DOCSLIB.ORG

Eesti Memento Liit Tervitab Vabariigi Presidenti Kersti Kaljulaidi!

Total Page：16

File Type：pdf, Size：1020Kb

Download full-text PDF Read full-text
Eesti Memento Liit Tervitab Vabariigi Presidenti Kersti Kaljulaidi! NR 25 (109) NOVEMBER 2016 Eesti Memento Liit tervitab Vabariigi Presidenti Kersti Kaljulaidi! President Kersti Kaljulaid ütles oma ametisse astumise kõnes: “Täna sün- nivad juba lapsed, kelle jaoks okupat- sioon on vanavanemate mälestustes. Vaba Eesti lapselapsed. Ma mõtlen täna neile lastele – ja omakorda - nen- de - laste lastele. Kui vähe on tegelikult neid lapsi. Vähem kui viieteistkümnes tuhandes Eesti kodus nohiseb võrevoo- dis imik. Ümmarguselt sada tuhat on koolieelikuid, kes hommikuti vanema- tele kaissu poevad. Maailmas on sadu miljoneid. Meie vastutus on need sada tuhat ja nende vanemad õed-vennad. Lapse siiras usk kogu maailma headusse kaob kasvades paratamatult. Meie asi on hoida laste usku Eestisse, iseendasse ja tulevikku.” Meie, mementolased, lisame siia oma ülesande: meie asi on koguda kokku ja anda lastele edasi mälestu- sed okupatsiooniajast. Mida rohkem ja President Kersti Kaljulaid ametivannet andmas. Foto: Andres Putting mida erinevamaid neid mälukilde on, seda tõesem on suur pilt neist katsu- Ka sõjaeelse aja noortele oli vaba tiksub omasoodu ja eks tulevik tuleb mustest, millest vanavanemate põlv- Eesti kindel ja püsiv. Selleks, et ei kor- tõepoolest kätte ka siis, kui me sellele kond läbi tuli. Kes sirge seljaga, kes duks 1940. aasta ja viiskümmend järg- iga päev ei mõtle. Kuid tänased head komistades – oma õpetuseiva tuleviku nenut, tuleb teada, kuidas toimunu ja julged otsused tagavad, et tulevik on tarvis on kõiges. võimalikuks sai. Tuleb ka teada, kui- palju suurema tõenäosusega selline, mis President Kersti Kaljulaid ütles: das ikkagi säilitati tugeva sovjetliku hoiab alles meid hällidest vaatava loo- “Vabadusse sündinule on meie väikese surve all enamikus kodudes eesti meel tuse. Põlvest põlve, just nii, nagu põhi- riigi iseolemine, turvalisus ja vabadu- ja unistus Eesti omariiklusest. seaduses on kirjas. Hoiame Eestit!” sed iseenesestmõistetavad.” President lõpetas oma kõne: “Aeg Soovime Presidendile edu ja jaksu! Foto: Ainu Purje Meil, võõrvõimu vaenatud inimestel on Eesti hoidmisesse panustada meie elukogemus. Tasa ja targu võime meiegi veel mõne hea asja käima lükata – ikka järelpõlvedele mõeldes. Siin Pilistveres saab mõttelend tiivad. 1 MEMENTO, november 2015 MÄRTSIKÜÜDITAMINE Leinapäeval, 14. juunil möödus 75 aastat juuniküüditamisest Mälestamine algas Toompea veerul Lin- da kuju juures küünalde süütamisega. Mälestustseremoonial Vabadussõja või- dusamba jalamil viis palvuse läbi EELK peapiiskop emeritus Andres Põder. Kõne pidasid Riigikogu esimees Eiki Nestor, justiitsminister Urmas Reinsalu ja Eesti Memento Liidu juhatuse esi- mees Leo Õispuu. Urmas Reinsalu ütles oma kõnes „…1941. aasta juuniküü- ditamine oli inimsusvastane kuritegu, mille NSV Liidu julgeolekujõud panid toime Eestis, Lätis, Leedus ja toonases Bessaraabias. Need maad oli NSV Liit aasta varem okupeerinud. Eestist küü- ditati umbes 10 000, Lätist üle 15 000, Leedust üle 18 000 ning Moldovast ja Ukraina NSV-ga liidetud Bessaraabia osadest ligi 30 000 inimest. Lääne-Uk- rainat ja Lääne-Valgevenet, mille NSV Liit oli Poolalt vallutanud 1939. aasta