Konsolideeritud Majandusaasta Aruanne
Total Page:16
File Type:pdf, Size:1020Kb
Load more
Recommended publications
-
EESTI JÄRVEDE NIMESTIK Looduslikud Järved
EESTI JÄRVEDE NIMESTIK looduslikud järved tehisjärved KESKKONNAMINISTEERIUMI INFO- JA TEHNOKESKUS EESTI JÄRVEDE NIMESTIK Looduslikud ja tehisjärved Koostaja: Ruta Tamre Tallinn 2006 SISUKORD EESSÕNA 6 SISSEJUHATUS 8 EESTI JÄRVEDE NIMESTIK 13 Läänesaarte alamvesikond 14 Matsalu alamvesikond 22 Harju alamvesikond 26 Pärnu alamvesikond 37 Viru alamvesikond 50 Peipsi alamvesikond 58 Võrtsjärve alamvesikond 90 Koiva alamvesikond 101 LISAD 109 Eesti Põhikaardi välikaardistuse aastad 110 Eesti suurimad järved 111 Saarterohkeimad väikejärved 112 JÄRVEDE TÄHESTIKULINE LOEND 113 KASUTATUD KIRJANDUS 144 KAARDID ALAMVESIKONDADE KAUPA 145 Läänesaarte alamvesikond 147 Matsalu alamvesikond 149 Harju alamvesikond 151 Pärnu alamvesikond 153 Viru alamvesikond 155 Peipsi alamvesikond Tartu, Viljandi, Jõgeva, Järva, Lääne-Viru ja Ida-Viru maakonna osas 157 Peipsi alamvesikond Põlva ja Valga maakonna osas 159 Peipsi alamvesikond Võru maakonna osas 161 Võrtsjärve alamvesikond 163 Koiva alamvesikond 165 © Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus, 2006 Tamre, Ruta (koostaja) 2006. Eesti järvede nimestik. Tallinn, Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus, 168 lk. ISBN 978-9985-881-40-8 EESSÕNA Käesoleva nimestiku koostamisel on aluseks võetud Eesti Looduse Infosüsteemi (EELIS) Lisaks järvede olulisusele maastiku- ja loodusobjektidena ning elupaigatüüpidena, on järvede nimistu, mis tugineb mitmetele allikatele. Eelkõige on olnud aluseks 1964. aas- nad tähelepanuväärsed ka kohanimeobjektidena. Suur osa järvenimesid on korrigeeritud tal ilmunud “Eesti NSV järvede -
Lisa (Majandus- Ja Taristuministri 09.04.2021 Määruse Nr 14 Sõnastuses)
Majandus- ja taristuministri 25.06.2015. a määrus nr 72 „Riigiteede liigid ja riigiteede nimekiri” Lisa (majandus- ja taristuministri 09.04.2021 määruse nr 14 sõnastuses) RIIGITEEDE LIIGID JA RIIGITEEDE NIMEKIRI Terviktee Riigitee asukoha kirjeldus tervikteel Tee nr Nimi (E–tee nr) 1 2 3 1. Põhimaanteed Tallinna linnas (asustusüksus, Lasnamäe linnaosa) Väo tänava ristmikust kuni Narva 1 (E20) Tallinn–Narva linna (asustusüksus) läänepoolse piirini; Narva piiripunkti idapoolsest pääslast kuni Vene Föderatsiooni piirini Narva jõe sillal Tallinna linna (asustusüksus, Kesklinna 2 (E263) Tallinn–Tartu–Võru–Luhamaa linnaosa) lõunapiirilt kuni tee lõpuni ristmikul riigiteega 7 Napi külas Tee algusest ristmikul riigiteega1 kuni ringristmikuni riigiteega 13213 Jõhvi linna (asustusüksus) läänepoolsel piiril; Jõhvi linnas (asustusüksus) ringristmikust Veski ja Uue tänavatega kuni ringristmikuni Pargi tänava ja Puru teega; Jõhvi linna 3 (E264) Jõhvi–Tartu–Valga (asustusüksus) lõunapiirilt kuni Tartu linna (asustusüksus) põhjapiirini ristmikul Kvissentali teega; Tartu linnas (asustusüksus) liiklussõlmest riigiteega 2 kuni tee lõpuni riigipiiril Läti Vabariigiga Valga linnas Tallinna linna (asustusüksus, Nõmme linnaosa) läänepoolselt piirilt Pääsküla jõe 4 (E67) Tallinn–Pärnu–Ikla sillal kuni tee lõpuni riigipiiril Läti Vabariigiga Ikla külas Pärnu linna (asustusüksus) idapoolselt piirilt 5 Pärnu–Rakvere–Sõmeru kuni tee lõpuni ristmikul riigiteega 1 Sõmeru alevikus Valga linna (asustusüksus) lääneosas Ränioja 6 Valga–Uulu truubilt kuni tee lõpuni ristmikul -
