NR 25 (109) NOVEMBER 2016 Eesti Memento Liit tervitab Vabariigi Presidenti Kersti Kaljulaidi! President Kersti Kaljulaid ütles oma ametisse astumise kõnes: “Täna sün- nivad juba lapsed, kelle jaoks okupat- sioon on vanavanemate mälestustes. Vaba Eesti lapselapsed. Ma mõtlen täna neile lastele – ja omakorda - nen- de - laste lastele. Kui vähe on tegelikult neid lapsi. Vähem kui viieteistkümnes tuhandes Eesti kodus nohiseb võrevoo- dis imik. Ümmarguselt sada tuhat on koolieelikuid, kes hommikuti vanema- tele kaissu poevad. Maailmas on sadu miljoneid. Meie vastutus on need sada tuhat ja nende vanemad õed-vennad. Lapse siiras usk kogu maailma headusse kaob kasvades paratamatult. Meie asi on hoida laste usku Eestisse, iseendasse ja tulevikku.” Meie, mementolased, lisame siia oma ülesande: meie asi on koguda kokku ja anda lastele edasi mälestu- sed okupatsiooniajast. Mida rohkem ja President Kersti Kaljulaid ametivannet andmas. Foto: Andres Putting mida erinevamaid neid mälukilde on, seda tõesem on suur pilt neist katsu- Ka sõjaeelse aja noortele oli vaba tiksub omasoodu ja eks tulevik tuleb mustest, millest vanavanemate põlv- Eesti kindel ja püsiv. Selleks, et ei kor- tõepoolest kätte ka siis, kui me sellele kond läbi tuli. Kes sirge seljaga, kes duks 1940. aasta ja viiskümmend järg- iga päev ei mõtle. Kuid tänased head komistades – oma õpetuseiva tuleviku nenut, tuleb teada, kuidas toimunu ja julged otsused tagavad, et tulevik on tarvis on kõiges. võimalikuks sai. Tuleb ka teada, kui- palju suurema tõenäosusega selline, mis President Kersti Kaljulaid ütles: das ikkagi säilitati tugeva sovjetliku hoiab alles meid hällidest vaatava loo- “Vabadusse sündinule on meie väikese surve all enamikus kodudes eesti meel tuse. Põlvest põlve, just nii, nagu põhi- riigi iseolemine, turvalisus ja vabadu- ja unistus Eesti omariiklusest. seaduses on kirjas. Hoiame Eestit!” sed iseenesestmõistetavad.” President lõpetas oma kõne: “Aeg Soovime Presidendile edu ja jaksu!

Foto: Ainu Purje Meil, võõrvõimu vaenatud inimestel on Eesti hoidmisesse panustada meie elukogemus. Tasa ja targu võime meiegi veel mõne hea asja käima lükata – ikka järelpõlvedele mõeldes. Siin Pilistveres saab mõttelend tiivad.

1 MEMENTO, november 2015 MÄRTSIKÜÜDITAMINE

Leinapäeval, 14. juunil möödus 75 aastat juuniküüditamisest

Mälestamine algas Toompea veerul Lin- da kuju juures küünalde süütamisega. Mälestustseremoonial Vabadussõja või- dusamba jalamil viis palvuse läbi EELK peapiiskop emeritus Andres Põder. Kõne pidasid esimees Eiki Nestor, justiitsminister Urmas Reinsalu ja Eesti Memento Liidu juhatuse esi- mees Leo Õispuu. Urmas Reinsalu ütles oma kõnes „…1941. aasta juuniküü- ditamine oli inimsusvastane kuritegu, mille NSV Liidu julgeolekujõud panid toime Eestis, Lätis, Leedus ja toonases Bessaraabias. Need maad oli NSV Liit aasta varem okupeerinud. Eestist küü- ditati umbes 10 000, Lätist üle 15 000, Leedust üle 18 000 ning Moldovast ja Ukraina NSV-ga liidetud Bessaraabia osadest ligi 30 000 inimest. Lääne-Uk- rainat ja Lääne-Valgevenet, mille NSV Liit oli Poolalt vallutanud 1939. aasta sügisel, oli selleks ajaks tabanud juba mitu küüditamislainet. Juuniküüditamine oli rünnak oku- peeritud maade omariikluse kandjate vastu. Koos perekondadega võeti kinni poliitikud ja omavalitsustegelased, riigi- ametnikud, politseinikud ja sõjaväela- sed, ettevõtjad ja ärimehed, edukamad põllumehed, osa haritlasi ja seltskonna- tegelasi ning paljud teised. Ohvrid võe- ti kodudest kinni perekondade kaupa, Võidusamba jalamile asetati mäles- kuid enne vangivagunitesse paigutamist Fotod: Heidi Tooming eraldati perekonnapead naistest, lastest tuspärjad Presidendi, Riigikogu, Valit- ja vanuritest. Perepead arreteeriti ja saa- suse, Kaitseväe ja Kaitseliidu, Tallinna deti Gulagi vangilaagritesse, kus enamik linna, diplomaatilise korpuse ja koda- neist hukati või suri ebainimlike van- nikeorganisatsioonide poolt. gistusolude tõttu. Naised, lapsed ja va- Üle linna helistati kirikukelli ja Va- nurid saadeti sundasumisele Venemaa baduse väljakut kattis kujundlik pi- Euroopa-osa põhjapoolsetele aladele ja sarate meri. See koosnes tuhandetest Siberisse. Ka nendest surid väga paljud õhupallidest, üks iga küüditatu kohta. nälja, külma, haiguste ja üle jõu käiva Õhupalle loodushoiu kaalutlustel len- töö tõttu. Ellujäänud pääsesid kodu- du ei lastud. maale alles 1950. aastate teisel poolel. Vabaduse väljaku ekraanil oli või- Paljudele keelati endisesse kodukohta malik näha ülevaadet rohkem kui 12 tagasi pöörduda ja asuda elama suure- 000 represseeritu nimega, keda 1941. matesse linnadesse. aastal toimunu otseselt puudutas – Neid süütuid inimesi mälestades sealhulgas küüditatud ja vangilaagri- loodame, et sellised kuriteod ei kor- tesse saadetud, need, kes põgenesid du enam kunagi. Mälestuspäeva ees- või end varjasid ning Siberisse küüdi- märk on pöörata ühiskonna tähelepa- tatud perede lapsed. nu Nõukogude Liidu okupatsiooni ajal Mälestuspäeva aitasid korralda- toime pandud õigusvastastele repres- da Inimõiguste Instituut, Sihtasutus duste Liit, Eesti Õpilasesinduste Liit ja sioonidele ja nende tõttu kannatanud Unitas, Eesti Memento Liit, Eesti Üli- Justiitsministeerium. inimestele.” õpilaskondade Liit, Eesti Noorteühen- 2 JUUNIKÜÜDITAMINE 75 MEMENTO, november 2016

President kutsus küüditatud mälestusüritusele roosiaeda

Riigipea tsiteeris lased pole valmis tunnistama kunagist Marie Underi luuletust „Jõulutervitus ülekohut, inimsusevastast kuritegu või 1941“ 14. juunil Kadriorus, kus pre- isegi õigustavad seda. sidendi kantselei roosiaeda kogunesid President Ilves kasutas ka luuletaja 1941. ja 1949. aastal küüditamislaines- Helmut Tarandi ridu „Meil aetakse mul- se rebitud inimesed ja nende lähedased. da, / Meid aetakse mulda / Kuid appi ei „Loed neid raskeid luuleridu kurju- karju / Sest niikuinii ei tulda.“ sest ja südamel hakkab valus, hing vajub Täna aga on kõik teistmoodi, kinni- ängis tühjaks,“ ütles president Ilves. tas riigipea. Ta meenutas ka, kuidas üks Nõu- „Nüüd me ei ole üksi. Seekord me kogude võimuga kaasa läinud kultuu- oleme valmis. Eestile tullakse appi. Siin ritegelane küsis juuniküüditamise järel on NATO liitlaste üksused,“ rõhutas naeratades Marie Underilt Vabaduse president Ilves. väljakul: „kust meie võime teada, mis Ta hoiatas, et need, kes saavad in- nad teinud on“ ehk siis, milles küüdita- fot ainult Venemaa telekanalitest, rää- tud süüdi on. givad, et meil on sõjahüsteeria ja kum- „Ülim küünilisus, millele totalitaar- mutas selle: „Eestis ei ole sõjahüstee- sed režiimid alati loodavadki ja mida riat. Kuid me ei lase korduda sellel, mis nad soosivad: võimalikult paljusid kur- juhtus. Me oleme kaitstud.“ jusega kaasa tõmmata ja kurjusega lep- President Ilves pöördus küüditatu- „Ikka mõtlen neile, kes siit viidi… pima panna ning seeläbi murda,“ tõdes te poole sõnadega: „Olen tänulik teile, Taeva poole karjub nende äng. riigipea. et tulite Siberist tagasi ja näitasite oma Nagu oleksime kõik ses süüdi, Tema sõnul näeme seda praegugi, selgroogu. Me jääme püsima. Eesti rah- et neil puudub – meil o n söök ja säng!“ kui omaaegse kurjuse režiimi õigusjärg- vas jääb püsima.“

Fotod: Raul Juurma 3 MEMENTO, november 2016 MEMORIAAL Kommunismiohvrite memoriaal annab jõudu tuleviku nimel elamiseks Eesti Memento Liidu juhatuse esimehe Vabariigi valitsuse korraldamisel ja kannatanute nimekirjad (ligi 240 000 Leo Õispuu sõnavõtt juuniküüditamise rahastamisel toimub Tallinnas Maarja- isiku andmed) olla kättesaadavad inter- 75. aastapäeva mälestustseremoonial mäele Kommunismiohvrite memoriaali aktiivsete vahendite kaudu.” ja ohvitseride mälestusmärgi rajamine 14. juunil 2016 Vabadussõja võidusam- (allpool lühendatult Memoriaal). Me- Juuniküüditatutest üle 5000 surnu ba jalamil Tallinnas moriaali ideekonkursi tingimustele vas- on kommunismiohvrid. Nende eesni- tavalt laekus tähtajaks (31.mai 2016) mi, perekonnanimi, sünni- ja surma-aas- Austatud kokkutulnud! Kallid saatuse- 15 võistluskavandit. Nende vastavust ta kantakse Memoriaali nimetahvlile. kaaslased! tingimustele kontrollitakse. Žürii valib Juuniküüditamise kui repressiooniliigi parima kavandi. Kinnitatud ajagraafiku kirjeldamine, faktid, kokkuvõtted, ko- Marie Under, kelle põrm sängitati alusel avatakse Memoriaal 23. augustil hanimed jne kuuluvad Memoriaali mit- kodumaa mulda alles mõni päev tagasi, 2018. me infotahvli ja mitme kohanimede ki- alustas oma nukrat jõulutervitust 1941. vide tekstina eksponeerimisele. aasta karmil talvel nii: Memoriaali võistlusülesande punk- “Astun vaikset jõulu-lumist rada üle tis 3.2. “Kommunismiohvrite määratle- Neile, kelle lähedased jäid Venemaa kannatanud kodumaa. mine” on kirjutatud (tsiteerin sõna-sõ- tundmatutesse haudadesse, avaneb Igal lävel tahaks kummardada: ükski nalt): “Nimememoriaali tuleb kanda Memoriaali rajamisega võimalus leida maja pole leinata.” nende Eesti Vabariigi kodanike ja ala- koht küünla või lille paigutamiseks. liste elanike nimed, kes aastatel 1940- Meie poetessi poolt nimetatud leina 1991 kommunistliku režiimi poolt õi- Marie Under ei julgenud tol kurval põhjustas koletu protsess, mille avalöö- gusvastaselt mõrvati või vangistatuna jõulupühal parematest aegadest veel giks oli täna 75 aastat tagasi, 14 juunil või küüditatuna vangistuses või asumi- unistadagi. Tema nukrad jõuluvärsid lõ- 1941. aasta varahommikul üle kogu sel surid.” pevad sõnadega: Eestimaa alanud kommunistliku režii- “Aralt ohkan nagu mõistu-keeli, us- mi terror – juuniküüditamine. Küü- Mõrvatud ja kinnipidamiskohtades kumata, et see täide läeks: ditamine toimus Soome lahest Musta surnud kommunismiohvrite hulk on kas me kunagi veel oma meeli saame mereni: Eestist, Lätist, Leedust, Mol- hinnanguliselt ligikaudu 20000 - 30000 tarvitada rõõmu hääks?” daaviast, Ukraina ja Valgevene lääneob- isikut. Ellujäänute käsitlemine Memo- lastitest. Eesti juuniküüditamise repres- riaalil on paika pandud projekteerimi- Kallis Eestimaa rahvas! Mis võiks sioonides oli kannatanuid 12 278, neist sülesande punktis 4.1.6. “Infotahvlid” olla suurem rõõm, kui elada taas vabas suri 5176 inimest kommunismiohv- tekstiga: “Memoriaalis tuleb lisaks huk- Eestis! Meenutagu rajatav kommunis- ritena /R7, lk 16, 2007; R8/1, lk 743, kunutele esile tuua kõik kommunistliku miohvrite memoriaal meie karmi möö- 2010.a./. režiimi all kannatanud isikute rühmad. danikku ning andku ka jõudu elamiseks … Samuti võivad repressioonide all tuleviku nimel!