sügisel, oli selleks ajaks tabanud juba mitu küüditamislainet. Juuniküüditamine oli rünnak oku- peeritud maade omariikluse kandjate vastu. Koos perekondadega võeti kinni poliitikud ja omavalitsustegelased, riigi- ametnikud, politseinikud ja sõjaväela- sed, ettevõtjad ja ärimehed, edukamad põllumehed, osa haritlasi ja seltskonna- tegelasi ning paljud teised. Ohvrid võe- ti kodudest kinni perekondade kaupa, Võidusamba jalamile asetati mäles- kuid enne vangivagunitesse paigutamist Fotod: Heidi Tooming eraldati perekonnapead naistest, lastest tuspärjad Presidendi, Riigikogu, Valit- ja vanuritest. Perepead arreteeriti ja saa- suse, Kaitseväe ja Kaitseliidu, Tallinna deti Gulagi vangilaagritesse, kus enamik linna, diplomaatilise korpuse ja koda- neist hukati või suri ebainimlike van- nikeorganisatsioonide poolt. gistusolude tõttu. Naised, lapsed ja va- Üle linna helistati kirikukelli ja Va- nurid saadeti sundasumisele Venemaa baduse väljakut kattis kujundlik pi- Euroopa-osa põhjapoolsetele aladele ja sarate meri. See koosnes tuhandetest Siberisse. Ka nendest surid väga paljud õhupallidest, üks iga küüditatu kohta. nälja, külma, haiguste ja üle jõu käiva Õhupalle loodushoiu kaalutlustel len- töö tõttu. Ellujäänud pääsesid kodu- du ei lastud. maale alles 1950. aastate teisel poolel. Vabaduse väljaku ekraanil oli või- Paljudele keelati endisesse kodukohta malik näha ülevaadet rohkem kui 12 tagasi pöörduda ja asuda elama suure- 000 represseeritu nimega, keda 1941. matesse linnadesse. aastal toimunu otseselt puudutas – Neid süütuid inimesi mälestades sealhulgas küüditatud ja vangilaagri- loodame, et sellised kuriteod ei kor- tesse saadetud, need, kes põgenesid du enam kunagi. Mälestuspäeva ees- või end varjasid ning Siberisse küüdi- märk on pöörata ühiskonna tähelepa- tatud perede lapsed. nu Nõukogude Liidu okupatsiooni ajal Mälestuspäeva aitasid korralda- toime pandud õigusvastastele repres- da Inimõiguste Instituut, Sihtasutus duste Liit, Eesti Õpilasesinduste Liit ja sioonidele ja nende tõttu kannatanud Unitas, Eesti Memento Liit, Eesti Üli- Justiitsministeerium. inimestele.” õpilaskondade Liit, Eesti Noorteühen- 2 JUUNIKÜÜDITAMINE 75 MEMENTO, november 2016 President kutsus küüditatud mälestusüritusele roosiaeda Riigipea Toomas Hendrik Ilves tsiteeris lased pole valmis tunnistama kunagist Marie Underi luuletust „Jõulutervitus ülekohut, inimsusevastast kuritegu või 1941“ 14. juunil Kadriorus, kus pre- isegi õigustavad seda. sidendi kantselei roosiaeda kogunesid President Ilves kasutas ka luuletaja 1941. ja 1949. aastal küüditamislaines- Helmut Tarandi ridu „Meil aetakse mul- se rebitud inimesed ja nende lähedased. da, / Meid aetakse mulda / Kuid appi ei „Loed neid raskeid luuleridu kurju- karju / Sest niikuinii ei tulda.“ sest ja südamel hakkab valus, hing vajub Täna aga on kõik teistmoodi, kinni- ängis tühjaks,“ ütles president Ilves. tas riigipea. Ta meenutas ka, kuidas üks Nõu- „Nüüd me ei ole üksi. Seekord me kogude võimuga kaasa läinud kultuu- oleme valmis. Eestile tullakse appi. Siin ritegelane küsis juuniküüditamise järel on NATO liitlaste üksused,“ rõhutas naeratades Marie Underilt Vabaduse president Ilves. väljakul: „kust meie võime teada, mis Ta hoiatas, et need, kes saavad in- nad teinud on“ ehk siis, milles küüdita- fot ainult Venemaa telekanalitest, rää- tud süüdi on. givad, et meil on sõjahüsteeria ja kum- „Ülim küünilisus, millele totalitaar- mutas selle: „Eestis ei ole sõjahüstee- sed režiimid alati loodavadki ja mida riat. Kuid me ei lase korduda sellel, mis nad soosivad: võimalikult paljusid kur- juhtus. Me oleme kaitstud.