A Dozen Questions About Estonia
Total Page:16
File Type:pdf, Size:1020Kb
Load more
Recommended publications
-
Permanently Inhabited Small Islands Act
Issuer: Riigikogu Type: act In force from: 20.06.2010 In force until: 31.08.2015 Translation published: 30.04.2014 Permanently Inhabited Small Islands Act Passed 11.02.2003 RT I 2003, 23, 141 Entry into force 01.01.2004 Amended by the following acts Passed Published Entry into force 22.02.2007 RT I 2007, 25, 133 01.01.2008 20.05.2010 RT I 2010, 29, 151 20.06.2010 Chapter 1 GENERAL PROVISIONS § 1. Area of regulation of Act This Act prescribes the specifications which arise from the special nature of the insular conditions of the permanently inhabited small island and which are not provided for in other Acts. § 2. Definitions used in Act In this Act, the following definitions are used: 1) island rural municipality– rural municipality which administers a permanently inhabited small island or an archipelago as a whole; [RT I 2007, 25, 133 - entry into force 01.01.2008] 2) rural municipality which includes small islands – rural municipality which comprises permanently inhabited small islands, but is not constituting part of island rural municipalities; 3) permanently inhabited small islands (hereinafter small islands) – Abruka, Kihnu, Kessulaid, Kõinastu, Manija, Osmussaar, Piirissaar, Prangli, Ruhnu, Vilsandi and Vormsi; [RT I 2007, 25, 133 - entry into force 01.01.2008] 4) large islands – Saaremaa, Hiiumaa and Muhu. 5) permanent inhabitation – permanent and predominant residing on a small island; [RT I 2007, 25, 133 - entry into force 01.01.2008] 6) permanent inhabitant – a person who permanently and predominantly resides on a small island and data on whose residence are entered in the population register to the accuracy of a settlement unit located on a small island. -
Lõputöö-Hookan-Lember.Pdf (2.127Mb)
Sisekaitseakadeemia Päästekolledž Hookan Lember RS150 PÄÄSTESÜNDMUSTE ANALÜÜS PÜSIASUSTUSEGA VÄIKESAARTEL Lõputöö Juhendaja: Häli Allas MA Kaasjuhendaja: Andres Mumma Tallinn 2018 ANNOTATSIOON Päästekolledž Kaitsmine: juuni 2018 Töö pealkiri eesti keeles: Päästesündmuste analüüs püsiasustusega väikesaartel Töö pealkiri võõrkeeles: The analysis of rescue events on small islands with permanent settlements Lühikokkuvõte: Töö on kirjutatud eesti keeles ning eesti ja inglise keelse kokkuvõttega. Töö koos lisadega on kirjutatud kokku 61 lehel, millest põhiosa on 38 lehekülge. Lõputöö koosneb kolmest peatükist, kus on kasutatud kahte tabelit ja seitseteist joonist. Valitud teema uurimisprobleemiks on tervikliku ülevaate puudumine väikesaarte sündmustest, mis kuuluvad Päästeameti valdkonda. Väikesaartele toimub reageerimine erinevalt ning sõltuvalt aastaajast on reageerimine raskendatud. Ühtseid põhimõtteid rahvaarvu või sündmuste arvu kohta ei ole. Lõputöö eesmärk on analüüsida päästesündmusi väikesaartel aastatel 2009-2017 ning järeldada, millist päästevõimekust vajavad püsiasutustega väikesaared. Lõputöös antakse saartest ülevaade, mis on valimis välja toodud ning visualiseeritakse joonise abil saartel elavate püsielanike arv. Eesmärgi saavutamiseks kasutati kvantitatiivset uurimismeetodit, kus Häirekeskuselt saadud andmed korrastati ja analüüsiti. Lõputöös anti ülevaade, millised on sündmused saartel ning tehti järeldused, kuidas tagada kiire ja kvaliteetse abi kättesaadavus. Saartel, kus elanike arv on väike ning sündmuste arv minimaalne, -
