päästevahenditele viidi läbi korraline katsetamine. Koos Sangaste vabatahtlikega viidi läbi kütusetankla kustutamise õppus Pukas. Alates 1. novembrist 2015 suleti Valga korrapidamisgrupp, koondati üks ametnik, ülejäänud neljale pakuti teisi ametikohti. Novembris viidi läbi I astme vabatahtlike koolitus Puka vabatahtlikele, kokku läbis koolituse seitse vabatahtlikku. Sisekaitseakadeemia päästekolledži kaugõppes alustas õpinguid kaks Tõrva päästekomando päästjat.

Vabatahtlikud päästekomandod Valgamaal on 2015. aasta seisuga kolm vabatahtlikku päästeorganisatsiooni: MTÜ Karula Vabatahtlik Tuletõrje Selts (juht Ants Järvmägi), MTÜ Sangase Vabatahtlik Tuletõrje Ühing (juht Rein Areng) ja MTÜ Puka Priitahtlikud Pritsimehed (juht Heikki Kadaja). Kahel esimesel on päästeametiga lepingud sõlmitud ja nad pakuvad Valgamaal tulekustutusteenust. Sangaste vabatahtlikud tegelevad lisaks ka ennetustööga. Puka vabatahtlikega plaanitakse leping sõlmida 2016. aasta esimeses pooles. Novembris 2015 viidi läbi I astme vabatahtlike koolitus ja märtsis II astme koolitus, milles osales kolm vabatahtlikku Karulast, kolm vabatahtlikku Sangastest ja seitse vabatahtlikku Pukast. Karula ja Sangaste vabatahtlikud on saanud toetust ka kogukondliku turvalisuse maakondlikust fondist, mille abil on soetatud erinevat päästevarustust, 2015. aastal said Sangaste vabatahtlikud toetust päästeauto ülevärvimiseks.

Päästeala ennetustööst Päästeameti Lõuna päästekeskuse poolt viidi läbi 79 vee- ja tuleohutuse alast koolitust erinevatele sihtgruppidele, et seeläbi vähendada õnnetusi ning hukkunute ja vigastatute arvu. Kokku koolitati erinevate koolituste raames Valgamaal 1863 inimest. Ohutusalaseid teadmisi jagati elanikele Valga linnas toimunud ohutuspäeval, eakatele suunatud ohutuspäeval ning 14 infopäeval maakonna eri paigus. Juba traditsiooniks saanud koostööprojekti „Kaitse end ja aita teist“ raames koolitati 293 õpilast. Kahepäevasest laagrist võttis osa 85 õpilast kaheksast koolist. Eesti Organiseeritud Tuletõrje aastapäevale pühendatud komandode lahtiste uste päevast võttis osa 396 inimest.

Tabel 4-9. Riiklik tuleohutusjärelevalve ja menetlused, 2015

Tuleohutusülevaatusi läbi viidud 231 Anti koormisega haldusakte tuleohutusnõuete rikkumise likvideerimiseks 100 Läbiviidud väärteomenetlusi tuleohutusnõuete rikkumise korral 9 2700 eurot Nõuti välja sunnivahendina sunniraha haldusakti täitmata jätmise tõttu (8 täitmata nõuet) Allikas: Valgamaa päästepiirkond. 30 VALGAMAA AASTARAAMAT 2015 Juhtimine ja regionaalhaldus

Tabel 4-10. Ehituslik tuleohutus, 2013–2015

2013 2014 2015 Heakskiidu saanud ehitusprojekte 149 153 138 Kooskõlastatud detailplaneeringud 12 11 14 Väljastatud teatisi ehitiste kasutusloa 73 70 46 väljastamiseks Allikas: Valgamaa päästepiirkond.

Tabel 4-11. Valgamaa päästepiirkonna poolt registreeritud sündmused, 2011–2015

2011 2012 2013 2014 2015 Tulekahju 150 170 175 183 117 Kemikaalidega saastumine 1 - - - 2 Naftasaadustega saastumine 12 6 8 12 11 Loodusjõududest põhjustatud sündmus 49 36 66 43 101 Muu plahvatus - 1 - - - Väljasõit liiklusõnnetuse paika 46 46 36 53 42 Õnnetus veekogul 3 3 8 5 4 Gaasiavarii 3 2 3 4 5 Kommunaalavarii 3 2 3 3 7 Elektrivõrgu avarii 4 4 7 15 7 Teadlikult vale väljakutse - - 1 - - Ekslik väljakutse 158 155 142 149 143

Allikas: Valgamaa päästepiirkond. Tabelis kajastuvad olulisemad sündmused.

Tabel 4-12. Tulekahjud, 2015

Tulekahjud Õru Puka Valga Valga Tõrva Kokku Karula Helme Tõlliste Taheva Otepää Põdrala Palupera Sangaste Hummuli Hoonetes 25 4 9 5 2 1 2 6 - 6 1 2 1 64 Maastik (kulu) 4 - - 3 1 1 1 - 2 2 1 15 Mets ------1 ------1 Transpordivahend 1 2 - - - - - 2 - 1 - 1 2 9 Lõke/praht, prügi, grill 7 3 3 1 - 3 2 2 - 2 - - - 23 Muud tulekahjud 2 1 - - 1 - - - - - 1 - - 5 Valeväljakutse, ekslik 70 23 26 7 - - - 17 - - - - - 143 väljakutse, ATS Kokku väljasõite 230 64 90 50 13 21 33 80 18 49 15 21 22 706 Tulekahjusid 39 10 12 9 4 5 6 10 - 11 2 5 4 117 Hukkunuid 1 - - - - - 1 - - 2 - - - 4

Allikas: Valgamaa päästepiirkond. Juhtimine ja regionaalhaldus VALGAMAA AASTARAAMAT 2015 31

Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri Valga politseijaoskond

Aadress: Puiestee 4, Valga Politseijaoskonna juht politseikolonelleitnant Tiit Allik

Valga politseijaoskond on Lõuna prefektuuri struktuuriüksus, mille tööpiirkonnaks on Valga maakond. Alates 1. oktoobrist 2014 on Valga politseijaoskonna koosseisus kaks struktuuriüksust: ennetus- ja menetlustalitus ning patrullitalitus.

Ennetus- ja menetlustalitust juhib politseikapten Robert Kõvask. Talituses töötavad: • piirkonnapolitseinikud ja noorsoopolitseinikud, kelle tegevust koordineerib piirkonnavanem vanemkomissar Marek Käis. • klienditeenindaja, kelle tegevust koordineerib peaspetsialist Merle Rennu. Ennetus- ja menetlustalituse koosseisus on menetlusteenistus, mida juhib politseimajor Andres Saaron. Teenistuses töötavad uurijad, väärteomenetlejad, vanemliikluspolitseinik ja andmekogutöötajad.

Patrullitalitust juhib vanemkomissar Renee Sildnik. Talituses töötavad välijuhid, patrullpolitseinikud ja liikluspolitseinikud. Patrullitalituse koosseisus on ka arestikambri töötajad, kelle tegevust koordineerib politseikapten Toomas Joakit.

Valga politseijaoskonnas töötab 53 politseiametnikku ja 14 teenistujat. Tugiteenusena üks inimene asjaajamistalituses. Abiks turvalisuse tagamisel on Valgamaal ka 36 abipolitseinikku. Politseijaoskonna igapäevane tegevus ja klienditeenindus toimub aadressidel Puiestee 4 ja Aia 17 Valgas ning Lipuväljak 13 Otepääl. Elanike paremaks teenindamiseks on Valga teeninduses fotoboks, järjekorra broneerimise võimalus ja riigilõivu tasumise võimalus kohapeal. Elanikega paremaks suhtlemiseks on loodud Valga, Tõrva ja Otepää politsei Facebooki kodulehed. Politseinikud on 2015. aasta jooksul erinevate ennetustegevuste käigus läbi viinud Valgamaal 134 loengut ja 31 üritust, mille raames on jõutud 4114 alaealiseni. Erinevates loengutes on osalenud 2335 ja üritustel 2435 alaealist. Täiskasvanuid (õpetajad, lapsevanemad) on loengutes ja üritustel osalenud 1473.

Tabel 4-13. Läbi viidud ennetusprojektid, 2015

Projekt Teema Kaitse end ja aita teist! Meelemürkide ennetus. Koolitused 6. klasside õpilastele. Valikuvabadus Narkoennetus. Kohtumised kogemusnõustaja Immanuel Volkonskiga. Märka märke! Vägivallaennetus. Koolitus lasteaia pedagoogidele. “Igal lapsel on õigus olla kaitstud, tugev Vägivallaennetus. CAP-programmi koolitajate koolitus. ja vaba” Allikas: Lõuna prefektuuri Valga politseijaoskond.

2015. aasta tublide töötulemuste eest tunnustas Lõuna prefektuuri prefekt Tarmo Kohv parimaid ametnikke. Aasta parim korrakaitsepolitseinik - Valga vanemliikluspolitseinik Kaimar Karm. Mullu eristusid jõulisemalt Kaimari tegevused ja panus usaldusväärse partnerina, Valgamaa arvamusliidrina liiklusalastes küsimustes ning narkojoobes sõidukijuhtide tabamise korraldajana. Siseministri tänukirjaga tunnustati Lõuna prefektuuri Valga politseijaoskonna patrullitalituse patrullpolitseinik Heikki Erstot ja Lõuna prefektuuri Valga politseijaoskonna ennetus- ja menetlustalituse menetlusteenistuse väärteomenetlejat Tarmo Tuulast. Turvalisuse tagamisel teeb Valga politseijaoskond tihedat koostööd paljude Valgamaal tegutsevate organisatsioonide ja asutustega, nagu näiteks Kaitseliidu Valgamaa malev, maksu- ja tolliamet, tarbijakaitseamet, töötukassa, keskkonnainspektsioon jt. Jätkati traditsiooniliste politsei teabepäevadega Valgamaal, mis toimusid Valgas ja Tõrvas. Valgas toimus teabepäev koos Läti Vabariigi Valka kihelkonna politseiga. 32 VALGAMAA AASTARAAMAT 2015 Juhtimine ja regionaalhaldus

Valga politseijaoskond jätkab tihedat koostööd Läti Vabariigi Valka kihelkonna politseiga. 2015. aasta jooksul on teostatud ühispatrulli 15 päeval (töötunde kokku 156).

Ühised ennetusüritused • Avaliku korra ja liiklusohutuse tagamine seoses Valga-Valka kaksiklinnade festivaliga „Helisev Liivimaa“ • Rahvusvaheline Valga militaarajaloo festival • Rahvusvaheline projekt ,,Aruka piiriülese politseikoostöömudeli rakendamine”, ühispatrull Valga/Valka piirialadel • Ühised politseitööd tutvustavad esitlused Valgas • Liikluslinnaku päevad Valka (Läti) lastele Valgas (Eesti) asuvas liikluslinnakus

Tabel 4-14. Õigusrikkumiste struktuur, 2011-2015

2011 2012 2013 2014 2015 Kuritegusid kokku 893 714 675 687 604 I astme (raskeid) kuritegusid 41 22 23 21 23 sh tapmised 3 2 1 3 2 raske tervisekahjustuse tekitamine 4 1 3 5 2 narkokuriteod 18 5 3 3 7 röövimised 7 2 11 7 10 Varavastaseid kuritegusid 434 375 343 293 237 sh vargused 346 309 259 234 145 kelmused 37 22 20 16 14 Avaliku korra raskeid rikkumisi 25 5 13 3 13 Alaealiste kuriteod 57 52 33 27 33 Väärtegusid 4862 4489 3786 3330 2983 sh liiklusväärteod 3323 3145 2756 2591 2209 neist joobes juhid 208 193 103 136 142

Allikas: PPA menetluse infosüsteem (MIS).

Tabel 4-15. Registreeritud kuriteod, 2011-2015

Linn/vald 2011 2012 2013 2014 2015 KOV määratlemata 4 7 4 3 4 Helme vald 46 36 37 45 17 Hummuli vald 22 21 24 16 14 Karula vald 21 20 28 16 14 Otepää vald 78 72 72 42 40 Palupera vald 19 24 24 15 26 Puka vald 28 41 33 21 31 Põdrala vald 21 17 9 9 10 Sangaste vald 30 32 23 20 22 Taheva vald 54 31 25 20 26 Tõlliste vald 40 38 24 37 41 Tõrva linn 56 58 35 24 31 Juhtimine ja regionaalhaldus VALGAMAA AASTARAAMAT 2015 33

Linn/vald 2011 2012 2013 2014 2015 Valga linn 460 308 329 403 321 Õru vald 14 9 8 16 7 Kokku 893 714 675 687 604

Allikas: PPA menetluse infosüsteem (MIS).

Tabel 4-16. Liiklusõnnetused, 2011–2015

2011 2012 2013 2014 2015 Inimvigastustega liiklusõnnetused 35 34 36 35 24 hukkunuid 3 2 2 4 1 vigastatuid 60 37 51 48 32 rasked tervisekahjustused 20 15 16 6 3 kerged tervisekahjustused 40 22 35 42 29 inimvigastustega joobes juhi süül 10 12 8 10 7 hukkunuid 1 1 - 3 1 vigastatuid 20 13 10 16 9 lastega liiklusõnnetused 4 3 6 3 3 hukkus lapsi - - 1 - - juhi süül - - - - - vigastatud lapsi 4 3 5 3 4 juhi süül 3 1 3 3 3 Jalgratturiga liiklusõnnetused 6 3 8 2 2 neist lapsed 1 - 3 - 1 jalgrattur süüdi 4 3 6 - 1 Jalakäijaga liiklusõnnetused 4 6 2 4 6 neist lapsed - 2 1 - - jalakäija süüdi 1 2 1 1 - Varakahjuga liiklusõnnetused 15 15 21 31 29 joobes juhi süül 7 3 7 7 11 loata juhi süül 1 3 4 7 6 kokku liiklusõnnetused 50 49 57 66 53 neist joobes juhi süül 17 15 15 17 18 Liiklusõnnetuse sündmuskohalt 3 10 10 15 20 lahkumine Põhjustaja kindlaks tegemata 2 4 4 6 8

Allikas: Lõuna prefektuuri Valga politseijaoskond. 34 VALGAMAA AASTARAAMAT 2015 Juhtimine ja regionaalhaldus

Tabel 4-17. Klienditeenindajate tegevusnäitajad, 2011–2015

2011 2012 2013 2014 2015 Välismaalaste elamislubadega seonduvad toimingud 151 185 82 98 88 Eesti passi ja ID-kaardi taotlused 2037 4386 5331 7099 4150 Eesti kodakondsuse taotlused 15 15 18 12 8 Välismaalase passi ja ID-kaardi taotlused 857 484 498 684 696 Väärtegude menetlused 19 5 3 - - Kinnitatud viisakutsed - - - - - ID-kaardi sertifikaatide järelteenindus 178 247 126 84 72 ID-kaardi PIN- ja PUK-koodi ümbrike väljastus 443 711 874 746 712

Allikas: Lõuna prefektuuri Valga politseijaoskond.

Tabel 4-18. Väljastatud dokumendid (tk), 2013–2015

2013 2014 2015 Eesti kodaniku passid 2103 2515 1477 Isikutunnistused (ID-kaart) 5161 6225 4259 Välismaalase passid 112 194 285 Euroopa Liidu kodanike taotlused 29 240 214 Digitaalsed isikutunnistused (digi-ID) 59 59 59

Allikas: Lõuna prefektuuri Valga politseijaoskond.

Lõuna ringkonnaprokuratuuri Valga prokurörid

Aadress: Vabaduse 10, Valga Vanemprokurör Küllike Taits

Lõuna ringkonnaprokuratuuri Valga prokuröride poolt lahendati 2015. aastal tõendatud kuriteokoosseisuga 301 kuritegu 267 isiku suhtes.

Tartu maakohtu Valga kohtumaja

Aadress: Vabaduse 10, Valga Kohtumaja juht Annemarie Gerassimov Kohtunik Marge Tamme

2015. aasta jooksul laekus Valga kohtumajale 661 tsiviilasja, lahendati 720 asja, sh eelmistest perioodidest üle tulnud jääk. Aasta lõpuks on lahendamata 324 tsiviilasja. Kriminaalasju laekus 339. Koos eelmiste aastate jäägiga lahendati aasta jooksul 300 kriminaalasja. Kriminaalasjade jääk aasta lõpu seisuga on 69. Kuritegudest moodustasid enamuse mootorsõiduki joobes juhtimine ning kehaline väärkohtlemine. Väärteoasju laekus 132. Aasta jooksul lahendati 136 väärteoasja. 49 väärteoasja lahendamine jätkub 2016. aastal. Väärtegudest domineerisid liiklusalased rikkumised (sõidukiirus, joove) ning avaliku korra rikkumised. Juhtimine ja regionaalhaldus VALGAMAA AASTARAAMAT 2015 35

Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Valga esindus

Aadress: Vabaduse 10, Valga Osakonna juhataja Jana Jõgisuu

Tõrva esindus: Tartu mnt 6, Tõrva Otepää esindus: Lipuväljak 13, Otepää

Seisuga 1.03.2016 on kriminaalhooldusel 119 aktiivset kriminaalhoolduse toimikut: üldkasulikul tööl – kliente 31 käitumiskontrollil – kliente 88 sellest: käitumiskontroll – kliente 68 šokivangistus (osa vangistust ära kantud) – kliente 7 vanglast ennetähtaegselt vabanenud või karistusjärgsel käitumiskontrollil – kliente 13

2015. aastal suleti kokku 142 kriminaalhooldusaluse toimikut: üldkasulik töö – kliente 39 käitumiskontroll – kliente 103 sellest: käitumiskontroll – kliente 91 šokivangistus (osa vangistust ära kantud) – kliente 5 vanglast ennetähtaegselt vabanenud või karistusjärgsel käitumiskontrollil – kliente 7

Keeleinspektsiooni Lõuna-Eesti järelevalvetalitus

Aadress: Aia 17, Valga Peainspektor Helgi Treimuth

Keeleinspektsioon on haridus- ja teadusministeeriumi valitsemisalas tegutsev valitsusasutus, mis teostab riiklikku järelevalvet keeleseaduse ning teiste keeleoskust ja keelekasutust reguleerivate õigusaktide täitmise üle. Inspektsiooni tegevust finantseeritakse riigieelarvest.

Tulenevalt keeleinspektsiooni 2015. aasta prioriteetsetest järelevalvevaldkondadest kontrolliti Lõuna-Eesti järelevalvetalituse poolt tervishoiu- ja sotsiaalhoolekandetöötajate, kohalike omavalitsuste hallatavate asutuste, müügi- ja teenindustöötajate ning turvatöötajate eesti keele kasutamise nõuete täitmist, lahendati kaebusi ja vastati teabenõuetele.

Valgamaal avastati puudusi: • avaliku teabe, reklaami osas; • tarbijateabe suhtes kehtivate nõuete osas; • hariduse valdkonnas kontrollitud õpetajatest ei vastanud kuuel keeleoskus nõutavale tasemele; • kontrollitud koolieelsete lasteasutuste õpetajatest said ettekirjutuse eesti keele oskust tõendava dokumendi puudumise tõttu 13 õpetajat või õpetaja abi; • tervishoiu- ja sotsiaalhoolekande valdkonnas kontrollitud 371 töötajast oli ebapiisava keeleoskusega viis; • kontrollitud 71 müügi- ja teenindustöötajast puudus viiel nõutav eesti keele oskuse tunnistus; • sunniraha määrati ettekirjutuse korduva mittetäitmise eest viieteistkümnele haridus- ja tervishoiutöötajale.

Regulaarse järelevalve tulemusena täitis keeleinspektsioon 2015. aastal Valgamaal keelenõude osas seatud eesmärgi. 36 VALGAMAA AASTARAAMAT 2015 Juhtimine ja regionaalhaldus

Muinsuskaitseameti Lõuna-Eesti järelevalveosakond

Aadress: Aia 17, Valga Valgamaa vaneminspektor Mari-Liis Paris

Tabel 4-19. Ehitismälestiste toetused, 2015

Mälestis Tööde kirjeldus Toetus (eurot) Helme linnuse varemed Edela nurgatorni konserveerimistööd 10 000,00 Kuigatsi mõisa kuivati- Katuse avariitööd, tugipostide paigaldamine, korstnaotsade 6003,10 moonakatemaja remont. Jätkutööd Sangaste mõisa valitsejamaja Katusekatte materjali ostmine 10 000,00 Katuse restaureerimise muinsuskaitse eritingimuste ja Elamu Valgas Sepa tn 10 3000,00 põhiprojekti tellimiseks Siseseinte ja lagede puhastamine, hallitusvastaseks Barclay de Tolly mausoleum 3500,00 töötlemine ning värvimine Kauplus-elamu Tõrvas Valga tn 2 Avariilise rõdu restaureerimistööd 1050,00 Kreisi ametiasutuste maja Valgas Põlengujärgse avariilise laepealse puhastamine ning 8000,00 Riia tn 5 katmine ajutise kattega Allikas: muinsuskaitseamet.

2015. aasta märkimist väärivad tööd olid Helme linnuse jätkutööd, Kuigatsi mõisa kuivati- moonakatemaja avarii jätkutööd ning Sangaste kiriku tornikiivri avariiremonttööd. Muinsuskaitseamet peab väga oluliseks muinsuskaitsekuu raames korraldatud üritusi, talguid ning teabepäevi. Mainimist väärivad muinsuskaitsekuu heakorratalgud Taheva mõisa pargis ja Lüllemäe vanal kalmistul, kus suur roll talgupäevade läbiviimisel oli Taheva vallavanem Monika Rogenbaumil ja Karula koguduse diakon Enno Tanilasel. Nimetamist väärib 18. juunil 2015 Valgas toimunud kalmistute õppepäev, mille korraldasid muinsuskaitseamet ja Valga linnavalitsus. 10. septembril avati aga Hellenurme mõisa vesiveskis Euroopa muinsuskaitsepäevad. Samas toimunud seminaril „Veskikivid jahvatavad tööstuspärandit“ peeti põnevaid ettekandeid ning veskiemand Mae Juske juhendamisel viidi läbi näitlik õppetund teradest kuni püüli valmimiseni. Hellenurme vesiveski on Eesti ainus vee jõul töötav püüli- ja jahuveski, mis on pärit aastast 1880, olles heaks näiteks väärikalt ja töökorras hoitud tööstuspärandist. Kuigi muinsuskaitsealuste hoonete avariiremonti toetatakse pidevalt, on toetused suhteliselt väikesed ja eraldatud summa ei kata kõiki vajadusi.

Riigiarhiivi Valga osakond

Aadress: Vabaduse 6, Valga Valga osakonna juhataja Riina Virks Osakonnas töötab 6 inimest.

Säilikute koguarv on 742 106, koormatud riiuleid 7795 rm. 2015. aastal lisandus 5694 säilikut sh arhivaale 465 (2,7 lm) ja personalidokumente 5229 (95,8 lm). Antsla vallavalitsus andis üle oma valduses olnud endiste ühismajandite Antsla kolhoosi, Tsooru kolhoosi, kolhooside Vabadus, Haabsaare, Jüriöö ja Linda personalidokumendid. Vastu võeti Võru Gaasianalüsaatorite Tehase ja AS VGT arhiivi koosseisus olevad personalidokumendid ja varem arhiiviväärtuslikuks hinnatud dokumendid. Päringute haldamiseks loodi ja rakendati Rahvusarhiivis VAU päringute süsteem. Päringutele vastuseks koostatakse ja väljastatakse ühisteatis, mis sisaldab andmeid kõikidest Rahvusarhiivi osakondadest. Eraldi statistikat osakondades enam ei peeta. Uurimissaali külastati 155 korral. Uurijate poolt kasutati 906 säilikut ja telliti 289 koopiat. Lihtkoopiaid väljastati soovijatele 538. Juhtimine ja regionaalhaldus VALGAMAA AASTARAAMAT 2015 37

Tarbijakaitseamet

Aadress: Aia 17, Valga Vastuvõtt toimub iga kuu teisel neljapäeval.

2015. aastal pöördusid Valgamaa tarbijad tarbijakaitseameti poole peamiselt seoses kaupade või teenuse mitterahuldava kvaliteediga. Pöördumiste statistilise hulga alusel ei tõuse märgatavalt esile ükski konkreetne tootegrupp. Pöördumised on olnud eeskätt seotud erinevate laiatarbekaupadega, nagu rõivastus, jalatsid ja tehnikatooted. Piirkondlike kontrollide arv Valgamaal ulatus eelmisel aastal üle poolesaja, nendest 24 korral on avastatud rikkumisi. Järelevalves tootegruppide lõikes pööras tarbijakaitseamet rohkem tähelepanu alkoholi müügiks pakkumisele, kosmeetikatoodete jaemüügile ja tarbijatoodete ohutusnõuete täitmise kontrollimisele. Kuivõrd järjest enam on levinud kauplejate müügitegevus ja kampaaniad lisaks tavakauplustele ka internetis, on amet järelevalvet laiendanud erinevatele müügikanalitele. 2015. aastal muutus senisest aktuaalsemaks tarbijatele pakutavate teenuste ohutus ja kaupleja vastutus võimalike riskide eest. Tarbijakaitseamet kutsus kokku ümarlaua, mille raames kaardistati erinevad uudsed tarbijatele pakutavad vabaajateenused ning arutati järelevalve osas koostöövõimalusi terviseameti ja tehnilise järelevalve ametiga teenuse ohutuse hindamisel.

Sihtasustus Innove Valgamaa Rajaleidja keskus

Aadress: Aia 9, Valga Valgamaa Rajaleidja keskuse juht Jaanika Käst

1. septembril 2014 alustas tööd üle-eestiline Innove juhitav Rajaleidja keskuste võrgustik. Rajaleidja keskuste loomine on riigi panus Eesti laste ja noorte toetamise süsteemi. Loodud keskuste kaudu on õppenõustamis- ja karjääriteenused kättesaadavad kõigile meie lastele ja noortele, sõltumata sellest, kas nad elavad linnas või väikevallas. Õigel ajal kättesaadav ja asjatundlik õppenõustamis- ja karjääriabi võimaldab igal noorel oma unistusi paremini täide viia. Kõik lapsed peavad saama võimaluse õnnestuda. Rajaleidja võrgustiku olulisim märksõna on õppenõustamis- ja karjääriteenuste lõimitus. See tähendab, et keskusesse pöörduja ei pea tingimata teadma, missuguse spetsialisti abi ta ühel või teisel juhul vajab. Keskuse töötajad on need, kes suunavad pöörduja vajaliku spetsialisti juurde. On üsna tavaline, et inimese murel on mitmeid tahke ja selle lahendamine eeldab erineva taustaga spetsialistide koostööd. Näiteks võib korraga vaja minna nii logopeedi, psühholoogi kui ka eripedagoogi tuge. Hilisemas eluetapis osutuvad sageli vajalikuks karjääriteenused. Valgamaa Rajaleidja keskus on üks 15 piirkondlikust keskusest, mis pakub hariduse tugiteenuseid ehk karjääri- ja õppenõustamist ning karjääriinfo vahendamist. Lisaks korraldab keskus maakondliku nõustamiskomisjoni igapäevast tööd ning vajadusel ka üleriigilise nõustamiskomisjoni tegevust. Ühtlasi algatab keskus kohalikke projekte ja koordineerib teenusega seotud koostööd ametiasutuste ja organisatsioonide vahel. Kõik keskuses kohapeal pakutavad teenused on abivajajatele tasuta, keskuse poole võib julgelt pöörduda ka lihtsalt info saamiseks. Sagedasemad põhjused, mille tõttu pöördutakse, on lapse õpiraskused koolis, käitumis- ja suhtlemisprobleemid ning hirmud ja meeleoluprobleemid. Rajaleidja keskuse logopeedi poole pöördutakse kõneuuringute läbiviimiseks. Laste ja noorte aitamiseks tehakse vajadusel koostööd teiste spetsialistidega haridusasutustest ja kohalikest omavalitsustest. On oluline, et lapsi ja noori ümbritsevad inimesed oleksid kursis enda rolli ja võimalustega nende toetamisel ja suunamisel. Parima tulemuseni viib spetsialistide ja vanemate ühine jõupingutus ning varajane märkamine. Karjäärispetsialistid abistavad ja toetavad inimesi haridus- ja tööelu planeerimisel. Karjäärinõustamise abil suudab noor paremini analüüsida ennast ja oma võimalusi, planeerida ja ellu viia oma tulevikuga seotud otsuseid. Alates 2014/2015. õppeaastast saavad koolid tellida Rajaleidja keskustest tugispetsialistide teenust. Kehtivate õigusaktide kohaselt vastutavad tugiteenuste pakkumise eest koolipidajad. Tugispetsialistidena on siinkohal silmas peetud logopeede, psühholooge ja eripedagooge. Siiani on see väikekoolidele murekohaks olnud. Nõudlus spetsialistide järele on olemas, kuid see on kohati nii madal, et spetsialistile ei suudeta ühes koolis piisavat koormust pakkuda. Kuigi Rajaleidja tugispetsialistide teenus on tasuline, saavad koolid ja kohalikud omavalitsused seda tellida just endale sobivas mahus ning väikekoolidele pakutakse teenust soodustingimustel. Valgamaa on sel õppeaastal kõige suurema lepingute arvuga teenuse pakkuja maakondade lõikes. Sel õppeaastal ostab teenust Valgamaa Rajaleidja keskusest viis koolipidajat ja kooli. 38 VALGAMAA AASTARAAMAT 2015 Juhtimine ja regionaalhaldus

Õppeaasta jooksul saab Rajaleidja keskustest õppenõustamise teenuseid ca 40 000 inimest ja karjääriteenust ca 50 000 inimest. Valgamaal sai Rajaleidja keskustest õppenõustamise teenuseid 2015. aastal 1518 inimest ja karjääriteenust 2872 inimest. Sihtasutus Innove on üld- ja kutsehariduse valdkonna ja hariduse tugiteenuste kompetentsikeskus ning Euroopa Liidu toetuste vahendaja. Sihtasutus loodi 2003. aastal haridus- ja teadusministeeriumi haldusalas.

Tabel 4-20. Haridustugiteenuste osutamine, 1.01.2015–31.12.2015

Spetsialist Individuaalsete juhtumite arv* Klientide arv logopeed (1.01.2015–4.09.2015 asendas eripedagoogi) 257 539 eripedagoog (tööl alates 7.09.2015) 26 32 psühholoog 136 168 sotsiaalpedagoog 115 138 karjääriinfospetsialist 512 518 karjäärinõustaja 299 323

* juhtum on probleemi(de) lahendamine, kus osaleb üks või mitu klienti ja spetsialisti ning koosneb ühest või mitmest juhtumist.

Allikas: Valgamaa Rajaleidja keskus.

Valgamaa Rajaleidja keskuse tähtsündmused 2015. aastal • Valgamaa Rajaleidja konverents „Kõik lapsed peavad saama võimaluse õnnestuda“ 20. novembril, 96 osalejat, toimumiskoht Valgamaa kutseõppekeskus. Tervitussõnad ütlesid Valga maavanem Margus Lepik, Valgamaa kutseõppekeskuse direktor Margus Ojaots ja Valgamaa Rajaleidja keskuse juht Jaanika Käst. Konverentsi kajastas Eesti Rahvusringhääling. Konverentsil esinesid muuhulgas Valga põhikooli õpilased luuletusega „Mul on õigus“, lapsi juhendas õpetaja Reet Hallaste. Konverentsil käsitleti kokku üheksat teemat erinevatelt ettekandjatelt. • Valgamaa Rajaleidja keskuse ja Valga maavalitsuse koostööna toimus 21. oktoobril koostööseminar „Karjäär noortele – kuidas aidata?“. Seminarist võtsid osa maakonna koolide karjäärikoordinaatorid, klassiõpetajad, aineõpetajad, tugispetsialistid ja noorsootöötajad. Seminar toimus Valga põhikoolis, osales 71 inimest. • Valgamaa haridusmess „Vali nutikalt“ toimus 26. veebruaril Valga spordihallis. Messil osales 41 eksponenti ligi 150 esindajaga ning ligi 700 noort. Maakondlikule suurüritusele oli uudistama tulnud noori pea kõikidest maakonna koolidest. Korraldajad organisatsioonid: Valga maavalitsus, Europe Directi teabekeskus – Valgamaa, Valgamaa Rajaleidja keskus, Valga Avatud Noortekeskus, Kaitseliidu Valgamaa malev ja MTÜ Valgamaa Noorsootöökeskus Tankla.

Valgamaa nõustamiskomisjon

1. septembril 2014 moodustas SA Innove üle kogu Eesti maakonna nõustamiskomisjonid ning lisaks üleriigilise nõustamiskomisjoni. Valgamaa nõustamiskomisjon asub Valgamaa Rajaleidja keskuses aadressil Aia 9, Valga. Valgamaa nõustamiskomisjoni esimees on Jaanika Käst ja sekretär Leini Kirsimäe. Liikmed on: Valga maavalitsuse haridus- ja sotsiaalosakonna juhataja, komisjoni aseesimees Kalle Vister, psühholoog Endla Lõkova, logopeed Carmen Kruška, sotsiaalpedagoog Õnne Naaris ja eripedagoog Tiiu Soodla.

Maakonna komisjoni ülesandeks on soovituste andmine: • erivajadusega lapse arendamiseks vajalike tingimuste rakendamiseks koolieelses lasteasutuses ja sobitus- või erirühma vastuvõtmiseks; • koolikohustuse täitmise edasilükkamiseks ühe õppeaasta võrra; • koolieelses lasteasutuses mitte käiva lapse ja vaidlusküsimuste korral koolikohustuslikust east noorema lapse kooli vastuvõtmiseks; • tervislikel põhjustel koduõppe rakendamiseks; • riiklikus õppekavas sätestatud õpitulemuste asendamiseks või vähendamiseks, kohustusliku õppeaine õppimisest vabastamiseks; Juhtimine ja regionaalhaldus VALGAMAA AASTARAAMAT 2015 39

• lihtsustatud, toimetuleku- või hooldusõppe rakendamiseks ja õppeks vajalike tingimuste loomiseks vastavas eriklassis; • õpiraskustega, tundeelu- ja käitumishäiretega, liitpuuetega, kasvatusraskustega õpilaste klassi tingimustes õppe korraldamiseks või vajalike tingimuste rakendamiseks; • koolikohustuslikule õpilasele mittestatsionaarse õppevormi rakendamiseks.

Üleriigiline nõustamiskomisjon annab soovitusi juhul, kui selgub vajadus väikeklassi tingimustes või ühe õpilase õpetamisele keskendatud õppeks. Sobiva haridusliku meetme valimise eesmärk on lapse heaolu tagamine, arvestades tema toimetulekut haridusasutuses ja kodus ning lapse tervislikku seisundit. Taotlus nõustamiskomisjonile koos lisadokumentidega esitatakse paberil või digitaalselt allkirjastatuna Rajaleidja keskusesse. Laekunud taotlus registreeritakse ja sellele määratakse juhtumi haldaja, kes tutvub juhtumiga, teeb lahenduste leidmiseks ning elluviimiseks koostööd pere, haridusasutuse ja vajadusel teiste spetsialistidega. Nõustamiskomisjoni töövorm on koosolek. Koosolekul täpsustatakse veel kord juhtumiga seotud asjaolusid, millele tuginedes vormistavad nõustamiskomisjoni liikmed soovituse ja selgitavad osalejatele sobiva meetme rakendamise võimalusi. Nõustamiskomisjoni soovitused edastatakse kirjalikult lapse seaduslikule esindajale ja haridusasutusele. Juhtumi haldaja toetab haridusasutust ja perekonda soovitatud meetme rakendamisel ning osaleb meetme tulemuslikkuse hindamisel.

Tabel 4-21. Valgamaa nõustamiskomisjoni statistika, 1.01.2015–31.12.2015

Soovitused 2015 Koolikohustuse täitmise alguse edasilükkamine 12 Sobitusrühm 1 Tervislikel põhjustel koduõpe 4 Õpiraskustega õpilaste klassi tingimustes õppe korraldamine 1 Põhikooli riiklikus õppekavas sätestatud õpitulemuste vähendamine või asendamine või 6 kohustusliku õppeaine õppimisest vabastamine Lihtsustatud õppe rakendamine 9 Toimetulekuõppe rakendamine 1 Hooldusõppe rakendamine 1 Tundeelu- ja käitumishäiretega õpilaste klass 3 Mittestatsionaarse õppevormi rakendamine 3

Allikas: Valgamaa Rajaleidja keskus. 40 VALGAMAA AASTARAAMAT 2015 Juhtimine ja regionaalhaldus

4.3 Kohalikud omavalitsused

Kohalike omavalitsuste eelarve

Ülevaade Valgamaa kohalike omavalitsuste eelarvest on koostatud rahandusministeeriumi andmete põhjal.

Tabel 4-22. Kohalike omavalitsuste tulud (tuh eurot), 2015 Maamaks Eraldised Eraldised riigieelarvest riigieelarvest KOKKU TULUD KOKKU Kulude katteksKulude Investeeringud Investeeringud Finantseerimis- hariduskuludeks Loodusvara maks Loodusvara eelmise aasta jääk muud laekumised Majandustegevus, Majandustegevus, Sihtotstarbelised ja Sihtotstarbelised Üksikisiku tulumaks Toetus riigieelarvest Toetus tehingud (sh laenud) tehingud varad, muud maksud varad, Muud tulud ja trahvid Vald/linn Helme 975,6 123,5 70,8 148,6 - - 233,4 - 184,0 320,5 74,4 2130,8 Hummuli 428,3 69,5 22,5 115,1 - - 72,9 56,4 170,8 88,7 176,5 1200,7 Karula 435,5 81,2 - 277,3 5,7 - 94,3 29,0 183,2 198,5 132,0 1436,7 Otepää 2248,6 90,7 9,6 440,8 1,3 150,0 219,3 70,0 899,9 394,3 552,0 5076,5 Palupera 527,4 39,9 84,2 44,4 - - 87,7 - 211,0 121,2 - 1115,8 Puka 807,1 84,9 0,9 89,8 2,4 50,0 105,3 170,7 323,6 226,7 38,5 1899,9 Põdrala 397,0 54,4 0,1 23,2 - - 74,2 11,6 127,9 102,2 132,6 923,2 Sangaste 622,6 51,9 2,0 148,7 0,2 - 172,1 - 275,2 195,7 - 1468,4 Taheva 352,9 76,7 - 101,9 28,3 - 113,3 48,3 133,6 95,3 48,1 998,4 Tõlliste 770,3 68,1 19,0 96,2 - - 149,8 24,2 270,9 232,1 158,9 1789,5 Tõrva 1466,4 17,0 3,2 552,0 0,7 - 191,0 65,2 739,0 356,8 250,4 3641,7 Valga 5423,7 94,8 3,8 1176,6 7,7 - 1393,5 43,3 2301,6 2777,8 761,3 13 984,1 Õru 164,8 38,5 - 34,2 0,2 - 47,9 15,0 55,2 106,1 52,8 514,7 Kokku 14 620,2 891,1 216,1 3248,8 46,5 200,0 2954,7 533,7 5875,9 5215,9 2377,5 36 180,4

Tabel 4-23. Kohalike omavalitsuste kulud (tuh eurot), 2015 Sport Kultuur Haridus Vald/linn Tervishoid Korrakaitse Valitsemine KOKKU KULUD KOKKU Sotsiaalhoolekanne (sh laenud, liisingud) (sh laenud, Majandus ja keskkond Finantseerimistehingud Finantseerimistehingud

Helme 247,3 0,6 916,6 146,7 34,5 1,4 322,4 332,8 26,5 2028,8 Hummuli 195,3 0,1 540,1 31,2 11,8 8,4 167,6 103,9 17,9 1076,3 Karula 133,7 0,5 626,9 60,1 1,0 0,3 204,7 129,2 21,5 1177,9 Otepää 382,1 27,1 2461,0 429,2 92,5 25,5 271,2 851,4 103,6 4643,6 Palupera 110,3 - 581,2 101,1 6,6 - 93,8 231 - 1124,0 Puka 126,2 - 963,9 126,1 - - 127,4 449,5 41,4 1834,5 Põdrala 117,9 0,1 298,3 113,6 14,2 0,9 96,8 114,2 6,5 762,5 Juhtimine ja regionaalhaldus VALGAMAA AASTARAAMAT 2015 41 Sport Kultuur Haridus Vald/linn Tervishoid Korrakaitse Valitsemine KOKKU KULUD KOKKU Sotsiaalhoolekanne (sh laenud, liisingud) (sh laenud, Majandus ja keskkond Finantseerimistehingud Finantseerimistehingud

Sangaste 231,9 - 716,9 66,7 0,4 - 87,6 167,8 171,0 1442,3 Taheva 120,4 3,9 335,8 96,3 0,3 16,8 191,1 100,7 6,7 872,0 Tõlliste 209,8 - 894,9 152,6 11,4 5,3 159,8 197,3 12,8 1643,9 Tõrva 296,9 8,9 1692,6 603,1 51,8 5,1 210,2 547,2 74,5 3490,3 Valga 1198,5 29,0 5627,8 1588,6 498,1 4,7 1682,4 2252,7 476,2 13 358,0 Õru 71,8 - 223,2 28,2 - - 57,9 47 - 428,1 KOKKU 3442,1 70,2 15 879,2 3543,5 722,6 68,4 3672,9 5524,7 958,6 33 882,2

Tabel 4-24. Tulud ühe elaniku kohta (eurot), 2011–2015

Linn/vald 2011 2012 2013 2014 2015 Helme 763 845 1059 1001 1041 Hummuli 944 1019 1234 1265 1406 Karula 944 1066 1167 1308 1435 Otepää 890 1094 1188 1110 1263 Palupera 889 872 912 950 1023 Puka 928 853 892 955 1164 Põdrala 881 1115 932 1034 1175 Sangaste 951 1075 1412 1324 1121 Taheva 1335 1401 1297 1142 1326 Tõlliste 875 897 948 974 1081 Tõrva 1420 1176 1338 1180 1276 Valga 972 980 1244 1067 1050 Õru 999 966 930 1087 1105 Keskmine 983 1010 1182 1088 1138

Tabel 4-25. Kulud ühe elaniku kohta (eurot), 2011–2015

Linn/vald 2011 2012 2013 2014 2015 Helme 754 817 1040 963 992 Hummuli 853 932 1121 1063 1260 Karula 873 1024 1097 1174 1177 Otepää 843 1011 1100 1053 1155 Palupera 838 808 899 973 1030 Puka 898 834 877 932 1124 Põdrala 802 967 875 880 970 42 VALGAMAA AASTARAAMAT 2015 Juhtimine ja regionaalhaldus

Linn/vald 2011 2012 2013 2014 2015 Sangaste 946 1067 1402 1327 1101 Taheva 1210 1216 1257 1038 1158 Tõlliste 833 883 876 921 993 Tõrva 1264 1100 1303 1094 1223 Valga 916 958 1241 1010 1003 Õru 841 764 805 988 919 Keskmine 921 962 1150 1027 1066

Tabel 4-26. Üksikisiku tulumaksu laekumine ühe elaniku kohta (eurot), 2011–2015

Linn/vald 2011 2012 2013 2014 2015 Helme 301 328 370 430 477 Hummuli 323 348 395 458 502 Karula 304 320 344 411 435 Otepää 376 415 458 510 559 Palupera 340 352 427 457 483 Puka 340 355 389 443 495 Põdrala 328 359 385 432 505 Sangaste 346 370 388 434 475 Taheva 298 330 392 437 469 Tõlliste 305 341 403 442 465 Tõrva 377 396 433 486 514 Valga 303 322 352 381 407 Õru 249 267 291 321 354 Kokku 324 347 384 426 460

Joonis 4-12. Üksikisiku tulumaksu laekumine ühe elaniku kohta (eurot), 2013–2015

600

500

400

300 2013 2014 200 2015

100

0 Juhtimine ja regionaalhaldus VALGAMAA AASTARAAMAT 2015 43

Tabel 4-27. Tulud ja kulud aastate lõikes (tuh eurot), 2011–2015 Tulud 2011 2012 2013 2014 2015 Üksikisiku tulumaks 10 916 11 560 12 575 13 706 14 620 Maamaks 851 837 834 898 891 Loodusvarade maks 91 97 162 166 216 Majandustegevusest, varadest ja maksudest 2260 2357 2424 2798 3249 Muud tulud ja trahvid 101 57 74 24 46 Finantseerimistehingud (sh laenud) 1000 737 4888 1060 200 Sihtotstarbeliselt riigieelarvest 2598 3219 3365 3319 2955 Investeeringud riigieelarvest 2936 2398 2663 1744 534 Tasandusfond riigieelarvest 5274 5106 5069 5493 5876 Eraldised riigieelarvest hariduskuludeks 5298 5148 5378 5152 5216 Kulude katteks suunatud eelmise aasta jääk 1784 2101 1269 658 2377 Kokku tulud 33 109 33 617 38 701 35 018 36 180

Kulud Valitsemine 2935 3135 3018 3140 3442 Korrakaitse 31 32 37 36 70 Haridus 13 749 15 141 17 897 15 261 15 879 Kultuur 3570 3138 3191 3398 3543 Sport 642 720 790 798 723 Tervishoid 135 519 45 49 68 Sotsiaalhoolekanne 3895 3658 3767 3568 3673 Majandus ja keskkond 5385 5086 8260 6003 5525 Finantseerimistehingud (sh laenude tagastamine) 693 618 666 779 959 Kokku kulud 31 035 32 047 37 671 33 032 33 882

Tulude jaotus 2015

Joonis 4-13. Tulude jaotus kohalike omavalitsuste eelarves (%), 2015

muud tulud 10% Finantseerimis- tehingud (sh laenud) 1%

üksikisiku tulumaks kulude katteks 40% suunatud jääk 7%

riigieelarvest eraldised maamaks 40% 2% 44 VALGAMAA AASTARAAMAT 2015 Juhtimine ja regionaalhaldus

Joonis 4-14. Kulude jaotus kohalike omavalitsuste eelarves (%), 2015

finansteerimistehingud (sh laenude tagastamine) 3%

majandus, keskkond 16% haridus 47% valitsemine ja korrakaitse 10%

sotsiaalhoolekanne ja tervishoid 11%

kultuur, sport 13%

Kohalike omavalitsuste välissuhted

2015. aastal tegelesid rahvusvahelise koostööga aktiivsemalt Valga ja Tõrva linnad ning Otepää vald.

Valga linn Valga linna delegatsioon võttis osa 2.–6. septembrini 2015 Poolas Kościeliskos toimunud iga-aastasest sõpruslinnade kohtumisest, kus arutleti energiasäästu teemadel. Delegatsiooni kuulus kolm täiskasvanut ja kolm koolinoort. Valga-Valka linnapäevade raames võõrustati Marijampole linna delegatsiooni Leedust ning novembris 2015 tegi Valga ja Valka linnade ühisdelegatsioon vastuvisiidi Marijampole linna, et luua sõprussidemeid ning välja selgitada ühishuvid. Ajavahemikul 19.–22. oktoober 2015 osalesid linnavalitsuse ametnikud õppereisil Ungarisse Sátoraljaújhely kohalikku omavalitsusse. Õppereisi eesmärgiks oli tutvuda Sátoraljaújhely kesklinna rajatud väljakuga ning saada ülevaade väljaku loomise protsessist ja selle käigus esinenud probleemidest, et saadud teadmisi kasutada Valga vanalinna ja Valga-Valka ühise kesklinna planeerimisel ja ehitamisel. Aktiivseim on välissuhtlus Läti Vabariigi Valka linnaga ning see toimib igapäevaselt pea kõigis kaksiklinna elu puudutavates valdkondades. Tõrva linn Septembris 2015 külastas Tõrva linna delegatsioon Rootsi lääneosas paiknevat Essunga kommuuni, mis on üheks Tõrva sõprusomavalitsuseks. Lisaks Essungale ja Tõrvale osales kohtumisel ka Hemsedali kommuun Norrast, mis samuti on Tõrva sõprusomavalitsuseks. Visiidi raames külastati Essunga sotsiaal- ja haridusasutusi ning turismiga seotud objekte. Samuti osaleti piirkonna festivalil „Via 1902“ – tee numbriga 190 kulgeb Göteborgist Nossebroni (Essunga keskus) ning festivali raames toimuvad sellel teel 05.09-13.09 mitmesugused üritused ja ettevõtmised. Festivalil esines oma muusikalise kavaga ka Tõrva noormees Hardo Adamson. 2015. aastal lõppes Tõrva linnal mitmeaastane piiriülene projekt „Intercultural Learning In The Field Of Physical Education“ Poola sõpruslinna Lukowiga. Projekti läbiviimist rahastati Comenius Regio programmi vahenditest, mille kasutamist koordineerib Eestis sihtasutus Archimedes. Piiriülese projekti raames toimus aastatel 2013-2015 kokku kaheksa kokkusaamist nii Eestis kui Poolas, mille käigus tutvuti riikide spordihariduse valdkonnas toimuvaga, jagati kogemusi ja teadmisi, tutvuti spordiobjektidega, kohtuti huvitavate inimestega ning külastati erinevaid spordiüritusi. Tõrva linnas olid projekti partneriteks Tõrva gümnaasium, orienteerumisklubi Käbi ja spordiklubi Viraaž. Tõrva delegatsioon külastas mais 2015 Poola sõpruslinna Lukowit ning osales Lukowi linnapäevadel. Otepää vald Otepää vallas kujunes 2015. aasta välissuhtluse poole pealt põnevaks aastaks. Palju oli suhtlemist Läti omavalitsuste esindajatega. Veebruaris külastas Otepää vallavalitsuse esindus Cēsist, kus tutvuti uue kultuurikeskusega ja arutati võimalusi koostööks Euroopa Liidu struktuurfondide projektide alal. Märtsikuus külastas Otepää valda Sigulda omavalitsuse esindus, tutvuti Otepää vaatamisväärsustega ning arutati samuti koostöövõimalusi. Augustis külastasid Otepääd Salduse piirkonna kultuurispetsialistid, külastuse eesmärgiks oli Otepää valla kultuuriobjektidega tutvumine. Oktoobrikuus külastasid Otepää valda Daugavpilsi kihelkonna omavalitsuse juhid. Külastuse eesmärgiks oli tutvuda Otepää omavalitsuse toimimise ja infrastruktuuriga, samuti tutvuti mitme vallaasutusega. Lisaks sellele väisas Otepääd veebruaris Jaapani suursaatkonna kultuuriatašee Takashi Ato. Kultuuriatašee kohtus Pühajärve põhikooli ja Otepää gümnaasiumi õpilastega, kus tutvustas õpilastele Jaapani kultuuri ja sealseid kombeid. Hiljem tutvus külaline Otepää talispordimuuseumiga, Tehvandi spordikeskuse, Väikese Munamäe suusakeskuse, Eesti lipu toa ja Otepää kirikuga. Takashi Atole oli see esimene Otepää külastus ja talle jäi sellest väga hea mulje. Jaapani kultuuriatašee Takashi Ato kutsel külastasid Pühajärve põhikooli ja Otepää gümnaasiumi Juhtimine ja regionaalhaldus VALGAMAA AASTARAAMAT 2015 45

õpilased ja õpetajad märtsis Jaapani suursaadiku residentsi Tallinnas. Praktiliste õpitubade jooksul said õpilased kunstnike juhendamisel tutvuda iidsete Jaapani tehnikatega: origamiga (paberi voltimine), kalligraafiaga (kirjakunst) ja ikebanaga (lilleseade). Õpitubade lõppedes said kõik kaasa lüüa sushi valmistamises, mida näitas saatkonna peakokk. Oktoobris tuli Otepää valla rahvale külla Saksamaalt sõpruspiirkonna Tarpi delegatsioon koos Tarpi omavalitsuse juhtidega. Delegatsiooni koosseisus oli meremeeste koor Die Hornblower, kes andis meeleolukaid kontserte Otepääl, Sangastes ja Tartus. 2015. aastal möödus Otepää valla ja Tarpi piirkonna sõprussuhetest 25 aastat ja külaskäiguga tähistati seda juubelit. Otepää kontserdi ajal kohtusid tarpilased oma vanade Otepää sõprade ja tuttavatega, koos meenutati sõprussuhete algusaastaid. Tarpiga on väga head suhted siiani säilinud, tihedat koostööd teevad omavahel koolid – 2015. aasta veebruaris käisid Otepää gümnaasiumis külas Tarpi kooli õpilased ja septembris toimus Otepää gümnaasiumi õpilaste külaskäik Tarpi. Meie õpilased said koos oma saksa sõpradega osaleda koolitundides, õpetajad aga lähemalt tutvuda koolimaja, õppekorralduse ja sealsete kolleegide tööga.

Valgamaa Omavalitsuste Liit

Tehti otsus liidu keskkonnaosakonna töö ümberkorraldamiseks ja keskkonnaspetsialisti ametikoha koondamiseks. Peeti tõsiseid arutelusid ja läbirääkimisi, arvestades lähenevat haldusreformi. Süvendatult tegeleti piirkondlike algatuste tegevuskavaga piirkonna tööhõive ja ettevõtlikkuse edendamiseks ning toodi välja arendamist vajavad sotsiaalteenused toimepiirkondades. Uue ideena kerkis päevakorda sotsiaalvaldkonna kompetentsikeskuse loomine Valgamaa kutseõppekeskuse baasil. Liitu kuulusid kõik 13 maakonna kohalikku omavalitsusüksust. Liidu kõrgeimaks juhtorganiks ja esinduskoguks on üldkoosolek, kuhu kuuluvad kõikide liidu liikmete kaks hääleõiguslikku esindajat: volikogu esimees ja vallavanem/ linnapea, igal esindajal on asendaja. Üldkoosolekute vahelisel perioodil teostas liidu juhtimist neljaliikmeline juhatus koosseisus liidu esimees Agu Kabrits ning liikmed Madis Gross, Tarmo Tamm ja Vambola Sipelgas. Liidu revidendiks oli Terje Korss.

Tabel 4-28. Üldkoosoleku liikmeesindajad valla-/linnavolikogu volitatud esindaja Vald/linn vallavanem/linnapea volikogu esimees Helme Ave Visor Tarmo Tamm Hummuli Aleksander Zemskov Enn Mihailov Karula Mart Vanags Rain Ruusa Jaanus Raidal Otepää Kalev Laul Kuldar Veere (alates 30.04.2015) Palupera Vambola Sipelgas Terje Korss Kalle Põldmägi Heikki Kadaja Puka Aleksander Sven Esse (alates 3.12.2015) Airin Hermann (alates 3.12.2015) Põdrala René Rahnu Aivar Uibu Sangaste Rando Undrus Kaido Tamberg Taheva Hille Tamman Monika Rogenbaum Tõlliste Arne Nõmmik Madis Gross Tõrva Kalle Vister Maido Ruusmann Valga Ivar Unt Kalev Härk Õru Kalmer Sarv Agu Kabrits

Uuteks liidu esindajateks nõukogudesse, komisjonidesse ja töögruppidesse nimetati: • Valga muuseumi nõukogu liikmeks Agu Kabrits, Õru vallavanem, Valgamaa Omavalitsuste Liidu esimees; • Kogukondliku turvalisuse 2015. aasta väikeprojektide toetusprogrammi maakondliku hindamiskomisjoni liikmeks Madis Gross, Tõlliste vallavanem; • Rahvakultuuri maakondlikule toetusprogrammile 2015 esitatud projektitaotluste hindamiskomisjoni liikmeks Kalmer Sarv, Õru vallavolikogu esimees. 46 VALGAMAA AASTARAAMAT 2015 Juhtimine ja regionaalhaldus

Valgamaa Omavalitsuste Liit kuulub Eesti Omavalitsusliitude Ühendusse. EOÜ volikogus on liidu esindajaks Agu Kabrits. EMOL-isse kuuluvad Helme, Palupera, Puka ja Tõlliste vald. EMOL-i volikogus on Valgamaa esindajateks Madis Gross ja Tarmo Tamm. Tõrva ja Valga linn kuuluvad Eesti Linnade Liitu (ELL). Vabariigi Presidendi juurde moodustatud kohaliku omavalitsuse ja regionaalarengu ümarlauas on rotatsioonikorras esindajateks maakonna omavalitsusjuhid. Liidu põhiliseks töövormiks on koosolekud. 2015. aastal peeti üheksa üldkoosolekut, mis toimusid kõik Valgas: 22. jaanuaril, 26. veebruaril, 23. aprillil, 28. mail, 18. augustil, 3. septembril, 22. oktoobril, 27. novembril, 22. detsembril. Juhatuse koosolekuid peeti samuti üheksa, mis toimusid samuti kõik Valgas: 11. märtsil, 23. aprillil, 28. mail, 15. juunil, 3. septembril, 4., 12. ja 23. novembril ning 7. detsembril.

Tähtsamad arutatud küsimused ja tehtud otsused • esitati Vabariigi Valitsusele Valgamaa Omavalitsuste Liidu arvamus, mille kohaselt Valga maakonna omavalitsusjuhtidele esitletud maavanema kandidaat Margus Lepik on sobiv Valga maavanema ametikohal jätkama; • kinnitati Valgamaa tööhõive ja ettevõtlikkuse edendamise tegevuskava ja piirkondlike algatuste tugiprogramm aastateks 2015-2016 ning omavalitsuste omaosalussumma jaotus; • arutati haldusreformi seaduse eelnõu ja selles kavandatavaid muudatusi; • riigihalduse minister kinnitas piirkondade konkurentsivõime tugevdamise (PKT) Valgamaa tegevuskava; • vaeti objektide esitamist regionaalsete tervisespordikeskuste programmile 2017-2020 ning saadeti Viljandimaa Omavalitsuste Liidu algatusel ühine märgukiri kultuuriminister Indrek Saarele; • osaleti uue maakonnaplaneeringu koostamise ja maakonna arengustrateegia uuendamise protsessis; • peeti vajalikuks maapiirkondades hajaasustuse programmi jätkamist; • tutvuti maakonnaplaneeringus käsitletavate teenuste uuringutulemustega; • räägiti veemajanduse juhtimisest ja piirkondlike vee-ettevõtete moodustamise vajadusest ning kohalike omavalitsuste üldplaneeringute kaasajastamisest; • vahetati teenusepakkujat ja mindi üle uuele jäätmevaldajate registri geoinfosüsteemile e-vald; • arutati ja planeeriti detailsemalt keskkonnaosakonna tegevust valdkondlike probleemide lahendamiseks; • kuulati Valgamaa turismiarendusjuhi ülevaadet maakonna turismiarendusest ja -turundusest; • üldkoosolek kinnitas liidu 2014. a tegevusaruande, revidendi järeldusotsuse, 2014. majandusaasta aruande ning aruande liidu 2014. aasta eelarve täitmise kohta; • aasta teises pooles alustati liidu eelarve kavandamist järgnevaks aastaks, sh maakondlike haridus-, kultuuri-, noorsoo-, spordi- ja ühisürituste valdkondlike eelarvete koostamist; • detsembris kinnitati liidu 2016. aasta eelarve.