“ jusega kaasa tõmmata ja kurjusega lep- President Ilves pöördus küüditatu- „Ikka mõtlen neile, kes siit viidi… pima panna ning seeläbi murda,“ tõdes te poole sõnadega: „Olen tänulik teile, Taeva poole karjub nende äng. riigipea. et tulite Siberist tagasi ja näitasite oma Nagu oleksime kõik ses süüdi, Tema sõnul näeme seda praegugi, selgroogu. Me jääme püsima. Eesti rah- et neil puudub – meil o n söök ja säng!“ kui omaaegse kurjuse režiimi õigusjärg- vas jääb püsima.“ Fotod: Raul Juurma 3 MEMENTO, november 2016 MEMORIAAL Kommunismiohvrite memoriaal annab jõudu tuleviku nimel elamiseks Eesti Memento Liidu juhatuse esimehe Vabariigi valitsuse korraldamisel ja kannatanute nimekirjad (ligi 240 000 Leo Õispuu sõnavõtt juuniküüditamise rahastamisel toimub Tallinnas Maarja- isiku andmed) olla kättesaadavad inter- 75. aastapäeva mälestustseremoonial mäele Kommunismiohvrite memoriaali aktiivsete vahendite kaudu.” ja ohvitseride mälestusmärgi rajamine 14. juunil 2016 Vabadussõja võidusam- (allpool lühendatult Memoriaal). Me- Juuniküüditatutest üle 5000 surnu ba jalamil Tallinnas moriaali ideekonkursi tingimustele vas- on kommunismiohvrid. Nende eesni- tavalt laekus tähtajaks (31.mai 2016) mi, perekonnanimi, sünni- ja surma-aas- Austatud kokkutulnud! Kallid saatuse- 15 võistluskavandit. Nende vastavust ta kantakse Memoriaali nimetahvlile. kaaslased! tingimustele kontrollitakse. Žürii valib Juuniküüditamise kui repressiooniliigi parima kavandi. Kinnitatud ajagraafiku kirjeldamine, faktid, kokkuvõtted, ko- Marie Under, kelle põrm sängitati alusel avatakse Memoriaal 23. augustil hanimed jne kuuluvad Memoriaali mit- kodumaa mulda alles mõni päev tagasi, 2018. me infotahvli ja mitme kohanimede ki- alustas oma nukrat jõulutervitust 1941. vide tekstina eksponeerimisele. aasta karmil talvel nii: Memoriaali võistlusülesande punk- “Astun vaikset jõulu-lumist rada üle tis 3.2. “Kommunismiohvrite määratle- Neile, kelle lähedased jäid Venemaa kannatanud kodumaa. mine” on kirjutatud (tsiteerin sõna-sõ- tundmatutesse haudadesse, avaneb Igal lävel tahaks kummardada: ükski nalt): “Nimememoriaali tuleb kanda Memoriaali rajamisega võimalus leida maja pole leinata.” nende Eesti Vabariigi kodanike ja ala- koht küünla või lille paigutamiseks. liste elanike nimed, kes aastatel 1940- Meie poetessi poolt nimetatud leina 1991 kommunistliku režiimi poolt õi- Marie Under ei julgenud tol kurval põhjustas koletu protsess, mille avalöö- gusvastaselt mõrvati või vangistatuna jõulupühal parematest aegadest veel giks oli täna 75 aastat tagasi, 14 juunil või küüditatuna vangistuses või asumi- unistadagi. Tema nukrad jõuluvärsid lõ- 1941. aasta varahommikul üle kogu sel surid.” pevad sõnadega: Eestimaa alanud kommunistliku režii- “Aralt ohkan nagu mõistu-keeli, us- mi terror – juuniküüditamine. Küü- Mõrvatud ja kinnipidamiskohtades kumata, et see täide läeks: ditamine toimus Soome lahest Musta
Load more

Recommended publications
  • Kersti KALJULAID Is a Global Leader Being 5Th President of the Republic of Estonia
