DOCSLIB.ORG

Saaremaa Suurim Vollefänn Otsib Sõpra Ja Jutukaaslast

Total Page：16

File Type：pdf, Size：1020Kb

Download full-text PDF Read full-text
Saaremaa Suurim Vollefänn Otsib Sõpra Ja Jutukaaslast Tules kodu kaotanud pere ehitab uue maja LK 2 • Sõrve saab maailmas ainulaadse päranditee LK 3 “Ma’p saa ju muidu minna, kui teemakohast lipsu ees pole.” LIPSUKOGUJA INDREK PEIL LK 4 Reede, 28. mai 2021 • Nr 100 (5354) • Hind 1,20 € Saaremaa suurim vollefänn otsib sõpra ja jutukaaslast Liikumispuudega Hannes Ränk otsib sõpra, kellega aeg-ajalt koos miskit toredat ette võtta ja külastada üritusi ning jutustada päevakajalistel teemadel. Kristina Õun [email protected] 29-aastane Hannes elab Valjalas koos ema Vaikega, kes on Hannese jaoks ka praktiliselt ainus jutukaaslane – eriti koroonapiirangute ajal, mil liikumi- ne ja üritustel käimine piiratud. Eriti valusaks tegi piirangute aja asjaolu, et siis ei toimunud võrkpalli- võistlusi. Hannes on nimelt konku- rentsitult üks Eestimaa suurimaid võrkpallifänne. Teda teab nii iga Saa- remaa Võrkpalliklubi liige kui ka võrk- pallurid väljaspool Saaremaad. Üheks kõrghetkeks oli Hannese jaoks hetk 2018. aastal, mil Saaremaa Võrkpalliklubi slovakist temporünda- ja Matej Hukel tegi pärast Balti liiga võitu midagi erakordset ning kinkis äsja kaela saadud kuldmedali Hanne- sele. “Hannes on selle rohkem ära tee- ninud kui mina,” selgitas slovakk too- na oma tegu Saarte Häälele. “Ta on igal mängul meid väljaku ääres toetamas. Olen nüüd küll ilma medalita, aga mul on alles diplom, pilt ja käekell,” lisas ta. “Hannes küsis kord, mis “Hannes küsis kord, mis tema elu tema elu mõte on, ja mõte on, ja sõnas, et ilmselt on see minu jalul hoidmine,” ütleb ema Vai- sõnas, et ilmselt on see ke, kes on oma poja jaoks suurim tugi. minu jalul hoidmine.” “Aga kaua ta ikka minuga jutustab EMA VAIKE ja ringi käib, noor inimene tahaks va- helduseks ka kellegi omavanusega aega veeta,” märgib ema. HANNES ON KÜLL RATASTOOLIS, aga tal on nutti. Oskab arvutis ise kõik asjad ära teha, Helpi cu lehe leidis ise ja täitis seal sõbra leidmiseks avalduse. Hannesel on sünnitrauma tagajär- MAANUS MASING jel saadud tserebraalparalüüs. Vaike sai Hannest oodates ja laudas tööta- “Uurib muudkui seadusi ja vaatab Hannes aga vestluskaaslast ning ke- peale kuluks üksinda 800 eurot,” rää- cu lehe kaudu (https://helpi c.com/ des lehma käest jalaga kõhtu. Kuigi Riigiteatajast kohtuasju, tahab polii- dagi, kellega oma võrkpallikirge jaga- gib Hannese ema. et/signin). Tegu on veebipõhise tugi- lapsele toona suuremat elulootust ei tikast jutustada. Ma ei tea isegi nen- da. Vaike sõnul õnnestus neil küll val- Selleks, et Hannes saaks vahepeal keskkonnaga, mille kaudu erivajadu- antud, pidas 6. kuul sündinud Han- dest asjadest nii palju kui Hannes!” la abiga invaauto soetada, aga sõita korterist välja ja kodukohast kauge- sega inimesed ja eakad saavad tellida nes vapralt vastu. naerab ema, kelle sõnul tegutses Han- sellega praegu ei saa. male vaadata, võiks abistajal või jutu- vabatahtlikke abistajaid või tasulisi Ema räägib, et Hannes on küll ra- nes ise ka selle nimel, et 2014. aastal Auto armatuurlaud lööb tuledest kaaslasel olla juhiluba ning natuke teenuseid. tastoolis, aga tal on nutti. Oskab arvu- “Inglite aja” saatesse pääseda ja selle põlema nagu jõulupuu, remondimees rammu, et aidata Hannes esiistmele Üks Helpi cu kaasasutajaid on tis ise kõik asjad ära teha, Helpi cu abiga trepironija soetada. murrab praegu pead, mis sellega ette istuma. saarlane Tom Rüütel, kes on ka ise Hel- lehe leidis ise ja täitis sinna avalduse. Praegu igatseb rõõmsameelne võtta. ABS-süsteemi parandamise Hannesega saab ühendust Helpi- pi cu püsikasutaja. Heimon Kala tooted valmivad siinsamas Saaremaal, moodsas mereäärses