Kommunismiohvrite memoriaali ja oh- vitseride mälestusmärgi ideekonkursi võitjate väljakuulutamisele järgnenud koosviibimisel Okupatsioonide muu- seumis (Toompea 8, ) 15. augus- til 2016. Võistluse võitnud ideekavandi “Teekond” autorid on Kalle Vellevoog, Jaan Tiidemann, Tiiu Truus, Martin Prommik ja Lidia Zarudnaja Arhitek- tuuribüroost JVR.

Fotol paremalt: žürii esimees, Euroopa Parlamendi saadik Tunne Kelam; žürii liige, Eesti Memento Liidu juhatuse esi- mees Leo Õispuu; arhitekt Tiiu Truus; arhitekt Kalle Vellevoog; tellija esinda- ja, EV justiitsminister Urmas Reinsalu; arhitekt Jaan Tiidemann; Riigi Kinnis- vara AS Arenduse projektijuht Enno Parker; Eesti Vabadusvõitlejate Liidu esindaja Hindrek Piiber. Foto: Kaja Villem.

4 MEMORIAAL MEMENTO, november 2016

Memoriaalist Ideekonkursi žüriisse kuulusid: Tun- ne Kelam, žürii esimees, Eesti saadik Euroopa Parlamendis, Norman Aas, žürii aseesimees, Justiitsministeeriumi kantsler, Leo Õispuu, Eesti Memento Liidu esimees, Hindrek Piiber, Eesti Vabadusvõitlejate Liidu juhatuse lii- ge, Triin Ojari, Eesti Kunstiteadlaste ja Kuraatorite ühing, Eesti Arhitektuu- rimuuseumi juhataja, Urmas Kalda- ru, Tallinna Linnaplaneerimise Amet, linnadisainer, Heino Prunsvelt, Eesti Kunstnike Liit, graafiline disainer, Ka- rin Bachmann, maastikuarhitekt, Eesti Arhitektide Liit, Katrin Koov, arhitekt, Eesti Arhitektide Liit, Emil Urbel, ar- hitekt-ekspert, Eesti Arhitektide Liit, Maarja Kask, arhitekt, Eesti Arhitekti- de Liit.

Žürii liige Triin Ojari kirjutas Sir- bis: “Võidutöö valiti välja üksmeel- selt: lihtne monumentaalne vorm ja materjalid ning teekonna motiiv, mis ei suru peale liigset ideoloogilist lae- tust, sobisid kõigile žürii liikmetele. Pirita teelt, otse Murdmaa monumen- di tseremooniaväljaku kõrvalt, algab läbi klindi kulgev aeglaselt tõusev tee. Surutud üle 11 meetri kõrguste mus- tade betoonmüüride vahele, jätab see külastaja vaatevälja vaid seintele kan- tud nimed ning käigu lõpus terenda- va pääsemise – avara õunapuuaia. See memoriaal on inimestele, kes kunagi koduaeda tagasi ei jõudnud. “

Autorid tutvustavad oma mõtteid järgmiselt: võidutöö järgi rajatav me- moriaal koosneb kahest osast, millest liseerivad lisaks nimetatud ohvritele õunapuudega nõlvad eraldavad välja- üks on „Teekond“ ja teine „Koduaed“. ka teisi, nimeta kommunismiohvreid. ku ümbritsevast. Väljaku servas kõr- Selleks, et jõuda koduaeda, tuleb võtta Tahvlid viitavad süsteemi lahterdava- gub tume ristküliku kujuline tahukas, ette teekond. Et asuda teekonnale, tu- le olemusele. Iga tahvel on nummer- mille ees ja ümber saab pidada mäles- leb lahkuda koduaiast. datud ning sellel on 50 nime. Nimede tusüritusi. Väljaku põrandaks on be- ümmargune arv ja tahvlite selge struk- toonpind, millel on laia põrandalauda tuur aitab visuaalselt tajuda ohvrite meenutav muster, mis viitab kodu põ- TEEKOND hulka. randale. “Kodupõrand” on tugev keha- liselt tajutav kujund, mis loob meta- Teekond on metafoor, milles põi- foorse silla lapsepõlvega. muvad lootus ja lootusetus. Teekond KODUAED on ruumiline kogemus, milles avaldub süsteemi jõud, mis selekteerib, lahter- Koduaed on metafoor, milles põi- OHVITSERIDE dab ja otsustab inimese saatuse üle. muvad unistused, mälestused ja kodu- MÄLESTUSMÄRK Inimene on selle süsteemi kõrval väike igatsus. Kodus tuntakse end turvaliselt, ja jõuetu. Teekond ei ole olemise, vaid kodus on vaikus ja rahu. Koduaed on Ohvitseride mälestusmärk koosneb kulgemise koht. Teekonna läbimine on olemise, mitte kulgemise koht. Kodu- pikast tumedast seinast, milles on oh- rituaal, mis aitab kogeda minevikku. aia sümbol on õunapuu. Õunapuu is- vitseri figuur. Tumeda seina ääres sei- Teekonda tähistab pikk must tun- tutamine on rituaal, mis on suunatud sev uhke ohvitser on jõuline, kuid sün- nelilaadne sirge koridor, mille seintel tulevikku. ge kujund, mis koos seina taga kulgeva on tahvlid kommunismiohvrite nime- Koduaed on süvistatud nõkku, mil- teekonnaga moodustab mitmetähen- dega. Nimetahvlite kõrval ja kohal on le keskel on väljak, mida ümbritsevad dusliku välja. ilma nimedeta tahvlid, mis sümbo- nõlvadele istutatud õunapuud. Need

5 MEMENTO, november 2016 JUUNIKÜÜDITAMINE 75 Juuniküüditamise 75. aastapäeva tähistati üle Eesti Pidamata jäänud kõne Austatud Eesti Vabariigi President abikaasaga, armsad praeguseks veel elus olevad küüditatud inimesed, aate- kaaslased, head inimesed! 75 aastat on möödunud sellest traagilisest ajast, mil enam kui 10 000 süüta inimest väevõimuga Eestist Si- berisse küüditati. Praeguseks on neist elus vaid lapsed, kes isade ja emadega oma kodudest ära viidi. Kõigil meil on omad mälestused sellest karjuvast ülekohtust. Olin siis nelja ja poole aastane, vend kolm aastat mi- nust vanem, kui 1941. aasta 14. juuni vara-vara hom- mikul sõitis vene sõdurite saatel küüditajate auto Aru- jaagu talu õuele Viljandimaal. Kästi kaasa võtta riideid ja toitu ning meid sõidutati läbi Viljandi linna Puka Fotod Ene Juurik raudteejaama, kus vägivaldselt eraldati isa oma perest. Poole aasta pärast, 8. jaanuaril 1942. aastal tapeti isa Ajaloopäev Eduard Jaanson Sosva vangilaagris Uuralis. Emal tuli vaevelda 17 aastat Tomski oblastis keset Siberit. Viljandis Palju-palju pisaraid on voolanud, palju on ka palve- tatud. Nõukogude võimu kuritegude ohvritena oleme Memento Viljandi Ühen- kogenud, et ei pisarad ega palved pole aidanud. Seepä- dus korraldas 11.06.2016 rast lubatagu mul öelda: “ Kõikide-kõikide Nõukogude juuniküüditamise 75. aasta- võimu inimsusevastaste kuritegude ohvrite nimel olgu päeva tähistamiseks Sakala igavesti neetud Nõukogude võim ja Nõukogude võimu keskuses ajaloopäeva, kus pahatahtlikud elluviijad, olgu neetud ka tänapäevased ettekannetega esinesid Tar- Nõukogude võimu austajad ja Nõukogude võimu taas- tu Ülikooli ajaloodotsent tamist soovijad, olgu nad igavesti neetud! Ärgu olgu neil Aigi Rahi-Tamm ja Memento rahu mitte kusagil ja mitte kunagi! Vaevaku neid süda- Tallinna Ühenduse juhatuse metunnistuse piin igal pool ja alati!” liige Peep Varju. Vaatamata Pisaratele ja palvetele lisaks tulnuks needmist korra- väga halvale ilmale oli osavõtjaid ligi sada inimest. ta kõigi möödunud 75 aasta vältel. Praegu tuleb need- Ürituse avas Memento Viljandi Ühenduse juhatuse esimees mist korrata seni, kui Venemaa Nõukogude Liidu õigus- järgse riigina pole ametlikult vabandanud toime pan- Ene Juurik, järgnesid tervitused linna ja maakonna esindajatelt dud inimsusevastaste kuritegude pärast, kuni Venemaa ning sõnavõtud. Aigi Rahi-Tamm käsitles oma ettekandes Sibe- pole tagastanud Eesti Vabariigi presidendilt Konstantin rist tagasitulekut, Peep Varju aga laste vastu suunatud genotsii- Pätsilt röövitud ametiraha ja ketti, kuni pole tagastatud di. Ajaloopäeva teises pooles rääkis Viljandi Muuseumi direktor Voronežis asuvaid ülikooli varasid. Jaak Pihlak oma pikka aega kestnud uurimistöö tulemusel val- Aga Venemaa võimurid on justkui südametunnistu- minud raamatust “Eesti Vabaduse Risti kavalerid”. seta ebardid. Südametunnistusel, seesmise kohtumõist- Viljandi Linnaraamatukogus oli avatud teemakohane kirjan- jana, on siiski oluline osa. Meilgi Eestis on südametun- duse näitus. nistusega pahasti. Aatelisus on vääratumas. Kui meie esivanemad suutsid püsima jääda sünnimaal ja kogu- ni oma riigi luua, nüüd aga minnakse võõrsilt igasugu- seid hüvesid otsima... Asjadekeskseks muutunud eluviis Tapal peab muutuma lasterikkaks perekeskseks eluviisiks. Oma riiki ja rahvast peame targalt hoidma. Aga, oh Eestimaa, su orjameel, kui kaua see võib kesta veel? Ants Jaanson on tänulik võimaluse eest eest kõnelda sellises auväärses kohas, Tallinnas. Tänan kuulamast ja kaasamõtlemast. Hea oleks, kui öeldu jõuaks ka igasse Eesti kodusse, sest inimsusevastaseid kuritegusid ei tohi unustada. Aitäh! Tapa elanikud kogunesid 14. juunil raudtee- jaama ees olevale väljakule mälestusküünlaid Kuna Tartu Memento volikogu esimene esimees 1990. süütama. Ka Tapal soovitakse rajada mäles- aastatel Ants Jaanson ei saanud oma kõnet 14. juunil presi- tusmärk, mille juurde ajaloosündmuste, seal- dent T. H. Ilvese vastuvõtul ette kanda, avaldame selle Tartu hulgas leinapäevade tähistamiseks tulla. ja Tallinna Memento ühenduste juhatuste ettepanekul Tea- tajas.