Antsla Vallavalitsusele 08.01.2021 ANTSLA VALLA
Antsla Vallavalitsusele 08.01.2021 ANTSLA VALLA ÜLDPLANEERINGU ETTEPANEKUD MILJÖÖVÄÄRTUSLIKUD ALAD 1. Käsitleda Urvaste külade piirkonda (Ruhingu jaUrvastemõisa, Urvaste, Koigu, Kirikuküla) miljööväärtusliku alana, kuna siin on säilinud traditsiooniline külamaastik ja taluarhitektuur ning suhteliselt tihe asustus (sh mitmeid põlvkondi piirkonnas elanud pered); samal ajal on tegu intensiivpõllunduseks sobimatute maastikuvormide ning muinsus- ja kultuuripärandi kaitse objektidega (Urvaste kirik ja kalmistu, Uhtjärve põhjakalda pühapaigad), looduskaitseobjektidega (Tamme-Lauri ja Mõe-Lõhtsuu tamm, Urvaste mõisapark, Ess-soo), rohevõrgustiku tuumalaga (Urvaste-Kooraste) ning rahvusvahelist tuntust vääriva loodus- ja kultuuriturismi sihtkohaga (Pokumaa) Selleks: a) Lähtuda piirkonnas loodusliku mitmekesisuse säilitamise põhimõtetest (säilitada metsakooslused, põlluservad, metsasalud, looduslikud niidud, kivikuhjad jne) b) Keelata lageraied suuremal alal kui 1 ha, et säiliksid liikide elupaigad ning kohalike elanike jaoks tähtsad marja- ja seenemetsad. Põllumajanduses eelistada mahetootmist, perspektiiviga saada tervikuna mahepiirkonnaks. c) Välistada tööstushoonete, angaaride ehitamine ning uute hoonete kavandamisel lähtuda paikkonna traditsioonilistest ehitusmaterjalidest ja arhitektuurist. d) Urvaste külas (Kanepi-Antsla tee ääres) avaliku puhkeala loomine nii Urvaste küla elanike ajaveetmiskohana kui kaasaegse kämpingutaristuga piirkonna külaliste jaoks (voolava vee kättesaadavus, lõkkekoht, telkimiskohad). Välistada puhkealal lageraie. -
(HK) Poolt Käsitletavate Liikide Aktsepteeritud Vaatlused Seisuga 28.07.2020
Linnuharulduste komisjoni (HK) poolt käsitletavate liikide aktsepteeritud vaatlused seisuga 28.07.2020 Alljärgnevas nimekiras on toodud kõigi HK poolt käsitletavate liikide kõik aktsepteeritud vaatlused. Kui mõni Sinu vaatlus nimekirjast puudub, siis on kaks võimalust - vaatlus on HK-le esitamata jäänud või HK ei ole vaatlust tunnustanud. HK-le teeb muret, et mitmed harulduste kohtajad (eriti rõngastajad) ei ole teateid HK-le läbivaatamiseks esitanud. Vaatlejad peavad arvestama sellega, et kõik HK poolt tunnustamata linnuharulduste kohtamisteated jäävad välja harulduste andmebaasist ja nendega ei arvestata vastava ala linnustiku ülevaadete koostamisel. Palume vaatlejatel oma teated kindlasti ära saata jooksva aasta lõpuks. Ka vanade teadete esitamisega pole kunagi hilja. Kui alljärgnevas nimekirjas on teates isendite, paaride vms. arv märkimata, on mõeldud üht lindu, paari vms. Kui vaatluse koh ta on olemas tõestusmaterjale (foto, video või helilint), siis on see märgitud konkreetse vaatluse järele. Kuna Eesti administratiivne jaotus on pidevalt muutunud, siis andmete võrreldavuse huvides kasutab HK kohanimede esitamisel põhiliste haldusüksustena ajaloolisi kihelkondi. Kihelkonnad on ornitoloogiliselt aktiivsest perioodist (1840-2020) poole kestel käibinud ka ametlike haldusüksustena ning neid kasutatakse tänini näiteks keele-, rahva- jms. teadustes. Aastatel 2009-2011 tähistati kihelkonnapiirid Eesti kõigi riigimaanteede ääres vastavate siltidega ning need on kujutatud ka "Regio" Eesti teede atlase (alates 2012). Kasutatud lühendid. -
Antsla Valla Üldplaneeringu Lähteseisukohad Ja Keskkonnamõju Strateegilise Hindamise Väljatöötamise Kavatsus
