DOCSLIB.ORG

Mainekahjus Danske Lahkub Eesti Turult

Total Page：16

File Type：pdf, Size：1020Kb

Download full-text PDF Read full-text
Mainekahjus Danske Lahkub Eesti Turult PANGANDUS Mainekahjus Danske lahkub Eesti turult Eesti ettevõtete kontosid sulgev Danske Bank sisuliselt lahkub siinselt turult, leiavad Pocopay asutaja Indrek Neivelt ja Inbanki asutaja Priit Põldoja. 45 Kolmapäev, 15. august 2018 nr 144 (5976) 3,90 eurot Mõni asi tundub mõeldamatu. Seni kuni ta on kohal. Neljaukselise luksuskupee elegantsus, mitmekülgsus ja väljendusrikas disainikeel. Uus Audi Q8. Tere tulemast 8 dimensiooni. D I M E N S I O Audi Tallinn Paldiski mnt 100a Telefon: 611 2000 E-mail: [email protected] O Audi Kuressaare Tallinna tn 61a Telefon: 453 0100 E-mail: [email protected] NDASSE Audi Pärnu Tallinna mnt 87e Telefon: 444 7130 E-mail: [email protected] TERE Aasta Auto As Sepa 24A Tartu Telefon: 7308 000 E-mail:[email protected] TULEMAST I www.audi.ee 8 reklaamitoimetaja Marina Altmaa tel 667 0161 REKLAAM [email protected] 15. august 2018 INVESTOR GASELL PANE TÄHELE PÄEVA TEGIJA Tesla lahkumine börsilt Prügi sorteerimine Äripäev ilmub suvel pole midagi erakordset annab rohkem tellimusi kolm korda nädalas Kohtupidamine Edgar Tesla asutaja ja suuromanik Elon “Keskkonnanõuete karmistumi- 25. juunist kuni 17. augustini Musk on vihjanud ettevõtte bör- ne ja roheline mõtteviis on teki- ilmub Äripäev esmaspäeval, Savisaare üle jätkub silt äraviimisele. Kas see põh- tanud nõudlust konteinerite jä- kolmapäeval ja reedel. justab kaose börsil kaubaldava- rele,” rõõmustab Avinurmes prü- tes fondides, mille portfelli kuu- gikonteinereid tootva Birgeri te- Veebilehel www.aripaev.ee Tallinna ringkonnakohus leidis, et krimi- lub ka Tesla. Selgub, et mitte eriti, gevjuht ja üks asutajaid Aleksei värsked majandusuudised naalmenetluse lõpetamine Edgar Savi- aga on erandeid. 1415 Männiste. 67 iga päev! saare suhtes tema terviseseisundi tõt- tu on olnud ennatlik. Kohus saatis krimi- naalasja tagasi maakohtule. Maakohus leidis varem, et menetlus tuleb lõpe- tada, kuna Savisaar on parandama- tult haigestunud ega ole võimeli- ne osalema kohtumenetluses. Sa- visaare terviseseisundi hindami- seks on kahel korral tehtud eks- pertiis, mis on kinnitanud, et ta on võimeline osalema kohtuistungi- tel ning kandma ka karistust. Savi- saare kaitsja Oliver Nääs lubas viia vaidluse riigikohtuni välja. Kolmapäev, 15. august 2018 EUR/USD USD/EUR EUR/SEK EUR/RUB Nord Pool Euribor nr 144 (5976) 3,90 eurot 1,138 0,878 10,355 75,739 54,28 –0,266 PANGANDUS Danske uks lukku Vaatamata Danske teatele jääda Eestisse teenindama Põhjamaade ärikliente, ütlevad teised turuosalised, et sisuliselt on tegemist siinselt turult lahkumisega. 45, 13 FOTO: ANDRAS KRALLA KUULA Äripäeva Raadiot sagedusel 92,4 MHz. Raadiosaated on järelkuulatavad www.aripaev.ee/raadio Eesti majandust viib edasi toimetaja Ken Rohelaan tel 667 0111 2 UUDIS [email protected] 15. august 2018 TÄNA ÄRIPÄEVA RAADIOS Arvamusfestivali teise päeva õhtul väitlesid ERRi laval Meeleolu enne Andres Herkel (VE), Mart Helme (EKRE), jalgpallilahingut Kaja Kallas (RE), Jüri Ratas (KE), Jevgeni 7.00–10.00 “Hommikuprogramm”. Saa- Ossinovski (SDE) ja tes räägime Swedbank ASi juhatuse esime- Helir-Valdor Seeder he Robert Kittiga tema üleskutsest Eesti et- (Isamaa). tevõtjatele ja teadlastele, leidmaks koostöö- foto: Dmitri Kotjuh kohti. Jalgpalliajakirjanik Aet Süvariga räägi- / JÄRVA Teataja / me õhtuse Eesti pinnal toimuva jalgpalli sajan- SCanpiX di sündmuse – UEFA superkarika – mõjust ja meeleoludest selle ümber. Saatejuhid on Eliisa Matsalu ning Meelis Mandel. 