Olulisemad kohtumised, üritused ja sündmused

Liidu üldkoosolekute raames kohtuti: • Päästeameti Lõuna päästekeskuse juhi Margo Klaose ja Valgamaa päästepiirkonna juhi Alar Roobiga, kellega räägiti koostöö tõhustamisest kohalike omavalitsustega; • Valga politseijaoskonna juhi Tiit Allikuga, arutamaks politsei tegevuse korraldust koostöös kohalike omavalitsustega olukorras, kus meie piirkonda on jõudnud organiseerimatult sisserändajad; • Lõuna-Eesti investorkonsultandi Asso Uiboga, kes rääkis investeeringute toomisest Lõuna-Eestisse ja koostööst kohalike omavalitsustega; • Valga maavalitsuse peaspetsialisti maatoimingute alal Heivi Põdraga, kes andis ülevaate tehingutest maaga ja hoonestusõiguse seadmisega seonduvast; • Valga maavalitsuse haridusvaldkonna peaspetsialist-inspektori Ivi Tigasega, kes rääkis riigieelarvelise toetuse kasutamispõhimõtetest ning järelevalve teostamisest haridusasutustes; • Valga Haigla juhataja Marek Seeriga, kes tutvustas haigla tegevust ja edasisi arenguvõimalusi; • Valga muuseumi direktori Andres Rattasepaga, arutamaks muuseumi hetkeseisu ja arenguplaane; • haridusprogrammi „Ettevõtlik kool“ Ida-Virumaa võrgustiku koordinaatori Kristi Goldbergiga, kes andis ülevaate programmi käigust; • Valgamaa Arenguagentuuri ettevõtluskonsultandi Anneli Kattaiga, kes informeeris noorte ettevõtluskonkursi „Nupp nokib“ korraldusest ja konkursi tulemustest; • Valgamaa-Jämtlandi Majandusühistu juhatuse liikme Rainer Kuutmaga, saamaks ülevaadet VJMÜ tegevusest ja edasistest plaanidest; Juhtimine ja regionaalhaldus VALGAMAA AASTARAAMAT 2015 47

• Valgamaa Rajaleidja keskuse spetsialisti Tuuli Mekiga, kes tutvustas keskuses pakutavaid karjääriteenuseid, ning keskuse juhi Jaanika Kästiga, kes andis ülevaate keskuses maakonna haridusasutustele osutatud teenustest; • Valga linnavalitsuse sotsiaalabiameti juhataja Meeli Tuubeliga teemal Euroopa Sotsiaalfondi 2014+ hoolekandemeetmetest ja maakonna sotsiaalmajandusliku olukorra kaardistamisest; • KÜSK-i programmi koordinaatori Kadri Sikuga, kes tutvustas „Kodanike Euroopa 2014-2020“ toetusprogrammi kohalikele omavalitsustele; • Villy Lopmaniga advokaadibüroost Rask, arutlemaks teemal „Kohtuvaidlustest – kohalik omavalitsus versus riik“.

Korraldatud suuremad üritused ja ettevõtmised • korraldati viiepäevane õppereis 25.–29. septembril Ukrainasse Tšernigivi koos Läti Valka piirkonna omavalitsusjuhtidega; • võõrustati Moldova Nisporeni ja Valgevene Braslavi delegatsiooni ja rahvakultuurikollektiivi Valgamaal 19.–22. veebruaril; • võeti osa kolme maakonna – Põlva, Valga, Võru – omavalitsusjuhtide nõupäevast 21. mail Cantervilla lossis Põlvamaal; • korraldati Eesti Kodukaunistamise Ühenduse Valga piirkonna liikmete infopäev 10. märtsil ja osaleti üleriigilisel nõupäeval; • tehti maakonna omavalitsustes ringsõit 2.–3. juunil, tutvumaks konkursile „Eesti kaunis kodu 2015” esitatud objektidega; • autasustati maakondliku konkursi „Eesti kaunis kodu 2015” osalejaid ja võitjaid 26. juunil Palupera põhikoolis ning võeti osa vabariikliku konkursi võitjatele korraldatud vabariigi presidendi vastuvõtust 23. augustil Narvas; • Maakonna tööhõivekava (PATEE) koostamise raames viidi läbi ettevõtlusfoorumid maakonna kolmes piirkonnas: Valgas, Tõrvas, Otepääl; • viidi läbi seminar haldusreformi teemal 30. septembril Valgas; • korraldati koostöös rahandusministeeriumiga raamatupidajatele ja finantsjuhtidele teabepäev e-arvetele ülemineku kohta 15. oktoobril Valgas; • viidi läbi kohalike omavalitsuste spetsialistidele koolituspäev uue jäätmevaldajate registri e-vald kasutuselevõtuks 17. juunil Valgas; • peeti nõu kohalike omavalitsuste esindajatega vee-ettevõtete ühinemise küsimuses 11. märtsil Valgas; • toetati maakonna suurperedele jõulupeo korraldamist Valga kultuuri- ja huvialakeskuses 11. detsembril ning aasta ema ja aasta isa valimist, kelleks osutusid Külli Kasak 5. mail Nõuni maakultuurimajas peetud emadepäeva üritusel ja Vahur Lääts 6. novembril Valga kultuuri- ja huvialakeskuses toimunud isadepäeva tähistamisel.

Osaletud üritustel, visiitidel, tähtpäevadel: • Eesti-Läti-Vene piirialade koostööorganisatsiooni MTÜ Euregio Pskov-Livonia tegevuse raames osaleti kohtumisel Pihkvas 24.–25. novembril, arutamaks piiriülese koostöö edasist strateegiat aastateks 2016–2020; • võeti osa Valgamaa-Jämtlandi lääni majandusühistu (VJEF) korralisest aastakoosolekust 13. augustil Pühajärve SPA & Puhkekeskuses; • liidu tegevjuht Rein Org viibis 26. jaanuarist kuni 6. veebruarini Valgamaa kutseõppekeskuse delegatsiooni koosseisus visiidil Armeenia Vabariigis Jerevanis ja Gruusia Vabariigis Tbilisis eesmärgiga värvata Valgamaa kutseõppekeskusele välisõppejõude ja sõlmida uusi lepinguid välisõpilaste õppima asumiseks Valgamaa kutseõppekeskusesse. • peeti maha ELi struktuurivahendite aruteluseminar 30. aprillil Valga maavalitsuses; • võeti osa Vabariigi Presidendi kohaliku omavalitsuse ja regionaalarengu ümarlaua töökoosolekutest; • käidi Eesti Omavalitsusliitude Ühenduse (EOÜ) nõupidamistel ja Eesti Maaomavalitsuste Liidu (EMOL) volikogu istungitel, osaleti EMOL-i Maapäeval 5. juunil Moostes Põlvamaal ja traditsiooniks kujunenud linnade ja valdade päevadel 25.–26. märtsil Tallinnas Hotellis Sokos; • liidu esimees ja maavanem tunnustasid ühiselt üleriigiliste ja maakondlike aineolümpiaadide võitjaid ja neid juhendanud õpetajaid ning parimaid abituriente 29. mail Valga kultuuri- ja huvialakeskuses; • „Valgamaa aasta õpetaja 2015“ kandidaate ja aunimetuse saajat, Virve Sinisalu, tunnustati koos õpetajate päeva tähistamisega 2. oktoobril Otepää gümnaasiumis; • pandi õlg alla ka maakonna hariduskonverentsi korraldamisele 26. augustil; 48 VALGAMAA AASTARAAMAT 2015 Juhtimine ja regionaalhaldus

• käidi õnnitlemas Läti kolleege, meie pikaaegseid koostööpartnereid, 18. novembril, Läti Vabariigi aastapäeval; • tehti aasta tööst kokkuvõtteid ja osaleti „Valgamaa aastaraamatu 2014” presentatsioonil 26. juunil Palupera põhikoolis; • jätkati maakonna silmapaistvate inimeste tunnustamist koos Valgamaa Vapi- ja Teenetemärgi väljaandmise ning selle juurde kuuluva preemiarahaga. Teenetemärgi pälvis Pilve Kängsepp ning vapimärgi Ants Randmaa. Autasud anti üle 20. veebruaril Valga kultuuri- ja huvialakeskuses, Eesti Vabariigi aastapäevaüritusel; • tähistati ühiselt 31. jaanuaril Paju lahingu ja Valga vabastamise 96. aastapäeva; • korraldati maakonna tantsupidu „Tants – hinge peidetud keel“ 23. mail Tehvandi staadionil Otepääl, kus tehti nii tantsijate kui pealtvaatajate „hingele pai“; • võeti ühiselt osa võidupüha tähistamisest maakonnas 23. juunil ja võidutule jagamisest Tõrvas; • löödi kaasa Valga maakonna sünnipäeva tähistamiseks 9.–11. septembril piirkondades läbiviidud koostöömängudel ja korraldati Valgamaa 95. juubelikontsert 6. oktoobril Valga kultuuri- ja huvialakeskuses; • võeti osa Valgamaa kultuurikonverentsist 20. novembril Valga kultuuri- ja huvialakeskuses; • osaleti siseministeeriumi korraldatud teabepäeval „Rahvusvahelise kaitse valdkond ja KOV tasand“; • osaleti autasustamisel „Valgamaa parim“ 18. detsembril Valga kultuuri- ja huvialakeskuses; • tehti kokkuvõtteid lõppevast aastast koos omavalitsusjuhtide, maavanema ja tema meeskonnaga traditsioonilisel ühisel jõululõunal 22. detsembril Greete motellis Puka vallas; • osaleti arendusspetsialistide aruteluseminaril 17. detsembril Kappermäe seltsimajas Otepää vallas, kus oli teemaks maakonna sotsiaalteenustes plaanitavad arengusuunad, ning kus arenguagentuuri ja liidu töötajad tähistasid jõulude saabumist ühise jõululõunaga.

Peamised koostööpartnerid, lõpule viidud ja käsilolevad projektid ning uued algatused • jätkati haridus- ja teadusministeeriumiga sihtfinantseerimise lepingut maakondlike õpilasürituste ning õpetajate ainealase, koolieelsete lasteasutuste õpetajate ja koolijuhtide ühistegevuse rahastamiseks summas 42 224 eurot; • jätkus koostöö Valga maavalitsusega 2015. aastaks sõlmitud koostöölepingu alusel, milles maavalitsuse panus oli 79 402 eurot ning omavalitsuste liidu osa 148 560 eurot; • jätkati Valga maavalitsuse, SA Valgamaa Arenguagentuuri ja Valgamaa Omavalitsuste Liidu vahelist kolmepoolset koostööd maakondliku arendustegevuse ühiseks edendamiseks; • korraldati maakondlikke kultuuri-, noorsoo- ja õpilasüritusi ning haridustöötajate koolitusi koostöös Valga maavalitsuse haridus- ja kultuuritalitusega; • jätkus maakondlik kodukaunistusalane tegevus koostöös maavalitsusega käsunduslepingu alusel; • pikendati lepingut MTÜ Valgamaa Käsitöö ja Rahvakunsti Keskseltsiga maakondlike kultuuriürituste korraldamiseks; • viidi läbi traditsioonilised maakondlikud koolinoorte ja täiskasvanute spordiüritused hästi toimivas koostöös MTÜ Valgamaa Spordiliiduga; • jätkati koostöölepingut Sihtasutusega Lõuna-Eesti Turism ja eraldati tegevustoetuseks 3200 eurot; • peeti oluliseks Eesti Vabariigi, Läti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni vahelise piirialade koostöö jätkumist, ning MTÜ Euregio Pskov-Livonia tegevuse kaasrahastamist 1600 euro ulatuses; • toetati Valgamaa Spordiliidu koolispordiprojekti „Sportivad Valgamaa koolinoored 2015” 6000 euroga; • jätkati maakondliku eterniidijäätmete kogumise projekti III ja IV vooru elluviimist ning V vooru ettevalmistamist; • anti välja koostöös Taheva vallaga ette valmistatud ja KIK-ist rahastuse saanud projekti tulemusena valminud „Valgamaa keskkonnaaabits“, mille pidulik esitlus toimus 2. oktoobril Valgamaa kutseõppekeskuses; • viidi läbi õpilastele ja täiskasvanutele jäätmesorteerimisalaseid koolitusi; • jätkusid sõprus- ja koostöösuhted Moldova Vabariigi Nisporeni rajooniga. Delegatsioon Moldovast võttis osa Eesti Vabariigi aastapäeva tähistamisest Valgas; • arendati edasi sõprus- ja koostöösuhteid Valgevene Vabariigi Braslavi rajooniga. Maakonna delegatsioon osales Braslavis kultuurifestivalil 30.05–1.06; • jätkus liidu partnerlus mitmeaastase projektiga „Riverways“, mille tähtaega pikendati ning mis viidi lõpule I poolaasta lõpuks. Juhtimine ja regionaalhaldus VALGAMAA AASTARAAMAT 2015 49

Helme vald

Elanike arv 2009 (1. jaanuari 2016 seisuga). Pindala 312,82 km². Külasid 14: Ala, Holdre, Jõgeveste, Kalme, Karjatnurme, Kirikuküla, Kähu, Linna, Möldre, Patküla, Pilpa, Roobe, Taagepera, Koorküla. Alevikke üks: Helme alevik. Valla keskus Tõrva linnas, kaugus maakonnakeskusest 28 km. Vallavolikogu – liikmeid 13, esimees Ave Visor.

Kahtlemata oli Helme valla 2015. aasta tähenduslikuks ja olulisimaks sündmuseks 25. märtsil 2015 Helme vallavolikogus vastu võetud otsus alustada ühinemisläbirääkimisi naaberomavalitsuste Tõrva, Põdrala ja Hummuliga. Tänaseks on kõigile osapooltele selge, et seekordne ühinemiskatse meie piirkonnas saab teoks. Moodustumas on 6500 elanikuga omavalitsus. Märkimist väärib siinjuures asjaolu, et alles aasta teises pooles tuli vabariigi valitsus välja mõttega teha aastaks 2017 haldusreform üle kogu riigi. Ka Helme valla ettepanek naabritele oli, et ühinemine peaks saama teoks aastal 2017 oktoobris korraliste kohalike valimiste käigus. Lisaks ühinemisettepanekule naabritele oli 2015. aastal ka teisi märkimist väärivaid sündmusi. Valla tegemistes andsid positiivset tooni kindlasti objektide korrastused projektirahastuste abil. Nii sai Ritsu lasteaed-algkool tänu EAS-i rahastamistoele maja soojustuse ja uue kaasaegse välisilme. Nii Ritsu spordibaas kui 2014. aastal tegevust alustanud Ritsu noortetuba said tänu haridus- ja teadusministeeriumi toetusele ruumid remonditud. Helme alevikus õnnestus vallapäevaks, 11. juuliks likvideerida aastaid Valga-Uulu maantee ääres tühjana seisnud kunagine kutsekooli ühiselamu. Selle kolmekordse hoone lammutus sai teoks tänu KredEx-i poolt rahastatud ja valla poolt taotletud rahastusprojektile. Sugugi vähemtähtsam pole tõsiasi, et koostöös muinsuskaitseametiga leiti ka sel aastal rahastamisvõimalus Helme ordulinnuse varemete müüride korrastamiseks. Külaelanike elukvaliteeti väärtustades oli läinud aasta kevadel vallal rahaline võimalus kolmandat aastat järjest teostada kruusateedel tolmutõrjet. Kokku tehti seda, sarnaselt eelnevatele aastatele, kolme kilomeetri ulatuses intensiivsemas kasutuses olevate teede äärde jäävate vallakodanike elamute juures. Suvise tolmutõrjega soovitakse jätkata ka järgnevatel aastatel. Aastaid on Helme vallas hajaasustuse programmi abil aidatud maamajapidamisi nii kaevuvee kui heitvee probleemide lahendamisel. Viimasel paaril aastal on programmi laiendatud sedavõrd, et võimalik on toetuse kaasabil korda saada ka oma kodutee. 2015. aasta oli Helme valla toetuse taotlejatele erandlik seetõttu, et ligikaudu pooltele neist tuli esmakordselt vastata eitavalt, kuna programmi rahalisi vahendeid ei jätkunud piisavalt. Loodame, et 2016. aastal see ei kordu. Programmis osalevad rahalise panusega võrdsete partneritena riik, omavalitsus ja toetuse taotleja. Helme vald on üsna tuntud oma kultuuripärandi poolest, millega saadakse tuttavaks, kui külastatakse meie vaatamisväärsusi Helmes (ordulinnuse varemed, Arstiallikas, koopad, mulgi naise kuju jne), Kirikukülas (Helme koduloomuuseum, Helme kiriku varemed), Taageperas (Taagepera loss), Ala külas (Taagepera kirik, Soome tuntud kirjaniku Hella Wuolijoki sünnikoht - Ala kõrtsihoone, praegune Ala põhikool, esimese eesti soost mõisniku Mats Erdelli kabel), Jõgevestes (Barclay de Tolly mausoleum). Valla poolt soovime, et meie elukeskkonnas paiknevad kultuuriobjektid oleksid nauditavad nii meie endi kui meie külaliste jaoks. Oleme oma igapäevases tegevuses võtnud südameasjaks just nimetatud objektide heakorra. Loodame, et valla pingutused antud valdkonnas ei valmista meie külalistele pettumust ja on nautimist väärt. Kokkuvõtteks ütlen, et kuigi elanikkonna vähenemine on Eestimaa maapiirkondades ikkagi veel jätkuv ja üsna paratamatu, on ometigi tänasel päeval võimalik elada mitte ainult linnades, vaid ka maal ja sealhulgas ka kaunis Helme vallas.

Tarmo Tamm Helme vallavanem 50 VALGAMAA AASTARAAMAT 2015 Juhtimine ja regionaalhaldus

Hummuli vald

Elanike arv 843 (1. jaanuari 2016 seisuga). Pindala 162,54 km². Külasid 8: Alamõisa, Ransi, Piiri, Soe, Jeti, Aitsra, Puide, Kulli. Alevikke üks: Hummuli alevik. Valla keskus Hummuli alevik, kaugus maakonnakeskusest 15 km. Vallavolikogu – liikmeid 9, esimees Aleksander Zemskov.

2015 läheb kindlasti ajalukku haldusreformi alguse aastana Hummuli vallas. Helme vallavolikogu tegi ühinemisettepaneku Hummuli ja Põdra vallale ning Tõrva linnale. Ühinemisläbirääkimiste aluseks ja väärtuseks on kõigi nelja omavalitsuse kuulumine Mulgi kultuuriruumi. Hummuli vallavalitsus loobus 2015. aastal Hummuli põhikooli (mõisahoone) ning Hummuli vallavalitsuse hoone kütteõlil töötavatest keskküttekateldest ning paigaldas uued pelletiküttel katlad, mis on keskkonnasõbralikud ning majanduslikult efektiivsed. Põhikooli abihoone rekonstrueeriti täielikult ning osa sellest ehitati nõuetekohaseks katlamajaks. Varem asus keskküttekatel mõisahoones. Paigaldati vajalik hoonetevaheline maa-alune soojatorustik. Tööd teostati OÜ K&M Projektbüroo projekti kohaselt OÜ Rapla Metall poolt, omanikujärelevalvet teostas OÜ Real-E State. Maksumus kokku 114 755 eurot, kõik kulud kandis Hummuli vald. Vallavalitsuse hoone kütmiseks püstitati uus konteinertüüpi katlamaja eraldi ehitisena hoone tagahoovi. Varem asus keskküttekatel hoone soklikorrusel lasteaia ruumide all. Projekteeris OÜ Püroterm, ehitas OÜ TJ Hooldus, omanikujärelevalvet teostas AS Taalri Varahaldus, kokku maksumus 62 760 eurot. Katlamaja ehitamiseks taotleti ja saadi toetust SA Keskkonnainvesteeringute Keskuselt programmi „Atmosfääriõhu kaitse“ raames summas 31 380 eurot. Sotsiaalvaldkonna areng on olnud jätkuvalt stabiilne. Toimetulekutoetuse saajate ja töötute arv on püsinud ühtlasel tasemel. See näitab, et perede toimetulek ja tööhõive on pigem paranenud. Aktiivselt on aasta jooksul töötanud puuetega inimeste tegevusrühm, mida juhendab Maili Lend. Tema tublil eestvedamisel toimuvad rühma iganädalased tegevused valla sotsiaalkorteris. Puuetega lastele ja nende peredele toimus traditsiooniline sotsiaal- psühholoogiline rehabilitatsioonikursus SA Karaski Keskuses, mida rahastas Hummuli vallavalitsus. Traditsiooniline üritus on valla perepäev, mis 2015. aastal toimus juba 18. korda. Hummuli vallas elab palju tegusaid ja töökaid peresid, kus kasvavad tublid lapsed. 2015. aastal omistati emadepäeval tubli ema tunnustus neljale pereemale ja isadepäeval tunnustati kahte tublit pereisa. Vallavalitsus esitas ka nominendi vabariiklikule imelise vanaema konkursile ja Hummuli vanaema pälvis imelise vanaema tiitli. Sügisel täitus 20. tegevusaasta Hummuli hoolekandekeskusel. Asutus on aastatega palju arenenud, vastab kõigile nõuetele ja pakub kvaliteetset ööpäevaringset hooldusteenust eakatele ja puuetega inimestele ning koduhooldusteenust üksielavatele eakatele. Päevakeskuse teenust osutab vallas Jeti päevakeskus, kus igapäevaselt käib 5–10 klienti. Hästi toimib Hummuli vallas sotsiaalvõrgustiku ja laste heaoluvõrgustiku koostöö. 2015. aastal pandi põhirõhk Hummuli aleviku aadressiandmete korrastamisele. Kogu aadresside muutmise protsess viidi läbi kahe etapina. Esmalt korterelamute detailplaneeringu ala ja hiljem ülejäänud alevik. Kohalike elanikega koostööd tehes ja nende ettepanekuid arvestades kehtestati aasta lõpuks liikluspinnad kaheksale tänavale ja nende järgi adresseeriti sisuliselt terve alevik ümber. Paralleelselt tänavate moodustamisega korraldati hange uutele tänavasiltidele ja majanumbritele. Hanke võitjaks osutus osaühing Ants Helinurme Töötuba. Vallaeelarvest kulutati aadressitähiste soetamiseks 1623 eurot. Eesti-Läti piiriülese koostööprogrammi projekti „Riverways“ raames telliti ka Väikese Emajõe puhkekoha viidad. Hummuli valla kultuurielus domineerisid 2015. aastal kohapeal korraldatud kultuurisündmused, teemapäevad ja kontserdid. Jätkati näituste ja õpitubade läbiviimise traditsiooni. Mulgi aasta Läbivaks jooneks 2015. aastal oli mulgi keele ja kultuuri õpetamine lasteaias ja koolis ning mulgi kultuuripärandil põhinevate sündmuste korraldamine. Paljuski mõjutas seda Hummuli vallavanema Enn Mihailovi valimine 2015. aasta Mulgi vanemaks. Aasta alguses toimus Elmar Orava raamatu „Kui me viil latse ollimi“ esitlus. See on Mulgi murde Hummuli piirkonna murrakus ning illustratsioonidena kasutati paljude kohalike inimeste ajaloolisi fotosid. Tippsündmuseks oli Hummulis korraldatud Mulkide Seltsi kultuuripäev, kus lisaks kohalikule kontserdile, millel esinesid solistid, mudilaskoor, folkloorirühm ja Mõisakoor, esinesid ka ansamblid Lõõtsavägilased ning Põldsepp ja Pojad. Üle vabariigi kokku tulnud 130 mulkide seltsi liiget tutvusid Hummuli lossi ja mõisapargiga ning said osaleda mitmetes käsitööalastes õpitubades. Käsitöötubasid korraldasid Külli Starke, Maire Riit, Evelin Lust, Tiiu Voitk. Juhtimine ja regionaalhaldus VALGAMAA AASTARAAMAT 2015 51

Memmede rahvatantsurühm Hõbejuus osales Valgamaa tantsupeol, lisaks veel Lõuna-Eesti memme-taadi suvepeol Valgas. Hummuli memmede korraldada oli vastutusrikas üritus – Valgamaa memmede rahvatantsurühmade talvine tantsupäev. Tantsupäeval osales üle Valgamaa 13 tantsurühma 150 tantsijaga, koos tehnilise personaliga võttis tantsupäevast osa 165 inimest. Iga tantsurühm esitas ühiskontserdil kaks tantsu. Meeleolukaid vahepalu esitas Andre Laine tantsurühm Showtime Põlvamaalt. Hummuli valla Pensionäride Hõbejuus korraldas valla eakatele mitmeid loenguid külalistega, kutsus esinema Hummuli kooli lapsed etendusega „Pöial-Liisi“. Hummuli valla kogukonna liikmed osalesid „Teeme ära“ aktsioonis nii Hummuli alevikus, Puidel kui ka Alamõisas. Noored näitemänguhuvilised täiendasid end Kooliteatrite suvekoolis Rannal ning Valgamaa noorte suvekoolis. Hummulis on populaarsed mälumängud ja viktoriinid, edukalt osaleti Mulgi mälumängus. Looduspäev Hummulis traditsiooniks saanud looduspäev oli sel aastal juba viies, kandis teemat „Ürgloodusest rafineeritud mõisakultuurini“ ning oli pühendatud taimedele, parkidele, mõisale ja nagu alati – loodushoiule. Esinesid Mercedes Merimaa, Veronika Meibaum, Peep Tobreluts. Kersti Sirel ja Bonifatiuse Gildi kuuluva OÜ Kehakatte Töökoja meistrid korraldasid keskaegsete kostüümide demonstratsiooni. Osaleda sai paljudes õpitubades. Õhtu lõpetas Pille Lille Muusikute Fondi „Kontsert metsakatedraalis“, solistiks Mati Kõrts, muusikuteks Kristina Kriit (viiul), Ashot Drnayan-Babrouski (klaver). Kontsert oli pühendatud Maarjamaa 800 teema-aastale. Värvikamad üritused eelmisel aastal olid veel vastlapäev koos külalistega Valgast, ansambliga Oduvantšiki, kes tutvustasid vene rahvakombeid maslenitsa tähistamisel, ning aasta lõpetas Maria Listra ning Johan Randvere imekaunis jõulukontsert.

Enn Mihailov Hummuli vallavanem

Karula vald

Elanike arv 974 (1. jaanuari 2016 seisuga). Pindala 229,91 km². Külasid 14: Kaagjärve, Karula, Kirbu, Koobassaare, Käärikmäe, Londi, Lusti, Lüllemäe, Pikkjärve, Pugritsa, Raavitsa, Rebasemõisa, Valtina, Väheru. Valla keskus Lüllemäe küla, kaugus maakonnakeskusest 22 km. Vallavolikogu – liikmeid 9, volikogu esimees Mart Vanags.

Möödunud aasta oli Karula vallas tegus ja sündmusterohke. Ellu viidi mitmeid projekte ja toimus arvukalt sündmusi hariduse-, kultuuri- ning spordivaldkonnas. Suurimad 2015. aastal tehtud investeeringud olid seotud Lüllemäe põhikooliga. Kooli II korpus sai uue katuse ja soojustatud laed. Remonditi ja sisustati loodusainete ja kodundusklass, koridorid ja võimla duširuumid. Rekonstrueerimistööde elluviimist toetasid EAS ja Karula vald omavahendite arvelt. Pöörati tähelepanu valla avalike teede korrashoiule. Teede olukorra parandamiseks laotati kruusa, vee ärajuhtimiseks kaevati kraave ja puhastati teeääri võsast ning teostati teeäärte niitmist. Lisaks pinnati valla kahe suurima küla Lüllemäe ja Kaagjärve vahelisi teid. Uue katte sai Lüllemäe kalmistu tee. Hajaasustuse programmi raames rahastati kümme taotlust. Programmi toel rajati ja parendati Karula valla majapidamistes joogivee kättesaadavust, rajati kanalisatsioonisüsteeme ja juurdepääsuteid majapidamistesse. Kultuurivaldkonnas toimus aktiivne tegevus Karula valla kultuuri- ja huvialakeskuses. Majas jätkasid tööd eakate ringid, noorte kunsti- ja tantsuringid. Jätkuvalt toimusid kinoseansid, mille käigus näidati uusi Eesti filme. Korraldati ka mitmeid näitusi, näiteks eksponeeriti käsitööd. Arvukatest sündmustest tasub mainida koostöös Eesti Kontserdiga korraldatud kontserte programmi „Muusika maale“ raames. Traditsiooniliselt tähistati vabariigi aastapäeva, emadepäeva, jaanipäeva. Samuti tervitati kontserdiga aasta jooksul sündinud uusi vallakodanikke ja nende vanemaid. Lüllemäe kool jätkas tööd nii hariduse kui huvihariduse andmisel. Õpilastele pakutakse palju huvitavat erinevates valdkondades. Koolis tegutsevad pilli-, robootika-, käsitöö- kunsti- ja spordiringid. Meeleolukalt on kool tähistanud erinevaid tähtpäevi ning rahvarohke ja populaarne on kooli korraldatud iga-aastane kevadkontsert. Kooli õpilased on esindanud kooli edukalt olümpiaadidel ja mälumängudel. Igal aastal on lasteaia ja koolipere käinud 52 VALGAMAA AASTARAAMAT 2015 Juhtimine ja regionaalhaldus

ohutusepäeva raames külas Karula Vabatahtlike Pritsimeeste MTÜ-l, mille liikmed on näidanud päästetehnikat ja jutustanud oma tööst. Traditsiooniliselt korraldati oktoobris Karula juurtega kirjaniku, poliitiku ja usumehe Jaan Lattiku sünniaastapäeva puhul mälestuskontsert ja jooks kirjaniku sünnikohast Mägistest Lüllemäe kirikuni. Spordiüritustest mainiksin SK Karula korraldatud talvematkasid, suviseid rattareedeid ja viievõistlust. MTÜ Juku- Peedu viis läbi aastaaegadele pühendatud trimme ja südamenädala eritrimmi. Erinevad rajad kulgevad Lüllemäe ümbruses ja on seotud koha ajaloo- ja loodusväärtustega. MTÜ Karula-Lüllemäe Tervise- ja Spordikeskus jätkas Lüllemäel avatud suusamäe arendamist. Valla ettevõtjad tegutsevad peamiselt põllumajandusvaldkonnas. Kasvatatakse teravilja, lihaveiseid ja lambaid. Suurimad ettevõtted põllumajanduses on AM Lihaloom OÜ, KitReMaa OÜ, Küüniniidu OÜ, OÜ Männimetsa talu, OÜ Karula Lammas. Kaubandusega tegeleb OÜ Nodimäe, lisaks neile on Karula vallas esindatud metallitööstus Kaagjärve külas ja väiksemaid puiduettevõtjaid. Palju tegeletakse nii traditsioonilise kui ka uuema aja käsitööga, näiteks OÜ Korall tegeleb käsitööehete tegemise ja turustamisega. Populaarsed on lambavilla tooted ja kaltsuvaibad. Mittetulundussektoris tegutsevad aktiivselt paljud ühendused. Lüllemäe Rahvaõpistu korraldab erinevaid koolitusi käsitöö ja keraamika valdkonnas, MTÜ Maavillane keskendub lambavillast toodete tegemisele. Karula Naisselts tegeleb oma majas traditsioonilise käsitööga. MTÜ Karula Vabatahtlik Tuletõrjeselts tegutseb aktiivselt päästetöödel kutseliste päästjate aitamisel ja lööb aktiivselt kaasa Karula küla heakorrastamisel koos külaseltsiga. Rahvarohke oli nende korraldatud Karula küla heakorrapäev. SK Karula ja MTÜ Karula-Lüllemäe Tervise- ja Spordikeskus osalevad maakondlikel spordiüritustel ja aitavad korraldada valla spordielu. Kaagjärve külas tegutseb MTÜ Kaagjärve Mõis, aidates kaasa küla kultuurielu korraldamisel. Tänuväärselt tegutseb Karula Muinsuskaitseselts, mille liikmed koguvad ja talletavad Karula kihelkonna ajalugu. Nende eestvedamisel on avaldatud mitu brošüüri Karula ajaloo erinevatest etappidest ja möödunud aastal avaldati postkaartide kogu ajalooliste vaadetega. Karula vald teeb koostööd naaberomavalitsustega haridus-, kultuuri- ja sotsiaalvaldkondades. Regulaarselt käiakse koos Valga piirkonna omavalitsustega. Karula vald on Valgamaa Omavalitsuste Liidu liige. Samuti osaleb vald Karula rahvuspargi koostöökogu töös. Viimati nimetatu ühendab kõiki huvigruppe, kes tegutsevad või on valinud elukohaks Karula rahvuspargi territooriumi. Aktiivne osalus toimub MTÜ Valgamaa Partnerluskogus, mille kaudu on rahastatud paljusid ettevõtjate ja mittetulundusühenduste projekte.

Rain Ruusa Karula vallavanem

Otepää vald

Elanike arv 3962 (1. jaanuari 2016 seisuga). Otepää linnas elab 1982 elanikku, külades 1980 elanikku. Pindala 217,24 km2. Külasid 21: Arula, Ilmjärve, Kassiratta, Kaurutootsi, Kääriku, Mäha, Märdi, Pühajärve, Raudsepa, Sihva, Tõutsi, Vidrike, Otepää, Nüpli, Vana-Otepää, Pilkuse, Koigu, Kastolatsi, Mägestiku, Truuta, Pedajamäe. Alevikke üks – Sihva. Valla keskus Otepää (vallasisene linn), kaugus maakonnakeskusest 49 km. Vallavolikogu – liikmeid 15. Volikogu esimees Jaanus Raidal, alates 30.04.2015 Kuldar Veere.

2015. aastat võib pidada paljude heade alguste aastaks. Tööd alustas SA Keskkonnainvesteeringute Keskuse toetusel valminud Pühajärve põhikooli maaküttel põhinev küttesüsteem, mille maksumuseks kujunes 135 357 eurot. Kaasaegsele lahendusele ülemineku eesmärgiks oli soojakulude kokkuhoid, mis saavutati tänu õliküttekatla demonteerimisele. Otepää kultuurikeskuse remondiga alustasime juba 2014. aastal, mil omavahenditega sai remonditud kultuurikeskuse katus ning teostatud vahelae remont maksumusega 124 256 eurot. 2015. aastal toimus märgatav edasiminek, kui vahetati välja küttesüsteem ning aasta lõpus viidi läbi riigihange Otepää kultuurikeskuse esimese korruse renoveerimistööde teostamiseks. Hanke maksumuseks kujunes 273 938 eurot. Hoone esimese korruse galerii ning väliterrassi renoveerimist toetab EAS 32 000 euroga. Tööde valmimise tähtajaks on 2016. aasta suvi. 2015 rakendasime esimest korda kaasava eelarve ideed. Rahvahääletuse tulemusena sai asfaltkatte Otepää küla korvpalliplats. Pühajärve külas Kannistikul lammutati aga SA KredExi toetuse abil pikka aega seisnud korterelamu. Nüüd saab vabanenud hoonealust platsi tulevikus mõneks muuks otstarbeks kasutada. Juhtimine ja regionaalhaldus VALGAMAA AASTARAAMAT 2015 53

Sügisest alustati koostöös kaitseministeeriumiga Otepää-Tõikamäe kergliiklustee ehitamist. Sarnaselt pealinna Tallinnaga saab nüüd ka talvepealinnas Otepääl bussiga sõita tasuta – nimelt on vallasisene liin Otepää-Kääriku-Otepää kõigile sõitjatele tasuta. Edaspidi planeerime ühineda rahvusvahelise tasuta bussiliinide võrgustikuga, et otepäälastel oleks võimalik teistes võrgustike linnades tasuta ühistransporti kasutada. Praegu on selle võrgustikuga liitunud Tallinna linn. Talvehooajal oli käigus ka tasuta suusabuss Munaka Express marsruudil Tartu-Otepää-Tartu, mida vallavalitsus toetas. Palju oma tööd armastavaid inimesi 2015. aasta torkab silma ka otepäälaste jaoks eduka aastana. Otepäälane Hans Teearu sai Rootsis Klosvsjöl INASi (Rahvusvaheline Organisatsioon Intellektipuudega Sportlastele) egiidi all toimuvatel murdmaasuusatamise maailmameistrivõistlustel kolm kuldmedalit. Vald tunnustas Hans Teearu 1000 euroga ning tema treenerit Kalju Ojastet 500 euroga. Ajalehe Äripäev Valgamaa ettevõtete TOP-is oli esireas kolm Otepää ettevõtet – esimesel kohal UPM-Kymmene Otepää AS, teisel kohal Engeros Otepää OÜ, viiendal kohal Ökopesa OÜ. UPM-Kymmene Otepää AS pälvis EASi konkursil Ettevõtluse Auhind 2015 piirkonna parima ettevõtte tiitli. Talvepealinna lippu hoidsid tublilt üleval Otepää Winterplace, Kuutsemäe ja Munamäe keskused ning Tehvandi ja Kääriku spordikeskused, samuti kõik toitlustus- ja majutuskohad. Eesti Maitsete restoranijuhi kategooriates võidutsevad kolm Otepää toitlustuskohta. Kõrgklassi restoranide kategoorias on 6.-11. kohal Tammuri talurestoran, väga heade restoranide klassis 12. kohal GMP Clubhotel & Pühajärve restoran ning 15. kohal restoran Mr Jakob. Töö kiidab tegijat! Palju erinevaid üritusi 2015. aastal toimusid juba traditsiooniks kujunenud Otepää suurüritused – Talveöölaulupidu, Euroopa Saunamaraton Otepääl, rahvusvaheline murdmaasuusatamise FIS maailmakarika Otepää etapp, rahvusvaheline laskesuusatamise võistlus IBU Open European Championship Biathlon Otepää 2015, Tartu Maraton, käsitöölaat augustis, Tristar 111. Üritused pälvisid suurt tähelepanu ja head meediakajastust. 2015. aastal tähistati mitmeid juubeleid: 90 aastat tegutsemisest täitus Pühajärve puhkpilliorkestril. Suurejooneliselt toimus Otepää gümnaasiumi asutaja Gustav Wulff-Õie 150. sünniaastapäeva tähistamine juuni algul. Suvel tähistas Otepää Naisselts oma tegevuse 25. sünnipäeva, novembris aga Otepää muusikakool 40. aastapäeva. Väärikalt tähistati Eesti lipu 131. aastapäeva. 2015. aastal alustati Otepää 900. juubeli ettevalmistustega. Ootame põnevusega 2016. aastat, mil ürituste hulka lisandub rahvusvaheline ja mainekas triatloniüritus Ironman 70.3, kuna siis on augustikuus Otepääle oodata maailma triatlonitippe. Kõiki tegevusi ja üritusi ei jõua siinkohal üles lugeda. Täname kõiki Otepää valla ettevõtjaid, töötajaid, kollektiive, spordi- ja kultuuriinimesi, kes andsid oma panuse Otepää valla arengusse.

Kuldar Veere Otepää vallavolikogu esimees Kalev Laul Otepää vallavanem

Otepää vald tunnustab Otepää valla medal 2015 – Ülo Reedi ja Rein Vikard Aasta ema 2015 – Krista Sumberg Aasta isa 2015 – Aivar Ostrak Otepää valla ettevõtja 2015 – OÜ Toidupada 2015. aasta parimad Otepää valla sportlased Parim meessportlane: Hans Teearu Parim naissportlane: Kristiin Oja Parim võistkond: Põhjakotkas Otepää suusahüppemeeskond (Markkus Alter, Artti Aigro, Kenno Ruukel) Parim treener: Tanel Ojaste Parim noorsportlane (neiu kuni 19 a): Mariel Merlii Pulles Parim noorsportlane (noormees kuni 19 a): Andres Saal Parim veteran: Ene Aigro Maakondlikule konkursile „Valgamaa aasta õpetaja“ esitatud nominendid on kajastatud käesoleva aastaraamatu hariduse peatükis. Tähtsamad investeeringud 2015: Otepää-Tõikamäe kergliiklustee ehitamine (353 500 eurot); Pühajärve põhikooli maaküttel põhinev küttesüsteem (135 357 eurot); tänavate pindamine (24 863 eurot); kultuurikeskuse hoone küttesüsteemi vahetus (34 200 eurot); Otepää küla korvpalliplatsi asfalteerimine (13 860 eurot). 54 VALGAMAA AASTARAAMAT 2015 Juhtimine ja regionaalhaldus

Palupera vald

Elanike arv 1061 (1. jaanuari 2016 seisuga). Pindala 123,32 km2. Külasid 14: Atra, Astuvere, Hellenurme, Lutike, Makita, Miti, Mäelooga, Neeruti, Nõuni, Palupera, Pastaku, Päidla, Räbi, Urmi. Valla keskus Hellenurme, kaugus maakonnakeskusest 58 km. Vallavolikogu – liikmeid 11, volikogu esimees Vambola Sipelgas.

• Teostus projekt „Hellenurme küla kanalisatsioonitorustiku rekonstrueerimine (1,4 km)“. Töid finantseeris SA Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK) 111 705 euroga. • Alustati projektiga „Hellenurme mõisahoones lasteaia arendamine uue rühma toetamisel“. SA Innove toetab ESF kaudu lasteaia tegevust kolme aasta kestel kokku kuni 88 780 euroga. • Lõpetati EMP vahendusel „Mõisakoolid – säilitamine läbi kasutamise“ programmi kaks aastat kestnud projekt „Palupera kogukond aktiivsemaks atraktiivsemas mõisakooli kompleksis“. Toetust saadi 40 144,99 eurot. • Teostus projekt „Haljala elamu lammutamine“. Kasutusest välja langenud elamu lammutustoetusest eraldas SA KredEx 5088 eurot. • Osaleti MTÜ Hellenurme Mõis projektis „Hellenurme lasteaiahoone ja mänguväljaku rekonstrueerimine“. Restaureeriti lasteaia viis akent ja rajati õuealale mängupaviljon. Töid finantseeris siseministeerium regionaalsete investeeringutoetuste andmise programmist 11 212 euroga. • Teostus MTÜ Avatud Hellenurme Noortekeskuse projekt „Hellenurme noortekeskuse arendamine kohaliku kogukonna „veduriks““. EMP toetuste Vabaühenduste Fond AEF vahendusel toetas projekti 6415 euroga. • Osaleti MTÜ Tantsuklubi Mathilde projektis „Vabaõhuetendus „Mustlaslaager läheb taevasse““. Siseministeerium toetas projekti kohaliku omaalgatuse programmi vahenditest 1992 euroga. • Kool lõpetas kaks aastat kestnud projekti „Palupera põhikooli õpilased rabateadlikeks“ tegevustega. Toetust saadi aktiivõppeks SA KIK-ilt 3455,50 eurot. • Kaasfinantseerijana (10 000 eurot) osaleti siseministeeriumi Hajaasustuse programmis, mille kaudu toetati üheksat majapidamist. • Osaleti Valgamaa Omavalitsuste Liidu projektis „Asbesti sisaldavate ehitusmaterjalide kogumine Valgamaa kohalikes omavalitsustes“. • Nõuni-Päidla-Hellenurme piirkonda rajati Euroopa Liidu struktuurifondide toel EST-SIDE 6 fiiberoptiline sidevõrk. • Valla kolm kaunist majapidamist (sh üks kortermaja) said uute mastivimplite ja EKKÜ tänukirjade omanikeks. Konkursi „Eesti kaunis kodu“ Valgamaa tänuüritus toimus Palupera mõisakoolis. • Maakonna talimängude lõppvõistlustel oli kuni 2000 elanikuga valdade hulgas Palupera vald kokkuvõttes taas I kohal. • Toimusid järjekordsed Leigo järvemuusika kontserdid. • Palupera valla esindusvõistkond osales Tartu Maratoni neliküritusel, teenindati toitlustuspunkte Astuveres, Hellenurmes ja Palus. • Toimus XII Nõuni triatlon Nõuni järve ääres, IV Hellenurme suvejooks-järvejooks, II Räbi küla jooksukross- metsajooks, küladevaheline VII jalgpalliturniir, IV purjeregatt Nõuni järvel, Palupera Cup XI Palupera staadionil. • Vallateid läbis adrenaliini pakkuv Öörännak XI. • Valla noored osalesid VI Valgamaa suvekoolis Marja talus ja noortekonverentsil „Lahe koolipäev“. • Noortevolikogul oli neli korralist noortevolikogu töökoosolekut, käidi teatris ning kohtuti riigikogu liikme Kalvi Kõvaga. • Nõuni puhkealal toimunud muinastulede öö päikeseloojangu-kontserdil esines Vladimir Karjalainen akordionil. • Nõuni kultuurimajas toimus piirkonna „Laululaps 2015“ võistlusvoor. • Nõuni puhkealal korraldati traditsiooniline valla perepäev. • Jaaniõhtud korraldati Neeruti ja Nõuni külas. • Teeme Ära heakorratalgupäeval korrastati kaheksa objekti. • Põnev Teadlaste Öö nädal koolis teemal „Teadus teeb terveks“ pakkus ka kogukonnale osalemisvõimalusi. Juhtimine ja regionaalhaldus VALGAMAA AASTARAAMAT 2015 55

• GLOBE-projekti 20 tegutsemisaasta täitumisel kutsuti kooli GLOBE õpetaja Arvet Silk Maapäeval USA suursaadiku vastuvõtule. • Valga maakonna tantsupeol „Tants – hinge peidetud keel“ Otepääl osalesid valla tantsutrupid. • Palupera valla naiskoor Helletajad käis 52. Europeade´l Rootsis. • Täiendati Palupera valla arengukava 2012–2025. • Hellenurme küla lagunenud tootmishoonete piirkonnas toimus Kaitseliidu Lõuna maakaitseringkonna taktikalise tasandi õppus SIBUL 2015. • Eesti inimeste abiga sai rahva tahtel Palupera vallast Eesti 100 aarde hulka koguni kaks objekti: Hellenurme vesiveski ja Palupera mõis. • Vallavolikogu esimees Vambola Sipelgas viis valla lipu jaanuaris Aconcagua 6962 m mäetipule, juulis Elbruse idatipule (5621 m) ja septembris Mont Blancile (4810 m) tipule. • Valgamaa maavanem Margus Lepik andis tänukirja vallavanem Terje Korssile sotsiaalselt aktiivse ja avatud eluhoiaku ning märkimisväärse panuse eest kohaliku omavalitsuse töö korraldamisel Valgamaal. • Tartu Ülikool andis 12 000-eurose Ernst Jaaksoni mälestusstipendiumi geoinformaatika vanemteadur Evelyn Uuemaale. • EHE märgise hindamiskomisjon omistas märgise Hellenurme Veskimuuseumile paketi „Veest leivani ehk jahutegu veskikojas ja leivategu leivakojas“ eest. Hellenurme vesiveski leivakoda sai ka maaelu edulugude rändnäituse üheks looks. • Eesti Looduskaitse Selts valis oma sajandaks auliikmeks Leigo järvemaastike ja järvemuusika kontsertide looja Tõnu Tamme. • Kodanikupäeval sai siseministeeriumi aumärgi Nõuni kultuurimaja arendusjuht, külaelu vedur Kalev Lõhmus. • Möödus 200 aastat Hellenurme mõisniku Al. Th von Middendorffi sünnist. Hellenurme kogukond pidas tähtpäeva suursuguselt, mõisniku vääriliselt. • Palupera valla 2015. aasta teo tiitli pälvis Anita Pavlova lavastatud ja korraldatud vabaõhuetendus „Mustlaslaager läheb taevasse“. Elsa Komleva pärjati „Tegija 2015“ tiitliga kui väsimatu tantsukultuuri edendaja. • Aasta jooksul registreeriti sünde 12 ja surmajuhtumeid 9; sisseränne valda 25 ja väljaränne vallast 57 fakti.

Terje Korss Palupera vallavanem

Puka vald

Elanike arv 1612 (1. jaanuari 2016 seisuga). Pindala 200,83 km2. Külasid 18: Aakre, Kibena, Kolli, Komsi, Kuigatsi, Kähri, Meegaste, Palamuste, Pedaste, Plika, Prange, Purtsi, Põru, Pühaste, Rebaste, Ruuna, Soontaga, Vaardi. Alevikke üks – Puka alevik. Valla keskus Puka alevikus, kaugus maakonnakeskusest 36 km. Vallavolikogu – liikmeid 11. Volikogu esimees Kalle Põldmägi, alates 19. novembrist Aleksander Sven Esse. Vallavanem Heikki Kadaja, alates 6. novembrist vallavanema asendaja Airin Hermann.

Olulisemad kultuuri- ja spordisündmused • traditsiooniline vabariigi aastapäeva tähistamine • 3. Kuigatsi küla lauatenniseturniir • osavõtt Võrtsjärve talimängudest • Aakre-Puka maanteejooks • traditsiooniline kevadlaat ja vallapäev • nais- ja meesansambli osalemine Kagu-Eesti vokaalansamblite päeval, kus tuli võitjaks Puka meesansambel 56 VALGAMAA AASTARAAMAT 2015 Juhtimine ja regionaalhaldus

• toimus sõpruskontsert Nõmme kultuurikeskuses • osavõtt Võrtsjärve suvemängudest • jaanituled Puka valla keskustes • jaanipäevast töötas Kuigatsi külamajas suvekuudel suvekohvik Josephine • osavõtt Priit Pärna animafilmifestivalist • suvekino Pukas, Aakres ja Kuigatsis • Puka valla lahtised kergejõustikuvõistlused, mis on tänaseks kujunenud juba rahvusvahelisteks • öölaulupidu Puka Rahvamaja pargis Reet Linna eestlaulmisel • osalemine maakonna näiteringide päeval, võitjaks tulid segakoor U-Tuur ja meesansambel muusikaliga „Viimane Puka pritsumees“ • perepäev Puka noortekeskuse korraldusel • XII Kuigatsi sügisturniir vene kabes • traditsiooniline sügislaat • traditsiooniline jõululaat ja taidlejate aastalõpupidu

Puka rahvamajas oli kogu aasta jooksul avatud maali- ja käsitöö püsinäitus. Pikaaegse töö eest kultuuri valdkonnas tunnustati hõbesõlega Puka ja Aakre rahvamajade juhatajat Helgi Punga. Elutöö preemia pälvis Vaike Eiche, rahvamuusika edendamisel tunnustati Kersti Salujõed.

Olulisemad projektid • valmis Puka noortekeskus • renoveeriti Puka keskkooli I klassi klassiruum • uuendati Puka lasteaia tehnikat ja sisustust • vahetati katus Puka aleviku saunal • renoveeriti Puka vallamaja katus • alustati projekti „Puka alevikus turvalisuse parandamine“, mille raames paigaldatakse Puka alevikku valvekaamerad • rajati kanalisatsioon Puka alevikus kuni raudteeni • rajati Puka alevikus Tööstuse tänava ühisveevärgi ja -kanalisatsioonisüsteem ning puurkaev-pumpla

Põdrala vald

Elanike arv 762 (1. jaanuari 2016 seisuga). 2 Pindala 127,05 km . Külasid 14: Karu, Kaubi, Kungi, Leebiku, Liva, Lõve, Pikasilla, Pori, Reti, Riidaja, Rulli, Uralaane, Vanamõisa, Voorbahi. Valla keskus Riidaja külas, kaugus maakonnakeskusest 42 km. Vallavolikogu – liikmeid 9, volikogu esimees René Rahnu.

Põdrala vald – oleme Võrtsjärve lõunatipp ja Pikasilla sadam, Väike Emajõgi ja Õhne jõgi, Torupillitalu ja Laastukoda, mõis ja lennuväli. Suurepärane koht elamiseks ja puhkamiseks loodust armastavale inimesele. Siin kohtuvad traditsioonid ja tänapäev. Põdrala vald paikneb Võrtsjärve lõunatipus Valgamaa loodeosas, olles oma pindalalt 127 km2 poolest üks väiksemaid Valgamaal. Vallas elab rahvastikuregistri andmetel 2016. aasta alguse seisuga 762 elanikku, neist 401 meest ja 361 naist. 2015. aastal sündis kaks last ja suri kaheksa inimest. Uusi töökohti valda oluliselt juurde tekkinud ei ole. 2015. aastal oli vallas jätkuvalt probleemiks tööpuudus. Aasta alguses oli 27 ja lõpus 37 ametlikult registreeritud töötut. Toimetulekutoetuse taotlusi oli aasta jooksul kokku 146 ja väljamakstud summa kokku 18 102 eurot. Hooldust vajavaid isikuid, kellele oli määratud hooldaja, oli aasta lõpu seisuga 11, neist kahel hooldataval on sügav puue, ülejäänutel raske puue. Kokku läks hooldajatoetusteks 2911 eurot (sellest sotsiaalmaks 540 eurot) ning puudega inimeste täiendavaks toetuseks 58 isikule 4387 eurot. Vajaduspõhist peretoetust maksti 2015. aastal 11 perele 7785 eurot. Lisaks maksti 2015. aastal Põdrala valla elanikele erinevaid sotsiaaltoetusi 10 420 eurot. Juhtimine ja regionaalhaldus VALGAMAA AASTARAAMAT 2015 57

Oluliseks valdkonnaks oli ehitus. Valmisid järgmised olulised objektid: Vallateed – rekonstrueeriti 1,5 km pikkune Pikasilla külas asuv Laatsi tee, kogumaksumusega 16 933 eurot. Rekonstrueeriti Riidaja kultuurimaja saal ning ehitati uus puukuur. Rekonstrueerimistööde kogumaksumus oli 24 885 eurot. Riidaja kabeli renoveerimine – remonditi põrand ning katusele paigaldati uus rist, kogumaksumus 5000 eurot. Vallamaja remont – rekonstrueeriti vallamaja katus, esik ja wc-d, maksumusega 11 087 eurot. Pikasilla puhkeala arendamine – staadioni rekonstrueerimine kogumaksumusega 2495 eurot. Riidaja põhikool – rekonstrueeriti pumbamaja, lammutati vanad abihooned ning telliti reoveepuhasti eelprojekt, kogumaksumusega 22 633 eurot. Riidaja raamatukogu – piksekaitse paigaldamine ja elektritööd kogumaksumusega 4268 eurot.

2015. aasta oli Põdrala vallale tavakohaselt tegus ja sündmusterohke. Korraldati mitmeid huvitavaid ja toredaid kultuuri- ja spordiüritusi. Aastat jäävad oluliste sündmustena meenutama järgmised üritused:

Võrtsjärve suve- ja talimängudest osavõtmine 27. veebruaril toimusid Põdrala vallas Riidajas XXXIII Võrtsjärve talimängud. Osalesid seitsme Võrtsjärve ümbritseva valla lapsed. Võisteldi jooksmises, teatejooksus, tänavakorvpallis, tõukerattasõidus, lauatennises, kombineeritud teatevõistluses ja mälumängus. Põdrala valla lapsed saavutasid auhinnalise esimese koha mälumängus ja teise koha tänavakorvpallis. XLIV Võrtsjärve suvemängud korraldati 27. juunil Viljandi vallas Tänassilmal. Seekord läks valla võistkondadel hästi - saavutati esikohad petankis ja vankriratta surumises ning neljandaks tuldi mälumängus, kalapüügis ja kanuusõidus. Põdrala vallast osales 65 võistlejat. Vastlapäeva tähistamine 17. veebruaril tähistati koos Riidaja põhikooli laste ja väikeste mudilastega Riidaja kultuurimajas vastlapäeva. Kuna ilm oli vihmane ja lund ei olnud enam, siis toimusid erinevad võistlused saalis. Jagati kuuma teed ja söödi vastlakukleid. Ürituse korraldas Riidaja kultuurimaja. Kolme valla laululaps 20. märtsil toimus Riidaja kultuurimajas Põdrala valla, Helme valla ja Hummuli valla piirkondlik lauluvõistlus. Seitsmes erinevas vanusegrupis võistlesid 23 last. Igast vanusegrupist pääses edasi Otepääle Valgamaa laululapse kontserdile üks laps. Kõik osalejad said šokolaadi. Juhendajaid tänati lillede ja meenetega. Ka kolm parimat igast vanusegrupist said meened. Üritust toetas Kultuurkapitali Valgamaa ekspertgrupp, Riidaja kultuurimaja ning Põdrala vallavalitsus. Korraldas Riidaja kultuurimaja. Volbripäeva tähistamine 30. aprillil tähistati volbripäeva. Kõik osalejad olid tulnud kohale nõiaks kostümeeritult. Riidaja pargis toimus nõidade jooks. Kultuurimajas pakuti teed ja küpsiseid. Saalis toimus disko. Sündmust korraldasid Riidaja kultuurimaja ja Põdrala Avatud Noortekeskus. Toetas Põdrala vallavalitsus. Jaanipäeva tähistamine Seekord toimus Tõrva Tantsumäel kolme omavalitsuse – Põdrala valla, Helme valla ja Tõrva linna – ühine suur jaanipäeva tähistamine. Toimusid võistlused lastele ning täiskasvanutele. Tantsuks mängis Marko ja Ermo. Põhiesinejaks oli Karl Madis. Sündmust toetasid Põdrala vallavalitsus, Helme vallavalitsus, Tõrva kultuurimaja ja Kultuurkapitali Valgamaa ekspertgrupp. Perepäev Riidaja mõisapargis Päeva organisaatoriks oli MTÜ Põdrala Külade Ühendus. Üritust toetasid Põdrala vallavalitsus ja Kohaliku omaalgatuse programm. Perepäeval jagus tegevust nii suurtele kui väikestele, sest vahvat tegevust pakkus Valga militaarteemapark-muuseum. Üritust toetasid kohaliku omaalgatuse programm ja Põdrala vallavalitsus. Riidaja mõisapäeva tähistamine Riidajas peeti juba traditsioonilist mõisapäeva. Mõisapäevade alguseks loetakse Riidaja Gerdruta kabel-kiriku taasavamise aega 2001. aastal. Mõisapäev algas jumalateenistusega kabel-kirikus. Hiljem sai kultuurimaja kohvikust soovi korral osta kohvi ja saiakesi. Toimus loeng „Riidajat läbinud sõjad“. Selle viis läbi Valga Isamaalise Kasvatuse Püsiekspositsiooni töötaja. Avatud olid Riidaja mõisahoone uksed, sai külastada ajalootuba. Õhtul sai vaadata Karksi kultuurikeskuse etendust „Cipollino“. Mõisapäeva toetasid läbiviimisel Põdrala vallavalitsus, Riidaja kultuurimaja ja Kultuurkapitali Valgamaa ekspertgrupp. Eakate sügispidu Eakate 19. sügispidu toimus Riidaja kultuurimajas. Esines ansambel Ermo. Sündmust korraldasid Põdrala vallavalitsus ja Riidaja kultuurimaja. 58 VALGAMAA AASTARAAMAT 2015 Juhtimine ja regionaalhaldus

Rahvatantsurühm „Nurmenukk“ – 15 ja Riidaja käsitööring – 20. 7. novembril tähistasid meie kaks kultuurimajas tegutsevat ringi oma juubelit. Külla olid kutsutud kõik sõbrad. Kultuurimajas oli üles seatud käsitöönäitus. Külalised esitasid erinevaid rahvatantse ning käsitööring oli ka vahva väikese etenduskava kokku pannud. Tänati neid, kes olid tegutsemisaastate jooksul oma panuse andnud kultuuri edendamisse ja samuti juhendajaid. Õhtujuhiks oli Kai Kannistu Karksist. Üritust toetasid Põdrala vallavalitsus, Riidaja kultuurimaja ja Kultuurkapitali Valgamaa ekspertgrupp. Jõulumaa Riidaja kultuurimajas Juba kolmandat aastat ehib kultuurimaja end detsembris enne jõule neljaks päevaks jõulumaaks. Toimuvad erinevad tegevused lasteaialastele ja Riidaja põhikooli lastele. Sel aastal küpsetasid lasteaialapsed piparkooke, tegid jõulukaarte ja erinevaid jõulukaunistusi. Toimus filmidepäev, kus tänu Kinobussi kaasabile saime näidata väikestele multifilmi ja suurtele mängufilmi. Neljandal päeval toimus jõulupidu koos ehtsa jõuluvanaga. Aktiivselt tegutsevad mittetulundusühendused: MTÜ Põdrala Külade Ühendus; MTÜ Pikasilla-Purtsi Külaselts; Põdrala valla Pensionäride Ühendus; Riidaja Naisseltsing; Pori Küla Seltsing; Riidaja Spordiseltsing.

