DOCSLIB.ORG

Kohanime Määramine Võsul Uus Biopuhasti Traktori Hange

Total Page：16

File Type：pdf, Size：1020Kb

Download full-text PDF Read full-text
Kohanime Määramine Võsul Uus Biopuhasti Traktori Hange Nr 10 NOVEMBER 2014 Rääkige kaasa Lahemaa rahvuspargi kaitsekorraldus- Kohanime määramine kava koostamisel, kultuuripärandi ja ehitustingimuste Vallavalitsus määras Käsmu külas asuvale kinnistule aruteludel! kohanime Käsmu Majaka sadam. Nimetatud kinnistu kuulub Vihula vallale. Keskkonnaamet on koostöös vajaduste täpsustamine. kohaliku kogukonnaga Uuringuvajadus on kaitse- koostamas Lahemaa rahvus- korralduskavas määratletud, Võsul uus biopuhasti pargi kaitsekorralduskava küll aga tuleb keskenduda ka perioodiks 2016-2025, mis teadaolevate väärtuste hoiu- Käesolev aasta on olnud Vihula Valla Veevärgile peab valmima kevadsuvel le. Külade jaoks ajaloolis- 2015. Kaitsekorralduskavas kultuutiliselt tähtsad paigad teguderohke. Veeettevõte juhatuse liikme, Andrus Kruusi, tuleb põhjalikult lahti kirju- ja objektid peaks olema sõnul on suve lõpust töös Võsu uus biopuhasti. Vana tada rahvuspargi kultuuri- teada, nendele saab ka- puhasti on lammutatud ning ümbrus korrastatud. On rajatud pärandiväärtused ja nende vandada säilitusmeetmeid ja renoveeritud veetrasse ning kanalisatsiooni torustikke. kaitseks vajalikud tegevused ning seada säilimiseks vaja- Valmimas on uus veetöötlusjaam. uurimisel, säilitamisel, tut- likke tingimusi. Veeettevõte ootab uusi liitujaid. vustamisel, samuti ette (5) kultuurimälestised; pühapaigad, ajaloolise maa- Palun vaadake oma Rahastamisotsust ootavad Käsmu veetöötlusjaam ning valmistada eelarve. Kaitse- (6) külade ajaloolis- kasutuse analüüs, koha- külades Lahemaa rahvus- Võsupere vee- ja kanalisatsiooniprojekt. Tegemisel on korralduskavas on täpsus- kultuurilised paigad ja pärimuse alusuuring ja pargi kaitsekorralduskava Vergi biopuhasti renoveerimisprojekt. tatud külade kaupa ehitus- objektid; veebipõhine andmebaas kultuuripärandi valdkonnad Alates 1. jaanuarist 2015.a. kehtivad Vihula vallas uued tingimused ning tsoneering. (7) nõukogude militaar- http://www.maastikud.ee/. (sh ajaloolis-kultuuriliselt vee- ja kanalisatsiooniteenuse hinnad. objektid; Uuringute tulemusel tähtsad paigad külades ja (8) looduslikud saadud andmed, mis on ehitustingimused) üle, aru- Kultuuripärand on pühapaigad; (9) keel, hetkel integreeritud kaitse- tage ja saatke oma ette- suures osas just külade folkloor ja rahvapäri- korralduskavva, Lisaks on p a n e k u d m e i l i l e Traktori hange pärand, seetõttu on mus; uusarhitektuuriküsimuste [email protected] eriti oluline kohaliku (10) traditsiooniline lahendamiseks korraldatud Kui on mõtteid, mida kogukonna panus Valla elanikele parema teenuse osutamiseks korraldas asustus ja elulaad, arhitektuurikonkurss „21. jagada või arutada, võib seda vallavalitsus traktori hanke. Kasutuses olev traktor, milline kaitsekorraldus- sajandi kodu Lahemaa ka koosolekul teha. Kõik töötraditsioonid ja osutus lumelükkamisel oma võimsuselt ebapiisavaks, kavasse. Kava, kuhu rahvuspargis“, mille tule- koosolekud protokollitakse käsitööoskused müüakse sama hanke raames tagasi. Tagamaks traktoriga ootame koostamisette- musena on täpsustatud hoo- ja sealt koorunud mõtted Eriti palume tähelepanu teostatavate tööde mitmekülgsust soetati ka lisasedmed – panekuid küladelt, on pöörata järgnevatele asja- nete mahte. Külade