Antsla valla üldplaneeringu LS ja KSH VTK – LISA 2 – Ülevaade Antsla vallast LISA 2 – ÜLEVAADE ANTSLA VALLAST Antsla valla üldplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus 1. Asend 3 2. Asustus ja rahvastik 3 3. Sotsiaalne taristu 6 4. Ettevõtlus 7 5. Puhke- ja külastustaristu 8 6. Reljeef ja geoloogiline ehitus 9 6.1. Radoonioht 10 7. Kaitstavad loodusobjektid 11 7.1. Kaitsealad 13 7.2. Hoiualad 18 7.3. Kaitsealused liigid 20 7.4. Püsielupaigad 21 7.5. Kaitstavad looduse üksikobjektid 22 7.6. Kohalikul tasandil kaitstavad objektid 22 8. Natura 2000 võrgustiku alad 24 9. Vääriselupaigad 29 10. Taimestik ja loomastik 29 10.1. Metsad 29 10.2. Sood 30 10.3. Niidud 30 10.4. Loomastik 30 11. Rohevõrgustik 30 12. Põhjavesi 33 12.1. Põhjavee kaitstus 33 12.2. Hajukoormus 34 12.3. Punktkoormus 35 13. Pinnavesi 35 13.1. Vooluveekogud 37 13.2. Seisuveekogud 39 14. Maaparandussüsteemid 50 15. Üleujutusohuga alad 50 1 Antsla valla üldplaneeringu LS ja KSH VTK – LISA 2 – Ülevaade Antsla vallast 16. Väärtuslik põllumajandusmaa 50 17. Väärtuslik maastik 51 18. Kultuuriväärtused 51 18.1. Kultuurimälestised 51 18.2. XX saj arhitektuuripärandi objektid 55 18.3. Maaehituspärandi objektid 56 18.4. Miljööväärtuslikud alad 57 19. Pärandkultuuri objektid 57 20. Kalmistud 59 21. Maavarad ja maardlad 59 22. Taristu 61 22.1. Teedevõrk 61 22.2. Raudtee 63 22.3. Lennuväli 63 22.4. Vee- ja kanalisatsioonivõrk 63 22.5. Sademevesi 65 22.6. Tuletõrje veevõtukohad 66 22.7. Soojavarustus 66 22.8. Elektrivõrk 66 22.9. Sidevõrk 67 23. Taastuvenergeetika 67 24. -
Metsast Leitud Kirik/Mõtsast Löütü Kerik. Urvastõ Kohapärimus
Metsast leitud kirik Mõtsast löütü kerik Urvastõ kohapärimus EESTI RAHVALUULE ARHIIVI TOIMETUSED COMMENTATIONES ARCHIVI TRADITIONUM POPULARIUM ESTONIAE 28 Metsast leitud kirik Mõtsast löütü kerik Urvastõ kohapärimus Koostanud Valdo Valper EESTI KIRJANDUSMUUSEUMI TEADUSKIRJASTUS TARTU 2010 Toimetaja: Mall Hiiemäe Kujundus, joonistused: Eve Valper Korrektuur: Mari Sarv Kaardid: Tõnu Laos Trükk: Trükikoda Greif Esikaanel kasutatud foto: Urvastõ Kerikumägi. ERM Fk 139:7, B. Kangro 1913 Sarja peatoimetaja: Risto Järv. Toimetuskolleegium: Irma-Riitta Järvinen (Soome Kirjanduse Selts), Eda Kalmre (Eesti Kirjandusmuuseum), Aado Lintrop (Eesti Kirjandusmuuseum), Raimo Raag (Uppsala Ülikool), Jonathan Roper (Tartu Ülikool), Pille Runnel (Eesti Rahva Muuseum), Taive Särg (Eesti Kirjandusmuuseum), Ergo-Hart Västrik (Tartu Ülikool) Sarja kodulehekülg: http://www.folklore.ee/kirjastus/?sari=7 Indekseeritud: Internationale Volkskundliche Bibliographie / International Folklore Bibliography Raamatu valmimisele aitasid kaasa: Eesti Kultuurkapitali rahvakultuuri sihtkapital Eesti Kultuurkapitali Võrumaa ekspertgrupp Haridus- ja teadusministeerium (programm Eesti keel ja kultuurimälu 2009–2013) Kultuuriministeerium (Vana Võrumaa kultuuriprogramm 2010–2013) Autoriõigus: Valdo Valper, 2010, tekst Eve Valper, 2010, kujundus Kontakt: Valdo Valper Eesti Rahvaluule Arhiiv Eesti Kirjandusmuuseum Vanemuise 42 Tartu 51003, Eesti Tel.: +372-7377 738 e-post: [email protected] ISBN 978-9949-446-80-3 ISSN 1406-636X Sisukord Hea lugeja! 6 Kohapärimusest 8 Rahvaluule -
Liiklusloenduse Tulemused 2007. Aastal