Foto Tapa muuseumi kogust 6 JUUNIKÜÜDITAMINE 75 MEMENTO, juuni 2016 Meie kohus on seda mitte unustada 1941. a sõjasuvel olid Saksa armee tege- vuse tulemusena jäänud Põhja-Tartumaal „kotti“ suured Punaarmee ja NKVD väe- koondised, samuti Lätist taganevad hävi- tus- ning miilitsapataljonid. 30. juulil 1941 jäi nende teele Pala- muse kihelkonna Eerikvere küla. Külla jõudnud punaväelased asusid süütama et- tejäänud talude hooneid. Maha põletati Kruusa, Linnase, Pohlaka, Reinu ja Saare talude hooned. Süüdati ka Kase talu elu- maja – see suudeti päästa. Ennast, oma pereliikmeid ja vara päästa püüdnud kü- laelanikud mõrvati. Inimesed, kes olid üle elanud aasta nõukogude okupatsiooni, üle elanud 1941. aasta 14. juuni suurküüdi- tamise, hukkusid päikeselisel suvepäeval. Metsistunud punaarmeelased ja hävitus- pataljonlased ei halastanud kellelegi. Kruusa talu noorperenaine Her- ta Schasmin tapeti täägilöögiga, kui ta Artikli autor Ants Aluoja Eerikvere kivi juures. koos oma kolme poja ja pesamunast tütrega püüdis põgeneda. Ema surma- tuli välja, et päästa tulest koera ja tapeti selle idee realiseerida. Selleks valmistatud nud täägilöök vigastas ka pisikese Eda põleva aida ette. mälestuskivi sai paigaldatud endise Rei- jalga. Omakorda lapsi päästma tulnud Saare talu peremees Elmar Saarmaa, nu talu maadele praeguste taluomanike vanaperenaine Leena Schasmin sai ras- kes püüdis oma peret päästa, sai kuuli- lahkel loal. Mälestuspalvus toimus EELK kelt haavata tema pihta visatud granaa- haava ja hiljem surmati täägilöögiga. Palamuse kirikus. Muusikalised vahepalad di plahvatusest. Lapsed jäid imekombel Mõne tunniga oli hävitatud viie talu kirikus ja mälestuskivi juures organiseeris ellu. Ka vanaema Leena paranes. hooned ja tapetud kuus külaelanikku. Palamuse O. Lutsu Kihelkonnakoolimuu- Pohlaka talu perenaine Anna-Loviisa Kuigi selles tragöödias hukkunud ini- seumi direktor Arne Tegelmann. Kivimäe ning tema täiskasvanud tütred meste mälestuse jäädvustamise vajadusest Selle sündmuse mälestuse jäädvusta- Armilde ja Ulanda Ludmilla hukkusid oli varemgi räägitud, siis mingitel põhjustel mise eest olid hukkunute omaksed ja kü- koduheinamaal. Neid piinati sadistlikult. oli see siiani tegemata. Tänavu, mil sellest larahvas siiralt tänulikud. See tegi tõeli- Reinu talu noorperemees Aleksander koletust sündmusest möödus 75 aastat, selt heameelt. Meie tänuvõlg sai tasutud. Varik, kes varjus põleva talu keldrisse, otsustas Jõgevamaa Represseeritute Ühing Ants Aluoja Meenutades möödunut 18. juunil korraldas MTÜ Jõgevamaa kanded meile, et saaksime need ikka mä- Represseeritud Paduvere Talumuuseumis lestuspäeval osalejatele ette kanda. Siin- ülemaakonnalise mälestuspäeva, mille kohal suur tänu neile. läbivaks teemaks oli „Mälestades hoia- Põhjaliku ülevaate 1941. aasta vaba- me Eesti aja lugu“ dusvõitlusest Jõgevamaal andis kapten 14. juuni 1941. juuniküüditamise käi- Ants-August Nurk, Kaitseliidu Jõgeva gus viidi teadaolevalt üheksas küüdiron- Maleva taastaja ja endine pealik. gis Eestist 9267 inimest (sh lapsi 2528 s.o Paduvere Talumuuseum asub praegu- 28%), kellest üle 5000 hukkus NSV Lii- se Jõgeva valla ning endise Vaimastvere du põhjaaladel. Hävisid kodud, purustati valla territooriumil. Väga sisuka ja haa- perekonnad. Meie kohus on seda mitte rava ettekande 1940. aasta okupatsioo- unustada. nivõimu saabumisest ja sõjasündmustest Mälestuspäeva avamisele ja päevast Vaimastvere vallas tegi Tiit Lääne. osavõtjaid olid tulnud tervitama Jõgeva Vihmasesse suvepäeva tõid päikest oma maavanem Viktor Svjatõšev, Jõgeva valla laulude ja pillilugudega Eha ja Ago Niglas vallavanem Enn Kurg, Jõgeva valla valla- ning ansambel Lõbusad lõõtsahullud. volikogu esimees Tiit Lääne ja naiskodu- Pruukosti eest hoolitses Jõgeva Kaitse- kaitse esindaja Triinu Küünal. liit. Oli tõesti maitsev sõduritoit.Vaatama- Kuno Raude ja Peep Varju poolt olid ta vihmale ja tugevale tuulele läks üritus tehtud päevateemalised ettekanded. kenasti korda. Osavõtjad kõik ju karastu- Kuna nad ise kohale tulla ei saanud, siis nud, tulest, veest ja Siberist läbi käinud. Kõneleb Jõgeva maavanem Viktor Svjatõšev olid nad nii lahked ja saatsid oma ette- MTÜ Jõgevamaa Represseeritud

7 MEMENTO, november 2016 MÄLESTAME Liiva kalmistul mälestati Mälestuspäev punase terrori ohvreid Värskas

14. juunil mälestati Liiva kalmis- 14. juunil toimus Värska lipuvälja- tul 75 aasta möödumist Pirita-Kosel kul 1941. aastal Värska-Petseri alalt Scheeli krundil toime pandud mas- Siberisse küüditatud ja hukatud Ees- simõrvast, kui Balti sõjaväeringkon- ti ohvitseride mälestustseremoonia. na sisevägede (NKVD) sõjatribunali Nõukogude võimud vangistasid otsustega mõisteti surma ja hukati ööl vastu 15. juunit 243 Eesti ohvit- kümneid süütuid tsiviilisikuid, Eesti seri, kes olid Värskas paiknenud Pu- Vabariigi ühiskonna- ja poliitikatege- naarmee Eesti 22. Territoriaalse las- lasi ning Vabadussõjast osavõtnuid. kurkorpuse suvelaagrist reservõppeko- Kaitsepolitsei peadirektori Arnold gunemise nime all Petseri Kaitseliidu Sinisalu sõnul möödus 14. juunil lisaks majja viidud. Tänaseks teame, et min- juuniküüditamisele 75 aastat ka massi- git kohtuistungit või sõjaväetribunali mõrvadest, mille stalinistlik režiim kor- Kaitseliidu hoones ei toimunud, välja- raldas paljude Eesti riigiametnike, teiste kutsutud võeti ette ükshaaval, teatati, hulgas kaitsepolitseinike suhtes. „Kõik et nad on armeest vallandatud, ja viidi need inimesed tapeti, sest nad armas- veidi hiljem jaamas ootavale küüdita- tasid oma rahvast, maad ja riiki. Neid misrongile. Suurem osa neist saadeti tappes püüdis okupatsioonivõim tappa Norilski vangilaagrisse, kus enamik mälestust vabast Eesti riigist. Mälestus hukati või suri. omariiklusest osutus aga surmast tuge- Mälestustseremoonial avaldati vamaks. Meie riik on vaba. Ei ole meie austust küüditatud ja hukatud Ees- võimuses muuta toonaseid sündmuseid, ti ohvitseridele. Kaitseväe juhataja aga on meie võimuses neid mäletada ja kindralleitnant Riho Terrase pöör- teha kõik selleks, et 1941. aasta kunagi ja hukatute laibad maeti sealsamas var- dumise edastas 2. jalaväebrigaadi ei korduks,“ rääkis Sinisalu oma sõnavõ- jatult hoonete põrandate alla ja parki. ülem kolonel Eero Rebo. Kaitseväe tus. Aastatel 1941–1942 leiti Scheeli krun- juhataja rõhutas oma pöördumises, „Arvatakse, et Scheeli krundil hukati dilt 78 hukatut, kellest avastamise ajal et parim viis hoida nende mälestust, ka riigivanemad Jaan Tõnisson ja Fried- õnnetus identifitseerida vaid 34. kes on saatusele pidanud alla van- rich Karl Akel. Seal mõrvati hulk polit- Mõrvatud tehti kindlaks hukkunute duma, on kinnitada, et Eesti riik ei sei- ja kaitsepolitseiametnikke, teiste kirjelduse, riietuse ning neilt leitud ese- alistu ning hakkab vastu igale vaen- hulgas Eesti kaitsepolitsei esimene juht mete ja dokumentide abil. Kuna samal lasele. Eesti kaitsevägi teeb tulevikus ja Vabadusristi kavaler Helmut Veem. ajal inimeste arreteerimise ja hukkami- koostööd Eesti vabadusvõitlejate lii- Neid kõiki süüdistati kontrrevolutsioo- sega küüditas Nõukogude okupatsioo- du ning Eesti eruohvitseride koguga nilises tegevuses, kasutades selleks Vene nivõim Eestist palju nende sugulasi ja hoolitsemaks, et küüditatud ja huka- NFSV – s.t võõra riigi – kriminaalkoo- omakseid, siis ei olnud neil võimalik ai- tud Eesti ohvitseride lugu oleks meie deksi sätteid,“ ütles justiitsminister Ur- data mõrvatuid ära tunda. rahvale teadmiseks ja mäletamiseks. mas Reinsalu. NKVD tribunali tegevus jätkus Mälestustseremoonial osalesid ka „Nõukogude võimu eesmärk oli oma 1941. aasta augustini. Paljud arreteeri- Värska vallavanem Raul Kudre ja Ees- võikaid inimsusvastaseid kuritegusid tud hukati kiirkorras pärast NSV Liidu ti vabadusvõitlejate liidu, Eesti eruoh- igavesti varjata ning seetõttu ei ole huk- ja Saksamaa sõja algust. vitseride kogu, kaitseväe ühendatud kamiste kohta säilinud dokumentaalseid Kogu okupatsiooni aja kuulus Schee- õppeasutuste, justiitsministeeriumi andmeid. Seda enam on äärmiselt oluli- li krunt Nõukogude sõjaväele ning kõik ja Kaitseliidu Põlva maleva esindajad ne selliste kuritegude mäletamine ja nen- andmed hukkamiste kohta olid salasta- ning kohalikud elanikud. dest rääkimine,“ rõhutas Reinsalu. tud, hukatute omastele ei antud teavet Riigikogu esimees Eiki Nestor lausus ja sündmuste avalikustamine oli ran- mälestustseremoonial, et hukatud ini- gelt keelatud. Alles 1990. aastal oli Ees- meste ainsaks süüks oli ustavus Eesti Va- ti NSV KGB sunnitud tunnistama, et bariigile. „Bolševistlikud timukad mõist- kirjeldatud sündmused Scheeli krundil sid, et meie riigiametnike, politseinike ja tõepoolest toimusid ja samal aastal alga- sõjaväelaste lojaalsus ei ole murtav. Aus- tas Eesti NSV prokuratuur 1941. aasta tatud riigiametnikud, politseinikud ja mõrvade uurimiseks kriminaalasja, mille sõjaväelased, täna on demokraatia kaits- raames õnnestus kindlaks teha veel hulk mine teie õlgadel,“ ütles Nestor. mõrvatuid. Pankur Klaus Scheelile kuulunud 1942. aasta sügisel maeti Pirita-Kosel Pirita-Kose maavaldus natsionaliseeri- mõrvatud koos mujalt Tallinnast ja selle ti 1940. aastal ja anti NKVD käsutus- lähikonnast leitud kommunismiohvrite- se. Alates 1941. aasta algusest toimusid ga (kokku 114 inimest) ümber Tallinna seal NKVD sõjatribunali salaistungid, Liiva kalmistule, kus tänapäeval paikneb kus kohtualused mõisteti surma, otsused punase terrori ohvrite mälestusmärk. viidi mahalaskmise teel kohapeal täide