tso- võetakse arvesse ettepane- esilaadur, lumesahk,tänavapuhastushari, purustusniiduk ja kättesaadav kodulehel dele: ALUSUURINGUTE neering ja ehitustingimused kutena. Koosolekutele saa- lumepuhur. www.lahemaa.ee . tulemuste täpsustamine ja tuleb koos küladega vad külad ka kaitsekorral- parandamine. Kaitsekorral- täpsustada ning täien- duskava kultuuripärandit Kultuuripärandit ja ehitus- duskava koostamiseks on dada. Need tingimused on puudutavad materjalid (teks- tingimusi käsitlevad pea- Keskkonnaamet tellinud kaitseala valitsejale juhend- tid, kaardid) paberkandjal. tükid on kodulehel doc. mitmeid kultuuripärandi materjaliks ehitamiseks Lahemaa rahvuspargi Postkontori hoone müügis failina, et neid oleks lihtne alusuuringuid, nagu esi- kooskõlastuste andmisel. kultuuripärandi kaitse kor- täiendada. Peatüki lõpus ajaloolised maastikud ja ALUSUURINGUTEGA raldust arutatakse jooksvalt Eesti Post on kinnitanud sellist teadet ja samas ka asuvas eelarvetabelis on mälestised, asustusstruktuur KATMATA valdkondade Lahemaa rahvuspargi koos- vallavalitsusele teada andnud postkontori sulgemise hetkel 2010. a arutatud ja ehituspärand, looduslikud kirjeldamine ja uurimis- töökogu kultuuripärandi otsusest. Vallavanema kinnitusel on vallavalitsuse ühine vajadused, mis on endiselt valdkondlikus sektsioonis. otsus säilitada Võsul postiteenus selle kõige paremas aktuaalsed. Samuti on kodu- Lahemaa rahvuspargi kaitsekorralduskava Senise tööga saab tutvuda võimalikkus vormis ning selle nimel tehakse koostööd lehele laetud ajaloolise kultuuripärandi valdkonda ja ehitustingimusi L a h e m a a r a h v u s p a rg i Eesti Posti ja pankadega. maakasutuse väärtusklassi- käsitlevad edasised arutelud toimuvad piirkon- k o d u l e h e r u b r i i g i s de kaart, Lahemaa külade dade kaupa novembrist jaanuarini. kohalikule. arhitektuuri- ja asustus- Soovitame ennast sinna Käsmu külavanem Robert struktuuri väärtuste ja tingi- Vihula valla rannaasulad Käsmu ja Võsu Võsu registreerida, siis jõuab info muste kaardid külade kaupa rannaklubis 21. novembril kell 16.00; tegemistest teile meilile. Aasa sai kodanikupäeva ning LRP KKK lisana 4 Peamiseks töövormiks on Asustusstruktuur ja arhi- Vihula valla rannakülad (Eru, Lobi, Lahe, mõttekojad. aumärgi tektuur, kirjeldus ja ehitus- Koolimäe, Natturi, Pedassaare,Vergi, tingimused külade kaupa. Pihlaspea, Altja, Mustoja) Võsu rannaklubis Lisainfo, küsimused, Peaminister Taavi Rõivas 28.novembril kell 16.00; ettepanekud: ja siseminister Hanno Kultuuripärandi alapea- Ave Paulus, Pevkur andsid üle kodani- Vihula valla Palmse kandi maakülad (Palmse, tükid Lahemaa rahvus- Keskkonnaameti Viru kupäeva aumärgid, mille- Metsanurga, Muike, Ilumäe, Võhma, Tõugu, pargi kaitsekorraldus- regiooni kultuuripärandi ga tunnustatakse Eesti kavas on järgnevad: Vatku, Joandu, Aasumetsa, Uusküla, Korjuse) spetsialist, Lahemaa RP inimesi, kes on silma (1) ajalooline Palmse mõisas Lahemaa külastuskeskuses 4. Koostöökogu paistnud kodanikuaktiiv- maakasutus; detsembril kell 16.00; kultuuripärandi suse, vabatahtliku töö või (2) asustusstruktuur; valdkondliku sektsiooni panusega ühiskonnaellu. (3) esiajaloolised Vihula valla Sagadi kandi maakülad (Haili, juht Tunnustatute hulgas oli maastikud ja Vihula, Lauli, Oandu, Söeaugu, Tepelvälja, 5 332 7893, arheoloogiamälestised; Sagadi, Koljaku) Sagadi mõisas 11. detsembril [email protected] ka Robert