11.00–12.00 “Õigusruum”. Euroopa Liit plaa- nib kehtestada ühtse ettevõtjatevahelise käi- bemaksusüsteemi, mille alusel plaanitakse kä- sitleda Euroopa Liidus riigisiseseid ja piiriüle- seid ettevõtjatevahelisi kaubatehinguid ühte- moodi. Mida muudatused tähendavad, selgi- tab kaubandus-tööstuskoja jurist Indrek Tops. Saatejuht on Indrek Ojamets. ARVAMUSFESTIVAL 13.00–14.00 “Töö ja palk”. Tõenäoliselt on enamik inimesi kogenud, kuidas töömõtted ei taha meid lahti lasta. Seekordne saade kes- Valitsus peab vähem rapsima kendub ületöötamisele. Stuudios on psüh- holoog Rita Rätsepp, saadet juhib Personali- uudiste juht Helen Kõrgesaar. KRIsteL HÄRMA [email protected] odavat alltöövõttu. Ta märkis, da, pead käima valla käest kü­ On selge, et teatud 15.00–16.00 “Juhtimislabor”. Kuidas mit- et tuleb kasutada kõiki välis­ simas, milline see olema peaks. regulatsioonidega on te jääda kinni kasututesse mõtte- ja käitumis- Äripäev küsis Paides Arvamus- poliitika võimalusi, nagu näi­ Või nagu uus ettevõtlus­ ja in­ mindud üle mõistlikkuse mustritesse, olla oma emotsioonides ja mõ- festivalil, mida peaks järgmi- teks välisesindused, et me saak­ fotehnoloogiaminister ütleb, et piiri. tetes vaba? Külas on kliiniline psühholoog ja ne valitsus Eesti ettevõtjate sime Eesti majanduse heaks töö­ kui tahta paigaldada päikesepa­ teadveloleku õpetaja Anni Kuusik ja Tallin- jaoks ära tegema. Kõlama jäi, le teised majandused. neeli, siis tuleb taotleda ehitus­ Sotsiaaldemokraatliku Erakon- na Ülikooli emeriitprofessor Mare Pork. Saade et riik peaks ettevõtluse rahu- “Üks näide on rahvusliku ka­ luba, mille menetlus võtab aas­ na esimees Jevgeni Ossinovski lähtub 20. augustil ilmuvast Susan Davidi raa- le jätma. pitali tekitamine ehk pensioni­ ta aega,” tõi Ossinovski näiteks. matust “Emotsionaalne paindlikkus”. Saate- Swedbanki juht Robert Kitt raha, mida me kütame iga aas­ Ossinovski sõnul on oluli­ juht on Signe Rummo. tõdes, et valitsuse rapsimine ta suurusjärgus 400 miljonit vä­ ne tegeleda edasi ka tööjõuga. henda, et sul on infotehnoloo­ pärsib ettevõtluse arengut. See­ lispankadesse. Selle võiks inves­ “Oleme pingutanud selle ni­ gia sektori strateegia, vaid sul Äripäeva raadiot saab kuulata Tallinnas tõttu märkis ta, et kõige oluli­ teerida Eesti ettevõtetesse,” lisas mel, et rohkem inimesi töötu­ on strateegia ühiskonna jaoks. ja Harjumaal sagedusel 92,4 MHz ning igal- sem on tagada ettevõtjatele in­ Tsahkna. rule tuua – on see töövõime­ See ei ole mitte pelgalt e­riik, pool mujal Äripäeva veebi kaudu. vesteerimiskindlus. “Kui meil reformiga, vanemahüvitise süs­ vaid see on ühiskonda läbiv.“ Piirangutega mindi üle piiri on muudatused plaanis ja see teemi muutustega, et rohkem Endine RIA küberturbeeks­ on demokraatia, mis annab sel­ Reformierakonna esimees Kaja naiste tööhõive kasvaks. Kind­ pert Klaid Mägi ütles, et kõige Eesti majandust viib edasi leks mandaadi, on vaja aega ko­ Kallas tõdes samuti, et riigi rol­ lasti on siin veel neid kasutama­ olulisem on luua raamistik, kus haneda. Et ei toimuks väga kii­ li tuleb ettevõtluses vähendada. ta puhvreid. Eks rändepoliitikas ettevõtted tegutsevad. Tema sõ­ reid muutusi, mis võtab ettevõ­ “Riik ei peaks tegelema ettevõt­ on tehtud hädalahendusi, aga nul aitas palju tänavu vastu võe­ tetelt julguse investeerida.” Te­ lusega seal, kus sellega võib te­ poliitiline debatt siiski vajab tud küberseadus, kuid see on al­ LÜHIDALT ma sõnul on konkreetseid ot­ geleda erasektor. Samuti peaks mingit pikemaajalist selgust.” les pool raamistikust. “Meil on suseid palju, mida ettevõtlu­ vähendama bürokraatiat.” Te­ vaja veel nii mõnedki asjad pai­ Nordica võitis hanke Rootsis E-riik tuleb viia uuele tasemele se heaks vastu võtta, kuid ühis­ ma sõnul on kõige olulisem te­ ka panna selleks, et teaksime Lennufirma Nordica tütarettevõte Regional nimetaja on just investeerimis­ ha korda maksusüsteem, et see Ossinovski lisas, et samaväärselt täpselt, millises vees me ujume, Jet OÜ võitis hanke Rootsi siseliini teeninda- kindlus. oleks lihtne ja kergesti hallatav oluline