DOCSLIB.ORG

Antsla Kandi Rahvas Sai Uue Tänapäevase Kodupoe

Total Page：16

File Type：pdf, Size：1020Kb

Download full-text PDF Read full-text
Antsla Kandi Rahvas Sai Uue Tänapäevase Kodupoe Antsla Valla Leht Nr 1 (119) Jaanuar 2021 www.antsla.ee/vallaleht www.facebook.com/Antslavald 31.03.20 Vallavanema veerg Head alanud edukat aastat! Segased ajad tõid rahulikud ja väga ilusad valged jõulud. Möö- dunud aasta oli igati toimekas ja edukas Antsla vallale. Käesolev aasta on alanud lumiselt ja üsna kargelt. Tahan uskuda, et sellised ilmad muudavad inimest tugevamaks, eriti kui võtta sellest mak- Fotod: Kalev Joab simum - veetke võimalikult palju aega värskes õhus. Nautige tal- 15.01.21 verõõme või käige lihtsalt jalutamas. Loodan, et need tegevused hoiavad igasugused batsillid ja viirused eemal. Aastavahetusel valatakse ikka õnnetina. Kui sada aastat taga- si sulatasid lapsed õnnetina saamiseks üles isa püksinööbid, siis tänapäeval on poes müügil nii tinavalamise kulp kui ka õnneti- na ise. Meie pere tinakulp oli olemas juba varasematest aastatest ning õnnetina sai soetatud kohalikust Pakleri kauplusest. Kulp tinaga sai lõkke peal kuumaks aetud ning seejärel tina vette va- latud. Tulemuseks erinevad vahvad säbrulised kujundid, millest igaüks sai ise oma õnne tähenduse välja lugeda. Nii nagu ütlevad Antsla kandi rahvas sai uue laulusõnad: “Iga mees on oma saatuse sepp ja oma õnne valaja”, nii tuleb ka ise julgelt unistada ning uskuda sellesse mida sa teed! Näiteks kohe aasta alguses täitus minu üks unistus vallavanemana - Antslas avati kaasaegne kauplus. Tegemist on olulise maamärgi- tänapäevase kodupoe ga, mis on nurgakiviks atraktiivsele linnasüdamele Antslas. Mul on siiralt hea meel, et nüüd saavad probleemideta kauplust kü- Jaanuarikuu 14. päeval kell 14.00 avas tud Antsla Konsumi hoone on pilkupüü- luse sisutus ning kes plaanib lähikuudel lastada ka liikumispuudega ja lapsevankritega inimesed. Soovin Eesti vanim tarbijate ühistu külastajatele dev ja ehitatud kõiki tänapäevaseid ener- Linda kaupluse uuesti avada.“ Kauplus selle julge sammu eest tänada Antsla Tarbijate Ühistu nõukogu uksed Coop Antsla Konsumis. Tegemist giasäästuvõimalusi kasutades. Antsla TÜ Tare jätkab oma nišis mugavuspoena. ja juhtkonda ning Antsla Vallavolikogu, kes nõustus parklaaluse on pikalt kaalutud ja hädavajaliku inves- haldusjuht Aigar Grihin: „Oleme kaup- Provotorovi sõnul on olukord uus nii maa kaupluse käsutusse andma. teeringuga Antsla piirkonnas, mis toob luse planeeritud nii, et see sobituks lin- meie töötajatele kui klientidele, aga siin- Soovin kõigile ilusat edukat alanud aastat ning unistuste täi- inimestele kätte tänapäevase kaubandus- napilti ja oleks energiasäästlik – suur osa sed inimesed on mõistvad, õpime nende tumist! teenuse. kaupluse energiast hakkab tulema külm- ostuharjumusi paremini tundma ja usun, Antsla Tarbijate Ühistu nõukogu esi- seadmete jääksoojusest ja hoone katusel et Antsla Konsumist saab paljude antsla- Avo Kirsbaum mees Tiit Tõnts: “Uue kaupluse avami- asuvatest päikesepaneelidest. Hoonel on kate kodupood.“ vallavanem sega astume suure sammu edasi 118 aas- A-klassi energiamärgis.“ Antsla Tarbijate Ühistu on Eesti esi- tase ühistu ajaloos. Hoolimata kaupluste Antsla TÜ juhataja Roman Provoto- mene tarbijate ühistu, mis alustas Antsla arvu vähenemisest suureneb müügipind rovi sõnul käivad läbirääkimised vabaks Tarwitajate Ühisuse nime all tegevust Antslas koguni 57%, see võimaldab jäävatele ruumidele kasutusvõimalus- 1902. aastal. Ühistul on kokku 70 töö- laiendada kaubavalikut, tuua kliendile te leidmiseks ning huvilistel palutakse tajat, 1439 liiget ehk klientomanikku. Hea teada rohkem sooduskampaaniaid ning tasu- pöörduda otse Antsla Tarbijate Ühistu Antsla Tarbijate Ühistu kuulub Coop da meie piirkonnas esmakordselt ostude poole ning küsida lisainfot e-posti teel Eesti kauplusteketti. Lisaks jaekauban- eest ka Nutikassas.