Aasa. kell 16.00 (4) taluarhitektuur; Robert Aasa 2 VIHULA VALLA LEHT NOVEMBER 2014 Võsu kooli õpilaste Vallavanema pihtimus ehk 1 aasta hiljem võidukas sügis Poliitikast vam sõna jääb kohalikule Teistega mõõdu võtmine on vajalik ja põnev, sest ainult nii kogukonnale. On olnud sii- saame teada, kuidas me võrdluses välja paistame. Eelmise aasta suvel tegin ralt hea meel, kui kogukond Sedasorti teadmisest on kasu, sest tublid tulemused otsuse, mida ma oma senises suudab oma kohalikku elu võrreldes teistega näitavad meile, et oleme õigel teel. Ka elus välistanud olin. Liitudes puudutavad küsimused ise teistele allajäämine on vajalik, siis saame teada, et tuleb valimisliiduga „Vaba Valla- ära otsustada ja samas on otsida võimalusi, kuidas paremaks saada. kodanik“ andsin oma käe kahju kui seda ei suudeta Võsu kooli õpilased on sel sügisel maakondlikel poliitikale. Olin selleks ajaks ning otsuse peavad lõpuks võistlustel tublid ja edukad olnud. Septembris paistsid kahe ja poole aasta jooksul langetama kõrvalseisjad. silma Võsu Kooli spordipoisid ja -tüdrukud, kes tõid koju vee-ettevõtte juhina näinud diplomeid ja medaleid mitmetelt jooksuvõistlustelt. Eriti lähedalt omavalitsuse tege- Kriitikast ja edukas oli Marlon Virve, kes saavutas Lääne-Virumaa misi ja leidnud end seejuures kritiseerimisest orienteerumiskolmapäevakute koondarvestuses tihti mõttelt, kas ja kuidas nooremas vanuserühmas I koha. Orienteeruja ei pea suudaksin seda või teist Suhtun konstruktiivsesse olema mitte ainult kiire, vaid ka vastupidav, järjekindel, probleemi teisiti või pare- kriitikasse suure lugupida- nutikas ja tähelepanelik. mini lahendada. Ei teadnud misega. Samas olen ise alati Oktoobris tõi Võsu Koolile au Katariina Maria veel siis, et ühena valla- kinni pidanud põhimõttest, Levartovski, kes saavutas ettelugemise päeva vanema kandidaatidest see et õigus kedagi või midagi võistulugemisel Lääne-Virumaa Keskraamatukogus amet mõne kuu pärast vastu kritiseerida tekib sul alles maakondliku I koha. Kuna 2014 on kuulutatud võtta tulebki. siis, kui oled täiesti kindel, et liikumisaastaks, siis pidid võistlejad valima lugemiseks suudad ise antud probleemi sporti või liikumist kajastava katkendi. Katariina Maria Võimust või situatsiooni paremini ja võlus žürii ära oma loomulikkuse ja siirusega. Ta esindas otstarbekamalt lahendada. Lääne-Virumaad ka Tallinnas toimunud vabariiklikul Kui vallavanema ameti pu- võistulugemisel. hul rääkitakse alati „võimul Koostööst olemisest“, siis mina nägin selles ametis mitte võimu Vallavanem Annes Naan kõnelemas Ilumäe vabadussamba Esimene aasta on möödunud vaid võimalusi, midagi oma püstitamise 90. aastapäeval ka meeldivas koostöös voli- sünnipaiga jaoks korda kogu ja vallavalitsuse vahel. saata, ära teha. „Võimul Aitäh kõigile neile, kes on kohast, kuigi lahenduse leid- Koalitsiooni-opositsiooni olemine“ ei tähenda mulle koos meiega püüdnud suurt miseks peaksid mõlemad oli tunda vaid volikogu esi- õigust otsustada, vaid eel- pilti näha, mitte istudes
Load more

Recommended publications
  • PILISTVERE KIHELKOND JA VABADUSE RISTI VENNAD Jaak Pihlak, Viljandi Muuseumi Direktor