Olulisemad ettevõtted ja nende tegevusalad SevenOil Est OÜ vedelkütuse jaemüük, toitlustamine OÜ Ati saematerjali tootmine ja müük, kerghaagiste tootmine ja müük OÜ Torupillitalu ürituste ja koolituste korraldamine, toitlustamine, majutus OÜ Kalasaare aktiivne puhkus, telkimine, majutus kämpingutes OÜ Forestonia hakkepuidu tootmine, põllu- ja metsamajandus AS Ekseko seakasvatus OÜ Loisu Agro, OÜ Vaksali Agro, OÜ Pikasilla Põllumees – taimekasvatus OÜ Laastukoda katuselaastude tootmine, süütelaastude tootmine

Aivar Uibu Põdrala vallavanem

Sangaste vald

Elanike arv 1288 (1. jaanuari 2016 seisuga). Pindala 144,64 km2. Külasid 13: Keeni, Kurevere, Lauküla, Lossiküla, Mäeküla, Mägiste, Pringi, Restu, Risttee, Sarapuu, Tiidu, Vaalu, Ädu. Alevikke üks – Sangaste. Valla keskus Sangaste alevikus, kaugus maakonnakeskusest 28 km. Vallavolikogu – liikmeid 11, volikogu esimees Rando Undrus.

Sangaste vald oli uue sajandi 15. verstapostile jõudnuna kosunud ja värskes meeleolus. Valla rahaasjad olid korrastunud ning võimalused uute projektide alustamiseks avatud. Alustasime ettevalmistusi Sangaste lossikompleksi arendamise suurprojektiks, millega on kavas mõisaansambel muuta üheks Lõuna-Eesti olulisemaks pereturismikeskuseks ,,Avasta ja imesta“. Keskendub see teemalt innovatsioonile Bergi aegadest tänaseni jpm põnevat. Tänaseks on taotlused piirkondade konkurentsivõime tugevdamise programmi sisse antud ja ootame otsuseid, et edasi minna. Valla hariduselu asuti ümber korraldama tõhususe suunas. Lasteaia ja kooli ühisjuhtimise juriidilised menetlused said läbi viidud. Eesmärgiks oli alates 2016. aastast lasteaia ja kooli ühisjuhtimine ja -arendamine. Esimesed ja edukad liikumised lasteasutuste ühise kvaliteedi parendamiseks on tänaseks juba ka nähtavad. Õpetajate ja lasteaiaõpetajate palgatase on näiteks tänaseks ühtlustatud jne. Jätkus ka valla keskasulate väljanägemise parendamine, mille raames Keeni asula sai koostöös riigiga uue kõnnitee ja valgustuse. Uusi visuaalseid ja haljastuslikke elemente lisandus ka Sangaste aleviku ilmesse. Alustasime pikemaajalist planeeritud asulate välisilme parendamise programmi. 2014. aastal koostöös maavalitsusega reorganiseeritud koolibussiliinide võrk toimis hästi ja andis suure rahalise efekti võrreldes varasemaga. Juhtimine ja regionaalhaldus VALGAMAA AASTARAAMAT 2015 59

Lumelüket sai tänu ilmataadi armulikkusele teha vähem ning seetõttu läks auru ja raha enam asfalteerimiskavade täitmisele. Sotsiaalvaldkonnas jätkus perede toetamine ning abivajajate abistamine, aidati ravimite ostmisel, tasuti lastelaagrite eest jms. Seltsielu sai toetatud ja kees omasoodu, erilise arenguhüppe tegid Sangaste vabatahtlikud pritsimehed ja Rukkiküla oma tegevuses. Sangaste seltsimaja sai perenaise ning seltsimaja kasutus nii isetegevuseks kui ka tellimisel on üha kasvav. Sangaste valla raamatukogud koliti uutesse asukohtadesse, kus ligipääs parem ja paigutus kompaktsem. Lühidalt võttes võib öelda, et 2015 oli Sangaste vallale tõusuaasta ja edukas aeg ning ettevalmistusperiood suurteks muutusteks ELi projektide abil ning halduskorralduse muutuste eel. Edu meile kõigile!

Kaido Tamberg Sangaste vallavanem

Taheva vald

Elanike arv 746 (1. jaanuari 2016 seisuga). Pindala 204,76 km². Külasid 13: Hargla, Kalliküla, Koikküla, Koiva, Korkuna, Laanemetsa, Lepa, Lutsu, Ringiste, Sooblase, Taheva, Tsirgumäe ja Tõrvase. Valla keskus Laanemetsa külas, kaugus maakonnakeskusest 25 km. Vallavolikogu – liikmeid 7, volikogu esimees Hille Tamman.

Taheva vald asub Valga maakonnas ja omab ühist piiri Valga maakonna Karula vallaga, Võru maakonna Mõniste vallaga ja Läti Vabariigiga. Taheva valla rahvastikuregistrisse on kantud 31. detsembri 2015. aasta seisuga 746 inimest. Valla suurim küla on Hargla. Taheva vallavalitsuse hallatavate asutustena tegutsesid 2015. aastal Hargla kool (lasteaed-põhikool), Hargla maakultuurimaja koos struktuuriüksusega Taheva valla avatud noortekeskus, Hargla ja Koikküla raamatukogud ning valla eelarvest finantseeriti veel Hargla ja Laanemetsa kalmistute, Hargla sotsiaalmaja, Taheva külakeskuse ja Koikküla külakeskuse tegevuskulusid. Lisaks töötab Tsirgumäe ja Kalliküla külades valla asutatud sihtasutus Taheva Sanatoorium. 2015. aastal lõpetas töö Taheva külakeskus, kuna külaelanike huvi seda kooskäimiskohana kasutada oli vähene. Hoone anti üürile. 2015. aastal otsustati nõustuda Õru vallavolikogu algatatud ühinemisläbirääkimistega eesmärgiga moodustada Taheva, Karula, Tõlliste, Õru, Sangaste, Palupera ja Puka valdade baasil üks kohaliku omavalitsuse üksus. Samuti otsustati nõustuda Valga linnavolikogu algatatud ühinemisläbirääkimistega, mille eesmärgiks on uue kohaliku omavalitsuse üksuse moodustamine Taheva, Karula, Tõlliste, Õru, Sangaste, Hummuli valdade ja Valga linna baasil. SA Taheva Sanatoorium on valla asutatud sihtasutus, mis osutab asenduskodu, üldhooldekodu ja erihoolekandeteenuseid umbes 130 kliendile. Sihtasutuses töötab 57 inimest. 2014. aastal omistati Sihtasutusele Taheva Sanatoorium EQUASS sotsiaalteenuste kvaliteedimärk. EQUASS Assurance on sertifitseerimissüsteem, mis tagab kvaliteedi ja kvaliteedikontrolli teenustes. Süsteem võimaldab sotsiaalteenuseid osutavatel organisatsioonidel osa võtta sertifitseerimise protsessist Euroopa tasandil, tagades sellega teenuse kasutajatele/klientidele ja teistele huvirühmadele oma teenuste hea kvaliteedi. Koostöös SA Taheva Sanatooriumi ja Valgamaa kutseõppekeskusega viidi läbi kohapeal töökohapõhine tegevusjuhendaja õpe. Sihtasutuse kliendid koos juhendajate ja vabatahtlikega osalesid Viljandis erivajadustega inimeste laulupeol „Laulan helisema maa“. Hargla kooli tegevuse eesmärk on võimaldada õpilastel täita koolikohustust ja omandada põhiharidus, kujundada lastes ja õpilastes igapäevaeluga toimetulekuks vajalikke oskusi, võimaldada koolieast noorematele lastehoidu ja alushariduse omandamist. Hargla kooli õpilaste arv seisuga 31.12.2015 oli 47 ja lasteaialaste arv 17. Koolis töötas võru keele ring ning lasteaias võrukeelne keelepesa. Kool liitus ettevõtliku kooli programmiga ja tööd alustasid taas minifirmad. Haridusasutus jätkas keskkonnateemaliste ettevõtmistega SA Keskkonnainvesteeringute Keskuse toel – toimus keskkonnaveerand ja osaleti arvukates loodusõppeprogrammides. Hargla kooli õpilased osalesid järjekordses Hargla-Karula kihelkonna laste võru keele ja kultuuri suvekoolis, mis seekord toimuski Harglas. 60 VALGAMAA AASTARAAMAT 2015 Juhtimine ja regionaalhaldus

Hargla maakultuurimajas tegutsesid naisrahvatantsurühm, naisansambel, näitering, senjoorade liikumisrühm. Hargla maakultuurimaja ringid sisustavad oma etteastetega Taheva valla üritusi, osalevad maakondlikel üritustel ja käivad esinemas naabervaldades. Nii koolilaste kui kultuurimaja naisrahvatantsurühm osalesid maakonna tantsupeol. Taheva valla suuremad kultuurisündmused 2015. aastal olid järgmised: Eesti Vabariigi aastapäeva tähistamine, Hargla Maanaiste Klubi korraldatud puhkeõhtu, Hargla ja Tsirgumäe-Sooblase külapäevad, valla jõulupidu. Kultuurimajas toimusid kord kvartalis tantsuõhtud. Naisansambel võttis osa talveöölaulupeost Otepääl. Hargla maakultuurimajas toimus märtsis maakonna harrastusteatrite festival. Hargla maakultuurimaja struktuuriüksuse Taheva valla avatud noortekeskuse ülesanne on noorsooteenuste (sh info ja nõustamine) osutamine, huvitegevuse võimaldamine, noorte huviringide ja noorsootöösündmuste korraldamine. Noortekeskuses on noortel võimalus vaadata filme, korraldada puhkeõhtuid, mängida erinevaid lauamänge, piljardit, koroonat. On olemas jalgrattad ja suusad, suvel saab mängida võrkpalli. Noortekeskuses korraldavad üritusi noored koos noorsootöötajaga. Noortekeskuse koordineerimisel tegutsesid 2015. aastal kunsti- ja käsitöö-, kalastus- ja näiteringid. Noortekeskus sai tuge Valga maakonna ANK-projektikonkursilt, mis rahastas piirkonnas võrkpallitraditsioonide jätkamiseks vajalikke tegevusi. Noored korraldasid taas SA Keskkonnainvesteeringute keskuse toel Mustjõe kalapäeva, mis tõi kokku nii kohalikud kui kaugemad kalasõbrad. Noortekeskus teeb tihedat koostööd Karula ja Mõniste noortekeskustega. Kolme valla suurimaks ühiseks noorteürituseks oli Harglas lastekaitsepäeva tähistamine. Hargla külaplatsil peeti mitmeid võrkpallivõistlusi, sh ka Taheva valla külade ja maakonna noortekeskuste vahelised võrkpalliturniirid. Taheva valla esindus osales juunis Valgamaa suvemängudel ja saavutas oma alagrupis 78 punktiga II koha. Koikküla raamatukogul oli 2015. aastal 114 ja Hargla Raamatukogul 100 teenuste kasutajat. Taheva külakeskus pakkus peamiselt vaba aja veetmise ja pesupesemise teenuseid, samuti tegeles küla heakorraküsimustega. Kõikides suuremates valla külades toimusid heakorratalgud. Kevadel tähistati südamenädalat ja sügisel liikumisnädalat ühise matkaga. Eesti Vabariigi president ja Eesti Kodukaunistamise Ühendus tunnustasid Hargla kalmistut konkursi „Eesti kaunis kodu“ tiitliga. Heategevusprogramm „Jõulutunnel“ toetas kuut Taheva valla last, tasudes nende huvitegevusega seotud kulud. Hajaasustuse programmist toetati 2015. aastal kuut Taheva valla majapidamist. Viiel juhul anti toetust veeprobleemide lahendamiseks ja ühel juhul kanalisatsioonisüsteemi rajamiseks. Eraldatud toetuste kogusumma oli 15 000 eurot. Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus toetas Taheva vallavalitsuse projekti „Taheva Sanatooriumi ravihoone 2 ventilatsioonisüsteemi rekonstrueerimine“ 25 468 euroga. 2015. aastal ehitati hooldekodu osakonna ühes majas välja nõuetekohane ventilatsioonisüsteem. 2015. aastal vahetati välja Hargla, Taheva ja Koikküla külade ning Hargla Kooli puurkaev-pumplate veekäitlusseadmed. Tööde tulemusel käitleb kõigi nelja puurkaevu vett nüüd kinnise aeratsiooniga veepuhastussüsteem. Veekvaliteet vastab nendes piirkondades nüüd Euroopas kehtivatele nõuetele. Töid teostas SA Keskkonnainvesteeringute Keskus. Õnnestunud projekti kajastab ka SA Keskkonnainvesteeringute Keskus oma aastaraamatus. Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus otsustas toetada Taheva Vallavalitsuse projektitoetuse „Hargla koolihoone keldriosa elektritööd ja soojustamine koos sadevee ärajuhtimisega, III etapp“ taotlust 32 000 euroga. Ehitustööd on planeeritud 2016. aastasse.

Monika Rogenbaum Taheva vallavanem Juhtimine ja regionaalhaldus VALGAMAA AASTARAAMAT 2015 61

Tõlliste vald

Elanike arv 1616 (1. jaanuari 2016 seisuga). 2 Pindala 193,84 km . Külasid 13: Iigaste, Jaanikese, Korijärve, Muhkva, Paju, Rampe, Sooru, Supa, Tagula, Tinuküla, Tõlliste, Vilaski, Väljaküla. Alevikke kaks: Tsirguliina ja Laatre. Valla keskus Tsirguliina alevik, kaugus maakonnakeskusest 15 kilomeetrit. Valla juriidiline aadress Laatre alevik, Kesk 6. Vallavolikogu – liikmeid 13, esimees Arne Nõmmik. Vallavanem Madis Gross.

Kahjuks on Tõlliste vallas jätkuvaks trendiks elanike arvu vähenemine. Kui 2015. aasta alguses oli vallas 1656 elanikku, siis aasta lõpus oli elanike arv vähenenud 40 inimese võrra ja seisuga 1.01.2016 elas rahvastikuregistri andmetel Tõlliste vallas 1616 inimest. Jätkuvalt teevad aga rõõmu noortesse peredesse sündivad lapsed. 2015. aastal sündis Tõlliste vallas kaheksa last, neist kolm poissi ja viis tüdrukut. Majanduslike näitajate poolest moodustasid 2015. aasta vallaeelarve põhitegevuse tulud kokku 1 606 469 eurot, põhitegevuse kulud 1 513 393 eurot. Investeerimistegevuse tulud olid 24 232 eurot ja kulud 117 790 eurot. Tegevustulud suurenesid võrreldes 2014. aastaga 0,7%, sh maksutulud 1,8% (tulumaks suurenes 2,3% ja maamaks vähenes 2,9%), kaupade ja teenuste müük suurenes 21,5%, toetused vähenesid 3,1%. Tegevuskulud suurenesid 2014. aastaga võrreldes 0,8%, sh valla poolt eraldatud toetused vähenesid 4,5%, tööjõukulud suurenesid 7,1% ja majandamiskulud vähenesid 10,3%. Enim raha suunatakse haridusvaldkonda (kool ja lasteaiad), kokku 894 914 eurot. Kultuurile, sh raamatukogudele ja rahvamajadele, noorsootööle ning huvi- ja seltsitegevusele kulus 163 976 eurot, elamu- ja kommunaalmajandusele 77 342 eurot, sotsiaalvaldkonnale 159 819 eurot. Valla võlakoormus seisuga 31.12.2015 oli 63 944 eurot. Tõlliste vallavalitsuse hallatavatest asutustest on suurim Tsirguliina keskkool, mille põhikooli astme lõpetas 2015. aastal 10 õpilast ja gümnaasiumi astme üheksa noort. Esimesse klassi asus 1. septembril õppima 10 last ning 31. detsembri seisuga õppis koolis kokku 125 õpilast. Kooli tegemistest võib lisaks traditsioonilisele õppetööle mainida järgmist: Tsirguliina keskkooli õpilased ja õpetajad osalesid pikki aastaid erinevates Comeniuse programmi projektides ning 2015. aasta suve hakul tehti toimunust lõppkokkuvõtted Arcos de la Fronteras Hispaanias. Eraldi märkimist väärib Eesti Vabariigi aastapäeva tähistamiseks korraldatud pidulik aktus, mida peetakse juba mitmendat aastat ühiselt terve vallaga. Aktusel tunnustatakse tublisid inimesi ning 2015. aastal sai Tõlliste valla aumärgi Sergei Ploškin. Kevadel on saanud traditsiooniks korraldada koolis lõbus kevadpidu, kus on väljapanek tunnustamist väärivatest õpilastöödest. Koolis tegutsevad laste rahvatantsurühmad ja lauluringid ning lisaks kohalikele üritustele esinetakse ka maakondlikel pidudel. Tsirguliina keskkool on liitunud haridusprogrammiga „Ettevõtlik kool“, mille raames toimuvad erinevad koolitused, saamaks teadmisi ettevõtlusest, reklaamindusest ning meeskonnatööst. Programmi eesmärgiks on kujundada õpilastes omaalgatust ja ettevõtlikkust. Oktoobris algasid läbirääkimised kooli gümnaasiumiastme sulgemise teemal. Protsessi kaasati nii õpilased, õpetajad, lapsevanemad, kooli hoolekogu kui ka valla esindajad. Otsus gümnaasiumiastme järkjärguliseks sulgemiseks langetati arvestades kõikide poolte arvamusi ja ettepanekuid. Väärtustamaks peret, korraldatakse koolis traditsioonilise üritusena perepäeva, mis oli 2015. aasta sügisel seotud maailmahariduse programmiga ning teostus koostöös MTÜ-ga Mondo. Ürituse raames organiseeriti mitmeid töötubasid, kus tutvustati erinevate riikide toite. Kuuenda klassi õpilased on liitunud koostööprojektiga „Kaitse end ja aita teisi“, mille raames õpetatakse lastele oskuslikku käitumist võimalikesse ohuolukordadesse sattumisel, hõlmates esmaabi, ohutut liiklemist, vee- ja tuleohutust, orienteerumist ning metsas ellujäämist. Valgamaal osutus 2015. aastal eelnimetatud koolituse lõpus korraldatava võistluse võitjaks Tsirguliina keskkooli kuues klass. Aasta lõppu tähistavad koolipere ja lastevanemad traditsioonilise jõulukontserdiga Laatre kirikus. Koolieelsetest lasteasutustest tegutsevad vallas Tsirguliina lasteaed Õnnelind ja Sooru lasteaed. Tähtsamad üritused Tsirguliina lasteaias olid 2015. aastal vabariigi aastapäevale pühendatud üritus, kus valiti lasteaia president, peaminister ja haridusminister. Valimistele järgnes pidulik kontsert isamaaliste laulude ja tantsudega. Üritusel osalesid vallavanem ja volikogu esimees. Kõikidel külalistel oli au kätelda presidendipaariga. Üritus lõppes piduliku vastuvõtu ja tantsuga. Lõbus ja haarav oli ka kantriteemaline nädal, mille raames õpiti kantrilaule ja -tantse, vaadati temaatilisi videoklippe ning uuriti kantri kui muusikastiili ajalugu. Nädal lõppes peoga, kus kanti kantristiilis riided, lauldi, tantsiti ja tunti koos õpitust ühiselt rõõmu. Maikuus tähistati emadepäeva. Toimus kontsert ja emad said lastelt omavalmistatud kingituse ning kaardi. Koos mängiti laulumänge, toimusid teatevõistlused ning külalistena esinesid Valga tantsustuudio tüdrukud, kes õpetasid kõikidele osalejatele selgeks uue tantsu. Lõpuks söödi laste endi poolt valmistatud torti. Sügisel toimus suur sügislaat, mille korraldasid ühiselt lasteaed, rahvamaja ja raamatukogu. Üritus oli mõeldud kogu ümbruskonna rahvale. Laadal osalesid kohalikud ettevõtjad. Sai osta istikuid, riideid, mett, puukujusid ja palju muud. Lasteaia ülesandeks oli korraldada loterii. Tore elamus oli poniga sõitmine, batuudil 62 VALGAMAA AASTARAAMAT 2015 Juhtimine ja regionaalhaldus

hüppamine, kohviku külastamine ja heategevuslik müük. Raamatukogu korraldas meisterdamise õppetunni. Oli üks tore kogukondlik üritus. Eriliselt meeldejääv oli ka isadepäeva tähistamine koos Kaitseliidu Valgamaa malevaga. Üritus toimus lasteaia mänguväljakul. Valgamaa maleval oli kaasas vastav varustus. Väliköögis valmistati sõdurisuppi, korraldati vibulaskmise ja täpsusviskevõistlusi, õpetati esmaabi andmist ning toimus palju muud huvitavat. Oli väga meeleolukas ja tore päev. Aasta jooksul käiakse mitmetel teatrietendustel ja väljasõitudel. 18. aprillil 2015 tähistas Sooru lasteaed oma 25. sünnipäeva. Koos lauldi ja tantsiti. Lapsed soovisid häid soove ning avaldasid arvamust lasteaia kohta - lapsesuu ei valeta! Sünnipäevatrall lõpetati ühise tordisöömisega. Maikuus toimus lasteaia perepäev Pokumaal. Tähistati emadepäeva, nauditi piknikku looduses ning lapsed tutvusid nii pokude hingeelu kui ka loomapargiga. Üritusel osales kogu lasteaiapere - lapsed, emad-isad, õed-vennad ning kõik lasteaia töötajad. Tsirguliina rahvamajas näidatakse suurel linal Eesti filme. Pensionärid korraldavad kord kuus „Kella ühe teed“. Noortele on loodud pillituba, tegutseb spordiring (lauatennis ja koroona). Sooru järve ääres peetakse jaanituld, toimuvad „öökino“-seansid, peetakse rahvaspordipäeva ning suvel paarisvõrkpalliturniiri. Aktiivseim spordiala vallas on Pille Illaku eestvedamisel toimuv orienteerumine. Sel alal võisteldakse nii orienteerumispäevakutel kui ka maakondlikel ja üleriigilistel võistlustel. Sooru rahvamajas toimunud üritustest väärib erilist märkimist mittetulundusühingu Sooru Arendus poolt korraldatud vitspunutiste valmistamise kursus, mis toimus 18.–19. aprillil. Kursuse eesmärk oli õppida valmistama punumistehnikas korve ning arendada õppija loomingulisust. 14. mail korraldas mittetulundusühing Sooru Arendus õppereisi Läti Vabariiki Rundale loss-muuseumisse ja Läti Riiklikku Puuviljakasvatuse Instituuti, lisaks külastati sealseid kauneimaid koduaedu. Juulis toimus õppepäev „Liiliate kasvatamine, sordid ja paljundamine“ ning rohevahetus. Laatre vabaajakeskuses tegutsevad erinevad ringid (käsitöö, võimlemine, laulmine, pühapäevakool). Toimuvad erinevad üritused ning tähistatakse eestlastele olulisi kalendritähtpäevi. Vabaajakeskuses on võimalus kasutada sauna ja jõusaali ning mängida lauatennist. Vallas tegutsevad mitmed rahvakultuuri viljelevad kollektiivid, nagu rahvatantsurühmad Midrilinnud ja Madlid, regilauluansambel Koidu Tähed ning Tõlliste-Puka-Sangaste segakoor. Rahvatantsurühm Midrilinnud osales aprillis Keenis üle-eestilisel tantsupäeval, kus kohtuti teiste rühmadega, samuti esindati valda Valgamaa tantsupeol ja Intsikurmu vabaõhulaval peetud Kagu- Eesti tantsupeol „Minu inimesed“. Juuli alguses käis rahvatantsurühm Ungaris Mako tantsufestivalil ning augustis tantsiti Lüübnitsas toimunud sibulalaadal. Regilauluansambli Koidu Tähed tähtsaimad esinemised olid 2015. aastal Valgevenes juunis toimunud Braslavi linna 950. aastapäeva auks korraldatud suurejoonelisel festivalil Braslavi Välk ja Hiiumaal juulis toimunud pärimusmuusikafestivalil Hiiu Folk, kus esineti koos ansambliga Bombillaz. Tõlliste-Puka-Sangaste segakoor osaleb aktiivselt erinevatel üritustel, näiteks esineti Otepääl toimunud talveöölaulupeol, samuti esinetakse eelnimetatud valdades korraldatavatel tähtpäevadel. Aprillis toimus suur sõpruskontsert Tallinnas koos Nõmme kultuurikeskuse isetegevuslastega ning juulis osaleti Tartus toimunud kirikukooride laulupeol. Jätkuvalt parandatakse Tsirguliina aleviku tänavate olukorda. Tänavate rekonstrueerimisel kasutakse teede kahepoolekordset pindamist. Nii said 2015. aastal uue katte Nurme tänav, Mõneku tänav ja Piiri tänav.

Arne Nõmmik Tõlliste vallavolikogu esimees Juhtimine ja regionaalhaldus VALGAMAA AASTARAAMAT 2015 63

Tõrva linn

Elanike arv 2861 (1. jaanuari 2016 seisuga). Pindala 4,79 km². Kaugus maakonnakeskusest 28 km. Linnavolikogu – liikmeid 15, volikogu esimees Kalle Vister.

2015. aasta oli Tõrva linna jaoks teguderohke periood! Tõrva linnapeana on taas rõõm tõdeda, et möödunud aasta oli linna jaoks teguderohke ja toimekas periood. Tehti ettevalmistusi oluliste linnakeskkonda puudutavate projektide elluviimiseks, korraldati huvitavaid spordi- ja kultuuriüritusi ning aktiivsed tõrvakad saavutasid väga häid tulemusi mitmetes valdkondades. Suur tänu tõrvakatele, Tõrva linna sõpradele, kaasamõtlejatele ja tegutsejatele. Tänu Teile paistab Tõrva linn silma nii Valgamaal kui mujal Eestis! Elanike arv kasvab! Ühe omavalitsuse jaoks on kõige tähtsamaks numbriks elanike arv. See arv näitab omavalitsuse üldist hakkamasaamist kui ka seda, kuidas inimesed hindavad omavalitsust töö- ja elukohana. 2015. aasta oli Tõrva linna jaoks esimene kord alates 2006. aastast, kus omavalitsuse elanike arv suurenes võrreldes eelmise aasta sama perioodiga. Sellist tulemust näitasid Kagu-Eestis vähesed vallad ja linnad ning Valgamaal oli selliseid õigupoolest ainult kaks. Möödunud aastal sündis Tõrvas kokku 26 last ning taas kord oli edukas ka linna elanikuks registreerimise kampaania, mille käigus lisandus tõrvakate perre kokku 37 eri vanuses inimest. Tahame Tõrva linnavolikogu ja -valitsusega jätkata samas vaimus, et sellised tendentsid jätkuksid ka 2016. aastal. Elanikega on seotud ka üks 2015. aastal tehtud põhimõtteline otsus. Nimelt otsustas Tõrva linnavolikogu alustada ühinemisläbirääkimisi Hummuli, Põdrala ja Helme valdadega. Praeguseks on protsess kulgenud edukalt ning ühinemise tulemusel peaks moodustuma rohkem kui 6000 elanikuga omavalitsus, kus tähtsal kohal on elu- ja töökeskkonna arendamine. Haridus on oluline! Eesti koolide 2015. aasta riigieksamite tulemuste edetabeli järgi on parimaks Valgamaa keskharidust andvaks kooliks Tõrva gümnaasium, mis üle-eestilises pingereas on 67. kohal. 2014. aastal oli Tõrva gümnaasium 107. kohal. Kooli jaoks oli riigieksamite tulemuste järgi parim aga 2012. aasta, kui üleriigilises edetabelis saavutati väärikas 47. koht. Sellised tulemused Tõrva gümnaasiumi poolt annavad alust öelda, et Tõrvas pakutakse konkurentsivõimelist alus-, põhi- ja keskharidust ning omavalitsuse eesmärgiks on jätkata gümnaasiumihariduse andmist ka edaspidi. Tõrva gümnaasium paistab silma ka projektide kirjutamisel. SA Keskkonnainvesteeringute Keskus korraldas parima maakonnaprojekti väljaselgitamiseks esmakordselt rahvahääletuse ning Tõrva gümnaasiumi korrastamine pälvis hääletajate suurima poolehoiu. Lisaks keskkonnahoiule arendab gümnaasium suhteid ka teiste riikide koolidega – mais toimus Tõrvas üle neljakümneaastase traditsiooniga sõpruslinnade festival, millest võtsid osa ka Läti, Leedu ja Venemaa koolid. Tõrva linna alushariduse osas väärib mainimist lasteaia Mõmmik 40. juubel, mida tähistati 2015. aastal. Oleme olulised ja tunnustatud! 2015. aastal tunnustati tõrvakate tegemisi päris paljudes valdkondades. Detsembris toimus Valgas Eesti Kultuurkapitali aastalõpupidu, kus Valgamaa kultuuripärli tiitli pälvis meie olümpialootus Tanel Laanmäe. Vanameister, alati lõbus ja vitaalne Asta Mäeorg, sai tunnustatud maakonna elutööpreemiaga. Valgamaa aasta nooreks 2015 kuulutati aga Tõrva Noortevolikogu esinaine Triin Jaansalu. Samal üritusel pälvis odaviskaja Laanmäe ka maakonna edukaima meessportlase tiitli, kergejõustiklane Mirell Luik ja võimleja Rose-Marie Riitsalu osutusid Valgamaa edukaimaks oma vanuseklassis ning maakonna aasta tehnikasportlaseks on lootustandev Karl Martin Volver. Südame teeb soojaks, kui Valgamaa aasta teoks kuulutatakse vägitegu, mille autoriks on tõrvakas. Nimelt tegi Tõrvast sirgunud odaviskaja Magnus Kirt 6. septembril Kohilas mehetegusid ja viskas odaga läbi aegade paremuselt teise tulemuse Eestis. Linnapeana on veelgi uhkem tunne selle üle, et Valgamaa aasta isa Vahur Lääts ja aasta ema Külli Kasak on mõlemad Tõrva linna kodanikud! Tunnustame ka ise! 19. detsembril toimus Tõrvas aastalõpupidu, mis oli pühendatud 2016. aastal toimuvatele Rio olümpiamängudele. Pidulikul koosviibimisel jagati ka Tõrva Tegija tiitleid, mille pälvisid värske pilguga fotograaf Airika Vettik, Lõuna- Koreas toimunud odaviskevõistluse võitnud Tanel Laanmäe ja odaviske Eesti meister Magnus Kirt, 2015. aastal „Eesti 64 VALGAMAA AASTARAAMAT 2015 Juhtimine ja regionaalhaldus

otsib superstaari“ finaalis osalenud Gertu Pabbo ning ettevõtjad Dagmar Kivi, Maarika Ilves ning Priit Liigand. Elu Tegija tiitliga pärjati aastalõpupeol ettevõtjat Olav Napritsoni, kes pälvis tunnustuse pikaajalise eduka tegutsemise eest Tõrva linna ettevõtlus- ja kultuurimaastikul. 2015. aasta Mari Kulli kultuuripreemia pälvis Tõrva kirik-kammersaali hing Ilmar Kõverik ning Hilma Karu tegevust tunnustati Tõrva kuldmärgiga. 2015. aasta lõpus korraldas Tõrva linnavalitsus taas kord Tõrva aasta teo konkursi, mille võitis juunis toimunud I Tõrva kodukohvikute päev. Esikolmikusse mahtusid veel raamatu „Arstiabist Helme kihelkonnas“ väljaandmine ja juuli lõpus toimunud aiakontsert Bonzoga. Sporti ja kultuuri... Tõrva on teada-tuntud koht, kus väärtustatakse sporti, tervislikke eluviise ja kultuuri. Meie sportlaste heast tasemest annavad aimu mitmed võidud erinevatelt võistlustelt, nagu näiteks Tõrva linna võistkonna võit Valgamaa Suvemängudel, Tõrva võrkpallinaiskonna võit 14. Eestimaa Suvemängudel ning petankivõistkonna teine koht, võimlejate Rose-Marie Riitsalu ja Grete-Lisette Gulbise Eesti meistritiitlid rühmvõimlemises, Piret Granovskaja medalid veteranide Euroopa meistrivõistlustelt, rallisõitja Karl Martin Volveri edu ralliradadel, odaviskaja Marcella Liivi osalemine U-18 maailmameistrivõistlustel Kolumbias ning Mirell Luige osavõtt U-23 Euroopa meistrivõistlustest. Veel kord peab mainima Tanel Laanmäe ja Magnus Kirdi mehetegusid odaviskesektoris ning meie kolmanda võimaliku olümpiamehe Andres Kulli püüdlusi olümpiamängudele jõudmiseks. Möödunud aasta olulisemateks spordisündmusteks võib kahtlemata pidada kümnendat aastat toimunud Tõrva mälumänguturniiri, 20. septembril Eesti tippsportlaste osavõtul toimunud ja Peeter Kirdi mäletuseks pühendatud VIII Tõrva-Helme kergejõustikupäeva olümpialastega ning XXXII Tõrva Kolme Järve jooksu. Üleriigilise tähtsusega spordisündmustest toimusid Tõrvas naiste Eesti rannavolle meistrivõistlused ja duatloni Eesti karikasarja etapp. Omapärastest ettevõtmistest väärib esiletõstmist 3. oktoobril toimunud I Tõrva Sügisseiklus ja 5. augusti hilisõhtul korraldatud I Tõrva jalgrattaöö nimeline ühine rattasõit mööda sumedat suvituslinna. Tõrva Loits 2015 peakorraldajana saan senimaani positiivset tagasisidet kilplaste temaatika kasutamisest Veskijärve ääres toimunud suurejoonelise vee-, muusika- ja tuleshow juures. Omamoodi toredad ettevõtmised olid ka juulis toimunud muusikasaate „Suvenaabrid“ avalik salvestus ning oktoobrikuine teine Tõrva Dokfest. Arendame linna! Tõrva linnavalitsus tegi 2015. aastal suuri ettevalmistusi selleks, et linnast kujuneks välja üks Eesti parim paik, kus on kaasaegne elu- ja töökeskkond. Vaieldamatult võttis kõige rohkem aega ja ressursse Tõrva keskväljaku projekt. 2015. aasta veebruaris tutvustasime avalikkusele ideekavandit „Mulgi kuurort“ ning praeguseks on projekt esitatud rahastamiseks Ettevõtluse Arendamise Sihtasutusele. Loodame töödega alustada 2017. aasta alguses. Möödunud aastal sai korrastatud ka Tõrva kultuurimaja ruume ning SA Keskkonnainvesteeringute Keskuse abil rekonstrueeriti täielikult Tõrva kultuurimaja ja Tõrva Linnahoolduse Asutuse ühine katlamaja. Alustasime ka ettevalmistusi selleks, et rajada Tõrva kaasaegne ujula. Alati ei pea elu edasiviimiseks kasutama suuri rahasummasid. Nimelt saab alates septembrist Tõrva gümnaasiumi pargis mängida disc-golfi. Radade loomine põhineb Tõrva noorte endi aktiivsusel. 2016. aastal peame juubelit 2015. aasta lõppes paljudele tõrvakatele linna keskväljakul, kus võtsime koos vastu Tõrva juubeliaasta. Tõrva linnal on, millest uhkust tunda ja millest rääkida! Tulge meile külla, et osa saada põnevast ja mitmekesisest juubeliprogrammist.

Maido Ruusmann Tõrva linnapea Juhtimine ja regionaalhaldus VALGAMAA AASTARAAMAT 2015 65

Valga linn

Elanike arv 13 150 (1. jaanuari 2016 seisuga). 2 Pindala 16,65 km . Valga linn on Valga maakonna keskus. Linnavolikogu – liikmeid 21, volikogu esimees Ivar Unt.

Valga linna jaoks oli 2015 oluliste muutuste ja otsuste aasta. Puhtam ja valgem linnaruum teevad valgalase rõõmsaks ja viivad meid külastanud inimeste lugude kaudu maailma sõnumi arenevast ja võimalusterohkest kaksiklinnast. Ruumilise planeerimise seisukohalt on oluline vanalinna tuumikalaga seonduv. Viidi läbi arhitektuurikonkurss ja selle tulemusena sõlmiti leping linnaruumi projekti koostamiseks kogu maa-alale. Ühtlasi alustati ka sama piirkonna detailplaneeringu menetlemisega. Valmistuti kinnisasjade soetamiseks, et linn saaks omandada planeeringu elluviimiseks vajalikud maad ja hooned. Samuti valmistati ette konkurss Valga-Valka ühtse linnaruumi ideekavandi ja linnaruumi projekti hankimiseks. Vanalinnast peab saama linna ajalooline ja vaimne keskpunkt ning kaksiklinna ühine linnaruum saab olema ettevõtlus- ja ärikeskus, nagu on ühele Liivimaa kaubateede ristumiskohale paslik. Koristasime linnapildist kaks kõige märgilisemat kolemaja (Haru 2 ja Pikk 21a), lisaks veel mitmeid teisi lagunenud ja linnapilti reostavaid hooneid. Vahetasime linna tänavavalgustuse valgema ja säästvama vastu. Tänavavalgustuse uuendamisega vahetati 2156 valgustit, paigaldati 1336 uut valgustimasti, uusi maa-kaabelliine ehitati u 42 km, uusi õhuliine u 6 km. Renoveerisime üle kahe kilomeetri kõnniteid ja paigaldasime moodsa videovalve, sest linnas elada ja jalutada peab olema ohutu ja mõnus. Jätkati „Valga linna üldharidusvõrgu korralduse arengukava aastateks 2011–2015“ elluviimist: 1. septembrist alustas põhikoolina tööd endine Valga vene gümnaasium ja uue nimega Valga Priimetsa kool. Tänu koolivõrgu ümberkorraldamise rasketele, aga õigetele otsustele alustati Euroopa Liidu toel Valga gümnaasiumi J. Kuperjanovi 10 õppehoone põhjalikku remonti. Kaks linna olulist asutust said uued juhid: Valga muuseumi hakkas juhtima Andres Rattasepp ja Valga gümnaasiumi Andrus Murumaa. Korraldati viies Valga hariduskonverents, kus osales üle 400 osavõtja. Jätkati väärikate ülikooliga ja elukestev õppimine sai Valgas uue hoo. Pakutavates, ülikooliväärilistes loengutes osales üle 70 „üliõpilase“. Tulevikus on võimalik, et ülikooliharidus võiks Valgas olla kättesaadav kõigile, kel õppimise himu, kuid koolitee ammu läbitud või sootuks pooleli jäänud. Väärikamaks teeb meie linna ka see, et raudteejaamast läbirändaja saab nüüd ränduriraamatukogust teele kaasa võtta raamatu. Teel raamatuga veedetud aeg teeb rikkamaks meie inimesed ja selle läbi ka kogu meie linna. Koostöös Valga keskraamatukoguga anti välja August Gailiti nimeline novelliauhind – pronksist miniskulptuur „Nipernaadi”. Laureaadiks valiti Ervin Õunapuu novell „Kui ingel laskus”. Rahvusvahelistest üritustest toimus 14.–16.08 linna eri paigus VII Rahvusvaheline Valga Militaarajaloo Festival ja 19.–20.08 Balti Keti Velotuur 2015. Tuuril oli kolm etappi, millest kaks olid seotud Valga linnaga. Valmis Valga lastekodu Kurepesa peremaja. Samal ajal alustati Kurepesas sotsiaalkindlustusameti riigihanke järel osutama raske ja sügava puudega lastele lapsehoiu ja tugiisikuteenuse osutamist. Linnavolikogu otsustas anda aktsiaseltsile Valga Haigla volituse haigla võrgustumise läbirääkimiste pidamiseks võimalike koostööpartneritega. Struktuurimuudatusi viidi läbi linnavalitsuse struktuuris. Linnahooldusameti teenistuskohtade koosseisus viidi heakorravanemspetsialist üle välitööde juhi töökohale, viie territooriumikoristaja asemel loodi kaks mehhanisaatori töökohta. Kantseleis koondati üheks kantseleispetsialisti ametikohaks senine registripidaja ametikoht ning täitmata olnud arhivaari töökoht. Aasta lõpus tehti otsus, et linnamajandusameti struktuuri tuleb keskkonnaspetsialisti ametikoht, kes hakkab tegelema keskkonnajärelevalve, keskkonnaseire, keskkonnamõju hindamise ja muude keskkonda puudutavate küsimustega. 2015. aastal tõusis Eestis päevakorda haldusterritoriaalse korralduse muutmine ning omavalitsuste vabatahtlik ühinemine. Vastavalt Valga linnavolikogus saadud volitustele kohtuti kõigi ümberkaudsete omavalitsuste vallavolikogudega (Hummuli, Karula, Taheva, Tõlliste, Sangaste ja Õru valla) juunis ja augustis ning nende kohtumiste tulemusel tegi Valga linnavolikogu detsembris neile omavalitsustele ühinemisettepaneku.

Kalev Härk Valga linnapea 66 VALGAMAA AASTARAAMAT 2015 Juhtimine ja regionaalhaldus

Õru vald

Elanikke 472 (1. jaanuari 2016 seisuga). Pindala 104,62 km². Külasid 8: Uniküla, Õruste, Lota, Kiviküla, Killinge, Mustumetsa, Priipalu, Õlatu. Alevikke üks – Õru. Valla keskus Õru alevikus, kaugus maakonnakeskusest 22 km. Vallavolikogu – liikmeid 7, volikogu esimees Kalmer Sarv.

Valgamaa aastaraamat avab peatüki, mis koondab väikese Õru vallarahva peamised toimetamised ja tegevused aastal 2015. Just siin püüangi anda ülevaadet maakonna keskpunkti jäävast ca saja viie ruutkilomeetri suurusest maatükist oma külade, metsade, maade ja siin elavate inimestega. Muidugi ei elata siin maailmast eraldatult, ollakse Valgamaal oma suhtlemisel mitmete ümbruskonna valdadega tugevalt läbi põimunud ning teenuste ja töökohtade ulatus on paraku kõigis ilmakaartes laiali. See tõdemus ilmnes ka aasta esimesel poolel pärast riigikogu valimisi ja uue valitsusliidu moodustamist, kui loodi isegi uus ministri ametikoht – riigihalduse minister. Koheselt tulidki esimesed käsulauad, suund oli võetud valdade kindlaks ühinemiseks. Sõnum oli jõulisem kui kunagi varem – nüüd siis kindlasti, taganemisteed ei ole, on ju tegeletud selle teemaga ligemale paarkümmend aastat. Retoorikat siis niipalju, et rõhuti vabatahtlikkusele, kuid tingimusel, et ühinemine peab toimuma igal juhul. Mõõdupuuks vähemalt 5000 elanikku uues ühinenud ühisvallas. Ajatärminiks 2017. aasta oktoobrikuul toimuvad kohaliku omavalitsuse valimised. Lisaks täiesti uus ja tavatu oli võimalus kõigil valdadel heita pilku ja ajada „kosjajuttu“ ka nende omavalitsustega, kellega eelnevatel aegadel ei osatud ühise „veimevaka“ loomisest unistadagi. Peamine, et ka natukegi ühist piiri oleks. Korra proovitud Tõlliste-Valga suund oli nii harjumuspärane, et uudse võimaluse kasutamine ühinemiseks vastassuunas oli päris ahvatlev. Eriti kui naabrid tulid välja uue hiilgava ideega luua võrdsetel alustel maavald. Nii et oktoobrikuul said aetud esimesed jutud Sangaste, Palupera ja Puka rahva juhtidega. Sündiski mõte, mis aasta lõpu poole sai teoks. 6. novembril võttis Õru vallavolikogu vastu otsuse alustada ühinemisläbirääkimisi Palupera, Puka ja Sangaste vallaga. Lisaks veel Karula, Taheva ja Tõlliste valdadega. Sündinud oli mõte luua võrdsetel alustel maavald. Mis kõik sellest sai, saab lugeda juba järgmises osas, mis peaks ilmuma aasta pärast. Loodetavasti, kui kõik plaanipäraselt läheb, oleks ju põnevat lugemist veel üle-järgmisel aastalgi. Etteruttavalt võin öelda, et elu on kirjutamise ajaks toonud uusi valikuid. Vaatamata suurte poliitikute mõtte- ja vaimuerksusele, liikus vallarahva elu ikka oma harjunud sissetallatud radu mööda. Ja tulemuseks suurenes aasta lõpuks elanike arv kuue võrra. Selline positiivne tulemus oli Valgamaal ainult kahes omavalitsuses. Kohapealsetel inimestel just paistabki olevat soov olla igati paremad ja tegusamad. Eriti kui vaadata noori. Suvel toimus juba mitmendat korda meie laste hulgas väga oodatud Valgamaa noorte suvekool, seekord Helme vallas Marja talus. Esikoht spordis tuli ülekaalukalt Õru valla noortele. Ikka need samad noored, kes ka Valgamaa tali- ja suvemängudel esindavad alatihti Õru valda. Mõned tublid pered loetleks siia aastaraamatusse: Püvi, Bajarskas, Kalames, Romani, Unt ja Korp. Loomulikult on neid rohkem, kes on silma paistnud. Õru valla keskasulast Valga poole läbi sõites on näha paremat kätt karjamaal hulga mägi-lihaveiseid. Tihti võib samas näha maantee ääres ka laste lemmikuid – ponisid. Nende kõigiga tegeleb meil aktiivne ja tubli Erlend Jablonski pere, lisaks veel ehitusettevõttega, mis on ka maakonnas tuntust kogunud. Alles hiljuti kolisid nad Valga linnast Õru valda, on nüüdseks muutunud siin päris paikseteks ja eeskujuks paljudele. Erlendi lugu kajastas ka ETV saade „Meie inimesed“. Õru vallas on juba traditsiooniks saanud muude ürituste kõrval disc-golfi propageerimine ja mängimine. Positiivset tagasisidet on disc-golf leidnud just üle Eesti kokku tulnud mängijate kaudu. Viis aastat täitus selle tegevuse algusest. Mängijate hinnangul kiidetakse just asukohta, mis olevat hea auraga ja mainimata ei jäeta ka rikkalikku auhinnalauda. Viimastel aastatel on selle spordiala juhiks ja veduriks kujunenud Kaire Kuvvas. Valmis sai ka mitmeid aastaid rahastamisvõimalust oodanud sotsiaalsete riskirühmade tugikodu. Kodu on mugav ja igati asjakohane neile, kellel elus ei ole just kõige paremini läinud. Uue välimuse sai ka Õru algkool-kultuurimaja hoone. Nüüd paistab maanteele igati nägus hoone, kus kohalikel lastel on tore oma esimesed kooliaastad käia. Nii siin Õrus elatakse, väikeste sammudega, aga kindlal meelel teadmisega, et tark ei torma ja oma kodupaik on koht, kus alguse saab Eestimaa nii väikestele kui suurtele.

Agu Kabrits Õru vallavanem Looduskeskkond ja keskkonnakaitse VALGAMAA AASTARAAMAT 2015 67

5. Looduskeskkond ja keskkonnakaitse

5.1 Valgamaa looduse üldiseloomustus

Valga maakond asub Eesti lõunaosas, moodustades Põlva ja Võru maakonnaga Kagu-Eesti piirkonna. Maakonna pinnaehitus on väga mitmekesine. Lääneosas on valitsev ürgorgudest liigestatud lainjas moreentasandik siin-seal kerkivate kuplite ning seljakutega. Põhja pool annavad maastikule ilme põhja-lõuna suunalised väikevoored ning madalamatel niiskematel aladel niidud ja metsad. Tõrva-Helme ümbrus on tasasem, kuid liigestatud Õhne ja ta lisajõgede orgudest. Paljudes kohtades paljanduvad orgude veerudel aluspõhja liivakivid. Sellel tihedasti asustatud alal vahelduvad laialdased põllumaad niitude, lohkudes asetsevate järvede ning üksikute metsatukkadega. Hummuli ja Taagepera ümbruses leidub ka kuplistikke. Läti Vabariigi piiril esineb laialdane ala suurte metsade, nõmmede ja soodega. Maakonna keskosa hõlmab põhja-lõuna suunaline Väikese Emajõe orund ning selle jätkuks olev Valga nõgu, kus valitseb suuremalt osalt lainjas moreentasandik, läbitud madalatest lamm- või moldorgudest. Orgudest on määravaim Väikese Emajõe org, millesse Tõlliste kohal suubub Pedeli ürgorg. Valga nõo keskosas esineb laialdane soostunud Korva luht. Maakonna kõrgeim osa on Otepää kõrgustik, kus kõrgemateks tippudeks on Kuutsemägi (217 m), Meegaste mägi (214 m), Harimägi (212 m). Sealne ala on ka järvederohke, tuntuim neist on Pühajärv. Samuti on kaunis Karula kõrgustik, eriti selle vahelduva reljeefiga idaosa, mis jätkub ka Läti Vabariigi põhjaosas. Karula kõrgustiku rohketest järvedest on üks tuntumaid Karula Pikkjärv. Maakonna metsamaa pindala on ligi 114 000 ha, metsad vahelduvad niitude, nõmmede, luhtade ja soodega. Maakonna üldpindalast on 7 900 ha soode all, millest 5 400 ha on kõrgsood e rabad. Suuremad neist on Rubina, Korva ja Lagesoo. Valgamaa suurimateks looduskaitseobjektideks on Otepää looduspark, Karula rahvuspark ja Koiva-Mustjõe maastikukaitseala. Kõrgeimaks mäeks Valgamaal on Kuutsemägi, 217 m. Looduslikke järvi üle ühe ha on maakonnas ligi 180. Suurim on neist Pühajärv (286 ha), järgneb Aheru (234 ha). Maakonna sügavaimaks järveks on Udsu (30,2 m), mis on oma sügavuselt kolmas Eestis. Kaitsealasid, millede hulka kuuluvad rahvuspargid, looduskaitsealad, maastikukaitsealad ja selle eritüübid, nagu pargid, puistud, arboreetumid, on maakonnas kokku 60. Suurimaks neist on Otepää looduspark, mille suuruseks on 22 430 ha. Oma territooriumilt on see ühtlasi suurim Eestis asuvatest maastikukaitsealadest. Kaitsealust territooriumi, mis lisaks kaitsealadele hõlmab ka hoiualasid ja püsielupaiku, on maakonnas kokku 43 431 ha. Üksikobjektidena on Valgamaal kaitse all 28 põlispuud ning viis rändrahnu. Maakonna kõrgeim kaitsealune puu, Tsuura kuusk, on ühtlasi jämedaim hariliku kuuse esindaja Eestis. Puu kõrgus küünib 29 meetrini, selle ümbermõõt on 4,32 m. Kõige jämedamaks puuks on aga Pühajärve Sõjatamm ümbermõõduga 6,98 m. Valgamaal asub Lõuna-Eesti suurim rändrahn – Helgikivi, mille ümbermõõt on 30,2 m ja maapealne maht 61 m3.

5.2 Meteoroloogiline ülevaade

Soojuslikud karakteristikud

Tabel 5-1. Valga õhutemperatuur (°C) kuude kaupa

I II III IV V VI VII VIII IX X XI XII Keskmine 2015 -1,5 -0,9 2,9 5,8 10,3 14,6 16,3 17,2 12,8 4,4 3,8 2,4 Keskmine õhutemperatuur -4,4 -5,0 -0,8 5,7 11,7 15,2 17,6 16,1 10,9 6,0 0,5 -3,2 1981–2010 Absoluutne maksimum 10,1 10,9 18,4 27,4 30,7 32,1 34,4 34,3 29,5 21,4 12,9 11,9 õhutemperatuur 1981–2010 Absoluutne miinimum -34,8 -35,6 -26,8 -11,1 -5,6 0,1 3,1 1,8 -5,5 -14,4 -21,0 -30,1 õhutemperatuur 1981–2010 Keskmine õhutemperatuur -7,9 0,1 2,9 7,0 12,2 14,0 2014 19,8 16,9 11,9 5,5 1,4 -1,5 Allikas: keskkonnaagentuur. 68 VALGAMAA AASTARAAMAT 2015 Looduskeskkond ja keskkonnakaitse

Joonis 5-1. Valga aasta keskmine õhutemperatuur 1981–2015

8,0

7,0

6,0

5,0

4,0

3,0

Õhutemperatuur °C 2,0

1,0

0,0 1981 1982 1983 1984 1985 1986 1987 1988 1989 1990 1991 1992 1993 1994 1995 1996 1997 1998 1999 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015

Aasta keskmine Norm 1981–2010 Lineaarne (Aasta keskmine)

Allikas: keskkonnaagentuur.

Joonis 5-2. iseloomustab kuu keskmiste õhutemperatuuride aastast käiku 2015. aastal Valgas, võrreldes paljuaastase keskmisega ehk normiga, absoluutse maksimumi ja miinimumiga (1981–2010).

Joonis 5-2. Valga õhutemperatuur (°C) kuude lõikes 2015 ja 1981–2010

40,0

30,0

20,0

10,0

0,0 I II III IV V VI VII VIII IX X XI XII -10,0 Õhutemperatuur -20,0

-30,0

-40,0 Keskmine õhutemperatuur 2015 Keskmine õhutemperatuur 1981–2010 Absoluutne maksimum õhutemperatuur 1981–2010 Absoluutne miinimum õhutemperatuur 1981–2010

Allikas: keskkonnaagentuur.

Aasta keskmine õhutemperatuur oli 2015. aastal Valgas 7,3°C, mis on 1,4°C kõrgem pikaajalisest keskmisest (aasta norm 5,9°C) ja 0,4°C 2014. aastast. 75-aastases vaatlusreas on see üks soojemaid aastaid, jagades esimest kuni kolmandat kohta 2008. ja 1989. aastaga.

Kõige külmem kuu oli 2015. aastal jaanuar, mil kuu keskmine temperatuur oli -1,5°C, mis on pikaajalisest keskmisest 2,9°C (jaanuari norm -4,4°C) ja 2014. aastast 6,4°C soojem. Kõige soojem kuu oli august, mil Valga keskmine õhutemperatuur oli 17,2°C, mis on pikaajalisest keskmisest 1,1°C (augusti norm 16,1°C) ja 2014. aastast 0,3 °C soojem.

Eriliselt soe oli 2015. aastal detsember, mil kuu keskmine temperatuur oli 2,4°C (detsembri norm -3,2°C), mis on viimase 75 aasta reas teisel kohal. Kõige soojem detsember oli 2006. aastal, mil detsembrikuu keskmine õhutemperatuur oli 3,6°C. Valga aasta absoluutne maksimum õhutemperatuur oli 31,4°C, mis mõõdeti 6. augustil. Absoluutne miinimum õhutemperatuur oli -18,9°C, mis mõõdeti 7. jaanuaril. Looduskeskkond ja keskkonnakaitse VALGAMAA AASTARAAMAT 2015 69

Joonis 5-3. Valga sademete summa (mm) ja suhteline õhuniiskus (%) kuude lõikes 2015 ja 1981–2010

90,0 100 80,0 90 70,0 80 60,0 70 60 50,0 50 40,0 40 30,0 30 20,0 20

10,0 10 Suhteline õhuniiskus % Sademete summa mm 0,0 0 I II III IV V VI VII VIII IX X XI XII

Sademete summa 2015 Sademete summa 1981–2010 Keskmine suhteline õhuniiskus 2015 Keskmine suhteline õhuniiskus 1981–2010

Allikas: keskkonnaagentuur.

Valga 2015. aasta sademete summa oli 581,8 mm, 2014. aastal 671,2 mm, pikaajaline keskmine (1981–2010) 707,6 mm. Kõige sademeterohkem oli juuli, mil kuu sademete summa oli 84,8 mm (juuli norm 67,8 mm). Kõige kuivem kuu oli oktoober, mil sadas ainult 6,2 mm, mis on ainult 8,6% pikaajalisest keskmisest (oktoobri norm 71,7 mm), mis oli rekordiliselt kuiv. Aasta keskmine suhteline õhuniiskus oli 2015. aastal Valgas 78% (aasta norm 82%). Suhteline õhuniiskus oli kõige väiksem juunis – kuu keskmine 63%. Kõige niiskem oli november – suhtelise õhuniiskusega 91%.

5.3 Keskkonnaameti Põlva-Valga-Võru regioon

Valga kontori aadress: Kesk 12, Valga Keskkonnaameti Põlva-Valga-Võru regiooni juhataja on Ena Poltimäe.

1. veebruarist 2009 tegeleb keskkonna- ja looduskaitsega keskkonnateenistuste ja looduskaitsekeskuste asemel Keskkonnaamet, mille haldusüksusteks on 6 regiooni. Valga maakond kuulub Põlva-Valga-Võru regiooni koosseisu. Keskkonnaamet tegutseb keskkonnaministeeriumi valitsemisalas. Keskkonnaameti ülesandeks on viia ellu riigi keskkonnakasutamise ja looduskaitse poliitikat ning osaleda kõikvõimalike keskkonnaalaste õigusaktide ja muude ametlike dokumentide väljatöötamises ning täiustamises. Keskkonnaamet suunab keskkonnakasutust, väljastades selleks erinevaid lube ja litsentse (keskkonnaload, loodusvarade load, kiirgustegevusload jne). Hoolitsetakse, et ettevõtete ja eraisikute tegevused looduses oleks kooskõlas kehtestatud nõuetega ega ohustaks elanike elu ja tervist. Tegeletakse looduse kaitsmisega ning osaletakse keskkonnamõjude hindamises. Vajadusel taastatakse looduslikkust, tegeletakse inimeste poolt loodusele tekitatud kahju kõrvaldamisega ning ka vastupidi – looduse poolt inimeste varale tekitatud kahju hüvitamisega. Reguleeritakse meie loodusvarade (maavarad, mets, vesi, loomad ja linnud vms) kasutamist. Tagatakse, et looduse ja eluskeskkonna hüvesid saaksid nautida ka tulevased põlved. Keskkonnaamet korraldab mitmesuguseid seiretoiminguid. Näiteks osaletakse erinevate loodusobjektide teadus- ja uurimustöödes ning erinevate elupaikade olukorra ja arengute hindamises. Jälgitakse jahipiirkondades ulukite arvukust, veekogudes kalavarude piisavust, teostatakse õhu, pinnase, vee ja toiduainete radioaktiivsuse seiret. Et suurendada inimeste hoolivust ja vastutustundlikku käitumist looduse suhtes, tegeletakse elanike keskkonnaalase harimisega. Püütakse igati olla toeks inimtegevuse jõudsale arengule ning kaitsta ja hoida samal ajal meie looduse mitmekesisust ja eluvõimet.