“ [email protected]. Provotorov: “Hea dusvaldkonnas toimetamisele veab Ants- Lisaks kaubandusele muudab kaup- meel on selle üle, et Kobela kogukonnast la Tarbijate Ühistu Lõuna-Eesti kauban- Antsla vald 30 luse avamine oluliselt Antsla linnapilti. leidus eestvedaja, kes haaras kinni meie duse suursündmust Hauka Laata. 2021. aasta 20. juunil täitub 30 aatat Antsla valla tegutsemisest iseseisvunud Eestis. Tartu Arhitektuuribüroo poolt kavanda- üleskutsest saada „päranduseks“ kaup- Antsla Tarbijate Ühistu Sel puhul on plaanis mitmeid toredaid ettevõtmisi: käimas on fotokonkurss, kuhu ootame aktiivselt osalejaid juur- de. Võitjatele on välja pandud suisa rahalised auhinnad. Täiendav info Antsla valla kodu- ja Facebooki lehel. Lisainfo Kalev Joab. Antsla kesklinna projekteerimisest Koostöös Hauka Veloklubiga on käivitumas matkasari, et aasta jook- sul saaks jala maha panna Antsla valla kõikides külades ja alevikes. 2020. a juunikuus palus Antsla Val- kiisprojekti koostamine, mis pannakse Peale avalikku arutelu ning eskiis- Sünnipäevapidu toimub 20. juunil koos Meistrite Päeva sünd- lavalitsus kolmel maastikuarhitektil veebruaris avalikule väljapanekule ning projekti heakskiitmist alustatakse põ- musega, kust ei puudu sünnipäevatort ja Nedsaja külabänd. esitada ideid, milliseks võiks perspek- peale seda korraldatakse märtsi alguses hiprojekti koostamist, mille eeldatav Juubeliaasta avapauk toimub veebruaris, mil tähistame Eesti sün- tiivis kujundada Antsla linna keskuse. avalik arutelu, et kõik soovijad saaksid valmimisaeg on september 2021. nipäeva ning toimub esimene matkapäev 24. veebruaril. Sellel Maastikuarhitektide poolsed ideed ja eskiislahendusega tutvuda ning esitada aastal tähistame Eesti sünnipäeva teisiti. Antsla kultuurikeskuse lahendusvariandid pandi juulikuus üles omapoolseid mõtteid ning ideid. Liana Neeve keskkonnaspetsialist saali mahuvad vaid tunnustuste saajad ja esinejad. Kõik teised Antsla valla kodulehele, kus kõigil oli saavad auhinnatseremooniat, Birgit Sarrapi ja Mihkel Mattiiseni võimalik nende ideedega tutvuda ning Foto: Janek Joab esinemist jälgida veebi vahendusel. esitada omapoolseid ettepanekuid ning Siinkohal kutsume inimesi, asutusi, organisatsioone kaasa kommenteerida olemasolevaid. mõtlema, kuidas veel võiks oma koduvalda meeles pidada ja mida Pärast ideekorjet analüüsiti esitatud valmistada, korraldada või kinkida? Need võivad olla mälestuste ettepanekuid ning töörühm koostas läh- jutustamise ja fotoalbumite tuulutamise päevad või õhtud, miks teülesande, mille alusel korraldati sep- mitte aastatetaguste esemete näitused, joonistusvõistlused jne. tembris hange projekteerija leidmiseks. Kõik mis teeme, teeme ju endale. Kingime ühe toreda sünnipäe- Hankel osales kaks pakkujat: Artes Ter- va-aasta endale! rae OÜ ning Loovmaastik OÜ. Leping sõlmiti Loovmaastik OÜga. Merle Tombak Detsembrikuus koostati projektala- Kultuuri- ja noorsootöö spetsialist le geodeetiline alusplaan ning viidi läbi alal kasvavate puude dendroloogiline hindamine, et selgitada välja puittaimede seisund ning hinnata, missugused puud X Elanike arv Antsla vallas 4443 väärivad säilitamist. Praegu on projekteerijal käsil es- seisuga 01.01.21 2 Antsla valla leht Jaanuar 2021 Vallavolikogu istung 22. detsembril toimunud volikogu istungil: • võeti vastu Antsla valla 2020. aasta III lisaeelarve; • määrati Antsla valla 2020, 2021 ja 2022. aastate majandusaasta aru- annete auditeerijaks AMC Audit OÜ; • muudeti Antsla valla ametiasutuse struktuuri. Koosseisus olevat logopeedi 1,0 töökohta suurendati 0,5 logopeedi kohaga, alates 1. jaanuarist 2021. aastast. • muudeti Antsla Vallavalitsuse hallatavate asutuste töötajate koos- seisusid. Antsla Gümnaasiumi koosseisu täiendati eripedagoogi 1,0 kohaga ning Kuldre Kooli koosseisust arvati välja logopeedi 0,25 kohta, kuna seda teenust hakkab Kuldre Koolile osutama Antsla val- la koosseisus olev logopeed; • tehti muudatusi Antsla valla põhimääruses; • võõrandati otsustuskorras