    PILISTVERE KIHELKOND JA VABADUSE RISTI VENNAD Jaak Pihlak, Viljandi Muuseumi direktor Käesolev kirjutis on kaheksas sarjast, mis on pühendatud Viljandi- maaga seotud Vabaduse Risti kavaleridele. Artiklid on koostatud kihel- kondlikul alusel. Seni on ilmunud ülevaated Kõpu, Tarvastu, Paistu, Karksi, Kolga-Jaani, Suure-Jaani ja Halliste kihelkonnaga seoseid oma- nud ristivendadest (VMA 1998–2004). Järgnevas artiklis käsitletakse mehi, kellel oli kokkupuuteid Pilistvere kihelkonnaga. Eesti Vabaduse Rist ehk Vabadusrist (VR) on riiklik teenetemärk, mida annetas Vabariigi Valitsus Vabadussõjas osutatud sõjaliste teene- te, lahingutes üles näidatud isikliku vapruse ja mitmesuguste tsiviiltee- nete eest. Samuti anti see kõrge orden Verduni linnale ning Prantsuse, Inglise ja Itaalia Tundmatule Sõdurile. Lisaks on Vabaduse Rist tsiviil- teenete eest määratud 1924. aasta 1. detsembri mässu mahasurumisel silma paistnud kümnele mehele. Aastatel 1919–1925 jagati kokku 3224 Vabaduse Risti (ET 2000: 429). Selle ordeni tegelikke saajaid oli aga natuke vähem, 3132, sest mitme- le mehele on antud kaks või isegi kolm Vabaduse Risti. Nii loeti 2076 isikut Eesti kodanikeks, kellele annetati 2151 teenetemärki. Ülejäänud 1056 olid arvatud välismaalasteks ja nemad pälvisid 1073 Vabaduse Risti (EVRKR 2004: 7). Tänaseks on otsene seos selle teenetemärgi kandjatega katkenud, sest 6. oktoobril 2000 suri Karl Jaanus, viimane Vabaduse Risti kavaler. Ta maeti sõjaväeliste austusavalduste saatel Pilistvere kalmistule. Nimetatud ordeni pälvinud Eesti kodanikest pärines ligi 300 isikut aja- looliselt Viljandimaalt. Kui siia hulka arvata ka endise Pärnumaa Halliste ja Karksi kihelkonnad, mis praegu on Viljandimaa osad, siis kasvab arv oluliselt. Lisanduvad veel need, kes hiljem sidusid oma elu selle kandiga, olid siin teenistuses või puhkavad Viljandimaa mullas (EVRKR 2004: 9). Kuna järgnevas loos on tegemist isikutega, kes mingil ajal omasid sõjaväelisi aukraade, siis ei saa mööda minna väikesest selgitusest.
    [Show full text]
  • Haljala Valla Arengukava 2018 – 2030 Lisa 1 |
    Haljala valla arengukava 2018 – 2030 Lisa 1 | Lisa 1. Haljala valla lähteolukorra analüüs Sisukord 1. Väliskeskkonna poliitilised tegurid ........................................................................................ 3 1.1 Euroopa Liidu dokumendid .............................................................................................. 3 1.1.1 Euroopa 2020 ............................................................................................................ 3 1.1.2 Euroopa Liidu Läänemere strateegia ......................................................................... 4 1.2 Riiklikud dokumendid ...................................................................................................... 5 1.2.1 Konkurentsivõime kava „Eesti 2020“ ....................................................................... 5 1.2.2 Üleriigiline planeering Eesti 2030+ .......................................................................... 5 1.3 Regionaalsed dokumendid ............................................................................................... 6 1.3.1 Lääne-Virumaa arengustrateegia 2030 ...................................................................... 6 1.3.2 Lääne-Virumaa maakonnaplaneering ....................................................................... 7 2. Väliskeskkonna majanduslikud tegurid ................................................................................. 9 3. Väliskeskkonna sotsiaalsed tegurid .....................................................................................