tootmiskompleksis Vätta poolsaare kadakate keskel. Tegeleme põhiliselt punase kala töötlemisega. Valdav osa meie töödeldavast kalast pärineb meie kontserni omaforellikasvandustest Saaremaalt, Soomest Turu arhipelaagist ja Rootsist. Puhtast ja värskest toorainest valmistame klassikalisi õrnsoola- ja suitsuforelli viile, laste lemmikuid forellikotlette ja -palle. Meie tooted on suuremates Eesti jaemüügi kettides müügil “Heimon Kala” kaubamärgi all. Seoses töömahtude suurenemisega pakume tööd KALATÖÖTLEJATELE LAOTÖÖTAJALE tootmise kõrghooajaks tähtajalise lepinguga kes tegeleb ettevõtte külmlaos tooraine ja kauba komplekteerimise ning väljastamisega • väljaõpe kohapeal • töö spetsiifikast tulenev väljaõpe kohapeal • sobib ka noortele alates 18. eluaastast suvevaheajal töötamiseks • vajalik on B-kategooria juhiluba • tööaeg E–R, kell 7.00–15.30 • tööülesanded eeldavad vabalt suhtlemist Exceliga • meie poolt tööriided ja jalanõud, pausideks kuumad joogid, omatöötaja soodustused • peab olema valmis teisaldama raskusi ja töötama külmlao miinuskraadides • transport töötajatele korraldatud kahel suunal – Kuressaarest ja Muhust. • kasuks tulevad eelnev laotöö kogemus ja tõstukijuhi load • vastastikuse sobivuse korral võimalus asuda tööle ka püsilepinguga • tööaeg E-R kell 7.00–15.30 ja graafiku alusel ka pühapäeviti • tööle asumiseks on vajalik kehtiv tervisetõend • tööle asumiseks on vajalik kehtiv tervisetõend Huvi korral saada oma sooviavaldus e-posti aadressil [email protected] hiljemalt 4. juuniks 2021. 2 UUDIS Reede, 28. mai 2021 Osavallakogud ei taha ühte sammu kõndida Saaremaa vallavalitsuse pa- paremini oskaks otsustada kutud võimalus muuta esin- kui mitte külavanemad. duskogude moodustamise Ülejäänud osavalla- ja ko- kord ühetaoliseks, enamuse gukonnakogud on enamjaolt heakskiitu ei leidnud. valmis jätkama samal viisil Mai lõpuks ootas vallava- kui seni, vaid Salme ja Kihel- litsus osavallakogudelt arva- konna pole lõplikku seisukoh- musi võimaliku moodustami- ta kujundanud. Salme osaval- se korra kohta. Selgus, et iga lakogu esimehe Andrus Rau- kogu soovib talle sobivat va- na sõnul pooldaksid nad se- rianti ja mõned osavallako- nist korda panna kohapealne gud arvasid ka, et nende se- kogu kokku vallavolikogusse nist moodustamiskorda tuleb mittevalitud liikmetest, kelle- muuta. le võiksid lisanduda piirkon- Orissaare osavallakogu, dade esindajad. mis praegu on kokku pandud Saaremaa vallavalitsus vallavolikogust väljajäänud pani lauale kolm varianti, kandidaatide põhjal, sooviks millest esimene näeb ette, et tulevikus moodustamist kü- kõikjal moodustatakse üht- lade ja huvigruppide esinda- sed kogukonnakogud külade jatest ning valituks osutunud esindajatest, mittevalitud volikoguliikmetest. Mustja- kandidaatidest ja kahest las soovitakse volikogusse sealtkandist valitud vallavo- mittevalituks osutunud kan- likoguliikmest häälte arvu didaadid ka osavallakogust alusel. Teiseks anti võimalus välja jätta ning kaasata asus- teha osalisi muudatusi ja va- tusüksuste ja külade esinda- hetada senikehtinud süstee- jaid, lisaks volikoguliikmeid. mi ning kolmandaks varian- Täiesti uut korda, milletao- diks loetigi, et midagi ei muu- list pole seni kuskil, tahaks tu. Torgu: nende soovi järgi koos- Vallasekretär Liis Juulik neks osavallakogu vaid kõi- tõdes, et ühest süsteemi tões- kide külade külavanematest, ti välja ei kujunenud. Eile õh- kes ise sellega nõus on. Torgu tul arutas olukorda ka koalit- osavallakogu juht Kaupo siooninõukogu. Muudatused KULDANKRU toitlustuspartner Aivar Kalle ja Hoppeti kipper Pekka Rooväli tahavad kohvikus luua õdusa sajanditaguse mere- põhjendas ettepanekut osavalla- ja kogukonnakogu- Vipp meeleolu. MAANUS MASING sellega, et osavallakogu ei ole de moodustamise korras