Baltic Steelarc OÜ-le kinnistu asukohaga Uuring Antsla vallas Kobela alevik Antsla vald Lusti tee 1 ja Lusti tee 3. Nimetatud kin- nistul on Baltic Steelarc OÜ-l hoonestusõiguse leping; • abivallavanem andis ülevaate Antsla valla üldplaneeringu koostami- se hetkeseisust. kasutuses olevate asbesti Vallavolikogu protokolliga saab tutvuda veebilehel: antsla.ee/proto- kollid Helle Savi volikogu sekretär-registripidaja sisaldavate toodete Tasub teada kaardistamiseks Keskkonnaministeerium soovib gus, kas soovite asbestijäätmeid üle kaardistada Eestis veel kasutuses anda enne 2025. aastat või peale seda. Hajaasustuse programmi 2021. aasta taotlusvoor olevat asbesti sisaldavate toode- 1 m² eterniiti = ca 15 kg (0,015 t). te kogust, et paremini planeerida Andmeid ootame nii eraisikutelt avaneb 1. veebruaril järgmiste perioodide toetusi as- kui ka ettevõtetelt. Antsla Vallavalitsus teatab, et Hajaasustuse programmi taotlusvoor besti sisalduvate jäätmete kogu- Tegemist on ainult andmete avaneb 01. veebruarist ning taotluste esitamise lõpptähtaeg on 01. miseks. Asbesti sisaldub eelkõige kaardistamisega, selle alusel ei ava- aprill 2021. eterniidis, kuid ka muudes vanades ne veel võimalust asbestijäätmtest Programmi eesmärgiks on tagada hajaasustusega maapiirkon- ehitusmaterjalides. vabaneda! dades elavate perede head elutingimused ning seeläbi aidata kaasa Palun andke teada teie kinnistul Kuna sel aastal avaneb KIKi elanike arvu püsimisele hajaasustusega maapiirkondades. Eesmärgi veel materjalina kasutuses oleva või poolne võimalus taotleda rahastust saavutamiseks toetatakse majapidamistele hooneteväliste vee- ja ka- ladustatud asbesti orienteeruv ko- eterniidijäätmete kogumisringi lä- nalisatsioonisüsteemide ning juurdepääsuteede rajamist. Juhul kui gus Antsla valla keskkonnaspetsia- biviimiseks aasta teisel poolel, siis majapidamine ei ole elektrivõrguga liitunud, toetatakse ka automaat-
Load more

Recommended publications
  • Estonian Ministry of Education and Research
    Estonian Ministry of Education and Research LANGUAGE EDUCATION POLICY PROFILE COUNTRY REPORT ESTONIA Tartu 2008 Estonian Ministry of Education and Research LANGUAGE EDUCATION POLICY PROFILE COUNTRY REPORT ESTONIA Estonian Ministry of Education and Research LANGUAGE EDUCATION POLICY PROFILE COUNTRY REPORT ESTONIA Tartu 2008 Authors: Language Education Policy Profile for Estonia (Country Report) has been prepared by the Committee established by directive no. 1010 of the Minister of Education and Research of 23 October 2007 with the following members: Made Kirtsi – Head of the School Education Unit of the Centre for Educational Programmes, Archimedes Foundation, Co-ordinator of the Committee and the Council of Europe Birute Klaas – Professor and Vice Rector, University of Tartu Irene Käosaar – Head of the Minorities Education Department, Ministry of Education and Research Kristi Mere – Co-ordinator of the Department of Language, National Examinations and Qualifications Centre Järvi Lipasti – Secretary for Cultural Affairs, Finnish Institute in Estonia Hele Pärn – Adviser to the Language Inspectorate Maie Soll – Adviser to the Language Policy Department, Ministry of Education and Research Anastassia Zabrodskaja – Research Fellow of the Department of Estonian Philology at Tallinn University Tõnu Tender – Adviser to the Language Policy Department of the Ministry of Education and Research, Chairman of the Committee Ülle Türk – Lecturer, University of Tartu, Member of the Testing Team of the Estonian Defence Forces Jüri Valge – Adviser, Language Policy Department of the Ministry of Education and Research Silvi Vare – Senior Research Fellow, Institute of the Estonian Language Reviewers: Martin Ehala – Professor, Tallinn University Urmas Sutrop – Director, Institute of the Estonian Language, Professor, University of Tartu Translated into English by Kristel Weidebaum, Luisa Translating Bureau Table of contents PART I.