    [Show full text]
  • Haljala Valla Arengukava 2021-2030
    HALJALA VALLA ARENGUKAVA 2021-2030 HALJALA VALLAVALITSUS HALJALA VALLAVOLIKOGU 1 Sisukord Sissejuhatus .......................................................................................................................................... 3 Põhimõisted .......................................................................................................................................... 4 I LÄHTEOLUKORRA ANALÜÜS ..................................................................................................... 5 1.1 Haljala valla ajalooline taust ...................................................................................................... 6 1.2 Lähteolukorra analüüsi kokkuvõtte ............................................................................................ 7 II ARENGUKAVA KOOSTAMISE PROTSESS ................................................................................. 8 III ARENGUSTRATEEGIA ................................................................................................................ 9 3.1 Haridus, kultuur ja sport ........................................................................................................... 10 3.2 Tervishoiuteenused, sotsiaal ja turvalisus................................................................................. 11 3.3 Maakasutus, taristu ja keskkond ............................................................................................... 11 3.4 Ettevõtluskeskkond, turism, koostöö edendamine, külaliikumine ja kodanikuühiskond ........ 13 IV
    [Show full text]
  • Vihula Vald Vihula Valla Arengukava Aastani 2025
    ROHELISE MAAKONNA ROHELINE VALD Vihula Vald Vihula valla arengukava aastani 2025 KINNITATUD: Vihula Vallavolikogu määrusega nr 18, 09.10.2014 VÕSU 2014 ROHELISE MAAKONNA ROHELINE VALD Vihula valla arengukava aastani 2025 SISUKORD SISSEJUHATUS .................................................................................................................................. 4 1 VIHULA VALLA HETKEOLUKORRA ANALÜÜS JA ARENGUSUUNDUMUSED ............... 5 1.2 Ajalooline areng ....................................................................................................................... 6 1.3 Rahvastik .................................................................................................................................. 6 1.4 Asustus ..................................................................................................................................... 9 1.5 Looduskeskkond .................................................................................................................... 12 1.6 Sotsiaalne infrastruktuur ........................................................................................................ 17 1.7 Elanike toimetulek, tervishoid ja sotsiaalhoolekanne ............................................................ 29 1.8 Turvalisus ............................................................................................................................... 33 1.9 Tehniline infrastruktuur ........................................................................................................
    [Show full text]
  • Vihula Vallas Elavale Lapsele Elukohajärgse Munitsipaalpõhikooli Määramise Tingimused Ja Kord
    Väljaandja: Vihula Vallavalitsus Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: 01.09.2011 Redaktsiooni kehtivuse lõpp: 23.02.2019 Avaldamismärge: RT IV, 02.03.2013, 58 Vihula vallas elavale lapsele elukohajärgse munitsipaalpõhikooli määramise tingimused ja kord Vastu võetud 05.08.2011 nr 6 Määrus kehtestatakse Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 30 lg 1 p 3 ning Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 10 lg 1 alusel. § 1. Elukohajärgne põhikool (1) Elukohajärgne põhikool on käesolevas määruses kehtestatud tingimustel määratav statsionaarset õpet võimaldav põhikool, mille kaudu Vihula vald tagab Vihula valla haldusterritooriumil elavale lapsele võimaluse omandada põhiharidust. Igal lapsel on õigus õppida elukohajärgses põhikoolis sõltumata lapse hariduslikust erivajadusest või terviseseisundist. (2) Vihula vallavalitsusel on õigus määrata korraldusega lapsele elukohajärgne põhikool, kui käesolevas määruses kehtestatud tingimuste alusel ei ole võimalik määrata lapse elukohajärgset põhikooli (nt ebatäpsed andmed, lapse hooldusõigusega seotud vaidlused vms). § 2. Vihula vallas elav laps (1) Vihula vallas elav laps on koolikohustuslik isik, kelle elukoht asub Eesti rahvastikuregistri andmetel Vihula valla haldusterritooriumil. (2) Kui rahvastikuregistrisse on lapse elukoha andmed kantud kohaliku omavalitsusüksuse täpsusega või elukoha andmed puuduvad, määrab lapse seaduslik esindaja (edaspidi vanem) lapse elukoha aadressi ise ja teavitab taotluse esitamisel sellest kooli, kes teavitab Vihula Vallavalitsust