Liiklusloenduse tulemused 2007. aastal AS Teede Tehnokeskus 2008 MAANTEEAMET Tallinn 2008 AS TEEDE TEHNOKESKUS PMS GRUPP & LIIKLUSUURINGUD JA TEEILMAJAAMAD LIIKLUSLOENDUSE TULEMUSED 2007. AASTAL Tööde teostajad: Tiit Kaal, PMS-grupi projektijuht Stanislav Metlitski Osakonna juhataja Veiko Tikas PMS-grupi peaspetsialist Maret Jentson PMS-grupi peaspetsialist Egon Horg, PMS-grupi peaspetsialist Luule Kaal Osakonna juhataja Tallinn 2008 Liiklusloendus 2007 aastal SISUKORD SISSEJUHATUS ……………………………………………………………………..….. 3 LÜHENDITE SELGITUSED ……………………………………………………...…..… 5 MAJANDUS 2007. aastal …...………………………………………...………………... 6 Mootorikütus ………………………………………………………………………. 8 Sõidukid ja juhiload ……………………………………………………………….. 9 ILMASTIK 2007. aastal …..…………………………………………………………..…. 12 Õhutemperatuur ............................................................................................. 12 Sademed ........................................................................................................ 13 LIIKLUSLOENDUSSEADMETE KIRJELDUS ….…………………………………..… 14 Pikaajaline liiklusloendus …………………………..…………………………….. 14 Lühiajaline liiklusloendus …………………………..…………………………….. 15 LOENDUSSEADMETE JA VOOLIKUTE PAIGALDUSSKEEMIDE VÕRDLUS ….. 17 Liiklusloendurite võrdlus …………………………………………………………. 17 Voolikute paigaldusskeemi võrdlus ……………………………………………... 20 LIIKLUSLOENDUSANDMETE TEISENDAMINE AKÖL-ks ……………………….... 22 LIIKLUSLOENDUS 2007. aastal …..………………………………………………..…. 24 Liiklussagedus püsiloenduspunktides …………………………………..…..... 24 Liiklussagedus põhimaanteedel ………………………………………………. -
Tervise Arengu Instituut Täidab Tervise Arengu Instituut „TEIP“ Hiiu 42, 11619 TALLINN
Tervise Arengu Instituut Täidab Tervise Arengu Instituut „TEIP“ Hiiu 42, 11619 TALLINN ............./............./............. Projekti valdkond ......................................... Kontaktisik: Reelika Viitamees Tel. 6593972 Taotluse esitamise aeg E-mail: [email protected] 2012 – …………… 1. PROJEKTI NIMETUS: LÄBI PALLIMÄNGUDE LEIAN TEE UUTE SÕPRADENI 2. PROJEKTI JUHT Rasmus Rang Ees- ja perekonnanimi: Telefon: Hetkel puudub, kaotasin Vanus: 14.a 3. KOOL: KULDRE KOOL Kooli aadress: Võrumaa, Urvaste vald, Pihleni küla 66506 Võrumaa Klass: 8. klass Koolipoolne juhendaja: Anita Tretjak (ees- ja perekonnanimi, telefon) Kas kool kuulub tervist Ei edendavasse võrgustikku? 4. PROJEKTI TEGEVUS Projekti ajaline kestvus: 15. september 2010 - 31. oktoober 2010 Tegevus oli: • Korduv (sarnast tegevust viiakse ellu rohkem kui üks kord) (jooni alla) • Kestev (tegevus on algatatud ning viiakse ellu järjepidevalt) Projekti toimumiskoht: (riik/ maakond/ linn/ vald) Eesti, Võrumaa, Urvaste valla külades (Kuldre, Uue-Antsla ja Uhtjärve külas) 5. SIHTRÜHM: Kuldre põhikooli 1-9 klassi (106) õpilased, ligikaudu 70 Urvaste valla noort (vanuses 16- 26) ning teisedki Võrumaa noored (täpset arvu ei oska öelda kuna igakord saavad osa võtta uued ja ka eelmisel korral võistelnud noored üle kogu maakonna). Sihtrühma vanus: 7- 26. aastased Planeeritud sihtrühma Antud projektis osaleks vähemalt 200 noort. Väga raske öelda suurus: sihtrühma suurust sest iga kord võivad võistlustest osaleda samad või siiski erinevad noored. 6. PROJEKTI TEGEVUSE LÄBI PALLIMÄNGUDE -
Siimo Simo Soejärve Oja Kõlbi Neeve Uue-Vaali Tamme Antsu Tilga Lauri Kulla Mäe-Kõlli Rooni Lätte Silva Kirsi Liiva Veike V