8 TARTU MEMENTO, november 2016 Mälestus- ja leinapäev Tartus 8. juulil Tartu Memento tähistas traditsiooniliselt 8.-9. juulil nistide poolt läbiviidud arreteerimised jätkusid. Vangide arv 1941. aastal Tartu vanglas mõrvatute mälestus- ja lei- kasvas. EK(b)P Tartumaa komitees toimunud nõupidamisel napäeva. võeti Tartu NKVD osakonna ülema P. Afanasjevi ja EK(b)P 1941. aasta juunikuu lõpus ja juulikuu alguses tagane- keskkomitee ülema Abronovi nõudmisel vastu otsus vangid sid NSV Liidu okupandid pealetungivate Saksa Riigi väge- hukata. Selle tulemusena hukati 8. ja 9. juulil 1941 Tartu de eest. Oli alanud vaprate Tartumaa partisanide ülestõus, vanglas 193 süüta inimest, nende seas 20 naist. See on ae- kes võitlesid Eesti eest. Oli alanud Suvesõda. Tartu vanglast gumatu inimsusevastane kuritegu. veeti vange autobussidega Tartu raudteejaama ning sealt Pühalikud mälestus- ja leinatalitused toimusid nagu eel- rongidega Venemaale. Juunikuu viimastel päevadel oli vang- nevatel aastatel nii Tartu Pauluse kalmistul kui Antoniuse las 619 vangi, kellest 4. juuliks oli järel 72 vangi. Kommu- õuel. Kirjanik Jüri Parijõgi, üks Tartu vangla kuriteo ohvritest Mälestuspäeva lõpetama koguneti seekord Oskar Lutsu majamuuseumisse, kus tut- vustati näitust ühe massimõrva ohvri, kirja- niku ja õpetaja Jüri Parijõe elust ja loomin- gust. Ette aimates oma saatust arreteeri- misööl vastu 8. juulit, vastas kirjanik abi- kaasa soovitusele kaasa võtta kott tarbeas- jadega: „Sellel teekonnal ei vajata midagi“. Oma elus pühendus Parijõgi lastele ja noortele. Ta oli õpetaja, kooliuuendaja ja esimene eesti päris lastekirjanik. Näitus keskendub kirjanikule ja õpetajale tema elu ja loomingu keskel. Õpetajana töötas Parijõgi algul Virumaal ja 1929. aastast Tartus. Viimased kümme Tartu-aastat olid tema elus kõige viljakamad. 1931. aastast juhatas ta Tartu 4. algkooli, mis asus tol- lal Karlova mõisa hoones. Jüri Parijõelt on ilmunud rohkesti päevakajalist pub- litsistikat, kirjandusteoreetilisi artikleid Ta on kirjutanud merejutte, mida luge- jõe psühholoogiandest ja oskusest laste- ja arvustusi, pedagoogilisi lühiuurimusi des usud kindlalt, et need on üles tähen- le läheneda, mida on toonitanud tema ja vaatlusi. Ta on olnud ajaloo- ja kodu- danud merd sõitnud inimene. Tegelikult õpilased. Nende hulgas ka näiteks Riho looõpikute autor ning lugemike kaasautor. piirdusid Parijõe teadmised merest ja me- Lahi, kes värvikalt kirjeldab ühte sellist Oma teoste ainese leidis Parijõgi nii kut- remeestest lapsepõlve käikudega Kunda lugu oma raamatus „Kohtumised“. Mit- setööst kui lapsepõlvepaikadest põhjaran- sadamasse, kus tema isa töötas hobuse- mekülgselt andekas ja suure töövõimega nikul. Temalt on ilmunud lasteproosat, mehena. Tähelepanelik poiss jättis teda mees ei jõudnud pidada oma viieküm- reisikirju ja merejutte. Kirjaniku loomin- huvitava eluvaldkonna kohta meelde hul- nendat sünnipäeva. Kaks last kaotasid gus elavad poisid-tüdrukud oma igapäe- ga värvikaid detaile ja kasutas neid hiljem isa, väga paljud suurepärase õpetaja ja vast elu. Nad teevad kaasa kõigis vanema- oma loomingus. kooliuuendaja, kogu Eesti aga isikupä- te töödes ja toimingutes. Laste mängudes Kodukandiga ei kaotanud kirjanik ja rase ja armastatud kirjaniku, kes oli just väljendub 20. sajandi külaolustik. koolimees sidet ka Tartusse kolides. Kare- alustanud esimest ilukirjanduslikku teost Näituse tutvustuse järel jagas lugusid pal perega suvitades sõitis ta rattaga alati täiskasvanutele. oma vanalellest Aivi Parijõgi. Parijõgede ka Kunda külasse venna poole ja jäi sinna Arutelu neil teemadel jätkus kohvi- ja väike suguvõsa on hoolega alles hoidnud vahel nädalaks appi heina tegema. Ta ar- teelauas. Üliõpilasseltsi Raimla esindajad esivanemate suulist ja ainelist pärandit. mastas füüsilist tööd teha ja kodus rääki- pidasid plaani vilistlase Jüri Parijõe mäles- 1971. aastal avati Jüri Parijõe sünnikohas da kohalikus murdekeeles. Temalt pärine- tusmatkast järgmisel aastal, mil möödub Lääne-Virumaal Siberi külas talle mäles- vad ka fotod vend Joosepi rajatud Urikivi 125 aastat kirjaniku sünnist. Matkamars- tuskivi. Kuid toona ei saanud avalikult talust. Joosepi poeg Toomas (Aivi Parijõe ruudi annab Parijõe raamat „Alutaguse rääkida mehe surma asjaoludest. Kunda isa) on meenutanud, et kui lell Jüri Kare- metsades“, kus kirjanik jutustab jalgrat- kooli toonane õppealajuhataja siiski ütles palt tuli, käis ta alati Kunda poest läbi ja tamatkast, mis saab alguse tema koduko- mälestuskivi avamisel, et „venelased lask- ostis lapsele magusat saia. Kord aga jõudis hast Siberi külast ja lõpeb Avinurme kan- sid Jüri maha“. Õnneks olid kohale tul- lell sõitma hakata nii hilja, et Kundas oli dis ehk Alutaguse metsades. Raimla liik- nud ainult head inimesed... pood juba kinni ja väike Toomas jäi ilma med tahavad läbida sama teekonna. Mereaasta puhul rääkis Aivi Parijõgi saiata. Kui laps seetõttu nutma puhkes, Ka hakkab näitus Jüri Parijõe elust ja muuhulgas ka Jüri Parijõe merearmastu- lubas Jüri, et käib järgmisel päeval uuesti loomingust järgmisel aastal rändama Ees- sest. 1935. aastal on Parijõgi ajakirjaniku Kundas poes ja toob saia. Nii ta ka tegi ti raamatukogudes ja muuseumides. küsimusele erialavaliku kohta öelnud, et ja Toomas mäletas seda saiatoomist oma mõtles kõigepealt hakata meremeheks. elupäevade lõpuni. Veel oli juttu Pari- 9 MEMENTO, november 2016 VÕRUMAA Võrus avati küüditatutele mälestusmärk 22. juunil 2016. a. avati Võru raud- teejaama ees (Jaama 14, Võru) Võrust aastatel 1941-1952 küüditatute või Venemaa vangilaagritesse deporteeri- tute mälestuseks mälestusmemoriaal, mis kujutab 1,6 meetri kõrgusele be- toontahukale paigutatud kahte rida kaugusse suunduvaid pronksist looma- vaguneid. Vagunite vahel on nähtavad inimfiguurid. Mälestusmärgini suundub ligi 4 meetri laiune ja 16 meetri pikku- ne raudteed imiteeriv originaalsetest raudteeliipritest ja dolomiitkillusti- kust kaldtee. Mälestuskompleksi ko- gupikkus on 24 meetrit. Mälestusmär- ki valgustavad kaks valgustit. Mälestusmärgi rajamise algatas 2014. a. Memento Võrumaa Ühendu- se üldkoosolekul tolleaegne PPA Võru Politseijaoskonna noorsoopolitseinik Elar Sarik, kes oli mälestusmärgi val- mimisel ka mitmete tööde eestveda- Kaks rida pronksist loomavaguneid suundub kaugusse. jaks. Võeti vastu otsus mälestusmärgi Fotod Võrumaa rajamiseks. Töö, mis koos Võru Lin- Memento Ühenduse navalitsusega valiti välja kolme idee- kogust kavandi hulgast, telliti skulptor Jaak Soansilt. Mälestusmärgi projekteeris arhitekt Karmo Tõra OÜ ROK-Pro- jektist. Ehituslikud tööd teostas AS Kurmik ja pronksitööd Uusmonu- mentaal OÜ. Monumendi maksumuseks kuju- nes seoses hindade kallinemisega eel- arvestusliku 18 000 euro asemel 24 780 eurot. Mälestusmärgi rajamist toetasid Võru Maavalitsus, Võru Lin- Kõneleb mäles- navalitsus, Võrumaa Omavalitsuste tusmärgi idee Liit, SA Eesti Represseeritute Abista- autor Elar Sarik mise Fond, Eesti Memento Liit, Me- mento Võrumaa Ühendus ja Riigiko- gu IRL liige Võrumaalt pr. Maire Au- naste. Memoriaali rajamist on spon- soreerinud AS Kurmik, Kaitseliidu Võrumaa Malev, orkester Kungla, Pii- rivalve- ja Politseiamet, Karmo Tõra, Jaak Soans, Dimitri Sokolov, Agnes Meesak. Aitäh ka kõigile eraannetaja- tele, kes on rahaliselt toetanud memo- riaali rajamist. Aastatel 1941-1952 viidi tolleag- selt Võrumaalt Venemaa erinevates- se vangilaagritesse ja asumisele üle 3600 inimese, kellest enamik paigu- tati loomavagunitesse just Võru raud- teejaamast. Need, kes jäid puhkama võõrasse mulda, ja need ligi 400 Me- mento Võrumaa Ühendusse koondu- nud Võru- ja Põlvamaa represseeritut Tänukirja saab skulptor Jaak Soans.

10 MÄLESTUSMÄRGID MEMENTO, november 2016

Vasakult: Võru aselinnapea Tõnu Jõgi (sündinud Siberis), Võrust 1941. aastal küüditatud. linnapea Anti Allas, aselinnapea Sixten Sild, volikogu esi- mees Toomas Paur. väärivad seda kaunist mälestusmärki, mille juurde suurküü- ditamispäevadel 25. märtsil ja 14. juunil koguneda, et mee- nutada aegu, mis kunagi enam korduda ei tohi. Veelgi enam vajavad sellist kohta aga praegused ja tulevased noored, et seisatuda ja teadvustada endale, mis on Eesti rahvaga ku- nagi toimunud ja selle kaudu suunata oma isamaalist meel- sust. Seisatuge teiegi, süüdake küünal ja mõelge, mida pidid need süütud inimesed läbi elama, jättes maha oma kodud ja olles lahutatud perekondadest. Ehk siis tuleb meil ka har- vemini keelele küsimus: „Kas sellist Eestit tahtsimegi?“. Võ- rumaa Memento ootab kõiki eestimaalasi külastama mäles- tusmärki, et meenutada neid tuhandeid kaasmaalasi, kelle tee teadmatusse algas nüüd juba 75 aastat tagasi, 14. juunil Võrust 1949. aastal küüditatud. 1941. omapoolselt uue küüditatute memoriaali täiendamist. Meie Kuid memoriaal pole veel lõplikult valmis. Kavas sihtotstarbeline mälestusmärgi a/k Swedbangas on: Me- on sinna paigaldada veel infotahvel Eesti- ja Võrumaa küü- mento Võrumaa Ühendus, EE06 2200 2210 6316 2366. ditamiste kohta. Seoses sellega pöördub Memento Võru- Oleme juba ette tänulikud kõigi toetuste eest! maa Ühenduse juhatus kõigi heade inimeste poole, kellele Silver Sild on kallis Eestimaa minevik ja tulevik, palvega toetada ka Memento Võrumaa Ühenduse juhatuse esimees 25 aastat Purtse hiiemäe Kurjuse Ohvrite Leinaparki

Juuniküüditamise 50. aastapäe- val istutasid Alutaguse memen- tolased Kurjuse Ohvrite Leina- parki esimese tamme. Asja aja- mise raskused, mõttepinge ja praktiline töö on olnud nii suu- red ja tulemus, mis kiidab tegijat, nii tähelepanuväärne, et vajavad põhjalikku tutvustamist. Toime- tuses ongi avaldamisootel Uno Säästla pikem kirjutis leinapargi ajaloost. Seniks aga - suur tänu tegi- jaile, eeskätt muidugi Uno Sääst- lale, ja pikka iga Kurjuse Ohvrite Leinapargile!