    [Show full text]
  • Invest in Võru County
    Invest in www.investinvoru.com Võru County Contents Foreword 3 Estonia is a country of modern solutions 4 Liberal enterprise policy promoting investments 5 Võru County – connecting 3 countries 6 Qualified workforce 8 Support services for investors 10 Wood and furniture industry 12 Food industry 14 Metal and machinery industry 16 Logistic possibilities 18 Plastics industry 20 Light industry 22 Invest in Võru County 23 Võrusoo industrial area 24 Misso industrial area 26 Väimela industrial area 28 Kobela industrial area 30 Vastseliina industrial area 32 Rõuge industrial area 34 Võru County – a place for living and resting 36 This document has been produced with the financial assistance of the Estonia – Latvia – Russia Cross Border Cooperation Programme within the European Neighbourhood and Partnership Instrument of 2007 – 2013. The contents of this document are the sole responsibility of Võru Maavalitsus and can under no circumstances be regarded as reflecting the position of the Programme, countries participating in the Programme, or the European Union. part-nanced by the European Union The Estonia – Latvia – Russia Cross Border Cooperation Programme within the European Neighbourhood and Partnership Instrument of 2007- 2013 financially supports joint cross-border development activities for the improvement of the region’s competitiveness by utilising its potential and beneficial location on the crossroads between the EU and Russian Federation. The Programme’s web-site is www.estlatrus.eu. The project is titled “Fostering Socio-economic Development and Encouraging Business in Border Areas” The project partner and beneficiary is Võru Maavalitsus Contact person: Mihkel Värton Phone: +372 502 5936 E-mail: [email protected] Compiler/designer: (Why OÜ) Foreword www.koda.ee/en stonia is a small and flexible country.
    [Show full text]
  • KOV Ühinemiste Finantsmõjude Analüüs 1996-2011
    EESTIS AASTATEL 1996-2009 ÜHINENUD KOHALIKE OMAVALITSUSTE FINANTSMÕJUDE ANALÜÜS 2012 Koostaja: Ave Viks, Kohaliku omavalitsuse ja regionaalhalduse osakond Sissejuhatus Kohalike omavalitsuste ühinemise eesmärgiks on eelkõige kohaliku omavalitsuse üksuste haldussuutlikkuse tõus, kohaliku omavalitsuse üksuste poolt tema territooriumil pakutavate avalike teenuste kättesaadavuse ja kvaliteedi paranemine ning kohaliku omavalitsuse üksuste koostöövõime arenemine1. Kohaliku omavalitsuse võimekuse kasv ja avalike teenuste kvaliteedi tõus on saavutatavad eelkõige suuremas omavalitsusüksuses võimaliku ametnike spetsialiseerumise ning efektiivsema töökorralduse arvelt. Lisaks territoriaalsele terviklikkusele ja avalike teenuste kvaliteedi paranemisele ei saa mööda vaadata ka ühinemise mõjust kohaliku omavalitsuse eelarvetele. Ühinemistel on hulgaliselt poliitilisi valikuid, millisele tasemele uue omavalitsuse teenuse tase seatakse ja neist sõltub ka eelarveline mõju. Samuti sõltuvad need valikud ja nende mõju ühinemise perioodist ning sellest, kas tegemist on majanduskasvu aastatega või vastupidi jpm. Ent siiski on võimalik välja tuua üldised trendid ühinenud omavalitsuste eelarvetes, mis ongi käeoleva analüüsi eesmärgiks. Ülevaade kohalike omavalitsuste ühinemistest Eestis Eestis on toimunud omavalitsuste vabatahtlikud ühinemised alates 1996. aastast, mil toimus esimene vabatahtlik kohaliku omavalitsuse üksuste ühinemine, kui senise Halinga valla ja Pärnu- Jaagupi valla baasil moodustati uus Halinga vald. Sellele järgnesid 1998. aastal Abja-Paluoja
    [Show full text]
  • Omavalitsuste Ühinemised Eestis Perioodil 1996-2014