poliitika tegemise, vaid ikka- peab kinnitama juunikuu gi kohaliku elu arendamise vallavolikogu. koht ning kes selle üle siis veel Raul Vinni Lossihoov saab korraga Kõrgema astme kohus ei tulnud Kudjape puukelanikele vastu kaks söögi- ja joogikohta Läinud aasta lõpus otsustas kaaperdatud. Kohtuskäikude Kuressaare lossihoovis peasissekäigu kõrval. Nagu ni- gevalt mereteemaline, kust ei kelle sõnul hakkab koda pakku- Pärnu maakohus, et Kudjape peale on kulutatud tuhandeid avatakse laupäeval kohvik mest aimata võib, tuleb koht puudu kindlasti ka kalasupp. ma Pihtla õlleköögi toodangut. puukelanikud Veiko Vaher ja eurosid ja protsess on veninud Kuldankur ja juuni teisel mere- ja laevandushõnguline. Mõeldud on ka laste peale, kel- Jaanipäevaks valmib loodeta- Eva Vaher peavad Veiko pool- juba üle kolme aasta. nädalal ka Pihtla õlleköögi “Purjelaeva Hoppet köögi lele hakatakse korraldama vasti koostöös kohvikuga Nöges vennale Margus Vaherile kuu- Margus Vaher ütles Tallin- Õllekoda. laiendus ja reederi kontor,” lau- pannkoogipäevi. ka partii uut kalja, lapsi tahab et- luvast majast välja kolima. na ringkonnakohtu otsust sus kohviku peremees Pekka Kuressaare kindluse lää- tevõte aga rõõmustada Pihtla Otsuse Tallinna ringkon- kommenteerides, et nüüd on Rooväli. “Teeme ajaloolisele nebastioni keldris teeb õllemek- oma limonaadiga. nakohtusse edasi kaevanud vaja ära oodata veel riigikoh- Mehis Tulk laevale maapealse pesa möö- kimise koha – Õllekoja – avami- Õllekoja ruumid ulatuvad Veiko ja Eva said paraku vas- tu otsus, sest kindel on see, et [email protected] dunud sajandi kahekümnen- seks ettevalmistusi Pihtla õl- läbi bastioni ning vallikraavi tu näppe ka ringkonnakoh- Veiko ja Eva kaebavad ka ring- date ja kolmekümnendate aas- leköök. “Sellest saab keskaegne pool saab end sisse seada loo- tus, mis jättis Pärnu maakoh- konnakohtu otsuse edasi. Kuldankur lööb uksed ja väli- tate stiilis.” elamuskõrts,” ütles õlleköögi te- duslikul terrassil. “Loodame, et tu otsuse muutmata. “30 päeva on neil aega see kohviku lahti kohe lossihoovi Kuldankru menüü tuleb tu- gevjuht ja pruulmeister Alo Väli, tuleb hea suvi,” ütles Väli. Väljakolimise nõue kehtib otsus edasi kaevata. Olen seega siiani ning apellat- veendunud, et riigikohtul on sioonkaebus
Load more

Recommended publications
  • MERELINE SAAREMAA Saaremaa
    MERELINE SAAREMAA Saaremaa Priit Noogen Margit Kõrvits Kristina Mägi KUIDAS SAADA SAARELE OLULISED NUMBRID: SAARE MAAKOND Saaremaa pikk ja rahulik rannajoon on ümbritsetud külalislahkete sadamatega, kuhu oma purjelaevaga randuda. Vaid paar lehte edasi ja juba Hädaabi ja merepääste 112 Pindala 2922 km2 (6,5% Eesti pindalast), kokku 710 saart leiadki külalissadamate info. Ahhoi! Saaremaa Vabatahtlik Merepääste Selts +372 5119922 Suuremad saared: Saaremaa, Muhu, Ruhnu, Abruka, Vilsandi Olgu talv või suvi, uued parvlaevad toovad Sind muretult kohale. Kui soovid viivitamata ja kindlal ajal oma roositud pätiga saarele astuda, saad pileti ette osta www.praamid.ee Kuressaare Haigla, EMO +372 4520040 Rannajoone kogupikkus 1414 km 2 Saaremaa Turismiinfokeskus, Rahvaarv ca 34 000, 13,1 inimest/km Kõrgelt õhust on imeline vaade meie saarte maale. Saaremaa ja Muhu, Vilsandi ja Abruka, ehk paistab ka servake Ruhnut. Lehvita meie Tallinna 2, Kuressaare, Eesti, Administratiivne jaotus: headele naabritele Hiiumaal. Sellist luksust pakub lennureis, vaid 30-40 minutit Tallinnast Kuressaarde. +372 453 3120, 3 valda - SAAREMAA, MUHU, RUHNU Vaata infot www.saartelennuliinid.ee [email protected] 1 linn - KURESSAARE, rahvaarv ca 13 000 www.visitsaaremaa.ee Külma ja jäist talve rannarahvale igal aastal ei anta. Kui see siiski tuleb, on võimalik saartele sõita üle mere ka jääteed pidi. Seda unikaalset võimalust tuleb kindlasti kasutada! Liikuda võib ainult ametlikel avatud jääteedel ja kindlasti jälgida märgistust ja reegleid. Lähemalt vaata www.mnt.ee/et/tee/jaateed Suved on meil päikeselised ja ilusad, peale jaanipäeva pole lootustki jääteed kasutada! MERELINE SAAREMAA Jarmo Vehkakoski Priit Noogen Priit Noogen Karl Jakob Toplaan SAAREMAA – osa üleilmsest UNESCO võrgustikust! UNESCO programm „Inimene ja biosfäär“ keskendub tänasel päeval just sellele, et üha rohkem inimesi teeksid valikud jätkusuutlikuma eluviisi kasuks.