Keskkonnaameti looduskaitselised tegevused

2015. aastal jätkas keskkonnaamet keskkonnaministri 8. juuli 2010. a käskkirjaga nr 963 algatatud Valga maakonna parkide ja puistute piiride korrigeerimise menetlust (sh määruse „Hoiualade kaitse alla võtmine Valga maakonnas“ muutmise menetlust). Materjalid esitati keskkonnaministeeriumile. Jätkati keskkonnaministri 7. jaanuari 2015. a käskkirjaga nr 16 algatatud määruse „Tikste maastikukaitseala kaitse- eeskiri“ menetlust, keskkonnaministri 19. veebruari 2015. a käskkirjaga nr 176 algatatud määruse „Koiva-Mustjõe maastikukaitseala kaitse-eeskirja muutmine“ menetlust ning keskkonnaministri 4. märtsi 2015. a käskkirjaga nr 224 algatatud „Pikasilla männiku moodustamine ja kaitse-eesmärk“ menetlust. 70 VALGAMAA AASTARAAMAT 2015 Looduskeskkond ja keskkonnakaitse

Keskkonnaameti peadirektor kinnitas järgmised kaitsekorralduskavad: Lambahanna järve hoiuala kaitsekorralduskava aastateks 2014–2023 (kaitse eesmärk vähe- kuni kesktoitelised mõõdukalt kareda veega järved (3130)), Põhtjärve hoiuala kaitsekorralduskava aastateks 2014–2023 (kaitse-eesmärk vähe- kuni kesktoitelised mõõdukalt kareda veega järved (3130) ja tiigilendlane (Myotis dasycneme)), Kadajärve hoiuala kaitsekorralduskava aastateks 2014– 2023 (kaitse-eesmärk looduslikult rohketoitelised järved (3150)). Samuti muudeti Koiva-Mustjõe maastikukaitseala ja Koiva-Mustjõe luha hoiuala kaitsekorralduskava aastateks 2010-2019, et kava toetaks Koiva-Mustjõe maastikukaitsealal poollooduslike koosluste hooldust ja jõesootide avamist. Koiva-Mustjõe maastikukaitseala ja Koiva-Mustjõe luha hoiuala üheks olulisemaks kaitse-eesmärgiks on poollooduslikud kooslused. Loodushoiutööde raames hooldati Helme liivakivipaljandit (tee äärest eemaldati võsa, mille tulemusel paranes paljandi vaadeldavus) ning Pedajamäe mändide ümbrust (mändide ümbrusest eemaldati võsa). Alustati Karula rahvuspargi väärtuslike hoonete pildistamisega. Eesmärk on jäädvustada hetkeolukord, kuna eelmine pildistamine toimus juba ligi 10 aastat tagasi. 2015. aastal jätkas Keskkonnaamet keskkonnaministri 2.09.2014 käskkirjaga nr 659 algatatud Otepää looduspargi kaitse-eeskirja ja tsoneeringu muutmise menetlust. Otepää looduspargi kaitse-eeskirja eelnõu avalik väljapanek toimus ajavahemikul 8.12.2014–15.01.2015 ning kaks avalikku arutelu toimusid vastavalt 18. veebruaril 2015 ja 3. detsembril 2015.

Poollooduslike koosluste (PLK) alasid hooldati 2015. a Valga maakonnas järgmiselt: • Koiva-Mustjõe mka Valgamaa osas 670 ha; • Koorküla LKA 14,5 ha; • Karula rahvuspargi Valgamaa osas 86 ha; • Otepää looduspargis 166 ha. 2015 taastati PLK alasid Valga maakonnas järgmiselt: • Otepää looduspargis 2,26 ha; • Palakmäe hoiualal 14,5 ha; • Koiva-Mustjõe maastikukaitsealal Valgamaa osas 6,17 ha (puiskarjamaa).

Keskkonnaameti keskkonnahariduslikud tegevused

Keskkonnaameti keskkonnaharidusliku tegevuse eesmärkideks on tõsta kõigi Eesti elanike keskkonnateadlikkust läbi mitmekesiste siht- ja huvirühmadele suunatud tegevuste, edendada formaalharidust toetavat keskkonnaharidust ja aidata kaasa kogu Eestit hõlmava keskkonnahariduskeskuste võrgustiku tekkimisele ja toimimisele. Ameti teavitus on suunatud laiale sihtrühmale: keskkonnahariduslikud õppekava toetavad õppeprogrammid jm tegevused (viktoriinid, konkursid, laagrid, rändnäituste laenutamine) lasteaedadele ja koolidele; koolitused ja infopäevad erinevatele sihtrühmadele (omavalitsuste ametnikud, kaitsealade maaomanikud, õpetajad jt); üldsusele suunatud tegevused: teemapäevad, kampaaniad, õppekäigud jm. Lisaks koostatakse keskkonnaalaseid teabematerjale, ekspositsioone, infotahvleid. Keskkonnaametis töötab üks peaspetsialist ja 18 keskkonnahariduse spetsialisti, neist kahe tegutsemispiirkond hõlmab ka Valgamaad. Suure panuse keskkonnateadlikkuse edendamisse maakonnas annavad lisaks maahoolduse spetsialist, looduskaitse bioloog ning teised regioonis tegutsevad spetsialistid. Valga maakonna keskkonnahariduslik tegevus tugineb kahe suure kaitseala, Otepää looduspargi ja Karula rahvuspargi keskustel. Nii Otepää looduskeskuses kui Karula rahvuspargi keskuses saab tutvuda kohalikku loodust ja kultuuripärandit tutvustava püsinäitusega, vaadata kaitseala tutvustavat multimeediaprogrammi, tutvuda teabematerjalidega. Olemas on õppevahendid keskkonnaalaste õppeprogrammide läbiviimiseks. Keskuste ruume kasutatakse keskkonna- ja kultuuripärandialasteks tegevusteks. Valgamaal käib paar korda aastas koos keskkonnahariduse ümarlaud. Ümarlaud on koostöövorm, mille eesmärgiks on parandada keskkonnaharidusega seotud asutuste ja organisatsioonide koostööd. Ümarlaudade tööst on oodatud osa võtma maavalitsuse, omavalitsuste, RMK ja SA KIKi maakondlikud esindajad, kutseõppeasutused, haridusasutused, keskkonnaharidust pakkuvad ettevõtted ja vabaühendused. Ümarlaua tegevust koordineerib keskkonnaamet. Õppeprogrammid, sündmused ja muud tegevused • Keskkonnaameti poolt pakutavad õppeprogrammid lasteaedadele ja üldhariduskoolidele on tasuta. Väljaspool haridusasutust toimuvatele programmidele kohalesõit tuleb koolil või lasteaial ise korraldada. Otepää looduskeskuse ja Karula rahvuspargi keskuse poolt tehti Valgamaa õpilastele ja lasteaialastele 69 õppeprogrammi, milles oli osalejaid ühtekokku 1594. Otepää looduskeskuse poolt viidi läbi kokku 115 õppeprogrammi 2444 osalejale. Lisaks Valgamaale oli enam osalejaid Põlvamaalt, Võrumaalt ja Tartumaalt. Looduskeskkond ja keskkonnakaitse VALGAMAA AASTARAAMAT 2015 71

• Korraldati 12 avalikkusele suunatud sündmust (loodusõhtud Otepää looduskeskuses, avatud uste päevad Otepää ja Karula keskuses, looduskaitsekuu matk Pühajärve ümbruses, näitused, väliseminarid, õpperetked jm), millest võttis osa Valgamaalt 283 inimest. • Korraldati viis kindlatele sihtrühmadele suunatud sündmust (info- ning õppepäevad Valgamaa õpetajatele, maaomanikele ja omavalitsuste ametnikele, Valgamaa keskkonnahariduse ümarlauad jm), millest võttis osa 87 inimest. • Korraldati neli õpilastele suunatud üritust (noore looduskaitsja laager ja jätkuseminar, loodushariduspäev, viktoriin jm), Valgamaalt oli osalejaid kokku 86. • Juhendati seitsme keskkonnakaitse eriala õpilase/üliõpilase ettevõttepraktikat. Praktikandid olid Räpina Aianduskoolist ja Eesti Maaülikoolist.

Teabematerjalid 2015. aastal anti välja Karula rahvuspargi infolehe „Tarupettäi” neli numbrit koostöös MTÜ Karula Hoiu Ühinguga. Infolehega on võimalik tutvuda ka keskkonnaameti kodulehel www.keskkonnaamet.ee/karula. Keskkonnaameti õppeprogrammide, ürituste läbiviimist ja teavikute koostamist toetas SA Keskkonnainvesteeringute Keskus keskkonnateadlikkuse ja ESF programmi „Keskkonnahariduse arendamine“ vahendusel.

Maavarad

Valgamaal on 2015. a lõpu seisuga 40 kehtivat kaevandamisluba, millest kolm on turba ning ülejäänud ehitusmaavarade (ehitus- ja täiteliiv ning ehituskruus) kaevandamiseks. Ehitusmaavarade karjääridest 29-s saab kaevandada ehitusliiva, 17-s ehituskruusa ja 16-s täiteliiva. 2015. aastal kaevandati 25 karjäärist. 2015. aastal anti Valgamaale üks uus, Helmi-Aakre VI liivakarjääri, kaevandamisluba. Geoloogilise uuringu lubasid 2015. aastal Valgamaale ei antud. Kõigi kehtivate lubadega mäeeraldiste kogupindala 2015. aastal oli ca 570 ha, millest ca 341 ha hõlmavad turbatootmisalad.

Turvas 2015. aastal turba kaevandamiseks uusi lubasid ei antud. Turvast kaevandab AS Valmap Grupp. Helme, Kantsi ja Lagesoo turbatoomisaladel kaevandati vähelagunenud turvast kokku 6,9 tuh t, hästilagunenud turvast ei kaevandatud.

Ehitusmaavarad 2015. aastal kaevandati Valgamaal ehitusmaavarasid kokku 288 tuh m³, sh ehituskruusa 127,9 tuh m³, ehitusliiva 122,3 tuh m³ ja täiteliiva 37,8 tuh m³. Ehituskruusa kaevandati 2015. aastal 11 karjäärist. Suuremad kaevandajad olid Metsatervenduse OÜ, kes kaevandas Vangja III kruusakarjäärist 27,5 tuh m³ ehituskruusa, ning AS Teede REV-2, kes kaevandas Vanaveski liiva- ja Palupera III kruusakarjääridest vastavalt 26,6 tuh m³ ja 25,9 tuh m³. Vähemal määral kaevandati ehituskruusa veel Voola liivakarjäärist ning Makita, Hellenurme, Palupera, Kasemäe, Vangja, Helmi-Aakre II ja Helmi-Aakre III kruusakarjääridest. Ehitusliiva kaevandati 2015. aastal 16 karjäärist. Kõige rohkem kaevandati Männiku III liivakarjäärist - 33,3 tuh m³, kaevandajaks oli FIE Rul Nämi. Suuremad kaevandajad olid veel OÜ PM Kaubandusgrupp, kes kaevandas Ruusamäe liivakarjäärist 19,3 tuh m³, ning Kivikandur OÜ, kes kaevandas Laanemetsa liivakarjäärist 17,5 tuh m³ ehitusliiva. 2015. aastal kaevandati ehitusliiva veel Vanaveski, Ungre, Sibula, Kösti, Variku, Liivaaugu, Härma II, Sulevi, Sibula II, Voola ja Keeni liivakarjääridest ning Kasemäe, Palupera ja Helmi-Aakre VI kruusakarjääridest. Täiteliiva kaevandati 2015. aastal kolmest karjäärist. Kõige rohkem kaevandati Puurina liivakarjäärist – 27,6 tuh m³, kaevandajaks oli AS Teede REV-2. Veel kaevandati täiteliiva Härma II ja Voola liivakarjääridest. 72 VALGAMAA AASTARAAMAT 2015 Looduskeskkond ja keskkonnakaitse

Tabel 5-2. Ehituskruusa kaevandamine (tuh m3), 2015

Karjäär I kv II kv III kv IV kv aastas Hellenurme kruusakarjäär 608 608 Helmi-Aakre II kruusakarjäär 13 427 13 427 Helmi-Aakre III kruusakarjäär 6869 6869 Kasemäe kruusakarjäär 2100 2100 Makita kruusakarjäär 11 250 11 250 Palupera III kruusakarjäär 4483 21 448 25 931 Palupera kruusakarjäär (laiendus) 4511 4493 9004 Vanaveski liivakarjäär 10 037 4933 11 677 26 647 Vangja III kruusakarjäär 6726 3392 17 409 27 527 Vangja kruusakarjäär 1000 1000 41 2041 Voola liivakarjäär 2539 2539 Kokku 127 943

Allikas: keskkonnaamet.

Tabel 5-3. Ehitusliiva kaevandamine (tuh m3), 2015

Karjäär I kv II kv III kv IV kv aastas Helmi-Aakre VI kruusakarjäär 4489 4490 8979 Kasemäe kruusakarjäär 150 150 Keeni liivakarjäär 117 117 Kösti liivakarjäär 4 4 Laanemetsa liivakarjäär 13 537 3964 17 501 Liivaaugu liivakarjäär 2000 2000 Männiku III liivakarjäär 3280 20 000 10 000 33 280 Palupera kruusakarjäär (laiendus) 2377 2377 Ruusamäe liivakarjäär 4000 1000 7000 7337 19 337 Sibula II liivakarjäär 130 130 Sibula liivakarjäär 40 130 8153 1226 9549 Sulevi liivakarjäär 112 112 Ungre liivakarjäär 14 410 2204 16 614 Vanaveski kruusakarjäär 49 49 Variku liivakarjäär 300 1200 1500 Voola liivakarjäär 10 582 10 582 Kokku 122 281

Allikas: keskkonnaamet. Looduskeskkond ja keskkonnakaitse VALGAMAA AASTARAAMAT 2015 73

Tabel 5-4. Täiteliiva kaevandamine (tuh m3), 2015

Karjäär I kv II kv III kv IV kv aastas Härma II liivakarjäär 38 2454 2639 4064 9195 Puurina liivakarjäär 12 271 14 147 1206 27 624 Voola liivakarjäär 988 988 Kokku 37 807

Allikas: keskkonnaamet.

Valgamaa paisud, puhastid ja veevõtt

Veekogude hea seisundi tagamiseks tuleb saavutada olukord, kus inimtegevuse mõju on vähendatud niivõrd, et see ei häiriks vees elavaid liike ega nende elupaiku. Üheks veekogude kesise seisundi põhjustajaks väärtuslikel jõgedel on paisud, mis kujutavad endast kalade rändetõket. Hea seisundi saavutamise eesmärgil valmis 2015. a Visula jõel Sarapuu paisu kalapääs, kus rajati 65 m pikkune ja 2,5% languga tehiskärestik. Valgamaal kasutatakse joogiveeallikana põhiliselt Kesk-Devoni põhjaveekogumi veekihtide põhjavett, pinnavett kasutatakse peamiselt kunstlume tootmiseks (Kuutsemäe, Kääriku, Tehvandi). Veevõtt on maakonnas viimastel aastatel olnud keskmiselt miljon m³ aastas. Valgamaal on kõik suuremad asulad kaetud ühiskanalisatsiooniga reoveekogumisaladega. Veekasutuses on kaks põhimõistet – reovesi ja heitvesi. Reovesi on lähtuvalt veeseadusest üle kahjustuspiiri rikutud ja enne suublasse juhtimist puhastamist vajav vesi. Heitvesi on pärast mehaanilist, bioloogilist ning vajadusel ka keemilist puhastust suublasse juhitav vesi. Heitvee suublaks võib olla nii pinnas (vastavalt hüdraulilisele koormusele dimensioneeritud imbsüsteem) kui ka veekogu. Heitvee ärajuhtimine toimub läbi puhastusseadmete. Puhastamata reovee loodusesse juhtimine on lubamatu. Keskkonnaamet reguleerib vee erikasutusloa põhiselt kõik heit- ja sademevee väljalaskmed juhul, kui heit- või sademevesi juhitakse veekogusse või hajutatult läbi imbsüsteemi pinnasesse (viimane alates 5 m³ ööpäevas). Peamiselt on loapõhiselt reguleeritud kohalike omavalitsuste poolt määratud vee-ettevõtete või tööstusettevõtete väljalaskmed. Valgamaal on 58 vee erikasutusloa põhist heit- ja sademeveeväljalasku, nendest suurpuhastid Otepääl, Tõrvas ja Valgas. Keskkonnaameti Põlva-Valga-Võru regioonis on kõik suurpuhastid (suuremad kui 2000 inimekvivalenti) nüüdseks rekonstrueeritud ning ka Valgamaa linnade heitvesi vastab üldjuhul veeseaduse ja selle alamaktide alusel kehtestatud heitvee reostusnäitajate piirväärtustele ning puhastid töötavad korrektselt. Regioonis on viimastel aastatel keskkonnaameti poolt seatud 90 tähtajalist nõuet, millest lõviosa on seotud ühiskanalisatsiooni reoveepuhastite rekonstrueerimisega. Probleemiks on talveperiood, kus tõhustatud lämmastikuärastusega suurpuhastite bioloogiline protsess on aeglane (eelkõige nitrifikatsioon, mis on eelduseks denitrifikatsioonile) ja üldlämmastiku puhastusefektiivsus seetõttu madalam. Eelneva tõttu jõuab talveperioodil suublasse suurem toitesoolade kogus. Väikepuhastid vajavad järjepidevat asjatundlikku hooldamist ning on tundlikumad nii reoveekogumisalalt pärineva reovee reostuskoormuse kui ka reovee iseloomu (orgaanika, üldlämmastiku ja üldfosfori osakaal, sademevesi jmt) suhtes. Valgamaal rekonstrueeritakse lähiajal Põdrala valla Riidaja küla keskuse ja kooli reoveepuhastid. Riidaja vallakeskuse olemasolev amortiseerunud võrekaev ja septik likvideeritakse ja paigaldatakse annuspuhastuse tehnoloogial põhinev kompaktne aktiivmudapuhasti. Riidaja kooli juurde paigaldatakse põhipuhastina mehaanilisel puhastusel põhinev septik, heitvesi suunatakse läbi imbsüsteemi pinnasesse. Lisaks Põdrala vallale ootavad lähiaastatel veel rekonstrueerimist Hummuli, Puka, Sangaste ja Tõlliste valdade väikepuhastid, samuti rekonstrueeritakse Tõrva linna Riiska linnaosa ühiskanalisatsioonitorustik, millele lisandub piirkonna lahkvoolse kanalisatsiooni sademeveeväljalask.

Jahindus

Valgamaa jahimaade pindala on 201 114 ha. Valgamaal on arvel 686 jahimeest. Metssigade söötmiskohti on 223, soolakuid 344 ning söödapõldude pindala on 24,6 ha. Valgamaa jahimeestel on kokku 109 jahikoera: 68 laikat, 9 terjerit, 13 hagijat, 15 taksi ja 4 linnukoera. 74 VALGAMAA AASTARAAMAT 2015 Looduskeskkond ja keskkonnakaitse

Ulukite küttimine (kütitud isendeid): põder (390), punahirv (43), metskits (525), metssiga (551), hunt (8), rebane (239), kährik (342), metsnugis (202), kivinugis (6), tuhkur (41), mink (10), mäger (7), saarmas (4), valgejänes (11), halljänes (27), kobras (841), laanepüü (1), kaelustuvi (3), kodutuvi (5), hallvares (23), ronk (2), hallhaigur (3), hallhani (4), sinikael-part (135). Loendatud ulukeid (enim esinevad, loendatud isendeid): põder (537), punahirv (150), metskits (2070), metssiga (163).

Kalandus

Valgamaa veekogudest (siin ei käsitleta osaliselt Valgamaal asuvat Võrtsjärve) on nakkevõrguga püük lubatud ainult Aheru järvel. Aastal 2015 püüti sellest veekogust kalastuskaardi alusel nakkevõrguga järgmistes kogustes kala: koha 348 kg, haug 169 kg, latikas 150 kg, ahven 60 kg, linask 17 kg, koger 2 kg. Põhjaõngejada kui harrastuspüügivahendi vastu oli 2015. aastal huvi jätkuvalt väike ning püügid tagasihoidlikud. Valgamaa veekogudest õngejadaga saadud kalakogused olid kokku järgmised: haug 62 kg, euroopa angerjas 59 kg, ahven 44 kg, latikas 47 kg, koha 23 kg ning teisi liike kokku 8 kg. Kalastuskaarte vähipüügiks taotleti kolmeteistkümnele Valgamaa veekogule. Kokku püüti Valgamaa veekogudest 1043 mõõdulist ja 1206 alamõõdulist vähki (viimaseid lasti pärast mõõtmist tagasi vette). Kõige rohkem taotleti vähipüügiks kalastuskaarte Aheru järvele – 67 luba. Kokku püüti sellest järvest 527 mõõdulist ja 720 alamõõdulist vähki. Keskmine saagikus oli kaheksa mõõdulist vähki kalastaja kohta. Väiksel Emajõel oli vähipüügihuviliste arv väiksem – 12, kuid saagikus kõrgem – 26 mõõdulist vähki kalastaja kohta. Kokku püüti Väiksest Emajõest 308 mõõdulist vähki.

Jäätmed

Seisuga 1.01.2016 oli Valgamaal 27 jäätmeluba omavat ja 13 jäätmekäitlejaks registreerunud ettevõtet. Valga prügila suleti 16.07.2009 ning edasi tegutseb prügila kõrval Valga jäätmejaam. Jäätmejaama operaatoriks on alates 1.01.2014 Eesti Keskkonnateenused AS. 2015. aastal on jäätmeid Valgamaalt veetud AS Tallinna Jäätmete Taaskasutuskeskusesse ning Paikuse, Torma ja Väätsa prügilasse. Prügilasse ladestatud jäätmete eest laekus saastetasust Valgamaa omavalitsustele jäätmekäitluse arendamiseks 2015. aastal 3030 eurot (2014 – 7293 €). Saastetasu vähenemine on tingitud Eesti Energia AS Iru Elektrijaama jäätmeenergiaploki tööst, kuna suur osa Valgamaal tekkivatest jäätmekogustest suunati põletusse. Suurim jäätmekäitleja maakonnas oli Eesti Keskkonnateenused AS, kes kogus ja vedas 2015. aastal kokku 5470 tonni segaolmejäätmeid (2014 – 5408 t). Suurimad ohtlike jäätmete kogujad Valga maakonnas olid 2015. aastal aktsiaselts Epler & Lorenz, kes kogus ettevõtetelt ja elanikkonnalt kokku erinevaid ohtlikke jäätmeid 218 tonni (2014 - 206 t), ning Eesti Keskkonnateenused AS, kes kogus suures koguses just eterniiti - 280 tonni. 2015. aasta andmed on hinnangulised, sest andmete töötlus pole käesoleva raamatu koostamise ajaks veel lõppenud. Kõikides Valgamaa omavalitsustes on korraldatud olmejäätmevedu. Valga maakonnas on moodustatud üks jäätmeveopiirkond ning teenusepakkujaks Eesti Keskkonnateenused AS kuni 31.12.2017.

Välisõhk

2015. aastal oli Valgamaal 48 välisõhu saasteluba omavat käitist ning 10 käitist, kes omavad keskkonnakompleksluba, milles on eraldi peatükina käsitletud ka välisõhu kaitset. Välisõhu saasteluba on haldusakt, millega kehtestatakse käitisele tema saasteallikatest välisõhku heidetavatele saasteainetele lubatavad aastased ja hetkelised maksimaalsed heitkogused ning vajaduse korral ka tekkiva välisõhu saastamise seire teostamise nõuded, et hinnata tekkivate gaaside koostist, saasteainete heitkoguste suurust ja nende vastavust saasteloas sätestatud kontrollarvudele. Välisõhu saasteloa omamine on käitisele kohustuslik, kui ta ületab oma näitajate poolest keskkonnaministri 11.06.2014 määrusega nr 20 „Saasteainete heitkogused ja kasutatavate seadmete võimsused, millest alates on nõutav välisõhu saasteluba ja erisaasteluba“ kehtestatud piirnorme. Keskkonnaameti poolt väljastatud välisõhu saasteload on nähtavad Keskkonnaameti keskkonnateenuste portaalis (https://eteenus.keskkonnaamet.ee/). Looduskeskkond ja keskkonnakaitse VALGAMAA AASTARAAMAT 2015 75

Tabel 5-5. Valgamaal saasteluba omavatest käitistest välisõhku heidetud saasteainete aastased heitkogused saasteainete kaupa kokku, 2015

Saasteaine Tonni aastas süsinikdioksiid (CO2) 14761,02 süsinikoksiid (CO) 699,42 tahked osakesed (PM-sum) 259,99 lämmastikdioksiid (NO2) 107,64 lenduvad orgaanilised saasteained (LOÜ) 160,25 vääveldioksiid (SO2) 106,32 raskmetallid (RM-sum) 0,22 ammoniaak (NH3) 162,06 metaan (CH4) 384,26 Allikas: keskkonnaamet.

Ükski Valgamaal asuvatest ja välisõhu saasteluba omavatest käitistest ei ületanud 2015. aastal keskkonnaministri 8.07.2011 määrusega nr 43 „Välisõhu saastatuse taseme piir- ja sihtväärtused, saasteainete sisalduse muud piirnormid ning nende saavutamise tähtajad“ kehtestatud saastatuse taseme piirväärtusi ning nende tegevusest tekitatud välisõhu saastamine ei omanud olulist keskkonnamõju. Lähtuvalt keskkonnatasude seaduse sätetest on välisõhku saastavad käitised kohustatud oma tegevuse käigus välisõhku heidetud saasteainete eest tasuma riigile keskkonnatasu. 2015. aastal maksid Valgamaa käitised Eesti riigile välisõhu saastamise eest saastetasu kokku üle 117 tuhande euro.

Metsandus

Tabel 5-6. Kavandatud raied erametsas ja riigimetsas metsateatiste järgi, 2015 Raie 2015 sh Linn/vald lageraie turberaie muu raie kokku hooldusraie Valga linn 4092 545 3000 547 - Tõrva linn - - - - - Helme vald 172 437 24 204 140 032 2896 5305 Hummuli vald 107 961 17 692 77 505 5551 7213 Karula vald 86 164 11 713 72 907 1184 360 Otepää vald 65 897 16 928 30 995 17 602 372 Palupera vald 27 154 6855 14 256 4916 1127 Puka vald 86 318 10 260 73 207 2666 185 Põdrala vald 81 569 8108 69 167 519 3775 Sangaste vald 36 249 9428 22 603 3157 1061 Taheva vald 109 458 21 134 83 315 3263 1746 Tõlliste vald 78 133 8157 69 032 503 441 Õru vald 47 086 5824 39 088 223 1951 Kokku 902 518 140 848 695 107 43 027 23 536

Allikas: keskkonnaamet. 76 VALGAMAA AASTARAAMAT 2015 Looduskeskkond ja keskkonnakaitse

5.4 Riigimetsa Majandamise Keskuse Valgamaa metskond

Aadress: Raavitsa küla, Karula vald, Valga mk Metsaülem Risto Sepp.

Metsandus ja metsavarumine Valgamaa riigimetsas RMK on metsaseaduse alusel moodustatud riigitulundusasutus, mille seadusest tulenevad ülesanded on riigimetsa korraldamine, majandamine ja kasutusse andmine; kasvava metsa raieõiguse, metsamaterjali ja metsasaaduste müük; metsasaaduste töötlemine ja töötlemissaaduste müük; riigimetsa avaliku funktsiooni täitmise tagamine ja loodusväärtuste kaitse. RMK Valgamaal hallatava maa üldpindala on 59 700 hektarit ja metsamaa moodustab sellest 86%. RMK Valgamaa metsamaa pindala jagunemine majanduspiirangute järgi on 64,2% majandatavad metsad, 19,4% majanduspiirangutega metsad ja 16,2% rangelt kaitstavad metsad.

Joonis 5-4. Metsakategooriate jagunemine (%), 2015

70

60

50

40

30

20

10

0 % Rangelt kaitstav mets Majanduspiirangutega mets Majandatav mets

Allikas: RMK.

Metsa uuendamine on reguleeritud metsa uuendamise kohustusega, mille täitmist riik jälgib ja kontrollib. Maakonnas uuendati metsa 562 hektaril.

Joonis 5-5. Metsauuendamine, 2015

250

200

150

100

50

0 ha mänd kuusk kask haab sanglepp

Allikas: RMK.

Kui metsauuendus on saavutanud seadusaktiga ettenähtud mõõdud, piisava elujõu ja nii kindla kasvuhoo, et metsauuendustöid rohkem pole vaja rakendada, siis loetakse see ala uuenenuks. Valgamaal arvestati 2015. aastal metsauuendust metsaks ümber (loeti uuenenuks) 420 ha. Uuendusraiet tehakse, et võimaldada metsa uuendamist või uuenemist. Uuendusraie hulka kuuluvad lage- ja turberaie. Harvendusraiet tehakse metsa väärtuse tõstmiseks, metsa tiheduse ja koosseisu reguleerimiseks ning lähitulevikus väljalangevate puude puidu kasutamise võimaldamiseks puistus, mille keskmine rinnasdiameeter on vähemalt 8 cm. Looduskeskkond ja keskkonnakaitse VALGAMAA AASTARAAMAT 2015 77

Tabel 5-7. Raiemahud (m3)

Raieliik raiemaht m3 Uuendusraie 193 691 sellest lageraie 192 801 Hooldusraie 64 591 sh valgustusraie 12 133 harvendusraie 41 146 sanitaarraie 11 313 Raadamine 12 372

Allikas: RMK.

Valgamaal on mitmeid kaitstavaid alasid, kaitsealuseid liike ja vääriselupaiku. Suuremate kaitsealadena, mis on RMK hallataval maal, on Karula rahvuspark, Otepää looduspark, Rubina, Tündre ja Soontaga looduskaitsealad. RMK korraldab looduskaitsetöid riigimaal, säilitamaks looduslikku mitmekesisust. RMK tegeleb igaüheõiguse võimaluste loomisega puhkealadel.

5.5 MTÜ Valgamaa Erametsaühing

Aadress: Kesk 12, Valga Juhatuse esimees Atso Adson

Valgamaa Erametsaühing asutati 2003. aastal. 2015. a lõpuks oli ühingul ligi 400 väikemetsaomanikest liiget, neist ligi 20 juriidilist isikut. 2016. aasta aprillikuust kannab Valgamaa Erametsaühing nime Valgamaa Metsaühistu. Liikmete omandis on ca 9600 ha metsamaad.

Ühistu peamised eesmärgid: • sarnaste huvidega metsaomanike koondamine ühistusse; • metsaomanike organiseerimine koostööle metsade jätkusuutlikuks majandamiseks; • oma liikmeskonna abistamine metsaomandi valdamise ja haldamisega seotud probleemide lahendamisel.

Pakutavad teenused: • individuaal- ja rühmanõustamiste korraldamine; • metsamaade inventeerimise korraldamine; • abistamine toetuste taotlemisel (2015. a. korraldatud metsaomanikeni üle 75 000 euro toetusi); • raielankide uuendamise tegevuste korraldamine (maapinna ettevalmistamine, istutusmaterjali broneerimine ja jaotamise korraldamine ning istutustööde korraldamine ja läbiviimine); • noorte metsade hooldamise korraldamine ja tööde läbiviimine; • kooliõpilastele metsapäevade korraldamine (uute metsade rajamine metsaomanike metsades); • metsamaaparanduse alane nõustamine ja abi projektide elluviimisel; • kasvava metsa raieõiguse ja metsakinnistute müügi enampakkumiste korraldamine; • kasvava metsa raiete teostamine ja raiest väljatuleva materjali realiseerimine puidu väljatuleku alusel (2015. a turustatud üle 20 000 tm väikemetsaomanike puitu); • abi metsaomanike endi poolt raiutud puidu turustamisel. 78 VALGAMAA AASTARAAMAT 2015 Looduskeskkond ja keskkonnakaitse

5.6 Keskkonnainspektsiooni Valgamaa büroo

Aadress: Kesk 12, Valga Büroojuhataja Tanel Tiirats

Keskkonnainspektsioon on keskkonnaministeeriumi valitsemisalas tegutsev valitsusasutus, mille põhiülesanne on looduskeskkonna ja loodusvarade kasutamise ning kaitse alase järelevalve korraldamine ja teostamine. Inspektsioon on struktuuriüksuste kaudu esindatud büroodena kõigis maakondades, sealhulgas Valgamaal. 2015. aastal töötas Valgamaa büroos kuus keskkonnajärelevalvega tegelevat inspektorit (büroojuhataja, kaks keskkonnakaitse vaneminspektorit ja kolm inspektorit), kes ühtlasi menetlesid oma tööpiirkonnas toime pandud ja avastatud keskkonnaalaseid õigusrikkumisi. Sisuline töö on inspektsioonis jaotatud kolme valdkonna vahel, milleks on keskkonnakaitse, looduskaitse ja kalakaitse.

Järelevalve suunad ja korraldus Kalanduse järelevalve hulka kuulub nii harrastusliku kalapüügi kontrollimine kui ka kutselise kalapüügiga püütud kala realiseerimise kontrollimine. Looduskaitse suuna järelevalve hulka kuulub looduskaitsealade kaitse-eeskirjade nõuete täitmise kontroll, metsanduse, jahinduse, loomakaitse ning muu looduskaitse ja loomakaitse seadusest tulenevate nõuete täitmise kontrollimine. Keskkonnakaitse järelevalve hõlmab kontrolli jäätmete ja nende käitlemise üle, ettevõtetele väljastatud keskkonnalubades sisalduvate nõuete täitmise üle, samuti muu eluta loodusega seotud valdkondade, nagu kaevandamine, kemikaalide käitlemine, mootorikütuste ja vanaõlide käitlemine jm nõuete täitmise kontrollimist. Järelevalve toimub suures osas aastase tööplaani järgi, mille koostamisel on inspektsioon arvesse võtnud varasemaid järelevalve tulemusi ning võimalikke riske. Lisaks plaanitule kontrollivad inspektorid keskkonnainspektsioonile laekuvaid kaebusi ja teateid. Tööplaanijärgseid objekte kontrolliti 2015. aastal kokku 307 korral ning plaanivälise järelevalve käigus lisaks 139 objekti. Keskkonnainspektsiooni infotelefonile 1313 laekus mullu Valgamaa kohta 163 teadet ja kaebust. Valgamaa büroo inspektorid teevad jätkuvalt koostööd Valga politseijaoskonna, Kaitseliidu Valgamaa maleva, Lõuna Päästekeskuse Valgamaa päästeosakonna, maksu- ja tolliameti, keskkonnaameti Põlva-Valga-Võru regiooni ning MTÜ Valgamaa Omavalitsuste Liidu keskkonnaosakonnaga. Järelevalve tulemused 2015. aastal avastasid Valgamaa büroo inspektorid 79 keskkonnaalast õigusrikkumist, sellest enim ehk 28 korral jahiseaduse nõuete eiramisi. Enamus menetlusi alustati jahimeeste suhtes, kes olid jätnud maksmata jahipidamisõiguse tasu. Rahatrahve määrati 15 isikule kokku 520 euro eest. Kahekümnel juhul lisandus rikkumistele keskkonnale tekitatud kahju kogusummas 8312 eurot. Jäätmeseaduse nõuete rikkumistega seoses alustati kokku 20 väärteomenetlust ning 17 isikule määrati rahatrahv kogusummas 14 140 eurot. Enamuse rikkumistest moodustasid jätkuvalt isikute teod, kes ei pea paljuks jäätmetest vabanemise eesmärgil jäätmete loodusesse ladestamist, põletamist või matmist. Jäätmekäitlusnõuete täitmise tagamiseks viis keskkonnainspektsioon läbi ka kaks haldusmenetlust, mis päädisid ettekirjutusega, et tagada keskkonda ladestatud jäätmete likvideerimine. Looduskaitsealadel avastati kaheksa kaitstavate loodusobjektide nõuete rikkumist ning kaheksale isikule määrati rahatrahve kokku 1540 euro eest. Suur osa rikkumistest on seotud veekogude kallastel ja kaitsealadel sõidukitega keelatud kohas sõitmisega või parkimisega. Lisaks alustati seitse haldusmenetlust kaitsealadele või Valgamaa avalike veekogude kallastele ehituskeeluvööndisse omavoliliselt rajatud ehitistega. Kõik alustatud haldusmenetlused päädisid ettekirjutusega, millega kohustati omavolilised ehitised määratud tähtajaks likvideerima. Metsaõigusnormide rikkumisi fikseeriti seitse. Väärteomenetluse korras määrati viiele isikule rahatrahve kokku 1700 eurot, kuna metsaomanikud teostasid metsateatiseta raiet ulatuses, mis eeldab keskkonnaametile metsateatise esitamist. Kahe menetlusega kaasnes keskkonnale tekitatud kahju kogusummas 32 577 eurot. Veeseaduse rikkumisi tuvastati kuuel korral ning kolmele isikule määrati karistustena rahatrahve kokku 860 euro eest. Enamik karistustest määrati põllumajanduses loomapidamisel veekaitsenõuete eiramise eest. Kalapüüginõuete rikkumisi tuvastati kolmel korral. Lisaks eemaldati veekogudest 66 tähistamata ja märgistamata selguseta kuuluvusega püügile seatud kalapüügivahendit (nakkevõrgud, mõrrad, unnad, vähinatad ja -mõrrad ning põhjaõngejadad). Neljale kalapüügiseaduse rikkujale määrati kokku 400 eurot trahvi ning ühe menetlusega kaasnes keskkonnale tekitatud kahju summas 550 eurot. Looduskeskkond ja keskkonnakaitse VALGAMAA AASTARAAMAT 2015 79

Välisõhu kaitse seaduse nõuete eiramisi avastati kahel korral, millest ühele isikule määrati välisõhu saasteloa nõuete eiramise eest trahvi 160 eurot. 2015. aastal karistati rahatrahviga füüsilisi ja juriidilisi isikuid kokku 19 980 euroga ning keskkonnale tekitati erinevate süütegudega kahju 41 759 eurot.

5.7 SA Keskkonnainvesteeringute Keskuse Valgamaa esindus

Aadress: Vabaduse 26, Valga Koduleht www.kik.ee

2015. aastal töötas KIK Valgamaa esinduses üks töötaja: projektispetsialist Terje Puudersell. Rahastatud projekte oli 2015. aastal Valgamaalt 26: viis jäätmekäitluse, neli veemajanduse, 12 keskkonnateadlikkuse, üks metsanduse, kaks looduskaitse ja kaks kalanduse programmi projekti. Toetuste kogusumma oli 1,04 miljonit eurot.

5.8 MTÜ Valgamaa Omavalitsuste Liidu keskkonnaosakond

Aadress: Kesk 12, Valga Keskkonnaosakonna juhataja Riho Karu

Alates 1. jaanuarist 2011 on sihtasutuse Valga Piirkonna Keskkonnakeskus tegevus ja töötajad üle viidud MTÜ Valgamaa Omavalitsuste Liidu struktuuris moodustatud keskkonnaosakonda, kus ka 2015. a jätkus keskkonnaalane tegevus. Sihtasutus Valga Piirkonna Keskkonnakeskus on likvideeritud.

Eesmärk: Keskkonnaosakonna eesmärgiks on kohalike omavalitsuste keskkonnaga seonduvate õiguste ja kohustuste teostamine, keskkonnaprobleemide lahendamine, keskkonnaprojektide koostamine ja juhtimine ning keskkonna säästmisele ja keskkonna infrastruktuuri arendamisele suunatud tegevuse korraldamine ning keskkonnaalase koostöö arendamine.

Tegevusvaldkonnad: • keskkonna säästmisele ja keskkonna infrastruktuuri arendamisele suunatud teenuste pakkumine; • ürituste ja koolituste korraldamine ning nendega seotud teenuste osutamine; • majandustegevuse arendamine, mis on suunatud eesmärkide täitmiseks; • vajaliku materiaaltehnilise baasi ja infrastruktuuri loomine; • rahataotlusprojektide koostamine, elluviimine, projektide juhtimine, järelevalve, aruandlus; • keskkonnaalane nõustamine; • keskkonnaalase dokumentatsiooni koostamine ja vormistamine; • keskkonnaalaste tegevuste koordineerimine; • planeeringu ja keskkonnamõjude hindamise protsessides osalemine; • esindamine keskkonnaalastes küsimustes; • keskkonnajärelevalve toimingud omavalitsuste haldusterritooriumitel.

Tegevused projektide valdkonnas SA Keskkonnainvesteeringute Keskuse keskkonnaprogrammi on aidatud jätkuvalt, nagu ka varasematel aastatel, Valgamaa kohalikel omavalitsustel esitada mitmeid projekte. Valgamaa Omavalitsuste Liidu poolt on esitatud ühisprojektidena ohtlike jäätmete käitlemisega seonduvat summas 88 772,99 eurot. Kohalikke omavalitsusi toetavalt on koostatud neile reoveekäitlusega seonduvaid projekte summas 67 457,49 eurot ja looduskaitsega seonduvaid projekte summas 3 770 eurot. Nõustamistegevust on reoveekäitlusega seonduvates projektides, mille summaks 548 738,21 eurot. 80 VALGAMAA AASTARAAMAT 2015 Looduskeskkond ja keskkonnakaitse

Võrreldes varasemate aastatega on ise esitatavate projektide osakaal väiksem, kuna põhirõhk on jätkuvalt maakonda kui tervikut hõlmavatel ühisprojektidel. Ühe kohaliku omavalitsuse põhises projektis piirdutakse peamiselt nõustamisega.

Keskkonnaosakonna muud valdkondlikud tegevused: • korraldatud jäätmeveoga seotud järelevalve menetluste läbiviimine kohalikes omavalitsustes; • järelevalvealane koostöö keskkonnainspektsiooniga; • valdkonnaalane koostöö keskkonnaametiga; • rahastatud ühisprojektide juhtimine, hangete läbiviimine, järelevalve ja aruandlus; • omavalitsuste nõustamine, planeeringuprotsessides osalemine, keskkonnaalaste dokumentide vormistamine, statistilised aruanded, strateegiliste arengusuundade väljatöötamine, keskkonnamõju hindamise protsessid; • vooluveekogude projekti rakendumises osalemine (keskkonnaministeerium); • vee- ja kanalisatsioonisüsteemide rekonstrueerimise Ühtekuuluvusfondi projektide rakendamises osalemine Valgas ja Tõrvas; • järelevalve pinnaveekogude kasutusel, üldine heakord; • Valgamaa omavalitsuste ühise jäätmekava aastateks 2011-2016 ülevaatamine ja korrigeerimine; • jäätmevaldajate registri alusbaasi muutmine ja rakendamine Valgamaa kohalikes omavalitsustes; • Valgamaa jäätmejaamade võrgustiku operaatorite tegevuse järelevalve ning tulemuslikkuse analüüs; • tegevused kalmistute registri HAUDI rakendumiseks; • ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arengukavade korrektuurid vastavalt kohalike omavalitsuste vajadustele; • ühe praktikandi juhendamine keskkonnavaldkonnaga seonduvalt. Haridus ja noorsootöö VALGAMAA AASTARAAMAT 2015 81

6. Haridus ja noorsootöö

6.1 Koolivõrk ja õpilased

2015/2016. õppeaastal on maakonnas kokku 22 kooli, nendest munitsipaalkoole 19, riigikoole kaks ja erakoole üks. Munitsipaalkoolidest on gümnaasiume/keskkoole seitse (nendest üks kaugõppegümnaasium) ja põhikoole 12. Riigikoolidest on maakonnas Valga Jaanikese kool ja Valgamaa kutseõppekeskus. Audentese spordigümnaasiumi Otepää filiaal on erakool. Maakonna koolides õpib kokku 3645 õpilast. Võrreldes 2014/2015. õppeaastaga on õpilaste arv suurenenud kuue õpilase võrra. Arvestada tuleb, et Valgamaa kutseõppekeskus loeb oma õpilaste hulka ka need üldhariduskoolide õpilased, kellele korraldatakse kutseõpet põhikoolides või gümnaasiumides. Seega on mõned õpilased arvestatud topelt. Munitsipaalkoolides õpib 3084 õpilast, sealhulgas kaugõppes 77. Õpilaste arv munitsipaalkoolides on võrreldes 2014/2015. õppeaastaga vähenenud 43 õpilase võrra. Õpilaste arvu vähenemine lähiaastatel siiski jätkub. 1. klassis asus 2015/2016. õppeaastal õppima 305 õpilast, nendest 302 õpilast munitsipaalkoolides. Eelmise õppeaastaga võrreldes suurenes munitsipaalkoolidesse astunud esimeste klasside õpilaste arv viie õpilase võrra. Võrreldes rahvastikuregistris registreeritud 2007. aasta sündidega on 1. klassis kooliteed alustanud õpilaste arv aga 23 lapse võrra suurem. Võrreldes viimast kolme õppeaastat, võib tõdeda, et ca 60% õpilastest õpib linnakoolides (Tõrva ja Valga linna koolid, sh kaugõppegümnaasium) ja 40% maakoolides. Maakonna munitsipaalkoolidest õpib 2015/2016. õppeaasta alguse seisuga linnakoolides (koos kaugõppega) 1863 õpilast ehk 60% ja maakoolides 1221 õpilast ehk 40%. Võrreldes 2014/2015. õppeaastaga on linnakoolide õpilaste arv vähenenud 1% ja sama palju on maakoolide õpilaste arv suurenenud.

Tabel 6-1. Koolid 2015/2016. õppeaastal

Kooli pidaja (omavalitsus/riik/era) Kool Helme vald Ala põhikool Ritsu lasteaed-algkool Hummuli vald Hummuli põhikool Karula vald Lüllemäe põhikool Otepää vald Otepää gümnaasium Pühajärve põhikool Palupera vald Palupera põhikool Puka vald Puka keskkool Aakre lasteaed-algkool Põdrala vald Riidaja põhikool Sangaste vald Keeni põhikool Taheva vald Hargla kool Tõlliste vald Tsirguliina keskkool Tõrva linn Tõrva gümnaasium Valga linn Valga gümnaasium Valga Priimetsa kool Valga kaugõppegümnaasium Valga põhikool Õru vald Õru lasteaed-algkool Riigikool Valgamaa kutseõppekeskus Riigikool Valga Jaanikese kool Erakool Audentese spordigümnaasiumi Otepää filiaal 82 VALGAMAA AASTARAAMAT 2015 Haridus ja noorsootöö

Õpilased ja koolide lõpetamine

Tabel 6-2. Õpilaste arv 2011/2012.–2015/2016. õppeaastal

Kool Õpilaste arv viimasel viiel aastal 2011/2012 2012/2013 2013/2014 2014/2015 2015/2016 Ala põhikool 50 47 48 49 46 Ritsu lasteaed-algkool 34 27 29 20 26 Hummuli põhikool 71 71 70 62 61 Lüllemäe põhikool 57 68 68 66 77 Otepää gümnaasium 440 410 387 384 396 Pühajärve põhikool 90 93 91 86 90 Palupera põhikool 77 82 77 77 77 Puka keskkool 123 112 108 112 102 Aakre lasteaed-algkool 25 22 21 16 16 Riidaja põhikool 40 37 37 46 42 Pikasilla kool 19 13 10 - - Keeni põhikool 124 112 110 106 103 Hargla kool 53 50 52 47 46 Tsirguliina keskkool 151 141 144 128 124 Tõrva gümnaasium 497 466 446 451 429 Valga gümnaasium 620 156 159 157 142 Valga Priimetsa kool (endine Valga vene 414 407 391 368 343 gümnaasium) Valga kaugõppegümnaasium 95 95 60 97 105 Valga põhikool 402 854 846 837 844 Õru lasteaed-algkool 21 18 15 18 15 Valgamaa kutseõppekeskus 468 464 415 402 450 Helme sanatoorne internaatkool 34 - - - - Valga Jaanikese kool 79 80 68 60 62 Audentese spordigümnaasiumi Otepää 51 53 48 50 49 filiaal Kokku 4035 3878 3700 3639 3645

Tabel 6-3. Gümnaasiumi/keskkooli lõpetamine 2015. aastal

Õpilasi Lõpetas kooli Kool nimekirjas lõputunnistusega sh kuldmedaliga sh hõbemedaliga Audentese spordigümnaasiumi 18 13 - - Otepää filiaal Otepää gümnaasium 29 29 2 1 Puka keskkool 1 1 - - Tsirguliina keskkool 9 9 - - Tõrva gümnaasium 31 31 3 3 Valga gümnaasium 58 58 2 6 Haridus ja noorsootöö VALGAMAA AASTARAAMAT 2015 83

Õpilasi Lõpetas kooli Kool nimekirjas lõputunnistusega sh kuldmedaliga sh hõbemedaliga Valga kaugõppegümnaasium 15 12 - - Valga vene gümnaasium 15 15 1 1 Kokku 176 168 8 11

Kuldmedaliga lõpetanud Anna-Marija Sljusartšuk Valga gümnaasium Kristel Kõomägi Valga gümnaasium Elina Teder Valga vene gümnaasium Kirke Ruuven Otepää gümnaasium Heli-Riin Meri Otepää gümnaasium Keidi Leppik Tõrva gümnaasium Karoliine Puusalu Tõrva gümnaasium Tanel Tõemets Tõrva gümnaasium

Hõbemedaliga lõpetanud Monika Muru Valga gümnaasium Polina Rubtsova Valga gümnaasium Merilin Rääk Valga gümnaasium Kairit Siht Valga gümnaasium Sigrit Siht Valga gümnaasium Mairin Tann Valga gümnaasium Alina Kobzar Valga vene gümnaasium Gertrud Aasaroht Otepää gümnaasium Tuuli Lill Tõrva gümnaasium Mare Vahtre Tõrva gümnaasium Sven Veskijärv Tõrva gümnaasium

Tabel 6-4. Põhikooli lõpetamine 2015. aastal Neist lõpetas Kool Õpilasi nimekirjas sh kiitusega lõputunnistusega Ala põhikool 7 4 - Hargla kool 10 10 - Hummuli põhikool 8 8 - Keeni põhikool 11 9 - Lüllemäe põhikool 3 3 - Otepää gümnaasium 24 20 3 Palupera põhikool 6 5 - Puka keskkool 11 10 1 Pühajärve põhikool 12 10 2 Riidaja põhikool 4 4 - Tsirguliina keskkool 11 11 - Tõrva gümnaasium 37 37 5 Valga kaugõppegümnaasium 11 4 - Valga põhikool 84 82 3 84 VALGAMAA AASTARAAMAT 2015 Haridus ja noorsootöö

Neist lõpetas Kool Õpilasi nimekirjas sh kiitusega lõputunnistusega Valga vene gümnaasium 42 42 1 Valga Jaanikese kool 10 8 - Kokku 291 267 15

Haridus- ja teadusministeeriumi haridusstatistika keskkonna www.HaridusSilm.ee andmetel jätkas 56% Valgamaa põhikoolilõpetajatest haridusteed üldhariduskoolides, 39% aga asus omandama kutseharidust. Lõpetanutest 2% valis edasiõppimiseks mittestatsionaarse õppe. 3% aga pärast põhikooli lõpetamist õpinguid ei jätkanud. Oma kodukoolis õppis edasi 15%, samas omavalitsuses asuvas koolis 38%, teises maakonnas 34% ning oma maakonna koolis 9% lõpetanutest.

Joonis 6-1. Ränne põhikooli lõpetamisel, 2014–2015

40%

35%

30%

25%

20% 2014 2015 15%

10%

5%

0% sama omavalitsus teine maakond kodukool sama maakond ei jätka õpinguid

Allikas: www.HaridusSilm.ee.

Õpetajad

2015/2016. õppeaastal töötab maakonna koolides 439 pedagoogi. Lisaks töötavad koolides mitmed teised erialaspetsialistid: huvijuhid, infojuhid, logopeedid, psühholoogid, sotsiaalpedagoogid ja eripedagoogid. Võrreldes eelmise õppeaastaga on õpetajate arv suurenenud nelja pedagoogi võrra.

Joonis 6-2. Õpetajate üldarv koolides 2015/2016. õppeaastal

450

400

350

300

250

200

150

100

50

0 õpetajate arv ÜHK õpetajate arv KÕA ametikohtade arv ÜHK ametikohtade arv KÕA

Selgitus: ÜHK – üldhariduskool, KÕA – kutseõppeasutus. Allikas: www.HaridusSilm.ee. Haridus ja noorsootöö VALGAMAA AASTARAAMAT 2015 85

Joonis 6-3. Üldhariduskoolide õpetajad vanuse järgi 2015/2016. õppeaastal

160

140

120

100

80

60

40

20

0 < 30 a 30-39 a 40-49 a 50-59 a >= 60 a

õpetajate arv 2015/2016

Allikas: www.HaridusSilm.ee.

Konkurss „Valgamaa aasta õpetaja 2015“ 2. oktoobril võõrustasid Valga maavanem Margus Lepik, Valgamaa Haridustöötajate AÜ Liidu esimees Sille Allik ja MTÜ Valgamaa Omavalitsuste Liidu esimees Agu Kabrits Otepää gümnaasiumis maakonna õpetajaid. Kuulutati välja konkursi „Valgamaa aasta õpetaja 2015“ võitja – tiitli pälvis Valga põhikooli klassiõpetaja Virve Sinisalu.

Valgamaa aasta õpetaja 2015 kandidaadid Valga põhikooli õpetajad: Anne Rätsep, Ester Kukk, Anneli Lõoke, Inna Kallas, Külli Kukk, Merle Uibo, Pille Olesk, Kristi Lee, Urlika Koop, Ene Sõstar, Kersti Piir Valga Jaanikese kooli õpetaja Kersti Veltri Pühajärve põhikooli õpetajad: Taivi Rästas, Maie Eensalu Valga Priimetsa kooli õpetaja Pilvi Pindma Ritsu lasteaed-algkooli õpetaja Aini Aim Aakre lasteaed-algkooli õpetaja Kaia Otsa Otepää lasteaia õpetajad: Pilvi Levin, Lii Hõrak Tõrva gümnaasiumi õpetajad: Kersti Sults, Maris Jaama, Meeri Raide, Katrin Priilaht Palupera põhikooli õpetaja Arvet Silk Keeni põhikooli endine direktor Diana Sarapuu Keeni põhikooli õpetaja Maire Roio Hummuli põhikooli õpetaja Janika Kase Otepää gümnaasiumi õpetaja Marika Paavo Valgamaa kutseõppekeskuse õpetaja Aime Vessin

Valgamaa kutseõppekeskus

Aadress: Loode 3, Valga Kooli veebilehekülje aadress: http://www.vkok.ee

Pidaja: haridus- ja teadusministeerium Õpilaste arv: 505 (seisuga 31.12.2015) Personali arv: 41,16 ametikohta (seisuga 31.12.2015) Pedagoogilise personali arv: 21 ametikohta (seisuga 31.12.2015)

Õppetöö toimub eesti, läti ja inglise keeles kaheksas õppekavarühmas (kaubandus; logistika; puitmaterjalide töötlus; ehitus; tekstiili- ja nahatöötlus; transporditehnika; tervishoid ja sotsiaalteenused; turismi-, toitlustus- ja majutusteenindus). Seisuga 31.12.2015 õppis Valgamaa kutseõppekeskuses kutsekeskharidusõppes 222 õpilast, kutseõppes 239 õpilast, kutseõppes gümnaasiumis (Tsirguliina keskkool) 10 õpilast. 86 VALGAMAA AASTARAAMAT 2015 Haridus ja noorsootöö

Alates septembrist 2012 on kool avatud rahvusvahelisele kutseõppele. Seisuga 31.12.2015 õppis kooli lätikeelses õppes 15 õpilast ehituspuusepa õppekaval ning ingliskeelses 5. taseme logistikaõppes 22 õpilast Eestist, Lätist, Venemaalt, Gruusiast ja Armeeniast. Vabariiklikel ja rahvusvahelistel kutsevõistlustel osales üle 10 õpilase, neist auhinnalise koha saavutasid hooldustöötajad (1. ja 3. koht). Riikliku kutseeksami sooritasid 80% lõpetajatest. Valgamaa kutseõppekeskuse lõpetas 2015. aastal 176 õpilast.

Tabel 6-5. Valgamaa kutseõppekeskuse lõpetajad 2015. aastal erialade kaupa

Eriala Lõpetajate arv Turismi-, toitlustus- ja majutusteenindus 10 Transporditehnika 28 Puitmaterjalide töötlus 7 Logistika 19 Kaubandus 21 Tervishoid ja sotsiaalteenused 56 Tekstiili- ja nahatöötlus 7 Ehitus 14 Põhikooli karjääriõpe 14 Kokku 176

Allikas: Valgamaa kutseõppekeskus.

Täiendusõppes õppis 2015. aasta jooksul 380 õppurit (lõpetas 329), mis on 353 õppurit vähem kui eelneval aastal. Õppimist rahastati järgmiselt: HTM 62 õppijat (aasta varem 230), tööandja kuus õppijat (aasta varem 122), Eesti Töötukassa 12 õppijat (aasta varem 28 ), 12 õppija (aasta varem 235) koolitust rahastati muudest projektidest ja 86 õppijat (aasta varem 131) maksid ise. Täienduskoolituste maht oli 72 tuhat eurot (ca 60 tuhat eurot vähem kui eelneval, 2014. aastal).