11 MEMENTO, november 2016 LÄÄNEMAA Läänemaa Memento teeb koostööd isamaaliste organisatsioonidega

Oleme oma tegevusplaanis järgi- nud head tava: korraldame üritu- si, kutsume koostööpartnereid oma üritustele ja osaleme meelsasti ka nende üritustel. 2016. aasta suvi ja sügis on möödunud tegusalt ja meeldejäävalt. 14. juuni leinapäev kulges väärilisel moel: mälestuspalvusega Toomkiriku ristimiskambris, Ema altari ees viis pal- vuse läbi Läänemaa piiskop Tiit Salu- mäe. Üritus jätkus Vabadussõja samba ja Haapsalu tollase linnapea Ants Al- veri, kes samuti arreteeriti 14. juunil 1941, büsti juures. Edasi viis tee Risti mälestusmärgi „Raudteerööpad mäleta- vad“ juurde, kus talituse viis läbi Lääne- maa praost Ants Leedjärv. Osa memen- tolastest sõitis edasi Tallinna, presiden- di vastuvõtule. Osalesime esindusega Maakaitse- päeval Lihulas, kus lipuehtes pargis Läänemaa Memento liikmed Pilistveres. lehvis ka Läänemaa Memento lipp, nii nagu Lipupäeval Haapsaluski. 26. juunil olime Pärnu Eliisabeti ki- rikus leinatalitusel, kus saatsime viim- sele teele endise vabadusvõitleja-met- savenna Osvald Saulepi. Juuli keskel toimus Ridala kirikus mälestuspäev, meenutamaks Johan- nes Magnuse eluteed ja saatust, päeva korraldajaks Johannese pojapoeg Heiki Magnus. (Johannes Magnuse eluteest saate lugeda ajakirjast „Kaitse Kodu“ nr 8. 2013.a.) Ja päev hiljem olime jälle Pärnu Eliisabeti kirikus, et olla toeks Anne Eenpalule ja saata viimsele teele Anne ema, riigitegelase noorim tütar Mai-Linda. Leinapäeval, 14. juunil. Fotod Läänemaa Memento kogust Kaitseliidu Lääne Malevas vahetus pealik ja üle anti maleva lipp, olime lahkusid võõrväed. Seda tähistatakse 30. septembril võttis Läänemaa Me- seal meiegi, et tervitada uut pealikku, vääriliselt Tori Sõjameeste Mälestuski- mento esindus osa endise metsavenna kolonelleitnant Rasmus Lippurit. En- rikus, seejuures kuulub meie ühingu te- kolonelleitnant Juhan Purga (VRII/3) disele pealikule Mehis Bornile andsi- gus liige Heiki Magnus töötoimkonda. säilmete ümbermatmisest Viljandi- me Läänemaa Memento tänukivi. Vastupanuvõitluse päeva tähistati maal, Tarvastu kalmistul. Sealt sõitsi- Osalesime ajaloopäeval Kullamaal Ridala Püha Maarja Magdaleena kiri- me edasi Hargla kirikusse Valgamaal, et (loe: Lääne Elu“, 4. august 2016) ja kus ja kogudusemajas. Teenisid piiskop paigaldada mälestustahvel hukkunud muidugi olime kohal Pilistveres, kus Tiit Salumäe ja õpetaja Küllike Valk. metsavenna ja tema poja mälestuseks. represseeritud üle riigi kokku saavad, Suur osa kogu üritusest oli kanda las- 9. oktoobril olime Harglas kohal meenutamaks Eestile saatuslikuks saa- tel: just nemad tõid sisse lipud, süütasid juba suurema seltskonnaga, et osa saa- nud MRP lepingut, aga eelkõige sel- mälestusküünlad Vabadussõjas hukku- da kivi avamisest ja pühitsemisest (loe: leks, et kohtuda saatusekaaslastega ja nute, Läänemaa metsavendade ja Kait- „Valgamaalane“ 09.10.2016) meenutada olnut, sest ega keegi teine seliidu Lääne maleva hukatud ohvit- Aasta ei ole veel sugugi lõppenud... neid inimesi päriselt ei mõistagi. seride mälestustahvlite ees. Isamaalisi Head tervist soovides, Augusti viimasel päeval peeti Vaba laule laulsid Ridala põhikooli laululap- Arnold Aljaste Eesti Päeva - see on päev, mil Eestist sed Anne Pääsukese juhendamisel. Läänemaa Mementost

12 ARHIIVIRIIULILT MEMENTO, november 2016

Näituse “Katõn” avamine 5. septembril. Katõni tragöödia on poola rahva jaoks nõukogude genotsiidi sümbol. Näitust “Budapesti kutid”. Minut vaikust Ungari langenud vabadusvõitlejate mälestuseks” Visegradi sügis saab muuseumis külastada 15. detsembrini. Okupatsioonide muuseumis Tänavu sügisel on Okupatsioonide saab peagi taas näha Läti Okupatsiooni- töös Ungari Instituudiga valminud näi- muuseumi näituseprogrammi fookus de muuseumis Riias. tus jutustab 23. oktoobril 1956 alanud olnud kolme Kesk-Euroopa riigi – Poo- Septembrist novembri alguseni oli Ungari revolutsioonist ning inimestest, la, Ungari ja Tšehhi – lähiajalool, mis- muuseumis avatud Katõni massimõrvast kes siirdusid tänavatele kaitsma oma va- tõttu oleme viimaseid kuid nimeta- kõnelev näitus, mis jõudis Okupatsioo- badust ja õigusi. Üle kahe nädala kest- nud ka Visegradi sügiseks (nimetatud nide muuseumisse koostöös Poola Ar- nud ülestõus demokraatia kaitseks nõu- riigid ja Slovakkia moodustavad nn meemuuseumi ja Poola Vabariigi Suur- dis enam kui 2500 ungarlase elu. Ühtlasi Visegradi grupi). Näitusi täiendas ka saatkonnaga Eestis. Poolas 1940. aasta heidab näitus pilgu Eestisse, Tartusse, samanimeline filmifestival novembri kevadel NKVD korraldatud Katõni mas- kus põrandaaluse noorteorganisatsiooni esimesel nädalal. simõrvas hukati ligi 22 000 poola sõja- Eesti Noorte Maleva liikmed jagasid sa- Nii näitused kui filmipäevad kesken- vangi ja vangistatut. Vastavalt Nõukogu- mal ajal laiali 350 lendlehte, milles ülis- dusid Visegradi riikide tumedale, Eesti de Liidu poliitbüroo otsusele 5. märtsil tati ungarlaste ülestõusu ja nõuti Ees- ajalooga paljuski ühilduvale lähiajaloole. 1940 nimetati kõik vangid Kozelski, Sta- ti iseseisvuse taastamist. Selle teo eest 1. septembril avas Tšehhi Vabariigi kul- robelski, Ostashkvovi vangilaagrites ning määrati noortele karm karistus nõuko- tuuriminister Daniel Herman muuseu- Lääne-Ukraina ja Valgevene vanglates gudevastase propaganda ja agitatsiooni mis näituse noorest teisitimõtlejast Jan “nõukogude võimu vaenlasteks”. Huk- ning nõukogudevastasesse organisatsioo- Palachist, kes on sööbinud tšehhi rahva kamised pandi toime ühe kuu jooksul, ni kuulumise eest: Jaan Isotammile mää- mällu kui üks suurimaid 1968. aasta Pra- paljud ohvrid ning nende matmiskohtad rati seitse, Voldemar Kohvile kuus, Enn ha kevade kangelasi ja märtreid. 21-aas- on tänaseni teadmata. Tartole viis, Jüri Rebasele ja Lembit Soo- tane Jan Palach oli Praha Karli Ülikooli Katõni massimõrvale järgnesid huka- saarele neli ning Jüri Lõhmusele ja Tõnis filosoofiateaduskonna tudeng, kes 16. tute pereliikmete represseerimine, küü- Raudsepale kolm aastat vabadusekao- jaanuaril 1969 süütas end Praha Václa- ditamised, intelligentsi tagakiusamine tust. Enn-Kaupo Laanearule mõisteti al- vi väljakul protestiks Nõukogude inva- ning aastakümneid kestnud propaganda. gul kaks aastat vabadusekaotust, pärast siooni vastu põlema ning suri mõned Katõni tragöödia seos Nõukogude Liidu- umbes ühe aasta äraistumist lisati karis- päevad hiljem haiglas. Jan Palachi matus ga vaikiti maha ning möödus enam kui tusele veel viis aastat. kujunes viimaseks üldrahvalikuks mani- 50 aastat, enne kui sai võimalikuks rää- Kokkuvõtvalt võib öelda, et Visegradi festiks vabaduse ideaalide toetuseks, al- kida sellest avalikult nii Poolas kui rah- sügise näitused ühes filmipäevadega osu- les tema eneseohverduse 20. aastapäeva vusvaheliselt. Katõni tragöödia on poola tasid Ida-Euroopa valusale minevikule, rahvakogunemised andsid ühiskonnale rahva jaoks nõukogude genotsiidi süm- milles domineeris totalitaarne, inimes- uut vabadusesädet ja said seega totali- bol, kuna sellest said alguse nõukogude te vaba tahet jõuga maha suruv režiim. taarse režiimi langemise alguseks. Daniel okupatsiooni põhjustatud kannatused. Ometigi peegeldavad need ka seda, et Hermani sõnul kujunes 1989. aasta no- Kel jäi näitus Okupatsioonide muuseu- kuigi terror võib võita ühe või isegi mitu vembris, kui endine Tšehhoslovakkia sai mis nägemata, saab sellega peagi tutvuda lahingut järjest, ei suuda ta pikas pers- kommunistlikust režiimist vabaks, Palac- Tartu KGB-kongide muuseumis. pektiivis seljatada inimeste vabaduse- ja hi nimest nagu lipp, mille mälestuse all Kuni 15. detsembrini saab muuseu- demokraatiaiha. Lisainformatsioon: võideldi ühiselt kommunistliku terrori mis tutvuda 1956. aasta Ungari revolut- www.okupatsioon.ee. vastu. Tšehhi Vabariigi Rahvusmuuseu- siooni sündmustega näitusel „Budapesti mi koostatud ja Tšehhi Vabariigi Suur- kutid. Minut vaikust Ungari langenud Sander Jürisson saatkonna abil Eestisse jõudnud näitust vabadusvõitlejate mälestuseks“. Koos- Okupatsioonide muuseumi näituste juht 13 MEMENTO, november 2016 23. AUGUST 23. augustil Tallinnas ja Pilistveres