Sillaotsa Väikse-Oriku Koska Teedla Otso Suurekerge Soejärve Veskioja Uue-Vaali Keiso-Hindriko Madise Rooni Ööde Rautskase Punde Mürgi Ala-Kõlli Kasepuu Kopli Mäe-Kõlli Kraavi Metsaveere Urvaste Pedaja Härjakurgu Ala-Lauri Tuudi Punde-Jaani Mäe-Käiso Mihkli Lauri Soe-Jüri Salusaare Kulla Väike-Jaanimäe Kastani Keiso Vahtra Kaasiku Kase Tedremäe Aigroonni Mäe Suur-Horma Plaani Tilga Arusoo Kaoseandre Kirikuküla Siimo Kährimäe Ala-Kuuse Põhikalda Lindala Simo Köstrimäe Horma Väike-Järve Kassi Mäe Verevsaare Veike Kiriku Tamme Kiriku-Horma Piirikannu Raua Väike-Tarvastu Kaevu Urvaste kalmistu Linnumäe Vahtra Raja Liiva Laiavälja Vana-Söödi Ala-Kõrtsi Kalda Väike-Koidu Tammiku Silva Hinuri Kotka Härgi Kurila Antsu Lätte Oru Lahesoo Mäe Peeter-Jaani Väike-Pätsimäe Kirsi Järve Suur-Pihleni Mõksi Laane Kõivu Nõmme Mäe-Hansi Rehenurme Randi Oti Neeve Villike Tamme Sepa Kollo-Paabu Lagedi Kevade Väike-Välli Kärstna Uue-Peetri Kollopalu Kiisa Pihleni Mäeharu Liivamäe Tuulemäe Köri Ala-Halliku Tammetalu Vastse-Kubija Kollohanso Vahete Mäe-Kiisa Vana-Kubja Kuldre Haki Anniku Sepikoja Nurme vv Uue-Kubja Väike-Kiisa Uhtjärve Välli Kase Kaasiku Nõiariigi Kase Järve Roosi Tammemäe Lümatu Tähe Laane Kõrge Kingu Asse Lõhmuse Õnnemäe Koljoado Pedassaare Pütsepa Kolja Lombi Kingu Mägiste Kohhi Kurenuki Oja-Jakobi Saare Kertu Siimo Jakobi Vaarika Järvemäe Vaari Ruveni Ala-Toominga Pedja Lepiku Ruusa Punde Veski Piiri Reili Lindala Kuppari Savi Varese Leppoja Lembitu Verioja Kenduki Kalluste Holla Mihkali-Mango Risttee Kangromäe Põllu Metsa Ala-Punde Mihkali -
Arengukava 2012-2022
ARENGUKAVA 2012-2022 Urvaste Vallavalitsus 2014 SISUKORD 1. URVASTE VALLA ASEND JA TERRITOORIUM ............................................................ 4 2. SOTSIAALNE KESKKOND ................................................................................................ 5 2.1. Asustussüsteem ................................................................................................................ 5 2.2. Rahvastik .......................................................................................................................... 6 2.3. Ränne ............................................................................................................................... 7 2.4. Haridus ............................................................................................................................. 7 2.5. Huvitegevus, vaba aeg, kultuur, sport .............................................................................. 9 2.6. Kodanikeühendused ....................................................................................................... 10 2.7. Sotsiaalhoolekanne......................................................................................................... 11 2.8. Lastekaitse ja noorsootöö ............................................................................................... 15 2.9. Tervishoiuteenused ........................................................................................................ 16 3. TEHNILINE INFRASTRUKTUUR ................................................................................... -
Abiks Loodusevaatlejale 100 Saksa-Eesti Kohanimed