on innovatsioon ja digi­ kes mille eest vastutab, kes mi­ miseks. Lendudega Stockholmi ning Root- Liikumise Eesti 200 osaline ning õiglane. taliseerimine. da peab tegema selleks, et kaits­ si põhjaosas asuvate Gällivare ja Arvidsjau- Margus Tsahkna ütles, et järg­ Ka Sotsiaaldemokraatliku “See, kuidas me mitte ainult ta kodanikku ja ettevõtete kau­ ri linna vahel alustatakse 15. septembril, tea- mine valitsus peaks laskma et­ Erakonna esimees Jevgeni Ossi­ ei too teadusse raha juurde, vaid du kogu riigi toimimist. Minu tas Nordica. tevõtjatel tegeleda ettevõtluse­ novski märkis murekohana bü­ kuidas me suudame seda ka Ees­ meelest pöörab valitsus sellele Lennuühendus liinil katkes mai lõpus kohaliku ga ning sekkuma võimalikult rokraatia vohamist, mis tuleb ti ettevõtluse kasuks tööle pan­ liiga vähe tähelepanu.” lennuettevõtte Nextjeti pankroti tõttu. vähe. Tsahkna sõnul on ainuke, tõsiselt üle vaadata. “On selge, na,” ütles ta. Mägi märkis, et küberteema Nordica turundus- ja kommunikatsioonijuhi mida riik teha saab, võtta am­ et teatud regulatsioonidega on IT­visionäär Linnar Viik mär­ on pärast ID­kaardi kriisi taas Toomas Uibo sõnul on neil selle liiniga varase- bitsioonikas eesmärk, et Eesti mindud üle mõistlikkuse piiri. kis, et mitu riiki, näiteks Kana­ pildilt kadunud. “Sellisel juhul maid kogemusi. “Pakkusime 2016. aastal Next- majandus ei tööta enam teiste Ehitus on üks selliseid näiteid da, Malaisia ja Taani, on teinud võib meid oodata järgmine kord jetile allhanketeenust,” lausus Uibo. majanduste heaks ehk me ei tee – kui tahad endale kuuri ehita­ oma digistrateegia. “See ei tä­ veel suurem kriis.” MEESKONNATÖÖ SEIKLUSED JA KOOLITUSED esitleb: OSALUSLEPINGUTE SÕLMIMINE ON ALANUD! WWW.TOIDUMESS.EE Tallinna Lauluväljak, 3.–4. mai 2019. Sissepääs tasuta. 100 000 m2 messipinda, 700 eksponenti, 100 000 külastajat Eesti Toidumess - Sööma! ja Eesti Automess - Sõidame! toimuvad koostöös reklaamitoimetaja Marina Altmaa tel 667 0161 15. august 2018 [email protected] REKLAAM 3 Spetsialistid soovitavad, Meistrid eelistavad Kampaania kestab
Load more

Recommended publications
  • Hiiumaa 1 : 100
    H I I U M A A 1 : 100 000 EESTI GEOLOOGILINE BAASKAART. RASKUSJÕUVÄLJA ANOMAALIAD GEOLOGICAL BASE MAP OF ESTONIA. GRAVITY ANOMALIES 5 0 5 0 5 0 5 0 5 0 5 0 5 0 8 9 9 0 0 1 1 2 2 3 3 4 4 5 22°0' 3 22°5' 3 22°10' 3 22°15' 4 22°20' 4 22°25' 4 22°30' 4 22°35' 4 22°40' 4 22°45' 4 22°50' 4 22°55' 4 23°0' 4 23°5' 4 23°10' LE GE N D 59°5' Lõimandi nina Isoanomaal -13,5 ,5 3 Isoanomal 6550 -13 5 6550 T a h k u-1n2, a 12 5 L e h t m a 59°5' - -11, -11 -10,5 Leh ,5 tm -9 a -10 j ,5 -8 5 , S -9 -7 ,5 u 14 11 8 5 2 -1 -4 -7 -10 -13 -16 mGal -6 u r M e e l s t e -8 ,5 j -5 ä M e e l s t e l a h t r -7 v -6 Kärrslätti neem K a u s t e VORMSI VARJUTATUD RELJEEF ("valgustatud" loodest) Kersli nina SHADED RELIEF ("lighting" from NW) 5 5 5 5 5 5 ORMSÖ 9 0 1 2 3 4 L Ä Ä N E M E R I 3 4 4 4 4 4 5 I 0, 6545 R Suursäär Kjulsnäs 6545 E (Kootsaare nina) M a n g u ,5 Kersleti jv -4 Tahkuna LKA M VORMSI Saxby neem E T a r e s t e l a h t Kjursskon K o d e s t e Tareste MKATõrvanina ORMSÖ -8 N ,5 M u d a s t e 6545 6545 Ä Kootsaare M a l v a s t e Ä poolsaar S i g a l a L T a r e s t e Vissulaid R i s t i 5,5 59°0' 6535 6535 2 Ninalaid R e i g i l a h t R e i g i R o o t s i K i d a s t e Vitberget K Ä R D L A 59°0' H a u s m a 5 , 6540 2 6540 K i r 6525 6525 i 5 5 k , , u ,5 2 4,5 5 5 l 2 5 Külalaid , a - 5, Paope LKA 5 h 6 Kadakalaid H - t P i h l a 5 , 4 Uuemererahu a P i l p a k ü l a 4 Elmrahu 5 4 Sääre nina - 6 Kukka laht r Kõrgessaare LKA K o i d m a Valgesäär i Västurvike KÕRGESSAARE 5 P a o p e l a h t T P , k (Västerviken) a ih 5 3 m l , K u k k a u 3
    [Show full text]
  • Emmaste Vald