NKK Saaremaa Ringkonna Liikmeskond 1925-1940
Kasutatud järgmistes algallikates esitatud andmeid: Saaremaa Muuseumi arhiiv Ajalehed "Saaremaa Maleva Teataja", "Meie Maa" ja "Saarte Hääl" Ajakiri "Kaitse Kodu!" KL ja NKK trükiväljaanded ja perioodika E. Kask "Naiskodukaitse Saaremaa Ringkond 1925-1940I osa" - Kuressaares, 1998 E. Kask "Naiskodukaitse Saaremaa Ringkond 1925-2001" - Kuressaares, 2004 E. ja P. Kask "Kaitseliidu Saaremaa Maleva pealikud 1918-1940" - Kuressaares, 2012 Andmed prk. Kaskede erakogust Ellen Kask (koostaja) NKK Saaremaa Ringkonna liikmeskond 1925-1940 Ühendus "Linnus" Kuressaares, 2020 8. detsember 2020 - NKK Saaremaa ringkonna aastapäev Saateks Igas organisatsioonis omab suurimat tähtsust tema liikmeskond, kelle aktiivsus määrab kogu tema edukuse taseme ja tegevuse tulemuslikkuse. Ometi kaovad just üksikliikmete nimed tihti olude sunnil meie ajaloolisest mälust pea täielikult. Et põlistada nende tublide eesti naiste mälestust, tänu kellele meie suurepärane organisatsioon - Naiskodukaitse, Saaremaal üldse loodi, on k.o. kogumiku koostaja püüdnud välja selgitada nende ni- med, et jäädvustada neid tulevastele põlvedele. Kui palju naiskodukaitsjaid aastatel 1925-1940 kohalikku ringkonda üldse kuulus, pole päris täpselt teada, ehkki erinevad allikad kinnitavad võrdlemisi üksmeelselt, et organisatsiooni likvideerimise ajal suvel 1940 kuulus sinna cà 900 naist. 2004. a. ilmunud kogumikus "Naiskodukaitse Saaremaa Ring- kond 1925-2001" suudeti neist ära tuua vaid 490 liikme nimed. Nüüdseks teame, et aastatel 1925-1940 kuulus 15 tegevusaasta jooksul NKK Saaremaa Ringkonda mingi aja jooksul teadaolevalt kokku ligi 1750 naist. Arvestused näitavad aga, et kui siia lisada needki, kes liitusid organisatsiooniga või lahkusid sealt organisatsiooni tegutsemise esimestel aastatel 1925- 1928 ja kelle nimedest paljud on veel teadmata, võib see arv suureneda isegi mitmesaja inimese võrra. K.o. kogumikku pole kantud mitte ühegi inimese nime, kelle liikmelisus pole kindlat tõendamist leidnud kirjalike andmete alusel. -
From 'Heritage Adepts' to Historical
Journal of Ethnology and Folkloristics 12 (1): 21–48 DOI: 10.2478/jef-2018-0003 FROM ‘HERITAGE ADEPTS’ TO HISTORICAL RECONSTRUCTIONISTS: OBSERVATIONS ON CONTEMPORARY ESTONIAN MALE HERITAGE- BASED ARTISANRY MADIS RENNU Researcher and PhD candidate Estonian Native Crafts Department University of Tartu Viljandi Culture Academy Turu 7, 71020 Viljandi, Estonia e-mail: [email protected] LIISA TOMASBERG-KOIDU MA in textile design Freelance artist, Kerslet Studio Kersleti village, Vormsi, 91307 Läänemaa, Estonia e-mail: [email protected] ART LEETE Professor of Ethnology University of Tartu Ülikooli 18, 50090 Tartu, Estonia e-mail: [email protected] ABSTRACT On the basis of ethnographic fieldwork, conducted between 2007 and 2013, the authors analyse the communities of male artisans that have had the most signif- icant impact on the development of contemporary Estonian handicraft. A wide range of artisans were surveyed in the course of this research, from professionals who earn a living from handicraft to amateurs, small enterprises and handicraft instructors. The authors concentrate on the motifs and background of different categories of handicraft agent. Details of handicraft practice such as mastering spe- cific items, local peculiarities and materials used will be also explored. The analy- sis is predominantly based on the artisans’ views on proper ways of making handi- craft items, their marketing strategies and the needs of developing their skills. The study* demonstrates that artisanal initiatives support the material reproduction of cultural locations through constant renewal of heritage ideology and practice. KEYWORDS: crafts • artisans • heritage • hobby • woodwork * We would like to thank all informants, workshop participants and supporters. -