    Ülevaade kohaliku omavalitsuse üksuste vabatahtlikest ühinemistest 1996-2014 Aasta Aastatel 1996-2014 ühinenud KOV üksused Uus KOV üksus 2014 Kaarma vald Kärla vald Lümanda vald Lääne-Saare vald Saarepeedi Viljandi vald 2013 Pärsti vald Viiratsi vald Paistu vald vald Kose vald Kõue vald Kose vald Audru vald Lavassaare vald Audru vald Püssi linn Lüganuse vald Maidla vald Lüganuse vald Põlva linn Põlva vald Põlva vald Oru vald Risti vald Taebla vald Lääne-Nigula vald Kõrgessaare Hiiu vald Kärdla linn ja vald 2009 Kaisma vald Vändra vald Vändra vald 2005 Jõhvi linn Jõhvi vald Jõhvi vald Kuusalu vald Loksa vald Kuusalu vald Kilingi-Nõmme linn Saarde vald Tali vald Saarde vald Suure-Jaani Suure-Jaani Vastemõisa Olustvere vald linn vald vald Suure-Jaani vald Tamsalu linn Tamsalu vald Tamsalu vald Tapa linn Saksi vald Lehtse vald Tapa vald Türi linn Türi vald Oisu vald Kabala vald Türi vald Avanduse vald Väike-Maarja vald Väike-Maarja vald 2002 Kehra linn Anija vald Anija vald Rapla linn Rapla vald Rapla vald Räpina linn Räpina vald Räpina vald Kohila vald Kohila alev Kohila vald Märjamaa vald (alev) Märjamaa vald Loodna vald Märjamaa vald 1999 Otepää linn Pühajärve vald Otepää vald Lihula linn Lihula vald Lihula vald Vihula vald Võsu vald Vihula vald Karksi-Nuia linn Karksi vald Karksi vald Kaarma vald Kuressaare vald Kaarma vald Antsla linn Antsla vald Antsla vald 1998 Abja-Paluoja linn Abja vald Abja vald 1996 Halinga vald Pärnu-Jaagupi vald Halinga vald 1996 1. Halinga valla ja Pärnu-Jaagupi valla baasil moodustati uus Halinga vald. “Haldusterritoriaalse korralduse muutmine” (VV määrus 16.07.1996).
    [Show full text]
  • Maareformi Läbiviimine Võrumaa Misso Ja Petserimaa Pankjavitsa Valdades 1922-1940 Bakalaureusetöö
    Tartu Ülikool Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond Ajaloo ja arheoloogia instituut Matis Leima Maareformi läbiviimine Võrumaa Misso ja Petserimaa Pankjavitsa valdades 1922-1940 Bakalaureusetöö Juhendaja: Professor Tiit Rosenberg Tartu 2016 Sisukord Sissejuhatus…………………………………………………………………………………………………………………………1 1. Agraarsuhete areng Eestis 1919. aastani ja maaseaduse vastuvõtmine 1.1. Maareformid………………………………………………………………………………………..…………….4 1.2. Suhtumine maareformi XX sajandil……………………………………………………………………..4 1.3. Maaseaduse vastuvõtmine…………………………………………..…………………………………….5 1.4. Maaseadus…………………………………………………………………..……………………………………..6 1.5. Maaseadust täiendavad seadused ja reformi täideviimise kord………………..………..7 2. Petserimaa erinevus ülejäänud Eesti Vabariigist 2.1. Petserimaa kujunemine………………………………..…………………………………………………….8 2.2. Petserimaa agraarolud................................................…………………………………………9 2.3. Petserimaalaste elatusalad ja haridusolud……………………………..…………………………10 2.4. Eesti Vabariigi püüdlused Petserimaa integreerimisel……………….…………….………..11 2.5. Petserimaa ja Narva tagused vallad…………………………………………………………………..11 3. Maareformi erinevus Petserimaal ja ülejäänud Eestis 3.1. Maareformi visioon ja õiguslikud alused uutes piirkondades…………………………….13 3.2. Maareform Petseri maakonnas……………………………………………………….………………..15 3.3. Maareform Võru maakonnas………………………………………….…………………………………16 3.4. Hinnanguid maareformile ja Petserimaal toimunule……………….………………………..17 4. Misso ja Pankjavitsa valdade etnilised olud ja neist tingitud probleemid………………..……19 5. Administratiivsed
    [Show full text]
  • Introducing Setos on Stage: on the Early Performances of Seto Singing Culture
    https://doi.org/10.7592/FEJF2017.68.kalkun INTRODUCING SETOS ON STAGE: ON THE EARLY PERFORMANCES OF SETO SINGING CULTURE Andreas Kalkun Abstract: The article introduces the choirs who were active in Räpina Parish, south-eastern Estonia, in the late nineteenth century, and toured Estonian towns with their concerts in which they impersonated Setos. The performances of the “Setos” were entertaining or commercial, and humorous dialogues and plays in the Seto language1 or its imitation were as important as the music at these per- formances. The “Setos” and the “Seto language” were presented to the audiences as a curiosity next to other entertaining attractions. The performances of Seto culture by men from Räpina Parish followed the traditional models of represent- ing exotic cultures at the time. On the one hand, the peculiar construction of Seto culture by the “Setos” from Räpina represented a revival of the imagined past and, on the other hand, it was a demonstration of ethnic culture foreshadowing the modern folklore movement in the