Suurimad projektid olid 2015. aastal järgmised: Teaching in the Digital Age (01.09.2015–31.08.2018). Projekti eesmärgiks õppetöö kvaliteedi tõus digivahendite kaasamise abil. Projekti ajaveeb: http://useit2.weebly.com/about-project.html Projekti partnerid: Türgi, Hispaania, Norra, Itaalia, Tšehhi, Eesti. Learning from Master (31.12.2015–30.12.2017). Projekti eesmärgiks on tõsta õpilaste õpimotivatsiooni, tõhustada õpilaste praktilist õpet ja oskusi luua ning hoida sidet töömaailmaga. Eesti parim praktika Gruusia kutsehariduse konkurentsivõime toetuseks II (Co-operation project II “Transfer of Estonian Best Practices to Support the Competitiveness of Georgian VET Sector”). Projekti kestus: 1.11.2015– 30.12.2017. LogOnTrain (Logistics and Overland Transport Network for Training “Blue Collars”). Projekti kestus: 29.04.2016- 31.03.2015. Cross-Border Vocational Experience (CBVE). Projekti kestus: 20.05.2014–20.05.2015. Haridus ja noorsootöö VALGAMAA AASTARAAMAT 2015 87

6.2 Koolieelsed lasteasutused

Tabel 6-6. Lasteaiad 2015/2016. õppeaastal

Omavalitsus Lasteaed Lapsi Rühmi Pedagooge Helme vald Ritsu lasteaed-algkool 36 3 7 Ala põhikooli lasteaed 17 1 1 Hummuli vald Lasteaed Sipsik 20 1 4 Karula vald Lüllemäe põhikooli lasteaed 32 2 6 Otepää vald Otepää lasteaed 167 9 26 Pühajärve põhikooli lasteaed 32 2 4 Palupera vald MTÜ Hellenurme Mõis lasteaed 26 1 2 Puka vald Aakre lasteaed-algkool 20 1 4 Puka lasteaed 38 2 7 Põdrala vald Riidaja põhikooli lasteaed 16 1 2 Sangaste vald Keeni põhikooli ettevalmistusrühm 12 1 1 Sangaste lasteaed 34 2 5 Taheva vald Hargla kooli lasteaed 18 1 2 Tõlliste vald Sooru lasteaed 17 2 4 Tsirguliina lasteaed Õnnelind 36 2 5 Tõrva linn Lasteaed Mõmmik 109 6 13 Lasteaed Tõrvalill 62 3 8 Valga linn Lasteaed Buratino 170 9 19 Lasteaed Kaseke 118 6 18 Lasteaed Pääsuke 125 9 19 Lasteaed Walko 170 9 19 Õru vald Õru lasteaed-algkool 16 1 2 Kokku 1291 74 178

Tabel 6-7. Koolieelsed lasteasutused, 2011–2015

Aasta Laste arv Rühmade arv Pedagoogide arv 2011 1362 75 192 2012 1310 72 178 2013 1289 73 181 2014 1315 74 183 2015 1291 74 178 88 VALGAMAA AASTARAAMAT 2015 Haridus ja noorsootöö

6.3 Noorsootöö

Valgamaa noorteühendused ja -organisatsioonid

MTÜ VALGAMAA NOORSOOTÖÖKESKUS TANKLA Postiaadress: Võru 67, Valga

Maarja Mägi – juhatuse liige 2015–2017 Margo Metsoja – juhatuse liige 2015–2017 Rasmus Onkel – juhatuse liige 2015–2017

Valgamaa Noorsootöökeskus Tankla on 27. aprillil 2010. aastal Taageperas Valgamaal maakonna aktiivsete noorsootöö eestvedajate poolt loodud ühendus, mille eesmärgiks on läbi noorsootöökeskuse arendada ja toetada maakonna noorsootöövõrgustiku erinevaid osapooli ja nende tegevusi, tagamaks maakonna noorte ja noorsootöötajate huvide esindatuse kõigis Valgamaa kolmeteistkümnes vallas-linnas ja maakonnas tervikuna. Organisatsiooni liikmeks saavad astuda nii üksikisikud kui organisatsioonid. Tankla ridadesse oodatakse maakonnas noortega tegutsevaid inimesi, aktiivseid noori ja inimesi, kellele noortevaldkonna teemad on südamelähedased. Oluline on, et tahetakse omalt poolt anda panus selleks, et noorsootöö Valgamaal õitseks, noored tuleksid kodukohta tagasi ning aitaksid kaasa elamisväärse Valgamaa arengule ja kujunemisele. Tankla suurimateks koostööpartneriteks on MTÜ Valgamaa Partnerluskogu ja Valga maavalitsus. Hetkel on Tanklal 35 liiget, kellest üheksa on organisatsiooni asutajaliikmed.

2015. aasta suurimad õnnestumised • Tankla.net noorteportaali külastas 2015. aastal üle 16 000 unikaalse inimese, kes külastasid kodulehte üle 54 000 korra • Noorteleht Tankla (tiraaž 2000) ilmus 2015. aastal neli korda, levitatakse ka internetis. • Tankla TV-d vaadati 2015. aastal internetis üle 28 000 korra, hinnanguliselt üle 60 000 minuti, kokku valmis 26 saadet.

Valgamaa noorte suvekool On maakondlik suvine sündmus, mis toob kokku noori igast Valgamaa vallast ja linnast. Suvekooli suurim väärtus seisneb selles, et maakonna noorsootöötajad ja aktiivsed noored korraldavad seda ise ühiste jõududega. 2015. aastal toimus Valgamaa noorte suvekool juba kuuendat korda, seekord Helme vallas. Teemaks oli lähtuvalt muusika-aastast „130 vakka muusikat“, osalejaid 175.

VALGAMAA NOORTEKOGU

Valgamaa Noortekogu loodi 26. märtsil 2006. aastal. Valgamaa Noortekogus oli 2015. aasta lõpu seisuga 9 liiget ning presidendiks esimesel poolaastal Anna-Marija Sljusartšuk, hiljem juhtis noortekogu kolmeliikmeline juhatus: Sirli Pippar, Monika Muru ning Reio Raudheiding. Organisatsiooni peaeesmärk on võimaldada Valgamaa noortel osaleda otsustamisprotsessides ja kaitsta maakonna 7–26-aastaste noorte huvisid neid puudutavates valdkondades kõrgemal tasandil.

Eesmärgid: • tuua noorte probleemid ja vajadused maakondlikule tasandile; • leida meetodeid noorte aktiviseerimiseks ning võimaluste mitmekesistamiseks; • propageerida elujaatavat suhtumist; • pakkuda noortele tuge valikute tegemisel ning ideede elluviimisel.

2015. aasta olulisemad tegevused: • Valgamaa noortekonverents „Võtame ette!” (05.11) • Osaluskohvik 2015 (05.11) • Osalemine Valgamaa Haridusmessil (26.02) Haridus ja noorsootöö VALGAMAA AASTARAAMAT 2015 89

• Valgamaa Osaluskogude koostööseminari korraldamine (27.-28.06) • Koostöö Tankla noortelehega - küsitluste läbiviimine maakonna noorte seas (mõnuained ning enesehinnang)

Tunnustamine 18. detsembril toimus Valga kultuuri- ja huvialakeskuses Valga maavalitsuse ning MTÜ Valgamaa Omavalitsuste Liidu pidulik tänuüritus, kus lisaks tublidele sportlastele ja kultuuritegelastele tunnustati ka maakonna tegusaid noori. Seoses muusika-aastaga anti esmakordselt välja Valgamaa aasta noore muusiku tiitel. Auhinnad andsid üle maavanem Margus Lepik ja Valgamaa noortekogu juhatuse liige Monika Muru.

Valgamaa aasta noor 2015 – Tõrva noortevolikogu esimees Triin Jaansalu

Valgamaa noortesõber 2015 – Tõlliste valla noorsootöötaja Egle Kõvask

Valgamaa noor muusik 2015 – Heino Elleri nimelise Tartu muusikakooli õpilane, Valga muusikakooli kitarriõpetaja Hugo Kähri

Valgamaa Noortekogu esindused komisjonides Sillen Klasman ja Triin Jaansalu kuuluvad avatud noortekeskuste projektikonkursi Valga maakonna ekspertkomisjoni. Sillen Klasman on Valga maakonna arengunõukogu liige.

Noortevolikogud Valgamaal Noortevolikogud on moodustatud Valgas, Paluperas, Tõllistes, Otepääl ja Tõrvas, neist vaid viimati nimetatu on tegutsenud aktiivselt (esimees Triin Jaansalu).

STUUDIO JOY

21 aastat on stuudio JOY missiooniks arendada lapsi ja noori kui tulevasi kompetentseid kultuuriloojaid ja -tarbijaid ning seeläbi panustada loovasse, sõbralikku ja arenguvõimelisse ühiskonda – meie kõige paremasse tulevikku Eestis ja Euroopas. 2015. aastal pälvis laste ja noorte loominguline stuudio JOY Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutuse Meie Inimesed poolt väljaantava üleriigilise preemia Eestis elavate erinevate rahvuste kultuuride tutvustamise ja kultuuritraditsioonide säilitamise eest. Stuudios koolitatakse 2015/2016. hooajal 102 last ja noort vanuses 5–21 aastat. Lisaks veel 20 täiskasvanut. Tegutseb kolm ansamblit, 21 solisti ning seitse tantsukollektiivi. Stuudios töötab kolm pedagoogi, raamatupidaja, stuudio juhataja, assistent-projektijuht ja kostüümikunstnik. Stuudio ülesandeks pole vaid huvitegevuse pakkumine, juba aastaid täidetakse ka sotsiaalset rolli. Stuudio õpetab noori tegevusi kavandama ning arendama oma ajaplaneerimis-, suhtlemis- ja käitumisoskusi. Stuudio JOY on esindanud Valga linna ja maakonda juba kahekümne aasta vältel üleriigilistel ja rahvusvahelistel üritustel, stuudiot peetakse Valga visiitkaardiks.

Stuudio eesmärgid: • Pakkuda stuudioskäijatele professionaalset tantsuõpetust, võimalust oma loomevõime avastamiseks ja kavakindlaks arendamiseks, mis soovi korral võimaldaks õpingute jätkamist tantsukõrgkoolides. • Anda võimalus õppida igale stuudiosse astujale, olenemata tema tasemest. • Tunnustada andekaid ja julgustada vähemandekaid. Arvestada võimalikult palju õpilaste individuaalsete omadustega. • Läbi eneseväljenduse kasvatada lastes ja noortes eneseusaldust ja julgust olla mina ise. • Väärtustada kultuuri tähtsust inimese emotsionaalses, füüsilises ja vaimses arengus. • Viia esinemisnumbrite tehniline ning sisuline vorm sellisele tasemele, et see pakuks esteetilist naudingut nii esinejale kui ka publikule. • Osaleda piirkonna kultuurielu arendamisel. • Arendada tihedat koostööd lapsevanematega. 90 VALGAMAA AASTARAAMAT 2015 Haridus ja noorsootöö

Stuudiot iseloomustab: • terviklik ja seostatud õpetus – julged ideed, head tehnilised oskused ja oskus näha ning mõista ümbritsevat; • individuaalne ja paindlik lähenemine õpilastele, nende vaba tahte ning maitse tunnustamine; • oluline on protsessi, eneseväljendusoskuse ja -julguse arendamine; • stuudio JOY on avatud maailmale ja osaleb rahvusvahelistes programmides ja projektides.

MTÜ Valga Rockiklubi

Valga Rockiklubi tegutseb alates 2002. aastast, korraldab igakuiselt Eesti ja välismaiste alternatiivbändide kontserte, rendib ürituste korraldamiseks helitehnikat ning on proovipaigaks viiele noortebändile ning kooskäimiskohaks paarikümnele rockmuusika austajale. Aadress: Aia 19, Valga Veeb www.rockiklubi.ee Kontaktisik Ivo Mannine

Valgamaa avatud noortekeskused

Valgamaal tegutses 2015. aastal 12 noortekeskust ja kaks noortetuba. Läbi avatud noortekeskuste maakondliku projektikonkursi toetati Tõrva, Valga, Taheva, Tõlliste, Õru, Karula ja Hellenurme noortekeskuste projekte summas 10 125 eurot. Projektides osalenud noored ja noorsootöötajad said oma võtmepädevusi arendada kõigis kaheksas pädevuste raamistikus, mis on kirjas üleeuroopalises elukestvas õppes. Nendeks on: suhtlus emakeeles, matemaatikapädevus, infotehnoloogiline pädevus, sotsiaalsed oskused, kultuuriline eneseväljendus, algatusvõime, ettevõtlikkus ja õppimisoskus.

2015. aastal konkursi prioriteedid Valgamaal: • maakonna noortekeskuste omavahelise koostöö arendamine; • noori arendavate tegevuste elluviimine, selleks vajalike vahendite ja seadmete soetamine ja/ning restaureerimine; • noorte ja noorsootöötajate motiveerimist toetavad projektid; • mobiilne ja mitmetasandiline noorsootöö noortekeskuses; • noorte ettevõtlikkuse ja loovuse arendamine.

Tabel 6-8. Valgamaa avatud noortekeskused 2015. aastal

Avatud noortekeskus Kohalik omavalitsus Sangaste valla avatud noortekeskus Keenis SVANK Sangaste vald Otepää avatud noortekeskus Otepää vald Taheva valla avatud noortekeskus Taheva vald MTÜ Tõlliste Avatud Noortekeskus TANK Tõlliste vald MTÜ Avatud Hellenurme Noortekeskus Palupera vald Nõuni noortetuba Palupera vald Karula valla noortekeskus Karula vald Hummuli Noortekeskus Hummuli vald Tõrva avatud noortekeskus Tõrva linn Valga kultuuri- ja huvialakeskuse struktuuriüksus Valga avatud Valga linn noortekeskus Õru valla noortekeskus Noortepada Õru vald Põdrala avatud noortekeskus Põdrala vald Helme valla noortetuba Helme vald Puka avatud noortekeskus Puka vald Haridus ja noorsootöö VALGAMAA AASTARAAMAT 2015 91

Noorteühendused ja -organisatsioonid koolides

Valgamaa koolides tegutsevad järgmised noorteühendused ja -organisatsioonid: kodutütred, noorkotkad, Eesti skautide ühingu Otepää skaudilipkond, Eesti Punase risti noored, T.O.R.E, lisaks ka õpilasesindused.

Tabel 6-9. Noorteühendused ja -organisatsioonid koolides 2015. aastal

Kool Õpilasesinduse liikmete arv Organisatsiooni nimetus Liikmete arv Ala põhikool 5 - - kodutütred 3 Hargla põhikool 10 noorkotkad 2 Hummuli põhikool 5 - - Keeni põhikool 16 - - Lüllemäe põhikool 10 - - Otepää gümnaasium 14 skaudid 12 Palupera põhikool 15 - - kodutütred 5 Puka keskkool 14 noorkotkad 5 kodutütred 7 Pühajärve põhikool 16 noorkotkad 3 Riidaja põhikool - - - Tsirguliina keskkool 8 T.O.R.E 12 kodutütred 16 Tõrva gümnaasium 22 noorkotkad 11 kodutütred 16 Valga gümnaasium 12 noorkotkad 11 Valga Jaanikese kool 7 - - Valga põhikool 32 Eesti Punane Rist 14 Valga Priimetsa kool 20 T.O.R.E 20 Valgamaa kutseõppekeskus - - -

Kodutütarde Valgamaa ringkond

Kodutütarde organisatsiooni eesmärkideks on kasvatada noorte isamaalist meelsust ja valmisolekut kaitsta Eesti iseseisvust, süvendada armastust oma kodu ja isamaa vastu, õpetada austama ja armastama eesti keelt ja eesti meelt; arendada noorte vaimseid ja kehalisi võimeid, et need oleksid mitmekülgsed ja harmoonilised; harjutada noori järgima tervislikku eluviisi, isikliku hügieeni reegleid ja olema suutelised abistama hädasolijaid; valmistada ette kodutütreid naise ja ema ülesannete täitmiseks; kasvatada tütarlastes teadmist, et nende haridusest ja haritusest oleneb Eesti olevik ja tulevik. Aadress: Kaitseliidu Valgamaa malev, Võru 12, Valga Ringkonnavanem on Sigrit Säinas ja noorteinstruktor Jaanika Niklus. Valgamaal on 13 kodutütarde rühma.

Noorte Kotkaste Valgamaa malev

Missioon: Noorte Kotkaste organisatsiooni missiooniks on vabatahtlikkust väärtustades pakkuda noortele parimaid arengu- ja tegutsemisvõimalusi isamaalise kasvatustöö kaudu. Visioon: Iga noor tervitab võimalust panustada riigikaitsesse! Aadress: Kaitseliidu Valgamaa malev, Võru 12, Valga Noorte kotkaste malevapealik Hannes Vanatoa, noorteinstruktor Kaimo Vahtra. 92 VALGAMAA AASTARAAMAT 2015 Haridus ja noorsootöö

Valgamaal on 16 noorkotkaste rühma.

Noorkotkaste ja Kodutütarde põhitegevus Korraldatakse laagreid nii suvel kui talvel. Talvised laagrid on peamiselt tubased, kuid on ka metsalaagreid. Laagreid on erinevaid: turvalisuse, laske-, seikluskasvatuse laager jne. Noorkotkad võistlevad omavahel erinevate oskuste valdamises, suusatamises, laskejooksus, orienteerumises, kabes, males ning sportpüssist ja õhupüssist laskmises. Samuti võisteldakse erinevatel matkamängudel ja luurevõistlustel. Eriti suurt huvi pakub poistele ajaloolise Erna luureretke eeskujul loodud Mini-Erna luurevõistlus. Sarnaselt noorkotkastega võistlevad kodutütred erinevatel matkamängudel ja luurevõistlustel. Igal aastal saavad kodutütred üle Eesti üksteisest mõõtu võtta Ernakese luurevõistlusel. Kodutütred võistlevad omavahel suusatamises, laskejooksus, orienteerumises, kabes, laskmises ja esmaabis.

Eesti skautide ühingu Otepää skaudilipkond Otepää Karud

Eesmärgid: • skautliku noorteprogrammi arendamine, võttes aluseks maailma skautluse uuemad arengusuunad; • Eesti ühiskonna vajaduste ja noorte huvide järgimine.

Aadress: Otepää Gümnaasium, Koolitare 5, Otepää. Otepää Skaudilipkonna juht Peeter Mändla.

T.O.R.E

Noorteühendus T.O.R.E tegutseb Tsirguliina keskkoolis ja Valga Priimetsa koolis. Tugiõpilasliikumine T.O.R.E. arendab väga selgelt kahte suunda koolielus: • väga ehe praktiline sotsiaalstuudium tugiõpilastele endile nii koolituse kui igapäevategevuse kaudu; • sotsiaalpedagoogiline abi riskirühma lastele tugiõpilaste tegevuse kaudu.

Eesti Punase Risti Noored Valgamaa selts

Liikmeid on 112, neist aktiivseid 18.

Eesmärgid: • koolitada noori tööks noorsoorühmades, käsitledes kultuuride ja isikutevahelist mõistmist, tolerantsust ja kaastunnet, üksikute ja organisatsioonide koostöövorme; • sisustada noorte vaba aega, kaasates neid projektide kaudu preventiivsesse töösse sõltuvusainete ja nakkushaiguste ennetamisel; • arendada vabatahtlikkust noorte hulgas elanikkonna abistamiseks eriolukorras, katastroofis ja enimhaavatavate inimeste toetamisel. Aadress: Kuperjanovi 3a-34, Valga Juhid: Annika Aunapu, Eneli Pääro, Meril Lilleleht.

MTÜ Kungla

Mittetulundusühing Kungla asutati 10. detsembril 2004. aastal. Äriregistrisse on MTÜ Kungla kantud maagilisel jõululaupäeval, 24. detsembril 2004. aastal. MTÜ-d juhib kaheliikmeline juhatus ning muusikalitrupi juhendajaks on Siiri Põldsaar. MTÜ Kungla suurimaks eesmärgiks on jätkata kunagi tegutsenud „Säde“ teatri auks alles Valga linnas teatritegevus. MTÜ Kungla kodulehekülg on www.kunglamuusikalid.ee, samuti oma lehekülg Facebookis. MTÜ Kungla omab nüüd juba mitmest tuhandest kostüümist koosnevat kostüümiladu ning laenutab neid soovijatele. Haridus ja noorsootöö VALGAMAA AASTARAAMAT 2015 93

Kungla muusikalitrupp luuakse iga kooliaasta esimesel pühapäeval. Hooaja jooksul tuuakse lavale üks kuni kaks muusikalist etendust. Muusikalitruppi kuuluvad nii Valga põhikooli 8.–9. klassi ning gümnaasiumi 9.–12. klassi õpilased, kooli vilistlased kui ka huvilised noored maakonnast. 2014/2015. hooajal tõi Kungla muusikalitrupp lavale muusikalise etenduse „Robin Hood ja mehed sukkpükstes“ ning 2015/2016. hooajal muusikalise etenduse „Totter Potter Muusikal“. Kungla muusikalitrupi eesmärgiks on anda noortele rohkem lavakogemusi ning esinemisvõimalusi, aga ka luua head meeskonda ning õppida olema meeskonnas hea ning usaldusväärne partner. 21.–22. augustil 2015 osales Kungla projektkoor Rakveres punklaulupeol „Aju puudutus“. MTÜ Kungla pakub lavakogemust ka noorematele lastele. 2015. aastal toodi Valga põhikooli 3.c klassi õpilastega lavale lastemuusikal „Lumekuninganna“. 2015. aasta sügisel alustas tegevust nn MiniKungla, kus teevad kaasa 5.–7. klasside õpilased, et tuua lavale muusikal „Pöial-Liisi“. MTÜ Kungla tegevuse hulka kuulub ka Valga linna ja Valgamaa muusika- ning teatritegevuse toetamine.

MTÜ Kungla korraldatud sündmused 2015. aastal: • 7. märts – Valgamaa 10. poistelaulu konkurss Valga kultuuri- ja huvialakeskuses; • 1. aprill – Valgamaa kooliteatrite festival Valga kultuuri- ja huvialakeskuses; • 6. juuni – Valga linnapäevade raames muusikalis-ajalooline etendus „Valga Raekoja lugu“; • 20. detsember – Valga linna 4. advendikontsert.

Õpilasesindused

Õpilasesinduste tegevuse põhiline eesmärk on õpilaste õiguste kaitsmine koolis, kooliürituste korraldamine ja läbiviimine ning koostöö arendamine õpetajate, õpilaste ning kooli juhtkonna vahel. Hoolitsetakse selle eest, et õpilaste hääl oleks esindatud mitmesugustes toetuste komisjonides, koolielu edendamise ja arengukava töörühmades.

6.4 Huvikoolid

Eesti Hariduse Infosüsteemi andmete põhjal on Valgamaal 7 huvikooli. Lisaks rahastab Valga linn koos Valka linnaga ühist Valga kunstikooli, kus õpib ca 110 noort Valgast.

Tabel 6-10. Valgamaa huvikoolid 2015. aastal Huvikool Lapsi Pedagooge Direktor/juhataja Valga muusikakool 227 33 direktor Tiia Parmo Tõrva muusikakool 112 11 direktor Thea Leitmaa Otepää muusikakool 97 14 direktor Tuuli Vaher Puka kunstikool 23 4 juhataja Esti Kittus Valga kultuuri- ja huvialakeskus 185 12 direktor Ülle Juht Valgamaa noorte tehnikakeskus 64 5 juhataja Marge Jaasi-Tamm Valga Ukraina laupäevakool „KALÕNA“ 20 4 juhataja Ruslana Dovha

6.5 Erinoorsootöö

Alaealiste komisjonide tegevus

Valga maakonnas töötab kaks alaealiste komisjoni: maakondlik komisjon loodi 1998. aastal Valga maavalitsuse juurde, kohaliku omavalitsuse komisjon alustas tööd 1.09.2006 Tõrva linnavalitsuse juures. Tõrva piirkonna alaealiste komisjoni pädevusse kuuluvad Tõrva linna, Helme, Põdrala ja Hummuli (alates jaanuarist 2014) valdade alaealiste õigusrikkumiste arutelud, mõjutusvahendite määramine ning oma haldusterritooriumil alaealistega tehtava 94 VALGAMAA AASTARAAMAT 2015 Haridus ja noorsootöö

kriminaalpreventiivse töö koordineerimine. Maakondlik erinoorsootöö koondstatistika kajastab mõlema komisjoni tööd. Tõrva piirkonna alaealiste komisjon korraldas mais oma piirkonna õpetajatele ning tugispetsialistide koolituse „Kuidas aidata käitumisraskustega last?“ Koolitajaks oli Balti Kriminaalpreventsiooni ja Sotsiaalse Rehabilitatsiooni Instituut. Oktoobris korraldati maakonnasiseselt koostöös Valgamaa Rajaleidja keskusega karjääriteemaline koostööseminar. Detsembris toimus koos Põlva ja Võru alaealiste komisjonidega ühine koolitusseminar Võrus. Omavahel jagati häid praktikaid ja õpiti, kuidas olla mõjukas ning mida kujutab endast multidimensionaalne pereteraapia.

Tabel 6-11. Alaealiste õigusrikkumiste arutelud, 2011–2015

Aasta 2011 2012 2013 2014 2015 Õigusrikkumiste arv 77 69 84 78 104 Korduvarutelude arv 4 4 3 7 17

Tabel 6-12. Alaealiste komisjoni poole pöördumiste alused, 2011–2015

Pöördumiste aluseks on järgmised teod 2011 2012 2013 2014 2015 Koolikohustuse mittetäitmine 12 16 22 17 53 Karistusseadustikus ettenähtud kuriteokoosseisule 28 26 29 31 30 vastav õigusvastane tegu Karistusseadustikus või muus seaduses ettenähtud 37 27 33 30 21 väärteokoosseisule vastav õigusvastane tegu Majandus ja tehniline infrastruktuur VALGAMAA AASTARAAMAT 2015 95

7. Majandus ja tehniline infrastruktuur

7.1 Tööhõive

Tabel 7-1. 15-74aastased Valgamaa elanikud hõiveseisundi järgi, 2011–2015

2011 2012 2013 2014 2015 Tööealised kokku (tuhat) 23,5 23,1 22,7 22,4 22,1 Tööjõud (tuhat) 13,2 11,9 13,0 13,7 12,6 Mitteaktiivsed (tuhat) 10,3 11,2 9,7 8,6 9,5 Tööga hõivatud (tuhat) 11,5 10,1 12,1 12,7 12,0 Töötud (tuhat) 1,7 1,7 0,9 1,1 0,6 Tööjõus osalemise määr (%) 56,0 51,4 57,4 61,4 57,0 Tööhõive määr (%) 48,9 44,0 53,2 56,6 54,3 Töötuse määr (%) 12,6 14,5 7,2 7,8 4,8

Allikas: statistikaamet.

Joonis 7-1. 15-74aastaste hõive Eestis ja Valgamaal, 2006–2015

70 15,0 60

14,0 50

13,0 40

30 12,0 14,5

13,6 20 13,1 12,7 11,0 12,7 12,1 12,0

11,8 10 11,5 10,1 10,0 0 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 tuhat % Hõivatud Valga maakonnas Tööhõive määr Eestis Tööhõive määr Valga maakonnas

Allikas: statistikaamet.

Tabel 7-2. Tööga hõivatud Valgamaal majandussektorite järgi, 2011–2015

Primaarsektor Sekundaarsektor Tertsiaarsektor Aasta Hõivatud Hõivatute Hõivatud Hõivatute Hõivatud Hõivatute tuhat osatähtsuse % tuhat osatähtsuse % tuhat osatähtsuse % 2011 0,9 8,1 4,0 34,5 6,6 57,4 2012 0,7 7,0 4,3 42,5 5,1 50,5 2013 1,1 9,2 4,7 38,9 6,3 52,0 2014 1,1 8,3 4,9 38,6 6,7 53,0 2015 0,8 7,0 4,0 33,0 7,2 60,0

Allikas: statistikaamet. 96 VALGAMAA AASTARAAMAT 2015 Majandus ja tehniline infrastruktuur

Eesti töötukassa Valgamaa osakond

Aadress: Vabaduse 26, Valga Juhataja Merike Metsavas

Tõrva klienditeeninduspunkt Aadress: Kevade 8, Tõrva Konsultant Anne Üksvärav

Tööpuudus on Valgamaal üks suurimaid riigis. Kuigi töötus on viimasel ajal vähenenud, on pikaajalised töötud suure osakaaluga (Valgamaal 47% registreeritud töötutest). Töötukassa Valgamaa osakonnas alustas tööd kaks juhtumikorraldajat, kelle ülesanne on aidata tööle vähenenud töövõimega inimesi ja alates 2016. aasta juulist hinnata töövõimelisust. 2015. aastal avanes võimalus töötavatel ja teistel töötuna mitteregistreeritud inimestel saada karjäärinõustamist. Teenuse vastu on suur huvi nii büroos kohapeal kui ka tööandjate juures. 2015. aasta jooksul oli Valgamaal arvel 2203 inimest, nendest 20% töötuskindlustushüvitise saajat ja 22% töötutoetuse saajat. Seega on Valgamaal teiste maakondadega võrreldes vähem töötuid, kes saavad hüvitist või toetust (42%).

Liivimaa töömess 26. septembril korraldas töötukassa Valgamaa osakond teist korda Liivimaa töömessi. Töömess oli kõigile huvilistele, kes soovisid infot töövõimalustest Lõuna-Eestis, Põhja-Lätis ja mujal Euroopas. Messi eesmärk oli kokku viia tööandja ja tööotsija ning tutvustada 2016. aastal algavat töövõimereformi. Tööandjatel oli võimalus ennast tutvustada ning leida enda meeskonda uusi töötajaid. Liivimaa töömessil Valga kultuuri- ja huvialakeskuses olid esindatud 19 tööandjat ja 12 koostööpartnerit. Külastajaid oli hinnanguliselt 700 ning tehti ka esialgsed tööintervjuud. Tööandjad ootasid töötajaid üle 200 töökohale väga erinevates valdkondades – meditsiinitöötajatest ja autojuhtidest metsatööliste ja õmblejateni. Läti Valka Tööturuagentuur vahendas vabu töökohti naaberriigis. Suurt huvi näitasid külastajad üles välismaal pakutavate töökohtade vastu. Teatrisaalis said huvilised igal täistunnil kuulata ettekandeid. UPM-Kymmene Otepää AS tutvustas töövõimalusi ettevõttes, Valgamaa kutseõppekeskus informeeris töökohapõhise õppe võimalustest. Lisaks sai teavet töölepingute vormistamistest ja töövõimereformist.

Tabel 7-3. Registreeritud töötud aastas kokku, Valga maakond

2013 2014 2015 Registreeritud töötud 2597 2287 2203 Neist aasta jooksul arvele võetud uued töötud 1821 1719 1651 Kuu keskmine töötute arv 1466 1133 1176 Töötuse % tööealisest elanikkonnast* 7,2 12,4 6,8 Töötuse % tööjõust** 11,6 9,1 9,2

Selgitused: * tööealine elanikkond (16aastased kuni pensioniiga) ** tööjõud vanus 15–74 (töötav elanikkond + mitteaktiivsed) Allikas: Eesti töötukassa. Majandus ja tehniline infrastruktuur VALGAMAA AASTARAAMAT 2015 97

Joonis 7-2. Eesti töötukassa maakondlikes osakondades registreeritud töötus maakondade lõikes seisuga 31.12.2015

12 000 12%

10 000 9% 8 000 10,1% 8,6% 6 000 8,0% 6% 4,7% 6,9% 4 000 6,8%

5,6% 3% 5,1% 5,1% 4,7% 4,8%

2 000 4,5% 4,1% 3,6% 4,2% 3,3%

0 0% Registreeritud töötuse määr Registreeritud Registreeritud töötute arv

Registreeritud töötuid Registreeritud töötuse määr Eesti keskmine registreeritud töötuse määr

Allikas: Eesti töötukassa.

Valga maakonnas on kõige suurem registreeritud töötute arv Valga linnas, kus 31.12.2015. a seisuga oli registreeritud 592 töötut, järgmisena Otepää vald (81 töötut) ning kolmas töötute suure arvu poolest oli Tõrva linn, kus oli 70 registreeritud töötut.

Tabel 7-4. Registreeritud töötud aasta lõpus, 2013–2015

2013 2014 2015 Valga maakond kokku 1151 1076 1101 Valga maakonna linnad 672 645 662 … Tõrva linn 81 65 70 … Valga linn 591 580 592 Valga maakonna vallad 479 431 439 … Helme vald 71 78 61 … Hummuli vald 27 30 24 … Karula vald 45 39 43 … Otepää vald 81 54 81 … Palupera vald 19 18 23 … Puka vald 51 37 42 … Põdrala vald 37 35 37 … Sangaste vald 40 37 36 … Taheva vald 36 29 27 … Tõlliste vald 55 50 48 … Õru vald 17 24 17

Allikas: Eesti töötukassa. 98 VALGAMAA AASTARAAMAT 2015 Majandus ja tehniline infrastruktuur

Tabel 7-5. Eesti töötukassa Valgamaa osakonnas aasta jooksul arvele võetud uued töötud, kes eelnevalt töötasid, eelneva töösuhte lõpetamise põhjuse järgi, 2013–2015

Töösuhte lõpetamise põhjus 2013 2014 2015 Asutuse likvideerimine 4 - - Distsiplinaarsüütegu 23 17 15 Katseaja ebarahuldavad tulemused 17 27 28 Koondamine 130 145 82 Muud põhjused 46 32 30 Pankrot 1 - - Poolte kokkuleppel 136 101 68 Teenuse osutamise leping 54 60 58 Tähtajaline leping 269 198 136 Töötaja algatusel 138 124 85 Töötaja algatusel (tööandja süül) 4 2 2 Kokku 822 706 504

Allikas: Eesti töötukassa.

Tabel 7-6. Eesti töötukassa Valgamaa osakonnas aasta jooksul registreeritud töötud eelneva tegevuse järgi, 2013–2015

Eelnev tegevus 2013 2014 2015 Töötas või oli ettevõtja 1572 1482 1536 Õppimine 116 95 61 Kaitsevägi 25 21 15 Kasvatas last 137 110 88 Haiglas - - 1 Hooldus 14 14 14 Töövõimetus 36 38 28 Vanglas 38 32 21 Muu 630 518 444 Abikaasatasu (Välisteenistuse seadus § 67) 1 - -

Allikas: Eesti töötukassa.

Registreeritud töötute sooline ja vanuseline jaotus on Valgamaal üldiselt sarnane Eesti keskmisega. Rohkem on töötute hulgas mehi (55%, Eestis keskmiselt 49%). Üle poole ehk 64% töötutest on vanuses 25-49 aastat. Valgamaal on suhteliselt suur osa töötuid, kelle töölesaamist piirab puudulik riigikeele oskus (31.12 seisuga 30%). Harjumaal ja Ida-Virumaal on selliseid töötuid veelgi rohkem, kuid enamikus maakondades jääb see paari protsendi ligidusse. Samas ühel isikul võib olla ka rohkem kui üks põhiline suhtluskeel. Majandus ja tehniline infrastruktuur VALGAMAA AASTARAAMAT 2015 99

Tabel 7-7. Aasta jooksul Eesti töötukassa Valgamaa osakonnas töötuna arvel olnud isikud vanuse, soo ja peamise suhtluskeele järgi, 2013–2015

2013 2014 2015 Vanus 16-24 450 373 396 25-55 1731 1510 1418 üle 55 416 404 389

Mehed 1406 1251 1203 Naised 1191 1036 1000

Peamised suhtluskeeled eesti keel 705 688 671 vene keel 319 290 342

Allikas: Eesti töötukassa.

Valgamaa registreeritud töötutest on 29% keskhariduseta (Eestis keskmiselt ainult viiendik). Kõrgharidus on Valgamaal 7% töötutest (Eestis tervikuna 29% töötutest). Seega on Valgamaa töötutel madalam haridustase kui teiste piirkondade töötutel keskmiselt.

Tabel 7-8. Aasta jooksul Eesti töötukassa Valgamaa osakonnas töötuna arvel olnud isikud haridustaseme järgi, 2013–2015

Haridustase 2013 2014 2015 Puudub algharidus 3 6 8 ESIMENE TASE 746 668 647 Algharidus 87 84 84 Kutseharidus põhihariduseta 5 4 5 Põhiharidus 654 580 558 TEINE TASE 1463 1270 1213 Põhiharidus kutseharidusega 94 96 98 Kutsekeskharidus põhikooli baasil 462 377 362 Üldkeskharidus 700 601 562 Kutsekeskharidus keskkooli baasil 207 196 191 KOLMAS TASE 382 341 331 Keskeriharidus 223 182 182 Kutsekõrgharidus 49 48 42 Bakalaureuseõpe 79 74 62 Magistriõpe 31 36 45 Doktoriõpe - 1 - Määramata 3 2 4 Kokku 2597 2287 2203

Allikas: Eesti töötukassa. 100 VALGAMAA AASTARAAMAT 2015 Majandus ja tehniline infrastruktuur

Valgamaal on teistest maakondadest rohkem pikaajalisi töötuid (vähemalt 12 kuud töötuid 47%, Eestis keskmiselt 23,8%).

Tabel 7-9. Aasta jooksul töötuna arvel olnud isikute kuulumine riskirühmadesse, 2013–2015

Riskirühma kuulumine* 2013 2014 2015 noor 513 422 428 vanglast vabanenu 53 47 45 55 ja vanem 399 389 373 pikaajaline 1428 695 1036 hooldaja 14 13 13 eesti keele mitteoskaja 538 456 465 puudega 236 234 324

Selgitus: * Lühendid moodustatud tööturuteenuste ja -toetuste seaduses toodud riskirühmadest. Allikas: Eesti töötukassa.

Joonis 7-3. Registreeritud töötute sotsiaalne kaitse seisuga 31.12.2015

100% 90% 80% 37% 39% 39% 40% 41% 42% 43% 45% 45% 48% 48% 50%

70% 53% 55% 59% 60% 50% 35% 32%

40% 37% 35% 32% 33% 29% 39% 27% 30% 36% 28%

30% 29% 25% 21% 20% 28% 28% 27% 10% 27% 25% 25% 25% 24% 22% 22% 20% 20% 20% 18% 0% 18%

Töötutoetuse saajad Töötuskindlustushüvitise saajad Ilma hüvitisteta

Allikas: Eesti töötukassa.

Tabel 7-10. Riikliku töövahendussüsteemi poolt osutatud tööturuteenused, 2013–2015

2013 2014 2015 Passiivsed meetmed: Said töötutoetust 700 628 662 Määrati töötuskindlustushüvitis 402 348 446 Aktiivsed meetmed: Suunatud tööturukoolitusele 451 370 309 Tööandjale makstud toetuse abil tööle rakendunud töötud 107 74 58 Töötute arv, kes said toetust ettevõtlusega alustamiseks 16 21 12 Said karjäärinõustamist 629 683 659 Tööpraktikale suunatud 105 113 137 Tööharjutusele suunatud 89 146 119 Avalikule tööle suunatud 29 15 8 Tööintervjuul abistamise teenuse osutamine 3 4 1

Allikas: Eesti töötukassa. Majandus ja tehniline infrastruktuur VALGAMAA AASTARAAMAT 2015 101

Töötukassa Valgamaa osakond korraldas koostöös tööandjatega infopäevi, et tutvustada tööandja poolt pakutavaid töökohti ja võimalusi. Infopäevadest võtsid osa Lassila & Tikanoja OYJ (Soome), Rõngu Pagar OÜ, Valga muuseum, Vestenson OÜ, Walcar OÜ, Pro Fiksum OÜ, Enics Eesti AS, Norstat Eesti AS, Varjupaikade MTÜ, Valga lastekodu Kurepesa, Otolux AS, Ökopesa OÜ, MTÜ Habitus.

Vakantsid 2015. aastal oli Valgamaal vakantse 1123. Eestis kokku oli töötukassa vahendada 42 008 töökohta.

Tabel 7-11. Töövahendus Eesti töötukassa Valgamaa osakonnas, 2013–2015

2013 2014 2015 Laekunud vakantsid 814 891 1123 Rakendusid tööle 1168 1149 1006

Allikas: Eesti töötukassa.

Valgamaal on juhtide, tipp- ja keskastme spetsialistide osakaal väiksem kui Eestis tervikuna ning oskus- ja käsitööliste ning lihttööliste oma vastukaaluks Eesti keskmisest veidi suurem.

Joonis 7-4. Eelnevalt töötanud registreeritud töötud Valgamaal ametiala järgi seisuga 31.12.2015

Juhid Tippspetsialistid 3% Tehnikud ja 4% keskastme spetsialistid 6%

Lihttöölised Ametnikud 24% 5% Teenindus- ja müügitöötajad 17%

Oskustöötajad ja käsitöölised 22% Põllumajanduse, Seadme- ja metsanduse, masinaoperaatorid jahinduse ja ning koostajad kalanduse 12% oskustöötajad 7%

Allikas: Eesti töötukassa.

Tööinspektsiooni Lõuna inspektsioon

Aadress: Vabaduse 26, Valga

Tööinspektorite vastuvõtud töökeskkonna teemal ja juristidel töösuhete teemal toimuvad kord kuus. Töövaidlusi lahendab väljasõiduistungitel Tartu töövaidluskomisjon II. Lisaks saab töökeskkonna või töösuhete alase murega helistada igal tööpäeval infotelefonile 640 6000, kirjutada [email protected] või kutsuda ettevõttesse töökeskkonna konsultandi. Tööinspektsioon teostab järelevalvet töötervishoidu, tööohutust ja töösuhteid reguleerivate õigusaktide täitmise üle. 2015. aastal teostas tööinspektsioon Valgamaal töötervishoiu-, tööohutus- ja töösuhetealast järelevalvet 99 ettevõttes ja asutuses. Enim kuulus järelevalve alla ehitusettevõtteid, haridusasutusi, põllumajandusettevõtteid, puidutööstusi ning kaubandusettevõtteid. Tööandjatele tehti ettekirjutus 219 töötervishoiu- või tööohutusalase rikkumise kohta ning 118 töösuhetealase rikkumise kohta. Kui aastal 2014 peatati töö rikkumiste tõttu kolmel objektil, siis 2015. a sellist sanktsiooni ei olnud vaja rakendada. Samas aga keelati neljas ettevõttes ohtlike töövahendite kasutamine. Sagedasemad töökeskkonnaalased rikkumised Eesti ettevõtetes, sh ka Valgamaal on töökeskkonna riskianalüüs – ettevõtetes kas riskianalüüs puudub, on puudulikult korraldatud või vajab riskianalüüs täiendamist. Hea märk on küll see, et nende ettevõtete arv ja osakaal, kellel riskianalüüs siiani üldse puudub, aasta-aastalt väheneb, kuid samas 102 VALGAMAA AASTARAAMAT 2015 Majandus ja tehniline infrastruktuur

on aina rohkem probleeme neis ettevõtetes, kus riskianalüüs on küll korra läbi viidud, kuid nende ajakohasus siiski ei vasta enam muutunud töökeskkonnale. Teine suurem probleem on töötajate väljaõpe ja juhendamine, mida ei viida läbi nõuetekohaselt. Sellised tulemused on aga otseses seoses tööõnnetuste toimumisega. Just töötajate puudulik juhendamine ja väljaõpe on üks peamistest tööõnnetuste põhjustest. Arvuliselt kolmandal kohal on rikkumised, mis on seotud puudulike või puuduvate ohutusjuhenditega kas tehtavate tööde või kasutatavate töövahendite kohta. Lisaks nendele suurimatele puudustele paistavad Valgamaal silma ka tervisekontrolli ja esmaabi korraldusega seotud rikkumised. Õigeaegne tervisekontroll säästab aga töötaja tervist, mis omakorda vähendab võimalust saada tulevikus tööst põhjustatud haigestumine või kutsehaigus. 2015. a registreeriti Valgamaal 71 tööõnnetust, neist 22 lõppesid raskete kehavigastustega. Võrreldes aastaga 2014 on tööõnnetuste üldarv Valgamaal vähenenud 15 juhtumi võrra. 2014. a registreeriti Valgamaal 86 tööõnnetust. Samas aga registreeriti aasta jooksul seitse rasket tööõnnetust rohkem kui aasta varem. Surmaga lõppenud tööõnnetusi Valgamaal viimase nelja aasta jooksul toimunud ei ole. Kõige enam registreeriti tööõnnetusi 2015. a Valgamaal transpordisektoris, puidutööstuses ning mööblitööstuses. Kaitseväe osas, mis oli 2014. a Valga maakonna kõige õnnetusterohkem valdkond (15), registreeriti 2015. a jooksul vaid üks tööõnnetus. 2014. a kaitseväe õnnetuste suur arv oli tingitud õppusel Kevadtorm saadud vigastustest. 2015. a esitati töövaidluskomisjonile 36 avaldust, neist 33 töötajate ja kolm tööandjate poolt. Sagedasemad nõuded töötajate poolt olid seotud saamata jäänud töötasu ning töölepingu ülesütlemise vaidlustamisega. Tööandjad aga esitasid enim nõudeid seoses töötaja lahkumisega seotud hüvitistega. Enamus nõuetest rahuldati töövaidluskomisjonis kas osaliselt või täielikult. Töövaidluste arv maakonnas on võrreldes möödunud aastaga kasvanud, 2014. aastal pöördus töövaidluskomisjoni 16 Valgamaa töötajat/tööandjat. Tööinspektsiooni üheks põhiülesandeks, lisaks järelevalvele ja nõustamisele, on ennetus- ja teavitustöö töötervishoiu, tööohutuse ja töösuhete valdkonnas, eesmärgiga muuta töökeskkonda ohutumaks ning tõsta tööelu kvaliteeti. Ennetus- ja teavitustegevuse raames viis Tööinspektsioon 2015. aastal Valgamaal läbi kolm infohommikut: Valgas ja Tõrvas töösuhetealase infohommiku ning lisaks Tõrvas töökeskkonnaalase infohommiku teemal „Miks juhtuvad tööõnnetused“. Valgamaa kutseõppekeskuses viidi sügisel läbi teabepäev „Noor töötaja“, mille eesmärgiks oli noorte teadlikkuse suurendamine töökeskkonnast ja töösuhetest, et anda esmaseid teadmisi tööellu astujale. Tööinspektsioon teeb ennetus- ja teavitustööd ka messidel ning 2015. aastal osaleti Valgamaa haridusmessil Vali Nutikalt ja Liivimaa töömessil, kus oli võimalik nii juristilt kui töökeskkonna konsultandilt küsida töösuhete- ja töökeskkonnaalast nõu ja võtta kaasa tööinspektsiooni erinevaid teavitusmaterjale. Lisaks avaldati tööinspektsiooni artikleid, pressiteateid ja juristi küsimus-vastuseid maakonnalehes ja vallalehtedes ning kohalikes infoportaalides.

7.2 Palk

Tabel 7-12. Keskmine brutokuupalk 2015. aastal, eurot

I kvartal II kvartal III kvartal IV kvartal Valgamaal 801 844 809 834 Eestis 1010 1082 1045 1105

Selgitus: Hõlmatud on töölepingu, teenistuslepingu ja avaliku teenistuse seaduse alusel töötajad. Allikas: statistikaamet.

Joonis 7-5. Keskmine brutokuupalk Valga maakonnas ja Eestis 2006-2015, eurot

1200 1065 1005 949 1000 887 825 839 784 792 800 725 825 601 772 600 729 650 682 580 574 594 400 528 442

200

0 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 eurot Eesti Valga maakond

Allikas: Valga maavalitsus statistikaameti andmetel. Majandus ja tehniline infrastruktuur VALGAMAA AASTARAAMAT 2015 103

Joonis 7-6. Keskmine brutokuupalk Eestis (eurot), 2014–2015

1400

1200

1000

800

600 2014

400 2015

200 eurot 0

Allikas: Valga maavalitsus statistikaameti andmetel.

7.3 Maksu- ja tolliameti Valga teenindusbüroo

Aadress: Viljandi 23, Valga Büroojuht Tiina Teder

Maksu- ja tolliameti koosseisus töötab 22 Valgamaa elanikku, sh teenindusosakonnas 6, kontrolliosakonnas 3 ja tolliosakonnas 13. Seisuga 1.01.2015. a oli Valgamaal 2825 juriidilist ja 880 füüsilisest isikust ettevõtjat, sh 1103 käibemaksukohustuslast. Seisuga 1.01.2016. a oli Valgamaal 2952 juriidilist ja 860 füüsilisest isikust ettevõtjat, sh 1151 käibemaksukohustuslast. Statistiliste näitajate aluseks on võetud ettevõtted, kelle juriidiline aadress äriregistris on koostamise hetkel Valga maakond, ja füüsilisest isikust ettevõtjad, kelle elukoht on 1.01.2016 seisuga Valga maakond. Töötasu andmed kajastavad juriidiliste isikute ja füüsilisest isikust ettevõtjate väljamakseid vastavalt nende poolt aasta jooksul deklareeritud andmetele. Käibeandmed on leitud aasta jooksul käibedeklaratsioone esitanud käibemaksukohustuslase andmete põhjal.

Tabel 7-13. Suurema keskmise käibega tegevusalad

2015. aastal 2014. aastal 1. Puidutöötlemine ning puit- ja korktoodete tootmine, v.a mööbel; õlest ja punumismaterjalist toodete 1. Metsamajandus ja metsavarumine tootmine 2. Puidutöötlemine ning puit- ja korktoodete tootmine, 2. Metsamajandus ja metsavarumine v.a mööbel; õlest ja punumismaterjalist toodete tootmine 3. Taime- ja loomakasvatus, jahindus ja neid teenindavad tegevusalad 3. Hoonete ehitus 4. Mootorsõidukite ja mootorrataste hulgi- ja jaemüük 4. Taime- ja loomakasvatus, jahindus ja neid ning remont teenindavad tegevusalad 5. Hoonete ehitus 5. Toiduainete tootmine 6. Toiduainete tootmine 6. Mootorsõidukite ja mootorrataste hulgi- ja jaemüük ning remont 7. Mööblitootmine 7. Hulgikaubandus, v.a mootorsõidukid ja mootorrattad 8. Jaekaubandus, v.a mootorsõidukid ja mootorrattad 8. Jaekaubandus, v.a mootorsõidukid ja mootorrattad 9. Hulgikaubandus, v.a mootorsõidukid ja mootorrattad 9. Mööblitootmine 10. Maismaaveondus ja torutransport 10. Maismaaveondus ja torutransport

Eelpoolnimetatud 10 tegevusala moodustasid 2015. aastal kogu maakonna käibest 77,68%. Teised tegevusalad, sh majutus, toidu ja joogi serveerimine jpt moodustasid kokku 22,32%. 104 VALGAMAA AASTARAAMAT 2015 Majandus ja tehniline infrastruktuur

Tabel 7-14. Suurima töötajate arvuga tegevusalad

2015. aastal 2014. aastal 1. Avalik haldus ja riigikaitse; kohustuslik 1. Avalik haldus ja riigikaitse; kohustuslik sotsiaalkindlustus sotsiaalkindlustus 2. Mootorsõidukite ja mootorrataste hulgi- ja jaemüük 2. Puidutöötlemine ning puit- ja korktoodete tootmine, ning remont v.a mööbel; õlest ja punumismaterjalist toodete 3. Puidutöötlemine ning puit- ja korktoodete tootmine, tootmine v.a mööbel; õlest ja punumismaterjalist toodete 3 Mööblitootmine tootmine 4. Taime- ja loomakasvatus, jahindus ja neid 4. Mööblitootmine teenindavad tegevusalad 5. Hoonete ehitus 5. Hoonete ehitus 6. Taime- ja loomakasvatus, jahindus ja neid 6. Mootorsõidukite ja mootorrataste hulgi- ja jaemüük teenindavad tegevusalad ning remont 7. Tervishoid 7. Toiduainete tootmine 8. Hoolekandeasutuste tegevus 8. Jaekaubandus, v.a mootorsõidukid ja mootorrattad 9. Toiduainete tootmine 9. Tervishoid 10. Jaekaubandus, v.a mootorsõidukid ja mootorrattad 10. Hoolekandeasutuste tegevus

Nendel 10 tegevusalal töötajatele makstud palk moodustas 71,55% kogu maakonna töötajatele tehtud väljamaksetest.

Tabel 7-15. Tegevusalad, mille kohta deklareeriti tööandjate poolt töötajatele kogusummas kõige enam väljamakseid

2015. aastal 2014. aastal 1. Avalik haldus ja riigikaitse; kohustuslik 1. Avalik haldus ja riigikaitse; kohustuslik sotsiaalkindlustus sotsiaalkindlustus 2. Puidutöötlemine ning puit- ja korktoodete tootmine, 2. Puidutöötlemine ning puit- ja korktoodete tootmine, v.a mööbel; õlest ja punumismaterjalist toodete v.a mööbel; õlest ja punumismaterjalist toodete tootmine tootmine 3. Mööblitootmine 3. Mööblitootmine 4. Tervishoid 4. Tervishoid 5. Taime- ja loomakasvatus, jahindus ja neid 5. Taime- ja loomakasvatus, jahindus ja neid teenindavad tegevusalad teenindavad tegevusalad 6. Toiduainete tootmine 6. Toiduainete tootmine 7. Metsamajandus ja metsavarumine 7. Hoonete ehitus 8. Hoonete ehitus 8. Metsamajandus ja metsavarumine 9. Mootorsõidukite ja mootorrataste hulgi- ja jaemüük 9. Hoolekandeasutuste tegevus ning remont 10. Rõivatootmine 10. Hoolekandeasutuste tegevus Majandus ja tehniline infrastruktuur VALGAMAA AASTARAAMAT 2015 105

Tabel 7-16. Tegevusalad, mille kohta deklareeriti tööandjate poolt ühele töötajale kõige suuremat keskmist väljamakset

2015. aastal 2014. aastal 1. Muu kaevandamine 1. Muu kaevandamine 2. Puidutöötlemine ning puit- ja korktoodete tootmine, 2. Puidutöötlemine ning puit- ja korktoodete tootmine, v.a mööbel; õlest ja punumismaterjalist toodete v.a mööbel; õlest ja punumismaterjalist toodete tootmine tootmine 3. Mujal liigitamata masinate ja seadmete tootmine 3. Veekogumine, -töötlus ja -varustus 4. Metsamajandus ja metsavarumine 4. Mujal liigitamata masinate ja seadmete tootmine 5. Laondus ja veondust abistavad tegevusalad 5. Metsamajandus ja metsavarumine 6. Kummi- ja plasttoodete tootmine 6. Mootorsõidukite, haagiste ja poolhaagiste tootmine 7. Toiduainete tootmine 7. Tervishoid 8. Tervishoid 8. Laondus ja veondust abistavad tegevusalad 9. Veekogumine, -töötlus ja -varustus 9. Metalltoodete tootmine, v.a masinad ja seadmed 10. Haridus 10. Nahatöötlemine ja nahktoodete tootmine

Residendist füüsilised isikud on kohustatud esitama tuludeklaratsiooni maksustamisperioodi tulude kohta hiljemalt maksustamisperioodile järgneva aasta 31. märtsiks. Alljärgnevalt on toodud võrdlus 2015. aastal esitatud 2014. a tuludeklaratsioonide kohta ja sellele eelnenud perioodi, st 2014. aastal esitatud 2013. a tuludeklaratsioonide andmetega.

2015. aastal said Valgamaal keskmiselt 10 851 inimest mediaanpalka 704 eurot kuus (2014. aastal 665 eurot). Mediaanväljamakse tähistab summat, millest suuremaid ja madalamaid väljamakseid oli võrdselt.

Tabel 7-17. Füüsiliste isikute tuludeklaratsioonid 2013. ja 2014. aasta kohta

2014 2013 2014 vs 2013 Kasv, Valga Eesti % Valga Eesti % Valga mk Ühik kahane­ mine, % Deklareerinud 14 033 666 898 2,10 13 375 636 454 2,10 658 in 4,92 inimeste arv Kokku tulud 109 207 899 6 720 533 493 1,62 96 239 800 6 044 456 655 1,59 12 968 099 € 13,47 Kokku 45 458 433 2 220 645 554 2,05 42 531 831 2 063 479 239 2,06 2 926 602 € 6,88 mahaarvamised Tagastamisele 1 642 728 95 369 078 1,72 1 636 022 92 472 706 1,77 6706 € 0,41 kuuluv tulumaks Juurdemaksmisele 500 910 27 079 818 1,85 399 774 23 582 484 1,70 101 136 € 25,30 kuuluv tulumaks

2015. aastal deklareerijate arv maakonnas suurenes 658 inimese võrra; tulusid deklareeriti rohkem 12 698 099 eurot, mahaarvamised suurenesid 2 926 602 eurot, tagastamisele kuuluv tulumaks suurenes 6706 eurot ja juurdemaksmisele kuuluv tulumaks suurenes 101 136 eurot. Deklareerijate arvu kasv on peamiselt tingitud Eestis töötavate Läti elanike teadlikkuse tõusust nende õiguse kohta lepinguriigi residentidena deklareerida oma tulu Eestis ning saada maksusoodustusi; üüritulude paremast deklareerimisest ning välismaal teenitud tulude deklareerijate arvu suurenemisest. Neist viimati nimetatu puhul on oluliseks faktoriks andmevahetuse tõhustumine riikidega, kus Eesti elanikud töötavad või saavad pensioni. Deklareerijate arvu mõjutab aga näiteks ka tulude deklareerimine hooajatööliste poolt, kes aastaringselt ei tööta. 2015. aastal Valgamaa osakaal kogu Eestis deklareeritud tuludeklaratsioonide suhtes: deklareerijate arv 2,10%, kokku deklareeritud tulud 1,62%, kokku mahaarvamised 2,05%, tagastamisele kuuluv tulumaks 1,72% ja juurdemaksmisele kuuluv tulumaks 1,85%. Seisuga 1.01.2015 olid maksuvõlad 582 isikul kokku 11 445 690 eurot. Seisuga 1.01.2016 olid maksuvõlad 695 isikul kokku 12 095 874 eurot, sh füüsilise isiku tulumaks 113 857 eurot; kinnipeetud tulumaks 1 438 644 eurot; erijuhtude tulumaks 1 261 988 eurot; sotsiaalmaks 3 512 887 eurot; käibemaks 5 382 057 eurot; maamaks 33 242 eurot; raskeveokimaks 15 323 eurot; kogumispensionimakse 104 680 eurot ja töötuskindlustusmakse 2 220 124 eurot. 2015. aastal suurenes maksuvõlg võrreldes 2014. aastaga kogusummas 650 184 euro võrra. Võlgnike arv suurenes 113 isiku võrra. 106 VALGAMAA AASTARAAMAT 2015 Majandus ja tehniline infrastruktuur

7.4 Pangandus

Laenud, säästud

Joonis 7-7. Laenud, hoiused krediidiasutuse (filiaali) asukoha järgi, Valga maakond

120,0 9000,0 8000,0 100,0 7000,0 80,0 6000,0 5000,0 60,0 4000,0 40,0 3000,0

2000,0 Laenujääk (mln €) 20,0 1000,0 Hoiusejääk (mln €) 0,0 0,0 2011 2012 2013 2014 2015 Keskmine laenu suurus mln € € (€) Keskmine hoiuse suurus (€)

Allikas: Valga maavalitsus Eesti Panga andmetel. Pangandus

Joonis 7-8. Laenud, hoiused kliendi registreerimis- või elukoha järgi, Valga maakond

140,0 10000,0 9000,0 120,0 8000,0 100,0 7000,0 6000,0 80,0 5000,0 60,0 4000,0 Laenujääk (mln €) 40,0 3000,0 2000,0 Hoiusejääk (mln €) 20,0 1000,0 Keskmine laenu suurus 0,0 0,0 (€) 2011 2012 2013 2014 2015 Keskmine hoiuse suurus mln € (€)

Allikas: Valga maavalitsus Eesti Panga andmetel.

Page 1

SEB Pank AS Valgamaal

SEB Valga kontor Aadress: Aia 5, 68205 Valga

Sularahaautomaadid Valgas: Aia 5 (kaks sularahaautomati, neist ühes on võimalik teostada nii sisse- kui väljamakseid), Jaama pst 2B, Vabaduse 2/4, Raja 5, J. Kuperjanovi 62 Tõrvas: Valga mnt 3 Otepääl: Lipuväljak 28 (sularaha sisse- ja väljamaksed)

Postipangad: Otepääl, Pukas, Sangastes, Tsirguliinas, Tõrvas, Valgas ja Õrus. Postipankades on teenuse osutamine lõpetatud alates 1. märtsist 2016. Majandus ja tehniline infrastruktuur VALGAMAA AASTARAAMAT 2015 107

Swedbank AS esindused Valgamaal

Valga kontor Aadress: Kesk 10, Valga Tõrva esindus Aadress: Valga mnt 1, Tõrva Otepää esindus Otepää linnaraamatukogus, aadress: Lipuväljak 13, Otepää Puka esindus Puka raamatukogus, aadress: Kooli 6, Puka (avatud kuu kolmandal kolmapäeval kell 12–13)

Sularaha väljamakse automaadid: Valgas: Kesk tn 10, Jaama tn 2b, Riia tn 18, Pikk tn 1 Otepääl: Valga mnt 1B, Lipuväljak 28 Tõrvas: Valga mnt 1

Sularaha sissemakse automaadid: Valgas: Kesk tn 10 Otepääl: Lipuväljak 28 Tõrvas: Valga mnt 1 Sularaha väljastavad kauplused: Silva-Agro OÜ Kodukaupade kauplus Valga mnt 11 Sangastes.