    Kersti KALJULAID is a global leader being 5th President of the Republic of Estonia. As a firm believer in multilateralism she has spectacular experiences in the fields of economy and energy as well as in public sector, European institutions and international level. Since 2016 President of the Republic of Estonia 2004-2016 Member of the European Court of Auditors 2002-2004 CFO and CEO in Energy sector 1999-2002 Economic Advisor to Prime Minister mr Mart LAAR 1994-1999 different positions in Investment Banking and Telecom sectors INVOLVEMENT IN ORGANISATIONS Since 2018 co-chair of UN High-Level Steering Group „Every Woman Every Child“ 2016-2019 Leading Estonian campaign to UN Security Council 2020-2021 2012-2016 Chair of the Council of University of Tartu 2001-2004 Member of the Supervisory Board of the Estonian Genome Centre Kersti Kaljulaid is also a member of World Bank’s Advisory Panel for the World Development Report 2021 and member of the European Council on Foreign Relations Council. LANGUAGE SKILLS She is fluent in English and French and also speaks German, Finnish, Russian. EDUCATION She graduated from the University of Tartu in 1992 in the field of genetics in the Faculty of Natural Sciences and completed master's studies in the Faculty of Economics and Business Administration in 2001. „Estonia regained its independence in 1991. With 30 years we have gone through comprehensive, rapid and successful reforms, we have built the first truly digital society and developed one of the best education systems in the world according to OECD. These are the experiences I want to bring to the OECD in order to be prepared for the challenges we will face in the next decades.“ Kersti KALJULAID President of the Republic of Estonia .
    [Show full text]
  • 'Russia Is a Threat': Estonia Frets About Its Neighbor
    Opinions ‘Russia is a threat’: Estonia frets about its neighbor In an interview, President Kersti Kaljulaid says Trump must stand up to Moscow. By Lally Weymouth March 24 Lally Weymouth is a senior associate editor at The Washington Post. TALLINN, ESTONIA Estonian President Kersti Kaljulaid is treading carefully. Sitting in her office this past week, she said she believes Vice President Pence’s assurances that, despite President Trump’s skepticism, the United States is committed to NATO. A NATO battalion just arrived to make this small and vulnerable Baltic nation feel safer from Russia, a powerful neighbor historically ambivalent about its independence. Kaljulaid, chosen last year as a compromise candidate, spoke to The Washington Post’s Lally Weymouth about Vladimir Putin, NATO and a childhood spent under Soviet occupation. Edited excerpts follow. Q. Is Russia a threat? Are you worried? A. Yes, I am worried. Russia is a threat. Not a physical threat to any NATO country but [a threat] to the international security architecture. In 2008, they moved on Georgia. Q. When Russia occupied Abkhazia and South Ossetia? A. That was the first sign. It blew over very quickly — European countries went back to business and life continued. This, of course, taught President Putin a lesson: He could push a little more. Q. He got the message he could do whatever he wants? A. If he does it bit by bit, yes. When he went into Crimea, it stopped for a while because the European countries and America this time recognized that they needed to draw a red line.