Tänavused Kaunid Kodud on Selgunud
SaaremaaSaaremaa TeatajaTeataja NrNr 612 II aastakäikII aastakäik Neljapäev, Neljapäev, 4. 4.aprill juuli 2019 2019 SAAREMAASAAREMAA VALLAVALITSUSEVALLAVALITSUSE INFOLEHTINFOLEHT facebook.com/saaremaavald Kaasav eelarveTudengid teeb saadavad Prügi põletamineLaps tülitsevas peres. Huviharidus-Tõrise hoiab oma head ideedsaarlased kiirelt teoks metsa saastab sinuMis aiaviljad aitaks? konverentsilkultuuripärandit anti õnne valemeid Loe lk 3 Loe lk 3 Loe lk 4 Loe lk 4 LoeLoe lklk 56 AvanebEterniidi projekti- ja asbesti- Tänavused kaunid toetustejäätmete kogumisringtaotlusvoor Lümanda Majas MittetulundustegevuseSaaremaa valla elanikud toetamise ja suvilaomanikud projekti- toetustesaavad asbestijäätmete2019. aasta taotlusvoor kogumisringi on avatud käigus 1. aprillisttasuta ära kuni anda 18. kogu aprillini oma kasutultkell 16.00. seisva Toetust eter- antakseniidi ja kogukonnamuud asbestijäätmed. ja valla arengule Kogumisring suunatud kodud on selgunud tegevuste/üritustetoimub juuli teises toetamiseks pooles viieteistkümnes ning samuti käivad hoogsalt teistekogumispunktis rahastamisallikate üle kogu kaudu valla. esitatavate Eelregistreeri pro-- Saare maakonna „Ees- jektidemist ei oma toimu, nantseeringu jäätmete toojad katmise registreeritakse toetamiseks. kohapeal.Tegevused, mis toetuse abil ellu viiakse, pea- ti Kaunis Kodu 2019“ vadEterniiti toimuma saab valla kogumispunkti haldusterritooriumil, viia olemapäeva komisjon valis välja tä- suunatudjooksul alates valla klelanikele 8 kuni ja/või kl 19 esindamaning ühelt valda ini- navused kolm kaunimat -
Destination: Estonia
E S T Destination: O N Estonia I Relocation Guide A REPUBLIC OF ESTONIA CAPITAL Tallinn AREA 45,227 sq. km POPULATION 1,315,000 CURRENCY ONE SMALL NORDIC COUNTRY, Euro COUNTLESS REASONS TO FALL IN LOVE. 1. COUNTRY OVERVIEW 2. MOVING TO ESTONIA 6. EDUCATION 7. HEALTHCARE 4 Key Facts and Figures 16 Residence Permits 50 Pre-school Education 60 Health Insurance 7 Geography 21 Moving Pets 52 Basic Education 62 Family Physicians 8 Climate and Weather 22 Moving Your Car 54 Secondary Education 64 Specialised Medical Care 10 Population 56 Language Immersion Programmes 65 Dental Care CONTENTS 11 Language 56 Higher Education 66 Emergency Rooms and Hospitals 12 Religion 58 Continuous Education 13 Politics and Government 14 Public Holidays 14 Flag Days in Estonia 3. HOUSING 4. WORKING 5. TAXES AND BANKING 8. TRANSPORT 9. EVERYDAY LIFE 24 Renting Property 36 Work Permits 46 General Taxes 68 Driving in Estonia 84 e-Estonia 26 Buying and Selling Immovable Property 38 Employment Contracts 47 Income Tax 74 Your Car 86 Media 28 Utilities 40 Setting Up a Company 48 Everyday Banking 77 Parking 88 Shopping 31 Telecom Services 42 Finding a Job 78 Public Transport 90 Food 33 Postal Services 82 Taxis 91 Eating out 34 Moving Inside Estonia 92 Health and Beauty Services 35 Maintenance of Sidewalks 93 Sports and Leisure 94 Cultural Life 96 Travelling in Estonia On the cover: Reet Aus PhD, designer. Lives and works in Estonia. Photo by Madis Palm The Relocation Guide was written in cooperation with Talent Mobility Management www.talentmobility.ee 1. -