23. augustil mälestati Tallinnas päevakohane tuletada meelde, et usal- Vabadussõja võidusamba jalamil dusväärsetes liitlassuhetes nii NATOs kommunismi ja natsismi ohvreid kui Euroopa Liidus seisneb meie jul- ning 77 aasta möödumist Moloto- geoleku garantii. Seepärast peame üt- vi-Ribbentropi pakti sõlmimisest, lema selge “ei” Venemaa katsele meie mis pani aluse paljude vabade riiki- liitlaste koostööd murendavale ettepa- de okupeerimisele ning suure hulga nekule käia ühekaupa Moskvas Lää- inimeste represseerimisele totali- nemere julgeolekuküsimusi arutamas. taarsete režiimide poolt. MRP aastapäeval peame tõdema, et Tseremoonial astusid sõnavõttudega vana käekiri on jätkuvalt meeles, kuid üles Vabariigi Valitsuse esindajana sot- meie oleme võimelised ajaloost õppi- siaalkaitseminister Margus Tsahkna ja ma,” ütles Margus Tsahkna. Euroopa Parlamendi esindajana Tunne Euroopa Parlamendi ettepanekul Kelam. Mälestuspalvuse pidas peapiis- tähistab Euroopa 23. augustil Molo- kop Urmas Viilma. Esines ERRi tü- tovi-Ribbentropi pakti aastapäeva, mis tarlastekoor Aarne Saluveeri juhatusel on kuulutatud totalitaarsete režiimide ning võidusamba jalamile asetati kom- ohvrite mälestuspäevaks. Üleeuroopa- munismi ja natsismi ohvrite mälestami- list mälestamist korraldavad Euroopa seks pärjad. riigid roteeruvalt. Sel aastal toimub “MRP salakokkulepe oli võimalik, üleeuroopaline mälestuspäev Slovak- kuna Euroopa riikidel puudus omava- kia pealinnas Bratislavas, kus Eesti Enn Tarto, Tunne Kelam ja Margus heline koostöö. Eesti ei tohi enam ku- esindajana osaleb ka justiitsminister Tsahkna mälestustseremoonial. nagi üksi jääda ning seepärast on täna Urmas Reinsalu. Foto Enn Tarto kogust

Lipudefilee. Kõneleb kantsler Norman Aas. Ühislõuna pastoraadi õuel.

Nagu juba ammu traditsiooniks peavad ise sisukaid kõnesid. maid sõnavõtte. Lõpetuseks esitas Hal- saanud, kogunes kommunismi- ja Kui leinakimbud olid maakondlike di Välimäe omaloodud meeleolukaid natsismiohvrite mälestuspäeval Pi- mälestuskivide juurde asetatud, algas isamaalisi laule. listvere Kivikangru juurde repres- lippude defilee. Mälestusjumalateenis- Järgnenud ühislõuna pastoraadi juu- seerituid ja nende lähedasi kogu tuse pidas EELK Pilistvere Andrease res pakkus nii kehakinnitust kui suht- Eestist. koguduse õpetaja Hermann Kalmus, lemisvõimalust. Korraldajad Eesti Me- See on koht, kus ühise mineviku- kelle sõnad olid nagu alati mõtlemapa- mento Liit ja EELK Pilistvere Andrease ga inimesed igal aastal kohtuvad, näe- nevad. Pikema päevakohase ettekande- Kogudus olid mälestuspäeva ladusa kul- vad taas oma saatusekaaslasi, arutavad ga esines Justiitsministeeriumi kantsler gemise nimel koos hästi tegutsenud. koos Eesti ja maailma asju, kuulavad ja Norman Aas. Oli tervitusi, oli lühe- Fotod Ainu Purje

14 TEATED MEMENTO, november 2016 Eesti Memento Liidu Teeneterist TOIMETAJA VEERG Seekordne Teata- Eesti Memento Liit on oma toetajaid tab läbi Eesti Memento Liidu juhatus. ja on eriline sel- Teeneteristiga tunnustanud juba kol- 3. Kirjalikus taotluses tuleb esitada kan- le poolest, et on mel korral. Esimene Teeneterist anti didaadi: tavalisest enam President Toomas Hendrik Ilvesele üle 3.1. ees- ja perekonnanimi; mälestusüritus- 14. juunil, kui ta võõrustas Presidendi 3.2. sünniaeg; te päralt. 75 on Kantselei Roosiaias küüditatuid. Teise 3.3. ametikoht: selline verstapost, Teeneteristi sai EELK Pilistvere And- 3.4. teene kirjeldus: rease koguduse õpetaja Hermann Kal- 3.5. taotluse esitaja. mis tingib suure- mus, kolmanda justiitsminister Urmas 4. Teeneteristi ei anta kehtiva distsip- maid ettevõtmisi, ühtlasi tuletab aga Reinsalu. linaar-/kriminaalkaristuse ajal. Nomi- meelde aja valusat kadu. Neid, kes olid Mementolaste teavitamiseks trüki- nendi ebaväärika või head tava ja ühin- 75 aasta tagustes sündmustes täiskas- me siin Teeneteristi statuudi. gu mainet kahjustava käitumise korral vanuna ja kellel õnnestus ellu jääda, võib Eesti Memento Liidu juhatus jätta on meie keskele väga vähe alles jäänud. I Eesti Memento Liidu Teeneterist teeneteristi välja andmata. Seda tähtsam on meenutamine. 1. Eesti Memento Liidu Teeneterist 5. Teeneteristiga autasustamine toimub Tuleb tänutundega tõdeda, et mä- (edaspidi teeneterist) on asutatud Ees- Eesti Memento Liidu käskkirja alusel. letatakse ja mälestatakse. Ja mis kõige ti Memento Liidu juhatuse otsusel 15. novembril 2013. V Teeneteristi kätteandmine olulisem – selles on osalised ka noored. 2. Teeneterist on asutatud Eesti Me- 1. Teeneterist antakse välja Eesti Memen- Jaksu teile, head kaasteelised, ja mento Liidu liikmete, lepinguliste part- to Liidu korraldatud pidulikel üritustel. südamlikku saabuvat advendiaega! nerite, nõustajate ja toetajate tunnusta- 2. Teeneterist antakse koos tunnistusega. Rein Purje miseks. 3. Teeneteristi tunnistusele kirjutavad alla 3. Teeneteristi antakse Eesti Vabarii- Eesti Memento Liidu esimees või aseesi- gi aastapäeval ja Eesti Memento Liidu mees ja sekretär ning tunnistus kinnita- korraldatud pidulikel üritustel. takse Eesti Memento Liidu pitsatiga. Ilmunud raamatuid 4. Teeneteristi annetaja on Eesti Me- 4. Teeneterist valmistatakse Eesti Me- Aino Lepp. Vabaduse hinnaks on mento Liit. mento Liidu kulul. elu. 2., täiend. trükk. 520 lk., illust- 5. Teeneterist on Eesti Memento Liidu 5. Teeneteristi saanud isikute üle peab reeritud. Grenader, 2016 tunnustuste süsteemi osa, olles kõrgeim arvestust Eesti Memento Liit. Ristiküla – killuke Eestimaad. Mä- klass. 6. Teeneteristi kadumise või kaotuse lestused kokku kogunud Agnes Põl- puhul dublikaadi tellimist ei teostata. lu, koost. Riita Lillemets. 221 lk, il- II Teeneteristiga autasustamine lustreeritud. 2016 1. Silmapaistvate teenete eest Eesti Me- VI Teeneteristi kandmine mento Liidu ees. 1. Teeneteristi kandmise õigus on isiku- Helgi Vihma. Kilbaverest Siberisse. 2. Silmapaistvate teenete eest Eesti Me- tel, keda on teeneteristiga autasustatud 72 lk, illustreeritud. Tallinn, 2016 mento Liidu tegevuse arendamisel. ja kelle nimel on teeneteristi tunnistus. Helle Leemets. Pikk tee koju ehk Si- 3. Tulemusliku koostöö ja toetuse eest. 2. Teeneteristi võib kanda originaalis beri valge lumi. 440 lk, illustreeri- 4. EML juhatuse liikmed, ERRB tööta- või lindilõikena. tud. Heelium, 2016 jad, ERAF nõukogu ametikohuste täitmi- 3. Teeneteristi kantakse Eesti riiklike ja se eest. ametkondlike teenetemärkide järel ning Ruuben Lambur. Alutaguse saaga. enne välismaiseid aumärke vasakul pool Mälestuste põimik. 112 lk, illustree- III Teeneteristi kirjeldus rinnas, kui konkreetse sündmuse puhul ritud. Tallinn, 2016 1. Teeneterist on üheklassiline. pole määratud teisiti. Udo Knaps. Siin, seal ja Siberis. 2. Teeneterist on ristikujuline, läbimõõ- 4. Kooskõlas riiklike teenetemärkide 188 lk, illustreeritud. Tallinn 2015 duga 38 mm ja paksusega 2 mm. kandmise hea tavaga kantakse teenete- Teeneterist on kaetud valge ja musta risti asemel teeneteristi lindilõiget. Eduard Parts. Õnnetu maja. 378 lk, emailiga. 5. Teeneteristi kantakse kooskõlas riikli- illustreeritud. Altnurga (Jõgevamaa), Aversi keskel on kujutatud Eesti Me- ke teenetemärkide kandmise hea tavaga. 2015 mento Liidu logo, sellel kiri MEMEN- 6. Teeneteristi kavaleridel on õigus ka- Asael Truupõld. Avispea küla kan- TO. Reversil on järjekorranumber. sutada teeneteristi kujutist oma isiklikel natuste aastad. 224 lk, illustreeri- Medal kinnitub aasa abil lindile, mille esemetel või siduda isiklike rekvisiitide- tud. Eesti Ajalookirjastus, 2015 värvid on sinine-must-valge-must-sini- ga, riivamata teeneteristi väärikust. ne. 7. Teeneteristi ja selle kujutise kasuta- Asta Salumaa. Midagi igavest pole Lindilõige on sinine-must-valge-must-si- mine reklaamtrükistel ja muudes ärilist olemas. Mälestusi Siberist ja ko- nine, 10x38 mm. kasumit taotlevates seostes on keelatud. dust. 151 lk, illustreeritud. Tallinn, SUI 2015 IV Teeneteristi taotlemine ja andmine VII Lisa Elvine Sell. Minu elu neljas riigis. 1. Taotluse teeneteristi andmiseks võib Teeneteristi kavaleri surma korral jääb 104 lk. Võru, 2015 esitada Eesti Memento Liidu juhatuse rist perekonnale, ilma kandmisõiguseta. ja maakondliku ühenduse juhatuse liige. Teeneteristi ei anta postuumselt. Ville Dreving. Etturite valatud veri. 2. Teeneteristi andmise taotlused vaa- 296 lk. Eesti Ajalookirjastus, 2015

15 MEMENTO, november 2016 VASTUPANUVÕITLUS Vastupanuvõitluse päev

Sel aastal tähistas Eesti riik 22. septembril vastupanuvõitluse päeva juba kümnendat korda. Kui 1944. aasta septembris Saksa okupatsiooniväed Eestist taganesid, tehti hetkelises interregnumis meeleheitlik katse taastada Eesti Vabariik. Selleks moodustati Eesti Vabariigi põhiseaduslik valitsus Otto Tiefiga eesotsas. Vaba- riigi Valitsus kuulutas Eesti käimasolevas sõjas neutraalseks, kuid Punaarmee Eesti suveräänsusest ei hoolinud ning Eesti okupeeriti taas. Sinimustvalge sai Pika Hermanni tornis lehvida kõigest kolm päeva. Põhiseaduslik Eesti riigivõim otsustas lootusetus olukorras võidelda vaba Eesti eest eksiilis. Selleks lahkus presidendi kohusetäitja prof Uluots Rootsi ning temale pidid järgnema Vabariigi Valitsuse liikmed. Kuid evakueerimiseks lubatud kiirkaater hilines ning Puise rannast lahkus Rootsi ainult riigisekretär. Algas Nõukogude okupatsioon, üks valit- suse liikmeist varjus Eestis, ülejäänud hukati või vangistati. Rootsis moodustati varem lahkunud riigitegelastest eksiilvalitsus. Kodu-Eestis alustasid vastupanuvõitlust okupatsioonivägede vas- tu kümned tuhanded inimesed – koolinoored, metsavennad, soome- poisid jne. Vastupanuvõitlus kulges aktiivsemalt kuni 1949. a mas- siküüditamiseni. Erinevates vastupanu vormides kestis see võitlus okupatsiooni lõpuni. Eesti ei alistunud kunagi okupatsioonivõimule. Võitlus vaba ja demokraatliku Eesti eest toimus vabas maailmas põhiseadusliku eksiilvalitsuse ja Eesti välisesinduste eestvedamisel ning E estimaal vabadusvõitlejate ja nende toetajate vabaduse ja sagedasti ka elu hinnaga. Vastupanuvõitluse päeva tähistamiseks on välja ku- junenud traditsioon. Hommikul heiskavad kooli- õpilased Pika Hermanni torni riigilipu ning valit- suse esindajad asetavad Vabadussõja võidusamba ette mälestuspärja. Üliõpilasorganisatsioonid süü- tavad küünlad Otto Tiefi ja tema valitsuse liikmete mälestusmärgi juures, korraldavad õhtul rongkäigu ja piduliku koosoleku Vabaduse väljakul.