EESTI TEADUSTE AKADEEMIA EESTI LOODUSEUURIJATE SELTS Saksa-Eesti Kohanimed Abiks loodusevaatlejale nr 100 Tartu 2016 Eesti Looduseuurijate Seltsi väljaanne Küljendus: Raino Suurna Toimetaja: Rein Laiverik Kaanepilt on 1905. a hävinud Järvakandi mõisahoonest (Valdo Prausti erakogu), Linda Kongo foto (Rein Laiveriku erakogu). ISSN 1406-278X ISBN 978-9949-9613-6-8 © Eesti Looduseuurijate Selts Linda Kongo 3 Sisukord 1. Autori eessõna .............................................................................................................................................................................. 5 2. Sada tarka juhendit looduse vaatlemiseks ................................................................................................................................... 6 3. Lühenditest ................................................................................................................................................................................... 9 4. Kohanimed ................................................................................................................................................................................. 10 5. Allikmaterjalid .......................................................................................................................................................................... 301 4 Eessõna Käesolevas väljaandes on tabeli kujul esitatud saksakeelse tähestiku alusel koos eestikeelse vastega kohanimed, mis olid kasutusel 18. ja 19. sajandil – linnad, külad, asulad -
Antsla Kandi Rahvas Sai Uue Tänapäevase Kodupoe
Antsla Valla Leht Nr 1 (119) Jaanuar 2021 www.antsla.ee/vallaleht www.facebook.com/Antslavald 31.03.20 Vallavanema veerg Head alanud edukat aastat! Segased ajad tõid rahulikud ja väga ilusad valged jõulud. Möö- dunud aasta oli igati toimekas ja edukas Antsla vallale. Käesolev aasta on alanud lumiselt ja üsna kargelt. Tahan uskuda, et sellised ilmad muudavad inimest tugevamaks, eriti kui võtta sellest mak- Fotod: Kalev Joab simum - veetke võimalikult palju aega värskes õhus. Nautige tal- 15.01.21 verõõme või käige lihtsalt jalutamas. Loodan, et need tegevused hoiavad igasugused batsillid ja viirused eemal. Aastavahetusel valatakse ikka õnnetina. Kui sada aastat taga- si sulatasid lapsed õnnetina saamiseks üles isa püksinööbid, siis tänapäeval on poes müügil nii tinavalamise kulp kui ka õnneti- na ise. Meie pere tinakulp oli olemas juba varasematest aastatest ning õnnetina sai soetatud kohalikust Pakleri kauplusest. Kulp tinaga sai lõkke peal kuumaks aetud ning seejärel tina vette va- latud. Tulemuseks erinevad vahvad säbrulised kujundid, millest igaüks sai ise oma õnne tähenduse välja lugeda. Nii nagu ütlevad Antsla kandi rahvas sai uue laulusõnad: “Iga mees on oma saatuse sepp ja oma õnne valaja”, nii tuleb ka ise julgelt unistada ning uskuda sellesse mida sa teed! Näiteks kohe aasta alguses täitus minu üks unistus vallavanemana - Antslas avati kaasaegne kauplus. Tegemist on olulise maamärgi- tänapäevase kodupoe ga, mis on nurgakiviks atraktiivsele linnasüdamele Antslas. Mul on siiralt hea meel, et nüüd saavad probleemideta kauplust kü- Jaanuarikuu 14. päeval kell 14.00 avas tud Antsla Konsumi hoone on pilkupüü- luse sisutus ning kes plaanib lähikuudel lastada ka liikumispuudega ja lapsevankritega inimesed. Soovin Eesti vanim tarbijate ühistu külastajatele dev ja ehitatud kõiki tänapäevaseid ener- Linda kaupluse uuesti avada.“ Kauplus selle julge sammu eest tänada Antsla Tarbijate Ühistu nõukogu uksed Coop Antsla Konsumis.