On How Crowdsourced Data and Landscape Organisation
Land 2020, 9, 158; doi:10.3390/land9050158 S1 of S6 Supplementary Materials: On How Crowdsourced Data and Landscape Organisation Metrics Can Facilitate the Mapping of Cultural Ecosystem Services: An Estonian Case Study, Land 2020, 9, Article No. Oleksandr Karasov, Stien Heremans, Mart Külvik, Artem Domnich and Igor Chervanyov Table S1. Number of cultural ecosystem service––CES-related photographs per protected area. Number of CES-related Name Description photos Lahemaa Rahvuspark National Park 738 Vainameri Baltic Sea Protected Area (HELCOM) 340 Otepaa Looduspark Protected Landscape (Nature Park) 319 Soomaa Rahvuspark National Park 188 Haanja Looduspark Protected Landscape (Nature Park) 159 Pohja-Korvemaa Looduskaitseala Nature Reserve 159 Kaina Lahe-Kassari Protected Landscape (Nature Park) 137 Maastikukaitseala Oru Pargi Maastikukaitseala Protected Landscape (Nature Park) 136 Site of Community Importance (Habitats Turisalu 131 Directive) Korvemaa Maastikukaitseala Protected Landscape (Nature Park) 125 Luitemaa Looduskaitseala Nature Reserve 121 Vortsjarve Special Protection Area (Birds Directive) 114 Tudusoo Looduskaitseala Nature Reserve 110 Varesemagede Maastikukaitseala Protected Landscape (Nature Park) 105 Piusa Joe Urgoru Maastikukaitseala Protected Landscape (Nature Park) 89 Viljandi Maastikukaitseala Protected Landscape (Nature Park) 83 Ontika Maastikukaitseala Protected Landscape (Nature Park) 77 Alutaguse rahvuspark National park 76 Ropka-Ihaste Looduskaitseala Nature Reserve 75 Ahja Joe Urgoru Maastikukaitseala Protected Landscape -
The Estonian Ramsar Sites 1. Agusalu
The Estonian Ramsar sites 1. Agusalu (11 000 ha). A part of an extensive Agusalu-Puhatu mire complex in NE Estonia charcterized by different open mire types - bogs, transition mires and fens. 2. Alam-Pedja (34 220 ha). A large, mostly flat wilderness area with a complex of mires separated by unregulated rivers and associated floodplain meadows and alluvial forests, surrounded by extensive forests, including swamp forests. Very important spawning site for several fish species, an important stop-over point for numerous species of migrating waterfowl. 3. Emajõe Suursoo Mire and Piirissaar Island (32 600 ha; will be updated after the revision of protection rules). Area formed by the largest delta-mire complex in Estonia (incl. different types of mires, rivers and lakes), the waters of Lake Peipsi and the Piirissaar Island. Being extremely important for the hydrology and water quality of Lake Peipsi the site is also important as a moulting and staging area for waterbirds and as a spawning area for many fish species. 4. Endla (10 110 ha). A complex of eight bogs, swamp forests, freshwater lakes, rivers and karst springs in central Estonia. Numerous species of vulnerable or endangered waterbirds use the area for breeding. The site is an important area for water supply, and scientific research. 5. Haapsalu-Noarootsi (27 240 ha). A mosaic marine/coastal wetland complex along the NW- Estonian coast, consisting of coastal seascape, shallow inlets and bays, coastal lagoons, coastal meadows, reedbeds and flooded mud- and sandflats. 6. Hiiumaa Islets and Käina Bay (17 700 ha; will be updated after the revision of protection rules). -