Foto Enn Tarto kogust Tartus viisid Tartu Memento liikmed eesotsas Enn Tartoga kõiki vastupanuvõitlejaid mälestades pärja Kalevipoja samba juurde.

Kumna teeristil Keila lahingu mälestus- kivi juures mälestati selles heitluses lan- genud Eesti patrioote. Vastupanu lähenevatele Nõukogude okupatsioonivägedele korraldas kohalik Omakaitse, Kumna teeristil võitles sada- kond meest, neist enamik alla 20-aasta- sed. Esialgne edu pöördus kiiresti, Kei- las jätkus võitlus kõigest veerand tundi. Eestlaste kasutuses oli kaks tankitõrje suurtükki ja üks miinipilduja, Punaar- mee 72. laskurdiviisi motoriseeritud eelsalgas oli 40 veoautotäit mehi ja 70 tanki. Kuid ka see kaotatud kokkupõrge pidurdas Punaarmee edasitungi ning ai- tas paljudel eestlastel punase terrori eest läände põgeneda. Need lahingud näita- sid Eesti riigi ja eestlaste soovi elada va- bas Eestis ja ka tahtmist selle eest välja Foto Heidi Ivaski kogust astuda.

16 VASTUPANUVÕITLUS MEMENTO, november 2016 Enn Tarto ettekanne 1956. aastal asutatud Eesti Noorte Malevast

Peetud konverentsil “Piirideta 1956. aas- • paljud noored on kaotanud reakt- seks. Oli ka üks pikem tekst, mida lasti tast” Tallinnas 01.10.2016 (I osa) siooni tingimustes igasuguse lootuse ringlema koolidesse ja ühiselamutesse. võitluseks, peame legaalsete ja illegaal- Selle algus oli järgmine: 1955.-1956. aastaks oli massiline sete propagandavahenditega taotlema Eesti noored! Vabadustuuled hak- relvastatud vabadusvõitlus end am- seda, et tühistest seiklejatest saaksid kavad puhuma juba lähemalt. Kestab mendanud. Võitlust jätkasid kooli- mõtlejad ja tuhmilt mõtlejatest saaksid edasi kangelasliku ungari rahva, seal- noored, nüüd juba iseseisvalt. Tartu ustavad ja agarad võitlejad; hulgas eriti noorsoo, vabadusvõitlus... III keskkooli ühiselamusse (internaa- • mitte ainult noortesse, vaid ka va- Kõige pikemale ajaproovile pidas ti) kogunesid Tartu ümbrusest pärit nadesse peame sisendama eesti rahvus- vastu järgmine lendleht (levitati aasta maapoisid. Olime Eesti patrioodid, likku vaimsust ja usku oma võimetesse pärast uuesti Tartus, meie olime siis armastasime vabadust, Eesti rahvast, ning eesti rahva paremasse tulevikku; juba Mordva laagris). demokraatiat. Meid vihastas Moskva • üksteise vastu peame kasvatama Maha kommunistlikud Vene diktaatorid! võimurite ja nende kohalike käsilaste usaldust, lugupidamist, vastutust ja Eesti vennad ja õed! jätkuv demagoogia. Saime aru komu- kohusetunnet oma organisatsiooni ja Vabadustund on lähenemas! Seda tõen- dele antud uuest ülesandest – muuta rahva vastu; davad sündmused Lääne-Euroopas. Tõen- Eestimaa rahvastiku etnilist koosseisu • iga võitleja peab olema oma ko- dame ka meie tibladele, et veel ei ole Eesti eestlaste kahjuks. dumaa patrioot, selleks peab õppima mehemeel surnud! Las Sarmaatia mõrtsu- Leidsime, et võitlust Eesti eest ja tundma eesti ajalugu, kultuurilugu, kad näevad, kuis luukas õlut teeb! okupantide vastu tuleb jätkata. See oli geograafiat, majandust ning tuleb te- Soovime komudele palju õnne “toobripü- meie teadlik ja vabatahtlik otsus. Oli- geleda kirjanduse, kunsti, muusika ja hadeks” ja kiiremat kolimist “Suurele Ko- me oma aja kohta väga palju lugenud. spordiga; dumaale”! Olime sõda ja kommunistlike inimsöö- • iga liige peab jälgima rahvusvahe- Elagu Vaba Eesti! Tuletage meelde ka jate sõjajärgseid kuritegusid oma sil- list olukorda, aru saama riigi sisepolii- Siberis vaevlevaid vendi! maga näinud. Meist enamike isad olid tikast, välispoliitikast kogu maailmas. Lendlehed võeti soojalt vastu. Rää- okupantide poolt tapetud, paljude su- Kaugprogramm ütles: giti, et veel on julgeid mehi ja okupan- gulased vaevlesid Venemaal. • Oma lõppeesmärgiks seame kom- tide võit ei ole lõplik. Novembri keskel 12. märtsil 1956. aastal kogunes munistliku diktatuuri kukutamise üld- 1956 tuli Tartu III keskkooli propagan- Tartus Toomemäele grupp Tartu III rahvaliku revolutsiooni teel ja vene dist Moskvast. Kooli direktor ja Moskva keskkooli õpilasi ja me moodustasime okupantide väljaajamise Eestist, demo- propagandist nõudsid, et kooliõpilaste põrandaaluse noorteorganisatsiooni kraatliku Eesti Vabariigi loomise. Meie üldkoosolek mõistaks avalikult hukka “Eesti Noorte Malev”. Organisatsioon tingimustes on selle eesmärgi teostami- Ungari patrioodid. Minu ja teiste aktiiv- omas programmi, vandetõotust, põ- ne oma jõududega võimatu, siiski pea- semate noorte eestvedamisel hakkasid hikirja. Ettevalmistamisel oli ajakirja me valmis olema ise ja valmistama teisi õpilased sellise nõudmise peale vilistama “Saagem vabaks” esimene number. Esi- selleks, et vajalikul momendil mitte ai- ja jalgadega trampima. Kooli direktor ja meheks oli märtsist septembrini Jaan nult jääda abi lootma teistelt, vaid ka vigast eesti keelt purssiv propagandist Isotamm, septembrist detsembrini Enn ise välja astuma oma iseseisvuse eest. olid sunnitud saalist lahkuma. Tarto. Jaan Isotamm kirjutas ENMi põ- Programm oli realistlik, seda oli Ungarlasi toetavate lendlehtede hikirja, Enn Tarto programmi. võimalik erinevates variatsioonides (umbes 300 trükki) levitamine Tartus Tutvustaksin siinkohal Eesti Noor- rakendada aastakümneid kuni iseseis- ööl vastu 4. novembrit 1956. aastal te Maleva programmi. vuse taastamiseni augustis 1991. aas- tõi kaasa ENM-i liikmete arreteerimi- Sissejuhatus: Eesti noorsugu on tal. Praegugi kõlbaks see noorsoo isa- se. Teade noorte arreteerimisest Eestis ühinenud Eesti Noorte Malevaks, et maaliseks kasvatamiseks. Eesti Noorte jõudis ka Läände. säilitada rahvuslikku vaimu ja kultuu- Malev tegutses rahulikult, koguti ja le- KGB paiskas meie vastu tohutud ri, toetada üksteist töös ja võitluses, vitati keelatud raamatuid, tehti vastu- jõud. Juba varem olid meie vastu mõ- võidelda kommunismi ja venestamis- propagandat noorkommunistidele jne. ned salakaebused. Saatuslikuks sai poliitika vastu. kahe hasarti läinud poisi poolt um- Edasi jagunes programm kaheks – ENM ja Ungari Ülestõus bes viiskümmend trükitähtedega ja lähis-ja kaugprogrammiks. Kui kuulsime välisraadiojaama- käsitsi kirjutatud lendlehte. Enamik de vahendusel, et Ungaris on alanud lendlehti oli trükitud registreerimata Lähisprogrammis toodud ülesan- ülestõus, otsustasime toetada ungarla- kirjutusmasinal. Läbiotsimised maal ded olid: si lendlehtede levitamisega Tartus ööl meie sugulaste juures andsid KGB- • koguda ustavaid mehi oma rida- vastu 4. novembrit. Üks lendleht oli le tulemusi, ent paradoks on see, et desse ja valmistada neist ette karastu- mõeldud eestlastele, keda kutsuti üles KGB säilitas hoolega meie salaorgani- nud võitlejaid; säilitama oma rahvustunnet ja mitte satsiooni programmi, põhikirja ja tei- • koguda, säilitada ja õppida kasu- venestuma. Teises lendlehes pöördu- sed käsikirjalised dokumendid. tama relvi (see oli kriisiolukorraks, rel- sime eesti noorte poole. Avaldasime 25. detsembril 1956. aastal arretee- vastatud võitlust suhteliselt rahulikus toetust ungarlastele, kelle mehisus on ris KGB meie noorteorganisatsiooni olukorras ei olnud kavas pidada); eeskujuks eesti noortele võitluseks ja tuumiku. • kasvatada massides rahvustunnet; tugeva noorsoo-organisatsiooni loomi- (II osa järgmises Teatajas)