    [Show full text]
  • Riigikogu Aastaraamat 2019/2020 Riigikogu Aastaraamat 2019/2020
    RIIGIKOGU AASTARAAMAT 2019/2020 AASTARAAMAT RIIGIKOGU RIIGIKOGU AASTARAAMAT 2019/2020 RIIGIKOGU AASTARAAMAT 2019/2020 Riigikogu Kantselei 2020 RIIGIKOGU AASTARAAMAT 2019/2020 1 Riigikogu aastaraamat 2019/2020 Aastaraamat koondab perioodi 30. märts 2019 – 13. september 2020 ning on valminud Riigikogu Kantselei ja Eesti Rahvusraamatukogu koostöös Peatoimetaja Tõnu Kaljumäe Koostanud ja toimetanud Rita Hillermaa, Piret Pärgma ja Piret Viljamaa Keeleliselt toimetanud Gerli Randjärv Kujundanud ja küljendanud Tuuli Aule Fotod: Erik Peinar, Riigikogu Kantselei ISSN 1736-776X (trükis) ISSN 2733-2020 (võrguväljaanne) Autoriõigus – Riigikogu Kantselei 2020, Eesti Rahvusraamatukogu 2020 2 RIIGIKOGU AASTARAAMAT 2019/2020 SISUKORD SAATESÕNA PARLAMENTAARNE Peep Jahilo 5 KONTROLL 46 Arupärimised 47 Kirjalikud küsimused 48 RIIGIKOGU XIV KOOSSEIS: Infotunniküsimused 49 VALIMISED, JUHATUS JA Umbusaldushääletused 51 FRAKTSIOONID 6 Muu kontrolltegevus 52 Valimised 7 Juhatus 11 Fraktsioonid 12 TEGEVUS MUUDES Koosseisu muudatused 16 VALDKONDADES 54 Fakte Riigikogu liikmete kohta 17 VÄLISSUHTLUS 60 RIIGIKOGU KOMISJONID: Riigikogu delegatsioonid 62 TEGEVUSE ÜLEVAADE 18 Riigikogu väliskülalised 63 Euroopa Liidu asjade komisjon 19 Riigikogu juhatuse välisvisiidid 67 Keskkonnakomisjon 20 Parlamendirühmad 67 Kultuurikomisjon 22 Maaelukomisjon 23 Majanduskomisjon 25 RIIGIKOGU Põhiseaduskomisjon 27 JA AVALIKKUS 68 Rahanduskomisjon 29 Riigikaitsekomisjon 31 Sotsiaalkomisjon 33 Väliskomisjon 35 Õiguskomisjon 37 Julgeolekuasutuste järelevalve erikomisjon 39 Korruptsioonivastane
    [Show full text]
  • Confronting Planetary Emergencies – Solving Human Problems
    NEW APPROACHES TO ECONOMIC CHALLENGES (NAEC) Confronting Planetary Emergencies – Solving Human Problems Biographies Opening Session Session 1: Economic Thinking and Acting after Covid-19 Session 2: Session 2: NAEC - Rejuvenating the Debate Session 3: Lessons from Covid-19 to Address Future Threats Session 4: Closing Session 9 October 2020 Virtual meeting at the OECD Conference Centre, Paris Further information: William Hynes – [email protected] NEW APPROACHES TO ECONOMIC CHALLENGES (NAEC) Angel Gurria Secretary General of the OECD As Secretary-General of the Organisation of Economic Co-operation and Development (OECD) since 2006, Angel Gurría has firmly established the Organisation as a pillar of the global economic governance architecture including the G7, G20 and APEC, and a reference point in the design and implementation of better policies for better lives. He has broadened OECD’s membership with the accession of Chile, Estonia, Israel, Latvia and Slovenia, and has made the Organisation more inclusive by strengthening its links with key emerging economies. Under his watch, the OECD is leading the effort to reform the international tax system, and to improve governance frameworks in anti-corruption and other fields. He has also heralded a new growth narrative that promotes the well-being of people, including women, gender and youth, and has scaled up the OECD contribution to the global agenda, including the Paris Agreement on Climate Change and the adoption of the Sustainable Development Goals Born in Mexico, Mr. Gurría came to the OECD following a distinguished career in public service in his country, including positions as Minister of Foreign Affairs and Minister of Finance and Public Credit in the 1990s.
    [Show full text]
  • The Executive Survey General Information and Guidelines
    The Executive Survey General Information and Guidelines Dear Country Expert, In this section, we distinguish between the head of state (HOS) and the head of government (HOG). • The Head of State (HOS) is an individual or collective body that serves as the chief public representative of the country; his or her function could be purely ceremonial. • The Head of Government (HOG) is the chief officer(s) of the executive branch of government; the HOG may also be HOS, in which case the executive survey only pertains to the HOS. • The executive survey applies to the person who effectively holds these positions in practice. • The HOS/HOG pair will always include the effective ruler of the country, even if for a period this is the commander of foreign occupying forces. • The HOS and/or HOG must rule over a significant part of the country’s territory. • The HOS and/or HOG must be a resident of the country — governments in exile are not listed. • By implication, if you are considering a semi-sovereign territory, such as a colony or an annexed territory, the HOS and/or HOG will be a person located in the territory in question, not in the capital of the colonizing/annexing country. • Only HOSs and/or HOGs who stay in power for 100 consecutive days or more will be included in the surveys. • A country may go without a HOG but there will be no period listed with only a HOG and no HOS. • If a HOG also becomes HOS (interim or full), s/he is moved to the HOS list and removed from the HOG list for the duration of their tenure.