    EMMASTE VALD EMMASTE VALLAVOLIKOGU MAARUS Emmastcs 26. mail2011nr 26 Emmastevalla pdhimaizirus Maiaruskehtestatakse kohaliku omavalitsuse konalduse seaduse $ 22 l6ike I punkti9 alusel. l. peatilkk iJLDSATTED $ I Mlriruse reguleerimisala (l) Emmastevalla pdhimiiiirus on digusakt,milles setestatakse: l) vallaterritooriuml 2) vallastimbolid ja nendekasutamise kord; 3) volikoguesimeheja aseesimehe vdi aseesimeestevalimise kord, volikogu komisjonidemoodustamise kord, 6igusedja kohustused ning volikogu komisjonide esimeesteja aseesimeestevalimise kord, ,1)vallavalitsuse moodustamise kord, vallavanema valimise kord, vallavalitsuse pAdevusja tdijkonaldus; 5) vallavalitsusestaatus ametiasutusenaja hallatavate asutuste moodustamise kord; 6) vallaarengukava, eelawestateegiaja eelarve koostamiseja muutmise ning fi nantsjuhtimiseiildised pdhim6tted; 7) valla6igusaktide vastuv6tmise, avalikustamise ja jdustumise tapsem kord; 8) sotsiaalsedgamntiid volikogu poolt valitud ja ametissenimetatud isikutele; 9) jairelevalveja kontrollEmmaste vallaja hallatavateasutuste tegevuse seaduslikkuse iile. $ 2 Valla kohalik omavalitsus Kohalikomavalitsus on temademokmatlikult moodustah.ld vdimuorganite 5igus, v6imcja kohustusseaduste alusel iseseisvalt konaldadajajuhtida kohalikku elu, l:ihtudesvallaelanike digustatud vajadustestja huvidest ning arvestades Emmaste vallaarengu iseiirasusi. $ 3 Omavalitsuse6iguslikud alused Emmastevald kui avalik-6iguslikjuriidiline isik juhinduboma tegeurses pdhiseadusest,seadustestja teisrest 6igusaktidestja kaesolevast p6hima:irusest.
    [Show full text]
  • Teataja Nr 1 2011
    Kõrgessaare Valla NR. 2 2011 TEATAJA Omavalitsuse infoleht REEDE 18 . VEEBRUAR 2011 ILMUB KORD KUUS *** TASUTA Valla preemia 2011 postuumselt Olev Valgule Kõrgessaare Vallavalitsuse korraldusega määrati Neljapäeval, 24. veebruaril algusega 13.00 2011. aasta valla preemia postuumselt Olev Kõrgessaare Vaba Aja Keskuses Valgule. Valla preemia kandidaatideks esitati: EESTI VABARIIGI 93. aastapäeva Artur Valk esitas valla preemia kandidaadiks Olev Valgu. KONTSERT-AKTUS Ei möödu päevagi, kus me ei tunneks puudust Olevi tööalastest oskustest, olgu siis tegemist Esinevad Kõrgessaare valla isetegevuslased. Kontserdile järgneb vallavolikogu kütte-, elektri-, helitehnika või muu sellise esimehe ja vallavanema vastuvõtt. temaatikaga. Sageli on tõesti tunne, et on Oodatud on k õik vallakodanikud asendamatuid. Lisaks oma põhitööle oli Olevil üks armastus ja hobi – selleks oli Kõrgessaare valla erinevate kultuuri- ja spordiürituste muusika ja helipoole SÜNDIS UUS 6.märtsil toimuvad korraldamine. Neid toimetamisi oli aastate jooksul VALLAKODANIK tõesti palju, alates Jaaniõhtutest kuni Vabariigi Riigikogu valimised aastapäeva aktusteni, lisaks erinevad MIRJAM AUL spordivõistlused, kus tuli helindamine korraldada Kõrgessaare Vallavalitsuse määrus 6.jaanuar vägagi ekstreemsetes tingimustes (... nii tuules, 2011 nr 1. AVE -LY ARON kui vihmas, nii lõõskava päikese all, kui ka talvises § 1. Moodustada Kõrgessaare valla territooriumil 1 külmas). valimisjaoskond – Kõrgessaare valimisjaoskond nr Paljude aastate jooksul oli Olev abiliseks 1. ÕNNITLEME VEEBRUARIKUU
    [Show full text]
  • Rahvastiku Ühtlusarvutatud Sündmus- Ja Loendusstatistika
    EESTI RAHVASTIKUSTATISTIKA POPULATION STATISTICS OF ESTONIA __________________________________________ RAHVASTIKU ÜHTLUSARVUTATUD SÜNDMUS- JA LOENDUSSTATISTIKA REVIEWED POPULATION VITAL AND CENSUS STATISTICS Hiiumaa 1965-1990 Läänemaa 1965-1990 Kalev Katus Allan Puur Asta Põldma Nõv a Pürksi Risti KÄRDLA Linnamäe Vormsi Taebla Lauka Pühalepa HAAPSALU Käina Ridala Martna Kullamaa Emmaste Lihula Lihula Hanila Tallinn 2002 EESTI KÕRGKOOLIDEVAHELINE DEMOUURINGUTE KESKUS ESTONIAN INTERUNIVERSITY POPULATION RESEARCH CENTRE RAHVASTIKU ÜHTLUSARVUTATUD SÜNDMUS- JA LOENDUSSTATISTIKA REVIEWED POPULATION VITAL AND CENSUS STATISTICS Hiiumaa 1965-1990 Läänemaa 1965-1990 Kalev Katus