    [Show full text]
  • Saare MAAKONNA Loodusväärtused Saare MAAKONNA Loodusväärtused 2 3
    SAARE MAAKONNA loodusväärtused SAARE MAAKONNA loodusväärtused 2 3 SISUKORD KAITSEALAD ................... 8 Odalätsi maastikukaitseala ....... 27 Vilsandi rahvuspark ............. 9 Panga maastikukaitseala ......... 27 Abruka looduskaitseala .......... 10 Üügu maastikukaitseala ......... 28 Laidevahe looduskaitseala ........ 11 HOIUALAD .................... 30 Liiva-Putla looduskaitseala ....... 12 Karala-Pilguse hoiuala ........... 31 Linnulaht .................... 13 Karujärve hoiuala .............. 31 Loode tammik ................ 14 Väikese väina hoiuala ........... 33 Rahuste looduskaitseala ......... 15 Viidumäe looduskaitseala ........ 16 KAITSEALUSED PARGID ........... 34 Viieristi looduskaitseala. 17 Kuressaare lossipark ............ 34 Järve luidete maastikukaitseala .... 20 Mihkel Ranna dendraarium ....... 34 Kaali maastikukaitseala .......... 20 Mõntu park .................. 35 Kaugatoma-Lõo maastikukaitseala .. 21 Pädaste park ................. 35 Kaart ....................... 22 ÜksikobjEKTID ................ 36 Kesselaiu maastikukaitseala ...... 25 Põlispuud ................... 36 Koigi maastikukaitseala .......... 25 Rändrahnud .................. 40 KAITSTAVATE LOODUSOBJEKTIDE VALITSEJA Keskkonnaamet Hiiu-Lääne-Saare regioon Tallinna 22, 93819 Kuressaare tel 452 7777 [email protected] www.keskkonnaamet.ee KAITSTAVATE LOODUSOBJEKTIDE KÜLASTUSE KORRALDAJA RMK loodushoiuosakond Viljandi mnt. 18b, 11216 Tallinn [email protected] www.rmk.ee Koostaja: Maris Sepp Trükise valmimisele aitasid kaasa: Kadri Paomees, Rein Nellis, Veljo
    [Show full text]
  • Vätta Maahooldaja Võttis Ette Sõrve Ranniku (5)
    Vätta maahooldaja võttis ette Sõrve ranniku (5) saartehaal.ee/2018/05/12/vatta-maahooldaja-vottis-ette-sorve-ranniku/ Ain Lember May 11, 2018 Seni põhiliselt Vätta poolsaarel loomi karjatanud Rauno Rahnel alustas paar nädalat tagasi Sõrve rannaniitude hooldamisega. ROOST PUHTAKS: Maahooldaja Rauno Rahnel kannab hoolt selle eest, et kinnikasvanud rannad uuesti nähtavaks muuta. MAANUS MASING Sügisel Lõu külas 25 ha suuruse rannaala taastanud Rauno Rahneli tööjärg saab alguse samast kohast, kus lõppevad Rahuste küla maahooldajate karjamaad. Seega saab vähemalt 3 km pikkune avatud vaatega kaunis rannajoon Kaugatoma suunal kilomeetri jagu lisa. Ka raiub Rahnel võsast välja Lõo tankitõrjeliini merepoolse külje, et see militaarobjekt oleks tervikuna hoomatav ja merigi paistaks teelt lätte. Praegu on Lõu küla rannikul kolme maaomaniku poolt hooldatud alal rohtu söömas 17 Šoti mägiveise ja Aubraki lehmikut. “Mind häirib olukord, kus elad mere ääres, aga merd ei näe,” ütleb Rahnel, kes juba möödunud kümnendil alustas Vätta poolsaare alvarite ja rannaniitude taastamist ning hooldab seal nüüd kokku ligemale 100 ha pärandkooslusi. “Vaatasin kaarti, kus on tegemata ja kus omanikud olid nõus hooldamisele andma,” lisab maahooldaja. 1/3 Mõned aastad tagasi pani Rahnel jala maha ka Salme külje all Üüdibe külas, kus ta praegu karjatab umbes neljal hektaril, mis loodetavasti peatselt kahekordistub. Lõmala– Kaugatoma maantee äärsete merevaadete avamine on väga tänuväärne töö, kus peale Rauno Rahneli veiste võib näha rohtu söömas ka Anne ja Gaili Tiitma loomi. Šotlase kõrvale lisandub Aubrak Võrreldes Rahuste rammusate karjamaade taimede söödaväärtust Vätta poolsaare kidurate alvaritega, leiab Rahnel, et loomapidaja seisukohalt on kindlasti mõistlikum karjatada niiskematel maadel, kus leidub rohkem rammusat toitu. Rauno Rahneli karjas on kokku umbes 100 looma.