    [Show full text]
  • Digitalisation Beyond Borders: a Case Study of Estonia and Finland's
    Digitalisation Beyond Borders: A Case Study of Estonia and Finland’s Collaboration on Cross-Border Information and Communication Technology Development By: Rebecca Curry Student ID number: 1744828 Adviser’s name: Dr. Rod Dacombe Department of study: Political Economy Programme of study: MA Public Policy Word count: 15,480 2 Table of Contents I. Introduction I.1. Research question and hypothesis…………………………………………………….7 I.2. Justification……………………………………………………………………………8 I.3. Structure……………………………………………………………………………….9 I.4. Terms………………………………………………………………………………….9 II. Methodology II.1. Data collection……………………………………………………………………....11 II.2. Analysis…………………………………………………………………………….12 II.3. Limitations………………………………………………………………………….13 III. Literature Review III.1. Overview of multinational e-government Collaboration………………………….15 III.2. E-government information sharing, integration and interoperability……………...17 III.3. Central debates……………………………………………………………………..18 IV. Theoretical Framework IV.1. Underpinnings of the framework………………………………………………….20 IV.1.1 Border theory…………………………………………………………….20 IV.1.2 Collaborative governance theory…………………………………………22 IV.1.3 Inter-organizational cooperation theory………………………………….24 IV.1.4 Integration and interoperability theory…………………………………...25 IV.1.5. Value network theory……………………………………………………26 IV.2. ‘Multinational e-government collaboration, information-sharing, and interoperability’ framework……………………………………………………...27 V. Case Study V.1. Case: Estonia and Finland’s cross-border collaboration on ICT development……..30 V.1.1 Building
    [Show full text]
  • Kersti Kaljulaid, Eesti Vabariigi President
    Kersti Kaljulaid, Eesti Vabariigi president President Kersti Kaljulaid omab kõrgharidust bioloogias ja ärijuhtimises. Ta on töötanud Eesti Telefon AS-is, Hoiupanga Investeeringute AS-is, Hansapangas, peaminister Mart Laari nõunikuna, Iru Elektrijaama direktorina ning Euroopa kontrollikoja liikmena. Alates 10. oktoobrist on Kersti Kaljulaid Eesti president. Ta on pälvinud Aasta Eurooplase tiitli 2009. aastal ning Riigivapi ketiklassi teenetemärgi käesoleval aastal. Kersti Kaljulaiul on neli last ja ta on ka vanaema. Jevgeni Ossinovski, tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovskil on kaks magistrikraadi: filosoofias Warwicki ülikoolist ning politoloogias Londoni Majandus- ja Poliitteaduste ülikoolist. Jevgeni on olnud kahel korral riigikogu liige. Esmalt kuulus ta Euroopa Liidu asjade ja väliskomisjoni ning teisel korral kultuurikomisjoni. 2015. aastast on ta Sotsiaaldemokraatliku erakonna esimees ning tervise- ja tööminister. Ministrina juhib ta rahvatervise, tervishoiu, e-tervise, ravimite, meditsiiniseadmete, tööhõive, töötuskindlustuse, töösuhete ja töökeskkonna valdkondi. Margus Tsahkna, sotsiaalkaitseminister Margus Tsahkna on õppinud Tartu Ülikooli õigusteaduskonnas ja usuteaduskonnas ning Toronto ülikoolis rahvusvahelist õigust. Ta on olnud Noor-Isamaa esimees, poliitikasekretär, peasekretär ja aseesimees. Margus on töötanud Tartu linnavolikogu liikmena, Eesti Keskkonnainvesteeringute Nõukogu liikmena ja Eesti Haigekassa nõukogu aseesimehena. Ta on olnud riigikogu liige kahel korral, kuuludes rahandus- ja sotsiaalkomisjoni ning olnud
    [Show full text]
  • Speech by the President of Iceland Guðni Th. Jóhannesson at a Gala Dinner Hosted by H.E
    Speech by the President of Iceland Guðni Th. Jóhannesson at a Gala Dinner hosted by H.E. Kersti Kaljulaid President of Estonia and Mr. Georgi-Rene Maksimovski Tallinn 21 June 2018 President of Estonia, Kersti Kaljulaid, Georgi-Rene Maksimovski, Excellencies, Dear guests: On behalf of the people of Iceland, I send you, the people of Estonia, greetings as you celebrate the one hundredth anniversary of your declaration of independence. Waters may separate us, the Baltic, the North Sea and the North Atlantic, but we share the same ideals, the desire for freedom, peace and prosperity. And despite the distances between us, the paths of our peoples have crossed throughout the centuries. The Icelandic sagas are our contribution to world literature, a true treasure, with tales of kings and queens and their fortunes, individual courage and conflict, family feuds, discoveries of new lands in the west and adventures in the east. I would like to share with you one story that connects Iceland and Estonia. The Saga of the Norseman Ólafur Tryggvason recounts how Estonian villains kidnapped our hero Ólafur himself in the year 963, when he was but three years old and his father had already been slain. For six years, Ólafur was held captive here in Estonia, separated from his mother. Later in life, however, he became king of Norway, adopted the emerging Christian faith and was brutal in his mission to baptize the people of the north, including the inhabitants of Iceland, killing or maiming those who did not desire to adopt the new faith. In the Saga of Ólafur Tryggvason, as in so many of the Icelandic sagas and tales, fate and free will interact.