Allan Puur Asta Põldma RU Sari C Nr 21 Tallinn 2002 © Eesti Kõrgkoolidevaheline Demouuringute Keskus Estonian Interuniversity Population Research Centre Kogumikuga on kaasas diskett Hiiumaa ja Läänemaa rahvastikuarengut kajastavate joonisfailidega, © Eesti Kõrgkoolidevaheline Demouuringute Keskus. The issue is accompanied by the diskette with charts on demographic development of Hiiumaa and Läänemaa population, © Estonian Interuniversity Population Research Centre. ISBN 9985-820-70-3 EESTI KÕRGKOOLIDEVAHELINE DEMOUURINGUTE KESKUS ESTONIAN INTERUNIVERSITY POPULATION RESEARCH CENTRE Postkast 3012, Tallinn 10504, Eesti Kogumikus esitatud arvandmeid on võimalik tellida ka elektroonilisel kujul Lotus- või ASCII- formaadis. Soovijail palun pöörduda Eesti Kõrgkoolidevahelise Demouuringute Keskuse poole. Tables presented in the issue on diskettes in Lotus or ASCII format could be
    [Show full text]
  • Kärdla, Mida Vahel Kutsutakse Hellitavalt Ka Pealin- M [email protected] Naks
    Hiiumaa saar koos laidudega kuulub UNESCO biosfäärialade nimestikku. Kestva arengu eelkäijana, keskendub programm Man and Biosphere bio- E loogilise mitmekesisuse ja inimkultuuri tasakaalustatud koosarengusse elukeskkonna säästva majandamise põhimõtteid järgides. Meie väärtus- tame oma unikaalset loodust ja loodame, et ka saare külastajad käituvad vastutustundlikult. & www.hiiumaa.ee Saare keskuseks on Kärdla, mida vahel kutsutakse hellitavalt ka pealin- M [email protected] naks. Juba 14. sajandil paiknes siin väike rootslaste küla, mis hiljem arenes £ (+372) 504 5393 tööstuskeskuseks. Omaaegsetest asukatest annavad märku rootsi päritolu P Hiiu 1 (Keskväljakul), HIIUMAA koha- ning perekonnanimed. Oleme kaardile märkinud ca 5,3 km pikkuse tuuri Kärdla vaatamis- 92413, Kärdla, Hiiumaa TURISMIKAART väärsustest, mille läbimine jalutades võtab aega ca 1-1,5 h. #VisitHiiumaa Legend Kaitseala piir 1 Kärdla tuuri marsruut ja objektid TRANSPORDIINFO Turismiinfokeskus; inva-tualett; tualett Rattamarsruudid: Arstiabi; apteek; politsei Eurovelo marsruut 1 Kärdla KÄRDLA sadam Sadam; slipikoht; navigatsioonimärk marsruut 304 KORK marsruut 305 Kuur Vallavalitsus; bussijaam; raamatukogu 5 Sadama ait Kool; lasteaed; mänguväljak Titekivi S a Tareste laht d Spordirajatis; seikluspark; matkarada Kärdla rand a m 6 Lu b Kultuurimaja; teater; muuseum Rannapaargu ja a Hausma supluskoht rannavõrkpalli- ah väljakud ju Hausma tee Kirik; laululava; muu huvitav hoone N Ööbiku- p õi u park k Mälestusmärk; rändrahn; rand u Rannapark Väike-Sadama L t välijõusaal
    [Show full text]
  • Lisa (Majandus- Ja Taristuministri 09.04.2021 Määruse Nr 14 Sõnastuses)
    Majandus- ja taristuministri 25.06.2015. a määrus nr 72 „Riigiteede liigid ja riigiteede nimekiri” Lisa (majandus- ja taristuministri 09.04.2021 määruse nr 14 sõnastuses) RIIGITEEDE LIIGID JA RIIGITEEDE NIMEKIRI Terviktee Riigitee asukoha kirjeldus tervikteel Tee nr Nimi (E–tee nr) 1 2 3 1. Põhimaanteed Tallinna linnas (asustusüksus, Lasnamäe linnaosa) Väo tänava ristmikust kuni Narva 1 (E20) Tallinn–Narva linna (asustusüksus) läänepoolse piirini; Narva piiripunkti idapoolsest pääslast kuni Vene Föderatsiooni piirini Narva jõe sillal Tallinna linna (asustusüksus, Kesklinna 2 (E263) Tallinn–Tartu–Võru–Luhamaa linnaosa) lõunapiirilt kuni tee lõpuni ristmikul riigiteega 7 Napi külas Tee algusest ristmikul riigiteega1 kuni ringristmikuni riigiteega 13213 Jõhvi linna (asustusüksus) läänepoolsel piiril; Jõhvi linnas (asustusüksus) ringristmikust Veski ja Uue tänavatega kuni ringristmikuni Pargi tänava ja Puru teega; Jõhvi linna 3 (E264) Jõhvi–Tartu–Valga (asustusüksus) lõunapiirilt kuni Tartu linna (asustusüksus) põhjapiirini ristmikul Kvissentali teega; Tartu linnas (asustusüksus) liiklussõlmest riigiteega 2 kuni tee lõpuni riigipiiril Läti Vabariigiga Valga linnas Tallinna linna (asustusüksus, Nõmme linnaosa) läänepoolselt piirilt Pääsküla jõe 4 (E67) Tallinn–Pärnu–Ikla sillal kuni tee lõpuni riigipiiril Läti Vabariigiga Ikla külas Pärnu linna (asustusüksus) idapoolselt piirilt 5 Pärnu–Rakvere–Sõmeru kuni tee lõpuni ristmikul riigiteega 1 Sõmeru alevikus Valga linna (asustusüksus) lääneosas Ränioja 6 Valga–Uulu truubilt kuni tee lõpuni ristmikul