    [Show full text]
  • Saaremaa Vald Külad 1) Aaviku 2) Abaja 3) Abruka 4) Abula 5
    Saaremaa vald Külad 1) Aaviku 50) Jaani 99) Kaunispe 2) Abaja 51) Jauni 100) Kavandi 3) Abruka 52) Jootme 101) Kehila 4) Abula 53) Jursi 102) Kellamäe 5) Allikalahe 54) Jõe 103) Keskranna 6) Anepesa 55) Jõelepa 104) Keskvere 7) Angla 56) Jõempa 105) Kihelkonna-Liiva 8) Anijala 57) Jõgela 106) Kiirassaare 9) Anseküla 58) Jõiste 107) Kingli 10) Ansi 59) Jämaja 108) Kipi 11) Arandi 60) Järise 109) Kiratsi 12) Ardla 61) Järve 110) Kirderanna 13) Are 62) Järveküla 111) Kiritu 14) Ariste 63) Jööri 112) Kiruma 15) Arju 64) Kaali 113) Kogula 16) Aru 65) Kaali-Liiva 114) Koidula 17) Aruste 66) Kaarma 115) Koiduvälja 18) Aste 67) Kaarma-Jõe 116) Koigi 19) Asuka 68) Kaarma-Kirikuküla 117) Koigi-Väljaküla 20) Asuküla 69) Kaarma-Kungla 118) Koikla 21) Asva 70) Kaarmise 119) Koimla 22) Atla 71) Kaavi 120) Koki 23) Audla 72) Kahtla 121) Koksi 24) Aula-Vintri 73) Kahutsi 122) Koovi 25) Austla 74) Kailuka 123) Kopli 26) Easte 75) Kaimri 124) Kotlandi 27) Eeriksaare 76) Kaisa 125) Kotsma 28) Eikla 77) Kaisvere 126) Kugalepa 29) Eiste 78) Kakuna 127) Kuiste 30) Endla 79) Kalju 128) Kuke 31) Ennu 80) Kallaste 129) Kungla 32) Haamse 81) Kallemäe 130) Kuninguste 33) Haapsu 82) Kalli 131) Kuralase 34) Haeska 83) Kalma 132) Kuremetsa 35) Hakjala 84) Kalmu 133) Kurevere 36) Hiievälja 85) Kandla 134) Kuumi 37) Himmiste 86) Kangrusselja 135) Kuuse 38) Hindu 87) Kanissaare 136) Kuusiku 39) Hirmuste 88) Kapra 137) Kuusnõmme 40) Hämmelepa 89) Karala 138) Kõiguste 41) Hänga 90) Kareda 139) Kõinastu 42) Hübja 91) Kargi 140) Kõljala 43) Iide 92) Karida 141) Kõnnu 44)
    [Show full text]
  • 10. ALAOSA: SALME PIIRKONNA ÜVK ARENDAMISE KAVA AASTATEKS 2020—2031 Saaremaa Valla Ühisveevärgi Ja –Kanalisatsiooni Arendamise Kava Aastateks 2020—2031
    10. ALAOSA: SALME PIIRKONNA ÜVK ARENDAMISE KAVA AASTATEKS 2020—2031 Saaremaa valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2020—2031 SISUKORD 1 SISSEJUHATUS ............................................................................................................. 3 2 OLUKORRA KIRJELDUS............................................................................................... 4 2.1 Üldandmed ............................................................................................................... 4 2.2 Kaitstavad loodusobjektid ja kultuurimälestised ........................................................ 4 2.3 Põhjavee kaitstus ..................................................................................................... 6 2.4 ÜVK vee erikasutusload ........................................................................................... 7 2.5 Reovee kogumisalad ................................................................................................ 8 2.6 Ühisveevärgi ja kanalisatsiooni arendamise kava ..................................................... 8 3 ÜHISVEEVÄRGI JA -KANALISATSIOONI OBJEKTID ................................................ 10 3.1 Veevarustus ja kanalisatsioon ................................................................................ 10 3.1.1 Tuletõrje veevarustus ...................................................................................... 10 3.2 Sademeveekanalisatsioon .....................................................................................