7.5 Maa- ja omandireform

Maa-ameti Valga katastribüroo

Aadress: Kesk 12, Valga

Maa-ameti maakatastri osakond on Maa-ameti struktuuriüksus, mille eesmärk on maakatastrisse kande tegemiseks esitatud avalduste menetlemine, sh katastriüksuste ja katastriandmete muudatuste registreerimine ning andmevahetuse korraldamine seaduses ettenähtud juhtudel ja mahus. Osakonna põhiülesandeks on maakatastri pidamine. Osakonna koosseisu kuulub Valga katastribüroo, kus on kolm töötajat.

Maareformi tulemused Valgamaal

1991. aastal alanud maareformi eesmärk on kujundada riiklikul maaomandil rajanevad suhted ümber peamiselt maa eraomandil põhinevateks suheteks. Maareformi elluviijateks ning korraldajateks on kohalikud omavalitsused ja maavalitsus. Valga maakonnas on maareformi eesmärgi täitmise põhilised tegevusvaldkonnad – maa tagastamine ja erastamine jõudnud lõppfaasi. 31.12.2015. a seisuga on maakonnas veel 227 ehitist/ehitiste kompleksi, mis asuvad reformimata maal. Need on ehitised, mille omanikud ei ole soovinud või on kaotanud õiguse maad omandada. Tänaseks on riik leidnud sellele olukorrale lahenduse, andes ehitiste omanikele täiendava võimaluse saada ehitiste juurde kuuluva maa omanikuks. Kuna maareformi loogika nägi ette, et eelisjärjekorras selgitatakse välja tagastamisele ja erastamisele kuuluv maa ning seejärel munitsipaalomandisse antav ja riigi omandisse jäetav maa, siis on munitsipaal- ja riigimaa vormistamine jäänud maareformi lõppjärku. Maareformi lõpetamiseks tuleb nüüd kohalikel omavalitsustel välja selgitada oma maavajadus ja taotleda see munitsipaalomandisse ning riigil lõpule viia riigi maareservi moodustamine ja riigile mittevajaliku reformimata maa tsiviilkäibesse suunamine. 31.12.2015 seisuga oli riigi maakatastris registreeritud 22 913 katastriüksust pindalaga 200 999 ha, mis moodustab 98,4% maakonna maafondist. 108 VALGAMAA AASTARAAMAT 2015 Majandus ja tehniline infrastruktuur

Tabel 7-18. Maakatastris registreeritud Valgamaa katastriüksuste arv ja pindala (ha) seisuga 31.12.2015

Omavalitsuse Katastriüksuste Katastrisse kantud Linn/vald Katastriüksuste arv pindala, ha pindala, ha maa % Helme vald 31 282 2252 31 011,3 99,1 Hummuli vald 16 254 1174 16 081,3 98,9 Karula vald 22 991 1516 22 613,0 98,4 Otepää vald 21 724 3566 21 265,6 97,9 Palupera vald 12 332 1517 12 180,1 98,8 Puka vald 20 083 2077 19 722,9 98,2 Põdrala vald 12 705 1153 12 438,5 97,9 Sangaste vald 14 464 1427 14 265,2 98,6 Taheva vald 20 476 1295 20 221,6 98,8 Tõlliste vald 19 384 1945 18 942,2 97,7 Tõrva linn 479 1166 440,0 91,9 Valga linn 1 665 3104 1454,7 87,4 Õru vald 10 462 721 10 362,8 99,1 Kokku 204 301 22 913 200 999,0 98,4

Allikas: maa-amet.

Tabel 7-19. Maakatastrisse kantud maa pindala (ha) sihtotstarvete lõikes 31. detsembri seisuga

Valga maakond 2011 2012 2013 2014 2015 Elamumaa 2430,7 2503,9 2588,1 2664,6 2714,5 Ärimaa 247,7 250,3 253,8 243,6 231,0 Tootmismaa 657,7 671,4 687,2 667,2 672,5 Mäetööstusmaa 878,0 947,3 965,2 870,0 901,2 Sotsiaalmaa 1346,6 1361,1 1405,3 1421,7 1455,3 Veekogude maa 240,2 249,6 266,0 246,1 246,1 Transpordimaa 2433,6 2475,5 2498,1 2543,3 2607,5 Jäätmehoidla maa 117,6 124,5 116,7 116,0 116,9 Riigikaitsemaa 78,9 77,4 77,4 82,5 82,5 Kaitsealune maa 1918,3 2149,2 2216,0 2274,7 2291,1 Maatulundusmaa 183 641,1 185 104,2 186 929,5 188 166,7 189 214,5 Sihtotstarbeta maa 460,0 460,0 460,0 444,8 465,9 Kokku 194 450,4 196 374,4 198 463,3 199 741,1 200 999,0

Allikas: maa-amet. Majandus ja tehniline infrastruktuur VALGAMAA AASTARAAMAT 2015 109

Tabel 7-20. Maakatastrisse kantud katastriüksuse kõlvikuline koosseis (ha), seisuga 31.12.2015 Katastri- Looduslik sh sh ehitiste Haritav Metsamaa Õuemaa Muu maa Linn/vald üksuste rohumaa veealune alune maa maa ha ha ha ha pindala ha ha maa ha ha Helme vald 31 011,3 7607,2 1645,5 16 822,0 295,1 4639,0 558,7 29,0 Hummuli 16 081,3 4369,8 700,2 9944,4 116,4 949,2 177,7 31,2 vald Karula vald 22 613,0 4884,5 1441,4 13 879,4 179,3 2192,7 398,2 19,1 Otepää vald 21 265,6 4834,8 2183,8 10 828,3 279,3 2975,2 821,3 53,5 Palupera vald 12 180,1 4075,2 1125,7 5370,2 163,3 1431,9 393,3 43,9 Puka vald 19 722,9 5367,4 1519,8 10 584,8 183,5 1892,0 299,9 30,9 Põdrala vald 12 438,5 3992,8 969,8 6225,3 132,9 1116,4 186,4 14,4 Sangaste vald 14 265,2 5687,5 1311,3 5639,8 188,6 1437,7 269,2 30,1 Taheva vald 20 221,6 3256,9 1895,2 12 168,4 126,9 1748,2 504,6 23,6 Tõlliste vald 18 942,2 6491,7 1491,4 7232,3 268,3 1813,4 417,6 296,6 Tõrva linn 440,0 4,1 24,6 46,2 164,5 73,9 10,1 14,9 Valga linn 1454,7 16,0 106,8 284,0 505,1 23,7 4,4 112,2 Õru vald 10 362,8 3074,4 557,1 6007,9 72,0 649,2 125,3 10,3 Kokku 200 999,0 53 662,2 14 972,6 105 032,9 2675,3 20 942,4 4166,6 709,4

Allikas: maa-amet.

Tabel 7-21. Maareformi dünaamika aastas reformitud katastriüksuste alusel

Aasta 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 Katastriüksuste 816 883 716 557 408 541 301 374 502 412 526 arv Katastrisse 3251,5 2837 1704,1 1539 1043 3600,4 820,6 1924,0 2088,9 1277,76 1257,94 kantud (ha) Allikas: maa-amet.

Omandireformi eesmärk on omandisuhete ümberkorraldamine vara tagastamise või kompenseerimisega endistele omanikele või nende õigusjärglastele ning eelduste loomine turumajandusele üleminekuks. Valga maakonnas on omandireform praktiliselt lõppenud. 6380 menetlusest on veel vara tagastamata või kompenseerimata 13 juhul. Põhiliseks takistuseks menetluste lõpetamiseks on pooleliolevad pärimismenetlused ja kohtuvaidlused.

Tabel 7-22. Õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise ja kompenseerimise taotluste lahendamine seisuga 31.12.2015

Omavalitsus Toimikuid Menetlus lõpetamata Lahendamise % Helme vald 688 - 100 Hummuli vald 362 - 100 Karula vald 437 3 99,31 Otepää vald 647 2 99,69 Palupera vald 400 1 99,75 Puka vald 636 - 100 Põdrala vald 365 1 99,73 Sangaste vald 522 - 100 110 VALGAMAA AASTARAAMAT 2015 Majandus ja tehniline infrastruktuur

Omavalitsus Toimikuid Menetlus lõpetamata Lahendamise % Taheva vald 402 - 100 Tõlliste vald 585 5 99,145 Õru vald 221 1 99,55 Tõrva linn 264 - 100 Valga linn 771 - 100 Otepää vallasisene linn 199 - 100 Kokku 6499 13 99,80

7.6 Ettevõtlus

Tabel 7-23. Valgamaa ettevõtjad õigusliku vormi järgi aasta lõpus

2011 2012 2013 2014 2015 Füüsilisest isikust ettevõtjad 1013 968 930 914 900 Täisühingud 14 13 13 13 11 Usaldusühingud 8 11 10 12 13 Osaühingud 1507 1602 1672 1845 1966 Aktsiaseltsid 67 62 59 58 58 Tulundusühistud 18 18 33 33 35 Välismaa äriühingu filiaalid - - - - 1 Kokku 2627 2674 2717 2875 2984

Allikas: registrite ja infosüsteemide keskus.

Tabel 7-24. Objektid Äriregistris, mittetulundusühingute ja sihtasutuste registris, riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste riiklikus registris aasta lõpus

2011 2012 2013 2014 2015 Mittetulundusühing 730 704 677 702 708 Sihtasutus 24 23 23 22 19 Riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutus 112 112 112 112 111 Ettevõtjad 2627 2674 2717 2875 2984

Tabel 7-25. Aasta jooksul registreeritud uute ettevõtjate, mittetulundusühingute ja sihtasutuste arv Äriregistris

Registreerimise aasta Kokku Äriühing FIE MTÜ Sihtasutus 2013 233 160 45 28 - 2014 236 162 40 34 - 2015 262 184 48 30 -

Allikas: registrite ja infosüsteemide keskus.

2015. aastal registreeriti Valgamaal 181 osaühingut, kaks tulundusühistut ja üks välismaa äriühingu filiaal. Tegevust alustas 48 füüsilisest isikust ettevõtjat. Alates 1.01.2011 saab osaühingut asutada ilma osakapitali sissemakseta juhul, kui tulevane tegevusvaldkond kapitalimahutusi ei nõua. 2015. aastal registreeritud 181st osaühingust asutati ilma kohese sissemakseta 140 osaühingut. Majandus ja tehniline infrastruktuur VALGAMAA AASTARAAMAT 2015 111

Väliskaubandus

Statistikaameti andmetel oli 2015. aastal Valgamaal 163 eksportivat ettevõtet kaubavoo väärtusega 142,99 miljonit eurot. Importivaid ettevõtteid oli 246 kaubavoo väärtusega kokku 69,52 miljonit eurot.

Joonis 7-9. Valgamaa väliskaubandus 2006–2015

300

250

200

150

100

50

0 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 arv Eksportivate ettevõtete arv Importivate ettevõtete arv

Allikas: statistikaamet. Aastate 2013-2015 andmed on korrigeeritud 9.03.2016.

Joonis 7-10. Eksport ja import Valga maakonnas 2006–2015 (miljonit eurot)

160,00

140,00

120,00

100,00

80,00

60,00

40,00

20,00

0,00 mln 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 eurot Eksport Import

Allikas: statistikaamet. Aastate 2013–2014 andmed on korrigeeritud 9.03.2016.

Edukamad ettevõtted maakonnas

Tabel 7-26. Valgamaa ettevõtete TOP 2014. aasta majandusnäitajate järgi Tegevjuht/ Käive Kasum Müügitulu Ärikasum Koht Ettevõtte nimi juhatuse Põhiomanikud töötaja töötaja 2014 2014 liige kohta 2014 kohta 2014 UPM-Kymmene UPM-Kymmene 1. Ando Jukk 33 246 582 7 066 271 172 262 36 613 Otepää AS Wood Oy 100% Valdur Valdur Rootsma 2. Engeros Otepää OÜ 6 201 977 855 574 885 997 122 225 Rootsma 100% Valga Puu Invest Andres 3. Valga Puu OÜ OÜ 50%, Graanul 16 951 918 1 153 634 269 078 18 312 Olesk Mets OÜ 50% Jaak Peeter Napritson 4. Maad ja Metsad OÜ 1 822 617 950 193 Napritson 91,29% Triin Peips 75%, 5. Ökopesa OÜ Triin Peips 1 240 834 258 079 59 087 12 289 Valev Loos 25% 112 VALGAMAA AASTARAAMAT 2015 Majandus ja tehniline infrastruktuur

Lõuna-Eesti Vambola 6.-7. VEVASI OÜ 100% 3 030 875 313 871 28 064 2906 Hooldekeskus OÜ Sipelgas Scandinavian Andrus Andrus Horn 6.-7. 7 101 324 288 844 71 013 2888 Furniture OÜ Horn 100% Hummuli 8. Hummuli Agro OÜ Raul Jeets Halduse OÜ 3 559 304 499 854 84 745 11 901 100% Aldo Nõu 33,33%, Erik Terje 9. Lesanio OÜ Kõomägi 33,33%, 6 089 103 688 653 1 217 821 137 731 Mängel Terje Mängel 33,33% Maru AS 75%, Leonhard 10. Moodul AS Leonhard 3 489 107 360 443 60 157 6215 Karpats Karpats 25% Allikas: ajaleht Äripäev 13.10.2015.

Konkurss „Valgamaa ettevõtluse auhind“

Konkurss on kutsutud ellu 2008. aastal ning selle korraldajateks on Valga Maavalitsus, SA Valgamaa Arenguagentuur, MTÜ Valgamaa Omavalitsuste Liit ja MTÜ Valgamaa Partnerluskogu. Konkursi eesmärgiks on tunnustada Valgamaa ettevõtjaid, kes oma hea maine ja aktiivse tegevusega on aidanud kaasa maakonna positiivsele arengule. 2015. aastal laekus konkursile ühtekokku 24 tunnustamisettepanekut. Konkursi võitjad kuulutati välja 4. detsembril Valgamaa kutseõppekeskuses toimunud ettevõtlusgalal. Esmakordselt konkursi ajaloos valis komisjon konkursi kategooriate võitjate seast Valgamaa aasta ettevõtte. Tiitli pälvis Atria Eesti AS. Kategoorias „Parim uustulnuk“ otsustati seekord välja anda kaks auhinda.

Parim tootmisettevõte 2015 – Atria Eesti AS Valga lihatööstuse ajalugu algab aastast 1910, 2005. aastal sai AS Valga Lihatööstuse omanikuks Atria Eesti AS. Ettevõte on üks Lõuna-Eesti suuremaid tööandjaid. Tänu Atria toodetele on ka Valgamaa maakonnakeskus Valga tuntust saanud nii telereklaamides kui ka kaubamärgi Maks ja Moorits sortimendis oleva toote Valga viiner kaudu. Ettevõtte logo algab sõnadega „Valga 1910“. Atria Eesti AS tegeleb pidevalt oma töötajate töökeskkonna ja -tingimuste parandamisega. Samuti otsitakse lahendusi selleks, et tegutseda veelgi keskkonnasõbralikumalt. Atria Eesti AS on eeskujuks teistele maakonnas tegutsevatele ettevõtetele ka läbi kogukonda panustamise. 2015. aasta sügisel kaunistati grafititega Valgas nende territooriumi ümbritsev betoonaed koostöös Valga-Valka kunstikooli ja Valga linnavalitsusega, muutes nõnda ühe Valga linna sissesõiduteedest atraktiivsemaks.

Parim teenindusettevõte 2015 – MTÜ Paju Pansionaadid MTÜ Paju Pansionaadid on hoolekandeteenuseid pakkuv ettevõte. Aastal 2015 valmis Paju mõisahoone uus välisfassaad, mille ehitust alustati juba aastal 2014. Paranesid ka hoone sisetingimused - klientide eluruumid said uuendatud, mõisahoonesse paigaldati invalift. Erinevaid parendustöid klientide paremaks teenindamiseks tehakse igapäevaselt. Kõik need ettevõtmised on näidanud, et ettevõte hoolib väga oma klientidest ja töötajatest ning ka sellest, et Paju mõisahoone väärikalt säiliks.

Parim uustulnuk 2015 – Ugandi Meelelahutus OÜ Otepää Winterplace Ugandi Meelelahutus OÜ Otepää Winterplace tegevus on jätnud olulise jälje maakonna ellu ja mõjutanud positiivselt piirkonna arengut. Ettevõtet iseloomustab areng, uudsed tooted, teenused, ideed, omanäolisus ja atraktiivsus. Ugandi Meelelahutus OÜ tegeleb turismivaldkonnas, keskendudes vaba aja veetmiseks mõeldud teenuste pakkumisele Otepää piirkonnas. Ettevõtte eesmärk on pakkuda inimestele meeldejäävat reisielamust. Turism täidab Otepääl olulist rolli piirkonna arengus, sest turismiturul toimuv on tihedalt seotud teiste majandussektoritega.

Otepää Winterplace, mis avati 2014/2015. talvehooajal, on kogu perele mõeldud aktiivse vaba aja veetmise võimalusi pakkuv piirkond Otepää kesklinnas Linnamäe orus. Erinevate talviste atraktsioonidega park hõlmab Linnamäe orgu ja Otepää keskväljaku kõrval olevat ca 2000 m2 suurust kinnistut. Otepää Winterplace´is leiavad huvitavaid talviseid tegevusi erinevates vanuserühmades lapsed, noorukid ja täiskasvanud. Majandus ja tehniline infrastruktuur VALGAMAA AASTARAAMAT 2015 113

Parim uustulnuk 2015 – Helme Pansionaat AS Helme Pansionaat AS on asutatud 7.01.2014. a. 1.03.2014 avati Helme alevikus Valgamaal 75-kohaline kaasaegne vanurite kodu Helme Pansionaat. Hoone on sisustatud rõõmsates toonides, on soetatud kaasaegne mööbel, hooldustehnika ning vahendid. Korruste vahel töötab täismõõtmetega lift. Kogu hoone on kaetud Wifi alaga ja kõikides tubades on TV-ühenduse võimalus. Pansionaadis töötab meditsiiniõde ning lepinguline konsultatsiooniarst. Vajadusel korraldatakse eriarsti vastuvõtt koos transpordiga. Lisaks on pansionaadil õendusabi haigla tegevusluba. Helme Pansionaat annab tööd 21 inimesele.

Ettevõtluse edendaja 2015 – Valgamaa Äriklubi president Hans Heinjärv Hans Heinjärv on olnud 21 aastat Valgamaa Äriklubi tegevuse eestvedaja ehk mootor, tänu kellele on maakonna ettevõtjaid koondav katuseorganisatsioon elanud sisutihedat ja aktiivset elu. Hans on loonud Valgamaa ettevõtjatele mitmekülgsed võimalused eneseharimiseks ja silmaringi laiendamiseks. Tänu tema tegevusele on Äriklubi andnud ettevõtjatele regulaarse suhtlemise ja kontaktide loomise võimaluse. Igal kuul toimuv klubiõhtu on alati huvitava programmi ja atraktiivsete esinejatega. Traditsioonid, suhtlus, ettevõtjate võrgustiku arendus, liikmete motiveeritus - kõik need on olulised tegurid, mis annavad ühendusele auväärsust ja soliidsust. 2014/2015. hooajal on klubiga liitunud viis uut liiget. Äriklubi on fenomen maakonnaüleselt ning selle kooshoidmine ja juhtimine Hans Heinjärve poolt üle 20 aasta väga eriline saavutus kogu maakonna mõttes.

SA Valgamaa Arenguagentuur

SA Valgamaa Arenguagentuur Aadress: Kesk 12, 68203 Valga www. arenguagentuur.ee Juhataja Rein Org

Valgamaa arenguagentuur on maakondlik arendusorganisatsioon, mille eesmärgiks on läbi oma tegevuste muuta maakonna majandus- ja elukeskkond atraktiivsemaks ja konkurentsivõimelisemaks, aidata tõhustada koostööd erinevate arendusorganisatsioonide vahel ja pakkuda professionaalseid tugiteenuseid. 2015. aastal juhtis SA Valgamaa Arenguagentuur nõukogu tööd nõukogu esimees Kalev Härk. Sihtasutuse nõukogu on seitsmeliikmeline. Vastavalt põhikirjale määrab nõukogu ühe liikme Valga maavanem, kolm liiget nimetab Valgamaa Omavalitsuste Liit ning kolm liiget nimetavad omavalitsuste liit ja maavanem ühiselt maakonna ettevõtjate ja kodanikeühenduste ja/või nende liitude ettepanekul. Sihtasutuse igapäevast tööd juhib üheliikmeline juhatus, kelleks on Rein Org. 2015. aasta oli igati edukas. Aprillis ühinesid arenguagentuuriga kaks olulist sihtasutust - SA Otepää Turism ja SA Tõrva-Helme Turism. Sellega koondus kogu turismivaldkonna võimekus ja ressurss Valgamaa arenguagentuuri. Avati kolm turismiinfokeskust (Valga KÜK, Otepää TIK ja Tõrva TIP), mis on hooajal (mai-sept) avatud iga päev. Turismi arendus- ja turundustegevuste tulemusena on maakonnas ööbivate külastajate arv kasvanud ja seda olukorras, kus riigis keskmisena see näitaja langeb. Arenguagentuuri kaasabil on maakonnas käivitunud uus ettevõtlust turgutav programm PATEE (Piirkondlikud algatused tööhõive ja ettevõtluse edendamiseks), mis keskendub noorte ettevõtlikkuse ja ettevõtete koostöö tõhustamisele. Maakonnas on saavutatud kokkulepe PATEE tegevuste ja nende kaasrahastamise osas. Ettevõtliku kooli programmiga on liitunud kolm Valgamaa õppeasutust, neist Valgamaa kutseõppekeskus on esimene programmiga liitunud kutseõppekeskus Eestis. Käivitus noorte ettevõtlikkuskonkurss „Nupp nokib“, mille raames toimus viis koolitust ja osaleti kolmel õpilasfirmade laadal. Konkursile laekus 18 äriideed. Koostöös MTÜ Ettevõtluskülaga viidi läbi Tõrva gümnaasiumi 7.-9. klasside õpilastele neli ettevõtlusküla mängu, osalejate arv 120. Koostöös Valga gümnaasiumiga korraldati 9. klasside õpilastele kahetunnine loeng teemal „Ettevõtlus, tööturg“, osalejate arv 56. Esmakordselt korraldas arenguagentuur Valgamaa ettevõtlusädala, mille raames toimus 17 üritust. Kokku osales 505 inimest, sh 320 koolinoort. Sündmuste korraldusse oli kaasatud 10 partnerit. Oma tegevustega püüame julgustada ettevõtteid ekspordiga alustama. Ettevõtlusnädala raames toimus Läti sihtturu seminar ning ettevõtjate õppereis Riiga, sh Riia planeerimisregiooni, kus tutvuti Läti ettevõtluse tugisüsteemidega. Valgamaa ettevõtlusvõrgustik „Sangaste Rukkiküla“ osales maailmanäitusel Expo 2015 Milanos Sangaste rukkipesakastiga. Näituselt saadi hulgaliselt kontakte, mis loovad eelduse ekspordieduks. Mittetulundussektori edendamise valdkonnas vahetus 2015. aastal rahastuspartner. Kuni maini rahastas nimetatud valdkonda Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus (EAS), alates juunist toimub koostöö Kodanikuühiskonna Sihtkapitaliga (KÜSK). 114 VALGAMAA AASTARAAMAT 2015 Majandus ja tehniline infrastruktuur

Koostöös sotsiaalministeeriumiga viidi läbi sotsiaalmajandusliku olukorra analüüs maakonnas, mis loob eeldused edukateks algatusteks töövõimereformi rakendudes. Valgamaa arenguagentuur vahendab ettevõtjatele infot infopäevadel, nõustamise käigus, oma veebilehel, ettevõtjate listides ja sotsiaalmeedias. Seoses käesoleval aastal avanenud ELi struktuurfondidega on ettevõtjate huvi toetuste vastu oluliselt kasvanud. Alustavate ettevõtjate huvi EAS starditoetuse vastu on suur, kuid tingimused nende jaoks ebamõistlikult kõrged. Väga hea infovahetus on partneritega: töötukassa, Leader tegevusgrupid, Valgamaa Äriklubi, Valgamaa Põllumeeste Liit, Valgamaa kutseõppekeskus, Valgamaa Omavalitsuste Liit. Nõustamise maht on võrreldes eelnevate aastatega jäänud samale tasemele, jätkuvalt on nõustamine mitmekeelne, sest nõustada tuleb Läti Vabariigi kodanikke, kes soovivad alustada ettevõtlusega, Soome Vabariigi kodanikke, kes on ostnud kinnisvara siia piirkonda ja soovivad alustada ettevõtlusega, ning muukeelseid eestimaalasi. Lisaks äriplaanide nõustamisele pöördutakse jätkuvalt nõustamisele ka ettevõtte kiirmenetluses asutamise puhul. 2015. aastal nõustati kokku 358 ettevõtet, neist alustavaid ettevõtjaid 261 ja tegutsevaid ettevõtjaid 97. Omavalitsuste lõikes oli kolmandik nõustatud ettevõtetest Valga linnast ja kolmandik maakonna teistest omavalitsustest. Veel kolmandik oli neid kliente, kel juriidiline aadress väljaspool Valga maakonda, aga tegevuskoht Valgamaal, või kes soovivad oma ettevõtet luua Valga maakonnas. Lisaks äriühingutele tegeleb arenguagentuur ka mittetulundussektori nõustamisega. MTÜde nõustamisi oli 2015. aastal kokku 179, neist pikemaid personaalseid nõustamisi 77 ja alustavate MTÜde nõustamisi 14 ning projektinõustamisi 34. Mentorklubi läbiviimisel tehti koostööd Kagu-Eesti klubiga, ühitades klubikohtumised koolituste ja korraldusega. See andis rahaliste vahendite kokkuhoiu ning nii oli võimalik planeeritust rohkem tegevusi ellu viia, näiteks lisandus õppereis Telliskivi loomelinnakusse. Osaleti aktiivselt Leader-grupi nõupidamistel uue strateegia ja ettevõtlusmeetmete väljatöötamiseks. Koostöös Lõuna-Eesti maakondlike arenduskeskustega jätkati metalli- ja toiduettevõtjate ühiseid õppereise ja seminare, tegevustesse kaasati ka ülikoole. Osaleti piiriüleseid programme tutvustavatel infopäevadel, leidmaks ideid ja partnereid uute projektide käivitamiseks.

Valgamaa Äriklubi

Valgamaa Äriklubi president on Hans Heinjärv. Koduleht www.ariklubi.riiska.ee

Valgamaa Äriklubi tegutseb aastast 1994 ja koondab aktiivseid tööandjatest tippjuhte. 2015. aasta lõpuks oli klubil 56 tegusat liiget, nendest seitse on liitunud klubiga viimase poolaasta jooksul, mis näitab ettevõtjate aktiivset huvi osaleda Äriklubi üritustel. Klubiüritused toimuvad septembrist maikuuni, reeglina iga kuu esimesel esmaspäeval. 2015/2016. hooaja tippüritus oli „Valgamaa ettevõtluse gala“, millest võttis osa ka peaminister Taavi Rõivas ning kus peeti meeles parimaid maakonna ettevõtteid. Väga huvitav oli ka koostöös Valga maavanemaga organiseeritud õppereis Riiga. Palju elevust tekitas riigiteaduste dotsendi Viljar Veebeli esinemine teemal „Euroopa finantskriisi õppetunnid“. Huvitavad olid ka Meta-Profit OÜ koolitus ja Valga notar Katri Kutsari esinemine pärimisprobleemidest. Äriklubi liikmed osalesid aktiivselt ka vabariigi aastapäeva puhul toimunud pidulikel vastuvõttudel. Äriklubi president Hans Heinjärv esindab ettevõtjaid maakonna arengunõukogu ja selle majandusarengu komisjoni töös.

MTÜ Valgamaa Partnerluskogu

Aadress: Valga põik 3, Otepää Koduleht www.valgaleader.ee Tegevjuht Tiina Ivask

Valgamaa Partnerluskogu on Leader tegevusgrupp, mille tegevuspiirkonnaks 2015. aasta alguses olid kaheksa Valgamaa valda: Karula, Otepää, Palupera, Puka, Sangaste, Taheva, Tõlliste ja Õru. Partnerluskogu on koostöökogu, mis ühendab era-, omavalitsus- ja mittetulundussektori organisatsioone ning mille eesmärgiks on kohaliku elu arendamine Valgamaal. Meie missiooniks on kaasata valgamaalased tegutsema järjepideva heaolu kasvu nimel, et iga inimene saaks olla vajalik ja väärtuslik. 2015. aasta esimesel poolel olid peamised tegevused suunatud strateegia „Elujõuline Valgamaa“ aastateks 2006– 2013 lõpetamisele. Ilmus trükis „Valgamaa LEADER lood 2009–2014“, milles anti ülevaade kõigist rahastatud Majandus ja tehniline infrastruktuur VALGAMAA AASTARAAMAT 2015 115

projektidest ning partnerluskogu tegevusest nendel aastatel, ning punkti lõppenud perioodile pani partnerluskogu tänuüritus, kus avaldati tänu projektide eestvedajatele ning koostööpartneritele. Lõpule jõudis uue perioodi strateegia ettevalmistus. Strateegia aastateks 2015–2020 kinnitati 30.10.2015 toimunud üldkoosolekul ning novembris esitati taotlus PRIAle strateegia rakendamiseks. 2016. aastal avatakse uued taotlusvoorud ettevõtluse toetamiseks, kogukondade tegevusvõimaluste laiendamiseks ja Valgamaa tuntuse ning maine suurendamiseks.

7.6.1 Turism

Valga Külastuskeskus Kesk 11, Valga Kodulehekülg www.visitestonia.com; www.puhkaeestis.ee Infospetsialistid: Signe Hunt ja Chaty Uibopuu

Otepää Turismiinfokeskus Tartu mnt 1, Otepää Kodulehekülg www.visitestonia.com; www.puhkaeestis.ee Infospetsialistid: Lea Ilp ja Külliki Pikk

Tõrva Turismiinfopunkt Valga 1, Tõrva Kodulehekülg www.torva.ee Infospetsialist Chaty Uibopuu ja MTÜ Christine Gild - Tiiu Voitk

Valgamaa turismiveeb www.turism.valgamaa.ee ning Otepää turismipiirkonna turismiveeb otepaa.eu Info majutus- ja toitlustusettevõtete, vaatamisväärsuste, aktiivse puhkuse, olulisemate sündmuste ning turismiga seotud teenuste kohta eesti, inglise, soome, saksa, vene ja läti keeles. Veebilehekülgi haldab SA Valgamaa Arenguagentuur, moderaatorid Aet Arula ja Külliki Pikk (Otepää).

Turismiorganisatsioonid

SA Lõuna-Eesti Turism Lõuna-Eesti maakondade turismitegevuste koordineerimine, regiooni tutvustamine välisturgudel. Vaksali 17 A, Tartu Kodulehekülg www.southestonia.ee Juhataja Angela Järg Nõukogu: Nõukogu on üheksaliikmeline

SA Valgamaa Arenguagentuur Kesk 11, Valga Kodulehekülg www.arenguagentuur.ee Juhataja Rein Org Nõukogu: Nõukogu on seitsmeliikmeline Turismiarendusjuht Ene Reedi

SA Tõrva-Helme Turism ja SA Otepää Turism ühinesid 5.05.2015 SA Valgamaa Arenguagentuuriga. 116 VALGAMAA AASTARAAMAT 2015 Majandus ja tehniline infrastruktuur

Valgamaa turundustegevused Osalemine messidel: Matka 2015 – Helsingi (Soome), Balttour 2015 – Riias (Läti), Tourest 2015 – Tallinn. Turundusmaterjalid saadetud koostööpartnerite kaudu alljärgnevatele messidele: Mardilaat 2015 Helsingis (Soome), EAS välisesindustele, Eesti Majale Helsingis. Valminud turundusmaterjalid: Valgamaa sündmuste kalender 2015; koostöös SA-ga Lõuna-Eesti Turism ja Lõuna- Eesti maakondadega madalhooaja trükis Vene turule vene keeles. Projekti „Elu kahe maailma piiril“ marsruudikaardid: kultuuri- ja ajaloohuvilistele, aktiivse puhkuse ja loodusehuvilistele; Lõuna-Eesti lugude ja heade pakkumiste raamat; projekti „Via Hanseatica“ marsruudikaardid, reklaamid ajalehes Postimees jt meediväljannetes. Kaastööd meediale, pressiteated, intervjuud, info-tekstid-fotod reisiinfo koostajatele: ERR, ETV, TV3, Kanal 2, Reisimaailm, Otepää Teataja, Valgamaalane, Postimees, Päevaleht, Eesti Ekspress, Maaleht, Regio, internetiuudiste portaalid, Lõuna-Eesti Turismi uudiskiri. Turismiinfo, sündmuste, uudiste sisestamine: www.puhkaeestis.ee, turism.valgamaa.ee, www.otepaa.eu, Google maps, Facebook, Twitter.

Arendusprojektid maakonnas Projekti „Sustainable Via Hanseatica“ eesmärgiks on arenguvööndi pikendamine Peterburini, koostöövõrgustiku arendmine, toodete arendamine, turismiasjaliste arendamine, objektide parendamine, ühisturundus. Tegevused: Via Hanseatica andmebaasi täiendamine, koostöökohtumised ja -seminarid, koostöövõrgustiku tugevdamine – toimus kaks võrgustiku seminari; ühisturundus: uudiskiri, pressiteated, artiklid. Via Hanseatica jätkuprojekti ettevalmistus. Projekti „Valgamaa ettevõtjate koostöö- ja ühisturundustegevused välisturgudel“ eesmärgiks on Valgamaa ettevõtjate koostöö arendamine ja ühisturundus välisturgudel. Projekti tegevustena valmisid eesti, vene ja inglise keeles infotrükised, sh maakonnakaart, linnade kaardid (Valga/Valka, Otepää, Tõrva), Valgamaa sündmuste kalender 2015; osaleti Tallinnas Tourestil (veebruar 2015), Riias messil Balttour (veebruar 2015).

Tunnustatud turismiteod Valgamaa ettevõtlusauhind „Parim uustulnuk 2015“ – Ugandi Meelelahutus OÜ Otepää Winterplace

SA Lõuna-Eesti Turismi poolt korraldatava konkursi „EHE Lõuna-Eesti“ nominendid: Parima turismisündmuse nominent – Euroopa Saunamaraton Otepääl. Parima turismiobjekti nominent – Valga militaarteemapargi Sooru lahinguväljad.

Turismi põhinäitajad Valgamaa on majutuskohtade arvult Eestis neljas Harjumaa, sh Tallinna, Saaremaa, Pärnumaa, sh Pärnu linna järel. Statistikaameti andmed kajastavad vaid statistikakohuslaste andmeid (siia alla ei kuulu alla 10 voodikohaga puhkemajad ja kodumajutused). Ettevõtete arv erineb suvehooajal ja talvehooajal ning majutuse täituvus madal- ja kõrghooajal. Käesolevas tabelis on arvestatud aasta kuu keskmiste näitajate alusel.

Tabel 7-27. Majutusteenus (põhinäitajad – aasta keskmine), 2011–2015

2011 2012 2013 2014 2015 Majutuskohad 78 74 77 82 82 Toad 889 803 826 921 916 Voodikohad 2295 2122 2149 2385 2400 Tubade täitumus % 21 23 22 21 23 Voodikohtade täitumus % 17 19 19 17 18

Allikas: SA Valgamaa Arenguagentuur statistikaameti andmetel. Majandus ja tehniline infrastruktuur VALGAMAA AASTARAAMAT 2015 117

Tabel 7-28. Majutatute arv suurema osatähtsusega riikide lõikes, 2011–2015

Riik 2011 2012 2013 2014 2015 Eesti 63 080 66 199 64 003 61 251 67 548 Läti 1423 1848 1890 2833 3509 Rootsi 1516 1419 1159 968 782 Saksamaa 1196 1482 1058 941 924 Soome 4737 5579 5532 5015 5116 Venemaa 2877 3166 5437 4880 3549 Muud välisriigid 2440 2428 2530 3477 3489 Kokku 77 269 82 121 81 609 79 365 84 917

Allikas: statistikaamet.

Joonis 7-29. Majutatute ööbimised Valga maakonnas reisi eesmärgi järgi, 2011–2015

2011 2012 2013 2014 2015 146 448 146 819 151 785 Kokku 153 863 164 219

Puhkusereis 92 438 104 047 102 822 106 262 111 462

31 311 23 522 23 180 Tööreis 16 561 19 205

… osavõtt konverentsist, 1921 1632 503 1516 1393 koolitusest Muu reis 22 699 19 250 25 783 31 040 33 552 (transiit, raviturism jms) Allikas: statistikaamet.

Tabel 7-30. Turismiinfokeskustes teenindatud kliendid, 2014–2015 Teenindatud kliendid TIK külastajad (sise- ja kokku, sh päringud välisturistid) kokku e-posti ja telefoni teel sh välisturistid sh siseturistid 2014 2015 2014 2015 2014 2015 2014 2015 Otepää TIK 13 153 9675 10 073 7104 5081 3396 4992 3708 Valga KÜK 7755 7221 6338 5715 3875 3199 2463 2516 Tõrva TIP 250 1000 222 965 75 216 147 749 Allikas: turismiinfokeskuste ja turismiinfopunkti andmed.

Tabel 7-31. Enimkülastatud sündmused Valgamaal, 2011–2015

Sündmus 2011 2012 2013 2014 2015 Rally Estonia 13 000 23 186 19 437 21 200 50 000 Rahvusvaheline Valga 8000 12 000 15 000 15 000 15 000 Militaarajaloo Festival Tartu Maraton* 8859 8366 9757 ei toimunud 8321 Tartu Rattamaraton* 5414 5377 5559 5585 8605 Leigo Järvemuusika 5000 5000 5000 2000 3000 Valga-Valka kaksiklinnade 6700 5700 6300 15 000 15 000 festival 118 VALGAMAA AASTARAAMAT 2015 Majandus ja tehniline infrastruktuur

Sündmus 2011 2012 2013 2014 2015 Ei toimunud Klaperjaht … 5000 5000 2500 Valgamaal Tartu Jooksumaraton* 3769 4054 4515 4332 9790 Tõrva Loits 2000 2000 4000 4000 4000 Euroopa Saunamaraton 208 449 654 720 860

Märkus: * võistlejad ilma pealtvaatajateta Allikas: SA Valgamaa Arenguagentuur korraldajate andmetel.

Tabel 7-32. Enimkülastatud objektid Valgamaal, 2011–2015

Objekt 2011 2012 2013 2014 2015 Kuutsemäe puhkekeskus 30 000 … 28 000 32 000 … Tehvandi spordikompleks 33 328 57 329 73 625 95 627 72 500 Pühajärve SPA- ja Puhkekeskus 19 548 23 207 22 345 22 076 24 392 GMP Clubhotel Pühajärve 19 500 19 500 19 500 19 500 19 500 restoran Taagepera loss 10 500 10 500 10 500 10 500 10 000 Otepää snowtubing (kuni 2013), 7500 7000 4500 … 25 000 alates 2015 Otepää Winterplace Sangaste loss 7345 12 000 12 600 16 000 17 000 Valga Isamaalise Kasvatuse 5000 4823 6020 6311 6500 Püsiekspositsioon Otepää seikluspark 24 617 22 553 23 305 20 315 19 500

Allikas: SA Valgamaa Arenguagentuur

Valgamaa vaatamisväärsused

Tõrva piirkonnas

Tõrva linnas Vabadussõja mälestussammas ja Tõrva gümnaasiumi park, Tõrva tantsumägi, kirik-kammersaal, kõrtsihoone, dendropark, Riiska ja Vanamõisa järve puhkealad.

Helme vallas Barclay de Tolly Mausoleum, Helme koduloomuuseum, Helme ordulinnuse varemed, Helme koopad, Helme Ohvriallikas, Helme Arstiallikas, maailmakuulsa saksa luuletaja ja kirjaniku Schilleri mälestuskivi Helme mõisapargis, Mulgi naise kuju Helmes, Eesti klaverimeistrite poolt toodetud klaverite kogum Helme mõisahoones, Orjakivi, Taagepera loss, Mats Erdelli kabel Taagepera kalmistul, Taagepera kirik Ala külas, Hella Woulijoki (Murrik) sünnikoht (praegune Ala põhikool), kindralmajor Jaan Sootsi mälestuskivi, kindralmajor Aleksander Jaaksoni mälestuskivi Pokardis, Koorküla koopad.

Põdrala vallas Riidaja mõisahoonete kompleks koos mõisapargiga, Ferdinand Linnuse sünnikoht, Henrik Visnapuu sünnikoht, Johann Pauli sünnikoht, pronksskulptuur „Torupillimängija” Torupillitalus, Võrtsjärve suubuv Väike Emajõgi koos Pikasilla puhkealaga.

Hummuli vallas Hummuli mõis, tuhandeaastane kalmistu, Põhjasõja Hummuli lahingukoht, Põhjasõja-aegne mänd, Kalmetimägi, kirjanik Herta Laipaiga sünnikodu Kapranil (hävinenud), Valgjärv, Udsu järv (sügavuselt vabariigi kolmas), Koorküla koopad Õhne jõe ääres. Majandus ja tehniline infrastruktuur VALGAMAA AASTARAAMAT 2015 119

Otepää piirkonnas

Otepää vallas Otepää linnamägi, Hobustemägi, Väike Munamägi, Apteekrimägi, Armuallikas, Pühajärv ja selle ümbrus – Pühajärve park, rand ja matkarajad, Otepää Maarja luteri kirikuhoone, Vabadussõjas langenute mälestussammas, Otepää kivilabürint, Tehvandi spordikeskus, „Energiasammas”, Pühajärve sõjatamm, Märdi veskitamm, Ilmjärve kirik.

Palupera vallas Palupera ja Hellenurme mõisakompleksid parkidega, Hellenurme vesiveski ja puhkeala, Nõuni puhkeala, Lustimäe puhkekoht, Middendorffide perekonnakalmistu, Elva jõe veetee matkarajad.

Puka vallas Jaanimäe mänd Meegaste külas, Kuigatsi mõisa park ja hooned Kuigatsi külas, Puka põlispuude grupp, Komsi puistu Puka-Otepää mnt ääres Komsi külas, Aakre mõisa hooned ja park Aakre külas, Pritsumehe park Puka alevikus, Puka aleviku keskuse hoonestus (I Eesti Vabariigi aegne pangahoone, raudteejaam, apteek), Vooremägi, Kivivare linnamägi koos kivikalmetega, Kuigatsi ehk Puka linnamägi, Ristimägi Kähri külas.

Sangaste vallas Sangaste loss ja lossipark, Sangaste kirik, Sangaste kalmistu, Sangaste linnamägi, Harimägi, August Gailiti sünnikodu, Kirgjärv ja Presnikovi järv, küüditatute mälestuskivi Keeni raudteejaamas.

Valga piirkonnas

Valga linnas Valga raekoda, Jaani kirik, skulptuur „Nipernaadi“, Vabadussõja ausammas, mälestustahvel Eesti Vabadussõjas Lõunarindel langenud Soome Põhja poegadele, Valga Kabel, Valga keskraamatukogu, mälestustahvel Stefan Bathorile, mälestustahvel Johannes Märtsonile, Valga muuseum, Alfred Neulandi – esimese eestlasest olümpiavõitja – mälestusmärk, Apostlik-Õigeusu Issidori peakirik, Vedur – mälestusmärk, Valga raudteejaam, Rooma-katoliku Pühavaimu kirik, Vabadussõjas langenute mälestusmärk Priimetsa kalmistul, Vene vangide matmispaik Priimetsas – „Leinav ema“, Pedeli virgestusala.

Karula vallas Karula ja Kaagjärve mõisakompleksid, Karula kirik, Karula Rahvuspargi loodusobjektid ja Pikkjärve maastikukaitseala loodusobjektid.

Taheva vallas Ristipuud Kallikülas, Hargla kirik, Hargla kabel, Püha pettai Harglas, Ohvrikivi Tsirgumäel, Ohvrimänd Tsirgumäel, RMK Tellingumäe vaatetorn, Taheva mõisa kompleks koos pargiga, Laanemetsa Apostlik-õigeusu kirik, Aheru järv, Oore männikud, Koikküla sepikoda ja magasiait, Mustajõe-Koiva maastikukaitse ala.

Tõlliste vallas Paju mõis, Paju mälestusmärk, Laatre kirikud.

Õru vallas EAÕK Priipalu Vassilius Suure kirik, Lota mõis Lota külas, luuletaja Friedrich Kuhlbarsi sünnikoht Uniküla külas, loomaarstiteadlase Elmar Rootsi sünnikoht Priipalu külas, maalikunstnik Kristjan Tedre sünnikoht Priipalu külas, Teises maailmasõjas langenute vennaskalmistu Õruste külas, Uniküla koopad Unikülas. 120 VALGAMAA AASTARAAMAT 2015 Majandus ja tehniline infrastruktuur

7.6.2 Põllumajandus

Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti Viljandimaa-Valgamaa büroo

Aadress: Aia 17, Valga Viljandimaa-Valgamaa büroo juhataja Kätlin Venderström PRIA keskus: Tähe 4, Tartu

Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet (PRIA) on Maaeluministeeriumi valitsemisalas olev valitsusasutus. PRIA ülesandeks on riiklike toetuste ning Euroopa Liidu põllumajanduse ja maaelu arengu toetuste andmise korraldamine, kalandustoetuste andmise korraldamine, seadusega ettenähtud põllumajandusega seotud riiklike registrite ja muude andmekogude pidamine, nende andmete töötlemine ning analüüsimine. PRIA-l on teenindusbürood igas maakonnas. Maakondlike teenindusbüroode tööd korraldatakse 2008. a moodustatud seitsme regiooni põhimõttel. Viljandimaa-Valgamaa regioonis töötab 17 inimest, Valga teenindusbüroos on teenistujaid 8.

Tabel 7-33. Põllumajandustootjatele määratud toetused (eurot)

Taotlusaasta Toetused 2011 2012 2013 2014 2015 Ammelehma kasvatamise toetus 101 348 107 608 97 182 - 69 508 Ebasoodsamate piirkondade toetus 543 383 561 215 558 304 - - Heinaseemne täiendav otsetoetus 1203 969 713 - - Keskkonnasõbraliku majandamise 830 884 836 670 835 649 772 477 868 374 toetus Loomade heaolu toetus 226 257 228 065 226 699 233 679 1 029 067 Mahepõllumajandusliku tootmise 443 670 436 287 482 295 443 645 597 283 toetus Mahepõllumajandusliku tootmise toetus mahepõllumajanduslikult 60 190 49 629 56 415 65 462 24 838 peetavatele karjatatavatele loomadele Mahepõllumajandusliku tootmise toetus mahepõllumajanduslikult 9521 13 166 18 326 43 390 562 peetavatele kodulindudele, sigadele, küülikutele ja mesilasperedele Natura 2000 toetus 114 789 121 926 122 394 122 094 93 991 põllumajandusmaale Ohustatud tõugu looma pidamise 18 051 18 599 18 999 16 948 22 243 toetus Piima täiendav otsetoetus 356 737 473 538 440 772 - - Piimasektori eritoetus 66 454 66 423 72 775 62 922 - Poollooduslike koosluste hooldamise 167 591 172 410 174 751 173 758 154 142 toetus Praktikatoetus 2467 3976 1272 5836 952 Põllumajanduskindlustustoetus 46 - - - - Põllumajanduskultuuri täiendav 313 676 274 971 137 216 - - otsetoetus 2006. a referentsi järgi Põllumajanduskultuuri täiendav 335 988 148 124 30 803 - - otsetoetus 2008. a referentsi järgi Seakasvatuse eritoetus - - - 218 669 - Turuarendustoetus 24 411 11 813 15 718 6065 - Ute täiendav otsetoetus 16 045 12 684 8184 - - Ute kasvatamise täiendav otsetoetus 56 065 51 606 47 261 - - Majandus ja tehniline infrastruktuur VALGAMAA AASTARAAMAT 2015 121

Taotlusaasta Toetused 2011 2012 2013 2014 2015 Veise täiendav otsetoetus 261 927 125 516 160 133 - - Ühtne pindalatoetus 3 616 777 4 062 876 4 363 778 4 735 812 3 155 493 Kliimat ja keskkonda säästvate - - - - 1 407 516 põllumajandustavade toetus Noorte põllumajandustootjate toetus - - - - 16 189 Puu- ja köögivilja kasvatamise - - - - 8921 otsetoetus Piimalehma kasvatamise otsetoetus - - - - 95 003 Ute ja kitse kasvatamise otsetoetus - - - - 10 630 Väikepõllumajandustootjate toetus - - - - 89 158 Piirkondlik mullakaitse toetus - - - - 5353 Keskkonnasõbraliku aianduse toetus - - - - 10 247 Kohalikku sorti taimede kasvatamise - - - - 921 toetus Kokku 7 567 482 7 778 073 7 869 638 6 900 757 7 660 391

Allikas: PRIA.

Tabel 7-34. Maaelu Arengukava investeeringumeetmete toetused Valgamaal (eurot)* 2014 2015 Meede Määratud Väljamakstud Määratud Väljamakstud toetussumma toetussumma toetussumma toetussumma Meede 1.1 – Koolitus ja teavitustegevused 14 371 13 710 - 11 372 Meede 1.2 – Noorte põllumajandustootjate - 229 414 320 000 320 000 tegevuse alustamine Meede 1.3.1 – Nõuandetoetus 29 591 29 591 5104 5104 Meede 1.3.2 – Nõuandesüsteemi arendamine - - - - Meede 1.4.1 – Investeeringud - 188 230 - 29 501 mikropõllumajandusettevõtete arendamiseks Meede 1.4.2 – Investeeringud - 150 521 - - loomakasvatusehitistesse Meede 1.4.3 – Investeeringud bioenergia - - - - tootmisesse Meede 1.5.1 – Metsa majandusliku väärtuse 57 166 80 370 - 25 422 parandamine Meede 1.5.2 – Metsandussaadustele lisandväärtuse andmine (arendusprojekti - 37 792 - 26 000 elluviimine) Meede 1.5.3 – Kahjustatud metsa taastamine 25 613 25 788 - - ja metsatulekahju ennetamine Meede 1.6 – Põllumajandustoodetele ja mittepuidulistele saadustele lisandväärtuse - - - 96 587 andmine Meede 1.7.1 – Uute toodete, töötlemisviiside - 153 868 - - ja tehnoloogiate arendamise alane koostöö Meede 1.8 – Põllu- ja metsamajanduse - 189 986 - 70 592 infrastruktuuri arendamine Meede 2.5.1 – Kiviaia taastamise ja rajamise - - - - toetus Meede 3.1 – Majandustegevuse - 386 595 - 217 993 mitmekesistamine maapiirkonnas 122 VALGAMAA AASTARAAMAT 2015 Majandus ja tehniline infrastruktuur

2014 2015 Meede Määratud Väljamakstud Määratud Väljamakstud toetussumma toetussumma toetussumma toetussumma Meede 3.2 – Külade uuendamine ja - - - - arendamine LEADER (tegevusgruppide toetus) - 88 343 - 19 888 LEADER (projektitoetus) 312 918 568 310 - 433 430 MAK 2007–2014 investeeringumeetmed 439 660 2 142 518 325 104 1 255 891 kokku 1.1 – Üleriigilise ulatusega tegevused - - 2975 - 4.1 – Põllumajandusettevõtete tulemuslikkuse - - 4 313 337 205 772 parandamise investeeringutoetus 4.2.1 – Mikro- ja väikeettevõtjate põllumajandustoodete töötlemise ning - - 813 599 - turustamise investeeringutoetus 6.3 – Väikeste põllumajandusettevõtete - - 684 890 563 240 arendamine 6.4 – Investeeringud majandustegevuse mitmekesistamiseks maapiirkonnas - - 882 005 12 056 mittepõllumajandusliku tegevuse suunas 8 – Toetus metsapõlengutest, loodusõnnetustest ja katastroofidest - - 68 971 - tingitud metsakahjustuste ennetamiseks/ kõrvaldamiseks MAK 2014–2020 investeeringumeetmed - - 6 765 777 781 067 kokku Selgitus: * - toetusi ei maksta välja määramise ajal, vaid pärast projekti elluviimist. Allikas: PRIA.

Tabel 7-35. Valgamaa loomade arv

1.01.2012 1.01.2013 1.01.2014 1.01.2015 1.01.2016 Veised 10 901 11 639 12 495 12 948 12984 Piimalehmad 3957 4200 4267 4136 4093 Lambad 8332 7271 7757 8233 8140 Kitsed 98 107 117 118 131 1.05.2012 1.05.2013 1.05.2014 1.05.2015 Sead 3541 3177 3344 3439 Mesilaspered 968 836 909 840

Allikas: PRIA põllumajandusloomade riiklik register.

Põllumajandusameti Valga keskus

Aadress: E. Enno 32, Valga Keskuse juhataja Meelis Mumm Keskuse juhataja asetäitja Anne Tonts

Põllumajandusamet (PMA, ingliskeelse nimetusega Agricultural Board), on maaeluministeeriumi valitsemisalas tegutsev valitsusasutus, kellel on juhtimisfunktsioon ning kes teeb riiklikku järelevalvet ja kohaldab riiklikku sundi maaparanduse, taimekaitse, taimetervise, sordikaitse, seemne ja taimse paljundusmaterjali, mahepõllumajanduse, geneetiliselt muundatud põllukultuuri käitlemise, väetiste ning aiandustoodete valdkonnas seaduses ettenähtud alustel ja ulatuses. Põllumajandusameti Valga keskuses oli 2015. aastal 6 töötajat. Valga keskuses olid tegevusvaldkondadeks maaparanduse, taimekaitse, seemne ja taimse paljundusmaterjali, mahepõllumajanduse ja tuulekaera tõrje Majandus ja tehniline infrastruktuur VALGAMAA AASTARAAMAT 2015 123

valdkonda reguleerivates õigusaktides sätestatud ülesannete täitmine ning riikliku järelevalve teostamine, riikliku sunni kohadamine ja väärtegude kohtuväline menetlemine, samuti riigi poolt korrashoitavate ühiseesvoolude hoiu ja alamvesikonna maaparandushoiukava koostamine ja selle täitmise kontrollimine ning vesikonna maaparandushoiukava koostamine.

Tabel 7-36. Maaparandusühistute (maaparandusseaduse alusel) nimestik seisuga 31.12.2015 Tegevus­ Registrisse Ümberregistreerimise piirkonnas Liikmete Vald Ühistu nimi kandmise kande kuupäev reguleeriva arv kuupäev võrgu pindala (ha) 19.11.2012 Helme Helme Maaparandusühistu 20.01.2000 20 217

Helme Vao Maaparandusühistu 19.05.2006 09.07.2008 6 74 Põdrala Voorbahi Maaparandusühistu 9.05.2006 19.11.2012 14 325 Õru Lota Maaparandusühing 12.05.2006 25.05.2011 14 316 Helme Pupsi Maaparandusühistu 30.11.2006 03.08.2009 9 141 Helme Kuuse Maaparandusühistu 27.11.2006 29.09.2009 11 187 Põdrala Koordi Maaparandusühing 14.12.2006 5 54 Sangaste Keeni Maaparandusühistu 26.11.2007 19.11.2012 48 727 Mittetulundusühing Koorküla Hummuli 7.09.2009 11 969 Maaparandusühistu Mittetulundusühing Õru Õru 23.04.2010 45 1333 Maaparandusühistu Mittetulundusühing Korva Tõlliste 4.03.2011 5 490 Maaparandusühistu Allikas: põllumajandusameti Valga keskus.

Tabel 7-37. Kuivendatud maade pindala Eestis ja Valga maakonnas seisuga 31.12.2015

Nimetus Mõõtühik Eestis Valga maakonnas % Põllumajandusmaa kuivendus ha 639 908 32 389 5,1 sh drenaažiga ha 604 238 31 434 5,2 Metsamaa kuivendus ha 717 229 26 714 3,7 Kuivendatud maa kokku ha 1 357 137 59 103 4,4

Allikas: maaparandussüsteemide register.

Tabel 7-38. Järelevalve teostamine Valga maakonnas, 2014-2015

Valdkond Inspekteerimisi 2014 Inspekteerimisi 2015 Seemned 12 13 Taimetervis 97 … Taimekaitse 63 53 Mahepõllumajandus 194 226 Tuulekaera tõrje 19 11 Maaparandus 46 47

Allikas: põllumajandusameti Valga keskus. Taimetervise valdkonnaga tegeleb alates 2015. a Valga keskuse asemel Tartu keskus. 124 VALGAMAA AASTARAAMAT 2015 Majandus ja tehniline infrastruktuur

Tabel 7-39. Kontrollproovide võtmine Valga maakonnas, 2013-2015

Proovide arv Proovide arv Proovide arv Valdkond 2013 2014 2015 Seemneproovid saadetud laboratoorsele analüüsimisele 85 84 114 Taimekaitse valdkonnas saadetud laboratoorsele 6 8 7 analüüsimisele Mahetootmise valdkonnas saadetud laboratoorsele 2 3 4 analüüsimisele Taimetervise monitooringu käigus proovid ja saadetud 37 34 - laboratoorsele analüüsimisele Taimetervises monitooringu vaatlused 42 46 - Taimetervises võetud proovid inspekteerimisel ja 4 - - analüüsitud kohapeal Allikas: põllumajandusameti Valga keskus.

Seemnete põldtunnustamine – 46 põldu, kokku 582,1 ha (2014. aastal 48 põldu, kokku 494,54 ha).

Valga maakonnas oli 2015. aasta lõpu seisuga 101 mahepõllumajandusliku tootmisega tegelevat ettevõtet (aasta varem 84), neist üks tegeles ainult loomakasvatusega, 33 ettevõtjat tegeles ainult mahepõllumajandusliku taimekasvatusega ja 67 ettevõttes on tunnustatud nii mahepõllumajanduslik taimekasvatus kui ka loomakasvatus. Mahepõllumajandusliku üleminekuaja läbinud ja üleminekuajal olevaid maid oli 2015. aastal Valgamaal kokku 7668 ha.

Valgamaa veterinaarkeskus

Aadress: Tartu mnt 79, Valga Juhataja Urmas Pallon

Veterinaarkeskuse põhiülesanded: • loomade ja lindude nakkus- ja mittenakkavate haiguste diagnostika, ärahoidmine ja tõrje; • elanikkonna kaitsmine inimestele ja loomadele ühiste haiguste eest; • järelevalve toidutoorme ja toidu käitlemise üle ehk toiduohutuse alane kontroll kogu toiduahela ulatuses, s.o rakendades „laudast lauani” põhimõtet; • järelevalve sööda ja söödatootmise nõuetekohasuse üle.

Koosseis – 18 teenistujat, neist 16 järelevalveametnikku ning 7 volitatud veterinaararsti.

Loomatervishoiualane järelevalve Veterinaartegevus on loomade ja inimeste tervise kaitseks ning loomade heaolu tagamiseks rakendatavate abinõude süsteem, mis hõlmab loomatervishoiu-, loomsete saaduste hügieeni ja loomakaitsealaseid toiminguid.