    [Show full text]
  • Metsaseaduse § 61 Lg 4 Tulenevalt Teatame, Et Riigimetsa Majandamise Keskus Korraldab Avaliku Kirjaliku Enampakkumise Riigi
    Metsaseaduse § 61 lg 4 tulenevalt teatame, et Riigimetsa Majandamise Keskus korraldab avaliku kirjaliku enampakkumise riigi omandis ja Keskkonnaministeeriumi valitsemisel olevate kinnisasjade müügiks. Kirjaliku enampakkumise tingimused on kättesaadavad RMK veebilehel riigivara müügi kuulutuse alt. Enampakkumisel võivad osaleda ja riigimaad osta nii Eesti kui ka välisriikide kodanikud ja äriühingud, kui seadus ei sätesta neile kitsendusi kinnisasjade omandamisel. Kinnisasja omandamise kitsendamise seadusest (KAOKS) tulenevad kinnisasjade omandamise piirangud on täpsemalt kirjeldatud enampakkumise tingimustes. Enampakkumisel osaleja on kohustatud enne pakkumise tegemist: 1. tähelepanelikult kinnisasja looduses üle vaatama. Kinnisasja võib looduses üle vaadata igal ajal, kui enampakkumisteates ei ole eraldi määratud konkreetse kinnisasjaga tutvumise aega ja tingimusi. Kinnisasja ja seda puudutavate andmetega tutvumata jätmise korral ei saa pakkuja hiljem väita, et ta ei olnud teadlik kinnisasja seisukorrast; 2. tutvuma müüdava objekti kohta Riigimetsa Majandamise Keskuse kodulehel (klõpsates allpool konkreetse maaüksuse andmetel) avaldatud infoga, sh kitsenduste kaardil kajastuva info ja kõigi lisatud dokumentidega; 3. küsima kohalikult omavalitsuselt teavet detailplaneeringu koostamise algatamise ja kehtestamise ning projekteerimistingimuste ja ehitusloa andmise võimaluste kohta. Müüja ei saa tagada kinnisasja senise sihtotstarbe säilimist, detailplaneeringu kehtestamist ega projekteerimistingimuste ja ehitusloa andmist; 4. tutvuma juuresolevate
    [Show full text]
  • Tihu Looduskaitseala, Vanajõe Euroopa Naaritsa Püsielupaiga Ja Vanajõe Hoiuala
    Tihu looduskaitseala, Vanajõe euroopa naaritsa püsielupaiga ja Vanajõe hoiuala kaitsekorralduskava 2015–2024 Keskkonnaamet 2015 1 SISUKORD 1. SISSEJUHATUS .......................................................................................................................................... 4 1.1. ALA ÜLDISELOOMUSTUS ........................................................................................................................... 5 1.2. MAAKASUTUS ....................................................................................................................................... 8 1.3. HUVIGRUPID ....................................................................................................................................... 14 1.4. KAITSEKORD ........................................................................................................................................ 15 1.5. UURITUS ............................................................................................................................................ 19 1.5.1. Läbiviidud inventuurid ja uuringud ............................................................................................ 19 1.5.2. Riiklik seire ............................................................................................................................... 20 1.5.3. Inventuuride ja uuringute vajadus ............................................................................................ 21 2. VÄÄRTUSED JA KAITSE-EESMÄRGID ......................................................................................................