commercial space between folk tradition and elite culture. The early performances of the Seto singing culture represent the searches coinciding with the period of national awakening in Estonia and the curious detours from own national heritage to explore the close Others, the Seto people, though in a very peculiar manner. Keywords: commercial demonstration of Seto culture, impersonating Setos, Räpina Parish, Seto folklore, singing and drama societies In September 2008, the Republic of Estonia submitted an application for the Seto polyphonic singing culture to be included in the UNESCO Representative List of Intangible Cultural Heritage of Humanity.
    [Show full text]
  • Lisa (Majandus- Ja Taristuministri 09.04.2021 Määruse Nr 14 Sõnastuses)
    Majandus- ja taristuministri 25.06.2015. a määrus nr 72 „Riigiteede liigid ja riigiteede nimekiri” Lisa (majandus- ja taristuministri 09.04.2021 määruse nr 14 sõnastuses) RIIGITEEDE LIIGID JA RIIGITEEDE NIMEKIRI Terviktee Riigitee asukoha kirjeldus tervikteel Tee nr Nimi (E–tee nr) 1 2 3 1. Põhimaanteed Tallinna linnas (asustusüksus, Lasnamäe linnaosa) Väo tänava ristmikust kuni Narva 1 (E20) Tallinn–Narva linna (asustusüksus) läänepoolse piirini; Narva piiripunkti idapoolsest pääslast kuni Vene Föderatsiooni piirini Narva jõe sillal Tallinna linna (asustusüksus, Kesklinna 2 (E263) Tallinn–Tartu–Võru–Luhamaa linnaosa) lõunapiirilt kuni tee lõpuni ristmikul riigiteega 7 Napi külas Tee algusest ristmikul riigiteega1 kuni ringristmikuni riigiteega 13213 Jõhvi linna (asustusüksus) läänepoolsel piiril; Jõhvi linnas (asustusüksus) ringristmikust Veski ja Uue tänavatega kuni ringristmikuni Pargi tänava ja Puru teega; Jõhvi linna 3 (E264) Jõhvi–Tartu–Valga (asustusüksus) lõunapiirilt kuni Tartu linna (asustusüksus) põhjapiirini ristmikul Kvissentali teega; Tartu linnas (asustusüksus) liiklussõlmest riigiteega 2 kuni tee lõpuni riigipiiril Läti Vabariigiga Valga linnas Tallinna linna (asustusüksus, Nõmme linnaosa) läänepoolselt piirilt Pääsküla jõe 4 (E67) Tallinn–Pärnu–Ikla sillal kuni tee lõpuni riigipiiril Läti Vabariigiga Ikla külas Pärnu linna (asustusüksus) idapoolselt piirilt 5 Pärnu–Rakvere–Sõmeru kuni tee lõpuni ristmikul riigiteega 1 Sõmeru alevikus Valga linna (asustusüksus) lääneosas Ränioja 6 Valga–Uulu truubilt kuni tee lõpuni ristmikul
    [Show full text]
  • The New Territorial Pattern in Estonia
    The New Territorial Pattern in Estonia VEIKO SEPP Factors that affected the new administrative-territorial organisation of municipalities The new map of Estonian municipalities emerged from the cumu- lative effect of various factors. At the most general level, these can be grouped into national and local factors. As far the national factors are concerned, the Administrative Reform Act and the criteria for the minimum and recommended popula- tion size of a municipality stipulated in the Act definitely stand out as the most important, as these and the geographical distribution of the popu- lation shaped the general territorial layout of the new municipalities. 599 With some new municipalities, the decisive factor may also have been their compatibility with the exemption conditions stipulated by law. To begin with, the Act allowed for creating a municipality with a popu- lation size falling below the minimum criterion in sparsely populated regions with a total area of at least 900 square kilometres, provided that it had at least 3,500 residents (Article 9(3)1)). This exemption was used very little during the voluntary merger stage – only the merger of Alutaguse and Saarde rural municipalities during the voluntary stage corresponds to this exemption, although the government later initiated merger proceedings also for these rural municipalities. The effect of the so-called Setomaa exemption (Article 9(3)2) of the Administrative Reform Act) on the new administrative division is more complex, as the rural municipalities concerned did not use the option described in the Act to form the Setomaa rural municipality during the voluntary merger stage.