    [Show full text]
  • On How Crowdsourced Data and Landscape Organisation
    Land 2020, 9, 158; doi:10.3390/land9050158 S1 of S6 Supplementary Materials: On How Crowdsourced Data and Landscape Organisation Metrics Can Facilitate the Mapping of Cultural Ecosystem Services: An Estonian Case Study, Land 2020, 9, Article No. Oleksandr Karasov, Stien Heremans, Mart Külvik, Artem Domnich and Igor Chervanyov Table S1. Number of cultural ecosystem service––CES-related photographs per protected area. Number of CES-related Name Description photos Lahemaa Rahvuspark National Park 738 Vainameri Baltic Sea Protected Area (HELCOM) 340 Otepaa Looduspark Protected Landscape (Nature Park) 319 Soomaa Rahvuspark National Park 188 Haanja Looduspark Protected Landscape (Nature Park) 159 Pohja-Korvemaa Looduskaitseala Nature Reserve 159 Kaina Lahe-Kassari Protected Landscape (Nature Park) 137 Maastikukaitseala Oru Pargi Maastikukaitseala Protected Landscape (Nature Park) 136 Site of Community Importance (Habitats Turisalu 131 Directive) Korvemaa Maastikukaitseala Protected Landscape (Nature Park) 125 Luitemaa Looduskaitseala Nature Reserve 121 Vortsjarve Special Protection Area (Birds Directive) 114 Tudusoo Looduskaitseala Nature Reserve 110 Varesemagede Maastikukaitseala Protected Landscape (Nature Park) 105 Piusa Joe Urgoru Maastikukaitseala Protected Landscape (Nature Park) 89 Viljandi Maastikukaitseala Protected Landscape (Nature Park) 83 Ontika Maastikukaitseala Protected Landscape (Nature Park) 77 Alutaguse rahvuspark National park 76 Ropka-Ihaste Looduskaitseala Nature Reserve 75 Ahja Joe Urgoru Maastikukaitseala Protected Landscape
    [Show full text]
  • 130 EN Official Journal of the European Union 13.1.2012
    L 10/130 EN Official Journal of the European Union 13.1.2012 COMMISSION IMPLEMENTING DECISION of 18 November 2011 adopting a fifth updated list of sites of Community importance for the Boreal biogeographical region (notified under document C(2011) 8195) (2012/11/EU) THE EUROPEAN COMMISSION, (4) In the context of a dynamic adaptation of the Natura 2000 network, the lists of sites of Community importance are reviewed. A fifth update of the Boreal list is therefore necessary. Having regard to the Treaty on the Functioning of the European Union, (5) On the one hand, the fifth update of the list of sites of Community importance for the Boreal biogeographical Having regard to Council Directive 92/43/EEC of 21 May 1992 region is necessary in order to include additional sites on the conservation of natural habitats and of wild fauna and that have been proposed since 2009 by the Member States as sites of Community importance for the Boreal flora ( 1), and in particular the third subparagraph of Article 4(2) thereof, biogeographical region within the meaning of Article 1 of Directive 92/43/EEC. For these additional sites, the obligations resulting from Articles 4(4) and 6(1) of Directive 92/43/EEC should apply as soon as possible Whereas: and within six years at most from the adoption of the fifth updated list of sites of Community importance for the Boreal biogeographical region. (1) The Boreal biogeographical region referred to in Article 1(c)(iii) of Directive 92/43/EEC comprises parts (6) On the other hand, the fifth update of the list of sites of of the Union territories of Finland and Sweden and the Community importance for the Boreal biogeographical Union territories of Estonia, Latvia and Lithuania as region is necessary in order to reflect any changes in specified in the biogeographical map approved on site related information submitted by the Member 20 April 2005 by the Committee set up by Article 20 States following the adoption of the initial and the first of that Directive, hereinafter the ‘Habitats Committee’.