    [Show full text]
  • Hiiumaa Kohanimed.Indd
    HIIUMAA KOHANIMED Marja Kallasmaa HIIUMAA KOHANIMED Toimetanud Eevi Ross Eesti Keele Sihtasutus Tallinn 2010 Toetanud Haridus- ja Teadusministeerium Eesti Keele Instituudi baasfi nantseerimine Raamat on valminud ETF grandi nr. 6743 raames Küljendanud Merle Moorlat © Marja Kallasmaa, Eesti Keele Instituut 2010 Trükitud AS Pakett trükikojas ISBN 978-9985-79-305-3 5 Sissejuhatus SISSEJUHATUS Hiiumaa kohanimeraamatu eesmärk on avaldada Eesti Keele Instituudi kohanime- kartoteegis säilitatav Hiiumaa materjal. Kihelkonniti on see esindatud järgmiselt: Emmaste 2717 sedelit, Käina 2972, Pühalepa 3500, Reigi 5071 sedelit. Esimene kartoteeki jõudnud kohanimekogu pärineb aastast 1926, viimane aas- tast 1995. Eesti Keele Instituudis säilitatava Hiiumaa kohanimematerjali usinaim koguja on olnud Lehte Tammiste (Rannut) rohkem kui 3000 sedeliga. 1000–2000 nimesedelit on loovutanud Elli Küttim ja Jaak Peebo, 500–1000 August Juursalu, Marja Kallasmaa, Elfriede Paas, Leida Püss, Mihkel Tedre ja Gustav Vilbaste. Väikesi kogusid on esitanud veel Ella Aidas, Lembit Kaibald, Paul Kokla, Anne Kriisemann, Jekart Kõmmus, Juta Küttim, Sirli Laius, Joonas Meiusi, Helmi Mih- kelson, Ester Männamaa, Pauline Palmeos, Alide Raudsepp, Jüri Uustalu ning TÜ üliõpilased Ille Pühvel ja Marju Mikkel. Ligi 70 aasta jooksul nii kutseliste murde- kogujate kui ka Emakeele Seltsi korrespondentide jt. kaudu kogunenud materjal on arusaadavalt keeleliselt ebaühtlane. Vasturääkivusi esineb ka sisus, eeskätt talude külakuuluvuses. Selles raamatus on lähtutud eeskätt infost, mis on Eesti Keele Ins- tituudi murdearhiivi Hiiumaa kogudes keelejuhtidelt kuuldeliselt kogutud. Kogumistihedus on saarel ca 11,6 sed/km² (Hiiumaa ja laiud koos), seega on see alla Eesti keskmise, kuid tuleb arvesse võtta, et Hiiumaa asustus on koondunud peamiselt saare rannikule, keskosa valdab enamasti mets. Asustatud rannikualadel on nii nimetihedus kui ka kogumistihedus suurem.
    [Show full text]
  • Eelnãµu Lisa Aadressid.Xlsx
    Hiiumaa valla külad , püsiühenduse andmed ning võrdlused ehitusregistriga TAISAADRES Allalaadimiskiirus olemasolevateMärkused andmete põhjal Aadma küla 1. Hiiu maakond, Hiiumaa vald, Aadma küla, Aia 0 2 Hiiu maakond, Hiiumaa vald, Aadma küla, Ankru 0 3 Hiiu maakond, Hiiumaa vald, Aadma küla, Helbi 0 4 Hiiu maakond, Hiiumaa vald, Aadma küla, Jõgise 0 5 Hiiu maakond, Hiiumaa vald, Aadma küla, Kopli 0 6 Hiiu maakond, Hiiumaa vald, Aadma küla, Küti 0 Hiiu maakond, Hiiumaa vald, Aadma küla, Küti 0 7 Hiiu maakond, Hiiumaa vald, Aadma küla, Lamendi laut, lisatud 8 Hiiu maakond, Hiiumaa vald, Aadma küla, Liivapeetri 0 9 Hiiu maakond, Hiiumaa vald, Aadma küla, Mariike 0 10 Hiiu maakond, Hiiumaa vald, Aadma küla, Muru 0 11 Hiiu maakond, Hiiumaa vald, Aadma küla, Männi 0 12 Hiiu maakond, Hiiumaa vald, Aadma küla, Niidi 0 13 Hiiu maakond, Hiiumaa vald, Aadma küla, Normani 0 14 Hiiu maakond, Hiiumaa vald, Aadma küla, Nurme 0 15 Hiiu maakond, Hiiumaa vald, Aadma küla, Rüütelmaa 0 16 Hiiu maakond, Hiiumaa vald, Aadma küla, Selja 0 17 Hiiu maakond, Hiiumaa vald, Aadma küla, Tamme 0 18 Hiiu maakond, Hiiumaa vald, Aadma küla, Valli elamu-kuur, lisatud 19 Hiiu maakond, Hiiumaa vald, Aadma küla, Vallisauna saun, lisatud 20 Hiiu maakond, Hiiumaa vald, Aadma küla,Öökopli laut, lisatud 1 Hiiu maakond, Hiiumaa vald, Ala küla, Alapiima Ala veisefarm- lisatud 2 Hiiu maakond, Hiiumaa vald, Ala küla, Jüri 0 3 Hiiu maakond, Hiiumaa vald, Ala küla, Jürna 0 4 Hiiu maakond, Hiiumaa vald, Ala küla, Lasteaia 0 õuesõppe paviljon 5 Hiiu maakond, Hiiumaa vald, Ala küla, Lasteaia/1
    [Show full text]
  • Putkaste Külaselts Hiiu Kaarel Ja Leena Pühalepa Naistekoda