    [Show full text]
  • Maakondliku/Piirkondliku Mõjuga Projektid
    TERVISHOIU JA SOTSIAALHOOLEKANDE VALDKONNA RAKENDUSKAVA AASTANI 2020 Võrumaa tervishoiu- ja sotsiaalhoolekande valdkonna rakenduskava aastani 2020 on Võrumaa arengustrateegia lahutamatuks lisaks. Kava sisaldab tegevusi, mis on vajalikud strateegilise eesmärgi "Võrumaa on koht, kus inimesed elavad täisväärtuslikult ja kaua" täitmiseks. Tegevused jagunevad kahe tasandi vahel: maakondliku/piirkondliku (mitut omavalitsust hõlmavad) ja kohaliku (ühte omavalitsust hõlmavad) mõjuga projektid. Valdkondlikud fookused 1 Tervislike eluviiside edendamine 2 Esmatasandi tervisekeskuste välja arendamine 3 Eriarstiabi säilitamine ja arendamine 4 Sotsiaalhoolekande teenuste kättesaadavuse tagamine 5 Tervishoiu ja sotsiaalvaldkonna teenuste eksportimine 6 Vähema konkurentsivõimega inimeste toetamine Horisontaalsed fookused 1 Ü̈ henduste parendamine (teed, sh kergteed, ühistransport, raudtee, soojatrassid, vee- ja kanalisatsioonitrassid jms) 2 Keskkonna hoidmine, sh energiasääst 3 Piirkondliku, riigisisese ja rahvusvahelise (eelkõige Venemaa ja Läti) koostöö arendamine Maakondliku/piirkondliku mõjuga projektid Valdkondlik Horisontaalne Vastutaja / Jrk KOV Projekti nimi Projekti lühikirjeldus / tulemus Tähtaeg Maksumus fookus fookus partnerid Esmatasandi tervisekeskuse 1 Antsla 2, 3 Antslasse kolme perearstiga esmatasandi tervisekeskuse rajamine KOV 2018 800 000 ehitamine Antsla linna 2 Antsla Antsla valda ujula ehitamine 1, 6 2 Antsla valda ujula ehitamine KOV 2020+ 2 200 000 Paraneb järvede Boose Suurjärv, Nässmõisa järv ja Vana-Antsla Looduslike ujumiskohtade
    [Show full text]
  • Omavalitsuste Liitumise Protsess Eestis
    Omavalitsuste liitumise protsess Eestis Aasta Aastatel 1996. – 2013. ühinenud KOV üksused Uus KOV üksus Saarepeedi Viljandi vald 2013 Pärsti vald Viiratsi vald Paistu vald vald Kose vald Kõue vald Kose vald Audru vald Lavassaare vald Audru vald Püssi linn Lüganuse vald Maidla vald Lüganuse vald Põlva linn Põlva vald Põlva vald Oru vald Risti vald Taebla vald Lääne-Nigula vald Kärdla linn ja Kõrgessaare vald Hiiu vald 2009 Kaisma vald Vändra vald Vändra vald 2005 Jõhvi linn Jõhvi vald Jõhvi vald Kuusalu vald Loksa vald Kuusalu vald Kilingi-Nõmme linn Saarde vald Tali vald Saarde vald Vastemõisa Olustvere vald Suure-Jaani linn Suure-Jaani vald vald Suure-Jaani vald Tamsalu linn Tamsalu vald Tamsalu vald Tapa linn Saksi vald Lehtse vald Tapa vald Türi linn Türi vald Oisu vald Kabala vald Türi vald Avanduse vald Väike-Maarja vald Väike-Maarja vald 2002 Kehra linn Anija vald Anija vald Rapla linn Rapla vald Rapla vald Räpina linn Räpina vald Räpina vald Kohila vald Kohila alev Kohila vald Märjamaa vald (alev) Märjamaa vald Loodna vald Märjamaa vald 1999 Otepää linn Pühajärve vald Otepää vald Lihula linn Lihula vald Lihula vald Vihula vald Võsu vald Vihula vald Karksi-Nuia linn Karksi vald Karksi vald Kaarma vald Kuressaare vald Kaarma vald Antsla linn Antsla vald Antsla vald 1998 Abja-Paluoja linn Abja vald Abja vald 1996 Halinga vald Pärnu-Jaagupi vald Halinga vald Kohaliku omavalitsuse süsteem taastati Eestis 1990. aastate alguses. Protsessi aluseks oli 1989. aastal vastu võetud kohaliku omavalitsuse aluste seadus ning Ülemnõukogu otsus haldusreformi läbiviimise kohta aastatel 1990-1994. Lisaks omavalitsusliku staatuse andmisele mahub selle perioodi sisse ka Jõhvi linna taasiseseisvumine ning Kaiu, Kernu, Kiili, Kohtla-Nõmme, Saksi ja Torgu valla tekkimine jagunemise teel.