Loomatervishoiualane järelevalve Veterinaartegevus on loomade ja inimeste tervise kaitseks ning loomade heaolu tagamiseks rakendatavate abinõude süsteem, mis hõlmab loomatervishoiu-, loomsete saaduste hügieeni ja loomakaitsealaseid toiminguid.

Tabel 7-40. Järelevalveobjektid

Tegevusvaldkond Arv 2013 Arv 2013 Arv 2014 Loomakasvatusettevõtted 415 629 670 sh toorpiima turustavad farmid 34 32 32 Loomseid kõrvalsaadusi käitlevad ettevõtted 1 1 1

Allikas: Valgamaa veterinaarkeskus. Majandus ja tehniline infrastruktuur VALGAMAA AASTARAAMAT 2015 125

Tabel 7-41. Nakkushaiguste diagnostika

2014 2015 Loomaliik Teostatud Teostatud Reageeris Reageeris positiivselt diagnostilisi uurimisi diagnostilisi uurimisi positiivselt Veised 6456 5 5973 1 Sead 361 - 635 35 Lambad/kitsed 148 - 131 2 Linnud 137 2 121 - Kiskjalised 2 - 5 - Metssead 488 13 776 124 Metslinnud 5 - - - Söödaproovid 14 - 14 -

Allikas: Valgamaa veterinaarkeskus.

Toidukontroll Toidukontrolli eesmärgiks on tagada tarbijale ohutu ja igakülgselt nõuetele vastav toit. Eesmärgiks on järelevalve teostamise käigus saada kinnitust toidu käitlemise nõuetekohasusest ning rakendada meetmeid juhul, kui toidu käitlemine ei vasta nõuetele.

Tabel 7-42. Järelevalveobjektid

Käitlemisvaldkond Arv 2014 Arv 2015 Lihakäitlemisettevõtted 8 8 Muna ja munatoodete käitlemisettevõtted 2 2 Meekäitlemisettevõtted 1 2 Mee esmatootjad 9 8 Kalatoodete esmatootjad 1 1 Mitteloomse toidu töötlemisettevõtted 9 10 Jaekaubandus- ja toitlustusettevõtted 290 288 Toidutoorme ja toidu ladustamisettevõtted 6 9 Toiduveoettevõtted 5 7

Allikas: Valgamaa veterinaarkeskus.

Tabel 7-43. Tarbija kaitsmiseks toidust pärinevate ohtude eest ja toidu ning toidutoorme omaduste hindamiseks läbi viidud laboratoorsed uuringud

2014 2015 Proovi liik Mittevastavaid Võetud proove Mittevastavaid Võetud proove proove proove Toiduohutuse proovid 77 5 61 10 Salmonella seire proovid 245 7 208 2 Saasteainete seire proovid 221 - 227 -

Allikas: Valgamaa veterinaarkeskus. 126 VALGAMAA AASTARAAMAT 2015 Majandus ja tehniline infrastruktuur

Tabel 7-44. Teostatud veterinaar-sanitaarset ekspertiisi lihakehadele

2014 2015 Loomaliik Kontrollitud lihakehade arv Kontrollitud lihakehade arv Veised 7199 5895 Sead 108 645 106 420 Lambad/kitsed 450 459 Hobused 16 17 Kanad 7450 6500

Allikas: Valgamaa veterinaarkeskus.

7.7 Elekter

Tabel 7-45. Elektrilevi teenindusmahud Valga maakonnas 2015. aastal Alajaamad Õhuliine (km) Kaabelliin (km) Piirkond tk 10/15kV 0,4 kV 10/15kV 0,4 kV Valga 323 282 393 86 131 Tõrva 293 308 440 67 107 Otepää 467 325 495 133 200 Kokku 1083 915 1328 286 438 Allikas: Elektrilevi OÜ.

Valga maakonnas on Elektrilevil ca 20 000 tarbimiskohta.

Suuremad investeeringud 2015. aastal Töö- ja varustuskindluse parandamisel oli suuremaks tööks Pedeli 10kV jaotuspunkti rekonstrueerimine Valga kesklinnas. SA Keskkonnainvesteeringute Keskuse tänavavalgustuse projektiga koostöös uuendati Mööblivabriku I, Spordi, Tuubi, Torni, Looduse, Kungla, Hotelli, Ülesõidu ja Jõe 10/0,4 kV alajaamade piirkonna madalpingevõrku. Maapiirkonna objektidest oli kõige kallim investeering Pilkusele seoses kaitseministeeriumi ehitisega.

Pingekvaliteedi parandamine Toimus regulaarne töö rikete vähendamiseks ja pingekvaliteedi nõetekohasuse tagamiseks. Mahukaimaks objektiks oli Lüllemäe asula 0,4 kV elektrivõrgu viimine maakaablisse. Kokku moodustasid investeeringud Valgamaa elektrivõrku 2,04 miljonit eurot.

Tabel 7-46. Elektrienergia tarbimine Valgamaal 2015. aastal

Tarbijad GWh % Äritarbijad 83 68 Kodutarbijad 39 32 Kokku 122 100

Allikas: Elektrilevi OÜ. Majandus ja tehniline infrastruktuur VALGAMAA AASTARAAMAT 2015 127

7.8 Planeeringud

Valga maavalitsus korraldab iga-aastaselt Valgamaa kohalike omavalitsuste planeerimisega tegelevatele ametnikele koolitusi ja infopäevi. 1.07.2015 hakkas kehtima uus planeerimisseadus ja uus ehitusseadustik, mistõttu vajadus uute seaduste tundmaõppimiseks oli suurenenud. Planeerimisseadust tutvustavad infopäevad toimusid 28.04 ja 29.09 ning ehitusseadustikku tutvustavad infopäevad 26.11 ja 08.12. Lisaks korraldati Valga, Otepää, Karula ja Puka omavalitsuste ametnikele koolitus praktilise kaalutlusotsuse tegemisest.

Järelevalve Maavanem teostab planeerimisseaduse kohaselt järelevalvet üldplaneeringute ja nende detailplaneeringute üle, kui omavalitsusel puudub üldplaneering või kui detailplaneering on üldplaneeringut muutev. Valgamaa kohalikel omavalitsustel on kõigil kehtiv üldplaneering, mistõttu teostab maavanem järelevalvet ainult üldplaneeringut muutvate detailplaneeringute üle. 2015. a oli selliseid detailplaneeringuid üks. Planeeringuvaidlusi tuli maavanemal lahendada neljal korral. Maavanem teeb järelevalvet ka Vabariigi Valitsuse seaduse alusel ja sellest tulenevalt tegi ta ühel korral ettepaneku kaaluda kohaliku omavalitsuse volikogul tunnistada kehtetuks detailplaneeringu kehtestamise otsus ja viia detailplaneering seadustega kooskõlla.

Maakonnaplaneering 2015. aastal jätkas Valga maavalitsus Vabariigi Valitsuse 18.07.2013. korraldusega nr 337 algatatud maakonnaplaneeringu koostamist. Selle raames tutvustati 25.02.2015 kohalikele omavalitsustele ruumilise arengu põhimõtteid ja visiooni ning toimus arutelu. Teenuste uuringu tutvustus toimus 22.05.2015. Maakonnaplaneeringu eskiislahendus oli avalikul väljapanekul 05.–16.06.2015 ja selle avalik arutelu toimus 18.06.2015. Kooskõlastamiseks saadeti maakonnaplaneering kohalikele omavalitsustele ning asjaomastele riigiasutustele 23.10.2015. Kogu maakonnaplaneeringu koostamist puudutav info on kättesaadav Valga maavalitsuse kodulehel.

Üld- ja detailplaneeringud Valgamaa kohalikud omavalitsused uusi üld- ja teemaplaneeringuid 2015. aastal ei algatanud.

Detailplaneeringuid algatati 2015. a maakonnas kokku 15 ja kehtestati 9.

Tabel 7-47. Kohalike omavalitsuste detailplaneeringud vahemikus 01.01.2014 kuni 31.12.2015.

Omavalitsus Algatatud 2014 Kehtestatud 2014 Algatatud 2015 Kehtestatud 2015 Helme - - 1 - Hummuli - - - - Karula - 1 - - Otepää 9 - 4 6 Palupera 2 - 2 1 Puka 1 2 - - Põdrala 1 - - 2 Sangaste - - 2 - Taheva - 1 - - Tõlliste 1 1 - - Tõrva 1 1 4 - Valga 2 2 2 - Õru - - - - Kokku 17 8 15 9 128 VALGAMAA AASTARAAMAT 2015 Majandus ja tehniline infrastruktuur

7.9 Heakord – rahvuslik programm „Eesti kaunis kodu”

MTÜ Eesti Kodukaunistamise Ühendus (EKKÜ) on võtnud vastutuse 1936. aastal riigivanem Konstantin Pätsi poolt algatatud ja 1997. aastal president Lennart Meri poolt taasalgatatud kodukaunistamise liikumise eest. 18 aastat kestnud tegutsemisega on korraldatud üleriigilisi kodukaunistamise konkursse. Eesti taasiseseisvumisest alates on vabariigi presidendid kokku tunnustanud 1393 kaunist kodu. Nende seas on 914 eramaja, 133 ettevõtet, 112 ühiskondlikku hoonet, 83 rajatist või muud objekti, 68 kohalikku omavalitsust, 45 mitmepereelamut, 11 tervisespordirajatist, üheksa tööstusmaastikku, seitse korteriühistut, viis metskonnahoonet, kolm muinsuskaitsealust elamut ja kolm energiasäästlikku objekti. Nendest Valgamaalt 61 eramut, kuus ühiskondlikku hoonet, üks mitmepereelamu, üks tööstusmaastik, üks parim tervisespordirajatis, üks energiasäästlik objekt ja seitse kohalikku omavalitsust, kusjuures Tõrva linnale, Helme ja Otepää vallale on omistatud vabariigi presidendi tunnustus juba kahel korral. Eesti Kodukaunistamise Ühenduse Valgamaa piirkondliku juhatuse organiseerimisel korraldati koostöös kohalike omavalitsustega nelja liiki konkursse: „Eesti kaunis kodu 2015”, „Parim tööstusmaastik 2015”, „Parim tervisespordikeskus 2015“ ja „Energiasäästlik kaunis kodu 2015“. 2015. aasta konkursile esitati Valgamaal kokku 10 objekti. Lipukultuuri edendamiseks korraldatud konkursi raames omistati 16 objektile riigihalduse ministri tänukiri koos mastivimpliga.

Konkursi „Eesti kaunis kodu 2015“ võitjateks nii maakondlikul kui ka üleriigilisel konkursil osutusid:

Maire Sillaots kodu Aia 10 Tõrva linnas Marge ja Rain Kimmel kodu Kaurutootsi külas Otepää vallas EELK Hargla kogudus kalmistu Hargla külas Taheva vallas

Konkursi „Energiasäästlik kaunis kodu 2015“ võitjaks nii maakondlikul kui ka üleriigilisel konkursil osutus Korteriühistu Sepa 11 Valga linnas.

Valga maavanema tänukirja konkursi „Eesti kaunis kodu 2015“ ja „Energiasäästlik kaunis kodu 2015“ osavõtjatest pälvisid:

“Eesti kaunis kodu 2015“

Maire Sillaots kodu Aia 10 Tõrva linnas Marge ja Rain Kimmel kodu Kaurutootsi külas Otepää vallas EELK Hargla kogudus kalmistu Hargla külas Taheva vallas Tarmo ja Varje Saarmäe kodu Ala külas Helme vallas perekond Tipka kodu Ala külas Helme vallas Annely Kõiv ja Ainar Kukk kodu Pedjamäe külas Otepää vallas Heidi Peterson ja Raido Küür kodu Tiigi 10 Otepää linnas Aakre rahvamaja Aakre külas Puka vallas

„Energiasäästlik kaunis kodu 2015“

Korteriühistu Sepa 11 Sepa 11 Valga linnas perekond Parts kodu Tartu 23 Tõrva linnas

Riigihalduse ministri tänukirja ja mastivimpli pälvisid:

Hummuli vald

Kalmer Maasik Roksi-Ado talu Puide külas Hummuli vallas Tiiu Soer Järve talu Soe külas Hummuli vallas Majandus ja tehniline infrastruktuur VALGAMAA AASTARAAMAT 2015 129

Palupera vald Korteriühisus Kaasiku elamu Nõuni küla, Palupera vald Krista Hunt ja Urmas Miks Väike-Kangrumaa talu Palupera vallas Niina ja Heiki Pensa Saaremäe talu Päidla külas Palupera vallas

Põdrala vald Ülle ja Dave Susi Kaasiku talu Karu külas Põdrala vallas Merike ja Taimo Jõemägi Nõmmeliiva talu Pikasilla külas Põdrala vallas Salme ja Juhan Unt elamu 6 Leebiku külas Põdrala vallas mitmepereelamu elamu 3 Leebiku külas Põdrala vallas

Taheva vald Kärt ja Riiko Kaseorg Järvesaare kinnistu Lepa külas Taheva vallas Õie-Lehte ja Illar Sinimäe Eha kinnistu Koikkülas Taheva vallas Heidi ja Robert Kõvask Kooli kinnistu Koikkülas Taheva vallas Laine Kull Kullimäe kinnistu Hargla külas Taheva vallas

Tõlliste vald Ljubov ja Ahti Käis elamu Sooru külas Mäe 10 Tõlliste vallas Ivita ja Heikki Ersto elamu Sooru külas Kesk 9 Tõlliste vallas

Õru vald Imbi ja Feliks Rõivassepp Alavuti talu Õlatu külas Õru vallas

7.10 Maanteeamet

Valga maakonna riigimaanteede hoidu korraldab maanteeamet. Kohapeal esindavad maanteeametit valdkondlikud struktuuriüksused, mille põhiülesanded on järgmised: • tee korrashoiu korraldamine ja tingimuste loomine ohutuks liiklemiseks riigimaanteedel; • liiklusohutuse suurendamine ja liiklusvahendite keskkonnakahjulikkuse vähendamine; • teeliikluse ja ühistranspordi korraldamine; • riikliku järelevalve korraldamine ameti tegevusvaldkonda reguleerivatest õigusaktidest tulenevate nõuete täitmise üle ja riikliku sunni kohaldamine; • riikliku teeregistri, liiklusregistri ja ühistranspordiregistri, statsionaarse automaatse kiirusmõõtesüsteemi ning muude õigusaktidest tulenevate andmekogude pidamine; • osalemine oma tegevusvaldkondi reguleerivate õigusaktide väljatöötamisel ning nende õigusaktide muutmiseks ettepanekute tegemine, samuti osalemine ameti tegevusvaldkonna eestikeelse terminoloogia korrastamises; • osalemine oma tegevusvaldkonnaga seotud poliitikate, strateegiate ja arengukavade väljatöötamisel ning rahvusvaheliste projektide ettevalmistamisel ja läbiviimisel; • riigi poliitika ja arengukavade elluviimine ameti tegevusvaldkonnas.

Maanteeameti töötajad paiknevad nii keskuses Tallinnas kui maakondlikes esindustes ja büroodes. Maanteeameti Valga esindus asub aadressil Tartu tn 6, Valga. Maakondlikus esinduses töötab 5 inimest – Andre Säre ehitusosakonnas, Allan Ladva teemaa osakonnas, Rein Soovares hooldeosakonnas, Raul Tammela liikluskorralduse osakonnas ja Inna Valt teeregistri talituse koosseisus. 130 VALGAMAA AASTARAAMAT 2015 Majandus ja tehniline infrastruktuur

Teed

Tabel 7-48. Valgamaa riigiteede katted 2015. aasta lõpus

Katte liik Põhiteed Tugimaanteed Kõrvalmaanteed Kokku Asfaltbetoon 88,013 59,849 41,421 189,283 Mustkate - 101,551 165,578 267,129 Tuhkbetoon ja stabiliseeritud katted - 3,200 40,350 43,550 Freespurust katted ja pinnatud kruusateed - - 29,703 29,703 Kruusateed - - 567,984 567,984 Pinnasteed - - 17,642 17,642 Kokku 88,013 164,600 862,678 1115,291

Allikas: maanteeamet.

Joonis 7-11. Valgamaa riigiteede katted

pinnasteed 2% asfaltbetoon 16% kruusateed 51%

mustkate 24%

tuhkbetoon- ja stabiliseeritud katted 4% freesipurust katted ja pinnatud kruusateed 3%

Allikas: maanteeamet.

Maanteeameti ehitus- ja hooldevaldkonna tegevused Valga maakonnas aastal 2015 • Riigitee 67 Võru-Mõniste-Valga rekonstrueerimine km 67,484-77,214 (9,730 km), objekti maksumus 2,7 miljonit eurot. • Riigitee 69 Võru-Kuigatsi-Tõrva km 39,9-40,3 asuvate liiklusohtlike ristmike ja Sangaste silla ehitus, objekti maksumus 0,6 miljonit eurot. • Riigiteede 23114 Laatre-Lüllemäe-Hargla km 16,465-17,663 (1,198 km) ja 25102 Vana-Antsla - Lüllemäe km 9,353-10,980 (1,627 km) mustsegust katte ehitus, objektide maksumus kokku 110 tuhat eurot. • Riigiteel 71 Rõngu-Otepää-Kanepi Köstrimäe-Tõikamäe lõigul jalgtee projekteerimine ja ehitus 2015-2016, objekti kogumaksumus 558 998 eurot. Kaasfinantseerija Otepää vallavalitsus. • Riigitee 3 Jõhvi-Tartu-Valga km 219,793 Tõlliste silla vuugiremont 39 300 eurot. • Korduspindamist tehti 44,3 kilomeetril. • Kruusateede remonti tehti18,2 kilomeetril.

Tabel 7-49. Maanteede ja teerajatiste ehitus-, remondi- ja hooldetööd Valga maakonnas, mln eurot

2011 2012 2013 2014 2015 Maanteede hoole 2,342 2,528 1,971 1,75 2,32 - suvihoole 1,606 1,748 1,26 1,02 1,17 - talihoole 0,736 0,78 0,711 0,73 1,15 Maanteede remont 4,748 1,525 1,84 3,165 1,48 Majandus ja tehniline infrastruktuur VALGAMAA AASTARAAMAT 2015 131

2011 2012 2013 2014 2015 - ülekatted 3,15 - 0,101 1,81 - - korduspindamine 0,887 0,640 0,731 0,82 0,81 - kruusateede remont 0,711 0,885 1,008 0,52 0,67 Teerajatiste remont - - 0,015 0,015 0,04 Maanteede ehitus 0,292 0,129 0,124 0,225 2,81 - asfaltbetoon 0,292 0,129 0,124 - 2,7 - mustkatted - - - 0,225 0,110 - pinnatud kruusateed - - - - - Teerajatiste ehitus ja rekonstrueerimine 0,104 0,575 0,021 0,853 0,6 Tööd kokku 7,486 4,757 3,971 10,908 7,25

Allikas: maanteeamet.

Tabel 7-50. Valga maakonna kohalikud teed avalikuks kasutamiseks seisuga 31.12.2015 (km)

Linn/vald Maantee Tänav Kokku Helme vald 93,098 1,825 94,923 Hummuli vald 60,499 3,541 64,04 Karula vald 98,125 - 98,125 Palupera vald 92,039 - 92,039 Puka vald 79,195 8,303 87,498 Põdrala vald 40,126 - 40,126 Otepää vald 89,762 20,822 110,584 Sangaste vald 77,644 0,914 78,558 Taheva vald 36,792 - 36,792 Tõlliste vald 73,951 15,012 88,963 Õru vald 13,418 1,02 14,438 Tõrva linn - 28,68 28,68 Valga linn - 82,409 82,409 Kokku 754,649 162,526 917,175

Allikas: riiklik teeregister. 132 VALGAMAA AASTARAAMAT 2015 Majandus ja tehniline infrastruktuur

Tabel 7-51. Avalikult kasutatavate kohalike teede hoiuks riigieelarvest eraldatud summad (tuh eurot) Linn/vald 2011 eraldis 2012 eraldis 2013 eraldis 2014 eraldis 2015 eraldis Helme vald 33,29 46,076 68,311 62,090 61,671 Hummuli vald 22,691 31,406 46,562 44,070 43,865 Karula vald 27,933 38,661 58,568 56,203 55,942 Otepää vald 65,704 90,938 134,824 127,025 122,148 Palupera vald 26,733 37,000 54,857 51,684 51,444 Puka vald 38,009 52,608 77,996 73,484 67,620 Põdrala vald 11,892 16,46 24,403 22,612 22,507 Sangaste vald 27,088 37,491 55,584 51,798 51,558 Taheva vald 9,717 14,074 20,866 19,919 20,637 Tõlliste vald 50,655 70,111 103,946 83,365 82,978 Tõrva linn 41,29 77,852 85,770 80,809 80,434 Valga linn 120,104 166,231 246,453 232,197 231,119 Õru vald 5,269 7,292 10,811 10,210 10,163 Kokku 480,375 686,200 988,951 915,466 902,086 Allikas: Vabariigi Valitsuse korraldused.

Liiklusregistri Valga teenindusbüroo

Liiklusregistri toiminguid teostab Valga teenindusbüroo. Aadress: Tartu 6, Valga Töötajaid 3, büroo juhataja Aivar Tumanov.

Tabel 7-52. Liiklusregistri Valga büroo poolt väljastatud juhiload (tk)

2011 2012 2013 2014 2015 Väljastati piiratud õigusega juhilube 15 11 7 8 4 ajutisi juhilube - 2 2 3 - esmaseid juhilube 527 307 316 256 191 juhilube 926 886 701 742 1059

Allikas: maanteeamet.

Tabel 7-53. Valga maakonnas arvel olevad sõidukid 31. detsembri seisuga

Liiklusvahendid 2011 2012 2013 2014 2015 Sõiduautod 16 132 16 492 16 794 16 734 15 584 sh eravalduses 13 825 14 181 14 538 14 456 13 473 Autobussid 52 56 82 89 93 sh eravalduses 14 15 25 23 19 Veoautod 2204 2224 2273 2326 2239 sh eravalduses 1005 1006 1028 1032 967

Allikas: statistikaamet. Majandus ja tehniline infrastruktuur VALGAMAA AASTARAAMAT 2015 133

7.11 Transport

Tabel 7-54. Bussiliiklus

2011 2012 2013 2014 2015 Riigipoolset sihtotstarbelist toetust saavate 36 37 38 40 40 bussiliinide arv sh linnalähiliine 2 2 2 2 2 Liiniläbisõit (tuh km) 1633,9 1626,5 1644,3 1685,3 1719,3 sh linnaliinidel 157,7 153,4 153,4 153,4 143,2 sh linnalähiliinidel 40,2 40,4 40,4 40,4 50,6 Piletitariifid (eurot) sh linnaliinidel 0,64 0,6/1,00 0,6/1,00 0,6/1,00 0,6/1,00 sh maakonnaliinidel 0,05 0,05 0,05 0,05 0,05 Saadud piletitulu (tuh eurot) 292,9 289,3 277,7 278,0 309,9 Saadud sihtotstarbelist toetust (tuh eurot) 936,1 1040,9 1145,7 1220,0 1179,3 sh ministeeriumilt 890,0 991,0 1098,0 1161,0 1114,0 sh omavalitsustelt 46,1 49,9 47,7 59,0 65,3

Allikas: Valga maavalitsus.

Tabel 7-55. Maakonda teenindavad bussifirmad (liinide arv)

2011 2012 2013 2014 2015 AS Sebe/Eesti Buss OÜ 4 4 3 2 - AS GoBus 10 10 16 18 15 AS ATKO Bussiliinid 30 30 30 29 29 AS Mulgi Reisid 1 1 - - - AS Hansa Bussiliinid - - 1 1 1 AS Taisto Transport 3 3 4 4 - AS Taisto Liinid 1 2 2 2 6 Heikki Truuvelt Mäe talu 1 1 1 1 1 Hargla Masinaühistu 1 1 1 1 1 OÜ Ekspress-Auto L 1 1 1 1 1 AS Harjumaa Liinid 3 3 3 - - Norma-A SIA (rahvuvaheline) 1 1 1 1 1 AS Lux Express Estonia 1 1 1 1 1 OÜ ARILIX 2 2 2 2 2 FIE Kalju Varik 1 - - - - OÜ Karter 1 1 1 1 1 OÜ Vahesaar - - 1 2 2 Sirel Reisid OÜ - - - 1 1 Presto OÜ - - - 1 1 Liinide arv kokku 61 61 68 68 63

Selgitus: Liinide arvu kasv 2013. aastal on tingitud liininumbrite korrigeerimisest. Allikas: Valga maavalitsus. 134 VALGAMAA AASTARAAMAT 2015 Majandus ja tehniline infrastruktuur

Tabel 7-56. Reisijatevedu raudteel (reisijaid)

Sisenenud ja väljunud reisijaid kokku Peatus/jaam 2012 2013 2014 2015 Palupera 4204 3316 4897 6500 Puka 11 440 10 871 13 456 16 700 Mägiste 2029 2020 2275 2400 Keeni 3195 3300 4236 5300 Sangaste 8030 8092 11 762 13 900 Valga 35 498 35 422 56 568 70 900 Kokku 64 396 63 021 93 194 115 700

Allikas: AS Eesti Liinirongid.

Tabel 7-57. Kaubavedu raudteel (vaguneid)

Aasta Suund Valga Sangaste Väljaminev 1288 731 2011 Sissetulev 1418 19 Väljaminev 917 458 2012 Sissetulev 2833 5 Väljaminev 373 590 2013 Sissetulev 839 8 Väljaminev 182 625 2014 Sissetulev 559 - Väljaminev 157 528 2015 Sissetulev 491 - Allikas: AS Eesti Raudtee.

Tabel 7-58. Raudteejaamad 2015. aastal

Jaam Aadress, ülem Töötajaid Tööülesanded Raudteeliikluse korraldamine, vagunite Jaama pst 18a, Valga laadimine ja tühjendamine, ohutuse tagamine, kaubaveoga seonduva dokumentatsiooni Valga piirkonna juhataja Niina Sotnik 78 täitmine, klientide teenindamine ja teiste raudteetranspordiga seonduvate tööülesannete täitmine Valga mnt 1, Tsirguliina, Tõlliste vald Raudteeliikluse korraldamine, vagunite Sangaste 4 jaamakorraldaja Niina Sotnik laadimine ja tühjendamine, ohutuse tagamine Puka alevik, Puka vald Puka 4 Raudteeliikluse korraldamine, ohutuse tagamine jaamakorraldaja Niina Sotnik Vähero küla, Karula vald Karula - Raudteeliikluse korraldamine, ohutuse tagamine jaamakorraldaja Niina Sotnik Keeni, Õru vald Keeni 4 Raudteeliikluse korraldamine, ohutuse tagamine jaamakorraldaja Niina Sotnik Palupera vald Palupera 4 Raudteeliikluse korraldamine, ohutuse tagamine jaamakorraldaja Niina Sotnik Allikas: AS Eesti Raudtee. Majandus ja tehniline infrastruktuur VALGAMAA AASTARAAMAT 2015 135

7.12 Perioodika

Ajaleht Valgamaalane Aadress: Vabaduse 38, Valga Väljaandja AS Ühinenud Ajalehed Peatoimetaja Sirli Homuha Tegevtoimetaja Jaan Rapp Koduleht www.valgamaalane.ee Ajaleht ilmub kolm korda nädalas (teisipäev, neljapäev, laupäev) 2015. aasta keskmine tiraaž kuus oli 2600 (trükikodade andmetel)

Maakonna internetivärav valgamaa.ee Sisuhaldus: SA Valgamaa Arenguagentuur Veebilahendus Greaton OÜ Toimetaja Aet Arula; [email protected] Koduleht: www.valgamaa.ee

Valga Linna Leht – ilmub neli korda aastas. Väljaandja Valga linnavalitsus. Tiraaž 8500 eestikeelset ja 500 venekeelset ilmumiskorra kohta. Helme Kihelkonnaleht – ilmub kord kuus. Väljaandjad: Tõrva linnavalitsus, Helme vallavalitsus, Põdrala vallavalitsus. Levitatakse ka Hummuli vallas. Tiraaž 3000 ilmumiskorra kohta. Hummuli Uudised – ilmub neli korda aastas. Väljaandja Hummuli vallavalitsus. Tiraaž 346 ilmumiskorra kohta. Otepää Teataja – ilmub kaks korda kuus. Väljaandjad: Otepää vald, Palupera vald, Sangaste vald, Puka vald. Tiraaž 3800 ilmumiskorra kohta. Taheva Häälekandja – ilmub neli korda aastas. Väljaandja Taheva vallavalitsus. Tiraaž 350 ilmumiskorra kohta.

7.13 Televisioon ja ringhääling

ETV Valgamaa korrespondendipunkt Korrespondent-operaator Ragnar Kond Aadress: Puiestee 8, Valga Kontakt: [email protected]

Raadio Ruut FM Firma: OÜ Raadio Ruut Aadress: Pikk tn 3a, Valga Sagedus: Lõuna-Eesti 96,6 MHz Peatoimetaja: Triini Surri Koduleht: www.ruutfm.ee Kontakt: [email protected] 136 VALGAMAA AASTARAAMAT 2015 Majandus ja tehniline infrastruktuur

7.14 Internet

Valga maakonnas on täna peamiseks interneti püsiühenduse pakkujaks Telia Eesti (endine Elion). Aastate jooksul on ettevõte asulatesse rajanud ja rekonstrueerinud lokaalvõrgud ning nende sidumiseks magistraalvõrgud. Lokaalvõrgud on valdavalt vaskpaarikaablitel, mis tänase tehnoloogiaga võimaldab pakkuda internetiühendust kiirusega kuni 40 Mbit/s alla- ja kuni 10 Mbit/s üleslaadimisel. Magistraalvõrgud on enamasti rajatud fiiberoptilisi ühenduskaableid kasutades. Linnades on viimastel aastatel suuremaid äriettevõtteid ning korrusmaju hakatud samuti lahendama fiiberoptiliste kaablitega, mis võimaldab kasutajaile 100 Mbit/s ja kiiremaid internetiühendusi ning on tulevikukindlad mitmekümneks aastaks. Üle optilise kaabli pakub Telia täna maksimumkiirusena nii alla- kui üleslaadimisel 500 Mbit/s ühendust, mille ettevõte tõi turule läinud aasta sügisel. 2015. aastal lisandus Valgamaal kiirema kaasaegse interneti (VDSL) tehniline valmidus järgnevates piirkondades: Kääriku, Sihva, Hellenurme, Nõuni, Õru ja Hummuli. Telia mobiilside tugijaamu läks 2015. aastal Valgamaal optikale üle ühtekokku 13 tükki. Lisaks viidi Kääriku ja Tõutsi tugijaamad üle kõigile kolmele mobiilsidetehnoloogiale: 2G, 3G ja 4G, mis parandab kõnealustes piirkondades mobiilsideteenuste kvaliteeti. Telia 2016. aasta plaanidest võib välja tuua andmeside jaotusvõrgu lühendamise, mis tähendab sõlmepunktide kliendile lähemale toomist ning internetikiiruste tõstmist VDSL-tehnoloogiale Valga linnas, Viljandi tn ja Tartu tn vahelises eramajade piirkonnas. Hetkel on kõnealune projekt veel projekteerimise käigus. Kindlasti on ka Valgamaa inimestele hea uudis see, et alates jaanuarist pakub Telia uudset 4G Koduinterneti lahendust, mille näol on tegu 4G mobiilitehnoloogial põhineva mahupiiranguta koduinternetiga. Koduinternet on mõeldud kasutamiseks aadressidel, kus kvaliteetne kaabliga ühenduse (optika, VDSL2, ADSL2 tehnoloogiad) võimalus puudub. Internetile lisaks saavad kliendid endale tellida ka teleteenuse MINU.TV kodus, kus on esindatud 27 populaarsemat telekanalit, tasuta Filmiriiul, Lastenurk ning Salvestamise teenus. Uus lahendus osutus algusest peale väga populaarseks ning täna kasutavad seda tuhanded kodud.

Koostas: Raigo Neudorf Telia Eesti AS meediasuhete juht Sotsiaalhoolekanne ja tervishoid VALGAMAA AASTARAAMAT 2015 137

8. Sotsiaalhoolekanne ja tervishoid

8.1 Sotsiaalkindlustus ja -hoolekanne

Sotsiaalkindlustusameti Valga klienditeenindus

Aadress: Kesk 12, Valga

Sotsiaalkindlustusameti peamiseks ülesandeks on juhtida ja koordineerida riiklikku sotsiaalkindlustussüsteemi ehk kindlustada inimesed seaduses ettenähtud pensionide, toetuste ja hüvitistega.

Tabel 8-1. Riiklike peretoetuste väljamaksmine, 2014–2015

2014 2015 Toetuse liik Summa Summa Saajate arv Saajate arv (tuh €) (tuh €) Peretoetused kokku 7912 2647,4 7718 4318,4 Sünnitoetus esimesele lapsele 92 29,4 100 32,0 Sünnitoetus teisele ja igale järgnevale lapsele 163 52,2 165 52,8 Sünnitoetus mitmikutele 5 3,2 3 1,9 Lapsetoetus esimesele lapsele 3429 756,9 3362 1730,9 Lapsetoetus teisele lapsele 1724 371,6 1701 854,3 Lapsetoetus kolmandale ja igale järgmisele lapsele 592 778,8 576 994,2 Lapsehooldustasu kuni 3-aastase lapse eest 645 180,2 600 166,0 Lapsehooldustasu kuni 3-aastaste lastega peredele 341 49,9 329 48,9 3-8aastaste laste eest Lapsehooldustasu 3 ja enama lapsega peredele 282 74,8 280 78,2 3-8aastaste laste eest Ajateenija lapse toetus 2 0,2 2 0,4 Seitsme- ja enamalapselise pere toetus 22 40,9 21 38,3 Üksikvanema lapse toetus 565 175,7 529 164,0 Eestkostetava või perekonnas hooldamisel oleva lapse 45 131,7 46 155,0 toetus Elluastumistoetus 5 1,9 4 1,5

Allikas: sotsiaalkindlustusamet.

Tabel 8-2. Vanemahüvitis, 2014–2015

2014 2015 Toetuse liik Saajate Summa Saajate Summa arv (tuh €) arv (tuh €) Vanemahüvitis 612 2166,4 594 2359,2 Vanemahüvitise ja sünnitushüvitise vahe 13 18,7 16 22,8

Allikas: sotsiaalkindlustusamet. 138 VALGAMAA AASTARAAMAT 2015 Sotsiaalhoolekanne ja tervishoid

Tabel 8-3. Riiklik pensionikindlustus, 2014–2015 2014 2015 Pensioni liik Saajate Summa Saajate Summa arv (tuh €) arv (tuh €) Riikliku pensionikindlustuse kulud kokku 12 292 40 127,5 12242 42277,6 vanaduspension 8057 30 956,4 7988 32581,5 väljateenitud aastate pension 30 75,9 41 105,5 töövõimetuspension 3597 7921,4 3616 8334,3 toitjakaotuspension 239 321,4 215 284,8 rahvapension 288 365,8 297 397,5 Riikliku pensionikindlustuse kulud kokku sisaldavad ka alljärgnevaid pensione: politseiametniku pensionid 55 345,4 58 402,5 kaitseväeteenistuse seaduse alusel pensionid 26 141,2 27 171,5

Allikas: sotsiaalkindlustusamet.

Tabel 8-4. Puuetega inimeste riiklikud sotsiaaltoetused, 2014–2015

2014 2015 Toetuse liik Saajate Summa Saajate Summa arv (tuh €) arv (tuh €) Puuetega inimeste sotsiaaltoetused kokku 7285 2666,2 7293 2673,9 Puudega lapse toetus 433 329,1 407 325,5 sh keskmise puudega lapse toetus 230 163,4 221 168,0 raske ja sügava puudega lapse toetus 203 165,7 186 325,5 Puudega 16-aastase ja vanema isiku toetus 1389 411,1 1222 360,2 sh keskmise puudega inimese toetus 195 28,4 180 26,8 raske puudega inimese toetus 1062 324,4 937 285,4 sügava puudega inimese toetus 132 58,4 105 48,0 Puudega tööealise inimese toetus 2411 1158,6 2452 1185,7 sh keskmise puudega inimese toetus 1459 671,7 1491 697,2 raske puudega inimese toetus 782 394,0 807 403,6 sügava puudega inimese toetus 170 92,9 154 84,8 Puudega vanaduspensioniealise inimese toetus 2770 725,5 2885 757,1 sh keskmise puudega inimese toetus 815 108,5 835 113,0 raske puudega inimese toetus 1515 437,9 1571 453,8 sügava puudega inimese toetus 440 179,1 479 190,2 Puudega vanema toetus 90 31,3 100 32,7 Rehabilitatsioonitoetus 182 9,3 221 11,6 Õppetoetus 4 0,3 2 0,2 Täienduskoolitustoetus 3 0,5 2 0,8 Töötamistoetus 3 0,3 2 0,1

Allikas: sotsiaalkindlustusamet. Sotsiaalhoolekanne ja tervishoid VALGAMAA AASTARAAMAT 2015 139

Tabel 8-5. Muud riiklikud hüvitised ja väljamaksed, 2014–2015

2014 2015 Hüvitise liik Saajate Summa Saajate Summa arv (tuh €) arv (tuh €) Tööõnnetuste ja kutsehaigustega seotud 38 107,0 38 113,76 kahjuhüvitised Matusetoetus 13 2,4 22 5,4 Represseeritutele makstavad hüvitised 375 64,3 343 60,0 Sotsiaaltoetus välisriigist Eestisse elama asunud 4 7,1 - - Eesti kodanikule või eesti rahvusest isikule Allikas: sotsiaalkindlustusamet.

Valga maavalitsus

Maavanema ülesanded sotsiaalhoolekande valdkonnas: • Järelevalve teostamine maakonnas osutatavate sotsiaalteenuste ja muu abi kvaliteedi ning riigi poolt sotsiaalhoolekandeks eraldatud sihtotstarbeliste rahaliste vahendite kasutamise üle. • Orbude ja vanemliku hoolitsuseta laste riikliku asenduskoduteenuse korraldamine maakonnas. • Lapsehoiuteenuse ja asenduskoduteenuse osutajatele tegevuslubade väljastamine. • Vabariigisisese lapsendamise korraldamine. • Soodustingimustel abivahendite müügi ja laenutamise teenuse korraldamine maakonna elanikele (alates 1.01.2016 korraldab abivahendite müüki ja laenutust Sotsiaalkindlustusamet). • Maakonna sotsiaalhoolekandealaste statistiliste aruannete koostamine. • Nõustamine sotsiaalhoolekandealastes küsimustes. • Kohalike omavalitsusüksuste, riigiasutuste, avalik- ja eraõiguslike isikute sotsiaalvaldkonna koostöö korraldamine maakonnas.

Tabel 8-6. Koduteenused, 2011–2015

Aasta 2011 2012 2013 2014 2015 Sotsiaalhooldajate arv 25 28 27 28 29 maakonna KOVides Teenindatavate isikute arv 251 285 294 318 307 Kulutused koduteenustele (sh 172 123,16 180 204,69 184 599,21 199 955,91 232 702,14 isikuosalus), eurot

Tabel 8-7. Hoolekandeasutuste teenuste statistika 31.12.2015 seisuga sh psüühiliste erivajadustega Kohti sh täiskasvanute sh asenduskodu- Hoolekandeasutus inimeste kokku hoolekanne teenus ööpäevaringne hoolekanne kohti täidetud kohti täidetud kohti täidetud Helme Pansionaat AS 76 76 70 - - - - Hoolekandeteenused AS Tõrva Kodu 60 - - 60 60 - - Hummuli Hoolekandekeskus 16 16 15 - - - - Karula Hooldemaja 18 18 16 - - - - Lõuna-Eesti Hooldekeskus AS (alustas tegevust 1.01.2015, võttes üle 394 300 300 94 94 - - Hellenurme Mõis MTÜ kliendid) Otepää Tervisekeskus SA 29 29 28 - - - - 140 VALGAMAA AASTARAAMAT 2015 Sotsiaalhoolekanne ja tervishoid

sh psüühiliste erivajadustega Kohti sh täiskasvanute sh asenduskodu- Hoolekandeasutus inimeste kokku hoolekanne teenus ööpäevaringne hoolekanne kohti täidetud kohti täidetud kohti täidetud Paju Pansionaadid MTÜ 99 33 27 66 68 - - Sangaste Asundused MTÜ (alates 1.01.2016 võtab kliendid üle Lõuna-Eesti 64 64 63 - - - - Hooldekeskus AS) Taheva Sanatoorium SA 103 63 60 10 10 30 28

Tõrva Haigla SA 46 46 31 - - - - Valga Haigla AS 110 90 91 20 19 - - Valga lastekodu Kurepesa 31 - - - - 31 24 Valgamaa Tugikeskus MTÜ 61 12 9 49 49 - - Kokku 1107 747 710 299 300 61 52

Tabel 8-8. Päevakeskused 2015. aastal

Aasta jooksul Kulutused Püsiklientide Päevakeskus Asukoht teenindatud teenusele arv isikute arv (€) Ala päevakeskus Helme vald 30 27 1200,00 Domus Petri Kogu MTÜ Valga linn 154 60 19 203,60 Helme päevakeskus Helme vald 100 30 9825,78 Jeti päevakeskus Hummuli vald 52 15 8587,24 Kalme küla päevakeskus Helme vald 92 20 6771,81 Karjatnurme päevakeskus Helme vald 42 10 7361,65 Valgamaa Puuetega Inimeste Koda MTÜ Valga linn 1002 280 50 244,00 Valgamaa Tugikeskus MTÜ Valga linn 32 30 41 500,38 Õru valla päevakeskus Õru vald 15 15 215,00 Kokku 1519 487 144 909,46

Tabel 8-9. Riigieelarve vahenditest toimetulekutoetuseks, täiendavateks sotsiaaltoetusteks ning sotsiaaltoetuste ja -teenuste osutamiseks, arendamiseks kasutatud vahendid (eurot), 2011–2015

Linn/vald 2011 2012 2013 2014 2015 Helme vald 73 826,58 69 763,61 53 134,62 57 960,67 38 410,98 Hummuli vald 11 239,83 9663,09 5836,12 6548,72 8481,31 Karula vald 27 865,80 28 605,21 24 403,39 24 660,9 21 455,62 Otepää vald 29 477,82 25 414,61 29 405,35 33 633,17 23 749,70 Palupera vald 9986,86 12 701,50 11 372,40 7618,46 7773,44 Puka vald 8739,43 9866,21 8277,84 7084,27 6847,28 Põdrala Vald 42 409,36 39 012,30 27 365,99 32 865,52 27 514,76 Sangaste vald 25 030,26 21 893,04 17 441,05 16 182,68 17 318,56 Taheva vald 40 276,70 35 565,00 36 481,59 44 396,71 41 555,00 Sotsiaalhoolekanne ja tervishoid VALGAMAA AASTARAAMAT 2015 141

Linn/vald 2011 2012 2013 2014 2015 Tõlliste vald 39 437,80 37 925,98 29 698,18 29 396,9 22 123,37 Tõrva linn 25 556,33 25 571,17 13 761,28 8377,09 4649,13 Valga linn 855 428,34 810 781,58 683 416,27 679 365,67 571 681,52 Õru vald 21 994,91 18 480,17 17 199,52 20 875,17 18 157,73 Kokku 1 211 300,02 1 145 243,47 957 793,60 968 965,93 809 718,40

Tabel 8-10. Laste hoolekanne, 2011–2015

2011 2012 2013 2014 2015 Esmakordselt arvele võetud vanemliku hoolitsuseta lapsi 44 43 56 41 30 Paigutatud asenduskodusse 6 6 1 5 10 Vormistatud eestkostet või hooldust 8 11 10 6 3 Oli eestkostel või hooldusel 45 44 44 49 46 Lapsendati 1 2 6 - 3 Lapsendatud lapsi arvel 45 47 51 45 36

Tabel 8-11. Tehniliste abivahendite soodustingimustel eraldamine omavalitsusüksuste lõikes, 2013–2015 Abivahendite Abivahendite Abivahendite Klientide Klientide Klientide kogu- Linn/vald kogumaksumus kogumaksumus arv 2013 arv 2014 arv 2015 maksumus 2013 2014 2015 Helme vald 75 12 229,61 77 15 569,16 84 27 322,67 Hummuli vald 29 6974,63 27 8748,08 31 13 709,55 Karula vald 27 6827,29 38 7800,55 46 15 469,06 Otepää vald 125 22 267,26 130 25 975,34 157 38 490,25 Palupera vald 23 5627,50 25 5866,44 24 7594,31 Puka vald 42 6531,57 51 11 880,59 58 13 105,26 Põdrala vald 26 8451,61 25 6277,72 31 10 933,29 Sangaste vald 50 11 605,00 46 21 188,35 58 14 144,30 Taheva vald 34 6606,03 37 5825,39 37 10 814,02 Tõlliste vald 56 10 842,51 62 16 576,49 68 16 756,28 Tõrva linn 152 22 970,63 137 46 619,41 170 46 505,42 Valga linn 585 116 167,16 566 110 425,20 585 117 694,38 Õru vald 19 4400,86 11 2636,25 20 4657,12 Kokku 1243 241 501,66 1232 285 388,97 1369 337 195,91 142 VALGAMAA AASTARAAMAT 2015 Sotsiaalhoolekanne ja tervishoid

Tabel 8-12. Tehniliste abivahendite soodustingimustel eraldamine abivahendite lõikes (eurot), 2015

Abivahendi tüüp Maksumus Tasus riik Tasus klient Liikumisabivahendid 93 850 77 689 16 161 Ortoosid ja proteesid 51 875 40 461 11 414 Põetus- ja hooldusvahendid 162 409 89 270 73 139 Nägemisabivahendid 1015 741 274 Kuulmisabivahendid 28 047 23 155 4892 Meelelahutus- ja arendavad - - - abivahendid Kokku 337 196 231 316 105 880

8.2 Tervishoid

Valgamaal pakub statsionaarset arstiabi kolm tervishoiuteenuse osutajat: AS Valga Haigla, SA Otepää Tervisekeskus ja SA Tõrva Haigla. Otepää Tervisekeskuses ja Tõrva Haiglas on avatud voodikohad hooldusraviks, Valga Haiglas pakutakse lisaks hooldusravile ka muud statsionaarset eriarstiabi. Erinevaid ambulatoorseid eriarstiabiteenuseid on võimalik saada kõigis kolmes ülalnimetatud asutuses. Maakonna elanikele on üldarstiabi tagamiseks avatud 16 perearstinimistut, kus töötab 13 perearsti, 3 perearsti asendusarsti, 10 abiarsti ja 21 pereõde. Kõige suurem perearstinimistu, mille teeninduspiirkonnaks Tõrva linn, Helme ja Põdrala vald, on perearst Merike Ausmehel. Nimistusse kuulub 2372 patsienti. Maakonnas on seitse perearstinimistut, mille suurus ületab 2000. 2015. a. suleti Valgamaal üks perearsti nimistu (arst Martin Ruumet), mis teenindas Õru ja Tõlliste valda. Nimistus olnud patsiendid liideti perearst Katrin Paloveri nimistuga. 1. jaanuarist 2013 korraldab üldarstiabi Eestis terviseamet.

Tabel 8-13. Valgamaa perearstide nimistud 2015. aasta lõpu seisuga Nimistu Teenuse juriidiline Nimistu juures Teenindus- Jrk Perearsti nimi Pereõde suurus osutaja töötav arst 2015 piirkond Terje Talvi 1. FIE Terje Talvi - Helle Rätsepp 2297 Valga linn

Hilja Priuhka 2. FIE Hilja Priuhka Maire Reinsalu Carmen Raig 2138 Valga linn

FIE 3. Mare-Kristi Rosenberg Mare-Kristi - Malle Tõnisson 1883 Valga linn Rosenberg 4. Inga Tumanova-Pruus Peretervis OÜ - Zana Voloh 1704 Valga linn Riina Urbanik Asendusarst Külli Svetlana 5. Peretervis OÜ 1618 Valga linn Laugesaar Inga Tumanova- Gorohhova Pruus Galina 6. Juta Mikkor Terviseagentuur OÜ - 1615 Valga linn Kurmõšskaja Anu Lepp Asendusarst Luule 7. Terviseagentuur OÜ Valli Ramm 2052 Valga linn Tampere Jelena Melnikova Valga linn, Karula vald Marina 8. Katrin Palover Katrin Palover OÜ - 2081 Taheva vald Nevolihina Tõlliste vald Õru vald Sotsiaalhoolekanne ja tervishoid VALGAMAA AASTARAAMAT 2015 143

Nimistu Teenuse juriidiline Nimistu juures Teenindus- Jrk Perearsti nimi Pereõde suurus osutaja töötav arst 2015 piirkond Tõrva linn, 9. Merike Ausmees Riolani OÜ Enn Kurvits Liia Kägu 2372 Helme vald, Põdrala vald Anželika Tõrva linn Asendusarst Valgamaa Marina Kala 10. Kovešnikova, 1437 Helme vald Maret Vähi-Anier Arstikeskus OÜ Tiiu Pass Marika Kalkun Põdrala vald Tõrva linn Helme vald Perearst Annika Leppik 11. Eve Rebane - 2208 Põdrala vald Eve Rebane OÜ Marge Udras Hummuli vald Otepää vald Perearst Kaja Liivamägi 12. Evi Lill Merle Kallas 1905 Palupera Evi Lill OÜ Ene Väärsi vald Otepää Perearst vald, 13. Gerta Sontak - Tiiu Kärt 1568 Gerta Sontak OÜ Palupera vald Otepää vald, 14. Heiki Annuk Terviseagentuur OÜ - - 1203 Palupera vald Valgamaa Ave Pedaja Marina Kala Puka vald 15. Anželika Kovešnikova 1298 Arstikeskus OÜ Airi Kasemägi Anu Uint Elva linn Hiie Vähi Sangaste 16. Tatjana Laadi Laadi&Kõrgesaar OÜ - 2030 Piia Künnapuu vald Allikas: terviseameti registrid.

Tabel 8-14. Arsti ambulatoorsed vastuvõtud Valga maakonnas erialade ja vanuserühmade lõikes, 2014–2015

2014 2015 2014 2015 2014 2015 Eriala vanused vanused kuni kuni 15-aastased 15-aastased kokku kokku 14aastased 14aastased ja vanemad ja vanemad Arstierialad kokku 151 802 149 808 20 224 18 577 131 578 131 231 Endokrinoloog 680 - 2 - 678 - Kardioloog - 887 - 31 - 856 Pulmonoloog - 750 - 10 - 740 Reumatoloog 1999 1740 - - 1999 1740 Sisehaiguste arst 3862 3676 388 345 3474 3331 Perearst 92 289 93 572 14 070 13 647 78 219 79 925 Üldarst, resident 978 1871 44 154 934 1717 Anestesioloog 346 903 22 125 324 778 Uroloog 244 - - - 244 - Üldkirurg 13 660 12 362 1421 1356 12 239 11 006 Pediaater 1056 457 785 283 271 174 Günekoloog 9746 8681 111 13 9635 8668 144 VALGAMAA AASTARAAMAT 2015 Sotsiaalhoolekanne ja tervishoid

2014 2015 2014 2015 2014 2015 Eriala vanused vanused kuni kuni 15-aastased 15-aastased kokku kokku 14aastased 14aastased ja vanemad ja vanemad Neuroloog 2225 2189 773 137 1452 2052 Otorinolarüngoloog 2962 2529 731 597 2231 1932 Oftalmoloog 6527 6269 672 609 5855 5660 Dermatoveneroloog 1952 2062 204 217 1748 1845 Psühhiaater 5686 5435 55 107 5 631 5328 Radioloog 122 75 0 1 122 74 Taastusraviarst 3024 1997 148 133 2876 1864 Töötervishoiuarst 472 420 - - 472 420 Erakorralise 3972 3933 798 812 3174 3121 meditsiini arst Hambaarstierialad 25 903 23 644 6776 4 807 19 127 18 640 kokku Selgitus: 2015. a ei toimunud Valgamaal järgmiste eriarstide vastuvõttu: endokrinoloog, gastroenteroloog, hematoloog, nefroloog, uroloog, lastekirurg, neurokirurg, suu-, näo- ja lõualuukirurg, plastikakirurg, onkoloog, traumatoloog-ortopeed, kardiovaskulaarkirurg, infektsionist, toraalkirurg, allergoloog-immunoloog, meditsiinigeneetik. Allikas: Tervise Arengu Instituut.

Tabel 8-15. Arsti koduvisiidid maakonnas erialade ja vanuserühmade lõikes, 2011–2015 15-aastased ja Aasta Arstierialad Vanuserühmad kokku Kuni 14-aastased vanemad 2011 Kokku 1817 647 1170 Perearst 1807 646 1161 Üldarst 8 1 7 Uroloog 1 - 1 Üldkirurg 1 - 1 2012 Kokku 1448 539 909 Perearst 1439 537 902 Üldarst 9 2 7 2013 Kokku 1209 443 766 Perearst 1177 433 744 Üldarst 3 - 3 Uroloog 1 - 1 Sisearst 28 10 18 2014 Kokku 1102 346 756 Perearst 1099 346 753 Üldarst 3 - 3 Uroloog - - 1 Sisearst - - - 2015 Kokku 1024 288 736 Perearst 1022 288 734 Üldarst 2 - 2

Allikas: Tervise Arengu Instituut. Sotsiaalhoolekanne ja tervishoid VALGAMAA AASTARAAMAT 2015 145

Tabel 8-16. Surma peamised põhjused, 2013–2015

2013 2014 2015 Surma põhjused Juhud % Juhud % Juhud % Kõik põhjused kokku 469 100 449 100 437 100 Vereringehaigused 283 60,34 254 56,57 245 56,06 Pahaloomulised kasvajad 71 15,14 97 21,60 102 23,34 Õnnetusjuhtumid, mürgistused ja traumad 40 8,53 25 5,57 24 5,49 sh sõidukiõnnetused 3 0,64 1 0,22 - - sh enesetapud 9 1,92 7 1,56 4 0,91 sh rünne - - 2 0,44 3 0,68 sh suitsu, tule ja leekide toime ...... - - 3 0,68 sh juhuslikud mürgistused 5 1,06 6 1,33 5 1,14 sh alkoholimürgistus ...... 5 1,11 5 1,14 sh uppumine ...... - - 4 0,91

Allikas: Tervise Arengu Instituut.

Terviseameti Lõuna talituse Valgamaa esindus

Aadress: Peetri 2, 68206 Valga

2015. aastal tegelesid järelevalvega kolm inspektorit: üks vaneminspektor ja üks inspektor keskkonnatervise valdkonnas ning üks inspektor nakkushaiguste seire, ennetuse ja tõrje valdkonnas.

Esinduse ülesanded

Keskkonnatervise valdkonnas • kooli- ja koolieelsete lasteasutuste, noortelaagrite ning teiste sotsiaalteenuste terviseohutus; • joogi-, mineraal-, basseini- ja suplusvee terviseohutus; • elukeskkonnas esineva müra, vibratsiooni ja mitteioniseeriva kiirguse kohta kogutud teabe analüüsimine.

Nakkushaiguste seire, ennetuse ja tõrje valdkonnas • nakkushaiguste ennetus ja tõrjemeetmete rakendamise järelevalve tervishoiuteenuste osutajate praksises; • nakkushaiguste esinemise registreerimine, analüüs, nakkushaiguste ennetus, tõrjemeetmete rakendamine, uuringu läbiviimine nakkuskolletes; • vaktsiinide tellimine, säilitamine, jaotamine, aruandlus; • vaktsineerimise andmete kogumine, analüüsimine, aruandlus; • laste immuniseerimise hõlmatuse ja õigeaegsuse järelevalve tervishoiuteenuste osutajate praksistes.

Tabel 8-17. Nakkushaiguste esinemisjuhtude arv Valgamaal, 2011–2015

Haiguse nimetus 2011 2012 2013 2014 2015 Salmonelloos - 2 - - 1 Soolenakkusi kokku 64 17 11 27 26 Viirushepatiit 2 1 2 - - Puukentsefaliit 8 2 3 1 - Puukborrelioos 20 18 6 10 9 146 VALGAMAA AASTARAAMAT 2015 Sotsiaalhoolekanne ja tervishoid

Haiguse nimetus 2011 2012 2013 2014 2015 Tuberkuloos 4 8 13* 13* 9* Tuulerõuged 127 85 170 41 168 Sarlakid 11 24 3 2 3 Läkaköha 10 6 - - 1 Sügelised 8 17 - - - Enterobiaas 10 14 - - - HIV-tõbi - - - - - Norwalki viiruse tekkene 3 - 1 9 4 äge enteropaatia Soole muud täpsustatud bakter- ja 4 1 1 1 3 viirusnakkused Selgitus: *tuberkuloosi haigestumise andmed on tuberkuloosiregistrist. llikas: terviseameti Lõuna talituse Valgamaa esindus.

Alates 1.04.2013 ei kuulu registreerimisele järgmised nakkushaigused: soole täpsustamata bakter- ja viirusnakkused, sügelised, nakkuslik mononukleoos, enterobiaas ja askaridiaas. Registreeritakse kolme uut nakkust: amöbiaas (A06), erlihhioos (A79,8), ornitoos (A70).

Tabel 8-18. Esinenud nakkushaigused Valgamaal ja haigestumus 100 000 elaniku kohta, 2014–2015 Haigestumus Haigestumus Haigusjuhtude Haigusjuhtude 100 000 elaniku 100 000 elaniku arv arv Haiguse nimetus kohta kohta 2014 2014 2015 2015 Rotaviirusenteriit 16 54,2 17 56,3 Soole muud täpsustatud bakter- ja 1 3,4 3 9,9 viirusnakkused Kampülobakterenteriit 1 3,4 - - Leptospiroos - - - - Salmonelloosid - - 1 3,3 Tuberkuloos (kõik juhud ) 13* 44,1 9 ̽ 29,8 Läkaköha - - 1 3,3 Sarlakid 2 6,8 3 9,9 Tuulerõuged 41 139,0 168 556,7 Puukborrelioos 10 33,9 9 29,8 Puukentsefaliit 1 3,4 - - Viirushepatiidid - - - - Gripp (tuvastamata ja tuvastatud 58 196,6 162 536,9 juhud) Ülemiste hingamisteede ägedad 2581 8749,7 2327 7711,4 nakkused Loomahammustused 19 64,4 35 116,0 Inimese immuunpuudulikkuse asümptomaatiline seisund (HIV- 1 3,4 - - nakkus) Suguhaigused (gonokokknakkus, süüfilis, suguliselt levivad 37 125,4 27 89,5 klamüüdiahaigused) Allikas: terviseameti Lõuna talituse Valgamaa esindus. Sotsiaalhoolekanne ja tervishoid VALGAMAA AASTARAAMAT 2015 147

Tabel 8-19. Kaheaastaste laste immuniseerimisega hõlmatus, 2014–2015

Valgamaa Valgamaa Eesti keskmine Eesti keskmine Nakkushaiguse/te vastu 2014 (%) 2015 (%) 2014 (%) 2015 (%) Leetrite, mumpsi ja punetiste vastu 94,9 91,6 93,4 93,2 B-viirushepatiidi vastu 94,1 90,8 94,1 93,4 Difteeria, teetanuse, läkaköha ja 95,3 91,2 94,5 94,0 poliomüeliidi vastu Tuberkuloosi vastu (kuni 11-kuused) 94,3 90,8 95,1 93,4

Allikas: terviseameti Lõuna talituse Valgamaa esindus.