Väikesaarte Programmi Nõuded
Väikesaarte programmi nõuded Birgit Diedrichsen Riigi Tugiteenuste Keskus/ projektikoordinaator 15.01.2021 1. Programmi eesmärk Kaasa aidata väikesaarte elanikele osutatavate esmatähtsate teenuste kättesaadavusele ja kvaliteedi parandamisele. 2. Esmatähtsa teenuse mõiste Programmi raames mõistetakse esmatähtsate teenustena mandri ja saarte vahelist transpordiühendust (sealhulgas ühendust saare ühe keskuse ja sadama vahel), hoolekande- ja tervishoiuteenuseid, esmatähtsatele teenustele ligipääsetavuse loomist erivajadustega inimestele, esmatarbevahendite, toidu, elektri, joogivee, kanalisatsiooni ja mootorsõiduki kütuse kättesaadavust, jäätmemajandust, juurdepääsu alus- ja põhiharidusele, päästevõimekuse tõstmist, avaliku korra tagamist, sideteenuseid ning kohalikule omavalitsusele kuuluvate eluruumide ehitamist või nende kvaliteedi parandamist. 3. Programmi piirkond Kehtivas väikesaarte nimistus on 16 saart: Abruka, Aegna, Heinlaid, Kesselaid, Kihnu, Kräsuli, Kõinastu, Manija, Naissaar, Osmussaar, Piirissaar, Prangli, Ruhnu, Vilsandi, Vormsi ja Väike-Pakri. 4. Muudatused 2021. aastal I Lisandunud toetatavad tegevused: • elektriautode laadimispunktide paigaldamine väikesaartele; • tõsteseadmete soetamine ja paigaldamine väikesaartel asuvatesse sadamatesse; • avaliku korra tagamiseks turvakaamerate soetamine; • kohaliku omavalitsuse omandis oleva ning esmatähtsat teenust osutavale ametnikule või töötajale mõeldud eluruumi juurde kuuluva abihoone ehitus või kvaliteedi parandamine. 5. Muudatused 2021. aastal II Sadamate arendamisel toetatakse -
2009 (Titel, Preface, Content, Papers)
EESTI MAJANDUSPOLIITILISED VÄITLUSED Artiklid (CD-ROM) ja Kokkuvõtted ESTNISCHE GESPRÄCHE ÜBER WIRTSCHAFTSPOLITIK Beiträge (CD-ROM) und Zusammenfassungen DISCUSSIONS ON ESTONIAN ECONOMIC POLICY Articles (CD-ROM) and Summaries XVII 2009 Eesti majanduspoliitilised väitlused – 17 / Estnische Gespräche über Wirtschaftspolitik – 17 / Discussions on Estonian Economic Policy – 17 Asutatud aastal 1984 / Gegründet im Jahre 1984 / Established in 1984 ASUTAJA, KOORDINAATOR JA PEATOIMETAJA / GRÜNDER, KOORDINATOR UND CHEFREDAKTEUR / FOUNDER, COORDINATOR AND CHIEF EDITOR: Matti Raudjärv (Tartu Ülikool – Pärnu Kolledž ja Mattimar OÜ) TOIMETAJAD / REDAKTEURE / EDITORS: Sulev Mäeltsemees (Tallinna Tehnikaülikool) Janno Reiljan (Tartu Ülikool) TOIMETUSKOLLEEGIUM / REDAKTIONSKOLLEGIUM / EDITORIAL BOARD Peter Friedrich (University of Federal Armed Forces Munich, University of Tartu) Manfred O. E. Hennies (Fachhochschule Kiel) Enno Langfeldt (Fachhochschule Kiel) Stefan Okruch (Andrassy Gyula Deutschsprachige Universität Budapest) Armin Rohde (Ernst-Moritz-Arndt Universität Greifswald) Mart Sõrg (Tartu Ülikool) Publikatsioon ilmub kuni kaks korda aastas / Die Publikation erscheint bis zu zwei Mal im Jahr / The publication is published once or twice a year Artiklid on avaldatud andmebaasides: / Die Beiträge sind in der Datenbanken: / Articles have been published in the databases: EBSCO (USA) and ECONIS (Germany) KONTAKT – CONTACT: Matti Raudjärv Tartu Ülikool (Pärnu Kolledž) University of Tartu (Pärnu College) or Mattimar OÜ Ringi 35 Kose tee 79 80012 Pärnu -
Estonian Nature Published by the Estonian Institute ISBN: 9985-9509-8-4