    [Show full text]
  • Antsla Vallavalitsusele 08.01.2021 ANTSLA VALLA
    Antsla Vallavalitsusele 08.01.2021 ANTSLA VALLA ÜLDPLANEERINGU ETTEPANEKUD MILJÖÖVÄÄRTUSLIKUD ALAD 1. Käsitleda Urvaste külade piirkonda (Ruhingu jaUrvastemõisa, Urvaste, Koigu, Kirikuküla) miljööväärtusliku alana, kuna siin on säilinud traditsiooniline külamaastik ja taluarhitektuur ning suhteliselt tihe asustus (sh mitmeid põlvkondi piirkonnas elanud pered); samal ajal on tegu intensiivpõllunduseks sobimatute maastikuvormide ning muinsus- ja kultuuripärandi kaitse objektidega (Urvaste kirik ja kalmistu, Uhtjärve põhjakalda pühapaigad), looduskaitseobjektidega (Tamme-Lauri ja Mõe-Lõhtsuu tamm, Urvaste mõisapark, Ess-soo), rohevõrgustiku tuumalaga (Urvaste-Kooraste) ning rahvusvahelist tuntust vääriva loodus- ja kultuuriturismi sihtkohaga (Pokumaa) Selleks: a) Lähtuda piirkonnas loodusliku mitmekesisuse säilitamise põhimõtetest (säilitada metsakooslused, põlluservad, metsasalud, looduslikud niidud, kivikuhjad jne) b) Keelata lageraied suuremal alal kui 1 ha, et säiliksid liikide elupaigad ning kohalike elanike jaoks tähtsad marja- ja seenemetsad. Põllumajanduses eelistada mahetootmist, perspektiiviga saada tervikuna mahepiirkonnaks. c) Välistada tööstushoonete, angaaride ehitamine ning uute hoonete kavandamisel lähtuda paikkonna traditsioonilistest ehitusmaterjalidest ja arhitektuurist. d) Urvaste külas (Kanepi-Antsla tee ääres) avaliku puhkeala loomine nii Urvaste küla elanike ajaveetmiskohana kui kaasaegse kämpingutaristuga piirkonna külaliste jaoks (voolava vee kättesaadavus, lõkkekoht, telkimiskohad). Välistada puhkealal lageraie.
    [Show full text]
  • Antsla Valla Arengukava 2015-2024
    ANTSLA VALLA ARENGUKAVA 2015-2024 Antsla Vallavalitsus 2015 SISUKORD SISUKORD ............................................................................................................................................................. 2 SISSEJUHATUS .................................................................................................................................................... 3 1. ANTSLA VALLA ÜLDISELOOMUSTUS ...................................................................................................... 4 2. ARENGUKAVA TÄITMINE PERIOODIL 2011-2014 .................................................................................. 10 3. ANTSLA VALLA ARENGU MÕJUTAJAD .................................................................................................. 10 4. ANTSLA OMAVALITSUSE MISSIOON 2024 .............................................................................................. 12 5. ANTSLA VALLA VISIOON 2024 .................................................................................................................. 12 6. VALDKONDADE KIRJELDUSED JA ARENGUVAJADUSED ................................................................. 12 6.1. JUHTIMINE, MAINE JA KOOSTÖÖ ...................................................................................................... 12 6.2. HARIDUS .................................................................................................................................................. 14 6.3. KULTUUR SPORT JA VABA AEG .......................................................................................................
    [Show full text]