    [Show full text]
  • Estonia External Relations Briefing: Going Regional, Continental and Global… E-MAP Foundation MTÜ
    ISSN: 2560-1601 Vol. 10, No. 4 (EE) September 2018 Estonia External Relations briefing: Going regional, continental and global… E-MAP Foundation MTÜ 1052 Budapest Petőfi Sándor utca 11. +36 1 5858 690 Kiadó: Kína-KKE Intézet Nonprofit Kft. [email protected] Szerkesztésért felelős személy: Chen Xin Kiadásért felelős személy: Huang Ping china-cee.eu Going regional, continental and global… A region-bound ties and the European continent-wide dimension On 13-14 September 2018, Estonia took part in the Latvia-hosted 14th Informal Meeting of the so-called Arraiolos Group. As from 2003, the latter convention represents an informal meeting of presidents of the EU’s Member States. Taking from a report, the presidents of Austria, Bulgaria, Greece, Croatia, Estonia, Italy, Malta, Poland, Portugal, Slovenia, Finland, and Germany met at the Rundāle Palace, a baroque architectural masterpiece, to have a comprehensive discussion on the future of Europe1. This year, as specified by the Estonian President’s official web-portal, the event was bound by a debate on “development the resistance of society, fighting the threats and propaganda of hybrid war and finding a balance between applying soft and hard force”2. In a certain way, this particular event can be inter-linked with a high-profile meeting, which almost immediately followed it – this time, it was the Lithuanian capital city Vilnius, which was hosting a major meeting between Angela Merkel, the Chancellor of Germany, and the Baltics’ leaders of the executive branch of power. En route to visit a German-led NATO multinational battalion in central Lithuania,3 on 14 September, the German Chancellor met with Dalia Grybauskaitė, the President of Lithuania, as well as Estonian and Latvian Prime Ministers.
    [Show full text]
  • Heads of State Prayer List Michael Balcomb April 15, 2018
    FFWPU Europe and Middle East 30.02.06 (April 15, 2018) Heads of State Prayer List Michael Balcomb April 15, 2018 Dear Brothers and Sisters, Many greetings from the European Office. In our last ZOOM Prayer Meeting, Dr. Michael Balcomb mentioned about heads of States and the importance to pray for them in their position as John the Baptist. Below you find the link to Dr. Balcomb's message and attached the Heads of State Prayer List which he would like to share with you all. drive.google,com/file/d/1dsjbX3zkgV0eNi60RTFDo8A2dNfbJNRa/view?usp=sharing Yours sincerely, Peter Staudinger European and Middle East Office Mobile: +49-176-82695358 e-mail: euhq@ ffwpu-eu,org EUROPE, EURASIA AND THE MIDDLE EAST PRAYER LIST State Head of state Head of government [α] 1. Afghanistan President – Ashraf Ghani Chief Executive – Abdullah Abdullah 2. Albania President – Ilir Meta Prime Minister – Edi Rama 3. Algeria President – Abdelaziz Bouteflika Prime Minister – Ahmed Ouyahia Episcopal Co-Prince – Joan Enric Vives Sicília Co-Prince's Representative – Josep Maria Mauri Head of Government – Antoni Martí 4. Andorra French Co-Prince – Emmanuel Macron Co-Prince's Representative – Patrick Strzoda Prime Minister – Karen Karapetyan 5. Armenia President – Armen Sarkissian Prime minister-designate – Serzh Sargsyan 6. Austria Federal President – Alexander Van der Bellen Federal Chancellor – Sebastian Kurz 7. Azerbaijan President – Ilham Aliyev Prime Minister – Artur Rasizade 8. Belarus President – Alexander Lukashenko Prime Minister – Andrei Kobyakov 9. Belgium King – Philippe Prime Minister – Charles Michel High Representative – Valentin Inzko 10. Bosnia and Herzegovina Presidency Chairman of the Council of Ministers – Denis Zvizdić Bakir Izetbegović (as Chairman) 11.