Estonian nature Published by the Estonian Institute ISBN: 9985-9509-8-4 Text: Indrek Rohtmets and the Estonian Institute Layout: Aadam Kaarma, Illustrations: Kärt Ojavee Cover photo: Mati Kose Photo credits: Arne Ader p 9 top , p 15, p 17, p22 bottom, p 23 Endel Grensmann p 7 / Andre Help p 9 bottom, p 16 / Ivar Jüssi p 24 Arne Kaasik p 21 / Mati Kose p 20, p 22 top / Jonne Kotta p 11 up Murel Merivee p 19 bottom / Jaak Neljandik p 5 / Val Rajasaar p 3 Tõnis Saadre p 10, p 11 bottom / Jan Siimson p 19 top Toomas Tuul p 8 , p 13 According to the census, Estonia’s population in the year 2000 was 1 376 700, of whom over two thirds lived in towns. Th e overall population density in Estonia is 33 people per square kilometre. However, disregarding the urban population, the actual density in the countryside is only about 10 people per square kilometre. 3 Th e nordic latitude — warm summers, mild winters A small country in Northern Europe with an area Th e high latitude makes the rotation of sea- of 45 227 sq km, of which about one tenth (4133 sons and the interchange of light and dark sq km) is taken up by islands, Estonia forms periods of the year well pronounced in Esto- the most western and maritime part of the large nia — the maximum length of a summer day East-European Plain. Estonia’s territory comprises on the north coast is 18 hours 14 minutes, 0.03 per cent of the world’s land area, located be- whereas during the shortest day in winter the tween 57º30’34’’ and 59º49’12’’ N and between sun appears for a mere 6 hours 3 minutes. -
1,INNUHAKULDUSED EESTIS 1990-1997 Eesti Linnuharulduste Komisjoni Aruanne
1,INNUHAKULDUSED EESTIS 1990-1997 Eesti linnuharulduste komisjoni aruanne Vilju Lilleleht Eesti Ornitoloogiauhing, pk. 227, 50002 Tartu; EPM~J Zooloogia ja Botaanika Instituut, Riia 181, 51014 Tartu Kokkuviite. Eesti linnuharulduste komisjoni teine kokkuv6tc rneil harva ja juhuslikult eslnevate lindudc kohtarnistcadetest. L6plik hinnang anti 759 teatele. neist 597 aastatest 1990- 1997 (44-105 (cadet aastas). Kinnitati vastavalt 624 (82%) Ja 544 teadet (91 %). Jarjest on kasvanud valismaisre, pcamiselt Soomc linnuvaatlejatc osa harulduste leidrnisel. ulatudes pracguseks juba iile 60% k6igist Iiibivaatamiseks esitatud teadetest. Eesti lindude nimekirja lisandus 13 uut liiki ja 3 alamliiki, lisaks veel iiks teadrnata paritoluga ja neli vangistusest Iahtipaasenud li~ki. TBestati nelja uue linnuliigi pcsitsernine Eestis. Eesti lindude nimekirjas on seisuga 01.01.1998 kokku 335 loodusliku phritoluga ja meil v61 naabermaades piisiva asurkonna moodustanud sissetalutud li~ki. viis liiki teadmata paritoluga ja seitse liiki vangistusest paasenud linde. Alljargnevaga jatkab Eesti linnuharulduste komisjon (edaspidi HK) kokkuvdtete avaldamist meil harva kohatavatest lindudest. Kahjuks venis mitmel pdhjusel vaheaeg esimesest, kolmes osas ilmunud kokkuvdttest (kuni aastani 1989)~~'45' 46 siiani vaga pikaks. Sellele vaatamata pole HK loobunud kavast labivaadatud teated linnuharulduste kohtamistest edaspidi kiiremini ja sagedamini avaldada, ning kui jdudu ja vahendeid jatkub, vaatlejatele ka kirja tee1 oma otsustest teatada. Peagi peaks jargnema kokkuvdte "Linnuharuldused Eestis 1998-1999". Loodetavasti on selleks ajaks kdik linnuvaatlejad oma teated harulduste leidudest komisjonile labivaatamiseks esitanud ning nende kohta jdutud ka vastav otsus teha. Komisjoni koosseis ja tiiokord HK koosseisu kuulus avaldatavate teadete Iabrvaatamisel viis p6hi- ja 2-3 varuliiget. Vi~mased asendasid vajaduse korral pohiliikmeid v6i osalesid liigilruhma-spetsial~stidena.Ka tookord oli ijldjoontes sama, mis varem.