    ühisüritustel. Platsi hooldatakse talgute korras. Külaplatsi kasutama on oodatud Loodi 2006. Tegevused said alguse juba varem Hellamaa raamatukogust. Kuus eelkõige külarahvas ja hiidlased, aga ka meie külalised. Pakume mõistliku ja aastat tagasi alustati telkimisala rajamisega Hellamaa mäele. Projektide toel kokkuleppelise tasu eest võimalusi korraldada lastelaagreid, kokkutulekuid ja püstitati alajaam ja rajati elektrivõrk, ehitati laululava ja kiigeplats. Paar aastat sünnipäevi. tagasi ehitati platsile katusealune pinkidega u 25 inimesele, mida kutsutakse Vajaliku info leiad meie kodulehelt www.kaigutsi.edicypages.com seltsipesaks. Plats leiab piisavat kasutust rendi korras. Seltsil on koduleht: hellatempa.onepagefree.com/ Putkaste külaselts Loodi 2006. aastal. Putkastes on Samaariaga kokku umbes 100 elanikku. Iga-aas- Külaarengu Selts Sakas tane traditsioon on emadepäeva ja suvelõpu tähistamine külapeoga. 1995. aastal loodud Sakas on Palade Haridusseltsi järjepidevuse kandja. Selts Külaseltsis on igaühel on oma ülesanne ja rahvas tuleb tegevustega hästi kaasa. on piirkondlik ja tegutseb põhiliselt kogu Pühalepa valla piires. Tõnu Otsason on Külas on ka noori. Putkaste mõisaomanikega on hea läbisaamine. Külaplatsi vedanud erinevaid Teabetubade projekte: maaelu kursused ja erinevad õpiringid. rajamine algas tänavu muruplatsi tasandamisega. Kuni 2000 aastani oli seltsipesa Päheli talus. 2003 algas aktiivsem seltsitegevus uuesti. Hetkel käiakse koos Lõpe külas kolhoosikeskuse ühes vabas korteris, kus Hiiu Kaarel ja Leena on ka raamatukogu. Heino Kiige poolt kolhoosiajal rajatud parki on tehtud Väikese Loodi ja registreeriti 1988. aastal Käina vallas keskealiste inimeste kaasamiseks. Printsi rada, kus on Elmar Vrageri mälestusmärk ja tänavu püstitatud Hiiu keele Liikmeid on 30, neist aktiivsed vast pooled. puu. Sinnasamasse on plaanis rajada ka külaväljak ja puhkeala. Selts on viie aasta vältel korraldanud maakondlikke naljandite kogumise võistlusi Selts on püstitanud kõige rohkem mälestusmärke tuntud inimestele Hiiumaal üldse.
    [Show full text]
  • Kaart on Valmistatud Maa-Ametis
    I R E M E N Ä Hiiumaa vald Kaart on valmistatud Maa-ametis. Kaardil kujutatud informat- Tahkuna siooni eest vastutab Maa-amet. Andmeallikad: Eesti Topograa- filine Andmekogu; haldusüksuste piirid, asulate lahkme- jooned ja nimed (seisuga 01.02.2017.a) - Maaregister. Lehtma j Ä a Meelste m t Meelste h e laht Kauste L Mangu Tareste Kodeste Tareste laht Kersleti Mudaste HIIU L Malvaste Sigala Ogandi KÄRDLA VORMSI Risti L Rootsi Reigi Kidaste Hausma Kukka PÜHALEPA Linnu- Hiiessaare Suure- Kiriku- Nõmme Kuri H a r i mõisa laht Pihla mäe Suur- P Pilpaküla Lõbembe ihl sadama k u r k Kõrgessaare a j Heigi Paluküla Otste Prählamäe Kõlu- Palade nõmme Lauka Sääre Napi Kanapeeksi Luidja laht Kurisu Lõpe Jõeranna Isabella Metsa- j Sakla Koidma ri Ala Partsi Harju Palli küla ut Kuri Arm Nu Hirmuste j Paope ijõg Kalana a i Reikama m Luidja Tubala Suurepsi Mägipe Poa Heiste Määvli Loja L Poama Lilbi Leerimetsa Värssu Heistesoo Villa- Kopa PÜHALEPA PÜHALEPA Kõpu maa Puski Kaleste J Hüti Hella- Puliste õ Viitasoo S maa e j Viita Vilivalla u Hagaste Vilima Nõmme HIIU Nõmba u Vahtrepa Oja- Tammistu r Tempa küla Suure- Laasi Jõe- Kiivera e Kiduspe ranna suu Leigri m Kerema Mardi- Va Sülluste Tammela õ Ülendi Tiharu n Undama i Vahtrepa M hansu a s ar jõ a Suure- Hilleste d g j mõisa ih i an Nõmmerga V s aemla j Pühalepa u Villemi Viilupi l Õngu a Kaasiku Aruküla h Tihu jv Ristivälja t KÄINA Heltermaa j Männamaa Kolga Valipe e Kogri Kalgi Soon- s Mäeltse lepa u Sali- g Allika Kaigutsi nõmme u Niidiküla Jõeküla L Moka Mäe- Putkaste Nõmme küla Sarve Pärnselja
    [Show full text]