    [Show full text]
  • Lahemaa Lahemaa and Harju East the of Border the on (1) Island Klint Edge of a Large Platformal Structure
    ©Environmental Board 2012 Board ©Environmental Loobu and Valgejõgi Rivers descend into their respective respective their into descend Rivers Valgejõgi and Loobu and Loobu. Only at Joaveski and Nõmmeveski, where the the where Nõmmeveski, and Joaveski at Only Loobu. and Printed by: Aktaprint PLC Aktaprint by: Printed few square kilometres between the rivers of Valgejõgi Valgejõgi of rivers the between kilometres square few Layout by: Akriibia Ltd. Akriibia by: Layout Klint traceable in the topography, encompasses an area of a a of area an encompasses topography, the in traceable Nõmmeveski Waterfall, L. Michelson L. Waterfall, Nõmmeveski KAAS Front page photo: photo: page Front the sands of the Littorina Sea and is therefore hardly hardly therefore is and Sea Littorina the of sands the on North Estonian North on is mostly buried under under buried mostly is which , (8) Cape Klint Joaveski Põhja-Eesti klint. Tallinn. klint. Põhja-Eesti three-step Vasaristi Cascade. Cascade. Vasaristi three-step Soesoo, A., Miidel, A. 2006. 2006. A. Miidel, A., Soesoo, Environmental Investment Centre Centre Investment Environmental National Park National the southern bank of the Valgejõgi Klint Bay, falls over the the over falls Bay, Klint Valgejõgi the of bank southern the klint. Eesti looduse sümbol. Tallinn. sümbol. looduse Eesti klint. Publication supported by supported Publication References: Suuroja, K. 2006. Põhja-Eesti Põhja-Eesti 2006. K. Suuroja, References: Vasaristi Stream, which descends into the klint valley from from valley klint the into descends which Stream, Vasaristi Compiled by: K. Kingumets K. by: Compiled LAHEMAA drops over the 1.2-metre-high Nõmmeveski waterfall. The The waterfall.
    [Show full text]
  • Lääne-Viru Integrated Coastal Zone Management
    SustainBaltic ICZM Plans for Sustaining Coastal and Marine Human-ecological Networks in the Baltic Region LÄÄNE-VIRU INTEGRATED COASTAL ZONE MANAGEMENT PLAN LÄÄNE-VIRU INTEGRATED COASTAL ZONE MANAGEMENT PLAN SustainBaltic ICZM Plans for Sustaining Coastal and Marine Human-ecological Networks in the Baltic Region Conducted by: Maila Kuusik (Estonian University of Life Sciences, [email protected]), Tarmo Pikner (Tallinn University, [email protected]), Anu Printsmann (Tallinn University, [email protected]) and Janar Raet (Estonian University of Life Sciences, [email protected]) Design & layout: Karl-Kristjan Videvik The project involved partners: Estonian University of Life Sciences, Tallinn University, University of Turku, Finnish Environment Intitute, and Regional Council of Satakunta SustainBaltic is funded by the European Regional Development Fund under the Central Baltic Programme 2014–2020 Tallinn 2018 EUROPEAN UNION European Regional Development Fund Photo: Karl-K. Videvik EUROPEAN UNION European Regional Development Fund Content Introduction 4 1. ABOUT THE ICZM PLAN FOR THE LÄÄNE-VIRU CASE AREA 5 1.1 Selection and scope of the case area 5 1.2 The relations of the management plan with spatial strategies, and its possible applications 6 1.3 The process of the Lääne-Viru case area management plan and the participation of stakeholders 7 2. CURRENT SITUATION 7 2.1 Possible contradictions and relationships between the fields of activities 8 3. VISIONS FOR THE FUTURE 10 4. MANAGEMENT PLAN ACTIVITIES 10 4.1 Recreation 11 4.1.1 Coastal bathing sites 12 4.1.2 Hiking trails 14 4.1.3 State forests of increased public interest 15 4.2 Mobility 16 4.2.1 Access to the sea and connections 17 4.2.2 Small-craft harbours 17 4.2.3 Cycle and pedestrian tracks 19 4.2.4 Maritime rescue and security 19 4.3 Communities and entrepreneurship based on the regional specifics 20 4.3.1 Coastal fishing 20 4.3.2 Community-based entrepreneurship 22 4.3.3 Residential building areas 23 5.