    [Show full text]
  • Presentations of the ECA's 2012 Annual Report by ECA Members In
    Presentations of the ECA’s 2012 Annual Report by ECA Members in their Member States 5 November 2013 Presentation of the 2012 Annual Report by ECA Member Henri Grethen, Luxembourg Presentation of the 2012 Annual Report by ECA Members Iliana Ivanova / Ville Itälä / Kevin Cardiff / Henrik Otbo / Gijs de Vries / Lazaros S. Lazarou / Karel Pinxten, Brussels Presentation of the 2012 Annual Report by ECA Member Gijs de Vries to the Dutch Parliament (joint subcommittee on European affairs and budgetary control) 6 November 2013 Presentation of the 2012 Annual Report by ECA Member Gijs de Vries to the Court of Auditors, The Hague Presentation of the 2012 Annual Report by ECA Member Harald Wögerbauer to Austrian journalists, Wien Presentation of the 2012 Annual Report by ECA Member H.G. Wessberg to the Committee on Finance & the Committee on European Union Affairs, Stockholm 7 November 2013 Presentation of the 2012 Annual Report by ECA Member H.G. Wessberg to the Finance Ministry, Stockholm 8 November 2013 Presentation of the 2012 Annual Report by ECA Member H.G. Wessberg to the Swedish NAO, Stockholm Presentation of the 2012 Annual Report by ECA Member Ioannis Sarmas to the Hellenic Court of Auditors, Athens 11 November 2013 Presentation of the 2012 Annual Report by ECA Member H.G. Wessberg to the Centre for Business and Policy Studies, Stockholm Presentation of the 2012 Annual Report by ECA Member Vítor Caldeira to the Tribunal de Contas de Portugal, Lisbon 12 November 2013 Presentation of the 2012 Annual Report by ECA Member Igors Ludboržs to various ministries, Latvia 13 November 2013 Presentation of the 2012 Annual Report by ECA Member H.G.
    [Show full text]
  • Kersti KALJULAID Born in Tartu, Estonia, in 1969
    Kersti KALJULAID Born in Tartu, Estonia, in 1969. Education: Graduated from the University of Tartu, Estonia in 1992 with a Bachelor of Sciences in biology (genetics). Obtained a Master of Business Administration from the same university in 2001. Professional experience: Between 1998 and 1999 Kersti Kaljulaid worked for the Hansapank Markets (investment banking department) as an associate. Her main duties were to participate in merger and acquisition and privatisation deals, being responsible for the Due Diligence processes and company evaluations. In 1999 Kersti Kaljulaid joined the office of the Estonian Prime Minister as economic policy adviser. Her responsibilities included the coordination between the Prime Minister's office, the Bank of Estonia, the Ministry of Finance and the main spending ministries, as well as relations with the IMF and other multilateral financial institutions (EBRD, NIB, WB). She took part in preparatory work for the pension reform in association with the Ministers of Finance and Social Affairs and assisted the Prime Minister in annual budgetary negotiations with line ministers. In 2002, Kersti Mrs Kaljulaid was appointed finance manager of the Iru power plant owned by the an Estonian Energy company. In September 2002 she became managing director of the power plant. Kersti Mrs Kaljulaid represented the government on the Board of the Estonian Genome Foundation. She co-hosted a weekly radio programme on domestic and economic affairs. Kersti Kaljulaid became a Member of the European Court of Auditors on 7 May 2004 and was appointed to Audit Group II "Structural policies, transport, research and energy”. She was also a member of the Joint Audit Committee of Europol .
    [Show full text]