    [Show full text]
  • COMMISSION IMPLEMENTING DECISION (EU) 2018/41 of 12
    19.1.2018 EN Official Journal of the European Union L 15/199 COMMISSION IMPLEMENTING DECISION (EU) 2018/41 of 12 December 2017 adopting the eleventh update of the list of sites of Community importance for the Boreal biogeographical region (notified under document C(2017) 8255) THE EUROPEAN COMMISSION, Having regard to the Treaty on the Functioning of the European Union, Having regard to Council Directive 92/43/EEC of 21 May 1992 on the conservation of natural habitats and of wild fauna and flora ( 1 ), and in particular the third subparagraph of Article 4(2) thereof, Whereas: (1) The Boreal biogeographical region referred to in Article 1(c)(iii) of Directive 92/43/EEC comprises parts of the Union territories of Finland and Sweden and the Union territories of Estonia, Latvia and Lithuania, as specified in the biogeographical map approved on 20 April 2005 by the committee set up by Article 20 of that Directive (the ‘Habitats Committee’). (2) The initial list of sites of Community importance for the Boreal biogeographical region, within the meaning of Directive 92/43/EEC, was adopted by Commission Decision 2005/101/EC ( 2). That list was last updated by Commission Implementing Decision (EU) 2016/2331 ( 3 ). (3) The sites included in the list of sites of Community importance for the Boreal biogeographical region form part of the Natura 2000 network which is an essential element of the protection of biodiversity in the Union. In order to make further progress in the actual establishment of the Natura 2000 network and in the context of a dynamic adaptation of that network, the lists of sites of Community importance are reviewed regularly.
    [Show full text]
  • Kaugatoma-Lõo Maastikukaitseala Ja Kaugatoma-Lõu Hoiuala2011-2020 2011-2020
    Kaugatoma-Lõo maastikukaitseala ja Kaugatoma-Lõu hoiuala2011-2020 2011-2020 kaitsekorralduskava aastateks 2012 -2021 Sisukord Sissejuhatus .................................................................................................................................... 4 1. Kaitsekorralduskavaga hõlmatava ala üldiseloomustus ............................................................. 5 1.1. Asend ja loodusolud ....................................................................................................... 5 1.2. Kaitse-eesmärgid ja kaitsekord ............................................................................................ 8 1.3. Asustus ja maakasutus .................................................................................................... 9 1.4. Huvigrupid ......................................................................................................................... 11 2. Kaitsekorralduskavaga hõlmatava ala väärtused .................................................................. 13 2.1. Bioloogilised väärtused ................................................................................................ 13 2.1.1. Elupaigatüübid ...................................................................................................... 13 2.1.2. Liigid .................................................................................................................... 19 2.2. Maastikulised väärtused ..............................................................................................
    [Show full text]
  • Lisa (Majandus- Ja Taristuministri 09.04.2021 Määruse Nr 14 Sõnastuses)
    Majandus- ja taristuministri 25.06.2015. a määrus nr 72 „Riigiteede liigid ja riigiteede nimekiri” Lisa (majandus- ja taristuministri 09.04.2021 määruse nr 14 sõnastuses) RIIGITEEDE LIIGID JA RIIGITEEDE NIMEKIRI Terviktee Riigitee asukoha kirjeldus tervikteel Tee nr Nimi (E–tee nr) 1 2 3 1. Põhimaanteed Tallinna linnas (asustusüksus, Lasnamäe linnaosa) Väo tänava ristmikust kuni Narva 1 (E20) Tallinn–Narva linna (asustusüksus) läänepoolse piirini; Narva piiripunkti idapoolsest pääslast kuni Vene Föderatsiooni piirini Narva jõe sillal Tallinna linna (asustusüksus, Kesklinna 2 (E263) Tallinn–Tartu–Võru–Luhamaa linnaosa) lõunapiirilt kuni tee lõpuni ristmikul riigiteega 7 Napi külas Tee algusest ristmikul