    [Show full text]
  • Lahemaa Rahvuspargi Soode Kaitsekorralduskava 2015-2017
    Lahemaa rahvuspargi soode kaitsekorralduskava 20152017 Sisukord Sissejuhatus ............................................................................................................................................................... 3 1. Üldiseloomustus ................................................................................................................................................... 4 1.1. Ala iseloomustus .......................................................................................................................................... 4 1.2. Maakasutus ja maaomand ........................................................................................................................... 5 1.3. Huvigrupid ................................................................................................................................................... 5 1.4. Kaitsekord .................................................................................................................................................... 6 1.5. Uuritus ja seire ............................................................................................................................................. 8 1.5.1. Läbiviidud inventuurid ja uuringud soode osas ................................................................................ 8 1.5.2. Riiklik seire soodega seonduvalt ........................................................................................................ 8 1.5.3. Inventuuride ja uuringute vajadus .....................................................................................................
    [Show full text]
  • Haljala Valla Arengukava 2021– 2030 Lisa |
    Haljala valla arengukava 2021– 2030 Lisa | Lisa 1. Haljala valla lähteolukorra analüüs Sisukord 1. Väliskeskkonna poliitilised tegurid ............................................................................................... 3 1.1 Euroopa Liidu dokumendid ..................................................................................................... 3 1.1.1 Euroopa 2019 - 2024 ........................................................................................................ 3 1.1.2 Euroopa Liidu Läänemere strateegia ................................................................................ 5 1.2 Riiklikud dokumendid ............................................................................................................. 6 1.2.1 Strateegia „Eesti 2035“ .................................................................................................... 6 1.2.2 Üleriigiline planeering Eesti 2030+ ................................................................................. 6 1.3 Regionaalsed dokumendid ...................................................................................................... 7 1.3.1 Lääne-Virumaa arengustrateegia 2030 ............................................................................. 7 1.3.2 Lääne-Virumaa maakonnaplaneering .............................................................................. 8 2. Väliskeskkonna majanduslikud tegurid ........................................................................................ 9 3. Väliskeskkonna sotsiaalsed tegurid
    [Show full text]
  • Haljala Valla Arengukava 2021-2030
    HALJALA VALLA ARENGUKAVA 2021-2030 HALJALA VALLAVALITSUS HALJALA VALLAVOLIKOGU 1 Sisukord Sissejuhatus .......................................................................................................................................... 3 Põhimõisted .......................................................................................................................................... 4 I LÄHTEOLUKORRA ANALÜÜS ..................................................................................................... 5 1.1 Haljala valla ajalooline taust ...................................................................................................... 6 1.2 Lähteolukorra analüüsi kokkuvõtte ............................................................................................ 7 II ARENGUKAVA KOOSTAMISE PROTSESS ................................................................................. 8 III ARENGUSTRATEEGIA ................................................................................................................ 9 3.1 Haridus, kultuur ja sport ........................................................................................................... 10 3.2 Tervishoiuteenused, sotsiaal ja turvalisus................................................................................. 11 3.3 Maakasutus, taristu ja keskkond ............................................................................................... 11 3.4 Ettevõtluskeskkond, turism, koostöö edendamine, külaliikumine ja kodanikuühiskond ........ 13 IV