8.3 Tervisedendus

Tervise edendamine on suunatud inimese tervist väärtustava ja toetava eluviisi kujundamisele, tervislikku elulaadi soodustavate võimaluste ning tingimuste loomisele. Valdkond hõlmab terviseteabe levitamist, tervistavate teenuste ja tegevuste arendamist ja soodustamist, samuti tervist kahjustavate käitumisviiside piiramist ning reguleerimist. Terviseedenduse eesmärgiks on tervist toetava keskkonna areng ja paikkonna suutlikkuse tõus läbi kodu- ja vaba aja vigastuste ning mürgistuste ennetamise, sh alkoholi tarvitamisest tingitud tervisekahjustuste ennetamine paikkondlike organisatsioonide, võtmeisikute ja kohalike omavalitsuste tegevuse kaudu, kaasates kõik vanuserühmad. Ennetustegevused on suunatud liiklus- ja tuleõnnetuste ennetamisele, vägivalla ja sotsiaalse ebavõrdsuse vähendamisele. 2010. a moodustas Valga maavanem Valgamaa Tervisenõukogu (edaspidi TN). TN koostöös erinevate partneritega koordineerib ja toetab maakonna terviseedenduslike tegevuste ja teenuste arengut, saavutamaks Valgamaa elanike paremat tervist ja elukvaliteeti. TN koostööpartnerid: maanteeameti Lõuna regioon, päästeameti Lõuna päästekeskuse Valgamaa päästepiirkond, politsei- ja piirivalveameti Lõuna prefektuur, Eesti Punase Risti Valgamaa Selts, Kaitseliidu Valgamaa malev, Valgamaa Puuetega Inimeste Koda, Valgamaa Pensionäride Ühendus, SA Valgamaa Arenguagentuur, Valgamaa kohalikud omavalitsused, Valga maavalitsus, Tervise Arengu Instituut, Eesti Haigekassa, MTÜ Eesti Terviseedenduse Ühing, kõikide paikkondade tervisenõukogud, Tartu linnavalitsus, AS Valga Haigla, maakonna haridusasutused (lasteaiad, koolid) ning maakonna sotsiaal- ja noorsootöötajad.

8.4 Eesti Punase Risti Valgamaa Selts

Aadress: J. Kuperjanovi 3A-34, Valga Juhatuse esimees Udo Reinsalu Sekretär Aina Pääro

Seltsi põhiaated: inimlikkus, võrdsus, erapooletus, sõltumatus, vabatahtlikkus, ühtsus, ülemaailmsus.

Seltsil on 482 liiget, neist koolinoori 112.

Seltsi põhikirjalised tegevusvaldkonnad: • vabatahtlike koolitamine; • fundamentaalsete printsiipide, rahvusvahelise humanitaarõiguse ja inimõiguste edendamine; • esmaabikoolitus elanikkonnale; • terviseedenduslike projektide läbiviimine noortele, tervislike eluviiside propageerimine rahva hulgas; • katastroofiks ettevalmistuse taseme tõstmine koolitatud vabatahtlike hulgas, katastroofiohvrite toetamine, eriolukorda sattunute abistamine; • veredoonorluse propageerimine; • koostöö arendamine Rahvusvahelise Punase Risti ja Punase Poolkuu Organisatsioonidega.

Olulisemad tegevused 2015. aastal „Ohutult vaheajale!“ korraldati 2.–3. juunil Riidaja kultuurimajas Riidaja põhikoolis õppivatele Põdrala valla vähekindlustatud perede lastele. Päevalaagris osales 26 last vanuses 8–13 aastat. Ennetusalase tegevuse koolitajateks olid Valgamaa päästepiirkond ja Valga politseijaoskond. 148 VALGAMAA AASTARAAMAT 2015 Sotsiaalhoolekanne ja tervishoid

„Ohutult vaheajale!“ toimus 8.–9. juunil Valga vene gümnaasiumis kooli riskigruppide lastele, osales 19 last vanuses 10–13 aastat. Lisaks koolitusele külastati Valga päästedepood ja viidi läbi vee- ja tuleõnnetusalaseid õpitubasid. Toimus väljasõit Võrumaale Uhtjärve Nõiariigi liikluslinnakusse, kus õpiti liiklemist jalakäija ja jalgratturina. „Advendiaeg“. 19.–20. detsembril seltsi ruumides toimunud üritusel osalesid Valga põhikooli riskigruppide 18 last vanuses 11–12 aastat. Ennetusalaste programmide läbiviimiseks külastati Valga päästedepood, teemaks „Tuli ja vesi“, ning Valga politseijaoskonda, teemaks „Liiklusohutus“. Ühiselt saadi osa Valga kultuuri- ja huvialakeskuses toimunud IV advendikontserdist. Projektiga „Koolikott“ koguti vahendeid Valga Rimi supermarketi korjanduskarpidega ja Punase Risti heategevusloteriiga. Koolikotte ja -tarbeid anti üle 12-le Valga linna ja Helme valla lapsele. Projekti „Toidupakid“ raames koguti vahendeid Valga Rimi supermarketi korjandusega, mille eest soetati toidupakke seitsmele Karula valla lastega perele. Valgamaa kõikidele omavalitsustele jagati välja 300 komplekti sanitaar-hügieenikaupu edastamiseks lastega riskiperedele.

Töö vanuritega Koostöö Saksamaa Schleswig-Holsteini Punase Ristiga – Taheva, Valga, Hummuli ja Karula hooldekodude külastamine, abi- ja hooldusvahendite ning funktsionaalvoodite kohaletoimetamine vanurite paremaks hoolekandeks.

Punase Risti noorte vabatahtlike programmi raames tegutseb 18 koolitatud noort. Valga piirkonnas alustas 2015/2016. õppeaastal Punase Risti 15-liikmeline huviring, mida juhivad Valga esmaabirühma liikmed Ester Kukk ja Tiivi Rüütel. Punase Risti noorte programme (Punase Risti missioon, esmaabioskused, heategevusüritused, noorte tervisekäitumine jne) juhivad noortejuhid Meril Lilleleht, Annika Aunapu ja Eneli Pääro. Sõbrategevus on suunatud SA Taheva Sanatooriumi asenduskodu lastega kohtumistele ja ühistegemistele.

Terviseedendus „Noortelt noortele“ HIV/AIDS teemal toimusid kohtumised ja õpitoad. Aktiivsemad koolitatud Punase Risti vabatahtlikud käsitlesid teemasid koos eakaaslastega. Heaks koostööpartneriks oli Valgamaa Tervisenõukogu. Teema oli eriti päevakorras 1. detsembril, ülemaailmsel AIDSi vastu võitlemise päeval. Kokku kaasati teadmiste omandamisse 253 koolinoort Valga põhikoolist, Valga gümnaasiumist, Valga Priimetsa koolist (endine Valga vene gümnaasium) ja Tõrva gümnaasiumist. Punase Risti noored olid 26. veebruaril väljas infoboksiga „HIV/AIDS ja teised sugulisel teel levivad haigused“ maakonna haridusmessil „Vali nutikalt“. Ülemaailmne tervisepäev viidi läbi 7. aprillil Valga gümnaasiumis maakonna gümnaasiumiastme noortele. Teadmisi omandasid 78 noort. Programmides „Oskame olla!“ ja „Aita Jussi“ osalesid Sangaste lasteaia Kratila ja Valga linna lasteaia Buratino lapsed. 24. aprillil toimunud orienteerumismatkal omandasid Valga vene gümnaasiumi 277 õpilast esmaabiteadmisi kannatanu abistamiseks käepäraste vahenditega ja abivajaja transportimisel kanderaamiga. „Kaitse end ja aita teist“ projekti raames viidi läbi kaheksatunnine esmaabikursus VI klasside juhendajatele. Esmaabialase programmi omandasid 131 VI klasside õpilast, neist osales Kaldavere turismitalu laagritegevuses 85 õpilast ja 13 õpetajat-juhendajat.

Esmaabikursused Viidi läbi 29 kursust 368 osalejale. Kursuste tellijateks on peamiselt autokoolid ja kohalike omavalitsuste allasutused (lasteaiad, koolid). Esmaabi elustamiskursused on viidud läbi Valga gümnaasiumi X klasside õpilastele riigikaitsetundide osana. Teoreetilisi ja praktilisi teadmisi omandasid 45 õpilast.

Õnnetuseks valmisolek Eesti Punase Risti Valga esmaabi õnnetuseks valmisoleku rühmas on 25 vabatahtlikku liiget. Vabatahtlikud on omandanud Punase Risti põhiprintsiipide, rahvusvahelise humanitaarõiguse-alaste ja esmaabialaste teadmiste programmid. Praktilisi oskusi otsesel suhtlemisel abivajajaga omandavad koolitatud vabatahtlikud esmaabivalvetes, 2015. aastal osaleti 14 rahvaüritusel. Euroopa esmaabi päeva üritusena korraldati 26. septembril õppus teemal „Pagulased“. Rühma 14 liiget osalesid Võrus Eesti Punase Risti poolt korraldatud regionaalsel õppepäeval teemal „Õnnetusjärgne esmaabi“. Kultuur ja sport VALGAMAA AASTARAAMAT 2015 149

9. Kultuur ja sport

9.1 Raamatukogud

Valga maakonnas on 25 rahvaraamatukogu ja neli laenutuspunkti. Kõik raamatukogud on ühtlasi ka teabekeskused, kus on olemas nii riiklikud kui ka kohaliku omavalitsuse õigusaktid ning äri- ja infokataloogid. Internetiühendus ja raamatukoguprogramm RIKS on kasutusel kõikides raamatukogudes. Komplekteerimiseks kasutasid maakonna raamatukogud 2015. aastal 133 332 eurot, sh riigilt 55 285 ja kohalikelt omavalitsustelt 78 047 eurot. Raamatukogud korraldasid 325 erinevat näitust ja väljapanekut, 189 üritust, kus osales 4085 inimest, ning 143 erinevat koolitust 643 inimesele. 2015. aastal kolis uutesse ruumidesse Keeni raamatukogu.

Tabel 9-1. Raamatukogud, 2013–2015

2013 2014 2015 Kogud 412 905 418 200 424 207 Lugejad 10 544 10 336 9 737 Laenutusi 312 444 298 445 276 996 Laenutuste arv ühe lugeja kohta 29,63 28,90 28,44 Külastusi 215 546 202 528 218 245 sh virtuaalkülastusi 39 495 28 517 62 558 Külastusi ühe elaniku kohta 6,58 6,29 6,87

Allikas: Valga keskraamatukogu.

Valga keskraamatukogu Valga keskraamatukogu koostab maakondlikku teavikute ja kodulooliste isikute andmebaasi. Andmebaasid on nähtavad internetis aadressil www.valgark.ee. Raamatukogus on kasutusel järgmised e-teenused: kirjanduse reserveerimine, laenutähtaja pikendamine ja infopäringud. Kogu täienes 4157 teaviku võrra, neist raamatuid 3995. Hangitud kirjandusest moodustas võõrkeelne kirjandus 21,7%. Raamatukokku telliti 110 nimetust ajakirju, neist 18 on võõrkeelsed. Komplekteerimiseks kulus 44 878 eurot, sellest riigilt saadi 23 193 ja Valga linnalt 21 685 eurot. Raamatukogus korraldati 29 näitust ja 66 raamatukoguüritust, neist 45 lastele. Üritustel osales 1589 inimest.

Tabel 9-2.Valga keskraamatukogu tegevusnäitajad, 2013–2015 sh virtuaal- Teavikuid Lugejaid Laenutusi Külastusi külastusi 2013 119 122 3 531 94 286 85 691 23 282 2014 118 828 3 488 87 583 83 407 22 178 2015 119 820 3 291 88 353 113 242 55 108

Allikas: Valga keskraamatukogu. 150 VALGAMAA AASTARAAMAT 2015 Kultuur ja sport

9.2 Muuseumid

Tabel 9-3. Muuseumid

Muuseum Asukoht Valga muuseum Valga, Vabaduse 8 Valga isamaalise kasvatuse püsiekspositsioon ja Valga, Pikk 16 militaarteemapark Barclay de Tolly mausoleum Helme vald, Jõgeveste Helme koduloomuuseum Helme vald, Helme pastoraat Eesti lipu muuseum Otepää, Kirikumõis Otepää talispordimuuseum (Eesti spordimuuseumi filiaal) Otepää, Tehvandi staadionihoone Otepää gümnaasiumi muuseum Otepää, Koolitare 9 Gustav Wulff-Õie muuseum Pühajärve vald, Nüpli küla Hellenurme Vesiveski muuseum Palupera vald, Hellenurme

Valga muuseum

Aadress: Vabaduse 8, Valga www.valgamuuseum.ee

2015. aastal 3. veebruaril asus tööle uus direktor Andres Rattasepp. Aasta jooksul on toimunud suur kaadrivahetus, 2016. aasta alguses ka struktuurimuudatus. Muuseumis töötab kokku seitse inimest. 2015. aastal töötas Valga muuseum esimest aastat munitsipaalmuuseumina. Valga muuseumit külastas aasta jooksul 6406 inimest, mis on võrreldes 2014. aastaga ligi 1,5 tuhande külastaja võrra rohkem. Aasta lõpus alustati uue arengukava väljatöötamisega. Missioon Valga Muuseum avab Eesti-Läti suhteid ning hoiab, kasvatab ja vääristab Valgamaa paljukultuurilise ja paljurahvuselise kogukonna kodukohatunnet. Kogu Vastu on võetud 161 museaali põhikogusse ja 33 abikogusse. Jätkus Valga muuseumi museaalide kandmine infosüsteemi MuIS. Sisestati 8995 museaali ja seega aasta lõpu seisuga on infosüsteemis MuIS kokku 38 584 museaali.

Näitused Muuseumi galeriisaalides toimus aasta jooksul kokku 18 näitust. Kõige suuremat tähelepanu pälvisid näitused „Vene kunst Eestis XX sajandil“ ja Valka kunstikooli näitus „Hommik ja õhtu“, muuseumi enda näitustest Valga Muuseumi 60 ja 15 juubelinäitus ja Valga linna Peetri Kirikukool 135 ja Hans Einerile pühendatud näitus. Keskkonnainvesteeringute keskus rahastas 2.-3.10.2015 toimunud seenenäitust. Näitusega kaasnesid spetsialistide poolt läbi viidud seeneretked, kus osales 176 inimest.

Haridus Muuseumi enda haridustegevusteks olid neli loodusprogrammi (osales 56 õpilast), 15 pärimusprogrammi (osales 289 õpilast), 24 ajalooteemalist muuseumitundi (osales 423 õpilast), seitse maailmaharidusprogrammi (osales 143 õpilast). Galerii õpitoad toimusid üheksal teemal (osales 368 õpilast).

Teadus Jaanuaris toimus muuseumis Valga vabastamisele ja Valga Muuseumi 60. juubelile pühendatud ajalookonverents. Konverents toimus koostöös SA Valga Isamaalise Kasvatuse Püsiekspositsiooniga. Juunis toimus seminar Kultuur ja sport VALGAMAA AASTARAAMAT 2015 151

„Puitmajade ajaloolised viimistluslahendused Valgas“. Seminari korraldas Eesti Kunstiakadeemia. Septembris toimus Valga muuseumis koostöös segakooriga Rõõm „Kolme suurmehe õhtu“, mis oli pühendatud kolme Valgamaalt pärit Eesti kultuurielu suurkuju Aleksander Lätte 155., Aleksander Eduard Thomsoni 170. ja Gustav Wulff-Õie 150. sünniaastapäevale. Oktoobris toimus Valgamaa kutseõppekeskuses 136 osalejaga ajalookonverents „800 aastat ühist ja erinevat ajalugu Eesti- ja Lätimaal pühendatuna Maarjamaa aastale. Liitumine Lääne-Euroopa kultuuriruumiga.“ Sündmuse korraldas Valga muuseum koostöös Läti-Eesti instituudiga. Esinesid tunnustatud lektorid nii Eesti kui Läti ülikoolidest. Muuseumis käis 29 uurijat, lisaks vastati 67-le kogusid puudutavale päringule.

Sündmused Valga muuseumis toimus kokku 49 erinevat sündmust, millest kõige eredamad ja külastajaterohkemad olid muuseumiöö „Öös on muusikat”, kus osales 352 külastajat, ja esmakordselt Säde pargis toimunud „Rahvarõiva tuulutamise päev“, kus osales u 300 inimest. On toimunud ka mitu näitustega seotud kontserti, millest menukamad olid Julia Savitskaja ja Johan Randvee Vene romansside kontsert (51 kuulajat) ja USA ansambli Tumbling Bones`i kontsert (107 kuulajat).

Projektid Valga muuseum taotles ja sai rahastust Kultuurkapitali Rahvakunsti Sihtkapitalist, Kultuurkapitali Valgamaa ekspertgrupist, Hasartmängumaksu Nõukogust, Keskkonnainvesteeringute keskusest, Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutusest Meie Inimesed.

Tabel 9-4. Valga Muuseumi tegevusnäitajad, 2013–2015

2013 2014 2015 Museaale 69 519 69 519 69 680 Näitusi 18 16 18 Külastajaid 3748 4919 6 406

Allikas: Valga muuseum.

Tabel 9-5. Kultuurile eraldatud riiklikud vahendid Valgamaal (eurot), 2011–2015 2011 2012 2013 2014 2015

Toetus rahvakultuuriürituste läbiviimiseks 3771 3730 3730 3730 3730

Toetus uute raamatute ostmiseks 52 800 52 500 52 400 52 400 55 285

9.3 Kultuuri- ja rahvamajad

Tabel 9-6. Kultuuri- ja rahvamajad 2015. aasta lõpus Linn/vald Nimetus Asukoht Kultuuritöö eest vastutaja(d) Ala rahvamaja Taagepera Liivi Arro Helme vald Koorküla rahvamaja* Koorküla Liivi Arro Hummuli vald Hummuli rahvamaja Hummuli Anne Pai

Karula valla kultuuri- ja Karula vald Lüllemäe Ene Kaas huvialakeskus Sirje Ginter Otepää vald Otepää kultuurikeskus Virulombi 2, Otepää Kalev Lõhmus Palupera vald Nõuni maakultuurimaja Nõuni Marika Viks Aakre rahvamaja Aakre Helgi Pung Puka vald Puka rahvamaja Puka Helgi Pung Põdrala vald Riidaja kultuurimaja Riidaja Anne Jaakson 152 VALGAMAA AASTARAAMAT 2015 Kultuur ja sport

Linn/vald Nimetus Asukoht Kultuuritöö eest vastutaja(d) Kultuuritöötaja puudub; kontakt: Sangaste vald Sangaste seltsimaja Sangaste Raili Mandli Taheva vald Hargla maakultuurimaja Hargla Külli Mannas Tehase 4, Arne Nõmmik Tsirguliina rahvamaja Tõlliste vald Tsirguliina Sooru rahvamaja Sooru Piia Ardel Tõrva kultuurimaja Männiku 5, Tõrva Pille Ilisson Tõrva linn SA Tõrva Kirik-Kammersaal Valga mnt 2a, Tõrva Ilmar Kõverik Valga kultuuri- ja Valga linn Kesk 1, Valga Ülle Juht huvialakeskus * Koorküla rahvamajas igapäevast tegevust ei toimu. Ruume on võimalik üürida sündmuste läbiviimiseks.

Joonis 9-1. Valgamaa harrastuskollektiivid, 2013–2015 57 55

60 53 50 40 40 40 39 38 40 2013 30 28 30 27 27 2014 16

20 14 12 12 12 12 2015 7 7 7 Kollektiivide arv Kollektiivide

10 3 3 3 2 2 1 0

Valdkonnad

Allikas: statistikaamet.

9.4 Kultuurkapitali Valgamaa ekspertgrupp

Valgamaa ekspertgrupi koosseis alates maist 2015: Anne Pai (ekspertgrupi esimees), Merle Soonberg (ekspertgrupi aseesimees), Tiia Parmo, Tiit Kattai, Valdeko Kalamees. Valgamaa ekspertgrupile eraldati 2015. aastal vahendeid projektide toetamiseks 127 174 eurot, millele lisandusid 2014. aasta jääk ja tagastatud stipendiumid. 2015. aastal toetati 471 kultuuri- ja spordialast projekti (sh kolm aastapreemiat) kokku summas 127 174 eurot.

Kultuurkapitali Valgamaa ekspertgrupi aastapreemiad

Kultuurkapitali Valgamaa ekspertgrupi aastapreemia kategoorias lootustandev noor Andres Saal aasta tunnuspreemia noorsportlasele suusaorienteerumises Ott Saar aasta tunnuspreemia mitmekülgsele muusikule ja noorsportlasele

Kultuurkapitali Valgamaa ekspertgrupi aastapreemia kultuuri- ja spordivaldkonnas Katrin Kõiv aastapreemia omanäolise tantsukultuuri viljelejale

Kultuurkapitali Valgamaa ekspertgrupi elutööpreemia Asta Mäeorg Mulgi kultuuri kandja ja rahvakultuuri edendaja Peeter Siim pikaajaline mäesuusatamise treener

Kultuurkapitali maakondlik kultuuripreemia Valgamaa Kultuuripärl 2015 Tanel Laanmäe silmapaistvate tulemuste eest 2015. aastal Kultuur ja sport VALGAMAA AASTARAAMAT 2015 153

9.5 Valgamaa Rahvakunsti ja Käsitöö Keskselts

Aadress: Pühajärve tee 2, Otepää Juhatuse esimees Marge Tadolder

Valgamaa rahvakunsti ja käsitöö keskselts asutati 2005. aasta märtsis. Eesmärgiks seati ühendada rahvakunstist ja rahvuslikust käsitööst lugu pidavaid inimesi ühistegevuse kaudu. Korraldada seltsi liikmetele, rahvakunstikollektiividele ja käsitöömeistritele Valga maakonnas koolitusi ning nõustamist. Läbi ürituste korraldamise aidata kaasa rahvakunsti ja rahvusliku käsitöö traditsioonide järjepidevuse säilimisele. Aastast 2012 alates on VRKK katuse alla koondunud ka maakonna kultuuri- ja rahvamajad. Aasta 2015 oli seltsile toimekas. Kohaliku omaalgatuse programmi toel jätkati oma seltsimaja renoveerimist. Visalt, kuid kindlalt rühitakse selles suunas, et Otepääl Pühajärve teel asuvas seltsimajas saaks renoveerimistööd nii kaugele, et seal oleks võimalik läbi viia erinevaid üritusi: õppe- ja infopäevi, koosolekuid, ringitegevust jms ning saaks pakkuda ruumide kasutamise võimalust ka väljastpoolt tulijaile. Juba mitmeid aastaid on Valgamaa rahvakunsti ja käsitöö keskseltsil sõlmitud käsundusleping Valgamaa omavalitsuste liiduga, koordineerimaks maakonnas erinevaid kultuurisündmusi. See koostöö jätkus ka 2015. aastal. Detsembris oli VRKK koostööpartneriks Valga maavalitsuse ja Valga omavalitsuste liidu tänugalal Valga kultuuri- ja huvialakeskuses. Samuti tehti koostööd ürituste korraldamisel Valgas, Tõrvas ja Otepääl. VRKK jaoks oli üks tähtsamaid sündmusi maikuus toimuv tänuüritus, mis sedapuhku viidi läbi Nõuni maakultuurimajas taas koos Valgamaa aasta ema väljakuulutamisega. VRKK tunnustas 2015. aastal Pärandihoidja hõbesõlega maakonna kultuurikandjaid juba kaheksandat korda. Sõled pälvisid elutöö eest Vaike Eiche, rahvamuusika eest Kersti Salujõe, rahvatantsu eest Hiie Vähi, käsitöö eest Maire Riit ja kultuuritöö eest Heli Pung. Mais kogunesid Valgamaa tantsijad ja võimlejad Tehvandi staadionile, et koos pidada tantsupidu. Valgamaa korraldada oli Lõuna-Eesti memme-taadi suvepidu ja Valgamaa tantsijad osalesid Kagu-Eesti tantsupeol. Kultuuritöötajad osalesid üleriigilises rahvamajade suvekoolis ja toimusid väljasõidud Ida-Virumaale, tutvumaks sealse kultuurikorraldusega. Traditsiooniks on saamas rahvamuusikute päev novembris – seekord oli see seotud ka folkloorifestivaliga Baltica. Korraldati 21 mentorkoolitust kultuuritöötajatele, rahvatantsijatele ja rahvamuusikutele, neli infopäeva kultuurtöötajatele. Augustis jõudis järg Valgamaa kätte, et üles pildistada kõik olemasolevad rahvarõivakomplektide variandid meie maakonnas ja need internetis http://rahvaroivad.folkart.ee/ lehele lisada. See projekt on ellu kutsutud Eesti Rahvakunsti ja Käsitöö Liidu poolt. Koos fotograaf Sandra Urvakuga veedeti kaks tihedat tööd täis päeva Valga Säde pargis ja Valga muuseumi ruumides ning selle tulemusena saavad kõik huvilised internetis näha, milliseid rahvarõivaid kanti praegustes Valgamaa piirides 18.-19. sajandil. Üheaegselt rahvarõivaste pildistamisega toimus ka esimene rahvarõiva tuulutamise päev Valgas. Selle sündmuse korraldamise idee tuli Valga muuseumi direktori Andres Rattaseppa poolt, kes VRKK-d partneriks kutsus. Vaatamata vihmahoogudele sujus päev ladusalt ja suure tõenäosusega saab see sündmus iga-aastaseks traditsiooniks. Vähemasti ürituse lõppedes sai kokku lepitud, et rahvarõiva tuulutamine saab toimuma ka 2016. aasta augustikuu esimesel laupäeval ja teemaks on tuleval korral uuem linnamoeline rõivastus ehk kaapotkleidid. Oktoobris toimus samuti koostöös Käsitöö Liiduga VIII Käsitööettevõtjate foorum Valgamaal, kus räägiti teemal „Käsitöö ettevõtlus ja selle vormid“ ning anti üle käsitööettevõtja 2015 auhind, mille sai Eesti Villa- ja Nahatööstus, eesotsas Nils-Naatan ja Tuuli Kaivoga. Oktoobrikuus toimus maakonnas ka veel neli erinevat käsitöökoda ettevõtmise „Käsitöökojad üle maa“ raames, mille idee on samuti ellu kutsunud Käsitöö Liit. Käsitöö Liit aitab ka rahastada käsitöövaldkonna mentorprogramme maakondades. Valgamaa sai selle raames lubada oma käsitööhuvilistele 2015. aastal kaks mentorkoolitust: Sandra Urvaku „Käsitööesemete pildistamine ja järeltöötlemine“ Otepääl ning Margus Rebase „Paberist punumine“ Lüllemäel. Mõlemal koolitusel oli suur menu. 154 VALGAMAA AASTARAAMAT 2015 Kultuur ja sport

9.6 Sport

Valgamaa Spordiliit

Aadress: Kesk 12, Valga Juhatuse esimees Tiit Kattai Tegevjuht Rein Leppik

Valgamaa Spordiliit on asutatud 30. novembril 1995. Liidu põhikirjalisteks eesmärkideks on liikumisviiside edendamine maakonnas, sportlike eluviiside populariseerimine, maakonna meistri- ja karikavõistluste korraldamine, spordikalendri koostamine, maakonna võistkondade lähetamine vabariiklikele harrastusspordi võistlustele, treenerite, kohtunike ja kehalise kasvatuse õpetajate täiendkoolituste korraldamine, noortespordi ja liikumisharrastuse edendamine kogu Valgamaal. Valgamaa Spordiliit ühendab maakonnas tegutsevaid spordiklubisid. Liitu kuuluvaid spordiklubisid on 2015. a lõpu seisuga 29. Valgamaa Spordiliit on Eesti Olümpiakomitee, Eestimaa Spordiliidu Jõud ja Eesti Koolispordi Liidu liige. 2015. a viidi läbi Valga maakonna meistri- ja karikavõistlused täiskasvanutele kokku 24 individuaalalal ja viiel võistkondlikul spordialal. Maakondlike spordivõistluste korraldamist koordineerib Valgamaa Spordiliit ja võistluste läbiviijad on maakonna spordiklubid. 2015. a Valgamaa koolinoorte meistri- ja karikavõistlusi ning EKSL maakonna etappe viidi läbi 29 erineval võistlusel. Võistlusi korraldasid Valgamaa Spordiliit koostöös koolide kehalise kasvatuse õpetajatega ja kehalise kasvatuse ainesektsiooniga. Eestimaa Spordiliidu Jõud meistrivõistlustest võtsid Valgamaa võistkonnad 2015. a osa tulirelvadest laskmises, jäähokis, kiirmales, noorte võrkpallis, poiste käsipallis, Kreeka-Rooma ja naiste maadluses. Valgamaa Spordiliit andis välja maakonna Sporditeatmiku, kus sees 2014. a maakonna meistrid üksik- kui võistkonnaaladel ning Eesti meistrivõistluste medalivõitjad, spordiklubide kontaktid, kehalise kasvatuse õpetajate ning Valgamaa omavalitsuste kontaktid. Valgamaa spordiaasta 2015 lõpetati 18. detsembril Valga kultuuri- ja huvialakeskuses koos Kultuurkapitali Valgamaa ekspertgrupi, Valgamaa omavalitsuste liidu ja Valga maavalitsusega. Autasustati maakonna edukaid sportlasi, aktiviste, treenereid, spordiperekonda ja sündmuste korraldajaid. 12. jaanuaril 2015 sõlmis Valgamaa Spordiliit riigieelarvelise tegevustoetuse lepingu kultuuriministeeriumiga, millega saadi toetuseks 34 098 eurot. Sellest 14 098 eurot oli ette nähtud toetusteks spordiklubide tegevusele. Projektikonkursi korraldas Valgamaa Spordiliit. Toetust eraldati maakonna 20 spordiklubile.

Valga maakonna 2015. aasta edukamateks valitud sportlased

Mehed Tanel Laanmäe SK Viraaž, Tõrva linn, kergejõustik, odavise

Naised Kristiin Oja Kitechicks MTÜ spordiklubi, Otepää vald, lohesurf

Naised juuniorid Mirell Luik SK Viraaž, Tõrva linn, kergejõustik, odavise

Mehed juuniorid Andres Saal Otepää SK, Otepää vald, suusaorienteerumine

Poisid A vanuseklass Artti Aigro SK Põhjakotkas, Otepää vald, suusahüpped Kultuur ja sport VALGAMAA AASTARAAMAT 2015 155

Tüdrukud A vanuseklass Mariel Merlii Pulles SK Karupesa Team, Otepää vald, murdmaasuusatamine

Poisid B Kirill Lepman Valga Laskurklubi, Valga linn, laskmine

Tüdrukud B Laura Trašanov SK Maret-Sport, Valga linn, kergejõustik

Edukas erivajadustega sportlane Hans Teearu SK Karupesa Team, murdmaasuusatamine

Noored üllatajad Xsander Solbaja MTÜ Sumotori, Valga linn, sumomaadlus Rose Marie Riitsalu VK Janika, Tõrva linn, iluvõimlemine

Noorte võistkond SK Karupesa Team M14 vanuseklass, teatesuusatamise meeskond: Albert Unn, Steve Vahi, Anders Veerpalu

Naised 35+ Ene Aigro Tehvandi Suusaklubi, Otepää vald, murdmaasuusatamine

Mehed 35+ Peeter Adler Sangaste vald, maastikuvibu

Tehnikasport Karl Martin Volver ASRT, Helme vald, autoralli

Noor tehnikasportlane Karl Kristjan Kajak Motoklubi K&K, Valga linn, motokross

Pallimängu võistkond Käsipalliklubi Käval meeskond (Valga linn, käsipall): Veiko Luik, Sander Pikk, Lauri Luik, Hannes Koolmeister, Egert Põldve, Ingmar Kasuk, Andris Čelmins, Andrei Kunavitš, Marten Mitt, Margus Varik, Marek Tammemäe, Siim Uibo, Keijo Treu, Marek Franzuzov, Silvester Aer, Ermo Ojaste, Margus Pukk, Arso Raid, Jaanus Rätsepp, Mart Liinat, Hendrik Karlson

Noorte treener Tanel Ojaste SK Karupesa Team, Otepää vald, murdmaasuusatamine

Spordiperekond Perekond Pulles Otepää vallast: Margo, Maive, Marten, Mariel Merlii, Marit Maribel.

2015. aasta rahvusvaheliste tiitli- ja karikavõistluste edukamad Valgamaa sportlased

Tanel Laanmäe SK Viraaž/Tõrva linn, 28. suveuniversiaad (üliõpilaste maailmameistrivõistlus), odavise, I koht Tanel Laanmäe SK Viraaž/Tõrva linn, Euroopa võistkondlikud meistrivõistlused, odavise, I koht Ene Aigro Tehvandi Suusaklubi/Otepää, murdmaasuusatamise maailmameistrivõistlused, N50 klass, 15 km vabatehnika II koht; 10 km vabatehnika II koht; 30 km vabatehnika III koht 156 VALGAMAA AASTARAAMAT 2015 Kultuur ja sport

Piret Granovskaja SK Maret-Sport/Valga, kergejõustik, Euroopa sisekergejõustiku meistrivõistlused, N45 vanuseklass, 60 m II koht Tarmo Areng KK Ribi/Puka, korvpall, veteranide maailmameistrivõistlused, klass M40, II koht Elmo Kaart KK Ribi/Tõrva, korvpall, veteranide maailmameistrivõistlused, klass M40, II koht Indrek Leppik KK Ribi/Põdrala, korvpall, veteranide maailmameistrivõistlused, klass M40 II koht Andrus Renter KK Ribi/Puka, korvpall, veteranide maailmameistrivõistlused, M40, II koht Kuuno Toming KK Ribi/Tõrva, korvpall, veteranide maailmameistrivõistlused, M40, II koht Kristiin Oja Kitechicks SK/Otepää, lohesurf, maailmameistrivõistluste etapid 5., 9. ja 9. koht Magnus Kirt TTÜ/Tõrva linn, IAAF Teemantliiga etapp, odavise, 11. koht. Magnus Kirt TTÜ/Tõrva linn, 28. suveuniversiaad (üliõpilaste maailmameistrivõistlus), odavise, 8. koht Mirell Luik SK Viraaž/Tõrva, Euroopa juunioride meistrivõistlused, odavise, 13. koht Karel Tilga Tartu Kalev SS/Puka, noorte maailmameistrivõistlused, odavise, 20. koht Marcella Liiv SK Viraaž/Helme, noorte maailmameistrivõistlused, odavise, 26. koht Peeter Kümmel Tartu SUK/Otepää, suusatamise maailmameistrivõistlused, klassikatehnika sprint, 18. koht; teatesprint vabatehnikas 14. koht Triin Ojaste SK Karupesa Team/Otepää, suusatamise maailmameistrivõistlused, 4x5 km teatesuusatamine, 14. koht Aivar Rehemaa Sparta SK/Otepää, suusatamise maailmameistrivõistlused 15 km klassikatehnikas 29. koht; 50 km klassikatehnikas ühisstardist 26. koht Andres Kull Põhjakotkas SK/Tõrva, jahilaskmine, kaevikrada, maailmameistrivõistlused, 28. koht Xsander Solbaja Sumotori SK/Valga linn, sumo juunioride maailmameistrivõistlused võistkondlik 7. koht; Euroopa kadettide meistrivõistlused 95+ 7. koht, võistkondlik 5. koht Artti Aigro Põhjakotkas SK /Otepää, suusakahevõistlus, Euroopa noorte olümpiafestival, 36. koht; meeskondlikult 10. koht Andreas Veerpalu SK Karupesa Team/Otepää, suusatamine U23 maailmameistrivõistlused 15 km klassikatehnikas 44. koht; 30 km klassikatehnikas 36. koht, sprint klassikatehnikas 36. koht Anette Veerpalu SK Karupesa Team/Otepää, suusatamine, juunioride maailmameistrivõistlused, sprint klassikatehnikas 39. koht Mariel Merlii Pulles SK Karupesa Team/Otepää, Euroopa noorte olümpiafestival, suusatamine 5 km vabatehnika, 32. koht; 7,5 km klassikatehnikas 42. koht, 4x5 km segateade 11. koht Artti Aigro Põhjakotkas SK/Otepää, Euroopa noorte olümpiafestival, suusahüpped, 34. koht Artti Aigro Põhjakotkas SK/Otepää, suusahüpped. M16 klass, I koht, meeskonnavõistlus I koht

Valgamaa spordiklubide sportlaste poolt 2015. aasta Eesti meistrivõistlustelt võidetud medalid

Tabel 9-7. 2015. aasta Eesti meistrivõistluste kuldmedalite võitjad

Sportlane Vanuseklass Spordiala Spordiklubi Peeter Adler MV maastikulaskmine - pikkvibu Sagittarius/Otepää Artti Aigro M18 suvised suusahüpped, normaalmägi Põhjakotkas/Otepää Ene Aigro N55 murdmaasuusatamine, 3 km klassikatehnikas Põhjakotkas/Otepää Markkus Alter M14 suvised suusahüpped, normaalmägi Põhjakotkas/Otepää Johanna Ardel NJ kergejõustik, 4 km murdmaajooks SK Beavers/Tõlliste Grete Gaim N laskesuusatamine, 12,5 km Oti SK/Zahkna Team Piret Granovskaja N45 kergejõustik, 100 m jooks Valga Piret Granovskaja N45 kergejõustik, 200 m jooks Valga Piret Granovskaja N45 sisekergejõustik, 200 m jooks Valga Lisette Gulbis N14 rühmvõimlemine, lasteklass VK Rütmika/Helme Tiit Kattai M35 petank, üksikmäng Valgamaa SVS Kultuur ja sport VALGAMAA AASTARAAMAT 2015 157

Sportlane Vanuseklass Spordiala Spordiklubi Magnus Kirt M kergejõustik, odavise TTÜ SK/Tõrva linn Meriliis Kukk N16 mäesuusatamine, Alpi kahevõistlus MSK Väike-Munamägi A.B.G. Tormis Laine M16 mäesuusatamine, ülisuurslaalom WestlichesMittelgebirge/ Otepää A.B.G. Tormis Laine M16 mäesuusatamine, suurslaalom WestlichesMittelgebirge/ Otepää Rauno Laiv M vigursuusatamine, suusakross Valgamaa murdmaasuusatamine, 15 km Taavi Lehemaa M23 Karupesa Team klassikatehnikas + 15 km vabatehnikas Marek Luts M40 kergejõustik, 5000 m jooks Täppsportlased/Valga Andre Lõhmus M14 lumelauasõit, lumelauakross Valga Margit Lõhmus N35 kergejõustik, 5000 m jooks Valga Ravik Manukjan U15 poks, kuni 39 kg PK Nahkkinnas/Valga Margot Meri NJ sisekergejõustik, kõrgushüpe SK Maret-Sport Jüri Merirand M60 orienteerumisjooksu tavarada Otepää SK/Helme Rein Mikk M65 kergejõustik, vasaraheide Valgamaa SVK/Helme Triin Ojaste N murdmaasuusatamine, sprint Karupesa Team Triin Ojaste N rullsuusatamine, sprint Karupesa Team Kerstin Ojavee TB laskesuusatamine, 3 km sprint Karupesa Team Kerstin Ojavee TB laskesuusatamine, 4 km ühisstardist Karupesa Team Kerstin Ojavee TB laskesuusatamine, 5 km Karupesa Team Kerstin Ojavee TB suvebiathlon, 3 km jooks (sprint) Karupesa Team Siim Paalo M lumelauasõit, lumelauakross BX Klubi Carmen Piho N14 mäesuusatamine, ülisuurslaalom MSK Väike-Munamägi Carmen Piho N14 mäesuusatamine, Alpi kahevõistlus MSK Väike-Munamägi Aili Popp N jahipraktiline laskmine, VSS+JKV Jaanikese JÜ Mariel Merlii Pulles N18 murdmaasuusatamine, 5 km klassikatehnikas Karupesa Team Mariel Merlii Pulles N18 murdmaasuusatamine, 5 km vabatehnikas Karupesa Team murdmaasuusatamine, 6 km vabatehnikas Mariel Merlii Pulles N18 Karupesa Team ühisstardist Mariel Merlii Pulles N18 rullsuusatamine, sprint Karupesa Team Laura Põder TB naistemaadlus, kuni 52 kg Valga SK/Hummuli Mati Raudsepp M40 kergejõustik, vasaraheide Valga SK/Hummuli Mati Raudsepp M40 kergejõustik, raskusheide Valgamaa SVS/Sangaste Toomas Reede petank, segapaarismäng (sees) Valga PK Toomas Reede petank, segatrio (sees) Valga PK Varje Reede petank, segapaarismäng (sees) Valga PK Varje Reede petank, segatrio (sees) Valga PK Kert Riitsalu M16 mäesuusatamine, slaalom MSK Väike-Munamägi 158 VALGAMAA AASTARAAMAT 2015 Kultuur ja sport

Sportlane Vanuseklass Spordiala Spordiklubi Kert Riitsalu M16 mäesuusatamine, Alpi kahevõistlus MSK Väike-Munamägi Rose-Marie Riitsalu N14 võimlemine, rühmvõimlemine VK Janika-Rosett/Tõrva Kenno Ruukel MJ suvine kahevõistlus, individuaalvõistlus Põhjakotkas/Otepää Kenno Ruukel M20 suvised suusahüpped, normaalmägi Põhjakotkas/Otepää Andres Saal M20 orienteerumisjooksu lühirada Otepää SK Andres Saal M20 suusaorienteerumise tavarada Otepää SK Andres Saal M20 suusaorienteerumise lühirada Otepää SK Andres Saal M20 suusaorienteerumise sprint Otepää SK Jane Salumäe N45 laskesport, spordipüstol 30 lasku ringmärki Valga LK Anna Sidorenko TA sisekergejõustik, kolmikhüpe SK Maret-Sport Xsander Solbaja U16 sumo, üle 95 kg SK Sumotori/Valga Xsander Solbaja U14 sumo, üle 70 kg SK Sumotori/Valga Xsander Solbaja U16 sumo, absoluutkaal SK Sumotori/Valga Opel Thule Proteam/ Ivo Suur M jalgrattasport, teatekross Tõlliste Karl-August Tiirmaa M kahevõistlus, individuaalvõistlus Põhjakotkas/Otepää Karel Tilga PA kergejõustik, 4x100 m teatejooks Tartu SS Kalev/Puka Karel Tilga PA kergejõustik, 4x400 m teatejooks Tartu SS Kalev/Puka Grete Udras N sisekergejõustik, kõrgushüpe Tartu SS Kalev/Valga Albert Unn M14 3x3 km teatesuusatamine Karupesa Team/Otepää Steve Vahi M14 3x3 km teatesuusatamine Karupesa Team/Puka Anders Veerpalu M14 3x3 km teatesuusatamine Karupesa Team/Otepää Anette Veerpalu N20 murdmaasuusatamine, 5 km klassikatehnikas Karupesa Team Anette Veerpalu N20 murdmaasuusatamine, sprint Karupesa Team Madis Vihmann M jalgpall FC Flora/Sangaste Karl Martin Volver M autoralli EMV4 klass Helme

Allikas: Valgamaa Spordiliit.

Tabel 9-8. 2015. aasta Eesti meistrivõistluste hõbemedalite võitjad

Sportlane Vanuseklass Spordiala Spordiklubi Artti Aigro M suvised suusahüpped, meeskonnavõistlus Põhjakotkas/Otepää Tõnu Ainsoo M50 kergejõustik, raskusheide Valgamaa SVS/Otepää Tõnu Ainsoo M50 kergejõustik, vasaraheide Valgamaa SVS/Otepää Tõnu Ainsoo M50 kergejõustik, odavise Valgamaa SVS /Otepää Tõnu Ainsoo M50 kergejõustik, kolmikhüpe Valgamaa SVS/Otepää Laura Alba N murdmaasuusatamine, 10 km vabatehnikas Karupesa Team Markkus Alter MJ suvine kahevõistlus, individuaalvõistlus Põhjakotkas/Otepää Markkus Alter M suvised suusahüpped, meeskonnavõistlus Põhjakotkas/Otepää Piret Granovskaja N45 sisekergejõustik, 60 m jooks Valga Hans Heinjärv vet. laskesport, võistkondlik Valga LK Kultuur ja sport VALGAMAA AASTARAAMAT 2015 159

Sportlane Vanuseklass Spordiala Spordiklubi Rasmus Kirsimäe M vigursuusatamine, hüpped Valgamaa Kevin Klopets U12 kahevõistlus, individuaalvõistlus Põhjakotkas/Otepää murdmaasuusatamine, 3x2 km Kertu Kork N14 Karupesa Team teatesuusatamine Meriliis Kukk N16 mäesuusatamine, ülisuurslaalom MSK Väike-Munamägi Meriliis Kukk N16 mäesuusatamine, suurslaalom MSK Väike-Munamägi Meriliis Kukk N16 suvised suusahüpped, normaalmägi Põhjakotkas/Otepää jahilaskmine, kombineeritud harjutus Lilian Leetsi N Elva JK/Otepää VSS+JKV Kirill Lepman PA laskesport, vabapüstol 30 lasku Valga LK Kirill Lepman PB laskesport, õhupüstol 40 lasku Valga LK Kirill Lepman PB laskesport, olümpia-kiirlaskmine 30 lasku Valga LK Vjatšeslav Lepman M45 laskesport, 60 lasku lamades Valga LK Vjatšeslav Lepman vet. laskesport, võistkondlik Valgamaa SVS Marcella Liiv TA kergejõustik, odavise SK Viraaž/Helme Stever Liivamägi M20 suvised suusahüpped, normaalmägi Põhjakotkas/Otepää Mari Loorman N võrkpall TTÜ/Tõrva Margit Lõhmus N35 kergejõustik, 800 m jooks Valga Margot Meri N kergejõustik, seitsmevõistlus SK Maret-Sport Rein Mikk M65 kergejõustik, raskusheide Valgamaa SVS Merliis Mägi TA kergejõustik, vasaraheide SK Viraaž Teiloora Ojaste N16 murdmaasuusatamine, sprint Karupesa Team murdmaasuusatamine, 3x2 km Kerstin Ojavee N14 Karupesa Team teatesuusatamine Carmen Piho N14 mäesuusatamine, suurslaalom MSK Väike-Munamägi Elli Piller N70 petank, üksikmäng Valgamaa SVS rullsuusatamine, 10 km vabatehnikas Mariel Merlii Pulles N18 Karupesa Team ühisstardist murdmaasuusatamine, 3x2 km Marit Maribel Pulles N14 Karupesa Team teatesuusatamine Laura Põder TA naistemaadlus, kuni 52 kg Valga SK Tanel Põrk PA Kreeka-Rooma maadlus, kuni 69 kg Valga SK Karl Martin Raid M18 vigursuusatamine, hüpped MSK Väike-Munamägi Varje Reede N petank, üksikmäng (sees) Valga PK Cahtlin Rennu NN sisekergejõustik, kõrgushüpe SK Maret-Sport Kert Riitsalu M16 mäesuusatamine, ülisuurslaalom MSK Väike-Munamägi Rose-Marie Riitsalu N16 võimlemine, iluvõimlemise rühmkava VK Janika-Rosett/Tõrva Kenno Ruukel MJ suvine kahevõistlus, individuaalvõistlus Põhjakotkas/Otepää Kenno Ruukel M suvised suusahüpped, meeskonnavõistlus Põhjakotkas/Otepää Kirke Ruuven N lumelauasõit, pargisõit Otepää Jane Salumäe vet. laskesport, võistkondlik Valga LK Anna Sidorenko TA sisekergejõustik, 300 m jooks SK Maret-Sport 160 VALGAMAA AASTARAAMAT 2015 Kultuur ja sport

Sportlane Vanuseklass Spordiala Spordiklubi Eduard Sokolovski M65 laskesport, spordipüstol 30 + 30 lasku Valga LK Eduard Sokolovski vet. laskesport, võistkondlik Valga LK Kristina Svirskaja NJ naistemaadlus, kuni 55 kg Valga SK Karl-August Tiirmaa M suvine kahevõistlus, individuaalvõistlus Põhjakotkas/Otepää Karel Tilga PA kergejõustik, kuulitõuge Tartu SS Kalev/Puka Karel Tilga PA kergejõustik, odavise Tartu SS Kalev/Puka Karel Tilga PA sisekergejõustik, kõrgushüpe Tartu SS Kalev/Puka Laura Trašanov TB kergejõustik, kõrgushüpe SK Maret-Sport Laura Trašanov TB kergejõustik, kuulitõuge SK Maret-Sport Oliver Treufeldt M vigursuusatamine, suusakross Otepää Grete Udras N kergejõustik, kõrgushüpe Tartu SS Kalev/Valga Eno Vahtra M laskesuusatamine, 10 km sprint Karupesa Team rullsuusatamine, 10 km vabatehnikas Anette Veerpalu NJ Karupesa Team ühisstardist Anette Veerpalu NJ rullsuusatamine, sprint Karupesa Team

Allikas: Valgamaa Spordiliit.

Tabel 9-9. 2015. aasta Eesti meistrivõistluste pronksmedalite võitjad

Sportlane Vanuseklass Spordiala Spordiklubi Andres Aaliste M20 suvised suusahüpped, normaalmägi Põhjakotkas Peeter Adler M sisemeistrivõistlused.(20y+20y;) pikkvibu Sagittarius/Otepää Tõnu Ainsoo M50 kergejõustik, 100 m jooks Valgamaa SVS Tõnu Ainsoo M50 kergejõustik, 400 m jooks Valgamaa SVS Tõnu Ainsoo M50 kergejõustik, kõrgushüpe Valgamaa SVS Mark Anissimov PB Kreeka-Rooma maadlus, kuni 38 kg Valga SK Udo Blaasen M70 petank, üksikmäng Valga SVS Cliona Dalberg N golf, klubid Otepää GK Triin Anette Kaasik N golf, klubid Otepää GK Leini Kirsimäe N45 laskesport, 30 lasku lamades Valga LK Tanel Laanmäe M kergejõustik, odavise SK Viraaž murdmaasuusatamine, 15 km klassikatehnikas Taavi Lehemaa M Karupesa Team + 15 km vabatehnikas laskesport, meeskondlik spodipüstol 30+30 Kirill Lepman PA Valga LK lasku Kirill Lepman PB laskesport, spordipüstol 30 lasku (ringmärk) Valga LK Mirell Luik N kergejõustik, odavise SK Viraaž murdmaasuusatamine, 3x3 km Isabel Mae N16 Karupesa Team teatesuusatamine Jüri Merirand M60 orienteerumine, orienteerumisjooksu lühirada Otepää SK/Tõrva Aleksandria Mironjuk TA laskesuusatamine, 7,5 km viitstardist Karupesa Team Aleksandria Mironjuk TA laskesuusatamine, 5 km ühisstardist Karupesa Team Aleksandria Mironjuk TA laskesuusatamine, 7,5 km Karupesa Team Kultuur ja sport VALGAMAA AASTARAAMAT 2015 161

Sportlane Vanuseklass Spordiala Spordiklubi murdmaasuusatamine, 3x3 km Aleksandria Mironjuk N16 Karupesa Team teatesuusatamine Harry Mägi M60 kergejõustik, kuulitõuge Viljandi SVK/Helme Harry Mägi M60 kergejõustik, kettaheide Viljandi SVK/Helme Vladislav Nesterenko PA Kreeka-Rooma maadlus, kuni 42 kg Valga SK Vladislav Nesterenko PB Kreeka-Rooma maadlus, kuni 38 kg Valga SK Georg Niit MN kergejõustik, kettaheide Tartu SS Kalev/Otepää Georg Niit MN kergejõustik, vasaraheide Tartu SS Kalev/Otepää Alar Nääme M Kreeka-Rooma maadlus, kuni 130 kg Valga SK murdmaasuusatamine, 3 km vabatehnikas Teiloora Ojaste N16 Karupesa Team ühisstardist murdmaasuusatamine, 3x3 km Teiloora Ojaste N16 Karupesa Team teatesuusatamine Kerstin Ojavee TB laskesuusatamine, 4 km viitstardist Karupesa Team laskesport, meeskondlik spodipüstol 30+30 Fjodor Orlov PA Valga LK lasku orienteerumine, orenteerumisjooksu öine Anti Parik M60 Otepää SK tavarada Anti Parik M60 orienteerumine, orienteerumisjooksu tavarada Otepää SK Eva Peedimaa N golf, klubid Otepää GK Greete Poderat N21 mäesuusatamine, slaalom MSK V.-Munamägi Roman Raevski M poks, üle 91 kg PK Nahkkinnas Toomas Reede M petank, üksikmäng (sees) Valga PK Udo Reinsalu M50 kergejõustik, odavise Valgamaa SVS Udo Reinsalu M50 kergejõustik, vasaraheide Valgamaa SVS Udo Reinsalu M50 kergejõustik, raskusheide Valgamaa SVS Cathlin Rennu NN kergejõustik, kolmikhüpe SK Maret-Sport Robert Rudzenskas U15 poks, kuni 59 kg PK Nahkkinnas Kirke Ruuven N lumelauasõit, lumelauakross Otepää orienteerumine, orienteerumisjooksu öine Andres Saal M20 Otepää SK tavarada Ott Saar M Kreeka-Rooma maadlus, kuni 66 kg Valga SK Ott Saar MJ Kreeka-Rooma maadlus, kuni 66 kg Valga SK Geron Sillamäe MJ Kreeka-Rooma maadlus, kuni 60 kg Valga SK Aleks Simanis U15 poks, kuni 70 kg PK Nahkkinnas/Valga Eduard Sokolovski M65 laskesport, standardpüstol 20 + 20 +20 lasku Valga LK Kristina Svirskaja N naistemaadlus, kuni 53 kg Valga SK Sandra Tarikas NJ laskesuusatamine, 6 km sprint Oti SK/Zahkna Team Sandra Tarikas NJ laskesuusatamine, 7,5 km viitstardist Oti SK/Zahkna Team Sandra Tarikas NJ laskesuusatamine, 7,5 km ühisstardist Oti SK/Zahkna Team laskesport, meeskodlik spodipüstol 30+30 Denis Tihhonov PA Valga LK lasku Karl-August Tiirmaa M suusahüpped, normaalmägi Põhjakotkas/Otepää 162 VALGAMAA AASTARAAMAT 2015 Kultuur ja sport

Sportlane Vanuseklass Spordiala Spordiklubi Laura Trašanov TB kergejõustik, kettaheide SK Maret-Sport Laura Trašanov TB kergejõustik, odavise SK Maret-Sport Laura Trašanov TB kergejõustik, seitsmevõistlus SK Maret-Sport Laura Trašanov TB sisekergejõustik, kõrgushüpe SK Maret-Sport Laura Trašanov TB sisekergejõustik, kuulitõuge SK Maret-Sport Laura Trašanov TB sisekergejõustik, viievõistlus SK Maret Sport murdmaasuusatamine, 5 km vabatehnikas Albert Unn M14 Karupesa Team ühisstardist Eno Vahtra M laskesuusatamine, 12,5 km ühisstardist Karupesa Team Andreas Veerpalu M23 murdmaasuusatamine, 15 km vabatehnikas Karupesa Team Anette Veerpalu N20 murdmaasuusatamine, 5 km vabatehnikas Karupesa Team

Allikas: Valgamaa Spordiliit.

Raamatus kasutatud märkide seletus: … andmeid ei ole saadud või need on avaldamiseks ebakindlad; - nähtust ei esinenud. VALGAMAA AASTARAAMAT 2015 163

Fotomeenutusi aastast

Valgamaa Vapimärgi pälvinud ettevõtja Valgamaa aasta teo tiitli pälvinud Magnus Kirt, kes Ants Randmaa abikaasaga. Foto: Ülav Neumann. viskas 6.09 Kohilas pikkuselt Eesti kõigi aegade teise odakaare. Foto: Timo Arbeiter.

Valgamaa Teenetemärgi pälvinud Keeni põhikooli Valgamaa aasta õpetaja tiitli pälvinud Valga õpetaja Pilve Kängsepp. Foto: Valga maavalitsus. põhikooli õpetaja Virve Sinisalu. Foto: Valga maavalitsus. 164 VALGAMAA AASTARAAMAT 2015

Valgamaa aasta ema Külli Kasak perega. Foto: Valga maavalitsus.

Valgamaa aasta isa Vahur Lääts perega. Foto: Valga maavalitsus.

„Eesti kaunis kodu“ Valgamaa konkursil tunnustuse pälvinud Palupera mõisapargis 26.06. Foto: Valga maavalitsus. VALGAMAA AASTARAAMAT 2015 165

III Valgamaa Talveöölaulupidu 6.02 Otepääl. Foto: Monika Otrokova, Otepää vallavalitsus.

Valgamaa tantsupidu 23.05 Tehvandi staadionil. Fotod: Valga maavalitsus. 166 VALGAMAA AASTARAAMAT 2015

Valgamaa noorsootöö tegijad. Foto: Timo Arbeiter.

Eesti lipu õnnistamise 131. aastapäeva tähistamine Otepääl 4.06. Foto: Valga maavalitsus.

MTÜ Kungla muusikalitrupp 2015/2016 hooaja etenduses “Totter Potter Muusikal”. Foto: Ülav Neumann. VALGAMAA AASTARAAMAT 2015 167

Valga-Valka kaksiklinnade festivali raames 7.06 peetud Pedeli paadiralli ja murutraktorite võidusõit. Fotod: Hele Heletäht, Valga linnavalitsus.

18.06 avati Valga militaarteemapargi uus väliatraktsioon Sooru külas Tõlliste vallas. Foto: SA Valga Isamaalise Kasvatuse Püsiekspositsioon. 168 VALGAMAA AASTARAAMAT 2015

Valga raekoja 150. aastapäeva tähistamine 5.06. Foto: Hele Heletäht, Valga linnavalitsus.

Tõrva Loits – Kilplaste tagasitulek 8.08. Foto: Andra Sööt.

Sõjameeste ja tehnika marss läbi linna VII rahvusvahelisel Valga militaarajaloo festivalil 15.08. Foto: Hele Heletäht, Valga linnavalitsus. VALGAMAA AASTARAAMAT 2015 169

Valga maakonna 95. aastapäeva juubelikontsert 6.10 Valga kultuuri- ja huvialakeskuses. Esinemishoos on Tõlliste valla esindus. Foto: Valga maavalitsus.

Talvepealinna tiitli ja valitsemissaua võtab vastu Otepää vallavanem Kalev Laul 22.12. Foto: Monika Otrokova, Otepää vallavalitsus.

Vaade Otepää kirikule läbi National Geographicu akna. Foto: Monika Otrokova, Otepää vallavalitsus. 170 VALGAMAA AASTARAAMAT 2015

Lumelaudurid Kuutsemäel. Foto: Monika Otrokova, Otepää vallavalitsus.

Tuubitajad Otepää Winterplace- is. Foto: Monika Otrokova, Otepää vallavalitsus.

Suusatajad Tehvandil. Foto: Monika Otrokova, Otepää vallavalitsus. 201520152015 Valgamaa Valgamaa Valgamaa Valgamaa Valgamaa aastaraamat aastaraamat aastaraamat

Valgamaa aastaraamat 2015