17 MEMENTO, juuni 2016 ÕNNITLEME

Memento ühendused õnnitlevad! Peep Varju 80 Harjumaa 80 Peep Varju sündis 8. novembril 90 Väino Hallik 1936 Rakveres politseikonstaab- Juula Virroja Ants Jaanson li pojana, tema lapsepõlv möö- 85 Aili Kalme dus kodutalus Palmse vallas Vi- Meedi Kask Linda Unt rumaal. 75 75 14. juunil 1941 küüditati Silvi Mägi Silvi Kaljussaar 7-liikmeline pere Siberisse Toms- Rein Purje Ingrid-Ly Käpp ki oblasti Vasjugani rajooni. Aasta 65 Virve Parve Riho Olberg 70 hiljem oli kogu väikese Peebu pere Urve Randpalu hukkunud: isa Voldemar suri det- Hiiumaa 65 sembris 1941 Stupino vangilaag- 90 Tiiu Koitla ris Sevurallagis enne surmaotsuse Ülo Noorkõiv täideviimist, ema Erika suri nälga Alfred Sülla Valgamaa 30. jaanuaril 1942 ja kolm venda ning õde surid samuti näl- 80 85 ga alates juulikuust 1941 kuni 20. maini 1942. Peep jäi ain- Endel Kiiver Helmi Anier sana ellu, näljasurmast päästis lastekodu, kuhu ta sattus 22. Maimu Zoglo Silvia Kais juunil 1942 koos grupi eesti lastega. Toguri lastekodus lõpetas Ülo-Ott Palu ta 1946. aastal teise klassi venekeelsena, sest lastekodus oli Jõgevamaa Helju Rätsep omavaheline suhtlemine emakeeles keelatud ning lapsed kao- 90 80 Aino-Elisabeth Feiman Urve Kõiv tasid keeleoskuse. 80 75 1946. aasta septembris pääses Peep orvuna koos paariküm- Asta Villemson Jaan Sild ne eesti lapsega kodumaale. Ta õppis Võsu algkoolis ja Rak- 75 65 vere 1. Keskkoolis. 1956 astus ta TPI mehaanikateaduskonda Olga Nõmm Mare Kristi Rosenberg ning 1961 lõpetas ülikooli insener-soojusenergeetikuna. Aastail Arno Post 1961-1977 töötas ta Narvas Balti Soojuselektrijaamas, aastail Maimu Epro Viljandimaa 1977-1986 Tallinnas Iru Energiajaamas ja 1986-1992 vabrikus Virve Ojavere 102 Tekstiil peaenergeetikuna. Milvi Lepp Sirvi Rõuk Peep Varju on Eesti Memento Liidu asutajaliige 25. märtsist Jaak Nõmmik 101 1989 ning 1991. aastast Memento Tallinna Ühenduse juhatu- 70 Selma Ralja se liige. Aastail 1992-2004 töötas ta Memento soovitusel Oku- Pille Mitt 90 65 Paavo Tross patsioonide repressiivpoliitika uurimise riiklikus komisjonis Helgi Žukovitš 85 (ORURK) ja oli valitud selle tegevesimeheks. Memento esin- 55 Vilma Lepp dajana oli ta 2003. a. ka komisjonis, mis töötas välja repressee- Tiit Tõntsu Heino Stern ritud isiku seaduse alusteksti. Peep Varju on 2006. a. asutatud 80 Sihtasutuses Valge Raamat juhatuse esimees ning tegutseb Ees- Järvamaa Helle Maisalu ti Represseeritute Abistamise Fondis. 90 Elvi Mooses Ta on avaldanud hulga uurimistöid: “Eesti poliitilise eliidi Lembit Leinjärv Hilja Org saatusest” (koos Jaan Krossiga), 1994; “Eesti laste küüdita- 85 Linda Roosipuu mine kui genotsiidikuritegu”, 1994; “Saaremaa inimkaotused Ella Arna 75 esimese Nõukogude okupatsiooni tagajärjel” (koos Juta Ves- 75 Raiki Jago sikuga), 1995; “Eesti rahva inimohvrid Nõukogude ja Saksa Evi Kalugina Herbert Laidma Udo Sihver okupatsioonide ajal”, 1997; “Saaremaa inimkaotused Saksa Tallinn Liilia Viiding okupatsiooni ja teise Nõukogude okupatsiooni aastail 1941- 102 70 1953” (koos Juta Vessikuga), 2002; “Ülevaade okupatsioo- Leo Ginovker Tiiu Härm nidest. Valge raamat” (koos Enn Sarvega), 2005; “14. juuni 97 Leida Reinujaan 1941. Kannatuste aastad. 2. raamat”, 2012. “Eesti laste küü- Otto Peters 65 ditamine Venemaale 14. juunil 1941 kui genotsiidi- ja sõjaku- 96 Ants Arro ritegu”, 2013. Eesti sõjameeste saatusest Teises maailmasõjas Astra Ellmann Heino Laiapea tehtud uurimistööde eest sai Peep Varju 2013. aastal Kaitsemi- 85 60 nisteeriumi Kuldrinnamärgi. Evi Dulder Paavel Kuusk Mementolased tunnevad Peep Varjut ka kui paljude sisuti- Lauri Hõbenik Kersti Nurk hedate artiklite autorit. Need ja tema sõnavõtud konverentsi- 55 Tartu Raivo Sukk del ja represseeritute üritustel paistavad silma mõtteteravuse ja 85 hea väljenduslaadi poolest. Peep Varju toetus on aidanud pal- Hans Kurruk judel oma mälestusi kaante vahele saada, tema ettepanekud on Linda Lilienthal mõjutanud paljuski Memento organisatsiooni tegevust, samas Elmar Lillo on ta ise tagasihoidlikult tagaplaanile jäänud. Ellen Lilo Soovime juubilarile tervist ja jaksu kõigi plaanide täidevii- Ilme Madisson miseks!

18 MEMENTOLASED TEGUTSEVAD MEMENTO, november 2016 Harjumaa mementolased said suvisel teabereisil Eesti Vabariigi kaitseväe kohta palju teada ja tegid tutvust Tapa linnaga 23. juulil, ilusal suvehommikul alustasid Memento Harjumaa Ühenduse liikmed Keilast sõitu 1. jalaväebrigaadi Tapa lin- nakusse. Koselt lisandus veel memento- lasi ja buss oligi täis. Jõudsime tunniga linnaku pääslasse, kus meid võttis vastu ekskursiooni juhtiv vanemveebel. Ta tutvustas linnaku hoo- neid, kirjeldas noorsõdurite tihedat päeva- kava ning näitas õppe- ja olmeruume ka- sarmus. Hooned olid ilusad ja uued ning sees valitses puhtus ja kord. Sattusime lõunasöögieelsele ajale ja nägime ka rivistumist kasarmu ees, ette- nähtud kätekõverdusi ja lauluga lõunale minekut. Linnakus oli näha ka NATO liit- lassõdureid. Kuni noorsõdurid lõunalt ta- gasi tulid, vastas väga vastutulelik vanem- Ansambel “Püü” esinemas kaitseväelastele. veebel Järs põhjalikult meie küsimustele. Foto Ainu Purje Kui sadakond kasarmu ette saabunud sõdurit olid murul kohad sisse võtnud, esitas Keila ansambel Püü külakostina ka- heksa laulu, mis aplausiga vastu võeti. Seejärel suundusime kasarmu koos- olekuruumi, kus nägime sisutihedat slai- diprogrammi Eesti Kaitseväe varustuse ja võimekuse kohta. Sisse toodi varjemaa- linguga täies lahingvarustuses sõdur. Tut- vustati seljakoti sisu ja lisavarustust, mille kaal võib ulatuda 45 kilogrammist kuni sõduri kehakaaluni. See näitab füüsilise ettevalmistuse tähtsust sõjaväes. Loengule järgnes meie lõunasöök, küll mitte sõdu- risööklas, vaid kaitseväelastele ja külasta- jatele mõeldud tänapäevase toiduvalikuga söögikohas. Välja sõites torkas silma pikk järjekord väravas – oli ju noorsõdurite Mementolased Tapa raudteejaama ees. Foto Tapa muuseumi kogust esimene külastuspäev, pealegi kontrolliti kaasatoodut põhjalikult. gionärid. Lähedal oli Moe piiritusvabrik, tus Põhja-Eesti Põllutöökeskkool. Kool Edasi peatus meie buss Tapa linna- jooki kasutades vabastasid metsavennad lõpetas küll tegevuse 2000. aastal, kuid muuseumi ees. Pärast väikese hubase hulga vange, kellest said täiendust oma ka praegu tegutsevad mõisas maamajan- maja väljapanekute vaatamist tutvus- gruppidele, osa varjas end taludes. Ha- dusettevõtted. Ümbrus oli kaunis, muru tas muuseumi juhataja Tiina Paas meile ruraudteedel olid saksa sõjaväelaod, kust niidetud ja peahoone otsas ilusad roosi- Tapa linna ja ajalugu. Tähtsaima vaata- saadi konserve ja muud eluks vajalikku. peenrad. Korras raudkivihooned lossi- misväärsuse raudteejaama juures seisis Ladude läheduses jooksis hulgaliselt rotte tiikide taustal jätsid meile kompleksist haruteel korras auruvedur – mälestus – sellest ka nimi Rotilageda. tugeva mulje. Loeti teabetahvleid, pil- Eesti raudtee pikast ajaloost. Ilus jaa- Pärast sõda tühjendasid metsaven- distati, käidi kohvitamas Musta Täku mahoone on renoveerimata, kuna oma- nad kaks korda Tapa panka. Raha vahe- Tallis tegutsevas baaris. Uuriti tiigi ääres valitsusele ei ole see jõukohane. Jaama- tati kohaliku rahvaga kulla vastu, mille- pikkvankril seisvat ülisuurt saunaks mõel- väljakule, kohta kella all, kuhu tapalased ga osa metsavendi ostis Viimsi ahnelt dud aami. asetavad leinapäevadel lilli, panime küü- kordoniülemalt tee vabadusse – Rootsi. Aeg ajas tagant. Koduteel asetasime ditatute mälestuseks ka oma kimbu. Osa metsavendi läks koju, rumeenlased lilled kaheksateistaastaselt Vabadussõja Sealsamas vestis ka Tapalt pärit E. Sel- rändasid oma kodumaa poole. Venelased päevil punakaartlaste poolt mõrvatud ter oma noorpõlvemälestusi. “Tapalt lõu- likvideerisid vangilaagri peale 1949. aas- kooliõpetaja Salme Kesleri mälestusmär- na poole paiknes vene sõjaväeosa. Sõja al- ta küüditamist ja 50ndate aastate alguses gi jalamile. Rataste vihinal jõudsime Kei- guses hoidsid seal sakslased oma venelas- olid Tapa kandi metsavennad, kes kuidas, lasse ja meeldiv muljeterohke päev oligi test sõjavange ja rumeenia mustlasi. Osa alustanud rahulikku elu.” õhtus. vangidest käis taludes tööl, neid viidi ka Tagasiteel külastasime Jäneda mõi- Kirja pani kord nädalas sauna. Pärast sõda olid seal sa, kuhu oli 1921. a. toodud Eesti va- Vaido Kolmer Keilast aga sakslastest vangid ja rumeenia lee- nim põllumajanduslik keskeriõppeasu-

19 MEMENTO, november 2016 MEMENTOLASED TEGUTSEVAD Augustis 2016 said Raplas kokku endised Masljanino rajooni siberlased

Paadipõgenike jälgedes 29. augustist kuni 1. septembrini k.a. olid Eesti Memento Liidu liikmed õp- pereisil Ahvenamaal. Me teadsime, et 1944. aasta septembris-oktoobris pääs- teti Ahvenamaa saarestikus sadu Ees- tist tulnud paadipõgenikke, kes tormisel merel sattusid inimtühjadele pisisaartele Kõkari saarestikus. Saareelanikud osuta- sid külalislahkust võõraste vastu ja pä- rast esmase abi osutamist saatsid neid hiljem edasi Rootsi. Paljud hukkusid põgenemisteekonnal ja nende mälestu- seks on Kökari surnuaial püstitatud mä- Üheaastane laps Lilla (väike) Hans võis sur- mapäeva järgi olla samuti hukkunud põge- lestuskivi. Kivil on ühe teadaoleva ohvri nik. Meile on teada, et viimased põgenikud nimi. See on 12.01.1923 Tallinnas sün- saartelt jõudsid Rootsi oktoobrikuu lõpul. dinud Kaljo Kõiv, kuid sinna on maetud veel kuus tundmatuks jäänud eestlast. tat traagilistest 1944. aasta sündmustest, järel esitleti koguduse majas äsjailmunud 30. augustil 2016 me süütasime Me- siis endised rannarootslased, saareelanikud raamatut “Rannarootslaste põgenemine mento nimel Kökari kalmistul küünlad ja ja saartel töötavad-töötanud eestlased kor- üle Läänemere”. Raamatusse on kogutud mälestasime hukkunud saatusekaaslasi. raldasid Kökari kirikus mälestusjumalatee- sadu põgenemislugusid, mis said alguse Kohalikud elanikud peavad meeles mä- nistuse. See meeldejääv päev oli 9. detsem- Eesti läänerannikult ja saartelt. lestust sõjapõgenikest. Kui möödus 70 aas- ber 2014. Rahvarohke jumalateenistuse Peep Varju

Fotod: Teet Reier

EESTI MEMENTO LIIDU TEATAJA. Endla 4, Tallinn 10123, toimetaja Rein Purje, tel 513 2480, e-post: [email protected] SEB nr 10220007347015 www.memento.ee Fotod: Bernhard Nukka

20