riigiteega1 kuni ringristmikuni riigiteega 13213 Jõhvi linna (asustusüksus) läänepoolsel piiril; Jõhvi linnas (asustusüksus) ringristmikust Veski ja Uue tänavatega kuni ringristmikuni Pargi tänava ja Puru teega; Jõhvi linna 3 (E264) Jõhvi–Tartu–Valga (asustusüksus) lõunapiirilt kuni Tartu linna (asustusüksus) põhjapiirini ristmikul Kvissentali teega; Tartu linnas (asustusüksus) liiklussõlmest riigiteega 2 kuni tee lõpuni riigipiiril Läti Vabariigiga Valga linnas Tallinna linna (asustusüksus, Nõmme linnaosa) läänepoolselt piirilt Pääsküla jõe 4 (E67) Tallinn–Pärnu–Ikla sillal kuni tee lõpuni riigipiiril Läti Vabariigiga Ikla külas Pärnu linna (asustusüksus) idapoolselt piirilt 5 Pärnu–Rakvere–Sõmeru kuni tee lõpuni ristmikul riigiteega 1 Sõmeru alevikus Valga linna (asustusüksus) lääneosas Ränioja 6 Valga–Uulu truubilt kuni tee lõpuni ristmikul
    [Show full text]
  • Määruse Eelnõu Seletuskiri
    Vabariigi Valitsuse määruse „Kaugatoma-Lõu maastikukaitseala kaitse-eeskiri” eelnõu SELETUSKIRI 1. Sissejuhatus Looduskaitseseaduse § 10 lõike 1 alusel on Vabariigi Valitsusel õigus võtta ala kaitse alla ja kehtestada ala kaitsekord. Eelnõukohase määrusega muudetakse olemasoleva maastikukaitseala kaitsekorda ja laiendatakse kaitstavat ala kõrval oleva Kaugatoma-Lõu hoiuala arvelt. Seoses eeltooduga muudetakse ka Kaugatoma-Lõu hoiuala piire ja kaitse- eesmärki. Kaitseala asub Saare maakonna edelaosas Salme vallas Anseküla, Easte, Kaugatoma ja Lõu külas. Kaitseala moodustati Kingissepa Rajooni RSN Täitevkomitee 18. detsembri 1973. a otsusega nr 22, kui kohaliku kaitse alla võeti Kaugatoma pank. Seni kehtiva Vabariigi Valitsuse 21. novembri 2000. a määrusega nr 380 „Kaugatoma-Lõo maastikukaitseala kaitse-eeskiri” liideti kaitsealusele pangale Eesti kõige esinduslikumaks looalaks peetav Lõu (Lõo) loopealne ja kaitstav ala sai maastikukaitseala staatuse. Vastavalt looduskaitseseaduse § 91 lõikele 1 kehtivad enne selle seaduse jõustumist kaitse alla võetud kaitsealade ja kaitstavate looduse üksikobjektide kaitseks kehtestatud kaitse-eeskirjad ja kaitsekord seni, kuni looduskaitseseaduse alusel kehtestatakse uued kaitse-eeskirjad. Seega ei võeta määrusega kaitse alla uut ala, vaid laiendatakse olemasolevat kaitseala eelkõige juba kaitse all oleva Kaugatoma-Lõu hoiuala arvelt ja kinnitatakse kaitse all olevale alale kehtivate õigusaktide kohane kaitsekord. Lisaks viiakse kaitseala nimi kooskõlla kohanimega Lõu, arvestades kaitsekorralduskava
    [Show full text]
  • Lääne-Saaremaa Valdade Ühine Jäätmekava Haarab Saaremaa Lääneosa Viite Valda: Kihelkonna, Lümanda, Mustjala, Salme Ja Torgu Valda
    Kinnitatud Lümanda vallavolikogu 30.11.2012.a. määrusega nr 65 LÄÄNE-SAAREMAA VALDADE ÜHINE JÄÄTMEKAVA AASTATEKS 2012-2016 SISUKORD Sissejuhatus 1. Lääne-Saaremaa valdade üldiseloomustus................................................................................ 7 1.1 Omavalitsuste paiknemine ja looduslikud iseärasused.................................................. 7 1.2 Rahvastik...................................................................................................................... 8 1.3 Sotsiaalsfäär................................................................................................................. 11 1.4 Infrastruktuur............................................................................................................... 12 1.5 Ettevõtlus..................................................................................................................... 14 2. Jäätmehoolduse korraldus ja üldnõuded................................................................................. 17 2.1 Kohaliku omavalitsuse jäätmehooldust reguleerivad riiklikud õigusaktid................. 17 2.1.1 Eesti Vabariigi seadused.................................................................................... 17 2.1.2 Kohaliku omavalitsuse määrused...................................................................... 17 2.2 Kohaliku omavalitsuse kohustused jäätmehoolduse korraldamisel............................ 18 2.3 Nõuded jäätmetekke vältimiseks, jäätmete valdamisel ja käitlemisel......................... 19 2.3.1
    [Show full text]