    [Show full text]
  • Haljala Valla Spordielu Soodustamiseks Loodi Uus Asutus Katrin Kivi Tiseerunud Tingimustele, on Toimetaja Haljala Rahval Tugev Spordipisik Säilinud,“ Rõõmustas Ta
    VEEBRUAR 2019, nr 2 Ülevaade politsei Ehitustegevusest ja ehitisregistrisse Laukasoo taastub tööst Haljala vallas kandmata hoonetest tasapisi inimese abiga lk 2 lk 4 lk 7 Haljala Valla Sõnumid Haljala valla spordielu soodustamiseks loodi uus asutus Katrin Kivi tiseerunud tingimustele, on toimetaja Haljala rahval tugev spordipisik säilinud,“ rõõmustas ta. „Esime- Tänavu aasta esimes- se sammuna avame võimla val- larahvale kasutamiseks seitse tel päevadel lisandus päeva nädalas.“ Haljala valla hallatava- „Meile on väga oluline teada, te asutuste nimekirja kui palju ja milliseid teenuseid uus organisatsioon, mis meie inimesed kasutavad ja vajavad,“ jätkas ta. „Seepärast kannab nimetust Halja- registreerimegi vallakodanik- Haljala valla la Valla Spordikeskus. ke nimeliselt. Saadud statistika Spordikes- põhjal saame edendada just va- Volikogu liikme ja kultuuri- ja jaminevaid suundasid.“ kuse lah- spordikomisjoni esimehe Krista Haljala valla Spordikeskuse Keeduse sõnul on Haljala valla juht andis ka lubaduse, et mo- tiolekuajad spordikeskuse loomine üks osa tiveerida vallarahvast tulla või- Alates veebruarist endiste Vihula ja Haljala valda- malustega tutvuma. Nimelt loo- on Haljala valla de ühendamise protsessist. sitakse esimesel kolmel kuul iga Spordikeskus kü- „Põhimõtteliselt oleks ju kuu lõpus registreerinute vahel lastajatele avatud Haljala Valla Spordikeskuse juht Avo Seidelberg Foto:Elmar Põldsalu võinud spordihooned Võsul ja välja üllatusauhind. järgmiselt: Haljalas edasi omaette toimida, Haljala valla Spordikeskuse kuid kõik ülejäänud spordira- va asutuse juhataja ametikohta. vaiksed. valinud just Haljala võimlaga juhatajana peab Avo Seidelberg VÕSU SPORDIHOONE: jatised ja -üritused oli niikuinii Valituks osutus Avo Seidelberg. Praegu käib aga Võsu spordi- seonduva. oluliseks toetada altpoolt tule- E, R 10:00 – 21:00 mõistlik tuua ühtse juhtimise Krista Keeduse ütluste koha- hoones vilgas tegevus: tööpäe- „Haljala võimlaga toimeta- vat initsiatiivi – toetada teo ja T – N 13:00 – 21:00 alla,“ leidis Keedus.
    [Show full text]
  • Vihulavald 2017
    Vihula valla turismiettevõtted ja teenusepakkujad 1 Adami talu 11 Jaanioja käsitöötalu 18 Käsmu meremuuseum 27 Magasimaa 37 Rannamännid 47 Uustalu kodumajutus 57 Võsu Kaminasaal Vainupea küla, Adami Võsu, Jaanioja 2 Käsmu, Merekooli 1 Tepelvälja küla, Potterprojektid OÜ Käsmu, Neeme tee 31 Käsmu, Neeme tee 78A +372 55 84 538 +372 56 470 187, Janika Käsmu Meremuuseum SA +372 56 999 573 +372 51 17 975 +372 32 52 965, +372 53 736 150 58 Võsu Pritsikuur [email protected] +372 53 416 851, Janno +372 52 97 135 [email protected] [email protected] [email protected] Võsu, Mere 30a www.adami.ee [email protected] [email protected] www.facebook.com/magasimaa/ www.rannamannid.ee www.uustalu.planet.ee MTÜ Võsu Vabade Kunstide Ühing Facebook: Adami talu / Adami Country [email protected] www.kasmu.ee Kohaliku toidu tutvustus, aiasaadused, Majutus. Majutus, telkimine, karavaniplats. +372 51 967 306 Guesthouse. Majutus kuni 10-le inimesele. www.jaanioja.ee Erakollektsiooni püsiekspositsioon, giid catering, toitlustus, koolitus, töötoad. [email protected] Külastused ja teenused ettetellimisel. eesti-, soome-, vene-, inglise keeles. 38 RESTO Mere38 48 Vainupea kabel Kunsti- ja käsitöötoodete müük, 2 Allika Puhkemaja Ehe märgisega teenused: Mamsli mängu- Viikingilaev "Aimar" sõidud, muuseumi- 28 Merekalda Apartment Võsu, Mere 38 Vainupea küla õpitubade korraldamine. Koljaku küla, Sillaallika OÜ maa muinasjutumängud, käsitöö- programmid, WiFi, kohviautomaat, Käsmu, Neeme tee 2 +372 55 530 800 haldaja Vainupea Küla Selts MTÜ +372 51 50 799 kursused. Tooted: lillemantlid ja rattalaenutus muuseumikülalistele. [email protected] [email protected] +372 55 598 316 59 Võsu Rannaklubi [email protected] lapivammused, sepanoad.
    [Show full text]